Vigala Suurmehed Selles Numbris

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vigala Suurmehed Selles Numbris Nr. 31. Oktoober 2002 Hind 3 krooni VIGALA SUURMEHED SELLES NUMBRIS: VIGALA SUURMEHED M.J.EISEN VALIMISTE TULEMUSED VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS KULTUURIELUST KOOLIELUST MUISTEND POLITSEIKROONIKA JA PALJU MUUDKI HUVITAVAT… SEEKORD 8 LEHEKÜLGE! Vigala Sõnumid ootab kaastöid iga kuu 22. kuupäevaks. Need võib tuua Vigala vallamajja, Kivi-Vigala raamatukogusse või Vana-Vigala TTK sekretäri kätte. Kaastööd võib ka saata e- postile [email protected] Info tel. 053 996 553 Käesoleva numbriga alustab Vigala Sõnumid sarja Vigala vallast Vabandame lugejate ees, et pärit suurmeestest, mille autoriks on Jaan Laanemets. Suur tänu leht tehniliste probleemide talle selle eest! tõttu hilines. Järgmine kord Huvitavat lugemist leiavad siit kindlasti nii kooliõpilased kui ka püüame paremad olla! vanemad inimesed. Oma valla kultuuri ja ajaloo tundmine tuleb kasuks kõigile. Head lugemist. 2 M I S TEOKSIL VANA- V I G A L A LASTE JA N OORTE HUVIKESKUSES ? 23. septembril algas sügis ja siis avas jälle uksed ka meie Ka poistele oleme mõelnud. Kevadel õnnestus meil Eesti huvikeskus. Alustasime diskoga, mille seekord viisid läbi Kodutööstuse Keskseltsi kaudu hankida tikksaag, ka on lapsed ise. meile laenuks lubatud puutööpink. Sel hooajal tahame lastele lisaks lihtsalt soojas olemisele ja Siinkohal tahamegi teie poole pöörduda palvega, et kui teil mängude mängimisele pakkuda ka uusi võimalusi. kogub kodus tolmu mõni korras õmblusmasin, või vedele- 11. oktoobril toimus esimene noorteõhtu. Sellele õhtule vad jalus tööriistad, annetage või laenake neid meie lastele. pääsevad vaid need, kel aastaid üle kaheteistkümne. Koos Tuleb ka näitering kõigile soovijatele, sest andekusest ja külalisega saavad noored iskeskis avameelselt arutada oma esinemistahtest ei paista meie lastel puudust olevat. probleeme ja koos neile ka lehenduse leida. Esimeseks kü- Koolivaheajal on meil plaanis Kõrvitsanädal ja Lätsulaa- laliseks oli Astrid Hallik. Noorteõhtud hakkavad aset leid- ger koos ööbimisega rahvamajas. ma kaks korda kuus. Ongi selleks korraks kõik! Veel on plaanis avada tüdrukute õmblemise ja käsitöötuba. Õmblemisega alustati Ilona käe all juba maikuus ja siis Seltsing “OMA SOODU” valmisid ka esimesed pluusid ja rätikud. INIMKEHA HÄDA JA VILETSUS TUBLID ÕPILASED KIVI-VIGALA PK-S Septembri algul käisime klassiga Pärnu muuseumis. Eks- Õpilase põhiline töö on õppimine. Esimese veerandi ponaatidena oli toodud Peterburi sõjaväeakadeemia näitus lõpetasid ainult viitega järgmised õpilased: “Inimkeha mumifitseeritud organid”. Näituse tõmbenumbriks oli inimene, kes oli surnud nelja 2.klass- Amann Katre, Laan Piia, Niit Karolin, Piperal kuu eest. Ta nimi oli olnud Vassili, vanust 57 aastat ja ela- Laura; nud oli ta asotsiaalina. Tema kehaosad olid näidatud pea- 3. klass- Kaugemaa Arlee, Kreuz Aileen, Soosaar Sand- laest jalatallani. Ruumis oli tunda ka teatud lõhna, mis oli ra, Viimne Tanel; omane palsameeritud kehale. Kuigi Vassili oli surnud, pol- 4. klass – Jõendi Sille, Laan Marin, Torjus Gerto; nud mõned tema rakud veel õieti oma tööd lõpetanud. 