DOCSLIB.ORG

Murrang Eesti Maa-Arhitektuuris

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Murrang Eesti Maa-Arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseum, teadusdirektor, M.A. Eesti maa-arhitektuur moderniseerus ja mitmekesistus XX sajandil põhjalikult. Sajandi kahel esimesel aastakümnel haaras Eesti elu tormiline uuenemine kaasa ka üldiselt alalhoidliku maarahva. Muutus inimeste mõtteviis, mis kujundas uue „modernse isiksuse” koos üksikisiku kasvava individualiseerimisega. See oli põh- jus, miks majast sai taluperemehe üks tähtsamaid staatusesümboleid ja sotsiaalse eristumise märke. Ehitiste väljanägemine ja suurus muutus omanike jaoks üha enam au- ja uhkuseasjaks. See kehtis ka avalike hoonete suhtes – maarahva ühis- ettevõtmisena ehitatud seltsi- ja koolimajade või meiereide puhul oli otstarbekuse kõrval sama tähtis nende arhitektuurne ilme. Eesti riiklik iseseisvumine lõi soodsad tingimused ka maa-arhitektuuri aren- guks: 1920.–1930. aastail ehitati maale mitukümmend tuhat uut talu, sadu ja sadu uusi moodsaid koolimaju, rahvamaju, raudteehooneid, meiereisid ja muid avalikke hooneid. Nõukogude aeg pööras senise arengu paljuski pea peale ning paljude 105 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris hoonete seisund ja funktsioonid muutusid. Edaspidi määras maa-arhitektuuri ilmet ja arengusuundi nõukogude suurmajandite areng. See tõi meie maa-maastikku nii stepilaadseid suurkõlvikuid, linnasarnaseid keskasulaid linlike kortermajadega kui ka suurejoonelisi esindushooneid ja väga moodsaid pereelamuid paremailt Eesti arhitektidelt. Kõige selle tõttu on XX sajandil raske kõnelda ühtse stiili ja ilmega Eesti maa-arhitektuurist. 1900–1920. Turumajandus ja modernism Sajandi algul ehitati maal, eriti palju jõukamates Lõuna-Eesti, aga ka Tallinna lähiümbruse ja Ida-Virumaa taludes uusi hooneid sama suure hooga kui linnades. Üldiselt süvenesid siis erinevused eri piirkondade arengus – Põhja- ja Lääne-Eesti külades säilis vana arhitektuuripilt paar aastakümmet kauem kui Lõuna-Eestis. Vaesemad ja rikkamad talud hakkasid üksteisest selgesti eristuma mitte ainult ehitiste suuruse ja kvaliteedi, vaid ka arhitektuurse ilme poolest. Puidu kõrval hakati järjest rohkem kasutama tellist, maakivi ja paasi. Elumajad muutusid nii välisilmelt kui ka sisestruktuurilt keerukamaks ning ühtlasi kõrgemaks. XX sajandi algul muutus maamajade peaaegu lahutamatuks osaks klaasveranda, mille peale tehti sageli veel lahtine rõdu. Elamute arhitektuuri muutis ka uus arusaam ruumikasutusest, mille järgi oli igale asjale ja toimingule ette nähtud oma kindel koht. Vana hulgiotstarbega rehe- toa asemele tuli hulk eriruume: köök, söögituba, sahver, esinduslik võõrastetuba, peremehe töötuba, magamistuba, puhvetituba jmt. Samal ajal hakkas kujunema arusaam talust kui ühest tervikust kindla korra järgi paiknevate ühtses stiilis hoonetega. Sellega kaasnes teadlikum suhtumine haljas- tusse: viljapuuaedade kõrval hakati rajama iluaedu ning kujundama taluparke. Üheks suuremaks muutuseks siinses arhitektuurielus enne I maailmasõda on peetud eestlaste ilmumist sellesse valdkonda (Hein 2000: 22). Oluline märk sellest oli see, et 1913. aastal laskis eesti talumees esmakordselt oma elumaja kavandada arhitektidel. Uue-Kariste valla Puisi talu omanik Karl Unt tellis projekti Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroolt. (joon 1) 106 107 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris 1. Puisi talu oli esimene Eestis, mille projekteerisid arhitektid. 