NR. 142 MÄRTS 2009
SISUKORD
Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus valla juhtkonnaga ja käis Jägalas
Ülemaailmsetel missivõistlustel esindas Eestit meie valla tudeng Alina Poklad
Märts oli teatrikuu
Kostivere lasteteater on maakonna parim
Jõelähtme Rahvamaja Lava Grupp saab kümneaastaseks
Juubelijutt – Kai Müürsepp
Kostivere päevakeskusel on rõõmu retsept
Uusküla lepingutest Kevad on alanud
Ilvesed on liikumas Tänavu on kevad eriline, vana aja nuid, viidi talus või ettevõttes palgatööjõudu EELK Jõelähtme koguduse õpetaja Margus kasutanud ausat talurahvast ja keda kõiki veel. Kirja: “Suur neljapäev on eesti rahvakalendris kevadete moodi. Veel praegugi Täiesti süütuid töökaid inimesi. kõige rikkama kombestikuga. Loodeti, et suure Kodanike vastuvõtuajad särab kevadpäikeses lumi, mida Raske on praegu, kus meie elu ju nii muutu- neljapäeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks nud, ette kujutada nende eestlaste kannatusi, kaapisid aednikud õunapuid, sest siis pidi vallamajas on muutunud mitmel varasemal talvel meile na- keda viidi väevõimuga Siberi avarustesse. saama õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest pilt on jagatud, ja kevadveed voo- Maha jäid lähedased ja kodud. Mis aitas neid putukatest, kes õied muidu ära rikuvad.” inimesi ellu jääda, kui sügav oli nende usk ja Ta ütleb õigesti, et teemade ja mõtete üle, lavad niisama rõõmsalt nagu ku- lootus? mis kättejõudev pühadeaeg meieni ulatab, on Ülestõusmispühad nagi lapsepõlvekevadel … Glamuurile ja edulugudele orienteeritud ajas igaüks vaba otsustama, kas võtta pakutu vastu Kes ei teaks, et märts on juba ammustest võiks vahel mõne eesti klassiku, miks mitte või lükata tagasi. Tuleb uskuda ja loota, et ka aegadest teatrikuu. Teater toob ikka meelde näiteks Jaan Krossi raamatu kätte võtta. Lugeda väärtuste ja väärikuse kriis möödub – nii nagu 19. aprillil toimub Jõelähtme sametised eesriided, pehmed toolid, pidulikud tarkade inimeste mõtteid ja neist õpetust võtta. majandussurutiski. tualetid ja kaunid primadonnad. Aga teater ei Me arvame, et meie edu on alati meie enda Riigi ja usuliste ühenduste vaheline dialoog III rattaralli käi mitte ainult puhvetis, nagu ütleb laulusalm. teha, aga kas alati ongi? Kindlasti pole meie ja koostöö toimib mitmes eluvaldkonnas hästi. Teatritegijaid leidub meie oma vallaski. Ikka endi teha, millal ja kuhu me sünnime. Kas Märkimisväärselt panustavad kogudused neid päris teatriinimesi. Meie valla igas eas saatus ja juhus otsustavad meie eest teinekord pühakodade säilitamisse ja korrastamisse. 1. mai – kogunevad Teeme teatritegijad on leidnud tunnustust, seetõttu mõne muugi eluseiga? Öeldakse, et usk aitab Usuliste ühenduste tegutsemiseks on olemas on ka tänases lehenumbris nii palju juttu just seal, kus inimlikult pole enam mingit lootust. piisav ning toimiv õiguslik regulatsioon, suhted Ära mõttekojad Lool, nendest, meie valla tublidest teatriinimestest. Tänaseks oleme jõudnud majanduskriisi, kus riigi, omavalitsuste ja religioossete ühenduste Jõelähtmes ja Neemes Talve üleminek varakevadeks on alati meie iga päev toob üha süngemaid ennustusi, mis vahel on vastastikku arvestavad ning üksteise kliimavöötmes muutusterohke, vastuolulisi aga pole kaugeltki võrreldavad aastakümneid eesmärke toetavad, inimest arvestavad. sündmusi täis aeg. Talv oli raske, tuju ülevana tagasi eesti inimestele osaks saanud kannatus- Mai on muinsuskaitsekuu ja 16. mail ülerii- ja tervist tugevana hoida ei õnnestunud meist tega. giline muinsuskaitse talgupäev. Kolmandik 3. mai – toimub järjekordne igaühel. Talvepimedusest väsinud inimesi Märts on ka kõigest vanast puhastumise aeg, meie valla territooriumist on muinsuskaitse kimbutavad veelgi viirushaigused, nii mõndagi paastuaeg. all. Oleme selles mõttes ilmselt ainulaadsed Loo laat vaevavad köha ja nohu, kuid kannatada pole Peagi saame jälgida Jeesuse ristirännakut ja kogu Eestis. Hoidkem siis oma muinasväärtusi, enam kaua. Meie energiavarusid kiusanud pikk koos temaga mõelda kristliku maailma jaoks tehkem üheskoos koduvald paremaks. pime aeg on õnneks lõppemas. Kevad paran- tähtsate asjade üle. Suure nädala kolmapäeval Loodetavasti suudame muinsuskaitse talgu- 16. mai – üleriigiline dab ja turgutab. Annab usku ja lootust. mõisteti Jeesus surma. Ristiretk, püha õhtu- päeval olla sama tõhusad kui mullusel “Teeme Märtsiküüditamise 60. aastapäeval meenu- söömaaeg ja ülestõusmine, Juudas ja teised ära” aktsioonil. muinsuskaitse talgupäev tasime taas meie rahvale üht kõige õudsemat jüngrid. Põnev ja hirmutav sündmustejada päeva. Viidi Vabadussõjas Eesti eest võidel- nagu päris eluski. Käesolevas lehes kirjutab Merike Metstak 2 NR. 142 MÄRTS 2009 UUDISED
VOLIKOGU Maamaksust VEERG Taas on käes aeg, mil tuleb kas post- aasta maamaksuteadet 15. aprilliks kätte taja maamaksukohustuse tekkimisel lõpeb saanud, on kohustatud sellest 30 päeva eelmise omaniku või kasutaja maamaksu- Väino Haab kasti või meilile maamaksuteade. volikogu esimees jooksul teavitama maa asukohajärgset kohustus. Vastavalt maamaksuseadusele maksab Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku struk- Maamaksu maksmist kontrollib Maksu- ja maamaksu maa omanik, maa koormamisel tuuriüksust. Jõelähtme vald kuulub Põhja Tolliamet ja neilt saab infot võlgnevuste hoonestusõiguse või kasutusvaldusega maksu- ja tollikeskuse piirkonda. kohta. maksab maksu maa kasutamise õiguse Kui maksumaksja ei ole saanud ühte- Jõelähtme Vallavolikogu 30.12.2008 saanud isik. Maamaks on maa maksusta- gi maamaksuteadet, on ta kohustatud määruse nr 120 alusel vabastatakse 1. mishinnast lähtuv maks. kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa jaanuariks avalduse esitanud pensionä- Maamaks tasutakse vähemalt 1/3 suu- asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele rid, represseeritud ja represseeritutega Hea lehelugeja! ruste osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja enda omandis või kasutuses oleva maa võrdsustatud elamumaa kasutajad 2009. 27. veebruaril toimunud volikogu istungil oli päevakorras 15. oktoobriks. andmed. aastal maamaksust kuni 1,0 ha ulatuses, neliteist päevakorrapunkti, millest olulisemaid siinkohal Maksu- ja Tolliamet väljastab maksu- Maa omandamisel või kasutusõiguse kuid summas mitte üle 600 krooni. teile ka põgusalt tutvustan. Esimesena arutas volikogu maksjale maksuteate tasumisele kuuluva tekkimisel enne jooksva aasta 1. juulit Maamaksuseaduse rikkumise eest vastu- Neeme külas asuva sotsiaalmaa kasutusvalduse lepingu maamaksu summa kohta hiljemalt 30 tekib omaniku või kasutaja maamak- tab maksumaksja vastavalt seadustele. sõlmimist MTÜ Lühitneeme Seltsiga. Volikogu toetas oma kalendripäeva enne maksu tasumise sukohustus sama aasta 1. juulist. Maa otsusega Lühitneeme Seltsi taotlust, mille eesmärk on tähtpäeva. omandamisel või kasutusõiguse tekkimisel Triin Lindau edendada küla vaba aja veetmise võimalusi, korrastada Maamaksu ei määrata ja maksuteadet alates 1. juulist tekib omaniku või kasutaja Maakorralduse peaspetsialist vallale kuuluv kinnistu ning rajada sinna külaplats. Selle ei väljastata, kui maksusumma on alla 20 maamaksukohustus maa omandamise või 60 54 853 tarbeks volitati vallavanemat allkirjastama seltsiga vastav krooni. kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva [email protected] notariaalne leping. Maksumaksja, kes ei ole maksustamis- aasta 1. jaanuarist. Uue omaniku või kasu- Volikogu kinnitas oma otsusega ka uue vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Kuna nii riigis kui ka vallas valitseb majanduslik surutis, siis eksisteerib reaalne vajadus kulude kokkuhoiuks ka vallas. Vallavalitsus pani selle eelnõuga volikogule ette vähendada vallavalitsuse koosseisu 7,5 ametikoha võrra, mis tähendas nii reaalset koondamist kui ka vabade ametikohtade kaotamist.
Volikogu arutas istungil Asutus Rebala likvideerimist, kuid leidis, et see ettepanek vajab veel täiendavat läbitöötamist ning andis vallavalitsusele ülesande moodustada likvi- deerimise ettevalmistamiseks spetsiaalne komisjon, mille ülesanne on tuua likvideerimise otsus koos põhjenduste ja lahendustega märtsikuu volikogu istungile. Istungil kiideti heaks ka valla koolide pedagoogide töö tasustamise alused. Teatavasti kehtestas Vabariigi Valitsus 2008. aasta detsembris õpetajatele 8% palgatõusu, kuid hiljem muutis oma otsuse 4% tõusu peale. Kuna volikogu ootas seekord eelarve kinnitamiseks ära Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsused, jäi segadus õpetajate palgamäära- dega meil olemata ning volikogu sai rahuliku südamega õpetajate riigi poolt fi nantsidega tagatud palgamäärad ära kinnitada.
Demokraatlikus ühiskonnas on kohane, et parlamendid ja volikogud ei tegele oma palkade küsimusega. Põhimõt- teliselt peaks parlament ja volikogud töö tasustamise korra kehtestama järgmistele koosseisudele, kuid ka siin esineb põhjendatud erandeid, mida majanduslikult ja eelarveliselt keerukas olukord kindlasti ka on. Volikogu majandus- ja rahanduskomisjon tegi volikogule ettepaneku vähendada kõiki volikogu tööga seotud hüvitisi 10% võrra. Mõned volikogu opositsioonisaadikud tegid seepeale ettepaneku Tänavavalgustuse uudised loobuda üldse volikogu töö eest hüvitiste maksmisest, kuid volikogu enamus leidis, et hüvitiste täielik ärakaotamine ei ole põhjendatud, omab populismi ja valimiseelse võitluse Selle aasta märtsikuus lõpetas Vandjala külakeskuse stendi valgusta- teele ca 100 m pikkusel lõigul. maiku ning otsustas toetada hüvitiste 10% vähendamist. AS Rito Elektritööd tänavaval- miseks paigaldati valgusti, mis võimaldab Ehituse lõpptähtaeg on selle aasta mai- Nagu eelmises volikogu veerus ka kirjutasin, võttis Kostivere teest eemal asuvat vana Vandjala kuus, tööde teostajaks valis vald parima volikogu sel istungil vastu 2009. aasta tasakaalus eelarve gustuse ehituse Liivamäe külas külaosa paremini leida ja pimedal ajal küla pakkumise teinud AS-i Rito Elektritööd. kogumahuga 139 729 400 krooni. Eelarvest moodustavad ja Loo alevikus asuval Liivakan- kaardil talusid näha. investeeringud 47,9 miljonit krooni ehk 35%. Suuremad di teel. Vald korraldab tänavavalgustuse sääs- objektid on loomulikult Loo Keskkooli rekonstrueerimine, Kaberneeme külas paigaldati rahvamaja turežiimi rakendamist ka teistes asumites Valla tellimusel paigaldati 27 valgustit juures noorte kogunemiskohaks oleva vastavalt tehnilistele võimalustele. Neeme lasteaia rajamine ja Loo lasteaia juurdeehitus. Kuna ning senini kottpime olnud kitsas ja jala- aga valla eelarve on hoolimata suurtest pingutustest ikka korvpalliplatsi juurde kaks prožektorit, Kahjuks on vallas palju ühefaasilisi käijatele ohtlik tee sai lõpuks valgeks ning mille valgel saavad külanoored ka õhtusel liinilõike ning nendel pole säästurežiimi väga pingeline, sõltub eeskätt Loo lasteaia juurdeehituse palju ohutumaks. valmimine 2009. aastal (see on hetkel kahjuks ehitaja ajal sportida ja meelt lahutada. võimalik seadistada. Valgustussüsteem töötab säästurežiimil Valla tellimusel projekteeritakse Kaber- võimetuse tõttu seiskunud) eelarvesse reaalselt laekuva- ehk öisel ajal põleb iga kolmas lamp. test tuludest. Eelarve kulude vähendamiseks kaotati ära nn neeme küla tänavavalgustust Kaberneeme Indrek Mäeküngas See võimaldab kokkuhoidu ca 5000 teele kauplusemajast küla alguse poole 13. palk, mille arvelt maksti kõigile vallalt töötasu saava- krooni aastas. Keskkonnaosakonna juhataja tele töötajatele puhkusetoetust ja aastalõpupreemiat ning ca 450 m pikkusel lõigul ning Rahvamaja täiendavalt vähendati veel 10% vallavalitsuse personaliku- lu eelarvet.
Volikogu otsustas sel volikogu istungil taotleda keskkon- naministrilt luba Loo kooli ja staadioni, Loo lasteaia ning Kodanike vastuvõtuajad Jõelähtme Vallavalitsuses on muutunud Loo spordihoone kinnistute hoonestusõiguse andmiseks Vallamaja on elanikele avatud igal teisipäeva hommikupoolikul ja kolmapäeva pärastlõunal. valla ainuomandis olevale äriühingule OÜ Jõelähtme Varahaldus eesmärgiga vähendada tulevikus oluliselt valla Vallavanem – N 13.00–16.00, Arenduse peaspetsialist – T 09.00–13.00; Arengu- ja planeerimisosakond – valitsemiskulusid. Kuna vallaettevõtte kaudu on võimalik eelregistreerimine telefonil 60 54 887 K 14.00–18.00 T 08.15–13.00; K 14.00–18.00 efektiivistada tegevusi, optimeerida kulusid ja koondada Abivallavanemad – T 09.00–13.00; Kantselei –E; T; N 08.15–16.30; Ehitusosakond – T 08.15–13.00; kogu sellealane oskusteave ning professionaalne personal, K 14.00–18.00 K 08.15–18.00; R 08.15–14.00 K 14.00–18.00 siis pole igal asutusel tulevikus enam eraldi vaja nende Vallasekretär – T 09.00–13.00; Finantsosakond – T 08.15–13.00; Keskkonnaosakond – T 08.15–13.00; küsimustega tegeleda. K 14.00–18.00 K 14.00–18.00 K 14.00–18.00 Volikogu istungite protokollidega on igal vallakodanikul Avalike suhete peaspetsialist – Maaosakond – T 08.15–13.00; Hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakond – võimalik tutvuda valla kodulehel www.joelahtme.ee. T 09.00–13.00; K 14.00–18.00 K 14.00–18.00 T 08.15–13.00; K 14.00–18.00 NR. 142 3 ELU MÄRTS 2009 Kaitseminister Jaak Aaviksoo käis Jägalas Reedel, 20. märtsil kohtus kaitsemi- de piirnevate omavalitsustega. Nii näiteks leppi- sime kokku, et detailplaneeringu raames tehtava nister Jaak Aaviksoo Jõelähtme valla- keskkonnamõjude hindamisega koos teeme ka valitsuses vallavanema Toomas Küm- sotsiaalsete mõjude hindamise, et muuseas ära meli ja volikogu esimehe Väino Haa- hinnata näiteks täiendavate lasteaiakohtade biga ning abivallavanemate ja juhti- vajadus, et seejärel mõelda, kas ja kuidas seda vajadust rahuldada. vate ametnikega, et arutada Jägala- Lisaks Tallinnas ruumipuuduse käes vaevleva- le rajatava sõjaväelinnaku detailpla- te väeüksuste koondamisele Jägalasse on see neeringu küsimusi. arendus tähtis ka piirkonnale sotsiaalmajan- duslikult. Ehitustööde käigus luuakse Jõeläht- Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 2009. aasta me valda eeldatavalt kuni 500 uut töökohta, 22. jaanuaril "Sõjalise kaitse arengukava 2009– investeeringu kogumaksumuseks kujuneb kuni 2018", mis seab paika Eesti kaitseväe peamised 1,5 miljard krooni," ütles kaitseminister Jaak arengusuunad järgmise aastakümne jooksul. Aaviksoo. Üheks suurimaks investeeringuobjektiks järgne- ”Kaitseväe infrastruktuur – kasarmud, laod, val kümnendil on Jägala linnaku rekonstrueeri- staabid, harjutusväljad – peab olema selli- mine, kus kuni 2000. aastate alguseni paiknes ne, et kaitseväelased saaksid maksimaalselt Kalevi üksik-jalaväepataljon. keskenduda kaitseväe põhilisele ülesandele Jägala sõjaväelinnaku rekonstrueerimine on – sõjaliseks riigikaitseks valmistumisele ning järgneva kümnendi infrastruktuuri arenduspro- üksuste väljaõppele. Plaanis on tulevikus Jägala jektidest Ämari kõrval üks olulisemaid. Tapa ja linnakusse üle viia täna Tallinnas ruumikitsiku- Kuperjanovi kõrval kujuneb Jägala linnak kaitse- ses vaevlev vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, väe olulisimaks paiknemiskohaks. Aastaringselt logistikapataljon ja luurepataljon, samuti 1. saab siin kokku olema tuhatkond ajateenijat jalaväebrigaadi staap ning Kaitseliidu Harju ma- ning lisaks sama palju abipersonali ja kaad- leva Rävala malevkond. Vahipataljoni praegune Jaak Aaviksoo: "Aeg teeb kavadesse korrektiivid, kaitseväe võimekus ja arvukus on meil kümne aasta rikaitseväelasi. Kuivõrd linnak asub Raasiku, linnak Rahumäe teel hakkab kuuluma peamiselt perspektiivis selge. Jutud NATO baasidest on esialgu ennatlikud. Täna puudub naabermaades agressiivne Jõelähtme, Anija ja Kuusalu valla mõjuväljas, siis sõjaväepolitseile ning Põhja kaitseringkonna arenev sõjaline struktuur, kelle vastu me peaksime relvastuma. Loodame idanaabriga suhetes rahulikku peame linnakut planeerides töötama koos kõiki- staabile,” selgitas kaitseminister. meelt. Jägala linnak ei tähenda Eesti territooriumi militariseerimist".