5. klass – Kuldja Anre; Kuna ruum oli piisavalt soe, võttis ka palsameeritu kerge 6.klass – Jaagant Siim, Sisas Sille; niiskuse oma nahale, nagu iga elav inimenegi. Peale muu- 7. klass – Jaagant Liis, Liiva Tõnis; mia oli muuseumis ka teisi vaatepilte. Vaatevinklis oli ini- 9. klass – Kuusla Kirsica; mese luuhõrenemine. Lisaks sellele oli tutvustatud suitse- taja ja mittesuitsetaja kopse. Nimelt suitsetaja kopsudel olid Heade ja väga heade tulemusteni jõudsid: mustad plekid. 1. klass – Amann Cathy, Kaugemaa Ulvar, Liitmäe Kappides klaaside taga olid fotod väärarengutest. Üks kõi- Janette, Rokk Triinu, Siimar Liis; ge koledamatest väärarengutest oli 9-kuuse poisi loode, kel 2. klass – Elmet Martin, Kiikajon Jürmo, Lubaso Sirli; oli tsükloopia ehk ainusilmsus. Ainsas silmakoopas olid 3. klass – Paluoja Siim, Seits Annika; mõlema silma algmed. Puudus nina. Lauba piirkonnas aset- 4. klass – Andreller Mari, Plamus Eerika, Rohumaa ses ogakujuline nahast moodustis. Järgnevalt vaata-sime Cyrsten, Roosi Viiu, Sildoja Geitlin; väärarengut, kellel olid kokku kasvanud alajäsemed, millel 5. klass – Jõendi Karmo, Kalmus Mari – Liis, Orub puudusid pöiad, suguelundid, jämesool. Palju pilte oli ka Andres, Paluoja Maarja, Viimne Vahur, Võtti Peep, siiami kaksikutest. Üürike Rauno; 6. klass – Fuchs Taavi, Jüürman Triin, Klementsov Meie ei olnud muuseumis ainukesed külastajad, sinna saa- Gerli, Klimenko Janar, Liiva Margus, Sergejev Perit, bus ka Raeküla kool. Kuigi ruum oli väike, ei lasknud me Tammeleht Eda, Torjus Gerli; endid nende tulekust häirida. Muuseumiskäik oli meeldiv 7. klass - Kivi Kristel, Rämo Ülle; elamus, millest võib järeldada, et inimkeha on keeruline 8. klass – Maasalu Laura, Paaret Annika, Soosaar San- organism, mida peab kaitsma ja hoidma, mitte suitsu, alko- der, Tammeleht Diana, Üürike Martin; holi ja teiste mõnuainetega hävitama. 9. klass – Orub Marek, Veimann Aire, Viibus Hannaliis; Kivi-Vigala Põhikool Kristel Kivi Kivi-Vigala Põhikool 7.klass 3 • Ööl vastu 01.10 varastati Märjamaa vallas Orgita külas maja POLITSEIKROONIKA 30 juures asuvatest garaa•i dest uste l aht i mur dmi s e t eel kokku 24 sõiduautode kasutatud talverehvi. Kahju 12 600 krooni. • Ajavahemikul 13.-14.09.2002 varastati salaja võtmega • Ajavahemikul 15.-22.09 tungiti Märjamaa vallas Mõisamaa ukseluku avamise teel Kivi-Vigala külas Vigala Piimatöös- külas K.M.-le kuuluvasse tallu ja varastati lauanõusid, kirves ja tusest erinevaid piimatooteid ja kaks jalgratast Easy Time. saapad. Kahju 332 krooni. Kahju 10 349 krooni. • 01.10 tungisid kaks tundmatut noormeest Vana-Vigala külas • 18.09. varastati Märjamaa alevis Märjamaa Gümnaasiumi Tehnika- ja Teeninduskooli territooriumil kallale S.K.-le ja T.L- rattahoidlast trossluku eemaldamise teel Õ.P.-le kuuluv jalgra- le ning lõid viimast huligaansel ajendil neli kord rusikaga tas Sarda Quantum. Kahju 4000 krooni. näopiirkonda. • Ööl vastu 24.09. varastati Märjamaa alevis Liiva18, • 06.10 tungis Märjamaa alevis Vahtra 13 maja juures joobes Ristiku 6, Pärnu mnt 84 ja 86 majade juures asuvatest liitumi- M.V. sõiduautosse Ford Escort ja sõiduki kasutaja juuresolekul skilpidest 5 elektrienergia arvestit ja 3 programmkella. Kahju omastas ebaseaduslikult raadiomaki Philips ja mobiiltelefoni Er- 7027 krooni. icson T10s. Kahju 1500 krooni. • Ööl vastu 24.09 tungiti