1913, Karl Burman ja Artur Perna. Halliste vald. Äratrükk ajakirjast Talu nr 8, 1913. Puisi farmstead was the first one in Estonia that was designed by architects. Karl Burman and Artur Perna, 1913. Halliste commune. Elamuist veelgi hoogsamalt uuendati taludes tollal majandushooneid. Kar- jakasvatuse tähtsuse tõus sundis talumehi kõige põhjalikumalt moderniseerima loomalautu ja hobusetalle. Sageli on tahutud maakivist laudad, tallid, kuivatid ja aidad välimuselt isegi mõjuvamad kui elamud. Neid hooneid ilmestavad tellistest või paekivist nurgad, uste-akende sillused ja raamistused ning muud detailid. Samal ajal edenes maal jõudsalt ka avalik arhitektuur – ehitati hulk moodsaid koole, seltsimaju, vallamaju, kauplusi ja meiereisid. Kui oma talu oli iga peremehe isikliku uhkuse ja enesetunde asi, siis ühiselt püstitatud ehitised kujundasid ja tugevdasid kohalikku identiteeti. Paljud neist muutusid aja jooksul oma küla või isegi valla sümboleiks. Kirikute ja kõrtside kõrval muutusid XX sajandi sajandi 107 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris 2. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja, mille 1912 projekteeris Fromhold Kangro, oli omal ajal üks moodsamaid ja esinduslikemaid rahvamaju terves Eestis. Foto H. Pärdi, 2005. The building housing Väike-Maarja Farmers’ Association, which was designed by Fromhold Kangro in 1912, was in its time one of the most modish and presentable commune centres all over Estonia. Photo by H. Pärdi, 2005. algul kohaliku elu keskmeks ja sümboliks seltsimajad, mida kõige elavamalt ehi- tati aastail 1905–1915. Hulk tollal ehitatud paremaid seltsimaju, millest enamus kuulus tuletõrjeseltsidele, on kasutusel tänaseni (joon 2). XX sajandi algul hoogustus ka koolimajade ehitamine. Soodsamas seisus olid nn ministeeriumikoolid, mille ehitamist ja ülalpidamist toetas riik, aga ehitati ka kihelkonna- ja kohalike haridusseltside koole. Nii nagu seltsimajade puhul, pöö- rati ka uute koolihoonete välimusele suurt tähelepanu. Paljudes paikades täitsid koolimajad ka seltsi- ehk rahvamaja ülesannet (joon 3). Paljude meie külade ja alevike arhitektuuripilti ilmestavad talumeeste ühiset- tevõtmisel ehitatud arvukad meiereihooned. Suuremalt jaolt ehitati enne I maa- ilmasõda seks otstarbeks historitsistlikus laadis puit- ja kivihooneid. Meie külade ja alevite ilmet kujundasid tollal ka rohked erapoed, ent veelgi enam esindus- 108 109 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris 3. Järvakandi ministeeriumikooli maja (1901) Purku külas Raikküla vallas. Foto H. Pärdi, 2006. Järvakandi Country Elementary School (1901) in Purku village, Raikküla commune. Photo by H. Pärdi, 2006. likuma arhitektuuriga ühiskauplused. Eraldi tasub mainida samuti talumeeste ühisettevõttena vahetult enne I maailmasõda rajatud Abja linatööstuse stiilseid tellishooneid. XX sajandi alguse maa-arhitektuuri on märgatava jälje jätnud kaks paik- kondlikku kiviehitusstiili – üks kujunes välja Muhu saarel, teine Peipsiveere vene külades. Nii muhulased kui peipsivenelased ehitasid lisaks kodukandile palju ka mujal Eestis, sest ehitustöö oli nende tähtsamaid tulundustegevusi. Muhu stiili ise- loomustab tumeda maakivi oskuslik ühendamine heleda dolomiidi või paekiviga ning avapiirete ja nurkade kvaaderladu, mis andis hoonetele väga dekoratiivse ja värvika välimuse. Selle parimad näited asuvad kodusaarel: „suurel maal” nähtu ja õpitu on talukeldrite, -aitade, -sepikodade ja -õueköökide juures loovalt ühen- datud kohaliku traditsiooniga (vt Saron 1988; joon 4). Hinnatud müürseppadena ehitasid Muhu mehed palju majandushooneid (viinavabrikuid, sepikodasid jmt) 109 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Lääne- ja Põhja-Eesti mõisades, kuid näiteks ka Ruhnu uue kiriku (1912), Hiiumaal a/s „Viscosa” kunstsiidivabriku (1910–1913), Saaremaal Tornimäe, Läänemaal Kõmsi ja Lihula õigeusu kirikud jpm. Teist, veelgi laiema levikuga kiviehituslaadi esindasid peipsivene müür- sepad. Peipsiveere külade arhitektuur moodustab omaette, muust Eestist selgelt erineva piirkonna. Sajandi algul arenes siin välja oma ehitusstiil, mis kõige sel- gemini väljendub tellishooneis. XX sajandi algul keskendusid vene müürsepad e murnikud talude majandushoonete (laudad-tallid, kuivatid, aidad) ehitamisele, ent päris palju tehti tööd ka mõisades ja linnades (Moora 1964: 226). Kuulsaimad müürsepad pärinesid Kolkja-Kasepää-Varnja vanausuliste seast, ent tuntud olid ka Mustvee kandi mehed. (Richter 1976: 39–43). Nende tegevuspiirkond ulatus kaugele läände – umbes Tallinn-Rapla-Pärnu jooneni. 