JUULI 2010

KOSE VALLA INFOLEHT

SÜNNIPÄEVAD 80 KARIN HEIN, AINO TOMSON 75 ILME ROHTSAAR 70 MAIE JAKOBSON, MAIE KUUSEOJA, HELDI SALISTE, LINDA SIREL 65 HELJO JÄRVELAID, TÕNU JÄRVELAID, KOIDU KOOSKORA, EILI MARCINKEVICZ, KALLE NIIDUKIVI, AILI OHERD, VALDEK ROBAS 60 SIRJE LEHTLA, PEETER SLENG, SILVIA TEHVA, ERIKS UNT

SÜNNID MIA GRIT SIKKEL, ARETE SOANS, KEREN KIRSIPUU, ELIIS LEMBERG, ALEKSANDER SILD, GEORG SCHKIPEROV

Luiged Kosel Pirita jõel. Foto: Karin Väljari 2 KOSE TEATAJA juuli

KOSE VALLAVOLIKOGUS 18. 06. 2010

Volikogu istungist võtsid osa volikogu liikmed: Astrid Ojasoon, Aivar Pohlak, Alvar Kasera, Eerika Kesküla, Uno Silberg, Eha Sepp, Irina Meinvald, Kalle Pormann, Margus Proos, Aarne Puistama, Merike Kummel, Vello Kivistik, Eero Leedmaa, Aksa Veinpalu, Tõnno Tiis, Timo Nikitin, Tiia Rodi. Kutsutud: vallavanem Vello Jõgisoo ja abivallavanem Merle Pussak. Kokkuvõte volikogus vastuvõetud otsustest ja arutlusel olnud teemadest: PROTOKOLLILISE OTSUSUSEGA NR 1 loeti Kose valla 2010. aasta lisaeelarve 1. lugemine lõppenuks ja suunati lisaeelarve teisele lugemisele. MÄÄRUSEGA NR 25 kinnitati Kose valla 2010. aasta lisaeelarve. Kose valla 2010. aasta täpsustatud eelarve mahuks seisuga 18.06.2010 kinnitati tulude osas 70 229 602 (seitsekümmend miljonit kakssada kakskümmend üheksa tuhat kuussada kaks) krooni, kulude osas 68 964 661 (kuuskümmend kaheksa miljonit üheksasada kuuskümmend neli tuhat kuussada kuuskümmend üks) krooni ning eelarve finantseerimistehingud summas 1 264 941 (üks miljon kakssada kuuskümmend neli tuhat üheksasada nelikümmend üks) krooni. MÄÄRUSEGA NR 26 kinnitati Kose valla eelarvest kolmanda sektori, üksikisikute tegevustoetuste tingimused ning maksmise kord. PROTOKOLLILISE OTSUSEGA NR 2 otsustati Riigikontrolli kontrolliaruande eelnõus „Valdade ja linnade osalemine äriühingutes ja sihtasutustes“ väljatoodud ettepanekute kohta valmistada ette vastavasisulise õigusakti eelnõu ning suunata see 19. augusti volikogusse. MÄÄRUSEGA NR 27 kinnitati Kose valla kalmistute kasutamise eeskiri. OTSUSEGA NR 55 otsustati taotleda Kose valla munitsipaalomandisse maaüksus „Männimäe mänguväljak“ asukohaga Harju maakond Kose vald, Oru küla, pindalaga 856 m2, maakasutuse sihtotstarbega sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa (017; Üm). MÄÄRUSTEGA 28 – 34 kinnitati päevakorrapunktid 7-13. Tegemist on Rahandusministeeriumi nõudega kehtestada kõikidele volikogu poolt vastuvõetud hinnakirjadele hinnad ka eurodes. Volikogu korraline istung toimub peale volikogu suvepuhkust 19. augustil 2010. algusega kell 15.00 vallamaja saalis.

Astrid Ojasoon Kose Vallavolikogu esimees Täpsem ülevaade volikogus toimunud aruteludest ja hääletamisest koos vastuvõetud otsuste ning määrustega on kättesaadav valla kodulehelt www.kose.ee märksõna „volikogu/protokollid“ ja „volikogu/vastuvõetud/otsused/ määrused“alt. Sama informatsioon on kättesaadav kõikides valla raamatukogudes.

Tähelepanu!

Kose vallavalitsuse poolt väljastatud soodussõidukaardid pensionäridele kehtivusega 30.06.2010 on automaatselt kehtivad aasta lõpuni. juuli KOSE TEATAJA 3

KOSE VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE LIIKMETE MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON 2009. AASTAL

Nimi; Töökoht, amet; Kinnisvara; Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid; Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid; Pangaarved; Varalisedkohustused Margus Proos, OÜ Kose Vesi juhataja, Maatulundusmaa Kose vallas, Karla külas, nr 5115; 1/2 elamumaad Kose vallas nr 18301; HONDA CR-V; Swedbank, Varahaldus väärtpaberi portfell koguväärtus 1493282.-; Swedbank; arveldusarve, 2; Swedbank võlajääk 1586065.- EEK Tõnno Tiis; Tänavapuhastuse AS Tallinna osakonna juhataja; Elamumaa Kose vallas 33701:002:0659; ei ole; SANTROX OÜ osakud koguväärtus 13400.-; Swedbank arveldusarve , 1 SEB pank arveldusarve , 1; ei ole Kalle Porman; Radix Hoolduse OÜ juhataja; Kullilepiku 33701:001:0314 ;Lepiku 33701:001:0198; Lepiku II 33701:001:0184 ; Otsa 33701:002:0923; Otsa 33701:004:0721 ; Peetri 3 33702:002:0149; Pikk 19 b 33702:003:1060 Rabapardi 33701:001:0365; ei ole; Kose Parkla OÜ koguväärtus 20 000 krooni; Porri & KO OÜ, koguväärtus 40 000 krooni; Kehra Parkla OÜ, koguväärtus 20 000 krooni; Swedbank arveldusarve, 1; SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1; ei ole Merike Kummel; Elamu Kose vallas, Kose alevikus nr 23457; ei ole; ei ole; Swedbank arveldusarve , 2; SEB Eesti Ühispank, arveldusarve , 2; ei ole Valdur Oks; Elamu Kose vallas, Kose alevikus 33702:002:0373; Kaupluse hoone Kose vallas, Kose-Uuemõisa alevikus 33701:002:0500; Beugeot-Boxer 1998; Volvo 1995; ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank laenujääk 80 000.- EEK Tiia Rodi; Kose Kunstikeskus; Kose Kunstikool juhataja, õpetaja; ei ole; ei ole; ei ole; Swedbank , 2 arveldusarvet Nordea pank 1 hoius Arno Pavel; Reilve OÜ juhataja; Põllumaa Viljandimaal, Tarvastu vallas nr 864, Kinnistu Saue vallas nr 5589, Korter Tallinnas nr 29033; UAZ 469 maastur 1978; Reilve OÜ, koguväärtus 40 000 krooni; Swedbank arveldusarve, 1 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1, Sampo, arveldusarve 1; SEB 420 000.- EEK Swedbank käendusleping 111 000.- EEK Swedbank käendusleping 274 00.- EEK Irina Meinvald; Audi- avant 1992; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Ei ole Andrus Jõffert; Kristoke OÜ tegevjuht; Korter, Kose vallas, Kose alevikus; Ei ole; Kristoke OÜ, koguväärtus 200 000 krooni; Swedbank arveldusarve , 2, Nordea Pank arveldusarve, 1; Ei ole Aksa Veinpalu; Kose PerearstikeskusOÜ juhataja; Elamumaa, Kose vallas 33702:002:0520, Elamumaa Jõgevamaal, Mustvee linnas (kaasomand) 48501:006:0019, Maatulundusmaad Jõgevamaal (kaasomand) 65701:002:2751;2752;2753; Hyundai Sonata 1998 (kaasomand), paat Bella 1995 (kaasomand), paat Meri Max 2000 (kaasomand), paat Assol 1992 (kaasomand), VW Passat 2004 (kaasomand); Kose Perearstikeskus OÜ, koguväärtus 40 000 krooni (ühisomand), Majakas OÜ, koguväärtus 40 000 krooni (ühisomand); Swedbank arveldusarve, 1, SEB Eesti Ühispank, arveldusarve, 1; Ei ole Aarne Puistama; Kose Gümnaasium direktor; Korter Kose vallas, Kose alevikus, Garaaž Kose vallas, Kose alevikus; Ford Sierra 1991, Ford Focus 2004; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1, Nordea pank deposiit , 1; Ei ole Eero Leedmaa; AS K.U.Mell juhatuse esimees; ei ole; ei ole; K.U.Mell AS aktsiad koguväärtuses 1600.- EEK, OÜ Toomatate osakud koguväärtuses 20000.- EEK, OÜ Eleet Invest osakud koguväärtuses 40000.- EEK; Swedbank arveldusarve , 2 väärtpaberi arve, 1, SEB Eesti Ühispank arveldusarve, 1; Ei ole Eerika Kesküla; Kose Tervisekeskus OÜ juhatuse esimees-perearst, eramu Kose , Kalda 2A, korter Kose , Kodu 16 - 2; Ei ole; OÜ Kose Tervisekeskus osakud koguväärtuses 50 000.- EEK; Swedbank , arveldusarve , SEB, arveldusarve; Ei ole Ülo Roosnurm; pensionär; kinnistu Kose vallas , Karla külas 33701:004:0295 korter Kose - Uuemõisas 33701:002:0080; Opel Kadett 1988; Ei ole; Swedbank arveldusarve , 1; ei ole Timo Nikitin; üliõpilane; Ei ole; Ei ole; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; õppelaen 85 000.- EEK Vello Kivistik; OÜ Kuivajõe Farmer nõukogu esimees - loomakasvatusjuht; kinnistu Kose valls Saula külas 33701:002:0163; ei ole; OÜ Kuivajõe Farmer oskud koguväärtuses 12 000.- EEK; OÜ Talukivi Äri osakud koguväärtuses 10 000.- EEK; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank hüpoteek 500 000.- EEK Swedbank, laen, 13 227 EURO Jüri Anissimov; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna ülemarst-juhataja; Elamumaa Jõgevamaal, Mustvee linnas (kaasomand), maatulundusmaa Jõgevamaal Kasepää vald (kaasomand); Hundai Sonata 1998 (ühisomand), VW Passat 2004 (ühisomand), paat Bella 1999;Assol 1998;, Meri Max 2000 (ühisomand); OÜ Kose Perearstikeskus osakud koguväärtuses 40 000.-EEK (ühisomand), OÜ Majakas osakud koguväärtuses 40 000.-EEK (ühisomand); Swedbank hoiuarve, 1; SEB hoiuarve, 1; Alvar Kasera; Reval Kinnisvara OÜ; 1/2 elamumaad Kose vallas nr 2067402, maatulundusmaa Kolga-Jaani 4 KOSE TEATAJA juuli vallas Vilajndis nr.2980139, Maatulundusmaa Kõuel, nr 9085502, korter Tallinnas nr. 4194501, Garaaž Tallinnas Nr 4194801, korter Tallinnas nr. 16240601, korter Tallinnas nr.1624501; Ei ole; Flaterna OÜ osakud koguväärtuses 40 000.-; Swedbank arveldusarve, SEB arveldusarve, 1, Sampo Pank, väärpaberi arve , 1 ; arveldusarve 1; Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal arveldusarve, 1; SEB Eesti Ühispanga käendusleping 285 000 krooni; Swedbank AS 35 471.- EUR, SEB AS 149 000.- EUR Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 151 175.- EUR Sven Andresen; Tallinna Tehnikakõrgakool lektor, autonduse õppetooli hoidja; tootmismaa Kose alevik 33702:003:1670 Maatulundusmaa Kose vald Kolu küla 99701:002:0005, elamumaa Tartu linnas Kooli tn 38 79506:003:0019 3/10 kaasomandist; Toyota Corolla 2004, Toyota Yaris 2007, haagis Well Cargo 1985, traktor T25A 1984; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank, laen 10 000.- EEK hüpoteek EV kasuks 80 000.- EEK Astrid Ojasoon; Kose vald vallavolikogu esimees; Mazda 626m, Opel Zafira; Swedbank Investeerimisfondid AS 1960; Swedbank arveldusarve, 1; Swedbank Liising 6 350.- EUR Uno Silberg; Kose vallavolikogu liige; Elamumaa Mikitamäe vallas, Lüübnitsa külas nr 1331338, Maatulundusmaa 0,5 Väike-Maarja vallas, Triigi külas nr 2522531 , Elamumaa Mikitamäe vallas, Lüübnitsa külas nr 1997938 , Elamumaa Tudulinna vald nr. 4372802; Citoen Xcara 2,0 2004, Respo haagis 2006; Ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; AS Hansa Liising Eesti, 5 362.- EUR, 20 060.- EUR Piret Aavik; ERL naisühendus Epp tegevsekretär; Elamumaa Kose vallas, Ravila alevikus nr 3794902, maatulundusmaa Pala vald , Perametsa küla nr. 1830335, 1/2 maatulundusmaa Väike - Maarja vald Triigi küla nr. 2522531; ei ole; Swedbank arveldusarve, 1; Hüpoteek EV kasuks jääk 40 6620.- EEK Eha Sepp; ES Arvestuse OÜ raamatupidaja; elamu Kose vallas nr.7548502, Korter Tallinnas nr.15113101, Maatulundusmaa Kose vallas, Kolu külas 99701:002:0005; ei ole; ES Arvestuse OÜ osakud koguväärtuses 40 000.- EEK, Toomatare OÜ osakud koguväärtuses 12 000.- EEK, Swedbank pensionifond osakud koguväärtuses 8 859.- Eek; Swedbank arveldusarve, 1, SEB pank arveldusarve, 1; SEB pank laenujääk 563 895.- EEKm, SEB pank laenujääk 181 283.- EEK, SEB pank ühishüpoteek 1 170 000.- EEK Aivar Pohlak; Kose Vallavolikogu volikogu aseesimees; maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.59933, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.83233, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.116933, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 126033, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.126533, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 129533, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 144333, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.144533, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 145233, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 166333, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.176333, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.186233, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 186333, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 186433, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 186533, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr.186633, maatulundusmaa Pühalepa vald Hiiumaa nr. 507433, maa Kose vallas nr. 12241602, maa Kehtna vallas nr. 12241902; ei ole; ei ole; Swedbank arveldusarve , 1; ei ole

