Nr. 31. Oktoober 2002 Hind 3 krooni

VIGALA SUURMEHED SELLES NUMBRIS:

VIGALA SUURMEHED M.J.EISEN VALIMISTE TULEMUSED

VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS

KULTUURIELUST

KOOLIELUST

MUISTEND

POLITSEIKROONIKA

JA PALJU MUUDKI HUVITAVAT…

SEEKORD 8 LEHEKÜLGE!

Vigala Sõnumid ootab kaastöid iga kuu 22. kuupäevaks. Need võib tuua Vigala vallamajja, Kivi-Vigala raamatukogusse või Vana-Vigala TTK sekretäri kätte. Kaastööd võib ka saata e- postile [email protected]

Info tel. 053 996 553

Käesoleva numbriga alustab Vigala Sõnumid sarja Vigala vallast Vabandame lugejate ees, et pärit suurmeestest, mille autoriks on Jaan Laanemets. Suur tänu leht tehniliste probleemide talle selle eest! tõttu hilines. Järgmine kord Huvitavat lugemist leiavad siit kindlasti nii kooliõpilased kui ka püüame paremad olla! vanemad inimesed. Oma valla kultuuri ja ajaloo tundmine tuleb kasuks kõigile. Head lugemist. 2

M I S TEOKSIL VANA- V I G A L A LASTE JA N OORTE HUVIKESKUSES ?

23. septembril algas sügis ja siis avas jälle uksed ka meie Ka poistele oleme mõelnud. Kevadel õnnestus meil Eesti huvikeskus. Alustasime diskoga, mille seekord viisid läbi Kodutööstuse Keskseltsi kaudu hankida tikksaag, ka on lapsed ise. meile laenuks lubatud puutööpink. Sel hooajal tahame lastele lisaks lihtsalt soojas olemisele ja Siinkohal tahamegi teie poole pöörduda palvega, et kui teil mängude mängimisele pakkuda ka uusi võimalusi. kogub kodus tolmu mõni korras õmblusmasin, või vedele- 11. oktoobril toimus esimene noorteõhtu. Sellele õhtule vad jalus tööriistad, annetage või laenake neid meie lastele. pääsevad vaid need, kel aastaid üle kaheteistkümne. Koos Tuleb ka näitering kõigile soovijatele, sest andekusest ja külalisega saavad noored iskeskis avameelselt arutada oma esinemistahtest ei paista meie lastel puudust olevat. probleeme ja koos neile ka lehenduse leida. Esimeseks kü- Koolivaheajal on meil plaanis Kõrvitsanädal ja Lätsulaa- laliseks oli Astrid Hallik. Noorteõhtud hakkavad aset leid- ger koos ööbimisega rahvamajas. ma kaks korda kuus. Ongi selleks korraks kõik! Veel on plaanis avada tüdrukute õmblemise ja käsitöötuba. Õmblemisega alustati Ilona käe all juba maikuus ja siis Seltsing “OMA SOODU” valmisid ka esimesed pluusid ja rätikud.

INIMKEHA HÄDA JA VILETSUS TUBLID ÕPILASED KIVI-VIGALA PK-S

Septembri algul käisime klassiga Pärnu muuseumis. Eks- Õpilase põhiline töö on õppimine. Esimese veerandi ponaatidena oli toodud Peterburi sõjaväeakadeemia näitus lõpetasid ainult viitega järgmised õpilased: “Inimkeha mumifitseeritud organid”.

Näituse tõmbenumbriks oli inimene, kes oli surnud nelja 2.klass- Amann Katre, Laan Piia, Niit Karolin, Piperal kuu eest. Ta nimi oli olnud Vassili, vanust 57 aastat ja ela- Laura; nud oli ta asotsiaalina. Tema kehaosad olid näidatud pea- 3. klass- Kaugemaa Arlee, Kreuz Aileen, Soosaar Sand- laest jalatallani. Ruumis oli tunda ka teatud lõhna, mis oli ra, Viimne Tanel; omane palsameeritud kehale. Kuigi Vassili oli surnud, pol- 4. klass – Jõendi Sille, Laan Marin, Torjus Gerto; nud mõned tema rakud veel õieti oma tööd lõpetanud. 5. klass – Kuldja Anre; Kuna ruum oli piisavalt soe, võttis ka palsameeritu kerge 6.klass – Jaagant Siim, Sisas Sille; niiskuse oma nahale, nagu iga elav inimenegi. Peale muu- 7. klass – Jaagant Liis, Liiva Tõnis; mia oli muuseumis ka teisi vaatepilte. Vaatevinklis oli ini- 9. klass – Kuusla Kirsica; mese luuhõrenemine. Lisaks sellele oli tutvustatud suitse- taja ja mittesuitsetaja kopse. Nimelt suitsetaja kopsudel olid Heade ja väga heade tulemusteni jõudsid: mustad plekid.

