VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 1 (301) Jaanuar 2020 TASUTA Ole koos meiega: facebook Rakkes mälestati lubjakuningat Aasta arst on Mall Lepiksoo Karl Kadakale, lubja tööstusliku kõigi aegade madalaima haridusega Aasta arstiks 2019 valiti Väike-Maar- tootmise alusepanijale Rakkes, pai- miljonär Eestimaal. Paar talve koolis ja perearst Mall Lepiksoo, kes on pü- galdati tema läheneva 160. sünniaas- käinud, kuid seal mitte lugema ja kir- hendunud inimeste ravimisele juba 48 tapäeva eel Hariduse Seltsi jutama õppinud karjapoisist, kes alles aastat. algatusel koostöös Nordkalk AS Rak- oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutami- Kokku oli aasta arsti tiitlile kandi- se selgeks õppis, sai lubjakuningas. ke Lubjatehase ja Väike-Maarja val- deerijaid 70. Neist valis žürii välja 15 lavalitsusega väärikas mälestuspink. Keset Rakket asuva, maapinnalt paremat ning võitjaks osutus perearst Meister Ain Aasa käe all valminud 59 meetri kõrguse esimese ringahju Mall Lepiksoo, kes on arstiametit pida- paekivist pingi kujundus on lubja- korstna näol, millel tekst “Ehitas KAD- nud 48 aastat kuningale igati vääriline. Pingile leiti DAK 1910” püstitas ta juba oma elu- Mall Lepiksoo on sündinud 3. augus- väga sobiv asukoht, sest sellel istudes ajal enesele mälestussamba. Põhjus, til 1947. aastal Jõgevamaal. Ta lõpetas avaneb suurepärane vaade kõigile en- miks Kalju-Olev Veskimägi palus fotot 1971. aastal Ülikooli arstiteadus- disaegse peremehe ehitistele. Pingilt sellest korstnast, selgus pärast tema konna ravi erialal, sisehaiguste eriala eemaldasid katte Karl Kadaka läheda- raamatu “Nõukogude unelaadne elu. internatuuri läbis Pelgulinna haigla sed. Tsensuur ENSV-s ja tema peremehed” kardioloogia osakonnas. 1. oktoobril Lisaks Rakkest nelja kilomeetri ilmumist 1996. aastal. Nimelt kasutas 1972 asus tööle Väike-Maarja ambu- kaugusel Kamarikul rajatud, viiele raamatu autor korstent illustreeriva latooriumis. Aastatel 1975-1995 töötas lubjapõletamise maa-ahjule ehitas võrdlusena oma raamatus. Nõukogu- Väike-Maarja haiglas sisehaiguste osa- Karl Kadak 1910. aastal Rakkesse esi- de võim, kes tahtis küll lupja toota, konna juhatajana ja õppis samal ajal mese ja 1913. aastal teise ringahju. soovis unustada selle tehase ehita- kardioloogiat Leningradi Kardioloogia Nii valmis tootmisvõimsuselt Eesti nud omaniku nime. Mitu korda püüdis Instituudis professori Kušakovski ju- Aasta arst 2019 – Mall Lepiksoo. Foto Kristel Kitsing suurim ja Baltimaade üks suurimaid võim nime üle värvides seda korstnalt hendamisel. lubjavabrikuid. Rakke lubjavabriku kustutada, aga siis tuli vaim ehk loo- Töö eest Väike-Maarja haigla sise- nilistes patsiendi- ja ravimiuuringutes president Toomas Hendrik Ilvese vas- ümber kerkisid elumajad, vürts-, sega- dus appi ja pesi värvi maha. Paraku on haiguste osakonna juhatajana on Mall ning aastal 2014 mentorina Euroopa tuvõtule Kadriorgu. Mall Lepiksoo oli ja pudupoed. Karl Kadaka ettevõtlik- loodus aja jooksul korstna seisukorra- Lepiksoo saanud tänukirju, medali ja perearstide projektis PrimCare IT, kuhu koos perekonnaga presidendi vastuvõ- kuse ja ärilise tegevuse tulemusena le ka laastavalt mõjunud ja aina kiire- ordeni “Austuse märk”. Eestist valiti osalema neli perears- tule kutsutud ka 22. augustil 2010 ko- hakkas Rakke asula jõudsalt kasvama nevas tempos ta seda teeb. Seepärast 1993. aastal alustas tööd eraarstina ti. 25.-29. juunini 2013 osales Prahas dukaunistamise auhinna üleandmiseks. ning kujunes selliseks nagu me teda peame meie sellest mälestussambast sisehaiguste erialal. Aastal 1998 ühines toimunud Ülemaailmsel Perearstide Mall Lepiksoo on aastaid kuulunud tänapäeval näeme. hoopis rohkem hoolima. Mall Lepiksoo perearstisüsteemiga ja Kongressil. Väike-Maarja Naisseltsi, kus tal on ala- Juba 1924. aastal ilmunud Vasso Mälestuspingi avamisele järgne- sooritas perearsti eriala saamiseks ek- Alates 2016. aastast on Eesti Pere- ti olnud häid ja huvitavaid mõtteid nii Silla raamatus “Rändur Eestis” on esi- nud mälestusõhtul ühise sünnipäeva- sami Tartu Ülikoolis. Lisaks täiendas en- arstide Seltsi juhatus määranud Mall seltsitegevuse kui ka kogu valla aren- meseks Rakket iseloomustavaks lau- laua taga arutlesid koos Karl Kadaka nast Saksamaal Plöni maakonnahaiglas. Lepiksoo perearstide auditeerijaks. damise kohta. seks: “Rakke jaama lähedal paistab lähedastega Nordkalk AS Rakke Lub- Mall Lepiksoo juhtimisel tegutsev Mall Lepiksoo on olnud aastaid Eesti Mall Lepiksoo tegeleb igapäevaselt lubjaahju kõrge suitsutoru …”. Rakke jatehase juhtkonna, Väike-Maarja val- perearstikeskus on kuulunud kuus vii- Arstide Liidu volikogu liige ning aren- tervisespordiga, on alati rõõmsameel- lubjatehas on täna põhjamaade suu- lavalitsuse ja vallavolikogu esindajad mast aastat Eesti kvaliteetsete pere- danud tervishoiu- ja sotsiaalalaseid ne ning vaatamata kiirele töörütmile rima lubjatootja Nordkalk AS üheks võimaluste üle, mida selle Rakke süm- arstipraksiste hulka. Sinna kuulumiseks suhteid Plöni kreisiga Saksamaal. Ta leiab alati aega lahkele sõnale. Ta on tootmisüksuseks. 1929. aastal sai lub- boliks saanud mälestusmärgiga ette peab olema täidetud 20 kriteeriumit. on olnud pikka aega Väike-Maarja val- väikemaarjalasi ravinud 48 aastat ning jatööstur Karl Kadakast Tallinnas Lii- võtta. Esmase ülesandena otsustati Arvesse võetakse praksise töökorral- lavolikogu liige, algaastatel ka volikogu tema nimistus on pea 2500 inimest. val asunud ehitusmaterjalide tehase võimaluse üle tellida ekspertiis korst- dust, arstiabi kättesaadavust, ravi kva- esimehe asetäitja. Praeguses volikogu Mall Lepiksoo elus on väga tähtsal “Silikat” omanik, kus peajuhatajaks oli na praeguse seisukorra kohta. liteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, koosseisus on Mall Lepiksoo hooleks ja kohal tema pere - abikaasa, 3 last ja poeg Bruno, keda abistas advokaadist Veebruari lõpuni on Rakke muu- arstiabi järjepidevust ning koostööd mureks olnud tervisekeskuse rajamine lapselapsed. väimees Karl Nurk. Rakke lubjavabri- seumis väljas Kunstide Kooli patsientidega. Väike-Maarjasse. 2017. aastal omistati talle Väike- ku toodang leidis turu üle Venemaa. kunstiklassi õpilaste Rakke piirkonnas Perearstina on Mall Lepiksoo osa- 26. septembril 2011. aastal oli Mall Maarja valla aukodaniku tiitel. 80. juubeli puhul kirjutati Karl Ka- välitöödena valminud tööde näitus. lenud mitmetes rahvusvahelistes klii- Lepiksoo koos 23 perearstiga kutsutud dakast kui suurtöösturist ja seltside Üks osa sellest näitusest on pühenda- tegelasest. Ta oli kohalike seltside ai- tud Karl Kadaka poolt iseendale raja- nus suursponsor. Rakke Rahvaharidu- tud mälestussambale. Väike-Maarjas minnakse üle pakiautomaadi ja se Seltsi seltsimaja ehituseks andis ta Siiras heameel oli näha nii suurt postipunkti kombinatsioonile nii raha kui ehitusmaterjale. Ta ehitas hulka kohaletulnud inimesi Rakkest ja Rakke tuletõrje seltsile “Valged Neeg- kaugemalt Simuna kirikaias Karl Kada- Tänu oma kiirele levikule ning kasutus- teenusest,“ ütles Eesti Posti regiooni rid” seltsimaja ja toetas rahaliselt selt- ka hauasamba juures mälestusküün- mugavusele on pakiautomaadid posti- juht Ott Nauts. „Nii jäävad postkontoris si tegevust. Ta kinkis Rakke kirikule laid süütamas ja Rakkes mälestuspingi asutuste kõrval populaarsust kogumas. pakutavad teenused kogukonna elani- oreli ning andis palgid uue kiriku ehi- avamisel, kes kõik tunnevad sügavat Nii mõneski maapiirkonnas soovitakse kele kättesaadavaks kas postipunktis tamiseks. Seoses tema varade natsio- austust tema kui majanduslikult suu- postiasutuste asemel näha piirkonda või kirjakandja vahendusel. Põhiliseks naliseerimisega jäi kirik ehitamata. relt mõelnud Eesti maarahva esindaja teenindamas hoopis pakiautomaati. tegevuseks kujunenud paki saatmine Karl Kadak jõudis Eesti 20ne rik- elutöö vastu. Kuigi postkontoris saab saata kirja, ning kättesaamine muutub aga paki- kaima inimese hulka, olles ilmselt Aime Kinnep tellida perioodikat, maksta arveid ning automaadi abil kordades mugavamaks osta postikaupa, siis ligikaudu 80% post- ning kellaajast sõltumatuks.“ kontori tehingutest moodustavad just Ka Väike-Maarjas minnakse üle paki- paki väljastamised või saatmised. Posti- automaadi ja postipunkti kombinatsioo- punkti puhul, mis töötab näiteks raama- nile. Väike-Maarja postkontorit asendab tukogus või kaupluses, on see protsent alates 13. jaanuarist Väike-Maarja pos- Uus postipunkt alustab tööd kooli- ja veelgi suurem. tipunkt. Postipunkt alustab tööd koo- kontoritarvete kaupluses. Foto Kristel Samal ajal näitavad uuringud, et üle li- ja kontoritarvete kaupluses aadressil Kitsing 80% pakisaajatest ja saatjatest eelistab Simuna mnt 4, Väike-Maarja ning see on võimalusel pakkide saatmiseks ja kät- avatud E-R kell 9.00-18.00 (lõuna 12.30- tööle ning kasutada postiteenuseid oma tesaamiseks pigem pakiautomaati – see 13.00) ning laupäeviti kell 9.00-14.00. elu- või asukohast lahkumata. Nalja- on lihtne kasutada, mugav, kiire ning Postipunkt osutab kõiki samu postitee- ga pooleks võib öelda, et kirjakandjast pidevalt kättesaadav. Ka Väike-Maarjas nuseid nagu postkontorgi. Ainuke eri- saab üha enam postikuller, kes toimetab leiab Omniva pakiautomaat sagedalt ka- nevus seisneb selles, et postipunkt on kohale pakke, müüb marke ja ümbrikuid sutust. erinevalt postkontorist avatud ka lau- ning võtab vastu saatmist vajavaid kirju. Kui inimeste jaoks muutub postitee- päeviti. Kirjakandja kohalekutsumine on ta- nuste kasutamisel olulisemaks kiire ja Kirjakandja toob teenuse ka koju suta, maksta tuleb ainult postiteenuste mugav paki saamine, peab ka postivõrk või kontorisse ja neile kehtestatud teenustasude eest ennast pakisaajate vajadustest lähtuvalt Paljud ei oska võibolla oodatagi, et nagu tuleks maksta ka postkontoris. ümber korraldama. „Üha enam näeme, postiteenuseid saab kasutada postkon- Kirjakandjat saab kohale kutsuda ko- et kohtades, kus postiasutuse lahtiole- torisse minemata, isegi kodunt lahku- dulehel oleva vormi kaudu https://www. kuaeg kattub enamike inimeste tööaja- mata. Kõigil postiteenuse kasutajatel, omniva.ee/era/abiinfo/kirjakandja_telli- ga, võiks postiasutust asendada kombi- kes elavad või asuvad maapiirkonnas mine või telefonil 6616616. Kadaka lähedased ja pingi autor Ain Aasa (paremal) lubjakuninga auks valminud natsioon alati kättesaadavast pakiauto- postiasutusest kaugemal kui 5 km, on Mattias Kaiv pingil. Foto Kristel Kitsing maadist ning postipunktist või kande- võimalus kutsuda kirjakandja koju või Omniva meediasuhete juht 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Vallavanema veerg Head ja edukat alanud aastat! Aas- sime. On möödunud 100 aastat ja nagu mis on tõenäolisemalt suuremad, kui tavahetusele eelnenud diskussioon: ajalugu näitab, siis allkirjad riikideva- riik ise laenu võtaks ning ei oleks ka pauguga või pauguta ilutulestik, või helisel lepingul ei suuda iseenesest vaja kinni maksta täiendavat kasumit kas see jätta professionaalide korral- veel tagada rahu ja koostöö igavikulist erasektorile. Seega võivad kohalikud dada ning kas see kogu detsembrit kestmist. „Suurte“ huvid ja ka poliiti- omavalitsused jääda edasi vaeslapse saatev plärtsutamine üldse keelusta- lised olukorrad võivad muutuda ning ossa kütuseaktsiisi osakaalude riikli- da „kattub“ uute teemadega. 2020nda tahes või tahtmata tuleb meil pidevalt kul jaotamisel ning loodetud olulist aasta algus on toonud ärevad teated arendada oma riigi kaitsevõimekust ja tõusu KOVidele ei tule. Lähis-Idast: Iraanist ja Iraagist. Uued otsida liitlasi, et tagada rahu ning säi- Väike-Maarja valla arengukava diskussioonid: rahvusvahelise õi- litada vaba Eesti riik. Ka 2.veebruaril näeb ette, et üks oluline investeerin- gusruumi tõlgendamine ning kuidas on Eesti kaunistatud sini-must-valge- guobjekt on Väike-Maarja staadion. oleks üldse võimalik korvata vaimset te trikolooridega. Asetame pärjad ja Selle ehitamiseks on vaja koostada ja materiaalset kahju reisilennuki alla süütame küünlad vabadussammaste detailplaneering ning ehitusprojekt. tulistamisest, on alles hoogu kogu- juures. Suure tõenäosusega tõusetub Vallavalitsus on viimasel ajal saanud mas. Meile kauge teema? Võib-olla riigi tasandil debatt Tartu rahulepin- murelike elanike telefonikõnesid, et tõesti oleks see kauge, sajand tagasi. guga kokkulepitud piiri ja tänase Ees- mis saab staadioni vahetus läheduses Täna on kindlalt trendiks, et inime- ti-Vene nn kontrolljoone kulgemise olevatest aiamaadest. Suure tõenäo- sed liiguvad palju rohkem kui kunagi üle. Soovitan kaasa mõelda ning lau- Vallavanem Vabadusssõjas võidelnute mälestuspäeval kõnet pidamas. Foto susega ei juhtu nende aiamaadega varem. Põhjused seejuures erinevad: sete vahelt lugeda, kus on vaid ilusad Kristel Kitsing midagi, peale selle, et vahepeal selga haridus, töö, ränne, turism jne. Pin- sõnad või kus nende taga ka reaalsed sirutades saadakse rohkem sportlasi gelised olukorrad oluliste naftat eks- ja läbimõeldud tegevuskavad. on teistest autodest hullemad!“ Uu- eelarves (ka 2020 aasta eelarve eel- vaadata. Planeerime kogukonda sobi- portivate riikide piirkondades anna- Kindlasti on kritiseerida oluliselt ringust selgub, et diisel- ja elektriauto nõus) on kohalike teede ja tänavate vat ja mõistliku suurusega kergejõus- vad juba peaaegu samal õhtul tunda lihtsam, kui reaalseid mõju avaldavaid nn CO2 tasakaalupunktini peab elekt- investeeringud oluliselt tähtsal kohal. tiku- ja jalgpallistaadioni koos mul- meie kõigi väljaminekutes: kuludes lahendusi pakkuda. Meie valla kodu- riautoga sõitma Saksamaal ligikaudu Igal aastal investeerime nendesse ligi- tifunktsionaalse väljakuga. Vaadates autokütusele ja olenedes kütteliigist lehelt saab lugeda, et Keskkonnain- 130 000 km. Kuna Eestis kasutatav kaudu 400 000 eurot, lisanduvad veel rahvastiku trende ja hinnates rahalisi ka hoonete kütmisele. Kuigi otsene vesteeringute Keskus hakkab vastu elektrienergia pärineb Saksamaaga teede majanduskulud 70 000 eurot. võimalusi ei saa me teha rumalaid ja nö traditsiooniline sõda ei ole õnneks võtma 17. jaanuaril taotlusi, et igale võrreldes suurema osakaaluga fossiil- Juhul kui õnnestub kaasata riiklikest üle oma võimaluste otsuseid, ka ave- alanud, siis kindlasti pinged jätkuvad elektriautode ostjale vastava toe- setest allikatest, siis neid kilomeetrid meetmetest või muudest vahenditest rusi, sest meie elanikud on piisavalt ning majandusruum on veelgi vähem tusmeetme kaudu 5000 eurot tagasi tasakaalupunktini lisandub veelgi. lisaraha, siis proovime seda kindlasti targad ning rumalad otsused (ilma ette prognoositav. kanda. Eks see on mõeldud ikka sel- Elektriautode toetusmeetmest teha. Heaks näiteks on Simuna kerg- kasutajateta rajatised või kallid rahas- 2. veebruaril möödub 100 aastat leks, et autodega seotud keskkonna oluliselt argipäevasem on meie tee- liiklustee valmimine, mis õnnestus tusskeemid) saavad kiirelt karistatud. Tartu rahulepingust. Aasta alguses, 3. jalajälg oleks väiksem. Samas on meie de olukord. Erakordselt soe ja vih- keskvalitsusega koostöös. Nüüd jaa- Sellel aastal on üks sündmus, mis jaanuaril, saime koos kaitseliitlaste, riiklikult tunnustatud teaduse popula- mane talv muudab mustkatteta teed nuaris saime teada, et prioriteetseks naelutab paljud meist telerite ette ja kodutütarde, naiskodukaitsjate ja kiri- riseerija „Novaator“ kodulehel Saksa pehmeks ja auklikuks. Seda tunneb saab uute neljarealiste teede ehita- kõlab nii: 第三十二回オリンピック競 ku esindajatega meenutada 100 aasta teadlaste elektriautode kasulikkust iga autojuht ning rõõmustada saavad mine Eesti suuremate linnade vahel. 技大会. Lihtsalt üks väike näide, kui möödumist vabadussõja relvade vai- analüüsinud uuring, mille juhtivautor võib-olla autoremonditöökojad ja -pe- Otsus on ju ühest küljest positiivne, sarnane kirjakeel meil jaapani keelega kimisest ja vaherahu kehtestamisest. Hinrich Helms võtab kokku sõnade- sulad. Kahjuks kiiret lahendust koha- kuid sellel on ka teine külg. Juhul kui on. Täpselt kell 10.30 kõlasid mehiste ga: „Elektriautosid pole mõtet taeva- like teede oluliseks parandamiseks nn averuse kaudu investeeritakse eestlaste mälestuseks üle Eesti kiriku- ni kiita. Neil on omad probleemid ja ei ole. Isegi pikem lahendus hakkab neljarealistesse maanteedesse, siis Kordaminekuid kogu aastaks! kellad. 100 vaikuse sekundit. Peatusi- puudused. Suurt pilti vaadates pole lisanduvad hiljem nii hoolduskulud, viimaste keskvalitsuse otsuste valgu- Indrek Kesküla me hetkeks, meenutasime ja mõtiskle- meil vähemalt põhjust karta, et need ses kaugenema. Väike-Maarja valla kui ka erasektorile tagasimaksed, vallavanem Vallavalitsuse materjalid

