Varbla kooli ajaleht Nr.19 November 2009 Krihvel Kihnus 3.-5.juulil 2009.a. külastas Varbla kuid need, kes kohale olid tulnud, kooli õpilasomavalitsus ning kooli nautisid pidu väga. Meie ajalehetoimetus Kihnu saart. Meie reisiseltskond tantsis samuti eesmärgiks oli tutvuda kohaliku varaste hommikutundideni kahe eluga, külastada huvitavaid paiku, bändi - Scansi ja DefRage ning DJ TÄNA LEHES: vestelda saare elanikega ning muusikat nautides. võimaluse korral intervjueerida Teist päeva alustasime fotojahiga. kõigile eestlastele tuntud ja Õpilased jagunesid kahte • Intervjuu Kihnu armastatud laulumemme Kihnu võistkonda ning pidid ringi peale Virvega lk 2 Virvet. tegema peaaegu tervele saarele. Alustasime oma teekonda 3.juuli Ühel võistkondadest õnnestuski • Reisimuljeid lk 3 hommikul Munalaiu sadamast. selle matka ajal täita meie reisi • Lõpetajate Merereis oli tore, tormi polnud ja põhieesmärk - kohtuda Kihnu nii me randusimegi õnnelikult Virvega ning teda intervjueerida. meenutusi lk 4 Kihnu sadamas. Võtsime oma Kolmanda päeva hommikul • Intervjuu õp. matkavarustuse selga ning korrastasime oma laagripaiga, kõndisime päris pika ja väsitava tänasime meie võõrustajaid ilusa Rohtväliga lk 5 tee, kuni jõudsime sihtkohta - puhkuse ja meie majutamise eest • Arvamuslugu Raido tädi maja juurde. Sinna ning alustasimegi koduteed. kaunile heinamaale me oma Mõningad meenutused ning e-koolist lk 6 laagriplatsi üles panimegi. intervjuu Kihnu Virvega • lk 7 Esimesel õhtul oli meie järgnevatel lehekülgedel ... meelelahtuseks noortepidu Kihnu rahvamajas. Rahvast oli küll vähe, Toimetus

Kihnus käisid :

Anna, Gerda, Liisi, Joonas, Joosep, Raido, Triinu, Lily, Getter, Marleen, Kaidy, Anna-Liisa, Biibe, Karl-Erik, Lea ja Karin

