Nr 1. Veebruar 2011

Kohila valla leht 20. juuni 2014. Nr 12 (166) LAULU- JA TANTSUPEO Kõnekoosolek 9. juunil kutsus vallavalitsus vallarahva gümnaa- siumi saali kõnekoosolekule, et öelda koos EI Rail Balticu „EI Rail Balticule!” trassile läbi Kohila.

Saali kogunes pea poolteist- TULE TULD TERVITAMA sada inimest. Anti usinalt allkir- ju trassi läbi Kohila kulgemise vastu. 30. juunil „Rail Balticu teemaga on 17.55 Kärneri bussipeatuses Kohilas tegeletud vähemalt aasta,” rääkis Allar Haljasorg, 18.35 Loone linnusel kes on vallavolikogu juurde moodustatud Rail Balticu aju- 19.10 Kohila keskväljakul tise komisjoni esimees. „Selle aasta alguses, 28. jaanuaril 20.00 Hageris toimunud volikogu istungil moodustasime vallavolikogu TULE VASTUVÕTMINE juurde ajutise komisjoni Rail 20.30 rändteater Vaba Vanker Baltic, kuhu kuulub kuus liiget. Komisjoni töösse on kaasatud etendus Kiigeldes priiks ka vallavalitsus, samuti riigiko- gulane Andrus Saare.” 21.30 SIMMAN Komisjon selgitas kõigepealt olukorra välja, seejärel hakati IVO LINNA ja ANTTI KAMMISTE analüüsima, millised on kõige listati raudtee kulgemise trass Eestimaal on seda raudteed korras. väiksema negatiivse mõjuga 12 A/13 A Kohila kaudu, kuna üldse vaja? „Me räägime kogu aeg loo- trassikoridori variandid. see variant mõjuks piirkonnale „Pigem tuleks öelda EI raud- duskaitsest, aga peaks ka inime- „Tuginedes kättesaadavatele hävitavalt. teele läbi Kohila valla ja kogu si kaitsma!” hõikasid inimesed. andmetele, valmistas komisjon Vallavanem Heiki Hepner Eesti riigi. Kui siin saalis on „Täiesti nõus,” vastas val- Paberivabriku Bistroo volikogule ette eelnõu. 25. rõhutas, et kellegagi vastandu- keegi, kes oskab öelda, miks on lavanem. „Me kaitseme lilli, veebruari Kohila vallavoliko- da ei taheta. Ühtviisi murelik Eesti riigile vaja Rail Balticut, puid, putukaid, linde ja loomi. gu istungil otsustas volikogu ja tähelepanelik ollakse kõikide siis tõusku püsti. Me müüme Me kaitseme isegi surnuid ja see välistada Rail Balticu trassi trasside suhtes. Kõnekoosole- oma Eesti riigi praegu ei tea kõik on ka muidugi õige. Kuid Kodused toidud kohapeal ja kaasa! kulgemise trassi 12 A kaudu, kul osalenud vallavanem kellele!” õige ei ole see, et alles kõige Tulge sööma! mis läbib Kohila alevi südame.” Margus Jaanson ütles, et kui Saal toetas Jaansoni sõnu ap- viimasena vaatame me elavale Kohila vallavalitsus saatis 28. trass ei kulge läbi Kohila, siis lausiga. Tehti ettepanek panna inimesele otsa. Inimest on vaja mail märgukirja peaministrile, läheb see üle tema kodumaja. Juuru vallavanema üleskutse kaitsta!” Paberivabriku bistroo keskkonnaministrile, majan- „Mida ütlete neile teistele, „Ei Rail Balticule!” hääletusele Üleskutset „Ei Rail Balticu dusministrile, siseministrile, kelle kodumaja jääb trasside koos Kohila valla omaga. Rail trassile läbi Kohila!” saab pa- AvatudPaberivabrikuKodused toidudE-R kohapealkl. 11.00-14.00 Bistroo ja kaasa! Harju, Rapla ja Pärnu maa- 13 B, 13 C või 13 D alla?” küsis Balticu komisjoni esimees Allar beril allkirjastada kõigis val- Tulge sööma! vanemale, Riigikogule ning Jaanson. Haljasorg ütles, et see pole pa- la allasutustes ja suuremates planeeringukoostajatele Rail Hepner vastas, et igal juhul raku võimalik, kuna volikogu kauplustes. Elektroonne petit- AvatudTööstuse E–R 11.00–14.00 19a Balticu trassi 12 A/13 A (läbi tuleb ka neile appi minna ja ei ole sellist volitust andnud. sioon on kättesaadav Kohila lahendusi leida. Eriti puu- Seejärel käidi välja ettepanek, valla veebilehe kaudu. Tööstuse 19a Kohila) välistamiseks. Märgu- Kodused toidud kohapeal ja kaasa! kirjas juhiti tähelepanu Kohila dutab see Pahkla ja Mälivere et võiks üleskutsele „EI Rail Õhtutel ja nädalavahetustelTulge sööma! pakume võimaluse tähistada vallavolikogu 25.02.2014 ühe- piirkonda. Balticule!” hakata allkirju ko- Tekst ja foto sünnipäevi ja teisi üritusi. Lisainfo telefonil: 5892 7446 või häälsele otsusele, millega vä- Jaanson esitas küsimuse: kas guma hoopis kodanikualgatuse ESNE ERNITS e-mailil: [email protected]

AvatudVeel E-Rkord kl. 11.00-14.00Rail Balticust Rail Balticust on tead- kõrvale. Kõikide trassiva- dub kavandatavast gemine trassi 12 A kaudu. trassivaliku eest. Rail majapidamisi, kes on Rail lik 69% eestimaalastest ja riantide puhul arutati nen- looduskaitsealast ida poolt. Eelistatud trassikoridori Balticu teemal kaasa rää- Balticu raudteest otseselt vaieldamatult onTööstuse kiirraud- de 19a mõju elukeskkonnale, Kuigi keskkonnamõju- variandid on 13 B ja 9 B, kides olen rõhutanud, kui häiritud. Tegutseme selle tee andnud jututeemat loodusele ja majandusele, de strateegilise hindamise kuid planeerijal tuleb leida erakordselt tähtis on, et nimel, et nende majapida- üsna kirglikeks vestlus- samuti trasside maksumust. (KSH) vahearuanne toob alternatiivne lahendus tras- trassivalik tugineb põhjali- miste arv oleks võimalikult Õhtutelteks. Rail ja nädalavahetustelBalticuga seotud pakume Valitsus võimaluse põhjendas tähistada oma välja eelistatud trassikori- sikoridori variandile 13 D. kele uuringutele, trassivali- väike. sünnipäeviotsused mõjutavadja teisi üritusi. vähe Lisainfo- seisukohti, telefonil: 5892 et välja 7446 võivali- dorid, pole kindel, et Rail Paljud Kohila elanikud ja kutel arvestatakse omava- mal või rohkemale-mailil: [email protected]ääral tud kolme trassi puhul on Baltic just sel viisil teostub, meie seisukohtade toetajad litsuste ja maaomanikega Järgmine Rail Balticu meid kõiki. tegemist kompromissiga, see tähendab, et välistatud üle Eesti on andnud toetuse ning võetakse arvesse mõju avalik arutelu toimub kus elukeskkonna ja loo- ei ole ka variant 13 A/12 Kohila elukeskkonna säili- inimeste elukorraldusele. 2. juulil 18.00 Kohila Valitsus otsustas 29. mai duse mõju on kõige enam A, mis läbib Kohila alevit. misele. Aitäh! Vähetähtsaks ei saa pidada gümnaasiumis. nõupidamisel, et Harjumaal tasakaalus. 9. juunil tehti Teatavasti võttis Kohila Ilmselt juba sel sügisel on ka asjaolu, et Kohila alevit tuleb jätkata trassidega, kättesaadavaks keskkon- vallavolikogu oma veebrua- trass välja valitud, mistõttu läbiv trassikoridori variant Kohtumiseni! mis kulgevad nii idast kui namõju strateegilise hinda- rikuisel volikogu istungil meie aktiivne kaasarää- on teistest alternatiividest ka läänest ümber looda- mise (KSH) vahearuanne (25.02.2014) vastu otsuse kimine ja argumenteeri- kalleim. Tõsiasi on see, et Allar Haljasorg va Nabala looduskaitseala ja trassikoridoride võrd- nr 13, millega väljendati tud põhjendused võivad isegi kui leitakse kõige väik- vallavolikogu ajutise (13 A, B, C ja D). Ülejäänud lustulemused. Rail Balticu kindlat seisukohta välistada osutuda määravaks infoks sema negatiivse mõjuga komisjoni Rail Baltic trassivalikud jäävad esialgu eelistatud trassikoridor möö- Rail Balticu raudtee kul- juhtrühmale, kes vastutab trassivariant, siis on ikkagi esimees 2 vallainfo Nr 12 Juuni 2014

