DOCSLIB.ORG

Väike-Maarja Valla

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Väike-Maarja Valla VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 1 (301) JAANUAR 2020 TASUTA Ole koos meiega: facebook Rakkes mälestati lubjakuningat Aasta arst on Mall Lepiksoo Karl Kadakale, lubja tööstusliku kõigi aegade madalaima haridusega Aasta arstiks 2019 valiti Väike-Maar- tootmise alusepanijale Rakkes, pai- miljonär Eestimaal. Paar talve koolis ja perearst Mall Lepiksoo, kes on pü- galdati tema läheneva 160. sünniaas- käinud, kuid seal mitte lugema ja kir- hendunud inimeste ravimisele juba 48 tapäeva eel Rakke Hariduse Seltsi jutama õppinud karjapoisist, kes alles aastat. algatusel koostöös Nordkalk AS Rak- oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutami- Kokku oli aasta arsti tiitlile kandi- se selgeks õppis, sai lubjakuningas. ke Lubjatehase ja Väike-Maarja val- deerijaid 70. Neist valis žürii välja 15 lavalitsusega väärikas mälestuspink. Keset Rakket asuva, maapinnalt paremat ning võitjaks osutus perearst Meister Ain Aasa käe all valminud 59 meetri kõrguse esimese ringahju Mall Lepiksoo, kes on arstiametit pida- paekivist pingi kujundus on lubja- korstna näol, millel tekst “Ehitas KAD- nud 48 aastat kuningale igati vääriline. Pingile leiti DAK 1910” püstitas ta juba oma elu- Mall Lepiksoo on sündinud 3. augus- väga sobiv asukoht, sest sellel istudes ajal enesele mälestussamba. Põhjus, til 1947. aastal Jõgevamaal. Ta lõpetas avaneb suurepärane vaade kõigile en- miks Kalju-Olev Veskimägi palus fotot 1971. aastal Tartu Ülikooli arstiteadus- disaegse peremehe ehitistele. Pingilt sellest korstnast, selgus pärast tema konna ravi erialal, sisehaiguste eriala eemaldasid katte Karl Kadaka läheda- raamatu “Nõukogude unelaadne elu. internatuuri läbis Pelgulinna haigla sed. Tsensuur ENSV-s ja tema peremehed” kardioloogia osakonnas. 1. oktoobril Lisaks Rakkest nelja kilomeetri ilmumist 1996. aastal. Nimelt kasutas 1972 asus tööle Väike-Maarja ambu- kaugusel Kamarikul rajatud, viiele raamatu autor korstent illustreeriva latooriumis. Aastatel 1975-1995 töötas lubjapõletamise maa-ahjule ehitas võrdlusena oma raamatus. Nõukogu- Väike-Maarja haiglas sisehaiguste osa- Karl Kadak 1910. aastal Rakkesse esi- de võim, kes tahtis küll lupja toota, konna juhatajana ja õppis samal ajal mese ja 1913. aastal teise ringahju. soovis unustada selle tehase ehita- kardioloogiat Leningradi Kardioloogia Nii valmis tootmisvõimsuselt Eesti nud omaniku nime. Mitu korda püüdis Instituudis professori Kušakovski ju- Aasta arst 2019 – Mall Lepiksoo. Foto Kristel Kitsing suurim ja Baltimaade üks suurimaid võim nime üle värvides seda korstnalt hendamisel. lubjavabrikuid. Rakke lubjavabriku kustutada, aga siis tuli vaim ehk loo- Töö eest Väike-Maarja haigla sise- nilistes patsiendi- ja ravimiuuringutes president Toomas Hendrik Ilvese vas- ümber kerkisid elumajad, vürts-, sega- dus appi ja pesi värvi maha. Paraku on haiguste osakonna juhatajana on Mall ning aastal 2014 mentorina Euroopa tuvõtule Kadriorgu. Mall Lepiksoo oli ja pudupoed. Karl Kadaka ettevõtlik- loodus aja jooksul korstna seisukorra- Lepiksoo saanud tänukirju, medali ja perearstide projektis PrimCare IT, kuhu koos perekonnaga presidendi vastuvõ- kuse ja ärilise tegevuse tulemusena le ka laastavalt mõjunud ja aina kiire- ordeni “Austuse märk”. Eestist valiti osalema neli perears- tule kutsutud ka 22. augustil 2010 ko- hakkas Rakke asula jõudsalt kasvama nevas tempos ta seda teeb. Seepärast 1993. aastal alustas tööd eraarstina ti. 25.