Põltsamaa Jõe Põltsamaa Paisu Veeerikasutuslubade Taotluste Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Tellija: Põltsamaa Linnavalitsus Töö nr: 10031

Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise aruanne

Juhatuse liige: Karl Kupits

Vastutav täitja: Madis Metsur

Tallinn September 2010 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

SISUKORD Sisukokkuvõte0B ...... 4 1 Kavandatava1B tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 2 Informatsioon2B keskkonnamõju hindamise kohta ...... 7 2.1 Arendaja,13B otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud ...... 7 2.2 Keskkonnamõju14B hindamise algatamine ...... 8 2.3 Informatsioon15B avalikustamise kohta ...... 9 2.4 Keskkonnamõju16B hindamise ulatus ...... 10 2.5 Keskkonnamõju16B hindamise aruande heakskiitmine ...... 10 3 Kavandatava3B tegevuse asukoht ...... 11 4 Kavandatava4B tegevuse kirjeldus ja alternatiivid ...... 13 4.1 Reaalsed alternatiivid ...... 13 4.2 Vastavus7B kehtivatele õigusaktidele...... 16 5 Mõjutatava5B keskkonna kirjeldus ...... 17 5.1 Põltsamaa jõgi ...... 17 5.2 Põltsamaa18 jõe ümbrus kavandatava tegevuse piirkonnas ...... 24 5.3 Põltsamaa pais-sild ...... 25 5.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 25 6 Kavandatava7B tegevuse ja võimalike alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ...... 27 6.1 Mõju jõe hüdromorfoloogilisele kvaliteedile ...... 27 6.2 Mõju26B vee kvaliteedile ...... 28 6.3 Mõju27B kalastikule ...... 28 6.4 Paisutamise mõjuala ulatus, üleujutusrisk ...... 28 6.5 Mõju30B maastikule ja kaitsealustele parkidele ...... 29 6.6 Mõju31B sotsiaalsele keskkonnale ...... 30 6.7 Mõju32B kultuurilisele pärandile ...... 30 6.8 Ehitusaegne mõju...... 30 6.9 Erinevate33B tegevuste koosmõju ...... 34 6.10 Muud võimalikud keskkonnamõjud...... 35 6.11 Võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamine ja positiivse keskkonnamõju suurendamine ...... 35 7 8BAlternatiivide hindamine ...... 36 7.1 Hindamismetoodika kirjeldus ...... 36 7.2 Kalatee alternatiivid ...... 37 7.3 Paisjärve puhastamise alternatiivid ...... 40 Tallinn, september 2010 2

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

8 Kavandatav10B seire ja keskkonnanõuded ...... 41 9 Hindamistulemuste11B lühikokkuvõte ...... 43 10 Kasutatu12B d materjalid ...... 44

Lisad Lisa 1 KMH programm ja programmi avalikustamise materjalid Lisa 2 Aruande avalikustamise materjalid Lisa 3 Põltsamaa jõe varasemad seisundi uuringud ja meetmete ettepanekud Lisa 4 Ekspertarvamus veesõidukitega liiklemise piirangute vajalikkusest Põltsamaa jõel Põltsamaa linna piires

Tallinn, september 2010 3

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

SISUKOKKUVÕTE0B

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on järgmiste veeerikasutuslubade taotlustega kaasnevad Põltsamaa jõe paisutamine ja hüdroelektrijaama rekonstrueerimine Põltsamaa linnas. Lisaks vaadeldakse Põltsamaa Suursilla rajamise võimalikku keskkonnamõju, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS on koostanud eelprojekti Roosisaare kalapääsu ehituse ja Põltsamaa jõe korrastamiseks. Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamist käsitleb Eesti Veejõu AS ja IB Urmas Nugin OÜ koostatud hüdroenergeetiline eeluuring. 17. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo on koostanud Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekti. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 (RTL 2004, 87, 1362) alusel kuulub Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi kavandatava tegevuse piirkonnas jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (jõelõigus Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini). Kavandatavad tegevused on vajalikud Põltsamaa paisjärve ohutu veetaseme tagamiseks, kaladele möödapääsu võimaldamiseks paisust ja paisu ohutuse tagamiseks ning hüdroelektrijaama taastamiseks. Tegevused viiakse ellu Põltsamaa Linnavalitsuse ja Eesti Energia koostöös. Kumbki osapool ei ole valmis nii kulukat projekti üksi arendama. Praegused paisrajatised ei võimalda veehoidla veetaset paindlikult reguleerida, mistõttu on ohustatud veehoidla äärsed hooned. Eelkõige Põltsamaa Jordani kogudusele vahetult kaldal asuvaid muinsuskaitseliselt väga väärtuslike hoonete (Põltsamaa mõisa õllevabrik ja kuivati) vundamente. Keskkonnamõju hindamisel kaaluti alternatiive ja variante, kuidas kavandatavat tegevust võimalikult positiivse keskkonnamõjuga ellu viia. Kuna kavandatav tegevus piirdub enamasti jõe ja selle kalda alaga, keskenduti mõju hindamisel veekogule ja veeelustikule. Kavandatava tegevuse peamine keskkonnamõju avaldub:  Põltsamaa jõe tõkestatusele ja kalastikule  Põltsamaa paisjärve veetaseme režiimile  Muinsuskaitseliste väärtuste säilimisele  Põltsamaa kesklinna miljööle ja paisjärve puhkeväärtusele  Alavee, sh Kamari paisjärve setetekoormusele Jõe tõkestatuse vähendamine Põltsamaa paisule kalatee rajamise mõju jõe kalastiku seisundi parandamisele on positiivse mõjuga Kamari ja Rutikvere paisu vahelise jõelõigu kalastikule. Lähiajal tuleb kalade läbipääs tagada kõigil Põltsamaa jõe paisudel. Võtmeküsimus on kalade liikumisteede avamine Kamari hüdrosõlmes. Eelprojektis on esitatud kamberkalapääsu rajamise variant. See võimaldab maksimaalselt säästa olemasolevat olukorda, sealhulgas Kiisamauru kanalile rajatud

Tallinn, september 2010 4

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES tiiki. Samas pole selge, kui tõhusaks kamberkalapääs osutub. Kuna eelprojekti lahenduse kamberkalapääsu läbib väike osa jõe äravoolust on kaladel sedavõrd raskem ka selle leidmine. Rajades minimalistlikud kalapääsud järjestikustele paisudele, on oht, et tulemus jääb jõe hea seisundi saavutamiseks ebapiisavaks. Seejuures tuleb silmas pidada, et efektiivsete kalapääsude rajamine Kamari paisule on tõenäoliselt veelgi keerukam kui Põltsamaa paisule. Eelistatud alternatiiviks on kärestiku tüüpi kalapääsu rajamine. Soovitatav on kasutada kalateel kogu Kiisamauru kanali vooluhulka 1-1,5 m3/s. Põltsamaa paisjärve setetekoormuse vähendamine Paisjärvede perioodiline puhastamine setetest on paratamatu. Viimane Põltsamaa paisjärve puhastamine toimus 1983 aastal. Nüüd on vajalik eemaldada 10 000 m3 setteid. Vaadeldud setete eemaldamise alternatiividest osutus keskkonnakaitseliselt kõige sobivamaks eelprojektis esitatud lahendus. Setete ärakande piiramiseks veehoidla puhastamisel jagatakse veehoidla sektoriteks, sealjuures juhitakse jõevee vool puhastavast sektorist mööda. Paisu rajatiste heljumikoormust tekitavad hooldustööd on soovitatav teha keskmisest suurema vooluhulgaga perioodidel, et vältida sette kuhjumist kalade sigimis- ja elupaikadele ja vähendada mõju Kamari paisjärvele. Muinsuskaitseliste väärtuste säilimine Koos hüdroelektrijaama taastamisega rajatav veetasemete reguleerimissüsteem tagab paisjärve maksimumveetaseme (58.2 m) senisest parema kontrolli. Sellega välditakse muinsuskaitse aluste hoonete veekahjustusi. Leevendusmeetmed Vee äravoolu lühiajaline kõigutamine ei ole lubatud. Kui jõe sanitaarvooluhulgast üle jääv vooluhulk langeb alla turbiini miinimumveevajaduse, tuleb elektritootmine lõpetada. Kaitsevõred peavad tagama kalade kaitse turbiini sattumise eest ning suunamise kalateele. Üleujutusriski maandamiseks ekstreemsete vooluhulkade korral on vajalik on asjatundliku hüdrotehniku analüüs koos riski maandamise kavaga. Üheks riski vähendamise võimaluseks on villaveski kanali taastamine liigvee ärajuhtimiseks. Seire Veetaseme pidev seire tagatakse hüdroelektrijaama automaatsüsteemiga, mille andmestik on keskkonnajärelevalve asutustele kättesaadav. Põltsamaa jõe seisundi perioodilise hindamise peab tagama jõe riiklik seire, sh veeelustiku seire. Jõe seisundi hinnang tuleb teha vähemalt iga kuue aasta järel. Kalatee toimimise perioodiline seire tuleb tellida paisu valdajal. Paisjärve kuhjunud setete mahtu tuleb määrata iga viie aasta järel. Paisjärve täitumise kiirenemisel vajadusel tihemini.

Tallinn, september 2010 5

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

1 KAVANDATAVA1B TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavas on rajada Põltsamaa paisule kalatee, rekonstrueerides olemasolev ringvoolukanal kalateeks. Paisjärve korrastamine on kavas kuni 500 m ulatuses paisust ülesvoolu. Paisu ohutuks ekspluateerimiseks tuleb rekonstrueerida veetaseme reguleerimise rajatised, sest praegune tehniline lahendus ei võimalda suurvett operatiivselt läbi lasta ega hoida ära veetaseme liigset tõusu ning sellega kaasnevat kahju. Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud jõgedel paiknevad paisudel tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles kui allavoolu hiljemalt 01.01.2013. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 (RTL 2004, 87, 1362) alusel kuulub Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Paisjärve puhastamine on vajalik veekogu puhkeostarbeliseks kasutamiseks ja Põltsamaa kesklinna miljööväärtuse säilitamiseks. Põltsamaa paisule kalatee rajamine on vajalik Põltsamaa jõe kalastiku seisundi parandamiseks vastavalt Ida-Eesti veemajanduskava meetmekavale. Põltsamaa jõe paisutamine Põltsamaal ja sellega kaasnevad tegevused tuleb seadustada Veeseaduse § 8 lõike 5 alusel kohustusliku veeloaga.

Tallinn, september 2010 6

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

2 INFORMATSIOON2B KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KOHTA

Keskkonnamõju hindamise eesmärk (vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) § 2) kohaselt on selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju, pakkuda kavandatavale tegevusele alternatiivseid võimalusi ja selgitada sobivaim alternatiiv, pakkuda välja negatiivse mõju leevendamise ja vältimise võimalused ning aidata kaasa tegevusloa andmise menetlusele. Täpsemalt on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk selgitada välja kavandatava tegevusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju ning leida kõige soosama keskkonnamõjuga lahendusvariant. Hinnati võimalike negatiivsete mõjude leevendamise vajadust ja võimalusi ning kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja õigusaktidele. Anti soovitusi parima võimaliku lahenduse leidmiseks. Tehti ettepanekud seire korraldamiseks. KMH läbiviimisel lähtuti Eestis kehtivatest õigusaktidest. Protseduuriliselt järgiti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

2.1 13BArendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud

Arendaja: Põltsamaa Linnavalitsus Lossi tn 9, Põltsamaa 48104 Abilinnapea Sven Lass: tel 776 8561, 53467898, e- post: [email protected]

Arendaja hüdroelektrijaama rekonstrueerimise osas: AS Eesti Energia Laki 24, 12915 Tallinn Valmar Ott, 715 2200, [email protected]

Otsustaja ja KMH järelevalve teostaja: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Aleksandri 14, Tartu; Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]

Ekspertgrupp: AS Maves (Marja 4d, 10617 Tallinn, tel 6567300)

Tallinn, september 2010 7

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Madis Metsur, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0014) e-post: [email protected] Tiiu Valdmaa, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0016), e-post: [email protected] Rein Järvekülg, Eesti Loodushoiu Keskus, Veski 4, Tartu 51005, tel: 7 422 767, e-post: [email protected]

Projekteerija: PB Maa ja Vesi AS Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn

Valter Kriis [email protected] U

Keskkonnamõju hinnati koostöös Loodushoiukeskuse spetsialistidega, projekteerijaga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Põltsamaa Linnavalitusega, Eesti Energia, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni spetsialistidega. Lisaks eelnimetatuile on asjast huvitatud osapooled maaomanikud, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, valitsusvälised organisatsioonid, Muinsuskaitseamet ning õppe- ja teadusasutused.

2.2 Keskkonnamõju14B hindamise algatamine

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon on algatanud keskkonnamõju hindamise (KMH) kahe vee erikasutusloa taotluse alusel: 1. Põltsamaa linnas asuva hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks (asukohaga Silla tn 1A). Arendaja AS Eesti Energia. Vastav teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 19.08.2009. 2. Põltsamaa linnas Põltsamaa jõe paisutamiseks. Arendaja Põltsamaa Linnavalitus. Vastav teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 07.09.2009.

KMH algatati lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 21, kuna vee erikasutuse piirkond asub tundlikul suublal. Põltsamaa jõgi kuulub keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ alusel kaitstavate jõgede hulka, mille alusel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Keskkonnamõju hindamine algatati põhjusel, et tänaseni ei ole tõkestusrajatisele väljastatud vee erikasutusluba, hinnatud ei ole paisutuse mõjuala ulatust ning teada ei ole rekonstrueeritava hüdroelektrijaama eeldatava mõju koostoimet paisutatud alale.

Tallinn, september 2010 8

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Keskkonnamõju hindamise algatamise teated on toodud Lisas 1.2. Vee- erikasutuslubade taotlusmaterjalidega saab tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Jõgeva kontoris (Aia 2, Jõgeva linn) tööaegadel.

2.3 Informatsioon15B avalikustamise kohta

Keskkonnamõju hindamise programmi tutvustav koosolek toimus 21.05.2010 kell 13.00 Põltsamaa kultuurikeskuses J. Kuperjanovi tn 1. Teade KMH programmi avalikustamiskoosolekust ilmus Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Vali Uudised 23.04.2010 (vaata lisa 1.3 ja 1.4). Samuti avaldati teade linnavalituse kodulehel koos KMH programmi eelnõuga. Ajalehes Vali Uudised ilmusid KMH programmi ja selle avalikustamiskoosolekut tutvustav artiklid (Lisa 1.7). Teade koosolekust oli üleval Põltsamaa linnaraamatukogu teadetetahvlil. Programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri tn 14, Tartu; kontaktisik Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]) tööaegadel ruumis 307 ja veebilehel www.keskkonnaamet.ee, tööpäevadel Põltsamaa Linnavalitsuses aadressil Lossi tn 9 ja Jõgevamaa Keskraamatukogus, aadressil Veski tn 3 ning elektrooniliselt Põltsamaa linna kodulehel. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon saatis avalikustamise koosolekust teavitavad kirjad puudutatud isikutele ja organisatsioonidele. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise ajal esitas kirjalikud küsimused Ain Valu (Põltsamaa Vallavalitsus). Esitatud küsimused said vastuse KMH programmi avalikustamise koosolekul. Ain Valule saadeti ka kirjalikuks vastuseks KMH programmi avaliku arutelu protokoll, kus on toodud vastused kirjalikele küsimustele. Koosolekul tehtud ettepanekute ja kommentaaride (vaata lisa 1.5. Avaliku arutelu protokoll) põhjal täiendati KMH programmi. Programm ja programmi avalikustamist puudutavad materjalid on toodud lisas 1.

Keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimus 28.09.2010 kell 16.00 Põltsamaa kultuurikeskuses J.Kuperjanovi tn 1. Teade KMH aruande avalikustamiskoosolekust ilmus Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Vali Uudised 07.09.2010 ja 08.09.2010 (vaata lisa 2.1 ja 2.2). Samuti avaldati teade Põltsamaa linnavalituse kodulehel 06.09.2010 koos KMH aruande ja selle lisadega. Teade koosolekust oli üleval Põltsamaa linnaraamatukogu teadetetahvlil. Aruandega sai tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri tn 14, Tartu; kontaktisik Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]) tööaegadel ruumis 307 ja veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10658, tööpäevadel Põltsamaa Linnavalitsuses aadressil Lossi tn 9, Põltsamaa linn ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus, aadressil Veski tn 3, Põltsamaa linn ning elektrooniliselt Põltsamaa linna kodulehel www.poltsamaa.ee. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu

Tallinn, september 2010 9

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES regioon saatis avalikustamise koosolekust teavitavad kirjad puudutatud isikutele ja organisatsioonidele. Kirjalikud märkused KMH aruande osas esitas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (lisa 2.3). Esitatud küsimustele vastas ekspert kirjalikult (lisa 2.4) ning need arutati avalikustamise koosolekul läbi. Aruande avalikustamise koosolekul oli peamiseks arutlusaineks veehoidla osapooli rahuldava veetaseme garanteerimine (vaata lisa 1.5. avaliku arutelu protokoll). Esitatud küsimuste ja avaliku arutelul tulemuste alusel täpsustati keskkonnamõju hindamise aruannet. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist puudutavad materjalid, koosolekust osavõtjate nimekiri ja protokoll on lisas 2.

2.4 Keskkonnamõju16B hindamise ulatus

Mõjuala kalastikule ulatub Rutikvere paisust kuni Kamari paisuni, sellele kalatee rajamisel Pede ja Emajõeni (vaata joonis 1). Muude paisude koosmõju arvestades mõjutab tegevus kogu Põltsamaa jõe seisundit. Mõjuala jõevee kvaliteedile ulatub allavoolu kuni Kamari paisuni. Kohalik mõju ja häiringuid (sealhulgas ehitusaegne) piirdub paisjärve, paisu ja ringvoolu ümbrusega (vaata joonised 2 ja 3). Kavandatud tööde iseloomust võib tuleneda oluline keskkonnamõju vee- ja kaldaökosüsteemidele. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse alal, paisude lähiümbruses ja Põltsamaa jõe seisundile tervikuna.

2.5 Keskkonnamõju16B hindamise aruande heakskiitmine

Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti Keskkonnaameti (Jõgeva-Tartu regioon) poolt heaks 29.10.2010. Vaata lisa 5. Muinsuskaitseamet kooskõlastas aruande täpsustavate märkustega, mis on käesolevasse lõpparuandesse sisse viidud. Vaata lisa 6.

Tallinn, september 2010 10

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

3 KA3B VANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Kavandatava tegevuse asukohaks on Põltsamaa jõe keskjooksul asuv Põltsamaa jõe Põltsamaa pais ja paisjärv (vaata joonised 1, 2., 3).

Joonis 1 Põltsamaa jõe valgala ja paisud

Tallinn, september 2010 11

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Joonis 2 Põltsamaa paisu asukoht (Maa-amet)

2 5 1 1 4 1 1

Joonis 3 Kavandatava tegevuse ala detailplaneeringu (Põltsamaa jõe, Silla tänava, Tartu maantee ja Kingi tänava vahelise ala detailplaneering) kaardi väljavõte (1 – Põltsamaa jõgi, 2 HEJ derivatsioonikanal, 3 – Kiisamauru kanal, 4 – villaveski derivatsioonikanal, 5 – pargi kraavisüsteem)

Tallinn, september 2010 12

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

4 K4B AVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA ALTERNATIIVID

Kavas on rajada Põltsamaa paisule kalatee, rekonstrueerides olemasolev ringvoolukanal kalateeks. Paisjärve korrastamine on kavas kuni 500 m ulatuses paisust ülesvoolu [20]. Taastatava HEJ generaatori nimivõimsuseks on 200 kW. Paigaldatakse reguleeritavate töö- ja juhtlabadega Kaplan tüüpi turbiin, nimivooluhulgaga 7,1 m3/s, töörõhk 2,2 m [11]. Tegevuseks vajalik vee kogus on 1,0-7,8 m3/s, orienteeruv aastatoodang 1,3 mln kWh aastas. Veetaseme seire toimub elektroonse rõhuanduriga koos digitaalse salvestamisega. Hüdroelektrijaama renoveerimisega koos rajatakse Eesti Energia poolt automatiseeritud veetaseme reguleerimislahendus. Olemasolev pais-sild „Suursild“ Põltsamaa jõel on praegusel kujul ehitatud 1962.a. Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekt on koostatud [17]. Sild vajab renoveerimist. Sild kuulub Põltsamaa linnale, vahendite nappuse tõttu ei ole renoveerimise aeg selge. Niipalju kui on vaja veetaseme reguleerimisvarjade ohutuks rajamiseks korrastab silda Eesti Energia varjade paigaldamise käigus.

4.1 Reaalsed alternatiivid

Kavandatavast tegevusest loobumise ehk 0 alternatiivi puhul jätkuks praegune olukord:  veehoidla veetaseme operatiivne reguleerimine on raske, mistõttu veetase veehoidlas kõigub tõustes suurveega üle 58,5 m absoluutkõrguse;  hüdrosõlme rajatised võivad muutuda avariiohtlikuks;  veehoidla täitub üha enam setetega, liivaranda ei korrastata;  kalateed ei rajata. Kuna minnalaskmine on antud olukorras lubamatu, siis 0 – alternatiivi edaspidi ei vaadelda. Reaalsed alternatiivid tulenevad olukorrast, kus pais koos veehoidlaga säilib. Paisu likvideerimine pole reaalne väljakujunenud miljöö ja paisjärve puhkeveekoguna, sh kohaliku supluskohana kasutamise tõttu. Paisu legaliseerimiseks on vajalik kalapääsu rajamine. Paisu normaalveetase on 58.10 m ja maksimumveetase 58.20 m. Alternatiivse maksimumveetasemena võib kaaluda 58,26 m.

4.1.1 Kalatee rajamine ja vee miinimumperioodi äravoolu jaotus

Kalatee rajamisel on põhialternatiiviks olemasoleva Kiisamauru ringvoolu kasutamine kalatee kujundamiseks. Muud alternatiivid – nagu näiteks tehiskose või kalarambi rajamine jõesängi või veehoidlasse pole teostatavad, sest need ei võimalda paisjärve veetaset operatiivselt reguleerida.

Tallinn, september 2010 13

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Väike osa veest (0,1 m3/s) suunatakse mõlemal juhul läbi pargi kulgeva kraavisüsteemi (vaata joonis 3 idaosa). Kalatee eelprojekt lähtub hüdroenergeetilise eeluuringust [11], mille järgi on sanitar- vooluhulk Qsan = 2,1 m3/s ja selle jagamise ettepanek: Q paisul – 0,5...0,7 m3/s Q tehn. kalapääs – 0,3...0,5 m3/s Q ringvoolukanal – 0,8-1,1 m3/s Seejuures on sanitaarvooluhulk Põltsamaa jões tagatud pärast Kiisamauru kanali suubumist jõkke. Tammist allpool olevasse jõesängi lõiku jääb vähemalt 0,5 m3/s vooluhulk. Eelprojektis [20] lähtuti eeltoodud miinimumvooluhulga jaotusest. Alternatiiv 1. Eelprojekti variant. Kiisamauru kanali sissevoolu suunatakse kanalisse 1,6 m3/s. Tiigi lõunaservas asuva olemasoleva ülevoolu kaudu suunatakse äravoolu 0,95 m3/s ning tiigi tugiseina rajatavasse laialävelisse ülevoolu 0,65 m3/s. Järgnevalt kujuneb kalatee vooluhulgaks 0,55 m3/s ning 0,1 m3/s suundub oleva pargi kraavsüsteemi. Põhisängi jääb vähemalt 0,5 m3/s. Variant säilitab võimalikult olemasolevat situatsiooni, sealhulgas tiigi. Alternatiiv 2. Suurema hulga kalade läbipääsu kasutamiseks väärib kaalumist kogu Kiisamauru ringvoolu ulatuses kärestiku rajamine. Ekspertrühm ja projekteerija vaatasid situatsiooni veelkord kohapeal üle 11.07.2010. Jõuti järeldusele, et kärestiku rajamine kogu ringvoolu ulatuses on teostatav. Sel juhul kasutatakse kärestiku rajamiseks ka osa olemasolevast tiigist. Kalateena kasutatavas kärestikus kasutatakse 1-1,5 m3 ning 0,1 m3/s suunatakse oleva pargi kraavsüsteemi. Ülejäänud sanitaarvooluhulk suunatakse paisult põhisängi. Variant kujundab Kiisamauru kanali ja tiigi või osa sellest kärestikuks. Alternatiiv 3. Eelnimetatud ülevaatusel esitas kalaekspert Rein Järvekülg idee viia kalapääsu algus alavees paisule võimalikult lähemale. Selleks tuleb suunata hüdro- elektrijaama äravoolukanal 10-30 m pärast jaamast väljumist Põltsamaa jõkke. Hüdroelektrijaama äravoolukanali ülejäänud osa kasutada kalatee kärestiku rajamiseks, suunates kalatee Põltsamaa jõe põhivoolule vastuvoolu kalde andmisega paisule 50-60 m lähemale. Sel juhul suubuks hüdroelektrijaamas kasutatud vesi ja kalatee Põltsamaa jõkke paisust ligikaudu 20 m kaugusel allavoolu. Sel juhuks oleks põhijões pikemas ulatuses rohkem vett (pikemas lõigus säiliks looduslähedane elupaik) ning kalatee algus oleks kaladele leidmiseks soodsamas asukohas. See variant võimaldaks säilitada praktiliselt kogu ulatuses Põltsamaa paisu aluse väärtusliku kärestiku, mis on kaladele oluliseks elu- ja sigimispaigaks. Alternatiiv 4. Energiatootmist ei toimu, rajatiste korrashoid jääb tervikuna Põltsamaa linna kohustuseks. Põltsamaa linn viib ellu kogu kavandatava tegevuse ilma elektrienergia tootmiseta.

4.1.2 Paisjärve puhastamine ja liivaranna rajamine

Tallinn, september 2010 14

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Setete eemaldamisel on kolm alternatiivi (kõigi alternatiivide puhul on paisjärv alla lastud): 1. alternatiiv – eelprojekti [20] lahendus. Setted eemaldatakse laadurite ja kallurite abil sektorite kaupa, kusjuures jõevee äravool on töös olevatest sektoritest mööda juhitud. 2. alternatiiv – setete eemaldamine toimub kogu jõesängist korraga laadurite ja kallurite abil. 3. alternatiiv – setted pumbatakse veega kaldale, kus need filtreeritakse geomembraanist sukkades. Liivaranna rajamisel on lähtutud Põltsamaa jõeäärse detailplaneeringust. Liivaranna alalt eemaldatakse kasvupinnas. Kaldal ja täitetsoonis rajatakse 30 cm paksune liivkate geotekstiilile.

