Sänna Piirkonna Arengukava 2004

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sänna Piirkonna Arengukava 2004 Sänna piirkonna arengukava 2011 – 2017 Sänna 2011 Sänna arengukava SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ………………………………………………………………3 2. AJALOOLINE TAUST ......................…………………………………...……4 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................5 3.1 Külade paiknemise kirjeldus……………………………………………….5 3.2 Piirkonna looduslikud olud …………………...………………………….5 3.3 Elanikkond ......…………………………………………………………….5 3.4 Majanduslikud olud ……………………………………………………….6 3.5 Taristu ..........……………………………………………………………….8 3.6 Külaelanike koostöö …………………………………………………..…11 4. HINNANG PIIRKONNA OLUKORRALE………………………...………...13 4.1 Swot-analüüs.......................... …………………………………………….13 4.2 Koondhinnang …………..………………………………………….........14 5. SÄNNA PIIRKONA TULEVIKUPLAANID AASTAKS 2017 ……….....…16 5.1Arenguvaldkonnad .......................................................................................16 5.2Arengueesmärgid ja tegevused nende täitmiseks .........................................16 5.2.1 Keskkonna valdkond ................................................................................16 5.2.2 Elanikkonna ja ühistegevuse valdkond .....................................................17 5.2.3 Ettevõtluse valdkond .................................................................................18 5.2.4 Kultuuri valdkond .....................................................................................18 6. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE .........……………20 2 Sänna arengukava 1. SISSEJUHATUS Käesolev küla arengukava on algatatud MTÜ Sänna Mõisakeskus poolt. Arengukava eesmärgiks on määrata Sänna piirkonna, mille moodustavad 16 küla - Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa - peamised arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2017. Varasemalt on loodud Sänna arengukava 2004-2011. Käesoleva arengukava koostamine käivitus 2010 veebruaris, mil Sänna piirkonna külade koosolekul toimus Swot-analüüsi läbiviimine. Arengukava koostamiseks on läbi viidud 2 külakoosolekut ja 2 töörühma koosolekut. Arengukava koostamise protsessi on aktiivselt kaasatud MTÜ Sänna kultuurimõis juhatuse liikmeid. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest Sänna piirkonna olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengusuunad ja eeslistused külaelanike jaoks ning on aluseks edasistele tegevustele. Arengukava põhirõhk on suunatud kohaliku loodus- ja külakeskkonna aktsepteerimisele ja väärtustamisele ning kohaliku inim- ja looduspotentsiaali koostoimimisele. Sänna piirkonna arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Võru maakonna planeeringust ja Rõuge valla üldplaneeringust ja arengukavast. 3 Sänna arengukava 2. AJALOOLINE TAUST Sänna ammusele asustatusele teise aastatuhande teisel poolel e.m.a. viitavad pronksiajale iseloomuliku silmaga kivikirveste leiud. Paikkonda on koolmekoha tõttu märgitud ka vanades vene kroonikates. Konkreetsed ajaloolised teated Sännast algavad Vastseliina lossi rajamisega 1342.a. Sänna mõis oli orduajal Tartu piiskopkonna Vastseliina lossile kuuluv küla. Mõis käis käest kätte, kuni 18.-19. sajandi vahetusel Sänna mõisakeskus välja ehitati. Praegune ühekorruseline kahekordsete tiibadega puidust häärber pärineb aastast 1875. Selle kujunduses on rikkalikult kasutatud haruldast puitehispitsi, mis on tänaseni säilinud. 18.-19.saj. eksisteeris Sänna vald. Moodustatud valla keskuseks kujunes 1875.a ehitatud Sänna koolimaja ümbrus – Karaski, Kaugu, Heedu ning Suure – Kõrtsi külad. 