1. klass – Amann Cathy, Kaugemaa Ulvar, Liitmäe Kappides klaaside taga olid fotod väärarengutest. Üks kõi- Janette, Rokk Triinu, Siimar Liis; ge koledamatest väärarengutest oli 9-kuuse poisi loode, kel 2. klass – Elmet Martin, Kiikajon Jürmo, Lubaso Sirli; oli tsükloopia ehk ainusilmsus. Ainsas silmakoopas olid 3. klass – Paluoja Siim, Seits Annika; mõlema silma algmed. Puudus nina. Lauba piirkonnas aset- 4. klass – Andreller Mari, Plamus Eerika, Rohumaa ses ogakujuline nahast moodustis. Järgnevalt vaata-sime Cyrsten, Roosi Viiu, Sildoja Geitlin; väärarengut, kellel olid kokku kasvanud alajäsemed, millel 5. klass – Jõendi Karmo, Kalmus Mari – Liis, Orub puudusid pöiad, suguelundid, jämesool. Palju pilte oli ka Andres, Paluoja Maarja, Viimne Vahur, Võtti Peep, siiami kaksikutest. Üürike Rauno;

6. klass – Fuchs Taavi, Jüürman Triin, Klementsov Meie ei olnud muuseumis ainukesed külastajad, sinna saa- Gerli, Klimenko Janar, Liiva Margus, Sergejev Perit, bus ka Raeküla kool. Kuigi ruum oli väike, ei lasknud me Tammeleht Eda, Torjus Gerli; endid nende tulekust häirida. Muuseumiskäik oli meeldiv 7. klass - Kivi Kristel, Rämo Ülle; elamus, millest võib järeldada, et inimkeha on keeruline 8. klass – Maasalu Laura, Paaret Annika, Soosaar San- organism, mida peab kaitsma ja hoidma, mitte suitsu, alko- der, Tammeleht Diana, Üürike Martin; holi ja teiste mõnuainetega hävitama. 9. klass – Orub Marek, Veimann Aire, Viibus

Hannaliis; Kivi-Vigala Põhikool Kristel Kivi Kivi-Vigala Põhikool 7.klass

3

• Ööl vastu 01.10 varastati Märjamaa vallas külas maja POLITSEIKROONIKA 30 juures asuvatest garaa•i dest uste l aht i mur dmi s e t eel kokku 24 sõiduautode kasutatud talverehvi. Kahju 12 600 krooni. • Ajavahemikul 13.-14.09.2002 varastati salaja võtmega • Ajavahemikul 15.-22.09 tungiti Märjamaa vallas Mõisamaa ukseluku avamise teel Kivi-Vigala külas Vigala Piimatöös- külas K.M.-le kuuluvasse tallu ja varastati lauanõusid, kirves ja tusest erinevaid piimatooteid ja kaks jalgratast Easy Time. saapad. Kahju 332 krooni. Kahju 10 349 krooni. • 01.10 tungisid kaks tundmatut noormeest Vana-Vigala külas • 18.09. varastati Märjamaa alevis Märjamaa Gümnaasiumi Tehnika- ja Teeninduskooli territooriumil kallale S.K.-le ja T.L- rattahoidlast trossluku eemaldamise teel Õ.P.-le kuuluv jalgra- le ning lõid viimast huligaansel ajendil neli kord rusikaga tas Sarda Quantum. Kahju 4000 krooni. näopiirkonda. • Ööl vastu 24.09. varastati Märjamaa alevis Liiva18, • 06.10 tungis Märjamaa alevis Vahtra 13 maja juures joobes Ristiku 6, Pärnu mnt 84 ja 86 majade juures asuvatest liitumi- M.V. sõiduautosse Ford Escort ja sõiduki kasutaja juuresolekul skilpidest 5 elektrienergia arvestit ja 3 programmkella. Kahju omastas ebaseaduslikult raadiomaki Philips ja mobiiltelefoni Er- 7027 krooni. icson T10s. Kahju 