Sänna piirkonna arengukava 2011 – 2017

Sänna 2011 Sänna arengukava SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ………………………………………………………………3 2. AJALOOLINE TAUST ...... …………………………………...……4 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ...... 5 3.1 Külade paiknemise kirjeldus……………………………………………….5 3.2 Piirkonna looduslikud olud …………………...………………………….5 3.3 Elanikkond ...... …………………………………………………………….5 3.4 Majanduslikud olud ……………………………………………………….6 3.5 Taristu ...... ……………………………………………………………….8 3.6 Külaelanike koostöö …………………………………………………..…11 4. HINNANG PIIRKONNA OLUKORRALE………………………...………...13 4.1 Swot-analüüs...... …………………………………………….13 4.2 Koondhinnang …………..…………………………………………...... 14 5. SÄNNA PIIRKONA TULEVIKUPLAANID AASTAKS 2017 ……….....…16 5.1Arenguvaldkonnad ...... 16 5.2Arengueesmärgid ja tegevused nende täitmiseks ...... 16 5.2.1 Keskkonna valdkond ...... 16 5.2.2 Elanikkonna ja ühistegevuse valdkond ...... 17 5.2.3 Ettevõtluse valdkond ...... 18 5.2.4 Kultuuri valdkond ...... 18 6. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE ...... ……………20

2 Sänna arengukava 1. SISSEJUHATUS

Käesolev küla arengukava on algatatud MTÜ Sänna Mõisakeskus poolt. Arengukava eesmärgiks on määrata Sänna piirkonna, mille moodustavad 16 küla - Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa - peamised arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2017. Varasemalt on loodud Sänna arengukava 2004-2011.

Käesoleva arengukava koostamine käivitus 2010 veebruaris, mil Sänna piirkonna külade koosolekul toimus Swot-analüüsi läbiviimine. Arengukava koostamiseks on läbi viidud 2 külakoosolekut ja 2 töörühma koosolekut. Arengukava koostamise protsessi on aktiivselt kaasatud MTÜ Sänna kultuurimõis juhatuse liikmeid.

Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest Sänna piirkonna olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengusuunad ja eeslistused külaelanike jaoks ning on aluseks edasistele tegevustele. Arengukava põhirõhk on suunatud kohaliku loodus- ja külakeskkonna aktsepteerimisele ja väärtustamisele ning kohaliku inim- ja looduspotentsiaali koostoimimisele.

Sänna piirkonna arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Võru maakonna planeeringust ja Rõuge valla üldplaneeringust ja arengukavast.

3 Sänna arengukava 2. AJALOOLINE TAUST

Sänna ammusele asustatusele teise aastatuhande teisel poolel e.m.a. viitavad pronksiajale iseloomuliku silmaga kivikirveste leiud. Paikkonda on koolmekoha tõttu märgitud ka vanades vene kroonikates. Konkreetsed ajaloolised teated Sännast algavad Vastseliina lossi rajamisega 1342.a. Sänna mõis oli orduajal Tartu piiskopkonna Vastseliina lossile kuuluv küla. Mõis käis käest kätte, kuni 18.-19. sajandi vahetusel Sänna mõisakeskus välja ehitati.

Praegune ühekorruseline kahekordsete tiibadega puidust häärber pärineb aastast 1875. Selle kujunduses on rikkalikult kasutatud haruldast puitehispitsi, mis on tänaseni säilinud.

18.-19.saj. eksisteeris Sänna vald. Moodustatud valla keskuseks kujunes 1875.a ehitatud Sänna koolimaja ümbrus – Karaski, Kaugu, Heedu ning Suure – Kõrtsi külad. 1890.a. toimunud valdade liitmise käigus ühendati Sänna vald Rõuge vallaga. Pärast mõisahäärberi rahvamajaks ümberehitamist 1934.a. kandus Sänna majandus- ja kultuurielu sinna ning on seda vahelduvate tõusude ja mõõnadega tänapäevani.

Tuntud sännalastest peab eelkõige nimetama kirjanikke: Sänna mõisas on sündinud kirjanik Juhan Jaik. 1999. aastal tähistati tema sünnikoht mälestuskiviga. Sänna koolimajas on elanud, õppinud ja töötanud luuletaja Artur Adson, kes on oma loomingus palju kujutanud Sänna loodust ja inimesi, on tõstnud Sänna aastasadade loomingu – sänna murraku – moodsa luule keeleks. Seoses sellega on korraldatud Sänna koolimajas alates 1999.aastast Artur Adsonile pühendatud võrukeelse luule esitamise võistlusi, kust võtavad osa ajaloolise Võrumaa piirides olevate koolide õpilased. Sännas tegutses kodukoha patrioodina hulk aastaid tuntud aja- ja näitekirjanik, hilisem Võrumaa muuseumi vanemteadur Elmo Ellor-Ploom.

Kooliharidust anti Sännas alates 1735 kuni aastani 1970, mil suleti Sänna algkool.

