Sänna Piirkonna Arengukava 2004
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Sänna piirkonna arengukava 2011 – 2017 Sänna 2011 Sänna arengukava SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ………………………………………………………………3 2. AJALOOLINE TAUST ......................…………………………………...……4 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................5 3.1 Külade paiknemise kirjeldus……………………………………………….5 3.2 Piirkonna looduslikud olud …………………...………………………….5 3.3 Elanikkond ......…………………………………………………………….5 3.4 Majanduslikud olud ……………………………………………………….6 3.5 Taristu ..........……………………………………………………………….8 3.6 Külaelanike koostöö …………………………………………………..…11 4. HINNANG PIIRKONNA OLUKORRALE………………………...………...13 4.1 Swot-analüüs.......................... …………………………………………….13 4.2 Koondhinnang …………..………………………………………….........14 5. SÄNNA PIIRKONA TULEVIKUPLAANID AASTAKS 2017 ……….....…16 5.1Arenguvaldkonnad .......................................................................................16 5.2Arengueesmärgid ja tegevused nende täitmiseks .........................................16 5.2.1 Keskkonna valdkond ................................................................................16 5.2.2 Elanikkonna ja ühistegevuse valdkond .....................................................17 5.2.3 Ettevõtluse valdkond .................................................................................18 5.2.4 Kultuuri valdkond .....................................................................................18 6. ARENGUKAVA JÄLGIMINE JA KORRIGEERIMINE .........……………20 2 Sänna arengukava 1. SISSEJUHATUS Käesolev küla arengukava on algatatud MTÜ Sänna Mõisakeskus poolt. Arengukava eesmärgiks on määrata Sänna piirkonna, mille moodustavad 16 küla - Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa - peamised arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2017. Varasemalt on loodud Sänna arengukava 2004-2011. Käesoleva arengukava koostamine käivitus 2010 veebruaris, mil Sänna piirkonna külade koosolekul toimus Swot-analüüsi läbiviimine. Arengukava koostamiseks on läbi viidud 2 külakoosolekut ja 2 töörühma koosolekut. Arengukava koostamise protsessi on aktiivselt kaasatud MTÜ Sänna kultuurimõis juhatuse liikmeid. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest Sänna piirkonna olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengusuunad ja eeslistused külaelanike jaoks ning on aluseks edasistele tegevustele. Arengukava põhirõhk on suunatud kohaliku loodus- ja külakeskkonna aktsepteerimisele ja väärtustamisele ning kohaliku inim- ja looduspotentsiaali koostoimimisele. Sänna piirkonna arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest, Võru maakonna planeeringust ja Rõuge valla üldplaneeringust ja arengukavast. 3 Sänna arengukava 2. AJALOOLINE TAUST Sänna ammusele asustatusele teise aastatuhande teisel poolel e.m.a. viitavad pronksiajale iseloomuliku silmaga kivikirveste leiud. Paikkonda on koolmekoha tõttu märgitud ka vanades vene kroonikates. Konkreetsed ajaloolised teated Sännast algavad Vastseliina lossi rajamisega 1342.a. Sänna mõis oli orduajal Tartu piiskopkonna Vastseliina lossile kuuluv küla. Mõis käis käest kätte, kuni 18.