4.1.3 Silla rekonstrueerimine

Rekonstrueerimisprojektis on sild jaotatud nelja ossa, millede kohta on kirjeldatud vajalike remonttööde mahud ja maksumused: 1. ava elektrijaama juurdevoolukanal; 2. ava ja 3. ava on paissilla avad ja 4. ava on Lossi tn poolne juurdevoolukanal. Rekonstrueeritud Põltsamaa pais-silla sõidutee ja kõnniteede laiused jäävad samaks olemasoleva silla vastavate mõõtudega. Sõidutee laius 9 m, kõnnitee laius 2 m, silladekiplaadi kogu laius 13,5 m. Silla sammaste asukohad jäävad samaks, olemasolevad 2. ja 3. ava sillatalad ja 1. ja 4 ava plaadid asendatakse. Ka silla sõiduteetelje kõrgus jääb praktiliselt samaks olemasoleva sõidutee omaga. Sild tuleb remondiks liikluseks sulgeda ja paisjärve poolsete tugiseinte remondi ajaks paisjärv alla lasta. Sillasammaste pinnad puhastatakse, tühemikud täidetakse sildade remondiks ettenähtud veekindla seguga, pinnad viimistletakse torktreetimise või peene koostisega pritskrohviga. Juurdevoolukanalite tugiseinad lammutatakse projektis ettenähtud mahus, järelejäänud pinnad puhastatakse ja remonditakse ning taastatakse ja valatakse uus monoliitne 300 mm paksusune katteplaat. Paisupoolsesse tugiseina valatakse endise kaare geomeetriaga uus raudbetoonist kaar paksusega 500 mm. Paisjärve kaldad ja silla tugiseinad puhastatakse ja kaetakse 150 mm paksuse raudbetoonist särgiga, mis on tüüblitega ankurdatud olemasoleva seina külge. Lossi tn poolsel kivimüüri osa puhastatakse, vuugid täidetakse ja jääb raudbetoonsärgiga katmata (kaetakse vaid veealune seina osa). Lossi tn poolne kahest raudbetoonplokist barjäär(parapet) lammutatakse ja selle asemel ehitatakse 500 mm paksune monoliitsest betoonist tugimüür. Olemasolevad jäämurdjate müürid remonditakse (tühemikud täidetakse silla- konstruktsioonide remondiks ettenähtud segudega) ja jäämurdjad kaetakse samuti 150 mm paksuse raudbetoonist särgiga, jäämurdja esisein kaetakse 16 mm paksuse roostevabast terasest lehega. Tugiseinte remondiks tuleb paisjärv alla lasta ja seinte äärest muda eemaldamiseks ja remonttööde tegemiseks ehitada kaitsetammid. Elektrijaama poolne tugiseina pind puhastatakse, remonditakse ning pinnad viimistletakse torkreerimise või peene koostisega pritskrohviga. Veepiirist kõrgemale

Tallinn, september 2010 15

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES jäävad betoonpinnad impregneeritakse. Olemasolevad trepid lammutatakse ja ehitatakse uued. Allavoolu olevad jõekallaste kindlustus remonditakse 50 m ulatuses. Juurdevoolukanalite ja sillasammaste vaheline täide (pinnas) eemaldatakse ja asendatakse dreeniva täitega koos uute dreenide ehitamisega. Ehitaja peab koostama tööde teostamiseks tööde teostamise projekti, kus näitab ka vajalike ehitusmaterjalide ladustamise kohad. Vabanevad ehitusjäägid ja praht eemaldatakse vahetult, vaheladusid ei ole vajalik organiseerida. Ehitustööd tuleb teostada ilma olemasolevat haljastust kahjustamata. Juhul, kui ehitustööde ajal saab kahjustada paisjärve kaldapealne haljastus, siis tuleb see taastada. Kuna Põltsamaa paissilla korral on tegemist olemasoleva silla rekonstrueerimisega, säilivad vanad sambad, tugimüürid ning uue lahenduse saab silla dekiehitus, siis ülalmainitud silla kasutusajaks tuleb võtta 50 a (EPN 15-1, 2002, ET Eesti Ehitusteave) [17]. Silla rekonstrueerimise osas muid alternatiive ei vaadelda. Lahendus on valitud projekteerija ja Põltsamaa Linnavalituse koostöös.

4.2 Vastavus7B kehtivatele õigusaktidele

Peamised kavandatava tegevust reguleerivad õigusaktid on ehitusseadus, looduskaitseseadus, veeseadus, muinsuskaitseseadus ja nende alamaktid. Ehitiste ja rajatiste rajamist ja rekonstrueerimist reguleerib ehitusseadus, tegevusi veekogudes ja veekasutust Paisutamiseks ja tegevusteks veekogudes peab olema vee erikasutusluba. Määrus nr 73 on kehtestatud looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel ja seab nõuded nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogudele või veekogu lõikudele, millel on vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Veeseaduse alusel peab olemasolevate paisude juures tagada kaladele läbipääs nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Kavandatav tegevus viib olemasoleva olukorra kooskõlla veeseaduse ja looduskaitseseadusega. Kavandatava tegevus on kooskõlas veemajanduskava [3] ja Põltsamaa linna planeeringutega [4, 14].

Tallinn, september 2010 16

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

5 MÕJUTATAVA5B KESKKONNA KIRJELDUS

Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on: Põltsamaa jõgi Kamari paisjärv (eelkõige võimalik settekoormus) Paisu ja veehoidla ümbruskonna miljöö Ehitusaegsed häiringud Paisutuse mõju alla jäävad kinnistud ja hooned (sh muinsuskaitse alused hooned)

5.1 Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi on üks Eesti pikemaid ja veerohkemaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal, keskjooksu ülemine osa Jõgeva ja Järva maakonna piiril, keskjooksu alumine osa Jõgeva maakonnas ja alamjooks Viljandi maakonnas. Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 km kaugusel suudmest; pikkus 135 km, valgala 1310 km2. Jõe ülemjooksu ülemine osa paikneb Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Jõe suudmes on maksimaalne vooluhulk kuni 200 m3/s ja minimaalne vooluhulk 2-3 m3/s. Jõel on rohkesti lisajõgesid, millest enamik suhteliselt lühikesed. Suurim lisajõgi on Preedi (pikkus 41 km, valgala 290 km2, suubub paremalt kaldalt 82,6 km kaugusel suudmest. Põltsamaa jõge iseloomustab rohke põhjaveeline toitumine karstiallikatest nii otse kui lisajõgede kaudu. Aasta üldisest vooluhulgast Põltsamaa lävendis moodustab põhjavesi 60%, lumesulamisvesi 30% ja vihmavesi ainult 10% [2].

5.1.1 Põltsamaa jõe hüdroloogiline iseloomustus Põltsamaa paisul

Andmestik. Põltsamaa jõe äravoolu on Põltsamaa linnas või Pajusis mõõdetud alates 1931. aastast. Kuni 1979 aastani paiknes veemõõdupost Põltsamaa linnas 39.3 km kaugusel jõe suudmest ja tema valgla on 1051 km2. Alates 1979. aastast viidi veemõõdupost Pajusisse – 47.3 km kaugusele jõe suudmest, siin on valgala suurus 1030 km2. Lävendite valglade vahe on väike - ligikaudu 2%, mistõttu Põltsamaa paisu äravoolu hinnangutes saab lähtuda ka Pajusi mõõtmistest. EMHI äravoolu mõõtmistulemuste põhjal on Keskkonnateabe Keskuse (Peeter Ennet) poolt koostatud jõgede tõenäosuslike äravoolude arvutused, mis on koos algandmete tabeliga leitavad Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt [26]. Jõe äravool. Hoolimata Pandivere kõrgustikult lähtuvast põhjavee juurdevoolust on äravoolu kõikuvus suur (vaata joonis 4). Keskkonnateabe Keskuse kodulehel on Põltsamaa paisu lävendis 1% ööpäeva keskmiseks maksimaalseks vooluhulgaks antud 109,6 m3/s. Maksimaalne mõõdetud vooluhulk on 111 m3/s. 5% tagatustõenäosusega ööpäevane maksimumvooluhulk on 90 m3/s. 50% tagatustõenäosusega ööpäevane maksimumvooluhulk on 41 m3/s. 2010 aasta aprillis mõõdeti Pajusi veemõõdupostis maksimumäravooluks 58.7 m3/s (joonis 5), senine maksimum (1979-2009) oli 46,5 m3/s. Põltsamaa lävendi 1931-

Tallinn, september 2010 17

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

1979 mõõtmisandmetega võrreldes on aga tegemist „ainult“ 23% tõenäosusliku tagatusega äravooluga. 1% tagatusega äravoolu läbilaskimise kindlustamiseks peavad paisurajatised tagama 110 m3/s äravoolu läbipääsu, mis on ligi 2 korda tänavu kevadisest suurem.

Joonis 4 Põltsamaa jõe arvutuslikud maksimumäravoolud Põltsamaa, Pajusi ja Ao lävendis [26] Põltsamaa paisjärve maht on sedavõrd väiike, et äravoolu reguleerimine ei ole võimalik. Samuti tuleb Põltsamaa paisjärve veetaset hoida võimalikult ühel tasemel miljööväärtuse tagamiseks. Seega peab nii veejõu kasutamisel kui ka suurvee läbivoolu tagamisel arvestama jõe loodusliku äravoolu kõikumistega. Sanitaarvooluhulk. Senini praktikas kasutatav sanitaarvooluhulk on 95% ületus- tõenäosusega 30-ööpäevaste miinimumperioodide arvutuslik vooluhulk. Pajusi lävendis on selleks 1,89 m3/s, Põltsamaa lävendis 2,07 m3/s. Arvutusliku äravoolu erinevus on tingitud erinevast vaatlusperioodist. Seega on sanitaarvoolulga 2,1 m3/s [11] kasutamine Põltsamaa paisul korrektne. Kavandatud tegevusega tagatakse sanitaarvooluhulk Põltsamaa jõe põhisängis pärast Kiisamauru ringvoolu suubumist. Sel juhul on ringvool käsitletav Põltsamaa jõe haruna ning sanitaarvooluhulk jaguneb 130 m pikkusel lõigul põhisängi ja Kiisamurru kanali vahel.

Tallinn, september 2010 18

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Joonis 5 Põltsamaa jõe äravool 2010 aasta 1 poolaastal Põltsamaa lävendis [EMHI; 27]

Paisjärve veetase. Põltsamaa paisjärve veetaset teadaolevalt dokumenteeritud ei ole. Käesoleva KMH perioodil olid hinnangulised kevadised veetasemed praeguse paisu konstruktsiooniga hinnanguliselt 58,3 (mai algus) kuni 58,7 (maksimum aprillis). Mai lõpust kuni augusti lõpuni oli veetase hinnaguliselt vahemikus 58,3 - 58,1. Aprilli kõrgvee ajal ei olnud kõik paisukilbid eemaldatud ning veetaset oleks nende eemaldamise korral saanud oluliselt alandada. Samuti on jõesängil veel piisavalt langu ja laiust. Vaata foto 1. Kavandatava tegevusega on kõrgeimaks paisutustasemeks kavandatud 58,20 (58,26) m. Normaalveetasemeks 58.10 (58.15) m. Normaalolukorras peab veetaset hoidma 58.10 m läheduses, sest madalam tase soodustab veetaimede kasvu veehoidlas. Põltsamaa Linnavalituse poolt veeloa taotluses esitatud madalaim paisutustase – 57.00 peaks olema lubatud ainult lühiajaliselt (kuni ühe nädala jooksul) remondi ja hooldustöödeks. Tuleb arvestada, et suveperioodil vee selline alandamine kiirendab oluliselt veetaimestiku vohamist. Keskkonnamõju hindaja konsulteeris KMH käigus kolme Põltsamaa paisuga tegelenud hürdotehnikuga, kellest ükski ei osanud ilma täiendavate arvutuste ja alavee jõesängi ülevaatuseta kinnitada, et alla 5% tagatusega vooluhulgad kõrgeima paisutustasemaga 58,20 m olemasolevatest paisuavadest „läbi mahuvad“. Silla projekteerimisele ja ehitusele järgneval ajal on suletud endise villaveski juurdevoolukanal.

Tallinn, september 2010 19

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Hüdrotehnik Urmas Nugini suusõnalistel andmetel tegi ta veeloa taotluse tarvis tehtud eeluuringu [11] raames ka paisuavade hüdroloogilised arvutused. Nende alusel on võimalik villaveski kanali avamisel paisuavadest läbi juhtida 160 m3/s vooluhulk paisjärve veetaseme juures 58.26 m. Kahjuks ei ole arvutused säilinud. Riskide selgitamiseks tuleb vastav hüdrotehniline arvutus teha (taastada). Arvutused peavad ka näitama millise sagedusega on paratamatu taluda 58,2 m kõrgemat paisjärve veetaset. Üleujutusriski maandamiseks tuleb taasavada endise villavabriku kanal, et erakordse suurvee ajal oleks võimalik ka siit vett läbi suunata. Veehoidla soovitatavad veetasemed (m abs) on järgmised: normaalpaisutustase 58,1; madalaim paisutustase 58,0 (käsitsi reguleerimise võib kaaluda lubada talvel 57,0); kõrgeim paisutustase 58,2; kõrgeim paisutustase jõe äravoolu puhul üle 60 m3/s 58,3.

Foto 1 Põltsamaa Suursild alaveelt vaates (07.04.2010, vooluhulk ca 55 m3/s)

5.1.2 Jõe hüdromorfoloogiline kvaliteet

Vooluveekogu hüdromorfoloogiline seisund tähendab veekogu hüdroloogilist režiimi, vooluveekogu tõkestamatust, morfoloogilisi tingimusi (sügavuse ja laiuse vahelduvust, sängi struktuuri ja põhja, kaldavööndi struktuuri). Jõe hea hüdromorfo- loogiline seisund tähendab looduslike kärestike-, kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude-, üleujutatavate jõeluhtade-, vanajõgede säilimist ja head seisundit. Olulisteks kriteeriumiteks on jõe tõkestamatus ja looduslähedane hüdroloogiline režiim. Lisaks elustikule mõjutavad paisud ka jõe setete liikumist. Setete kogunemine halvendab jõe hüdromorfoloogilist seisundit.

Tallinn, september 2010 20

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Tõkestamatus loob elustikule võimaluse vabalt valida sobivaid elupaiku kogu elutsükli jooksul. Tõkestamatus on oluline eelkõige kaladele, vähem teistele bioloogilistele kvaliteedi elementidele. Põltsamaa linna vahel voolab jõgi kunstlikus kaevatud sängis. Ajalooliselt on Põltsamaa jõgi möödunud Põltsamaa linnast lääne poolt Kuningamäe orgu pidi, kuid 18. sajandi II poolel kaevati jõele uus säng läbi Põltsamaa linna (Eesti jõed 2001). Sellest hoolimata on jõe füüsiline kvaliteet Põltsamaa paisust allavoolu jäävas jõeosas lõiguti hea või isegi väga hea. Jõgi on praeguseks peaaegu täielikult omandanud loodusliku ilme ning ökoloogilises mõttes võib jõe praegust sängi pidadagi looduslikuks. Otse Põltsamaa paisu alt algab suure languga kärestikuline 1 jõeosa, mis sadakond meetrit allpool läheb üle ritraalseks jõeosaks. Ritraalse iseloomuga on jõgi Põltsamaa linna piires kogu oma pikkuses (1,5 km). Põltsamaa linnast allavoolu, Kaarlimõisa piirkonnas, on jõgi valdavalt potamaalse2 iseloomuga (ligi 2,5 km pikkune jõeosa). Kamari paisjärve otsene mõju algab ligi 1,5 km Kamari paisust ülesvoolu. Põltsamaa jõe hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmiselt halvasti mõjunud jõele rajatud paisud. Põltsamaa jõel on praegu 6 paisu, mis on kaladele ületamatuks rändetõkkeks (Ao ülemine ja alumine pais, Rutikvere, Põltsamaa, Kamari ülemine ja alumine pais). Kamari alumisele paisule rajati mõni aasta tagasi kosk-kärestik, kuid selle tõhus on ebaselge. Paisud jagavad jõe kuueks üksteisest isoleeritud jõelõiguks ning selline fragmentteeritus on jõe kalastiku seisukohalt kahjulik. Kõige enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud, lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsamaa jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõgedes on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe kärestikud ülalpool Kamarit olulisteks koelmuteks mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidikas) [22]. Põltsamaa ja Kamari paisjärved on osa kärestikest ning kiirevoolulised kivisekruusase põhjaga jõelõikudest asendanud paisjärvelise tugevasti muudetud elupaigatüübiga, mis on jõe ja selle elustiku jaoks vähem väärtuslik. Derivatsiooni HEJ puhul juhitakse suur osa äravoolust paisust allavoolu, mistõttu paisu alused kärestikud muutuvad perioodiliselt veevaeseks. Paisjärve kuhjub aastate jooksul setet. Suur osa liivast, savist, mudast ja orgaanilisest heljumist, mida jõgi vooluga kaasa kannab, setib paisjärve põhja. Aastakümnetega moodustub paks settekiht, mis võib koos kohapeal tekkinud taimejäänustega täita suure osa veehoidlast. Paisu kontrollimatul avamisel või purunemisel uhutakse osa setteid allavoolu ja selle tagajärjel kahjustuvad lühemaks või pikemaks ajaks kalade elu- ja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel kärestikel ning kiirevoolulistel lõikudel. Samuti ei ole setete löökkoormus soovitatav allavoolu jäävale Kamari paisjärvele.

1 Ritraalsed jõelõigud on suure languga, madalad, kiirevoolulised, valdavalt kivise-kruusase, kohati liivase põhjaga. Kuna ritraalseid jõelõike on jõgedes vähe, siis tuleb neid pidada jõe seisundi ja kaitse seisukohalt eriti olulisteks. 2 Potamaalsed jõelõigud on vastupidi väikese languga, valdavalt sügavad, aeglase vooluga ja pehmete põhjasetetega (mudase, liivase, turbase või savise põhjaga). Tallinn, september 2010 21

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Negatiivseks mõjuteguriks on ka jõe loodusliku hüdroloogilise režiimi rikkumine, mis kaasneb veevoolu reguleerimisega paisudel. Jõeforelli mari areneb jõe põhjas olevates kudepesades umbes pool aastat (oktoobrist aprillini). Piisab vaid ühest lühiajalisest veevoolu sulgemisest, et mari allpool paisu olevates kudepesades häviks. Kui äärmine veevaegus muudetakse regulaarseks nähtuseks, mis kordub isegi mitu korda päevas, ei ole jõekalastiku head seisundit võimalik hoida [23].

5.1.3 Vee kvaliteet

Eesti vooluveekogude vee kvaliteet on üldiselt hea või vähemalt rahuldab kalastiku vajadusi. Kalahukku esile kutsuvat vee hapnikuvaegust esineb teadaolevalt harva ning siis ka vaid üksikutes jõelõikudes, põhjustatuna reoveepuhasti avariist või sõnniku keskkonnanõudeid eiravast kasutamisest. Sellised lühiajalised probleemid (mida seire ei kajasta) ei ole välistatud ka Põltsamaa jões. 2009. aasta seire järgi oli ökoloogiliste seisundiklassid vee kvaliteedinäitajate ning nende koondmäärangu järgi oli Põltsamaa jõgi Rutikvere lävendis heas seisundis. Rahuldav oli jõevee kvaliteet ainult üldlämmastiku sisalduse alusel (3,3 mg/l) [24].

5.1.4 Kalastiku iseloomustus

Rändevõimalused on vajalikud ka püsivalt siseveekogudes elavatele kaladele. Enamasti ulatuvad jõgede püsikalastiku sigimis-, talvitus- ja turgutusränded vähemalt paarikümne kilomeetrini, vahel ka kaugemale. Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve vee- süsteemis sooritab latikas sadade kilomeetriteni ulatuvaid regulaarseid rändeid. Aastatel 1997-2003 on Põltsamaa jõest katsepüükidega kindlaks tehtud järgmise 20 kalaliigi esinemine: ojasilm, jõeforell, haug, särg, roosärg, teib, säinas, turb, lepamaim, mudamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, luts, luukarits, ahven, võldas (kokku 60 katsepüüki). Kamari ja Põltsamaa paisude tõttu puuduvad Põltsamaa jõe ulatuslikul kesk- ning ülemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vähendavad tõenäoliselt oluliselt ka jõeforelli, turva, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase arvukust jões. Lisaks eelnimetatud liikidele on tõenäoline veel angerja, tõugja, nuru, kogre, hõbekogre, karpkala, hingu, vingerja, kiisa ja koha esinemine jõe alamjooksul (suudmest kuni Kamari paisudeni). Aegajalt võib jõkke sattuda ka vikerforelle (näiteks Rutikvere kalamajandist). Kalastiku seisukohalt võib Põltsamaa jões eristada 4 erinevat, üksteisest isoleeritud jõeosa:  ülemjooks lähtest kuni Ao paisjärve paisuni,  keskjooksu osa Ao paisust Põltsamaa paisuni,  suhteliselt lühike jõeosa Põltsamaa paisust Kamari paisuni,  alamjooksu osa Kamari paisudest allavoolu kuni jõe suudmeni. Põltsamaa jõe lõik Kamari paisust Põltsamaa paisuni on ülejäänud Põltsamaa jõest paisudega isoleeritud. Kuna kalateid paisude juurde pole tehtud, siis kaladel rände- ja levikuvõimalused teistesse jõeosadesse (ja vastupidi) praktiliselt puuduvad.

Tallinn, september 2010 22

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Vähesel määral on võimalik vaid laskuv ränne - kalade laskumine üle paisu varjade mineva veega või läbi Põltsamaa ja Kamari hüdroelektrijaama turbiinide). Seetõttu tuleks jõelõiku Põltsamaa paisust kuni Kamari paisuni kalastiku seisukohalt vaadelda kui üht eraldiseisvat isoleeritud veekogu. Ritraalsetes jõeosades on katsepüükide põhjal sagedasemateks liikideks olnud haug, lepamaim, särg ja ahven, vähearvukalt esines jõeforelli, ojasilmu, turba, rünti, trullingut, lutsu ja võldast ning mõningaid paisjärvedega seotud liike (mudamaim, linask). Kaarlimõisa juures, potamaalses jõeosas tehtud katsepüügil olid arvukamateks liikideks lepamaim, ojasilm, haug, särg ja ahven, vähearvukalt esines turba ja linaskit [6].

5.1.5 Kalastiku seisund Põltsamaa ja Kamari paisu vahel

Katsepüükidel Põltsamaa jõest Põltsamaa ja Kamari paisude vahel on registreeritud järgmised kalaliigid: ojasilm, jõeforell, haug, särg, turb, lepamaim, mudamaim, linask, rünt, viidikas, trulling, luts, ahven ja võldas. Katsepüügid selle jõelõigu uurimiseks tehti 2002. a oktoobri algul, varem ja hiljem selle jõelõigu kalastikku uuritud pole. Tuginedes läbiviidud katsepüükide tulemustele tuleb kalastiku seisundit looduslikus jõeosas hinnata hea ja kesise piiril olevaks. Tüübispetsiifilistest liikidest registreeriti ojasilm, jõeforell, haug, särg, turb, lepamaim, trulling, luts, ahven ja võldas. Haugi, särje, lepamaimu ja ahvena arvukus vastas elupaiga hüdromorfoloogilisele kvaliteedile, kuid mitmete häiringutele tundlikumate liikide (ojasilm, jõeforell, võldas) ja tüübispetsiifiliste liikide (turb, trulling, luts) arvukus oli oluliselt madalam kui oleks eeldanud elupaiga kvaliteet. Võldase, samuti jõeforelli, väga madal arvukus neile liikidele väga sobilikes elupaikades lubab oletada, et üheks probleemiks võis varem olla jõe ebapiisav vee kvaliteet [6]. Tänaseks peaks jõe vee kvaliteet Põltsamaa bioloogilise hapnikutarbe osas puhastusseadmete korrastamise tulemusena olema paranenud. Tüübispetsiifilistest liikidest puudusid jões teib ja tippviidikas, keda nende olemasolu korral oleks kindlasti pidanud katsepüükidel leidma. Mõlema liigi puudumise põhjuseks on jõe tõkestatus paisudega. Põltsamaa linna piirkonnas olevad kärestikud sobiksid hästi sigimispaigaks ka tõugjale, kuid jõe tõkestatuse tõttu puudub tal praegu võimalus nende kudealade kasutamiseks. Säina puudumise põhjuseks katsepüükides võis olla liigi madal arvukus selles jõeosas. Käesolev hinnang on antud jõe kalastikule 2002.a. katsepüükide põhjal [6].

5.1.6 Jõe seisundi koondhinnang veemajanduskava alusel

Jõe ülemjooksul (veekogum Põltsamaa_1) on olulised survetegurid: maaparandus, paisud, hajukoormus, loomakasvatus, punktreostusallikad; keskjooksul paisud; alamjooksul paisud ja punktreostusallikad. Kuivendusvee ärajuhtimiseks on jõge ja selle lisajõgesid eri lõikudes süvendatud ja sirgeks kaevatud. Seda eelkõige praeguse Pandivere ja Adavere nitraaditundliku ala piires. Jõgi on valdavalt looduslikus sängis Alam-Pedja kaitseala piires. Ulatus- likumaid looduslikke lõike on ka Endla loodusala piires. Kuigi süvendatud lõigud jätavad tänaseks sageli esmapilgul looduslähedase mulje on süvendamise tagajärjel

Tallinn, september 2010 23

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES suur osa elupaikadest vaesestunud ning endised luhaalade üleujutusalad ülalpool Põltsamaad likvideeritud. Heitveekoormus on oluline survetegur Põltsamaa jõele. Väga olulisteks punkt- koormusallikaks on üle 2000 ie suuruse reostuskoormusega Põltsamaa reovee- kogumisala. Oluline survetegur on ka suhteliselt suur loomkoormus koos põllumajandusest pärineva hajukoormusega Valgalal paiknevad ka suured loomakasvatuskompleksid (Väike-Maarja, Põltsamaa ümbruses). Sõnniku laotamisel ebasoodsate ilmastiku- tingimustega pole välistatud orgaanilise aine löökkoormus ja lühiajaline hapnikupuudus mõnedes jõelõikudes. Hapnikupuudus võib olla lühiajaline ning ei pea kokku langema seireproovide võtmise ajaga. Põltsamaa jõe kesise seisundi põhjuseks on Rutikvere, Ao I, Ao II, Kamari ja Põltsamaa paisud. Paisud jagavad jõe muudele surveteguritele enam tundlikeks lõikudeks. Põltsamaa jõe kesise ökoloogilise seisundi koondhinnangu tingib kalastiku kesine seisund, mille peamiseks põhjuseks on kalade liikumist tõkestavad paisud.

5.2 Põltsamaa18 jõe ümbrus kavandatava tegevuse piirkonnas

5.2.1 Muud loodusväärtused

Kavandatav tegevus piirneb kaitsealuste Uue-Põltsamaa mõisa ja Kördiööbiku parkidega. Vaata joonis 5. Otseselt parkides on vältimatu tegevus Roosisaare piirkonnas ja ranna alal. Roosisaar koos Kiisamauru kanaliga kuni Kesk tänava sillani (kaasa arvatud) on miljööväärtuslik ala. Sealjuures tiik ja HEJ hoone jääb miljööväärtuslikust alast välja [14].

5.2.2 Kultuuriline pärand

Põltsamaa pikk ja sündmusterikas ajalugu on põhjalikult käsitletud Jõeääre detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste määramiseks tehtud töös [10]. Põltsamaa muinsuskaitselise tegevuse üldsuunaks on selle kui unikaalse ajaloolise protsessi tulemusena kujunenud terviku säilitamine ja edasi arendamine [10]. Ajaloolise terviku säilitamise hulka kuulub Põltsamaa südames aastasadu olnud paisu ja veejõu kasutamise traditsiooni säilitamine. Samuti paisjärve ning sellega seotud puhketsooni säilitamine ja edasiarendamine. Kavandatav tegevus piirneb muinsuskaitse all oleva Uue-Põltsamaa mõisa pargiga (reg nr 24013). Otseselt kavandatava tegevuse mõjutsooni jäävad järgmised vahetult kaldal kõrgvee mõju alla jäävad muinsuskaitseliselt väga väärtuslikud hooned: Vana-Põltsamaa mõisa õllevabrik (reg nr 24006) Lossi tn 2a, Uue-Põltsamaa mõisa kuivati (reg nr 24015) Veski tn 6. Ehitustöödel tuleb vältida ka Suursilla lõunaotsas paikneva väärtusliku Elamu-ärihoone Põltsamaal 20.saj. I pool Lossi t. 6 (reg nr 24004) vundamendi kahjustamist. Vaata joonis 4.

Tallinn, september 2010 24

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Vee piiril asub ja kõige rohkem on ohustatud Vana-Põltsamaa mõisa õllevabrik (reg nr 24006). Kavandatav tegevus pigem parandab kui halvendab mälestise seisukorda ja vähendab üleujutusriske. Korrastatud hüdroelektrijaama hoonet koos külastusvõimalusega on tehnilise kultuuriväärtusega.

5.3 Põltsamaa pais-sild

Olemasolev pais-sild Suursild Põltsamaa jõe paesängil on praegusel kujul ehitatud 1962. a. Pais-sild koosneb kolmest osast. Keskmine osa on 2-avaline raudbetoonist lihttala sild puhasavadega 2x7,4 meetrit. Avade ette on rajatud vee paisutamiseks metallsõrestikule toetuvad puitkilbid. Äärmised avad juhivad vee juurdevoolu kanalitega jõujaamadesse (hüdroelektrijaam ja endine villaveski). Vasakpoolse ava laius on 4,7 m ja parempoolse ava 5,2 m. Veejõudu käesoleval ajal ei kasutata. Endise villaveski juurdevool on kinni müüritud. Pais-sillast 15 m ülesvoolu jõe vasakul kaldal on Kiisamauru kanali lähe. Kiisamauru kanal suubub Põltsamaa jõkke ligi 130 m pais-sillast allavoolu. Paepõhjaga Kiisamauru kanalil asub kaks üheavalist ja üks kaheavaline sild ning vertikaalsete kivimüüridega tiik, mille lõunanurgas paikneb ülevoolulävis. Lävendis toimub vee paisutamine metallist taladele toetuvate puitkilpidega. Tiigi kagunurga müüris on ava, mille kaudu toidetakse tiigist lõunapoole jääva pargiala lahtist veesüsteemi [20]. Joonis 3. Põhjalik Põltsamaa pais-silla tehnilise seisukorra hinnang ja silla seisundiindeksi määramine on tehtud 2009 aastal. Ülevaatuse tulemusena määrati Põltsamaa pais- silla sillaindeks, mis osutus väga madalaks – SI = 34.8, mis viitab silla kiire ja ulatusliku remondi (asenduse) vajalikkusele [18].