1948.aastal loodi Matsi ja Ruuksu küladest Kreuksi-nimeline kolhoos. Sellele järgnesid teised piirkonna külade rühmad oma väikekolhoosidega 1952.aastal ühendati need kõik Kreutzwaldi-nimeliseks kolhoosiks, mille esimeheks sai kuulsa orelimeistri Jakob Kriisa pojapoeg Helmut Kriisa. 1958.aastal sai kolhoosist Rõuge sovhoosi üks osakond. 1. märtsil 1993.a. sai ka Rõuge sovhoosi aeg ümber ja algas talude taastamine.

Aastatel 1961 – 1993 asus Sänna piirkonnas Laossaares 523 ha suurusel maa-alal N. Liidu raketibaas. Praegu kasutab seda harjutusväljakuna Võrumaa Kaitseliit.

4 Sänna arengukava 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Külade paiknemise kirjeldus

Sänna piirkond asub Rõuge valla lääneosas ja hõlmab 16 küla: Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa.

Piirkonda läbib Võru – Valga riigimaantee. Piirkonna keskus asub Sänna külas, selle kaugus vallakeskusest on 9,5 km ja maakonnakeskusest Võrust 20 km. Asustus on kogunenud eelkõige riigimaantee lähedusse.

3.2 Piirkonna looduslikud olud

 Sännat läbib Pärlijõgi, mis on kiire vooluga ja kärestikuline – üldine veelangus 39 km pikkusel jõel on 155 meetrit.  20. saj.algul oli Pärlijõel Sänna piires 4 veskit: Ala-Veski, Mäe-Veski, Raudsepa veski ja Hurda veski. Peale jahvatamise vanutati Mäe – Veskis riiet, Ala-Veskis töötas veejõul saekaater ja rehepeksumasin. 1906.a. rajatud Hurda veski jahuveskina tuntust ei kogunud, küll oli aga üle kihelkonna kuulus tatraveski. Raudsepa veskile ehitati 1930.a. uus veskihoone, seati sisse riide värvimine, vanutamine ja laualõikus. Tänapäeval tegutseb seal osaühing Kaugu Veski.  Endise Sänna kohtumaja (praegu Savimäe talu) ja koolimaja ümber on kohati ligi paarimeetrised tulekindla savi lademed.  Sänna - Rõuge maantee äärses liivakivipaljandis asuvad Kunnasilla koopad.  Sänna piirkonda jääb ka kaks Natura 2000 ala: Villiksaare mets kui väärtuslik metsakooslus, kaitsestaatusena kavandatav püsielupaik ja Pärlijõgi Mikita külast kuni Mustjõeni kui väärtuslik magevee-elupaik kaitsestaatusena kavandatav hoiuala.

3.3 Elanikkond

01.jaanuari 2011 seisuga elab Sänna piirkonna külades kokku 312 inimest. See teeb 13,8% kogu Rõuge valla elanikkonnast. Suurima elanike arvuga külad on Sänna (72) ja Hurda (44). Kahes külas (Petrakuudi ja Laossaarõ) ei ela ühtegi inimest.

2007.a sügise seisuga võrreldes on elanikke vähenenud 5 inimese võrra. 5 Sänna arengukava Vanuselise jaotuse järgi jääb Sänna piirkonna elanike vanus peamiselt vahemikku 20-64 eluaastat (174).

Sänna piirkonna külade elanike arv ja elanikkonna vanuseline jaotus on välja toodud järgmises tabelis.

K elanikke elanikke elanikke elanikke ko ÜLA vanuses vanuses vanuses vanuses kku 0...7 8…19 20...64 65… Sänna 9 11 41 11 72 Sikalaanõ 1 3 6 1 11 Hurda 4 3 23 14 44 Matsi 0 0 13 11 24 Ruuksu 0 4 11 7 22 Heedu 4 0 13 7 24 Kaugu 0 4 16 4 24 Karaski 0 2 3 5 10 Viliksaarõ 0 0 5 0 5 Riitsilla 3 4 11 8 26 Haabsilla 0 0 5 4 9 Paeboja 0 0 1 3 4 Järvepalu 1 1 19 5 26 Kurvitsa 0 0 7 4 11 Petrakuudi 0 0 0 0 0 Laossaarõ 0 0 0 0 0 PIIRKONNAS 22 32 174 84 312 KOKKU Tabel 1. Elanike arv ja vanuseline jaotus seisuga 01.01.2011

3.4 Majanduslikud olud

Sänna piirkonnas toimib erinevaid majandustegevusi, kuid kohapeal on vähe ettevõtjaid, kes pakuksid tööd oma küla elanikele. Majanduslikus mõttes on kasumi tootmise asemel olulisem oma vajadusteks saaduste tootmine ja töökoha loomine ning sisuliselt endale palga teenimine. Enamus elanikke töötavad väljaspool küla. Lisaks ettevõtjatele on külas avaliku sektori töökoht raamatukogus.

