DOCSLIB.ORG

Endise Rakke Lubjatehase Prügila Sulgemiskava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Endise Rakke Lubjatehase Prügila Sulgemiskava Keskkonnamõju Hindamise Aruanne Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected] TÖÖ NR 2014-160 X 6540197 Y 629140 L-EST’ 97 ENDISE RAKKE LUBJATEHASE PRÜGILA SULGEMISKAVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Objekti aadress: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKKE VALD, RAKKE ALEVIK, TUHAMÄE MAAÜKSUS (KÜ TUNNUS 66001:002:0115) Tellija: NORDKALK AS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI (Litsents KMH0046) ANNE ROOMA (Litsents KMH0047) Vastutav täitja: RINALDO RÜÜTLI Kontrollija: ENE KÕND Heaks kiidetud Keskkonnaameti 30.04.2015 kirjaga V 6-7/15/4712 -4 TARTU 2015 Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne OTSUSTAJA Keskkonnaameti Viru regioon Pargi 15, Jõhvi 41537 Kontaktisikud: Irina Sõtšova, tel 357 2614 e-post: [email protected] ja Kaisa Kivila, tel 325 8410, 5394 3367 e-post: [email protected] ARENDAJA Nordkalk AS Faehlmanni 11a 46301 Rakke Kontaktisik: Elen Sõstar, tel 5692 0042 e-post: [email protected] EKSPERT Kobras AS Urmas Uri, litsents KMH0046 Anne Rooma, litsents KMH0047 Riia 35 50410 Tartu Registrikood 10171636 Kontakt: tel 730 0310 e-post: [email protected] VASTUTAV TÄITJA JA Rinaldo Rüütli KONTAKTISIK Kontakt: tel 730 0310 e-post: [email protected] TÖÖRÜHMA LIIKMED Rinaldo Rüütli (vastutav täitja, mõjutatava keskkonna kirjeldus, teedevõrgustik) Ene Kõnd (keskkonnapiirangud, tehniline kontroll, reljeef ja pinnakate) Erki Kõnd (vee reguleerimine) Reet Lehtla (maastikuarhitekt-planeerija) JÄRELEVALVAJA Keskkonnaameti Viru regioon Pargi 15 41537 Jõhvi Kontaktisikud: Irina Sõtšova, tel 357 2614 e-post: [email protected] ja Kaisa Kivila, tel 325 8410, 5394 3367 e-post: [email protected] Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 2 Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne ÜLDINFO Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 379. 3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse teated: Ehitusuuringud EG10171636-0001; Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; Omanikujärelevalve EO10171636-0001; Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14. Kobras AS töö nr 2014-160 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakke vald 3 Endise Rakke lubjatehase prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 6 1.1 ALGATAMINE ............................................................................................................................................. 6 1.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA AVALIKUSTAMINE............................................................................. 8 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ........................................................................................ 9 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................... 10 3.1 PRÜGILA SULGEMISE ALTERNATIIVID ................................................................................................................10 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KESKKONNA KIRJELDUS JA KESKKONNASEISUND ...................................................................................................................................... 12 4.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALA ..................................................................................................................12 4.2 PRÜGILA TÜÜP ...........................................................................................................................................13 4.3 PRÜGILA SEISUND .......................................................................................................................................13 4.4 PÕLEVKIVITUHK .........................................................................................................................................16 4.5 PRÜGILA ÜLEVAADE ....................................................................................................................................17 4.5.1 Uuring............................................................................................................................................19 4.6 MAASTIK JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................21 4.7 ASUSTUS ..................................................................................................................................................23 4.8 GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................................................................................24 4.9 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...............................................................................................................25 4.9.1 Puurkaevud ....................................................................................................................................26 4.9.2 Põhjavee seisund ............................................................................................................................27 4.10 HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED ....................................................................................................................31 