Aasta ema on Lillekasvatajate Vanad autod Lk 3 Egle Letlane Lk 6-7 värvikirev argipäev Lk 8-9 köidavad noori mehi MAI 2021 TÕRVATÕRVA VALLAVALITSUS TEATAJA

Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Kroonpress Otsepost: Omniva Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 TÕRVA LINNA SÜNNIPÄEVAKS TULEB RAND KESKVÄLJAKULE!

Kui eelmisel suvel sai Tõrva keskristmiku ääres imetleda liivaskulptuuri „Mulgi näkist”, siis sel korral on uudistamist mitmeid kordi rohkem.

Tõrva linnaõiguste saamise 95. sünnipäevale pühendatuna koon- dab linna keskväljakule loodav liiva- skulptuuride park viis väga eriilme- list ja huvitavat liivast valmistatud kunstiteost ning üks suur skulp- tuur leiab koha Tõrva ringristmiku kõrval, kus eelmine aasta tervitas möödujaid mulgi kübaraga näkk. Kaunid kunstiteosed on inspireeri- tud seekord kuulsatest eestlastest – keskväljakul võib kohata teiste hulgas TAOTLE TÕRVAKA SOODUSKAART! meie oma odaviskesangarit Magnus Vallavanem Maido Ruusmann Tõrva keskväljakut ehtivate liivaskulptuuridega Kirti, kellele saab sel suvel kaasa elada Tokyo olümpiamängudel. veel suurejoonelisemalt ette võtta. Magnus Kirdile, kuid skulptuuridelt Tõrva vallavalitsus alustab mai pääsmed. Teenuseid ja tooteid on Kuna plaanis on mittetõrvakatelt ka võib ära tunda ka teisi tuntud nägu- teisel poolel ainult tõrvakatele plaanis järk-järgult juurde lisada. Skulptuuride park avatakse väikest piletiraha küsida, et skulp- sid. Liigset sarnasust siiski otsida ette nähtud sooduskaardi väljas- mai lõpus tuuride rajamiseks tehtud kulusid pole mõtet, kuna täiesti realistlikke tamisega. Tõrvaka kaardi saavad Kuidas tõrvaka kaardi Skulptuuripargi avamine on hetke- katta, siis on selleaastane keskväl- liivaskulptuure pole võimalik teha.“ taotleda kõik inimesed, kelle saab? seisuga planeeritud 28. maiks, kuid jakule rajatud park ühtlasi ka proo- rahvastikuregistrijärgne elukoht Kaardi saamiseks tuleb saata Tõrva kuupäev võib muutuda olenevalt viks, kuidas Tõrva külalised selle Skulptorid tulid Lätist on Tõrva vallas. Esialgu seotakse valla kodulehelt leitav avaldus digiall- riigis kehtivatest piirangutest. Lisaks vastu võtavad. Euroopas on enamik Liivaskulptuuride korraldamiseks tõrvaka sooduskaart isiku ID-kaar- kirjastatult e-posti aadressile torva@ skulptuuridele kerkib keskväljakule liivaskulptuuride parke külastajatele kaasati taas tõrvakatele juba tuttav diga sarnaselt kaubanduses juba torva.ee või täita sooviavaldus kasu- mõnus rannaala ning hiigelsuur tasulised, loodame, et seda on võima- kultuurikorraldaja Indrek Leht, kes tuntud kliendikaartidega ja eraldi tades kodulehe valmisvormi. liivakast lastele liivakunsti harju- lik teha ka Eestis. Kui see õnnestub, varasemalt olnud abis Tõrva Loitsu füüsilisel kujul täiendavat kaarti ei Samuti on võimalus kaarti taot- tamiseks. Skulptuuride park jääb siis miks mitte mõelda, et tulevikus ja Tõrva Tule-Päevade valguse- ja väljastata. leda Tõrva vallavalitsuses kohapeal tõrvakatele tõrvaka sooduskaardi võiks Eesti liivaskulptuuride valmis- tuleefektide tegemisega ning kelle (Kevade 1, Tõrva). ettenäitamisel külastamiseks ja vaba tamise kese olla Tõrvas, kus iga-aas- abil kerkis Tõrva liivaskulptuur juba Mida tõrvaka sooduskaart Kaardi saamiseks tuleb anda nõus- aja veetmiseks tasuta, kuid külali- taselt turiste meelitavad skulptuurid eelmisel aastal. Indreku eestvedami- mulle annab? olek rahvastikuregistrist andmete sed peavad soetama bussijaamast valmivad, nagu seda on näiteks meil sel jõudsid Tõrva kolm suurepärast Tõrvaka kaardi omanikud saavad kontrollimiseks. mõneeurose pileti, et kunstiteoseid naabrite lätlaste juures Jelgava linnas. Läti skulptorit, teiste seas ka Agnese soodustust Tõrva vallas toimu- lähemalt näha ning pildistada. Sooja- „Suvituslinna staatusega sobivad Rudzite Kirillova – „Mulgi näki” vate sündmuste ja pakutavate Lisainfo tõrvaka kaardi kohta aval- del suveõhtutel on pargis plaanis liivaskulptuurid kokku ideaalselt – autor. Kunstnikud pidid trotsima nii teenuste hindadelt. Nii on tõrvaka datakse Tõrva valla kodulehel, korraldada väiksemaid üritusi ning lisaks juba tuttavatele Vanamõisa ja vihma kui ka tormituuli, mistõttu kaardiga võimalik saada soodsa- Facebooki lehel ja juunikuu Tõrva pakkuda toitlustust. Riiska järve rannaaladele, on sel suvel seati skulptuuridele ümber telgid malt peagi avatava Tõrva Veemõ- Teatajas. Samuti vastab tõrvaka võimalik rannameeleolu nautida otse kunstiteoste kaitsmiseks. Telgid nula pääsmeid või tagada tasuta kaardi osas lisaküsimustele valla- Ideele andis hoogu Tõrva keskväljakul!“ kutsub Ruus- võetakse ära skulptuuride avamis- sissepääs liivaskulptuuride parki valitsuse avalike suhete spetsialist populaarne „Mulgi näkk” mann tõrvakaid sel aastal rohkem ürituseks, kui kogu ala on valmis Tõrva keskväljakul. Samuti saavad Marianne Sokk, kellele saab kirju- Tõrva vallavanem Maido Ruus- aega veetma ka linna keskväljakul. külastajate vastuvõtmiseks. Skulp- olema tõrvaka kaardi omanikele tada e-posti aadressile marianne. mann selgitas, et eelmisel aastal väga „Tänavused skulptuurid said inspi- tuurid jäävad Tõrva keskväljakut soodsamad valla poolt korralda- [email protected] või helistada suure populaarsuse osaliseks saanud ratsiooni kuulsustest – on ju tule- kaunistama sügiseni. Liivaskulp- tavad kultuuri- ja spordiürituste numbril 522 8355. „Mulgi näkk” andis piisavalt kind- mas olümpiasuvi, kus saame kaasa tuurid valmivad koostöös Valgamaa lust, et liivaskulptuuride temaatika elada meie kohalikule odasangarile Arenguagentuuriga. 2 TÕRVA TEATAJA MAI 2021

Egon Ilisson TÕRVA PÄÄSTJATE

KOROONA VS KIUSAMINE ÜLESKUTSE

Mu tütar alustas sügisel kooliteed ning tegi seda Sakus, ilma- VALLARAHVALE tuma suures koolisüsteemis, kus rohkem kui 1300 õpilast. 1. klasse kokku tervelt kuus, igaüks neist täis erinevaid väike- seid isiksusi. Kes sai endale lasteaiast ja kodust kaasa hea Ivar Lupp, põhja ning lastetoa, kellel jäi midagi puudu. Kellel puudus Lõuna päästekeskuse Tõrva päästekomando pealik kodu toetus sootuks. Olen veendunud, et laste mõistmise tarvis ei pea olema Taaskord on saabunud kevad. Loodu- raskemetalle ja ülimürgiseid diok- lisab suitsuanduri puudumine või selle endal rohkelt lapsi või kasvatuskogemust. Hea õpetaja ning ses elavnevad lindude hääled, tärkavad siine, mis avaldavad tervisele mõju vale paigaldus. laste tundja võib olla ka see, kel endal lapsi pole, hea lapse- esimesed kevadlilled, kõik hakkab rohe- alles pikema ajaga. Lõkkes ei ole prügi Päästjad kohtavad sageli peresid, vanem ka see, kel ainult üks järeltulija. Tähtis on see, kas me tama. Tõrva linnapildis on rohkem jalu- ning haljastusjäätmete põlemine täie- kellele probleemse ja tuleohtliku elekt- hoolime ja tahame neid märgata. tavaid inimesi ja aias toimetajaid. Kevad lik ja seda rohkem tekib mürgist suitsu, risüsteemi või kütteseadme renovee- Me räägime tütrega tihtipeale ausalt ja avameelselt – ärkamise, tärkamise ja värskuse aeg. millest reostub õhk, maapind ja vesi. rimine käib majanduslikult üle jõu. sellest, kas neil on klassis ja koolis kiusamist, vägivalda Järsult lõpetab idülli vängelt ninna Keskkonna säästmiseks ja loodustule- Koostöös kohaliku omavalitsusega või midagi muud sellist, mis õppimist või kooli nautimist tungiv jäätmete põlemise hais. Isegi kahjude vältimiseks tuleks haljastus- püüab päästeamet nendes majapida- segaks. Tuli välja, et neil ei ole mureks mitte sedalaadi kiusa- väljast tuppa põgenedes ei jää see maha. ja ohtlikud jäätmed viia Tõrva vallas mistes tuleohte kahandada. Selleks on mine, kus kedagi konkreetset on ohvriks valitud ja kollek- Härma karjääris asuvasse jäätmejaama. loodud päästeameti, kohaliku omava- tiivselt üritatakse alavääristada või narrida, vaid pigem see, Kulu- ja prügipõlengud Haljastusjäätmeid võetakse seal vastu litsuse ja siseministeeriumi ühisprojekt et on teatud isikud, kellel rusikad välguvad ja keelekasutus saastavad ja ohustavad tasuta. Samuti pakub kohalik omava- „Kodud tuleohutuks“. Projekti raames on nagu voorimehel. Päästjad nimetavad kevadet kuluhoo- litsus puulehtede äraviimiseks abi püüame turvalisemaks muuta eelkõige Olen aru saanud, et meie jutuajamised on õnneks siirad. ajaks, mil on palju tööd prahipõlengute juba sügisel. lasterikaste, üksi elavate eakate ja puue- Kui korra tuli mu seitsmeaastane plika koju sinise silmaga, ja lõketest süttinud kulutulekahjude tega inimeste kodusid. Abivajajaid on aga ütles lõbusalt: “Ma olin selle poisiga võitluseks valmis, kustutamisel. Halvemal juhul süttivad Kodune tuleohutus on palju ja seetõttu tuleb igal aastal nende aga no ma polnud arvestanud, et ta kohe rusikaga näkku lõkkest tuulega lennanud sädemetest või esmatähtis hulgast valik teha. „Kodud tuleohutuks“ lööb.” Siis leppisime omavahel kokku, et jätan sellele reagee- kiirelt levivast kulupõlengust hooned. Iga koduomaniku kohustus on vastu- projektis osalevate kodude nimekiri rimata. Aeg-ajalt uurides konflikti edasist arengut, selgus, et Väljakutseid on palju ja mõnikord võib tada tuleohutuse eest ise. Siiski ei ole kujuneb päästeameti kodukülastuste tegu oli võrdsete vastastega ning noormees oli hakanud viibida elude päästmist vajavatele sünd- päästeamet koduomanikke üksi jätnud. andmete põhjal ning lõpliku valiku lihtsalt uusi ohvreid valima. Õpetajaga seda teemat puudu- mustele reageerimine. Päästjad kohta- Alates 2009. aastast käivad päästetöö- tegemiseks analüüsitakse neid koos tades selgus, et teema on koolile juba teada ning kiusa- vad kevadel tihti haljastusjäätmete ja tajad inimestele kodus nõu andmas. kohaliku omavalitsusega. tavaid õige palju. Peagi olid juba kaasatud lapsevanemad, nende seas prügi põletamist. Tundub, Ühiselt vaadatakse üle kodune tuleohutus Naudime kevadet ja ärme raiskame sotsiaalpeadagoogid ning asi võeti käsile. et mõne inimese jaoks on see tradit- ja antakse soovitusi selle parandamiseks. aega prahipõletamisele. Viirusetõr- Siis aga tuli koroona, mis ühest küljest oli õppimise kvali- siooniline harjumus, mida justkui Kolme aastaga on Tõrva vallas külastatud jeks loodud piirangute leevenemisel teeti arvestades kohutav, aga neile lastele, kelle jaoks kooli- kiviajast tehtud ja enam muuta ei saa. 700 majapidamist ja umbes 10 protsendil jätkavad päästetöötajad koduomanike keskkond oli kui lõputu õudus, täielik pääsetee. Ja siinkohal Prügi süütajad ei teadvusta, et täna- nendest leiti tõsisemaid tuleohutusalaseid tuleohutusalase nõustamisega, et leida ma ei räägi ainult väikestest, sest peamine vaimne ja vägi- päevaste kunstmaterjalide põletamine puudusi. Käitumisest tulenevalt kasva- järgmisi abivajajad. Koos saab igale valdne terror on ikkagi vanemate õpilaste seas. Ma ei suuda on ohtlik nende endi ja teistegi tervi- tab tuleohtu siseruumides suitsetamine. olukorrale lahendust otsida ja igaühe isegi kujutada ette nende noorte inimeste leevendust, kes sele ning looduskeskkonnale. Prügist Veel lähtub kodudes tuleoht vananevatest väiksestki panusest muutub terve kogu- pidid koolis taluma mõnitusi, õelat kiusamist või ka karmi eraldub palju silmaga nähtamatuid elektri- või küttesüsteemidest ning riske konna elu turvalisemaks. vägivalda kaasõpilaste poolt - ma saan olla kodus, keegi ei saa mulle midagi teha. See on südantlõhestav, et me peame üldse millestki sellisest rääkima tänapäeva ühiskonnas. Minu enda klassis oli kiusamist vähe, kuid see oli siiski õrnalt taju- KUUFOTO: tav. Arvan, et meie olime toona pigem erandid kui reegli- Suletud väravate taga hakkab pärane klassikomplekt. Aga distantsõpe mängis õpetajatele ka omad trumbid pihta kibe töö, et nende avades kätte. Kui ma vahel kuulasin kõrvalt veebitunde, siis laste saaks nautida juba uhket Mulgi õelad kommentaarid ning narrimised tulid just nendelt, elamuskeskust Sooglemäel. kellega laste enda sõnutsi oli konflikte ka koolis. Kui sa oled kiusaja, siis oled sa seda nii koolimajas kui ka läbi arvutiek- raani. Usun, et paljud õpetajad tajusid seda (kui nad vähegi tahtsid seda tajuda) ning ka reageerisid. Minu kui lapseva- nema jaoks räägib juba see, et kui mõni seitsmeaastane räägib oma õpetajaga sellist sõnavara kasutades, nagu nad oleksid koos Vene sõjaväes käinud, siis ilmselt võib seal mõningaid käitumisprobleeme veel olla või tulevikus tulla. Ma väga loodan, et nii noored kui ka kogenud õpeta- jad tegid veebitundides lisaks akadeemiliste arengute kohta märkmeid ka õpilaste suhtumise ning omavaheliste suhete kohta. Ehk just arvuti vahendusel tekkis rohkem seda kõrvaltvaataja pilku juurde. Loodetavasti annab see võima- luse neile lastele, kes seni tundsid ennast turvaliselt vaid koduseinte vahel, ka kooliskäimist rohkem nautida.

Hoidkem oma järeltulevaid ja... armastage! MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 3 TÕRVA VALLA AASTA EMA ON EGLE LETLANE!

9. mail kell 11.00 toimunud emadepäeva kontserdi otseülekandes kuulutati välja Tõrva valla aasta ema 2020 – sel aastal pälvis auväärse tiitli nelja lapse ema Egle Letlane.