VALLAVolikogu INFO Õnnelikule loosivõitjale sai torutööd tehtud Kevadel käivitati OÜ Kohi- la Maja ja Kohila vallavalit- 27. mai istungil: suse poolt kampaania vee- ja * Vallavanema informatsioon kanalisatsiooni liitumisak- KAUNIS KODU 2014 Heiki Hepner andis traditsioonilise ülevaate tulumaksu tiivsuse tõstmiseks. Korral- muutumisest, maksude laekumisest, eelarve täitmisest, dati laiaulatuslik küsitlus, Konkurss ootab osalejaid! töötus- ja toimetulekutoetuse saajatest ning elanike arvust. kus vastajate vahel loositi Kui sinul või su naabril on Raplamaa Omavalitsuste Liidu möödunud kuu olulisemad tee- välja tasuta torutööd kinnistu kaunis kodu, siis teata sellest mad olid – Maakonnahaigla uueks juhiks valiti Aivar Toomingas piires ühele kinnistuoma- 7. juuliks 2014 Kohila vallamajja (Rakvere haiglast). 28. mail kirjutavad kavatsuste nikule. Loosi tahtel ja OÜ aadressil: Vabaduse tn 1, 79804 protokollile alla maakonnahaigla (ROL) ja PERH. või e-posti teel: Kohila Maja lubadusele ehi- [email protected] Vallavanem rääkis oma ettekandes pikemalt Rail Balticu tasid Kohila Maja töömehed teemal – plaanis on algatada kõnekoosolekud ja allkirjade Lõuna 22 kinnistu omanikule kogumise aktsioon. Konkursi kategooriad: * Kohila valla konsolideerimisgrupi majandusaasta aru- tasuta kinnistu vee- ja kana- • kaunis kodu (k.a kortermaja) ande kinnitamine lisatsioonitorustiku. Sellega • kinnistu piirded ja väravad Heiki Hepner andis ülevaade 2013. aasta konsolideerimis- tagati Kohila veemajandus- • miljööväärtuslik renoveerimine grupi majandusaasta aruandest. Argo Luik andis ülevaate projekti realiseerimise käigus • omaalgatuslik heakorrasta- Kohila Maja OÜ 2013. aasta majandustegevusest ning 2014. veel ühe kliendi liitumine mine aastal tehtavatest töödest ÜVK arengukava ajakohastamine, ühisveevärgi ja -kanalisat- KIKi lepingud. Pearaamatupidaja Malle Laes andis ülevaate siooniga. Lisateave konkursi kohta: konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandest ja luges ette Made Saadve, Lõuna 22 majaomanik Kaido Tischler koos tütre Gerdaga ning OÜ Kohila tel 489 4764, 5556 0084. konsolideerimisgrupi arvamuse. OÜ Kohila Maja Revisjonikomisjoni liige Adolf Kerno ütles, et revisjoni- Maja tootmisjuht Enn Lenk. Foto erakogust komisjoni seisukoht on: 2013. aasta majandusaruanne on koostatud nõuetekohaselt, kajastates objektiivselt Kohila Vallavalitsuse majandustegevusi. Allar Haljasorg küsis: „Juba teist aastat on Kohila Maja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla re- rahavoogude aruanne negatiivne. Milline on tegevuskava, gioon (edaspidi Keskkonnaamet) teatab Alesti karjäärijärve läänekalda korrasta- et põhitegevuse rahavoog oleks positiivne ja milline on põ- Hageris asuv majatehas OÜ KMT Prefab tegutseb aastast 2002. Ettevõte hitegevuse rahavoog peale bilansipäeva?“ mise ja järve lääneosa korrastamata ala valmistab ja paigaldab seina-, vahelae- ja katusepaneele nii kortermajadele, Kalle Talviste küsis: „Kuidas on varasemad prognoosid süvendamise keskkonnamõju hindamise äri- ja ühiskondlikele hoonetele kui eramutele. Pea kogu toodang eksporditakse, täitunud ja mis on selle heaks tehtud, et müügitulu hakkaks (edaspidi KMH) programmi valmimisest ning lähtuvalt keskkonnamõ- peamiselt Põhjamaadesse, kuid läbi partnerite ka Inglismaale, Lähis-Itta, Aasias- ju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 16 KMH se ja mujale. Ettevõtte juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt standardite täituma?“ ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele ning firmas töötab täna 55 oma ala asjatundjat. Argo Luik vastas: „Kohila Maja rahavood on negatiivsed ja programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. teiste teenuste arvelt on ta jätkusuutlik lühikest aega. On kaks Arendaja, Mittetulundusühing Speedline Racing (äriregistrikood varianti: kas kulusid vähendada või tulusid suurendada.“ Seoses töömahu märgatava suurenemisega kutsume oma 80259309, aadress Keskuse 4-12, 79411, Järlepa küla, Juuru Riho Pihlapuu: „Hetkel on Kohila Maja OÜ-l soetatud meeskonnaga liituma uusi majaelementide tehnika laenu peal, millega kaasnevad teatud piirangud, et vald, Raplamaa; kontaktisik on Tarmo Räbovõitra, tel 5196 9479, seda tehnikat ei saa muuks otstarbeks kasutada. Kui aga pii- e-post [email protected]), taotleb vee erikasutusluba Alestijärve VALMISTAJA-PAIGALDAJAID rangud lõppevad, siis variant vee- ja kanalisatsiooniteenusele kinnistul (katastritunnus 31701:003:0280) ja Alesti kruusakarjääri pakkuda ka maaparandustööde vms teenuste pakkumist, kinnistul (katastritunnus 31701:003:0192) (asukohaga Angerja küla, Töö kirjeldus: millega tulusid suurendada.“ Kohila vald, Rapla maakond) paikneva endise karjääriala korrasta- Majaelementide valmistamine ja paigaldus: Volikogu kinnitas konsolideerimisgrupi majandusaasta miseks, sealhulgas Alesti karjäärijärve läänekalda korrastamiseks ja - materjali komplekteerimine järve lääneosas asuva perioodiliselt üleujutatava korrastamata ala aruande. - paneelide kokkupanek süvendamiseks eesmärgiga muuta see ala järve osaks. Kavandatava * Hariduskomisjoni liikmeks kinnitati Reet Reispass ja - paneelide pakkimine ja laadimine tegevuse käigus väljakaevatava pinnase maht on 24 731 m3, millest tunnustamiskomisjoni liikmeks Jaanus Kõrv. 3 Töölesoovijailt eeldame: * Ametiisikute huvide kontrollimise määramine. 17 753 m on veealuse süvendamise maht. Vee erikasutusloa taotluse alusel on algatatud KMH, mille raames hinnatakse Alesti karjäärijärve - Täpsust ja kohusetundlikkust Eelnõu järgi määrataks revisjonikomisjon täitma korrupt- - Tehnilist taipu sioonivastase seaduse paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud ko- kalda korrastamise ning lääneosa süvendamisega kaasnevat võima- misjoni ülesandeid ja kontrollima ametiisikute poolt esitatud likku keskkonnamõju. - Käteosavust ja selget silmavaadet deklaratsioone. - Tugevat tervist Revisjonikomisjoni esimees Margus Miller ütles, et nägi Otsustaja ja KMH järelevalvaja on Keskkonnaameti Harju- - Vähemalt põhiharidust seda eelnõud esimest korda siis, kui tuli volikogu kutse ja Järva-Rapla regioon (Rapla kontori aadress Tallinna mnt 14, 79513 - Eesti keele oskust tegi ettepaneku lükata see eelnõu arutamiseks järgmisele Rapla, kontaktisik on Annika Laur, tel 484 1178, - Vanust soovitavalt kuni 50a e-post [email protected] ja Ester Pindmaa, istungile. Kasuks tuleb: tel 384 8744, e-post [email protected]). Margus Miller: „Eelnõud peaks arutama arutaks eelarve- - Kutsetunnistus komisjon ja revisjonikomisjon, et see otsus põhineks mingi- - Eelnev töökogemus ehitusel või tootmises sugusel analüüsil.“ KMH programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikul 20. juunist 3. juulini 2014 Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkon- - Võõrkeelte oskus Volikogu otsustas lükata see päevakorrapunkt järgmisele Pakume: istungile. naamet.ee (Uudised&Teated-Keskkonnamõju hindamised) ning - Kaasaegseid töötingimusi- ja vahendeid * Põhimääruse muutmine dokumentide väljatöötamise Keskkonnaameti Rapla kontori ruumis 327 tööaegadel (aadress kavatsuse osas, II lugemine. Tallinna mnt 14, 79513 Rapla). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid - Korralikku ja ausat, üle Eesti keskmise töötasu Põhimääruse muutmise eelnõu II lugemine katkestati. ja küsimusi saab esitada kirjalikult või e-posti teel kuni 3. juulini KMH Tööleasumise aeg: kokkuleppel * Põhimääruse muutmine komisjonide osas, I lugemine järelevalvaja kontaktidel. Ettekandja vallasekretär Ahto Järvela rääkis volikogule, CV palume saata hiljemalt 11.07.2014 e-posti aadressile KMH programmi avalik arutelu toimub 4. juulil 2014 kell 13.00 et eelnõu eesmärk on muuta komisjonidele saadetavate [email protected]. materjalide saatmise aeg seniselt 5-lt päevalt 7-le päevale Kohila vallavalitsuses saalis (aadress Vabaduse 1, Kohila 79804). enne volikogu istungit. Teine ettepanek on, et komisjonide Lisainfo personalispetsialist Karin Nurk, tel 5309 9222. esimehed saadaksid materjalid välja 3 päeva ennem komisjoni koosolekut. Lisaks on ettepanek lisada põhimäärusesse punkt e-koosolekute kohta, mis hetkel puudub. Kohila valla elanikelt ohtlike jäätmete ja eterniidi Riho Pihlapuu: „Komisjonidele saadetavate materjalide kogumine VALLAKODANIK KÜSIB aeg ei pea olema 7 päeva enne volikogu istungit, vaid pigem me peaksime soodustama komisjonide tööd ja tähtis on MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus korraldab ohtlike jäätmete põhimäärusesse sisse kirjutada see, et komisjonid saaksid ja eterniidi kogumisringi. Eterniidi kogumisring toimub sellel aastal Miks on Kohila Konsumi kaupluses sageli kampaaniamüügis kokku tulla vahetult enne volikogu. Kas või üks päev enne septembris ja oktoobris ning on Kohila valla elanikele tasuta. Eter- olevate toodete riiulid tühjad? Miks reklaamitakse kliendilehes volikogu istungit.“ niidi ära andmise soovist palume teatada alates 1. juulist kuni 29. kaupa, mida tegelikult müügil pole? Margus Miller: „Enne, kui volikogu materjalid väl- augustini 2014. aastal. ja saadetakse peaksid nad olema saanud heakskiidu Kohila vallavalitsuse keskkonnanõunik on Made Saadve tel 489 4764, 5556 0084, e-post [email protected]. Kohila Konsumi juhataja Rita Torgo vastas, et kampaaniad pla- vastavas komisjonis. Olles volikogu esimees lähtusin neeritakse pikalt ette. Kampaaniatoodetele tuleb teha tellimus juba selleks, et kui punkt komisjonis heakskiitu ei saanud, Registreerimisel on vajalik edastada järgmised andmed: eterniidi üleandja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber, e-posti aadress, mitu kuud varem. Prognoosid, kui palju kaupa oleks kampaania siis seda volikogu istungil päevakorda ei võetud. Ette- ajaks vaja müüki võtta, tehakse toote eelnevate müügitulemuste panek on aga selline, et isegi kui materjalid saadetakse eterniidi asukoha täpne aadress ning üle antava eterniidi orienteeruv komisjonile 3 päeva ette, siis komisjoni toimumise teade kogus (kg/tk). Eterniidi ladustamisel tuleb jälgida, et seda on võimalik põhjal. Mõnikord on aga müük kampaania ajal prognoositust saadetakse minimaalselt 5 päeva ette. Jätaksin välja ka selle tõstukiga teisaldada (ladustada alustele) ning asukoht peab olema palju suurem. Vahel on võimalik kaupa juurde tellida, aga vahel punkti, et hiljem päevakorda lisatud punkti otsustab komisjon veokiga ligipääsetav. ei ole. Kampaania esimestel päevadel võib kampaania kaup puu- poolthäälteenamusega.“ Ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisringi rahastab SA Keskkon- duda ka lihtsalt sel põhjusel, et see pole õigeks päevaks kohale Volikogu otsustas lõpetada eelnõu I lugemine. nainvesteeringute Keskus. jõudnud. * Kehtestati Kohila valla kalmistute eeskiri. MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus „Kui me näeme, et toote müük läheb väga hästi, siis püüame * Kehtestati ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise kaupa juurde tellida. Teeme koostööd ka teiste ühistu poodidega, eeskiri. et võimaluse korral sealt kaupa juurde saada. Ka meie tahame, et Detailplaneerigu koostamise algatamine kaupa jaguks kõigile soovijatele.” Rita Torgo lisas, et kui kampaaniakauba riiul on tühi, siis tasub Kohila Vallavalitsus algatas 09.06.2014 korraldusega alati pöörduda müüjate poole. Vahel juhtub ka nii, et ei jõuta Kohila Valla Leht nr 174 Jõe tn 21, Lõuna-Võhma, Kesk-Võhma ja Põhja- kohe uuesti kaupa välja panna. Küsige ja kui võimalik, tuuakse Võhma kinnistute detailplaneeringu koostamise Kohila alevis. Väljaandja: Planeeringuala suurus on 44,7 ha. Planeeringu eesmärk on ehitus- kohe kaupa juurde. Näiteks juusturiiul on väga väike ja kampaa- Toimetus: Jaanus Kõrv Kohila Vallavalitsus õiguse ja maakasutuse määramine vineerivabriku laiendamiseks niakauba puhul müüme selle väga ruttu tühjaks, saalitöötaja aga Tel 489 4797, 5663 7037; üldplaneeringuga ette nähtud tootmishoonete ja ladude ning ei pruugi seda kohe tähele panna. Küljendus ja e-post: [email protected] hajaasustuse alal. „Igasugune tagasiside on hea, ükskõik kas negatiivne või trükk: OÜ Vali Press Esne Ernits, tel 5564 7719, Detailplaneeringu eskiisi tutvustus toimub 26. juunil kell 16.00 positiivne, see viib meid igapäevatöös edasi. Meie soovime alati Tiraaž 3150 e-post [email protected] Kohila vallamajas. pakkuda oma klientidele parimat. Kiidan väga oma kollektiivi. Keeletoimetaja: Meeli Pajula, Järgmine ajaleht Planeeringumaterjale saab näha valla kodulehel planeeringute Kui kellelgi on huvi ja tahtmine Kohila kaubandusse panustada, kataloogis DP 2014, 002 14 all. e-post [email protected] ilmub 4. juulil siis ootame inimesi meile tööle.” Esne Ernits Kiusamine on teema, mil- neile teada anda, missugu- mis toetavad ühiseid aru- toetajateks ja õpetajateks lega tegeldakse kõikides ne on vastuvõtmatu käi- telusid koolis ette tulevate olemise käigus ka ise palju koolides järjepidevalt. Kuid tumine ja pakkuda samas situatsioonide üle. kasvada saavad. sellel õppeaastal on Kohila asemele vastuvõetavaid Kogu klassikollektiivi gümnaasiumi 1.a klassi lap- käitumisviise. Sageli toimib kaasates loome arvestava ja Annika Saare sed tavapärasest veidi roh- agressiivsus inimese jaoks kaasava kultuuri. Keskkon- 1.a klassi klassijuhataja kem süvenenud väärtus- hoopis kui kaitsekilp. Õpe- na, kus üksteisesse suhtu- Terje Kaldur kasvatusse. Kindlasti mitte taja roll on luua turvaline takse sallivalt ja austusega psühholoog sellepärast, et meie koolis keskkond, kus laps julgeb ning kus lapsed üksteisest oleks kiusamist enam kui oma muresid jagada ja abi hoolivad, kaaslast kaitse- teistes koolides. Pigem on küsida. Oleme mängulise vad ja kiusamise korral selle projekti eesmärk kiu- käitumise, mõtlemise ja sekkuvad. Usun, et meie samist ennetada. Oleme tunnetuse aspektide kaudu klassi laste vahel ongi tugev MTÜ Lastekaitse Liidu harjutanud, läbi mänginud ühtekuuluvustunne, siin on juhitava projekti „Kiusa- probleemseid olukordi, lep- hea ja toetav õhkkond. misest vabaks” pilootkool. pimist ja loobumisoskust. Tulevikku vaadates an- Projekti metoodika on pärit Nii õpime me teiste inimes- nab see programm võima- Taanist ja see põhineb nel- te eripäradega arvestama, luse luua sild kiusamisest jal põhiväärtusel: sallivus, oma tegude eest vastutama vaba lasteaia ja kooli vahel austus, hoolivus ja julgus. ja nende tagajärgi mõistma. ning ühtne väärtussüsteem Kuigi lapsed on oma ole- „Projektikohvri” abistajana kiusamise ennetamiseks muselt heatahtlikud ning on kasutust leidnud klassis algklassides. Tore oleks tahavad olla sõbralikes riiulis pesitsev lilla karu, alustada ka sõprusklasside suhetes, võib juhtuda, et kes kuulab lapsi, aga on loomisega – nii on või- alati nad seda ei oska. Nii toeks ka murede ja mõtete malik programmi kaasata tulebki täiskasvanutel järje- väljarääkimisel. Samuti ole- ka vanemaid õpilasi, kes pidevalt ja maast madalast me kasutanud teemakaarte, väiksematele sõpradeks,