-29. juunini 2013 osales Prahas dukaunistamise auhinna üleandmiseks. ning kujunes selliseks nagu me teda peame meie sellest mälestussambast sisehaiguste erialal. Aastal 1998 ühines toimunud Ülemaailmsel Perearstide Mall Lepiksoo on aastaid kuulunud tänapäeval näeme. hoopis rohkem hoolima. Mall Lepiksoo perearstisüsteemiga ja Kongressil. Väike-Maarja Naisseltsi, kus tal on ala- Juba 1924. aastal ilmunud Vasso Mälestuspingi avamisele järgne- sooritas perearsti eriala saamiseks ek- Alates 2016. aastast on Eesti Pere- ti olnud häid ja huvitavaid mõtteid nii Silla raamatus “Rändur Eestis” on esi- nud mälestusõhtul ühise sünnipäeva- sami Tartu Ülikoolis. Lisaks täiendas en- arstide Seltsi juhatus määranud Mall seltsitegevuse kui ka kogu valla aren- meseks Rakket iseloomustavaks lau- laua taga arutlesid koos Karl Kadaka nast Saksamaal Plöni maakonnahaiglas. Lepiksoo perearstide auditeerijaks. damise kohta. seks: “Rakke jaama lähedal paistab lähedastega Nordkalk AS Rakke Lub- Mall Lepiksoo juhtimisel tegutsev Mall Lepiksoo on olnud aastaid Eesti Mall Lepiksoo tegeleb igapäevaselt lubjaahju kõrge suitsutoru …”. Rakke jatehase juhtkonna, Väike-Maarja val- perearstikeskus on kuulunud kuus vii- Arstide Liidu volikogu liige ning aren- tervisespordiga, on alati rõõmsameel- lubjatehas on täna põhjamaade suu- lavalitsuse ja vallavolikogu esindajad mast aastat Eesti kvaliteetsete pere- danud tervishoiu- ja sotsiaalalaseid ne ning vaatamata kiirele töörütmile rima lubjatootja Nordkalk AS üheks võimaluste üle, mida selle Rakke süm- arstipraksiste hulka. Sinna kuulumiseks suhteid Plöni kreisiga Saksamaal. Ta leiab alati aega lahkele sõnale. Ta on tootmisüksuseks. 1929. aastal sai lub- boliks saanud mälestusmärgiga ette peab olema täidetud 20 kriteeriumit. on olnud pikka aega Väike-Maarja val- väikemaarjalasi ravinud 48 aastat ning jatööstur Karl Kadakast Tallinnas Lii- võtta. Esmase ülesandena otsustati Arvesse võetakse praksise töökorral- lavolikogu liige, algaastatel ka volikogu tema nimistus on pea 2500 inimest. val asunud ehitusmaterjalide tehase võimaluse üle tellida ekspertiis korst- dust, arstiabi kättesaadavust, ravi kva- esimehe asetäitja. Praeguses volikogu Mall Lepiksoo elus on väga tähtsal “Silikat” omanik, kus peajuhatajaks oli na praeguse seisukorra kohta. liteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, koosseisus on Mall Lepiksoo hooleks ja kohal tema pere - abikaasa, 3 last ja poeg Bruno, keda abistas advokaadist Veebruari lõpuni on Rakke muu- arstiabi järjepidevust ning koostööd mureks olnud tervisekeskuse rajamine lapselapsed. väimees Karl Nurk. Rakke lubjavabri- seumis väljas Iisaku Kunstide Kooli patsientidega. Väike-Maarjasse. 2017. aastal omistati talle Väike- ku toodang leidis turu üle Venemaa. kunstiklassi õpilaste Rakke piirkonnas Perearstina on Mall Lepiksoo osa- 26. septembril 2011. aastal oli Mall Maarja valla aukodaniku tiitel. 80. juubeli puhul kirjutati Karl Ka- välitöödena valminud tööde näitus. lenud mitmetes rahvusvahelistes klii- Lepiksoo koos 23 perearstiga kutsutud dakast kui suurtöösturist ja seltside Üks osa sellest näitusest on pühenda- tegelasest. Ta oli kohalike seltside ai- tud Karl Kadaka poolt iseendale raja- nus suursponsor. Rakke Rahvaharidu- tud mälestussambale. Väike-Maarjas minnakse üle pakiautomaadi ja se Seltsi seltsimaja ehituseks andis ta Siiras heameel oli näha nii suurt postipunkti kombinatsioonile nii raha kui