Piirangute tõttu oli ka sel aastal emadepäeva tähistamine tavapära- sest erinev – veebikontserdil esine- NOMINENDID: sid andekad tõrvakad Gertu Pabbo ja Kadri Lepik ning kingituse viis aasta emale kohale Ahhaa teaduskeskuse robot Oskar. Egle Letlane – nelja lapse ema, töötab Riidaja Südamlik päev lasteaias. Egle oli kingitust robot Oskarilt Tütar Siret emast: „Olles emaks just vastu võttes pisarateni liigutatud kolmele tütrele, on ta suutnud olla ning sõnas, et ei osanud oodata, et alati samal ajal meie jaoks nii auto- robot just tema juurde tuleb, kuigi riteet kui ka sõbranna. Ei ole muret nominendiks esitamist ta teadis. ega probleemi, millega me tema „Oma last tuleb kuulata – just tema poole pöörduda ei julgeks. Ta elab on õpetajaks, kuidas olla hea ema,“ alati kaasa meie rõõmudele ning sõnas aasta ema laureaat. „Õnneliku kui vaja siis pühib pisaraid ja annab pere valem on justnimelt lapsed! head nõu. Ta on näidanud meile, Positiivsus on meie peres iseenesest- et elus pole raskusi, mida ületada mõistetav.“ pole võimalik. Kõigest on võimalik Tõrva vallavanem Maido Ruus- jagu saada, aga seda just üksteisele mann, kes roboti koos kingitusega toeks olles.“ teele saatis, sõnas, et emadepäev Giia Timpson – kahe lapse ema, Ritsu noorsootöötaja on kindlasti aasta üks südamliku- ja raamatukoguhoidja. maid päevi, mis vajab kõige rohkem Sugulane Aleksandra iseloomustab Giiat: „Giia on väga südamik, hooliv ja märkamist. „Emadepäeva puhul me kohusetundlik. Tal jätkub südant ja teotahet nii enda kui ka võõraste laste kõik täname oma emasid ja vanaema- jaoks. Ta organiseerib alati erinevaid tegevusi, käimisi ja vahvaid üritusi. Kõigi sid, aga toome eriliselt välja ka need jaoks on tal aega ja positiivset meelt ja suhtumist.“ emad, kes on olnud ühiskondlikult aktiivsed ja tegemistelt silmapaistvad Krista Toompalu – kolme lapse ema, kodune. – just sellised hoolivad emad esitati Tütar Lisandra kirjeldab ema: „Meie ema on pikki aastaid järjest oma lapsi sel aastal meie konkursile,“ lausus hästi kasvatanud ja alati meid aidanud. Ta on väga kaitsev ja hooliv ema, kes Ruusmann. „Palju õnne, Egle Letlane kunagi alla ei anna. Ta on õpetanud meile kõigile väga palju, mida kuskilt – Tõrva valla aasta ema 2021!“ mujalt õppida ei saa. Tema pingutused väärivad austust ning ta on väärt Aasta ema õnnitles video teel ka olema aasta ema!“ naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Tõrva jaoskonna esindaja Laura Silla- Egle Letlane koos lähedaste ja õnnitlejatega. Fotod: Marianne Sokk Mare Orav – kolme lapse ema, töötanud nii Riidaja kooli direkto- mägi, kes andis robot Oskarile aasta rina kui ka Tõrva gümnaasiumi õppealajuhataja ja füüsikaõpeta- emale viimiseks kaasa traditsiooni- seda just üksteisele toeks olles.“ Kogupikkuses ülekannet saab jana. lise kauni tikandiga põlle. Tütar Sigrit lisas, et just tänu emale järele vaadata Youtube’i keskkonnas Tütar Krista räägib emast: „Minu jaoks on uskumatu, kuidas ta tuleb toime on tema lapsed õppinud, et igas asjas https://youtu.be/dUNUIStU0Zo koige sellega, mida elu tema teele veeretab. Ma usun, et peaaegu koik Torva Julgustav ema on alati midagi head. „Me naerame Eriline tänu Ahhaa teaduskes- linna ja umbruskonna elanikud teavad ja tunnevad Maret. Ta on andnud meile Tõrva valla aasta ema Egle Letlane alati, et meie peres on vist kohe geeni- kusele robot Oskari kohale toomise ette väga kõrged sihid, mille poole endi elus püüelda. Ema on alati rõhutanud on ema kolmele tütrele ja ühele pojale desse kirjutatud armastus laste ja eest! Oskar sai oma ülesandega iseseisvust, vastutuse võtmist oma tegude eest ja teistest inimestest hooli- ning vanaema neljale lapselapsele. lastega töötamise vastu.“ See on kind- suurepäraselt hakkama! mise tähtsust.“ Egle töötab Riidaja lasteaiaõpetajana lasti tõsi, sest Egle kõik kolm tütar on Otseülekande teostas Telegenicu ning panustab koos Riidaja käsitöö- asunud töötama lasteaiaõpetajatena. professionaalne tiim. Reet Kõvask – kuue lapse ema, õigusnõustaja. ringiga aktiivselt kogukonna tege- Kokku esitati aasta ema tiitlile Tütar Erika kirjeldab oma ema: „Meie ema on loonud meile, oma kuuele vusse. Tema kandidatuuri esitas tema kuus suurepärast kandidaati – Egle lapsele, koik sellised tingimused, et meie saaksime nautida lapsepõlve, tütar Siret, kes iseloomustab oma ema Letlane, Giia Timpson, Krista Toom- oppida, omandada valitud erialased teadmised ning tegeleda huvitege- nii: „Meie ema on meeletult julgustav palu, Mare Orav, Reet Kõvask ja Tuuli vusega. Ta on meie jaoks alati olemas, just nii, nagu tal on alati olemas koik ning alati oma tegudes meile eesku- Mekk. Kõik nominendid said kingi- vastused meie kusimustele ning lahendused olukordadele, kui meie hatta juks. Olles emaks kolmele tütrele, on tuseks tordi, lillekimbu ning Tõrva jäme.“ ta alati suutnud olla meie jaoks samal sümboolikaga peapaela, mille viisid ajal nii autoriteet kui ka sõbranna. emadepäeva hommikul emadele koju Tuuli Mekk – kahe lapse ema, karjääriinfo spetsialist. Ta on näidanud meile, et elus pole Tõrva vallavolikogu esimees Enn Tütred Teele ja Kadri iseloomustavad ema: „Meie emme Tuuli on küll selline raskusi, mida ületada pole võimalik. Mihailov ja haridus- ja kultuuriko- ema, kes samal ajal nõusid pestes ja teise käega õunu koorides, istudes ise Kõigest on võimalik jagu saada, aga misjoni esimees Indrek Valner. murutraktori peal, kuulab ka meie juttu ja muresid. Meie emale jääb küll 24 tunnist ööpäevas väheks, kuid hakkama peab sellega saama. Kui palju on Sarnaselt eelmisel aastale kuulutas ka Naiskodukaitse Valga ringkond välja julgust temas proovida asju ja avastada maailma. Kui palju on temas jaksu, aasta ema. Sel aastal tuli aasta ema tiitel Tõrva jaoskonda. Auväärse tiitli pälvis hoolitseda suure maja eest, teha tööd täiest südamest, teha veel ka sporti ja Tõrva valla tubli ema Merikan Jaska. veeta aega oma perega.“ Merikan Jaska 4 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 HELME KUTSEKOOLI HOONETES TEGUTSEB NÜÜD HELME PANSIONAAT

Riin Lepik

Helme alevikus asuv Helme pansio- saa töötasu oluliselt tõsta.“ Sihiks on on kindlasti avarus ja sellega seondu- naat on kliente vastu võtnud alates nüüd võetud noored, et kasvatada ise valt paranenud töötingimused.“ Uues 2014. aastast. Kaasaegne hooldekodu omale tööjõudu. „Soovimegi kasva- hoones pakub pansionaat erinevaid laienes tänavu endisesse kutsekooli tada tööjõudu noortest inimestest teenuseid. Näiteks pakutakse nii ruumidesse ning pansionaat on nüüd koolide baasil. See toimib.“ Arro lisab, päevahoidu kui ka omastele puhkuse valmis vastu võtma veelgi rohkem et professionaalsed head töötajad on andmist vajalikel ajavahemikel. kliente. Vajadus hooldekodu teenuse praegu juba omal kohal. „Üleostmist „Klientidele paraneb kindlasti vaba järele ei vähene. Helme Pansio- pole rakendanud,“ sõnab Arro. aja veetmise võimalus. Sisehoovis on naat tahab pakkuda oma klientidele meil ringtee, et vältida eksimist.“ professionaalset teenindust ja peami- Allikavesi tungis keldrisse seks eesmärgiks on klientide rahul- Hoone ehitustööd on kulgenud Töötajate palgatõus olu. Pansionaadi juhataja Peeter Arro suure projekti kohta ootuspäraselt. Pansionaat teenindab praegu 74 selgitab, kuidas kulgesid ehitustööd Uus hoone on endises kutsekooli ruumides. Fotod: Erakogu Vahepeal pikalt seisnud ehitus sai klienti ning vahelduva eduga on kõik ning millal on oodata terve maja sisse uue hoo ning sisuliselt aastaga kohad täis. „Uue maja avamisega kasutuselevõttu. rekonstrueeriti hoone. Ehitustööd järjekorda pole, aga ootejärjekorda pole veel siiski lõppenud, sest hoone tuleviku mõttes ikka päev-päevalt Hooldajate põud on valmis osaliselt. „Suure hoone pannakse.“ Uue hoone järkjärgu- Pansionaadi uued hooned asuvad ehitus on ikka kallis. Tavakodaniku lise valmimisega on muutumas ka nüüd Helme vana koolimaja jaoks väga palju, kuid oleme suutnud hinnad. „Oleme klientidele ja valda- peahoone ruumides. Viimased ruutmeetri hinna hoida normaal- dele kinnitanud praeguse hinna viimistlustööd toimusid veel maikuu suse tasemel.“ Kõige suurem peavalu – 900 eurot. Muudatus tuleb uues alguses. Näiteks territooriumi asfal- koolimaja ümberehitamisel oli Arro majas, kus 1-kohaline tuba maksab teerimine ning mööbli paigal- sõnul allikavee sissetung keldrisse. 1050 eurot. Teavitame kõiki varakult, dus. Uued kliendid saabuvad majja Ka praegustes hoonetes on tänapäevased ja väga head tingimused. „See tuli ehitada ümber maasiseseks et uuest aastast on kohamaksumus maikuu lõpus. „Kõik oleneb mööbli kaevuks, kust puhas ja joogikõlblik tavatubades 1000 eurot ja ühekoha- lõplikust tarneajast,“ selgitab juhataja Pansionaadis saab tööd praegu 26 vesi jookseb laululava kõrval olevasse line tuba on proportsionaalselt sama Peeter Arro. inimest, kuid peagi on vajadus tööjõu kuivenduskraavi.“ tõusuga,“ teavitab Arro. Hinnatõusu Arro selgitab, et uues majas järele. „Uued töökohad luuakse etapi- Veel valmimata majaosas on juba põhjuseks on töötajate palgatõus, mis hakkab töö olema sisuliselt osakon- viisiliselt. See oleneb uute elanike väga palju valmis tehtud. Ehitatud on on juhataja sõnul vältimatu. dadena ning vastu võetakse kõik saabumisest.“ Ta lisab, et uute tööta- küttesüsteemid, sees on elekter ning Rääkides tulevikust, siis Arro pansionaadi teenust vajavad inime- jate leidmine on alati igas valdkonnas veetud veetrassid. Hetkel ei oska Arro sõnul on hoolekandeteenuse kohtade sed. „Muidugi haiglaraviga me selle keeruline. „Mõnedel erialadel on huvi ennustada, kunas täpselt kogu maja rajamine selle projekti lõppemisel hinnaga, mida praegu küsime, tege- olnud suur, aga põud on alati hool- valmis peaks saama, kuid lootust lõppenud. „Kuna majasiseselt tege- leda ei saa. Sisuliselt oleme sunnitud dajatest.“ Suureks takistuseks tööta- on, et aasta lõpuks on kogu komp- letakse justkui hooldushaiglaga, siis praegu teostama järelravi haiglatest jate värbamisel on töötasu. „Kahjuks leks klientide päralt. „Uue hoone see teema vajaks ilmselt edasiarenda- tulnud inimestele,“ selgitab Arro. praeguse kohamaksumuse juures ei eeliseks, võrreldes vanema hoonega, mist,“ lisab ta.

TÕRVA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE ALA PÕHIKOOLI JA RITSU LASTEAED-ALGKOOLI DIREKTORI TÕRVA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE SÄRASILMSE

100-aastases Ala Põhikoolis tegutse- lõikes 1 sätestatud põhikooli ja • motivatsioonikiri teemal HARIDUS- JA KULTUURISPETSIALISTI! vad ühiselt üks lasteaia liitrühm ja gümnaasiumi direktori nõuded; „Väikekooli ja koolieelse laste- 9- klassiline põhikool koos õpilas- • teadmised kaasaegsest õpikäsit- asutuse juhtimisest 21. sajandil“ Haridus- ja kultuurispetsialist Konkursil osalemiseks koduga. 27-aastases Ritsu Laste- lusest ja õppiva organisatsiooni ning edasisest arengust (maksi- korraldab üld-, alus-, täiskasvanu- esitada järgmised aed-Algkoolis tegutsevad kolm põhimõtetest; maalselt 2 lk A4); ja huviharidust ning koordinee- dokumendid: lastaia liitrühma ning algkooliast- • juhtimiskompetentsid organisat- • muud dokumendid, mida rib kultuurivaldkonna tööd Tõrva • elulookirjeldus; mes 1.-4. klass. Koolipered ootavad siooni arengu juhtimise, õpikesk- kandidaat oluliseks peab. vallas. • essee teemal „Haridusvald- oma meeskonda innustavat ning konna kujundamise, personali- konna võimalused ja väljakut- õpilastest hoolivat koolijuhti. juhtimise, ressursside juhtimise Omalt poolt pakume: Edukas kandidaat: sed Tõrva vallas" (kuni 2 A4 lk); Direktori tööülesandeks on tagada ja enesejuhtimise valdkonnas; • palk alates 1500 eurot; • on omandanud kõrghariduse; • koopia haridust tõendavast õppe- ja kasvatustegevuse korraldus • ühe võõrkeele oskus vähemalt • vajadusel abi eluaseme leidmiseks. • tunneb koordineeritavat dokumendist; ja tulemuslikkus. Direktor vastutab suhtlustasandil; Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel. valdkonda; • palgasoov. koolis läbiviidavate tegevuste, kooli • kaasaegsete infotehnoloogiate Tööaeg: täistööaeg. • omab B-kategooria juhiluba. üldseisundi ja arengu ning rahaliste kasutamise oskus; Kandidaatidel palume vahendite õiguspärase ja otstarbeka • B- kategooria juhtimisõigus. Dokumendid palume esitada hilje- Omalt poolt pakume: esitada vajalikud kasutamise eest. malt 30. maiks 2021 digiallkirjas- • eneseteostusvõimalust koostööle dokumendid hiljemalt 1. Kandideerijal palume tatult Tõrva Vallavalitsuse e-posti orienteeritud toetavas meeskon- juuniks e-aadressile torva@ Edukal kandidaadil on: esitada: aadressil [email protected]. nas; torva.ee. Märksõna: haridus- • täidetud haridus- ja teadusmi- • elulookirjeldus (sh töö- või • nüüdisaegset organisatsiooni ja kultuurispetsialist. nistri 29. augusti 2013 määruse teenistuskäik); Lisainformatsioon: Tõrva Valla- heade enesetäiendamise võima- Lisainformatsioon: nr 30 „Direktori, õppealajuha- • ametikohale esitatud nõuetele valitsuse abivallavanem Lauri lustega; Tõrva Vallavalitsuse abivallavanem taja, õpetajate ja tugispetsialis- vastavust tõendavate dokumen- Drubinš, telefon 512 4285, • huvitavat ja vastutusrikast tööd Lauri Drubinš, telefon 512 4285, tide kvalifikatsiooninõuded" § 2 tide koopiad; e-post [email protected] avalikus sektoris. e-post [email protected] MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 5

ERATEEDE REMONDI- JA EUROOPA KULTUURIPEALINN OOTAB KAASALÖÖJAID EHITUSTOETUST SAAB 46 Tõrva valla ürituste korraldaja – tule ja löö kaasa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis! TAOTLEJAT Tartu 2024 koos Lõuna-Eesti omavalit- sustega ootab kõiki ärksaid kultuurisünd- muste korraldamisest huvitatud inimesi 4. märtsist kuni 25. aprillini võeti järgmisel aastal,” lisas Ruusmann. – kultuurikorraldajaid, loomeinimesi, turis- vastu taotlusi Tõrva valla maapiir- Toetuse suuruseks oli kuni 50 mikorraldajaid, loomeettevõtjaid jne – Euroopa kondade erateede remondi- ja protsenti tööde maksumusest, kultuuripealinn Tartu 2024 regionaalse projek- ehitustööde toetamiseks. Kokku kuid mitte rohkem kui 600 eurot titaotlusvooru infopäevadele. Tõrva valla info- esitati 47 taotlust ning nendest ühe eratee kohta aastas. päev toimub 9. juunil kell 16.00 Tõrva kultuuri- rahuldati 46. Sel aastal eralda- Isikud, kes on teede remondiks maja saalis. Kõik huvilised on oodatud! takse erateede remondiks kokku toetuse saanud, peavad esitama Infopäevadel tutvustavad Tartu 2024 esindajad 25 399.50 eurot. kolme kuu jooksul toetusotsuse regionaalse projektitaotlusvooru kontseptsiooni ja Tõrva vallavanem Maido Ruus- saamisest tehtud tööde kohta arve ja tingimusi, samuti saab kultuuripealinna esindaja- mann sõnas, et vallavalitsuse jaoks maksekorralduse koopia vallavalit- telt küsida küsimusi taotlusvooru kohta. on oluline maapiirkondade konku- suse e-posti aadressil torva@torva. Regionaalse projektitaotlusvooru eesmärk rentsivõime ning sealsete kruusa- ee või paberkandjal Tõrva vallava- on leida Euroopa kultuuripealinna programmi teede halb olukord on elanikele litsusse aadressil Kevade 1, Tõrva. sündmusi, mis toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis üheks suurimaks murekohaks. Toetust ja aruandlust puudutavate Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 piirkonna „600 eurot ei ole tee remondi mõis- küsimustega pöörduda Tõrva valla- omavalitsustes. tes väga suur summa, kuid usun, valitsuse vallamajanduse osakonna Tule kohale, küsi küsimusi ja anna oma et see teeb mitme pere liikumis- juhataja Tõnu Jaansalu poole tele- panus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 võimalused tunduvalt paremaks. fonil 766 5312 või kirjutada e-posti programmi loomisesse Lõuna-Eestis! Toetuste eraldamine on plaanis ka aadressile [email protected]. Vii end enne infopäevi kurssi Euroopa kultuuripealinna ja eesmärkidega Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 veebilehel www. VÕIMALUS tartu2024.ee. JÕUDA NOORTEL TUNNUSTA TÄISKASVANUD PEREARSTI UNISTUSTE ÕPPIJAID! MERIKE AUSMEHE TÖÖKOHANI PATSIENDID! Kuni 30. maini saab esitada kandidaate täiskasvanuhariduse tunnustus- konkursile. Kandidaate saab esitada neljas kategoorias: aasta õppija, aasta Tõrva vald tegeleb aktiivselt noortega Iga projektiga liituja osaleb just talle õpitegu, aasta koolitaja ja aasta õppijasõbralik tööandja. Terviseamet annab teada, et vanuses 16-26, kes ei õpi ega ei tööta* vajalikes tegevustes tema jaoks sobi- Ootame kõiki inimesi esitama aasta õppija kandidaadiks neid inimesi, perearst Merike Ausmees lõpe- ning otsivad uusi võimalusi. Selleks, vas mahus. Tegevustes osalejale on kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed või omandanud uue tab nimistuga töö 31.05.2021. et pakkuda noortele põnevaid võima- toetavateks võimalusteks stipen- eriala ning seeläbi muutnud oma elu. Alates 1.06.2021 saab nimistu lusi, on vald partneriks projektile dium, sõidutoetus, samuti tasuta toit- Aasta õpiteo kategooriasse sobivad kogukondlikud õppimist edenda- uueks arstiks dr Merle Kallas, “Noored unistuste töökohani”, mida lustus tööotsingukoolitusel. vad ja toetavad tegevused, kus löövad kaasa aktiivsed kogukonna liikmed. kes hakkab patsiente vastu viib läbi Johannes Mihkelsoni Keskus Konkursi raames otsime ja tunnustame ka täiskasvanute koolitajaid, võtma uuel aadressil – Tõrva ESF rahastuse toel. *Noored, kes saavad osaleda: kes on koolitajana tegevad avalikus, era- ja/või kolmandas sektoris ning linn, Kevade 4, II korrus. 01.06 Kui oled saanud noortegaran- 1) ei õpi; 2) ei tööta; 3) ei ole kes toetavad täiskasvanud inimeste enesearengut indiviidi, kogukonna ja saavad patsiendid arsti poole tii programmi poolt kirja või kõne, töötuna arvel; 4) ei ole tuvastatud ühiskonna tasandil. pöörduda alates kell 13.00 tele- siis avanevad sulle uued võimalused! puuduvat töövõimet või üle 80% Õppijasõbraliku tööandja kategoorias soovime esile tõsta neid organi- foni teel 76 33 155. Vaata kindlasti oma postkasti! töövõime kaotust; 5) ei saa tööta- satsioone, kus toetatakse süstemaatiliselt töötajate arengut ja innustatakse mise toetamise teenust; 6) ei tegele õppima, luuakse tööpraktika võimalusi ning soodustatakse mitmekesist Projekti põhitegevused: ettevõtlusega; 7) ei saa hüvitist alla karjääri, sh oskuste kaasajastamist, investeeritakse töötajate ümberõppesse. 1. tööotsingukoolitus “ Kuidas 1,5a lapse kasvatamise eest; 8) ei Kandidaate saab esitada 30. maini 2021 www.andras.ee/tunnustamine jõuda oma unistuste töökohani”; kanna vangistust või eelvangistust; Lisainfo: [email protected] 2. tööklubi; 9) ei viibi asendus- või kaitseväetee- ROMET KIVI VÕITIS EESTI 3. osaleja poolt valitud erialane nistuses. MURDMAAJOOKSU täiendkoolitus; 4. tugiisikuteenus; Lisainfo: MEISTRIVÕISTLUSTEL 5. nõustamisteenused (psühho- Madis Mumm, loogiline, karjääri-, sõltuvus- ja [email protected], HÕBEMEDALI võlanõustamine); +372 536 573 96; 6. paindlikud tööpraktika võima- Liia Tinno, Järvakandis toimunud Eesti lused; [email protected], murdmaajooksu meistrivõistlus- 7. põnevad õppekäigud. 5662 4441. tel osalesid edukalt spordiklubi Viraaž sportlased. Noormeeste U18 vanuseklassis võitis 3 km SEB automaat kolis Tikste Coopi jooksus hõbemedali Romet Kivi. Tüdrukute U16 vanuseklassi 1,5 km Alates 7. maist asub SEB sularaha väljamakseautomaat jooksus saavutas seitsmenda koha uues kohas - Tikste konsumis, Viljandi mnt 28. Sel viisil Bianka Uhtjärv. Seitsmenda koha sai paraneb automaadi ligipääsetavus. noormeeste U-20 3 km jooksus ka Romet Kivi (vasakul) võtmas vastu järjekordset medalit. Ragnar Kolesnikovs. Foto: Marko Mumm/EKJL Viljo Grauding,spordiklubi Viraaž 6 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 LILLEDE SÕNUMIKS ON NENDE VÄRVID, ÕRNUS, EMOTSIOONID