Sänna piirkonna ettevõtlusest annab ülevaate järgmine tabel:

6 Sänna arengukava Küla Ettevõtte Ettevõtte nimi Tegevusala tüüp

7 Sänna arengukava Sänna Osaühing ESTONIAN ACB- Elusloomade hulgimüük VIANCO OÜ STANEK Saematerjali tootmine OÜ SÄNNA Ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus OÜ SÄNNA LEHIS Puittaara ja puitaluste tootmine OÜ Perearst Viivika Üldarstiabi osutamine Allas OÜ Semiserv OÜ Sänna Külapood Muu toidukaupade jaemüük Perifeeria OÜ Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused Sänna Mäeveski OÜ Puhkemajutus ja muu lühiajaline majutus Füüsilisest Ado Matvere Kaubavedu maanteel isikust Hillar Rätsep Kaubavedu maanteel ettevõtja Hurda Füüsilisest Andres Metsmees Lalli Segapõllumajandus isikust talu ettevõtjad Kirja talu Teraviljakasvatus Mare Tiivoja Matsi-maasikakasvatuse Põllumajandussaaduste talu tootmine Pärja Mändmets Segapõllumajandus Tammeotsa talu Karja kasvatus ja müük, piimatootmine ja müük, metsamaterjali ülestöötamine ja müük Tarmo Tiivoja Timovka Põllumajandussaaduste talu tootmine ja müük; metsa ülestöötamine, ümbertöötlemine ja müük; teenustööd talutehnikaga Matsi Osaühing Mäetalu Sepp OÜ Metallitöötlus ja metallpindade katmine Heedu Füüsilisest FIE Uno Michelson Muude mitmeaastaste isikust taimede kasvatus ettevõtja

8 Sänna arengukava Kaugu Osaühing Kaugu Veski OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus RODINURME Põllumajandussaaduste FARMID OÜ tootmine, ümbertöötlemine ja müük Veiste kokkuost ning müük sh. eksport, import Metsamajandamine, metsamaterjali ost, müük ning ümbertöötlemine transporditeenused Maheko OÜ Puittaara ja puitaluste tootmine Rempiks OÜ Muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine Sänna Põllumees OÜ Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus Füüsilisest Ive Ruusamäe põllumajandussaaduste isikust tootmine ja müük; ettevõtja põllumajandussaaduste ümbertöötlemine ja müük; metsakasvatus, ümbertöötlemine ja müük; veoteenused (Eesti Vabariigi piires); põllumajandusalased konsultatsioonid KOOLI-NURME talu Põllumajandussaaduste tootmine ja müük; põllumajandussaaduste ümbertöötlemine ja müük; metsakasvatus, ümbertöötlemine ja müük; veoteenused (vabariigi piires);põllumajandusalased nõuanded Riitsilla Osaühing Rõngameister OÜ Muude betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine

9 Sänna arengukava Füüsilisest FIE Aigar Kuus Pottsepatööd isikust korstnapühkimise teenused ettevõtja põllumajandussaaduste tootmine, ost, müük ja vahendus plekksepatööd remondi-ja ehitustööd Järvepalu Osaühing OÜ Ossipe talu Teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus Füüsilisest Maiu Lall Segapõllumajandus isikust MÄE-TAGA Piima tootmine ja müük ettevõtja KURVITSA TALU

Tabel 2. Sänna piirkonna ettevõtted ja FIE-d seisuga 01.02.2011

3.5 Taristu (infrastruktuur)

 Teed

Sänna keskus asub Võrust 20 km kaugusel ja Rõugest 9,5 km kaugusel. Eesti pealinn Tallinn asub aga 266 km (ligikaudu 3tunni ja 10 minuti autosõidu) kaugusel Sänna keskusest.

Sänna piirkonda läbib Võru-Valga maantee, Sänna – Rõuge tee ja Sänna-Antsla, mis on kõik asfaltkattega ja heas korras. Ülejäänud külateed on valla teed ja erateed, mis osaliselt on tunnistatud samuti avalikuks kasutuseks. Valla teede korrashoid toimub regulaarselt. Lumetõrje tagatakse tehnikat omavate ettevõtjate poolt.

Muret tekitav on Sänna keskuse tee, mis pole tolmuvaba. Liiklusohutuse parendamiseks oleks mõistlik paigaldada keskusesse viiva ringtee ette liikluspiirangu tähistusega liiklusmärk. Samuti tuleks liikluspiirangut kasutada Sänna keskuse ja Sänna Paisjärve vahelise asfaltkattega teelõigu vahetuse läheduses, et lapsed saaksid ohutult harrastada rulluisu- ja rulasõitu.

Bussiühendus Võruga on piisav. Külaelanikud saavad kooliajal kasutada Rõugesse sõiduks koolibussi.

 Side

10 Sänna arengukava Postkontorit ega postiletti pole. Iga kuu teisel kolmapäeval käib Sänna keskuses postibuss ehk liikuv postkontor. Külaelanike postkastid asuvad talude läheduses ja posti tuuakse 6 korda nädalas. Piirkonnas asub 1 postiljoni poolt tühjendatav kirjakast, mis asub Sänna keskuses mõisahoone seinal.