4.10.1 Uuringud ........................................................................................................................................32 4.11 TAIMESTIK JA LOOMASTIK .............................................................................................................................34 4.12 MÜRA JA ÕHUSAASTE ..................................................................................................................................34 4.13 KLIIMA ....................................................................................................................................................35 4.14 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, KAITSEALAD JA KULTUURIMÄLESTISED ......................................................................35 5 KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODID ................................................................................................. 36 6 OLULISED KESKKONNAMÕJUD, TAGAJÄRJED JA LEEVENDUSMEETMED ...................................................... 37 6.1 MÕJU PINNASELE, MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE............................................................................................37 6.2 MÕJU PÕHJAVEELE JA PINNAVEELE..................................................................................................................37 6.2.1 Põhjavesi .......................................................................................................................................37 6.2.2 Pinnavesi .......................................................................................................................................38 6.3 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE ...........................................................................................................38 6.4 MÕJU MÜRATASEMELE ................................................................................................................................39 6.5 MÕJU VIBRATSIOONITASEMELE ......................................................................................................................39 6.6 MÕJU VÄLISÕHULE .....................................................................................................................................40 6.7 MÕJUD ASUSTUSELE, SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE, INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE .......................40 6.7.1 Mõju ettevõtlusele, eelkõige Nordkalk AS-le ...................................................................................41 6.8 MÕJUD JÄÄTMETEKKELE ..............................................................................................................................41 6.9 KUMULATIIVNE MÕJU JA MÕJU KLIIMALE, VALGUSTUS-, SOOJUS- JA KIIRGUSTASEMELE .................................................41 6.10 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, KAITSEALAD JA KULTUURIMÄLESTISED ......................................................................41 6.11 LOODUSVARADE KASUTAMINE .......................................................................................................................41 7 LEEVENDUSMEETMED ................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Jrk Ettevõtte Nimi Taimetervise Registri Number Kuum- Töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha Aadress
    ISPM 15 Vastavusmärgiga märgistamise tegevusloaga ettevõtted/ Approved Estonian enterprises according to ISPM No 15 seisuga/updated 25.01.2021 Pakkematerjali Taimetervise registri Kuum- Jrk Ettevõtte nimi number töötlemine Tootmine Turustamine Parandamine Tootmiskoha aadress Maakond Plant health Wood packaging material register Heat The adress of the No Name of the company number treatment Productions Distribution Repair production place County Niinsoni tee 2, Aegviidu 1 Aegviidu Puit AS 93 x x x alev, Anija vald, 74501 Harju 3308 Karula küla, Haljala vald, 2 Aivares OÜ x x x 45417 Lääne-Viru 1876 Tehase, Paganamaa küla, 3 AP Puit OÜ x x Rõuge vald, 66115 Võru Jänesselja tee 16, Sauga 4 Aralia Puit OÜ 4411 x x x alevik,Tori vald, 85008 Pärnu Ääsmäe küla, Saue vald, 5 Ardent AG 3740 x x 76403 Harju 161 Rakvere tee 12, Hulja alevik, Kadrina vald, 6 Aru Grupp AS x 45203 Lääne-Viru Uus tn 10, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 7 AST Saeveski OÜ 4098 x 78304 Rapla 3095 Ämma tee, 80-1, Iru küla,Jõelähtme vald, 8 Ava-Ekspress OÜ x 74206 Harju 4717 Vana-Narva mnt 28, 9 AVP Integraal OÜ x Maardu, 74114 Harju 590 Kupu küla, Kuusalu vald, 10 Balti Spoon OÜ x 74610 Harju 3234 Kabala küla, Türi vald, 11 Baltic Pallet Group OÜ x x x 72001 Järva 56 Verijärve küla, Võru vald, 12 Barrus AS x x 65541 Võru 4858 Tammistu küla, Tartu 13 Benfort OÜ x x x vald, 60531 Tartu 1822 Valgu tee 3, Libatse küla, Põhja-Pärnumaa vald, 14 Boardic Eesti OÜ x x 87202 Pärnu 931 Tööstuse 3, Kose- Uuemõisa alevik, Kose 15 BT Seven OÜ x x vald, 75102 Harju 1680 Saeveski, Reopalu küla, 16 Combimill Reopalu OÜ x x Türi vald, 72811 Järva 3593 Olustvere tee 5a, Kõidama küla, Põhja- 17 Combimill Sakala OÜ x Sakala vald ,71504 Viljandi Rehe, Laheküla, 18 Composite Plus OÜ 4300 x Saaremaa vald, 93873 Saare 1700 Eametsa küla, Tori vald, 19 E.
    [Show full text]
  • Tartumaa Koolinoorte Sisekergejõustik P R O T O K O L L
    Tartumaa koolinoorte sisekergejõustik p r o t o k o l l Tartu, 26.märts 2019.a. TU-14 60 m/ tj. 1. Mariliis Kivi 26.08. 2006 Ülenurme G 11,33 2. Mirelle Harak 13.07. 2006 Lähte ÜG 11,43 3. Kärola Jõgi 2.05. 2007 Puhja Kool 11,69 4. Aade Hiir 11.10. 2006 Elva G 11,93 5. Ingrid Hiiemäe 3.01. 2007 Elva G 12,76 6. Alesja Turovskaja 6.08. 2007 Puhja Kool 12,91 7. Loore-Lii Aviste 24.06. 2007 Võnnu KK 13,45 8. Kirke Ojasaar 6.07. 2007 Võnnu KK 13,87 Katariina Verst 6.03. 2007 Luunja KK DNQ PU-14 60 m/ tj. 1. Erik Tõnn Rast 25.09. 2006 Elva G 10,73 2. Gustav Jakob Porro 6.06. 2006 Luunja KK 11,47 3. Carl-Endrik Juhansson 1.08. 2007 Puhja Kool 12,32 4. Jan Erikson 21.02. 2007 Puhja Kool 12,42 5. Kasper Toilman 26.07. 2006 Võnnu KK 12,24 TU-16 60 m/ tj. 1. Karolin Kangur 10.06. 2005 Luunja KK 11,88 2. Grete-Ly Aarna 2.02. 2005 Ülenurme G 11,90 PU-16 60 m/ tj. 1. Joosep Pärnalaas 13.05. 2005 Luunja KK 10,05 TU-18 60 m/ tj. 1. Rebeka Käpa 10.07. 2003 Puhja Kool 12,92 PU-18 60 m/ tj. 1. Paul Jean Otto Faucheux 12.11. 2003 Puhja Kool 11,74 TC 60 m jooks 1. Laura Kübarsepp 24.05. 2006 Luunja KK 8,76 2. Kairiin Hermits 21.05.
    [Show full text]
  • Kõrveküla Raamatukogu 2011. A. Aruanne
    Kõrveküla Raamatukogu 2011. a. aruanne Tartumaa Elanike arv 50707 Üldkasutatavate raamatukogude arv: kokku: 43 + 6 haruraamatukogu. Aastaaruanne on koostatud 38 Tartumaa raamatukogu poolt esitatud aruande põhjal: http://tmk.tartuvv.ee/files/tartumaa_aruanded_2011.zip Ühise aruande esitasid Alatskivi, Rannu, Rõngu ja Võnnu valla raamatukogud. 1.Põhilised tegevussuunad Tartumaa 50707 elanikust kasutas raamatukogusid 16296 - 32%, lastest lugejaid oli 29%, raamatukogude kogupindala oli 3117 m², külastusi ühe elaniku kohta aastas 5,4, kokku laenutati 504673 teavikut, keskmine laenamissagedus oli 31,0. Raamatukogude kogude suurus aasta lõpuks oli 765074, ühe Tartumaa elaniku kohta raamatukogudes 15,1 teavikut. 1.1Arendustegevus. 1.1.1 Üldistav hinnang Suuri muutusi teenindus-, kogude- või personalitöö jms. korralduses ei toimunud. Aasta jooksul toimus mitmeid raamatukogude heaolule kasulikke sündmusi ja koolitusi, nagu näiteks: raamatukogupäevade ajal toimunud raamatukoguhoidjate võistluse “Infootsing internetist 2011” lõppvoor, kus teise koha saavutas 27 punktiga Kersti Ernits Ülenurme raamatukogust; koos Võru ja Sillamäe raamatukogutöötajatega külastati Panevežyse, Klaipeda ja Nida raamatukogusid; korraldati planeeritud maakondlikud koolituspäevad kirjanduse, kultuuriajakirjanduse, erialase teabe, täiskasvanu hariduse ja infotehnoloogia teemadel; koostati projekte ja saadi toetust koolituste ja raamatuürituste läbiviimiseks (Tartu maakonnaraamatukogu 60. aastapäeva ürituste, X Tartumaa lasteraamatupäeva ja raamatukogude aastapäevade jt. korraldamiseks);
    [Show full text]
  • 13.02.2020 Pakkumuse Kutse Kesk-Eesti
    PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK 13. veebruar 2020 Teenuse Tellija ja pakkumuse Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), reg. kood: 80208542, küsija Mustamäe tee 24, Tallinn 10621 Kontaktisik Siret Kivilo, tel. 5108551, e-post: [email protected] Tellitav teenus Pakendijäätmete käitlemine Teenuse osutamise piirkond Kesk - Eesti (vastavalt käesoleva ettepaneku lisale 1) Teenuse osutamise periood 01.05.2020 kuni 30.04.2025 Pakkumuse esitamise tähtaeg 21.02.2020 1 Nõuded pakkujale 1.1 Pakkuja peab omama kõiki pakendijäätmete käitlemiseks vajalikke õigusi ja lube (sealhulgas, kuid mitte ainult, keskkonnaload, jäätmekäitlusload, jäätmete ekspordiks vajalikud load) ning tagama, et selliseid õigusi ja lube omavad ka tema allhankijad. 1.2 Pakkuja ning tema allhankijate oskusteave, majanduslik seisund ja tehniline varustatus peab võimaldama pakkumise objektiks olevate tööde häireteta ja nõuetekohast täitmist kooskõlas parima võimaliku tehnika nõudega. 1.3 Pakkuja või tema juhtorgani liikme kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid seoses jäätmeseaduse, pakendiseaduse või pakendiaktsiisi seaduse nõuete rikkumisest tuleneva süüteoga. 2 Teenuse kirjeldus 2.1 Tellitavaks teenuseks on pakendijäätmete käitlemine eesmärgiga saavutada nende taaskasutamine ja ringlussevõtt. Teenuse osutamise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva ettepaneku lisaks 3 olevas töövõtulepingu projektis. 2.2 Lisas 1 toodud kogumisvahenditega igakuiselt kogutavate pakendijäätmete maht on hinnanguliselt ligi 60* tonni kuus, millest sortimise teel saadav oodatav materjalide
