moodustavad väljatrükilaused. hankelepingute arvestussüstee Kirjapilt peab olema selge! mi kohta saab kergesti kohan TI-61 ARVUTITÖÖS dada raamatupidamise eriala- EÖE-81... Eksamieelsel konsultatsioonil üliõpilastele mõeldud majandus tegin kokkuvõtteid aasta toost: likuks mänguks, Maret Hanstei— A lgu s 1. lk. Miks majandusõppeainetes mi ideed ma ei suutnud. Pa 4 programmi 27 inimese kohta. ni ja Mare Maasika program kasutatakse vähe arvutit? Ei rajasti jõudsin oma TL eriala Kesisevõitu. Hea seegi. Kiitsin mide abil hakkame tegema hu raskuste ületamisele. See mõ ole üliõpilastele jõukohaseid diplomandidega rajani, kus ja tänasin tegijaid. Eksamipäe vitavaid analüüse töö- ja pal jutab kohe ka töötulemusi programme, mis lahendaksid oleks vaja kasutada arvutit. val ootas mind üllatus — laual gakorralduse alal. Anne Kreutz (tööd ja riistu sageli ei olegi) Õpetatavate ainete probleeme* Asjast haarasid kinni Helge kasvas pidevalt programmide ja wald ja Liivi Tulf esitasid oma- ning mõjub kehvasti ka rüh Pangem siis selleks otstarbeks Veeremaa, Margit Koost ja perfokaartide virn. Miks nad töö ASSEMBLERis. Mul ei ol maliikmele meeleolule. Seos tööle Tl-eriäla üliõpilased, ot Viia Vüumets. Näitasin nende siis varem■ lagedale ei tulnud? nud sellest keelest ettekitjutust. töö—vaha aeg on malevas äär sustati teaduskonna metoodika tööd mitmes teeninduskombi- Ei olnud see programmitege- Kui ma nägin mind huvitava mised tihe. komisjonis. Sügisest peale esita naadis. Leiti, et asja on vaja mine veel päris käes, mõni sai te probleemide kirjeldust selles- R e h e esimestel tööpäevadel sin ettevõtte planeerimise prob edasi arendada. tulemuse alles eelmisel päeval. keeles, siis sai üsna palju sel leeme kaht moodi — m õ istete Osutusin TI-61 üliõpilaste os tuleb rühmades pidada lahtised Esialgu rohkem kaasatulijaid geks. Kaia Vühandxi eelistas- sisu seletamise ja majanduslike kuste hüppelise kasvu tahtma komsomolikeosolekud, kus la ei olnud, rühm oli hõivatud tei FORTRAN’!. Asi on kergemini. näitajate arvutuste programmi tuks tunnistajaks. Kui varem hendataks tööprobleemid ja se õppeaine kursusetööga. Al õpitav ja masinale kiirem. pandaks paika vaha aja pea de koostamise lõikes. Lootsin, küsiti minult programmi ideed, Praegu on TI-61 üliõpilased, les viimasel nädalal tuli taht siis nüüd osati anda probleemi mised ettevõtmised. Konkreet et mõni üliõpilane realiseerib jaid juurde. Siis aga oli arvu- tcotmisp rakti k ai arvutusk es kus sete tähtaegadega, mille ^täit minu poolt pakutavaAdee. Möö verbaalne, algoritmiline ja tes. Vist on nad lihtsad prog- titund rühmalt juba ära võe programmiline ühtne kirjeldus. mine eeldab komandöri kõigu dusid kuud, aga tulemust ei tud. Üldkorras arvutikasuta rammikesed juba unustanud. Selle vormistuse ühtsuse poo tamatut printsipiaalsust. paistnud. Märtsis tunnistasin jaks julges jääda ainult rüh lest paistis silma Ruth Rebase Mina aga juurdlen veel kaua Paljude rühmade suvekohus- avameelselt, et eksperiment on mavanem Mart Roost. Kaks nä töö. Probleemipüstituse reaal nende didaktilise väärtuse kal tuste hulka kuulub kehalike läbi kukkunud. Edaspidi luba dalat otsis ta eksamivaheaega- susega üllatas Merike Walter. ajal©©- ja k u ltu u rim älestiste sin esitada probleeme ainult del tühimikke perforeerimis- lal. Sügisel demonstreerin prog Ta on töötanud müüjana ja eest hoolitsemine. Tööst vabal verbaalses keeles. Siis juhtus seadmete töös. Nüüd on käes rammide kasutamist üliõpilas ajal korrastatakse koolide ümb ootam atu — 8 üliõpilast aval võrkgraafiku programm. Ega teab, mida arvuti kaubanduse das soovi midagi teha arvutiga tele, kellele arvuti pole erialaks,. ruskonnad, staadionid, suve heaks teha võib. Krista Boi- lõpul remonditakse koolimajad. TEISTE ERIALADE jaoks. Kor siin midagi erilist arvutada ole raga välja pakkuda 8 program gi. Suurema osa programmist kovi ja Kai Korjasi programmi PEETER LAGEDA Hoogtööpäevad on tänavu , 24. ju u lil n in g 1, ja 14. a u gu s til. Möödunud aastal töötas EÜE hoogtööpäevakutel 36,5 tuhande rubla eest, üleliidulises REPLIIK REPLIIGILE ulatuses on see vähemalt hea. Kokkutulek peetakse taas Int- (Vt. ajaleht «Tallinna Polütehnik» maleval on oma atribuutika ja nr. 14, 29. aprillil 1981. a. «Tähele EÜE atribuutikat kasutada pole sikurm us 7.