Märjamaa alevis Tehnika 1 ette • 09.10 tungiti Loodna vallas OÜ Kullamaa kauplusse ja va- pargitud Märjamaa Vesi OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Kia rastati mitmesuguseid alkohoolseid jooke. Kahju 2300 krooni. Pregio ja varastati kassettmakiga autoraadio Philips. Kahju Ööl vastu 01.10 varastati lukustamata uste avamise teel Märja- 2500 krooni. maa alevis Pärnu mnt 18 garaaþi s t 4 sõi duauto tal ver ehvi Mich- • Samal ööl lõhuti Märjamaa vallas Varbola külas R.L.-le elin. Kahju 2400 krooni. kuuluva kütusetsisterni kraanilukk ja varastati 240 l diislikütust • 12.10.2002 varastati kella 03.00 ja 05.00 vahel vaba juurde- ning tühi kütusevaat. Kahju 1350 krooni. pääsu kasutades Vigala vallas Raba tee 13 elutoast J.R.-le kuuluv • 24.09 kella 08.00 ja 13.00 vahel varastati Märjamaa alevis mobiiltelefon Nokia 3310. Kahju 2208 krooni. Märjamaa Gümnaasiumi rattahoidlast M.A.-le kuuluv hall • 13.10 varastati vaba juurdepääsu kasutades Vigala vallas meesteratas Trek Alpha 4300. Kahju 3500 krooni. Maivälja külas R.K.-le kuuluv ratastel mehaaniline tõstuk. Kahju • 11.09.2002 avastati ebaseaduslik metsaraie ja metsamater- 7000 krooni. jali vargus Loodna vallas Männiku külas. Kahju 27 000 krooni. • Ööl vastu 18.10 tungiti Vigala vallas Vana-Vigala külas asu- • Ööl vastu 26.09 varastati teetööde piirkonnast Märjamaa vasse baari ja varastati kaks kasettmagnetofoni, teler, mikrolaine- vallas Vaimõisa külas Teede REV-2 AS-ile kuulunud 7 liik- ahi, hulgaliselt erinevaid maiustusi, sigarette ja alkoholi, kohvi ja lusmärgi posti ja 2 posti koos liiklusmärkidega. Kahju 5000 tulemasinaid. Kahju 19 703 krooni. krooni. • 2002. aasta septembrikuu jooksul teostati ebaseaduslikku • Ööl vastu 27.09 varastati salaja Märjamaa alevis Pärnu mnt metsaraiet ja varastati metsamaterjali Loodna vallas Männiku 16a l uk us t amat a gar aa•i s t K .V.-le kuuluvad 4 sõiduauto kummi maaüksuselt. Kahju 37 205 krooni. koos velgedega. Kahju 1600 krooni. • 25.10 varastati Loodna vallas Leevre külas OÜ Stora Puit • Ajavahemikul 15.-28.09. varastati Märjamaa vallas Paisu- laoplatsilt 6 tm kasepuid. Kahju selgitamisel. maa külas L.T.-le kuuluvast talust teler Samsung, murutrimmer, • Ööl vastu 27.10 tungiti Märjamaa alevis J.E.-le kuuluvasse aiakäru, mitmesuguseid elekrilisi tööriistu, alkohili, sigarette ja eramusse ja varastati mitmesuguseid elektrilisi tööriistu, survepe- toiduaineid. Kahju 16 450 krooni. sur, muruniiduk, krossi mootorratas ja radiaator. Kahju 76 500 • 30.09 varastati Loodna vallas Soosalu külas H.V.-le kuulu- krooni. vast talust tööriistu, riietusesemeid, elektrilisi majapidamisese- meid, muusikakeskus ja 20 CD-plaati, toiduaineid, diislikütust, Margus Kaldma hõbesõrmus ja käru regisreerimistunnistus. Kahju 27 650 Märjamaa politseijaoskonna juhtivkonstaabel krooni. VÕISTLUSED TOIMUVAD V IGALA VALLA JÄRGMISTES VANUSEKLASSIDES: L A U A T E N N I SE POISID (MEHED) –12 T U R N IIR 13 – 17 18 – 49 50 – TÜDRUKUD (NAISED) 23. novembril algusega –12 13 – 17 kell 11.00 18 – 45 46 – Registreerimine kohapeal TOIMUVAD KA PAARISMÄNGUD JA SEGAPAARISMÄNGUD 4 VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS Vigala Vallavalitsuses 21.10.2002.a. istungil: - otsustati määrata kompensatsioon Mati Roosile ja Milvi 23.09.2002.a.
Recommended publications
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
    [Show full text]
  • OÜ Inseneribüroo STEIGER
    OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Tallinn 2012 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ....................................... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEST TINGITUD MÕJUALA ULATUS ................................................................................................... 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ................................................................................. 9 5. HINDAMISE METOODIKA .............................................................. 12 6. TEGEVUSKAVA .................................................................................. 13 7. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ............................................................................................... 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakonna Nissi valla Sooniste ja Sooniste II turbatootmisalade kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja eksportiv ettevõte. Arendaja põhitegevuste
    [Show full text]
  • Killukesi Laukna Küla Ajaloost
    Killukesi Laukna küla ajaloost Kalev Jaago Ilmar Jõesoo Laukna küla ajalugu algab kaugelt enne tema esmamainimist 1421. aastal. Arheoloogid on Laukna muinasküla asukohana ära märkinud Päärnamäe, kaitsetahvel asub ilusa ja hooldatud rehielamuga Mutsaka talu (peremeheks külapärimuse hoidja Endel Post) õuel. Ümbruskonnas on asunud mitu kalmet. Artur Vassar kaevas 1939. aastal läbi nn Varetemäe Vainu talu maadel. Vassar dateeris kalme 11.- 12.sajandisse. Ta fikseeris kalmest 514 leidu: hobuse suurauad, sõrmused, tulerauad, pandlad jne. Rahvajutu järgi surnud Laukna küla rahvas katku peale üheainsa tüdruku. Kõik nad sinna kalmesse siis ka maeti. Teine kalme, mida veel uuritud ja seega ka hävitatud pole, asub Laukna küla kunagisel karjamaal Kahara talu lähedal. Rahvas nimetanud seda kohta Surnuaukudepealseks, kuhu samuti olla katku surnud külarahvast maetud. Seekord olnud matjaks ainuke ellujääja Widumaa isa, kes rakendanud kaks musta härga tugeva vankri ette, ladunud surnute koorma peale ja läinud siis, härgade ees käies ja lauluraamatut lugedes, kalme poole. Kalme peal olla ta kõik surnud ühte auku ajanud ja mullaga kinni katnud. Üks eit rääkinud, et tema ise kuulnud, kui üks kont seal oianud. (Jaan Jung. Muinasteadus eestlaste maalt III. Trt. 1910, lk 207). Omapärane muinasaja mälestis asub Liuse talu maadel. Selleks on suhteliselt haruldane suurelohuline ohvrikivi, mille juures käidi ohverdamas arvatavasti juba 2000 aastat tagasi. Teine ilma lohuta, kuid praoga ohvrikivi on Korvi talu maadel. Külaomanikud Ristisõdijate tulekuga 13. sajandil sattus arvatavasti Laukna koos suurema osaga Kullamaa kihelkonnast Lodede vasalliperekonna kätte. Pärast 1238. aastat, kui Loded olid välja aetud nii Kullamaalt kui Koluverest (saksakeelne nimi Lode) läks Laukna Saare-Lääne piiskopi kätte. Lodedel jäi Läänemaal püsima Loodna mõis.
    [Show full text]
  • Rapla Maakond Inventariseerimine
    Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programm Rapla maakond Inventariseerimine Töö teostaja: Mihkel Karu Tallinn 2008 Mihkel Karu Aia tn. 5a-1 Tel. 6400380 Mob. 53407718 Skype: mihkelkaru83 [email protected] [email protected] Sisukord I. Raplamaa üldtutvustus 2 II. Juuru vald 4 III. Järvakandi vald 5 IV. Kaiu vald 6 V. Kehtna vald 7 VI. Kohila vald 9 VII. Käru vald 11 VIII. Märjamaa vald 12 IX. Raikküla vald 13 X. Vigla vald 14 XI. Rapla vald ja linn 15 XII. Fotode nimekiri 17 XIII. DVD foto ja tekstimaterjaliga 20 1 RAPLAMAA Raplamaa ehk Rapla maakond asub Põhja- ja Kesk-Eesti aladel, hõlmates varasema Harjumaa lõunaosa, Läänemaa idapoolsed vallad, läänes Järvamaast Käru piirkonna ning lõunas Pärnumaast Lelle ümbruskonna alad. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu ning läänes Lääne maakonnaga. Maakonnal pole mere- või välispiire. Rapla maakond hõlmab 9 valda, 1 linna, 3 alevit (Järvakandi, Kohila, Märjamaa), 12 alevikku (Alu, Juuru, Hageri, Eidapere, Kaerepere, Kaiu, Keava, Kehtna, Kuusiku, Käru, Lelle, Prillimäe) ja 259 küla. Raplamaa ajalugu on pikk ja keerukas ning väga rikas mitmesuguste Eesti arengule oluliste sündmuste ja teetähiste poolest. Maakonna tuumiku moodustavad Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba muinasaja lõpul (13.sajand) hästi arenenud ja tihedalt asustatud. Seda tõendab suur arheoloogiamälestiste arv – siin asub maakonna 375-st mälestisest kolmveerand. Maakonna läänepoolmik kuulus Muinas-Läänemaa koosseisu ning oli hõredamalt asustatud. Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata. Pärast Eesti vallutamist muistses vabadusvõitluses jagati Rapla maakonna alad järgmiselt: Harjumaa – taanlastele, Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile ja Alempois – Liivi Ordule; ning moodustati kirikukihelkonnad – Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • SELETUSKIRI Märjamaa Valla Ja Vigala Valla Ühinemislepingule
    Lisa 1 Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule (leping kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20.12.2016 otsusega nr 211) SELETUSKIRI Märjamaa valla ja Vigala valla ühinemislepingule Ühinemislepingu õiguslik alus: haldusreformi seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus. Märjamaa Vallavolikogu ettepanek (19. aprill 2016 nr 175) Kullamaa Vallavolikogule ja Vigala Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised, Kullamaa Vallavolikogu (16. juuni 2016 nr 41) ja Vigala Vallavolikogu (26. mai 2016 nr 28) otsused ühinemisläbirääkimistega nõustumise kohta ning sellele järgnenud ühinemis- läbirääkimiste tulemused. 25.11.2016 vallavolikogu otsusega nr 61 lõpetas Kullamaa Vallavolikogu ühinemisläbirääkimised Märjamaa, Vigala ja Kullamaa valdade ühinemiseks. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. 1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus Haldusreformi seaduse § 3 kohaselt peab tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuses elama vähemalt 5000 elanikku. Nimetatud miinimumsuurus kujutab endast kompromissi erinevate põhiteenuste osutamise optimaalsete teenuspiirkondade ja kliendibaaside, ametnike kompetentsivajaduse, kohaliku demokraatia
    [Show full text]
  • Märjamaa Vallavalitsus Lepinguliste Hooldajate Kaudu
    1 Märjamaa valla Sipa piirkonna ARENGUKAVA 2006 ± 2015 Sipa, Loodna, Kohatu, Männiku, Mõraste, Vilta külad 1 2 Sipa 2005 SISUKORD 1. Sissejuhatav kokkuvõte.........................................................................................................3 2. Inimesed................................................................................................................................3 3. Külade paiknemine...............................................................................................................5 4. Külade ajalooline taust..........................................................................................................6 5. Loodusvaldkond....................................................................................................................7 5.1 Maastik..........................................................................................................................7 5.2 Vesi.................................................................................................................................7 5.3 Mets................................................................................................................................7 5.4 Loodusobjektid, vaatamisväärsused...............................................................................7 5.5 Loodusolude mõju..........................................................................................................8 6. Majandusvaldkond................................................................................................................8
    [Show full text]
  • Märjamaa Valla Arengukava 2010-2025“ Tugineb “Märjamaa Valla Arengukaval 2008- 2015“
    KINNITATUD Märjamaa Vallavolikogu 19.08.2014 määrusega nr 16 MÄRJAMAA VALLA ARENGUKAVA 2010 – 2025 (uus redaktsioon) 2010 2 Sisukord 1.Arengukava koostamise metoodika 4 2. Märjamaa valla praeguse olukorra iseloomustus ja analüüs 6 2.1. Valla kujunemine 6 2.1.1. Valla asukoht, territooriumi iseloomustus 7 2.1.2. Valla piirkonnad 7 2.2. Rahvastik 8 2.3. Kohalik omavalitsus 9 2.4. Eelarve 10 2.5. Investeeringud 11 2.6. Laenud 11 2.7. Ettevõtlus 11 2.8. Teedevõrk 11 2.9. Territoriaalne planeerimine 12 2.10. Koostöö 12 2.11. Välissuhted 12 3. Valla arengukava täitmine 12 4. Valdkondade iseloomustus 13 4.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 13 4.2. Tehiskeskkond 14 4.3. Majanduskeskkond 15 4.4. Looduskeskkond 15 5. Valdkondade omavahelised mõjutused 17 5.1. Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus 17 5.2. Elu- ja sotsiaalkeskkonna mõju teistele valdkondadele 17 5.2.1. Mõju tehiskeskkonnale 17 5.2.2. Mõju majanduskeskkonnale 17 5.2.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.3. Tehiskeskkonna mõju teistele valdkondadele 18 5.3.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 18 5.3..2. Mõju majanduskeskkonnale 18 5.3.3. Mõju looduskeskkonnale 18 5.4. Majanduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.4.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.4.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.4.3. Mõju looduskeskkonnale 19 5.5. Looduskeskkonna mõju teistele valdkondadele 19 5.5.1. Mõju elu-ja sotsiaalkeskkonnale 19 5.5.2. Mõju tehiskeskkonnale 19 5.5.3. Mõju majanduskeskkonnale 20 6. Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus valdkonniti 21 6.1. Elu- ja sotsiaalkeskkond 21 6.1.1.
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ма1юамаа Vallavautsüs Korraldus
    МА1ЮАМАА VALLAVAUTSÜS KORRALDUS Märjamaa 16. september 2015 nr 829 Ühissõidukipeatustele kohanimede määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1, kohanimeseaduse § 4 lg 1 punkt 5, § 5 lg 1 p 3 ja lg 4, § 6 lg 1 ja lg 2, Märjamaa Vallavolikogu 19.03.2013 määruse nr 109 „Kohanime määramise kord" p 2.2.1 ja arvestanud Märjamaa vallavalitsuse liikmete ettepanekuid, annab Märjamaa Vallavalitsus korralduse: 1. Kinnitada Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuvatele ühissõidukipeatusele kohanimed alljärgnevalt: kinnitatav asukoha kirjeldus jrk.nr kohanimi asula X-koordinaat Y-koordinaat 1.1. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530139 524951 1.2. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530246 524945 1.3. Kirikuvärava Märjamaa alev 6530227 524928 1.4. Märjamaa Märjamaa alev 6529529 524766 1.5. Haimre Haimre küla 6526447 526725 1.6. Haimre Haimre küla 6526456 526717 1.7. Palu Inda küla 6516387 534646 1.8. Palu Inda küla 6516398 534663 1.9. Kasti Kasti küla 6525535 530474 1.10. Kasti Kasti küla 6525517 530475 1.11. Kasti Kasti küla 6525626 530429 1.12. Konuvere Konuvere küla 6519090 523850 1.13. Konuvere Konuvere küla 6519006 523833 1.14. Käbiküla Käbiküla küla 6551099 526839 1.15. Käbiküla Käbiküla küla 6551068 526816 1.16. Aima Laukna küla 6530731 511285 1.17. Aima Laukna küla 6530763 511274 1.18. Laisilla Laukna küla 6529881 507464 1.19. Laisilla Laukna küla 6529914 507578 1.20. Laukna Laukna küla 6530921 509646 1.21. Laukna Laukna küla 6530904 509691 1.22. Vaikna Laukna küla 6530385 508678 1.23. Vaikna Laukna küla 6530385 508657 1.24. Ruunavere Lestima küla 6548805 526056 1.25. Ruunavere Lestima küla 6548771 526065 1.26.
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmine Märjamaa Valla (Alevi), Märjamaa Valla Ja Loodna Valla Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 19.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2002, 62, 386 Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas Vastu võetud 11.07.2002 nr 228 Määrus kehtestatakse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 3 lõike 1, § 6 lõike 5 ja § 71lõigete 2 ja 3 alusel. §1. Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil moodustatakse uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. §2. Piiri kehtestamine Moodustatava Märjamaa valla piiriks kehtestatakse senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla piir, välja arvatud senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla vaheline piir. §3. Asula liigi kehtestamine Märjamaa kui asula liigiks kehtestatakse alev. §4. Lahkmejoone määramine Märjamaa alevi lahkmejooneks määratakse senise Märjamaa valla (alevi) ja senise Märjamaa valla vaheline piir. §5. Muudatuste tegemine riigi maakatastrikaardil Maa-ametil kanda vajalikud muudatused riigi maakatastrikaardile. §6. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 kinnitatud «Eesti territooriumi haldusüksuste nimistus» (RT I 1995, 40, 567; 53, 855; 1996, 55, 997; 76, 1346; 1997, 74, 1236; 1998, 56, 842; 96, 1516; 1999, 31, 427; 45, 522; 52, 564 ja 568; 53, 579; 57, 606; 64, 643) jäetakse Rapla maakonna
    [Show full text]