28 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

28 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 28 buss sõiduplaan & liini kaart 28 Dirhami Vaata Veebilehe Režiimis 28 buss liinil (Dirhami) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Dirhami: 10:40 - 16:00 (2) Haapsalu Bussijaam: 11:30 - 16:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 28 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 28 buss saabub. Suund: Dirhami 28 buss sõiduplaan 26 peatust Dirhami marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:40 - 16:00 teisipäev 10:40 - 16:00 Haapsalu Bussijaam Haapsalu bussijaam, Haapsalu kolmapäev 10:40 - 16:00 Turg neljapäev 10:40 - 16:00 Mulla, Haapsalu reede 10:40 - 16:00 Niine laupäev 10:40 - 16:00 7 Tallinna Maantee, Haapsalu pühapäev 10:40 - 16:00 Tamme 26a Tallinna Maantee, Haapsalu Vahtra Rist 40 Tallinna mnt, Haapsalu 28 buss info Suund: Dirhami Randsalu Peatust: 26 63 Tallinna Maantee, Estonia Reisi kestus: 43 min Liini kokkuvõte: Haapsalu Bussijaam, Turg, Niine, Rannarootsi Tamme, Vahtra Rist, Randsalu, Rannarootsi, Tallinna mnt, Estonia Uuemõisa, Herjava, Rannaküla, Saunja, Räägu, Linnamäe, Kündamägi, Salajõe, Ingküla, Nõmmküla Uuemõisa Teerist, Sutlepa, Aulepa, Hara Teerist, Söderby, 78 Tallinna Maantee, Uuemõisa Riguldi, Elbiku, Spithami Tee, Rooslepa, Dirhami Herjava Rannaküla Saunja Räägu Linnamäe Kündamägi Salajõe Ingküla Nõmmküla Teerist Sutlepa Aulepa Hara Teerist Söderby Riguldi Elbiku Spithami Tee Rooslepa Dirhami Suund: Haapsalu Bussijaam 28 buss sõiduplaan 27 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 11:30 - 16:50 teisipäev 11:30 - 16:50 Dirhami kolmapäev 11:30 - 16:50 Rooslepa neljapäev 11:30 - 16:50 Spithami Tee reede 11:30 - 16:50 Elbiku laupäev 11:30 - 16:50 Riguldi pühapäev 11:30 - 16:50 Söderby Hara Teerist 28 buss info Aulepa Suund: Haapsalu Bussijaam Peatust: 27 Reisi kestus: 44 min Sutlepa Liini kokkuvõte: Dirhami, Rooslepa, Spithami Tee, Elbiku, Riguldi, Söderby, Hara Teerist, Aulepa, Sutlepa, Nõmmküla Teerist Nõmmküla Teerist, Ingküla, Salajõe, Kündamägi, Linnamäe, Räägu, Saunja, Rannaküla, Herjava, Ingküla Mõisa, Uuemõisa, Rannarootsi, Randsalu, Vahtra Rist, Tamme, Niine, Turg, Haapsalu Bussijaam Salajõe Kündamägi Linnamäe Räägu Saunja Rannaküla Herjava Mõisa 88 Tallinna Maantee, Uuemõisa Uuemõisa Rannarootsi 69 Tallinna Maantee, Estonia Randsalu 63 Tallinna Maantee, Estonia Vahtra Rist 37a Tallinna Maantee, Haapsalu Tamme 25 Tallinna Maantee, Haapsalu Niine 18 Niine Tänav, Haapsalu Turg Mulla, Haapsalu Haapsalu Bussijaam Haapsalu bussijaam, Haapsalu 28 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
    LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus .........................................................................
    [Show full text]
  • Lisatsioonimajandus ………………………………………
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 -2024 Pürksi küla / Birkas 2016 Noarootsi valla arengukava aastateks 2017 - 2024 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 3 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2030 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 5 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 8 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 8 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 19 10.5.1.