1890.a. toimunud valdade liitmise käigus ühendati Sänna vald Rõuge vallaga. Pärast mõisahäärberi rahvamajaks ümberehitamist 1934.a. kandus Sänna majandus- ja kultuurielu sinna ning on seda vahelduvate tõusude ja mõõnadega tänapäevani. Tuntud sännalastest peab eelkõige nimetama kirjanikke: Sänna mõisas on sündinud kirjanik Juhan Jaik. 1999. aastal tähistati tema sünnikoht mälestuskiviga. Sänna koolimajas on elanud, õppinud ja töötanud luuletaja Artur Adson, kes on oma loomingus palju kujutanud Sänna loodust ja inimesi, on tõstnud Sänna aastasadade loomingu – sänna murraku – moodsa luule keeleks. Seoses sellega on korraldatud Sänna koolimajas alates 1999.aastast Artur Adsonile pühendatud võrukeelse luule esitamise võistlusi, kust võtavad osa ajaloolise Võrumaa piirides olevate koolide õpilased. Sännas tegutses kodukoha patrioodina hulk aastaid tuntud aja- ja näitekirjanik, hilisem Võrumaa muuseumi vanemteadur Elmo Ellor-Ploom. Kooliharidust anti Sännas alates 1735 kuni aastani 1970, mil suleti Sänna algkool. 1948.aastal loodi Matsi ja Ruuksu küladest Kreuksi-nimeline kolhoos. Sellele järgnesid teised piirkonna külade rühmad oma väikekolhoosidega 1952.aastal ühendati need kõik Kreutzwaldi-nimeliseks kolhoosiks, mille esimeheks sai kuulsa orelimeistri Jakob Kriisa pojapoeg Helmut Kriisa. 1958.aastal sai kolhoosist Rõuge sovhoosi üks osakond. 1. märtsil 1993.a. sai ka Rõuge sovhoosi aeg ümber ja algas talude taastamine. Aastatel 1961 – 1993 asus Sänna piirkonnas Laossaares 523 ha suurusel maa-alal N. Liidu raketibaas. Praegu kasutab seda harjutusväljakuna Võrumaa Kaitseliit. 4 Sänna arengukava 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Külade paiknemise kirjeldus Sänna piirkond asub Rõuge valla lääneosas ja hõlmab 16 küla: Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa. Piirkonda läbib Võru – Valga riigimaantee. Piirkonna keskus asub Sänna külas, selle kaugus vallakeskusest on 9,5 km ja maakonnakeskusest Võrust 20 km. Asustus on kogunenud eelkõige riigimaantee lähedusse. 3.2 Piirkonna looduslikud olud Sännat läbib Pärlijõgi, mis on kiire vooluga ja kärestikuline – üldine veelangus 39 km pikkusel jõel on 155 meetrit. 20. saj.algul oli Pärlijõel Sänna piires 4 veskit: Ala-Veski, Mäe-Veski, Raudsepa veski ja Hurda veski. Peale jahvatamise vanutati Mäe – Veskis riiet, Ala-Veskis töötas veejõul saekaater ja rehepeksumasin. 1906.a. rajatud Hurda veski jahuveskina tuntust ei kogunud, küll oli aga üle kihelkonna kuulus tatraveski. Raudsepa veskile ehitati 1930.a. uus veskihoone, seati sisse riide värvimine, vanutamine ja laualõikus. Tänapäeval tegutseb seal osaühing Kaugu Veski. Endise Sänna kohtumaja (praegu Savimäe talu) ja koolimaja ümber on kohati ligi paarimeetrised tulekindla savi lademed. Sänna - Rõuge maantee äärses liivakivipaljandis asuvad Kunnasilla koopad. Sänna piirkonda jääb ka kaks Natura 2000 ala: Villiksaare mets kui väärtuslik metsakooslus, kaitsestaatusena kavandatav püsielupaik ja Pärlijõgi Mikita külast kuni Mustjõeni kui väärtuslik magevee-elupaik kaitsestaatusena kavandatav hoiuala. 3.3 Elanikkond 01.jaanuari 2011 seisuga elab Sänna piirkonna külades kokku 312 inimest. See teeb 13,8% kogu Rõuge valla elanikkonnast. Suurima elanike arvuga külad on Sänna (72) ja Hurda (44). Kahes külas (Petrakuudi ja Laossaarõ) ei ela ühtegi inimest. 2007.a sügise seisuga võrreldes on elanikke vähenenud 5 inimese võrra. 5 Sänna arengukava Vanuselise jaotuse järgi jääb Sänna piirkonna elanike vanus peamiselt vahemikku 20-64 eluaastat (174). Sänna piirkonna külade elanike arv ja elanikkonna vanuseline jaotus on välja toodud järgmises tabelis. K elanikke elanikke elanikke elanikke ko ÜLA vanuses vanuses vanuses vanuses kku 0...7 8…19 20...64 65… Sänna 9 11 41 11 72 Sikalaanõ 1 3 6 1 11 Hurda 4 3 23 14 44 Matsi 0 0 13 11 24 Ruuksu 0 4 11 7 22 Heedu 4 0 13 7 24 Kaugu 0 4 16 4 24 Karaski 0 2 3 5 10 Viliksaarõ 0 0 5 0 5 Riitsilla 3 4 11 8 26 Haabsilla 0 0 5 4 9 Paeboja 0 0 1 3 4 Järvepalu 1 1 19 5 26 Kurvitsa 0 0 7 4 11 Petrakuudi 0 0 0 0 0 Laossaarõ 0 0 0 0 0 PIIRKONNAS 22 32 174 84 312 KOKKU Tabel 1. Elanike arv ja vanuseline jaotus seisuga 01.01.2011 3.4 Majanduslikud olud Sänna piirkonnas toimib erinevaid majandustegevusi, kuid kohapeal on vähe ettevõtjaid, kes pakuksid tööd oma küla elanikele. Majanduslikus mõttes on kasumi tootmise asemel olulisem oma vajadusteks saaduste tootmine ja töökoha loomine ning sisuliselt endale palga