Põltsamaa Jõe Põltsamaa Paisu Veeerikasutuslubade Taotluste Keskkonnamõju Hindamise Aruanne
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Põltsamaa Linnavalitsus Töö nr: 10031 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise aruanne Juhatuse liige: Karl Kupits Vastutav täitja: Madis Metsur Tallinn September 2010 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES SISUKORD Sisukokkuvõte0B .......................................................................................................... 4 1 Kavandatava1B tegevuse eesmärk ja vajadus ..................................................... 6 2 Informatsioon2B keskkonnamõju hindamise kohta ............................................ 7 2.1 Arendaja,13B otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud .................................... 7 2.2 Keskkonnamõju14B hindamise algatamine ........................................................ 8 2.3 Informatsioon15B avalikustamise kohta ............................................................. 9 2.4 Keskkonnamõju16B hindamise ulatus .............................................................. 10 2.5 Keskkonnamõju16B hindamise aruande heakskiitmine .................................... 10 3 Kavandatava3B tegevuse asukoht ...................................................................... 11 4 Kavandatava4B tegevuse kirjeldus ja alternatiivid ............................................ 13 4.1 Reaalsed alternatiivid ................................................................................. 13 4.2 Vastavus7B kehtivatele õigusaktidele............................................................. 16 5 Mõjutatava5B keskkonna kirjeldus ..................................................................... 17 5.1 Põltsamaa jõgi ............................................................................................ 17 5.2 Põltsamaa18 jõe ümbrus kavandatava tegevuse piirkonnas .......................... 24 5.3 Põltsamaa pais-sild .................................................................................... 25 5.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................... 25 6 Kavandatava7B tegevuse ja võimalike alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ...................................................................................................... 27 6.1 Mõju jõe hüdromorfoloogilisele kvaliteedile ................................................ 27 6.2 Mõju26B vee kvaliteedile .................................................................................. 28 6.3 Mõju27B kalastikule .......................................................................................... 28 6.4 Paisutamise mõjuala ulatus, üleujutusrisk .................................................. 28 6.5 Mõju30B maastikule ja kaitsealustele parkidele ............................................... 29 6.6 Mõju31B sotsiaalsele keskkonnale ................................................................... 30 6.7 Mõju32B kultuurilisele pärandile ....................................................................... 30 6.8 Ehitusaegne mõju....................................................................................... 30 6.9 Erinevate33B tegevuste koosmõju ................................................................... 34 6.10 Muud võimalikud keskkonnamõjud............................................................. 35 6.11 Võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamine ja positiivse keskkonnamõju suurendamine .............................................................................. 35 7 8BAlternatiivide hindamine ................................................................................. 36 7.1 Hindamismetoodika kirjeldus ...................................................................... 36 7.2 Kalatee alternatiivid .................................................................................... 37 7.3 Paisjärve puhastamise alternatiivid ............................................................ 40 Tallinn, september 2010 2 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES 8 Kavandatav10B seire ja keskkonnanõuded ......................................................... 41 9 Hindamistulemuste11B lühikokkuvõte ................................................................. 43 10 Kasutatu12B d materjalid ................................................................................... 44 Lisad Lisa 1 KMH programm ja programmi avalikustamise materjalid Lisa 2 Aruande avalikustamise materjalid Lisa 3 Põltsamaa jõe varasemad seisundi uuringud ja meetmete ettepanekud Lisa 4 Ekspertarvamus veesõidukitega liiklemise piirangute vajalikkusest Põltsamaa jõel Põltsamaa linna piires Tallinn, september 2010 3 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES SISUKOKKUVÕTE0B Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on järgmiste veeerikasutuslubade taotlustega kaasnevad Põltsamaa jõe paisutamine ja hüdroelektrijaama rekonst- rueerimine Põltsamaa linnas. Lisaks vaadeldakse Põltsamaa Suursilla rajamise võimalikku keskkonnamõju, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS on koostanud eelprojekti Roosisaare kalapääsu ehituse ja Põltsamaa jõe korrastamiseks. Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamist käsitleb Eesti Veejõu AS ja IB Urmas Nugin OÜ koostatud hüdroenergeetiline eeluuring. 17. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo on koostanud Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekti. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 (RTL 2004, 87, 1362) alusel kuulub Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi kavandatava tegevuse piirkonnas jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (jõelõigus Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini). Kavandatavad tegevused on vajalikud Põltsamaa paisjärve ohutu veetaseme tagamiseks, kaladele möödapääsu võimaldamiseks paisust ja paisu ohutuse tagamiseks ning hüdroelektrijaama taastamiseks. Tegevused viiakse ellu Põltsamaa Linnavalitsuse ja Eesti Energia koostöös. Kumbki osapool ei ole valmis nii kulukat projekti üksi arendama. Praegused paisrajatised ei võimalda veehoidla veetaset paindlikult reguleerida, mistõttu on ohustatud veehoidla äärsed hooned. Eelkõige Põltsamaa Jordani kogudusele vahetult kaldal asuvaid muinsuskaitseliselt väga väärtuslike hoonete (Põltsamaa mõisa õllevabrik ja kuivati) vundamente. Keskkonnamõju hindamisel kaaluti alternatiive ja variante, kuidas kavandatavat tegevust võimalikult positiivse keskkonnamõjuga ellu viia. Kuna kavandatav tegevus piirdub enamasti jõe ja selle kalda alaga, keskenduti mõju hindamisel veekogule ja veeelustikule. Kavandatava tegevuse peamine keskkonnamõju avaldub: Põltsamaa jõe tõkestatusele ja kalastikule Põltsamaa paisjärve veetaseme režiimile Muinsuskaitseliste väärtuste säilimisele Põltsamaa kesklinna miljööle ja paisjärve puhkeväärtusele Alavee, sh Kamari paisjärve setetekoormusele Jõe tõkestatuse vähendamine Põltsamaa paisule kalatee rajamise mõju jõe kalastiku seisundi parandamisele on positiivse mõjuga Kamari ja Rutikvere paisu vahelise jõelõigu kalastikule. Lähiajal tuleb kalade läbipääs tagada kõigil Põltsamaa jõe paisudel. Võtmeküsimus on kalade liikumisteede avamine Kamari hüdrosõlmes. Eelprojektis on esitatud kamberkalapääsu rajamise variant. See võimaldab maksimaalselt säästa olemasolevat olukorda, sealhulgas Kiisamauru kanalile rajatud Tallinn, september 2010 4 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES tiiki. Samas pole selge, kui tõhusaks kamberkalapääs osutub. Kuna eelprojekti lahenduse kamberkalapääsu läbib väike osa jõe äravoolust on kaladel sedavõrd raskem ka selle leidmine. Rajades minimalistlikud kalapääsud järjestikustele paisudele, on oht, et tulemus jääb jõe hea seisundi saavutamiseks ebapiisavaks. Seejuures tuleb silmas pidada, et efektiivsete kalapääsude rajamine Kamari paisule on tõenäoliselt veelgi keerukam kui Põltsamaa paisule. Eelistatud alternatiiviks on kärestiku tüüpi kalapääsu rajamine. Soovitatav on kasutada kalateel kogu Kiisamauru kanali vooluhulka 1-1,5 m3/s. Põltsamaa paisjärve setetekoormuse vähendamine Paisjärvede perioodiline puhastamine setetest on paratamatu. Viimane Põltsamaa paisjärve puhastamine toimus 1983 aastal. Nüüd on vajalik eemaldada 10 000 m3 setteid. Vaadeldud setete eemaldamise alternatiividest osutus keskkonnakaitseliselt kõige sobivamaks eelprojektis esitatud lahendus. Setete ärakande piiramiseks veehoidla puhastamisel jagatakse veehoidla sektoriteks, sealjuures juhitakse jõevee vool puhastavast sektorist mööda. Paisu rajatiste heljumikoormust tekitavad hooldustööd on soovitatav teha keskmisest suurema vooluhulgaga perioodidel, et vältida sette kuhjumist kalade sigimis- ja elupaikadele ja vähendada mõju Kamari paisjärvele. Muinsuskaitseliste väärtuste säilimine Koos hüdroelektrijaama taastamisega rajatav veetasemete reguleerimissüsteem tagab paisjärve maksimumveetaseme (58.2 m) senisest parema kontrolli. Sellega välditakse muinsuskaitse aluste hoonete veekahjustusi. Leevendusmeetmed Vee äravoolu lühiajaline kõigutamine ei ole lubatud. Kui jõe sanitaarvooluhulgast üle jääv vooluhulk langeb alla turbiini miinimumveevajaduse, tuleb elektritootmine lõpetada. Kaitsevõred peavad tagama kalade kaitse turbiini sattumise eest ning suunamise kalateele. Üleujutusriski maandamiseks ekstreemsete vooluhulkade korral on vajalik on asjatundliku hüdrotehniku analüüs koos riski maandamise kavaga. Üheks riski vähendamise võimaluseks on villaveski kanali taastamine liigvee ärajuhtimiseks. Seire Veetaseme pidev seire tagatakse hüdroelektrijaama automaatsüsteemiga, mille andmestik on keskkonnajärelevalve asutustele kättesaadav. Põltsamaa jõe seisundi perioodilise hindamise peab tagama jõe riiklik seire, sh veeelustiku