1500 krooni. • Ööl vastu 24.09 tungiti Märjamaa alevis Tehnika 1 ette • 09.10 tungiti Loodna vallas OÜ Kullamaa kauplusse ja va- pargitud Märjamaa Vesi OÜ-le kuuluvasse sõiduautosse Kia rastati mitmesuguseid alkohoolseid jooke. Kahju 2300 krooni. Pregio ja varastati kassettmakiga autoraadio Philips. Kahju Ööl vastu 01.10 varastati lukustamata uste avamise teel Märja- 2500 krooni. maa alevis Pärnu mnt 18 garaaþi s t 4 sõi duauto tal ver ehvi Mich- • Samal ööl lõhuti Märjamaa vallas külas R.L.-le elin. Kahju 2400 krooni. kuuluva kütusetsisterni kraanilukk ja varastati 240 l diislikütust • 12.10.2002 varastati kella 03.00 ja 05.00 vahel vaba juurde- ning tühi kütusevaat. Kahju 1350 krooni. pääsu kasutades Vigala vallas Raba tee 13 elutoast J.R.-le kuuluv • 24.09 kella 08.00 ja 13.00 vahel varastati Märjamaa alevis mobiiltelefon Nokia 3310. Kahju 2208 krooni. Märjamaa Gümnaasiumi rattahoidlast M.A.-le kuuluv hall • 13.10 varastati vaba juurdepääsu kasutades Vigala vallas meesteratas Trek Alpha 4300. Kahju 3500 krooni. Maivälja külas R.K.-le kuuluv ratastel mehaaniline tõstuk. Kahju • 11.09.2002 avastati ebaseaduslik metsaraie ja metsamater- 7000 krooni. jali vargus Loodna vallas Männiku külas. Kahju 27 000 krooni. • Ööl vastu 18.10 tungiti Vigala vallas Vana-Vigala külas asu- • Ööl vastu 26.09 varastati teetööde piirkonnast Märjamaa vasse baari ja varastati kaks kasettmagnetofoni, teler, mikrolaine- vallas Vaimõisa külas Teede REV-2 AS-ile kuulunud 7 liik- ahi, hulgaliselt erinevaid maiustusi, sigarette ja alkoholi, kohvi ja lusmärgi posti ja 2 posti koos liiklusmärkidega. Kahju 5000 tulemasinaid. Kahju 19 703 krooni. krooni. • 2002. aasta septembrikuu jooksul teostati ebaseaduslikku • Ööl vastu 27.09 varastati salaja Märjamaa alevis Pärnu mnt metsaraiet ja varastati metsamaterjali Loodna vallas Männiku 16a l uk us t amat a gar aa•i s t K .V.-le kuuluvad 4 sõiduauto kummi maaüksuselt. Kahju 37 205 krooni. koos velgedega. Kahju 1600 krooni. • 25.10 varastati Loodna vallas külas OÜ Stora Puit • Ajavahemikul 15.-28.09. varastati Märjamaa vallas Paisu- laoplatsilt 6 tm kasepuid. Kahju selgitamisel. maa külas L.T.-le kuuluvast talust teler Samsung, murutrimmer, • Ööl vastu 27.10 tungiti Märjamaa alevis J.E.-le kuuluvasse aiakäru, mitmesuguseid elekrilisi tööriistu, alkohili, sigarette ja eramusse ja varastati mitmesuguseid elektrilisi tööriistu, survepe- toiduaineid. Kahju 16 450 krooni. sur, muruniiduk, krossi mootorratas ja radiaator. Kahju 76 500 • 30.09 varastati Loodna vallas Soosalu külas H.V.-le kuulu- krooni. vast talust tööriistu, riietusesemeid, elektrilisi majapidamisese- meid, muusikakeskus ja 20 CD-plaati, toiduaineid, diislikütust, Margus Kaldma hõbesõrmus ja käru regisreerimistunnistus. Kahju 27 650 Märjamaa politseijaoskonna juhtivkonstaabel krooni.