Vallavalitsuses 04.12.2019 Sotsiaaltoetuse eraldamine - eraldati kahele taotlejale sotsiaalkor- maatulundusmaa ja Põlluääre, sihtots- mide üürimäärad: sotsiaalkorterid va- Keskkonnakompleksloa taotlusele - nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse terid tähtajaga 12.12.2020. tarbega maatulundusmaa. hemikus 0,40 kuni 2 eurot/m2 ja ameti- arvamuse andmine eraldamisega valla eelarve vahendi- - määrati üüri suuruseks vastavalt 15 Sotsiaalkorteri üürile andmine ja kinnisvarakorterid vahemikus 1 kuni - nõustuti Osaühingu Triigi Farmer test kaheksale taotlejale kokku sum- eurot ja 30 eurot kuus, millele lisandu- - eraldati taotlejale sotsiaalkorter Väi- 3 eurot/m2. kesk­konnakompleksloa muutmise mas 1032 eurot. vad kõrvalkulud. ke-Maarja alevikus ja määrati üüri suu- Sotsiaaltoetuse eraldamine taot­lusega. Tugiisikuteenuse jätkamine Huvitegevuse rahastamine ruseks 25 eurot kuus, millele lisandu- - nõustuti täiendava sotsiaaltoetuse Hajaasustuse programmi toetuse ka- - määrati lapsele tugiisik. - otsustati rahastada valla huvitege- vad kõrvalkulud. maksmisega valla eelarve vahenditest sutamise aruande heakskiitmine Sundvalduse seadmine Väike-Maar- vust riigieelarvest ettenähtud täien- Vallavara võõrandamine enampak- üheksale taotlejale kokku summas - kiideti heaks Mäiste külas Järve kin- ja valla kasuks dava toetuse abil vastavalt korraldu- kumisel 1127,63 eurot. nistu veesüsteemi parendamise pro- - otsustati seada tasuta tähtajatu ses toodule. - otsustati müüa osta.ee keskkonnas - otsustati osaliselt tasuda Osaühing jekti aruanne ning kinnitati projekti sundvaldus valla kasuks OÜ Hajaasustuse programmi toetuse ka- vallale kuuluv korteriomand, asukoha- Jõgeva Sotsiaalkeskus “Elukaar” koha- kogumaksumus 10 883,30 eurot, mil- Ehitus ja OÜ Greengrow kaasomandis sutamise aruande heakskiitmine ga Vahtra tn 4-7 Rakke alevik, alghin- tasu maksumus taotleja arvete alusel lest 7358,81 eurot on toetus ja 3624,49 olevale kinnistule aadressiga Viilhalli, - kiideti heaks Koluvere küla Raudse- naga 850 eurot. kuni 150 eurot ühes kalendrikuus pe- eurot on projekti omafinantseering. küla, eratee avalikuks kasuta- pa kinnistu veesüsteemi arendamise Hajaasustuse programmi toetuse ka- rioodil 01.01.-31.03.2020. Nõusoleku andmine korraldatud miseks kohaliku teena. projekti aruanne. sutamise aruande heakskiitmine Tugiisikuteenuse määramine jäätmeveoga perioodiliseks liitumi- Raha eraldamine reservfondist - kinnitati projekti kogumaksumus - kiideti heaks külas Saa- - määrati ühele lapsele lasteaias tugi- seks - eraldati reservfondist 2304 eurot Si- 4342,80 eurot, millest 2909,68 eurot re kinnistu veesüsteemi arendamise isik. - nõustuti isiku liitumisega korralda- muna töökoja hoone katuse avariire- on toetus ja 1433,12 eurot on projekti projekti aruanne. Toetuse eraldamine tud jäätmeveoga perioodiliselt (suve- mondiks. omafinantseering. - kinnitati projekti kogumaksumus - nõustuti 2020. aastaks toetuse eral- perioodil 01.05 kuni 31.10) põhjusel, Ehitusloa väljastamine 4284 eurot, millest 2870,28 eurot on damisega Lääne-Viru Puuetega Ini- et kinnistul ei elata aastaringselt. Vallavalitsuses 11.12.2019 - väljastati ehitusluba AS-le Vireen toetus ja 1413,72 eurot on projekti meste Kojale summas 500 eurot ja Nõusoleku andmine ühise jäätmema- Katastriüksustele koha-aadressi ja katlamaja püstitamiseks asukohaga omafinantseering. Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühendu- huti kasutamiseks sihtotstarbe määramine Ebavere külla Andimäe kinnistule. Projektitoetuse eraldamine sele summas 50 eurot. - nõustuti kahel kinnistul ühismahuti - määrati Liigvalla külas Jõekalda ka- Ettevõtlustoetuse eraldamine - eraldati Simuna Muinsuskaitse Seltsi Vallavara mahakandmine kasutamisega. tastriüksuse jagamise tulemusena - eraldati Viru Arborist OÜ projektile projektile “Simuna kooli ajaloost vä- - kinnitati varade mahakandmisaktid. Katastriüksustele koha-aadressi ja moodustatavate katastriüksuste koha- “Mobiilse puiduhakkuri soetamine” linäituse koostamine ja trükkimine” sihtotstarbe määramine aadressid ja sihtotstarbed: Jõekalda, ettevõtlustoetust summas 3000 eurot. projektitoetust summas 200 eurot. Vallavalitsuses 31.12.2019 - määrati küla Pedari katastriük- sihtotstarbega maatulundusmaa ja Vallavara enampakkumise tulemuse - eraldati Külaseltsi projektile Vallavanema puhkusejääk suse jagamise tulemusena moodusta- Kärneri, sihtotstarbega elamumaa. kinnitamine «Külamaja parendamine» projektitoe- - lubati vallavanem Indrek Kesküla tavate katastriüksuste koha-aadressid - määrati Lasinurme külas katastriük- - kinnitati mitteeluruumi müük, aad- tust summas 815,72 eurot. 2019. aasta puhkusejääk (8 kalendri- ja sihtotstarbed: Pedari, sihtotstarbe- suse jagamise tulemusena moodusta- ressil Faehlmanni 21-16, Rakke alevik, Kuvariga töötamisel tervisekontrol- päeva) kanda üle 2020. aastasse. ga maatulundusmaa ja Plaata, sihtots- tavate katastriüksuste koha-aadressid enampakkumisel osta.ee keskkonnas, li korraldamine ning prillide eest Väike-Maarja valla 2019. aasta eel- tarbega elamumaa. ja sihtotstarbed: Jaanitoa, sihtotstar- mille kohaselt on korteriomandi ost- makstava hüvitise piirmäära ja maks- arve tulude ja kulude kinnitamine te- Kasutusloa väljastamine bega maatulundusmaa ja Sõstra, siht- jaks hinnaga 1670 eurot eraisik. mise sageduse kehtestamine gevusalade lõikes - väljastati kasutusluba Emekan OÜ-le otstarbega elamumaa. Üürilepingu sõlmimine - kehtestati kuvariga töötamisel tervi- - kinnitati Väike-Maarja valla eelarvest laiendatud töökoja kasutamiseks aad- - algatati detailplaneering Väike-Maar- - otsustati sõlmida tähtajatu üürile- sekontrolli korraldamine ning prillide tulenev tulude laekumine ja kavanda- ressil Ebavere küla, Alasi. ja alevikus Pikk tn 2b, Ehitajate tee 5a, ping ühe ruumi ja 100 m² suuruse maa- eest makstava hüvitise piirmäär ja tud kulude katmine tegevusalade lõi- Riigihanke väljakuulutamine Pikk tn 2, Pikk tn 4 ja Lõuna tn 10 asu- ala kasutamiseks aadressil Allee tn 1a, maksmise sagedus. kes vastavalt lisale „Väike-Maarja valla - kuulutati välja riigihange „Rakke kul- vate katastriüksuste maa-alast ligikau- Simuna alevik. Väike-Maarja vallale kuuluvate elu- 2019. aasta eelarve tulud ja kulud te- tuurikeskuse konteinerkatlamaja raja- du 3,5 ha suurusel planeeringualal; ruumide üürimäärade kehtestamine gevusalade lõikes“. mine“. - detailplaneeringu koostamise ees- Vallavalitsuses 18.12.2019 - kehtestati vallale kuuluvate eluruu- Pakkumuse edukaks tunnistamine märk on staadioni rajamine. Katastriüksustele koha-aadressi ja - kinnitati hankes “Väike-Maarja hool- Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnista- sihtotstarbe määramine dekodu laiendusprojekti koostamine mine - määrati Ao külas asuva katastriüksu- liftiosa võrra” edukaks pakkujaks KEK - kinnitati sotsiaalkorteriks vallale se jagamise tulemusena moodustata- Elanike arv Väike-Maarja vallas Invest AS pakkumuse maksumusega kuuluv eluruum Rakke alevikus. vate katastriüksuste koha-aadressid ja 2020. aasta 3. jaanuaril - 5876 3600 eurot koos käibemaksuga. Sotsiaalkorteri üürile andmine sihtotstarbed: Pukari, sihtotstarbega Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Väike-Maarja keskväljakul pandi alus uuele Arendustööd Väike-Maarja jõuluvalguse traditsioonile vallas hakkab taas juhtima Väike-Maarjas alustasid koolipere ja luvalgus seob ning küünlatulede val- lipere juba kolmandat aastat ühiselt vallavalitsus jõuluvaheaja-eelset koo- gel kohtuvad pilgud ja hinged,“ sõnas piduliku jõululaua taha. Pikkade lau- Ene Preem lipäeva koos keskväljakul, ääristades Marje Eelmaa. Tulevikus loodetakse dade taga nautis jõuluroogi koos kogu Jaanuaris asus Väike-Maarja vallava- Lurichi kuju põlevate küünaldega. seda kommet jätkata ning kaasata ka koolipere, nii õpilased kui ka kooli- litsuses arendusnõunikuna tööle taas Kui eelmisel kahel aastal süüda- teisi Väike-Maarja asutusi. töötajad, ning toimusid ka väiksed ül- Ene Preem, kes sama tööd tegi aas- ti tuled kooli läheduses kõnniteede Edasi suundusid algklassid jõulu- latusloosimised. tatel 2011-2013 ning on varem juhti- ääres, siis tänavu otsustati kaunistada pidu pidama ja ülejäänud õpilased Jõululaua tagant mindi aga Väike- nud ka vallavolikogu tööd. jõuluvalgusega eelmisel aastal avatud jõulutöötubadesse. 2019. aasta kooli- Maarja kirikusse kooli jõulujumalatee- „Noor arendusnõunik teatas, et keskväljak ja Lurichi kuju ümbrus. Väi- õppetöö lõpetas koostöine projekti- nistusele. Seegi on pikk traditsioon, läheb lapsehoolduspuhkusele. Ini- ke-Maarja gümnaasiumi direktor Mar- päev, kus iga töötuba oli kahe õpetaja mis Väike-Maarjas sai alguse juba mesena olin õnnelik, organisatsioo- je Eelmaa tundis heameelt, et kooli koostöös korraldatud ning õpilased 1990. aastate teisel poolel. ni juhina pidin leidma selleks ajaks algatusega keskväljakul jõuluvalgus neisse jaotatud klassideüleselt. süüdata tuli kaasa ka vallavalitsus. Enne jõuluvaheajale minekut istus Heili Tammus lahenduse,“ selgitas Väike-Maarja „Usun, et lisaks silmailule ühine jõu- kogu Väike-Maarja gümnaasiumi koo- Väike-Maarja gümnaasium vallavanem Indrek Kesküla, kes alles hiljuti tegeles MTÜ-le PAIK tegevjuhi konkursi eestvedamisega ja on kur- sis, kui keeruline on tänapäeval lei- da arendus- ja projektijuhtimise ko- gemustega ning ka piirkonda tundvat nõunikku. Ene Preem tööhoos. Foto Ilve Tobreluts Ene Preem, kes on sündinud Rak- kirjutamise ja juhtimise kogemusega kes, lõpetanud kohaliku keskkooli ja saan senisest veel rohkem panusta- Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooli da ja aidata kaasa Väike-Maarja valla raamatupidamise erialal, on tegutse- arengu kavandamisele,“ kommentee- nud aastaid erasektoris. Ta on seo- ris Preem ning tõdes samuti, et spet- tud mitme vabaühenduse tööga, MTÜ sialiste, kes oleksid pädevad kõigis PAIK hindamiskomisjoni ja kohaliku kolmes valdkonnas, ei ole maakonnas omaalgatuse programmi maakondliku just palju. hindamiskomisjoni liige. 2009. aastast Hetkel on ta tööhoos mitmete val- Küünaldega ümbritseti Lurichi kuju keskväljakul. Õpilased jõuluvalgusega keskväljakut kaunistamas. oli ta Väike-Maarja vallavolikogu liige Foto Kristel Kitsing Foto Kristel Kitsing lale oluliste projektitaotluste koosta- ja 2013. aastast volikogu esimees. mise kavandamisega ja plaanib ette- Kuigi arendusnõuniku ametiüles- võtjatele ja vabaühendustele hakata annete täitmiseks tuli Preemil vallavo- Väike-Maarja valla kaasav eelarve kogus 15 ideed korraldama erinevaid info- ja õppe- likogu kohast ja vallavolikogu esimehe päevi ning muuta külade ümarlaua 3. jaanuaril lõppes ideede esitamine lejatele meelde ja juhtida tähelepanu ohutus ja kaitstus tuulte ning vihma rollist loobuda, oli Kesküla rõõmus, Väike-Maarja valla kaasava eelarve asula sees lubatud piirkiirusele ning eest. kooskäimine taas regulaarseks. et Preem otsustas arendusnõunikuks hääletusele. Kokku laekus 15 ideed. parandada seejuures liiklusohutust Hääletamisele pääsenud ideed Suurimaks väljakutseks peab kandideerida. „Ta on seda tööd varem Kõigil vallaelanikel oli 1. detsemb- kogu asulas. avaldatakse enne hääletuse algust val- Preem uues ametis kahe programm- teinud, tunneb kohalikku ettevõtlus- rist kuni 3. jaanuarini võimalus pakku- • Ujuvsilla ja istumisala ehitamine la veebilehel ja Facebooki lehel. perioodi vahelisel ajal investeeringu- keskkonda, kolmanda sektori temaati- da välja mõtteid, kuidas investeerida Äntu paisjärvele – 15 000 eurot te tegemiseks lisarahastuse leidmist, kat ning omab häid projektijuhtimise- 2020. aastal valla eelarvesse kavanda- Ettepanek on paisjärve äärde uju- Komisjon eemaldas edasisest me- sest struktuurvahendite programmpe- tud 15 000 eurot nii, et sellest oleks netlusest need ideed, mille eeldatav ga seotud pädevusi,“ selgitas Kesküla. missilla ja istumisala ehitamise ning riood 2014-2020 on lõppemas. kasu võimalikult paljudele vallaelani- maksumus ei jäänud vahemikku 6000 Avalikul konkursil osales kolm treppidele käsipuude paigaldamisega Arendusnõunik on Väike-Maarja kele. kuni 15 000 eurot, mis ei liigitunud in- kandidaati ning konkursikomisjoni suurendada supluskoha turvalisust ja valla arendus- ja turismitegevuse kor- Vallaelanike esitatava ettepaneku miljööväärtust. Ujumissillale paigalda- vesteerimistegevuseks või olid esita- poolt tunnistati Preem üksmeelselt raldaja ja koordineerija, kelle ülesan- tulemusena realiseeritav objekt peab tavad redelid muudaksid vette mineku tud isikute poolt, kelle elukoht Eesti parimaks. Uue vallavolikogu esimehe deks on näiteks nii valla arengukava olema seotud Väike-Maarja vallaga, ja veest tuleku oluliselt ohutumaks. rahvastikuregistri andmetel ei ole Väi- valimine on vallavanema sõnul kavan- vallaeelarve mõistes liigituma inves- ke-Maarja vald. koostamise, kui ka kaasava eelarve Kaldapealsele istumisalale paigaldata- datud jaanuari lõpus toimuvale valla- teerimistegevuseks, pakkuma avalikku Rahvahääletusele ei pääsenud järg- protsessi juhtimine, valla arendus- vatele pinkidele saab jätta ujuma min- volikogu istungile. hüve ja olema avalikult kasutatav, ellu- mised ideed: alaste projektitaotluste koostamine nes rätiku ja riided või lihtsalt puhata Vallavolikogu esimehe kohalt taga- viidav ühe kalendriaasta jooksul ning ja ümbritsevat loodust nautida. • Ebavere terviseradade pinnakatte ja juhtimine, koostöö korraldamine objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke renoveerimine; si astunud Preem selgitas otsuse taga- • Simuna vana koolimaja fassaadi il- vallas tegutseva kolmanda sektori ja kulusid valla järgnevate aastate eelar- • Jõusaali varustuse täiustamine; maid, et arendusnõunikuna õnnestub mestamiseks väliekspositsiooni pai- ettevõtjatega, valla eelarvest vaba- vetele. • Kiltsi mõisa juurde kuuluvate järve- tal oma kogemustega senisest rohkem galdamine – 15 000 eurot ühendustele ja ettevõtjatele eralda- Kaasava eelarve ettepanekute me- de puhastamine; valla arengusse panustada. Ettepanek on Simuna vana kooli- tavate toetuste taotluste koostamise netlemiseks moodustatud komisjon • Väike-Maarja seltsimaja valgustami- maja aknaavad katta ilmastikukindlate „Pikka aega ettevõtlus-, mittetulun- koosseisus Indrek Kesküla, Leie Nõm- ne; nõustamine ja menetlemine, jne. trükistega, millel on kujutatud kooli- dus- ja avalikus sektoris tegutsedes miste, Villo Müürsep, Piret Lükk ja Eliis • Väike-Maarja bussijaama õhtuseks maja akendest välja vaatavate õpilaste omandatud teadmiste ja oskustega Mätas analüüsis ettepanekute vasta- lahtihoidmiseks inimese palkamine; Kristel Kitsing ja õpetajate kujutised. Vanade foto- ning peaaegu 20 aastase projektide vust kaasava eelarve tingimustele. Ko- • Väike-Maarja alevikku kahe video- de kasutamine võimaldab kujundada misjoni otsusega pääsevad rahvahää- valvekaamera paigaldamine. meeleoluka ja ajastutruu fotogalerii letusele 9 ideed: ning äratada vana maja Simuna hari- Pea meeles: • Rakke bussijaama territooriumi kor- duselu tutvustamise ja eksponeerimi- Detailplaneeringute algatamise teated Kaasava eelarve hääletus toimub rastamine ja atraktiivsemaks muutmi- sega taas ellu. ne – 15 000 eurot 03.02.-10.02.2020 volis.ee keskkon- Väike-Maarja Vallavolikogu 05.12.2019 otsusega nr 18 algatati üldplaneeringut • Kiltsi alevikku jalgrattaliikluse õp- Ettepanek on Rakke bussijaama nas ID-kaardi või Mobiili-ID alusel muutev detailplaneering Väike-Maarja vallas Ao külas Teramäe (katastritunnus peväljaku rajamine – 15 000 eurot territooriumi korrastamise ja atraktiiv- ning Väike-Maarja vallavalitsuse kant­ 66001:001:0330), Tiigi (66001:001:0770) ja Kinksu (66001:001:0420) katastriüksus- Ettepanek on rajada Kiltsi rahvama- semaks muutmisega ilmestada aleviku se­leis ja Rakke teeninduspunktis ID- te maa-alal asuval ligikaudu 2,6 ha suurusel planeeringualal ja jäeti algatamata ja juurde asfalteeritud, markeeringute keskosa, muuta aleviku üks visiitkaart kaardi alusel tööpäeviti kella 9.00- keskkonnamõju strateegiline hindamine. ja vigursõiduelementidega jalgratta- kohalikele elanikele ja läbisõitjatele 12.00 ja 14.00-16.00. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik (arendaja) on AS A&O (Ao küla liikluse õppeväljak, mis annaks kohali- • Hääletamisel võivad osaleda kõik pilkupüüdvamaks ning lubjatööstuse Väike-Maarja vald, tel 504 2507, e-mail [email protected]). kele lastele võimaluse harjutada turva- vähemalt 16-aastased isikud, kelle ajalugu tutvustava ekspo koostamise ja Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Teramäe katastriüksusele jää- liselt jalgrattasõitu. elukoht Eesti rahvastikuregistri and- paigaldamisega väärtustada ja tutvus- va maa-ala korrastamine puhkepiirkonnaks, külakeskuse rajamine, kinnistut lä- tada lubjatööstuse rolli Rakke aleviku • Simunas Allika tänavale valgustuse metel on hääletuse väljakuulutami- biva Põltsamaa jõe sängi hargnemise taastamise seadustamine, vana jõesängi kujunemisloos. paigaldamine – 10 000 eurot se kuupäeva seisuga Väike-Maarja Ettepanek on paigaldada Simunas- vald. asukohta rajatud tiikide ja kraavi ühendamine jõega ning jõe ehituskeeluvööndi • Tänavasporti harrastavatele noorte- se Allika tänavale tänavavalgustus ja • Hääletada saab ühe ettepaneku vähendamine hoonete ehitamiseks ja erinevate rajatiste paigaldamiseks veeko- le skatepargi rajamine – 15 000 eurot valgustada prožektoritega pimedal ajal poolt. gu kaldale. Ettepanek on rajada Väike-Maarja tee ääres asuvad mälestus-, kultuuri- ja • Hääletamine on salajane. alevikku rula, BMX-ratta, rulluiskude, vabaaja objektid. • Hääletamise tulemusena reastatak- tõukeratta ja muude sarnaste vahen- Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.12.2019 korraldusega nr 859 algatati de- se ettepanekud vastavalt saadud ditega sõitmist armastavatele noorte- • Triigi külaplatsile uue kõlakoja ehi- tailplaneering Väike-Maarja alevikus Pikk tn 2b (katastritunnus 92702:002:0112), häälte arvule, alustades enim hääli le esmavajadustega trikipark, kus nad tamine – 15 000 eurot Ehitajate tee 5a (katastritunnus 92702:002:1870), Pikk tn 2 (katastritunnus saanud ettepanekust. saavad kodu lähedal igapäevaselt har- Ettepanek on rajada Triigi mõisa 92702:002:0111), Pikk tn 4 (katastritunnus 92702:002:0048) ja Lõuna tn 10 (katast- • Elluviimisele kuulub üks või mitu jutada ning oma oskusi arendada. parki küla ühisürituste korraldamiseks ritunnus 92702:002:0093) asuvate katastriüksuste maa-alast ligikaudu 3,5 ha suu- uus, olemasolevasse keskkonda sobi- ideed, mis lähtuvalt ettepaneku • Väike-Maarja alevikku kiirustabloo rusel planeeringualal. tuv kõlakoda. eeldatavast maksumusest mahuvad paigaldamine – 8000 eurot 15 000 euro sisse. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jalgpalliväljakuga kergejõusti- Ettepanek on paigaldada kiirustabloo • Võivere bussijaama ootepaviljoni ja ku staadioni rajamine. valgustuse paigaldamine – 8500 eurot -Väike-Maarja-Vägeva maan­tee­ Lisainfo: Ene Preem, Ettepanek on paigaldada Võivere le Väike-Maarja alevikku Ebavere poolt arendusnõunik, telefon 329 5766, Otsuse ja korraldusega on võimalik tutvuda Väike-Maarja valla veebilehel v- bussipeatusesse ootepaviljon koos tulles enne gümnaasiumi/seltsimaja üle- e-post [email protected]. maarja.kovtp.ee ja tööpäevadel vallakantseleis (Pikk tn 7 Väike-Maarja alevik). käiguradasid, et tuletada sõidukiga liik- valgustusega, et tagada bussiootajate 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Väike-Maarja vald tähistas aastapäeva meeleoluka kontserdi ja tunnustamisega

