DOCSLIB.ORG

Rakvere Triibulised Majad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rakvere Triibulised Majad 71 dakatuseliste majade nurgad sageli ümarda- Rakvere tud ja nii kumerusi kui ka nurki kaunistavad krohvist eenduvad triibud. Neis mõneti triibulised wanna be majades on rohkem art déco ilusa elu unistust kui mujal Eesti sõjaeelses, päris majad art déco mõjulises arhitektuuris. Rakvere Stalinismijärgne uuseestiaegseis eramuis paistab olevat, mida rahva-art déco Eestis dekodeerida, ja hargnema hakkavad küsimu- sed: miks ehitati selliseid maju? mida taotle- Mart Kalm ti sellise arhitektuuriga? kust pärinevad ees- kujud? kes neid tellis? kes kavandas? kui- das on olnud neis elada? kuidas nad ajale Sissejuhatus vastu on pidanud? Kõikides Eesti linnades leiduvaid nõukogu- Intrigeeriv on täheldada nii totaalselt re- deaegseid individuaalelamuid, mis enamasti guleeritud situatsioonis ühe rajoonikeskuse järgivad tüüplahendusi, on traditsiooniliselt piires lühiaegselt õilmitsenud kohalikku peetud ilmetuks väikekodanliku elulaadi väl- maitsekoolkonda kui diletantlikkuse võitu jenduseks. Ühtepidi moodustavad need ma- ametlikult kehtestada püütud professionaal- jad tõelise argielu ilmingu, kuid nagu ütleb suse üle. Selles mõttes üritab käesolev artik- Henri Lefebvre, võib just argipäeva mõiste kel uurida professionaalse arhitektuuri kui aidata leida erilist tavalises.1 Kuna nõukogu- domineeriva ratsionaalse diskursuse suhtes de ühiskonnas oli inimese vaba eneseteostus teisest ja erilist. Samas pole see autsaiderite enam kui piiratud, sai kodu kui isiklik privaat- romantilis-müstilise keskkonnaga alternatiiv- sfäär üheks peamiseks eneseväljenduse ko- ne arhitektuur,4 vaid piiratud levikuareaali- haks. Seega põimuvad individuaalelamutes nii ga bisarne maitse-eelistus seadustatud nor- isiklik kui kommunikeeriv avalik ruum, nii mide piires. Kui palju on siin tegu professio- argielu kui pidulik esinduslikkus, nii repro- naalse arhitektuuriga ja kui palju rahvakuns- duktsioon kui representeerimine. Elamuarhi- tiga? Eesti kunstiteadlastel pole lähimineviku tektuur peegeldab alati mõlemat, nii eraelu korralduse mikrotasandit kui ühiskonna struk- turaalset makrotasandit.2 Individuaalelamuis 1 H. Lefebvre, The Everyday and Everydayness. avanevad väga rikkalikult kultuuriliste hoia- Architecture of the Everyday. Eds. S. Harris, kute ja elulaadide erinevused, sh. uue võrd- D. Berke. New York: Princeton Architectural Press, 1997, lk. 35. sust deklareerinud ühiskonna varjatud hierar- 2 K. Saarikangas, Asunnon muodonmuutoksia. hilisus. Sotsiaalse olemusega ruum on nii ar- Puhtauden estetiikka ja sukupuoli modernissa gielu korraldaja kui võimuvõrgustik.3 arkkitehtuurissa. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Eesti tuhandete individuaalelamute seas toimituksia 860. Helsinki, 2002, lk. 9. 3 T. Markus, Buildings and Power. Freedom and leidub Rakveres kummaline 1950. aastate Control in the Origin of Modern Building Types. keskel kavandatud mõnekümnemajaline London, New York: Routledge, 1993, lk. 328. rühm, mille arhitektuur kaldub selgelt kõr- 4 Seda ilmingut kaardistab näitusekataloog: Vaba vale tollase arhitektuuri kaanonist. Sõjaeel- stiil. Arhitektuur ja aiaskulptuurid / Free Style. Architecture and Garden Sculpture. Tekstid seid raadioid jm. varaseid kodumasinaid S. Saarep, T. Ojari. Tallinn: Sihtasutus Tallinna meenutavalt on nende kahekorruseliste lame- Kunstihoone Fond, 1999. 