VÕISTLUSED TOIMUVAD V IGALA VALLA JÄRGMISTES VANUSEKLASSIDES:

L A U A T E N N I SE POISID (MEHED) –12 T U R N IIR 13 – 17 18 – 49 50 –

TÜDRUKUD (NAISED) 23. novembril algusega –12 13 – 17 kell 11.00 18 – 45

46 –

Registreerimine kohapeal TOIMUVAD KA PAARISMÄNGUD JA SEGAPAARISMÄNGUD

4

VALLAVALITSUSES JA VOLIKOGUS

Vigala Vallavalitsuses 21.10.2002.a. istungil: - otsustati määrata kompensatsioon Mati Roosile ja Milvi 23.09.2002.a. istungil: Maidlale Sooääre-Mihkle talu maade eest, Jan Hillar - otsustati tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Jaan Laanepile, Monika Katrin Laanepile ja Anneli Lätti’le Päärdu külas Väike Moka katastriüksusena ja Laanepile Luha talu maade eest, Külli Belovile külas Moka katastriüksusena. Arjakse talu maade eest, Andrus Liitmäele Aasa talu - määrati kompensatsioon Aivar Viksile Sirina talu 3,74 ha maade eest ning Leida Uusmaale Kanepisauna talu maa eest, Aare Piperalile Metise talu 8,62 ha maa eest, maade eest. Aino Kaldveele Pärna talu 10,2 ha maa eest ja Asta Lintsi- - otsustati väljastada ehitus-kasutusload Reemet le Pärna talu 10,8 ha maa eest. Kasekampile pukktuuliku ehitamiseks, Mihkel Pestile - otsustati lubada ostueesõigusega erastada maad Koidu garaaz-puidutöökoja ehitamiseks ja Ilmi Tõnissonile Ennol Päärdu külas 6,47 ha, Leili Jaagantil Kivi-Vigala abihoone ehitamiseks. külas 518 m2 ja Kristine Niitil Kivi-Vigala külas 980 m2. - Otsustati väljastada kauplemisload OÜ-le Kungala- - otsustati väljastada ehitus-kasutusluba Lilia Kullile kuur Kala, OÜ-le Hametol, füüsilisest isikust ettevõtja ehitamiseks, AS Connectole masti paigaldamiseks ning Taimi Sondbergile ning OÜ-le Kristjan ja Liisa. Uno Säästlale pumbamaja lammutamiseks. - Otsustati reservfondist eraldada 250.- krooni EENA - kauplemisload otsustati väljastada Märjamaa Tarbijate Raplamaa Klubi “Aasta Naine” ürituse läbiviimiseks. ühistu Kivi-Vigala kauplusele, Vana-Vigala kauplusele ja Sikenkose kauplusele ning füüsilisest isikust ettevõtjale Vigala Vallavolikogus Ülle Sirenile. 27.09.2002.a. istungil: - määrati lasteaia juhataja konkursikomisjon järgmises - otsustati viia vastavusse lemmik- ja koduloomade pi- koosseisus: Meelis Välis, Astrid Hallik ja Ilme Roosi. damise eeskirjad ning avaliku korra eeskirjad vastavalt - kinnitati toimetulekutoetuse saajate nimekiri karistusseadustikule. - määrati hooldaja ühele abivajajale - Otsustati lõpetada alates 01.01.2003 Vigala Tervise- - reservfondist eraldati Kivi-Vigala Raamatukogule 3000 keskuse tegevus valla asutusena, seoses seadusest tu- krooni laenutusleti ostmiseks ning tuletõrjeauto remondiks lenevatest nõuetest eraldati 700 krooni. - tehti muudatusedvalla arengukavasse - eraldati reservfondist Jõe baari varemete koristamiseks 07.10.2002.a. istungil 15000 krooni - otsustati tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa Alma - kehtestati õpilasstipendiumite taotlemise, määramise Polderile Palase külas Kaera maaüksusena ja maksmise kord Vigala vallas - otsustati lubada ostueesõigusega erastada maad Mariann - kehtestati Vigala valla noorte spordistipendiumite põ- Hatto’l Kivi-Vigala külas 4410 m2 ja Raivo Vaadumäel himäärus Vana-Vigala külas 11969 m2 - otsustati mitte osaleda Mäepere jäätmejaama rajamisel - otsustati määrata kompensatsioon Andrus Andrellerile - otsustati osaleda Matsalu alamvesikonna asulate ISPA Pesti-Uuetoa talu 12,66 ha maa eest, Räni Reidlale joogiveevarustuse projektis Arjakse talu 11,44 ha maa eest ja Sulev Paesalule Kau- - anti kooskõlastus Raplamaa maakonnaplaneeringu nismaa talu 22,2 ha maa eest teemaplaneeringule “Asutust ja maakasutust suunavad - määrati hooldaja kahele abivajajale keskkonnatingimused” - kinnitati alalise eluruumi küttekulude arvestamise aluseks 10.10.2002.a. istungil: oleva turbabriketi hinnaks 1000 kr/tonn - otsustati eraldada reservfondist 15000 krooni Vana- - otsustati väljastada ehitus-kasutusload Hilja Alliperele, Vigala Apteegi väliskanalisatsiooni ja pesuruumi väl- Valdo Järvele, Leida Koplimaale, AS Lukoli Tanklatele jaehitamiseks ning Ivo Reppole hoonete ehitamiseks. - otsustati algatadat küla detailplaneeringu - otsustati väljastada kauplemisload OÜ-le Kullamaa Kaup koostamine Vana-Vigala kauplusele, OÜ Bergi Kaubandus Vana- - otsustati eraldada Tiduvere küla detaliplaneerinugu al- Vigala kauplusele ning füüsilisest isikust ettevõtja Urmas gatamiseks reservfondist 18000 krooni. Veskimägile. - otsustati eraldada reservfondist 1500 krooni Vana- - reservfondist otsustati eraldada 650 krooni puhkpilli or- Vigala Raamatukogule täiskasvanute kunstiringi tege- kestrile pilli huuliku ostmiseks ning Vana-Vigala Rahva- vuse alustamiseks. majale eraldati 19.10.2002 ürituse läbiviimiseks 1800.- - otsustati eraldada reservfondist Vana-Vigala Põhikoo- krooni lile 6500 krooni süntesaatori soetamiseks.

Segaverelise koera (saksa lambakoer, kolli, njufaundlane, turjakõrgus 60 cm) kutsikad (sünd 26.okt. 2002.a) soovivad endale hoolitsevat kodu. Hea pere- ja valvekoerad ootavad teid detsembris Jõulude ajal Kivi-Vigalas. Tee endale to- re jõulukink truu karvase sõbra näol. 048 25 581 056 480 783 5

VIGALA VALLA VALIMISKOMISJON DETAILPLANEERINGU ALGATAMINE

Vigala vallavolikogu otsusega nr. 14 .10.10.02 on alga- OTSUS tatud Tiduvere küla detailplaneeringu koostamine. De- Vigala 29. oktoober 2002.a. nr 3 tailplaneeringu korraldajaks on Vigala Vallavalitsus

(Vigala valla ehitusmäärus p2.14.1.) Vigala Vallavolikogu liikmete registreerimine Informatsioon ja tutvustus Tiduvere küla detailpla- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 lg 1 ja 3 neeringust alusel Vigala Valla Valimiskomisjon otsustab: Detailplaneeringuga lahendatakse Tiduvere küla (ca 165 1.Registreerida Vigala Vallavolikogu liikmed alljärgnevalt: ha) järgmised küsimused: • Planeeritava ala kruntimine Nimekiri Eestimaa Rahvaliit • Ehituse keelualade määratlemine 1. Ants Ojavee • Krundi maksimaalse täisehituse % määratlemine 2. Enn Roosi • Hoonete räästakõrguse, katusekalde, harjahoone 3. Hans Redlich suuna määratlemine 4. Ester-Evi Alekand • Krundi piiride määratlemine 5. Helbe Kliss • Ehitiste vaheliste kujade määratlemine Nimekiri Ühendus Vabariigi Eest-Res Publika • Servituudi vajadustega maa-alade määratlemine 1. Priit Kärsna • Ehitusjoonte määratlemine 2. Olev Nisumaa • Krundile juurdepääsu määratlemine • Tehnovõrkude koridoridele reserveeritud maa-alade Nimekiri Eesti Keskerakond määratlemine 1. Meelis Välis • Heakorrastamise ja haljastuse põhimõtete määrat- 2. Toivo Averin lemine 3. Jaan Viska • Planeeringu kooskõlastamine Rapla MV projektide 4. Anti Hints läbivaatamise komisjoniga, Vigala vallavalitsusega 5. Heino Üürike ja võrkude valdajatega 6. Mihkel Paiba Detailplaneeringu eesmärgiks on külas ettevõtluse elav- Helja Kaarits damine maaturismi valdkonnas ja sellega seonduv, vas- Vigala Valla Valimiskomisjoni tavalt Tiduvere küla arengukavale aastateks 2001 – esimees 2005 ja MTÜ Põrgupõhja vahelisele projektile LIISA

KIVI-VIGALA RAAMATUKOGUS…

Igal aastal on oktoobrikuu viimane dekaad raamatukogude sügavasisulistele mõtetele ajast, elust, inimestest ja naer- jaoks erilise tähtsusega, sest siis toimuvad traditsioonilised sime südamest Tuuliku vürtsikat huumorit. raamatukogupäevad. Nende päevade raames korraldatakse Kohalviibijate sõnul oli see pühapäevane pealelõuna palju üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Dekaadi esimene emotsionaalselt hingekosutav. Ja ilusaks lõpetuseks raa- päev on reeglina alati olnud ettelugemispäev, seega siis neile matukogupäevadele. kõige väiksematele lugejatele. Toredad on kõik ettevõtmised, mis saavad teoks oma kohali- Mai Sipelgas ke, aktiivsete lugejate osavõtul, erilise ilme annab aga see, kui külla tuleb keegi huvitav esineja, keda nähakse ja kuul- dakse harva. Siinkohal tahaksin peatuda Kivi-Vigala raama- tukogus 27. Oktoobril toimunud üritusel. Nõusoleku meie OÜ LANDEKER OSTAB KASVAVAT raamatusõpradega kohtuda oli andnud näitleja ja kauaaegne METSA JA METSAMAAD. OSTAME teatripedagoog Sirje Raudsik. Pärnus sündinud näitlejanna on aastaid töötanud Ugala ja Rakvere teatrites, olnud õppejõuks KA PALKI JA PABERIPUUD

Viljandi Kultuurikoolis. Meie üritusel esitas raudsik eesti klassikuid: proosat Tammsaare teostest “Tõde ja õigus” ja TEL. 051 10 415 põimiku Betty Alveri luulest, lõpetuseks humoorika loo J. 051 79 866 Tuuliku loomingust. Näitlejanna esinemine oli lummav: koos temaga elasime kaasa Tammsaare ja Alveri 6

VIGALAST PÄRIT RAHVUSKULTUURI SUURMEHED

Me ei tohi unustada oma kodukandist pärinevaid rahvus- “Endla” selts oli hilisemale agarale kõnemehele esim e- kultuuri suurmehi. Eriti noored peaks neid hästi teadma, seks esinemiskohaks. Et “Endla” varjusurmast äratada, iga põhikooli lõpetaja; see peaks süvendama armastust ja pidas Eisen sütitava kõne, mille lõpetas üleskutsega: “ lugupidamist oma kodukoha vastu. Põhikoolis tuleks tä- Tehkem väsimata oma tööd edasi ja näidakem, et olgu kui histada nende inimeste sünnipäevi või nende teoste il- suured takistused ka ette peaksid tulema, võit oma eesti mumise aegu jne. Selleks on koolides mitmesuguseid meeste kätte jääda võib.” võimalusi. Kevadel 1879 lõpetas Eisen Pärnu gümnaasiumi ja sügi- sel astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Ülikooli astu- nud, hakkas Eisen aktiivselt tegutsema eesti Üliõpilaste ja Matthias Johann Eisen Eesti Kirjameeste Seltsis. Ilmus mitu raamatut: “Esivanemate varandus”, “Tähtsad M.J. Eisen sündis 28. Septembril 1857 Vigalas Oese kooli- mehed”, milles käsiletakse kirjandustegelasi Läti majas, kus ta isa Jaan oli õpetajaks 1846-1882. Vanaisa oli Hendrikust ja Stahlist Jannseni ja Jakobsonini. Eisen sea- Raudsepa talu peremees ja sai mõisas perekonnanimede dis kokku antoloogia "Eesti luuletused”, mis pühendati andmisel koha järgi nimeks Eisenschmidt. Et nimi oli pikk ja Soome Kirjanduse Seltsi 50-ndale sünnipäevale (1881). võõrapärane, jäi hiljem püsima nimekuju Eisen. Ema Anu Helsingisse minevasse delegatsiooni kuulus ka Eisen. (sünd. Liedenberg) põlvnes samuti vigalast Torgu talust. Pa- Ärkamisaegsetest Eesti kultuuritegelastest, kellega Eisen run Uexküll (1793-1870) asutas Oesele talurahva jaoks kooli. Tartus kokku puutus, nimetan Jannsenit, Koidulat, Seda pidas ülal mõis ja maksis õpetajale ka palga. Grenzeteini, Hermanni, Vesket, Kreutzwaldi, Hurta, Ja- 1864., kui noor Eisen hakkas koolitoas istuma, õpetati Oesel kobsoni, Kölerit. järgmisi õppeaineid: “Illus kirjotaminne, mailma made 1885. lõpetas Eisen ülikooli. Töötas lühikest aega “Po s- õppiminne, katekismuse ja usso õppetus, laulminne ühhe ja timehe” toimetuses Hermanni abilisena. mitme heälega ja nodi tundminne”. Kuna Eisen oskas ka soome keelt, saadeti ta Ingerimaale, Kuna noor-Eisenil puudusid õed-vennad, viibis ta peamiselt kus ta oli mitmel pool õpetajaks. Rännates ühest kohast koolitoas koolilaste seas. Nii õppis ta nelja aastaselt tähti teise, õppis ta tundma karjalaste, vepslaste, vadjalaste maalima. Kui lugemine oli selgeks saanud, alanud nii suur keelt ning elu, mida ta kasutas hiljem teose “Eestlaste lugemisind, et poiss selleks kõik vabad minutid pühendanud. sugu” kirjutamisel. Vanemad püüdsid teda lõpuks takistada, kartes, et "poiss 1888 sai Eisen koha Kroonlinna Nikolai kirikus, kus tal loeb end tohmiks”. tuli jutlust pidada soome, saksa, vene, rootsi ja eesti kee- Isal oli tolle aja kohta võrdlemisi suur raamatukogu, käis ka les. Tema jutlused olid väga elavad ja õpetlikud. “Eesti Postimees”, mida noor Madis innukalt luges. Õppim i- 1889. abiellus Eisen praost Peroniuse tütre Ellaga. Eisen ne läinud tal mängides, viiuli- ja orelimängu jjures tulnud tal luges ja kirjutas Kroonlinna perioodil väga palju. Vilkalt veidi vaeva näha. käis eesti vanavara korjamine, oli tal ju ligemale 1500 1870. läks Eisen Lihula elementaarkooli, kus õpetus oli sak- isikust koosnev korrespondentide võrk. Kroonlinna pe- sakeelne. Peale saksa keele ei olnud tal midagi muud õppida. rioodil tõlkis ta “Kalevala ” eesti keelde, raamatutest võib Isa viis poja uuel aastal Pärnu Ülejõe algkooli. Eesti keelt ei nimetada “Eestlaste sugu”, “Eesti rahva mõistatused”, tohtinud rääkida, ehkki 90% õpetajatest olid eestlased. Valit- “Rahva raamat”, “Luupainaja”, “Näkiraamat”, “Eesti ses kõva kord, haruldane ei olnud ihunuhtlus. Eesti ajalehti ja rahvanali”. raamatuid sai ta lugemiseks raamatuköitjalt M. Jürgensilt, Kroonlinnast lahkus Eisen 1912 ja asus elama Tartusse. kes andis ka juhiseid raamatute tõlkimiseks ja kirjutamiseks.. Andis mitmes keskkoolis tunde, oli “Postimehe” kaas töö- Pärnus tegi Eisen esimesed kirjanduslikud katsetused. line. 1920. valiti ta Tartu ülikooli rahvaluule 1872. lõpetas Eisen 15- aastasena Pärnu algkooli ja siirdus proffessoriks. Haapsalu kreisikooli, kus õppis kaks ja pool aaastat Kreisi- 1925 asutas Eisen akadeemilise rahvaluule seltsi, jäädes koolis valitses karm distsipliin ja saksameelsus. Kadaklus ühtlasi selle juhatajaks. Palju tööd tegi Eisen Eesti Rahva mängis Haapsalus esimest viiulit. Muuseumi arendamisel, 10 aastat oli ta selle arhiivraama- 1875. tegi Eisen eksamid Pärnu gümnaasiumi. Pärnus tuli tal tukogu juhataja. Samuti tegutses aktiivselt karskusliiku- elada kahes vastandlikus õhkkonnas: väljaspool kooli eesti mises. seltskonnas, koolis aga valitses täielik saksa vaim, keel ja Tartu perioodi väärtuslikumad töödest nimetan “Eesti meel. mütoloogiat”, “Esivanemate ohverdamisi”, “Eesti uuemat Pärnus avaldas Eisen oma esimesed luulekogud: “Lehekuu mütoloogiat”, “Eesti vana usku”, “Tõllu ja ta sugu”, õied” ja “Taara laste kannel”, mida ta ise hiljem pidas vil et- “Meie jõulusid”, “Karskusliikumise ajalugu” jt. E isenit sateks. peeti ka Tartu parimaks kõnemeheks. 1878 sügisel ilmus Eiseni toimetusel “Isamaa kalender”. Se l- Eiseni rahvaluulekogu sisaldab ligi 150 000 üksust (ligi les leiduv kirjutis aga ei meeldinud saksa pastoritele, küll aga 100 000 lehekülge). “Sakalale”. 7

1927 aastal, tema 70ndal sünnipäeval, valis Helsingi Ülikool ta audok- toriks, 75. sünnipäeval sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. Raske haigus lõpetas tema elu 6. Augustil 1934. Eisen maeti ülikooli kalmistule. Rahvuskultuuri suurmehe mälestuseks avasid Eesti Looduskaitse Seltsi Vigala osakond ja Vabaduse kolhoos 25 septemril1987 Eiseni sünni- ja kasvukohas Oesel mälestuskivi. Kahjuks on viimasel ajal Oese mälestuskivi ja selle ümbrus unustuse hõlma jäetud. Tuleks vana lagunenud “elamu” koristada (rääkida omanikuga). Plaattee puhastada, väike sild uuendada, ümbrust niita. Vallavalitsuse juhendamisel, eestvedamisel ja põhikoolide abiga on see kergesti teostatav. Siis võib ka välja panna teeviida, mis näitab Eiseni sünnikohta.

Jaan Laanemets

arvas härral piinadest küll juba olevat. Ta läks proua juurde KABELI HÄRRA ja lubas kodukäijad kaotada, kui see temale lubatud hinna maksab. Proua tõotas maksta. Seepeale õpetas kutsar, mida Üks Vigala härra oli väga kuri ja tige ja vaevas vallarahvast proua pidi teha laskma. Kabeli aknad müüriti kinni ja ongi ilma armuta. Kepp ja piits hüüdsid kubjaste käes hommi- sestsaadik kinni. kust õhtuni ja õhtust hommikuni. Kõige viletsam elu oli Kui kutsar proua käest maksu läks nõudma, käskis proua aga mõisa kutsaril. Kui härra kodunt ära oli, võisid teised teda oodata. Ta ei võivat mitte julge olla, et härra Vanapa- lahedamalt hingata, kuna kutsaril siis alles tõsised piina- ganaga teda öösel uuesti kiusama ei tule. Kutsar ootas mõ- päevad algasid. ne nädala, aga ikka seesama vastus. Kolmandal korral ka Viimaks suri tige härra. Enne surma oli ta lasknud ehitada paremat palka ei ühtigi. Nüüd sai kutsar selgesti aru, et te- üsna kiriku lähedale väikse kabeli. Sinna kabelisse laskis ta male sugugi palka ei tahetud maksta. Veel kord läks ta ennast matta, lootes, et Vanapagan teda sealt kätte ei saa. proua juurde ja ähvardas härra uuesti koju saata, kui proua Aga juba teisel ööl kuuleb kutsar valjut sõidumürinat. Ta tõotust ei täida. Kõik ilmaasjata. arvab, et võõrad saksad mõisa tulevad, ja jookseb talli poo- Kutsar ei mõistnud nalja. Aega viitmata sammus ta kabeli le hobuseid vastu võtma. Kuidas ta aga ehmatab, kui näeb, juurde, raius ühe akna kohta augu sisse ja lõi risti eest ära. et kaheksa süsimusta täkku tuhatnelja toreda tõlla ees sõi- Seepeale läks ta koju, nagu ei oleks midagi sündinud. Kodu davad ja täkkudel suust ja ninasõõrmeist tulerada välja ootas ta igatsusega õhtut. jookseb. Ja kes puki peal istub, pole keegi muu kui endine Õhtu tuli ja ühes sellega vanad võõrad: kaheksahobuse tõld mõisahärra, kuna Vanapagan ise seliti tõllas lamab ja aja- sõitis müdinal õue, härra pukis, Vanapagan tõllas. Kukelau- viiteks oma kutsarile tublisti piitsa annab. luni kolistasid ja müristasid nad jälle mõisas. Mõisa trepi ette jäävad hobused seisma. Vanapagan kargab Teisel hommikul oli proual esimene asi kutsar enda juurde tõllast ja surnud härra pukist maha. Uksed lähevad nende kutsuda ja paluda, et ta kodukäijad jälle kinni paneks. Kut- ees iseenesest lahti, mõlemad astuvad sisse ja käivad siis sar nõudis lubatud palka. Sedamaid laskis proua kutsarile valju kolina ja mürinaga ühest toast teise. Kui viimaks tündri kulda välja maksta. Kutsar võttis müürsepa kaasa, kukk laulab, jooksevad mõlemad kärmesti õue, õues härra näitas temale kabeli aknaaugu kätte, laskis uue risti ette pukki ning Vanapagan tõlda. Hobused panevad nagu tuul panna ja siis augu kinni müürida. Sestsaadik ei tulnud Va- minema, sarviline aga hakkab piitsaga jälle tublisti härra napagan ega härra enam mõisa võõrusele. nahka parkima. Kutsar vaatas kõike seda kõrvalt pealt, ilma et oleks usaldanud lähemale minna. VANA-VIGALA RAAMATUKOGUS: Teisel ja igal järgmisel õhtul seesama palk. Kutsar oli esi- algu väga rõõmus, et härrale nüüd tema tegusid kätte maks- ti. Pikapeale läks temalegi asi liiaks. Seni, kuni härra ja Novembris alustame vitspunutistega. Vanapagan mõisas öösi kolistasid ja müristasid, ei saanud Juhndaja Aino Reemann kutsar silmagi kinni. Kui lugu ei paranenud, läks ta targa Huvilistel palume kiiresti registreerida Marele juurde nõu küsima. Tark kostis, et Vanapagana ja surnud härra kodukäimise kaotamiseks ei ole muud tarvis, kui iga- Heegldamine, kudumine jne. Juhen- le kabeli aknale rist ette teha ja seepeale aken kinni müüri- da. Küll siis mõisarahvas öistest võõrastest lahti pääseb. daja Hille Reppo Vaheajal oli proua suures ahastuses kõik teinud, et kodu- käijaid endast eemale hoida, aga asjata. Ükski ei teadnud Kolmapäeviti 12.00 – 15.00 nõu. Proua pakkus viimaks sellele tündri kulda, kes abi saadaks. Kutsar, kes targa käest õpetust toonud, Info telefonil 24 581 8

