Õpilasleiutajad südameks Mari Jõemägi - Lk 5 taaskord edukad Lk 8-9 on päevakeskus Lk16 Pikasillast Londonisse

APRILL 2020 TÕRVATÕRVA VALLAVALITSUS TEATAJA

Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 ERIOLUKORD LÜKKAB KOOLIPERE MUGAVUSTSOONIST VÄLJA

Teve Rajamets

Hetkel vabariigis kehtestatud eriolukord on kindlasti keeruline aeg kõikidele eestlastele. Tuleb välja mõelda uusi viise, kuidas lahendada muidu igapäevaseks saanud olukordi ning tegevusi.

Üle-eestiliselt on ilmunud artikleid ning lugusid, kuidas õpetajad proo- vivad kohaneda antud olukorraga ja mõelda välja õppetükke, mida õpila- sed saaksid iseseisvalt kodus lahen- dada. Samuti proovivad õpilased suurt kodutööde mahtu hallata ning enda hariduse taset säilitada. Kui ühest küljest võib eriolukord olla nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks väärtuslik uus kogemus, siis para- tamatult tekib ka mure, kas õpila- sed saavad siiski kogu vajaliku info endale iseseisvalt ka selgeks tehtud. Õpetajad pakuvad küll ka üle küsi- mise võimalust, kontakteerudes veebi kaudu, kuid mõlemad pooled tunnis- tavad, et otsest kontakti see ei asenda. Uusi lahendusi on teiste seas pida- nud leidma ka Tõrva Gümnaasiumi õpetajad ning õpilased, kes juba mitu nädalat on viibinud distantsõppel. Õpetajad on pidanud välja mõtlema viise, kuidas noortele kodutöid edas- tada ning mis vormis seda teha, ning õpilased pidanud endale teemasid selgeks tegema iseseisvamalt kui Õpetajad peavad olema loomingulised ka füüsilisel kujul olevate kodutööde kätte jagamisel. Foto: Carmen Põldsalu erakogu kunagi varem. pedagooge ja on neid juba varasemalt Tundide läbiviimiseks leidub saan teha igaks tunniks uusi inter- teemakohaseid videoloenguid või Inimene harjub kõigega, ka oma töös ka kasutanud. „Aga et me erinevaid veebikeskkondasid aktiivseid töölehti erinevate üles- esitlusi,” ütles ta. kriisiolukorraga satume olukorda, kus me reaalselt tööa- ja vahendeid annetega, sõnade õppimiseks loon Sirle Jõgi tõi aga võimaliku prob- Eriolukord tuli suure tõenäosusega laselt kolmas nädal suhtleme arvutiga, Üks osa tööpäevast kulub õpetaja quizlet.com- ga sõnakaarte ja õpila- leemina koduõppe juures välja hoopis paljudele üsna ootamatult ja seega oli seda ei osanud parimadki selgeltnägi- Jõgi sõnul laekunud tööde ülevaa- sed saavad siis erinevaid mänge läbi selle, et mõnel õpetajal võib olla tarvilik sisseelamisperiood. Nüüdseks jad ette näha. Kohanemise ja ümberõp- tamisele ja teine osa järgmise päeva teha,” räägib ta. kehvas olukorras arvuti, mis teeb on nii õpetajad kui ka õpilased olukor- pimisega pidid alguses tegelema kõik: tundide sisu loomisele. „Õnneks Õpetaja sõnul on loomulikult tööd ebavajalikult keerukaks. Selles raga veidi kohanenud. Tõrva Gümnaa- nii õpetajad kui ka õpilased vanema- on olemas digiõpikud koos asja- käigus ka vihik ja pastakas, neid osas ütles Jõgi, et temal on vedanud ja siumi saksa keele, vene keele, ajaloo ja tega. Hetkel tunnen, et juba on kuju- like digitöövihikutega, mida ma töid saab pildistada ja õpetajale tehnikaga vägikaigast vedada ei tule. ühiskonnaõpetuse õpetaja Sirle Jõgi nenud rutiin ja oskus uue reaalsusega opiq-u keskkonnas ajaloos ja ühis- meilile saata. Videoloenguid pole Probleeme pole õpetaja sõnul olnud sõnul oli mingi ettevalmistus või vähe- hakkama saada. Igapäevaselt istungi konnaõpetuses kasutan. Sinna Jõgi siiani kasutanud. „Mul pole ka sellega, et õpilased kurdaksid liiga malt ettekujutus ideaalsest distants- oma arvuti ees. Tööpäev ei ole lühem saan panna oma hindelise ja sõna- kogemust ja oskust, et seda heal suure töömahu üle, nagu ehk on õppest õpetajatel eelnevalt olemas, kui muidu, lihtsalt paindlikum. Teengi lise tagasiside, mida laps kohe ka tasemel teha, ning kiirustades kõlama jäänud üleriigilises meedias. erinevate digivahendite koolitused keset päeva ilusa ilmaga siin linnaservas näeb. Minu jaoks on tänuväärne ja oskamatult ei tahaks ka teha. on läbinud tema sõnul valdav osa pikema jalutuskäigu,” lisas Jõgi. app.wizer.me keskkond, kuhu ma Küll olen kasutanud teiste tehtud Jätkub lk 4 2 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020

Egon Ilisson HEAD TÕRVA VALLA

ME OLEME TÄHTSAD! ELANIKUD!

Maido Ruusmann Koroonakriis on loodetavasti nüüdseks ületanud oma hari- Tõrva vallavanem punkti ja saame tasahilju kiigata helgema tuleviku poole. Või vähemalt tuleviku poole, mis meenutab seda aega, mis Hetkel oleme olukorras, kus me varase- leida võimalusi kokkuhoiuks, kui seda abikäsi küsimatagi. Tunnustan veelkord oli enne kriisi. Ränk ja raske õppetund nii psühholoogili- malt olnud ei ole. Kriis on üleilmne ning vaja peaks minema. Oleme üle vaada- meie odakangelast Magnust ja Team selt kui majanduslikult on loodetavasti leidmas varsti oma jätab pitseri ilmselt igasse eluvaldkonda nud erinevad blokid – investeeringud, Kirti, kes organiseerisid ise abivajava- lõpplahendust. ja puudutab meist paljusid lähedalt. Me majanduskulu ja tööjõukulu. Samuti tele lastele 5 sülearvutit. Appi on tulnud Õppetund on see just seepärast, et kuigi me teame, et ei tea täpselt, mis meid ootab ees nädala arutasime läbi 2020. aastaks planeeri- ka Chaga Health, kes on jaganud oma elu ei ole igavesti ja stabiilselt samaväärselt ilus, on igasu- või kuu pärast, kuid usun, et kainet tud investeeringud, et vajaduse ilmne- Tõrva tehases toodetavat immuun- gune kõrvalekalle normaalsusest meile valuline ja tekitab mõistust säilitades tuleme kriisist välja des oleksime valmis edasi lükkama sust tugevdavat looduslikku eliksiiri masendust. Ja me peame nende anomaaliatega kasvõi veelgi tugevamatena. Maailma geopo- need, mis hetkeseisuga tingimata vaja- Tõrva valla sotsiaalvaldkonna töötaja- vastu tahtmist koheselt tegelema. Me ei saa olla kriiside liitiline olukord oli plahvatusohtlik juba likud pole. tele. Lisaks on pakkunud arvestatavat puhul ainult tagantjärele targad. Ma võin kindlalt öelda, enne kriisi puhkemist, kuid tõsine löök Lasteaiad on avatud, kuid soovitame majanduslikku abi Patkülas puidugraa- et see ei jää viimaseks kriisiks inimkonna ajaloos, aga mis tuli hoopis sealt, kust seda keegi ei ooda- võimalusel lapsi lasteaeda mitte viia. nuleid ja energiat tootev Graanul see teadmine mulle annab? Ma ei ole prohvet, kui ütlen, nud. Äkitselt muutusid tähtsusetuks nii Eestis ja üle maailma on olnud juhtu- Investi tütarettevõte OÜ Helme Graa- et aastate pärast saab majandus veel suurema hoobi kui väikesed igapäevamured kui ka rahvus- meid, kus haigussümptomeid inimesel nul, kellega koostöös plaanime tagada tänase epideemia valguses. Kunagi ei näe me ette, mis on vahelised tülid ning kõik suundusid võit- ei esine, kuid ta levitab viirust edasi ise toiduvarusid vähekindlustatud ja suur- järgmise suure kriisi põhjus - uus viirus, majandusmulli plah- lusesse võõra ja tundmatu vaenlasega – seda teadmata. Tõrva valla eriolukorra peredele. Praeguses olukorras on veelgi vatus nagu aastal 2008, sõjaline konflikt või midagi hoopis koroonaviirusega. komisjoni otsusega oleme vabastanud olulisem üksteisest hoolimine, see teeb ootamatumat. Neid variatsioone on erinevaid ja me ei saa Võitlusest ei ole jäänud puutumata lapsevanemad lasteaia ja muusikakooli meid kõiki tugevamaks. ega tohigi nendeks liiga hästi valmistunud olla, sest muidu ka Tõrva vald. Kuigi selle artikli kirju- kohatasu maksmisest, et perede kulu- Minu eriline tänu kuulub täna kõiki- kaoks meie igapäevase eksisteerimise ressurss nii vaimselt tamise ajal, saan kinnitada, et ühtegi sid vähendada. Avatud on raamatuko- dele inimestele, kes on eesliinil ja võit- kui ka majanduslikult. Me ehitaks ainult maa-aluseid tuuma- positiivset koroona proovi pole Tõrva gud, kuid raamatuid on võimalik laenu- levad meie kõigi eest. Kõik arstid, õed, varjendeid ning koguks pidevas hirmus elades kastide vallas antud, on kriisiolukord meid tada ja tagastada üksnes kontaktivabalt hooldajad ja teised meditsiinitöötajad kaupa konserve elutuppa. kõiki puudutanud, nii liikumispiiran- - lugemissaalid on suletud. – tänu teile on meie elanikud hoitud Me saame küll alati ennast paremini ette valmistada, aga gute või majanduses toimuva kaudu. Soovin tunnustada kõiki ettevõtjaid, ja turvalistes kätes. Suur tänu kõiki- täielikult valmis ei ole me selleks kunagi... muidu ju kriise Testitud on mitmeid Tõrva valla kes on tulnud toime keerulistes oludes dele õpetajatele, et olete toime tulnud polekski või need lõppeks momentaalselt. Aga suhtumine elanikke ning ennetava meetmena tegi ning leidnud uusi viise, kuidas jätku- distantsõppega ja suutnud töö kiirelt “ilusatel aegadel valmistu halbadeks, halbadel valmistu vallale kuuluv SA Tõrva Haigla koos- valt pakkuda inimestele tööd ja koha- ümber korraldada. Tänan kõiki polit- headeks” ei ole üleüldiselt halb. Kui majandus õitseb, on töös Terviseametiga Tõrva ja neda raskes olukorras. Erinevaid teenu- seinikke, päästjaid, lasteaiakasvatajaid, paslik koguda võimaluse korral veidikenegi sukasäärde, kui hooldekodudes 5. aprillil laustestimise seid on vaja ka olukorras, kus inimeste poetöötajaid, toidutootjaid, kes igapäe- majandus on madalseisus, tasub sääste kasutada elujärje hoolealustele ja töötajatele. Õnneks olid omavaheline kontakt on viidud miini- vaselt riskivad oma eludega ning lähe- säilitamiseks või parandamiseks. Kindlasti oli neid ettevõt- kõik proovid negatiivsed. Paradoksaal- mumini – julgustan kõiki mõtlema laie- vad tööle, et meie ühiskond jätkuvalt jaid ja eraisikuid, kes viimase üheksa aasta jõulist ülemaailm- sel kombel elame ajastul, kus negatiivne malt ja tulema turule uute toodete või toimiks, meil oleks toit laual ja elukesk- set majanduskasvu kasutasid ära targalt, ja neid, kes seda ei on uus positiivsus. teenustega. kond turvaline. Suur tunnustus Tõrva teinud. On ka neid, kes kasutavad ära seda kriisi, ning neid, Pärast riigis eriolukorra välja kuulu- valla ja Valgamaa naiskodukaitsjatele kes kasutavad ära järgmist majandustõusu. tamist moodustasime Tõrva vallava- Alates eriolukorra välja kuulutamisest, ja kaitseliitlastele, kes kuu alguses olid See kriis näitas meile selgelt, et ühiskonnas pole liht- litsuses ajutise eriolukorra komisjoni, oleme kogunenud igal hommikul abis inimestevahelist distantsi hoid- said ja ebavajalikke ameteid. Need, kes ehk alavääristavad et võimalikult operatiivselt lahendada esmaspäevast reedeni, et vahetada mas. Tänasel päeval saab igaüks meist müüjate, bussijuhtide või kullerite tööd, ning küsivad, et mis esile kerkivaid probleeme ja võtta vastu olla kangelane, sest me ei vastuta mitte infot erinevatest valdkondadest ja see kassas piiksutamine või rooli keeramine ikka ära pole, kiireid otsuseid. Alates eriolukorra ainult enda, vaid kõigi meie lähedaste mõistsid, et antud olukorras on just nemad, kes meie heaolu välja kuulutamisest, oleme kogunenud olla valmis kriisi halvenemise korral tervise eest. Eesliinil olevatele inimes- nimel nähtamatu viirusega kaevikusõda peavad. Ka näiliselt igal hommikul esmaspäevast reedeni, koheselt tegutsema. tele on oluline tugev tagala, see on lihtsad ametid on ülimalt hädavajalikud ning loodetavasti et vahetada infot erinevatest valdkon- parim, mida ülejäänud saavad võitle- said paljud sellest ka ise aru. Iga päev peaksime võtma mütsi dadest ja olla valmis kriisi halvenemise Raskel ajal on oluline pöörata pilgud jate heaks teha. maha nii eesliinil olevate arstide ja meditsiinitöötajate kui ka korral koheselt tegutsema. Aprillikuu tulevikku, sest kui viiruselevik on riigis Lõpetuseks soovin öelda, et kuigi tagalat kaitsvate teenindussektori töötajate ees. alguse seisuga oleme viinud kõikidele peatatud, peavad eelkõige ettevõtjad füüsiline distantseerumine on oluline, Kui eriolukord läbi saab, võiksime säilitada just selle tead- soovi avaldanud õppuritele, kokku 17 hakkama võitlema vahepeal seiskunud ei tasu kaotada kontakti lähedastega. mise, et oleme oma tegemistes vajalikud. Oleme vajalikud lapsele, koju arvuti ja aidanud luua aja ja muutunud majanduskeskkonna Võta telefon ja helista sõbrale ning küsi, siis, kui veri on tänavatel, ja siis, kui on rahulikumad ajad. vajadusel internetiühenduse. Vähe- uue reaalsusega. Selge on see, et kriisi kuidas tal päriselt läheb. Räägi mõnest Et me usuksime sellesse, mida teeme, ja peaksime ennast kindlustatud või suurtes peredes elava- ulatus on niivõrd laialdane ning vajab huvitavast filmist, mida hiljuti nägid, oluliseks - igaüheta meist oleks midagi olulist siin maail- tele lastele oleme valla poolt koju viinud lahendust mitmete erinevate osapoolte või jaga retsepti, mida oli lõpuks aega mas juhtumata. Ja samas teeksime seda, mida me teeme, sooja lõunasöögi. Lisaks oleme läbi – ettevõtjad, töötajad, valitsus, koha- katsetada. Õues saab jätkuvalt keva- sellise armastuse ja pühendumusega, et mitte keegi teine helistanud eelkõige üksi elavaid eakaid lik omavalitsus – koostöös. Vägagi det nautida – mine välja üksi või koos ei suudakski meist parem olla. Olgu selleks siis töö laudas, inimesi, et uurida, kuidas neil läheb ja mitmes valdkonnas on tegemist täie- perega, hoia distantsi ja lehvita tutta- kultuuriürituste korraldamine või mööbli valmistamine. millist abi nad vajavad. Soovi korral liku taaskäivitusega, kus tuleb alustada vatele eemalt. Õnneks elame loodus- Teeme veel üheskoos viimase pingutuse, aga samas oleme neile koju toimetanud nii toidu- otsast peale või senine tegevus põhjali- kaunis kohas, kus ruumi jagub kõigile. kogume ideid ning unistusi, mida koheselt teoks teha, kui koti kui ka ravimeid. Julgustan jätku- kult üle vaadata, sest eriolukorra tõttu Värsket õhku ja päikest saab nautida ka koroona meil seda lubab. Pingutame, et nemad, kes siis, kui valt pöörduma kõiki abivajajaid Tõrva on normaalne talitlus täielikult seis- rõdult või aknalt. Peame koos selle aja me kodus istusime, olid meie eest väljas ühiskonna normaal- vallavalitsuse sotsiaalosakonna poole kunud. Siit ka üleskutse kõigile elani- vastu ning loodetavasti üsna pea saame set toimimist oma õlgadel hoidmas, saaksid natukenegi märku andma inimestest, kes seda ise kele – proovige nii palju kui võimalik jällegi nautida üksteise seltskonda ja teenitult hinge tõmmata. mingil põhjusel teha ei saa. Sotsiaalosa- toetada meie endi kohalikke ettevõtteid, ehk oskame koosveedetud aega senisest konna kontaktid on leitavad Tõrva valla sest üksteist toetades saame keerulistest veelgi enam väärtustada. Olgem suured oma tegemistes ja... armastage! kodulehelt. aegadest kiiremini üle. Peske käsi, kandke maske, hoidke Tõrva vallavalitsuses oleme ka alus- Rõõmustav on see, et Tõrva vallas distantsi, märgake abivajajaid, püsige tanud majanduspaketi aruteludega, et märgatakse abivajajaid ja ulatatakse kodus, olge terved! APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 3 KESKKONNAMINISTEERIUM OODATAKSE KANDIDAATE AASTA OTSIB TAAS EMA TIITLILE