ehitusmaterjale. Ta ehitas hulka kohaletulnud inimesi Rakkest ja Rakke tuletõrje seltsile “Valged Neeg- kaugemalt Simuna kirikaias Karl Kada- Tänu oma kiirele levikule ning kasutus- teenusest,“ ütles Eesti Posti regiooni rid” seltsimaja ja toetas rahaliselt selt- ka hauasamba juures mälestusküün- mugavusele on pakiautomaadid posti- juht Ott Nauts. „Nii jäävad postkontoris si tegevust. Ta kinkis Rakke kirikule laid süütamas ja Rakkes mälestuspingi asutuste kõrval populaarsust kogumas. pakutavad teenused kogukonna elani- oreli ning andis palgid uue kiriku ehi- avamisel, kes kõik tunnevad sügavat Nii mõneski maapiirkonnas soovitakse kele kättesaadavaks kas postipunktis tamiseks. Seoses tema varade natsio- austust tema kui majanduslikult suu- postiasutuste asemel näha piirkonda või kirjakandja vahendusel. Põhiliseks naliseerimisega jäi kirik ehitamata. relt mõelnud Eesti maarahva esindaja teenindamas hoopis pakiautomaati. tegevuseks kujunenud paki saatmine Karl Kadak jõudis Eesti 20ne rik- elutöö vastu. Kuigi postkontoris saab saata kirja, ning kättesaamine muutub aga paki- kaima inimese hulka, olles ilmselt Aime Kinnep tellida perioodikat, maksta arveid ning automaadi abil kordades mugavamaks osta postikaupa, siis ligikaudu 80% post- ning kellaajast sõltumatuks.“ kontori tehingutest moodustavad just Ka Väike-Maarjas minnakse üle paki- paki väljastamised või saatmised. Posti- automaadi ja postipunkti kombinatsioo- punkti puhul, mis töötab näiteks raama- nile. Väike-Maarja postkontorit asendab tukogus või kaupluses, on see protsent alates 13. jaanuarist Väike-Maarja pos- Uus postipunkt alustab tööd kooli- ja veelgi suurem. tipunkt. Postipunkt alustab tööd koo- kontoritarvete kaupluses. Foto Kristel Samal ajal näitavad uuringud, et üle li- ja kontoritarvete kaupluses aadressil Kitsing 80% pakisaajatest ja saatjatest eelistab Simuna mnt 4, Väike-Maarja ning see on võimalusel pakkide saatmiseks ja kät- avatud E-R kell 9.00-18.00 (lõuna 12.30- tööle ning kasutada postiteenuseid oma tesaamiseks pigem pakiautomaati – see 13.00) ning laupäeviti kell 9.00-14.00. elu- või asukohast lahkumata. Nalja- on lihtne kasutada, mugav, kiire ning Postipunkt osutab kõiki samu postitee- ga pooleks võib öelda, et kirjakandjast pidevalt kättesaadav. Ka Väike-Maarjas nuseid nagu postkontorgi. Ainuke eri- saab üha enam postikuller, kes toimetab leiab Omniva pakiautomaat sagedalt ka- nevus seisneb selles, et postipunkt on kohale pakke, müüb marke ja ümbrikuid sutust. erinevalt postkontorist avatud ka lau- ning võtab vastu saatmist vajavaid kirju. Kui inimeste jaoks muutub postitee- päeviti. Kirjakandja kohalekutsumine on ta- nuste kasutamisel olulisemaks kiire ja Kirjakandja toob teenuse ka koju suta, maksta tuleb ainult postiteenuste mugav
Load more

Recommended publications
  • Alteration in the Awareness of Estonian City Space From
    PP Periodica Polytechnica Alteration in the Awareness Architecture of Estonian City Space from Independence to Stalinism 47(1), pp. 49-55, 2016 DOI: 10.3311/PPar.9557 Creative Commons Attribution b Siim Sultson1* research article Received 03 June 2016; accepted 18 September 2016 Abstract 1 Introduction The presented research focuses on the alteration of Estonian Similarly, to interwar Italy and Germany, Soviet Stalinist town city space awareness within the period of the mid-1940s and planning seemed anachronistic but paradoxically embodying har- 1950s. Soviet occupation changed Estonian city space as the mony, functionality