72 Mart Kalm uurimisel seni kombeks olnud haarata 5 Samas on etnoloogid tegelnud vaid selle perioodi etnoloogide pärusmaad.5 Rakvere majade pro- maaelamutega. Vt. nt. A. Peterson, Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953.1962. aastani. jitseerimine professionaalse arhitektuuri taus- Etnograafiamuuseumi aastaraamat XIX. Tallinn: tale võib tunduda vaieldav ja nende iseolemi- Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1964, lk. 7689; se suhtes ülekohtune, kuid samas on raske lei- A. Peterson, Võru rajooni kaasaegne eramu. da mõnda muud raamistikku: neis avaldub Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXI. Tallinn: Valgus, 1966, lk. 4779. Sama perioodi maaelamute selgelt elamu kui tavalise peavarju asendami- analüüsi on panuse andnud ka arhitektid: U. Kammal, ne suure (stiili?)arhitektuuri taotlusega. Individuaalelamute ehitamisest maal. Ehitus ja Käesoleva uurimuse empiiriline materjal Ehitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 103112. 6 Siinkohal suur tänu panuse eest järgmistele üliõpi- kogunes 2003. aasta suvel Eesti Kunstiaka- lastele: Sander Aas, Irma Alver, Margit Argus, Liina deemia Rakvere suvekursuse raames, kus Jänes, Elo-Liina Kaivo, Kadri Kaldam, Raul Kalvo, üliõpilased täitsid selle rühma majade kohta Kadri Kerge, Eva Kuldma, Kristine Kurro, Triinu DOCOMOMO registri ankeete.6 Need sisal- Kuub, Kaarel Künnapu, Carl-Dag Lige, Andro Mänd, Lauri Nõmme, Urmas Oja, Ave Randviir, Matis Rodin, davad hoone praeguse olukorra kirjeldust, Ants Salum, Krista Saluveer, Tõnis Savi, Villu Sche- fotosid ja selgitusi ehitusloo kohta nii arhii- ler, Veljo Sepp, Taavi Suits, Ülo-Tarmo Stöör, Elnara viallikatele kui ka omanike küsitlemisele tu- Taidre, Marju Tammik, Kadri Tamre, Mari Tosmin, ginedes. Eriti hinnaline oli viimase võima- Pelle-Sten Viiburg, Regina Viljasaar. Eriti suur tänu aga Virumaa Muuseumide teadurile Odette Kirsile luse kasutamine, sest hetkel olid veel elus linna ajalugu, inimesi ja ehitusolusid käsitlevate mitme elamu ehitajad, kes rääkisid oma maja põhjalike konsultatsioonide eest ning linnaarhitekt lugusid, sh. taotlustest ehitada just niimoo- Oliver Alverile minu Rakvere huvi innustamise eest. 7 Kuivõrd loetletud allikad on korraldatud aadressi- di. Hoonete projektid jm. kasutada olnud põhiselt, siis edaspidises tekstis loetavuse huvides dokumendid pärinevad omanikelt, Rakvere neile ei viidata. Samas on mõned olulised majad linnavalitsuselt või Virumaa Muuseumidest.7 analüüsi hõlmatud vaid osaliselt, sest nende kohta ei Töö käigus muutus eriti oluliseks projektide õnnestunud dokumentatsiooni leida (Vee 14, Silla 3, Koidula 29, Piiri 9b). analüüs, sest hilisemate muudatuste ja kas- 8 Individuaalelamute arhitektuuri kohta vt. lähemalt: vanud haljastuse tõttu ei hooma välisel vaat- M. Kalm, Varastalinistlik villa Eestis. Kunstiteadus- lusel paljusid seoseid. likke Uurimusi 8. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1995, lk. 224243; M. Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 1. 2001, lk. 277283. Eramuehituse diskursus 9 Vt. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1948. a. Eramu, tollases kõnepruugis individuaalela- 26. augusti seadlus Kodanike õigustest individuaal- elamute ostmisel ja ehitamisel. Trükitud rmt.