Tugimaantee Nr 14 Kose-Purila Km 11,0-19,0 Kergliikluse Prognoos 2018
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 2018 Aluseks on võetud Maanteeameti poolt tellitud prognoos. Parandatud/Täiendatud punktide alusel. 1. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD Tallinn-Tartu mnt neljarealine lõik valmib lähiaastatel, ja sellega seoses liigub ka Tallinn, kui suurlinn meile lähemale. Inimeste soov tulla maale elama kasvab aastalt aastale. Kui me täna ei loo võimalusi juurde, et inimesed saaksid turvalisemalt maal elada, siis ei saa ka inimesed liikuda linnast maale elama. Arvestada tuleb, et küladesse ei tule iial elama suurlinnadega samaväärselt inimesi. Tegemist on piirkondlikult tähtsa teega, mis aitab olemasolevatel asutustel/teenustel leida rohkem külastajaid/tarbijaid. Lapsed saavad iseseisvamalt liikuda huviringidesse/kooli/noortekeskustesse/ omavahel suhelda. Täiskasvanud saavad omavahel suhelda/kasutada pakutavaid teenuseid. Habaja alevikus asuval perearst dr. Anne Ermeli nimistus on Kuimetsa kandi elanike seas 140 isikut kes külastavad perearsti. Bussiliikluse puudumisel/hõreda graafiku olemasolul peavad nad külastama arsti jalgsi-või rattaga liigeldes. Dr. Anne Ermel on samuti arvamusel, et piirkonda on kergteed hädasti vaja. Piirkondlikult oluline on rajada sellesse piirkonda kergtee, et olemasolevad inimesed jääksid maale ja hetkel veel üksikud tühjad olevad kinnistud täituksid inimestega, kes soovivad tulla maale elama, kuid hetkel puuduliku liikumisvabaduse puudumise pärast ei ole see neil võimalik. 2. LIIKLUSOHUTUS Kergliikluse prognoosis toote välja liiklusohutuse peatüki all, et tabelites 2.1 ja 2.2 aastatel 2000-2017 on toimunud 8 liiklusõnnetust, kus vigastada on saanud 10 inimest. Hukkunutega õnnetusi sellel teelõigul ei ole toimunud. Kergliiklejatega on toimunud üks registreeritud liiklusõnnetus, kus jalakäija sai viga. Meile teadaolevatel andmetel on toimunud lähima kahe aasta jooksul vähemalt kaks liiklusõnnetust, kus jalakäija ja rattur on saanud autolt löögi. Nendel kordadel pole hukkunuid olnud. Küll aga leppisid sõidukijuht ja õnnetuses viga saanud jalgsi- ja rattaga liikleja omavahel kokku ja õnnetused jäid registreerimata. Palju tegelikkuses selliseid juhtumeid on olnud ei oska öelda. Oma prognoosis mainite, et peamised liiklusõnnetused on teelt väljasõidud 6 juhtumit lähtudes tabelist. Tegelikkuses sõidab teelt välja kordades rohkem sõidukeid, keda aitavad kohalikud elanikud oma tehnikaga taas teele. Neid juhtumeid ei registreerita ja nende üle puudub arvestus. 10 vigastada saanud liiklejat on samuti märkimisväärselt arvestatav arv. Ka ühe inimese vigasaamine on äärmiselt oluline. Politsei peaks tegema teavitustööd inimeste seas, et kui liiklusõnnetuse fikseerimiseks politseid kohale pole tarvis, siis helistatakse ja registreeritakse juhtum ära. Tuleviku huvides on sellisel viisil ka statistilised andmed õigemad. 