4. Rootsivere küla Mihkli talu õuehoone ja kelder esindavad Muhu müürseppade parimat taset. Foto H. Pärdi, 2007. Outbuilding and cellar on Mihkli farmstead, Rootsivere village, represent the best work of Muhu masons. Photo by H. Pärdi, 2007. 110 111 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris 1920.–1930. aastate iseseisvusaeg – riik abistab ja suunab Maa-arhitektuuri kujundamisel ja hoonete ehitamisel suurenes otsustavalt riigi osa. Kõigepealt tingis seda vajadus abistada kümneid tuhandeid asunikke oma talude ülesehitamisel. 1920.–1930. aastate ulatuslik asunikutalude rajamine sarnaneb praegusaegsele massilisele uusasumite ehitamisele lagedaile põldudele (joon 5). Hoonestikku uuendati ka paljudes vanataludes, eriti Põhja- ja Kesk-Eestis, kus see varem rahapuudusel oli jäänud tegemata. 1920. aastail loodi Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu ehitustalitus, mis 1932. aastal korraldati ümber Põllutöökoja ehitustalituseks. Kehtestati kord, mille järgi võis pangast ehituslaenu saada ainult siis, kui oli ette näidata hoone põhiplaan, eest- vaade ja ristlõige. Taluhooneid projekteerinud arhitektidest olid kõige tuntumad ja viljakamad õde-venda Erika Nõva ja August Volberg ning Edgar Velbri, vähem tegid seda Nikolai Kusmin, Alar Kotli, August Soans, Johannes Ilmas, Arnold Väli, 5. Esindusliku elamuga (ehit 1924) Turve asunikutalu Visusti külas Palamuse vallas. Foto erakogust, 1930. aastad. Turve peasant holding
Load more

Recommended publications
  • Alteration in the Awareness of Estonian City Space From
    PP Periodica Polytechnica Alteration in the Awareness Architecture of Estonian City Space from Independence to Stalinism 47(1), pp. 49-55, 2016 DOI: 10.3311/PPar.9557 Creative Commons Attribution b Siim Sultson1* research article Received 03 June 2016; accepted 18 September 2016 Abstract 1 Introduction The presented research focuses on the alteration of Estonian Similarly, to interwar Italy and Germany, Soviet Stalinist town city space awareness within the period of the mid-1940s and planning seemed anachronistic but paradoxically embodying har- 1950s. Soviet occupation changed Estonian city space as the mony, functionality and effectiveness. While strict and radiant materialisation of ideology. Paradoxically, regardless of the urban gridlines most strongly appeared in the states mentioned war’s destruction and occupying Soviet regime, Stalinist town above, the new trend was quite similar both in authoritarian and planning principles generally matched with Estonian archi- democratic countries. Strictly organised, axial town planning, tects´ city visions. Some existing towns (for instance Tallinn, well known since Roman times via Renaissance and Classicism, Pärnu, Narva) gained new centres due to the damage from in the 20th century is a rather functional approach to organising the war and for ideological reasons. Meanwhile, new indus- a town gridline. It was supposed to make the state more effective trial towns, as examples of Stalinist utopia, were built in East- and enterprising. According to City Beautiful movement, a stately Estonia during 1940s-1950s by the Soviet regime to exploit urban ensemble has always been supposed to embody dignity, local mineral resources. While the Tallinn, Pärnu, Tartu new power, a harmonious society, and to monumentalize the latter Stalinist centres were designed by local architects, the new one.