Anne Põldmaa ja Raivo Roomelt tunnustamisel. IX klassi poisid (vasakult) Oliver Tein ja Markus Foto Kristel Kitsing Masing pälvisid ühtlasi eripreemia originaalsuse eest. Fotolt puudub Romet Kroll. Triin Jürise ja Hannes Vainulti kodu Väike- Foto Kristel Kitsing Maarja alevikus - Triin Jürise ja Hannes Vainulti koduaed on kaasaegse kujundusega värvirikas, Pildinoppeid aastapäevapeost. Foto Kristel Kitsing liigirikas aed, kus on rohkelt roosi sorte, hostasid ja muid püsikuid, mis on läbimõeldult paiguta- Väike-Maarja vald tähistas laupäeval, 14. det- sorti hostasid ja veel palju teisi taimi. Selle pere tud istutusaladele. See suhteliselt väike aed on sembril 28. aastapäeva sellele pühendatud naises kiirgab uskumatu armastus taimede vastu. püütud teha võimalikult hooldusvabaks, aias on kontsertaktusega Kiltsi mõisas. Esinesid Kiltsi Korteriühistu Uus Elu mnt 4 Väike- leitud ruumi nii puhkealale kui ka mänguruum kooli lapsed, tunnustati valla kaunimaid kodu- Maarja alevikus - Tamsalu mnt 4 kortermaja on lastele. sid ja ettevõtteid ning videokonkursi “Vaimu ja väga hästi hooldatud. Silma rõõmustab korras Videokonkursi „Vaimu ja väega Väike-Maar- väega Väike-Maarja vald” parimaid ning anti maja, hooldatud majaümbrus ja maja elanike ka- ja vald” parimaid tunnustati järgmiselt: tänukirju. sutada olev aiamaa. Vanusegrupi I-III klassi parim - Väike-Maarja Gümnaasiumi II klass, õpetaja Liis Türbsal. II Väike-Maarja valla 2019. aasta kaunimaid klass võitis ühtlasi ka Grand Prix eripreemia. kodusid ja ettevõtteid tunnustati järgmiselt: Perekond Ivaski kodu Lammaskülas - pere- Gümnaasiumiastme võitis IX klass, õpilane Kardo kond Ivaski koduaed on liigirikas, väga läbimõel- Eino Klement auhinda vastu võtmas. Foto Kristel Kitsing dud taimevalikuga ja hea kujundusega koduaed. Rohked põõsaste ja lilledega istutusalad vahel- Väike-Maarja Vallavalitsuse tänukirjad duvad hooldatud muruga. Selles aias on leitud omistati järgmiselt: koht nii rododendronitele kui ka jõhvikatele. Ilu- Diana Seepter - suure panuse eest Eesti maa- aiast välja jääb ka liigirikas ilupuude ja -põõsaste reformi edukal läbiviimisel ning tulemusliku töö haljasala. eest valla reformimata maaüksuste kaardiraken- duse täitmisel. KÜ Uus Elu ühistu esimees Mare Selter tunnus- tusüritusel. Foto Kristel Kitsing

AS VIREEN Ebavere külas - AS VIREEN toot- misterritooriumi heakord on teinud läbi suure muutuse. Territooriumile on istutatud rohkelt ilupuid ja -põõsaid, roniroose ja vaatamist väärib territooriumi muruvaip. Sellise hooldustaseme- ga murualasid on Väike-Maarja vallas vähe. Selle tootmisterritooriumi murust ei leia ühtegi võõ- II klassi võiduauhinda tuli vastu võtma klassiju- rast murusse mittesobivat taime, muru on õigelt hataja Liis Türbsal. Foto Kristel Kitsing kõrguselt niidetud, niitmisjäägid kokku kogutud, vajadusel kastetud ning väetatud. Teise vanusegrupi (IV–VI klass) parimaks osu- tus Väike-Maarja Gümnaasiumi VI klass, õpeta- Ivaski koduaeda tunnustati liigirikka ja läbi- ja Helina Lükk. mõeldud taimevaliku ning hea kujunduse eest. Diana Seepter. Foto Kristel Kitsing Foto Kristel Kitsing Tiia Kaselo - silmapaistvalt tulemusliku laste- Perekond Auna kodu külas - perekond kaitsealase töö korraldamise eest Väike-Maarja Auna aed on tõeline kollektsioonaed. Teelt sel- vallas. le taluni ei oska aimatagi, et ees ootab sellise rohkearvuline lilleaed. Selles aias on 100 sorti pojenge, üle 200 sordi flokse, 93 sorti roose, 187

Tarmo Terav auhinda vastu võtmas. Foto Kristel Kitsing

OÜ Vao Agro Vao külas - OÜ Vao Agro lau- Eliise Joonas VI klassi auhinda vastu võtmas. dakompleks ja kogu territoorium on teinud läbi Foto Kristel Kitsing suure muutuse. Teritooriumil on korras hooned, (vasakult) Tiia Kaselo, Anneli Mikiver, Ene Augas- hooldatud murualad ning territoorium piiratud Kolmanda vanusegrupi (VII – IX klass) pari- mägi. Foto Kristel Kitsing nii kõrg- kui ka madalhaljastusega. mateks osutusid ning pälvisid ühtlasi eripreemia Anne Põldmaa ja Raivo Roomelti kodu Tam- originaalsuse eest Väike-Maarja Gümnaasiumi MTÜ Virumaa Tugiteenused. Ene Augasmä- miku külas - Anne Põldmaa ja Raivo Roomelti IX klassi poisid Oliver Tein, Romet Kroll ja Mar- gi - väga hea ja tulemusliku koostöö eest Väike- koduaed on väga kauni asukohaga Tammiku jär- kus Masing. Nende õpetajaks on Anneli Kütt. Maarja vallas tugiteenuste pakkumisel. ve kaldal. Korras hooned, avatud koduaed koos Neljanda vanusegrupi (X – XII klassi arvestu- Anneli Mikiver - isikupäraste noorte toetami- hoolitsetud köögiviljaaiaga rõõmustavad vaataja ses) osutus parimaks Väike-Maarja Gümnaasiu- se ja suunamise ning päevakeskuse innovaatilise Annika Aun (vasakul) koos emaga tunnustust silma. juhtimise eest. vastu võtmas. Foto Kristel Kitsing mi X klassi video, õpetajaks Merle Kiigemaa. Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Head kaasteelised! Täna tähistame üheskoos Väike-Maarja valla sün- nipäeva. Ma ei taha tänasel pidulikul päeval rääkida muredest ja kitsaskohtadest, mõelda argipäe- va tegemistele, vaid tahan rääkida inimestest ja nende tegudest, headest tegudest. Tegudest ja saavutustest, mille üle uhkust ja rõõmu tunda. Vahel mulle tundub, et headest asjadest ole- megi harjunud vähem rääkima, kui murettekita- vast ning hoopis tagasihoidlikud oleme tunnus- tama ja hea sõnaga toetama siis, kui asjad ongi hästi. Vaatame mööduvale aastale tagasi ja meenu- tame tehtut. Väike-Maarja päevakeskuse tegevusjuhendaja Aasta alguses toimunud Lääne-Viru maakonna Anneli Mikiver kinkis vallavalitsusele sünnipäe- aasta teo konkursil valiti II koha vääriliseks Georg vaks isetehtud postkasti. Foto Kristel Kitsing Lurichi monumendi püstitamine ja Väike-Maarja Riina Gull. Foto Kristel Kitsing Tiit Lipp - aktiivse ja avatud eluhoiaku ning keskväljaku korrastamine, tänavuaastane Ferdi- märkimisväärse panuse eest Rakke päevakesku- Riina Gull, Eve Sarnet, Vallo Taar - kultuuri- nand Johann Wiedemanni keeleauhind määrati se eestvedamisel. elu pikaajalise edendamise ja eduka esinemise Krista Kergele, toimus Väike-Maarja Tervisekes- eest Eesti laulu- ja tantsu juubeliaastal. kuse pidulik avamine, Emumäel loodi noortele Heino Tasa - missiooni- ja vastutustundega võimalus osavust proovida uuel madalseiklusrajal Ene Preem kõnet pidamas. Foto Kristel Kitsing tehtud töö ja panuse eest Rakke laululava õnne- ja korrastati puuskulptuuride allee, küla tusejärgsetel koristustöödel. tähistas esmamainimise 800. aastapäeva, vahva perepeoga avati Salla seltsimaja uksed, esimese on öelnud: „See on tegelikult igaühe enda otsus, Maris Praats - lennukate ideede elluviimise kas ta otsib pidevalt vigu või hoopis püüab ta- ja märkimisväärse panuse eest valla noorte kaa- kaasava eelarvega tehti korda Triigi mõisa müürid ja rajati Ebaverre discgolfirada, toimus juubeli- bada inimesi õigeid asju hästi ja väga hästi tege- samisel ja eestvedamisel. mas.“ Leie Nõmmiste - Väike-Maarja valla avalik- numbrit kandnud laulu-ja tantsupidu „Minu arm“, kus meie valda esindasid Väike-Maarja pasuna- Täna avaldame tänu ja tunnustust oma valla ku ruumi lilleilu toomise ning südamega Rakke tublidele inimestele. Neile, kelle tegevus on teis- jäätmejaama rajamisse panustamise eest. koor, Rakke rahvatantsijad ja Simuna kapell, Rak- ke alevikku rajati uus jäätmejaam, korrastati Kase tele innustuseks ja julgustuseks, kelle tegemistes Kristel Kitsing - suure energia, pühendumise pole olnud kohta ükskõiksusel ja käegalöömisel. ning tugeva toe eest omavalitsuse poolt edasta- parki, avati Väike-Maarja muusikakooli filiaal ning vahva peoga tähistati 455 aasta möödumist Rak- Neile, kes on aidanud muuta oma kodukohta pa- tava informatsiooni kokkupanemisel ja vallava- remaks, teha natukene rohkem, kui peab. litsuse meeskonna koostöö hoidmisel. ke esmamainimisest, Simuna rahvas ja kooliõpi- lased lustisid Simuna uue kergliiklustee avami- Nende inimeste seas on väga erineva eluala esindajaid, aga kõiki neid ühendab pühendu- Kristel Kitsing sel, Lääne-Virumaa parim gümnaasiumiõpetaja on meie gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse mus. Pühendumus oma tööle, vabatahtlikule te- õpetaja Riina Põldmaa ning parim hariduse sõber gevusele, oma kodukohale. Kõik need inimesed Tiit Lipp. Foto Kristel Kitsing AS Nordkalk Rakke lubjatehas, täna avati mäles- aitavad kujundada meie valla tänast nägu. tuspink lubajatööstur Karl Kadakale. Siia loetellu Ei ole midagi väärtuslikumat, kui oma kodu- saab lisada veel erinevad näitused, kontserdid, kandi üle uhke olev inimene. Need sõnad on külapäevad, spordiüritused ja paljud sportlikud öelnud meediaekspert ja omakandimees Raul saavutused. Kõigi nende tegude ja saavutuste Rebane, kes mõned päevad tagasi esitles Väike- taga on inimesed. Maarja muuseumis oma uut raamatut. Minu poolt On oluline, et me oskaksime igapäevaselt mär- ostetud raamatusse kirjutas Raul Rebane: „Ole gata kaaskodanike tublidust ja leiaksime hetke, uhke, et oled siit.“ Mina olen. Kas teie olete? et öelda kiitev sõna. Sellest on palju kasu, nii ühele inimesele, kui meile kõigile. Ilusat valla aastapäeva! Väike-Maarja valla meediaspetsialist Kristel Ene Preem Kitsing, keda novembri alguses tunnustati Nais- volikogu esimees kodukaitse Liiliaristi IV klassi teenetemedaliga, Kõne valla 28. aastapäeval 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Simuna mnt 5 hoonest ja Kotli perest Maja on tõenäoliselt ehitatud 1880. meeste Seltsis aktiivne kunstväetiste avamist organiseeris Väike-Maarja aastate alguses Väike-Maarja kiriku propageerija. Muinsuskaitse Selts, rahastada aitas poolt kirikumõisa maa peale. Hoone Elsa Kotli oli Väike-Maarja hinna- aiandusselts. juurde kuulus ka väike talukrunt. Ala- tud ämmaemand, 30. aastate 2. poolel 90. a-te alguses aiandusseltsi te- tes 1893. aastast elas seal köster Johan Väike-Maarja Naiskodukaitse esinaine gevus hääbus: müügile ilmusid kõik Kotli pere kuni 1993 aastani, J. Kotli (hiljem ka seetõttu represeeritud). „vene” ajal defitsiidsed aiandustar- pensionile minekuni (E. Leppiku and- „Lapsed said alghariduse kodus: bed – neid sai varem seltsi kaudu mu- med). õpetasid ema, isa, juba suuremaid retseda. lapsi kodukooliõpetaja. Kodukoolist Pärast Eesti taasiseseisvumist ta- said osa võtta ka mõned „ontlike” pe- gastati kirikule endine Köstri maja rede lapsed. Ema rääkis lastega kodus Väike-Maarja Lasteaia I, II rühma maja. koos maa ja teiste kirikumõisa hoone- 1971. Foto E. Leppik saksa keelt, et võõrkeel saaks juba las- tega. tena selgeks. Seda oli ju vaja hilisema kohalikule TSN täitevkomitee kom- 1990. aastatest kuni maja müümise- hariduse jaoks. munaalosakonnale. ni 2019. aastal tegutses majas juuksur, Köstrimaja võõrustas, vajadusel Pärast lasteaia väljakolimist oli oli kasutatud riiete pood, hiljem ka andis ka öömaja läbisõidul olevatele, hoone Väike-Maarja Aiandus-Mesin- tööstuskaupade kauplus. F 5 ka peret külastavatele tuntud riigi- ja dusseltsi valduses. kultuuritegelastele” (Pia Kotli ja Alma 9. juunil 1990 avati Köstri majal Köstri maja. 1920. a-d. Imakaevu mälestused). kaksiktahvel tekstiga „VM kiriku köst- Foto Väike-Maarja muuseumi kogu Järgnev Eduard Leppiku ülestähen- rimaja, kus 1893-1933 elas kultuuri- dustelt 1960.,1970. a-test: ja seltsitegelane köster Johan Kotli Sajandi alguses laskis J. Kotli ehita- „Maja Väike-Maarjas Simuna mnt Johan Kotli pere Väike Maarjas. II rida (1853-1940). Arhitekt Alar Kotli (1904- vasakult: Ilse Kotli (Alari naine), Alar da nn ärimaja (praegu Georgi Söögitu- 5 (1965. a kehtestatud numeratsioo- 1963) sünnikodu. “Mälestustahvli Kotli, Pia Kotli. I rida vasakult: Ilse ba), 1930. aastate alguses aga nn Kotli ni järgi), algselt Väike-Maarja kiriku ema, Johan Kotli, Elsa Kotli. Lapsed uue maja (praegu MTÜ Kotli Maja). köstrimaade taluelamu, 1930-ndate Malle ja Viido (Alari ja Ilse lapsed). Pere oli 4-liikmeline: isa Johan, ema aastate keskelt kuni rajoonide moo- 1936. Foto Väike-Maarja muuseumi Elsa, poeg Alar ja tütar Piia. Johan Kotli dustamiseni lihtsalt elamu, 1950-1962 kogu Väike-Maarja kirikule kuuluv maja. oli Väike-Maarja tunnustatud seltsi- ja trükikoda, siis neli aastat Väike-Maarja Mälestusplaat Kotlitele, sildid: Pood. Juuksur. Kasutatud rõivad. 1999. Foto takse maja numbrit, mõni ütleb vahel- kultuuritegelane. Tema algatusel loodi Maakutsekool nr 27 üks ühiselamuid, E. Moisa 19. saj lõpul Väike-Maarja Põllumees- seejärel pool aastat tühi ja aasta re- endises trükikojas, lasteaias, väikeste te Selts, ka Pasunakoor. Maja juures monti ning 1967. a oktoobrist - 1983. lasteaias; vanadel kohalikel inimestel oli kaunis iluaed, üks esimesi Väike- a töötas seal Väike-Maarja lasteaia (eriti omavahel rääkides) esineb siiski Ellu Moisa Maarjas. Aed oli taluperedele eesku- filiaal (1. ja 2. vanuserühm), praegu veel ka – Köstrimaja.” juks. Johan Kotli käest sai ka aia jaoks hoone kutsumiseks mingit kindlat Seoses nõukogude korra kehtesta- Väike-Maarja Aiandusseltsi maja. 1991. Foto A. Joala vajalikke seemneid. J. Kotli oli Põllu- tava välja kujunenud ei ole: kasuta- misega natsionaliseeriti hoone, läks Avalik kiri haridusministrile, Vabatahtliku tegevuse võimalused koolijuhtidele ja lapsevanematele hoolekandeteenuste juures Eestis: kasvatagem oma lapsi, et nad Kuigi vabatahtlik tegevus on Eestis dada sotsiaaltöötajaid või koduhool- teenus sobib pea igale huvilisele, kel- võrdlemisi levinud, panustab sotsiaal- dustöötajaid, kuid erinevate sot- lega meie piirkondlik koordinaator on oskaksid avalikes kohtades käituda! valdkonda värskelt valminud uuringu siaalteenuste kombineerimisel saab vestelnud ning soovid ja ootused on Pedagoogikateadlasest koolmeister juti kutsusin ühes Valga kaubahallis järgi kõigest 10 % elanikkonnast. arvestada ka vabatahtlike pakutavate ühiselt välja selgitatud. Huviline ei Peep Leppik pöördub avaliku kirjaga korrale 5-6-aastast poissi, kes röökis Möödunud aasta augustist alustas võimalustega: tihtipeale ei jõua sot- pea kartma, kuidas ta hakkama saab, ühiskonna poole, juhtimaks tähele- lusti täiest kõrist ja jooksis jalgadega Eesti Külaliikumine Kodukant sot- siaaltöötajad rahuldada oma klientide sest iga vabatahtlik saab sisseelami- panu laste mõistlikule kasvatamisele, põrandat trampides hallis ringi. Kohal siaalministeeriumi tellimusel ja Eu- inimlikku suhtlemisvajadust. Siinko- sel koolitust ja tuge, kuidas toimida ja mis on kadumas. olid selle poisikese vanemad ja isa üt- roopa sotsiaalfondi rahastamisel testi- hal saavadki vabatahtlikud tulla appi, käituda. Kartma ei pea sedagi, kuidas „Eluaegse koolmeistri ja nelja lap- les kohe emale (kurjalt-poolvaljult) – ma, kuidas saaks hoolekandeteenuste et toetada inimese aktiivsust ning pi- sobivat abivajajat leida. Meie projek- se isana elan ning kõnnin (vaesel kool- mis sel vanamehel meie lapsega asja juurde süsteemselt vabatahtlike kaa- sikeste tegevuste toel aidata tal või- ti raames aitab sobiliku vabatahtliku meistril autot ei ole!) rahva hulgas pro- on! Aga see oli vaid üks harv väga lee- sata. malikult kaua elada omaenda kodus. tegevuse võimaluse leida piirkondlik fessionaali pilguga. See aastakümnete be juhtum… Sihtgrupp, kellele pakutakse va- Seltsilise panuse planeerimisel koordinaator. Just temal on kohalike pikkune kogemus annabki võimalusi Proua Minister! Kaudselt on Teie al- batahtlikku? tuleb paraku arvestada sellega, et va- omavalitsuste, päevakeskuste, hool- võrdlemiseks – mõttetegevuseks. Ses- luvuses üle tuhande (!) töötaja. Saatke Abivajajad on hanke mõistes batahtlik käib abiks oma töö, pere ja dekodude, kohalike vabaühenduste tap muutun üha murelikumaks tulevi- neist kasvõi paarsada üheks nädalaks 65-aastased ja vanemad inimesed muude kohustuste kõrvalt ning see- ja kogukondade (so sotsiaalpartneri- ku suhtes, meie rahva saatuse suhtes. „rahva hulka“ – tooma infot me laste- ning 18-64-aastased erivajadusega ini- tõttu ei saa eeldada, et selline inime- te) toel ülevaade inimestest, kes abi Kuhu liigume? alaealiste käitumise kohta avalikes mesed. ne jõuab abistatava juurde iga päev. ja toetust vajavad. Hanke tegevustes- Esimesel koolinädalal asusin taas kohtades. Või on probleem selles, et Mida meie vabatahtlikud teevad? Enamasti kohtutakse omavahel nii se on planeeritud mitmeid vabatahtli- kooliteele. Hommikune liinibuss sai ametnike hulgas pole enam pedagoo- Vabatahtliku pakutavate tegevuste nagu vabatahtlikul võimalust on. Ole- ke arengupäevi ning klubilisi tegevusi. Helmes rahvast täis, enamuses õpi- giliselt mõtlevaid inimesi, kes saavad eesmärk on abisaajat vastavalt tema me veendunud, et meie vabatahtlikud Seega pakume küllaldaselt võimalusi lased. Muidugi, tänapäeva õpilane ei aru, et midagi on viltu. võimetele aktiveerida ning teha asju saavad panustada esmajoones abista- kaasvabatahtlikega muljeid vahetada tervita ega lase vanemaid inimesi va- Koolijuhid! Teie hulgas on õnneks võimalust mööda koos isegi juhul, kui tava inimese sotsiaalse ilmajäetuse ning üksteisele toeks olla. rem siseneda. Alles pärast õpilasi sai- neid, kes muretsevad veel meie koo- tegemist on voodihaigega. ja üksildustunde leevendamisse ning Meie tegevuste kohta saad lugeda me bussi ja jäime ühe umbes 70-aas- li ja seal toimuva kasvatustöö pärast. Vabatahtlikud teevad koos abivaja- sellise suhtluse tähtsust on keeruline lisa Vabatahtlike Väravast https://va- tase naisterahvaga seisma – lapsed Aga märgakem, et kooli tuleb üha jatega väga eripalgelisi tegevusi, üsna üle hinnata. batahtlikud.ee/sotsiaal/. Antud lehelt istet ju ei paku. „pedagoogilise kollektiivi“ juhte, kes tavapärane on, et vabatahtlik külas- Kes meie vabatahtlikeks sobivad? leiab ka kõikide piirkondade koordi- Valla keskuses (seal on gümnaa- ise ei tea midagi kasvatusest-peda- tab koos oma abistatavaga erinevaid Tegevuse käigus on juba tulnud naatorite kontaktid, kes meeleldi teile sium) väljus 16 õpilast, kellest üks (!) googikast. Kuis edasi? üritusi või kinoseansse. Samuti on meie juurde palju toredaid inimesi, meie tegevusi täpsemalt tutvustavad. ütles bussijuhile – tänan! Nüüd said Lapsevanemad! Lõpetage see vabatahtlikest olnud tuge tähtpäeva- kellest mitmed ei ole kunagi varem Loomulikult ootame nii tulevaste või- ka täiskasvanud istuma, sest sõit jät- meeletu koolitajate ja „moodsa de väärilisel tähistamisel, või lihtsalt vabatahtlikud olnud: küllap nad oo- malike vabatahtlike kontaktivõttu, kus maakonna keskusse. Riiska pea- psühholoogiaga“ nõustajate armee suhtlemisel, ajalehtede ettelugemisel tasid alles sobivat panustamisvõima- kuid ära pelga teada anda, kui soovik- tuses tuli lapsi ja vanakesi bussi juur- kuulamine. Lapse ja vanema ning vms. Igal juhul on abistamine perso- lust. Kõige noorem abiline on 18-aas- sid ka ise vabatahtliku seltsilise tuge. de, üks isegi karkudega. Kõik kordus lapse-täiskasvanu suhted on välja ku- naalne ning toimub inimese kodus või tane ja kõige vanem 77-aastane. Üle – lapsed haarasid vabad istekohad ja junenud ju miljonite aastatega. Kui siis hooldekodus. poolte praegu tegutsevatest vabataht- Ene Augasmägi vanad jäid seisma. tegutsete oma ürgsete ema (või isa) Siin juures on oluline teada, et likest on vanemad kui 55 eluaastat. Lääne-Virumaa koordinaator Kuid paar söakamat naist alustasid instinktide järgi, siis oletegi käitunud kindlasti ei saa vabatahtlikud asen- Meie pakutav vabatahtliku tegevuse poolvalju juttu, et kunagi pakkusid õigesti. Instinkt ütleb ju teile ette, noored vanadele istet. Nutikatega millal last kallistada ja millal tutista- Erivajadusega inimesed saavad tasuta noored tõmbasid kapuutsid üle pea da. Siit algabki igapäevane kasvatus! õigusnõustamist – ärge segage! Nii sõitsime 30 km – Millal siis? Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös siht- kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla Valgani. Noored väljusid ja neli 13-st asutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustas aprillist 2017 vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja ütles ka – tänan! P.S. Kavatsesin algul kirja suuna- õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või veebinõustamise teel. Kõik see kordub – iga päev, sest ta ka meie kasvatusteadlastele, kuid sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondli- Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. Vajadusel on võimalus oleme unustanud, et kasvatada tuleb viimastel aastakümnetel on need ju ke õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esinda- kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki. lapsi, mitte täiskasvanuid (neid õpe- kadunud? Teadlaste asemel on meil jatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või Lääne-Virumaal toimub nõustamine Lääne-Virumaa tatakse). laste, kooli ja hariduse teemal sõna- pereliikmed. Puuetega Inimeste Koja ruumis Rakveres, aadressil Meil on ka lihtsameelseid, kes üt- osavalt, „moodsalt“ lobisevad kooli- Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele Tallinna tn 29 (hoovipoolne maja). I poolaastal toimuvad levad (näiteks minule) – miks te ise ei kauged inimesed. õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutuste- need algusega kell 9.00 järgmiselt: 8. jaanuaril; sekku ega nõua lastelt-alaealistelt ele- ga suhtlemisel ning asjaajamisel. 5. veebruaril; 5. märtsil; 1. aprillil; 6. mail; 3. juunil. mentaarset käitumist? Peep Leppik Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahenda- Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õi- Seegi kogemus on olemas. Hil- pedagoog misel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. gusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 5385 0005. Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida

• Uus, proaktiivne lähenemine ha- omavalitsuse ametnikul oleks selge ütlevad, et noored, keda toetada tu- dega oma eesmärgi poole. Need 575 võtab, seda paremad on tulemused, ridusest ja tööhõivest väljalange- ülevaade teenustest ja võimalustest, leb ei ole ainult need, kelle poole on noort on abini jõudnud just tänu selle- sest aja möödudes andmed vanane- nud noorte abistamisele on toonud mida noorele on võimalik pakkuda. nad ise pöördunud, vaid järjest enam le, et omavalitsuse juhtumikorraldaja vad ja abivajavate noorteni jõudmine juba häid tulemus – abi on saanud Lisaks on noortegarantii tugisüstee- leiavad abivajajad noored või nende on nende poole ise abipakkumisega ei ole enam nii efektiivne. 575 noort. mi raames välja töötatud juhtumi- lähedased nõustamis ja abivõimalu- pöördunud. Seega sõltub noorte abini • Äsja on alanud noortegarantii tugi- korralduse mudel, mida on praktikas se ka ise üles, sest on tugisüsteemist jõudmine suuresti just kohaliku oma- Kelli Ilisson süsteemi neljas seire, mille käigus täiendanud igapäevaselt praktiseeri- kuulnud või on neile seda soovitatud. valitsuse aktiivsusest. Just praegu ongi sotsiaalministeeriumi tööhõive võtavad omavalitsuste juhtumikor- raldajad ühendust potentsiaalselt vad juhtumikorraldajad. Seejuures on NGTS on tänaseks vähemalt korra taas kätte jõudnud aeg, kus süsteemi osakonna nõunik abivajavate noortega, et välja selgi- oluline, et juhtumikorraldust kui ühte kasutanud 58 kohaliku omavalitsust, kasutamiseks taotluse esitanud 44 tada noorte abivajadus ning asuda sotsiaaltöö meetodit ei kasutata ainult kellest 35 on süsteemi kasutanud jär- omavalitsust on saanud potentsiaal- Taustaks: allpool toodud tabel annab muresid üheskoos lahendama, et töös noorega, vaid sinna kaasatakse ka jepidevalt (vähemalt 2 seiret järjest). selt abivajavate noorte nimekirjad, ülevaate noortegarantii tugisüsteemis noori taas kooli või tööle aidata. olulised koostööpartnerid tervishoiu-, NGTS rakendamise aja jooksul on abi mille alusel hakkavad saatma välja osalevatest omavalitsustest ja abiva- • Alanud seires on enam kui 11 000 haridus- ja õigussüsteemist. Nii saab vajanud ca 575 noort, osa neist on täna kirju noortele ning nendega kontak- javatest noortest arvudes. noort üle Eesti, kelle abivajadust arendada valdkondade vahelist koos- ka juba oma eesmärgini jõudnud ja teeruma. Neljas seire algas oktoobris asuvad omavalitsused välja selgita- tööd, et pakkuda võimalikult täielikku vajaliku abi saanud ning osa alles lii- ning kestab märtsini 2020, kuid mida ma, et neile vajalikku abi pakkuda. abi ebasoodsamas olukorras olevate- gub koostöös toetavate spetsialisti- varem omavalitsus noortega ühendust Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on le noortele. Lisaks on võimalik saa- juba enam kui poolteist aastat andnud da aimu ka põhjustest, miks noored IV seire ni- võimaluse kohalikel omavalitsustel 16-26. a IV seires ole- üldse koolist või töölt eemale jäävad. mekirjas po- leida üles oma piirkonnas elavaid abi- Elanike 16-26 noor- noorte osa- vate noorte arv Seetõttu on oluline küsida: Kuidas KOV tentsiaalselt vajajaid noori, et neile abi pakkuda. arv te arv kaal elani- 16-26. a elani- paremini omavahel koostööd teha, abi vajavate Noorele on tugisüsteem andnud või- kest (%) kest (%) et noorte haridusest ja/või tööturult noorte arv maluse liikuda tagasi kooli või minna eemale jäämist ennetada? Milliseid 1. Anija vald 39 6 159 638 10,4 6,1 tööle. Mured, millega noored abi va- teenuseid on vaja piirkonnas arenda- javad on väga erinevad: hirm uuesti da? Kas mõned teenused dubleerivad 2. Antsla vald 39 4 478 580 13,0 6,7 põruda ja uusi asju proovida; negatiiv- teineteist? Millistest võimalustest on 3. Elva vald 213 14 494 1 679 11,6 12,7 sed emotsioonid koolist; madal moti- meie piirkonnas puudu? vatsioon; sotsiaalse võrgustiku vähene 4. Haapsalu linn 144 13 077 1 343 10,3 10,7 toetus; teadmatus ja segadus tuleviku Tagasiside ja edulood 5. vald 151 14 704 1 298 8,8 11,6 ees; vaimse tervise mured ja sõltuvu- Ei saa eeldada, et kõik noored kohe sed. Mitteõppivate ja mittetöötavate suure heameelega pakutava abi ka 6. Häädemeeste vald 65 4 821 630 13,1 10,3 noorte abistamine on ühelt poolt nii vastu võtavad ja kui algselt kardeti 7. Jõelähtme vald 48 6 516 585 9,0 8,2 „tulekahju kustutamine“ kui ka enne- suurt pahameelt seoses eraelu puu- 8. Jõgeva vald 178 13 513 1 740 12,9 10,2 tus, sest täna tööle või haridusse taga- tumise põhimõtte rikkumisega, siis si aidatud noor on väiksema tõenäo- tegelik tagasiside noortelt ja mõnin- 9. Järva vald 109 8 910 981 11,0 11,1 susega homme mõne muu sotsiaaltoe gal juhtudel ka nende vanematelt on 10. vald 36 4 858 589 12,1 6,1 või -teenuse saaja. olnud valdavalt tänulik ja positiivne. Pigem nähakse seda hea märgina, et 11. vald 94 11 012 1 174 10,7 8,0 Omavalitsus on ise aktiivne kohalik omavalitsus tunneb ka huvi 12. vald 52 4 780 495 10,4 10,5 Noorte abistamine kohalikul tasandil ja soovib abi pakkuda. Samuti on on oluline, sest noored on tööturul juba täna mitmeid noori ja lapsevane- 13. Kastre vald 53 5 184 586 11,3 9,0 vähese kogemuse, sageli madalama maid, kes koostöö lõppedes on tugi- 14. Keila linn 91 9 910 1 046 10,6 8,7 haridustaseme või erialase hariduse süsteemi juhtumikorraldajatele siiralt 15. Kihnu vald 8 687 87 12,7 9,2 puudumise tõttu ebasoodsamas olu- tänulikud pakutud toe, abi ja ühen- korras. Noortegarantii tugisüsteemi duse võtmise eest. Nii oleme enam 16. vald 21 5 403 548 10,1 3,8 väärtus ei peitu ainult noorte abista- kui pooleteise aasta jooksul saanud 17. vald 80 7 114 698 9,8 11,5 mises, sest abi on tegelikult võimalik noortelt tagasisidest ja sellest ka aina saada igal noorel pöördudes kohaliku rohkem motivatsiooni ja kinnitust, et 18. Kohtla-Järve linn 380 33 743 2 934 8,7 13,0 omavalitsuse poole. NGTS lisandväär- noortegarantii tugisüsteem on vajalik: 19. Kose vald 74 7 138 785 11,0 9,4 tus peitub uues lähenemises. Enne 20. Lääne-Nigula vald 81 7 041 704 10,0 11,5 noortegarantii tugisüsteemi ei olnud „Tööga läheb suurepäraselt, olen nagu tavaline, et kohalik omavalitus uurib või pannil- ilusti sisse sulanud/…/ Ai- 21. Muhu vald 15 1 876 179 9,5 8,4 ise piirkonnas potentsiaalselt abivaja- täh! Tahaksin Sind ka tänada - oled nii 22. Narva linn 842 55 249 4 708 8,5 17,9 vate inimeste kohta informatsiooni ja suureks abiks olnud mulle ja kindlasti pakub neile abivõimalusi, mille vastu- ka paljudele teistele“/ - Anna, 17. 23. Peipsiääre vald 84 5 458 645 11,8 13,0 võtmine on inimese jaoks mõistagi va- 24. Põhja-Pärnumaa vald 74 8 235 932 11,3 7,9 batahtlik. Kohalik omavalitsus on ikka „Minu arust sellest peaks noortele oma piirkonnas elavatele inimestele rääkima ka juba põhikoolis, et selline 25. Põhja-Sakala vald 80 7 959 948 11,9 8,4 abi pakkunud, kuid vaid siis kui spet- võimalus abisaamiseks on ja on isik, 26. Põltsamaa vald 120 9 752 1 224 12,6 9,8 sialistini vastav info jõuab või inimene keda tegelikult ka huvitab, mis edasi 27. Põlva vald 162 13 907 1 609 11,6 10,1 ise abi küsib. NGTS-s vahetuvad sel- saab, et nad ei jätaks oma kooli teed les kontekstis rollid ehk omavalitsus pooleli.“ - Joel, 20. 28. vald 38 5 006 522 10,4 7,3 astub abistamissuhtes ise esimese 29. Rakvere vald 69 5 570 641 11,5 10,8 sammu, mis näitab hoolimist ja huvi /…Minu kui noore jaoks oleks küll ol- oma piirkonna noorte käekäigu vastu. nud väga tähtis kui oleksin teadnud 30. Rõuge vald 60 5 427 625 11,5 9,6 sellisest võimalusest …/ - Jaanika, 19. 31. Räpina vald 81 6 319 727 11,5 11,1 Koostöö arendamise ja kitsaskohta- 32. Saarde vald 60 4 546 536 11,8 11,2 de märkamise võimalus piirkonnas Igapäevaselt noortegarantii tugisüs- Noore poole pöördudes on oluline, et teemiga töötavad juhtumikorraldajad 33. Saaremaa vald 261 31 091 3 385 10,9 7,7 34. Setomaa vald 60 3 280 352 10,7 17,0 35. 5 474 434 562 49 717 11,4 11,0 36. Tapa vald 149 10 902 1 260 11,6 11,8 37. Tartu linn 855 96 974 12 363 12,7 6,9 38. vald 44 4 735 480 10,1 9,2 39. Tori vald 131 11 663 1 375 11,8 9,5 40. Türi vald 111 10 786 1 158 10,7 9,6 41. Valga vald 228 15 785 1 844 11,7 12,4 42. Vormsi vald 1 389 26 6,7 3,8 43. Võru linn 104 11 859 1 354 11,4 7,7 44. Väike-Maarja vald 90 5 869 689 11,7 13,1 KOKKU 11 149 950 741 106 419 11,2 10,5 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Väike-Maarja gümnaasiumi Noorest ja säravast õpetajast vinguvaks mutiks Detsembris unustasime väljas valitseva falt hirmus poriseks. Äsja korda tehtud et igal kuul toimus mingi väljasõit või õpilasesinduse uueks pilkase pimeduse ja toimetasime pü- teepeenral oli keegi oma auto proovi- klassi üritus. Kevadel käisime kahepäe- hadesäras ja küünlavalguses. Taevataat le pannud ja kündnud sinna hirmsad vasel ekskursioonil lõuna-Eestis. Kogu presidendiks on Eliise Joonas jagas paaril päeval näpuotsaga lumeval- rööpad, ühtlasi paisates pori ka kõnni- aasta oli nii põnev, et otsustasin minna Saame tuttavaks Väike-Maarja güm- gust. teele… Oleks olnud kevad, oleks mu Tallinna ülikooli kaugõppesse, et saada naasiumi õpilasesinduse uue presi- Siin minu väike tagasivaade det- kaaslane tormanud seemnekartuleid lisa oma nn pisipeda haridusele. Õpe- dendi Eliise Joonasega. Eliise võttis sembrikuu tegemistesse Simuna koolis vististi tooma ja vaod mõistlikult ära ka- taja elukutse oli äge! Järgmise klassiga teatepulga 2020. aasta algusest üle ja allpool mõtisklen ka sellest, kuidas sutanud. oli juba keerulisem. Lapsed olid ikka endiselt presidendilt, abituriendilt tekkis minus tühi tunne ja miks saab Ma ei saa aru, mis toimub selle ini- ägedad ja tahtsid kõike teha. Vanemad Keneli Pohlakult, kes pühendub ühest noorest säravast õpetajast vinguv mese peas kes nii teeb? Ma ei õigusta enam nii aktiivsed polnud ja aega-ajalt gümnaasiumi edukale lõpetamisele. mutt. kuidagi vargust, aga seda on võimalik tekkis mõnel vanemal küsimusi, et kuhu 2. detsembri hommikul tähistasime mõista, sest varas läheb vargile oma- ma ikka üritusteks kogutud raha panen. Räägi endast. 1. adventi. Jõululaulude popurriiga esi- kasu eesmärgil, aga see situatsioon on Bussisõit maksis lapse vanemale Eesti Ma õpin 6. klassis. Laulan Virumaa nes 7. klass. ikka täiesti arusaamatu. Lagastan kelle- Vabariigi piires 10 krooni. Toidu- ja pi- Tütarlastekooris ja armastan tantsi- 6. detsembril oli külla kutsutud Kaja gi teise loodut, lõhun ja määrin ka oma letiraha sai ka lastelt enne sõitu kokku mist. Mulle meeldib noortele ürituste Alasoo, kes lasteaialastega jõulukaunis- autot…. No katsun mõista – äkki tahtis korjatud, et asi libedamalt läheks ega organiseerimine, eriti korraldamise tusi meisterdas. millegipärast heakorratöötajatele või tekkiks üllatusi, kui mõni kogemata raha pool, esinejatele kirjutamine, spon- 9. detsembril tähistasime 2. adven- teemeistritele kätte maksta, aga miks maha unustab. Kuhu ma selle raha siis sorluskirjade kirjutamine. Ja ka sõpra- ti. Esinejateks 8. klassi õpilased. Samal oma autot retsida? Vihkab iseennast? panin. Ei ostnud kuld-ega hõbeasju dele meeldib mulle kirjutada korrekt- päeval olid koolis külas meie head Soo- Meie kogukond on väike, kõik tunnevad enda tarbeks vaid kulutasingi ikka kõik selt, väldin lühendeid. me sõbrad Raia ja Ami. Nende pära- kõiki, seega oli väga lihtne too lollpea nende laste peale. Täiesti ausalt. Järg- Olen Väike-Maarja valla noortevoli- tutest meisterdamistarvete kottidest kindlaks teha. Kahetsusega pean tõde- mine lend algklassilapsi olid alguses tuli välja igasugu vahvat kraami, millest ma, et olen olnud kunagi tema õpetaja. ka ikka väga nunnud ja tahtsid targaks kogu vabaliige. Viimased kolm aastat Eliise Joonas kooli jõululaadal käsi- olen olnud kodutütar, mil osalen laag- tööd müümas. Foto Helina Lükk jõulukaunistusi ühiselt tehti. Omaarust olen alati püüdnud lastele saada ja kaebasid mulle suurte poiste rites üle Eesti, neis saan eluks vajalik- 11. detsembril õpetas Mary Tam- töökust ja seadusekuulekust õpetada, peale, kes internaadi maja juures suit- Kaaslased usaldasid Sind ja va- ke teadmisi. met meie poisse maalima. Loodetavasti alati pole see õnnestunud ja loodan, setamas käisid. Ise tõotasid, et nemad lisidki Su presidendiks. Millised on Osalen olümpiaadidel ja konkurs- saab tehtud töid peatselt Simuna rah- et elukool õpetab neid, keda põhikool, küll kunagi nii tegema ei hakka. Nii nad õpilasesinduse plaanid selleks aas- sidel. Hea kogemus oli õpioskuste vamajas näha. ametikool ja kodu õpetada ega kasvata- kasvasid …. Ja ükspäev avastasid, et taks? olümpiaad, mis koosnes erinevatest 12. detsembril osales Simuna kooli da ei suuda. neil on õigused … ja unustasid, et neil Sellel aastal mõtlesin rohkem aega ainetest. Võitsime oma võistkonnaga rahvastepallivõistkond Sõmerul võist- Mõni aeg juhtusin televiisorist jälle on kohustused. Mingil hetkel tajusin, et meeskonnatööle pühendada. Otsus- maakonnas esikoha, seejärel esinda- lustel. Võitis sport! tasime tegutseda mõistlikult ja esi- sime kooli vabariiklikul olümpiaadil, Rahvamajas said lasteaia- ja algklas- algu palju tegevusi mitte planeerida. millel saime samuti esimese koha. sidelapsed vaadata etendust „Päkapi- Meeskonnatöö arendamiseks plaani- Kaua oled õpilasesindusega seo- kud kohvris“. me minna ühisele väljasõidule Pär- tud olnud ja kuidas Sinust sai presi- 15. detsembril käis Põhjakeskuses nusse ja koolile tahame korraldada dent? õpilasfirmade laadal meie kooli minifir- kevadel ühe suurema ürituse. Kind- Õpilasesindusega olen seotud teist ma AIESS. Müügiartiklite hulka kuulusid lasti kavatseme tutvustada õpilasesin- aastat. jõulupärjad, toolikatted/lemmiklooma- dust kevadel 4. klassi õpilastele, et Detsembris olid meil juhatuse vali- padjad ja küpsisetaignasegud. nad 5. klassis peamajja tulles meiega mised. Mulle meeldib võtta suuri ko- 17. detsembril tähistasime 3. ad- liituda saaks. hustusi ja mõtlesin, et õpilasesinduse venti. Esines 9. klass. Üheksandikud Pidevaks ülesandeks on iganäda- presidendiks olemine võib mulle pal- ei lasknud publikul lihtsalt ettekannet laste koosolekute korraldamine, ka ju julgust juurde anda. Otsustasin, et nautida, vaid esinemist kuulates tulid juhtkonna koosolekutel osalemine, ma kandideerin. Presidendiks valiti lahendada ka mõned ülesanded. ning kindlasti koosolekuteks valmis- mind detsembri alguses, kuid volitu- 18. detsembril lasteaias jõuluhom- tumine. sed jõustuvad jaanuarist. mik koos jõuluvanaga ja õhtul jõulu- Õnneks on mu suureks toeks huvi- Usun, et suudan raskete ülesanne- kontsert lasteaialaste vanematele. juht Helina Lükk ning hea meeskond tega toime tulla. Olen kohusetundlik 19. detsember. Seda päeva ootasime õpilasesinduses. ja viin enda lubadused alati täide. kaua. Miks? Esiteks sellepärast, et tava- Soovime Eliisele huvitavaid koge- Soovin julgust juurde saada nii ise kui lise koolilõuna asemel oli ühine pidulik musi ja rõõmustavaid saavutusi presi- ka anda teistele õpilasesinduse liik- jõululõuna. Teiseks sellepärast, et õhtul dendi ametis! metele. Avaliku esinemise kogemusi oli jõulupidu. Heili Tammus saan näiteks ka õpilasesinduse koos- Jõulupeo etteasted olid inspiree- Väike-Maarja gümnaasium olekuid juhatades. ritud multifilmidest. Laval etendati tuntud multifilmide tegelasi Simuna õpilaste ja õpetajate silmade läbi. Vaa- tajate ette astusid põrsas Pepa, lammas Kiltsi ja Tartu Ülikool Shaun, Nu Pagadi hunt ja jänes, Minio- Mullu, 1. detsembril tähistas Tartu Üli- - Kiltsis üles kasvanud ja kooliteed nid, Elsa, Gena, Potsataja jpt. Jõuluva- kool 100. aastapäeva rahvusülikooli- käinud luuletaja K. Merilaas töötas na peole seekord ei jõudnud, küll aga na. Millised on olnud juubilari ja Kiltsi mõnda aega ülikooli raamatukogus. ootas ta koolimajas, kus tema tarvis oli Simuna kooli jõulupidu. Foto Triinu Pohlak kandi omavahelised seosed? Järgne- - Kiltsi kandis alustas oma eesti ehitatud spetsiaalne jõuluvana koobas. valt põgus ülevaade nendest: murrete alast uurimustööd eestikeel- Ja kolmandaks sellepärast, et pärast