Foto: Anna Vahter Lk.2 KRIHVEL November 2009 Intervjuu Kihnu Virvega Küsisime kohalikelt teed ning jõudsimegi õige K: Me ei tea. Mis koht sulle endale kõige rohkem kohani - Kihnu Virve koduni. Meie ette ilmus meeldiks? Virve, pesukauss käes, käed küünarnukini V: Lilled. Ikka lilled. Need on elu. Kui neid pole, taignased... pole ennast kah. Virve (edaspidi V): Meitel käib siuke tegemine, et K: Kuidas langevarjuhüpe meeldis? pole aru! Tegemist kui palju. V. Väga viis! Väga viis! Pole põhja all ega kusagil! Krihvel (eadspidi K): Aga kas me ühe pildi Peaksite ka proovima minema. saaksime sinust teha, et õpetaja ikka usuks, et me K: Tahaks, aga nii noored vist ei saa. sinu juures V: Ei nõnda noori käisime? võeta jah. V: Ja ikka! Pilti (Vahepeal tegime saab ikka teha, Virvest pilti) jaa. Aga jah, mis K: Näe võta. Korjasime te räägite ka sulle lilli ja maasikaid, mõnda või tahate saad suu magusaks. küsida mõnda? (Andsime lillekimbu, K: Meil on selline mille varem olime küsimus, et kui valmis teinud) noor sa oled? Meil V: Aitäh, aitäh! Aga oli see viktoriini mis teie nimed siis on? küsimus. K: Mina olen Anna. V: Te ei teagi, Mina olen Kaidy. Ja jah? mina olen Biibe. K: Ei, me teame V: Biibe? Nagu ikka. Me panime piibeleht? Jääb hästi 81. meelde. Ja sina olid? V: Täitsa õige! K: Kaidy. K: Siis meil oli V: Mis? ikka õigus. K: Kaidy. V: Õige, õige jah! V: See jääb ka hästi K: Aga kas sa ise meelde. Mul tütretütre tead, kui palju sa nimi ka Kaidi. Aga oled laule kokku tahate te veel miskit kirjutanud? küsida.? V: Üle 250. K: Ei ole nagu rohkem K: Päris palju. küsimusi. Kui sa just V: Päris palju jah, ise midagi rääkida ei päris palju jah. Ja ma olen kõikidele ise viisid ka taha veel. teind. Ega sõnad pole üksi ühti. V: Minu jutud on väga pikad. Meitel pole aega ka. K: Jaa. Oleks te eile tulnud, siis ..... Aga kui kunagi näeme, V: Aga millal te siia tulite? siis räägime pikemalt. K: Me tulime eile juba. K: Aga me ei sega sind siis rohkem . V: Aaaa .... Mis te tulite niisama? V: No olgu, aga andke käppa ka siis! Ja kalli. K: Ei, meil tuli ajakirjanduse ja õpilasomavalitsuse (Kallistasime ja surusime kätt) rühm. K: Tšau! V: Ainult kolmekesi tulitegi? V: Tšau, tšau! K: Ei, meid jagati võistkondadesse ja siis me peame igasuguseid intervjuusid ja pilte tegema saarel. Viktoriini küsimustele pidime ka vastama. Intervjueerisid Kaidy, Anna ja Biibe V: Aga kus me pilti siis teeme? Foto: Anna Vahter November 2009 KRIHVEL Lk 3 Veel reisimuljeid ... Marleen: Kihnu reis oli suht äge, Anna-Liisa: Kihnu läksime nõmedale matkale. Meid jagati kuigi ma olin seal ainult ühe öö. 3.juulil ja tagasi tulime 5.juulil. gruppidesse. Kõige naljakam oli see, et samal Kaidy: Ja siis me pidime jalgsi K: Mina olin Biibe, Anna ja ajal, kui me Getteriga telgis laagriplatsi minema, me ööbisime Gerdaga ühes grupis. Anna-Liisa tudusime, otsis ülejäänud Varbla Raido tädi õuel. oli Triinu ja Raidoga. Me pidime rahvas meid mööda saart taga. A: Seal panime telgid üles ja tegema igasuguseid pilte, Üks asi, mis mulle veel meeldis, läksime kohe poodi süüa ostma. intervjuusid ja vastama viktoriini oli see, kui me läksime Getteriga K: Peale seda käisime veel korra küsimustele. järgmisel hommikul jalgsi viie ju kodus (laagriplatsis) ja siis A: Sel õhtul tulid Raido tädile tunniga Munalaiust Tõstamaale. läksime peole. külalised. Kaks noort poissi olid A: Aga me saime seal nii vähe ka, Andres ja Andre. Raido: Käige kiiremini, me ei olla, pidime veel Marleeni ja K: Me läksime kõik koos jõua teistele järele! Pange joogid Getterit otsima minema. Kell oli poistega lasteaeda, mingid Kihnu peitu, õpetaja tuleb! Kaidy, sa ära mingi kaks öösel! omad tulid ka veel. Sel õhtul olid kiusa mind kogu aeg! Pane mõni K: Aga lahe oli ikkagi peol. õpetajad peol ja me saime nii parem lugu peale! Tantsisime ja siis tutvusime kaua väljas olla kui tahtsime! Kihnu inimestega. Scansi ja A: Lasteaiast tulime ära umbes 4- Lily: Pidu! Ja see, kui meid mingi bänd veel esinesid. 5 ajal. Koju jõudes polnud keegi siksiga sadamasse viidi ja seal A: Igatahes kell 3 olime kodus. väsinud. istusime, rääkisime ja naersime. Hommikul läksid seitsmese K: Magama läksime kuue ajal. Bändi poisid tulid ka sadamasse praamiga ära Liisi, Lily, Marleen Hommikul toimus suur autoga, terve auto oli kola täis, ja Getter. Umbes kell kaheksa pakkimine ja praam väljus lõuna ainult autojuht oli autos, teised hommikul läksime magama. ajal. Täpselt ei mäleta enam. istusid auto katusel — see oli hea Kõigil olid kõhud tühjad. Enne käisime Raido ja Triinuga vaatepilt! K: Tõusime umbes kümne ajal. muuseumis. Teised ei viitsinud. Osa läks burgereid A: Me käisime hoopis burksi sööma. Õpetajad söötsid söömas. Ja siis osa Kihnu meil kõhud täis omadest tuli meid sadamasse tegelikult! saatma. Reis oli väga lahe! A: Peale seda pidime K: Kordaks! minema mingile

