Detsember 2019 Detsember : Number Esimene Üheksakümne Nüüdiskultuuri Häälekandja Nüüdiskultuuri

ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE NUMBER : DETSEMBER 2019 DETSEMBER : NUMBER ESIMENE ÜHEKSAKÜMNE NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI

HIND 2€ 2 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER TOIMETUS SISUKORDRITUAAL / LUULE DETSEMBER 2019 : 3

Kaisa Kuslapuu ja Joosep Vesselov PÜHAD TOIMINGUD JA HINGERAHU

Foto: Ken MürkFoto: Ken SISUKORD Kui uurisime selle lehenumbri tarvis erinevatelt inimes- gemus, näiteks lahutus, haigus või telt, mida rituaal nende jaoks tähendab, kirjeldati huvita- lähedase surm. Ent ilma kogenud val kombel ennekõike argiseid harjumusi, millel on muude juhatuseta võivad sellised eluras- toimetuste kõrval tähenduslik roll – olgu siis tegu hommi- kused inimese sootuks ummik- kukohvi joomiseks aja võtmisega või muul moel teadvus- teele viia. tatud hingetõmbega enne tegudele asumist. Samuti on Kindlaksmääratud kombestikuga RITUAAL Nii kulm märkimisväärne, et meenutati ennekõike omaette tehta- rituaalid pakuvad üleminekufaasis Kaisa Kuslapuu

JUHTKIRI vaid toiminguid. Kollektiivseid rituaale näikse meie seku- olevale inimesele kindlustunnet SOTSIAALIA laarses ühiskonnas vähem teadvustatavat või isegi pigem ja selgust ning moodsas postmo- Rituaalid rahvuse kestmise teenistuses – omal viisil peljatavat, kuigi see ei väljendu näiteks laulu- ja tantsupeo dernistlikus maailmas võib rituaali Marge Allandi [6–7] pidustustest osavõtus. Iseasi kui paljud mõtestavad seda eestvedajaks olla nii preester, ma jõulupeole teel rahvusliku rituaalina. Umbusu juuri seoses kollektiivsete šamaan kui ka psühholoog. Aga ZEN kuid turritavad laubalt rituaalsete kombetalitustega võib ehk otsida ajaloost, kus seda eeldusel, et ta tunneb häs- Mida rituaal tänapäeval tähendab? – kaks kaart mis kriitikat ei kannata rituaale on rakendatud korduvalt võõrvõimu ja religiooni- ti inimpsühholoogiat ja on prot- ma jõulupeole teel Erinevad autorid [8–9] de propaganda teenistusse ning kasutatud inimeste allu- sessist teadlik, sest kui jäljendada on teised juba saunas tamiseks erinevatele võimumehhanismidele. Pole siis ime, rituaalseid kombeid, mille tähen- Ebausust – Jaana Davidjants [10 –11] ja hoolsalt mandariine pesevad et eestlane on otsinud nende eest varju saunas või metsas dust sügavuti ei mõisteta, on tegu Palverännakud 21. sajandil – ning eelistanud kujundada välja rituaalsed kombed, mida lihtsalt ebausuga, mille järgimine – Keiu Virro [15–16] nii puhtad käed ja südamed Kaisa Kuslapuu ja on turvaline täita pigem omaette hoides. Ajalooline kat- lisaks asjaolule, et see eesmärgini ses tähistaevaöös Joosep Vesselov on kaks kestuste kultuur on jätnud jälje meie rituaalsesse mällu ning ei vii – võib olla oma hinge pime- KESKKOND oranže keri kerisele viskavad Tartu luuletajat. Kaisale paljud just perekonda ja isiklikku puudutavad traditsiooni- damate soppide avastajale isegi ohtlik. Ehk on religiooni see on me väike rituaal meeldib väga talv. Joosep lised kombed on kaduma läinud või hääbumas, samas kui tähtsus vähenenud läänemaailmas just selle tõttu, et sellest Rituaalimaastikest – Ott Heinapuu [12–14] ning tõsine on töö kardab. Nende intensiivne tekkinud puudujääki püütakse nüüdisajal pahatihti kom- on aegamisi paljude jaoks sisu ja tähendus kaduma läinud. kuid siiski puhmas ülasilm mind vihastab Homseootus (ja intiimne) kirjavahetus penseerida kahtlasevõitu tarbimispühade või esoteeriliste See võib juhtuda, kui müüt muutub kaasaegsete jaoks krüp- SUBKULTUUR Joosep Vesselov avaldatakse postuumselt. õpetustega. Siinkohal tekib küsimus, miks on sakraalsed tiliseks ja mõistetamatuks – kui jutustatav lugu ei klapi enam Burning Manist – Terje Toomistu [17–19] ma köögilaualt haaran pipar- toimingud inimesele üleüldse vajalikud. tajutava maailmaga. Aga see ei tähenda, et inimloomus ei Siirderiitused Nõukogude armees – koogist pintsetid ära lase end petta National Geographicust nähtud Paapua Uus-Guinea me- januneks sellegipoolest millegi püha järele. Elu ilma püha- ja tasa, tasa jõulukellad kajavad luulel ja lauludel, Tõnu Tender [20 –21] heks saamise siirderiitus, mille käigus meesliikmed eral- duseta tundub sisutühi – raske on taluda mõtet, et kogu täht Petlemmast on säramas aasta rahulikem aeg datakse kuueks nädalaks kogukonnast, nendega soorita- see kannatamine on täiesti ilmaasjata. ning ühte kulmu kitkuma on veel ees – takse sümboolne emaga sideme katkestamine ja nad juha- Kätte on jõudnud aasta pimedaim aeg, mil sisekaemus ma tingimata pean tatakse erinevate riitustega täiskasvanuikka, paneb mõtle- võib ebasoodsatel asjaoludel hõlpsasti sisekaamoseks PÄEVAKAJA sel ööl kui summutab rebitud ma kõigile neile Lääne ühiskonna noortele, kes ei paistagi kujuneda. Selle vältimiseks tasub teadvustada, mis tege- KESKKONNAKOLUMN pakkepaber laste kunagi täiskasvanuks saavat ning kellele näivad iseseisvu- vused ja kombed kannavad meie jaoks tähenduslikku ja nüüd ärev laste lootus ootusärevat kisa, mine ja vastutuse võtmine ka endale suurt segadust te- rituaalset rolli ning mõista väärtust, mis nendel meie jaoks Probleemne ilutulestik – Helen Puistaja [23] on üle maailma kui täidavad rasvased praed kitavat. Kohalikus kultuuriruumis võib noormeeste jaoks on. Ehk aitab see meie kultuuriruumis teadlikult rituaal- kui pihku surun leivast riistapuu taldrike asemel üha täita seda eesmärki osaliselt kohustuslik väeteenistus, ent sust kujundada ja taaselustada, et õppida ühiskondlikul kuid haljas mõõk see raksatab: paisuvaid kõhte, seda pigem juhuslikult kui kavatsetult. Heili Sepp kirjutas tasandil taas hindama kogukonna tähtsust, lugupidamist KULTUUR oo, pooltoores tainas laotub kui juba kildudeks kukuvad Müürilehe 2018. aasta mainumbris ilmunud „hinge pime- teiste inimeste ja keskkonna vastu ning pakkuda igaühele laiali mu silmis, ninas, suus hallitand kuuselt kõik kuulid, dast ööst” kõnelevas artiklis, et isiksuse arenguks on vaja võimalust läbida ka isiklikke eluetappe mõtestatud ja toe- AASTAKOKKUVÕTE kui jahtuvad kamin initsiatsiooniprotsesside läbimist, ning kuna meil ei ole välja- tatud viisil. Aasta 2019 nüüdiskultuuris [24–26] ja kaminabendi tee, kujunenud täiskasvanuks saamise rituaali, siis enamiku * kui vaikivad viimaks jaoks annab võimaluse initsiatsiooniks mingi valus eluko- Helen Tammemäe, peatoimetaja DISAIN wham! ja bublé Uus eesti disain: riimluulel siis lubame Karl-Christoph Rebane [27] vajuda meelest, nagu vajume meiegi pea WAN E S CO KUNST küpsisepuru ja tsitrusekoorte IC L D A B R E O L merre Müürileht on keskkonnasõbralik trükis, mille tootmisprotsessis on kulutatud vähe energiat, N Timo Tootsi tagurpidi ideed ajamasinas – Esikaane reklaami illustratsioon: Kristel Sergo kasutatud minimaalselt keskkonda saastavaid kemikaale ning arvestatud maailma metsade Merilin Talumaa [28–29] keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt õiglase ja majanduslikult elujõulise majandamisega.

Trükitoode 4041 0820 ARVUSTUSED Miguel Llansó „Jeesus juhatab sind kiirteele” – Janar Ala [30 –31] TOIMETUS Uued plaadid [35] SAADA MEILE Linnar Priimäe „Luule ja tõde” – Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Eda Ahi [36–37] Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Vallo Toomla „Marju Lepajõe. Päevade Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] sõnad” – Vilja Kiisler [38] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] Maia Tammjärv kirjandus- ja teadustoimetaja [email protected] SUBKULTUUR KAASAUTORLUSEST Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] Techno-kultuur meemilaviini all – Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad Tanel Matsalu [32] Tanel Mütt müügi- ja reklaamijuht [email protected] põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt SKEENE oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. Makett/kujundus Madis Katz Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid Kiirkohting: Bert On Beats [33] avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Uus eesti biit: Bedless Bones [34] Lilian Hiob, Stella Salumaa, Vahram Muradyan, Villem Roosa dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Ken Mürk, Priit Mürk, Renee Altrov, Tõnu Tunnel TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, PIRET KARRO, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam AHTO KÜLVET, ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT INFO TELLIJATELE TOETAJAD: KULTUURIMINISTEERIUM, TARTU LINN Müürilehe levi korraldab Express Post. Kui värske leht õigel ajal kohale TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 4500 JÄLGI MEID ei jõua, siis võta ühendust Express Posti klienditeeninduskeskusega telefonil (+372) 617 7717 või kirjuta aadressil [email protected]. @Muurileht Illustratsioon: Ann Pajuväli 4 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE NUMBER REKLAAM SEKSER DETSEMBER 2019 : 5

MINA, DANIEL BLAKE ja INGLITE OSA režissöör KUU TEGIJA: KEN LOACH Just nii palju jääb justiitsministeeriumi värske ILLAR LEMETTI 0 otsuse alusel vanglatesse raamatukogusid.

alates ELUHÄKK 3.12 Viimasel ajal on ingliskeelses meedias löönud laineid soovitus päevitada oma anaalava. Propageerijad väidavad, et taoismis on pepuauk „elu ja surma värav” ja selle kaudu jõuab päikese energia siseorganiteni ning päevitamine aitab vältida eluenergia väljaleket. Loomulikult pole see midagi muud kui järjekordne lisandus jaburate tervisetrendide nimistus- Foto: Tiit Blaat / se, mida terviseängistuses nutikultuur silmagi pilgutamata levitab. Mingit Ekspress Meedia / Scanpix adekvaatset teaduslikku tõestust sellise tegevuse kasulikkuse kohta või seotust rahvameditsiiniga aga pole. Söö D-vitamiini ja kõik on okei!

Kevadel, kui Eesti uus valitsus suure meediakära test takistada valikuliselt ministeeriumi allasutuse saatel ametisse vannutati, ilmus Müürilehes interv- kohtuvaidlusi – seejuures just selliseid, kus süüdis- DISAINITURG 15.12 Müstilisel moel sunnivad jõulud inimesi ostma üüra- juu riigiametnik Meelis Oidsaluga. Arusaadavalt tatavat esindas ministri nõuniku advokaadibüroo –, tus koguses träni, mida kellelgi vaja pole. Tee kingitus veeres jutt üsna kiiresti süvariigi radadele. Oidsalu teavitas ta sellest esmalt riigisekretäri, seejärel endale ja kõigile teistele – mittekinkimisega. Midagi ei juhtu, tuletas Eesti ametnikele meelde, et neil lasub jä- prokuratuuri ja viimaks lekitas info ajakirjandusele. keegi ei solvu (loodetavasti)! Kirjuta parem luuletus või tõmba relevalvekohustus poliitikute üle: kui mõni määrus Tasuks korruptsioonikahtlusest teavitamise eest kitarriga paar jõuluriffi. või korraldus on ebaseaduslik, tuleb jätta see koos- sai Lemetti ametist priiks. Seega tuleb välja, et isegi KELL 11.00–18.00 kõlastamata ja edastada vastav info õiguskaitseor- kui Eesti ametnikud soovivad olla tulemüüriks polii-

DISAINITURG ganitele. Oidsalu nentis, et paljud kantslerid pole tilise korruptsiooni tõkestamisel, on meie praegu- selleks ilmselt valmis. Maaeluministeeriumi kantsler se valitsuse jaoks tähtsamad väärtused töörahu ja D D 15 SEKUNDIT KUULSUST Illar Lemetti aga näitas, et vähemalt mõned neist koostöö. Õigusriigi vundamendist sai selle otsuse-

G I G I

R S R S on. Kui Lemetti sai teadlikuks oma ülemuse katse- ga võetud aga üks lahmakas kivi.

A A

U U

I I N N

I I

T T Selgeltnägija Toomas Aria sai lõpuks valmis madalaeelarvelise märuli D „Õiglus”, millest tõotab kujuneda uus kodumaine kultusfilm. Ent siin

G S on üks aga. Filmi esilinastusele Solarise Apollo kinos otsisid hipsterid R A

I U

N I T pääsmeid nagu linnud veebruarikuus söögipalukest. Viimaks ometigi üks esilinastus, kus sotsiaalne kapital ei maksnud kutse saamisel midagi. Esilinastus toimus lõpuks pooltühjale saalile ja kui mustalt turult pole võimalik endale linki hankida, siis on raske meenutada lähiajaloost veel REKLAAMIGURU D

G efemeersemalt kinolinal jooksnud mängufilmi. I S DISAINITURG Turunduses töötavad lihtsad, pahatihti lausa A R labased narratiivid. Nii taastoodab ka Rakvere I T U N I KULTUURIKATEL Lihakombinaat oma uues reklaamikampaanias tõelise macho-mehe stereotüüpi. Näib, et liha- söömise maskuliinsusega sidumine läheb kohalikele mehepoegadele korda, sest Tervise KULTUURIKATEL, SISSEPÄÄS: 1 € Arengu Instituudi uuringu järgi tarbivad täis- PÕHJA PST 27A WWW.DISAINIKESKUS.EE kasvanud mehed Eestis kaks korda rohkem lihatooteid, kui on soovituslik.

TELLISKIVI 62, TALLINN

Kaader mängufilmi „Õiglus” treilerist UUS MUST SOOVITAB DETSEMBRIS Juba 30 aastat tagasi laulis Pärnu ansambel Keeris loos „Viimne ratsu” INIMTEENINDAJAjärgmiselt: „Miks nii on, sind ei vaja keegi enam nüüd. Ja kas on selles kõiges sinul üldse süüd, et meil kõik masinate abil tehtud saab, aga sind VÄÄRIB JÄLGIMIST: inimene varsti unustab.” Selleks ei pea olema neoludiit, et hinnata inimeste panust maailma pöörlemisse. Inimteenindajad on nagu märtsikuu instagram.com/flaierid lumi – sa tead, et mõne nädala pärast on see läinud. Hinnakem neid, kuniks nad veel on. Kui kedagi peaksid huvitama 90ndate Eesti DIY graafiline disain ja tollase peokultuuri lendlehed, 12/12______MATT ELLIOTT (UK) + LIIS RING______LIVE______DARKFOLK_ACCOUSTIC_AMBIENT siis instakontol @flaierid on saadaval pidevalt SEAPÕIS täienev põhjalik arhiiv. Enne sotsiaalmeedia 15/12______SVETA’S XMAS MARKET______MARKET__PLAADID_RIIDED_NÄNN võidukäiku oli just flaieritel ürituste reklaamimisel tähtis roll ja need pakkusid tihtilugu ka uksel soo- Tallinn Film Wonderland ehk kohalike filmistuudiote ehitus läheb teisele dustust. Lisaks teevad need huvitava kultuuriaja- ringile. Balti Manufaktuuri krundi asemele leiti koht ja raha Paljassaare 20/12______BÄM! X-MAS XTRAVAGANZA______CLUB_____QUEER_DRAG_PARTY loolise sissevaate 90ndate reklaamtekstidesse ja tööstuspargis. Kerime aastasse 2030. Talliwood on täies hoos, filmipro- ajastu vaimu, kus „poliitiliselt korrektne” polnud dutsendid korraldavad Viimsis ja Haabneemes valitud seltskonnale veel moefraas. 22/12______VALJUD SÜDAMED______CHARITY_EVENT______PUNK ROCK VAIMSE TERVISE HEAKS basseinipidusid. Ida-Virumaalt, Lätist ja saartelt kolivad noored stsenaris- tid ja näitlejahakatised pealinna, lootes filmimaailmas läbi lüüa. Elatakse peost suhu, dumpster dive’itakse ja ihatakse pääseda basseinipeole. Brad 31/12______NEW YEARS XXXXXXXTRAVAGANZAAAAAAAA______CLUB_____PARTYPARTYPARTYPARTYPARTY Jürjens võidab oma esimese Oscari, Veiko Õunpuule pakutakse lavastada järjekordset „Terminaatorit”. 90ndate lendlehe stiilinäide. Allikas: instagram.com/flaierid 6 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER SOTSIAALIA SOTSIAALIARITUAAL DETSEMBER 2019 : 7

Kui ametlik rituaal ei sümboliseeri enam mingile grupile n-ö õigeid väärtusi, ametlik rituaal ei sümboliseeri enam mingile grupile bolid on lipp ja hümn, aga ka rahvuslipu värvidest Rahvuslike rituaalide puhul ei n-ö õigeid väärtusi, saab elustada mõne varasema või inspireeritud erinevad esemed (märgid, kaelasallid, ole piir osalejate ja vaatajate- saab elustada mõne varasema rituaali VÕIDUPÜHAST mingid elemendid sellest, aga luua ka uue traditsiooni. mütsid, särgid jne). Nende kasutamine näitab kuulu- kuulajate vahel nii jäik kui tava- või luua uue traditsiooni. Üks viimase aja suurejoonelisim sündmus on olnud vust ja lisab rituaalile veelgi jõudu. Kuid sümbolitel on listel kontsertidel või etendus- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine. Kõik algas ka poliitiline olemus, kuna neile võib omistada ideo- tel. Nii esinejad kui ka pealt- 16. aprillil 2017, mil täitus 100 aastat eestlaste asu- loogiliselt sobivaid tähendusi ja rakendada neid oma vaatajad on rituaalis osalejad ja alade ühendamisest, ja kestab Tartu rahu 100. aasta- huvide väljendamisel. selline osadus aitab kaasa sündmuse emotsionaalsu- päevani 2. veebruaril 2020. Ligikaudu kolm aastat Üks laialdaselt kasutatav sümbol on tuli, mis esineb sele. Rituaal rõhub alati osaliste tunnetele – emotsio- vältavat suurüritust võib nimetada julgelt Eesti monu- nii võidupüha, vabariigi aastapäeva kui ka jüriöö tä- naalselt meeldejääv sündmus tagab kindlamalt mäle- LAULUPEONI mentaalseimaks riiklik-rahvuslike rituaalide kogumiks. histamisel, aga ka laulupeol, kus tule teekond ja süü- tamise, rituaali elujõulisuse ning seeläbi ka kogukonna Sündmus sisaldab kõigi rahvuslike tähtpäevade tähis- tamine on rituaali kindlad elemendid. Tule ja tõrviku- ühtekuuluvuse ja jätkuvuse. RITUAALID RAHVUSE KESTMISE TEENISTUSES

Rahvuslikud rituaalid tähtpäevade ja ühispraktikate kujul on ühelt poolt paratamatud, aga teisalt kogukonna ühtsena defineerimise huvides ka vajalikud.

Kirjutas Marge Allandi, illustreeris Jaan Rõõmus

Rituaalid ja rituaalne käitumine saadavad meid sün- samuti kommunikatiivsus ja emotsionaalsus.2 Muu- Kuid lisaks laulupeole on nist surmani, need on meie igapäevased kaaslased. tumatus on küll üks rituaali omadustest, kuid rituaal tähtsad eelkõige riiklusega Paljusid argitegevusi ei oskagi esmapilgul rituaalidena sisaldab siiski nii ebapüsivaid kui ka kinnistunud epi- seotud tähtpäevad: vabarii- käsitleda, kuna need tunduvad nii „tavalised”. Kui pa- soode ja faase.3 Elavad rituaalid on alatises teisene- gi aastapäev ja võidupüha. neme õhtul lapsi magama või küpsetame pühapäeva- mises, need „kasvavad ja arenevad”. Seda võime Rahvuslike tähtpäevade keh- hommikul pannkooke, siis me ei mõtle, et täidame täheldada hõlpsasti nii oma koduste kui ka rahvus- testamine ja nendega seotud rituaali. Perekondlikud tähtpäevad, sõprade või töö- like rituaalide puhul. Rituaalides toimuvad muutused rituaalid on osa riikliku iden- kaaslastega regulaarselt toimuvad koosolemised – kutsuvad sageli esile pahameelt, sest eeldatakse, et titeedi kujundamisest. Mine- neid kõiki võib nimetada rituaalideks. Need toimin- need peaksid olema nii, „nagu on kogu aeg olnud”, ja vikusündmuste mälestamise gud on tähenduslikud vahetute- seda isegi siis, kui rituaal on alles üsna hiljuti tekkinud. puhul on eelkõige oluline le osalejatele ning nende emot- Siin võib tuua näiteks hümni mängimata jätmise 2018. nende sümboolne tähendus sionaalne laetus oleneb lähedus- aasta saabumisel, aga ka president Kersti Kaljulaidi ja seetõttu ei saa öelda, et Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks astmest tegevuse ja teiste selles loobumise tema ametissenimetamise puhul korral- rahvuslikud pühad kehasta- ühised kannatused ja vaenlane, kelle vastu osalejatega. Kuid väikese grupi datud tänujumalateenistusest. Mõlemad sündmused vad täpselt neid ajaloolisi koonduda, kuid ka rahulikel aegadel peab rituaalsete praktikate kõrval on tekitasid ühiskonnas ägeda poleemika. sündmusi, mida need on alg- olema ühispraktikaid, mis aitavad kogu- mõjukad suuremaid inimgruppe Ka rituaalist osavõtjad mõjutavad oma tegevuse ja selt loodud mälestama.4 Või- kondadel ühiselt edasi toimida. ühendavad rituaalid, mille all pean valikutega rituaali „arengut”. Kuid rituaalis toimuvad dupühaga tähistatakse eest- silmas just neid, mis on seotud muutused siiski aeglasemalt kui teistes kultuurinähtus- laste võitu baltisakslaste lan- rahvusega. tes ning rituaali kogukonda koos hoidev olemus jääb desveeri üle Võnnu lahingus Rahvusliku identiteedi edasi- muutumatuks. Võib üsna kindlalt väita, et kõik rahvu- 23. juunil 1919. Vabadussõja kandumise ja tugevdamise vahendiks on põlvkondade- sega seotu on väga tundlik ja emotsionaalne, ning see- vaenlastest valiti välja saks- vahelised sidemed, kollektiivsel tasandil aga erinevad tõttu on ka kõrvalekalded kindlalt väljakujunenud ri- lased, kelle üle saavutatud ühispraktikad, mis loovad ja tugevdavad „meie”- tuaalist üsna valus teema. Sümboolselt tähendab see võitu hakati tähistama riikli- tunnet. Kindlasti on rahvust liitvateks teguriteks ühi- justkui muutusi ka selles, mida rituaaliga saavutada ta- ku tähtpäevana – see oli kät- sed kannatused ja vaenlane, kelle vastu koonduda, hetakse, ehk teiste sõnadega ohtu ühtsusele ja edasi- temaks „700-aastase orja- kuid ka rahulikel aegadel, kui pole kellelegi vastan- kestvusele. põlve” eest. Karsten Brüg- duda, säilivad kogukonnad – seega peab olema mis- Kui vaadata lähemalt Eesti rahvuslikke rituaale, näe- gemann on öelnud, et auto- ki, mis aitab neil koos püsida ja me identiteedi kujundamise ja riiklike tähtpäevadega ritaarse ajajärgu kontekstis tagab nende edasikestmise. Just seotud kombetalitusi. Olen toonud välja mõned tä- oli võidupüha tähtis eelkõige sellised ühispraktikad – erine- henduslikumad sündmused, aga lisaks neile on kind- rahvuse ühendamiseks: nii Laulupeo tähtsus seisneb eelkõige rahvus- vad mälestusüritused, tähtpäe- lasti suur hulk väiksemaid/kohalikke rituaale, mis ei nagu 1919. aasta juunis val- liku eneseteadvuse ja ühtekuuluvustunde vade tähistamised jne –, millel ole küll laialdaselt tuntud, aga kannavad sama funkt- landus eestlasi liitev saksa- tugevdamises – mingiks lühikeseks aja- on rituaalile omased tunnused, siooni kui suured ja üldrahvalikud üritused: kinnita- vastane viha, nii loodeti ka hetkeks oleks justkui taastunud kuldaeg. on kindel viis luua ühtsustunnet da rahvuslikku ühtekuuluvust, aga ka paikkondlikku võidupüha tähistamisega ja seda taaskinnitada. Rituaal- identiteeti. taastada rahvuslik ühtsus.5 sed tegevused funktsioneerivad Võidupüha rituaal sai algu- kui rahvuslikud sümbolid – ühis- se 1934. aastal ja on jõud- tegevused, mis kannavad edasi kultuurimälu, on re- RITUAALNE VABAKSLAULMINE nud mõningate muutuste- gulaarse toimumise ja sümbolite kasutamisega rah- ga tänapäeva: võidutulede vusliku identiteedi tugisambad. Nagu on öelnud Võib vist julgelt väita, et Eesti identiteedi osa on laulu- viimine üle Eesti, sõjaväe- Clifford Geertz, et rahvuslust kandvad ideoloogiad pidu oma korduvuse (nii sündmuse enda kui ka peo paraad, pidulikud koosole- kasutavad kultuurilisi ilminguid kollektiivse enese- elementide kordus) ja sümboolsusega. Laulupeo kui kud, lipuheiskamised, pidu- määramise protsessis väljundina, mille eesmärk on rahvusliku rituaali menu tundub aina kasvavat. Möö- päevakõned. tamist ehk suurel hulgal eri rituaalsete ürituste toi- rongkäikudega on tugevalt seotud jüriöö kui üks pea- 1 Geertz, C. 1973. The interpretation of cultures. tekitada kindlate sümboolsete nähtustega seotud dunud suvel toimunud juubelipidu iseloomustas nii Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24. veebrua- mumist. Sellise mastaapse paketiga jõutakse väga tükk „eestlaste suure vabadusvõitluse” narratiivist, 2 Allandi, M. 2009. Laulupidu kui rituaal: Eesti üldlaulupeod uhkustunnet ja lootusi, nii et neid nähtusi saaks tead- esinejate kui ka pealtvaatajatega viimseni täis tuu- ril on aasta tippsündmus, millel on kindlad osised, paljude inimesteni, aidates neil kogeda rahvuslikku mis on sidus lugu sakslaste vastu peetud võitlusest rahvusliku kultuurimälu ja identiteedi kujundajate ja kand- likult kirjeldada, edasi arendada ja tseremoniaalselt bitud lauluväljak ja hulk värava taha jäänud inimesi. mida korratakse igal aastal. Sündmuste valik on lai ja ühtsustunnet ja tunnetada oma identiteeti. ja kuhu kuuluvad tähtsate sündmustena veel madise- jatena. Magistritöö, Tallinna Ülikool. tähistada.1 Miks soovivad kõik sellest osa saada? Laulupeo täht- seal leidub kõigile midagi: lipuheiskamine, vabadussõ- päeva lahing, Mahtra sõda ning Võnnu lahing.6 Maja- 3 Turner, V. 1988. The anthropology of performance. sus seisneb eelkõige rahvusliku eneseteadvuse ja üh- ja võidusamba jalamile pärgade asetamine, sõjaväe- de ja mõisate süütamine, Padise kloostri põletamine 4 Eviatar, Z. 2003. Calendars and history: a comparative tekuuluvustunde tugevdamises – mingiks lühikeseks paraad, jumalateenistus, tule süütamine Jüriöö pargis LAULUPEOTULEST TÕRVIKU- ning Bornhöhe „Tasujas” kujutatud tuledega märgu- study of the social organization of national memory. – MUUTUMATUD JA ARENEVAD ajahetkeks oleks justkui taastunud kuldaeg, s.t rahvu- ning pidulik kontsert ja Vabariigi Presidendi vastu- RONGKÄIGUNI andmine pani aluse tule kasutamisele jüriöö tähista- States of memory: continuities, conflicts, and transforma- Marge Allandi on õppinud RITUAALID se liikmed tunnetavad tugevat seotust üksteisega ja võtt. Ja kõiki neid tegevusi saadavad pidupäevakõ- misel ning on andnud tõuke ka teistele rahvuslikele tions in national retrospection. Eesti Humanitaarinstituudis käituvad kui üks organism. Laulupeo puhul on oluline ned, mis rõhutavad rahva ja riigi jätkuvust. Viimastel Väga tähtis roll on siinkohal ka sümbolitel. Ühest kül- rituaalidele. Tule märkimisväärseimateks sümbool- 5 Brüggemann, K. 2003. Võidupüha: Võnnu lahing kui Eesti kultuuriteooriat ja ajalugu Mis on need omadused, mis iseloomustavad rituaali? 19. sajandil toimunud „rahvaks laulmine”, mis võeti aastatel on tekkinud selle tähtpäeva tähistamiseks ka jest sümboliseerib rituaalne tegevus ise rahvuslikku seteks tähendusteks ongi võitlus ja võit ning valguse rahvusliku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, nr 10–11. ning töötab praegu Eesti Eelkõige kordus, kindel toimumisaeg ja -koht, kind- 120 aastat hiljem sümboolselt eeskujuks taasiseseis- n-ö alternatiivrituaal ehk EKRE korraldatav tõrviku- ühtsust, teisalt aga tugevdab sümbolite kasutamine andmine ja kandmine. Need tähendused sobituvad 6 Tamm, M. 2012. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus Rahvusraamatukogus. laksmääratud struktuur, sümbolite kasutamine, aga vumisele ja laulvale revolutsioonile. rongkäik ja isamaaliste laulude laulmine. Niisiis, kui rituaali mõju. Rahvuslike rituaalide kaalukaimad süm- hästi rahvusliku rituaali meelsusega. ja kordumine Eesti ajaloomälus. – Monumentaalne ajalugu. 8 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER ZEN ZEN RITUAAL DETSEMBER 2019 : 9 Foto: Eva Ligi Aydoğmuş NUNNU TASKUTALISMAN Ann Vaida, stand-up-koomik Mul on iga sügis taskus kastan, mida püüan hoida alles mas ning silmi särama löömas. Sest see lihtsalt teeb Enne esinemist teksti läbimõtlemine, edasi-tagasi kuni kevadeni. Ma ei tea, kust ja miks see alguse sai, tuju heaks, kui sa ootamatult kastani saad. Ja see teeb kõndimine, need kõik on läbimängimised, mitte ri- RITUAALIMAAILMA KALEI- aga süüdistan oma ema. Sest kastanid on nunnud. Ühel minul ka tuju heaks, kui keegi on kastani üle õnnelik. tuaalid. Mõni koomik teeb kätekõverdusi, mõni vaa- hetkel ei viitsinud me neisse enam tikke toppida ja siili- Tegelikult on mul enamasti taskus isegi kaks kasta- tab vaikselt seina. Rituaalideks ma neid ei nimetaks. kesi teha, aga kastanit kaasas kanda on ju ikkagi nunnu. nit, üks kinkimiseks, teine enda oma. Neil on muidugi Kui ma enne esinemist hilineks ning minu rutiinid jääk- Kui näen üle pika aja mõnda sõpra, siis hüüan kaugelt vahe ja nad on hoolikalt valitud. sid lühemaks või mõni neist üldse ära, siis ma ei oleks EHK MIDA RITUAAL tervituseks ja palun tal lähedale jõudes käe välja siruta- Rituaal on tähtsuse saanud rutiin. Aga iga päev enne kurb. Aga ma oleks kurb, kui mu taskukastan ära kaoks. DOSKOOP da. Ütlen: „Mul on sulle kingitus!” Poetan kastani talle kirjutamist kohvijoomine või enne lavale minekut Ja kui ma enne esinemist toimumispaika jalutan ja oma peopessa ja vaatan tuttavas näos suunurki üles kerki- juuste sättimine ei ole ju rituaal. See on ettevalmistus. kastanit käes hoian, siis see võib-olla juba on rituaal.