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 Veebruar Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 2 (248) VEEBRUAR 2015 TASUTA Ole koos meiega: Valla Aasta Tegija 2014 on Kadri Kopso 24. veebruaril Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas 29. Kotli ja tema looming jälle nähtavaks! ja avas hulganisti Alar Kotli uskumatult jaanuari istungil valla Aasta Tegijaks Väike-Maarjas sündinud, Rakveres rikka isiksuse erinevaid tahke – andis 2014 Kadri Kopso kui Eesti sümbolite ja Tartus õppinud ning Danzigi Teh- põhjaliku ülevaate tema elust ja laial- Eesti Vabariigi 97. aastapäeva arhitekti Alar Kotli loo jutustaja. nikaülikoolist arhitektikutse saanud dasest tööst ning seda rikastas rohke tähistamine kell 12.00 Kadri Kopso oli tänavu ainuke kan- tipparhitekti Alar Kotli loomingusse väljapanek arhitekti kavandatud mööb- didaat valla aasta tegija nimetusele. kuuluvad enam kui saja tema projekti- list, pisiskulptuuridest, tekstiilidest, mälestushetked Väike-Maarja Vabadussamba Tema esitajaid oli aga koguni kolm: de järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval joonistustest ja isiklikest esemetest. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sekt- niisugused Eesti sümbolehitised nagu Väike-Maarjast rändasid näituse- juures kell 12.30 sioon, Väike-Maarja Põllumeeste Selts Tallinna Lauluväljak ja Presidendikant- tahvlid väljapanekule Rakverre, Tallin- kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas ja Tantsuselts Tarapita. selei ning ta on Estonia teatri taasta- nasse ja edasi teistesse Eestimaa pai- Statuudi järgi antakse valla Aasta misprojekti looja. kadesse. Tegija nimetus tunnustusena üksikisi- Kadri otsis kontakti Kotli perega, Lisaks Alar Kotli teemale oli ette- Anname kätte valla aasta tegija tunnistuse. kule, kelle töö, tegevus ja isiklik ees- tegi Pandivere giidide koolituse lõpu- panekutes eriliselt esile toodud Kaarli Tunnustame spordiaasta paremaid. kuju majanduse-, kultuuri-, hariduse-, töö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist talu perenaise Kadri Kopso kiindumust Esinevad: Väike-Maarja gümnaasiumi ja muusikakooli õpilased Tänavune F.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Replacement of Urban Space: Estonian Post-War Town Planning Principles and Local Stalinist Industrial Towns
    JOURNAL OF ARCHITECTURE AND URBANISM ISSN 2029–7955 / eISSN 2029–7947 2016 Volume 40(4): 283–294 doi:10.3846/20297955.2016.1247999 Urban design in the Baltics: studies, research and practice REPLACEMENT OF URBAN SPACE: ESTONIAN POST-WAR TOWN PLANNING PRINCIPLES AND LOCAL STALINIST INDUSTRIAL TOWNS Siim SULTSON Department of Architecture and Urban Studies, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia E-mail: [email protected] Received 29 February 2016; accepted 7 October 2016 Abstract. The presented paper focuses on Estonian urban space research concerning both replacement of urban heritage and esta- blishment of new urban design within the period of mid 1940s and 1950s. On the one hand, Stalinist principles brought by Soviet occupation reminded independent Estonian 1930s town planning ambitions. On the other hand, the new principles formulated a new paradigm that was unfamiliar to local urban space tradition. Estonian urban space was compelled to follow the Soviet doctrine by concept, forms and building materials. Sometimes suffering irrational demolitions the towns got axially arranged representative, but perspective and functional plans. Some existing towns (for instance Tallinn, Pärnu, Narva) got new centres due to war wrecka- ges and the ideological reasons. Meanwhile new industrial towns as examples of Stalinist utopia were built in East-Estonia during 1940s–1950s in order to exploit local mineral resources by the Soviet regime. In comparison with Tallinn and Pärnu urban space of East-Estonian industrial towns Kohtla-Järve and classified Sillamäe – designed in Leningrad (St. Petersburg) – still need to be researched. Though different from the rest of Estonian towns by details and materials of façades city-like centres of Sillamäe and Kohtla-Järve are rather similar to Tallinn and Pärnu by their composition.
