Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

KSH väljatöötamise kavatsus (VTK)

Planeerimisprotsessi korraldaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Planeeringu KSH protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Huvitatud isik: Fausto Capital OÜ

DP koostaja: AB Artes Terrae OÜ

KSH VTK koostaja: Alkranel OÜ

KSH VTK juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

2020-2021

Publitseerimise üldised andmed:  Töö koostatud – 14.01.2021. a.  Tööd täiendatud – 16.04.2021. a. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.03.2021. a kirjas (nr 3-2/20/3739 - 7) esitatu ning alaga seonduva ehitusloa nr 2012271/39991 osas.  Tööga seotud põhimeeskond (kuni 19.02.21. a oli juhteksperdiks Tanel Esperk, kuid Tanel Esperkiga lõppes Alkranel OÜ-l asjakohane töösuhe); o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098) sh KSH VTK juhtekspert. o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist. o Kersti Kuum (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist (peale 2021. a jaanuari asendab Paula Nikolajeva (keskkonnakonsultant)).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

2 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Sisukord

Sisukord ...... 3 1. Üldist ...... 4 2. KSH protsessis käsitletav objekt ja selle ümbrus ...... 4 3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused ...... 11 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu ...... 14 5. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus ...... 16 6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled ...... 18 7. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja protsessi osapooled ...... 19 8. Väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohad ...... 21 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad...... 29 KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte...... 29

3 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. 1. Üldist

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsus (VTK) on dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailplaneeringu (DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele silmas pidades. KSH väljatöötamise kavatsus on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kui DP oleks ÜP-d muutev, siis tuleb samuti rakendada ÜP menetlemisele ettenähtud nõudeid (§ 142 lg 2), kuid koostööle ja kaasamisele rakendatakse DP nõudeid (§ 127). Samas kui toimub ka KSH menetlus, siis tuleb arvestada ka ÜP kaasamisnõudeid (§ 81…85, va § 76). Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid.

DP ja KSH käesolev menetlus algatati Tallinna Linnavolikogu 28.11.2019. a otsusega nr 149 (vt KSH VTK lisa 1). Vastavalt algatamisotsusele on KSH vajalik, kuna Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009. a otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ ja selle KSH kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid ning nende mõju ulatuse täpsemaks määramiseks on vajalik läbi viia KSH igale kõrghoone ehitamiseks koostatavale detailplaneeringule, mis pärast teemaplaneeringu kehtestamist menetlusse võetakse. Iga vastav protsess saab kontaktvööndis olevate ja kavandatavate arendustega (sh kõrghooned) arvesse võtta koosmõju, määrates mh olulise kumulatiivse mõju kaasnemise võimalikkuse jm asjakohase.

2. KSH protsessis käsitletav objekt ja selle ümbrus

KSH protsessi objektiks on Tallinnas Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP. DP ala (tabel 2.1 ja joonis 2.1) suurus on 0,31 ha ning asub Tallinna Kesklinna linnaosas, kõrghoonete piirkonnas. DP eesmärk - muuta Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute vahelist piiri (vastavalt hoonestusele) ning kavandada Maakri tn 23a hoone lammutatava osa (2-7-korruselised hooned, vt joonis 2.2) asemele kokku kuni 27-korruseline ärihoone (sh maa-aluse parkla rajamine) ning mh täpsustada kruntide kasutamise tingimusi (vt ka ptk 3). DP ala ruumilise arengu eesmärgid on:  kvartali tihendamine ja olemasoleva taristu efektiivsem kasutamine;  miljöösse sobivate hoonete kavandamine, tagades ehitismälestiseks tunnistatud Maakri tn 23 hoone säilimine ja vaadeldavus.

DP algatamisel oli teada, et olemasolevale 14-korruselisele hooneosale (tabel 2.1 ja joonised 2.1 – 2.2) tuleb juurde kavandada kaks lisa korrust. Nüüd toimub see sõltumatult DP-st (ehitusluba nr 2012271/39991), seega on asjakohane esile tuua, et 14-kooruselise hooneosa kõrgendamine 2 lisakorruse näol viiakse ellu nüüd vastavalt ehitusloale. Tulevase 16- korruselisele hooneosaga seonduvat avab ka arenduse lehekülg - https://maakrihub.ee/.

DP ja selle KSH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud teadaanded“ (06.12.2019. a), ajalehes „Pealinn“ ning avaldati Tallinna linna veebilehel (www..ee). Samuti teavitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastavast algatusotsusest 02.12.2019. a kirjaga nr 3-2/834-

4 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. 7 järgnevaid ettevõtteid ja asutusi: Blauhaus OÜ, Stockmann Oyi Abp Eesti filiaal, Maakri Kvartal OÜ, Robalm OÜ, Esimene arendus OÜ, Maa-amet, Tornimäe 3/5/7 korteriühistu ja Maakri Maja korteriühistu ning 03.12.2019. a kirjaga nr 3-2/834-9 Keskkonnaamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Lennuamet, Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Planeeritava maa-ala (vt joonist 2.1) puhul on tegemist linnalise keskkonnaga. Maakri tn 23a kinnistul kehtib 1998. a Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali DP korrektuur, millega antud ehitusõigus on realiseeritud. Vaadeldav kinnistu jääb vastavalt teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (2009) Maakri kõrghoonete piirkonda, kvartal nr 5. Teemaplaneeringu kohaselt on antud kvartali maksimaalne hoonestustiheduse näitaja 5,5 ning ehitiste absoluutkõrgus 130 m. Kogu kvartali maksimaalsest brutopinnast on realiseeritud ca 70%, realiseerimata brutopinnaks on 42 456 m2.

Tabel 2.1. DP alaga hõlmatavad kinnistud (alus: mh Maa-amet, 2020), vt ka jooniseid 2.1 ja 2.2. Jrk Aadress Katastriüksus Sihtotstarve Pindala Lühiiseloomustus vm nr (m2) asjakohane teave 1 Maakri tn 23 78401:104:0090 Ärimaa 100% 548 3-korruseline hoone, suletud brutopind 814 m2. 2 Maakri tn 78401:104:0180 Ärimaa 100% 2180 14- ja 2-7-korruselised hooned, 23a suletud brutopind 9743 m2.

14-korruselise hoone peale ehitatakse sõltumatult DP-st kaks korrust (ehitusluba nr 2012271/39991). 3 Tornimäe tn 78401:104:0712 Transpordi- 1326 Tee nr 7840762 maa 100% 4 Lennuki tn / 78401:104:0005 Transpordi- 7589 Tee nr 7840745 Maakri tn maa 100%

Joonis 2.1. Planeeringuala asukoht – vasakul üldvaade, DP ala tähistab punane ring; paremal detailvaade kinnistutest (DP piir märgitud mustaga ning kinnistud kollasega; kinnistute nr vastavalt tabeli 2.1 esimesele veerule). Alus: Maa-amet, 2020.

5 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021.

Joonis 2.2 Maakri tn 23a kinnistu (kinnistu nr 2, kinnistute nr vastavalt tabelile 2.1 ja joonisele 2.1) olemasolev hoonestus (14-korruselise hoone peale ehitatakse sõltumatult DP-st kaks korrust (ehitusluba nr 2012271/39991)). Alus mh: Maa-amet, 2020 ja Google Maps, 2020.

Maakri tn 23 on ehitismälestis (reg nr 8164) - keemilise puhastuse ja värvimistööstuse hoone, 20. saj algusest. Tegemist on Aleksander Jaroni projekteeritud historistliku teenindushoonega. Lisaks jääb kogu planeeringuala arheoloogiamälestisele asulakoht (13-16. sajand; reg nr 2594). Kultuurimälestiste riikliku registri kohaselt on asulakohad paigad, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mälestise ala hõlmab täielikult Tornimäe, Lennuki ja Pääsukese tn, osaliselt Kuke, Kivisilla ja Maakri tn ning Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn piirkondi. Käsitletavas DP-s on toodud muinsuskaitse tingimused, sh peab enne ehitus- ja kaevetöid teostama arheoloogilised uuringud.

