Kultuurimälestiseks Tunnistamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 63, 843 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 24.03.1999 nr 12 Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997,93, 1559) paragrahvi 3lõike 4, paragrahvi 12 lõike 1 ja paragrahvi 46lõike 2 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1994. amäärusega nr 272 (RT I 1994, 57, 966; 1996, 41, 798; 1997,75, 1273) kinnitatud «Kultuurimälestisekstunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise korra»punktidele 3 ja 5 määran: Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus,omavalitsusüksus, asukoht, endine number): Harju maakonnas 1 Rammu saare Jõelähtme vald Rammu saar kalmistu 2 Mohni Loksa vald Mohni saar tuletornivahtide kalmistu 3 Harju-Madise Padise vald Madise küla pastoraadihoonevare, Bengt Gottfried Forseliusesünnikoht Hiiu maakonnas 4 Emmaste kalmistu Emmaste vald Emmaste küla 5 Mänspäe kabeliaed Emmaste vald Mänspäe küla 6 Terroriohvrite Emmaste vald Mänspäekalmistu matmispaik 7 Sõru kabeliaed Emmaste vald Sõru küla 8 Rannakaev Emmaste vald Sõru küla 9 Rannakaev Emmaste vald Sõru küla 10 Rannalauter Emmaste vald Sõru küla 11 Kõpu kalmistu Kõrgessaare vald Kõpu küla 12 Terroriohvrite Kõrgessaare vald Kõpu kalmistu matmispaik 13 Kõpu (EAÕ) Kõrgessaare vald Kõpu küla kalmistu 14 Puski kalmistu Kõrgessaare vald Puski küla 15 Reigi kirikuaed Kõrgessaare vald Pihla küla 16 Malvaste kabeliaed Kõrgessaare vald Malvaste küla 17 «Ristimägi» Kõrgessaare vald Risti küla 18 Kassari kabeliaed Käina vald Esiküla küla 19 Aino Kallase Käina vald Taguküla küla 343 suvemaja 20 Kuriste kalmistu Käina vald Kuriste küla 21 Käina kalmistu Käina vald Selja küla 22 Käina kirikuaed Käina vald Käina alevik 23 Rudolf Tobiase Käina vald Käina alevik,Hiiu 342 sünnimaja mnt 33 24 Kärdla hiiurootslaste Kärdla linn Rannapark kalmistu 25 Palade kalmistu Pühalepa vald Palade küla 26 Pühalepa kirikuaed Pühalepa vald Pühalepa küla 27 Pühalepa kalmistu Pühalepa vald Pühalepa küla 28 Kummistu kalmistu Pühalepa vald Kerema küla Kultuurimälestiseks tunnistamine Leht 1 / 2 29 Kuri kalmistu Pühalepa vald Kuri küla Lääne-Viru maakonnas 30 Rakvere juudi Rakvere linn Lilleoru t kalmistu 31 Rakvere Pauluse Rakvere linn Lilleoru t kalmistu 32 II maailmasõjas Rakvere linn Tammiku hukkunutematmispaik t,Rakveretammik 33 Rakvere saksa Rakvere linn Vabaduse t kalmistu 34 II maailmasõjas Tamsalu vald Sauevälja küla hukkunutematmispaik 35 II maailmasõjas Tamsalu vald Vistla küla hukkunutematmispaik 36 Maareformi Sõmeru vald Uhtna küla mälestuskivi 37 Näljakangur Vihula vald Palmse küla 38 Näljakangur Vihula vald Palmse küla 39 Lemuselja talu Vihula vald Koljaku küla kalmistu 40 Carl Magnus von der Vihula vald Võhma küla Pahlenimälestussammas Minister Jaak ALLIK Kantsler Urmas SÕGEL Leht 2 / 2 Kultuurimälestiseks tunnistamine.

