Märjamaa Valla Ja Vigala Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Vabariigi Valitsuse määruse „Märjamaa valla ja Vigala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Märjamaa valla ja Vigala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Rapla maakonnas, mille käigus moodustub kahe Rapla maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Rapla maakonda 10 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda üheksa valda1. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna2,3. Ühinevad omavalitsused on4: 1) Märjamaa vald (pindala 872 km2 ja rahvaarv 6551), 2) Vigala vald (pindala 270 km2 ja rahvaarv 1248). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Märjamaa valla ja Vigala valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus haldusüksus nimega Märjamaa vald (kogupindala 1142 km2, rahvaarv 77995). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (e-post [email protected]; tel 611 3092), eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid ka regionaalhalduse osakonna nõunikud Kaie 1 Arvestades Vabariigi Valitsuse istungile esitatud haldusterritoriaalse korralduse muutmist Järvakandi ja Kehtna valla osas jääb Rapla maakonda muudatuste tulemusena kaheksa omavalitsust. 2 Arvestades vaid eelnõus esitatud ühinemist. Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 määruste nr 82 ja 83, 22.12.2015 määruste nr 151-153, 29.12.2016 määruste nr 168-174 ja 06.01.2017 määruste nr 3-5 jõustumisel väheneb omavalitsuste koguarv Eestis 41 omavalitsuse võrra 172-le, kokku 148 valda ja 24 linna. Arvestades Vabariigi Valitsuse istungile esitatud Antsla valla, Haanjamaa valla, Hiiumaa valla, Häädemeeste valla, Kanepi valla, Kastre valla, Kehtnakandi valla, Lahemaa valla, Lääneranna valla, Mulgi valla, Märjamaa valla, Paide linna, Põhja-Pärnumaa valla, Põhjaranniku valla, Pärnu linna, Saarde valla, Tori valla ja Vastseliina valla moodustamise eelnõusid väheneb omavalitsuste koguarv veel 34 omavalitsuse võrra 138-le, kokku 116 valda ja 22 linna. 3 Kuna taotletud haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub 15. oktoobri 2017 toimuva korraliste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste käigus koos teiste haldusreformi käigus läbiviidatavate ühinemistega, siis muutub omavalitsuste koguarv ning valdade ja linnade arv veelgi. 4 Elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga. 5 Elanike arv rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga, ühinemise hetkeks on muutunud. 1 Küngas (e-post [email protected]; tel 611 3080) ja Ave Viks (e-post [email protected]; tel 611 3079). Eelnõu õiguslikku kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Heili Jaamu (e-post [email protected]; tel 611 3645). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]; tel 611 3638). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtete 2016-2019. aasta 8. peatüki eesmärgiga „Kohalike omavalitsuste otsustusõiguse ja vastutuse suurendamiseks ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel viime ellu haldusreformi“. Samuti on eelnõu suunatud haldusreformi seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud haldusreformi eesmärgi ja § 3 täitmisele, kuna ühinemise tulemusena moodustatakse omavalitsus, kes vastab haldusreformi seaduses sätestatud omavalitsusüksuse miinimumsuuruse kriteeriumile (omavalitsuses elab üle 5000 elaniku). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ kehtivat redaktsiooni, avaldamismärkega RT I, 29.08.2014, 16, Rapla maakonda käsitlevas osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millega muudetakse haldusterritoriaalset korraldust, määratakse uuele haldusüksusele nimi ja piirid ning korraldatakse piiride kandmine riigi maakatastri kaardile. Eelnõuga muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrust nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ Rapla maakonda puudutavas osas. Eelnõus sätestatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumise aeg. Ülevaade ühinemismenetlusest ja läbirääkimistest Ühinemisläbirääkimiste alustamiseks tegi Märjamaa Vallavolikogu ettepaneku (19. aprill 2016 nr 175) Kullamaa Vallavolikogule ja Vigala Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised. Kullamaa volikogu ja Vigala volikogu nõustusid läbirääkimiste alustamisega (Kullamaa Vallavolikogu 16. juuni 2016 otsus nr 41 ja Vigala Vallavolikogu 26. mai 2016 otsus nr 28 ühinemisläbirääkimiste alustamisega nõustumise kohta). 