DOCSLIB.ORG

Estonian University of Life Sciences

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agriculture and Environmental Sciences Lia Binte Hatem Chowdhury ESTONIAN BLUE SPACES AND THEIR SUPPORT FOR VISITOR SATISFACTION, NATURE CONNECTION AND RESTORATION Master’s Thesis Curriculum in Landscape Architecture Supervisors: Peeter Vassiljev, MSc And Prof. Simon Bell, PhD Tartu, 2020 NON-EXCLUSIVE LICENCE FOR DEPOSITING THE FINAL THESIS AND OPENING IT FOR THE PUBLIC AND THE SUPERVISOR’S (SUPERVISORS’) CONFIRMATION FOR ALLOWING THE THESIS FOR THE DEFENCE Hereby I, Lia Binte Hatem Chowdhury 03/03/1994 1. Grant Eesti Maaülikool, the Estonian University of Life Sciences, a free-of-charge non-exclusive licence to store the final thesis titled ‘Estonian blue spaces and their support for visitor satisfaction, nature connection and restoration’ supervised by Peeter Vassiljev, MSc and Prof. Simon Bell, PhD for 1.1. preservation; 1.2. depositing a digital copy of the thesis in the archive of DSpace and 1.3. opening it for the public on the Web until the validity of the term of protection of copyright. 2. I am aware that the author retains the same rights as listed in point 1; 3. I confirm that by being issued the CC licence no rights deriving from the Personal Data Protection Act and the Intellectual Property Rights Act have been infringed. Author of the final thesis ______________________________ signature In Tartu, 01.06.2020 _________________________________________________________________ The core supervisor’s approval for the final thesis to be allowed for defence This is to confirm that the final thesis is allowed for defence. ………………………………………………… ……………………………….. Supervisor’s name and signature Date Estonian University of Life Sciences Abstract of Master’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Lia Binte Hatem Chowdhury Curriculum: Landscape Architecture Title: Estonian blue spaces and their support for visitor satisfaction, nature connection and restoration Pages: 124 Figures: 40 Tables: 10 Appendixes: 40 Department / Chair: Landscape Architecture Field of research: Environmental Psychology, Landscape Design Supervisors: Peeter Vassiljev, MSc and Prof. Simon Bell, PhD Place and date: Tartu, 1 June 2020 Abstract: To date, researchers have found certain influence of blue spaces on psychological well- being. But limited research has been done exploring how the visit outcomes of satisfaction, nature connection and restoration are related with the aesthetic preference of a landscape or whether the visit outcomes in an aesthetically preferred landscape vary depending on individuals’ perception of nature in self. Thus, the research intended to explore to what extent Estonian blue spaces support visitors satisfaction, nature connection and restoration contributing to human psychological wellbeing. To achieve the aim, the research assessed the landscape feature preferences and visitors psychological feelings of the blue spaces, identified the key landscape aspects contributing to visitors’ positive outcomes and examined whether the preferred aesthetic aspects are different for the people with different degree of INS (inclusion of nature in self). 30 sites in Estonia were visited and surveyed using the BlueHealth Environmental Assessment Tool (BEAT) and secondary data of 187 visit outcomes of people visiting the same sites from the BlueHealth International Survey (BIS) data was collected to analyse simultaneously throughout the whole process. Results showed that visit outcomes are related to certain visual and non-visual landscape aesthetic aspects and their factors. Individual visit satisfaction is related to the visual quality of the site and non-visual aesthetic and their factors of the sense of openness and scale of water views, quality of views within the site, sense of wildness and feeling of tranquillity or calm; individual feeling a connection to nature during the visit is associated with the naturalness and visual quality of the site and psychological restoration is related to the visual quality of the site aspect and its factor quality of views within the site. 3 In addition, the degree of the positive visit outcomes in an aesthetically preferred landscape varies depending on the visitor’s self-perception of nature. People with low INS score might feel more connected with nature in the blue spaces where the sense of wildness and feeling of tranquillity or calm is higher and might feel more restorative in more natural sites where visual quality is better, water views are wider, sense of wildness and feeling of tranquillity or calm is higher. Thus, this research has great potential to address landscape architects, designers, recreation planners and managers to consider the research findings for future design, planning and management for the mental wellbeing of the visitors, especially