    [Show full text]
  • Spatial Development Plan for the Coastal Area Between Hara Peninsula and Ristinina
    As10 SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA / ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA To8 Lo4 Mi1 Ül3 SustainBaltic Tr12 ICZM Plans for Sustaining CoastalLo5 and Vl1 Pa8 To7 Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Vs4 Ül2 As9 Na4 Tr10 SPATIALPu3 DEVELOPMENT Vs3 Na3 Lo3 Põ7 Pu2 PLAN FOR THE COASTAL Tr7 Pa7 Vs2 Tr9 Tr11 To6 Pa5 AREA BETWEEN HARA As7 As8 Põ6 Ka2 Pa4 As6 Põ8 Pa6 Põ9 Tr8 PENINSULA AND Lo2 RISTININA As5 Pu1 ICZM PLAN FOR THE LÄÄNEMAA CASE AREA Tr6 Põ5 Põ4 Pa3 Ül1 To5 As4 To4 Pa2 Vs1 Lo1 Tr5 Na2 As3 Tsoon Sadama- ja tootmisalade tsoon (To) Tr4 Na1 To3 Asustuse arendusalade tsoon (As) Põ3 Traditsioonilise asustuse alade tsoon (Tr) Tr3 Põllumajandusalade tsoon (Põ) Ka1 Puhkemajanduslike arendusalade tsoon (Pa) Tr2 Puhkealade tsoon (Pu) Loodusalade tsoon (Lo) Põ1 To2 Mere üldise kasutuse tsoon (Ül) Pa1 To1 Mere veespordi sihtkasutuse tsoon (Vs) Põ2 Tr1 Mere veeliikluse sihtkasutuse tsoon (Vl) Mere kaadamise sihtkasutuse tsoon (Ka) As2 As1 Mere elupaikade sihtkasutuse tsoon (Na) Mere militaarse sihtkasutuse tsoon (Mi) 0 2 4 6 km SPATIAL DEVELOPMENT PLAN FOR THE COASTAL AREA BETWEEN HARA PENINSULA AND RISTININA SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Compiled by: Anne Kull, Valdeko Palginõmm, Maaria Semm, Pille Tomson (Estonian University of Life Sciences) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik Project partners: LP - University of Turku, Estonian University of Life Sciences, Finnish Environment Institute, Tallinn University, Regional Council of Satakunta. Project SustainBalitic is funded by the European Regional Development Fund (ERDF) under the Central Baltic Programme 2014-2020.
    [Show full text]
  • Noarootsi Valla Arengukava 2004-2007
    Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 -2020 Pürksi/Birkas 2012 Noarootsi valla arengukava aastateks 2013 - 2020 SISUKORD 1. Sissejuhatus …………………………………………………………………………… 3 2. Põhimõisted……………………………………………………………………………. 4 3. Valla üldandmed ………………………………………………………………………. 4 4. Valla SWOT analüüs ………………………………………………………………….. 4 4.1. Tugevused ………………………………………………………………………… 4 4.2. Nõrkused ………………………………………………………………………….. 5 4.3. Võimalused ……………………………………………………………………….. 5 4.4. Ohud ……………………………………………………………………………… 5 5. Valla missioon ………………………………………………………………………… 5 6. Valla visioon 2025 …………………………………………………………………….. 5 7. Strateegilised eesmärgid ………………………………………………………………. 6 8. Valla juhtorganite tegevuse põhimõtted ………………………………………………. 6 9. Valla tunnuslause ……………………………………………………………………… 6 10. Arengueesmärgid ja tegevuskava ……………………………………………………. 6 10.1. Juhtimine ja eelarvestrateegia ……………………………………………………. 6 10.2. Sotsiaalne taristu …………………………………………………………………. 9 10.2.1. Elanikkond ja tööhõive …………………………………………………... 9 10.2.2. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ……………………………………….. 11 10.3. Haridus ja noorsootöö …………………………………………………………... 12 10.3.1. Alusharidus ……………………………………………………………... 12 10.3.2. Põhiharidus ……………………………………………………………... 13 10.3.3. Üldkeskharidus …………………………………………………………. 14 10.3.4. Noorsootöö ……………………………………………………………... 15 10.4. Kultuur ja vabaaeg ……………………………………………………………… 16 10.4.1. Kultuur, raamatukogud ja muuseumid …………………………………. 16 10.4.2. Vabaaeg ja sport ………………………………………………………... 17 10.5. Tehniline taristu ………………………………………………………………… 18 10.5.1. Elamufond