-s F. 8 mu, oli Nõukogude Liidus legaalne isikli- Tamm, G. Jomm, Abiks individuaalelamute ehitajaile. ku omandi vorm,9 kuigi suhteliselt margi- Tallinn: Rakendustrükiste kirjastus, 1949, lk. 56. naalne väljaspool Baltimaid ja seetõttu võib 10 H. Roopalu, A. Veski, Individuaalehitus Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk. 3. oma maja pidada kõrvalekaldeks nõukogu- Broðüüri kondikava ilmus varem: H. Roopalu, de elamuehituse normaalparadigmast. Mitte Individuaalelamute ehitamise küsimusi. Ehitus ja aga Eestis, kus 1950. aastate lõpus väideti, Ehitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 7886; broðüüri et individuaalehitus moodustab sõjajärgsest teksti veidi erinev variant: H. Roopalu, Individuaal- elamute ehitamisest Eesti NSV-s. Eesrindlikke elamispinna juurdekasvust väikelinnades ehituskogemusi Eesti NSV-s. Artiklite kogumik nr. 2. kuni 90% ja Tallinnas 15%.10 Omamata küll Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk. 3543. arvandmeid, tundub, et kõige aktiivsem in- 11 19561960 planeeriti individuaalelamute ehitusmahuks 350 000 m2 elamispinda (H. Roopalu, dividuaalelamute ehitamise periood oli 1950. A. Veski, Individuaalehitus Eesti NSV-s, lk. 3), kuid aastate keskel ja teisel poolel.11 Enne ei suu- siit ei teki seost varasema ega hilisema perioodiga. Rakvere triibulised majad. Stalinismijärgne rahva-art déco Eestis 73 detud veel ehitustegevust kuigi suures ma- nangud. Individuaalelamu pakkus ka eska- hus korraldada ja 1960. aastatel otsustati juba pistlikku võimalust sulguda oma maja ja aia riiklikult, et kooperatiivne kortermajade ehi- mikrokosmosesse ning lülitada end välja tamine on elanike omavahendite ehitusse ebameeldivast nõukogude reaalsusest. kaasamise märksa tõhusam vorm.12 Seega Individuaalelamuid ehitasid mitmed eri- salliti individuaalehitust kui kommunismi nevad inimrühmad. Arhitektuurselt väljapee- ehitamise plaanidega mitte just kokkusobi- tumaid tulemusi saavutasid kaks eliidi rüh- vat elamisviisi olukorras, kus riik ise ei suut- ma: loominguline intelligents, kes oli suhte- nud piisavalt korraldada kollektiivsemate liselt hästi kinnimakstud ja kelle isikliku ruu- korterelamute ehitamist. mi vajadus on keskmisest suurem, ning ma- Sundvõrdsete ühiskonna rajamisel aval- janduse, eriti ehitusala juhtivtöötajad, kes dub võimu diskursus eramuehituse ranges teenisid suhteliselt hästi ja kes tutvuste ehk normeerimises. Elamukrunt, linnas 300600 käsi-peseb-kätt majandusmehhanismi tingi- m2 ja maal 7001200 m2,13 anti riigi poolt tasuta, materjalide ostmiseks oli iga maja kohta limiit, millest tegelikkuses sageli ei 12 Eramuehitus jätkus vastavalt tollasele kõnepruu- jätkunud, ja riigilt sai seitsmeks aastaks lae- gile takistamatult vabariigi keskmistes ja väikelinna- des, kus territooriumi ettevalmistus osutub vähemku- nu. Individuaalelamu suuruseks oli üleliidu- lukaks ning väiksem territoorium ja lühemad liselt lubatud kuni viis tuba, mille kokkuliit- kaugused ei põhjusta suuri kulutusi ühistranspordile misel saadud elamispind14 oli alates 1958. ja teenindusvõrgu väljaehitamisel. (M. Port, aasta teisest poolest piiratud 60 m2.15 Maja
Load more

Recommended publications
  • Alteration in the Awareness of Estonian City Space From
    PP Periodica Polytechnica Alteration in the Awareness Architecture of Estonian City Space from Independence to Stalinism 47(1), pp. 49-55, 2016 DOI: 10.3311/PPar.9557 Creative Commons Attribution b Siim Sultson1* research article Received 03 June 2016; accepted 18 September 2016 Abstract 1 Introduction The presented research focuses on the alteration of Estonian Similarly, to interwar Italy and Germany, Soviet Stalinist town city space awareness within the period of the mid-1940s and planning seemed anachronistic but