VALLAVALITSUSE LIIKMED

Nimi; Töökoht, amet; Kinnisvara; Registrisse kantud autod vee- ja õhusõidukid, ; Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid; Pangaarved; Varalised kohustused Ellen Pärm; Kose Vallavalitsus finantsjuht; Elamu Kose alevik Kose vald Harjumaa, Kinnistu Kose vald nr 27633; Ei ole; Ei ole; Swedbank arveldusarve , 1,S EB arveldusarve , 1; Swedbank võlajääk 24221.- EEK Joe Tamme; Kose Vallavalitsus ehitusnõunik; Korter Kose alevik Kose vald Harjumaa 6915302; Sõiduauto BMW 1983, Sõiduauto Volkswagen 2002; Osakud koguväärtuses 17 000 ; Swedbank arveldusarve , 1; Swedbank võlajääk 346 359 EEK Merle Pussak; Kose Vallavalitsus abivallavanem-maanõunik; Elamumaa Kose alevik Kose vald Harjumaa 12929402; Ei ole; Ei ole; Swedbank arveldusarve , 1, SEB arveldusarve , 1; SEB võlajääk 18 641,88 EUR, SEB võlajääk 24 186,26 EUR Merike Pihla; Kose Vallavalitsus sotsiaalnõunik; Korter Kose alevik Kose vald Harjumaa 62144; Ei ole; Ei ole Swedbank arveldusarve , 1; Ei ole Erge Loorits; Kose Vallavalitsus haridus- ja kultuurinõunik; Korter Pärnu linn 5136, Elamumaa Kose vald 0011040; Sõiduauto Ford 2002; Ei ole; Swedbank arveldusarve , 1; Ei ole Vello Jõgisoo; Kose Vallavalitsus vallavanem; Korter Kose alevik Kose vald Harjumaa,Garaaz Kose alevik Kose vald Harjumaa; Ei ole; Tallink Grupp aktsiad koguväärtus 19 088, OÜ Laura Kauplus osa koguväärtus 306 500; SEB arveldusarve , 1, SEB väärtpaberikonto, 1; AS SEB Liising liisingjääk 211 187 EEK juuli KOSE TEATAJA 5

KOSE GÜMNAASIUMI LÕPETAJAD 2010. AASTAL

Kose Gümnaasiumi õppenõukogu 18. juuni 2010. a otsuse nr 27 alusel lõpetavad põhikooli 48 õpilast ja neile antakse välja põhikooli lõputunnistus. Direktori 22.juuni 2010.a käskkirjaga nr 167 arvan alates 22. juunist 2010. a Kose Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast välja alljärgnevad õpilased: Laura Jõgisoo Omistatud parima lõpetaja nimetus, tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest muusikaõpetuses", Harjumaa Spordiliidu tänukiri, tänukiri lapsevanematele MalleMihkelsoo Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Anett Kivine Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Uku Kruusamägi Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest matemaatikas", tänukiri lapsevanematele Sandra Leis Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Tage Trei Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Maris Kahre Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Marko Teppo Kilp Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", Harjumaa Spordiliidu tänukiri, tänukiri lapsevanematele Helerin Laaniste Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Erik Mänd Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest keemias ja matemaatikas", tänukiri lapsevanematele, Tartu Ülikooli Teaduskooli täiendkoolitusprogrammi tunnistus "Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks" Sven-Eerik Ross Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", tänukiri lapsevanematele Marken Sonn Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest muusikaõpetuses ja kehalises kasvatuses", tänukiri lapsevanematele Liisa Tamm Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest muusikaõpetuses", tänukiri lapsevanematele Janete Trestip Tunnustatud Kose Gümnaasiumi kiituskirjaga "Hea õppimise eest", kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest kehalises kasvatuses", tänukiri lapsevanematele Karl Aavik Sander Aljas Kadi Grahe tänukiri lapsevanematele Keimo Hanikat Kadri Kaaret tänukiri lapsevanematele Helina Karro Kaspar Kristal Renee Kukats Lille Lepik Marek Lokotar 9. a klass Gert Metsis Tunnustatud kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest muusikaõpetuses" Ants Nokkur Tunnustatud kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest kehalises kasvatuses" Eero Press 6 KOSE TEATAJA juuli

Emil Raja Tunnustatud kiituskirjaga "Väga heade tulemuste eest muusikaõpetuses", tänukiri lapsevanematele Thomas Rääk Carol Rüütsalu Mariann Sööt tänukiri lapsevanematele Janno Traks tänukiri lapsevanematele Laura Vaaks Aigor Aava Arko Allak Sandra Järvsalu Martin Krindal Aimar Leppenen Elise Looris Henry Murumaa tänukiri lapsevanematele Janne Pajula 9. b klass Jan-Aaron Palmsaar Marta Salura Raivo Tamm Maarja Teder Ronald Tulp tänukiri lapsevanemale Erkko-Mikk Täht Uku Uusmaa