KESKKONNAKÄPPASID Tõrva valla aasta ema tiitli pälvib ema, päeval, 10. mail. Emadepäeva kont- kes pakub oma lastele hoolt, armastust sert tuleb sel aastal erilisem ning ja eeskuju. Aasta ema konkursile sobiv toimub virtuaalselt, seeläbi saab sellest kandidaat on Eesti Vabariigi kodanik, osa suurem hulk inimesi. Kontserdil kelle elukoht rahvastikuregistris on esineb Tõrvast pärit lauljanna Adeele Tõrva vald. Esitatud kandidaat ei pea Jaago, neiupõlvenimega Adeele Sepp, olema abielus ja peres võivad kasvada kes saab ka ise peatselt teist korda ka kasulapsed. emaks. Kontserdi lisainfo avaldame Tõrva vallavanema Maido Ruus- Tõrva valla kodulehel (www.torva.ee) manni sõnul on tänavu emade tunnus- ja Tõrva valla Facebooki lehel. tamine olulisem kui kunagi varem. Ettepaneku võivad esitada kõik, „Emaks olemine on praeguses keeru- kes on märganud häid ja eeskujulikke lises olukorras veelgi tähelepanu- emasid ning kes nende arvates väärib väärsem. Paljud emad peavad lisaks tunnustust. emarollile täitma ka õpetaja rolli ning Eelmisel aastal sai Tõrva valla selle eest väärivad nad senisest enam aasta emaks nelja lapse ema Reet äramärkimist ja kiitmist,“ ütles Ruus- Kaat. Nominente esitati kokku viis. mann. Kirjalikud ettepanekud ja pildid Tõrva Vallavalitsus ootab ettepa- „Tõrva valla aasta ema” konkursile tuleb nekuid valla aasta ema aunimetu- saata e-posti aadressile [email protected] sele 26. aprillini. Palume ettepane- või paberkandjal Tõrva vallavalitsuse kule lisada juurde vähemalt 3 pilti, aadressil Kevade 1, Tõrva. Ettepaneku mis iseloomustavad kandidaati. vorm on leitav Tõrva valla kodulehel. Aasta ema aunimetuse saaja otsus- tab vallavalitsuse komisjon, mis Lisateave: selleks otstarbeks kokku pannakse. Lauri Drubinš Tõrva abivallavanem Eelmise aasta parimad tunnustusüritusel. Fotod: Viktor Burkivski Aunimetus antakse üle emade- 51 24 285

Keskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonna- hariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil, mis MÄRKA PARIMAID tunnustab keskkonnasõbralikku haridustegevust. Konkursile sobi- vad esitamiseks kõik algatused, mis HARIDUSTÖÖTAJAID aitavad kujundada inimesi keskkon- nasõbralikumaks ja –teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust Haridus- ja Teadusministeerium Soositud on need kandidaadid, paremaks. Oodatud on projektid, kutsub üles tunnustama parimaid kelle viimase kolme aasta töö on teis- mis on uudsed, ressursisäästlikud haridustöötajaid ja hariduse toeta- tele eeskujuks, kes panustavad õppu- ning avaldavad head mõju keskkon- jaid. Esitatud kandidaatide seast rite arengu toetamisse, koostöösse nale ja kasvatavad osalejate kesk- valitakse välja ka Valgamaa aasta ning uueneva õpikäsituse elluviimi- konnateadlikkust. õpetaja, mille tunnustusüritus sesse õppeasutustes. Keskkonnakäpa konkursile toimub oktoobri alguses. Vabariigi Valitsus määrab kuni saab kandideerida 13. aprillist - 10. Kandidaatide esitamine kestab kolm riiklikku haridustöötaja elutöö- maini. Laureaadid selgitab žürii ja 31. märtsist kuni 26. aprillini. preemiat suurusega 65 000 eurot ning lisaks saavad kõik inimesed valida Eelmisel aastal pälvis Valgamaa lisaks kümne kategooria parimatele oma lemmiku 18.-31. maini kestval aasta õpetaja tiitli Valga Põhikooli riikliku hariduspreemia suurusega rahvahääletusel. õpetaja Eve-Mall Kirt. 10 000 eurot, mis antakse üle igasü- Kokku on konkursil viis kandi- Ministeeriumi pressiteates seisab, gisesel aasta õpetaja galal. Väikse- deerimise rühma: lasteaed, õpilas- et eriolukorras ja distantsõppe tingi- mate preemiatega tunnustatakse rühm/klass, õpetaja, kool ning Parimaid ootab käppadega auhinnalaud. mustes on eriti oluline tunnustada aasta hariduse sõbra ja haridusasu- keskkonnaharidust pakkuv orga- kõiki Eesti haridustöötajaid, kes tuse aasta teo laureaate. Tunnustus- nisatsioon. Kandideerida saab koostöö lastevanemate ja ettevõte- konkurssi viis esimesel kahel aastal on pidanud täielikult muutma oma ürituse eestvedajateks on Haridus- ja kategooriates Tubli tegutseja, Tark tega jms. läbi Keskkonnaamet ning seda töökorraldust ja õpetamismeeto- Teadusministeerium ning Eesti Hari- tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna Kandidaate saab esitada 10. mai Euroopa sotsiaalfondi programmi deid. Nad on praegu rohkem kui dustöötajate Liit. Aasta kool 2020 kaasamine ja Innukas innovaa- südaööni, ankeet asub konkursi „Keskkonnahariduse arenda- kunagi varem maailmas eeskujuks konkursi korralduslik info selgub tor. Viimane on eriauhind, mis kodulehel https://keskkonnatun- mine” toel. 2016. aastast korraldab ja väärivad suuremat tunnustamist. aprilli viimastel päevadel. antakse tegevuste eest, mille käigus nustused.ee/et/keskkonnakapp. konkurssi Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsus otsustas, et Valgamaa komisjon teeb omad on leitud uudseid/leidlikke lahen- Keskkonnakäpa veebilehelt leiab Viie aastaga on konkursile esitatud alates sellest aastast määratakse valikud mai lõpus ning oodatakse dusi keskkonnateemade käsitlemi- lisainfot ka kandideerimistingi- keskmiselt 115 projekti aastas ning riiklik hariduspreemia lisaks senis- aktiivset kandidaatide esitamist sel, olgu selleks põiming erinevate muste kohta. Esita oma kandida- kokku on välja antud 148 tunnus- tele kategooriatele ka huvialaõpe- kõikides kategooriates. Valgamaa ainevaldkondade vahel, keskkonna- tuur või soovita meile tublisid tegi- tust ehk keskkonnakäppa. tajale ja senise ühe asemel antakse kandidaadid palutakse esitada ülerii- sõbralikkust edendavad uuringud, jaid oma kogukonnast! välja kuni kolm haridustöö- gilises keskkonnas https://www. vaatlused, leiutised, kampaaniad, 2014. aastast korraldatavat taja elutööpreemiat. hm.ee/et/gala. 4 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020

Algus lk 1

on kõige raskem teadmatuses olla. Kaugõpe algas tema sõnul suhteli- selt ootamatult ja sellega kohaneda on keeruline. Kodus õppimisel on Lepiku arvates väga raske õppetööle keskenduda, sest kodus on alati sega- vad faktorid. „Arvan, et üks nega- tiivne külg on koduõppel see, et vahepeal on ülesannete maht päris suur. Positiivse poole pealt aga saab näiteks kauem magada ja ei pea õppe- tööd täpselt kella pealt alustama,” sõnab ta. 12. klassi õpilasena tunneb Lepik, et suur hirm on eksamite ees, eriti matemaatika eksami, sest matemaa- tikat kodus õppida on tema hinnan- gul raske. „Õnneks toimuvad meil matemaatikas videokõned õpetajaga, mis ikkagi aitavad. Hirmudest rääki- des on muidugi hirm ka selle ees, kas üldse lõpupidu toimub. Tutipidu juba jäi meil ära, ei tea, kas saame selle kunagi hiljem teha või ei, eks seda näitab aeg. Ma väga loodaks ikkagi, et lõpupidu meil ära ei jää. See oleks väga kurb, sest me kõik oleme ooda- nud seda juba aasta algusest saadik. Muidugi on suur küsimus, kas üldse eksamid toimuvad, ja sealt ka küsi- Selline nägi välja tänavune Tõrva Gümnaasiumi avaaktus. Kas ja millisel kujul toimuvad lõpuaktused pole veel selge. Foto: Ülav Neumann mus, mis saab ülikooli minekust ja sisseastumiseksamitest. Kuna sinna Eriolukord saabus õigel ajal kõigepealt ülesannete näidised ja ka peredes võib ühte arvutit vajada e-kooli kaudu vanematelt tagasisidet on veel aega, siis selle pärast ma veel Füüsika ning loodusõpetuse õpetaja lisan arvutuseks vajalikud valemid mitu inimest,” selgitab Sults. koduse õppe kulgemise kohta ning ei muretse. Teadmatuses elamine on Avo Sultsi sõnul pole pikk isolat- koos selgitustega. Edasi järgnevad Õpetaja Avo Sultsi sõnul on on paljudega ka ise vestlenud. Taga- minu jaoks õudne ja praegu tahaks sioon ja distantsõpe kindlasti lihtne ülesanded iseseisvaks lahendami- praegu lihtsalt oluline, et selline siside oli positiivne. Õppetöö maht ja lihtsalt teada, kas eksamid toimuvad ei õpilasele ega õpetajale. Tema sõnul seks, millele lisan õiged vastused ja olukord väga kaua ei kestaks, ning keerukus on vanemate arvates lastele ning mis saab ikkagi koolist. Ma on peamine puudus eelkõige vahetu raskemate ülesannete puhul ka õige plaan on ka distantsõppel läbitud jõukohane. Hommikupoolikuga tõsiselt loodan, et kõik need üritu- suhtlemine, kus tugevam õppija saab lahenduskäigu. Igaüks saab tege- materjali kõige olulisemad osad saavad koolitööd tehtud ja jääb aega sed, mis meil ära jäetakse, lükatakse toetada nõrgemat või õpetaja saab likult teha oma võimetele vastava viiruse perioodi lõppedes üle korrata. ka mängudele, raamatute lugemisele vähemalt siis edasi, et me ikkagi sekkuda kohe, kui miski hakkab väga hulga tööd, midagi ei juhtu, kui mõni Kui vanemate klasside õpilased ja niisama olemisele. saaks korralikult lõpetada ja oma valesti minema. raskem ülesanne jääb lahendamata. saavad internetist ülesandeid vaadata eluga järgmisesse etappi liikuda. „Eriolukord saabus peale teist Proovin hoida tehtava töö hulga iseseisvalt ning ka lahendusi on neil Terve päev kulub Kuid peamine on siiski terve püsida,” trimestrit ning kolmandastki sai paar mõistliku ning mitte liialt arvutipõ- ehk lihtsam leida, siis veidi teise õppetükkidele, vahel vaid räägib Lepik. nädalat koolis käia. Asi olnuks minu hise, sest õppeaineid on ju palju ning lähenemisega tuleb käituda algklassi söögipausid arvates palju hullem, kui näiteks õpetajal ning kunstiõpetuse õpetajal Kuna Carmen Põldsalu on ka põhi- Rahulikum elutempo annab septembris või oktoobris oleks kõik EKSAMITE PUHUL SAI Carmen Põldsalul. kooli astmes õppiva noore lapse- aega, mida pühendada juhtunud. Praeguseks eriolukorraks SELGEMAKS vanem, siis jagas ta ka mõningaid lähedastele oli õppetöö täie hooga käimas ning Palju tuge vaja ka enda kogemusi seoses distantsõp- Pika loo lõppu aga üks mõte Carmen üsna suur osa aasta materjalist läbi- Vahetult enne ajalehe trükkiminekut lapsevanematelt pega. „Lapsel kulub koolitööde jaoks Põldsalult: „Telefon ja internet on tud. Sellele saab tugineda uue õpeta- selgus, et sel aastal põhikooli õpila- „Algklassilaps on veel väike, üldju- päris palju aega. Kui tunniplaanis on aken maailma. Vahel tundub, et misel, kõik on ju mingilgi määral sed lõpueksameid sooritama ei pea. hul ei ole tal oma e-kooli parooli, kaheksa tundi ja kõik on erinevad planeet Maa on olnud kui vurrkann omavahel seotud,” sõnab Sults. Gümnaasiumi lõpetajad peavad messengeri jt interneti keskkondi. õppeaineid, siis läheb kodus koolitöö (nõukaaegne laste mänguasi, kus sai tegema kaks riigieksamit - eesti Koolis kirjutasime koduse töö päevi- tegemine õhtuni välja. Söögipausid ise hoogu juurde anda), mis keerel- Reaalaine keerukus ei takista keele ja matemaatika. Kuni 15. maini kusse, nüüd tuleb see ema-isa abiga ainult vahel. Eks alguses oli asi kaoo- nud järjest kiirenevas tempos ja nüüd selle selgeks saamist säiliks praegune distantsõpe, aga leida e-koolist. Meie klassis on praegu tiline, iga õpetaja tahtis omal viisil, on äkki hoo andmine lõpetatud. Õpetaja Sults on enda sõnul üritanud seda vaid juhul kui Covid-19 viiruse selline töökorraldus, et mina panen omas vormis ja keskkonnas töid ja Kiirus jääb aeglasemaks ja rahuliku- säilitada õpilastele tuttavaks saanud levik taandub. Pärast 15. maid kuni e-kooli eelmise päeva õhtul järgmise vastamisi. Praeguseks on asjad ses maks. On aega vaadata enda ümber tunni ülesehitust. Algul tutvutakse suvevaheaja alguseni saavad koolid päeva töö, sest siis saavad vanemad osas selginenud. Probleemid tulevad ja nii mõndagi ümber hinnata (kesk- uue teema teoreetilise poolega õpiku tegeleda vabamas vormis õpilaste selle juba õhtul välja kirjutada ja järg- ka arvutisüsteemide erinevusest, kus kond, pere, tarbimine, aja planeeri- ja ka interneti vahendusel (sealt arendamisega, olgu selleks suht- mise päeva töö lastele valmis panna. kodus sirgu aetud kirjaread on õpeta- mine). Kahju, et see läbi nii drastilise saab lisalugemist ja teemakohaseid lus-, väärtus-, sotsiaalsete ja kodani- Osad vanemad käivad ka päeval tööl, jal töö vaatamise ajal sinka-vinka. olukorra peab juhtuma.” õppevideosid vaadata) temapool- kupädevuste arendamine, arengu- see tähendab ju seda, et laps peabki Igal õpetajal on ka oma e-kooli täit- Koduõppe nädalad nõuavad lastelt sete suuniste järgi ning siis harjuta- vestluste läbiviimine, õppepäevad ise päeval hakkama saama. Selle- mise süsteem, mis alguses oli sega- järjepidevust, täpsust, kuupäeva- takse praktilisi töid ja probleem- ning vms. Õpilaste arengu hindamiseks pärast pean tööülesanded andma dust tekitav,” selgitas Põldsalu. dest kinni pidamist, tööjuhendite arvutusülesandeid. saavad koolid kasutada enesekont- sellisel viisil ja raskusastmes, et laps korrektset lugemist ja iseseisvat „Praktiliste tööde juhendid olen rolli teste ja muid mittehindelisi need iseseisvalt suudaks täita,” räägib Abiturientide hinges on hirm täitmist, probleemide lahendamise koostanud sellised, et kõik saab ära võimalusi. Neid tegevusi korraldab Põldsalu. ning teadmatus oskust ning leidlikkust. Õpetajatelt teha koduste vahenditega (topsid, kool oma parima äranägemise järgi. Põhiliseks töövahendiks on Eriti keeruline on olukord hetkel samuti. juuksekummid, niit, vedrud, kivike- Kuid sel õppeaastal tuleb Haridus- Põldsalu sõnul õppimisel ikka noorte jaoks, kes peavad mõtlema Kriisiolukord on küll keeruline, sed, joonlaud, kaal, kell jms). Arvu- ja Teadusministeeriumi korralduste raamat, töövihik, joonelised ja kooli lõpetamisele ning sellele, mis kuid sellest tasub leida ka positiiv- tusülesannetes saab paljuski tugi- järgi ära jätta kõik suuremad üritu- ruudulised vihikud ning töölehed. saab edasi. Mis saab ülikooli sisseas- set. See on aeg, et õppida uusi asju, neda juba koolis läbitud teemadele sed, näiteks lõpuekskursioonid ja Kirjatehnikat tuleb ikka teha pliiat- tumistest ja millal ning kuidas need tuletada meelde vanu ning veeta aega ja teatud mõttes sarnase loogikaga -aktused. siga paberile. üldse toimuvad. Tõrva Gümnaasiumi oma lähedastega (ka virtuaalselt). ülesannetele. Kodutööks koostan Õpetaja Põldsalu rääkis, et küsis 12. klassi õpilase Riin Lepiku jaoks Hinnakem seda! APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 5 TÕRVA NOORED TAAS PARIMATE ÕPILASLEIUTAJATE SEAS

Egon Ilisson

Selgunud on mullu detsembris välja kuulutatud riikliku konkursi 42 parimat õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 35 põnevat leiutist.

