71 dakatuseliste majade nurgad sageli ümarda- Rakvere tud ja nii kumerusi kui ka nurki kaunistavad krohvist eenduvad triibud. Neis mõneti triibulised wanna be majades on rohkem art déco ilusa elu unistust kui mujal Eesti sõjaeelses, päris majad art déco mõjulises arhitektuuris. Rakvere Stalinismijärgne uuseestiaegseis eramuis paistab olevat, mida rahva-art déco Eestis dekodeerida, ja hargnema hakkavad küsimu- sed: miks ehitati selliseid maju? mida taotle- Mart Kalm ti sellise arhitektuuriga? kust pärinevad ees- kujud? kes neid tellis? kes kavandas? kui- das on olnud neis elada? kuidas nad ajale Sissejuhatus vastu on pidanud? Kõikides Eesti linnades leiduvaid nõukogu- Intrigeeriv on täheldada nii totaalselt re- deaegseid individuaalelamuid, mis enamasti guleeritud situatsioonis ühe rajoonikeskuse järgivad tüüplahendusi, on traditsiooniliselt piires lühiaegselt õilmitsenud kohalikku peetud ilmetuks väikekodanliku elulaadi väl- maitsekoolkonda kui diletantlikkuse võitu jenduseks. Ühtepidi moodustavad need ma- ametlikult kehtestada püütud professionaal- jad tõelise argielu ilmingu, kuid nagu ütleb suse üle. Selles mõttes üritab käesolev artik- Henri Lefebvre, võib just argipäeva mõiste kel uurida professionaalse arhitektuuri kui aidata leida erilist tavalises.1 Kuna nõukogu- domineeriva ratsionaalse diskursuse suhtes de ühiskonnas oli inimese vaba eneseteostus teisest ja erilist. Samas pole see autsaiderite enam kui piiratud, sai kodu kui isiklik privaat- romantilis-müstilise keskkonnaga alternatiiv- sfäär üheks peamiseks eneseväljenduse ko- ne arhitektuur,4 vaid piiratud levikuareaali- haks. Seega põimuvad individuaalelamutes nii ga bisarne maitse-eelistus seadustatud nor- isiklik kui kommunikeeriv avalik ruum, nii mide piires. Kui palju on siin tegu professio- argielu kui pidulik esinduslikkus, nii repro- naalse arhitektuuriga ja kui palju rahvakuns- duktsioon kui representeerimine. Elamuarhi- tiga? Eesti kunstiteadlastel pole lähimineviku tektuur peegeldab alati mõlemat, nii eraelu korralduse mikrotasandit kui ühiskonna struk- turaalset makrotasandit.2 Individuaalelamuis 1 H. Lefebvre, The Everyday and Everydayness. avanevad väga rikkalikult kultuuriliste hoia- Architecture of the Everyday. Eds. S. Harris, kute ja elulaadide erinevused, sh. uue võrd- D. Berke. New York: Princeton Architectural Press, 1997, lk. 35. sust deklareerinud ühiskonna varjatud hierar- 2 K. Saarikangas, Asunnon muodonmuutoksia. hilisus. Sotsiaalse olemusega ruum on nii ar- Puhtauden estetiikka ja sukupuoli modernissa gielu korraldaja kui võimuvõrgustik.3 arkkitehtuurissa. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Eesti tuhandete individuaalelamute seas toimituksia 860. Helsinki, 2002, lk. 9. 3 T. Markus, Buildings and Power. Freedom and leidub Rakveres kummaline 1950. aastate Control in the Origin of Modern Building Types. keskel kavandatud mõnekümnemajaline London, New York: Routledge, 1993, lk. 328. rühm, mille arhitektuur kaldub selgelt kõr- 4 Seda ilmingut kaardistab näitusekataloog: Vaba vale tollase arhitektuuri kaanonist. Sõjaeel- stiil. Arhitektuur ja aiaskulptuurid / Free Style. Architecture and Garden Sculpture. Tekstid seid raadioid jm. varaseid kodumasinaid S. Saarep, T. Ojari. Tallinn: Sihtasutus Tallinna meenutavalt on nende kahekorruseliste lame- Kunstihoone Fond, 1999. 