— 9. au gu stin i. S in panu, suvemalev» ja ««Noorte tahetudki. Selle mõtte autoreid, na pääsemise kord selgub edas Hääl;» Eesti üliõpilaste Ehitusmale nagu teeks ilma EÜE atribuutikata pidi. vas» nr. 2, 28. mai 1981. a. «Rep maievavorm inimesest EÜE liikme, Moödunudsuvise tööperioodi li i k » ) TPI majas ei leidu. Lõpetuseks tahaksin ütelda, et on pikkuseks jäi 43 tööpäeva, tä TPI suvemaleva komissar soovib kahju, kui tekivad sellisel tasan navu on ©es 40. S. a. on sõl teatada EÜE Keskstaabile ja mõ dil arusaamatused. Teenivad ju lõ mitud lepinguid 4 milj. 152 tu lema eelpoolnimetatud lehe lugeja puks nii EÜE kui ka TPI suve tele, et ta ei ole hakanud kuulu malev ühte eesmärki — sisustada hande rubla eest, mis on veidi jutte levitama. Vastuseks «Replii üliõpilaste suvist vaba aega, vähem kui m. a. Põhjus — gile» võin teatada järgmist. ELKNÜ aidata ettevõtetel ja majanditel TPI Komitee on otsustanud, et su- täita suvisel ajal vakantseid töö juurde on tulnud hulk uusi vemaleva staažl arvestatakse välis- k o h ti. lepingupartnereid, kes esialgu maievarübmade komplekteerimisel ei julge EÜE suuremat töö EÜE staaži hulka. Missugusel mää TPI suvemaleva staap peab oma ral, kas ühe aasta suvemaleva eest veaks ainult seda, et ei ole saat jõudlust arvestada. Lepingu pool aastat EÜE staaži nagu ka nud EÜE Keskstaabile suvemaleva partnereid on mitmesuguseid: EÖM-i puhul, seda ei ole veel tea põhikirja, mille läbilugemisel po on nn. ajaloolisi, kellega pole d a . leks EÜE Keskstaabil tekkinud Seda, et suvemalev kuulub EÜE vajadust rünnata pressi vahendusel karta mingeid probleeme; ja on hulka, pole ka kõige parema taht TPI suvemalevat. Kui keegi lehe teisi, kellega võib j ulatuda, et mise juures võimalik välja lugeda lugejatest soovib tutvuda põhjali TP eespoolnimetatud numbrist. kumalt TPI suvemaleva tööga või nad on oma võimeid üle hin tema põhikirjaga, siis palume läbi Samas võib tänada austatud EüE 9 Automaatikateaduskonna leidurid Toomas Parve (vasa nanud: malevarühm vajab ju Keskstaapi selle eest, et lubatakse astuda ELKNÜ TPI Komiteest. pidevat tööeit, et objektidel kanda EÜE vormiriietuse hulka kul) ja Mart Min enda projekteeritud vektorvoltmeetriga. kuuluvaid riietusesemeid. Varem TPI suvemaleva komissar põlete pikka istumist. Sven Arfeeti foto. TaBinna kohta olgu märku on juba kirjutatud, et TPI suve- E R K I U R V A sena öeldud, et osa malevlast läheb linnahalli II etapi ehitu ikka toimub! Nii oli meilgi vä lossi õuel vallatlevad» — nagu- sele, osa hakkab värvima õis ga kurb kuulda, et pidu halva ütles üks muhe hiiu memm. mäe rõdusid see linnaosa OLLA VIHMAST KANGEM ilma tõttu ikkagi ära jääb. Kui rahvatantsijate karussellid esitatakse tuleval aastal riik Pühapäeva hommikul säras keerlem a hakkasid, ei- suu tn u d liku preemia saamiseks. taas päike ja ilm oli nii ilus, enam keegi kõrvale jääda. Arvestades seda, et vorm Ei aidanud isegi Sulevi ütle ilm oli aga endiselt kuri. Vih nagu polekski ta meile vinger Nii hoogsalt kontsert lõppes nr. 286 järgi on kõrgkoolidesse mine, et Hiiumaal pole kunagi ma küll enam ei sadanud, kuid pussi mänginud. Koos tantsu ki, ga kõik osavõtjad võisid hiiu vastu võetud terved inimesed, sadan u d — esimese vihma sai meie suureks «kurvastuseks» ansambliga «Narva» andis õllel ja suitsukalal lasta hea- oli tänavu arsti viisaga liht «Kuljus» kätte juba enne Ro jäi proov siiski ära. Järgmisel «Kuljus» Kärdla kultuurimaja maitsta. Ja varsti juba seisidki sam — need, kes kuuluvad (vä huküla. Ja nii kõrget merelai- hommikul alustasime aga ees väikese kontserdi, millele ees bussid, et meid pr&amüe- hemalt) kohalise kasvatuse üld- net sai mõnigi mandrimees juba varakult. Ilm oli endiselt publik väga tormiliselt kaasa viia. Laul aitas kaasa ja poole riihsna, said viisa analüüsideta tunda esimest korda. sombune. Tantsijate hea tuju elas. teisetunnine m eresõit möödute- ja pvragivastase vaktsineerimi Poolteist tundi praamisõitu ja tugev trots said ilmataa kiiresti. seta. (V. a. mõistagi maaparan vihmasagarate ja kajakate saa d ist v õ itu ja, p ilv e d olid üsna Tavakohaselt toimub igdl Sel aastal ootavad meid veel aastal ka laulupäev. Seekord dus- ja Lõuna rühmad). Rüh- tel, ning viis tosinat inimest pea laiali ning päike väljas. ees väbariikVck rahvatantsupidu,, maarstide atesteerimine- näitas suure arvu rahvatantsukos- Lõunaks oli rahvakunstiõhtu sai see teoks Suuremõisas. tudengite laulupidu «Gaudea häid tulemusi, vaatamata selle tüümidega, kõige muu vajaliku kava koos ning osavõtjad said Laulupäeva kavva tehti kiiresti mus» Riias ja kontserdid Balti muudatused ning pealtvaata le, et ka arstid, nagu malev ja mittevajalikuga oli lõpuks teenitud puhkepausi õhtuni. regati ajal. Teeme hoolega tööd isegi, on noorenenud, olles põ end ühte bussi ära mahutanud. Puhkepaus aga ei meeldinud jad oli võimalus osa saada ka ja peame pöialt, et ümat&at- hiliselt I—IX kursuselt. Siis selgus, et ainus, kes enam jälle ilmataadile, ja selleks ärajäänud rähvamuusikapeo edaspidi lahkem oleks ja roh Lõpuks veel mõned valusa peale ei mahu, on Sander oma ajaks, kui -tantsijad olid peo- mõnedest etteastetest. Kontsert kem päikselist nägu näitaks. m ad probleem id, m ille feoKta