Laua - või mobiiltelefon on kõigil, kes seda on soovinud. Mobiililevi on olemas kogu külas. Samuti on need, kes soovinud, saanud endale traadita internetiühenduse. Avatud internetipunkt asub Sänna raamatukogus.

 Vesi ja kanalisatsioon

Enamus külaelanikke kasutavad šahtkaevu vett. Suurenenud on puurkaevude osakaal. Paikkonniti on murettekitav suur rauasisaldus puurkaevu vees. Samas peab tõdema, et Sänna piirkonnas on ka selliseid talusid, kus elamises vesi puudub. Nendes taludes elanikud koguvad vihma- ja lumesulavett ja/või toovad vee naabrite juurest. Kohati on vesi väga sügaval ja mõnedes taludes ei ole inimesed suutelised vajalikku kaevu rajama.

Sänna keskuses on olemas üldkasutatav šahtkaev, kust külaelanikud saavad vajadusel vett võtta. Samast kaevust saadakse vett ka mõisahoone tarbeks. Suvekuudel ja kuival perioodil ei kata kaev kõiki vajadusi. Probleemi lahendamiseks on võimalus Estonian -ACB-Vianco puurkaevust veetrassi rajamine mõisahoonesse.

Sänna piirkonna individuaalelamutel puudub ühiskanalisatsioonivõrk Majapidamistes on kogumiskaevud maa sees ja paljudel on endiselt kasutusel välikäimlad.

 Jäätmekorraldus ja heakord

Sänna piirkonnna külad on nii nagu kogu Rõuge valla piirkond kaetud korraldatud olmejäätmete kogumise ja veoga. Jäätmevedu korraldab AS Jõgeva Elamu. Keskuses on lisaks segapakendikonteiner.

Heakorra parendamiseks tehakse igal kevadel heakorratalguid, mille käigus korrastatakse ja riisutakse Sänna keskus ja selle lähiümbrus. Valla poolt on suvisel ajal hooldatud ning niidetud Sänna mõisakompleksi ja Sänna Paisjärve ümbrus.

Probleeme tekitab suviti inimeste poolt maha jäetud prügi Sänna keskuses ja mõisakompleksi ümbruses. Olmeprügi tekib suvekuudel lisaks Järvepalus Ahitsa järve supluskohas. Lahendusena on paigaldatud ajutisi prügikaste mõisahoone,

11 Sänna arengukava kiigu, palliplatsi, Sänna Paisjärve ja Ahitsa järve läheduses. Paisjärve äärde on paigaldatud korralik riietevahetamise kabiin ja välikäimla, kus korra eest vastutavad külaelanikud ise.

 Elekter

Elektriühenduse kvaliteet on rahuldav. Aeg-ajalt esineb voolukõikuvust, kuid üldjuhul on liinid rahuldavas seisus. Mõnes kohas esineb siiski puudusi, sest vanu liine pole veel jõutud asendada uutega.

 Avalikud ja isikuteenused Sänna külakeskuses tegutseb Sänna külapood, mille uksed on avatud 6 päeva nädalas. Lisaks teenindavad Sänna piirkonna külasid kohati rändkauplused 2 korda nädalas. Rohkem isikuteenuseid osutavaid asutusi ei ole. Lähim sideasutus, apteek ja sularahaautomaadi kasutamise võimalus asub Rõuges.

Avalikest teenustest on olemas mõisahoones asuv raamatukogu. Lähimat perearsti ja hambaarsti teenust kasutatakse aktiivselt Rõuges või Võrus.

Lasteaeda ja kooli Sännas ei ole. Enamik lapsi käib Rõuge põhikoolis, keskkooli minnakse Võrru, Antslasse või Varstusse. Valla lasteaed asub Rõuges. Lasteaeda ja kooli viib lapsed valla buss.

Huvitegevuse võimalus on olemas kohapeal niivõrd, kui seda võimaldavad pakkuda külas tegutsevad MTÜ-d ja nende majanduslik olukord.

 Sotsiaalne taristu

Kultuurielu Sänna piirkonnas on koondunud MTÜ Sänna kultuurimõis ja MTÜ Sänna Mõisakeskus ümber. Nende poolt korraldatavad üritused leiavad aset Sänna mõisahoones ja selle lähiümbruses.

 Oktoobris 2010 avati Sänna Kultuurimõisa renoveeritud puutöökoda ja Sänna mõisa vastrenoveeritud saal.  Oktoobris 2009 avati Sänna mõisahoones renoveeritud seltsiruumid  2007. aastal on valminud Sänna kultuurimõisa teostatavusanalüüs „Sänna mõisa kui aktiivturismikompleksi väljaarendamine“. Analüüsi peamiseks 12 Sänna arengukava eesmärgiks on kujundada Sänna mõisale omanäoline kontseptsioon, luua töökohti ning elavdada loomemajandust, kultuuritarbimist ja seltsielu.

