DOCSLIB.ORG

Lisa Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.11.2018 Määruse Nr 61 Juurde

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.11.2018 Määruse Nr 61 Juurde Lisa Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.11.2018 määruse nr 61 juurde PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA TEEHOIUKAVA AASTATEKS 2019 – 2022 Investeeringud – tolmuvabade katete ehitus ja olemasolevate katetega teede remont (summad tuhat eurot) Jrk Tee Tee nimetus ja tööde maht km Tööde kirjeldus 2019 2020 2021 2022 nr number 1. 1880298 Karbiküla tee 0,445 tolmuvaba katte ehitus 8 2. 1880032 Roodi tee 0,830 tolmuvaba katte ehitus 12 3. 1880026 Libatse–Arase tee 0,940 oleva tolmuvaba katte remont 29 4. 1880106 Lepa tn 0,435 tolmuvaba katte ehitus 6 5. 1880381 Langermaa küla tee 0,500 tolmuvaba katte ehitus 9 6. 1880006 Tõrdu–Ertsma 0,8 km tolmuvaba katte ehitus 16 7. 9300049 Ojakalda tee 0,26 km tolmuvaba katte ehitus 4 8. 9310020 Aianduse tn 0,275 km tolmuvaba katte ehitus 4 9. 9310190 Pilve tn Kõnnitee ehitus, tänava õgvendus, 9310290 Spordi tn kokku 0.29 km parkla, valgustus, sadevesi 33 (arvestatud teetööde maksumusega) 10. Tootsi kergliiklustee 1,70 km tolmuvaba katte ehitus 24 * 11. 9300025 Rõusa–Võidula tee 0,4 km tolmuvaba katte ehitus 5 12. 9310320 Turu tn 0,365 km oleva katte remont 32 13. 2760023 Sohlu tee 0,4 km tolmuvaba katte ehitus 7 14. 9300004 Tehnobaasi tee 0,55 km tolmuvaba katte ehitus 12 15. 9300037 Oja tee 1,0 km tolmuvaba katte ehitus 16 16. 9300003 Vaki–Kirikumõisa tee 1,3 km tolmuvaba katte ehitus 21 17. 2760005 Mõisa tee 0,296 km tolmuvaba katte ehitus 4 18. 2760007 Valla-Kooli tee 0,126 km 2760005 Mõisa tee 0,234 km tolmuvaba katte ehitus 5 19. 2760006 Põllu tee 0,206 km 2760003 Kaisma–Nõmme tee 0,200 km tolmuvaba katte ehitus 6 20. 2760022 Metsküla tee 0,780 km tolmuvaba katte ehitus 9 21. 9300047 Rae–Ülejõe tee 0,275 km tolmuvaba katte ehitus 4 kokku 54 58 65 65 1. INVESTEERINGUD – kattega teede korduspindamine - t. eur 1.1. Olemasolevate katete korduspindamine, igal aastal 4,5 km /20250 m2 65 69 69 75 2. INVESTEERINGUD – kruuskattega teede kulumiskihi uuendamine - t. eur 2.1. Kruuskattega teede kulumiskihi uuendamine, igal aastal 4500 t. täitematerjali 78 82 87 90 3. TEEHOOLDUSTÖÖD - t. eur Kruusateede profileerimine, löökaukude remont, 3.1. Teede suve hoole tolmutõrje, teepeenarde niitmine, võsa niitmine, 106 108 111 118 truupide remont ja hooldus, liikluskorraldusvahen- dite hoole 3.2. Teede talihoole Lumetõrje avalikult kasutatavatel teedel ja elanike 35 37 39 41 koduteedel hajaasustuspiirkonnas 3.3. Sildade hoole Silla sõiduosa, piirete ja muud väiksemad sildade 7 7 7 7 igapäevased hoolde tööd 3.4. Projekttööd Teehoiutööde projektide rahastamine 5 5 5 5 kokku 350 366 383 401 *Tootsi kergliiklustee asfalteerimine on kavandatud koos Rail Baltic projektiga kaasates projekti raha. Maade munitsipaliseerimise taotluse on vallavalitsus esitanud. **Vändra–Suurejõe kergliiklustee valgustus ei ole Teehoiukavas arvestatud. Kuna kergliiklustee asub Maanteeameti hallataval kinnistul ja teed hooldab samuti Maanteeamet, siis valgustusprojekti realiseerimise osas asub vallavalitsus koostööle Maanteeametiga. .
