Kiireim Areng Veoautodega

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kiireim Areng Veoautodega Äripäeva eriväljaanne 2002 aanuar j 17 Jaekaubanduses enim gaselle Enim kiiresti arenevaid Kiireim areng ettevõtteid on jaekauban- duses ja transpordis lk 8 Gasellide kasum kolmekordistus veoautodega Keskmine gasellettevõte teenis 2000 aastal 319 protsenti rohkem kasumit kui 1998 aastal lk 9 Allhankijatest loobumine tõi edu Allhankijatest loobumine andis ASile Unieveem Eesti tõuke kiireks kasumi kasvuks lk 1213 Kiire areng kaugreisidega Eestlaste huvi kaugete maade vastu on Albion Reisid aidanud kiiresti arenevate ettevõtete esikolmikusse lk 1213 Rahvusvaheline organisatsioon andis kasvu Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop müüb iga kuu 1000 lennukipiletit Selline võimalus avanes pärast ühinemist Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooniga lk 16 Areng viis pankrotti Peep Nork aitas oma firma Euro Truck Trade Eelmise aasta Gaselli TOPi 7 firma REMA 1000 Centeri kiirele tõusule, kasutades ära autotranspor- Eesti ASi viis pankroti liiga difirmade jõudmist mõõnast kasumisse ja müües kiire investeerimine uute kaupluste ostmisse lk 18 neile edukalt kasutatud veoautosid lk 1011 Gaselli TOP reklaam jaanuar 2002 Rahvusvaheline kaubandus lihtne arveldamine ja finantseerimine Enamuse kiiresti arenevate ettevõtete informatsioonist. Ühispanga eriala- head kasvunumbrid tulenevad tegevuse spetsialistid aitavad lahendada ebastan- aktiviseerimisest rahvusvahelistel turgudel. dardseid olukordi, pakuvad lisavõimalusi Eesti ettevõtjate kogemused ja teostatud maksete kiiremaks edastamiseks ja investeeringud on hakanud tulemusi kulude kokkuhoiuks. Oodatud kõik andma. Väidet kinnitab ka fakt, et Eesti telefonikõned enne makse teele Ühispanga vahendusel teostatud välis- saatmist. arvelduste hulk on aasta aastalt stabiilselt Nõustamine tel 6656 455 kasvanud 15-20%. Ühispank on aktiivne partner toetamaks Eesti ettevõtete tege- VÄLISKAUBANDUSE FINANTSEERIMINE vust ka rahvusvahelistel turgudel, pakku- Kõige lihtsama moodusena kauba eest des nii väliskaubanduse finantseerimise tasumiseks nähakse tavaliselt arve tooteid kui ka häid välisarveldamise tasumist. Sellisel juhul puudub ostjal täie- võimalusi üksteist usaldavatele partne- likult garantii, et ta kauba vajalikus ritele. koguses, vajaliku kvaliteediga ja vajalikul tähtajal kätte saab. Kui tehingut vaadata VÄLISMAKSED aga müüja seisukohalt, siis väga sagedasti Maksete parendamine oli Eesti Ühispanga ei nõustu ostja tegema ettemaksu või üks 2001 aasta arendustegevuse soovib saada maksetähtaega. prioriteete, eesmärgid on realiseerumas ja seda tänu kahele uuele rakendusele. Ühispanga abil saab vähendada riske ja - Koostöö SEB-ga (Skandinaviska Enskilda parandada finantseerimist. Kasutada saab Banken) - Eesti Ühispank on tänaseks kolme põhilist toodet: integreerumas SEB gruppi. Koostöö tule- musena saavad tulu lisaväärtusest enne- INKASSO (documentary collection) kõike meie kliendid - kasvanud on arvel- Inkasso on makse liik, mille alusel ostja duspartnerite arv, mis lisaks pikale loetelule maksab panka arvel toodud summa ning annab mitmeid otseselt mõõdetavaid saab makse vastu kaupa ja selle transporti väärtusi. Näiteks pakume SEB Grupi puudutavad dokumendid. Ostja võib enne pankade vahel soodsamaid ja kiiremaid raha maksmist näha