Agriculture and Rural Life 2007/2008

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Agriculture and Rural Life 2007/2008 AGRICULTURE AND RURAL LIFE 2007/2008 AGRICULTURE AND RURAL LIFE 2007/2008 Published by Ministry of Agriculture, Republic of Estonia Compiled by Ants Laansalu Edited by Sirje Pärismaa (Estonian University of Life Sciences) Designed by Hele Hanson-Penu / Ecoprint Printed by Folger Art Ltd ISSN 1736–4582 (Print) ISSN 1736–4590 (Online) Tallinn 2008 DEAR READER You are holding a publication refl ecting the activities of the ministry. Here you will fi nd infor- mation about the changes that took place in the food chain during the year – from the fi eld to the consumer’s table. Last year was benefi cial for the farmer. The fi elds gave good harvest, incomes of agricultural holdings increased and the export volume of food products grew. It is a great recognition for our farmers that after the accession to the European Union, the en- trepreneurial income of agriculture and the level of salaries per employee increased, among the ten new members, the most in Estonia – 2.7 times. The results were certainly aff ected by the new economic environment. Nevertheless, the main driver for development was skillful usage of EU support. Despite the achieved good results, the diff erence in economic capability compared to old Member States is still more than double. Higher salary is an inducement enough for our workers, who sometimes prefer to taste the bread of a farmhand abroad, rather than strive for a better life in homeland. We were successful in the competition of the European Union’s solvent product market, which gives hope that we can manage also in the EU labour market, in the near future. Achieving this goal depends on the work of farmers, food processors and handlers, as well as political choices. It seems surprising to many that the ministry is not involved in the organization of produc- tion. The main goal of our activities is to work towards a sustainable, competitive and socially acceptable agriculture. Until recently, the objective of the Common Agricultural Policy was to fulfi ll the general growing demands of the public in food safety, food quality, product diversi- fi cation, animal welfare, environmental quality and the protection of nature rural areas. The price rise of food products all over the world, which started last year, adds a question to the list of problems: how to increase the productivity of agriculture and ensure reasonable prices of food products to the consumer. The results of more successful farmers convince 3 us that Estonian agriculture still has growth potential. The “health check” of the Common Agricultural Policy, where we also have a say in, defi nitely helps to achieve that goal. The fact of how wisely we are able to do it, aff ects the development of farmers, rural life, as well as that of Estonia as a whole. Minister of Agriculture Helir-Valdor Seeder 4 TABLE OF CONTENTS Foreword 1. Food sector’s role in the national economy ......................................................... 7 2. Agricultural production, fi shing, processing, market and trade .......................... 8 2.1. Production ................................................................................................... 8 2.2. Dairy market: production, processing, trade ................................................ 14 2.3. Meat market: production, processing, trade ................................................. 26 2.4. Cereals and legumes: market, processing, trade ...........................................31 2.5. Production of fruits and vegetables ..............................................................41 2.6. Potato market, production, processing and trade .........................................47 2.7. Honey production .......................................................................................51 2.8. Development of renewable energy ............................................................. 53 2.9. Organic farming ......................................................................................... 55 2.10. Fishing, fi sh market and processing .............................................................61 2.11. Trade in agricultural and fi shery products .................................................... 72 2.12. Alcohol market ........................................................................................... 84 3. Agricultural policy .............................................................................................. 92 3.1. Strategic decisions ...................................................................................... 92 3.2. Support and state aid ..................................................................................94 3.3. Issues discussed and decisions adopted by the Special Committee on Agriculture (SCA) and the Permanent Representatives Committee (COREPER) .................................................................................................101 5 TABLE OF CONTENTS 4. Economic situation in agriculture and the food industry 4.1 Economic situation of agricultural holdings ................................................114 4.2. Economic situation in the food industry .....................................................122 5. Rural development ............................................................................................131 5.1. Development of villages ...........................................................................131 5.2. The LEADER programme ............................................................................132 5.3. National rural network ..............................................................................135 5.4. Private forestry .........................................................................................136 5.5. Land improvement ................................................................................... 