Tõrva Linna Sünnipäevaks Tuleb Rand Keskväljakule!

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tõrva Linna Sünnipäevaks Tuleb Rand Keskväljakule! Aasta ema on Lillekasvatajate Vanad autod Lk 3 Egle Letlane Lk 6-7 värvikirev argipäev Lk 8-9 köidavad noori mehi MAI 2021 TÕRVATÕRVA VALLAVALITSUS TEATAJA Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Kroonpress Otsepost: Omniva Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 TÕRVA LINNA SÜNNIPÄEVAKS TULEB RAND KESKVÄLJAKULE! Kui eelmisel suvel sai Tõrva keskristmiku ääres imetleda liivaskulptuuri „Mulgi näkist”, siis sel korral on uudistamist mitmeid kordi rohkem. Tõrva linnaõiguste saamise 95. sünnipäevale pühendatuna koon- dab linna keskväljakule loodav liiva- skulptuuride park viis väga eriilme- list ja huvitavat liivast valmistatud kunstiteost ning üks suur skulp- tuur leiab koha Tõrva ringristmiku kõrval, kus eelmine aasta tervitas möödujaid mulgi kübaraga näkk. Kaunid kunstiteosed on inspireeri- tud seekord kuulsatest eestlastest – keskväljakul võib kohata teiste hulgas TAOTLE TÕRVAKA SOODUSKAART! meie oma odaviskesangarit Magnus Vallavanem Maido Ruusmann Tõrva keskväljakut ehtivate liivaskulptuuridega Kirti, kellele saab sel suvel kaasa elada Tokyo olümpiamängudel. veel suurejoonelisemalt ette võtta. Magnus Kirdile, kuid skulptuuridelt Tõrva vallavalitsus alustab mai pääsmed. Teenuseid ja tooteid on Kuna plaanis on mittetõrvakatelt ka võib ära tunda ka teisi tuntud nägu- teisel poolel ainult tõrvakatele plaanis järk-järgult juurde lisada. Skulptuuride park avatakse väikest piletiraha küsida, et skulp- sid. Liigset sarnasust siiski otsida ette nähtud sooduskaardi väljas- mai lõpus tuuride rajamiseks tehtud kulusid pole mõtet, kuna täiesti realistlikke tamisega. Tõrvaka kaardi saavad Kuidas tõrvaka kaardi Skulptuuripargi avamine on hetke- katta, siis on selleaastane keskväl- liivaskulptuure pole võimalik teha.“ taotleda kõik inimesed, kelle saab? seisuga planeeritud 28. maiks, kuid jakule rajatud park ühtlasi ka proo- rahvastikuregistrijärgne elukoht Kaardi saamiseks tuleb saata Tõrva kuupäev võib muutuda olenevalt viks, kuidas Tõrva külalised selle Skulptorid tulid Lätist on Tõrva vallas. Esialgu seotakse valla kodulehelt leitav avaldus digiall- riigis kehtivatest piirangutest. Lisaks vastu võtavad. Euroopas on enamik Liivaskulptuuride korraldamiseks tõrvaka sooduskaart isiku ID-kaar- kirjastatult e-posti aadressile torva@ skulptuuridele kerkib keskväljakule liivaskulptuuride parke külastajatele kaasati taas tõrvakatele juba tuttav diga sarnaselt kaubanduses juba torva.ee või täita sooviavaldus kasu- mõnus rannaala ning hiigelsuur tasulised, loodame, et seda on võima- kultuurikorraldaja Indrek Leht, kes tuntud kliendikaartidega ja eraldi tades kodulehe valmisvormi. liivakast lastele liivakunsti harju- lik teha ka Eestis. Kui see õnnestub, varasemalt olnud abis Tõrva Loitsu füüsilisel kujul täiendavat kaarti ei Samuti on võimalus kaarti taot- tamiseks. Skulptuuride park jääb siis miks mitte mõelda, et tulevikus ja Tõrva Tule-Päevade valguse- ja väljastata. leda Tõrva vallavalitsuses kohapeal tõrvakatele tõrvaka sooduskaardi võiks Eesti liivaskulptuuride valmis- tuleefektide tegemisega ning kelle (Kevade 1, Tõrva). ettenäitamisel külastamiseks ja vaba tamise kese olla Tõrvas, kus iga-aas- abil kerkis Tõrva liivaskulptuur juba Mida tõrvaka sooduskaart Kaardi saamiseks tuleb anda nõus- aja veetmiseks tasuta, kuid külali- taselt turiste meelitavad skulptuurid eelmisel aastal. Indreku eestvedami- mulle annab? olek rahvastikuregistrist andmete sed peavad soetama bussijaamast valmivad, nagu seda on näiteks meil sel jõudsid Tõrva kolm suurepärast Tõrvaka kaardi omanikud saavad kontrollimiseks. mõneeurose pileti, et kunstiteoseid naabrite lätlaste juures Jelgava linnas. Läti skulptorit, teiste seas ka Agnese soodustust Tõrva vallas toimu- lähemalt näha ning pildistada. Sooja- „Suvituslinna staatusega sobivad Rudzite Kirillova – „Mulgi näki” vate sündmuste ja pakutavate Lisainfo tõrvaka kaardi kohta aval- del suveõhtutel on pargis plaanis liivaskulptuurid kokku ideaalselt – autor. Kunstnikud pidid trotsima nii teenuste hindadelt. Nii on tõrvaka datakse Tõrva valla kodulehel, korraldada väiksemaid üritusi ning lisaks juba tuttavatele Vanamõisa ja vihma kui ka tormituuli, mistõttu kaardiga võimalik saada soodsa- Facebooki lehel ja juunikuu Tõrva pakkuda toitlustust. Riiska järve rannaaladele, on sel suvel seati skulptuuridele ümber telgid malt peagi avatava Tõrva Veemõ- Teatajas. Samuti vastab tõrvaka võimalik rannameeleolu nautida otse kunstiteoste kaitsmiseks. Telgid nula pääsmeid või tagada tasuta kaardi osas lisaküsimustele valla- Ideele andis hoogu Tõrva keskväljakul!“ kutsub Ruus- võetakse ära skulptuuride avamis- sissepääs liivaskulptuuride parki valitsuse avalike suhete spetsialist populaarne „Mulgi näkk” mann tõrvakaid sel aastal rohkem ürituseks, kui kogu ala on valmis Tõrva keskväljakul. Samuti saavad Marianne Sokk, kellele saab kirju- Tõrva vallavanem Maido Ruus- aega veetma ka linna keskväljakul. külastajate vastuvõtmiseks. Skulp- olema tõrvaka kaardi omanikele tada e-posti aadressile marianne. mann selgitas, et eelmisel aastal väga „Tänavused skulptuurid said inspi- tuurid jäävad Tõrva keskväljakut soodsamad valla poolt korralda- [email protected] või helistada suure populaarsuse osaliseks saanud ratsiooni kuulsustest – on ju tule- kaunistama sügiseni. Liivaskulp- tavad kultuuri- ja spordiürituste numbril 522 8355. „Mulgi näkk” andis piisavalt kind- mas olümpiasuvi, kus saame kaasa tuurid valmivad koostöös Valgamaa lust, et liivaskulptuuride temaatika elada meie kohalikule odasangarile Arenguagentuuriga. 2 TÕRVA TEATAJA MAI 2021 Egon Ilisson TÕRVA PÄÄSTJATE KOROONA VS KIUSAMINE ÜLESKUTSE Mu tütar alustas sügisel kooliteed ning tegi seda Sakus, ilma- VALLARAHVALE tuma suures koolisüsteemis, kus rohkem kui 1300 õpilast. 1. klasse kokku tervelt kuus, igaüks neist täis erinevaid väike- seid isiksusi. Kes sai endale lasteaiast ja kodust kaasa hea Ivar Lupp, põhja ning lastetoa, kellel jäi midagi puudu. Kellel puudus Lõuna päästekeskuse Tõrva päästekomando pealik kodu toetus sootuks. Olen veendunud, et laste mõistmise tarvis ei pea olema Taaskord on saabunud kevad. Loodu- raskemetalle ja ülimürgiseid diok- lisab suitsuanduri puudumine või selle endal rohkelt lapsi või kasvatuskogemust. Hea õpetaja ning ses elavnevad lindude hääled, tärkavad siine, mis avaldavad tervisele mõju vale paigaldus. laste tundja võib olla ka see, kel endal lapsi pole, hea lapse- esimesed kevadlilled, kõik hakkab rohe- alles pikema ajaga. Lõkkes ei ole prügi Päästjad kohtavad sageli peresid, vanem ka see, kel ainult üks järeltulija. Tähtis on see, kas me tama. Tõrva linnapildis on rohkem jalu- ning haljastusjäätmete põlemine täie- kellele probleemse ja tuleohtliku elekt- hoolime ja tahame neid märgata. tavaid inimesi ja aias toimetajaid. Kevad lik ja seda rohkem tekib mürgist suitsu, risüsteemi või kütteseadme renovee- Me räägime tütrega tihtipeale ausalt ja avameelselt – ärkamise, tärkamise ja värskuse aeg. millest reostub õhk, maapind ja vesi. rimine käib majanduslikult üle jõu. sellest, kas neil on klassis ja koolis kiusamist, vägivalda Järsult lõpetab idülli vängelt ninna Keskkonna säästmiseks ja loodustule- Koostöös kohaliku omavalitsusega või midagi muud sellist, mis õppimist või kooli nautimist tungiv jäätmete põlemise hais. Isegi kahjude vältimiseks tuleks haljastus- püüab päästeamet nendes majapida- segaks. Tuli välja, et neil ei ole mureks mitte sedalaadi kiusa- väljast tuppa põgenedes ei jää see maha. ja ohtlikud jäätmed viia Tõrva vallas mistes tuleohte kahandada. Selleks on mine, kus kedagi konkreetset on ohvriks valitud ja kollek- Härma karjääris asuvasse jäätmejaama. loodud päästeameti, kohaliku omava- tiivselt üritatakse alavääristada või narrida, vaid pigem see, Kulu- ja prügipõlengud Haljastusjäätmeid