pangas dokumente, makseid, mis võimaldavad Euroopa ema- mis tõestavad kauba teele panemist. ettevõtete ja nende Baltimaade tütarde Dokumendid võib ostja oma pangast kätte vahel paremini likviidsust juhtida. Välis- saada peale makse teostamist või täht- makseid grupisiseselt meie partner- ajalise käskveksli aktsepteerimisel. pankades on võimalik teostada sama Inkasso suurimaks eeliseks on tema lihtsus pangapäeva jooksul. ja odavus. Samuti on oluline, et käskveksli - Personaalne nõustamine abivahend kasutamine annab ostjale täiendavat olukordadeks mil ei piisa ainult lähte- krediiti. 2 Gaselli TOP reklaam jaanuar 2002 Dokumentaalset inkassot võib müüja AKREDITIIV (Letter of Credit) kasutada kui: Akreditiiv on avaja panga kohustus maksta - teab ostjast juba üht-teist, kuid ei ole akreditiivi saajale ehk müüjale pärast temas päris kindel viimase poolt akreditiivile vastavate - soovib ostjale võimaldada dokumentide esitamist. maksetähtaega, seda aga konkreetse Akreditiiv on instrument, mis annab kõige kirjaliku maksekohustusega rohkem kindlust mõlemale poolele. Ühelt - soovib väheste kulutustega kindlustada poolt saab ostja nõuda akreditiivi alusel makse laekumist dokumente, mis tõestavad kauba välja saatmist, kauba kvaliteeti või muud tema GARANTIID jaoks oluliste tingimuste täitmist. Teiselt Pangagarantii on panga kohustus maksta poolt on müüja kindel, et ta saab akreditiivi garantiikirjas fikseeritud rahasumma, juhul avanud pangalt raha, kui ta esitab kui garanteeritavat kohustust ei täideta. akreditiivis nõutud dokumendid. Samuti Garanteeritavaks kohustuseks võib olla võib müüja kindel olla, et akreditiivi ei saa näiteks maksekohustuse, lepingu täitmine tühistada ega selle tingimusi muuta ilma vms. teo sooritamine. Garantiikiri on tema nõusolekuta. tavaliselt tingimusteta, see tähendab, et Ostja võib aga müüjaga kokku leppida pank maksab esimesel nõudel. Nii nagu maksetähtajaga akreditiivi kasutamises, akreditiivi puhul, saab kindlaks määrata mis annaks võimaluse ostetav kaup maha garantiikirja väljastamiseks konkreetse müüa ja kauba eest laekuva rahaga maksta panga, sel teel saab maandada ka ostja akreditiivi summa pangale. Müüjale ei asukohariigi riski. pruugi maksetähtajaga akreditiivi tähen- Garantiikirja kasutamist soovitame pigem dada raha ootamist: ta võib dokumentide müüjale kuna: summa diskonteerida enne makse- - nõude esitamine garantiikirja alusel on tähtaega. lihtne ning makse laekub üldjuhul kiiresti Kuna akreditiiviga kaasneb pangal makse- - garantiikirja ei saa tühistada ega muuta kohustus, peab pank akreditiivi avades ilma garantiisaaja nõusolekuta. eeeeeeee veenduma oma kliendi maksevõimelisuses. Samas on garantiikirjade kasutamisega Niisiis on akreditiiv kasulik kuna: eeeeeee seotud mitmed ohud. Neist olulisim ohus- - temaga on võimalik minimiseerida tab põhiliselt ostja positsiooni: garantiikirja praktiliselt kõiki riske. alusel esitatakse alusetu nõue, pank on - Säilib kontroll kauba liikumise üle aga kohustatud esimesel nõudel maksma. (transpordi liigi, sihtkoha osas); Müüja peaks olema tähelepanelik kui: - Akreditiivi ei saa muuta ega tagasi võtta - garantiikiri ei ole esimesel nõudel välja- ilma kõigi poolte nõusolekuta; eeeeeeee makstav; - maksetähtajaga akreditiivi kasutamine - garantii on välja antud väljastava panga võimaldab ostjale krediiti, samas kui asukohamaa seaduste