9A klassi klassijuhataja Astrid Sildnik 9B klassi klassijuhataja Mare Kivistik

Aluseks võttes õppetöö tulemusi ja õppenõukogu otsust nr 34, 21.06.2010.a. luban välja anda gümnaasiumi lõputunnistuse ja ühtlasi kustutan õpilaste nimekirjast alljärgnevad õpilased: Hõbemedaliga lõpetavad: 1. Kaisa Karron tunnustatakse hõbemedaliga; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (eesti keel, geograafia, muusikaõpetus, kehaline kasvatus); on ühtlasi lennu parim lõpetaja; tänukiri lapsevanematele 2. Piia Jõul tunnustatakse hõbemedaliga; tunnustatud Harju Spordiliidu tänukirjaga; tänukiri lapsevanematele Hinnetega „4” ja „5” lõpetavad: 1. Nele Jaago tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest”; Tartu Ülikooli Teaduskooli tunnistus „Tunne iseennast”; tänukiri lapsevanematele 2. Tähti Kull tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest” ; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (matemaatika); Tartu Ülikooli Teaduskooli tunnistus „Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale III”; tänukiri lapsevanematele 3. Angela Lüll tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest”; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (ajalugu) ; tänukiri lapsevanematele 4. Susanna Oja tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest”; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (eest keel, muusikaõpetus) ; tänukiri lapsevanematele 5. Kairit Rüütsalu tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest” ; tänukiri lapsevanematele 6. Kadri Sepp tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest”; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (ajalugu); tänukiri lapsevanematele 7. Gerli Villak tunnustatakse kooli kiituskirjaga „Hea õppimise eest” ; kooli kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (muusikaõp); tänukiri lapsevanemale

12 A klassis: 1. Alfavitskaja, Katerina – tänukiri lapsevanematele juuli KOSE TEATAJA 7

2. Bachmann, Angely 3. Grahe, Hedi – tänukiri lapsevanematele 4. Heiskonen, Ott – tänukiri lapsevanematele 5. Huul, Kaspar 6. Kalme, Andres 7. Karner, Kertu - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (muusikaõpetus); tänukiri lapsevanemale 8. Kotkas, Ken 9. Kruusement, Rein 10. Kull, Kaivar 11. Nokkur, Vahur 12. Oras, Minna 13. Prits, Sander – tunnustatud Harju Spordiliidu tänukirjaga; tänukiri lapsevanematele 14. Reisi, Mark 15. Sarapuu, Siim 16. Seppi, Joosep – huvijuhi tänukiri; tänukiri lapsevanematele 17. Stimmer, Kati- tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (kunstiõpetus); 12. a klass 18. Umalas, Mari-Ann – tänukiri lapsevanematele 19. Viigipuu, Liis 20. Vilba, Kadri – tunnustatud Harju Spordiliidu tänukirjaga; tänukiri lapsevanematele

Klassijuhataja Riina Suur

12 B 1. Arnover, Kadri - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (ajalugu); 2. Jaanovits, Joonas - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (kehaline kasvatus); 3. Kivistik, Andres 4. Kotkas, Oliver 5. Käesel, Ergo 6. Loos, Triin 7. Miilberg, Erki 8. Männisalu, Anti 9. Münter, Merilin-Ingrid 10. Nettan, Pauliine - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (kehaline kasvatus); 11. Nurk, Kristin – tänukiri lapsevanematele 12. Ojamets, Elina 13. Põder, Paul 12. b klass 14. Roosnurm, Rauno 15. Sangla, Henry 16. Suuder, Mairold 17. Suur, Siim - - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (kehaline kasvatus); tänukiri lapsevanematele 18. Tammiste, Kaarel 19. Teder, Kadri 20. Trei, Tago - tunnustatakse kiituskirjaga „Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines” (kehaline kasvatus); 21. Vahtra, Gea 22. Varblas, Karli

Klassijuhataja Anne Kruuse

Gümnaasiumi lõpetab Hannes Ross

Aarne Puistama Kose Gümnaasiumi direktor 8 KOSE TEATAJA juuli

Traditsiooniliselt toimus vallavanema vastuvõtt parimatele lõpetajatele ja nende vanematele. Fotol parimad gümnaasiumilõpetajad koos vanemate ja õpetajatega.

HARJU XV MAAKAITSEPÄEV

Harju XV Maakaitsepäev toimus 23. juunil, Kosel. Maakaitsepäevaga tähistatakse Võidupüha ja Vabadussõjas võidu saavutamise 91. aastapäeva. Üritused algasid juba 22.juunil, kell 19.00 tammepuu istutamisega Vabaduse hiide Jõelähtme vallas Lool asuva muinaskalme juures. Tänavu avati Vabaduse hiies Vabadusekivi, mis kannab endas Harju Maakaitsepäevade traditsiooni. Võidupüha tähistamine 23.juunil Kose alevikus algas 9.30 pärgade asetamisega Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks Vabadussõja mälestusmärgi juurde Kose kalmistul ja Kaitseliidu Harju Maleva esindajate piduliku saatmisega pärgade asetamiseks kõigi Harjumaal asuvate vabadusvõitlusega seotud mälestusmärkide jalamile. Kose lauluväljakul toimus kell 11.00 Harjumaa operatiiv- ja kaitsejõudude pidulik rivistus ja jalutuskäik. Osalesid Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester. Piduliku rivistuse võttis vastu ning kõnet pidas Harju maavanem Ülle Rajasalu. Kell 11.45 avas Harju XV Maakaitsepäeva Kose vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo. Kogu päeva kestval üritusel oli rohkelt tegevust kogu perele, põnevat leidus nii vanematele kui lastele. Ürituse lõpetas Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt Viljandis süüdatud Võidutule pidulik vastuvõtmine ja valdadele, linnadele üleandmine.

Lühendatult HARJU MAAVALITSUSE PRESSITEADE juuli KOSE TEATAJA 9

KOSE VALLA KOOLILAPSED OSKAVAD KAITSTA END JA AIDATA TEISI Põhja- Eesti Päästekeskus rõõmustas taas kuuendate klasside õpilasi ohutusalase projektiga „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT). Projekti eesmärk on vähendada noorte vigastuste ja õnnetuse arvu, õpetades eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi. Lastele õpetati ohtusid ette nägema ning erinevates hädaolukordades hakkama saama. Tallinnast ja Harjumaalt võttis projekti tegevustest osa 48 kooli. Sinna hulka kuulusid ka Oru Põhikooli, Kose Gümnaasiumi ja Kosejõe Kooli õpilased. Projekti koolitusprogramm vältas jaanuarist mai lõpuni. Lapsi õpetasid asjatundjad Põhja-Eesti Päästekeskusest, Põhja Prefektuurist, Põhja Regionaalsest Maanteeametist, Eesti Punase Risti Tallinna Seltsist. Koolitusprogrammi käigus said õpilased teadmisi liiklus-, tule-, raudtee- ja veeohutuse ning esmaabi vallas. Projekti lõpetas ohutuslaager Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumil. Kolledži kadetid tutvustasid kooli õppimisvõimalusi ja olid vahvad teejuhid. Kaheteistkümnes erinevas kontrollpunktis hinnati õpilaste teadmisi, praktilisi oskusi ja meeskonnatööd. Lahendati liiklusteste, demineerimisülesandeid, anti esmaabi jpm. Osalejad said tutvuda teenistuskoerte koolituskeskusega. Keskuses koolitatakse koerajuhte ja teenistuskoeri Politsei- ja Piirivalveametile ning teistele sisejulgeoleku ametkondadele. Põnev oli jälgida teenistuskoera ja koerajuhi koostööd harjutusväljakul. Huvitavat ja harivat tegevust jätkus terveks pikaks päevaks. Aitäh kõikidele organisatsioonidele, organisaatoritele ja väga tublidele osalejatele. Turvalist suve!

Krista Saadoja, Oru Põhikooli inimeseõpetuse õpetaja

SOTSIAALVALVE TEENUS KINDLUSTAB HÄDALISELE KIIRE ABI Eakate inimeste ning nende nooremate sugulaste igipõline mure ja probleem seisneb selles, kas, nende eakas sugulane tuleb üksi kodus olles turvaliselt toime. Pidev muretsemine viib nii mõnegi inimese mõtted hooldekodule, kus vanainimene on hoolduspersonali silme all ning probleemide korral on abi käeulatuses. Samas teame ka seda, et ega inimesed hea meelega oma kodust lahkuda ei soovi ning veedaksid oma vanaduspäevi ikka oma armsaks saanud kodus. Meditech Estonia OÜ on selle aasta kevadest käivitanud üle-Eestilise sotsiaalvalve teenuse, mis juhatuse liikme Risto Eelmaa sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi ning hõlbustab koduhooldajate tööd. Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaalvalve teenus aitab eelkõige eakaid, aga ka puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teiselt poolt aga vajavad kindlustunnet, et kui peaks näiteks inimene kukkuma, aga ise püsti ei saa, siis abi on ühe nupuvajutuse kaugusel. Ka väga eakad teenuse tarbijad kinnitavad, et teenus annab juurde kindlustunnet, valveseade on väga lihtne ja selle kasutamist ei peaks küll keegi pelgama. Süsteem koosneb tavatelefoni või GSM võrku ühendatud hoolekandetelefonist ja randmel kantavast paanikanupust. Paanikanupule vajutades võtab sotsiaalvalvesüsteem koheselt ühendust teenusepakkuja ööpäevaringselt töötava häirekeskusega. Süsteem võimaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ning häirekeskuse operaatoriga ning peaks võimaldama abistajatele teate edastada oma korteri või maja igast nurgast eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekandetelefoni kõlari kaudu vestlevat operaatorit ning vastupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla lähedased, naaber, omavalitsuse hooldustöötaja vm. või kriitilise olukorra puhul kiirabi, päästeameti, politsei. Kui operaator abivajajat ei kuule, siis edastatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb kohapeale asja kontrollima, seega ei pea muretsema inimene ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest kaugemal (näiteks koduhoovis). Süsteemiga saab siduda lisaks veel ka erinevaid andureid, millest kõige olulisemaks on vast suitsuandur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka häirekeskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi teele. Seega aitab uudne sotsiaalvalveteenus lisaks tervisehädadele inimesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral. Sotsiaalvalvesüsteem · Sotsiaalvalveseadme komplekti kuulub hoolekandetelefon ning randmel või kaelas kantav häirenupp. · Hoolekandetelefon ühendatakse tavatelefoni või mobiilivõrku. · Häirenupp töötab valveseadmest kuni 200 m raadiuses. · Pakume ka erinevaid lisaseadmeid (suitsuandur, kukkumisandur, liikumisandur jm). Sotsiaalvalveteenus · Häirenupule vajutades võtab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava häirekeskusega. · Kõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab kliendiga suhelda ja välja selgitada häire põhjuse/probleemi tõsiduse ning seejärel: a) lahendab probleemi telefoni teel b) teavitab kliendi kontaktisikuid (sugulane, omavalitsuse hooldustöötaja vm.) c) äärmuslikes olukordades kutsub välja kiirabi, päästeameti, politsei Hind. Täisteenuse korral, mis sisaldab seadmete renti, paigaldust, hooldust, ööpäevaringset kõnekeskuse teenust ning tehnilist tuge, maksab 490 krooni kuus. Lisainformatsioon: Risto Eelmaa, Meditech Estonia OÜ juhatuse liige Tel: +372 50 78 691 E-mail: [email protected] 10 KOSE TEATAJA juuli

MIDA TOOB MEILE EURO?