5.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Põltsamaa linna pindala on 5,9 km2 ja elanike arv 2010 aasta alguse seisuga 4666. Viimase kümne aasta jooksul on Põltsamaa linna elanikkond vähenenud ligi 50 inimese võrra aastas. Põhjuseks on madal loomulik iive ja väljaränne. Põltsamaa linn ja teda ümbritsev Põltsamaa vald koondavad endasse 22,3% kõikidest Jõgevamaa ettevõtetest. Liites Põltsamaa linnale lähimad kohaliku tasandi koostööpartnerid – Pajusi ja Puurmani valla – moodustab piirkonna ettevõtete arv 34,2% kõigist maakonna ettevõtetest. Põltsamaa linna vaieldamatult peamiseks tugevuseks on kvaliteetne ja turvaline elukeskkond. Linnal on pikk ajalugu, mille olulisimaks märgiks ja kultuurimälestiseks on Põltsamaa loss. Põltsamaa on roheline aedlinn – siin on palju haljastust, parke ja linna läbib jõgi. Põltsamaa linn on ajalooline kohaliku taseme keskus. Põltsamaa piirkonnakeskuseks saamisel on oma osa mänginud ka linna paiknemine riigiteede ristimikul – linna piiril asub riigi peamine transpordikoridor – Tallinn-Tartu maantee – ja sellega lõikuv Võhma-Mustvee maantee. Hea teedevõrk ja ühistransport võimaldab elanike suurt mobiilsust, mis võimaldab töötada linnast

Tallinn, september 2010 25

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES väljapool ja elada Põltsamaal. Seega on Põltsamaal suhteliselt dünaamiline elu- ja töökeskkond. Nõrkustest on peamiseks linna võimetus taastoota kvaliteetset ja atraktiivset elukeskkonda kõigile elanikele. Linnas napib töökohti, eriti kõrgharidusega inimestele. Elanike töö- ja pereelu ühildamise tagamine on suur väljakutse, sest paljud, kes elavad Põltsamaal on sunnitud käima tööl väljaspool. Linnas on küll palju aastaringselt kasutamata elamuid, kuid omanikud eelistavad neid mitte müüa või kasutada ise elamispinda suveperioodil. Samas on osa elamufondist korrastamata ja räämas hooned rikuvad linnapilti. Põltsamaa linna mõjuala ulatub oluliselt kaugemale linna administratiivsetest piiridest. Piirkonna positiivse arengu võimendamiseks on võimalus viia läbi kaalutletud haldusreform, et ühendada piirkonna kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaal. Põltsamaa vastu on huvi turistidel, vajalik on suurendada turismiobjektide atraktiivsust, mis eeldab välisinvesteeringute kaasamist. Turismiettevõtluse arenda- miseks on linnal väga head eeldused – ajalugu, huvi- ja külastusväärsused, meeldiv miljöö, linna hea kättesaadavus. Põltsamaa jõgi on heaks loodus- ja terviseturismi ühisprojektide teemaks, sest voolab läbi nelja maakonna: Lääne-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa ja Viljandimaa. Põltsamaa ja kogu piirkonna suurimaks ohuks on riigi tasandilt koordineerimata halduskorraldus. Teiseks oluliseks probleemide valdkonnaks on alarahastatuse tõttu tekkinud raskused hooldada linna infrastruktuuri piisaval tasemel, mistõttu ei suudeta katta objektide amortisatsioonikulusid ega teha vajalikke hooldus- ja renoveerimistöid. Selle tulemuseks on linnaelanike rahulolematus elukeskkonnaga ja Põltsamaa kui külastuse sihtkoha maine langus. Kuna infrastruktuuri tööd on väga kallid ja Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahataotlemisel on vaja märkimisväärset omapoolset kaasfinantseeringut projektis siis linnaeelarves raha selleks napib [15].

Tallinn, september 2010 26

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

6 KAVANDATAVA7B TEGEVUSE JA VÕIMALIKE ALTER- NATIIVIDEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Kavandatav tegevus on suures osas suunatud senisest tegevusest või tegevusetusest tingitud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. Kõikide keskkonnamõju hindamisel käsitletud alternatiivide puhul tuleb tegevuse võimalike tagajärgi hinnata järgmiste keskkonnaeesmärkide alusel:  Põltsamaa jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamine  kaitstavate alade ja objektide kaitsenõuete täitmine  paisu keskkonnaohutuse tagamine  ümbruskonna miljööväärtuse ja puhkemaastike säilitamine  paisjärve veetaseme negatiivse mõju vältimine kinnistutele

Sealjuures tulevad arvesse mõjud:  jõe hüdromorfoloogilisele kvaliteedile  jõe vee kvaliteedile  jõe vee-elustikule (kalastikule)  jõe kalanduslikule väärtusele  Kamari paisjärvele  kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele  maastikule (sh pinnasele ja jõe kallastele)  sotsiaalsele elukeskkonnale  kultuurilisele pärandile  veejõu kasutamisvõimalusele.

6.1 Mõju jõe hüdromorfoloogilisele kvaliteedile

Kavandatava tegevuse kõik alternatiivid vähendavad jõe tõkestatust. Alternatiivid 2 ja 3 parandavad ka jõe morfoloogilisi tingimusi, lisades praegusega võrreldes kiirevoolulisi jõelõike Kiisamauru kanalisse. 3 alternatiivi korral on Põltsamaa jõe alavee veevane lõik kõige lühem. Vaata ka alternatiivide võrdlus peatükis 7.2. Setete liikumine koos veevooluga on looduslik protsess, mis on rikutud jõe süvendamise, õgvendamise ja tõkestamisega. Seetõttu on soovitav soodustada jõeveega transporditavate setete looduslähedases režiimis liikumist allavoolu koos veega. Seda soodustab vee läbilaskmine paisust põhjalasu kaudu. Kui pais on pidevalt alt avatud, siis on see looduslähedasem olukord, kui vee ülevoolu korral paisust. Viimane soodustab sette kogunemist paisu taha.

Tallinn, september 2010 27

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Vältida tuleb kuhjunud setete korraga suures koguses allavett suunamist. Eriti kahjulik on see madalveega (kui jõe vooluhulk langeb alla 5 m3/s). Paisu rajatiste heljumikoormust tekitavad hooldustööd on soovitatav teha keskmisest suurema vooluhulgaga perioodidel, et vältida sette kuhjumist kalade sigimis- ja elupaikadele ja Kamari paisjärve. Paisjärve hooldustöödel tekkivad taimejäänused tuleb veest eemaldada.

6.2 Mõju26B vee kvaliteedile

Kavandataval tegevuse alternatiividel puudub oluline pikaajaline mõju Põltsamaa jõe vee kvaliteedile. Paisjärve puhastamisest loobumisel võib see kaasa tuua orgaanilise aine ja P koormuse mõningase tõusu setetest lähtuva sekundaarse koormuse mõjul. Paisjärve puhastamisega kaasneb ajutine heljumi sisalduse suurenemine vees ja setete koormus. Vaata ka alternatiivide võrdlus peatükk 7.3. Väiksemas koguses setete ärajuhtimise vajadus on ka paisurajatiste hooldamisel, mis ei too kaasa negatiivset keskkonnamõju. Paisutamise mõju jõevee keemilisele kvaliteedile ei ole olulise tähtsusega.

6.3 M27B õju kalastikule

Kalade puhul on kõige olulisemaks kaks aspekti: rändetee avamine ja maksimaalselt heade elu- ning sigimistingimuste tagamine. Kavandatava tegevuse kõigi variantide puhul rajatakse kalatee, mis parandab kalastiku seisundit. Alternatiivide võrdlus on toodud peatükis 7.2. Loodusliku äravoolu perioodilist muutmist (vee tsüklilist juhtimist turbiinile) ei ole kavas.

6.4 Paisutamise mõjuala ulatus, üleujutusrisk

Põltsamaa paisu olulisem mõjuala jääb kavandatud kõrgeima paisutustaseme 58,3 juures Põltsamaa linna piiresse. Ligikaudu 1 km ülalpool paisu mõjutab veetaset juba jalakäijate silla all olev vana paisu kohale moodustunud kärestik. Põltsamaa jõgi ei välju paisutustaseme 58,3 juures väljakujunenud veehoidla ega jõe sängist (tänavu kevadine aerofoto – vaata joonis 6): Normaalpaisutustasemel 58.1 säilib senine tavaolukord. Niiskusrežiim jõega piirnevatel aladel kavandatava tegevuse eelse ajaga võrreldes ei muutu ega ohusta väljakujunenud maakasutust ega maaparandust. Linna sees paraneb niiskusrežiim kõrgveeperioodil, kuna kavandatavad automaatvarjad võimaldavad suurvee senisest paremini läbi paisu lasta. Kamari paisutuse mõjuala ei ulatu Põltsamaa paisuni. Kamari paisjärve kõrgeim veetase on 49 m läheduses. Seetõttu Kamari ja Põltsamaa paisul koosmõju jõe veetasemele ei ole.

Tallinn, september 2010 28

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Keskkonnamõju hindamise käigus ilmnes kontrollimata risk, et praegu olemasolevad paisuavad ei lase kavandatava kõrgeima paisutustaseme juures läbi ekstreemseid (näiteks üle 80 m3/s) vooluhulki. Seda riski suurendab endise villaveski kanali kinnimüürimine lähiminevikus. Kavandatud tegevus nimetatud riski ei suurenda juhul kui olemasolevaid avasid veelgi ei vähendata näioterks silla remondi või automaatsete reguleerimisluukide paigaldamisel. Probleemi osas on vajalik asjatundliku hüdrotehniku analüüs koos riski maandamise kavaga. Üheks riski vähendamise võimaluseks on villaveski kanali liigvee taastamine liigvee ärajuhtimiseks.

Joonis 6 Põltsamaa jõe ortofoto (Maa-amet 03.05.2010), veetase ca 58,3 m

6.5 Mõju30B maastikule ja kaitsealustele parkidele

Kavandatava tegevuse kõigi alternatiivide negatiivne mõju jõe kallastele ja pinnasele ning kaitsealustele parkidele (vaata joonis 8) on ajutise iseloomuga ning ehitusaegne. Pärast ehitustööde lõppu taastatakse jõe kallaste praegusele lähedane seisund, välja arvatud piiratud aladel, mis projekti kohaselt ümber kujundatakse.

Tallinn, september 2010 29

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Projektijärgselt ette nähtud muudatused kannavad muuhulgas maastikuilme parendamise eesmärki.

6.6 Mõju31B sotsiaalsele keskkonnale

Korrastatud pais, veehoidla ning hüdroelektrijaam parandab Põltsamaa kesklinna miljööd. Paranevad jõega piirneva roheala kasutusvõimalused puhkuseks. Kalastiku mitmekesisuse suurenemine Põltsamaa jões suurendab harrastuskalastajate kalapüügi võimalusi. Eelnev soodustab ka Põltsamaa linna külastajate turistide arvu suurenemist. Seega on kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide mõju sotsiaalsele keskkonnale positiivne, sest paraneb linna miljöö ja vaba aja veetmise võimalused.

6.7 Mõju32B kultuurilisele pärandile

Kuna praegune paisu konstruktsioon ei võimalda kõrgvett piisavas mahus läbi lasta, ohustab kõrgvesi vahetult kaldal asuvate muinsuskaitseliselt väga väärtuslike hoonete (Põltsamaa mõisa õllevabrik ja kuivati) vundamente (seda eriti kõrge veeseisu korral – vaata fotod 2-4 allpool). Vaata joonis 7. Paisu rajatiste renoveerimine koos automaatse veetaseme reguleerimise rakendamisega (maksimaalne veetase 58.2 m) loob eeldused jõe äärsete muinsuskaitse all olevate ja miljööväärtuslike hoonete kahjutuste vähenemiseks kõrgveeperioodil. Tehnilise kultuuri pärandina saab käsitleda ka Põltsamaa hüdroelektrijaama, mille osa ruume on Eesti Energial kavas avada külastajatele. Kui veejõu kasutamisest loobutakse puuduvad eeldused hoone ajaloolise kasutamise säilimiseks. Kõigi reaalsete alternatiivide mõju kultuurilisele pärandile on positiivne.

6.8 Ehitusaegne mõju

Ehitusaegsed häiringud nagu ehitusmasinate müra, tolm, läbipääsude sulgemine on ajutised ja neid tuleb kavandatava tegevuse elluviimiseks paratamatult taluda. Selles osas tuleb võimalikult säästvad lahendused esitada tööprojektis. Kavandatava tegevuse ehitusaegne keskkonnamõju on:  paisjärve allalaskmine  setete (heljumi) koormuse lühiajaline suurenemine  haljastuse rikkumine, sealhulgas mõnede puude mahavõtmine Paisjärve allalaskmisega kaasneb puhkevõimaluste piiramine ja miljööväärtuse ajutine vähenemine ning heljumi koormus. Niipalju kui võimalik tuleb erinevaid paisjärve allalaskmist nõudvaid tegevusi (paisjärve puhastamine, sillasammaste remont, varjade paigaldamine) koordineerida, et vähendada paisjärve maasoleku aega.

Tallinn, september 2010 30

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Heljumi koormuse piiramiseks paisjärve puhastamisel on eelprojektis meetmed kavandatud. Samal põhimõttel (töö sektorite kaupa jõest eraldatud silla lõikudes) on projekteeritud ka silla remont. Haljastuse säilitamise ja taastamise detailsed lahendused tuleb esitada töö- projektides (seni on see teema käsitletud silla rekonstrueerimise projektis). Täitematerjali ning sette vedu tekitab ajutisi tihenenud liiklusest tingitud häiringuid (suureneb liiklusmüra, tiheneb liiklus linnas, vajalikuks võivad osutuda ajautised liikluse ümberkorraldused). Ehitusaegne mõju on kõigi reaalsete alternatiivide puhul sama.

Joonis 7 Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Sinises ruudus arheoloogiamälestis, punases ruudus arhitektuurimälestis

Tallinn, september 2010 31

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Joonis 8 Kaitstavad loodusobjektid ja muud kaitseväärtused. Keskkonnaregistri (EELIS) andmetel 05.04.2010 seisuga

Tallinn, september 2010 32

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Foto 2 Praegune koguduse hoone, endine Põltsamaa mõisa õllevabrik – väga väärtuslik hoone (asub veepiiril 07.04.2010)

Foto 3. Koguduse hoone vundament (07.04.2010), must viirg uksel peegeldab ilmselt varasemat – jääst tingitud kõrgemat veeseisu

Tallinn, september 2010 33

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Foto 4. Jahimeeste seltsi maja – väärtuslik hoone (07.04.2010)

6.9 Erinevate33B tegevuste koosmõju

Põltsamaa paisul kavandatavad tegevused on koosmõjus positiivse keskkonna- mõjuga. Ainult veeelustiku kaitse seisukohast võib püstitada küsimuse hüdro- elektrijaama töölerakendamise otstarbest. Arvestades sotsiaalmajandusliku olukorda, piiratud oskusteavet ja finantsressursse võib see viia aga kõigist tegevustest loobumiseni. Põltsamaa jõe hea ökoloogilise seisundi taastamise põhieelduseks on kalade rände- võimaluse tagamine kogu jõe ulatuses. Seejuures peavad jõupingused kalateede rajamiseks ning kalateede tõhusus eri paisudel olema proportsionaalsed. Sealjuures on suurim väljakutse Kamari hüdrosõlm, mille äsjasel väljaehitamise lükati kalatee rajamine edasi. Seetõttu on nüüd rahuldava lahenduse saamiseks tõenäoliselt vajalik ka osaline valmis rajatiste ümberehitamine. Põltsamaa jõe hea seisundi saavutamiseks on lisaks kalateedele rajamisele vajalik veeelupaikade taastamine ja kobraste arvukuse piiramine. Kalade liikumisteede avamise järel tuleb uuesti teha Põltsamaa jõe veekogumite seisundi hinnang ja vajadusel täpsustada seisundi parandamise tegevuskava [3].

Tallinn, september 2010 34

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

6.10 Muud võimalikud keskkonnamõjud

Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ei oma olulist keskkonnamõju pinnase või õhu saastatusele, jäätmetekkele, mürale, vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele või lõhnalöe, inimese tervisele, heaolule ja varale, pinnasele, maastikule, maavarale, kliimale, Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju loodusvarade kasutamisele, välja arvatud juba kirjeldatud positiivsele mõjule Põltsamaa jõe veeelustikule. Seetõttu ei ole KMH arundes vajalik ka eraldi loodusvarade kasutamise peatükk.

6.11 Võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamine ja positiivse keskkonnamõju suurendamine

Kavandatav tegevus on suures osas suunatud keskkonnaseisundi parandamisele. Paisjärve puhastamise ja kalatee rajamise eelistatud alternatiivi valikul (peatükid 7.2 ja 7.3) on taotletud negatiivsete keskkonnamõjude võimalikult maksimaalset leevendamist. Negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks rakendatakse keskkonnanõudeid ja nende õigeaegseks avastamiseks järelevalvet ja seiret, sealhulgas:  Vee äravoolu lühiajaline kõigutamine ei ole lubatud. Kui jõe sanitaarvooluhulgast üle jääv vooluhulk langeb alla turbiini miinimumveevajaduse, tuleb elektritootmine lõpetada.  Kaitsevõred peavad tagama kalade kaitse turbiini sattumise eest ning suunamise kalateele.  Veepuhkuse (kanuu ja süstamatkad) soodustamiseks tuleb kalatee põhiveevoolu suunavate elementides vältida teravaid nurki ja muid ringvoolu läbijat ohustavaid elemente. Üleujutusriski vähendamiseks tuleb kaaluda endise villaveski kanali taastamist osa erakordse suurvee läbilaskmiseks. Sillaavade rekonstrueerimisel tuleb vältida nende ristlõike vähendamist. Tuleb teha hüdrotehniline arvutus väikese tõenäosusega (1%) erakordse äravoolu hüdrosõlmest läbijuhtimise tingimuste ning paisjärve veetaseme osas sellise äravoolu korral. Samasugused kontrollarvutused tuleb teha ka paisuavade ristlõike vähendamise korral, kui see on ehituslikult hädavajalik. Paisjärve setetega täitumise aeglustamiseks on soovitatav kaasa aidata setete looduslähedase režiimiga allavoolu kandumisele, sh sanitaarvooluhulga ja liigvee ärajuhtimine paisu jalamilt. Settekoormust tekitatavate hooldustööde vältimine miinimumperioodil. Vältida liiga sagedat paisu allalaskmist vegetatsiooniperioodil. Selleks püüda suuremad tööd, mis seda vajavad teha samaaegselt. Vaata ka peatükk 8.

Tallinn, september 2010 35

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

7 8BALTERNATIIVIDE HINDAMINE

7.1 Hindamismetoodika kirjeldus

Planeeritud tegevustega on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, tagamaks Põltsamaa paisu ning veehoidla ohutu kasutamine ning jõe vee-elustiku olukorra paranemine kalatee rajamise abil Põltsamaa paisule. Keskkonnamõju hindamise raames hinnati kõiki olulisi asjassepuutuvaid keskkonna- aspekte ja -väärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutab tegevuse käigus ja edaspidi. Hinnati kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumideks on KeHJS sätestatud nõuded (sealhulgas KMH aruande koosseisule § 20), sellega seonduvad ja teised asjasse puutuvad õigusaktid ning väljakujunenud seisukohad veekogude ja nende kaldavööndi kasutamise ja kaitse alal, samuti sotsiaalsed eesmärgid. Hindamisel kasutatavad peamised metoodilised materjalid:  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu. Keskkonnaministeerium, 2010  Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, 2007  Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, 2008 Kalatee alternatiive hinnatakse pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas kolme palli süsteemis, arvestades mõju olulisust. Mõju 0-väärtuseks loetakse mõju puudumist või juhust, kui tegevusega kaasneb väheoluline mõju, mis tasakaalustub mõjutusele järgneval perioodil. Mõju hindamisel arvestati kõiki olulisemaid keskkonnakaitselisi parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele. Hindamise tulemusena moodustub alternatiivide kriteeriumide koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. Kalateede variantide hindamisel on kasutatud vastavaid juhendmaterjale [5, 19]. Paisjärve puhastamise puhul leiti eelistatud alternatiiv settekoormuse piiramise aspektist lähtudes. Muus osas reaalsete alternatiivide mõju ei erine.

Tallinn, september 2010 36

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

7.2 Kalatee alternatiivid

Alternatiiv 1. Eelprojekti variant. Kiisamauru kanali sissevoolu suunatakse kanalisse 1,6 m3/s. Tiigi lõunaservas asuva olemasoleva ülevoolu kaudu suunatakse äravoolu 0,95 m3/s ning tiigi tugiseina rajatavasse laialävelisse ülevoolu 0,65 m3/s. Järgnevalt kujuneb kalatee vooluhulgaks 0,55 m3/s ning 0,1 m3/s suundub oleva pargi kraavsüsteemi. Põhisängi jääb vähemalt 0,5 m3/s. Variant säilitab võimalikult olemasolevat situatsiooni, sealhulgas tiigi. Maksumus eelprojekti alusel käibe- maksuta 1,1 mln krooni. Alternatiiv 2. Suurema hulga kalade läbipääsu kasutamiseks väärib kaalumist kogu Kiisamuaru ringvoolu ulatuses kärestiku rajamine. Ekspertrühm ja projekteerija vaatasid situatsiooni veelkord kohapeal üle 11.07.2010. Jõuti järeldusele, et kärestiku rajamine kogu ringvoolu ulatuses on teostatav. Sel juhul kasutatakse kärestiku rajamiseks ka osa olemasolevast tiigist. Kalateena kasutatavas kärestikus kasutatakse 1-1,5 m3 ning 0,1 m3/s suunatakse oleva pargi kraavsüsteemi. Ülejäänud sanitaarvooluhulk suunatakse paisult põhisängi. Variant kujundab Kiisamauru kanali ja tiigi või osa sellest kärestikuks. Kalatee rajamise maksumus käibemaksuta on hinnanguliselt 1,5 mln kroonini. Alternatiiv 3. Suunata hüdroelektrijaama äravoolukanal 10-30 m pärast jaamast väljumist ja viia kalapääsu kärestiku algus hüdroelektrijaama äravoolukanali ülejäänud osa kasutades vastuvoolu kalde andmisega paisule 50-60 m lähemale. Sel juhuks oleks põhijões pikemas ulatuses rohkem vett (pikemas lõigus säiliks looduslähedane elupaik) ning kalatee algus oleks ka põhijõkke suunduvatele kaladele leidmiseks soodsamas asukohas. Rajamise maksumus ebaselge. Lahendus vähendab HEJ kavandatud tootlikkust, kuna väheneb töösurve 0,5-0,8 m. Alternatiiv 4. Energiatootmist ei toimu. Põltsamaa linn viib ellu kogu kavandatava tegevuse ilma elektrienergia tootmiseta.

Kalatee tõhususe kriteeriumist. Keskkonnaameti seisukohas Põltsamaa linna kalapääsu eelprojekti koostamiseks (kiri 26.02.2010 nr JT 6-4/11853-2) on kalapääsude arvutuslikuks tõhususeks Põltsamaa jõel soovitatud 60% jõkke sisenevatest kaladest. Nimetatud orienteeruv number tuleneb klassikalisest juhust, kus lõhilased peavad tõusma merest üle kolme paisu sigimisalale. Kui jõel on nt kolm rändetõket, siis 60%-se tõhususega kalapääsu rajamine igale neist tagab läbipääsu viiendikule jõkke sisenevatest kaladest [5]. Siseveekaladele rajatud pääsude peamine bioloogiline eesmärk on ära hoida eri veesüsteemi osade populatsioonide isolatsiooni. Seega ei ole selline tõkkest allavoolu jääva asurkonna ülesvoolu pääsemise protsendi arvutus üheselt ülevõetav. Populatsiooni loodusläheduse saavutamiseks sageli piisab, kui rändetõkkeid läbib osa peamistest kalaliikidest. Konkreetset kontrollnumbrit tänane Põltsamaa jõe uurituse tase Emajõe veesüsteemi eri kalaliikide jaoks määrata ei võimalda. Esmaseks kalateede tõhususe kriteeriumiks on seni jõe keskjooksul puuduvate teibi, tippviidika ja latika populatsiooni taastumine. Kuniks Kamari paisul kalateed ei ole, on nende kalaliikide pääs ülavette tõkestatud. Seniks aitab Põltsamaa paisu kalatee ühendada kalade populatsioonid Kamarist kuni Rutikvereni.

Tallinn, september 2010 37

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Alternatiivide võrdlus. Tehniliselt on kõigi peamiste kalade läbipääsu tingimus on täidetud kõigi alternatiivide korral. Kõige paremini on tingimus täidetud looduslähedase kärestiku rajamise korral. Samas on oluline, et võimalikult rohkem kalu leiaks kalatee sissepääsu. Selleks on oluline kalatee vooluhulk võrreldes koguvooluhulgaga ja võimalikult suure osa rändel olevate kalade kalapääsu suunamise võimalus. Selles osas on kõige parem alternatiiv 3, seejärel alternatiiv 2. Kõige nõrgem on alternatiiv 1. Oluline on ka kalatee väärtus elupaigana (kiirevooluliste elupaikade säilitamine ja loomine). Selles osas on eelis looduslähedasel kalateel (kärestikul) ehk siis alternatiivil 3 ja 2.

1. Alternatiivi eelised: Ei nõua olulist maastiku ümberkujundamist Suhteliselt lihtne ehitada Odavaim

1. alternatiivi puudused: Kalateest väljuv väike vooluhulk (0,5 m3/s) raskendab kalapääsu leidmist kalade poolt. Kalade suunamiseks on vajalik täiendavate kalu suunavate rajatiste (eelprojektis kettidega tross) kasutamine, mille efektiivsus pole selge. Kitsas kalatee on soodne tegevuskoht röövpüüdjatele. Lävenite vahele jäävad tiigid likvideerivad ka olemasoleva kärestiku. Põhisäng jääb vahetult allpool silda miinimumperioodil väga veevaeseks (0,5 m3/s)

2. alternatiivi eelised: Õnnestunud lahendusega looduslik kalatee on läbitav kõigile kalaliikidele. Suurema vooluhulga (1-1,5 m3/s) tõttu on ka kalatee leidvate ja seda lävivate isendite arvukus suurem. Kiisamauru kanalisse tekib väärtuslik elupaik (kärestik). Looduliku ilmega kiirevooluline oja on võimalik hästi pargi miljöösse kujundada Võimalik lihtsamini läbida kanuude ja süstadega. Võimalikuks võib osutuda suunata jõe põhisängi miinuimperioodil kuni 1 m3/s vett.

2. alternatiivi puudused: Nõuab olemasoleva tiigi (osalist) likvideerimist Kulukam kui 1. alternatiiv

Tallinn, september 2010 38

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

3. alternatiivi eelised lisaks alternatiivile 2 Põhisäng on väiksemas ulatuses veevaene, säilib suurem osa Põltsamaa paisu alusest kärestikulisest jõeosast. Kalateed leidvate ja sinna sisenevate kalade hulk on eeldatavasti kõige suurem.

3. alternatiivi puudused lisaks alternatiivile 2: Teostatavus vajab projekteerija poolt täiendavat läbitöötamist. Kõrgem maksumus. Veejõu kasutamise efektiivsus väheneb. Tabel 1. Põltsamaa paisule kalatee alternatiivide võrdlemine

Kriteerium Alt 1 Alt 2 Alt 3 Alt 4

Looduslik keskkond

Mõju jõe hüdromor- 1 2 3 3+ foloogilisele kvaliteedile

Mõju veeelustikule 1 2 3 3

Mõju vee kvaliteedile 0 0 0 0

Mõju kaitsealustele 1 1 1 1 liikidele ja kaitsealadele

Mõju maastikule 0 0 0 0 (pinnasele ja jõe kallastele)

Sotsiaalmajanduslik keskkond

Mõju kultuuriväärtustele 0 0 0 0

Mõju puhkusele ja vaba 0 1 1 1 aja veetmisele

Mõju maakasutusele ja 0 0 0 0 kinnistutele

Mõju veejõu kasutamise 0 0 -2 -3 võimalusele võrreldes EE kavandatava tegevusega

Koondhinne 3 6 6 5+

Maksumus mln EEK 1,1 1,5 2? 2?