Abivallavanem Priit Põldmäe. Toomas Kümmel: "Sõjaväelinnak saab õigele kohale, seal saavad nelja valla piirid pea kokku – iga valla unistus on oma ääremaale tekitada kasvukeskus. Mismoodi me koostöö hakkab välja nägema, kas järsk muudatus paneb meid oma arengukavasid pisut ümber vaatama? Paar- kolm aastat tagasi on lähialadele algatatud mitmed suured detail- planeeringud." Minister kohtus valla juhtidega
Jägala linnaku väljaehitamine toob gukava kirjutamise käigus, kui analüüsisime ühe osana käsitletakse sotsiaalseid teemasid. lähiajal kirja pandud. paiknemise küsimusi. Kuperjanovi pataljonil on Jägalas hakkab paiknema ajateenistus, kus Praegu on ju veel lahtine, millistes elamutes kaasa palju positiivset – uusi töökoh- oma koht olemas, samuti baseeruvad rahuvalva- noormehed ja vabatahtlikud neiud hakkavad hakkavad kutselised sõjaväelased elama, millist ti, väärtusliku mõisakompleksi taas- jad Paldiskis (viimast asupaika ei saa küll kõige sõjakunsti õppima. Samuti kutseliste kaitseväe- tüüpi eluasemeid eelistatakse või millistel alus- tamise, lagunenud hoonetega maa- paremaks pidada), Tapal ja Jõhvis samuti. Kaitse- lased tel neid rajama hakatakse. ala korrastamise ja uue hingamise väe väljaviimine Pärnust tekitas küllalt pingeid. Riigikaitseliselt on see väga hea otsus, me Kas kaitseväelased eelistavad eramuid või Linn võitles, et kaitsevägi jääks Pärnusse. näeme, et see otsus on hea nii teie kui naaber- ehitab riik midagi valmis? Need uuringud on ning tegevuse seni maha jäetud ter- Amortiseerinud hoonetes ja olematute väljaõp- valdade huvides. Töökohtade saamise võimalusi praegu veel ees ja praegusel hetkel on väga ritooriumil. Jõelähtme valla jaoks on petingimustega väeosade paiknemise muutmine tekib lähedal elavatele inimestele kindlasti. Kui raske täpsemalt ennustada. kasulikke koostöökohti veelgi, detail- Tallinna kesklinnas on olnud õhus pikka aega. palju ja milliseid, selgub uuringute käigus. Selge, et mida rohkem inimesi tuleb, seda Argumendid Jägala baasi väljaehitamine kasuks Hetkel ei oska öelda, milliseid elamisi tuleva- enam peab vald arvestama, et avalikku teenust planeeringu taotlus on vallale esita- olid kaalukad: ajalooline traditsioon, hea teede- sed töötajad eelistavad, üheseid vastuseid on neile kõigile jaguks. Kõik selgub täpsemalt tud ja sotsiaalvaldkonna probleemi- võrk ja võimalus edasi areneda. praegu raske anda. Valla elu mõjutavad seal detailplaneeringu käigus. de lahendused kaardistamisel. Tahaksin väga, et kümne aasta pärast oleks töötavad inimesed kindlasti. Alati küsitakse, kas hakkame ka palju pauku Jägala linnak valmis. Mõistagi ei tähenda see, 2009–2010 on plaanide tegemise aeg. Alles tegema. Minister Jaak Aaviksoo et juba homme lüüakse labidas maasse, ega seejärel saame midagi reaalselt tegema hakata. Suurtükkide ja miinipildujate harjutustegevust See mõte, et kaitsevägi naaseb juba varase- ka mitte seda, et tegevuse algus lükkub kümne Põhjalikumat selgust vajab kogu kaitseväe sellesse linnakusse planeeritud pole. malt kasutusel olnud, kuid vahepeal mahajäetud aasta taha. Detailplaneeringu taotlus on tehtud. objektidega seotud küsimustik. Kui need plaanid kümne aasta pärast teoks maadele tagasi, koorus välja kaitseväe aren- Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, kus Hea, kui muret valmistavad teemad saaksid saavad, siis saab Jägalast suurim sõjaväelinnak. 4 NR. 142 MÄRTS 2009 KULTUUR Märts oli teatrikuu Iseseisva kunstivormina tõid teat- Eevald Aava “Vikerlased” – jõudis lavale aastal 1928. Esimene balletietendus – Léo Delibes’i ri meie kanti tegelikult sakslased ja “Coppélia” – toimus teatris 1922, aga esimene väga pikka aega toimis teater üks- eesti ballett, Eduard Tubina “Kratt”, etendus al- nes baltisaksa kultuurikeskkonnas, les 1944. aastal. Sama aasta 9. märtsil purunes mille peamiseks keskuseks jäi siiski teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. Teater taasavati aastal 1947. “Estonia” teatril on alati Riia. olnud aja jooksul palju eri nimetusi, kuid aastast Alles noore ja energilise August von Kotzebue 1998 kannab see auväärset nimetust Rahvus- juhuslik tulek Tallinna pani mänguharrastuse ooper “Estonia”. 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima. Teatri Eesti esimene teatrikool – Paul Sepa erastuu- repertuaar ja põhitegijad tulid aga jätkuvalt dio – alustas tegevust Tallinnas 1920. aastal. Saksamaalt. Läti Henrik mainib küll juba ristisõ- Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese dijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draama- meil andmed keskaegse teatri laiema leviku koh- stuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draa- ta siinsetel aladel. mateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, kuid 1989 saadi tagasi Eesti Eesti teatri ajalugu ulatub tagasi aastasse Draamateatri nimi. Teater on algusest peale 1870, mil 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aasta- tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis päeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend art déco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti “Saaremaa onupoeg”. Seda päeva loetakse kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910). Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri 1955. aastal alustas Draamateatris lavastajana sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale tööd Voldemar Panso, kellest hiljem sai üks ka Koidula “Maret ja Miina ehk Kosjakased” ning legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli 1871 “Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoo- ja noorsooteatri looja, aastatel 1970–1976 la”. Vanemuise kui Eesti esimese professionaal- Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater se teatri ajalugu aga loetakse alates aastast on Eesti suurim sõnateater. 1906, kui Tartus Aia tänaval avati uus teatrihoo- Tänaseks on Eestis juba mitukümmend kutse- ne. Teatrit juhtis Karl Menning. list teatrit, lisaks väga palju harrastusteatreid Tallinnas 1865. aastal asutatud laulu ja mängu ning näitemängutruppe. See näitab, et teater oli seltsi “Estonia” teatritegemise traditsioonist ja on eestlaste kultuuri osa ning ka jääb selleks. võib rääkida alates 1895. aastast, kui hakati Teater on koht, kuhu saab minna nii lohutust lavastama laulu- ja naljamänge ning rahvatükke, otsima, pingeid maandama kui ka rõõmu väljen- enamasti laulu ja tantsuga. Tõsisem draama dama. Teater on nagu elu – alati huvitav, uus ja jõudis lavale aga 20. sajandi algul. 1906. a loodi vahelduv. Elu on nagu teater – uued lavastused seltsi baasil kutseline teater “Estonia”, mille ja situatsioonid, uued kostüümid ja dekoratsioo- eestvedajad olid lavastajad-näitlejad Paul Pinna nid, uued tegelased ja karakterid sinu ümber! ja Theodor Altermann. Alates 1918. aastast Mulle tulevad meelde Kreeka komöödiakirjaniku seisis draamatrupi eesotsas näitleja ja lavas- Aristophanese (u 446–358 eKr) kuldsed sõnad, taja Ants Lauter. Draamanäidendeid etendati mis paljudes olukordades kehtivad tänapäeva- “Estonias” 1949. aastani, siis likvideeriti teatri ni: “ELU on nagu TEATER, sest kõige suuremad draamatrupp ja “Estoniast” sai vaid muusika- kelmid istuvad sageli k õ i g e p a r e m a t e l teater. Esimene muusikajuht oli Otto Hermann, k o h t a d e l.” kelle käe alt jõudis 1907. aastal lavale esimene Ilusat teatrikuu jätku! operett – Hervé “Mam’zelle Nitouche”. 1911. a mängiti teatris esimest eesti operetti – Adalbert Vilve Klettenberg Wirkhausi “Jaaniöö” ja esimene eesti ooper – Loo Kultuurikeskuse juhataja Teater ja mäng
Mida peavad meie lapsed mängima? lisaks eelmainitule ka pärimusloo “Tondid”. de laste osavõtt mängudest, tegevus, ükskõik kas seda vaa- “Tondid” on meie üks lemmiketendusi. Oleme mis aitavad leida näidendi te- data saali poolt, lava poolt või See küsimus on oluline paljudele ini- seda mänginud üle kümne korra ja eri koos- gelaskujude väljenduslikkuse üldse kulisside tagant. Teater mestele. Tihtipeale aga puudub ini- seisudega – see kõlab uhkelt –, sest etendus – kehaplastika, hääle, miimi- mõjub alati, nii tegijatele kui mestel arusaamine mängude vajalik- on olnud Neeme kooli repertuaaris juba mitu ka. Esimene mängukogemus vaatajatele. kusest, lastepärasusest. aastat. Lugu ise sündis nii, et paar aastat tagasi on ka esimene põnev samm On hea, kui lapsed koolis sõitsime kevadel vabariiklikele murdepäevadele näidendi suunas. Kuidas tegelevad ka millegagi peale Oluline ei ole mitte lihtsalt liikumine, vaid ka Hargla kooli, kus iga kool pidi vastavalt oma ko- näiteks hiilib kaval rebane, õppetöö, võime seda ju pidada hingeline mängust osavõtmine. Tehnilise täius- dukoha murdele midagi etendama. Meie kool oli mis häält teeb uudistetooja huvitegevuseks. likkuse ajastul kasvab laps liiga kergesti hingetu- ainus, kes astus üles näidendiga. Dramatisee- harakas, kuidas ulub tuul, kuidas tiksub kell, kas Neemes tegutseb vahelduva eduga ka täiskas- te mootorite keskel. Last tuleb hoida tema oma ring sai tehtud ühest vanast pärimusloost, mis lumememmed ainult seisavad või suudavad ka vanute näitering, nimetame seda siis ka täiskas- keskkonnas, mis on teistsugune kui täiskasva- oli kirja pandud kohalikus Jõelähtme murdes. tantsida, mismoodi päkapikud teretavad? vanute huvitegevuseks. Täiskasvanud tahavad nute maailm ja me peame püüdma talle tema võ- Meile on see lugu väga armas, sest on see ju Samuti on oluline kogu seltskonnal mõista, et samuti mängida, teater annab võimaluse kõigile lumaailma säilitada niikaua, kui see võimalik on. tõeliselt meie endi lugu. kõik, mis edaspidi toimuma hakkab, on ühine olla mängu kaudu keegi mingis rollis. Kui võe- Üks võimalusi võlumaailmas viibida ja seal kõike Sobiva repertuaari leidmine on õpetajale- ettevõtmine, sest kõik on näidendis vajalikud ja takse ette tükk, siis on ikka olemas tuumik, kes toredat ja huvitavat korda saata ongi tegelemine juhendajale alati üks paras pähkel. Näidendi tähtsad. Õpetajal võib olla oma nägemus rollide on nõus sõitma igal aastal Viljandi Ugalasse, et teatriga ja seda juba lapseeast peale. valimisel tuleb kõigepealt lähtuda lasterühmast, jaotamisest, kuid siiski on hea anda lastele ise kohtuda teiste teatrihuvilistega ühisel üritusel Neeme Algkoolis on 1.–3. klassi tunniplaanis kellega me tööle hakkame, selle suurusest ja valida, keda nad tahavad mängida, sest just “Sillad”, mida veab juba 12 aastat Viljandi Maa- üks teatritund nädalas. Proovime nende tundide vanusest. Valitud näidend peaks kindlasti olema laste oma valik on loomulik ja tuleneb nende gümnaasium. Ka sellel aastal võtsime osa väike- jooksul mängida mitmeid mänge ja teha teatrit jõukohane ja pakkuma rõõmu juba proovide sisemisest äratundmisest. se proosakavaga, milleks oli L. Koidula “Talvine ikka vastavalt oma võimetele. ajal. Näidendit lastele tutvustades on hea teha Neeme Algkoolis on peamiseks publikuks ikka metsasõit”. Kui on midagi selgeks õpitud, siis ei Etendusi on valminud nii oma tarbeks kui seda ümber jutustades või ilmekalt ette luge- laste vanemad ja oma küla rahvas, kuid teatri- hoia me seda vaka all ja näitame ikka oma kandi suunitlusega tutvustada oma kooli väljaspool des. Haarav jutustus käivitab uudishimu, annab traditsioonid on tugevad kogu meie omavalit- rahvale ka, millega tegeleme. Naistepäeva üritu- koduvalla piire. Igal aastal toimub maakonna tõuke kujutlusvõimele ja innustab tegutsema. suse territooriumil. Toimub meil ju igal aastal sel märtsikuus Neeme Rahvamajas oligi selleks kooliteatrite festival, millest ka Neeme Algkool Küsimuste ja laste vastuste kaudu saadakse ülevallaline lasteteatrite festival, kus astuvad kõigil võimalus. Üks kogukond peab ikka kokku on püüdnud võimaluste piires osa võtta. Sellel täpsemalt teada, mis näidendis juhtub ja kes on üles kõik lastekollektiivid, alates lasteaialastest hoidma ja meie väikeses külas on see enamasti õppeaastal valmis jõuluetendusena Samuil need loo tegelased, keda mängima hakatakse. ja lõpetades gümnasistidega. Kõik nad teevad õnnestunud. Jõudu meile ikka selleks! Maršaki “Kaksteist kuud“. Lisaks etendusele Huvitav on ka esimene katse tegelaskujusid ise- teatrit vastavalt oma võimetele. Üritus on lastele oma külas kutsuti meid jaanuaris esinema Loksa loomustada ja otsida vastust küsimusele, mida nii meelelahutuslik kui hariv. Saadakse kokku, Teatrihuviline Keskkooli eesti keele nädala üritustele. Meie väi- keegi tahab ja teeb. Enne kui toimub näidendi suheldakse, leitakse uusi tuttavaid ja saadakse Merike Kahu ke teatritrupp andis Loksal lausa kaks etendust, tegelaste ehk rollide jaotamine, on vajalik kõiki- osa teiste tegemistest. Teater on ju alati hariv NR. 142 5 KULTUUR MÄRTS 2009
Fotod: Urmas Kingsepp Kersti Laanejõe oma teatriga. Meil läheb hästi Meil läks ka Jüris väga hästi. Nimelt ja parim meesnäitleja oli samuti meie trupist, Ramo Hallik. Mirian Ellermaa ja Kati Jürgensi toimus Jüri Gümnaasiumis teatrikuu kõrvalosatäitmised väärisid esiletõstmist. hakul Kooliteater 2009 Harjumaa Maakondliku festivali võiduauhind on Kostive- eelvoor, kus teatrimõõtu võtsid Har- re Laste Teatri käes juba kolmandat aastat järjest jumaa lapsed kümnest eri paigast. ja andnud suurepärase võimaluse näha vabariik- likus lõppvoorus üle Eesti lasteteatrite parimaid Kostivere Laste Teater, kellel tänavu kevadel lavastusi, olla selle festivalimöllu sees, närveeri- täitus 16. tegevusaasta, osales teatrifestivalil sel da, konkureerida ja võrrelda end teistega. aastal juba kahe näitetrupiga. Nooremate laste Üks esinemisvalmis lavastus sünnib läbi pika trupp, kus harjutavad näitlemist algklasside talve, nädalast nädalasse proove tehes: kõnet lapsed, oli esimest korda nii suurel võistuesine- korrigeerides, liikumist lihvides, sõnu pähe õp- misel ja väikese jala- ja häälevärinaga alanud pides, improviseerides, koos naerdes, pusides R. Reiljani lustakas koertelugu “Taksikoer Vips” ja leidlikkust proovile pannes. Kõik 16 selle aas- sai mängides hoo sisse ja teenis žürii erilise ta teatrilast teavad, mis on teistega arvestamine, kiituse väga ilusa eesti keele kasutamise, selge kannatlikkus, kui tähtis on täpsus ja aja planee- lavakõne ja mängurõõmu eest. rimine ja et naljaga saab pahast tujust jagu. Et Eripreemiad säravate näitlejatööde eest said selles töös leidub alati üks suhkrutükk, millel on Hanna Loos, Kirsika Kaup ja Liis Pajuste. eelnevate õnnestumiste ja unistuste magus maik Vanemate laste trupp J. Spinelli “Tähetüdru- ning kuklas tuksub aeg-ajalt proovisaalis kõlav kuga” vääris professionaalide hinnangul suurt meeldetuletus, et millegi olulise saavutamiseks auhinda ehk keskmise vanuseastme peaau- tuleb ka kõvasti pingutada. hinda ja edasipääsu Kooliteatri Riigifestivali Maikuuni anname etendusi eri paigus meie lõppvooru Kärdlasse, esindama Harjumaad. vallas, olete väga oodatud publik. Parima naisnäitleja preemia sai meie trupi tüd- Kohtumiseni ruk Madleen Maria Kirja etenduse nimiosa eest Kersti Laanejõe