Nr 12 Juuni 2014 kultuuriELU 3 KapaRock ehk Kohilas muusikata ei saa! Oli ilus ja soe suvine hom- mikupoolik, kui Tohisoo mõi- Festivali toimumise tegid võimalikuks väga sapargist kostis kaasakutsuv paljud toetajad, ent suure panuse andsid Kohila muusika. Kätte oli jõudnud 7. Vallavalitsus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond juuni – KapaRocki päev. Tund ja Eesti Kultuurkapital. Suured-suured tänusõnad peale keskpäeva avanesid vä- pälvib Elari Lend, kes aastal 2000 KapaRocki ravad, mille vahelt esialgu küll festivaliga alguse tegi ning Tohisoo Koolitus- vähem, kuid mida aeg edasi, keskus, kes lubab igal aastal oma territooriumil seda enam ja enam rahvast festivalil korraldada. parki suundus. Sedapuhku Kohila kohalikest ettevõtetest panid õla alla mitte niisama mõisaparki ja- Lallemand, P.R. Maaviljeluse OÜ, Vesiroos OÜ, lutama, vaid osa saama tra- Bestkop, Burger Pizza OÜ, Adelante Tellingud OÜ, ditsioonilisest hea muusika Inergo Trans OÜ, Haltel OÜ ja Cafe Sofia. festivalist. KapaRock toimus sel aastal juba 14. korda, mis kinnitab järjekordselt, et meil siin Kohilas muusikata ei saa.