TÄNAPÄEVAL TÄHENDAB? IGAHOMMIKUNE MOTIVATSIOONIKÕNE Pealkirjas esitatud küsimusele vastamiseks palusime kümnel inimesel jagada mõnda oma personaalset rituaali. Vastustest leiab metafüüsikat, Jüri Kolk, kirjanik Moor Kris Foto: ebausku ja korduvaid argiseid tegevusi, aga ka vastupidist ehk argimüra eest põgenemist, sisekaemust võimaldavaid hetki ja kohti. Niisiis, igal hommikul pärast hommikvõimlemist ja Ja siis ütlen ma, et pidagu ma meeles: minu aeg on pause, muidu on pärast silm hall ja ülejäänud päev hügieeniprotseduure võian oma vurrusid pumatiga, piiratud ja ma peaksin midagi ära tegema. Näiteks mo- raisus.” Ma ütlen endale: „Ära ole loll, külamees!” tõmban selga ülikonna, seon kaela kuldsete kriksadul- lutama. Molutama kvaliteetselt, pühendunult. Mitte Tõesti-tõesti ütlen ma endale seda. lidega laia lipsu, ronin taburetile, edenen imposant- nii, et petan ennast ja teen näo, nagu rühmaks tööd Ma ütlen endale, et ma käiksin jalutamas ja en- SUITSUSANNAS AVANEV TEINE AEGRUUM suse järgmisele platoole, kõrgun ähvardavalt iseenda teha, aga tegelikult ei tee tööd ega moluta. nast natuke liigutaksin. Ma loen endale fanfaari- Mari Kalkun, muusik kohal ning pean endale lühikese sütitava kõne. Ma ütlen endale, et ma peaksin tööd tegema, aga sel- helide saatel ette päevakava. Ma ütlen endale: „Pea meeles, et sa oled Jüri Kolk – luuletaja, sea- lele ei tohi pühendada tervet päeva, sest töid on tei- „Ma tahan näha pingutust. Ma tahan näha Suidsusann on minu rituaal, tuletamaks iga nädal tiku ei oskagi ma palju teisi rituaale enda elus nime- hämar. Ja selleks ajaks, kui välja tuleme, on tähed peet ja vaskratsanik. Kui sul on raske, tead, seisus ko- sigi. Ma ütlen endale: „Sina, seapeet ja vaskratsanik, kulgemist koos jõega. Ma tahan veidi mässu- meelde, kui tähtis on praktiseerida molotamise kuns- tada. Kui jumalat ei usu, siis midagi püha on inimesel taevas. Kui on hingedeaeg, siis jätame kaussidesse hustab! Aja ennast sirgu, sa oled ikkagi mitmekordne katsu, et miski tehtud saaks! Söö midagi normaalset! meelsust, selles ei taha ma mingit vastu- ti. Suitsusaunas peatub aeg. See on minu jaoks kõige hinges ikka tarvis – minu jaoks täidavad seda rolli saun ka puhast vett esivanemate hingedele. aasta betoonehitise nominent!” Nii ütlen ma endale. Mine õigel ajal magama. Tee oma tööpäeva sisse vaidlemist kuulda. Ma nõuan ausust, jah!” olulisem pelgupaik, kus saan viibida teises aegruumis. ja mets. Saun on justkui inimene, ikka teretad sauna, kui Ka meie traditsioonis on suidsusann olnud siin- ja seal- Suidsusanna kütmine on teatavasti päeva jagu kestev sinna lähed, ja pärast ütled aitüma-sõnu kõigile, poolsuse kohtumispaik, kus elu algas ja lõppes. Täna- ettevõtmine. Selleks peab olema aega, selleks tuleb kes on sauna eest hea seisnud: „Aitüma vihahaud- päeval saab igal pool mujal maailm su kätte oma he- võtta aega. Suidsusanna kütame enamasti laupäeval või jalõ, aitüma viituujalõ, aitüma sanna kütjälõ, aitüma RING RINGI JÄREL lendavate ekraanide, halbade uudiste ja kära-müra- pühapäeval. Sauna kütab minu mees Taavi. Ta kontrol- mõtsalõ, aitüma sanna palkõ vidäjälõ, aitüma sanna Kristjan Otsmann, koolitaja ja arengutoetaja murega. Minu arvates on väga tähtis end sellest regu- lib tuule suunda tõmbe timmimiseks, toob juba ette ehitajalõ.” See on tänulikkuse õppetund. Pikkadelt laarselt välja lülitada, et suuta jääda inimeseks ja hoida valmistatud kuivad lepapuud, tassib vee ja paneb sauna reisidelt tagasi tulles on suidsusann see rituaal, mis Mu ringid koolitusruumis enne koolituse algust käi- male välja. Seejärel materjalid laudadele. Ikka päripäe- Nüüd on ka osalejad kohale jõudnud ning istet tasakaalu. Võib-olla mõistan rituaalsust pigem üsna kütte. Meie saunakütmine kestab 6–7 tundi. Selleks aitab mul päriselt koju ja kohale jõuda ning kus saab vad alati päripäeva. Ju sujuvad asjad siis paremini. va. Kirjaplokid. Pliiatsid. Vastavalt vajadusele vildikad, võtnud. Sean end koolitajalaua taha ning libistan traditsioonilisel moel, ent peale suitsusauna kombes- ajaks, kui sauna hakkame minema, on tavaliselt juba maailma tolmu ja üleliigsed mõtted maha pesta. Andres Treial Foto: Kui sõidan koolitusele auto või mootorrattaga, siis kleepsupaberid, vahel harva käärid või mängukaardi- naeratusega, mis rohkem silmis kui suunurgas, pil- teekonna viimased 15–20 minutit laulan häält lahti. pakid. Ikka päripäeva. Lõpuks käib pilk veel korra gu üle inimeste. Ikka päripäeva. Nii, inimesed on val- Kui saabun ühistranspordiga, siis piirdun kaela- ja õla- ruumist üle. Päripäeva. Nii, ruum on valmis ja ootab. mis. Loodetavasti. Tõusen. Paus. Veel üks ring pilguga. piirkonna venituste ja lõdvestamisega. Hääleaparaat Nüüd tuleb arvuti valmis sättida: avada esitluse ava- Hingan sisse ja välja ja sisse. Võime alustada. RITUAAL BERLIINIS ÖÖLOOMA JA VIKERRAADIOGA tuleb soojaks saada, pill peab hääles olema. Nii, mu slaid, mõttekaardivara, filmiklipid, kontrollida heli ja Eks need päripäevaringid ebausk ole. Aga pole julge- Kärt Kelder, vabakutseline kultuuriajakirjanik hääl on valmis. vajadusel seada pilt projektorile sobivaks. Nii, tehnika nud siiani ka vastupidist proovida, et teeks õige vastu- Koolituskohas saavad esmalt paika lauad-toolid. Ikka on valmis. Vesi! Vesi on puudu. Toon endale vett, joon päeva ringe. Või siis risti-rästi, suvalises järjekorras. Mine Mulle jääb alatiseks meelde Mati Undi „Sügisballi” võtan enda jaoks aega. Kuna minu elu Eestis on hek- jõlkusin saatejuhi Urmas Vadi ning tema külalistega igal vasakult alustades, ruumi tagaosast läbi ja ette pare- klaasitäie, täidan klaasi uuesti ning asetan lauale. tea, äkki siis asjad ei suju või lähevad sootuks sassi. naistegelase Laura igaõhtune seebikavaatamine pitsi tiline, pole rituaale eriti tekkinud. Kuniks… kolisin pool Eestis kaasas. Nende omavahelisest vestlusest ja likööri ning kompvekiga. Mõtlesin tollal, kuidas soo- eelmise aasta sügisel Berliini. Ükskõik kui põnev elu kirjeldustest meenusid mulle tuttavad hooned, inime- Foto: erakogu viksin endale samuti mingit harjumuslikku tegevust. ka ei olnud, hakkasin pöörduma ühe ja sama tegevused ning isegi lõhnad. Ükskõik mis staadiumis ma saa- Foto: Airi Leon Näiteks minu vanaema joob enne magamaminekut se juurde. det kuulama hakkasin, kodu meenutamine tekitas alati LOOMINGULISELT VILJAKAD UUE AASTA ESIMESED TUNNID kohvi ja seejärel võtab paar pähklit raamatulugemise See juhtus hetkedel, mil olin Berliini kiirest elutem- sooja tunde ning rituaalist väljudes valdas mind rahu. Rainer Jancis, muusik kõrvale. Proovisin ja ebaõnnestusin – ma söön need post ja värvikirevusest eestlaslikult väsinud. Jäin neil Nüüdseks olen Eestis tagasi ning rituaal jäi Berliini. kolm mandlit ära enne, kui lugemiseni jõuan. puhkudel üksi koju. Oma mõtete tuulutamiseks avasin Kui aga peaksin taas lahkuma, siis tean, et mul Mul on rituaale, mille ma olen küll viimasel ajal ehk pimiseks või kas või mõttes mingi fraasi kirjutamiseks, dagi hea tunne, kui see jant lõpuks läbi saab ja saabub Olen pidanud rituaali alati pidulikumaks igapäeva- akna, valisin Vikerraadiost saate „Töövari” ning ase- on oma viis kodu külastamiseks ning energia unarusse jätnud. Kui nüüd järele mõelda, siis isegi et see pärast paberile panna. Pean küll tunnistama, et mõnus tavaline hall argipäev, kus mitte kedagi ei huvi- seks või -õhtuseks tegevuste jadaks. Otsuseks, et tasin silmadele öölooma. Suletud silmadega lebades tasakaalus hoidmiseks. Kenn Meike Foto: pisut veidraid. Näiteks üks asi, mida olen praktisee- viimased paar aastat on 00.00 saabunud Warschauer ta mitte miski. Elu ju koosnebki rituaalidest. Kui teha rinud uusaastaööl, on stuudiosse tõmbumine ja kom- Brückel Berliinis kohutava vihina ja paukumise saatel, ühte või teist asja teadlikult ühtemoodi, siis arenda- poneerimine. Eesmärgiga, et uus aasta saabuks muu- mida ma tegelikult jälestan. Ma tean, et nii ei lubata me sellega eneseteadlikkust. Ka hommikul soki jalga sikat kirjutades. Mul on üsna palju uut aastat üksinda tänapäeval mõelda, aga see raha, mis mõne tunniga tõmbamine või ükskõik mis muu argitoiming võib PIKKADE HOMMIKUTE VÕLUD vastu võttes kirjutatud lugusid. Kuigi iga kord pole taevasse kõmmutatakse, võiks katta mõne nälginud olla rituaal. Hommikukohv on nii riitus kui ka Raul Oreškin, galerist olnud võimalik radikaalselt üksindusse tõmmata, siis olendi toidulaua või olla muul moel kasulik. Aga ehk sõltuvus. Meie keha on täis erinevaid rituaa- olen ikka leidnud mingi momendi kõrvaltoas pilli näp- olengi pidustuste ja pidupäevade luuser, alati on kui- le, mis ennast iga päev manifesteerivad. Läbi elu saatvaid rituaale mul pole, kui ehk igahommi- pidanud seda kunagi hilinemiseks. Tartus tasandab minu isegi oma ainukesest talismanist vaba- kune pikk ärkamine välja arvata. Mul on vaja aeglaselt „hilinemisi” akadeemilise veerandi tava. nemine. Ma ei ole pärit usklikust pere- ärgata, mis tähendab, et kui pean hommikul seitsme- Ebausust tulenev kombestik on samas saatnud mind konnast, aga ema kinkis mulle miskipä- sele rongile jõudma, tuleb mul kell viis või vähemalt pea kogu elu, alles viimastel aastatel olen püüdnud end rast 18. sünnipäevaks risti, mida olen sest KOHVIKUSKÄIGU JOIE DE VIVRE pool kuus tõusta, et saaksin rahulikult hommikukohvi sellest võõrutada. Noh, et enne õhtut võib ikka hõisata ajast saati ka alati endaga kaasas kandnud, ja Kaspar Jassa, giid ja DJ Foto: erakogu nautida, kui tuju on, siis võimelda, ning eelmise päe- või et ilu tohib pikalt kesta, ei pea kartma, et sellele pill kuigi mulle meeldib mõelda, et kannan nõn- va jooksul saabunud meilidele ja sõnumitele meeldib peaks järgnema. Ei pea kolm korda üle õla sülitama, da kaasas ka mälestust oma emast, siis tean, Olen käinud mäletamata aegadest saati kohvikutes ja igapäevaelust eemal. Lapsed ja lapselapsed hakkasid Ent ometi oli kohvikusse- mulle samuti hommikuti vastata. Kodust väljun alati kui kardad midagi ära sõnuda, või – mis veelgi hullem – et nii see ju pole, ning ehk oleks ausam ristist igasugustes muudes söögikohtades. Minu ema ei pae- kõndima samu radu. Kohvikuskäigud kujunesid elu lahu- minek sisenemine helgemasse viimasel minutil. Arvutasin juba koolipäevil väga täp- kolm korda üle riideeseme hüppama, kui midagi pahu- loobuda või vähemalt see hambatikuks ümber lunud eriti kodused söögitegemised. Kui see oli vähegi tamatuks osaks. Vahel sai kohvikus käidud mitu korda ja intelligentsemasse maailma. selt välja, kui palju aega võtab mul sihtkohta jõudmine, pidi selga juhtud panema. sulatada, sest just seda praktilist otstarvet on see võimalik, siis iseseisev kokkamine jäi kõrvale ja min- päevas. Kohvikus ei käidud üksnes argipäeviti, vaid ka Ma olen käinud oma elus kohvikus mistõttu astusin kooliuksest sisse koos koolikellaga ega Viimase poole aasta jooksul on mind kummitanud kõik need aastad tegelikult täitnud. di kuhugi sööma. See traditsioon lähtus vanaemast. perekondlike sündmuste puhul ning ka paraadide ja tuhandeid kordi ja käin ka praegu iga Foto: Maria Kilk Tema tegi küll meelsasti ja väga maitsvalt süüa, ent aastavahetuste ajal. Samas ei kujunenud söögikohtade nädal üle viie korra. Mispärast? Minu jaoks armastas samuti väljas einestamist. Vanaema ja ema külastamisest kunagi mingit rutiini. Kohvikuskäik oli on kohvik konkreetse ja kategoorilise hedo- olid üksikud inimesed, kasvatasid üksi lapsi ja siple- siiski alati eriline sündmus, pelgalt juba selle pärast, et nismi aegruum. See vastandub igapäevasele pers- LAUL KUI OHVRIAND JA NÕIDUS sid pidevates argimuredes. Kohvikud, kinod, teater kohvikusse polnud järjekordade tõttu nii kerge sisse pektiivitule pusimisele ja rähklemisele. See on minu Anna Hints, režissöör ja raamatud olid ruumid, kus sai olla mõneks hetkeks saada. Tänapäevaga võrreldes oli menüü üsna armetu. siin-ja-praegu-rituaal. Mu vanaimä andis mulle edasi teadmise, et sõnal on lis sõbranna oli rase ja viimasel piiril. Oli hingedepäev. Laul võib ka mu peale pahandada. Ükskord vägi ja lauldud sõnal eriline vägi. „Egä laul om loits.” Tuli tunne sõita Võromaale sugulastele külla, läksin ka Permikomis laulsin ühte laulu tohutult palju, Mul on olnud suguvõsas laulikuid ja ravitsejaid. Raviti vanatädi Ainoga sanna. Ja siis äkki nägin silme ees, et mõtlesin, et ah, see on suvaline laul ja seda HOMMIKUKOHV JA METSA TERVITAMINE nii sõnade kui ka taimedega. Vägevad olid need, kel- sõbranna sünnitab. Hakkasime siis seto vanatädi Ai- võib ka niimoodi laadnalt käiata. Ja muudkui Eike Eplik, kunstnik lele see miski salapärane ja võimas vägi oli andnud sõ- noga sannas laulma, toetama sõbranna sünnitamist. käiasin ja käiasin rahva soovil toda laulu, kuni nad. Kui ma käin allikal, esivanemate ohvrikivi juures Teadsin, et see pole niisama laul. Puhas nõidumine. hääl läks ära. Muidu oli hääl korras, aga kui Minu rituaalid on vist küll väga tavalised ja kohati ka piimaga! Sellega on nalja ka saanud: kui elukaaslane gestamine ja sellega seotud rituaalid, nagu metsa ja või vägevas Tammetsõõris, siis viin ohvrianniks alati Ja pärast sain teada, et täpselt samal ajal sõbranna tahtsin just seda laulu laulda, ei tulnud piuk- üldeestlaslikud. Igahommikune rituaal on kohvijoomi- kogemata õhtul piima ära joob, siis hommikul olen puude tervitamine, tänamine andide eest ja muu tao- ka laulu. Laul annab võimaluse paigaga juttu ajada. sünnitaski. Suhteid lõpetan ma ka rituaalselt lauldes. sugi välja. Ja niimoodi kestis see pool aastat ne ja rahulik ärkamine. Vajan ideaalis kuskil poolteist kindlasti pahane – aga ega ta enam seda viga ei tee ka. line. Paras rituaal on ka öine hoidiste tegemine pärast See oli Kütioru kuusik, kus sain esimest korda aru, et Kui ma lapse isast lahku läksin, siis ma laulsin ikka väga järjest. Siis pidin tolle salapärase ja vägeva tundi rahulikku aega päeva alustamiseks, enne kui ko- Olen ka üsna kirglik korilane. Kui ma hooaja jooksul metsaskäiku. Üldse meeldib mulle öine aeg, siis saab mitte mina ei laula, vaid nood vanad kuused saadavad kaua, nutsin ja laulsin ja nutsin ja laulsin, kuni äkki oli väe ees rituaalselt andeks paluma. Käisin dust väljun või suhtlema hakkan. Lihtsalt istun ja joon vähemalt mõnelgi korral seenele ja marjule ei saa, on kuidagi häirimatult tegutseda ja on teistmoodi vaikus. mulle sõnu, nemad laulavad läbi minu. Laul ületab aja kerge olla. Kui ma lauldes midagi endale palun, siis ala- suitsusaunas, pesin oma laulupatu maha, vaikselt kohvi, lasen meeltel ärgata ja tunnetan seda. elust kohe midagi puudu ja talvele vastu minna kurb. Eks neid rituaale on tegelikult väga palju, ma lihtsalt

ja ruumi piire. Laul on mu võime ajas rännata. Mu kal- ti pean paluma midagi ka teistele, andma endast ära. palusin andeks ja hääl tuli tagasi. Kikkas Kaupo Foto: Pigem ärkan selle jaoks varem, kui et poolunes kodust Olen lapsest saadik vanemate ja õdede-vendadega ei teadvusta neid endale sellisena, vaid võtan neid

välja torman. Ja hommikune kohv peab kindlasti olema metsas käinud. Lapsepõlvest on pärit ka looduse hin- kui igapäeva osa. Foto: Silver Sikk 10 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER ZEN ZEN RITUAAL DETSEMBER 2019 : 11 MEIE IGAPÄEVAST võib oma partneri ära tappa. Mehhikos arvatakse, et mõjutavad halvad ended rohkem kui mehi3. Kahtlus- meste ägedate eludega iga päev koju kätte. Jah, hunt menstrueeriv naine peab vältima väga rütmilise muu- tan, et ka siin võib põhjus taanduda võimujaotusele – täna maha ei murra, aga töökohast võib ilma jääda sika järgi tantsimist. Ja samas vaimus edasi.2 kuna naised on ühiskondlikult nõrgemal positsioonil, sõrmenipsuga, pensionieas ootab vaesus ning lõpuks Nii räägivad ebausud laiemalt meie ajaloost – võimu- on nad ka sedavõrd ebakindlamad. polegi kõigel vahet, sest teadlased on kliimakatastroofi suhetest ja sellest, mida tembeldatakse ühel ajahetkel vältimatuses nüüdseks juba suh- EBAUSKU… õigeks või valeks. Kusjuures, need uskumused tööta- teliselt ühel meelel. vad ilmselgelt naiste ja teiste marginaliseeritud rüh- NÜÜDISAEG Paradoksaalselt on mitmed made esindajate kahjuks. Isegi kui me teame, et ebausk- moodsad rituaalid seotud just ni- Sõltumata sellest, kas me naeruvääristame inimeste ebausklikke praktikaid või võtame neid tõsiselt, on selge, et neil on tänapäeva Stereotüüpselt peetakse naisi ebausklikemaks kui Olukord on muidugi iidsete aegadega võrreldes muu- likud rituaalid ei aita, on need melt tehnoloogia, näiteks lenda- mehi, isegi kui info selle kohta on vastukäiv. Küll aga tunud. Oleme saavutanud end ümbritseva üle teata- meile emotsionaalselt toeks. mise, arvutite või nutitelefonide- ühiskonnas oma roll. Ehkki vormiliselt on need muutunud, on sisu võrdlemisi sarnane aastasadadetaguse ajaga. leidis British Psychological Society uuring, et naisi va kontrolli. Tehnoloogia areneb mühinal, üldjuhul ga. Tehnoloogia areneb, samas prevaleerib teaduslik maailmavaade. Paljud meist mõistab keskmine tarbija järjest Jaana Davidjants teavad, et ebausud ei ole ratsionaalsed – ja ometi me vähem, kuidas need imemasinad järgime neid! Miks me seda teeme? täpselt töötavad. Ehk on uute ebauskude kujunemi- Psühholoogia seletab ebauskude püsivust ärevuse- sel oma roll ka valitseval individualismil. Nii võtamegi Olin vist umbes kaheteistaastane, kui vanaisa rääkis ga. Inimesed pöörduvad ebausklike rituaalide poole tänapäeval vanad ebausud ja muudame neid lähtuvalt mulle, et kuhugi minnes ei tasu võtta naastes ette täp- siis, kui stressitase on kõrge ning nad tunnevad, et ei isiklikust elukogemusest ja soovidest. selt sama teekonda. See toovat halba õnne. Raken- kontrolli toimuvat. Isegi kui me dasin õpetussõnu nii hästi, kui oskasin. Teekond koju teame, et ebausk ei aita, on ri- hakkas venima ootamatult pikaks. Sõitsin erinevate tuaalid emotsionaalselt kasuli- AJA JA KULTUURI PEEGEL bussidega, eksisin mitu korda ära, vanemad olid pa- kud – need loovad näilise korra, Mõnikord annab rituaalide täit- hased. Aga loobuda ei julgenud. muudavad meid enesekindla- mine märku tõsisemast problee- Sõltumata sellest, kas me naerame ebausu üle või Ebausk seostub kauge minevikuga. Või siis seda maks ja toetavad seeläbi meie mist, näiteks kui kakskümmend võtame seda tõsiselt, on sel meie igapäevaelus igal harrastavad kuskil mingid kauged loodusrahvad. Või sooritust4. Ebauskudel on väi- juhul oma roll. Teadus võib küll areneda, aga ärevus esoteerikud. Aga kindlasti mitte tõsimeeli tänapäeva detavalt ka evolutsiooniline roll. korda lampi välja ja sisse lülitada, ei kao kuhugi. Muutunud on hoopis hirmude põhju- inimesed. Suhtumist ebausku näitavad ka selle sõna Inimesed on mustreid otsivad on tegu obsessiiv-kompulsiivse sed. Ja ometi, isegi kui me teame, et ebausklikud ri- definitsioonid. Näiteks Merriam-Webster pakub, et olendid. Ja need, kes olid kõige häirega. tuaalid ei aita, on need meile emotsionaalselt toeks. tegemist on „praktikaga, mis tuleneb teadmatusest osavamad mustreid leidma ja Pealegi on lohutav, et ebauskudest õhkub teatud op- […], usust maagiasse või põhjuslike seoste valesti neist järeldusi tegema, jäid ellu5. timismi (ikka need helesinised trussikud). Nii ei räägi mõistmisest”. „Mis tahes veendumus, mis põhineb Mõnikord annab rituaalide ebausud mitte ainult meie jagatud hirmudest, vaid ka teaduse asemel hirmul või teadmatusel,” lisab Your- täitmine märku tõsisemast probleemist, näiteks kui lootustest. Dictionary. kakskümmend korda lampi välja ja sisse lülitada või Aastaid hiljem tulid mu pikad koduteed sõpradega kui erksiniste aluspüksteta enam toast välja ei saa. Sel jutuks. Oodatud naerupahvaku asemel kohtasin hoo- juhul on tegu obsessiiv-kompulsiivse häirega. Kattu- 1 Virginia osariigi George Masoni ülikooli majandusteadlased pis mõistvaid pilke. Tuli välja, et ebausud ei olnud nei- vust on küll vaidlustatud sellega, et ebausklike rituaa- Peter Leeson ja Jacob Russ pakuvad, et nõiajahtide üks le sugugi võõrad. Paljud möönsid hoopis, et tunnevad lide täitmisel ja obsessiiv-kompulsiivse häire puhul põhjus oli katoliikliku ja protestantliku kiriku konkurents. kolmeteistkümnendal reedel kerget ebamugavust, aktiveeruvad aju erinevad osad. 2 36 superstitions about periods from around the world. – vahetavad musta kassi nähes teepoolt ning usuvad Nii või naa tundub, et nii obsessiiv-kompulsiivne häire Clue, 05.09.2017. muidugi vankumatult, et kui jätad klaase kokku lüües kui ka usk rituaalidesse on seostatavad praeguse moe- 3 De Paola, M.; Gioia, F.; Scoppa, V. 2014. Overconfidence, inimesele silma vaatamata, ootab sind ees seitse aas- sõnaga „ärevushäire”. Põhjuseid sellele pakutakse mit- omens and gender heterogeneity: Results from a field tat kehva seksi. („Aga vähemalt seksi,” rõõmustas meid, näiteks suurem teadlikkus ärevushäirest (ja selle experiment. – Journal of Economic Psychology, nr 45, sõber.) medikamentidega leevendamisest). Palju räägitakse ka lk 237–252. Mitmel tuttaval olid ka täiesti enda loodud rituaa- tänapäevase elukorralduse mõjust vaimsele tervisele. 4 Damisch, L.; Stoberock, B.; Mussweiler, T. 2010. Keep your lid. Nii tunnistas advokaadist semu mulle, et tal on Tööalane konkurents, kehvad töölepingud, kahanev Jaana Davidjants on fingers crossed! How superstition improves performance. – olnud aastaid õnnetoovad amuletid. „Keskkoolis näi- hoolekandesüsteem ning lagunev sotsiaalne võrgustik Tallinna Ülikooli kultuuri- Psychological Science, nr 21 (7), lk 1014–1020. teks ühed aluspüksid. Sellised erksinised,” jutustas ta. panevad stressi kuhjuma. Lisaks sotsiaalmeedia, mis teooria doktorant ja graafi- 5 Shermer, M. 2003. How We Believe: Science, Skepticism, „Kandsin neid alati eksamite ja muude tähtsate sünd- toob kõik katastroofistsenaariumid läbisegi teiste ini- line disainer. and the Search for God. muste ajal.” Sõbranna rääkis, et pärast arvuti sisselü- litamist avab ta kõigepealt brauseri ja ootab kolm minutit liikumatult. Selleks et kaitsta arvutit halva õnne eest. Teine sõber tunnistas, et lennukile minnes peab ta ümisema juppi „Tähtede sõja” tunnusmuusikast.

TUNTUD EBAUSUD Ebausud, mõjugu nad kui naeruväärselt tahes, räägivad mõndagi meie ajaloolisest taustast ning ühiskonna varjatud võimusuhetest. Ebauskude kujunemist on raske täpselt määratleda. Joseph E. Bakeri Salemi nõiaprotsessidest inspireeritud lito 1892. aastast. Allikas: Wikimedia Commons Selle üle vaidlevad nii folkloristid kui ka antropoloo- külastage meid gid. Näiteks ebausku, mille kohaselt tuleb halva väl- ka vanalinnas timiseks puitu katsuda, seostatakse iidsete paganlike mad ja hoopis praktilisemad juured. Enne raadiosaat- otsa palju kasse ning teed ületavast mustast kassist rituaalidega. Arvatakse, et meie esivanemad koputa- jate kasutuselevõttu suhtlesid teatrietenduste suuri sai halva õnne märk. MUNGA 2 sid puudele, et neis elavatelt vaimudelt ja jumalatelt maalitud taustu liigutavad lavatöölised vilistades. Su- Nõiahirm pole siiani kuhugi kadunud, ainult teisene- teenet paluda. Kommet seostatakse ka Kristuse löö- valine vile võis saata lavatöölisele vale signaali, et denud. Valjuhäälseid ja oma arvamusega naisi tajutakse misega puidust ristile. Briti folklorist Steve Roud väi- koratsiooni tuleb liigutada, seades näitlejad ohtu. tänapäevalgi ohtlikena. Ka Eestis pannakse naisi jät- dab aga oma raamatus „The Lore of the Playground”, kuvalt paika, kutsudes neid vastikuteks nõidadeks. Ja et praktika pärineb 19. sajandi lastemängust „Tiggy seos kassidegagi pole kuhugi kadunud (vt „crazy cat PÄÄSTA MAAILMA STIILSELT! Touchwood”. Küllap mäletavad MÕRVAV MENSTRUATSIOON lady”). Endine ebausk on lihtsalt muundunud halvus- paljud eesti lapsedki, et kui kat- tavaks stereotüübiks. Muide, Indias, kus toimuvad susid puud või posti ja hüüdsid Niisiis ei tunne ebausud ajalisi ega kultuurilisi piire, ula- praegugi veel nõiajahid, võib selline sildistamine lõp- Kopli Couture uus vintage pood „uka-uka, mina prii”, ei saanud Ameerikas ja Inglismaal usutakse tudes antiikajast tänapäeva ning lähtudes nii religioos- peda siiani surmaga. sind enam ukakaks lüüa. siiani, et menstrueeriv naine ärgu setest uskumustest kui ka praktilistest vajadustest. Ja Võiks ju arvata, et suhtumine teise kunagisse suur- Redeli alt kõndimise hirmu parem telkima mingu, sest vere nagu kõik muu siin ilmas, peegeldavad ebausudki var- de kiriklikku ja ühiskondlikku tabusse ehk menstruat- Telliskivi Loomelinnakus seoatakse Vana-Egiptusega. Sei- lõhn meelitab kohale karud. jatult ühiskonna võimujaotust. siooni on nüüdseks muutunud. Ometi on seegi vaid nale toetuv redel moodustab Nii on mitte just üllatuslikult mitmed naistega seo- teisenenud ja võtnud moodsamaid vorme. Nii on avame 05.12 - Telliskivi 60a/5 kolmnurga, mida egiptlased pi- tud ebausud ajahambale kenasti vastu pidanud. Näi- päevade jälgimisteenus Clue kogunud kokku täna- dasid pühaks. Sajandeid hiljem teks vanad egiptlased võisid ju arvata, et must kass päevaseid mensesega seotud ebauske üle maailma. hakkasid kristlased siduma redeli all tekkivat kolm- toob õnne, ent hiliskeskajal hakkasid läänekristlikus Selgub, et Ameerikas ja Inglismaal usutakse siiani, et @ nurka püha kolmainsusega, mis ei soodustanud kolm- kultuuris levima kiriku algatusel1 nõiajahid. Tuleriida- menstrueeriv naine ärgu parem telkima mingu, sest KopliCouture nurga all töllerdamist. Eestlaste hulgas levinud hirm le saadeti mitukümmend tuhat „nõida”, suurem osa vere lõhn meelitab kohale karud. Rumeenias ei tohi siseruumides vilistamise ees on tuntud teisteski kul- neist naised. Musti kasse hakati aga pidama nõidade kuupuhastuse ajal lilli katsuda, sest siis need sure- tuurides, rääkimata teatrist. Viimasel on küll hilise- kaaslasteks, kui mitte nõidadeks endiks. Nii leidis oma vad. Poolas levib ebausk, et päevade ajal seksides 12 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER KESKKOND KESKKONDRITUAAL DETSEMBER 2019 : 13

RITUAALIMAASTIKKU KAITSEB SILMAPAISTVAID LOODUSLIKKE PÜHA- KÕIGE PAREMINI KOGUKOND PAIKU EESTIS

PÜHAJÄRV OTEPÄÄ LÄHEDAL Legendi järgi sadanud järv taevast maa peale, kui ini- Hiisi ja muid looduslikke pühapaiku, mis on traditsiooniliselt olnud rituaalide mesed pühas tammikus seda maa pealt taevas nägid ning selle kohinat kuulsid ja üks nende seast öelnud: toimetamise kohtadeks, aitab tõhusamini kaitsta kohalike elanike „Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa parem teadlikkus nendest. peal.” EBAVERE HIIEMÄGI VIRUMAAL Kirjutas Ott Heinapuu, illustreeris Maris Siimer Rahvapärimuse järgi on mäel aeg-ajalt mõnele inimesele ilmunud ja ootamatult kadunud uhke linn, kus on saanud endale uhkeid asju soetada ning kõrtsis käia.