    [Show full text]
  • MART KALM — Modernism in Estonia: from Industrialist's Villa To
    MODERNISM: BETWEEN NOSTALGIA AND CRITICISM 15 MART KALM — Modernism In Estonia: From Industrialist’s Villa To Kolkhoz Centre 16 APF02 Good evening. I am glad to be here and it has been a great honour for me to be invited. The curators asked me to choose a book and I see that many of the colleagues have not chosen their own book. However, I have chosen my own book, in which I wrote about Estonian architecture, this particular book was published around ten years ago and it represents the first twenty-five years of my work in Estonia. Of course it is possible to go deeper in some areas, but the majority of the best things are covered. It doesn’t necessarily pose a problem for others, but it does for me as to what I should do next. The younger art historians have been critical saying that I have tried to establish a kind of canon. This is true, it does represent some kind of canon, but in a way this was unavoid- able. Also, I represent Estonian architecture by a great narrative, it is also true that it grew out of my course at the Estonian Academy of Arts, which by now I have read more than twenty years already. It is the history of Estonian modern architecture and the book is a survey of it. But also in a Post-Communist context it was neces- sary to write a book which gave a kind of “pedigree” to the Esto- nian architects. It would be stupid if each generation started the discovery of the bicycle again and again and they weren’t aware of what their fathers and grandfathers had done before them.
    [Show full text]
  • Modernism for the Future: an International Conference
    Modernism for the Future: An International Conference Conference Proceedings September 12–13, 2018, Kaunas, Lithuania European Year of Cultural Heritage 2018 Modernism for the Future 1 Organizers Kaunas – European Capital of Culture 2022 Lithuanian National Commission for UNESCO International Scientific Committee Edward Denison (The Bartlett School of Architecture, UCL) Marija Drėmaitė (Vilnius University) Giedrė Jankevičiūtė (Lithuanian Institute for Culture Research) Vaidas Petrulis (Kaunas University of Technology) Viltė Migonytė-Petrulienė (Vytautas Magnus University) Renata Kepežinskienė (Lithuanian National Commision for UNESCO) Vladimir Šlapeta (Brno University of Technology) Proceedings Editor: Vaidas Petrulis Language editor: George Vaitkunas Designer: Vytis Gruzdys Kaunas – European Capital of Culture 2022 kaunas2022.eu Kaunas, 2019 Copyright according to Creative Commons license CC BY-NC-ND, unless otherwise stated Terms on creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/2.0/ ISBN 978-609-96109-0-0 2 Modernism for the Future 3 Contents INTRODUCTION 6 Approaches for the Conservation of 20th Century Architectural Heritage 140 Vaidas Petrulis (The Madrid Document): A Good Example to be Followed Fernando Espinosa de los Monteros OPENING SESSION SESSION IV – Artistic interpretations of Modernism Self-Realization of the Newly Liberated: Architecture in the Baltic States 10 Between the World Wars Why Do We Need to Decentre Modernism? Art History and 150 Mart Kalm Avant-Garde Art from the Periphery Partha Mitter SESSION I – National Modernisms
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • Rahvakorteritega Elamu Tallinnas Elamutüübi Kujunemine Ja Säästev Areng