Seekordne KapaRock oli vaata et võimsaim läbi aja- loo – nii esinejaterivi kui ka külastajate arvu poolest. Ligi 2000-liikmeline publik võis pea 12 tundi kestva festivali ilmselt kõige rohkem oodati, et festivali külastajad võtsid täielikult korda ja täitis täiesti jooksul osa saada kümnest, KapaRock 2014 korraldasid Live Agency Group alustuseks A-Rühm oma täies kõik esinejad nii soojalt vastu. oma eesmärgi. Ilm oli ilus, ini- täiesti eriilmelisest kontserdist, OÜ ja MTÜ Põder. Samuti oli moodustatud 15-liik- hiilguses – räpibänd, kes tõi Peale suurepärase muusi- mesed õnnelikud, külastajaid mis korraldajatel sel korral va- meline grupp vabatahtlikest, kes festivali külasta- paljudele nostalgiakangestuse kalise elamusele toimus va- palju ja esinejad suurepärased! ruks oli. Festivalipäeva alustas jaid aktiivselt teenindasid ning jooksvaid probleeme külmavärinad. Kas tõesti need heaegadel ka mitmesuguseid Kuigi tagasiside on olnud Raplamaa veteranbänd Spido, lahendasid. Neile ütlen suur aitäh ja teen sügava samad lood, mis korduvalt ja meelelahutusprogramme. enamasti üdini positiivne, on sai kuulda Orelipoisi paremaid kummarduse! korduvalt lindi kassettmaki Nimelt sai nutitelefonide va- olnud kuulda ka nurinat, mille palu ning ainsa naisvokaalina vahele kerisid?! hendusel osaleda suurtoetaja põhjustest korraldajad väga astus lavale Jana Kask an- Õhtu kulminatsiooniks sai PAFi käima lükatud auhinna- hästi teadlikud on. Peamine ajapikku muutuse läbi ela- Nii festival kui ka järelpidu sambliga Mai Skizo. Samuti ei muidugi suursugune Winny lises bingomängus, samuti sai mureallikas oli sedapuhku nud. Palun vabandust iga olid piisavalt turvatud ja puudunud festvalilt eelmisel Puhh – lõunaosariikide pari- kaasa elada ja silmailu nautida toitlustuse teenindus. Siinko- külastaja käest, kes mingil lõppesid ilma igasugus- aastal komeedina tõusnud mad pojad, keda naljalt oma Pompea sukamissi valimisel. hal on vabanduseks paslik ära põhjusel naudingu asemel te vahejuhtumiteta. See Karl-Erik Taukar ning õhtu õuemurule ikka ei meelita Võitjad selgitati välja ja au- mainida aasta toidufestivali ebamugavust tundis! Seda omakorda annab mõista, et poolitajaks osutus pealinna küll! Eriskummalise ja kor- hinnad jagati kätte kohapeal. Grillfest, mis toimus paraku on võimalik aga parandada Kohila peomentaliteet on bänd Slippery Slope. Ainsa dumatu esinemisrüü foonil Pressi esindas Rapla maakon- täpselt samal päeval ning mille juba järgmisel aastal! muutunud ja siin on tõe- välismaise esinejana andis raju tegid need mehed, eesotsas na ajaleht Raplamaa Sõnumid mõju ka meie tunda saime. Peale südaööd, festivali poolest võimalik ohutult kontserdi põhjanaabrite rüh- kilehäälse Indrek Vaheojaga ning meediakanal Delfi, kes Samuti oli tunda ärevust pi- lõppedes, avas uksed Ko- suurüritusi teha. mitus Face of God, seejärel sai säärase show, mida Tohisoo tegi festivalist otsereportaaži letikassas, millest külastajaid hila keskalevis paiknev Tänan kõiki külastajaid laval kokku oma 20 aasta juu- veel ilmaski näinud ei olnud. internetti. Samuti olid avatud kaasa toodud toidukraami- kohvik Omamoodi, kus ning kohtumiseni Kapa- belit pidav Blind. Vanameister Inimesed mitte ainult ei nau- Raadio 2 ja telekanali SEITSE ga kahjuks edasi ei lastud. Tre Raadio korraldas 100% Rockil 2015! sillutas teed vaid mõneaastase- tinud muusikat, vaid rokkisid fännitelgid. KapaRocki on varem välja retrohõngulise KapaRocki le Elephants from Neptunile. täiel rinnal kaasa! Korraldaja- Kõike seda arvesse võttes, reklaamitud kui koguperepik- järelpeo, mis kestis vara- Korraldajate nimel Ja siis ... siis tulid need, keda na oli väga, väga hea vaadata, läks festival KapaRock 2014 nikku, kuid festivali olemus on jaste hommikutundideni. Gert Küling Adila-Pihali küla sai Rabiveres elu keeb Kohila valla aasta külaks näiteks perekond Ots ja laululava valitud Rabivere küla ei Milvi Veskimägi,” rääkis Adila-Pihali küla sai oma ole sugugi loorberitele Rita Torgo. „Suur tänu kõi- külaplatsile väikese laulula- puhkama jäänud ja aktiiv- kidele kauplejatele ja koha- va. Projektijuht Kaja Kadu ne külaelu käib hoogsalt letulnutele!” rääkis, et lava põrand ehitati edasi. Laadapäeva oli plaanitud juba eelmisel aastal. 2013. a ka mitmeid lastevõistlusi. sügiseseks kohaliku omaal- Üleriigilisele talgupäeva- Ootamatult aga kujunes gatuse programmivooruks Adila-Pihali uus laululava. le Rabivere oma talguid ei pudelikorkide ämbrisse kirjutati aga projekt, et saaks mulle meeldib. Läks nii, nagu registreerunud, sest suuri vise väga populaarseks ja valmis ikka päris laululava – plaanisime.” talguid ei plaanitudki. Küll ainsaks võistluseks see jäigi. seinte ja katusega. Uus laululava saab n-ö aga võtsid küla noored Lastega võidu proovisid sisse õnnistatud jaanipeol, initsiatiivi enda kätte ja osavust ka täiskasvanud. Laululava läks maksma 22. juunil. Selleks ajaks on korjasid üheskoos kokku Parimateks osutusid ja au- 1580 eurot. Selle raha eest Kaja Kadu sõnul plaanis veel Rabivere– teeper- hinnad võitsid Villem ja osteti puitmaterjal, kruvid, ehitada külaplatsile liivakast vedelt prügi, mida hooli- Sten. nurgikud ja muu ehituseks ja lastele paar kiike. matud inimesed olid sinna Järgmine suurem üritus vajalik. Katus on tehtud taas- „Puiduettevõtja Maldar visanud. Noorte sõnul on on toimumas 9. augustil kasutatud ehitusmaterjali- Karro annetas meile palke, olukord eelmiste aastatega Rabivere kevadlaadal tantsisid koos nii suured kui ka väikesed. – see on igamehe seitsme- dest. Lava ehitasid oma küla nendest plaanime edaspidi võrreldes küll parem, ent võistlus. Osalema ooda- Mudilased ei piirdunud et nad võiksid siis ju ka mehed Enn Atso, Sven Kei- siia metsa alla lauad, pingid siiski, muu pudi-padi seas takse külade võistkondi, ainult laulmisega, vaid õige pannkooke küpsetada.” monen, Siim Vesiallik, Vallo ja katusealused teha. Tuleb tuli metsast üles korjata ka perekondi ja kõiki, kel soov pea oli laadaplats täis suuri Kõik laadale tulnud lap- Kruusberg, Heiki Kööp, Lauri ju teha külaplats mõnusaks paar kotti lastemähmeid. lõbusas ja tavapäratus jõu- ja väikseid lustitantsijaid. sed said tasuta pannkooke. Värk ja Tarmo Torilo. koosolemise kohaks, kuidas Kümme inimest koristas katsumises kaasa lüüa. Nõnda said nii pisikesed Pannkoogid kuusevõrse- „Tegelikult soovisime al- me muidu inimesi külasse kokku nelja suure kotitäie kui ka eakad laadalised siirupiga maitsesid kõigile gul, et lava tagaküljes oleks elama meelitame,” muheles jagu prahti. Üks tore sõnum on rabi- jalad tatsuma ja silmad imehästi. veel uks ja väike ruumike, Kaja. 1. juunil peeti küla süda- särama. Taimi tuli müüma endine verelastel veel – 11. juunist ent see ei mahtunud meie Tekst ja foto mes, mõisapargis tradit- „Algul plaanisime kü- Rabivere küla elanik Merle on mõisa juures elektriposti eelarvesse,” ütles Kaja Kadu. ESNE ERNITS sioonilist kevadlaata, mille laelanikega, et küpsetame Lepp, kes nüüd elab Oonur- kõrval kauaoodatud paken- „Aga lava tuli nii ka hea, korraldasid Kristi Meriloo ja laadapäeval küla lastele mes ja omab firmat Mõisalill dikonteiner. Et just paken- Rita Torgo. Kuna laadapäev pannkooke,” rääkis Rita OÜ. Malle Ringmäe ja Ma- dikonteinerit külas vaja on, ühtis ka rahvusvahelise las- Täname kogu Tohisoo Koolituskeskuse Torgo. „Siis aga helistati rika Toom müüsid laadal see selgus küla küsitlusest. peret südamliku ja toreda lõpuaktuse eest! tekaitsepäevaga, siis mõeldi mulle OÜ-st Sedrik, nemad kaltsuvaipu. Ei puudunud Eraldi suur tänu keraamikaõpetajale Merike sel korral rohkem lastele. soovisid tulla laadarahvast ka lihakaupleja. Hallikule poiste-tüdrukute oskusliku ja Esinesid vahvad Prillimäe Tekst ja foto kannatliku suunamise eest! toitlustama ja koduleiba „Tore oli see, et müüma ESNE ERNITS Põnnipere lasteaia lapsed Joosepi vanemad müüma. Pakkusime välja, tuldi ka kohalikest taludest, Anu Raua juhendamisel. 4 VALLAELU Nr 12 Juuni 2014 Sipsiku lasteaia visiit Islandile Õppeaasta Sutlema Kohila lasteaed Sipsikul on sõlmitud koostöösuhted Linnupesa lasteaias Islandi Mosfellsbaeri linna Lasteaia lõppema hakkava õppeaasta teema oli õuesõpe lasteaedadega. Novembris ja loodusõpperada. Õuesüppe eesmärk oli toetada laste külastasid meie lasteaeda avastamisrõõmu, õppimissoovi ja uudishimu. Huvitavaid kuus kolleegi Islandilt ja koolitusi, üritusi, konkursse, projekte, näitusi ja väljasõite mai teises pooles sõitsime toimus õppeaasta algusest lõpuni välja. kuuekesi vastukülaskäigu- Sügisel käisime Keilas tutvumas Miki lasteaia loodusraja- le Islandile. ga, mis asus lasteaia ja linna keskpargi territooriumil. Saime osa nende kogemustest, kuidas loodusrada kaardistada, Meid võeti vastu väga soo- infotahvleid kujundada, vaatluslehti koostada ning õppe- jade tunnetega, võõrustajate tegevusi läbi viia. Lasteaias toimus ridamisi mõttetalguid külalislahkus oli imeline. pedagoogide ja hoolekogu esindajatega, et uurida lasteaia Lasteaedades, kus käisime, lähiümbrust ning koondada kokku kõik head, teemaga olid lapsed ja õpetajad pal- haakuvad mõtted ja ettepanekud. ju vaeva näinud, et meile Sügisesel talgupäeval riisuti koos lastevanematega lehti, kodust tunnet ja huvitavaid korrastati metsarada (mille ilme küll pisut talvise metsaraie elamusi pakkuda. Lapsed käigus muutus) ning kujundati metsa palkidest istepinki- olid meisterdanud Eesti lip- dega õueklass. pe, seintel rippusid Sipsiku Majasisesel koolitusel saime ühiselt uusi ideid ja prak- pildid ja laste väljamõeldud tilisi oskusi õuesõppe korraldamiseks lasteaia õuealal ja loovjutud Sipsikust. Oli hu- Reykjakoti lasteaias. Foto erakogust metsarajal. Õpetajad osalesid mitmesugustel koolitustel, vitav lugeda, mida Islan- et teada saada, kuidas kasutada aktiivõppemeetodit Story- kolmeks – kokku 24 last, igas Tutvusime programmi õpetajatega teemad läbi ja di lapsed Eestimaa kohta Line looduse õpetamisel ja aidata lastel märgata looduses grupis 8). Nii on võimalik PTLM (play to learn more, vt kindlasti on uuest õppe- teavad (Eestis on vahel öö, toimuvaid muutusi. õpetajatel lastega indivi- www.playtolearnmore.com) aastast ka meil midagi uut kui seal on soe, kannavad Korraldasime lasteaias fotokonkursi teemal „Minu duaalsemalt tegelda ja nende loojaga, Kristin Einarsdotti- kasutusel. lapsed lühikesi pükse, me kodukandi loodusimed”. Fotodest kujundati iga aastaaja arengut jälgida. Ka lapsed riga, kes tutvustas enda loo- Inimesed Islandil on väga tahame Eestit külastada jne). kohta lasteaia saali näitus. Konkursi lõppemisel koostatakse tunnevad ennast väiksemas dud aktiivõppemetoodikat. avatud, tähelepanelikud ja Oli südantsoojendav näha, lasteaiale loodusfotodest õpimapp. grupis kindlamalt. Palju ka- Tegemist on väga huvitava, sõbralikud. Meie eest hoolit- et meie inimesed ja maa on Kutsusime lasteaia lapsevanemaid ja töötajaid kirjutama sutatakse õues-, projekti- ja mängulise ja lapsekeskse lä- seti väga hästi. Sügava mulje neile korda läinud. omaloomingulisi loodusteemalisi jutte lastele, mida saaks aktiivõppe meetodeid. Üks henemisega, mis lastele väga jättis Islandi eriline loodus Nende haridussüsteemist kasutada loodusraja objektide tutvustamiseks. Lapsevanem suurimaid erinevusi meie meeldib. Koostöö jätkudes – mäed, maastik, veekogud. väärib märkimist paindlik- Kristi Sarapuu kirjutatud lõbusad jutud saavad kindlasti ja Islandi lasteaedade vahel on Kristinil plaanis Eestit Sissejuhatav osa projektist kus ja laste individuaalsu- õuesõppe käigus laste lemmikuteks. Kristi esitas ka projek- on see, et seal magavad ai- külastada ja oma programmi on nüüd läbi – esmased mõ- sega arvestamine. Juba sõi- titaotluse KIK-ile. Tänu sellele said lapsed sügisel matkata nult alla 3-aastased lapsed laiemalt tutvustada. lemapoolsed kontaktid on meealistele lastele võimal- rabas ning kevadel külastada loodusmuuseumit. lõunaund ja sedagi ainult Sügava mulje jättis Krikas- loodud. Juuni lõpus saame datakse valikuid (laps valib Kogu õppeaasta jooksul on õpetajad tegelenud loo- nii palju, kui lapsevanem koli. See on üks eriline kool. vastuse, kas jätkuprojekt huvipakkuva tegevusega dusteemaliste metoodiliste materjalide läbitöötamise ja on öelnud (15 minutit kuni Väga lapsekeskne – hindeid saab rahastuse ja positiivse pildi ja suundub vastavasse infootsinguga. Mahuka töö tulemusena on valminud las- 1 tund). Suuremad lapsed ei panda, vaid lastele antakse vastuse korral hakkame uusi tegevuskeskusesse), sest kui teaia loodusraja töölehed. Nende sisuks on mõistatused, tegelevad sel ajal vaiksema tagasisidet nende arengu plaane tegema. laps teeb valiku, siis ta ka vanasõnad, luuletused, jutud, pildid, mängud, ülesanded ja tegevusega ja õpetaja peab järgi, lastele võimaldatakse Suur tänu meie Islan- vastutab. Vahel kipume me praktilised tegevused, mida saab kasutada vaatluspunktide lapse õigel ajal üles äratama, palju valikuid, on loodud di sõpradele Mageneale, lapsi alahindama, arvates, tutvustamisel. nii nagu lapsevanem soovib. palju mitmesuguseid ruume Steinunnile, Gunnhildu- et meie täiskasvanutena Osalesime projekti Huvitav Kool raames Räpina aian- Lasteaed on avatud kl 7.30– eri tegevuste jaoks, tundide rile, Gyðale, Guðrúnile ja teame kõige paremini, mis duskooli tomatiprojektis. Lapsed hoolitsesid õpetajate 17.00. Igas rühmas on kolm aegu eraldi ei ole, õppete- Guðríðurile super koostöö on lapsele parim. Kuid ka juhendamisel taimede eest ja jälgisid tähelepanelikult täiskasvanut (kaks õpetajat gevused on integreeritud ja eest ning Janika Volgale lapsel on oma arvamus ja nende kasvamist. Kevadel said rühmad endale taimekastid, ja üks assistent), õpetajad mängulised, õpitakse läbi (Sipsiku lasteaia liikumis- seisukoht ning tähtis on las- millesse lapsed külvasid maitsetaimi ja köögivilju. Enne käivad tööl neli päeva nä- mängu ja aktiivsete tegevus- õpetaja), kes projektijuhina ta tal seda väljendada. See suvepuhkusele minekut on lapsed saanud maitsta oma dalas, ühe päeva jooksul te- te. Selles süsteemis olevate Nordplus Junior programmi toetab muuhulgas ka lapse töö vilju – salatilehti, rohelist sibulat, tilli. Sügisel on põnev geldakse kuus tundi lastega laste akadeemiline võimekus vastava projekti kirjutas ja otsustusvõimet ja argumen- jälgida, milliseks kujuneb tomati-, kartuli- ja porgandisaak. ja tund kulub paberitööks. on kõrgem kui traditsiooni- sellega koostöösuhte üldse teerimisoskust. Valikute Huvi õues õppimise ja õpetamise vastu tiivustab nii Palgatase on ligi neli korda lises koolis õppivatel lastel. võimalikuks tegi. võimaldamine on esindatud Linnupesa lasteaia lapsi kui ka täiskasvanuid edaspidigi suurem kui Eesti õpetajatel, Uusi mõtteid tekkis palju, igas vanusegrupis ja jätkub loodust vaatlema, märkama, avastama ja uurima. hiljem ka koolis. Väga pal- kuid arvestada tuleb ka seda, kindlasti on nende süsteemis Kristina Mägi ju tehakse töid väiksemas et elu Islandil on palju kallim mitmeid asju, mis on raken- Kohila Sipsiku lasteaia Lea Rau grupis (üks rühm jaotatakse kui meil Eestis. datavad ka meil. Arutame direktor Sutlema Linnupesa lasteaia õppealajuhataja Sutlema Linnupesa lasteaias toimus esmakordne perepäev 23. mail, mil õhtupäike- möödusid kõigile osalejate- sed suutsid mõneks hetkeks gi veel palavalt kõrvetas, le vägagi lustlikult. Ehkki unustada isegi pannkoogid, toimus Linnupesa lasteaia suvine kuumus oli meeletu, mida kohapeal küpsetati ja hoolekogu eestvedamisel jäi nii lastel kui ka vanematel kõigile osalejatele lahkelt hoogne perepäev täis lusti pärast teatevõistlusi jaksu, et pakuti. ja mängu. üheskoos maha pidada mini- Linnupesa lasteaia pere- jalgpallimatš. Matši alguses päeval oli avatud ka kirbu- Perepäeva mõte sündis olid vanemad mängu suhtes turg, kuhu oli toodud riideid, lastevanemate soovist saada ettevaatlikud ja lasid lastel jalanõusid, mänguasju, aga üksteisega paremini tut- mängu vedada, kuid mida ka taimi, mis oma kodus tavaks ning anda lastele lähemale jõudsid lõpuminu- kasutust ei leia. Kirbukas võimalus koos vanematega tid, seda võistluslikumaks ja kujunes üllatavalt edukaks, üheskoos lasteaias mängida mängust kaasahaaratumaks sest õhtu lõpuks oli suurem ja lustida, sest seda ju lapsed suured mehed muutusid. Lõ- osa kaubast endale uue oma- kõige enam ootavad. puskoor sai 2 : 1 ja väravate niku leidnud. Õhtupooliku aktiivsemad autoriteks olid visad isad. Kuna päike paistis pere- tegevused leidsid aset Sut- Perepäeval oli esindatud päeval õige eredalt ja pala- lema küla staadionil, kus ka Päästeamet, kes jagas valt, oli õdus näha mitmeid toimus lõbus tutvumismäng, rohkelt teavet tule- ja veeo- perekondi puude varjus maius kahjuks maitsmata. ju kõik teame, et lasteaiaaeg Aitäh kõigile, kes Linnu- samuti laste ja vanemate hutuse kohta. Kohapeal sai piknikutekil pikutamas. On rõõm tõdeda, et suu- on õige üürike ja möödub pesa lasteaia perepäeva segateatevõistlused ning ise tulekustutiga tuld kustu- Palav ilm kutsus osalejaid rem osa vanemaid leiab aja kui silmapilk, mistõttu on õnnestumise nimel oma jalgpallimatš. Teatevõistlu- tada. Ühtlasi demonstreeriti, ennekõike rohkelt vett ja ja võtab vaevaks lasteaia hea, kui varasalves on hiljem panuse andsid! sed, kus vanemate osavus mis juhtub siis, kui põlevat morssi tarbima, mistõttu jäi tegevustest osa võtta ka siis, palju helgeid mälestusi, mida pandi proovile kotijooksus õli veega kustutada. See kõik nii mõnigi külakostiks kaasa kui see pole isade- või ema- lapsega koos meenutada. Marion Raudsepp ning jõud lapsekandmises, oli sedavõrd põnev, et lap- võetud isuäratav kook või depäev ega jõulupidu. Me Linnupesa hoolekogu liige, perepäeva organisaator Nr 12 Juuni 2014 kooli- ja spordielu 5 Ennetame kiusamist Kohila Gümnaasiumi lõpetajad 2014 teistes koolides. Pigem on küsida. Oleme mängulise vad ja kiusamise korral Põhikool 9.c klass selle projekti eesmärk kiu- käitumise, mõtlemise ja sekkuvad. Usun, et meie 9.a klass samist ennetada. Oleme tunnetuse aspektide kaudu klassi laste vahel ongi tugev Ilustrumm, Teele-Arabella Ernits, Esper MTÜ Lastekaitse Liidu harjutanud, läbi mänginud ühtekuuluvustunne, siin on Keskra, Brit Kalaus, Kevin juhitava projekti „Kiusa- probleemseid olukordi, lep- hea ja toetav õhkkond. lõpetab kiitusega Kits, Remi Sebastian misest vabaks” pilootkool. pimist ja loobumisoskust. Tulevikku vaadates an- Koitla, Liis Koik, Christiin Projekti metoodika on pärit Nii õpime me teiste inimes- nab see programm võima- Kullerkupp, Kätlin Kukkur, Silver Taanist ja see põhineb nel- te eripäradega arvestama, luse luua sild kiusamisest Kõiv, Rea Laane, Don Eric jal põhiväärtusel: sallivus, oma tegude eest vastutama vaba lasteaia ja kooli vahel Kummer, Grant Thristan Rebase, Jaanus austus, hoolivus ja julgus. ja nende tagajärgi mõistma. ning ühtne väärtussüsteem Laast, Markus Roosileht, Kustas Kuigi lapsed on oma ole- „Projektikohvri” abistajana kiusamise ennetamiseks Lepasaar, Gert Salumägi, Karl-Gregor muselt heatahtlikud ning on kasutust leidnud klassis algklassides. Tore oleks tahavad olla sõbralikes riiulis pesitsev lilla karu, alustada ka sõprusklasside Liht, Hanna Kristiina Sarvin, Merilbrit Christin suhetes, võib juhtuda, et kes kuulab lapsi, aga on loomisega – nii on või- lõpetab kiitusega Sepp, Mariell alati nad seda ei oska. Nii toeks ka murede ja mõtete malik programmi kaasata Luga, Marlen Torim, Kätlin tulebki täiskasvanutel järje- väljarääkimisel. Samuti ole- ka vanemaid õpilasi, kes Mereküla, Karmen Vagur, Roland pidevalt ja maast madalast me kasutanud teemakaarte, väiksematele sõpradeks, Pahovski, Toivo Kiusamine on teema, mil- neile teada anda, missugu- mis toetavad ühiseid aru- toetajateks ja õpetajateks Pikkor, Mariann Klassijuhataja Kadi Adler lega tegeldakse kõikides ne on vastuvõtmatu käi- telusid koolis ette tulevate olemise käigus ka ise palju Prunt, Karl-Erik koolides järjepidevalt. Kuid tumine ja pakkuda samas situatsioonide üle. kasvada saavad. Reidolf, Carl-Robert Gümnaasium sellel õppeaastal on Kohila asemele vastuvõetavaid Kogu klassikollektiivi lõpetab kiitusega Albin, Helen Annika Saare gümnaasiumi 1.a klassi lap- käitumisviise. Sageli toimib kaasates loome arvestava ja Riska, Krister Babtšenko, Kristiina agressiivsus inimese jaoks kaasava kultuuri. Keskkon- 1.a klassi klassijuhataja sed tavapärasest veidi roh- Sepper, Aare Esko, Marette hoopis kui kaitsekilp. Õpe- na, kus üksteisesse suhtu- Terje Kaldur kem süvenenud väärtus- Veeleid, Risto Hirs, Alari taja roll on luua turvaline takse sallivalt ja austusega psühholoog kasvatusse. Kindlasti mitte Veeleid, Sten Ilmsoo, Allan sellepärast, et meie koolis keskkond, kus laps julgeb ning kus lapsed üksteisest Kangro, Karita oleks kiusamist enam kui oma muresid jagada ja abi hoolivad, kaaslast kaitse- Klassijuhataja Margit Pikk Karro, Mariliis Küling, Karina 9.b klass Laast, Ken-Sander Raplamaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja vastuvõtule kutsutud Heinleht, Kristel Libek, Elina Heinsar, Hendrik kuldmedali kandidaat parimad ainetundjad 2014 Ilves, Argo Liiber, Diana 1. Janar Täht 1. kl I kooliastme mälumäng I koht Jaanson, Tim Moosar, Markus 2. Helen Haljasorg 2. kl I kooliastme mälumäng I Jürgens, Adelin Morel, Marek 3. Laura Schotter 2. kl õpioskuste olümpiaad I Kruusel, Jaan Murumaa, Maret 4. Mirjam Äkke 2. kl õpioskuste olümpiaad III Laidsalu, Egert hõbemedali kandidaat 5. Sten Reins 3. kl pranglimine (sirgujad) III Mirma, Jarno Noormägi, Kaisa 6. Gerda Schotter 3. kl õpioskuste olümpiaad II Müüripeal, Egon Paaslepp, Hela-Christin I kooliastme mälumäng I 7. Taavi Kala 4. kl eesti keele olümpiaad I Rajaste, Kenneth Pregel, Kaspar 8. Miko Lond 5. kl 5.-6. kl „Nuputa“ III Soikmets, Alari Reins, Rauno matemaatikaolümpiaad II-IV Toomela, Ainar Ruusmann, Laura 9. Sten Martin Lääne 5. kl matemaatikaolümpiaad II-IV Toompuu, Emili kuldmedali kandidaat 10. Kevin Kristofer Laanmets 5. kl 5.-6. kl „Nuputa“ III Vaharo, Aliis-Mary Sinamäe, Merilin 11. Sander Blei 6. kl 5.-6. kl „Nuputa“ III 12. Karl Gregor Pihlak 6. kl 5.-6. kl „Nuputa“ III Vlasjuk, Daniel hõbemedali kandidaat 13. Bente Sild 6. kl ingl. k. olümpiaad III Vlasjuk, Denis Stern, Liina 14. Oskar Laak 6. kl matemaatikaolümpiaad III Väli, Mari-Liis Suurmäe, Marelle 15. Karl Joonas Reisko 7. kl bioloogiaolümpiaad I Õuemets, Kelly Säde, Kalev muusikaolümpiaad (noorem rühm) III Tint, Triin ajaloo-olümpiaad III Klassijuhataja Ulvi Mägi kuldmedali kandidaat 16. Kromel Kruusmann 8. kl bioloogiaolümpiaad I 17. Sandra Piho 8. kl pk. kunstiolümpiaad I Tomson, Mirelle 18. Brit Keskra 9. kl matemaatikaolümpiaad II hõbemedali kandidaat 19. Hendrik Heinsar 9. kl 8.-9. kl ingl. k. arvutiviktoriin III Tuisk, Andro 20. Tim Jaanson 9. kl 8.-9. kl ingl. k. arvutiviktoriin III Valtri, Kertu 21. Jaanus Rebase 9. kl ajaloo-olümpiaad III-IV Vinogradov, Dmitri 22. Marko Kollo 11. kl ingl. k. esseede kirjutamine III 23. Ailen Kesa 11. kl gümnaasiumi ingl. k viktoriin I-III 24. Kätlin Salujõe 11. kl gümnaasiumi ingl. k viktoriin I-III Klassijuhatajad Urve Heinsar 25. Mariliis Karro 12. kl majandusolümpiaad I ja Silva Luuk