enda kunagisi õpilasi nägema ja paraku ükski väljapakutud üritus või tegevus ei - Kiltsi lossis elas Tartu Ülikooli au- se Tartu Ülikooli esimene läänemere- pidu ei mindud koju, vaid jäädi kooli- ka kuulma. No see jama, mida nad seal paku lastele huvi. Ise ei osanud nad ka doktor A. J. von Krusenstern. Ülikooli soome keelte professor Lauri Kettu- majja ööbima. Öö ise kandis nime „Sal- suust välja ajasid, ei ole ka teps mitte öelda mida nad õppetööväliselt teha rektor G. F. Parrot ning raamatukogu nen. duste öö“. koolimaja seinte vahel neile külge jää- tahaksid. Mõnus oli niisama olla. Mul direktor K. Morgenstern külastasid - 1974. aastal kaardistasid ülikooli Saladuste ööl tuli õues nutitelefoni nud. mitte. teda seal arutamaks ülikooli arengu geograafiatudengid Kiltsi lossi lähi- abil orienteeruda, võimlas läbida takis- Nii tekkiski tühi tunne hinge ja küsi- Olen ise selle paarikümne aastaga küsimusi. ümbrust. tusrada ja kokku panna luuletus. Fua- mus, et kas mu tööst ikka on üldse kasu tublisti vanemaks jäänud, kuid mitte - Tänu Krusensterni eestkostele sai jees oli avatud kohvik. Kohvikupidaja- olnud? Kui ma 21 aastat tagasi Simuna see fakt pole õpetajaametit mu silmis just Tartu Ülikool esmaõiguse avada teks juba tuntud tegijad eelmisest jõu- kooli tööle tulin, sain enda käe alla nel- kahandanud, vaid just ükskõiksus ja Professorite instituut, kus valmistati luajast – 7. klass. Seekord pakuti lisaks janda klassi. Olid särasilmsed ja õpihi- ühiskonna poolt peale pandud surve, et ette õppejõude Venemaa ülikoolidele. maiustustele ka mehisemat kõhutäit mulised lapsed. Igavesti äge klass oli õpetaja PEAB saama hakkama kõigega - Krusenstern hankis oma sidemete soolase toidu sõpradele: kartulisalati, ja vinged vanemad, kes igati oma laste millega ei tule toime kodu, arstid, polit- kaudu Inglismaal ülikoolile teaduslik- kartulipudru ja viinerite näol. arengut toetasid. Suure töö klassikol- sei või päästeamet. ku kirjandust. Annetas ise ja ärgitas Iga klass pidi lahendama ka loome- lektiivi kokkuliitmisel ja vanemate kaa- Vot selline virisev kiri siit 2019. aas- teisi annetama ülikoolile raamatuid ülesande, milleks oli kõikvõimalikust samisel oli ära teinud legendaarne õpe- ta lõpust. Olen siiski parandamatu op- ja loodusteaduslikke kogusid. Ülikoo- esmapilgul mõttetust tränist jõulutee- taja Reet Maadla. Selle klassi õpilaste timist ja loodan, et juba uuest aastast li kunstimuuseumile kinkis ta üle 60 maline ehitis. hulgas oli õppimine ja hea käitumine lähevad asjad paremaks ja need mõned Tartu Ülikooli raamatukogu võõrustab eseme. 7. veebruarini näitust Vana aja Kiltsi ja Sööklas toimus meeleolukas disko, popp ja kellel seda kõike just emapiima- tõrvatilgad ei riku ära seda 330 aasta va- - Krusensterni vahendusel kaasati Kiltsi kirjamehed. kus väiksemad lapsed sõna otseses ga kaasa polnud antud, püüdsid kõigest nust panust, mis Simuna koolide poolt riiklike uurimisreiside koosseisu üli- Foto Madis Michelson mõttes endil varbad villi tantsisid. Kel- väest, et sarnaneda klassi positiivsete rahva harimisse on pandud. Valdav kooli õppejõude ja kasvandikke, näi- la kahest algas öörahu koos salapäraste liidritega. No võib ju olla, et mulle tun- enamus Simuna kooli lõpetanutest on teks Kiltsi lossigi korduvalt külastanud Kunagiste seoste meenutamiseks unenägude vaatamisega. dub asi ilusam kui tegelikult oli – aega väga tublid ja õnnelikud inimesed, kes K. E. von Baer. võõrustab Tartu Ülikooli raamatukogu 20. detsembril läksid koolilapsed va- on palju möödunud. Igatahes innus- uhkusega tunnistavad, et nad on pärit - Ülikooli audoktor, botaanikapro- 7. veebruarini näitust Vana aja Kiltsi heaega nautima. Ka õpetajate ja direk- tasid need lapsed ja nende vanemad Simunast. Ja kui ollakse pärit Simunast, fessor ja botaanikaaia kauaaegne ju- ja Kiltsi kirjamehed. Ühtlasi on näitus tori töörutiini tekkis vaheldus. mind tohutult pingutama. Tüdrukud osatakse laulda, tantsida, pilli mängida, hataja A. Bunge veetis oma vanadus- kaasatud raamatukogu Tartu rahu 100. Võtsin minagi aega pühi pidada ja tahtsid kangesti tantsida, lisaks õpe- põldu pidada, õpetada, ravida, teadust põlve Kiltsi vallas Mätlikul. aastapäeva tähistamise programmi. oma vaimu ja keha füüsilise tegevusega taja Lehte Sirelpuu rahvatantsuringile ja sporti teha ning palju muud endile ja - Väliskirjanduse õppejõud, profes- Toimus ju Kiltsiski üks Vabadussõja turgutada. Kutsusin õhtusele jalutus- proovisime ka natuke showtantsu. Neist teistele kasulikku. Mitte ainult kakelda sor V. Alttoa oli noorpõlves Kiltsi alg- võidukatest lahingutest, kusjuures käigule Simuna kergliiklusteele kaasa said kohaliku korvpallimeeskonna ergu- nagu paar õnnetut arvavad ja seda tel- kooli juhataja ja õpetaja. vaenlase leeriga liitunud punasoom- ühe lähedase inimese naabervallast, tustüdrukud. Osalesime isegi Tamsalus viisurikasti seest rahvale kuulutavad. - Füüsikaõppejõud, adjunktprofes- laste vastu. alustasime koolimaja juurest tempokat mingil tantsuvõistlusel. Näidendeid sor E. Kilksoni algkooliaeg möödus kõndi. Kõik oli kena, kuni saime mööda õppisime.“ Kollide Kooi“ etendusega Kaja Põldmaa Kiltsi vallakoolis. Madis Michelson endisest sidehoonest, siis muutus as- käisime Haljalas võistlemas. Reegel oli, Simuna kooli direktor Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Projektipäevad toovad koolipäevadesse vaheldust ja õpetavad õpilasi-õpetajaid Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased on küllap juba harjunud, et mõned korrad aastas toimuvad projektipäe- vad. Ühte töötuppa võivad nad sattu- da tavapärasest võõramate koolikaas- lastega, sest õpilased jagatakse neis- se enamasti klassideüleselt. Tavaliselt tuleb valida või jagatakse õpilased päeva jooksul mitmesse töötuppa. Küllap on palju uusi tegevusi, aga ka sellist, mis esmapilgul näib lihtsalt to- reda meelelahutusena, kuid mis ome- Projekti Geeks on wheels töötuba. Foto Väike-Maarja gümnaasium ti arendab. Detsembris lõpetas 2019. a kooli- isiklikele tugevustele.“ õppetöö projektipäev lõimitud tundi- Vene keele õpetaja Merles ja abi- dega. Iga tunni ettevalmistamiseks ja õpetaja Luule viisid oma töötoas läbi läbiviimiseks ühendasid jõud ja tead- lustlikke sõnamänge – õpilased kor- mised kaks õpetajat. dasid seeläbi ametite nimetusi vene Eesti keele õpetaja Anna viis lõi- keeles, seadsid kuulamise järgi rit- mitud tunni läbi kunstiõpetaja Edaga. ta venekeelse laulu sõnu, arendasid Anna kirjeldas: „Algul tõmbasid põ- Õpetajate Geidi ja Aivo võrkpalliturniiri said osalejad lõpetada omavalmistatud koostöö- ja kuulamisoskust. medalitega kaelas. Foto Geidi Kruusmann hikooliõpilased endale loosiga ühe Novembri lõpul toimunud projek- jõuluteemalise sõna, mõtlesid selle tipäeval viisid töötube läbi inimesed täiendavad teineteist ning lihtsam on 5. ja 6. klassi õpilased juhendi järgi põhjal teemantluuletuse ning illust- väljastpoolt kooli. See andis ka õpe- jõuda ja märgata abivajajaid,“ rääkis Lego Wedo 2.0 komplektiga jõuluvana reerisid selle.“ Anna tõdes, et selline tajatele võimaluse töötubades kaasa Õpetajate Riina ja Hannamari töötoas õpetaja Heli. ja põhjapõder Rudolfit. Põhjapõder koostöövorm oli õpetajate jaoks värs- lüüa ning uusi teadmisi ja kogemusi kujundasid õpilased oma elurännakut Ajalooõpetaja Edgar ja sekretär Rudolf tuli ka liikuma programmee- kendav kogemus, samas seadis see ka omandada, samas vajadusel õpilasi ja tähistasid trepil olulised hetked, Merike viisid muuseumis koos läbi rida. Töö käigus kirjutati jõuluvanast ajaplaneerimisväljakutse nii õpetaja- aidates. mis on nende elu mõjutanud. Foto kuldvillaku. Merike võttis kogemuse ja/või põhjapõder Rudolfist jõulusal- tele kui ka õpilastele. Valminud tööd Tehnoloogiahuvilised noored pro- Riina Põldmaa kokku: „Meie töötuba õpetas õpilasi mike. Nii minule kui ka Merlele andis on koolis näitusena tutvumiseks. jektist Geeks on wheels viisid läbi paremini tundma oma valla ja koo- töötoa läbiviimine emotsiooni, mis Eesti keele õpetajad Hannamari gevusele õppisid õpilased planeeri- elektroonika, arvuti riistvara ja tehnika li ajalugu. Lisaks said nad teadmisi väljendus õpilaste koostöös ja ilusa- ja Riina võtsid oma töötoas vaatluse mist ja kujundamist. tutvustamise töötuba. Oma töötoad muuseumis olevatest näitustest ja tes jõulusalmides, mille õpilased töö- alla, kuidas kommertsreklaam võib Inglise keele õpetaja Relika ja ko- olid kodutütardel, maanteeametil, palju muud. Ise õppisime, kuidas viia toa lõpus ette kandsid,“ võttis Liina olla sotsiaalreklaami rollis. Hannamari kanduse õpetaja Anu töötuba kandis elustamise töötuba viis läbi kooli me- läbi kasulikku ja huvitavat töötuba, koostöö kokku. sõnul õppisid õpilased teadvustama nimetust „Piparkookide valmistamine ditsiinitöötaja ja õpilastega oli kohtu- mis meeldiks nii endale kui ka õpilas- Huvijuhi Helina ja raamatukogu eelkõige enda väärtushoiakuid ja ana- inglise keeles“ . Töötoas küpsetati ja mas vilistlane Stina Tiigimäe. 10.–12. tele.“ juhataja Karini töötoas tutvusid õpi- lüüsima oma seotust teiste inimeste- glasuuriti piparkooke ning huvilised klassid osalesid Euroopa Parlamendi Ajalooõpetaja Kristi ja muusika- lased erinevate autorite luuleraama- ga. „Koostöine õpetamine võimaldab said ingliskeelse tainaretsepti ka en- simulatsioonimängus ja kohtusid val- õpetaja Ly selgitasid oma töötoas tutega, valisid nendest enimmeeldi- uurida teemat erinevatest vaatenurka- dale. Relika jagas oma mõtteid lõimi- lavanemaga. Samal päeval koosta- "Jõulumuusikat laiast maailmast" välja nud luuletuse ja esitasid selle nelja dest, mis aitab ka mul õpetajana pare- tud tundidest: „Koostöine õpetamine sid 1.-12. klassid kõik stsenaariumi ja meie kooli parimatest parimad jõu- erineva emotsiooniga. Õpilased tegid mini mõista tervikut,“ võttis Hannama- aitab luua õpetajate vahel positiivseid filmisid konkursiks „Vaimu ja väega lumuusika asjatundjad. „Meie töötoa omavahel koostööd, said esinemisko- ri töötoa kogemuse kokku. suhteid. Samuti näis, et ka õpilastel Väike-Maarja vald“, seda juhendasid raames sündis ka kuus uut muusi- gemuse ja õppisid kaaslasi kuulama. Käsitööõpetaja Eve oli valmis lõi- oli tore ja nende jaoks, kes olid valmis klassiõpetajad ja klassijuhatajad. kakollektiivi, kes loosi teel saadud Inglise keele õpetaja Tuuli ja reaal- mima käsitööd kehalise kasvatusega, töösse panustama, läks aeg kiiresti.“ Projektipäevad on hea võimalus tuntud jõululaulu 10-minutilise bän- ainete õpetaja Tauno töötoas valmis- aga kuna kehalise õpetaja haigestus, Matemaatikaõpetajad Heli ja La- mitmekesistada koolielu, õppida ja diproovi järel erinevaid rütmiinstru- tasid õpilased ise jäätist. „Osalejad juhendas ta üksinda õpilasi grupiti rissa viisid läbi töötoa matemaatika õpetada koostöiselt. Rutiinist väljatu- mente kasutades ette kandsid,“ rääkis said teada, et soola abil on võimalik osavusmänge valmistama ning seejä- seaduspärasustest meie ümber. Töö- lek võib esitada väljakutse, kuid see õpetaja Kristi ning lisas: „Tõdesime, et jää temperatuuri olulisel määral lan- rel neid läbi mängima. toa käigus tutvusid õpilased Fibonacci toobki kaasa arengu ja rõõmu nii õpe- kui õpetajatel endal silmad säravad ja getada ja nii saab koduste vahendite- Kehalise kasvatuse õpetaja Gei- arvudega, kuldspiraali ning kuldlõike- tajatele kui ka õpilastele. nad ise oma tööd naudivad, siis pee- ga jäätist teha,“ rääkis õpetaja Tuuli. Ta di viis töötuba läbi koos tööõpetuse ga. Praktilise osana tuli neil näiteks geldavad õpilased seda vastu. Muusi- võttis koostöökogemuse kokku: „Töö- õpetaja Aivoga. „Meie töötoas toimus mõõta enda erinevaid kehaosasid ja Heili Tammus ka ühendab!“ toa planeerimisfaasis saime vahetada võrkpalliturniir 9.-12. klasside õpi- teha vastavaid arvutusi, et jõuda järel- Väike-Maarja gümnaasium lastele. Õpilased kõrvetasid puidust dusele, kuidas kõik jagatised lähene- Arvutiõpetaja Liina lõimis töötoas ideid, kuidas oleks kõige efektiivsem ketastele omale auhinnaks medalid,“ vad kuldsele suhtele. „Ise saime aru, logopeedi Merlega robootikat ja eesti töötuba läbi viia. Meeskonnatöö või- kirjeldas Geidi. Lisaks sportlikule te- et kaks õpetajat tunnis toetavad ja keelt. „Minu ja Merle töötoas ehitasid maldas meil keskenduda just enda Kiltsi mõisas elustati Naksitrallide lugu Kes meist ei teaks kolme vahvat reisi- selli Edgar Valteri illustreeritud ja Eno Raua kirjutatud raamatust, kes... Ah ei teagi? Ah nii. Naksitrallid on kolm nal- jakat vennikest, kes jutustavad meile sõprusest, vaprusest ja leidlikkusest. Mis tõugu need naksitrallid ikkagi on? Härjapõlvlased, kääbikud, päka- pikud? Ja miks nende lugu ikka ja jälle erineval kujul uuesti elustatakse? Ma arvan, et just seetõttu, et nendega koos saab seigelda ja maailma päästa. Nad on südamlikud ja tähelepaneli- kud ning hoolivad üksteisest, inimes- test ja loodusest. Ahjaa – ja mõned muhedad äpardused juhtuvad ikka ka! Kiltsi mõisas rääkisid tegelased Kiltsi koolipere. Foto Merje Leemets ikka sama head ja tuttavat teksti, Dünaamiline trio: Muhv, Kingpool ja Sammalhabe. Foto Kristel Kitsing meile ammu tuntud karaktereid ei tegevusega haaratud. Trall oleks või- olid tublisti vaeva näinud kostüümide olnud pea peale pööratud. Lavalt ei nud veel pikalt kesta, kui mitte poleks ja dekoratsioonidega,“ hindas ta ning puudunud auto ning tegelasi oli kah külla tulnud see punakuubne habetu- lisas, et meeldiv oli näha, et ka julge- lisaks naksitrallidele, jäätisemüüjale, nud mees, kes lapsed hetkeks vakata- mad lapsed olid etendusse kaasatud hiirele, kassidele, rottidele veel palju ma võttis. Vana oli põhjalik ja iga klass – mängisid rotte. TEADE rohkem – lausa terve koolitäis. Korda- sai kommipakke lunastades näidata Krete ema Kersti Sepp, kes juba Väike-Maarja gümnaasiumi vilistlaskogu koguneb mööda astusid publiku ette suured kõike seda, mis aasta jooksul selgeks kolmel Kiltsi kooli jõulupeol käinud, ja väikesed õpilased. Noored muusi- oli suutnud õppida. sõnas, et talle on need kõik meeldi- laupäeval, 1. veebruaril kell 11.00 Väike-Maarja kud esinesid üksi, tantsusamme tehti Enne koduteele asumist maiustati nud. „Mulle meeldib, et jõuluetendus gümnaasiumi algklasside majas. üheskoos, kõlasid pillipalad ja rajud veel kohvikus, kus meeleolukast eten- on põimitud üheks tervikuks õpilaste tantsu etteasted. Särasilmsete õpilas- dusest ka muljeid vahetati. esinemistega,“ kiitis ta. „Positiivne on, Teemad: talgud, fond, koduleht, põhikiri, esimehe te esinemislust oli nauditav ja nende Maariti ema Terje Kümnik pidas et koos õpilastega osalevad ja esine- valimine. rõõmus ülesastumine meeldis vaata- Kiltsi koolis toimunud jõuluetendust vad jõulupeol ka õpetajad – kõigil on jatele. kihvtiks ja kaasahaaravaks. „Omapä- oma kindel roll.“ Info: vilistlaskogu esimees Raimo Maasik, Õpetajatesse mahtus nii palju raselt ja naljakalt üles ehitatud,“ mu- Kristel Kitsing tel 514 5548. ideid ja energiat, et enamus lapsi said heles Kümnik. „Oli näha, et õpetajad 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a MTÜ Meie Kiltsi lühivaade Jõulud saadeti ära muuseumi kaudu 6. jaanuaril peeti tantsuseltsi Tarapita eestvedami- lõppenud aastale sel Väike-Maarja muuseumis kolmekuningapäeva MTÜ Meie Kiltsil läheb juba teine ko- tantsutuba. Esmaspäevasele päevale vaatamata gukonnapraktika aasta. Eelmisel õp- kogunes kokku suur hulk tantsuhuvilisi, kellel oli peaastal andis oma panuse kogukonna soov üheskoos jõulud jalakeerutusega ära saata. heaks Kiltsi kooli üheksas klass ning Kapell Sirili rütmid olid seekord sätitud peamiselt nüüd on praktikal üks VMG 10. klassi valsi lainele ning tantsuõpetaja Egne Liivalaid tea- õpilane Jens Arulaan. Jens andis oma dis, kuidas kohaletulnute jalad samas taktis liiku- panuse ka kogukonna turvalisusesse, ma panna. tehes helkuripuu Kiltsi alevikku. Kiltsi Tantsuselts esitles ka Eesti Rahvatantsu ja Rah- kooli juures riputasid helkurid puule vamuusika Seltsi (ERRS) poolt antud Lokulaua au- ikka 9. klassi õpilased. hinda. 