alusel, ning ei müüja võib summa diskonteerida. eeeee teata, millised need seadused on; - tema kasuks on väljastatud tühistatav Kõik vastused väliskaubanduse finantseeri- garantiikiri. mist puudutavatele küsimustele spetsia- listidelt telefonil 6657 120 3 Gaselli TOP 17 jaanuar 2001 summary Gazelles brim with dynamism Äripäev continues its tradition to rank company has only two employees, it is Estonias most rapidly developing small Strong and dynamic a well-known tourism operator The and medium-sized enterprises in the so- SMEs are a key for companys owners say that Estonians called Gazelle TOP Estonian economy have re-discovered the joys of travelling The top spot for business results in in the world 1998-2000 went to AS Euro Truck Trade The Gazelle TOP lists companies that Center that sells second-hand trailers had sales between 1 million to 60 for trucks Amazingly, in just two Russia In 2000 Estonian manufacturers million kroons Another requirement years Euro Truck increased its annual had regained balance and started to was that from 1998 to 2000 the sales from 22 million kroons in 1998 to invest in transport means company was making a profit and its 342 million kroons in 2000, or 106 On the second place is Unieveem Ees- sales had increased at least 15 times times ti AS that mainly ships cocoa through during the period The companys main shareholder and Estonia to Russia, Byelorussia and Äripäev began to rank Estonias top chairman Peep Nork said that the key Ukraine The company is a member and small and medium-sized enterprises was success in realizing plans and a key client of Shutter Group According known as Gazelles last year The developing hand in hand with the to the companys CEO Mart Melles, such objective of ranking Gazelles is that market of transport services Euro Truck a strong result was achieved by there is still very little information on began its operations in 1998 when the gradually reducing the services of the everyday activities and problems transport sector was pretty much in subcontractors of small and medium-sized enterprises doldrums, recovering from the Third-best in the top is Albion Rei- that are an important source of aftermath of the financial crisis in sid, a travel agency Although the employment WLNSL cUW]`Z^]bX bU]Vc`ZZ Y]bUa]b ]a WVSc_a_ZaQXb_bcQSY\aVZcY^T a^_[ `VaVS_X_[ R\ S XQbc_V% ; -... bV]VZ^_Z Ya] Yb\Ycb c_\ [_ USQ ^QYR_\VV Rbca_aQXSYSQ Yb ]Q\ T_U `VaVS_XY[Y _`aQSY\Yb Y bcQ\Y V\_SV[QY;QcaY^Y1aT_I^VZUVa_^Q YbaVU^Y`aVU`aY cYZcQ[^QXSQV]Z S[\QUSQc `aYR\ S caQ^b`_ac^V b`V^_ _aTQ^YXVc ca _c 8Q`QU^_Z ! C?A% BQ]_Z b`V^_Z Ya]_Z baVUbcSQ% 6Sa_`U_OT_,3_bc_^_Z1XYY%Db`V, )**+,-...T_U_S_[QXQ\Qb 01234564378 >QSc_a_]]VbcV [b`VUYc_ab[Q Ya, Ya]`_b\_SQ]1aT_I^VZUVaQ 649 :;<4 =266:>% 8Q^Y]Q Q b ]QM;!NO2<!01[_c_aQ XQ^Y]Q, b`_b_RbcS_SQ\S_Xa_bYZY^cVaVb^QbV, `a_UQWVZ`_UVaWQ^^c TQVZY`_\, Vcb S_b^_S^_]caQ^XYc_][Q[Q_,R_R_S \V^Y Nbc_^YY[`cVVbcSY ]SUQ\V, `aYV`_SYa]QSV\YY\QbS_ZT_U_S_Z VaVXNbc_^Y SA_bbY 2V\_abbY Y [YVbcaQ^% _R_a_cb--]Y\\Y_^_S[a_^S)**+T_U D[aQY^% EYa]Q S_UYc S ]VWU^Qa_U, ?R_a_c`aVU`aY cYZ,[Q^UYUQc_SaVZ, U_BC-]Y\\Y_^_S[a_^S-...% ^ 1S3<<4453T_c[UQY`_\QVc_b, cY^TQ ! C?A b_bcQS\ \ _c _U^_T_ 3 c_c WV `VaY_U SaV]V^Y `aYR\ ^_S^ Qbc aQR_c%@_b\_SQ]a[_, U_E.]Y\\Y_^_S[a_^%@_b\_SY ][_^, S_Xa_b\QS).E=F>aQX%3\QUV\VYa[_, S_UYcV\ Ya] =QacQ =V\\VbQ b[Q, [abQ S `VaY_U _c )**+ U_ -...