kontrabassiga, õnneks olid et rüivais, et peoplatsile minna, venis päris pikaks, kuid kui al ajakirjanikud rohkesti küsimu tenägelikud hiidlased veel teise sadas juba kui oavarrest. gas «Kuljuse» saksa tants, tu Kuljuslased si esitasid. bussi meile järele saatnud. Väike lootus peokorraldajad lid nii mitmedki šašlõkiahju ja EVE VÄLJAMÄE, Õige pea võisime end Kärdla vist ikka oli, sest bussiga meid kauplusautode juures ära, vaa KATRIN TUULIK, «saksapreilid Partisanid. Nende vastw 9 e a k s kooli võimlas sisse seada. Lah- mere äärde viidi. Rannapaar- tamaks, kuidas MERIKE THGIMÄE kõige tulamuslikumilt võitlema õigus, mille 'järgi loetakse EÜE he pererahvas oli meie ööbi guni viiv tee sarnanes kireva tfiiegigHshkeks liikmeks ka seda, mispaika kaunistanud lõhnava test vihmavarjudest jõega ja kes elab-tiötab rühmas vaid 1 kuu. te kaskede ja kaunite metsa- bussil oli tegemist, et rahvast See läheb malevaataaži hulka, ini- raene on sees rühma nimekirjas ja lilledega. 12.-—14. juunini kes läbi murda. Südamest käis soe p ä e v i k u s . tev «Kuljuse» Hiiumaa-reit oli ju tt läbi, kui nägid, kuidas SESS ON IMETORE AEG, Edasi loe 4. lk. sihtpunktis. , su ured j/x väikesed hiidlased Proov pidi olema kohe Õhtul, ilma trotsisid — ehk kontsert SAAB ÕPPIDA!
EBAHARILIKULT
ritsev melu, isegi silmad on ta meie õppejõud loengu lõpetab. MÕTLEJA kinni, lasknud. Kas on ka tema Olen sisimas õnnelik, kui tee üks maailmaparandajatest? ma saab varem läbi ja dotsent Varajane päikesekiir vaatab meid varem minema laseb. Ta akriast sisse, välgus tungib Lähevad tunnid, aeg kaob valiselt ei lähe ma sinna ük peagi igasse nurka. Akna all märkamatult, palju vett voolab sinda, ka sõbrannale meeldivad istub mees, seljaga valguse ajamerre. Tudengid on juba Hoed unustamatud hetked. Ni peole, küünarnukid põlvedele ammu lahkunud, ka viimased melt käib sealt mööda enamik toetatud. Ruum on avar, tühi, õppejõud kiirustavad koju. Ko meie maja noormehi. Nii saa vaid lagedad seinad. Tuleb väl ristaja käib niiske lapiga põ me end näidata kõige täiusliku ja, et tegemist on lihtsalt kori randa üle ning lahkub samuti. mal kujul, ega me asjata ju dori laiendiga ehk auditoo Mees istub ja mõtleb ikka. tõuse hommikul vara, kui riumi eesruumiga. Nii palju, Mees istub ja mõtleb, kui muul rahval kõige magusam kui siin on valgust, nii palju palju on kaks korda kaks. uni. M ake u p võtab oma pris öR ka mõtteid mehe peas. Juha ke pooltunni. Ja seal me siis jõuavad kooli esimesed usina oleme, kaunid daamid oma eit- mad õpilased, mõne aja pä selepuhkenud kenaduses, nagu rast on neid terve hulk ringi LEID FUAJEEST roosid iluaias, puudub vaid sagimas. Kell kaheksa algavad aednik. Kuid lootus pole meid loengud, viimased hilinejad Kui lõpeb loeng, ruttan en veel kunagi maha jätnud: kolm tormavad veel uksest sisse, hei dale nii tuttavasse ja armsaks aastat tagasi leidis meie sõb davad mantli vilunud liigutu saanud kohta. Käin seal tihti, ranna siit endale mehe. sega varna ning kaovad. Meie kangelane' aga muudkui istub m u lle m eeldib seal istuda*. A la * Selle nurga pani kekini esmaspäeval diplomeeritud automaatika- ja mõtleb, teda ei liiguta ümb ti ootan kannatamatult, millal MARI insener HARVI VARKKI. pimises, spordis. Õpimeeleolu nab suurima läheduse eriala muutub meeldivaks, kui ollak kõnelused le. Vähem kui poole aasta pä se üksmeelsed. Eriti hea kon rast töötan TÜ sektoris insene takti loob ühiselamu. Mõnin rina. gane eraldumine tekib parata matult omas kodus elavate Tudengi käitumist mõjutavad * Sinu eelnevat juttu ei ole poistega. . paratamatult ka õppejõu nõud vaja enam täiendada. Ka esmakur suslasele peaks olema selge, et pa mised. Et hästi «mängida», tu rimate hinnete ja Lenini-nimelise % Kuidas läks ühiskondliku koor leb «mängureegleid» tunda. stipendiumini ning praktika välis muse jagamine? Kas peale ka su reisini jõutakse ainult läbi tubli ja ruti? Omalt poolt võin öelda, et plaanipärase töö. Nüüd ehk räägid meie grupis oleks võinud mõnigi # Kas tulevane amet tuntakse reisim uljetest. asi läbimõelduna olla. ära õppimise käigus? Nüüd võib juba küsida, kas qli raske? Mind valiti komsorgiks. Vä Komandeering viis mind Bu dapesti Tehnikaülikooli diplo- ga kena oli, kui minu kergest Eriala ja töökohta peaks min mipraktikale. Tehniliseks tugi ettepanekust kaastudengid ko gil määral tundma juba enne he hakkamas ja organiseerimas instituuti. Minul kinnistus et punktiks sai autokoondis «Vo- lan», sarnane meie «Autovedu olid. tekujutus sellest aastate vältel. dega». Tutvusin firma, mitmete Kõiki tegemisi tuleb võtta ra Läbi aastate tagasi vaadates ettevõtetega ja kogusin and hulikult ja, loogiliselt. Üllata tundub, et tormiline arenemine meid diplomi tarvis. Põhilised TÕNU KOPPEL sisemises plaanis toimuski