138 6. Agricultural education, research, and advising ............................................... 140 6.1. Agricultural vocational education ............................................................. 140 6.2. Higher education ......................................................................................143 6.3. Advice and dissemination of information ...................................................144 6.4. Agricultural research and development ......................................................152 6.5. Activities of agricultural museums..............................................................157 7. Food safety and veterinary activities ............................................................... 160 8. Foreign relations .............................................................................................. 169 6 . FOOD SECTOR’S ROLE IN THE NATIONAL ECONOMY Ants Laansalu 20 900 people were employed in agriculture in 2007, which is 6.6 times less than in 1990 when agriculture was According to preliminary data, the value of agricultural the main provider of employment in rural areas. Out of all output was BEEK 10 in 2007. Total output increased by employed people in rural areas, 56% and 11.3% worked in 18.2% in basic prices compared to the previous year. Crop agriculture in 1990 and 2007, respectively. production increased 1.5 times and accounted for 44.2% of total agricultural output in terms of value (34.6% in 2006). An average of 16 713 people work in the food processing Livestock production remained stable and its share in total industry. Of these, 3421 worked in the meat sector, 2481 agricultural output dropped by 8.3% to 45.3%. in the fi sheries sector, 2373 in the dairy sector and 2000 in the beverages sector. Gross value added in agriculture was BEEK 4.2, i.e. 22% more than in the previous year. Value added in agriculture Foreign trade in agricultural products was BEEK 27.2. accounted for nearly 1.8% of Estonia’s GDP. Entrepreneurial Agricultural exports and imports amounted to MEEK income was BEEK 2.7, which was 37% more than in the pre- 11 034.9 and MEEK 16 164.5, respectively, in 2007. Export vious year. and import accounted for 40.6% and 59.4% of turnover, respectively. Agricultural products made up 8.8% of The total output of the food industry amounted to BEEK total exports and 9.2% of total imports of commodities. 16.9 or 16.7% of the processing industry’s total. Dairy Agricultural export grew by 30.7% and agricultural import (28.4%), beverages (20.7%), meat (18%) and fi sh industries grew by 33.1%, compared to the year 2006. (9.4%) still account for the largest shares in the Estonian food industry in terms of output. Value added by the food industry was BEEK 3.8 and its share in GDP was 1.6% in cur- rent prices. A total of 80 244 t of fi sh was caught in the Baltic Sea in 2007, accounting for 81% of the total catch. Deep-sea fi shing accounts for 15% of Estonia’s total catch in terms of quantity, but signifi cantly exceeds the Baltic Sea and inland waters’ fi shing in terms of value. 2568 t of fi sh was caught in inland waters in 2007. The fi sh processing indus- try accounts for 1.6% of Estonia’s processing industry. 7 . AGRICULTURAL PRODUCTION, FISHING, PROCESSING, MARKET AND TRADE 2.1. Production cultural industry for 2007, including refunds, was BEEK 10, of which 2.4% (MEEK 242.7) were product refunds for crop Kristel Bankier, Kristel Maidre, Elsa Nurk, Viive Alliksoo, Liina Jürgenson, Matti Piirsalu, Merle Saaliste and livestock farming. The value of output increased by 18.2% in basic prices and 22.6% in producer prices, while Total agricultural production the quantity of output increased by 10.1%, compared to
Recommended publications
  • Südamekuu 2017 Üritused Raplamaal KOV Ürituse Nimetus Toimumise
    Südamekuu 2017 üritused Raplamaal KOV Ürituse nimetus Toimumise koht Kuupäev Kontaktisiku ees- ja Telefon E-post Koduleht Lühikirjeldus ürituse kohta perekonnanimi Kaiu Jalgrattamatk Kaiu vald 1.05.2017 Aivo Sildee ja Kalev Kiviste 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluseeest. Sõidetakse ca 30 km nende objektide juurest läbi,mida Leadri toel sai korrastatudKaiu-Vahastu- Kuimetsa- Tolla-Karitsa. Kaiu Matk Aeli järve äärde Kaiu vald 29.04.2017 Aivo Sildvee ja Margus Kol 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Matk saab alguse Kaiu AO kaupluse eest. Sõidame bussiga Kadja järve teeotsani, sealt suundume rajale ja jõuame lõpuks Hirvelaande. Kaiu Murrame trennimüüte - Mirko Kaiu Rahvamaja 17.04.2017 Aivo Sildee Miralda 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jätkukoolitus tervislikust toitumisest ja liikumisest. Miilitsa loeng Sildvee, Kaja Heinsaar Kaiu Minu jõud ja minu oskused - Kaiu Jõusaal 15.04.2017Aivo Sildee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Eesmärk: kas mina jõuan 100-ni. Kõik Kaiu lamades surumine meestele ja jõusaali, et novembriks 2017.a. suruksin rinnalt naistele lamades 100kg ja naised 2x50 kg Kaiu Suveks saledaks - smuutid Kaiu lasteaia köök aprill Aivo ja Miralda Sildvee 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Tervisliku toitumise praktiline koolitus Liis Läll jms, praktiline toidutegemise eestvedamisel õppus Kaiu Uuendame Kaiu terviseraja Kaiu terviserada aprill Aivo Sildvee ja Liis Kontkar 5109491 [email protected] www.kaiu.ee Jookseme rajal ning vaatame, kas uuendasime rekordeid rekordeid. Rapla Jüriöö matk ja jooks Rapla kesklinn, 20.04.2017Ülle Laasner 5284090 [email protected] www.rapla.ee Päeval toimub tervsiematk vankritega emadele, Vesiroosi puuetega inimestele, eakatele ja lasteaialastele, tervisepark õhtul jooskevad valla kooliõpilased ja asutuste võistkonnad 3,4 km Jüriööjooksu (22.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2009- 2021