Käsitletava DP ala üldistest keskkonnaparameetritest - Tallinna radooniriski kaardi (EGK OÜ, 2015) alusel jääb ala uuringupunkti lähipiirkonda, kus on fikseeritud kõrge pinnase radooni sisaldus (joonis 2.3). Tallinna pinnaseõhu Rn-sisaldus on sageli kõrge (> 50 kBq/m3) ja väga kõrge (> 250 kBq/m3), mille põhjus peamiselt kõrge U-sisaldusega (kuni 140 mg/kg) diktüoneemakilda ja ka oobolusliivakivi (fosforiidi, U-sisaldus < 40 mg/kg) levikus linna läbivas aluspõhjalises klindivööndis.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Vastavalt standardile „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks“ (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Lisainfoks võib välja tuua, et kõrgendatud radooniriskiga alade (mõõtmiste järgi (> 5 uuringupunkti), kui vähemalt 10% tulemus pinnaseõhus > 75 kBq/m3) kohta kehtib keskkonnaministri 30.07.2018. a määrus nr 28 – „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, mille lisas on nimetatud ka Tallinna linna. Asjakohaste hoonete siseruumides

6 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Joonis 2.3 Pinnase radooni sisalduse kaart (allikas: EGK OÜ, 2015), DP asukoht – must viisnurk.

Planeeritava ala ümbruses tekitab õhusaastet (sh müra) eelkõige linnaliiklus, mille üldiseid väärtusi illustreerib joonis 2.4 (DP alale (keskuse maa-ala) ulatub päevasel ajal peamiselt müratase ca 45-50 dB, kuid paiguti Maakri tänava ääres ka vahemikus 50-55 dB). Välisõhus lubatavad müratasemed on määratletud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mille lisas 1 esitatud müratasemete tagatavust tuleb järgida. Lisaks saab välja tuua, et linnatänavate üldist liiklussagedust iseloomustab joonis 2.5 ning linna õhukvaliteeti peegeldab nt Eesti välisõhu kvaliteedi rakendus (http://airviro.klab.ee/, 2020).

Joonis 2.4 Tallinna autoliikluse päevane mürakaart (DP ala - must ring). Alus: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2015.

7 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021.

Joonis 2.5 Liiklussagedused (sõidukeid ööpäevas) DP ala (märgitud punasega) ümbruskonnas (allikas: Stratum OÜ, 2016).

DP ala ei jää üleujutusohuga alale. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (14.12.2020)) andmetel jäävad lähimad looduskaitsealused objektid > 400 m kaugusele. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid DP alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne (lähim Natura 2000 ala, loodusala – EE0010120, asub DP alast umbes 5,3 km kaugusel).

Maa-ameti kohaselt jääb Maakri 23a kinnistu osaliselt alale, millele on tehtud ehitusgeoloogiline uuring aastal 1966. Uuringu kohaselt oli pinnaveetase 1,6-1,9 m sügavusel Liivalaia tn (endine Paberi tn) poolses osas, jäädes 3,12-4,22 m abs kõrgusele (BK77). Pinnasevee märgatav langus fikseeriti Maakri tänavalt Liivalaia tn (endine Paberi tn) suunas. EELISe (14.12.2020) järgselt jääb Maakri kõrghoonete piirkonda seitse puurkaevu (vt tabel 2.2). Maakri kõrghoonete piirkonda jääb olemasolevaid kõrghooneid, kuhu samuti rajatud maa-aluseid korruseid. Nt Maakri tn 19 on rajatud 30 korruseline kõrghoone koos ühe maa- aluse korrusega. Maakri tn 30 hoonel on 26 maapealset korrust ning kolm maa-alust korrust.

Tabel 2.2 Puurkaevud Maakri kõrghoonete piirkonnas (allikas: EELIS, 2020). Keskkonnaregistrikood Tüüp Puurimise aasta Sügavus (m) PRK0013170 1985 40 PRK0013132 1963 52,4 PRK0013134 1983 18 hüdrogeoloogilise PRK0013130 1984 55 uuringu puurkaev PRK0019917 2007 12,1 PRK0019919 2007 12,1 PRK0019918 2007 11,9

DP-ga ei kavandata ohtlikke ettevõtteid või tegevusi, kemikaaliseaduse mõistes, millele rakenduks ehk otse kohalduks ka kemikaaliseadus § 32 (seaduse 3. ptk „Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte“ all). DP ala jääb Tallinna Vesi AS veepuhastusjaama ohualasse (B-kategooria). Tallinna linnapea 3.01.2017 käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud Tallinna riskianalüüsi (2016. a) kohaselt on ohuala raadius 3400 m, kuna veepuhastusjaamas käideldakse suuremas koguses kloori. DP alast jääb objekt ca 1700 m kaugusele kagu suunda. Suurõnnetust võib põhjustada puhastusjaamas kasutatav kloor juhul, kui kloorihoidlas tekib suur kloorileke (kloorgaasi (õhust raskem) pilv, levib allatuult). Kloorgaas (rohekaskollane, terava lõhnaga) on mürgine sissehingamisel, lämmatab, ärritab silmi, nahka ja hingamiselundeid. Ühinedes õhus veeaurudega moodustub valge udu. Koguneb

8 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. madalamatesse kohtadesse (kraavid) ning maa-alustesse kommunikatsioonidesse. Tõusvate õhuvooludega haihtub atmosfääri. Suurõnnetuse ohust teavitatakse nt vahelduva helisireeniga 60sek/30sek ning teave avariist edastatakse asutuse kodulehel ning ka Päästeteenistustele ja meediale (mh Vikerraadio ja ETV). Klooriavarii korral (esitatud peamine):  Hoiatussireeni korral lahkuda ohualast, liikudes kaugemale tuulega risti. Võimalusel viibida siseruumides, sulgedes uksed ja aknad, tuulutusavad ja ventilatsioon.  Kloorilõhna tundmisel hingata läbi niiske rätiku või mõne muu tekstiilmaterjali. Tugeva kloori lõhna korral kasutada dušši – vesi neutraliseerib kloorgaasi.  Järgida kõiki päästeasutuste poolseid juhiseid.

Tallinna üldplaneering (2001) - DP ala asub segahoonestusalal ehk piirkonda võib ehitada kõiki hooneid (va keskkonda saastavad). Üheks eesmärgiks on tasakaalustatud keskustevõrgu arendamine ning Tallinna kesklinna äritsooni areng mh Tartu mnt suunal Liivalaia tänavani. Nimetatud territooriumil areneb nii hotellide, büroode kui ka kaubanduse võrk.

Kõrghoonete paiknemine Tallinnas (teemaplaneering, 2009) – kavandatav tegevus jääb Maakri kõrghoonete piirkonda (1. piirkond (kvartal 5), joonis 2.6 - B), täpsemalt selle keskele (suurematest tänavatest eemale). Vastava piirkonna puhul tuleb DP koostamisel jälgida, et säilitataks kvartalile iseloomulik haljastatud pinna suhe üldpindalasse. Kui esineb vähe haljastatud pinda, siis tuleb jälgida, et haljastatud pinna ja avaliku välisruumi osakaal kokku ei langeks alla 10%. Piirkonda (Tallinna city ala) võib rajada monofunktsionaalseid kõrgärihooneid, multifunktsionaalseid (brutopinnast enamik mitteeluruumid (büroo, teenindus või kaubandus)) kui ka multifunktsionaalseid (brutopinnast enamik korterid) kõrghooneid. Teemaplaneeringu kohaselt on KSH-de käigus oluline hinnata liikluse korraldust. Tähelepanu pöörata piirkondadele, kus hoonestus- ja/või liiklustihedus on kõrge (mh Maakri piirkond).

Tallinna linna arengukava (2018-2023) - planeeringuga seonduvalt võib mh välja tuua järgnevad strateegilised eesmärgid:  konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arendamine;  territoriaalselt ja funktsionaalselt suunatud ehitustegevus.

Harju maakonnaplaneering 2030+ (2018) – eesmärk suunata maakonna kestlikku ruumilist arengut. DP ala asub linnalise asustusega ehk kompaktse asustuse arenguks sobilikul alal. Sh on toodud üldised tingimused linnalise asustusega aladele ÜP koostamisele, asustuse areng peab mh jälgima olemasolevat asustusstruktuuri, põhinedes eelistatult tihendamisel.