Lähtudes vee-elustiku seisundi parandamise eesmärgist on alternatiiv 3 kõige parem ning see on ka kalaeksperdi Rein Järvekülje eelistus.

Tallinn, september 2010 39

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Alternatiiv 4. vee-elustiku seisukohast kõige soodsam, kuna põhijõkke jääb ka derivatsioonikanaliga paralleelses lõigus looduslähedane äravool alles. Samas võib automatiseeritud veetaseme reguleerimisega hüdrosõlme väljaehitamine ja hooldus osutuda Põltsamaa linnale üksi ülejõukäivaks. Seetõttu ei saa sellist varianti sotsiaalmajanduslikku olukorda arvestades soovitada. Kui Põltsamaa linna suudab iseseisvalt ellu viia veetaseme automatiseeritud reguleerimise ja korraldada kalatee rajamise on senise eelistatud alternatiiviga võrreldes kaladele soodsam olukord vahetult paisu all olevas jõesängis. Paisutustasemed võivad jääda samaks nagu põhialternatiivi puhul. Senikasutaval käsitsi reguleerimisel võib kaaluda lubada talvel madalaimat veetaset 57,0. Kuna veehoidla veemaht on väike, siis madalaima veetaseme hoidmine talvel ei aita oluliselt kaasa suurvee operatiivsele läbilaskmisele paisust ning ohutu veetaseme hoidmisele äravoolu tippude ajal. Kui arvestame Põltsamaa linna sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud piiratud võimalusi silla, hüdrosõlme ja paisjärve korrastamiseks ning nõuetekohaseks ekspluateerimiseks tuleb reaalse kompromisslahendusena kaaluda alternatiivi 2 elluviimist Põltsamaa linna ja Eesti Energia koostöös. Keskkonnamõju hindamise peab kaaluma ka saadavaid hüvesid [31]. Neid arvestades ei ole juhteksperdil alaust eelistada 3 alternatiivi 2 alternatiivile. Alternatiiv 1 rakendamise positiivne mõju on hinnanguliselt kõige tagasihoidlikum. See ei taga tõenäoliselt kalade piisavat möödapääsu paisust. Samuti ei teki Kiisamauru kanalisse kärestikulist elupaika.

7.3 Paisjärve puhastamise alternatiivid

Paisjärve perioodiline puhastamine on vältimatu. Olemasolevatel andmetel puhastati paisjärv viimati 1983 aastal. Projektiga haaratud alalt (500 m paisust ülesvoolu) tuleb nüüd eemaldada 10000 m3 setteid. Setete eemaldamisel on kolm alternatiivi (kõigi alternatiivide puhul on paisjärv alla lastud): 1. alternatiiv – eelprojekti lahendus. Setted eemaldatakse laadurite ja kallurite abil sektorite kaupa, kusjuures jõevee äravool on töös olevatest sektoritest mööda juhitud. 2. alternatiiv – setete eemaldamine toimub kogu jõesängist korraga laadurite ja kallurite abil. 3. alternatiiv – setted pumbatakse veega kaldale, kus need filtreeritakse geomembraanist sukkades. Eelistatud alternatiiviks on alternatiiv 1. See lahendus võimaldab piirata setete allavoolu liikumist puhastustööde ajal ja säästa sel moel alavee jõge ja Kamari paisjärve setete löökkoormuse eest. 2. alternatiivi puhul on paratamatu märkimisvääne täiendav setetekoormus Põltsamaa jõele Kamari paisjärvele. 3. alternatiivi teostatavus ja maksumus on ebaselge. Hinnanguliselt võib kujuneda 2- 2,5 korda eelprojekti lahendusest kallimaks.

Tallinn, september 2010 40

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

8 KAVANDATAV10B SEIRE JA KESKKONNANÕUDED

Paisude järelevalve eesmärk on keskkonnaohutuse ja veekogude keskkonna- väärtuse tagamine. Paisu ja selle koosseisu kuuluvad ehitisi tuleb kontrollida ja hooldada paisu kasutusea lõpuni. Paisu järelevalvet teeb paisu omanik, kelle käes asub ka seiret ja hooldust kajastav vastav paisrajatise päevik. Paisu seire koosneb laiemas mõttes paisu omaniku poolt tehtavast regulaarsest järelevalvest (ülevaatustest) ja selle dokumenteerimisest ning vooluveekogu ja paisjärve keskkonnaseirest kitsamas mõttes. Üldised paisuohutuse nõuded, kasutuseeskirja näidis ja paisu ohutusjärelevalve kava soovituslik koosseis on toodud Keskkonna- ministeeriumi juhise „Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend“ lisades [23]. Paisu kontrolli ja hooldamise olulisemate tegevuste näidisnimekiri, tulemused kantakse ka päevikusse:  puhastada paisude esiservad sinna kogunenud ujuvast prahist (see on pidev tegevus, mida ei ole vaja päevikusse kanda),  teha normaliseerunud veepiirist kõrgemal asuvate paisu nõlvade, muude ehitiste seisukorra ülevaatus, tulemused fikseerida žurnaalis. Vajadusel teha kahjustatud piirkondades korrastustöid. Ka need fikseerida žurnaalis,  suvel, minimaalsete vooluhulkade ja veeseisude korral vaadata üle ka veeseisudest allpool olevate paisunõlvade ja muude ehitiste seisund, teha vajalikud ja võimalikud korrastustööd,  vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul tuleb teha paisutatud jõesängis kogunenud sette paksuse mõõtmine ja mahu määramine ning tulemused esitada keskkonnaametile; settekihi paksuse mõõdistamise tulemused tuleb esitada graafiliselt koos varasemate mõõdistusandmetega,  vähemalt 1 kord aastas on vajalik hüdrotehniliste ehitiste (sh kalapääsu) konstruktsioonide ülevaatus spetsialisti poolt koos ülevaatuse aruande esitamisega keskkonnateenistusele. Üleujutusriski maandamiseks on vajalik villaveski kanali taastamine liigvee ära- juhtimiseks. Paisu rajatiste heljumikoormust tekitavad hooldustööd on soovitatav teha keskmisest suurema vooluhulgaga perioodidel, et vältida sette kuhjumist kalade sigimis- ja elupaikadele ja vähendada mõju Kamari paisjärvele. Kui jõe looduslik vooluhulk on sanitarvooluhulgast väiksem, siis vett Põltsamaa jõest ega Kiisamauru kanalist (kalateest) kõrvale juhtida ei tohi. Hüdroenergia kasutamisel tuleb lähtuda sellest, et jões allpool paisu rajatisi (kalatee ja turbiinikanali suubumiskohast allpool) tuleb säilitada võimalikult looduslähedane äravoolurežiim. Äravoolurežiimi lühiajaline reguleerimine on keelatud. Ei tohi rakendada seadmeid ega tehnoloogiaid, mille kasutamine eeldab vee perioodilist kogumist paisjärve ja sellele järgnevat looduslikust suurema vooluhulga juhtimist alavette. Eelnev tähendab, et kui Põltsamaa jõe vooluhulk langeb alla 3,1 m3/s siis elektrienergia tootmine kavandatud turbiiniga lubatud ei ole.

Tallinn, september 2010 41

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Veehaarete sissevoolul peab olema võre, mille varvavahe ei ole suurem kui 25 mm. Kalad peavad võrest mööda pääsema. Et vool neid vastu võre ei suruks, ei tohi voolukiirus võre ees olla üle 0,8 m/s. Võre tuleb paigutada HEJ sissevoolu ette põiki üle jõe kalapääsu ja paisuava vahele, suunamaks kalad kas kalapääsu või ülevoolu. Võre hooldamiseks võib vajalikuks osutuda hooldussild. Põltsamaa jõe kui terviku seisundi perioodilise hindamise peab tagama jõe riiklik seire, sh veeelustiku seire. Jõe seisundi hinnang tuleb teha vähemalt iga kuue aasta järel. Veeloaga kehtestatakse asjakohased seire kohustused. Paisuomaniku poolt tehtav seire peab tagama veeloast kinnipidamise kontrolli võimaluse. Veehoidla soovitatavad veetasemed (m abs) on järgmised: normaalpaisutusutustase 58,1; madalaim paisutustase 58,0 (käsitsi reguleerimise võib kaaluda lubada talvel 57,0); kõrgeim paisutustase 58,2; kõrgeim paisutustase jõe äravoolu puhul üle 60 m3/s 58,3. Veetaseme pidev seire tagatakse hüdroelektrijaama veetaseme seire elektroonse rõhuanduriga koos digitaalse salvestamisega. mille andmestik on keskkonna- järelevalve asutustele kättesaadav. Hüdroelektrijaama omanik on kohustatud seire andmed säilitama vähemalt 10 aastase eelneva perioodi kohta. Põltsamaa jõe paisule paigaldab Põltsamaa Linnavalitsus veetaseme avalikustamiseks veemõõdulati. Kalatee toimimise perioodiline seire tuleb tellida paisu valdajal. Selle seire koosseis tuleb veel täpsustada ihtüoloogidega. Esialgne ettepanek: seireks on 2 seirepunkti Kamari ja Põltsamaa paisu vahel, 2 punkti ülalpool Põltsamaa paisu, 1 allpool Kamari paisu. Samuti tuleb kontrollpüüke teha kalateel. See ettepanek hõlmab nii Kamari kui Põltsamaa paisu, seega peaks olema seire kulud vastavalt jagatud kahe veeloa omanike vahel. Kalateede ehituse ja selle järgsel perioodil on seire kulud abikõlblikud EL struktuuritoetuse meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» raames [28]. Jõe ajutiste paisudega osadeks jagamisel paisjärve puhastamiseks ja silla remondiks tuleb vältida kalade lõksujäämist ja hukkumist. Kui kalatee kärestiku rajamisel tekib paisjärvest allpool Kiisamauru kanali veetaseme praegusega võrreldes tõstmise vajadus, siis tuleb vajadusel tööprojektiga lahendada kohviku taguse madalama pargiosa maapinna tõstmine. Kärestiku projektiga ei tohi põhjustada põhjavee taseme tõusu piirnevate elamute keldritesse.

Tallinn, september 2010 42

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

9 HINDAMISTULEMUSTE11B LÜHIKOKKUVÕTE

Kavandatavad tegevused tervikuna on positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõjuga. Kõige suurema positiivse keskkonnamõjuga on kärestiku tüüpi kalatee rajamine Põltsamaa paisule. Silla renoveerimine on hädavajalik ning projekti ning head tava järgides ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju. Hüdroelektrijaama taastamisega kaasneb vooluhulga vähenemine (kui koguvoolu- hulk jões on üle 3,1 m3/s) Põltsamaa jõe vahetult sillast allapoole jäävas lõigus (100 m) derivatsioonikanali suubumiseni. Paisjärve puhastamine iga 20-30 aasta järel koos sellega kaasneva lühiajalise keskkonnamõjuga on paratamatu miljöö- ja puhkeväärtuse säilitamiseks. Setete kuhjumist veehoidlasse aitab leevendada veehoidlast väljuva vee suunamine allavett põhjalasu kaudu. Keskkonnamõju hindamisel leiti ekspertgrupi poolt eelistatud lahendusvariandid kalatee rajamiseks ja paisjärve puhastamiseks. Eelistatud alternatiiviks on eelprojektis lahendus, mis võimaldab jõe ajutiste tammidega (samas väljaveoteed) jagamise abil piirata setete allavoolu liikumist puhastustööde ajal ja säästa sel moel alavee jõge ja Kamari paisjärve setete löökkoormuse eest. Kalatee rajamisel on eelistatud alternatiiviks kogu Kiisamauru ringvoolu ulatuses kärestiku rajamine koos kogu Kiisamauru kanali vooluhulga kasutamisega kalatees. Sealjuures arvestatakse lisaks keskkonnaaspektidele ka sotsiaalsete ja majandusaspektidega ning Eesti Energia kaasamise vajadusega kavandatava tegevuse elluviimisse. Põltsamaa jõe hea (looduslähedase) seisundi tagamise eesmärgi täitmisel on võtmeküsimuseks kalade piisava läbipääsu tagamine Kamari hüdrosõlmest ja teistest jõe paisudest. Hindamisel oli raskusteks:  ebajärjekindlus jõgede ökoloogilise kvaliteedi tagamise õigusaktide nõuete ja veemajanduskava meetmete elluviimisel (vaata ka lisa 4),  hüdrotehniliste arvutuste puudumine erakordse kõrgvee ohjamiseks Põltsamaa paisul. Keskkonnamõju hindamise käigus ilmnes kontrollimata risk, et paisuavad ei lase kavandatava kõrgeima paisutustaseme juures läbi ekstreemseid (näiteks üle 80 m3/s) vooluhulki. Kavandatud tegevus nimetatud riski ei suurenda juhul kui olemasolevaid avasid veelgi ei vähendata näiteks silla remondi või reguleerimisluukide paigaldamisel. Vajalik on asjatundliku hüdrotehniku analüüs koos riski maandamise kavaga. Üheks riski vähendamise võimaluseks on villaveski kanali taastamine liigvee ärajuhtimiseks.

Tallinn, september 2010 43

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

10 KASUTATUD12B MATERJALID

1. Eesti Energia AS Vee-erikasutusloa taotlus 05.02.2009. 2. Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogrammi jõgede elustik (jõgede seisundi kompleksne hüdrobioloogiline seire). 1997.a. aasta-aruanne. Tartu, 1998. 3. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2010. 4. Jõeääre detailplaneering. K&H, 2009. 5. Kalapääsud. Eesti Maaülikool metsandus- ja maaehitusinstituut veemajanduse osakond. Tartu 2006. 6. Kamari paisjärve tervendusjärgne taasasustamine veeelustikuga. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Võrtsjärve Limnoloogiakeskus. Tartu. 2007. 7. Keskkonnaregister (EELIS). 8. Kultuurimälestiste riiklik register. 9. Maa-ameti kaardiserver. 10. Muinsuskaitselised eritingimused Põltsamaa jõeääre detailplaneeringu koostamiseks. Juhan Maiste, Karin Bachmann. Tartu, 2008. 11. Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamine. Hüdroenergeetiline eeluuring. Eesti Energia AS Taastuvenergia Ettevõte. Eesti Veejõu AS, IB Urmas Nugin OÜ, 2008. 9 lk. 12. Põltsamaa jõe kalastiku seisund, elektrijaama võimaliku taastamisega Põltsamaa linnas jõe vasakkaldal seonduvad võimalikud mõjus ja ohud ning nende leevendamise võimalused. Ökokonsult OÜ, 2002. 22 lk. 13. Põltsamaa jõe kalastiku seisund, elektrijaama võimaliku taastamisega Põltsamaa linnas jõe vasakkaldal seonduvad võimalikud mõjud ja ohud ning nende leeve- damise võimalused. Ökokonsult OÜ. Tartu, 2002. 14. Põltsamaa jõe, Silla tänava, Tartu maantee ja Kingi tänava vahelise ala detailplaneering. K&H, 2005. 15. Põltsamaa linna arengukava 2010 – 2030. Põltsamaa Linnavalitsus. Põltsamaa,2009. 16. Põltsamaa Linnavalitsuse vee-erikasutusloa taotlus 14.08.2009. 17. Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekt (ilma teenindavate rajatisteta) ja teeehitusprojekt. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ töö nr 121-09-09, 2009. 18. Põltsamaa pais-silla tehnilise seisukorra hinnang ja silla seisundiindeksi määramine. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ töö nr 121-05-09, 2009. 19. Rehabilitation of Rivers for Fish. FAO, 1998. 20. Roosisaare kalapääsu ehituse ja Põltsamaa jõe korrastamise eelprojekt. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töö nr 10837, 2010.

Tallinn, september 2010 44

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

21. Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks. Eesti Loodushoiu Keskus. Tartu, 2003 22. Viru-Peipsi veemajanduskava. LIFE Environment programm, Prantsusmaa Keskkonnafond, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaministeerium. Tallinn, 2005. 23. Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, AS Maves. Tallinn 2008. 24. Võrtsjärve ja Lõuna-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire. Lõuna-Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2009. OÜ Tartu Keskkonnauuringud. 25. Väike – Kamari külas Põltsamaa jõe paisutamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruanne. Arvo Järvet. Tartu, 2005. 26. Jõgede tõenäosuslike äravoolude arvutused. Keskkonnateabe Keskuse „Keskkonnainfo“ kodulehekülg: http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=803&tid=727&l2=463&l1=29 27. Hüdroloogiline bületään aprill-juuli 2010. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, hüdroloogiaosakond. http://www.emhi.ee/index.php?ide=9,69,1327 28. Meetme «Vooluveekogude seisundi parandamine» tingimused avatud taotlemise korral Keskkonnaministri 5. juuli 2010. a määrus nr 24. 29. Kamari paisjärve rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. Arvo Järvet. Tartu, 2005. 30. Ekspertarvamus Kamari paisjärve saneerimise ja hüdrosõlme lahenduse kohta. Rein Järvekülg, 2005. 31. Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, 2007.

Tallinn, september 2010 45

AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]

Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise aruanne

Aruande lisad

Lisa 1 KMH programm ja programmi avalikustamise materjalid...... 2 Lisa 2 Aruande avalikustamise materjalid...... 25 Lisa 3 Põltsamaa jõe varasemad seisundi uuringud ja meetmete ettepanekud...... 37 Lisa 4 Ekspertarvamus veesõidukitega liiklemise piirangute vajalikkusest Põltsamaa jõel Põltsamaa linna piires...... 50 Lisa 5 Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine...... 52 Lisa 6 Muinsuskaitseameti kooskõlastus...... 58

Tallinn August 2010 Lisa 1

Keskkonnamõju hindamise programmi dokumendid Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotlustele

Lisa 1.1. Keskkonnamõju hindamise programm

Lisa 1.2. Keskkonnamõju hindamise algatamise teated (Ametlikud Teadaanded)

Lisa 1.3. Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade (Ametlikud Teadaanded)

Lisa 1.4 Programmi avalikustamise teade ajalehes „Vali Uudised“

Lisa 1.5. Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu vee erikasutusloa taotlustega kavandatavatele tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi avaliku arutelu protokoll

Lisa 1.6. Arutelul osalejate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programmi tutvustus ja avalikustamise koosoleku ülevaade ajalehes „Vali Uudised“

Lisa 1.8. KMH programmi kinnitamine

2 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

Lisa 1.1

Keskkonnamõju hindamise programm Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotlustele

Keskkonnamõju hindamise vajalikkus ja algatamine Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon on algatanud keskkonnamõju hindamise (KMH) kahe vee erikasutusloa taotluse alusel: 1. Põltsamaa linnas asuva hüdroelektrijaama rekonstrueerimiseks (asukohaga Silla tn 1A). Arendaja AS Eesti Energia. Vastav teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 19.08.2009. 2. Põltsamaa linnas Põltsamaa jõe paisutamiseks. Arendaja Põltsamaa Linnavalitus. Vastav teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 07.09.2009.

KMH algatati lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 21, kuna vee erikasutuse piirkond asub tundlikul suublal. Põltsamaa jõgi kuulub keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ alusel kaitstavate jõgede hulka, mille alusel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Keskkonnamõju hindamine algatati põhjusel, et tänaseni ei ole tõkestus- rajatisele väljastatud vee erikasutusluba, hinnatud ei ole paisutuse mõjuala ulatust ning teada ei ole rekonstrueeritava hüdroelektrijaama eeldatava mõju koostoimet paisutatud alale.

Algatamise otsustega ja taotlusmaterjalidega saab tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Jõgeva kontoris (Aia 2, Jõgeva linn) tööaegadel.

Käesoleva KMH programmi alusel hinnatakse koos mõlema veekasutusloa taotluse alusel kavandatavat tegevuse ja kaasnevate tegevuste keskkonna- mõju.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk (vastavalt KeHJS § 2) on selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju, pakkuda kavandatavale tegevusele alternatiivseid võimalusi ja selgitada sobivaim alternatiiv, pakkuda välja negatiivse mõju leevendamise ja vältimise võimalused ning aidata kaasa tegevusloa andmise menetlusele. Täpsemalt on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eesmärk leida kavandatud tegevusele kõige keskkonna- hoidlikum lahendusvariant.

Tallinn 2010

3 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

Hinnatakse paisutamise ja veejõul elektrienergia tootmise keskkonnamõju koos kavandatava kalatee eeldatava mõjuga.

Programmi koostamisel on kasutatud järgmisi materjale (kättesaadavad Põltsamaa Linnavalitsusest):

1. Eesti Energia AS Vee-erikasutusloa taotlus 05.02.2009. 2. Põltsamaa Linnavalitsuse vee-erikasutusloa taotlus 14.08.2009. 3. Põltsamaa hüdroelektrijaama taastamine. Hüdroenergeetiline eeluuring. Eesti Energia AS Taastuvenergia Ettevõte. Eesti Veejõu AS, IB Urmas Nugin ÜÜ, 2008. 9 lk. 4. Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekt (ilma teenindavate rajatisteta) ja teeehitusprojekt. Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ Töö 121-09-09, 2009. 5. Jõeääre detailplaneering. K&H, 2009. 6. Põltsamaa jõe, Silla tänava, Tartu maantee ja Kingi tänava vahelise ala detailplaneering. K&H, 2005. 7. Põltsamaa jõe kalastiku seisund, elektrijaama võimaliku taastamisega Põltsamaa linnas jõe vasakkaldal seonduvad võimalikud mõjus ja ohud ning nende leevendamise võimalused. Ökokonsult OÜ, 2002. 22 lk.

Kavandatava tegevuse eesmärk Seadustada Põltsamaa jõe paisutamine ja selle vasakkaldal hüdroelektrijaama taaskäivitamise Veeseaduse § 8 lõike 5 alusel kohustusliku veeloaga.

Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud jõgedel paiknevad paisudel tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles kui allavoolu hiljemalt 01.01.2013. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 (RTL 2004, 87, 1362) alusel kuulub Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi Vao–Väike-Maarja maantee sillast Alevisaare peakraavini jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Põltsamaa pais-silla rekonstrueerimisprojekt on koostatud. Regulaatori ajutine lahendis on praegu tehtud Põltsamaa linna poolt. Lõpliku automatiseeritud reguleerimislahenduse teeb praeguse kava kohaselt Eesti Energia.

Taastatava HEJ generaatori nimivõimsuseks on 200 kW. Paigaldatakse reguleeritavate töö- ja juhtlabadega Kaplan tüüpi turbiin, nimivooluhulgaga 7,1 m3/s, töörõhk 2,2 m. Tegevuseks vajalik vee kogus on 1,0-7,8 m3/s, orienteeruv aastatoodang 1,3 mln kWh aastas, veetaseme seire elektroonse rõhuanduriga koos digitaalse salvestamisega.

Tallinn 2010

4 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

Kavas on rajada Põltsamaa paisule kalatee, rekonstrueerides olemasoleva ringvoolukanali kunstlikuks kärestikuks. (Kalatee eelprojekti koostamine toimub samaaegselt KMHga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt).

Paisjärve korrastamine on kavas kuni 500 m ulatuses paisust ülesvoolu. (Eelprojekti koostamine toimub samaaegselt KMHga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt).

Reaalsed alternatiivid

Reaalsed alternatiivid tulenevad olukorrast, kus pais koos veehoidlaga säilib.

Paisu likvideerimine pole reaalne väljakujunenud miljöö ja paisjärve puhkeveekoguna, sh kohaliku supluskohana kasutamise tõttu. Samuti on paisu legaliseerimiseks vajalik kalapääsu rajamine.

Sealjuures oleks normaalveetase 58.10 m ja maksimumveetase 58.20 m. Eelnimetatud veetasemed võivad täpsustuda projekteerimise käigus sõltuvalt paisutuse mõjust olemasolevatele hoonetele.

Kalatee rajamisel on põhialternatiiviks olemasoleva ringvoolu kasutamine kalatee kujundamiseks. Kontrollitakse ka muid alternatiive – nagu kalatee rajamine teostatavus jõesängi või veehoidlasse. Põhilahenduse allvariandid selguvad koostöös projekteerijaga. Sealhulgas tuleb selgitada ülesvoolu liikuvate kalade parim suunamisvõimalus kalateele. Samuti tuleb lahendada väikese osa vee suunamise võimalus läbi pargi kulgeva kraavi (vaata joonis 3 idaosa).

Veeenergia kasutusvõimalused. Kalatee lahenduse selgumise järel selgub kalateest (ja võimalikult pargikraavi suunatavast veest) ülejääva vooluhulga kogus aasta eri veerikkusega perioodidel.

Hüdroenergeetilise eeluuringu [2] järgi on sanitaarvooluhulk Põltsamaa paisu profiilis Qsan = 2,1 m3/s.

Sanitaarvooluhulga jagamise ettepanek: Q paisul – 0,5...0,7 m3/s Q tehn. kalapääs – 0,3...0,5 m3/s Q ringvoolukanal – 0,8-1,1 m3/s

Kalatee efektiivseks toimimiseks vajalik vooluhulk seab piirangud veeenergia kasutusvõimalustele elektrienergia tootmiseks.

Hüdroenergia kasutamisel tuleb lähtuda sellest, et jões allpool paisu rajatisi (kalatee ja turbiinikanali suubumiskohast allpool) tuleb säilitada võimalikult looduslähedane äravoolurežiim [6]. Äravoolurežiimi lühiajaline reguleerimine on ebasoovitatav.

Tallinn 2010

5 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

KMH raames hinnatakse kalateadlaste poolt, kui väärtuslik elupaik on vahetult paisu alla jääv jõelõik ja kas siia ei pea jätma energeetiku ettepanekust rohkem vett.

Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on: Põltsamaa jõe veeelustik Kamari paisjärv (eelkõige võimalik settekoormus) Paisu ja veehoidla ümbruskonna miljöö Ehitusaegsed häiringud Paisutuse mõju alla jäävad kinnistud ja hooned (sh muinsuskaitse alused hooned)

Eeldatavad mõjuallikad

Paisutamine on muutnud Põltsamaa jõe veetaset paisutusalal ja põhjavee režiimi paisjärve läheduses. Mõju on olnud pika aja jooksul sama ning paisjärve veetaset ei ole kavas muuta.

Praegused paisrajatised ei võimalda veehoidla veetaset paindlikult reguleerida, mistõttu on ohustatud veehoidla äärsed hooned. Eelkõige Põltsamaa Jordani kogudusele vahetult kaldal asuvaid muinsuskaitseliselt väga väärtuslike hoonete (Põltsamaa mõisa õllevabrik ja kuivati) vundamente.

Jõe tõkestatus. Jõe kalastikule ja hüdromorfoloogilisele seisundile on äärmiselt halvasti mõjunud mitmed jõele rajatud paisud. Põltsamaa jõel oli 2005 aastal 6 paisu, mis kõik olid kaladele ületamatuks rändetõkkeks (Ao ülemine ja alumine pais, Rutikvere, Põltsamaa, Kamari ülemine ja alumine pais). Tänaseks on Kamari alumisele paisule rajatud kärestik, mille toimimisvõime kalateena on ebaselge. Paisud jagavad jõe kuueks üksteisest isoleeritud jõelõiguks. Kamari paisust ülesvoolu jäävad jõeosad on ära lõigatud Põltsamaa jõe alamjooksust ja kogu Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõgedes on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe kärestikud ülalpool Kamarit ja Põltsamaad olulisteks koelmuteks mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidikas). Paisude tõttu puuduvad Põltsamaa jõe ulatuslikul kesk- ning ülemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vähendavad tõenäoliselt oluliselt ka jõeforelli, turva, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase arvukust jões.

Voolurežiimi muutused veeenergia tsüklilisel kasutamisel võivad oluliselt halvendada kalastiku elu- ja sigimistingimusi Põltsamaa ja Kamari paisu vahelisel lõigul.

Paisjärve mõju. Paisjärve täissettimisel suureneb jõe toiainete sisekoormus ja väheneb paisjärve puhkemajanduslik ning miljööväärtus. Paisjärv vajab perioodilist setetest puhastamist, millega võib kaasneda setete löökkoormus

Tallinn 2010

6 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise programm AS MAVES allavoolu jäävale jõeosale, sh kalade elu- ja sigimispaikadele ja äsja renoveeritud Kamari paisjärvele.

Ehitusaegne ajutine keskkonnamõju ja häiringud: setete koormuse suurenemine (sh Kamari paisjärvele), ehitusmasinate müra, jõega piirneva pargiosa ehitusaegne sulgemine ning võimalik puude mahavõtmise vajadus jms.