Konkursi žürii esimees, Tallinna TÕRVA GÜMNAASIUMI Reaalkooli tehnoloogiaõpetuse PREEMIAD õpetaja Ahti Pent ütles, et tal on hea meel, et meie noored leiutajad oska- vad hästi märgata nii enda ümber I preemia (a´ 400 eurot) ja tänu- kui ka laiemalt ühiskonnas lahen- kiri: Renet Riitsalu (Tõrva Gümnaa- damist vajavaid probleeme. „Kui siumi 6. klass) töö „Mäesuuskade varasematel aastatel pakkusid paljud kandi raua täiustamine“ eest. noored leiutajad välja hulganisti ulmelisi abistajaroboteid, siis taoliste II preemia (a´ 400 eurot) ja tänu- tööde osakaal on aasta-aastalt vähe- kiri: Juss Vahtre (Tõrva Gümnaa- nenud. Tänavuse konkursi tööd olid siumi 7. klass) töö „Puugiandur“ suures osas välja kasvanud mõnest eest. leiutaja enda keskkonnast tulenevast konkreetsest vajadusest ja nupuku- III preemia (a´ 250 eurot) ja tänu- sest seda lahendada. Olulist laiemat miseks mõeldud mäesuuskade hool- KANDI RAUD kiri: Elis Ütsik (Tõrva Gümnaasiumi ühiskondlikku mõõdet kannavad damise kandi raua eest. Üks paljudest mäesuuskade hooldusvahenditest on kandi raud. 5. klass) töö „Äpp: mardi- ja kadri- aga kindlasti need mitmed leiuti- Varasema plaani järgi pidi õpilas- Mina hakkasin väljaspool Eestit mäesuusatamise võistlustel käima juba päev“ eest. sed, mis püüdsid lahendada nii meie leiutajate autasustamine toimuma 14. 9-10-aastasena. Sellega kaasnes ka vajadus valmistada ise ette oma võistlussuu- laste vaimse kui füüsilise tervisega aprillil õpilaste teadusfestivalil, kuid sad. Väga ruttu sai selgeks, et kaubandusest soetatud kandi terituse süsteem I preemia saanud tööde juhen- seotud probleeme. Üks selleaastase eriolukorra tõttu jääb teaduspidu sel ei püsi minu käes turvaliselt paigas ja ma võin sellega oma suusad hoopis ära daja preemia (a´ 500 eurot töö konkursi leiutis võiks olla reaalselt aastal ära. rikkuda. kohta) ja tänukiri: Jaan Tasa (Tõrva aktuaalne aga ka praeguses eriolu- Konkursil osales 975 noort leiuta- Terav kant ja määritud suusk on üheks oluliseks osaks võistlusspordis. Mina ja Gümnaasium) 2. kooliastmes I korras, millega silmitsi oleme – jat 824 ideega. Töid hindas eksperti- minu eestlastest eakaaslased valmistavad oma võistlussuusad enamasti ise ette. preemia pälvinud Renet Riitsalu rahapesumasin, mida võiks nime dest koosnev komisjon, kuhu kuulus Meil Eestis pole tavaliselt võimalik peale treeneri abilisi kaasa võtta ning treener töö „Mäesuuskade kandi raua järgi arvates esialgu justkui seostada näiteks insenere, disainereid, leiuta- ei suuda igal päeval 10-20 paari suuski hooldada. täiustamine“ juhendamise eest. pangateemaga, kuid on tegelikult jaid, õpetajaid, patendiametnikke jt. Mina kasutan oma isaga täiustatud mäesuusa kandi rauda juba paar aastat II preemia ja eriauhinna saanud mõeldud sularaha desinfitseerimi- Õpilasleiutajate riiklik ning lisaks minule soovivad seda kasutada ka minu klubikaaslased. Kui tehased tööde juhendaja preemia (a´ seks ja ka valeraha tuvastamiseks,” konkurss julgustab õpilasi loovalt teeksid sarnase täiustuse juba tootmisprotsessis, siis oleks väga-väga paljudel 400 eurot töö kohta) ja tänukiri: rääkis Pent. mõtlema ja otsima lahendusi noortel kergem oma suusavarustust hooldada. Kandi raua eelis on selles, et Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) Tõrva tuli auhindu erinevates igapäevaeluga seotud probleemi- kante saab teritada praktiliselt igal pool ja ma ei ole sõltuv elektrist. Tänapäeval 3. kooliastmes II preemia pälvi- vanusegruppides ja nende hulgas dele. Konkurssi korraldab Eesti aga muutub üha enam populaarseks elektriline kanditeritusaparaat, mis aga nud Juss Vahtre töö „Puugiandur“ ka esimene preemia. 4.-6. klassi Teadusagentuur ning rahastab Hari- nõuab rohkem teadmisi, kogemusi ja vajadust elektri järele. juhendamise eest kategoorias teenis I preemia Renet dus- ja Teadusministeerium. Renet Riitsalu, 6. klass Riitsalu lastele turvaliseks kasuta-

PUUGIANDUR ÄPP: MARDI- JA KADRIPÄEV Paljudel inimestel on lemmikloomadeks koerad Tänapäeval paljud inimesed ei tea, kuna ja ja kassid. Varakevadel ja suvel tabab paljusid kuidas täpselt neid pühi tähistada. Selleks, et lemmikloomaomanikke üks ebameeldiv kohus- see komme ei ununeks, oleks vaja kergemini tus – eemaldada oma koerte või kasside küljest kättesaadavat infot. Kuna enamus inimesi puuke. kasutab nutitelefone, siis oleks hea lahendus Lemmikloomad toovad jalutuskäikudelt luua vastavasisuline äpp. Mardi- ja kadripäeval endaga koju kaasa puugivastseid ja täiskasva- käiakse majast majja ja lauldakse pererahvale. nud puuke. Nii võivad puugid lemmiku karvadelt Need, kes jooksmas käinud mitmendat aastat, sattuda ka peremehe nahale. teavad juba, kus neid oodatakse ja kes ei ava Selleks, et teha puukide otsimine lihtsamaks, isegi ust. Kuid kui sa oled alles sinna linna koli- mõtlesin välja sellise leiutise nagu puugiandur. nud või pole veel marti ega kadrit jooksnud, Puugiandur töötaks sarnaselt infrapunakiirgus- siis sa ei tea, kuhu minna. Samuti ei oska paljud andurile. Teame, et kõik kehad, sõltumata nende inimesed enam laulda mardi- ja kadrilaule ega täpsusega. Siis saad teha valiku, kas sa soovid materjalist või temperatuurist, kiirgavad soojus- puudutamata. Lugem saadakse peaaegu hetkeli- tea, mis järjekorras vastavaid tegevusi teha. rohkem informatsiooni kadride või martide kiirgust. Infrapunakiirguse abil on nimelt võimalik selt mõõteriista elektroonilisele tabloole. Probleemi lahenduseks tuleb luua mardi- kohta. Näiteks, kui sa valid mardipäeva, siis mõõta kehade temperatuuri: selleks on olemas Minu leiutatud puugiandurisse on juba eelnevalt ja kadripäeva äpp. Inimesed, kes soovivad, järgmiseks sa saad valida, kas ootad marte infrapunatermomeetrid. Selle mõõteriista opti- sisse programmeeritud puugi kehatemperatuur. et nende kodus käiksid mardi- või kadrisan- ja soovid registreerida enda aadressi, et sulle line süsteem laseb läbi infrapunase kiirguse ja Kodus lemmiklooma kontrollides annab puugian- did, saaksid sinna enda aadressi registree- tuleksid külla mardisandid või tahad ise marti koondab selle spetsiaalsele tundlikule vastuvõt- dur märku, kui puugi kehatemperatuur lemmik- rida. Samas need, kes tahaksid minna marti jooksma minna ja soovid juhiseid mardipäeva jale (detektorile). Viimane muundab talle peale- looma kehalt/karvastikust leitud. Lugem saadakse jooksma, saavad vaadata, millistes nende kodu- kommetest ja erinevatest lauludest ja salmi- langeva kiirguse intensiivsuse elektrivooluks, mille mõõteriista elektroonilisele tabloole. kandi majades on nad oodatud. dest, mida saaksid kasutada. tulemus näidatakse mõõteriista tablool kiirgava Juss Vahtre, 7. klass Tuleks luua rakendus, mida oleks kõikidel Elis Ütsik, 5. klass keha temperatuurina. Infrapunatermomeet- inimestel lihtne kasutada. Alguses sa peaksid riga saab mõõta keha temperatuuri ilma objekti sisestama enda nime ja asukoha küla või linna APRILL 2020 LÜHIDALT

PANE SEINALE!

MÕISAPARKIDES HOONEVÄLINE TULEOHUTUS

• Küttesüsteeme tuleb puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1x aastas. PÕLEVMATERJALIST KATUSEL TEHTI HOOLDUSTÖID korstna kõrgus ≥ 1.20 m • Ühepereelamus ja selle abihoonetes võib enda tarbeks ja sädemepüüdja ise puhastada. max võrguavaga 10x10 mm ≥ 0.80 m • Ühe korra 5 aasta jooksul peab ka seal korstna puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes väljastab korstnapühkimise akti. Tööd said teoks tänu Keskkonnain- 130 puud, pargi juurdepääsutee ääres Töötasapind kui korstna kõrgus ≥ 1.20 m PÕLEVMATERJALID (nt puuriit) vesteeringute Keskusele kirjutatud oleva tammeallee 28 puud, peahoo- KATUSEREDEL projektitaotlustele Helme, ja nete läheduses olev pärnaallee 20 Hummuli mõisaparkides. puud. Samuti tehti võrahooldust 55 METS • Puhasta lõkkekoha ümbrus vähemalt 0,5 m raadiuses Helme mõisapargis raiuti 6 kuiva- üksikpuule, 86-le uusistutuste puule • Piira kivide või pinnasevalliga • Tuule kiirus alla 5,4 m/s (nõrk tuul) töötavat, • Jälgi, et sädemed ei langeks hoonele Küttegaasil nud ja murdumisohtlikku puud. ja hooldati 276 põõsast. välistingimustes kasutamiseks Tuleohtlik aeg • Ära jäta lõket järelvalveta mõeldud grillseadet tuleb ≥ 20 m • Lase täielikult ära põleda või kustuta ≥ 4 m kasutada väljaspool siseruume. Hooldati 97 puud. 90% maksumusest finantseeris SA veega. Koha valikul juhindu Riidaja mõisapargis hooldati hari- Keskkonnainvesteeringute Keskus. kasutusjuhendist liku tamme alleel 25 puud ja tehti 10 % lisas Tõrva vald. Kõik tööd said ≥ 2 m PRÜGIKONTEINER enam kui 100 L pargialal võrahooldus 140 puule. Muinsuskaitseametilt ja Keskkon- 10 L või 6 kg Hummuli mõisapargis hool- naametilt vajaliku kooskõlastuse. LÕKE ≥ 15 m dati ida-läänesuunalise tammeallee läbimõõduga üle 1 m Tahkel kütusel töötav grillseade küttepuudega. ≥ 2 m ≥ 8 m Kuluheina ja roostiku põletamine on KEELATUD

≥ 5 m 10 L või 6 kg

LÕKE Hoia käepärast sobiv Tahkel kütusel töötav läbimõõduga alla 1 m tulekustutusvahend nt ämber või kastekann 10 L veega, 6 kg grillseade grillsöega. MULGI PIDU LÜKKUB 6 kg tulekustuti

AASTA VÕRRA EDASI TULEOHUTUSALASTE KÜSIMUSTE KORRAL HELISTA PÄÄSTEALA INFOTELEFONILE 1524 • VEEBINÕUSTAJA: facebook.com/paastenoustaja • TULEKAHJU KORRAL HELISTA 112 TESTI OMA KODU TULEOHUTUST SIIN: WWW.KODUTULEOHUTUKS.EE

Seoses Eestis kehtiva eriolu- Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja korraga teatab Mulgi Kultuuri Ave Grenberg. Instituut, et VI Mulgi pidu, mis Tänavu mais koos Mulgi peoga KULU PÕLETAMINE ON KEELATUD! pidi toimuma tänavu mai lõpus, toimuma pidanud II Mulgi söögi lükatakse aasta võrra edasi ja see festival lükkub eeldatavasti mõne toimub 29. mail 2021. kuu võrra edasi, aga on planeeri- Päästjad juhivad tähelepanu, et kulu ja hoida lõkke läheduses esma- Kohaliku omavalitsuse heakor- „Täname kõiki kaaskorralda- tud toimuma. Selle toimumise ja põletamine on Eestis aastaringselt sed kustutusvahendid – näiteks raeeskirjad võivad kehtestada lõkke jaid, koostööpartnereid, lauljaid, aja kohta anname jooksvat infot. keelatud ja lõkke põletamisel tuleb ämber veega või tulekustuti. põletamiseks rangemaid reegleid. tantsijaid ja muusikuid, kes on Lisainfo: tagada, et tuli ümbrusele ei leviks. • Lõket tohib teha vaid nõrga Seepärast tuleb omavalitsuse kodu- juba panustanud VI Mulgi peo Mulgi pidu tuulega. See on, kui tuule kiirus lehel eeskirjadega tutvuda. toimumisse. Jätkame koostööd ja [email protected], • Lõkkekoht peab olema hoone- on alla 5,4 meetri sekundis, mil Infot ohutu lõkketegemise informeerime teid edaspidi toimu- Mulgi söögi festival test ohutus kauguses (väiksem liiguvad ainult puude peene- kohta saad lisaks küsida pääste- vast eriolukorra lõppemisel,“ ütles [email protected] lõke 8 m, suurem lõke 15 m), mad oksad. ala infotelefonilt 1524 või sest sädemed võivad lennata • Koduaia lõkkes tohib põletada lugeda päästeameti ennetuslehelt hoonele ja selle süüdata. vaid töötlemata puitu ja loodus- www.kodutuleohutuks.ee . • Lõkkekoha ümbrus tuleb jäätmeid. Tule- ja keskkonnaohutuse puhastada kuivanud taimedest • Enne lahkumist tuleb lasta nõuete rikkumise eest võivad pääs- ALGAS ja muust põlevmaterjalist ning lõkkel täielikult ära põleda teameti või keskkonnainspektsiooni piirata kivide või pinnasevalliga. või kustutada see vee või inspektorid süüdlast karistada kuni ERILINE TÕRVA KEVADMATKASARI • Lõket tuleb järjepidevalt valvata pinnasega. 1200 euro suuruse rahatrahviga.

Seoses eriolukorraga on ka eriline Matkaperioodide ajal (iga periood tänavune kevadmatkasari. Eriolu- kestab esmaspäevast pühapäevani) RIIK HAKKAB MAKSMA ERIOLUKORRA AJAL TOETUST korras on kehtestatud avalikes kohta- on kõigil võimalus vabalt valitud ajal des liikumispiirangud, ka tervise- läbida kontrollpunkte Tõrva Tervi- ja matkarajad kuuluvad avalike seraja 11,1 km pikkusel matkaringil. ERIVAJADUSEGA LASTE VANEMATELE kohtade alla - nii tuleb olla vastus- Igal nädalal ootab matkaringi tustundlik liikuja. kümnes kontrollpunktis uus sõna Vabariigi Valitsus kiitis 9. aprillil COVID-19 riskirühma ning on või käsundiandja peab kokkuleppe • Avalikus kohas peab rangelt leidmist! heaks toetuse määramise erivaja- mõistetav ja soovitatav, et olukorras, fikseerima töötamise registris. järgima 2+2 põhimõtet: liikuda Matkasarja lõpuks peaks saama dusega last kasvatavale vanemale. kus kaugtöö pole võimalik, jäävad Toetuse suurus on 70% tohib kas üksi või kahekesi ning lahenduse ristsõna, leitud lahendu- Toetuse eesmärk on võimaldada vanemad ajutiselt töölt eemale lapsevanema eelmise kalend- teiste inimestega tuleb hoida sega sõnasedeli saab postitada Tõrva asendussissetulek vanemale, kes ning riik pakub neile peredele tuge riaasta ühe kalendripäeva keskmi- vähemalt kahemeetrist vahet. Spordiseltsi postkasti, mis asub peab tulenevalt eriolukorrast eriva- eriolukorra ajal toimetulekuks.” sest sotsiaalmaksuga maksustatud • Hoiame liikudes distantsi teiste Tõrva Gümnaasiumi pargis teade- jadusega lapse kasvatamise tõttu Erivajadusega lapse vanema tulust. Toetuse miinimumsumma liikujatega vähemalt 2 meetrit! tetahvlil. olema ajutiselt töölt eemal. toetusele on õigus inimesel, kes ühes kuus on 540 eurot ja maksi- • Liigume võimalikult Digitaalseid sõnasedelid palun edas- „Haridusasutuste kaugõppele kasvatab immuunpuudulikku- mumsumma 1050 eurot. Toetust individuaalselt. tada e-postile: üleminek tähendab oluliselt suure- sega, raske või sügava puudega või makstakse tagasiulatuvalt alates [email protected]. mat koormust erivajadusega laste teatud haridusliku erivajadusega vanema tasustamata puhkuse või Tänavusel kevadmatkasarjas ühis- Hoiame tervist ja oleme positiivsed! vanematele, sest lapse erivajadus last ning kes on töötamise registri võlaõigusliku lepingu täitmise matku ei toimu, võimalik on tervi- eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge andmetel palgata puhkusel või kelle peatamise päevast, kuid mitte vara- serajal liikudes matkasarjas osaleda nii õppimisel kui hooldustoimingu- võlaõigusliku lepingu täitmine on semast kui 12.03.2020. kolmel matkaperioodil: tel, mistõttu peavad vanemad ajuti- peatatud. Toetuse saamiseks tuleb Toetuse saamise täpsemad tingi- • 30.03-5.04 – I matkaperiood selt töölt ära tulema,” ütles sotsiaal- seega vanemal ja tööandjal või mused on kirjas sotsiaalkindlustu- • 6.04-12.04 – II matkaperiood minister Tanel Kiik. „Samuti on tööd võimaldaval isikul puhku- sameti kodulehel. • 13.04-19.04- III matkaperiood mõnedel erivajadusega lastel nõrge- sele jäämises või lepingu peatami- Matkakaardid ja sõnatabelid on alla nenud immuunsus, mis asetab nad ses kokkuleppele jõuda ning töö- laetavad Tõrva valla kodulehelt. APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 7