Tallinna kesklinna linnaosa ÜP (algatatud Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019. a otsusega nr 34) - eesmärk on mh määratleda linnaosa ruumilise arengu põhimõtted ja suunised (kogu Kesklinna linnaosa territooriumil). Planeering ajakohastab ja täpsustab 2001. a kehtestatud Tallinna üldplaneeringut ja 2009. a teemaplaneeringut „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“.

9 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. A

B

Joonis 2.6 Väljavõte 2009. a teemaplaneeringust (A – põhikaart, DP ala märgitud musta ringiga; B – Maakri kõrghoonete piirkond).

Vastavalt DP (vt KSH VTK lisa 1) lähteseisukohtadele tuleb lisaks arvestada ka teiste piirkonna arendustegevustega (sh olemasolevad ja kavandatavad kõrghooned) ehk järgmisi detailplaneeringuid (joonisel 2.7): 1. Liivalaia, Maakri ja Kivisilla tn ning Tatu mnt vahelise kvartali DP korrektuur. Kehtestatud 1998. a. Maakri tn 23a ala ehitusõigus realiseeritud. Osaliselt kehtetu (Tallinna Linnavolikogu 22.08.2019. a otsus nr 117), kuna DP ei võimaldanud Maakri 23a (käesoleva DP objekt) hoonestuse laiendamist üle 33%. 2. Maakri tn 19/21 krundi DP. Eesmärgiks oli mh suurendada ehitusõiguse ulatust ja muuta hoonestustingimusi (sh kuni 30-korruselise hoone tarbeks), juurdepääsusid ja parkimist. Kehtestatud 2008. a (toona KSH vajadus puudus). 3. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering. Eesmärgiks moodustada planeeritavale alale viis krunti, määrata kruntide kasutamistingimused. Kehtestatud 19.06.2015. 4. Liivalaia tn 49 //53 // Maakri tn 25 // 27 kinnistu ja Liivalaia tn 51 kinnistu DP. Eesmärgiks oli mh liita ärimaa sihtotstarbega kinnistud ja Liivalaia tn 51 kinnistu üheks ärimaaks. Kehtestatud 2016. a. KSH vajadus puudus (ei kavandatud kõrghoonet). 5. A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala DP. Eesmärgiks määrata ehitusõigus koolihoone rekonstrueerimiseks ning kuni 25 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega õppe-, büroo- ja eluruumidega juurdeehitusele. DP ja KSH algatatud 31.08.2011. a.

10 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. 6. Lennuki tn, Liivalaia tn, A.Lauteri tn ja Maakri tn vahelise kvartali DP. Eesmärgiks liita Lennuki tn 22 // Maakri tn 29 ja Lennuki tn 24 kinnistud äri- ja elamumaa krundiks. DP ja KSH algatatud 15.10.2014 a.

Joonis 2.7 Kavandatava tegevuse (märgitud musta piirjoonega) lähipiirkonna teised DP-d (nummerdus vastavalt ülaltoodud loetelule). Alus: Maa-amet, 2020.

3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused

Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel on kokku kolm reaalset alternatiivi (alternatiivid I ja II ning null-alternatiiv), mida on kirjeldatud allpool.

Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null- alternatiiv). Erinevate tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste (sh hoonete mahud) variante, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude vähendamiseks) eelkõige leevendavate meetmetena.

Alternatiiv I – DP-ga alal hoonestuse tihendamine (vt ka joonis 3.1). DP eesmärgiks - korrigeerida kinnistute piire vastavalt kavandatavale hoonestusele (sobituvad keskkonda), ning olemasoleva taristu efektiivsem kasutamine. Samuti tagatakse ehitismälestise Maakri tn 23 hoone säilimine ja vaadeldavus. Seega peamine arendustegevus seondub Maakri tn 23a kinnistuga. Kogu DP ala kohta on väljastatud ka muinsuskaitsega seotud tingimused, mida edasises protsessis jälgitakse.

11 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Teemaplaneeringu (2009) kohaselt määratakse hoonestustihedus (kui DP alaks on kvartaliosa) järgmiselt: hoonete suletud brutopind jagatud kvartali pind. Planeeringuala ulatuseks on 0,31 ha ning lähtuvalt hoonestustihedusest 5,5 on DP ala maksimaalne suletud brutopind 17 000 m2. Maakri 23 hoone juurdeehitamise võimalus puudub. Maakri tn 23a kinnistu maksimaalne lubatav suletud brutopind 16 086 m2 (hetkel kasutatud 9743 m2). DP- ga kavandatakse Maakri tn 23a olemasolevad (2-7-korruselised) hooned lammutada ning kõrgem hooneosa säilitada (vt ka ptk 2, tabel 2.1 ja joonis 2.2). Kirjeldatud lammutamisega tekib võimalus kasutusele võtta nii krundi maa-alune osa kui rajada kõrgem hooneosa, mis oleks üheks maamärgiks Maakri kõrghoonete kvartalis.

Maakri tn poole on kavandatud 2-korruseline hooneosa, et hoida tn poolset hoonestust madalana, vältides konkureerimist kõrval asuva ajaloolise hoonega. Maakri tn 23a maaüksusele tuleks ka maa-alune parkla (sissepääs lahendatud autoliftiga; ooteala vähemalt 6 m pikkune ja 5,5 m laiune). Planeeringuga võimaldatakse kokku kuni 3 maa-alust korrust. Hoonestuse kõrgem, suurim lubatud absoluutkõrgus 111 m, hooneosa on kavandatud Maakri tn umbes 20 m kaugusele. Vastava maksimaalse absoluutkõrguse sisse mahub 27 korruse asemel kuni 28 korrust (AB Artes Terrae OÜ, 2021; vt ka joonis 3.1). Planeeritud kruntide (sh hoonete) kasutusotstarve on majutus- ja toitlustus, büroo, kaubandus- ja teenindus ning meelelahutus,- haridus-, tervishoiu- jm avalikud tegevused.

DP alal kõrghaljastuse osakaalu suurendamiseks kavandatakse katusehaljastust või ka vertikaalhaljastust. Lisaks on planeeritud säilitada Maakri tn 23a krundil olev pärn ning istutatakse ka uus puuderida Maakri tn äärde. Jäätmekäitlus lahendatakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale ning jäätmed kogutakse liigiti (sh ehitamise ajal).

Mootorsõidukitega juurdepääs Maakri tn-lt olemasolevas asukohas, juurdepääsutee minimaalselt 3,5 m laiune ning on ühine sõidukitele ja jalakäijatele. Sõidukite parkimiskohtade planeerimise aluseks Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006. a otsus nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014“, mis on jätkuvalt kasutuses. Õiguskantsleri 03.04.2019. a kirja nr 7-5/190474/1901684 alusel võib vastav arengukava olla kaalutlusotsuste tegemise käigus kasutatav, kuid see ei tohi välistada muude oluliste asjaolude ja põhjendatud huvide kaalumist. Parkimise korraldust reguleerib Tallinnas mh dokument – „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ (Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020. a otsus number 84).

DP lahenduste tööversiooni alusel säilib Maakri tn 23 kinnistul 3 parkimiskohta ning Maakri tn 23a kinnistule on planeeritud kaks sõiduauto ning üks bussi parkimiskoht maa peale ning maa-alusesse parklasse kuni 20 parkimiskohta. Parkimismahud ja eelkõige maapealsed lahendused (hoonestuse sisehoovide piirkonnas) võivad protsessi raames muutuda, kuid igal juhul arvestatakse, et tagatud oleks parkimisnormatiiv (sh vastavus kehtivale korrale). Samuti nähakse kinnistutele ette jalgrataste parkimiskohad, aluseks Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kesklinna normatiiv.

Hooned ühendatakse olemasolevate tehnovõrkudega (side-, elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, sademevee-, sooja- ja gaasivarustus). Toimub olemasolevate tehnovõrkude rekonstrueerimine (mh on vajalik kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine).

12 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021.

Joonis 3.1. Alternatiiv I - DP eskiisi väljavõte (aprill 2021; AB Artes Terrae OÜ), 16-korruseline hoone realiseeritav sõltumatult DP-st (ehitusluba nr 2012271/39991), vt ka tabel 2.1 (ptk 2), kõrgeima hoone absoluutkõrgus 111 m, mille sisse mahub 27 korruse asemel kuni 28 korrust (AB Artes Terrae OÜ, 2021).