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Kõrveküla Raamatukogu 2007. Aasta Aruanne
    1 Kõrveküla Raamatukogu 2007. aasta aruanne Tartu maakond Elanike arv seisuga 31.12.2007 49104 Üldkasutatavate raamatukogude arv 49 1. Põhilised tegevussuunad Tartumaa elanike arv tõusis 520 võrra, lapsi sündis 439. Raamatukogudesse telliti 28097 uut teavikut, kustutati 13238, ühe Tartumaa elaniku kohta on meie raamatukogudes keskmiselt 15,6 teavikut ja selleks kulutatud summa aastas on keskmiselt 79 krooni. Kasutajate käsutuses on raamatukogudes kokku 5757 m² kasulikku pinda. Tarkvaraprogrammiga URRAM on liitunud 45 raamatukogu, elektroonilisse kataloogi on sisestatud 72,3% teavikute fondist. Uued ruumid valmisid Kallaste, Puhja ja Ülenurme raamatukogudele. Eesti Vabariigi Presidendi poolt anti Hele Ellermaale Kõrveküla raamatukogust Valgetähe V klassi teenetemärk, Tatjana Sosnovskajale Varnja raamatukogust Tartu Maavanema poolt teenetemärk "Tartumaa kuldne tammeoks", Priit Lainestele Valguta raamatukogust peaminister Andrus Ansipi poolt kodanikupäeva aumärk. Tartu maavanema tänukirja said Anne Freienthal, Anita Priks, Toivo Ärtis , Piret Terve, Tiina Kohver. Kultuurkapital tunnustas preemiaga Siiri Ušakovat Kallaste raamatukogust, Tiina Arikest Võõpste raamatukogust ja Elga Alberit Uula raamatukogust. 1.1 Arendustegevus. Raamatukogude tarkvaraprogrammiga URRAM – liitunud 45 raamatukogu, laenutab täielikult 37, osaliselt 5, ei laenuta 3. Probleeme on tekitanud venekeelse fondiga raamatukogude kirjete sisestamine ja seal töötavate inimeste raskused programmiga töötamisel. Infotehnoloogia - investeeringud infotehnoloogiasse olid 94,4 tuhat
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Newcomers Guide
    Baltic Defence College Ad Securitatem Patriarum NEWCOMERS GUIDE 1 Contents Baltic Defence College 3 BALTDEFCOL practical information 5 Arrival to Estonia 8 Facts about Estonia 9 Economy 11 E-Estonia 11 Culture 11 Music 11 Visual Arts 12 Literature 12 Theatre 12 Film 12 Right of Residence and residence Permits 13 Health Insurance 13 Health Care System 14 Tartu 17 Getting around 17 Communications 19 Day Care Centres and Schools 20 After School Activities for Youth 21 Organisations 21 Leisure time 22 Health and Fitness 24 Stores and services 25 Public Holidays 28 Glossary 29 Contact Information 30 2 Baltic Defence College The Baltic Defence College (BALTDEFCOL) is a modern, future-oriented, English-language based international institution of the Baltic States providing professional military education with a Baltic regional focus and Euro-Atlantic scope. The college serves as a professional military education institution at the operational and strategic level, applying contemporary educational principles, effective management and best use of intellectual and material resources. Our mission is to educate military and security/defence related civilian personnel of the Baltic States as well as their NATO/EU allies and other partners, to contribute to applied research focused on security and defence policies while promoting international cooperation and networking. Our educational program consists of four residential courses: the Senior Leaders Course at the strategic-political level, the Higher Command Studies Course at the strategic level and the Joint Command and General Staff Course as well as the Civil Servants Course, both at the operational level. In addition, BALTDEFCOL hosts and co-hosts international conferences and seminars and conducts applied research.
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]