7. detsembril andis ERRS Mustamäe Kultuu- Suur muutus toimus tänu Reet Rei- rikeskuses Kaja toimunud aastapäevaüritusel üle manni aktiivsele tegevusele: rahvamaja aasta auhinnad Lokulauad valdkonna silmapaist- peasissekäik sai uue ilme, uued uksed vatele tegijatele. Aasta video eripreemia pälvis ja aknad. Väike-Maarja vallavalitsuse tantsuselts Tarapita oskusliku "tantsija on üks ta- toel saime uuendada köögis elektrikil- valine inimene" näitamise eest videos "100 meet- bi ja ATS süsteemi. Oktoobris alustas rit Tuljakut". Varasemalt on ERRSi preemiad "koju Bingo OÜ katuse vahetusega rahvamaja toonud" 2012. aastal Egne Liivalaid enim rühmi VII otsa osades, rahastus tuli Siret Kotka- koolinoorte rahvatantsufestivalile saatmise eest ja Auhinnatud videos osalejad lokulauda löömas. Foto Heili Tammus Repinski kaudu Eesti Keskerakonna 2018. aastal Aino Lukman pikaajalise panuse eest katuserahast. Juunis kinkis Kai Baiduza kogukonna valdkonna arengusse. Kolmekuningapäeval oli või- Ühisüritustest alustasime Kiltsi amplisse enda kasvatatud lilletaimed. malus kõigil auhinnatud videoga seotud inimestel memmedega koos meeleoluka Ees- Foto erakogu lokku lüüa ja head soovida. ti Vabariigi sünnipäeva tähistamisega majas, oli eelmisel aastal juba piisavalt Pärast kuuse ehetest „lahtiriietamist“ ja tradit- veebruaris, sellele järgnes Kiltsi raa- palju erapidusid. Täna kaunistab ühe siooniliste rahvamängude mängimist sai meeleolu- matukogu juubel. Mais oli järjekordne ruumi seinu Marja Võrno maalitud pil- kas õhtu ilusa punkti tarapitalaste kaetud tee- ja talgupäev, seekord külavanem Sigriti tide isikunäitus. Madis Michelsoni kok- suupistelaua taga, kus pühadeaeg sõbralikult selja juhtimisel. Juunis kinkis Kai Baiduza kupandud näitus „Vana aja Kiltsi“ rän- taha jäeti ning uue tantsuaasta plaanid asjalikult kogukonna amplisse enda kasvatatud das augustis rahvamajast Tallinna rah- ette võeti. lilletaimed (fotol). Novembris toimus vusraamatukogusse, edasi Kiltsi mõisa Kes esimese tantsutuppa ei jõudnud, siis jälgi- Mall Võhandu organiseeritud lõbus ning viimati oli külas Läänemaa Kiltsil. gu reklaame, sest Tarapita ja Sirili kutsuvad kõiki kadripäev koos Kadri ja Lembit Kopso- Suured tänud kõigile osalejatele ja varsti jälle vanu tantse tantsima. ga, kes tutvustasid meie kogukonnale panustajatele. Uuel aastal uue hooga! oma talu ajalugu, selle toodangut ning Edgar Tammus soovijad said tooteid kaasa osta. Siret Stoltsen Väike-Maarja muuseumi juhataja Tänu renoveeritud ruumidele rahva- Tantsuga jõule ära saatmas. Foto Heili Tammus MTÜ Meie Kiltsi juhatuse liige Väike-Maarja pasunakoor alustab Väike-Maarja seltsimaja sai 107 aastat talvekontserdiga 21. detsembril pidas Väike-Maarja Seltsimaja oma 107ndat sünnipäeva. Alanud on aasta 2020, mis tundub riakadeemiat ning see oleks ühtlasi Vaatamata kõrgele piletihinnale oli maagiline ja kaunis number. Miks mit- tema eksamikontsert. Kontserdil osa- maja täis müüdud. Pidu oli suurejoo- te alustada aastat kena kontserdiga, leb külalisena kultuuriakadeemia vo- neline ning esinejad rahva poolt ar- ehk tuleb ta siis tegusam ja meelde- kaalansambel H-RAM. mastatud. Õhtujuhiks oli Nukuteatri jäävam. Nii sündis otsus, et külmal Väike-Maarja pasunakoori „Talvekont- näitleja, „Su nägu kõlab varsti tutta- veebruari kuul anname ühe talvise sert“ toimub pühapäeval, 9. veebrua- valt“ osaleja ja „Õnne 13“ sarjast tun- kontserdi. Selleks on ka päris mitu ril kell 15 Väike-Maarja seltsimajas. tud tegelane Uuevariku Ints ehk Mih- põhjust. Üheks oleks kindlasti see, Kõik muusikahuvilised ja lihtsalt tore- kel Tikerpalu. Tantsuks mängis ansam- et pasunakooril pole ammu suuremat dad inimesed on oodatud! bel Locomotiiv eesotsas Kalle Sepaga. esinemist olnud. Olulisem aga on see, et meie noor abidirigent Taavi Taar Avatud oli kohvik. Vallo Taar Pidu algas tantsustuudio Alima et- hakkab lõpetama TÜ Viljandi kultuu- dirigent teastetega Epp Kaljose juhendamisel. Tänati kõiki seltsimaja ringijuhenda- jaid, töötajaid ja toodi välja mis aasta jooksul hästi või halvasti oli. Peale Locomotiiv ja Kalle Sepp. Foto Kristel Kitsing avakõnet astus rahva ette üllatusküla- line Pille Pürg, kes parodeeris mitmeid tuntud tegelasi nagu Anne Veskit, Siiri ja Viivi Sõnajalga, Anna-Marina Galoja- ni, Edgar Savisaart, Alla Pugatšovat ja Heli Läätsa. Bändi esimeste nootide kõlamisel oli tantsuplats rahvast täis. Olen õnnelik, et pidu läks igati kor- da ja sain väga head tagasisidet üritu- se kohta. Õhtujuht Mihkel Tikerpalu ja bändi laulja Kalle Sepp avaldasid soo- vi taas meie maja külastada ning täna- sid sooja vastuvõtu ja vinge peo eest. Samuti avaldas soovi tagasi tulla Pille Pürg, keda on võimalik Väike-Maarja seltsimajas näha sügisel oma monotü- Alima etteaste Epp Kaljose juhenda- Pille Pürg parodeerimas Anne Veskit. misel. Foto Kristel Kitsing Foto Kristel Kitsing kiga. Jälgige reklaami! Algas seltsimaja 108 sünnipäeva aasta ja mõtteid selleks peoks on juba palju. Loodan, et 108ndal aastapäeval on sama palju külastajaid kui eelneval. Aitäh, et olemas olite! Teie kohalolek Pearaamat OÜ andis peole rohkem väärtust ja pidu- likkust! Raamatupidamisteenus Soovin kõigile head alanud uut aas- ettevõtetele ja tat! Võtke rohkem osa meie üritustest korteriühistutele. ja käige meie ringides. Esimene suu- Algdokumentide korrastami- rem pidu on juba 25. jaanuaril, kui tä- sest majandusaasta histame Roti aasta algust. Tulge kind- aruande koostamiseni. lasti peole! Peatse jällenägemiseni! Tel: 5190 1120; e-post: [email protected]; Terje Kümnik www.pearaamat.eu Väike-Maarja seltsimaja juhataja Külalised hindasid pidu suurejooneliseks. Foto Kristel Kitsing Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Raul Rebane esitles muuseumis raamatut Aasta loom on nahkhiir meediasuhtlusest 2020. aasta loom on nahkhiir. Tema Eestimaa Looduse Fondi või Keskkon- tutvustamiseks korraldatakse kogu naameti poole.“ 10. detsembril esitles muuseumi aasta vältel üritusi ning eksperdid Kuidas kindlaks teha, kas kodu lä- klassiruumis Raul Rebane oma trüki- pööravad tähelepanu nahkhiirte hedal tegutseb nahkhiirte koloonia? sooja raamatut "Hirmust eduni. Mee- kaitsmisele ja uurimisele. Kui näete tegutsemas korraga juba diasuhtluse 8 reeglit". Eestimaa Looduse Fond ootab ini- mitut nahkhiirt, siis on kindlasti soo- Vaimukate spordireportaažidega meste abi suviste nahkhiirekolooniate vitav sellest nahkhiireuurijatele teada rahva südamesse tee sillutanud Re- kohta. Selleks, et nahkhiirte olukorda anda. Ekspertidega saate kontakti nii base raamat on Eestis esimene, kus paremini mõista on vaja teada, kus Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki suure tele- ja koolitajakogemusega asuvad eri liikide kolooniate varjepai- nahkhiiresõprade grupi kui ka Kesk- inimene paneb oma teadmised õpi- gad. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte konnaameti või e-posti nahkhiir@ raamatuna kirja. poegimiskolooniate kohta hoonetes. elfond.ee kaudu. Soovi korral annab „On kirjutatud memuaare, on kir- „Nahkhiiri saame tulemuslikult lisainfot ELFi nahkhiire-ekspert Lauri jutatud mälestusi, aga mitte juhendit. Raul Rebane raamatu esitlusel autogramme jagamas. Foto Kristel Kitsing kaitsta ainult koos tegutsedes ja oma- Lutsar e-posti [email protected] Ja siis ma mõtlesin, et panen kirja,“ vahel suheldes,“ kommenteeris nahk- vahendusel või telefonil 551 7237. sõnas arvamusliider ja tunnustatud see, kes esimesena tulistab!“, ja pal- – see oma lugu ja võitlus selle imago hiireuurija Lauri Lutsar. „Nahkhiireuu- meediaekspert. Ta ei varja, et raama- jud ajakirjanikud kasutavad kriiside eest – on kõige tähtsam. Ma alati üt- rijad saavad nõu anda kõige paremini Raul Kübarsepp tu kirjutamise motiiviks olid ta enda ajal valitsuste kohta tema väljendit len, et kommunikatsiooni tegevuste siis, kui inimesed ise ühendust võta- kommunikatsiooniekspert ebaõnnestumised noore teletegijana. „Kärestiku kohal hobuseid ei vaheta- järjekord on: kõigepealt on ideoloo- vad ja küsivad. Selleks võib pöörduda SA Eestimaa Looduse Fond Seda väärtuslikumad on tema koge- ta, aga eesleid peab!“ Sellised lühike- gia – oma juur, suur mõte. Teine on mused teiste jaoks. sed väljendid 5-8 sekundit eetris võ- sõnumid, neid on palju lihtsam teha, „Ma ei tahtnud, et ta tuleks liiga tavad Rebase ütlusel väga täpselt asja kui mõtet leiutada. Ja kolmas on kanal. paks – 200 lehekülge on maksimum. kokku ja sisaldavad oluliselt rohkem Kõige lihtsam on panna ta kuskile sis- Et ta oleks isiklik, oleks kohalik – kõik informatsiooni, kui tekst. se – küll leidub koht,“ rõhutas Rebane näited on Eestist. Nii et omamoodi Ja kaks viimast peatükki on kriisid veel olulist üle ja innustas kuulajaid teerajaja.“ ja ohud. Kui sa satud meediakriisi, oma kodukohast lugu tegema. Sellise paljulubava alguse tegi kirjutatakse mingisugust jama, et kui- Oma loo tegemine on väga suur telestaar, ajakirjanik ja meediakon- das siis käituda, kuidas otsuseid vastu asi. Võimalusi on tohutult. See lihtsalt sultant Raul Rebane, keda tunnevad võtta ning mismoodi üldse mõelda. eeldab inimeste kokkusaamist, oma kõik, kel televiisor vähegi huviorbiidis „Palun võta aeg maha! Kontrolli ini- filmi tegemist, arutlemist – kokku lep- olnud. Raamatu eesmärki ja peatükke mestega, kes pole emotsionaalselt pimist, mis meile on tähtis. See on ju selgitas mees lahti publikut pilgeni seotud! Ära tee ise otsuseid, sest sa jumalik koht siin. Identiteedi küsimus täis muuseumi klassiruumis. eksid,“ haris Rebane kuulajaid. „Ja on ülima tähendusega. „Tegelikult on sel raamatul üks ohud – kõik need sotsiaalmeedia ja „Ei ole mitte midagi väärtuslikumat, väga oluline eesmärk – julguse tekita- mis kõik need värgid on – sellest võib kui oma kodukandi üle uhke inime- mine,“ lisas ta ning nentis, et igaühel peatüki kirjutada.“ ne,“ rõhutas Rebane. „Ja see on kõige meist tuleb varem või hiljem minna „Vot niisuguse asja panin kokku ja võimsam reklaam, mitte pilt lehes ega avalikkuse ette. „Aga kui te tähele pa- need algteadmised antakse siin suh- tekst. Uhke kodanik on kõige väärtus- nete, siis pulmadel ja matustel räägi- teliselt lihtsas keeles kätte,“ rõõmus- likum vara ja seda tuleb pidevalt taas- vad alati ühed ja samad inimesed. Kas tas meediakoolitaja, et tarkuseterad toota,“ õpetas ta. Mingi tulemuse saa- teised ei ole võimelised?“ paiskas kaante vahele sai. „Ainus häda oli sel- vutades ei tohiks paigale tammuma Veelendlane. Foto Rauno Kalda ta küsimuse õhku. „On ikka. Aga nad lest, et täpselt sel hetkel, kui see oli jääda – see on lõputu võitlus. „Kange- ei tea, nad ei julge,“ sedastas Eesti ära kirjutatud, tahtsin kirjutada uue lasi ei tee mitte saavutused, kangelasi üks tuntumaid kommunikatsiooni- variandi ja parema,“ nentis Rebane. teeb käitumine,“ rõhutas Rebane. „Sa Suri keeleteadlane Mati Hint eksperte. Oma koolitaja kogemusele Endine Eesti Televisiooni spordire- võid olla maailmameister, aga kui sa 5. detsembri õhtul lahkus 82aastase- tuginedes kinnitas mees, et pärast porter meenutas kolleeg Mati Talvi- oled idioot, siis see ei aita. Ma olen na meie seast keele- ja ühiskonna- lühikest õpetust on enamik inimesi ku ütlust, et telesaade ei saa kunagi püüdnud neid põhimõtteid nii palju, teadlane, poliitik ja F. J. Wiedemanni võimelised, nad lihtsalt ei tea seda. valmis, ta lihtsalt läheb eetrisse. „Siis kui võimalik siin esile tuua,“ võttis keeleauhinna 2003. aasta laureaat Valdav enamik probleeme ja vigu on ma pean selle raamatu kohta ütlema mitmeid raamatuid publitseerinud Mati Hint. trükisooja raamatu autori sõnul eemal- täpselt sama, et raamat ei saa kunagi Raul Rebane oma ettekande muuseu- Mati Hint sündis 28. augustil 1937. datavad treeninguga. Täpselt nii nagu valmis, ta lihtsalt on trükis.“ mis kokku. 1944. aastal astus ta Aakre Mittetäie- igas muus töös. „Kui autojuhiks tahad Kõige olulisemaks pidas meedia- Kristel Kitsing likku Keskkooli ning lõpetas selle saada – on vaja lube. Kui arstiks ta- koolitaja siiski kahte esimest peatük- kooli kiituskirjaga. 1963. aastal lõpetas had saada – tuleb väga palju õppida,“ ki. „Need esimesed kaks peatükki ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloo- selgitas Rebane. Just seetõttu pani ta gina, olles spetsialiseerunud raken- raamatusse sisse ka harjutused. „Kui duslingvistikale. Oli kultuurirühmituse neid harjutada, siis on võimalik taset Wellesto liige. hästi kiiresti parandada.“ Pärast tööaastaid Tallinna Ülikoolis Raamat on üles ehitatud põhimõt- oli ta emeriitprofessor. tel, et kaks esimest peatükki kahek- Mati Hint. Foto erakogu Hint on kaitsnud kaks doktorikraa- sast on oma suur lugu, kuidas seda di, avaldanud umbes 300 teadusartik- teha, miks see tähtis on ja imago. Mati Hint on pälvinud presidendilt lit Eestis, Euroopas ja USA-s ning küm- „Enamik inimesi, kellega ma räägin, Riigivapi IV klassi teenetemärgi (1997) me raamatut. pole Väike-Maarjast läbigi sõitnud. ja Riigivapi III klassi teenetemärgi Ta on rajanud TLÜ-s lingvistika Nad on kuskilt näinud, telekast vist (2006). doktorantuuri, aidanud korraldada seda Lurichi kuju – nad teavad seda Ta on saanud Ferdinand Johann rahvusvahelisi kongresse ja sümpoo- imagot Väike-Maarjast,“ kõneles Re- Wiedemanni keelauhinna (2003), sione. bane, kelle sõnul on raamatus imago Bengt Gottfried Forseliuse medali 1988. aastal astus Hint poliitikas- õpetuse kohta väga peenikeski nippe (2003), Tallinna vapimärgi (2006). Aas- se. Ta oli üks Rahvarinde asutajaliige. sisse põimitud. „See on elu võitlus, tast 2015 oli Mati Hint Tallinna Ülikooli Riigikogu liige oli Hint aastatel 1992- mida sinust räägitakse selja taga ja pä- auliige. 1995. Ta oli üks keeleseaduse algata- rast surma.“ Tema poeg oli ajakirjanik Madis jatest ja koostajatest. Neli järgmist peatükki on praktili- Hint. ne õpetus – harjutused. „Näiteks, kui tuleb TV3 kaameraga uksest sisse ja tuleb öelda, mille üle väikemaarjala- Erametsakonsulent Aadu Raudla sed kõige uhkemad on. Mida ma ütlen võtab metsaomanikke vastu talle? Kuidas ma käitun, kui kaamera Väike-Maarja vallamajas üle nädala neljapäeviti kell 10 - 12. vaatab mulle näkku? See kõik on ette- Vastuvõtupäevad 2020. aasta esimesel poolel on: valmistuses kinni,“ teadis ta oma prak- 30 jaanuar; tikast rääkida ja õpetas, et valdav ena- 13 ja 27 veebruar; mik asju, mida sa räägid, peab olema 12 ja 26 märts; kodus paberil, peas või läbi mõeldud. 9 ja 23 aprill; Siis on veel raamatus väga kumma- line peatükk: mida lühemalt räägid, 7 ja 21 mai; seda rohkem aega saad. „See tähen- 4 ja 18 juuni. dab, et tuleb armastada eesti keelt. Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate Tuleb tunda vanasõnu, väljendeid, probleemidega (metsa uuendamine, hooldamine, raied, ütlusi, kõnekäände ning neid õigel erametsaomanikele makstavad toetused). hetkel kasutada,“ selgitas meedia­ Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. spetsialist, lisades, et see pole sugu- Kuni kolme tunnise nõustamise eest ei pea metsaomanik maksma (va gi lihtne. „Lebedev, üks vene kindral, transpordikulud, juhul kui on vaja käia metsas). presidendikandidaat, kes 2000ndal Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. aastal helikopteriga surma sai, kasutas Tel 524 8963; e-post [email protected] sellist väljendit: „Viimasena naerab 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Väike-Maarja valla spordiaasta tähtede valimine Väike-Maarja valla rahvas on noppinud 2019 a sporditaevast välja säravamad tähed. Nende tulemused ja tegemised räägivad ise enda eest. Märkisime leheruumi kokkuhoiu mõttes üles iga nominendi pa- rimad tulemused. 2019 aasta säravaimad sporditähed selgitab välja Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi jaanuarikuu koosolekul. Nominentide tänamine ja 2019. aasta sporditähtede väljakuulutamine leiab aset Väike-Maarja valla Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel, 21. veebruaril Väike-Maarja seltsimajas. VÄIKE-MAARJA VALLA 2019 SPORDIAASTA TÄHTEDE nominendid