Kaua oodatud ja palju räägitud euro on lõpuks käeulatusse jõudnud ning väga võimalik, et euro võetakse Eestis kasutusele 1. jaanuaril 2011. Võtame allpool kokku, mida euro endast kujutab, mis kasu see võib tuua ning kuidas toimub üleminek. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Eesti 17. riik, mis võtab euro ametliku maksevahendina kasutusele. Tegelikkuses on Eesti olnud fikseeritud kursi kaudu euroalaga seotud juba alates 1992. aastast – alguses oli kroon seotud Saksa margaga ning hiljem euroga. Euro tuleku näol ei ole tegu rahareformiga nagu 1990-ndate alguses, kus raha väärtus üleöö muutus. Tegu on põhimõtteliselt tavalise rahavahetusega, millele andsime oma jah-sõna juba 2003. aasta rahvahääletusel, kiites heaks liitumise Euroopa Liiduga. Mis kasu toob euro Eestile ja Eestis elavatele inimestele Euro on Eesti tulevase arengu oluline eeldus. Euroopa ühisraha kasutusele võttes hakkame kuuluma ühte maailma võimsamasse rahandusliitu, mis suurendab Eesti majanduslikku usaldusväärsust ja stabiilsust. Sellest hargneb omakorda edasi mitu kasutegurit. Stabiilsem keskkond teeb lihtsamaks välisinvesteeringute kaasamise, sest krooni devalveerimise risk kaob. Lihtsustub Eesti kaupade müümine euroala riikidesse: arveldame oma euroala kaubanduspartneritega samas valuutas, mis aitab kokku hoida tehingukuludelt (näiteks pidi varem euroalalt kaupade ostmiseks raha vahetama). See kõik arendab edasi majandust ning aitab luua laiema heaolu tekkeks vajalikke töökohti. Oluline on ka see, et saame hakata euroalal varasemast rohkem poliitilisel tasemel kaasa rääkima. Lisaks toob euro inimestele kaasa pisemaid võite. Kohe pärast euro kasutusele võtmist läheb euroalas reisimine oluliselt mugavamaks – enam ei pea raha vahetama ning palju lihtsam on eri riikide hindasid võrrelda. Tänu euro stabiilsusele hakkavad loodetavasti alanema ka laenuintressimäärad, mis vähendab inimeste kulusid. Väikene võit on ka see, et andmaks head eeskuju erasektorile ümardab valitsus maksud, riigilõivud, toetused ja muud eelarvega seonduvad kroonisummad eurodesse elanikkonnale soodsamas suunas. Kuidas plaanitakse eurole üle minna Eurole üleminekul on laiemalt neli olulist teemat: hindade kuvamine kroonides ja eurodes, paralleelkäibe periood, krooni-müntide vahetamine ning euro sularaha saamine. Järgnevalt nendest teemadest lähemalt. Uute eurodes näidatud hindadega harjumiseks on jaekaupmeestel kohustus kuus kuud enne ja pärast euro kasutuselevõtmise päeva näidata müügikohas hindu kahes vääringus – kroonis ja euros. Summade ümardamiseks on riik välja töötanud ametlikud ümardamisreeglid, mille kohaselt tuleb hinnad eurodesse ühe eurosendi täpsusega ümardada. Seega saab juba juuli algusest kõikide eelduste kohaselt igas kaupluses euro-hindasid näha. Paljudel on aja jooksul kogunenud suur hulk krooni-münte, mis tuleks enne euro tulekut vahetada paberraha vastu või kanda oma arvelduskontole. Selle soodustamiseks algab alates oktoobrist pankade mündikampaania, mille raames saab kodus olevad krooni-mündid panka tuua ning teenustasudeta ära vahetada. Soovitus on oma mündid kohe oktoobris või novembris ära vahetada, sest detsembris võivad rahavahetuse tõttu pankades järjekorrad tekkida. Eesti plaanib eurole üle minna kiiresti ehk pikka kahes rahas arveldamise aega ei tule. Plaani kohaselt kehtivad kroon ja euro kõrvuti kaks nädalat ning seejärel on ainus ametlik maksevahend euro. 2011. aasta esimesed kaks nädalat saab kõikjal ostude eest ka kroonides tasuda, kuid vahetusraha antakse enamasti tagasi eurodes. Kuna paralleelkäibe perioodil on kauplustel kahe raha kasutamise tõttu suurem koormus ning võivad tekkida järjekorrad, on soovitus sel ajal võimalusel kaardimakseid eelistada. Eurode saamiseks on mitmeid võimalusi ning keegi ilma ei jää. Esiteks on ette nähtud, et pangad vahetavad kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks Eesti Panga keskkursiga ja ilma teenustasuta kõigis pangakontorites. Teiseks pole põhjust muretseda pangakontol olevate kroonide pärast, sest kõik pangakontodel olevad kroonid muutuvad 1. jaanuaril automaatselt eurodeks, säilitades oma väärtuse eurodes täpselt samasugusena, nagu nad olid kroonides. Pangakontol oleva raha saab alates 1. jaanuarist mugavalt eurodes sularaha-automaadist välja võtta. Kolmandaks võib jaanuari alguses allesolevate kroonidega kauplustes maksta ning kroonidega makstes saab enamasti tagasi eurosid. Samuti makstakse alates 2011. aasta algusest kõik varem kroonis olnud palgad või toetused eurodes. Muretsema ei pea pangaga sõlmitud lepingute pärast, sest euro kasutuselevõtmine ei muuda automaatselt ühegi lepingu tingimusi. Kõik pangateenused muutuvad euro kasutuselevõtmise päevast euro-põhiseks ehk ülekanded tehakse eurodes, arved tasutakse eurodes jne. Ka hoiusel olevad kroonid muudetakse eurodeks ning kõik muud tingimused, sealhulgas intress ja tähtaeg, jäävad samaks. Kust leida rohkem infot euro kohta Euroga seonduva info edastamiseks on loodud Euroveeb, kust leiab taustainfot, saab lugeda korduma kippuvaid küsimusi ning ka ise küsimusi esitada. Küsimusi euroga seonduva kohta ootame ka Kose Teatajasse hiljemalt 23. juuliks Vastused ilmuvad augustikuu lehes. Küsimused palun esitada kirjalikult [email protected] või postiaadressil Kose Teataja,Tiigi 1, Kose-Uuemõisa 75102

Hanno Hussar, Swedbanki eurole ülemineku koordinaator juuli KOSE TEATAJA 11

PRESSITEADE 10.06.2010 EL Regioonide Komitee võttis vastu arvamuse Euroopa Komisjoni rohelise raamatu osas äriregistrite ühendamise kohta. Arvamuse koostajaks oli Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige Uno Silberg (Kose Vallavolikogu liige). EL Regioonide Komitee võttis 85. istungijärgul Brüsselis vastu arvamuse selle kohta, kuidas peaks Euroopa Liidus edendama äriregistrite piiriülest koostööd, et EL siseturg tõhusalt toimiks ning tagada majanduskasvu jaoks oluline ettevõtete liikuvus läbi registrite integreerimise, võimaldades kogu Euroopa Liidus võrdset juurdepääsu teabele. Regioonide Komitee nimel koostas arvamuse komitee Eesti delegatsiooni liige Uno Silberg, kellele see oli juba kolmandaks korraks komitee nimel arvamus koostada. Arvamus koostamisel aitas Uno Silbergi eksperdina Urmas Volens advokaadibüroost Sorainen. Arvamuses juhib Regioonide Komitee tähelepanu sellele, et äriregistrite ülesanne on ettevõtja andmete (nt ettevõtja õiguslik vorm, asukoht, kapital ja seadusjärgsed esindajad) registreerimine, läbivaatamine ja salvestamine ning nende andmete üldsusele kättesaadavaks tegemine. Regioonide Komitee tunnistab äriregistrite tähtsust siseturu tõhusa toimimise tagamisel ja tõdeb, et äriregistritevahelise ühenduse puudumine takistab ettevõtete piiriüleseid toiminguid ja muudab peaaegu võimatuks ettevõtte asukohamuutmise ELis. See on peamine takistus sellele, et tekiks tõeline riikide ja piirkondade konkurents ettevõtjate ligimeelitamiseks. Uno Silberg kutsub oma arvamuses komitee nimel Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku õigusliku raamistiku kohta, et asendada äriregistrite vaheline praegune vabatahtlik süsteem. Ühendatud äriregistrite süsteem looks ühtse otsingusüsteemi standardiseeritud andmetega, mis aitab ettevõtjatel majandustegevuse raames saada oma partnerite kohta infot. Uus raamistik peaks suutma täielikult ära kasutada praegu kättesaadava IT-tehnoloogia. Teave tuleks teha kättesaadavaks tasuta või mõõduka tasu eest.Ê Raportööri sõnutsi oleks üle-euroopaline elektrooniline identifitseerimisvahend koos digitaalse allkirja täieliku kasutamisega abiks äriregistrite ühendamisel. Silberg lisas, et Eesti seisukohalt on oluline, et VKE-d, kes EL-s väljaspool Eestit tegutsedes peavad saama kiiret ja asjakohast infot ja abi, seda täna tihti teistes riikides ei saa. Uus õiguslik ja siduv raamistik äriregistrite toimimisele EL-s, koos vajaliku toetava IT lahendusega, lahendaks aga paljud infoliikumisega seotud küsimused, mis täna on muu hulgas takistuseks ettevõtete liikumisel turgudele väljaspool Eestit. Regioonide Komitee on poliitiline kogu, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu südames. Komitee loodi 1994. aastal selleks, et tegeleda kahe peamise küsimusega. Esiteks on mõistlik anda kohalikele ja piirkondlikele esindajatele võimalus kaasa rääkida ELi õigusaktide koostamisel, kuna ligi kolm neljandikku ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Teiseks pani mõtlema asjaolu, et EL liikus täie hooga edasi, kuid selle kodanikud jäeti tahaplaanile. Üks viis selle lõhe ületamiseks oli kaasata kodanikele kõige lähemal asuv ning valitud esindajaid koondav valitsemistasand. Eesti delegatsiooni liikmete poolt koostatud arvamused EL Regioonide Komitees: 1. CdR 68/2007, ECOS IV 015 Regioonide Komitee arvamus teemal "Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007-2012", raportöör Uno Silberg. 2. CdR 22/2008 DEVE IV 024 Regioonide Komitee arvamus teemal "Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika", raportöör Saima Kalev. 3. CdR 84/2009 ECOS IV 034 Regioonide Komitee arvamus teemal "Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine" muutmine, raportöör Uno Silberg. 4. CdR 146/2009 COTER IV 026 Regioonide Komitee arvamus teemal "Transpordi jätkusuutlik tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi", raportöör Väino Hallikmägi 5. CdR 20/2010 ECOS V 003 Regioonide Komitee arvamus teemal "Äriregistrite ühendamine", raportöör Uno Silberg Lisainfo: http://www.cor.europa.eu/pages/DecentralizedDetailTemplate.aspx?view=detail&id=f15884af- 4076-401f-84b3-71b2b7beed08 Uno Silberg EL Regioonide Komitee fraktsiooni "Euroopa Allianss" aseesimees +372 50 655 33 Kaimo Käärmann-Liive EL Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni koordinaator [email protected], +372 556 17 995

PRESSITEADE MTÜ Noor Ise-Loom16.06.2010 Projekt “Kasvame kokku!” kaardistab Kose valla ettevõtted ja kodanikuühendused. MTÜ Noor Ise-Loom kaardistab projektiga "Kasvame kokku!" kõik Kose valla kodanikuühendused ja ettevõtted ning koostab saadud informatsioonist inimestele kättesaadava andmebaasi. “Üritusi või ettevõtmisi korraldades on väga oluline teada, mis on meil Kose vallas olemas, et me ei hakkaks kõike Tallinnast tellima,“ selgitas projekti sisu projektijuht Kadi Teeäär. „Soovime saada väga selget ja täpset ülevaadet, millised ettevõtted ja ühendused reaalselt Kose vallas tegutsevad ja millised on lihtsalt nö ilu pärast olemas. Peale kontaktandmete katsume selgust saada ka selles, millega ettevõtlikud inimesed meie ümber 12 KOSE TEATAJA juuli tegelevad ja luua sellest kõigest üks väga korralik inimestele kättesaadav andmebaas,” lisas Teeäär.Selleks, et kaardistamine võimalikult hästi ja täpselt õnnestuks, palub MTÜ Noor Ise-Loom ettevõtete ja kodanikeühenduste abi. “Hetkel oleme kogunud infot Kose vallavalitsuselt, ent kindlasti on olemas ka neid, kes pole end jõudnud Kose valda kirja panna ja ka juriidiline aadress asub mujal, nii et neid andmeid pole vallal kuidagi võimalik äriregistrist saada. Seega palume, et ettevõtted ja kodanikuühendused, kes asuvad ja tegutsevad Kose vallas aga juriidiline aadress on mujal, võtaks meiega kindlasti ühendust meiliaadressil [email protected].”Andmebaas läheb ülesse projekti käigus loodavasse Kose valla inimestele, ettevõtetele ja ühendustele suunatud infoveebi.MTÜ Noor Ise-Loom ootab ka kõiki muid kaardistamise või infoveebi loomisega seonduvaid küsimusi ja ettepanekuid aadressile [email protected] või võtke ühendust artikli allolevatel kontaktandmetel.Ühenduste ja ettevõtete kaardistamine, loodav andmebaas ja Kose valla inimeste infoveeb on osa projektist “Kasvame kokku!”, mis on saanud toetust Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist. Lisainfo: Kadi Teeäär+372 600 6063+372 56 26 12 [email protected]

BIGBANK KULDLIIGA esitleb: XXI Fred Kudu mälestusvõistlused 09.-10.07.2010 Kose staadionil

AJAKAVA

I päev, Reede, 09.07 II päev, Laupäev, 10.07

10.00 H 10v 100 m jooks 11.00 M 10v 110 m tõkkejooks 10.30 H 10v Kaugushüpe 12.00 M 10v Kettaheide 11.30 H 10v Kuulitõuge 12.30 N 7v Kaugushüpe 12.00 H 10v Kõrgushüpe 13.00 M 10v Teivashüpe 12.45 AVAMINE 13.30 M Odavise* 13.00 M 10v 100 m jooks 14.00 N Kaugushüpe* 13.20 H 10v 400 m jooks M 110 m tõkkejooks* 14.00 M 10v Kaugushüpe 14.20 N Kõrgushüpe* N 7v 100 m tõkkejooks 14.30 M 100 m jooks* 15.00 N 7v Kõrgushüpe 14.45 N 7v Odavise H 10v 110 m tõkkejooks 15.00 N 400 m jooks* 15.30 M 10v Kuulitõuge 15.00 M Kuulitõuge* 15.45 H 10v Kettaheide 16.00 M 10v Odavise 16.30 N 7v Kuulitõuge N Teivashüpe* 17.00 M 10v kõrgushüpe 17.00 N 7v 800 m jooks H 10v Teivashüpe 17.15 M Kettaheide* 18.30 N 7v 200 m jooks 17.20 N 1500 m jooks* 18.30 H 10v Odavise 17.40 M 10v 1500 m jooks 19.00 M 10v 400 m jooks 18.00 AUTASUSTAMINE 19.30 H 10v 1500 m jooks

M 10v Meeste kümnevõistlus N 7v Naiste seitsmevõistlus H 10v Harrastajate kümnevõistlus * Teamide kümnevõistlus koos individuaalarvestusega Märkus: Korraldajad jätavad endale õiguse vajadusel alade algusaegade muutmiseks.Muudatustest teavitatakse võistlejaid hiljemalt eelmise ala lõppedes, tagades alade vahel vähemalt 30 min puhkepausid (v.a. harrastajad)

Peakohtunik: Ando Algre

Tervisekilomeetrid Läbi on saanud hooajal 2009 alguse saanud Tervisekilomeetrite programm, mille eesmärgiks oli inimeste kodust välja saamine ja liikuma panemine. Hooaja kaardile sai iga füüsilise tegevuse eest templeid koguda ja harrastuste nimetuste lisamisega saime teada inimeste sportliku aktiivsuse eelistused. Tublisid kaardi täitjaid oli sel hooajal 37. Vanim neist 74 aastane ja noorim 11 aastane. Populaarseimateks aladeks kujunes talvisel hooajal suusatamine ja Kose spordimaja jõusaal, kevadel aga jalutamine ja kepikõnd. Mainimist väärivad ka sellised alad nagu motokross, ujumine, sulgpall, tervisejooks, aeroobika, jooga, Line tants, vesiaeroobika ja rulluisutamine. juuli KOSE TEATAJA 13

10 korra Kose Spordimaja teenuste (jõusaal, ujumine, sulgpall, vesiaeroobika) tasuta kasutusõiguse võitis loosi tahtel Kaja- Marit Mander ning terve hooaja 2010/2011 spordimaja tasuta külastuse võitis endale Luule Priisalu! Auhinnad saab kätte telefonitsi 56 202 735 Karolin Veermäe või alates 1. septembrist Kose spordimaja administraatori käest. Palju palju ÕNNE võitjatele ja kohtumiseni järgmisel hooajal!

Pereüritus Pereürituse erinevatest etappidest võttis osa 18 perekonda, kõige populaarsemaks osutus lumelinnaku ehitamine, kuhu oli kohale tulnud enim võistkondi. Stabiilseimaks ürituste külastajaks oli perekond Nurmik, kellele tublide saavutuste eest anname ära tervele perele mõeldud 10 korra kaardi Kose spordimajja. Täpsemate reeglite ja piirangute kohta info maili teel [email protected] või alates 1. septembrist Kose spordimaja administraatori käest. Palju ÕNNE!

Karolin Veermäe

ORU NOORTE VÕRKPALLURITE TEGEMISED HOOAJAL 2009/2010

Et kõik algusest ära rääkida nii nagu oli, pean ma alustama sellest, kuidas möödunud kevadel Eesti võrkpallikoondise peatreener Avo Keel mõlgutas mõtteid koondise peatreeneri ametist taandumiseks ning soovis edaspidi rohkem pühenduda noorte treenimisele. Oli ju Keele juhendatud Selver kindlustanud juba neljandat hooaega järjest Eesti meistritiitli. Lisaks võitis Selver lõppenud hooajal Eesti-Läti ühisliiga. Kõrva jäi ka Avo Keele poolt mainitud lause, et aastatel 1995 ja 1996 sündinud noormehi on järelkasvu hulgas vähevõitu. Umbes samal ajal olid 1995 ja 1996 sündinud poisid Oru uues külas liivaväljakul võrkpalli mängides avastanud tõsisema võrkpallihuvi. „Ups! Need meie poisid võivadki ju olla tulevased Eesti koondislased!“, nii mõtlesin huumoriga sel hetkel. Sügisel asusime poiste, vanemate ja kooli juhtkonnaga asja arutama ning treenerit otsima. Kohila Võrkpalliklubi võttis lahkelt minu kontaktid ja suur oli üllatus, kui juba järgmisel päeval Juuru valla mees II kategooria treener Agur Asperk oli nõus lapsi juhendama. Poiste (esimesed paar kuud käisidki trennis ainult poisid) tingimusteks oli, et trenn peab olema ikka trenni moodi, st regulaarselt vähemalt kolm korda nädalas ja võistlustel peab kindlasti saama osaleda. Mis seal salata, esimesed kuud olin ikka hirmul ka, et mis näoga ma treenerile otsa vaatan, kui poisid ühel heal päeval enam trenni tulla ei viitsi või sootuks mõne muu asjaga tegelema hakkavad. Niisuguses vanuses poistel on ju kõikvõimalikud huvid! Täna võin kindlalt öelda, et oleme Oru võrkpallilaste üle ääretult uhked, esimene hooaeg on seljataga ja tahtmist edasi tegutseda jätkub! Esimesest hooajast meenuvad esmajärjekorras: - laste entusiasm ja kohusetunne treeningutel osalemisel; - osalemised mitmetel võistlustel (sh Oru Põhikool ainsa Harjumaa koolina sügisest kevadeni kestnud Eesti noorte EVF-i karikavõistlustel poeglaste C-klassis); - näidistreening taaskord Eesti meistriks kroonitud Selveri meeskonnaga; - silmnähtav areng laste füüsilises vormis, võrkpallitehnikas ja -taktikas; - lapsevanemate väga hea koostöö ja toetus; - toetajate abivalmis ja mõistev suhtumine; - detsembrikuine tuluõhtu Oru mõisahoones, mille käigus kogutud raha kasutame ära 02.08-10.08.2010 Saaremaal Kihelkonnal toimuva spordilaagri kulude katmisel; - hooaja lõppu tähistav üritus 04.06.2010, kus õhtu algul võtsid võrkpalliplatsil mõõtu lapsed ja vanemad. Tulemusest vaikin, sest vanematel on veel tublisti arenguruumi! Siinkohal edastan veelkord eraldi tänusõnad Oru Põhikooli juhtkonnale ning võrkpallilaste vanematele! Hooaja lõppu jäi varjutama ka üks väike mure. Nimelt on lapsed vanuses, kui kõik enam C-klassis võistlemist jätkata ei saa ja sügisest oleks vaja juurde abijõudu nii C-klassi kui ka B-klassi. Samuti ootame järelkasvu alates IV klassi õpilastest. Seetõttu kutsun kõiki võrkpallihuvilisi lapsi ja nende vanemaid võtma meiega ühendust ning sügisel võrkpallitreeninguid alustama (elukoht ei ole oluline, sest treeninguajad loodame seada sobilikud ka näiteks Koselt bussiga trenni sõitjatele). Samuti on veel vabu kohti augustis toimuvasse spordilaagrisse. Täpsema info leiab Oru Põhikooli kodulehelt . Suvi on meil puhkamise ja rannavolle aeg, ent septembrikuus alustame treeningutega juba neli korda nädalas. Kohtumiseni, sest võrkpall on ju võrratu! Kaspar Kaljurand, Marko Teeäär, Madis Kesküla, Teet Kants, Ott Väli, Norman- Harly Heinsaar, Franz Tamm, Andreas Söönurm, Kert Kukk, Illimar Issak – jõudu ja edu edaspidiseks!

Iivi Väli, lapsevanem 14 KOSE TEATAJA juuli

PILLIPIIGAD TÕID EESTISSE LAUREAADITIITLI

21.maist kuni 2.juunini korraldas Vladimir Spivakovi nimeline Heategevusfond Moskvas rahvusvahelise andekate laste konkurss-festivali „Moskva võtab vastu külalisi“. Sellele festivalile valiti esinema ka Kose muusikakooli folkansambel Pillipiigad (juhendajad J.Helilaid ja A.Kadarik). V.Spivakovi Heategevusfond esitleb andekaid lapsi üle maailma juba seitsmendat korda. Kontsertidega oli üle külvatud Moskva suuremad saalid ja muuseumid. Sellel aastal oli festivali deviisiks „Lootuse valgus“. Festival avab uued leheküljed paljudele andekatele noortele muusikutele, kes on enda jaoks valinud tulevikus raske, kuid huvaitava muusiku tee. Moskva festivalil sünnivad maailmatähed. Avakontsert viidi läbi Moskva uues rahvusvahelises Muusikamajas. Esinesid noored imelapsed koos kammerorkestriga „Moskva Virtuoosid“, kelle dirigendiks on Vladimir Spivakov. Individuaalselt võistles klassikalise muusika osas 90 solisti (viiiuli, klaveri, flöödi, laulu, kitarri, tsello jne erialal). Konkurendid olid kokku sõitnud üle maailma: Korea, Hiina, Jaapan, Columbia, USA, Mehhiko, Venemaa, Euroopa riigid. Eestit esindas väike Tallinna Muusikakeskkooli viiuldaja Gloria Ilves (õp.Mari Tampere-Bezrodny). Ansambleid oli konkureerimas õnneks poole vähem- 43. Esindatud olid erinevad stiilid sõjaväe löökpilliorkestritest kuni jazzorkestriteni välja. Ansamblimängus võistles 33 riiki: Jaapan, Hiina, Mehhiko, Tai, Türgi, Israel, USA, Euroopa. Konkurss toimus Riiklikus Mihhail Glinka nimelise Muusikakultuuri Muuseumi orelisaalis. Seal pidid Pillipiigad esitama 10-minutilise kava. Pillipiigadele anti ka võimalus anda 2 iseseisvat täismahus kontserti: nt. Rahvamajandussaavutuste Näituse suures Kultuuripaviljonis. Peab ütlema, et korraldajad olid andnud oma parima festivalist osavõtjate heaks alates kõigi mugavustega hotellist, toitlustamisest restoranides ja transpordist. Festival lõppes piduliku vastuvõtuga laeval, mis kulges festivali külalistega piki Moskva jõge. Pillipiigade sõitu toetasid lapsevanemad, ansamblijuhid ja Eesti Kultuurkapital.

Pillipiigade kunstiline juht Juta Helilaid

OXFORELL PUHKEKESKUSES AVATI EESTIS AINULAADNE SPETSIAALNE KALAPÜÜGI PLATVORM PUUETEGA INIMESTELE

Pirita jõe ürgorus tegutseb juba 2002. aastast forellipüügi võimalusega maaturismiettevõte, Oxforell Puhkekeskus, kelle eesmärgiks on esitleda maaelu stiili ja hõngu linnamüüride vahel elavatele ja töötavatele inimestele. 2007. aasta ühel ilusal suvepäeval külastas Oxforell Puhkekeskust 15. liikmeline seltskond, kellest kolm külalist olid ratastoolis. Puhkekeskuse perenaisele jäi see silma, et mitte kõik tema külalised ei saanud ise kala püüda ja pidid leppima vaatleja rolliga. Kuna aga perenaine ise on inimene, kellele meeldib kõiksugu asju ise teha, siis ei andnud talle rahu, et tema külalised kõik seda ei saanud ja mõni aeg hiljem saigi kirjutatud projekt Eesti Maaelu Arengukava meetmesse 3.1- "Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas", mis sai 2008. aastal positiivse tulemi ning tänu millele valmib ka antud kalapüügi platvorm. Tänu sellele projektile on võimalik liikumispuudega inimestel peagi ise püüda forelli ja aktiivselt osaleda kogu protsessis. Ehk siis peale forelli püüdmise saavad nad viia forelli grillkotta grillimiseks või suitsutamiseks ning sealt suunduda mööda kaldteed kõrtsi endale märjukest ostma. Samuti on tagatud ligipääs ratastooli jaoks kogu territooriumil – kõnniteed on kaetud uunikividega ja valminud on ka invatualett. Spetsiaalne kalapüügi-platvorm, kaldteed ning mugavad kõnniteed on loomulikult mõeldud ka emmedele ja issidele, kes liiguvad lastevankritega. 17.juunil 2010 kell 15.00 toimus pidulik avamine Oxforell Puhkekeskuses. Oma kohaletulekuga austas üritust ka presidendiproua Evelin Ilves, kes on tervisega seonduvatel teemadel paljudele eestlastele eeskujuks. Kohale olid kutsutud rehabilitatsiooni, taastusravi ning teiste liikumispuudega inimestega kokkupuutuvate asutuste ja ühingute esindajad.

Gerle Oks Oxforell Puhkekeskus, perenaine juuli KOSE TEATAJA 15

VISKLA PÄÄSTEALA OHUTUSKOOLITUS

Algus mai- ja juunikuu Kose Teatajas

Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded (keskkonnaministri 1. augusti 2008. a määrus nr 37) Tuleohtlik ala – mets, kadaka põõsastik, kanarbiku, sookailu ja põõsasmarani poolpõõsastik, kuivanud rooga ja kuluheinaga kaetud ala, turbapinnas Tuleohtlik aeg – kevadel lume sulamisest kuni sügisvihmade saabumiseni Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud: suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; lõkke tegemine ja teisaldatava šašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; raiejäätmete põletamine; kulu põletamine; risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde raames mahalõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine; muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju; metsade sulgemisel metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine. Tule tegemisel selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas kehtivad järgmised nõuded: tule tegemise koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud; tule tegemise koht tuleb vajadusel ümbritseda mineraliseeritud tuletõkestusribaga või tagada muul viisil tule leviku takistamine; tule tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid; tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud. Isik, kes avastab tulekahju, mida pole asutud kustutama, on kohustatud sellest kohe teatama päästeasutuse häirekeskusele. Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama, siis teatab ta tulekahjust häirekeskusele pärast tule kustutamist. Metsas on keelatud tuleohtu tekitava tehnilise rikkega transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine. Metsa kasutamisel tuleohtlikul ajal riigikaitseks ja puidu saamiseks ning puhke-, spordi- jm massiürituse korraldamiseks tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal: teavitada metsa kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja tulekustutusvõtetest; määrata tuleohutuse eest vastutav isik. Kose valla heakorra eeskiri (Kose Vallavolikogu 24. septembri 2009.a määrus nr 151) Kose valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (Kose Vallavolikogu 20. detsembri 2007.a määrus nr 91) Kose valla avaliku korra eeskiri ja avaliku ürituse ning avaliku koosoleku korraldamise nõuded (Kose Vallavolikogu 24. septembri 2009.a määrus nr 150)

Transpordivahendite tulekahjud Autotulekahjusid iseloomustab tulekahju kiire areng. Selle põhjuseks on autoehituses kasutatav rohke põlevmaterjali hulk – plastid, kummi, poroloon, tekstiil jne. Samuti on auto tööks vajalikud erinevad põlevvedelikud- kütus (bensiin, diisel), erinevad õlid. Tulekahju kiirest arengust tulenevalt on vajalik tulekahju kiire avastamine. Ise autos istudes tunneme esimesi tundemärke algavast tulekahjust kas nina või silmade abil. Nina tabab ära tavapärasest erineva lõhna või siis on tulekahjust juba visuaalseid tundemärke tekkiva suitsu näol. Sõitva auto puhul tekkiva tulekahju kõige enamlevinud põhjus on tehniline rike elektri- või toitesüsteemis. Tulekahju asukoht enamasti mootoriruum või armatuurlauaalune. Kuidas tegutseda tulekahju avastamisel kui auto sõidab? Peata auto ja vabasta kapotilukk. Kui autos on lisaks juhile inimesi ja loomi tuleb veenduda, et kõik on autost väljunud. Autost väljudes ei tohi unustada, et viibitakse liikluses. Eelneva unustades võib kahju tekkida hoopis liiklusõnnetuse tagajärjel. Kasuta tulekahju likvideerimiseks tulekustutit. Teavita õnnetusest häirekeskust telefonil 112. Auto võib süttida ka liiklusõnnetuse tagajärjel. Põhjuseks enamasti auto esiosa deformeerumise tagajärjel lekkinud kütus või õli, mis süttib. Tühjalt seisvate autode tulekahjude põhjustena saab välja tuua tehnilise rikke aga ka süütamise. 16 KOSE TEATAJA juuli

Kuidas tegutseda kui näed, et auto põleb? Veendu, et keegi ei oleks ohus. Teavita tulekahjust häirekeskust telefonil 112. Hinda olukorda, kas suudad aidata, ilma ennast ohtu panemata. Soovitused: Autodel, traktoritel, kombainidel jne olevat tulekustutit tuleb kontrollida pädeva isiku poolt vähemalt üks kord aastas. Ise peaks veenduma vähemalt kord kolme kuu jooksul, et kustuti rõhunäidik asetseks rohelises tsoonis ning splinti paigal hoidev plomm või klamber oleks terve. Pädevaid isikuid aitab leida Päästeala infotelefon 1524. Tulekustuti kontroll on vajalik, et tulekahju puhul tulekustuti oleks töökorras. Tulekustutile mõjutavad vibratsioon, suured temperatuurikõikumised ja samuti mehaaniliste vigastuste oht. Auto tulekustuti on enamikel juhtudel 1kg kustutusaine kogusega, veoautos, traktoris jm liikurmasinas on nõutud minimaalselt 2 kg kustutusaine kogusega tulekustutit. Tulekustuti käivitamisel tähendab see 6 – 9 sekundilist kustutamisaega, mis tähendab, et kustutamine peab õnnestuma koheselt. Loomulikult võib autodel, traktoritel jm masinatel kasutada mahult suuremaid tulekustuteid.

Transpordivahendite tulekahjud Visklas 1985 jaanuar. Hommik. Külma ca -20°C. Traktori käivitamine sellise külmaga oli aga väga keeruline. Õlid ja kütus olid hangunud, jahutussüsteemis olev jahutusvedelik külmunud. Traktori käivitamiseks oli vaja soojendada õli, kütust ja jahutusvedelikku. Soojendamine võeti ette lahtise tulega (isevalmistatud tõrvik). Soojendamise käigus süttisid turba jäägid, mis olid traktori mootoriruumis. Traktorit oli kasutatud turba veoks. Edasi süttisid juhtmeisolatsioonid, voolikud ja neis olevad õli ja kütus. Traktorit üritati kustutada veega. Veega kustutamine aga ei õnnestunud. Tulekustutit ei olnud. Tuletõrjet käidi kutsumas Kosel, mis on tulekahju asukohast ca 4 km kaugusel. Tol ajal puudus lähemal helistamise võimalus. Tuletõrje saabus umbes 30 minutiga, kuid traktor oli selleks ajaks hävinenud. Lahtise tulega ei soovita kindlasti kellelgi transpordivahendit soojendada või sulatada. Samuti tuleb äärmiselt ettevaatlik olla tuletööde tegemisel so keevitamine, jootmine, ketaslõikuri kasutamine. Nende tegevuste läbiviimisel peab olema kindlasti konkreetsest töö teostamise kohast eemaldatud või kinni kaetud soojuskiirgusest või sädemetest süttida võivad materjalid. Töö tegemise juures peab olema tulekustuti ning teostama hilisemat kontrolli, et miskit ei ole hõõguma jäänud. 2002 oktoober. Baarist koju sõites ca 04.30 öösel süttis sõiduauto Peugeot. Juht avastas tulekahju, kui leegid tungisid kapoti alt välja. Juht püüdis tulekahju kustutada auto tulekustutiga, kuid kustuti ei töötanud. Peale tulekustuti raputamist oli pulbrit kustutist välja pudenenud, aga survegaas oli esmakordsel käivitamisel eeldatavasti juba kustutist välja tulnud. Kustutamise käigus põletas juht oma käed. Peale katset kustutada helistas juht häirekeskusesse 112 ning välja saadeti päästemeeskond. Päästemeeskond jõudis kohale ca 20 minutiga, kuna häirekeskusele edastatud tulekahju asukoha kirjelduse järgi ei leitud koheselt põlevat autot üles. Tulekahju likvideeriti kella 5.30.Oletatavaks tulekahju põhjuseks elektri- või toitesüsteemi rike. Auto hävines. Kahju 500 kr Tulekustuti rikke põhjuseks oli suure tõenäosusega kustutis oleva pulbri kinni põrumine, mida on võimalik vältida kustuti kohustusliku kontrolli teostamisega vähemalt üks kord aastas. Auto kasutamisel tekkivast vibratsioonist tulenevalt võib tulekustutis olev pulber nn , kinni põruda, mis aga omakorda tähendab seda, et pulbri asemel tuleb kustutist välja ainult gaas, millega kustutit survestatakse. Transpordivahendis olevaid kantavaid tulekustuteid mõjutavad veel suured temperatuurikõikumised (talvel – 30 kuni suvel päikese paistel olevas autos + 60) ning mehaanilised vigastused. 2006 märts. Hommikul tööle sõites avastas juht, et auto kapoti alt tuleb suitsu. Tulekahju tagajärjel põles läbi kütusevoolik, mille tulemusena auto mootor seiskus. Juht avas kapoti ning kustutas tulekahju auto tulekustutiga (1kg pulberkustuti). Abi kustutamisel pakkus ka möödasõidul olnud maanteehoolduse auto. Antud tulekahjust ei teavitatud häirekeskust, sest tulekahju suudeti kustutada oma jõudude ja vahenditega. Kui tulekustutit ei oleks olnud või kustutiga kustutamine ei oleks õnnestunud. oleks ohus olnud kogu auto ning autos olnud puitmaterjal. Oletatav tulekahju põhjus starterijuhe. Kahju ca 1000 krooni juhtmete ja voolikute vahetus. 2008 oktoober. Süttis Viskla küla põllul töötanud kombain. Juht teavitas häirekeskust telefonil 112, kuid ei suutnud ennast selgelt väljendada ning esmaselt saadeti päästemeeskond kombaini tulekahju kustutama Läänemaal asuvasse Vihtra külla. Paari minuti jooksul saadi teada, et tulekahju asukoht on ikkagi Harjumaal ja kuskil Koselt Kehra poole, Kehra maantee ääres. Selle info peale saadeti Kehra komando Kihmla külla. Lõpuks kaheksandaks minutiks esmasest teatest õnnestus tulekahju asukoht kindlaks teha. Harjumaa, Kose vald, Viskla küla. Viie minuti pärast peale täpsustatud tulekahju asukoha teadasaamist oli päästemeeskond sündmuskohal. Kahjuks ei pääsenud päästetehnikaga kombaini juurde, sest pinnas oli pehme ja päästeauto jäi põllule kinni. Kustutama hakati päästeautol asuvate tulekustutitega. Järgmise päästeauto saabumisel ca 15 minuti pärast suudeti kombain kustutada kasutades päästeauto vett ja vahuainet. Selle loo juures peaks meenutama kindlasti üleeuroopalisele hädaabinumbrile 112 helistamist. Valides juuli KOSE TEATAJA 17 telefonilt numbri 112 tuleb esmalt vastata küsimusele mis juhtus? Vastusest tulenevalt saab päästekorraldaja välja saata kas päästemeeskonna või kiirabi Teiseks tuleb öelda – kus juhtus? Kuna Eestis on palju sarnaseid kohanimesid ja tänavaid ning samuti neli regionaalset häirekeskust, kus suure koormuse korral võib Harjumaalt tulnud hädaabikõne vastu võtta näiteks Lääne häirekeskus, siis tuleks alustada õnnetuse asukoha kirjeldamist maakonnast. Järgmisena valla nimi ning siis alevi, aleviku või küla nimi. Hoonetes või nende läheduses juhtunud õnnetuse korral täpsustada tänav, maja, korter või talu nimi. Hajaasustusega kohas peaks olema läbi mõeldud tee juhatamine suuremalt ristmikult või muust kergesti operatiivteenistuste poolt leitavast kohast. Kolmandaks tuleb öelda, kas keegi on õnnetuses ka vigastada saanud. Neljandaks tuleb öelda päästekorraldajale oma nimi ja telefoni number, et oleks võimalik vajadusel teatajale tagasi helistada ja saada täiendavat infot õnnetuse või õnnetuse asukoha kohta. Hädaabi kõne võib lõpetada siis kui päästekorraldaja selleks loa annab.

MTÜ Viskla Külaarendamise Selts

Juba ühestainsast vereloovutusest muutub maailm paremaks ja abi saavad mitmed inimesed. Seda abi võivad ühel päeval vajada meie lähedased, sõbrad ja tuttavad, või ka meie ise.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Kosel järgmise doonoripäeva reedel, 13. augustil kell 9.30-13.00 Kose Spordimajas (Ujula 7, Kose).

Kose doonorite abiga sai eelmisel doonoripäeval märtsis kogutud enam kui 30 liitrit verd kümnete ja kümnete patsientide tervise ja elu päästmiseks. Verekeskus tänab ja rõõmustab järgmiste kohtumiste üle. Need, kes Kose Spordimajja 13. augustil tulla ei saa, on augustis teretulnud osa võtma doonoritelkide üritustest üle Eesti. Toimumiskohtade ja ajakavade info on saadaval verekeskuse kodulehel www.verekeskus.ee Tere tulemast! Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on Sul võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorivere toel on võimalik teha ka paljusid operatsioone, mida muidu ei saaks suure verekaotuse riski tõttu sooritada. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul. Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. Verekeskus soovitab tutvuda lisainfoga www.verekeskus.ee Tule doonoriks, kui oled: * terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid * puhanud ja söönud * kehakaaluga üle 50 kg * 18-60 aastane Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 6 kuu möödudes. Vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.

Tule doonoriks ja tee elu suurim kingitus! 18 KOSE TEATAJA juuli

JUULI 2010 KOSE VALLAS TOIMUVAD

SÜNDMUSED

10.07 10.00-18.40 Unustatud Mõisad 2010 külastuspäev Kose-Uuemõisa Mõis 11.07 10.00-18.40 Unustatud Mõisad 2010 külastuspäev Kose-Uuemõisa Mõis 16.07 Noortemuusikal „Suvevärvid“ Kose Noortelava 17.07 Noortemuusikal „Suvevärvid“ Kose Noortelava 18.07 Noortemuusikal „Suvevärvid“ Kose Noortelava 24.07 Kose valla Külade päev Ravila 24.07 10.00-18.40 Unustatud Mõisad 2010 külastuspäev Kose-Uuemõisa Mõis 24.07 20.00 KONTSERT Ühel laval kohtuvad Riho Sibul, Rakvere Kose Kirik trubaduur Bonzo ja Tartu multiinstrumentalist Alari „Päss“ Piispea Piletid Piletilevis 5.08 10.00-18.40 Unustatud Mõisad 2010 külastuspäev Kose-Uuemõisa Mõis

NÄITUSED

1.07-16.08 PORTREEDE NÄITUS Kose Raamatukogu Kose Murdmatud kunstnikud Ravila mnt 12 SPORDI- JA TERVISEÜRITUSED

9-10.07 Fred Kudu rahvusvaheline mälestusvõistlus kergejõustikus Kose Gümn. staadion 24.07 Kose valla Külade päeva sportlikud jõukatsumised Ravila ! Jälgige reklaami

Kuulutus-kuulutus!

Hoidke alt, uus noortemuusikal on tulemas! Juba 16. juulil esietendub Kose noortelaval uus muusikal pealkirjaga „Suvevärvid“, mille on kirjutanud noor autor heade mõtete linnast Tartust. Tegijate meeskond on jäänud suures osas samaks, kuid laval võib näha mitmeidki uusi nägusid, nii Kose vallast kui ka mujalt. Head asjad on ikka tasuta, nii on ka meil hea meel teatada, et tänu mitmetele toetustele ning osalejate vabatahtlikule tööle on võimalik meil muusikal tuua kõigile vaatajatele tasuta. Kokku on kavas 5 etendust: 16. juulil õhtune etendus, 17. ja 18. juulil kummalgi päeval hommikune ja õhtune etendus. Muusikali teema on suviselt romantiline, aga kindlasti ei puudu ka hea huumor ja äratundmisrõõmu pakkuvad rahvalikud karakterid. Muusikali toimetuste-tegemistega saab end kursis hoida muusikali blogiaadressil suvevarvid.wordpress.com. Kuigi muusikal on kindlasti selle suve suurim sündmus, ei jää lava ilma selleta päris tühjaks. Nimelt juba 10. juulil kogunevad omad ja kaugemad tantsijad noortelavale, et maha pidada suur tantsupäev. Näha saab nii väikesi kui suuri, rahvatantsijaid kui võimlejaid. Eelmisel aastal algatatud Maheda Muusika Õhtute üritustesari on sel aastal pärast muusikali „Suvevärvid“. Esinema tulevad noored andekad muusikud nii meilt kui kaugemalt. „Suvevärvid“ meeskond juuli KOSE TEATAJA 19

KOSE AUTOKOOL OÜ Baltimaade mainekaima KUTSUB TEID kergejõustiku võistlussarjas „B” kategooria autojuhi koolitusele ESMAKORDSELT MITMEVÕISTLUSE ja lõppastme koolitusele ! ETAPP: Meie autokoolis on võimalus teooiat õppida E-õpe vormis! FRED KUDU MÄLESTUSVÕISTLUSED Gruppide teooria tunnid ja konsultatsioonid toimuvad Kose Gümnaasiumi õppeklassis või teistes autokooli õppeklassides. 9.-10. juulil 2010 Maksuamet tagastab 21% aasta lõpus. e-mail [email protected], KOSE STAADIONIL www.autokoolkose.eu Tel. 5042 096, 6307 299

AS K.U. Mell müüb

Kruusa Liiva Killustikku Sõelutud mulda ehitus- ja remonditööd eramute ehitus Transpordivõimalus katuste ja fassaadide ehitus ja remont Täpsemalt tel. 56483838 san. tehnilised tööd ja kodulehelt 18 m noolega auto- korvtõstuki rent www.mell.ee

Kauplus PURUVANA Pakume tööd AS K.U.Mell uus aadress KOSE, polsterdajatele pakub tööd KEHRA mnt. 2 Kose vallas, Tade külas. (HINNAPOMMI RUUMID) Kasuks tuleb eelnev kogemustega Avame poe kõigile oma klambripüstoli kopajuhile. külastajatele kasutamise oskus. 30. juunil kell 9.00 Info tel.3232142 või Tel. 56 483 838 Lugupidamisega 53269119 Puruvana kollektiiv. 20 KOSE TEATAJA juuli

27.-29. AUGUSTIL TOIMUVAD KOSE KIHELKONNAPÄEVAD Kavas on: Reedel vestlusõhtu kirjanikuga; kirikuöö, ööpalvus Laupäeval turg, kus kihelkonna külad koostavad väljapaneku, müüakse aiasaaduseid ja käsitööd, hindamisele läheb kihelkonnapirukas, töötab kohvik, toimuvad võistlusmängud ja esinevad muusikud; pastoraadis ajalootund: Kose kihelkonna mõisate lugu, sugupuu koostamise õppepäev genealoogia seltsilt, õhtul "noorte värk" noortelaval; Pühapäeval kuldleeripüha jumalateenistus, lastepäev nukuteatri ja mängudega ning lõpus kirikukontsert.

Leiname sügavas Kallis Helje Oo lein, miks oled nii valus.... kurbuses Sügav kaastunne Sulle Siiras kaastunne Heljele Uno Plussi kalli lastega ja avaldame kaastunnet Uno Uno Pluss`i omastele. kaotuse puhul. kaotuse puhul.

AS K.U.Mell Sirje ja Jüri Vaike

Avaldame sügavat Südamlik kaastunne kaastunnet Heljele Südamlik kaastunne Heljele elukaaslase elukaaslase Heljele Uno Uno Uno kaotuse puhul. kaotuse puhul. surma puhul.

Anu, Raili, Riina Ira ja Hillar Maret ja Tiia peredega

Mõni hetk on elus valusam kui teine. Mälestus on nagu muusika, mis iial ei vaiki, Mõni hetk on kohe Väga -väga valus. vaid heliseb igavesti. Kallis muusikaõpetaja Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne Marika, Heljele kalli Heljele südamlik kaastunne isa Uno kalli elukaaslase Eino Tõnsoni kaotuse puhul. Uno Pluss`i kaotuse puhul kaotuse puhul. Lisette emaga ja Triin Kose Lasteaia pere perega perek. Levonti ja Raamat

Jäi saatjaks kaotusvalu kui mälestuste maale Su järel sulgus uks. Jäädavalt lahkusid Mälestame head naabrinaist, pika elueaga pärjatud ema ja vanaema LIIDIA TAMM Helmi Kõusaart UNO PLUSS ja avaldame kaastunnet Temast sirgunud HELMI KÕUSAAR põlvkondadele ning omastele HELI SUKK Helju, Ilmi, Lumme, Miralda ja Aksel

VÄLJAANDJA KOSE VALLAVALITSUS Toimetaja: S. Bärg, tel. 6 751 279. Toimetuse liikmed: E. Loorits, K. Bakradze, E. Sepp Kose Teatajasse minev info saada iga kuu 25. kuupäevaks meiliaadressile [email protected] või helista telefonil 6 751 279. Kujundus: OÜ Digimap, trükk AS Printon Trükikoda. Hind üksikmüügis 5 krooni