Vello Jaska

Loodus käib oma rada. Nii on see olnud ajast aega. Praeguseks hetkeks on ta jõudnud oma lõputut teed rännates kevadesse. Ja kaugel see suvigi siit enam on. See aeg on Põhjamaal, väga oodatud ja omapärane. Suvele mõeldes kangastub meie kujutlustesse päikesevalgus, soojus ning mitmevärviliste lillede rohkus. Neid on nii koduaedades kui ka nurmel, niidul, kraavikallastel...

Pori külas oleva Rähni talu kasvu- poolest rikkad, et meil on 6 tütart. hoonetes kirendavad mitmevärvi- Kõik nad on väga tublid. Tulevad lised lilletaimed. See ilu, mis neid alati appi. Praegu on meil 2 suurt õisi vaadeldes vastu helgib, on talu kasvuhoonet ja kolmas pisem. Üks perenaise Aita ning peremehe Kaljo suur kasvuhoone tuli eelmisel aastal Johansoni loome- ja kätetöö. ära lammutada ja uus püsti panna. „Maal oma talus elamise võlu Aeg teeb oma töö. Igavest pole siin ongi põhiliselt see, et saab kogu aeg ilmas midagi. Õnneks on väimehed midagi teha. Saab mõtelda, kuidas väga osavad kasvuhoonete ehitajad. oma kodu kujundada, ja vastavalt Laste abiga ongi see kõik siin tehtud. sellele tegutseda. Kaks kätt taskus Ka lapselapsed – 8 poissi – hakkavad küll istuda ei taha. Lillede kasvata- juba igas töös kaasa lööma.” Rähni talu kasvuhooned kirendavad eri värvi lilledest. Fotod: Vello Jaska mine on muidugi raske, kuid selle eest pakub silmale ilu ja teeb südame Müük koduhoovil on ka lootust lilli saada. Paljudele rõõmsaks,” ütles Aita Johanson sära- Rähni talus kasvatatakse põhiliselt meeldib selle pärast meie juures käia, vil silmil. suvelilli. Mingil määral ka kurgi- ja et talu on suhteliselt käidava tee ääres Rähni talus tegeldakse lillekasva- tomatitaimi. „Lilli käime müümas ja parkla on olemas. Teeme nii palju, tusega juba 17 või 18 aastat. Alustati põhiliselt Tõrva turul. Praegu on kui suudame, ja mõtleme optimist- ühe väikese kasvuhoonega. Esmalt Tõrvas nagu kaks turgu välja kuju- likult. Meie rikkus on meie lapsed. kasvatati lilletaimi üksnes enda nenud, kuid mina leian, et see vana Raha tuleb ja läheb, kuid lapsed, tarbeks. Mis üle jäid, jagati ümber- kesklinna turg oli ikka kõige parem. perekond on ja jääb,” ütles Rähni kaudsetele naabritele ning tutta- Kunagi sai laatadel ka käidud, kuid talu perenaine Aita Johanson meel- vatele. Lõpuks hakkasid inimesed praegu selliseid suuri rahvakogu- diva vestluse lõpetuseks. ütlema, et teil tuleb see nii ilusti välja, nemisi ei lubata. Sellepärast toimub et on juba aeg pelgalt töörõõmu eest meie põhiline müük kodus. Meil Lihaveised ja lilled ka midagi taskusse pistma hakata. käivad kõik tööd käte jõul. Kastmine, Karjatnurme külas Harutamme talus „Sellest mõttekillust võtsid meie pikeerimine ja kõik sellega seon- Ka amplid on pilku püüdvad. elavad Merikan ja Tambet Jaska koos väimehed kohe kinni ja tegid ühe duva teeme käsitsi ära. Oma perega. oma lastega. Juba üsna mitu aastat on suure, umbes 100 m2 kasvuhoone. Linnast tulevad noored nädalavahe- Olen oma lastele sedagi öelnud, et ja teeb ka kodus näputööd. Kõik perekond tegelnud lihaveiste kasva- See mahutas eelmisest, väiksemast tustel ning vabadel päevadel maale mina olen teile ema aasta ringi, aga õmblusmasinad on olemas ja need igal tamisega. Ega loomadega tegelemine kilemajast juba hoopis rohkem ja kõik tööd saavad üheskoos ära isegi emadepäeval tuleb tööd teha vabal hetkel muudkui undavad. tänapäeval kerge ei ole, kuid nagu mitmes sordis ja värvide kombi- tehtud. Seega pühapäevad ja pühad nii palju, kui võimalik. Me ei taha „Eriti meeldib mulle lapitekke näha, jääb noortel selle kõrvalt veel natsioonides lilletaimi,” jätkas Aita on meie talus kõige suuremad tööpäe- mingeid toetusi. Et oma tehtud tööd teha. Ilmselt olen käsitööpisiku aega uuteks väljakutsetekski. Johanson ja lisas samas, „oleme selle vad. Nii ka näiteks emadepäeval. väärtustada, katsume ise hakkama saanud oma emalt. Praegu on ta „Kolm aastat tagasi sügisel saada,” ütles Rähni talu perenaine 92aastane, kuid õmbleb ja tikib iga ostsime suhteliselt väikese kasvu- veendunult. päev veel nii palju, kui jaksab. Meie hoone, et enda tarbeks kurke ja Tema väitel ostetakse lilli päris tütred on samuti käsitöö tegemi- tomateid kasvatama hakata. Taimed hoolega. Nuriseda ei saa. Kuigi kevad sest nakatunud. Kui on tahtmist, kasvatasin ette tubade ja köögi akna- on külm, võib müügiga rahule jääda. siis ei saa elutervelt mõtlev inimene laudadel ja igas võimalikus kohas. Aga ausalt öeldes on lillede kasvata- igavust tunda. Eriti naised,” arutles Abikaasa Tambet ütles, et jäta söögi- mine ikkagi üksnes hobi ja heatege- talu perenaine. lauale vähemalt nii paljugi ruumi, vus. Kasvandusse sisse pandud raha et supitaldriku käest ära panna saab küll tagasi, kuid oma töö ja vaeva Öösiti ahju kütmas saab. Kevadel, kui ilmad soojemaks eest jääb üksnes rõõm ja värvide Peremehe Kaljo töö on küttepuude läksid, istutasime taimed mulda ja küllusest äratatud hingesoojus. varumine ja kasvuhoonete kütmine. panime silmailu jaoks mõned lilled „Meie teeme väga palju taaska- Öösiti käivad mõlemad vastavalt ka juurde. Mõne aja pärast selgus, sutust. Midagi prügihunnikusse ei välja kujunenud graafikule ahju puid et kõik kasvuhoonesse külvatud ja viska. Lillepotid ja topsid peseme juurde lisamas. Ka viib ta oma abikaasa istutatud on ilusasti kasvama läinud. puhtaks, desinfitseerime ära ja lähe- hommikuti autoga turule ja toob pärast Lillede ilu oli terve kasvuhoone täis. vad järgmisel kevadel jälle kasutusse. koju tagasi. Nii et mingi tööjaotus on Kuna enda maja ümber olevad peen- See on meie pere panus taaskasutuse olemas ja toimib väga hästi. rad said kõik täis istutatud, tekkis edendamiseks ja nii saab ka kulusid „Oleme sättinud nii, et iga kord mõte üle jäänud taimed tuttavatele kokku hoida,” kuulsin jätkuvalt. on keegi kodus, kes saab klientidega anda. Abikaasa oli sellega nõus ja nii Ka talvel ei istu Rähni talu pererah- suhelda. Meil on isegi püsikliendid said meilt lilli kõik, kes aga tahtsid,” vas käed rüpes, vaid igal on oma töö. välja kujunenud. Mõned helistavad rääkis Merikan Jaska. Harutamme talu perenaine Merikan Jaska oma värviküllaste lillede juures. Perenaine käib Riidaja käsitööringis juba sügisel ja küsivad, kas kevadel Sellest innustust saanuna otsustas MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 7

Ala-Keisri talu perenaine Hiie Nurmela (vasakul) ja tema tütar Keiu Odras oma lillede maailmas. Ergavpunaste lillede lummas.

Harutamme talu pere lillede kasvata- püüdev ja omapärane. Selle lille küttepuid. Talvel tuleb aga käia nii köögiviljade kasvatamisega. Neid Turustatakse ka Tartus mist laiendada. õied on nagu kellukad ja lehed meie kasvuhoonet kütmas kui ka lihavei- sai maha pandud nii oma tarbeks Praegu on Hiie aiandis mitmesu- „Järgmise aasta kevadel tegime põhjamaise kase lehtede moodi. Ka seid talitamas. Eriti tihedaks läheb kui ka müügiks. Isegi Leningradis guseid lilli: petuuniad, kassisabad, esimese lilletaimede ja amplite ampleid on mitmesuguste lilledega. graafik veiste poegimise ajal. Siis peab käisime neid müümas. Ka Valga lobeeliad, pelargoonid jne. Sel aastal müügi oma kodu Harutamme talu Nii ühtedest kui ka segalilledest neid vähemalt iga paari tunni tagant turule oleme oma lilli, tomateid ja on varasemast rohkem ka püsililli. õuel toimunud kodukohviku päeval. kokku panduid,” rääkis perenaine jälgimas ja vajadusel abistamas käima. kurke viinud. Aja jooksul kujunes Põhiline, et oleks võimalikult erine- Kuna taimi jäi üle, läksin nendega ka oma kasvuhoones leiduvast. Aga me oleme optimistid ja saame aga nii, et köögiviljade kasvatamise vaid sorte ning põnevaid värve. Valga kevadlaadale,” jätkas Merikan. Kuuldavasti käib rahvast hoolega. hakkama. Meie elamise viis on elada osa vähenes ja lilletaimede osakaal „Meie eesmärgiks on pakkuda Tema sõnul jäi ta laadale mine- Tuntakse huvi, vaadatakse ja ikka maal ja anda sellega oma panus, et suurenes. Praeguseks on köögivil- klientidele hea kvaliteediga nägu- kuga hiljaks, kuna magas sisse. ostetakse ka. maaelu Eestis ei hääbuks, vaid kestaks jade kasvatamine jäänud üksnes said lilli. See aga eeldab kasvuhoo- „Kui mina oma kaubaga kohale Järgmiseks aastaks mõeldakse üle aegade. Samuti on loomadega tali- oma tarbeks ja püsiklientide jaoks,” netes järjepidevat tööd: õigeaegset jõudsin, käis seal juba vilgas pood- sisse tuua ka püsi- ja eksootilisi lilli tamisest ja kasvuhoonetes tegutsemi- selgitas Hiie Nurmela. lilletaimede kastmist, väetamist, lemine. Müüjaid oli palju ja rahvast ning mitut sorti maitsetaimi. sest osasaamine poistele oma kodu Tema sõnul on kasvuhooned oma ruumi planeerimist, valgust. Sel käis vahetpidamata. Kuigi olin üks Pere teeb seda kõike kolme lapse tunde tekitamiseks ja töökasvatuseks raha ja jõududega püsti pandud. eesmärgil tõstame taimi pidevalt viimastest turgu jõudnud müüjatest, kõrvalt. Kusjuures kõige pisem laps parim moodus,” ütlesid Merikan ja „Olin Kevade kaupluses müüja, ringi nagu lapsi. Kõigele lisaks on läks sellegipoolest nii hästi, et sain on 1,5aastane. Ja peremees käib Tambet Jaska. kuid koondamise käigus sain sealt vaja kasvuhoonete kütmiseks puid kõik kaasas olevad taimed ära müüa,” päevast päeva tööl. vabaks. Siis läksin Töötukassa varuda. Aastas kulub neid lige- lisas vestluskaaslane. „Hea, et oma küla elanik, laste Konkurents kaudu koolitusele ja tegin projekti male 50 tihumeetrit. Ja siis see öine Koju jõudnud, hakkasid noored sõber Alla Murnek käib kõige kiire- küünetehnikutega lillekasvatuse arendamiseks talus, kütmine, mis võtab küllaltki palju maaelu edendajad mõtlema, et peaks matel hetkedel lapsi hoidmas. Samas Koorkülas Ala-Keisri talus on aiand aga rahastuse said lõpuks küüne- aega ja energiat. Aga ilma selleta ka järgmisel kevadel lillekasvatusega on ka lähemad sugulased varmad Hiie Lilled. Talu ja ühtlasi ka aiandi tehnikud ja kosmeetikud, kuid mitte lillekasvatajad läbi ei saa. Talus on katsetama. Kuid sel juhul juba pisut appi tulema. Muidu ei oleks küll omanikuks on Hiie Nurmela. otsesed maatöö tegijad. ka veel 8 lihaveist. Nendega tuleb suuremalt. teadnud, kuidas hakkama saab. Sest Temalt kuulsin, et lillede kasva- Siis võttis elukaaslane Jüri koos samuti tegelda,” rääkis vestluskaas- „Kuna oli selgunud, et meie lille- suviti kulub kõige rohkem aega ja tamisega tegeldakse talus juba 12. sugulastega käsile ja ehitas kasvu- lane. taimed inimestele meeldivad, otsus- energiat heinateole ning karjamaa- aastat. hooned valmis. Aga et edasi minna, Oma tööst lugu pidav Hiie tasime suurema kasvuhoone soetada. del elektrikarjuse kontrollimisele- „Olen kogu oma elu aiandu- tuleb igal aastal investeerida. Algul Nurmela lisas, et talus on oluline iga Selle tellisime Venemaalt. Kasvu- parandamisele. Samuti on vaja varuda sega tegelnud. Algul põhiliselt kastsime taimi kastekannudega, liigutus peensusteni läbi mõelda ja hoone ahju ostsime Eestist. Vajaliku nüüd saime õnneks kastmissüsteemi kõik tunnid otstarbekalt ära kasutada. puitmaterjali saime oma metsast sisse. Sel suvel peab ühele kasvuhoo- Tema sõnul tuleb lillede müügiks lõigatud palkidest. Abikaasa tegi nele uue kile peale tõmbama. Nii erinevaid võimalusi leida. Kuna lavad sisse ja nii see algas. et tööd on istanduses hommikust tütar Keiu elab Tartus, viib ta teatava õhtuni ja päevast päeva. Kui ainult hulga taimi sinna. Varem käidi ka Maitsetaimed mõttes tervis vastu peab,” arutles Koorküla laatadel, kuid nüüd on see võima- Merikan ja Tambet Jaska sõnul oli lillekasvatuse hing. lus minetatud. Sellepärast püütakse kõige suurem töö kasvuhoone detailide Samas väitis proua Hiie, et tütarde võimalikult rohkem kodus ära kokku monteerimine. See pandi üles Keiu ja Piia abita ta seda tööd ära teha müüa. Ja kuuldavasti käib rahvast möödunud sügisel. Ilmad olid küll jube- ei suudaks. tihti, kuid kõik oleneb ilmast. Kui dad ja päevad lühikesed, kuid elektritu- Aiandi noortaimed tulevad põhi- soojemaks läheb, algab tõeline lede valgel ning jääkülma vihma ja lörtsi liselt Hollandist ja Saksamaalt. lillemüügi hooaeg. Siis on oodata trotsides sai ta ikka sugulaste ja heade Kusjuures kõik sordid on erinevate rohkem külastajaid kui varem. tuttavate abiga lõpuks püsti. Ja praegu hindadega. „Lillede kasvatamine peab endale kirendavad mõlemad kasvuhooned „Kui taimed kohale jõuavad, on väga meeldima. Üksnes hinge ja mitmevärvilistest lilledest. vaja nad kohe pottidesse panna. südamega kasvatatud lilled meel- „Lillede sortiment on meil üsna See on jällegi omaette suur klapi- divad nii endale kui ka klientidele. lai: on petuuniad, erinevat sorti tamine. Sest iga taimeliik eeldab Nende tänulikkus on aga hindamatu pelargoone, tiiviklilli, mitmesuguses üksnes temale omaseid kasvutin- tunnustus meie tööle,” väitis peretü- värvis lobeeliaid, võõrasemad, kolla- gimusi. Seda tööd tegid meiega tar Keiu naeratades. seid karikakraid jne. koos meeleldi ka lapselapsed, kes On vaieldamatult tõsi, et lilled Minu enda lemmiklill on lilla on osutunud tõelisteks rohenäp- oma värvikülluse ning õrnusega purpurvanik. Kuigi teda on väga pudeks,” selgitas talu tütar Keiu loovad positiivseid emotsioone ja raske kasvatada, on ta üsnagi pilku Kevad ja värviküllased lilled on lahutamatud. Odras. vähendavad stressi. 8 TÕRVA TEATAJA

PILKUPÜÜDVAD AUTOD TÕRVA VALLA TÄNAVATEL 1.OSA NOORED LADA JUHID

Karl Kirt

Talv on läinud, kevad hõiskab täiel rinnal. Seda on tunda ja näha pea kõikjal. Tavapärasest teistmoodi on olukord ka meie teedel, kus garaažidest on tolm maha pühitud ja hääl sisse antud mitmele vanale sõidukile, mille omanikud ei tihka Eesti talvistele teedele neid tuua.