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Ksenia Tarassova RAHVAKORTERITEGA ELAMU TALLINNAS ELAMUTÜÜBI KUJUNEMINE JA SÄÄSTEV ARENG BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: magister Riin Alatalu Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ___________________________________________________________ 3 1. AJALOOLINE KONTEKST _____________________________________________ 5 1.1. Esimene nõukogude aasta _______________________________________________ 5 1.2. Rahvakorterite ehitamise programm Tallinnas _______________________________ 6 2. ARHITEKTUURILINE KONTEKST _____________________________________ 8 2.1. A. Kotli tüüpprojekt ____________________________________________________ 8 2.2. Rahvakorteritega elamutüüp ____________________________________________ 11 2.3. Kopli rahvakorterid ___________________________________________________ 15 2.4. Pelgulinna rahvakorterid _______________________________________________ 22 2.5. Rahvakorterid Lasnamäel ______________________________________________ 29 3. RAHVAKORTERITEGA ELAMU KAITSE JA SÄÄSTEV ARENG __________ 37 3.1. Kaasaaegne remondi praktika ja säästev korrastamine ________________________ 37 3.2. Seaduslikud alused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks ______________________ 41 3.3. Teoreetilised alused ___________________________________________________ 44 KOKKUVÕTE ___________________________________________________________ 45 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS ___________________________________ 47 ILLUSTRATSIOONIDE PÄRITOLU ________________________________________ 51 SUMMARY
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2005
    MUINSLfcKAITS TARTU JAANI KIRIKU TAASTAMINE VAREMETE KAITSMINE VAENEVIGALA EHITUSARHEOLOOGIAST XXI SAJANDIL EL EESTI KULTUURIPÄRANDI TEENISTUSES MUINSUSKAITSELISEST MÕTTESTVENEMAAL DIAKONISSIDE KABELI TAASSÜND 4 Vaene Vigala. Krista Kodres AASTA SÜNDMUS 8 Tartu Jaani kiriku taastamisest. Kaur Alttoa 13 Taastatud Jaani kiriku interjöörid 21. sajandi kontekstis. Krista Kodres 14 Tartu Jaani kiriku skulptuuride konserveerimisest. Eve Alttoa EHITISED 18 Aastal 2005 restaureeritud objekte. 21 Rahvusooper Estonia siseruumide restaureerimine. Liivi Künnapu 26 Restaureerimistöödest Kuressaare Raekojas. Aet Maasik 28 Võrumaal Haanja vallas, Plaani külas asuva Püha Nikolaose kiriku restaureerimine. Epp Needo 30 Vihterpalu mõisa restaureerimine. Silja Konsa 32 Käsitöö ja ühistöö. Tallinna diakonisside haigla kabelist Pikva Miikaeli kabeliks. Mika Orava, Indrek Joala, Jaanus Vipper, Merike Kallas,Toomas Mäeväli,Tõnu Vainküla 36 Peetri maja mitu nägu. Olev Suuder 40 Lossi 16, Kuressaare. Tõnu Sepp TEHNOLOOGIAD 44 Rohelised varemed. KaireTooming 47 Müüripealsete konserveerimine murumätastega.Ain Pihl 48 Kaetud varemed. Lilian Hansar 51 Kuressaare kindlus. Kas rekonstrueerime, konserveerime või restaureerime? Tõnu Sepp JURIIDIKA 56 Sunniraha kohaldamisest muinsuskaitsepraktikas. Piret Annus 57 Restaureerimine vs renoveerimine vs rekonstrueerimine - veidi mõistetest. Anneli Randla 57 Arhitektuuri konservaatori kutsestandard. Lilian Hansar KUNST 60 Rosetid ja ingel Martna kirikus. Kaire Tooming 63 Romantiline maastik hortus musicuses Malle-Reet Heidelberg
    [Show full text]
  • Rakvere Triibulised Majad
    71 dakatuseliste majade nurgad sageli ümarda- Rakvere tud ja nii kumerusi kui ka nurki kaunistavad krohvist eenduvad triibud. Neis mõneti triibulised wanna be majades on rohkem art déco ilusa elu unistust kui mujal Eesti sõjaeelses, päris majad art déco mõjulises arhitektuuris. Rakvere Stalinismijärgne uuseestiaegseis eramuis paistab olevat, mida rahva-art déco Eestis dekodeerida, ja hargnema hakkavad küsimu- sed: miks ehitati selliseid maju? mida taotle- Mart Kalm ti sellise arhitektuuriga? kust pärinevad ees- kujud? kes neid tellis? kes kavandas? kui- das on olnud neis elada? kuidas nad ajale Sissejuhatus vastu on pidanud? Kõikides Eesti linnades leiduvaid nõukogu- Intrigeeriv on täheldada nii totaalselt re- deaegseid individuaalelamuid, mis enamasti guleeritud situatsioonis ühe rajoonikeskuse järgivad tüüplahendusi, on traditsiooniliselt piires lühiaegselt õilmitsenud kohalikku peetud ilmetuks väikekodanliku elulaadi väl- maitsekoolkonda kui diletantlikkuse võitu jenduseks. Ühtepidi moodustavad need ma- ametlikult kehtestada püütud professionaal- jad tõelise argielu ilmingu, kuid nagu ütleb suse üle. Selles mõttes üritab käesolev artik- Henri Lefebvre, võib just argipäeva mõiste kel uurida professionaalse arhitektuuri kui aidata leida erilist tavalises.1 Kuna nõukogu- domineeriva ratsionaalse diskursuse suhtes de ühiskonnas oli inimese vaba eneseteostus teisest ja erilist. Samas pole see autsaiderite enam kui piiratud, sai kodu kui isiklik privaat- romantilis-müstilise keskkonnaga alternatiiv- sfäär üheks peamiseks eneseväljenduse