and effectiveness. While strict and radiant materialisation of ideology. Paradoxically, regardless of the urban gridlines most strongly appeared in the states mentioned war’s destruction and occupying Soviet regime, Stalinist town above, the new trend was quite similar both in authoritarian and planning principles generally matched with Estonian archi- democratic countries. Strictly organised, axial town planning, tects´ city visions. Some existing towns (for instance Tallinn, well known since Roman times via Renaissance and Classicism, Pärnu, Narva) gained new centres due to the damage from in the 20th century is a rather functional approach to organising the war and for ideological reasons. Meanwhile, new indus- a town gridline. It was supposed to make the state more effective trial towns, as examples of Stalinist utopia, were built in East- and enterprising. According to City Beautiful movement, a stately Estonia during 1940s-1950s by the Soviet regime to exploit urban ensemble has always been supposed to embody dignity, local mineral resources. While the Tallinn, Pärnu, Tartu new power, a harmonious society, and to monumentalize the latter Stalinist centres were designed by local architects, the new one.
    [Show full text]
  • V-M Infoleht 2015 Veebruar Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 2 (248) VEEBRUAR 2015 TASUTA Ole koos meiega: Valla Aasta Tegija 2014 on Kadri Kopso 24. veebruaril Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas 29. Kotli ja tema looming jälle nähtavaks! ja avas hulganisti Alar Kotli uskumatult jaanuari istungil valla Aasta Tegijaks Väike-Maarjas sündinud, Rakveres rikka isiksuse erinevaid tahke – andis 2014 Kadri Kopso kui Eesti sümbolite ja Tartus õppinud ning Danzigi Teh- põhjaliku ülevaate tema elust ja laial- Eesti Vabariigi 97. aastapäeva arhitekti Alar Kotli loo jutustaja. nikaülikoolist arhitektikutse saanud dasest tööst ning seda rikastas rohke tähistamine kell 12.00 Kadri Kopso oli tänavu ainuke kan- tipparhitekti Alar Kotli loomingusse väljapanek arhitekti kavandatud mööb- didaat valla aasta tegija nimetusele. kuuluvad enam kui saja tema projekti- list, pisiskulptuuridest, tekstiilidest, mälestushetked Väike-Maarja Vabadussamba Tema esitajaid oli aga koguni kolm: de järgi Eestisse ehitatud hoone kõrval joonistustest ja isiklikest esemetest. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sekt- niisugused Eesti sümbolehitised nagu Väike-Maarjast rändasid näituse- juures kell 12.30 sioon, Väike-Maarja Põllumeeste Selts Tallinna Lauluväljak ja Presidendikant- tahvlid väljapanekule Rakverre, Tallin- kontsert-aktus Väike-Maarja seltsimajas ja Tantsuselts Tarapita. selei ning ta on Estonia teatri taasta- nasse ja edasi teistesse Eestimaa pai- Statuudi järgi antakse valla Aasta misprojekti looja. kadesse. Tegija nimetus tunnustusena üksikisi- Kadri otsis kontakti Kotli perega, Lisaks Alar Kotli teemale oli ette- Anname kätte valla aasta tegija tunnistuse. kule, kelle töö, tegevus ja isiklik ees- tegi Pandivere giidide koolituse lõpu- panekutes eriliselt esile toodud Kaarli Tunnustame spordiaasta paremaid. kuju majanduse-, kultuuri-, hariduse-, töö kohalikust suurkujust – Alar Kotlist talu perenaise Kadri Kopso kiindumust Esinevad: Väike-Maarja gümnaasiumi ja muusikakooli õpilased Tänavune F.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Replacement of Urban Space: Estonian Post-War Town Planning Principles and Local Stalinist Industrial Towns