Copy Link

Recommended publications

Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
[Show full text]
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
[Show full text]
LISA 3 Kõrgessaare Vallas Asuvad Kultuurimälestised
LISA 3 Kõrgessaare vallas asuvad kultuurimälestised Ajaloomälestised Vana reg Jrk nr Alus Reg nr Mälestise nimi Asukoht nr *, Koht, kus aastail 1628-1664 asus esimene 1. 27 Hüti küla 344 **** klaasikoda Eestis 2. ** 22277 Terroriohvrite matmispaik Kõpu kalmistu 3. ** 22276 Kõpu kalmistu Kõpu küla **, 4. 22278 Kõpu (EAÕ) kalmistu Kõpu küla *** **, 5. 22281 Malvaste kabeliaed Malvaste küla *** **, 6. 22280 Reigi kirikuaed Pihla küla *** **, 7. 22279 Puski kalmistu Puski küla *** *, Kahe II maailmasõjas hukkunud tundmatu Puski küla Puski 8. 29 16-k *** sõduri haud kalmistu **, 9. 22282 Ristimägi Risti küla **** *, 10. 28 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Tahkuna küla 17-k **** Alus: * Kultuuri- ja haridusministri 01.06.1995. a .määrus nr 19/1, Kultuurimälestiseks tunnis- tamine (RTL 1996, 119/120, 627); ** Kultuuriministri 24.03.1999. a määrus nr 12, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 63, 843); *** Kultuuriministri 19.12.2006. a käskkiri nr 388, Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine (RTL 2007, 1, 13); **** Kultuuriministri 28.03.2007. a käskkiri nr 144, Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine (RTL 2007, 28, 516). Arheoloogiamälestised Vana reg Jrk nr Alus Reg nr Mälestise nimi Asukoht nr 1. * 8904 Kivikalme "Kalmavare" Hirmuste küla 510 2. * 8905 Kivikalme "Tondi taskuvare", I a-tuh I pool Isabella küla 496 3. * 8906 Kivilabürint Kanapeeksi küla - 4. * 8914 Kivikalme, I a-tuh I pool e.Kr Kõpu küla 502 1 5. * 8915 Kivikalme, I a-tuh II pool e.Kr Kõpu küla 2477 6. * 8916 Kivikalme Kõpu küla 2478 7. * 8917 Kivikalme Kõpu küla 2479 8. * 8918 Kivikalme, I a-tuh I pool Kõpu küla 2482 9. * 8919 Kivikalme Kõpu küla 2483 10. * 8920 Kivikalme Kõpu küla 2484 * Kivikalme, I a-tuh I pool e.Kr - I a-tuh I 11.
[Show full text]
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
[Show full text]
651 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
651 buss sõiduplaan & liini kaart 651 Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana Vaata Veebilehe Režiimis 651 buss liinil (Kärdla - Luidja - Kõpu - Kalana) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kalana: 15:25 - 21:00 (2) Kärdla Bussijaam: 6:15 - 16:40 (3) Kõpu: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 651 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 651 buss saabub. Suund: Kalana 651 buss sõiduplaan 39 peatust Kalana marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 - 21:00 teisipäev 6:20 - 21:00 Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla kolmapäev 15:25 - 21:00 Kärdla Keskväljak neljapäev 15:25 - 21:00 20 Rookopli, Kärdla reede 15:25 - 21:00 Aia laupäev 15:25 - 21:00 44 Aia Tänav, Kärdla pühapäev 21:00 Kroogi Risti Malvaste Tee 651 buss info Suund: Kalana Kidaste Peatust: 39 Reisi kestus: 67 min Posti Liini kokkuvõte: Kärdla Bussijaam, Kärdla Keskväljak, Aia, Kroogi, Risti, Malvaste Tee, Kidaste, Reigi Posti, Reigi, Rootsi, Pihlamägi, Kõrgessaare, Särglepa, Lauka, Särglepa, Kõrgessaare, Viskoosa, Rootsi Jõeranna, Paope I, Paope II, Luidja, Villamaa, Puski Tee, Viita, Pärnaku, Märjakaasiku, Suureranna, Kiduspe, Nimetu, Männi, Ülendi, Kõpu Kool, Anumägi, Pihlamägi Kõpu, Suurepsi, Salumetsa, Kaleste, Metsavahi, Kalana Kõrgessaare 8 Kõpu Tee, Estonia Särglepa 28 Käina Tee, Estonia Lauka 29 Käina Tee, Estonia Särglepa 26 Käina Tee, Estonia Kõrgessaare Viskoosa 2 Sadama tee, Estonia Jõeranna Paope I Paope II Luidja Villamaa Puski Tee Viita Pärnaku Märjakaasiku Suureranna Kiduspe Nimetu Männi Ülendi Kõpu Kool Anumägi Kõpu Suurepsi
[Show full text]
Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise
[Show full text]
Malvaste Piirkonna Kaardi Objektide Kirjeldused
Hiiumaa Metsaseltsi projekt Objekt nr.1 KAITSERAJATISED Mangu küla positsioonid Malvaste piirkonna erametsade turundus Sõdadest on Hiiumaa rannikule jäänud mitmeid märke. Mangu külast piki randa Tahkuna poole kulgeb II Maailmasõja aegne ja järgne NL armee kaitserajatiste Vaata ka www.metsaselts.hiiumaa.ee vöönd. Laskepesad, kaevikud, jooksukraavid, kahuripositsioonid, tankikaevikud. Siin lähedal, paarkümmend meetrit põhja poole, on kohaliku komandopunkt asukoht. Suuremad kaeved on sisselangenud muldonnid. Peale sõda kulges piki randa piiririba koos okastraataiaga, samuti piirivalve telefoniliin. TERE Lõuna pool teed on endine Mangu talukoht. Kunagisele põllule on 1950-tel aastatel rajatud männimets. Hiiumaa Metsaselts organiseeris selle projekti eesmärgiga pakkuda Sulle, hiidlane ja Hiiumaa Paarsada meetrit lääne poole jääb liivane mererand, supluskoht. külaline, võimalust liikuda Malvaste ümbruse Mangu, Mudaste, Malvaste, Kodeste ja Kauste külade metsades sihipäraselt ja teadvustatult. Valisime ümbruskonna erametsades välja 10 objekti, mida Objekt nr.2 RANNAMÄNNID METSAS Üle 100 aastased rannamännid keset metsa 800 meetrit saad külastada. Liikuda võid jalgsi ja/või jalgrattaga. merest. Objektid leiad kaardilt. Kaardi saad piirkonna majutuskohtadest ja Kärdla Turismiinfopunktist. Kaart ja info on väljas ka Hiiumaa Metsaseltsi kodulehel www.metsaselts.hiiumaa.ee. Rannamännid on tavaliselt ranna liivaluidetel. Siin on küll luited ja männid, kuid lähim mererand on 800 Kaardil ja kodulehel on ka objektide koordinaadid L-EST süsteemis. Seega võib liikumisel meetri kaugusel loode suunas. Siinsete krussis rannamändide vanus on hinnanguliselt 200 aastat. juhinduda nii kaardist kui kasutada oma GPS seadet. Paarkümmend meetrit kirde poole on riigimetsa 2000.a. raielank. Seal kasvasid 150 aastased männid, diameeter 30 cm, tagavara 230 tm/ha. Siit lääne poole, teisel pool teed, on 1960-tel aastate alul endisele ÜLDINFO talu põllule istutatud männimets.