just valt hästi läksid esimesed kur raskused tekkisid keelega. Siit KÄIDU JALAKAS esimestel kursustel. Võrdlemisi sused. Üldiselt sõltute kõik või ka soovitus kõigile keelte õppi määravaks on sõprade mõju, metest. Tööd peab tegema, hil m iseks. Tänavu kevadel saabus Unga nendepoolne suunamine. Lõpu ri-reisilt MA eriala dipdomnnd Tõ jem tekib soov ka ennast sa Mind majutati ühiselamusse,, nu Koppel. Uurimaks, kuidas sel poole muutub kõik stabiilse Vanemad ungarlased räägi liste ettevõf.misteni jõutakse, mee maks. Palju sõltub instituudi- mal tasemel säilitada. Tuleb vad saksa keelt, nooremad ka kuhu üliõpilasi paigutatakse ■ lit a s in ko-I3.ee.gi p u h k e r u u m i m õ t eelsesi pagasist. t-unda oma võimeid ja töötada vene keelt. Üks insener suutis erialade järgi. Kaheinimese- teid mõõtma. Tõnu eriti jutukas ei mulle sõbra abiga sõrmedel sel olnud-; aina muheles, aga asja tuu toad. Toanaabriks oli ungar ma saime siiski kätte. geks teha, et ta on kaks aas sfc Kas eeskujulikult õppimine tat vene keelt õppinud. lane Tibor Kugel. Sõprus oli vaba aega ka jätab? Tavaliselt ki kiire arenema, tulemuseks to # KUMas on liiinud TPI-kesli puvad laisemad virisema, et aega Meeldiv oli ekskursioon «Ika- autoerialatudengi seis uss» jõud vähe ja tööd ikka palju. redad sõidud Tibori kodukanti; mine? Kas Sui oli sügavale peide ruse» firmasse. Tehas tundub tud poisipõlvese» ov saada .. .? Põhja-Ungarisse. Ka sõprus hubase ja kompaktsena. Toode Esimesel kursusel tundub see linnast Szolnokist sai läbi põi takse 45 bussi päevas, ekspor Isa on mul autojuht, ise tõesti nii. Väga palju on vaja plaani järgi ja õigel ajal teha. gatud ja kinoteater «Tallinna proovisin ka autojuhtimist. ditakse 4§-de riiki. Olmes mär Mind aitas karate treening. ära. nähtud. See oskus ja autoehituse teo Rühmakaaslase , kasin, et tarbeesemed on ikka Arenes loogiline mõtlemine ja reetilised alused kuluvad mar TÕNU KOPPELIGA gi suhteliselt hinnalised. Un Lahkumisel valitses Ungaris- jaks ära. enesedistsipliin. Ka teatris vestles KÄIDU JALAKAS meeldis käia. garlasest tudeng ei kipu kõrtsi meie mõiste järgi südasuvi. Instituute sain sisse eksperi pummeldama, kalliks läheb. Meeldiv reis õpetab avameel mendi korras, ise ei teadnud semalt ja asjalikumalt vaata Väga aktiivne on elu üliõpi- ki, et vastuvõtmisel selline asi # Kuidas õppejõududega kon ma elule meie koduvabariigis. ; on. takt kujunes, kas sundi j aist on pidevalt. Alati võib-olla ei saa saanud kolleegid? lasklubides. Diskoteek ei ole gi ennast ise suunata. Mitmed ainult tantsimiseks, vahepeal N ü ü d on pä eva d t&is asja--. * Mis tunne ühel esmakursus intuitsioonimomendid ei ole võib seal ka filme vaadata. lasel ka on, kui püüad praegu Kõrgkoolis suhtutakse õppe Uhkust ja kiirust. Inseneriks- meenutada? Mina sain kiiki nime siiani ka alt vedanud. saamine nõuab tihedat teadust.. sid ja nägusid grupis küll alles tei jõududesse hoopis teisiti kui Kohalike tudengite koosole sel semestril korralikult kokku so Enne lõpetamist tuli soov kud toimuvad temperamentselt Soovime diplomandidele tera b ita d a . keskkoolis. Siin peaks see va hekord olema loomingulisem. minna edasi. Lõpetamine ®n ja otsustavalt. Vaba aeg on ti vat . mõistust ja veenvat s&na, jõudu ja jaksu ka kõigile teis Suurest hulgast pakutavast on küll tõuge ellu, aga mina ta hedalt täis omaalgatuslikke Me-ie rähm kujunes kuidagi tele. Parimaks tunnustuseks on spordiüritust Ülikoolil on suur iseenesest, läbi toredate kaas tudengil võimalik ühtteist oma han õppimist jätkata. Sellest teenitud puhkias või punane laste, rühma õhtutel, koos õp äranägemise järgi valida. ka töökoht instituudis, mis an bassein. diplom .
Tänavu toimus Balti liidu samblite vabariikliku "konkurss- vabariikide polütehnikumide tarifitseerimise žürii eesotsas kuiisrti&se isetegevuse festival «RUJA» ENDISELT ESIRIDADES! helilooja Gennadi Podeiskiga kahekümne neljandat korda, jõudis samale arvamusele. sedapuhku Tallinnas. Külalisi trupiga. Lavaküpseks tehti «Ja samblisse. Pea kõik melxed esi Eelnetnud read ei ole ühe cdi saabunud K aliningradist, Laulud tulevad ja lähevad. Al gus tehakse «Zeppelini triumfi ahne naine». nevad võrdväärselt hästi. Ka kontserdi hetkmuljed. Samased Vilniusest, Kaunasest ja Riiast. ga», järgnevad «Immigrandi nende praegune uus, peamiselt mõtted on tekkinud ansambli Festival kestis 21.