teenimine. Enamus elanikke töötavad väljaspool küla. Lisaks ettevõtjatele on külas avaliku sektori töökoht raamatukogus. Sänna piirkonna ettevõtlusest annab ülevaate järgmine tabel: 6 Sänna arengukava Küla Ettevõtte Ettevõtte nimi Tegevusala tüüp 7 Sänna arengukava Sänna Osaühing ESTONIAN ACB- Elusloomade hulgimüük VIANCO OÜ STANEK Saematerjali tootmine OÜ SÄNNA Ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus OÜ SÄNNA LEHIS Puittaara ja puitaluste tootmine OÜ Perearst Viivika Üldarstiabi osutamine Allas OÜ Semiserv OÜ Sänna Külapood Muu toidukaupade jaemüük Perifeeria OÜ Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused Sänna Mäeveski OÜ Puhkemajutus ja muu lühiajaline majutus Füüsilisest Ado Matvere Kaubavedu maanteel isikust Hillar Rätsep Kaubavedu maanteel ettevõtja Hurda Füüsilisest Andres Metsmees Lalli Segapõllumajandus isikust talu ettevõtjad Kirja talu Teraviljakasvatus Mare Tiivoja Matsi-maasikakasvatuse Põllumajandussaaduste talu tootmine Pärja Mändmets Segapõllumajandus Tammeotsa talu Karja kasvatus ja müük, piimatootmine ja müük, metsamaterjali ülestöötamine ja müük Tarmo Tiivoja Timovka Põllumajandussaaduste talu tootmine ja müük; metsa ülestöötamine, ümbertöötlemine ja müük; teenustööd talutehnikaga Matsi Osaühing Mäetalu Sepp OÜ Metallitöötlus ja metallpindade katmine Heedu Füüsilisest FIE Uno Michelson Muude mitmeaastaste isikust taimede kasvatus ettevõtja 8 Sänna arengukava Kaugu Osaühing Kaugu Veski OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus RODINURME Põllumajandussaaduste FARMID
Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
    [Show full text]
  • 21. Veebruarini Saab Osaleda E-Loendusel 24. Veebruaril 2010
    18. veebruar 2010 – nr 3 ( 217) Kalapüügiüritusest Rõuge Purakas võttis osa 144 kalastajat, kala sai 47 kalastajat, võitis Edur Mürk (haug, 668 g) 21. veebruarini saab osaleda e-loendusel Rõuge valla 58 külas kestab 2011. aasta rahva ja Viitina, Kellämäe, Jaanipeebu, Karba, Kogrõ, Ruuksu, eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus Rebäsemõisa, Kadõni, Pulli, Kängsepä, Ristemäe katsetatakse REL 2011 tarvis loodud infosüsteemi, valitud Sirle Nurk (tel 5663 2527) metoodikat ning tööde üldist korraldust. Kuni selle nädala Viliksaarõ, Kuklasõ, Põdra, Hurda, Saki, Hinu, Haabsilla, lõpuni, s.o 21. veebruarini saab prooviloendusel osaleda Sadramõtsa, Kaugu, Riitsilla interneti teel Statistikaameti elektroonilises andmete Kaire Järvpõld (tel 5663 2765) esitamise keskkonnas eSTAT ( https://estat.stat.ee/ ). Hallimäe, Murdõmäe, Jugu, Ortumäe, Kurgjärve, Härämäe, Neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes e-loendusel ei Lutika, Hotõmäe, Paaburissa, Augli, Tiidu, Muduri, Aabra, osalenud või täitsid ankeedi puudulikult, külastab Järvekülä, Kahru, Mõõlu, Rebäse, Kokõmäe, Kähri ajavahemikul 5.–31. märts Statistikaameti loendaja. Rõuge Loendajatega saab soovi korral alates 3. märtsist leppida valla külades tegutsevad REL 2011 prooviloenduse ajal kokku külastusaja. Samuti saab prooviloenduse kohta järgmised loendajad: lisainfot REL 2011 klienditoelt nii telefoni kui ka e-posti teel Karin Siig (tel 5663 2471) (tel 625 9100, e-post [email protected] ) või Statistikaamet Mikita, Vanamõisa, Kavõldi, Soemõisa, Savioru, Kaluka, veebilehelt www.stat.ee/rel2011 . Pärlijõe, Suurõ-Ruuga, Soomõoru, Saarlasõ, Märdi, Roobi, Lisaks Rõuge vallale veel kaheksas Eesti omavalitsuses Heibri, Põru, Tialasõ, Listaku, Väiku-Ruuga, Tüütsi, Haki, toimuva REL 2011 prooviloenduse käigus loendatakse enam kui 10 000 inimest ja nende eluruumid. Jäätmeveo teenustasude hind tõuseb VALLAVALITSUSE TEADE : Tulenevalt eelarve Seoses jäätmekäitluskulude (prügila ladestustasu tõus , vähenemisest on peatatud 2010 aastaks valla ettevõtlus-, käibemaksu tõus jm.
    [Show full text]
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust
    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
    [Show full text]