    [Show full text]
  • EESTIROOTSLASTE KULTUURI SELTS SAMFUNDET for ESTLANDSSVENSK KULTUR Rooslepa Kalmistuilus Väike Kabel Den Nya Lilla Kapellet
    w RONOR S* EESTIROOTSLASTE SAMFUNDET FOR KULTUURI ESTLANDSSVENSK 3-4/1990 SELTS KULTUR Foto: Hjalmar Märska Rooslepa kalmistuilus väike kabel Den nya lilla kapellet i Rosleps kyrkogård 2 R O X O li 3-4/1990 Kingitused Vormsi Gåvor till Ormsö Püha Olavi kirikule S:tOIai kyrka Vormsi kiriku fond on senini Ole andnud järgmised Från OrmSÖ kyrkofond har fram till denna tidskrifts kingi tuseci: utgivande följande gåvor överlämnats: Kirikukell, pealdisega Kyrkklocka, med inskription FÄDERNA TILL ÅMINNELSE -110PP FÖR DE LEVANDE FÄDERNA TILLÅMINNELSE - HOPP FÖR DE LEVANDE ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 ORMSÖBOR I SVERIGE SKÄNKTE KLOCKAN 29 JULI 1990 (Esiisade mälestuseks - elavata lootuseks Predikstol, tillverkare Johan Hammerman, härstammande från Vormsi elanikud annetasid kella 29.juulil 1990) Kärrslätt, Ormsö Kantsel, valmistaja Johan Hammerman, pärit Kersletisl Vormsilt Predikstolsbeklädnad, tillverkad av Ingeborg Andersen f. Pöhl, Kuntslikult», valmistaja Ingeborg Andersen sünd. Pohl, Pakrilt från Rågöarna Vormsi purjeka mudel, valmistaja Anders Westerberg Ormsöskuta, tillverkad av Anders Westerberg från Känslan, Kersletisl Vormsilt Ormsö Altarikate, valmistaja Katarina Landman Follamast Vormsilt Allurbmn, tillverkad av Katarina Landman från Fållarna, Kuivatusrätid ju korporul, valmistaja Aline Siorholm Borrbist Ormsö Vormsilt Torkdukar och corporal, tillverkad av Aline Storholm från Ristimisvaagen ju kann linast, pealdisega Borrby, Ormsö LÅTEN BARNEN KOMMA TILL MIG Dopskal och kanna i tenn, med inskription .(Laske lapsukesed
    [Show full text]
  • Poolsiirdekalade Kudealad Väinameres Ja Liivi Lahe Põhjaosas: Seisund Ja Kvaliteedi Parandamise Võimalused
    Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Poolsiirdekalade kudealad Väinameres ja Liivi lahe põhjaosas: seisund ja kvaliteedi parandamise võimalused Projekti lõpparuanne Tartu 2015 1. Sisukord 2. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 3. Kalade soolsustaluvus ja uuringute metoodika .................................................................. 5 4. Mageveesigimise osakaal uuritud liikidel .......................................................................... 6 Haug – mageveeliste elupaikade iseloomustus ...................................................................... 8 5. Väinamerre voolavate jõgede kasutatavus siirdehaugide poolt ja soovitused kvaliteedi parandamiseks .......................................................................................................................... 13 Hiiumaa ................................................................................................................................ 13 1. Jausa oja ................................................................................................................. 13 1. Luguse jõgi ............................................................................................................. 13 2. Vaemla jõgi ............................................................................................................ 16 3. Vaemla laht ............................................................................................................ 16 4.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (Kaldkirjas) on Tehtud Või 2012 Tehtavad Tegevused!