-19. sajandi vahetusel Sänna mõisakeskus välja ehitati. Praegune ühekorruseline kahekordsete tiibadega puidust häärber pärineb aastast 1875. Selle kujunduses on rikkalikult kasutatud haruldast puitehispitsi, mis on tänaseni säilinud. 18.-19.saj. eksisteeris Sänna vald. Moodustatud valla keskuseks kujunes 1875.a ehitatud Sänna koolimaja ümbrus – Karaski, Kaugu, Heedu ning Suure – Kõrtsi külad. 1890.a. toimunud valdade liitmise käigus ühendati Sänna vald Rõuge vallaga. Pärast mõisahäärberi rahvamajaks ümberehitamist 1934.a. kandus Sänna majandus- ja kultuurielu sinna ning on seda vahelduvate tõusude ja mõõnadega tänapäevani. Tuntud sännalastest peab eelkõige nimetama kirjanikke: Sänna mõisas on sündinud kirjanik Juhan Jaik. 1999. aastal tähistati tema sünnikoht mälestuskiviga. Sänna koolimajas on elanud, õppinud ja töötanud luuletaja Artur Adson, kes on oma loomingus palju kujutanud Sänna loodust ja inimesi, on tõstnud Sänna aastasadade loomingu – sänna murraku – moodsa luule keeleks. Seoses sellega on korraldatud Sänna koolimajas alates 1999.aastast Artur Adsonile pühendatud võrukeelse luule esitamise võistlusi, kust võtavad osa ajaloolise Võrumaa piirides olevate koolide õpilased. Sännas tegutses kodukoha patrioodina hulk aastaid tuntud aja- ja näitekirjanik, hilisem Võrumaa muuseumi vanemteadur Elmo Ellor-Ploom. Kooliharidust anti Sännas alates 1735 kuni aastani 1970, mil suleti Sänna algkool. 1948.aastal loodi Matsi ja Ruuksu küladest Kreuksi-nimeline kolhoos. Sellele järgnesid teised piirkonna külade rühmad oma väikekolhoosidega 1952.aastal ühendati need kõik Kreutzwaldi-nimeliseks kolhoosiks, mille esimeheks sai kuulsa orelimeistri Jakob Kriisa pojapoeg Helmut Kriisa. 1958.aastal sai kolhoosist Rõuge sovhoosi üks osakond. 1. märtsil 1993.a. sai ka Rõuge sovhoosi aeg ümber ja algas talude taastamine. Aastatel 1961 – 1993 asus Sänna piirkonnas Laossaares 523 ha suurusel maa-alal N. Liidu raketibaas. Praegu kasutab seda harjutusväljakuna Võrumaa Kaitseliit. 4 Sänna arengukava 3. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Külade paiknemise kirjeldus Sänna piirkond asub Rõuge valla lääneosas ja hõlmab 16 küla: Sänna, Sikalaanõ, Laossaarõ, Petrakuudi, Hurda, Matsi, Ruuksu, Kaugu, Heedu, Karaski, Viliksaarõ, Riitsilla, Haabsilla, Paeboja, Järvepalu ja Kurvitsa. Piirkonda läbib Võru – Valga riigimaantee. Piirkonna keskus asub Sänna külas, selle kaugus vallakeskusest on 9,5 km ja maakonnakeskusest Võrust 20 km. Asustus on kogunenud eelkõige riigimaantee lähedusse. 3.2 Piirkonna looduslikud olud Sännat läbib Pärlijõgi, mis on kiire vooluga ja kärestikuline – üldine veelangus 39 km pikkusel jõel on 155 meetrit. 20. saj.algul oli Pärlijõel Sänna piires 4 veskit: Ala-Veski, Mäe-Veski, Raudsepa veski ja Hurda veski. Peale jahvatamise vanutati Mäe – Veskis riiet, Ala-Veskis töötas veejõul saekaater ja rehepeksumasin. 1906.a. rajatud Hurda veski jahuveskina tuntust ei kogunud, küll oli aga üle kihelkonna kuulus tatraveski. Raudsepa veskile ehitati 1930.a. uus veskihoone, seati sisse riide värvimine, vanutamine ja laualõikus. Tänapäeval tegutseb seal osaühing Kaugu Veski. Endise Sänna kohtumaja (praegu Savimäe talu) ja koolimaja ümber on kohati ligi paarimeetrised tulekindla savi lademed. Sänna - Rõuge maantee äärses liivakivipaljandis asuvad Kunnasilla koopad. Sänna piirkonda jääb ka kaks Natura 2000 ala: Villiksaare mets kui väärtuslik metsakooslus, kaitsestaatusena kavandatav püsielupaik ja Pärlijõgi Mikita külast kuni Mustjõeni kui väärtuslik magevee-elupaik kaitsestaatusena kavandatav hoiuala. 