—23. m aini. Nüüd mõned küsimused muu Rannapi lugudest koosnev kava arengut jälgides mitme aas laul», «Leiu.tajad-Laiutajad», sikutele enestele. «Must ronk», «T® Mrs. Len- on varasematest palju enam ta vältel. Olles osa saanud, ehk 2 1. mail vaadati Kaunase ja «Mulje tänasest kontserdist?» Tallinna kavasid. Vaatajate loo non», «Mõttemammut» jt. Tu publikut arvestav, teisiti öel ki passiivse kõrvalseisjana, an tusi ei täitnud Tallinn. Tuli see dengid hoitakse doktor Noor R. Rannap: Publik oli meel des: publiku maitse ühtib muu sambli muredest-rõõmudest pi ehk Kiatt suurest külalislahku manni laulukesega peo lõpuni div. Kuid vaiksed palad ei suu sikute otsingutega. Kui viis kemat aega, tahaks loota, et sest, huid õigest esinemisest jää pinge all. Väga meeldis kuula da publikule sellise kaasaela aastat tagasi Eesti TV-s esine lähemas tulevikus Eesti pari di kaugele. Korduvalt vedas alt jatele K-.-E. Söödi sõnadele kir mine juures avaldada tait mul des otsis «Ruja» nii peremeest, mate ansamblite plaadistamis- he&teteaika. Teise festivalipäeva jutatud «‘Must ronk» ja koos jet. puMiku mõistvat suhtumist, võimalused tunduvalt para sisustasid Riia, Vilniuse ja Ka- töös O. Arderiga valminud harjutamis- ja esinemiskohi», nevad. Muusikutele oleks vä lindngF.adi polütehnikum id. Hea «Eile nägin ma Eestimaad». «Tartu RSP-81?» — Festival siis tänaseks on need problee gagi meeldiv, kui kõrgemal kavaga tuli lavale Riia PT, kes R. Rannap tõi esile klaveri oM väga hästi korraldatud. mid lahenenud. Rahvas ootab- seisvad organid mõistaksid, pantomiimile vahelduseks pak mängu võlud, efekti lisasid Suur tänu korraldajatele julge ihkab oma lemmikuid näha ja õigemini püüaksid objektiivselt kus rahvatantsu, kõik ühtseks helitehnillsed võtted. Kuigi ettevõtmise eest. Oleks tacdisi mehed tahavad midagi öelda. hmnata rockmuusika osa tänas esinemisvõimalusi vaid rohkem. tervikuks põimitud. Rannapi «Tule metsa» on kõla Seni on jätkunud, mida öelda. te noorte elus. Noored armas nud päris mitu korda raadios, «Mis teeb rõõmu, mis mu Koostöö tekstide autori Ott Ar- tavad muusikat, mida tahavad ©Mu .jätkus Gtehni lossis, tundub see ikkagi omanäoli ret?» '— Tore, et «Rujak> on dewga on kasuks tulnud. Sõnad kuulata-mõista, ja seda rõõmu kus küJaliseks oli Tarmo Urb sena. Sõnad panevad mõtlema: nüüd väga hea löökriistade en muutunud taustmuusikale valmistab neile ka ansambel venna Toomase ja kitarriga. Ki Hoia metsa! Et mets ei saaks mängija. Rõõmustab publiku võrdväärseks partneriks. Õigus «Ruja». Hea on lõpetada muu- tarripalade helid veol kõrvus, otsa! sp« vastuvõtt. Meeldiv, et meil on ka ajalehe «Põllumajanduse sikakorüfee Valter Ojakääru kutsus endine tipikas, hüüd on kuulajaid ja et raseid m õis Akadeemia» korrespondendil sõnadega Tartust, kus ta asetas TaKSana Polütehnikumi kom Näib, et praegustest Hesti tetakse. Aastaid tagasi vaadati Kalju Bettonil, kes kirjutab: meie parimad ansamblid palju somolisekretär ja õppejõud rockansamblitest suudab «Ruja» meie tegudel* kuidagi imeli «Loomulikult mängib «Ruja» kõrgemale kui näiteks hiljuti Raivo Raidäm kõiki diskorütmi kõige elamuslikumalt avada se kult. Suuatmaks mureks on hästi, ometi on kohati valus T allinnas esinenud ingüSce tru de lummusse. Osales ka itaal da laadi muusika hinge. Meie lindistamine. kuulata J. Liivi, H. Runneli, pi «New Seekers», Oleks juba lane Derio Tocarelli, mees, kes vanimaid ansambleid on pä K.-E. Söödi mõttetihedaid teks aeg hinnata muusikat selle 15 aastat on musitseerinud koos rast koosseisu muutusi võtnud # Ja veel. te läbi nii primitiivse muusika. mõõdupuuga, mida ta väärib. Pete Seegeriga ja kes on suur suuna jõulisele ja ekspressiiv Ansambel «Ruja», meie Ilmselt on «Ruja» vahetanud Vladimir Võssotski talendi auäs- sete h ard roelc’ile, kuid sellega kä publikut. Ja uuele publiku- K äesoleval, 1081. aastal an 76-ndate aastate süvamuusika taja. Varalahkunud poeedile ja ei taheta publikut lämmatada, pölvkonnale on mõeldud kum sambel «Ruja» esinemisvähesu- lipulaev, on taas purjetamas muusikule oli pühendatud Da- sekka pakutakse meloodilisi maliselt ebarujalikud «Viimne se üle kurta ei tohiks, pigem Eesti muusika avamerel. Kuigi rio fSfcs paladest. lugusid, nagu näiteks «Viimne mood», «Dr. Noormann», mis vastupidi: Tartu muusikapäe välises muusikarüüs on midagi mood». «Ruja» liikmetel on meenutavad mürsikurocki. Loo vad (publiku eriauhind), vaba Järgmise õhtu naelaks sai olulist muutunud, nimetame se kadestamisväärne mängutehni dame, et kõik vana ei kao...» riiklik ansamblite konkursstari- ansambli «Ruja» esinemine. ka, vaba esinemismaneer ja, da siis rahvalikkuseks või roh fitseerimine (žürii üks peaau Kuigi polnud erilist reklaami, mis ehk peamine, loojavõime- kem estraadilikkuseks, on mees hindadest), kontserdid Tartus oli hästi informeeritud tuden Loodame, et kõik vana ei kao kus (eeskätt R. Rannap). «Ru te eesmärgid ja mõtted muusi diivani sees mu noodid ei hävi Tähtvere pargis, Tallinnas, osa geid jia tehnikumiõpilasi Vinee ja» lauluaolist Urmas Alender kas jäänud samadeks. Loomuli lemine A. Oidi nimelisel võist- ri- ja Mööblikombinaadi klubi ootavad paremaid aegu on