  • Vallasiseste Linnade, Alevite, Alevike Ja Külade Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.10.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.03.2006 Avaldamismärge: Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine Vastu võetud 18.12.1997 nr 244 RT I 1997, 95, 1577 jõustumine 01.01.1998 Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23. 12. 1997 nr 248 (RT I 1997, 99, 1604) 1. 01. 1998 11. 06. 1998 nr 133 (RT I 1998, 56, 842) 19. 06. 1998 30. 06. 1998 nr 139 (RT I 1998, 60, 955) 7. 07. 1998 22. 10. 1998 nr 235 (RT I 1998, 96, 1516) 30. 10. 1998 16. 12. 1998 nr 283 (RT I 1998, 112, 1853) 1. 01. 1999 23. 02. 1999 nr 69 (RT I 1999, 22, 345) 6. 03. 1999 17. 03. 1999 nr 100 (RT I 1999, 31, 427) jõustus Otepää Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 13. 05. 1999 nr 151 (RT I 1999, 45, 522) jõustus Lihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 180 (RT I 1999, 52, 564) jõustus Vihula Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 8. 06. 1999 nr 184 (RT I 1999, 52, 568) jõustus Karksi Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 15. 06. 1999 nr 195 (RT I 1999, 53, 579) jõustus Kaarma Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 29. 06. 1999 nr 208 (RT I 1999, 57, 606) jõustus Antsla Vallavolikogu 1999. a valimistulemuste väljakuulutamise päeval 30. 11. 2000 nr 396 (RT I 2000, 91, 596) 1.
    [Show full text]
  • Rõuge Vallavolikogu 10. Märtsi Volikogu Istungi Päevakorra Projekt 1
    09. märts 2010 – nr 4 (218) 27. veebruaril toimunud Rõuge hokiturniirist võttis osa 5 võistkonda. Parimaks osutus Rõuge Rangers Rõuge Vallavolikogu 10. märtsi volikogu istungi päevakorra projekt 1. Muudatuse tegemine Rõuge valla eelarvest eraldatavate majandusaasta raamatupidamise aastaaruande sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korras auditeerimiseks 2. Rõuge Hooldekodu põhimääruse kinnitamine 9. Võrumaa omavalitsuste ühises korraldatud jäätmeveo 3. Rõuge valla ametiasutuste struktuuri ja personali hankes osalemine koosseisu kinnitamine 10. Rõuge valla arengukava 2004-2012 kehtivuse 4. Rõuge Põhikooli struktuuri ja personali koosseisu pikendamine kuni 2013. aastani kinnitamine 11. Nõusolek geoloogilise uuringuloa andmiseks Aigren OÜ- 5. Rõuge Hooldekodu struktuuri ja personali koosseisu le maavara tarbevaru uuringuks Nogopalu VII kinnitamine uuringuruumis 6. Rõuge valla 2010. a eelarve II lugemine ja eelarve 12. Osalemine Võrumaa munitsipaalkoolide võrgu vastuvõtmine arengukava 2011 – 2019 koostamises 7. Arvelduskrediidi võtmine ja volituste andmine 13. Sänna mõisahoone II korruse ruumide otsustuskorras 8. Audiitori määramine Rõuge valla 2009. a konsolideeritud tasuta avalikku kasutusse andmine 14. Vallavanema info Rõuge valla aunimetused 21. veebruaril toimunud Eesti vabariigi 92. aastapäeva Aasta hariduselu edendaja - Dr. Alexander von pidulikul kontsert-aktusel tunnustati Rõuge valla 2009. aasta Samson-Himmelstjerna aunimetuste saajaid Aasta tegu - Sänna Kultuurimõisa tegevuse Rõuge Valla Elutöö preemia - Raimond Pähn käivitamine
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Jäätmekava
    Muudetud Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2007 määrusega nr 25 Rõuge valla jäätmekava 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................... 4 1. RÕUGE VALLA ÜLDISELOOMUSTUS......................................................... 6 1.1 Asukoht............................................................................................................... 6 1.2 Rõuge valla rahvastik ja elamumajandus.............................................................. 6 1.3 Rõuge valla tehniline infrastruktuur..................................................................... 8 1.4 Haridus, kultuur, tervishoid ................................................................................. 9 1.5 Ettevõtlus ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.6 Rõuge valla asustatumad külad.......................................................................... 10 2. RÕUGE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS.......................... 11 2.1 Rõuge valla jäätmete kogumine ......................................................................... 11 2.1.1 Olmejäätmed .................................................................................................. 11 2.1.2. Pakendijäätmed ............................................................................................. 12 2.1.3. Ohtlikud jäätmed ........................................................................................... 12 2.2. Rõuge valla jäätmehoolduse