    Sangaste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009- 2021 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Elanikkond ......................................................................................................... 6 2.2 Asulate investeeringuprojektid ........................................................................... 7 2.2.1 Keeni asula investeeringud ............................................................................... 7 2.2.2 Lossiküla investeeringud ................................................................................... 8 2.2.3 Sangaste aleviku investeeringud ........................................................................ 8 2.2.4 Sangaste valla investeeringuprojektide kokkuvõte ............................................. 8 2.3 Pikaajalise investeeringuprogrammi maksumus ................................................. 9 2.3.1 Maksumuse arvutamise alused .......................................................................... 9 2.3.2 Projektide maksumus ......................................................................................... 9 3. ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEANDMED 10 3.1 Õiguslik baas ................................................................................................... 10 3.2 Valga maakonna planeering ............................................................................ 11 3.3 Sangaste valla üldplaneering ........................................................................... 12 3.4 Reovee ärajuhtimise suublad ..........................................................................
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • 533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    533 buss sõiduplaan & liini kaart 533 Elva Vaata Veebilehe Režiimis 533 buss liinil (Elva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Elva: 15:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 533 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 533 buss saabub. Suund: Elva 533 buss sõiduplaan 71 peatust Elva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Pauluse neljapäev Ei sõida 24a Riia Tänav, Tartu reede Ei sõida Kaare laupäev 15:30 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev 15:30 Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 533 buss info Suund: Elva Märja Peatust: 71 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 145 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Õssu Ravila, Eerika, Märja, Õssu, Ranna, Haage, Pihva, Keskuse, Estonia Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Ranna Mõisanurme, Puhja, Puhja Kool, Ristimäe, Aruküla, Turba, Kruusamäe, Väike-Rakke, Vanause, Verevi, Haage Verevi Küla, Hommiku, Suure-Rakke, Väike-Rakke, Kruusamäe, Sangla, Lääne, Neemisküla, Kaarlijärve, Pihva Alakeerdi, Rannu Apteek, Lülle, Sae, Trepimäe, Vehendi, Sapi Tee, Limnoloogia Tee, Marjasoo, Saali, Peedimäe Taremetsa, Ado, Valguta, Valguta Asula, Tulimäe, Ervu, Kaara, Rannu, Kuusiku, Kulli, Põllu, Kurepoja, Asusilla Suure-Konguta, Väike-Konguta, Käoking, Käo, Nuudi, Käo Tee, Turuplatsi, Nooruse, Elva Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Otepää Piirkonna Mootorsaaniradade Arengukava
    OTEPÄÄ PIIRKONNA MOOTORSAANIRADADE ARENGUKAVA 2010 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ....................................................................................................................... 5 2.1.GEOGRAAFILINE ASEND JA LIGIPÄÄS..............................................................................................................................5 2.2.LOODUSLIKUD VÄÄRTUSED........................................................................................................................................6 2.3.RAHVASTIK.........................................................................................................................................................8 2.4.TURISM JA PUHKEMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS....................................................................................................................9 2.5.MOOTORSAANISÕIT EESTIS.....................................................................................................................................15 2.6.GLOBAALNE KONKURENTS......................................................................................................................................18 2.7.SWOT-ANALÜÜS..............................................................................................................................................20 2.8.ARENGUVAJADUSED.............................................................................................................................................22
    [Show full text]
  • Mattias Reinaasile Mmilt Kolmas Koht!