Nende sõidukite roolist leiab tihti noorukesi juhte, kelle sõiduva- hend neist endist vaat et kaks korda vanem. Sõites püüavad nad möödu- jate pilku, nagu kunagi ammu tegid seda välismaa autod. Kellele tuletab see meelde vanu häid aegu, kellele pakub lihtsalt huvi ning kelle jaoks on tegu vana romuga. Selleks, et aru saada ja mõista, miks vanade autodega sõidetakse, tuleb ikka uurida nende käest, kes nendega sõidavad. Võiks ju mõelda, et noored eelistavad tänapäeva nuti- ajastul nutikaid, uusi ja mugavaid autosid, kuid see pole ilmtingimata nii. Vastupidi, see on hobi ja puhas nauding ning nendele noortele meel- dib väga autosid putitada ja nendega sõita. Et aru saada, mis nende päevi- näinud autode maagiline tõmme on, tegime juttu kolme Tõrva mehega – Edgar Metsar (25), Sven Veskijärv (24) ja Juss Juht (21).

Sõit Tallinnast Tõrva vältas 12 tundi Ladasid hakati tootma Nõukogude Liidus ettevõtte AvtoVAZ nime all. muidugi seisnud ka ja generaator Toona riigiettevõte alustas oma tööd vajas uuenduskuuri.“ 1966. aastal ning Ladad loodi koos Sven Veskijärv räägib, et vaatab Itaalia autotootja Fiatiga. Tänapäeval peaaegu iga päev sportlikust huvist on Ladad ühendatud Dacia mudeliga erinevaid automüügiportaale. ning omanikuks on ettevõte Groupe „Mõlema ostu puhul leidsin kuulu- Renault. AvtoVAZis töötab praegu tuse hilisõhtul ja vaatama sai sõide- hinnanguliselt 36 000 inimest. Vene- tud järgmise päeva varahommikul.“ maal, Togliattis, toodeti veel 2016. Ta lisab, et kuna heas seisukorras aasta ligikaudu 310 000 autot. Tänavu ja mõistliku hinnaga autosid leiab aprillis müüdi ühtekokku 37 931 harva, siis huvi nende vastu on väga autot ja parimaks müügiartikliks oli suur. „Mõlemad autod olid juba ostes Granta, mida müüdi üle 14 000. heas seisukorras. Muidugi eako- Transpordiameti andmetel on haseid probleeme leidus ikka, kuid Valgamaal Vaz marki sõidukeid kõige olulisem – autod olid originaa- registreeritud 550. Neist 96 on mude- lipärased ja ei olnud veel noorte auto- lilt Vaz 21063 ning autode keskmine tuunijate kätte sattunud.“ Noormees vanus on 38 aastat. Eestis kokku on lisab, et kuna ta ise töötab IT-sektoris registri andmetel 17 131 Vaz mudelit ja pole mehaanik, peab sageli sõidu- keskmise vanusega 37 aastat. Kõige kite probleemidega suunduma endast odavamad kasutatud Ladad saab targemate inimeste poole: „Selleks on Eesti turult hetkel kätte 400 euroga. tavaliselt isa.“ Tegu on siiski küllaltki „uute“ masi- natega, mis toodetud 90-ndatel. Imelik mõelda, et auto on Kallimad ulatuvad 10 000 euro kanti endast kaks korda vanem ja nende vanuseks juba ligikaudu 45 päris „uus“ – 1987. aastast. Sven Veskijärv. aastal ostsin selle kommiraha eest. Kõrvaltvaatajale võib ju tekkida aastat. sõidab üleüldse vanemate autodega - Juss Juht ütleb, et tema sõidu- Käisime isegi sõbraga Tallinnas küsimus, et miks selliste autodega Kõik kolm noormeest sõidavad igapäevaseks kasutamiseks 17 aastat vahend soetati perega koos oksjo- sellel järel. Masina äratoomine oli nii palju vaeva näha. Edgari sõnutsi vanade VAZidega ning teevad seda vana Škoda. „Püüan hoida selget piiri nilt. „Ostu hetkel oli see nii- öelda kõige pikem reis Tallinnast Tõrva, ostis ta auto just seepärast, et see uhkusega. Jussi auto pärineb aastast töövahendil ja hobiautol. Meie pere lihtsalt sõidukorras. Aastatega on mis mul elus olnud. Ühe päeva sees püüab alati rohkem pilku kui uued. 1976 ning margiks Vaz 21011. Edgari vanemad autod seisavad siiski garaa- seda kõvasti kindlamaks tehtud,“ juhtus üllatavalt palju asju,“ tunnis- Ta lisab, et tema auto teeb eriliseks sõiduvahendiks on Soome eksport žis. Kõige vanem on VAZ 2101 1971. lisab ta. Edgar ütleb, et teda võlus tab Metsar, et sõit Tallinnast Tõrva ka asjaolu, et auto on toodud Soomest variant Vaz 21013 ehk maakeeli Lada aastast ja teine väärikas on Mercedes müügikuulutus ilusast punasest vältas kogunisti 12 tundi. „Autot Eestisse. „Autole on tehtud Soomes 013. Auto ise, võrreldes Jussi omaga, Benz W124 1987. aastast,“ selgitab Ladast. „Sealt see hullus algas. 2016. alguses käima ei saanud. Ta oli paar täiendust.“ ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Mai 2021 (nr 58) www.mulgimaa.ee Soome-ugri kultuuripäälinn meelitep uvilisi Mulgimaale ineve suvel tulli uudis, le kohta, kas ja kos saap mulgi Met soome-ugri kultuuri- kiilt õppi, küsitu om õpmiseraa- päälinn 2021 om Abja-Paluoja matit ja Mulgi rõõvaste meistrit. üten kige Mulgimaage. Sellest Kelle juure om Mulgimaal, nii aast pääle om nii aakirjanduse julgeve ja tahave sedä nüid kõva ku inimeste uvi Mulgimaa vas- äälege kuulute. Sel suvel kannave Puide külän ka- sunu maasiku joba Mulgi märki. tu järest suurembes lännu. Õnnetuses juhtus mulke kul- Pilt: Nurme Ahti tuuripäälinna aaste kokku ko- Nii tele- ja raadjujaama, aale- roona-aastege ja kikki laanit pi- he-aakirja ku veebiväräti om dusit ja kokkusaamisi ei saa tetä. Maasiku- joba ligi aaste aiga käinu uur- Sõski om joba ütte-tõist ollu ja man, kos sii Mulgimaa sis õige tulemen. Inimese om ärä arjunu kasvateje asup, mida esierälikku siit löüdä ka veebisündmustege ja jagave võip ja mida mulgi kultuuripää- oma tegemisi kah veebi tiil. saive linna aastel laanive ärä tetä. Pääle Mulgi Kultuuri Instituut kut- mede oma Sakala, Lõuna-Eesti sup kikki inimesi ja ühendusi üles Mulgi märgi Postimehe, Üitsainus Mulgimaa oleme esi akkaje ja kõrraldeme ja Vikerraadio Mulgi uudiste om kultuuripäälinna aaste sihen suu- ulgimaa Arenduskoa mitu lugu tennu Õhtuleht, Maa- rembit ja väiksembit sündmusi: Mjuhatus and jälle vällä leht, Delfi . Saatit om tennu Eesti näitusi, õpikambrit, teemaõdakit, Mulgi märke. Siikõrd saive tele- ja raadjukanali. ETV esierä- konsserte, veebikokkusaamisi Mulgi märgi Tõrva valla osa- nis mitu kõrda: kaits kõrda om jne. Ja et uvilise neist asjust iki ühingu Puide Talu ja Frago, mulgi ollu joba “Prillitoosin” ja täädust ja osa saas, andke oma et- kes om üte suurembe maa- “Terevisioonin”, mitu kõrda uu- tevõtmistest laialt täädä. sikukasvateje Eestin. disten, kõrra venekiilsen kanalin Veebivärätin www.mulgi- ETV+, aprillikuul jõud Mulgi- maa.ee om omaette soome-ugri Puide Talu ja Frago om kokku maale kultuurisaade OP. kultuuripäälinna teema ja selle maasikide ala pannu üle 50 ek- Kõnelde saap Mulgimaast ja all sündmuste kava. Sinna pane- tari maad, maasikupõllu om neil soome-ugri kultuuripäälinnast me ää meelege tede sündmuse Puide külän Valgamaal. Na pia- õige mitme kandi päält. Muduki kah manu, ku te sellest instituu- ve lugu puhtan luudusen kasva- tetti lugusit ja pildigaleriisit veeb- dile täädä annade. Säälsaman tet söögist ja austeve Mulgimaa ruarikuul peetu aaste ürgämise om kah üleven enämbjagu linke, kultuuri ja kombit. Ütenkuun pidust. A näituses Eesti Päevä- kust saap lugede, kullete ja vaa- om katel ettevõttel luudu kauba- leht kirjut Mulgimaa juurdege dete artiklit ja saatit, mes mul- märk Mulgi Mari ja varsti ehi- naistest, Sakala soome-ugri kee- kest viimätsel aal tettu. ve nende maasikupakke märgi, lepuust, Naisteleht pakk põnevit Ilves Kristi OP-i saatejuhi Tabori Margus ja Kilumetsa Margit ollive üten võtterupi- mille pääle om kirjutet “Mulgi tõsiasju soomeugrilaste ja mulke toimeteje ge Mulgimaal jüripäeväl. Saade olli ETV eetrin 29. aprillil. Pilt: Ilves Kristi v ä r k”. kohta, Õhtuleht tei mälumängu, Mulgi märgi lei Mulgimaa ETV+ käis üten mulkege aabja- Arenduskoda selle jaos, et tähis- puud maha võtman, Prillitoos te Mulgimaa süüki, kaupa ja tee- õpas mulgi süüke tegeme, OP nussit ja et kunde levväs märgi avit õimuvaipa kudade … Tee- abige väärt mulgi kauba õlpsaste masit ja inimesi, kellest-millest kätte. Mulgi märk avitep Mulgi- Mulgimaal ja Mulgimaage seosen maad tuntumbes tetä ja annap kirjute või mida näidäte, jakkup. täädust sellest, et mulkel om Egä saade ja kirjatükk annap ütine kultuur, aalugu ja ilmavaa- täädust Mulgimaast ja tuletep de. Ütine märk avitep tõmmate miilde, et mulke maal om pallu rohkemb tähelepanu Mulgimaa väärt ja vana ning uut ja põne- ja mulke kauba pääle. vet. Tänu sellele om meil uuta Edimese Mulgi märgi anti järest rohkemb külälisi Mulgi- vällä 2019. aaste akatusen. Kok- maale nii Eestist ku vällästpuult. ku om seni vällä antu 21 Mulgi Kuigi kultuuripäälinna aaste märki. Ennemb om Mulgi märgi saap üitskõrd otsa, sis Mulgimaa saanu näituses osaühing Chaga, üten oma ilu ja võluge jääp. Pajumäe Talu, Popsi Köök, Mul- Joba prilla om nätä, et ini- gi Pruulikoda, ansambel Lõõt- mese om akanu mulgi keele savägilased, Mulke Crisps, Mul- ja kultuuri vastu rohkemb uvi gi Kõrts ja mitme tõise. tundma ja oma Mulgi juuri taga Karksi-Nuia kultuurikeskuse man tetti pilti üten tantsumulkege. Pildi pääl om OP-i saatejuht Tabori Margus, Kudas Mulgi märki saia, otsma. Mulgi Kultuuri Instituu- kultuurikeskuse juhateje Liivsoni Leana, mulgi keele õpeteje Ilves Kristi ja Mulgi Kultuuri Instituudi juhateje vaate järgi kodulehe päält mul- dile om tullu pallu küsimusi sel- Grenbergi Ave. Pilt: Häkli Antti gimaa.ee. YM 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, mai 2021 Mulgimaa turismilaan seop ütte ja annap väge