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • 376 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    376 buss sõiduplaan & liini kaart 376 Tõrva Vaata Veebilehe Režiimis 376 buss liinil (Tõrva) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tõrva: 15:40 (2) Võru Bussijaam: 7:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 376 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 376 buss saabub. Suund: Tõrva 376 buss sõiduplaan 64 peatust Tõrva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:40 teisipäev 15:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 15:40 Turu neljapäev 15:40 67 Jüri Tänav, Võru reede 15:40 Soo laupäev 15:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev Ei sõida Kubja Käätso Lompka 376 buss info Suund: Tõrva Nursi Peatust: 64 Reisi kestus: 145 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Kalju, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Laanemetsa, Rõuge Tee Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Narva, Turu Park, Valga Haabsilla Bussijaam, Turu Park, Muusikakooli, Kampuse, Jaanikese, Taimeaed, Metsniku, Seene, Piiri, Asu, Kangsti Hummuli, Soe, Kullimäe, Ristimäe, Käärikmäe, Roobe Mõis, Roobe Ristmik, Riiska, Tõrva Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Sooblase Taheva Sanatoorium Kalju Taheva Laanemetsa
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • 132 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    132 buss sõiduplaan & liini kaart 132 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 132 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 11:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 132 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 132 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 132 buss sõiduplaan 68 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 11:55 teisipäev 11:55 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 11:55 Turu neljapäev 11:55 Jüri, Võru reede 11:55 Soo laupäev 11:55 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev Ei sõida Kubja Käätso Lompka 132 buss info Suund: Võru Bussijaam Nursi Peatust: 68 Reisi kestus: 165 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Kuutsi, Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Tõrvase Oja, Peede, Saru, Sakurgi, Ahelo, Koemetsa, Perajärve, Vahi, Ähijärve, Saarjärve, Valga Tee, Kaika, Rõuge Tee Haabsaare, Lusti, Ansioja, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana-Antsla, Kuldre Rist, Uue-Antsla, Haabsilla Vaabina Tee, Palumõisa, Lõõdla, Linnamäe, Linnamäe Mõisa, Utita, Tinnipalu, Tööstuse, Varese, Kangsti Osula, Varese, Mällipalu, Sõmerpalu, Sõmerpalu Hooldekodu, Järvere, Soe Kõrts, Vagula, Savioru, Jaama Linavabrik, Katariina, Võru Bussijaam Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Kuutsi Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas
    [Show full text]
  • VILJANDI LINN JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI LINN JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheteistkümnes ja ühtlasi viimane sarjast, mis on pühendatud Viljandi- ja Mulgimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on võetud kihelkondlik jaotus. Varem on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa, Helme ja Viljandi kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2008). Allpool käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi linnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osutatud teenete kui ka Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega
    [Show full text]