Nr 17 Infoleht 11.12.2012
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla -
291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga -
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006. -
17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada. -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
21. Veebruarini Saab Osaleda E-Loendusel 24. Veebruaril 2010
18. veebruar 2010 – nr 3 ( 217) Kalapüügiüritusest Rõuge Purakas võttis osa 144 kalastajat, kala sai 47 kalastajat, võitis Edur Mürk (haug, 668 g) 21. veebruarini saab osaleda e-loendusel Rõuge valla 58 külas kestab 2011. aasta rahva ja Viitina, Kellämäe, Jaanipeebu, Karba, Kogrõ, Ruuksu, eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus Rebäsemõisa, Kadõni, Pulli, Kängsepä, Ristemäe katsetatakse REL 2011 tarvis loodud infosüsteemi, valitud Sirle Nurk (tel 5663 2527) metoodikat ning tööde üldist korraldust. Kuni selle nädala Viliksaarõ, Kuklasõ, Põdra, Hurda, Saki, Hinu, Haabsilla, lõpuni, s.o 21. veebruarini saab prooviloendusel osaleda Sadramõtsa, Kaugu, Riitsilla interneti teel Statistikaameti elektroonilises andmete Kaire Järvpõld (tel 5663 2765) esitamise keskkonnas eSTAT ( https://estat.stat.ee/ ). Hallimäe, Murdõmäe, Jugu, Ortumäe, Kurgjärve, Härämäe, Neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes e-loendusel ei Lutika, Hotõmäe, Paaburissa, Augli, Tiidu, Muduri, Aabra, osalenud või täitsid ankeedi puudulikult, külastab Järvekülä, Kahru, Mõõlu, Rebäse, Kokõmäe, Kähri ajavahemikul 5.–31. märts Statistikaameti loendaja. Rõuge Loendajatega saab soovi korral alates 3. märtsist leppida valla külades tegutsevad REL 2011 prooviloenduse ajal kokku külastusaja. Samuti saab prooviloenduse kohta järgmised loendajad: lisainfot REL 2011 klienditoelt nii telefoni kui ka e-posti teel Karin Siig (tel 5663 2471) (tel 625 9100, e-post [email protected] ) või Statistikaamet Mikita, Vanamõisa, Kavõldi, Soemõisa, Savioru, Kaluka, veebilehelt www.stat.ee/rel2011 . Pärlijõe, Suurõ-Ruuga, Soomõoru, Saarlasõ, Märdi, Roobi, Lisaks Rõuge vallale veel kaheksas Eesti omavalitsuses Heibri, Põru, Tialasõ, Listaku, Väiku-Ruuga, Tüütsi, Haki, toimuva REL 2011 prooviloenduse käigus loendatakse enam kui 10 000 inimest ja nende eluruumid. Jäätmeveo teenustasude hind tõuseb VALLAVALITSUSE TEADE : Tulenevalt eelarve Seoses jäätmekäitluskulude (prügila ladestustasu tõus , vähenemisest on peatatud 2010 aastaks valla ettevõtlus-, käibemaksu tõus jm. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem
DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi -
(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. -
Rõuge Valla Terviseprofiili Eesmärgiks on Suurendada Elanikkonna Heaolu Ja Tõsta Inimeste Elukvaliteeti Parema Tervise Kaudu
RÕUGE VALLA TERVISEPROFIIL 2010 Tervüs um kõgõ suurõmb rikkus . Rõuge vanasõna SISSEJUHATUS Tervis on olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Inimese tervis mõjutab märkimisväärselt nende võimet igapäevaelus toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ja riigi üldist edu. Tervis on seega oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi- ja kavakindlat arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimese põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks – igal Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. (Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009-2020) Rõuge valla terviseprofiili eesmärgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu. Terviseprofiil on koostatud Tervise Arengu Instituudi poolt väljatöötatud juhendi alusel ja on esimene dokument, kus kaardistatakse erinevate tervisemõjurite, elanikkonna tervise ja tervisekäitumise näitajad Rõuge vallas. Arengukavas on välja toodud viis valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist, mis on ka kogu Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009-2010 prioriteetsed valdkonnad. Antud temaatiliste valdkondade kaupa on kogutud valla terviseprofiilis kasutatud andmed. -
Die Häufigsten Namenelemente Der Toponymie Von Võrumaa Im Südestnischen Sprachgebiet
SUSA/JSFOu 92, 2009 Evar SAAR (Võru) Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet 1. Einleitung Das historische Võrumaa (deutsch Werroland1) oder der Altkreis Võru (hier so benannt zur Unterscheidung von dem heutigen Kreis Võru, estnisch Võrumaa oder Võru maakond) ist das Kerngebiet des Südestnischen. Seit Ferdinand Johann Wiedemann diese ostseefinnische Varietät im Jahre 1863 mit seinem „Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt“ (Wiedemann 2002) als Werroestnisch bestimmte, hat das ländliche Gebrauchsareal des Südestnischen sich wesentlich verkleinert und reicht heute nur archipelartig über die Nordwestgrenze des Werrolandes, des histori- schen (1783–1920) Kreises Võru (deutsch Werro)2, hinaus. Die Ortsnamen des sich östlich anschließenden südestnischen Gebiets Setomaa müssen wegen des mächtigen russischen Superstrats, das dort seinen Niederschlag gefunden hat, getrennt behan- delt werden. Die von Wiedemann als „werroehstnischer Dialekt“ beschriebene süd- estnische Varietät, für die sich noch kein moderner deutscher Terminus eingebür- gert hat, wird im Folgenden Võruisch genannt. Võruisch, Setoisch, das in Tartumaa gesprochene Tartuisch (deutsch früher auch Dörptsch oder Dörptsch-Estnisch) sowie die im südlichen Viljandimaa gesprochene Mulgi-Sprache konstituieren gemeinsam das Südestnische. (Vgl. auch Pajusalu 1996: 1–4.) Es soll nachstehend eine synchron orientierte Übersicht über die gebräuchlich- sten Elemente der võruischen Toponymie dargeboten werden. Das will heißen, dass die häufigsten -
Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.