prilli lõpuotsan peeti Käräjide käigun korjassime Ajälle aru Mulgimaa tu- kokku kige tähtsämbe tegemi- rismilaani tegemise jaos ja se, et nii mõtte kah teos saas. nagu joba kombes saanu, sis Üits inime ütel kuldse sõna, mes Vaatemist väärt kotussit om Mulgimaal küländ. Pildi pääl om Õhne jõgi ja paadikuuri Uvve-Suistle mõisa all. iki veebi tiil. Olli ää miil nätä kik mede mõtte kokku võtave: Pilt: Ehrenpreis Tiiu inimesi, kes mõtleve üten “Kuuntegemisen om vägi!” suunan ja tegutseve samade Järgmine ja perämine Mul- kuun arutemise ja vaidlemisege. arvamise om väige tähtsa, et luv- Eesti maaelu arengukava LE- iismärke nimel. Ütenkuun gimaa turismilaani arutemine, Oodet om kik ettevõtja, oma- va kõrralik alus Mulgimaa turis- ADER meede rojektige “Mulgi- olli ää arute, mida tetä, et mis võtap kik eelmise kokku, valitsuse, maakonna ühenduse, milaani kokkusäädmises. maa võrgustikud”. nüid ja edespidi Mulgimaal tulep 28. mail Eesti Maaülikooli kultuurikõrraldeje ja uvilise, Rohkemb täädust Mulgimaa rohkemb külälisi käis. Polli aiandusuuringide kesku- kes om seot turismige üümaja asju kohta levvät veebivärätist Koppel Kati-Katri sen. Sinna om oodet Mulgimaa pakmise, käsitüü, söögi, elä- www.mulgimaa.ee. Mulgimaa Turismistrateegia Kirja om pant Mulgimaa turis- turismige seot ja sellest uvitet musturismi või muude teenuste Mulgimaa turismilaani kok- iistvedäje milaani edimese mõtte ja sihi. inimese. Laan saap valmis üten- pakmise kaudu. Egäüte mõtte ja kusäädmise jaos annap raha Mulgi kiil: Ilves Kristi Valmis sai Karksi kihelkunna luuduslike pühäpaike tiijuhatus kuule jaos leme suviti luudusmaja sidude, midä ja mikeperäst an- Oman laagren ollu latsige nis viia, kuismuudu alliku man iki käinu mitmin kodukandi õbet raapi ja silmi mõske. Ta kõ- luudusliken pühäpaigun. Uvi- nel lugusit ohvrekividest ja ande tev om sii, et ku latse om üldi- viimisest, mäng parmupilli ja selt koolige ja peredege pallu lask latsil kinnisilmi ette kujute ringi käinu, sis nii kodukandi vanade lugude tegelasi, kes sääl kotusse om nende jaos võõra. elänu om. Iivakivi päält sai liugu Kui vanempe esiki tiiave, et lasta ja ihenlaulje järgi regilaule säändse kotusse om olemen, laulda. Latsile nii tegevuse ja ko- sis ommetigi ei mõista na sin- tusse vägä miildisive. Kikke sai na latsige ütenkuun minna. ju esi ruuvi ja suuve suuvi. Iie om ju üte vanempe luuduskait- Siiperäst otsustime, et pias seala ja nenden kotusten käimi- mõtleme, kuis saas tetä säänd- se kombe õpeteve latsi luudust se juhatuse, et nii õpeteje ku oidma ja armasteme. perede saas latsige ää ülevaa- Pääle reisi panni Kaasiku te, kuismuudu nii ilusa kotus- Ahto kogutu materjaali kok- se üles löüdä. Kirjutime Eesti ku ja säädse selle pääliskirja ala Lilli luudusmaja uviringi latse Iivakivi pääl liugu laskmen. Pildi: Laanemetsa Ly Rahvakultuuri Keskusele rojekti “Looduslikud pühapaigad Kark- “Tutvustame lastele Mulgimaa si Kihelkonnas. Juhendmaterjal õppi ja kehalise tunni jaos joosta looduslikke pühapaiku”. Akatu- koolidele”. Sii juhatus om ääs abi- ja karate. ses valisime Karksi kihelkunna. mihes kigile, kes nende kotuste Sii materjaal om üles pantu Kige tähtsep inime mede rojekti vastu uvi tunneve. Õpeteje saave mulgimaa.ee lehe pääle luuduse man olli pühäpaiku uurje Kaa- ilma suurempide välläminekide- teema ala ja keskkonnaharidus. siku Ahto. Temä teie iiltüü. Ta de tetä latsige reisi kodukanti. Ku ee lehe pääl om sii MTÜ Lilli otse vällä kotusse, kunkottale materjaal üten, sis saap egä ko- Looduskeskuse õppematerjaale minna, sääd valmis tiikonna ja tusse pääl esi lugusit kõnelde, lat- all. Egäüits võip selle omale alla otse vällä luu egä kotusse kohta. se saava esi kikki toimetusi tetä laadi ja vällä rükki. Kes roh- Minevaaste agustin võtseme ja peris pikki Karksi kihelkunna kemp seletust tahap, sii võis miu oma luudusmaja uviringi latsige regilaule laulde. Sedä retke võip käest küski. Mia avite ja juhate ette sõidu Karksi kihelkunna va- õvvenõppe jaos äste ärä kasute, ää meelege. nade pühäpaiku manu. Juhatejes sest üte käigu aal saap mitut õp- Sii aaste om meil laanin olli meil üten Kaasiku Ahto esi. peainet õppi. Näituses eesti kee- siandesama rojekt tetä Elme ki- Õbeda andmine Lilli Silmaallikule. Käisime Silmaalliku ja Ussikivi le ala passip lugude lugemine ja helkunna luuduslike pühäpaiku man, Kuustemäel, Iivakivi man kõnelemine; rehkendemises saap kohta kah. Kui selle jaos raha Mulgimaa kihelkunde kotta, sis Senis teile ääd avastemist ja Sinejärve veeren. Egän kotus- nii puid kui kive mõõta, regilau- antas, sis saap uus juhatus val- saas nellä aaste peräst kokku Karksi kihelkunnan! sen kõnel iietark, kuis sääl oleme lu om muusikatunni teema, egän mis järgmises aastes. Pikemp panna joba terve Mulgimaa luu- Laanemetsa Ly piap, kuis ja määnsit soovilinte paigan võip viil jooniste, taimi laan om tetä säände juhatus kigi duslike pühäpaiku juhatuse. Lilli luudusmajast ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, mai 2021 3 Mulgi mustremaa ii inimese, kes mulgi kiilt nap viil tumepunatse ja sinit- Nkõnelde mõistave, tääve, sege mustrejutt just seeremarja et Mulgi murde ümmer om kohal. Sedä, kes jõus tüüd tetä, viil piltkirjakiil – värvi ja mär- peetigi ilusas. gi rõõvaste, vaipu ja muude Toredidest sõidutekkest om asju pääl. Sii om mustrekiil, viil kõnelemede. Na ehive esiki mustremurre, inimese kätege luudust, inimestest, vangerdest luudu mustremaa. ja regedest kõnelemede. Kuju- tege ette rõõmside värvege ju- Kigepäält sii ek ülearugi tuntus tilisi tekke, kirivesi lilltikandige tarvitet vana tikand sõõre, riste, sõiduvaipu tume põhja pääl või agade, küüste, sämpe ja tillikside sis tuniisitehnikan ristpiste vär- elupuupuhmastege. Päämiselt vimänge valge lume pääl, sü- om ta võrguline, nagu iki eesti gävtõsitsen sügüsen või lopsaku mustremailman, et egä märgi suvitse rohilese sihen. Siin om jaos om oma võrgusilm. Sel- kokku saanu meistride tüü, ilu le mustre man tulep iki miilde ja põlvest põlve mälestuse. esierälik köüdüs Kihnuge. Ku Kümnit aastit om ollu miu kõrvute vana lillkirja musterd tüü sii väärt perändus, mustre Mulgimaal ja Kihnun, om nii ja värvi üliõpilaste silme ette nõnda üttemuudu, et võip ärä tuvva, näidäte selle sügävust ja vahete. Nende kate kandi kok- ilu. Õpime tarviteme sedä esi- kuputmise ja läbikäimise om vanembide kultuuriperändust ollu ammutse. Miandsen Mulgi Raua Anu süämeasjas om õpete inimesi nägeme ja indame vanu rõõvit ja nende ilu. Pilt: Ansu Anu (ERM) nii oma luumise vaimu ärgituses talun sis soolasilgupütti nukan ku kah otse, kanden edesi nen- ei ole ollu. Silgu ollivegi tihtipää- annap elet ja valget, puhast, lahet üle tunneve. Sõbasit tarvitive kiri, maasikuäitsme kiri. Joba de tüüd, oleme tähelepaneligu le kihnlaste käest ostet. Nemä ja jahet. Kujutege ette lõhnavet naise õlgu ja pää kattes, a neid nimetet värvele tulep Tarvastu ja targa korjame, oidma, lugu tullive siia kanti selleperäst, et einämaad Mulgimaal, kus pallu võis nätä kah vankre või rii pääl, rattakirjaliste sõrmkinnaste pääl pidäme. Ilus om kah sii uus, mes anki siit loomasüüki, mida neil naisi valge rüü väel luugu võt- aseme ja istme pääl. Latse mähi- manu kõllane. Esieränis värvi- luudu esivanembide juure pääle. omal es jakku. Vastu paksive na man. Ainumas värv om verev ti kah lämme sõba sissi. rikka om mulgi roosit kinda ja Miu unistus ja suuv om sii, villatsit sukke ja kindit. Kihnla- üüke piha ümmer. Sellele valgele Nüid mõtles väiksembide, nende kirja – punatse, lilla, kõl- et inimese angis või tiis endele se irmuteve oma latsi ja oiateve võime ligi võtta ja manu mõtelde särtsu, värvi ja värskust andvide latse ja sinitse. Musta mulgi kuv- väärt luudusligust materjaalist merre mineku iist mulgi nõiage suuri ja uhkit muste mulgi vam- asju ek peris mustremaasikide ve man annavegi värvi kirivese rõõva ja õmles sinna käsitsi pää- suure kivi pääl – siigi näitäp nal- mussit ja kaabusit. Raasike pu- pääle: kinda, suka, üükse, pagla kinda ja üükse, mes om ariliguld le kas või mõne põlvest põlve lage pooles sõbralikku läbisaa- nast kaaruspakla või näpunüüri ja suurembidest asjust uhke sõi- punast-valget kirja, laia, mõõga- edesi lännu mustremärgi – sõõri mist. A mulgi jälle ütleve oma om muste kuube pääl ehtes, a duteki kirikuse või laadale mi- ge koet. Värvilise om kah kitsa ja risti. Siandse rõõva piave vas- jonnitujun latsele, et kihnlane rohkemb iki kaitses selle vastu, et neku jaos. Mulgi om täädä-tun- kõlaüü, mida mihe oma kuube tu väige kavva ja mustremärgi tulep ja viip alva latse mineme. vanakuri õlma ei akkas. tu oma esieränis peenikselt koet pääle köüdäve. Värvi annave kaitsave alva iist. Selle väikse Kihnu poole Üits tähtis märk mulke kirikukinnaste järgi, mes ollive kah mulgi maalit ja tikit pääräti Sii oles peris endes olemine, kaemise perän võis minna mõt- mustremaal om mulgi viievär- ariliguld potisinist ja valget kirja. ja tanu. mes ei augutes moodunarrus- ten ulkma mulgi mustremaie viline sõba, mida om tarvitet Kaitssada silmä kinda jaos ei ole Mulgi suka om kuulsa oma tege üten mineme ja ülearutsit pääle, päevä kätte liikma pant üle terve Mulgimaa. Must ja ime. Varda ei ole just juussekar- jalast jämmembes koet seerde- rämpsumägesit kasvateme. linapalajide ja neist õmmelt am- valge, punane, kõllane, rohile- vast jämmembe. Siandse kinda ge. Ku paklit ümmer seere mähit Mulk olla om uhke ja ää! mide ja rüüde vahele. Sedä lina ne – omgi kokku viis iluste kok- musta kuvve pääl üü vahel om ja sis suka pääle tõmbat, paistat värki ju mulkel jakkup – esiende ku kõlavet värvi. Selle üle võime ehtes ja uhkuses. Om kah värvi- ulka toekamb ja tugevemb väl- Raua Anu jaos, müügis ja rikkuse kodu- samapallu uhkust tunda, ku sot- rikkambit kindit punatse, valge lä – sii tähendep, et jõvvat iki rõõvakunsnik kandmise jaos kah. Linapäätükk lase oma iluside ruudurõõvaste ja rohilesege. Innan om ubine- tubliste tüüd tetä. Rammu an- Mulgi kiil: Ilves Kristi Oodetes pilte mulgimustrelistest müübletükkest ja majatarbist elle aaste teema om Mul- mulgi kindakirjalisi toolipõhju, Aprillikuul korjat postkas- Sgimaal vana mulgi mustre kaaruspaglage ehit riiulit, vana- tipildi om kik üleven mulgi- ja nende tarvitemine nüidsel de mustridege taburette, mul- maa.ee lehe pääl veebialbumin. aal. Ku aprillikuul kuts Mulgi gikirjalisi lõikelaudu ja pallu Müüblepilte oodetes e-aadressi Kultuuri Instituut kikki üles muud siast esierälikku ja ilust pääle [email protected]. A ää paneme tähele ja pildisteme raami. Kahju, ku nii omanäolise meelege võetes viil vastu kah mulgimustrelisi postkaste, sis asja pallalt üte kodu või asutuse postkastipilte ja muid pilte, kos maikuul oodetes pilte müüb- seinde vahele jääve. Tahame tetä mõni tore mulgimustreline asi letükkest ja majatarbist. saadet piltest veebialbumi, mida pääl. egäüits vaadete saap,” kõnel Ilves. YM “Abja-Paluoja soome-ugri kul- tuuripäälinna aastel tahame ju- hate inimesi vanu väege must- rit ja kirju rohkemb nägeme ja tarviteme. Mulgi mustrit om küländ kerge järgi tetä ja neid võib tarvite väige erisuguste asju pääl,” sellät Mulgi Kultuuri Ins- tituudi mulgi keele ja kultuuri asjatundai Ilves Kristi. Maikuul oodetes sis pilte müübletükkest ja kodustest tar- beasjust, mille man om tarvitet mulgi kirju. “Ma ole esi nännu palluden asutusten ja koduden Tarvastu raamatukogu riiuli ja lavva eht mõne aaste iist mulgi mustridege Tarvastu muusika- ja kunstikooli õpilane Seidla Stella. Pilt: Anderson Aili 4 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, mai 2021

L atsele Mai – linnupesäkuu Velleke, vennike, Ku jäät ildas puiesallu, vilespilli vitsake, peremihes kodutallu, sõsar sale kaseke, kanguteme nurmest kivi, ossal linnupesäke. kündmä sirget vaorivi. Sõsar linnupesäst lännü, kosilane külän käünü. Esä oodap siu rammu Kõdare Jaak joba ammu, ammu, ammu. Mulgi kiil: Ilves Kristi

Abja-Paluoja Pärnu uulits 20. aastesaa akatusen. Pildi pääl om Lõhmusse äri, mes ollive präegutse Konsumi poodi asemel. Päeväpilt Tuuga Ado pildikogust Ruute sissi om ärä paetet 10 lepätriinu rahvakiilset nimetust. LEPÄRIINU, LEPÄLIND, KÄOKIRJÄT, KIRJULEHMÄK, KIRJANDLEHM, KIRJÄTLEHM, KIRIKIRJAT, KIRILIND, Välläpanek “A(b)ja lugu vanade päeväpilte KÄOKIRI, KÄOLEHM. pääl” oodap vaatejit Raplan Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, alt üles, ülevest alla ja viltu kah! K L L E P Ä L I N D K ulgimaalt peri Tuuga Villändist kõnelemede. 1938. Mia looda pallu Rapla mulke Ä T E M B N U T R E I Ado om oma lõbus joba aastel taht Mõisakülä omale kah näitusele kutsu. Üteldes, et M O K A P J M Õ O L G R ligi seitse aastet toimeten Abja nime võtta. Kuna ulka pilt- üits pilt kõnelep rohkemb ku tu- Facebooki-lehte Alistekund, postkaarte miu kogun om just hat sõna. Tulge ja kaege esi per- K I R J Ä T L E H M J kos ta jagap vanu päeväpilte Abja kohta, sis tulligi mõte sian- rä!” kuts Tuuga, kel om Raplan I R M P R R Ö H D V U Alliste ja Karksi kihelkon- de välläpanek nüid üles panna,” avar elämine, kos saap siast väl- R I A S M I I S E B L dest. Nüid võtt miis nõus kõnel Tuuga Ado. läpanekut tetä. Abja-teemalistest piltest oma Puulsada vana Abja-Paluoja J L G K Ä O K I R I E kodugaleriin Raplan välläpa- piltpostkaarti om suurembes Näitus om valla Raplan, Ä I Ö N Ü H M I N B H nek tetä. tettu ja välläpanekuseinä pääle Veetorni 5 kodusaalin. T N O J S V Õ G R U M rükit. Kaarte manu käive vana- 1.06. – 19.06. (k. a.) G D K Ä O L E H M I Ä “Sii aaste sai Abja-Paluojast ütes aigsen kõnepruugin luu. T – L kella 12 – 18 aastes soome-ugri kultuuripää- “Koroona peräst om mulgi M H E L D N A J R I K linn. Vanadest aalehtest võip pidänu kodun istma, nüid oles (Muul aal kõliste ette lugede, et Mulgimaa päälinna siande välläsõit Raplase ju tore tel 507 9699, Ado Tuuga) uhket nime om omale ihanu nii ettevõtmine, et vaadete killukest Värvi lepäriinu ja lilli iluste ärä! Karksi-Nuia, Tõrva ku Elme, Abja aalugu tõise kandi päält. YM

Nalla kah Miis om vangimajan. Nai- ne tulep tedä vaateme ja küsüp: mulgimaa.ee “Noh, kudas sul sis siin lännu om?” Mia jaS ia ütenkuun Miis: “Ah, nõndasamate ku 31. juulil 2021 Karksi mõisapargin kodun, süük om vilets ja vällä ei l a s t a .” *** 10.00 –17.00 Naine mihele: “Kullake, ku- das sulle tundus, kas ma ole siin Mulgi laat koroona aal paksus lännu?” Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna! Kirjute sii tüükambre, õimuvaiba kudamine, Miis: “Sa ei ole ju kunagi juti pääle! peenike ollu!” lastenukk, muusika jpm. Surma aig: 23.11. VÕTA OMA JÄTÄ ÄRÄ VÕÕRAST ÄRÄ. Surma põhjus: COVID 19. OODAME KAUPLEME käsitüü, talukauba, kohaligu söögi ja joogige. *** Emä määrip piigle ihen omal Küsi täädust ja pane ennest laadale kirja: Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa tel 435 5529 ütte ja tõist riimi ja võiet pääle. Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa [email protected] Tillike Juku uurip, et mes emä perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. tiip. Toimetus: “Ma tii ennest ilusas,” kostap e-post: [email protected] emä. post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, Raasikse aa peräst tõusup Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa emä püsti. Juku uurip tedä uvige toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 ja küsip sis: Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. “Noh, kas es tule vällä või?” TÕRVA TEATAJA 9