Alternatiiv II – kavandatav ühtib alternatiiv I kirjeldusega, va kõrgeima hooneosa asetus (vt joonis 3.2). Kaalutakse linnaehituslikku lahendust, mille puhul hoone kõrgosa ehitisealune pind ei ületa 450 m2 ja kõrghoone osa asub krundi lõunapoolsest piirist kaugemal, võrreldes alternatiiv I-ga.

Joonis 3.2. Alternatiiv II nägemusest väljavõte (märts 2021; AB Artes Terrae OÜ), 16-korruseline hoone realiseeritav sõltumatult DP-st (ehitusluba nr 2012271/39991), vt ka tabel 2.1 (ptk 2), kõrgeima hoone absoluutkõrgus 111 m, mille sisse mahub 27 korruse asemel kuni 28 korrust (AB Artes Terrae OÜ, 2021).

0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja planeeritavaid hoone juurdeehitust ning uut kõrghoonet ei ehitata. Piirkonda jääb olemasolev hoonestus.

13 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu

KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust, koostoimet ja kumuleeruvust. Eeldatav mõjuala on piiritletav eelkõige DP ala ja seda ümbritseva alaga.

Planeerimisseaduse § 80 lg 2 on nimetatud Natura 2000 alasid ja piiriülest mõju. Käesoleva töö ptk 1 - 3 kohaselt ei saa eeldada nende mõjutamist. Küll võib eeldada mõju inimeste heaolule (sh müra ja õhusaastest tulenevalt) kui sellisele ja sealt kaudu ka tervisele. Vastavalt KSH VTK lisale 1 tuleb mh:  arvestada piirkonnas kavandavate arendustegevustega (sh olemasolev) ning käsitleda võimalikke koostoimeid ja kumulatiivseid mõjusid.  hinnata välisõhu seisundit (müra ja õhusaaste (tiheda liikluskoormusega piirkonnas)) ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste olukorra muutumist.  hinnata mõju mh avalikule välisruumile, liiklusele (sh parkimiskorraldusele) ning kultuurilistele väärtustele (arvestades inimestega seonduvaid aspekte).  aidata välja selgitada keskkonnatingimustega ja keskkonnasäästlike meetmetega arvestav planeeringulahendus (sh hoonestuse maht) ning vajadusel leevendusmeetmed.

Eelneva alusel ja tabelis 4.1 nimetatud valdkondi käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seejuures hinnatakse mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh KSH VTK ptk 5 tabelis 5.1 toodud skaala alusel).

Tabel 4.1. Alternatiivide keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt tabelis esitatud teemade osas, käsitledes sh avariiohte ehk -olukordi. Jaotus Teema Alamteema(d) A Looduskeskkond Pinnas (sh veerežiim). Elustik (sh linnustik ja haljastus). Kliima (sh tuulekoridorid ja soojussaared). B Inimeste heaolu Välisõhk - müra ja õhusaaste (liiklus) ning hoonestuse rajamisega ja tervis kaasnev müra ja õhusaaste. Samuti radoon ja insolatsioon. C Sotsiaal- Maakasutus (sh naabruskond) ning avalik välisruum (linnaline majanduslik maastik ja selle vaadeldavus). keskkond Liikluskorraldus (sh parkimine ja liikluskoormus). Kultuurilised väärtused.

Tabel 4.2. Analüüsitavad valdkonnad, toetudes mh käesoleva töö ptk 1 - 3, KeHJS § 20 lg 2 sätestatud määruse (keskkonnaministri 01.09.2017. a määrus nr 34) § 5 lg 2 ja 3 ning § 6 lg 2 p 3-5 ja 7-9 ning KeHJS § 40 lg 4 (p 4, 6 ja 7). NR Määrus nr 34 KeHJS Valdkond Käsitletakse KSH mõjude § 5 § 6 § 40 analüüsis 1 lg 2 p 1 lg 2 p lg 4 p 6 Vee ja pinnase saastatus (sh Jah, seosed tabeliga 4.1. ja 2 3 kvaliteet)

14 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. NR Määrus nr 34 KeHJS Valdkond Käsitletakse KSH mõjude § 5 § 6 § 40 analüüsis 2 lg 2 p 3 lg 2 p lg 4 p 6 Õhu saastatus (mh kvaliteet Jah, seosed tabeliga 4.1 (sh 4 ja 7 ja kliima) soojussaared). 3 lg 2 p 3 lg 2 p - Müra ja vibratsioon Jah, vähemalt müra osas 4 seosed tabeliga 4.1. 4 lg 2 p 3 lg 2 p - Valgus, soojus ja kiirgus Jah, seosed tabeliga 4.1 (va 4 soojusreostust hoonetest). 5 lg 2 p 3 lg 2 p - Lõhn Ei, arvestades mh 4 planeeritava tegevuse iseloomu. 6 lg 3 lg 2 p lg 4 p 6 Inimese tervis, heaolu, Jah, seosed tabeliga 4.1. 5 sotsiaalsed vajadused ja vara 7 lg 3 lg 2 p lg 4 p 6 Kultuuripärand, Jah, seosed tabeliga 4.1. 5 arheoloogilised väärtused 8 lg 2 p 4 lg 2 p lg 4 p 6 Maastik Jah, seosed tabeliga 4.1. 3 9 lg 2 p 1 lg 2 p - Maavara (maardlad) Ei, arvestades mh 3 planeeritavat. 10 lg 2 p 1 lg 2 p lg 4 p 6 Loodusvara kasutuse Jah, vähemalt säästva arengu 3 otstarbekus (mh jäätmeteke) põhimõtete (inimesi rahuldav ning vastavus säästva arengu elukeskkond) osas seosed põhimõtetele tabeliga 4.1. 11 lg 2 p 4 lg 2 p lg 4 p 6 Loomad ja taimed (mh Jah, seosed tabeliga 4.1. 3 bioloogiline mitmekesisus (elurikkus) ja populatsioonid) 12 lg 3 lg 2 p lg 4 p 4 Kaitstavad loodusobjektid, sh Ei, arvestades mh 8 ja 9 Natura võrgustiku alad planeeritava tegevuse iseloomu. 13 - lg 2 p - Suurõnnetused ja Ei, arvestades mh 5 katastroofid planeeritava tegevuse iseloomu. 14 - - lg 4 p 7 Piiriülene mõju Ei, arvestades mh planeeritava tegevuse iseloomu.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse mh KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest. KSH aruanne (sh eelnõu) koosneb vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1. Üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus); 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta); 3. Detailplaneeringu ja selle alternatiivi(de) kirjeldus; 4. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt tabelis 4.1 esitatud teemade osas ning käsitledes avariiohte ehk -olukordi; 5. Alternatiivide võrdlus; 6. Seiremeetmed; 7. Ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest; 8. Hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.

15 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse vajadusel ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et nt edasiste võimalike tegevusetappide menetlejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate (sh tabel 4.1 ja 4.2) teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus.

5. KSH hindamismetoodika kirjeldus ning uuringute vajadus

KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud intervallskaala alusel. Seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt).

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 5.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koondtulemite ehk kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (positiivne ehk soodne; negatiivne ehk ebasoodne). 0 mõju puudub ( ) meetmetega vähendatav või ärahoitav mõju; potentsiaalne soodne mõju - 1 vähene negatiivne e ebasoodne mõju + 1 vähene positiivne e soodne mõju - 2 nõrk negatiivne e ebasoodne mõju + 2 nõrk positiivne e soodne mõju - 3 mõõdukas negatiivne e ebasoodne mõju + 3 mõõdukas positiivne e soodne mõju - 4 oluline negatiivne e ebasoodne mõju + 4 oluline positiivne e soodne mõju

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiakeskus OÜ (peale 2018. a likvideeritud) ja Eesti Geoloogiateenistus kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte ning muud saadaval olevat temaatilist informatsiooni (sh keskkonnalubadega seonduv dokumentatsioon (vajadusel)). Samuti

16 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobivaid metoodikaid.

KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd.