to improve the connectedness between urban people and nature. Keywords: Blue spaces; visual and non-visual aesthetic; visit satisfaction; psychological restoration; nature connection; landscape preference; inclusion of nature in self (INS) 4 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Lia Binte Hatem Chowdhury Õppekava: Maastikuarhitektuur Pealkiri: Eesti sinised ruumid ja nende toetus külastaja rahulolule, looduse ühendamisele ja taastamisele Lehekülgi: 124 Jooniseid: 40 Tabeleid: 10 Lisasid: 40 Osakond / Õppetool: Maastikuarhitektuur ETIS-e teadusvaldkond: Keskkonnapsühholoogia, maastiku kujundamine Juhendaja(d): Peeter Vassiljev, MSc ja Prof. Simon Bell, PhD Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu, 1. juuni 2020 Lühikokkuvõte Tänaseks on teadlased leidnud sinise ruumi teatud mõju psühholoogilisele heaolule. Kuid piiratud uurimistöö on uurinud, kuidas on rahulolu, looduse seose ja restaureerimise külastustulemused seotud maastiku esteetilise eelistusega või kas külastuse tulemused esteetiliselt eelistatud maastikul varieeruvad sõltuvalt sellest, kuidas indiviid tajub loodust iseendas. Seega oli uurimistöö eesmärk uurida, mil määral toetavad Eesti sinised ruumid külastajate rahulolu, loodusühendust ja taastamist, aidates kaasa inimeste psühholoogilisele heaolule. Eesmärgi saavutamiseks hinnati uurimistöös maastikuomaduste eelistusi ja külastajate siniste ruumide psühholoogilisi tundeid, tehti kindlaks peamised maastikuaspektid, mis aitasid kaasa külastajate positiivsetele tulemustele, ja uuris, kas eelistatavad esteetilised aspektid on erineva INS-tasemega inimeste jaoks erinevad ( looduse kaasamine iseendasse). BlueHealthi keskkonnamõju hindamise tööriista (BEAT) abil külastati ja uuriti 30 Eestis asuvat saiti ning BlueHealthi rahvusvahelise uuringu (BIS) andmete põhjal koguti samu saite külastavate inimeste 187 visiidi tulemuse sekundaarsed andmed kogu protsessi üheaegseks analüüsimiseks. Tulemused näitasid, et külastuste tulemused on seotud maastiku teatavate visuaalsete ja mittevisuaalsete esteetiliste aspektide ja nende teguritega. Individuaalne külastusrahulolu on seotud ala visuaalse ja mittevisuaalse esteetilise kvaliteediga ning nende teguritega: avatuse ja veevaate ulatuse, saidi vaadete kvaliteedi, metsikuse ja rahuliku või rahuliku tundega; isiklik külastuse ajal loodusega seotuse tunnetamine on seotud saidi 5 looduslikkuse ja visuaalse kvaliteediga; psühholoogiline taastamine on seotud saidi visuaalse kvaliteediga ja selle saidil olevate vaadete faktilise kvaliteediga. Lisaks varieerub esteetiliselt eelistatava maastiku positiivsete külastustulemuste määr sõltuvalt külastaja looduse enesetunnetusest. Inimesed, kelle INS-i tulemus on madal, võivad tunda end loodusega rohkem seotuna sinistes ruumides, kus metsikus tunne ja rahulikkus või rahulikkus on kõrgem, ning võivad end loodusjõulisemates kohtades, kus visuaalne kvaliteet on parem, vaated veele laiemad, taju tunda taastavamaks metsikus ja rahulik või rahulik tunne on kõrgem. Seega on sellel uurimistööl suur potentsiaal pöörduda maastikuarhitektide, disainerite, puhkealade planeerijate ja haldajate poole, et nad saaksid kaaluda uuringute tulemusi tulevaste kavandamis-, planeerimis- ja juhtimisvõimaluste osas külastajate vaimseks heaoluks, eriti selleks, et parandada looduse ja linnainimeste vahelist seotust. Märksõnad: Sinised tühikud; visuaalne ja mittevisuaalne esteetiline; külastada rahulolu; psühholoogiline taastamine; looduse seos; maastiku eelistus; looduse kaasamine iseendasse (INS) 6 Acknowledgement I would like to express my deep gratitude to my thesis supervisors, Peeter Vassiljev for guiding me throughout the whole process of the research and Professor Simon Bell for being responsive and assisting me the whole time with consultations and guidance to carry on my research whenever needed even in the last moments. I am grateful to Himansu Mishra for guiding me to understand the BEAT assessment. I would also like to thank my family and friends especially Dunja Malenica, Nawrin Boshra, Umme Aymona Ali Amrita, Le Minh Hoang and Jelena Sabovljevic, living close or far away during a pandemic time yet supporting me to focus on the thesis. 7 Table of Contents 1 INTRODUCTION ....................................................................................................... 12 2 LITERATURE REVIEW ............................................................................................ 16 2.1 Blue space and psychological wellbeing .............................................................. 16 2.2 Landscape aesthetic and restoration theories ........................................................ 17 2.3 Conception of visual landscape aesthetic ............................................................
Recommended publications
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress

    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
  • Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L

    Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L

    Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05.
  • 533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    533 buss sõiduplaan & liini kaart 533 Elva Vaata Veebilehe Režiimis 533 buss liinil (Elva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Elva: 15:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 533 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 533 buss saabub. Suund: Elva 533 buss sõiduplaan 71 peatust Elva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Pauluse neljapäev Ei sõida 24a Riia Tänav, Tartu reede Ei sõida Kaare laupäev 15:30 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev 15:30 Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 533 buss info Suund: Elva Märja Peatust: 71 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 145 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Õssu Ravila, Eerika, Märja, Õssu, Ranna, Haage, Pihva, Keskuse, Estonia Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Ranna Mõisanurme, Puhja, Puhja Kool, Ristimäe, Aruküla, Turba, Kruusamäe, Väike-Rakke, Vanause, Verevi, Haage Verevi Küla, Hommiku, Suure-Rakke, Väike-Rakke, Kruusamäe, Sangla, Lääne, Neemisküla, Kaarlijärve, Pihva Alakeerdi, Rannu Apteek, Lülle, Sae, Trepimäe, Vehendi, Sapi Tee, Limnoloogia Tee, Marjasoo, Saali, Peedimäe Taremetsa, Ado, Valguta, Valguta Asula, Tulimäe, Ervu, Kaara, Rannu, Kuusiku, Kulli, Põllu, Kurepoja, Asusilla Suure-Konguta, Väike-Konguta, Käoking, Käo, Nuudi, Käo Tee, Turuplatsi, Nooruse, Elva Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi
  • Gggggggggggggggggggg

    Gggggggggggggggggggg

    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
  • Kõrveküla Raamatukogu 2011. A. Aruanne