0-alternatiivi (mittemidagitegemise puhul) on ohuks rajatiste lagunemine koos sellega kaasneva negatiivse keskkonnamõjuga. Paisjärve hool- damata jätmine võib suurendada sisekoormust jõele.

Mõjuala suurus Mõjuala kalastikule ulatub Rutikvere paisust kuni Kamari paisuni, sellele kalatee rajamisel Emajõeni. Mõjuala jõevee kvaliteedile ulatub allavoolu kuni Kamari paisuni. Kohalik mõju ja häiringuid (sealhulgas ehitusaegne) piirdub paisjärve, paisu ja ringvoolu ümbrusega. 7

Tallinn 2010 7

Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad ja aruande sisu

Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse alal, rekonstrueeritava paisu ja kalatee lähiümbruses ja Põltsamaa jõe seisundile kavandatava tegevuse mõjualal.

Hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega seotud keskkonnamõju: veekogude hüdromorfoloogilisele kvaliteedile; veekogude hüdroloogilisele režiimile (veetaseme alandamise ja paisutamise mõju jne); vee kvaliteedile (sh setete koormus); vee-elustikule (kaladele, põhjaloomastikule ja taimestikule); kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele; mõju maastikuelementidele ja kaldaalade kooslustele, kuna objekt asub looduskaitsealusel maaalal (linnapark). veekogude kalanduslikule väärtusele; pinnasele ja veekogude kallastele (raadamine, täitmine, erosioonioht); sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale (tööhõivele, ettevõtlusele, vaba aja veetmisele, miljööväärtusele) avalduvad mõjud; kavandatava tegevuse mõjupiirkonna maakasutusele; kultuurilisele pärandile (muinsuskaitse).

Keskkonnamõju hindamise raames arvestatakse nii otsest, kaudset kui ka kumulatiivset mõju erinevatele keskkonnaelementidele.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.

Hinnatakse võimalike negatiivsete mõjude leevendamise vajadust ja võimalusi ning kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja õigusaktidele. Koostöös projekteerija ja arendajaga analüüsitakse kavandatava tegevuse alternatiive ja antakse soovitusi kavandatava tegevuse parima võimaliku lahenduse leidmiseks. Ühe alternatiivina vaadeldakse kalatrepi ja hüdrojaama esise nurga põhja puhastamise suurveeperioodil mudast surveveega, mis tõstab muda üles ja veevool viib selle ära.

Negatiivsete mõjude avaldumise korral tehakse ettepanekud leevendavate meetmete rakendamiseks. Sealhulgas paisutamise mõju leevendamise ettepanekud muinsuskaitse all olevatele hoonetele ja settekoormuse mõju leevendamiseks Kamari paisjärvele.

Tehakse ettepanekud seire korraldamiseks, sealhulgas paisjärve veetaseme ja setete kuhjumise seire. Paisjärve veetaseme avalikkusele jälgitavaks muutmiseks paigaldab Põltsamaa Linnavalitsus veemõõdulati.

Tallinn 2010

8 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

Keskkonnamõju hindamine tehakse koostöös projekteerijaga Projekteerimis- büroo Maa ja Vesi AS, Loodushoiukeskusega, Põltsamaa Linnavalitsusega, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni spetsialistidega, paisu-ja rajatiste omanikega, kohaliku elanikkonna esindajatega ja teiste asjast huvitatud isikute ja asutustega.

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis kehtivatest õigusaktidest. Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.

KMH raames pole kavas teha täiendavaid uurimistöid.

Hindamismetoodika kirjeldus

Planeeritud tegevustega on kavandatud olemasoleva olukorra parandamine, tagamaks Põltsamaa jõe veeökosüsteemi ja vee-elustiku olukorra paranemine. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus mõjutab tegevuse käigus ja edaspidi. Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes.

Hinnangu diapasoon on valitud pluss ja miinus skaalal mõlemas suunas kolme palli süsteemis, arvestades mõju olulisust. Mõju 0-väärtuseks loetakse mõju puudumist või juhust, kui tegevusega kaasneb väheoluline mõju, mis tasakaalustub mõjutusele järgneval perioodil. Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonnakaitselisi parameetreid ning mõju kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena moodustub kriteeriumide koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus.

Keskkonnamõju hindamise kriteeriumideks on KeHJS sätestatud nõuded (sealhulgas KMH aruande koosseisule § 20), sellega seonduvad ja teised asjasse puutuvad õigusaktid ning väljakujunenud seisukohad veekogude ja nende kaldavööndi kasutamise ja kaitse alal, samuti sotsiaalsed eesmärgid.

Peamised metoodilised materjalid Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu. Keskkonnaministeerium, 2010 Peterson, K. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, 2007 Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, 2008

Tallinn 2010

9 Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade keskkonnamõju hindamise AS MAVES programm

KMH orienteeruv ajakava Tegevuse etapp Orienteeruv aeg KMH algatamine 19.08.2009; 07.09.2009 Teade KMH programmi avalikustamise ja avaliku 04.2010 arutelu kohta KMH programmi avalik arutelu 21.05.2010 KMH aruande esitamine avalikuks väljapanekuks ja 07.2010 teade KMH aruande avaliku arutelu kohta KMH aruande avaliku arutelu koosoleku orienteeruv 07.2010 aeg KMH aruande esitamine heakskiitmiseks 08.2010

Andmed arendaja, otsustaja, eksperdi ja järelevalve teostaja kohta

Arendaja:

Põltsamaa Linnavalitsus Lossi tn 9, Põltsamaa 48104 Abilinnapea Sven Lass: tel 776 8561, 53467898, e- post: [email protected]

Arendaja hüdroelektrijaama rekonstrueerimise osas: AS Eesti Energia Laki 24, 12915 Tallinn Valmar Ott, 715 2200, [email protected]

Otsustaja ja järelevalve teostaja:

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon (Aleksandri 14, Tartu; Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]).

Ekspertgrupp: AS Maves (Marja 4d, 10617 Tallinn, tel 6567300) Madis Metsur, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0014) e-post: [email protected] Tiiu Valdmaa, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0016), e-post: [email protected] Jaak Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus, Veski 4, Tartu 51005, tel: 7 422 767, e-post: [email protected]

Tallinn 2010

10 Lisa 1.2

Keskkonnamõju hindamise algatamise teated

11 Lisa 1.3

Keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise teade

12 Lisa 1.4 Programmi avalikustamise teade ajalehes „Vali Uudised“

13 Lisa 1.5.

PÕLTSAMAA JÕE PÕLTSAMAA PAISU VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSTEGA KAVANDATAVATELE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIK ARUTELU

PROTOKOLL

Aeg: 21. mai 2010, kell 13.00 kuni 15.00 Koht: Põltsamaa kultuurikeskuses J. Kuperjanovi tn 1

Koosoleku juhataja: Sven Lass, Põltsamaa Linnavalitsus, abilinnapea

Koosoleku protokollija: Madis Metsur AS Maves keskkonnaekspert

Koosoleku eesmärk: KMH programmi tutvustamine ja avalik arutelu

PÄEVAKORD 1. Arutelu avamine – Sven Lass 2. Kavandatava tegevuse ja KMH programmi tutvustus – Madis Metsur, AS Maves (KMH programm) – Valmar Ott, Eesti Energia (Hüdroelektrijaama rajamine) – Valter Kriis, Inseneribüroo Maa ja Vesi AS (kalatee ja paisjärve puhastamise projekt) 3. Küsimused ja vastused: varem esitatud kirjalikud küsimused, siis suulised 4. Suulised küsimused, lühisõnavõtud, arutelu 5. Arutelu lõpetamine

1. Arutelu avamine – Sven Lass Abilinnapea Sven Lass avas arutelu ja selgitas lühidalt kavandatavate tööde vajadust ning probleeme. Linnal on omanikuna vajalik Põltsamaa paisu veeerikasutusluba. Paisu, hüdroelektrijaama ja veehoidla korrastamine ning kalatee rajamine toimub koostöös Eesti Energiaga.

14 2. Kavandatava tegevuse ja KMH programmi tutvustus Kavandatava tegevust ja KMH programmi tutvustasid: – Madis Metsur, AS Maves (KMH programm) – Valmar Ott, Eesti Energia (Hüdroelektrijaama rajamine) – Valter Kriis, Inseneribüroo Maa ja Vesi AS (kalatee ja paisjärve puhastamise projekt)

Olulisemad aspektid, mille üle arutleti tutvustamise käigus:

Hüdroelektrijaama rajamine. Põltsamaa HEJ ei ole Eesti Energiale kasumlik projekt. Kalatee rajamine HEJ projekti kuidagi ei mahuks. Põltsamaa linn võtab kalatee rajamise korraldamise enda peale. Hüdroelektrijaama rajamisel on probleemiks see, et sild (ehitatud 1962) ise on renoveerimata. Hüdroelektrijaama hoone taastatakse eraldi, see saab valgustatud ja valve alla. HEJ hoonest osa kujundatakse esindusruumiks.

Paisjärve puhastamine setetest. Projekteerija selgitas, setete liikumine ja settimine on looduslik protsess ning settimine veehoidlas on paratamatu. Jõesängi osades, kus paisutust ei ole kantakse setted aeglasema veevooluga piirkondadesse, sealhulgas veehoidlatesse. Kamari paisjärv oma on suuruse tõttu soodne setete kogumise koht. Põltsamaa jõgi ülevalpool Põltsamaad on suures osas kanalis (poldrite vahel). Paisjärve puhastamiseks võib kasutada traditsioonilist meetodit – setete kogumine frontaallaaduriga ja äravedu mõlemalt kaldalt. Võib ka kasutada nn geotorusid, kus sete filtreeritakse geotekstiilist torudes. Settetorude projekteerimiseks on vajalik võtta ja teha sette proovid, mille alusel kompleksi tarniv firma valib geotekstiili ja seadmete parameetrid.

Veetasemed. Positiivseks tulemiks on eeldatavasti see, et HEJ koos rajatud automaatsed veetaseme regulaatorid aitavad ära hoida üleujutusi. Praegu on veetaseme reguleerimine raskendatud.

Ööpäevasisest vooluhulga reguleerimist ei tule. Kasutatakse Kaplan tüüpi turbiine, mille veekasutust võimalik sujuvalt muuta.

3. Küsimused ja vastused Kirjalikult on laekunud Ain Valu (Põltsamaa Vallavalitsus) küsimused:

1. Kindlasti tuleks arvestada Kamari paisjärve vee paisutamise ja paisjärve tervendamise projekti kohta läbi viidud keskkonnamõjude hindamise aruandeid koos eksperthinnangutega (Hr. Järvekülg) Vastus: Need materjalid vaadatakse koostamise ajal läbi ja arvestatakse.

2. Kuidas mõjutab Põltsamaa paisu remondiaegne setetekanne Kamari paisjärvede seisundit. (2008. niidetud veetaimede allavoolu uhamine ja 2009. paisu avarii järgselt suurenes korrastatud Kamari paisjärvedes koheselt setete ladestumine). (Ain Valu selgitus – eelmise alanduse ajal kandis taimestiku alla Kamarisse). Vastus: püüame leida koostöös projekteerijaga võimalikult säästva lahenduse. Samas tuleb silmas pidada, et ilma Põltsamaa paisuta kanduks setted püsivalt Kamari veehoidlasse.

3. Millist mõju avaldab programmi lk 7 muda allavoolu surveveega uhtumine Kamari järvedele? (See oli EE ettepanek sette regulaarse allalaskmise võimaluse osas).

Valter Kriis: küsimus on selles, kas püüame kohapeal setted välja või puhastame perioodiliselt Kamari veehoidlat. Madis Metsur: Kõik setted kitsasse Põltsamaa jõe veehoidlasse nagunii kinni ei jää. Kamari täitumisprobleem jääb. Ain Valu: peenem heljum voolab ka siit läbi. Saalist: üheks lahenduseks on skuutrid Kamari järvel. Avo Sulger: veehoidla puhastamine sette geotorudes on kallim, selle tehnoloogia sissetoomine on otstarbekam mitmel objektil kasutamise korral. Meetodi kasutamisele peavad eelnema muda uuringud. Paisjärv puhastati setetest viimati 1983 aastal. Paisjärv lasti alla ja setted koguti frontaallaaduriga. Osa setteid lükati ka paisjärve serva (Postkontori juures). Enne seda tehti väidetavalt põhja puhastamist buldooseritega.

Vastus: Seda küsimust selgitame KMH raames. Setete mõistlikus mahus allavoolu suunamist ei saa välistada. Kompromiss tuleb leida.

16 4. Tuleks kaaluda Kiisamauru haru ehk ringvoolukanalile samuti min-max veetasemete määramist näiteks lõigus x= 6503287 -6503276 y= 614676- 614687. Veetase jões antud lõigul kajastub piku paekihte koheselt elamu Silla 1 keldris. (Ain Valu selgitus – nagu puupakk tuli ette, siis veetase keldris tõusis)

Vastus: enne vaadeldavat punkti on kavas veetaset kalatee selles praeguse seisuga võrreldes plaanis alandada. Projekteerija näitab küsitud kõrgused, veetaseme tõstmist kavas ei ole, pigem veetase alaneb mõjutatavas lõigus.

(Vastuseks küsimuse esitajale on juhteksperdi poolt 15.06.2010 e-kirjaga saadetud käesoleva protokolli koopia).

4. Suulised küsimused, lühisõnavõtud, arutelu

Meelis Maikalu, Põltsamaa Jordani Kogudus: kust on võimalik aru saada, milline on veetase jões. Kas 58,2 veetaseme kohta on mingi tähis?

Valter Kriis: veetase oli 58.41 kolm nädalat tagasi. Tänane veetase on 58,2 läheduses. Meelis Maikalu: Koguduse hoonetele ongi see maksimaalne. Avo Sulger: Praeguse paisurajatiste konstruktsiooni puhul on veetaseme reguleerimine raskendatud. Valter Kriis: praeguse veetaseme reguleerimise süsteemi abil on võimatu veetaset paindlikult reguleerida. Jaan Aiaots: Jõgi külmub silla all põhjast kinni. Kui EE appi ei tuleks siis jääb vesi linna vahel alatiseks raskesti juhitavalt kõikuma. Valmar Ott: üks luuk maksab 1,3 mln krooni, probleem on selles, et peame remontima ka luugi läheduses lähilõigu silda. Seega EE tugevdab ka osaliselt silda.

Madis Metsur: Kuidas on koordinatsioon Maanteeametiga: Linnavalituse esindaja: praegu pole ühtegi meedet, mille arvel Põltsamaa linnale kuuluv sild renoveerida. Linnavalitusel puudub praegu ka omaosaluse raha. EE osaline parendustöö säästab ka silda, võimaldades vähendada survet sillale ja jääd läbi lasta.

Sven Lass, vastuseks veetaseme jälgitavuse küsimusele: paigaldame veemõõdulati, et inimestel oleks võimalik veehoidla veetaset (absoluutkõrgust) igapäevaselt näha.

17 Jaan Aiaots: Ringvoolu kanal tänava all – kas sinna tuleb mingi vann? Projekteerija Valter Kriis selgitab võimalikku lahendust. Silla alla tuleb teha vann, silla alus tuleb betooniga kindlustada. Ringvoolu läbivool sõltub otseselt veetasemest veehoidlast.

Ivo Ojamäe: kas ei tuleks enne suurvete veehoidlat ennetavalt maha töötada? Vastused: Valter Kriis – veehoidla maht on nii väike, et seda klassikalises mõttes ennetavalt maha töötada ei saa. Madis Metsur: praeguses olukorras tähendaks see sisuliselt „plankude ennetavat eemaldamist“, sest suurveega ei pruugi see hästi õnnestuda. Valmar Ott: kui paigutame automaatselt juhitavad varjad, siis ei ole veetaseme reguleerimine enam probleemiks.

Linnavalituse esindaja: me usume, et Eesti Energia suudab meie mured veetasemega lahendada. Valmar Ott: kas Põltsamaa paisu kalatee ei suurenda kalade kudeala ei suurene, kui avada ka Kamari pais, siis suureneb ka kudeala. Vastus: Madis Metsur - Põltsamaa paisule kalatee rajamine parandab kalapopulatsiooni kvaliteeti Kamari paisjärve ja Rutikvere paisu vahelisel alal. Eesmärk on avada kalade liikumine kogu lõheliste jõeks loetud Põltsamaa jõe ulatuses. Kamari paisu kalatee koos Põltsamaa ja Rutikvere kalateega ühendab Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemi suure osaga Põltsamaa jõest.

5. Arutelu lõpetamine Tänati arutelus osalejaid. Arutelu käigus tõstatud küsimused leiavad käsitlust KMH aruandes.

Protokollis: Madis Metsur

18 19 Lisa 1.7. KMH programmi tutvustus ja avalikustamise koosoleku ülevaade ajalehes „Vali Uudised“

21 22 23 24 Lisa 2

Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise dokumendid Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotlustele

Lisa 2.1. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade (Ametlikud Teadaanded)

Lisa 2.2. Keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade ajalehes „Vali Uudised“

Lisa 2.3. Keskkonnaameti kirjalikud märkused KMH aruandele

Lisa 2.4. Eksperdi vastused Keskkonnaameti märkustele

Lisa 2.5. Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu vee erikasutusloa taotlustega kavandatavatele tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll

Lisa 2.6. Arutelul osalejate nimekiri

25 Ametlikud teadaanded Page 1 of 1

AMETLIKUD TEADAANDED

eRIK Kinnistusraamat Äriregistri teabesüsteem Äriregistri ettevõtjaportaal

07.09.2010 Keskkonnamõju hindamise teated

Keskkonnaamet teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise aruanne Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu vee erikasutusloa taotlustega kavandatavatele tegevustele. Kavandatavaks tegevuseks on Põltsamaa jõe paisutamine, hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks, kalapääsu rajamine ja silla rekonstrueerimine. Tegevuse eesmärgiks on seadustada Põltsamaa jõe paisutamine ning hüdroelektrijaama taaskäivitamine. Keskkonnamõju hindamine algatati veeloa taotluse menetluse raames vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 21 alusel.

Arendajad on Põltsamaa Linnavalitsus (Lossi tn 9, Põltsamaa, kontaktisik: Sven Lass; 776 8561; [email protected]) ja AS Eesti Energia (Laki tn 24, Tallinn; kontaktisik Valmar Ott; 715 2200; [email protected]). Keskkonnamõju hindab AS Maves (kontaktisik Madis Metsur; 656 5428; [email protected]). Otsustaja ja järelevalve teostaja on Keskkonnaamet.

Aruandega saab tutvuda Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri tn 14, Tartu; kontaktisik Ivo Ojamäe; 730 2252; [email protected]) tööaegadel ruumis 307 ja veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10658, tööpäevadel Põltsamaa Linnavalitsuses aadressil Lossi tn 9, Põltsamaa linn ja Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus, aadressil Veski tn 3, Põltsamaa linn ning elektrooniliselt Põltsamaa linna kodulehel www.poltsamaa.ee

Aruande kohta saab Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi kirjalikult kuni 28.09.2010. KMH aruande avalik arutelu toimub 28.09.2010 kell 16.00 Põltsamaa kultuurikeskuses J.Kuperjanovi tn 1.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus - Lõkke 4, 19081 Tallinn. Tel. 6 636 322 Faks 646 0165 [email protected] Kasutustingimused

26 http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=1246844 6.10.2010 27 28 AS MAVES KESKKONNAFIRMA Lisa 2.4 Hr. Rainer Uiga Keskkonnamet Jõgeva-Tartu regioon Teie: 24.09.2010 nr JT 6-7/24864-7 Meie: 07.10.2010 nr 189 - 2

Põltsamaa paisu keskkonnamõju hindamise aruanne – vastused Keskkonnaameti märkustele

1. KMH üks eesmärkidest oli täpsustada paisutuse mõjuala ulatust. Aruandes ei ole selgelt välja toodud niiskusrežiimi mõjuala ulatus (lähtudes veeseaduse § 17 lg 4). Aruannet tuleks täiendada, hinnates paisutuse mõju maakasutusele ja maaparandus- süsteemidele.

Vastus: Aruande peatükki 6.4 on täiendatud.

Põltsamaa paisu olulisem mõjuala jääb kavandatud kõrgeima paisutustaseme 58,3 juures Põltsamaa linna piiresse. Ligikaudu 1 km ülalpool paisu mõjutab veetaset juba jalakäijate silla all olev vana paisu kohale moodustunud kärestik. Põltsamaa jõgi ei välju paisutustaseme 58,3 juures väljakujunenud veehoidla ega jõe sängist (tänavu kevadine aerofoto – vaata joonis 6): Normaalpaisutustasemel 58.1 säilib senine tavaolukord. Niiskusrežiim jõega piirnevatel aladel kavandatava tegevuse eelse ajaga võrreldes ei muutu ega ohusta väljakujunenud maakasutust ega maaparandust. Linna piires paraneb niiskusrežiim kõrgveeperioodil, kuna kavandatavad automaatvarjad võimaldavad suurvee senisest paremini läbi paisu lasta.

2. Aruandes eeldatakse paisutuse jätkumist koos energia tootmisega ning Eesti Energia investeeringutega reguleerimisrajatistesse. KMH peaks hindama ka paisutuse võimalikku alternatiivi, kui energiatootmist ei toimu (Eesti Energia loobub energia tootmisest). Paisutamiseks on taotlenud loa Põltsamaa Linnavalitsus ning aruandes tuleks hinnata olukorda, kus paisutamist korraldab vaid Põltsamaa Linnavalitsus. Kas sellisel juhul tuleks veeloas määrata teistsugused paisutustasemed (minimaalne, maksimaalne ja normaalpaisutus), et vähendada võimalikke riske ning tagada veeloa täidetavus?

Vastus: Aruannet (peatükid 4.1.1; 7.2; 8) on vastava alternatiivi ja selle hindamisega täiendatud.

Alternatiiv 4. Energiatootmist ei toimu, rajatiste korrashoid jääb tervikuna Põltsamaa linna kohustuseks. Põltsamaa linn viib ellu kogu kavandatava tegevuse ilma elektrienergia tootmiseta.

Marja 4d, 10617 Tallinn AS Maves tel: 656 7300, faks 656 5429 reg nr 10097377 e-post [email protected] Swedbank 221001129112 29 Veehoidla soovitatavad veetasemed (m abs) on järgmised: normaalpaisutustase 58,1; madalaim paisutustase 58,0; kõrgeim paisutustase 58,2; kõrgeim paisutustase jõe äravoolu puhul üle 60 m3/s 58,3. Senikasutaval käsitsi reguleerimisel võib kaaluda lubada talvel madalaimat veetaset 57,0. Kuna veehoidla veemaht on väike, siis madalaima veetaseme hoidmine talvel ei aita oluliselt kaasa suurvee operatiivsele läbilaskmisele paisust ning ohutu veetaseme hoidmisele äravoolu tippude ajal.

3. Hinnata tuleks ka Kamari paisjärve ja hüdroelektrijaama mõju Põltsamaa paisule (jõe langus ja alaveetasemed). Eelkõige suurvee aegse vee läbilaskmistega esineda võivad probleemid.

Vastus: Aruande peatükki 6.4 on täiendatud.

Kamari paisutuse mõjuala ei ulatu Põltsamaa paisuni. Kamari paisjärve kõrgeim veetase on 49 m läheduses. Seetõttu Kamari ja Põltsamaa paisul koosmõju jõe veetasemele ei ole.

4. Aruandes ei ole piisavalt analüüsitud Eesti Energia poolt tõstatatud ideed, juhtida paisu põhjalasu kaudu setet pidevalt väikestes kogustes allavoolu, vältimaks selle kogunemist paisjärve. Kas selline tegevus on üldse lubatav, arvestades Kamari paisjärve ja lõheliste jõge, või siis millistel konkreetsetel tingimustel (vooluhulk, aeg jne).

Vastus: Aruande peatükki 6.1 on täiendatud.

Setete liikumine koos veevooluga on looduslik protsess, mis on rikutud jõe süvendamise, õgvendamise ja tõkestamisega. Seetõttu on soovitav soodustada jõeveega transporditavate setete looduslähedases režiimis liikumist allavoolu koos veega. Seda soodustab vee läbilaskmine paisust põhjalasu kaudu. Kui pais on pidevalt alt avatud, siis on see looduslähedasem olukord, kui vee ülevoolu korral paisust. Viimane soodustab sette kogunemist paisu taha.

Karl Kupits Allkirjastatud digitaalselt

Juhatuse esimees

Madis Metsur 6567301 5083765 [email protected]

Marja 4d, 10617 Tallinn AS Maves te: 656 7300, faks 656 5429 reg nr 10097377 e-post [email protected] Hansapank 221001129112 30 Lisa 2.5

PÕLTSAMAA JÕE PÕLTSAMAA PAISU VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSTEGA KAVANDATAVATELE TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE AVALIK ARUTELU

PROTOKOLL

Aeg: 28. september 2010, kell 16.00 kuni 18.00 Koht: Põltsamaa kultuurikeskuses J. Kuperjanovi tn 1

Koosoleku juhataja: Sven Lass, Põltsamaa Linnavalitsus, abilinnapea

Koosoleku protokollija: Madis Metsur AS Maves keskkonnaekspert

Koosoleku eesmärk: KMH aruande tutvustamine ja avalik arutelu

PÄEVAKORD 1. Arutelu avamine – Sven Lass 2. Kavandatava tegevuse ja KMH aruande tutvustus – Madis Metsur, AS Maves (KMH aruanne) – Valmar Ott, Eesti Energia (Hüdroelektrijaama rajamine) – Valter Kriis, Inseneribüroo Maa ja Vesi AS (kalatee ja paisjärve puhastamise projekt) 3. Küsimused ja vastused: varem esitatud kirjalikud küsimused, siis suulised 4. Sõnavõtud, arutelu 5. Arutelu lõpetamine

1. Arutelu avamine – Sven Lass Abilinnapea Sven Lass avas arutelu. Kuna arutelust osavõtjad olid valdavalt samad kui KMH programmi arutelul ei olnud pikem tausta ja kavandatavate tööde vajaduse korduv selgitamine vajalik.

31 2. Kavandatava tegevuse ja KMH aruande tutvustus KMH aruannet ning kavandatava tegevuse arenguid võrreldes KMH programmi avalikustamiskoosoleku ajaga tutvustasid: – Madis Metsur, AS Maves (KMH programm) – Valmar Ott, Eesti Energia (Hüdroelektrijaama rajamine) – Valter Kriis, Inseneribüroo Maa ja Vesi AS (kalatee ja paisjärve puhastamise projekt)

Olulisemad aspektid, mille üle arutleti KMH aruande tutvustamise käigus:

Hüdroelektrijaama taastamise seisust. Valmar Ott: Elektri tootmiseks kasutatakse kalapääsu vajadusest ülejäävat vett. Turbiini riigihange tuleb, maksumuse suurusjärk on 600000 EUR. Hoone arhitektuuriline lahendus on tegemisel. Turbiin paigaldatakse maa alla. Praegusse turbiiniruumi tuleb näitus hüdroenergia tootmise ajaloost. Jaamast tuleb inseneriteaduse infopunkt, mida saab kasutada noortele inseneriteaduse tutvustamiseks.