4. KERGLIIKLUSE MAHU JA SUUNDADE MÄÄRAMINE Kergliikluse prognoosi punkti 4 all kirjeldate, et prognoos on koostatud Stratum OÜ poolt 2013a. Tehtud juhendile. Prognoos on koostatud nii jalakäijate kui ka jalgrattaliiklusele kasutades juhendis toodud lihtsustatud meetodit. Prognoosi teostamise eel palusime korduvalt, et õige prognoosi saamiseks tuleb kaasata ka kohalik kogukond/külavanemad või esindajad, kes on kohalike oludega kursis. Samuti saatis Rapla vallavanem Piret Minn Maanteeametile kirja kus palus kohaliku kogukonna kaasamist prognoosi koostamisse. Kahjuks ei võetud neid palveid arvesse ja prognoos koostati tänasele mitte vastavatele oletuslikele andmetele. 4.1 Elanike arv ja vanuseline koosseis Oma prognoosis lähtute 2017 aasta Statistikaameti andmetele. Prognoosis ei ole nähtud vaevaks uurida KOV-lt reaalselt elanike arvu. Sellega seoses on numbrilised erinevused. Oma pöördumistes oleme korduvalt rõhutanud, et prognoosi tuleb kaasata külavanemad, et reaalsed andmed tuleks õiged. Kontrollisime andmed üle ja saime järgnevad vastused: 01.09.2018 Kose ja Rapla valla Rahvastikuregistri andmetele tuginedes on järgnevates külades elanike arv: Küla/alevik Vanus kokku ...1174 Alansi küla 27 ...1708 Habaja küla 297 ...1779 Harmi küla 55 ...2485 Kadja küla 10 ...2690 Kantküla küla 26 ...3140 Kirivalla küla 25 ...3834 Kõue küla 24 ...4577 Lutsu küla 7 ...4667 Lööra küla 10 ...5485 Nutu küla 11 ...5656 Ojasoo küla 77 ...6981 Riidamäe küla 2 ...7963 Sääsküla küla 5 ...8346 Triigi küla 57 ...8773 Uueveski küla 10 ...8847 Vahetüki küla 5 ...9749 Äksi küla 22 ...2553 Kaiu alevik 383 ...2845 Kasvandu küla 50 ...3541 Kuimetsa küla 309 ...5588 Oblu küla 15 ...8138 Tamsi küla 28 ...8305 Toomja küla 52 ...9050 Vaopere küla 58 Kokku elanikke 1565 Oma rahvastiku prognoosis kuni 2030 mainite, et selleks ajaks on elanike arv kahes vallas vähenenud. Peamiselt väheneb noorte ja tööealiste arv ja kasvab pensioniealiste arv. Kui arvestada seda prognoosi, siis noorte inimeste maapiirkondadesse tulekuks tuleb luua ka võimalused elanikele eriti lastele iseseisvaks liikumiseks. Selle piirkonna kergtee loob võimalusi igale vanusele ja igale huvigrupile- perearsti külastus, kaupluse külastus, erinevad huviringid erinevale vanusegrupile, raamatukogu külastus, noortekeskused, kokkusaamised, omavaheline suhtlus, sportimisvõimalused jne. Kui täna ei looda võimalusi tuleviku tarbeks, siis ei saa ka rahvastiku arv külades suureneda. Märkimisväärsena võime tuua välja, et nt. Vaopere küla elanike arv prognoosis toodud 11.2017 ja meie statistika 01.09.2018 vahe on 48/58. 11 kuuga on inimesi külla juurde tulnud RR-i andmetel juba 10 inimest. See näitab jällegi, et inimesed soovivad tulla meie piirkonda elama. 4.2 Koolid ja lasteaiad Analüüsitavasse piirkonda jääb kaks kooli- Kose Gümnaasiumi Harmi õpipaik ja Kaiu Põhikool. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et prognoositava piirkonna lastest õpib hulk lapsi ka Kose Gümnaasiumis. Kose Gümnaasiumis õpib antud piirkonnast 52 õpilast ja Harmi Õpipaigas 16 õpilast. Kaiu Põhikoolis õpib antud piirkonnas 61 õpilast. Lisaks käivad Rapla valla lapsed Habaja lasteaias, mis asub küladele lähemal kui Kaiu lasteaed. Kui võimaldada lastele liikumine jalgsi- või rattaga saaksid nad kasutada tihedamalt bussiliiklust Habajalt ja Kuimetsast. Ehk kui lapsel on võimalik sõita rattaga Habajale või Kuimetsa ja jätta turvaliselt ratas rattaparklasse ja edasi liikuda bussile.See annab jällegi lastele liikumisvabaduse. Lisaks ei pea vanemad töölt kodused olema lapse transportimiseks eri kohtadesse. Täna on külades palju vanemaid kes on lastele vedajateks ja tänu sellele ei saa tööle minna. 