Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne

Heakskiitmiseks Töö nr 12-LS-63

Tallinn 2015 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Nimetus Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne

Versioon Heakskiitmiseks

Töö nr 12/LS/63 Aeg Juuni 2015

Arendaja Kaiu LT OÜ Reg nr 10028353 Aadress: Kasvandu tee 5, Karitsa küla, 79301Kaiu vald, Raplamaa Telefon/faks: 503 3078/667 9201 Kontaktisik: Margus Muld E -post: [email protected]

KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected]

KMH juhtekspert (kuni 18.07.2014) Luule Sinnisov, MSc (keskkonnajuhtimine ja keskkonnapoliitika). Litsents nr. KMH 0129 (alates 18.07.2014) Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090

Osalejad Marit Abiline, MSc (keskkonnatehnika) Kaido Soosaar, PhD (geograafia) Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia) Pille Antons, MSc (geograafia; linna- ja tööstusmaastike korraldus) Kaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus) Litsents nr. KMH 0130 Silver Lind, BSc (geoökoloogia)

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

2/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 7 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS ...... 13 4 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ...... 14 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .... 15 6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG16 6.1 Asukoht ja maakasutus ...... 16 6.2 Sotsiaalne keskkond ...... 19 6.3 Taimestik ja loomastik ...... 19 6.4 Pinnamood ja geoloogiline ehitus ...... 19 6.5 Põhjavesi ...... 22 6.6 Pinnavesi ...... 25 6.7 Välisõhu seisund ...... 25 6.8 Müratase ja transpordikoormus ...... 26 6.9 Kliima...... 26 6.10 Looduskaitsealused objektid ...... 28 6.11 Kultuuripärand ...... 29 7 TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 30 7.1 Nullalternatiiv ...... 30 7.2 Alternatiiv 1 ...... 35 8 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 40 8.1 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed ...... 40 8.1.1 Müra, vibratsioon ja heitmed välisõhku (sh tolm)...... 41 8.1.2 Ressursikasutus ...... 41 8.1.3 Jäätmeteke ...... 42 8.1.4 Pinnase teisaldamine ja maastiku muutumine ...... 42 8.1.5 Avariiolukorrad ...... 42 8.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud...... 42 8.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 42 8.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele...... 43 8.2.3 Mõju pinnaveele ...... 43 8.2.4 Mõju põhjaveele ...... 43 8.2.5 Mõju välisõhu seisundile, müratasemele ja vibratsioonitasemele ...... 43 8.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 44 8.2.7 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 45 8.2.8 Koosmõju teiste tegevustega ...... 45

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8.3 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 45 8.3.1 Mõju elusloodusele ...... 45 8.3.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule ...... 45 8.3.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 46 9 NULLALTERNATIIVIGA EELDATAVALT KAASNEVATE TAGAJÄRGEDE JA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 47 9.1 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad tagajärjed ...... 47 9.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) ...... 48 9.1.2 Sõnnikuteke ...... 55 9.1.3 Veekasutus ja reoveeteke ...... 57 9.1.4 Jäätmeteke ...... 58 9.1.5 Mürateke ...... 58 9.1.6 Avariiolukorraoht ...... 59 9.2 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ...... 59 9.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 59 9.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele...... 60 9.2.3 Mõju pinnaveele ...... 60 9.2.4 Mõju põhjaveele ...... 60 9.2.5 Mõju välisõhu seisundile...... 61 9.2.6 Mõju müratasemele ...... 68 9.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 68 9.2.8 Kaudne mõju ...... 69 9.2.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile...... 69 9.1 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 69 9.1.1 Mõju elusloodusele ...... 69 9.1.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule ...... 70 9.1.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 71

10 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU ...... 72 10.1 Farmi tegevusega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed...... 72 10.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) ...... 73 10.1.2 Sõnnikuteke ...... 82 10.1.3 Veekasutus ja reoveeteke ...... 83 10.1.4 Jäätmeteke ...... 84 10.1.5 Mürateke ...... 85 10.1.6 Avariiolukorraoht ...... 85 10.2 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud ...... 86 10.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 86 10.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele ...... 86

4/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.2.3 Mõju pinnaveele ...... 86 10.2.4 Mõju põhjaveele ...... 87 10.2.5 Mõju välisõhu seisundile ...... 87 10.2.6 Mõju müratasemele ...... 93 10.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ...... 93 10.2.8 Kaudne mõju ...... 94 10.2.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 94 10.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 95 10.3.1 Mõju elusloodusele ...... 95 10.3.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule ...... 95 10.3.3 Mõju majanduskeskkonnale ...... 96 11 NATURA-EELHINDAMINE ...... 97 11.1 Karitsu loodusala iseloomustus ...... 97 11.2 Kavandatava tegevuse seotus ala kaitsekorraldusega ...... 97 11.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ...... 98 11.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine ...... 99 11.5 Tulemused ...... 100 12 FARMI SULGEMISE KORRAL KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 101 13 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA ...... 102 14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS ...... 106 14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed ...... 106 14.2 Farmi tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 107 15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 111 16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ...... 112 17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS ...... 114 18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA ...... 116

19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED...... 118 20 KOKKUVÕTE ...... 119 21 KASUTATUD MATERJALID ...... 121 22 LISAD ...... 124 LISA 1. KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED...... 125 LISA 2. VÄLISÕHU SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA TEKKIVA SAASTETASEME HINDAMISE METOODIKA131 1.1 Veiste elutegevusest lähtuvate heitkoguste arvutamise metoodika ...... 131 1.1.1 Heite parameetrite määramine ...... 131

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

1.2 Lõhna (lõhna ühikud - OUE) heite hindamise metoodika ...... 131 1.3 Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise metoodika ...... 132 1.4 Arvutiprogramm hajumise modelleerimiseks ...... 132 LISA 3. VEOTEED (OLEMASOLEV JA ALTERNATIIVNE) ...... 134 LISA 4. VEDELSÕNNIKU ANALÜÜSI TULEMUSED ...... 135 LISA 5. KARITSA LÜPSIKARJAFARMILE LÄHEMAD SUUREMAD LAOTUSPINNAD...... 136 LISA 6. VEEANALÜÜSI TULEMUSED ...... 137 LISA 7. 17.04.2013 HEAKSKIIDETUD KMH PROGRAMMI MUUDATUSTEGA NÕUSTUMINE ...... 139 LISA 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JUHTEKSPERDI MUUTMINE ...... 142 LISA 9. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE EELNÕU AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA ARUTELUL OSALENUTE NIMEKIRI ...... 146 LISA 10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE EELNÕU KOHTA LAEKUNUD ETTEPANEKUD NING VASTUSKIRJAD ...... 159 LISA 11. SALUTAGUSE2 MAAPARANDUSE EESVOOLU VEEPROOVI ANALÜÜSI TULEMUSED ...... 192

6/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Kaiu LT OÜ poolt Rapla maakonnas Kaiu vallas Karitsa külas Noorkarja (27701:003:1440) ja Lüpsikarja (27701:003:1360) maaüksustel veisefarmi laiendamine ja suurendatud tootmisvõimsusega farmi tegevus. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks, ettevõtte tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Selleks soovib Kaiu LT OÜ rajada uue lüpsikarjalauda, laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta, rajada uus vasikalaut (olemasoleva lüpsiploki juurdeehitusena), rajada lisaks üks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla, laiendada puistesöödahoidlat ning silohoidlat, rajada uus tahesõnnikuhoidla. Kavandatava tegevuse (maksimaalseks) mahuks on 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohta. KMH aruande koostamise ajal on Karitsa farmi tootmismaht keskkonnakompleksloa alusel 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ning 280 vasikat. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on: • olemasoleva veisefarmi laiendamine, • laiendatud veisefarmi tegevus ja • veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87), edaspidi KeHJS. KMH programm kiideti heaks 17.04.2013. a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt kirjaga HJR 6-7/13/7410-2. Ehitusprojekti koostamise käigus on arendaja soovid Karitsa lüpsikarjafarmi laiendamiseks (alternatiiv 1) mõnevõrra täpsustunud ning muutunud võrreldes heakskiidetud KMH programmis kirjeldatule. Keskkonnaamet on oma kirjas 08.04.2015 nr HJR 6-7/15/8261-2 (Lisa 7) asunud seisukohale, et alternatiiv 1 muutmiseks on mõjuv põhjus ning KeHJS § 10 lg 2 ja § 18 lg 6 alusel andis Keskkonnaamet nõusoleku heakskiidetud KMH programmis toodud alternatiivi 1 muutmiseks. Keskkonnamõju hindamine on algatatud Kaiu Vallavalitsuse 28.01.2013. a. korraldusega nr 21. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1, § 5, § 6 lõige 1 punkt 27, § 9 ning § 11 lõige 3 ja Kaiu LT OÜ poolt Kaiu vallas Karitsa külas asuva veisefarmi laiendamiseks 04.01.2013 esitatud projekteerimistingimuste taotlus. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on: • hinnata ehitamiseks ning rekonstrueerimiseks vajalikke tegevusi, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju; • hinnata veisefarmi tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavaid keskkonnamõjusid; • hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju; • välja tuua olulised keskkonnamõjud; • prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; • välja valida parimad alternatiivsed lahendused;

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; • esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida veisefarmi tegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju; • anda teavet keskkonnakompleksloa muutmise protsessiks. Keskkonnamõju hindamise protsessi osapooled on: Arendaja: Kaiu LT OÜ Otsustaja: Kaiu Vallavalitsus Järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), eksperdirühmana. Eksperdirühma juhtis kuni 18.07.2014 juhtekspert Luule Sinnisov, kellele on väljastatud KMH isikulitsents nr KMH 0129. Alates 18.07.2014 juhib eksperdirühma juhtekspert Toomas Pallo, kellele on väljastatud KMH isikulitsents nr KMH 0090. Keskkonnaamet on oma 23.12.2014 kirjaga nr HJR 6-7/14/27556-2 andnud nõusoleku keskkonnamõju hindamise juhteksperdi muutmiseks (Lisa 8). Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on: • naaberkinnistute omanikud kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute, kui täiendavate võimalustega) ja keskkonnatingimuste osas; • Karitsa küla elanikud keskkonnaseisundi osas; • Kaiu valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse ja keskkonnaseisundi osas; • naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui täiendavate võimaluste osas; • Kaiu Vallavalitsus vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise, arendaja tegevuse järelevalve korraldamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; • Rapla Maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas; • Keskkonnainspektsioon arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; • keskkonnaühendused spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; • Sotsiaalministeerium ja/või selle allasutused (Terviseamet) – rahvatervise kaitse osas. • Maanteeamet - teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel • Laiem avalikkus - erinev võimalik huvi.

Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud aruande lisas (Lisa 1).

8/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse või selle alternatiivide elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Nii olemasolevate tegevuste jätkumise kui planeeritava tegevuse juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevusega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest mõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel on kasutatud sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed on eraldi välja toodud nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Tagajärgedest tulenevaid mõjusid on hinnatud keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel on arvestatud, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: − elusloodus; − sotsiaalkeskkond, s.h. inimese tervis ja heaolu; − majanduskeskkond. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale on antud kavandatava tegevuse kõiki erinevaid etappe (ehitustegevus ning laiendatud farmi käitamine) arvestav koondhinnang. Samadel põhimõtetel on erinevate etappide keskkonnamõjule koondhinnang antud ka alternatiivide võrdluse juures. Keskkonnamõju hindamise tulemusena esitatakse muutused, võrreldes olemasoleva olukorra ja nullalternatiiviga. Olemasolev olukord samastatakse nullalternatiiviga juhul, kui see vastab kõikidele nõuetele. Juhtudel, kui olemasolev olukord ei vasta õigusaktide nõuetele, on keskkonnaohtlik või pole mõne muu aspekti tõttu jätkusuutlik, ei käsitleta seda nullalternatiivina. Sellises olukorras käsitletakse nullalternatiivi olukorrana, mille puhul on puudused kõrvaldatud (vastavus õigusaktiga, keskkonnaoht kõrvaldatud jne). Keskkonnamõju hindamise ülesanne on põhjalikult hinnata kavandatud tegevuse, mitte nullalternatiivi mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Seetõttu ei käsitleta nullalternatiiviga kavandatud tegevusi sama põhjalikult kui kavandatud tegevust. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat: • väga oluline positiivne mõju

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

= vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine); • oluline positiivne mõju = oluline parendus; • positiivne mõju = olukord läheb paremaks; • mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole tajutav või vastuvõtjat ei ole; • mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole taotlustasemeid); • oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist; • välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms; • mõju puudub = allikas puudub. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse seosena käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid edasine käitlemine. Sellisteks mõjudeks on näiteks sõnniku laotamisega, jäätmete või reovee edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega ning mõju sõltub tihti allikast mitte sõltuvatest aspektidest. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatavaid andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust1. Hinnangu andmisel on kasutatud võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on kasutatud asjakohaseid metoodikaid või eksperdihinnangut. Eksperdihinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Alljärgnevalt on kasutatud metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnati. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperdihinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal. Sealhulgas arvestati vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutati eksperdihinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid.

1 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ (2007).

10/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati Lääne-Eesti veemajanduskava, Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaarti, puurkaevu geoloogilist kirjeldust ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks kavandatava tegevuse ala pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Seejuures on aruandes esitatud kirjeldustes säilitatud rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Põhjavee seisundit hinnati eksperdihinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati keskkonnaministri määrustega2,3,4 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisas (Lisa 2). Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammiga ADMS. Nõuded hajumisarvutusprogrammidele on kehtestatud keskkonnaministri määrusega5. ADMS on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Farmi tegevusest tulenevat müra ja vibratsiooni taset on hinnatud eksperdihinnanguna. Eeskätt pöörati tähelepanu farmi teenindavast transpordist tulenevale mürale ja vibratsioonile. Tekkivaid sõnnikukoguseid ja sõnniku käitlemise keskkonnamõju hinnati erinevate metoodikate abil. Näiteks kasutati põllumajandusministri 14.07.2014 määrust nr 71, keskkonnaministri 25.03.2014 määrust nr 8 ja PVT kirjeldust. Sõnnikukäitluse mõju hindamiseks põhjaveele lähtuti kogumiku „Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” toodud põhimõtetest. Lisaks kasutati arendaja senisel praktilisel tootmiskogemusel põhinevaid hinnanguid tekkivate sõnnikukoguste kohta. Sõnniku laotamist, kui farmi tegevusega otseselt mitte seotud tegevust, on käsitletud kaudse mõjuna, sest mõju avaldumine ei pruugi olla farmi tegevusega põhjus-tagajärg seoses. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati sisend-väljund analüüsi kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse abil. Eeldati, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperdihinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) põhjal. Farmi kinnistud on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana ja põllumajanduslike tootmishoonete maana, seega puudus vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. KMH aruande koostamise etapis viidi läbi Natura eelhindamine. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperdihinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on tegeleda oluliste aspektide ning mõjudega, mis on määratletud programmis. Vastavalt heakskiidetud KMH programmile ei hinnata mõju

2 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8. 3 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99. 4 Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod. Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määrus nr 94. 5 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. kliimale, pärandkultuuriobjektidele, valguse, soojuse, kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena käsitletud. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). Hajumiskaartide ja teiste ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati ESRI ArcGis arvutitarkvara. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks saadi vajalikud meteoroloogilised andmed Keskkonnaagentuuri Ilmateenistusest. Meteoroloogilised andmed pärinevad Kuusiku meteoroloogiajaamast, mis on farmi asukohale lähim põhijaam. Klimaatiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutati Ilmateenistuse6 avalikke andmebaase. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust, asukoha külastustega ELLE OÜ ekspertide poolt. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiive on võrreldud tegevuse mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise eksperdirühm (Tabel 1).

Tabel 1. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.

Mõjuvaldkond Silver Lind Pille Antons Marit Abiline Toomas Pallo Krista Jüriado Luule Sinnisov Kaupo Heinma Kaido Soosaar KMH litsents nr 0129) (KMH litsents nr 0090) ( (KMH litsents nr 0130)

Inimese tervis X X

Pinnas ja maastik X X X X X

Veesaaste ja veetase X X X X X X X X (pinnavesi ja põhjavesi) Õhusaaste X X X Jäätmeteke X X X X X X

Müra ja vibratsioon X X X Lõhn X X X Maismaa taimestik X X X X X X X

Maismaa loomastik X X X X X X X Kaitstavad loodusobjektid X X X X X X X

Geoloogia X X X X

Kaardiekspert X X Alternatiivide võrdlus X X X X X X X X

6 Eesti Keskonnagentuuri Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/

12/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRGI JA VAJADUSE LÜHIKIRJELDUS

Arendaja, Kaiu LT OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks, ettevõtte tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Karitsa lüpsikarjafarmi piimatoodang toodetakse potentsiaalselt Eesti turule. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust, tootmise majanduslikust jätkusuutlikkusest ning arvestatakse keskkonnaga. Farmikompleksi maksimaalseks mahutavuseks on kavandatud 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohta.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

4 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE

Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarmis suurendatud tootmismahuga veiste intensiivkasvatus piima tootmiseks. Alternatiivide esmasel valikul võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna farmi suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina läbi ei viidud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamiseks, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Reaalsed alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumidele: − olema vastavuses õigusaktidega; − vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); − olema majanduslikult teostatavad; − olema tehniliselt teostatavad; − vastama parimale võimalikule tehnikale; − nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; − arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Protsessi käigus konsulteeriti ka Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni spetsialistiga ning Kaiu valla esindajaga. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad farmi ehitamist mujale. Arendaja soov on juba tegutseva Karitsa lüpsikarjafarmi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui piimakarja pidamine, kuna Kaiu LT OÜ tegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Võttes arvesse eeltoodut, on reaalseid tegevuse alternatiive, mida veisefarmi tegevuse seisukohalt hinnatakse, kaks. Lisaks kavandatava tegevuse alternatiivile, on võimaliku alternatiivina käsitletud ka nullalternatiivi ehk olukorda, kus olemasolevat farmi ei laiendata. Seejuures peab ka nullalternatiiv olema reaalne ehk peab vastama asjakohaste õigusaktide nõuetele. Reaalsete alternatiivide lühikirjeldus on esitatud järgmises peatükis (ptk 5).

14/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Alternatiiv 0 (nullalternatiiv) Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn 0-alternatiivi, kus kavandatavat farmi rekonstrueerimist ning laiendamist läbi ei viida. Farmis jätkub tegevus kehtiva keskkonnakompleksloaga (L.KKL.RA – 180684) lubatud mahus. Arendustegevusi viiakse kompleksis läbi ulatuses, mis tagab tootmise vastavuse ajakohastele loomapidamis- ja keskkonnanõuetele. Keskkonnakompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ning 280 vasika kohta. Farmikompleks koosneb ühest lüpsikarjalaudast, lüpsi-olmeplokist, erivajadustega loomade laudast, vasikalaudast, laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlast, uuest rajatavast tahesõnnikuhoidlast ja teistest farmi juurde kuuluvatest hoonetest ja rajatistest. Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov rekonstrueerida ja laiendada Karitsa veisefarmi kuni 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohani. Selleks planeeritakse rajada uus lüpsikarjalaut (480 kohta lüpsilehmadele), laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta (125 kohta vasikatele ja 135 kohta lehmadele), lüpsiplokile ehitada juurdeehitusena 250-kohaline vasikalaut, rajada lisaks üks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla, rajada uus tahesõnnikuhoidla, laiendada puistesöödahoidlat ja silohoidlat. Lisaks kuulub farmikompleksi ka olemasolev 504 kohaline lüpsilehmalaut, laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja teised rajatised. Farmikompleks sisustatakse vajalikus osas uue sisseseadega. Rajatud ja rekonstrueeritud hooned ja rajatised saavad olema tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

6.1 Asukoht ja maakasutus

Keskkonnamõju hindamise objekt asub Rapla maakonnas Kaiu Vallas Karitsa külas Noorkarja (27701:003:1440) ja Lüpsikarja (27701:003:1360) katastriüksustel (Joonis 1). Kavandatud tegevuse alal asub KMH aruande koostamise ajal töötav farmikompleks. Kaiu vald asub Rapla maakonna kirdenurgas, 60 km kaugusel Tallinnast ja 25 km kaugusel Raplast. 261 km2 suuruse territooriumiga vald piirneb Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja Juuru valdadega.7 Karitsa küla paikneb Kaiu valla lääneosas, küla piirneb läänes Kehtna vallaga. Idas piirneb Karitsa küla Tolla külaga, lõunas Vana-Kaiu külaga ning põhjas Kasvandu küla ja Kaiu alevikuga. Karitsa lüpsikarjafarmi maaüksuste maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa (95%) ja tootmismaa (5%). Noorkarja kinnistu pindala on 48,7 ha, millest 46 ha moodustab haritav maa, 0,7 ha looduslik rohumaa, 0,6 ha metsamaa, 0,9 ha õuemaa ning 0,5 ha muu maa. Lüpsikarja kinnistu pindala on 44,3 ha, millest 41,8 ha moodustab haritav maa, 0,8 ha looduslik rohumaa, 0,8 ha õuemaa ning 0,9 ha muu maa.8 Valdavalt on Karitsa lüpsikarjafarm ümbritsetud maatulundusliku sihtotstarbega põllu- ja rohumaadega, samuti metsamaade ning hajusalt paiknevate eramajapidamiste õuedega. Lüpsikarjafarmist läänes ca 300 m kaugusel paikneb Karitsa küla. Lähim elamu paikneb olemasolevast farmikompleksist (ehk farmi rajatistest) ca 240 meetri kaugusel läänes. Planeeritavast laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlast jääb lähim elamu ca 200 m kaugusele kirdesse (vt Joonis 1). Farmikompleksi mõjupiirkonna orienteeruvaks ulatuseks kavandatava tegevuse korral võib välisõhu saastetaseme arvutuste põhjal (ptk. 10.2.5) hinnata maksimaalselt 1,5 km territooriumi piirist (alternatiiv 1 korral). Farmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed9 Nimi Sihtotstarve Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õue- Ehitus- Muu Vee- Tunnus kokku, maa, rohumaa, maa, maa, alune maa, alune ha ha ha ha ha maa, ha maa, ha ha Proosa Maatulundusmaa 2 0.3 1.5 - 0.15 0.04 0.03 - 27701:003:0200 Herma Maatulundusmaa 6.6 6.5 - - - - 0.1 - 27701:003:0792 Arusoo küün Maatulundusmaa 6.8 6.7 - - 0.1 - - - 27701:003:1081 Miku Maatulundusmaa 9.8 - 0.3 9.4 - - 0.1 - 27701:003:1254

7 Kaiu valla koduleht, http://www.kaiu.ee/ (25.08.2014) 8 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (09.05.2014) 9 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (09.05.2014)

16/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Nimi Sihtotstarve Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õue- Ehitus- Muu Vee- Tunnus kokku, maa, rohumaa, maa, maa, alune maa, alune ha ha ha ha ha maa, ha maa, ha ha Pearna Maatulundusmaa 14.7 9.7 - 4.3 0.3 - 0.4 0.2 27701:003:0341 Tõnu-Hansu Maatulundusmaa 39.4 18.2 9.8 8.9 0.3 - 2.2 - 27701:003:1270 Karjatänava Maatulundusmaa 12 9.1 1.6 - 0.7 - 0.6 - 27701:003:1140 Loigu Maatulundusmaa 7.1 6 0.3 - 0.1 0.03 0.7 - 27701:003:0450 20121 Lau-Kaiu tee Transpordimaa 6.8 - - - - - 6.8 - 27701:003:1960 Põld ETAK ID Katastrisse kandmata 3468654 Haavatuka Elamumaa 0.28 0.1 0.09 - 0.06 0.01 0.01 - 27701:003:0400

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 1. Karitsa lüpsikarjafarmi asukohakaart

18/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.2 Sotsiaalne keskkond

Kaiu valla territooriumile jääb Kaiu alevik ning 12 küla (Kuimetsa, Vahastu, Karitsa, Kasvandu, Vana-Kaiu, Toomja, Tolla, Põlliku, Oblu, Tamsi, Vaopere ja Suurekivi). Kaiu valla nn. tõmbekeskusteks on Kaiu alevik ning Kuimetsa ja Vahastu külad. Vallas oli 2014. a. seisuga 1263 elanikku10. Laiendatud farmi eeldatavasse vahetusse mõjupiirkonda jäävad Karitsa ja Tolla külad ning Kaiu alevik, vähemal määral ka Kasvandu ja Vana-Kaiu külad. Kaiu alevik on valla keskuseks ning ühtlasi lähim teeninduskeskus. Elanikke oli Karitsa külas 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 72, Kaiu alevikus 444, Kasvandu külas 56, Tolla külas 78 ja Vana-Kaiu külas 76.11Avaliku teenuse osutajaks Kaiu vallas on Kaiu Vallavalitsus. Valla allasutustena töötavad Kaiu Põhikool, Kaiu Muusikakool, Kaiu Lasteaed „Triinutare“, Kuimetsa Algkool, Vahastu Algkool, Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu raamatukogud ning rahvamajad, Kaiu Hooldekodu ning Kaiu Huvikeskus.12 Kaiu valla ettevõtluses on valdavalt pere- ja väikeettevõtted. Suurimateks tööandjateks on Kaiu Vallavalitsus koos allasutustega, Kaiu EKO AS, Kaiu Ehitus OÜ, Kaiu LT OÜ, Karitsu Rantšo, Kuimetsa Masinaühistu ja OÜ Balti Etikett. 2001. aasta seisuga oli Kaiu vallas 14 ettevõtjat, kellest 12 põhitegevusala oli primaarsektor sh põllumajandus, kahe ettevõtja põhitegevusalaks oli sekundaarsektor sh. töötlev tööstus.13 Lähim elamu paikneb olemasolevast farmikompleksist (ehk farmi rajatistest) ca 240 meetri kaugusel läänes. Planeeritavast laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlast jääb lähim elamu ca 200 m kaugusele kirdesse (vt Joonis 1). Lähimad ühiskondlikult olulised hooned jäävad ca 1,5 km kaugusele Kaiu alevikku (Joonis 1).

6.3 Taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse ala on pikalt olnud kasutusel põllumajandusliku tootmise alana. Seda ümbritsevad haritavad maad ning hoonestatud alad. Eeltoodust tulenevalt ei ole farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol tegemist kõrgendatud väärtusega elupaikadega/kooslustega. Kavandatava tegevuse ala ei kattu ka planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti14.

6.4 Pinnamood ja geoloogiline ehitus

Kaiu vald asub Põhja-Eesti lavamaal ning Kõrvemaal. Maaüksuse pinnamoe ja pinnakatte kirjeldus on koostatud Luige karjafarmi puurkaevu arvestuskaardi (katastri nr 9582)15 ning kahe lähinaabruses asuva farmi ehitusgeoloogilise uurimistöö põhjal16,17.

10 Statistikaamet, http://www.stat.ee/ppe-49996 (25.08.2014) 11 Kaiu valla koduleht, http://www.kaiu.ee/ (25.08.2014) 12 Kaiu valla koduleht, http://www.kaiu.ee/ (08.05.2013) 13 AS Valtu Projekt. Kaiu Vallavalitsus. Kaiu valla üldplaneering. 14 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 15 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Farm asub kergelt lainjal tasandikul. Maapinna absoluutsed kõrgused jäävad farmi territooriumil vahemikku 68 − 72 meetrit. Pinnakatteks on valdavalt saviliiv- ja liivsavimoreen, mida katab mullakiht ning jääjärvelise tekkega liivsavi. Kuna liivsavi on vettpidav, siis esineb kohati sadudejärgset pinnavett. Moreeni orienteeruv filtratsioonimoodul on 0,1 m/ööpäevas. Aluspõhja moodustavad Alam-Siluri Raikküla ja Juuru lademete ning Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivid. Aluspõhja pealispind on 4 − 5 m sügavusel maapinnast. Maa-ala geoloogiline iseloomustus ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis ning illustreerituna joonisel (Joonis 2).