Lillekaupluse Arleenike Kohilasse kuld- ja hõbemedal! uued lahtiolekuajad: 27. ja 28. mail toimus Kohilas ehk 1. klassi õpilasi. E–R 7.30–18.30 kaks suurt võrkpallifestivali, Kohila Võrkpalliklubi võib L 9.00–17.00 kus osales 70 tüdrukute ja tulemustega igati rahul olla, P Suletud poiste võistkonda üle Eesti. Kohila I tüdrukute võist- Külastage meid! Kooli kõrvale muruväljakutele kond võitis turniiri ning oli üles seatud 8 väljakut, kus poiste I võistkond tuli hõbe- vihma ja tuult trotsides mängis medalile. Poistest tegid hiil- Hoiu-Laenuühistu 400 last kahel päeval kokku 200 gava tulemuse veel Kohila II, võtab vastu tähtajalisi hoiuseid mängu. kes oli 5. ja Kohila III, 6. ning ja annab laenu. Teisipäeval peeti Eesti Võrk- tüdrukutest Kohila II, kes Info tel 48 75 245 palli Liidu tiitlivõistlus U 12 saavutas 6. koha. Mari-Ly [email protected] vanusele. Kohila tüdrukute ja Talas, Liis Veeleid, Emma- Mikroliiga I koht. Foto erakogust Kehtna Pargi 3 poiste esimesed võistkonnad Lota Piirmets, Gerda Schot- saavutasid tihedas konkurent- ter, Melani Vahesaar, Fiona sis mõlemad neljanda koha. Pärnat, Katrina Lõhmus, Kolmapäeval mängiti Eesti Markus Poomann, Kristen Koolispordi Liidu ja Eesti Võrk- Kangur, Ivan Shatalov, And- palli Liidu Mikroliiga Püüdmis- ri Rait Schults, Egert Roodi, palli, kus osalesid 1.–3. klassi Artur Skatškov, Meelis Salu- õpilased. Kohila osales män- jõe. Treenerid Ingrid Kangur Kohilas asuv Koitla Koerahotell pakub Teie neljajalgsetele gudel viie tüdrukute- ja nelja ja Paul Piirmets. sõpradele koerahotelli teenuseid. poistevõistkonnaga, kokku oli Lisainformatsiooni saab kodulehelt www.koitlakoerahotell.ee võistlustules täpselt 70 last, sh Ingrid Kangur Meile saab helistada tel 5810 4898 või 534 81143. kolm võistkonda päris pisikesi Mikroliiga II koht. Foto erakogust 6 Nr 12 Juuni 2014