    Kõrveküla Raamatukogu 2011. A. Aruanne

    Kõrveküla Raamatukogu 2011. a. aruanne Tartumaa Elanike arv 50707 Üldkasutatavate raamatukogude arv: kokku: 43 + 6 haruraamatukogu. Aastaaruanne on koostatud 38 Tartumaa raamatukogu poolt esitatud aruande põhjal: http://tmk.tartuvv.ee/files/tartumaa_aruanded_2011.zip Ühise aruande esitasid Alatskivi, Rannu, Rõngu ja Võnnu valla raamatukogud. 1.Põhilised tegevussuunad Tartumaa 50707 elanikust kasutas raamatukogusid 16296 - 32%, lastest lugejaid oli 29%, raamatukogude kogupindala oli 3117 m², külastusi ühe elaniku kohta aastas 5,4, kokku laenutati 504673 teavikut, keskmine laenamissagedus oli 31,0. Raamatukogude kogude suurus aasta lõpuks oli 765074, ühe Tartumaa elaniku kohta raamatukogudes 15,1 teavikut. 1.1Arendustegevus. 1.1.1 Üldistav hinnang Suuri muutusi teenindus-, kogude- või personalitöö jms. korralduses ei toimunud. Aasta jooksul toimus mitmeid raamatukogude heaolule kasulikke sündmusi ja koolitusi, nagu näiteks: raamatukogupäevade ajal toimunud raamatukoguhoidjate võistluse “Infootsing internetist 2011” lõppvoor, kus teise koha saavutas 27 punktiga Kersti Ernits Ülenurme raamatukogust; koos Võru ja Sillamäe raamatukogutöötajatega külastati Panevežyse, Klaipeda ja Nida raamatukogusid; korraldati planeeritud maakondlikud koolituspäevad kirjanduse, kultuuriajakirjanduse, erialase teabe, täiskasvanu hariduse ja infotehnoloogia teemadel; koostati projekte ja saadi toetust koolituste ja raamatuürituste läbiviimiseks (Tartu maakonnaraamatukogu 60. aastapäeva ürituste, X Tartumaa lasteraamatupäeva ja raamatukogude aastapäevade jt. korraldamiseks);
  • 408 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    408 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    408 buss sõiduplaan & liini kaart 408 Viljandi - Tartu Vaata Veebilehe Režiimis 408 buss liinil (Viljandi - Tartu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 8:00 - 12:30 (2) Viljandi Bussijaam: 10:00 - 19:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 408 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 408 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 408 buss sõiduplaan 30 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 12:30 teisipäev 8:00 - 12:30 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 8:00 - 12:30 Teemeistri neljapäev 8:00 - 12:30 Vana-Võidu Tee reede 8:00 - 12:30 laupäev 8:00 - 12:30 Kuudeküla pühapäev 8:00 Tusti Kalmetu Kalmetu Kool 408 buss info Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Suund: Tartu Bussijaam Peatust: 30 Tänassilma Reisi kestus: 80 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Teemeistri, Risti Vana-Võidu Tee, Kuudeküla, Tusti, Kalmetu, Kalmetu Kool, Tänassilma, Risti, Valma Teerist, Oiu, Ulge, Leie, Vaibla, Jõesuu, Verevi, Vanause, Väike-Rakke, Valma Teerist Ristimäe, Puhja, Mõisanurme, Kaimi, Väike-Ulila, Pakla, Rõhu, Eerika, Ravila, Maarjamõisa Haigla, Oiu Pauluse, Tartu Bussijaam Ulge Leie Vaibla Jõesuu Verevi Vanause Väike-Rakke Ristimäe Puhja Mõisanurme Kaimi Väike-Ulila Pakla Rõhu Eerika Viljandi mnt, Estonia Ravila 35 Viljandi Maantee, Tartu Maarjamõisa Haigla 14 Nikolai Lunini Tänav, Tartu Pauluse 42 Kastani, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu Suund: Viljandi Bussijaam 408 buss sõiduplaan 29 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA
  • Kõrveküla Raamatukogu 2007. Aasta Aruanne

    Kõrveküla Raamatukogu 2007. Aasta Aruanne

    1 Kõrveküla Raamatukogu 2007. aasta aruanne Tartu maakond Elanike arv seisuga 31.12.2007 49104 Üldkasutatavate raamatukogude arv 49 1. Põhilised tegevussuunad Tartumaa elanike arv tõusis 520 võrra, lapsi sündis 439. Raamatukogudesse telliti 28097 uut teavikut, kustutati 13238, ühe Tartumaa elaniku kohta on meie raamatukogudes keskmiselt 15,6 teavikut ja selleks kulutatud summa aastas on keskmiselt 79 krooni. Kasutajate käsutuses on raamatukogudes kokku 5757 m² kasulikku pinda. Tarkvaraprogrammiga URRAM on liitunud 45 raamatukogu, elektroonilisse kataloogi on sisestatud 72,3% teavikute fondist. Uued ruumid valmisid Kallaste, Puhja ja Ülenurme raamatukogudele. Eesti Vabariigi Presidendi poolt anti Hele Ellermaale Kõrveküla raamatukogust Valgetähe V klassi teenetemärk, Tatjana Sosnovskajale Varnja raamatukogust Tartu Maavanema poolt teenetemärk "Tartumaa kuldne tammeoks", Priit Lainestele Valguta raamatukogust peaminister Andrus Ansipi poolt kodanikupäeva aumärk. Tartu maavanema tänukirja said Anne Freienthal, Anita Priks, Toivo Ärtis , Piret Terve, Tiina Kohver. Kultuurkapital tunnustas preemiaga Siiri Ušakovat Kallaste raamatukogust, Tiina Arikest Võõpste raamatukogust ja Elga Alberit Uula raamatukogust. 1.1 Arendustegevus. Raamatukogude tarkvaraprogrammiga URRAM – liitunud 45 raamatukogu, laenutab täielikult 37, osaliselt 5, ei laenuta 3. Probleeme on tekitanud venekeelse fondiga raamatukogude kirjete sisestamine ja seal töötavate inimeste raskused programmiga töötamisel. Infotehnoloogia - investeeringud infotehnoloogiasse olid 94,4 tuhat
  • Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas

    Euroopa Liidu Struktuurifondide Toetused Haldusreformi Järgses Elva Vallas

    EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Riina Järvela EUROOPA LIIDU STRUKTUURIFONDIDE TOETUSED HALDUSREFORMI JÄRGSES ELVA VALLAS THE EUROPEAN UNION STRUCTURAL FUNDS IN ELVA PARISH AFTER ADMINISTRATIVE-TERRITORIAL REFORM Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava Juhendaja: lektor Mare Rebane, MSc Tartu 2020 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Autor: Riina Järvela Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Euroopa Liidu struktuurifondide toetused haldusreformi järgses Elva vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majanduslik planeerimine S184 Juhendaja: Mare Rebane MSc Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2020 Bakalaureusetöö keskendub Elva valla näitel Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamisele seoses Eestis 2017. a toimunud haldusreformiga. Teema on aktuaalne, kuna peatselt on lõppemas Euroopa Liidu programmiperiood 2014–2020 ja toimuvad uue finantsraamistiku 2021–2027 ettevalmistused. Haldusreformi üheks motiiviks oli omavalitsuste parem pikaajalise planeerimise ja eurorahade kasutamise suutlikkus. Uurimistöö eesmärk oli selgitada välja peamised erisused Euroopa Liidu struktuurifondide toetustes Elva valla ühinemiseelsetes omavalitsustes ja pärast 2017. aastal toimunud haldusreformi. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ja teostati viis uurimisülesannet. Metoodiliselt lähtutakse kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimisviisist. Töös kasutatav
  • Newcomers Guide

    Newcomers Guide

    Baltic Defence College Ad Securitatem Patriarum NEWCOMERS GUIDE 1 Contents Baltic Defence College 3 BALTDEFCOL practical information 5 Arrival to Estonia 8 Facts about Estonia 9 Economy 11 E-Estonia 11 Culture 11 Music 11 Visual Arts 12 Literature 12 Theatre 12 Film 12 Right of Residence and residence Permits 13 Health Insurance 13 Health Care System 14 Tartu 17 Getting around 17 Communications 19 Day Care Centres and Schools 20 After School Activities for Youth 21 Organisations 21 Leisure time 22 Health and Fitness 24 Stores and services 25 Public Holidays 28 Glossary 29 Contact Information 30 2 Baltic Defence College The Baltic Defence College (BALTDEFCOL) is a modern, future-oriented, English-language based international institution of the Baltic States providing professional military education with a Baltic regional focus and Euro-Atlantic scope. The college serves as a professional military education institution at the operational and strategic level, applying contemporary educational principles, effective management and best use of intellectual and material resources. Our mission is to educate military and security/defence related civilian personnel of the Baltic States as well as their NATO/EU allies and other partners, to contribute to applied research focused on security and defence policies while promoting international cooperation and networking. Our educational program consists of four residential courses: the Senior Leaders Course at the strategic-political level, the Higher Command Studies Course at the strategic level and the Joint Command and General Staff Course as well as the Civil Servants Course, both at the operational level. In addition, BALTDEFCOL hosts and co-hosts international conferences and seminars and conducts applied research.
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3

    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009

    Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009

    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa