DOCSLIB.ORG

Juuli 2010 (Pdf)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Juuli 2010 (Pdf) JUULI 2010 KOSE VALLA INFOLEHT SÜNNIPÄEVAD 80 KARIN HEIN, AINO TOMSON 75 ILME ROHTSAAR 70 MAIE JAKOBSON, MAIE KUUSEOJA, HELDI SALISTE, LINDA SIREL 65 HELJO JÄRVELAID, TÕNU JÄRVELAID, KOIDU KOOSKORA, EILI MARCINKEVICZ, KALLE NIIDUKIVI, AILI OHERD, VALDEK ROBAS 60 SIRJE LEHTLA, PEETER SLENG, SILVIA TEHVA, ERIKS UNT SÜNNID MIA GRIT SIKKEL, ARETE SOANS, KEREN KIRSIPUU, ELIIS LEMBERG, ALEKSANDER SILD, GEORG SCHKIPEROV Luiged Kosel Pirita jõel. Foto: Karin Väljari 2 KOSE TEATAJA juuli KOSE VALLAVOLIKOGUS 18. 06. 2010 Volikogu istungist võtsid osa volikogu liikmed: Astrid Ojasoon, Aivar Pohlak, Alvar Kasera, Eerika Kesküla, Uno Silberg, Eha Sepp, Irina Meinvald, Kalle Pormann, Margus Proos, Aarne Puistama, Merike Kummel, Vello Kivistik, Eero Leedmaa, Aksa Veinpalu, Tõnno Tiis, Timo Nikitin, Tiia Rodi. Kutsutud: vallavanem Vello Jõgisoo ja abivallavanem Merle Pussak. Kokkuvõte volikogus vastuvõetud otsustest ja arutlusel olnud teemadest: PROTOKOLLILISE OTSUSUSEGA NR 1 loeti Kose valla 2010. aasta lisaeelarve 1. lugemine lõppenuks ja suunati lisaeelarve teisele lugemisele. MÄÄRUSEGA NR 25 kinnitati Kose valla 2010. aasta lisaeelarve. Kose valla 2010. aasta täpsustatud eelarve mahuks seisuga 18.06.2010 kinnitati tulude osas 70 229 602 (seitsekümmend miljonit kakssada kakskümmend üheksa tuhat kuussada kaks) krooni, kulude osas 68 964 661 (kuuskümmend kaheksa miljonit üheksasada kuuskümmend neli tuhat kuussada kuuskümmend üks) krooni ning eelarve finantseerimistehingud summas 1 264 941 (üks miljon kakssada kuuskümmend neli tuhat üheksasada nelikümmend üks) krooni. MÄÄRUSEGA NR 26 kinnitati Kose valla eelarvest kolmanda sektori, üksikisikute tegevustoetuste tingimused ning maksmise kord. PROTOKOLLILISE OTSUSEGA NR 2 otsustati Riigikontrolli kontrolliaruande eelnõus Valdade ja linnade osalemine äriühingutes ja sihtasutustes väljatoodud ettepanekute kohta valmistada ette vastavasisulise õigusakti eelnõu ning suunata see 19. augusti volikogusse. MÄÄRUSEGA NR 27 kinnitati Kose valla kalmistute kasutamise eeskiri. OTSUSEGA NR 55 otsustati taotleda Kose valla munitsipaalomandisse maaüksus Männimäe mänguväljak asukohaga Harju maakond Kose vald, Oru küla, pindalaga 856 m2, maakasutuse sihtotstarbega sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa (017; Üm). MÄÄRUSTEGA 28 34 kinnitati päevakorrapunktid 7-13. Tegemist on Rahandusministeeriumi nõudega kehtestada kõikidele volikogu poolt vastuvõetud hinnakirjadele hinnad ka eurodes. Volikogu korraline istung toimub peale volikogu suvepuhkust 19. augustil 2010. algusega kell 15.00 vallamaja saalis. Astrid Ojasoon Kose Vallavolikogu esimees Täpsem ülevaade volikogus toimunud aruteludest ja hääletamisest koos vastuvõetud otsuste ning määrustega on kättesaadav valla kodulehelt www.kose.ee märksõna volikogu/protokollid ja volikogu/vastuvõetud/otsused/ määrusedalt. Sama informatsioon on kättesaadav kõikides valla raamatukogudes. Tähelepanu! Kose vallavalitsuse poolt väljastatud soodussõidukaardid pensionäridele kehtivusega 30.06.2010 on automaatselt kehtivad aasta lõpuni. juuli KOSE TEATAJA 3 KOSE VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE LIIKMETE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON 2009. AASTAL Nimi; Töökoht, amet; Kinnisvara; Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid; Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid; Pangaarved; Varalisedkohustused Margus Proos, OÜ Kose Vesi juhataja, Maatulundusmaa Kose vallas, Karla külas, nr 5115; 1/2 elamumaad Kose vallas nr 18301; HONDA CR-V; Swedbank, Varahaldus väärtpaberi portfell koguväärtus 1493282.-; Swedbank; arveldusarve, 2; Swedbank võlajääk 1586065.- EEK Tõnno Tiis; Tänavapuhastuse AS Tallinna osakonna juhataja; Elamumaa Kose vallas 33701:002:0659; ei ole; SANTROX OÜ osakud koguväärtus 13400.-; Swedbank arveldusarve , 1 SEB pank arveldusarve , 1; ei ole Kalle Porman; Radix Hoolduse OÜ juhataja; Kullilepiku 33701:001:0314 ;Lepiku 33701:001:0198; Lepiku II 33701:001:0184 ; Otsa 33701:002:0923; Otsa 33701:004:0721 ; Peetri 3 33702:002:0149; Pikk 19 b 33702:003:1060 Rabapardi 33701:001:0365; ei ole; Kose Parkla OÜ koguväärtus 20 000 krooni; Porri & KO OÜ, koguväärtus 40 000 krooni; Kehra Parkla OÜ, koguväärtus 20 000 krooni; Swedbank arveldusarve, 1; SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1; ei ole Merike Kummel; Elamu Kose vallas, Kose alevikus nr 23457; ei ole; ei ole; Swedbank arveldusarve , 2; SEB Eesti Ühispank, arveldusarve , 2; ei ole Valdur Oks; Elamu Kose vallas, Kose alevikus 33702:002:0373; Kaupluse hoone Kose vallas, Kose-Uuemõisa alevikus 33701:002:0500; Beugeot-Boxer 1998; Volvo 1995; ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank laenujääk 80 000.- EEK Tiia Rodi; Kose Kunstikeskus; Kose Kunstikool juhataja, õpetaja; ei ole; ei ole; ei ole; Swedbank , 2 arveldusarvet Nordea pank 1 hoius Arno Pavel; Reilve OÜ juhataja; Põllumaa Viljandimaal, Tarvastu vallas nr 864, Kinnistu Saue vallas nr 5589, Korter Tallinnas nr 29033; UAZ 469 maastur 1978; Reilve OÜ, koguväärtus 40 000 krooni; Swedbank arveldusarve, 1 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1, Sampo, arveldusarve 1; SEB 420 000.- EEK Swedbank käendusleping 111 000.- EEK Swedbank käendusleping 274 00.- EEK Irina Meinvald; Audi- avant 1992; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Ei ole Andrus Jõffert; Kristoke OÜ tegevjuht; Korter, Kose vallas, Kose alevikus; Ei ole; Kristoke OÜ, koguväärtus 200 000 krooni; Swedbank arveldusarve , 2, Nordea Pank arveldusarve, 1; Ei ole Aksa Veinpalu; Kose PerearstikeskusOÜ juhataja; Elamumaa, Kose vallas 33702:002:0520, Elamumaa Jõgevamaal, Mustvee linnas (kaasomand) 48501:006:0019, Maatulundusmaad Jõgevamaal (kaasomand) 65701:002:2751;2752;2753; Hyundai Sonata 1998 (kaasomand), paat Bella 1995 (kaasomand), paat Meri Max 2000 (kaasomand), paat Assol 1992 (kaasomand), VW Passat 2004 (kaasomand); Kose Perearstikeskus OÜ, koguväärtus 40 000 krooni (ühisomand), Majakas OÜ, koguväärtus 40 000 krooni (ühisomand); Swedbank arveldusarve, 1, SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1; Ei ole Aarne Puistama; Kose Gümnaasium direktor; Korter Kose vallas, Kose alevikus, Garaa Kose vallas, Kose alevikus; Ford Sierra 1991, Ford Focus 2004; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1, Nordea pank deposiit , 1; Ei ole Eero Leedmaa; AS K.U.Mell juhatuse esimees; ei ole; ei ole; K.U.Mell AS aktsiad koguväärtuses 1600.- EEK, OÜ Toomatate osakud koguväärtuses 20000.- EEK, OÜ Eleet Invest osakud koguväärtuses 40000.- EEK; Swedbank arveldusarve , 2 väärtpaberi arve, 1, SEB Eesti Ühispank arveldusarve, 1; Ei ole Eerika Kesküla; Kose Tervisekeskus OÜ juhatuse esimees-perearst, eramu Kose , Kalda 2A, korter Kose , Kodu 16 - 2; Ei ole; OÜ Kose Tervisekeskus osakud koguväärtuses 50 000.- EEK; Swedbank , arveldusarve , SEB, arveldusarve; Ei ole Ülo Roosnurm; pensionär; kinnistu Kose vallas , Karla külas 33701:004:0295 korter Kose - Uuemõisas 33701:002:0080; Opel Kadett 1988; Ei ole; Swedbank arveldusarve , 1; ei ole Timo Nikitin; üliõpilane; Ei ole; Ei ole; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; õppelaen 85 000.- EEK Vello Kivistik; OÜ Kuivajõe Farmer nõukogu esimees - loomakasvatusjuht; kinnistu Kose valls Saula külas 33701:002:0163; ei ole; OÜ Kuivajõe Farmer oskud koguväärtuses 12 000.- EEK; OÜ Talukivi Äri osakud koguväärtuses 10 000.- EEK; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank hüpoteek 500 000.- EEK Swedbank, laen, 13 227 EURO Jüri Anissimov; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna ülemarst-juhataja; Elamumaa Jõgevamaal, Mustvee linnas (kaasomand), maatulundusmaa Jõgevamaal Kasepää vald (kaasomand); Hundai Sonata 1998 (ühisomand), VW Passat 2004 (ühisomand), paat Bella 1999;Assol 1998;, Meri Max 2000 (ühisomand); OÜ Kose Perearstikeskus osakud koguväärtuses 40 000.-EEK (ühisomand), OÜ Majakas osakud koguväärtuses 40 000.-EEK (ühisomand); Swedbank hoiuarve, 1; SEB hoiuarve, 1; Alvar Kasera; Reval Kinnisvara OÜ; 1/2 elamumaad Kose vallas nr 2067402, maatulundusmaa Kolga-Jaani 4 KOSE TEATAJA juuli vallas Vilajndis nr.2980139, Maatulundusmaa Kõuel, nr 9085502, korter Tallinnas nr. 4194501, Garaa Tallinnas Nr 4194801, korter Tallinnas nr. 16240601, korter Tallinnas nr.1624501; Ei ole; Flaterna OÜ osakud koguväärtuses 40 000.-; Swedbank arveldusarve, SEB arveldusarve, 1, Sampo Pank, väärpaberi arve , 1 ; arveldusarve 1; Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal arveldusarve, 1; SEB Eesti Ühispanga käendusleping 285 000 krooni; Swedbank AS 35 471.- EUR, SEB AS 149 000.- EUR Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 151 175.- EUR Sven Andresen; Tallinna Tehnikakõrgakool lektor, autonduse õppetooli hoidja; tootmismaa Kose alevik 33702:003:1670 Maatulundusmaa Kose vald Kolu küla 99701:002:0005, elamumaa Tartu linnas Kooli tn 38 79506:003:0019 3/10 kaasomandist; Toyota Corolla 2004, Toyota Yaris 2007, haagis Well Cargo 1985, traktor T25A 1984; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank, laen 10 000.- EEK hüpoteek EV kasuks 80 000.- EEK Astrid Ojasoon; Kose vald vallavolikogu esimees; Mazda 626m, Opel Zafira; Swedbank Investeerimisfondid AS 1960; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank Liising 6 350.- EUR Uno Silberg; Kose vallavolikogu liige; Elamumaa Mikitamäe vallas, Lüübnitsa külas nr 1331338, Maatulundusmaa 0,5 Väike-Maarja vallas, Triigi külas nr 2522531 , Elamumaa Mikitamäe vallas, Lüübnitsa külas nr 1997938 , Elamumaa Tudulinna vald nr. 4372802; Citoen Xcara 2,0 2004, Respo haagis 2006; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; AS Hansa Liising Eesti, 5 362.- EUR, 20 060.- EUR Piret Aavik; ERL naisühendus Epp tegevsekretär; Elamumaa Kose vallas, Ravila alevikus nr 3794902, maatulundusmaa Pala vald , Perametsa küla nr. 1830335, 1/2 maatulundusmaa Väike - Maarja vald Triigi küla nr. 2522531; ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Hüpoteek EV kasuks jääk 40 6620.- EEK Eha Sepp;
Load more

Recommended publications
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration
    YEARBOOK PRIIT SAUK, Director General, Road Administration Dear yearbook readers, The mission of the Road Administration is to develop a safe, functioning and economic traffic environment. The 101st year in the history of the Road Administration passed in an instant and was very busy for all employees and officials. There is reason to be proud of our achievements, but we are also apprehensive ADMINISTRATION ROAD about the future. Many thanks to every colleague and partner as well as every client for their commitment! It has been a year of stable work. 2019 was antee the people of Saaremaa a bigger and In addition to structural changes, the cooper- historically the best year in terms of the mon- more comfortable aircraft for connection ation between divisions and departments still etary volume of the preservation and repair with the continent. requires some practice and the review and of public roads. In total, we used 149 million specification of some processes. Fortunately, euros for the preservation and 83.4 million 2019 can be considered a breakthrough year customer-focused thinking, describing ser- euros for the development of the road net- in the development of the organisation. As vices on the basis of process management work. The yearbook also gives information we are preparing the next step on the road principles and constant improvement are on the number of kilometres covered by the to becoming the Mobility Administration or coded into the DNA of the Road Administra- works and the most exciting objects. the Transport Administration, we carried tion. Service owners have mostly understood out a significant structural reform as of 1 their roles and we’re improving and optimising The satisfaction of the customers of our May 2019.
    [Show full text]
  • 321.Tegevusaruanne 2012
    Ülevaade MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevusest aastal 2012 Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ Mustamäe tee 24, 10 621 Tallinn Tel. + 372 640 3240 e-post: [email protected] www.eto.ee Koostaja: Siret Kivilo Koostatud 28.03.2013 2 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 1. Pakendijäätmete käitlemine .............................................................................................................. 4 1.1 Kokkulepped majandustegevuses osalejatega ............................................................................ 4 1.2 Pakendijäätmete kogumine ........................................................................................................ 4 1.3 Pakendiettevõtjate poolt ETO-le üle antud taaskasutuskohustus ja täitmine ............................. 5 1.4 Pakendiseaduse §17¹ täitmine - üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumine ................. 5 2. Avalikkuse ja tarbijate teavitamine ja selle kulud .......................................................................... 12 3. Kogumissüsteemi arendamine ........................................................................................................ 14 3 Sissejuhatus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (edaspidi ETO) on asutatud 21.06.2004 Üldkoosoleku asutamisotsuse alusel ning akrediteeritud 27.10.2004 Keskkonnaministri otsuse alusel. ETO liikmed on Tetra Pak SIA, Elopak OY Eesti filiaal, Procter & Gamble International Operations
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • The Execution of Government-Initiated Mergers
    The Execution of Government-Initiated Mergers KAIE KÜNGAS Ministry of Finance According to the Administrative Reform Act, the councils of all munici­ palities with fewer than 5,000 residents were required to submit an application to the relevant county governors by 1 January 2017 for the alteration of administrative­territorial organisation (that is, for a merger). Thereafter, by 15 February, the Government of the Republic was to initiate mergers of those municipalities that still had fewer than 5,000 residents – the minimum size of a municipality provided for in the Act and referred to below as the minimum size criterion – in order to ensure compliance with the criterion. 269 The aim of government­initiated mergers was to ensure the com­ pletion of the reform if municipal councils failed to agree on mergers required by the Act. This also set a clear deadline for municipal council­ initiated mergers, allowing enough time for their completion, so that by the local elections in October 2017, the new administrative­territorial organisation would be in place and mergers initiated by municipal coun­ cils would not be held up by potential court disputes. After the first stage of mergers, initiated by municipal councils, the government was to make merger proposals to all municipalities with fewer than 5,000 residents. It could also make a merger proposal to municipalities with more than 5,000 residents if this was necessary for merging some of its neighbouring municipalities that fell short of the minimum size criterion. The Act only provided for a few possible exemptions for the government when it did not have to initiate a merger.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252. AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisikud: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] Liina Talistu geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Noeela Kulm Kontaktisik: Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – KSH juhtekspert Ekspertrühm:
    [Show full text]
  • Ida-Viru Maakonna Rahvaraamatukogude Koondaruanne 2015
    1 Aastaaruanne 2015 Tabel1 Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude Kokku nimi (01.12.14) raamatukogude arv arv Ida-Virumaa 153544 25 13 38 1.Põhilised tegevussuunad 2015.a oli enamikele Ida-Virumaa rahvaraamatukogudele stabiilne ja töökas aasta. Mõningatele maakonna raamatukogudele tõi läinud aasta olulisi muudatusi struktuuri ja personali osas. • Avinurme valla raamatukogudes toimusid struktuurimuudatused ja seoses sellega vähenesid töötajate töökoormused. • Loodi Lüganuse Valla Raamatukogu, millel on vallaraamatukogu staatus ja mis täidab valla keskraamatukogu ülesandeid.Raamatukogu struktuuriüksusteks on keskraamatukogu, haruraamatukogud ja laenutuspunktid. • Lohusuu raamatukogu ühendati kooliraamatukoguga ning Lohusuu valla raamatukogudes muutus töötajate töökoormus. • Kurtna raamatukogus vahetus juhataja. • Mahuka töö võttis ette Iisaku raamatukogu, kontrollides Urramis üle oma raamatufondi kirjed, et likvideerida kooliraamatukogu fondi liitmisega tekkinud vead programmis. Jõhvi Keskraamatukogu: • Suleti Jõhvi haruraamatukogu ja loodi laenutuspunkt eakate päevakeskuse juurde. • Tegeleti harukogu raamatufondi liitmise, ümberpaigutamise ja mahakandmisega. • Teenindusosakonnas vahetus juhataja ning lugemissaali raamatukoguhoidjana asus tööle uus noor töötaja. Kohtla-Järve Keskraamatukogu: • Likvideeriti 2 haruraamatukogu – Kukruse ja Puru. • Raamatukogu töötajate koosseis vähenes 14,9 võrra. • Sompa haruraamatukogu hakkas laenutama elektrooniliselt ja raamatukogus toimus põhjalikum fondi korrastamine. • Laenutusosakonnas
    [Show full text]
  • Kõik, Kõik on Uus Septembrikuus
    ALUTAGUSE nr 9, september 2018 TASUTA valla leht www.alutagusevald.ee Kõik, kõik on uus septembrikuus Signe Roost ilusad numbrid, aga suure valla peale laiali laota­ sädeme üles leidma, sest koostöös iseenda ja teis­ toimetaja tult saame aru, et iga laps on kullaväärtusega. tega sünnivad uued ideed, head mõtted ning huvi­ Kooliaasta helistas 1. septembril rõõmsal tavad väljakutsed.“ kella kõlinal sisse Tudulinna Kool. Aktuse avas Õpetamise võlukunsti ei valda meist igaüks. See lõpurida Olivia Saare luuletusest „Üks tähtis eelmine koolijuht Marika Valter, kellele see oli See anne on antud vähestele. Kõik me õpetame ja kuu“ on ilmselt enimtsiteeritud lause iga koo­ viimane tööpäev. Ta andis oma paljude aastate töö kasvatame oma lapsi, kuid võrreldamatult raskem liaasta alguses. Tänavust sügist Alutaguse valla südamlikult ja sümboolselt üle uuele direktorile on seda teha klassi ees ning teiste perede lastega. koolides ja lasteaedades iseloomustabki kõik uus Kerstin Keslerile. Vastselt ametisse astunud koo­ Iga õpilane tuleb oma lastetoa ja iseloomuga kooli, – uued koolijuhid, õpetajad ja tugispetsialistid, lijuht pöördus kõnes oma õpilaste poole: „Kas teie kus õpetajate ülesanne on lihvida maha teravad mitmes kohas vastremonditud ruumid ja mängu­ hulgas on neid, kes teavad Harry Potterit? Mida nurgad, et keegi haiget ei saaks, ning anda edasi väljakud, korvpalliakadeemia ning kõige tähtsam Harry õppis ja mis koolis ta õppis? Pean tunnis­ meie keelt, kultuuri ja arusaamist ümbritsevast – UUED ÕPILASED. tama, et mina Harry Potterit isiklikult ei tunne ja maailmast. Ja see on tõeline võlukunst! Ilma lasteta ei oleks kooli ega lasteaeda. Alu­ võluvõimeid mul ei ole, kuid võin kindlalt öelda, Jõudu kõikidele õpetajatele, kasvatajatele, taguse valla neljas koolis alustas uut õppeaastat et teie õpetajad on need, kes valdavad imelist õpe­ kokatädidele ning veel paljudele headele inimes­ 366 õpilast, neist 28 gümnasisti.
    [Show full text]
  • Alajõe Valla, Iisaku Valla, Mäetaguse Valla Ja Tudulinna Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Ida-Viru maakonnas, mille tulemusena moodustub nelja Ida-Viru maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Ida-Viru maakonda 15 valda ja 5 linna, pärast käesoleva määruse kohase haldusterritoriaalse korralduse muutmist väheneb maakonna valdade arv kolme võrra. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena kolme omavalitsuse võrra 210-le, kokku 180 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on: 1) Alajõe vald (pindala 110 km2 ja rahvaarv 582), 2) Iisaku vald (pindala 258 km2 ja rahvaarv 1203), 3) Mäetaguse vald (pindala 285 km2 ja rahvaarv 1746), 4) Tudulinna vald (pindala 269 km2 ja rahvaarv 437). Eelnõuga rahuldatakse Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus valla nimega haldusüksus nimega Alutaguse vald (kogupindala 921 km2 ja rahvaarv 39683). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist.
    [Show full text]
  • REGILAUL in the POLITICAL WHIRLPOOL: on COLLECTING REGILAUL in NORTHEAST ESTONIA in the SECOND HALF of the 1950S
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.saarlo REGILAUL IN THE POLITICAL WHIRLPOOL: ON COLLECTING REGILAUL IN NORTHEAST ESTONIA IN THE SECOND HALF OF THE 1950S Liina Saarlo Abstract: The article is dedicated to the history of the monumental regilaul publication Vana Kannel and examines the changing position of regilaul in the research politics of Soviet Estonia in the 1950s. The changing form of fieldwork expeditions is dealt with, as the collection of regilaul was seen as a part of the preparation process of the publication. Concentrating on the series of fieldtrips to Alutaguse region in the second half of the 1950s, objectives and details of fieldwork are scrutinized to pinpoint the reasons for the failure of the endeavour. The fundamental question the article examines is the interaction between the dominating ideologies of research politics and the individual interests of folklore collectors. Keywords: academic source publication, fieldwork, regilaul, research politics, singer, Soviet studies INTRODUCTION Since the nineteenth century, collecting and publishing regilaul, the old Esto- nian oral song tradition, has been one of the pillars of Estonian national move- ment, and one of the main building blocks in the construction of ethnic identity. Jakob Hurt (1839–1907), the leading figure of Estonian national movement, initiator of nationwide folklore collecting in Estonia (see Jaago 2005), saw it as his mission to return to Estonians the collected folklore in the form of an academic publication series – Monumenta Estoniae antiquae. The first part of this series, Vana Kannel (‘The Old Psaltery’), is a series of published regilaul corpora of Estonian parishes. The regilaul corpus from Alutaguse region (Jõhvi and Iisaku parishes), in the core of northeast Estonian folk song tradition, was published in volume VIII of Vana Kannel (Kokamägi & Tedre & Tuvi 1999).
    [Show full text]