Recommended publications
  • AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138 Aruanne 20081007.Doc Töö Nr E1138 Loodud: 16
    Äriregistri kood 10225846 Töö nr. E1138 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel. 664 6730, faks 664 6767 e-post: [email protected] MTR EP10225846-0001 Tellija: Ambla Vallavalitsus AAMMBBLLAA VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Tallinn-Ambla, 2009 Objekt: AMBLA VALLA ÜLDPLANEERING Liik: ÜP E1138_aruanne_20081007.doc Töö nr E1138 Loodud: 16. 01. 08 Toimetatud: 10. 09.09 13:04 Trükk: 10.09.09 13:04 80 lk 10.september.2009 Sisukord SISUKORD ............................................................................................................................................. 1 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4 1.1. Algatamine ja korraldamine .............................................................................. 4 1.2. Koostajad ........................................................................................................... 4 1.3. Koostamise käik ................................................................................................ 4 2. ÜLDPLANEERINGU KIRJELDUS JA ALUSDOKUMENDID ............................................. 5 2.1. Ruumilise planeerimise siht ja eesmärgid ......................................................... 5 2.1.1. Eesmärkide kirjeldus ................................................................................................. 5 2.1.2. Põhilised eesmärgid .................................................................................................. 5 2.2. Planeeringu alusdokumendid
    [Show full text]
  • Järva Vallavolikogu
    JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu,
    [Show full text]
  • Aravete Keskkooli Arengukava 2008-2011 Kinnitamine
    Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 106, 1510 Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Vastu võetud 19.06.2008 nr 6 Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3¹ lõike 3 alusel. § 1.Kinnitada „Aravete Keskkooli arengukava aastateks 2008-2011” (juurde lisatud). § 2.Määrus jõustub 1. juulil 2008. a. Volikogu esimees Vello Teor Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 19. juuni 2008 määrusega nr 6 Aravete Keskkool Arengukava 2008-2011 Sisukord 1. Kooli hetkeolukord 2. Missioon 3. Visioon 4. Põhiarengusuunad 5. Prioriteetsed kooliarenduse valdkonnad ja eesmärgid 6. Tegevuskava 7. Prioriteetsetes valdkondades saavutatavad tulemused 8. Arengukava muutmise kord 9. Lisad 9.1. SWOT 9.2. Üldhinnang Ambla valla haridusvaldkonnale Kooli hetkeolukord Ambla vallas tegutseb hetkel kaks üldhariduskooli Aravete Keskkool ja Ambla Põhikool ning Aravete Lasteaed. 10.09.2007.a. seisuga andmed näitavad, et Aravete Keskkoolis käib 181 (76,4%) Ambla valla last ja 56 (23,6%) last teistest omavalitsustest. Valdav osa naabervaldade õpilastest on Albu vallast (29) ja Roosna-Alliku vallast (9). Valla elanike registri andmetel läheb aastatel 2007-2014 esimesse klassi kokku 133 last. Ambla vald, laste sündide tabel 2008.a. 15. mai seisuga. (Aravete KK teeninduspiirkonnas reaalselt elavate laste arv). sünniaeg 01.10.01 01.10.02 01.10.03 01.10.04 01.10.05 01.10.06 01.10.07 Kokku 30.09.02 30.09.03 30.09.04 30.09.05 30.09.06 10.03.07 15.05.08 Lapsi Aravete 9 17 8 21 18 17 10 100 Teeninduspiirkond Aravete Keskkooli teeninduspiirkonnaks on Ambla Vallavolikogu poolt määratud Aravete Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Leht 1 / 17 alevik, Kurisoo, Sääsküla, Rava ja Mägise külad, Käravete alevik, Kukevere ja Märjandi külad ning X–XII klasside osas lisaks Ambla Põhikooli piirkond.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Järva-10 Järva-Jaani, JAH1000167 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Järvamaa Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80103855 1.3. Aadress Parkali 28a 72717 Paide Järvamaa 1.4. Esindaja nimi Silva Milder 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 56635812 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Silva Milder Ametinimetus Direktori kt 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja looduse üksikobjekti kaitsevöönd. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 lähtuv piirang: nimetus/ 1.Ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta on keelatud väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti Kaitseala.Lisa 3. Objekt 6. 1.Telkimine, lõkete tegemine on lubatud selleks ette nähtud paikades.