Juss ütleb, et auto soetamise soov tekkis juhuslikult. „Auto soetasi- megi, kuna vanematel oli kunagi analoogiline masin, aga kollast värvi. Kui isa mulle seda esimest korda näitas, siis justkui täitus unistus, mida ma ei teadnudki, et mul on.“ Väiksena joonistas Juss hoolega auto- sid. „Selline klassikaline joonistatud auto oli täpselt sellise kerega, nagu on seda Ladal. Võimalik, et see on just- kui minu unistuste auto.“ Sven soetas auto, kuna sel hetkel oli vanemate kodus vaba garaaži- pind ja natukene vaba raha, aga huvi vanatehnika vastu on olnud ammu- sest ajast. „Soovisin säilitada tüki- kest ajaloost. Autode täielik taas- tamine on sageli keeruline ja kallis protsess, kuid minu eesmärgiks on hoida autod lihtsalt töökorras.“ See tähendab, et auto on mõeldud sõit- miseks ainult suveperioodil, sest Eesti heitlikud ilmastikuolud ja sõiduteede soolamised teevad autole palju kahju. „Tänapäeval on tekki- nud aina suurenev tarbimiskul- tuur, kus asju ostetakse kiiruga ja ei mõelda minevikule ega tulevikule,“ teevad suure kokku,“ tunnis- panustada.“ vaba aega, ei saa täpselt öelda, palju et tähelepanu on saanud ka tema lisab Veskijärv. Tema hinnangul on tab Edgar. Aega kulub tema sõnul Juss lisab, et auto juures töö ei kuluks aega ja raha, kui autoga sõita Mercedes. „Kord jäi auto mõneks paljud kohad täis mõttetuid vilku- täpselt nii palju, kui palju ise tahad lõppe kunagi otsa. „Alati on midagi iga päev. Siiani pole autod erilist päevaks hoovi peale seisma ja väide- vaid reklaame, autotootjaid paku- panustada. „Autot on igalt poolt vaja teha. Täpset remondikulu ei remonti vajanud. Pigem kulub raha tavalt olid aia taga käinud inimesed vad palju enam lisafunktsioone ja lahti kistud ja tagasi kokku pandud.“ oskagi välja tuua.“ Sveni sõnutsi ei pisidetailidele ja ilutöödele.“ Ta lisab, küsimas, kas auto on müügiks.“ seda selleks, et meelitada klient enda Rohkem tegutsemist on auto juures ole ta välja arvutanud, palju auto et tema Mercedes on sõitnud veidi Kui palju praegu meeste autod juurde. „Kahjuks on autod muutu- ikka kevaditi. „Kui tahad autot varju peale raha kulub. „Kuna mu vanad alla 280 000 kilomeetri. „Tänapäeva maksta võiksid, nad päris täpset mas nutitelefonideks või siis nutiau- alt välja ajada ja teele viia, tuleb aega autod sõidavad ainult suvel, kui tekib autode mõttes on see juba päris suur vastust ei oskagi öelda. Sven ütleb, todeks. Sarnaselt nutitelefonidele number.“ Lada puhul täpset arvu ei et vanatehnika hind aastatega pigem soovitakse osta pigem uusi mudeleid saa öelda. „Kilomeetrite loendur on kasvab. „Eelmisel aastal toimus ning vanad müüakse maha. Tekib katki, hetkel on näidik 15 000 peal Eesti Maanteemuuseumis Lada 50 küsimus, kes hooldab auto tarkvara seisma jäänud, kuid ilmselt on tegelik kokkutulek, millest ka ise osa võtsin. näiteks 30 aasta pärast?“ läbisõit üle 100 000 kilomeetri.“ Märgata on, et noorte huvi vanade Sven Veskijärv möönab, et aina Jussi auto sõidab ühel hooajal sõidukite vastu on suurenenud ning vähem on töökodasid, mis suudak- umbes 700 kilomeetrit. „Autoga meediakajastus on samuti Lada sid neid nutiautosid parandada ja sõidan igal aastal kevadest talve algu- hindasid tõstnud.“ Sven lisab, et tema sageli peabki pöörduma esindusse, seni. Auto läbisõit näitab veidi üle Lada hind on ilmselt ostuga võrreldes mis muudab auto hooldamise oluli- 80 000 kilomeetri. Edgari Lada on nüüd kahekordistunud. „Mercedese selt kallimaks. „Siiski on näha täna- sõitnud 95 000 kilomeetrit. „Aastas puhul on auto algse hinnaga võrrel- vatel palju uhkeid uusi autosid. Ei tea, sõidan keskeltläbi 2000 kilomeetrit. des sama palju kulutatud. Raha on kas ostetud mugavuse ja turvalisuse Võib-olla veidi vähem.“ võtnud nii värvitööd ja muud piside- pärast või pigem sellepärast, et naab- tailid, seega olen pigem kahjumis.“ rist parem välja paista.“ Tasuta Žiguli õlu Juss pakub, et tema Vazi hinnaks Kõik mehed tõdevad, et vanad Küsimusele, kui palju auto endale võiks olla hinnanguliselt 2000 kuni autod teeb eriliseks just nende tänavapildis pilke tõmbab, tunnis- 2500 eurot. Edgar oma auto hinda ei ajalugu. Sven ütleb, et Ladaga sõites tavad noormehed, et ikka tõmbab. oskagi öelda. on imelik mõelda, et auto on temast Edgar ütles, et mõned aastad tagasi, Sven Veskijärv tõdeb, et iga auto kaks korda vanem. „Mulle meeldib, käies Eesti Hip Hop Festivalil Elvas, nõuab aega, raha ja pinda, kus seda kui ühes garaažis saab kokku nõuko- peatati auto kinni. „Õhtul hakkasime hoida. „Näen sageli autosid, mida gudeaegne ida ja lääs. Kapoti all on tagasi sõitma, peatati auto kinni, tahaks osta, kuid hetkel on kogu näha veel mõningaid Fiati tähisega anti Žiguli õlut. Lihtsalt selle eest, et garaaž täis ning lageda taeva alla pole polte, mis viitavad Lada sünniloole.“ sellist autot oman.“ mõtet autot panna.“ Ta on mõelnud Jussi jaoks on auto samuti väga Juss lisab, et temagi autot vaada- veel vanade Volvode ja Volkswagen eriline. „Nelja aastaga on tekkinud takse pingsalt. „Aeg-ajalt tullakse Golf Mk2 peale. „Ka need autod on väga palju mälestusi. Kaugele ma juurde ja uudistatakse. Küsitakse juba haruldasemaks muutunud.“ sõitnud ei ole, kuid kõik väljasõidud põhiliselt kütusekulu kohta. Hiljuti Jussil on praegu Vaz 21011, kuid on olnud mõnusad ja tähendusrik- küsiti, kas minek on hea.“ Sven väga tahaks ta Vaz 2102. Edgar kad.“ Talvel hoiab temagi autot talve- lisab, et pilku paneb pöörama pigem tunnistab, et kui näeb tänavapildis korteris. „Esimene kevadine sõit on tema Lada. „Kui maanteel sõita, siis klassikuid, siis tuleb isu küll. „GAZ väga mõnus. Ootan iga kevadet, et teised vanade sõidukite juhid lehvi- 24 (Volga) on selline auto, mille peale saaks juba auto garaažist välja ajada.“ tavad või vilgutavad tulesid. Maan- olen mõelnud ja arutlenud. Aeg teele muidugi satun harva, sest 80 näitab!“ Näidik 15 000 peal km/h liikuv auto jääb teistele liht- Lõpetuseks lisab Edgar, et tahab Mida vanem auto, seda rohkem tuleb salt ette.“ Pilke pööratakse tema ära märkida oma nõustaja. „Tasub aega ja raha kulutada auto paranda- sõnul ka linnas. „50 aastat vana auto märkida, et Üllar Jaani on ka aida- misele. „Kulusid küll märgin üles, ei sulandu enam linnapilti. Võib- nud ja nõustanud väga palju.“ aga rääkida sellest ei tahaks. Nagu olla on auto lihtsalt nii kole, et jääb hobidega ikka on - väikesed summad silma,“ naljatleb Veskijärv. Ta lisab, 10 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 KEVADMATKADE SÕNU LEIDIS REKORDARV KÜLASTAJAID

Tiina Neumann, Tõrva valla spordi ja rahvatervise spetsialist

Tosin aastat on igal kevadel toimunud mänguline liikumissari „Otsi sõnu”, mille käigus tuleb leida radadele peidetud sõnad. Kahel viimasel aastal pole ühismatka toimunud, kuid matkasarjad on muutunud üha enam populaarsemaks.

Praeguses formaadis matkasari on dele. Eriti tore on koos vastustega Matkasari on küll lõppenud, eriti sobilik just nüüd, kui ühisele saada ka tagasisidet ning märka- aga MTÜ Tõrva Spordiselts jätkab tegevusele on kehtestatud piiran- misi rajal. liikumisüritustega. Juba on algust gud. Tänavune matkasari oli ka Kaja saadetud tagasiside: „Olen tehtud esimese rattamatkaga ja eriline seetõttu, et samaaegselt sai äärmiselt tänulik selle vahva matka- külastatud Koorküla koopaid. sõnu otsida viies erinevas paigas: aja eest. Tore, et sel korral toimu- Teisel Tõrva valla rattamatkasarja Tõrva terviseraja matkaringil, sid matkad üle Tõrva valla ja mina etapil tuleb suund võtta Jõgeveste Hummuli terviserajal, Riidajas, sain sõnu otsida kodu lähedal Taage- suunas – järgmine sihtkoht on Linna külas ja Taageperas. Suur pera matkarajal. Peaaegu kõik minu Barclay de Tolly mausoleum. Igal tänu kõikidele koordinaatoritele, viimased nelja nädala varahommi- nädalal on erinev sihtkoht ning seal kes käisid radadel sõnu vahetamas kud algasid matkaga. Iga päev küll ootab paika tutvustav tekst ning ja jagasid osalejatele vajalikku infot. uusi tarkuseteri võtta ei olnud, kuid küsimus, mille õige vastusevariandi Iga rada oli eriline ja paljud osalejad inertsist ja harjumusest liikuda, tähtedest saab sarja lõpuks kokku kasutasid võimalust just erinevaid läksin rajale ikka…isegi koerailmaga märksõna. Rattasõitudel palume radu külastada ning leida otsita- ja koos koeraga. Õpetajana distants- olla tähelepanelikud liiklejad, vaid sõnu, millega lahendada rist- õppel olles ja enamus päevi arvuti kanda erksaid riideid ning kiivrit- sõna. Kui kodurajaks on tavaliselt taga veetes kulus igahommikune selleks, et oleksite kaasliiklejatele Tõrva terviseraja matkaring, siis sai matk marjaks ära, tundide alguseks nähtavad ning hoolivad ratturid. vahelduseks tutvuda ka Hummuli olin kodus tagasi, pea häid ja värskeid rajaga või leida Linna küla punktid mõtteid täis. Väga paljudel hommi- TÕRVA VALLA fotode abil. kutel sain nautida personaalset kont- SPORDIKALENDER Registreeritud osavõitjaid serti, kus esinejateks ei olnud mitte Noori matkahuvilisi oli tänavu õige palju. Fotod: Geir Seemen ja Kaja Mölder 166 Koit Toome ega Getter Jaani, kes • Tõrva Tervisejooksud 2021 Nelja nädala jooksul oli igal rajal tänases olukorras kindlasti lavale I etapp, Mäkkejooks Vana- 10 kontrollpunkti, kus igas punktis igatsevad, vaid kuldnokad, tihased, mõisa mäel 28. mai kell 18 leidus õpetlik mulgikeelne vanasõna metsvindid, trummeldavad rähnid • Tõrva maastikujooksude ning üks sõna tuli kanda ka lahendu- ja tuules kääksuvad männid isikli- esmaspäevakud I osavõistlus selehele. Vanasõnad kannavad juba kult. Minuga koos nautisid kontserti 31. mai, II osavõistlus 7. juuni, aegade tagant meelest läinud tarkusi ja kitsed, rebased, jänesed, oravad, III osavõistlus 14. juuni. Start õpetlikkust, nii oligi hea neid meelde nõgikikkad ja isegi üks nirk...oli avatud 17.00-18.30 kesklinna tuletada. Ristsõna lahenduseks tuli vahvaid kohtumisi metsarahvaga.” Konsumi parklas mulgikeelne vanasõna: „Mis kevade • X Tantsumäe Mägede Jooks pole külvatud, ei saa sügise leigatud.” Rattamatkad ootavad 18. juuni kell 19 Lahendusega ristsõna tagastas Matkasari algas, kui rajad olid veel Täpsem info Tõrva valla kodulehel. 166 matkasarjast osavõtjat! See on lumised ja jäised, ning lõppesid siis, „Otsi sõnu” uus osavõtjate rekord. kui metsaalused sinetasid sinilille- Naabri juures Enim matkalisi oli Tõrva vallast, dest- kevad saabus matkast osavõt- • Hawaii Expressi 40. Tartu aga sõnade otsimise mäng on jate silme all! Rattaralli virtuaalsõit 01. mai tuttav ka naabritele: Mulgi, Elva Kõigile, kes saatsid ristsõna vastu- - 06. juuni Valikus 128, 58 ja Valga valla liikumisharrastaja- sed õigeaegselt, saadame peatselt ning 25 km tele. Oli neidki, kes esmakordselt info, kuidas nad saavad kätte osavõ- Info: Otepaa.ee sattusid meie valla matkarada- tumeene. Suur tänu osalejatele! TASUTA ÕIGUSNÕUSTAMINE PUUETEGA INIMESTELE

Eesti Puuetega Inimeste Koda koos- suhtlemisel ning asjaajamisel.Õigus- Vajadusel on võimalus kasutada töös SA Õigusteenuste Bürooga abi tagatakse elukondlike õigusmu- nõustamisel viipekeeletõlki. pakub õigusnõustamise teenust rede lahendamisel: võlad, eluase, Õigusnõustamise teenust rahastab keskmise, raske või sügava puudega pereasjad, tööasjad, toetused jms. Justiitsministeerium. inimestele. Õigusnõustamiseks on vajalik Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Erivajadusega isiku elukond- eelregistreerimine SA Õigusteenuste Puuetega Inimeste Koja peaspetsia- like õigusküsimuste lahendami- Büroo telefonil list, tel: 661 6614 ja e-post: seks võivad sihtgrupi esindajatena 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul [email protected] nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi ajal saabunud kõnede puhul (v.a. Eesti Puuetega Inimeste Koda, hooldajad või pereliikmed.Teenuse laupäev ja pühapäev) või kui kõnele https://epikoda.ee/oigusnoustamine eesmärgiks on tagada erivajadustega hetkel vastata ei saa, helistatakse SA Õigusteenuste Büroo, isikutele õigusnõustamine ja abis- pöördujale ÕTB poolt tagasi. https://www.otb.ee tamine igapäevasel ametiasutustega Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 11

TÕRVA LINNAS VALGA 51A DETAILPLANEERINGU Tõrva Vallavalitsus annab teada, et Tõrva Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 1-3/2021/7 on algatamata jäetud Vanamõisa elamupiirkonna detailplaneeringu AVALIKU VÄLJAPANEKU TEADE keskkonnamõju strateegiline hindamine, muudetud planeeringuala piire ning täiendatud planeeringu Tõrva Vallavalitsus annab teada, puhkeala katastriüksusega on ligi- kuid detailplaneeringuga soovitakse lähteseisukohtasid. et Tõrva Vallavolikogu 20.04.2021 kaudu 7,5 ha. Detailplaneeringu muuta juhtfunktsiooni elamumaaks otsusega nr 1-3/2021/6 on vastu eesmärgiks on jagada Valga 51a ning lubada Valga tänava äärsetele Vanamõisa elamupiirkonna detail- oli ligikaudu 10,5 ha. Planeeringu võetud Valga 51a detailplaneering. katastriüksus transpordi, veekogu- kruntidele ka ärimaa kõrvalfunkt- planeeringu koostamine on algata- koostamise käigus on selgunud Detailplaneeringu avalik väljapanek ja elamukruntideks ning määrata sioon. tud Tõrva Vallavolikogu 20.10.2020 planeeringuala laiendamise vaja- toimub 17. maist kuni 14. juunini planeeritavate kruntide kasuta- Planeeringule on koostatud kesk- otsusega nr 1-3/2020/19. Detail- dus. Hõlmatakse osaliselt ka 73 2021 Tõrva Vallavalitsuses (Kevade mise sihtotstarbed. Anda ehitusõi- konnamõju strateegilise hindamise planeeringu algataja ja kehtestaja Tõrva-Pikasilla tee L2 Tõrva linnas tn 1, Tõrva linn) ning valla veebi- gus elamute ja abihoonete ehitami- (edaspidi KSH) eelhinnang, millega on Tõrva Vallavolikogu (Kevade ning 73 Tõrva-Pikasilla tee katast- lehel https://torva.kovtp.ee/koosta- seks ning piiritleda hoonestusalad. ei peetud KSH algatamist vajali- 1, Tõrva 68605, e-post torva@ riüksus Jõgeveste külas. Muudetud misel-olevad-detailplaneeringud. Määrata haljastuse ja heakorrastuse kuks, kuna arvestades kavandatud torva.ee, telefon 766 5310), koos- piiridega planeeringuala suurus on Soovist detailplaneeringuga Tõrva põhimõtted, määrata kujad ning tegevuse mahtu, iseloomu ja paikne- tamise korraldaja on Tõrva Valla- ligikaudu 12,2 ha. Vallavalitsuses tutvuda palume tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad. mist, ei ole oodata detailplaneeringu valitsus (Kevade 1, Tõrva 68605, Tegemist on üldplaneeringut eelnevalt teada anda (telefonil 766 Määrata servituudid ning lahendada elluviimisel ning hoonete ja raja- e-post [email protected], telefon 766 muutva detailplaneeringuga ning 5310 või [email protected] ). liikluskorraldus ja parkimine. Lahen- tiste sihipärase kasutamisega olulist 5310), koostaja on Kobras AS (Riia koostatud on keskkonnamõju stra- Detailplaneering hõlmab kogu dus näeb ette Valga 51a kinnistu jaga- keskkonnamõju. Detailplaneeringu 35, Tartu 50410, e-post kobras@ teegilise hindamise (edaspidi KSH) Valga 51a kinnistut ning Järve mist 29-ks krundiks, et rajada indi- KSH on jäetud algatamata Tõrva kobras.ee, telefon 730 0310). eelhinnang. Kobras AS koostatud puhkeala, mis asuvad Tõrva linnas viduaalelamud ja tiik. Planeering on Vallavolikogu 18.02.2020 otsusega Detailplaneeringu eesmär- eelhinnangu kohaselt ei peeta KSH Riiska järve vastas üle Valga tänava. Tõrva linna üldplaneeringut muutev, nr 1-3/2020/7. giks on ala terviklik lahendamine algatamist vajalikuks. Kavandatud Planeeringuala suurus koos Järve kuna ala on määratud puhkemaaks, toimivaks elamupiirkonnaks, detailplaneeringu elluviimisel ei arvestades olemasoleva atrak- kaasne olulist keskkonnamõju, mis tiivse looduskeskkonnaga. Planee- võiks ületada tegevuskoha kesk- ringuala jagatakse kruntideks, konnataluvust, põhjustada kesk- MULGIMAA TURISMISTRATEEGIA määratakse nende ehitusõigus ja konnas pöördumatuid muutusi sihtotstarve, tehniliste kommu- või seada ohtu inimese tervist ja nikatsioonide lahendus ja paik- vara. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ÜHENDAB JA VÕIMENDAB nemine, haljastuse ja heakorra esitati KSH vajalikkuse otsustami- põhimõtted ning lahendatakse sel otsuse eelnõu seisukoha saami- juurdepääsude paiknemine ja liik- seks Keskkonnaametile, Rahan- luskorraldus. dusministeeriumile, Päästeametile Kati-Katri Koppel,Mulgimaa Turismistrateegia koordinaator Detailplaneeringu ala asub ja Transpordiametile. Tõrva vallas ning hõlmab Vana- Otsusega on võimalik tutvuda Aprilli lõpupäevadel toimusid Mulgi- olulisemad tegevused, et need organisatsioone, kultuurikorralda- mõisa puhkeala 1, Vanamõisa Tõrva valla veebilehel https://torva. maa Turismistrateegia seminarid ja eesmärgid saavutada. Tagasisidena jaid ja huvilisi, kes on seotud turis- tänava, Aasa tänava katastriüksusi kovtp.ee/et/koostamisel-olevad-de- nagu tavaks saanud on, siis veebikoh- ütles üks seminaril osalejatest kuld- miga majutuse, käsitöö, toitlustuse, Tõrva linnas ja Vanamõisa biotii- tailplaneeringud ja Tõrva Vallava- tumistena. Oli hea meel näha ühes sed sõnad: „Koostöös peitub jõud!“ elamusturismi või teenuste osutamise kide katastriüksust Jõgeveste külas. litsuses (Kevade 1 Tõrva linn). suunas mõtlevaid ja ühiste eesmär- Järgmine ja viimane kokku- kaudu. Teie panus on väga oluline, et Algatatud planeeringuala suurus kidega inimesi, kellega sai koos arut- võttev Mulgimaa Turismistratee- saada võimalikult hea sisend Mulgi- letud tegevuste üle, mida Mulgimaal gia seminar toimub 28. mail Eesti maa Turismistrateegia koostamiseks. turismi edendamiseks teha nüüd Maaülikooli Polli aiandusuuringute Rohkem infot Mulgimaal ning tulevikus. keskuses. Sinna ootame Mulgimaa toimuva kohta leiab portaalist Paigas on esialgne sõnastus turismiga seotud ja sellest huvitatud www.mulgimaa.ee. Mulgimaa Turismistrateegia visioo- inimesi, kus vormub turismistra- Mulgimaa Turismistrateegia koos- nist, võtmevaldkondadest ning teegia tegevuskava aktiivsete arute- tamist rahastab Eesti maaelu aren- eesmärkidest. Toimunud semina- lude käigus. Ootame osalema kõiki gukava LEADER meede projekti ridega kogusime kokku ka kõige ettevõtjaid, omavalitsusi, maakonna "Mulgimaa võrgustikud" raames. Valgamaal asuv puitliiste valmistav ettevõte Combiwood OÜ otsib enda meeskonda: TÕRVA MEES ANDIS VÄLJA LUULEKOGU MEHAANIK Tõrvas elav Enno Kriisa tab mees, et tal on juba olemas nii sai valmis oma esimese palju materjali, et saaks kohe välja luulekogu pealkirjaga anda ka uue kogu. Combiwood OÜ on eestimaisel kapitalil põhinev moodne “Elupõllul kasvanud”. Esmakogu puhul Kriisa aga puidutööstus, mille põhitegevus on värvitud puitliistude 1953. aastal Tõrvas hetkel raamatuesitlust ei plaani tootmine. Tõrva vallas asuvas kaasaegses tehases töötab sündinud Kriisa on elus ning huvilised saavad raamatu üle 150 töötaja. tegelenud peamiselt soetada autoriga ühendust võttes. metalli-, puidu- ja ehitus- Kel huvi Enno Kriisa loomingu Ettevõte pakub: töödega ning autojuhina. vastu ning soovi luulekogu - väljaõpet kohapeal Luuletamise juurde jõudis soetada, võib võtta ühendust - tööd E-R kahes vahetuses (6:00-14:30 / 14:30-23:00) mees enda sõnul poolko- luuletaja endaga telefonil 53 733 - transpordi võimalust Valga linnast töökohale ja tagasi gemata. “Peamiselt igavu- 860 või [email protected]. sest, pensionieas poliitikuid läbi värsiridade pilades,” tunnistab Kriisa. “Esimesed Töökoht: Möldre küla, Tõrva vald, Valgamaa luuletused kirjutasin 2018. aasta jaanuaris ehk olen alles luuletee alguses,” on Kriisa Kandideerimiseks saada oma CV aadressile tagasihoidlik. Samas tunnis- [email protected]. Lisainfo telefonil 5198 3360. 12 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 NOOR RALLIMEES SIHIB KÕRGEID KOHTI