Paisjärve veetaseme reguleerimine Sille Raidvere (Muinsuskaitseamet): hoone ehitamise ajal veetase nii kõrge nagu praegu ei olnud. Kõrge veetase tungib keldrisse, rikub hoone vundamenti. Valter Kriis (Maa ja Vesi): kas tänavu augustis olnud veetase (58,0 – 58,1) oli ebasoodne. Meelis Maikalu (Jordani Kogudus): väga raske on hinnata veetaseme mõju, kuna veetase kõigub. Jääb mulje, et veetaset püütakse viimastel aastatel võimalikult kõrgel hoida. Valter Kriis: paekivist seina liigniiskus intensiivselt ei lõhu. Sille Raidvere: vesi viib välja paemörti kivide vahelt. Madis Metsur: jõega me hoone vundamenti kuivaks dreenida ei jõua. Vajalik on vundamendi kaitsmine hüdroisolatsiooniga. Madis Metsur: vee sügavuse puhul on kriitiline piir 2 m, samuti on vajalik „veeaste“ elektri tootmiseks. VK: jõe ristlõige on nii suur, et suvise äravooluga tõuseb veetase ülesvoolu veehoidlas vähe (ehk sentimeeter poole kilomeetri kohta). Ilmar Tupits (Põllumajandusamet): Hoone ehitamise ajal oli veetase madalam – paisutus võis olla praegusest ca 1 m madalam. Meelis Maikalu: mida tähendab normaaltase? MM: Normaaltaset hoitakse pidevalt normaalolukorras. Maksimumveetaset ei tohi ületada. 58,2 on võimalik hoida selliste vooluhulkade juures, mis on olnud

32 viimase 35 aasta jooksul. Ekstreemsete vooluhulkade juures (100 %) ei ole võimalik hoida. Meelis Maikalu: Kas püütakse hoida veetaset kogu maksimumi lähedal. Madis Metsur: Tavaolukorras peab hoidma veetaset 58,1 m. Villu Tamme: soov hoida veetaset kõrgemal tuleneb sellest, et veehoidla on täis settinud ning ei näe enam hea välja. Selle vastu aitab veehoidla perioodiline puhastamine. Ain Valu täpsustus: veehoidlat puhastati viimati 1981 aastal. Meelis Maikalu: ei soovi, et jõe veetase hakkaks jälle ülepoole venima. MM: loas formuleerida - kuni 60 m3 sekundis peab hoidma veetaset maksimaalselt 58.2, sellest suurema vooluhulga puhul võib lubada kuni 58.3 m. Seda saab kontrollida EMHI Pajusi seirepunkti alusel, kus toimuvad igapäevased uurimised. 2010 aprillis oligi vooluhulk Põltsamaal 60 m3 sekundis. Valmar Ott: veetaseme reguleerimine hakkab toimuma automaatselt koos veetaseme andmete digitaalse säilitamisega. Nende andmetega on kõigil võimalik tutvuda. On kavas panna hoone seina peale valgustabloo, kus on näidatud ka veehoidla veetase. Küllike Mattisen (Põltsamaa LV): villavabriku alune kanal on kavas taasavada koostöös omanikuga. Selleks on omaniku põhimõtteline nõusolek olemas.

Veetasemete punkti arutelu kokkuvõtteks: Praegune veetase on kujunenud esimese elektrijaama rajamise 20 sajandi kahekümnendatel aastatel. Kavandatava tegevuse positiivseks tulemiks on, et HEJ koos rajatud automaatsed veetaseme regulaatorid aitavad ära hoida veetaseme ülemääraseid kõikumisi.

3. Küsimused ja vastused Kirjalikult esitas märkused Keskkonnaamet (vaata lisa 2.3), mis käsitlesid aruandes täpsustavaid vajavaid teemasid. Ekspert luges küsimused ette ja vastas neile. Kirjalikud vastused on toodud lisas 2.4. Keskkonnamõju hindamise aruandes täpsustati märkustes esitatud küsimuste osas. Suulised küsimused Sille Raidvere (Muinsuskaitseamet): Meil on kavas kaitse alla võtta Rutikvere vesiveski. Kas käesolev projekt on ka sellega seoses? Madis Metsur: Tegevus Põltsamaal ei ole otseses seoses Rutikvere veskiga. Üldine veemajanduslik eesmärk on kalade liikumisteede avamine kogu Põltsamaa jõel, sealhulgas ka Rutikveres. Konkreetne koostöö Rutikvere veski juures tuleb lahendada eraldi projektiga. Ain Valu: millest tulenes, et paisjärv puhastatakse (ainult) 500 m paisust ülesvoolu.

33 Põltsamaa linnavalitsuse esindajate vastus: see tagab projekti eesmärgid (peamise puhkeala ja ranna korrastamine, hüdroenergia tootmine ning kalatee); projekti maht tulenes ka linna omaosalusest, samas ei ole 500 m kivisse raiutud. Meelis Maikalu: kas oleks võimalik kalda kindlustamine koguduse hoonete juures. Valter Kriis: kui läheb kallas kuivemaks on sinna soovitatav paigaldada väiksemad maakivid (30-40cm). Küsimus: kas ei oleks mõttekas ja rippsilla aluse paisuvare likvideerimine. Ville Tamm: Parem on jätta kärestik alles – see soodustab jääpankade lagunemist.

4. Sõnavõtud Linnavalitsuse ning Eesti Energia esindajad rõhutasid koostöös elluviidava projekti tähtsust Põltsamaa linnale.

5. Arutelu lõpetamine Tänati arutelus osalejaid. Arutelu tulemusi kasutatakse KMH aruande täpsustamisel.

Protokollis: Madis Metsur

34 35 36 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

LISA 3 PÕLTSAMAA JÕE SEISUNDI HINNANGUD JA MEETMETE ETTEPANEKUD

1997 elustiku seire - Põltsamaa jõgi ja lisajõed [2]

Põltsamaa jõgi on üks Eesti pikemaid ja veerohkemaid jõgesid. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku (EJOKN, 1986) järgi Pedja jõe lisajõgi. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal, keskjooksu ülemine osa Jõgeva ja Järva maakonna piiril, keskjooksu alumine osa Jõgeva maakonnas ja alamjooks Viljandi maakonnas. EJOKN (1986) järgi algab jõgi Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 km kaugusel suudmest; pikkus 135 km, valgala 1310 km2. Jõe ülemjooksu ülemine osa paikneb Pandivere kõrgustikul, ülemjooksu alumine osa ja keskjooks Kesk-Eesti tasandikul ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Alamjooksul on jõe aasta maksimaalne vooluhulk 190-210 m3/s ja minimaalne vooluhulk 2-3 m3/s ( ..., 1972). Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A. Loopmanni (1979) andmeil järgmine: põld 38%, mets 37%, soo 8%, soostunud võsa ja heinamaa 17%. Jõel on rohkesti lisajõgesid, millest enamik suhteliselt lühikesed. Suurim lisajõgi on Preedi (pikkus 41 km, valgala 290 km2, suubub paremalt kaldalt 82,6 km kaugusel suudmest; EJOKN, 1986). Põltsamaa jõge iseloomustab rohke põhjaveeline toitumine karstiallikatest nii otse kui lisajõgede kaudu. Aasta üldisest vooluhulgast Põltsamaa lävendis moodustab põhjavesi 60%, lumesulamisvesi 30% ja vihmavesi ainult 10% ( ..., 1972). Reostust kandub jõe ülemjooksule Väike-Maarja alevist ja keskjooksule peamiselt Põltsamaa linnast. Seireuuringute välitööd tehti Põltsamaa jõel ja selle lisajõgedel 28. juunil 1997.a., kokku 9 jaamas. Komplekssed väliuuringud viidi läbi Põltsamaa jõe seitsmes 200 m pikkuses lõigus järgmiste keskpunktidega (loetletud allavoolu): Kiltsi sild Kiltsi külas (59 05´25N, 26 10´55E), Piibe sild Piibe külas (58 56´24N, 26 12´07E), Jõeküla purre (58 50´06N, 26 04´11E), Rutikvere sild (58 47´58N, 25 57´58E), Pajusi koole (58 42´14N, 25 55´48E), Väike-Kamari sild (58 36´45N, 25 59´16E) ja Lalsi küla, Laashoone sild (58 29´17N, 26 03´08E). Vee omaduste, bakterplanktoni jm. uuringuid tehti kahel lisajõel järgmistes kohtades: Nõmme jõgi (nr. 302), Punamäe sild (59 02´43N, 26 14´31E) ja Preedi jõgi (nr. 315), Rõhu sild (58 55´28N, 26 07´23E). Kõiki jõestiku jõgesid on ZBI poolt varem uuritud 1988.a. juuni lõpul. Eelnenud sagedate vihmasadude tõttu oli veetase 1997.a. juuni lõpul Põltsamaa jõe ülemjooksul 5-10 cm ning kesk- ja alamjooksul 20-40 cm võrra keskmisest suvisest kõrgem. Ligikaudne vooluhulk oli Kiltsi lõigus 200 l/s, Piibe lõigus 1800 l/s ja Pajusi koolmel ca 700 l/s. Nõmme jõe Punamäe lõigus oli vooluhulk 600 l/s ja Preedi jõe keskjooksul Rõhu lõigus ca 1000 l/s. Jõe vesi oli Põltsamaa jõe Kiltsi lõigus halli värvusega ja hägune, Piibel hele ja selge ning Jõekülast kuni Lalsi lõiguni alamjooksul pruunika värvusega ja selge või nõrgalt hägune. Vesi oli Kiltsi lõigus väga külm (8,7 C) ja kõigis muudes uurimiskohtades jahe (13,2-15,5 C), kusjuures temperatuur tõusis aeglaselt allavoolu. 1988. a suvel oli Põltsamaa jõgi Piibest Rutikvereni parajaveeline (18,9-20,0 C) ja Adaverest Väike-Kamarini soojaveeline (21,3-22,9 C). Mõlemas uuritud lisajões oli vesi 1997.a. suvel hele, selge ja väga külm (Nõmme jões 7,7 C ja Preedi jões 8,9 C). Lahustunud O2 sisaldus vees oli

Tallinn, august 2010

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

1997.a. suvel Põltsamaa jões Kiltsist kuni V.-Kamarini kõrge (9,1-9,9 mg/l) ja Lalsi lõigus keskmine (8,6 mg/l) ning mõlemas lisajões kõrge (10,0-10,8 mg/l). 1997.a. juunis oli Põltsamaa jõestikus rohkesti valgvett ja vesi kõigis uurimiskohtades nõrgalt aluseline (pH väärtused peajões 7,5-7,8 ja lisajõgedes 7,5-7,6). 1988.a. juunis oli vesi Rutikveres nõrgalt aluseline (pH 8,0) ja Põltsamaa jõe muudes osades mõõdukalt aluseline (pH 8,1-8,3). Orgaaniliste ainete üldsisaldus vees oli dikromaatse oksüdeeritavuse andmeil 1997.a. Põltsamaa jõe eri osades suuresti erinev: Kiltsi ja Väike-Kamari lõigus väga väike (6-10 mgO/l), Lalsi lõigus väike (18 mgO/l), Jõeküla ja Pajusi lõigus keskmine (26-32 mgO/l), Rutikvere lõigus suur (44 mgO/l) ja Piibe lõigus väga suur (51 mgO/l). Mõlemas uuritud lisajões oli orgaaniliste ainete sisaldus väga väike. Orgaaniliste ainete sisalduse järsku tõusu Põltsamaa jõe Piibe ja Rutikvere lõigus põhjustas arvatavasti valgvete rohke sissevool ümbruskonna soodest. 1988.a. suvel oli orgaaniliste ainete sisaldus Põltsamaa jõe vees DHT andmeil madalam ja jaotumus jões ühtlasem: Piibe, Jõeküla, Pajusi ja Väike-Kamari lõigus väike (18-23 mgO/l) ning Põltsamaa ja Rutikvere lõigus keskmine (28-35 mgO/l).

Kergestilagundatavate orgaaniliste ainete kontsentratsioon oli BHT5 andmeil 1997.a. suvel peajõe Kiltsi lõigus kõrge (6,2 mgO2/l), Piibel ja Lalsis kõrgenenud (mõlemas lõigus 3,5 mgO2/l) ning vahemikus Jõekülast kuni Väike-Kamarini mõõdukas (2,4-2,9 mgO2/l). Preedi jões oli kergestilagundatavaid orgaanilisi aineid vähe ja Nõmme jões mõõdukal hulgal (BHT5 väärtused vastavalt 1,7 mgO2/l ja 2,2 mgO2/l).

Biogeenidest oli 1997.a. suvel Nüld sisaldus Põltsamaa jõe kõigis seirejaamades hüpertroofsel tasemel. Ülemjooksul Kiltsis oli Nüld kontsentratsioon ülikõrge - 6875 mg/m3 (ületas ökoloogilise LPK 2,4 korda) ja Piibel väga kõrge - 3010 mg/m3 (ületas LPK 1,1 korda). Kesk- ja alamjooksu uurimiskohtades varieerus vee Nüld sisaldus 3 vähe, vahemikus 2220-2385 mg/m . Püld kontsentratsioon oli Kiltsi lõigus tugevalt hüpertroofsel tasemel - 200 mg/m3 (ületas LPK 2,0 korda) ja jõe kõigis muudes uurimiskohtades mesotroofsel tasemel (24-44 mg/m3). Üldlämmastikust oli orgaanilistes ühendites jõe ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas (Kiltsist Rutikvereni) ainult 5-10%, Pajusis 15% ning Väike-Kamaris ja 3 alamjooksul Lalsis 22-24%. NO3-N sisaldus vees oli Kiltsis ülikõrge - 5705 mg/m (ületas LPK 4,7 korda) ja kõigis muudes seirelõikudes väga kõrge: 1670-2755 mg/m3 (ületas LPK 1,4-2,3 korda). NO2-N kontsentratsioon oli Kiltsi lõigus samuti ülikõrge - 71 mg/m3 (ületas LPK 3,6 korda), Piibel kõrge (16 mg/m3) ja jõe muudes osades 3 3 väike (3-4 mg/m ). NH4-N sisaldus oli Kiltsi lõigus väga kõrge (440 mg/m ; ületas LPK 1,1 korda) ja jõe muudes lõikudes madal (12-31 mg/m3).

Kiltsis oli üldfosforist orgaanilistes ühendites vähemik (29%) ja PO4-P kontsentratsioon vees ülikõrge - 140 mg/m3 (ületas LPK 4,7 korda). Peajõe muudes uurimiskohtades oli üldfosforist orgaanilistes ühendites 48-71%. PO4-P sisaldus oli Piibes suhteliselt kõrge (23 mg/m3) ning jõe kesk- ja alamjooksu seirejaamades madal või mõõdukas (7-19 mg/m3).

Lisajõgedest oli Nüld kontsentratsioon Nõmme jões tugevalt hüpertroofsel (3865 mg/m3; ületas LPK 1,5 korda) ja Preedi jões mõõdukalt hüpertroofsel tasemel (2980 3 mg/m ; ületas LPK 5% võrra) ning Püld kontsentratsioon mõlemas jões mesotroofsel tasemel. Mõlemas lisajões oli üldlämmastikust orgaanilistes ühendites ainult 7% ning 3 NO3-N sisaldus väga kõrge: Nõmme jões 3865 mg/m (ületas LPK 3,2 korda) ja 3 Preedi jões 2735 mg/m (ületas LPK 2,3 korda). NO2-N ja NH4-N leidusid lisajõgede

Tallinn, august 2010

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

vees vähesel hulgal. Üldfosforist oli orgaanilistes ühendites Nõmme jões 55% ja Preedi jões 83% ning PO4-P kontsentratsioon mõlema jõe vees madal. Aastail 1988-1997 on Põltsamaa jõe viies samas uurimislõigus enamiku biogeenide keskmine kontsentratsioon vähenenud, sealhulgas Nüld sisaldus 40%, NO3-N sisaldus 31%, Püld sisaldus 22% võrra ja NO2-N sisaldus 3,6 korda. NH4-N keskmine sisaldus on aga suurenenud 3,6 korda, kuigi kontsentratsioonid on praegu veel suhteliselt madalad. 1997. a suvel oli Põltsamaa jõgi ülemjooksul Kiltsis mõõdukalt hüpertroofne ja kõigis muudes seirelõikudes mesotroofne. Primaarproduktsiooni limiteerivaks biogeenseks elemendiks oli jõe kõigis osades fosfor: mineraalse N ja P massi suhe vees oli vahemikus 30,1-219,0. Klorofülli a sisaldus vees oli jõe ülemjooksul Kiltsi lõigus võrdlemisi kõrge (8,3 mg/m3), keskjooksul Jõeküla ja Väike-Kamari lõigus mõõdukas (3,2-4,1 mg/m3) ja ülejäänud seirelõikudes madal (1,2-2,8 mg/m3). Mõlema lisajõe vees oli klorofüllisisaldus madal. Feopigmentide kontsentratsioon vees oli Kiltsi lõigus kõrge (11,9 mg/m3) ja jõe muudes osades madal (0,9-2,9 mg/m3). Fütoplanktoni biomass oli ülemjooksul Kiltsi lõigus keskmine (0,7 mg/l), alamjooksul Lalsi lõigus väga madal (<0,1 mg/l) ja Põltsamaa jõe muudes seirejaamades madal (0,1-0,4 mg/l). Fütoplankterite arvukus oli Piibe ja Lalsi lõigus madal (0,4 mln. r./l), Kiltsi lõigus keskmise ja kõrge piiri lähedane (1,9 mln. r./l) ja peajõe muudes seirejaamades keskmine (0,6-1,0 mln. r./l). Koosseisult oli fütoplankton enamasti mõõdukalt mitmekesine. Jõest leiti kokku 82 taksonit vetikaid. Taksonite arv kvantitatiivses proovis oli Rutikvere lõigus suur (32), Väike-Kasmari lõigus väike (20) ja ülejäänud viies uurimiskohas keskmine (25-29). Biomassilt domineeris fütoplanktonis Jõeküla ja Väike-Kamari lõigus ränivetikas Cocconeis placentula, Pajusi lõigus ränivetikas Melosira varians ja Lalsi lõigus krüptofüüt Cryptomonas cf. erosa. Piibe ja Rutikvere lõigus biomassi dominant puudus. Arvukuselt domineerisid kõigi uurimiskohtade fütoplanktonis viburvetikad mõõtmetega alla 7 μm. Nõmme jõe fütoplankton oli madala biomassi, keskmise arvukuse ja liigivaene ning selles domineeris biomassilt ränivetikas Nitzschia sigmoidea. Preedi jões oli fütoplanktoni biomass väga madal ja arvukus madal. Koosseisult oli fütoplankton mõõdukalt mitmekesine ja selge biomassi dominant puudus. Bakterplanktoni üldarvukus oli Põltsamaa jõe Kiltsi, Piibe ning Pajusi lõigus keskmise ja kõrge piiri lähedane (4,9-5,0 mln. r./ml) ning teistes uurimislõikudes kõrge (5,7-7,8 mln. r./ml). Nõmme jões oli baktrplanktoni üldarvukus keskmine (4,4 mln. r./ml) ja Preedi jões kõrge (6,8 mln. r./ml). Jõepõhi oli Põltsamaa jõe ülemjooksul Kiltsi lõigu süvendamata osas mudane ja süvendatud osas savine, Piibe lõigus valdavalt liivane, keskjooksul Jõekülas kruusane, Rutikveres, Pajusi koolmel ja Väike-Kamari paisust alamal kruusane-kivine ning alamjooksul Lalsi lõigus savine või mudane. Lisajõgedest oli Preedi jõe põhi kruusane-kivine ning Nõmme jõe põhi vahelduvalt liivane, kruusane ja kivine. Põhjasetete klorofüll a sisaldus oli Põltsamaa jõe keskjooksul Jõeküla lõigus väga madal (7 mg/m2), Rutikvere, Pajusi ja Väike-Kamari lõigus madal (14-48 mg/m2), ülemjooksul Kiltsi, Piibe ja alamjooksul Lalsi lõigus keskmine (67 mg/m2-197 mg/m2). Feopigmentide kontsentratsioon põhjasetteis oli Kiltsi ja Jõeküla lõigus väga madal (6-8 mg/m2), Rutikvere, Pajusi, Väike-Kamari ja Lalsi lõigus madal (12-38 mg/m2) ning Piibe lõigus keskmine (80 mg/m2). Jõest leiti kokku 81 taksonit bentilisi

Tallinn, august 2010

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

ränivetikaid. Kiltsi ja Piibe lõigus oli mikrofütobentose biomass keskmine ja arvukaim liik Staurosira construens var. venter. Rutikvere, Pajusi ja Väike-Kamari lõigus oli mikrofütobentose biomass madal ja arvukuselt domineeris Achnanthes minutissima. Sama liik domineeris ka jõe alamjooksul Lalsi lõigus, kus mikrofütobentose biomass oli keskmine. Suurtaimestik oli Põltsamaa jões suhteliselt liigirikas. Soontaimi registreeriti seitsmes uurimislõigus kokku 38 liiki, liikide arv ühes lõigus oli valdavalt 14-20 ja ainult ühes lõigus väiksem - 11. Taimestiku katvus oli enamasti 10-40% ja ainult kahes lõigus 75- 90%. Üldlevinud liikideks jões olid kollane vesikupp (Nuphar lutea), haruline jõgi- takjas (Sparganium erectum) ja päideroog (Typhoides arundinacea); kuues lõigus kasvas vesikerss (Rorippa amphibia) ning viies lõigus harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica), suur parthein (Glyceria maxima) ja järvkaisel (Schoenoplectus lacustris). Kõik need liigid moodustasid sageli suuremaid või väiksemaid kogumikke ja kuulusid tihti dominantide hulka. Sammaldest esines veesammal (Fontinalis antipyretica) ning suurvetikatest rohevetikaid ja eriviburvetikas Vaucheria. Ülemjooksul Kiltsi lõigus uuriti suurtaimestikku jõe süvendamata osas sillast ülesvoolu. Uurimislõik oli väga taimestikurikas. Soontaimi leiti 11 liiki ja nende katvus oli 85%. Suuri kogumikke moodustasid kalda ääres kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), sale tarn (Carex acuta) ja harilik maavits (Solanum dulcamara) ning mujal kanada vesikatk (Elodea canadensis), vesikerss, haruline jõgitakjas ja päideroog, ühiskooslusena kasvasid kohati konnaosi (Equisetum fluviatile) ja kollane vesikupp. Vetikatest esines ikkesvetikas Spirogyra. Piibe lõigus leiti 14 liiki soontaimi ja nende katvus oli 30-40%. Kaldavees domineerisid harulise jõgitakja ja suure partheina kogumikud, rohkesti oli ka kollast võhumõõka ja vesikerssa. Sügavamal levis peamiselt vegetatiivse jõgitakja (Sparganium spp.) kooslus. Keskjooksul Jõeküla lõigus leiti 16 liiki soontaimi, mis kasvasid 20-30% katvusega. Mitme liigi katvus oli peaaegu ühesugune ja dominandina oli eristatav ainult suur parthein. Kaldavees esinesid sale tarn, päideroog, konnarohi, kalmus (Acorus calamus), laialehine hundinui (Typha latifolia), metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), järvkaisel, jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia) jt. Sügavamal oli kaeluspenikeele (Potamogeton perfoliatus), läikpenikeele (P. lucens) ja ujuva penikeele (P. natans) kogumikke. Sillast allavoolu kasvasid suuremate laikudena ka harilik kuuskhein (Hippuris vulgaris) ja kollane vesikupp. Rutikvere lõik oli soontaimede poolest liigirikkaim (20 liiki). Taimede katvus oli sillast ülesvoolu 40% ning sillast allavoolu 50- 90%. Kaldavees valitsesid vaheldumisi päideroog ja rooghein (Scolochloa festucacea). Samad liigid kasvasid paiguti kogumikena ka sügavamal. Esines ka vesikersa ja vesioblika (Rumex aquaticus) kogumikke. Jõe keskosas moodustasid suuri kogumikke kollane vesikupp, ujuv penikeel, harilik kuuskhein (Hippuris vulgaris) ja kaelus-penikeel. Kividel domineeris veesammal. Pajusi lõigus leiti soontaimi 17 liiki ja nende katvus oli 20-30%. Kaldavees levisid 1-2 m laiuse pideva vööna vahelduvalt päideroo, suure partheina ja järvkaisla kogumikud. Veesisese vormina esines järvkaisel kohati ka jõe keskel sügavamas vees. Veesiseseid kooslusi moodustas ka harilik kuuskhein. Suhteliselt palju kasvas Pajusi lõigus soo-lõosilma (Myosotis palustris). Väike-Kamari lõik oli rohke ja liigirikka suurtaimestikuga. Soontaimi registreeriti 19 liiki ja nende katvus oli 75-80%. Domineerivaid kooslusi moodustasid järvkaisel, suur parthein ja laialehine hundinui (Typha latifolia). Ühiskogumikena esinesid haruline jõgitakjas ja vesimünt (Mentha aquatica); vees oli ulatuslikke

Tallinn, august 2010

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

kaelus-penikeele kogumikke. Kividel oli taimede katvus 60-70% ja domineeris veesammal; rohevetikatest esinesid Cladophora glomerata ja Ulothrix zonata. Alamjooksul Lalsi lõigus esines soontaimi 15 liiki. Taimed kasvasid peamiselt kalda ääres ja nende üldine katvus lõigus ei ületanud 10-15%. Domineerisid harulise jõgitakja, vesikersa ja jõgi-kõõluslehe veesisese vormi (Sagittaria sagittifolia f. vallisnerifolia) kooslused. Põhjaloomastik oli Põltsamaa jõe enamikus seirelõikudes keskmiselt mitmekesine, mõõduka asustustihedusega ja kõrge biomassiga. Põhjaloomastiku koosseis oli jõe eri osades oluliselt erinev. Surusääsklaste (Chironomidae) vastsete osatähtsus põhjaloomastikus oli suhteliselt väike.Ülemjooksul Kiltsi lõigus oli põhjaloomastik võrdlemisi liigivaene (29 taksonit), keskmiselt isendirohke ja kõrge biomassiga. Dominandiks oli biomassilt jõe kirpvähk (Gammarus pulex) ja arvukuselt kihulase (Simulium) vastsed. Arvukalt leidus vesikakandit (Asellus aquaticus) ja Eestis harva esineva ühepäevikulise Paraleptophlebia submarginata vastseid. Limused puudusid. Surusääsklaste vastsed (11 taksonit) moodustasid kõigist isendeist 13%. Oligosaproobe ei leitud. Piibe lõigus oli põhjaloomastik liigirikas (44 taksonit), keskmiselt isendirohke ja kõrge biomassiga. Dominantideks olid biomassilt ühepäevikulise Baėtis ja arvukuselt kihulase vastsed. Väga arvukalt esines veel jõe kirpvähki ning arvukalt vesilestalisi (Hydrachnellae) ja ühepäevikulise Brachycercus harrisella vastseid. Surusääsklaste vastsed (18 taksonit) moodustasid kõigist isendeist 10%. Oligosaproobidest esinesid tigu Ancylus fluviatilis ning kevikuliste (Plecoptera), ühepäevikulise Ephemera danica ja ehmestiivalise Anabolia soror vastsed. Keskjooksul Jõeküla lõigus oli põhjaloomastik liigirikas (42 taksonit) ja kõrge biomassiga; isendirohkus oli alla keskmise. Dominantideks olid biomassilt ehmestiivalise Anabolia soror vastsed ja arvukuselt ühepäevikulise Ephemerella ignita vastsed. Arvukalt leidus veel jõe kirpvähki ning kihulase ja ühepäevikulise Baėtis vastseid. Surusääsklaste vastsed (16 taksonit) moodustasid kõigist isendeist 34%. Oligosaproobidest esines (peale Anabolia soror vastsete) kevikuliste ja ühepäevikulise Ephemera danica vastseid. Rutikvere lõigus oli põhjaloomastik mõõdukalt mitmekesine (39 taksonit), keskmise asustustihedusega ja keskmisest madalama biomassiga. Dominandiks olid nii arvukuselt kui biomassilt ühepäevikulise Ephemerella ignita vastsed. Väga arvukalt leidus veel ühepäevikulise Baėtis vastseid. Muude liikide arvukus oli keskmine või väike. Surusääsklaste vastsed (12 taksonit) moodustasid kõigist isendeist 10%. Oligosaproobidest esines keskmisel hulgal kevikuliste vastseid ning vähearvukalt kiililise Agrion virgo ja ehmestiivalise Anabolia soror vastseid. Pajusi koolmel oli põhjaloomastik liigirikas (48 taksonit), mõõdukalt isendirohke ja kõrge biomassiga. Dominandiks oli biomassilt tigu Bithynia tentaculata ja arvukuselt ühepäevikulise Baėtis vastsed. Arvukalt leidus veel kihulase ja ühepäevikulise Ephemerella ignita vastseid. Surusääsklaste vastsed (14 taksonit) moodustasid kõigist isendeist ainult 7%. Oligosaproobidest esinesid tigu Ancylus fluviatilis, kärestikulutikas (Aphelocheirus aestivalis) ning kevikuliste, ühepäevikulise Ephemera vulgata ja Eestis haruldase ehmestiivalise Grunoecia irrorata vastsed, kõik vähesel hulgal. Väike-Kamari lõigus oli põhjaloomastik väga liigirikas (62 taksonit), isendirohke ja kõrge biomassiga. Koosseisult oli põhjaloomastik lähedane Pajusi lõigu omaga. Biomassilt domineeris tigu Bithynia tentaculata ja arvukuselt Baėtis vastsed. Väga arvukalt leidus veel jõe kirpvähki, vesilestalisi, ühepäevikulise Ephemerella ignita vastseid ning arvukalt kihulase ja ehmestiivalise Ithytrichia lamellaris vastseid. Surusääsklaste vastsed (22 taksonit) moodustasid kõigist

Tallinn, august 2010

41 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

isendeist 17%. Oligosaproobidest leidus keskmisel hulgal kärestikulutikat ja vähearvukalt ehmestiivalise Anabolia soror vastseid. Alamjooksul Lalsi lõigus oli põhjaloomastik liigirikas (50 taksonit); asustustihedus oli keskmine ja biomass alla keskmise. Dominandiks olid nii biomassilt kui arvukuselt Baėtis sp. vastsed. Arvukalt esinesid lutikaline Plea minutissima ja kihulase vastsed. Surusääsklaste vastsed (21 taksonit) moodustasid kõigist isendeist 24%. Oligosaproobidest esinesid kevikuliste ja Eestis harva leitud ühepäevikulise Potamanthus luteus vastsed. 1988.a. suvel põhjaloomastik Piibe lõigus võrdlemisi liigivaene (29 taksonit), isendivaene ja alla keskmise biomassiga, Jõekülas üsna mitmekesine (40 taksonit) ning keskmise asustustiheduse ja biomassiga, Rutikveres mõõdukalt mitmekesine (33 taksonit), võrdlemisi isendirohke ja keskmise biomassiga ning Pajusi koolmel liigivaene (28 taksonit), isendivaene ja madala biomassiga. Biomassilt domineeris Piibe lõigus jõe kirpvähk, Jõekülas karp Pisidium, Rutikveres ühepäevikulise Ephemera vulgata vastsed ja Pajusi koolmel ehmestiivalise Brachycentrus subnubilus vastsed. 1997.a. suvel oli Põltsamaa jõgi enamikus seirelõikudes keskmiselt kalarikas. Katsepüükidega jõe seitsmes lõigus leiti kokku 13 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, turb, säinas, lepamaim, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling luts, ahven, võldas. Pika jõe eri osades varieerus kalastiku koosseis suhteliselt vähe. Peaaegu üldlevinud liigid olid haug, särg ja lepamaim, keda leiti 6 lõigus. 5 lõigus esines võldas, kolmes lõigus säinas ja ahven ning kahes lõigus viidikas. Ülejäänud kuut liiki leiti ainult ühes lõigus. Ülemjooksul Kiltsi lõigus oli kalastik väga liigivaene ja jõgi kalavaene. Ainsa liigina esines särg, kelle arvukas oli väike. Piibe lõigus leitud 5 liigist oli võldas arvukas, keskmisel hulgal leidus särge ja lepamaimu ning alla keskmisel arvukusel jõeforelli ja haugi. Jõeforelli asurkond koosnes vanusrühmadest 1+ kuni 3+. Keskjooksul Jõeküla lõigus leti samuti viit kalaliiki: arvukalt võldast, üle keskmisel hulgal särge ja lepamaimu ning keskmisel hulgal haugi ja säinast. Rutikvere lõigus raskendas kõrge veeseis katsepüüki ja saadi ainult nelja liiki - haugi, lepamaimu, ahvenat ja võldast, kõiki vähesel arvul. Pajusi lõigus esines 5 liiki: väga arvukalt võldast, arvukalt särge ja lepamaimu ning keskmisel hulgal haugi ja trullingut. Väike- Kamari paisust alamal oli kalastik koosseisult võrdlemisi mitmekesine (8 liiki) ja jõgi kalarikas. Väga arvukalt leidus särge ja võldast, arvukalt haugi, lepamaimu ja viidikat, keskmisel hulgal ahvenat, alla keskmisel hulgal säinast ning vähearvukalt lutsu. Alamjooksul Lalsi lõigus oli kalastik mitmekesine (9 liiki) ja kalu suhteliselt rohkesti. Arvukalt esines särge, üle keskmisel hulgal viidikat, keskmisel arvul haugi, turba, säinast, tippviidikat, alla keskmisel hulgal lepamaimu ja ahvenat ning vähearvukalt latikat. Ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult kuulub Põltsamaa jõe ülemjooksu keskosa jõeforelli jõe tüüpi ning ülemjooksu alumine osa, keskjooks ja alamjooks produktiivse särje-haugi jõe tüüpi. Kalanduslikult on jõgi väärtuslik. Vee 5-päevase biokeemilise hapnikutarbe väärtuste põhjal oli Põltsamaa jõgi 1997.a. suvel ülemjooksul Kiltsi lõigus α-mesosaproobne (BHT5 6,2 mgO2/l), Piibe lõigus ja alamjooksul Lalsis β-mesosaproobne (BHT5 3,5 mgO2/l) ja keskjooksu kõigis seirejaamades oligosaproobne (BHT5 2,4-2,9 mgO2/l). Mõlema uuritud lisajõe vesi oli oligosaproobne (BHT5 Preedi jões 1,7 mgO2/l ja Nõmme jões 2,2 mgO2/l). Saprobakterite arvukuse andmeil oli vesi Põltsamaa jõe kõigis seirelõikudes ning ka

Tallinn, august 2010

42 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Nõmme ja Preedi jões β-mesosaproobne (saprobakterid vastavalt1500-4100 r./ml ja 2000 r./ml). Põhjaloomastiku koosseisu järgi oli jõgi Kiltsi lõigus β-mesosaproobne, Lalsi lõigus oligosaproobne kuni β-mesosaproobne ja ülejäänud viies seirejaamas oligosaproobne. Jõe sanitaarset seisundit iseloomustav vee koliindeks oli peajõe Kiltsi lõigus väga kõrge (>24000), Piibe, Väike-Kamari ja Lalsi lõigus kõrge (kõigis 7000), Jõeküla, Rutikvere ja Pajusi lõigus madal (<50-620) ning lisajõgedest Nõmme jões madal (500) ja Preedi jões mõõdukas (1300). Suplemiseks oli vesi kõlbmatu Põltsamaa jõe Kiltsi, Piibe, Väike-Kamari ja Lalsi lõigus. Kokkuvõttes oli Põltsamaa jõe üldseisund ülemjooksu ülemises osas äärmiselt ebarahuldav: jõe vesi oli oli hüpertroofne, esines tugev biogeenide (Nüld, NO3-N, NO2- N, Püld, PO4-P) ja orgaaniline reostus ning nõrgem NH4-N reostus; vee koliindeks oli väga kõrge. Reostuse tõenäoliseks põhjustajaks olid Väike-Maarja alevist ja selle lähikonnast jõkke juhitavad reoveed. Muudes osades oli Põltsamaa jõe seisund enamiku näitajate järgi rahuldav. Kuid kogu jões esines NO3-N reostus, mis allavoolu nõrgenes. Võrreldes 1988.a. suvega oli Põltsamaa jões enamiku biogeenide (eriti N-ühendite) keskmine kontsentratsioon oluliselt vähenenud. Suurenenud oli ainult NH4-N kontsentratsioon, kuid selle väärtused olid jõe kesk- ja alamjooksul madalad. Orgaaniliste ainete üldsisaldus vees oli jões kohati suurenenud. pH väärtused olid kogu jões mõnevõrra langenud.

Lisajõgedes Nõmme ja Preedi jões registreeriti Nüld ja NO3-N reostus, muude näitajate järgi oli mõlema jõe seisund rahuldav või hea.

2003 Viru Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine .... [22]

Põltsamaa jões on teada vähemalt 22 kalaliigi esinemine: ojasilm, jõeforell, vikerforell, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, mudamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, nurg, trulling, luts, luukarits, ahven, võldas (tabel 2). Kõiki nimetatud liike, v.a. vikerforell, võib pidada ka jõe püsiasukateks. Võimalik on veel tõugja, kogre, hingu ja vingerja esinemine jões, kuid konkreetsed andmed nende liikide esinemise kohta seni puuduvad. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Põltsamaa jõgi väga oluliseks elupaigaks ojasilmule, jõeforellile ja võldasele, oluliseks elupaigaks tippviidikale. Võimalik on tõugja, hingu ja vingerja esinemine jõe alamjooksul. Ojasilmu levik Põltsamaa jões on tõenäoliselt väga ulatuslik, kuid konkreetseid leide on seni vähe (põhjuseks on varasemal ajal tehtud katsepüükide metoodika sobimatus ojasilmu esinemise ja arvukuse hindamiseks). Jõeforell on Põltsamaa jões levinud ulatuslikul alal Kiltsist Väike-Kamari paisudeni (ca 90 km). Samas on liigi arvukus lõiguti väga erinev. Suhteliselt arvukalt ja kogu jõe ulatuses esineb jõeforelli jahedaveelisel ülemjooksul Kiltsist Ao alumise paisjärveni. Sealt allavoolu esineb jõeforell aga suveperioodil vaid kärestikel ja kiirevoolulistel lõikudel. Viimaseid on aga suhteliselt vähe ning see limiteerib jõeforelli arvukust jões. Talveperioodil enamik jõeforelle kärestikelt lahkub ja siis võib neid leida hajusalt ja vähearvukalt üle kogu jõe. Suhteliselt arvukamalt esineb jõeforelli jõe alamjooksu

Tallinn, august 2010

43 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

osas Põltsamaa paisu ja Kamari paisude vahelisel lõigul, kus jõe hüdromorfoloogiline kvaliteet on jõeforelliasurkonnale väga sobilik. Kamari paisu alustel kärestikel ja Rõika kärestikul jõeforelliasurkond praegu puudub. Üheks põhjuseks võib siin olla jõe hüdroloogilise režiimipidev rikkumine Kamari paisul, mis ei lase jõeforellil edukalt sigida. Juhul kui Kamari paisude juures suudetakse edaspidi tagada jõe normaalne hüdroloogiline režiim, tasuks Põltsamaa jõe alamjooksu kärestikele jõeforelli asustada. Võldas on Põltsamaa jões levinud Ao paisust allavoolu kuni jõe suudmeni (ca 110 km). Kohati esineb võldast jões väga arvukalt (kärestikud, kivise-kruusase põhjaga jõelõigud), kohati on aga liigi arvukus väga väike (aeglase vooluga pehmete põhjasetetega jõelõigud). Tippviidikas on levinud vaid jõe alamjooksul, allpool Kamari paise. Kamari paisud on ilmselt ka põhjuseks, miks liik puudub jõe keskjooksul, kus elutingimused liigile muidu igati sobilikud on. Andmeid tõugja tabamise kohta Põltsamaa jõest seni pole, kuid võimalik on tõugja sigimine Rõika kärestikul Põltsamaa jõe alamjooksul. Kutseline kalapüük Põltsamaa jõel puudub, kuid jõel on väga oluline harrastuskalastuslik väärtus. Jõe ülemjooks (Kiltsist Ao paisjärveni) on forellijõe tüüpi ja seal on peamiseks püügiobjektiks jõeforell. Ao paisjärvest allavoolu kuni Põltsamaani on peamisteks püügiobjektideks haug, särg, säinas, ahven ning lõiguti ka jõeforell. Allpool Põltsamaad lisandub eelnimetatutele veel linask. Kamari paisu all lisanduvad teib, turb, latikas, nurg ning vähesel määral ka roosärg ja angerjas. Lutsu esineb jões ulatuslikul alal, kuid liigi arvukus on suhteliselt madal ja peamiste püügiobjektide hulka ta ei kuulu. Vajalikud kaitsemeetmed jõe kalastiku säilimiseks: 1) Paisude rajamise ja taastamise keeld ning olemasolevate rändetõkete likvideerimine Põltsamaa jõel on praegu 6 paisu, mis kõik on kaladele ületamatuks rändetõkkeks (Ao ülemine ja alumine pais, Rutikvere, Põltsamaa, Kamari ülemine ja alumine pais). Paisud jagavad jõe seitsmeks üksteisest isoleeritud jõelõiguks ning selline fragmenteeritus on jõe kalastiku seisukohalt äärmiselt kahjulik. Kõige enam kahjustavad jõe kalavarusid Kamari paisud, lõigates ülesvoolu jäävad jõeosad ära nii Põltsamaa jõe alamjooksust kui ka tervest ulatuslikust Emajõe-Peipsi-Võrtsjärve veesüsteemist. Kuna Emajões ning enamikus selle suuremates lisajõgedes on kalastikule kättesaadavaid kiirevoolulisi jõelõike äärmiselt vähe, siis oleks Põltsamaa jõe kärestikud ülalpool Kamarit olulisteks koelmuteks mitmetele Emajões, Peipsis ja Võrtsjärves elunevatele kalaliikidele (teib, turb, säinas, tippviidikas). Kamari paisude tõttu puuduvad Põltsamaa jõe ulatuslikul kesk- ning ülemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Olemasolevad paisud vähendavad tõenäoliselt oluliselt ka jõeforelli, turva, säina, ründi, viidika, trullingu, lutsu ja võldase arvukust jões. Kalastiku seisukohalt tuleks kindlasti likvideerida ilma selge funktsioonita Ao alumine pais, samuti Ao ülemine pais ning paisjärv ning taastada seal jõe paisutamisega rikutud looduslikud kärestikud. Tõenäoliselt pole ka Rutikvere paisu funktsionaalsus (tõstab veetaset kohaliku kalakasvanduse tarbeks) sedavõrd oluline, et paisu likvideerida ei oleks võimalik. Jõe kalastikule paisu poolt põhjustatav kahju on kindlasti oluliselt suurem, kui elektrienergia hind, mis kuluks vee pumpamiseks kalamajandi tiikidesse.

Tallinn, august 2010

44 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Põltsamaa linnas asuv pais on kujunenud linna planeeringu koostisosaks ning säilib ilmselt ka tulevikus. Paisu juurde on võimalik rajada korralik kärestike ja riffle-pool süsteemi varieeruvusega kalatee, mis võiks samuti hästi sobituda linna üldplaneeringusse. hüdroenergia tootmise alustamist Eesti Energia. Selle tegevuse käivitamisel tuleb jälgida, et hüdroenergia tootmisega ei rikutaks jõe hüdroloogilise režiimistabiilsust. Kamari paisude poolt jõe kalastikule tekitatav kahju on kõige suurem. Kamari ülemise paisu juures töötab Kamari HEJ, mille võimsus on 200 kW (võrreldav ühe vanaaegse suurema tuulegeneraatori võimsusega; uued kaasaegsed tuulegeneraatorid on kuni 10 korda suurema võimsusega). Tõenäoliselt oleks ühiskonna üldistest huvidest lähtudes optimaalseks variandiks Kamari paisude likvideerimine ja jõe looduslike kärestike taastamine. Juhul kui see võimalikuks ei osutu, tuleks ilmselt leppida sellega, et Põltsamaa jõe keskjooksul ülalpool Kamari paise pole kalastiku hea seisund saavutatav ning ulatuslikku ala Põltsamaa jõe keskjooksust tuleks käsitleda oluliselt muudetud vooluveekoguna. Üheks teoreetiliseks lahenduseks oleks ka jõe Kamari paisudest kärestikega mööda viimine, kuid paisude suure kõrguse tõttu oleks see ettevõtmine ülimalt kulukas, muudaks võimatuks kasumliku hüdroenergia tootmise ja ettevõtmisega saavutatav efekt kalastiku seisukohalt võib osutuda oodatust oluliselt väiksemaks. 2) Jõe veekvaliteedi tagamine Veekvaliteet oli varem teatud määral probleemiks jõe ülemjooksul Vao-Kiltsi lõigus. Praeguseks on olukord seal paranenud ning veekvaliteet jõe kalastikule seal piiravat mõju ei avalda. Reostus on praeguseni probleemiks Põltsamaa linna piirkonnas, allpool Põltsamaa reovete sissevoolu. Reostuse suhtes tundlikumad liigid (võldas, paksukojaline jõekarp) seal puuduvad, kuigi elupaiga füüsiline kvaliteet on väga hea. Ka jõeforelli ja eriti tema noorjärkude väga väike arvukus Põltsamaa paisu all näitab reostuse ilmseid mõjusid kalastikule (elupaiga füüsiline kvaliteet on väga hea). Seetõttu on oluline parandada vee kvaliteeti allpool Põltsamaa reovete jõkke suubumist. 3) Jõe füüsilise kvaliteedi rikkumise vältimine See on Põltsamaa jõel kohati lokaalseks probleemiks. Näiteks rikuti 1990.-aastate algupoolel jõe süvendamise, kanaliseerimise ja mõttetu paisutamisega Kiltsis paari kilomeetri pikkune jõelõik, millest osa on praeguseks taastunud (vahepeal ülespaisutatud jõelõik), teise jõelõigu (süvendatud-kanaliseeritud jõeosa) taastumine võib aga aega võtta aastakümneid ning täielik taastumine on ilmselt võimatu. Sarnaseid olukordi tuleb tulevikus kindlasti vältida, seda enam, et tihti on selliste maaparandustööde mõttekus üldse väga kaheldav. Suurte rahasummade kulutamisega saavutatakse eelkõige vaid loodusele tekitatav kahju. 4) Kopra arvukuse piiramine Kopra kõrge arvukus ja koprapaisud on probleemiks vaid jõe ülemjooksul ning samuti Põltsamaa jõe arvukatel lisajõgedel. Seal tuleks kopra arvukust piirata ning rajatavad paisud regulaarselt lammutada.

Tallinn, august 2010

45 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

2005 Viru-Peipsi veemajanduskava

Jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks oleks vajalik likvideerida ilma selge funktsioonita Ao alumine pais, samuti Ao ülemine pais ning paisjärv ning taastada seal jõe paisutamisega rikutud looduslikud kärestikud. Tulemuseks oleks jõe lättest Põltsamaa paisuni, mille likvideerimine ei ole ilmselt võimalik, ühtne jõelõik pikkusega 97 km. Kamari ülemisel paisul on hüdroelektrijaam. Vaatamata selle väikesele võimsusele (200 kW) on selle likvideerimine ilmselt raske. Lahenduseks oleks siiski Kamari alumise paisu, millel tänapäeval puudub õigustus, likvideerimine ja kahe Kamari paisu vaheliste kärestike taastamine. Loodushoiu Keskuse ekspertide hinnangul oleks selle kalade kudealana taastamisel äärmiselt positiivne mõju Põltsamaa alamjooksu seisundile (33 km) ja tõenäoliselt ka Peipsi ja Võrtsjärve kalastikule. Rutikvere pais oleks soovitav maha võtta või rajada vähemalt kalatee. Paisu tagant võtab vett kalakasvatus Vikerkala OÜ, veevarustust peaks olema võimalik organiseerida ka ilma paisuta. Põltsamaa linna ja Kamari ülemine pais jäävad alles, uurida tuleb kalateede rajamise võimalust. Nende paisude vahelisel alal tuleb jõgi ja selle kaldad puhastada. Siia saaks kujundada ideaalse piirkonna looduspuhkuseks ja sportlikuks kalapüügiks.

2005 Väike – Kamari külas Põltsamaa jõe paisutamisega seotud keskkonnamõju hindamise aruanne [25] Paisutusega seotud mõju Põltsamaa jõe kalastikule Põltsamaa jõgi, aga ka mitu tema lisajõge on olulise kalastikulise väärtusega. Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 kohaselt kuulub Põltsamaa jõgi vahemikus Vao–Väike-Maarja maanteesillast kuni Alevisaare peakraavini Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Kamari paisjärv asub nimetatud kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluval jõelõigul, sest Alevisaare pkr. suue Põltsamaa jõel paikneb Kamari paisust 1.2 km allpool – jõe suudmest 31.3 km kaugusel. Vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 51 lõikele 1 on nimistusse kuuluvatel jõgedel või jõelõikudel keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kuna Kamari paisud ja paisjärv on olemasolevad rajatised, veetaset pole võimalik tõsta praegusest paisutustasemest kõrgemale, veekogu sängi ja hüdroloogilist režiimi olemasolevaga võrreldes ei muudeta, siis paisutuse jätkamine ei satu vastuollu viidatud määrusega. Sellele vaatamata on otstarbekas analüüsida ka paisutusega seotud mõju jõe kalastikule. Jõe Põltsamaa piirkonna kalastiku ülevaade on esitatud 2002.a. töös “Põltsamaa jõe kalastiku seisund, elektrijaama võimaliku taastamisega Põltsamaa linnas jõe vasakkaldal seonduvad võimalikud mõjud ja ohud ning nende leevendamise võimalused“, koostaja Ökokonsult OÜ (autorid R. Järvekülg, M. Tambets ja J. Tambets). Selle töö raames tehti väliuuringuid jõelõigul Põltsamaa paisust kuni Kamari ülemise paisuni, sh Kamari paisjärves. Lisaks tehti täiendavaid katsepüüke Põltsamaa jõel ülalpool linna ja allapool Kamari alumist paisu. Teiseks on kasutatud

Tallinn, august 2010

46 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamise materjale (Järvekülg jt, 2003) veemajanduskavade koostamiseks. Nendes töödes esitatud materjali järgi on Põltsamaa jões teada vähemalt 22 kalaliigi esinemine. Kaitseväärtusega kalaliikidest on Põltsamaa jõgi väga oluliseks elupaigaks ojasilmule, jõeforellile ja võldasele, oluliseks elupaigaks tippviidikale. Võimalik on tõugja, hingu ja vingerja esinemine jõe alamjooksul (Järvekülg jt, 2003). Kuid ojasilmu leviku kohta Põltsamaa jões konkreetseid leide on seni vähe. Jõeforell on Põltsamaa jões levinud ulatuslikul alal Kiltsist Väike-Kamari paisudeni – ca 90 km pikkusel lõigul. Suhteliselt arvukamalt esineb jõeforelli jõe alamjooksu osas Põltsamaa paisu ja Kamari paisude vahelisel lõigul, kus jõe hüdromorfoloogilised tingimused on jõeforelli asurkonnale väga sobilikud. Viidatud töödes on seoses paisutamisega ja elektri tootmisega esile toodud neli kalastikuga seotud peamist ohutegurit: pais halvendab kalastiku jaoks veekogu füüsilist kvaliteeti; oht paisust allpool olevale jõelõigule ajutise settekoormuse suurenemise tõttu; oht paisualuse jõelõigu hüdroloogilisele režiimile; pais on kaladele rändetakistuseks. Alljärgnevalt analüüsitakse Kamari paisu mõju esitatud seisukohtadest lähtudes ja antakse vastav üldhinnang. 1. Jõe voolusängi morfoloogilised muutused. Kamari paisu mõjul on jõe looduslik säng üle ujutatud ca 0.8 km pikkusel lõigul. Paisutusalast vastuvoolu kuni Põltsamaa linnani on jõelõigu hüdromorfoloogiline seisund kalastikulisi eesmärke arvestades võrdlemisi hea (ÖKOKONSULT OÜ, 2002). Suurest langust tingituna on vool kiire ning seetõttu jõe põhi enamasti kivine-kruusane, mis loovad kalastikule hea, kohati isegi väga hea elupaiga-kvaliteedi. Piiravate tegurite puudumisel võiks see jõelõik olla kala- ja liigirikas. Arvestades seda, et Kamari paisjärv on loodud 50 aastat tagasi, siis pole tegelikult võimalik paisutusalal taastada kunagist jõe looduslikku voolusängi. Väljakujunenud paisutustasemel (normaalveepind 49.0 m ü.m.p.) ei ole ohtu ülevalpool olevale väärtuslikule jõelõigule. Tuleb nõustuda kalateadlaste hinnanguga, et elupaiga füüsiline kvaliteet on sellel jõelõigul sedavõrd hea, et selle parandamisele pole mõtet vahendeid kulutada. 2. Settekoormuse suurenemine allpool paisu. Kamari paisjärve puhul on nimetatud oht minimaalne. Seda tõendab ka aastakümnete pikkune praktika, sest setete suurenenud väljakandumist paisjärvest võrreldes loodusliku settekoormusega, pole toimunud. Põhjus on seotud paisjärve morfomeetriliste iseärasustega. Kamari paisjärv on väikese sügavuse ja jõe äravoolu arvestades suhteliselt väikese mahuga (umbes 600 000 m3), mistõttu veevahetus paisjärves on küllalt intensiivne. Intensiivse veevahetuse tingimustes suurem osa vooluga kaasa kantud hõljuvainetest kandub edasi. Paisjärves toimub settimine peamiselt madalaveelises lääneosas, mis jääb intensiivse veevahetuse tsoonist väljapoole. Paisjärve madalaveelises osas lisandub orgaanilist setet, mis moodustub veetaimestiku surnud ja põhjalangenud osakestest. Oht paisualuse jõelõigu hüdroloogilisele režiimile. Antud juhul on see oht ülevõimendatud, sest a) tagatud on sanitaarvooluhulga Qsan = 2.0 m3/s takistamatu läbilaskmine, b) kaladele on teise paisu ja veejõujaama äravoolukanali suudme vaheline üsnagi suure languga jõelõik tupikuks, kust vee vähenemise korral on tagatud väljapääs allavoolu. Kalade tagasiliikumine algab juba siis kui seal vooluhulk

Tallinn, august 2010

47 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

hakkab aegamisi vähenema. Kuna Põltsamaa jõe äravool on looduslikult hästi reguleeritud suure põhjaveelise toitumise tõttu, siis järske vooluhulga muutusi ei esine. Üleminek madalveeperioodi ning vee vähenemine paisualuses jõelõigus toimub sujuvalt. Paisualuse jõelõigu looduslähedane hüdroloogiline režiim saab tagatud veelgi paremini kui veejõujaamas pannakse tööle teine turbiin kasutatava vooluhulga diapasoonis 2–5 m3/s. AS Kamari Hüdro informatsiooni kohaselt loodetakse 2006.a. paigaldada teine turbiin, mille minimaalne tööks vajalik vooluhulk võib olla minimaalselt koguni 1 m3/s. Niisugune tehnoloogiline ümberkorraldamine lubab välistada turbiinide tsüklilise töö – paisjärvest väljavoolu sulgemine lühiajaliseks vee kogumiseks, kuigi Qsan on tagatud kõigil juhtudel. 4. Pais on kaladele rändetakistuseks. Viidatud kalastiku uuringutes on märgitud, et mõned Põltsamaa jõe lõigud on kalavaesed ning kalastiku liigiline koosseis tagasihoidlik. Põhjuseks peetakse paisusid, milliseid on Põltsamaa jõel kokku 8, mis jagavad jõe üksteisest isoleeritud lõikudeks. Rändetakistusena on kahjulik mõju kalastikule ka Põltsamaa ning Kamari paisudel. Kuid kalapääsu rajamine mõne üksiku paisu juurde ei ole lahendus (ÖKOKONSULT OÜ, 2002), sest avamata jääb kalatee teiste, suhteliselt lähedal paiknevatel paisudel. Kalade rändeteede avamiseks vajalikke uuringuid Põltsamaa jõel seniajani pole tehtud (ÖKOKONSULT OÜ, 2002). Käesoleva aruande koostaja on seisukohal, et Põltsamaa jõel kalastikulisel eesmärgil tehtavaid töid (jõesängi puhastamine ja korrastamine, kudealade taastamine, kalapääsude rajamine, noorkalade sisselaskmine jmt) tuleb vaadelda omaette suuremahulise kompleksse ettevõtmisena, mida on otstarbekas teha terviklahendusena. Kuna Eestis on seniajani vähe sellealaseid kogemusi, siis on võimalus taolisi töid teha kõigepealt väiksematel jõgedel, selgitada seal näiteks ehitatud kalapääsude efektiivsus ja seejärel alustada suuremate projektidega, juhul kui niisugused ettevõtmised on kõigekülgselt põhjendatud. Kamari ülemise ja keskmise paisuga seotud kalapääsude rajamiseks on olemas võimalus jõe vasakkaldal, sest paisjärve idakaldal on selleks piisavalt vaba territooriumi. Kalapääsuga koos tuleks ehitada selle kõrvale uus liigveelask, mis toimiks suurvee ajal vajaliku peibutusvoolu tekitajana. Välistatud ei ole sellel eesmärgil paisjärve ümbruse detailplaneeringu koostamine, millega lahendatakse funktsionaalselt uute rajatiste paigutamise küsimus. ÖKOKONSULT OÜ uuringus on alternatiivsete võimalustena kalastikule tekitavate kahjude kompenseerimiseks pakutud kolm võimalust: kunstliku järelkasvu asustamine jõkke; elupaikade füüsilise kvaliteedi parandamine jões ülal- ja allpool paisu; sigimispaikade taastamine ja uute koelmute loomine kaladele. Kalateadlaste arvates annab eriti silmapaistvat efekti käsitletavas jõelõigus (Põltsamaa linna ja Kamari paisjärve vahel) kalamajanditest ostetud järelkasvu asustamine jõkke. Kuna tegemist on hästi isoleeritud jõelõiguga, siis sisselastavad kalad suurendavad otseselt kalade arvu seal. Lühikese vahemaa (3.5 km) tõttu on isegi piiratud asutusmahu korral võimalik luua kalarikas jõelõik, kus kalastajad tunnetaksid, et kalu on jões tõepoolest arvukalt. Jõelõik allpool Põltsamaa paisu on eriti sobiv jõeforellile. Arvestades jõeforelli püügiväärtust ja asustusmaterjali head kättesaadavust, võiks jõeforell olla peamiseks sisselastavaks liigiks. Sama võtet soovitati kasutada ka KMH programmi avalikul arutelul. Põltsamaa ja Kamari paisudega eraldatud nendevaheline jõelõik sobib kohaks, kus saab kujundada

Tallinn, august 2010

48 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

reguleeritud kalastikuga jõeosa. Niisuguse tegevuse üheks eelduseks on ka elanikkonna looduskaitselise suhtumise parandamine, et röövpüüdjad ei põhjustaks ettevõtmise nurjumist.

