Endise Rakke Lubjatehase Prügila Sulgemiskava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected]

TÖÖ NR 2014-160

X 6540197

Y 629140

L-EST’ 97

ENDISE RAKKE LUBJATEHASE

PRÜGILA SULGEMISKAVA

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

ARUANNE

Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKKE VALD, RAKKE ALEVIK,

TUHAMÄE MAAÜKSUS (KÜ TUNNUS 66001:002:0115)

Tellija: NORDKALK AS Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Eksperdid: URMAS URI (Litsents KMH0046) ANNE ROOMA (Litsents KMH0047) Vastutav täitja: RINALDO RÜÜTLI

Kontrollija: ENE KÕND

Heaks kiidetud Keskkonnaameti 30.04.2015 kirjaga V 6-7/15/4712 -4

TARTU 2015

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

OTSUSTAJA Keskkonnaameti Viru regioon

Pargi 15, Jõhvi 41537 Kontaktisikud: Irina Sõtšova, tel 357 2614 e-post: [email protected] ja Kaisa Kivila, tel 325 8410, 5394 3367 e-post: [email protected] ARENDAJA Nordkalk AS

Faehlmanni 11a 46301 Rakke Kontaktisik: Elen Sõstar, tel 5692 0042 e-post: [email protected] EKSPERT Kobras AS Urmas Uri, litsents KMH0046 Anne Rooma, litsents KMH0047 Riia 35 50410 Tartu Registrikood 10171636 Kontakt: tel 730 0310 e-post: [email protected] VASTUTAV TÄITJA JA Rinaldo Rüütli KONTAKTISIK Kontakt: tel 730 0310 e-post: [email protected] TÖÖRÜHMA LIIKMED Rinaldo Rüütli (vastutav täitja, mõjutatava keskkonna kirjeldus,

teedevõrgustik)

Ene Kõnd (keskkonnapiirangud, tehniline kontroll, reljeef ja

pinnakate)

Erki Kõnd (vee reguleerimine)

Reet Lehtla (maastikuarhitekt-planeerija)

JÄRELEVALVAJA Keskkonnaameti Viru regioon Pargi 15 41537 Jõhvi Kontaktisikud: Irina Sõtšova, tel 357 2614 e-post: [email protected] ja Kaisa Kivila, tel 325 8410, 5394 3367 e-post: [email protected]

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 2

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

ÜLDINFO

Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379. 3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 3

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...... 6

1.1 ALGATAMINE ...... 6 1.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA AVALIKUSTAMINE...... 8 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 9

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 10

3.1 PRÜGILA SULGEMISE ALTERNATIIVID ...... 10 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUND ...... 12

4.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALA ...... 12 4.2 PRÜGILA TÜÜP ...... 13 4.3 PRÜGILA SEISUND ...... 13 4.4 PÕLEVKIVITUHK ...... 16 4.5 PRÜGILA ÜLEVAADE ...... 17 4.5.1 Uuring...... 19 4.6 MAASTIK JA MAAKASUTUS ...... 21 4.7 ASUSTUS ...... 23 4.8 GEOLOOGILINE EHITUS ...... 24 4.9 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 25 4.9.1 Puurkaevud ...... 26 4.9.2 Põhjavee seisund ...... 27 4.10 HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ...... 31 4.10.1 Uuringud ...... 32 4.11 TAIMESTIK JA LOOMASTIK ...... 34 4.12 MÜRA JA ÕHUSAASTE ...... 34 4.13 KLIIMA ...... 35 4.14 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, KAITSEALAD JA KULTUURIMÄLESTISED ...... 35 5 KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODID ...... 36

6 OLULISED KESKKONNAMÕJUD, TAGAJÄRJED JA LEEVENDUSMEETMED ...... 37

6.1 MÕJU PINNASELE, MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE...... 37 6.2 MÕJU PÕHJAVEELE JA PINNAVEELE...... 37 6.2.1 Põhjavesi ...... 37 6.2.2 Pinnavesi ...... 38 6.3 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE ...... 38 6.4 MÕJU MÜRATASEMELE ...... 39 6.5 MÕJU VIBRATSIOONITASEMELE ...... 39 6.6 MÕJU VÄLISÕHULE ...... 40 6.7 MÕJUD ASUSTUSELE, SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE, INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ...... 40 6.7.1 Mõju ettevõtlusele, eelkõige Nordkalk AS-le ...... 41 6.8 MÕJUD JÄÄTMETEKKELE ...... 41 6.9 KUMULATIIVNE MÕJU JA MÕJU KLIIMALE, VALGUSTUS-, SOOJUS- JA KIIRGUSTASEMELE ...... 41 6.10 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, KAITSEALAD JA KULTUURIMÄLESTISED ...... 41 6.11 LOODUSVARADE KASUTAMINE ...... 41 7 LEEVENDUSMEETMED ...... 43

8 PRÜGILA KESKKONNARISKI HINNANG ...... 44

9 REAALSETE ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE...... 46

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 4

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

9.1 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ERI KRITEERIUMITE ALUSEL ...... 49 10 PRÜGILA SEIRE ...... 51

11 HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 54

12 KASUTATUD ALLIKAD...... 56

LISAD ...... 58

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI HEAKSKIITMINE ...... 59

LISA 2. KESKKONNAAMETI ESITATUD MÄRKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDELE ...... 60

LISA 3. KOBRAS AS VASTUS KESKKONNAAMETI ESITATUD MÄRKUSTELE ...... 61

LISA 4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ...... 62

LISA 5. GEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE ...... 63

LISA 6. FOTOD PRÜGILAST ...... 64

LISA 7. PRÜGILA SULGEMISLAHENDUSE PROJEKTJOONIS JA KATTEKIHTIDE KONSTRUKTSIOON...... 68

LISA 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE HEAKSKIITMISE OTSUS ...... 69

LISA 9. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM ...... 70

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 5

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

1 SISSEJUHATUS

1.1 Algatamine

Keskkonnamõju hindamise objektiks on endine Rakke lubjatehase prügila, mis asub Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Rakke alevikus Tuhamäe katastriüksusel (66001:002:0115; joonis 1). Tuhamäe katastriüksus kuulub Keskkonnaministeeriumile ning selle volitatud asutuseks on määratud Maa-amet. Nordkalk AS, endise Rakke lubjatehase õigusjärglane, oli prügila viimane käitaja, kel on kohustus prügila nõuetekohaselt sulgeda.

Joonis 1. Tuhamäe katastriüksusel paikneva prügila asukoht (Maa-ameti kaardirakendus)

Rakke lubjatehase prügila (varem nimetatud kui Rakke jäätmete ladestus, prügilakood 6775 07) suleti 31.12.2001. a Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja 17.12.2001. a korralduse nr 29 alusel. Sama korraldusega tunnistati kehtetuks ka Rakke Lubjatehase AS (praegune Nordkalk AS) jäätmeluba nr 128, mis andis õiguse ladestada tootmises tekkivaid jäätmeid prügilasse. Prügila sulgemise järel tuli ladestamist vajavad jäätmed vedada teistesse prügilatesse. Pärast prügila sulgemist tuli prügila loa omanikul ja viimasel käitajal rakendada meetmeid, mis välistaks jäätmete ladestamise Rakke jäätmete ladestusse. Samuti tuli täpsustada prügila sulgemisjärgse hoolduse lisatingimusi.

Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja 07.06.2002. a kirjaga nr 7-1/754 rõhutati vajadust koostada prügilale sulgemiskava, kus nähakse ette konkreetsed sulgemis- ja korrastamistööd, vajalikud ressursid ning tööde ajakava. Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 6

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Nordkalk AS selgitas 19.04.2013. a kirjas nr 271 vastuseks Keskkonnaametile, et ligipääs prügilale suleti 2002. a pinnasevalliga ning prügila sulgemisega seotud korrastamistööd on tegemata. Seega on vajalik koostada sulgemiskava endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiseks.

Keskkonnaamet teostas 12. märtsil 2014 prügilas paikvaatluse veendumaks, kas endise Rakke lubjatehase prügila on jäänud korrastamata ning kas riigile kuuluvale Tuhamäe kinnisasjale on ladustatud lubjatehases tekkivaid tootmisjääke. Keskkonnaamet veendus, et prügila on pärast sulgemist jäänud korrastamata. Prügila paikvaatluse kohta on koostatud ka paikvaatlusprotokoll (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 3. aprillil 2014. a dokumendi nr 6- 14p/14/2 all).

Keskkonnaamet edastas 3. aprillil 2014 Nordkalk AS-le kirja nr V 8-2/14/7845-1, milles teavitab ettevõtet endise Rakke lubjatehase korrastamise vajadusest.

Nordkalk AS esitas 11. juuni 2014. a kirjaga nr 370 Keskkonnaameti Viru regioonile taotluse Rakke lubjatehase prügila sulgemise keskkonnamõju hindamiseks.

Keskkonnaamet saatis keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Nordkalk AS-le ja Rakke Vallavalitsusele 10. juuli 2014. a kirjaga nr V 6-7/14/13564-2. Nii Nordkalk AS kui ka Rakke Vallavalitsus on nõustunud keskkonnamõju hindamise algatamisega.

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Nordkalk ASi käitamisel olnud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiseks oma 13.08.2014. a kirjaga nr V 6-7/14/13564-5. Lisaks nimetati Keskkonnaameti kirjas, et prügilaga seonduvate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus ning et olulist piiriülest mõju ei ole ette näha.

Enne prügila sulgemiskava koostamist viiakse vastavalt määrusele „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (RTL 2004, 56, 938) § 33 (1) läbi prügila sulgemise keskkonnamõju hindamine ning keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse Keskkonnaametile koos sulgemiskavaga.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87; KeHJS) § 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik kui kavandatav tegevus toob endaga kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 (1) 24) kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine. Rakke lubjatehase prügila on suurem kui 1,5 hektarit ning seega on selle sulgemine olulise keskkonnamõjuga tegevus ja keskkonnamõju hindamine kohustuslik.

KeHJS § 28 (2) kohaselt on prügila sulgemisel arendajaks suletava prügila käitaja. Rakke lubjatehase prügila puhul on käitajaks Nordkalk AS, kellele on Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus väljastanud keskkonnakompleksloa 31.12.2008 (nr 20971). KeHJS § 28 (3) kohaselt on prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise otsustajaks Keskkonnaamet ning antud prügila puhul on selleks Keskkonnaameti Viru regioon, sest prügila asub Lääne-Viru maakonnas.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 7

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

1.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine ja avalikustamine

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Nordkalk ASi käitamisel olnud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiseks oma 13.08.2014. a kirjaga nr V 6-7/14/13564-5. Sellekohane teade avaldati ka 18.08.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 22.08-22.09.2014 ning avalik arutelu toimus 23.09.2014 Rakke Kultuurikeskuses.

Keskkonnaamet kiitis keskkonnamõju hindamise programmi (lisa 9) heaks oma 29.10.2014 kirjaga nr v 6-7/14/21753-2 (lisa 1).

Keskkonnamõju hindamise aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 02.02-17.02.2015 ning avalik arutelu toimus 18.02.2015 Rakke kultuurikeskuses.

Avalikustamise käigus laekus 16.02.2015 kiri Keskkonnaametilt ettepanekute ja märkustega aruande kohta (lisa 2). Kobras AS saatis kirjale vastuse 19.02.2015 (lisa 3). Avaliku arutelu protokoll on lisas 4.

Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti heaks Keskkonnaameti 30.04.2015 kirjaga V 6-7/15/4712 - 4 (lisa 8).

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 8

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Rakke lubjatehase prügila keskkonnaohutu sulgemine vastavalt õigusaktidele. Vastavalt jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) § 131 (1) peavad prügilad vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks ning olema korrastatud 2015. aasta 31. detsembriks. Rakke lubjatehase prügila suleti juba 31.12.2001. a Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja 17.12.2001. a korralduse nr 29 alusel, kuid kuna prügila on korrastamata ning ei vasta nõuetele, siis tuleb prügilas viia läbi sulgemis- ja korrastustööd.

Kavandatava tegevuse elluviimisel antakse prügilale sobiv kuju ja nõlvus ning jäätmed kaetakse sobilike kattekihtidega. Tegevuse elluviimisega vähendatakse võimaliku keskkonnariski realiseerumist ning võimalikku kahju keskkonnale.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 2 lõige 1 kohaselt:

1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

2) anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;

3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsitakse ja võrreldakse prügila sulgemise erinevaid lahendusi. Analüüsi tulemusena selgub tegevusvariant, mis on kõige parem nii majanduslikus mõttes kui ka mõjude poolest looduskeskkonnale.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise eesmärk on Rakke lubjatehase prügila sulgemisega seotud ja sulgemisjärgsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, nende hindamine, mõju ulatuse määramine, leevendusmeetmete väljapakkumine ja keskkonnanõuete määramine järelhooldusele.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju hindamise programmi ning aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (RT I 2005, 15, 87), keskkonnaministri määrust „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, 938), EÜ Nõukogu direktiive 85/337/EMÜ (direktiiv teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ja 97/11/EÜ (millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) ning Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiive 2003/35/EÜ (milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega) ja 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta). Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 9

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

3.1 Prügila sulgemise alternatiivid

Keskkonnamõju hindamisel võrreldakse erinevaid tegevusalternatiive. Keskkonnamõju hindamise käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive või allalternatiive.

Nullalternatiivi ehk olukorda, kus prügila korrastustöid ei tehta, ei saa käsitleda reaalse alternatiivina, sest see läheb vastuollu õigusaktidega ning kahjustab keskkonda rohkem kui ülejäänud alternatiivid.

Keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 4 kohaselt tuleb muuhulgas ka prügila sulgemisel vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

Keskkonnamõju hindamise käigus on kattekihtide osas konsulteeritud dotsent Toomas Tamme ja professor Mait Kriipsaluga Eesti Maaülikoolist.

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisel käsitletakse kahte alternatiivi:

Alternatiiv I

Prügila suletakse õigusaktides etteantud nõuete kohaselt. Vastavalt keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 tuleb tavajäätmeprügila katta gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga.

Prügila nõlvad, mis on valdavalt järsud, kujundatakse ümber laugemateks nõlvusega 1:3. Sellega vähendatakse erosiooni riski, samas on tagatud piisav sademevee äravool. Prügila ümber ja peale rajatakse kraavid sademevee ärajuhtimiseks. Prügila kaetakse täies ulatuses määruses kirjeldatud kattekihtidega. Selline tegevusvariant eeldab kogu haljastuse likvideerimist prügila pealt. Samuti tuleb suur osa prügilast ümber kaevata, sest prügila asub kinnistu lõunaservas ning sobiva nõlvuse kujundamisel ei mahuks prügila vastasel juhul sama kinnistu peale enam ära. Sobiva nõlvuse ja kuju andmiseks tuleks jäätmeid prügilas ringi tõsta kogumahus ca 85 000 m³.

Prügila pealt ja lähiümbrusest koristatakse ära sinna veetud üksikud olmejäätmehunnikud. Peale katmistöid prügila murustatakse ning ümbrus heakorrastatakse. Järelhoolde perioodil niidetakse paaril esimesel aastal muru. Seejärel lastakse kasvada suurematel taimedel.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 10

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Alternatiiv II

Alternatiiv II korral suletakse prügila vähendatud kattekihtidega. Vastavalt „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 (2) ja (3) on võimalik vähendada või muuta kattekihi konstruktsiooni kui on keskkonnamõju hindamise aruandes näidatud, et prügila ohustab keskkonda tavapärasest vähem või kui konstruktsioon võimaldab saavutada samaväärse sademevete ärajuhtimise ja pinnase ning põhjavee kaitse. Prügila nõlvad, mis praegu on vähese haljastusega, ebaühtlased ning järsud, kujundatakse ümber. Need kujundatakse ümber nõlvusele 1:3. Sellega vähendatakse erosiooni riski, samas on tagatud piisav sademevee äravool. Ümber ei kujundata lõuna- ja kagunõlva, mis on küll järsud, kuid on kaetud kõrghaljastusega ning seal puudub erosioonioht, sest suurte puude ja taimede juured hoiavad pinnast kinni. Prügilademe ümber ja peale rajatakse kraavid sademevee ärajuhtimiseks prügila pealt prügilast lõunas asuvasse biotiiki. Jäätmeid teisaldatakse prügilas ümber kokku ca 36 500 m³ ulatuses.

Alternatiiv II kattelahenduse korral ei rajata prügilale määrusejärgset gaasi kogumise kihti, vettpidavat mineraalkihti ega 0,5 m paksust dreenikihti. Gaasi kogumise kiht ei ole käesoleva prügila puhul vajalik, sest tegemist on valdavalt mineraalsete jäätmete prügilaga (lubjajäätmed ja põlevkivituhk). Need jäätmed ei lagune ajapikku mikrobioloogiliselt ega erita mingeid gaase. Täiendav vettpidav mineraalkiht jäetakse katmisel ära, sest lubjajäätmed ja põlevkivituhk käituvad ise vettpidava mineraalse kihina oma madala veejuhtivuse tõttu (k=10-8-10-10 m/s). Dreenikiht tehakse 0,3 m paksune ning selleks võib kasutada näiteks liiva, kruusa, killustikku või alternatiivina tavajäätmeid (jäätmekood 19 12 09), kui selleks on olemas jäätmeluba. Prügila pealmiseks kihiks pannakse 0,2 m paksune kasvupinnas.

Prügila kuju ja kate tehakse selliselt, et need tagavad prügilademelt sademevee ärajuhtimise. Statsionaarse voolu ja küllastunud dreenikihi tingimustes suudab arvutuste kohaselt (lähtudes Darcy seadusest) 0,5 m paksune prügila kate (0,2 m pinnast ning 0,3 m mineraalset kihti) sademevee ära juhtida kraavidesse. Selline kiht suudab probleemideta ära juhtida sademete koguse 60 mm ööpäevas. Sademete kogus üle 60 mm ööpäevas on Eestis harv. Võttes arvesse ajaloolisi sademete andmeid, siis on selliseid sademeid toimunud keskmiselt kaks korda aastas. Sademeid üle 80 mm ööpäevas esineb veelgi vähem, umbes kord kahe aasta jooksul.

Prügila pealt ja lähiümbrusest koristatakse ära sinna veetud üksikud olmejäätmete hunnikud. Peale katmistöid prügila murustatakse ning ümbrus heakorrastatakse. Järelhoolde perioodil niidetakse paaril esimesel aastal muru. Seejärel lastakse kasvada suurematel taimedel.

Peatükkides 6 ja 8 on käsitletud alternatiivide I ja II keskkonnamõjusid ning keskkonnariske. Alternatiiv II projektjoonis ja kattekihtide konstruktsioon on toodud lisas 7. Fotod prügilast on toodud lisas 6.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 11

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUND

4.1 Keskkonnamõju hindamise ala

Keskkonnamõju hindamise alaks on Tuhamäe katastriüksus (66001:002:0115) Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Rakke alevikus (joonis 2), millel paikneb endise Rakke lubjatehase prügila. Tuhamäe katastriüksuse sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. Prügilast põhjas asuvad Nordkalk AS tootmishooned (katastriüksus 66001:002;0510, sihtotstarve tootmismaa). Prügilast läänes asub riikliku tähtsusega Tapa-Tartu raudtee (katastriüksused 66001:002:2030 ja 66001:005:1740, sihtotstarve transpordimaa) ning endine väetisehoidla. Prügilast lõunas asub varem reoveepuhastina töötanud Oru biopuhasti koos biotiigiga (katastriüksus 66001:005:0249, sihtotstarve jäätmehoidla maa). Prügilast idas asub Rakke-Edru tee (katastriüksus 66001:002:0096, sihtotstarve transpordimaa). Joonisel 3 on 2013. a tehtud aerofoto prügilast, millelt on näha, et prügila peale on suures osas juba kõrghaljastus tekkinud.

Joonis 2. Ortofoto Rakke lubjatehase prügilast ning tähtsamatest ümberkaudsetest objektidest (Maa-amet)

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 12

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 3. Aerofoto prügilast 05.09.2013 (Mait Metsur)

4.2 Prügila tüüp

Endise Rakke lubjatehase prügilal (edaspidi prügila) ei ole praegu kindlaks määratud liiki. KMH läbiviimisel käsitletakse prügilat kui tavajäätmeprügilat.