Egon Ilisson

Rallikrossitalent Maiko Tamm tõi läinud aastal koju Läti meistritiitli ning tänavunegi hooaeg tuleb tegevusrohke. Nüüd on noormehel taltsutada ka uus ja võimas rallimasin.

Kuigi spordimaailm on viimastel olin neljandal kohal ja kolman- 2021 PLAANID JA lisaks oli veel palju treeningpäevi aastatel pidanud palju üle elama, dast kohast lahutas vaid üks punkt. EESMÄRGID enne hooaja algust. Minu õpetajal ja siis koroona ei mõjutanud ralli- Seega pidin finaalis veel kiirema mentoril Ivo Traubergsil on väga suur krossikalendrit oluliselt. „Kõik ja puhtama sõidu tegema," räägib 9. mail toimus Riias Biķernieku trase kogemuste ja oskuste pagas," hindab võistlused toimusid, kuid mõne- Tamm, kes näitas kindlat närvi ning rajal treeningpäev, kus Maiko Tamm Tamm tema nõuandeid üliolulis- del polnud pealtvaatajaid luba- lõpuks sõidu koguni võitis. tegi tutvust oma uue võistlusau- teks. „Vahel on nii, et ühe kurvi saad tud," räägib Tamm, kes viimastel toga, milleks on Mitsubishi Lancer perfektselt selgeks ja teist õpid terve aastatel on saanud päris palju võis- Pere toetus (Supercar klass). Hooaja eesmärk on päev. Treeningpäeval teed umbes telda. Eelmisel aastal tuli kokku 21 Kuluka spordiala puhul on äärmi- võistelda Eesti, Läti ja Balti meist- 30-50 ringi," räägib Tamm, et tänavu võistlust (Eestis, Lätis ja Leedus), selt olulised taustajõud ja eelmise rivõistlustel ning jõuda poodiu- ollakse osaletud juba kahel trenni- mõnel nädalavahetusel oli isegi kaks hooaja alguses liitus Tamme senine mile. Treeningpäev Riias näitas, et päeval, mida korraldati spetsiaalselt võistlust. Selle meeletu koormuse tiim Läti Motorspordi tiimiga (TT Tamm saab masinaga hakkama, ehitatud rallikrossi rajal. kõrvalt jõuab tänavu Kultuurkapi- Motorsport) ning rentis neilt autot. kuigi tema jaoks oli see esimene tali lootustandvaks talendiks valitud „Tiimi eestvedajaks on Ivo Trau- kord istuda 4WD auto roolis ja sõita Tõrvas võimalused puuduvad 17-aastane Tamm edukalt õppida bergs, seitsmekordne Läti meister kiireid ringe. „Olen väga tänulik oma Hetkel ei ole Tõrva vallas ühtegi spet- Tõrva gümnaasiumi 10. klassis. ja Euroopa pronks," räägib tõrvakas perele, Ivole ja kogu TT Motorspordi siaalset rada, kus korraldada võistlusi tiimipealikust. tiimile," hindab Tamm kõrgelt kõiki ja viia läbi treeninguid. Kuigi meil Tiitleid tulnud ridamisi Tamm on võistelnud kolm aastat oma praeguseid sponsoreid. on olnud juba mitmeid aastaküm- Kõige hinnatuimatest tiitlitest toob ka Eesti sarjades (Tarvastu, Piiroja Kes soovib noormeest sel neid siinkandis väga kõrgel tasemel noormees välja Läti meistrivõist- ja Lõuna-Eesti karikas) ning nendel aastal toetada, siis toetaja nimi ja mootorisportlased, pole neil häid luste juunioride klassi meistritiitli ja võistlustel sõitis ta oma tiimi poolt logo jõuab võistlusautole. Tamme kohapealseid treeningvõimalusi Lada RX klassi üldarvestuse 3. koha. võistlusteks seatud autoga (TT Motors), tegemisi saab jälgida Facebooki ja õnnestunud endale saada. „Lähim Otseselt keerulisi sõite Tamme sõnul kellele suureks abiks Ligur Racing. Instagrami vahendusel MaikoTam- korralik rada on Tarvastu vallas ei olnudki, küll aga väga pingelisi. "Peamiselt tänu oma perele olen mFanclub. Raasillal, kus hakatakse ehitama „Läti MV viimasel etapil oli võima- saanud selle spordialaga tegeleda. Euroopa tasemel rada. See rada on lik seitsmel võistlejal saada Lada Kuna sellel hooajal olen liikumas saanud juba nii-öelda kodurajaks, RX klassi üldarvestuses 3. koht. kõrgemasse klassi, siis on ka kulu- nõudlikul spordialal ülemäära palju ei sest sellel rajal alustasin ma kolm Alates esimesest sõidust tuli mängu tused märkimisväärselt suured," ole, siis kasutatakse ära iga võimalus, aastat tagasi sõitmist, kui isa Avo ja panna kõik oskused ja kogemused," tunnistab Tamm, et hetkel käivad kui võistlustele minnakse. „Eelmisel sugulane Kalle Mändla mind sõitma rääkis Tamm, et kõige pingelisem oli sponsoritega läbirääkimised. aastal Läti meistrivõistlustel toimus panid," on Tamm väga tänulik, et Bauskas peetud etapp. „Enne finaali Kuna treeningvõimalusi nii enne igat etappi treeningpäev ning selle hobi leidis. KASSI- JA KOERAPIDAJAMISE REEGLID MUUTUSID

Kevadega käivad kaasas uued tuuled, loomapidajal esitada majandustege- Minu naabril on n-ö nii ka sellel aastal. Seekord tõi april- vusteade (Registrid > Tegevuskohaga kassivabrik/koeravabrik ja likuu lõpp kaasa kohustused palju- seotud taotlused ja teavitused > Alusta mulle tundub, et nende eest dele lemmikloomade omanikele, sh uut taotlus > Majandustegevusteade). ei ole väga hästi hoolitsetud, koerte ja kasside pidajatele. Majandustegevusteate peavad mida saab nende loomade Nüüdsest tuleb selgelt eristada, esitama nii eraisikutest loomapidajad heaks teha? kas koeri ja kasse peetakse lemmik- kui ka juriidilised isikud, kuna tege- Esmalt tuleks naabri tähelepanu loomana või hoopis muul eesmärgil. mist on majandustegevusega. Juriidi- juhtida tema kohustustele. Kui sellest Lemmiklooma pidamiseks ei peeta lised isikud saavad teateid edastada ei ole abi, siis teavitada antud naab- näiteks koerte ja kasside aretamist alates 28. aprillist 2021. a ja füüsilised rist Põllumajandus- ja Toiduametit. ning kasvatamist ja nende müümist isikud alates 26. maist 2021. a. hoopis muul eesmärgil. Juhul, kui pojad ning soov on need endale jätta, siis või tasuta äraandmist. Teavitust tehes tuleb esitada pead koera ja kassi lemmikuna ning teavitama ei pea. Küll aga tuleb teavi- Kas registreerimise puhul Loomapidajad, kes tegelevad loomapidaja isiku- ja kontaktand- ei tegele koerte ja kasside aretami- tada, kui kassi- või koerapojad antakse peab mul olema juriidiline loomade ajutise pidamisega, näiteks med ning postiaadress, tegevuskoha sega ning kasvatamisega eesmär- üle või müüakse uutele omanikele. ettevõte? loomapoed või hoiukodud ja varju- asukoha aadress ja rajatiste kirjeldus, giga neid müüa või tasuta ära anda Ei, teavitamise puhul pole oluline, paigad, on nüüdsest kohustatud seal peetavad loomaliigid ja loomade või ei paku loomale hoiukodu, siis Kui mul on rohkem kui üks kas tegemist on eraisikuga või jurii- kõigist oma tegevuskohtadest teavi- arv ning tegevussuun(a)d. ei pea oma tegevusest teavitama. koer ja ka mõni kass, nad on dilise isikuga. Juriidilised isikud tama kui ettevõtjad. Sama peavad Juhul, kui esitatud andmed hästi hoitud ja hoolitsetud, saavad teateid edastada alates 28. tegema koerte ja kasside tulu saamise muutuvad, siis ära unusta neid regist- Kui minu koeral/kassil sünnib aga nende pojad olen ma aprillist 2021. a ja füüsilised isikud või omandiõiguse üleandmise ris ka muuta, hiljemalt viie tööpäeva pesakond ja ma annan pojad alati müünud ja plaanin seda alates 26. maist 2021. a. eesmärgil teise riiki viimise ja toomi- jooksul. Juhul, kui esitatud andmed soovijatele, kas pean end ka edasi teha, siis mida ma sega tegelevad isikud. Loomatervise muutuvad, siis ära unusta registrit registreerima? peaksin tegema? Minu juures on naabri määruse kohaselt on ettevõtja isik, planeeritavast muudatusest teavitada. Jah, sellisel juhul tuleb oma tegevu- Sellisel juhul tuleb oma tegevusest kass hoiul, omanik on ise kes vastutab loomade eest, sealhulgas sest teavitada. teavitada. Kõige lihtsam on seda välismaal tööl, kas pean end piiratud kestusega ajal, v.a lemmik- Kui mul on kodus üks kass teha e-PRIA kaudu, kus pärast sise- registreerima? loomapidajad ja veterinaararstid. ja koer, kas ma pean ennast Kui minu kassil/koeral nemist ja esindatava valimist tuleb Kuna kassi hoitakse see aeg, mil Loomapidajad peavad oma tegevu- PRIA kaudu tegevusest sünnivad pojad, kas ma pean loomapidajal esitada majandustege- omanik on ära, ning omaniku naas- sest teavitama. Kõige lihtsam on seda teavitama? PRIA kaudu oma tegevusest vusteade (Registrid > Tegevuskohaga tes kass läheb omaniku juurde tagasi, teha e-PRIA kaudu, kus pärast sise- Selgelt tuleb eristada, kas koeri ja teavitama? seotud taotlused ja teavitused > Alusta siis ei tule end registreerida. nemist ja esindatava valimist tuleb kasse peetakse lemmikloomana või Juhul, kui kassil või koeral sünnivad uut taotlus > Majandustegevusteade). MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 13 MOTOKLUBI ALUSTAS HOOGSALT

Egon Ilisson

Mõned aastad tagasi kohalikel mees- tel tekkinud idee koonduda ühiseks motokrossiklubiks, viia läbi ühistree- ninguid ning ühist kutsumust jagada on arenenud iganädalaseks tegusaks ettevõtmiseks. Klubi eestvedaja Meelis Kaldma sõnul on motokross nagu iga teine spordiala, lihtsalt selle puhul tuleb taltsutada 100 kg kaaluvaid ja möir- gavaid kaherattalisi ekstreemse- tel pinnastel. “Paljude meeste jaoks on see justkui lapsepôlve unistuste teokstegemine. Meie hulgas on palju mehi, kes on motokrossiga tegelema hakanud alles täiskasvanuna,” räägib Kaldma, et seda enam on nad kirgli- kult ja kogu hingega asja juures.

Seltskond kasvas kiiresti Väikesest hobist on aga saamas Kaldma sõnul ka paras asjaajamine “Alustasin ise kaks aastat tagasi sellega, et ostsin juba poisikesena Kuigi motoklubi kogub jõud- damas sellest vaheldusrikast ja unistatud tsikli,” räägib Kaldma, salt liikmeid, ei põlata kedagi ära. samas väljakutseid pakkuvat rada et isegi kuni metallist ratsu koju Kõik asjaarmastajad, kes soovivad, ning tänu Hindrek Môtsale, kelle toomiseni mõtles ta, kas ikka oli võivad sõita ning Kaldma kutsub rasketehnikat klubi saab kasu- õige otsus. “Kuid kui hoogu vôtsin ja kôiki sõitma ja motokrossi nautima. tada, saab tulemus aina paremaks esimese sôidu tegin, sain ma sellise “Noored, vanad, profid ja harrastaja minna. Tänud ka Lauri Kõresaarele emotsiooni, et mingit kahetsust pole või need, kes teevad oma esimesi ja Tõntso Agrole rajahoolduse eest. pärast seda olnud ning igal võimalu- ringe elus,” räägib Kaldma, et tulevi- See kõik on seda väärt ja anname sel on soov tsiklisadulasse ronida,” kus on kindel plaan ka treeninguid endast 100 protsenti, et kõik, kes räägib Kaldma, et koos hakati käima see eestvedajaid mõtlema, tegutsema Tanel Leok, kellel kaukas 530 MM hakata läbi viima. vähegi tahaksid, saaksid sellest osa, Tôrva Härma karjääris. “Märka- ja seisma selle nimel, et Tõrvas võiks etapi kogemus ning kes tänavu teenis räägib Kaldama. Siiski paneb klubi matult hakkas sôitjaid tulema, kel korralik krossirada olla. Eelmisel aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, ei Sõitma mitmekesi eestvedaja rajale sõitma minejatele oli juba tsikkel, kes tuli uudistma sai loodud klubi, mille juhatuses on pidanud paljuks Tõrva rada külas- Kaldma ja motoklubi poolt lähevad südamele, et jälgitaks kõiki ohutus- ja kellele soovitasime kampa lüüa,” lisaks Kaldmale ka Kristjan Priilaht. tada. “Maailma tippmees tegi pois- suured tänusõnad vallavalitsusele, reegleid. “Kindlasti, kui peaksid räägib Kaldma, et see hobi paelus ka tele trenni meie oma karjääris!” oli kes andis selle maatüki kasutada rajale tulema, siis oleks vaja endale nooremaid poisse. “Mäletan, et meie Maailmastaar käis kohal Kaldma õnnelik. ja lubas meestel liivakarjääris enda selgeks teha, mis suunas sôidetakse, trenni tulid jälgima kolm poissi ja Valmival rajal käib rahvast sõit- Härma karjääris sisse seatud raja ja mootorrataste võimeid proovile ning vajadusel nõu või abi küsida. nädal hiljem olid kôigil tsiklid. Sõida- mas tervest Lõuna-Eestist. Külalisi eelis on see, et kui tuleb vihma, siis panna. “Plaan on rajada tasemel Tsikkel peab olema heas sõidukorras vad siiamaani ja ainult nägu naerul.” on tulnud kohale Valgast, Tartust, pinnas on sõidetav ega teki lompe. krossirada kõigile ning miks mitte ning turvavarustus on kohustuslik,” Nüüdseks on motosõpru kogunend Põlvast, Karksi-Nuiast, Otepäält ja Kõvematel radadel on see oht, et teki- ka luua võimalus inimestel treenin- räägib Kaldma, et turvalisuse huvi- 20 ringis ja mida suuremaks see sõit- mujaltki. Läinud aastal Eesti aegade vad lombid ja rada muutub kiviselt guid ja võistluseid vaatamas käia. des võiks ka üksi sõitma minemisest jate ring kujunes, seda rohkem pani parimaks motosportlaseks valitud kõvaks ja ohtlikuks. Rajameister Alo Soover on kujun- hoiduda. TÕRVA NOORMEHED OSALEVAD EDUKALT LAULUVÕISTLUSEL