Märts – kevadkuu, linnukuu, teatrikuu! Näiteringi juhendaja
Just teatrikuust on seekord Maire Papp põhjust rääkida. Jõelähtme valla tuntuimaks kultuurikand- Loo Kultuurikeskuse jaks võib kindlasti nimetada täiskasvanute näiteringi meie isetegevusteatrite juhendab lavastaja ja tuntust üle Eesti. Olgu see dramatiseerija Maire Papp. siis Jõelähtme Lava Grupp või Esimene etteastumine toi- Kostivere Lasteteater, aga ka mus 17. veebruaril 2005. Loo ja Neeme laste- ja täiskas- aastal katkendiga vanute trupid. Kuulsamad kol- H. Raudsepa näidendist lektiivid tegutsevad Jõelähtme „Mikumärdi“. Alguse sai rahvamaja ringidena – just see 6-aastasest kogemu- selles majas, kus fi lmitakse sest Loo Keskkoolis ja lõ- ka menuseriaali “Õnne 13” petanud õpilaste soovist tegevust näiteringis jätkata. episoode. Tollastest õpilastest osalevad näiteringi tegemistes Juba mitmendat aastat jär- veel tänaseni Bruno Varul ja Sander Surva. jest osaleb Kostivere lastetea- Tänaseks on publikuni toodud 21 erinevat lavas- ter Kersti Laanejõe juhtimisel tust, sh O. Lutsu "Kapsapea", "Pärijad" ja Maire Papi enda lavale seatud J. Tuuliku "Meretagune asi". edukalt Harjumaa lasteteatrite Urmas Kingsepp festivalil. Ei mäleta, et Jõeläht- Kokku on Maire oma lavajõududega lavale toonud 8 me Lava Grupp Maie Ramjala Priit Põldma Jõelähtme Lava Grupi etenduses "Ohvrit mängides". etendust. lavastustega oleks kunagi veel Nelja aasta jooksul on kandvateks näitemängute- gijaiks trupis olnud Meeta Vilba, Maarika Ilves, Vilve auhinnata Eesti külateatrite festivalilt koju Maie Ramjalg, Kersti Laanejõe, Merike Kahu, Klettenberg, Allar Veelmaa jt. Igal aastal teatrikuul on naasnud. Tuntust on kogunud ka Jõelähtme Maire Papp ja Vilve Klettenberg. Räägime Maire trupil kombeks kohtuda mõne teada-tuntud lasteteatrite festival, mis tänavu 28. märtsil nende tegemistest minevikus ja tulevikus. tähistab 10. sünnipäeva. näitlejaga. Külas on käinud Aleksander Eelmaa, Helgi Sallo ja tänavu võõrustatakse Tõnu Aava. Praegu on Kultuurileheküljel tutvustame teile lähemalt Priit Põldma Maire Papil kavas lavale tuua laulumäng "Kõversuude Maie Ramjalg on õnnelik – Jõelähtme Lava just valla teatrielu eestvedajaid, kelleks on Abivallavanem Grupp saab tänavu 10-aastaseks. pere", mida peagi loodame teid vaatama teatrisaali. 6 NR. 142 MÄRTS 2009 TEATER Katrin kardinate varjust Intervjuu Katrin Tammessoniga
Kunstiinimesed, kelle elu täidab gerahuga moodustubki eluks vajalik tervik. da, kuid niimoodi temaks kehastuda, et publik Kui need on olemas, tuleb ka ülejäänu. Seda saalis seda uskuma jääb – see ongi see, mis loomisrõõm, on otsiva vaimuga, nimetataksegi vist õnneks. Aeg-ajalt muutub teeb teatrist teatri ja igaüks seda järele ei tee. töökad ja edasipürgivad. Iseseis- ainult nende tähtsuse järjekord. Kui oled haige, vad isiksused. Kunstnik peab oma on tervis kõige tähtsam, tasakaalust väljas Millise teatri lavastus või etendus Sulle endale annet väljendama, ta tahab ennast olles kõigud nagunii senikaua, kuni hingerahu kõige enam meeldib? ja sisemine tasakaal on jälle saavutatud. Viimase aja absoluutne lemmik on Jõelähtme teostada, tunnustust leida ja saada. LG poolt mängitud Urmas Lennuki “Kadunud Kui näitleja otsib võimalusi oma rolli loomi- Tundub, et moodustate abikaasaga täiesti kindapood”. Ei ole pärast seda näinud “päris” seks, ossa sisseelamiseks, siis teatrikunstnik teatriperekonna? teatrites ega ka teiste harrastusteatrite esituses loob sobivaid toone, värve, helisid, tema Võib ka nii öelda. Tegelikult ongi Tiit see, kes midagi nii head. Lavastustega on ju nii, et see fantaasia puhub näitemängule hingesoojuse meie pere selle pisikuga nakatas. Kuna ma kas kõliseb sinus vastu või mitte. Oleneb pal- sisse … Kostüümid, meigid, soengud ja deko- aastaid tagasi mõnda aega teatris grimeerijana justki. Mõnd lavastust vaadates ütleb hääl su ratsioonid, see on Katrini ampluaa. Grimeerija töötanud olin, kutsus Tiit mind Jõelähtme Lava sees, et see peab hea olema, ent etenduse lõp- hoolitseva käe all saab näitleja kas nooremaks Grupile natukeseks appi. Ainult korraks. Ja siis pedes kehitad lihtsalt õlgu. Aga head lavastust, või vanemaks, ilusamaks või koledamaks. Ilma veel mõneks ... Nii see läkski – Tiit sae, tangide mis sulle päriselt meeldib, tasub alati mitu kunstnikuta pole teatrit. Katrin on tasakaalukas ja haamriga dekoratsioone ehitades ees, korda vaadata. Sest alati jääb midagi algul ja tasane, kuid sama teraselt või ehk veel pare- mina värvipottide ja pintslitega järele. Poisid märkamata, pealegi on iga etendus erinev. Tihti minigi kui näitleja oskab ta mõista salapärase sattusid aga lavale asjade loomuliku käiguna minnakse koju, põsed naerust krampis, ise aru võrgutaja, korraliku pereema või tahumatu – kui sobivat osatäitjat otsitakse, vaadatakse saamata, kas naerdakse enda või naabrimehe talueide rolli. ikka ju kõigepealt enda ümber. Ja eks nad on üle. Sõnum jäi kahe naeruhoo vahele. Ega muidu ütle Jõelähtme Rahvamaja Lava nagunii kogu aeg meie teatritegemiste sees Grupi näitejuht Maie Ramjalg, et ta on ammugi olnud. Võib-olla saavad ka nakkuse. Võib-olla Lemmikkirjanik? tahtnud, et keegi räägiks avalikult ka ühest muutuvad hoopis üledoosist immuunseks. Somerset Maugham. Juba aastaid. See on hell tagasihoidlikust, kuid valla kultuurielule palju Eks järgmise kümne aasta pärast on see juba teema. Just sellepärast, et tahaksin rohkem teeneid osutanud persoonist – Katrin Tam- selgunud. lugeda, aga aega ei jätku. messonist, kes on ka Jõelähtme Lava Grupi kunstnik ja vaimne tugi. Jõelähtme Lava Grupil Kes on Sinu lemmiknäitleja ja kelle ossa sis- Mis motiveerib inimest kümme aastat näite- täitub sel aastal kümme tegevusaaastat. Katrin seelamise oskust hindad enim? mängu harrastama? on alati jäänud kardinate varju, samas on ta Eestis on väga palju häid näitlejaid, näiteks Miks inimesed tegelevad hobidega? Kes ko- Lava Grupi võrdväärne liige. Katrin kutsutakse on Aarne Üksküla. Pikemalt järele mõeldes ei gub marke, kes käib laulukooris. Mõni tegeleb lavale vaid esietenduste puhul. Aga tegelikult saa ma aga sellele küsimusele küll mitte päris näitlemisega. Näitlejale lähedalseisva isikuna on siin vist nii nagu mujalgi, et kardinal juhibki erapooletult vastata. Õige vastus on loomuli- võin öelda, et näitlemine on hobi, kus ei teki kardinate varjust … kult Tiit Tammesson. Aga kõigil näitlejatel on rutiini, mis on pidevas arengus – lisaks lavas- omad head ja veel paremad rollid. Näitleja hea- tustele vahelduvad lavapartnerid, rääkimata Esimese küsimusena kerkib kohe keelele, miks dus sõltub ju paljugi lavastajast. Alates rollide publikust ja lavadest. See on omavaheline Sa siis ise ei taha lavale astuda? Kas Sind ei jagamisest. Hea näitleja ande võib tema jaoks suhtlemine isiklikul tasandil ja sünergia, mis tee pisut kadedaks, et publik aplodeerib – aga sobimatu osaga lukku panna, samas kui väi- tekib laval. Pinge enne etenduse algust ja kahjuks mitte Sinule? kese rolli võib õigesti valitud näitleja ainuüksi rõõm kordaläinud etendusest. Ja mis seal pattu Minu jaoks ei ole see kunagi mureküsimuseks oma olemusega suureks mängida. Jõelähtme salata – vahel ka rõõm, et hullemini ei läinud. olnud. Juba lasteaias oli kasvatajatel raske Lava Grupi õnn ongi väga tugev lavastaja – Mõnikord arvatakse, et näitlejat ajab lavale mind luuletuste lugemisega esinema sundida. Maie Ramjalg, kelle “bioloogilisel kõvakettal” edevus. Pisut ka seda, heas mõttes. Teisiti vist Kui tavaliselt lapsed teavad, kelleks nad saada saab lavastus küpseks üsna varakult. Tänu ei saakski. Aga tegelik liikumapanev jõud on tahavad, siis mina teadsin kindlalt ainuüksi sellele leiab ta igale trupi liikmele kergelt just kirg ja see õrnõhuke kardin, mis lahutab teat- seda, et minust ei saa kunagi arsti ega näitle- tema karakterile sobiva koha. Ja kahtlemata raalset reaalsest. Sa koged korraga mõlemat. jat. on tal valida väga heade näitlejate hulgast, kes Salapärane, mis? See on ju seesama tunne, laval moodustavad tugeva terviku, täiendavad mis toob inimese teatrisse. Ainult teisel pool Maailmas pole midagi uut. Küsitluste järgi üksteist. eesriiet. ja ka tavaelus on inimeste väärtusskaalal Aga et kelle osasse sisseelamist enim hin- Näitlemine annab julgust muutuda ka era- rõhuasetused eri kohtades. Kõige olulisemad dan? Kõigi, kes seda lõpuni ja täiel määral suu- elus. Inimest, kes laval on harjunud ümber on inimesele kindlasti kaks asja – tervis ja davad. Kuna ma ise ei ole iial üheski lavastuses kehastuma, ei ole nii kerge endast välja viia, hingerahu. kaasa mänginud, tundub see sisseelamise-asi kui kusagil sulgub uks. See inimene teab, et Mis veel? mulle kõige arusaamatum ja müstilisem. Võin kusagil avatakse ju kohe aken! Pere, kodu ja sõbrad. Koos tervise ja hin- küll tabada tegelaskuju olemust, teda tunneta- Merike Metstak
Fotod: Urmas Kingsepp X harrastusteatrite riigifestivalil võitis parima meesnäitleja tiitli Tiit Tammesson Kaptenite osatäitmise eest lavastuses “Ohvrit mängides” Jõelähtme Lava Grupp. Jõelähtme Lava Grupp saab 10 aastaseks. NR. 142 7 ELU MÄRTS 2009 Kai Müürsepp – kordumatu ja asendamatu
Vaatan kultuurikeskuse aknast väl- ja. Ilm on pilves ja sombune. Nii Ajad tulevad ja lähevad, sekundis sõlmunud saatused võivad pöörata, kaugele, kui silm ulatab, näen ai- paisata sind silmitsi sootuks ettearvamatuga. nult halli, pruuni ja musta värvi, ko- Ajad nii teevadki. hati küll ka talvest unustatud val- Aegadel on oma asi ajada, oma lugu kududa. Las nemad olla. geid lumelaike. Inimene on iseenda aeg, iseoma lugu. Tee peal laiutab maailmatu suur porilomp. Tema teeb, mis temal teha on. Järsku sähvatab lombi juures ere valgus ja sära- Mida varem ta seda taipab, seda parem. ma lööb päikesekiir! Tundub, nagu oleks kevad Seda rohkem jõuab. tulnud hetkega! Silm ei seleta enam masenda- Seda rohkem on rõõmu ja jõudu. vaid värve, isegi porilomp helgib kui helesinine Antagu ainult olla. ookean! Päikesekiir aga on väga tuttav ja väga oma – see on meie armas Kai! / Doris Kareva/ Kai Müürsepp on Loo Kultuurikeskuses kõige suuremate kogemustega kultuurielu edendaja. väikeses kohas elades ikka ükskord kokku. Mina Kõik, kes Lool mõnda aega elanud ja olnud, olen küll väga õnnelik, et elu on mind Kaiga tunnevad teda. Kai on õpetanud paljusid titasid, kokku juhatanud! paljusid lasteaia- ja koolilapsi, noori, natukene Ma olen aeg-ajalt endamisi mõelnud, et me vanemaid ja päris eakaid. Lakkamatu sära ja elame niivõrd ilusa nimega kohas, nagu seda on innuga teeb ta seda tänuväärset tööd juba aas- LOO. Ilmselt on mingi kõrgem vägi mind siiakanti takümneid. Paljude jaoks on ta ikka olnud tädi paiknema juhatanud ja andnud justkui juhtnööri Kai ja ka selleks jäänud. Kai on rõõmsameelne kätte, et kui sa siin juba elad, siis loo! Eks nõn- ja väsimatu hing, kellel on olemas kõik need damoodi ole kunagi ka Kaiga juhtunud. Ja me omadused ja oskused, mis ühel kultuuritöötajal peamegi looma, sest meie elulugu on ju kõik üks olema peavad. Ta laulab, mängib pilli, tantsib, (1828–1910) on öelnud: “Me elame tõeliselt väga põhjalikud ja sisutihedad. Eks pidu ole ikka LOOTUS ja LOOMINE. Kai on väga loominguline näitleb – ja seda kõike suurepäraselt! Kaid võib endale ainult siis, kui elame TEISTELE.” Kuldsed korraldaja nägu! inimene, palju ideid on tal juba teostatud, aga nimetada ka üheks meie valla parimaks ehita- sõnad, kas pole? Tavaelus tagasihoidlik ja vaoshoitud, võib Kai väga palju uusi ja huvitavaid mõtteid keerleb tal jaks, sest uskuge – ei ole kerge ehitada meie Istun rahulikult töötoa sinisele diivanile ja me teinekord olla vägagi emotsionaalne ja süttiv, alles peas. põhjaranniku paesele pinnale kultuurikihti! hakkame lihtsalt vestlema. Elust ja inimestest, et mitte öelda lausa plahvatav. Nagu kalade Saksa kirjanik Georg Christoph Lichtenberg 9. märtsil tähistas Loo Kultuurikeskuse pärl rõõmudest ja muredest, sekka tööasjadest ja tähtkuju inimestele omane, nii on ka tema (1742–1799) on öelnud: – Kai Müürsepp – oma auväärset juubelisünni- jälle elust enesest. Väikeste mõttepausidega kul- loomuses elada välismõjutused ja probleemid INIMENE OLLA päeva. Meie juubilari kohta võib kindlalt väita, et geb meie vestlus nii, nagu sulab kevadine lumi, kõigepealt läbi enda sees, näides väliselt tugev ei tähenda üksnes teada, vanasõna KES TEEB, SEE JÕUAB! peab paika. voolates ojana mere suunas. ja kõigutamatu, aga seda sisemist keemisprot- mida eelmised põlved meie heaks on teinud, Palun Kailt väikest intervjuud ajalehe jaoks. Ta Küsin Kai käest, kuidas ta jõuab, kust ammutab sessi oskavad näha vähesed. Inimesed tulevad vaid ka sedasama vastab mulle siiralt ja südamest ohates, et ta ei tema endale energiat ja elujõudu. Sellele küsi- su juurde oma muresid kurtma, sa kuulad nad JÄRELPÕLVEDE heaks teha. taha seda, et tal ei ole millestki rääkida. Proovin musele vastamisel Kai ei mõtle. Teater on tema ära, võttes kõik endasse. Teistel saab muidugi Kai teab, mis tähendab INIMENE OLLA! Ta on veel paari lausega, aga Kai jääb endale kindlaks. elu alustala, millest tuge leiab ja kus patareisid kergem, aga vaene kalakene sipleb veel tükk Inimene suure algustähega! Ma saan temast aru, tunnetan tema tundeid. Me laeb. Tõepoolest, teatris käib Kai väga tihti, aega sogases vees. Selle jutu peale tuleb meel- Aitäh Sulle, armas Kai, selle eest, et Sa olemas oleme töökaaslased ja sõbrad. Me teeme sama korra kuus kindlasti kui mitte rohkem. Samuti de vana hea eesti mõistatus “Seest siiruviiruline, oled! tööd ja seetõttu mõistan teda teinekord lausa on igal aastal märtsikuus Loo Kultuurikeskuse pealt kullakarvaline”. Soovime Sulle ikka jõudu ja jaksu, tugevat poolelt sõnalt. Kui inimene muudkui jagab ja an- seenioride klubi üritusel külas tuntud näitleja või Kai jaoks on elus tähtsad ausus ja avatus, tervist, toredaid ettevõtmisi ja rõõmsaid korda- nab, päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast teatritrupp. Selle aasta 25. märtsil on teatrikuu kohusetunne, sisemine ilu, vaimsed väärtused. minekuid! aastasse, siis on üsna loomulik vastus intervjuu peol külas armastatud näitleja Tõnu Aav. Inimesed võiksid rohkem keskenduda vaimsete- küsimisele, et tal ei ole millestki rääkida. See- Kõik üritused, olgu need siis tädi Kai korralda- le väärtustele, see aitaks neil kindlasti paremini Loo Kultuurikeskuse pere nimel pärast räägingi ise, sest meil on inimene, kellest tud beebikooli peod või lihtsalt Kai korraldatud elus toime tulla. Vilve Klettenberg on nii palju rääkida. Vene kirjanik Lev Tolstoi seenioride peod, on peensusteni läbi mõeldud, Sarnaseid väärtusi hindavad inimesed saavad Rõõmsa rahva retsept Kostivere päevakeskuse rahvas jät- eluaeg sul peas. Kaunis eesti keel kõlab imeliselt, enamik tuntud luuleklassikat on ka viisistatud kab endiselt elurõõmsalt oma tege- eesti heliloojate poolt. Meie keelekümblus lõppes misi-toimetamisi. lauluga “Kodukeel”, mille esitas lauluansambel Rukkilill. Ansambli repertuaaris on täispika kont- Viimase aja moesõnad ei lähe ka serdi jagu laule. Laulurahvas hoiab pöialt meie eakamate inimeste kõrvust möö- armsatele lauluneidudele, kes maikuus esitavad da, nüüd ütleme koos “Ei masu-le!” eesti laulu Eurovisiooni lauluvõistlusel Moskvas. Südantsoojendav oli kuulda Sandra Nurmsalu (masu – lühend sõnast majandus- suust, et kavatsetakse laulda eesti laulu eesti surutis). keeles. Oleks vaid rohkem noori eestikeelseid ja Neile, kes tunnevad tusatuju ja istuvad oma -meelseid muusikuid! toanurgas, ütleme kohe – tulge meie hulka päeva- Laulu abil on varemgi võideldud mure ja vaeva keskusesse. Laulu- ja tantsurahvas leiab alati õige vastu ning ka võidetud. viisi ja tantsusammu, mis tõstab tuju kohe mitme Armas lugeja on ehk juba isegi retsepti kätte pügala võrra. Alles toimus naistepäeva tähistami- saanud. Lõpetuseks luuletaja E. Lättemäe värsi- se uhke üritus. Seekord koos mehiste meestega read: Eesti Vabadusvõitluse muuseumi ansamblist Laul luub lõbu puhkajale, “Kuldne õhtupäike”. jõudu tüüde tegijale, ommuku äste äratab, Kostivere Päevakeskus Päevakeskuses töötavad ringid: No oli ikka lusti ja laulu! Kes ei käinud, see ei parembass tiib päiva meele, Aruküla tee 1 näinud. Lauluring Kokandusring õhtu tunni õndsamaks. 