    Lisa 1 INVESTEERINGUTE KAVA 2008-2012 TÄITMINE NB! Punasega (kaldkirjas) on tehtud või 2012 tehtavad tegevused! Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Hooldekodu või pikaravihaigla rajamine Sotsiaalmaja remont Perearsti subsideerimine Eelkooliharidus Saali remont Valve- ja tuletõrje signalisatsiooni paigaldamine Kanalisatsioonitrassi ja sadevete kogumissüsteemi rekonstrueerimine Teede renoveerimine Ventilatsiooni väljaehitamine Köögibloki remont Koridoriakende vahetus Lasteaia juurdeehitus Täiendavate õueatraktsioonide ehitamine Hoonesiseste torustike renoveerimine (va kanalisatsioon) Õuevalgustuse paigaldamine Multimeedia õppevahendite soetamine Kooliharidus Koolibussi soetamine Ventilatsiooni väljaehitamine Õpilaskodu juurdeehitus (Pürksi ANK) Gümnaasiumi õpilaskodu korterite remont Jalgpalliväljaku rajamine Võimlemislinnak + seiklusrada Tööõpetusklasside remont ja sisustuse uuendamine Koolihoone välisfassaad Spordihall-võimla juurdeehitus Kultuur ja raamatukogud Pürksi raamatukogu-teabekeskus Kultuurimaja remont Helitehnika ja muusikariistade soetamine Haridusajaloo almanahhi koostamine ja väljaandmine Noarootsi raamatukogu sisustuse uuendamine Vabaõhulava koos lõkkeplatsiga Vabaaeg ja sport Sutlepa vabaajakeskus koos jõusaaliga Tenniseväljaku kilehall Jõusaali ehitamine (Pürksi) Jõusaali inventari täiendamine Staadioni juurde parkla + skatepark Valgustus liuvälja, korvpalli- ja jalgpalliväljakute juurde Siseujula ehitamine Soojamajandus Katlamaja seadmete renoveerimine Kohaliku biokütuse ümbertöötlemise arendamine Vee- ja kanalisatsioonimajandus
    [Show full text]
  • { Annual Report 2007 }
    { Annual Report 2007 } { Table of contents } Foreword Condition of road surfaces 30 Bridges 18 Change of the amount of defects (charts) 31 Surface re-dressing of pavements and repairs on gravel roads Estonian Road Administration 19 Change of the surface evenness (charts) (with charts) 8 Estonian Road Administration 32 Pavements on gravel roads 9 Road Administration agencies Road management funds 33 Sections of construction and repairs (map) 10 Personnel 21 Funds allocated for road management and their dynamics 34 Road construction, repairs and operations in 2007 (table) 11 Administering of road management (chart) (table and chart) 35 Road construction, repairs and operations in 2003-2007 (table) 23 Road management funds of 2007 (table) 36 Environmental measures Foreign relations 24 Utilization of the funds (table) 12 Foreign relations Road management works Road traffic Roads 25 Road operations 37 About traffic count 13 Road network 26 Expenditures for road operations (table and chart) 38 Average traffic flow and traffic performance (table and charts) 13 Types of pavements on national roads (chart) 27 Performers of the road operations (map) 39 Number of vehicles (table) 14 Density of national roads by counties (chart) 28 Repairs of TEN-T roads 40 Traffic flow on main roads (map) 15 Types of pavements on national roads (table) 29 Repairs of other roads 41 Traffic flow in the presincts of major cities (map-chart) 15 Share of paved national roads by counties (chart) 29 Repairs of pavements: volumes and expenditures (charts) 42 Traffic accidents Traffic safety 42 Traffic accidents 43 Children and young people in traffic 44 Number of vehicles, accidents and fatalities (table and charts) 45 Distribution of traffic accidents on main and basic roads (map) 46 Types of traffic accidents 47 Places of accidents 48 Drunken drivers 49 Traffic safety research 49 Traffic education {Dear reader! This is already the 20th Annual Report of the Road have remained on the same level with those seen in the But the human being is and will be the key factor in Administration.
    [Show full text]
  • Läänemaa Üksikobjektide Kaitse Alla Võtmine Ja Piiranguvööndi Ulatuse Määramine
    Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) on üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks nende teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Kavas on võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti. Kaitse alla võetakse kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne- Nigula vallas Rannajõe külas. Tegemist on heas seisukorras ja erakordsete mõõtmetega üksikpuudega, mistõttu need omavad dendroloogilist ja esteetilist väärtust. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega. Mitme rahnu ja rahnude rühma puhul on tegemist neugrundbretšaga, mis on levinud vaid Loode-Eestis
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]