Prügilat ei saa käsitleda kui püsijäätmete prügilat, sest põlevkivituhas esinev CaO ja vähemal määral MgO reageerivad veega tekitades tulemusena aluselisi ühendeid. Püsijäätmete prügila puhul peaksid jäätmed olema täielikult inertsed.

Euroopa Nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ lisas III on välja toodud jäätmete omadused, mis lubavad jäätmed nimetada ohtlikeks jäätmeteks. Kõnealusesse prügilasse ladestatud jäätmetel puuduvad need omadused. Prügila on aastatega stabiliseerunud, sest prügilasse pole juba aastaid täiendavalt midagi ladestatud ning prügilat katab praeguseks juba kohati mitmeid aastakümneid vana kõrghaljastus. Seega arvestades prügilademe stabiilsust ning väikest keskkonnaohtu ei ole põhjust käsitleda prügilat kui ohtlike jäätmete prügilat.

4.3 Prügila seisund

Prügilasse on 20. saj keskpaigast alates ladestatud põlevkivituhka (aastatel 1958-1988), mis tekkis põlevkivi kasutamisel küttematerjalina ring- ja šahtahjudes. Samuti on väiksemates kogustes ladestatud prügilasse lubjatööstuse jäätmeid, milleks on kustutamata lubi (CaO) ja lubjakivi (CaCO3).

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 13

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Kõige viimased ladestused prügilasse tehti aastatel 2000 ja 2001. Aastal 2000 ladestati prügilasse 430 t jäätmeid ning 2001. a 430 t, millest 180 t moodustasid lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 10 13 04) ja 250 t moodustasid muud osakesed ja tolm (jäätmekood 10 13 06). Viimased jäätmearuannetes dokumenteeritud jäätmekogused on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Prügilasse ladestatud jäätmekogused

Aasta Jäätmete nimetus Jäätmekood Kogus (t)

1996 Lubjakivitolm 10 13 06 140

1997 Lubjasete 10 13 04 300

1997 Lubjakivitolm 10 13 06 37

1998 Lubjasete 10 13 04 180

1998 Lubjakivitolm 10 13 06 245

1999 Lubjasete 10 13 04 150

1999 Lubjakivitolm 10 13 06 260

2000 Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed 10 13 04 180

2000 Muud osakesed ja tolm 10 13 06 250

2001 Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed 10 13 04 180

2001 Muud osakesed ja tolm 10 13 06 250

Kokku 2172

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 14

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tuhamäe katastriüksuse pindala on 11,02 ha ning prügila pindala on 4,47 ha. Prügilade ulatub osaliselt ka naaberkruntidele. Prügila maht on Kobras ASi läbi viidud mõõdistustööde kohaselt 396 000 m3. Nordkalk ASilt saadud andmete kohaselt koosneb prügila järgmistest jäätmetest ligikaudsetes mahtudes:

. Põlevkivituhk (põlevkivikoldetuhk, jäätmekood 10 01 97*): ~328 015 m³ (~926 000 t)

. Lubjajäätmed (lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed, jäätmekood 10 13 04): ~4000 m³ (~7 000 t)

. Lubjakivi sõelmed (lubjakivi töötlemisel tekkinud jäätmed, jäätmekood 51 04 98* ja 10 13 06):

~23 000 m³ (~35 000 t)

. Põlevkivi sõelmed (põlevjäätmed, jäätmekood 19 02 10): ~18 000 m³ (~27 000 t)

. Pinnas (kivid ja pinnas, jäätmekood 17 05 04): ~16 000 m³ (~21 000 t)

. Kokku ladestatud jäätmeid: ~389015 m³ (~1 016 000 t)

Kogu prügilasse ladestatud jäätmete hulk on Nordkalk AS andmetel ligilähedane Kobras AS saadud mõõdistustulemustele. Tuleb arvestada ka asjaolu, et mõõdistustööd on tehtud rohkem kui kümme aastat pärast ladestustööde lõppu, mistõttu on prügilade tihenenud ning prügilademe peale on tekkinud mullastiku kiht. See on omakorda aga suurendanud prügila mahtu.

CaCO3  CaO  CO2

Kuna jäägid on sademete eest kaitsmata, siis veega (sademed) reageerides on kustutamata lubi

(CaO) muutunud ajapikku kustutatud lubjaks ehk kaltsiumhüdroksiidiks (Ca(OH)2). Õhuga kokkupuutel reageerib kaltsiumhüdroksiid õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub ajapikku kaltsiumkarbonaadiks (CaCO3). Samad protsessid on toimunud ka prügilasse ladestatud lubjajäätmetega. Reaktsioone kirjeldavad järgmised valemid:

CaO  H 2O  Ca(OH) 2

Ca(OH)2  CO2  CaCO3  H 2O

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 15

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

CaO ja MgO veega reageerimise tulemuseks on aluselised hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiidi vees lahustumisel tekib aluseline lubjavesi. Aastate jooksul on sademete mõjul tõenäoliselt toimunud prügilademe sees mainitud protsessid. Seda on soodustanud prügila tipu kuju, mille tõttu sinna sadanud vesi nõrgub prügilademe sisse. Prügilademe servades voolab vesi aga järsu nõlvuse tõttu kiiresti ära jõudmata prügilademe sisse. Suure vee vajaduse tõttu pole tõenäoliselt kõik reageerimisprotsessid veel lõpule jõudnud. Põlevkivituhk seob suurel hulgal vett, umbes 0,6-0,7 m³ tonni tuha kohta. (Balti elektrijaama tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse vähendamine, Keskkonnatehnika)

Kohapealse vaatluse käigus ei olnud märke sellest, et sademevesi oleks prügilademe seest aineid välja uhtunud. Seega on tõenäoline, et prügilademest ei ole aluselist vett olulisel määral jõudnud ümbritsevasse keskkonda. Seda kinnitab ka normis olev pH tase endise Oru biopuhasti biotiigi heitvees (tulemused peatükis 4.10.1). Prügila nõuetekohase sulgemise tulemusena kaob ka võimalus, et kogu CaO ja MgO veega reageerimisprotsessi lõppedes hakkaks aluseline vesi keskkonda jõudma.

4.4 Põlevkivituhk

Prügilas pole teadaolevalt varem läbi viidud uuringuid põlevkivituha omaduste kohta. Põlevkivituha üldine mineraloogiline koostis on toodud tabelis 2. Suure osa tuhast moodustab kaltsiumoksiid, mis veega reageerides moodustab kaltsiumhüdroksiidi ning muudab põlevkivituha aluseliseks. Põlevkivis olevad orgaanilised ühendid põlevad koldes suures ulatuses ära.

Tabel 2. Põlevkivituha mineraloogiline koostis Keemiline ühend Sisaldus % CaO 30-60 SiO2 20-50 Al2O3 5-15 Fe2O3 2-9 K2O 2-6 SO3 3,0-6,5 MgO 1-6

Põlevkivituha keskkonnaohtlikkus on peamiselt seotud aluselise veega, mis tekib erinevate oksiidide reageerimisel veega. Vee pH võib selle tagajärjel olla 12-13. Mõõdukas koguses ei ole tuhk keskkonnale ohtlik, mida näitab ka asjaolu, et prügilas on jäätmete peale kasvanud taimed, sh suured puud.

Põhjalik keemiline analüüs põlevkivituhale tehti 2002. aastal Ahtme tuhaväljal asuvale tuhale (AS Maves, Tehniline abi keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme soojuselektrijaamas KMH). Proovid võeti ladestule tagasi pumbatud nõrgveest ja selitusveest. Proovidest määrati paljude raskmetallide ja ohtlike orgaaniliste ühendite sisaldused (kokku 25 erinevat elementi/ühendit). Toona vastas tuhavälja vesi veekogusse juhitava heitvee piirväärtustele. Ainuke parameeter, mis ei olnud normi piires, oli pH, mis oli liiga kõrge (pH 13). Peatükis 4.5.1 on välja toodud Rakke lubjatehase prügila põlevkivituha analüüs.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 16

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

4.5 Prügila ülevaade

Prügila tippu pääseb põhja poolt mööda pinnasteed, mis kulgeb piki prügilademe läänepoolset külge. Prügilade on kõige kõrgem maaüksuse lõunapoolses osas, kus lõpetati viimasena lubjatööstuse jäätmete ladestamine. Kõige järsemad jäätmelademe nõlvad on lõuna- ja läänepoolne, kust inimesel on ilma abivahenditeta väga raske üles või alla liikuda. Lõunapoolsel nõlval kasvab kõrghaljastus jämedate puude ja võsa näol. Läänepoolne nõlv on aga lagedam: seal on kasvama hakanud mõned noored puud ning valdavalt ilmestavad nõlva valged lubjakivijäätmed. Läänepoolne nõlv on potentsiaalselt varisemisohtlik ning võib ka erodeeruda, sest seal ei ole välja arenenud nii tihedat taimestikku ja juurestikku, mis hoiaks nõlva kinni. Idapoolne nõlv on küllaltki järsk, kuid seal kasvab hein ning on olemas mullakiht. Prügilademe põhjapoolne osa on oluliselt madalam kui lõunapoolne osa ning seal ei näe visuaalsele vaatlusel valgeid lubjakivihunnikuid. Põhjapoolne nõlv on teistest laugem, kuid seal kasvavad samuti küllaltki suured puud ja võsa. Kõige rohkem ebatasasusi ning väikseid künkaid ja lohke asub prügilademe põhjapoolses osas, idapoolse nõlva jalamil ning lademe tipus. Ebatasasused näitavad, et prügiladet pole tasandatud ega kujundatud.

Tänaseks katab suurt osa prügilast isetekkeline haljastus, milleks on juba suureks sirgunud puud, võsa ja heintaimed. Haljastus on prügila pinnal saanud areneda tänu taimekasvuks vajaliku mullakihi kujunemisele. Erandiks on läänepoolne nõlv ja prügilademe tipp, kus esineb taimestikku vähem ning lubjakivijäätmed on mullaga katmata. Siiski on hakanud taimed kasvama ka otse lubjakivijäätmete hunnikutes, kuid sinna pole veel korralik haljastus jõudnud kasvada. Lisaks lubjakivijäätmetele on prügilas näha vähesel määral ehitusjäätmeid (tellised, eterniit, tsemendikotid), olmejäätmeid ning probleemtooteid (rehvid). Need jäätmed on tõenäoliselt toodud prügilasse illegaalselt eraisikute poolt, sest neid leidub eelkõige prügilademe perimeetri ääres, kuhu ligipääs on kergem.

Praeguse prügilademe ümber puuduvad kraavid, mis koguksid nõrg- või valgvett ning juhiksid selle prügilademest eemale.

Oru biopuhasti biotiik ei ole enam aktiivses kasutuses, kuigi vähesel määral jõuab sinna siiski heitvett. Vananenud Oru biopuhastisse jõudev heitvesi pumbatakse pumpla kaudu asula teise puhastisse. Oru biopuhastist väljaminev kraav läheb läbi Tapa-Tartu raudtee truubist, mis on betoonist ning heas seisundis.

Ligipääs Rakke lubjatehase prügilasse toimub peamiselt kohaliku Rakke-Edru tee ning Nordkalk AS territooriumilt läbi mineva tee kaudu. Lisaks läheb Rakke-Edru teelt ka üks pinnastee otse prügila maaüksusele, mis ei läbi Nordkalk AS territooriumit. Tõenäoliselt on seda teed kasutatud olmejäätmete ebaseaduslikuks ladestamiseks prügilasse eraisikute poolt.

Fotod prügilast asuvad lisas 6.

Prügila ümbruses asuvad erinevad keskkonnapiirangud on kujutatud joonisel 4.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 17

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 4. Keskkonnapiirangud prügila maaüksuse lähiümbruses

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 18

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

4.5.1 Uuring

2014. a sügisel viis OÜ Rakendusgeoloogia läbi uuringu Kobras AS tellimusel (lisa 5), mille eesmärgiks oli teha kindlaks jäätmete filtratsiooni ning füüsikalis-keemilised omadused. Uuringu käigus puuriti kaks puurauku ja üks šurf ning analüüsiti nendest võetud proove:

PA-1: Abs. kõrgus 112,2 m, sügavus 6,0 m, asukoht prügila keskosas lademe tipus;

PA-2: Abs. kõrgus 107,4 m, sügavus 4,5 m, asukoht prügila lõunaosas lademe tipus;

Šurf-1: Abs. kõrgus 101,0 m, sügavus 1,2 m, asukoht prügila põhjaosas prügilademe peal serva lähedal.

Prügila suhteline kõrgus on 19-23 m.

Prügilas leidub uuringu tulemusena nelja tüüpi jäätmekihte:

 Lubjajäätmed, mis moodustavad valdava osa puuraukudes 1 ja 2. Kihi värvus on valge, valkjashall kuni hall. Puuraugus 1 ja 2 on karbonaatide sisaldus väga kõrge (84-100% ja 66% vastavalt).

 Põlevkivituhk, mida esineb puhtal kujul prügila alumises osas šurfis 1. Kiht on pruunika värvusega, sisaldab kruusa, veeriseid ning põlevkivi tükke. Kihis on kõrge karbonaatide sisalduse tase (32%).

 Põlevkivituhk segunenud ehitus- ja olmejäätmetega, mida esineb puuraugus 1 ja 2. Tegemist on segamini pööratud pinnasega, mida esineb lubjajäätmekihtide vahel. Kihipaksused on 0,3-1,3 m ning on valdavalt pruunika värvusega, sisaldavad kruusa, lubja- ja põlevkivi tükke.

 Lubjajäätmed ja šlakk, mida esineb vähesel määral puuraugus 1 ja 2. Tegemist on musta kuni hallivalge värvusega segamini pööratud kihiga, mis esineb lubjajäätmekihtide vahel. Paksus on umbes 0,4 m.

Prügilademes esines vett puuraugus nr 2 alates sügavusest 3,1 m, (abs kõrgusel 104,3 m).

Lubjajäätmete omadused

Lubjajäätmed on olenevalt puuraugu asukohast väga kiire (PA 1) või aeglase leondumisega (PA 2). Lubjajäätmed on väga madala filtratsioonivõimega (14,6-19,0x10-9 m/s) ehk need käituvad vettpidava kihina. Lubjajäätmete mahumass prügilas on 2,15 g/cm³. Mõõdetud pH oli 12,4-12,5. Tabelis 3 on toodud lubjajäätmete keemilised näitajad.

Lubjajäätmete kõrge pH viitab sellele, et need sisaldavad veel osaliselt kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), mille pH on 12,5. Selle osakaal ei saa olla aga väga suur, sest uuringu analüüsi tulemusena on

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 19

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

CaCO3 sisaldus proovides väga kõrge, kohati isegi 100%. Ajapikku reageerib kaltsiumhüdroksiid süsihappegaasiga ning moodustab vähem aluselise kaltsiumkarbonaadi ehk lubjakivi.

Põlevkivituha omadused

Põlevkivituhk on praktiliselt leondumatu ehk sellest ei lahustu ühendeid vette. See on väga madala filtratsioonivõimega (0,35x10-9 m/s) ehk käitub vettpidava kihina. Selle mahumass on 2,15 g/cm³ ja pH oli 8,0. Tabelis 3 on toodud põlevkivituha keemilised näitajad.

Põlevkivituha pH on 8, mis viitab sellele, et väga aluselised ühendid (nt Ca(OH)2) on keskkonnatingimuste toimel muutunud vähem aluselisteks. Tuhka võib pidada küllaltki inertseteks võrreldes ülejäänud jäätmetega, sest lisaks peaaegu neutraalsele pH väärtusele toimub sellest leondumine väga aeglaselt.

Tabel 3. Keemilised näitajad

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtus Proov 1 lubja- Proov 2 lubja- Proov pinnases Näitaja Ühik jäätmetest jäätmetest põlevkivituhast (piirväärtused tööstusmaal, keskkonnaministri määrus nr 38)

pH 12,5 12,4 8,0

2- mg/kg Sulfaat (SO4 ) 69 <20 <20 KA

mg/kg Kaalium (K) 160 26 11 KA

1-aluselised 10* mg/kg 0,024 fenoolid KA

2-aluselised 100 mg/kg <0,03 fenoolid KA

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 20

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Naftasaadused 5000 mg/kg (süsivesinikud <0,2 KA C10-C40)

Vask (Cu) 500 mg/kg <0,1 leostuskatse KA

Kroom (Cr) 800 mg/kg <0,05 leostuskatse KA

Arseen (As) 50 mg/kg <0,005 leostuskatse KA

*Iga fenooliühend eraldi

Arvestades uuringu tulemusi ning Nordkalk ASilt saadud andmeid prügilasse ladestatud jäätmete kohta, moodustub prügila peamiselt põlevkivituhast. Seda on ladestatud prügilasse kõige esimesena ning asub lademe alumises osas. Pealmise kihi moodustavad erinevad lubjajäätmed, mida on ladestatud kuni 2001. aastani välja.

4.6 Maastik ja maakasutus

Rakke vald asub Pandivere kõrgustiku lõunapiiril ja osaliselt Endla nõos. Piirkonnas esineb mandrijäätumise taandumisel tekkinud moreentasandikke ning voori. Valla territooriumil kujunenud künklik ja huvitav maastik on seotud Pandivere kõrgustiku geoloogilise minevikuga. Rakke alevikust Edruni kulgeb üks valla kahest vallseljakust. Rakke alevikus on pinnakatte paksus peamiselt vahemikus 5-10 m. Suurem pinnakatte paksus (10-20 m) esineb Rakkest kagusse jäävatel liiva- ja kruusaküngastel. Valdavaks pinnakatte materjaliks on liivsavimoreen. Suure osa valla muldkattest moodustavad soostunud ja soomullad. Põllumuldadest

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 21

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

46% on liigniisked. Mulla lähtekivimiks on peamiselt kollakashall kuni valkjaspruun karbonaatne liivsavimoreen, mis sisaldab mõõdukalt paekivi tükke. Joonisel 5 on kujutatud maapinna kalded prügila juures. Kõige järsemad on prügila kagu-, lõuna- ja läänenõlvad. Prügilademe põhjapoolne osa on laugem.

Joonis 5. Maapinna kalded prügilademe juures Joonisel 6 on kujutatud prügila läheduses asuvad põllumassiivid. Lähimad põllud asuvad prügilast lõunas ja läänes.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 22

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 6. PRIA põllumassiivid prügila maaüksuse ümbruses Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asub prügila ja Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva tugimaantee vahel kõrge puhkeväärtusega ala. Alal asuvad mitmed elamud, aiamaad ja üksikud metsatukad (joonis 4, keskkonnapiirangute kaart).

4.7 Asustus

Rakke vald asub Lääne-Viru maakonna lõunaosas ja piirneb Järva ja Jõgeva maakonnaga. Valla pindala on 226 km². Elanike arv vallas on 01.01.2014 seisuga 1688. Rahvastiku tiheduseks on 7 in./km² Valla keskus asub Rakke alevikus.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 23

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tuhamäe maaüksuse ümbruses on valdavalt lagedad alad, mida kasutatakse põllu-, aia- ja heinamaadena. Prügilast põhjas (ca 500 m kaugusel) asub Rakke alevik ning Nordkalk AS tootmishooned ja idas (ca 250 m kaugusel) asub Suure-Rakke küla ning ühtlasi ka prügilale lähimad eluhooned.

4.8 Geoloogiline ehitus

Prügila maaüksuse aluspõhja geoloogiat iseloomustab Siluri ladestu Llandovery ladestik. Piirkonnas leidub Juuru lademe lubjakivi, mergel ja dolokivi ning Raikküla lademe lubjakivi ja dolokivi. Täpsem geoloogilise ehituse kirjeldus tugineb prügilale kõige lähemal asuvate puurkaevude läbilõigetele. Pinnakatte paksus on 15-20 m ning see koosneb moreenist ja liivsavist kruusa ja veerisega. Aluspõhja moodustavad:

 Savikas lubjakivi paksusega 2-20 m (S1jr)

 Lubjakivi 20-39 m (O3prg-pr)

Prügilast 50 m kaugusel kagus on Endla üleriigilise tähtsusega turbamaardla piir (18 plokk). Tegemist on hästilagunenud turbaga, mis on liigitatud passiivseks reservvaruks. Maardla ei ulatu Tuhamäe maaüksuseni (joonis 7).

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 24

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 7. Maardlad prügila ümbruses

4.9 Hüdrogeoloogilised tingimused

Prügila asub valdavalt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (moreeni 10-20 m, liivsavi 2-5 m). Põhjavee reostusohtlikkus on keskmine (joonis 8). Piirkonnas on domineerivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid (Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekiht). Põhjaveevoolu suund on kirdest edelasse ja idast läände. Karstilehtreid ja –lohke asub vallas vähe ning need asuvad veelahkmelistel aladel Rakkest kirde ja loode pool.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 25

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 8. Põhjavee kaitstus prügila ümbruses (Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Eesti Geoloogiakeskus)

4.9.1 Puurkaevud

Keskkonnaregistri andmetel asub prügila maaüksuse põhjapoolses osas puurkaev (PRK0010697) sanitaarkaitsealaga 50 m ning prügilast kirdes teisel pool Rakke-Edru teed asuvad puurkaevud (PRK0010403), (PRK0012510) ja (PRK0005801). Puurkaevudel on 50 m sanitaarkaitseala, mis ulatuvad prügila maaüksusele (joonis 2).

Kohapealse vaatluse tulemusel selgus, et nendes kohtades ei asu ühtegi puurkaevu. Puurkaevud PRK0010697 ja PRK0010403 asuvad reaalsuses Nordkalk AS territooriumil ning neid pole aastaid kasutatud vee võtmiseks ettevõtte andmetel. Puurkaev PRK0012510 asub Suure-Rakke asulas, prügilast kaugemal idas. Puurkaevu PRK0005801 täpne asukoht pole teada.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 26

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Prügilast idas, Suure-Rakke asulas, asub kaks puurkaevu (PRK0005469 ja PRK0010685) 50 m sanitaarkaitsealaga. Lähim puurkaev prügila maaüksusele asub Nordkalk AS hoonetest idas aadressil Kingu tn 2 (PRK0051138).

Tuhamäe maaüksusest ca 200 m põhja poole algab Pandivere nitraaditundlik ala, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud ning põhjavee reostusohtlikkus on kõrge.

4.9.2 Põhjavee seisund

Põhjavee seisundi hindamiseks võrreldi prügila ümbruses (kuni 2 km kaugusel) asuvate puurkaevude vee keemilisi näitajaid riikliku põhjavee seire tulemustega. Prügilast ca 12 km lõunas (Jõgeva vald, Tooma soojaam) ja 12 km loodes (Väike-Maarja vald, Raigu küla) asuvad riikliku põhjaveeseire kaevud, mis võtavad vett Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihist. Nende kaevude andmeid kasutati võrdlusmaterjalina.

Siluri veekompleks

Tabelis 4 on võrreldud Siluri karbonaatsetest kivimitest toituvate puurkaevude keemilisi näitajaid seirekaevude (2013. a seire) omadega. Kingu tn 2 puurkaev, rajati 2012. aastal ning asub prügilast ca 300 m põhja pool. Tegemist on teadaolevalt prügilale kõige lähemal asuva puurkaevuga, kuid arvestades põhjavee voolu suunda asub see prügila suhtes ülesvoolu. Tabelis toodud puurkaev katastri nr 5801 (Rakke a-k; andmed aastast 1994) tegelik asukoht pole teada, kuid keskkonnaregistri andmetel asub Rakke alevikus ning tõenäoliselt prügilast 1 km raadiuses. Keramäe puurkaev asub prügilast kirdes ca 1,9 km kaugusel Pandivere nitraaditundlikul alal.

Tabelis punasega märgitud väärtused ületavad sotsiaalministri 31.07.2001 määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirväärtusi joogiveele. Tabelis sinisega märgitud väärtused erinevad oluliselt riikliku seire puurkaevude andmetest.

Tulemused viitavad sellele, et põhjavesi on mõningal määral reostunud Kingu tn ja Rakke a-k kaevus. Üle joogivee lubatud piirnormi on ammooniumi ja raua tase Kingu tn kaevus. Kõrge ammooniumi sisaldus võib näidata seda, et põhjavette on jõudnud orgaanilist päritolu reostus. Lisaks on põhjavette kandunud tavapärasest suurem osa mineraalseid ühendeid. Seda näitavad sulfaatide ja kloriidide oluliselt kõrgem ning kaltsiumiioonide mõnevõrra suurem tase võrreldes seirekaevudega. Reostuse päritolu ei saa kindlalt siduda prügilaga, sest see asub põhjavee voolusuunda arvestades puurkaevude suhtes allavoolu. Prügilast allavoolu ei asu lähiümbruses ühtegi puurkaevu.

Ordoviitsiumi veekompleks

Tabelis 5 on esitatud nende puurkaevude keemilised näitajad, mis võtavad vett Ordoviitsiumi karbonaatsetest kivimitest. Puurkaevud Lubjatehas ja Rakke Lubjatehas asuvad Nordkalk AS territooriumil. Tähe ja Linnamäe kaevud kuuluvad Rakke Valla Kommunaalasutusele ning asuvad Rakke alevikus prügilast vastavalt loodes ja idas. Pastimäe maaüksuse puurkaev asub prügilast põhja pool. Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 27

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tulemused näitavad, et Nordkalk AS territooriumil asuvate puurkaevude vesi on reostunud (tuginedes 1985. a andmetele). Kõrge ammooniumi tase viitab orgaanilist päritolu reostusele. Seirekaevude näitajatega võrreldes on oluliselt kõrgem sulfaatide ja kaltsiumiioonide sisaldus ning mõnevõrra suurem karbonaatide sisaldus. Reostuse päritolu ei saa kindlalt siduda prügilaga, sest see asub põhjavee voolusuunda arvestades puurkaevude suhtes allavoolu. Prügilast allavoolu ei asu lähiümbruses ühtegi puurkaevu.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 28

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 4. Siluri puurkaevude andmed

Puurkaev (katastri nr; + - - - 2- - + + 2+ 2+ NH NO NO Cl SO HCO K Na Ca Mg Fe 4 2 3 4 3 pH andmete aasta) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l)

Tooma Soojaam, Tooma <0,07 <0,004 <0,4 23.80 43,6 378.20 2.00 5.40 100.20 28.30 3 7.30 küla (10059; 2013)

Raigu küla, Väike-Maarja <0,07 <0,004 14,9 3.50 <3,3 451.40 2.50 1.80 119.00 19.20 <0,02 7.10 vald (3062; 2013)

Kingu tn 2 (51138; 2012) 0.80 0.004 0.40 46,8 192,6 475.90 7.00 21.70 153,7 44,1 0.65 6,7

Rakke a-k (5801; 1994) 0.44 0.002 - 46,4 196.00 433.10 120,9 8.50 148,3 19,4 0.07 -

Keramäe maaüksus <0.07 0.005 <0.4 13.5 3.3 256.3 2.5 3 49.1 22.5 0.06 7.5 (25203;2009)

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 29

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5. Ordoviitsiumi puurkaevude andmed

Puurkaev (katastri nr; aasta + - - - 2- - + + 2+ 2+ NH NO NO Cl SO HCO K Na Ca Mg Fe 4 2 3 4 3 pH andmed) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l)

Tooma Soojaam, Tooma küla <0,07 <0,004 <0,4 8.50 <3,3 317.20 7.30 12.10 41.70 30.10 5,83 7.70 (10058; 2013)

Raigu küla, Väike-Maarja vald <0,07 0,071 10,4 8.50 21,4 341.60 4.00 6.70 67.50 30.60 0,21 7.40 (3061; 2013)

Lubjatehas (10403; 1985) 1.92 0.01 - 53,4 90.00 524.80 - - 168,3 41,3 0.56 -

Rakke Lubjatehas (10697; 1.60 0.01 2.25 55,3 62.00 561.40 - - 170,3 42,6 0.18 - 1985)

Linnamäe (12510; 1986) 0,121 <0,0031 1,51 111 291 317,3 - 6,01 52,1 31,6 0,2851 7,61 12012. a andmed

Tähe (14004; 1997) 12012. a 0,071 <0,0031 5,21 151 251 366,1 - 5,31 88,2 31,6 0,621 7,51 andmed

Pastimäe m/ük (30246; 2006) 0.08 0.005 <0.4 13.5 37.9 335.5 4.2 6 63.5 34.4 0.07 6.7

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 30

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

4.10 Hüdroloogilised tingimused

Prügilast lõunas asuvad Oru biopuhasti biotiigid, mida aktiivselt enam ei kasutata. Prügilast läänes, teisel pool Tapa-Tartu raudteed, asub vähem kui 100 m kaugusel EDRU I-4 maaparandussüsteem. EDRU I-4 eesvooluks on Edru peakraav, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (joonis 9). Edru peakraav on 4,5 km pikk, 10,4 km² suuruse valgalaga ning suubub Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõgi kuulub vastavalt keskkonnaministri 15.06.2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ Vao-Väike-Maarja maanteesillast kuni Alevisaare peakraavini vastavasse nimistusse.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 31

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 9. Maaparandusehitised prügila ümbruses

4.10.1 Uuringud

07.11.2014 võeti Kobras AS töötajate poolt veeproov prügilast lõunas asuvast biotiigist. Veeproovi analüüsiti OÜ Eesti keskkonnauuringute Keskuses erinevate keemiliste näitajate osas. Biotiigi vee keemiliste näitajate tulemused on toodud tabelis 6. Tabelis on toodud ka Rakke Valla Kommunaalasutuse tellitud puhastist väljuva heitvee analüüsi tulemused 2013. a märtsis.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 32

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Analüüsi tulemuste järgi vastab vee kvaliteet määrustega kehtestatud piirmääradele. Biotiigis esinesid aga küllaltki kõrged BHT, KHT ja kaaliumi tasemed. KHT väärtus vastab isegi täpselt piirmäärale. Biotiigi juures asuv amortiseerunud puhasti ei ole enam kasutuses reoveepuhastina, kuid juunis 2014 tehtud ülevaatuse käigus võis avatud kaevust puhasti lähedal näha, et vesi voolas biotiigi suunas. Septembris 2014 tehtud ülevaatuse käigus ei olnud vee liikumist avatud kaevus enam näha. Seega võib mõõdetud BHT tase näidata seda, et teatud perioodil voolas biotiiki puhastamata reovett, mis nüüdseks on lõppenud. BHT kõrge tase on langenud, sest biotiik toimib ikka veel järelpuhastina ning KHT tase on säilinud, sest ei toimu veevahetust. Normi piires olev pH ja madal karbonaatide sisaldus näitavad, et prügilasse ladestatud lubjajäätmetest pole biotiiki märkimisväärselt leostunud aluselisi ühendeid. Kõrge kaaliumi ja pigem kõrge sulfaadi sisaldus viitavad mineraalsele päritolule, mis on tõenäoliselt alguse saanud põlevkivituhast. Nendes kontsentratsioonides ei ole need aga ohtlikud. Potentsiaalselt ohtlike elementide nagu fenoolide, naftasaaduste, vase, kroomi ja arseeni sisaldused jäävad biotiigi vees lubatud piiresse.

Tabel 6. Analüüsid

Kobras Pinnavee Rakke valla Heitvee AS kvaliteedi Kommunaalasutuse reostusnäitajate Näitaja võetud piirväärtused Ühik tellitud analüüsid piirmäärad (VV veeproovi (keskkonnaministri (2013) määrus nr 99) analüüsid määrus nr 49)

1-aluselised 0,51 100 1 μg/l fenoolid

2-aluselised <3 15 000 10 μg/l fenoolid

pH 7,9 7,43 6-9

BHT7 35 <3,0 40 mg/l

KHTCr 150 <30 150 mg/l

2- SO4 73 46 mg/l

Karbonaatne mg- 9,3 karedus ekv/l

Naftasaadused <20 1 10 μg/l

Vask (Cu) 1,9 5 μg/l

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 33

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Kroom (Cr) <0,5 5 μg/l

Arseen (As) 1,4 10 μg/l

Kaalium (K) 160 mg/l

Pinnavee võrdlusandmeteks on tabelis 7 toodud 2013. aastal läbiviidud Eesti jõgede hüdrokeemilise seire tulemused Põltsamaa jõe kohta. Põltsamaa jões ja biotiigis on pH samal tasemel (7,9). Ülejäänud näitajad on Põltsamaa jões madalamal tasemel kui biotiigis.

Tabel 7. Põltsamaa jõe (Rutikvere) seire 2013. aastal Näitaja Väärtus Ühik BHT5 1-1,4 mg/l Kaalium 1,8-2,1 mg/l PHT 5,1-16 mg/l pH 7,9-8,2 Sulfaatioon 18-27 mg/l Üldkaredus 6-6,7 mg-ekv/l

4.11 Taimestik ja loomastik

Prügila lähiümbruses ei asu rohevõrgustiku alasid ega looduskaitsealuseid taimi või loomi EELISe ((Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS) november 2014 kaardikihtide kohaselt. Prügilast ca 400 m idas asub vääriselupaik (VEP nr. 143052).

4.12 Müra ja õhusaaste

Prügila lähistel on praegu olulisteks müraallikateks Tapa-Tartu raudteel sõitvad rongid ning Nordkalk AS territooriumil toimuv tootmistegevus. Ettevõte on aastatega vähendanud mürateket ning müratase jääb normi piiridesse.

Õhusaaste oluliseks tekitajaks piirkonnas on Nordkalk AS lubjakivitööstus, mille lubjakivitolm levib tuulega Rakke alevikus ja ümberkaudsetel maatükkidel. Õhureostus on aastatega vähenenud Nordkalk ASi erinevate investeeringute tõttu tolmu vähendamiseks, kuid on siiski märkimisväärne. Vähemal määral tekitab õhureostust raudteeliiklus, sest rongid töötavad diiselkütuse abil. Lisaks põhjustavad õhusaastet ka kohalikud majapidamised (ahiküttega) ning katlamajad.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 34

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

4.13 Kliima

Klimaatiliselt kuulub Eesti territoorium parasvöötme atlantiliskontinentaalse valdkonna segametsade valdkonda. Eesti kliima on üleminekukliima merelisest kontinentaalsele. Kohalikke klimaatilisi iseärasusi põhjustavad maapinna absoluutkõrgus, kaugus suurematest veekogudest, metsad ja sood.

4.14 Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad ja kultuurimälestised

Prügila lähiümbruses ei asu kaitsealuseid loodusobjekte, kaitsealasid ega Natura 2000 alasid (EELISe kaardikihid november 2014 seisuga). Lähim kultuurimälestis on ca 400 m kaugusel asuv arheoloogiamälestis (joonis 10; asulakoht, registrinumber 10318).

Joonis 10. Kultuurimälestised prügila ümbruses

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 35

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

5 KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODID

Keskkonnamõju prognoosimisel on võetud aluseks senised andmed prügila kohta, mis on saadud ettevõttelt Nordkalk AS, erinevatelt ametkondadelt ning Rakke Vallavalitsuselt. Läbi on viidud täiendavaid uuringuid prügilademe, jäätmete ning hüdroloogilise seisundi analüüsimiseks. Põhjaveeseisundi prognoosimisel on analüüsitud erinevate prügila läheduses asuvate puurkaevude ning riikliku põhjaveeseire puurkaevude vee kvaliteeti. Lisaks on kasutatud varem suletud prügilate sulgemislahendusi käesoleva KMH koostamisel võrdlusmaterjalina ning osaliselt tuginetud varasematele kogemustele.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 36

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

6 OLULISED KESKKONNAMÕJUD, TAGAJÄRJED JA LEEVENDUSMEETMED

6.1 Mõju pinnasele, maastikule ja maakasutusele

Prügila sulgemisel antakse prügilademele korrapärane kumer kuju. Esialgu jääb prügila lage pind paistma kui tehislik objekt maastikul, kuid ajapikku kujuneb haljastus kõrghaljastuseks ning prügila sulandub kokku ümbritseva künkliku maastikuga. Prügilale antav kumer kuju ning hiljem tekkiv haljastus hoiab ära nõlvade erodeerumise ja varisemise. Nõlvad, mis on praegusel hetkel järsud ning mida ei kujundata ümber, jäävad haljastusega kaetuks ning taimede juured tagavad nende stabiilsuse.

Pärast prügila sulgemist ei ole kavandatud prügila peale aktiivset maakasutust. Prügila näol on tegemist tavajäätmete prügilaga, kuid see koosneb mineraalsetest jäätmetest. Seega ei toimu prügilademes jäätmete olulist muutumist ning prügila peale oleks võimalik tulevikus rajada erinevaid rekreatsiooni- ja puhkevõimalusi (nt jooksu- ja matkarajad, suusatamis- ja kelgutamisvõimalused).

Alternatiiv I korral võtab prügila enda alla suurema maa-ala kui alternatiiv II korral. Selline olukord tekib siis, kui kogu prügila on kujundatud nõlvusega 1:3, kaasa arvatud prügila lõunapoolne nõlv. Järsema nõlvuse korral on suurem nõlvade varisemise oht ning prügilat on hiljem keerulisem kasutada muuks otstarbeks. Alternatiiv II korral jäetakse lõunapoolne järsk nõlv puutumata, sest see on ajapikku muutunud stabiilseks ning haljastunud.

Prügila maaüksusel asuva olemasoleva pinnase struktuur rikutakse tööde käigus ning asemele tuuakse uus kattepinnas.

Alternatiiv I korral võetakse maha rohkem olemasolevat taimestikku ning tõstetakse ümber rohkem pinnast, mistõttu on mõju maastikule ja pinnasele selle rakendamisel suurem. Seega on eelistatum alternatiiv II.

6.2 Mõju põhjaveele ja pinnaveele

6.2.1 Põhjavesi

Põhjavee reostumist saaks põhjustada läbi pinnase imbuv prügila nõrgvesi. Nõrgvees oleks kõrge pH ja põlevkivituha tõttu kõrge sulfaatide ja kaaliumi tase. Prügilas on leostumisprotsessid ilmastiku mõjul kestnud juba aastakümneid. Põlevkivituhas, mida ladestati prügilasse esimesena, on leostumisprotsessid suures osas juba ära toimunud. Seega on need jäätmed muutunud peaaegu inertseks. Seda kinnitavad ka peatükis 4.5.1 kirjeldatud analüüside tulemused. Lisaks on põlevkivituhk halva veejuhtivusega ehk neid võib lugeda vettpidavaks kihiks prügilas, mistõttu on takistatud vee liikumine. Põhjavett kaitseb ka ca 20 m paksune liivsavist koosnev pinnakate, mille filtratsiooniomadused on halvad. Prügila ülemises osas asuvatest lubjakivijäätmetest leostub veel praegugi aineid välja, kuid nende põhjavette jõudmine on prügila maa-alal takistatud eelpool mainitud põhjuste tõttu.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 37

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Mõlema alternatiivi rakendamisel jõuab prügilademe sisse väga vähe vett selle kumera kuju ning kattekihtide tõttu, mis juhivad sademevee ära. Prügila pealmise kattekihi all asuv dreenikiht soodustab vee voolamist lademe pealt alla ning mitte läbi selle. Seega on põhjavee reostamine prügila poolt sulgemisjärgselt ebatõenäoline.

Alternatiiv I ja II ei erine mõju osas põhjaveele märkimisväärselt. Prügilale kumera kuju andmine ja selle katmine vähendab pinnavee põhjavette jõudmist juba olulisel määral. Kraavide abiga juhitakse sademevesi pinnaveekogudesse ning põhjavee reostamine on ebatõenäoline. Mõlemate alternatiivide rakendamine vähendab põhjavee reostumise ohtu.

6.2.2 Pinnavesi

Käesolevas prügilas ei ole täheldatav nõrgvee väljavoolukohta, mis viitab sellele, et prügilas asuv kaltsiumoksiid on reageerinud veega ning ei ole saanud välja voolata. Tõenäoliselt suudavad prügilas olevad jäätmed veel siduda vett (nii keemiliselt kui füüsikaliselt).

Ümbritsevat pinnavett mõjutab sademevesi, mis kogutakse prügilademe pealt kraavidesse kokku ja juhitakse suublasse. Mõlema alternatiivi puhul antakse prügilale kumer kuju ning kaetakse täiendavalt. Need kaks asjaolu tagavad selle, et sademevee kokkupuude jäätmetega on minimaalne ning vesi juhitakse kattekihtide kaudu kraavidesse. Kraavide abil kogutakse vesi kokku ja juhitakse suublasse. Sademevesi ei nõrgu läbi prügila ning vette ei saa leostuda jäätmetest pärit aineid. Sademevee ärajuhtimine on tagatud nii alternatiiv I kui II korral. Isegi alternatiiv II puhul, kus kattekihid on õhemad, suudab dreeniv kiht ära juhtida sademete hulga, mis on ööpäevas üle 50 mm (harvaesinev), kui dreeniv kiht on küllastunud.

Pinnavee kvaliteet võib ajutiselt halveneda sulgemistööde käigus, kui kaevatakse osa prügilademest lahti, et sellele sobivat kuju anda. Kui tööde käigus on prügilade keskelt avatud, siis muutub sademevesi jäätmetega kokkupuutes aluseliseks. Ulatuslikemate sulgemistööde tõttu on alternatiiv I korral prügilade kauem n-ö avatud kujul. Mõju on aga lühiajaline ning esineb valingvihmade ajal, millega kaasneb aga aluselise pinnavee oluline lahjenemine.

Alternatiiv I ja II ei erine mõju osas pinnaveele. Mõlema alternatiivi rakendamisel paraneb mõju pinnaveele ning väheneb selle reostumise tõenäosus. Sulgemistööde ajal on alternatiiv I korral negatiivne mõju veidi suurem.

6.3 Mõju taimestikule ja loomastikule

Prügila on praeguseks hetkeks kaetud valdavalt erinevate taimedega (rohttaimed, põõsad ja suured puud). Osaliselt taimede poolt katmata on veel prügila ülemine osa (asub kinnistu lõunapoolses osas), kuhu on viimasena ladestatud lubjajäätmeid.

Mõlema alternatiivi rakendamisel likvideeritakse prügila sulgemistööde käigus suures osas praegune prügilademel asuv taimestik. Ilma haljastuse likvideerimiseta ei ole võimalik ümber kujundada prügila kuju. Samuti tõstetakse ümber prügila peale aastatega tekkinud mullakiht. Tööde lõpus kaetakse

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 38

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

prügilade pealt uuesti mullaga ning murustatakse. Taimestiku likvideerimine soodustab erosiooni teket ning vähendab vee aurumist. Praeguse haljastuse näol on tegemist isekasvanud ning nii majanduslikus kui ka ökoloogilises mõttes väheväärtusliku taimestikuga. Küll aga aitab taimestik prügilat n-ö looduslikult katta, mis tähendab, et taimestikuga kaasneb mulla teke ning taime juured stabiliseerivad prügila nõlvu ja hoiavad ära nende varisemise.

Prügila peal praegu kasvavad puud ja muu taimestik kasvavad kohati otse lubjajäätmete peal (fotod lisas 6). See viitab asjaolule, et isetekkelise taimestiku kujunemine toimub küllaltki kiiresti ning seda isegi ilma orgaanilist ainet sisaldava pinnaseta. Seetõttu võib mõnekümne aasta pärast prügila peal kasvada juba kõrgtaimestik ning prügila katmisel ei ole vajadust istutada sinna puid.

Prügila maa-alal ega lähiümbruses ei asu kaitsealuseid looma- ega taimeliike, mistõttu kavandatud tegevus ei põhjusta negatiivset mõju nendele. Alternatiiv II rakendamisel säilitatakse olemasolevad puud prügila lõuna- ja kagunõlval, kus nad on kasvanud suureks. Suured puud hoiavad juurtega pinnast kinni ning varjavad prügilat. Prügila katmisel kasvupinnasega soodustatakse taimede kiiremat kasvu võrreldes praeguse mineraalse pinnasega. Seega on kavandatav 0,2 m paksune kasvupinnas täiesti piisav taimede kasvamiseks. Kavandatava tegevuse mõju taimestikule ja loomastikule on kokkuvõttes väike.

Alternatiiv I korral on negatiivne mõju taimestikule mõnevõrra suurem, sest ulatuslikum prügila katmine nõuab ka ulatuslikumat taimestiku raiet, seega on alternatiiv II mõnevõrra eelistatum.

6.4 Mõju müratasemele

Prügila sulgemisel suureneb müratase prügila lähiümbruses tööde tegemise ajal erinevate ehitusmasinate kasutamise tõttu. Prügila sulgemisel tekitavad müra prügilademe ümber kujundamine, kraavide kaevamine, võsast ja puudest puhastamine ning kattematerjali juurdevedu. Kõrgem müratase on aga lühiajaline ning taastub endisele tasemele pärast sulgemistöid. Prügila järelhooldeperioodil ei ole ette näha mürataseme suurenemist, sest prügila on suletud ning sinna ei viida enam jäätmeid. Lähimad eluhooned on prügilast kaugemal kui 100 m. Mõju müratasemele on väike.

Tööde tegemisel tuleb kasutada töökorras masinaid, et välistada ülemäärased müratasemed. Kohalike elanike häirimise vältimiseks tuleb töid teha öörahuvälisel ajal. Öörahu kestus on sätestatud korrakaitseseaduses. Suurem mõju müratasemele on alternatiiv I korral, sest juurdeveetava kattematerjali maht on suurem. Eelistatum on alternatiiv II.

6.5 Mõju vibratsioonitasemele

Mürataseme muutumisega kaasneb prügila sulgemisel mõlema alternatiivi korral ka vibratsioonitaseme suurenemine, mida põhjustavad rasked ehitusmasinad. Kuna prügila vahetus läheduses ei ole eluhooneid, siis on vibratsioonimõju ümbruskonnale väike. Järelhooldeperioodil ei muutu vibratsioonitase võrreldes praegusega. Mõju vibratsioonitasemele on väike. Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 39

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tööde tegemisel tuleb kasutada töökorras masinaid, et välistada ülemäärased vibratsioonitasemed.

Mõju vibratsioonitasemele on suurem alternatiiv I korral, sest nõuab mahukamaid töid ehitusmasinatega, seega on eelistatum alternatiiv II.

6.6 Mõju välisõhule

Prügila puhul on tegemist mineraalsete jäätmete prügilaga. Seega ei lendu sellest ebameeldivat lõhna tekitavaid ühendeid, mis võivad esineda orgaaniliste jäätmete prügila korral. Välisõhu reostamine prügila sulgemisel on seotud tolmu levikuga ning heitgaaside tekkega masinatest, mida kasutatakse prügila sulgemiseks. Heitgaaside mõju on aga lühiajaline ning ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid ümbruskonna elanikele ega keskkonnale. Tolmu leviku näol võib olla tegemist ulatuslikuma mõjuga. Kuna prügilasse on ladestatud tuhka ning lubjajäätmeid, mis on peene fraktsiooniga, siis võib jäätmete ümberpaigutamisel tolm levida prügila maaüksusest kaugemale. Alternatiiv II elluviimisel ei kaevata lahti prügila sügavamaid kihte ning on tõenäoline, et pealmised kihid on ilmastiku toimel muutunud vähem tolmavaks. Tolmu levik sõltub eelkõige osakeste suurusest ja tuule kiirusest. Prügila järelhoolde perioodil võib tolmu levikut esineda vähesel määral vaid mõne aasta jooksul, haljastuse kujunemisel probleem kaob.

Tööde tegemisel tuleb kasutada töökorras masinaid, et välistada ülemäärased heitmed õhku. Alternatiiv I rakendamisel kaevatakse lahti ka veidi sügavamal asuvad kihid, mis sisaldavad rohkem kaltsiumoksiide, mille sissehingamine on kahjulik.

Mõlema alternatiivi rakendamisel tuleb tööde tegemisel kasutusele võtta vastavad isikukaitsemeetmed, et vähendada ohtu töölistele. Kui tööde tegemisel selgub, et tolmu levik on ulatuslik (ulatub eluhooneteni, kohalike elanikeni), siis tuleb tolmu tekitavaid töid teha ajal, mil maapind on niiske (vihmasel perioodil) või kui ilm on tuulevaikne. Kui tolmu levik on ulatuslik sellegipoolest, siis tuleb rakendada kunstlikku niisutamist tööde tegemisel, et vähendada tolmu mõju kohalikule elanikkonnale.

Mõju välisõhule on suurem alternatiiv I korral, sest nõuab mahukamaid töid ehitusmasinatega ning eeldab suurema koguse jäätmete ümbertõstmist. Eelistatud alternatiiv on alternatiiv II.

6.7 Mõjud asustusele, sotsiaal-majanduslikule olukorrale, inimese tervisele, heaolule ja varale

Prügila sulgemisel paraneb prügila väljanägemine, sest korrastatakse kogu prügila maa-ala ning selle vahetu ümbrus. Ajapikku taastub prügilademel taimestik ning prügilade jääb maastikul välja paistma kui haljastatud küngas. Prügila esteetilise väljanägemise paranemine avaldab positiivset mõju ümbritsevale asustusele.

Mõju inimeste tervisele on seotud muuhulgas muutusega müra-, vibratsiooni- ja õhusaastetasemes, mida on käsitletud vastavalt peatükkides 6.4, 6.5 ja 6.6. Lisaks mõjutab inimeste tervist põhjavee kvaliteet, millele võib prügila mõju avaldada. Nii alternatiiv I kui alternatiiv II rakendamisel ei jõua

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 40

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

prügilast enam võimalikud saasteained põhjavette. Selle tagab prügilale sobiva kuju andmine ning kattekihtide lisamine.

Alternatiiv I ja II on võrdselt eelistatud.

6.7.1 Mõju ettevõtlusele, eelkõige Nordkalk AS-le

Prügila sulgemine on majanduslikult kulukas ettevõtmine. Seega avaldab selline tegevus olulist majanduslikku mõju Nordkalk AS-le, kellele on pandud kohustus läbi viia prügila sulgemistööd. Ettevõte on piirkonnas suur tööandja ning arvestades seda, et läheduses ei ole teisi suuremaid ettevõtteid, siis mõjub väga kulukas prügila sulgemine negatiivselt mitte ainult ettevõttele, vaid kaudselt ka kohalikule elanikkonnale (võimalikud koondamised). Mida kulukamad on prügila sulgemisega seotud tegevused, seda suurem on negatiivne mõju.

Nordkalk AS pole oma tegevuse käigus enam aastaid ladestanud jäätmeid suletavasse prügilasse, seega ei avalda prügila sulgemine sellest aspektist negatiivset mõju ettevõttele.

Alternatiiv II on eelistatud variant oma madalama maksumuse poolest, sest nõuab väiksemas mahus tööde tegemist ning uute kattematerjalide ostmist kui alternatiiv I korral.

6.8 Mõjud jäätmetekkele

Prügila maaüksusele on vähesel määral tõenäoliselt eraisikute poolt toodud olmejäätmeid. Need jäätmed tuleb prügila sulgemistööde käigus ära koristada ning üle anda vastavat jäätmeluba omavale asutusele.

Tööde käigus likvideeritakse prügilal asuv haljastus, mille tagajärjel jäävad järgi jäätmetena puud ja võsa. Soovitatav on need ära kasutada küttematerjalina kohalikes katlamajades või küttekolletes.

Alternatiiv I puhul tekib puidujäätmeid mõnevõrra rohkem kui alternatiiv II korral, sest haljastust likvideeritakse ulatuslikumalt. Seega on mõnevõrra eelistatum alternatiiv II.

6.9 Kumulatiivne mõju ja mõju kliimale, valgustus-, soojus- ja kiirgustasemele

Alternatiiv I ega alternatiiv II rakendamisel ei ole olulist mõju kliimale, valgustus-, soojus- ega kiirgustasemele. Samuti ei teki kumulatiivset mõju keskkonnale.

6.10 Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad ja kultuurimälestised

Prügila läheduses ei asu kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealasid ega kultuurimälestisi, seega ei avalda kavandatud tegevus nendele mõju.

6.11 Loodusvarade kasutamine

Prügila sulgemine on kulukas tegevus nii rahanduslikult kui materjalimahukuselt. Kulukust mõjutab kasutatavate materjalide hind, kogus ja tüüp. Kui on võimalik saavutada keskkonnakaitselised

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 41

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

eesmärgid osade kattekihtide ärajätmisega ja/või nende paksuse vähendamisega, siis on seda mõistlik rakendada ressursside säästmise seisukohast.

Alternatiiv I rakendamisel kulub prügila katmiseks vettpidava mineraalse kihi jaoks savi ca 27 000 m3, dreenikihi jaoks mineraalset materjali ca 28 000 m3 ning pinnast ja mulda ca 56 000 m3 kattepinnase jaoks.

Alternatiiv II rakendamisel kulub prügila katmiseks pinnast ja mulda ca 8200 m3 ning dreenikihi jaoks muud mineraalset materjali ca 12 350 m3.

Seega kulub alternatiiv II rakendamisel oluliselt vähem loodusvarasid. Prügila katmiseks vajalik materjal tuleb tuua mujalt, sest prügilas endas paiknevaid jäätmeid ei saa selleks kasutada. Materjali vedamisel tuleb arvestada veokaugust. Prügilale lähemal asuv materjal on alati eelistatum, sest hoitakse kokku transpordikulude pealt ning ka keskkonnamõju on väiksem.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 42

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

7 Leevendusmeetmed

Kavandatava tegevuse elluviimisel (nii alternatiiv I kui alternatiiv II) on võimalik osaliselt vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Selleks tuleks rakendada järgmisi leevendusmeetmeid:

 Kohalike elanike häirimise vähendamiseks tuleb prügila sulgemisel vältida tööde tegemist ja materjali transporti õhtusel ja öisel ajal, nädalavahetusel ning pühadel.

 Katmistööde tegemisel tuleb jälgida, et sobiva nõlvuse andmisel ja prügilademe kujundamisel ei jääks prügila pinnale lohke, kuhu saaks koguneda sademevesi. Sellega minimeeritakse sademevee imbumine prügilademe sisse. Tekkinud lohud tuleb uuesti täita tagamaks prügila korrektne kuju ja nõlvus.

 Prügila katmisel kasvupinnasega ning selle murustamisel tuleb esimestel aastatel seda regulaarselt niita (vähemalt kord aastas vegetatsiooniperioodil). See tagab korraliku kamardumise ning vähendab nõlvade erosiooniriski. Hiljem ei ole vajadust niita, sest vastasel juhul ei hakka kujunema kõrghaljastust.

 Tööde tegemisel tuleb kasutada töökorras masinaid, et välistada ülemääraseid vibratsioonitasemeid ning heitmeid õhku.

 Jäätmetena tekkiv puit ja võsa on soovitatav ära kasutada küttematerjalina kohalikes katlamajades või küttekolletes.

 Kui tööde tegemisel selgub, et tolmu levik on ulatuslik (ulatub eluhooneteni), siis tuleb tolmu tekitavaid töid teha ajal, mil maapind on niiske (vihmasel perioodil) või kui ilm on tuulevaikne. Väga ulatusliku tolmu leviku korral tuleb kaaluda kunstlikku niisutamist tööde tegemisel.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 43

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

8 Prügila keskkonnariski hinnang

Prügila keskkonnariski üldhinnang on leitud sarnase metoodika järgi nagu seda on kasutatud Torma ja Uikala prügila puhul. See võimaldab prügilaid riski alusel omavahel võrrelda.

Prügila keskkonnariski hindamine aitab määratleda prügila ohtlikkust ning sellest tulenevalt abinõusid selle vähendamiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks. Keskkonnarisk hõlmab endas ohu realiseerumise tõenäosust ning ohu suurust. Käesoleva prügila puhul hinnatakse keskkonnariski tagant järele ehk toimunud tegevuse mõju käesolevale seisundile.

Keskkonnariski hindamisel arvestatakse mitmeid aspekte: prügila suurust, sinna ladestatud jäätmete iseloomu, jäätmete keskkonda (aeroobne või anaeroobne), põhjavee kaitstust ning ohustatud objektide kaugust prügilast. Tabelis 8 on toodud hindamise kriteeriumid, kaalud ja erinevad hindepunktid.

Tabel 8. Keskkonnariski hindamise tabel

Hindepunktid Kriteerium Kaal

1 2 3

Suurus (ladestus t/a) 3 Alla 10 000 10 000 - 100 000 üle 100 000

Jäätmete iseloom 1,5 Inertsed Olmejäätmed Olme+ohtlikud

Aeroobne 1,5 Peamiselt Vahepealne Peamiselt aeroobne anaeroobne

Põhjavee kaitstus 2 Kaitstud Nõrgalt kaitstud Kaitsmata

Ohustatud objektide kaugus 2 Üle 400 200-400 Alla 200 (m)

Riskihinnangu järgi võib prügilad jagada kolme klassi järgmiselt:

I - väike keskkonnarisk - hindepunktide summa <13,5

II - mõõdukas keskkonnarisk - hindepunktide summa 13,5-17,5

III - suur keskkonnarisk - hindepunktide summa >17,5

Keskkonnariski hindepunktide summa leitakse kriteeriumi kaalu korrutamisel hindepunktidega.

Suurus: 3x2=6

Jäätmete iseloom: 1,5x1=1,5

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 44

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Aeroobne: 1,5x1=1,5

Põhjavee kaitstus: 2x1=2

Ohustatud objektide kaugus: 2x1=2

Punkte kokku 6+1,5+1,5+2+2=13

Prügilat võib lugeda väikese keskkonnariskiga prügilaks.

Alternatiivide elluviimisega seotud riskid

Lubjajäätmete võimalik ohtlik keskkonnamõju tuleb nende aluselistest omadustest. Vees lahustunud kaltsiumi- ja karbonaatioonid ei põhjusta keskkonnale ohtu. Mõlema kattelahenduse puhul on olemas erosiooni tekke risk. Sellisel juhul võivad paljanduda dreenikiht ning lubjajäätmed. Tegemist on ebatõenäolise olukorraga, kuid välistada seda ei saa. Nii suureneb sademevee kokkupuude lubjajäätmetega ning see muutub aluselisemaks. Aluseline sademevesi ei põhjusta tõenäoliselt aga keskkonnaohtu, sest selle vee kogus on väike võrreldes kogu sademeveega, mis prügila peale sajab.

Aluselise vee voolamisel prügilast kaugemale toimub selle lahjenemine ning pH langemine. Esiteks on sademevesi kergelt happeline, mis langetab pHd. Teiseks, intensiivsete sademete korral voolab suur osa veest otse mööda prügila nõlvu alla kraavidesse. Kraavides seguneb nii aluseline vesi kui ka kergelt happeline sademevesi. Kolmandaks, kraavidest juhitakse vesi biotiiki, kus toimub oluline lahjenemine nii olemasoleva vee kui ka juurde sadava vihmaveega. Lõpuks voolab vesi läbi mitmete kraavide, kus toimub samuti vee lahjenemine ning pH langemine, enne kui jõuab Põltsamaa jõkke. Seega on kahjuliku keskkonnamõju tekke tõenäosus väike.

Alternatiiv I elluviimisega seotud riskid

Alternatiiv I rakendamise peamiseks riskiks on see, et sulgemistööde käigus viiakse läbi ulatuslikum lademe teisaldamine. Selle käigus võib sademevesi imbuda prügilademesse. Sügavamal asuvad lubjaühendid paljanduvad ning muudavad sademevee aluselisemaks. Tööde läbiviimisel võib leovesi jõuda pinnavette.

Alternatiiv II elluviimisega seotud riskid

Alternatiiv II rakendamisel on prügila kattepinnas oluliselt õhem, kui see on ette nähtud määrusejärgselt. Kattelahendus tagab põhjavee ja pinnavee kaitstuse samal määral kui alternatiiv I, kuid ülejäänud kaasnevad mõjud on väiksemad.

Minimaalseks kattekihiks võib prügila puhul pidada 0,3 meetrit. Sellise paksuse korral on tagatud katte püsimine, ära on hoitud jäätmete paljandumine kattekihi alt ning risk põhjavee ja pinnavee reostumiseks prügilast välja leostunud ainete tõttu on minimeeritud. Käesoleva prügila puhul kasutatakse kattekihina 0,5 meetri paksust kihti, mis annab veel täiendava kindluse ning minimeerib reostuse tekke riski. Praktika on näidanud, et selline kihi paksus on piisav. Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 45

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

9 REAALSETE ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Meetodis kasutatavad kriteeriumid on esitatud tabelis 9. Need on kõige olulisemad kriteeriumid, mis on asjakohased käesoleva keskkonnamõju hindamise juures. Kriteeriumiteks on:

. Inimese tervis, mis hõlmab kavandatava tegevuse mõju inimeste tervisele nii välisõhu saastamise kui ka mürataseme suurenemise tõttu;

. Looduskeskkond, mis hõlmab kavandatava tegevuse mõju kohalikule taimestikule, loomastikule ja maastikule;

. Ettevõtlus, mis hõlmab kavandatava tegevuse mõju eelkõige Nordkalk AS tegevusele. Mõju on eelkõige majanduslik;

. Ressursikasutus, mis hõlmab kavandatava tegevuse ressursimahukust (materjali-, töö- ja energiakulu). Mõju on väiksem ka siis kui taaskasutatakse materjale ja energiat;

. Pinna- ja põhjavesi, mis hõlmab kavandatava tegevuse mõju piirkonna pinnavee- ja põhjavee kvaliteedile.

Tabel 9. Võrdlemisel kasutatud kriteeriumid

Nr Kriteerium

1 Inimese tervis (välisõhk, müra) 2 Pinna- ja põhjavesi (mõju vee kvaliteedile) 3 Ressursikasutus (materjali-, töö- ja energiamahukus) 4 Ettevõtlus (majanduslik mõju Nordkalk AS-le) 5 Looduskeskkond (taimestik, loomastik, maastik)

Tabelis 10 on välja toodud skaala, mille alusel on hinnatud kriteeriumite olulisust üksteise suhtes.

Üks kriteerium on teisest kriteeriumist olulisem, kui hinne on üle 1. Näiteks näitab hinne 9 kriteeriumi kõige suuremat võimalikku eelistust teise kriteeriumi ees.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 46

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 10. Kriteeriumite olulisuse hindamise skaala Intensiivsu Definitsioon Selgitus s 1 Võrdtähtis Kaks tegevust pole mõjus eristatavad Kogemus ja hinnang annavad ühele 3 Mõõdukas paremus või tähtsus eelise 5 Oluline paremus või tähtsus Tugev eelistus 7 Väga tugev paremus või tähtsus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud 9 Ekstreemne paremus või tähtsus Tugevaim võimalik paremus või eelistus Kompromiss kahe kõrvutise hinnangu 2,4,6,8 vahel

Tabelis 11 on välja toodud kriteeriumite omavaheline võrdlemine ja nende tähtsuse välja selgitamine (koos vajalike arvutustulemustega) kõikide kriteeriumite paariti võrdlemisel. Tabelis näitab rea number (numbrid vasakul ühest viieni) võrreldavat kriteeriumit ning veeru number (numbrid üleval ühest viieni) näitab kriteeriumit, millega võrreldakse. Rea ja veeru lõikumiskohas on kriteeriumi võrdlemise hinne. Näiteks on kriteerium 3 (inimese tervis) mõõdukalt tähtsam (hinne 3.00) kriteeriumist 5 (valla liiklus, teede võrgustik ja äritegevus). Tabeli ülejäänud osas on tehtud vajalikud arvutused, et leida kriteeriumite summeeritud tähtsused.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 47

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 11. Kriteeriumite tähtsuse määramine nende omavahelises võrdluses Normeeritud Geomeetriline Normeeritud kriteeriumi osakaal x Kriteerium 1 2 3 4 5 Omaväärtus kriteeriumite keskmine kriteeriumi väärtuse summa osakaalud 1 Inimese tervis 1.00 0.50 1.00 3.00 1.00 1.50 1.08 0.18 0.970 2 Pinna- ja põhjavesi 2.00 1.00 5.00 6.00 1.00 60.00 2.27 0.38 1.090 3 Ressursikasutus 1.00 0.20 1.00 2.00 0.33 0.13 0.67 0.11 1.177

4 Ettevõtlus 0.33 0.17 0.50 1.00 0.33 0.01 0.39 0.07 0.986

5 Looduskeskkond 1.00 1.00 3.00 3.00 1.00 9.00 1.55 0.26 0.954 Summa 5.33 2.87 10.50 15.00 3.67 maksimaalne omaväärtus Kokku 70.64 5.96 1.00 5.18

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 48

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabelis 12 on välja toodud kriteeriumite tähtsuse järjestus, mis tugineb tabelis 11 saadud tulemustele. Tähtsamatel kriteeriumitel on suurem osakaal. Kõige olulisemad kriteeriumid alternatiivide võrdlemiseks on pinna- ja põhjavesi ning looduskeskkond.

Tabel 12. Kriteeriumite järjestus olulisuse alusel Nr Kriteerium Osakaal 2 Pinna- ja põhjavesi 0.38 5 Looduskeskkond 0.26 1 Inimese tervis 0.18 3 Ressursikasutus 0.11 4 Ettevõtlus 0.07

9.1 Alternatiivide võrdlemine eri kriteeriumite alusel

Analüütiliste hierarhiate meetodi rakendamisel on üks osa alternatiivide võrdlemine. Selle käigus analüüsitakse, kumb alternatiiv on väiksema mõjuga kriteeriumitele. Tabelis 13 on välja toodud võrdlemise tulemused. Tabelis on näidatud iga kriteeriumi puhul, milline alternatiiv on väiksema negatiivse mõjuga. Mida suurem hinne on alternatiivil, seda positiivsem on mõju antud kriteeriumi puhul.

Järgnevalt on võrdlemise tulemused lahti kirjutatud kriteeriumite kaupa:

Inimese tervis

Mõnevõrra eelistatum on alternatiiv II, sest vähendatud kattekihi korral tekib vähem õhusaastet (tolm ja masinate heitgaasid). Samuti on lühiajalisem müra mõju ümbruskonna elanikele.

Pinna- ja põhjavesi

Alternatiiv I ja II on võrdselt eelistatud, sest mõlema lahendusega hoitakse ära pinna- ja põhjavee reostamine. Sademevesi ei voola enam prügilademe sisse, vaid voolab kraavide kaudu suublasse.

Ressursikasutus

Alternatiiv II on eelistatum, sest materjali- ja energiakulu on palju suurem alternatiiv I korral, kus tuleb tõsta ümber oluliselt rohkem prügilas asuvaid jäätmeid. Kuna prügila maaüksusel on ruumi vähe, siis alternatiiv I korral tuleks piisavalt laugete nõlvade saamiseks tõsta ümber suur osa prügilast.

Ettevõtlus

Alternatiiv II on eelistatum, sest suure materjali-, töö- ja energiakulukuse tõttu on alternatiiv I mitu korda kulukam ning on Nordkalk AS-le majanduslikult suurema koormusega.

Looduskeskkond

Alternatiiv II on mõnevõrra eelistatum, sest likvideeritakse vähem haljastust. Samuti esineb vähem riske looduskeskkonnale, sest osad nõlvad, mis on stabiliseerunud ja haljastusega kaetud, jäetakse alles ning nende puhul ei ole ohtu, et need hakkaks varisema.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 49

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 13. Kriteeriumite olulisus eri alternatiivide puhul Inimese tervis I II Geomeetriline keskmine Osakaal I 1.0 0.5 0.7 0.33 II 2.0 1.0 1.4 0.67 Summa 2.1 1.00 Pinna- ja põhjavesi I II Geomeetriline keskmine Osakaal I 1.0 1.0 1.0 0.50 II 1.0 1.0 1.0 0.50 Summa 2.0 1.00 Ressursikasutus I II Geomeetriline keskmine Osakaal I 1.0 0.3 0.6 0.25 II 3.0 1.0 1.7 0.75 Summa 2.3 1.00 Ettevõtlus (majanduslik mõju Nordkalk AS-le) I II Geomeetriline keskmine Osakaal I 1.0 0.3 0.6 0.25 II 3.0 1.0 1.7 0.75 Summa 2.3 1.00 Looduskeskkond (taimestik, loomastik, maastik) I II Geomeetriline keskmine Osakaal I 1 0.5 0.7 0.33 II 2 1.0 1.4 0.67 Summa 2.1 1.00

Tabelis 14 on välja toodud alternatiivide lõppkaalud, mis arvestavad nii kriteeriumite olulisust kui ka kriteeriumite asjakohasust antud alternatiivi juures. Arvud kriteeriumite järel näitavad alternatiivi eelistust antud kriteeriumi puhul. Suurem arvnäitaja näitab, et alternatiiv on eelistatum.

Tabel 14. Alternatiivide võrdlus I - määrusejärgne kattekiht II - vähendatud kattekiht Alternatiiv I II Kriteerium Inimese tervis (välisõhk, müra) 0.06 0.12 Pinna- ja põhjavesi 0.19 0.19 Ressursikasutus (materjali-, töö- ja energiamahukus) 0.03 0.08 Ettevõtlus (majanduslik mõju Nordkalk AS-le) 0.02 0.05 Looduskeskkond (taimestik, loomastik, maastik) 0.09 0.17 Summa 0.38 0.62

Meetodi rakendamise tulemusena selgub, et mõistlikum on rakendada alternatiiv II. Seega on alternatiivide paremusjärjestus järgmine:

1. Alternatiiv II

2. Alternatiiv I

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 50

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

10 Prügila seire

Vastavalt keskkonnaministri 08.05.2004 määrusele nr 38 (prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded) on prügila käitaja kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret. Seiret tuleb teha ka järelhoolduse perioodil.

Käesoleva prügila puhul ei ole vajadust seirata prügilagaasi, sest valdavalt mineraalsetest jäätmetest koosnevast prügilast seda ei eraldu. Samuti puudub vajadus seirata nõrgvett, sest käesoleva prügila puhul ei ole võimalik seda analüüsida. Pinnavesi ei nõrgu läbi prügila, sest see juhitakse lademe pealt ära.

Meteoroloogilised andmed

Mõõtmiskoht: Väike-Maarja meteoroloogiajaam;

Mõõtmissagedus: üks kord päevas kell 14.00;

Mõõdetavad näitajad: ööpäevane sademete hulk, õhutemperatuur, aurumine, õhuniiskus.

Andmeid kogutakse kalendrikuude kaupa kuu keskmisena nii kaua, kui Keskkonnaamet seda nõuab.

Jäätmelademe stabiilsuse seire

Jäätmelademe stabiilsuse seiret tuleb teostada esimese 3 aasta jooksul sagedusega kord aastas. Tegemist on valdavalt mineraalsete jäätmete prügilaga ning pikemaajalisemat seiret tõenäolisemalt ei ole vaja teha. Jäätmed on aastakümnete jooksul tihenenud ning ei ole põhjust arvata, et jäätmelade võiks hiljem oluliselt vajuda. Seire tegemisel tuleb määrata jäätmelademe vajumine ning hinnata selle kuju muutumist. Nõlvade erosiooni ning lohkude tekkimisel prügilas tuleb olukorda hinnata ning rakendada vajalikud meetmed olukorra taastamiseks.

Seire tegemiseks on sulgemisprojektis ette nähtud vajumisreeperid.

Pinnavee seire

Mõõtmiskohad:

1. Prügilast ülesvoolu, Põltsamaa jõest, 100 m ülesvoolu Edru peakraavi väljavoolust;

2. Prügilast allavoolu, prügila ringkraavi väljavool, mis suubub biotiiki;

3. Prügilast allavoolu, enne suubumist kraavi, koordinaatidel X:6539572 Y:628589; alternatiivina enne suubumist Edru peakraavi, koordinaatidel X:6539126 Y:628336.

Mõõtmissagedus: iga kuue kuu tagant (kevadel ja sügisel ning mitte valingvihmade ajal);

Mõõdetavad näitajad: pH, 1-aluselised fenoolid, sulfaat, kaalium.

Pinnavee reostatuse hindamisel tuleb juhinduda keskkonnaministri määrusest nr 49 „Pinnavee kvaliteedi piirväärtused“ ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 „Heitvee reostusnäitajate piirmäärad“.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 51

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Põhjavee seire

Mõõtmiskohad:

1. Prügilast allavoolu (prügilademe lähedusse edela suunas) on soovitav rajada kontrollpuurauk, mis ulatuks Siluri põhjaveekihini, sest praegu ei asu läheduses ühtegi puurkaevu;

2. Prügilast ülesvoolu, Rakke Valla Kommunaalasutuse hallatav puurkaev Tähe tn (katastri nr 14004);

3. Prügilast ülesvoolu, Rakke Valla Kommunaalasutuse hallatav puurkaev Mäe tn (katastri nr 5469).

Mõõtmissagedus: kaks korda aastas (üks kord kevadise suurvee ajal ning teine kord madalvee perioodil suvel või talvel).

2- Mõõdetavad näitajad: pH, 1-aluselised fenoolid, SO4 , Cl, Na.

Põhjavee reostatuse hindamisel tuleb võrrelda prügilast allavoolu mõõdetud näitajaid nendega, mis on ülesvoolu asuvatest puurkaevude veest mõõdetud. Vee kvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda sotsiaalministri määrusest nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ ning keskkonnaministri määrusest nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Soovituslikud seirepunktide asukohad on näidatud joonisel 11 ning koordinaadid tabelis 15.

Joonis 11. Seirepunktid prügila läheduses

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 52

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 15. Seirepunktide koordinaadid Seirepunkt X Y 1 6540337 629737 2 6541050 628450 3 6539982 629073 4 6539988 629195 5 6539572 628589 6 6539126 628336 7 6539088 627289

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 53

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

11 HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on Rakke lubjatehase prügila sulgemisega seotud ja sulgemisjärgsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, nende hindamine, mõju ulatuse määramine, leevendusmeetmete väljapakkumine ja keskkonnanõuete määramine järelhooldusele.

Kavandatav tegevus hõlmab endas prügila katmist ja sellele sobiva kuju ja nõlvuse andmist. Prügila sulgemine vähendab selle keskkonnamõju ning kaasnevaid keskkonnariske.

Keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud ja võrreldud prügila sulgemise erinevaid lahendusi. Analüüsi tulemusena selgus tegevusvariant, mis on kokkuvõttes kõige parem nii majanduslikus mõttes kui ka mõjude poolest looduskeskkonnale. Analüüsiti kahte erinevat alternatiivi. 0 alternatiivi ei analüüsitud, sest see läheb vastuollu õigusaktidega, kuna prügila peab saama nõuetekohaselt suletud.

Alternatiiv I:

Prügila suletakse õigusaktides etteantud nõuete kohaselt, arvestades valdavalt mineraalsete jäätmete prügila eripära.

Vastavalt keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 tuleb tavajäätmeprügila katta gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga.

Lisaks antakse prügilademele sobiv nõlvus ning rajatakse kraavid nõrg- ja valgvee ära juhtimiseks. Kaetud prügila murustatakse ja ümbrus heakorrastatakse.

Alternatiiv II:

Prügilademele antakse sobiv nõlvus ning rajatakse kraavid nõrg- ja valgvee ära juhtimiseks. Kaetud prügila murustatakse ja ümbrus heakorrastatakse.

Alternatiiv II kattelahenduse korral ei rajata prügilale määrusejärgset gaasi kogumise kihti, vettpidavat mineraalkihti ega 0,5 m paksust dreenikihti. Gaasi kogumise kiht ei ole käesoleva prügila puhul vajalik, sest tegemist on valdavalt mineraalsete jäätmete prügilaga (lubjajäätmed ja põlevkivituhk). Täiendav vettpidav mineraalkiht jäetakse katmisel ära, sest lubjajäätmed ja põlevkivituhk käituvad ise vettpidava mineraalse kihina oma madala veejuhtivuse tõttu (k=10-8-10-10 m/s). Dreenikiht tehakse 0,3 m paksune ning selleks kasutatakse inertset mineraalset materjali. Prügila pealmiseks kihiks pannakse 0,2 m paksune kasvupinnas. Prügila kuju ja kate tehakse selliselt, et need tagavad prügilademelt sademevee ärajuhtimise.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 54

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdluseks on metoodikana kasutatud Thomas L. Saaty välja töötatud analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM). See meetod sobib subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Meetodis võrreldakse kriteeriume ja kriteeriumite alusel alternatiive paarikaupa. Saaty metoodika rakendamise tulemusena selgus, et kõige paremaks lahenduseks on alternatiiv II rakendamine prügila sulgemisel ehk vähendatud kattekihtidega katmine. Põhjuseks on väiksem ressursikasutus ja majanduslik kulu samaväärse keskkonnaseisundi saavutamisel. Alternatiiv II rakendamisel on sulgemistööde kestus lühem ning seega on väiksemad sulgemisaegsed mõjud. Sulgemisel tuleb järgida peatükis 6 välja toodud leevendusmeetmeid ning kui prügila on suletud, siis tuleb läbi viia prügilale seire, mida on kirjeldatud peatükis 9.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 55

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

12 KASUTATUD ALLIKAD

Õigusaktid ja normdokumendid

1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu seadus, 22.02.2005. RT I 2005, 15, 87.

2. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded¹. Keskkonnaministri määrus nr 38, 29.04.2004. RTL 2004, 56, 938.

3. Jäätmeseadus. Riigikogu seadus, 28.01.2004. RT I 2004, 9, 52.

4. Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded. Keskkonnaministri määrus nr 21, 21.04.2004, RTL 2004, 49, 847.

5. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri määrus nr 73, 15.06.2004. RTL 2004, 87, 1362.

6. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri määrus nr 49, 11.08.2010. RT I 2010,57,373

7. Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus¹. Keskkonnaministri määrus nr 49, 9.09.2010. RT I 2010, 65, 484.

8. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹. Vabariigi Valitsuse määrus, nr 99, 29.11.2012. RT I, 04.12.2012, 1.

9. Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 1, 03.01.2006.

10. EÜ Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. 12.12.1991.

11. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001. RTL 2001, 100, 1369.

12. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kehtestatud 18.07.2006.

13. Rakke valla üldplaneering. Kehtestatud Rakke Vallavolikogu määrusega nr 27, 23.09.1999.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 56

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Muud allikad

1. H. Arro, A. Prikk, T. Pihu. Balti Elektrijaama tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse vähendamine. Keskkonnatehnika, 2002.

2. Rakke vald. Üldinfo. http://rakke.ee/index.php?id=429

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur.

4. OÜ Rakendusgeoloogia. AS Nordkalk Rakke lubjatehase vana tootmisjäätmete prügila ehitusgeoloogilise uuringu aruanne, 2014.

5. Maa-amet. 2014. Avalik kaardirakendus X-GIS.

6. OÜ Vetepere. Rakke valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013- 2024, 2013.

7. AS Kobras. Kehra prügila kompleksi (tavajäätmete ja tselluloositootmise tööstusjäätmete ladestusala) keskkonnamõju hindamise aruanne, 2012.

8. AS Maves. Tehniline abi keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme soojuselektrijaamas keskkonnamõju hindamise aruanne, 2007.

9. J. Jürgens. Torma prügila keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamine, 2008- 2009.

10. OÜ Alkranel. Tartu Aardlapalu prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamine, 2009.

11. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2013. a aastaaruanne.

12. TTÜ Keskkonnatehnika instituut. Eesti riikliku keskkonnaseire Eesti jõgede hüdrokeemiline seire 2013. a aastaaruanne.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 57

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISAD

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 58

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI HEAKSKIITMINE

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 59

Hr Toomas Post Teie 06.10.2014 nr 604 Nordkalk AS [email protected] Meie 29.10.2014 nr v 6-7/14/21753-2

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine

Austatud härra Post

Olete esitanud Keskkonnaametile heakskiitmiseks Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) programmi.

I. FAKTILISED ASJAOLUD

Nordkalk AS (registrikood 10656606) on esitanud 11. juuni 2014. a kirjaga nr 370 Keskkonnaameti Viru regioonile (edaspidi nimetatud Keskkonnaamet) taotluse Rakke lubjatehase prügila keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Taotlus esitati seoses asjaoluga, et Rakke lubjatehase prügila on pärast sulgemisotsust jäänud nõuetekohaselt korrastamata, koostatud ei ole ka prügila sulgemiskava ega viidud läbi suurema prügila, kui 1,5 ha puhul ette nähtud keskkonnamõju hindamist.

Taotluse alusel algatas Keskkonnaamet oma 13.08.2014 kirjaga nr V 6-7/14/13564-5 keskkonnamõjude hindamise Nordkalk AS` i käitamisel olnud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisele. KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lõike 1 punktile 24, § 7 punktile 4, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3, keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 33 lõike 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014. a käskkirja nr 1-4/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 6 “Keskkonnaameti Viru regiooni põhimäärus” punktidega 2.1 ja 3.5.8.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Rakke lubjatehase prügila keskkonnaohutu sulgemine vastavalt õigusaktidele.

KMH eesmärk on Rakke lubjatehase prügila sulgemisega seotud ja sulgemisjärgsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, nende hindamine, mõju ulatuse määramine, leevendusmeetmete väljapakkumine ja keskkonnanõuete määramine järelhooldusele.

KMH algatamisest teavitati 18.08.2014 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 18.08.2014 kirjalikult menetlusosalistele.

Algatamise otsus ja algatamise teade vastasid KeHJS § 11 lg 8 ja KeHJS § 12 lg 3 kehtestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on olulised nõuded algatamise osas täidetud. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

KeHJS § 10 lg 2 kohaselt on kavandatava projekti KMH järelevalvaja Keskkonnaameti Viru regioon ning eeldatavalt ei kaasne tegevusega olulist negatiivset riigipiire ega Keskkonnaameti regioonide piire ületavat keskkonnamõju.

II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p 2 ja 4-5 ning § 18 lg 2-3 järgi on KMH järelevalvaja ülesanne kontrollida KMH programmi ja KMH menetluse vastavust õigusaktide nõuetele ning KMH litsentsi olemasolu eksperdil ja teha otsus KMH programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta.

2.1. KMH menetluse vastavus nõuetele

KMH programm avalikustatakse ja selle tulemusi arvestatakse KeHJS § 16 ja 17 sätestatud korras.

KeHJS § 16 lg 4 nõuetele vastav teade ilmus 25.08.2014 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 27.08.2014 ajalehes Virumaa Teataja. KeHJS § 16 lg 2 p 3 kohane teade oli väljas ka Rakke Kultuurikeskuse hoones. Kirjalikult teavitati KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust KeHJS § 16 lg 3 isikuid 22.08.2014 kirjaga nr V 6- 7/14/13564-7.

KMH programmi avalik väljapanek toimus 22.08 - 22.09.2014 Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi kontoris aadressil Pargi 15, Jõhvi; Kobras AS kontoris aadressil Riia 35, 50410 Tartu ning Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Ettepanekuid ja vastuväiteid ning küsimusi KMH programmi kohta oli võimalik esitada kirjalikult Keskkonnaametile ja Kobras AS-le eelpool toodud aadressidel kuni 22.09.2014.

KMH programmi avalik arutelu toimus 23.09.2014 kell 15.00 Rakke Kultuurikeskuses (Simuna tee 10, 46301 Rakke). Arutelu käigus selgitasid ekspert ja arendaja kavatsetavat tegevust. Arutelu on protokollitud ja see on lisatud programmile. Kõigile avaliku arutelu koosolekul esitatud suulistele küsimustele ja täiendusettepanekutele vastati koosoleku käigus. Kirjalikult laekunud märkustele vastati kirjalikult, vastuste koopiad lisati programmi juurde.

KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitasid ettepanekuid Matti Viisimaa (Keskkonnaagentuuri jäätmeosakonna peaspetsialist), kellele ekspert vastas 02.10.2014 kirjaga nr 1-2/518 ja Keskkonnaamet (22.09.2014 kiri nr V 6-7/14/13564-9), kellele ekspert vastas 02.10.2014 kirjaga nr 1-2/519. Kirjad on lisatud KMH programmile. Ekspert täiendas ja parandas nende alusel KMH programmi. Täiendavaid ettepanekuid pärast avaliku väljapaneku lõppemist ei ole laekunud.

Analüüsides KMH programmi sisu ja KMH programmi avalikustamist puudutavaid materjale, on KMH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel parandatud ning täiendatud. Samuti on selgitatud ja põhjendatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist ja vastatud küsimustele.

Lähtudes eelnevast KMH menetluses ei esine rikkumisi, mis võiksid mõjutada KMH tulemusi.

2.2. KMH programmi kvaliteedi kontroll ja KMH eksperdi vastavus nõuetele

2/3

KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti KMH programm on koostatud vastavalt KeHJS §'ile 13. KMH programmis on esitatud kavandatava tegevuse eesmärgid, kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, KMH sisu ja ulatus, hindamismetoodika kirjeldus, kavandatud tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud isikute ja huvirühmade loetelu, KMH läbiviimise ajakava ning KMH osapooled, sh eksperdirühma koosseis. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks tuua võrdlustabelina välja, milline KMH programmi punkt vastab millisele KeHJS § 13 punktile. Samuti on KMH programm sisult piisav kavandatava tegevuse KMH-ks.

KMH programmi kohaselt on keskkonnamõju hindajaks Kobras AS (aadress: Riia 35, 50410 Tartu), kontaktisik: Rinaldo Rüütli (tel 730 0310, e-post [email protected]) ning juhtekspertideks Urmas Uri, kelle KMH litsents nr KMH0046 kehtib kuni 26.04.2017.

Arvestades juhtekspertide KMH litsentsile määratud tegevus- ja mõjuvaldkondi ning eksperdirühma koosseisu, on eksperdirühm pädev kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama.

III. OTSUSTUS

Lähtudes KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p 2 ja 4-5 ning § 18 lg 2–3, Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 6 „Keskkonnaameti Viru regiooni põhimäärus“ p 2.1 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid, kiidab Keskkonnaamet heaks Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti KMH programmi.

Keskkonnaamet peab KeHJS § 19 alusel teatama KMH programmi heakskiitmisest arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Seetõttu tuleb Teil tasuda ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti KMH programmi heakskiitmisest teatamise eest riigilõiv 6,39 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul käesolevast otsusest arvates. Riigilõivu on võimalik maksta ühele järgmistest Rahandusministeeriumi pangakontodest: 1. SEB Pank, 10220034796011 2. Swedbank, 221023778606 3. Danske Bank A/S Eesti filiaal, 333416110002 4. Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, 17001577198

Riigilõivu tasumisel tuleb maksekorraldusel märkida selgituste lahtrisse, et tasu on Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti KMH programmi heakskiitmise teate eest. Samuti tuleb maksekorralduse viitenumbri lahtrisse märkida 2900078680.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Jaak Jürgenson Juhataja Viru regioon

Irina Sõtsova 35 72614 3/3

[email protected]

4/3

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 2. KESKKONNAAMETI ESITATUD MÄRKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDELE

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 60

Hr Rinaldo Rüütli Teie 28.01.2015 Kobras AS [email protected] Meie 16.02.2015 nr V 6-7/15/13564-14

Märkuste edastamine endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise aruandele

Austatud Rinaldo Rüütli

Keskkonnaamet on läbi vaadanud esitatud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise ((edaspidi nimetatud KMH) aruande ja esitab selle kohta järgmised märkused ja ettepanekud:

1. KMH aruande sissejuhatuses (lk 6) on välja toodud, et "…korraldusega tühistati ka Rakke Lubjatehase AS (praegune Nordkalk AS) jäätmeluba nr 128". Siinkohal märgime, et Keskkonnaamet ei tühista tegevuslubasid, vaid tunnistab otsusega kehtetuks.

2. Ladestatud jäätmete kirjeldamisel on kasutatud terminit „põlevkivijäätmed“ ja silmas on peetud eelkõige põlevkivituhka. Kui põlevkivijäätmete all on mõeldud elektrijaamade tuhka, siis võiks põlevkivijäätmete alla liigitada ka keemiatööstuses põlevkivi utmisel tekkiva tuha. Neil tuhkadel on oluline erinevus, keemiatööstuses tekkiv lend- ja koldetuhk liigitub ohtlikeks jäätmeteks. Et vältida arusaamatusi tuhkade, kui põlevkivijäätmete osas, pakume KMH aruandes kasutada läbivalt „põlevkivijäätmete“ termini asemel täpsemat nime, nt tavajäätmete hulka liigituv energeetikatööstuse põlevkivi tuhk. Kui on täpsemalt teada, kas tegemist oli kolde- või lendtuhaga, siis võib ühte neist kasutada.

3. KMH aruande punktis 6.7.1 tuleb hinnata mõju ettevõtlusele üldiselt (nt kas prügila korrastamine soodustab ettevõtluse arengut piirkonnas või ei ole sellel olulist tähtsust), kui et üksnes prügila viimasele käitajale ja korrastajale Nordkalk AS-le. Keskkonnaamet on seisukohal, Nordkalk AS-le prügila korrastamisega avalduva majandusliku mõju välja toomine ei ole KMH-s asjakohane, kuivõrd ettevõttel lasub kohustus prügila korrastamiseks ja seda ka siis, kui kulud on suured, milles Keskkonnaamet ei kahtle.

4. KMH aruandes punktis 6.11 on välja toodud, et käesoleva prügila katmisel kasutatakse dreenikihina mineraalset materjali, mis saadakse jäätmekäitlusettevõttelt, kes on selle võtnud taaskasutusele.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Siinkohal märgib Keskkonnaamet, et teatud liiki jäätmete kasutamine prügila korrastamisel on lubatud ning jäätmete taaskasutusse suunamise seisukohalt positiivne, kuid arvestada tuleb sellega, et jäätmeid võib vastu võtta ettevõttelt, kes omab vastavat tegevusluba jäätmete taaskasutamiseks või ringlusse võtuks. Juhul, kui jäätmete ülesandja on jäätmete tekitaja, kellel loa kohustus puudub, siis tuleb jäätmete vastuvõtjal võtta Keskkonnaametist vastav registreerimistõend jäätmete taaskasutamiseks prügila korrastamise töödel (vastavalt Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Emma Krikova keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Viru regioon

Kaisa Kivila 3258410 [email protected]

Irina Sõtsova 3572614 [email protected]

2/2

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 3. KOBRAS AS VASTUS KESKKONNAAMETI ESITATUD MÄRKUSTELE

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 61

Lp Emma Krikova Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Keskkonnaameti Viru regioon Kunderi 18 44307 Rakvere Teie 16.02.2015 nr V 6-7/15/13564-14 [email protected] Meie 19.02.20155 nr 1-2/95

Vastused ettepanekutele endise Rakke lubjatehase prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohta

Täname märkuste ja ettepanekute eest endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise aruande kohta.

Teie ettepanekutega on arvestatud järgnevalt: 1. KMH aruande sissejuhatuses on parandatud lause sõnastust. 2. Termin „põlevkivijäätmed“ on aruandes asendatud terminiga „põlevkivituhk“ täpsustamaks jäätmete iseloomu. 3. Peatükis 6.7.1 on käsitletud kavandatava tegevuse mõju ettevõtlusele. Täpsustasime seda alapealkirja ning lisasime, et tegemist on mõjuga eelkõige Nordkalk AS-le. Leiame, et mõju Nordkalk AS-le väärib siiski esile toomist, sest tegemist on valla kõige suurema tööandjaga ning erinevate alternatiivide rakendamine ei ole kulukas ainult ettevõttele, vaid võib tekitada negatiivse majandusliku mõju ka ümbruskonna elanikkonnale (võimalikud koondamised). Tegemist on sotsiaal-majandusliku mõjuga ning see asub ka vastava peatüki all. Reaalsete alternatiivide võrdlemisel (Saaty meetodi rakendamine) ei ole tegemist aga olulise kriteeriumiga ning see mõju ei ole määrav sobiva alternatiivi valimisel. Sellist lähenemisviisi, kus prügila sulgemisel on käsitletud mõju endisele käitajale, on kasutatud ka Kehra prügila keskkonnamõju hindamisel. 4. Mineraalne materjal, mida kasutatakse prügila katmisel dreenikihis, saadakse jäätmekäitlejalt (Ragn-Sells AS), kellel on olemas jäätmeluba jäätmete taaskasutamistoimingute läbiviimiseks.

Kobras AS Telefon 730 0310 Registrikood 10171636 1/2 Riia 35 Faks 730 0315 Swedbank EE192200221005103752 50410 Tartu e-post: [email protected] KMKR nr EE100018743

Lugupidamisega

Urmas Uri Kobras AS juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

Koostas: Rinaldo Rüütli Kobras AS keskkonnaeksperdi assistent tel 7 300 310 [email protected]

Kobras AS Telefon 730 0310 Registrikood 10171636 2/2 Riia 35 Faks 730 0315 Swedbank EE192200221005103752 50410 Tartu e-post: [email protected] KMKR nr EE100018743

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 62

ENDISE RAKKE LUBJATEHASE PRÜGILA SULGEMISKAVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE

AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

Rakke Kultuurikeskus (Simuna tee 10, Rakke, Rakke vald) 18. veebruar 2015

Avalik arutelu algas: 15:00 lõppes: 15:40

Juhatas: Urmas Uri Protokollis: Martin Võru (Kobras AS) Osa võtsid: osavõtjate nimekiri on protokollile lisatud.

Päevakord:

Urmas Uri ja Rinaldo Rüütli tutvustasid keskkonnamõju hindamise aruannet. Rinaldo Rüütli selgitas ja vastas kahele märkusele, mis Keskkonnaamet oma kirjaga saatis.

Kaisa Kivila (Keskkonnaamet): Aga ülejäänud punktid (mis puudutavad Keskkonnaameti tehtud märkuseid)? Urmas Uri (Kobras AS): Ülejäänud punktidega on korras, need parandused viiakse sisse ja nende osas ei ole vaja diskuteerida.

Kaisa Kivila (Keskkonnaamet): Ma kommenteeriks seda mõju ettevõtlusele. Kui ma lugesin aruannet, siis ma ei olnud teistes KMH aruannetes näinut, et oleks välja toodud kulu ettevõttele. Sellepärast ma ei saanudki aru, kas see on KMHs asjakohane. Me teame nagunii, et see on kulutus ettevõtte jaoks.

Rinaldo Rüütli (Kobras AS): Tegelikult on sellist mõju ettevõtlusele käsitletud ka Kehra prügila keskkonnamõju hindamisel ja isegi kahe kriteeriumina. Selle kriteeriumi osakaal hindamises on kõige väiksem. Ta ei mõjuta tulemust väga palju.

Andres Rammul (Nordkalk AS): Ma kommenteeriks seda materjali, mida kasutatakse katmisel. Praegu viib Ragn-Sells seda materjali Tallinnast Tormasse. Kergem oleks seda viia Rakkesse. See on kõikidele kasulik mingiks perioodiks. Seda materjali tekib pidevalt ja mingi aeg saaks seda kasutada prügila katmiseks.

Kaisa Kivila (Keskkonnaamet): Mis jäätmed need on? Andres Rammul (Nordkalk AS): Need on olmejäätmetest välja sorditud mineraalne osa. Ma olen Ragn-Sellsis kohapeal näinud neid. Seal on kivipuru, klaasipuru ja muu mineraalne materjal, mis on olmejäätmetes. Välja on võetud orgaaniline osa ja see osa, mida võiks jäätmekütusena kasutada. Kui seda kihti ei kataks, siis peale vihma jääb see kenasti helkima.

Andres Rammul (Nordkalk AS): Millal see eeldatav start võiks olla (projektiga) Urmas Uri (Kobras AS): Meie saadame järgmise nädala alguses Keskkonnaametile, ma ei tea kui kaua neil läheb. Seaduse järgi on neil kuu aega.

Kaisa Kivila (Keskkonnaamet): Loodetavasti nii kaua ei lähe. Kindlalt ei saa öelda.

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 5. GEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 63

OÜ Rakendusgeoloogia

Töö nr: 14-111

Tellija: AS KOBRAS

AS NORDKALK RAKKE LUBJATEHASE VANA TOOTMISJÄÄTMETE PRÜGILA

EHITUSGEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE

Vastutav spetsialist: /A. Lokotar/

Insener-geoloog: /M. Ristna/

Tartus, Detsembris 2014. ______OÜ Rakendusgeoloogia Ilmatsalu 3b, 51014 Tartu. Tel/Faks (+372) 742 0067. GSM (+372) 525 7726 [email protected] EEG 000131 Reg. Nr: 11438231

S I S U K O R D

1. SELETUSKIRI lk. 3...6.

1.1. ÜLDOSA

1.2. GEOLOOGILINE EHITUS

1.3. KOKKUVÕTE

2. TEIMIPROTOKOLL 18RG-14 lk. 7...23.

3. ANALÜÜSIAKT TA14003621 lk. 24.

4. ANALÜÜSIAKT TA14003622 lk. 25.

5. ANALÜÜSIAKT TA14003623 lk. 26.

6. JOONISED

GL-1. UURINGUPUNKTIDE ASENDIPLAAN M 1 : 1000

GL-2-1...2. GEOLOOGILISED TULBAD M 1 : 50/25

1. SELETUSKIRI 1.1. ÜLDOSA

Töö eesmärgiks oli Rakke vanast tootmisjäätmete prügilast võtta proovid lubjajäätmetest (2 kohta) ning põlevkivi jäätmetest (1 koht), selgitamaks jäätmete filtratsiooniomadusi ning füüsikalis- keemilisi omadusi. Proovide võtmiseks puuriti tellija poolt soovitud kohtadesse 2 puurauku (PA-1 ja PA-2) sügavusega 4,5...6,0 meetrit ning tehti üks šurf (Šurf-1) sügavusega 1,2 meetrit.

Pinnastest võeti kokku 3 rikkumata struktuuriga (loodusliku struktuuriga) proovi pinnaste nihketugevuse määramiseks, mahumassi ja poorsuse määramiseks. Samuti võeti 3 rikutud struktuuriga proovi pinnaste lõimise, plastsuse, karbonaatide ja orgaanilise aine sisalduse, filtratsiooni ning leondumise määramiseks pinnastest. Antud analüüsid viidi läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnika laboris. Teimiprotokollid on esitatud aruandes lehekülgedel 7...23, samas on välja toodud ka täpsed teimimismeetodid.

Et selgitada põlevkivijäätmetest tulenevat võimalikku õlireostust ning määrata raskemetallide sisaldus ja fenoolide hulk lasundis, võeti Šurfist-1 kakas (2) koondproovi (tähistatud nr 1103 ja 1236). Lubjajäätmetset võeti kaks proovi kihi pH, sulfaatide ja Kaaliumi sisalduse määramiseks (proovid 1101 ja 1102). Antud proovid lasti teimida Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaalis. Aruandes on esitatud vastavad analüüsiaaktid lehekülgedel 24...26.

Pinnaste niiskussisalduse määramiseks võeti kokku 15 proovi, proovid teimiti vastavalt normile CEN ISO/TS 17892-1:2004 OÜ Rakendusgeoloogia litsenseerimata laboris.

Puuraugud seoti Garmin 60CSx GPSMAP seadmega, kõrgused võeti alusplaanilt. Kõrgused on Balti süsteemis, koordinaadid on L-EST 97´süsteemis.

Pinnaste nimetused on antud EVS-EN 1997-1:2003 kohaselt ning töö aruanne ning uuringud on läbiviidud Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise korra (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrus 71) kohaselt.

Pinnaste täpsed kirjeldused ja lasuvuspilt ning uuringuaegne pinnasevee tase on esitatud geoloogilistes tulpades, joonistel GL-2-1...2. Geoloogilistes tulpades on kirjeldatud ka proovivõtu kohad (sügavused). Uuringupunktide asukohaskeem on näidatud joonisel GL-1.

1.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Vana lubjatehaste tööstusjäätmete prügila jääb maastikulise rajoneerimise järgi Pandivere kõrgustikule väikekümnniselisele voorestiku alale. Pinnakatte paksus ulatub prügila alal ca 19 meetrini (AS Nordkalk tehasehoonete kompleksi rajatud puuraukude järgi), mille all avanevad Alam Siluri Raikküla lademe lubjakivid. Tootmisjäätmete prügila suhteline kõrgus on ca 19...23 meetrit. Maapinna abs kõrgused uuringupunktide suudmetel jäid kõrgusmärkide 101,0...112,2 meetri vahemikku, looduslik maapind jääb kõrgusmärkide ~91...100 m vahemikku.

Uuringusügavuses eraldati jäätmelasundist välja 4 kihti- geoloogilist elementi.

KIHT 1, Lubjajääde (tIV). Lubjajäädet esines puuraugus 1 ja 2. Lubjajääte kihis esineb vahekihina põelvkivijäädet (kiht 2A) ja olme- ehitusprahi segust pinnast (kiht 3). Kiht on valkjashalli, halli kuni valge värviline. Puuraugust 1 võeti koondproov (2118) sügavuselt 1,0-2,5 meetrit. Lõimise järgi on pinnaseks väga rohke karbonaatide sisaldusega keskplastne rohke kruusaga savine jämeliiv, voolavusarvu (IL) järgi on tegemist sitke (kihi keskmise niiskusega 41,5%) kuni kõva (proovi niiskuse 33,8% juures) pinnasega. Puuraugust PA-2 võetud proovi (2119) lõimise järgi on tegemist väga rohke karbonaatide sisaldusega

üliplastse rohke liivaga möllikas jämekruusaga, voolavusarvult (IL) on kiht poolkõva (kihi keskmine niiskus 67,93%) kuni kõva (proovi niiskuse 60,6% juures).

Rikumata struktuuriga proovis (2121-1) on CaCo3 sisaldus 100%, teistes proovides jääb kihi karbonaatsus

65,9...84,4 % vahemikku. Kihi voolavusarv IL on keskmise niiskuse järgi (11,56%) ja proovi niiskuse (11,6%) järgi -0,83...-0,89, seega on tegu kõva pinnasega.

KIHT 2, Põlevkivijääde (tIV). Põlevkivijääde esines puhtal kujul Šurf-1 piirkonnas. Kiht on pruunika värvusega, sisaldab jämepurdu kruusa ja veeriste näol ning põlevkivi tükke. Kihist võeti rikutud struktuuriga proov (2120), mille nimetus pinnase omaduste ja lõimise järgi on keskmise orgaanilise aine (kuumutuskadu 550°C) ja rohke karbonaatide sisaldusega väheplastne kruusaga mölline peenliiv.

Kihi voolavusarv IL on keskmise niiskuse järgi (11,56%) ja proovi niiskuse (11,6%) järgi -0,83...-0,89, seega on tegu voolavusarvult kõva pinnasega.

KIHID 2A, Põlevkivi jääde olme- ja ehitusprahiga. Segamini pööratud pinnast esineb puuraukude 1 ja 2 kohal lubjajäätmes vahekihtidena. Kihipaksused olid uuringusügavuses 0,3...1,3 meetri paksused. Kiht on valdavalt pruunika värvusega, plastne, sisaldab jämepurdu lubjakivi tükkide, kruusa ja põlevkivi tükkide näol 5...20%.

KIHT 3, Lubjajääde ja šlakk (tIV). Lubjajäätme kompleksis esineb vahekihtidena musta kuni hallivalge värvilist segamini pööratud kihte, mille paksus uuringusügavuses oli 0,4 meetrit. Kihis esineb jämepurdu kuni 30%.

Pinnase- pinnavesi esines uuringu ajal 07.11.2014., puuraugus 2, kus vesi jäi maapinnast 3,1 m sügavusele, abs kõrgusele 104,3 meetrit. Tõenäoliselt esineb vett jäätmemäes väga erinevatel sügavustel, sõltuvalt antud koha läbilõikest.

1.3. KOKKUVÕTE

Lubjasetted- lubjajäätmed.

Lubjalasundist- lubjajäädetest võetud proovide järgi (2118, 2119, 2121-1) on tegu väga rohke karbonaatide sisaldusega (65,9...100%) pinnasega.

Pinnase lõimiseline koostis on väga mitmekesine ning varieerub kihiti suurtes piirides, pinnas on kesk- kuni üliplastne (wL = 44,7...72,2%).

Kihi filtratsioonimoodul jääb vahemikku 12,6...16,4*10-4, seega on tegu praktiliselt veepidemega. Lubjajääte leondumine on prooviti erinev, aeglasest (2119) kuni väga kiireni (2118).

3 3 Lubjajäätme looduslik mahumass qn on 1,5 g/cm , erimass qs 2,5 g/cm . Poorsus n on 62%. Lubjajäätme nidusus c jääb vahemikku 6...10 kPa ning kihi sisehõõrdenurk on 35...36°.

Lubjajäätmest võetud proovide järgi (1101 ja 1102) on kihi pH 12,4...12,5, sulfaatide sisladus jääb vaehmikku <20...69 mg/kg. Kaaliumi sisaldus 26...160 mg/kg.

Lubjajääde on väga erineva koostise ja tiheduse ning omadustega nii vertikaal kui ka horisontaal suunal.

Põlevkivijäätmed.

Kihist võeti üks koondproov (2120), mille järgi on tegu keskmise orgaanilise aine sisaldusega (2,4%) ja rohke karbonaatide sisaldusega (32,1%) pinnasega.

Pinnase lõimiseline koostise järgi on tegu väheplastse kruusaga mölline peenliivaga. Lasundist võetud proovi järgi on tegu mittefiltreeriva pinnasega, kihi filtratsioonimoodul on 0,3*10-4. Põlevkivi jääde on praktiliselt leondumatu.

3 3 Põlevkivijäätmete looduslik mahumass qn on 2,15 g/cm , erimass qs 2,68 g/cm . Poorsus n on 29,7%. Pinnase nidusus c on 5 kPa ning kihi sisehõõrdenurk on 38°.

Lubjajäätmest võetud proovide järgi (1236 ja 1103) on kihi pH 8,0, sulfaatide sisladus jääb < 20 mg/kg. Kaaliumi sisaldus 11 mg/kg, Naftasaadused jäävad alla < 0,2 mg/kg.

Kui jäätmehoidlat soovitakse katta põlevikvijäätmetega, mida peaks esinema Šurf-1 piirkonnas, siis kiht käitub veepidemena. Jäätmehoidla katmisel tuleb tagada, et hoidla nõlvus oleks stabiilne, et sademeveed ei pääseks uuristama nõlvu ja karbonaatide rikkad nõrgveed ei satuks pinnavette.

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 6. FOTOD PRÜGILAST

Prügila tipp

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 64

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Prügila läänepoolne järsk nõlv

Prügila tipp

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 65

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Biotiik prügilast lõunas

Puud prügila nõlval

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 66

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

Prügila lõunapoolne nõlv

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 67

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 7. PRÜGILA SULGEMISLAHENDUSE PROJEKTJOONIS JA KATTEKIHTIDE KONSTRUKTSIOON

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 68

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE HEAKSKIITMISE OTSUS

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 69

Toomas Post Teie 06.04.2015 nr 99 Aktsiaselts NORDKALK nordkalk.estonia@nordkalk.com Meie 30.04.2015 nr V 6-7/15/4712-4

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine

Austatud Toomas Post

Esitasite Keskkonnaameti Viru regioonile (edaspidi nimetatud Keskkonnaamet) heakskiitmiseks Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) aruande (registreeritud 07.04.2015 kirjana nr nr V 6-7/15/4712-3).

I. FAKTILISED ASJAOLUD

Aktsiaselts NORDKALK (registrikood 10656606) on esitanud 11.06.2014. a kirjaga nr 370 Keskkonnaametile taotluse Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamiseks.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on endise Rakke lubjatehase prügila keskkonnaohutu sulgemine vastavalt õigusaktidele.

Taotluse alusel algatas Keskkonnaamet oma 13.08.2014 kirjaga nr V 6-7/14/13564-5 KMH aktsiaseltsi NORDKALK käitamisel olnud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisele. KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 6 lõike 1 punktile 24, § 7 punktile 4, §-le 9, § 11 lõigetele 2 ja 3, keskkonnaministri 29.04.2004. a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi nimetatud Määrus nr 38) § 33 lõike 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014. a käskkirja nr 1-4/14/242 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 6 “Keskkonnaameti Viru regiooni põhimäärus” punktidega 2.1 ja 3.5.8.

KMH eesmärk oli endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisega seotud ja sulgemisjärgsete oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, nende hindamine, mõju ulatuse määramine, leevendusmeetmete väljapakkumine ja keskkonnanõuete määramine järelhooldusele.

Keskkonnaamet kiitis KMH programmi heaks 29.10.2014 kirjaga nr V 6-7/14/21753-2. KMH programmi heakskiitmisest teavitati KeHJS § 19 lg 1 kohaselt 03.11.2014 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 03.11.2014 kirjaga nr V 6-7/14/21753-3 kirjalikult menetlusosalistele.

Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Aktsiaselts NORDKALK esitas 27.02.2015 kirjaga nr 52 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava KMH aruande koos endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskavaga (töö nr 2015-022) ja endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojektiga (töö nr 2015-009).

Keskkonnaamet palus aruande heakskiitmismenetluses ilmnenud aruande puudused kõrvaldada kirjaga 30.03.2015 nr V 6-7/15/4712-2. Aktsiaselts NORDKALK esitas täiendatud KMH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks 06.04.2015.

Vastavalt KeHJS § 10 lg 2 Keskkonnaamet on endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava KMH järelevalvaja, kuna kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ei ole riigipiiri ülene.

II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p-de 5–6 ning § 22 lg-te 2–4 ja 7–8 ning keskkonnaministri 17.02.2006 määruse nr 16 „Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise menetluse kontrollimise kord“ järgi on KMH järelevalvaja ülesanne kontrollida KMH aruande ja KMH menetluse vastavust õigusaktide nõuetele ning teha otsus KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta ja määrata keskkonnanõuded, mille eesmärk on vältida või minimeerida kavandatavatest tegevustest tulenevat eeldatavat negatiivset keskkonnamõju.

2.1. KMH menetluse vastavus kehtestatud nõuetele

KeHJS § 21 kohaselt KMH aruanne avalikustatakse ja KMH aruande avalikustamise tulemusi arvestatakse KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras.

KeHJS § 16 lg 4 nõuetele vastav teade ilmus 02.02.2015 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 30.01.2015 kohalikus ajalehes Virumaa Teataja. KeHJS § 16 lg 2 p 3 kohane teade oli väljas ka Rakke Kultuurikeskuse hoones. Keskkonnaamet edastas KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kirjaliku teate KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikutele 29.01.2015 kirjaga nr V 6-7/14/13564-13.

Aruande avalik väljapanek kestis 02.02.2015 - 17.02.2015, st 14 päeva. KMH aruandega sai tutvuda Keskkonnaameti Viru regiooni Jõhvi ja Rakvere kontorites (Pargi 15, Jõhvi ja Kunderi 18, Rakvere), aktsiaselts KOBRAS kontoris (Riia 35, 50410 Tartu) ning Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Ettepanekuid ja vastuväiteid ning küsimusi KMH aruande kohta sai esitada Keskkonnaametile ja Kobras AS-le kuni 17.02.2015.

KMH aruande avaliku väljapaneku ajal esitas ettepanekuid Keskkonnaamet (16.02.2015 kiri nr V 6-7/15/13564-14), kellele ekspert vastas 19.02.2015 kirjaga nr 1-2/95. Keskkonnaameti kiri ja eksperdi vastuskiri on lisatud KMH aruandele. Ekspert täiendas ja parandas Keskkonnaameti kirja alusel KMH aruande. Täiendavaid ettepanekuid pärast avaliku väljapaneku lõppemist ei ole laekunud.

KMH aruande avalik arutelu toimus 08.02.2015 kell 15.00 Rakke Kultuurikeskuses (Simuna tee 10, 46301 Rakke). Arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ning KMH tulemusi. Arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH aruande avaliku arutelu protokoll on leitavad KMH aruande lisas 4.

2/4

Analüüsides KMH aruande sisu ja KMH aruande avalikustamist puudutavaid materjale, on KMH aruannet esitatud ettepanekute ja märkuste alusel täiendatud.

Lähtudes eelnevast vastab KMH menetlus KeHJS sätetele ning selles ei esine rikkumisi, mis võiksid mõjutada KMH tulemusi.

2.2. KMH aruande kvaliteedi kontroll

Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindas ja KMH aruande koostas Aktsiaselts KOBRAS (registrikood 10171636, aadress: Riia 35, 50410 Tartu), kontaktisik: Rinaldo Rüütli (tel 730 0310, e-post [email protected]) ning juhtekspertideks Urmas Uri, kelle KMH litsents nr KMH0046 kehtib kuni 26.04.2017.

KMH eksperdirühm on andnud Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava KMH aruandes ülevaate kavandatavast tegevusest ja selle alternatiividest, kirjeldanud ja hinnanud eeldatavalt mõjutatava keskkonna seisundit ning kavandatava tegevusega ning selle alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju. Esitatud on soovitused negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks, samuti on antud soovitused keskkonnaseire teostamiseks. KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH programmile ning sisaldab KeHJS § 20 lg 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet ei pea vajalikuks tuua võrdlustabelina välja, milline KMH aruande peatükk vastab millisele KMH programmi ja KeHJS § 20 lg 1 punktile. Samuti on KMH aruanne sisult piisav kavandatava tegevuse üle otsustamiseks.

Lähtudes eelnevast vastab KMH aruanne heakskiidetud KMH programmile ja KeHJS § 20 lg 1 nõuetele ning on kavandatava tegevuse üle otsustamiseks piisav.

III. OTSUSTUS JA KESKKONNANÕUETE MÄÄRAMINE

Lähtudes KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p 5-6 ning § 22 lg 2–3 ja 7-8, Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 6 „Viru regiooni põhimäärus“ ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid, kiidab Keskkonnaamet heaks Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava KMH aruande ning määrab tulenevalt KMH tulemustest järgmised keskkonnanõuded:

1. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada KMH aruande peatükis 7 toodud negatiivse keskkonnamõju vältimise ja leevendusmeetmete ettepankutega.

2. Jäätmeloa andmise menetluse käigus peab toimuma jäätmete kasutamise sobivuse ja püsijäätmetele vastavuse tõendamine. Püsijäätmetele vastavuse tõendamiseks tuleb jäätmetest koodiga 19 12 09 võtta vastavat õigust omava proovivõtja poolt jäätmeproovid ning analüüsida neid akrediteeritud laboris. Proovid tuleb analüüsida Määruse nr 38 §-st 20 lähtuvalt ning analüüsitulemused (protokollid) tuleb esitada Keskkonnaametile.

3. Vastavalt Määruse nr 38 §-le 36 on käitaja kohustatud teostama järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab Keskkonnaametile kord aastas § 40 kohase aruande.

3/4

Keskkonnaamet peab KeHJS § 19 lg 1 ja § 23 alusel teatama KMH aruande heakskiitmisest arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kirjalikult menetlusosalistele 14 päeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. Riigilõivuseaduse § 83 järgi teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 7,00 eurot.

Seetõttu palume arendajal (Aktsiaselts NORDKALK) tasuda ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest riigilõiv 7,00 eurot 10 päeva jooksul käesolevast otsusest arvates. Riigilõivu tasumise viisist teavitab Keskkonnaamet eraldi e-kirjaga.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaak Jürgenson juhataja Viru regioon

Irina Sõtsova 3572614 [email protected]

4/4

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne

LISA 9. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 70

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected]

TÖÖ NR 2014-160

X 6540197

Y 629140

L-EST’ 97

ENDISE RAKKE LUBJATEHASE

PRÜGILA SULGEMISKAVA

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

PROGRAMM PROGRAMM

Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKKE VALD,

TUHAMÄE MAAÜKSUS (KÜ TUNNUS 66001:002:0115)

Tellija: NORDKALK AS Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Eksperdid: URMAS URI (Litsents KMH0046) ANNE ROOMA (Litsents KMH0047) Vastutav täitja: RINALDO RÜÜTLI

Kontrollija: ENE KÕND

TARTU 2014

Rakke lubjatehase prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise programm

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14. Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

SISUKORD 1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT ...... 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ...... 6

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 7

3.1 PRÜGILA SULGEMISE ALTERNATIIVID ...... 7 4 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA ...... 9

4.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALA ...... 9 4.2 PRÜGILA SEISUND ...... 9 4.3 MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ...... 11 4.3.1 Asustus ja maakasutus ...... 11 4.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 12 4.3.3 Hüdroloogilised tingimused ...... 12 4.3.4 Taimestik ja loomastik ...... 12 4.3.5 Müra ja õhusaaste ...... 12 4.3.6 Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad ja kultuurimälestised ...... 13 4.4 MÕJUALA SUURUS, MÕJUALLIKAD JA MÕJUD ...... 13 5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA ...... 14

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ...... 15

7 ANDMED ARENDAJA KOHTA NING EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS ...... 17

8 LISAD ...... 19

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE KESKKONNAAMETI POOLT ...... 20

LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE VÄLJAANDES AMETLIKUD TEADAANDED ...... 24

LISA 3. KESKKONNAAGENTUURI ETTEPANEKUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU KOHTA 25

LISA 4. VASTUSED KESKKONNAAGENTUURI ETTEPANEKUTELE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU KOHTA ...... 26

LISA 5. KESKKONNAAMETI ETTEPANEKUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU KOHTA ...... 28

LISA 6. VASTUSED KESKKONNAAMETI ETTEPANEKUTELE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU KOHTA ...... 32

LISA 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ...... 34

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 3

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT

Joonis 1. Tuhamäe katastriüksusel paikneva Rakke lubjatehase prügila asukoht (Maa-ameti kaardirakendus).

Rakke lubjatehase prügila (varem nimetatud kui Rakke jäätmete ladestus, prügilakood 6775 07) suleti 31.12.2001. a Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse juhataja 17.12.2001. a korralduse nr 29 alusel. Sama korraldusega tühistati ka Rakke Lubjatehase AS (praegune Nordkalk AS) jäätmeluba nr 128, mis andis õiguse ladestada tootmises tekkivaid jäätmeid prügilasse. Prügila sulgemise järel tuli ladestamist vajavad jäätmed vedada teistesse prügilatesse. Pärast prügila sulgemist tuli prügila loa omanikul ja viimasel käitajal rakendada meetmeid, mis välistaks jäätmete ladestamise Rakke jäätmete ladestusse. Samuti tuli täpsustada prügila sulgemisjärgse hoolduse lisatingimusi.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 4

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

Keskkonnaamet edastas 3. aprillil 2014 Nordkalk ASile kirja nr V 8-2/14/7845-1, milles teavitab ettevõtet endise Rakke lubjatehase korrastamise vajadusest.

Nordkalk AS esitas 11. juuni 2014. a kirjaga nr 370 Keskkonnaameti Viru regioonile taotluse Rakke lubjatehase prügila sulgemise keskkonnamõju hindamiseks.

Keskkonnaamet saatis keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Nordkalk ASile ja Rakke Vallavalitsusele 10. juuli 2014. a kirjaga nr V 6-7/14/13564-2. Nii Nordkalk AS kui ka Rakke Vallavalitsus on nõustunud keskkonnamõju hindamise algatamisega.

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise Nordkalk ASi käitamisel olnud endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiseks oma 13.08.2014. a kirjaga nr V 6-7/14/13564-5 (Lisa 1). Sellekohane teade avaldati ka väljaandes Ametlikud Teadaanded (Lisa 2). Lisaks nimetati Keskkonnaameti kirjas, et prügilaga seonduvate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise käigus ning et olulist piiriülest mõju ei ole ette näha.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 5

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 2 lõige 1 kohaselt:

3) võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 6

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

Endise Rakke lubjatehase prügilal ei ole praegu kindlaks määratud liiki. KMH läbiviimisel käsitletakse prügilat kui tavajäätmeprügilat.

Prügilat ei saa käsitleda kui püsijäätmete prügilat, sest põlevkivituhas esinev CaO ja vähemal määral MgO reageerivad veega. Püsijäätmete prügila puhul peaksid jäätmed olema täielikult inertsed.

CaO ja MgO veega reageerimise tulemuseks on aluselised hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiidi vees lahustumisel tekib aluseline lubjavesi. Aastate jooksul on sademete mõjul tõenäoliselt toimunud prügilademe sees mainitud protsessid. Seda on soodustanud prügila tipu kuju, mille tõttu sinna sadanud vesi valgub prügilademe sisse. Prügilademe servades voolab vesi aga järsu nõlvuse tõttu kiiresti ära jõudmata prügilademe sisse. Suure vee vajaduse tõttu pole tõenäoliselt kõik reageerimisprotsessid veel lõpule jõudnud. Põlevkivituhk seob suurel hulgal vett, umbes 0,6-0,7 m³ tonni tuha kohta.

Kohapealse vaatluse käigus ei olnud märke sellest, et sademevesi oleks prügilademe seest aineid välja uhtunud. Seega on tõenäoline, et prügilademest ei ole aluselist vett jõudnud ümbritsevasse keskkonda. Seda kinnitab ka normis olev pH tase endise Oru biopuhasti biotiigi heitvees. Prügila nõuetekohase sulgemise tulemusena kaob ka võimalus, et kogu CaO ja MgO veega reageerimisprotsessi lõppedes hakkaks aluseline vesi keskkonda jõudma.