74202 Jõelähtme sjsk. Kolmapäeval, 11. märtsil istusime koos kohvi- Tantsuring Kunstiring Tulge meie seltsi laulma, üritustest osa saama! Kostivere alevik lauas, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keele Võimlemisring Jagatud rõõm on mitmekordne. Harjumaa kaunist kõla sai kuulata nii luules kui laulus. Igaühel oli võimalik meenutada aastakümnete Tel. 608 1539 Ringe juhendavad Kai Sõitja, Taimi Možajeva, Anne Kanne tagusest kooliajast meelde jäänud luuletusi, sal- Rõõmsate kohtumisteni! Juhataja Anne Kanne Teenusena pakutakse: pesemisvõimalus duši kasutamisega, mikesi ja rahvalikke ütlusi. Ja veel kord tõdesime Anne Kanne, Kostivere päevakeskuse juhataja pesupesemine automaatpesumasinaga vanasõna õigsust – mida õpid noores eas, seisab Kai Sõitja, päevakeskuse muusikaõpetaja Maie Jakobi, lauluansambli tugisammas NR. 142 8 MÄRTS 2009 Türgis toimusid esmakordselt ülemaailmsed missivõistlused puuetega inimestele Eestit esindas Alina Poklad Jõelähtme vallast 3.–7. märtsini toimusid Türgis, Anka- ra linnas missivõistlused puuetega inimestele. Organiseerijate poolt olid kutsed missivõistlus- tel osalemiseks saadetud üle maailma kõikide riikide puuetega inimeste katusorganisatsioo- nidele, kuid võistlustest osavõtjaid oli vaid kümnest riigist: Türgist, Küproselt, Bulgaariast, Aserbaidžaanist, Mägi-Karabahhiast, Süüriast, Saksamaalt, Tšehhist, Hollandist ja Eestist. Eestit esindas missivõistlustel Alina Poklad Jõe- lähtme vallast. Alina Poklad õpib TTÜ kolmandal kursusel informaatikat.
Julgus on pool võitu “Jaanuaris sain ootamatult oma arvuti postkastist teate, et märtsis toimuvad Türgis missivõistlused puuetega inimestele, mis oli mulle suureks üllatuseks. Pikemalt mõtlemata otsustasin üritusest osa võtta ja seda mitmel põhjusel. Tundsin suurt huvi, milline näeb välja puuetega inimeste missivõistlus. Minule tundus das voorus tuli uuesti ennast esitleda, riietatuna selline üritus vägagi ebatavalisena ja tahtsin ilusasse tualetti. ka ennast proovile panna, kuidas ma sellisel Iga vooru vahel oli aega kümme minutit. Selle üritusel hakkama saan,” rääkis Alina Poklad. Ta ajaga pidime jõudma vahetada oma kostüü- lisas: “Kandideerimissoovist tuli teatada Eesti mid,” rääkis Alina Poklad. Puuetega Inimeste Kojale. Kuna võistlusteni “Minule oli see päris raskeks ülesandeks,” oli aega väga vähe jäänud, saatsin oma soo- sõnas Alina. “Kuna ma ei saa ise ennast riides- viavalduse kohe ka Türki. Paari päeva pärast tuli se panna, võtsid minu riietamisest osa minu Türgist vastus, et kolmest Eesti kandidaadist on ema, kaks poissi, kes olid vabatahtlikult mind mind valitud missivõistlustele Eestit esindama. abistamas ja ühe teise võistleja ema. Samal ajal Lisaks teatasid organisaatorid, et iga võistlusel tegeles minuga veel jumestaja. osaleja saab kaasa võtta ühe abistaja, kaasa Kõigile raskustele vaatamata läksid missivõist- tuleb võtta rahvariided. Sõidukulud tuleb endal lused siiski hästi. kanda, kohapealsed kulud katavad korraldajad. Žürii hinnangul võitis missitiitli Türgi tüdruk. See kõik tegi päris murelikuks, kuid tänu TTÜ ja Esimeseks printsessiks valiti Hollandi esindaja Jõelähtme valla toetusele sai missivõistlustel ning teiseks printsessiks Aserbaidžaani miss. osalemine siiski võimalikuks. Tuttavate abiga Üllataval kombel omistati minulegi missitiitel leidsin ka sobivad rahvariided. Abistajana tuli – miss Wella (tõlgituna “miss juuksed”), kuna ema minuga kaasa. minul olid kõige ilusamad juuksed. Minu jaoks erilise kingitusena kingiti mulle Muusikaõpetaja Malle Koppel õpetas meile elektriline ratastool. Algul öeldi, et saan elektri- selgeks ka eestikeelse rahvalaulu, kui peaks lise ratastooli ainult esinemise ajaks. Mõni tund tekkima vajadus talendivoorus esinemiseks.” enne esinemise algust toodigi mulle elektriline ratastool ning öeldi, et see ratastool ei ole mitte Missivõistlustel osalemine ei ole kerge ainult esinemise ajaks, vaid kingitakse mulle “Finaal toimus meie hotellis. Programm koos- päriseks. nes ühest avatantsust ning kolmest esinemis- Ratastool oli täesti uus ja valmistas mulle väga voorust. suurt rõõmu,” kinnitas Alina Poklad. Esimeses voorus tuli kanda rahvariideid ja en- nast publikule esitleda. Teises voorus tuli lavale Ivo Vahter minna paarikaupa, pidulikes kleitides. Kolman- Harju Ekspress
Lasteteatrite festival 2009 oli eriti edukas Koondame mõttejõu 1. mail! Ääretult tore oli näha hakkajaid ja teotahtelisi lapsi teatrit tegemas. Erili- Teeme Ära Minu Eesti toob 1. mail heaks näiteks kokku 100 000 talgulist, et üheskoos miljon suurepä- selt oluline paistis kogu üritus olema lasteaialastele – uhke on ju tunda end rast mõtet. teatrikostüümis ja päris lavategelasena. leida tänastele põletavatele küsimus- Pole vaja oodata tele häid ja loovaid lahendusi. probleemide Kõik meie valla lasteaiad olid kostüümide ja teatripäeva lõpus äratas publiku tähelepanu erk- Mõttetalgute eesmärk on viia iga inimeseni lahendust kuskilt dekoratsioonide meisterdamisega kõvasti vaeva saks ning siirad naeruturtsatused saatsid vah- arusaam, et tema mõtted ja ideed saab ühisel väljastpoolt, kui saame ise palju asju koos ära näinud. Tublid! Suur tänu Sirje Põllule Kostivere vaid väikesi näitlejaid. Minu isiklik poolehoid ja jõul teoks teha. Ettevõtmise algatajad usu- lahendada. 1. mail 2009 toimuvatele mõt- lasteaiast, Velve Lepale ja Loore Tiitusele Loo sümpaatia kuulus vaieldamatult sellele rühmale. vad, et eestimaalased suudavad taas kord tetalgutele on oodatud kõik eestimaalased, lasteaiast koos muusikalise saatja Evy Anstaliga. Oli südantsoojendav, et lapsevanemad lahku- näidata üles ühtsust ja jõudu ühiskonna jaoks olenemata vanusest, haridusest või erialasest Aitäh Helvi Hantsomile Neeme lasteaiast. Tore- sid, naeratused näol ja tänusõnad huultel. Õie oluliste probleemide lahendamisel. Minu Eesti ettevalmistusest. daid ning omanäolisi lugusid pajatasid Neeme Alt, kes selle lastele nii vajaliku ürituse algatas, mõttetalgutele registreerumine algab 1. aprillil Jõelähtme vallas kavandatakse kolme koolilapsed Merike Kahu juhendamisel, Loo kahjuks kohale ei jõudnud, kuid Pille Raudkivi, nii www.minueesti.ee kodulehel kui ka kõigis mõttekoda, mis toimuvad Lool, Jõelähtmes ja kooliõpilased Maiu Pintmani käe all ja Leili Värte kes samuti jõudis 4 aastat laste teatripäeva Eesti raamatukogudes. Neemes. kena muusika saatel. Vilve Klettenbergi õpilased vedada, sai teenitud aplausi ja mälestusmeene Aasta tagasi juba tegime üheskoos Eesti Loo (Loo kool) – Andrus Sepp, tel 51 68 787, aga esitasid toreda lustimängu kitsetallest. Jõe- kaasa. Näitemängutraditsioonile on loodud puhtamaks. Keegi ei tea, kui palju oli olnud e-post: [email protected] lähtme valla lasteteatrite päeva avas ja lõpetas tõeliselt tugev alusmüür, see jätkub ja näitlejate lagastajaid. Aga meie teame, et koristajaid oli Jõelähtme (Jõelähtme rahvamaja) – Kersti Laanejõe Kostivere Laste Teater. Vanem järelkasvu üle saab vaid rõõmu tunda. 50 000 inimest. Nad kõik tulid ja aitasid ning Mart Johanson, tel 511 49 79, rühm näitas juba tõeliselt kõrgemat klassi, ega üle Eesti korjasime kokku 10 000 tonni prügi. e-post: [email protected] muidu pälvinud nad Harjumaa lasteteatrite fes- Maie Ramjalg Selle võrra on meie kodumaa nüüd puhtam, Neeme (Neeme rahvamaja) – Sirje Põllu, tivali kõrgeima autasu. Sugugi ei jäänud maha Jõelähtme Rahvamaja juhataja kuid ta saaks olla veel parem. Käes on aeg tel 56 56 3333, e-post: [email protected] Kostivere noorem rühm, kes pika ja väsitava võtta kokku 100 000 pead, et mõelda Eesti Lisainfo: www.minueesti.ee NR. 142 9 AMETLIKUD TEATED MÄRTS 2009
detailplaneeringu koostamist. Eelnevalt on Kallavere küla valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme küla, 1. Algatada Kullamäe küla Rägapaju ja Rägapaju IV maaüksus- Jõelähtme Vallavolikogu otsused Kure 1 ja Kure 4 maaüksuste detailplaneeringu koostamine 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise te detailplaneering. ______algatatud ja lähteülesanne kinnitatud Jõelähtme Vallavalitsuse dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. 2. Kinnitada Kullamäe küla Rägapaju (24505:001:0238) ja
21.02.2005.a. korraldusega nr 344 üldplaneeringut mitte muut- Rägapaju IV (24505:001:0211) maaüksuste detailplaneeringu Jõelähtme 31.03.2009 nr 479 va detailplaneeringuna. Planeering on algatatud eesmärgiga Väino Haab lähteülesanne vastavalt lisale. jagada maa-ala elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeerin- Vallavolikogu esimees 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Haapse küla Umbaaed ja Umbaaed I maaüksuste detailplanee- gu lähteülesanne on käesolevaks ajaks aegunud. ______Kullamäe küla Rägapaju (24505:001:0238) ja Rägapaju IV ringu kehtestamine. Kinnistud on hoonestatud. Algselt on maa-ala antud kasu- (24505:001:0211) maaüksuste detailplaneeringule. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg tusse aiamaaotstarbeliste maatükkidena, mille kasutajad on Jõelähtme 31.03.2009 nr 474 4. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- 2, planeerimisseaduse § 24 lg 3, Jõelähtme valla Ehitusmääruse moodustanud aiandusühistud Sõstra, Kirsi ja Nahkru. Aastate gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- § 3 p 3, Jõelähtme Vallavolikogu jooksul on maatükkidele püstitatud ehitusloata aiamajad - su- Parasmäe küla Miko kinnistu detailplaneeringu koostamise suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. vilad, millest mõnda kasutatakse ka aastaringseks elamiseks. algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju 5. Otsus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga origi- OTSUSTAB: Maareformi käigus on Kure 1 ja Kure 2 kinnistud tagastatud strateegilise hindamise algatamata jätmine naaleksemplaris, millest kaks antakse detailplaneeringualuste 1. Kehtestada Haapse küla Umbaaed ja Umbaaed I maaüksus- õigusjärgsele omanikule, kes on maa müünud kaasomandisse Jaan Sepp on 31.10.2008 a. esitatud Jõelähtme Vallavalit- kinnistute omanikele,kolmas säilitatakse valla kantseleis ning te detailplaneering detailplaneeringu vastavalt OÜ Maapla- eelnimetatud aiandusühistutele. Maakasutuse sihtotstarbeks susele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks neljas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. neeringud poolt koostatud tööle nr. 267-07. Detailplaneeringu on maatulundusmaa. Parasmäe küla Miko maaüksusel (24504:008:0584). Maaüksus 6. Otsus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase järgsete teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise Kure 1 ja Kure 4 kinnistud paiknevad valla üldplaneeringu ko- paikneb Rebala muinsuskaitsealal. Taotlusele on lisatud Muin- lepingu jõustumise hetkest. tagab ehitusloa taotleja vastavalt 19.02.2009.a. sõlmitud haselt hajaasustuses Rebala muinsuskaitsealal graniidimaard- suskaitseameti kooskõlastamise komisjoni 08.04.2008 koos- 7. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Valla- lepingule nr. DP-14/09. lal. Valla üldplaneering näeb hajaasustuses ette elamukruntide oleku protokoll nr. 127. Vastavalt nimetatud protokollis esitatud valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme küla, 2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus ühe suuruseks vähemalt 3000m2. Teisalt käsitleb üldplaneering ala tingimustele on võimalik Miko maaüksuse põhjapoolse osa 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise kuu jooksul arvestades otsuse teatavakstegemisest. perspektiivse väikeelamualana. jagamine kuni kolmeks krundiks säilitades ja jätkates küla aja- dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. 3. Otsus jõustub planeeringu tellijale teatavakstegemisest. Vastavalt Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni loolist struktuuri. Tingimustes viidatakse arheoloogiamälestis 26.08.08 koosoleku protokollile nõustub komisjon maa sihtots- Asulakoht reg. nr 17699 paiknemisele Miko kinnistul. Nimetatud Väino Haab Väino Haab tarbe muutmisega elamumaaks, kruntide suurus ja arhitektuur- asulakoht hõlmab valdava osa Miko kinnistu põhjapoolsest Vallavolikogu esimees Volikogu esimees sed tingimused on jäetud valla omavalitsuse otsustada. osast. Seetõttu on enne alale ehitamist kohustuslik läbi viia ______Elamukrundid soovitakse moodustada väiksemad kui arheoloogiline uuring. Arheoloogiline eeluuring on soovitav 3000m2, seega on kavandatav detailplaneering üldplaneerin- teostada enne planeeringulahenduse koostamist. Jõelähtme 31.03.2009 nr 473 Jõelähtme 31.03.2009 nr 450 gut muutev. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplanee- EELIS andmebaasi kohaselt (17.06.2008 seisuga) planeerin- ringuks taotletav maa-ala hajaasustuses. Kinnistu on hetkel Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Ihasalu küla Kajaka maaüksuse (24505:001:0403) detailpla- gualal ja selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku kasutuses põllumaana (viljelusväärtusega 41-50 HP). Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu on algatanud on 28.08.2007 otsu- neeringu lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju alasid, kaitsealasid (v.a Rebala maastikukaitseala), hoiualasid, valla üldplaneeringule “paiknevad paremad põllumaad valla sega nr. 248 Jõelähtme valla Neeme küla Neeme, Männinee- strateegilise hindamise mittealgatamine. püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavaid keskosas Kostivere, Maardu ja Parasmäe ümbruses, kõrge me, Luite, Liiva, Männiku I ja Ihasalu küla Kägala kinnistute Jõelähtme Vallavalitsuse 14.06.2004 a. korraldusega nr 550 looduse üksikobjekte. Kavandatud tegevus ei avalda olulist boniteediga põllumaad tuleb võimalikult kasutuses hoida detailplaneeringu koostamise ca 16,2 ha-l. Detailplaneeringu on algatatud ning kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid põllumajandusliku maana, mis Tallinna lähipiirkonnas on eesmärk on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbe muut- Ihasalu küla Kajaka maaüksusele. Vastavalt ehitusmäärusele muudatusi. raskendatud konkureeriva maakasutuse kõrge tasuvuse mine, ehitusõiguse ja hoonestustingimuse määramine. kehtib detailplaneeringu lähteülesanne kaks aastat. Leelo Mär- Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- tõttu.” Sellest lähtuvalt peab planeeringu lahendus tagama Juhindudes ülaltoodust ja võttes aluseks hindamise ja kesk- jamaa on esitanud taotluse detailplaneeringu lähteülesande se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, olemasoleva põllumaa maksimaalse säilimiste. Ehitustegevus konnajuhtimissüsteemi seaduse §2 lg 2, § 31, § 32 lg 1, § 33, pikendamiseks 05.02.2009 kirjaga nr. 708/7-1.3. Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju hin- kõrge boniteediga põllumaadel on lubatud vaid erandjuhtudel § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneringust, mis on kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeri- damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § selliselt, et vaba põllumaa oleks võimalikult vähe fragmentee- 29.04.2003.a. Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40 Jõeläht- tav maa-ala Ihasalu küla tiheasustusalas, miljöökaitsealal. 32 lg 1, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu, muinsuskait- ritud. Valla üldplaneeringuga pole Miko kinnistule elamumaa me Vallavolikogu Miljöökaitsealal ja metsaga alal ei kuulu alla 1,0 ha suurused seameti seisukoha ning detailplaneeringu algatamise taotluse planeerimist ette nähtud, seega on kavandatav detailplaneering kinnistud jagamisele, suuremate kinnistute kruntimisel ei ole koos lisadega, Jõelähtme Vallavolikogu üldplaneeringut muutev. O T S U S T A B: lubatud moodustada elamukrunte reeglina alla 0,7 ha ja elamu- EELIS andmebaasi kohaselt (17.06.2008 seisuga) planeerin- 1. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine te min. vahekaugus on 50 m. Ehitamisel kaitsemetsa paigutada OTSUSTAB: gualal ja selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku Neeme küla Männineeme maaüksuse detailplaneeringul katast- hoonestus lagedale või väheväärtusliku metsaga kaetud alale. 1. Jätkata Kallavere küla Kure 1 ja Kure 4 maaüksuste detail- alasid, kaitsealasid (v.a Rebala maastikukaitseala), hoiualasid, ritunnustega 24505: 001: 0540. Miljöökaitsealal peab erilist tähelepanu pöörama rajatava planeeringu koostamist. Planeeringu koostamisel arvestada püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavaid 2. Käeoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Vallava- hoonestuse sobivusele olemasolevasse keskkonda. Uue hoo- Muinsuskaitseameti poolt esitatud tingimustega. looduse üksikobjekte. Kavandatud tegevus ei avalda olulist litsuses (Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti töö- nestuse rajamisel ei tohi rikkuda väljakujunenud pinnaveerežii- 2. Kinnitada Kallavere küla Kure 1 (24504:004:0516) ja Kure 4 mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid ajal või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil mi olemasolevate kuivendussüsteemide rikkumisega. Avaliku (24504:004:0517) maaüksuste detailplaneeringu lähteülesanne muudatusi. www.joelahtme.ee. kasutusega teed ja avalikud jalgteed rannale ligipääsemiseks vastavalt lisale. Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- 3. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- määratakse detailplaneeringuga. Maaüksuse keskosa on mää- 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hin- se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- ratud üldplaneeringu järgselt alaks mets rannal, kus ehitusõigu- damine Kallavere küla Kure 1 (24504:004:0516) ja Kure 4 Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju hin- suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. se seadmiseks on vajalik keskkonnaministri nõusolek. (24504:004:0517) maaüksuste detailplaneeringule. damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § 4. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Haldus- Ihasalu küla Kajaka maaüksuse detailplaneering on 4. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- 32 lg 1, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu, muinsuskait- kohtus 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. algatatud vallavalitsuse korraldusega üldplaneeringu kohase gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- seameti seisukoha ning detailplaneeringu algatamise taotluse 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. detailplaneeringuna. Vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 7 suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. koos lisadega, Jõelähtme Vallavolikogu võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada 5. Otsus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga Väino Haab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Ihasalu originaaleksemplaris, millest üks antakse detailplaneeringu OTSUSTAB: Volikogu esimees küla Kajaka maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade algatamise taotlejale, teine säilitatakse valla kantseleis ning 1. Algatada Parasmäe küla Miko kinnistu (24504:008:0584) ______ja eskiislahenduste avalik arutelu on toimunud 17.09.2004. kolmas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamisel arves- Kajaka maaüksuse suurus on 9807 m2. Planeeringu eskiisla- 6. Otsus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase tada Muinsuskaitseameti poolt esitatud tingimustega. Jõelähtme 03.2009 nr 476 hendus tegi ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks avalikult lepingu jõustumise hetkest. 2. Kinnitada Parasmäe küla Miko kinnistu (24504:008:0854) kasutatava juurdepääsutee (ajalooline ranna äärne tee) ümber 7. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Valla- detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale. Manniva küla Teesu kinnistu detailplaneeringu koostamise suunamiseks. Planeeringu eskiislahendust on tutvustatud valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme küla, 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamisne algatamine ja lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju Jõelähtme Vallavolikogu Arengu- ja planeerimiskomisjoni 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise Parasmäe küla Miko kinnistu (24504:008:0854) detailplanee- strateegilise hindamise algatamata jätmine koosolekul 22.10.2008, mille otsus oli seoses ehituskeeluvöön- dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. ringule. Arvo Tees on 21.10.2008 a. esitatud Jõelähtme Vallavalitsuse- di vähendamisega ja üldplaneeringu muutmisega kaasnevate 4. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- le taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Manniva probleemidega korraldada eskiisi uus avalik arutelu peale Väino Haab gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- küla Teesu maaüksusel (24504:004:0981, sihtotstarve – maatu- komisjoni kohalesõitu maaüksusele. Vallavolikogu esimees suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. lundusmaa, suurus 2,9ha). Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- ______5. Otsus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneerin- se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, originaaleksemplaris, millest üks antakse detailplaneeringu guks taotletav maa-ala hajaasustuses. Planeerimisel tuleb läh- Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju Jõelähtme 31.03.2009 nr 475 algatamise taotlejale, teine säilitatakse valla kantseleis ning tuda üldplaneeringuga kehtestatud hajaasustusele vastavatest hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31, § 32 kolmas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. planeerimispõhimõtetest ning väärtusliku miljöö säilitamise lg 1, § 33, § 35 lg 4 ja 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu ning “Loo aleviku Kruusimäe 1 kinnistu detailplaneeringu koosta- 6. Otsus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase nõudest: elamukrundi miinimumsuurus on 5000m2, elamute detailplaneeringu algatamise taotluse koos lisadega, Jõelähtme mise algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonna- lepingu jõustumise hetkest. vahevahekaugus vähemalt 25m. Vallavolikogu mõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” 7. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Valla- Maaüksus paikneb Rebala muinsuskaitsealal. Muinsus- Aleksei Sevtšik on 01.10.2008.a. esitatud Jõelähtme Vallavalit- valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme küla, kaitseamet on edastanud oma seisukoha kirjaga 18.02.2009, O T S U S T A B: susele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Loo 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise 1.1-7/470. Vastavalt seisukohale on võimalik Teesu maaüksuse 1. Jätkata Jõelähtme valla Ihasalu küla Kajaka maaüksuse aleviku Kruusimäe 1 kinnistul (24504:002:0332, sihtotstarve dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ühe eluhoone ja kahe (24505:001:0403) detailplaneeringu koostamist üldplaneerin- – maatulundusmaa, suurus 2633m2). Planeeringu eesmärgiks abihoone rajamine maaüksuse lõunaossa. gut muutvana vastavalt planeerimisseaduse § 9 lg 7 tingimus- on maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks sooviga ehitada Väino Haab EELIS andmebaasi kohaselt (17.06.2008 seisuga) planeerin- tele. Planeeritava ala suurus on 0,98 ha. Koostatava detail- krundile üks paariselamu. Vallavolikogu esimees gualal ja selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku planeeringu eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneerin- ______alasid, kaitsealasid (v.a Rebala maastikukaitseala), hoiualasid, kinnistu sihtotstarbe muutmise ja jagamise väljaselgitamine guks taotletav maa-ala tiheasustuses ning planeerimisel tuleb püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavaid ning ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine. lähtuda nõudest: elamukrundi suurus reeglina mitte väiksem Jõelähtme 31.03.2009 nr 478 looduse üksikobjekte. Kavandatud tegevus ei avalda olulist Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud planeeritavale alale, kui 3000m2, elamute vahekaugus vähemalt 25m. Seega on mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid tehnovõrkude varustus ning määratakse keskkonnakaitselised taotletav planeering üldplaneeringut muutev. Kullamäe küla Rägapaju ja Rägapaju IV maaüksuste de- muudatusi. abinõud. EELIS andmebaasi kohaselt (17.06.2008 seisuga) planeeringu- tailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- 2. Kinnitada Jõelähtme valla Ihasalu küla Kajaka maaüksuse alal ja selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku ala- keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, (24505:001:0403) detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt sid, kaitsealasid hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide Kullamäe küla Rägapaju (24505:001:0238) ja Rägapaju IV Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju hin- lisale. elupaikasid või kaitstavaid looduse üksikobjekte. Kavandatud (24505:001:0211) maaüksuste detailplaneeringu koostamist damise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, § 31, § 3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Jõe- tegevus ei avalda olulist mõju keskkonnale ning ei põhjusta taotleb Jõelähtme Vallavalitsus valla üldplaneeringut muutva 32 lg 1, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu, muinsuskait- lähtme valla Ihasalu küla Kajaka maaüksuse (24505:001:0403) keskkonnas pöördumatuid muudatusi. detailplaneeringuna. Planeering on algatatud eesmärgiga seameti seisukoha ning detailplaneeringu algatamise taotluse detailplaneeringule. Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- moodustada nimetatud kinnistuid läbivale ajaloolisele teele koos lisadega, Jõelähtme Vallavolikogu 4. Korraldus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, transpordimaa sihtotstarbega kinnistu ning välja selgitada ja originaaleksemplarina, millest üks antakse detailplaneeringu Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju määrata ehitusõigus moodustuvatele uutele elamumaa sihtots- OTSUSTAB: algatamise taotlejale, teine säilitatakse valla kantseleis ning hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, tarbega kruntidele. 1. Algatada Manniva küla Teesu maaüksuse (24504:004:0981) kolmas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. § 31, § 32 lg 1, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu ning Planeeringuala paikneb rohevõrgustiku tuumalas, kus vasta- detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamisel arves- 5. Korraldus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase detailplaneeringu algatamise taotluse koos lisadega, Jõelähtme valt üldplaneeringule on kruntide miinimumsuuruseks 7000m2. tada Muinsuskaitseameti poolt esitatud tingimustega. lepingu jõustumise hetkest. Vallavolikogu Pärast transpordimaa väljalõikamist kinnistutest moodustuvad 2. Kinnitada Manniva küla Teesu maaüksuse detailplaneerin- 6. Käesoleva korralduse peale võib esitada vaide Jõelähtme krundid on väiksemad, seega on kavandatav detailplaneering gu lähteülesanne vastavalt lisale. Vallavalitsusele või kaebuse Tallinna Halduskohtule kuu aja OTSUSTAB: üldplaneeringut muutev. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamisne jooksul alates korralduse teatavakstegemisest. 1. Algatada Loo aleviku Kruusimäe 1 kinnistu Kinnistutel paikneb olemasolev majavaldus. Manniva küla Teesu maaüksuse detailplaneeringule. 7. Käesoleva korraldusega on võimalik tutvuda Jõelähtme (24504:002:0332) detailplaneeringu koostamine. EELIS andmebaasi kohaselt (17.06.2008 seisuga) planeerin- 4. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- Vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme 2. Kinnitada Loo aleviku Kruusimäe 1 kinnistu gualal ja selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- küla, 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise (24504:002:0332) detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt alasid, kaitsealasid (v.a Rebala maastikukaitseala), hoiualasid, suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. lisale. püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavaid 5. Otsus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine looduse üksikobjekte. Kavandatud tegevus ei avalda olulist originaaleksemplaris, millest üks antakse detailplaneeringu Väino Haab Kruusimäe 1 kinnistu (24504:002:0332) detailplaneeringule. mõju keskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid algatamise taotlejale, teine säilitatakse valla kantseleis ning Vallavolikogu esimees 4. Jõelähtme Vallavalitsusel avaldada keskkonnamõju stratee- muudatusi. kolmas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. ______gilise hindamise algatamata jätmise otsus 14 päeva jooksul ot- Aluseks võttes eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korraldu- 6. Otsus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase suse tegemisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. se seaduse § 22 lg 2, planeerimisseaduse § 9, §10 lg 5 ja 6, lepingu jõustumise hetkest. Jõelähtme 31.03.2009 nr 477 5. Otsus on vormistatud kolmes võrdse juriidilise jõuga Jõelähtme valla ehitusmääruse § 3 p 5 ja 6, keskkonnamõju 7. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Valla- originaaleksemplaris, millest üks antakse detailplaneeringu hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2, valitsuse arengu- ja planeerimisosakonnas (Jõelähtme küla, Kallavere küla Kure 1 ja Kure 4 maaüksuste detailplaneeringu algatamise taotlejale, teine säilitatakse valla kantseleis ning § 31, § 32 lg 1, § 35 lg 5, Jõelähtme valla üldplaneeringu ning 74202 Jõelähtme vald) tööpäeviti tööajal või elektroonilise koostamise jätkamine ja lähteülesande kinnitamine ning kesk- kolmas valla arengu- ja planeerimisosakonnas. detailplaneeringu algatamise taotluse koos lisadega, Jõelähtme dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme.ee. konnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 6. Otsus jõustub Planeerimisseaduse § 10 lõike 6 kohase Vallavolikogu AÜ Sõstra on 31.07.2008 a. esitatud Jõelähtme Valla- lepingu jõustumise hetkest. Väino Haab valitsusele taotluse sooviga jätkata Kallavere küla Kure 1 7. Käesoleva otsusega on võimalik tutvuda Jõelähtme Valla- OTSUSTAB: Vallavolikogu esimees (24504:004:0516) ja Kure 4 (24504:004:0517) maaüksuste NR. 142 10 MÄRTS 2009 Uusküla skandaali hingekellad
Majanduskriis on jätnud oma jälje ka Eelmisel aastal kontrollis Riigihangete Amet Eriti selles osas, mis puudutab kruntide hoo- aadressil Ahtri 10a, eelnevalt kokku leppides Jõelähtme vallas riigihangete seadusest kin- nestamist ja elamuehitust ning sellega seotud telefonil 56662262 Zina Baturina või telefonil Jõelähtme selle aasta eelarve numb- nipidamist. Kontrollimise tulemusena valmis trasse ja tehnovõrke, sest kasu saavad sellest 53495664 Jelena Lätik.” ritesse. Kokkuhoidu ja mitte väikest kontrolliakt, kus juhitakse tähelepanu avastatud eelkõige maaomanikud. Tegemist on suure on igas eelarvereas. Eriti teeb mee- seadusrikkumistele. Muu hulgas nenditakse territooriumiga, mis vajab ühtset lahendust ja MAAD JA MAJAD le kibedaks see, et vallavalitsus peab kontrolliaktis: seetõttu on vallavalitsus võtnud enda peale asja Kinnisvarafi rma “Maad ja majad” on tegutse- korraldamise ning ka kulude osalise katmise. nud eri omanike juhtimisel, kuni 2006. aastal pidevalt tegelema varem võetud eba- UUSKÜLA AFÄÄRI ALGUS – Selleks on tehtud vajalikud arvutused ning vald said juhatusse kaks liiget – Zinaida Baturina mõistlike fi nantskohustustega, kust INFORMATSIOON VALLA AJALEHEST on valmis sõlmima krundiomanikega lepingud ja Jõelähtme volikogu liige Jelena Lätik. Ei ole tulemust pole oodata. On see eelmi- Valla ajalehe 2008. aasta septembrinumbris ühise detailplaneeringu koostamise ning igaühe selge, kas Lätik kuulub ka omanike ringi. Igal ilmus reklaamihõnguline kirjutis Maido Pajolt – osalustasu kohta. Seega võtab vald endale juhul toob ta oma 2007. aasta majanduslike se vallavalitsuse kuritegelik tahtlus “Aiandusühistute piirkonna arendamine vajab kohustuse detailplaneeringu koostamiseks ning huvide deklaratsioonis välja, et ei oma osakuid või lihtsalt inimlik lollus ja laristami- koostööd”. kõik krundiomanikud tasuvad oma osa kuludest, ega aktsiaid. ne – seda näitab paraku aeg. Jõelähtme vallas nagu ka mujal Tallinna ümb- mis jääb ühe krundi kohta ca 3000–4000 krooni ruse valdades on nõukogude ajast säilinud palju piiresse (sõltuvalt detailplaneeringu koostamise Novembri alguses sattus “Maad ja majad” aiandusühistuid, mida nüüd püütakse ümber vähempakkumise tulemustest). Elanikud ei pea pettuse afääri. 1. novembri Eesti Päevaleht kir- Valitsusvahetuse üheks põhjuseks olid ka nn ehitada eramuteks. Kuid Pajo kirjutise pealkiri kellelegi teisele peale valla mingeid täiendavaid jutas: “Jõelähtme volikogu liikme Jelena Lätiku Uusküla lepingud. Täna on Jõelähtme vallava- on eksitav, tegelikult räägitakse kirjutises ainult rahasid selle detailplaneeringu koostamise eest osalusega OÜ Maad ja Majad Kinnisvara müüb litus olukorras, kus lepingutega on Uusküla Uuskülast, mitte kogu valla aiandusühistute maksma ja ei tohigi maksta. On ilmne, et igaühel keset roheala asuval kümnehektarisel maatu- planeeringute teostajale makstud ettemaksuna probleemi lahendusteedest. eraldi läheks oma krundi detailplaneeringu lundusmaal elumaja krunte, kuigi tegelikult on 2008. aastal 858 708 krooni ja 2009. aastal koostamine mitu korda kallimaks,” kirjutas Pajo. reklaamis toodud detailplaneeringu vastuvõtmi- on arveid esitatud veel üle 200 000 krooni. “Varasemad vallavalitsused Jõelähtmes ei ole Ka ei unusta Pajo poliitikuna enesereklaami: ne ülikahtlane.” Täielikult on välja makstud topo-geodeetilise tundnud huvi Uusküla piirkonna endiste aian- “Kui tekib küsimusi, mis vajavad täiendavat Kirjutisest selgub, et kinnistusregistri järgi kuu- aluse koostamine. Samas on hoopis selgunud, dusühistute territooriumi elanike probleemide juriidilist selgitamist, võib alati allakirjutanu lub krunt kaheksa inimese kaasomandisse! Sa- et planeeringute teostaja tegutses vahenda- vastu ja on jätnud need pikka aega lahendama- poole pöörduda.” Järgneb telefoninumber ja mas teatab aga fi rma reklaam kodulehel: “MÜÜA jana ning on oma vastavale allhankijale siiani ta,” kirjutab Pajo. Jääb kõlama mõte, et püsiela- meiliaadress. Ei ole saladus, et valla volikogu VEEL 6 KRUNTI JÕELÄHTME VALLAS KANGRU III maksmata jätnud, mistõttu mingeid reaalseid miseks mõeldud piirkonnaks muutumisel on töö ja Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni nõuniku !!!! SOODNE PAKKUMINE!!!” lepingus ettenähtud töid polegi vallal suure elanikel vaja teha detailplaneeringud, et saaks töö kõrvalt jõuab Pajo ajada edukat äri oma tõenäosusega loota. Mis puudutab Uusküla välja ehitada teed, rajada vee- ja kanalisatsioo- juriidilise nõustamise fi rmas OÜ Pajo Õigusnõu Samal ajal oli Kangru III detailplaneeringu lepingutega hõlmatud Uusküla aiandusühis- nitrassid, tänavavalgustuse, koostada ümberehi- omanikuna... lähteülesanne arutlusel arengu- ja planeerimise tuid, siis nendest poolte kohta esitati detailpla- tatavate eramute arhitektuurilised tingimused komisjonis oktoobris. See ei leidnud heakskiitu neeringute eskiisid, mis ei vasta aga mingitele jne. Väga oluline sõnum Pajolt Uusküla elanikele ja lükati tagasi. Kangru III asub rohevõrgustiku vastava töö nõuetele. Pajo jätkab: “Kõigi nende probleemide prak- seisneb aga selle nn koostöö reaalses realisee- tuumalas, turbamaardlal, väärtuslikel niitu- Lisaks suutis eelmine vallavalitsus sõlmida tilisele lahendamisele Uusküla piirkonnas ongi rimises: “Ettevalmistamisel on valla ja elanike del. Lisaks on probleeme ühendusteedega. Uusküla elanikega üle 400 000 krooni eest nüüd asunud praegune Jõelähtme vallavalitsus vahelised lepingud, mille tingimusi lähiajal Maksimaalselt saab sinna ehitada 5–6 elamut lepinguid, millega müüdi neile ette neidsamu eesotsas vallavanem Ardo Lassi, abivallavanem kõigile tutvustatakse.” õuealadega. planeeringuid, mida kunagi ei tule. Inimestega Ludmilla Kaska ning volikogu arengu- ja planee- sõlmitud lepingutele kirjutas alla vallavanem rimiskomisjoni aseesimehe Jelena Lätikuga.” Nende tingimuste kohta saame teada valla Seega on tegu kõige tavalisema pettusega, Ardo Lass. Volikogu on juba vastu võtnud Neid nimesid ei ole Maido Pajo esile tõstnud ju- ajalehe 2008. aasta oktoobrinumbris ilmunud millega “Maad ja majad” tegelevad. Eesti Päeva- otsuse inimeste petmine lõpetada ja neile see huslikult. Need inimesed on väga täpselt valitud reklaamist, mis ilmus küll ainult ajalehe vene- lehele antud kommentaaris Lätik lihtsalt valetas. raha tagasi maksta. See kõik ei ole tõepoolest Rahvaliidu ja Keskerakonna liikmete seast, nagu keelses variandis (lk 12): peatükk tuntud lasteraamatust “Totu Kuul” ei olekski vallas mitte kedagi teist, kes tahaks “Уважаемые жители Уускюла! Для заключения Tandem Baturina–Lätik on algusest peale vaid Jõelähtmel etendunud reaalsus. Jääb vaid lahendada eri piirkondade inimeste probleeme. договора на детальную планировку можно aktiivselt tegutsenud Uusküla lepingute varjus. loota, et kogu selles loos on ka inimesed, kes Teisalt on see hea viide inimestele, kes peavad получить информацию по адресу Ahtri 10a, Valla kodulehelt võib leida, et juba 25. juunil julgevad avalikult vastutada. vastutama Uusküla detailplaneeringute tegemi- предварительно договорившись по тел. 2008 on Jõelähtme vallavalitsus sõlminud töövõ- Järgnev sündmuste kronoloogia aitab kogu seks sõlmitud ebaseaduslike lepingute eest! 56662262 Зина Батурина или по тел. 53495664 tulepingu (leping nr 20086–20/22) Jelena Lätiku afääri sügavuti mõista. Елена Лятик. äripartneri Zinaida Baturinaga, töö sisuks on “Igaühel tuleb arvesse võtta, et seaduse järgi Eestikeelses tõlkes kõlaks siis reklaam: lepingus märgitud “Uusküla detailplaneeringute Toomas Kümmel ei ole vallavalitsusel õigust kavandatud detail- “Lugupeetud Uusküla elanikud! Detailplanee- projektijuht.” planeeringut täies ulatuses omal kulul läbi viia. ringu lepingu sõlmimiseks saab informatsiooni NR. 142 MÄRTS 2009 11
UUSKÜLA LEPINGUD ennast valla elanikeks, pidid planeeringu eest Maido Pajo kirjutas valla ajalehe septembri- maksma poole vähem kui teised. Arvestades numbris: “Ettevalmistamisel on valla ja elanike seda, et Maido Pajo eelmistel Riigikogu valimis- Koduelektroonika ja vahelised lepingud, mille tingimusi lähiajal tel üritas just Uusküla elanikele antud lubadus- kõigile tutvustatakse.” Selleks ajaks kui ajaleht tega sealt hääli koguda ning Keskerakond on ilmus, olid lepingud tegelikult juba sõlmitud ja traditsiooniliselt toetunud venekeelsele valijas- vanarehvide kogumisring järelikult pidi Pajo seda hästi teadma. konnale, võib kogu loos eeldada Rahvaliidu ja Nende lepingute olemasolu selgus paraku Keskerakonna plaani omale valla rahakoti toel Kevad on märkamatult kätte jõud- liks. Laekunud info põhjal koosta- paljudele teistele volikogu ja koguni valitsuse uusi valijaid tekitada. nud. Ka sel aastal toimub kodue- me täpse kogumisgraafi ku. liikmetele alles enne 2008. aasta oktoobri voli- kogu istungit kahest allikast korraga – volikogu Need küsimused on kuni kõige viimase ajani lektroonika ja vanarehvide kevadi- Info selle kohta, millised kogu- revisjonikomisjoni töö tulemusena ja volikogule olnud päevakorral revisjoni-, majandus- ja ra- ne kogumisring (eeldatavasti mai misringid ja kuidas sel aastal toi- esitatud lisaeelarve materjalidest. handuskomisjoni koosolekul, volikogu istungi- tel. Mitmed küsimused on tänaseks saanud ka teisel poolel). muvad, avaldame peatselt valla ko- Lepingute sõlmimiseks ei ole vallavalitsuse vastuse. Kellel on ära anda vana kodue- dulehel. korraldust ega määrust, seda ei ole arutatud vo- lektroonikat ja vanarehve, palun likogu komisjonides, rääkimata juba volikogust! UUSKÜLA LEPINGUD LISAEELARVES Revisjonikomisjon selgitas, et 10. septembril Eelmine vallavalitsus esitas eelmise aasta andke sellest Jõelähtme Vallava- Lisainfo: Liis Truubon; 2008 on sõlminud Jõelähtme vallavalitsus abi- volikogu oktoobri istungile lisaeelarve eelnõu. litsusele teada hiljemalt 27. april- tel 60 54 861; [email protected] vallavanem vallavanema kohustustes Ljudmilla Selles eelnõus oli tegevusala nimetusega aren- Kaska ja Marina Invest AS kolm lepingut: dusprojektid majandamiskuludeks ette nähtud 1. Uusküla külas asuvate aiandusühistute kulutada 708 000 krooni. Paala, Veteran, Haava, Atlantika, Meedik, Eelnõu seletuskirjast selgus, et tegevusala Tammiku, Lepalind, Rukkilill, Pääsusilm, Tungal, 04740 arendusprojektides oli arvestatud kokku Tramm ja ABC maaüksuste ja juurdepääsuteede 708 000 krooni Marina Invest AS-i poolt, millest Piltmõistatus topo-geodeetilise alusplaani koostamiseks. Uusküla külas asuvate aiandusühistute maa- Planeeritava ala suurus on ca 50 ha, kokku 12 üksuste ja juurdepääsuteede topo-geodeetilise aiandusühistut, milles on 368 kinnistut. Töö alusplaani koostamiseks oli lepingu alusel 460 hinnaks on 460 200 krooni. Tööde eest tasub 200 krooni, juurdepääsuteede detailplaneerin- Jõelähtme vald kahe maksena septembris 2008 gute koostamise projektijuhtimise ja järelevalve ja detsembris 2008. kuludeks 2008. aastal lepingu alusel 57 820 2. Uusküla külas asuvate aiandusühistute krooni ja juurdepääsuteede detailplaneeringute Paala, Veteran, Haava, Atlantika, Meedik ja Tam- koostamiseks 2008. aastal 189 980 krooni. miku maaüksuste ning neile juurdepääsuteede Niisiis püüdis Ljudmilla Kaska ilma vallavalitsu- detailplaneeringute koostamiseks. Planeeritava se otsuseta ja volikogust mööda minnes e sisuli- ala suurus on ca 27,35 ha, kokku 6 aiandus- selt ainuisikuliselt võtta vallale ebaseaduslikult ühistut, milles on 197 kinnistut. Töö hinnaks kohustusi 2008. aastaks ca 700 000 ja 2009. 