[Show full text]
Estonian Yacht Harbours
Estonian yacht harbours A comparative study by AARE OLL Ministry of Transport and Communications Tallinn 2001 LIST OF CONTENTS Introduction Estonia and its people ..................................................................................... 1 Legislative framework .................................................................................... 2 Navigational safety in Estonian waters ........................................................... 3 Estonian ports by ownership ........................................................................... 4 Estonian ports by activities ............................................................................. 6 Yachting in Estonia ......................................................................................... 7 Estonian and foreign pleasure boats ............................................................... 9 Travel conditions in Western Estonia Archipelago ........................................ 10 Customs regulations ........................................................................................ 11 Official regulations ......................................................................................... 14 Sources of information .................................................................................... 15 Map of Estonian yacht harbours……………………………………………...16 Ports and harbours Dirhami ........................................................................................................... 17 Haapsalu .........................................................................................................
[Show full text]
Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
[Show full text]
Tihu Looduskaitseala, Vanajõe Euroopa Naaritsa Püsielupaiga Ja Vanajõe Hoiuala
Tihu looduskaitseala, Vanajõe euroopa naaritsa püsielupaiga ja Vanajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015–2024 Keskkonnaamet 2015 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1.1. ALA ÜLDISELOOMUSTUS ........................................................................................................................... 5 1.2. MAAKASUTUS ....................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................................... 14 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................................ 15 1.5. UURITUS ............................................................................................................................................ 19 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................ 19 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................... 20 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................ 21 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......................................................................................................
[Show full text]
Hiiumaa Kohanimed.Indd
HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasﬁ nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
[Show full text]
Haridustöötajad Kogunesid Õppeaasta Alguse Tähistamiseks
Sündisid uued vallakodanikud LILLI HÄRMSON GUSTAV MÄNNIKSAAR LUKAS KOROL MATEO EDUARD VOLMERSON LISANNA KÖSTER Õnnitleme vanemaid! September 2019, nr 21 Haridustöötajad kogunesid õppeaasta alguse tähistamiseks Hiiumaa aasta tugispetsialist ja ühtlasi Hiiumaa aasta õpetaja logopeed Krista Leisberg ja vallavanem Reili Rand. Fotod 2x: Liina Siniveer Esmaspäeval, 26. augustil Agnes Alvela ja eripedagoog kogunes Kärdlas Ran- Marin Laane. Matemaatika õpe- tajana alustas Kärdla põhikoolis napaargus 140 Hiiumaa Anni Kingsepp. Palade lasteaias Ühele pildile kogunesid nii alustavad töötajad kui tunnustuse pälvinud. haridustöötajat, et kooli- alustas direktor Agne Ruben, Kõr- aasta üheskoos pidulikult gessaares Vigri lasteaias direktor vastu võtta, tutvuda uute ridustöötajatele! Haridus- ja teadusministeerium Anu Maasel töötab algklasside Sirje Garamaga, Rudolf Tobiase Konkursi Eestimaa õpib ja tänab valis Krista Leisbergi ka aasta õpetajana Käina koolis. kolleegidega ja tunnusta- nimelises Kärdla muusikakoolis komisjon valis tunnustussündmu- tugispetsialisti nominendiks. • Hiiumaa aasta lasteaiaõpetaja da aasta parimaid. õpetajad Svea Pilvik ja Reinis seks Hiiumaa parimad seitsmes • Hiiumaa aasta gümnaasiumi- Vilja-Ruth Pauk töötab laste- Kampe, Käina koolis ja lasteaias Kärdla põhikooli kollektiivis on kategoorias. õpetaja Milvi Tikka töötab ing- aiaõpetajana Käina lasteaias logopeed Tiina Põrk, Emmaste mitu uut töötajat: vene keele • Hiiumaa aasta tugispetsialist ja lise keele õpetajana Hiiumaa Tirtspõnni. põhikoolis haridustehnoloog õpetaja
[Show full text]