DP ja KSH protsessi raames on seni kogutud teabe (vt ka ptk 8) alusel vaja eraldi hankida ja teostada: 1. Linnustiku eksperthinnang, hinnangus käsitleda kõrghoonete mõju (klaaspinnad ja valgustatus) linnustikule. Vajadusel tuua välja meetmeid, et riske minimeerida. 2. Insolatsiooni uuring, milles anda hinnang lähipiirkonnas (nt Maakri tn 21, 30 ja 36) asuvate või teadaolevalt kavandatavate hoonete võimaliku mõjutatuse kohta ja vajadusel määrata meetmed võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks (sh kavandatavates hoonetes). Meetmete kaalumisel arvestada standardite EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ sisu. 3. Liiklusuuring, milles anda mh hinnang, kas kavandatava hoonemahu ja parkimiskohtade juures võib liikluse ja parkimise korraldus olla häiritud (vaadelda vähemalt Maakri kõrghoonete piirkonda). Uuring annab seega teavet, kuidas mõjutab kavandatav, koostoimes teiste teadaolevate tegevustega (vt joonis 2.7), piirkonna liikluskorraldust (sh ummikute tekkimise võimalust). Vajadusel määrata meetmed võimalike negatiivsete (ebasoodsate) mõjude vähendamiseks. Uuring sisendiks (nt piirkonna liiklussagedus, sh raskeliikluse osakaal ning tipptunni liikluskoormus) ka müra modelleerimiseks. 4. Müra modelleerimine, milles anda hinnang senise olukorra ja kavandatud tegevuse vastavusele, kehtivaid normatiive arvestades. Modelleerimise sisendiks on mh ptk 8 esitatud info ja eelnevalt nimetatud „liiklusuuring“, kuid asjakohast teavet (sh ümbruskonna osas) võib saada ka töödest „linnustiku eksperthinnang“ ja „insolatsiooni uuring“. Tööde käigus ehk vajadusel määrata meetmed võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks. 5. Radooni mõõtmised, millest selgub DP alal radooniga seonduvate riskide olemus või nende puudumine. Mõõtmistega omandatava teabe alusel on võimalik anda (vajadusel) suuniseid (siseruumide kavandamise osas) mh standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ baasil. 6. Hüdrogeoloogiline hinnang – maa-aluste korruste ehitamise võimalikkuse ja nende rajamise mõju kohta lähialale jäävatele hoonetele ja säilitatavale puule. 7. Kaugvaadete analüüs - kavandatava kõrghoone mõjule Tallinna siluetis.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet teavitas 22.03.2021. a kirjaga nr 3-2/20/3739-7, et uuringute loetellu on vaja lisada ka dendroloogiline inventuur. Dendroloogilise uuringu vajaduse katab aga Olev Abneri 2020. a töö „Maakri tn 23a ala puittaimestiku haljastuslik hinnang“, mistõttu dendroloogilist inventuuri ei lisatud eraldiseisvalt eelnevasse loetelusse.

17 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. KSH VTK väljatöötamise raames täiendavat, lisaks eelnevale, uurimisvajadust (eksperthinnangud vms tegevused DP ja selle KSH protsessi sees) üheselt ei tuvastatud. Kui olemasolevat kirjandust ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole mõne täiendava aspekti kaalutlemiseks piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega ning osapooltega).

6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud tabelis 6.1.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV – Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA)) ja/või planeeringu KSH protsessi korraldaja (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) saadab kirjad tabelis 6.1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teatab KSH väljatöötamise kavatsusest või ka nt KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõikes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada, vastasel juhul tuleb teavitused saata tavapostiga asjakohastes registrites märgitud aadressidele, kui kehtivas õiguskorras ei ole sätestatud teisiti.

DP ja KSH dokumentatsioon peab olema leitav ka kohaliku omavalitsuse (KOV) veebilehel ning kuulutused tööetappide kohta tuleb avaldada ka ajalehtedes. Samuti avaldatakse info võimalusel KSH läbiviija veebilehel. Soovituslik on järgida ka KeHJS sätteid, mis kohanduvad avalikustamiste teavituste esitamisele internetikanalis Ametlikud Teadaanded ja arendusalaga seotud avalikes kohtades (nt bussipeatused, raamatukogud vms rahvarohkete kohtade teadete- tahvlid).

Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud, asjakohased asutused ja muud organisatsioonid (2021. a jaanuari seisuga, protsessi raames võib täieneda). DP koostamist korraldab KOV üksus TLPA / KSH protsessi korraldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (sh TLPA teavitamise viiside ja vajaduse otsustaja). Seos DP-ga Isik / asutus / muu info KÜ(1) aadress KÜ tunnus(ed) Kehtestaja Tallinna Linnavolikogu - - DP protsessi Tallinna Linnaplaneerimise Amet - - korraldaja (TLPA) DP koostaja AB Artes Terrae OÜ - - KSH koostaja Alkranel OÜ - - Huvitatud isik Fausto Capital OÜ vt käesoleva töö ptk 1 - 2 KOV asutus Kesklinna Valitsus - - KOV asutus Tallinna Transpordiamet - - Ametkond Päästeameti Põhja päästekeskus - - Ametkond Terviseamet Ametkond Muinsuskaitseamet - - Ametkond Transpordiamet - - Ametkond Kaitseministeerium - - Ametkond Politsei- ja Piirivalveamet - - Ametkond Keskkonnaameti Põhja regioon - - Ametkond Maa-amet - -

18 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seos DP-ga Isik / asutus / muu info KÜ(1) aadress KÜ tunnus(ed) Organisatsioon Keskkonnaühendused - - (valitsusväline) (http://www.eko.org.ee) Tehnovõrgud Elektrilevi OÜ - - Tehnovõrgud Telia Eesti AS - - Tehnovõrgud Gaasivõrk AS - - Tehnovõrgud Tallinna Vesi AS DP ala – rentnik Blauhaus OÜ Maakri 23 78401:104:0090 Naaberkinnistud Maakri Kvartal OÜ Maakri 19 ja 21 78401:101:3186 78401:101:3185 Naaberkinnistu Stockmann Oyj Abp Eesti filiaal Liivalaia tn 49/53/ 78401:101:4619 Maakri tn 25 Naaberkinnistud Korteriühistu Tornimäe 3, 5 ja 7 78401:104:0210 78401:104:0130 78401:104:0670 Naaberkinnistu Maakri Maja korteriühistu Maakri 36 78401:104:0790 Naaberkinnistu Europark OÜ Maakri 34 78401:104:0100 Naaberkinnistu Esimene arendus OÜ Maakri 30 78401:101:3747 Huvitatud DP-st Robalm OÜ - - (1) – KÜ – katastriüksus (esitatud kui asjakohane).

7. Protsessi eeldatav ajakava ning strateegilise planeerimisdokumendi ja protsessi osapooled

Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1 (prognoositud kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini). Vastavatele etappidele järgnevad veel DP heakskiitmise ja kehtestamismenetlused (PlanS § 90 ja 91). Lisame, et KeHJS § 43 alusel peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja KSH lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Samuti toonitame, et tabelis 7.1 pole arvestatud nt hankeprotsessile kuluvat aega, et leida täiendava uuringu teostajat (vt ka ptk 5).

Planeeringu KSH protsessi korraldaja - Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (https://www.tallinn.ee/Tallinna-Keskkonna-ja-Kommunaalameti-kontakt-ja-struktuur, 2021). Täiendav teave DP protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 7.2. KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi, vastavalt vajadusele ja eraldi kokkulepetele, täiendavaid spetsialiste. KSH teostaja (planeerimisseaduse alusel) põhimeeskond (Alkranel OÜ (www.alkranel.ee)):  Alar Noorvee, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098) sh KSH juhtekspert.  Elar Põldvere, keskkonnaspetsialist.  Kersti Kuum, keskkonnaspetsialist (peale 2021. a jaanuari asendab Paula Nikolajeva (keskkonnakonsultant)).

Tabel 7.1. KSH läbiviimise ja DP menetlemise orienteeruv ajakava kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini – nö alguspunkt 01.12.20. a (KSH leping Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning Alkranel OÜ vahel; ajaprognoosides ei ole arvestatud nt aega, et leida lisauuringute (vt ka ptk 5) teostajaid ning uuringud läbi viia). KSH ja DP etapp Orienteeruv(1) lõpp KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine, seisukohtade küsimine ning aprill 2021 vajadusel täiendamine ja avalikustamine (PlanS § 80-81) KSH aruande ja DP eelnõude / eskiiside koostamine juuli 2021 Dokumentatsiooni avalikustamine (PlanS § 82-83) märts 2022

19 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. KSH aruande ja DP kooskõlastamine jm asjakohane (PlanS § 84-85) juuni 2022 DP vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning dokumentatsiooni vormistamine detsember 2022 enne DP heakskiitmist (PlanS § 86-89) (1) - võib muutuda, juhul kui nt ilmnevad vastavasisulised asjaolud (nt uuringu(te) spetsiifika tõttu lisanduv aeg või täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt).