paradoxically embodying har- 1950s. Soviet occupation changed Estonian city space as the mony, functionality and effectiveness. While strict and radiant materialisation of ideology. Paradoxically, regardless of the urban gridlines most strongly appeared in the states mentioned war’s destruction and occupying Soviet regime, Stalinist town above, the new trend was quite similar both in authoritarian and planning principles generally matched with Estonian archi- democratic countries. Strictly organised, axial town planning, tects´ city visions. Some existing towns (for instance Tallinn, well known since Roman times via Renaissance and Classicism, Pärnu, Narva) gained new centres due to the damage from in the 20th century is a rather functional approach to organising the war and for ideological reasons. Meanwhile, new indus- a town gridline. It was supposed to make the state more effective trial towns, as examples of Stalinist utopia, were built in East- and enterprising. According to City Beautiful movement, a stately Estonia during 1940s-1950s by the Soviet regime to exploit urban ensemble has always been supposed to embody dignity, local mineral resources. While the Tallinn, Pärnu, Tartu new power, a harmonious society, and to monumentalize the latter Stalinist centres were designed by local architects, the new one.
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 Veebruar Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 2 (248) VEEBRUAR 2015 TASUTA Ole koos meiega: Valla Aasta Tegija 2014 on Kadri Kopso 24. veebruaril Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas 29. Kotli ja tema looming jälle nähtavaks! ja avas hulganisti Alar Kotli uskumatult jaanuari istungil valla Aasta Tegijaks Väike-Maarjas sündinud, Rakveres rikka isiksuse erinevaid tahke – andis 2014 Kadri Kopso kui Eesti sümbolite ja Tartus õppinud ning Danzigi Teh- põhjaliku ülevaate tema elust ja laial- Eesti Vabariigi 97. aastapäeva arhitekti Alar Kotli loo jutustaja. nikaülikoolist arhitektikutse saanud dasest tööst ning seda rikastas rohke tähistamine kell 12.00 Kadri Kopso oli tänavu ainuke kan- tipparhitekti Alar Kotli loomingusse väljapanek arhitekti kavandatud mööb- didaat valla aasta tegija nimetusele. kuuluvad enam kui saja tema projekti- list, pisiskulptuuridest, tekstiilidest, mälestushetked Väike-Maarja Vabadussamba Tema esitajaid oli aga koguni kolm: de järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval joonistustest ja isiklikest esemetest. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sekt- niisugused Eesti sümbolehitised nagu Väike-Maarjast rändasid näituse- juures kell 12.30 sioon, Väike-Maarja Põllumeeste Selts Tallinna Lauluväljak ja Presidendikant- tahvlid väljapanekule Rakverre, Tallin- kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas ja Tantsuselts Tarapita. selei ning ta on Estonia teatri taasta- nasse ja edasi teistesse Eestimaa pai- Statuudi järgi antakse valla Aasta misprojekti looja. kadesse. Tegija nimetus tunnustusena üksikisi- Kadri otsis kontakti Kotli perega, Lisaks Alar Kotli teemale oli ette- Anname kätte valla aasta tegija tunnistuse. kule, kelle töö, tegevus ja isiklik ees- tegi Pandivere giidide koolituse lõpu- panekutes eriliselt esile toodud Kaarli Tunnustame spordiaasta paremaid. kuju majanduse-, kultuuri-, hariduse-, töö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist talu perenaise Kadri Kopso kiindumust Esinevad: Väike-Maarja gümnaasiumi ja muusikakooli õpilased Tänavune F.