72 Mart Kalm uurimisel seni kombeks olnud haarata 5 Samas on etnoloogid tegelnud vaid selle perioodi etnoloogide pärusmaad.5 Rakvere majade pro- maaelamutega. Vt. nt. A. Peterson, Tüüpprojektide kasutamisest maaelamuehituses 1953.1962. aastani. jitseerimine professionaalse arhitektuuri taus- Etnograafiamuuseumi aastaraamat XIX. Tallinn: tale võib tunduda vaieldav ja nende iseolemi- Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1964, lk. 7689; se suhtes ülekohtune, kuid samas on raske lei- A. Peterson, Võru rajooni kaasaegne eramu. da mõnda muud raamistikku: neis avaldub Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXI. Tallinn: Valgus, 1966, lk. 4779. Sama perioodi maaelamute selgelt elamu kui tavalise peavarju asendami- analüüsi on panuse andnud ka arhitektid: U. Kammal, ne suure (stiili?)arhitektuuri taotlusega. Individuaalelamute ehitamisest maal. Ehitus ja Käesoleva uurimuse empiiriline materjal Ehitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 103112. 6 Siinkohal suur tänu panuse eest järgmistele üliõpi- kogunes 2003. aasta suvel Eesti Kunstiaka- lastele: Sander Aas, Irma Alver, Margit Argus, Liina deemia Rakvere suvekursuse raames, kus Jänes, Elo-Liina Kaivo, Kadri Kaldam, Raul Kalvo, üliõpilased täitsid selle rühma majade kohta Kadri Kerge, Eva Kuldma, Kristine Kurro, Triinu DOCOMOMO registri ankeete.6 Need sisal- Kuub, Kaarel Künnapu, Carl-Dag Lige, Andro Mänd, Lauri Nõmme, Urmas Oja, Ave Randviir, Matis Rodin, davad hoone praeguse olukorra kirjeldust, Ants Salum, Krista Saluveer, Tõnis Savi, Villu Sche- fotosid ja selgitusi ehitusloo kohta nii arhii- ler, Veljo Sepp, Taavi Suits, Ülo-Tarmo Stöör, Elnara viallikatele kui ka omanike küsitlemisele tu- Taidre, Marju Tammik, Kadri Tamre, Mari Tosmin, ginedes. Eriti hinnaline oli viimase võima- Pelle-Sten Viiburg, Regina Viljasaar. Eriti suur tänu aga Virumaa Muuseumide teadurile Odette Kirsile luse kasutamine, sest hetkel olid veel elus linna ajalugu, inimesi ja ehitusolusid käsitlevate mitme elamu ehitajad, kes rääkisid oma maja põhjalike konsultatsioonide eest ning linnaarhitekt lugusid, sh. taotlustest ehitada just niimoo- Oliver Alverile minu Rakvere huvi innustamise eest. 7 Kuivõrd loetletud allikad on korraldatud aadressi- di. Hoonete projektid jm. kasutada olnud põhiselt, siis edaspidises tekstis loetavuse huvides dokumendid pärinevad omanikelt, Rakvere neile ei viidata. Samas on mõned olulised majad linnavalitsuselt või Virumaa Muuseumidest.7 analüüsi hõlmatud vaid osaliselt, sest nende kohta ei Töö käigus muutus eriti oluliseks projektide õnnestunud dokumentatsiooni leida (Vee 14, Silla 3, Koidula 29, Piiri 9b). analüüs, sest hilisemate muudatuste ja kas- 8 Individuaalelamute arhitektuuri kohta vt. lähemalt: vanud haljastuse tõttu ei hooma välisel vaat- M. Kalm, Varastalinistlik villa Eestis. Kunstiteadus- lusel paljusid seoseid. likke Uurimusi 8. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1995, lk. 224243; M. Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 1. 2001, lk. 277283. Eramuehituse diskursus 9 Vt. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 1948. a. Eramu, tollases kõnepruugis individuaalela- 26. augusti seadlus Kodanike õigustest individuaal- elamute ostmisel ja ehitamisel. Trükitud rmt.-s F. 8 mu, oli Nõukogude Liidus legaalne isikli- Tamm, G. Jomm, Abiks individuaalelamute ehitajaile. ku omandi vorm,9 kuigi suhteliselt margi- Tallinn: Rakendustrükiste kirjastus, 1949, lk. 56. naalne väljaspool Baltimaid ja seetõttu võib 10 H. Roopalu, A. Veski, Individuaalehitus Eesti NSV-s. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, lk. 3. oma maja pidada kõrvalekaldeks nõukogu- Broðüüri kondikava ilmus varem: H. Roopalu, de elamuehituse normaalparadigmast. Mitte Individuaalelamute ehitamise küsimusi. Ehitus ja aga Eestis, kus 1950. aastate lõpus väideti, Ehitusmaterjalid 1958, nr. 1, lk. 7886; broðüüri et individuaalehitus moodustab sõjajärgsest teksti veidi erinev variant: H. Roopalu, Individuaal- elamute ehitamisest Eesti NSV-s. Eesrindlikke elamispinna juurdekasvust väikelinnades ehituskogemusi Eesti NSV-s. Artiklite kogumik nr. 2. kuni 90% ja Tallinnas 15%.10 Omamata küll Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, lk. 3543. arvandmeid, tundub, et kõige aktiivsem in- 11 19561960 planeeriti individuaalelamute ehitusmahuks 350 000 m2 elamispinda (H. Roopalu, dividuaalelamute ehitamise periood oli 1950. A. Veski, Individuaalehitus Eesti NSV-s, lk. 3), kuid aastate keskel ja teisel poolel.11 Enne ei suu- siit ei teki seost varasema ega hilisema perioodiga. Rakvere triibulised majad. Stalinismijärgne rahva-art déco Eestis 73 detud veel ehitustegevust kuigi suures ma- nangud. Individuaalelamu pakkus ka eska- hus korraldada ja 1960. aastatel otsustati juba pistlikku võimalust sulguda oma maja ja aia riiklikult, et kooperatiivne kortermajade ehi- mikrokosmosesse ning lülitada end välja tamine on elanike omavahendite ehitusse ebameeldivast nõukogude reaalsusest. kaasamise märksa tõhusam vorm.12 Seega Individuaalelamuid ehitasid mitmed eri- salliti individuaalehitust kui kommunismi nevad inimrühmad. Arhitektuurselt väljapee- ehitamise plaanidega mitte just kokkusobi- tumaid tulemusi saavutasid kaks eliidi rüh- vat elamisviisi olukorras, kus riik ise ei suut- ma: loominguline intelligents, kes oli suhte- nud piisavalt korraldada kollektiivsemate liselt hästi kinnimakstud ja kelle isikliku ruu- korterelamute ehitamist. mi vajadus on keskmisest suurem, ning ma- Sundvõrdsete ühiskonna rajamisel aval- janduse, eriti ehitusala juhtivtöötajad, kes dub võimu diskursus eramuehituse ranges teenisid suhteliselt hästi ja kes tutvuste ehk normeerimises. Elamukrunt, linnas 300600 käsi-peseb-kätt majandusmehhanismi tingi- m2 ja maal 7001200 m2,13 anti riigi poolt tasuta, materjalide ostmiseks oli iga maja kohta limiit, millest tegelikkuses sageli ei 12 Eramuehitus jätkus vastavalt tollasele kõnepruu- jätkunud, ja riigilt sai seitsmeks aastaks lae- gile takistamatult vabariigi keskmistes ja väikelinna- des, kus territooriumi ettevalmistus osutub vähemku- nu. Individuaalelamu suuruseks oli üleliidu- lukaks ning väiksem territoorium ja lühemad liselt lubatud kuni viis tuba, mille kokkuliit- kaugused ei põhjusta suuri kulutusi ühistranspordile misel saadud elamispind14 oli alates 1958. ja teenindusvõrgu väljaehitamisel. (M. Port, aasta teisest poolest piiratud 60 m2.15 Maja