Kamari paisjärve tervendusjärgne taasasustamine veeelustikuga [6] Kalastiku seisund Kamari ja Põltsamaa jõe vahelisel alal Vastavalt EL Veepoliitika raamdirektiivile on vooluveekogudes üheks oluliseks seisundi näitajaks selle kalastik. Hindamise üldised põhimõtted on toodud EL VRD-s, täpne hindamise metoodika on Eestis praegu väljatöötamisel. Selle valmimiseni saab hinnangu veekogu ja selle kalastiku seisundile anda ekspertarvamuse teel. Lähtudes hüdromorfoloogilisest kvaliteedist tuleb eristada kaht jõeosa – Põltsamaa paisust allavoolu jäävat ca 4 km pikkust looduslikku jõeosa ja Kamari paisust ülesvoolu jäävat ca 1,5 km pikkust tugevalt muudetud veekogu osa (paisjärv ja selle mõjuala). Siinkohal antakse hinnang kalastiku seisundile looduslikus jõeosas. Tuginedes läbiviidud katsepüükide tulemustele tuleb kalastiku praegust seisundit looduslikus jõeosas hinnata hea ja kesise piiril olevaks. Tüübispetsiifilistest liikidest registreeriti ojasilm, jõeforell, haug, särg, turb, lepamaim, trulling, luts, ahven ja võldas. Haugi, särje, lepamaimu ja ahvena arvukus vastas elupaiga hüdromorfoloogilisele kvaliteedile, kuid mitmete häiringutele tundlikumate liikide (ojasilm, jõeforell, võldas) ja tüübispetsiifiliste liikide (turb, trulling, luts) arvukus oli oluliselt madalam kui oleks eeldanud elupaiga kvaliteet. Võldase, samuti jõeforelli, väga madal arvukus neile liikidele väga sobilikes elupaikades lubab oletada, et üheks probleemiks võis olla jõe ebapiisav vee kvaliteet (üks Põltsamaa linna heitvete sisselaske suubub jõkke ca 1 km ülalpool Põltsamaa paisu). Tüübispetsiifilistest liikidest puudusid jões teib ja tippviidikas, keda nende olemasolu korral oleks kindlasti pidanud leidma. Mõlema liigi puudumise põhjuseks on jõe tõkestatus paisudega. Põltsamaa linna piirkonnas olevad kärestikud sobiksid hästi sigimispaigaks ka tõugjale, kuid jõe tõkestatuse tõttu puudub tal praegu võimalus nende kudealade kasutamiseks. Säina puudumise põhjuseks katsepüükides võis olla liigi madal arvukus selles jõeosas. Käesolev hinnang on antud jõe kalastikule 2002.a. katsepüükide põhjal, enne Põltsamaa HEJ rajamist. Praegu oleks kindlasti vajalik uute uuringute läbi viimine, et hinnata nii kalastiku seisundit kui ka Põltsamaa ja Kamari HEJ-de mõju jõe kalastikule. Kalastiku hea seisundi saavutamiseks ja hoidmiseks on edaspidi vajalik tagada, et Põltsamaa ja Kamari HEJ-de juures ei toimuks jõe vooluhulkade reguleerimist (vastavalt Looduskaitseseaduse § 51-le on see ka otseselt keelatud), samuti tuleb Põltsamaa ja Kamari paisude juurde rajada toimivad kalateed. Mõlemad nõuded tuleb tagada paisudele väljastatavate vee erikasutuslubade kaudu. Teatud määral oleks võimalik parandada ka kalade elu- ja sigimispaiku Põltsamaa paisust allavoolu jäävas ritraalses jõeosas (kivide ja kudesubstraadiks sobiliku kruusa paigutamise teel jõesängi).

Tallinn, august 2010

49 Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

LISA 4 EKSPERTARVAMUS VEESÕIDUKITEGA LIIKLEMISE PII- RANGUTE VAJALIKKUSEST PÕLTSAMAA JÕEL PÕLTSA- MAA LINNA PIIRES

Käesolev ekspertarvamus on koostatud käimasoleva Põltsamaa jõe Põltsamaa paisu veeerikasutuslubade taotluste keskkonnamõju hindamise (KMH) raames.

Ekspertgrupp: Madis Metsur, AS Maves (Marja 4d, 10617 Tallinn, tel 6567300) (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0014) e-post: [email protected] Tiiu Valdmaa, (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0016), e-post: [email protected] Jaak Tambets, Eesti Loodushoiu Keskus, Veski 4, Tartu 51005, tel: 7 422 767, e-post: [email protected]

„Veeseaduse“ § 18 lõike 5 punktides 1–5 on nimetatud võimalikud põhjused keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek: 1) ohustab veeliiklust; 2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid; 3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda; 4) häirib teisi veekogu kasutajaid; 5) ohustab jääleminejaid.

Põltsamaa jõel Põltsamaa linna piires on asjakohased põhjused veeliikluse piiramiseks punktid 2; 3 ja 4, mida vaatleme allpool lähemalt.

Paadiliiklus kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid. Piiramata paadiliiklus võib kahjustada veekogu kaldaid. Paadilained uhuvad kallast. Ülalpool Põltsamaa jõe paisu soodustab see veehoidla setetega täitumise kiirenemist, uhub ära liiva ujumiskohalt ning rikub vahetult kaldal asuvate muinsuskaitseliselt väga väärtuslike hoonete (Põltsamaa mõisa õllevabrik ja kuivati) vundamente (seda eriti kõrge veeseisu korral). Eeltoodud põhjustel on paadiliikluse piiramine ülalpool Põltsamaa paisu Põltsamaa linna piires põhjendatud.

Tallinn, august 2010

Põltsamaa paisu KMH aruanne AS MAVES

Kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda. Põltsamaa jõgi kuulub keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ alusel kaitstavate jõgede hulka. Nimekirjas toodud jõgedel tuleb Looduskaitse seaduse § 18 alusel tagada koelmualade kaitse. Põltsamaa linna piires on allpool Põltsamaa paisu rohkelt jõeforelli kudemiseks sobivaid alasid, mis tuleb säilitada võimalikult häirimatus seisundis. Jõeforellid koevad madalas vees – kiire paadiliiklusega kaasneb kudepesade kahjustamise oht. Ülalpool Põltsamaa paisu paiknevas veehoidlas mõjutavad paatide tekitatud lained kalade kudemist kaldavööndis. Seetõttu on paadiliikluse piiramine Põltsamaa linna piires kalastiku kaitse seisukohalt põhjendatud.

Häirib teisi veekogu kasutajaid. Põltsamaa jõega piirnev ala on linna piires valdavalt puhkeala. Paisjärvel on supluskoht koos liivarannaga. Jõega piirnevad kaitsealused pargid on linnaelanike puhkekohaks. Vaata joonis 2. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 on määratud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Linnades ja asulates asuvates olemasolevatel puhkealadel ja parkides on lubatud liiklusmüra ekvivalenttase (LpA,eq,T), müra normtase päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Uutel planeeritavatel aladel vastavalt 55 ja 45 dB. Seega ei ole põhjendatud lubada tegevusi, mis võivad müra taset ja muid häiringuid suurendada. Täisvõimsusel töötav paadimootor võib jõega piirnevatel puhkealadel põhjustada lubatust suuremat müra. Paatide lained võivad häirida ujujaid ja ohustada vees olevaid lapsi. Eelnevast tulenevalt on paadiliikluse piiramine Põltsamaa jõel Põltsamaa linna piires põhjendatud.

Ekspertgrupi ettepanek Vastavalt „Veeseaduse“ § 18 lõike 5 punktidele 2–4 vähendada Põltsamaa jõel mootorpaatide lubatud piirkiirust Põltsamaa linna piires kiiruseni kuni 5 km/h.

Madis Metsur Ekspertgrupi juht

Märkus: vaata ka peatükk 6.7. Mõju kultuurilisele pärandile

Tallinn, august 2010

Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, registrikood 70008658 ~l ii I(ESKKONNAAMET Tel 627 2193, faks 627 2182, info@keskl<:onnaamet.ee www.keskl(onnaamet.ee Jogeva-Tartu regioon

1 AS Maves Teie: 07.10.2010 Marja4d 10617 TALLINN Meie;29 10.2010 nr rf 6-7/24864-3

P51tsamaa Linnavalitsus Lossi tn 9 48104 POLTSAMAA

AS Eesti Energia Laki 24 12915 TALLINN

Poltsamaa joe Poltsamaa paisu vee erikasutuslubade taotluste keskkonnamoju hindamise aruande heakskiitmine

Keskkonnaamet tutvus P51tsamaa j5e P5ltsamaa paisu vee erikasutuslubade taotluste keskkonnam5ju hindamise (KMH) aruandega (koostaja AS Maves), avaliku arutelu protokolli ja lisatud muude materjalidega.

Keskkonnam5ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (KeHJS) § 10 19 2 kohaselt on kavandatava projekti KMH jarelevalvaja Keskkonnaamet.

Keskkonnam5ju hindamine algatati AS Eesti Energia taotluse alusel Keskkonnaameti J5geva Tartu regiooni kirjaga 23.07.2009 nr JT 6-7/12175-5 ja P51tsamaa Linnavalitsuse taotluse alusel kirjaga 25.08.2009 nr JT 6-7/24397-2. Arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 Ig 5 lahtuti KMH menetluse labiviimisel alates 01.02.2009 kehtima hal

KeHJS § 10 Ig 2, 19 3 P 4-6, § 20, § 22 19 2-3 ning 19 7-8 alusel kiidame P5ltsamaa j5e P5ltsamaa paisu vee erikasutuslubade taotluste keskkonnam5ju hindamise aruande heaks ning esitame jargmised keskkonnanouded:

I. Kui P5itsamaaj5e vooluhulk langeb alia 3,1 m3/s, tuleb kavandatud turbiiniga energia tootmine 15petada. Energia tootmine tsiiklilise reziimiga on keelatud. 2. Veeloaga kehtestada jargmised veetasemed: madalaim paisutustase 58,0, normaalpaisutustase 58,1, k5rgeim paisutustase 58,2. K5rgeimat paisutustaset v5ib iiletada k5rguseni 58,3 liihiajaliseitjuhul, kui vooluhulk on suurem kui 60 m3 /s.

jogevamaa Tartumaa Aia 2, 48306 Jogeva Aleksandr"l 14, 51004 Tartu Tei 776 2410, fales 776 2411 Tel 7302240, faks 730 2241 [email protected] [email protected] 3. Veetaseme jalgimiseks tuleb avalikkusele ligipaasetavasse kohta paigaldada veem66dulatt. Veetaseme seireks tuleb viihemalt kord paevas fikseerida veetase, ning andmed peavad olema veeloa andjale ja jarelevalveasutustele kattesaadavad. Andmed tuleb sailitada vahemalt lOa eelneva perioodi kohta. 4. Paisutuse korraldaja peab pidama hoolduspaevikut, milles fikseeritalcse viihemalt peatiikis 8 nimetatud tegevused. Hoolduspaevik peab olema veeloa andjale ja jarelevalveasutustele kattesaadav. Andmed tuleb sailitada viihemalt 10 a eelneva perioodi kohta. 5. Turbiini veehaardel peab olema yore, malcsimaalse avaga 25 mm, voolukiirus yore ees ei tohi iiletada 0,8 mls. 6. Joe kalastikule tokestamatuse tagamiseks, tuleb rajada kalapaas. KMH tulemuste kohaselt on eelistatud lahenduseks karestiku tiiiipi kalapaas. 7. Kalapaasu tulemuslikkuse selgitamiseks tuleb korraldada seire viihemalt peatiikis 8 nimetatud mahus. 8. ToMe tegemisel ja veeloa nouete maaramisel arvestada aruandes esitatud soovitustega.

Heakskiidetud KMH aruandega saab tutvuda t60paevadel Keskkonnaameti Jogeva-Tartu regiooni Tartu kontoris aadressil Aleksandri 14, 51004 Tartu, kontaktisik on Ivo Ojamae, tel 730 2252; [email protected].

Kesldconnaamet peab KeHJS § 19 19 1 ning § 23 alusel teatama KMH aruande heakskiitmisest valjaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele. Eelnimetatud seaduse § 19 19 1 ja § 23 alusel tuleb arendajal viiljaandes Ametlikud Teadaanded aruande heakskiitmisest teatamise eest tasuda riigi15iv 100 krooni. Riigiloivu on v5imalik maksta Rahandusministeeriumi kontole SEB Panka (arveldusarve nr 10220034796011; viitenumber 2900078680) VOl Swedbank·a (arveldusarve nr 221023778606; viitenumber 2900078680). Riigiloivu tasumise maksekorralduse koopia palume saata Keskkonnaametile.

Otsuse pohjendused:

I. Oiguslik alus ja piidevus

KMH aruande heakskiitmise VOl heakskiitmata jatmise iile otsustamiseks peab Keskkonnaamet KMH jarelevalvajana hindama aruande sisu ja KMH menetluse vastavust seadusest tulenevatele nouetele. Anda tuleb iildine hinnang KMH aruande kvaliteedile ja menetluse oigusparasusele.

Otsus Poltsamaa joe Poltsamaa paisu vee erikasutuslubade taotluste keskkonnamoju hindamise aruande heakskiitmise ja keskkonnanouete maaramise iile on tehtud KeHJS § 10 19 2, 19 3 p-de 4-6, § 20, § 22 19-te 2-3 ning Ig-te 7-8 alusel.

II. Menetluse senine kiiik

Keskkonnamoju hindamine algatati lahtudes keskkonnamoju hindamise ning keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse § 3 Ig 1, § 6 19 1 P 21 ning § 11 19 3. Keskkonnamoju hindamine algatati AS Eesti Energia taotluse alusel Keskkonnaameti Jogeva-Tartu regiooni kirjaga 23.07.2009 nr JT 6-7/12175-5 ja Poltsamaa Linnavalitsuse taotluse alusel kirjaga 25.08.2009 nr JT 6-7/24397-2. Programmi avalik arutelu toimus 21.05.2010 Poltsamaa kuituurikeskuse saalis. Programm kiideti heaks Keskkonnaameti kirjaga 17.06.2010 nr JT 6- 7/24864-2. Teade heakskiitmise kohta ilmus valjaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2010 ning 22.06.2010 saadeti teated menetlusosalistele, mis vastab KeHJS § 19 Ig 1 teatamiseks lubatud mal(simaalseit 14 paevale. Keskkonnamoju hindajaks oli AS Maves ning juhteksperdiks Madis Metsur (litsents KMHOOI4) ja kaasatud olid ekspertidena Tiiu Valdmaa (KMHOO 16) ja Rein Jiirvekiilg Eesti Loodushoiu Keskusest.

III. KMH aruande avalikustamine

KMH aruande avalikustamisest teatamine:

KMH aruanne esitati Keskkonnaametile avalikustamiseks 07.09.2010.

Vastavait KeHJS § 16 Ig 2 ja 3 ning § 21 tuleb aruande avalikustamisest teatada 14 paeva jooksul aruande saamisest arvates vahemait valjaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes( tedes) ning kirjalikuit ametkondadele ja kohalikele elanikele. Samuti tuleb teade viilja panna kavandatava tegevuse asukoha vahemait iihes iildkasutatavas hoones voi kohas (naiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).

KMH aruande valmimisest ja avalikust valjapanekust ilmus teade Ametlikes Teadaannetes 07.09.2010 ja ajalehes Vali Uudised 08.09.2010. Kirjad saadeti menetlusosalistele 08.09.2010. KeHJS § 161g 2 P 3 kohane teade pandi iiles Poitsamaa Linnavalitsuses.

KMH aruande avalik viiljapanek ja avalik arutelu:

KeHJS § 16 Ig 1 ning § 21 kohaselt korraldatakse KMH aruande avalik viiljapanck ja avalik arutelu. Seaduse § 16 Ig 5 ja § 21 alusel on igaiihel oigus aruande avaliku valjapaneku ja avaliku arutelu ajal tutvuda aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuvaiteid ja kiisimusi ning saada neile vastuseid. KeHJS § 16 Ig 6 ja § 21 kohaseit avalikustab otsustaja KMH aruande muu hulgas oma veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise voimaluse vahemalt kuni aruande kohta ettepanekute, vastuvaidete ja kiisimuste esitamise tiihtaja IOpuni. Haldusmenetluse seaduse § 49 Ig 2 kohaseit miiiirab haldusorgan ettepanekute ja vastuvaidete esitamiseks tahtaja, mis ei voi olla liihem kui kaks niidalat viiljapaneku algusest arvates. Kui menetluse algatamisest teatatakse piirast valjapaneku algust, ei voi tiihtaeg olla liihem kui kaks niidalat teatamisest arvates.

KMH aruande avalik valjapanek kestis arvestades viimasest teate avaldamisest 08.09.2010- 28.09.2010, st 20 paeva. Aruandega sai tutvuda Keskkonnaameti veebilehel http://www.kesldwnnaamet.ee/index.php?id=10658 ja paberkandjal Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, Tartu), P5itsamaa Linnavalitsuses aadressil Lossi tn 9, P5itsamaa linn ja J5geva Maalwnna Keskraamatukogus, aadressil Veski tn 3, P5itsamaa linn ning elektrooniliseit P5itsamaa linna kodulehel www.poitsamaa.ee. mist5ttu oli taidetud KeHJS § 16 Ig 6 ja § 21 eesmiirk. Aruandega tutvumise v5imalustest anti iilevaade KMH aruande avalikustamise teates. Teate sisu vastab seaduses noutule. Avaliku valjapaneku kestvus ja avalikustamine vastavad KeHJS seaduse ja haldusmenetluse seadusega kehtestatud ajale ja nouetele.

Ettepanekuid, vastuvaiteid ja kiisimusi aruande kohta oli voimalik esitada avaliku valjapaneku jooksul kirjalikult Kesldwnnaameti J5geva-Tartu regioonile. KMH avalik arutelu toimus 28.09.2010 P5ltsarnaa kultuurikeskuses Ja arutelu on protokollitud. Protokoll ning osalejate nimekiri on esitatud aruande lisas 2.

KMH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuviiited ja kiisimused ning nendega arvestamine:

Avaliku valjapaneku jooksul laekus ilks kirjalik ettepanek Keskkonnaarneti J5geva-Tartu regioonilt. Kirjale on vastatud ning koopiad on Iisatud aruandele. Ekspert on ettepanekutega arvestanud ning nende alusel on aruannet taiendatud. Aruande avalik arutelu toimus 28.09.2010 kell 16 P5ltsamaa kultuurikeskuses J. Kuperjanovi tn 1. Arutelust v5ttis osalejate nimekirja kohaselt osa 16 inimest. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on aruandele lisatud. Avalikul arutelul andsid arendajate esindajad Sven Lass ja hiIjem saabunud Valmar Ott iilevaate kavandatavast tegevusest ning projektide hetkeseisust. Ekspert Madis Metsur esitas iilevaate hindarnise tulemustest ning projekteerija Valter Kriis tutvustas detailsemaid lahendusi. Vastati kohapeal esitatud kiisimustele. Aruande taiendamiseks tehti ettepanek, et aruandes tuleks forrnuleerida tingimused, millal v5ib veetase t5usta iile norrnaalpaisutustaseme.

Arutelu jiirel ekspert taiendas ja parandas aruannet vastavalt laekunud ettepanekutele ja markustele ning avalikul arutelul toimunud arutelule. Taiendatud aruanne esitati Kesldmnnaametile heakskiitrniseks 07.10.20 I o.

Aruande avalikustamisega seotud materjalid on esitatud aruande lisas 2.

IV. KMH aruande vastavus kehtestatud nouetclc

Kavandatava tegevuse keskkonnarn5ju hindas ja KMH aruande koostas AS Maves ning juhteksperdiks oli Madis Metsur (Iitsents KMHOOI4) ja kaasatud olid ekspertidena Tiiu Valdmaa (KMHOOI6) ja Rein Jarvekiilg Eesti Loodushoiu Keskusest. Aruandele on lisatud ekspertarvarnused.

KMH aruande sisu maiirab KeH.TS § 20. Jargnevalt analiiiisime esitatud KMH aruande vastavust kehtestatud n5uetele.

Kavandatavat tegevust ning tegevuse eesmiirki on kirjeldatud peatiil(is aruande peatilkis I.

KeHJS § 20 Ig 1 p 2 kohane alternatiivsete v5imaluste kirjeldus on antud aruande peatiikis 4.

Aruande peatiikk 5 kasitleb KeHJS § 20 Ig I p 3 kohast kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete v5imalustega eeldatavalt m5jutatava keskkonna kirjeldust.

KeHJS § 20 Ig 1 p 4 kohaselt hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete v5imalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajiirgi, nagu vee, pinnase v5i 5hu saastatus, jaatmeteke, milia, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus v5i 15hn. Vastav temaatika on kajastatud peatiikis 6. Peatiikis 6.10 on nimetatud valdkonnad, mille kasitIemine pole antud teemas asjakohane.

A KeHJS § 20 19 1 P 5 kohaselt esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete altematiivsete voimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamoju prognoosimeetodi kirjelduse. Hindamise metoodika on kajastatud peattikis 7.1.

KeHJS § 20 Ig 1 P 6 kohaselt analiiiisib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete voimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamoju, sealhulgas kaudset moju ning teiste tegevusliikidega koosmoju keskkonnaseisundile, sealhulgas moju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja ohu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 vorgustiku alale, selle kaitse-eesmarkidele ja terviklikkusele, ja kultuuriparandile, ning kaesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust moju. Nimetatud temaatika on kajastatud peattikis 6 ning peatiikis 6.1 0 on nimetatud valdkonnad, mille hindamine pole kaesolevas aruandes asjalcohane.

KeHJS § 20 19 I P 7 alusel hindab keskkonnamoju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamoju valtimise voi minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Vastav teema on esitatud peatiikis 6.11.

KeHJS § 20 Ig i kohaselt tuleb vajaduse korral esitada iilevaade kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamojust pohjustatava voimaliku kahju reaalsetest hiivitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 70 1 moistes, samuti hinnangu nende meetmete tohususele ja vajalikule rakendusmahule. Aruande kohaselt tegevusega ei kaasne kahju, mille tottu hiivitusmeetmeid aruandes ei maarata.

KeHJS § 20 19 72 kohaselt Iahtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete altematiivsete voimaluste keskkonnamoju hindamise tulemustest teeb pohjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks. Soovitused seire teostamiseks ja keskkonnanouete maaramiseks on esitatud peattikis 8.

KeHJS § 20 19 8 kohaselt hinnatakse loodusvarade kasutamise otstarbekust ja tegevuse vastavust saastva arengu pohimotetele. Nimetatud teema on esitatud 6.10.

KeHJS § 20 19 9 kohaselt vordleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete voimalustega ning annab nende paremusjarjestuse, lahtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete voimaluste keskkonnamojustja hiivedest, mis on esitatud peatiikis 7.

KeHJS § 20 Ig 1 P 10 kohustab esitama iilevaate keskkonnamoju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriiilese keskkonnamoju hindamise korral konsultatsioonide tnlemuste kohta. Avalikkuse kaasamist ja KMH protsessi on kajastatud peatiikis 2.3. Piiriiilest keskkonnamoju antud projektil ei tnvastatud.

KeHJS § 20 19 1 P 11 kohaselt kasitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamoju hindamisel ja aruande koostamisel. Nimetatud temaatika on kasitlemist leidnud peatiikis 9.

KeHJS § 20 19 1 P 12 kohaselt esitab kaesoleva 15ike punktides 1-11 nimetatud teabe kokkuvotte, mis on aruandes esitatnd peatiikis 9 ja eraldi sisukokkuvottena aruande alguses.

KeHJS § 20 19 1 P 13 esitab aruandes teabe keskkonnamoju hindamisel kasutatud allikate kohta. Aruandes kasutatud allikate loetelu on esitatud peattikis 10. KeHJS § 20 19 I P 14 kohaselt kasitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuvaiteid ja kiisimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuvaidete ja kiisimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuvaidete arvestamist, pohj endatakse arvestamata j atmist ning vastatakse kiisimustele. Laekunud kiisimused ja ettepanekud on lisatud aruandele lisas 2. Selgitused on esitatud pogusalt aruande peatiikis 2.3.

KeHJS § 20 Ig I p 15 kasitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisatakse aruandele. Avalikku arutelu on kasitletud peatiikis 2.3.

KeHJS § 20 19 I P 16 kasitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete voimaluste ala skeemi ja kaarti, mis lisatakse aruandele. Eraldi projektijooniseid aruandele lisatud ei ole, kuid kavandatava tegevuse kohta on aruande tekstis esitatud kaardid, fotod ja joonised, mis aitavad moista kavandatavaid tegevusi.

KeHJS § 20 Ig I p 17 kasitleb vajaduse korral muid lisasid. Muude lisadena on esitatud KMH menetluse otsused ja avalikustamise materjalid ning erinevate varasemate projektala kohta kiiivate uuringute ja t6ade valjavotted.

Taiendavalt on hinnatud eksperthinnanguga veesoidukite liiklemise piirangute seadmise vajadust Poltsamaa linna piires. Eksperdid soovitavad liihtudes veekogu seisundi ja kallaste kaitse, kalastiku ja teiste veekogu kasutajate kaitseks rakendada liikumiskiiruse piirangut 5 km/h Poltsamaa linna piires.

KMH menetlus vastab seaduses toodud nouetele. Aruanne vastab KeHJS § 20 noutule ning programmile. Aruanne on koostatud padevate ekspertide koost6as ning on iilevaatlik ja asjakohane ning voimaldab kasutada koostatud materjali veelubade edasises menetluses.

KeHJS § 22 19 2 ja 19 7-8 seavad jarelevalvajale kohustuse maarata KMH aruande heakskiitmisel keskkonnanouded. Keskkonnanouded on nimetatud kaesoleva kirja lk 1-2, mille seadmisel on Iahtutud KMH tulemustest.

Lugupidamisega / 1//'If / Ra~Uiga JtY:;iataja ,/ i J t /~to Ojamae 730 2252 ! livo.ojamae@kesld(Onnaamet.ee uil if Lisa 6

From: Sille Raidvere [[email protected]]

Sent: 2. november 2010. a. 14:00

To: Sven Lass

Cc: [email protected]

Subject: Re: Põltsamaa KMH lõpparuanne 07.10.2010 kinnitamisele

Tere.

Märkused, mida Muinsuskaitseamet nõuab on järgmised:

Lk 24, Punkt 5.2.2.

Kavandatav tegevus piirneb muinsuskaitse all oleva Uue-Põltsamaa mõisa pargiga (reg nr 24013).

Otseselt kavandatava tegevuse mõjutsooni jäävad järgmised vahetult kaldal kõrgvee mõju alla jäävad muinsuskaitseliselt väga väärtuslikud hooned: Vana-Põltsamaa mõisa õllevabrik (reg nr 24006) Lossi tn 2a, Uue-Põltsamaa mõisa kuivati (reg nr 24015) Veski tn 6. Ehitustöödel tuleb vältida ka Suursilla lõunaotsas paikneva väärtusliku Elamu-ärihoone Põltsamaal 20.saj.I pool Lossi t. 6 (reg nr 24004) vundamendi kahjustamist.

(Boldis kirjutatud on mälestiste ametlikud nimed, reg nr - Kultuurimälestiste Riikliku Registri number)

Võib-olla peaks rõhutama seletuskirjas ka seda vee piiril asuva ja kõige rohkem ohustatud Vana-

Põltsamaa mõisa õllevabrikut (reg nr 24006) ning lisama, et antud tegevus pigem parandab kui halvendab mälestise seisukorda ja vähendab üleujutusriske.

Lugupidamisega

Sille Raidvere

Muinsuskaitseameti

Jõgevamaa vaneminspektor

Tel 53327101