Hetkel on Sänna mõisahoones loodud sobivad võimalused selleks, et käima lükata järjepidevalt tegutsevaid huviringe.

Sänna keskusesse on rajatud võrkpalliväljak ja kiigeplats. Mõisa vahetusse lähedusse on üles seatud puuonnid. Pärlijõe kaldal, keskuse läheduses on korrastatud ja toimiv suitsusaun. Kaugu külas on valmimas korvpalli- ja võrkpalliplatsid. Samuti on lastele planeeritud mänguväljak kiige ja liumäega ning liivakast.

Sänna piirkonnas puudub hetkel matka- ja/või tervisespordirada. Ainulaadne mõisapark, Sännat läbiv Pärlijõgi ja mitmekesist kooslust pakkuv loodus annavad hea võimaluse matkaraja rajamiseks. Osaliselt on puuduvad viidad, tähised ja infokaardid.

Sänna küla keskuses ja mõisahoone ümbruses puudub tänavavalgustus.

3.6 Külaelanike koostöö

Sännas tegutseb hetkel kaks mittetulundusühingut:  1997. aasta sügisel tuli Sänna mõisamajja kokku rühm inimesi, kelle sooviks oli, et külaelu kestaks ja koguks jõudu. Selleks moodustati Sänna Külaarenduskeskus, mis vahepeal tegutses Sänna Külaühingu nime all ja alates 2007a. kevadest kannab nime MTÜ Sänna Mõisakeskus. MTÜ Sänna Mõisakeskuse põhitegevused eelnevatel aastatel on olnud Sänna piirkonna külades külaelu säilitamine ja aktiviseerimine erinevate tegevuste ja kokkusaamiste kaudu. MTÜ Sänna Mõisakeskuse eestvedamisel ja toel on viidud läbi mitmeid üritusi ja ühiseid tegevusi. Igakuiselt on korraldatud Sänna piirkonna eakate kokkusaamisi. Koostöös Võru Instituudiga on traditsiooniliseks ürituseks kujunenud Artur Adsonile pühendatud murdeloomingu esitamise konkurss. Kevaditi on korrastud talgukorras Sänna külakeskuse ümbrus. Suurüritusena on korraldatud alates 1998.aastast Sänna laatasid. Suviti osaletakse Rõuge valla külade päeval. Senini on koostööd tehtud erinevate ettevõtetega: Estonian ACB Vianco OÜ, Rõngameister OÜ, Sän&Män OÜ.  2009. aasta sügisest tegutseb Sänna mõisahoones aktiivselt MTÜ Sänna Kultuurimõis. Nende eestvedamisel on lühikese aja jooksul toimunud hulgaliselt erinevaid kultuuriüritusi, koolitusi, on korraldatud laste- ja noorte

13 Sänna arengukava huvitegevusi. Edenemas on Sänna mõisahoone korrastamise ja renoveerimise protsess. Kõigest täpsema ülevaate annab sisukas kodulehekülg www.kultuurimois/kultuuritehas.ee. MTÜ Sänna Kultuurimõisa ettevõtmised on tõestanud, et käivitunud on pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on kujundada Sänna mõisale omanäoline kontseptsioon- elavdada loomemajandust, kultuuritarbimist ja seltsielu. Palju kirjutatakse erinevaid projekte, mis on olnud suuresti suunatud hoone parendamisele Tänu MTÜ Sänna Kultuurimõis tegemistele on Rõuge valla üks suuremaid külasid –Sänna- muutunud huviorbiidiks mitte ainult Rõuge vallas, vaid Võrumaal, Eestis ja isegi väljaspool Eestit. Sänna Kultuurimõis kuulub ühte võrgustikku koos Kultuuritehastega Polymer Tallinnas ja Noor Eesti Loomekeskusega Tartus.

Mõlemad seltsingud on kirjutanud projekte, mille vahenditest on remonditud ruume, soetatud ühistegevusteks vajalikku inventari, korraldatud üritusi. Tegevuste läbiviimiseks on samuti taotletud finantseeringuid projektipõhiselt. Seltside vahel toimib vajadusel koostöö. Samuti tehakse edukalt koostööd Rõuge Vallavalitsusega, vajadusel naaberküladega ja lähiümbruses tegutsevate ettevõtjatega.

Vajalik on Sänna mõisahoonest kultuurimõisa väljaarendamine. See on ära toodud ka Rõuge valla 2011-2017 arengukavas!

Inimeste paremaks informeerimiseks on Sänna piirkonna külaelanikele loodud list, et teateid toimuvast paremini külaelanikeni viia. 2010.a veebruaris toimus Sänna piirkonna külade üldkoosolek, kus valiti külavanem ja 13-liikmeline külakogu.