3.3 Elanikkond 01.jaanuari 2011 seisuga elab Sänna piirkonna külades kokku 312 inimest. See teeb 13,8% kogu Rõuge valla elanikkonnast. Suurima elanike arvuga külad on Sänna (72) ja Hurda (44). Kahes külas (Petrakuudi ja Laossaarõ) ei ela ühtegi inimest. 2007.a sügise seisuga võrreldes on elanikke vähenenud 5 inimese võrra. 5 Sänna arengukava Vanuselise jaotuse järgi jääb Sänna piirkonna elanike vanus peamiselt vahemikku 20-64 eluaastat (174). Sänna piirkonna külade elanike arv ja elanikkonna vanuseline jaotus on välja toodud järgmises tabelis. K elanikke elanikke elanikke elanikke ko ÜLA vanuses vanuses vanuses vanuses kku 0...7 8…19 20...64 65… Sänna 9 11 41 11 72 Sikalaanõ 1 3 6 1 11 Hurda 4 3 23 14 44 Matsi 0 0 13 11 24 Ruuksu 0 4 11 7 22 Heedu 4 0 13 7 24 Kaugu 0 4 16 4 24 Karaski 0 2 3 5 10 Viliksaarõ 0 0 5 0 5 Riitsilla 3 4 11 8 26 Haabsilla 0 0 5 4 9 Paeboja 0 0 1 3 4 Järvepalu 1 1 19 5 26 Kurvitsa 0 0 7 4 11 Petrakuudi 0 0 0 0 0 Laossaarõ 0 0 0 0 0 PIIRKONNAS 22 32 174 84 312 KOKKU Tabel 1. Elanike arv ja vanuseline jaotus seisuga 01.01.2011 3.4 Majanduslikud olud Sänna piirkonnas toimib erinevaid majandustegevusi, kuid kohapeal on vähe ettevõtjaid, kes pakuksid tööd oma küla elanikele. Majanduslikus mõttes on kasumi tootmise asemel olulisem oma vajadusteks saaduste tootmine ja töökoha loomine ning sisuliselt endale palga teenimine. Enamus elanikke töötavad väljaspool küla. Lisaks ettevõtjatele on külas avaliku sektori töökoht raamatukogus. Sänna piirkonna ettevõtlusest annab ülevaate järgmine tabel: 6 Sänna arengukava Küla Ettevõtte Ettevõtte nimi Tegevusala tüüp 7 Sänna arengukava Sänna Osaühing ESTONIAN ACB- Elusloomade hulgimüük VIANCO OÜ STANEK Saematerjali tootmine OÜ SÄNNA Ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus OÜ SÄNNA LEHIS Puittaara ja puitaluste tootmine OÜ Perearst Viivika Üldarstiabi osutamine Allas OÜ Semiserv OÜ Sänna Külapood Muu toidukaupade jaemüük Perifeeria OÜ Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused Sänna Mäeveski OÜ Puhkemajutus ja muu lühiajaline majutus Füüsilisest Ado Matvere Kaubavedu maanteel isikust Hillar Rätsep Kaubavedu maanteel ettevõtja Hurda Füüsilisest Andres Metsmees Lalli Segapõllumajandus isikust talu ettevõtjad Kirja talu Teraviljakasvatus Mare Tiivoja Matsi-maasikakasvatuse Põllumajandussaaduste talu tootmine Pärja Mändmets Segapõllumajandus Tammeotsa talu Karja kasvatus ja müük, piimatootmine ja müük, metsamaterjali ülestöötamine ja müük Tarmo Tiivoja Timovka Põllumajandussaaduste talu tootmine ja müük; metsa ülestöötamine, ümbertöötlemine ja müük; teenustööd talutehnikaga Matsi Osaühing Mäetalu Sepp OÜ Metallitöötlus ja metallpindade katmine Heedu Füüsilisest FIE Uno Michelson Muude mitmeaastaste isikust taimede kasvatus ettevõtja 8 Sänna arengukava Kaugu Osaühing Kaugu Veski OÜ Elamute ja mitteeluhoonete ehitus RODINURME Põllumajandussaaduste FARMID