võetakse seal vastu litsuse ja siseministeeriumi ühisprojekt et on teatud isikud, kellel rusikad välguvad ja keelekasutus saastavad ja ohustavad tasuta. Samuti pakub kohalik omava- „Kodud tuleohutuks“. Projekti raames on nagu voorimehel. Päästjad nimetavad kevadet kuluhoo- litsus puulehtede äraviimiseks abi püüame turvalisemaks muuta eelkõige Olen aru saanud, et meie jutuajamised on õnneks siirad. ajaks, mil on palju tööd prahipõlengute juba sügisel. lasterikaste, üksi elavate eakate ja puue- Kui korra tuli mu seitsmeaastane plika koju sinise silmaga, ja lõketest süttinud kulutulekahjude tega inimeste kodusid. Abivajajaid on aga ütles lõbusalt: “Ma olin selle poisiga võitluseks valmis, kustutamisel. Halvemal juhul süttivad Kodune tuleohutus on palju ja seetõttu tuleb igal aastal nende aga no ma polnud arvestanud, et ta kohe rusikaga näkku lõkkest tuulega lennanud sädemetest või esmatähtis hulgast valik teha. „Kodud tuleohutuks“ lööb.” Siis leppisime omavahel kokku, et jätan sellele reagee- kiirelt levivast kulupõlengust hooned. Iga koduomaniku kohustus on vastu- projektis osalevate kodude nimekiri rimata. Aeg-ajalt uurides konflikti edasist arengut, selgus, et Väljakutseid on palju ja mõnikord võib tada tuleohutuse eest ise. Siiski ei ole kujuneb päästeameti kodukülastuste tegu oli võrdsete vastastega ning noormees oli hakanud viibida elude päästmist vajavatele sünd- päästeamet koduomanikke üksi jätnud. andmete põhjal ning lõpliku valiku lihtsalt uusi ohvreid valima. Õpetajaga seda teemat puudu- mustele reageerimine. Päästjad kohta- Alates 2009. aastast käivad päästetöö- tegemiseks analüüsitakse neid koos tades selgus, et teema on koolile juba teada ning kiusa- vad kevadel tihti haljastusjäätmete ja tajad inimestele kodus nõu andmas. kohaliku omavalitsusega. tavaid õige palju. Peagi
Recommended publications
  • Taagepera Küla Kaugküttepiirkonna Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2017-2027
    Taagepera küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 OÜ Pilvero Taagepera küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2027 ◊ KINNITANUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener V kutsetunnistus nr 086076 Taagepera - Tallinn 2017 1 Pilvero OÜ, 2017 Taagepera küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2027 Sissejuhatus Käesoleva uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Taagepera küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017–2027“ koostamist alustati 2017. aasta oktoobri alguses. Arengukava aluseks oleva uurimus-arendustöö aruande koostas OÜ Pilvero Helme vallavalitsuse tellimisel ja see valmis 2017. aasta novembri lõpuks. Projekti rahastati 90% ulatuses „Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse 6.2.3 „Soojusmajanduse arengukava koostamine“ vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Alates 21.oktoobrist 2017 on Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna ühinemise teel moodustunud uus haldusüksus,Tõrva vald. Helme vallavalitsus jätkab ametiasutustena tegevust kuni 2017. aasta lõpuni, tegutsedes Tõrva valla nimel. Arengukava üldine eesmärk oli koostada Taagepera küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata nende kaugküttepiirkondade energiavarustuse ja küttesüsteemide jätkusuutlikkust. Arengukava peab aitama nii Tõrva vallavalitsusel kui ka kohalikul (Taagepera küla)
    [Show full text]
  • Helme Valla Arengukava 2010-2025