4.3 Töökohad Oma prognoosis nimetate terve piirkonna kohta vaid mõned tööandjad. Tegelikkuses on potentsiaalseid tööandjaid palju rohkem, aga kui töötaja ei saa tööandjani siis ei saa ta ka tööle minna. Kergtee annab võimaluse inimesel liikuda tööle ja tagasi või asulate vahel erinevate ühistranspordi võimalusteni ja sealt edasi juba tööle. Nimetame siinjuures ära suurimaid tööandjaid ja asutusi: Habaja Lasteaed Habaja Raamatukogu Habaja Perearstikeskus Habaja Noortekeskus Klaveri Kants Saekaater Äksis Ööbiku Gastronoomiatalu Laansoo Kross Äksi mudelauto rada Kõrtsu Talu OÜ Melli Auto OÜ Habaja kauplus „Tore Pood“ Kuimetsa kauplus Kaiu kauplus A&O Kaiu Hooldekodu Kaiu Põhikool Kaiu Lasteaed „ Triinutare“ Kaiu Noortekeskus Kaiu Muusikakool jne 4.4 Kaubandus-ja teenindusettevõtted Prognoosis toodud kauplustes mainite ära Äksi kaupluse, mis on suletud juba ca 15 aastat. Prognoosis ära toodud piirkonnas asuvad toidukauplused Habajal- Tore Pood; Kuimetsas- Kuimetsa kauplus; Kaius- A&O-Coop. Habaja alevikus asub Perearstikeskus. Perearst dr. Anne Ermeli nimistus on lisaks Habaja kandi inimestele Kuimetsa kandist 140 inimeste. Mis tähendab, et kõik need inimesed peaksid saama turvaliselt perearstile ja tagasi. Enamus inimestel puudub isikliku auto kasutamise võimalus, arvestades seda tuleb neil kasutada arsti juurde minekuks kas jalgsi- või rattaga liikumist või ühistransporti, mis liigub 2 korda päevas. Võimalus on kasutada ka vallapoolset sotsiaaltransporti, mis on jällegi tasu eest. Kui inimesel puudub vastav võimalus, siis puudub ka pääs arstile. See on jällegi ebainimlik olukord. 4.5 Vaba aja veetmisega seotud kohad Prognoosis on märgitud 3 vabaaja veetmise võimalust. Tegelikkuses prognoosis ära toodud piirkonnas on lastele ja ka täiskasvanutele mitmeid võimalusi, aga vähene kasutus on tingitud eelkõige turvalisest kohale saamisest. Kui rajada Kuimetsa külla ja Habaja alevikku rattaparklad, siis on võimalus inimestel liikuda kahe suurema küla/alevi vahel ja kasutada sealseid teenuseid. Lisaks on võimalik liikuda edasi ühistranspordiga Tallinna ja Rapla suunal, mis omakorda suurendab inimeste vabaaja veetmise võimaluste valikuid. Lisaks on piirkonnas Looduskaitseala ja Iida Urked, mida saaksid inimesed külastada eriaastaaegadel, lisaks koolid õppekäikudeks. Võimalik on looduskaitseala ja Iida-Urkeid külastada nii jalgsi kui ratastega, kui selleni viiks turvaline kergtee. Kaunist looduskaitseala on selliselt võimalik tutvustada nii Kuimetsa kui Habaja kandi inimesed oma külalistele / sõpradele. Nimetamata on jäänud: Kuimetsa Raamatukogu Habaja Raamatukogu Kuimetsa Rahvamaja Kuimetsa mänguväljak Habaja Noortekeskus Habaja Külakeskus Habaja Skatepark Äksi Mudelautode rada Harmi külas ratsutamise võimalus Kõrgemäe talu juures ratsutamise võimalus Kaiu Noortekeskus Iida Urked, mida saavad kasutada koolid õppekäikudel Kaiu Muusikakool Kuimetsa Spordikompleks Kaiu terviserada Kaiu Skatepark Kaiu staadion 4.6 Liikumisviiside jaotus Antud punkti juures toodud protsentuaalse tulemusena näeme, et jalgsi- ja rattaga liigub nii Kose kui ka Rapla vallas 42% ja 34% liiklejatest.