Foto: Triinu Arusalu Foto: Karin Lumera Lk.4 KRIHVEL November 2009

Meenutusi koolipõlvest

Tarvi: Minu esimene õppeaasta oli ühes vanas aabitsa järgi minema. Ma kartsin seda tohutult, koolimajas, mis asus selle koolimaja kõrval. Seal ma direktorit ka, sest ta tundus olevat kuri. Veel on mul alustasin 0-klassiga. Esimesel koolipäeval olin meeles see, kui mul oli ratastega koolikott ning sellel natuke närvis, sest ei tundnud kedagi, kes minu kulusid rattad alt ära, kui ma hakkasin kodu poole klassis käivad ja koht, kus ma olin, oli võõras. liikuma. Esimeses klassis õppisin ma hästi, natuke sai Anna: Kui meenutada, kuidas see kõik 1.septembril pahandusi ka tehtud, aga kõik oli korras! Ega jah ... 2000.a algas, on mälestused hägused. Mäletan vaid võib olla hakkan ma seda kooli veel igatsema, kes suurt rahvamassi kooli koridoris ning hunnikut lilli, teab? mis kuidagi kätte ära ei tahtnud mahtuda. Oma Joosep: Minu esimene kooliaasta oli väga huvitav esimest pinginaabrit Gerdat mäletan ka. Mu tädi ning põnev, kuna mulle meeldis väga koolis käia. filmis peaaegu pool tundi teda, enne kui aru sai, et Esimesel aastal olin ma tõesti väga innukas õppija, mina istun hoopis teises laua otsas. ma tahtsin igasugustest huviringidest osa võtta ja Maris: Igaüks meist on astunud esimesse klassi. Igal muidugi võtsin ka. Ma käisin tantsuringis ning inimesel on sellest oma mälestused, kas head või mudilaskooris. Kui ma kooli tulin, siis oli veel vana halvad, see sõltub iseendast. Minule on jäänud koolimaja. Sissekäik oli teise koha peal ning trepid meelde suur rahvahulk, kes meid kooliteele saatma olid väga kulunud. Esimesel aastal oleks ma isegi oli tulnud. Mäletan ka, et peast käis läbi mõte, miks laupäeval kooli läinud, sest mu vend tegi nalja ja ma üldse siin istun, nägu oli morn ja peas tiirlesid äratas mind laupäeval üles ning ütles, et me oleme mitmesugused mõtted. Midagi, mis toimus on siiani Rainiga hiljaks jäänud. Küll me siis olime kiirelt selgelt meeles - teises klassis saatsime suurtele riides ja me oleksimegi kooli läinud, kui mu vend poistele armastuskirju! See oli nii armas, kuid nüüd poleks öelnud, et ta tegi nalja! on naljakas sellele tagasi mõelda. Keijo: Kui meenutada kooliaega, mis möödunud on, Liisi: Mul on meeled paljud õpetajate päevad, kuigi ei ole mul väga palju meeles. Oma esimest enamus neist on olnud suhteliselt igavad, sest midagi õppeaastat alustasin ma Paadrema algkoolis. Ma lahedat ei ole tehtud. Juba 1.klassist alates tahtsin tahtsin kooli minna ja mulle tundus, et see võib lahe ma ise olla selline nagu õpetaja Urve Selberg. olla. Mul oli seal palju sõpru. Kui ma Varbla kooli 9.klassist on mälestusi väga palju ja väga häid! tulin, oli mul siin ka kohe palju sõpru. Meil oli koos Oleme saanud väga palju kogemusi, mis jäävad lõbus ja palju nalja sai. Meelde on jäänud üritused, eluks ajaks meelde. Olen väga tänulik kõikidele mis kool on korraldanud, näiteks laagrid iga õpetajatele, kes meid on aidanud. Hea, et oleme kooliaasta alguses. üldse nii kaugele jõudnud. Kunagi kohtume jälle, Geili: Kui ma olin veel väike, tahtsin ma väga kooli Varbla Põhikool! minna. Iga päev vaatasin akna peal, kui mu vend Jaana: Oma kooliteed alustasin Vatla Põhikoolist, koolist tuli. Alati küsisin ema käest: “Millal mina edasi läksin Virtsu, kuid seal käisin ainult aasta. saan kooli minna?” Esimesel koolipäeval pani ema Varbla kool on palju parem kui Virtsu, siin on mind pidulikult riidesse ja nii me sammusimegi sõbralikum koolipere. Siit koolist jääb mulle meelde kooli poole. Saalis oli väga palju inimesi. Toimus palju häid ning väheseid halbu mälestusi. aktus ja direktor andis meile aabitsad. Peale 6.klassi Joonas: Kõige rohkem on mul kooliajast meeles tulin ma Varbla kooli. Esimene koolipäev Varblas see, kui ühe poisiga kusagil kooli koridoris kokku oli väga hirmus, kuna ma ei teadnud siit koolist jooksime. Ka see oli huvitav, kui keegi meie klassist kedagi, ainult oma venda ja kaht sugulast ning ühte vastu radikat kukkus. Veel mäletan üht õpetajate sõbrannat. Mida aeg edasi läks, seda tuttavamaks ma päeva, siis üritas üks 9.klassi õpilane meid õppima teistega sain. panna, kuid me ei viitsinud üldse õppida. Gerda: Eriti on mulle meelde jäänud 1. ja 9.klass. Ere: Mul tuleb meelde üks päev, kui me olime Kui ma koos emaga esimesel koolipäeval kooli väiksemad ja Rain käis ka veel meiega ühes klassis. hakkasin minema olin väga hirmul. Kartsin seda, Poisid jooksid klassis nii palju ringi, et kena lillevaas kuidas pean käituma ja kas ikka olen korralikult. kukkus aluselt maha. Poistel oli hirm pikaks ajaks ja Loomulikult oli kõige jubedam see, kui pidin oma joosta ei julgenud nad ka enam kaua aega. November 2009 KRIHVEL Lk. 5

Intervjuu õpetaja Kersti Rohtväli’ga Ole sa kurb või rõõmus - muusika aitab alati!

Kuna ma õppisin ka lastemuusikakoolis klaverit, siis tuli sooritada topelteksamid, seega ka suurem mure. Kõige suurem rõõm — eduakalt sooritatud eksamid.

5. Kõige ehedam mälestus oma kooli lõpetamisest. Peale lõpupidu Toila rannas päikesetõusu nautimine.

6. Milline on olnud teie kõige meeldejäävam klass Varbla koolis? Mille poolest nad kõige rohkem meelde jäid? Kõik need klassid, kes olid aktiivsed taidlejad, st laulsid, tantsisid ja olid igati aktiivsed.

7. Esimene mälestus, mis meenub teile oma praeguse klassi õpilastest (2008/2009 lõpetajad). Väga ühtne klass. Ka üritustest osavõtmine oli aktiivne.

8. Kirjeldage oma klassi esimesi õpetamisaastaid. Olen praegust klassi õpetanud algusest peale ning olen püüdnud neile selgeks teha, et kui ka õppimine pole Foto: Urmas Reinfeldt päris hea, püüdke olla ikka aktiivsed ja energilised, osaleda üritustel . 1. Kui kaua te olete Varbla koolis õpetanud? Asusin Varbla kooli tööle 1974.aastal. Vahepeal 9. Mis on teid õpilaste õpetamisel kõige rohkem töötasin mõned aastad Saulepi lasteaias. Edasi jällegi rõõmustanud ja kurvastanud? Varbla koolis. Rõõmu valmistab kindlasti see, kui laps laulab sära silmis ja talle see meeldib. Kindlasti valmistab rõõmu 2. Kui te poleks hakanud õpetajaks, siis mis oleks ka laulupidudel osalemine. olnud teine amet, millega oleksite tegelema Kurb on see, kui laps ütleb, et milleks on talle hakanud? muusikat vaja. Ega ta mõni professionaal ole. No Kindlasti oleksin tegelenud aiandusega, mulle kuulge!!! Ole sa kurb või rõõmus — muusika aitab meeldivad lilled ja loodus. alati!