Eesti looduslike pühapaikade tähtsaimad liigid on PALUKÜLA HIIEMÄGI RAPLA hiied, pühad kivid, pühad puud, ristipuud ja ristimet- KIHELKONNAS sad, pühad allikad ja muud veed, nagu järved ja jõed. Mäel elavat jumal Hiie Tõnn. Mäel asuvate puude alla, „Looduslik pühapaik” on katusmõiste, mille Rahvus- okste ja tüvede peale pandud ohvreid, näiteks vilja, vahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsejuhend si- leiba, jahu, loomi jne. Mäe sees on Tõnniauk, kust on sustab üsna üldiselt kui „maa- või veeala, millel on leitud ka toidu toomiseks kasutatud kausside tükke. rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne tähen- dus”. Säärane üldistustasand on vajalik, kui arvestada TAEVASKOJAD AHJA JÕE loodusliku ilmega pühapaikade väga suurt mitmeke- ÜRGORUS sisust. Emalätet on peetud pühaks paigaks juba aegade algu- Meie varasem suulise kultuuri pärimus, mis puu- sest. Räägitakse, et kui Emalätte veega 40 korda nägu dutab looduslikke pühapaiku, on tekkinud vastastik- pesta, võib seitse aastat nooremaks saada. Neitsi- mõjus inimese ja maa vahel ning väljendab kohaliku koopas kuduvat aga kangast linalakk neiu, kes kunagi rahvaliku usundi ja maakasutuse tavasid ning arusaa- jõkke uppus. mu. Viimasel kahel aastasajal on sellele lisandunud rahvusliku ärkamise järgses eesti kirjavaras sündinud KUREMÄE HIIETAMM JA OHVRI- pühapaikadest kõnelemise viis, milles toetatakse risti- ALLIKAS VIRUMAAL usule eelnenud vanale usule viidates sümboolselt eesti Muistendi järgi istutanud hiietamme Kalevipoeg. Ühe rahvuse eluõigust. Need kaks kõnelemisviisi põimu- väite kohaselt hakanud see kasvama tema maasse tor- vad ja vanem kohapärimus on liitnud endale edasi- gatud jalutuskepist. Ohvriallika vett peetakse terven- kestmise toetamiseks üsna tihti juurde kirjanduslikke davaks. motiive. Nagu ülejäänud maastikku, on pühapaiku kujunda- TAMME-LAURI TAMM URVASTES Faehlmann nud kohalik maakasutus ja praktikad, milles väljendub Pärimuse järgi on tamme nimi tuletatud tulejumal lisaks põllu- ja metsamajanduslikele ning muudele utili- Lauritsast, kes elanud puu tüves ning saatnud ümb- taarsetele kaalutlustele ka üldisem arusaam keskkon- ruskonda õnnetust ja kurja, kuid vahel ka head. Tule- nast. Selle hulka on kuulunud alati teadmine üleloo- vaim olevat Urvaste koolimaja mitu korda põlema KESKPÄEV. ÕHTUSELGUS. mulike vägede ning olendite tegevusest, elukohtadest pannud. ja harjumustest, mis elab tänapäeval edasi teatud pai- kade kultuuriliselt ja sümboolselt väärtuslikuks pida- PANGA PANK SAARE- Autorid Madis Kõiv — Vaino Vahing mise varjus. Mõne maa- ja loodusvara kasutamine on MAA PÕHJARANNIKUL olnud traditsioonilises ühiskonnas piiratud keeldude- Mustjala panga 102-jalalise järsu kalju kohta jutustab Lavastaja Margus Kasterpalu — Kunstnik Maret Tamme ga, nagu kündmis- ja raiumiskeelud. Tavad piiritlevad rahvasuu, et sealt olla varem iga aasta üks inimene või Valguskunstnik Priidu Adlas — Liikumisjuht Janek Savolainen kohad, kus pöörduda üleloomulike olendite poole ja loom merejumalale või näkile ohvriks alla tõugatud, Muusikaline kujundaja Ann Reimann Kui vaadelda armastust Darwini teooriate kontekstis, mahub suur ja ülev tunne ühte lihtsasse loogikavalemisse. neile ande anda või aasta ringi pühi tähistada. Täna- et veevalitseja muid inimesi õnnetuse eest hoiaks. päeva ühiskonnas toetavad sääraseid traditsioone Osades Priit Strandberg — Hannes Kaljujärv — Linda Kolde kohati looduskaitseseaduse ja muinsuskaitseseaduse Vt ka: maatundmine.estinst.ee Piret Laurimaa — Kärt Tammjärv Marika Barabanštšikova alusel seatud ametlikud piirangud. Margus Jaanovits — Karol Kuntsel — Andres Mähar Karl Robert Saaremäe — Raivo Adlas PÜHAPAIGAD KUI ÜLELOOMULIKE OLENDITE KAITSEALAD keelu rikkumine endises asupaigas. Rapla kihelkonna sellest väljapoolsetega, nagu jumalad, muud üleloo- tantsida, nii et puu juures oli maa nii ära tallatud, et Ohekatku hiiemäe kohal olla olnud jutu järgi enne järv, mulikud olendid, surnud ja metsloomad, kuid aitavad seal rohtu ei kasvanud. Samuti on Lehmja tammik Jüri 5. JA 14. DETSEMBRIL Püha paika võib tähistada kohapärimuses väide üle- millest järvevesi lahkus lapserätikute pesemise pärast. samas hoida või kehtestada inimkogukonna sisemist alevikus tänapäevalgi rahva kooskäimise paik, kus te- 11. JAANUARIL loomuliku olendi või väe asukohast. Pühapaigas keh- Samale kohale tuli härgade veetud hiiemägi. sidusust valitsevaid suhteid ja reegleid (see kehtib hakse jaanituld ja kiigutakse külakiigel. 6. JA 26. VEEBRUARIL tivate eripäraste käitumisreeglite seost tarvidusega näiteks hiites ja muudes niinimetatud Teisalt võivad pühapaikadega seotud keelud püsida saada hästi läbi seda asustavate üleloomulike olen- maa-alalistes komplekssetes pühapai- kauem kui positiivsed kombed, mida seal täidetakse, 7. APRILLIL ditega näitlikustab lugu endisest Kassari hiiemetsast: kades peetud kogukondlike pühade ning pühapaigast võib valdavalt kristlikus ühiskonnas VANEMUISE TEATRIS „Tagakülas oli olnud hiiemets. See olnud nii tihe, et Ohekatku hiiemäe kohal olla olnud jutu järgi enne järv, kohta) või siis parandada kriisiriituste saada näiteks kummitav koht, mis on ühenduses ini- pole läbi saand. Sääl eland hiieneitsid ja hiiekoerad. millest järvevesi lahkus lapserätikute pesemise pärast. kaudu suhteid jumalate või üleloomu- meste suhtes vaenulike üleloomulike olenditega, kel- Ott Heinapuu lõpetab Kes pole mõistnud hiielaulu, sellele tulnud hiiekoerad like olenditega (nagu Gutslaffi 1644. lega on parem mitte tegemist teha. Tartu Ülikooli semiootika kallale ja murdnud ära; kes jälle mõistnud, saanud ilu- Samale kohale tuli härgade veetud hiiemägi. aastal kirjeldatud härja andmine Piksele osakonnas doktoritööd sasti läbi.” (Rääkinud 80-aastane Villem Vahe 1924. Võhandu jõel põua leevendamiseks; sa- looduslike pühapaikade aastal Kassari Esikülas.) muti tuleks siia liigitada eraviisilised ravi- AKTIIVNE KASUTUS TAGAB PÜHA- teemal ja on teeninud elatist Paiga pühadust võib tähistada ja kinnitada lugu või Pühapaikades on käidud kõige rohkem ande ehk riitused ja muud tihtipeale salajased nõidumised püha- PAIGA SÄILIMISE kirjatööga ajakirjanduses ning pärimus, mis meenutab mõnda üleloomulikku sünd- ohvreid viimas selleks, et paluda inimeste või loo- paikades, millega mõnda tõbe või muud häda leeven- avalikus teenistuses. must minevikust, näiteks inimeste muutumine keelu made tervist ja õnne, näiteks karjaõnne, et loomad datakse). Looduslike pühapaikade teadvustamisele ja säilitami- rikkumise tõttu või muul põhjusel puudeks või kivideks edeneks ega sureks, ning viljaõnne, et saada paremat Üheks kogukondliku tähistamise viisiks on olnud sele on pühendatud muinsuskaitseameti veetav riiklik (nagu Iru ämm). Hiiemägi või hiis võib olla ka taevast saaki ja vältida ikaldust. kooskäimised ja tants hiites. Eelmise aastasajavahe- arengukava. Inventuuri käigus annavad asjatundjad ka sadanud või kohale lennanud, härjad ees. Pühapaiga Pühapaigas järgitavad kogukondlikud kombed rõhu- tuse aegu olnud ka Viru-Nigula kihelkonna Samma oma soovitused selle kohta, mis pühapaigad tuleks jätkub > võib olla sundinud asukohta vahetama sellega seotud tavad ja edendavad inimkogukonna head läbisaamist küla Tammealuse hiie keskse tamme ümber kombeks täiendavalt kaitse alla võtta. Osa looduslikest püha- 14 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER KESKKOND ZEN RITUAAL DETSEMBER 2019 : 15

< eelneb

paikadest, nagu allikad, ohvrikivid või pühad puud, õigusest tulenev kaitsekorraldus ei pruugi vastata täie- kaudu ning elada nii nende läheduses kui ka neist suh- PALVERÄNDUREID ÜHENDAVAD on võetud varem looduskaitse alla just kultuuriväär- likult vanadele keeldudele, aitab pühapaiga säilimise- teliselt kaugel. tustena. Praegu ähvardab aga mõnda sellist muistist le kas või sümboolselt kaasa iga täiendav riikliku või Minu meelest ohustabki looduslikke pühapaiku prae- looduskaitse alt väljaarvamine: keskkonnaministee- kohaliku kaitse meede. gu kõige rohkem inimeste teadmatus: kui põhimõtte- rium on algatanud tänavu Vetla Pühaallika, Sõtke küla Kuid ka looduskaitsest või kultuurimälestise staatu- liselt on huvi pühapaikade vastu võrdlemisi suur, siis Pühajõe allika ja Rapla orjakivi looduskaitse alt välja- sest ei pruugi piisata, nagu näitab kogemus raietöö- vähesed oskavad oma kodu- või päritolukandi kõiki TÄNAPÄEVAL ENNEKÕIKE VILLID arvamise, kuna neil ei ole looduskaitselist väärtust. dega Maardu hiiemetsas ja Karksi kihelkonna Anne- vanu pühapaiku üles leida. Õnneks on viimastel aasta- mäel. Seepärast on tarvilik lisaks riik- kümnetel ilmunud Mari-Ann Remmeli, Marju Kõivu- likule kaitsele ka kohalik teadmine ja puu, Kristel Vilbaste ja Ahto Kaasiku sulest mitu huvi – aktiivses kasutuses pühapaiga raamatut, mis aitavad seda teadmisjanu kustutada. Keskaegne Santiago de Compostela palverännutee on sekulaarsel 21. sajandil massideni jõudnud. Valdavalt kristlikus ühiskonnas võib pühapaigast saada hävitamist on raskem põhjendada. Samuti on Hiiepaiga lehel kättesaadav pühapaikade Mitmed palverännakut raamistavad ajaloolised rituaalid on tänapäeval küll säilinud, kummitav paik, mis on ühenduses inimeste suhtes vae- Ka IUCN soovitab anda pühapaikade kaardirakendus. üle otsustamise õiguse eestkostjatele Oluline on ka märkida, et pühapaikade parim tundja kuid saanud uue sisu ja tähenduse. nulike üleloomulike olenditega, kellega on parem mitte ehk neile inimestele või rühmadele, Ahto Kaasik veab MTÜ Põline Pere korraldusel hiie- kes pärimust järgides pühapaiga eest retkede sarja, mis on teinud praeguseks ringi peale Keiu Virro tegemist teha. hoolt kannavad. Seda soovitust on kogu Eestile. Iga retk keskendub kihelkonna või paari „Ma pole ühegi usuga seotud, aga räägin Jaakobusega Need on Merle Rallmanni meenutused, kui küsin, dele sõitma üha enam ameeriklasi. Seda USA trendi järgitud näiteks Austraalias, kus põlis- pühadele paikadele ning annab igale huvilisele või- ja tänan teda teel olles võimaluse eest seal olla. Ja mis on palverännuteel tema rituaalid. Merle on naine, süvendas veelgi 2010. aasta film „Jaakobitee” („The elanike tavasid järgides keelati hiljuti maluse oma kodukandi, päritolupaiga või muidu huvi tervete jalgade eest. Kirikutes võtan hetke, istun ja kes on käinud läbi neli erinevat palverännuteed San- Way”) Martin Sheeniga peaosas. Kultuurimälestiseks kuulutamine või ka looduskait- turistidel pühale Uluru mäele ronimine. Eestkostjad pakkuva piirkonna pühapaikadega tutvust teha. Nii mõtlen kodustele, sõpradele, kolleegidele ning saadan tiago de Compostelasse ja plaanib parajasti järgmist. Sellise sakslase leidmine, kes kõnnib camino’l, aga se alla võtmine on administratiivselt mõistagi keeru- võivad olla looduslike pühapaikadega seotud ajaloo- tekib huvilistel võimalus neile seni tundmata paiku taas Ta mõtleb veidi. „Kas jalgade vaseliini- pole lugenud 2006. aasta raamatut „Ich bin dann mal lisem kui kaitse alt väljaarvamine. Kuna praegusest liselt, kultuuriliselt, enesemääratluse ja usutalituste tarvitusele võtta. tamine on rituaal, kui ma ilma selleta ku- weg” populaarselt koomikult Hape Kerkelingilt, võib nagi teele ei asu?” osutuda keeruliseks. Minu üks ajend oli omakorda Olen aastate jooksul uudishimuga vaadanud, kuidas Hakkan käima peas läbi enda mälestu- eestlanna Tiina Sepa 2007. aastal Loomingu Raama- viimasel sajal kilomeetril tõuseb rändurite arv si, alates 2010. aastast käidud camino’de tukogus ilmunud „Peregrina päevik”. Kõigil neil teos- korduvaid elemente. Sarnaselt Merlega tel on suur osa camino mütoloogia (taas)loomises. hüppeliselt. ei õnnestunud ka minul ühe rännakuga Kuna Tiina Sepp on kirjutanud lisaks camino-teema- Santiago de Compostelasse pidama saa- listele raamatutele sellest ka uurimistöid, palusin te- MÜSTILISE HIIEMAAILMA da. Kaheksa aasta peale jaotunud kuue maltki selle loo jaoks meenutusi. Niisiis, Tiina: neile tervist. Mul on kotis kivi, mis on käinud minuga teekonna mudelkirjeldus võiks olla umbes järgmine. „Kui saabusin 2003. aastal esimest korda Santiago kaasas pea kõik camino’d, toon selle tagasi ja lähen Hakkan astuma, taskus palveränduri pass ehk cre- de Compostelasse, näitas prantsuse palverändur mul- uuesti. Traditsioon on ka Finisterras lõpetades maja- dencial, kotis teejuht, matkakoti küljes rippumas me- le rituaale, mida palverändurid katedraalis järgivad. OLENDID JA USKUMUSED ka kõrval kaljudel ööbida.” rekarp. Teed leida pole keeruline – seda näitavad Sellest ajast olen rääkinud neist traditsioonidest oma- kollased nooled ja merekarbid. Vara- korda mitmele kaasrändurile. Prantsuse palveränduri Eesti rahvapärimus seostab hiitega mitmeid rituaale nende oksi ei tohi murda. Puude alla on toodud an- hommikuti umbes kuuest või seitsmest kohaselt on kõige olulisem rituaal peaaltari taga aset- ja üleloomulikke olendeid. Siin on lühike ülevaade te- didena eri toiduaineid, näiteks kanamune, viljateri ja Foto: erakogu kõndima hakates on mul silme ees mõt- seva püha Jaakobuse puudutamine või kallistamine. gelastest, kes hiites toimetavad, ja rituaalidest, mida meekärgi. Mõnikord hoopiski raha, mis maeti puu teliselt aga hoopis päeva esimene piima- Veel üks rituaal, mida tänapäeva palverändurid täida- pühapaikades täidetakse. juurde mulla alla, või ülikondi. Puu varju ulatuses ei kohv, café con leche. vad, seisneb krüpti laskumises ja hõbedase kirstu ees tohtinud levinud tava järgi kasvavaid marju korjata. „Buen camino!” hüüab kohalik küla- seismises või põlvitamises. Seal on väidetavalt püha- HIITE TEKKIMINE Samas on kasutatud hiiepuu lehti ja oksi ning puualust mees. Mina hüüan peagi samad sõnad ku maised jäänused. Pühaku kuju kallistamise rituaal mulda haiguste arstimiseks. Mullaga hõõruti paiseid rändurile, kellest möödun. „Buen cami- näib olevat populaarsem ja on leidnud tee ka palve- Hiite uurija, hoidja ja tutvustaja Ahto Kaasik toob ja nahahaiguseid, Hiiumaal suitsutati haiget hiiepuu no!” Head teed! Hispaania keeles neid ränduri juttudesse. Kui keegi läheb camino’le, on üsna raamatus „Põlised pühapaigad” välja teatud hiite tek- samblaga.5 Hiied on eriti Lääne-Eestis seotud kodu- sõnu üha uuesti korrates muutuvad tavapärane, et sõbrad paluvad tal pühakule kallistuse kelood, lisades: „Looduslikud pühapaigad on kasutu- loomade heaolu ja edenemisega, hiiepuude raiumise need peagi millekski loitsimist meenu- edastada. See näibki olevat populaarseim rituaal, mis sele võetud nii kauges minevikus, et sellest kõnelevad keelu rikkumine võib tuua kaasa kariloomade haigusi tavaks. Heade soovide, näiteks. palverännakut läbides sooritatakse, ja seda teevad nii vaid muinaslood.” Nii saame lugeda, kuidas mõned ja surma. Pärast pikki päevi kõndimist jõuan vii- usklikud kui ka mitteusklikud. Kui prantsuse palve- hiiepuud on olnud varem inimesed, kes on mingil põh- maks sihtkohta Santiago de Compos- rändur rääkis, kuidas apostlit kallistada, ei tulnud jusel puudeks moondatud. Näiteks saanud Lehmja telasse, vanalinnas asuva võimsa kate- mulle pähe, et seal võiks olla seos tänapäeva ja kesk- hiietammik alguse pulmalistest, keda tabas pikne. Vi- OHVRIKIVI draalini. Selle ees olev väljak on täis ini- aegse palveränduri iha vahel näha ja katsuda pühasid duvas asuv hiigelsuur kadakas olnud varem aga rehe- Nagu nimigi viitab, on ohvrikivi püha kivi, millele on mesi, kes kallistavad pisarsilmil rännakul relikte. Sellele paralleelile osutas alles minu hispaania papp, kes rahvale salaja seemnevilja andis, mõisahär- toodud ohvreid ehk ande. Ohvrikivisid võib leida kohatud sõpru. Ka mina. Peagi võtan lä- juhendaja.” rale vahele jäi ning põgenedes sellekssamaks kadakaks enamasti heina- ja karjamaadelt, põldudelt ja hiitest, hedalasuvast palverändurite kontorist Camino koosneb suurematest ja väiksematest iga päev muutus.1 mõnikord isegi taluõuest või -aiast, harvem metsast, palveränduri sertifikaadi ehk compostela. korduvatest tegevustest. Iseasi, kas iga kordus on ri- soost, kalmetelt ja ristteedelt. Ohvrikive kasutati ka Järgmisel või ülejärgmisrakendel päeval tuaal. Kas seda on hommikukohv? Isegi kui ma teen haiguste ravimiseks.6 Eisen kirjutab, kuidas Tõsta- suundun edasi umbes 90 km kaugusel seda, khm, religioosse järjekindlusega. Kohv kohviks, HIIENEITSID JA maal asuv kärnakivi saanud nime just selle järgi, et asuvasse Finisterrasse. Teekond lõpeb ent suur osa kirjeldatust on miski, millega puutub teel HIIEKOERAD seal vanasti kärnasid ja teisi nahahaigusi arstimas käi- tõeliselt alles seal, kaljunukil, tuletorni kokku enamik rändureid. Ühised kogemused seovad. Kuulsaim hiieneitsite elupaik on Hiiumaa Kassari di. Selle tarbeks pidi ohvrikivile jätma hõbevalget, juures, linnas, mida kahtlustati Vana- Väikesed korduvad teod moodustavad päevade sel- hiiemets, kus nad olla valvanud pühapaika üheskoos raha või muid ande.7 Samuti arvati olevat imettegev Rooma aegadel maailma lõpuks olemi- ge struktuuri ja rütmi, mida võib näha laiali laotumas hiiekoertega. Hiiemetsast läbi kõndides pidi laulma jõud ohvrikivide lohkudesse kogunenud veel, millega ses. Eks sealt ka nimi. nii horisontaalsel kui ka vertikaalsel teljel. Ühel teljel lepituseks erilist laulu või lausuma õigeid sõnu. Mõ- pesti või määriti haigeid, kuid ravi vajavaid kohti pandi on iga ränduri individuaalne teekond, selge alguse ja nes jutus on nad riietatud valgesse nagu surnud, tei- ka vastu kivi. Ohvreid toodi ka haldjate ja jumalate lõpuga. Teisel on hetked, milles toimuvaid väikeseid ses loos on nad ihualasti, kolmandas kannavad hoopis auks ning vihma väljakutsumiseks, kuid teatavatel SANTIAGO DE COMPOS- rituaale jagavad iga päev mitmed kümned teelolijad. punaseid rõivaid ja tantsivad. Samas leiab uuemates, juhtudel ka armastuse leidmiseks. Armastusmaagiat TELA UUS ÄRKAMINE Ehk just tänu neile rituaalidele mõjubki camino millegi 20. sajandi alguse pärimuslugudes oletusi, et hiiekoer- harrastati end näiteks neljapäeviti ohvrikivil viheldes, suurema ja olulisemana kui lihtsalt mõõdukat füüsilist teks olid ennast riietanud mõisnikud, kes talurahvale mis olevat paljud neiud tanu alla viinud. Levinud on Keskajal olid kristlaste kolm populaar- väljakutset esitav teekond kaunil maastikul? ristiusu palveid pähe tahtsid saada, või „koeranahas ka arvamus, et ohverdamata jätmine olevat toonud seimat palverännakute sihtkohta Jeruu- ja raudhammastega sakslased”, kes inimestele risti- kaasa õnnetuse või ebaloomuliku sündmuse.6 salemm, Rooma ja Santiago de Compos- usku tahtsid õpetada.2 Hiieneitsiks on nimetatud ka tela. Uue ärkamise, mõistagi teisenenud RITUAALIDE TEISENEMINE Kose kihelkonna Oru küla sanglepahiit. Laiemalt tun- Koostas Mariliis Mõttus kujul, on neist eriti silmanähtavalt läbi tei- tud hiieelanikud on hiie noormehed, kellega lepituse nud just viimane. Põhjuseid jagub: konk- Suur osa rituaalidest ulatub üht või teist nurka pidi sobitamise kohta on levinud regilaul3, ja hiiehobused, reetsed pühendunud huvilised (ühest tagasi Santiago de Compostela palverännakute algus- kes on tegelased ühes ringmängulaulus4. 1 Kaasik, A. 2016. Põlised pühapaigad, lk 248–256. preestrist peagi pisut lähemalt), His- aegadesse, ehkki need võivad olla jõudnud tänapäeva 2 Loorits, O. 2001 [1941]. Kassaare hiiemets neitsite ja paania enese pingutused korraliku inf- suuresti teisenenud kujul. koertega. – Endis-Eesti elu-olu II: Lugemispalu metsa- rastruktuuri tagamiseks ning kirjandus/ Näiteks keskajal oli credencial’i funktsioon tagada HIIEPUU elust ja jahindusest. filmid, mis teed tutvustavad. palveränduri turvalisus. Need olid kinnituskirjad, mis Hiiepuuks nimetatakse pühaks peetud põlispuud, mil- 3 Hiie noormees. – Eesti rahvalaulud. Antoloogia. Olgu selleks siis Paulo Coelho, kelle palusid kõikvõimalikel halbade kavatsustega inimestel le juures taotleti rituaalide ja ohvritalitustega kõrge- 4 Ränk, G. 2000. Hiiehobune. – Müüt ja ajalugu, 1987. aasta raamatu „Palverännak: maa- palverändur rahule jätta. Tänapäeval on sellel kaks mate jõudude soosingut. Eesti rahvaluuleteadlane lk 346–368. gi päevik” järel leidsid paljud brasiilla- peamist praktilist väärtust: esiteks annab see õigu- Matthias Johann Eisen on kirjeldanud oma raama- 5 Eisen, M. J. 1996 [1920]. Esivanemate ohverdamised, sed tee Hispaaniasse, et seal puudeks se ööbida soodsates palverännutee hostelites ehk tus „Esivanemate ohverdamised” mitmeid hiiepuu- lk 46 – 47. kehastunud deemonitega võidelda. Või alberg’ides ja teiseks jäädvustab see teekonna. Sinna dega seotud rituaale ja uskumusi. Hiiemetsas ja hiie- 6 Tvauri, A. 1999. Ohvrikividest. – Mäetagused, nr 11. näitlejanna Shirley MacLaine, kelle löödud templid tõestavad teekonna lõpus, et oled lä- puude juures käidi näiteks neljapäevaõhtuti palumas 7 Eisen, M. J. 1996 [1920]. Esivanemate ohverdamised, 2000. aastal kirjutatud „The Camino” binud rännaku jalgsi (või ratta või hobuse või eesliga – ja palvetamas. Hiiepuid arvatakse nii pühadeks, et lk 86. järel hakkas Hispaania palverännurada- need on aktsepteeritud variandid). Inimesed kogu-

jätkub > 16 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER ZEN SUBKULTUURRITUAAL DETSEMBER 2019 : 17

< eelneb

HADŽ Hadž on moslemite palverännutee Mekasse, linna, kuhu mittemoslemeid sissegi ei lasta. Selle tee puhul on erinevalt Santiago de Compostela muutunud foo- vad sellesse templeid (lisaks alberg’idele kirikutest, Compostela ehk palveränduri sertifikaat on nimelt kusest senini peamine religioossus ja sellel on ka kõi- poodidest, kohvikutest, sellelt härralt, kes elab seal sisuliselt indulgents. Sealjuures veel seesugune, mis giti mõistetav põhjus: palverännak on üks islami viiest kuskil teel ja on lihtsalt palverännutee fänn jne) mõni- saab pühadel aastatel (s.t aastatel, mil püha Jaakobuse sambast. Ent ajas muutumatuks jäämisest on asi kau- kord peaaegu et maanilise rõõmuga. päev 25. juuli langeb pühapäevale) täisindulgentsi tiitli. gel ja õigupoolest jagub ka paralleele, mida tõmmata Santiago de Compostelas tagavad compostela saa- Viimase nüansid on minu jaoks lõpuni tabamatud, aga näiteks Camino de Santiagoga. mise vähemalt sada viimast jalgsi kõnnitud kilomeet- olen saanud sellest aru umbes nii, et ega indulgents kus- Suure või väikese hadži läbimise eesmärk võib olla BURNING MAN rit. Sellega on omaette veider lugu. Olen aastate tuta päriselt pattu, küll aga n-ö ühiskondlikult kasuliku nii spirituaalne või religioosne kui tahes, ent palve- töö pärast surma. Täis- rändurite vastuvõtmisest on saamas kohalikele üha indulgents kustutab siis suurem äri. Hadži ajal, kuhu kogunes möödunud TRANSFORMATSIOONID KÕRBETUULTES äkki rohkem. Jah, mõne aastal pea 2,4 miljonit palverändurit (võrdluseks: Kui tänapäevased kirjalikud teejuhid räägivad rohkem sellest, teoloogi teadmised kuluk- 1930ndatel oli see arv umbes 30 000), võib paraku kus ööbida, kus süüa ja magada ning kuidas ilusamaid teid sid siinkohal ära. lugeda sageli rüselemise käigus hukkunud inimestest, Aga veel aegadest enne sest massid kohtades, kus sooritatakse märgilisi ri- leida, siis „Codex Calixtinuse” rõhk oli jutlustel, imetegude ja nüüd. Kui tänapäeval on tuaale, on lihtsalt liiga suured. Ent samas tähistab see palveränduril kotis näiteks number paljudele rahatähti silme ees. Ehk hadž tur- kirjeldustel, laulusõnadel ja -nootidel. John Brierley või Raimund gutab selgelt ka Saudi Araabia majandust. Joosi teejuht ja moodsama- Rikastumine toimub kohati küsitavate tegevuste ar- tel telefonis suisa camino- velt. Hotelliomanikud võivad ju rõõmustada, kui neil jooksul uudishimuga vaadanud, kuidas viimasel sajal rakendus, siis ajalooliselt võib pidada esimeseks tee- on võimekust rohkem inimesi majutada, ent sama ei kilomeetril tõuseb rändurite arv hüppeliselt. Lõpu- juhiks „Codex Calixtinust”. See 12. sajandi käsikirja- tee paljud teised, sest uute luksushotellide rajamiseks spurdiks kohale tulnute puhul tekib mõnikord sõbrali- kogumik oli loodud juhatuseks selsamasel Jaakobiteel. sõidetakse kultuuriväärtustest kohati buldooseriga kult kiuslik mõte, et ehk meeldib neile palverännutee Eksikombel kiputi autoriks pidama paavst Calixtus II, üle ja nende hävitamisel ei ole ülemäära fänne. Muu- läbimise ideest enam võimalus jumalaga mingisugust sestap nimetatakse koostajat nüüdisajal Pseudo-Calix- tuv olukord puudutab rängalt ka vaesemaid palverän- äri ajada: minult need sada kilomeetrit (ja mitte sam- tuseks. Kui tänapäevased kirjalikud teejuhid räägivad dureid, kelle jaoks reis muutub üha kallimaks. mugi enam, sest nii palju on kirjas!), sinult lunastus. rohkem sellest, kus ööbida, kus süüa ja magada ning kuidas ilusamaid teid leida (või mitte õiget teeotsa kaotada), siis „Codex Calixtinuse” Foto: Keiu Virro proportsioonid olid vähe teistsugused: suur rõhk oli jutlustel, imetegude kirjeldustel, lau- lusõnadel ja -nootidel. Rändurite õnneks ei ÜHA ENAM INIMESI TEEL olnud siiski unustatud ka teeolude kirjeldusi, SANTIAGO DE COMPOSTE- sest kauneid kollaseid nooli toona ei olnud. Keiu Virro on Eesti Päeva- Mis puudutab aga camino’l teed näitavaid LASSE lehe kultuuriajakirjanik. Väl- kollaseid nooli, siis nende ajalugu ei ole kuigi 1986. aastal loeti teekonna läbinute arvuks 1801 ini- jaspool töötunde peab igati pikk. Sünniloo taga on O Cebreiro prees- mest, aastal 2018 oli sertifikaadi saajaid 327 342, mis kultuurseks veinimekkimist ter Elías Valiña Sampedro, kes uuris süvitsi on senine rekord. Kui esimest korda palverännuteele (aeg-ajalt ka töötundide sees, Jaakobitee ajalugu ja võttis enda südameas- sattusin, oli parajasti püha aasta. Ka toona tegi rän- nimelt joogi-podcast’is „Vala jaks selle taaselustamise. Ta ajas omaaegse durite arv võrreldes varasemaga suure hüppe üles välja”) ja pikki jalgsirännakuid. camino jälgi, kirjutas camino’st suisa doktori- (ehkki jääb kõvasti alla praegustele numbritele), olin Leiab, et mõlemas on oma töö ja sõitis 1970–80ndatel Hispaanias oma üks 272 703 inimesest, kes sai palverännusertifikaadi filosoofia ja sestap võiksid Citroën GSiga mööda teid Roncesvallesist compostela. need kaks tegevust mõistagi Santiago de Compostelani ning märkis maha Just pühadel aastatel suurenevat rändurite hulka sil- omavahel seotud olla. kollased nooled, et ränduritel oleks lihtsam mas pidades on rajatud Santiago de Compostela lähis- teed leida. Tänapäeval teame tema taaslei- tele üks veider ala ehk Monte de Gozo alberg. Seda tud ja märgistatud rada Prantsuse tee nime võib ette kujutada umbes nii, et mäekülg aeti bul- all. Aga varem? Eks astuti möödunud aegade dooseriga maha nagu kõikides sellistes lugudes ikka ja palverändurite jalajälgedes. mägi kujundati otseses mõttes ümber, et rajada hiiglas- Nii mõnegi sümboli kohta on aga erinevaid lik hostelite süsteem, bangalolik palverändurite keskus legende. Merekarbiga, mis on palverändu- ühes kõige vajalikuga, nagu pesumaja ja kohvikud. Ent rite tunnus, seostatakse näiteks praktilist see veider paik ei ole kunagi rändureid ligi tõmma- funktsiooni: sellega oli hea tee peal vett võt- nud, paljudest magamiskohtadest on enamasti avatud ta või seda kausina kasutada. Teisalt olnud vaid üks majake ja pole kuulda olnud, et kohvikut liiga merekarp hoopis miski, mis võeti enesele tihti töötavana nähtaks. päris teekonna lõpust Finisterra rannast kui märk, et teekond on läbitud. Ehk sel juhul tähistab see pigem teekonna läbimist, mitte teel olevat rändurit.