Tabel 3. Geoloogiline iseloomustus18,19 Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline Kihi paksus (m) indeks Muld QIV 0,3 Liivsavi, kohati ka liiv QIIIlgl 1,3-3

Saviliivmoreen QIIIgl 0,5-2,2

Lubjakivi (Alamsilur, Raikküla lade) S1rk 20

Savikas lubjakivi (Alamsilur, Juuru lade) S1rk 14

Lubjakivi (Ülemordoviitsium, Pakerordi O3pk 6

Lubjakivilade) (Ülemordoviitsium, Pirgu lade) O3prg >45

16 Rapla raj. Kaiu kolhoosi lüpsikarjafarm 750 lehmale. Uurimistööde aruanne. EKE projekt 1972. 17 Rapla raj. Kaiu kolhoosi vasikalaut Vana-Kaius. Geoloogilise uurimistöö aruanne. EKE projekt 1988. 18 Rapla raj. Kaiu kolhoosi lüpsikarjafarm 750 lehmale. Uurimistööde aruanne. EKE projekt 1972. 19 Rapla raj. Kaiu kolhoosi vasikalaut Vana-Kaius. Geoloogilise uurimistöö aruanne. EKE projekt 1988.

20/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 2. Karitsa lüpsikarjafarmi asukoha ümbruse geoloogiline läbilõige20,21

20 Rapla raj. Kaiu kolhoosi lüpsikarjafarm 750 lehmale. Uurimistööde aruanne. EKE projekt 1972. 21 Rapla raj. Kaiu kolhoosi vasikalaut Vana-Kaius. Geoloogilise uurimistöö aruanne. EKE projekt 1988.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.5 Põhjavesi

Kavandatava tegevuse ala jääb Lääne-Eesti vesikonda. Kavandatava tegevuse piirkonnas esinevad järgmised põhjaveekogumid22: • Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (S-O_Harju); • Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane); • Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V). Lääne-Eesti veemajanduskava (2010) kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonda jäävad põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises seisundis23. Uuendamisel põhjaveekogumite seisundi hinnangute alusel ei ole põhjaveekogumite seisund muutunud ning nii keemiline kui koguseline seisund on hea24. Kaiu vald paikneb Ordoviitsiumi ja Siluri paealal25. Põhjaveerikkad on 45 − 103 m sügavusel levivad Ülem-Ordoviitsiumi Porkuni, Pirgu, Vormsi ja Nabala lademete lubjakivid. Seega on Kaiu vallas enim võimalust vett saada kuni 100 m sügavuseni maapinnast26. Kinnitatud põhjaveevaru valda määratud ei ole. Farm saab oma tarbevee Noorkarja kinnistul paiknevast olemasolevast puurkaevust − Luige karjafarmi puurkaev (katastri nr 9582). Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt võetakse vett Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Ordoviitsiumi põhjaveekihist.27 Kaiu vald asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (saasteainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on arvutuslikult 50-200 ööpäeva), kohati esineb ka kaitsmata põhjaveega piirkondi (saasteainete infiltratsiooniaeg läbi kvaternaarisetete on arvutuslikult kuni 30 ööpäeva). Karitsa lüpsikarjafarm asub Kaiu valla lääneosas, nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (Joonis 3).28 Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi29 alusel on farmi lähiümbruses vee erikasutusluba väljastatud ettevõttele Kehtna Elamu OÜ (vee erikasutusluba nr L.VV/322421). Loa alusel toimub elanikkonna varustamine joogiveega ning heitvee ärajuhtimine Keila ja Atla jõkke. Kaiu asula puurkaevust (katastri nr 9440) on loaga lubatud võtta Ordoviitsiumi põhjaveekihist 18 520 m3 põhjavett aastas ja Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekihist 20 680 m3 põhjavett aastas ning Kuimetsa asula puurkaevust (katastri nr 9405) on loaga lubatud võtta Ordoviitsiumi põhjaveekihist 6 872 m3 aastas. Kaiu asula puurkaev asub Karitsa farmikompleksist ca 1,8 km kaugusel kirdes ning Kuimetsa asula puurkaev ca 6,5 km kaugusel kirdes.

22 Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määrus nr 75; viimane muudatus 21.06.2013 23 Keskkonnaministeerium. 2010. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 24 OÜ Hartal projekt, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine 25 As Valtu Projekt. Kaiu Vallavalitsus. Kaiu valla üldplaneering. 26 Kaiu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2011-2022. 27 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 28 Kaiu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2011-2022. Eesti Geoloogiakeskus. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. 29 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (25.08.2014)

22/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lisaks farmi territooriumil paiknevale Luige karjafarmi puurkaevule (katastri nr 9582) jääb laiendatud farmi eeldatavasse mõjupiirkonda veel neli keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu30: • Puurkaev olmevee saamiseks katastri numbriga 52222. Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt on puurkaevu sügavus 21 meetrit ning vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Siluri põhjaveekihist; • Puurkaev olmevee saamiseks katastri numbriga 9446. Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt on puurkaevu sügavus 100 meetrit ning vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Ordoviitsiumi põhjaveekihist. • Puurkaev olmevee saamiseks katastri numbriga 24447. Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt on puurkaevu sügavus 80 meetrit ning vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Siluri põhjaveekihist. • Puurkaev olmevee saamiseks katastri numbriga 9454. Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt on puurkaevu sügavus 100 meetrit ning vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Ordoviitsiumi põhjaveekihist.

30 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus Karitsa farmi ümbruses 31

31 Eesti Geoloogiakeskus. Eesti põhjavee kaitstuse kaart.

24/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.6 Pinnavesi

Karitsa lüpsikarjafarm asub Lääne-Eesti vesikonnas Harju alamvesikonnas. Farmi maaüksustel puuduvad looduslikud veekogud. Samuti ei ole territooriumil kuivenduskraave. Lähim veekogu, Karitsa (pais)järv (VEE2027710), asub farmikompleksist ca 800 m kaugusel läänes. Karitsa järve pindala on 3 ha, valgala pindala 70,7 km2, keskmine sügavus on 2,3 m ning kaldajoone pikkus on 1523 m.32 Farmikompleksist ca 900 m kauguselt läänes möödub Keila jõgi (VEE1096100). Keila jõgi on 127,3 km pikk ning 669,3 km2 suuruse valgalaga. Keila jõgi suubub merre.33 Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on veekogum Keila Atla jõeni (VEE1096100_1) hinnatud 2009. a seisuga kesises seisundis olevaks. Halva seisundi põhjustena on välja toodud põllumajandusest tulenev hajukoormus, maaparandus, paisud ja loomakasvatus.34 Ka uue perioodi veemajanduskavade koostamise käigus antud seisundihinnangu alusel on veekogum kesises seisundiklassis (2013. seis). Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi35 alusel on farmi lähiümbruses vee erikasutusluba väljastatud ettevõttele Kehtna Elamu OÜ (vee erikasutusluba nr L.VV/322421). Loa alusel toimub elanikkonna varustamine joogiveega ning heitvee ärajuhtimine Keila ja Atla jõkke. Keila jõkke on lubatud juhtida 13 876 m3 heitvett aastas, Kaiu asula puhasti väljalase jääb Karitsa farmikompleksist ca 1,2 km kaugusele põhja.

6.7 Välisõhu seisund

Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Kaiu LT OÜ farmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole ning olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad. Lisaks farmile mõjutavad piirkonna välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel, eramajapidamiste kütmine, põllumajandusettevõtetest ning teistest punktreostusallikatest tulenev õhusaaste. Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi36 alusel on farmi lähiümbruses väljastatud Kaiu LT OÜ-le välisõhu saasteload (välisõhu saasteluba nr L.ÕV/320444 ja nr L.ÕV/320451) kuivati ja töökoja käitamiseks. Farmile lähim loomapidamiskompleks on põhja suunas ca 0,5 km kaugusel asuv Karitsu Rantšo OÜ, mis tegeleb lihaveiste kasvatusega.

32 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 33 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 34 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010 35 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (25.08.2014) 36 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (09.05.2014)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.8 Müratase ja transpordikoormus

Keskkonnamüra mõõtmist Kaiu LT OÜ farmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra. Lähimaks transpordimüra allikaks on Karitsa lüpsikarjafarmist põhjas mööduv Lau-Kaiu mustkattega kõrvalmaantee (20121). Lau-Kaiu tee liiklussagedus on 2012. aastal läbi viidud loenduse andmetele keskmiselt 172 sõidukit (97% sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid, 1% autorongid) ööpäevas.37 Farmist ca 1,5 km kaugusel idas möödub Kaiu-Vahastu mustkattega kõrvalmaantee (20122). Kaiu-Vahastu tee liiklussagedus on 2010. aastal läbi viidud loenduse andmetele keskmiselt 94 sõidukit (94% sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid, 4% autorongid) ööpäevas.38 Farmikompleks on suuremate maanteedega ühendatud kohaliku Luige tee abil.

6.9 Kliima

Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Farmile lähim kliimavaatluste koht on Eesti Keskonnagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse39 Kuusiku meteoroloogiajaam, mille andmeid on kasutatud piirkonna klimaatiliste tingimuste iseloomustamiseks. Kliima kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus ajavahemikus 1971.-2000. a Kuusiku meteoroloogiajaama andmetel.40 Aasta keskmine temperatuur piirkonnas on 5,3 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,4 °C. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -4,6…-5,3 °C (Joonis 4).

Temperatuur, °C 20 15 10 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -5 -10

Joonis 4. Keskmine õhutemperatuur (°C) 1971-200041

37 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (28.08.2014) 38 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (28.08.2014) 39Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ (28.08.2014) 40Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ (28.08.2014) 41 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ (28.08.2014)

26/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Mõõdetud keskmine aastane sademete hulk on piirkonnas 747 mm, mis ületab Eesti keskmist (646 mm) 101 mm võrra. Sademeterohkem aeg on tavapäraselt juunist detsembrini, kõige kuivem periood veebruarist aprillini (Joonis 5).

Sademed, mm 100 80 60 40 20 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XI

Joonis 5. Keskmine sademete hulk (mm) 1971-200042

Valdavad tuuled piirkonnas on edela ja ida suunalt. Keskmine tuule kiirus on 2,8 m/s. Keskmine tuule kiirus on suurem sügisest kevadeni, veidi tuulevaiksem on maist septembrini. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos (Joonis 6). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).

350° 0° 10° 340° 400 20° 330° 30° 320° 40° 300 310° 50° 300° 60° 200 290° 70° 100 280° 80°

270° 90°

260° 100°

250° 110°

240° 120° 230° 130° 220° 140° 210° 150° 200° 160° 190° 180° 170° 0 3 6 10 16 (knots) Wind speed 0 1.5 3.1 5.1 8.2 (m/s) Joonis 6. Kuusiku meteoroloogiajaama 2002. aasta andmetel tuginev tuuleroos (koostanud: ELLE)

42Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ (28.08.2014)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.10 Looduskaitsealused objektid43

Kavandatud tegevuse maaüksustel ei ole kaitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti. Käitisest läänes ca 900 m kaugusel asub Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) Natura 2000 võrgustikku arvatud Karitsu loodusala (EE0020333), millele on moodustatud Karitsu hoiuala (KLO 2000176). Karitsu hoiuala suurus on 50,9 ha. EELISe andmetel on farmi mõjupiirkonda jääva Karitsu hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide − jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Karitsa lüpsikarjafarmi arvutuslikku mõjupiirkonda jäävad looduskaitsealused objektid on toodud alljärgneval joonisel.

Joonis 7. Farmi arvutuslikku mõjupiirkonda jäävad kaitsealused loodusobjektid44

43 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (09.05.2014) 44 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (09.05.2014)

28/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

6.11 Kultuuripärand

Käitise arvutuslikku mõjupiirkonda ei jää ühtegi kaitsealust kultuurimälestist. Lähim kaitsealune kultuurimälestis, Lohukivi (registri nr 11934), paikneb farmist kagus Vana-Kaiu külas ca 1,7 km kaugusel. Tegu on arheoloogiamälestisega.45 Samuti ei jää käitise arvutuslikku mõjupiirkonda pärandkultuuriobjekte.46

45 Kultuurimälestiste Riiklik register ja kaardirakendus: Muinsuskaitseamet, Maa-amet, http://register.muinas.ee/; http://www.maaamet.ee (09.05.2014) 46 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee (09.05.2014)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

7 TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

7.1 Nullalternatiiv

Farmikompleks Keskkonnamõju hindamise objekt asub Karitsa külas Noorkarja (27701:003:1440) ja Lüpsikarja (27701:003:1360) maaüksustel. Vaade farmile on toodud alljärgneval fotol (Foto 1).

Foto 1. Vaade farmile. Foto: ELLE, 2013.

Karitsa farmikompleks koosneb ühest lüpsikarjalaudast, lüpsi- ja olmeplokist, erivajadustega loomade laudast ning vasikalaudast. Lisaks paiknevad farmi territooriumil vajalikud abirajatised, sh kõikidele nõuetele vastavad laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla mahuga 16 000 m3 ning silohoidla mahuga 9000 m3. Silomahl suunatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Selleks on silohoidla varustatud 10 m3 mahulise vahekaevuga, kus asub pump, mis pumpab kogu tekkinud silomahla laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Nullalternatiivi korral on arvestatud, et farmikompleksi rajatakse uus kõikidele nõuetele vastav tahesõnnikuhoidla. Olemasolev amortiseerunud tahesõnnikuhoidla tühjendatakse sõnnikust ning likvideeritakse. Sellega on välditud võimalikud keskkonnamõjud ning amortiseerunud tahesõnnikuhoidlat edaspidi aruandes enam ei käsitleta. Farmikompleksi nullalternatiivi korral kuuluvad hooned ja rajatised on esitatud asendiplaanil (Joonis 8). Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus ning puurkaev farmi veega varustamiseks.

30/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 8. Farmikompleksi hooned ja rajatised (Alternatiiv 0)

Tootmismaht Alternatiiv 0 korral on Kaiu LT OÜ Karitsa farmikompleksile väljastatud kehtiva keskkonnakompleksloa (L.KKL.RA – 180684) alusel lubatud tootmismaht 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ning 280 vasikat ehk 748 loomühikut47.

Pidamistehnoloogia Lüpsikarjalaut on vabapidamislaut 504 lüpsilehmale. Lauda keskelt kulgeb vahekäik, mille mõlemal pool asetsevad kolm rida loomasemeid ning sõnnikukäigud. Vahekoridori kaudu on laut ühendatud lüpsikojaga. Ühenduskoridori erivajadustega loomade lauda poolses otsas asuvad veterinaararsti ruum koos laoruumiga, elektrikilbiruum ja erivajadustega loomade lauda piimaruum. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Veistele on lauta rajatud spetsiaalkattega asemed. Allapanuna kasutatakse saepuru. Allapanu vahetatakse ja lisatakse juurde vastavalt vajadusele. Laudas on kasutusel

47Piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused. Põllumajandusministri 18. veebruari 2014. a määrus nr 11

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. vedelsõnnikutehnoloogia, tekkiv vedelsõnnik suunatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Erivajadustega loomade laudas on eraldi sulud poegimiseelsetele loomadele, sulud poegimiseks, grupisulud ning üksikboksid vasikatele. Laudas tekib enamike kinnislehmade (176 looma) pidamisel vedelsõnnik, mis suunatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Tahesõnnik tekib vasikate (130 looma) ja ca 12 kinnislehma sügavallapanul pidamisel. Allapanuna kasutatakse saepuru ja põhku. Tahesõnnik viiakse tahesõnnikuhoidlasse. Vasikalaudas peetakse 3-6-kuuseid vasikaid grupisulgudes sügavallapanul. Allapanuna kasutatakse saepuru ja põhku. Loomi on laudas kuni 150 ning tekib tahesõnnik, mis viiakse tahesõnnikuhoidlasse. Loomi lüpstakse paralleellüpsiplatsil, kus on 2x20 kohta. Lüpsimasinate allapanek toimub käsitsi, äravõtmine on automaatne. Lüpstud piim suunatakse piimaruumi, kus see jahutatakse ning hoitakse kuni üleandmiseni piimatöötlejale. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta ning mineraalseid söödalisandeid. Söödad antakse loomadele ette söödamikseriga. Loomade jootmiseks on paigaldatud jooturid. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav.

Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse farmis loomade jootmiseks, lüpsiseadmete pesuks, ruumide pesuks ja töötajate olmevajadusteks. Farm saab oma tarbevee Noorkarja kinnistul paiknevast olemasolevast puurkaevust − Luige karjafarmi puurkaev (katastri nr 9582). Vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist Ordoviitsiumi põhjaveekihist.48 Farmi lüpsiseadmete ja ruumide pesuvesi suunatakse ristkanalisse, kus see seguneb vedelsõnnikuga ning seejärel pumbatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Töötajate olmes tekkiv reovesi juhitakse samuti laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Puistesöödahoidla esine plats on alates 2010. aasta suvest ääristatud renniga, millesse kogunev sademevesi juhitakse toru kaudu settekaevu. Vedelik kaevust imbub pinnasesse, tahke osa kaevu põhjast tühjendatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse.

Sõnnikukäitlus Vastavalt loomagruppide pidamisviisidele ja allapanu kasutamisele tekib farmis nii tahe- kui vedelsõnnikut. Lüpsikarjalaudas peetakse lüpsilehmi ja erivajadustega loomade laudas kinnislehmi (ca 176) vabapidamisel, sellest tulenevalt tekib vedelsõnnik. Vasikalaudas ning erivajadustega loomade laudas peetakse vasikaid ja ca 12 kinnislehma sügavallapanul, sellest tulenevalt tekib ka tahesõnnik. Vedelsõnnik lükatakse ketiga veetavate tiibskreeperite abil lautade keskel paiknevasse ristkanalisse, kust see valgub edasi pumbakaevu. Pumbakaev ja ristkanal mahutavad ühe ööpäeva jooksul tekkiva vedelsõnniku (ca 40 m3). Pumbakaevu kogutud vedelsõnnik pumbatakse pumpamisseadme abil vastavalt vajadusele (reeglina kord ööpäevas) laguun- tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse (Foto 2), mille mahutavus on 16 000 m3. Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla on alt täidetav ning saasteainete eraldumist hoidla pinnalt takistab

48 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

32/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. sõnniku pinnale tekkiv koorik ning vajadusel sõnniku katmine kattematerjaliga (nt. hekselpõhk, kergkruus jne). Kogu sõnniku käitlemise süsteem on kinnine.

Foto 2. Vaade olemasolevale laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlale. Foto: ELLE, 2013.

Tahesõnniku eemaldamine lautadest toimub traktoriga. KMH läbi viimisel on arvestatud, et nullalternatiivi osaks on olemasoleva amortiseerunud tahesõnnikuhoidla likvideerimine ja uue nõuetele vastava tahesõnnikuhoidla rajamine mahuga 2640 m3. Sõnniku väljavedu ja laotamist korraldab Kaiu LT OÜ. Vedu teostatakse oma veokitega. Tekkiv vedelsõnnik segatakse muldaviimisseadmega kõrrepõldudel mullaga või rohumaadele pannes lastakse läga kettaga lõigatud vahesse, et vähendada lämmastiku lendumist. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaametis kinnitatavale laotamisplaanile. Tahesõnnik laotatakse tahesõnnikulaotajaga.

Jäätmekäitlus Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • segaolmejäätmed; • söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • plastijäätmed (silokile); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Kaiu LT OÜ rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le.

Energia kasutamine Energiat vajatakse Kaiu LT OÜ farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine;

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• lüpsmine ja piima jahutus; • sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine; • valgustus; • sõnniku eemaldamine. Farmikompleksi lautades on loomulik ventilatsioon. Lautades küte puudub. Soojuse tarbeks on farmis põlevkiviõlil töötav 0,125 MW katel. Kohalik küte tagab nii soojuse kui ka sooja vee varustuse. Lisaks kasutatakse farmis ära ka piima jahutamisel saadav jääksoojus. Paigaldatud on soojusvahetid. Jääksoojust kasutatakse nii loomade joogivee eelsoojendamiseks, kui ka vee eelsoojendamiseks kuumaveeboileritele. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat.

Farmi teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Veoteede marsruudid on toodud välja aruande lisas esitatud kaardil (Lisa 3). Alljärgnev tabel annab ülevaate tegevustest, mille osaks on veod, ning vedude aastasest koguarvust. Arvestatud ei ole töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega farmi ja sealt ära. Tabelis on toodud olemasoleva olukorra vedude arv aastas, mis sisaldab vaid ühe suuna vedusid. Arvestades edasi-tagasi sõitudega, võib keskmiseks sõitude arvuks arvestada ca 18 sõitu ööpäevas.

Tabel 4. Farmi teenindav transport (alternatiiv 0) Tegevus Vedude arv aastas Nullalternatiiv Noorloomade vedu farmist välja 9 Veiste vedu farmi 20 Piima vedu farmist välja 365 Sööda vedu farmi 130 Allapanu vedu farmi 200 Silo vedu farmi 1000 Sõnnikuvedu farmist välja 1200 Surnud loomade vedu farmist välja 52 Jäätmete vedu farmist välja 48 Kütuse vedu farmi 12 Kemikaalide vedu farmi 12 Ravimite, tarvikute vedu (sh hooldebussid) 156 KOKKU 3204

Veterinaarohutus Farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Karitsa lüpsikarjafarmis on oma veterinaararst.

34/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

7.2 Alternatiiv 1

Farmikompleksi rekonstrueerimine ja laiendamine Kavandatavaks tegevuseks on Karitsa lüpsikarjafarmi laiendamine ja osaline rekonstrueerimine veiste pidamise jätkamiseks suurendatud mahus. Kavandatud tegevuse tingib vajadus tõsta farmi tootmise efektiivsust ning parandada keskkonnakaitseliste aspektidega arvestamist. Alternatiiv 1 puhul jääb alles olemasolev lüpsikarjalaut. Erivajadustega loomade laut rekonstrueeritakse ning seda laiendatakse, olemasolev vasikalaut jääb tootmisest välja. Lüpsilehmadele ehitatakse veel üks laut juurde ning samuti saavad uue lauda vasikad. Juurde rajatakse täiendav kõikidele nõuetele vastav 20 000 m3 mahuga laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla. Sarnaselt nullalternatiiviga rajatakse üks uus nõuetele vastav tahesõnnikuhoidla mahuga 2640 m3. Olemasolev amortiseerunud tahesõnnikuhoidla tühjendatakse sõnnikust ning likvideeritakse. Sellega on välditud võimalikud keskkonnamõjud ning amortiseerunud tahesõnnikuhoidlat edaspidi aruandes enam ei käsitleta. Lisaks laiendatakse puistesöödahoidlat ja silohoidlat. Nullalternatiivi korral on silohoidla maht 9000 m3, seda laiendatakse täiendava 9000 m3 võrra. Silomahl suunatakse laguun- tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Selleks on silohoidla varustatud 10 m3 mahulise vahekaevuga, kus asub pump, mis pumpab kogu tekkinud silomahla laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Alternatiiv 1 korral plaanitakse kasutada sama lahendust. Alternatiiv 1 korral jääb kasutusele põlevkiviõlil töötav 0,125 MW katel. Kavandatavas olukorras koosneb Karitsa farmikompleks seega neljast loomapidamishoonest ning teistest nende juurde kuuluvatest hoonetest ja rajatistest (Joonis 9).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 9. Farmikompleksi hooned ja rajatised kavandatavas olukorras (Alternatiiv 1)

Tootmismaht Kavandatava tegevuse tulemusel hakkab tööle suurendatud tootmismahuga veisefarm. Farmikompleksis peetakse loomi kahes lüpsikarjalaudas, ühes erivajadustega loomade laudas ning ühes vasikalaudas. Kavandatava tegevuse maksimaalseks tootmismahuks on planeeritud 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohta ehk ca 1194 loomühikut49.

Pidamistehnoloogia Loomi peetakse neljas vabapidamislaudas. Kahes kaasaegses lüpsikarjalaudas peetakse lüpsvaid lehmi. Lautades on kohti kokku 984 lüpsilehmale (vanemas laudas 504 ning uues 480 kohta). Lehmi peetakse aastaringselt vabapidamisel puhkelatrites. Lüpsikarjalautades kulgeb lauda keskelt vahekäik, mille

49Piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused. Põllumajandusministri 18. veebruari 2014. a määrus nr 11

36/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. mõlemal pool asetsevad vanemas laudas kolm rida, uuemas laudas kaks rida loomasemeid ning sõnnikukäigud. Vahekoridoride kaudu on laudad ühendatud lüpsikojaga. Ühenduskoridori erivajadustega loomade lauda poolses otsas asuvad veterinaararsti ruum koos laoruumiga, elektrikilbiruum ja erivajadustega loomade lauda piimaruum. Lautades tekib vedelsõnnik, mis suunatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Allapanuks kasutatakse saepuru või põhku. Allapanu vahetatakse ja lisatakse juurde vastavalt vajadusele. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Loomi lüpstakse paralleellüpsiplatsil, kus on 2x20 kohta. Lüpsimasinate allapanek toimub käsitsi, äravõtmine on automaatne. Lüpstud piim suunatakse piimaruumi, kus see jahutatakse ning hoitakse kuni piimatöötlejale üleandmiseni. Erivajadustega loomade laudas on eraldi sulud poegimiseelsetele loomadele, sulud poegimiseks, grupisulud ning üksikboksid vasikatele. Laudas on 135 kohta lehmadele ning 125 kohta vasikatele. Enamik kinnislehmi (123 loomakohta) peetakse vähesel allapanul, tekib vedelsõnnik, mis suunatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Poegivaid lehmi (12 loomakohta) peetakse sügavallapanul, vasikaid peetakse individuaalboksides sügavallapanul, loomade pidamisel tekib tahesõnnik, mis viiakse tahesõnnikuhoidlasse. Allapanuks kasutatakse saepuru või põhku. Allapanu vahetatakse ja lisatakse juurde vastavalt vajadusele. Vabapidamisel loomade liikumine lauda sees ei ole piiratud. Erivajadustega loomade laudas on 8-kohaline lüpsiplats. Vasikalaudas peetakse 3-nädalasi kuni 6-kuuseid vasikaid sügavallapanul grupisulgudes. Laudas on 250 vasikakohta, laudas tekib tahesõnnik, mis viiakse tahesõnnikuhoidlasse. Allapanuks kasutatakse saepuru või põhku. Allapanu vahetatakse ja lisatakse juurde vastavalt vajadusele. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta ning mineraalseid söödalisandeid. Söödad antakse lehmadele ette söödamikseriga, vasikatele „piimataksoga“. Lehmade jootmiseks kasutatakse grupijootureid ning vasikate jootmiseks individuaaljootureid. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav.

Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse farmis loomade jootmiseks, lüpsiseadmete pesuks, ruumide pesuks ja töötajate olmevajadusteks. Kavandatava tegevuse korral jätkab Kaiu LT OÜ farmikompleks veevõttu Noorkarja kinnistul paiknevast puurkaevust (katastri nr 9582). Farmi lüpsiseadmete ja ruumide pesuvesi suunatakse ristkanalisse, kus see seguneb vedelsõnnikuga ning seejärel pumbatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Töötajate olmes tekkiv reovesi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Puistesöödahoidla esine plats on ääristatud renniga, millesse kogunev sademevesi juhitakse toru kaudu settekaevu. Vedelik kaevust imbub pinnasesse, tahke osa kaevu põhjast tühjendatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Puistesöödahoidla esisel platsil on vähe ja ainult juhuslikult pudenenud söödajäätmed. Ettevõtte huvi on, et platsile koguneks võimalikuld vähe jäätmeid, kuna sööda puhul on tegemist siiski väärtusliku toorainega. Puistesöödaplatsil oleva sademevee reostustaset ei ole võimalik prognoosida, kuid see on eeldatavasti väike ning ei põhjusta ohtu põhjaveele. Settekaevu puhul on pigem tegu ettevaatusabinõuga. Eeldatavalt võiks söödahoidla esisel platsil tekkiva sademevee kogus olla ca 243 m3 aastas.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Sõnnikukäitlus Loomade pidamisel tekib lautades nii vedel- kui tahesõnnikut. Vedelsõnnik lükatakse ketiga veetavate tiibskreeperite abil lautade keskel paiknevasse ristkanalisse, kust see valgub edasi pumbakaevu. Pumbakaevu kogutud vedelsõnnik pumbatakse pumpamisseadme abil vastavalt vajadusele kahte laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse, mille mahutatavused on 16 000 m3 ja 20 000 m3. Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlad on alt täidetavad ning saasteainete eraldumist hoidlate pinnalt takistab sõnniku pinnale tekkiv koorik ning vajadusel sõnniku katmine täiendava kattematerjaliga (nt. hekselpõhk, kergkruus jne). Kogu sõnniku käitlemise süsteem on kinnine. Tahesõnniku eemaldamine lautadest toimub mobiilsete vahenditega (traktor). Tahesõnnikut hoitakse uues nõuetele vastavas tahesõnnikuhoidlas, mille maht on 2640 m3. Kogutud sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Hoidlaid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Sõnniku väljavedu ja laotamist korraldab Kaiu LT OÜ nii oma kui renditud vahenditega. Sõnnik veetakse hoidlast välja ja vedelsõnnik laotatakse põldudele injektor-laoturiga, tahesõnnik tahesõnnikulaoturiga. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaametis kinnitatavale laotamisplaanile. Kasutatavad laotuspinnad on kas renditud või kuuluvad Kaiu LT OÜ-le. Kaiu LT OÜ-l on kasutada ca 1650 ha laotuspindu, millest ettevõttele kuulub ca 650 ha. Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi võimalikud lähemad suuremad laotuspinnad on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 5).

Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • segaolmejäätmed; • söödapakendid jt. pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • plastijäätmed (silokile); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed). Lisaks mainitud jäätmetele tekib farmi tegevuse käigus ka loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Kaiu LT OÜ rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete kõrvalsaaduste ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Olmejäätmed antakse lepingu alusel üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused (lõpnud loomad) hoitakse kuni käitlejale üle andmiseni eraldi selleks ettenähtud hoiukohas ning antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le. Loomsed kõrvalsaadused veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele ning kavandatakse nii, et oleks välditud nakkuse oht.

Energia kasutamine Energiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • lüpsmine ja piima jahutus; • sooja vee ettevalmistamine ning teenindus- ja olmeruumide kütmine; • valgustus;

38/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• sõnniku eemaldamine. Farmikompleksi lautades on loomulik ventilatsioon. Lautades küte puudub. Farmi soojuse tarbeks on põlevkiviõlil töötav 0,125 MW katel. Kohalik küte tagab nii soojuse kui ka sooja vee varustuse. Lisaks kasutatakse farmis ära ka piima jahutamisel saadav jääksoojus. Paigaldatud on soojusvahetid. Jääksoojust kasutatakse nii loomade joogivee eelsoojendamiseks, kui ka vee eelsoojendamiseks kuumaveeboileritele. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat.

Farmi teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, piimavedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute, kuid farmile ligipääsuks on kindlasti vajalik mustkattega Lau-Kaiu kõrvalmaantee. Seni on kasutatud veoteena terves ulatuses Lau-Kaiu maanteed alates Toomja teega ristumiskohast. Transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks võetakse võimalusel kasutusele alternatiivne veotee, mis on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Alljärgnev tabel annab ülevaate tegevustest, mille osaks on veod ning vedude aastasest koguarvust. Arvestatud ei ole töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega farmi ja sealt ära. Tabelis on toodud nullalternatiivi ja kavandatava tegevuse vedude arv aastas, mis sisaldab vaid ühe suuna vedusid. Arvestades edasi-tagasi sõitudega, võib keskmiseks sõitude arvuks alternatiiv 1 puhul arvestada ca 29 sõitu ööpäevas.

Tabel 5. Farmi teenindav transport (alternatiiv 1) Tegevus Vedude arv aastas Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Noorloomade vedu farmist välja 9 16 Veiste vedu farmi 20 35 Piima vedu farmist välja 365 618 Sööda vedu farmi 130 220 Allapanu vedu farmi 200 338 Silo vedu farmi 1000 1700 Sõnnikuvedu farmist välja 1200 2030 Surnud loomade vedu farmist välja 52 52 Jäätmete vedu farmist välja 48 80 Kütuse vedu farmi 12 24 Kemikaalide vedu farmi 12 24 Ravimite, tarvikute vedu (sh hooldebussid) 156 156 KOKKU 3204 5242

Veterinaarohutus Farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhas” ja „must” pool (eriti piima- ja sõnnikuveoteed) ei ristu. Haiged veised paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike- Maarjas. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Karitsa lüpsikarjafarmi teenindamiseks on oma veterinaararst.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

8.1 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Ehitustegevus toimub kõigi kavandatava tegevuse alternatiivide korral. Alternatiiv 0 korral rajatakse uus nõuetele vastav tahesõnnikuhoidla. Alternatiiv 1 korral rekonstrueeritakse ja laiendatakse erivajadustega loomade lauta, lüpsilehmadele ehitatakse üks laut juurde ning samuti saavad uue lauda vasikad. Lisaks rajatakse veel üks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ning sarnaselt nullalternatiiviga rajatakse farmikompleksi juurde üks uus nõuetele vastav tahesõnnikuhoidla. Veel laiendatakse puistesöödahoidlat, silohoidlat. Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Alljärgnev joonis (Joonis 10) kirjeldab farmikompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.

Töötajad Müra

Kütus Heide õhku

Energia Jäätmed Hoonete ja rajatiste rekonstrueerimine ja Reovesi Vesi ehitamine Pinnase tallamine ja Sisseseade ümberpaigutamine

Ehitus- ja Maastiku muutus viimistlusmaterjalid Laiendatud veisefarm Masinad ja töövahendid Valgus

Hädaolukorrad ja tööõnnetused

Joonis 10. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud

Oluline osa ehitustegevuse tagajärgedest tuleneb teenindavast transpordist. Transpordikoormus kujuneb peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid äravedavatest veokitest. Transpordi sisendid ja väljundid on eraldi välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 11).

40/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Töötajad Liikluskoormus

Kütus Transport (ehitusmaterjalide, seadmete ja Müra Ehitusmaterjalid töötajate veod ehitusele ning jäätmete vedu ehitusplatsilt) Heide õhku Masinad ja töövahendid Avariioht

Joonis 11. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud

Farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on: − ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra ja vibratsioon, − ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku, − ajutine transpordikoormuse tõus farmi viivatel teedel, − ressursikasutuse suurenemine, − tekkivad jäätmed, − pinnase teisaldamine ja maastiku muutus, − võimalikud avariiolukorrad.

8.1.1 Müra, vibratsioon ja heitmed välisõhku (sh tolm)

Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Paikseteks saasteallikateks on erinevad lammutusel ja ehitusel kasutatavad mehhanismid ja masinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega50. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele. Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku ka erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Ehitustööde ajal tuleb farmikompleksi transportida erinevaid seadmeid, ehitusmaterjale, tööjõudu ning alalt ära tekkivaid jäätmeid. Nimetatud transport suurendab maanteetranspordi koormust. Transpordikoormuse tõusu tulemusena suureneb müra ja õhuheite teke ning avariide ja õnnetuste oht. Vibratsiooni võib esineda nt pinnase tihenduse juures, samuti raskeveokite liikumisel juurdepääsuteedel.

8.1.2 Ressursikasutus

Igasuguse rekonstrueerimise ja muu ehitustööga kaasneb ressursikasutus. Ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Töötajad ning seadmed

50 Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. augusti 2005. a määrus nr 87

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.

8.1.3 Jäätmeteke

Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid, mille koostis võib olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest (nt PVC). Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.

8.1.4 Pinnase teisaldamine ja maastiku muutumine

Veisefarmi laiendamisel puudub vajadus suuremahuliste pinnastööde tegemiseks. Farmi ümberehitamise käigus tehtavate pinnastööde käigus hoonete ja rajatiste asukohas eemaldatud pinnas hoiustatakse nii, et kasvukihti saab hiljem kasutada haljastustöödel ja muud pinnast territooriumi planeerimisel täitepinnasena. Ehitustööde käigus liigutakse alal erinevate masinate ja seadmetega. Inimeste ja masinate liikumisega väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu kaasneb taimestiku ja pinnase tallamine. Üldjuhul on tegemist ajutise tagajärjega, mis kaob pärast tallajate lahkumist. Kõik uued hooned ja rajatised saavad olema kaasaegsed ning olemasoleva tootmishoonestuse osaks kompleksis.

8.1.5 Avariiolukorrad

Ehitusvaldkond on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuse ohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt ohtlike ainete käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav.

8.2 Ehitustegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

8.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule

Ehitustegevuse käigus teisaldatakse pinnast rajatavate hoonete ning rajatiste alt. Farmi sissesõidul ning selle territooriumil liikumisel kasutatakse enamasti juba olemasolevaid teid. Kindlasti töötavad mehhanismid siiski ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid ning mõjutavad farmi territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku. Kuna antud territooriumi on alati kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil, siis eeldatavalt on tegemist tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik.

42/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Järeldus: Ehitustegevusega kaasneb nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju taimestikule ja loomastikule.

8.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele

Karitsa lüpsikarjafarmi laiendamisel puudub vajadus suuremahuliste pinnasetööde tegemiseks. Teatud mahus pinnasetööd on farmi rekonstrueerimisel ja ehitustöödel vajalikud, kuid nende mahud on siiski mõõdukad. Rajatiste alt eemaldatavat pinnast kasutatakse ära territooriumi sees. Pinnasereostuse vältimiseks rakendatakse keskkonnaohtlike ainete (nt kütused) kasutamisel ettevaatusabinõusid ning tagatakse valmisolek õnnetusjuhtumiste puhul tegutsemiseks. Ehitustegevus toimub hoonestatud alal ning maakasutuse iseloomu ei muudeta. Alternatiiv 1 rakendumisel planeeritavad uus lüpsikarjalaut ja abirajatised on osaks olemasolevast tootmiskompleksist ning kohanduvad eeldatavalt seetõttu üldise maastikupildiga. Uus lüpsikarjalaut rajatakse olemasolevast hoonestusest lõunasse ega muuda vaateid Lau-Kaiu kõrvalmaanteelt. Maanteelt on märgatavad eelkõige silohoidlad ning olemasolev hoonestus. Järeldused: Mõju maastikule ja pinnasele on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

8.2.3 Mõju pinnaveele

Ehitustegevuse käigus olulist pinnaveevõttu ei toimu, oluliselt reovett (ehitajate olmereovesi) ei teki ning heitvee juhtimist suublasse ei toimu. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Teatav mõju võib avalduda ainult avariiolukorras, kui juhtub õnnetus kemikaalide või kütuse ladustamisel ning käitlemisel. Järeldused: Mõju pinnavee kvaliteedile ja kvantiteedile on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

8.2.4 Mõju põhjaveele

Ümberehituste ajal ei ole ette nähtud suurenenud põhjaveevõttu. Ohutusnõuete täitmisel ning puurkaevu sanitaarkaitseala järgimisel puudub oht reoainete sattumiseks põhjavette. Ehitustegevuse käigus oluliselt reovett ei teki (ehitajate olmereovesi) ning heitvett ära ei juhita. Järelikult puuduvad ka märkimisväärsed tagajärjed ja mõjud nendest tegevustest. Mõju põhjaveele võib avalduda ainult avariiolukorras, kui on eksitud kemikaalide ja kütuste käitlemisel, sest farm asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõuete täitmisel on oht viidud miinimumini. Järeldused: Mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

8.2.5 Mõju välisõhu seisundile, müratasemele ja vibratsioonitasemele

Ehitustööde olulisemad tagajärjed on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkivad müra, tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed ning nende võimalik levik väljapoole farmi maaüksuste piire. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil (eriti kuivade tuuliste ilmadega). Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Ehitustegevusega kaasneb piirkonna mürataseme ajutine suurenemine, mis algab ehitustööde teostamisega ja lõppeb farmi kasutuselevõtmisega. Täheldatavamalt suureneb paiksete saasteallikate müra, mis kaasneb erinevate ehitusmehhanismide ja masinate tööga. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel põhjustada suurema mürataseme ja tolmu lendumise. Transpordivahenditest tulenev müra sulandub maanteedel suuresti olemasolevasse. Vibratsiooni võib esineda nt pinnase tihenduse juures, samuti raskeveokite liikumisel juurdepääsuteedel. Käesoleva KMH programmi avalikul arutelul anti ekspertidele teada, et Kaiu aleviku elamutes on tunda raskeveokite transpordist tekkivat vibratsiooni. Välja toodi, et vibratsiooni on tunda Kasvandu tee elamutes, mis jäävad Lau-Kaiu ja Toomja tee ristmiku lähedale. Transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks võetakse võimalusel kasutusele alternatiivne veotee, mis on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Tulenevalt ehitustööde suhteliselt väikesest mahust, võib tekkivat häiringut lugeda lokaalseks. Ehitustegevuse mõju on suurem alternatiiv 1 korral tulenevalt tegevuse suuremast mahust. Alternatiiv 0 korral on mõju väikseim, kuna rajatakse vaid uus tahesõnnikuhoidla. Kuna tegemist on ehitustöödega, tuleb lähtuda ehitamisele kehtestatud piirväärtustest51. Seejuures päevasel ajal (7.00–23.00) ehitustöödele müra ekvivalenttaseme piirväärtused puuduvad. Farmi ehitustööd on planeeritud päevasele ajale, seega ei ole ehitustegevusega kaasnevat mürataset reguleeritud. Olenemata sellest on soovitav müra leevendavate meetmete kasutamine. Võimalikud müraleevendusmeetmed on toodud peatükis 13. Järeldused: Ehitustegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu saastetasemele ja müra- ning vibratsioonitasemele.

8.2.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Farmi laienduse tagajärjel ei halvene loodusobjektide ega kultuuripärandi seisund, kuna väljaspool farmi maaüksusi ei avaldu eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Ka ajutine transpordikoormuse kasv teedel ei mõjuta eeldatavalt kaitstavate loodusobjektide ja kultuurimälestiste seisukorda või külastatavust. Muuhulgas ei avalda ehitustegevus olemasolevate teadmiste põhjal olulist negatiivselt mõju Karitsu loodusalale ning sellele moodustatud Karitsu hoiualale (ptk 11). Järeldused: Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

51Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42

44/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

8.2.7 Kaudne mõju keskkonnaseisundile

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Samuti avaldub kaudne negatiivne mõju läbi liikluskoormuse tõusu farmikompleksi maaüksustele viivatel teedel ning läbi teiste ettevõtete tegevuse. Keskkonnamõju toob kaasa ehitusjäätmete käitlemine vastavat luba omavates ettevõtetes, nagu ka ehitusmaterjalide tootmine. Taolised mõjud avalduvad nende käitiste asukohas. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt arendaja kontrolli all, kuid arendaja saab neile vajadusel lepingu alusel keskkonda puudutavaid nõudeid seada. Järeldused: Kaudne mõju keskkonnaseisundile ehitustegevusest on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul mitteoluliselt negatiivne.

8.2.8 Koosmõju teiste tegevustega

Koosmõju võib avalduda juhul, kui mõjupiirkonnas toimub samaaegselt teisi ehitus- või rekonstrueerimistöid. Eksperdil puudub informatsioon samaaegselt kavandatavate suuremahuliste ehitustegevuste kohta Karitsa lüpsikarjafarmi vahetus ümbruses, mis võiks kaasa tuua olulise koosmõju tekke. Teatav koosmõju võib täheldatav olla olemasoleva transpordiga, mida on käsitletud ka eespool (mõju müratasemele). Järeldused: Koosmõju ehitustegevusest on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

8.3 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

8.3.1 Mõju elusloodusele

Eelnevate peatükkide 8.2.1 ja 8.2.6 põhjal võib järeldada, et mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele ja elupaikadele ei ole ehitustegevusest märkimisväärne ja oluline. Ehitustegevusega kaitstavate loodusobjektide alale ei minda ega nende hüdroloogilisi tingimusi ei muudeta, mistõttu negatiivse mõju avaldumist kaitstavatele objektidele ette näha ei ole. Järeldus: Ehitustegevusega kaasneb nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju elusloodusele.

8.3.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule

Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Ehitustegevuse käigus on eeldatavalt mõjutatud kõik farmi vahetusse mõjupiirkonda jäävate asulate elanikud, eelkõige Karitsa küla ning Kaiu aleviku elanikud.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Ehitustöödel tekkivad välisõhu heitmed ega müra tasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Ehitusplatsidel toimuvate tegevuste mõju on lokaalne ega ulatu eeldatavalt olulisel määral elamuteni. Farmi ehitustööde käigus tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohasel käitlemisel tühine ja kaudne. Võimalik on ajutine peenefraktsioonilise ehitusprahi lendumine jäätmekonteineritest. Mõju inimese tervisele võib kaasneda avariiolukorras, kui keskkonda sattub ohtlikke aineid (nt kütust) ning need liiguvad pinnasest edasi pinna- või põhjavette. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub farmi territooriumi piirest. Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiringute kasv nagu liiklusintensiivsuse, tolmu ja müra taseme tõus. Need häiringud tekitavad inimestes ebamugavustunnet, kuid tegemist on ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa ka teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Ehitusmaterjalide vedu teostavad transpordivahendid kasutavad Lau-Kaiu kõrvalmaanteed ning kohalikku teed. Transpordist tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks võetakse võimalusel kasutusele alternatiivne veotee, mis on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist kultuuripärandile vm keskkonnaelementidele. Kuna ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Farmi laiendustööde üheks positiivseks tagajärjeks on ajutiste töökohtade loomine. Järeldus: Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule, on nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

8.3.3 Mõju majanduskeskkonnale

Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitusmaterjalide tootjatele. Järeldus: Ehitustegevusega kaasneb nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluliselt positiivne mõju majanduskeskkonnale.

46/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

9 NULLALTERNATIIVIGA EELDATAVALT KAASNEVATE TAGAJÄRGEDE JA KESKKONNAMÕJU HINNANG

9.1 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Alljärgnevalt on kirjeldatud nullalternatiivi tegevuste tagajärgi eeldusel, et olulisi muutusi kinnistul ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnakompleksloa nõuetele. Farmikompleksi tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid

Müra

Heide õhku Transport Transpordikoormus

Avariiolukorrad Elekter Veisekasvatus Karitsa Jäätmed veisefarmis Vesi Sõnnik Transport Reovesi

Loomsed kõrvalsaadused

Piim

Joonis 12. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: − heide välisõhku (s.h. lõhn); − sõnnikuteke; − veekasutus ja reoveeteke; − jäätmeteke; − mürateke; − avariiolukorraoht.

Alljärgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lisaks eeltoodule peab nullalternatiivi korral arvestama võimalike ehitustööde etapi tagajärgedega. Tootmise vastavusse viimiseks parima võimaliku tehnika nõuetele on vajalik tahesõnnikuhoidla rajamine. Ehitustegevuse tagajärgi ja mõjusid on käsitletud peatükis 8.

9.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke)

Kuna välisõhu saastatus on veeprobleemide kõrval üks olulisemaid keskkonnamõju tegureid, siis on seda mõjuvaldkonda siinkohal ulatuslikumalt käsitletud. Nullalternatiiv on alternatiiv, kus farmi tegevus jätkub edasi vastavalt kompleksloas kehtestatud tootmismahtudele. KMH läbi viimisel on arvestatud, et nullalternatiivi osaks on uue nõuetele vastava tahesõnnikuhoidla rajamine mahuga 2640 m3. KMH aruande koostamise ajal on muutunud keskkonnaministri määrus nr 48 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“52. Seetõttu on alternatiivide korrektse võrdluse eesmärgil kehtivas keskkonnakompleksloas esitatud heitkogused arvutatud ümber uue kehtiva määruse nr 853 järgi. Hetkelised ja aastased saasteainete heitkogused ning lõhna heide, mis kaasnevad veiste elutegevusega ja hetkelised ning aastased saasteainete heitkogused, mis kaasnevad kütuse põletamisega ning välisõhu saasteainete leviku arvutamise metoodika on põhjalikumalt toodud käesoleva töö lisas (Lisa 2).

9.1.1.1 Saasteallikad

Karitsa veisefarmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikuhoidlad ning katel. Nullalternatiivi korral koosneb Karitsa farmikompleks lüpsikarjalaudast, erivajadustega loomade laudast, vasikalaudast, laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlast, tahesõnnikuhoidlast. Lisaks on territooriumil põlevkiviõlil töötav katel. Lautadest väljuvad saasteained välisõhku väljatõmbeavade kaudu. Sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Põlemisprotsessidest tekkivad suitsugaasid väljuvad välisõhku katla korstna kaudu. Täpsemad nullalternatiivi saasteallikate parameetrid ning loomakohtade arv ja loomade pidamisviis lautades on esitatud tabelis (Tabel 6). Kui ühel laudal on mitu ventilatsiooniava, on need otstarbekuse huvides arvestatud ühe koondallikana. Farmikompleksis peetakse, olenevalt sünnist, kas lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 854 on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui pullvasikatel, on pullvasikad arvestatud lehmvasikateks. Kinnislehmad on arvestatud piimalehmadeks. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud joonisel (Joonis 13). Lisaks on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku eralduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad rajatakse vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele ning silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades.

52 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määrus nr 48. 53 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8. 54Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8.

48/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Käesolevas töös ei ole saastatuse taseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võib farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada: • sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide; • territooriumi koristamisega kaasnev vähene tolmu heide õhku; • sõnniku väljavedamisel ja laotamisel toimuv saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heite suurus võib olla mõjutatud paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline, kui mitte võimatu, arvesse võtta. Näiteks võib sõnniku laotamisel tekkiv heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, injektor vms), mulla või pinnase parameertitest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, mullatemperatuur ja -niiskus jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms.

Tabel 6. Saasteallikate parameetrid - alternatiiv 0 Saaste

Saaste- Loomade arv Saaste- Väljuva

allika Saasteallika/ laudas allika õhu Väljuva õhu Vanuse/

allika nr kõrgus väljatõmbe- Saasteallikas arvutuslik joon- temperatuur, toodangu Pidamisviis

maa- ava diameeter, kiirus, °C -rühm pinnast, mõõtmed, m

m m/s m Vabapidamine, Külm laut, 6 18 tk; Piima- skreeperseadmed, Lüpsikarja- kraadi S1 9.85 0.832x0.832 4.0 2.82 lehmad 504 sõnnikueemaldus laut kõrgem kui m (9000 kg) >3 korda päevas, välistemp. vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Soe laut, 6 Kinnis- 176 sõnnikueemaldus kraadi lehmad Eri- 14 tk; >3 korda päevas, kõrgem kui S2 vajadustega 8.6 0.832x0.832 3.5 1.59 vähene allapanu välistemp., loomade laut m Kinnis- Vabapidamine, mitte alla 0 12 lehmad sügavallapanu kraadi Vabapidamine, Vasikad 130 sügavallapanu Soe laut, 6 kraadi 1 tk; kõrgem kui Vabapidamine, S3 Vasikalaut 9 1.5 1.55 Vasikad 150 1.3x1.3 m välistemp., sügavallapanu mitte alla 0 kraadi Laguun-tüüpi vedel- lähedane S4 2.5 75 x 65 m 78.8 0.1 - - - sõnniku- välistemp.-ga hoidla Tahe- sõnniku- lähedane S5 2 1320 m2 41.0 0.1 - - - hoidla, välistemp.-ga perspektiivne S6 Katel 7 - 0.13 3.57 100 - - -

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 13. Saasteallikate asendiplaan - alternatiiv 0

50/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

9.1.1.2 Saasteainete heitkogused

Heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused veiste elutegevusest nullalternatiivi puhul on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7).

Tabel 7. Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 0 tundide arv ööpäevas, Keskmine karjatamise Karjatamise tegur, sk Karjatamise periood, Laudahooned Sõnnikuhoidla Söötmispäevad Saasteallika nr

Loomade arv N sisaldus väljaheidetes päevi aastas

Aastaloom NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Vanuse/ Lämmastiku h Lämmastiku Lämmastiku toodangu- Pidamisviis lendumine Aastane Hetkeline Sõnniku- NH3 Aastane Hetkeline sisaldus sisaldus rühm ammoniaagina heitkogus heitkogus hoidla lendumine, heitkogus heitkogus

väljaheidetes väljaheidetes

laudahoonest, t/a g/s tüüp % t/a g/s kg/aastaloom kokku, t/a

% Vabapidamine, Piima- skreeperseadmed, S1 lehmad sõnnikueemaldus 504 0 0 1 183960 504 138.20 69.653 7.5 5.224 0.166 S4 (9000 kg) >3 korda päevas, Vedel- vähene allapanu sõnniku- hoidla, 20 17.634 0.559 Vabapidamine, laguun, Piima- skreeperseadmed, loomulik lehmad sõnnikueemaldus 176 0 0 1 64240 176 138.20 24.323 7.5 1.824 0.058 koorik (9000 kg) >3 korda päevas, vähene allapanu S2 Piima- Vabapidamine, lehmad 12 0 0 1 4380 12 138.20 1.658 7.5 0.124 0.004 S5 sügavallapanu (9000 kg) Tahe- Lehm- Vabapidamine, sõnniku- 130 0 0 1 47450 130 34.20 4.446 5 0.222 0.007 40 4.295 0.136 vasikad sügavallapanu hoidla, loomulik Lehm- Vabapidamine, S3 150 0 0 1 54750 150 34.20 5.130 5 0.257 0.008 koorik vasikad sügavallapanu KOKKU 972 7.651 0.243 21.929 0.695

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Metaani heitkogused farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt.

Tabel 8. Metaani heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 0

Karjatamise tegur, Lautadest Sõnnikuhoidlast Söötmispäevad periood, päevi Loomade arv ööpäevas, h Karjatamise karjatamise tundide arv Aastaloom Keskmine Vanuse/ aastas sk Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline

toodangu- Saaste- Eriheide, Saaste- Eriheide, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, rühm allika nr kg/aasta/loom allika nr kg/aasta/loom

t/a g/s t/a g/s

S4 Piimalehmad 504 0 0 1 183960 504 S1 128.0 64.512 2.046 Vedel- 21.0 10.584 0.336 (9000 kg) sõnniku- hoidla, Piimalehmad laguun, 176 0 0 1 64240 176 128.0 22.528 0.714 21.0 3.696 0.117 (9000 kg) loomulik koorik S2 Piimalehmad S5 12 0 0 1 4380 12 128.0 1.536 0.049 3.0 0.036 0.001 (9000 kg) Tahe- sõnniku- Lehmvasikad 130 0 0 1 47450 130 53.0 6.890 0.218 1.1 0.143 0.005 hoidla, loomulik Lehmvasikad 150 0 0 1 54750 150 S3 53.0 7.950 0.252 1.1 0.165 0.005 koorik KOKKU 972 103.416 3.279 14.624 0.464

Dilämmastikoksiidi (N2O) heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt.