14 Sänna arengukava 4. HINNANG PIIRKONNA OLUKORRALE

4.1 Swot analüüs

Veebruaris 2010 viidi Sänna külaelanike seas läbi SWOT-analüüs, mis analüüsib tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tingitud võimalusi ja ohte. S (strengths – tugevused); W (weaknesses – nõrkused); O (opportunities – võimalused); T (threats – ohud)

 Tugevused (piirkonna eelised)

- Ainulaadne mõisakompleks ja park - Looduskaunis koht, puhas loodus - Hea geograafiline asukoht (suure mnt- ja linna lähedus) - Pärlijõgi, Sänna Paisjärv ja Ahitsa järv (ujumisvõimalused ja kalastusharrastus) - Suitsusauna olemasolu Pärlijõe kaldal - Tegevused Sänna mõisahoones - Renoveeritud seltsiruumid, saal mõisahoones - Tugev kolmas sektor (MTÜ-de koostöö) - Raamatukogu olemasolu - Käsitöötraditsioonid - Traditsioonilised üritused: Sänna laat, A. Adsoni murdeluulevõistlus, eakate igakuised kokkusaamised. - Kaugu veski peo- ja majutuskohana - Internetilevi - Kultuuripärand (Juhan Jaigi ja Artur Adsoni looming)

 Nõrkused (piirkonna puudused)

- Hajaasustus - Majanduslangusest tingitud olukord - Nursipalu harjutusväljaku lähedus - Väljaränne - Töökohtade puudus - Eluaseme/krundi maaostuvõimaluste puudus - Lagunenud ja nõrgad sillad - Parkla puudumine - Turismitalude puudumine Sänna piirkonnas - Kehv info kättesaadavus (puudub infostend) - Alaveski olukord

15 Sänna arengukava - Puudub matka ja/või tervisespordirada - Puuduvad tuletõrje veevõtukohad - Külaelanike vähene aktiivsus - Puudub juuksur - Aktiivi motivatsiooni puudus - Puudub regulaarne lastele ja noortele suunatud huvitegevuse olemasolu - Raamatukogu on füüsiliselt eraldatud ülejäänud mõisast, mis takistab raamatukogu personali kasutamist noorte ja huvitegevuse koordineerijana. - Puudub väikelaste hoid - Sänna mõisahoone välisfassaad on väga halvas seisukorras, ohustades palkseinu ja juba renoveeritud ruumide seisukorda. - Sänna mõisahoone ümbruse haljastuse puudumine

 Võimalused - (Väike)ettevõtluse arendamine - Matkaradade arendamine (turism) - Mõisahoone kultuurimõisaks - MTÜ Kultuurimõis tegevused (erinevad projektitaotlused) - Rahastamisvõimalused erinevatest fondidest ja teistest allikatest - Noortejuhi ja raamatukogutöötaja töökoha ühendamine - Noorteprojektide teostamine fondide abil - Huvialaringide käivitamine fondide abil - Käsitöökeskuse arendamine mõisakompleksi - Beebikooli käivitamine - Kohaliku lastehoidmisteenuse pakkumine - Juuksuriteenuse pakkumine - Parkla rajamine

 Ohud - Nursipalu harjutusväljaku lähedus rikub elu- ja looduskeskkonda - Noorte lahkumine külast - Koordineeritud noortetegevuse puudumisest tingitud sotsiaalsed probleemid - Külade tühjenemine - Ääreala: ettevõtluse arendajad eelistavad lähemaid linnasid - Saastatus- liiga palju olmeprügi tekitab keskkonnareostuse. - Kobraste tegevus - Majandussurutise jätk

16 Sänna arengukava - Keskkonnateenistuse ranged eeskirjad - Valed otsused ja raskustele allaandmine - Euronõuded, mis pärsivad ettevõtlust

4.2 Koondhinnang

Sänna piirkonna külade elanikkond on väljastpoolt avanevate võimaluste korral valmis neid igati ära kasutama. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata olemasoleva ressursside (inimesed, hooned, maa) ärakasutamisele. Eriti tuleks tähelepanu pöörata noortele ja nende arendamisele. Noorte osakaal on võtmesõnaks, et kasvatada uus ühtehoidev põlvkond - kogukond. Linnalähedus kujutab endast suuresti ohtu külaarengule, sest paljud leiavad tööd linnas ja siia tullakse vaid nn magama ning enamus teenuseid tarbitakse linnas. Läbimõeldud tegevustega suudetakse paljud oma nõrkused likvideerida, suurimaks probleemiks jääb siiski inimressursi leidmine ja rakendamine. Tähtsamad märksõnad on „inimressurss“ ja „keskkond“. Kaunis looduskeskkond, maalähedane elustiil ja olemasolevad taristud on arengueeldusteks turismiettevõtluse arenemisel, samuti võimaldavad alternatiivpõllumajanduse arengut ning soodustavad kaugtööd.

17 Sänna arengukava 5. SÄNNA PIIRKONNA TULEVIKUPILT AASTAKS 2017

 Visioon

SÄNNA on omanäoline, elujõuline ja avatud erinevatele sihtgruppidele; PIIRKONNAS on suurenenud elanikkond ja kasvanud on ettevõtluse osakaal; SÄRAB mõisahoonest välja kujunenud uudne ja ainulaadne kultuuri-, turismi- ja loomemajanduse keskkonda loov kultuurimõis!