25.11.2016 vallavolikogu otsusega nr 61 lõpetas Kullamaa Vallavolikogu ühinemisläbirääkimised Märjamaa, Vigala ja Kullamaa valdade ühinemiseks ning jätkas ühinemisläbirääkimisi Lääne maakonnas asuvate Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi ja Martna valdadega. 2 Lähtudes läbirääkimiste ning menetlustoimingute tulemustest, võtsid Märjamaa Vallavolikogu 20.detsembril ja Vigala Vallavolikogu 22. detsembril 2016 vastu otsused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks eesmärgil moodustada omavalitsuste ühinemisel uus haldusüksus Märjamaa vald. Ühinevad omavalitsused toovad välja, et ajalooliselt on Märjamaa kihelkond ja Vigala kihelkond kuulunud ajaloolise Läänemaa koosseisu. Hetkel asuvad ühinevad omavalitsused Rapla maakonnas. Piirkonna tõmbekeskuseks on Märjamaa alev. Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemisel tekkiv uus omavalitsus moodustab loogilise ja tasakaalustatud terviku, võttes arvesse ajaloolist asustust, kihelkondlikku mälu, inimeste igapäevaliikumisi ning seab keskmesse omavalitsuse tasakaalustatud arengu koos hästi funktsioneeriva vallakeskuse ja avalike teenuste võrguga kogu valla haldusterritooriumil. • Ühinemise tulemusel väheneb piirkonnasisene rivaliteet, ühiselt on võimalik optimaalselt planeerida piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut (lasteaiad, koolid, huviharidus, sotsiaalasutused, vaba aja ja sportimisvõimalused) tagades nende teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kõigis piirkondades. Ühinemine võimaldab kaotada omavalitsuste omavahelised mahukad arveldused. • Tasakaalustatud ja kodanikulähedaste otsustusprotsesside tagamiseks on Vigala Vallavolikogu otsustanud asutada Vigala valla territooriumil osavalla, milles osutatakse neid teenuseid, mida on otstarbekas osutada elanikele ruumiliselt lähedal. • Ühinemise tulemusel suureneb võimekus täita mastaapseid ja sisult piirkondlikke haldusülesandeid – teede rekonstrueerimine, keskkonnahoid jms. • Ühinemine võimaldab paremini koordineerida ja mitmekesistada kultuuri- ja sporditegevusi, toetada prioriteetseid sündmusi erinevates piirkondades. Ühtlasi jätkatakse traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist ja toetamist ning kultuuri- ja spordiühingute tegevuse toetamist. • Ühinemine võimaldab tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning ühtlustada piirkonna arengut. • Ühinemine võimaldab saavutada kommunaalmajanduse valdkonnas mastaabiefekti ning arendada valdkonna taristut. • Ühinemise eesmärk on terviklik ja hästi toimiv, sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja territoriaalselt sidus piirkond. Eesmärkideks on seatud: - tagada kogu piirkonna terviklik ja tasakaalustatud areng ning ühtne juhtimine, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda pikaajalises planeerimises ja ühisprojektides; - tagada parem haldussuutlikkus, kvaliteetsemate avalike teenuste osutamine, kasutades selleks tõhusamalt olemasolevaid ressursse – inimesed, hooned, vara. Suurem eelarve võimaldab maandada paremini finantsriske, määratleda pikemaajalisi investeerimis- prioriteete ning koondada ressursse prioriteetsete tegevuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks läbiviimiseks; - tagada ühise territoriaalse planeerimisega ratsionaalsem investeeringute kavandamine ja elluviimine, sihipärasem ja otstarbekam ressursikasutus. - suurema omavalitsusena võimaldada osutada ka selliseid teenuseid, mille sihtrühm eraldiseisvate valdadena on liiga väike. 3 Ühinemisläbirääkimiste käigust teavitati avalikkust valdade kodulehtede kaudu, kus avalikustati kogu läbirääkimistega seonduv dokumentatsioon ja teave, avalikustati ühinemisleping ning anti informatsiooni rahva arvamuse väljaselgitamise kohta. 2016. aasta oktoobris toimusid ühinevate valdade suuremates keskustes (Märjamaa, Valgu, Varbola, Sipa, Kivi-Vigala, Vana-Vigala) rahvakoosolekud, kus tutvustati