Tabel 9. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 0

N2O heitkogused sõnnikuhoidlatest Lämmastiku sisaldus Aastane heitkogus Hetkeline heitkogus Saasteallika nr Sõnniku liik Dilämmastikoksiidi lendumine, % väljaheidetes kokku, t/a t/a g/s S4 Vedelsõnnikuhoidla, laguun, Vedelsõnnik 93.976 0.1 0.094 0.003 loomulik koorik S5 Tahesõnnik (sügavallapanu- Tahesõnnikuhoidla, loomulik 11.234 1 0.112 0.004 sõnnik) koorik KOKKU 0.206 0.007

52/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest on saasteallikate kaupa välja toodud alljärgnevas koondtabelis.

Tabel 10. Karitsa laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest välisõhku eralduvate saasteainete maksimaalsed aastased ja hetkelised heitkogused saasteallikate kaupa – alternatiiv 0

Saasteallika nr NH3 heitkogus CH4 heitkogus N2O heitkogus plaanil või kaardil Aastane, t/a Hetkeline, g/s Aastane, t/a Hetkeline, g/s Aastane, t/a Hetkeline, g/s S1 5.224 0.166 64.512 2.046 - - S2 2.171 0.069 30.954 0.982 - - S3 0.257 0.008 7.950 0.252 - - S4 17.634 0.559 14.280 0.453 0.094 0.003 S5 4.295 0.136 0.344 0.011 0.112 0.004 Kokku 29.580 0.938 118.040 3.743 0.206 0.007

55 Lisaks keskkonnaministri määruses välja toodud saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) lendub loomakasvatusest välisõhku ka väävelvesinikku (H2S). Väävelvesinik, mis on ebameeldivat lõhna põhjustav aine, tekib peamiselt anaeroobses ehk hapnikuvabas keskkonnas. Seega on väävelvesiniku tekkeallikaks vedelsõnnikuhoidlad, sest laudas tavaliselt ei toimu pikaajalist (üle kahe nädala) väljaheidete hoidmist anaeroobses keskkonnas. Kuna tahesõnniku puhul on keskkond kas aeroobne või tingimisi aeroobne, siis väävelvesinikku tahesõnnikuhoidla pinnalt eeldatavasti ei eraldu. Väävli allikateks on väävlit sisaldavad aminohapped ja anorgaanilised soolad (sulfaadid), mis satuvad looma organismi toidu ja veega. Väävelvesiniku emissiooni suurendab happeline keskkond, niiskus, kõrge temperatuur, suur väävliühendite sisaldus toitainetes ja ekskrementide pikk säilitamine. Aeroobses keskkonnas tekivad vesiniksulfiidi asemel mittelenduvad sulfaadid.56 Eeldatavasti ei ole tekkivad väävelvesiniku emissioonid sellised, mis põhjustaksid välisõhu kvaliteedile olulist negatiivset mõju.

Heitkogused katlast Katla nominaalvõimsus on 0,125 MW. Kasutegur on ca 90%. Seega katla soojusvõimsus on 0,139 MWth. Arvestades, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on 0,25 Nm3/MJ57, avaldub väljuvate gaaside mahtkiirus korstnast järgmiselt: 0,139 MW ehk 0,139 MJ*s x 0,25 Nm3/MJ = 0,035 Nm3/s (normaaltingimustel) Arvestades väljuvate suitsugaaside temperatuuriks 100˚C, avaldub tegelik suitsugaaside 3 maht järgmiselt: Vt = V0x(T/Tstd) = 0,035 x (100+273.15) / 273.15 = 0,047 m /s. Katla korstna läbimõõt on 0,13 m. Joonkiiruse leidmiseks jagatakse mahtkiirus korstna ristlõike pindalaga: v = 0,047 / (π x (0,13/2)2) = 3.57 m/s Kütuseks kasutatakse põlevkiviõli, mille keskmine alumine kütteväärtus on 40 MJ/kg ja väävlisisaldus 1%. Aastane orienteeruv kasutatav kütuse kogus on 32 tonni.

55 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8. 56 Keskkonnakaitse majandushoobade rakendamise vajadus ja võimalused Eesti põllumajanduses. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu, 2008 57 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Vedelkütuse põlemisel tekkivad saasteained on NOx, CO, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed ja raskmetallid. Aastased ja hetkelised saasteainete heitkogused, mis kaasnevad kütuse põletamisega on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 11. Heitkogused katlast – alternatiiv 0 Saasteallika nr plaanil või kaardil. S6 Soojusvõimsus: 0.139 MWth Kütus: põlevkiviõli Katla tüüp: põleti Püüdeseade: - Väävli sisaldus: 1 % Alumine kütteväärtus: 40 MJ/kg Aastane kogus: 32 tonni Aastane Hetkeline CAS nr Saasteaine Eriheide q, g/GJ heitkogus, t/a heitkogus, g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 100 0.128 0.014 10102-44-0 Lämmastikoksiidid 150 0.192 0.021 630-08-0 Süsinikmonooksiid 100 0.128 0.014 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 1.1 0.001 0.0002 7446-09-5 Vääveldioksiid - 0.640 0.069 124-39-9 Süsinikdioksiid - 98.039 - CAS nr Raskmetallid: q, mg/GJ kg/a g/s 87-68-3 Elavhõbe Hg 0.04 0.0001 0.00000001 7440-43-9 Kaadmium Cd 0.11 0.0001 0.00000002 7439-92-1 Plii Pb 50 0.064 0.00001 7440-50-8 Vask Cu 16 0.020 0.000002 7440-66-6 Tsink Zn 290 0.371 0.00004 7440-38-2 Arseen As 24 0.031 0.000003 7440-47-3 Kroom Cr 3.5 0.004 0.0000005 7440-02-0 Nikkel Ni 8 0.010 0.000001 1314-62-1 Vanaadium V 5 0.006 0.000001

Kuna raskmetallide tekkivad kogused on väga väikesed, alla 1 kg/a, siis neid tekkivaid heitkoguseid aruandes edaspidi ei käsitleta. Välisõhu saasteainete arvutuslikud heitkogused Karitsa farmikompleksist on tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina.

Tabel 12. Karitsa lüpsikarjafarmist välisõhku eralduvate saasteainete maksimaalsed hetkelised ja aastased heitkogused – alternatiiv 0 Välisõhku eralduv saasteaine Heitkogus CAS nr Nimetus Aastane, t/a Hetkeline, g/s 7664-41-7 Ammoniaak 29.580 0.938 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.206 0.007 74-82-8 Metaan 118.040 3.743 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.128 0.014 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.192 0.021 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.128 0.014 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.001 0.0002 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.640 0.069 124-38-9 Süsinikdioksiid 98.039 -

Nullalternatiivi korral tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus alternatiiv 1-ga kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud edaspidi, alapeatükis 10.1.1.4.

54/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

9.1.1.3 Lõhna heide

Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevates tabelites.

Tabel 13. Lõhna heide farmihoonetest – alternatiiv 0 Laudahooned Saaste- Vanuse/ Loomade Pidamisviis Loomühikut58 Eriheide, Heite suurus, allika nr toodangurühm arv OU/LÜ/s OU/s Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 504 504 12 6048 (9000 kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 176 176 12 2112 (9000 kg) vähene allapanu S2 Piimalehmad Vabapidamine, sügavallapanu 12 12 12 144 (9000 kg) Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 130 18.2 12 218 S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 150 21 12 252 KOKKU HOONED 972 8774

Tabel 14. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest – alternatiiv 0 Sõnnikuhoidlad Saaste- Sõnnikuhoidla pindala, Sõnnikuhoidla tüüp Eriheide, OU/m2/s Heite suurus, OU/s allika nr m2 S4 Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 1.0 4875 4875 S5 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 3.3 1320 4356 KOKKU 9231

Nullalternatiivi korral kaasneva lõhna heite võrdlus alternatiiv 1-ga kaasneva lõhna heitega on esitatud edaspidi, alapeatükis 10.1.1.4.

9.1.2 Sõnnikuteke

Nullalternatiivi korral kasutatakse sõnniku käitlemisel vabapidamislautades vedelsõnnikutehnoloogiat. Vasikaid ning ca 12 kinnislehma peetakse sügavallapanul, sellest tulenevalt tekib ka tahesõnnikut (sügavallapanusõnnik). Alljärgnevas tabelis on välja toodud arvutuslikud farmikompleksis tekkivad sõnnikukogused. Sõnnikukogused ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus on arvutatud põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse kohaselt59, tuginedes keskmistele näitajatele pärast säilitamist ning sisaldavad ka sademeid ja tehnoloogilist reovett.

58 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 9 59Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 3

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 15. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused nullalternatiivi puhul Loomakohtade arv Vedelsõnnik, tonni Sügavallapanusõnnik, tonni Vedelsõnnik Sügav- looma- kokku 8 kuu looma- kokku 8 kuu Loomarühm allapanu- koha kohta aastas kogus koha kohta aastas kogus sõnnik aastas aastas Lüpsilehmad 680 12 24.7 16796 11197 22.6 271 181 (sh kinnislehmad) Lehmvasikad - 280 - - - 5.6 1568 1045 (0-6 kuud) Kokku 680 292 - 16796 11197 - 1839 1226

Sõnniku hoiustamiseks kasutatavad hoidlad peavad mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku ning sellele lisaks ka sademe- ja reovee kogused. Vastavalt põllumajandusministri määrusele60, võttes arvesse ka sõnnikuhoidla tüüpi, sademete kogust, hoidlasse juhitavat tehnoloogilist reovett, sõnniku kuivaine sisaldust, niiskuse aurumist, tahesõnniku puhul ka allapanukoguseid ning seda, et olmereovesi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse, tuleks nullalternatiivi puhul vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8 kuu sõnnikukoguste alusel ca 11 692 m3 ja tahesõnnikuhoidla mahutavuseks 8 kuu sõnnikukoguste alusel ca 2048 m3. Karitsa farmi laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla mahutavus on 16 000 m3. Tahesõnniku hoiustamiseks rajatakse uus kõikidele nõuetele vastav ca 2640 m3 mahutavusega tahesõnnikuhoidla. Seega on hoidlate mahud piisavad.

Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Eelpool nimetatud sõnniku koguse laotamiseks vajaliku pinna välja selgitamiseks tehtud arvutused on toodud alljärgnevates tabelites (Tabel 16, Tabel 17) nii üldlämmastiku kui ka üldfosfori sisalduse järgi, vastavalt põllumajandusministri61 määruses toodud keskmistele väärtustele.

Tabel 16. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind (alternatiiv 0) Vedelsõnnik Sügavallapanusõnnik Aastas Nüld sisaldus Aastas Nüld sisaldus Aastas Minimaalne Looma- Loomarühm toodetav toodetav toodetav N vajalik kohti sõnnik kokku sõnnik kokku kokku põllupind t kg/t t kg/t kg ha Lüpsilehmad 692 16796 4.74 271 5.43 81086 477 (sh kinnislehmad) Lehmvasikad 280 - 5,29 1568 5.92 9283 55 (0-6 kuud) Kokku 972 16796 - 1830 - 90368 532

60Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 3 61Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8

56/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 17. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind (alternatiiv 0) Vedelsõnnik Sügavallapanusõnnik Aastas Püld sisaldus Aastas Püld sisaldus Aastas Minimaalne Looma- Loomarühm toodetav toodetav toodetav vajalik kohti sõnnik kokku sõnnik kokku P kokku põllupind t kg/t t kg/t kg ha Lüpsilehmad 692 16796 1.22 271 1.47 20890 836 (sh kinnislehmad) Lehmvasikad 280 - 0.80 1568 0.96 1505 60 (0-6 kuud) Kokku 972 16796 - 1830 - 22395 896

Vajalike laotuspindade arvutuste puhul pole metoodikast lähtuvalt arvesse võetud, et sõnnikukogused sisaldavad lisaks väljaheidetele ka tavapäraseid allapanukoguseid, hoidlasse kogunenud sademeid jms. Seetõttu on arvutuslikud minimaalsed vajalikud põllupinnad pigem ülehinnatud kui alahinnatud. Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele, on arvutuslikult vajalik vähemalt 896 ha laotuspindu. Kaiu LT OÜ lasi 2012. a augustis teha vedelsõnnikule analüüsi (Lisa 4)62, mille tulemustest selgus, et kogulämmastiku sisaldus proovis oli 2,76 kg/m3 ning kogufosfori sisaldus 0,54 kg/m3. Võttes arvesse vedelsõnniku näitajaid on Karitsa farmil vajalik minimaalse laotuspindade hulk vedelsõnniku laotamiseks 273 ha (lämmastiku puhul) ning 363 ha (fosfori puhul), seega väiksem kui tabelites toodud arvutuste põhjal. Ka antud proovitulemuste näitajate põhjal on limiteerivaks toitaineks fosfor. Kuna Kaiu LT OÜ-l on kasutuses kokku ca 1650 ha haritavat maad, on võimalik sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud normidele. Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi võimalikud lähemad suuremad laotuspinnad on esitatud aruande lisas toodud kaardil (Lisa 5).

9.1.3 Veekasutus ja reoveeteke

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Joogi- ja olmevett võetakse Noorkarja kinnistul paiknevast olemasolevast Luige karjafarmi puurkaevust (katastri nr 9582). Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud alljärgnevas tabelis. Tuginedes veemõõtjate 2012. aasta näitudele, oli Karitsa farmi reaalne veekasutus 2012. aastal 25 471 m3 ehk tegelikult väiksem kui arvutuslik. Lubatud veevõtt farmi puurkaevust on kehtiva keskkonnakompleksloa alusel 40 573 m3 aastas ning 111 m3 ööpäevas.

Tabel 18. Arvutuslik veetarve farmis (alternatiiv 0)

Keskmine veetarve63, Veetarve kokku, Veetarve kokku, Loomagrupp Arv l/öp m3/öp m3/aastas Lüpsilehmad 504 80...150 (115) 58.0 21155 Kinnislehmad 188 30...60 (45) 8.5 3088 Vasikad 280 2...15 (9) 2.5 920

62 Põllumajandusuuringute Keskus, Agrokeemia Laboratoorium. 2010. Katseprotokoll nr 10-017683 AKL/VA 63 Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Keskmine veetarve63, Veetarve kokku, Veetarve kokku, Loomagrupp Arv l/öp m3/öp m3/aastas

Tehnoloogiline vesi (lehmad, sh kinnislehmad) 692 2 m3/a64 3.8 1384 Tehnoloogiline vesi (vasikad) 280 0.20 m3/a65 0.2 56 Olmevesi 22 in 92 2.0 739 Kokku 74.9 27 342

Farmi lüpsiseadmete ja ruumide pesuvesi suunatakse ristkanalisse, kus see seguneb vedelsõnnikuga ning seejärel pumbatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Ka töötajate olmes tekkiv reovesi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovee osa farmi koguveetarbes on marginaalne. Arvutuslikult tekib nullalternatiivi korral tehnoloogilist reovett 1440 m3 aastas ning olmereovett 739 m3 aastas. Sademeveed juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Puistesöödahoidla esine plats on ettevaatusabinõuna ääristatud renniga, millesse kogunev sademevesi juhitakse toru kaudu settekaevu. Vedelik kaevust imbub pinnasesse, tahke osa kaevu põhjast tühjendatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Puistesööda esisel platsil on vähe ja ainult juhuslikult pudenenud söödajäätmed. Ettevõtte huvi on, et platsile koguneks võimalikult vähe jäätmeid, kuna sööda puhul on tegemist siiski väärtusliku toorainega. Puistesöödaplatsil oleva sademevee reostustaset ei ole võimalik prognoosida, kuid see on eeldatavasti väike ning ei põhjusta ohtu põhjaveele. Settekaevu puhul on pigem tegu ettevaatusabinõuga. Eeldatavalt on söödahoidla esisel platsil tekkiva sademevee kogus ca 162 m3 aastas.

9.1.4 Jäätmeteke

Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmeliigid ning kehtiva keskkonnakompleksloa järgi esitatud hinnangulised jäätmekogused on järgmised: • olmejäätmed ( 25 t); • pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit) (0,01 t); • plastijäätmed (silokile jne) (15 t); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained) (1,5 t). Lisaks mainitud jäätmetele tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomi) ca 35 t aastas. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed ja loomsed kõrvalsaadused antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele.

9.1.5 Mürateke

Farmide käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist.

64 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8 65 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8

58/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Vedude mahud ühes suunas on toodud eespool aruande peatükis 7.1. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses. Müra mõõtmisi täpse reaalse mürataseme leidmiseks Karitsa farmi territooriumil või selle lähiümbruses eksperdile teadaolevalt teostatud ei ole.

Tabel 19. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT66, veokitel normid. Müra allikas Kestus Müra tase, dB Märkused ööpäevas, h Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, -jaoturid) 1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast Asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine 2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast Lüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 2-8 84-90 Normidega kehtestatud müratase

9.1.6 Avariiolukorraoht

Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnniku hoidmise ja käitlemisega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub saaste levimine pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Kuna farmikompleks asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, on äärmiselt oluline avariiolukordi vältida. Lautades tekkiv tehnoloogiline reovesi ning olmereovesi juhitakse koos vedelsõnnikuga nõuetele vastavasse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on sõnnikuhoidlal seirekaev. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.

9.2 Nullalternatiiviga eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

9.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule

Kaiu LT OÜ farmikompleksi territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Kuna ala ei ole aiaga piiratud, siis pääsevad sinna kõik, sh ka suured imetajad. Olemasolev laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla on piiratud aiaga, seega on takistatud ligipääs hoidlasse. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule.

66 EMÜ, 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Järeldus: Nullalternatiivi mõju taimestikule ja loomastikule on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne.

9.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele

Karitsa farmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida olemasolevas olukorras toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) ei muuda. Farmi kinnistutel ei kavandata olulisi pinnasetöid ega kasutata ohtlikke aineid (nt. piimaseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalid, kütus) koguses, mis võiks põhjustada olulist negatiivset mõju pinnase seisundile. Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige kaudse mõjuna väljaspool farmi territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Kaiu LT OÜ-l on kasutusel piisavalt laotuspindasid käitises tekkiva sõnniku nõuetekohaseks laotamiseks, mis väldib pinnase liigset toitainekoormust. Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi võimalikud lähemad suuremad laotuspinnad on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 5). Farmi territooriumil peab sõnniku hoiustamine toimuma vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele. Vedelsõnnik ning reovesi pumbatakse hoidlasse kinniste torustike kaudu. Nullalternatiivi korral rajatakse uus kõikidele nõuetele vastav tahesõnnikuhoidla. Tegevuse nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnasele puudub. Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidlad peaks lekkima ning sõnnik imbuma pinnasesse. Võimalike lekete kindlaks tegemiseks on laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla juurde rajatud seirekaev. Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui pinnasele on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne.

9.2.3 Mõju pinnaveele

Farmi käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja reovee käitlus, samuti lüpsiseadmete pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide ja kütuse käitlemine. Karitsa farmi tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid ja heitvett pinnaveekogusse. Loomade väljaheited kogutakse sõnnikuhoidlatesse. Pinnaveekogusid, eriti põldude lähedasi ojasid ja kraave ning Keila jõge võib mõjutada sõnniku laotamine. Kaiu LT OÜ kasutatavate põldude pindala on piisav tekkiva sõnnikukoguse laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks. Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotamisplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Vedelsõnnik ning reovesi pumbatakse nõuetele vastavasse hoidlasse kinniste torustike kaudu, samuti on kõikidele nõuetele vastavad ka silohoidla ning uus tahesõnnikuhoidla. Tegevuse nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub. Negatiivse keskkonnamõju ilmnemine on võimalik avariiolukordades või tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumisel. Järeldus: Mõju pinnavee kvaliteedile on eeldatavalt neutraalne. Mõju pinnavee kvantiteedile puudub.

9.2.4 Mõju põhjaveele

Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel

60/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid (nt ei arvestata puurkaevude sanitaarkaitsealadega) või avariiolukorras. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel on taoline olukord välditud ning farmi tegevus ei põhjusta negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile. Farmi territooriumil asuva puurkaevu 50-meetrise ulatusega sanitaarkaitsetsoonis ei asu sõnniku-, kütuse- või kemikaalihoidlaid ega muid reostusohtlikke objekte. Kuna vedelsõnnikukäitlus farmis on kinnine (vedelsõnnik koos reoveega pumbatakse laguun- tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse torustiku kaudu) ning silohoidla, laguun-tüüpi sõnnikuhoidla ja rajatav tahesõnnikuhoidla vastavad kõikidele nõuetele, siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja seeläbi põhjavette farmi territooriumilt on välditud. Mõju põhjaveele võib avalduda ka sõnnikulaotuspindadel. Kaiu LT OÜ kasutatavate põldude pindala on piisav tekkiva sõnniku laotamiseks ja üleväetamise vältimiseks, samuti probleemsete piirkondade vältimiseks. Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi võimalikud lähemad suuremad laotuspinnad on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 5). Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Tegevuse reaalne mõju sõltub tootmispraktikatest. Farmi puurkaevust 2015. a märtsis võetud joogivee proovide analüüsi tulemused näitasid, et kõikide mõõdetavate näitajate (ammoonium, pH, nitrit, kloriid, raud, üldkaredus, Coli- laadsed bakterid) väärtused jäid alla lubatud piirnormide ehk vesi vastab joogivee nõuetele67. Analüüsi tulemused on toodud käesoleva aruande lisas (Lisa 6). Mõju põhjavee kvantiteedile avaldub farmi tegevuseks vajaliku vee võtmisel puurkaevust. Arendaja esitatud andmete alusel ei ületa põhjavee tegelik tarbimine kehtiva keskkonnakompleksloaga kehtestatud piirkoguseid. Selline põhjavee tarbimise maht ei põhjusta olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Järeldus: Nullalternatiivi mõju tavaolukorras põhjavee kvaliteedile võib eeldatavalt hinnata neutraalseks ning mõju põhjavee kvantiteedile mitteoluliselt negatiivseks.

9.2.5 Mõju välisõhu seisundile

Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses68 välja toodud piirväärtustega. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume.

Lähteandmed Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud nullalternatiivi paiksetest saasteallikatest (loomapidamishooned, sõnnikuhoidlad, katel) lähtuvate saasteainete heide. Foon Karitsa lüpsikarjafarmi tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud. Samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Lisaks ei jää Karitsa lüpsikarjafarmi eeldatavasse mõjupiirkonda teisi keskkonnaluba omavaid loomapidamise komplekse. Seetõttu võib väita, et saasteainete fooni kohta farmi mõjupiirkonnas andmed puuduvad. Eksperdile teadaolevalt jääb lähim töötav loomapidamiskompleks, Karitsu Rantšo OÜ, Karitsa lüpsikarjafarmist ca

67 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr 82 68 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

0,5 km kaugusele põhja, kuid antud käitisele pole väljastatud keskkonnaluba, mistõttu puuduvad eksperdil andmed antud käitisest tuleneva välisõhu heitme kohta.

Hajumisarvutuste tulemused Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta on toodud tabelis (Tabel 20). Saasteainete hajumise ja saastatuse taseme visualiseerimiseks lähiümbruskonnas koostati hajumiskaardid. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses69 välja toodud inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele70, arvestatakse saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhus lubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, siis on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 3 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18000 μg/m (N2O piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3). Metaani hajumisarvutusi ei ole teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

Tabel 20. Hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega – alternatiiv 0 Saasteaine Alternatiiv 0 Piirväärtus, 1h Saasteaine maksimaalne tekkiv CAS nr Nimetus keskmine, μg/m3 kontsentratsioon farmi territooriumi piiril, μg/m3 7664-41-7 Ammoniaak 200 ~190 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu tase) ~2 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 500 ~12 10102-44-0 Lämmastikoksiidid 200 (99.79%) ~14 630-08-0 Süsinikoksiid 10000 (8 h) ~8 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel - ~0.2 7446-09-5 Vääveldioksiid 350 (99.73%) ~40

Dilämmastikoksiidi ja katlast lähtuvate saasteainete arvutuslikult leitud maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi siseselt, selle piiril kui ka lähimate elumajade juures ja õuealadel. Seega välisõhu saastetaset ei ületata. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et halvimate hajumistingimuste korral võib ammoniaagi hajumisel tekkiv arvutuslik maksimaalne saastetase ületada lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidlate kohal ning vahetus läheduses (vt Joonis 14). Tootmisterritooriumi piiril ega ka lähimate elumajade juures ja õuealadel ammoniaagile kehtestatud piirväärtust aga ei ületata. Ammoniaagi, lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidi hajumiskaardid nullalternatiivi korral on esitatud järgnevatel joonistel (Joonis 14, Joonis 15, Joonis 16). Teiste saasteainete kohta ei ole hajumiskaarti koostatud, kuna arvutuslikult võimalik maksimaalne saastatuse tase jääb alla 10% kehtestatud piirväärtusest, seega arvutuslikult mõjupiirkonda ei teki.

69 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43. 70 Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

62/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 14. Ammoniaagi (NH3) hajumine – alternatiiv 0

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 15. Lämmastikoksiidide (NOx) hajumine – alternatiiv 0 ja alternatiiv 1

64/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 16. Vääveldioksiidi (SO2) hajumine – alternatiiv 0 ja alternatiiv 1

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lõhn Loomakasvatusega kaasneb alati teatav lõhna teke ja hajumine. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et lõhna tugevuse osas on tegemist suhteliste hinnangutega. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatund on üksikjuhtumi positiivne hinnang ühe tunni pikkuse perioodi jaoks71. Teisiti öeldes, kui tunni jooksul on lõhna tunda, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 5072. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist, mis tähendab üle 1314 tunni aastas. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud joonisel (Joonis 17). Lõhna hajumiskaardilt on näha, et lõhnatundide lubatud arvu aastas (lõhnatundide 15% isojoon) ületatakse tahesõnnikuhoidla kohal ja selle vahetus läheduses. Eeldatavasti territooriumi piirist väljaspool, sh lõhna vastuvõtja ehk lähimate elumajade juures, tavaolukorras 15% piirmäär ületatud ei ole. Ebameeldiv lõhnahäiring farmist võib periooditi suureneda, seda nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil.

71 EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused. 72 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50

66/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 17. Lõhna hajumine – alternatiiv 0

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lisaks farmi territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule mõjutab välisõhu saastetaset negatiivselt ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Mõjupiirkond Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond umbes 0,8 km kaugusele farmi territooriumi piirist, vääveldioksiidi alusel leitud mõjupiirkond umbes 0,035 km kaugusele farmi territooriumi piirist ning lämmastikoksiidide alusel leitud mõjupiirkond jääb farmi territooriumi sisse. Seega suurim mõjupiirkond tekib ammoniaagi hajumisel. Nullalternatiiviga ning kavandatava tegevusega (alternatiiv 1) kaasneva mõju võrdlus välisõhu seisundile on esitatud peatükis 10.2.5. Järeldus: Eelpool toodut arvesse võttes kaasneb nullalternatiiviga eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile ning piirkonna lõhna tasemele.

9.2.6 Mõju müratasemele

Enamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Kaiu LT OÜ on võimalusel valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Olemasolev ning alternatiivne marsruut, mis kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku, on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müratasemele.