3. Kus koolis te ise õppisite ja mis meenub teile 10. Kui kauaks te oma praegust klassi (2008/2009 esimesest koolipäevast? lõpetajad) veel mäletama jääte? Õppisin Jõhvi keskkoolis. Esimesest koolipäevast Oma praegust klassi jään mäletama kindlasti kogu mäletan seda, et kool oli suur, lapsi palju. Kõikidel eluks. Nad on ju nii toredad! Tulevad vastu, siis alati tüdrukutel olid tutid peas ja valged põlvikud jalas. lehvitavad. See tekitab tunde, et meil on hea klapp. Seljas oli must koolivorm valge põllega. Õpetaja Kerstit intervjueeris Kati Müüripeal 4. Kirjeldage enda suurimat rõõmu ja muret, kui olite ise lõpuklassis. Lk.6 KRIHVEL November 2009 Arvamuslugu - eKool Kaidy Õismets küsib õpetaja: “Miks sa ei kirjutanud päevikusse eKooli hakati Varbla koolis kasutama juba eelmise või ei helistanud mõnele klassikaaslasele?” See on õppeaasta teisest poolaastast. Nüüd on muidugi nõme. Veel häirib see, et hindeid ei parandata ka parem ülevaade oma hinnetest ja ka kodustest eriti kiiresti ära. töödest. Ka mu vanemad on rahul, sest ka neil on Väga hea on, et e-koolis on olemas tunniplaanid, nüüd hea ülevaade koolis toimuvast. sest siis saan vaadata millal lõpevad näiteks mu Mina kirjutan koduseid töid päevikusse nii nagu vennal ja mu sõpradel tunnid. Vahel läheb mul juhtub. Kui viitsin, siis kirjutan. Aga vahetevahel endal ka tunniplaan meelest ära ning kui päevikut tundub mulle, nagu paneks osa õpetajatest eKooli pole käepärast, siis on internetist hea vaadata. rohkem õppimist kui nad tunnis ütlevad. Kas see Foorumites võiksid õpilased aktiivsemad olla. Päris siis läheb tunni ajal kõrvust mööda või tõepoolest tore oleks seal rääkida, aga nõme on see, et panebki õpetaja eKooli õppimist juurde? õpetajad näevad seda, mida foorumis räägitakse. Osa õpetajatest isegi ei ütle tunni ajal, mida nad Igatahes üldmuljed on eKoolist positiivsed. õppida annavad. Paljud õpilased ei kirjuta ka Loodame, et eKooli kasutamine muutub nii päevikusse koduseid ülesandeid, vaid vaatavad õpetajate kui ka õpilaste jaoks aja jooksul ainult eKoolist. On ka õpetajaid, kes vahel paremaks. unustavad eKooli õppimise kirja panna ja kui õpilane ütleb, et eKoolis õppimist polnud, siis

9.klassi õppereis Apollo raamatupoodi TÄHELEPANU! Oli päikesepaisteline, kuid jahe 8.oktoobri sügishommik, kui me klassiga Pärnusse Port Artur II Apollo raamatukauplust külastama sõitsime. Meile Varbla Põhikooli rääkisid oma huvist raamatute vastu Apollo müüjad Karl-Herman (19-aastane punkarist noormees) ja Külli (keskealine naisterahvas). Alguses olid kõik vaikselt ega LASTEVANEMATE julgenud eriti midagi rääkida, aga lõpuks saime jutusoone peale ning rääkisime igasugustest erinevatest KOOSOLEK raamatutest. Tegime nalja ja kõigil oli lõbus. Meile toodi terve hunnik igasuguseid raamatuid, mida me toimub sirvisime. Juttu jätkus ja aeg kadus käest. Avastasime, et 26.novembril 2009.a. raamatud ei olegi igavad ning neid on igale maitsele. Kui lõpuks leidsime, et meil on aeg ära minna, polnud kell 17.00 me üldse enam nördinud, et poodides käimiseks jäi liiga vähe aega. Meie kõigi jaoks oli raamatupoe külastus üks omamoodi ja uus kogemus, sest keegi meist ei ole kunagi raamatute vastu huvi tundnud. Esineb Pärnu Kadri Jürgenson Õppenõustamiskeskuse lektor Aive Hirs loenguga “Laste õpimotivatsiooni kujundamine”

OLETE OODATUD!

November 2009 KRIHVEL lk. 7 Staarirubriik An Cafe!