UUSI RAAMATUID Loodusega sõbraks Männi lasteaias! KOHILA RAAMATUKOGUS raamatukogu soovitab: Tänapäe- on alati rõõmsas tujus ja peale käinud ka väljapool lasteaeda. gud”, mida finantseeris Kesk- Juhani Püttsepp „Juhani jutte“ va tehnilises suure loodusearmastuse meel- Näiteks külastasid väikesed konnainvesteeringute Keskus. Juhani Püttsepp, 2014, 120 lk. maailmas dib talle ka väga koos lastega loodusesõbrad Tallinna loo- Loodame, et ka järgmisel elades on mängida ja tantsida. dusmuuseumi, kus neil oli õppeaastal on meie väikestel Püttsepa juttudes liiguvad lilled, traavivad hundid, Kohila Män- Kuna Männi lasteaia õue peal võimalus näha väga põnevaid loodusehuvilistel võimalik ilmuvad inglid ja kõnelevad õunapuuaiad. Juhani jutud kulgevad tõsielu ja muinasjuttude ehk imelugude ni lasteaed kasvab palju kõrgeid mände, eksponaate ning uurida lähe- osaleda looduse- ja keskkon- piirimail. Kultuurkapitali toetusel trükitud kogu sisaldab oma süda- siis on lastel võimalus seal palju malt, milline elu käib mullas. nateemalistel väljasõitudel. nii ajakirjades ilmunud lugusid kui ka päris vastseid, measjaks võtnud laste loo- põnevat avastada ja looduse Meie lasteaia kõige väiksemad Uuele õppeaastale läheme 2013-2014 loodud jutte. dusläheduse kasvatamise. Et kohta teada saada. Puude all looduseuurijad külastasid aga vastu uute looduslähedaste loodusega sõbraks saada, on korraldatakse õuesõpet. Seal Kuristu miniloomaaeda, kus ideedega ja kutsume ka kõiki Aino Suits „Päevaraamat“ lapsed möödunud õppeaastal uuritakse taimi, putukaid, us- kohtuti igasuguste koduloo- lapsevanemaid üles rohkem Varrak, 2014, 616 lk. palju sellega kokku puutunud sikesi, linnukesi ja veel palju made ja nende poegadega. koos lastega õues viibima, et Aino Suits (1884-1969) pidas päevikut aastatel 1901 ja ise põnevat kogenud. muudki. See kõik pakub lastele Kuristus said lapsed osaleda õpetada neid loodust märkama -1964. Päevikute näol on ühelt poolt tegu dokumendi Ka meie lasteaia maskott on suurt huvi, seetõttu püütakse ka leivateos. Üritused said ja seda hoidma. ja teiselt poolt kirjandusteosega - temas on mõlemat. suur loodusesõber, seda ütleb lastega võimalikult palju õues teoks tänu Kohila Keskkonna- Kaunist suve kõigile! See on ühe naise eluraamat, seesugusena üks tükike üha kaugenevat minevikku. See on ka osa eesti luuletaja ka tema nimi – Männi-Lonni. viibida. Oleme käinud lastega hariduse Keskuse kureeritud Gustav Suitsu eluloost. Männi-Lonni on meil elanud matkamas nii metsas, jõe ääres projektile „Kohila valla Männi, Ebe Vaks vaid pool aastat, kuid lapsed ka põllul. Linnupesa ja Põnnipere lasteaia Männi lasteaia Hellar Grabbi „Neli presidenti“ on ta hästi omaks võtnud. Ta Oleme loodusega tutvumas loodusteemalised õppekäi- vanemõpetaja Ilmamaa Kirjastus OÜ, 2014, 480 lk.