5. 1 Arenguvaldkonnad:

 Keskkond – siia kuuluvad: heakord (üldine, objektid), vaatamisväärsused (looduslik ja inimtegevuse tulem), taristu (külaeluks vajalik infrastruktuur: teed, valgusti, viidad, jms)). Mida rohkem loodust esile tõsta, kaitsta ja väärtustada, seda kaunimaks küla muutub. Infrastruktuuri rajamine aitab kaasa nii kohapealse elukvaliteedi tõusule, kui ka turismi arengule.  Elanikkond – ühistegevus (meelelahutus, talgud, traditsioonid), elukestev õpe (õppiv küla), küla sotsiaalsed suhted (arutelud). Inimestevahelise koostöö soodustamine aitab kaasa külakogukonna tugevnemisele ja oma küla tunde tekkimisele. Kui inimesed, eriti noored, leiavad kodukohas meelepärast tegevust, väheneb väljaränne külast ja uued noored pered tahavad siia oma elupaiga rajada.  Ettevõtlus - on olemas ressursid selleks, et välja arendada erinevaid kogukonna teenuseid. Üheks potensiaalseks ettevõtteharuks võiks olla turism. Kohapeal on võimalus kogukonna baasil välja arendada kohalik külaturismi toodang.  Kultuur - kultuurimõisa olemuse võtmeks on avatus – seda nii erialaste avatud ateljeede, töötubade, kursuste, seminaride ja koolituste kaudu kui ka läbi kontsertide, teatrietenduste, filmiõhtute ja pidude, mille publikuks on võrdselt oodatud nii majalised kui külalised lähikonnast, mujalt Eestist, välismaalt.

5.2 Arengueesmärgid ja tegevused nende täitmiseks.

5.2.1 Keskkonna valdkond Eesmärgid:  Sänna piirkond on heakorrastatud ja korraliku infrastruktuuriga  Sänna piirkonnas on oluliselt suurenenud kohapealne elukvaliteet 18 Sänna arengukava  Piirkond on atraktiivne ka turistile.  Piirkonnas on legendide ja viitadega varustatud matkarajad  Talude ümbrused on korras - hooned terved ja ümbrus niidetud

Tegevused:  Talgukorras küla keskuse ja mõisahoone ümbruse korrastamine 2011-2017  Haljasalade ja ühiskasutatavate kohtade regulaarne niitmine suvisel hooajal 2011-2017  Lagunenud hoonete likvideerimine 2011-2017  Prügikastide täiendav paigaldamine keskuse-, kiige- ning mänguplatsi ja ujumiskohtade lähedusse suvisel hooajal 2011-2017  Sänna keskuse lähedusse mänguväljaku loomine 2011  Matkaraja loomine 2011-2013  Sportliku mänguväljaku ja puhkeplatsi rajamine Kaugu külla 2011-2013  Sänna mõisakeskuse ja küla tänavavalgustuse väljaehitamine 2013-2016  Sänna keskuses tee turvaliseks ja tolmuvabaks muutmine 2015 (kivi või mustkate)  Sänna keskusesse piirkonda tutvustava stendi paigaldamine 2013  Metskonna jalgsilla, Karaski silla ja Alaveski silla remontimine 2011-2017  Sänna mõisapargi ja pargivahetee rekonstrueerimine 2011-2015  Tuletõrje tarbeks veevõtu kohtade rajamine 2012-2015  Lähimast puurkaevust veetrassi rajamine Sänna mõisahoonesse 2012-2013  Koostöös jahimeestega kobraste tegevuste piiramine 2011-2017  Paremini heakorrastatud talude esitamine valla poolt korraldatavale heakorra ja muudele konkurssidele 2011-2017

5.2.2 Elanikkonna ja ühistegevuste valdkond

Eesmärgid:  Sänna kultuurimõis on koht, kus inimesed tahavad ja saavad õppida ning end täiendada uute teadmistega  Külaelanikud on huvitatud külaelu edendamisest ja võtavad sellest aktiivselt osa  On leitud rahaline kate projektide teostamiseks  Toimivad traditsioonilised ühisüritused külaelanikele

Tegevused:

19 Sänna arengukava  Külaelanike poolt soovitud ühistegevuste väljaselgitamine 2011-2017  Erinevatest fondidest info kogumine projektide finantseerimise kohta 2011-2017  Sänna küla esindamine erinevatel üritustel 2011-2017  Koostöö loomine naaberküladega ja teiste külaseltsidega 2011-2017  Eri fondide abil ja koostöö tulemusena kultuurimõisa arendamine 2011-2017  Traditsiooniliste ühisürituste korraldamine ja läbiviimine 2011-2017  Koolituste läbiviimine erinevatele sihtrühmadele (elukestva õppe võimaldamine) 2011-2017  Regulaarsete külakoosolekute läbiviimine 2011- 2017