pidevalt tõestanud oma kult en nad tublisti arenenud, rohtu kasvab kulunud lävi luskontserddl jne. Kõik esinemi saaR kogunenud mitusada. «Ru oskust publikuga suhelda ning puht tehniliselt kui loominguli sed on olnud vastutusrikkad. ja» esinemised Tartus ja A. Oidi sest et suvi on praegu. muusika sisemisi väärtusi esile! selt. Kui mitmedki Eesti juh nimeBsel võistluskontserdil elid Ja veel üks mõte. Eriti sellel tuua. tivad rockgrupid püüavad rõ (J. Üdi) teleekraani vahendusel jõudnud hutada oma parimat liiget-lüd- kevadel on paljud roekkonk- palkadeni. Huviga oodati Rein Paljud Eesti juhtivad rock rit (näiteks «Magnetic Band» sordid andnud järgnenud dis Rannapi taassündi rockmuusi grupid tahaksid ümber lükata G. Grapsd, «Vitamiin» A. Ves Eelnev lugu tundub kiidulau kole mitu sihna ette (ehkki kas. KeHelgi ei tulnud oma hiljuti «Noorusest» loetud väi kit jmt.), siis «Ruja» stiil põhi luna, rõhutatud on ansambli kord järgnes peale «Ruja» esi muusades pettuda. Urmas Alen- te, et pop-, biit- ja rockmuusi neb viimasel ajal üliheal an positiivseid jooni, pealegi on nemist P, Star ostini väga hea der žestikulecrib, elab ja liigub ka on juba iseenesest meele samblitunnetusel. Tahaks selle loo autorid tavalised tu ja efektirikas dlskokava). Eks laval, pigistab mikrofonijalga. lahutuslikud. Taoline suhtu öelda, et nad kõik on head dengid, kes muusika professio seeg i näita, kus on peidus Sü Jaanus Nõgisto vehkleb kitar mine vajaks ammu ümbervahe pillimehed, kes on suutelised naalsest lahkamisest-kritiseeri- gavamad väärtused! riga, piilub juukseid, võtab tamist asjatundlikkuse ja ana ülioskuslikult oma instrumenti misest üpriski kaugel asuvad. Oleks vägagi meeldiv, kui endalt viimast, õhutab kaaslasi. lüüsi vastu! Mingi arvamuse vist suutsime dest helisid välja võluma. Kõr «Ruj a» ka TPI muusikasada- Rarm.ap on asja sees, paatos ise, Värskendavalt mõjus U. Alen- valtvaatajale tundub kõik liht siiski välja tuua. pilk suunatud kuhugi kaugele- deri esituses U. Naissoo lugu ne. Kui palju on aga ühe loo masse senisest tihedamini ank kaugele. Trummar Jaan Karp Ansamblite-muusikute võrd- «Mööda koduvälju» — kohus taga tööd, otsinguid ja vae lemisel-hindamisel peavad eel russe heidaks. loeb elavalt rõhulööke, tema tuslik vabariiklikus tarifitseeri v a... ' valusalt terav trummikäsitsus kõige võrdsed olema hindamise URMAS UIBOLEHT mises osalenud ansamblitele. kriteeriumid. «Ruja» valiti Tar köidab pilku. Ainult bassimees «Ruj a» Tartu muusikapäeva v EE-43 Tiit Haagina on meremehena Lähiminevikus võis «Ruja» de kavas üks Eesti eredamaid tu rahvaste sõpruse päevadel TOOMAS RIHVK kindel, murdumatu ja rahulik. muusikat kuulata linnahallis, klaverivirtuoose Rein Rannap tudengipübliku lemmikuks. Se Publik laulab-karjub kaasa. kus esineti koos Nukuteatri kadus, õigemini pulas kogu an da r õ®mustavam> et Eesti an EE-62 sai inseneri, kellest edaspidi vus teadustöö organiseerimisel. võrsus järjekindlamaid, mitme Soojusenergeetika kateedri ja külgsemaid ja loominguviljaka- tööstusliku soojusenergeetika ЕУЕ-814. juuli-2 8 . august. maid soojusenergeetikuid vaba TU labori hea tööalane maine riigis. süveneb ja ulatub piiri taha. Algus 1. ja 2. lk. nimed kõrgkooli ja avaldatakse Tihedad sidemed Bulgaaria, malevalehes, leht saadetakse vane Igisõpruse teadusega sõlmisid Jugoslaavia, Ungari, Saksa DV, Mustad jõugud. Tekkimise pea mate töökohta); nendega, kes ise juba tudengipõlves. Sellest ajast põhjusena on . nimetatud paberi ära tuigerdada jaksavad, keskstaap Soome jt. maade teaduskeskus majanduse puudumist. Tegelikult tegelda ei jõua. Siin ootab kesk oled kadedustvääriva järjekind tega on suurel määral Sinu tee on see anarhiasoov — mitte alluda staap enam printsipiaalsust regioo- lusega teaduse müüri kive la- ne. Teaduskonverentse oled or kontrollile. Et tegu on enamasti nimeeste ja rühmakomandöride dunud ja ikka vaid «puhta endiste malevlastega, kantakse va poolt. Regioonistaabi esindajal ganiseerinud mitu, tosinajagu nu malevavorme, ja kohalike ela peaks olema piinlik purjus malev vuugiga». 1955. a. sügisel sai noorteadiast 011 Sinu juhenda nike silmis võetakse neid EÜE last valgeks rääkida (nagu on seni Sinust ENSV TA Energeetika misel jõudnud kandidaadikraa pähe — ühed üliõpilased kõik! Kus ju h tu n u d ). Instituudi nooremteadur, see valitseb töö, pole asi nii hull, kus Niisiis — kompromissi ei ole. dini, oponeerinud oled ametli aga on ainult korralagedus, on see Ei päästa ka too kuulus karastav järel aspirant. 