9.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Kaiu LT OÜ farmikompleksi maaüksustel ei ole kaitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti. Lähim kaitstav loodusobjekt on farmist ca 900 m kaugusel läänes asuv Natura 2000 võrgustikku arvatud Karitsu loodusala (EE0020333), millele on moodustatud Karitsu hoiuala (KLO 2000176). Tegu on olemasoleva farmikompleksiga ning eksperdil puuduvad andmed, et farmi senine tegevus oleks kahjulikult mõjunud hoiuala kaitseväärtustele. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi farmikompleksi katastriüksustel ei asu. Lähim kultuurimälestis (Lohukivi) asub ca 1,7 km kaugusel kagus. Farmi territooriumilt lähtuv ja väljaspool territooriumi toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi kaitstavate kultuurimälestiste seisundis. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku farmi ümbritsevatele aladele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.

68/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

9.2.8 Kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Mõju vibratsioonitasemele, mis tuleneb peamiselt raskeveokite transpordist, võib samuti pidada kaudseks mõjuks. Elanikud on täheldanud olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas transpordist tulenevat vibratsiooni. Nullalternatiivi puhul on Kaiu LT OÜ Kasvandu tee vibratsioonitaseme probleemi lahenduseks valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Alternatiivne marsruut, mis on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3), kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Näiteks Karitsa farmi segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine Vireen AS-is. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Kaiu LT OÜ kontrolli all. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne kaudne mõju.

9.2.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Keskkonnalubade infosüsteemi põhjal ei jää Karitsa lüpsikarjafarmi arvutuslikku mõjupiirkonda teisi keskkonnaluba omavaid loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõju ilmneda. Eksperdile teadaolevalt jääb lähim töötav loomapidamiskompleks, Karitsu Rantšo OÜ lihaveisekasvatus, Karitsa lüpsikarjafarmist ca 0,5 km kaugusele põhja, kuid antud käitisele pole väljastatud kompleksluba, mistõttu puuduvad eksperdil andmed antud käitisest tuleneva keskkonnaalase koormuse kohta. Üldiselt ümbritsevad Karitsa farmikompleksi peamiselt maatulundusliku sihtotstarbega põllumaad. Teatud määral võib koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu ja müra koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate puurkaevudega. Olemasoleva farmi tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset koosmõju. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne koosmõju teiste tegevustega.

9.1 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

9.1.1 Mõju elusloodusele

Karitsa lüpsikarjafarmi territoorium on vähemalt alates loomapidamishoonete rajamisest olnud kasutusel põllumajandusmaana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. liigivaese taime- ja loomakooslusega. Kuna ala ei ole aiaga piiratud, siis pääsevad sinna kõik, sh ka suured imetajad. Olemasolev laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla on piiratud aiaga, seega on takistatud ligipääs hoidlasse. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi mõjusid taimestikule või loomastikule. Tegevuse ala ei kattu ka planeeringutes määratletud rohelise võrgustiku koridoridega ning alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Lähim kaitstav loodusobjekt on farmist ca 900 m kaugusel läänes asuv Natura 2000 võrgustikku arvatud Karitsu loodusala (EE0020333), millele on moodustatud Karitsu hoiuala (KLO 2000176). Tegu on olemasoleva farmikompleksiga ning eksperdil puuduvad andmed, et farmi senine tegevus oleks kahjulikult mõjunud hoiuala kaitseväärtustele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.

9.1.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule

Farmi käitamisel on eeldatavalt mõjutatud kõik farmi vahetusse mõjupiirkonda jäävate asulate elanikud (eeldatav mõjupiirkond alternatiiv 0 korral on ca 0,8 km farmi territooriumi piirist, vt peatükk 9.2.5), eelkõige Karitsa küla ning Kaiu aleviku elanikud. Lisaks on kaudselt mõjutatud ka sõnniku laotusalasid ümbritsevad elanikud. Peamine võimalik mõju sotsiaalkeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule. Võimalikuks häirijaks, peamiselt inimese heaolule, on loomakasvatusega kaasneva lõhna levimine. Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide lubatud arvu aastas (15% aasta tundidest), mis iseloomustab elanikele soovimatut häiringut, ei ületata väljaspool tootmisterritooriumi piiri. Seega eeldatavasti lõhna vastuvõtja ehk lähimate elumajade juures 15% piirmäär ületatud ei ole. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning häiringut ei saa välistada. Farmiga seotud lõhnahäiringu olemasolu tõsteti esile ka KMH programmi avalikul arutelul. Ebameeldiv lõhnahäiring võib suureneda nt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Halvimate hajumistingimuste korral võib ammoniaagi hajumisel tekkiv arvutuslik maksimaalne saastetase ületada lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidlate kohal ja vahetus läheduses. Tootmisterritooriumi piiril kui ka lähimate elumajade juures ja õuealadel ammoniaagile kehtestatud piirväärtust aga ei ületata. Modelleerimistulemustele tuginedes, ei ületa ka ühegi teise saasteaine arvutuslik kontsentratsioon Karitsa farmikompleksi tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool kehtestatud piirväärtusi. Eelnevat arvesse võttes ei tohiks välisõhku viidavatest saasteainetest tuleneda otsest riski inimese tervisele. Inimese heaolu ja tervist võib negatiivselt mõjutada ka farmi teenindava transpordiga kaasnev müra, tolmu lendumine farmi juurdepääsuteelt ning vibratsioon raskeveokite transpordist. Elanikud on täheldanud olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas transpordist tulenevat vibratsiooni. Kaiu LT OÜ on võimalusel valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Olemasolev ning alternatiivne marsruut, mis kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku, on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Negatiivset mõju inimese heaolule vibratsioonist alternatiivse marsruudi kasutamise korral ei ole ette näha. Müra tasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Farmi puurkaevust 2015. a märtsis võetud joogivee proovide analüüsi tulemused näitasid, et kõikide mõõdetavate näitajate (ammoonium, pH, nitrit, kloriid, raud, üldkaredus, Coli-

70/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. laadsed bakterid) väärtused jäid alla lubatud piirnormide ehk vesi vastab joogivee nõuetele73. Võib eeldada, et nullalternatiivi puhul on farmi tehnoloogiline tase selline, et mõju põhjavee kvaliteedile tavaolukorras on neutraalne. Ka läbi teiste siin alapeatükis nimetamata keskkonnaelementide (nt jäätmeteke, veevõtt) ei ole ette näha olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule. Järeldus: Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

9.1.3 Mõju majanduskeskkonnale

Inimese varale ohtu nullalternatiivist ei eeldata. Nullalternatiivi korral säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma tootmismahu suurenemiseta ning uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale on eeldatavalt neutraalne.

73 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr 82

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU

10.1 Farmi tegevusega eeldatavalt kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevuse (alternatiiv 1) tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel.

Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid

Müra

Transport Heide õhku

Suurenenud transpordikoormus Elekter Veisekasvatus Hädaolukorraoht Karitsa farmis Vesi Sõnnik

Jäätmed Transport

Reovesi

Loomsed kõrvalsaadused Piim

Joonis 18. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: − heide välisõhku (s.h. lõhn); − sõnnikuteke; − veekasutus ja reoveeteke; − jäätmeteke; − transpordikoormuse tõus; − mürateke: − avariiolukorraoht. Alljärgnevates peatükkides kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

72/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.1.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke)

Kuna heide välisõhku on kavandatava tegevuse üks olulisemaid tagajärgi, siis on seda valdkonda siinkohal käsitletud ulatuslikumalt. Hetkelised ja aastased saasteainete heitkogused ning lõhna heide, mis kaasnevad veiste elutegevusega ja hetkelised ning aastased saasteainete heitkogused, mis kaasnevad kütuse põletamisega ning välisõhu saasteainete leviku arvutamise metoodika on põhjalikumalt toodud käesoleva töö lisas (Lisa 2).

10.1.1.1 Saasteallikad

Alternatiiv 1 on farmikompleksi laiendamine ja osaline rekonstrueerimine, lähtudes arendaja esmastest võimalustest ja vajadustest ning keskkonnanõuetest. Kavandatava Karitsa farmikompleksi puhul on välisõhu paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikuhoidlad ja katel. Kavandatava tegevuse korral jääb alles olemasolev lüpsikarjalaut (S1). Erivajadustega loomade lauta rekonstrueeritakse ning laiendatakse (S2) ja olemasolev vasikalaut (S3) jääb tootmisest välja. Lüpsilehmadele ehitatakse veel üks laut juurde (S8) ning samuti saavad uue lauda vasikad (S7). Loomi peetakse nii vedelsõnniku- kui ka tahesõnnikutehnoloogial, farmikompleksi juurde rajatakse üks uus laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla (S9) ning tahesõnnikuhoidla (S5). Alles jääb 0,125 MW põlevkiviõlil töötav katel (S6). Katla töös võrreldes nullalternatiiviga muutusi ei ole. Lautadest juhitakse saasteained välisõhku läbi väljatõmbeavade, sõnnikuhoidlate puhul on saasteallikaks kogu hoidla pind. Katlast juhitakse saasteained välisõhku läbi katla korstna. Täpsemad alternatiiv 1 saasteallikate parameetrid ning loomakohtade arv ja loomade pidamisviis lautades on esitatud tabelis (Tabel 21). Kui ühel laudal on mitu ventilatsiooniava, on need otstarbekuse huvides arvestatud ühe koondallikana. Farmikompleksis peetakse, olenevalt sünnist, kas lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 874 on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui pullvasikatel, on pullvasikad arvestatud lehmvasikateks. Kinnislehmad on arvestatud piimalehmadeks. Saasteallikate asendiplaan on välja toodud joonisel (Joonis 19). Lisaks on saasteallikateks silohoidlad. Silohoidlatest välisõhku eralduvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleva ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlat kaasatud välisõhu saastetaseme arvutustesse ja saaste hajumise modelleerimisse. Silohoidlad rajatakse vastavalt kaasaegsetele tehnoloogiatele ning silo hoiustamine toimub keskkonnanõudeid arvestades. Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid saasteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele saasteallikatele võib farmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada: • sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide; • territooriumi koristamisega kaasnev vähene tolmu heide õhku; • sõnniku väljavedamisel ja laotamisel toimuv saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, injektor

74Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. vms), mulla või pinnase parameertitest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms.

Tabel 21. Saasteallikate parameetrid - alternatiiv 1 Saaste

Saaste- Loomade arv Saaste- Väljuva

allika Saasteallika/ laudas allika õhu Väljuva õhu Vanuse/

allika nr kõrgus väljatõmbe- Saasteallikas arvutuslik joon- temperatuur, toodangu- Pidamisviis

maa- ava diameeter, kiirus, °C rühm pinnast, mõõtmed, m

m m/s m Vabapidamine, Külm laut, 6 18 tk; Piima- skreeperseadmed, Lüpsikarja- kraadi S1 9.85 0.832x0.832 4.0 2.82 lehmad 504 sõnnikueemaldus laut kõrgem kui m (10500 kg) >3 korda päevas, välistemp vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Soe laut, 6 Kinnislehmad 123 sõnnikueemaldus kraadi Eri- 20 tk; >3 korda päevas, kõrgem kui S2 vajadustega 8.6 0.832x0.832 4.2 0.84 vähene allapanu välistemp., loomade laut m Vabapidamine, mitte alla 0 Kinnislehmad 12 sügavallapanu kraadi Vabapidamine, Vasikad 125 sügavallapanu Soe laut, 6 kraadi 9 tk; kõrgem kui Vabapidamine, S7 Vasikalaut 11 0.832x0.832 2.8 0.70 Vasikad 250 välistemp., sügavallapanu m mitte alla 0 kraadi Soe laut, 6 Vabapidamine, kraadi 29 tk; Piima- skreeperseadmed, Perspektiivne kõrgem kui S8 9 0.832x0.832 5.1 1.67 lehmad 480 sõnnikueemaldus lüpsikarjalaut välistemp., m (10500 kg) >3 korda päevas, mitte alla 0 vähene allapanu kraadi Laguun-tüüpi lähedane S4 vedelsõnniku- 2.5 75 x 65 m 78.8 0.1 välistemp.- - - - hoidla ga Tahesõnniku- lähedane S5 hoidla, 2 1320 m2 41.0 0.1 välistemp.- - - - perspektiivne ga Laguun-tüüpi lähedane vedelsõnniku- S9 2.5 80 x 80 90.3 0.1 välistemp.- - - - hoidla, ga perspektiivne S6 Katel 7 - 0.13 3.57 100 - - -

74/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 19. Saasteallikate asendiplaan - alternatiiv 1

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.1.1.2 Saasteainete heitkogused

Heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused veiste elutegevusest alternatiiv 1 korral on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 22).

Tabel 22. Ammoniaagi hetkelised ja aastased heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 1 tundide arv ööpäevas, Keskmine karjatamise Karjatamise te Karjatamise periood, Laudahooned Sõnnikuhoidla Söötmispäevad Saasteallika nr Saasteallika nr

Loomade arv N sisaldus väljaheidetes päevi aastas

Aastaloom NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Vanuse/ Lämmastiku

h Lämmastiku Lämmastiku NH3 toodangu- Pidamisviis lendumine Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline sisaldus sisaldus Sõnnikuhoidla lendu- rühm gur, sk ammoniaagina heitkogus heitkogus heitkogus heitkogus

väljaheidetes väljaheidetes tüüp mine,

laudahoonest, t/a g/s t/a g/s kg/aastaloom kokku, t/a %

% Vabapidamine, Vedelsõnniku- Piima- skreeperseadmed, S4, hoidlad, S1 lehmad sõnnikueemaldus 504 0 0 1 183960 504 161.30 81.295 7.5 6.097 0.193 20 15.255 0.484 S9 laguun, (10500 kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnniku- Piima- skreeperseadmed, S4, hoidlad, lehmad sõnnikueemaldus 123 0 0 1 44895 123 161.30 19.840 7.5 1.488 0.047 20 3.723 0.118 S9 laguun, (10500 kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu S2 Piima- Tahesõnniku- Vabapidamine, lehmad 12 0 0 1 4380 12 161.30 1.936 7.5 0.145 0.005 S5 hoidla, 40 0.726 0.023 sügavallapanu (10500 kg) loomulik koorik Tahesõnniku- Lehm- Vabapidamine, 125 0 0 1 45625 125 34.20 4.275 5 0.214 0.007 S5 hoidla, 40 1.640 0.052 vasikad sügavallapanu loomulik koorik Tahesõnniku- Lehm- Vabapidamine, S7 250 0 0 1 91250 250 34.20 8.550 5 0.428 0.014 S5 hoidla, 40 3.279 0.104 vasikad sügavallapanu loomulik koorik Vabapidamine, Vedelsõnniku- Piima- skreeperseadmed, S4, hoidlad, S8 lehmad sõnnikueemaldus 480 0 0 1 175200 480 161.30 77.424 7.5 5.807 0.184 20 14.528 0.461 S9 laguun, (10500 kg) >3 korda päevas, loomulik koorik vähene allapanu KOKKU 1494 14.178 0.450 39.151 1.241

76/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Metaani heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt.

Tabel 23. Metaani heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 1 Keskmine Lautadest Sõnnikuhoidlast Karjatamise Vanuse/ karjatamise Loomade periood, Karjatamise Söötmis- Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline toodangu- tundide arv Aastaloom Saaste- Eriheide, Saaste- Eriheide, arv päevi tegur, sk päevad heitkogus, heitkogus, Sõnniku liik heitkogus, heitkogus, rühm ööpäevas, allika nr kg/aasta/loom allika nr kg/aasta/loom aastas t/a g/s t/a g/s h Piimalehmad 504 0 0 1 183960 504 S1 128.0 64.512 2.046 S4, S9 Vedelsõnnik 21.0 10.584 0.336 Piimalehmad 123 0 0 1 44895 123 128.0 15.744 0.499 S4, S9 Vedelsõnnik 21.0 2.583 0.082 Piimalehmad 12 0 0 1 4380 12 S2 128.0 1.536 0.049 S5 Tahesõnnik 3.0 0.036 0.001 Lehmvasikad 125 0 0 1 45625 125 53.0 6.625 0.210 S5 Tahesõnnik 1.1 0.138 0.004 Lehmvasikad 250 0 0 1 91250 250 S7 53.0 13.250 0.420 S5 Tahesõnnik 1.1 0.275 0.009 Piimalehmad 480 0 0 1 175200 480 S8 128.0 61.440 1.948 S4, S9 Vedelsõnnik 21.0 10.080 0.320 KOKKU 1494 163.107 5.172 23.696 0.751

Dilämmastikoksiidi (N2O) heitkogused sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt.

Tabel 24. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest - alternatiiv 1 Lämmastiku Aastane Hetkeline Saaste- sisaldus Dilämmastikoksiidi Saasteallikas Sõnniku liik heitkogus heitkogus allika nr väljaheidetes lendumine, % t/a g/s kokku, t/a Vedelsõnnikuhoidlad, S4, S9 Vedelsõnnik 178.559 0.1 0.179 0.006 laguun, loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, Tahesõnnik S5 14.761 1 0.148 0.005 loomulik koorik (sügavallapanusõnnik) KOKKU 0.326 0.010

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Välisõhu saasteainete arvutuslikud heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest on saasteallikate kaupa välja toodud alljärgnevas koondtabelis.

Tabel 25. Karitsa lüpsikarjafarmi laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest välisõhku eralduvate saasteainete maksimaalsed aastased ja hetkelised heitkogused saasteallikate kaupa – alternatiiv 1

NH3 heitkogus CH4 heitkogus N2O heitkogus Saasteallikas Aastane, Hetkeline, Aastane, Hetkeline, Aastane, Hetkeline, t/a g/s t/a g/s t/a g/s S1 6.097 0.193 64.512 2.0457 - - S2 1.847 0.059 23.905 0.758 - - S7 0.428 0.014 13.250 0.420 - - S8 5.807 0.184 61.440 1.948 - - S4 16.753 0.531 11.624 0.369 0.089 0.003 S5 5.645 0.179 0.449 0.014 0.148 0.005 S9 16.753 0.531 11.624 0.369 0.089 0.003 Kokku 53.329 1.691 186.803 5.923 0.326 0.010

75 Lisaks keskkonnaministri määruses välja toodud saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) lendub loomakasvatusest välisõhku ka väävelvesinikku (H2S). Väävelvesinik, mis on ebameeldivat lõhna põhjustav aine, tekib peamiselt anaeroobses ehk hapnikuvabas keskkonnas. Seega on väävelvesiniku tekkeallikaks vedelsõnnikuhoidlad, sest laudas tavaliselt ei toimu pikaajalist (üle kahe nädala) väljaheidete hoidmist anaeroobses keskkonnas. Kuna tahesõnniku puhul on keskkond kas aeroobne või tingimisi aeroobne, siis väävelvesinikku tahesõnnikuhoidla pinnalt eeldatavasti ei eraldu. Väävli allikateks on väävlit sisaldavad aminohapped ja anorgaanilised soolad (sulfaadid), mis satuvad looma organismi toidu ja veega. Väävelvesiniku emissiooni suurendab happeline keskkond, niiskus, kõrge temperatuur, suur väävliühendite sisaldus toitainetes ja ekskrementide pikk säilitamine. Aeroobses keskkonnas tekivad vesiniksulfiidi asemel mittelenduvad sulfaadid.76 Eeldatavasti ei ole tekkivad väävelvesiniku emissioonid sellised, mis põhjustaksid välisõhu kvaliteedile olulist negatiivset mõju.

Heitkogused katlast Alternatiiv 1 korral katla töös, võrreldes nullalternatiiviga muutusi ei ole. Nagu peatükis 9.1.1.2 kirjeldati, on tegu 0,125 MW põlevkiviõlil töötava katlaga, mille kasutegur on ca 90%. Seega katla soojusvõimsus on 0,139 MW. Kütuseks kasutatakse põlevkiviõli, mille keskmine alumine kütteväärtus on 40 MJ/kg ja väävlisisaldus 1%. Aastane orienteeruv kasutatav kütuse kogus on 32 tonni.

Vedelkütuse põlemisel tekkivad saasteained on NOx, CO, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed ja raskmetallid. Arvutuslikud aastased ja hetkelised saasteainete heitkogused, mis kaasnevad kütuse põletamisega on esitatud peatükis 9.1.1.2 „Heitkogused katlast“. Välisõhu saasteainete arvutuslikud heitkogused Karitsa farmikompleksist alternatiiv 1 korral on tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina.

75 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8. 76 Keskkonnakaitse majandushoobade rakendamise vajadus ja võimalused Eesti põllumajanduses. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu, 2008

78/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 26. Karitsa lüpsikarjafarmist välisõhku eralduvate saasteainete maksimaalsed hetkelised ja aastased heitkogused – alternatiiv 1 Välisõhku eralduv saasteaine Heitkogus CAS nr Nimetus Aastane, t/a Hetkeline, g/s 7664-41-7 Ammoniaak 53.329 1.691 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0.326 0.010 74-82-8 Metaan 186.803 5.923 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.128 0.014 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.192 0.021 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.128 0.014 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.001 0.0002 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.640 0.069 124-38-9 Süsinikdioksiid 98.039 -

10.1.1.3 Lõhna heide

Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 27, Tabel 28).

Tabel 27. Lõhna heide farmihoonetest – alternatiiv 1 Vanuse/ Laudahooned Saaste- Loomade toodangu- Pidamisviis Loomühikut77 Eriheide, Heite suurus, allika nr arv rühm OU/LÜ/s OU/s Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 504 504 12 6048 (10500 kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 123 123 12 1476 (10500 kg) vähene allapanu S2 Piimalehmad Vabapidamine, sügavallapanu 12 12 12 144 (10500 kg) Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 125 18 12 210 S7 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 250 35 12 420 Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S8 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 480 480 12 5760 (10500 kg) vähene allapanu KOKKU HOONED 1494 14058

Tabel 28. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest – alternatiiv 1 Sõnnikuhoidlad Saaste- Sõnnikuhoidla pindala, Heite suurus, Sõnnikuhoidla tüüp Eriheide, OU/m2/s allika nr m2 OU/s S4 Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 1.0 4875 4875 S5 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 3.3 1320 4356 S9 Vedelsõnnikuhoidla, laguun, loomulik koorik 1.0 6400 6400 KOKKU 15631

77 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 9

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.1.1.4 Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel

Võrdlus alternatiiv 0 ja alternatiiv 1 erinevuse kohta saasteainete aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 29).

Tabel 29. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel ALTERNATIIV 0 ALTERNATIIV 1 Loomapidamishooned 3 lauta: üks lüpsikarja-, üks erivajadustega 4 lauta: kaks lüpsikarja- , üks erivajadustega Loomapidamishooned loomade- ja üks vasikalaut loomade- ja üks vasikalaut Kokku 972 looma: Kokku 1494 looma: Loomade arv sh 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ja 280 sh 984 lüpsilehma, 135 kinnislehma ja 375 vasikat vasikat Loomühikut78 748 1194 Loomapidamishooned Vabapidamine, Vabapidamine, Piimalehmad Piimalehmad skreeperseadmed, sõnniku- skreeperseadmed, sõnniku- (9000 kg) (10500 kg) eemaldus >3 korda päevas, eemaldus >3 korda päevas, 504 looma 984 looma vähene allapanu vähene allapanu

Kinnislehmad: Vabapidamine, Kinnislehmad: Vabapidamine, 172 looma 123 looma Pidamisviis skreeperseadmed, sõnniku- skreeperseadmed, sõnniku- eemaldus >3 korda päevas, eemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu; vähene allapanu ;

12 looma Vabapidamine, 12 looma Vabapidamine, sügavallapanu sügavallapanu Vasikad Vabapidamine, Vasikad Vabapidamine, 280 looma sügavallapanu 375 looma sügavallapanu Lämmastiku produktsioon välja- 105.210 193.32 heidetega kokku, t/a Ammoniaagi aastane 7.651 14.178 heitkogus, t/a Ammoniaagi hetkeline 0.243 0.450 heitkogus, g/s Metaani aastane 103.416 163.107 heitkogus, t/a Metaani hetkeline 3.279 5.172 heitkogus, g/s Lõhna heide, ouE/s 8774 14058 Sõnnikuhoidlad 2 hoidlat: 1 laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja 3 hoidlat: 2 laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlat ja Hoidla tüüp 1 tahesõnnikuhoidla 1 tahesõnnikuhoidla Vedelsõnnikuhoidla – loomulik koorik, Vedelsõnnikuhoidlad – loomulik koorik, Katmisviis tahesõnnikuhoidla – loomulik koorik tahesõnnikuhoidla – loomulik koorik Lämmastiku produktsioon välja- 97.559 179.141 heidetega sõnnikuhoidlasse, t/a Tahesõnnikuhoidla, loomulik Tahesõnnikuhoidla, loomulik 40 40 Ammoniaagi lendumine koorik koorik sõnnikuhoidlast, % Vedelsõnnikuhoidla, laguun, Vedelsõnnikuhoidla, laguun, 20 20 loomulik koorik loomulik koorik

78Piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused. Põllumajandusministri 18. veebruari 2014. a määrus nr 11

80/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

ALTERNATIIV 0 ALTERNATIIV 1 Ammoniaagi aastane 21.929 39.151 heitkogus, t/a Ammoniaagi hetkeline 0.695 1.241 heitkogus, g/s Metaani aastane 14.624 23.696 heitkogus, t/a Metaani hetkeline 0.464 0.751 heitkogus, g/s Dilämmastikoksiidi 0.206 0.326 aastane heitkogus, t/a Dilämmastikoksiidi 0.007 0.010 hetkeline heitkogus, g/s Lõhna heide, ouE/s 9231 15631 Katel Katla nominaalvõimsus, 0.125 MW Katla kasutegur, % 90 Katla soojusvõimsus, 0.139 MWth Kütus Põlevkiviõli Kütuse väävlisisaldus, 1 % Kütuse alumine 40 kütteväärtus, MJ/kg Kütuse kogus, t/a 32 Tahkete osakeste (summaarsed) aastane 0.128 heitkogus, t/a Tahkete osakeste (summaarsed) hetkeline 0.014 heitkogus, g/s Lämmastikdioksiidide 0.129 aastane heitkogus, t/a Lämmastikdioksiidide 0.021 hetkeline heitkogus, g/s Süsinikmonooksiidi 0.128 aastane heitkogus, t/a Süsinikmonooksiidi 0.014 hetkeline heitkogus, g/s Lenduvate orgaaniliste ühendite aastane 0.001 heitkogus, t/a Lenduvate orgaaniliste ühendite hetkeline 0.0002 heitkogus, g/s Vääveldioksiidi aastane 0.640 heitkogus, t/a Vääveldioksiidi 0.069 hetkeline heitkogus, g/s Süsinikdioksiidi aastane 98.039 heitkogus, t/a

Loomapidamishoonetest ja sõnnikuhoidlatest eralduvate saasteainete heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et märkimisväärselt rohkem tekib alternatiiv 1 rakendumisel ammoniaaki, dilämmastikoksiidi ja metaani. Ühtlasi näitab võrdlus, et alternatiiv 1 rakendumisel kaasneb suurem lõhna heide farmikompleksist. Sellise erinevuse tingib eelkõige asjaolu, et alternatiiv 1 puhul on farmis rohkem loomi ja loomade arvu

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. suurenemisest tingitult hoiustatakse ka rohkem sõnnikut ning juurde ehitatakse uus laguun- tüüpi vedelsõnnikuhoidla. Kuna põletusseadme töös nullalternatiivi ja alternatiiv 1 korral erinevusi ei ole, on katlast eralduvate saasteainete heitkogused mõlema alternatiivi korral samad.

10.1.2 Sõnnikuteke

Alternatiiv 1 puhul kasutatakse lautades sõnniku käitlemisel nii vedelsõnniku- kui ka tahesõnnikutehnoloogiat, mistõttu tekib farmis nii vedelsõnnikut kui tahesõnnikut (sügavallapanusõnnikut). Alljärgnevas tabelis on välja toodud arvutuslikud farmikompleksis tekkivad sõnnikukogused. Sõnnikukogused ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus on arvutatud põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määruse kohaselt79, tuginedes keskmistele näitajatele pärast säilitamist ning sisaldavad ka sademeid ja tehnoloogilist reovett.

Tabel 30. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused alternatiiv 1 puhul Loomakohtadede arv Vedelsõnnik, tonni Sügavallapanusõnnik, tonni Vedelsõnnik Sügavallapanu- looma- kokku 8 kuu looma- kokku 8 kuu Loomarühm sõnnik koha kohta aastas kogus koha kohta aastas kogus aastas aastas Lüpsilehmad 1107 12 24.7 27343 18229 22.6 271 181 (sh kinnislehmad) Vasikad (0-6 kuud) - 375 - - - 5.6 2100 1400 Kokku 1107 387 - 27343 18229 - 2371 1581

Sõnniku hoiustamiseks kasutatavad hoidlad peavad mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku ning sellele lisaks ka sademe- ja reovee kogused. Vastavalt põllumajandusministri määrusele80, võttes arvesse ka sõnnikuhoidla tüüpi, sademete kogust, hoidlasse juhitavat tehnoloogilist reovett, sõnniku kuivaine sisaldust, niiskuse aurumist, tahesõnniku puhul ka allapanukoguseid ning seda, et olmereovesi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse, tuleks alternatiiv 1 puhul vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu sõnnikukoguste alusel ca 18 769 m3 ja tahesõnnikuhoidla mahutavuseks 8 kuu sõnnikukoguste alusel ca 2640 m3. Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlate mahutavus kavandatavas olukorras on kokku ca 36 000 m3. Uus tahesõnnikuhoidla planeeritakse rajada mahuga 2640 m3. Seega on sõnnikuhoidlate mahutavus eeldatavalt piisav alternatiiv 1 jaoks. Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Eelpool nimetatud sõnniku koguse laotamiseks vajaliku pinna välja selgitamiseks tehtud arvutused on toodud alljärgnevates tabelites (Tabel 31, Tabel 32) nii üldlämmastiku kui ka üldfosfori sisalduse järgi, vastavalt põllumajandusministri81 määruses toodud keskmistele väärtustele.

79Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 3 80Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 3 81Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8

82/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Tabel 31. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind (alternatiiv 1) Vedelsõnnik Sügavallapanusõnnik Aastas Aastas Aastas Minimaalne Looma- Nüld Nüld Loomarühm toodetav toodetav toodetav N vajalik kohti sisaldus sisaldus sõnnik kokku sõnnik kokku kokku põllupind t kg/t t kg/t kg ha Lüpsilehmad 1119 27343 4.74 271 5.43 131078 771 (sh kinnislehmad) Vasikad 375 0 5.29 2100 5.92 12432 73 (0-6 kuud) Kokku 1494 27343 - 2371 - 143510 844

Tabel 32. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind (alternatiiv 1) Vedelsõnnik Sügavallapanusõnnik Aastas Aastas Aastas Minimaalne Looma- Püld Püld Loomarühm toodetav toodetav toodetav P vajalik kohti sisaldus sisaldus sõnnik kokku sõnnik kokku kokku põllupind t kg/t t kg/t kg ha Lüpsilehmad 1119 27343 1.22 271 1.47 33757 1350 (sh kinnislehmad) Vasikad 375 0 0.80 2100 0.96 2016 81 (0-6 kuud) Kokku 1494 27343 - 2371 - 35773 1431

Vajalike laotuspindade arvutuste puhul pole metoodikast lähtuvalt arvesse võetud, et sõnnikukogused sisaldavad lisaks väljaheidetele ka tavapäraseid allapanukoguseid, hoidlasse kogunenud sademeid jms. Seetõttu on arvutuslikud minimaalsed vajalikud põllupinnad pigem ülehinnatud kui alahinnatud. Arvutuste põhjal on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on arvutuslikult vajalik vähemalt 1431 ha laotuspindu. Kaiu LT OÜ lasi 2012. a augustis teha vedelsõnnikule analüüsi (Lisa 4)82, mille tulemustest selgus, et kogulämmastiku sisaldus proovis oli 2,76 kg/m3 ning kogufosfori sisaldus 0,54 kg/m3. Võttes arvesse vedelsõnniku näitajaid on Karitsa farmil vajalik vedelsõnniku laotamiseks minimaalse laotuspindade hulk 485 ha (lämmastiku puhul) ning 646 ha (fosfori puhul). Seega on tabelites toodud arvutuslikud põllupinna vajadused pigem üle- kui alahinnatud. Antud proovitulemuste näitajate põhjal on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on arvutuslikult vajalik vähemalt 1431 ha laotuspindu. Kuna Kaiu LT OÜ-l on kasutuses kokku ca 1650 ha haritavat maad, on võimalik sõnnikut laotada vastavalt kehtestatud normidele. Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi võimalikud lähemad suuremad laotuspinnad on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 5). Sõnnikulaotamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjusid minimeeritakse sobivate laotusalade valikuga ning sõnniku võimalikult kiire mulda viimisega.

10.1.3 Veekasutus ja reoveeteke

Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja vahendite pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee

82 Põllumajandusuuringute Keskus, Agrokeemia Laboratoorium. 2010. Katseprotokoll nr 10-017683 AKL/VA

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. kvaliteediga vett. Joogi- ja olmevett võetakse Noorkarja kinnistul asuvast olemasolevast Luige farmi puurkaevust (katastri nr 9582). Arvutuslik suurendatud tootmismahuga lüpsifarmi veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 33. Arvutuslik veetarve farmis (alternatiiv 1) Loomagrupp Arv Keskmine veetarve83, Veetarve kokku, Veetarve kokku, l/öp m3/öp m3/aastas

Lüpsilehmad 984 80...150 (115) 113.2 41303 Kinnislehmad 135 30...60 (45) 6.1 2217 Vasikad 375 2...15 (9) 3.4 1232 Tehnoloogiline vesi (lehmad, sh 1119 2 m3/a84 6.1 2238 kinnislehmad) Tehnoloogiline vesi (vasikad) 375 0.20 m3/a85 0.2 75 Olmevesi 24 in 92 2.2 806 Kokku 131.2 47872

Võrreldes olemasoleva olukorraga, suureneb kavandatavas olukorras veetarve peaaegu kaks korda. Puurkaevu tootlikus on puurkaevu arvestuskaardi järgi 8,33 l/s ehk 719,7 m3 ööpäevas. Seega on puurkaevu tootlikus piisav ka laiendatud farmi veevajaduse täitmiseks. Kaiu LT OÜ farmikompleksis tekkiva reovee võib liigitada kaheks: lüpsiseadmete pesemisel tekkiv reovesi ja töötajate olmereovesi. Farmi lüpsiseadmete ja ruumide pesuvesi suunatakse ristkanalisse, kus see seguneb vedelsõnnikuga ning seejärel pumbatakse laguun- tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Töötajate olmes tekkiv reovesi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Kavandatavas olukorras luuakse juurde kaks uut töökohta. Olmereovee teke, võrreldes olemasoleva olukorraga, oluliselt ei kasva. Arvutuslikult tekib alternatiiv 1 korral tehnoloogilist reovett 2313 m3 aastas ning olmereovett 806 m3 aastas.

10.1.4 Jäätmeteke

Kaiu LT OÜ farmikompleksi tegevuse tulemusena tekib erinevat liiki jäätmeid. Veisekasvatusega tegelevates farmides tekib tavapäraselt olmejäätmeid, plastijäätmeid, pakendijäätmeid, samuti ohtlikke jäätmeid ning nendega saastunud pakendeid. Farmis tekib ka ca 60 tonni aastas loomseid kõrvalsaaduseid, kuid nende käitlemine ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Vastavalt loomade arvule suureneb loomsete kõrvalsaaduste ja ohtlike jäätmete hulk, samuti pakendijäätmete kogus. Olmejäätmete kogus on eeldatavalt sarnane nullalternatiivile. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed ja loomsed kõrvalsaadused antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele.

83 Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat. 84 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8 85 Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71. Lisa 8

84/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.1.5 Mürateke

Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest saasteallikatest (tootmisprotsess) kui farmi teenindavast transpordist. Müratase sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui kasutatavatest tehnoloogiatest. Enamasti on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub aga teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut (piim), sõnnikut, jäätmeid. Vedude mahud ühes suunas on toodud eespool aruande peatükis 7.2. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend veiste intensiivkasvatuses.

Tabel 34. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase. Farmi seadmetel allikas PVT86, veokitel normid. Müra allikas Kestus Müra tase, dB Märkused ööpäevas, h Loomad (liikumine, häälitsemine) Pidev 55-70 Sõltub pidamisviisist Söötmine (traktorid, sööda segistid, - 1-2 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast jaoturid) Asemete puhastamine, sõnniku 2-3 90-100 Sõltub pidamisviisist ja tehnoloogiast eemaldamine Lüpsmine 2-8 70-80 Sõltub loomade arvust ja tehnoloogiast Suuremad veokid 2-8 84-90 Normidega kehtestatud müratase

10.1.6 Avariiolukorraoht

Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnniku hoidmise ja käitlemisega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub saaste levimine pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Kuna farmikompleks asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, on äärmiselt oluline avariiolukordi vältida. Lautades tekkiv tehnoloogiline reovesi ning olmereovesi juhitakse koos vedelsõnnikuga nõuetele vastavatesse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sõnnikuhoidla membraani purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidlate korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia. Lekete avastamiseks on olemasoleval sõnnikuhoidlal seirekaev ning ka kavandatavale sõnnikuhoidlale rajatakse seirekaev. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.

86 EMÜ, 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

10.2 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud

10.2.1 Mõju taimestikule ja loomastikule

Kavandatava tegevuse alune maa on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. Järeldus: Kavandatava tegevuse mõju taimestikule ja loomastikule on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne.

10.2.2 Mõju maastikule ja pinnasele

Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis ning on seega arvesse võetud vastava teema juures. Rajatavad loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad kuuluvad juba olemasoleva farmikompleksi juurde ning tänu kaasaegsele välimusele ning suhteliselt kõrvalisele asukohale ei riku vaateid. Normaaltingimustel farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puudub farmikompleksi territooriumil toimuval tegevusel oluline mõju pinnasele. Peamine mõju pinnasele tuleneb sõnnikukäitlusest ja seda eelkõige väljaspool farmi territooriumi – laotuspindadena kasutatavatel põldudel. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised ained, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab mullaviljakust. Ettevõttel on kasutusel piisavas mahus põllumaid sõnniku laotamiseks, mis väldib pinnase liigset toitainekoormust. Kuna olemasolev laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla, rajatav laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja tahesõnnikuhoidla on nõuetekohased ja lekkekindlad, siis normaaltingimustes ei ole ette näha pinnase reostumist sõnniku hoidmiselt. Vedelsõnnik ning reovesi pumbatakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatesse kinniste torustike kaudu. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on tavaolukorras eeldatavalt neutraalne.

10.2.3 Mõju pinnaveele

Veekogudesse farmi käitamisel saasteaineid ei viida, samuti ei rikuta veekogude veerežiimi vee võtu või vee juhtimise kaudu. Farmi tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ja laotamisel ning avariiolukorrad. Avariiolukordadega seonduvat on käsitletud ptk 10.1.6. Farmi territooriumile lähim pinnaveekogu on Karitsa (pais)järv, mis asub ca 800 meetri kaugusel farmist. Farmi territooriumil toimuvate lekete veekogusse jõudmine on õigeaegsel reageerimisel vähetõenäoline. Vedelsõnnik ning reovesi pumbatakse nõuetele vastavasse hoidlasse kinniste torustike kaudu, samuti on kõikidele nõuetele vastavad ka laiendatud silohoidla ning uus laguun-

86/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. tüüpi sõnnikuhoidla ja tahesõnnikuhoidla. Tegevuse nõuetekohasel läbiviimisel otsene oht pinnaveekogudele puudub. Pinnaveekogusid, eriti põldudelähedasi ojasid ja kraave ning Keila jõge võib mõjutada sõnniku laotamine. Kõigi nõuete täitmisel (laotamise teostamine vastavalt kinnitatud laotamisplaanile, lumega kaetud ja külmunud pinnasele laotamise keelust kinni pidamine jne) on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Järeldus: Mõju pinnavee kvaliteedile on eeldatavalt neutraalne. Mõju pinnavee kvantiteedile puudub.

10.2.4 Mõju põhjaveele

Farmi tegevuse mõju põhjaveele avaldub kahel viisil – mõju põhjavee kvaliteedile ning kvantiteedile. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on tekkivas sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Sõnnikukäitlusest tulenevat mõju on võimalik kontrollida keskkonnanõuete järgimisega ning laotuspindade valikuga sõnniku laotamisel. Kuna reoveekäitlus ja vedelsõnnikukäitlus farmis on kinnine (reovesi ja vedelsõnnik pumbatakse hoidlasse läbi torustikku) ning silohoidla, laguun-tüüpi sõnnikuhoidlad ja tahesõnnikuhoidla vastavad kõikidele nõuetele, siis tavaolukorras on välditud farmi territooriumilt reoainete jõudmine pinnasesse ja seeläbi põhjavette. Loomade arvu suurenemisega kasvab märkimisväärselt farmi veetarve ehk põhjaveevõtt. Loomapidamishoonete veevarustuseks kasutatakse Karitsa farmi territooriumil olevat Ordoviitsiumi veekihti avavat Luige farmi puurkaevu (katastri nr 9582). Arvutuslikult kulub Karitsa lüpsikarjafarmi kavandatava tegevuse käigus vett ca 47 872 m3 aastas ja 131,2 m3 ööpäevas. Puurkaevu arvestuskaardi andmetel on Luige farmi puurkaevu tootlikkus 8,33 l/s ehk 719,7 m3 ööpäevas, mis on piisav tõusva veenõudluse rahuldamiseks. Järeldus: Farmi tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on eeldatavalt neutraalne, põhjavee kvantiteedile mitteoluliselt negatiivne.

10.2.5 Mõju välisõhu seisundile

Veisefarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhule alternatiiv 1 puhul teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi keskkonnaministri määruses87 välja toodud piirväärtustega. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume.

Lähteandmed Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud alternatiiv 1 paiksetest saasteallikatest (loomapidamishooned, sõnnikuhoidlad, katel) lähtuvate saasteainete heide.

87 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Foon Karitsa lüpsikarjafarmi tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse taset mõõdetud. Samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Lisaks ei jää Karitsa lüpsikarjafarmi eeldatavasse mõjupiirkonda teisi keskkonnaluba omavaid loomapidamise komplekse. Seetõttu võib väita, et saasteainete fooni kohta farmi mõjupiirkonnas andmed puuduvad. Eksperdile teadaolevalt jääb lähim töötav loomapidamiskompleks, Karitsu Rantšo OÜ, Karitsa lüpsikarjafarmist ca 0,5 km kaugusele põhja, kuid antud käitisele pole väljastatud keskkonnaluba, mistõttu puuduvad eksperdil andmed antud käitisest tuleneva välisõhu heitme kohta.

Hajumisarvutused Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutuste tulemused välisõhku eralduvate saasteainete kohta alternatiivide kaupa on toodud tabelis (Tabel 35). Saasteainete hajumise ja saastatuse taseme visualiseerimiseks lähiümbruskonnas koostati hajumiskaardid. Aluskaardina kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldakse keskkonnaministri määruses88 välja toodud inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmiste piirväärtustega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Vastavalt välisõhu kaitse seadusele89, arvestatakse saasteaine sisalduse orienteerivaks ohutuks tasemeks kümme protsenti töökeskkonna õhus lubatud piirnormist. Kuna dilämmastikoksiidile ei ole kehtestatud välisõhu saastatuse taseme piirväärtust, siis on võetud orienteeruvaks ohutuks tasemeks 3 10% töökeskkonna õhus lubatud piirnormist ehk 18000 μg/m (N2O piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul – 180 mg/m3). Metaani hajumisarvutusi ei teostatud, kuna tegemist on kasvuhoonegaasiga, mille sisaldusele välisõhus ei ole piirväärtust kehtestatud. Samuti ei ole metaani kontsentratsioonile määratud piirväärtust töökeskkonna õhus.

Tabel 35. Hajumisarvutuste tulemused alternatiivide kaupa Saasteaine Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Saasteaine Saasteaine maksimaalne maksimaalne Piirväärtus, 1h tekkiv tekkiv CAS nr Nimetus keskmine, μg/m3 kontsentratsioon kontsentratsioon farmi territooriumi farmi territooriumi piiril, μg/m3 piiril, μg/m3 7664-41-7 Ammoniaak 200 ~190 ~190 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 18000 (ohutu tase) ~1.2 ~2 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 500 ~12 10102-44-0 Lämmastikoksiidid 200 (99.79%) ~14 630-08-0 Süsinikoksiid 10000 (8 h) ~8 Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse VOC-com - ~0.2 põletamisel 7446-09-5 Vääveldioksiid 350 (99,73%) ~40

Võrdlus näitab (vt Tabel 35), et mõlema alternatiivi korral on kõikide välisõhku eralduvate saasteainete maksimaalsed arvutuslikult tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes

88 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43. 89 Välisõhu kaitse seadus. Vastu võetud 5.mai 2004.

88/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

õhukihtides tootmisterritooriumi piiril põhimõtteliselt samad. Ainult dilämmastikoskiidi puhul on arvutuslikult tekkiv saastetase tootmisterritooriumi piiril nullalternatiivi korral väiksem. Kõikide saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides jäävad mõlema alternatiivi korral alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi piiril kui ka lähimate elumajade juures ja õuealadel. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et halvimate hajumistingimuste korral võib vaid ammoniaagi hajumisel tekkiv arvutuslik maksimaalne saastetase ületada mõlema alternatiivi korral lubatud 1 h keskmist piirväärtust tootmisterritooriumil sõnnikuhoidlate kohal ja vahetus läheduses (vt Joonis 14 ja Joonis 20). Samas maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides nii territooriumi piiril kui ka lähimate elumajade juures ja õuealadel mõlema alternatiivi rakendumisel jäävad alla lubatud piirväärtuse. Mõlema alternatiivi korral on arvutuslik ammoniaagi maksimaalne tekkiv kontsentratsioon maapinnalähedastes õhukihtides farmi territooriumi piiril ~190 μg/m3. Ammoniaagi hajumiskaart alternatiiv 1 korral on esitatud joonisel (Joonis 20). Kuna nullalternatiiviga võrreldes ei ole alternatiiv 1 rakendumisel katla töös muutusi, on lämmastikoksiidide ning vääveldioksiidi hajumiskaardid samad nagu nullalternatiivi korral ning need on toodud peatükis 9.2.5 esitatud joonistel (Joonis 15, Joonis 16). Teiste saasteainete kohta ei ole hajumiskaarti koostatud, kuna arvutuslikult võimalik maksimaalne saastatuse tase jääb alla 10% kehtestatud piirväärtusest, seega arvutuslikult mõjupiirkonda ei teki.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 20. Ammoniaagi (NH3) hajumine – alternatiiv 1

90/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lõhn Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatund on üksikjuhtumi positiivne hinnang ühe tunni pikkuse perioodi jaoks90. Teisiti öeldes, kui tunni jooksul on lõhna tunda, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 5091. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist, mis tähendab üle 1314 tunni aastas. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud joonisel (Joonis 21). Sellelt lähtub, et 15% piirmäära ületatakse alternatiiv 1 korral tahesõnnikuhoidla kohal ja selle vahetus läheduses. Eeldatavasti territooriumi piirist väljaspool, sh lõhna vastuvõtja ehk lähimate elumajade juures, tavaolukorras 15% piirmäär ületatud ei ole. Samas võib ebameeldiv lõhnahäiring farmist periooditi suureneda, seda eeskätt sõnniku segamise, vedamise ja laotamise perioodil. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms.

90 EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused. 91 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Joonis 21. Lõhna hajumine – alternatiiv 1

92/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lisaks farmi territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule mõjutab välisõhu saastetaset negatiivselt ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteedelt. Mõjupiirkond Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub ammoniaagi alusel leitud Karitsa veisefarmi eeldatav mõjupiirkond nullalternatiivi korral ca 0,8 km kaugusele farmi territooriumi piirist, alternatiiv 1 korral ca 1,5 km kaugusele territooriumi piirist (vt Joonis 14, Joonis 20). Vääveldioksiidi alusel leitud mõjupiirkond ulatub mõlema alternatiivi korral umbes 0,035 km kaugusele farmi territooriumi piirist ning lämmastikoksiidide alusel leitud mõjupiirkond jääb mõlema alternatiivi korral farmi territooriumi sisse. Seega suurim mõjupiirkond tekib ammoniaagi hajumisel ning veisefarmi eeldatav mõjupiirkond on suurem alternatiiv 1 korral. Järeldus: Alternatiiviga 1 kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile ning piirkonna lõhna tasemele.

10.2.6 Mõju müratasemele

Enamiku farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra. Farmi teenindav transpordikoormus alternatiiv 1 korral on toodud tabelis (Tabel 5). Nullalternatiivi korral toimub ca 3204 vedu aastas (ehk ühes suunas sõitu, arvestatud ei töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega farmi ja sealt ära, vt Tabel 4). Siiski tuleb ka arvestada, et enamus juhtudel läbitakse sama punkti kahel korral ehk farmi minnes ja farmist tulles, mistõttu oleks kokku ca 6408 vedu aastas ehk aritmeetiliselt ca 18 vedu päevas. Võrreldes nullalternatiiviga, suureneb kavandatavas olukorras transpordikoormus, kuna peaaegu kõikide vedude mahud suurenevad (sh piima, sööda, silo, sõnniku jne veod). Kavandatavas olukorras toimub ca 5293 vedu aastas ühes suunas (arvestatud ei töötajate ning külaliste liikumist sõiduautodega farmi ja sealt ära, vt Tabel 5) ehk kokku ca 10586 vedu aastas ehk aritmeetiliselt ca 29 vedu päevas. Transpordikoormus suureneb seega ca 1,6 korda. Tuginedes eksperdi kogemusele, suureneb liikluskoormuse kahekordsel tõusul müratase umbes 3 dB. Transpordikoormusega suurenev müratase on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega) ning ei mõjuta eeldatavasti oluliselt piirkonna mürataset. Kaiu LT OÜ on võimalusel valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Olemasolev ning alternatiivne marsruut, mis kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku, on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Järeldus: Farmi tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müratasemele.

10.2.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile

Kaiu LT OÜ farmikompleksi maaüksustel ei ole kaitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti. Lähim kaitstav loodusobjekt on farmist ca 900 m kaugusel läänes asuv Natura 2000 võrgustikku arvatud Karitsu loodusala (EE0020333), millele on moodustatud Karitsu hoiuala (KLO 2000176). KMH ekspert teostas KMH käigus Natura

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. eelhindamise (ptk 11), mille tulemustele tuginedes põhjus-tagajärg seosed olulise negatiivse mõju avaldumiseks ala kaitse-väärtustele puuduvad. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi farmikompleksi katastriüksustel ei asu. Lähim kultuurimälestis (Lohukivi) asub ca 1,7 km kaugusel kagus. Farmi territooriumilt lähtuv ja väljaspool territooriumi toimuva sõnnikukäitlusega kaasnev mõju ei too eeldatavalt kaasa muutusi kaitstavate kultuurimälestiste seisundis. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku farmi ümbritsevatele aladele. Järeldus: Farmi tegevuse mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.

10.2.8 Kaudne mõju

Kaudne mõju võib avalduda nii farmi otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Mõju vibratsioonitasemele, mis tuleneb peamiselt raskeveokite transpordist, võib samuti pidada kaudseks mõjuks. Elanikud on täheldanud olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas transpordist tulenevat vibratsiooni. Kaiu LT OÜ on Kasvandu tee vibratsioonitaseme probleemi lahenduseks valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Alternatiivne marsruut, mis on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3), kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Kaiu LT OÜ farmi jäätmete käitlemine avaldab kaudset mõju käitluskohas, samuti surnud loomade käitlemine Vireen AS-is. Kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda ka elektrienergia tootmisega kaasnevat ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Veisefarmis tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Farmi tegevuse kaudseid mõjusid võib hinnata mitteoluliselt negatiivseks.

10.2.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile

Keskkonnalubade infosüsteemi põhjal ei jää Karitsa lüpsikarjafarmi arvutuslikku mõjupiirkonda teisi keskkonnaluba omavaid loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõju ilmneda. Eksperdile teadaolevalt jääb lähim töötav loomapidamiskompleks, Karitsu Rantšo OÜ lihaveisekasvatus, Karitsa lüpsikarjafarmist ca 0,5 km kaugusele põhja, kuid antud käitisele pole väljastatud kompleksluba, mistõttu puuduvad eksperdil andmed antud käitisest tuleneva keskkonnalase koormuse kohta. Üldiselt ümbritsevad Karitsa farmikompleksi peamiselt maatulundusliku sihtotstarbega põllumaad. Teatud määral võib koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu ja müra koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.

94/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kavandatav farmi tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on kavandatava farmi tegevuse korral eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

10.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

10.3.1 Mõju elusloodusele

Farmikompleksi laiendamise olulisemad tagajärjed on taimestiku osaline eemaldamine ja pinnase teisaldamine uute rajatiste alt. Kuna uue lüpsikarjalauda, olemasolevate hoonete ja rajatiste juurdeehitiste ja sõnnikuhoidlate alune maa on pikalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maa, siis puuduvad territooriumitel väärtuslikud või mitmekesised taime- ja loomakooslused. Farmi teenindav transport toimub mööda olemasolevaid maanteid ega põhjusta seega lisaohtu loomadele. Kavandatava tegevusega ei toimu muutusi, mis võiksid kaasa tuua uusi olulisi mõjusid taimestikule või loomastikule. Samuti puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Karitsu loodusalale ning sellele moodustatud Karitsu hoiualale (ptk 11). Järeldus: Mõju elusloodusele on eeldatavalt neutraalne.

10.3.2 Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule

Inimese tervist võiksid mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Laiendatud farmi käitamisel on eeldatavalt mõjutatud kõik farmi vahetusse mõjupiirkonda jäävate asulate elanikud (eeldatav mõjupiirkond alternatiiv 1 korral on ca 1,5 km farmi territooriumi piirist, vt peatükk 10.2.59.2.5), eelkõige Karitsa ning Tolla külade ja Kaiu aleviku elanikud. Lisaks on kaudselt mõjutatud ka sõnniku laotusalasid ümbritsevad elanikud. Kavandatava tegevuse käigus farmi käitamisel jäävad saasteainete arvutuslikud maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides alla lubatud piirväärtuste nii territooriumi piiril kui ka lähimate elumajade juures. Inimese tervist kavandatud tegevus seega eeldatavasti ei kahjusta. Võrreldes nullalternatiiviga suureneb farmi mõjupiirkond. Laiendatud farmi käitamisel on kohalikele elanikele häiringuks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on piimakarja kasvatamine, kus kasutatakse söödaks silo ning tekib sõnnik, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest - sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Modelleerimistulemused näitavad, et kavandatava tegevuse korral ei ületata 15% lõhnatundide esinemissageduse piirmäära ei Kaiu LT OÜ farmi territooriumi piiril ega ka sellest väljaspool sh ka lähimate elumajade juures. Karitsa lüpsikarjafarm on olemasolev töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Siiski tõid kohalikud elanikud KMH programmi arutelul leviva lõhna välja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. kui ühe avalduva häiringu. Välisõhku eralduvad saasteained võivad põhjustada ebameeldiva lõhna teket ja levikut eelkõige perioodil, mil toimub sõnniku segamine, väljavedu ja laotamine. Transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Vältida ei saa ajutisi häiringuid, millel aga puudub pikaajaline mõju tervisele. Negatiivselt mõjutab ka farmi teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine farmi juurdepääsuteelt ning vibratsioon raskeveokite transpordist. Elanikud on täheldanud olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas transpordist tulenevat vibratsiooni. Kaiu LT OÜ on võimalusel valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Olemasolev ning alternatiivne marsruut, mis kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku, on esitatud lisas toodud kaardil (Lisa 3). Negatiivset mõju inimese heaolule vibratsioonist alternatiivse marsruudi kasutamise korral ei ole ette näha. Farmi tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile, sest vedelsõnniku- ja reoveekäitlus farmis on kinnine ning uus tahesõnnikuhoidla rajatakse kõikidele nõuetele vastav. Ka läbi teiste siin alapeatükis nimetamata keskkonnaelementide (nt jäätmeteke, veevõtt) ei ole ette näha mõju inimese tervisele. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Järeldus: Mõju sotsiaalkeskkonnale, sh inimese tervisele ja heaolule on eeldatavalt mitteoluliselt negatiivne.

10.3.3 Mõju majanduskeskkonnale

Kaiu LT OÜ ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi farmikompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Laiendatud farmi tegevuse käigus on ette nähtud ligikaudu kahe töökoha lisandumist. Inimese varale ohtu kavandatavast tegevusest ei eeldata. Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni, mis võib vähesel määral mõjutada piirkonna rekreatiivset atraktiivsust. Farmist tulenev lõhnahäiring võib esineda eeskätt sõnniku segamisel laotusperioodil (üldjuhul kevadel ja sügisel) ning ebasoodsaimate ilmastikutingimuste korral. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale on eeldatavalt pigem positiivne.

96/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

11 NATURA-EELHINDAMINE

Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus. Hindamine viidi läbi vastavalt juhendmaterjalidele „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“92, „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine“93 ja „Natura-eelhindamise juhis“94.

11.1 Karitsu loodusala iseloomustus

Kavandatava tegevuse objektist, Karitsa veisefarmist, ca 900 m kaugusel läänes asub Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (RTL 2004, 111, 1758) Natura 2000 võrgustikku arvatud Karitsu loodusala (rahvusvaheline ala kood EE0020333). Loodusala moodustub mitmest lahusosast ametliku (Natura standardandmebaasi95 kantud) kogupindalaga 50,9 ha. Karitsu loodusala kaitse-eesmärgiks on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpide jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Ükski nimetatud elupaikadest ei ole esmatähtis elupaigatüüp. Kaitse-eesmärgiks seatud loodusdirektiivi elupaigad esinevad peamiselt Keila jõe äärsetel aladel. Niiskuslembesed kõrgrohustud haaravad ligikaudu 2,4 ha suuruse ala, puiskarjamaad 5 ha ala, lamminiidud ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud alla 1 ha ala96. Lisaks on ligikaudu 5 ha alal inventeeritud liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*). Kõigi elupaikade looduskaitseline seisund on hinnatud keskmiseks97. Loodusalal puuduvad keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste liikide leiukohad98. Karitsu loodusalale on Vabariigi Valitsuse määrusega 27.07.2006 nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas“ (RT I 2006, 37, 276) moodustatud Karitsu hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO 2000176). Karitsu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide − jõgede ja ojade (3260), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse.

11.2 Kavandatava tegevuse seotus ala kaitsekorraldusega Kavandatavaks tegevuseks on Karitsa küla olemasoleva veisefarmi laiendamine ja suurendatud tootmisvõimsusega farmi tegevus. Tegevus ei ole otseselt seotud ega vajalik Karitsu loodusala kaitsekorralduseks.

92 Peterson, K., 2006, Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Säästva Eesti Instituut, Tallinn 93 Keskkonnaministeerium, 2005, Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Tallinn 94 Keskkonnaamet, 2012. Natura-eelhindamise juhis. 95 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013) 96 Aluseks on võetud elupaikade inventuuri andmed EELISes (inventuuride teostamise aastad 2000-2002), EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 03.06.2013 97 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 03.06.2013 98 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 03.06.2013

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Karitsu hoiuala kooslustega seotud kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel tuleb arvestada 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskavaga aastateks 2008-201199, mille kehtivuse perioodi on pikendatud aastateks 2013-2015. Kavandatav tegevus ei ole seotud kaitsekorralduskava rakendamisega, kuid ei takista kaitsekorralduskava teostamist.

11.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused

Käitise tegevuse mõjupiirkonnaks loetakse piirkonda, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Halvimate hajumistingimuste korral ulatub kavandatava tegevuse ammoniaagi alusel leitud mõjupiirkond kuni 1,5 km kaugusele farmi territooriumi piirist. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääval alal esinevad loodusala kaitse-eesmärkideks seatud väärtustest elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Lisaks on ligikaudu 5 ha alal inventeeritud liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*). Elupaigatüüpi jõed ja ojad võib arvata loodusala läbiva Keila jõe. Jõe seisund on hinnatud kesiseks100. Veekogu peamiseks ohuteguriks on koormus valgalalt. Niiskuslembeste kõrgrohustute alla kuuluvad Eestis liigivaesed soostunud ja madalsooniidud ja veekogude äärsed alad, mida varasematel aegadel on niidetud või karjatatud, kuid mis praeguseks on traditsioonilise majandustegevuse jäljed kaotanud. Elupaigatüüpi on sageli määratud ka rohkem või vähem inimtegevusest kahjustatud serva-alasid, mis omaette kooslustena kaitseväärtust ei oma, kuid on vajalikud puhvertsoonina kõrgema geobotaanilise väärtusega alade ümber101,102. Elupaiga peamised ohutegurid on võsastumine, kinnikasvamine ja kuivendamine. Mõjupiirkonda jäävate alade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud keskmiseks103,104. Lamminiidud on Eesti kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused, mis paiknevad eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel.105 Kuna lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena (metsa ja võsa raiumine ning niitmine ja karjatamine), siis on ka nende püsimine ainuvõimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena. Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed. Kinnikasvamise tulemusena kaob lamminiitudele iseloomulik avatus, mis omakorda põhjustab lamminiitudele tüüpiliste liikide ja koosluste hävimise.106 Mõjupiirkonda jäävate alade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud keskmiseks107,108.

99 Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaministeerium, 2007. 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava aastateks 2008-2011 100 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118 101 Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaministeerium, 2007. 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava aastateks 2008-2011 102 Keskkonnaministeerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis 103 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (03.06.2013) 104 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013) 105 Keskkonnaministeerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis 106 Pärandkoosluste kaitse ühing, http://www.pky.ee/ (22.07.2013) 107 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (03.06.2013)

98/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude elupaigatüüpi kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Kuna väetamine vähendab liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enamvähem taastunud.109 Mõjupiirkonda jäävate alade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud keskmiseks110,111. Puiskarjamaal vahelduvad avatud niidulapid hõreda metsa, puudetukkade või põõsastikega. Elupaigatüüpi kuuluvad osaliselt ka kestva karjatamise mõjule allunud hõredad loometsad.112 Mõjupiirkonda jäävate alade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud keskmiseks113,114. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on taimkate kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul. Et see püsiks peab jätkama majandamist tavapärasel viisil. Elupaigatüüpi on arvatud nii liigrohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Antud elupaigatüüp on levinud üle Eesti lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel.115 Mõjupiirkonda jäävate alade looduskaitseline seisund ja esinduslikkus on hinnatud keskmiseks116,117.

11.4 Tõenäoliste mõjude määratlemine ja hindamine

Farmi laiendamise (ehitustööde), käitamise ega sulgemise etapis Karitsu loodusalal ega sellega vahetult piirnevatel aladel tegevusi ei toimu. Erandiks on loodusala lahusosadega külgnev Lau-Kaiu maantee, mille vastavat lõiku võib kasutada osa farmi teenindavast transpordist. Võimalik liikluskoormuse kasv antud lõigus ei ole siiski suurusjärgus, et see võiks negatiivselt mõjutada teeäärseid alasid, sealhulgas kaitseala väärtusi. Loodusala läbivasse pinnaveekogusse farmi käitamisel saasteaineid ei viida, samuti ei rikuta veevõtu kaudu või muul viisil veekogu veerežiimi. Farmi territooriumilt väljapoole (ümbritsevatele aladele) ulatuvate mõjudena saab käsitleda eeskätt välisõhu saasteainete heitega ning sõnnikulaotusega seotud mõjusid. Territooriumilt lähtuv saasteainete heide välisõhku (ja selle sadenemine) ning vedelsõnniku laotamine laotamisplaani alusel ja keskkonnanõudeid järgides ei too kaasa tõenäolisi muutusi Karitsu loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärkideks seatud elupaikade ulatuses (pindala), seisundis (s.h esinduslikkuses) ega terviklikkuses. Puuduvad põhjus-tagajärg seosed olulise negatiivse mõju avaldumiseks loodusala väärtustele.

108 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013) 109 Keskkonnamisteerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis 110 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, (03.06.2013) 111 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013) 112 Keskkonnamisteerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis 113 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (03.06.2013) 114 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013) 115 Keskkonnamisteerium, 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis 116 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (03.06.2013) 117 Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ (13.06.2013)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

11.5 Tulemused

Kokkuvõttes saab öelda, et kavandatav tegevus ei avalda olemasolevate teadmiste põhjal olulist negatiivselt mõju Karitsu loodusalale. Tegevus ei ohusta ala kaitse-eesmärke ega ala terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine ei ole seetõttu vajalik. Ühtlasi puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks. Tulemuste paigutumine Natura-hindamise põhimõttelises skeemis118 on esitatud alljärgneval joonisel.

Kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud JAH või selleks vajalik?

EI EI Kas on tõenäoline, et projekt avaldab alale olulist mõju? JAH Kas kava või projekt mõjub Hinnata mõjusid ala kaitse- kahjulikult ala terviklikkusele? eesmärkide seisukohast EI JAH JAH Muuta kava või projekti Kas on olemas alternatiivseid lahendusi? Tegevused EI võib ellu viia

Kas alal leidub esmatähtsaid elupaigatüüpe või liike?

EI JAH

Kas on olemas avalikkuse jaoks Kas on olemas inimeste tervise ja esmatähtsaid ülekaalukaid põhjuseid? elanikkonna turvalisuse kaalutlusi või olulist kasu keskkonnale?

JAH JAH EI EI

Loa võib anda. Kasutusele Loa võib anda muudel avalikkuse jaoks Tegevusi ei võetakse hüvitusmeetmed ja esmatähtsatel tungivatel põhjustel, kui või ellu viia teavitatakse komisjoni eelnevalt on konsulteeritud komisjoniga. Kasutusele tuleb võtta hüvitusmeetmed.

Joonis 22. Natura hindamise ja Karitsa farmi eelhindamise tulemuste põhimõtteline skeem

118 Peterson, K., 2006, Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Säästva Eesti Instituut, Tallinn

100/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

12 FARMI SULGEMISE KORRAL KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Farmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti farmi sulgemisel. Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Läbi viiakse järgmised tegevused: • Farmis peetavad loomad realiseeritakse - müüakse kas teistele loomakasvatajatele või tapamajale. • Laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise. • Laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest. • Farmiseadmed seisatakse ja konserveeritakse, tehnika (nt lüpsiseadmed) müüakse või võetakse kasutusel teistes ettevõtte osades. • Silo- ja söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse). • Ravimid, kütus ja muud kemikaalid müüakse. • Veetorustik ja pumplad tühjendatakse. • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja välditakse kõrvaliste isikute juurdepääsu. Kui puurkaevul puudub perspektiivne kasutus, siis puurkaev tamponeeritakse. • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed jm) antakse üle vastavat luba ja/või litsentsi omavale jäätmekäitlejale. • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Farmi sulgemisega kaovad veisekasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Farmi sulgemisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

13 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA

Kaiu LT OÜ farmikompleks on keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et tegevus peab toimuma vastavuses parima võimaliku tehnikaga (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise ajal kehtis Eesti Maaülikooli poolt 2007. aastal koostatud käitise peamist tegevusvaldkonda puudutav PVT juhendmaterjal „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses“119. Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 kinnitati „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused“120, mis koostati Eesti Maaülikooli poolt 2013. aastal koostatud juhendmaterjali „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses”121 järgi. Tabelis Tabel 36 on kirjeldatud veisekasvatuse PVT-d ning vastavalt hinnatud Kaiu LT OÜ poolt kasutatavat tehnikat. Veisekasvatuse PVT kirjeldus ja käitise tegevuse vastavusvõrdlus põhineb Eesti Maaülikooli poolt 2013. aastal koostatud juhendmaterjalile „Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses” ning keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 kinnitatud „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT- järeldustele“. Vastavalt tööstusheite seaduse § 49 lõikele 3 kohustub arendaja pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist.

Tabel 36. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Parim võimalik tehnika (PVT) Karitsa lüpsikarjafarmi kavandatava tegevuse vastavus PVT-le Hea põllumajandustava (PVT ptk. 9.1, 7.1) Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat: − Põllumajandusettevõtte töötajate täiendõppe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Regulaarse täiendõppe korraldamine. − Energia, vee, loomasöötade, tootmisjääkide ja mineraalväetiste ning sõnniku täpne arvestus. Karitsa lüpsikarjafarmis järgitakse head − Tegevuskavade väljatöötamine hädaolukordadeks põllumajandustava ning rakendatakse kirjeldatud (soovimatu saaste teke). meetmeid. Kavandatav tegevus vastab PVT − Rajatiste remondi- ja tehnika hoolduskavade väljatöötamine, nõuetele tagamaks nende pideva töökorras oleku. − Tegevuste süsteemne planeerimine, näit. sisendite hankimine, toodangu ja jäätmete äravedu jne. − Väetiste, sh. sõnniku laotamisplaanide koostamine ja järgimine.

119 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ, 2007. 120 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldusted. Kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319. 121 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ, 2013.

102/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Parim võimalik tehnika (PVT) Karitsa lüpsikarjafarmi kavandatava tegevuse vastavus PVT-le Veiste söötmine ja jootmine (PVT ptk. 9.2.) Sõltumata söötmisviisist on PVT: − Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt Karitsa lüpsikarjafarmis kasutatakse loomade analüüsitud söötasid. grupeerimist ning söödaratsioon koostatakse − Ratsioon on koostatud vastavalt looma (loomarühma) vastavalt loomarühma söötmisnormidele. füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT Täisratsioonilise segasööda söötmisel on PVT (ptk. 8.2.): nõuetele. − Loomade grupeerimine toodangu või laktatsioonifaasi alusel − Söötade segamise ühtlikkus. Loomade jootmisel on sõltumata jootmisviisist PVT: − Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav (k.a. karjamaal). Karitsa farmis kavandatav jootmistehnoloogia − Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad). vastab toodud kirjeldusele ning PVT nõuetele. − Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. Lüpsmine ja lüpsiseadmed (PVT ptk. 9.3) Sõltumata kasutatavatest seadmetest on lehmade lüpsmisel PVT: − Optimaalse tasemega stabiilne vaakum lüpsisüsteemis (loomade heaolu, piima kvaliteet). Karitsa lüpsikarjafarmis rakendatakse platsillüpsi. − Piima jõudmine udarast jahutisse ilma laudaõhuga Kasutatav tehnoloogia vastab PVT nõuetele. kokkupuuteta (piima kvaliteet). − Lüpsisüsteemi pesu optimaalsel režiimil (piima kvaliteet, ökonoomne vee kasutamine). Sõnniku eemaldamine laudast (PVT ptk. 9.4) Vabapidamisega lautadest sõnniku eemaldamisel on PVT: − Optimaalse pikkusega puhkelatrid; skreepersseadmed söötmis-puhkealal; restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; Karitsa lüpsikarjafarmis toimub vabapidamislautadest sõnniku eemaldamine − Optimaalse pikkusega puhkelatrid; sõnniku eemaldamine vastavalt PVT-le: mobiilsete seadmetega söötmis-puhkealal; restpõrand Optimaalse pikkusega puhkelatrid; liikumiskäikudes; valg- või uhtkanalite süsteem skreepersseadmed; valg- või uhtkanalite süsteem; Optimaalse pikkusega asemed; osaline restpõrand söötmis- − Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas puhkealal ja liikumiskäikudes; valg- või uhtkanalite süsteem. koguses allapanu, mobiilsed seadmed. − Optimaalse pikkusega asemed; betoonpõrand söötmis- Lautadest sõnniku eemaldamise tehnika vastab puhkealal ja osaline restpõrand liikumiskäikudes; valg- või PVT nõuetele. uhtkanalite süsteem. − Sügavallapanul pidamisviisi puhul piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed. Heitkogused õhku (PVT ptk. 9.5) Vabapidamisega lautades vähendab saasteainete heidet atmosfääri: − Optimaalse suurusega puhkelatrid. − Optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud. Karitsa lüpsikarjafarmi lautades rakendatakse − Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast (kanalitest) välisõhku suunatavate heitkoguste vähendamise hoidlasse. meetmeid vastavalt PVT nõuetele. − Väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine. − Piisavas koguses allapanu sügavallapanul pidamisviisi korral Energia (PVT ptk. 9.6) PVT energiatarbimisel veisekasvatuses on: − Loomuliku ventilatsiooni süsteem. Soojustatud lautades Karitsa lüpsikarjafarmi lautades kasutatakse sundventilatsioon (ökonoomsed ventilaatorid, optimaalne loomulikku ventilatsiooni. Luminofoorlampe ventilatsioonirežiim). kombineeritakse loomuliku valgustusega. − Valgustuses kasutatakse luminofoorlampe. Loomade lüpsmine toimub lüpsiplatsil. − Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku Farmi energiakasutus vastab PVT nõuetele. valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Parim võimalik tehnika (PVT) Karitsa lüpsikarjafarmi kavandatava tegevuse vastavus PVT-le − Lüpsiplatsi kasutamine. − Vaakumpumpadele paigaldatud sagedusmuundurid. Sõnniku ladustamine (PVT ptk. 9.7): Eestis kehtib veeseaduse §262 alusel nõue, et sõnnikuhoidla peab Keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku ning loomapidamishoone juures kinnitati „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima peab sõnnikuhoidla mahutama vähemalt 1 kuu sõnniku, kui võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT- loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele järeldused“122, mille kohaselt ei ole uutele ja teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta. renoveeritavatele lautadele laguun-tüüpi hoidlate Vedelsõnniku ladustamisel ja säilitamisel laguun-tüüpi hoidlas on PVT: rajamine enam PVT. Vastavalt 27.03.2015 − Põhja ja seinte lekkekindlus. kinnitatud PVT-järeldustele on uus käitis − Konstruktsioonide vastupidavus mehhaaniliste, termiliste ja defineeritud kui pärast PVT-järelduste avaldamist keemiliste mõjurite suhtes. projekteeritud loomapidamiskäitis, hoone või − Süstemaatiline konstruktsioonide kontroll ja hooldustööd, rajatis, sh olemasoleva käitise oluliselt muudetud soovitatavalt kord aastas. osa. Viimasel juhul rakenduvad uue käitise PVT vedelsõnnikuhoidla katmisel on plastikkate või ujuvkate, mille nõuded üksnes oluliselt muudetud osale. Kaiu LT materjaliks võib olla hekselpõhk, kergkruus vms. saasteainete OÜ laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla on emissiooni vähendav materjal. projekteeritud enne PVT-järelduste avaldamist Tahesõnniku ladustamisel ja säilitamisel on PVT: (sealjuures on projekteerimistingimused − Betoneeritud alusega (vajadusel seintega) lekkekindel väljastatud 24.01.2013), mistõttu ei kuulu hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist väljavalguva uriini, planeeritav hoidla uue käitise definitsiooni alla virtsa ja sademetevee mahutiga. ning seega ei rakendu sellele ka PVT-järeldustes esitatud uue käitise nõuded. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise ajal vastavad Karitsa lüpsikarjafarmi laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlad PVT nõuetele nii mahu, lekkekindluse, katmise kui ka konstruktsiooni poolest. Uus tahesõnnikuhoidla vastab PVT nõuetele. Sõnniku laotamine (PVT ptk. 9.8, PVT-järeldused ptk. 4.7) Sõnniku laotamise üldnõuded tulenevad hea põllumajandustava Karitsa lüpsikarjafarm kasutab vedelsõnniku põhimõtetest ja õigusaktide nõuetest. Sõnniku laotamisel on PVT: laotamisel injektorlaoturit, tahesõnniku laotamisel − Põllumaadel sisestus-, segamis- ja lohislaotus. tahesõnnikulaoturit. Vastavalt PVT-le tuleb vedel- − Rohu- ja karjamaadel sisestus- ja lohislaotus ja poolvedel sõnnik pärast laotamist mulda viia 4-8 Vedel- ja poolvedel sõnnik tuleb pärast laotamist mulda viia 4-8 tunni tunni jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. Elamute läheduses ja Vedelsõnnikulaotuse tehnika ja korraldus vastab reostustundlikes piirkondades, näiteks põldude veekogupoolses keskkonnamõju hindamise läbiviimise ajal kehtiva küljes, kui kavandatakse laotamist koos hilisema muldaviimisega, PVT123 nõuetele. Tahesõnnik on senini mulda tuleb see lahendada järgmiselt: a) laotamisele järgneb kohe viidud vastavalt veeseadusele kuni 48 tunni sissekündmine teise traktoriga; kui see ei ole võimalik, siis b) jooksul, mistõttu KMH läbiviimise ajal ei vasta korraldada logistika selliselt, et elamute läheduses ja reostustundlikes tahesõnniku laotamine PVT-le. Arendaja on kohtades laotatakse viimases järjekorras ja kohe pärast laotamist kohustatud PVT nõudeid edaspidi järgima. alustatakse mulda viimist seal esmajärjekorras. Vastavalt 27.03.2015 keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud PVT-järeldustele124 on täiendavaks nõudeks, et elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades, näiteks põldude veekogupoolses küljes, kui kavandatakse laotamist koos hilisema muldaviimisega, tuleb see lahendada järgmiselt: a) laotamisele järgneb kohe sissekündmine teise traktoriga; kui see ei ole võimalik, siis b) korraldada logistika selliselt, et elamute läheduses ja reostustundlikes kohtades laotatakse viimases järjekorras ja kohe pärast

122 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. Kinnitatud keskkonnaministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 319 123 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ, 2007 124 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. Kinnitatud keskkonnaministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 319

104/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Parim võimalik tehnika (PVT) Karitsa lüpsikarjafarmi kavandatava tegevuse vastavus PVT-le laotamist alustatakse mulda viimist seal esmajärjekorras. Arendaja kohustub viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist.125

125Vastavalt tööstusheite seaduse § 49 lõikele 3

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

14 PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS

Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud pidades silmas seda, et Kaiu LT OÜ kavandab rakendada PVT-le vastavat tehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed

Ehitustegevuse keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on: • heitmed välisõhku (sh tolm); • müra- ja vibratsiooniteke; • transpordikoormuse tõus; • jäätmeteke • avariide ja õnnetuste oht. Ehitustegevuse mõju on kavandatava tegevuse korral suhteliselt marginaalne. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab see, kui töötatakse ainult tööpäevadel päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem) ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Samuti tuleks vältida suure hulga peenfraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist farmi territooriumil ja sealt väljapoole. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Müra mõju on võimalik vähendada töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem). Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Transpordikoormuse negatiivsete mõjude leevendamine on seotud eeskätt tolmu lendumise ja mürahäiringu leevendusmeetmetega: väiksema kiiruse valik elamutevahelistel teedel ning vedude teostamine tööpäevadel päevasel ajal. Samuti tuleb optimeerida transpordimahtusid ja vältida üleliigsete vedude tegemist.

106/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Transpordist tulenevat vibratsiooni mõju, mida elanikud on täheldanud olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas, on võimalik vähendada võttes kasutusele marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Alternatiivseks marsruudiks on sõit ümber Kaiu aleviku. Olemasoleva veoteega piirnevatele aladele jääb rohkem elanikke võrreldes alternatiivse veoteega, mistõttu olemasoleva veotee kasutamisel on transpordist tulenevate häiringutega mõjutatav elanikkond eeldatavalt suurem. Eeldatavasti on olemasolevas olukorras Lau-Kaiu maantee ja Toomja tee ristumiskohas tuntav vibratsioon seotud tee ehitusliku eripäraga, mida on võimalik leevendada alternatiivse veotee kasutamisel. Samas peab arvestama, et olemasolev veotee on asfaltbetoonist kattega ning alternatiivne veotee on osaliselt kruusatee, samuti on alternatiivsel veoteel lubatud piirkiirus suurem126, mis tähendab, et alternatiivse veotee kasutamine võib kaasa tuua suurema tolmu heite ning mürataseme ümbritsevatele aladele. Vältimaks mõlemal alternatiivsel veotee marsruudil ülemäärast koormust vastuvõtvale keskkonnale, on otstarbekas nende vahel vedusid hajutada. Selleks, et transpordist tulenevate häiringutega mõjutatav elanikkond oleks väiksem, on suuremahuliste vedude (nt sõnniku vedu) jaoks soovituslik kasutada alternatiivset veoteed ehk sõita ümber Kaiu aleviku. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas. Avariiolukordade esinemise tõenäosus ehitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Eriti tähelepanelik tuleb olla pimedas ja teelõikudel, kus teadaolevalt liigub tavapärasest enam lapsi.

14.2 Farmi tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed

Alljärgnevad leevendavad meetmed kehtivad nii alternatiiv 0 kui alternatiiv 1 puhul, kui ei ole märgitud teisiti. Leevendavad meetmed on esitatud silmas pidades, et Kaiu LT OÜ peab rakendama parimat võimalikku tehnikat ehk suurem osa leevendatavatest meetmetest rakendatakse PVT kaudu. Lisaks on arvesse võetud Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarmi keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul välja toodud võimalikud leevendusmeetmed. Peamised kavandatava tegevuse negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on:

126 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (01.06.2015)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

• mõju välisõhu kvaliteedile; • mõju põhjavee kvantiteedile; • mõju jäätmetekkest; • mõju müra- ja vibratsioonitasemele; • võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisel; • võimalik mõju avariiolukordadest. Järgnevalt on antud ülevaade meetmetest, mille rakendamine farmis võimaldab leevendada eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

Välisõhu kvaliteet Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. PVT-st on ülevaade esitatud peatükis 13. Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik mõjutada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. Täiendavaks võimalikuks leevendusmeetmeks on hajumistõkke, nt heki, rajamine tootmisterritooriumi piirile. Selline ettepanek esitati ka KMH programmi avalikul arutelul. Levimisbarjääride rajamise probleemiks on see, et takistuse taguses õhus tõuseb kontsentratsioon kõrgeks ning ka tuuleiilidega üle barjääri kanduv saastetase võib seega olla kõrgem vabade hajumistingimuste olukorrast. Tuntava leevendusefekti saavutamiseks vajaliku heki üheaegset tihedust (kaitsebarjääri toimimiseks on vajalik mitu puuderida) ja kõrgust (heite otsese ülekandumise vältimiseks) on küllalt raske saavutada ning see eeldab ka väga pikka ajalist perspektiivi. Küll aga on kõrghaljastusel n.ö emotsionaalne positiivne mõju, kuna eraldab saasteallika elanike vaateväljast. Tegu oleks seega eelkõige teatava kompromissiga elanikkonnale.

Sõnnikukäitlus Sõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule127. Sõnnikuvedu tuleb teostada kinnistes ning töökorras masinatega, võimalikult lühikese ajavahemiku vältel ning võimalusel tööpäevadel. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks vältida ebasoodsaid tuulesuundi, pidades silmas laotusalasid ümbritsevaid elamualasid. Vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad. Võimaliku leevendusmeetmena on võimalik ka eelnevalt laotamisest laotuspindu ümbritsevaid elanikke teavitada, paigaldades avalikku kohta vastava teatise eeldatava laotusperioodi kohta. Põllule laotatava väetise koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes orgaanilise väetise laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust.

127Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Tallinn

108/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Põhjavesi Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevu saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid.

Jäätmeteke Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Igal juhul on võimalik käitlust vajavate jäätmete hulka vähendada, vähendades jäätmeteket, kasutades rohkem hulgi- ja korduskasutatavaid pakendeid.

Müra- ja vibratsioonitase Enamuse farmi tegevuste puhul on tekkiva müra kestvus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid farmi teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel. Alternatiiv 1 korral suureneb transpordikoormus teatud määral, seoses farmis loomade arvu kasvuga. Võimalikeks leevendusmeetmeteks transpordikoormusest tingitud mõjude vähendamiseks on väiksema kiiruse valik elamutevahelistel ja vedude teostamine päevasel ajal tööpäevadel. Samuti on võimalikeks leevendusmeetmeteks optimeerida transpordimahtusid ja vältida üleliigsete vedude tegemist. Nimetatud meetme rakendamine aitab ühtlasi vähendada käitise majanduskulusid transpordile. Olemasoleva veoteega piirnevatele aladele jääb rohkem elanikke võrreldes alternatiivse veoteega (veoteede marsruudid on välja toodud aruande lisas Lisa 3), mistõttu olemasoleva veotee kasutamisel on transpordist tulenevate häiringutega mõjutatav elanikkond eeldatavalt suurem. Käesoleva KMH programmi avalikul arutelul anti ekspertidele teada, et Kaiu aleviku elamutes on tunda raskeveokite transpordist tekkivat vibratsiooni. Välja toodi, et vibratsiooni on tunda Kasvandu tee elamutes, mis jäävad Lau-Kaiu ja Toomja tee ristmiku lähedale. Eeldatavasti on seal elanikele tuntav vibratsioon seotud tee ehitusliku eripäraga, mida on võimalik leevendada alternatiivse veotee kasutamisel. Samas peab arvestama, et olemasolev veotee on asfaltbetoonist kattega ning alternatiivne veotee on osaliselt kruusatee, samuti on alternatiivsel veoteel lubatud piirkiirus suurem128, mis tähendab, et alternatiivse veotee kasutamine võib kaasa tuua suurema tolmu heite ning mürataseme ümbritsevatele aladele. Vältimaks mõlemal alternatiivsel veotee marsruudil ülemäärast koormust vastuvõtvale keskkonnale, on otstarbekas nende vahel vedusid hajutada. Selleks, et transpordist tulenevate häiringutega mõjutatav elanikkond oleks väiksem, on suuremahuliste vedude (nt sõnniku vedu) jaoks soovituslik kasutada alternatiivset veoteed ehk sõita ümber Kaiu aleviku.

Avariiolukorrad Õnnetuste vältimiseks tuleb farmis järgida PVT nõudeid ja head majapidamistava. Vajalik on jooksev kasutavate seadmete kontroll ning tegutsemisplaani olemasolu hädaolukorras

128 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (01.06.2015)

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. toimimiseks. Vältimaks olulise keskkonnakahju ilmnemist, on soovitav järgida järgmiseid hädaolukorra ennetamise ja leevendamise meetmeid. • Võimalike vedelsõnnikuhoidla lekete avastamiseks on laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlatel seirekaev. Vajalik on laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlate ja nende kontrollkaevude seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 kord kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. • Laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla lekke avastamisel tuleb esimesel võimalusel alustada hoidla tühjaks pumpamisega. Maapinnale lekkiv sõnnik tuleb koheselt siduda saepuru, põhu, turba vm materjaliga, et vältida sõnniku voolamist laiemale maa-alale ning imbumist pinnasesse ja põhjavette. • Kemikaalide (sh pesuvahendite) kasutamisel jälgida kemikaali ohutuskaardil esitatud nõudmisi. • Uue lauda rajamisel jälgida kehtivaid nõudeid ehitiste tuleohutuse kohta. Farmikompleksi tuleb paigaldada esmased tulekustutusvahendid. • Määrata avariiolukordades tegutsemise eest vastutav isik ning instrueerida kõiki töötajaid vastavas olukorras tegutsemise osas. • Avariiolukorra tekkimisel tuleb sellest koheselt teavitada avariiolukordade lahendamise eest vastutavat isikut ja/või farmi tegevjuhti ning vajadusel Päästeametit. • Keskkonnakahju kaasnemise tõenäosuse korral tuleb tekkinud avariiolukorrast teavitada lisaks Keskkonnainspektsiooni ja/või Keskkonnaametit. • Võimalike elektrikatkestuste negatiivse mõju vältimiseks (nt ventilatsiooniseadmete seiskumisest) on soovitav generaatori kasutus (generaatori ost või laenutus). • Loomataudide ennetamist ja tegutsemist nende puhkemisel reguleerib loomatauditõrje seadus ja selle rakendusaktid. Loomade haigusjuhtude korral tuleb lähtuda veterinaarvelskri ja/või veterinaararsti korraldusest. Epideemia puhkemisel tuleb tegutseda vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustele. Tagada tuleb haigete või surnud loomade eraldamine ülejäänud karjast ning vajadusel rakendada tavapärasest rangemaid veterinaarohutusnõudeid farmi territooriumil liikujatele.

110/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

15 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on: • maa – nii käitise asukoht kui haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena; • põhjavesi – peamiselt loomade joogiveena; • teravili ning silo söödas ja söödalisandites; • kaudselt kütuse ja energiatootmise toore.

Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele. Sellega toetatakse säästvat arengut. Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas ning vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel: • edendatakse taastuva ressursi kasutamist (söödad, söödalisandid); • edendatakse kohalikku tööhõivet; • suurendatakse kodumaise toidutoorme (piim) baasi.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 111/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA

Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alljärgnevas tabelis on esitatud peamised mõjuvaldkonnad (sh mõju vastuvõtvale keskkonnale), mida farmi tegevus eeldatavalt mõjutab. Mõju suuruste väärtused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.

Tabel 37. Alternatiivide võrdlus Aspekt Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Mõju pinnasele, pinna- ja Veevõtt Vajalik vee kogus 74,9 m3/ööp. Vajalik vee kogus 131,2 m3/ööp. põhjaveele Puurkaevu tootlikkus 719,7 Puurkaevu tootlikkus 719,7 m3/ööp. Piirkonna põhjaveevaru m3/ööp. Piirkonna põhjaveevaru võimaldab veevõttu. võimaldab veevõttu. Reoveeteke Lüpsiseadmete ja ruumide Lüpsiseadmete ja ruumide pesuvesi ning olmereovesi pesuvesi ning olmereovesi juhitakse laguun-tüüpi juhitakse laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidlasse. Arvutuslik vedelsõnnikuhoidlatesse. kogus ca 2179 m3/a. Arvutuslik kogus ca 3119 m3/a. Sõnnikukäitlus Tekkiv vedelsõnniku kogus Tekkiv vedelsõnniku kogus 16796 t/a ja tahesõnniku kogus 27343 t/a ja tahesõnniku kogus 1839 t/a. 2371 t/a. 8 kuu vedelsõnniku kogus 11197 8 kuu vedelsõnniku kogus 18229 m3 ja tahesõnniku kogus 2048 m3 ja tahesõnniku kogus 2640 m3. m3. Hoidlad piisava mahutavusega Hoidlad piisava mahutavusega sõnniku hoiustamiseks. sõnniku hoiustamiseks. Laotuspindade vajadus 896 ha. Laotuspindade vajadus 1431 ha. Laotuspindu kasutada 1650 ha. Laotuspindu kasutada 1650 ha. Järeldus: Eeldatavalt kaasneb Järeldus: Eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju põhjaveele ning põhjaveele ning normaaltingimustel on mõju normaaltingimustel on mõju pinnasele ja pinnaveele pinnasele ja pinnaveele eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne.

Mõju välisõhu Heitmed välisõhku Välisõhu saasteainete Välisõhu saasteainete kvaliteedile maksimaalsed tekkivad maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid kontsentratsioonid maapinnalähedastest õhukihtides maapinnalähedastest õhukihtides jäävad territooriumi piiril alla jäävad territooriumi piiril alla lubatud piirväärtuste. lubatud piirväärtuse. Arvutuslik mõjupiirkond Arvutuslik mõjupiirkond maksimaalselt ca 0,8 km maksimaalselt ca 1,5 km territooriumi piirist. territooriumi piirist. Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju. mitteoluline negatiivne mõju.

112/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Aspekt Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Lõhn Piirmäära farmi territooriumist Piirmäära farmi territooriumist väljaspool ei ületata. väljaspool ei ületata.

Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju. mitteoluline negatiivne mõju.

Mõju müra- ja Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb vibratsioonitasemele mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju müra- ja vibratsioonitasemele. müra- ja vibratsioonitasemele. Koosmõju Koosmõju vähemalt transpordi, Koosmõju vähemalt transpordi, sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu sõnnikulaotuse ja põhjaveevõtu osas. osas. Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju. mitteoluline negatiivne mõju. Mõju elusloodusele Järeldus: mõju on eeldatavalt Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne. neutraalne. Mõju Järeldus: kaasneb mitteoluline Järeldus: kaasneb mitteoluline sotsiaalkeskkonnale, sh negatiivne mõju. negatiivne mõju. inimese tervisele ja heaolule Mõju Järeldus: mõju on eeldatavalt Järeldus: mõju on eeldatavalt majanduskeskkonnale neutraalne. positiivne.

Enim mõjutavad alternatiivide võrdlust mõju välisõhu kvaliteedile, mõju põhjavee kvantiteedile ning kaudne mõju läbi sõnnikulaotuspindade vajaduse. Alternatiivide võrdlusest selgub, et erinevate mõjuvaldkondade kokkuvõttes võib väiksema mõjuga alternatiiviks lugeda alternatiiv 0. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ka mõjud. Antud juhul tarbitakse kavandatava tegevuse puhul loodusvarasid (peamiselt põhjavesi, lisaks toore, sööt, energia, kütus jms) suuremas koguses kui nullalternatiivi puhul. Kavandatava tegevuse alternatiivi korral on põhjavee tarbimisest tulenev mõju põhjavee tasemele mitteoluliselt negatiivne. Piirkonna põhjaveevaru võimaldab eksperdi hinnangul ka kavandatava tegevuse elluviimist. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Välisõhu saaste osas ei ületata modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Seetõttu olulist mõju inimese tervisele eeldatavasti ei avaldu. Samuti ei avaldu eeldatavalt olulist mõju elusloodusele ega majanduskeskkonnale. Mõju hindamisest selgub, et kummagi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates õigusaktides sätestatud piirnorme. Samuti ei ole ette näha ühtegi teist häiringut, mis võiks välistada kavandatava tegevuse alternatiiv 0 või alternatiiv 1 juures.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 113/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

17 ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Seire ja kontrolli teostajaks on arendaja. Keskkonnaeksperdi soovitused (õigusaktidest tulenevad nõuded on kohustuslikud) keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 38. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks

Tegevus Aeg Kellele Täpsustus Kaebuste (lõhnahäiring jm) 1 tööpäeva jooksul Keskkonnainspektsioonile, - registreerimine ja analüüs Keskkonnaametile Tekkiva sõnniku koguste Jooksvalt Ettevõtte sisene - üle arvestuse pidamine ning sõnniku koostise analüüs Saasteallikatest välisõhku Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele eralduvate saasteainete sageduse (kord kvartalis) heitkoguste kohta ning tähtajaga arvestuse pidamine Välisõhu saastamisega Õigusaktidega ettenähtud Elektrooniliselt Vastavalt õigusaktidele seotud tegevuse aruande sageduse (kord aastas) Keskkonnaministeeriumi koostamine ning tähtajaga Keskkonnaagentuuri hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi OSIS Tekkivate jäätmekoguste Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele arvestuse pidamine eraldi sageduse (kord aastas) liikide kaupa ning tähtajaga (jäätmearuanne) Põhjaveest võetava vee Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele koguste üle arvestuse sageduse (kord kvartalis, pidamine veekasutuse aastaaruanne kord aastas) ning tähtajaga Põhjavee kvaliteedi kontroll Õigusaktidega ettenähtud Keskkonnaametile Vastavalt õigusaktidele puurkaevus õigusaktidega sagedus (vähemalt kord ettenähtud parameetritele aastas) Energiakulu üle arvestuse Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule - pidamine arvesti näidu järgi voolumõõtjas Farmis kuluva sööda Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus - koguste üle arvestuse pidamine Kasutatava kütuse ja Õigusaktidega ettenähtud Andmed esitada nõudmisel Vastavalt õigusaktidele kemikaalide koguste üle sagedus Keskkonnainspektsioonile või arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende iga- aastase külastuste käigus või Tehnilise Järelevalve Ametile

114/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: - Seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik); - Sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 kord kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide, ammooniumi sisaldust ja mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevik, milles sisaldub vähemalt kontrolli teostamise kuupäev, kontrolli teostaja, sõnniku orienteeruv kogus hoidlas, viimaste päevade valitsevad ilmastikutingimused (kuiv, sademeterikas, temperatuur) ning kontrollkaevu seisukord sh võimaliku reostuse olemasolu. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnainspektsioonile või Keskkonnaametile nende iga-aastase külastuste käigus.; - Pisteline jäätmekäitlejate nõuetekohasuse kontrollimine nt kehtivate lubade- litsentside olemasolu kohta (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik); - Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik); - Hea majapidamistava rakendamise kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 115/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTE KOHTA

Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud/saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Kaiu Vallavalitsus. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 7.02-21.02.2013 ning avalik arutelu 22.02.2013 Kaiu alevikus Kaiu Vallavalitsuses. Avalikul arutelul osales 9 inimest. Avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamise korraldas Kaiu Vallavalitsus. Avalikul arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud KMH programmi avaliku arutelu protokollis ning nendega on arvestatud keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel. Kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid programmi eelnõu kohta saabus kolm. Kõikidele eelnimetatud kirjadele saadeti KMH läbiviija ning arendaja poolsed vastused ning nii saabunud kirjad kui nende vastused lisati Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitatud programmile. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kirjaga 17.04.2013 nr HJR 6-7/13/7410-2. Ehitusprojekti koostamise käigus on arendaja soovid Karitsa lüpsikarjafarmi laiendamiseks mõnevõrra täpsustunud ning muutunud võrreldes heakskiidetud KMH programmis kirjeldatule. Keskkonnaamet on oma kirjas 08.04.2015 nr HJR 6-7/15/8261-2 (Lisa 7) asunud seisukohale, et alternatiiv 1 muutmiseks on mõjuv põhjus ning KeHJS § 10 lg 2 ja § 18 lg 6 alusel andis Keskkonnaamet nõusoleku heakskiidetud KMH programmis toodud alternatiivi 1 muutmiseks. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Kaiu Vallavalitsus. KMH aruande avalik väljapanek toimus 04.05-24.05.2015 ning avalik arutelu 25.05.2015 Kaiu Vallavalitsuse saalis. Avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamise korraldas Kaiu Vallavalitsus. Kirja teel teavitati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 punktis 3 välja toodud osapooli, lisaks avaldati teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, maakondliku levikuga ajalehes Raplamaa Sõnumid ning lisaks pandi teade üles Kaiu vallamaja välisseinal olevale stendile. Heakskiidetud KMH programmi kohaselt kuulub menetlusosaliste hulka ka Terviseamet. Otsustaja, Kaiu Vallavalitsus, ei teavitanud KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest Terviseametit. Seetõttu esitati avaliku arutelu järgselt täiendatud KMH aruanne koos avaliku arutelu protokolliga Terviseameti Põhja talitusele, andes neile 14 päeva aega aruandega tutvumiseks ning omapoolsete ettepanekute esitamiseks. KMH eksperdi hinnangul tagab see KeHJS § 16 eesmärkide täitmise. KMH aruande avalikul arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud avaliku arutelu protokollis ning nendega on arvestatud keskkonnamõju hindamise aruande täiendamisel. Avaliku arutelu protokoll on lisatud aruandele (Lisa 9). KMH aruande eelnõu kohta laekus avaliku väljapaneku jooksul kaks kirjalikku seisukohta. Avaliku väljapaneku järgselt laekusid KMH aruande eelnõu kohta ettepanekud Kaiu Vallavalitsuselt, Keskkonnaametilt ning Terviseameti Põhja talituselt. Seisukohtadega on arvestatud keskkonnamõju hindamise aruande täiendamisel ning kirjade koopiad koos KMH läbiviija ning arendaja poolsete vastuskirjadega on lisatud aruandele (Lisa 10). Lähtudes

116/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Karitsa küla elaniku, Kalev Laaneoks, soovist, võeti KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise järgselt Salutaguse2 maaparanduse eesvoolust atesteeritud proovivõtja poolt veeproov ning selles analüüsiti akrediteeritud laboris akrediteeritud meetoditega üldfosfori, üldlämmastiku ja BHT7 sisaldust. Analüüsi tulemused on esitatud käesoleva KMH aruande lisas (Lisa 11).

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 117/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

19 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud hinnangute andmist. Teatavaks raskuseks on sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduva mõju hindamine. Iga hindamine on seda subjektiivsem, mida väiksem on kvantitatiivsete ning suurem kvalitatiivsete andmete osakaal. Sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduva mõju hindamine põhineb eelkõige kvalitatiivsetel andmetel. Inimeste väärtushinnangud on äärmiselt erinevad ning nende ekstrapoleerimine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Samuti on lõhna mõju erinev ning sõltub inimese haistmismeelest, harjumusest jne. Üheks raskuseks võib pidada ka asjaolu, et Kaiu vallas on mitmed puurkaevud keskkonnaregistrisse129 kandmata. Selline info jõudis KMH eksperdile KMH aruande avalikul arutelul ning avalikustamise käigus saabunud kirjadega. KMH aruandes on kajastatud keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud. Vastavalt veeseadusele peab puurkaevu omanik vastutama selle eest, et tema puurkaev oleks ametlik ning keskkonnaregistrisse kantud. KMH eksperdi poolt käesoleva KMH raames mitteametlike kaevude kaardistamine väljub KMH mahtudest.

129 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur

118/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

20 KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaiu LT OÜ poolt Rapla maakonnas Kaiu vallas Karitsa külas Noorkarja (27701:003:1440) ja Lüpsikarja (27701:003:1360) maaüksustel veisefarmi laiendamine ja suurendatud tootmisvõimsusega farmi tegevus. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks, ettevõtte tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Selleks soovib Kaiu LT OÜ rajada uue lüpsikarjalauda, laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta, rajada uus vasikalaut (olemasoleva lüpsiploki juurdeehitusena), rajada lisaks üks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla, laiendada puistesöödahoidlat ning silohoidlat, rajada uus tahesõnnikuhoidla. Kavandatava tegevuse (maksimaalseks) mahuks on 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohta. KMH aruande koostamise ajal on Karitsa farmis keskkonnakompleksloa alusel lubatud tootmismaht 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ning 280 vasikat. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust: • Alternatiiv 0 - olukord, kus kavandatavat rekonstrueerimise ning laiendamise arendustegevust läbi ei viida, farmis jätkub tegevus kõikidele nõuetele vastavalt ning keskkonnakompleksloaga lubatud mahus. Farmikompleksi rajatakse uus tahesõnnikuhoidla. • Alternatiiv 1 – arendaja kavandatud tegevus, kus laiendatud farmis kasvatatakse veiseid suurendatud tootmismahus. Selleks planeeritakse rajada uus lüpsikarjalaut, laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta, rajada uus vasikalaut (olemasoleva lüpsiploki juurdeehitusena), rajada lisaks üks laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla ja tahesõnnikuhoidla, laiendada puistesöödahoidlat ning silohoidlat. Veisefarmi kogumahuks on plaanitud kokku 1119 lüpsilehma ning 375 vasika kohta. Alternatiivide mõjusid hinnati n.ö tavapärastes töötingimustes, kuid sellele lisaks kirjeldati ka avariiolukordasid ja nende võimalikke tagajärgi. Farmi käitamise (veiste pidamise) tagajärjed on kavandatava tegevuse korral sarnased nullalternatiiviga. Peamisteks tagajärgedeks on: • heide välisõhku, s.h lõhna teke, • sõnnikuteke, • veekasutus ja reoveeteke, • jäätmeteke, • mürateke. Sellest tulenevalt on peamisteks olulisteks mõjutatavateks keskkonna-komponentideks välisõhk ja põhjavesi ning mõjuvaldkonnaks sotsiaalne keskkond. Keskkonnamõju hindamise osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Modelleerimistulemused näitavad, et ka halvimate hajumistingimuste korral saasteainete heitkoguste maksimaalselt tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa lubatud piirväärtusi territooriumi piiril ega ka sellest väljaspool. Lähimatel elamualadel ja ühiskondlikel aladel jäävad saasteainete heitkoguste kontsentratsioonid alla kehtestud piirväärtusi. Farmi teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti alla kehtestatud piirväärtusi. Transpordist tuleneva

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 119/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne. müra- ja vibratsiooni häiringu vähendamiseks on arendaja valmis kasutusele võtma marsruudi, millega välditakse raskeveokitega Kaiu aleviku elamupiirkonna läbimist. Alternatiivne marsruut kujutab sõitu ümber Kaiu aleviku. Kavandatava veevõtu mõju hindamisel põhjaveele järeldas keskkonnamõju hindamise ekspert, et veevõtul on põhjavee kvantiteedile jätkuvalt mitteoluliselt negatiivne mõju, kuid puurkaevu tootlikus kaevu arvestuskaardi alusel ning piirkonna põhjaveevarude seisukord kataks eeldatavalt kasvava veevajaduse. Vedelsõnnikukäitlus toimub kinnise süsteemiga. Vedelsõnnikut hoitakse lekkekindla(te)s laguun-tüüpi vedelsõnnikuhoidla(te)s. Tahesõnnikut hoiustatakse nii alternatiiv 0 kui ka alternatiiv 1 korral uues kõikidele nõuetele vastavas tahesõnnikuhoidlas. Normaalsetes töötingimustes esineb otsene mõju vaid välisõhule. Mõju sotsiaalkeskkonnale on peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii farmi tegevusest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Keskkonnamõju hindamise osana teostati lõhna leviku modelleerimine. Lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, farmi territooriumist väljaspool eeldatavalt ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab arvestama. Laotamisest tulenev mõju esineb periooditi. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest lisaks säilitatavatele ja lisanduvatele töökohtadele suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb Eesti piimatootmine. KMH ekspert teostas KMH käigus Natura eelhindamise, mille tulemustele tuginedes põhjus-tagajärg seosed olulise negatiivse mõju avaldumiseks Karitsu loodusala ja sellele moodustatud Karitsu hoiuala kaitse-väärtustele puuduvad. Keskkonnamõju hindamise tulemusena ei kaasne Kaiu LT OÜ Karitsa veisefarmi laiendamise ja rekonstrueerimisega olulist keskkonnamõju. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 14 esitatud nende mõjude võimalikud leevendusmeetmed. Kuna Kaiu LT OÜ kasutab parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendada ning seeläbi mõjusid leevendada.

120/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

21 KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid: Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid, seal hulgas: - Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus - Välisõhu kaitse seadus - Veeseadus - Jäätmeseadus - Tööstusheite seadus - Kemikaaliseadus - Loomatauditõrje seadus - Pakendiseadus - Looduskaitse seadus - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus - Keskkonnavastutuse seadus - Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid. Keskkonnaministri 25. märtsi 2014. a määrus nr 8 - Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99 - Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod. Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määrus nr 94 - Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120 - Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord. Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. a määrus nr 75 - Piimasektori eritoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning põllumajandusloomade loomühikute arvestuse alused. Põllumajandusministri 18. veebruari 2014. a määrus nr 11 - Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrus nr 99 - Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. augusti 2005. a määrus nr 87 - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 121/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

- Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78 - Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid. Põllumajandusministri 14. juuli 2014. a määrus nr 71 - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr 82 - Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Keskkonnaministri 8. juuli 2011. a määrus nr 43 - Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 - Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50 - Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 288 - Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba. Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2013. a määrus nr 89 - Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba. Keskkonnaministri 11. juuni 2014. a määrus nr 20

Avalikud andmebaasid ja registrid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse avalikud andmed, http://www.ilmateenistus.ee/ Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee PRIA avalik veebikaart, https://kls.pria.ee/kaart/

Juhendmaterjalid: Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Tallinn Luts, V., Põllumajandusministeerium, 2001. Veisekasvatushoonete käsiraamat. EMÜ, 2007. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EMÜ, 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT- järeldused. Kinnitatud keskkonnaministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 319

122/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

Keskkonnakaitse majandushoobade rakendamise vajadus ja võimalused Eesti põllumajanduses. EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu, 2008 Mikson, E., Luik, E., Alaväli, Ü., Reppo, B. Soojustamata lehmalauda talvisest sise- ja väliskliimast. Bicodo, J. R., Clanton, C. J. Odor Control Technology Evaluation: Geotextile Fabric Cover. University of Minnesota Heidenreich, T. 2008. Emissionsdatenbank des LfULG - Inhalt und Nutzung, Landesamt für Umwelt, Landwirtschaft und Geologie EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused. EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil.

Muu: AS Valtu Projekt. Kaiu Vallavalitsus. Kaiu valla üldplaneering. Eesti Geoloogiakeskus. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Kaiu valla arengukava 2012-2018. Kaiu valla koduleht, http://www.kaiu.ee/ Kaiu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2011-2022. Keskkonnaamet. 2012. Natura-eelhindamise juhis. Keskkonnaministeerium. 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Tallinn Keskkonnaministeerium. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium. 2010. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Puurkaevu arvestuskaart. Puurkaev katastri nr 9582. Natura 2000 Public Viewer, http://natura2000.eea.europa.eu/ Peterson, K. 2006. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõige 3 ja 4 rakendamiseks Eestis, Säästva Eesti Instituut, Tallinn Põllumajandusuuringute Keskus, Agrokeemia Laboratoorium. 2010. Katseprotokoll nr 10- 017683 AKL/VA Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaministeerium, 2007. 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava aastateks 2008-2011 Rapla raj. Kaiu kolhoosi lüpsikarjafarm 750 lehmale. Uurimistööde aruanne. EKE projekt 1972. Rapla raj. Kaiu kolhoosi vasikalaut Vana-Kaius. Geoloogilise uurimistöö aruanne. EKE projekt 1988.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 123/194 Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruanne.

22 LISAD

Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Lisa 3. Veoteed (olemasolev ja alternatiivne) Lisa 4. Vedelsõnniku analüüsi tulemused Lisa 5. Karitsa lüpsikarjafarmile lähemad suuremad laotuspinnad Lisa 6. Veeanalüüsi tulemused Lisa 7. 17.04.2013 heakskiidetud KMH programmi muudatustega nõustumine Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise juhteksperdi muutmine Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisa 10. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu kohta laekunud ettepanekud ning vastuskirjad Lisa 11. Salutaguse2 maaparanduse eesvoolu veeproovi analüüsi tulemused

124/194 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