    HELME VALLA ARENGUKAVA 2010-2025 Helme 2014 Helme valla arengukava 2010-2025 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 5 1.1 Seos teiste arengudokumentidega .............................................................................. 6 2 Helme valla hetkeolukorra analüüs ................................................................................. 10 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ......................................................................... 10 2.1.1 Asukoht............................................................................................................... 10 2.1.2 Ajalooline kujunemine ....................................................................................... 10 2.2 Valla haldusjaotus ja rahvastik .................................................................................. 12 2.2.1 Helme valla haldusjaotus ................................................................................... 12 2.2.2 Rahvastik ............................................................................................................ 12 2.3 Loodus ja keskkond.................................................................................................... 15 2.3.1 Maastik ja loodusvarad ...................................................................................... 15 2.3.2 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................. 21 2.3.3
    [Show full text]
  • Tõrva Valla Üldplaneering
    Tõrva valla üldplaneering Planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeerimisprotsessi korraldaja: Tõrva Vallavalitsus Planeeringu koostaja: selgitatakse hankega KSH läbiviija: selgitatakse hankega Lähteseisukohtade ja KSH VTK koostajad: Madis Mumm (Tõrva Vallavalitsus) Alar Noorvee (OÜ Alkranel keskkonnaekspert, KeHJS § 34 lõikes 4 toodud KSH juhteksperdi tingimustele vastav ekspert) Tanel Esperk (OÜ Alkranel keskkonnaekspert) Heiki Kalberg (AB Artes Terrae OÜ maastikuarhitekt) 2018 Sisukord 1. Üldist..................................................................................................................................3 2. Planeerimise ja KSH objekt, ulatus ja eesmärk.................................................................4 3. Üldplaneeringu lähteseisukohad........................................................................................5 4. Üldplaneeringu vormistamine..........................................................................................12 5. Tõrva valla üldplaneeringu seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega............13 6. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga..........................................17 7. Tõrva üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (sh mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad) ning KSH sisu............................................39 8. Koostöö ja kaasamine......................................................................................................46
    [Show full text]
  • Ideology and Tradition in Landscape Change: a Case of the Helme Parish, Estonia
    Landscape, Law and Justice. Ed. by Tiina Peil and Michael Jones. Oslo 2005, 288–297. IDEOLOGY AND TRADITION IN LANDSCAPE CHANGE: A CASE OF THE HELME PARISH, ESTONIA HANNES PALANG, ANU PRINTSMANN, MARGE KONSA & VALTER LANG This paper traces the territorial structures of power in the Helme Parish in south Estonia. Territorial power structures convey abstract ideology upon a landscape: it shows who makes the decision, who owns the land and how it is celebrated, and how far the influence lingers. These structures involve taxation and administration units as well as property etc., which also determine social behaviour, e.g. which villages get along better with each other. Sometimes it seems that long established social ties in landscape can survive new territorial power structures, i.e. that tradition prevails over ideology. We hypothesise that: a) Changes in power structures find their way through the ideology and new regulations to inscribe new layers in material and immaterial culture, e.g. settlement patterns, and ways in which landscapes are understood; b) These changes could happen only if the ideology of change is supported and carried out by all members of society, not only the elite; and c) Different power levels practise diverse territorial strategies. The study demonstrates that the primary power relations are stable in the landscape. Their location has been constant since the Early Iron Age. Keywords: landscape change, interface, ideology, power in landscape, settlement shift INTRODUCTION This paper takes its point of departure in a viewpoint that landscape forms a set of interfaces (Palang & Fry 2003), i.e. areas where different elements meet and could be integrated for common benefit.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Roheline Võrgustik