Tabel 7.2. DP protsessi osapooled (seisuga detsember 2020). DP koostaja DP koostamise korraldaja DP kehtestaja Huvitatud isik Tallinna Linnaplaneerimise AB Artes Terrae OÜ Tallinna Linnavolikogu Fausto Capital OÜ Amet Tiit Terik, Linnavolikogu Kenneth Karpov, Mart Hiob, projektijuht Ivari Rannama, juhataja esimees juhatuse liige Küütri 14, Tartu Vabaduse väljak 7, Tallinn Vana-Viru tn 12, Tallinn Küütri 8, Tartu Tel: 7420218 Tel: 6404375 Tel: 6943211 Tel: 7412494 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] www.artes.ee www.tallinn.ee www.fausto.ee

20 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. 8. Väljatöötamise kavatsusele laekunud seisukohad

KSH VTK kohta küsis seisukohad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet oma 15.07.2020 a kirjas nr 10-10/4862-2. Seisukohti küsiti 27-lt asjakohaselt asutuselt, huvitatud isikult ning muudelt organisatsioonidelt. Seisukoha küsija saatis Alkranel OÜ-le oma ettepanekud KSH VTK-le 20.11.2020. a kirjaga nr 10-11/4862-13, kuhu olid lisatud ka asjakohaste asutuste, huvitatud isikute ning muude organisatsioonide seisukohad (kokku 10 saatjalt). Samuti oli Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kirja juurde lisatud ka 2019. a Blauhaus OÜ (10.12.2019. a) ja Kaido Loori (04.12.2019.a) ettepanekud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad esitati Alkranel OÜ-le 2021. a märtsi kuus. Saabunud seisukohtade /ettepanekute ülevaateid ning nendega arvestamise põhimõtteid kirjeldab tabel 8.1. Maa-ameti (20.07.20. a kiri nr 6-3/20/10490-2), Transpordiameti (23.07.20. a kiri nr 4.6-8/20/3022-2 (toona Lennuamet)), Tallinna Kesklinna valitsuse (04.08.20. a kiri nr 4-15/3329) ning Kaitseministeeriumi (10.08.20. a kiri nr 12 3/20/2348) kirjades seisukohad / ettepanekud puudusid.

Tabel 8.1. 2020. a KSH VTK-le laekunud seisukohtade / ettepanekute ülevaade ning nendega arvestamise põhimõtted. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest Terviseamet, Detailplaneeringu alalt lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses KSH VTK ptk 2 täiendati. 29.07.2020. a kiri nr paiknevatel müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri 9.3-4/20/6551-2 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud müra normtasemeid. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „hinnata välisõhu KSH VTK ptk 5 täiendati. Lisateave: seisundit (müra ja õhusaaste (tiheda liikluskoormusega piirkonnas)) - Teadaolevalt nö traditsioonilisi, avatud ning uue hoonestuse rajamisega kaasnevat müra ja õhusaaste parklaalasid ei planeerita. olukorra muutumist.“ Tähelepanu tuleks pöörata ka uutest - keskkonnaministri 03.10.2016 määrus - loodavatest parklatest lähtuvatele võimalikele negatiivsetele kohaldatakse sellisele planeeringule, mille mõjudele. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise ületamine ja mille puhul ei viida läbi KSH-d eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ planeerimisseaduses sätestatud juhtudel. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri Kehtivaid normatiive arvestatakse edasistes DP ja selle 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, KSH protsessides. elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud KSH VTK ptk 4 tabel 4.1 sisaldas müra temaatikat

Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel (teema „Inimeste heaolu ja tervis“ all) ning „Sotsiaal- ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. majandusliku keskkonna“ teemat.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel Esitatud suuniseid ja kehtivaid normatiive (sh ehituse ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud aegsete tegevuste / mõju aspektide osas) arvestatakse normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase edasistes DP ja selle KSH protsessides. mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Tagada tuleb piisav insolatsiooni kestus nii naaberhoonetel kui ka KSH VTK ptk 5 täiendati. kavandatavatel hoonetel vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetetele. Amet pooldab insolatsiooni uuringu teostamist.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Politsei- ja Põhja prefektuuri poolt sooviksime üldplaneeringu kaasamisel KSH VTK ptk 4 tabel 4.1 sisaldas Sotsiaal-majandusliku Piirivalveamet, arvestada keskkonna muutustel põhineva ennetusega, mis muudaks keskkonna“ teemat, kus vajadusel antakse täiendavaid 06.08.2020. a kiri nr turvalisemaks linna elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude suuniseid DP-sse, muutmaks elukeskkonda 1.11-11/416-2 ennetamisele (CPTED). Meie kontaktideks oleksid turvalisemaks. Lisateave: piirkonnapolitseinikud Lauri Jõeäär [email protected] ning - Detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev Ivar Saar [email protected] ehk üldine maakasutus piirkonnas ei muutuks. Tallinna Keskkonnamõjude hindamisel tuleb lähtuda vajadusest muuta KSH VTK ptk 3 ja ptk 4 tabel 4.1 täiendati. Esitatud Transpordiamet, detailplaneeringu eskiisiga esialgselt kavandatud parkimise suuniseid ja kehtivaid normatiive arvestatakse edasistes

22 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest 11.08.2020. a kiri nr 4.- lahedust: suurendada tuleb parkimiskohtade arvu ning rajada DP ja selle KSH protsessides. Lisateave: 1/20/190-2 parkimiseks rohkem kui esialgselt kavandatud üks maa-alune - mh parkimise korraldamise kavandamisel korrus. peetakse edasiste protsesside raames silmas, et leitav lahendus ei hoogustaks kesklinna Hoone parkimiskorrustele juurdepääsu kavandamisel tuleb täiendavat nn autostumist. arvestades Maakri kvartalis kehtivate liikluskorralduse - parkimiskorralduste lahenduste väljatöötamisel põhimõtetega. Planeeritava arendusega piirneval lõigul on Maakri (DP protsessis) kaalutakse mh autolifti tn ühe sõidurajaga ühesuunaline tänav ning tee ääres on lubatud sissepääsu paiknemist hoonestuse sisehoovis. pikiparkimine, mille tõttu ei ole võimalik hoone parkimiskorrustele juurdepääsuks kavandada autolifti. Juurdepääs parkimiskorrustele tuleb kavandada panduse kaudu, et tagada sujuv juurdepääs ja vältida tänavale ootejärjekorra tekitamist. Keskkonnaamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 15.07.2020 poolt esitatud KSH VTK ptk 2 täiendati. 13.08.2020. a kiri nr 6- kirjas nr 10-10/4862-2 Keskkonnaametile ning 28.01.2019 KOKO 5/20/12342-2 arhitektid OÜ poolt koostatud „Maakri 23a detailplaneeringu konseptsioon“ on toodud detailplaneeringu koostamise eesmärkide hulgas ka, et Maakri tn 23a kinnistul olemasolev 14-korruseline hooneosa säilitada ning ehitada 14-korruselisele osale kaks lisakorrust. KSH VTK eelnõu ptk 3 (lk 10) on toodud, et detailplaneeringuga kavandatakse Maakri tn 23a olemasolevad (2-7 korruselised) hooned lammutada ning lammutamisega tekib võimalus kasutusele võtta krundi maa-alune osa ning Maakri tn 23 maaüksusele tuleks ka maa-alune parkla (sissepääs lahendatud autoliftiga). Keskkonnaametile esitatud KSH VTK eelnõus ptk 2 (lk 4) ei ole detailplaneeringu koostamise eesmärkide hulgas välja toodud 14-korruselise hoone kahe lisakorruse rajamist ega maa- aluse parkla rajamist. Keskkonnaamet palub detailplaneeringu eesmärki KSH VTK eelnõus korrigeerida. KSH VTK eelnõus pole käsitletud kõrghoonete mõju linnustikule. KSH VTK ptk 4 tabel 4.1 ning ptk 5 täiendati. Suured klaaspinnad võivad lindudele olla väga ohtlikud, samuti kõrghoonete valgustus (öösel rändavad linnud võivad eredast valgusest segadusse sattuda ning sihitult ringi lennata). Keskkonnaamet leiab, et KSH aruandes tuleks analüüsida ka ohtu lindudele ning välja tuua meetmeid, et riske minimeerida ning