    [Show full text]
  • Estonia Economy Briefing: the 'Budgetary Talks'
    ISSN: 2560-1601 Vol. 21, No. 2 (EE) Sept 2019 Estonia economy briefing: The ‘budgetary talks’: how to find the sources to cover all sorts of promises? E-MAP Foundation MTÜ 1052 Budapest Petőfi Sándor utca 11. +36 1 5858 690 Kiadó: Kína-KKE Intézet Nonprofit Kft. [email protected] Szerkesztésért felelős személy: Chen Xin Kiadásért felelős személy: Huang Ping china-cee.eu 2017/01 The ‘budgetary talks’: how to find the sources to cover all sorts of promises? The ‘budgetary talks’: how to find the sources to cover all sorts of promises? In a well-functioning democracy, the ‘budgetary talks’ is always a relatively transparent ‘conversation’ on how to reconcile numerous political promises with the money in hand. Without a question, Estonia is a liberal democracy, but, given the specific composition of the current governmental coalition in the country, the aforementioned ‘conversation’ is promising to be extremely diverse at its best and highly populistic at its worst. An avalanche of promises arrives from the widest possible ‘spectrum’ – narratives from both political right and left are getting mixed up with some ideas of undetermined political nature, which can be more related to science fiction rather than responsible politics. In any case, all will come to a point of completing a budget for 2020 very soon. In order to get the process off the ground, the Estonian Ministry of Finance commenced the talk with delivering its summer economic forecast. It was reported that the Estonian economy, while still under pressure of having the government’s structural budgetary deficit (from 2019 until, most probably, 2023), will be into growth by 3.3% this year and is expected to grow further by 2.2% in 20201.
    [Show full text]
  • Home and Nostalgia in Postsocialist Estonia
    REFUGE OR resOurCE: HOme AND NOstALGIA in POstsOCIAlist EstOniA ANU KANNIKE PhD, Researcher Centre for Contemporary Cultural Studies University of Tallinn Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT The focus of this article is on nostalgia as it appears in the representations of home- decoration in postsocialist Estonia. This theme is explored, describing a dialogue and conflict between different versions of relating to the past. The empirical ma- terial comprises qualitatively analysed in-depth interviews and articles in home- decoration journals from 1997–2008. Examining some dimensions and mechanisms of nostalgia in this specific context enables to demonstrate how is transforma- tion from Soviet everyday culture into Western consumer culture conceptualised through ideas about the home. I will suggest that in Estonian everyday life nos- talgia is not only a form of escapism into the past from the uncertain present and identity problems, but it also works as a resource to cope with the traumatic past, negotiate and forge new identities. KEYWORDS: home • postsocialism • nostalgia • consumption • heritage IntrODUCtiON All through human history and culture the dwelling has been a complex of images that offer proofs or illusions of stability to a human being. It is one of the central integra- tors of a man’s thoughts, memories and dreams (Bachelard 1999: 54). In contemporary Western world the home has remained an important arena that mirrors the interplay between society and individual, it is a way of organising everyday life and privacy. A home can be seen as social practice – it brings together the levels of ideology and every- day.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Replacement of Urban Space: Estonian Post-War Town Planning Principles and Local Stalinist Industrial Towns
    JOURNAL OF ARCHITECTURE AND URBANISM ISSN 2029–7955 / eISSN 2029–7947 2016 Volume 40(4): 283–294 doi:10.3846/20297955.2016.1247999 Urban design in the Baltics: studies, research and practice REPLACEMENT OF URBAN SPACE: ESTONIAN POST-WAR TOWN PLANNING PRINCIPLES AND LOCAL STALINIST INDUSTRIAL TOWNS Siim SULTSON Department of Architecture and Urban Studies, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia E-mail: [email protected] Received 29 February 2016; accepted 7 October 2016 Abstract. The presented paper focuses on Estonian urban space research concerning both replacement of urban heritage and esta- blishment of new urban design within the period of mid 1940s and 1950s. On the one hand, Stalinist principles brought by Soviet occupation reminded independent Estonian 1930s town planning ambitions. On the other hand, the new principles formulated a new paradigm that was unfamiliar to local urban space tradition. Estonian urban space was compelled to follow the Soviet doctrine by concept, forms and building materials. Sometimes suffering irrational demolitions the towns got axially arranged representative, but perspective and functional plans. Some existing towns (for instance Tallinn, Pärnu, Narva) got new centres due to war wrecka- ges and the ideological reasons. Meanwhile new industrial towns as examples of Stalinist utopia were built in East-Estonia during 1940s–1950s in order to exploit local mineral resources by the Soviet regime. In comparison with Tallinn and Pärnu urban space of East-Estonian industrial towns Kohtla-Järve and classified Sillamäe – designed in Leningrad (St. Petersburg) – still need to be researched. Though different from the rest of Estonian towns by details and materials of façades city-like centres of Sillamäe and Kohtla-Järve are rather similar to Tallinn and Pärnu by their composition.