    SISUKORD Sissejuhatus .............................................................................................................................. 2 I. HELME VALLA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED ......................................... 3 1. Helme valla väärtused ...................................................................................................... 3 2. Helme valla ruumilise arengu eesmärgid ......................................................................... 4 II. ÜLDISED MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED ............................................. 5 1. Elamuehituse üldpõhimõtted ............................................................................................. 7 2. Üldkasutatava hoone maa ................................................................................................ 9 3. Tootmismaa ..................................................................................................................... 10 4. Puhke- ja virgestusmaa ................................................................................................... 11 5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ............................................... 13 6. Miljööväärtuslikud alad .................................................................................................. 14 7.Väärtuslik põllumaa ......................................................................................................... 17 8. Roheline võrgustik .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Valgamaa Aastaraamat 2012 Valgamaa Aastaraamat 2012
    t t 22 aama aama 201201 algamaa algamaa V V aastar aastar Valgamaa aastaraamat 2012 Valgamaa aastaraamat 2012 Valga 2013 Valga maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post [email protected] Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee Koostanud Valga maavalitsus Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide. Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele Valga maavalitsus 2013 Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa Küljendus Katrin Põdra Trükk Vali Press OÜ Väliskaane kujunduses on kasutatud Raamatu väljaandmist toetas maakondliku arendustegevuse programm. Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. Hea lugeja, Valgamaa on jätkamas oma pikaajalist traditsiooni tuua raamatukaante vahele faktid ja sündmused eelnevast aastast. Sinu käes olev raamat kannab järjekorranumbrit üheksateist ja annab ülevaate aastast 2012 Valgamaal. Üheksateist aastat on päris pikk aeg ja muutused nii Eestis kui ka Valgamaal on olnud märkimisväärsed. Infotehnoloogia on teinud selle ajaga suure arengu. On olemas kõikvõimalikud andmebaasid ja registrid, mis vajalikku infot talletavad ning üldsusele kättesaadavaks teevad. Raamatut on aga hea ja mugav sirvida. Seega oleme järjekordset aastaraamatut avaldamas nii paberil kui ka digitaalsel kujul internetis. Seda kõike meie inimeste harjumusi ja kogemusi arvestades. Peale infotehnoloogia on arengud toimunud ka teistes valdkondades, mis ei tähenda, et kõik meile alati meeldivad oleksid. Muutunud on elanike arv. 2012. aastal loeti kokku Eestimaa rahvas ja Valgamaa elanike arvuks, 31. detsember 2011 aasta seisuga saadi 30 123. Kahjuks on meid Valgamaal 11 350 võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. See on reaalsus, millega peame arvestama Valgamaa arenguid planeerides. 2012. aasta üks märksõnadest olid teenused ja nende kättesaadavus Valgamaal.