AASTA SPORTLIK NEIU AASTA SPORTLIK NOORMEES

Nimi Tulemused MARKUS KULL 15. Emumäe jooks M12 3. koht jalgrattasport, maadlus Rakvere 36. Rahvajooks poisid, 2. koht KAROLINA KULL Soudal cx karikasari 2019 N 12 3. koht Suusatajate seeriajooks ja kepikõnd 2019 (jooks p7-10) 2. koht jalgrattasport, Vivus. Lv mtb maratons (ratas 20 km) 1. koht Bosch eesti maastikurattasari 2019 M 12 10. koht jooks, Adazu mtb velomaratons N 14 1. koht Järva-jaani 6. rattaralli (poisid kuni 10. a) 3. koht suusatamine Bosch eesti maastikurattasari 2019 koondtulemused Reinpauli 17. maastikujooks (jooks 2,5 km mehed) 1. koht N12 3. koht Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus 2019 (ratas P10) 2. koht Alexela-Hawaii Express Noortesari (suusatamine) 14. Matsimäe rattaralli (ratas P12) 1. koht N13 9. koht Pandivere 28. rattaralli (ratas MU 10) 2. koht Tamsalu suusatalv 2019 N 12 4. koht Türi skl auhinnaturniir vabamaadluses (maadlus: -26 kg) 3. koht Väike-Maarja valla meistrivõistlused suusatamises Noorteturniir vabamaadluses „Nublust Nabiks“ 2. etapp T12 2. koht Rakke (maadlus: -23 kg) 3. koht Kõrvemaa suusamaraton 2019 N18 8. koht Järvamaa kv 2019 vabamaadlus (maadlus: -23 kg) 3. koht Koeru 26. kevadjooks (jooks 2 km) 2. koht Kõrvemaa kevadjooks N18 2.koht AIVAR ELLAM Balti võistkondlikud MV U16 kõrgushüpe 3. koht 17. -Simuna rahvajooks N18 2. koht kergejõustik Eesti MV kergejõustikus U 16 kõrgushüpe, 2. koht 15. Emumäe jooks N12 1. koht Talvised Eesti MV U 16 kõrgushüpe 2. koht Rakvere 36. Rahvajooks T 600 m 2. koht, T/N 2,4km 2. koht Lääne –Virumaa 10 x meister kergejõustikus erinevatel aladel Reinpauli 17. maastikujooks (jooks 2,5 km naised) 4. koht Aivarile kuulub Lääne-Virumaa 13-14 aastaste rekord 60 Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus 2019 T12 1. koht m, kõrgushüppes ja 60 m tõkkejooksus 5. Veloplus karika rattamaraton N14 3. koht 14. Matsimäe rattaralli N12 1. koht Pandivere 28. rattaralli NU 11 1. koht Seriaalivaba õhtu 2018/2019 N12 1. koht AASTA NAISSPORTLANE Suusatajate seeriajooks ja kepikõnd T11-13 3. koht MARGIT VAARMA Sangpommispordi Euroopa Meistrivõistluste II koht MAIRIT KAARJÄRV Eesti meistrivõistlused XCO 4. koht sangpommisport, (vanuseklass 35…39) jalgrattasport, BOSCH Eesti maastikurattasari N 12 2. koht multisport Eesti meister sangpommispordis ( N, 16 kg rebimine 170x) suusatamine 5. Alutaguse Rattamaraton - Eesti Meistrivõistlused ratta- KV MEISTER sangpommispordis (kaalukategooria 68+, maratonis 2. koht rebimine 16 kg, 120 kordust) Hawaii EC vanuseklassi N 12 2. koht KV meistrivõistlustel suusatamises 3. koht Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasari N12 võtja Valla meister sisesõudmises SOUDAL karikasarja N12 2. koht Sarja seriaalivaba õhtu N35+ II koht Alexela-Hawaii Express Noortesari 2020 N13 3 .koht Georgi kange rammumehe võistluse naiste arvestuse I koht Eesti Meistrivõistlused 2019 vabatehnika 12. koht Ebavere Kange triatlon 6. koht Eesti noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises KV maastikuvõistluse III koht (N35+) teatesuusatamine 4. koht Kaitseliidu meister sangpommispordis (N, 16 kg rebimine 135x) ANU- LIIS RAUDSEPP Maalehe maadlusturniir 1. koht naiste maadlus, sumo Eesti MV sumos 1 koht HELENA VEELMAA Helena tunnistati Eesti Jõutõsteliidu poolt 2019. aasta Eesi laste MV sumos 1. koht klassikaline jõutõstmine parimaks naiseks. Eesti õpilaste MV vabamaadluses 1. koht Euroopa meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises, Tallinn Open 15. koht 10. koht -72 kg. Tampere Female Tournament 1. koht Üliõpilaste Maailma Karikavõistlused klassikalises jõutõst- Jõudi MV klassikalises maadluses 1. koht mises, III koht -72 kg. Lisaks üksikaladel kükis III koht tule- Lääne-Virumaa MV 1. koht musega 165 kg. SELL games (rahvusvaheline üliõpilasvõistlus), EVA-MARIA RAUDSEPP Maailma Meistrivõistlused sumos 5. koht I koht -72 kg ja naiste absoluutne võitja. naiste maadlus, sumo Maailma Meistrivõistlused sumos, meeskondlik 3. koht Eesti meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises, Euroopa MV sumo 7. koht I koht -72 kg, naiste absoluutne võitja. Eesti MV sumos 1. koht Eesti meistrivõistlused lamades surumises, I koht -72 kg, Eesti MV 2. koht naistemaadluses, õpilaste vanuserüh- naiste absoluutne võitja. mas Eesti meistrivõistlused lamades surumises (varustusega), Eesti õpilaste MV vabamaadluses 2. koht I koht -72 kg. Absoluudis III koht. Tallinn Open , vabamaadlus 14. koht Jõustruktuuride auhinnavõistlus klassikalises jõutõstmises, Maalehe maadlusturniir 2. koht I koht naiste arvestuses. Tampere Female Tournament 4. koht Tallinn-Helsingi-Stockholm linnavõistlus klassikalises „Jõud“ MV 1. koht jõutõstmises, II koht naiste arvestuses. Lääne-Virumaa MV 1. koht Üliõpilasmeistrivõistlused klassikalises jõutõstmises, I koht Olümpiakomitee tunnustus detsembris 2019 naiste arvestuses. ELIISE KIVISTU Eesti meistrivõistlused Talikross 2. koht Üliõpilaste MV lamades surumine, I koht +63 kg, naiste jalgrattasport, Eesti Meistrivõistlused XCO 2. koht absoluutne võitja. suusatamine Eesti Meistrivõistlused Cyclocrossis 3. koht Jõustruktuuride auhinnavõistlus klassikalises jõutõstmises, BOSCH Eeesti maastikurattasari N14 võitja I koht naiste arvestuses. http://powerlifting.ee/blogi/jou­ SOUDAL karikasarja 2. koht struktuuride-av-klassikalises-joutostmises-protokoll/ Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasari 3. koht Helenale kuuluvad sellest aastast kõik Eesti rekordid. Kükk 170 kg KATI-LY RANDVIIR Eesti MV kergejõustikus U 14 vanuseklassis: Lamades surumine 94 kg 200 m tõkkejooks 3. koht Jõutõmme 180 kg 4x100 m teatejooks 3. koht Kogusumma 442.5 kg Kaugushüpe 3. koht Talvised Eesti MV kaugushüpe U 14 2. koht MARIS KAARJÄRV EM Cyclocrossis N 40-44 1. koht Lääne-Virumaa 7x meister, kahekordne hõbemedaliomanik jalgrattasport Eesti Höövelliist Eesti Meistrivõistlused Cyclo-Crossis 5. koht BOSCH Eesti Maastikurattasari naiste üldarvestuse AASTA SPORDIEDENDAJA 3. koht ja N40 võitja Hawaii EC maratonidistantsi võitja ja N40 võitja ANDRI PART- Ebavere discgolfi raja loomise eestvedaja. Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasari 4. koht SOUDAL karikasari N eliit 2. koht Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13

GREETE STEINBURG World Championships – XCM 22. koht AASTA SPORTLIK VETERAN 50+ jalgrattasport European Championships – XCM 16. koht Estonian National Championships – XCM 1. koht VÄINO STOLTSEN Eesti lahtised karikavõistlused sangpommis pika tsükli Estonian National Championships – XCO 3. koht Sangpommisport, tõukamises kehakaalus-85kg 60+ 3. koht Estonian National Championships – Road race 4. koht sisesõudmine, Eesti MV pikamaa distantsil 60+ 3. koht Raid Evolenard XCM 1. koht lauatennis, sulgpall, Rahvusvaheline sisesõudmine ALFA 60+ 6. koht Maraton BTT Villa de Gador-Macarena 1. koht võrkpall, tennis Pärnu lahtised MV 1000 m 60+ 4. koht Portugal Cup XCM - Mortagua 1. koht Eesti MV sisesõudmises. 60+ 4. koht Portugal MTB Tour (UCI S1) 1. koht V-Maarja valla lahtised MV sulgpallis 1 etapp 10. koht. Latvijas Valsts Mežu Kalnu Divertenu Maratons– Sigulda 1. koht V-Maarja valla lahtised MV lauatennises 1. koht VIVUS MTB Maratons - Aluksne 1. koht L-Virumaa MV lauatennises 55+ 2. koht. Bosch Eesti Maastikurattasari series 1. koht Eesti MV seenioride sulgpallis 65plus paarismäng 2. koht, Costa Blanca Bike Race (UCI S2) 2. koht üksikmäng 3 .koht. UCI Marathon Series – La Foriestiere Bulls Bikes 2. koht Eesti MV rannavõrkpallis paaridele 60+ 2. koht Mediterranean Epic (UCI S1) 3. koht L-Virumaa MV rannavõrkpallis meespaaridele 9. koht. Portugal Cup XCO – Fundao (UCI C1) 4. koht ReinPauli XVII maastikujooks 30. koht Alpen Tour Trophy (UCI S1) 5. koht 100 a Eesti Võrkpalli ja Peet Raigi 81. a sünnipäevaturniir, Epic Israel w/Janika Lõiv (UCI S1) 6. koht seenioride 4. koht. AASTA MEESSPORTLANE ANTS EINSALU 8. Tartu Linnamaraton jooksmine (Tallinna Maraton): jooksmine, jalgratas, 42.195 km – 276. koht suusatamine, Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks10 km jooksmine – 163. koht JANAR RÜCKENBERG Alfa 2019 (M40+) 1. koht sisesõudmine 47. jooks ümber Ülemiste järve 13,8 km jooksmine – 63. koht sisesõudmine 2019 Eesti MV sisesõudmises M40+ 1. koht IRONMAN Tallinn triatlon – 309. koht Eesti MV sisesõudmises pikamaa distantsil (M40+) 2. koht Ebavere Kange triatlon – 2. koht (oma vanuseklassi võitja) Järva Valla Lahtised Meistrivõistlused 2019 40+ 1000 m 1. koht 38. Tartu Rattaralli 124 km maanteerattasõit – 676. koht Pärnumaa ja SS Kalev Lahtised Meistrivõistlused 2019 48. jooks ümber Harku järve 6,4 km jooksmine – 73. koht (M40+) 1. koht 37. Tartu Maastikumaraton 24 km jooksmine – 241. koht HARRI KULLAS Rahvuste krossil Assenis individuaalselt sõitudes 4. ja 12. 46. Tartu Maraton 63 km suusatamine - 166. koht motokross koht ning kokkuvõttes 4. koht. ALFA sisesõudmise võistlus 2019 Tallinnas Team meeskondlik 4. koht rahvuste krossilt (parima (1000 m – 1. koht (M60+) tulemuse kordamine) “TÕMBA, JÜRI 2019” ja EMV sisesõudmine (2000 m – 1. koht (M60+) Esimene eestlane, kes võitnud rahvuste krossil ametliku 2018-2019 sisesõudesarja (M60+) absoluutne võitja – 1. koht stardivõidu. Virtuaalne Harku poolmaraton 21 097 m 1. koht (M50+) Briti meistrivõistluste aasta kokkuvõttes 4. koht Eesti meistrivõistlused sisesõudmise pikamaa distantsil Briti MX Nationals sarja aasta kokkuvõttes 1. koht ja meister. Viljandis 6000 m – 1. koht (M60+) Parim maailma meistrivõistluste koht Valkenswaard Holland Pärnumaa lahtised meistrivõistlused sisesõudmises 1000 m – GP 14. koht 1. koht (M60+)

AASTA SPORTLIK PEREKOND

PEREKOND ALT PEREKOND KAARJÄRV

Võrreldes aastatagusele on meiega liitunud Suurem osa aastast on olnud kasvamisest Mõeldes Kaarjärve pere lastest tekib ala- punkti ema Maris, kui võitis Itaalias tsüklo- veel kaks pereliiget. Pereisa Ivar on teinud ja tervislikest protsessidest tingitud võist- ti vahva tunne, et kõik kolm, Mairis, Ma- krossi Euroopa meistrivõistlustel kuldme- poeg Marti juhendamisel esimesi samme luspaus. See periood on Maria Liis endise rius ja Mairit õppisid vist suusatamise dali. Liikumine ja sport on selle pere kirg, stabiilse treeningkava jälgimisega. Vanim usinusega treeninud, laagrites osalenud ära enne kõndimist. Ema ees ja pisikene elustiil ja traditsioon. vend Arnis on samuti püsitanud oma ees- ning spetsiaalseid harjutusi teinud. Kuna sportlasehakatis tillukestel „mudelsuus- märgid ning tegeleb regulaarselt treeningu- 2019 aastal pole olnud võimalik suures osas kadel“ tema kannul, nii on neid nüüdseks Mairit Kaajärve tulemused 2019 aastal: tega. võistlustel stardis olla, siis hea võimalus juba palju aastaid kohalikel suusaradadel Alexela-Hawaii Express noortesari kokku- võistlustest osa saada ja oma panus anda nähtud. Eesotsas ema Marisega on terve võtte 3. koht Helge on osaleda vabatahtlikuna võistluste korral- Kaarjärvede pesakond talvel alati suus- Lääne-Virumaa N MV - 7. klass - 1. koht -Triatloni Otepää IronMan 70.3 läbimine, damisel. Vabatahtlik töö Eestis vajab veel kadel ja suvel jalgratastel. Kaarjärvesid Väike-Maarja valla MV - 1. koht ( 1,9 / 90 / 21,1 ). Triatloniks ettevalmistus propageerimist, nii mõnigi eakaaslane on ei ühenda mitte ainult sama eesnime al- Soomes Marjon hiihtot N12 - 1. koht algas 1. nov 2017. Krooli polnud Helge ku- küsinud, kas tõesti tegid mitu päeva täitsa gustäht M, vaid ka tõsiasi, et nad kõik on Bosh Eesti Maastikurattasari N12 - 2. koht nagi osanud ujuda ja pead ujudes vee alla tasuta tööd ja said vaid T-särgi? Seda T-sär- silmatorkavalt tegusad ja sportlikult edu- Estonian cup Maastikurattasari N12 - 2. polnud pannud alates 1988 aastast, kui sai ki on Maria Liis uhkusega kandnud. Loode- kad. Toimetamas treeningutel või otse koht prillid. Detsember 2018 õnnestus esimest tavasti innustab see ka teisi vabatahtlikuna võistlustules, on kõikide Kaarjärvede suh- Husqvarna Eesti Olümpiakrossi karikasari korda ujuda järjest üle 50 m krooli. Otepääl oma panust andma. tumine üksnes üheselt hoomatav: nad on N12 - 1.koht saigi 1,9 km krooli ujutud! See tegi tohutut visad ja sihikindlad, nende töötahe väärib Team Rattapood Cup N12 - 2. koht rõõmu- midagi täiesti nullist selgeks õppi- Marti Alt kadestamist. Läbi aastate, sealhulgas ka Soudal karikasari N12 - 2. koht da ja õnnestuda! 2020 aastaks on juba Ote- Maikuu lõpus vabanes Marti ajateenistu- möödunud 2019. aastal on Kaarjärvede pääle registreeritud ja siht silme ees, milli- sest, kus püüdis võimaluste piires aktiivset klanni liikmed olnud resultatiivsed nii Maris Kaajärve tulemused 2019 aastal: se ajaga soov võistlus läbida. sportimist jätkata. Septembrist alustas Mar- Eesti meistrivõistlustel kui platseerunud EMV teatesuusatamises - 2. koht - Tallinna maratoni läbimine teist korda. ti õpinguid Tartu Ülikoolis kehalise kasvatu- väga kõrgetel kohtadel erinevate maasti- SPKL koosseisus (suusatamises kuulun Eesmärgiks oli parandada aasta tagust aega se ja spordi erialal. Sel aastal alustas Marti kurattasarjade raames. Kui Mairis ja Mari- sinna) 30 minutit ja võib öelda, et nii ka läks. esimesi katsetusi treenerina, tehes juhiseid us toimetavad hetkel aktiivsete tervises- Eesti Omavalitsuste talimängud N40 - 3. - Viking Line Eesti Ööjooksul poolmaratoni oma isale ja härrasmehele, kes vaimustus portlastena ja toetavad „raskekahurväge“ koht läbimine, 16 minutit kiiremini kui aasta ta- Helge „tasa ja targu“ saavutatud tulemus- treeningutel, siis medalite kogu täien- Eesti Omavalitsuste talimängud teates - gasi, saavutades ajaga 2:01:35 oma vanuse- test ja kelle senised liialt aktiivselt, vanu- damise ja tiitlite noppimisega tegelesid 8. koht (sõitsid kõik kolm Mairis, Mairit ja klassis 29s koht. 2 tunni piiri alistamine jääb ses 40+ sportimisega alustamised olid lõp- möödunud aastal eriti tõsiselt ema Maris Maris) 2020 aasta eesmärgiks. penud väga kiirete vigastustega. Kaarjäv ja Mairit Kaarjärv. Maris Kaarjärv Team Rattapood Cup NE - 1. koht - Ebevere Kangel triatlonil oma vanuseklas- - Vanuseklassis 20-24 Eesti meister poolpi- tegi eelmisel aastal umbes 50, Rakke koo- Bosh Eesti Maastikurattasari N40 - 1. koht si võit kas IronMan võistlustel, Otepää 70.3 li 6. klassis õppiv Mairit umbes 70 starti. ja naiste üldarvestuses 3. koht - Eesti Triatloni Liidu karikasarja võitja Ainuüksi Kaarjärve pereliikmete võistlus- Estonian Cup Maastikurattasari N40 - 1. Pereisa Ivar Alt (triatlon ja duatlon kokku) te arv aastas on muljetavaldav, rääkimata koht Poja Marti juhendamisel treeningutega - Ebavere Kange meeste arvestuses II koht kohtadest, millel platseerutakse.Kaarjär- EMV Cyclokrossis N sen. - 2. koht alustanud. Aastasse 2019 jääb Viking Line vede spordiaastale pani väga ilusa Euroopa MV N40-44 - 1. koht Eesti Ööjooksul 10 km läbimine. Arnis Alt Alustas aktiivsete treeningutega, seades AASTA VÕISTKOND Maria Liis Alt eesmärgiks osaleda jaanuaris 2020 World- lopet sarja kuuluval Marcialonga maratonil 2019 aasta parim sportlik tulemus on 6. koht KÖIEVEO MEESKOND Argo Aonurm, Andres Kruusamägi, Rein Miller, Sten Karro, (70 km) Alexela Hawaii suusasarjas. Priit Beljaev, Kalev Õim ja kapten Aare Prants Omavalitsuste mängud 2019 3. koht 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Matkasellid panid pekid särisema Suusahooaeg on avatud Pikkades pühadejadas toimus Rakkes tis matkajuhi rolli edukalt üle Helena tulid ja aitad traditsiooni üleval hoida. Suvi möödus Ebavere suusaklubi nematel tütarlastel oli vaja sõita juba 25. detsembril traditsiooniks saanud Veelmaa. 19 kilomeetrise distantsi Koos minuga on kindlasti tänulikud sportlaste jaoks töiselt. Osalesime 1, ning selles vanusegrupis saavutas „Pekid särisema Rakke 2019“ matk. poolel maal, Andres Keäri viljakuivati kõik 50 vaprat „Pekid särisema Rak- mitmetes laagrites ning tegelesime Mirtel Laht auhinnalise 5. koha. N13 See sai teoks juba viiendat korda ja juures, ootas matkalisi soe tee ja pi- ke 2019“ osalejat. Kohtumiseni 2020 erinevate aladega. Aktiivsemad meie vanuseklass oli meie klubi võistlejate paari inimesega alustatust on saanud sike piparkook. Oli ka võimalus poole aastal ja muidugi 25. detsembril kell seast võtsid osa ka ratta- ning jook- seas arvukaim ning meie parimana sai juba paljudele pühade üheks osaks. maaga piirduda, aga seda võimalust 11.00. suüritustest. Sügisel avasime ka uue 1,3 km pikkusel distantsil 3 km Mairit Eesmärk muidugi veeta tervislikud agaralt ei kasutatud ning kiirel sammul Kui ilmataat vähegi armuline on algajate treeninggrupi, kuhu kuuluvad Kaarjärv 3. koha, Karolina Kull oli 7. tunnid pühade ajal kippuva ülesöö- jätkati. Matka algus ja lõpp oli olude ja külma ning lund annab, on matka- 7-10 -aastased suusahuvilised. kohal ning Karolina ning Angelina Alt mise juurde. Kuigi ilmataat ei olnud sunnil üle viidud Rakke kultuurikes- vormis järgmine üritus Rakkes suusa- Vaatamata olematutele lumeolu- sõitsid välja vastavalt 9. ning 12. koha. sellel korral väga armuline matkajate kusesse ja sinna jõudsidki kõik mat- matk Edru voorel. Kui lumeolud 24. dele avati suusahooaeg 21. detsemb- N16 vanuseklassis, kus sõita tuli 2,6 suhtes ja mitut puhku tuli laveerida kalised pärale. Tee ja kringel kadus veebruaril puuduvad, siis tuleb matk ril Otepääl, kus toimus Alexela-Hawaii km, sai Eliise Kivistu 19. koha, suurte porilompide vahel ning otsi- kiirelt laualt ning paljudele naeratas jällegi käimise vormis ja kohtume Express noortesarja esimene etapp. Loodetavasti tuleb varsti ka lumi da kindlamat jalgealust, ei kostnud ka loosiõnn. Tänud Andres Keär oma üleriigilisel tervisepäeval “Vabariigi Meie klubist osales seitse sportlast. maha ning saame järgmisteks võistlus- kellegi suust nurinat – ilma ju paraku valdustesse tuulevarju lubamast. terviseks!“, kogudes Eesti inimestega Kõige nooremas ehk N11 vanuseklas- teks looduslikul lumel valmistuda. tellida ei saa. Kuna matka algataja ja Tänud Helena, et võtsid kohe õhinal üheskoos kilomeetreid, et teha ring sis esindas Ebavere suusaklubi Me- matkajuht Greete Steinburg ise viibis matkajuhi rollist tuld. Tänud Greetele, ümber maailma. rit Nõmmiste, kes sõitis välja 900 m Mairis Õispuu Hispaanias treeninglaagris, siis võt- et selle algatusega aastaid tagasi välja Enno Eilo pikkusel distantsil 6. koha. Aasta va- Ebavere suusaklubi abitreener

Poolsada matkaselli nautisid pühade ajal liikumist. Foto Enno Eilo

Suusaklubi õpilased Soomes laagris. Foto erakogu Jõumees juhendas rivitantsuringi Tõmmanud 2007. aasta 12. novembril mised on mulle ette söötnud seesa- kohtumisel oli ainult kolm tüdrukut, rammumehe treeningute perioodil ma elavaloomuline maailma avastav kasvas tantsijate arv vahepeal isegi Äntu matkarajad said uue ilme maast lahti 300 kg-se kangi, poleks „väike poiss“. Möödunud aasta 30. üheteistkümne õpilaseni. Lõpurivis- ma isegi veidramates fantaasiates septembrist kuni 9. detsembrini tusse jäi tantsima kaheksa tüdrukut. suutnud ette kujutada, et 12 aastat kooskäinud Rakke kooli õpilaste line- Kahju, et meie grupiga ei liitunud üh- hiljem täpselt samal ajal (2019. aasta tantsu ring sündis tegelikult täpselt tegi noormeest. novembrikuu) juhendab seesama jõu- samal põhjusel. Väike vallatu tegelane Kokkuvõttes jään tehtuga rahule mees line-tantsu ringi. Mida iganes, minu sees hakkas taaskord unistama, ehkki tunnistan, et ootasin ringi tege- aga tantsuringi juhendamine, kindlasti et „mis oleks kui...“ ja „kas me saaksi- vusest mõnevõrra aktiivsemat osavõt- mitte! Õnneks või paraku, ma eksisin! me hakkama...“? Milline võiks tulemus tu. Seda enam, et kokkusaamiste arv Seesugune ettearvamatute arengu- olla? Kui päris aus olla, siis ringi käi- ei kohustanud kohal käima terve pika te kujunemine kinnitab taaskord üt- vitamise seeme hakkas idanema juba kooliaasta vältel ja osalejad said läbi lust: „Ära iial ütle, ei iial!“ Elu võtab 2018. aastal, kui teostus ettevõtmine ringis osalemise kompenseerida eri- pöördeid, on täis üllatusi ja võimalusi, „Üks tants ja kolm laulu...“. Meie li- nevaid arvestusi kehalises kasvatuses. seda iseäranis avastava ja loova na- ne-tantsu ring „Niisama pole mõtet Samuti oleks vahvate rivitantsude esi- tuuri jaoks. Samuti olen enda tegemis- tiksuda...“ kohtus kümnel korral ja tamise vaatemängulisus olnud arvu- te taustal üha enam olnud nentimas võttes arvesse minu varasemat ko- kama tantsijaskonna korral märkimis- tõsiasja, et mida enam on täismehes gemust „tantsuõpetajana“ hindaksin väärselt muljetavaldavam. Ülevaade alles uudishimulikult imestavat „väi- esimese kooskäimiste kulminatsiooni meie ringi tegevusest ja tagajärjest on Äntu Sinijärve telkimisplats. Foto Leie Nõmmiste kest poissi“, seda avatum ollakse ins- igati eeskujulikuks. Õppisime selgeks nähtav ka Rakke kooli kodulehel. Ai- piratsioonile, tõuseb vahvate ideede kuus erinevat sammukombinatsiooni täh Sandra Veelmaa, Marleen Elva, 2019. aastal sai Väike-Maarja valla- sega 6 km või koos Kaan- ja Umbjärve sündimise potentsiaal ja tõenäosus. ja lihtsamat rivitantsu. Osalejaskonna Elisabeth Soo, Kathriin Eige, Birgit valitsus Sihtasutuselt Keskkonnain- rajaga) 10 km. Matkarada kulgeb möö- „Suretage“ see katsetamise soovidest tekkimise ja säilimise huvides oligi al- Vunder, Mari Lee Lumberg, Marliis vesteeringute Keskus matkaradade da mitmekülgset loodusmaastikku. tulvil võimalikkust kompav poisike- gusest peale vastu võetud otsus kok- Lehtmets, Karolina Kull ja Sandra hoolduseks toetust 14 593 eurot, val- Äntu järved asuvad küll RMK maa- ne täismehe sees ja „ta“ ei loo enam kusaamiste arv kindlalt määratleda Pällo. Iseäranis sügav kummardus la osalus oli 1622 eurot. del, kuid vald on Äntu matkaradade midagi. Usun, et see toimib sarnasel (kümme korda). Ringi tegevusega olid nendele, kes jäid kuni lõpurivistuseni. Projekti rahastusega uuendati mat- hooldamisega tegelenud juba mitu- viisil ka vastassugupoole esindajatel. oodatud kaasa lööma nii poisid kui Teiega võib rindele minna! karaja kolm välikäimlat ja kolm katu- kümmend aastat. Kõik minu poolt teostatud ettevõt- tüdrukud (5.-9. klassini). Kui esimesel Janar Rückenberg sega istumiskohta. Lisaks vahetati väl- 2020. aastal on plaanis Äntu Sinijär- ja 25 suunaviita ning paigaldati matka- ve ääres uued pingid ja uus lõkkepuu- rajale 21 uut õppetahvlit. de hoidik paigaldada ning parandada Äntu järved on ühed külastatava- erinevaid laudtee lõike. mad turismi- ja loodusobjektid Väike- Maarja vallas. Äntu matkarada algab Leie Nõmmiste Äntu Valgejärve parklast ja on pikku- keskkonnanõunik

Uuest aastast on Rakke võrgupiirkonnal uus soojusenergia piirhind Vastavalt Konkurentsiameti 16.12.2019 otsusele nr 7-3/2019-092 on alates 17. jaanuarist 2020 Rakke võrgupiirkonna uueks soojusenergia piirhinnaks 71,54 €/MWh. Hinnale lisandub seadusega ettenähtud käibemaks. Hinnatõusu põhjuseks on maagaasi ja

Ringi juhendaja (keskel) oma õpilastega. Foto Janar Rückenberg aktsiisi hinnatõus. Jaanuar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Suusahooaeg on avatud Maadlusuudised

Laupäeval 28. detsembril osalesime Tartus toimunud kreeka-rooma ja naistemaadluse võistlusel Elu Pari- mad Aastad.