VALGAMAA TOOTJAD KUTSUVAD OMA TOODANGUT JA TEENUSEID TARBIMA

Valgamaa Arenguagentuuri eest- valmistoidu pakkujate ning teiste kohalikku tootjat, toetades selliselt vedamisel on valminud veebileht, toodete ja teenuste kohta, eeldusel, ettevõtjate jätkusuutlikkust,” ütles mis koondab Valgamaal tegutse- et kontaktkohtumistel jälgitakse Valgamaa Arenguagentuuri juha- vate kohalike ettevõtjate info ja eriolukorrale vastavaid reegleid. taja Anneli Kattai lehe loomise ideed kutsub tarbima kohalikke tooteid „Sotsiaalmeedias on erinevaid kommenteerides. ja teenuseid. toodete, teenuste pakkujaid, kuid Internetilehel https://valgamaa.ee/ Info koondamise eesmärgiks on puudus ühine platvorm, kust Valga- toitlustus/osta-valgamaalt/ on aval- olla toeks maakonna ettevõtjatele maa tootjaid leida. Meie suureks datud kümnete erinevate tootjate ja ning pakkuda Valgamaa elanikele rõõmuks tulid ettevõtjad selle ideega teenusepakkujate info ja loetelu täie- kohalikke tooteid ja teenuseid. Lehel väga hästi kaasa ja loodame, et neb jooksvalt. avaldatakse infot nii toidutootjate, tarbijad kauba valimisel eelistavad HELMES SÜNDINUD HENRIK VISNAPUU LUULEVÕISTLUS

Henrik Visnapuu aasta puhul kuulu- vanemad! Parimad luuletused ilmu- tatakse välja luulevõistlus. Mõte on vad visnapuuliku luule kogumikus selles: lugege Visnapuu luulet, valige 2020 sügisel! välja mõni ta värss või motiiv või • Tähtaeg: 30. aprill! Luuletused luuletus ja kirjutage selle põhjal enda tuleb saata aadressil visnapuu@ oma! Ikka täiesti oma, uus luuletus, luunja.ee, lisada nimi ja vanus. Rihvik OÜ pakub aga Visnapuu-mõjuline või tema • Luuletusi hindab žürii, mis koos- OSTAME PÕLLU- luulest ajendatud. neb Visnapuu aasta korraldajatest! Võistlus toimub kahes vanuse- • Auhinnad on JA METSAMAAD • Küttepuud alates kategoorias: vanuses kuni 18 ning rahalised ja raamatulised! 36 €/rm Oleme suurim eramaa • Saematerjali müük omanik Valgamaal 200€/tm ning tegutsenud üle 21 KOHALIK ETTEVÕTE TOETAB SOTSIAAL- JA aasta Tel: 5622 0844 TERVISHOIUTÖÖTAJAID ANTS ERIK / 50 91 575

www.puurvesi.ee

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, Siim Kabrits koos vallavanem Maido Ruusmanniga eliksiiritehases. Foto: Erakogu septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

Immuunsüsteemi tugevdavaid samuti valla perearstid ja õed. toetamine,” kommenteeris Kabrits +372 5569 4310; [email protected] puurvesi loodustooteid valmistav Chaga Organismi kaitsevõimet tugevda- eliksiiride olulisust. Health toetab Tõrva valla sotsiaal-ja vad tooted vastu võtnud Tõrva valla- Chaga Health toodab Tõrvas tervishoiutöötajaid Chaga eliksiiriga. vanem Maido Ruusmann tõdes, et looduslikke immuunsüsteemi tugev- Seoses koroonaviiruse levikuga tugev immuunsüsteem on parim viis davaid eliksiire ja pulbreid, mille on immuunsüsteemi tugevdamine viirustest võitu saada ja seda toeta- üheks peamiseks koostisosaks on väga aktuaalne, mistõttu otsustas vad tooted meie eesliinitöötajatele on chaga ehk must pässik ehk kasekäsn. Tõrva linnas loodustooteid valmis- vägagi teretulnud. Lisaainetena kasutatakse aaloed, tav Chaga Health toetada omalt poolt Chaga Health tegevjuht Siim mett, männikasve ja raudrohtu. Tõrva valla sotsiaal- ja tervishoiutöö- Kabrits kiitis Eesti puhast loodust, Tootmine põhineb teadusuuringu- Vajad betooni? Meie aitame! tajaid tervist turgutava eliksiiriga. mis võimaldab toota loodus- tel ning teadus-arendustöid teosta- AASTARINGSELT! Eliksiiri saavad Tõrva vallavalitsuse likke väejooke. „Ennetamine on vad firmad Eestist, Saksamaalt ja sotsiaalosakonna ning Tõrva vallas odavam kui ravi – eriti praegusel Belgiast. VILJANDI TN. 82C, VALGA +372 5883 9223 [email protected], www.valgabetoon.ee tegutsevate hooldekodude töötajad, ajal on oluline immuunsussüsteemi 8 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020 KARJATNURME KÜLA KESKPUNKTIKS ON PÄEVAKESKUS

Vello Jaska

Karjatnurme külast ehitamiseks. 1907.–1936. aastani Karjatnurme arvatakse olevat töötas Karjatnurme neljaklassilise KARJATNURME Laagiste (1624, Laetzs) tütarasula. kooli õpetajana Andres Rusi, kes oli KÜLASELTS Esmakordselt on mainitud Karjat- tõeline maa sool. Praegu kasvavad nurmega seoses Härjapoisi talusid koolimajast järele jäänud müüridel • Karjatnurme külaselts loodi juba aastatel 1620.-1630. üsna võimukad puud ja võsa. 16. märtsil 2004. Juhatusse Karjatnurme küla pindala on Karjatnurmes on sündinud, kuulusid Toivo Põldma, Riho arvestuslikult 40 ruutkilomeetrit. kasvanud ja elanud paljudele tööka- Viitak, Ene Jänes (esimene Erinevatel aegadel on seal olnud tele ja teotahtelistele inimestele külavanem). telliselööv, kool, Vaoküla vallamaja, lisaks ka tuntud luuletaja Erni Hiir, • 6. aprillil 2005 valiti külavane- Hans Heidemanni nimeline kolhoos, rahvaluuleteadlane ja Tartu Ülikooli maks Riho Viitak. Taagepera sovhoosi Karjatnurme professor Eduard Laugaste, loodus- • Helme valla heakorrakonkur- osakond ning sovhoosi kontor, kaup- teadlane ja kauaaegne Eesti Loodu- sil 2007. aastal pälvis Karjat- lus, saekaater, tuberkuloosidispanser, suurijate Seltsi teadur Linda Kongo nurme Helme valla kaunima sidejaoskond, suurfarm jne. (Taevas) ja mitmed teised. küla tiitli. Karjatnurme külas asus aastatel • 2008. aastal sai Karjatnurme 1950-1960 Taagepera külanõukogu Karjatnurme päevakeskuse küla Helme valla heakorra- keskus. Aastatel 1991-2017 kuulus saamisloost konkursil ergutuspreemia. Karjatnurme küla Helme valla, Eesti Karjatnurme Päevakeskus avati 26. Karjatnurme külas elas 2016. haldusreformi järgselt 2017. aastast novembril 1999. aastal. Seega on aasta 1. veebruari seisuga 90 jääb küla Tõrva valla territooriu- päevakeskus olnud selle paikkonna inimest. mile. Küla kirdepoolset osa tuntakse elanike vaimu- ja kultuurikoldeks Tõrva abivallavanem Lauri Drubinš õnnitleb Ene Jänest ja tänab Koriste nime all. juba 20 aastat. Hiljutisel päevakes- Karjatnurme küla rahvast sisutiheda tegevuse eest päevakeskuses. Karjatnurme küla on olnud firmaga, kes oli päevakeskuse raja- läbi aegade kodupaigaks paljudele mise üheks rahastajaks.“ vaimuerksatele ja töökatele inimes- Avamisele tulnud väitsid nagu tele. Kodust on räägitud juba iidsetest ühest suust, et seda päevakeskust aegadest nagu pühadusest. Kodust on on vaja kõikidele, kes elavad Karjat- loodud laule, mis kosutavad hinge. nurme külas ja selle lähiümbruses. Ikka meeles, mõtetes ja südames on Samas oldi kindlad, et päevakeskusse see meil. Ükskõik, missugune ta ka leiavad tee nii eakamad kui ka noore- on – suur või väike, moodne või üsna mad. Kindlasti ka õpilased. Nüüd tavaline, linnas või maal. Kodu oli, on saavad Karjatnurmes elavad noored ja jääb meie kultuuri, vaimu ja maail- senisest enam pühenduda eneseha- mavaate kujundajaks kogu eluks. rimisele ja silmaringi laiendamisele. „Loodan, et sellest päevakesku- Karjatnurme kooli lugu sest leiavad karjatnurmelased enesele Karjatnurme ehitati koolimaja 1860. teise kodu. Et kõik, kes soovivad, aastal. Maja oli üsna väike, vaid kahe- saaksid siin segamatult ajalehti ja toaline, millest üht kasutati klassi- ajakirju lugeda, üksteisega vestelda ruumina. Kaugema nurga tüdruku- ning vabalt aeg veeta,“ ütles Udras. tel oli lubatud seal ka öösiti magada. Tookordne Helme vallavanem Toivo Teine ruum oli poiste magamis- Põldma tõi päevakohases kõnes välja, toaks. Õpilasi oli nendel aegadel koolis et Karjatnurme on olnud läbi aegade tuntud pedagoogi Marie Veidenbergi kultuurilembene küla. „Siin on elanud sõnul 40-50 ringis. Koolis õpetati Tulevased Karjatnurme küla elu edasiviijad mänguväljakul. Nendega on koos laste sõber Alla Murnek. Fotod: Vello Jaska vaimuerksad inimesed. Ka praegu on lugemist, kirjutamist, matemaati- siin kõik eeldused normaalse elu taas- kat, maateadust, usuõpetust, kiriku- kuse juubelipeol rääkisid kohale Kusjuures tähendusrikas oli see, et peale tuli. Hollandi firmalt saadi aga tamiseks olemas. Ka see päevakeskus laule jms. Põhiliseks õppevahendiks tulnud inimesed päevakeskuse vaja- antud koosolekul osales ka küllaltki isegi rohkem, kui küsida osatigi. on rajatud mõttega selle küla vaimu- ja oli gloobus. Tüdrukute magamisko- likkusest piirkonnas, kuid erilise palju noori. Nende vestlusest kooruski Edasi läks kõik juba plaanipäraselt kultuurielu uuele tasandile viia,“ rõhu- tid viidi tundide ajaks klassiruumist entusiasmiga meenutati selle kultuu- välja päevakeskuse avamise mõte. ning Karjatnurme päevakeskus saigi tas Põldma. välja. Õpilased koolis sooja toitu ei ritempli saamislugu ning tema tuli- Asjade käimalükkamiseks oli vaja valmis ja pidulikult avatud. Tema siira tänu päevakeskuse saanud. Oma söök pidi kaasas olema. hingelisi rajajaid. ruume ning rahastamist. Muidugi Sellele märkimisväärsele sündmu- rajamisel tehtud tööde eest pälvi- Talviti see loomulikult külmus, kuid Mitmetes tolle aja perioodilistes olid tol ajal rahanumbrid hoopiski sele oli saabunud rahvast lähemalt ja sid esmalt muidugi Paul Udras, kes mis parata. Olulisemaks karistusva- väljaannetes ära toodud artiklites on teistsuguse väärtusega kui tänapäe- kaugemalt. Selle saamisloost üksikas- oli selle kirjeldamatu töö eestvedaja hendiks koolis oli puust kepp. lugeda, et juba rohkem kui 10 aastat val. Päevakeskuse rajamiseks vaja- jalikumalt rääkides ütles Paul Udras: ja hing. Ja siis veel Virve Planken, Algusaastatel oli Karjatnurme varem tekkis Helme Valla Pensionä- liku raha saamiseks esitati projekt „Mitmeid kordi mõtlesin töö pooleli kes koos oma poegade Mareki ning algkoolis kolm klassi. 1890. aastal ride Ühenduse esimehel Paul Udra- Hollandi fondidele ning Hasart- jätta, kuid nii kergelt alla anda ka ei Meelisega ja abikaasa Ennuga tegid põles koolimaja kahjuks maatasa. sel mõte rajada Karjatnurme külla üks mängumaksu Nõukogule. Udras tahtnud. Seda enam, et Karjatnurme ruumides korraliku remondi. Jüri 1891. aastal ehitati hoone küll kohalik kogunemis- ja ajaveetmiskoht on öelnud, et raha taotlemisega oli rahvas ootas kohta, kus koos käia Kundla pälvis südamliku tänu elekt- uuesti üles, aga järgmisel aastal sai — päevakeskus. Tema sõnul tuli päeva- muidugi omajagu tegemist. Eesti ning mitmed kohalikud inimesed ritööde tegemise eest. Roland Viitak ta jällegi tuleroaks. See sai ilmselt keskuse rajamise idee tegelikult ühelt Hasartmängufondi pidi ta läkitama lõid selle loomisele aktiivselt kaasa. aga kaminale sobiva koha kujunda- ajendiks hoopis suurema koolimaja pensionäride ühenduse koosolekult. taotluse kolmel korral, enne kui raha Meeldiv koostöö oli ka Hollandi mise ja muu vajaliku tegevuse eest. APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 9