    JOURNAL OF ARCHITECTURE AND URBANISM ISSN 2029–7955 / eISSN 2029–7947 2016 Volume 40(4): 283–294 doi:10.3846/20297955.2016.1247999 Urban design in the Baltics: studies, research and practice REPLACEMENT OF URBAN SPACE: ESTONIAN POST-WAR TOWN PLANNING PRINCIPLES AND LOCAL STALINIST INDUSTRIAL TOWNS Siim SULTSON Department of Architecture and Urban Studies, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology, Tallinn, Estonia E-mail: [email protected] Received 29 February 2016; accepted 7 October 2016 Abstract. The presented paper focuses on Estonian urban space research concerning both replacement of urban heritage and esta- blishment of new urban design within the period of mid 1940s and 1950s. On the one hand, Stalinist principles brought by Soviet occupation reminded independent Estonian 1930s town planning ambitions. On the other hand, the new principles formulated a new paradigm that was unfamiliar to local urban space tradition. Estonian urban space was compelled to follow the Soviet doctrine by concept, forms and building materials. Sometimes suffering irrational demolitions the towns got axially arranged representative, but perspective and functional plans. Some existing towns (for instance Tallinn, Pärnu, Narva) got new centres due to war wrecka- ges and the ideological reasons. Meanwhile new industrial towns as examples of Stalinist utopia were built in East-Estonia during 1940s–1950s in order to exploit local mineral resources by the Soviet regime. In comparison with Tallinn and Pärnu urban space of East-Estonian industrial towns Kohtla-Järve and classified Sillamäe – designed in Leningrad (St. Petersburg) – still need to be researched. Though different from the rest of Estonian towns by details and materials of façades city-like centres of Sillamäe and Kohtla-Järve are rather similar to Tallinn and Pärnu by their composition.
    [Show full text]
  • MART KALM — Modernism in Estonia: from Industrialist's Villa To
    MODERNISM: BETWEEN NOSTALGIA AND CRITICISM 15 MART KALM — Modernism In Estonia: From Industrialist’s Villa To Kolkhoz Centre 16 APF02 Good evening. I am glad to be here and it has been a great honour for me to be invited. The curators asked me to choose a book and I see that many of the colleagues have not chosen their own book. However, I have chosen my own book, in which I wrote about Estonian architecture, this particular book was published around ten years ago and it represents the first twenty-five years of my work in Estonia. Of course it is possible to go deeper in some areas, but the majority of the best things are covered. It doesn’t necessarily pose a problem for others, but it does for me as to what I should do next. The younger art historians have been critical saying that I have tried to establish a kind of canon. This is true, it does represent some kind of canon, but in a way this was unavoid- able. Also, I represent Estonian architecture by a great narrative, it is also true that it grew out of my course at the Estonian Academy of Arts, which by now I have read more than twenty years already. It is the history of Estonian modern architecture and the book is a survey of it. But also in a Post-Communist context it was neces- sary to write a book which gave a kind of “pedigree” to the Esto- nian architects. It would be stupid if each generation started the discovery of the bicycle again and again and they weren’t aware of what their fathers and grandfathers had done before them.