697 380 krooni. Tööde eest tasub Jõelähtme aastaks ca 500 000 krooni ulatuses! Tegelikult vald nelja maksena alates september 2008 kuni üritati tagantjärele seadustada lisaeelarve kau- oktoober 2009. du Uusküla lepingute sõlmimine ja juba selleks 3. Uusküla külas asuvate aiandusühistute ajaks toimunud väljamaksed fi rmale Marina Paala, Veteran, Haava, Atlantika, Meedik ja Tam- Invest AS! Juba välja makstud summa oli 483 miku maaüksuste ning neile juurdepääsuteede 000 krooni ehk mitte mingil juhul pisiasi. detailplaneeringute koostamise projektijuhti- Valla fi nantsjuht tunnistas jämedat fi nantsdist- miseks ja järelevalveks. Planeeritava ala suurus sipliini rikkumist nii revisjonikomisjoni kui ka on ca 27,35 ha, kokku 6 aiandusühistut, milles rahanduse- ja majanduskomisjoni koosolekul on 197 kinnistut. Töö hinnaks on 88 500 krooni. ning esitas seoses fi nantsdistsipliini rikkumiste- Tööde eest tasub Jõelähtme vald kolme maksena ga lahkumispalve. septembris 2008, märtsis ja oktoobris 2009. Kui saadi aru, et nii räigelt siiski seadusrik- kumist kinni mätsida ei ole võimalik, tehti uus Lepingud tekitavad rea väga tõsiseid küsimusi: lisaeelarve variant kus see summa oli tõstetud 1. Miks sõlmiti ühe tervikprobleemi lahendami- reservfondi (“Tegevusala 01112 reservfondi on seks kolm erinevat lepingut? On tõsine kaht- suunatud 708 000 krooni lisaeelarve vahen- lus, et sel moel püüti mööda hiilida riigihanke deid”), mis oli muidugi samuti ebaseaduslik, väljakuulutamisest. Abivallavanem Ljudmilla sest reservfondist saab seaduse kohaselt teha Nimetage 1939. a Jõelähtme vallavolikogu liikmete nimed. Kaska seletusel olevat olnud oktoobris toimunud vaid ettenägematuid kulutusi. Õiged vastused saata Jõelähtme vallavalitsusse posti või e-posti teel [email protected] volikogu revisjoni ja rahandus-majanduskomis- Eesmärk on selge. Raha pandi valla reservfondi joni koosolekutel tegemist vähemuspakkumise- ja selle kasutamise üle otsustas juba eelmine ga, kuid mitte ühtegi fakti või dokumenti selle vallavalitsus! kohta esitatud ei ole ja neid ei ole teadaolevalt ka olemas. RAHA LÄINUD, TULEMUST EI PAISTA KU- 2. On kummaline, et lisaks maaüksuste ja SAGILT Müüa juurdepääsuteede topo-geodeetilise alusplaani Eelmisel aastal kontrollis Riigihangete Amet koostamisele ning neile detailplaneeringute Jõelähtme vallas riigihangete seadusest kin- tiibeti koostamisele tellitakse ja makstakse veel eraldi nipidamist. Kontrollimise tulemusena valmis selle koostamise projektijuhtimise eest! Ning kontrolliakt, kus juhitakse tähelepanu avastatud mastifi täiesti absurdseks muudab asja lõpuks see, et seadusrikkumistele. Muu hulgas nenditakse ise teostatakse selle kõige üle veel ka järeleval- kontrolliaktis kolme Uusküla lepingu sõlmimise isane vet! kohta: “RHS (riigihangete seadus) § 23 lg 1 ko- 3. Sisuliselt oli kõigi kolme lepingu puhul kok- haselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks kutsikas ku lepitud ettemakse tellijale. Miks? RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud korra 4. Marina Invest AS planeeringu koostajana oli või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu 5129380 Uusküla elanikele väga hästi teada juba 2008. esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või aasta juunis, kui väidetavast vähempakkumisest sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, polnud veel midagi kuulda ehk lisaks muudele teenused või ehitustööd.” seaduserikkumisetele mängiti need tööd laba- Seega leiab kinnitust, et Uusküla lepingute selt oma sõpradele äripartneritele. sõlmimisel püüti mööda hiilida riigihanke korral- 5. Nagu selgub valla ajalehe oktoobrinumb- damisest parima töö teostaja leidmiseks. ri venekeelses osas ilmunud reklaamist, tuli Loomulikult ei saa Uusküla lepingutest üle ega Uusküla aianduskoperatiivide liikmetel pöör- ümber ka Jõelähtme valla 2008. aasta eelarve duda neis küsimustes kinnisvarafi rma “Maad ametlik audit, millest valmis eelaruanne. Selles ja majad” juhatuse liikmete Zinaida Baturina ja tõdetakse, et Jõelähtme valla 2008. aasta eelar- Jelena Lätiku poole! Tekib tõsine kahtlus korrupt- ves nende tööde tellimiseks rahalisi vahendeid Jõelähtme tanklas asuv baar SEVAN teatab: sioonis. ette nähtud ei olnud ja seega ei olnud volikogu 6. Miks eelistati Jõelähtme vallas ainult andnud ka oma luba taolisi töid tellida. Siia Uusküla elanikke, kellele vald oli nõus osaliselt võib lisada, et isegi vallavalitsus ei olnud mitte Meie lahtiolekuajad on muutunud. kinni maksma nende detailplaneeringu? Miks kunagi mitte üheski päevakorra punktis Uusküla kõigi teiste valla piirkondade inimesed pidid ja lepinguid isegi mitte arutanud! Nüüd töötame iga päev 10:00–21:00. peavad oma detailplaneeringud ikka ise kinni Samuti viitab auditi eelaruanne ka sellele, et maksma? Seletus võib peituda selles, et need lisaks fi nantsdistsipliini rikkumisele rikuti ka Kohtumiseni! Uusküla elanikud, kes olid või registreerisid riigihangete seadust. 12 NR. 142 MÄRTS 2009 ELU Olge valvsad, ilvesed on liikumas
Mõni nädal tagasi nähti Manniva kü- las ringi jalutamas täies elusuuruses Ilves Lynx lynx lynx (ld. k) ilvest. Kuuldavasti kõndinud ilves ka vallamaja ja Tallinna-Narva maantee Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: keva- diti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekar- vahelisel maa-alal. vadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel Valla lehe toimetus pöördus Kostivere Jahiseltsi meeldivad ilvestele männikud, sest sinna ko- juhataja Marko Olopi poole, kes vastas lahkesti gunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad järgmistele küsimustele. veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Kas ilveseid kütitakse ja miks? Kas ilves on Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, inimesele ohtlik? kuid kivised mägismaad neile siiski elami- Kumb on tigedam, kas ema- või isailves? seks ei sobi. Mida ilves sööb ja keda murrab? Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saak- Mitu poega ilvesel sünnib? loomade arvukusest keskmiselt 100–200, Kui vanaks ilves elab? harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi Mitut ilvest olete Teie näinud ja mitu maha suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase lasknud? territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poega- Ilves on meie metsade ainukene kaslane. de kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse otsas on tal musta tipuga karvatutid. Käppadel vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilves- on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küü- te ja vanemate jahialad kattuvad. nised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud, muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Allikas: Wikipedia Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Kar- vastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase jõud üle käib. Ilvesed elavad paarikümne aasta helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel va- vanuseks. rieeruda punakaspruunist helehallini. Karvastik Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põh- on kaetud tumedate tähnidega. Kõhualune on japoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes ilvestel tavaliselt valge. Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsa- on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) padrikutes, aga ka tiheda risuga segametsades. ja seetõttu on meil lubatud neid küttida. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigi- Eespool toodud informatsioon on pärit Eesti Loo- mise ning poegade kasvatamise ajal on emas- ja duse lehelt. Meie kodulehel www.harjuselts.ee isasloomad koos. on ka link “Huvitavad faktid”, sealt saab teavet Näha ei ole ilvest kuigi sageli, sest ta on väga kõikide Eestis elavate loomade kohta. varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus Ilveseid kütitakse sellepärast, et nende popu- ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uuri- latsiooni piirata. da jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole Inimesele ilves ohtlik ei ole. Ilveste eluviis on tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. suuremalt osalt öine ja inimese teed ristuvad te- Jooksuaeg on ilvestel veebruaris-märtsis. Pojad maga väga harva. Tigeduse poolest minu teada sünnivad aprillis või mais. Ilvesed poegivad var- ei ole vahet, nii emas- kui isasloom on võrdsed. jatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Sageli Eestis elavate ilveste toidulaual on esikohal kujutab pesa endast vooderdamata lohku. Pojad metskits, aga üldiselt sööb ta kõiki väiksemaid on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele loomi, kellest jõud üle käib. Poegi sünnib ilvesel pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad üks või kaks. Ilvesed elavad paarikümne aasta kahe-kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha vanuseks. pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga Oma jahimeheks olemise ajal olen näinud vast jahil käima. Emasloomad viibivad poegadega umbes viit looma ja küttida on olnud võimalik koos esimese eluaasta lõpuni. üks ilves. Minu andmetel on meie jahiseltsis Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest viimasel paarikümnel aastal kütitud kolm ilvest.
Metsloomad maanteel Tallinna-Narva maanteel tasub mets- vad oma toiduotsingutel ja ränna- loomade suhtes tähelepanelik olla kutel maantee peale sattuda. Maan- Maardu ja Loobu vahelisel lõigul, tee võib lõigata ulukite toitumisala- aga ka peale Jõhvit. sid, eraldada suviseid toitumispai- Jägala jõe ümbruses ning Valgejõe ja ku talvistest ning ka poegimiskohti Loobu piirkonnas Lahemaa rahvus- ja mänguplatse. Tähelepanu peaks pargis on sõraliste elupaigad. Põhi- koondama metsaservade läheduses liselt on õnnetused juhtunud põtra- ning metsa vahel sõites, aga ka voo- de ja metskitsedega ning kõige oht- luveekogude ristumisel teega. Mets- likum periood on juunis-juulis ning kitsi võib teed ületama meelitada ta- septembris. Kellaajaliselt tuleks val- liviljaoras teelähedasel põllul, põt- vas olla õhtusel ajal. ru teeäärsed pajustikud, männinoo- Ebameeldivaid kokkusaamisi met- rendikud ja raiejäätmed teeläheda- saelanikega aitab vältida eelkõige sel langil. Ligitõmbavad on lombid, sõidukijuhi tähelepanelikkus ning kuhu sulamis- ja vihmavetega valgu- teadlikkus nende teeäärsete koh- vad soolad talvel teele puistatud se- gudest. Jägala jõe sillaalune kallasrada – metsloomade läbipääs. tade suhtes, kus metsloomad või- NR. 142 13 TEATED MÄRTS 2009 16. mai 2009 Muinsuskaitse Talgupäev Muinsuskaitse talgupäev • mahalangenud puude tükeldamine ja lõk- keplatsile kandmine; korraldatakse üleriigilise • kiviaedade ladumine; sündmusena. Ürituse eesmärgiks • muinsuskaitsealuste kalmistute heakoris- on ca 10 000 vabatahtliku tustööd; osalemine kokku 300 mälestisel. • võsa põletamine; • hoone akna-, uste ja muude avade sulge- Talgupäeva korraldamise eesmärk on ulatada mine. abikäsi mälestiste omanikele korraldamaks Aega on, et mõelda ja välja pakkuda mõni elementaarseid, lihtsalt teostatavaid ning paik või mälestis, mille korrastamine vajaks rohket tööjõudu eeldavaid töid mälestise abikäsi, sest objektide registreerimine kestab korrastamisel. 16. aprillini. Siis saab selgeks, milliseid Jõelähtme valla territooriumist moodustab töid teha kavatsetakse ja algab vabatahtlike ühe kolmandiku Rebala muinsuskaitseala, mis kirjapanek 16. mail toimuvale muinsuskaitse tervikuna ongi üks suur mälestis ja kevadisi talgupäevale. talgutöid peaks jätkuma. Info ja registreerimislehed saadaval Milliseid töid saab talgu korras ära teha: www.rebala.ee • mälestise ja selle ümbruse puhastamine Lisainfo Margit Pärtel prahist ja prügist; [email protected] • võsa lõikamine mälestise territooriumil;
Tulemas on Jõelähtme III rattamaraton! Meie vallas on tekkinud sportlik tra- lid” Kroodi parkmetsas kuni Lastekangruteni. Sarnaselt eelmise aasta rajaga kulgeb teekond ditsioon – aprillikuu kolmandal pü- kuni Kalevi-Liivani, kus tulevad paar vahvat hapäeval toimub Jõelähtme rattama- uuendatud lõiku. Seejärel pöörab maratonisõit raton. Kaberneeme ja Haapse vahelisse metsa, kust 19. aprillil 2009 antakse Jõelähtme rahvamaja edasi kimatakse Kodasoo-Ruu metsaradadele. juures lähe juba kolmandale võistlusele ja usi- Sealt juba tuttavat trassi mööda Jägala-Joale ja namad ratturid on end juba internetilehel Koogi kaudu rahvamaja juurde – ikka jõe äärt www.sportinfo.ee võistlusele registreerinud. mööda nikerdades. Jõelähtme rattamaraton on sel aastal pilootpro- 2008. aastal osales Jõelähtme valla suurimal jektina toimuva Eesti maratonide (EMS) sarja rattaüritusel kokku üle kolme- ja poolesaja ratta- avaüritus. Sellesse sarja kuulub Eesti kuus pike- sõbra. Käesoleval aastal loodavad korraldajad, mat ja raskemat rattasõitu – Jõelähtme maraton, et osalejate arv ületab neljasaja ratturi piiri. Saku 100, Paluküla 101, Rõuge tuur, Rakvere Ajakava: Loo laat 2009 11:15 tillusõidu start-fi niš ja autasustamine maraton, Haanja 100. Võistlussarja kriteeriume on kaks – distantsi pikkus vähemalt 70 km ja 12:00 maratonisõidu start võitja aeg mitte alla 3 tunni. 12:10 matkasõidu start Eelmisel aastal tegime Jõelähtme maratonil on ka sel korral kavas neli 12:15 noortesõidu start algust Loo laadaga. erinevat võistlussõitu, mille hulgast peaks igas 12:40 noortesõidu esimese sõitja saabumine fi nišisse Püüame luua traditsiooni, vanuses rattasõber endale sobiva leidma. Tillusõit (sõidu pikkus 1 km) kõige pisematele 13:45 esimese matkasõitja planeeritav saabu- et Loo laat toimuks igal rattasõpradele toimub Vana-Narva maanteel mine fi nišisse aastal maikuus. Sel aastal Jõelähtme rahvamaja ja kiriku vahelisel lõigul, 15:10 maratoni võitja planeeritav saabumine 16:00 maratoni esikuuiku autasustamine on laat 3. mail Loo aleviku mis selleks ajaks on autoliiklusele suletud. Noortesõit (pikkusega 10 km) on mõeldud 17:00 maratoni naiste esikolmiku autasusta- keskuses. noortele vanuses 8–14 eluaastat ja toimub mine Kauplema on oodatud eelkõige Jõelähtme-Manniva-Ellandvahe-Jõelähtme ringil. Jõelähtme rattamaraton on kahel eelneval kõik aianduse ja käsitööga seotud Seekord läbib rada ka Jõelähtme golfi keskuse aastal teoks saanud Jõelähtme Vallavalitsuse, inimesed, aga ka kõik teised territooriumi. heade sponsorite, RMK, suure hulga sõprade, asjast huvitatud võivad ühendust Matkasõit (30–35 km) kattub sel aastal nende perede ja vabatahtlike kaasaaitajate toel. võtta. Kogu info laadal kauplemise enamjaolt maratonisõidu idapoolse osaga. Trass Suured tänud kõigile ja ootame teid ka sel aas- kohta on üleval Loo Kultuurikesku- kulgeb kiriku juurest Ellandvahe mäele, sealt tal! Juba on oma toetusest teatanud Olerex, LU se kodulehel www.lookultuurikes- läbi Koila metsa Linnamäe HEJ tammile. Linna- Barni, Thule, CloettaFazer, Loo Ilu, Kostivere 4x4 kus.ee. mäelt edasi üle endise lasketiiru Kalevi-Liivale. Garage, Aiaauk, RK Singel. Kui kellelgi tekkis Kaubelda soovijate täidetud Ületades Kaberneeme tee, jätkub matkarada huvi ja tahtmist maratoni korraldamises kaasa ankeete ootame tagasi hiljemalt mööda Riiamäe oosi ja tõuseb Ubari pangale. lüüa – abikätena, sponsoreerides, teenuseid 27. aprilliks. Kuusalu valda jäävaid põllu- ja kruusateid möö- pakkudes – andke endast märku allakirjuta- Laadamelust saab osa võtta da jõutakse Haavakannu kaudu Kodasoo-Ruu nule. Samuti loodame nende maaomanike, pühapäeval, 3. mail kella männimetsa ning sealt juba läbi Ruu küla Jägala- kelle omandit maratonitrass läbib, toetusele ja 10.00–20.00. Joa parki. Koogi küla kaudu jõuab rada tagasi mõistvale suhtumisele. Nagu ikka, on plaanis ka meele- Praegu aga ootame tagasisidet kõikidelt, kes Jõelähtmesse. Õlitage ketid, pange kiivrid pähe ja 19. aprillil lahutusprogramm. Üles astuvad nii kohalikud soovivad laadal kaubelda. Maratonisõit, millel on pikkust enam kui 70 Jõelähtmesse! kollektiivid kui ka kaugemalt tulijad. Samuti on km, suundub sel aastal uuendusena Hõbemäe kavas lõbustused lastele. Vilve Klettenberg kaudu Tallinna prügila tagusele karjäärialale. Täpsemat infot laadal toimuva kohta anname Loo Kultuurikeskuse juhataja Seal tehakse raske ja tehniline ring prügila ning Meelis Välk järgmises vallalehes, Loo Kultuurikeskuse ja 60 80 573 Ülgase vahel olevatel metsa- ja kallasradadel. MTÜ Jõelähtme matka- ja rattaklubi Jõelähtme valla kodulehel. Jälgige reklaami! 