Load more

Recommended publications
  • 97 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    97 buss sõiduplaan & liini kaart 97 Vändra - Kaisma - Kõnnuveski Vaata Veebilehe Režiimis 97 buss liinil (Vändra - Kaisma - Kõnnuveski) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kõnnuveski: 12:00 (2) Linnamaa: 18:30 (3) Vändra: 7:00 - 19:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 97 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 97 buss saabub. Suund: Kõnnuveski 97 buss sõiduplaan 16 peatust Kõnnuveski marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:00 teisipäev 12:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 12:00 Allikõnnu neljapäev 12:00 Söörike reede 12:00 laupäev Ei sõida Vaki pühapäev Ei sõida Massu Aluste Viluvere 97 buss info Suund: Kõnnuveski Tootsi Tee Peatust: 16 Reisi kestus: 34 min Sohlu Liini kokkuvõte: Vändra, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa, Kergu Kõnnumäe, Kõnnuveski Kergu Kool Kaisma Männimäe Linnamaa Kõnnumäe Kõnnuveski Suund: Linnamaa 97 buss sõiduplaan 16 peatust Linnamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:30 teisipäev 18:30 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 18:30 Kooli neljapäev 18:30 9 Kooli Tänav, Vändra reede 18:30 Vihtra Tee laupäev Ei sõida 6a Jaama Tänav, Vändra pühapäev Ei sõida Allikõnnu Söörike Vaki 97 buss info Suund: Linnamaa Massu Peatust: 16 Reisi kestus: 33 min Aluste Liini kokkuvõte: Vändra, Kooli, Vihtra Tee, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Viluvere Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa Tootsi Tee Sohlu Kergu
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Rail Balticu Ehitamiseks Vajalike Ehitusmaavarade Varustuskindluse Uuring“
    Lõpparuanne „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ Tallinn, 2014 Tallinn 2017 Tallinn, 2014 Tallinn 2017 „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ LÕPPARUANNE Tallinn, 2017 Projektis osalesid: Jan Johanson - projektijuht Marek Truu - abiprojektijuht Aleksandr Podgornov - vastutav täitja Margus Sööt - juhtiv ekspert geoloogiliste uuringute alal Hannes Freiberg - ekspert raudtee ehituse alal Maret Jentson - GIS spetsialist Uuringuaruanne „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ EESSÕNA Käesolev töö on uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ aruanne. Uuringu tellija on Tehnilise Järelevalve Amet. Rail Balticu raudtee ning sellega seotud taristu ning objektide rajamiseks on vaja väga suur kogus erinevaid ehitusmaterjale, millest suurima osa moodustavad täitematerjalid. Kuna täitematerjalide kogused on väga suured, on oluline kindlaks teha, kas hüppeliselt suureneva täitematerjalide nõudluse korral nende tootmiseks sobivaid maavaravarasid piisab ning kaaluda alternatiivseid lahedusi. Suurem osa raudtee ehitamiseks vajaminevatest maavaradest on kättesaadav Eestist. Nendeks on lubja- ja dolokivi, liiv ja kruus. Ka on olemas eeldused tardkivimilise aluskorra ehituskivi kasutuselevõtuks raudteeballastikillustiku tootmiseks ning täiendavalt on olemas võimalus kasutada osaliselt alternatiivseid ehitusmaterjale põlevkivitööstuse kõrvalproduktidest. Varustuskindluse hindamisel on lähtutud Rail Balticu
    [Show full text]
  • Põhja-Pärnumaa Valla Üldplaneeringu
    Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS Põhja – Pärnumaa Vallavalitsus november 2019 SISUKORD 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KAVANDATAVA TEGEVUSE OBJEKT JA EESMÄRK ...................................................................................................................... 3 2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISE LÄHTEALUSED .................................... 4 3. PLANEERITAVA JA HINNATAVA ALA ISELOOMUSTUS .......................................... 5 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................ 6 5. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE NING AVALIKUSTAMINE ............... 6 6. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ................................... 7 7. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD PEAMISED ÜLESANDED .................... 7 8. KSH SISU JA METOODIKA .................................................................................................... 8 9. VALLA VÄÄRTUSED KESKKONNA HINDAMISE SEISUKOHAST ........................ 12 10. PUUDUVA ÜLDPLANEERINGUGA TOOTSI VALLA TÄIENDAVAD TEEMAVALDKONNAD .................................................................................................................. 15 11. KSH KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA ................................................................... 16 12. KSH HUVIGRUPID .................................................................................................................. 16 13. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAJA ANDMED JA KSH KOOSTAJA ANDMED
    [Show full text]
  • Tantsurühm Värten Tähistas 20. Sünnipäeva
    VALLA TEATAJA Nr 3 (12) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. MÄRTS 2019 Tantsurühm Värten tähistas 20. sünnipäeva Reet Eesmäe valiti EBÜ auliikmeks 27. veebruaril EBÜ XIII talvekonverentsil anti üle Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu tunnustus Vändra Gümnaa- siumi kauaaegsele bioloogiaõpetajale Reet Eesmäele, kes valiti Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu auliikmeks. Reet Eesmäe on töötanud Vändra Gümnaasiumis 38 aastat (1971 – 2009) ja andnud tänuväärse panuse noorte inimeste bioloogia- ja aiandusalaste teadmiste omandamisele. Ta on õpetaja, kes on oma aine suutnud Värten: Maie Viljakainen, Hilja Ailjama, Aime Ridalaan, Hilja Haav, Aili Teekel, Maire Feldmann, Lea Tiismaa, meeldivaks teha enamikule õpilastest. Milvi Soekõrv, Elvi Kalm, Asta Puussaar, Leida Ohtla, Linda Põldre, Leidi Põder, Tiiu Reimann, Ene Kimmel, Bioloogia populaarsust tolleaegsete õpilaste hulgas Helgi Järve, Maimu Tui ja Vilma Nei. Ees rühmajuht Kädi Pärnoja. näitas õpilaste rohke osavõtt bioloogiaolümpiaadidest ja nende head tulemused nii piirkonnas kui vabariigis. Õpetaja Reeda õpilased ei kartnud valida lõpueksamiks Vändra kultuurimaja seenioride tant- rahvatantsuhuvilist, et Kädi Pärnoja Mõõdukas füüsiline treening ongi tant- bioloogiat ja edasiõppimiseks arsti või muud bioloo- surühm Värten tähistas oma 20. aasta- õpetusel teha esmalt treening ja siis asuda suharrastajatele üks suurimaid boonuseid. giavaldkonna eriala. päeva kahe sünnipäevapeoga. Esimesel uusi tantsusamme õppima või vanu üle Positiivsele poolele liigitub ka seltsielu. Õpetaja Reet oskas bioloogiatunde
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Avalik Kirjalik Enampakkumine Maa-Amet Korraldab Avalikul
    Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade kasutamiseks andmist vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrusele nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord" (Kord). Pakkumisi saab kirjalikult esitada teate avaldamisest kuni 01.10.2019 kella 10:30ni. Keskkonnaministri 23.07.2019 käskkirja nr 1-2/19/510 alusel antakse põllumajanduslikuks kasutamiseks järgmised riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad: 1. Pärnu maakond Häädemeeste vald Urissaare küla Lombimaa kinnisasi (21302:002:0117; 6,89 ha; kasutusala pindala 6,89 ha; (M)) alghind 655.-, tagatisraha 163.-; 2. Pärnu maakond Häädemeeste vald Uuemaa küla Soo kinnisasi (21302:004:0098; 25,25 ha; kasutusala pindala 23,79 ha; (M)) alghind 2 141.-, tagatisraha 535.-; 3. Pärnu maakond Häädemeeste vald Uuemaa küla Soo-otsa kinnisasi (21302:004:0097; 15,28 ha; kasutusala pindala 15,28 ha; (M)) alghind 1 375.-, tagatisraha 343.-; 4. Pärnu maakond Häädemeeste vald Uuemaa küla Tuule kinnisasi (21302:004:0100; 22,32 ha; kasutusala pindala 22,32 ha; (M)) alghind 2 009.-, tagatisraha 502.-; 5. Pärnu maakond Lääneranna vald Kilgi küla Taga-Kilgi kinnisasi (86301:007:0309; 17,03 ha; kasutusala pindala 15,7 ha; (M)) alghind 1 413.-, tagatisraha 353.-; 6. Pärnu maakond Lääneranna vald Lõo küla Soonevälja kinnisasi (19502:002:0320; 9,50 ha; kasutusala pindala 8,48 ha; (M)) alghind 763.-, tagatisraha 190.-; 7. Pärnu maakond Lääneranna vald Peanse küla Prometi kinnisasi (41101:002:0259; 16,67 ha; kasutusala pindala 15,32 ha; (M)) alghind 1 379.-, tagatisraha 344.-; 8. Pärnu maakond Põhja-Pärnumaa vald Aluste küla Põllu kinnisasi (93001:002:0333; 2,12 ha; kasutusala pindala 2,12 ha; (M)) alghind 191.-, tagatisraha 47.-; 9.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Programm