    KohilaKOHILA valla ajaleht 25. oktoober 2017. Nr 15(237) Mattias Reinaasile Oktoobri- ja novembrikuu sündmused MMilt kolmas koht! 25. oktoober 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas Eelmisel nädalal osalesime nel- oli meie mõistes suur ja sõidu- jandat korda Arizonases Lake Ha- tingimused meie ettevalmistust 27. oktoober vasuses toimuval võistlusel IJSBA arvestades oluliselt keerulisemad. 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, World Finals, mis toimus sel korral Lainetrenn, mis oli planeeritud Kohila SK/Webware – SK Torma Sport/Kuremaa SK. juba 36. korda. Mattias tegi kaasa augustiks, jäi tegemata, kuna Kohila spordikompleksis kahes kategoorias – tavapärases Ski Mattias taastus õlavigastusest. 28. oktoober Lite 10–12 Junioride klassis ning Stardi tabamised võis kõik lu- 10.00 A. Hammeri mälestusturniir males uues, Ski Lite 10–12 Junior Chal- geda õnnestunuks, sõidud ise Kohila spordihoone õppeklassis lenge’i klassis (sisaldab koondtule- olid aga rasked. Igas sõidus kao- must rajasõidust ja slaalomist). tas Mattias hetkeks juhitavuse, 4. november Nädala esimeses pooles tegime kukkus ega saanud nii kiiresti 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis lühikesi treeninguid Body Beachil, masinale tagasi kui võiks. Sellega U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis kus sai paika pandud masina sea- kaotas ta mitu olulist kohta. Tei- 5. november distused, harjutatud kurve ja star- ne oluline asi, mis lõpptulemuses 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis te, eelmise aasta masina kere põh- rolli mängis, oli tingitud jällegi il- U-16 tüdrukutele, Kohila spordikompleksis javigastus uuesti katki sõidetud mast – kui muidu pidi võistlussõi- ja öösel parandatud. Sel aastal oli du pikkus olema 7 ringi, siis see- 8. november mitu segadust pidevalt muutuvate kord oli kohtunike otsusel sõidu 18.30 Alfa kursus Kohila mõisakoolis ajagraafikutega, seega tuli iga hetk pikkus hoopis 4 ringi, mistõttu oli 10.
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Riigikontrolöri Ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28
    Riigikontrolöri ülevaade Eesti Vabariigi 1927.(28. a. eelarve täitmisest ja riigi- «, asutuste ning- ettevõtete tegevusest » SISUKORD Lhk. Sissejuhatuseks V I. Riigikontrolöri paranduste ettepanek riigi 1927./28. a. eelarve täitmise ja kassa aruandele l Korralised kulud: Rahaministeerium 2 Sõjaministeerium 4 PõllutöÖministeerium 6 Teedeministeerium v 10 Välisministeerium 14 TöÖ-Hoolekandeministeerium 16 Erakorralised kulud: Riigi keskasutuste kulud . 18 Siselaenud ja emissioon 20 Korralisedtulud 22 Erakorralisedtulud 24 Eesti Vabariigi 1927./28. a. eelarve täitmise bilansiline kokkuvõte 28 Kassa aruanne 32 Riigikassa bilanss 36 IL Ülevaade Eesti Vabariigi 1927,/28, a. eelarve täitmisest. Kulud. Eelarve ülekulud. Krediitide ülejäägid. Kulude võrdlus eelarvega. Korraliste kulude võrdlus 1926. 27. a. kuludega üksikutes kululiikid.es. Kulude liikumine 1922—1927./28. a 43—54 Tulud: Tulude eelarve. Ettemakstud tulud. Tuluvõlad 31. märtsiks 1928 a. Tulud vastu­ võtu koha järgi. Väljaspool riigikassat ja Eesti Panka vastuvõetud tulud Tulud üksikute tululiikide, peatükkide ja §§ järgi. Otsekohesed maksud. Lõivud ja tasu- maksud. Kaudsed maksud. Riigi monopolid. Riigi ettevõtted ja varandused. Sega- tulud. Korralised tulud üldliikide järgi. Korraliste tulude võrdlus eelmiste aastadega 55—64 Riigikontrolli revisjoni ulatus ja tulemused 65 Tulumaks 68 Riigi eelarve täitmine ühenduses omavalitsuste eelarvete täitmisega ja võrdlus välisriikide eelarvete täitmisega Maavalitsuste eelarvete täitmine 81 Riigi eelarvete täitmine ühenduses omavalitsuste
    [Show full text]