5 15 22 15 Seejärel läbitakse Tallinna prügila ja kiired “sing- [email protected] 14 NR. 142 MÄRTS 2009 KIRIKUELU Kristlaste tähtsaimad pühad Eesti keeles märgistab sõna "pühad" pisid aednikud õunapuid, sest siis pidi saama ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud. Aga kui õunaaed puhtaks kõigist kahjulikest putukatest, Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, Jumalateenistuste ajad nii pühasid päevi kui ka pühasid ini- kes õied muidu ära rikuvad. et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie Jõelähtme kirikus mesi. Lihtne, aga kindlasti ebaõige usk” (1Kr 15:13–14). 05.04 kell 11 palmipuudepüha oleks siit otseselt järeldada, et pü- Suur reede Pühakirja kohaselt ei ärganud Kristus pärast 08.04 kell 18 suure nädala kolmapäeva had on kõik need inimesed, kes pea- Sel päeval oli Jeesus juudi preestrite ning ülestõusmist tagasi maisesse ellu nagu näiteks vesper hiljem ka Rooma maavalitseja Pilatuse kohtu Laatsarus või Jairuse tütar, vaid siirdus jäädavas- vad pühasid päevi. ees. Kuigi Pilatus ei leidnud tal süüd, mõisteti se ellu ning seega väljapoole surma meelevalda. 09.04 kell 18 suur neljapäev Pühaduses peitub siiski midagi oluliselt sü- ta siiski surma ristilöömise läbi. Jeesust pilgati Tema ülestõusmine on, apostel Pauluse pilti 10.04 kell 11 suur reede gavamat, nagu ka pühades, mis on alati midagi ja peksti ning ta naelutati ristile, kus ta suri kasutades, surma oda katki murdnud. Seepärast 12.04 kell 11 ülestõusmispüha enamat kui lihtsalt vabad päevad. Mitte ilmaas- pärastlõunal. Jeesuse ihu võeti ristilt ning asetati ei tunne teda ära lähimadki kaaslased, kellega jata ei kutsuta kümnes käsus inimest hingamis- hauda, mida valvasid sõdurid. Tänapäeval on ta vaid paari päeva eest koos lauas istus. Ainult päeva pühitsemist õppima. Ju on püha pühitse- suur reede kurbuse ja tänulikkuse püha, see siis, kui Kristus avab nende silmad ning jüngrite sakramendi, läbi jumalateenistuse, sest liturgia des võimalik jälile jõuda millelegi iseeneses ja on range paastupäev. Suur reede aitab meeles süda laseb end avada, saab nähtavaks surma põhineb ülestõusmise müsteeriumil ning seda meid ümbritsevas, hoomata inimelu saladust. pidada, et Jeesus loobus meie pärast paljust, ris- võitnud igavese armastuse pale. Evangeeliu- tuleb mõista Issanda tulemisena meie juurde. Ja Esimestel sajanditel ei olnud kirikuaastat, ei tilöömise päeval isegi oma elust. See on eriline midel on raske, peaaegu et võimatu kirjeldada nii nagu jüngrid said üle oma kahtlustest ning olnud pühaderingi, st Kristuse elu puudutavaid aeg andestusele mõtlemiseks. Päeva tähistatak- kohtumisi Ülestõusnuga. Neis lugudes on kuulutasid, et Issand on tõesti üles tõusnud, sündmusi ei meenutatud kord aastas, vaid seda se suure leinapäevana. Kirikust eemaldatakse arusaamatust ja segadust ja samas on need nii võivad meistki saada nägijad, ülestõusmise tehti iga nädal – oli pühadenädal. Iga reede oli kaunistused ning mõnel pool kaetakse kinni jutustused üllatavalt ühtsed oma ütluste para- saladuse uskujad ning tunnistajad – temas on Kristuse ristilöömise päevana paastupäev ning isegi altariseinad ja vitraažaknad. Kirikukellad ei doksaalsuses: Issand on ühteaegu äratuntav armastuse vägi saanud tugevamaks kui surma iga pühapäev taas ülestõusmispüha. Siit siis ka helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu kui ka äratundmatu, Ristilöödu ja Ülestõusnu on jõud. venekeelne voskressenje. laulatusi ega muud pidulikku. samaaegselt sarnased kui ka täiesti erinevad. Kaasajal on Kristuse elu sündmused jagatud Issandat puudutatakse ja ometi jääb ta puutu- Need on teemad ja mõtted, mille kättejõudev kirikuaasta peale – Jeesuse sünd, ristisurm ja Vaikne laupäev matuks. Ta on seesama, kes enne ja ometi täiesti pühadeaeg meieni ulatab ja igaüks on vaba ülestõusmine moodustavad ühe terviku. Üles- Laupäeval ei läinud keegi Jeesuse haua juurde, teistsugune. Jüngrid kogevad midagi seletamatut otsustama, kas võtab pakutu vastu või lükkab tõusmiseta oleks Jeesus sarnanenud paljudele sest oli juutide hingamispäev ning liikuda sai ja salapärast. tagasi. teistele märtritele, kes surid oma ideede eest, vaid väga väikest maad. Vanad eestlasedki ei Kõik see sündis aga mitu aastatuhat tagasi, Pascal vist oli see, kes arutles, et Kristuse üles- kuid surnuist üles tõusmine tähendab midagi tohtinud sel päeval tööd teha ega ka reisida, väga ammu. Ometi on olnud kõigil järgmistel tõusmisesse uskudes ei kaota me midagi siis, enamat – uue algust, kaduva muutumist kadu- sest see oli hingamispäev. Öeldakse, et vaiksel põlvkondadel võimalik Ülestõusnuga kohtu- kui ülestõusmine kunagi aset ei leidnud, mitte matuks. laupäeval ei kasva isegi rohi. Rahvakalendri järgi da. See kohtumine on võimalik läbi Sõna ja uskudes aga kaotame kõik, kui Kristus tõesti Eks see ole ju läbinisti juba usuküsimus ning tehti sel päeval suurem osa pühade ettevalmis- surnuist üles tõusis. Ameerika kirikuloolane pühadeaeg ongi sellele keskendumiseks. tustest. Jaroslav Pelikan olevat enne oma surma lausu- Ülestõusmispühadele eelneb pikk ettevalmis- nud: “Kui Kristus on üles tõusnud, on kõik muu tusaeg – paastuaeg. See aeg kutsub loobumise Ülestõusmispüha tähtsusetu. Kui Kristus ei ole üles tõusnud, on ja enesepiirangu abil keskenduma tühiselt olu- See on püha, mis jääb igal aastal kõik muu tähtsusetu.” lisele – söömingute, seebiooperite ja sajatuste ühele märtsi või aprilli pühapäe- juurest meeleparanduse, Jeesuse ristitee ja vale. Kristlikest pühadest on Koostanud Margus Kirja ligimese juurde. Neljakümnepäevane paastuaeg see tähtsaim, sest üles- lõpeb suure ehk vaikse nädalaga. Suur nädal al- tõusmise gab palmipuudepühaga ning viimaseks päevaks sündmusel on vaikne laupäev. Lõuna-Eesti rahvapärimuse rajaneb kogu järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja ristiusk. Püha kolistamise range keeld. Paulus ütleb: “Aga kui Palmipuudepüha on pühapäev enne ülestõus- surnute mispüha. Palmipuudepühal tuli üles- Jeesus eesli seljas Jeruusalemma. Inimesed tõus- tervitasid Jeesust nagu kuningat ning asetasid mist ta teele riideid ja palmilehti, nagu tänapäeval ei pannakse presidendi saabumisel maha punane vaip. Palmiokste asemel tarvitatakse meil aga ohtralt pajuurbi. Urbadega oksad sümboliseeri- vad uut elu. Rahvakalendris nimetatakse seda ka urbe- ehk urvapäevaks, sest sel päeval toodi urbadega pajuoksi tuppa. Lõuna-Eestis oli urbepäeva toit jämedatest kruupidest nn urvapuder, selle päe- va kohta öeldi, et on paksupudrupäev.
Suur neljapäev Sellel päeval meenutatakse, kuidas Jeesus sõi koos oma jüngritega viimast korda ning andis neile uue käsu – armastada üksteist, nagu tema oli neid armastanud. Sel päeval meenutatakse sündmust, mida tuntakse püha õhtusöömaaja nime all. Enne söömist pesi Jeesus oma jüngritel jalgu. Jalgu pesid tavaliselt kõige madalamad teenijad. Jeesus näitas sellega, et ta on tulnud inimesi teenima ning soovis, et ka tema järgijad teeksid nõnda. Püha õhtusöömaaeg on söö- ming, mida pidas Jeesus oma jüngritega päev enne tema ristilöömist. Jeesus ja ta jüngrid olid Jeruusalemmas, et tähistada juutide paasapü- ha ning nad sõid üheskoos. Söömaajal murdis Jeesus leiba ja valas veini ning andis seda oma jüngritele, käskides neil seda teha tema mä- lestuseks. Nii seadis Kristus püha armulaua sakramendi, mis on tänapäeval jumalateenistu- se liturgilise osa kõrghetkeks. Neljapäeva õhtul läks Jeesus oma jüngritega Ketsemani aeda, kus ta palvetas. Seal võtsid sõdurid Jeesuse kinni. Kinnivõtjatele näitaski teed üks Jeesuse jüng- reist, nimega Juudas Iskariot. Suur neljapäev on eesti rahvakalendris kõige rikkama kombestikuga. Loodeti, et suure nelja- päeva toimingutel on eriline mõju. Näiteks kaa- NR. 142 15 TEATED MÄRTS 2009
Õnnitleme kõiki aprilli Südamlikud õnnesoovid Lugeja kiri Tähelepanelik lugeja (E. Too- Suleliste sünnipäevalapsi, ELLI-VILHELMINE ASORILE me) pöördus minu poole ja palus pesakastidest vastulausega täpsustada Vandjala Kevad on käes ja soovime õnne ja tervist! 90-ndal juubelil! ajalugu käsitlenud artiklit. Meie tä- mõned rändlinnudki Ain ja Hilja histasime eelmisel aastal Jõelähtme kohale jõudnud. Tehke Loo alevikku üks Valla eakad sünnipäevad aprillis 2009 hariduselu 320. aastapäeva. jalutuskäik, kas näete kas või ühtegi pe- 96 09.04 MARTA MÜÜRSEPP Parasmäe küla Jane ja Janar peredega Arvan, et 1710. a puudutab Põh- sakasti, kus suleline saaks end turvaliselt jasõjaga seotud sündmusi Vandjala tunda? Olude sunnil tuleb neil pesitseda 88 24.04 MARIA BELOVA Kostivere alevik külaga, mitte kogu kihelkonna- puuõõntes, kus nad ei leia kaitset rööv- 85 03.04 HELMUTH TEDER Loo alevik ga seoses ja on ilmselt NL ajast lindude eest, kelle arvukust tänapäeval niisugusel kujul kirja saanud. Meie ei reguleerita. Igal suvel kordub üks ja 85 14.04 HELMI KAUPONEN Loo alevik VILJAPUUDE 1687/88. õppeaasta on B. G. Forse- sama: näen oma aknast, kuidas kraak- 84 08.04 HELDUR-ERVIN Iru küla liuse õpilase Jõelähtmesse jõudmise suv vareseparv laskub puudele niipea, JOHANNSON järgi. Kahjuks ei ole mul aega otsida LÕIKAMINE, kui munadest kooruvad. Üks ebavõrdne 84 17.04 ENDEL SEPP Loo alevik Käes on aeg, et hakkata viljapuid viiteid arhiivimaterjalidele. Ilmselt ei õhulahing ja ongi kõik. Varem olid kevaditi (põõsaid) lõikama olnud veel tegemist süstemaatilise põõsad säutsuvaid varblasi täis, nüüd ei 84 18.04 TAMARA URMASTE Koila küla hariduse andmisega, aga esimene (kõikidele teenuse tellijatele näe ühtegi. 84 20.04 ARVED PEETRIMÄGI Võerdla küla märk see siiski oli. 83 13.04 BENITA VILHELMINE Loo alevik konsultatsioon tasuta). E. Aasmäe PAIMETS Samas saeme ka ohtlikke puid (nii I. Kingsepp Loo aleviku elanik tõstukiga kui ilma). 81 14.04 ELMIRE SEPP Kostivere alevik Veel teeme kõiksugu haljastustöid 80 01.04 HILLAR KAARE Loo alevik OÜ Lapsemeelene 55580158 Riigimaanteid hooldab OÜ Üle 80 07.04 NINA NAUMOVA Loo alevik e-mail [email protected] 80 19.04 SALME LEHT Loo alevik www.hekidhaljastus.ee Kontaktisik Tallinna-Narva maanteest põhja pool – Taivo Teigar, 505 0172 80 20.04 ENNO SEPP Jõelähtme küla Kontaktisik Tallinna-Narva maanteest lõuna pool Mikk Muru – 528 9448 Riigimaanteede maanteeinfo ööpäevaringne infonumber 1510, [email protected] 75 09.04 HEINO SEINRE Iru küla Riigimaanteed on Tallinna-Narva tee, Nehatu-Loo-Lagedi tee, Lagedi-Kostivere 75 12.04 LINDA KORTS-LAUR Ihasalu küla tee, Maardu mõisa tee, Kostivere tee, Aruküla-Kostivere tee, Jõelähtme-Kostivere 70 05.04 PILVI SIIMISKER Loo alevik tee, Maardu-Raasiku tee, Aruvalla-Jägala tee, Jägala-Kärevete tee, Jõelähtme- Kemba tee, Jägala-Joa tee, Jõelähtme tee, Kiiu-Kaberneeme tee, Kaberla-Kaber- 70 19.04 ALEVTINA SOOVIK Uusküla küla neeme tee, Kalevi-Liiva tee, Kallavere-Ülgase tee, Ellandvahe tee (2,1 km). 70 25.04 ENN AARELO Aruaru küla
Aiad, väravad, terrassid, lehtlad, Aastasajad kõnelevad... Avaldame südamlikku kaastunnet Hilli Õunapile Need on lihtsad lood ja laulud, kiviparkett, haljastustööd. abikaasa ennemuistsed jutud sääl, www.kraugon.ee 5096158 Endel Õunapi vana eide lahke nägu, surma puhul tema armas, mahe hääl. Kostivere Päevakeskuse Tel: 56 699 836 Mis ma tegemata jätnud pere E-Mail: [email protected] eluajal, emake, luba lihtsas lauluhääles kanda nüüd Su kalmule. Haljava külavanema valimine /Karl Eduard Sööt / Armas Hilli Laupäeval, 2. mail kell 12.00 Sügava tänutundega mälestame Avaldame sügavat kaas- toimub Haljava lõkkeplatsil armast ema ja vanaema tunnet Sulle ja Su laste Haljava LIISA JÜRIS´t peredele abikaasa, isa, külavanema valimine. 18.03.1909–01.04.1993 vanaisa, vanavanaisa Samas toimub ka kevadine 100. sünniaastapäeval. Endel Õunapi suurpuhastus. 14.01.1931–15.03.2009 Lisainfo: Ivar Reimann, tel 6098680 surma puhul Ilvi ja Rein ning poisid koos seitsme järeltulijaga Sõbrad Saha külast Saen ja lõhun halumasinaga 3m küttepuud tellija juures, vajalik tööstusvool. Müün küttepuid. Avaldame südamlikku kaastunnet Küsige lisainfot JOHANNES ILINGS 07.07.1941–03.03.2009 tel. 50 38 134 Ivar. ENDEL ÕUNAP 14.01.1931–15.03.2009 MADIS SEPAM 21.07.1939–16.03.2009 JUHAN ZIMMERMANN 26.02.1930–16.03.2009
18. aprill – rahvusvaheline muinsuskaitsepäev 4. mail 1992 kuulutati paekivi Eesti rahvuskiviks – 4. mai on paepäev 16. mail 1993 avati Rebala muuseum, samal päeval tähistame ka kaitseala loomise (1987) aastapäeva 18. mai – rahvusvaheline muuseumipäev
Väljaandja: Jõelähtme Vallavolikogu ja Vallavalitsus Toimetaja Merike Metstak KÕIKIDE MÄÄRUSTE JA OTSUSTEGA SAAB TUTVUDA JÕELÄHTME 52 788 70 ja 6054866; VALLAVALITSUSE KANTSELEIS, RAAMATUKOGUDES JA KODULEHEL: www.joelahtme.ee [email protected] 16 NR. 142 MÄRTS 2009 REKLAAM
HINDAN TEIE SÄÄSTA KUNI 70% KÜTTEKULUDELT KINNISVARA ÕHKSOOJUSPUMPADE MÜÜK JA PAIGALDUS. HINNAD ALATES 11750,- TEL: 666 1355 WWW.KODUKLIIMA.EE
LLiuguksediuguksed jjaa rriidekapidiidekapid Koit Uus 50 74 514 tteieeie ssoovideoovide jjaa mmõõtudeõõtude jjärgiärgi www.nagusul.ee 5221151
OÜ VISARI Liuguksed ja garderoobid. METALLITÖÖD Köögid. Hinnad soodsad. Garantii. Metalluksed, .$66,18/21-8%$,6,./,.0$$./(5 klaasmetalluksed Tel. 50 290 75 Rõdupiirded, trellid 3LNDDMDOLVHG-}HOlKWPHYDOODSLLUNRQQDJDVHRWXGNRJHPXVHG DLWDYDGPHLOOHLGDMXVW7HLOHN}LJHSDUHPLQLVRELYDODKHQGXVH Metallaiad, -väravad Trepid, keerdtrepid Puude hooldus ja raie probleemsetes Saunaahjud, veeboilerid parkides Suitsuahjud, grillid, sepatööd kohtades nagu , Tel/fax: 6706917 GSM: 5014504 kalmistutel, e-mail: [email protected] hoonete läheduses jm. www.visarimetall.ee +DUGL$OOLNVDDU 1DGHçGDäWåMRJROHYD 6YHWODQD$UUR Viljapuude hooldus. KDUGLDOOLNVDDU#XXVPDDHH QDGMD#XXVPDDHH VYHWODQDDUUR#XXVPDDHH Tel. 7120538, email: douglas.fi [email protected]
Kõige paremad pakkumised! www.uusmaa.ee
Ostame kokku erinevates kogustes vanametalli/vanarauda, Teostame lammutustöid sh. probleemsete mahutite/hoidlate/ehitiste lammutamine. Ostame ka lammutatavaid objekte. Vanametalli puhul võimalik meiepoolne tehnika ja transport. Suurtel kogustel erihinnad, personaalne pakkumine: [email protected], telefon: 56734234, 53025092 Samas ostame ka võsa ja lammutuspuitu.