    [Show full text]
  • Eka Booklet.Indd
    International Master's Programmes CONTENTS 3 Welcome 4 Postgraduate Studies in English 6 MA in Design and Crafts 10 MA in Animation 14 MA in Interaction Design 18 MA in Interior Architecture 22 MA in Urban Studies 26 MSc in Design and Engineering 30 Apply and Contact ESTONIAN ACADEMY OF ARTS INTERNATIONAL MASTER'S PROGRAMMES An Island of Freedom It is possible to become a good artist without an art school diploma, but it is more sensible to get an education and easier for society to trust an expert or skilled practitioner. A Master’s degree does not automatically make someone’s art or ideas bett er, but it does provide greater scope for creative development. For over 100 years, the Estonian Academy of Arts has served as the national leader in art and design, and through the work of its students and alumni has created the look of Estonia. In our current time of cross-cultural exchange, EAA seeks to share our specialised knowledge — from Blacksmithing to Animation to Urban Studies and more — with eager learners from beyond our borders. And we hope to likewise be enriched by the breadth of experiences and cultures that international students bring with them. www.artun.ee/masters One of EAA’s primary aims is to be an island of freedom in a world where those whose brains are limited by standard measures try to measure our immeasurable work. In a world ruled by Excel tables, as long as art manages to fulfi l its role as a centre of resistance there is still hope.
    [Show full text]
  • MART KALM — Modernism in Estonia: from Industrialist's Villa To
    MODERNISM: BETWEEN NOSTALGIA AND CRITICISM 15 MART KALM — Modernism In Estonia: From Industrialist’s Villa To Kolkhoz Centre 16 APF02 Good evening. I am glad to be here and it has been a great honour for me to be invited. The curators asked me to choose a book and I see that many of the colleagues have not chosen their own book. However, I have chosen my own book, in which I wrote about Estonian architecture, this particular book was published around ten years ago and it represents the first twenty-five years of my work in Estonia. Of course it is possible to go deeper in some areas, but the majority of the best things are covered. It doesn’t necessarily pose a problem for others, but it does for me as to what I should do next. The younger art historians have been critical saying that I have tried to establish a kind of canon. This is true, it does represent some kind of canon, but in a way this was unavoid- able. Also, I represent Estonian architecture by a great narrative, it is also true that it grew out of my course at the Estonian Academy of Arts, which by now I have read more than twenty years already. It is the history of Estonian modern architecture and the book is a survey of it. But also in a Post-Communist context it was neces- sary to write a book which gave a kind of “pedigree” to the Esto- nian architects. It would be stupid if each generation started the discovery of the bicycle again and again and they weren’t aware of what their fathers and grandfathers had done before them.