PALVETEST PALVERÄNNU- TEEL Tiina Sepp kirjeldab camino-rituaalidega mis ei tähenda tänapäeval enam tingimata religioosset seoses kirikute rolli. „Camino’l on üksjagu ki- taustsüsteemi, vaid rohkem individualistlikku lähene- rikuid, kus peetakse palverändurite missasid mist. Ehkki mis individuaalsusest me lõppude lõpuks ja kus pakutakse palveränduritele õnnistust. räägime, kui õhtuti on ühe laua ja punase veini karah- Santiago katedraali missaga pühitsetakse vini taga maailma asju arutamas inimesed sõltumata tavaliselt palverännaku lõppu. Seal nimeta- vanusest, rahvusest ja sellest, kas nad kannavad süda- takse saabunud palverändurite rahvuseid ja mes Jeesust, õla peal new age’i ajastu kaitseingleid või osutatakse nii rännaku rahvusvahelisele ole- leiavad, et peamine usk peaks olema usk iseenesesse. musele.” Omamoodi vastuoluline see ju on, Ja talla alla tekkinud villid valutavad kõigil tõenäoliselt et kirjutan küll palverännuteedest ja läbivalt üsna ühtmoodi. nii mõnestki kristlikust motiivist, ent reli- PS. Mis võiks olla parem näide palverännakust kui mil- Nevada kõrbe kümneid tuhandeid inimesi kokku toov festival Burning Man gioonil ei ole loos sellest hoolimata ülemää- lestki, mis kannab eneses nii vanu rituaale ja religioos- ra põhjalikult peatunud. set minevikku kui ka uue aja hõngu, kui peapiiskop loob tingimused kõikvõimalikeks kogemusteks ja eksperimentideks ning võib aidata näha Sellel on oma põhjus, mida võib ühtlasi pi- Urmas Viilma sotsiaalmeedia kaudu teada andmas: dada ka üheks rännaku suurimatest muutus- „Täna panin jalga matkajalanõud ja võtsin suuna His- tavamaailma täiesti uuel pilgul. test. Palverännutee ja selle rituaalid on olnud paaniasse, et järgmised paar nädalat olla palverännakul pidevas teisenemises nagu ka rännaku mõte, Santiago de Compostelasse…” (31. oktoobril 2019) Terje Toomistu jätkub > Foto: RistoFoto: Kalmre 18 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER SUBKULTUUR SUBKULTUURRITUAAL DETSEMBER 2019 : 19

< eelneb

BURNING MANI KÜMME PÕHIMÕTET 1. Kaasamine – Burning Manist saavad võtta ilma eelarva- musteta osa kõik inimesed. „Ega te ei tea juhuslikult midagi Maxa kunsti- Radikaalse eneseväljenduse põhimõte Burning Manil pole internetti ega püsivat 2. Kinkimine – Burning Manil on au sees tingimusteta autost?” uurin naise käest, kes pidas nagu koos kõrbepäikese halastamatu kuumuse- infrastruktuuri, ei kehti raha ja puudub päe- kinkimine. meiegi oma ratta kinni keset kõrbetühjust ga lisab päevasele melule aga madmaxlik- vapoliitika. Linn kerkib üles keset eimiskit seisva altari juures, mis on pühendatud ku võnget, muutes selle meeletuks, sageli ning kaob, jätmata endast jälge. Niisiis loob 3. Mittekaubastumine – Burning Manile pole oodatud hirve spirituaalsele tähendusele. Pikkade paljastavates kostüümides pillerkaareks. see keskkond oma kümne põhimõttega reklaam, kommertslik sponsorlus ega äritehingud. patsidega naine püüab küll kaasa mõelda, Selle esirinnas ratsutavad „sätendavateks tingimused kõikvõimalikeks kogemusteks, 4. Iseseisvus – inimesi innustatakse avastama ning toetu- aga rohkem kui neljakilomeetrise läbi- ponideks” ristitud naised, kes ei mõtle eri- elamusteks, eksperimentideks iseenda ma oma sisemistele ressurssidele. mõõduga peenvalge liivaga kaetud platool ti muust kui oma ekstreemekstravagant- ja oma kogukonnaga, millest läbi käies 5. Radikaalne eneseväljendus – julge olla sina ise, kuid

on ühe liikuva objekti leidmine paras välja- RistoFoto: Kalmre sest välimusest ja kõrbe lummaval foonil on vägagi tõenäoline, et tavamaailma – Foto: Rand Larson austa seejuures teisi. kutse, seda enam, et sellistel puhkudel pu- poseerimisest. Kuigi välimusega eksperi- burner’ite mõistes default world’i – nähakse 6. Koostöö – Burning Man innustab loovat koostööd. hub tuul alati vastu ja, mitte et sellest vähe menteerimine on kahtlemata oluline osa nüüd täiesti uuel pilgul. 7. Isiklik vastutus – kogukonna liikmed, kes korraldavad oleks, keerutab aeg-ajalt üles pimestavaid mängu võlust, on Burning Man iseenesest Olen kohanud inimesi, kes on mõelnud erinevaid tegevusi, peavad võtma arvesse inimeste hea- tolmupilvi. midagi muud. See on ka palju rohkemat pärast esimest Burni kogemust ümber olu ning tegema seda kooskõlas seadustega. Oleme vändanud mööda seda kunsti- kui ühe inimkujulise objekti kollektiivne kogu oma eksistentsi: kes on tulnud palga- teoste ja skulptuuridega ehitud ääretut ta- põletusrituaal. töölt ära ja keskendunud oma loomingu- 8. Endast mitte jälje maha jätmine – kõik tuleb enda sandikku, mida nimetatakse siin playa’ks, lisele südame kutsele, kes on otsustanud järelt ära koristada. ringi juba viimase tunni. Iga kaugelt paist- annetada nüüdsest suure osa oma ette- 9. Osalemine – Burning Man usub, et muutus ja saavutu- nud paljulubavate täpikeste rodu on osu- MEELETU KASVUGA võtte kasumist heategevusele või bur- sed tulevad osalemise kaudu. tunud lähemale jõudes ratastel veerevaks FENOMEN ner’ite kogukonna toetamisele, kes on 10. Vahetu kogemus – Burning Man tahab ületada inimeste- teokarbiks, draakoniks või tiigriks, mille leidnud inspiratsiooni, kuidas korraldada vahelisi ja meie endi sisemisi barjääre. otsas keerab biiti DJ ja ümber vihub tant- Kuuldavasti polnud kõige esimese „ini- paremini oma kunsti või teenida leiba ee- su kirev seltskond. mese” – suupruugis siiski „mehe” – põle- tiliselt kooskõlas Burni printsiipidega, kes Maxa kunstiauto juures toimuma pida- tamine suurem asi. San Francisco rannas on toonud need väärtused endaga Ees- nud psühhedeelse hingamise seansi koh- pärast lillelaste revolutsiooni ja veel enne tisse kaasa, ehitanud Loova Ruumi ja kor- ta pole aga mingit märki ei meile väravas dot-com’i buumi 1986. aastal põlema süü- raldanud samas vaimus üritusi, nakatades pihku pistetud programmiraamatus ega ka datud puusliku taga polnud suurt maailma teisigi selle loome- ja kinkimistuhinaga. Tempel on koht, kus manifesteerida või

selle ligi 100 000 elanikuga ajutise linna pea- RoosvaldFoto: Sten päästmise plaani. Ent kolmekümne aasta RistoFoto: Kalmre leinata, loobuda möödanikust, leida tasa- staabi infopunktis. Säärane salapära, räägi- jooksul on ühest perekondlikust kogune- kaal. Lage puitkarkassist tempel, mille takse, viitab mõistagi asja erakordsusele. misest kujunenud globaalne liikumine, mis KOLLEKTIIVSED TSERE- kujundab tavaliselt üks tuntud arhitekt, Saladuslikkuse loori all jõudsid minuni ka hõlmab sadu tuhandeid inimesi ja nende MOONIAD JA ARGISED on kirjutatud nädala lõpuks ääreni täis kõlakad Daft Punki kontserdist ja Amazo- korraldatud osaluspõhiseid sündmusi üle rõõmsaid ja valusaid soove, nii eredaid nase püha taime ayahuasca tseremoonia- maailma, sealhulgas Eestis. MIKRORIITUSED unistusi kui ka tumedaid ülestunnistusi test, mis siin Nevada kõrbesügavustesse Arvestades kõikidel piirkondlikel sünd- selle kohta, mis oleks võinud olla teisiti. kerkinud mänguväljakul toimuvat. Anna- mustel osalejaid, võime rääkida umbes Olles juba kaotanud täielikult lootuse ja Seal on detailirohkeid altareid oma kadu- me aga reielihastele valu ja väntame järg- miljonist inimesest, ja seda toetab mit- hakanud kurvalt kodulaagri suunas vänta- nukestele (aga ka jänestele ja kassidele!). Terje Toomistu on antro- mise kaugustesse jääva punkti suunas. mete miljonite dollarite väärtuses apara- ma, jääb meile kaugustes silma üks – ja Keegi juhib parajasti intiimset leinariitust, poloog, dokumentalist ja „Kas sa playa’lt endalt juba küsisid?” uu- tuur. Burning Manist on saanud globaalne tõepoolest – sarvedega mutantauto. See keegi teine nutab südantlõhestavalt, kol- kirjutaja, kelle peamised uu- rib Ingrid Margus, minu kaaslane selles bränd. Ja keegi ei osanud seda ette kuju- kerkib korraga silmapiirile nagu viirastus. mas kritseldab seinale oma isiklikku mani- rimisteemad on Indoneesia loojangueelses saagas, nagu see kõrbepla- tada, kui Larry Harvey, üks Burni asutaja, Lähemale jõudes leiame eest juhtnööri- festi. sooküsimused ja nõukogude- too oleks täitsa omaette vaimujõuga tege- murtud südamest võitusaamiseks koos kä- de rütmis hingava seltskonna, kellega me Ning kui kogu see kollektiivselt loodud aegne noortekultuur. Tegut- lane. Burner’ite hulgas teada-tuntud print- putäie sõpradega pulkadest kokku klopsi- pikema jututa ühineme. Tajun kehas len- pühapaik viimasel õhtul süüdatakse, võib seb muu hulgas ka rahvusva- siipi „playa provides” ehk „playa varustab” tud jukule tule otsa pani. du, aga võib-olla on sellele järgnev veelgi näha, kuidas kõik need unistused keeru- helises teadlaste kollektiivis olin kogenud küll. Ilmselt võiks iga kuna- Peagi ühines temaga Stuart Mangrum, olulisem. Meid kutsutakse mehhiko vee- tavad end tolmutunnelitena taeva suunas, Burning Stories, mis püüab gi Burning Manil käinud inimene rääkida keda paelus idee „kakofoonilisest tsooni- rituaalile ning juba hetke pärast palveta- kuidas põleva templi sädemetes naerata- siduda Burni raputavaid loo sellest, kuidas just siis, kui oled hädas RistoFoto: Kalmre tripist”: linn kui mänguväljak, stalkerlik me pehme häälega naisšamaani juhatusel RistoFoto: Kalmre vad vastu kallid kadunukesed. Kümned kogemusi teaduslike lähene- januga, pakub keegi juua. Või kui avastad tsoon, kus tuleb tegutseda nii, et see muu- ja Kesk-Ameerika flöödimuusika saatel tuhanded inimesed silmitsevad vaikides miste ja maailmaparanduslike õnnetult, et kõht on hirmus tühi, ilmub dab maailma natuke veidramaks paigaks, igasse ilmakaarde: üles kosmosesse, alla tuletseremooniat ning õhk on ülev soo- sotsiaalsete muutustega. maagilisel kombel kuum supipada või näiteks ehitades San Francisco metroo- maasse ning sissevaatavalt iseendasse. vist luua endale ja teistele parem maailm. pannkook. MAD MAX JA SÄTENDAVAD PONID vagunisse pop-up-karaokebaari. Palvetades hääbuva põhjavee ja reostunud ookea- nas magusaid tulepalle ja kõikide pilgud on köidetud Mõeldes aga sellele miljonile, kes on kunagi Burning Ja kohe kui hakkan kahtlema otsitava kunstiauto ole- Kolmandal aastal pandi tuleriitusele nimeks Burning nide pärast, hakkab mulle üha enam tunduma, et ka massiivsele leekides figuurile. Inimesed huilgavad iga Manil käinud, kes kannavad endaga ja jagavad teistega masolus ja kuulutan hingamisseansi mõttes aluseta kõ- Burning Man või lihtsalt Burn toob igal aastal Nevada Man. Veel paar aastat ja 250-pealine üritus viidi üle Burnil toimuvale maagiale aitab veepuudus kummali- laguneva kehaosa peale, kuni umbes tunni jooksul va- seda päikesepisikut default world’is, kes korraldavad lakaks, avastame ühtäkki enda eest Maxa nokamütsi kõrbe kokku kümneid tuhandeid inimesi, kes ehitavad Musta Kivi kõrbesse Nevadas. Aastaks 1997 oli osa- sel kombel kaasa. Vesi on siin püha, iga piisk on hin- jub kõik maadligi hiiglaslikuks lõkkeks. piirkondlikke Burne Aafrikas, Austraalias, Taanis, kandva mehhiko päritolu noormehe. Poiss näitab mei- üles ringplaneeringul põhineva linna, eksponeerivad lejaid 10 000, aastaks 2007 juba 47 000, aastaks nas. Ent kuumas kõrbes ellujäämiseks hädavajalikku On see meie endi ego? On see vastik kapitalist, öko- Hispaanias, kes panevad pead kokku ja nuputavad imelisi kunstiteoseid ja pidutsevad maa- 2017 aga 69 000. „Mees” ulatus siis juba 32 meetri aadamaviina siin vabalt ei voola, seda ei tohi ka niisa- katastroofi kurjajuur, „inimene” selle jõhkraimas tä- üha uskumatumaid kunstiprojekte, siis Burning Man ilma tipp-DJdega ning seda kõike vaid kõrgusele! ma maha kallata. Teatavasti on vesi aga elu allikas. Ka henduses? On see kõik, mida oleme seni ühe nädala vältel. On see festival? Kul- Tol aastal oli Burni teemaks „Radikaalne rituaal”, mis meie kehad koosnevad suuresti veest. Nii aitab siin teadnud? On see minu eilne „mina”? On see festival? Kultus? Meeletu pidu? Ilmselt mitte ükski tus? Meeletu pidu? Ilmselt mitte ükski kujunes ühe esmakordse osaleja jaoks koguni nii radi- ajutises kõrbelinnas vee puuduolek justkui kaasa elu Burni eestvedajad pole kunagi „mehe” Burni keskmes on kaks suurt rituaali, mis toovad kokku neist ja samas need kõik, sest ühemõtteliselt pole Bur- neist ja samas need kõik, sest ühemõt- kaalseks, et ta jooksis enesetapusööstus figuuri tera- pühitsusele. tähendust selgelt defineerinud. Aga kui teliselt pole Burning Mani defineerida vatesse leekidesse. See oli raske kogemus kõigile, ent Mehhiko veerituaal oli aga kõigest üks väljapeetud põlev figuur lõpuks kummuli kukub, kogu linna: „mehe” ja templi põletamised. ning Mani defineerida võimalik. võimalik. Selge on vaid see, et üritus Burning Mani saadab läbivalt idee radikaalsest rituaa- rituaal, kuhu playa meid juhtumisi juhatas. Erinevaid lööme kunstnik Eva Reiskaga klaasid toob kokku inimesed, kelle tegemisi ei list, mille kaudu manifesteerida positiivseid muutusi riituseid toimub tiheda nädala vältel ilmselt sadu, lisaks kokku uue elu terviseks. Evale on see- kujunda reeglid, vaid kümme lihtsat põhi- iseendas ja suhetes ümbritsevaga. argisemad rituaalid, nagu rataste tuunimine, kostüü- kordne juba üheteistkümnes Burn. Ta mõtet, sealhulgas radikaalne eneseväl- mi vuntsimine, hommikune spaa (see tähendab kree- on osalenud korduvalt ka „mehe” ehitamises. Tema on iseenesest radikaalne rituaal, mis on juba muut- le telefonist pilte mutantautost. Kummaline kokkusat- jendus, kaasamine, iseseisvus, mittekaubastumine, kin- mitamist), näomaalingud, kollektiivne kokkamine või jaoks on Burn asendamatu eneserefleksiooni punkt – nud maailma. tumus, sest masin kujutab samuti hirve. Tuleb välja, et kimine ning endast mitte jälje maha jätmine. Viimane ISEENDA TAASLOOMINE patsipunumine. Ent ka iga ennastunustav päiksetõusu aeg ja koht, kus teha aasta kokkuvõtteid ning plaanida 2019. aastal jõudsid eestlased esimest korda playa’le ta töötab koguni auto tehnikuna! Aga nagu elu Black tähendab, et iga viimnegi juuksekarv tuleb enda järelt tantsumaraton oma säravas või pöörases kuues, soo- teekonda uueks hooajaks. ka päris oma mutantautoga. Sotsiaalmeedias laineid Rock Citys on näidanud, pole midagi päris juhuslikku. ära koristada ning prügi pole kellegi teise kui sinu enda Burni võlujõud seisneb paljuski selles, et see toimub lona või kambaga, uute või vanade sõpradega, mõjub Päiksetõusu eel praetakse kuumadel sütel muna või lööv Reisiv Siil paistis Burnil silma erakordse valgus- mure. ilma tavapärase kontekstita, kuskil eemal keset kõr- iseenesestki rituaalina. grillitakse kitse. Märkan, kuidas üks alasti mees küki- lahenduse ning oma muheda, ent suursuguse silueti- Kuigi valdav osa burner’itest on äär- betühjust, liminaalses tsoonis. 20. sajandi alguses Burni keskmes on kaks suurt rituaali, mis toovad kok- tab süte kohal, käes habemeajamismasin. Ta loovu- ga. DJ Ivo Nariese ja Eva Reiska eestvedamisel koon- miselt abivalmid ja toredad, on ellujää- tegutsenud etnograaf Arnold van Gennep1 täheldas ku kogu linna: „mehe” ja templi põletamised. Need tab oma kümneaastase habeme „mehe” veel hõõgu- das Siil enda ümber ligi 50-pealise eestlastest toetus- Burning Manil pole internetti ega püsivat infrastruktuuri, mine selles karmis kliimas ning ebata- põliskultuurides esinevaid üleminekuriituseid, mille kaks objekti on ka kogu üritust organiseerivateks vatele säilmetele. laagri, milles valitsenud sotsiaalne keemia muutis selle ei kehti raha ja puudub päevapoliitika. valistes oludes samuti sinu enda rida. käigus liigutakse ühest eluetapist järgmisesse: puber- energeetilisteks keskusteks. Ovaalne seierisüsteemil Burni minu jaoks ennekõike kogukonna rituaalseks Päeval lõõmab siin kõrvetav päike ja teedieast täiskasvanuikka, lapse sünni järel emaks või põhinev linn on ehitatud üles viisil, et kõik teed vii- taotluseks. öösel näpistab külm. Siin pole tilkagi isaks jne. Gennep kirjeldas neid riituseid kolmikstruk- vad neoontuledega valgustatud „meheni”. Sealt kella EESTLASTE REISIV SIIL KÕRBE- Nüüd valmistub Siil oma esimeseks ülesastumiseks voolavat vett ja alati peab olema valmis tuuris, milleks on eraldumine, liminaalne faas ning sel- kuue joonel edasi minnes jõutakse templini. TOLMUS Eestis, ent tema kõrgelennuline ambitsioon on avada Veel teab ta rääkida, et hiiglaslik hirveke veerenud äsja ootamatuks liivatormiks. Selleks et keegi sulle öösel lele järgnev taasühildumine ühiskonnaga. 1960. aas- Mehe põletamisega kaasneb tohutu trall ilutulesti- oma kohalolu kaudu inimese kõrgemat potentsiaali laagrist välja meditatsioonile. Kuhu – pole teada. Küll oma sürrealistliku veereva trenažööriga otsa ei põru- tatel arendas teooriat edasi antropoloog Victor Tur- kuga. Kõik kunstiautod võtavad selleks puhuks kire- Burni viimasel õhtul koguneb kogu linn taas, aga meele- veel mitmel pool maailmas. oleks hea teha selle peale üks kiire telefonikõne, aga taks, tuleb kanda valgusteid. Nii on LED-tulede revo- ner2, kes kirjeldas liminaalset faasi seisundina, kus ol- vasse sõõri, tuues tümpsuvatest kõlaritest kuuldavale olu on radikaalselt erinev. Inimesed liiguvad vaikselt, kommunikatsioonitehnoloogia toimib selles maailmas lutsioon jätnud Burnile kustumatu jälje, muundades lakse eraldunud senisest maailmast ning kus toimub oma meelismuusikat, nii et tulemuseks on intensiivne paljud istuvad meditatsioonis, tähelepanupunktiks 1 van Gennep, A. 1960. The Rites of Passage. vaid mööda analoogkanaleid või intuitiivselt. selle öösiti kirevaks mustrites supermaailmaks. transformatsioon. kakofoonia. Plahvatuste saatel heidetakse taeva suu- veel viimseid hetki kõrguv tempel. 2 Turner, V. 1969. The Ritual Process: Structure and Anti-Structure. SIIL POEB URUST VÄLJA 6. JA 7. DETSEMBRIL TALLINNAS TELLISKIVIS. 6. DETSEMBRIL TOIMUB BURNI VAIMUS TANTSUPIDU, MILLE KOHTA SAAB ROHKEM INFOT, KUI KIRJUTADA SIILILE FACEBOOKI LEHEL FACEBOOK.COM/REISIV.SIILIPOISS. 7. DETSEMBRI PÄEVAL OOTAB SIIL AGA VÄIKSEMAID JA SUUREMAID SÕPRU ENDA JUURDE PEREPÄEVALE. SISSEPÄÄS ON PRII! 20 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE RITUAALNUMBER SUBKULTUUR SUBKULTUURRITUAAL DETSEMBER 2019 : 21

Islandi, Gröönimaa ja Fääri saarte kaasaegne mood ALANDAMISE HIERARHIA tõusis aga pärast käskkirja ja teatud riitusi hierarhiare- pihta kindla arvu lööke ehk pankasid (6, 12, 18, 24). delil astme võrra kõrgemale: varsti saabusid väeosa- Löödi rihma nahkse osa või pandlaga. Löökide tugevus desse uued duhhid, kes omakorda kõige tüütumaid ja sõltus väeosa traditsioonidest. Kõvemad rihmahoobid, Kuraatorid: Cooper&Gorfer alandavamaid ülesandeid täitma hakkasid. 6 või 12, sai noorem ajateenija. 12 lööki tähistas privilegeeritud seisusesse jõudmist, „tõeliseks” ajateeni- jaks saamist (liitumisriitus). Vanakest löödi väga õrnalt, NÕUKOGUDE ARMEES KURJATEGIJAD JA VANAKESED mõnel pool koguni niidiga: ta heitis kõhuli voodisse, tema istmikule asetati padi, voodi alla aeti üks või paar Endise Nõukogude armee ja kinnipidamiskohtade noorsõdurit, kes pidid seal vanakese hädakisa imitee- (vanglate ja vangilaagrite) traditsioonides võib leida rima. Pärast pankade jagamist õnnitlesid asjaosalised Eluetappide vaheldumist tähistavad siirderiitused pole vaid usulist laadi. mitmeid analooge. Nimelt on Nõukogude armee üksteist tähtsa sündmuse puhul. Nõukogude armees oli eriti noorsõdurite „koolitamiseks” välja arendatud täispakett.

Tõnu Tender

Inimese ellu, tema sünni ja surma vahele mahub mit- lel võis olla ka teatav profülaktiline-hügieeniline ees- peakatte (pilotka või talvemütsi) maha viskama, sel- meid olulisi sündmusi, pöördelisi hetki – sotsiaalseid märk, kuid eelkõige soov noorte ajateenijate enese- lel saabastega peal trampima ning hüüdma: „Заебала üleminekuid, kus tema staatus muutub. Ta omandab tunne ära nullida. Seda võiks võrrelda kujundlikult служба!” Teenistusest on kõrini! Tihti piisas õigest ühiskonnas, kogukonnas või rühmas uue positsiooni, Simsoni juuste lõikamisega, mis võttis temalt jõu. suulisest vastusest ning peakatet ei tulnud maha hei- tema ülesanded ja kohustused muutuvad. Sündmusi, ta. Kolmas küsimus: „Сколько служил?” Kui kaua oled mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise, teeninud? Õige vastus: „Только с поезда!” Saabusin on nimetatud siirderiitusteks. ÕIGED JA VALED VASTUSED äsja rongi pealt. Nimetatud kolmele küsimusele tuli Sõltuvalt ajast, kultuurist, kohast, usulisest kuuluvu- noorsõduril vastata poole aasta jooksul korduvalt. sest jms tähtsustatakse selliseid sündmusi erinevalt. Siirderiituseks võib lugeda ka noorsõduritele esita- Loomulikult tuli noorel täita jooksuga vanakeste käs- Inimesele olulised või pöördelised hetked või ülemi- tud traditsioonilisi küsimusi ja ülesandeid, mis mee- ke ja korraldusi. nekud on näiteks lapse sünd, sünnipäeva tähistamine, nutasid noorele ajateenijale pidevalt tema tühisust Kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, ootasid too- lapse nime valimine, kooli astumine ja selle lõpeta- ja madalat staatust. Erinevates NLi osades viibinud nased ajateenijad kaitseministri käskkirja ehk prikaasi mine, täiskasvanuks saamine, kihlumine, abiellumine, (vn приказ). See kutsus lapseootus, surm, matus jt. uued ajateenijad armeesse Sotsiaalseid siirdeid on peetud tähtsamaks kui bio- ja andis õiguse teenistuse loogilisi. Lapse ühiskonnaliikmeks kinnitamine toimub Ajateenistuses ühe aasta teeninu ehk teise aasta mees kuulus läbinud ajateenijad vabas- kristlastel (luterlastel) alles ristimisega. Lapsele on tada. Kui käskkirja ilmumi- oluline tema nimi, nt õigeusklikud andsid lapsele tema väärikasse, privilegeeritud seisusesse, sest olles läbinud vaherii- seni oli jäänud 100 või vä- sündimise päeva pühaku nime. Nõnda on ka surmaga: tused, oli ta üks tõelistest ajateenijatest. hem päeva, pidi noorsõdur füsioloogilise surma järel on kadunuke veel kogukon- (duhh, salaaga või salabonn) na liige, seisundimuutus saabub alles pärast matuse- nimetama deduškale täpse talitust.1 prikaasini jäänud päevade noortele ajateenijatele esitatud küsimused olid üsna arvu. Vastasel korral sai ta karistada. Mõnes väeosas sarnased, kuid kindlasti esines ka varieeruvusi. Esi- lugesid noorsõdurid igal õhtul (alates sajast päevast) NOORSÕDURITE KIBE PÕLI teks küsiti: „Как служба?” Kuidas teenistus läheb? Kui vanaisadele ette luuletuse, mille lõpus nimetati käsk- noorsõdur vastas, et teenistus läheb normaalselt või kirjani jäänud päevade arv. Selline pöördeline eluhetk või sotsiaalne muutus oli kohustuslik ajateenimine Nõukogude armees. Kõige keerulisem oli ajateenijale esimene poolaasta. Ajatee- nistuses sattus noor inimene täiesti uude keskkonda: Kutsealuste sõidutamine teenimispaika 1990. aastal. Foto: Albert Truuväärt / Rahvusarhiiv suhtles eri rahvaste esindajatega, nägi teisi tavasid ja kombeid, hääd ja paha. See oli teistsugusesse (sub)- traditsioone mõjutanud kindlasti asjaolu, et Kaitseministri käskkirja väljaandmise päevast alates kultuuri sisenemine. Ajateenijal tuli osaleda mitmetes teise maailmasõja ajal sunniti paljud kinnipida- kuni kojusõiduni jagasid deduškad (pärast käskkirja toimingutes, rituaali(de)s, siirderiitustes. Need võisid miskohtades istuvad süüdimõistetud, sh pro- väljatulekut tituleerivad nad end juba kodanikeks < vn olla agressiivsed ja vägivaldsedki. Siirderiituste ees- fessionaalsed kurja- märk on uustulnukad (siirdatavad) enesele allutada, tegijad, surmaähvar- kontrollida nende vastupidavust pingelises või kriisi- dusel rindele. Suur olukorras. Küllap pakkus see osale kontingendist ka osa neist teenis Vanakesele oli töötegemine häbiasi, kuid demblitöö tuli meelelahutust ja rahuldust. Siirderiitusi on käsitletud Rokossovski 16. ar- Arnold van Gennepi eeskujul sageli kolmeetapilisena: mees.3 Kuna kurja- kojupääsemiseks sooritada. Võimaluse korral tehti seda öösel, 1) irrutusriitused, mille eesmärk on siirdatava vanast tegijad olid riskiga et noored ei näeks vanakest töötamas. staatusest võõrutamine; 2) vaheriitused – isiku ette- harjunud, said palju- valmistamine uude seisundisse siirdumiseks; 3) liitu- dest hinnatud sõdu- misriitused, kus sotsiaalne grupp võtab uue liikme rid ja suured maro- omaks või üksikisik võtab omaks uue sotsiaalse sei- döörid.4 Oma jälje armee traditsioonidele on гражданин) oma hommikuse võitüki noorsõduritele. sundi koos vastava rollikäsitusega. Mõnigi kord või- jätnud kindlasti ka ehitusvägedes teeninud kri- See žest tähistas lepituse otsimist eelnenud dressuu- vad kolme põhietapi piirid olla ähmastunud või oma- minaalne element. ri ja vägivalla eest, vanakeste taandumist või irdumist vahel segunenud ning etappidesse jagunemine võib Nõukogude armee ja kinnipidamiskohtade oma võimupositsioonidelt. olla ka detailsem.2 traditsioonides esines üks märkimisväärne Koos Nõukogude Liidu lagunemisega said kabeli- Nõukogude armee maavägedes oli 1980. aastatel sarnasus. Elukutseline ehk seaduslik varas (вор matsu ka toonase suurriigi armee siirderiitused. Kuid teenistusaja pikkuseks kaks aastat. Noorsõduri (kuni в законе) ei tohtinud oma kirjutamata seadus- mine tea, võib-olla elutseb mingi siirderiituse vorm pool aastat teeninu) staatus oli madal ning vanemate te järgi ei vabaduses ega vanglas tööd teha, Venemaa armees. ajateenijate suhtumine temasse tihti üleolev, halvustav, vastasel korral tabanuks teda karm karistus.5 mõnikord julmgi. Teatud eelised võisid olla noorsõ- Nõukogude sõjaväes oli töötegemine noorsõ- 1 Paul, T. 2005. Rituaali mõjust ja tähendusest inimesele. –

duritel, kelle rahvuskaaslased moodustasid väeosa durite ülesanne, vanakesele oli see häbiasi. Kuid Eesti Kirik, 09.11. Foto: Peeter Langovits vanemate ajateenijate ehk vanakeste (poolteist aastat demblitöö tuli kojupääsemiseks sooritada. Või- 2 Kõivupuu, M. 1995. Kõike võib teha, peaasi, et päris ära teeninud poiste) hulgas kaaluka osa või olid nende maluse korral tehti seda öösel, et noored ei ei tapeta. – Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist, lk 180. seas autoriteetsed. Ajateenistuses ühe aasta teeninu näeks vanakest töötamas. Peaeesmärk oli töö 3 Suvorov, V. 2000. Jäälõhkuja. Kes alustas Teist maailma- ehk teise aasta mees kuulus väärikasse, privilegeeri- ruttu lõpetada, väärikus jäi nüüd tagaplaanile. sõda, lk 279–287; Шаламов, В. 1989. Очерки преступ- tud seisusesse, sest olles läbinud vaheriitused, oli ta Kutsealuste vastuvõtmine Nõukogude armeesse 1975. aastal. Foto: Uno Oksbusch / ERR Seetõttu ei häbenetud enam ka noorsõdureid ного мира. – Левый берег, lk 505. üks tõelistest ajateenijatest. ning kojusaamise nimel rabati päeval ja öösel. 4 Шаламов, В. 1989. Очерки преступного мира, lk 505. Tõnu Tender on keeletead- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Toonase Nõukogude sõjaväe üks tunnusjoon oli see, hästi, sai ta karistada, nt matsu kõhtu. Vastuseks tuli Prikaasi ootasid kõik ajateenijad. Kõige rohkem aga Seda võib vaadelda irrutusriitusena: tööst võõrdunut 5 Vargaseaduste, nende seaduste muutuste ja sanktsioonide lane, keda on huvitanud Lai 17, 10133 Tallinn (sissepääs hoovist) et nooruk pidi sõjakomissariaati ajateenistusse ilmu- küsijale naeratada ning öelda: „Я счастлив!” Olen vanakesed, sest neid hakati siis hea teenistuse puhul harjutatakse töö ja tsiviileluga. kohta vt Гуров, А. И. 1990. Профессиональная прес- mitmekeelsus, keelekultuur, Avatud K–P 11–18 des olema korrektse lühikese soenguga. Hoolimata õnnelik. Tavaliselt järgnes küsimus: „А как дедушке koju lubama. Enamasti tuli aga enne kojupääsemist Pärast prikaasi lugemist algas pidulik riitus – pankade тупность: прошлое и современность, l k 111–112 ; subkultuurid ja nende keele- Tel +372 627 4600, kassa +372 627 4611 sellest aeti sõjaväeosades noortel ajateenijatel pead служба?” Kuidas vanaisal, s.t poolteist aastat teeni- sooritada demblitöö – s.o sõjaväeosa juhtkonna mää- löömine (банка, бить ~ ставить банки). Vastavalt tee- Шаламов, В. 1989. Очерки преступного мира, kasutus (sh släng), keelepolii- [email protected] | www.etdm.ee täiesti paljaks. See oli korduv, süsteemne tegevus, mil- nud sõduril teenistus läheb? Nüüd pidi vastaja oma ratud töö (nt ehitus-, remonditöö vm). Noorsõdur nimiskuude arvule lõid kaaslased ajateenija tagumiku lk 503–524. tika, keeleharidus jm. 22 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENE NUMBER REKLAAM KESKKONDPÄEVAKAJA DETSEMBER 2019 : 23 Teadliku elustiili eest seisab:

Kui paljude meie valikute keskkonnamõju on mõõdetav veidi hoomamatutes PÜSILEPINGUGA MÜÜRILEHT IGA KUU KOJU süsinikdioksiidi grammides, siisKOLUMN uusaasta ilutulestiku tagajärjed on pigem otseselt kirjeldatavad ja tihti lausa silmaga nähtavad. 1.80 € EEST. VORMISTA TELLIMUS AADRESSIL TELLIMINE.EE/MUURILEHT ILUTULESTIK – SÄDELUS, METALLITOLM JA HIRMUNUD LOOMAD

Mäletan veel üsna hästi seda nüüdseks kahekümne Selle vaimustuse negatiivne mõju inimestele ja loo- On see nüüd palju või vähe, oleneb ilmselt ka igaühe aasta tagust (potentsiaalse maailmalõpu) aastavahe- dusele algab juba tootmise esimestest etappidest. isiklikust tunnetusest. USA ilutulestikud tekitavad aga tuse eufooriat, mis algas juba päeval telekast näh- Paljud kasutatavad toorained kaevandatakse mäge- näiteks 60 340 tonni süsinikdioksiidi aastas, mis on tud Sydney ilutulestikuga ja suurenes sealt edasi iga dest – see on vastutustundetu protsess, mille käigus veidi enam kui 12 000 auto aastane saaste. täistunniga. Põlva kortermaja küljelt avanev vaade ei raiutakse metsi ja hävitatakse eluslooduse elupaiku, olnud muidugi tund hiljem Berliinis toimunud ekstra- ning see, et kaevanduste töötajate ja nende lähedal PAUGUTAMISE STRESSIROHKED TAGAJÄRJED vagantsusega võrreldav, kuid kohale see kahega algav elavate inimeste elu pole just hiilgav, on keskkonna- Selle mastaabi juures võib ehk tõesti koduaiast lastav aastatuhat ja ilmselt paljude jaoks kasvav ilutulestiku- kolumni igakuistele lugejatele ilmselt juba selge. üksik rakett tunduda üsna pisike tilk reostusmeres, Helen Puistaja joovastus jõudis. Uusaastaööl oleme aga kõik kaevanduste töötaja- kuid esiteks, kui kõik mõtlevad nii… Ja teiseks võib Kuigi erilist vaimustust ilutulestikud minus enam ei tega üsna samas paadis, vähemalt oma kopsude kah- selle küsimuse ka ümber keerata: mida see väike pauk tekita, jalutan harjumusest jätkuvalt südaööks kuhu- justamisega. Aastavahetuse tulevärk suurendab me- siis üldisele visuaalile juurde annab? Ei midagi positiiv- gi mitte liialt inimeste sekka vaatemängu imetlema. tallosakesi sisaldavate peentolmude osakaalu õhus set. Veidi hoomamatu süsinikdioksiidi reostuse kõrval Värvilised plahvatused kutsuvad ikka esile veidi nos- ajutiselt umbes sada korda. Saksamaa statistika koon silmaga nähtav ja statistikasse pandav näiteks ter- talgiat, elevust ning ka ärevust tuleviku, asjatund- haselt 30–40 mikrogrammilt kuupmeetri kohta nelja visekahju, mida amatööridest pürotehnikud endale ja matult rakette laskvate inimeste ja üksi koju jäetud tuhandeni. Suurbritannia atmosfääris sisalduvate tea- ümbritsevatele inimestele tekitavad. Enesevigastami- loomade pärast. Kuigi olen nõus, et halli argipäeva tud tüüpi metallosakeste suurimad allikad on ilutules- se juhtumitest ülevaate saamiseks piisab 1. jaanuaril vahele kord aastas silmailu laskmine ei tee massi mo- tikud, mille kasutamine ei ole põhimõtteliselt mingil uudiste lugemisest. USA vastavateemalistes artiklites raali ülalhoidmise seisukohalt paha, tõstataksin hoo- moel reguleeritud, samal ajal kui autotootjad ja teha- tuuakse kannatajatena välja ka sõjaveteranid, kelle pu- piski küsimuse, kas sellesse on vaja anda igast kodused on sunnitud paigaldama seadusandluse tõttu aina hul võivad valjud paugud süvendada posttraumaatilist aiast oma panus? enam filtreid saaste vähendamiseks. stressihäiret. Londoni teadlaste andmetel on näiteks Indias seos- Minul on väga raske vaadata ka oma pere hirmu- SÄDELUSE SÜNGEM KÜLG tatud Diwali pidustuste ilutulestikke elanike hingamis- nud kassi ja aastavahetusperioodil Facebooki seinal Esimesed „looduslikud” ilutulestikud leiutati iidses probleemide suurenemisega 30–40% võrra. Õhust videoid ilutulestikest traumeeritud loomadest ning Hiinas, ajavahemikus 200 kuni 101 eKr. Algelised ilu- alla langevad kemikaalid leiavad aga oma tee veekogu- lugeda uudiseid neist, kes on paanikast silmanägemi- tulestikud olid arvatavasti valmistatud kuumutamisel desse. Seda on peetud kilpnäärmeprobleemide üheks se kaotanud või lausa infarkti kätte surnud. Kui oled võtnud uut aastat kunagi vastu mõne kõrge- Illustratsioon: Stella Salumaa ma maja katusel, siis tead ka seda, missugust paanikat see tekitab lindudes. Näiteks 2010. aasta uusaasta- ööl süüdati Arkansases ilma vastava ameti loata pro- fessionaalse kvaliteediga ilutulestik, mis ehmatas oma puhkepaigalt üles punatiivalised musträstad. Pimedu- ses ja segaduses lendasid linnud majade, autode ja puude vastu ning langesid inimeste õuduseks massi- liselt linnatänavatele. Hinnanguliselt 5000 lindu suri nii otseselt kokkupõrgete tõttu kui ka teedel autode alla jäädes. UUE TEHNOLOOGIAGA PÜSSIROHU- AJASTUST VÄLJA Ilmselgelt oleks parim viis ilutulestike mõju vähenda- miseks need lihtsalt ära jätta. Ent seda ei juhtu ilmselt niipea, seega lähenegem asjale nii nagu igasugustele muudele keskkonnareostajatele: kui täielikult vältida ei anna, tuleb üritada mõju vähendada ja positiivsete te- gudega tasakaalustada. Nii on näiteks mulle 20 aastat tagasi esimest millenniumiväärilist silmailu pakkunud Sydney muutnud oma aastavahetuse 100% süsiniku- neutraalseks. Üritustel osalejaid julgustatakse liikuma pidudele jalgrattaga, jalgsi või ühistranspordiga ning peaaegu kogu maha jäänud prügi võetakse ringlusse. Ilutulestikud ise on valmistatud biolagunevast paberist ega jäta õhku kemikaale. Jääkreostuse kompenseeri- miseks toetab linn taastuvenergia projekte, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Aga plahvatavast bambusest. Kuskil vahemikus 600–900 põhjustajaks ning see on viinud omakorda mõnes USA tulevikus võiks asendada ilutulestikud hoopis laseri-, pKr leiutas hiina alkeemik kaaliumnitraadi, söe ja vääv- osariigis joogivee piiranguteni. drooni- või muude valgus-show’dega. li segul baseeruva püssirohu, mida kasutati seejärel Šveitsi keskkonnaameti uuringu kohaselt süüdatakse Lõpetuseks: kindlasti ei ole kõigil vaja ise püroteh- esimese keemilise ilutulestiku loomiseks. Tänapäeva riigis igal aastal 2000 tonni ilutulestikku – see paiskab nikuks hakata. Ilutulestik võiks olla professionaalide ilutulestikke valmistatakse jätkuvalt püssirohuga, mis õhku 86 tonni süsinikdioksiidi. Pürotehnikast vee- töö ja vaid aastavahetusel. Enda ja ümbritsevate ini- koosneb tavaliselt kaaliumnitraadist (oksüdeerija), rand tulistatakse taevasse kuu jooksul toimuval Züri meste, loomade ning keskkonna ohtu seadmise ase- söest või süsinikust (kütus) ja väävlist (kiirendi). Ehk Fäschtil. Kolme piduliku 20–30-minutilise ilutulestiku mel leia omale mõnus koht, kust linna ilutulestikku siis enam kui tuhande aastaga ei ole ilutulestik muu- jooksul tekitatakse kokku 23 tonni süsinikdioksiidi. vaadata. Kokku hoitud raha saad aga annetada näi- tunud eriti keskkonnasõbralikumaks ning inimkonnal Ligikaudu kahe miljoni külastaja peale jagatuna vallan- teks varjupaigale või loomaaiale, mille asukad on ras- ei ole plahvatavatest ja sädelevatest asjadest küllalt dab see 12 grammi süsinikdioksiidi inimese kohta – ke uusaastaöö loodetavasti suuremate kahjustusteta saanud. umbes sama palju kui tund aega töötav sülearvuti. üle elanud. 24 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER AASTAKOKKUVÕTE AASTAKOKKUVÕTEKULTUUR DETSEMBER 2019 : 25

OLIPO OH LIIT K IK L A A E S Tallinna linnavalitsus U plaanib hakata 1. juunist S 2020 meelelahutusasutustes T I alkoholimüüki piirama. Samas ei ole L kavas laiendada piirangut kasiinodele, AASTA 2019 NÜÜDIS- A majutusasutustele ega lennujaamadele ja

A sadamatele. Selline samm võib osutuda E

ES N aga saatuslikuks niigi ots otsaga vaevu T

N kokku tulevatele alternatiivskeene klu- S K I Ü

Ü 13 aastat endise katlamaja A L bidele, mis pakuvad kooskäimiskoh- T (Põhja pst 35) näitusepinnaks A ta peavoolust eemale kalduva U D muudetud ruumides tegutsenud EKKMi S muusika austajatele. Möödunud kunstiaas- A J ähvardab lõplik sulgemine. Kultuurikatla tat jäävad markeerima kaks A E KULTUURIS vahendusel Tallinna linnalt kasutuseks saadud G

vuntsidega ikonoklasti: Tommy N pinnad ei olevat ehitusauditi kohaselt kasutuskõl- S Cash ja Henn Põlluaas. Kui esimene Lõppevat aastat iseloomustavad kultuurimaastikul muu hulgas kunstivälja kommertsialiseerumine, E bulikud ja seetõttu lõpetatakse erakorraliselt EKKMi E lasti Kumusse isikunäitust tegema, sest E

EEKEN T rendileping. Aja jooksul Tallinna Kunstihoone ja Kumu

elujõuline žanrikino ning teismeliste räpipalavik. Loomerahvas heiskas harimatuse vastu rahulipud, /W D räppimise kõrvalt tahab ta kunstnik olla, U

TI I T U kõrval olulisimaks kaasaegse kunsti näituste ning ka siis Henn vahetas oma kabinetis välja N

haaras plakatid, avaldas meelt ja valmistus tegema seakisa, ent ette tuli ka omavahelisi nagelemisi. O R D ürituste ja kontsertide kohaks kujunenud EKKMi

P I mõned tema rafineeritud maitsele S

Samad mehed, K

„

S sulgemine oleks üha enam kommertsialiseeruval T

S sobimatud maalid, sest spiikria- K

kes viisid pankrotti I

T kultuurimaastikul valus hoop. Samuti paneb see

T U

meti pidamise kõrvalt tahab ta M

E populaarse Weekend E

V N küsima, miks algselt kultuurikvartalina välja V A U

I R kunstnik olla. I J E

H US Festivali Pärnus, tüürisid S käidud piirkond on muutumas järjekord- T

R U

A A karile ka sel suvel teist korda N

I seks gentrifitseeritud loft’ide ja

NI PIL J K U

A L A E S D

P ID toimuma pidanud Sweet Spoti. ”

7 K Tartu ööelus ja L restode kõrbeks. U

A O U Nii palju siis lootusest, et M

T kultuurimaastikul haigu- S

A K Tallinn ükskord korraliku U

G T E E N I R tab alates suve algusest veel K M Septembris jätsime hüvasti I linnafestivali saab. üks tühimik. Pärast viit aastat U mitmete artistide suunas esi- tegutsemist sulges uksed Kirjandu- mesed kriitikanooled tulistanud ning se Maja krüptis asunud klubi Arhiiv, muusikaarmastajate jaoks virtuaalse mis võõrustas lisaks pidudele agoraana toiminud alternatiivmuusi- ja kontsertidele ka mitmeid ANDU kaportaaliga Rada7. 20 aastat pelgalt en- IRJ SK kultuuriüritusi, keskendudes K RI tusiasmituhinal „Eesti vägevaimat muusi- IT eeskätt kirjandusele. IK kalehte” ajada pole naljaasi, seega müts V maha tegijate ees! Nostalgitsemiseks Veel vanadel headel I L pesitseb aadressil rada7.ee nüüd Peeter Helme aegadel tehtud J A kõigi artiklite arhiiv. Ürgmees Jesper Parve ülli- valikute tulemusel lahkus aprillis

K tas sel aastal kolmandagi raama- Postimehest ajakirjanik Vilja Kiisler, mis S K tu sellest, kuidas olla mees. Eriliseks I I R oli väljaande teravate intervjuude jälgijale U S

kirjanduslikuks saavutuseks seda vist I ” T muidugi suur kaotus, küll aga võitis sellest to- L Kui ETV loobus eelmisel I

T S E

I küll pidada ei saa, küll aga lõi laineid Katrin hutult meie kultuurikriitika, mis Kiisleri avasüli H aastal Mart Juure teenetest R S I

Pautsi arvustus teose „Mees 2” kohta peal- K vastu võttis. Järgnesid kongeniaalsed ja läbi- O kirjandusministrina, oldi kirjandus- O

kirjaga „189 lehekülge õpetussõnu, kuidas U K mõeldud, tihti kontseptuaalsedki arvustused

O ringkonnis omajagu pahurad selle üle, et

olla nõme mees”, mispeale tuvastas portaal G S küll Sveta Grigorjevast ja Tõnu Õnnepa-

T valdkond enam eraldi eetriaega ei vääri ja A

I E Lugejakiri, et 18. septembri seisuga oli lust Vikerkaares, Margit Lõhmusest L tagasi saatesse „OP!” kupatati. Õnneks tuli E

Katrin Pauts endiselt ainuke, kes on

L Loomingus ja Andrus Kasemaast

EL M H I lõppeva aasta sügisest Juure austaja(nna)s-

RO INE viitsinud Jesper Parve raamatu G Sirbis. Go, Vilja, go!

I L R konnale appi väärikas „Prillitoos”, kel ei

R „Mees 2” läbi lugeda. A P

N ole küll ministriportfellide jagamise voli, Ü „

2018. aastal tutvusta- D aga Juur jagab nüüd vähemasti tubli

S R

sid Saaremaal Illiku laiul toi- U nõunikuna taas teles kord kuus Tõnu Õnnepalu andis

O R

U E muva elamusfestivali I Land Sound J raamatusoovitusi! EKSA kirjastuse kaudu aasta

U T

korraldajad kaasaskantavat, taskusse T jooksul välja kolm raamatut, nimelt

N R T

mahtuvat ja korduskasutatav konitopsi A triloogia „Mujal kodus”, mis algab Pariisi tä- D M L KOPS, et vältida sündmuse järel koniupu- navatel mõttelõnga veeretamisega ning siirdub U

tust. Tänavu astuti projekti „I Land Green” L seejärel Kanadasse Muskoka metsade vahele vä-

ellukutsumisega veelgi suurem samm A liseestlastega kemplema, et aasta lõpus Lõpmatuse loodust säästva festivali suunas. Nii piira- UD KU P ranna selgetele kaljusaartele jõuda. Põhipauk tuli aga AK LT E takse külastajate hulka, iga toidukoha N UU ikkagi sealt, kust me seda ei oodanud, nimelt kirjaniku- N R N

menüüs peab olema vähemalt üks RÜ I palgast, mis Õnnepalule taas määrati, mille üle lugejad K N

taimne toit, kasutatakse päris L taas ilkusid ning millest autor siis taas loobus (vt ka: U Õ nõusid jne. Septembris peatus Pärnu kultuu- B 2016). Kõige rohkem rõõmu valmistas see kuulda- I riklubis Tempel LGBTI+ filmifestival L vasti ulmekogukonnale, kes on „peavoolu” kirjan- E Festheart, et näidata poetess Emily Dickin- dussfääri (vt ka: süvariik) aastaid ulmemeeste soni eluloodraamat „Metsikud ööd Emily seltsis”. T represseerimises süüdistanud, kuivõrd E TUR IPU AFÄÄ Selle peale saabusid Templi ukse taha meelt avaldama M BU kirjanikupalku ei kiputa sellele seg- EL R LE AR paarkümmend EKRE toetajat ning mõned Odini sõda- P N mendile üldse määrama. E T KUNST A lased, kes kogu ürituses LGBT propagandat nägid. Klubi N K K L NO99 varemetele Ä nimetati ilgeks urkaks ja asuti uurima, miks on linnavalitsus E IB R uut teatrit ei sündinud, küll E Septembris potsatas tüliõun toetanud seksuaalvähemuste festivali võõrustavat klubi T K T K aga eraldati raha, et Ēlektron ja Lauri Õ Ü I Tartus Tähe tänavale, kui seal asuva E VIK H Emakeelepäeval hindas V 16 000 euroga, süüvimata fakti, et 8000 eurot läks Templi A A L Lagle saaks oma kandidatuuriks esitatud L Tallinnas avati Kai kunstikeskus U kultuurkapitali žürii eelmise aasta I Barlova baari omanikud heiskasid oma maja aastaseks tegevustoetuseks ning 8000 festivali IN August T Õ U ideid ellu viia. Lagle liituski koos osaga va- A külge tolerantsuse näitamiseks vikerkaarevärvili- E P Noblessneris ja Fotografiska foto- K parimaks luuleraamatuks Eda Ahi „Sõja T korraldamiseks. Kuna filmi käis vaatamas vaid paar ini- I U se rahulipu, millel on kirjas itaaliakeelne sõna „pace” nast NO trupist Von Krahliga. Von Krahli enda R P Lil Till, Väike Kelder, kunstikeskus Telliskivis. Nii nagu tanklad A ja rahutuse”. Juba järgmisel päeval ilmus R mest, rõõmustas meeleavaldusest osa võtnud linnavo- Ä N juubeliks valminud pseudofuturistlik viietunnine patsaan, veic$, s4g, Ar€ng, U Postimehes Alvar Loogi hävitav arvustus Ahi A ehk „rahu”. Kuna lippu on kerge segamini ajada LGBT likogu liige Helle Kullerkupp selle üle, et Pärnust ei R on saanud aru, et kabanosside ja kohvi müük E oopus „JAIK” tõestas ka vereuuenduse kiireloomulist D T liikumist esindava vikerkaarelipuga, ilmus Barlova lähe- Yung Yala$€€n – kallid kaastee- on sama tähtis kui kütusega varustamine, on raamatule, mis tituleeris teose „kohati otse saagi homopealinna. Sellega Kullerkupu võitlus E D vajalikkust. Samal ajal hüppas endine riigiprokurör lised, nende nimede puhul ei ole U piinavalt ja piinlikult kehvaks” ning jõudis retsen- duses asuva puu peale peagi plakat sõnumitega „Kuidas siiski ei lõppenud – järgmisena jäi talle ette T kultuuriasutused jõudnud järelduseni, et inimesi A Evestus pea ees Vaba Lava juhtima, kuid ujus varsti S tegemist millegi muu kui SoundCloudi

huvitab toit vähemalt sama palju kui kunstiline siooni lõpus dramaatilise sedastuseni, et kui „Sõda

tunda ära homoliikumise valed”, „Alanud on homoabielu I juba Pärnu LGBT teavitusüritus. A kaldale tagasi ja pani riided selga, sest kulisside taga

hiiliv seadustamine” jne. Baari omanik Aleksandr Heifets L räpi endiselt jõulise vohamisega siin- sisu. Mõlema kunstikeskuse naaberkorrustele on ja rahutus” on aasta parim luuleraamat, oleme H

tegutses väidetavalt kaabuga demiurg. Kevadel E sel muusikamaastikul. Kui oled selles rajatud uued uhked restoranid, kus saab vitsu- „kultuurrahvana täielikult läbi kukkunud”. Loogile sõnas Päevalehele antud intervjuus: „Kui Tartus läheb I

tõesti mööda aasta, kus kedagi ei peksta ega solvata, pidas Rakvere teatrigalal aga ühe aasta märgilisi- M artistimeres juba ammu suuna kaota- tada, juhul kui rahakott seda muidugi võimal- sekundeeris muidugi (:)kivisildnik, vastu vaidle- S

siis me teame, et selle lipu võib rahus maha võtta, ma kõne näitleja ja lavastaja Juhan Ulfsak, kes I nud, tasub heita pilk Siim Nestori Lil dab. Kui kere on pärast einet liiga raske, sid Joosep Susi ja Aare Pilv, kirjanduskriitik

tõi peavoolu „seakisa” mõiste ja teenis E impeeriumile, mis teeb oma pidude Peeter Helme teatas aga tüünelt, et see sest Tartu on rahulik paik. Kuniks see nii ei T saab silmadega ka kunsti õgida. ole, on seda ilmselt vaja ja samuti on vaja sellega ka figureerimise Maalehe ja iganädalase räpisaatega kõik tüli tõi hoopis kirjanduse fookusesse neid vestlusi üleval hoida.” esikaanel. pimedad nägijateks. (ja see on hea). Konitops KOPS, foto: Marleen Muhuste. Mart Juur, foto: kaader Henn Põlluaas, foto: Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix. Cash, foto: kaader Tommy videost „Little Molly”. Tõnu Õnnepalu, foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix. Katrin Lutter Pauts, foto: Tairo / Postimees / Scanpix. Jesper Parve, foto: Laura Strandberg / Wikimedia 4.0). Commons BY-SA (CC EKKM, foto: Aleksander Ahi, Eda foto: Renee Altrov Tsapov. saatest „Prillitoos”. Juhan Ulfsak, foto: Meelis Meilbaum / Postimees / Scanpix jätkub > 26 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER AASTAKOKKUVÕTE DISAIN KULTUUR DETSEMBER 2019 : 27

< eelneb UE TEATR U I M U A T J TU R A UL URI O E K PE A See, et eestlased on A T S IN L T I UUS EESTI DISAIN teatrirahvas, sai taas kinnitust IM N Tartu Uue Teatri ühisrahastuskam- B 2024. aasta Euroopa N paaniaga, mille eesmärk oli osta välja E kultuuripealinna tiitli näpsas A R Eestist endale Tartu, kes kaa- Laial tänaval paiknev hoone, milles T KARL-CHRISTOPH REBANE E sas plaanidesse ka 19 Lõuna-Eesti I oldi seni üürnikuna tegutsetud. Nimelt I N omavalitsust ning programmi teemasid, T toetas projekti suisa 20 000 inimest I

L Karl-Christoph Kristel Rebane. Foto: Pärsik Stenbocki hom- G mis seovad omavahel kunsti, loodust ja Mariliis Mõttus Eestis on päris palju noormehi ja ka käputäis naisi, kes ja järgmine. Sellel päeval oli tööl üks

ja seega on see Eesti seni suurim R I

edukas ühisrahastusprojekt U mikud, naistemarss, inimeseks jäämist. Ent kaotajaks ei saa pi- N suunduvad sõjaväkke omal algatusel. Sugugi kõiki ei meespsühhiaater, kes päriselt hoolis,” V

U noorte kliimakogunemised dada ka Narvat, kuhu on viimase paari I valda aga sama entusiastlikud tunded, kui nad avas- meenutab Karl-Christoph päeva, mil

kultuurivaldkonnas. M A

T aasta jooksul laienenud näiteks PÖFF

ja protestid teaduse alarahasta- S tavad postkastist sõjaväekutse. Nüüdseks 21-aastane ta teenistuskohustusest vabastati.

L E

mise vastu. Kuigi muidu vaiksete ja Vaba Lava ning kus on toimunud L EKA moedisaini tudeng Karl-Christoph Rebane on üks Edu saatis ka Karl-Christophi kol-

T hulgaliselt kultuurisündmusi. neist, kelle jaoks kutse ajateenistusse tähistas ühe lektsiooni, mis pälvis ERKI žürii eriau-

K eestlaste protestikultuur teeb E

S alles esimesi samme, on ta võitluse algust, mida võib lõppkokkuvõttes nimetada hinnana äramärkimise Poola Vogue’is. L

end vähemalt kahele jalale U hoopis võiduks. Estonian Fashion Festivalilt näpsatud

Õ võit lennutas ta aga rahvusvahelisele L ajanud.

A noorte disainerite konkursile Kiievis. V

A I

E „Am I a Joke to You’ga?” tahtis Reba- E L VÄRVILINE PROTEST

E M E ne luua võimalikult abstraktseid vor- 2019. aasta ERKI Moeshow’l esitles Karl-Christoph oma me selle kohta, mida võiks kujutada kollektsiooni „Am I a Joke to You?”, mis sündis just sel- endast toksiline maskuliinsus: „Ma ei lestsamast kogemusest ja tunnetest, mis valdasid teda tahtnud, et see oleks lihtsalt must või E KOIDIK seoses sõjaväega. „Minu jaoks oli see protestikollekt- sünge. Loogiline oleks kujutada sõja- ID sioon. Olin valmis kirjutama igasse meediaväljaandes- väevastasena verd või nutvaid inimesi, LM FI se, tegema performance’it või mida iganes, peaasi et aga tahtsin hoopis, et see näitaks vär- I sõjaväest ära saaksin,” sõnab Rebane. Karl-Christoph videga, mida mina tunnen või milline R Õudusfilmid „Karv” ja N on pärit väiksest ja konservatiiv- ma ise olen.” Nii näebki kollektsioonis „Kiirtee põrgusse”, pöörane A sest, umbes kümne elanikuga kü- ülisuurte õlakutega jakke, mis viitavad Ž ulmefilm „Jeesus juhatab sind kiirtee- Loogiline oleks kujutada sõjaväe- last Haapsalu lähedalt. Seetõttu Karl-Christophi pilgu vahendusel n-ö le”, ropp piimatuumakatastroofist kõnelev peitis ta lapsepõlves kõike seda, „kapiks muutumisele”. Samuti on läbi- „Vanamehe film” ja kohaliku autsaiderkino vastasena verd või nutvaid inimesi, mis oli tema puhul erinev, ning vaks motiiviks värviline konfett, mis seostub disaine- sel moel valmistada. Väikest detaili, mis on valminud taies „Õiglus” – need on vaid mõned näited ko- aga tahtsin hoopis, et see näitaks LEVISIOO kartis isegi kuni põhikooli lõpuni rile sõjaväeparaadidega, ning näha võib ka kleiti, mis kõrvaklappide kummipatjadest, saan näha minagi. TE N haliku filmikultuuri laienemisest uutesse niššidesse. Y- I L värvidega, mida mina tunnen või värvilisi särke kanda, kuna langes on kaetud ohtrate värvitud padrunitega, mille Reba- Rebase arvates on eesti disain jäänud kinni sellesse, T U „Tõde ja õigus” püstitas küll publikurekordi, kuid LI milline ma ise olen. seetõttu kiusu ohvriks. „Ja siin ne koos ema ja ta tüdruksõbraga Haapsalu lähedalt et taaskasutatud rõivad ei ole väga eristuvad. Tema Kui paar aastat taga- IG viimaks saavad ka filmifriigid oma pesemata kätega A ma olen – pärast oma enese- metsast korjas. siht on mängida erinevate kangaste ja tekstuuride- E si ajas terve Eesti kihelema E R L plaksutada, nähes Adi dressides Toomas Ariat kindluse ülestöötamist ja püüdu ga, disainida riideid, mis oleksid ihaldusväärsed, kuid I „Prooviabielu” oma unusta- A filmis „Õiglus” mööda Pelgulinna jooksmas. olla nii mina, kui ma praegu olla suudan, tahetakse mind samal ajal ka eetilised. Kuigi Karl-Christophi sõnul ei T matute karakteritega, siis paljud U Isegi tulevik tundub helge, sest uuel aastal on S viia tagasi algusesse, öeldakse, et see on mulle ainult TAASKASUTUS IHALDUSVÄÄRSEKS ole tegu masstoodanguga, on see kindlasti huvita- ootasid ilmselt sama sel sügisel startinud L oodata maestro Toomas Kirsi tooteka- E hea, et ma peaks elama uuesti läbi minevikku, selle vam lähenemine ning ta loodab, et äkki saab sellest E suhtesaatest „Rannamaja”. Eks seekordki taloogist kultussarja „Salmonid” asemel et edasi liikuda,” kirjutab Rebane „Am I a Joke Oma isikliku loo riietesse põimimise kõrval on Karl- alguse ka suurem liikumine. Sellega seoses uuelt kol- loodi meeme ja klikimeedia sai oma pisike- filmiversiooni. to You’d?” tutvustavas tekstis. „Ma võin oma eluga Christophile oluline teema taaskasutus. Tema Insta- lektsioonilt saladuskatet kergitades poetab ta vihje, sed skandaalid, kuid olgem ausad, suurem igapäevaselt hakkama saada, aga ma ei tunne, et ma grami kontot jälgides olen sattunud peale fotodele, et soetas Humana 50 sendi päevalt kuus nahktagi, maavärin jäi tulemata. Millal saadetakse jääksin sõjaväes mentaalselt sellisele toredale tasaväl- kus disainer istub suures riidejääkide hunnikus või mida ta materjalidena kasutada plaanib: „Palju on eestlased lõpuks päikese alla armas- juttu sellest, et kasutada tuleks kunstnahka ja muid tust otsima, selle asemel et lasta materjale, mis ei ole loomsed, kuid samas jääb palju neil kõrkjate vahel vihma käes loomseid rõivaid kasutamata ja ma arvan, et see on kala püüda? veel suurem raiskamine. Ma leian, et kui nahk tuleb eetilisest kohast, siis tegelikult on see okei, sest ka kunstnahk on lihtsalt nafta. Kes siin tegelikult loodust reostab?” küsib Karl-Christoph. Samas ta lisab, et üks asi, mida ta pooldada ei suuda ning isegi kalt- K sukast ei ostaks, on karusnahk: „Seda on kuidagi AC B Sel aastal on valus vaadata.” E ilmunud Eesti Ekspressi Samamoodi meeldib Karl-Christophile mängida soo- M neutraalsuse kontseptsiooniga, mis kaldub Eestis tema O veebiväljaandes kaks nn pika loo- C jutustamise formaati kuuluvat artiklit, arvates jällegi kuskile halli pusa maastikule: „Minu jaoks on sooneutraalsus pigem miski, mis on lahe. E mille autor on Eero Epner. Üks neist tõi S avalikkuse ette koduvägivalla ohvrite ning Miski, kus on esindatud nii maskuliinsus kui ka femi- U neid abistanute pihtimused. Teine põhjalik lugu niinsus, mitte neid ei ole ära kaotatud, nii et järele

D jääb hall mass.” Ta lisab, et üritab alati mõelda selle- IMÄNG puudutas aga septembris meie hulgast lahku-

T N le, et tema loodu oleks värske ka viie aasta pärast:

VU nud Aivar Rehe tõusu ja langust. Kuigi antud R A „Keegi ei taha, et ta disain lõpetaks kuskil maa all või

A J formaat nõuab ajakirjanikult head loojutus-

prügikastis. Ma soovin luua midagi, mis jõuab minu R M I tamisoskust, aega ja rohkelt tööd, pakuvad

I kapist kellegi teise kappi ja jääb sinna tükiks ajaks.” R K sellised tekstid teemale emotsionaalse-

Aja mesijuttu, kirjuta luulet, Kui viskan pilgu Karl-Christophi portfooliole, siis sel- U A

J mat ja mitmekülgsemat lähenemis- L

U laula karaoket, tantsi nagu loom või A gub, et kunst on põimunud noormehe eluga kõikvõi- A

S N

muugi lahti elu mõte. Just nende sõnadega võimalust. Rohkem aeglast

E S malikes vormides. Haapsalus gümnaasiumis käies anti S Veebruaris avas

O tutvustatakse oktoobris ilmavalgust näinud ajakirjandust! S

A talle üsna vabad käed laulu, tantsu ja performance’it

UUVI L Eesti Keele Instituut uue E

O „Disco Elysiumi”, mille autor on mängustuudio

R K G E G O E hõlmava moe-show korraldamiseks, lisaks sellele on L U G A sõnastikuportaali Sõnaveeb, ja kultuurirühmitus ZA/UM. Dialoogipõhises D U R ta tegelenud fotograafiaga ning andnud välja luule- A I M mis koondab kogu keeleteabe ke- I

J rollimängus kehastab mängija joomistuuri järel am- I L I nasti ühte kohta: uued sõnad ja väl- T raamatu „Artokraatia”, millele on tuleval kevadel

A neesia all kannatavat detektiivi, kes peab lahendama Funk Embassy üllitas K I

E järge oodata. Küsin Karl-Christophilt, kas ta usub,

I A jendid, seletused, näitelaused, naaber- S

fiktiivses Revacholi nime kandvas linnas mõrvamüs- D suve algul Nõukogude Eesti

Õ et tegeleks ka siis kunstiga, kui oleks üles kasvanud T L

teeriumi. „Disco Elysium” on startinud kiidukoori U funk-, disko- ja džässmuusikat sõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine

S B

N hoopis Tallinnas. „Ma arvan, et ma tegeleks ikkagi E ja pööramine, vene vasted, sõna-

saatel nii Eestis kui ka välismaal ning see on G hõlmava kogumikalbumi „Groove of U

A kunstiga, aga võib-olla mingi muu erialaga, näiteks

E mängud. Lisaks saab eestikeelsete

O M esitatud juba videomängumaailma Oscari- ESSR”. Plaadi kokkupanijad on kaevanud V performance’iga. Minu hing lihtsalt vajab maal elamist,

K Karl-Christoph Rebase kollektsioon „Am I a Joke to You?” Kiievis konkursil International Young Designers Contest. Foto: International Young Designers Contest

teks kutsutud The Game Awardsil nelja Eesti Raadio arhiivides ja toonud kuulajani sõnade hääldust kuulata ning E E nii et selles suhtes olin ma väga õiges keskkonnas.