Saavutasime järgnevad kohad: Anu-Liis Raudsepp 1. koht Jonete Visnapuu 1. koht Heidi-Lii Jaago 2. koht Eva-Maria Raudsepp 2. koht Virgo Raja 1. koht Joel Visnapuu 1. koht Kuldar Kangur 1. koht Robin Mathias Engaste 2, koht Kristjan Jaago 2. koht Mikk Sikkar 2. koht Astor Argos 3. koht Anu-Liis Raudsepp 3. koht. Foto erakogu Eva-Maria Raudsepp 3. koht. Foto erakogu Tartus võistlustel. Foto erakogu Siim Argos 5. koht

21. detsembril Peterburis toimunud Oskar Bammer 5. koht Heidi-Lii Jaago 3. koht vana-aasta lõpu turniiril naistemaad- Hendri Sokk 6. koht Eva-Maria Raudsepp 3. koht luses saavutasid meie klubi tüdrukud Reeli Engaste 7. koht Jonete Visnapuu 6. koht järgnevad kohad: Anu-Liis Raudsepp 3. koht Laupäeval 14. detsembril osalesime 8. detsembril käisime Eesti Olümpia- Eva-Maria Raudsepp 3. koht Lähtel toimunud rahvusvahelisel Va- komitee tänuvastuvõtul Eesti sport- huri Jõuluturniiril kreeka-rooma ja lastele ja treeneritele, kes on 2019. Pühapäeval 15. detsembril osalesi- naistemaadluses. Eesti paremikule aastal võitnud rahvusvahelistelt tiit- me Koigis toimunud Laste Seeria- pakkusid konkurentsi Soome ja Läti livõistlustelt medaleid. Meie klubist võistlusel Presidendi Karikale vaba- klubide noormaadlejad. tunnustati Eva-Maria Raudseppa ja naistemaadluses. Saavutasime järgnevad kohad: – Maailma Meistrivõistluste mees- Saavutasime järgnevad kohad: Anu-Liis Raudsepp 1. koht kondlik 3. koht sumos. Siim Argos 1. koht Robin Mathias Engaste 1. koht Robin Engaste 2. koht Kristjan Jaago 1. koht Lembit Kalter Heidi-Lii Jaago 4. koht Virgo Raja 2. koht Kristo Ojaste 6. koht Astor Argos 3. koht Olümpiakomitee vastuvõtul. Foto erakogu Sündmused Lubage mõtiskleda: minevikust läbi oleviku otse tulevikku Veebruari lõpuni Väike-Maarja jahi- Minevik, olevik ja tulevik moodusta- on hakatud tõmbama võrdusmärki, tunne ajalugu, see eksleb pimeduses, pettuma. Ehkki, kui raske võib olla seltsi Gun&Shot 20 tegutsemisaas- vad tervikliku telje, millel käesolev mis on väär. Ülistades minevikku, ig- olles võimetu mõistma tegelikkust ennast 2-3 korral nädalas peale tööd tat kokkuvõttev näitus Väike-Maarja hetk on viiv kahe äärmuse (olnud ja noreerivalt üksnes tulevikku, ei suuda enese ümber. See, kes ma täna olen, spordisaali või terviserajale sundida. muuseumis. Loodushariduslik näitus tulevase) vahel. Üks tänastest suun- me mõista ka tänase päeva olevikulist põhineb suuresti minu minevikul, mil- Aga see on juba päris uus ja omaette tutvustab jahiulukeid ning nende dumustest on ohtlikult paisuv arvami- iseloomu. Rääkimata sellest, et mine- le moodustavad eilsed otsused, teod teema. Tervisega seotud küsimused tegevusjälgi. Näituse on koostanud ne, et on vaja üksnes ja ainult tulevik- vikust mitteõppimine võib tuleviku ja tegemata jätmised. Kuna olevik on on kõigest üks näitlik valdkond sel- Keskkonnaameti jahinduse spetsialist ku vaadata. Tõsi, elu läheb alati edasi samme astudes osutuda enesehävi- kootud mineviku kogemustest, sõl- lest, kuidas me minevikust sõltume. Heete Ausmeel. ja (teatud piirideni) mõistuspäraselt tuslikuks. Minevik on kogemus, mis tuvad ja lähtuvad ka tulevikku vaata- Paradoksaalne, kuid minevik ja selles Kuni 28.02 Kalju Suure fotodel põhi- põhjendatud ajaga kaasa muutumine näitab, mis toimib ja mis mitte, see mine või muutuste tegemine suuresti toimunu on alati ja igal juhul määra- nev näitus Ma ju tean teda?! Väike- võrdub omamoodi ellujäämisega. Ent puudutab elu kõige lihtsamaid ilmin- oleviku vundamendiks olevast mine- valt tähtis, isegi, kui see oli ebameel- Maarja muuseumis. tunnetamaks enda ümber eksisteeri- guid kuni keeruliste inimestevahelis- vikust ja selle tundmisest. Võib-olla div. Paljud ei taha seda tunnistada või 21. jaanuaril kell 18.00 Väike-Maarja vat tegelikkust võimalikult adekvaat- te suhete ja riikide poliitikateni välja. lihtsaim viis selle seose mõistmiseks lihtsalt ei saa nendest seostest aru. valla lahtised MV koroonas III etapp selt ja langetades sellest tulenevalt Teame ütlust, et „praktika on tõe kri- on tervis. Jättes kõrvale juhused, eri- See puudutab meid nii individuaalsel, Triigi spordihoones. kaalutletud homse päeva otsuseid, teerium“. Minevik ongi see kogetud pärad, kõrvalekalded ja erandid, siis kogukondlikul kui rahvuslikul tasemel, 25. jaanuaril kell 19.00 roti aasta haf- on oluline mõista ka seda, mis oli eile. praktika! Mitte, et kõik minevikus minevik võib väga suure tõenäosuse- mistõttu on ajaloo tundmine äärmi- laga Väike-Maarja seltsimajas. Esine- Tänane päev ja olevik on üksnes jää- toimunud oleks toimivaks ja tõeks ti- ga olla määrav selles osas, kui terve selt oluline. Meie minevik saab meid vad stuudio Alima tantsijad ja nende mäe tipp. Tervikliku pildi tervest jää- tuleeritav, kuid ajalugu on siiski meile ma täna olen (või ei ole). Elujõulisus, paljudel juhtudel tõepoolest kätte ja sõbrad. Tantsuks mängib Annely Ott mäest ja selle olemusest saame siis, üht-teist õpetanud ning peaks seeläbi tervislik seisund ja sellest tingituna see tõsiasi ilmutab ennast valdkonna- (Päris Anny) & Rein Kontson. Pilet ala- kui omame ülevaadet ka selle alumi- olema tõele veidi lähemale aidanud. võimalused sõltuvad oluliselt minu üleselt. Möödunud aegade tähtsaim tes 20. jaanuar 7 €, peo päeval 8 €. Li- sest osast. Õigupoolest juhibki selle Oma ajas ja teatud valdkondade prog- möödunud aegade valikutest. Mine- õppetund meie jaoks on läbikoge- sainfo ja registreerimine: Epp, tel 5563 jäämäe käitumist valdavalt see osa, ressi najal kiputakse väga lihtsasti us- vik suunitleb nii oleviku kui tuleviku, tud reaalsus, kus ilmnes millistest 8128. mis jääb allapoole veepiiri. Olen alati kuma, et tänane päev, seejuures ini- sest mineviku sündmused ja tegemi- otsustest alates hakkasid asjad viltu 27. jaanuaril Väike-Maarja valla mälu- kahtlustanud, et võimetus näha kont- mene hetkel on võrreldes möödunud sed ongi loonud tänase, mille olukord vedama või vastupidi. Me toimisime mängusari 4 voor Georgi söögitoas. rastselt erinevate ilmingute (mingis aegadega midagi väga erilist ja teist- on eelduseks, millises suunas võiks hoopis ülesehitavalt, ennast mitte- 3. ja 10. veebruaril kell 16.00 Väike- mõttes vastandite) ilu (olulisust) ta- sugust. See ei ole nii! Ja ainuüksi see- tulevik kulgeda. Omamoodi filosoofi- kahjustavalt ja õnnestavalt. Mõtiskle- Maarja valla MV laskmises 2. etapp kistab elu seoste, maailma toimimise sama arvamine, aga ka inimeste poolt line mõttemäng, mille üle on huvitav gem nende asjade üle! Väike-Maarja spordihoones. ja olemise terviklikkuse täielikku hoo- läbi aegade korratud ühed ja samad mõtiskleda. Kui olen viimased 15-20 12. veebruaril kell 19.00 monoko- mamist. Sellest räägib ka mitmetuhan- eksimused (vead) kinnitavad, et hoo- aastat oma elu põletanud, siis on sel- Janar Rückenberg möödia "Sinised kilesussid jalas" Väi- de aasta vanune Vana-Hiina filosoofia limata välisest on tänane inimene oma ge, et minu tervislik seisund pruugib ke-Maarja seltsimajas. Pilet 12 €, soo- (yin ja yang), mille kohaselt maailma põhiolemuselt samasugune kui sadu olla väga halb. See olukord määrab duspilet 10 €. olemine (ja harmoonia) tekibki läbi (ja tuhandeid) aastaid tagasi. Kes paljuski võimekuse ja potentsiaali 20. veebruaril kell 18.00 EV kont- vastandlike, kuid vältimatult koosek- selles küsimuses vastandub minuga, tuleviku ettevõtmiste suhtes. Tänane sertaktus Rakke kultuurikeskuses. Esi- sisteerivate pooluste. Ehk lihtsas kee- vastandub näiteks David Vseviovi elukvaliteet sõltub eilsetest otsustest, nevad Rakke kooli õpilased, kultuuri- les: oma võlu ja „otstarve“ on põuasel ja väga paljude teiste ajaloolastega/ mis kahjuks jäetakse enamasti tead- keskuse isetegevusringid. suveperioodil, aga ka –32 külmakraa- mõtlejatega. Ärme lase ennast eksi- vustamata. Tihti pädeb elus esmalt 20. veebruaril kell 18.00 seriaalivaba disel kargel talvepäeval. Paraku on tada sellest, et väliselt (tehniliselt) on vastuolulisena adutav seos: tänased õhtu 5. hooaeg vol 5 Ebavere tervises- palju neid, kes ihalevad ja ülistavad ühiskonnad küll tohutult (justkui) ede- vaevanõudvad tegevused on hetkel pordikeskuses. üksnes palavat suve jälestades samal nenud, aga inimene, kes selle innovat- küll ebamugavad ja pingutust kät- 21. veebruaril kell 12.00 Vabariigi ajal kargelt külma ja lumerohket, va- siooniga ümber käib on põhikarakte- kevad, kuid osutuvad pikaajalises aastapäeva mälestushetked Väike- hest päris krõbedate miinuskraadide- ristikutelt ja olemuslikult väga suures perspektiivis enamasti meile kasuli- Maarja Vabadussõja ausamba juures. ga talve. Teatud mõttes vastanditena osas endine. Olgu ainult üheks näiteks kuks. Ja vastupidi, üksnes naudingut 21. veebruaril kell 19.00 Vabariigi tohime tinglikult vaadelda ka minevik- meid alateadlikult juhtiv omakasu (ja pakkuv ja vähest vaeva nõudev elu- aastapäeva aktus Väike-Maarja selt- ku ja tulevikku. minimaalse jõuvaru) printsiip, mis on viis pidevalt praktiseerituna osutub simajas. Aasta teo väljakuulutamine, Puudulik maailmamõistmine kujuneb Homo sapiensi alati loomult laisaks pikemas plaanis meie heaolu pigem spordirahva tunnustamine, tänukirja- ka siis, kui ühiskond on üksnes tule- teinud. Seda iseäranis juhul, kui me kahjustavaks. Olgu alaliselt mõõdu- de üleandmine. Esineb Andrus Bonzo vikku vaatav. Vahest tundub, et tänane selle vastu teadlikult ei astu. Sellest tundetu söömine või alkoholi tarbimi- Albrecht. heaoluühiskond on mõneti isegi mine- tulenevalt on inimolendi käitumise ne üheks ilmekaks näiteks kirjeldatud 25. veebruaril kell 18.00 Väike-Maar- vikku vihkav. Selle üheks ilminguks on põhimustrid ühiskonnas toimides ja pöördvõrdelise seose mõistmisel. Ja ja vastlapäev Ebavere tervisespordi- kohati naeruväärselt fanaatiline püüd- igapäevaelu elades võrdlemisi muu- toimigem vastupidi! Elagem aktiivselt keskuses. lus iga hinnaga kõige uuendamise jä- tumatud. ning aastate (aastakümnete) möödu- rele. Uuenduste ja progressi vahele Goethe on öelnud, et inimene, kes ei des ei pea positiivsetes tagajärgedes 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Jaanuar 2020 a Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarja kogudus Jumalateenistused pühapäeviti kell 13.00 pastoraadis. Üks päev kui pärl ta teiste seas 19. jaanuar – jumalateenistus. Veebruar kord aastas särab igas eas Teenib diakon Juhan Rumm 26. jaanuar – jumalateenistus. 100 86 Teenib diakon Juhan Rumm JELISAVETA NAPINEN – 22.02.1920 2. veebruar – jumalateenistus. Õnnitleme noorimaid MILVI-LISANNE Teenib diakon Juhan Rumm vallakodanikke 96 PUŠKINA – 07.02.1934 9. veebruar – missa. Teenib õpetaja Tauno Toompuu MAIMU MOONES – 06.02.1924 ETE SILLAMAA – 20.02.1934 16. veebruar – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm 23. veebruar – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm Õnne tänasteks tegudeks, 95 85 Kogudust teenib hooldajaõpetajana Tauno Toompuu. Tel 529 0651, e-post: õnne homseteks olemisteks, [email protected]. Diakon Juhan Rumm. Tel 5345 0943. MEETA KALTER – 06.02.1925 JOHANNES TUTT – 01.02.1935 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3 46202 Väike-Maarja internetis: õnne tuleviku toimetusteks! AINO MITT – 18.02.1925 EVALD ILVES – 06.02.1935 http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ Olge rõõmsad, terved ja tublid! KADRI PAJULA –08.02.1935 EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr Swedbankis on 91 PILVI LUNGE –12.02.1935 EE652200001120247658 JANELLE NURKMA 07.12.2019 ANTTI ILOMETS – 16.02.1929 MARTA RÜÜSON 22.12.2019 80 Avispea kogudus 90 ALEX LEMVALD 23.12.2019 KAIDO OSMAN – 02.02.1940 Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. HILDA KAARE – 13.02.1930 Koguduse pastor on Eerek Preisfreund. Tel 323 5450; ARDEN RAHA 24.12.2019 ANNE KOPPEL – 08.02.1940 ELLI GRAU – 13.02.1930 524 1982 , e-post: [email protected] KERON AAS 25.12.2019 AINO KALAMÄE – 24.02.1940 Avispea Vabakoguduse aadress: Avispea küla, 46208 LISANDRA AAVA 25.12.2019 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa 89 TOIVO ATLA –26.02.1940 Koguduse veebileht: http://avispeakogudus.wixsite. JOOSEP HEIN 29.12.2019 LUDMILLA PORGASAAR – 03.02.1931 com/kogudus ATALJA MÄEVEER – 22.02.1931 75 Eesti EKB Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus HEINO KUNGLA – 02.02.1945 10502002423005 TÄNUAVALDUS 88 ELVI SEPP – 01.02.1932 70 Simuna kogudus Täname Priit Kõlu OÜ Priitel, kes AADU RAND – 01.02.1950 MAIMO REITEL – 02.02.1932 Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.00. vana-aasta õhtul taastas meie majas SILVI SEPA – 02.02.1950 Koguduse õpetaja on Enn Salveste. ASAEL TRUUPÕLD – 20.02.1932 elektrivalguse, mis elektririkke RAJA GUNJAKOVA – 04.02.1950 EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna EVI KIRPSON – 21.02.1932 ALEKSANDER Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, tõttu oli katkenud. EVALD KÜNGAS – 25.02.1932 e-post: [email protected] Rakke KÜ Tammevana 21 maja elanikud INGEROINEN – 08.02.1950 EELK Simuna ja Juuda koguduse arvelduskonto 87 VLADIMIR KERGE – 10.02.1950 annetuste tarvis on: Swedbank IBAN: AINO-JOHANNA ÕUNAPUU – 26.02.1933 EE852200001120184054 LIIDIA ARUMÄGI – 10.02.1950 Korstnapühkija VAIKE PART – 27.02.1933 HARRI LINDRET – 11.02.1950 55604046 MARE MARJAPUU –17.02.1950 Rakke kogudus ENE KANGUR – 26.02.1950 Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.00 Oru 6. (Ahjukoda OÜ) EEKBKL Rakke Koguduse aadress: Oru 6, 46301 Rakke Kogudust juhatab diakoniss Tiina Teppo. Soovime õnne ja tugevat tervist! Tel 5623 1313, e-post: [email protected] Väike-Maarja Vallavalitsus Koguduse veebileht: http://rakkekogudus.weebly.com/ OÜ ESTEST PR ostab Annetused: EEKBKL Rakke Kogudus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema EE432200221044564569 Swedbank metsa- ja põllumaad. sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Kalmistumeistrite kontaktandmed: Tel 504 5215, 514 5215, Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809; [email protected] Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944; Aos – Aili Uustalu, tel 524 6501

Pakub teenust Lääne-Virumaal.

Planeerimistööd, kaevetööd, kanalisatsioonitööd, veetrassid, maakütte toru paigaldus, kaabli kanali rajamine. KAEVETEENUS: - 5T CAT Ekskavaator 305E2 CR-iga (1600mm, 750mm ja 400mm kaevekopp) TÕSTETEENUS: Rataslaadur Kramer 750 VEOTEENUS: Multilift kastiga Scania 6X2

Tel. +372 56722383 www.helmarehitus.ee [email protected]

Äntu Mõis OÜ müüb mahekanamune argipäeviti kell 8-16. Asume Äntu külas Väike-Maarja vallas. Tel 327 0206.

Äntu Mõis OÜ rendib Väike-Maarja vallas põllumaid. Kontakt: 523 0732; [email protected].

Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 30. kuupäevaks e-posti aadressil: Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. MÜÜA Mälestame Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. punane Nissan Almera tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. (2006 a ) Ei võta sõnad leinavalu, ei kuivata nad pisaraid… Toimetaja: Kristel Kitsing Tehniline teostus: Läbisõit 200 000 + VALTER SILDMETS 10.05.1934-25.12.2019 Toimetuse kolleegium: Arman Projekt OÜ Kindlustus ja ülevaatus kehtivad. REIN SILDVEE 02.04.1954-03.12.2019 Kirke Tobreluts, Edgar Tammus, Siiri Kanarbik, Tel 5649 5252, kalurileht1.ee Hind 1000.- (kokkuleppel). VALENTINA KONDRATJEVA 01.04.1945-18.12.2019 Annika Aasa, Kristel Lehtme. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. SIRJE METSLA 03.10.1952-23.12.2019 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. Kontakt: Erich 5286 395 LAIRE VEELMAA 18.02.1962-18.12.2019