    Vändra Vallavalitsus VÄNDRA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM EELNÕU Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.e e Vändra -Tartu 2009 Sisukord 1. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK ................................ .......... 3 2. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS VAADELDAVAD MÕJUVALDKONNAD NING MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED. ................................ ........ 3 3. EELDATAVALT OLULI SEMA MÕJUGA ÜLDPLANE ERINGU ASPEKTID ........................ 5 4. KESKK ONNAMÕJU STRATEEGILI SE HINDAMISE LÄBIVII MISEL TEOSTATAVAD TÖÖETAPID. ................................ ................................ ................................ ................................ ......... 6 5. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ................................ .... 6 6. I SIKUD JA ASUTUSED, K ELLEL VÕIB OLLA PÕHJ ENDATUD HUVI STRATE EGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU. ................................ ................................ ............................. 8 7. KESKKONNAMÕJU STRATE EGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKA VA. ................................ ................................ ................................ ........ 8 8. PROGRAMMI KOOSTAN UD EKSPERDI JA STRAT EEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................ ................................ ... 9 9. PROJEKTIGA SEOTUD OLEVATE PÄDEVATE AS UTUSTE S EISUKOHAD .................... 10 10. KSH
    [Show full text]
  • Koondbilanss 2020
    Koondbilanss seisuga 2020 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 877 541,1 1 081 689,9 -9 166,1 -2 677,8 2 817,1 -6 019,0 868 514,3 1 075 670,9 R 257 595,6 1 108 814,8 -28,6 257 567,0 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 049,7 27 664,0 -52,1 -20,6 16 976,9 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 4 913,7 -52,1 -20,6 4 840,9 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kuni Aastani 2020
    VÄNDRA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KUNI AASTANI 2020 Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kuni aastani 2020 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 6 2. Üldine ................................................................................................................................................ 7 2.1. Vändra alev................................................................................................................................. 7 2.2. Järvakandi alev ........................................................................................................................... 8 2.3. Tootsi alev ................................................................................................................................ 10 2.4. Vändra maapiirkonnad .............................................................................................................. 10 2.5. Õiguslik alus ............................................................................................................................. 15 3. Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni olukord ..................................................................................... 18 3.1. Vändra alev..............................................................................................................................
    [Show full text]