U otsitavaid sõnu on võimalik auhinna nominendiks. lindistused aastatest 1974–1988, mil esi- B jale, kus ma parasjagu olen,” tunnistab Karl-Christoph presenteerib mõnelt kogumisretkelt leitud kraami. Suurt inspiratsiooni pakub ikkagi just see, mida koge-

Õ dikteerida! tajateks olid näiteks Els Himma, Gunnar mulle. Olgu öeldud, et aega teenima teda lõpuks ei Ja mitte ainult, Karl-Christoph on võtnud enda ees- sin maal, kuid ka mu laia mõttemaailmaga perekond, N Graps, Marju Kuut jt. Lisaks leiab veel saadetud. Kaks nädalat enne ERKI Moeshow’d läks märgiks nimelt muuta seda, kuidas me taaskasutatud kellest pool on veidi konservatiivsemad, teised vaba- põnevat fotomaterjali ja sisukat ta kolmandat korda arstlikku komisjoni, kus temalt materjalidest valmistatud rõivastest mõtleme. Kui mõtlejad. See argumenteerimine ja viis, kuidas me saateteksti, mis panevad palad küsiti esimest korda, kuidas tal läheb. „Tegelikult nad juba „Am I a Joke to You?” oli loodud suuresti jää- maailma näeme, on äärmiselt innustav,” vastab ta. ajaloo konteksti. väga ei uuri selle kohta, kuidas inimesed ennast päriselt kidest, siis jõulude paiku välja tulev uus kollektsioon „Rannamaja” Suur Kristo, foto: Karli Saul / Ekspress Meedia / Scanpix. tunnevad. Võtavad su paberid lahti, löövad templi sisse on seda veel rohkem, ainult mõnda toodet ei saanud Vaata lisaks: christoph.ee „Disco Elysiumi” logo. Plakat noorte kliimamarsilt, foto: Janis Kokk. Eero Epner, foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix 28 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER KUNST KUNST KULTUUR DETSEMBER 2019 : 29

eerimine Tartus Toom ekspon emä tine el. Fo aju to: e na” rak sau ogu tro ek El TIMO TOOTSI TAGURPIDI „ T im o T o o t s . F o t o : e r a k o IDEED AJAMASINAS g u

Mastaapseid interaktiivseid installatsioone loov kunstnik tegeleb oma töödes järjekindlalt sotsiaalsete käitumismustrite, infovälja ja virtuaalsusega. Igapäevase „spioonitöö” kõrvalt veab ta lisaks Maajaama – residentuuri-, näituste- ja stuudioruumi, kus kunsti ja tehnoloogia piirid hägustuvad.

Merilin Talumaa Võiks öelda, et kunstnikud ei ole ainult ühenduskoh- millest ta on töötanud praeguseks välja juba kolm varjatud või millele pole seni tähelepa- salt olema ja töötama. Sel aastal osales lühi- pidi tade loojad hoomamatu ja ratsionaalse vahele, vaid versiooni, põhineb info kokkukogumisel vastavalt nu pööratud. ajalistes residentuurides 15 rahvusvahelist pöö- nad ehitavad järjekindlalt üles kujutlusvõimet, et teki- ID-kaardilt, riiklikest andmebaasidest ja mobiiltele- Mitmed Timo Tootsi varasemad pro- kunstnikku. Tootsi eesmärk on luua residen- rata. tada vastukaaluks pragmaatilisusesse kalduvale ühis- fonist ning seejärel kogutud andmete baasil visuaal- jektid, nagu „Linnujaam” (2009) ja „Soode- tuuri käigus valminud teostest keskkond, mis Maajaam konnale imaginaarseid maailmu. Kunstnik-leiutajad on sete lahenduste kuvamisel. Kui installatsioonide „Me- vahe” (2011), on olnud seotud (endiste) len- säiliks ja muutuks Maajaama orgaaniliseks osaks. on sümbiooti- katsetanud alati suurte ning keeruliste tulevikustse- mopol 1” ja „Memopol 2” kasutajatele kuvati nende nujaamaaladega.6 Tihtipeale hüljatud, n-ö halli Residentuuri on oodatud ka kunstivälised inimesed: line, sest tehnoloo- naariumite ja muudatuste alternatiivsete nägemuste- ID-kaardil või passis sisalduv teave, siis „Memopol 3” alasse rajatud sotsiaalsed projektid on pakkunud „[M]itte ainult kunst ei peaks tahtma oma raamidest gia, mis on sinna nüüd- ga. Kujutlusvõime on meile elutähtis. Kui keegi suu- analüüsib lisaks nutitelefonist ja pilveteenustest han- Timole inspiratsiooni ka peagi avatava installatsiooni väljuda, vaid ka teisi valdkondi tuleks kuidagi ärgitada seks kogunenud, kujutab endast dab midagi ette kujutada, siis see eksisteerib. gitud infot. Taolise interaktiivse installatsiooni aren- „Laastutabloo” loomisel Eesti Rahva Muuseumisse. oma piire ületama.”7 kohalolu ja hetkes olemise installatsioone.”8 Frag damisel on Toots lähtunud põhimõttest, et kui nuti- Raadi lennuväljal avatud ERMi püsinäitusel on prae- men Lisaks residentuurile on Maajaamal veel kaks tegevus- Maajaama võib vaadelda kui omaette teost, milles t tö öst seadmed muutuvad aina väiksemaks ja õhemaks, siis guseks juba kakskümmend Tootsi kujundatud objekti. „M suunda: näitused ja professionaalne tehnoloogiakunsti joonistuvad välja mitmekihilised ruumid. Need tööd, em oma tööde füüsilise dimensiooni ülevõimendamisega2 „Laastutabloo” on kavandatud töödest viimane, mille o stuudio. Pealkirja „Metsikud bitid” kandev tehnoloo- mis seal valmivad, jäävad sinna alatiseks (või lagu- MASINAD, MIS TEAVAD SINU po l 2 9 püüab ta muuta arusaadavamaks seda, mis jääb üld- visand on loodud kuus aastat tagasi, kuid reaalsuseks ”. gilise kunsti vabaõhunäitus kuulub Tartu 2024. aasta nemiseni) püsti. Maajaamas tegutsemise muudab KOHTA KÕIKE Fo juhul märkamatuks. saab see alles nüüd. See on ka teistest eraldiseisev to kultuuripealinna programmi ning rändab järgnevate eriliseks vabadust pakkuv mänguruum. Seesugune : e ra k Timo Tootsi tegevust võiks iseloomustada ennekõi- Sellist laadi teoste arendamisel peab Toots enamas- töö, kuna „Laastutabloo” puhul tegeleb nii idee, sisu o aastate jooksul Leetu ja Ungarisse, aga toimub ka tarbetus loob teatud mõttes eeldused isepäisuseks g ke tehnoloogia pideva uurimise ja fookuses hoidmise ti leidma „vabatahtlikud ohvrid”, kes usaldaksid talle loomise kui ka kujundusega kunstnik. u Maajaamas kohapeal. Valmivad tööd produtseeri- ja seeläbi uut tüüpi mittekonventsionaalsete ruumide kaudu. Kuigi tehnoloogia meie ümber areneb väga kii- enda isiklikud andmed, et ta saaks töötada läbi nende „Laastutabloo”, millest kujuneb ERMi püsinäituse takse Maajaamas ja resti, teadvustatakse selle mõjusid üldiselt veel suh- andmekandjatel sisalduva info ning luua selle põhjal „Kohtumised” sissejuhatav töö, imiteerib lennu- ja transporditakse teliselt vähe. Kunstniku enda sõnul on teemad, mil- omakorda visuaalsed lahendused. Tootsi installat- bussijaamade avalikku transporditablood. Installat- seejärel näituste- lega ta tegeleb, üsna raskesti käsitletavad, sest need sioonide väljatöötamine on üldiselt väga ajamahukas sioonist valmib ka veebiversioon, mida on võimalik le. Stuudio ees- Maajaamas tekib looduse ja tehnoloogia vahel teatud sürreaalne ja pikaajaline protsess, kus jälgida väljaspool muuseumi. „Laastutabloo” on märk on pak- projekteerimine, katsetu- ajas pidevalt muutuv teos, mille kaudu edastatav kuda ruumi ja koosmõju. Seda võib nimetada ka eksperimentaalseks laboriks, sed ja programmeerimine info Eesti linnades ja külades toimuva kohta põhi- töövahendite- kust saavad alguse tagurpidi ideed. Teoste arendamisel peab Toots enamasti leidma „vabatahtlikud vajavad nii iseseisvat kes- neb riigi avaandmetel. Näiteks kuvab see teavet ga võimalust kendumist kui ka tihti teiste iga Eesti asula rahvastikustatistika ja ilma kohta. luua objekte ohvrid”, kes usaldaksid talle enda isiklikud andmed. spetsialistide abi. Toots on Samuti on võimalik jälgida avaliku korra ja liiklus- väga eriilme- tõdenud, et mõneti võib rikkumisi, lehmade piimatootlikkust või vaadata listest materjalidest. Kuna Toots ise te- tekkeks. Maajaamas transformeerub ümbritsev loo- seda võtta ka nii, et protses- konkreetses asukohas nähtud looma- ja linnuliike. gutseb kunsti ja mittekunsti hallis alas, on duskeskkond vabaõhugaleriiks, vanast küünist saab si ei saagi kunagi lõppenuks Kuna Tootsi loodud masinate arendamise ja teos- idee hoida ka stuudiot võimalikult avatud muuseum ning endisest kuurist stuudio- ja produkt- on uued.1 Teaduse areng on inimeste reaktsioonidest lugeda.3 Sellised dünaamilised teosed arenevad iga tamise protsess on aja- ja materjalikulu seisukohalt platvormina, kus saaks arendada uut teh- sioonipind. reeglina sammu võrra eespool, mistõttu on pideva kii- näitusega edasi, näiteks „Memopol 2” muutus kolme väga ressursinõudlik, mõtleb ta aina kriitilisemalt noloogiat, mis ei kuulu tingimata kunstivald- Timo Tootsi interaktiivsed installatsioonid pole ku- renduse olukorras kohanemine keeruline. aasta (2011–2013) jooksul pidevalt. töödega kaasnevatele jääkidele ning nende järelelule. konda. nagi lõpetatud, vaid kulgevad pidevas muudatuste ja Timo Tootsi üks pikaajalisim ja mastaapseim ins- Tänavu on Toots käinud teosega „Memopol 3” Tootsi huviorbiidis on olnud pea alati elektroonilised Maajaam on loodud kindla sihiga keskkonnana, täienduste protsessis. Neid on võimalik arendada pea tallatsioon „Me- korduvalt Lõuna-Koreas, kus ta osales meediakunsti jäätmed ja vana tehnoloogia, mis on mingil põhjusel kus avastada jätkusuutlikku ühendust loo- alati edasi viisidel, mis võivad juhtida nii kunstniku kui mopol” (al festivalil ISEA ning seejärel residentuuris Soulis. Nabi oma aktuaalsuse minetanud. Mis hetkel me otsusta- mulike, sh looduslike rütmidega. ka vaataja uute tõlgendusteni. Tootsi tööd loovad 2010), kunstikeskuse korraldatud residentuuriprogrammile me, et miski on vana? Mis saab tehnoloogiast ja idee- Selles võib näha katset leida alatasa fiktsionaalseid lugusid, millel on potentsiaal- järgnes näitus „Re(generation)”4, kus ta esitles „Me- dest, mis olid võib-olla kunagi märkimisväärsed, aga uut tüüpi maastikke, mil- sed rakendused ning mille eesmärk on panna inimesi mopol 3” viimast versiooni. Kuna tema praktika on on nüüdseks asendatud uutega? Paljusid äravisatud lest oleks võimalik elimi- ümbritseva keskkonnaga nihestatult suhestuma. interaktiivne, pole installatsiooni tihtipeale võimalik tehnoloogilisi objekte võiks kunstniku sõnul taaskasu- neerida ajalised piirid. lõpuni testida. Katsetada saab mingi piirini, aga kuna tada. Nn e-jäätmed ja tehnoloogia ajalugu on olnud Maajaamas tekib see on alati piisavalt uudne, siis lõpptulemust näeb lähtepunktiks ja inspiratsiooniks ka „Elektrosauna” (al looduse ja tehno- enamasti alles töö esitlemisel.5 Seega on elekt- 2019) loomisel, millega Toots soovib tõsta esile iga ära- loogia vahel tea- 1 Autori intervjuu Timo Tootsiga, 05.05.2017. 2 u roonilise kunsti ühed murekohad stabiilsus ja visatud objekti (aja)lugu, analüüsides seeläbi inimeste tud sürreaal- Talumaa, M.; Toots, A.; Toots, T. 2017. Kunstnike ruumid. g o k a kvaliteet. Teos, mis baseerub interaktsioonil, käitumismustrite muutusi. ne koosmõ- 16 stuudiovisiiti, lk 60. r e 3 : o peab funktsioneerima. Keeruliste masinate Lõpuks rändab „Elektrosaun” Tootsi algatatud Maa- ju. Seda võib Autori intervjuu Timo Tootsiga, 05.05.2017. t o 4 F stabiilselt käivitamine vajab aga palju aega ja jaama, mille maatriksisse sobitub installatsioon ideaal- nimetada Näitus „Re(generation)”, Art Center Nabi, Soul, .

s i

r e ressursse. selt. Maajaam, mille nimi on laenatud kosmosejaa- ka eksperi- 07.11–13.12.2019.

s 5

e madega sidepidamiseks mõeldud Maa raadiojaamalt, mentaal- Autori intervjuu Timo Tootsiga, 05.05.2017. l

o tegutseb peaaegu saja-aastases talus Neeruti külas. seks labo- 6 „Linnujaama” projekt sai alguse aastal 2009 ja arenes

g e

Toots alustas seal askeldamist 2012. aastal ja prae- o riks, kust aastal 2011 edasi „Soodevahe” projektiks. Need kaks

s HÜLJATUD ALAD

guseks elab ta nendes ruumides aasta ringi. Talu e saavad al- projekti toimusid samas kohas, nimelt Tallinna lennu-

Üldiselt ei illustreeri ega sümboliseeri Toot- asub keset hõredalt asustatud Lõuna-Eesti metsasid o guse tagur- jaama taga asuvas illegaalses suvila- ja aiamaapiirkonnas.

a F

l .

e si loodud interaktiivsed ja tehnoloogiliselt ja kupleid – see on rahulik paik, kust vaadelda teh- pidi ideed. „Linnujaam” kujutas endast Tallinna lennujaama piraat-

i m

d u

keerulised tööd juba eksisteerivat teadmist, noloogia, inimeste ja looduse vahelisi kokkupuute- e Toots on seiresüsteemi, mis kogus ja edastas infot kohaliku lennu-

”

3 vaid nende fookuses on pigem küsimuse esi- punkte. märkinud, et liikluse kohta. „Linnujaama” peastaap asus Soodevahes

o tamise protsess. Seetõttu on kunstniku tegevu- loodust pee- vanas datšas. Kumbki algatus ei saanud kahjuks Tallinna h

a m

e R

ses ja loomingus väga suur osakaal uurimistööl. i takse pühaks – lennujaama arengukava ja laienemise tõttu edasi areneda t M

s „

e Tootsi igapäevapraktika koosneb laiahaardelistest see on meist väl- ega püsivaks muutuda.

MAAJAAM KUI TEOS ”

e 7

t b

t eksperimentidest, mille tulemusena ta loob teatraal- a jaspool ja me ei lase Talumaa, M.; Toots, A.; Toots, T. 2017. Kunstnike ruumid.

g seid maailmu ning annab vaatajale ja osalejale võima- Maajaamas on Toots korraldanud alates 2013. aas- linnapiiridel sellesse 16 stuudiovisiiti, lk 60. Merilin Talumaa on a

a L r „

F luse töid füüsiliselt reaalajas kogeda, tekitades see- tast suviti residentuuriprogrammi, kuhu ta kutsub tungida. „Tahaksin selle 8 Samas, lk 56. kunstiteadlane, kuraator ja läbi küsimusi ja seoseid teemadel, mis on tihtipeale teisi kunstnikke tegema kohaspetsiifilisi töid või liht- arusaama Maajaamas pahu- 9 Autori intervjuu Timo Tootsiga, 22.10.2019. kunstikorraldaja. 30 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER FILM FILM KULTUUR DETSEMBER 2019 : 31

Foto: Alis Mäesalu

rimine jne –, aga selline camp vorm. Uurin (ma tõe- inimesed teavad Solomoni. Solomonile omakorda ÜHEOTSAPILET poolest uurin, uurin, nagu üks uuriv ajakirjanik võiks meeldib, et inimesed teda teavad.” uurida) Llansólt, kui tõsiselt ta oma filmi võtab. Ta ütleb, et huumor avab mõtlemiseks huvitavaid või- malusi ja on alati värav filosoofiasse. „Mida huumor POPULAARSUS JA PÄRIS INIMESED teeb? Huumor muudab kõik suhteliseks ja meid ilmselt skeptilisemaks. Vaatame näiteks vandenõuteoo- Näitlejatena kasutab Llansó peamiselt tavalisi inime- PSÜHHOKOSMOSESSE riaid. Donald Trump ja paremäärmuslikud parteid si, ta ütleb, et päris inimene on ilus ja päris inimese tunduvad võtvat vandenõuteooriaid tõe pähe. Teine vastu tekib vaatajal suurem empaatia. Ta mainib jutu variant on aga läheneda neile läbi huumori ja sellisel sees ka seda, kuidas näiteks Harmony Korine otsib juhul muutuvad need teooriad hüpoteesideks. Ja sel- oma näitlejaid supermarketitest, McDonald’sist või liste hüpoteeside üle saab ka naerda. See on hea viis muudest perifeerse olekuga kohtadest. „Mu filmid Ega see mingi suur saladus ju pole, et elame üsna lollidel aegadel. Lollidel ja veidratel. Mingis mõttes on see väsitav ja mingis mõttes õnn, mõelda reaalsusest, mõelda reaalsusest kui millest- pole näitlejafilmid, need on pigem ikoonid, ikoonid ki hüpoteetilisest. Äkki on, aga äkki ei ole. Huumor keskaegse maalikunsti tähenduses, arvan, et nad on sest pakub tohutus koguses absurdi, veidrust ja ilmselt ka nalja. muudab asjad alati sõbralikuks, see ei hirmuta. Hirm pigem sümbolistlikud.” Filmi peategelast, CIA agenti teeb meid väga dogmaatiliseks.” Gaganot mängiv Daniel Tadesse on küll professio- MIGUEL LLANSÓ Janar Ala naalne näitleja, kuid tema puhul köidab Llansót pigem Eksperimentaalmuusika ja -filmide austaja Miguel Olen mõelnud, et parema päevakajalise ülevaate rahulikumat ja konkreetsemate eesmärkidega ametit kulisside taga. Pealtnäha on asjad lihtsad, kuid tegeli- see, mis on näitleja taga, see, et ta on kuidagi päris. Llansó õppis enne filmitegemise lõpututesse seik- elust kui sellisest saab pigem Hillar Kohvi blogist kui ehk olla pitsameister ja nii ühtlasi oma elu peremees. kult keerulised. On ju räägitud sellestki, kuidas näiteks ETIOOPIA SIDEMEES „Ta on selline traagiline, mitte eepiline kangelane.” lustesse sukeldumist filosoofiat. Tema jaoks on „Aktuaalsest kaamerast”, sest viimane oma staatilises Tegevus toimub kirjade järgi justkui 90ndate lõpus, ulmeromaanide kirjutamine on muutunud tänapäeval Mr. Sophisticationi rolli täitva Carlo Pironti leidis ta filmitegemise juures olulised sõprus, riskide võtmi- korralikkuses ei tundu suutvat käia kaasas nüüdisaeg- aga kuna filmi selgroo moodustavad paljuski veidrad aina keerulisemaks, sest meie ümber ongi ulme. Pole Llansó on teinud oma filmid peamiselt Etioopias (lisaks näiteks Addis Abeba itaalia linnaosast. Naispeaosalist ne, provokatsioon ja vaba üksikisiku suhe jõuposit- sete turbulentsidega. Selle nõtkusaste ei ole piisav, et ja hallutsineerivad masinad või tegelikult pigem üks enam midagi välja mõelda ja fantaseerida, vaid piisab kahele täispikale on ta filmograafias ka lühifilme). Malinit mängiv Gerda-Anette Allikas on aga Rena- sioonidega ühiskonnas. Miguel on jäädvustanud oma imenduda kõikidesse idiosünkraatilistesse pragudes- tsentraalne masin nimega Psychobook, siis ei saagi ekstrapoleerimisest ja osutamisest. Võimumehhanis- „Jeesus juhatab sind kiirteele” jagas võtteplatse Eesti, te Keerdi trupi tantsija ja kuna tema lavaline tegevus filmid peamiselt Etioopias. Tema lühiteosed „Where se. Tänapäevaste uudiste lähte- täpselt aru, mis, kus, kes ja kuidas. Mul on hea meel, mide omamoodi ulmelise toimimise praktilise näitena Läti, Hispaania ja Etioopia vahel. on Llansóle korda läinud, kutsuti ta ka filmi. Profes- Is My Dog?” (2011) ja „Chigger Ale” (2013), mis val- punkt ning tootja on pigem ikka et mul pole mingisugustki võimalust n-ö spoilida. toob Llansó kas või tänapäevase reklaami või poliitrek- Ma ei tea Etioopiast suurt midagi peale selle, et ku- sionaalsetest eesti näitlejatest misid koostöös Yohannes Feleke ja Israel Seoanega, väändunud ja kuidagiviisi hal- Ometi pole see film kaootiline segadus, vaid loo- laami kampaaniad sotsiaalmeedias ja küsib mult, kas nagi tungisid sinna Itaalia fašistid; et seal on olnud vä- kohtame lisaks Lauri Laglele esilinastusid Rotterdami ja Locarno filmifestivali- Žanritest leiab filmistkung fu’d, lutsineeriv aju. Nagu räpigrupp jutustus haarab kaasa ja hoiab pinget kuni lõpuni. Ühe ma olen näinud sotsiaalmeedias viimaste USA presi- gevad pikamaajooksjad; et nende kunagine keiser on veel episoodiliselt ka Taavi del. Esimene täispikk mängufilm „Crumbs” (2015) superkangelasfilme, madaltehno- Public Enemy nimetas end osa pingest moodustab muidugi ka see, et tahaks aru dendivalimiste käiku mõjutanud Cambridge Analyticast Jamaica rastade jumal; et kommunistide valitsusaeg viis Eelmaad. Miguel Llansó: „Huumor muudab esilinastus Rotterdami rahvusvahelisel filmifestivalil. loogilist ulmet, blaxploitation’it, omal ajal The Black CNNiks, saada, millega siis ikkagi tegu on. Mainisin ennist post- tehtud filmi „The Great Hack”. Vastan, et olen. nad ühte meie aja suurimasse näljahätta, mille leeven- Kui filmide puhul mainitakse asjad alati sõbralikuks, see ei „Jeesus juhatab sind kiirteele” on Miguel Llansó 60ndate head-filme ja ilmselt tulevad nüüdsed uudised min- modernismi ja Llansó film on nii postmodernne, kui Istume Miguel Llansóga poolpimedas kinos Sõprus. damiseks korraldati suurkontsert „Live Aid” ja mille sümbolismi, viitab see pigem hirmuta. Hirm teeb meid väga teine täispikk linateos. üht-teist veel. gist kapillaarsel printsiibil ise- miski üldse saab olla. Esteetilises plaanis rakendab ta Just on lõppenud filmi „Jeesus juhatab sind kiirteele” eest Bob Geldof pälvis omakorda rüütliseisuse; ja et sogasele elitaarsusele. Tunnen dogmaatiliseks.” tekkeliselt ülesehitunud para- erinevaid B- või trash-filmi võtteid ja žanritest leiab pressiseanss, mis toimus varasel novembrikuu hom- eksisteerivad etioopia juudid, kes on mustanahalised. režissööriga rääkides huvi, kas CNNist. Mõni on öelnud, et siit kung fu’d, superkangelasfilme, madaltehnoloogi- mikul. Ma pole kunagi aru saanud, kuidas on üldse Miguel Llansó nimetab elu Etioopias imeliseks ja riiki ta film ei nõua mitte keskmisest tegelikult oleme jõudnud alles list ulmet, blaxploitation’it, 60ndate head-filme ja ilm- võimalik hommikul filmi vaadata, kuidas on võimalik lasanjemaaks. Mitte põhjusel, et seal söödaks palju suurema filmialase haritusega nüüd postmodernsetesse aegadesse, kus tõepoolest selt üht-teist veel, mille tuvastamine seisab mul vast siseneda unepimedusest kohemaid kinosaali pime- lasanjet, mis pole ju tänu Itaaliaga seotusele võimatu, inimest, kedagi sellist, kes oskab vastata küsimuse- pole enam mingisugust keset, ja seda meelt on ka his- alles ees. See on rikkalik kompott, mida tõesti annab dusse. Enne kohtasin veel seansilt tulnud Müürilehe vaid ikka selle muu kihilisuse pärast. Niilus, kõrgmäed, le, mis on giallo või mis on pinku, ehkki kumbki neist paanlasest filmirežissöör Miguel Llansó. seedida. Olen vaadanud filmi korduvalt ja kasu on kultuuritoimetajat, kes ütles, et hommikuse vaatami- kõrb, metsad, loetleb ta teiste hulgas seda maad ise- žanritest ta filmi viiteväljas ei esine. „Loodan, et ma ei Tema teine täispikk, osaliselt Eestis üles võetud film olnud igast korrast, mõistatuse piirjooned on muu- se jaoks on see film ikka natuke liiga mindfuck. Tühi loomustavaid loodusfenomene. Linnast välja minnes tee filme intellektuaalidele, vaid kõigile avatud mee- „Jeesus juhatab sind kiirteele”, mis on juba festivalidel tunud üha selgemaks, kuid see pole õnneks päriselt ekraan seisab meie taustal nii tuimalt, et projitseeri võib seal näha metsikuid maastikke ja inimesi, kes ela- lega inimestele. Loodan, et siin ei ole küsimus mitte linastunud ja kiitagi saanud, jõudis selle kuu alguses lahenenud. Kas kunsti ülesanne peakski olema lahe- sinna kas või enese mõtteid. vad, nagu elati umbes tuhat aastat tagasi, linnad aga üri- niivõrd selles, kui palju keegi on filme näinud, vaid pika Eesti kinodesse ning paneb proovile, kui kange neda ja saada mõistetud? Llansó räägib võrdlusena 1960ndatel toimunud sot- tavad astuda kõrgtehnoloogilisi samme, ütleb Llansó ja gem ellusuhtumises üldisemalt,” räägib ta. Festivalidel Foto: Anna-Liisa Liiver Foto: Anna-Liisa Liiver Kaader filmist Kaader filmist

ikkagi on publik ühe kinematograafilise deliiriumi VÕIM JA SCIENCE FICTION siaalsetest katsetest, näiteks Milgrami eksperimendist, lisab, et talle sellised kombineeritud kohad meeldivad, saavatki ta aeg-ajalt paremat tagasisidet just inimestelt, vastuvõtmisel. Linateost reklaamitakse kui esimest mis korraldati Yale’i ülikoolis Stanley Milgrami juhatu- need on sürrealistlikud – käid ringi ning mõtled samal kes käivad kinos pigem vähe, ja nemad võivad leida „JEESUS JUHATAB SIND KIIRTEELE” Eesti-Etioopia ühisfilmi. Eestiga seob Llansót ka asja- Maailm maailma taga ja võim võimu taga – üks kirjan- sel ning kus inimesed pandi sooritama tegusid, mis olid ajal keskaja, 19. sajandi ja tänapäeva peale. asjadele lähenemiseks ka huvitavamaid viise. „Aga ka (HISPAANIA, EESTI, ETIOOPIA, LÄTI, olu, et ta on BFMi õppejõud. Filmi kohta ütleb üht- duse suurkuju on olnud ameeriklane Philip K. Dick, vastuolus nende isikliku tahte ja südametunnistusega. Režissöör räägib, et etiooplastele meeldib väga kinos see on täitsa okei, kui see on kellegi arvates täielik RUMEENIA, SUURBRITANNIA), 82 MIN. teist juba pealkirigi, mis lubab nihestavat kogemust. kellest Llansó väga lugu peab ja ka julgelt snitti võtab. Milgrami eksperimentide taustaks oli holokaust – see, käia, nad armastavad oma kino. Pole mingit probleemi jama.” Kriitikat on olnud nii head kui ka halba ja ehkki REŽISSÖÖR-STSENARIST MIGUEL LLANSÓ. Režissööri esimest täispikka filmi „Crumbs” (2015) Näiteks on ta nimetanud ühe oma karakteri Palmer kuidas kurjuseprojektis hakkasid osalema tavalised ini- viiesajakohaline kinosaal täis saada. Kuna kinos käib Llansó möönab, et igaühel on OSADES DANIEL TADESSE, AUGUSTIN MATEO, kirjeldati tutvustuses muide kui postapokalüptilist Eldritchiks (Agustín Mateo) (Dickil on romaan „The mesed. „Neid eksperimente tehti 100–150 inimesega, palju rahvast, on ka piletid väga odavad. Ja ega filmegi õigus filmist aru saada, nagu ta GERDA-ANETTE ALLIKAS JT. afrofuturistlikku seiklust Etioopias. Ega „Jeesuski” sel- Three Stigmata of Palmer Eldritch”). Ja ühe teise aga praegu osalevad sellistes eksperimentides sotsiaal- kalli raha eest tehta. Nagu etiooplased armastavad ise tahab, teeb halb kriitika ikka Miguel Llansó ei tee filme intel- KINODES ALATES 5. DETSEMBRIST. lest kaugele jää. Alfons Rebaseks (Lauri Lagle). Rebane pole küll Phi- meedia vahendusel katseisikutena miljonid. Toimub oma kino, armastavad nad ka oma staare. Kuid nende pisut haiget ka. 8. DETSEMBRIL TOIMUB LINASTUS JA KOHTU- lip K. Dicki karakter, vaid hoopis prominente II maa- tohutus mõõtkavas inimkäitumise analüüs. Firmad ja staarisüsteem on teistsugune kui USAs või Euroopas. Populaarsusest. „Miks peavad lektuaalidele, vaid kõigile avatud MINE TEGIJATEGA KINOS SÕPRUS. ilmasõja aegne Eesti SSlane, kes töötas pärast sõda poliitikategijad teavad praegu meist rohkem kui me Etioopia staar ei ole keegi kauge ja kättesaamatu nagu filmi vaatama miljonid inime- meelega inimestele. HALLUTSINEERIV MASIN hoopis Briti salateenistuse MI6 ridades ja liitus niiviisi ise,” räägib ta. See on mingisugune taust, mida filmi Iisraeli jumal, vaid pigem ikka inimene rahva seast. sed?” küsib režissöör. „Filmil võib algava külma sõja tandritega. Kuna film on ingliskeelne, „Jeesus juhatab sind kiirteele” vaataja võiks isegi teada, Etioopia staar ei ole elitaarne, ta on su naaber, ütleb olla kaks vaatajat, aga kui see Llansó filmi peategelane on kääbusest CIA agent Gaga- hääldatakse Rebase nime muide kui „Alfons Ribein” arvab režissöör. Ka filmis kujutatud virtuaalne reaalsus Miguel Llansó. Üks filmi „Jeesus juhatab sind kiirteele” inspireerib neid kuidagi, siis on no (Daniel Tadesse), kes satub suurvõimude mõõdu- ning seegi lisab pisut veidrat ja spioonifilmile kohaselt nimega Psychobook tegeleb inimeste reaktsioonide osaline, superkangelase keebiga ringijooksev Solomon juba tehtud väga head tööd.” Tema arvates ei olegi võtmise hammasrataste vahele, proovides selles rahvusvahelist nüanssi. uurimise ja selle kohta andmete kogumisega. Tashe olevat tuntud ka kui Etioopia Bud Spencer. Seal filmi puhul parim vastuvõtt see, kui sellest räägitakse, Janar Ala keetis makarone kõiges ka mingisugust enda jaoks arusaadavat pilti Llansó räägib, et science fiction’i puhul huvitab teda, Iseenesest tõsised teemad – vandenõud, para- teavad teda kõik, räägib Llansó. „Sõitsime kuhugi pära- vaid see, kui linateos paneb seda vaadanud inimese ja pidi poti ära viskama. kokku panna. Samas on agendi unistus pidada hoopis kuidas võimumehhanismid on seal sageli peidetud ja noiad, võim, tagatoad, mõistuse kontroll, manipulee- põrgusse võtetele, kuhugi, kus pole isegi kinosid, aga hoopis enda filmi tegema. 32 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER SUBKULTUUR MUUSIKAKULTUUR DETSEMBER 2019 : 33

KIIRKOHTING TECHNO-KULTUUR MEEMI- BERT ON BEATS

Küsisid Mia Tohver ja Produtsendi ja heliinseneri Bert On Beatsi ehk Bert LAVIINI ALL Mariliis Mõttus Prikenfeldi uus album „Ten” on saanud tõukeid techno’st, electro’st, postapokalüptilisest filmikunstist ja düstoo- piast.

Mis on techno-tolm? Või hoopis business techno? Facebookis tegutseb elektroonilise muusika austajate ülemaailmne grupp, Kuidas sa jõudsid hiphopi ja elektroonilise tänava- muusika juurest techno’ni? kus ükski artist pole püha ning kust sõnavara kandub üle ka skeene argireaalsusesse. Ega siin vist ühest vastust polegi. Ma arvan, et minu sooloprojektidest on alati süngemaid ja sügavamaid Tanel Matsalu sound’e läbi kumanud. Näiteks DJ Critikali albumil Internetimeemid on muutunud meie igapäevaelu la- med selle liikmed on tunnistanud, et selle olemasolu Twin, Jeff Mills, Richie Hawtin, Carl Craig ja rohma- „Chapter One ehk Teine maitse”, mis ilmus 14 aastat hutamatuks osaks. Need on kultuurikeskkonda sisse on üks väheseid häid põhjuseid Facebooki kasuta- ka DJ-stiili tõttu kõikide mikserite hirmuks muutunud tagasi. Pakun, et suuresti on see elektroonikaga žong- imbunud, paljunevad ja muutuvad. Meemidest puutu- mist jätkata. TWTMEGP lehest on saanud võib-olla The Black Madonna. mata ei ole jäänud ka techno-muusika, mis naudib pa- isegi vastu tahtmist internetis üks suurim kommuun, Grupi on loonud techno-armastajad ja see on mõel- rasjagu üleilmset fenomenaalset kus saab vabalt elektroonilise tantsumuusika teemal dud kõigile, kes tunnevad sama. Liikmeskond ületas populaarsust. Techno on tuntud arutada, isegi kui see toimub keset meemilaviini. kiiresti 100 000 piiri ja seal leidub ka mitmeid rahvus- kui tõsine ja snooblik žanr, mille Neid kohti ei ole eriti palju alles jäänud – ka muusika- kaaslasi, mis on alati tore. TWTMEGP mõju ulatub Lehele postitatavad meemid stereotüübid osutuvad tihti tõe- portaal Resident Advisor sulges ju aasta algul enda ka internetiavarustest väljapoole – mitmete meemi- kajastavad seda, mis toimub seks – seda enam mõjuvad pal- kommentaariumi. Ja olgugi et lehe nimi ütleb, et tege- de teemad ja seotud sõnavara on tunginud techno- techno-maailmas, ja lisavad sellele jud meemid selle kohta nii eluli- mist on halvimate meemidega, on olukord tihtipeale skeene argireaalsusesse. sotsiaalse kommentaari. selt ja naljakalt. täiesti vastupidine. Lehele postitatavad meemid ka- Grupis leidub palju metaja absurdihuumorit, mis Hea lugeja! Muusikafoorumid on välja sur- jastavad suurepäraselt seda, mis toimub techno-maa- võib kontekstist väljarebituna jääda paljudele arusaa- nud ja sealsed diskussioonid ilmas, ja lisavad sellele sotsiaalse kommentaari. Kuigi matuks. Näiteks, kas juusturiivi sisemusest vaatab kandunud üle Facebooki grup- vahel kombatakse piire, on meemid mõeldud pigem tõesti vastu futuristlik ööklubi või lähedalt pildistatud 2020. aasta jaanuarist alustab pidesse, kuigi tihtipeale jäävad need seal võrdlemisi positiivsetena, mitte kellegi halvustamiseks ja solva- karvane vaip meenutab vinget reivi? Kes kurat on sisutühjaks. Seda enam on hämmastav rahvusvahe- miseks. Krõbedamad meemid tõestavad, et ka kõige Mitch Davis? Tihtipeale tundub, et kõige ehedamad ilmumist „LR kuldsari”, mis toob lise liikmeskonnaga meemigrupp The Worst Techno tõsisemad techno-inimesed suudavad enda esteetilise meemid grupis on just nimelt selle liikmed, aga seda Memes Ever Group Page (TWTMEGP), mis rabab kultuuri üle nalja visata. Grupi jaoks ei ole miski püha – peab ise kogema. Berghaini igaüks sisse ei saa, aga lugejate ette valiku Loomingu enda aktiivsusega. Grupp lummab paljusid ning mit- oma koosa saavad kätte ka tuntud nimed, nagu Aphex grupi uksed on kõigile soovijatele avatud. Raamatukogus läbi aegade ilmunud teostest uues kuues. Aastas ilmub 6 raamatut.

Foto: Peeter Viisimaa leerimine pärit Bert On Beatsi algusperioodist ja hili- „LR kuldsarja” saab soetada semast huvist helidisaini vastu, et vaadata, kuhu masinad suudavad minuga koos kulgeda. Viimase kolme- eriti soodsa hinnaga koos mõne nelja aasta jooksul olen saanud palju inspiratsiooni just techno’st ja liitsin need asjad omavahel kokku. kultuuriväljaande aastatellimusega. Umbes sajandivahetuse paiku ei mahtunud mulle kuidagi pähe, kuidas hiphopiga tegelevad produtsendid ja DJd USAs järsku techno- ja house-muusikat vilje- lema hakkasid. Nüüd olen ise samas punktis ja kõik tundub väga loogiline ja loomulik.

Mida sa soovid kuulajatele edasi anda? Eeskätt ikkagi muusikat ennast, aga ka julgust, hoogu ja jõudu protsessi nautida; söakust mitte jääda kinni oma ego juba sissetallatud radadele, vaid katsetada Fotod: Facebooki grupp The Worst Techno Memes Ever Group Page kõike uut, tunda võitude või hoopis tehtud vigadega kaasnevaid emotsioone ning edasi liikuda.

Keda sa muusikamaastikul ise kuulad ja kes sind inspireerivad? Selle materjali puhul inspireerisid mind enamasti masi- POPULAARNE MEEMIMATERJAL nad ise, nende „hingeelu”, kui nii võib öelda, helima- nipulatsioonid erinevate analoogefektidega, modu- BUSINESS TECHNO – see on ilmselt kõige oluli- lisaks enda muusikale ka seksikate jalgadega, mida ta ka ajastul on vana kooli vinüülisette järjest raskem laarsüntesaatorid jne. Muusikaga seoses valgub see sem mõiste, mis on grupist välja kasvanud. See kirjel- sotsiaalmeedias liialt eksponeerida armastab. õigustada. aga väga laiali ja otsest vastust polegi. Antud plaadi dab peavoolule omast techno’t, kus tähtsal kohal on puhul võisid olla mõjutajateks näiteks hoopis mõni pigem imago ja raha kui muusika kvaliteet. Tegemist SOLOMUN – grupis iidoli staatusesse tõstetud DJ TECH HOUSE – žanri definitsiooni järgi peaks tege- soulilugu, huvitav funk groove, lõkke praksumine sõb- on põrandaalusele skeenele vastupidise nähtusega, ja produtsent, kes rabab enda kentsakate purjakil onu- mist olema kõige ägedama tantsumuusika sound’iga ra Instagrami story’s või helikiiks YouTube’i reklaamis. kuigi sellised artistid nagu Adam Beyer, Amelie Lens, heinolike tantsuliigutustega. Muusikalises mõttes on üldse, kus on ühendatud parimad elemendid techno- Kui selles kontekstis mõni artist välja tuua, siis mulle Marco Carola ja Carl Cox teesklevad ikkagi edasi, et Solomun aga keskpärasus kuubis. ja house-muusikast. Reaalsuses on stiil saanud tun- meeldis sõbra soovitatud Tim Heckeri „Ravedeath, nad on väga underground. Seetõttu on viimased muutuks hoopiski ideedevaeste ja standardsete klubitü- 1972” või siis Sinoia Cavesi „Beyond the Black Rain- tunud grupi sagedasteks pilkealusteks. BERGHAIN – kuulus Berliini ööklubi, kuhu sisse makate poolest. bow”. Techno poole pealt näiteks Dense & Pika ning pääsedes võivad kõik hedonistlikud unistused täide Fjaak. Vt tingimusi lähemalt: TECHNO DUST – müstiline substants, mille järgi minna – või niimoodi vähemalt loodetakse. Klubi eri- SHIT SNARE – hästi kõlav väike trumm (snare drum) peaksid kõik techno-fännid janunema, aga samas ei tea pära seisneb suuresti selle eksklusiivsuses. Berghaini on tantsumuusikas haruldane ja müütiline nagu üks- Mis filmid on sinusse jälje jätnud? www.tellimine.ee/kuldsari Tanel Matsalu on elektroo- keegi täpselt, mis see techno-tolm õieti ongi – ja selles väsimatu valvuri Sven Marquardti lausutud „nein!” sarvik. See üks element igas techno-loos, mida keegi Siin võiks nimetada terve rea töid, kus laiutavad ulme nilise tantsumuusika entu- kogu nali seisnebki. Seotust tuntud meelemürkidega purustab aga reivijate unistused läbi öö pidutseda tu- ei suuda õigesti timmida, pingutatagu palju tahes. ja düstoopia: „Kaksteist ahvi”, „9. rajoon”, „Inimlap- või helista 617 7717, siast, kes peab blogi Rivera’s eitatakse aga rangelt, sest techno dust on ideaalis mi- handeks killuks. sed”, „Blade Runner”, „Mad Max”, „Teispool musta Groove Box ja kirjutab vahel dagi veelgi ülevamat. RESIDENT ADVISOR – kui TWTMEGP grupp vikerkaart” jne. märgusõna „LR kuldsari” ka muusikaarvustusi. Elab ja „I PLAY VINYL” – vinüüli-DJd on tuntud kui ühed peab ennast Keskmaa Gondoriks, siis Resident Advi- töötab Türi vallas mahetoot- NINA KRAVIZ (JA TEMA JALAD) – hambaars- suurimad muusikasnoobid ja selle tõsiasja üle on ker- sor võiks olla Mordor ja esindab kõike seda, mille vastu Vaata lisaks: instagram.com/bertonbeats misega tegelevas Sõeru talus. tist DJks hakanud vene techno-sireen, kes võrgutab ge nalja visata. Vinüül on lahe, aga digitaalse muusi- grupp seisab. 34 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER MUUSIKA MUUSIKAKULTUUR DETSEMBER 2019 : 35 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: Foto: Anders Melts

Swan Meat. Foto: Frederike Wetzels UUS EESTI BIIT Kreatiivmootor – Underground Forest – Sunn O))) – Pyroclasts BEDLESS BONES et oleks suurt põdemist olnud, Sa kirjutad ise ka oma lugude sõnad. Kas muusik Mentalbau Magnoolia (Southern Lord, 2019) pigem ketrasid peas igasugused peab olema ka hea poeet? Kuidas sa suhestud (2019) (2019) tehnilised detailid – enda ole- sõnade kirjutamise protsessiga? ■■■■■ ■■■■■ ■■■■□ Artistinime Bedless Bones all tegutsev Kadri Sammel mise ja esinemise peale eriti ei Hea muusika on hea muusika ja see võib olla ka pu- Kuulas Kristjan Karron tegeleb oma esimesel sooloalbumil „Sublime Malaise” jõudnudki mõelda. dikeeles lauldud, aga üldiselt on mulle, jah, oluline, et Kuulas Norman Kuusik Kuulas Vootele Ruusmaa haiguse kui metafooriga. sõnad oleksid head. See on olnud minu jaoks ka üks Ühes intervjuus tõid sa välja takistus, sest ma ei saanud oma kirjutistega kuidagi Üks tuntud DJ ja produtsent on kunagi öelnud, et Susan Sontagi raamatu „Ill- iseenda kriitikafiltrist läbi või siis oli oht liiga keerulisi Kreatiivmootori neljas album üllatab eeskätt selle poo- Underground Foresti „Magnoolia” mängib argipäe- Hiljuti Tallinna väisanud Sunn O))) on arvamust lõhes- lõbus muusika kõlab tema jaoks igavalt. Kuidas ness as Metaphor” ning ka kujundeid kasutades ebasiirana mõjuda. Mingil hetkel lest, et on kõvasti absurdsuses tagasi tõmmanud. Seda vade ja kitarril loodud helimaastike sulatamisega. tav muusikagrupp. Küüniliselt ja lihtsustatult võiks väi- sina lõbusasse muusikasse suhtud? sinu album „Sublime Malai- lasin lihtsalt lahti ja kirjutasin sellest, mis parasjagu ei tasu võtta aga etteheitena – mitmekesine ja lihvi- Eksperimentaalfolgi projekti taga peitub kunstnik, ta, et 21. sajandi üliühendatud maailmas on Sunn O))) Hakkasin nüüd mõtlema, mis lõbusat muusikat ma üld- se” puudutab haige olemist oluline tundus. tud „Mentalbau” kõlab vägagi terviklikult ja üha vähem illustraator ja muusik Riho Kall. Atmosfäärilised lood lämmatavalt isoleeriv drone-muusika juba eos huku- se kuulan. Blondie on ju lõbus? Blondie meeldib mulle ja sellest seisundist eemal- nagu häälutuste ja vabas vormis džässi ümber ehitatud vahelduvad kõla- ja mürapõhiste instrumentaalpala- le määratud. Kuid samas on avangardismi roll olnud väga. Aga üldiselt on nii, et pinnapealsele eufooriale dumist. Miks see teema sind Mis sind muusikamaailmas praegu kõige rohkem avangardistlik kunstiprojekt. 2007. aasta „Irratsionaal- dega, mistõttu mõjub kuulamine küll kulgevana, kuid alati piire kompida ning maapõuest senitundmata rõhuv hea-tuju-muusika tekitab pigem ärevust, tüh- huvitab? köidab? se” kõrval kostub siin igatahes täielik peavool. üldse mitte igava või lihtsalt eksperimentaalsusena. tõdesid ja emotsioone välja kaevata. „Pyroclasts” on justunnet. Eelistan midagi, mis laseb sügavamale oma Sontag nimetab haigust elu öö- Köidavad praegu ja on alati köitnud tugevad loomingu- Enim väärib esiletõstmist „Kitsas iste”. Vägisi bändi- Selline võttestik loob plaadile omase dünaamika kont- sündinud tegelikult piirangute üsast, olles juba varem tundmustesse või abstraktsetesse mõttekäikudesse pooleks; meil kõigil on sündides lised karakterid, kes ei konformeeru, ei jookse tren- proovi aetud Roomet Jakapi ängi täis etteaste on üht- septsiooni, mis on lihtsalt jälgitav. Lisaks kitarrile on sel aastal välja tulnud albumi „Life Metal” lindistamise süüvida või on üldse ilma sissekodeeritud emotsio- nii tervete kui ka haigete riigi ko- didega kaasa ja julgevad uuendada. Kes on pühendu- aegu nii meeldejääv kui ka muusikaga ülimalt sobiv. kuulda veel kalimbat, palas „Ohjade päästmine” päri- ajal toimunud ning rangelt ajaga piiritletud soojendus- naalse laenguta energialaks. Samas ei saa öelda, et dakondsus, ja kuigi me eelistaks nud oma nägemusele ega painuta seda üürikese edu Kuigi häälutusimprovisaator tunnistab, et „pole laulu- musliku laulumaneeriga vokaali ja metalselt kõlavaid seansside heliülesvõte. Tulemus on seega ühel ajal helge, sillerdav, impressionistlik muusika mind külmaks ainult head passi kasutada, pea- või numbrite nimel. Kui paljud mu suured lemmikud, mees” ja tahab pigem „nurgas häälitseda nagu paber- löökpille („Väike estoniaana”). Esiletõstmist väärivad minimalistlik ja liialdav, hõlmates üksikuid kitarriväri- jätaks. me ikkagi millalgi ka teist poolt nagu Nick Cave, Einstürzende Neubauten, Dead Can kott”, sobib see natukene vaoshoitum vokaalikasutus lood „Magnoolia”, mis on vahetu kitarril loodud pa- naid, ning täidab oma askeetlikust tehnikast hoolima- külastama. Sontagi sõnum on, Dance, kuuluvad vanemasse põlvkonda, siis üks vii- muusikasse hästi ja avab hoopis uued, Kreatiivmootori jatus, ning „Traktorlind”, milles kohtuvad mehaaniline ta täielikult helimaastiku. Sa oled olnud pikka aega üks osaline bändis For- et haigust ei kasutataks meta- maste aastate mõjuvaim artist on olnud Lingua Igno- jaoks senitundmata emotsioonid. Nõnda on albumi ja looduslik heli, luues nii oma kooskõla. „Kevadine Kuigi ambient-muusikal on üldiselt probleem helilise gotten Sunrise. Kas sooloprojekti alustamine oli foorina, ja tema kõneleb ikka- ta, kes on death industrial’i, noise’i jms ekstreemseid meeldejäävaimaks osaks pehmekoelisemad „Ei-b” ja kelder” on justkui vanavanemate külastamise meenu- pealetükkivusega (ehk kas seda muusikat peaks üldse sul juba ammu plaanis ning kas üksinda lavale gi füüsilisest haigusest. Mind žanreid kokku segav klassikalise muusika taustaga „Luul”, kus vokaal pigem sulab muusikaga kokku, kui tus, „Ohjade päästmine” üllatab omakorda mitme- aktiivselt tähele panema), siis „Pyroclasts” sellist di- minek tundus suur eneseületus? huvitas aga pigem haigus kui muusik ja akadeemik, kelle looming keskendub nais- proovib sellest pungilikult üle karjuda. külgsusega traditsionaalse pala arranžeeringul. „Vee lemmat ei tekita. Album on muserdavalt domineeriv, Ma olen tegelikult varateismelisest saati mõelnud, et metafoor või vahend, millega tevastasele vägivallale. Hiljuti Berliinis nähtud indust- 21. detsembril toimub Mällusööbivaid emotsioone leiab mujaltki, olgu sel- liikumine” osutub sellel kauamängival õnnestunuimaks välistades tähelepanu suunamise millelegi muule kui tahaks täiega muusikat teha, aga millegipärast ei tundu- kirjeldada eelkõige tunnetuslikku seisundit, mida ise- riaalmürabänd HIDE tekitas oma poosi ja hüperne- Tallinnas Kauplus Aasias leks progressiivse metal’i radadele eksiv kitarririff loos helipildi sulamiks, mis paelub nüanssidega, ning „Glo- rusuvatele kitarritoonidele. See, mida kuulaja selle nud mulle reaalne, et ise sellega hakkama saan, pigem Küsis Mariliis Mõttus loomustab millegi puudumine, võõrandumine. Tege- gatiivse vastanduva hoiakuga alguses pigem skepsist, (Kopli 2) naismuusikutele „Murdja” või twinpeakslik „Alguse käed”. Kui aga otsi- baalse kapitali ja usalduskriisi depressioon” kõrvutab tähelepanuga peale hakkab, on tema enda mure. Tõe- oli ettekujutus selline, et keegi teine võiks produtsee- ledes loominguga ning olles oma maitselt ja eelistustes oli isegi eemaletõukav, kuid olen hiljem korduvalt nei- ja -kunstnikele keskenduv da kogu albumit kokku võtvat analoogi, meenub mulle nii muretust kui ka allaandlikkust, vürtsitades seda näoliselt tekib tal sisekaemuse moment, kus võib rida ning mina mängiks ehk sünti ja laulaks. Anders üsna autsaider, on need küsimused, mis puudutavad le mõelnud ja ilmselt nad siiski mõjusid mingil määral pidu Honeycombat, kus ehk enim King Crimsoni „The Power to Believe”. Just kohati bluusilikkuse ja kantriga. Kordaläinud teine leida end täiesti õigustatult küsimast: „Kas mulle üld- (Melts, Forgotten Sunrise’i asutaja – toim.) julgustas kuulumist, suhestumist, võõrandumist, olnud oluli- katartiliselt. Suur respekt artistina on olnud alati Ka- saab kuulda ootamatut ja nagu see 2003. aasta progrehiiu üllitis, on ka „Mental- album tekitab ootust järgmiseks, millekski veelgi eks- se meeldib, mida kuulen?” Ta võib samastuda Alex mind proovima ning hakkasin katsetama, alguses dark sed. Pikast vaikimisest ja teatavast quarter-life-kriisist rin Dreijeri suhtes, kuigi ta hiljutisem looming mind emotsionaalset klubi- bau” samal ajal nii tehniline kui ka emotsionaalne ning perimenteerivamaks. DeLarge’iga filmist „Kellavärgiga apelsin”, kus laiali ambient’i ja vabamate vormidega. Paari kuu pärast olid välja tulles on olnud päris vabastav neid tundeid ja enam eriti ei kõneta. Julgus, muutused ja edasiminek muusikat, mida mängi- igati heas mõttes küpse bändi album. tõmmatud silmalaud sunnivad teda vaatama kohuta- mul esimesed lood nii valmis, et mõned neist said ka ideid muusika vahendusel edasi anda. Ma ei ütleks, on olulised ning inspireerivad. vad Swan Meat (USA), vaid filmikaadreid. Ent „Pyroclasts” ei ole tegelikult Forgotten Sunrise’i repertuaari, aga kohe oli selge, et et „Sublime Malaise” oleks seejuures jubedalt kanna- m.m.rty, Pire Sova, Ekito kohutav, vaid omal moel lummav. Kuulajal tasub vaid hulk loomingust on kuidagi rohkem minu enda oma. tav või mäslev album, pigem on see veidi nagu see, Kas oled hakanud mõtlema juba ka uuele mater- ja A.Alexa back-to-back loovutada talle oma elust see kolmveerand tundi täie- Nii et tegelikult tegin ma enne „oma” muusikat ja siis kuidas terve inimene mõtleb läbipõetud haigusele ja jalile ja plaadile? Sumi. Performance’iga likult ning kompromissitult. kutsus Anders mind Forgottenisse. Üksinda andsin vist tunneb kergendust, aga samas natuke romantiseerib Jah, mõte hakkas kohe edasi liikuma, kui esimene al- astub üles Jette Loona Rita Ray – Old Love Will Kanye West – Jesus Is King ainult kaks live’i, nüüd on Anders ka Bedless Bonesis ka seda, et sai tükk aega niisama vedeleda. I Die: You bum välja sai. Võtan nüüd endale rahulikult aega, et Hermanis. Rust (Def Jam, 2019) minuga koos laval ja toetab mind trummidel. Mina olen Die kirjutas oma arvustuses, et selle albumi energia ideid koguda. Intrigeerivaid suundi-teemasid on mit- (Funk Embassy Records, ■■■□□ jälle Forgotten Sunrise’is rohkem toetav liige. Ma ei tea, Pane kõrv peale: sünnib pigem sünergiast, mitte konfliktist. Olen sellega meid, aga tahan, et õigeni jõudmine toimuks võimali- 2019) kas üksinda lavale minek päris eneseületus oli, ei mäleta, bedlessbones.com üsna nõus. kult orgaaniliselt. Kuulas Johanna Maria Mängel Bert On Beats – Ten ■■■■□ (Mindnote Records, 2019) Kuulas Mari Pihl ■■■■■ Kuidas selgitada võhikule, mis on soul? Lase talle seda Jeesus on Kanye loomingus alati kohal olnud. Võim- Kuulas Kevin Loigu albumit! See vinüül võiks ühel soulisõbral ikka olemas salt Westi usku deklareerivat rada „Jesus Walks” KUULA IDA RAADIOST olla. Kas või põhjusel, et elada kaasa noore muusiku- tema debüüdilt „The College Dropout” võib pidada laulukirjutaja Kristi Raiase debüüdile ja tähelennule. plahvatuseks, mis mehe megatähe tasemele paiskas, Aga muidugi ka selleks, et jõulu(rahu) ootuses-loo- aidates samal ajal koguda tunnustust ka muusikaväl- Žanriülene produtsent ning helivõlur Bert Prikenfeld tuses või hoopis lootusetuses end pisut soojendada. jal. Vahepeal polnud enam selge, kumb on Jeesus ja tähistab tantsumuusikaprojekti Bert On Beats küm- Soulis on midagi, mis lausa võimendab elu ja armastu- kumb Yeezus. Nüüdseks on Westi suhe Jumala poja- nendat aastapäeva kohast pealkirja kandva plaadiga se paratamatust. Teeb kolekohad ilukohtadeks. Rita ga saavutanud transtsendentse tasandi. Pärast luge- „Ten”. Siia on valitud pea kolmeaastase tööprotsessi IDA JUTUD HEDONIC ITALIC Ray teeb seda igal juhul küll. Väikelinna (Põlvast pä- matuid pööraseid monolooge ja vastuolulisi sekeldusi tulemusena magusaimad palad, kus Prikenfeld on jät- Foto: Lauri Täht Foto: IDA Raadio rit) Aretha Franklin (Kristis on power’it) läheb peale on West leidnud lunastuse kristluse kujul ning tema nud kõrvale varasemad Ladina-Ameerika ja Aafrika ning obskuursusi žanrist Afro/cosmic. julgelt, siiralt, stiilipuhtalt. Žanrimääratluselt blue-eyed korraldatud eksklusiivsed Sunday Service’i jumala- kõlad ning sekeldab rohkem masinlikus sfääris. Kuulajale võib nende muusika tundu- soul ehk valge inimese soul on siin eeskujulikult aegu- teenistused viinud mehe üheksanda albumini. „Jesus Kümnest ühikust koosneva albumi algus suudab da küll Italo’le omaselt liiga sentimen- matu sound’i (peamiselt 70ndate vibe, kas see saab Is King” peaks olema kristliku evangeeliumi levitami- saavutada oma kolme ja poole minutilise kestusega taalne, romantiline või „disko”, aga aeguda?) ja terviklikult tasakaalustatud kõlapildiga. ne kiirgava gospelräpi kaudu, millega West, avades võimsa kvaliteedi: helide dramaatiline värelus manab võimsaid ja hinge täitvaid meloodiaid Helikruttijate (eeskätt Martin Laksberg) ning pilli- oma isiklikku teekonda Jeesuseni, ka teisi eksinuid kuulaja kesknärvisüsteemi panoraami mõnest mitme- on ju vaja, et esmaspäevase saate mängijate hulk on üsna arvukas ja nimekas. Album pimedusest välja juhatab. Kahjuks jääb mehe sõnum sajamiljonilise eelarvega ulmefilmist. Monumentaalsed abiga oma nädalat alustada. algabki kohe ikoonilise mahlase gospeliga ning mulle selleks liialt pinnapealseks. Helipildis ja temaatiliselt kajad jätkuvad ka loos „Prince of Bounce”, kus varase- Saatekülalisi seni veel stuudiosse väga pakub rahuldust kujutlus, et „Fool For Loving You” on kasutatud küll religiooniga seonduvaid elemente, maid mõjutusi pole päris ära unustatud ning etnovilede palju jõudnud pole, kuid edaspidi ei ole on lauldud jõuluvanale. Kerglane see plaat aga ei ole. kuid midagi tõeliselt siirast või armulikku välja ei koo- saatel paiskub valla potentsist pungil pralineekarp. nad kindlasti enam ainult kahekesi. Kui mõelda sõnadele (autori emotsionaalsed läbiela- ru. Westi pattudest, millel peatumine andnuks võima- Järgnev allub veelgi paremini techno-žanri kvalifikat- „Hedonic Italicu” juhid Janno Mullaste Seni on olnud kõige rohkem kuulda mised) ja sellele, et puhkpillikohad ja viiulikäigud on luse tema uuestisündi mõista ja kuulajat inspireeri- sioonile, mida Prikenfeld on otsima asunud: selleks ja Renno Paat grupeeringust NNOD selliseid nimesid nagu Ennio Morricone, Kristi enda arranžeeritud, võivad Otsakooli õppe- da, laveeritakse maruliste halleluujate ja nõretavate on nii koos peosarja MÜRK residendi Artur Läät- on aastaid muusikafännidena plaate Mike Francis ja Linda Di Franco ning jõud ja musanautlejad vaid mõnujudinaid tunda. Kerg- usukinnitustega mööda. Isegi personaalpastor Adam sega vormitud „Chase in Loop”, mis muutub kohati „IDA jutud” on IDA Raadio ebare- on sinises merekonteineris asuvat kogunud ja pidusid korraldanud. Jaa- tantsumuusika produtsentide Riccardo luse poole tüürib kaasakiskuvalt hoogne „Disco Stu”, Tysoni kohalolu salvestuste ajal ei ole aidanud teose väga tihkeks bassiassortiiks, kui ka sündilik „Stromka gulaarne spontaansete jutuajamiste stuudiot külastanud Raadio 2 peatoi- nuarist eetris oleva saate muusikalise Persi ja Lino Nicolosi toodangut. kerge bongorütm ja oo mida vahvalt tsirkuleerivad eesmärke saavutada. Teatud spirituaalne tahk aval- Breeze”, mis peidab oma malbe nime taga küll märk- sari, mida alustasid IDA nõukogu liige metaja Kristo Rajasaare, Universal valiku juurde sattusid nad Italo disco Viimastel aastatel on nad ammuta- viiulid. Vastukaaluks mahlakale komponeerimisele dub aga siiski albumi kõlas. Sunday Service’i koor sa lõikavamat raputust. Samas „Amiga Atari Happy Natalie Mets ja Müürilehe ajakirjanik Music Balticsi müügijuht Margus Va- kaudu, mis kõlas sageli heade sõprade nud inspiratsiooni ka netiraadiotest kõlab „Lover Man” väga minimalistlikult, justkui aktus kannab endas vapustavat ja ehedat hingestatust, mis Harakiri” elektronvärelused meenutavad jällegi aasta Mariliis Mõttus. Kõik laabus justkui rusk, Jazzkaare perenaine Anne Erm, Drummie ja Orava miksteipides või WFMU, NTS ja populaarses Discogsi kooliaulas hästi laulva abituriendiga. Leidliku vimka- Kanye ekslevat sõnumit varjutab. Klahvipuudutustest tagasi välja antud EPd „Freak By Nature”. õlitatult, külalised olid õigel ajal kohal, Amsterdami DJ ja muusik DJ Marcelle, raadiosaadetes. See on žanr, mis on portaalis ringi vaadates ning avastami- na suubub klaverimeloodia mõtlikku Debussy „Clair tekkivad virvendused mõjuvad koori allhoovustena Paksud sügavad biidid, autoriteetne produktsioon, jutt jooksis ja internet ei katkenud. väliseesti muusik/elektroonik Olev (kohati õigustatult) üsna põlatud, aga sele on aidanud kaasa vanade harul- de Lune’i”. Hetkeks tekib küsimus, miks ei võiks see ülevalt ning tema plaadi „Graduation” stiilis sündid plahvatusohtlikud techno-kõmad ning igas loos tuntav Siis hakkas aga stuudioaknal viiras- Muska, biidimeister ja bändimees nagu iga stiili või skeene puhul, on ka daste plaatide kordusväljalasked sellis- muusika ka eesti keeles kõlada. Rita Ray ambitsioo- ja osavalt kureeritud soulisämplid meenutavad „Ye” industriaalne tekstuur moodustavad terviku, mis suu- tuma ühe teise nõukogu liikme vari, Luurel Varas. See aga ei tähenda, et selles võimalik enda jaoks palju avas- telt leibelitelt nagu Full Time Records, nid paistavad suured, ja noh, eks jõuab elus veel kõi- hiilgeperioodi. Kahju, et need ajad aina enam selja- dab vältida liigset eklektilisust. Karp on lahti, komp- see oli Ats Luik, kellel oli alati kaasas „IDA jutud” ainult muusikast huvituks. tamisväärset leida. Best Record Italy, Futuribile, Mr. Disc ke. Energia on hea. taha jäävad. vekid on otsas, aga isutab endiselt. Techno-album par keegi, kelle nina alla mikrofon torgata. Kaugeltki mitte. Võimalik, et tekib kü- Raadioeetris ei kuule ainult itaalia Organization, Archivio Fonografico excellence! KUULA RAADIOT Seni on saatekülalised olnud peamiselt simus, kuhu edasi. Seda näitavad aeg tantsumuusikat, vaid ka vanu filmide Moderno. Järgmine „Hedonic Italic” AADRESSIL IDAIDAIDA.NET muusikamaailmaga seotud, teiste seas ja järgmine saade. Jutud, jutud, jutud! soundtrack’e, džässi, ambient’i, poppi on eetris 9. detsembril kl 17. 36 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER KIRJANDUS KIRJANDUSKULTUUR DETSEMBER 2019 : 37