1958. aasta saat kult 5 doktori- ja 21 kandi •häbi üliõpilaskonnale tervikuna. jook õlu. sest kogemused on näi sid ära juba värske tehnika- daadikraadi taotlejat. TPI töös Võrreicies möödunud suvega on danud, et ükskõik kui pikali mees kandidaadina. TPI hakkas Si tänavu oodata jõukude arvu suurt ka ei ole, väidab ta veendunult: tusliku soojusenergeetika kaits vähenemist. Paljud nende liikmeist aga ma jõin ainult ühe pudeli õlut. nust osa saama 1957. aastal, misnõukogus, mille eesotsas sei on naasnud EüE-sse. Tagasitule esialgu tunnitasulise õppejõu sad, on kaitstud 26 kandidaadi mise põhimotiiv: maleva suurüritu Järgmine pressikonverents na. Soojusenergeetika kateedri väitekirja. Energiat on Sul jät sed. Kokkutulek, lauluvõistlus, ise dotsendi kohale asusid 1960. aas tegevus; kõik kokku enda näitamise otsustati korraldada pärast se kunud mitmes üleliidulises ja võim alus. da, kui suvekokkuvõtted teh ta septembris, dotsendi kutse vabariiklikus nõukogus, komis Joomine. Mis puutub kuiva sea omistati Sulle 1962. a. veeb dusse, siis kompromisse olla ei saa. tud. Seni aga saab maleva- jonis, presiidiumis osalemiseks. Iga inimese sisemine mina võib alast infot vabariiklikest ja ra~ ruaris. küll kalduda siia-simiapaole, kuid Õppetöö täiustamine soojus EÜE cm organisatsioon, ja organi jconilehtedest, Eesti Televisioo Mõne tööaastaga jõudis kaan energeetika kateedris on samuti satsiooni iga liige peab alluma nist ja Vikerraadio «Maleva- te vahele doktoriväitekiri «Soo- olnud Sinu tähelepanu all. Oled distsipliinile, mis ei jäta valikuvõi minutitest» kolmapäeviti kell jusfüüsikalised ja keemilised malust — juua või mitte juua. 22.30, eelkõige aga malevalehest, kirjutanud algupärase termo- Peaks olema selge letiu. Kuid protsessid tolmpõlevkivikolle- dimaamika õpiku ja osa võtnud samal ajal on selge ka, es kui tu niida tänavu teevad injurkollee- tes», mille kaitsesid 1968. aastal. mitme teise õppe- ja käsiraa deng 10 kuud aastas joob, siis on giumi advokaat Rein Lang ja Samal aastal istusid soojusener naiivne loota, ci ta nüüd malevas TEtJ Ш kursuse ajakirjandus matu koostamisest. Järjekind 2 kuud ei joo. Siin pean üticma, geetika kateedri juhataja too lalt taotled õppelaborite moder et keskstaap ei ole organ (eriti, tudeng Hans Luik. Tipikad-eüe- lile, mis oli vabaks jäänud niseerimist, arvutite «MIR» kokkutuleku:), kelle ülesandeks on kad, kirjutage neile! prof. I. Õpiku siirdumisega töö joodikuid likvideerida. Keed, kel ja «NAIRI» laialdasemat ra endal enam jalgu all pole, võetak le Teaduste Akadeemiasse. Üht kendamist õppetöös. se käsile (malevas; väljaviskamine, URMI REINDE lasi hakkasid juhendama töös tusliku soojusenergeetika TU Eksib see, kes arvab, et labori põhilisi uurimisteemasid. fflalloetletuga on ammendatud 1969. aasta detsembris omistati Sinu suutlikkus ja «kooliväli Kirjutatud on, et Sa oled Sulle professorikutse ja Sinust seks tegevuseks» ei jätku Sul MÕNUSAT SUVE! sündinud 26. juunil 1931. aastal sai vabariigi nooremaid profes enam tahtmist ega aega. Juba Sindis kooliõpetaja peres, feuid soreid. tudengipõlves tegelnud Sa raa KOHTUMISENI SEPTEMBRIS! juba aastaselt sai Sinust mulgi diotega ja sõitnud mootorrat maal ane ja Viljandist Sinu esi Tänaseks on Sinu nime alla tal Tallinn—Tartu tähesõitu. mene koolilinn. Tallinlane oled kogunenud 160 teadusartiklit Sinu imetlusväärne võime kii küli juba 1948. aastast, ent Vil neljas keeles, monograafia tu- resti probleemi tuuma ja tervi jandi on jäänud Sulle kodu harikaste ja Siberi süte põleta kut tabada, oskus ratsionaalselt linnaks, sest sealt pärineb ka misest energeetilistes kolletes. töötada on jätnud Sulle aega Sinu tarmukas abikaasa, kelle Kaks korda oled vastu võtnud paljuks — õpid Marksismi-Le- ga koos olete üles kasvatanud Nõukogude Eesti preemia — ninismi Ülikoolis, täiendad end tütre ja poja. 1970. aastal «Eesti põlevkivi võõrkeeltes, reisid kodu- ja vä energeetilise kasutamise tea lismaal, juhatad elamu- ja su- Tallinna 2. Keskkooli lõpeta duslike aluste väljatöötamine» vilakooperatiivi, ehitad suvilat sid eksternina 1950. aastal ja eest kollektiivis, mida juhen Väänas, käid muusikaüritustel, samal aastal tegid saatusliku das praegune akadeemik I. Õpik, pead lugu saunast ja . sauna- käigu TPI-sse. Mis ahvatles 1980. a. aga kollektiivi juhina kõrvasest, tugevdad tervist Sind soojusenergeetikat õppi töö eest «Soojuselektrijaama orienteerumisraj ai. ma? Vöib-olla esimesi samme de võimsate aurugeneraatorite ■astuva põlevkivienergeetika küttepindade korrosioon-ero- Kolleegid TPI soojusenergee probleemide rohkus, mis Sinu sioonkulumise analüüs ja arvu tika kateedrist ja tööstusliku uuri j aloomusele rikkalikku toitu tamine». Tänavu maikuust oled soojusenergeetika uurimislabo pakkus? Oli kuidas oli, ent Sa Eesti NSV teeneline tead rist soovivad Sulle juubeli pu 1955. ees ta ke\radel jäid rahule lane. mõlemad pooled — Sinule anti hul raugematut elu- ja töö soojusenergeetika inseneri dip Laia baar de ja tulemusrikku rõõmu, õnnestumist kõigis ette lom kiitusega, ■ energeetika aga sega paistab silma Sinu tege võtmistes. Palju, palju õnne! ® VÕRUMAA. MEIDA JALASTI toto.