5.2.3 Ettevõtluse valdkond

Eesmärgid:  Sänna piirkonnas on soodne ettevõtluskliima - arenenud on väikeettevõtlus ja külasse on tekkinud töökohti  Renoveeritud mõisakompleksiga ja ennistatud mõisapargiga Sänna on atraktiivne turismipiirkond  Sänna piirkond on elanikele ja turistidele meeldivaks kohaks, kus on välja arendatud oma külaturismi toodang ning kogukonna teenused.  Külal on oma isikupärane meene

Tegevused:  Soovijatele õppuste läbiviimine ettevõtluse käivitamiseks 2011-2013  Töökohtade loomine külas 2011-2017  Võimaluste loomine oma valmistatud meenete realiseerimiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks 2012-2015  Kaugtöökohtade loomine 2011-2013  Avaliku sektori ja erasektori vahelise koostöö tihendamine 2011-2017  Kultuurimõisa ruumide rentimine ja uute teenuste väljatöötamine 2011-2017  Kogukonna ja külaliste vajadustest lähtuvate uute teenuste väljatöötamine (jalgrataste, kanuude soetamine ja laenutamine) 2011-2017  Kohaliku suveniiri ja/või kaubamärgi väljatöötamine 2013

5.2.4 Kultuuri valdkond 20 Sänna arengukava

Eesmärgid:  Tegutsev Kultuurimõis toimib autonoomselt ja ühendab endas traditsiooni- lise külakeskuse ning professionaalse loomemaja funktsioonid.  Huvitegevuseks on olemas mitmekesine vahendite baas  Sännast on kujunenud Eesti kultuurieliidi loomekoht  Erinevate huvigruppide koostöö on tulemuslik ja jätkusuutlik

Tegevused:  Mõisakompleksis olevate ja vabanevate pindade renoveerimine 2011-2017  Vabaaja kasutuse paremaks koordineerimiseks kultuurimõisa juhi (perenaine, majahaldjas vms nimetus) tööle võtmine 2011  Uute ringide ja tegevuste käivitamine 2011-2017  Raamatukogu siseruumide renoveerimine ja ühendamine ülejäänud mõisakompleksiga saades avatud planeeringuga vabaaja keskuse 2012 -2013  Korraldatud beebikooli ja lastehoiu süsteemi väljatöötamine 2011-2017  Sänna mõisale omanäolise kontseptsiooni kujundamine- töökohtade loomine ning loomemajanduse, kultuuritarbimise ja seltsielu elavdamine 2011-2017  Kogukondliku eluviisi propageerimis- ja uurimiskeskuse välja arendamine* 2012-2017 (Täiendatud 08.01.2012 Sänna külakogu koosoleku otsuse alusel)

* Kogukondliku eluviisi propageerimis- ja uurimiskeskuse välja arendamine. Viidates globaalse arengu murettekitavatele ilmingutele, mis on seotud eelkõige järjestikuste maailmamajanduse kriisidega, on tekkinud vajadus pakkuda välja toimivaid alternatiive. MTÜ Sänna Kultuurimõis koostöös Eesti Ökokogukondade Liikumise MTÜ-ga planeerib Sännasse kogukondliku eluviisi propageerimis- ja uurimiskeskuse rajamist. Keskuses uuritakse võimalikult süvitsi kogukondliku elu erinevaid sotsiaalseid, majanduslikke ning keskkonnateemalisi aspekte nt:

 Alternatiivenergia kasutamine

 Ühismajandamine

 Permakultuuri põhimõtetest lähtuv põllumajandus

 Kaugtöö

21 Sänna arengukava  Transport

 Lastehoid, pedagoogika

 Vabatahtlikkus

 Arhitektuur Kultuurimõisa ümber on koondunud inimese ja ühiskonna terviklikule arengule mõtlevad inimesed üle kogu Eesti. 2011. aasta suvel toimus Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.

Kogukondliku elu propageerimis- ja uurimiskeskuse väljundiks on igaaastane kogukondade festival, seminarid, õpitoad, kursused ja ekskursioonid. Keskuse tegevus on keskendunud maaelu elavdamisele, tegeledes linnast maale ihkavatele noortele peredele soodsate ja realistlike tegevuskavade väljatöötamisele. Tegevuskavades minimeeritakse linnast maale kolimisel tekkivaid finantsriske kogukondliku mõtlemise kaudu.

6. ARENGUKAVA JÄLGIMINE, KORRIGEERIMINE

 Arengukava on aluseks Sänna piirkonna ühisele tegutsemisele ja arendamisele.  Arengukava viiakse allu aktiivgrupi koordineerimisel. Selle täitmist jälgib aktiivgrupp (MTÜ Sänna Mõisakeskus, MTÜ Sänna Kultuurimõis) ja külavanem.  Arengukava jälgimine toimub pidevalt, kuid üksikasjalikumalt vaadatakse arengukava üle ja vajadusel korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas küla üldkoosolekul.  Arengukavasse viiakse sisse parandused ja täiendused vastavalt vajadusele.

22