23 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest ühtlasi palub KSH VTK eelnevast tulenevalt täiendada. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030” kohaselt KSH VTK ptk 4 tabel 4.1 täiendati. Võimalike on oodata 21. saj jooksul õhutemperatuuri tõusu, sademete hulga koostoimete ja kumulatiivsete aspektide arvestamine suurenemist, tormide sagenemist ja merepinna tõusu. Need toovad (erinevate teemade puhul) oli juba ptk 4 põhimõtetes endaga kaasa mh kuumalained ja soojussaare efekti võimendumist nimetatud. linnalistes asulates. Kõrghooned on linnalises keskkonnas nagu „soojusesaare“ soojusallikad, põhjustades sellega lokaalset õhutemperatuuri tõusu. Eelnevast tulenevalt palub Keskkonnaamet kaaluda KSH VTK koostamisel kõrghoone rajamisega eeldatavalt kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonnamõju hindamist kliimamuutuste seisukohalt (tuulekoridoride ja soojusaare efekti osas) ka võimalikud koostoimed ja kumulatiivsed mõjud planeeringuala ümbruskonnas asuvate hoonete ja rajatistega. Stockmann Oyi Abp VTK näeb ette, et lisaks kehtivatele üldplaneeringutele tuleb KSH KSH VTK ptk 2 korrigeeriti. Eesti filiaal, 14.08.2020. läbiviimisel arvestada ka teiste piirkonna arendustegevustega - a kiri kehtivate detailplaneeringutega, nimetades need leheküljel 9. Joonis, mis paikneb planeeringute nimekirja all ei ole õige. Liivalaia tn 49 //53 // Maakri tn 25 // 27 ja Liivalaia tn 51 kinnistute detailplaneering on nimekirjas märgitud numbriga „3“ kuid kaardil on õige planeeringuala märgitud numbriga „4“. VTK-st tuleb välja, et KSH läbiviimisel on oluline arvestada vaid KSH VTK ptk 4 oli toodud, et arvestatakse piirkonnas kehtivaid detailplaneeringuid mitte aga planeerimisvõimalusi ja kavandatavate arendustegevustega (sh olemasolevaid) naaberkinnistute tuleviku plaane. Stockmann on teavitanud Tallinna ning käsitletakse võimalikke koostoimeid ja Linnaplaneerimise Ametit juba aprillis 2019, et Stockmann’il on kumulatiivseid mõjusid. kavas alustada uue detailplaneeringu koostamist, arendamaks Stockmanni kaubamaja tagahoovi. Pikaajalisem tulevikuplaan on Käesolev DP ei ole ka üldplaneeringut muutev. Edasistes lisada kuni 28 133 m2 brutopinda juurde Stockmanni hetkel kehtiva DP ja selle KSH protsessides arvestatakse juba kehtivaid detailplaneeringu alusel lubatud ehitusmahule. kavasid / plaane. Võimalikke potentsiaalseid arengusoove saab teadmiseks võtta, kuid nende põhjalt Soovime kinnitada veelkord, et Stockmann ei ole loobunud sellest täiendavate ja lõplike prognooside / kitsenduste kavatsusest, kuigi see sai pandud pausile selle aasta alguses teostamine senisele või tulevasele maakasutusele ei ole tekkinud keerulise finantssituatsiooni tõttu. Meie eesmärk on asjakohane. esitada detailplaneeringu algatamise taotlus esimesel võimalusel. Mõju hindamise tavapraktikaks on see, et iga järgnev

24 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest Käesolev Maakri tn 23 ja 23a arendusvisioon ei võta arvesse arendushuvi peab arvestama eelnevalt registreeritud Stockmanni kinnistu ehitusõiguse suurendamist ja võib sel põhjusel ametlike arendushuvidega ning vajadusel teostama ka takistada Stockmanni edasisi arendusplaane. Samuti, meie lisa uuringuid (võttes aluseks andmeid varem hinnangul tagaks kogu kvartali ühine planeering sellele piirkonnale teadaolevast). Siinkohal otsustavad (vastava vajaduse parima linnaehitusliku lahenduse, vastupidiselt sellele, et iga tekkel), käesolevast KSH VTK protsessist eraldiseisvalt, kinnistu planeeritakse eraldi. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on Tallinna Linnavalitsuse asjakohased ametkonnad, millisel teavitanud Stockmanni linna kavatsusest näha ette ka ühine visioon moel tuleb Teie arendusideid menetleda. Võimalik, et kogu Maakri kvartalile. Me usume, et keskkonnamõju strateegiline Maakri kvartali ühise ja pikemaajalise visiooni hindamine peaks hõlmama ka kogu kvartali või vähemalt teostamiseks on vajalik täiesti eraldiseisev töö / protsess. Stockmanni kinnistu kõrghoonete arendusvõimalusi. Käesolev KSH VTK või sellele järgnev KSH selleks aga ei ole. Eeltooduga seoses leiame, et liiklusuuring, mille teostamine on Välja saab tuua, et KSH VTK ptk 5 nimetatud kavandatud keskkonnamõju strateegilise hindamise raames, peaks „liiklusuuringu“ teksti lisati ummikute tekke aspektide võtma arvesse, et Liivalaia tänavalt puudub juurdepääs Maakri temaatika. Teadaolevalt on tagatud, et KSH VTK ptk 5 tänavale. Maakri 23 ja 23a detailplaneeringu eskiisi kohaselt on nimetatud uuringute aluseks võetakse realistlik ehk kavandatud parkimiskorrustele sissesõit Maakri tänavalt. olemasolev olukord (mh liikluskorralduses). Uuringute raames selguvate tulemite järgselt esitatakse vajadusel ka Tõkkepuuga sissesõit Stockmanni kaubamajja ei võimalda läbi lasta täiendavad meetmed / ettepanekud, millede rakendamise täiendavat liiklusvoogu Maakri tänavale ega saa pakkuda sissepääsu üle otsustab mh Tallinna Linnavalitsuse asjakohane Maakri tänavale Maakri 23a uusarendusele. Kitsas Maakri tänav ametkond. võib aga osutuda täiendava liiklusvoo (eriti turismibusside) jaoks ebapiisavaks ning tekitada ummikuid, mis omakorda võivad mõjutada kaubatarne veokite ligipääsu Stockmanni kaubamaja tagahoovi. Hetkel on Maakri tänav ühesuunaline kuni Stockmanni kinnistu piirini ja meile on oluline, et see ka nii jääb, selleks, et muud sõidukid ei blokeeriks Stockmanni tagahoovi väravat. Päästeamet, 17.08.2020. Tagada tuleb Päästeameti päästeteenuse tarbeks piisava laiuse ja Esitatud suuniseid ja kehtivaid normatiive arvestatakse a kiri nr 7.2-3.1/7353-2 kandevõimega juurdepääsuteede olemasolu kõigi ehitisteni ning edasistes DP ja selle KSH protsessides. veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu veega varustamiseks. Õhuliinide planeeringu korral tagada kõrgusmärkide olemasolu. Täiendavalt juhime tähelepanu, et planeeringute ja ehitusprojektide KSH VTK ptk 2 täiendati. koostamisel, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja keskkonnamõju hindamisel tuleb lähtuda ka kemikaaliseaduse § 32 nõuetest. Täiendavat informatsioon ohtlike ettevõttete maa alale või

25 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest olemasolevate ettevõtete ohualasse planeerimisel on võimalik leida aadressilt - https://www.rescue.ee/et/juhendid (kemikaaliseaduse § 32 seotud juhendid). Tallinna Keskkonna- ja Hinnata planeeringuala olemasolevat ja perspektiivset KSH VTK ptk 2 ja 5 täiendati. Lisateave: Kommunaalamet, müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest - Teadaolevalt nö traditsioonilisi, avatud 20.11.2020. a kiri nr 10- nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme parklaalasid ei planeerita. 11/4862-13, milles mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". - KSH VTK ptk 4 esitatu sätestab ka nt viidati ka kahele 2019. a ümbruskonnaga seonduvate aspektide kirjale (esitatud Teha autoliiklusest tuleneva müra prognoos päevase ja öise arvestamise põhimõtted. käesoleva joatise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartidega. osana). Lisaks hinnata ka tehnoseadmete, kauba laadimise ning veokite manööverdamise müra. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks.