TELLISKIVI KESET HARI- PäikeSe MATUSE OOKEANI lapseD Autor → MAKSIM GORKI Lavastaja → UKU UUSBERG Kunstnik → LAURA PÄHLAPUU Valguskunstnik→ PRIIDU ADLAS Luges Eda Ahi Hoiatus: see siin pole mingi arvustus ega asi. „Ära vahetuse õhustiku vahel. Ta osu- RENESSANSIAJA VAIM EI OLE Helikujundaja → HENDRIK KALJUJÄRV Tõlkija → HANS LUIK unusta, et arvustamine on teritatud intellekti töö,” tab, et renessansiaeg polnud KERGE KANDA Osades → EMTA LAVAKUNSTIKOOLI 29. LENNU TUDENGID ning vahendab Priimägi oma raamatus Juhan Sütiste sõnu. kaugeltki mitte mingi optimist- ITA EVER ALEKSANDER EELMAA ANNELI ROOSI Teadsin juba Linnar Priimäe esseekogumikust kirjuta- lik, uudsust ja noorust tulvil pe- Priimäe autoripositsioon, mida kinnitab ja avab põh- ma nõustudes, et pole pädev inimene seda õilsat üles- riood, vaid risti vastupidi – skep- jalikumalt ka vestlus Joel Sangaga, on äärmiselt ene- Järgmised etendused 14.12, 18.12, 11.01 ja 12.01 kl 19 suures saalis. annet enda kanda võtma, ent ei suutnud ka vastu titsismi ja pessimismi sünni ning sekindel ja varjamatult elitaristlik. Ta näitab end mit- panna. Asi oli pealkirjas. „Luule ja tõde” mõjub raa- õitsengu ajastu, mis saabus pä- mekülgselt haritud „tõelise eurooplasena”, autorina, matuseljal nii aukartustäratavalt, et lausa kutsub kõi- rast lõbusat keskaega. „Viimati- kes tunneb õhtumaade kultuuri läbi ja lõhki, sööb nii ki maailma endast lugupidavaid viieaastaseid ja muid ne Narva elektrijaamade käest hommikuks kui ka õhtuks ambroosiat ja rüüpab vett raamaturiiulijõllitajaid enese poole küünitama. Niisiis äraandmine ja Palmse mõisa otse Kastaalia allikast. Visalt vastandub ta amerikani- otsustasin raamatuseljast haarata ja täie uudishimuga müügi kava meenutab Boccac- seerumisele, vaimulõtvusele ja ambrasuurile viskuda. Olgu siis kohe heaga öeldud, ciot,” tõdeb autor. -pimedusele. Võib-olla näeb au- et kogu oma võhiklikkuse juures ikka huvitunud püha- Peaasjalikult meenub siiski tor end isegi euroopalikumana päevalugejana. Teravat kriitikat soovitan otsida raama- Goethe – mõni agaram lugeja vana Euroopa haritlastest – vii- Goethe on Priimäele nagu tellitav tu enese kaante vahelt. võiks lausa kokku arvutada, mitu tab ta ju Eesti ülesandest kõ- mutrivõti, millega õnnestub mis korda autor raamatus tema neledes Ants Orase tsitaadile: poole pöördub. Pakun huupi, et „Meie […] ülesandeks on lääne- tahes argumendile viimne vint SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT vähemalt igas teises essees, maailmasse jõudumööda süsti- peale keerata. võib-olla tihedaminigi. Selgub, da midagi sellest energiast, mis Muide, „Luule ja tõde” pole hoolimata pretensioo- et Goethet kõlbab tsiteerida ei lase meil uskuda „Õhtumaa nikast pealkirjast siiski raskepärane lugemine. Pigem igal pool, umbes nagu „tee tööd, languse” paratamatusse.” annab see laia diapasooni ja lennuka stiili poolest väl- siis tuleb ka armastus”. Ta on Autor näib teadvat, mis on tõde ja kust seda otsida, ja põneva – ja pealekauba mõtlemapaneva, et mitte nagu tellitav mutrivõti, millega ega karda sellele osutada. Tore on aeg-ajalt valikute- ja öelda hariva – juturaamatu mõõdu (ikka tahtmata õnnestub mis tahes argumen- kahtlusterohkes maailmas kuulda veendunud häält tea- pisendada raamatu intellektuaalset väärtust, vaid dile viimne vint peale keerata. tamas, kuidas asjad tegelikult on ja kellele tuleks deba- pigem viidates lobedale lugemiselamusele). Mate- Tähelepanu: eesti keele eksami tis õigus anda. Muidugi ei saa nii visalt tõde kuulutada maatikagigandid sammuvad selles kõrvuti teoloo- kirjandiks valmistuval abiturien- poleemiliselt mõjuvate seisukohavõttudeta. Renessan- giahiidudega, füüsikadraakonid sülgavad tuld võidu dil hea kõrva taha panna. Selgub siaja vaim ei ole kerge kanda, nagu autor ise end tüüpi- filosoofialohedega. ka, miks too Goethe igalt poolt liselt renessansiaegseks skeptikuks tituleerides teatab. Juba autori tutvustus raamatu lakkadel viitab aukar- nii varmalt vastu vaatab: „E u r o o - Ikka ja jälle müristatakse lugeja poole hoiatavaid või tustäratavale kriimsilmlikkusele. Näiteks meenuta- p a p õ h i v ä ä r t u s e d on hukkamõistvaid hüüatusi. Suutmata vastu panna, toon takse meile, et Priimägi on õpetanud teatri, filosoofia, antiik, kristlus ja faustlik vaim,” mõned kõnekamad näited. „See on meie mentaliteedi kunsti ja kirjanduse ajalugu, propagandatehnikaid, ra- kuulutab Priimägi. Vaat nii on angloamerikaniseerumise, lamenemise demonstrat- kenduslikku kultuurilugu, imago- lood. sioon!” „Nomina sunt odiosa – aga kui palju „teoseid” loogiat ja loogikat, olles see- olen ma vastikustunde ja põlgusega käest heitnud, ka juures ka lavastaja ja saatejuht, viimati auhinnatuid! […] Eesti kirjanduse Augeiase tallid Matemaatikagigandid sammuvad arvukate seltside ja liitude liige TULEB MÜTSEELIGA ootavad puhastamist.” „Kultuur on saar, mida ümbrit- siin kõrvuti teoloogiahiidudega, füü- ning takkapihta veel aukodanik. LÖÖMA seb harimatuse ookean. Kas peaksime filoloogidena Raamatust aimub tõepoolest va- võitlema entroopia transgressiooni vastu nagu Faust sikadraakonid sülgavad tuld võidu badust, mida niisugune ametite See virvarr toodab ka originaal- oma finalistliku maaparanduskavaga […]” „Mäletan, et filosoofialohedega. paljusus lubab: vabadust kirju- seid arutluskäike, julgeid hüpo- LINNAR PRIIMÄGI „LUULE JA TÕDE” kunagi tehti telekava täiskasvanutele, 18-aastastele, tada kõigest ja kõigist, läheneda teese ja omapäraseid mõisteid. TOIMETANUD KATRE LIGI, KUJUNDANUD MARI AINSO siis tehti 15-aastastele, praegu tehakse 12-aastastele. nähtustele järjepanu eri distsip- Näiteks saame teada, et „igat ILMAMAA, 2019 / 519 LK […] Aga muidugi, ringhäälingunõukogu koht on vangi- liinide ja teooriate perspektii- emakeelt toidab oma eriline filo- majas. Kahjurid.” vist ning miks mitte ka neid kokku segada, lennelda loogiline mütseel”. Kipub vägisi mänglevalt ühest ajastust teise, ühest geograafilisest suisa Mikitat meenutama. Jut- punktist piltlikult öeldes teisele poole maakera. tu tuleb muu hulgas valgest august, variriimist ja selle SÕNA MALNIS TÕHT KAS TÕESTI HARMAGEDOON? Priimägi lubab endale renessanslikku mõttelendu, mis psühholoogiast ning vääramatult sajandilõppudesse kihutab ohjeldamatult ringi, lihtsurelikust lugeja mõne- kuuluvast etüdismiajastust. Lamedat teksti ei saa kindlasti pahaks panna kogu- Ühesõnaga, nagu heas seiklusjutus ikka, hakkab luge- võrra hämmeldunu, aga intrigeerituna järele lonki- Võrdlemisi palju trükiruumi pühendatakse ka tee- miku autorile endale: temaatilist lopsakust raamib jale vahepeal tunduma, et olukord on võrdlemisi loo- mas. Lubatagu tuua kontekstist välja rebitud näide male, mis minusugusele tindinäpule eriliselt huvi pa- vohav ja ekstsentriline keelekasutus, mis võiks teisal tusetu. Aga harmagedoon, priimäelikult väljendudes, järeldusest, mis iseloomustab minu meelest eriliselt kub: kust, pagana pihta, ikkagi tuleb luule ja mis on ärritavana mõjuda, aga on selle teose puhul siiski pä- võib siiski jääda olemata. Viidates oma tööle ülikoo- hästi raamatu stiili ja mõttelendu: „Fibonaccil en pas- selle žanri eripära. Põhjalikult võetakse kõne alla nii ris mokkamööda, jätab muheda meki. Kusjuures Prii- lis, räägib Priimägi ka nendest teada-tuntud seemne- sant nimetatud „küülikutepaar” ongi toosama müüti- inspiratsiooni lätted kui ka sõnalise loomingu psüü- mägi pole kade, ta suvatseb valgustada ka nürimaid test, mis kukuvad heasse mulda line tuumdüaad.” No mis sa kostad, eks. hiline eripära. Näiteks saame teada, miks loomis- pliiatseid. Ei pea lonkima, silmad maas, võõrsõnade ja kannavad vilja. Ja ega Priimägi aktis luuletaja on vaadeldav jälgiva küberneetilise leksikoni manu. Kuigi lihtsamas keeles ei luba vist süda- isegi sulge nurka visata ei kavat- süsteemina, mis õigupoolest eristab luuletajat neu- metunnistus end autoril väljendada, antakse definit- se. „Ükskord, kui vanaks jään Võib-olla näeb autor end isegi BOCCACCIO NARVA ELEKTRI- rootikust, milline on siiruse ja õilsuse vahekord luules sioonid enamasti lahkesti kätte. ning uusi ideid enam pähe ei euroopalikumana vana Euroopa JAAMAS ning mis on mõttetera „ars longa, vita brevis” tegelik Autor pillub mõnuga nii vanakreeka- ja ladinakeel- torka, toimetan kõik trükki, tõl- tähendus. Huvitunud lugeja leiab ka lõpuks vastuse seid fraase kui ka muukeelseid tsitaate – peamiselt gin mõnda suurkeelde „KLAS- haritlastest. On igati loogiline, et niisugune interdistsiplinaarsus küsimusele, kuidas tekib luuleteose valmistamise prantsuse, saksa, aga ka näiteks vene ja itaalia keeles –, SITSISMI”, panen kokku viimase suubub ootamatutesse võrdlustesse. Vägisi kipub sel- algoritm: nimelt loob luuletav inimene konkreetse kütkestavaid võõrsõnu ja ka piinlikul kombel kukalt luulekogu nimega „Nachtlaß” ja les tulvas aina miski midagi meenutama: küll meenu- teose konkreetse algoritmi ühel ajal oma teosega. kratsima panevaid puhtemakeelseid leide. Lopsakas kirja memuaarid „Priimälu”, aval- tab kreeka kultuuri loomine Juhan Smuuli salmi, siis Pettumustvalmistav. Nii palju siis teooriast. Aga mida stiil kasvab suisa sõnade piiridest välja, jättes oma jälje dan valiku oma eestindustest, lavastan Patkuli trep- jälle turgatab pähe Armeenia raadio anekdoot, jutlus arvab Priimägi praktikast? „Sedamööda, kuis prog- kirjavahemärkidessegi: eestikeelses tekstis mõjuvad pidel ja Snelli tiigi ääres „Lucia di Lammermoori”, tu- ja palvus on aga omavahel täpipealt samas vahekor- resseerub „pildiline afaasia”, minetavad sõnad seman- üsna silmatorkavana arvukad hüüumärgid ja dramaa- dengitega „Othello” või „Kauka jumala” […] ega hoo- ras nagu proosa ja luule. tilise sügavuse ja tekst lameneb. Just seda näeme taas- tilised sõrendused. li, et surilinal pole taskuid,” lubab ta. Sellest tundub Eda Ahi on inimene, keda Kui enamik meist suudab enam-vähem adekvaatselt iseseisvunud Eesti luules, kusjuures poeetilisuse kadu Tagatipuks täiendab seda kirevust hulk illustreeri- olevat järge, mida huvilistel oodata, küll ja veel – aga huvitavad muu seas luule, võrrelda Eestit Soomega või tänavust aastat mulluse- pole mitte autorite esteetiline valik, vaid süvenev filo- vaid jooniseid ja skeeme – pole kindel, kas need lu- enne tuleb siiski Kastaalia allikas tilgatumaks juua. Ah tõde ja harmagedooni ga, siis Priimägi tõmbab sujuvalt paralleele Itaalia re- loogiline kuulmispuue ning ühtlasi andetuse lettre de gemist just lihtsamaks muudavad, aga värvikamaks et ongi juba joodud? Noh, käsikirjad ei põle ja mõned ärahoidmine. nessansiaja alguse katkumeeleolu ja Eesti millenniumi- cachet!” kohe kindlasti. allikad vist ei ammendu. 38 : ÜHEKSAKÜMNE ESIMENEKULTUUR NUMBER FILM KULTUURIKALENDERKULTUUR DETSEMBER 2019 : 39

KOHTUMINE TARKUSE ARMAS- 07.12. 10.12. 19.12./21.12. TUME TANTSUPIDU SUUR LINNUÕHTU VEINIKINO JÕULUERI! TAJAGA TEEB ÕNNELIKUKS Dark electro, industrial’i, EBMi ja üldse tumedama Nagu igal aastal, nii ka tänavu teevad Eesti Ornito- Erinevate Tubade Klubi Tallinna ja Tartu esindused val- muusika sõprade kogunemispaik on seekord HALL, loogiaühing ja aasta linnu meeskond kokkuvõtte lõp- mistuvad jõuludeks, kutsudes 19. detsembril (Tallin- kus pääseb 7. detsembril valla järjekordne Beats pevast, sedakorda öösorriaastast, et juhatada kohe nas) ja 21. detsembril (Tartus) kell 19.00 osa saama Kaader filmist From The Vault. Pidu seekord kahel korrusel, Kre- sisse ka järgmine ehk tuttpüti valitsemisaeg. Nii ole- pühadeprogrammist! Viiest lühifilmist koosneva kava matooriumi ja Kabeli saalis, plaadikotid võtavad ühes megi palutud osalema 10. detsembril kell 17.30 rah- on pannud kokku animafilmitegija Priit Tender ning Vaatas Vilja Kiisler Tol päeval, kui ma nägin esimest korda Vallo Toomla DJ Antinomy Soomest, kohalikest aga Tanel Mütt, vusraamatukogus suurel linnuõhtul! Autasustatakse nende juurde sobivad viis veini on valinud välja som- filmi Marju Lepajõest, olin õhtuni välja nii õnnelik, Naked Reagan, Dirt Vessel jt. aasta linnu joonistusvõistluse parimate tööde auto- meljee Helen Põder. ETK saalid on sel puhul jaotatud et teised pidasid mind totraks. Kas oled purjus, küsis Lisainfo: facebook.com/beatsfromthevault reid, müüakse linnuraamatuid jm -meeneid, muusika- elutubadeks, kus igal toal on oma 47” ekraan. Võimalus üks sõber. Mis sul viga on, et heast peast ja ilmaas- lised vahepalad ansamblilt Öösorr. Vaata lähemalt: broneerida suurem laud, pidustused jätkuvad süda- jata niimoodi särad, kas sul pole mitte pikk tööpäev facebook.com/ornitoloogiayhing ööni. Info ja piletid: erinevatetubadeklubi.ee seljataga, imestasid teised. Küllap paistab õnnelik inimene teistele enamasti nii, nagu oleks ta arust ära või lihtsalt loll, olen seda ennegi märganud. Asjalikku ellu ju õnnelik olemine ei kuulu, õnn on tegusate, töiste inimeste silmis üks igapidi kahtlane asi, mingi ebausal- 07.12. SÜDAMEGA JÕULULAAT dusväärne seisund, mis saavutatakse kõige kättesaa- davamal – ja tundub, et ka aktsepteeritavamal – viisil 11.12. 29.12. Detsember on teatavasti ostmise ja kinkimise aeg. Aga PAGULASABI JÕULUBASAAR SPONTAANNE LOOTUSÕPETUS enamasti alkoholi abiga. Kui oled joonud, siis antakse sedagi saab teha vastutustundlikult! Tartu loodus- andeks – aga vaat kui pole, siis võid seletama jäädagi, maja (Lille 10) heategevuslikul jõululaadal 7. detsem- Eesti Pagulasabi jõulubasaaril 11. detsembril kell 15–18 29. detsembril kell 18 etendub Tartus Alexela loome- ükski ei usu niikuinii. bril müüvad Tartu loodusmaja huvikooli õpilased ja saab Pagulasabi Tallinna ruumides (Liivalaia 28) tutvu- laval (Narva mnt 2) Tartu Spontaansusteatri „Lootus- nende vanemad ning loodusmaja töötajad ainult enda da Eestis elavate rahvusvahelise kaitse saanud inimes- õpetus”. Luguteater tekib ainulaadsest koostööst näitle- VAIMUS JA KÜTKES valmistatud kingitusi ja maiustusi. Laada hüüdlause on tega, veeta mõnusalt aega ning osta üht-teist kingi- jate ja publiku vahel. Lava ees saalis on lavastaja. Ta kõ- Film on vaimustav, sest Marju Lepajõe on vaimustav. „Südamega tehtud, plastikuta pakitud!”. Boonuseks kottigi. Enda tehtud toitu ja käsitööd müüvad ning neleb publikuga ning kuuleme kedagi rääkimas hetke- Vaimustust peetakse tavaliselt emotsionaalseks sei- Kännukohvik, taaskasutusmaterjalidest kinkekottide ja araabiapäraseid iluteenuseid tutvustavad Eestis ela- meeleolust, eelmisest nädalast, jutustamas üht lühi- sundiks, ja küllap ta seda ongi, ent päris kindlasti mitte -karpide töötoad, avatud loomatuba ja talveaed jpm. vad pagulased ja rändetaustaga inimesed. Tasumine kest, naljakat, kõige olulisemat või äsja pähe turga- ainult, põhja poolest ja peamiselt usutavasti ikkagi pi- Laada tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade sularahas. Info: pagulasabi.ee tanud lugu… Lavastaja paneb jagatud loole pealkirja „MARJU LEPAJÕE. PÄEVADE SÕNAD” (EESTI, 2019), 58 MIN. REŽISSÖÖR VALLO TOOMLA, gem mitte. Seletav sõnaraamat ütleb esimesel kohal, toidu- ja ravikulude katteks. ja ALGAB ETENDUS. Näitlejaid tabab inspiratsioon PRODUTSENT KAIE-ENE RÄÄK, OPERAATOR ERIK PÕLLUMAA. et „vaimustus” on tugev rõõmutunne, mis kinnitab Info: tartuloodusmaja.ee ning nad asuvad laval tegutsema. Näitejuht Endel seda harilikku, harjunud arusaama, aga teisel, et see Hango, lavastaja Mari Karm, muusik Eiko Kuusik. Info: on kütkestatud-olek millestki. See on juba lähemal: laste hinges või vaimus, kuid Toomla film tõendab, et olemises eneses on erakordne ilu, tegelikult üldse ole- spontaansus.ee kütke kinnitab midagi millegi kül- neid on võimalik näidata ka neile, kelle elus pole olnud nemata sellest, millele keskendutakse. ge, kütkestamises on üteldud tä- õnne olla Marju Lepajõe õpilane. Aga veelgi enam – vaadates lugemas või kirjutamas helepanu koondumine millelegi, 14.12. inimest, kes on täiel määral iseendaks saanud nagu HELDEKE! KRUUSA-ROOSTE-VILU Mõtlemine ja tundmine ei ole vas- keskendumine – ja teatav võlu VAIKUST VAADATA Marju Lepajõe, võiks ehk tasapisi hakata tunnetama tandid, ei pea olema, ehk ei tohigi või nõidus, mis peaks selle või- 08.12./12.12. Kalju Kruusa, Jürgen Rooste ja Tõnis Vilu on kolm Küllap võlub (kütkestab!) vaatajaid suuresti Marju Lepa- seda, kuidas koos temaga kõnelevad need tekstid, JEESUS JUHATAB KINNO olla, pole päriselt kunagi olnud, malikuks tegema, ehkki iseene- jõe erakordne inimlikkus ja huumorimeel – vaimukus. millega ta on end ümbritsenud – raamatud kõnele- väga erinevat eesti luuletajat, kellel on siiski märgatav sest võib kütkestada ju lihtsalt TEATER räägitagu mis tahes. Jällegi, päris vaimukus – see pole mõni suvaline naeru- vad omavahel riiulites, see on ju täitsa kindel, eriti Eesti-Etioopia kung fu orkaan ehk uus (pool)kodumai- ühisosa: esiteks on nad kõik… noh, eesti luuletajad, VON KRAHLI PARATAMATUS asi ise, selle loomus, keegi või tamine või naljategemine; iga filmis kuuldav mõttekäik kui nad on nõnda hoolikalt valitud ja üksteisega seo- ne friigifilm „Jeesus juhatab sind kiirteele” on valmis ja aga lisaks ka „parajalt pentsikud poisid”. „Kruusa- miski kõrvalt või mujalt ei pea on säärane, millest igal järgmisel vaatamisel/kuulami- sesse paigutatud, nagu nad Lepajõe kodus olid, neile tahab end publikule näidata! 8. detsembril kell 18 saab RoosteVilu” on tunnine luulekava, sõna-performance, Teie ees on Von Krahli Teatri uue trupi esimene la- keskenduma suunama või ajen- sel on võimalik enda avardumise tarvis leida mõni on isegi antud aega üksteisega harjuda, enne kui neid lisaks linastusele näha oma silmaga ka filmitegijaid ki- retk ja rännak. Ja ühtlasi esimene kord, mil nood kolm vastus, Lauri Lagle „Paratamatus elada ühel ajal”. Mis- dama – ega tegelikult saagi seda teha. Kütkestavus uus rõhuasetus või nüanss, mis esiti jäi märkamata. loetakse, „tõmmata”, teiste teostega sidemeid luua. nos Sõprus (režissööri Miguel Llansó, näitleja Gerda- oma luuletusi koos laval ühes pajas hautavad. 14. det- ki (või lausa kõik) on lõppemas. Inimesed on kogune- kuulub nähtuse loomusse, see ise kütkestab, haarab Muide, ma poleks ehk Toomla asemel peljanud näi- Suuresti, muide, ongi see Toomla filmis juba kuuldav/ Anette Allika ning produtsendi Kristjan Pütsepaga sembril Kalamaja teatraalses keldribaaris Heldeke! nud ning valmistuvad millekski. Ent uued horisondid kaasa, keskendab ja koondab. Aga võiks ehk täpsemini data portreteeritavat lugemas ja kirjutamas. Olen nähtav, ja mitte ainult tänu Plotinuse tekstidele, mida Niguliste muuseumis on vestleb Aleksander Tsapov) ning 12. detsembril kell 19 Lähem teave ja piletid: heldeke.ee ei avane veel niipea. See ei ole jutustus, vaid hetked kuulda ka sõna „vaimustus”: vaimustatud olla tähen- sageli mõelnud, miks filmides seda kunagi ei näe – no ekraanil näidatakse (see, et just Plotinuse „Ilust” oli kuni aprillini avatud näitus Tartu Elektriteatris! elatud eludest – ning nendest, mis alles ees. Mängu- dab lasta oma vaimul laieneda ja kasvada, lasta (teisel) ma saan muidugi aru, ikkagi film, ja film on vaatami- valitud Lepajõe tõlkevaramust kuvamiseks, pole üld- „Neitsi Maarja. Naine, Vaata lähemalt: kinosoprus.ee ja elektriteater.ee kava ja piletid: vonkrahl.ee vaimul end kaasa haarata, ehk ka ühendusseastumist seks, võib-olla keegi ei vaataks seda, kui inimene mitu segi juhuslik, need katked korrespondeerivad Lepa- ema, kuninganna” (kuraator või sideme loomist säärasega, millega enne pole si- tundi järjest loeb või kirjutab, aga tegelikult – miks jõe enese loomusega kandvaimalt), vaid ka kõigi teis- Merike Kurisoo), mis räägib simat sidet saavutatud või pole taibatud teda kuulda siis ikkagi mitte? Mina igatahes vaataksin. Kuulaksin te teoste tõttu, mis teda ümbritsevad, kuigi me kõiki loo kristliku maailma kõige võtta. Nõnda pole vaimustus enam mõni pelk emot- seda vaikust mõtlemise, lugemise ja kirjutamise üm- autoreid ja pealkirju muidugi ei näe. tuntuma naise elust, esita- sionaalne seisund, vaid – ikkagi des seda kesk- ja varauus- 15.12. ber, jälgiksin silmade liikumist, sõrmede dünaamikat Loodan väga, et need, kes Marju Lepajõed ja tema EESTI SUURIM DISAINITURG tundega seotud – avardumine. pastakat hoides või arvutiklaviatuuril klõbistades, pa- pärandit tundmata seda filmi nägema satuvad, saavad aegsete kunstiteoste kaudu. Auditooriumites sündinud imed püsi- Ent mis olekski intellektuaalne beri krabinat. Tunneksin, kuidas raamatud lõhnavad, külge tarkusearmastuse nakkuse, millest ei vabane iial. Vaata lisa: Veel napilt enne suuremat jõuluhullust, 15. detsemb- avardumine ilma tundeta. „Mu paneksin tähele, kuidas valgus parasjagu langeb. Ini- Tarkuse, ilu ja armastuse salapärane seos, mis Lepajõe nigulistemuuseum.ekm.ee ril kell 11–18 toimub Kultuurikatlas (Põhja pst 27A) vad küll igavesti neid kogenud õpilaste enda jaoks head õpetajad on mene, kes loeb, tõlgib või kirjutab, ei saa ju olla igav, isiksuse kaudu vaatajani jõuab, on sel määral kütkestav, Eesti Disainikeskuse kümnes disainiturg, kust saab hinges või vaimus, kuid Toomla film tekitanud just nimelt tundeid – mõtlemise nähtavaks tegemiseks ei ole tingimata vaja et ehk valib sophia ja logos’e teenimise tee mõni neistki, soetada jõulukingituseks kõige kallimatele (või hoopis tõendab, et neid on võimalik näidata koos mõtlemisega,” ütleb Lepa- heliefekte või visuaalseid vahendeid – keskendunud kelles on selle võimelisus alles ära tundmata. iseendale!) kvaliteetset ja eriilmelist disaini Eestist, Lä- ka neile, kelle elus pole olnud õnne jõe. „Inimesed, kes mõjutavad tist, Leedust ja Soomest. Valikus on nii lastele kui ka olla Marju Lepajõe õpilane. tuimalt, ei õpeta.” Mõtlemine ja täiskasvanutele mõeldud rõivaid, aksessuaare, kotte, tundmine ei ole vastandid, ei pea keraamikat, kodusisustust, illustratsioone, loodus- olema, ehk ei tohigi olla, pole pä- Kaader filmist kosmeetikat, lemmikloomatooteid ning palju muud Foto: Herkko Labi riselt kunagi olnud, räägitagu mis põnevat ja inspireerivat 121 disainerilt ja brändilt. tahes. Alles läbituntud mõte saab omaks ja õigeks, mõ- Sissepääs 1 euro. Täpsem info ning brändide nimekiri: juvaks, loomust vormivaks. BALTI JAAMA E - L disainikeskus.ee Inimene, kes on armastanud sophia’t ja logos’t nõnda 10 - 19 nagu Marju Lepajõe, saab ise olla ainult kaunis, teist 09.12. TURG OSCARI KANDIDAAT „SUREMATU” võimalust ei ole. Vallo Toomla filmis on Marju Lepajõe P KIRJANDUS LR KULDSARI! ilu saanud salvestatud imelisel kujul, seda ühessegi raa- 2.KORRUS 10 - 17 Ksenia Okhapkina dokumentaalfilm „Surematu” näi- mi surumata, diskreetselt, just parajalt kauguselt (mit- tab, kuidas tänapäeva Venemaal „toodetakse” koda- Tuletame meelde, et ilmumist alustab Loomingu te liiga lähedalt), et see kõige paremini nähtav oleks. nikke, kelle ülim eesmärk on anda oma elu isamaa Raamatukogu „kordustrükkide” kogumik „LR kuld- Tean ainult ühte inimest, kes samal viisil kaunis olnud – eest ja saavutada seeläbi surematus. Dokumentaal sari”! 2020. aastal leiavad oma tee sinu riiulile Jaros- see on muidugi Tõnu Luik, ja ma annaksin paljugi, et on filmitud polaaröö ja käreda pakase tingimustes lav Hašek, Ingmar Bergman, Tommaso Campanella, temast oleks olemas samasugune suurepärane film, Üleval: Liechtensteini lossi meistri ühes Kaug-Põhja tööstuslinnas, mis on välja kasva- Milan Kundera, Pierre Bayard ja Doris Lessing, kus- „Kristuse esitlemine templis”, maali- Foto: Andres Haabu / Äripäev / Scanpix nagu tänu Toomlale nüüd on Marju Lepajõest. Ja kül- nud Gulagi laagrisüsteemist. Film võitis juulis Karlovy juures seda eriti soodsalt, kui sul on olemas või kui lap vääriksid paljud teisedki suured õpetajad säärast tahvel retaablist (umbes aastast 1445). Vary rahvusvahelisel festivalil dokumentaalfilmi pea- vormistad nüüd 12 kuuks mõne SA Kultuurilehe välja- Vilja Kiisler on Eesti Päeva- lähivaatlust: Jüri Talvet ja Peeter Torop näiteks, kui Allikas: Eesti Kunstimuuseum auhinna. Linastused Sõpruses 9., 11. ja 14. detsembril, ande tellimuse! Soovitame siinkohal muidugi Müüri- “JUST FABULOUS!” All: „Neitsi Maarja Kristuslapse ja lehe ja Delfi ajakirjanik, nimetada üksnes mõned neist, kelle loenguid mul oli roosikrantsiga” (umbes aastast 1500). Elektriteatris 10. ja 15. detsembril. lehte! Sarja ilmumist toetab „Eesti novell”. Vaata lisa: aegade jooksul töötanud nii omal ajal rõõm ja au ülikoolis kuulata. Auditooriumites Allikas: Tartu Kunstimuuseum Info: kinosoprus.ee ja elektriteater.ee loominguraamatukogu.ee ja eestinovell.ee Postimehes kui ka Äripäevas. sündinud imed püsivad küll igavesti neid kogenud õpi- - HELENA ESLON Disainiturg. Foto: Aron Urb Kasuta seda targalt.

Viru Keskus • Viru Väljak 4, 10111 Tallinn • virukeskus.com