    [Show full text]
  • History, Facts and Figures of the Estonian Song Celebration What Is
    History, facts and figures of the Estonian Song Celebration What is the story of song and dance celebrations still uniting new generations? Here you will find milestones and tidbits of the path of our song and dance celebration. 1869 – the first Estonian Song Celebration was held in Tartu with 878 male singers and brass players. Publisher Johann Voldemar Jannsen initiated the Song Celebration as part of the Estonian national awakening movement. Simple peasants discovered that their traditions can be part of high culture. His daughter, Lydia Koidula was the author of lyrics for two Estonian songs “Sind surmani” and “Mu isamaa on minu arm” that are still in the Song Celebration repertoire today. She was also involved with the preparations of the scores and fund raising – quite an unusual role for a woman at that time. All songs were in Estonian. 1880 – the Song Celebration was held in Tallinn for the first time. A year later Finland arranged the first nation-wide song and music celebration. 1891 – in Tartu mixed choirs participated for the first time. In spite of Russian Tsar’s efforts to force the domination of Russian language in public life more than half of the songs were in Estonian, among them songs by Miina Härma, the first female composer. Singers spontaneously tuned into today’s Estonian anthem “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” by Fredrik Pacius. In the years to come choir singing remained the only cultural activity in Estonian as the Russian emperor required all official matters and education to be handled in Russian. 1894 – for the first time choirs from Estonian settlements in Russia participated at the celebration in Tartu.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Valla
    VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 1 (301) JAANUAR 2020 TASUTA Ole koos meiega: facebook Rakkes mälestati lubjakuningat Aasta arst on Mall Lepiksoo Karl Kadakale, lubja tööstusliku kõigi aegade madalaima haridusega Aasta arstiks 2019 valiti Väike-Maar- tootmise alusepanijale Rakkes, pai- miljonär Eestimaal. Paar talve koolis ja perearst Mall Lepiksoo, kes on pü- galdati tema läheneva 160. sünniaas- käinud, kuid seal mitte lugema ja kir- hendunud inimeste ravimisele juba 48 tapäeva eel Rakke Hariduse Seltsi jutama õppinud karjapoisist, kes alles aastat. algatusel koostöös Nordkalk AS Rak- oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutami- Kokku oli aasta arsti tiitlile kandi- se selgeks õppis, sai lubjakuningas. ke Lubjatehase ja Väike-Maarja val- deerijaid 70. Neist valis žürii välja 15 lavalitsusega väärikas mälestuspink. Keset Rakket asuva, maapinnalt paremat ning võitjaks osutus perearst Meister Ain Aasa käe all valminud 59 meetri kõrguse esimese ringahju Mall Lepiksoo, kes on arstiametit pida- paekivist pingi kujundus on lubja- korstna näol, millel tekst “Ehitas KAD- nud 48 aastat kuningale igati vääriline. Pingile leiti DAK 1910” püstitas ta juba oma elu- Mall Lepiksoo on sündinud 3. augus- väga sobiv asukoht, sest sellel istudes ajal enesele mälestussamba. Põhjus, til 1947. aastal Jõgevamaal. Ta lõpetas avaneb suurepärane vaade kõigile en- miks Kalju-Olev Veskimägi palus fotot 1971. aastal Tartu Ülikooli arstiteadus- disaegse peremehe ehitistele. Pingilt sellest korstnast, selgus pärast tema konna ravi erialal, sisehaiguste eriala eemaldasid katte Karl Kadaka läheda- raamatu “Nõukogude unelaadne elu. internatuuri läbis Pelgulinna haigla sed. Tsensuur ENSV-s ja tema peremehed” kardioloogia osakonnas. 1. oktoobril Lisaks Rakkest nelja kilomeetri ilmumist 1996.
    [Show full text]