Hellar Grabbi tutvustab oma neljandas mälestuslike Head Kohila valla elanikud, tuulutame end natuke! esseede raamatus lugejale nelja tagapõhjalt ja Sõidame 12.–13. augustil 8.30 Kohilast iseloomult täiesti erinevat meest, keda ühendab see, TULE et eesti rahvas on neid austanud valimisega kõige Nõo poole: Luke mõisapark, Järvselja, Jääaja kõrgemale ametikohale riigis. Raamat ei piirdu ainult MEILE Keskus, Mehikoorma jm kenad paigad. presidentidega. Autor jutustab isiklikust vaatevinklist Öö veedame Taevaskojas, õhtusöök kohapeal. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise loo ja räägib selle KÜLLA! Teine päev: hommikusöök Taevaskojas, laev kangelastest. Ootame kõiki huvilisi tutvuma uue laste päevahoiu Piirissaarde väljub 10.30. Tutvumine sealse erilise ruumide ja töötajatega 1. JUULIL KELL 17–19. loodusega, vanausuliste külaeluga, käime pühakojas. Korraldame kenas kohas Angela Hofberb „Isa naine. Teekond tõeni“ Asume Sutlema külas Köievabriku tee 8. pikniku. (Sel ajal peaksid olema saadaval sibulad, kurgid, kalad). Sõit maksab 75 eurot (buss, laev, kaks giidi, ööbimine, õhtu- ja hommikusöök, Varrak, 2014, 336 lk. muuseumipilet 5–10 eurot). Info tel 5194 6711 www.linnupojad.ee Minajutustajaks on naine, kes meenutab oma lapsepõlve, Eelregistreerimine 15. juulini 5322 5008, Milvi. noorust ja seda, kuidas isa nende pere maha jättis. Tookord juhtunu on jätnud hinge haava, mis pole päriselt KOHILAST paranenud ka täiskasvanueas. Oma elule tagasi vaadates PÄRIT ja sugulastega rääkides püüab ta mõista talle lähedaste SKULP- inimeste keerulisi suhteid minevikus ja olevikus. TOR (IN+N) KOORIJ. JA HELILOOJA (1908-1993) Hageri raamatukogu on TEINEPOOL LIPP- 5T. puhkuste perioodil 25.06.– 25.08.2014 avatud teisipäeval ja reedel 11 –19 ja kolmapäeval 15–19

LIITER+ LENNUK ...KENNEDY

KASULIK ...KÄSI

SEINAORV

2X KONS. ILMA- KAARES RAAMAT+ RAHVAPILL URAAN UNO LIHVIVA OJAND KUI- KÜLA MURD. SAARE- VESINIK MAAL OKAY! LIIKLUS- MÄRK ARHITEKT ... MALEND (E+N) PATALJON (LAHINGÜ.) PEETER REET...... KIRI (RK LIIGE) (KIRJAND. ... ŽANR) USPENSKI LÜH. SKULPTOR VANGER- (N+E) KOHVI- DUS PRANTS. LIIKI MARSSAL AATOM NJUUTON RIIDEESE KÜLA LINN JÄRVA- KOMIS+ MAAL ASESÕNA 1. OKAS- PUUS

LIINI- LAEVEGI RAHVAT. OOPUSE PEDAGOOG LENNUK (N+E) SISSE- BOOR+ TULEKU VESINIK VÄÄVEL ALEVIK VILJANDI- MAAL EIRANG RASKUS- TEAT. ÜHIK+ ERIARST MASINGU RE TÄHT EL. MAHT. ...ÕLI ÜHIK HAPNIKU TARRET ZEUSI NÄTS SKULPTOR LOOM ÜHEND FA KALLIM (E+N) INGL. PEALINN ...BOR PESA NATURAAL- KULD- EUR.-S (INTRESSI- RAADIO- (I.K.) LOGA- MÜNDID "...ARHI- ...-TV MÄÄR) MEES RITM SERV PELAAG" SÜNDIS (A.SOLŽE- 28.06.1900 NITSÕN) ... POJANA RAADIUS PIANO TRIGON. KALA FUNKTS. TALLINNA TV SERIAAL EKSMEER KÕRGSEI- (4T.) SUSEST Kokku andsid maikuu ristsõna kollased ruudud õigeks vastu- LÜH. NAINE KIRJAL HEELIUM seks: Fotograaf ja raamatukaupmees Jaan Kaeli... VANADUS- PROUA Õige vastuse saatjate vahel loosisime välja plaadi „Mäng on JOOD (V.K.) RAAMAT MÕISTE väikese inimese töö“ ja selle saab Viktor Parkkanen kätte KIRI GOLFIST vallamajast. RISTIL EESTI Aitäh kõikidele lahendajatele, taas saatke oma nuputamise PEALE tulemus 16. juuliks. SUNDIV Jaanus Kõrv Nr 12 Juuni 2014 7 Mälestusi Urgelt Hea Kohila elanik! Õige varsti hakkame tähistama Kohila esmamainimise 800. Sirje Maarpuu pingil armastasin ma teiste peitis, aga vanaisa kartis, et ebakindel, pidi elu talus ikka aastapäeva. Me kõik soovime, et selleks ajaks oleks veel olemas lastega istuda ja jalgu kõigu- ehk leitakse need sealt üles edasi laabuma. Töö, ikka ja ajalooline Kohila niisugusel kujul, nagu see praegu on ja et Rail Oli suvi 1963, tulin mam- tada, sest viiekümnendate ja peitis põllule liivahunni- jälle töö. Kergenduseks ostis Balticu trass ei lõhuks meie kodu, alevi tervikut ja ajaloolist maga kord vanaisa Johannese aastate algul mu jalad maha kusse. Ühel päeval tuldigi vanaisa 1945. aasta augustis südant. juurest. Pudivere talu juures veel ei ulatunud. Aga suviti, kadunud Oskarit otsima kartulivõtumasina, see mak- Seetõttu kuulutab meie algatusrühm välja suure plakatikon- tuli meile vastu minu kooli- kui me naabri Toivo (Roosi ja püsse muidugi ka, sest sis 12 rubla ja ühe hobuse kursi pealkirjaga „EI Rail Balticu trassile läbi Kohila!” õpetaja Meeri Uustalu ja koos õetütre Helga noorem poeg) üks endine Omakaitse mees, vedruäkke. Samuti valmis Plakati valmistamise tehnika võib vabalt valida, töö võib olla temaga venepäraselt riieta- ja Kangru lastega peitust ja kes Kohilasse maha jäänud uus puukuur, koja trepp, tehtud kas arvutil või käsitsi, suuruseks on kokku lepitud A3. tud naine koos minust mõni luurekat mängisime või kol- ja nüüd üle kuulati, teadis küünile uus katus ja uus Palume tuua tööd 30. juuniks vallamajja sekretäri kätte või aasta vanema noormehega. hoosi lauda ukseprao vahelt oma nahka päästes rääkida väljakäik leidis koha naabri saata digitaalselt aadressile [email protected]. Plakatiga Need olid Lembitu naine Hel- hirtmtigedat rõngastatud Oskari püssidest. Oskaril oli lauda seina ääres. Tundub, et koos tuleb kinnises ümbrikus esitada andmed töö esitaja kohta mi koos poja Matiga. Nende pulli piilusime, ei mõtelnud lihtsalt hobi relvade ja tehni- vanaisal on peale äia surma (nimi, vanus, kontaktid). Valminud plakatid eksponeeritakse 14-aastane Venemaa visiit ega arutanud me Toivoga ka vastu. Vanaisa ütles, et ei jäänud nüüd rohkem aega Kohila valla Facebooki lehel ja avalikel üritustel. Parimatele oli lõppenud ja nad läksid kunagi, et viibime oma esi- tema tea püssidest midagi. oma majapidamise sättimi- on auhinnad! vaatama, mis nende kodust vanemate maa peal – et see Poeg kadunud, on elus või seks. Naabrite elu korraldab on saanud. Aga kodus elasid talu koos maaga, mis Lehiste surnud, mitte midagi ei tea. nüüd Roosi õetütre mees Algatusrühma „EI Rail Balticu trassile läbi Kohila!” nimel juba võõrad, kes aiasviibijaid perelt ära võeti, kuulus ju Terve küün otsiti läbi, sealt Georg Kroon. Virve Õunapuu aknast uudistasid. Küllap kunagi meie suguvõsale. leiti mootorratas. Ei lugenud Näen Johannese arvepida- taibati, et õige pererahvas on Minu ja Toivo vanavanaema midagi, et vanaisa terve koor- misi 1947. aastal, kus on üles koju jõudnud. Aga ega süüd- Pauliine tuli ju 19-aastase ma vilja selle eest tasunud märgitud, kellele ta kartuleid Võidupüha Hageri kirikus lased polnud ju need, kes neiuna siia perenaiseks pika oli, ikka võeti kaasa. Vanaisa võlgu oli andnud. Imelik, et sinna elama pandi, ega need, halli habemega 76-aastase ähvardati perega kodust välja maainimestel sel ajal oma 23. juunil kell 12 tuleb Hageri kirikus esitamisele Eesti orga- kes väikeste lastega kodust mehe juurde, kes sellekandi saata. „See asub ju mu äiapa- kartulit maas ei olnud. Ra- nisti, kirikumuusiku ja viljaka helilooja Tuuliki Jürjo Orelimissa minema aeti. Oma õunapuu esimese eestlasena jaksas pa maal, ega mina peremees hapuudus oli vist suur. Üks nr 2 eesti koraalidega. alt võeti maitse meenutuseks maa mõisast välja osta ja sai pole,” oli Johannes ütelnud. mees tahtis 100 kg kartuleid Orelimissasid on komponeerinud paljud väljapaistvad heli- mõned õunad ja oligi kõik. peremeheks ning nüüd võttis See oli tõsi. Olukord, mis ter- ja selle eest lubas 200 kubu loojad nagu J. S. Bach, F. Liszt, M. Reger ja O. Messiaen. Meie Oli vaja otsida uus elamine, riik selle nende lastelastelt ve elu vanaisa vaevas, päästis hagu teha. Ka mitu soom- heliloojad on selliseid missamahulisi helitöid kirja pannud jälle alustada elu nullist, aga ära. Meie teadsime, et maa on terve pere ärasaatmisest, talu last, ilmselt ingerlased, keda üliharva. Teada on vaid Arvo Pärdi orelimissa „Annum per ikkagi oma kodumaal ja teiste riigi oma, aga selles vanuses ei olnud vanaisa nimel. Ta sai venelased oma kodumaalt annum“. reeglite järgi. me riigi kuritegudest oma ini- maja ja ettenähtud kolhoosni- Eestisse saatsid, olid ilma ra- Missas on 11 osa, orelimuusika vaheldub koraalidega, mida Peale küüditamist sätiti meste suhtes täie mõistusega ku maatüki alles kolhooside hata kartuleid saanud. Pärast inimesed saavad kaasa laulda. Muusika on meloodiline, kõlab Kangru tallu kolhoosi kontor. veel aru ei saanud. asutamisel oma nimele. lubasid tööga tasuda. loomulikult ja vabalt, on osalt nagu sõnadeta laul. Siin kuuleme Lehistel oli omal ajal küla Esialgne maja, kus minu Oskari jälgede otsingul Ingerlased elasid vahepeal näiteks igale eestlasele tuntud teemasid nagu „Vaikne kena esimene telefon, nüüd oli see vanaema oma õdedega sün- käisid kohalikud NKVD- Kroonide juures, olid seal kohakene“, „Ema süda“, „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja sellekandi kolhoosi telefon, dis ja 12. eluaastani ka elas, mehed tihti Urgel küsitlusi peale sõda üürilisteks. See lausa tantsulisi viise. seisis koridoris seinal. Käisin oli minu varajases lapsepõl- tegemas. Pere säästmiseks rahvus saadeti ju Karjalast, „Orelimissa“ on loodud mitmel eesmärgil: kontserdil mängi- lapsena sealt lehte toomas. ves alles. Mäletan Salutagu- söödeti-joodeti neid pidevalt. oma põliskodumaalt välja ja miseks, oreliõpilastele repertuaaripuuduse leevendamiseks või Mäletan, et lehed pandi kotta sele viiva hobusetee ääres Roosi lõikas alatasa lihakänt- eks kohalikes maamajades jumalateenistusel kasutamiseks. Hageris kõlab missa tervikuna riiulile, igaühel nimi peal. õlgkatusega, väikeste aken- sakaid pannile ja küllap ka siis neile peavari leiti. esimest korda. Tulge Võidupühal kindlasti kuulama ja kaasa Vanaisa oli tellinud Ühistöö, dega maja, mida sel ajal juba seda metsakohinat kulus Kord, kui pere oli sealt ära laulma ilusat algupärast eesti muusikat! Rapla rajoonilehe ning Sä- kuurina kasutati. Alles nüüd prae kõrvale. Ei olnud ju sõja kolinud, tulid kaks meest ja Mai Mänd deme, pioneeride lehe. Ma sain emalt teada, et see oligi lõpul mujalt toitu võtta kui kukkusid endist rehetuba, Hageri koguduse organist pole varem huvi tundnud, Kangru talu algus. Aga ma talumeestelt ja seda teadsid kus nad olid elanud, lõhku- miks just selle. Arvan, et mäletan ka suurt tammepuud riigivalvurid ülihästi. Ema ma. Miks, seda ei tea mu ema tellida oli vist käsk, igal pool nende õues. Sügiseti korja- rääkis, et pool siga pandi siiani. Georg oli ära, naised oli punane propaganda ja sime sealt läikivaid tõrusid nahka. Imekombel päästis üksi kodus, hirm suur. Jo- vanaisa ostis lehe, mis kõige tõruloomade tegemiseks. vanaisa kannatlik meel pere hannes läks siis märatsejaid odavam ja ehk vähem tühja Eks see pidi olema ka vana külmale maale saatmisest, korrale kutsuma. Talle tuldi valet täis. Mina aga varaluge- Treiblati, Pauliine esimese samuti ei olnud neil võõrtöö- kallale, löödi pähe, nii et ja lapsena sain sealt ühtteist mehe istutatud, sest nii suur jõudu nagu Kangru talus ja Roosi jooksis vahele ja kaitses Suveõhtud oreliga meelelahutuseks. Kolhoosi ja vana oli see puu. Huvitav, Oskar, kelle Omakaitses ole- lüpsikuga mehe pead, muidu EELK Hageri Lambertuse kirikus kontori trepi peal istusime kas see on ka praegu alles. misest küll teati, oli läinud. oleks ta hoopis maha löödud. tihti ümberkaudsete lastega. Imelik oleks nüüd võõraste Hirm püsis perel kaua sees. Viimases hädas saatis Helga 11. juulil kell 19 Selle maja kahes toas elasid inimeste juurde uudistama Isegi 1949. aastal, märtsiküü- 10-aastase Tõnise Mäe Urgele Bert Wisgerhof (orel, Holland) ka kolhoosnikud, Saarna minna. ditamise ajal, kui mina alles abi kutsuma. Seal elas Raua kolmelapseline pere, hiljem Nüüd põikame mälestuste poole aastane, olevat ema pere ja nende poeg Erich, sel 2. august kell 19 Telpti ja Hiibuste pere. Hili- heietamisel tagasi 1944-ndas- Tallinnas hoidnud kohvrit ajal umbes 16-aastane, tuli semal ajal leidis sealt majas se, venelaste tagasituleku pakituna ega julenud isegi appi. Kambaga saadi mehed Kadri Ploompuu (orel), Alina Sakalous- peavarju Elsa Koort oma ema aastasse. Nagu ma eespool kodus ööbida. kinni siduda ja miilitsale kaya (mandoliin) Kaia Urb (sopran) ja pojaga ja juba uute omani- juba mainisin, jäid Oskarist Kuigi Roosi ja Johannes ei üle anda. Kohtus said nad Orelikontserte toetab Eesti Kultuurkapital kena Allerti pere. maha kolm püssi, mida mu teadnud Oskarist midagi ja karistuse. Kohila vallavalitsus Kangru elumaja puutrepil ema metsa risuhunnikusse elu punase valitsuse all oli Järgneb EELK Hageri Lambertuse kogudus