    [Show full text]
  • Lisa 3 RIIGI JA VALLA TEED AMBLA VALLAS
    Lisa 3 RIIGI JA VALLA TEED AMBLA VALLAS Väljavõte Riiklikust Teeregistrist ( http://teeregister.riik.ee/mnt/index.do ) Tabel 1. Riigiteed Ambla vallas Tee Teenimi Haldusüksus Pikkus, m 5 Pärnu - Rarkvere - Sõmeru Ambla vald 12599 13 Jägala - Käravete Ambla vald 4681 39 Tartu - Jõgeva - Aravete Ambla vald 573 39 Tartu - Jõgeva - Aravete Ambla vald 1357 15118 Räsna - Ambla Ambla vald 1518 15119 Jalaõpe - Rava Ambla vald 2572 15126 Ambla - Tamsalu Ambla vald 11132 15133 Käravete - Aravete Ambla vald 4155 15145 Aravete – Järva -Madise Ambla vald 2395 15146 Ambla - Käravete - Albu Ambla vald 10975 15147 Käravete - Lehtse Ambla vald 2875 15150 Ambla - Rava Ambla vald 11534 15151 Joot me - Koeru Ambla vald 11406 15192 Rava - Roosna Ambla vald 3679 15193 Reinevere - Koigi Ambla vald 1947 15194 Ambla - Jõgisoo Ambla vald 1164 15195 Sipelga Surnuaia tee Ambla vald 1881 15196 Rägavere - Linnape - Räsna Ambla vald 1053 15200 Aravete - Orgmetsa Ambla vald 147 15201 Aravete - Maarjamõisa Ambla vald 1642 15202 Aravete - Aniste Ambla vald 451 15203 Aravete- Vistla Ambla vald 30 05 15204 Käravete-Raka Ambla vald 1113 15204 Käravete -Raka Ambla vald 2349 15205 Kukevere -Käravete Ambla vald 2382 17148 Tapa-Koigi Ambla vald 978 Kokku: 104 945 m Tabel 2. Ambla valla teed Tee nr Tee nimetus Sõidutee Pikkus , m Omand Omanik 1340001 Piiri 1 1410 KOV tee Ambla vald 1340002 Ilumäe 1 2960 KOV tee Ambla vald 13400 04 Martoni 1 700 KOV tee Ambla vald 1340007 Marjumäe 1 2410 KOV tee Ambla vald 1340008 Lambalauda 1 760 KOV tee Ambla vald 1340009 Saare 1 780 KOV tee
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Ambla SK Ümber Järve Jooksud 2020 5.Etapp Murdmaajooks Tulemused
    Ambla SK Ümber Järve Jooksud 2020 5.etapp Murdmaajooks Tulemused Koht Nr. Ees-ja perekonnanimi Aasta Klubi Aeg Kaotus kuni 6T 1 8 Hanna Piilik 2014 Sääsküla 12:36.7 2 59 Laura Lään 2015 Järva vald 16:03.9 3:27.2 3 10 Helena Kuuspalu 2014 Aravete LA 16:22.1 3:45.4 4 1 Marleen Melnik 2014 Aravete LA 16:27.8 3:51.1 5 19 Adeele Rünt 2015 Kadrina vald 16:56.8 4:20.1 6 78 Isabel Valder 2014 Aravete LA 18:20.1 5:43.4 7 14 Krete-Liisa Vikat 2016 Aravete 18:43.8 6:07.1 8 67 Emma Valder 2015 Aravete LA 18:50.8 6:14.1 9 37 Kadri Liis Kirsipuu 2016 Orgmetsa 18:56.4 6:19.7 10 99 Liisbeth Laurimaa 2015 Aegviidu 19:33.5 6:56.8 11 100 Helen Piilik 2016 Järva vald 19:45.5 7:08.8 kuni 6P 1 23 Mikk Saar 2015 Kaalepi 9:29.5 2 20 Mark Sebastian Lepik 2015 Aravete 9:55.4 25.9 3 97 Henri Kõiv 2014 Aravete 10:46.6 1:17.1 4 56 Rain Rodendau 2014 RR Suusaklubi 11:56.7 2:27.2 5 21 Reio Jalakas 2014 RR Suusaklubi 12:06.0 2:36.5 6 81 Airon Süld 2015 Ahula 12:43.2 3:13.7 7 96 Richard Roop 2014 Anija vald 12:45.4 3:15.9 8 29 Rando Roop 2014 Anija vald 13:12.3 3:42.8 9 52 Margus Melnik 2014 Aravete LA 14:06.2 4:36.7 10 3 Mirko Kabral 2014 Aravete LA 15:57.5 6:28.0 11 92 Terek Selge 2015 Järva vald 16:36.1 7:06.6 12 2 Renart Suve 2017 Aravete LA 16:43.2 7:13.7 7-10T 1 95 Ly Kotkas 2010 Paide 8:40.7 2 17 Laura-Liis Vikat 2011 Aravete 10:22.8 1:42.1 3 49 Sädeli Rodendau 2012 Järva vald 11:57.4 3:16.7 4 74 Mirtel Tammik 2011 Järva vald 12:48.5 4:07.8 5 82 Annabel Saavan 2010 Järva vald 14:47.2 6:06.5 6 33 Iris Negus 2013 Aravete 19:41.4 11:00.7 7-10P 1 63 Tristan Homin 2011 RR Suusaklubi 8:38.1 2 101 Janar Selge 2012 Karinu 9:38.0 59.9 3 86 Markin Lepik 2011 Ambla SK 10:11.9 1:33.8 4 26 Marten Grosberg 2011 Aegviidu 10:42.2 2:04.1 5 44 Rometh Laurimaa 2012 Aegviidu SK 11:28.5 2:50.4 6 94 Arco Milder 2012 Kaalepi 12:05.8 3:27.7 7 18 Siim Vilbu 2013 Järva vald 12:22.2 3:44.1 08.09.2020 / Preediku 08.09.2020 at 21:03 / Page 1/3 VolaSoftControlPdf Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 5.0.08 Ambla SK Ambla SK Ümber Järve Jooksud 2020 5.etapp Murdmaajooks Tulemused Koht Nr.