Marleen Metsmaa jõudis Oriconi edetabelis indie kategoorias teisele kohale. An Cafe esimene album Shikisai Moments Selle aasta lehes hakkan ma tutvustama bände ilmus aastal 2005. Teine album Magnya Carta ning artiste, kes ei ole võib-olla kõigile nii tuntud, (tuletatud nimest Magna Carta), avaldati aastal aga teevad head muusikat. Igas lehes kirjutan ma 2006. erinevast straarist, lisan juurde mõned aadressid 2007-l aastal esines An cafe esmakordselt ning veebilehed, kui kellelgi peaks tekkima huvi väljaspool Jaapanit. Varsti pärast seda lahkus nende kohta rohkem lugeda. kitarrist Bou. Tema viimane live toimus 30.aprillil Rubriiki alustan ma bändi An Cafe 2007. Pärast Bou lahkumist liitus An Cafe-ga kaks tutvustamisega. Mulle meelidb selle bändi juures uut liigetv - kitarrist tajuya ja klahvpillimängija nende stiil ning ka muusika. Osa laule on väga Yuuki. Uue koosseisu esimene singel kandis nime head, mõned on jubedad. See bänd pole küll Kakusei Heroism - The Hero Without a “Name” - otseselt mu lemmik, aga paljud nende laulud on sellele järgnes Ryuusei Rocket. 2008-l aastal ülihead, näiteks: Nori, Nori, Nori, Cherry? toimus An Cafe esimene tuur Euroopas. 2008. a veebruaris ilmus singel Cherry Saku An Cafe (või Antic Cafe) on jaapani pop/rock Yuuki. Album Gokutama Rock Cafe ilmus bänd, mis loodi aastal 2003. Nad on Oshare Kei 9.aprillil 2008.a. Minialbum “Koakuma Usagi no bänd, mis on üks liike. An Cafe on Koibumi to Machine Gun” tuli müügile oktoobris avaldanud 4 täispikka albumit. ja singel “Aroma” märtsis. Esimesed liikmed olid Miku, Kanon ja Bou. Singel “Natsu Koi Natsu Game” ilmus augustis ja Teruki liitus nendega pärast seda, kui lahkus oma uus album “BB Parallel World” septembris. esimesest bändist nimega Feathers-Blue. Esimesel An Cafe maailmaturnee NYAPPY GO AROUND aastal ei avaldanud bänd ühtegi albumit ega THE WORLD Harajuku Dance Rock Night algas singlit, vaid andis ainult kontserte. 15.aprillil kontserdiga Moskvas ja lõppes Aastal 2004 lasi bänd välja oma esimesed demod 14.aprillil kontserdiga San Franciscos. Selle ja allkirjastas plaadilepingu Loop Ashiga. Nende käigus külastas bänd Venemaad, Soomet, Rootsit, esimene singel Candyholic ilmus märtsis ning Saksamaad, Prantsusmaad, Suurbritanniat, Hispaaniat, Argentiinat, Tšiilit, Brasiiliat, Mehhikot ja USA-d.

STAARIDE AADRESSID

Taylor Swift c/o CESD Talent Agency 242 West Main Street RMB 412 Hadersonville, TN 37075, USA

Cascada Blue-Art-Went GmbH, c/o Cascada Varlar 41, 48720 Rosendahl

Linkin Park P.O.Box 36915, Los Angeles CA 90036, USA

Black Eyed Peas c/o DAS 83 Riverside Drive LAHEDAD VEEBIAADRESSID: New York, NY 10024, USA www.taylor-lautner.org www.ladygaga.com www.jmusiceuropa.com www.beyonceonline.com Rihanna www.twilightsource.com Todd Shemarya Artists, Inc. 2550 Outpost Drive, Los Angeles Lk.8 KRIHVEL November 2009

Üksainus sõna, mis soojalt mõeldud, võib soojust tuppa 24.novembril 2009 tuua. kell 14.00 Üksainus sõna, mis hästi toimub öeldud, võib rõõmsa tuju Varbla koolis luua. Septembri sünnipäevalapsedsünnipäevalapsed: KADRILAAT Katrin Veinšteins Kristyn Pihelgas Karl-Erik Kald Kaubeldakse Tagmar Mänd erinevate Veronika Noppel käsitööesemete Getter Järva ning küpsetistega. Andra Vaima Ootame rohket Ülo Abram Karin Lumera osavõttu!

Oktoobri sünnipäevalapsed: Eela-Marta Põrk Mardo Laasma Algab Kristjan Laanemäe Karli Peegel MEISTERDAMISE Marian Schär Eliise Krüüger RING Kadri Jürgenson Ring toimub teisipäeviti Kersti Vassiljeva Kell 12.10-15.00 poiste tööõpetuse klassis Novembri sünnipäevalapsed: Janno Õismets Kati Põldaru Juhendaja Agu Lasn Reimo Lopsik

Toimetus : Kaidy Õismets, Anna-Liisa Lehis, Marleen Metsmaa, Kati Müüripeal fotograafid Raido Palmiste ja Triinu Arusalu. Juhendaja Karin Lumera.

Kuulutusi ja teateid saab saata aadressile: [email protected] Ajalehe trükkis Hansaprint