viis Virve Peegli soov anda KODUSEINTE TOETUSEL noortele pedagoogina sportimis- rõõmu. Algas kehalise kasvatuse tasavägises heitluses saavutasi Õpetaja töö Elva Keskkoolis. See me pärast kuueaastast vahe aega jällegi üldkokkuvõttes oli huvitav ja kahju oli jätta I koha, tookord kahasse RPI- 1. Õiguskasvatus tänapäeval. — Tln.: oma kooli, kuid abiellumine tõi ga. I kohale tutid meie tennisis Eesti Raamat, 1981. — 108 lk. Tallinna. Siin rakendas V. Pee tid: A. Õpik, R. Reile, V. To- 2. Das Hochschulwesen d e r D D R : paasia, H. Altosaar ja J. Haa- Ein Überblick. — Berlin: V e r l. d e r gel oma teadmisi ja kogemusi Wiss., 1980, - 259 S., ill. - Bibi.: bicht. Sulgpallurid: S. Nurges, S. 253—255. Õpetajate Täiendusinstituudis. K. Siimer, H. Kana, А. Siirde, A. Kikkas, P. Plakk, V. Mes- 3. Б ы х о в с к а я A . Ю . и д р . У ч а Südamele aga jäi kripeldama стие вузов в разработке пианов со pak ja H. Tamvelius. Nais- циального развития трудовых кол p ra k tilin e pedagoogitöö. 1966. võrkpallurid: A. Tammeraid, лективов. — М.: НИИВШ, 1981. — M. Ani, M. Komendant, I. Proos, 40 с. — (Обзор, информ.) НИИ aastal kandideeris ta . kehalise пробл. высш. школы. Сер. «Ком. A. Piht, R. Karus ja T. Hal- воспитание в высш. и сред. спец. kasvatuse kateedri assistendi lang. Suur üllatus! школе», вып. 2). Õppejõudude ja teenistujate II kohale tulid korvpallurid, 4. Лопухин В. Я. Методы анализа kohale TPI-s. Algas töö üliõpi spordis kaaluka osa moodusta meesvörkpallurid, lauatenni- учебного процесса: Методические sistiß ja kalasportlased. Ainu разработки для преподавателей и lastega nii kehalise kasvatuse vad mõõduvõtmised teiste kõrg слушателей факультета усовер-i koolidega. kesena tõid kolmanda koha шенствования. — М.: 1980. — 44 с., õpetajana kui ka' majandustea Mais Käärikul toimunud m aletajad. и л . — Б и б л и о г р .: с. 41—42. Paljudel aladel (sulgpall — duskonna kuraatorina. Majan ENSV kõrgkoolide töötajate 5. Методология наук и формиро spartakiaadil jäime pingelises A. Kikkas, male — H. Tam вание научного мировоззрения в velius, tennis — V. Topaasia, учебном процессе: Сб. статей. — dusteaduskond on olnud palju heitluses TRÜ ja EPA järel III Воронеж: Изд-во Воронеж, ун-та, kohale, komistuskiviks mees- H. Altosaar, kalasport — del, aastatel TPI spartakiaadil 1980. — 175 С. võrkpallurite nõrk esinemine J. Vabaoja, lauatennis — E. Ruustal, E. õun) viidi võistlu 6. Н и к и т и н А. В., Романова Л. И. üks paremaid. (IV koht). Квалификационные характеристи Kindlalt parimad olid see sed läbi hästi organiseeritult. ки специалистов с высшим образо 1975. ao.stal kaitses V. Peegel kord meie korvpallurid (A. Kahjuks ei saa seda öelda võrk- в а н и е м . - М . Н И И В Ш . 1981. — 52 с. ja korvpalli kohta, kus oli veel и (Обзор информ) НИИ пробл. pedagoogikakandidaadi kraadi. Keevallik, A. Krevald, A. Paist, высш. школы. Сер. «Обзоры по T. Piliste, R. Kaarepere, R. vajakajäämisi. важнейшим' науч. и науч.-техн. Teadustöö on tõstnud ta ühingu Oras,, P. Tõnsberg, E. Varbla Spartakiaadi kodaminekule проблемам, предусмотренным пя тилетним планом развития выс «Teadus» üheks nõutavamaks ne, T. Randla ja H. Kangur). aitasid palju kaasa V. Mikkal, шей школы», вып. 1). Teise koha TRÜ järel tõid ära H. Eesmaa, T. Allik, E. Simson, lek to rik s. 7. Организация практики студен maletajad (V. Talts, I. Mikk, L. Kuusk, O. Tapupere, J. Tan тов: Инструкция и методическое ner, V. Namm, A. Kikkas, J. Oma ameti kõrval on ta ar L. Valdmaa, M. Vahemetsa). руководство. — Рига: РПИ, 1981. — III kohale jäime lauatennises Vabaoja, A. Kr evald, II. Tam 68 с. — Б и б л и о г р .: с. 66—68. mastav ja armastatud ema ka ja naiste võrkpallis. velius, M. Ideon, U. Kallavus Virve Peegel alustas eluteed ja paljud teised aktivistid. Kõi 8. Педагогика высшей школы: hele pojale. L ü h id a lt — esinesime alla Респ. межвед. сб. — Минск: Valguta kauni looduse rüpes. oma tegelikke võimeid. gile tänu! Вышэйш. школа, 1980, вып. 5 —- Parimad Õnnitlused juubeliks 143 с. — Библиогр. в конце статей/ Huvi tulevase elukutse vastu Tunduvalt 'kollektiivseta Ja võidutahtelisem oti esinemine Õppejõudude-teenistujate 9. П с и х о л о г и я п а м я т и и о б у ч е ja jätkuvat energiat üliõpilaste kehakultuurinõukogu sai alguse tugevate sporditra- äsja lõppenud Balti (KPI-RPI- ния: Сб. статей. — Харьков: Вища kasvatamisel soovivad kolleegid hooldusõppejõud ш к о л а , 1980, в ы п . 13 (№ 200). — ditsioonidega Tartu 2. Keskkoo -TPI) XVI spartakiaadil Tal linnas. Pingelises ja äärmiselt UNO PURRU Библиогр. в конце статей. lis. Kehakultuuriteaduskonda kehalise kasvatuse kateedrist.