Lähtudes KSH protsessi raames teostatavast liiklusuuringust, hinnata ka mõju vahetule lähipiirkonnale. Hinnata ja kirjeldada täpsemalt detailplaneeringu elluviimisega Johtuvalt ptk 1, siis KSH VTK on dokument, milles eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju ja selle ulatust (ehitusaegsed märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise mõjud, mõju elustikule (sh linnustikule), haljastusele, veerežiimile, ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning DP rakendamisega liikluskoormusele, müra, õhusaaste, sotsiaal-majanduslikud mõjud, eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju kultuuriväärtustele ning mõju kulmineerumine ja koosmõjude inimese tervist, piiriülest mõju ja võimalikku mõju esinemine jne). Natura 2000 võrgustiku aladele silmas pidades. KSH väljatöötamise kavatsus on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel. KSH VTK ptk 4 on toodud, et KSH aruandes antakse vajadusel täpsem ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul.

Lisaks täiendati KSH VTK ptk 4, kus oli määratud, mis teemasid KSH aruande protsessis detailsemalt käsitletakse. KSH VTK ptk 4 lõpus on toodud, et KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring

26 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest laieneda. KSH VTK ptk 5 annab mh ülevaate seni teadaoleva alusel määratud uuringute vajadusest. 2019. a kiri, esitas Kaido Loor (04.12.2019) – analüüsida Maakri Välja saab tuua, et KSH VTK ptk 5 nimetatud tänava, mis on teatavasti ühesuunaline ja üherealine, „liiklusuuringu“ teksti lisati ummikute tekke aspektide läbilaskevõimet kõigi planeeritud ja planeerimisel olevate Maakri tn temaatika. Teadaolevalt on tagatud, et KSH VTK ptk 5 äärsete hoonete teenindamiseks. Ilma põhjaliku analüüsita pole nimetatud uuringute aluseks võetakse realistlik ehk võimalik veenduda, et Maakri tänavale ei teki pikki ummikuid. olemasolev olukord (mh liikluskorralduses). Uuringute Võimalus on, et Maakri tn liiklus tipptundidel seiskub ja blokeerib raames selguvate tulemite järgselt esitatakse vajadusel ka juurdepääsu hoonetele. täiendavad meetmed / ettepanekud, millede rakendamise üle otsustab mh Tallinna Linnavalitsuse asjakohane Planeeringulahendus peab arvesse võtma Maakri tn reaalset ametkond. läbilaskevõimet mh tipptundidel. Kaaluda Maakri T2 avamist Liivalaia tänavale, sest Maakri tn ise lõpeb samuti kitsaste või KSH VTK ptk 3 ja ptk 4 tabel 4.1 täiendati. Esitatud ühesuunaliste tänavatega (Lennuki, Lauteri, Tornimäe). suuniseid ja kehtivaid normatiive arvestatakse edasistes DP ja selle KSH protsessides. Lisateave: Kaaluda Lennuki tn läbilaskevõime parandamiseks selle - mh parkimise korraldamise kavandamisel renoveerimist. Arvestada eriotstarbeliste sõidukite (Stockmanni peetakse edasiste protsesside raames silmas, et teenindavad kaubaveokite, Päästeameti autode, prügiautode) leitav lahendus ei hoogustaks kesklinna gabariite ja pöörderaadiuseid, sest Maakri tn on väga kitsas, kui täiendavat nn autostumist. sellel lubatakse parkimist. - parkimiskorralduste lahenduste väljatöötamisel (DP protsessis) kaalutakse mh autolifti 0,5 x parkimiskordaja ei ole õigustatud, sest juba täna (kus sissepääsu paiknemist hoonestuse sisehoovis. parkimiseks on ruumi Maakri 34 kinnisasjal), on Maakri tn äärsed parkimiskohad alati hõivatud. 2019. a kiri, esitas Blauhaus OÜ (10.12.2019) – uue DP üheks eesmärgiks ongi korrigeerida krundipiire detailplaneeringu algatamisega seoses on meil soov, et selle alusel vastavalt hoonestusele (mh seosed maa kui ressursiga saaks muuta Maakri 23 ja Maakri 23 a vahelist piiri selliselt, et seotud kohustustega) ning tagatakse mälestiseks Maakri 23a kinnistust eraldatakse ning liidetakse Maakri 23a tunnistatud Maakri tn 23 hoone säilimine ja vaadeldavus. kinnistuga ligikaudu 65 m2 suurune maaüksus, mis kattub praegu hoonestusõiguse alusel OÜ Blauhaus kasutuses oleva hooneosaga, KSH VTK ptk 4 ja 5 esitatu võimaldab teadaolevalt kuna Maakri 23 moodustab koos Maakri 23 a meile kuuluva osaga hinnata ka Teile olulisi temaatikaid. Võimalike ohtude visuaalselt ja ka sisuliselt ühe hoone, siis on meie soov, et seda fikseerimisel, mida ei ole reguleeritud selgepiiriliselt käsitletaks ühe hoonena ka maamaksu mõistes. kehtivate normatiividega, esitatakse ka suunised / meetmed ohtude vältimiseks / minimeerimiseks (KSH

27 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. Seisukoha esitaja Laekunud seisukoht / ettepanek KSH VTK-s arvestamisest Kuna Maakri 23 on muinuskaitsealune hoone, siis me ei saa seda aruandes). kunagi ei maha lammutada ega sinna ehitada kõrghoonet, seetõttu pole kõrge maamaks, mida me aastaid juba maksame maja Maakri 23a juurde kuuluva osa eest, õigustatud (me ei vaja ehitusõigust kõrghoonele, mis seda õigustaks). Tahamegi seda olukorda nüüd muuta.

Samuti palume jälgida, et Maakri 23 a hoone lammutamisel ja uue ehitamisel meie maja Maakri 23 kahjustada ei saaks ja et peetaks silmas meie õigust meile kuuluvale õueosale/parkimisalale ligipääsuks. Tallinna Palume väljatöötamise kavatsust täiendada ja lisada vajalike KSH VTK ptk 5 on täiendatud ning nimetatud uuringud Linnaplaneerimise uuringute loetellu dendroloogiline inventuur, hüdrogeoloogiline (v.a dendroloogiline inventuur) teostatakse KSH aruande Amet, 22.03.2021 a kiri hinnang maa-aluste korruste ehitamise võimalikkuse ja nende etapis. Dendroloogilise inventuuri vajaduse katab nr 3-2/20/3739-7 rajamise mõju kohta lähialale jäävatele hoonetele ja säilitatavale „Maakri tn 23a ala puittaimestiku haljastuslik hinnang“ puule ning analüüs kavandatava kõrghoone mõjule Tallinna siluetis (teostatud 2020. a). Antud uuringu andmeid kasutatakse (kaugvaadete analüüs). KSH edasistes etappides. Kolmanda alternatiivina palume kaaluda linaehituslikku lahendust, KSH VTK ptk 3 on asjakohasel viisil täiendatud. mille puhul hoone 27korruselise kõrgosa ehitisealune pind ei ületa 450 m2 ja kõrghoone osa asub krundi lõunapoolset piirist kaugemal võrreldes algatamisettepanekus olnud lahendusega. Täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise KSH VTK avalikustatamist Tallinna veebilehel ning kavatsus koos planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud esitatamist Tallinna planeeringute registrisse isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega palume avalikustada sisestamiseks, korraldab Tallinna Keskkonna- ja Tallinna veebilehel ja esitada Tallinna planeeringute registrisse Kommunaalamet. sisestamiseks.

28 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad.

KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte.

30 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021.

31 Maakri tn 23 ja Maakri tn 23a kinnistute DP KSH VTK. Alkranel OÜ, 2020 - 2021.