SurnuaiapühaKohilakalmistul22.juunilkell12 Vihmaseilmakorralkirikus. KorraldavadKohilaBaptistikogudusjaEAÕKKohilakogudus. MÄLESTAME EELK Hageri Lambertuse koguduse teated Kohila Pühapäev, 6. juuli SurnuaiapühaKohilakalmistul22.juunilkell12 12.00 jumalateenistus,Vihmaseilmakorralkirikus. armulaud. Orelimuusika, orelil Südamlik kaastunne Einar kalmistupüha Mai Mänd. KorraldavadKohilaBaptistikogudusjaEAÕKKohilakogudus. SurnuaiapühaKohilakalmistul22.juunilkell12 Heinsarele ema Vihmaseilmakorralkirikus. Pühapäeval, 22. juunil kell 12 KorraldavadKohilaBaptistikogudusjaEAÕKKohilakogudus.Reede, 11. juuli. Orelikontsert. 19.00 orelikontsert, organist Bert Wisgerhof (Holland). Ene-Elfride Vihmase ilma korral kirikus. HeinsarE Võidupühal, Pühapäev, 13. juuli. Leeripüha. surma puhul. Korraldavad Kohila Baptisti kogudus 12.00 jumalateenistus, armulaud. Mängib koguduse ja EAÕK Kohila kogudus 23. juunil 2014 kell 12 pasunakoor. SurnuaiapühaKohilakalmistul22.juunilkell12 Vihmaseilmakorralkirikus. Töökaaslased AS-st Samat. Toetab Kohila Vallavalitsus KorraldavadKohilaBaptistikogudusjaEAÕKKohilakogudus. Hageri kirikus Pühapäev, 20. juuli 10.30 kuulutusetund kirikus. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Avaldame sügavat kaastun- Mõni hetk on elus valusam kui teine, Tuuliki Jürjo net Laidy Ainjärvele perega mõni hetk on kohe väga, väga valus. Pühapäev, 27. juuli. Kuldleer. kalli /Jaan Tätte/ Orelimissa nr 2 eesti 12.00 jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika, orelil Mai Mänd. poja Sügav kaastunne Laidile poegadega koraalidega Laupäev, 2. august. Orelikontsert. kaotuse puhul. poja ja venna kaotuse puhul. Orelil Mai Mänd 19.00 orelikontsert. Orelil Kadri Ploompuu, mandoliinil Bong Eesti kollektiiv Alina Sakalouskaya ja sopran Kaia Urb. Perekonnad Kernod ja Arro 8 REKLAAM Nr 12 Juuni 2014

Aitan müüa/üürida/vahetada Teie kinnisvara (korter, maja, suvila). Kiire ja professionaalne tehing.

SOODSAIM VAHENDUSTASU!

Tel 5682 7044, Aira Piibeleht Arvin Varad OÜ

Puurkaevude ja -aukude projekteeri- mine, puurimine ning likvideerimine. Vee- ja kanalisatsioonitorustike, septikute, süvaveepumpade müük ja paigaldus. Lisainfo 5021279 (Sven) / 5269604 (Ardo) www.puurkaevumeistrid.ee

kuulutused

Kohila Maja OÜ teostab: kinnistu vee ja kanalisatsiooni ehitustöid, kaeve- töid, fekaalivedu ja torustike survepesu. Info ja hinnapakkumised tel 489 2685; [email protected] OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Omame 20-aastast kogemust. Pakume parimat hinda ja kiiret tehingut! Tel 504 5215, 514 5215, [email protected], www.est-land.ee Puurkaevude rajamine, projekteerimine, pumbad, kanalisatsioonitööd. www.puurkaevud.ee Tel 5191 2748. Ostan vanu rinnamärke, postkaarte, vanaraha, valikuliselt vanu dokumente ja trükiseid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim. Müüa küttepuud, hind alates 35 eur/rm. Koormasse laotud. Müüa ka kütteklotsid võrgus ja kotipuu. Info tel 5637 8404. Otsime varasema töökogemusega rahulikku ja rõõmsameelset lapsehoidjat 2-aastasele tüdrukule. Tel 5662 6998. Müüa küttepuud, erinevad puuliigid. Halu pikkus 30–60cm. Puud koormasse laotud, kogused õiged. Hind alates 37 eur/rm. Transport hinna sees. Info tel 501 1898. Kohila Tall pakub hooldusniiduki teenust ning müüb hobusesõnnikut. Transpordivõimalus. Helista ja küsi lisa 5625 0257.

Teen muruniitmise töid raideriga! Hind kokkuleppel! Tel 513 3741.