    [Show full text]
  • BR IFIC N° 2559 Index/Indice
    BR IFIC N° 2559 Index/Indice International Frequency Information Circular (Terrestrial Services) ITU - Radiocommunication Bureau Circular Internacional de Información sobre Frecuencias (Servicios Terrenales) UIT - Oficina de Radiocomunicaciones Circulaire Internationale d'Information sur les Fréquences (Services de Terre) UIT - Bureau des Radiocommunications Part 1 / Partie 1 / Parte 1 Date/Fecha: 13.12.2005 Description of Columns Description des colonnes Descripción de columnas No. Sequential number Numéro séquenciel Número sequencial BR Id. BR identification number Numéro d'identification du BR Número de identificación de la BR Adm Notifying Administration Administration notificatrice Administración notificante 1A [MHz] Assigned frequency [MHz] Fréquence assignée [MHz] Frecuencia asignada [MHz] Name of the location of Nom de l'emplacement de Nombre del emplazamiento de 4A/5A transmitting / receiving station la station d'émission / réception estación transmisora / receptora 4B/5B Geographical area Zone géographique Zona geográfica 4C/5C Geographical coordinates Coordonnées géographiques Coordenadas geográficas 6A Class of station Classe de station Clase de estación Purpose of the notification: Objet de la notification: Propósito de la notificación: Intent ADD-addition MOD-modify ADD-additioner MOD-modifier ADD-añadir MOD-modificar SUP-suppress W/D-withdraw SUP-supprimer W/D-retirer SUP-suprimir W/D-retirar No. BR Id Adm 1A [MHz] 4A/5A 4B/5B 4C/5C 6A Part Intent 1 105183804 ARG 112.1000 MAR DEL PLATA ARG 57W35'0" 37S56'0" AL 1 SUP 2 105184046
    [Show full text]
  • Avalike Konteinerite Nimekiri, 24.03.15
    AS VÄÄTSA PRÜGILA POOT TEENINDATAVATE AVALIKE KONTEINERITE ASUKOHAD: VALD / LINN asukoht tüüp maht organisatsioon Aegviidu vald Karli pood paber 0,8 EPR Aegviidu vald Karli pood segapakend 0,8 EPR Aegviidu vald Piibe mnt.47 segapakend 2,5 TVO Albu vald Ahula korterelamud paber 2,5 EPR Albu vald Albu kortermajad paber 2,5 EPR Albu vald Albu Kaalepi paber 0,8 ETO Albu vald Järva-Madise bussipeatus segapakend 2,5 EPR Albu vald Ahula kortermajade juures segapakend 2,5 EPR Albu vald Kaalepi segapakend 2,5 EPR Albu vald Ojaküla segapakend 0,8 TVO Albu vald Albu,maja 3 ja eramajad segapakend 0,8 TVO Albu vald Kaalepi korrusmajad segapakend 0,8 TVO Albu vald Albu Peedu segapakend 0,8 ETO Albu vald Orgmetsa segapakend 0,8 ETO Albu vald Valgehobuse mägi segapakend 0,8 ETO Albu vald Albu kpl.plats segapakend 2,5 ETO Albu vald Albu korrusmajad segapakend 0,8 ETO Ambla vald Käravete postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Aravete postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Ambla postkontor paber 0,8 EPR Ambla vald Ambla Vesiroosi kpl. paber 2,5 ETO Ambla vald Aravete Jäätmejaam paber 2,5 ETO Ambla vald Jõgisoo paber 0,8 ETO Ambla vald Roosna paber 0,8 ETO Ambla vald Aravete KETE paber 2,5 ETO Ambla vald Käravete Raamatukogu paber 2,5 ETO Ambla vald Jõgisoo segapakend 0,8 ETO Ambla vald Roosna segapakend 0,8 ETO Ambla vald Aravete KETE (end. Politseimaja) segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Uus tn. 2 segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Kultuurimaja plats segapakend 0,8 TVO Ambla vald Aravete Kultuurimaja plats segapakend 2,5 TVO Ambla vald Käravete Ambla tee 1 segapakend 0,8 TVO Ambla vald Käravete, kauplus Aleks ees segapakend 2,5 TVO Ambla vald Aravete Jäätmejaam segapakend 2,5 ETO Ambla vald Ambla Vesiroosi kpl.