Oktoobrikuu sünnipäevalapsed: Paljudele maaelanikele on saanud probleemiks peadselt algav passide vahetus. OÜ Raefoto pakub siin soovi korral oma abi. Võime tulla koos stuudiovarustusega kohale, pildistada ja pärast Anton Haidla 08.11.1909 93 valmis pildid tagasi saata. Nii mõnelgi jääks ekstra bussisõidu Loviise Ester 23.11.1917 85 raha linna fotograafi juurde sõiduks kulutamata. Koostöös valla Salme Tõnne 28.11.1919 83 sotsiaaltöötajaga saame mõelda ka ratastoolis haigete ja vanurite Aleksander Kaarits 18.11.1921 81 pildistamisele. Meta Suislep 22.11.1922 80 Jaan Laanemets 28.11.1922 80 Lugupidamisega Helju Liländer 01.11.1927 75 Vadim Vlassov Maimu Mitt 26.11.1927 75 Raefoto Mihhail Garkusa 04.11.1932 70 Ilmar Luige 28.11.1932 70 Passivahetajale Maie Maal 26.11.1937 65 Arne Veimann 28.11.1942 60 6. novembril 2002 Pildistab Raefoto Vigala vallas. Helmi Kivikas 23.11.1947 55 Pildistamise ajad: Anne Siitam 24.11.1947 55 10.00 - 11.30 Kivi - Vigala Rahvamaja Meelis Luik 10.11.1952 50 12.00 - 13.30 Vana - Vigala Raamatukogu Aime Hints 12.11.1952 50 14.00 - 15.30 Vana - Vigala Põhikool Ants Roossaar 19.11.1952 50 Piltide hind 25.-

PALJU ÕNNE! Kui on inimesi kel tervislikel põhjustel pole võimalik pildis- tama sõita (nt. voodihaiged), kuid passi saamise tähtaeg ligi, siis on võimalik fotograafi tellimine ka koju. Pildi hind selli- sel juhul 35.- Teata oma soovist kutsuda fotograaf koju tel 92 287 Uued ilmakodanikud Pildid kätte vastavalt siis: Kivi -Vigala Rahvamaja,Vana- Vigala Raamatukogu, Vana-Vigala Põhikool Kristo Lebin 05.10.2002

Kasuta soodsat võimalust!

POJA ITK EMALE peale pantvangidraamat Venemaal KINO ------Jää hüvasti, oo emake, ma jäävalt lahkuma sust pean, Esmaspäeval, 11. novemril kell 20.00 Tuim viha tungib südame – nii Venemaad ma lõpuks nean. Ei, mitte kallist Isamaad, vaid juhte selle ees. MA veelkord koju tuleksin, kui leiaks õige tee. HERILASEPESA Kas väikerahval puuduma peab tahe kaitsta kodumaad? Nid de Guepes, Canal+ 2002 Kord õnn Tšetšeeniat valitses, nüüd käsil teine laad. Hulk süüta inimlapsi suri, kes ütleks, mille pärast? Eskortida Albaania maffia boss kohtusse on (Oi – ei, kõik korras ju, miks kallis kodanik sa kärad…..) Laborie, noore eeskujuliku eriüksuse agendi missiooniks. Kiire, sündmustetihe, actionist Suitsiiditerroristidel vast enda kaitseks öelda palju – pakatav märulifilm. Pelk sähvatus kord vabadusest tulevikus ilmus valju. Nii iga patrioot ju kaitseb seda, mis talle püha, ning tajub teadmatult, et võitlema peab üha. Pilet 20.- Kallis ema, nüüd siis tead, ma elavate kirjast läinud, Soovin tänada mõõgameistreid ja selle Ja lootustandvat eluteed siiski lõpuni ei käinud. organiseerijat ja kinkijat! Aitähh väga Kuid ikka süüdistada ma ei taha võõras (valus) rahvast. ilusa relva eest! Suur Venemaa, sind unustan, nean oma saatust vast.

H.L. Lea Pesti