    [Show full text]
  • Helme Valla Arengukava 2010-2025
    HELME VALLA ARENGUKAVA 2010-2025 Helme 2015 Helme valla arengukava 2010-2025 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 5 1.1 Seos teiste arengudokumentidega .............................................................................. 6 2 Helme valla hetkeolukorra analüüs ................................................................................. 10 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ......................................................................... 10 2.1.1 Asukoht............................................................................................................... 10 2.1.2 Ajalooline kujunemine ....................................................................................... 10 2.2 Valla haldusjaotus ja rahvastik .................................................................................. 12 2.2.1 Helme valla haldusjaotus ................................................................................... 12 2.2.2 Rahvastik ............................................................................................................ 12 2.3 Loodus ja keskkond.................................................................................................... 15 2.3.1 Maastik ja loodusvarad ...................................................................................... 15 2.3.2 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................. 21 2.3.3
    [Show full text]
  • Valgamaa Väärtuslikud Maastikud
    Valgamaa väärtuslikud maastikud Valga Maavalitsus 2002 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. VALGAMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMISE PROTSESS................. 5 2.1 Metoodiline ülesehitus................................................................................................ 5 2.2 Kirjanduse analüüs...................................................................................................... 6 2.3 Kaardianalüüs ............................................................................................................. 6 2.4 Välitööd ...................................................................................................................... 6 2.5 Ankeetküsitlus ............................................................................................................ 7 2.6 Intervjuud.................................................................................................................... 7 2.7 Tulemused................................................................................................................... 7 2.7.1 Kirjanduse põhjal leitud väärtuslike objektide nimistu.................................. 7 2.7.2 Kaardianalüüsi, kontsentratsioonialade leidmise ja algse välitöö tulemus .. 11 2.7.3 Ankeetküsitluse tulemused........................................................................... 14 2.7.4 Intervjuude tulemused .................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Aprill 2020.Pdf
    Õpilasleiutajad Karjatnurme südameks Mari Jõemägi - Lk 5 taaskord edukad Lk 8-9 on päevakeskus Lk16 Pikasillast Londonisse APRILL 2020 TÕRVATÕRVA VALLAVALITSUS TEATAJA Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 ERIOLUKORD LÜKKAB KOOLIPERE MUGAVUSTSOONIST VÄLJA Teve Rajamets Hetkel vabariigis kehtestatud eriolukord on kindlasti keeruline aeg kõikidele eestlastele. Tuleb välja mõelda uusi viise, kuidas lahendada muidu igapäevaseks saanud olukordi ning tegevusi. Üle-eestiliselt on ilmunud artikleid ning lugusid, kuidas õpetajad proo- vivad kohaneda antud olukorraga ja mõelda välja õppetükke, mida õpila- sed saaksid iseseisvalt kodus lahen- dada. Samuti proovivad õpilased suurt kodutööde mahtu hallata ning enda hariduse taset säilitada. Kui ühest küljest võib eriolukord olla nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks väärtuslik uus kogemus, siis para- tamatult tekib ka mure, kas õpila- sed saavad siiski kogu vajaliku info endale iseseisvalt ka selgeks tehtud. Õpetajad pakuvad küll ka üle küsi- mise võimalust, kontakteerudes veebi kaudu, kuid mõlemad pooled tunnis- tavad, et otsest kontakti see ei asenda. Uusi lahendusi on teiste seas pida- nud leidma ka Tõrva Gümnaasiumi õpetajad ning õpilased, kes juba mitu nädalat on viibinud distantsõppel. Õpetajad on pidanud välja mõtlema viise, kuidas noortele kodutöid edas- tada ning mis vormis seda teha, ning õpilased pidanud endale teemasid selgeks tegema iseseisvamalt kui Õpetajad peavad olema loomingulised ka füüsilisel kujul olevate kodutööde kätte jagamisel. Foto: Carmen Põldsalu erakogu kunagi varem. pedagooge ja on neid juba varasemalt Tundide läbiviimiseks leidub saan teha igaks tunniks uusi inter- teemakohaseid videoloenguid või Inimene harjub kõigega, ka oma töös ka kasutanud. „Aga et me erinevaid veebikeskkondasid aktiivseid töölehti erinevate üles- esitlusi,” ütles ta.
    [Show full text]