    [Show full text]
  • Murrang Eesti Maa-Arhitektuuris
    XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseum, teadusdirektor, M.A. Eesti maa-arhitektuur moderniseerus ja mitmekesistus XX sajandil põhjalikult. Sajandi kahel esimesel aastakümnel haaras Eesti elu tormiline uuenemine kaasa ka üldiselt alalhoidliku maarahva. Muutus inimeste mõtteviis, mis kujundas uue „modernse isiksuse” koos üksikisiku kasvava individualiseerimisega. See oli põh- jus, miks majast sai taluperemehe üks tähtsamaid staatusesümboleid ja sotsiaalse eristumise märke. Ehitiste väljanägemine ja suurus muutus omanike jaoks üha enam au- ja uhkuseasjaks. See kehtis ka avalike hoonete suhtes – maarahva ühis- ettevõtmisena ehitatud seltsi- ja koolimajade või meiereide puhul oli otstarbekuse kõrval sama tähtis nende arhitektuurne ilme. Eesti riiklik iseseisvumine lõi soodsad tingimused ka maa-arhitektuuri aren- guks: 1920.–1930. aastail ehitati maale mitukümmend tuhat uut talu, sadu ja sadu uusi moodsaid koolimaju, rahvamaju, raudteehooneid, meiereisid ja muid avalikke hooneid. Nõukogude aeg pööras senise arengu paljuski pea peale ning paljude 105 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris hoonete seisund ja funktsioonid muutusid. Edaspidi määras maa-arhitektuuri ilmet ja arengusuundi nõukogude suurmajandite areng. See tõi meie maa-maastikku nii stepilaadseid suurkõlvikuid, linnasarnaseid keskasulaid linlike kortermajadega kui ka suurejoonelisi esindushooneid ja väga moodsaid pereelamuid paremailt Eesti arhitektidelt. Kõige selle tõttu on XX sajandil raske
    [Show full text]
  • Modernism for the Future: an International Conference
    Modernism for the Future: An International Conference Conference Proceedings September 12–13, 2018, Kaunas, Lithuania European Year of Cultural Heritage 2018 Modernism for the Future 1 Organizers Kaunas – European Capital of Culture 2022 Lithuanian National Commission for UNESCO International Scientific Committee Edward Denison (The Bartlett School of Architecture, UCL) Marija Drėmaitė (Vilnius University) Giedrė Jankevičiūtė (Lithuanian Institute for Culture Research) Vaidas Petrulis (Kaunas University of Technology) Viltė Migonytė-Petrulienė (Vytautas Magnus University) Renata Kepežinskienė (Lithuanian National Commision for UNESCO) Vladimir Šlapeta (Brno University of Technology) Proceedings Editor: Vaidas Petrulis Language editor: George Vaitkunas Designer: Vytis Gruzdys Kaunas – European Capital of Culture 2022 kaunas2022.eu Kaunas, 2019 Copyright according to Creative Commons license CC BY-NC-ND, unless otherwise stated Terms on creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/2.0/ ISBN 978-609-96109-0-0 2 Modernism for the Future 3 Contents INTRODUCTION 6 Approaches for the Conservation of 20th Century Architectural Heritage 140 Vaidas Petrulis (The Madrid Document): A Good Example to be Followed Fernando Espinosa de los Monteros OPENING SESSION SESSION IV – Artistic interpretations of Modernism Self-Realization of the Newly Liberated: Architecture in the Baltic States 10 Between the World Wars Why Do We Need to Decentre Modernism? Art History and 150 Mart Kalm Avant-Garde Art from the Periphery Partha Mitter SESSION I – National Modernisms
    [Show full text]
  • THURSDAY 8 SEPTEMBER SESSION 1 PAPER 3 “The Search for Alternatives to Prefab Dormitory Suburbs in Soviet Tallinn” by Mart Kalm (Estonian Academy of Arts, Tallinn)
    THURSDAY 8 SEPTEMBER SESSION 1 PAPER 3 “The search for alternatives to prefab dormitory suburbs in Soviet Tallinn” by Mart Kalm (Estonian Academy of Arts, Tallinn) Since the reforms introduced by Khrushchev in small family houses, the bulk of which were the latter half of the 1950s, construction in the also constructed according to standardised Soviet Union was required to follow standard- designs. Because the state was not particularly ised designs. Even buildings that were no longer successful in organising the offi cial construction industrially produced needed to meet these of residential buildings, it seemed reasonable to requirements. Thus, not only were blocks of fl ats include people’s own fi nances and labour in the built according to standardised designs, but also creation of residential space. The fact that the summer cottages; not only schools and kindergar- reproduction of individualism by means of private tens, but also cinemas and cultural centres; not houses was in ideological opposition to building only offi ce buildings, but also factories. This led communism, proved to be less important than the to the conviction that standardised designs, as a benefi t brought by the creation of new dwellings. form of extreme economising, was created by the The construction of private houses fl ourished until system to deliberately make people’s lives more 1963, when it was banned in larger cities as an inconvenient and impoverish the environment. insuffi ciently effective or economic way of creating Standardised designs were automatically consid- residential space. ered ugly and ineffi cient, and it was believed that only custom-designed buildings could be beautiful.
    [Show full text]