Egon Ilisson

Mai alguses selgusid parimad solis- Valga põhikooli muusikaõpetaja Siiri laulueriala ja hääleseade õpetaja ning tid Eesti Meestelaulu Seltsi poiste-so- Põldsaar. Lisaks kuulus tiimi koor- koorijuht Külli Kiivet ja eesti oope- listide võistulaulmise teises voorus. dinaatorina Ivi Tigane. Lõuna-Eesti rilaulja, rahvusooper Estonia solist Tõrva noormehi osales Lõuna-Eesti vooru saadeti maakonnast edasi 11 Oliver Kuusik.Tõrvast osalesid Novella voorus koguni 10 ja üleriigilisse noormeest, kellest kümme laulmas Hansoni õpilased Edvard Paul, Oliver lõppvooru edasijõudnuid oli mitmes Tõrva muusikaõpetajate käe all. Kõvask, Teijo Saar, Robin Pähklamäe vanuserühmas. Lõuna-Eesti voorus lauldi kolmes Karl Arkadi Kõvask, Riivo Pippar, Üle Eesti laulis maakondlikes vanuserühmas: 12-aastased ja vane- Egnar Hernits ja Hans Markus Danilas voorudes rohkem kui 180 poissi, mis mad poisid kuni häälemurdeni, kuni ning Maie Kala juhandatavad Rasmus on võrreldes 2019. aastaga, kus laul- 16-aastased häälemurde läbiteinud Rosenberg ja Rasmus Põhjala. jaid üle 500, küll veidi tagasihoidli- noormehed ja 17-20aastased noor- XII üle-eestilise poiste-solis- kum number, kuid konkurents on mehed. Vanuserühmade peale kokku tide võistulaulmise lõppkontserdile endiselt äärmiselt tihe. osales võistulaulmisel 71 lauljat, kelle pääsesid nooremate poiste seas Robin Valgamaal hindasid laule Valga esitusi hindas žürii koosseisus: vokaal- Pähklamäe, vanemas vanuseklassis Lasteaed Buratino muusikaõetaja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teat- jõudsid lõppvooru Egnar Hernits ja Kati Tamm ja Valgamaa muusika- riakadeemia soololaulu lektor Sirje Hans Markus Danilas. Eripreemia õpetajate aineühenduse esimees ja Medell, Tallinna Muusikakeskkoolis Egnar Hernits Robin Pähklamäe teenis Karl Arkadi Kõvask. 14 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 TULE TAAS DISCGOLFI MÄNGIMA!

Mai alguses läksid käima Tõrva disc- meistrivõistlused ning sügisel Mulgi- golfi nädalamängud. Kord nädalas maa meistrivõistlused Tõrva ja ühel toimub etapp ühel meie valla rajal: Mulgi valla rajal. Tõrvas, Hummulis, Alal, Pikasillal. Hetkel on käimas kolm aastat Kokku toimub 12 etappi. kestev Leaderi ühisprojekt koostöös Nädalamäng on lihtsam võistluse Mulgi vallaga, mille eesmärk on formaat, mis ei ole suurvõistlus, vaid arendada discgolfi Mulgimaal. iganädalane võimalus tulla kätt proo- Just selleks, et Mulgimaa mängijad vima. Võistlejad on jagatud kolme rohkem üksteise radu külastaksid, klassi: algajad, harrastajad ja edasi- võtaksid võistlustest osa ning jõudnud. Ehk võistlema võivad tulla tutvuksid üksteise piirkondadega. nii täitsa algajad kui profid, võiduvõi- Mulgimaal on mitmeid discgolfi malus on kõigil. radu väga looduskaunites kohta- Võistluste korraldamist toetab des ja tahame, et harrastajad nende Leader projektifond, Kultuurkapitali kõigiga tutvuksid. On ju discgolf Valgamaa ekspertgrupp ning Tõrva spordiala, mis toob inimese loodu- vald. Igal etapil on iga klassi parima- sesse ning õpetab seeläbi austust ning tele auhinnad (kettad, kinkekaardid). hoolivust keskkonna vastu. Lisaks läheb vähemalt 8 etappi osale- Muidugi on jätkuvalt rajad avatud nud võistlejate vahel loosi üldau- igapäevaselt ning ei pea ketast loopima hind. Lisaks on suvel on plaanis ainult nädalamängudel ja võistlustel. taaskord paarismäng, mis möödu- Tõrva Discgolfi klubi tegemistega saab nud aastal osalejate rekordi lõi (108 kursis olla Facebooki lehel www.face- mängijat korraga rajal!), Valgamaa book.com/torvadiscgolf. MUSTRID LEVISID OMAL AJAL NAGU TÄNAPÄEVAL MOEKAUBAD

Enamus arhailisi mustreid on rohkem haldusjaotus, näiteks Eesti- ja Liivi- Sümbolite tähendusväli või vähem sarnased ja levinud kunagi maa, on Matsini sõnul jätnud jälje Mustrite algsete sümboolsete tähen- suurtel aladel justnagu tänapäeval siinsetesse mustritesse. duste kohta on säilinud väga vähe moekaubad. Ainult nende leviku allikaid. Ornamentide sümboltä- kiirus oli toona väga palju aeglasem, Mulgimaa tikandid on teistest hendust on püütud üle tuua mujalt selgitab tekstiilikunstnik Ave Matsin. alalhoitumad maailmast, aga Matsin pole päris TÜ Viljandi kultuuriakadeemia Eesti tikandimustrite eripärad on kindel, kas me ikka saame sel viisil pärandtehnoloogia ja rahvusliku seotud aja, koha, tehnika ja kasu- teada, mida on need tegelikult meie tekstiili õppejõud Ave Matsin on uuri- tusalaga. Tikandit on kõige rohkem esivanematele tähendanud. nud väikese Lõuna-Eesti kagunur- kasutatud rahvarõivaste juures, „Mulle isiklikult tundub, et kui gas oleva Siksälä külakalmistu 13.-15. hiljem ka erinevate tekkide ja katete on kokku pandud palju ornamente, sajandi matustes olevaid rõivaese- kaunistamisel. Õppejõud selgitab, siis on tegemist kaunistamise meid. Selle põhjal võib ta öelda, et seal- et rahvarõivaste tikandi võib suures viisiga, kui aga kasutatakse üksi- sed naised on kandnud kaks sajandit plaanis jaotada kaheks: Põhja-Eestile kuid mustreid, siis omavad need ühesuguseid rõivaid ilma, et midagi on omane lilltikand ja Lõuna-Eestis suure tõenäosusega mingit tähen- nende välimuses oleks eriti muutunud. on enim kasutust leidnud geomeetri- dust. Peamiselt on selliste üksikute Teisalt on paljud seal olevatest mustri- line ornament. Ja siis on veel erilised sümbolite kasutamise eesmärgiks test olnud varasemalt laialt levinud ka ja omanäolised tikandiliigid näiteks olnud omandi tähistamise kõrval Põhjamaades, mis näitab, et kultuuri Muhus ja Mulgimaal. kaitsemaagia.“ ja majanduskontaktide kaudu toimus „Kui uuemad Muhu tikandid on Enamlevinud märkidest toob mustrite ränne ka tuhande aasta eest: kuulsad just oma loomingulise loodus- õppejõud välja silmusnelinurga „Siis oli lihtsalt tempo teistsugune ja läheduse ja värvimängu poolest ning ja kaheksakanna, aga ka nüüd- nähtavasti hoidsid osad piirkonnad räägivad lugu sellest, kuidas tikki- seks rikutud kultuurilise tähendu- pärandit kauem kasutuses.“ viisil on ornamente kodustatud, kus Kihnu meremehed tõid kaugete mismeister leiab inspiratsiooni oma sega viisnurga ja haakristi. Olulise ja millisel viisil kasutatud. maade sadamatest naistele kallisseltsi talu aias ringi jalutades, siis Mulgimaa tähendusega on ka punane värv, Rahva valik suurest Eesti näidete varal on need vali- rätikuid, mis on siiani väärtuslik osa vanema tikandi ornamentide puhul algselt täpsemalt madarapunane mustrimerest kud sündinud kitsamal alal ja on Kihnu rahvarõivakultuurist. Ilma on imetlusväärne just nende alal- värv, millele on omistatud ravivat ja Matsin tõdeb, et mida rohkem maail- tihti paikkondlikud. Matsin toob merelise kultuuri levikuta ei oleks hoidlikkus ja arvatav seos keskaeg- kaitsvat tähendust. „Nähtavasti on mas ringi vaadata, seda selgemaks esile, et Kihnu, Muhu, Seto ja Mulgi see tekstiilikunstniku arvates nähta- sete sakraalsete seinamaalingutega,“ sama algupäraga ka enamike mulgi saab, et ka kõige vanemad mustrid piirkonnal on oma selge teisest eris- vasti nii tugevasti kanda kinnitanud. räägib Matsin. Sama alalhoidlikkust kuubede juures kasutatavad punane on olnud universaalsed ja levinud tuv mustrikeel. „See meenutab veidi Seto rahvakunsti on jälle mõjutanud võib märgata ka Mulgimaa rõivastuse laisalõng, kandid ja ka kaaruspael ühe rahvuse piiridest oluliselt laie- murdekeeli,“ ütleb Matsin ja arvab, et sügav õigeusu traditsioon, mis on juures: „Hallistes ja Karksis on säilinud laiemalt,“ selgitab Matsin. Nendega mini. Ta peab oluliseks seda, milli- tegelikult on hoopis identiteet mõju- jätnud muuhulgas erilise jälje näiteks lõikelisi lahendusi, nagu vaipseelik ja ümbritseti just rõivaesemete avau- seid valikuid on iga rahvus sellest tanud mustrite ja nende kasutamise sealsetele hõbeehetele. Ka ajaloo- hame, mille ajalugu võib arvestada pea sed ehk kohad, kust kuri võis ligi suurest mustrimerest teinud, mil valikuid. lised tõmbekeskused ja poliitiline aastatuhande taha.“ pääseda. MAI 2021 TÕRVA TEATAJA 15 ALGAV HINGEHOIUTÖÖ HELME PANSIONAADIS Arvo Lasting

Kriisiajal oleme mõistnud rohkem Projekti järgi hakkan pansionaati teenimine on mitmekülgne, see võib oma vaimseid ja hingelisi vaja- külastama paar korda nädalas ehk sisaldada palvuste pidamist, jutlus- dusi. Räägime rohkem vaimsetest kokku kümme tundi. Projekt ning tamist, armulaua jagamist, aga ka TEATED terviseprobleemidest, kusjuures minu regulaarne töö siin algab just usust sõltumatuid vestlusi. on raske hinnata, kas on selliseid nüüd, maikuus. Nii et elan praegu Meie kihelkonnas asub ju • 23. mail kl 11 nelipüha Helme toimub 4. juulil. probleeme varem olnud vähem või veel pigem sisse oma töösse. rohkemgi hooldekodusid. Olen kirikus, nõukogu koosolek • Ülejäänud ajal on jumalateenis- oleme rääkinud nendest problee- Püüan pansionaadis olla olemas aastate jooksul külastanud Kärstna, • 30. mail kl 11 Helme kirikus tused pühapäeviti kl 15 Misjo- midest vähem. Sellised problee- kõikide klientide ja kogu perso- Tõrva ja Hummuli hooldekodusid, • 30. mail kl 12 Riidaja kirik-kabelis nimajas ja palvused esmaspäe- mid ilmnevad siis, kui me ei pööra nali jaoks. Soovin kuulata siin- paraku ei ole jõudnud külla Tõrva • 6. juunil kl 14 Taagepera kirikus; viti kl 11. P, 23.mail koguduse tähelepanu inimese terviklikkusele. sete elanike ja töötajate käekäiku, Kodusse, kuid viimasel ajal on meie leeritund aastakoosolek. Me võime küll tähtsustada igapäe- mõtteid, hingeseisundit. Omakorda külaskäike ja kohtumisi piiranud • 13. juunil kl 11 Helme kirikus vast leiba, aga inimene ei ela üksnes pööran rohkem tähelepanu mõis- koroonaviiruse olukord. Kuid minu • 20. juunil kl 11 Taagepera Kontaktandmed: leivast, vaid vajab ka mõnda tarvi- tagi inimestele, kes eriliselt soovi- tavapärane kogudusetöö jätkub kalmistupüha • EELK Helme Maarja kogudus likku sõna. Ta ootab mõnda tarvi- vad oma hinge rohkem avada, kes ja see tähendab, et külastan neid • 24. juunil kl 11 Helme kalmistupüha • Kirik avatud K-N kl.10-13 likku sõna kaaslastelt ning soovib tunnevad suuremat vajadust suhtle- hooldekodusid edaspidigi aeg-ajalt. • 11. juulil kl 11 Helme kirikus • [email protected]; ise jagada oma südamelt sõnu ja mise järele ning kes on sügavamalt Nagu püüan jätkata meie tavapära- • 11. juulil kl 14 Taagepera kirikus 5249654; 7633340 kõnesid. Niisiis pole meie armas- igatsenud kontaktide järele. seid kodukülastusigi. Usun küll, et leeripüha • Swedbank a/a tus päris terviklik, vaid on lünklik, Tööjuhendi järgi antakse minu kasutan pühapäeviti kiriku juma- EE512200001120082428 teatud puudustega. hoolde pansionaadi elanike omak- lateenistuste puhul rohkem asen- • 5.-7. juulini on plaanis Valga • EELK Taagepera Jaani kogudus Samas otsime üha enam võima- sedki. Siinsete klientide perekon- dusvaimulike abi. Nii et kui käivi- ja Viljandi praostkondade Swedbank a/a lusi inimeste vaimseks ja hingeliseks nad ja lähedased kodudes mõtlevad tuvad projektid, leidub tööd ja tasu, lastelaager Soontagal. (sõltu- EE842200221013466795 toetamiseks. Nii on Sotsiaalministee- ju ka oma vanematele ning kaas- siis peame kasutama ka rohkem valt koroonaviiruse olukorrast). • TÕRVA IMMAANUELI KOGUDUS riumis tööle seatud kaplanina luter- lastele, kellega pole ammu kohtu- tööjõudu. Palume registreeruda osavõ- • [email protected], lik vaimulik Ove Sander. Tema on tud. Teie vajaduse ja soovi korral Esialgu on projekt planeeritud tuks ja jälgida infot jooksvalt. 5663 3250 omakorda suutnud välja arendada püüan jõudumööda sellisel puhul kuni aasta lõpuni. Võib-olla leitakse • a/a EE841010202006874002. mitu projekti meie rahva hingehoid- pakkuda oma tähelepanu ja tuge. võimalusi projekti jätkata edasis- • Helme kirik suvel avatud K-R • Facebook. Valdo Maamägi ja likuks toetamiseks. Üheks selliseks Igatahes oleme kogu projekti puhul telgi aastatel, kuivõrd Helme Pansio- kl.10-13. Tõrva Immaanueli kogudus. projektiks on hingehoidjate hõiva- tänulikud Sotsiaalministeeriumile naat on kasvav hooldekodu ning • Tõrva Immaanueli kogu- mine hooldekodudesse. Projekti tasu eest, mida selle töö jaoks eral- siin jätkub hoolt vaimse tervise eest duse 100. juubeli tähistamine on kaasatud ka Helme Pansionaat. datakse. Ning minu hingehoidlik küllaga.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Rebase OÜ müüb Tel: 56 111 900 Lõhutud lepa küttepuid koos transpordiga Tõrva www.metsatervenduse.ee piirkonnas. THKK müüb Halu pikkus 50cm Ehitus-, remont- ja renoveeri- hinnaga 35€/rm mistööd. Lõhutud lepa küttepuid, Ostame ka kasvava Kõik vajalikud tööd kodule KÜTTEKOLDED ja pikkustes 25 kuni 60 cm. metsa raieõigust. ilusa ilme loomiseks ühest KORSTNAD KORDA! kohast. Hind 35-39 € Tel: 523 0118 Sisetööd, välitööd, abi -ja Tellige varakult kuiva puud, pikkuses kõrvalhoonete ehitus. kütteseadmete 30, 40 ja 50 cm hinnaga Tel. 56726823 puhastus 47-50 € www.teenustööd.ee ja remonttööd! Saepurubrikett 145 €/t või 1.70 € kott LAEN PANDI (10 kg) VASTU! Küttegraanul 6 mm Valga Tuletõrjeühing 170€/alus Korstnapühkimisteenus Pantvarade müük! tolmuimejaga Kodutehnika ja kulla Pottsepatööd Tasuta transport ost-müük. (korstnad, pliidid, ahjud jne) Tõrva linn Kortermajade ventilatsioonisüs Valga Pandimaja, teemi puhastamine (kuni 5 km linna Puiestee 2, Tulekustutite ja suitsuandurite ümbruses) 5052202, kontroll, hooldus, müük Tel: 56 51820 [email protected] Valga, Puiestee 2, E–R 8–17 www.kaubatanav.ee Tel 5333 5233, 766 1009 ja 521 0357 [email protected] 16 TÕRVA TEATAJA MAI 2021

Ostan esimesel või teisel korrusel 1-2 Autoromude tasuta Tehnikahuviline ostaks neljarattalise toalise korteri Tõrva äravedu ja registrist sõbra! Uus või vana, katkine või terve, auto linnas. Pakkuda võib ka kustutamine. või traktor. Kõik pakkumised oodatud! majaosa. Tel: 53 702 052 Ümbervormistamine kohe! 5356 1164 Helista 53 233 135

Vaata uuenenud kodulehte torva.ee ning saa jooksvat infot vallas toimuva kohta