Karjatnurme päevakeskuse pere- Tatjana Kotselainen on Karjatnurme Helme valla poolt oli autorit ja naiseks sai kohalik noor naine Ene TUNTUD KÜLAELANIKKE küla elanik. külaelanikke õnnitlema tulnud voli- Jänes, kes muide teeb seda tänuväär- tegutses Tartus kutselise kirjanikuna. Rahvas lööb vastavalt oma võime- kogu esimees Ave Visor, samuti võttis set tööd tänaseni. Ja küllap edaspidigi. Eduard Laugaste, sündis Karjat- 1940. aasta juulist töötas Postimehe tele kaasa igas ettevõtmises. Huvialast sõna Mulgi Kultuuri Instituudi juha- Parematel aastatel külastas järje- nurmes 1909. aastal. Õppis Karjat- toimetuses. tegevust jätkub kõikidele. Enne päeva- taja Kaja Allilender, kes kinnitas, et kindlalt päevakeskust 20-25 inimest. nurme algkoolis, Helme kihelkonna- 13. augustil 2009 avasid Karja- keskuse avamist lärmasid küla noored tema suur soov oli, et just see teos Talveperioodil tavaliselt rohkem koolis, Tõrva gümnaasiumis ja Tartu turme vaimuerksad inimesed koos bussijaamas või kõndisid niisama oleks saanud sarja „Mulgi mälu“ ning suvel natukene vähem. Külasta- Ülikoolis. Oli folklorist, Tartu Ülikooli Helme vallavalitsusega Ala-Pääbu sihitult ringi. Nüüd on nad vabal ajal avaraamatuks. „Kauge aja kutse“ pole jate käsutuses oli ja on kõik olemas- professor, filoloogiadoktor, rahva- talu õuel Erni Hiire auks mälestus- koondunud päevakeskusesse. vaid ühe küla lugu, see on sissevaade olevad teenused: õppimine, luge- luule kateedri juhataja. On avalda- tahvli. Erni Hiire tütrepoeg on kirja- Kõik üritused toimuvad Karjat- ajastusse, killuke Mulgimaa ajalugu. mine, muusika kuulamine, televiisori nud uurimusi eesti kirjanduse ja nik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv. nurme päevakeskuses elanikele „See raamat on nagu eepos või hümn vaatamine. Lauamängude mängi- rahvaluule kohta. Laugaste nimega tasuta. Energiline külavanem Riho Karjatnurme rahvale,“ ütles Helme mine, telefoni kasutamine, pesu pese- on seotud Tartu Riikliku Ülikooli Linda Kongo (Taevas) on sündi- Viitak ja päevakeskuse juhataja Ene vallavanem Tarmo Tamm oma mine, duši all käimine jne. folkloristide üks kuulsamaid üritusi: nud 1929. aastal Valgamaal Karjat- Jänes oskavad neid heal tasemel ette suhtumise sellesse teosesse. dokumentaalfilmid «Kihnu pulmad», nurme külas. Kooliteed alustas ta valmistada ja läbi viia. „Võime kindlad olla, et Karjat- Aastad läksid, Karjatnurme «Salu talus», «Suur Tõll» jt. Eduard Karjatnurme neljaklassilises koolis, nurme küla elab edasi, ja mitte ainult päevakeskus arenes ja laienes Laugaste oli ja on ülemaailmselt kuid juba kolmandasse klassi tuli Karjatnurme külast ilmus raamatukaante vahel, vaid ka päri- Päevakeskuse esimest väikest juubelit tuntud Mulgimaa juurtega teadlane. minna Ala kooli, kuna Karjatnurme raamat selt, 21. sajandi Eestis. See raamat on ehk viiendat tegevusaastat oli Karjat- kool suleti. Tõrva keskkooli lõpeta- Nagu iga inimene, on ka iga küla aastate möödudes hindamatu ajaloo- nurme küla elanikel koos Helme Erni Hiir sündis Helme kihelkon- mise järel astus Linda Tartu Riikliku väärt oma raamatut. Kaante vahele line materjal, pärimus selle kõige valla juhtidega põhjust suurejoone- nas Taagepera vallas Karjatnurme külas Ülikooli matemaatika-loodusteadus- korjatakse aga väheste elu. Karjat- otsesemas tähenduses. Niimoodi, liselt tähistada, sest sel päeval avati Ala-Pääbu talus 29. märtsil 1900. aastal. konna geograafia osakonda. Põhi- nurme küla inimesed võivad olla kild haaval, luuakse Mulgimaa, Eesti ka pidulikult äsja renoveeritud ruum, Oli eesti luuletaja ja tõlkija. lise aja oma elust on ta töötanud õnnelikud, sest külal on nüüd oma ja meie kõigi lugu,“ on kirjutanud vaba keldriboks, kus kohalikul rahval Luuletaja sünnimaja on hävinud, Eesti Loodusuurijate Seltsis teadu- raamat, karjatnurmelaste nägu ja ajalehe Ütsainus Mulgimaa toime- oleks võimalik end füüsiliselt aren- endisi elanikke meenutavad keset rina. Seega on ta pühendanud oma kodutanumate karva. taja Kristi Ilves. dada ja vaba aeg veeta. muruplatsi kasvavad puud. Lapsepõl- elu Eestimaa looduse uurimisele. Ta 3. augustil 2016. aastal oli Projekt päevakeskuse uue ruumi vekodu ja koduümbruse maastikku on on kirjutanud väga palju teaduslikke Karjatnurme külaplatsile kogu- Ja nüüd möödunust renoveerimise rahastamiseks esitati kirjanik otse topograafilise täpsusega artikleid ja koguteoseid Eestimaa nenud kenake hulk rahvast, neid tänapäeva taas Hollandi fondile ja läks õnneks. jäädvustanud luuletuses «Kodu». looduse ning loodusuurijate seltsi kõiki ühendamas armastus oma Esmaspäeva, 9. märtsi õhtupooli- Hollandi fond rahastas ruumi reno- Hiir õppis Taagepera vallakoolis tegevuse kohta. kodukandi vastu ja igaühel süda- kul oli Karjatnurme küla päeva- veerimist 50 000 krooniga, millele Alal, Tartu reaalkoolis, A. Nieländeri Linda Kongot on autasustatud mes soov, et ka aastate pärast keskus juubelimeeleolus. Ja põhju- Helme vald lisas 6026 krooni. muusikakooli teatriklassis Tartus ja Valgetähe IV järgu ordeniga ning tõuseks siinsete tarede korst- sega. Järjepideva töö tulemusena Karjatnurme päevakeskuse uue siis vabakuulajana Tartu Ülikooli arvukate medalite ja tänukirjadega. natest suitsu ja õuedele jätkuks oli küla kultuuritempel jõudnud ruumi üks renoveerija Riho Viitak filosoofiateaduskonnas. Seejärel laste kilkeid. Vello Jaska esitles 20. aastapäeva. Rahvast, kes tuli, rääkis: „Kõigepealt tirisime keldri oma raamatut „Kauge aja kutse“, lilled ja juubelikingid käes, võttis risust ja rämpsust puhtaks, Puidu- vastu Ene Jänese siiras ja südamlik jäägid ajasime ahju, metalli saatsime naeratus ning ansambli Ajatu, koos- EMEKSisse. Siis hakkasime materjali seisus Leana Liivson ja Eha Lihtne otsima. Põhimõttel, kust saab odava- kodusoojusest õhkuvad laulud. malt. Sõitsime Valga, Viljandi ja kauge- Igapäevase kohvijutu sekka väit- madki ehitusmaterjalide poed läbi, aga sid kohalolijad, et püsielanikke on lõpuks tuli välja, et Tõrvast saime ikka Karjatnurme väga vähe alles jäänud. kõige suurema allahindluse. Remondi Noored on enamasti kõik lahkunud. tegime paari kuuga ära. Ahju tegi minu Põhjuseks muidugi ikka seesama: vend Roland Viitak. Püüdsime anda tööd ja äraelamist tagavat teenistust endast parima. Ja nagu praegu selgub, ei ole. on koduküla rahvas meie tööga rahule „Kuigi meie lapsed on siit lahku- küll jäänud.“Siinjuures väitsid kohalol- nud, on täheldatav, et lapselapsed nud, et Riho Ja Roland Viitak on oma on oma vanemate ja vanavanemate ala tõelised meistrid. käidud rajad üles leidnud. Vähemalt „On tore viibida täiesti uue näo suvel on siin piirkonnas jälle rahvast saanud ruumis. Mul on hea meel, et tavapärasest rohkem,“ tõi Ene Jänes selline edumeelsus ja samas ääretu välja huvitava fakti külaelust. tagasihoidlikkus on Karjatnurme „Samas tänan kõiki, kes on 20 rahvas peidus. Tundub, et külavanem aasta jooksul tee päevakeskusesse Ene Jänes on suutnud luua ühtse ja leidnud ja minu tegemisi toetanud. tööka kollektiivi, kes on võtnud süda- Kodukohvkute päeval kõlasid üle Karjatnurme rahvamuusikaansambli Kirime lustakad laulud ja pillilood. Need on Riho Viitak perega, Roland measjaks oma koduküla elamisväär- Viitak ja Hiie Saaremetsa pere, semaks muutmise,“ ütles toonane Lisandus vajalikke seadmeid projekti juht. Seadmed tõi kohale mis sisaldab muljeid ja meenu- Maie Saaremets ja Hargo Johan- Helme vallavanem Tarmo Tamm ja inventari Karjatnurme külavanem Riho Viitak tusi Mulgimaal Helme vallas son, Kaido Saaremets, Virve Plan- Karjatnurme küla elanikke märki- Et sinna vajalikke seadmeid saada, koos oma venna Rolandiga. olevast Karjatnurme külast ning keni pere, Siivi Pehk, Eevi Lillipuu, misväärse saavutuse puhul tänades. kirjutas mittetulundusühing Karjat- Äsja päevakeskusele ostetud sead- selle küla elu ja ilmet kujundanud Arno Klimov, Tatjana Kotselainen, Vallavolikogu esimees Kristo nurme Külaselts omaalgatusprogram- meid kasutatakse pidevalt. Eriti popu- inimestest. Niina Ovtśarenko jt. Head koostöö- Ausmees täiendas eelöeldut sõna- mile projekti ostude rahastamiseks. laarne on trenažöör. Kuid ka lauaten- Raamatus leidub nii traagiliste partnerid on olnud Kalme päeva- dega: „Helme vald toetab teid ka „Kaks korda lükati meie taotlus nis ja koroona on alalõpmata mängus. elusaatuste jäädvustusi kui lustlikke keskuse juhataja Mare Adamson ja pallimänguväljaku rajamisel. Teeme tagasi, aga kolmas katse läks õnneks. mälupilte. Samas saab lugeja aimu ka Taagepera raamatukogu juhataja Erja kõik selleks, et rahvas küladest ära ei Omaalgatusprogrammist eraldati Huvitavaid tegevusi igale eale küla ajaloost. Uhkust võib Karjat- Liivson. Siiras tänu kuulub muidugi läheks. Elu peab maal edasi kestma.“ meile 7090 krooni. Hollandi fond Külaselts on korraldanud oma küla nurme tunda siit võrsunud kuul- ka Hollandi fondile ja isiklikult Piet Peeter Arro, tuues välja valla lisas juurde 7500 krooni. Omafi- rahvale mitmesuguseid huvitavaid sate meeste-naiste üle. Omal kombel Boerefijnile, kes aastaid tagasi leid- maaelu komisjoni mõtted, väitis, nantseeringuna andis Helme vald üritusi. Märkimisväärsemad nendest on legendiks saanud ka metsavana sid võimaluse päevakeskuse rajamist et Karjatnurme külaselts on tugev. kaks tuhat. jaani- ja jõulupeod, kohalikud spor- Hermann Henberg, kes veetis pikki toetada.“ „Niimoodi ühisel nõul ja jõul tööta- Eraldatud summa eest ostsime divõistlused nii lastele kui ka täis- aastaid erakuna koopas ja metsaon- Tõrva valla abivallavanem Lauri des võib Karjatnurme küla lähitulevi- päevakeskusele lauatenniselaua, kasvanutele, ühised talgupäevad, nis elades. Osa mälestusi on autori Drubinš avaldas heameelt selle üle, kus hoopis uue näo saada,“ lisas Arro. koroonalaua, muusikakeskuse, trepikodade ja bussijaama ümbruse poolt kirja pandud Mulgi murdes, et Karjatnurmes on nii palju säde- Eelnevale lisaks tegi külaselts trenažööri ja kodukinoaparaadi,” heakorrastamised ja palju muud. nii nagu inimesed on need edasi inimesi, kelle ühised mõtted ja teod täiendava rahataotluse uude ruumi rääkis Karjatnurme päevakeskuse Võeti osa memme-taadi konkurssi- andnud. Tunti heameelt selle üle, et suudavad vaimu- ja kultuurielu aina mööbli ja mängude ostmiseks. juhataja Ene Jänes, kes oligi selle dest jne. Helme valla memm 2006 raamat on nii mahukas ja soliidne. uuele, kõrgemale tasandile viia. 10 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020 KAS OLED NÄINUD MEIE VALLA MÕISAHOONEID?

Egon Ilisson

Nüüd, kui inimesed on juba pikalt olnud kodus ja ennast kiivalt viirus(t)e eest kaitsnud, on aeg, mil hing ihkab eriti vabadust. Minna, käia, näha. Kuid enne, kui Pariisi minna, tasub ikka Nuustakul ära käia.

Kuna pärast kriisiaja lõppu ja Hummuli rüütlimõis piirangute leevendumist on majan- Hummuli mõisat (saksa k Hummel- dus ilmselt korraks kõhuli (või shof) on esmamainitud 1470. aastal. vähemalt põlvili), siis tasub panus- 1914. aastal omandas mõisa Sangaste tada just kohalike ettevõtete kauba mõisast pärinenud Ermes von Berg. ja teenuste tarbimisele. Lisaks Kuna mõisaomanik võttis endale sellele, et süüa meie kandi parimat Soome kodakondsuse, siis mõisat toitu ja lasta lokid teha kohalikus koheselt ei võõrandatud. Mõis oli juuksurisalongis, oleks mõistlik ka kuni 1929. aastani von Bergide käes turistina visata pilk peale sellele rendil. Puhta vuugiga tellishoone kõigele, mis meist kiviviske kaugu- parempoolset nurka kaunistab sel. Seetõttu otsustasime Tõrva kolmekorruseline kaheksatahuline Teatajaga teha lugejatele ajalehe- torn, mis lõpeb sakmelise karniisiga. veergudel väikese tuuri meie valla Võõrandamisjärgselt on pikki mõisahoonetes ja endistest asupai- aastakümneid hoones kool, mille kades, mida tasuks kindlasti pärast tarbeks on seda 20. sajandil ka veidi liikumispiiranguid ise külastada ja ümber ehitatud. Muuhulgas on oma silmaga üle kaeda. kaotatud algselt tiheda jaotusega aknad. Kõrvalhooneid ei ole mõisas Ala rüütlimõis ja praktiliselt säilinud. (Ala kõrvalmõis) Peahoone on hävinud ja asukohta Jõgeveste rüütlimõis tähistab vare, millest järeldub, et Jõgeveste mõis (saksa k Beckhof) tegu oli väikeehitusega, tõenäoliselt eraldati naabruses olevast Helme puidust. Kõrvalhooned on samuti mõisast 1718. aastal. 19. sajandi algul hävinud ja säilinud ainult ait-kuivati, kuulus mõis šoti juurtega Barclay de tall ja park, mis annab tunnistust, et Tolly perekonnale. Mõisa on teinud tegu oli tillukese mõisakompleksiga. kuulsaks mõisakeskusest pooleteise kilomeetri kaugusel põhja pool, Helme rüütlimõis ja Helme Väike Emajõe kõrgel läänekaldal kirikumõis asuv kuulsa Vene väejuhi Barclay de 17. sajandil hakkas Helme linnuse Helme kihelkonna mõisate kaart (puudub mõis). Tolly matusekabel ehk mausoleum. asemel tooni andma Helme mõis, endises Helme kiriku pastoraadi- Traditsiooniline mõisakeskus on mis rajati linnusest paarsada meet- hoones. Helme Püha Neitsi Maarja Jõgevestel kaasajal praktiliselt täiesti rit ida poole tasasemale paigale. kirik oli luteri kirik, millest on säili- hävinud - ühekorruseline kivist Kui Lõuna-Eesti läks 1620. aastatel nud vaid varemed peahoone purustati II maailmasõjas Rootsi alluvusse, sai mõisa omani- ning kõrvalhoonetest on järel riismed. kuks tuntud Rootsi väejuht Pontus Holdre rüütlimõis de la Gardie. 1892. aastast kuni 1919. Holdre mõisa mainiti esimest Koorküla rüütlimõis ja aasta võõrandamiseni kuulus mõis korda 16. sajandil. Aastatel 1630– Asu (Koorküla kõrvalmõis) aga Riidaja mõisast pärinevate von 1767 kuulus see Hollerite suguvõ- Karl Ruut on kirja pannud sellise loo: Strykide suguvõsale. sale, millest ka nimi. 1909. aastal Kunagi oli Valgjärve mõisnik väga Mõis ehitati esinduslikumana kuulus mõis Patküla valda, 1921. kuri ja ahne inimene olnud. Sundi- välja 18. sajandi teisel poolel Edler aastast Holdre valda ning ehitati nud talupoegi töötama ja maksnud von Rennenkampffide valdu- siis algul koolimajaks ja valla- neile töö eest väga vähe, koorinud ses. Tänini säilinud ühekorruse- keskuseks. 1939. aastal liideti osa neid palju. Sellepärast kutsutud mõis- line varaklassitsistlik mõisahoone Helme mõisahoone oma kunagises hiilguses. Holdre valda koos mõisaga Taage- nikku Koorjaks ja tema küla Koorja- on ehitatud 1770. aastatel. Seest pera vallaga ja nimetati Vaoküla külaks. Sellest tulnud ajapikku nimi ning osaliselt ka väljast ümberehi- vallaks. Koorküla. Mõisnik ise uppunud tatud hoones tegutses pikka aega Nõukogude ajal jätkas mõisa- ühte järve, mida pärastpoole haka- põllumajanduskool. Mõisa kõrval- kool tegutsemist kuni 1961. tud kutsuma Koorja järveks. (Koorja hoonetest on säilinud vaid mõned aasta kevadeni. Nõukogude aja järv on praegune Kuulja järv). ehitised ja needki ümberehitatud lõpus oli mõisas pioneerilaager ja 1487. aastast on teateid Kuerkulli kujul. 19. sajandil püstitati mõisa- hoone kuulus Valga Teede REV-i külast ja ka Valgjärve mõisast. 1518. parki arvatavasti maailma esimene bilanssi, tänapäeval on mõisa- a teatel on Corkülli mõis Valgjärve Friedrich Schilleri mälestussam- hoone eraomandis ning seda ääres maha jäetud ehk sellest legen- mas, mis ei ole aga meie päevini rekonstrueeritakse. did Valgjärve vajunud mõisast. Koor- säilinud. Holdre mõisa härraste- küla mõis on hiljem asunud praegu- Helme kirikumõisa tunneme maja valmis 1910 ja arhitektuuriliselt ses kohas. Viimane omanik oli von aga Helme koduloomuuseumi on see juugendstiilis. Ülimalt kauni Stryk, kellelt mõis võõrandati 1920. järgi, mis asub Kirikuküla külas, Holdre mõisa härrastemaja on üks valla kauneimaid ehitisi. hoone projekteeris Otto Wildau. Hoone on nüüdseks hävinud. APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 11

Praegune kultuurimaja on endise müürinurgad rohtunud vundamen- rüütlimõis mõisa kõrvalhoone.Koorküla mõisa- dil. Tänini on säilinud aga mitmeid Helme kihelkonna talupoeg Mats hoone oli pikk (28,5x13,5 m) palk- kõrvalhooineid ning kaunis park. Erdell (1793 – 1847) teenis kena hoone, keldrikorrus, esimene korrus kopika 1812. aasta sõja ajal kroonu- ja keskel veel teine korrus. Sõja ajal ei Patküla rüütlimõis voorides käies, hiljem äritses talu- saanud maja kannatada, vaid hoopis Üks kahest hetkel avalikult müügis pidamise kõrval teravilja ja linaga. põhjapoolsest otsast hakati maja koha- olevast mõisast (või selle hoonetest) 1820. aastate lõpuks oli Matsist like poolt lammutama. Teises otsas Tõrva vallas (teine on Soontaga). saanud teiste tolle aja talupoega- elas Johanna Kurvits oma kolme poja Varaseim teade Patküla mõisa kohta dega võrreldes rikas mees ja ta rentis ja mehega, mees oli tuntud sepp. Püsti on aastast 1517. Eestikeelse nime sai suurtükiväe kaptenilt Reinhold Otto jäänud mõisa osa lagunes aastatega ja 16. - 17. sajandil omanike Patküllide Freyrag von Loringhovenilt Patküla Kurvitsa perekond kolis elama sepikoja järgi. 1861. kuni võõrandamiseni 1919. mõisa. Mõisa majandamine läks hoonesse. Mõisa puitosad kanti rahva a. kuulus von Strykidele. Patküla vald edukalt ning mehel tuli tahtmine ise poolt põletusmaterjaliks laiali. moodustati sealjuures 1866. aastal. Hummuli mõisa uhke peahoone mõisnikuks hakata. Mõisa peahoone ja pargis asunud Kui läks müüki väike aga heade rüütlimõis ja puidust härrastemaja on hävinenud. maadega Roobe naabermõis, otsustas Vanamõisa Leebiku Samas on hästi säilinud väga silmator- Mats selle ära osta. Tol ajal võis mõisa kõrvalmõis kav ja uhke sammastega ait-kuivati ja omada aga vaid aadlik. Mats proo- Leebiku olnud vanasti suuremaid selle kõrval olevat tall-tõllakuur, mis vis leida lahendust - ta sõitis Peter- valdasid Helme kihelkonnas. Isegi on mõlemad ehitismälestised. buri ja tahtis seal Põllutööministee- lõunapoolsesse kihelkonna serva riumi kaudu mõis ära osta, kuid luba ulatanud Leebiku maa-alad. Leebiku Riidaja rüütlimõis talle ei antud. Mats ei jätnud jonni ja mõisas olnud väga palju preilisi Riidaja mõisast (saksa k Morsel sõitis von Stryki juurde Voltvetti ja ja need olnud vanapoolsed ja kole Podrigel) pärinevad varaseimad palus, et too ostaks Roobe mõisa oma uhked ning ei olla mehele saanud. teated 1562. aastast. Alates 16. sajan- nimele. Von Stryk oli nõus ja ostis Et siiski tütreid mehele panna, olnud dist kuni 1919. aasta võõrandamiseni Matsi rahaga mõisa ära. 1833 sai ta Leebiku härra sunnitud igale väime- kuulus mõis von Strykide suguvõsale. von Stryki kui variisiku nimel pandi- hele tüki maad ja metsa kaasavaraks Viimane võõrandamiseelne omanik Võrkpallilahing Koorküla mõisaesisel pidaja õigused Roobe mõisa kohta – andma. Nii jagatudki Leebiku suured oli Friedrich von Stryk. ostis mõisa pantkirjad üles ja sai selle maad. Leebikule jäi veel kaks karja- Mõisasüda on esinduslikuna tegelikuks valdajaks. mõisa Vanamõisa ja Ajandu. Esimene välja ehitatud suures osas 18. Pärast rüütlimõisate omamise neist olevat vanem kui Leebiku mõis sajandi teisel poolel ja 19. sajandi vabaksandmist kõigi seisuste liik- ja olnud esialgne mõisa asukoht. algul. 1762. aastal valmis mõisas metele ostis tema poeg Hans Erdell Leebiku mõisat on esimest korda pikk ning lihtne barokne puidust 1867 Roobe mõisa 18 000 hõbe- mainitud 1531. aastal ja nüüdse peahoone. Riidaja mõisahoone rubla eest päriseks ja temast sai nime on mõis saanud Klebecki on kaasajal üks paremini säilinud esimene eesti soost rüütlimõisaoma- mõisniku suguvõsa järgi. 1896. barokseid puidust mõisahooneid nik. Roobe jäi Erdellide kätte 1939. aastal ostis Leebiku mõisa eest- Eestis. aastani, mil saksastunud suguvõsa lane Jaan Hendrikson, kes pidas 1919. aasta võõrandamise järel liikmed lahkusid Saksamaale. mõisat koos poegade Wilhelmi ja on mõisa peahoones asunud 1923. Herbertiga. Peale mõisate võõran- aastast kool ning 1967. aastast ka J. Taagepera rüütlimõis ja damist jäeti ühena vähestest Eestis Ljahhovi nimelise kolhoosi keskus. Taagepera-Vanamõisa mõisasüda perekond Hendriksoni- Nüüdisajal töötab hoones Riidaja (Taagepera kõrvalmõis) dele alles. Nad lahkusid sealt Saksa- raamatukogu. Esimesed teated Taagepera mõisast maale 1939. aastal. Lõve mõisa sepikoda on hästi säilinud. (saksa k Wagenküll) pärinevad 16. Mõisale kuulus ka vesiveski, mis Soontaga mõis sajandist. 17. sajandi algul kuulus on ühe haruldusena töökorras ka Soontaga mõis oli metsamõis, mis mõis von Rehbinderitele ja alates praegu.Piki Õhne jõe järsku kallast jääb Tõrva valla aladele. Soon- 1819. aastast oli mõis siinkandis kulgevas Leebiku pargis kasvab taga mõisa (saksa k. Sontack) legendaarsete von Strykide aadli- 26 erinevat puuliiki. Haruldase- kohta vanim teade on aastast 1439, perekonna omanduses, kelle kätte mad on siberi ja palsaminulg, valge kui Tartu stiftifoogt Klaus Holst- jäi kuni 1919. aasta võõrandami- mänd, hõbepappel, vene ja euroopa ver müüs mõisa koos veski ja 16 adra- seni. Kuni 20. sajandi alguseni oli lehis. Ainulaadne on sambakujuliste maaga Ludeke Zögele. Zöged, kellele mõisasüda välja ehitatud küllaltki elupuude allee. Tähelepanuväärne kuulus ka lähedalasuv Puka mõis, tagasihoidlike hoonetega. Mõned on põline tamm, mille ümbermõõt pidasid mõisa kuni Poola ajani. ümberehitatud kõrvalhooned on rinna kõrguselt on 485 cm. Poola ajal kaotasid rootsimeelsed sellest ajastust säilinud tänaseni. Zöged mõisa ja pärijad parun Rein- 20. sajandi algul alustati Taage- Lõve rüütlimõis hold Gustav Ungern ja kindral- peras Eesti ühe esinduslikuma ja Lõve mõisast (saksa k Lauenhof) major Wolmar Anton von Schlip- suursugusema juugendlossi ehita- on varasemaid teateid 16. sajandi penbach said selle tagasi aastal 1697. mist. Hoone projekti autoriks keskpaigast, kui ta kuulus tollal 1726. aastal jäi Soontaga mõis Taagepera mõisa ei kutsuta asjatult lossiks. Foto: Maksim Tund oli arhitekt Otto Wildau, kes on üsna suure Helme mõisa koosseisu. vabahärra Carl Heinrich von Wran- projekteerinud ka lähedal asuvate 1750. aastatel siirdus mõis von gellile. Enne 1776. aastat ostis alamjooksul ja stabiilse toitega Prii- Saksamaale, moodustati Soontaga Holdre mõisa ja Karki mõisa Anrepite aadliperekonna oman- mõisa rittmeister Valentin Johann palu ja Rooni soodest ning seeläbi ja ümberasuvate mõisate metsadest peahooned. dusse, kelle kätte ta jäi kuni 1919. von Loewenstern, kes liitis selle oma suhteliselt võimsa saeveskiga (38 Aakre metskond kontoriga Soontaga Mõisahoone sai 1919. aastal aasta võõrandamiseni. Tõenäoli- kõrvalasuva Kuigatsi mõisaga ja kW, 4 turbiini 1940. aastal). Mugav saeveskis. Vabadussõjas suurtükitulest tuge- selt 1760-70. aastatel ehitati mõis Soontagast sai karjamõis. lähedus Väike Emajõele, mis lubas 20. sajandi keskpaigaks oli säili- valt kannatada, kuid kohendati teist korda esinduslikumalt välja, Kuna Soontaga mõisas on läbi saematerjalide toimetamist isegi nud puust mõisahoone (1960. aastatel võõrandamisjärgselt kopsusana- mil Lõvele kerkis Lõuna-Eesti tolle ajaloo olnud väga vähe põllu- Tartu linnani. Aakre metskonna kontor), härjatall tooriumiks, mis avati 1922. 1930te aja üks suurejoonelisemaid barok- maad, siis on ta olnud põhili- Ametliku metsamõisa staatuse ehk Valgemaja, sepikoda (lammu- lõpul lisati mõisahoone lähedusse seid peahooneid. selt Aakre, vähem Puka, Kuigatsi sai Soontaga mõis I maailmasõja eel. tatud 1989. aastal uue metskonna- arhitekt Alar Kotli projekti järgi Mõisa peahoone sai Vabadussõjas ja Õru mõisate koosseisus niini- Vaid väike ala mõisasüdames hoone ehituse käigus) ja niinime- uus funktsionalistlik sanatooriu- tugevaid purustusi. Hiljem hoonele metatud metsamõisana. Lisaks jäi põllumaana kasutusse möld- tatud Adleri vesiveski. Mõisahoone mihoone. Sanatoorium ja haigla rakendust ei leitud ning 1920. aastate metsarohkusele on metsan- rile, metsavahile ja puulõika- paikneb miniatuurses pargis, mis tegutsesid mõisahoones kuni 2000. teisel poolel lammutati vahepeal duse eelisarengule põllunduse ja jaile. Pärast Eesti iseseisvumist ja on piiratud idast sarapuuhekiga ja aastani. Seejärel hoone restaureeriti rüüstatud hoone ehitusmaterjaliks. karjanduse suhtes tuge pakku- viimase Aakre metsamõisa metsa- läänest Soontaga oja ja Soontaga ning nüüd tegutseb mõisas hotell, Sellest on säilinud vaid madalad nud Soontaga oja oma suure languga ülema Adalbert Walteri lahkumist Veskijärvega. restoran ja spaakeskus. 12 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020 ALA KOOLI TEGEMISED LÄBI ÕPPEAASTA

Kaidi Kuškis, Ala Põhikooli õpetaja

Ehkki õppeaasta pole veel päris läbi, on selge, et jätkuva koroonaviiruse ohu tõttu ei saa veel mõnda aega taastuda koolide tavapärane töörütm, mistõttu mõningaid kokkuvõtteid võib koolielust juba praegu teha.

Ala koolis on selgi õppeaastal lisaks puid kandma, et ahjud köetud saaks; Kätlin ütles, et ta hakkas oma endiste mitmete noorte laulu- ja tantsupidude Valgamaa“ tutvusime piirkonna õppimisele toimunud palju huvita- talvel pidi krõbeda pakasega mant- õpetajate tööd iseäranis väärtustama ning üldlaulupidude puhkpilliorkest- loodusvaradega ning otsisime vastu- vaid sündmusi, mis on avardanud lid selga ja kindad kätte panema, et pärast seda, kui ta ise oli õpetajaame- rite noodigraafika autoriks. seid loodusega seotud küsimustele. õpilaste silmaringi, pannud proovile saaks külmas klassitoas õppetükke tit pidanud - see on väga raske töö. Veebruaris toimus tänavakunsti Saime muuseumis ringi liikuda ja nende esinemisjulguse ja võistlus- teha; suvel pidi katseaias ja peenra- Praegusel ajal on Kätlin Vister õpituba, mida juhendas Eesti tuntuim ajusid ragistada. Tegime grupitööd, vaimu. maal rohimas käima. Sellest hooli- tagasi Eestis ja töötab ülemaailmses šabloonikunstnik Von Bomb, kodani- mille pidime pärast ette kandma. Oli Novembrikuus osales meie kool mata virisemist ei olnud - kõik, mis ettevõttes TransferWise, mis pakub kunimega Indrek Haas. Õpitoast võttis tore ja meeldejääv õppepäev.“ projektis „Peakokad koolis“, mille tarvis, tehti ära. Õppimine ja head rahvusvahelisi rahaülekandetee- osa viisteist 6.-9. klassi õpilast, kellel Häid tulemusi saavutasid õpilased raames nelikümmend kolm Eesti hinded olid au sees. Aega jäi ka lõbut- nuseid. Õpilased kuulasid esinejat valmis stencil-tehnikas autoportree. spordivõistlustel. Detsembris toimu- peakokka koostöös Maaeluminis- semiseks: peeti tantsuõhtuid ja suvel huviga. Loodetavasti sai nii mõnigi Lasteaialapsed ja 1.-4. klassi õpila- nud Valgamaa koolinoorte sisekerge- teeriumiga külastasid sügisel Eesti korraldati vahvaid laagreid. temalt reisi- ja maailma avastamise sed käisid Põlvamaal Eesti Maantee- jõustiku meistrivõistlustel saavutas 7. põhikoole, et tutvustada toiduval- Kätlin Vister külastas meid ja pisiku ning võtab kuulda tema soovi- muuseumis, kus võtsid osa vastla- klassi õpilane Sandra Kaur kuulitõu- mistamise põhitõdesid. Meie koolis andis tundi novembris. Temagi tust usinalt võõrkeeli õppida - siis kuu programmist. Tuletati meelde kes kolmanda koha ja 9. klassi õpilane viis kodundustunni läbi peakokk rääkis oma haridusteest ja karjää- ongi maailm lahti! vastlakombeid, meisterdati, mängiti Otto Markus Tiirak tuli samal alal Reimo Hannilo, kes valmistas koos rist. Kätlini suur kirg on reisimine, vastlamänge ning tehti vastlasõitu viiendale kohale. Õpilasi juhendas 5.- 6. klassi õpilaste ja nende klassiju- mistõttu on ta pikka aega õppinud, Tänavakunsti õpituba bagidega. Loomulikult ei puudunud õpetaja Karl Robert Reinart. hataja Evelyn Tammega kolmekäigu- elanud ja töötanud välismaal: Inglis- Jaanuaris käis koolis külas dirigent vastlakuklid ega kuum tee. Suur aitäh Karksi-Nuia muusi- lise lõuna. Menüüs olid kõrvitsapü- maal, Ameerikas, Hiinas ja palju- Sirly Illak-Oluvere, kes tutvustas 5.-6. klassi õpilased osalesid kakooli õpilastele ja õpetajatele, kes reesupp, toekas pannileib, ahjukala des teistes maailma paikades. Tema meile puhkpille. Sirly Illak-Oluvere Valga muuseumi kahes õppeprog- meile toreda kontserdiga jõulurõõmu köögiviljadega ning kamakreem lemmikkohaks on siiani olnud Peruu, on muusikaõpetaja, mitmete orkest- rammis: „Ajalooallikad – mis need tõid. Samuti täname kaitseliitlast Riho marjadega. kus ta on mitmel korral käinud ja rite dirigent, noodigraafik, MTÜ on?“ ja „Helde Valgamaa“. 6. klassi Karu, kes esines meie koolis Eesti plaanib kindlasti veel minna. Puhkpillimuusika Koda asutajaliige. õpilase Karoliine Kreppi sõnul oli Vabariigi 102. aastapäevale pühenda- Suur robootikahuvi Kätlini esimene amet oli ette- 2013-2018 oli ta Eesti Noorte Puhk- õppekäik muuseumisse väga huvi- tud aktusel. Ta rääkis õpilastele, kui Korraldati teisigi põnevaid õpi- ja kandja, ta on töötanud ka administ- pilliorkestri peadirigent. Debüüdi tav: „Ajalooallikate otsimismängus olulist vabatahtlikku tööd teevad kait- töötubasid, külalistunde ning õppe- raatorina, assistendina, olnud juhi üle-eestilise laulupeo dirigendina tegi pidime leidma muuseumi püsieks- seliitlased, et säiliks Eesti iseseisvus käike. Martin Maidla ja Mikk Pedaja kohal. Väga suureks väljakutseks Sirly Illak-Oluvere 2017. aasta noorte positsioonist Valgamaaga seotud ning suureneks inimeste turvatunne. MTÜ-st Robootika tutvustasid 4.-7. oli inglise keele õpetamine Hiinas. laulupeol „Mina jään“. Ta on olnud museaale; programmis „Helde klassi õpilastele FIRST LEGO League Palju abistajaid programmi ning õpilased said robo- Tänusõnad soovime edastada ka Tõrva titega ülesandeid täita. Algklassiõpi- Lions klubile, kes kinkis meie laste- lased osalevad meelsasti robootika aiarühmale mängumaja, mida aita- huviringis ja ka vanema astme õpila- sid paigaldada Aivar Uibu, Ivo Solom, sed on ainetundides saanud robotite Rein Loormann ja Andrus Horn. abil õppida. Koolil endal küll veel Veebruaris jõudsid Ala kooli roboteid pole, aga oleme vajalikud heategevusprojekti „Vahetund.ee“ vahendid laenutanud Eesti Teadus- kaudu kuus hüppenööri ja viis foot- huvihariduse Liidust. bag-i, mida on kõikidel õpilastel „Ala kool 100“ ürituste raames olnud võimalik vahetunnis kasu- kutsusime külalistunde andma kooli tada, et asendada tavapärane telefo- vilistlasi. Kiire nõusoleku saime nis mängimine aktiivsemate alterna- Kalle Visterilt ja Kätlin Visterilt. tiividega. Suur tänu lapsevanematele Kalle Vister, Ala kooli endine Külliki Jegorovile, Kaido Kuusile ja kauaaegne direktor, andis tundi Evelin Uglinale, kes projekti omaosa- oktoobrikuus. Ta rääkis oma hari- lusega toetasid. dus- ja karjääriteest ning rõhutas, Praegu püüame nii nagu teisedki kui tähtis on õppimine, et tulevikus koolid toime tulla distantsõppe oleksid lahti võimalikult paljud teed. Osaletud on nii stencil-portreede kui kokanduse õpitubades. Fotod: Evelyn Tamme erakogu võlude ja valudega. Pärast esimest Ala kooli järel õppis Kalle Vister sisseelamisnädalat on õppetöö Karksi-Nuia keskkoolis, kus ta järjest rahulikumalt sujuma haka- samuti on direktorina töötanud. nud; enamik õpilasi saavad nii kesk- Pärast õpinguid Tartu Ülikoolis sai kondade kasutamise kui ka õpetaja- temast Ala kooli füüsikaõpetaja ning tega suhtlemisega kenasti hakkama. aasta hiljem oli ta juba sama kooli Murekohtadel püüame silma peal direktor. Seda ametit pidas ta neli- hoida ja kiiresti tegutseda. Suureks teist aastat. Kalle Vister on töötanud abiks ja toeks on olnud loomulikult Valgamaa kultuuri- ja haridusosa- lapsevanemad, kes vahel isegi natuke konna juhatajana ning praegu on ta liiga palju muretsevad ja pingutavad. Rahvakultuuri Keskuse direktor. Tahaks neid rahustada, et lapseva- Õpilased kuulasid huviga ja eriti nemad ei pea õpetaja rolli üle võtma hea meel oli neil selle üle, et küla- ega oskama kõiki õppeained kodus line õpetas neile lihtsa nipi, kuidas õpetada – see on jätkuvalt õpetaja valemeid õigesti teisendada. Samuti töö. Piisab sellest, kui lapsevanemad said nad teada, et vanasti oli kooli- toetavad oma lapsi kodus ja suunavad lapse elu raskem: näiteks pidid õpila- neid õppeülesandeid täitma ja õpeta- sed pärast tunde klassiruumidesse jatega suhtlema. APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 13 LUGEJA KÜSIB, JURIST VASTAB

Lugeja küsib: Meie ettevõtte käive on klientide nappuse tõttu viimaste nädalatega drastiliselt vähenenud. Oleme otsustanud rakendada töölepingu seaduse § 37 töötasu alandamise võimalust esialgu üheks kuuks. Kas peame selle kohta sõlmima töötajatega töölepingu lisad või piisab, kui saadame teate e-kirjaga? Mis selles lisas või kirjas kindlasti kirjas peab olema?

Vastab Greete Kaar, Tööinspektsiooni töötaja tegelike panustamise võimalusi arvesta- nõustamisjurist: des, siis tuleb saata individuaalsed teated igale Töölepingu seadus (TLS) võimaldab tööand- töötajale, kus on kirjas, millises mahus just tema jal ettenägematutest, temast mitteolenevatest osas vähendamine toimub, et tal oleks võimalik majanduslikest asjaoludest tulenevalt vähen- mõelda, kas see on talle vastuvõetav või mitte. dada töökoormust ja töötasu kuni kolmeks kuuks Tööandja selgitab, et töötajal on õigus keelduda Maailma suurima terminaliga ja 120 miljonit reisijat aastas teenindav 12-kuulise ajavahemiku jooksul. See on tööandja töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Pekingi Daxing lennujaam on 70% ulatuses värvitud Nouvamat värvidega. ühepoolne otsus, mis ei eelda töötajaga kokkule- Teates kutsub tööandja töötajaid olukorra osas pet ega töölepingu lisa vormistamist. ning võimalike alternatiivsete lahenduste leidmi- NUOVAMAT on välja töötatud väiksemast sideainete sisaldusest. Maini- Töötajatele või usaldusisikule saata (ja kontrollida seks kaasa rääkima. Usaldusisik või töötaja, kes uusima tehnoloogia alusel, mis tud värvide vähendatud kulumiskind- kättesaamist) vähemalt e-kiri, kus oleks kirjas: on teate saanud ja soovib oma arvamust avaldada, annab värvile terve kompleksi lus võib olla kriitiline ka nende ruumide Miks töötasu vähendamine aset leiab ehk peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva tavalistest seinavärvidest jaoks, millel ei ole väga kõrgeid kulumis- näiteks kirjeldus, kuidas on COVID-19 viirus jooksul, arvates tööandja teate saamisest. eristuvaid unikaalseid omadusi. ja pesemiskindluse nõudeid (märghõõr- juba ettevõtte käivet, tellimusi, klientide arvu Teates antakse töötajale selgelt teada, et juhul, kui Suurt koormust taluva seinavärvi (avalikud deklass). Suur traditsiooniliste ja reeglina jmt. mõjutanud ning kuidas see täpselt on viinud ta ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on tal õigus hooned, kontorid) valikul juhinduvad ostjad pehme struktuuriga mineraalsete täite- selleni, et töötajate töökoormust ja töötasu tuleb tööleping üles öelda TLS § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab tavaliselt värvi heast pesemise (märgkulu- ainete sisaldus viib tavaliselt selleni, et vähendada. teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva mise) kindlusest. Selliste värvide valik on ka väikese mehaanilise mõjutuse korral Mis ajavahemikus tööandja rakendab TLS § enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja küllaltki suur, kuid absoluutne enamik neist jäävad pinnale läikivad jäljed, mida ei saa 37 alusel töötasu vähendamist? töötasu vähendamine kehtima hakkab. on siidjasmati (läikeaste kuni 7%) kuni pool- eemaldada. NUOVAMATI koostises kasuta- Kui palju töömaht ja töötasu langeb? Kui Tööandja võib teates määrata ka konkreetse mati läikega (läikeaste 12% kuni 30%). Juhul, takse keraamilisel ja klaasalusel eriti vastu- tööandja vähendab kõigil võrdselt, näiteks 40% tähtaja, mis ajaks töötajad peavad oma otsusest, kui on soovitav mis tahes läikeaste või ei pidavaid täiteaineid, mis annavad pinnale tööaega ja töömahtu, tuleks seegi välja tuua. Kui kas nad nõustuvad töötasu vähendamisega või oma see tähtsust, on värvi valimine küllaltki eriti suure mehaanilise püsivuse. Isegi kui aga tööandja vähendab tööaega ja töömahtu iga mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma. lihtne. Kui aga soovitakse tugevat mattpinda, tugeva mõju (kulumise) korral on pinnale on ostjad tihti sunnitud tegema toote kvali- jäänud läikivad jäljed, on neid lihtne pinda teedi suhtes kompromisse. Mattpinna niiske lapiga pühkides eemaldada. soovi korral juhindutakse paljudel juhtudel esteetilistest kaalutlustest. See muutub üha NUOVAMAT moodustab tugeva, märja enam aktuaalseks, arvestades sisekujun- ja kuiva ning kulumise suhtes väga suure duse kaasaegseid lahendusi. Sisekujundu- püsivusega mattpinna (DIN 53778, ISO ses hõlmavad seinad märkimisväärse osa 11998 kohase 1. klassi järgi > 5000 tsük- kogu üldpinnast. Üldjuhul on väga tähtis lit). Lisaks eriti suurele kulumiskindlusele seinte sobitumine teiste sisustuselementide ja pinna võimele säilitada hea dekoratiivne ja -tingimustega. Just seinte õige kujunda- välimus (tuhmuse taseme stabiilsus mehaa- mine on üheks tulemuslikuks viisiks ruumi nilise mõju tagajärjel), annavad spetsiaalsed kui terviku harmoniseerimisel ning lõpeta- täiteained pinnale eriti tasase struktuuri, tud ja kordumatu interjööri loomisel. Visuaal- millel on valguse hajutamise kõrgendatud seid, värvitud pindu iseloomustab tavaliselt omadused. Lisaks on NUOVAMAT ka väga värvus ja läikeaste. On selge, et värvusel on hea voolavusega, mis minimeerib värvi- otsustav tähendus ning läige on vaid teise- tekitatud jäljed. Eeltoodud omaduste järguline, kusjuures paljudel juhtudel on koosmõju tagab väga head katmisomadu- vajalik läikest kui ümbritseva ruumi tajumist sed „kiht-kihile“ värvimise piiride korral. Värv mõjutavast tegurist loobuda. sobib suurepäraselt defektsete kohtade parandamiseks. Näiteks juhul, kui vast- Tihti võimaldab tugev mattvärv edukalt värvitud pind saab kahjustada (nt mööbli varjata väikesi pinnadefekte. (ebatasasu- paigalduse tõttu). Üldjuhul tuleb sellisel sed, seinaplaatide vuugivahed jms). On juhul kogu pind üle värvida, et paranda- teada, et tugev mattvärv on väiksema tud koht ei jääks paistma. NUOVAMATI kulumiskindlusega kui läikvärv. See on kasutamise korral ei ole kogu pinda aga üldjuhul tingitud mattvärvi suuremast vaja üle värvida. Piisab defektse koha üle mineraalsete täiteainete tasemest ja värvimisest. 14 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020 MIDA TEHA, ET KA LASTE HAMBAD KRIISIST TERVENA VÄLJA TULEKS

Kati Vald hambaarst, Suukooli koordinaator

Praeguse eriolukorra tõttu on enamik ilmub, peab hambapesu saama uks hambapesu olema peab. Oleme Eesti lapsi hommikust õhtuni kodus, argirutiini loomulikuks osaks. saanud tagasisidet, et laulul on tõesti mistõttu on kindlat päevarežiimi Kontrolli lapse hambapesu kvali- võluvägi ja see on aidanud paljude oluliselt raskem hoida. Suukool teeti ja pese ühel korral päevas väikelaste suid hambapesuks avada. annab nõu, mida teha selleks, et ka tema hambad ule seni, kuni laps Hambapesulaulu noodid on saada- laste hambad kogu maad vaevavast saab kooliealiseks. Alles siis on val Suukooli kodulehel ja Facebooki kriisist tervena välja tuleksid. tema käeline motoorika ja ruumi- lehel. Hambapesulaul on olemas ka Suukool on haigekassa ja line mõtlemine piisavalt arene- vene ja inglise keeles. Hambaarstide Liidu koostöös sündi- nud, et ta suudab hambad ise Kuna praeguses eriolukorras nud projekt, mis seisab hea selle eest, korralikult puhtaks pesta. veedavad pered palju aega kodus, on et Eesti laste hambad oleksid terved. see ideaalne aeg nii enda kui ka laste Meie saame nõu anda, kuid tegut- Läbi aegade on emad-isad püdnud harjumuste üle vaatamiseks ja vaja- seda tuleb lastel ja nende vanematel väikelapsi hambaid pesema saada dusel korrigeerimiseks. Kõige täht- endil. Hammaste tervena hoidmi- keelitamise, meelitamise ja mustkuns- sam on teha kahte asja: korralikult ses pole midagi keerulist, on lihtsad titrikkidega. Sujuvamaks ja mõnusa- hambaid pesta ja toidukordade vahel reeglid, mida tasub teada ja järgida. maks hambapesuks soovitan proovida mitte näksida. Lisaks toiduosakeste Eriti oluline on kodune ennetus- www.suukool.ee lehelt leitavaid nippe. ja hambakatu eemaldamisele aitab töö praegusel ajal, mil koroonavii- Parim kaaslane hambapesuks on korralik hambapesu ära hoida ka muid ruse levikuohu tõttu ei ole võimalik Suukooli hambapesulaul, mille autor haigusi, mida viiruste ja bakterite orga- hambaarsti juures käia, välja arvatud ja esitaja on Stig Rästa (pildil paremal). nismi sattumine põhjustada võib. ainult esmaabi saamiseks. Hambapesulaul on nii pikk, kui Pea meeles, et imiku- ja väike- Järgnevalt räägingi nendest lapseiga on oluline harjumuste reeglitest ja toon välja mõned ning maitse-eelistuste kujunda- nipid, mida rakendades teed mise aeg. hammastele head. 2. Janu korral joo vett. Igal ajal joomiseks sobib ainult ilma 1. Toitu tervislikult. Võib kõlada lisanditeta puhas vesi. Kõiki kulunult, aga lisaks üldisele teisi jooke tarvita söögikorra tervisele on see ka hammaste ajal, sest igasugune muu jook tervise seisukohast väga oluline. – piim, smuuti, mahl (isegi Tähtis on, et nii lapsed kui ka kodune õuna-, ploomi- või muu meie, täiskasvanud, ainult saia- mahl, kuhu ei ole lisatud ühtegi toodetest kõhtu täis ei sööks grammi suhkrut) – on hammaste ja magusaga oma isu ei rikuks. jaoks nagu uus söögikord. Kui Miks on magus hammastele hambad peavad liiga sagedasti halb? Nii nagu me ise, saavad ka võitlema happerünnakuga, ei ole suus elutsevad mikroobid suhk- neil piisavalt aega, et suus olevat rust palju energiat, mille taga- keskkonda neutraliseerida. järjel toodavad nad pikka aega 3. Jäta söögikordade vahele kolm hapet. See omakorda muudab tundi pausi. Mikroobid saavad hambaemaili nõrgemaks. Just hammaste nõrgestamiseks ener- seepärast on pulga- ja lutsu- giat meie toidust. Selleks, et kommid hammastele kõige hambakude saaks oma tugevuse kahjulikumad maiustused, kuna taastada, peabki pidama söögi- suhkur on pikalt suus ja annab kordade vahel mõnetunnise mikroobidele jõudu juurde. pausi. Pausi jooksul ei tohiks Paljud valmistooted, mis on küll tarbida midagi muud peale näiliselt tervislikud, sisaldavad puhta vee. Väikelaste puhul on hulgaliselt peidetud suhkruid. söögikordade vahel kahe-kol- Ka eestlaste seas populaarsed metunnist pausi raskem pidada, kohukesed, magustatud jogur- aga see on väga oluline. Kui laps tid, mahlajoogid jms sisaldavad soovib sel ajal midagi näksida, sama palju suhkrut kui suhk- siis tulekski talle selgitada, et rurikkad magustoidud. Poole- praegu hambad puhkavad. liitrises karastusjoogis võib 4. Pese hambaid kaks korda päevas. lisatud suhkruid olla kuni 65 Seda reeglit teame kõik, kuid grammi ehk 13 teelusikatäit! teadmisest üksi ei piisa, vaid tuleb Kas paneksime 13 teelusikatäit ka tegutseda. Veel enam, täiskas- suhkrut vee sisse, segaksime vanutena saame oma suuhügieeni läbi ja jooksime ära? Ilmselt harjumustega olla lastele eesku- mitte. Siit algabki teadlikkus juks. Alates hetkest, mil lapsele ja oskus teha õigeid valikuid. esimene piimahammas suhu APRILL 2020 TÕRVA TEATAJA 15 JAANUAR 2020 TÕRVA TEATAJA 15 KODUSPÜSIMISESOOJUS KIRIKUTES AJAL Arvo Lasting Arvo Lasting

Eriolukord muutis meie tavapärast eriti pikad. Aga ei saanud unus- Kuigi meie talved on läinud pehmeks mugavamini korraldada talviseid kirikulised jäävad mõnusas soojuses elurütmi põhjalikult. Täiskirjutatud tada ka näiteks üksikuid lapsi, kellel ERIOLUKORD: ja lühikeseks, jätkub rõskust suure- jumalateenistusi kas kirikus või käär- tukkuma jutluse ajal või kauemakski, kalendermärkmik muutus kehtetuks. võimatu kohtuda mängukaaslastega, Olukorrast sõltub jumalateenistuste toimumine ning teated võivad täpsus- maks osaks aastast. Nii on kõik pare- kambris. Taagepera kirik on olnud olgu lõunaseks või öiseks uina- Tuli maha kriipsutada planeeritud ja paljusid teisi. tuda, aga meie kirikute plaanid maikuuks on (võib olla ka lihtsalt kirik lahti): mad võimalused kodade kütmiseks üsna populaarne laulatuste kirikuna. kuks. Heameelega pakume seesu- tegevused, tühistada kogunemised, Nii oli kirik ikka lahti mitmel • 3. mail kl 11 Helme ja kl 14 Taagepera; ja soojustamiseks väga teretulnud. Ehkki laulatuste sagedus on aastati gust lõõgastumise võimalust. Tulge loobuda jumalateenistustestki. Kõik- päeval nädalas. Põlesid aeg-ajalt • 10. mail kl 11 Helme; Ka kirikud otsivad neid võimalusi, et väga erinev, võidakse neid korraldada meile, kes olete vaevatud ja koorma- jal kõlas peamiselt soovitus püsida küünlad altaril mõneks palvetunniks. • 17. mail kl 11 Helme ja kl 14 Taagepera; saada oma õhk soojemaks ja kuive- just keset talve. Ka kontserdipakku- tud, ning me pakume teile kosutavat kodus. Aeg tundus muutuvat tühjaks. Televisioongi tuli kirikule appi. • Neljapäeval, 20. mail kl 16 Helme; maks. Helme ja Taagepera kirikutes jad tunnevad huvi Taagepera kiriku hingamist! Aga siiski tekkis vajadus kontak- Justnimelt piirangute ajal tuli põhja- • 24. mail kl 12 Riidaja; on leitud selleks sarnased võimalused. vastu. Saame nüüd pakkuda pare- tide järele. Meeles püsisid kodudesse likult desinfitseerunud ETV võtte- • 31. mail kl 11 Helme; Just äsjamöödunud jõuludeks ja maid võimalusi ka sügiseti ja keva- Foto: Neil Viskov isoleeritud kaaslased, kelle eluvaja- meeskond Helme kirikusse, et salves- • Tõrva Misjonimaja pühapäeviti kell 15. alanud talveks lahendas Taagepera diti. On väga oluline, et saame kiri- dused vajasid täitmist, kes igavlesid tada materjal saatele „Tähendamisi“. koguduse juhatus ning esimees Tõnis kuruumidest tõrjuda rõskust kasvõi TEATED üksinduses, kelle seltsilisteks said Lõuna-Eesti kirikute tutvustamise Järv pühakoja soojustuse ja kütmise aeg-ajaltki. ärevad uudistesaated. Lisaks kuul- järg jõudis meie kätte täpselt üles- riigist väljuvatel väliskodanikel oma Nii raske kui ka eriolukord võib küsimusi. Selleks võtsime esmalt Sarnased soojustus- ja küttela- • 19. jaan kl 11 Helme kirikus sime ülekoormatud personalist: tõusmispüha hommikul. Täna- teed minna. Ilma eriloata Eestisse olla, toob see vapustav aeg meid vastu teenuse OÜ-lt Oja Ehitus, hendused said teostatud Helme kiri- jumalateenistus. meditsiinitöötajad, korravalvurid ja seks oleme Aivi Parijõe saadet juba maleva hooleks on korraldada piiri- sisenevad kodanikud peavad paraku välja mugavast rutiinist. Loodeta- et katta kiriku lagi puistevillaga. kus juba mõni aasta tagasi. Kirikulae • 26. jaan kl 11 Helme kirikus võimukandjad. näinud, aga saame 12. aprilli saate valvetööd, kus kaplangi saab mõnel politseinikult vastu võtma kahenäda- vasti suudame kord taastudes olla Teiseks tööks oli õhksoojuspumpade soojustas täpselt samuti OjaREKLAAMI Ehitus KUULUTUSjumalateenistus. → AJALEHT „TÕRVA TEATAJA“ • Tõrva Misjonimajas jumalateenistused pühapäeviti Nii nagu paljudes eluvaldkonda- uuesti üles otsida ETV arhiivist.REKLAAMI KUULUTUSpäeval osaleda. → AJALEHT On võimalik „TÕRVA patrul TEATAJA- lase karantiininõude.“ Huvitav on aga palju tänulikumad kõige tavalisemate paigaldamine kiriku saali ning käär- OÜ ning õhksoojuspumbad paigal- • 2. veebr kl 11 Helme kirikus jumalateenistus, kell 15. Pühapäevakool kaks korda kuus. Palvused des tulid kirikuski appi kaugeside- Samas kui kirik oli peamiselt tühi, lida Valga lähedal maal nn roheli- teenistuses kohtuda politseikaplan andide eest. Ja loodetavasti on pärast kambrisse. Viimase töö teostas ette- Kellele?das OÜ ABC Kliima, kelle esindaja küünlapäev ja Tartu rahu 100. aastapäev. esmaspäeviti kl 11. vahendid. Uudistekanalite ärevaid Kellele?siis kasutasime tegevusetut aega ära sel piiril, kus õnneks piiririkkujaid Valdo Lustiga, aga ainus tuttav piiri- pingelist ja töist eriolukorda võima- võte Henson Vent OÜ. Andres Rass aeg-ajalt jälgib ja nõus- • 9. veebr kl 11 Helme kirikus jumalateenistus ja sõnumeid peab ikka kirik tasakaa- akende vahetuseks, väikese tuule- on nädala jooksul üksikuid. Ja on ületajagi on kolleeg Lõuna-Eesti lik jälle rohkem puhata, lõõgastuda, Töödeks tarvilikud kulud katsime Egontab küttesüsteemi Ilisson korrashoidu. Järg- nõukogu koosolek. • EELK Helme Maarja kogudus lustama lootusrikka julgustusega. Egonkoja põranda Ilisson remondiks ja kuurika- võimalik Valga linna piiripunktis kogudusest, kes käib naabermaal kodu koristada. metsamajandamise tuludest, aga Helmenevalt ootabKihelkonnaleht ees akende vahetus • 9. veebr kl 14 Taagepera kirikus jumalateenistus. • a/a EE512200001120082428 Ärevus soodustab ju haigestumist, Helmetuse parandamiseks. Kihelkonnaleht Meie kirik on kontrollida kodanike dokumente, kes oma ema aitamas. tubli toetussumma kogus meile 53736992Helme kirikus, kuna pooles majas • 16. veebr kl 11 Helme kirikus jumalateenistus. • EELK Taagepera Jaani kogudus usk tugevdab vastupanuvõimet. Nii 53736992niivõrd suur, et remondimehed said seoses töökoha või omaste hooldami- ka Soome Hauho sõpruskogudus. on aknad vahetatud varem. Uued • 23. veebr kl 11 Lastepäev Helme kirikus. Pere-juma- • a/a EE842200221013466795 ootasid Facebook, EELK kodule- [email protected] tegutseda. sega soovivad ületada kontrolljoont. Kiriku soojustus- ja küttelahendu- [email protected] on juba valmis ning uuel aastal lateenistus ning muud tegevused. • [email protected], Facebook, tel.5249654 hekülg ja teised portaalid toetavaid Ka vabatahtlikud organisatsioo- Nemad on saanud selleks vastava loa, sed vajasid muidugi kooskõlasta- saavad need paigaldatud. • 1. märtsil kl 11 Helme kirikus jumalateenistus. ja 7633340 sõnumeid ning videoid jutlustega. Tere,nid hõivavad meid eriolukorraaeg- mida politseitöötaja kontrollib regist- mist Muinsuskaitseametiga ning me Tere,Igasugune küttelahendus nõuab • 1. märtsil kl 14 Taagepera kirikus jumalateenistus ja • Tõrva „Immaanueli“ kogudus Samavõrd edastas õnnistussõnu tele- sesse teenistusse. Kaitseliit leiab päris rist. Kaitseliitlane jookseb doku- täname Valgamaa nõunikku Margis muidugi kulusid. Siiski on meie kiri- nõukogu koosolek. • a/a EE841010202006874002 fon eriti üksikutele eakatele inimes- Soovimemitmesuguseid anda ülesandeidkuulutuse kodanikeajalehte „TÕRVAmentidega TEATAJA kodaniku“ kolmeks ja politseikabi kuuks.- Seini koostöö eest. Soovimekud palju anda soojemad, kuulutuse kui nadajalehte olid „TÕRVA TEATAJA“ kolmeks kuuks. • Valdo Maamägi, 56633250 tele, kelle päevad tunduvad olevat abistamiseks. Näiteks Valgamaa neti vahet, aga veel lihtsamini lubab Nüüd saame Taagepera kirikus aastaid tagasi. On koguni oht, et 48X52 mm

Pottsepatööd Pottsepatööd Loodusehitus Loodusehitus Metsakeskus.ee Üldehitus Üldehitus

OÜ ESTEST PR Ostame kasvavat metsa, põllumaad

ostab metsa- ja põllumaad. ja metsakinnistuid hinnaga HELTA HELISTA! +372 567 514 68 kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

www.stoneandcrystal.ee Tel 50 45 215, 51 45 215, või asetseda piiranguvööndis. www.stoneandcrystal.ee THKKTHKK müübmüüb [email protected] Tel: 56 111 900

Lõhutud lepa Lõhutud lepa Tegin kuulutuse šablooni ära. Kas selline sobiks? küttepuid, pikkustes Tegin kuulutuse šablooni ära. Kas selline sobiks? küttepuid, pikkustes KÜTTEKOLDED ja 25 kuni 60 cm. Tellija andmed: Stone and Crystal OÜ, Ehitajate 7-48, 70101 Viiratsi alevik,KORSTNAD Viljandi vald. KORDA! 25 kuni 60 cm. Tellija andmed: Stone and Crystal OÜ, Ehitajate 7-48, 70101 Viiratsi alevik,KORSTNAD Viljandi vald. KORDA! Hind 37-40 € Tervitades, Tellige varakult Hind 37-40 € Tervitades, Tellige varakult HeaMe Tõrvatsake svallakus.e rahvas!e Julia Järveküla kuiva puud, pikkuses Julia Järveküla kütteseadmete kuiva puud, pikkuses kütteseadmete Ostame kasvavat metsa, põllumaad Kui soovid osta või müüa 30, 40 ja 50 cm [email protected] puhastus ja metsakinnistuid hinnaga 30, 40 ja 50 cm [email protected] puhastus kuni 10 000 eurot/ha. hinnaga 47-50 € +372 569 094 60, 567 514 68 ja remonttööd! kinnisvara aga pole aega või +372 569 094 60, 567 514 68 ja remonttööd! Kinnistud võivad olla tehtud raietega hinnaga 47-50 € oskusi sellega tegelemiseks, või asetseda piiranguvööndis. siis võta Tminugael: 56 111 julgelt 900 ühendust! Tasuta Valga Tuletõrjeühing Tasuta Valga Tuletõrjeühing Korstnapühkimisteenus transport Korstnapühkimisteenus Oman 16 aasta pikkust transport tolmuimejaga tolmuimejaga maakleri töökogemust! Tõrva linn Pottsepatööd Pottsepatööd Tõrva linn (korstnad, pliidid, ahjud jne) (korstnad, pliidid, ahjud jne) (kuni 5 km linna Kortermajade ventilatsioonisüs OÜOodatud ESTEST kõik PR Lõuna-Eesti (kuni 5 km linna Kortermajade ventilatsioonisüs teemi puhastamine ostab metsa- ja põllumaad. ümbruses) teemi puhastamine pakkumised! ümbruses) Tulekustutite ja suitsuandurite Tulekustutite ja suitsuandurite kontroll, hooldus, müük kontroll, hooldus, müük TelKontakt: 50 45 215,Janek 51 Moros, 45 215, Tel: 56 51820 Valga, Puiestee 2, E–R 8–17 Valga, Puiestee 2, E–R 8–17 [email protected] Tel: 56 51820 Tel 5333 5233, 766 1009 ja 521 0357 Tel: 529 4294 või Tel 5333 5233, 766 1009 ja 521 0357 [email protected] [email protected] [email protected] 16 TÕRVA TEATAJA APRILL 2020 PIKASILLA NEIU, KELLE DISAINI VÕIB NÄHA ISEGI LÕUNA-AAFRIKAS

Karl Kirt

Ajal, mil reisimine on sisuliselt peatunud ja paljud inimesed on tagasi • Londonis elab ühtekokku pöördunud kodumaile, on siiski ka 8,9 miljonit inimest. Koos neid, kes peavad erinevatel põhjus- eeslinnadega 14,26 miljonit tel elama Eestist kaugel. Üheks selli- inimest. seks näiteks on Tõrva Gümnaasiumi • Londonis on võrreldes vilistlane ja Pikasillast pärit Mari meiega aeg kaks tundi taga. Jõemägi, kes otsustas peale gümnaa- • Londonis elab hinnanguliselt siumi lõpetamist oma elukorralduse 3000 – 5000 eestlast. pea peale pöörata ning minna Suur- • Mari Jõemägi lõpetas Tõrva britannia pealinna Londonisse ajuti- Gümnaasiumi 2012. aastal selt elama. Ajutisest on saanud nüüd kuldmedaliga, olles 90. lennu peaaegu kaheksa aastat. vilistlane. Samal aastal lõpe- tas kullaga 5 õpilast. Kinnisideest reaalsuseks • Pikasillat mainiti esmakord- Mari Jõemägil tuli Londonisse mineku selt 1398. aastal, mõte juba põhikooli ajal. „Sealne Londonit 60. aastal. kultuur, arhitektuur ja ühiskond, • Pikasilla külas elab 84 inimest millest sai aimu filmidest, raama- 2019. aasta tutest ja inglise keele tunnist, see andmete kohaselt. köitis ja tundus midagi just minule,“ rääkis Mari oma esimesest mõttest Londonisse minna. „Gümnaasiumis Mari Jõemägi. Foto: Riiko-Andre Nüüd Eva-Lotta Jõemägi, õde: Brexit ei mõjuta, sai mõttest juba kinnisidee ja nii ma koroonaviirus küll lendasingi Londonisse kõigest paar avatud ühiskond. Eestis on samal ajal „Alguses olin väga üllatunud, et lisab, et need kokkusaamised on Elu peale Brexitit Londonis sisuliselt päeva pärast lõpupidu.“ märksa rohkem ruumi iseendale ja Mari Londonisse läks, kuid nüüd- siiski erilised ning püütakse lühi- muutunud ei ole. Maril on olemas Plaanid olid alguses nagu ikka suur kokkukuuluvustunne.“ Ilmselt on seks olen sellega harjunud, et kese aja jooksul kõik tasa teha. nii elamis- kui tööluba. Igapäeva veidi lühemad. Maril oli mõttes tõrvakate jaoks väga harjumatu elada õde kaugel on. Need võimalused, Eva-Lotta ootab õde juba tagasi mõjutajaks on hoopis koroona- Londonisse jääda üheks aastaks ja siis ühes majapidamises väga erinevate mis talle on seal avanenud, need koju. „Tunnen oma suurest õest viirus. „Ilmselt on siinne olukord Eestis ülikooli astuda, kuid elu tahtis kultuuriruumi kuuluvate inimestega. on hindamatud ja andnud talle väga puudust ja oleks nii palju liht- väga sarnane paljudes teistes riiki- teisiti. „Mõtlesin ainuüksi proo- „Elasin algselt moslemitest perega ja suure kogemuste pagasi tulevi- sam, kui ta siinsamas Eestis jälle des toimuvaga. Kodust lahkumine vimise pärast Inglismaal ülikooli väga tihedalt asustatud linnarajoonis, kuks.“ Eva-Lotta lisab, et selliseid elaks.“ Ta on ise mitmeid kordi õel on lubatud vaid toidupoe ja apteegi kandideerida ning võttes seda pinge- kus on väga palju mustanahalisi. See võimalusi Marile Eestis ilmselt ei Londonis külas käinud. „Kevadised külastamiseks ja ühe korra päevas vabalt, teadmisega, et kaotada ei ole oligi ilmselt alguses kõige harjumatum tekiks. „Meie pere elu on see kind- pargid ja jõulusäras tänavad on spordi tegemiseks.“ Suur hulk inimesi midagi. Kandideerisin erialale, mida ja drastiline keskkonnamuutus. Samas lasti mõjutanud, et üks pereliige imeilusad. Siiski on vist kõige tore- töötavad kodus nagu ka Mari. „Palju ilmselt Eestis ei oleks julgenud proo- oli see väga huvitav kogemus ja olen elab tuhandete kilomeetrite taga. dam õega koos tavapäraseid asju on inimesi, kellel kahjuks ei ole vidagi – sisearhitektuuri,“ ütles Mari. alati olnud väga avatud,“ selgitas Mari. Oleme pidanud suhtlema enamasti teha – kohvikutes istuda, raama- võimalik kodust töötada. Seetõttu on Eriala ise oli talle küllaltki võõras. Kui kaua võtab Inglismaal koha- veebi vahendusel, sest koju jõuab tupoodides käia ja muidugi neid nad sunnitud ootama olukorra para- „Ma olen alati tahtnud teha midagi nemine aega, on vägagi indivi- ta paar korda aastas.“ Eva-Lotta ilusaid Londoni vaateid nautida.“ nemist, et oma töörutiiniga jätkata.“ loomingulist ning sisearhitektuur duaalne. „Mina kolisin Inglismaale Kaheksa aasta jooksul on Mari tundus väga huvitav ja just see õige.“ 19- aastasena ja väga suure tahtmise saanud Londonit nautida täiel rinnal. Ehkki Mari on oma eriala valiku ja sooviga siin olla. Seetõttu kohane- Kliendiks on Amazon vähesele kogemusele, on mul võimalus „Üks parimaid kogemusi on kindlasti üle siiralt õnnelik, oli ülikooliaeg sin ka väga kiiresti. Samas kui minu Elamistingimused Londonis ei olnud kaasa lüüa üsna kõrge profiiliga töötamine disainerina Clerkenwellis, üsnagi keeruline ja seda mitte keele üks endistest majakaaslastest oli ole just head, kui ei ole nõus välja projektides samal ajal küllaltki palju mis on Londoni ühes loomingulise- ja teadmiste puudulikkuse, vaid Londonis elanud pea 18 aastat, ent käima suurt raha. Marigi on võtnud iseseisvalt disainides.“ Tema peamised mas rajoonis. See on täis mööblisa- pideva suure pinge tõttu. „Ühtäkki ei osanud endiselt inglise keelt ega eesmärgiks praeguses eluetapis koge- kliendid võtavad ahhetama. Nendeks longe, arhitektuuri- ja disainistuu- ei piisanud enam puhtast pinguta- olnudki huvitatud kohanemisest.“ muste omandamise, tehes tööd, mis on olnud näiteks Amazon ja Bacardi. diod.“ Lisaks ütleb Mari, et Londonis misest, mis eelnevalt oli alati pälvi- Mari on nüüdseks elanud Inglis- talle väga meeldib. Seetõttu loovutab Kusjuures enamus tema töid näeks saab huvitavaid kogemusi nii palju, nud heakskiidu. Harjuda oli vaja maal pea 8 aastat. Eesti keelt räägib ta selle arvelt mugavamad elamistin- päriselus Pariisis, Lissabonis, Amster- kui ise soovid. „Olen näinud paljusid pideva karmi kriitikaga,“ meenutas ta sellele vaatamata igapäevaselt, sest gimused. „Rendin oma elukaaslasega damis, Rumeenias, aga ka Lõuna-Aaf- maailma kuulsamaid kunstiteoseid ja ta ülikooliaega. „Lisaks sellele oli tema elukaaslane on eestlane. „Kohta- vaid ühte tuba ühiskasutatavas majas, rikas. Londonis tema tehtud töid sisu- hooneid, osalenud mitmetel klassika- keeruline vastu pidada koormusele, sin teda õige pea pärast Londonisse mis on kahjuks väga kõrgete üürihin- liselt ei olegi. liste autode šõudel ja võidusõiduüri- kuna nädala sees kestsid õpingud kolimist. Seetõttu räägin iga päev dade tõttu Londonis täiesti tavaline.“ Seetõttu tekib küsimus, kas Mari tustel, käinud West Endi kuulsatel tihti hiliste öötundideni ja nädala- eesti keelt, aga minu põhiline suht- Samas ütleb Mari, et toit ning riided soovib üldse tagasi Eestisse pöör- etendustel, einestanud pilvelõhku- vahetusel tuli käia tööl.“ luskeel on siiski inglise keel. Paljud on Londonis odavamad kui Eestis, duda. „Jah, kindlasti! London on jate tippudel.“ Oma eriliste kogemus- sõnad tulevad esmalt pähe just inglise kuid tõdeb, et muud asjad on kõik mulle väga südamelähedane, ent tena toob ta välja Londonis toimunud Kohanemine läks kiiresti keeles.“ Mari räägib, et kui ta Eestisse siiski kallimad. siinse kiire elurütmi ja elamistingi- maailmakuulsate artistide kontser- Ühe Tõrva kandist pärit noore inimese saabub, on tema keelekasutus esmalt Mari töötab praegu sisearhitek- muste tõttu on London siiski parim did. Nii on ta saanud kuulata Adele, jaoks on ilmselt kõige raskem alguses kergelt puine. „Pisut suuremat raskust tuurifirmas IA Interior Architects, kogemuste omandamiseks, mitte Ed Sheeranit, Coldplayd. „Need on kohaneda just ühiskonna erinevu- valmistab mulle erialane sõnavara, mis tegeleb kontorite disainimisega. elamiseks. Ennast rahulikult sisse mõned väga erilised kogemused sega, mis Londonis ees ootab. „Siin kuna kokkupuude sellega Eestis on „Projekte on nii palju ja kollektiiv seada soovin ma siiski kodumaal,“ paljude seast, mida olen Londonis on äärmiselt rahvusvaheline ja väga olnud väga minimaalne.“ väga meeldiv, mistõttu vaatamata rääkis ta. saanud tunda.“