    [Show full text]
  • Estonian National Road Administration 2005
    ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 2005 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION ANNUAL REPORT 2005 ESTONIAN MAIN AND BASIC ROADS Main roads and road number Basic roads and road number Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 CONTENTS FOREWORD 6 ESTONIAN NATIONAL ROAD ADMINISTRATION 7 ROAD NETWORK 13 ROAD SURFACE CONDITION 19 ROAD MANAGEMENT FUNDS 23 ROAD MANAGEMENT WORKS 29 ROAD TRAFFIC 43 TRAFFIC SAFETY 49 Estonian National Road Administration Annual Report of 2005 FOREWORD Dear reader, The principles of statistical analysis have been applied for the compilation of the The copy of ‘Annual Report 2005’ you’re chapters dealing with the road network, holding gives you an overview of the road pavement situation, road traffic, activities of the Estonian National Road traffic safety and in part, also the road Administration in 2005. maintenance issues. The material is meant for both the ‘road Based on the report, it can be briefly said builders’ and other readers closely or that year 2005 was better than year 2004 more generally involved in national road – the amounts spent on reconstruction maintenance issues. and repair of pavements, surface dressing and the repairs of gravel roads increased The report provides an overview of the considerably. Increased construction of National Road Administration as an roads intended for light traffic serves as organisation, road network, road pavement on of the key words, characterising the situation, funds allocated for the road discussed year. maintenance – both the earmarked for road maintenance in state budget and the We can also enjoy the fact that consistent European Union assistance, utilisation of growth of traffic intensity and vehicles the resources available or the work already causing this phenomenon has not completed.
    [Show full text]
  • Census Geography
    Census Geography Georgian delegation study visit at SE Tallinn, Estonia, 13.12 – 17.12.2010 Diana Makarenko-Piirsalu The Aims of Census Geography (I) • To support the planning and taking census (other survey) • Pilot census areas • Enumerator areas – each enumerator should know the territory to be enumerated • Supervisory areas • Visualisation the current state of the preparation 14 .12.2010 The Aims of Census Geography (II) • To support the census dissemination • Administrative units ( LAU – local Administrative units; NUTS - Nomenclature of Units for Territorial Statistics) • Functional territories (rural and urban areas = localities) • Grids Census results should be easily used in many territorial levels 14 .12.2010 Census Geography territories , hierarchically sub-ordinated administrative territories postal areas voting districts previous enumeration areas ….. EA depends on the method of census and assigned work load of the enumerators 14 .12.2010 Census Geography Census AREAS Pilot Census Dissemination A Areas Census Region Statistical Units Census District Administrative Grid based Localities NUTS units statistics Urban and Rural Supervisory Area Enumerator Area 14.12.2010 Compilation of EA vs using Administritative areas or previous Census EA in Estonia • New Census Method in use • Financial Pressure • Other Surveys = wishing all in one solution • Census 2000 EA are not applicable due to heavy changes is settlement patter changed work load • Decision: compilation of new functional EA + areas for other surveys 14 .12.2010 Inhabitants
    [Show full text]