Euroopa Nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ lisas III on välja toodud jäätmete omadused, mis lubavad jäätmed nimetada ohtlikeks jäätmeteks. Endise Rakke lubjatehase prügilasse ladestatud jäätmetel puuduvad need omadused. Prügila on aastatega stabiliseerunud, sest prügilasse pole juba aastaid täiendavalt midagi ladestatud ning prügilat katab praeguseks juba kohati mitmeid aastakümneid vana kõrghaljastus. Seega arvestades prügilademe stabiilsust ning väikest keskkonnaohtu ei ole põhjust käsitleda prügilat kui ohtlike jäätmete prügilat.

3.1 Prügila sulgemise alternatiivid

Keskkonnamõju hindamisel võrreldakse erinevaid tegevusalternatiive. Keskkonnamõju hindamise käigus võib lisanduda täiendavaid alternatiive või alaalternatiive.

Vastavalt keskkonnaministri määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 4 kohaselt tuleb muuhulgas ka prügila sulgemisel vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 7

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemisel käsitletakse kahte alternatiivi:

Alternatiiv I

Prügila suletakse õigusaktides etteantud nõuete kohaselt.

Lisaks antakse prügilademele sobiv nõlvus ning rajatakse kraavid nõrg- ja valgvee ärajuhtimiseks.

Alternatiiv II

Prügila suletakse vähendatud kattekihtidega. Vastavalt „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 (2) ja (3) alusel on võimalik vähendada või muuta kattekihi konstruktsiooni kui on keskkonnamõju hindamise aruandes näidatud, et prügila ohustab keskkonda tavapärasest vähem või kui konstruktsioon võimaldab saavutada samaväärse sadevete ärajuhtimise ja pinnase ning põhjavee kaitse.

Lisaks kujundatakse prügila nõlvad, mis praegu on vähese haljastusega, ebaühtlased ning järsud. Prügilademe ümber rajatakse kraavid valgvee ärajuhtimiseks, mis tekib sademetest.

Erinevate leevenduste tegemisel kattekihtides põhjendatakse ära nende vajadus ning kaalutakse keskkonnariske, mis võivad kattekihtide vähendamisel tekkida.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 8

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

4 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU KOHTA

4.1 Keskkonnamõju hindamise ala

Joonis 2. Ortofoto Rakke lubjatehase prügilast ning tähtsamatest ümberkaudsetest objektidest (Maa-amet).

4.2 Prügila seisund

Rakke lubjatehase prügilasse on 20. saj keskpaigast alates ladestatud põlevkivituhka (aastatel 1958- 1988), mis tekkis põlevkivi kasutamisel küttematerjalina ring- ja šahtahjudes. Samuti on väiksemates kogustes ladestatud prügilasse lubjatööstuse jäätmeid, milleks on kustutamata lubi (CaO) ja lubjakivi

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 9

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

(CaCO3). Kõige viimased ladestused prügilasse tehti aastatel 2000 ja 2001. 2000. a ladestati prügilasse 430 t jäätmeid ning 2001. a 440 t, millest 200 t moodustasid lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 10 13 04) ja 240 t moodustasid lubjakivi töötlemisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 51 04 98*).

. Põlevkivituhk (põlevkivikoldetuhk, jäätmekood 10 01 97*): ~328 015 m³ (~926 000 t)

. Lubjajäätmed (lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed, jäätmekood 10 13 04): ~4000 m³ (~7 000 t)

. Lubjakivi sõelmed (lubjakivi töötlemisel tekkinud jäätmed, jäätmekood 51 04 98*): ~23 000 m³ (~35 000 t)

. Põlevkivi sõelmed (põlevjäätmed, jäätmekood 19 02 10): ~18 000 m³ (~27 000 t)

. Pinnas (kivid ja pinnas, jäätmekood 17 05 04): ~16 000 m³ (~21 000 t)

. Kokku ladestatud jäätmeid: ~389015 m³ (~1 016 000 t)

Kogu prügilasse ladestatud jäätmete hulk on Nordkalk AS andmetel ligilähedane Kobras AS saadud mõõdistustulemustele. Tuleb arvestada ka asjaolu, et mõõdistustööd on tehtud rohkem kui kümme aastat pärast ladestustööde lõppu, mistõttu on tekkinud prügilademe peale mullastikukiht. See on omakorda aga suurendanud prügila mahtu.

Tuhamäe katastriüksuse loodepoolsesse serva ja Nordkalk AS territooriumi lõunapoolsesse serva on ladestatud Nordkalk AS lubjatööstuse tootmisjääke. Tootmisjääkide lademed on mitme meetri kõrgused ning ei ole ilmastiku eest kaitstud. Prügila külastamisel 23.09.2014 oli hakatud tootmisjääke, mis olid ladustatud Tuhamäe maaüksusele, teisaldama. Tootmisjääkideks on praaklubi, mis tekib lubjaahjude sissekütmisel. Praaklubi sisaldab peamiselt kustutamata lupja (CaO ehk põletatud lubi) ning on aluseline. Kuna jäägid on sademete eest kaitsmata, siis veega (sademed) reageerides on kustutamata lubi (CaO) muutunud ajapikku kustutatud lubjaks ehk kaltsiumhüdroksiidiks (Ca(OH)2). Õhuga kokkupuutel reageerib kaltsiumhüdroksiid õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub ajapikku kaltsiumkarbonaadiks (CaCO3) Neid tootmisjääke kavatsetakse ära kasutada Rakke karjääri korrastamiseks.

Prügila tippu pääseb põhja poolt mööda pinnasteed, mis kulgeb piki prügilademe läänepoolset külge. Prügilade on alates lademe jalamilt ca 10-15 m kõrgune.

Prügilade on kõige kõrgem maaüksuse lõunapoolses osas, kus lõpetati viimasena lubjatööstuse jäätmete ladestamine. Kõige järsemad jäätmelademe nõlvad on lõuna- ja läänepoolne, kust inimesel

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 10

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

on ilma abivahenditeta väga raske üles või alla liikuda. Lõunapoolsel nõlval kasvab kõrghaljastus jämedate puude ja võsa näol. Läänepoolne nõlv on aga lagedam: seal on kasvama hakanud mõned noored puud ning valdavalt ilmestavad nõlva valged lubjakivijäätmed. Läänepoolne nõlv on potentsiaalselt varisemisohtlik ning võib ka erodeeruda, sest seal ei ole välja arenenud nii tihedat taimestikku ja juurestikku, mis hoiaks nõlva kinni. Idapoolne nõlv on küllaltki järsk, kuid seal kasvab hein ning on olemas mullakiht. Prügilademe põhjapoolne osa on oluliselt madalam kui lõunapoolne osa ning seal ei näe visuaalsele vaatlusel valgeid lubjakivihunnikuid. Põhjapoolne nõlv on teistest laugem, kuid seal kasvavad samuti küllaltki suured puud ja võsa. Kõige rohkem ebatasasusi ning väikseid künkaid ja lohke asub prügilademe põhjapoolses osas, idapoolse nõlva jalamil ning lademe tipus. Ebatasasused näitavad, et prügiladet pole tasandatud ega kujundatud.

Tänaseks katab suurt osa prügilast isetekkeline haljastus, milleks on juba suureks sirgunud puud, võsa ja heintaimed. Haljastus on prügila pinnal saanud areneda tänu taimekasvuks vajaliku mullakihi kujunemisele. Erandiks on läänepoolne nõlv ja prügilademe tipp, kus esineb taimestikku vähem ning lubjakivijäätmed on mullaga katmata. Siiski on hakanud taimed kasvama ka otse lubjakivijäätmete hunnikutes, kuid kuna lademe läänepoolses osas ja tipus lõpetati jäätmete ladestamine kõige hiljem, siis sinna pole veel korralik haljastus jõudnud kasvada. Lisaks lubjakivijäätmetele on prügilas näha vähesel määral ehitusjäätmeid (tellised, eterniit, tsemendikotid), olmejäätmeid ning probleemtooteid (rehvid). Need jäätmed on tõenäoliselt toodud prügilasse illegaalselt eraisikute poolt, sest neid leidub eelkõige prügilademe perimeetri ääres, kuhu ligipääs on kergem.

Praeguse prügilademe ümber puuduvad kraavid, mis koguksid nõrg- või valgvett ning juhiksid selle prügilademest eemale.

4.3 Mõjutatavad keskkonnaelemendid

4.3.1 Asustus ja maakasutus

Tuhamäe maaüksuse ümbruses on valdavalt lagedad alad, mida kasutatakse põllu- ja aiamaadena või heinamaadena. Prügilast põhjas (ca 500 m kaugusel) asub Rakke alevik ja idas (ca 250 m kaugusel) asub Suure-Rakke küla ning ühtlasi ka prügilale lähimad eluhooned.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 11

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

4.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Prügila maaüksuse aluspõhja geoloogiat iseloomustab Siluri ladestu Llandovery ladestik. Piirkonnas leidub Juuru lademe lubjakivi, mergel ja dolokivi ning Raikküla lademe lubjakivi ja dolokivi.

Prügila asub valdavalt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (moreeni 10-20 m, liivsavi 2-5 m). Põhjavee reostusohtlikkus on keskmine. Piirkonnas on domineerivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.

Kohapealse vaatluse tulemusel selgus, et nendes märgitud kohtades ei asu ühtegi puurkaevu. Puurkaevud PRK0010697 ja PRK0010403 asuvad reaalsuses Nordkalk AS territooriumil ning neid pole aastaid kasutatud vee võtmiseks ettevõtte andmetel. Puurkaev PRK0012510 asub Suure-Rakke asulas, prügilast kaugemal.

Prügilast idas, Suure-Rakke asulas, asub kaks puurkaevu (PRK0005469 ja PRK0010685) 50 m sanitaarkaitsealaga (joonis 2).

Tuhamäe maaüksusest ca 200 m põhja poole algab Pandivere nitraaditundlik ala, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud ning põhjavee reostusohtlikkus on kõrge.

4.3.3 Hüdroloogilised tingimused

Prügilast lõunas asuvad Oru biopuhasti biotiigid, mida aktiivselt enam ei kasutata. Prügilast läänes, teisel pool Tapa-Tartu raudteed, asub vähem kui 100 m kaugusel EDRU I-4 maaparandussüsteem. EDRU I-4 eesvooluks on Edru peakraav, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Edru peakraav on 4,5 km pikk, 10,4 km² suuruse valgalaga ning suubub Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõgi kuulub vastavalt keskkonnaministri 15.06.2004. a määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ Vao-Väike-Maarja maanteesillast kuni Alevisaare peakraavini vastavasse nimistusse.

4.3.4 Taimestik ja loomastik

Prügila lähiümbruses ei asu rohevõrgustiku alasid ega looduskaitsealuseid taimi või loomi EELISe ((Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, edaspidi EELIS) juuni 2014 kaardikihtide kohaselt. Prügilast ca 400 m idas asub vääriselupaik (VEP nr. 143052).

4.3.5 Müra ja õhusaaste

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 12

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

Õhusaaste oluliseks tekitajaks piirkonnas on Nordkalk AS lubjakivitööstus, mille lubjakivitolm levib tuulega Rakke alevikus ja ümberkaudsetel maatükkidel. Õhureostus on aastatega vähenenud Nordkalk ASi erinevate investeeringute tõttu tolmu vähendamiseks, kuid siiski piisavalt oluline. Vähemal määral tekitab õhureostust raudteeliiklus, sest rongid töötavad diiselkütuse abil. Lisaks põhjustavad õhusaastet ka kohalikud katlamajad.

4.3.6 Kaitstavad loodusobjektid, kaitsealad ja kultuurimälestised

Prügila lähiümbruses ei asu kaitsealuseid loodusobjekte, kaitsealasid ega Natura 2000 alasid (EELISe kaardikihid juuni 2014 seisuga). Lähim kultuurimälestis on ca 400 m kaugusel asuv arheoloogiamälestis (Asulakoht, nr. 10318).

4.4 Mõjuala suurus, mõjuallikad ja mõjud

Keskkonnamõju hinnatakse Tuhamäe katastriüksusel ning selle lähiümbruses. Mõju täpne ulatus võib muutuda keskkonnamõju hindamise käigus, sest mõned mõjud, nagu müra, õhusaaste ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, võivad ulatuda prügila lähiümbrusest ka kaugemale. Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse kavandatava tegevuse keskkonnamõjusid, mis esinevad nii prügila korrastamistööde ajal kui ka järelhoolduse tegemise ajal. Korrastamisaegsed mõjud puudutavad eelkõige prügila sulgemistöid, sh materjali transportimist, nõrg- ja valgvee käitlemise süsteemide ehitamist. Korrastamisel esinevad võimalikud muutused müra- ja vibratsioonitasemes, pinna- ja põhjavee kvaliteedis ning tolmu ja õhusaaste levikus.

Järelhoolduse aegsed mõjud on eelkõige seotud hüdroloogiliste tingimustega, nagu nõrgvee ja valgvee käitlemine ning juhtimine looduslikesse veekogudesse. Võimalikeks tagajärgedeks võivad olla pinna- ja põhjavee saastumine ning prügilademe nõlvade erosioon ja varisemine.

Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad olulisimad keskkonnamõju kategooriad on:

1. Mõju maastikule ja maakasutusele: reljeef ja pinnakate 2. Mõju taimestikule ja loomastikule 3. Mõju põhjaveele 4. Mõju pinnaveele 5. Mõju välisõhule 6. Mõju müratasemele 7. Mõju vibratsioonitasemele 8. Sotsiaalmajanduslikud mõjud 9. Mõju inimeste tervisele 10. Mõju ettevõtlusele (eelkõige Nordkalk ASi tegevusele)

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 13

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA

Keskkonnamõju hindamise käigus tehakse objekti ülevaatus ning küsitakse informatsiooni asjassepuutuvate isikute ja asutuste käest (nt Keskkonnaamet, Nordkalk AS, Rakke Vallavalitsus). Vajalikke andmeid saadakse ka riiklikest andmebaasidest (Maa-amet, Keskkonnaregister, Statistikaamet, jt). Keskkonnamõju suuruse hindamiseks kasutatakse sarnaste olukordade võrdlusmaterjale ning keskkonnauuringute tulemusi. Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi, mis on välja töötatud Thomas L. Saaty poolt. Meetod sobib subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja kaalutletud otsusteni jõudmiseks. Keskkonnamõju hindamisel võetakse arvesse ka ettepanekuid, mida tehakse avalikustamise käigus.

Vajalikku lisainfot hangitakse erinevatelt ametkondadelt ning ettevõttelt Nordkalk AS. Samuti kasutatakse võrdlusandmeid teistest sarnastest prügilatest ning nende sulgemistest.

KMH läbiviimise käigus võetakse proove prügilast, põhja- ja pinnaveest ning analüüsitakse erinevate saasteainete sisaldust nendes. Analüüside tulemused aitavad hinnata reostuse taset ümbruskonnas ning prügila mõju osakaalu.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 14

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA

Keskkonnamõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava: Tegevus Märkused Täitmise aeg KMH algatamine Keskkonnaameti Viru regioon algatas KMH 13.08.2014. 13.08.2014 KMH programmi koostamine Kobras AS koostöös arendajaga koostab KMH programmi. August 2014 KMH programmi avalik Keskkonnaameti Viru regioon korraldab KMH programmi August- väljapanek (vähemalt 14 avaliku väljapaneku. September päeva) ja avaliku arutelu 2014 korraldamine KMH programmi avalik Kobras AS koostöös arendajaga korraldavad avaliku arutelu. September arutelu 2014 KMH programmi avaliku Kobras AS koostöös arendajaga saadab KMH programmi September väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi esitanud 2014 raames esitatud küsimustele asutustele ja isikutele liht- või tähtkirjaga esitatud vastamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused esitatud küsimustele. KMH programmi esitamine Kobras AS koostöös arendajaga esitab KMH programmi Oktoober Keskkonnaameti pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonnaameti 2014 Viru regioonile Viru regioonile (järelevalvaja) heakskiitmiseks. heakskiitmiseks Keskkonnaametil on programmi heakskiitmiseks aega 30 päeva. KMH programmi Keskkonnaamet (järelevalvaja) teatab KMH programmi November heakskiitmisest teatamine heakskiitmisest kirjaga menetlusosalistele ja ametlikus 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest. KMH aruande koostamine Keskkonnamõju hinnatakse programmiga kinnitatud Oktoober- valdkondades. Töö vormistatakse nõuetekohase KMH detsember aruandena. 2014 KMH aruande avaliku Avaliku väljapaneku korraldab Keskkonnaameti Viru regioon. Detsember väljapaneku (vähemalt 14 2014 päeva) ja avaliku arutelu korraldamine KMH aruande avalik arutelu Avaliku arutelu korraldab Kobras AS koostöös arendajaga. Jaanuar 2015 KMH aruande esitamine Avaliku arutelu läbinud KMH aruanne koos võimalike Jaanuar Keskkonnaameti täiendustega esitatakse Keskkonnaameti Viru regioonile 2015 Viru regioonile (järelevalvaja) heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete heakskiitmiseks määramiseks. Järelevalvajal on otsuse tegemiseks aega 30

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 15

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

päeva. KMH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti Viru regioon (järelevalvaja) teatab KMH Jaanuar- ja keskkonnanõuete aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest veebruar määramisest teatamine kirjaga menetlusosalistele ja ametlikus väljaandes Ametlikud 2015 Teadaanded 14 päeva jooksul aruande heakskiitmise otsuse tegemisest. KMH lõpparuande KMH lõpp-aruanne (koos avalikustamise materjalidega, Veebruar koostamine ja esitamine vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning 2015 tellijale Keskkonnaameti Viru regiooni kooskõlastusega) esitatakse tellijale.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 16

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

7 ANDMED ARENDAJA KOHTA NING EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS

Arendaja:

Nordkalk AS (Faehlmanni 11a 46301).

Kontaktisik on Elen Sõstar (tel 56920042, e-post [email protected])

Keskkonnamõju hindamise ekspert:

Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu).

Kontaktisik on Rinaldo Rüütli (tel 730 0310, e-post [email protected])

Keskkonnamõju hindajad/eksperdid:

. Urmas Uri litsents KMH0046 (juhtivekspert)

Tegevusvaldkonnad: 1) põllumajandus, 2) maaparandus, 3) maavaravaru kaevandamine ja kaevise töötlemine, sh rikastamine, 4) tööstus, 5) tooraine ja muu materjali töötlemine, 6) tselluloosi, paberi ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine, 7) energeetika, 8) jäätmekäitlus, 9) reoveekäitlus, 10) vesi ja kanalisatsioon, 11) ehitus, 12) turism, 13) puhkemajandus ja haljastus, 14) transport ja liiklus, 15) asumite sanitaarkaitse, 16) teenindus.

Mõjuvaldkonnad: 1) maavara, 2) pinnas ja maastik, 3) veesaaste ja veetase, 4) hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, 5) jäätmeteke, 6) kultuuripärand, 7) põhjavesi.

. Anne Rooma litsents KMH0047 (geoloogia)

Tegevusvaldkonnad: 1) põllumajandus, 2) maaparandus, 3) maavaravaru kaevandamine ja kaevise töötlemine, 4) tööstus, 5) tooraine ja muu materjali töötlemine, 6) jäätmekäitlus, 7) reoveekäitlus, 8) vesi ja kanalisatsioon, 9) ehitus, 10) turism, 11) puhkemajandus ja haljastus, 12) transport ja liiklus, 13) asumite sanitaarkaitse, 14) teenindus.

Mõjuvaldkonnad: 1) maavara, 2) pinnas ja maastik, 3) veesaaste ja veetase, 4) jäätmeteke, 5) kultuuripärand, 6) põhjavesi.

Keskkonnaeksperdid: . Rinaldo Rüütli Valdkonnad: mõjutatava keskkonna kirjeldus, kaitstavad liigid . Ene Kõnd Valdkonnad: tehniline kontroll, kitsendused . Erki kõnd Valdkond: projekteerimine . Reet Lehtla Valdkond: maastikuarhitekt-planeerija

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 17

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

Vajadusel kaasatakse keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid eksperte.

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 18

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

8 LISAD

Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 19

Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise programm

LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE KESKKONNAAMETI POOLT