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]
  • Pandivere Arendus- Ja Inkubatsioonikeskus Amsalu Vallavalitsus, Gümnaasium, Muuseum Porkuni Paemuuseum Eesti Paeliit
    PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS AMSALU VALLAVALITSUS, GÜMNAASIUM, MUUSEUM PORKUNI PAEMUUSEUM EESTI PAELIIT KONVERENTS PORKUNI - TAMSALU PAEALA PANDIVERE PAERIIGIS Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames „Tehnika- ja tööstuspärand” 12. septembril 2008 Tamsalu Gümnaasiumis PANDIVERE PAERIIK ALLIKATE ALLIKAL Pandivere Paeriik Allikate Allikal on omanäoline piirkonda tutvustav tunnuslause ja turisti liikumise tee. Pandivere kõrgustik on eesti rahvuskivi – paekivi – sünnikoht. Pandivere aluspõhja moodustab rõngaspaas – käsijalgse ( Borealis borealis ) tohutute mõõtmetega kehvel, millele võrdset pole terves maailmas. Siinsele piirkonnale iseloomulik karplubjakivi koosneb erineva suurusega fossiilide tükkidest ja täiteainest (liiv, kruus, savi). Paekivis on vaadeldavad karpide, tigude, okasnahksete, käsijalgsete jt fossiilide lubiskeletid või nende purunenud osad. Kivimit iseloomustab suur värvitoonide valik: hall, valge, roosa, rohekas, kollane, kuid ka punakas ja lillakas toon. Kõrgustiku moodustumisel tekkisid tektoonilised püstlõhed ja karstilehtrid, mis on kujunenud vett juhtivateks kanaliteks ja avanevad kõrgustiku jalamil allikate vööndina. Siit saavad alguse paljud jõed ja ojad. Karstivete süsteem on moodustunud juba enne jääaegu, ent on pidevas muutumises tänapäevalgi. Taoline omapärane vetevõrk teeb Pandivere Eesti veetorniks ja tähtsaimaks veelahkmeks. Lihtne paetükk annab pildi meie maa kujunemisest ja elu arengust. Samas võib paetükki kasutada piirkonna kaardina. Nagu paekivis, nii on ka Pandivere piirkonnas osa objekte selgesti
    [Show full text]
  • Murrang Eesti Maa-Arhitektuuris
    XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseum, teadusdirektor, M.A. Eesti maa-arhitektuur moderniseerus ja mitmekesistus XX sajandil põhjalikult. Sajandi kahel esimesel aastakümnel haaras Eesti elu tormiline uuenemine kaasa ka üldiselt alalhoidliku maarahva. Muutus inimeste mõtteviis, mis kujundas uue „modernse isiksuse” koos üksikisiku kasvava individualiseerimisega. See oli põh- jus, miks majast sai taluperemehe üks tähtsamaid staatusesümboleid ja sotsiaalse eristumise märke. Ehitiste väljanägemine ja suurus muutus omanike jaoks üha enam au- ja uhkuseasjaks. See kehtis ka avalike hoonete suhtes – maarahva ühis- ettevõtmisena ehitatud seltsi- ja koolimajade või meiereide puhul oli otstarbekuse kõrval sama tähtis nende arhitektuurne ilme. Eesti riiklik iseseisvumine lõi soodsad tingimused ka maa-arhitektuuri aren- guks: 1920.–1930. aastail ehitati maale mitukümmend tuhat uut talu, sadu ja sadu uusi moodsaid koolimaju, rahvamaju, raudteehooneid, meiereisid ja muid avalikke hooneid. Nõukogude aeg pööras senise arengu paljuski pea peale ning paljude 105 XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris XX sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris hoonete seisund ja funktsioonid muutusid. Edaspidi määras maa-arhitektuuri ilmet ja arengusuundi nõukogude suurmajandite areng. See tõi meie maa-maastikku nii stepilaadseid suurkõlvikuid, linnasarnaseid keskasulaid linlike kortermajadega kui ka suurejoonelisi esindushooneid ja väga moodsaid pereelamuid paremailt Eesti arhitektidelt. Kõige selle tõttu on XX sajandil raske
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]