69 - EESLINNADEERIILMELISED OSAD tides, mida ajalooallikates pole käsitletud või mida need või pole käsitletud tides, mida ajalooallikates esemeline kultuur, edasi andma (nt pole võimelised ühiskonnaklasside madalamate või elukeskkond füüsiline seonduv). eluga pärast sai tekkida ruumiüksus eraldi kui Eeslinn alale ja vanalinna linnasüdame kinnistumist praeguse See toimus selle esmast ümbritsemist kaitseehitistega. poolel ja 14. sajandi sajandi teisel 13. esimesel poolel. ehk asumi- piirkondades alalise elanikkonnaga Eeslinnade töid ja lihtsamaid maalt linna tulnud elasid ennekõike tes olid peamiselt eestlased, rahvuselt kes elanikud, tegevad oli Asumitega soomlasi ja rootslasi. näiteks leidus ka aga osas, rannikuäärses Kivisillas ja tegu kahtlemata - tänava plaanidel näha tihedat ebakorrapärast võib kus võis piirkond ja krundistruktuuri. Sarnane võrku selle Liivi sõja eelne pla- kuid eeslinnas olla Tõnismägi, ja intensiivsemat Püsivamat neering pole meile teada. linnaväravatest, eeldada olulisimatest võib elutegevust servades. liikumisteede lähtunud Harju ja Karjaväravast, nt jooksul, aja napi Selle arheoloogid olnud mil on ala kaasatud eeslinnade täie- tuntavalt on uurimisse, ajalooallikatele senine nenud tuginev plaanimaterjalile ja eeslinnalisest ettekujutus asustusest. avardab arheoloogia meie teadmisi detailides või aspek või detailides meie teadmisi arheoloogia avardab

Eero Heinloo, Ragnar Nurk Ragnar Heinloo, Eero ALLIKAD JA UURIMISVÕIMALUSED Arusaamine Tallinna kesk- ja varauusaegsetest eeslinna- ja varauusaegsetest kesk- Arusaamine Tallinna tuginenud sajandil) on varem 13.–17. dest (siin rõhuga lubavad dokumendid Kirjalikud peamiselt ajalooallikatele. arvu elanikkonna ja koosseisu, näiteks järeldusi teha Eeslinnade kohta. ja omandisuhete tegevusvaldkondade aja- uurijad väärtuslikku teavet saavad planeeringu kohta osa ulatub selle vanim kuigi loolisest plaanimaterjalist, tsaariaja algusesse. Eriti hinna- aja lõppu või Rootsi vaid krundiplaanide eeslinnade kuulunud all-linna juurde takse - korraldu rae Staden koostas atlast, mille Sigismund von plaanide küsimus seni vastamata aastal. Üks sel 1699. Liivi neil keskaegsete, peegeldub puhul on, mil määral hilisemad eeslinnade struktuur ja mil määral sõja eelsete põhjal täiendab ajalooallikate Arheoloogia arengusuunad. arheoloogiliste annavad nii, et ühest küljest pilti kujunevat ja esemed ajalooallikaist leitud muistised käigus uuringute ruumilise dimensiooni, teisalt juurde teabele pärinevale - välis keskaegse Tallinna kangastub inimestele Enamikule koos piiratud ilme peale mõeldes linnamüüriga tänavavõrgustiku ebakorrapärase kirikute, seal kõrguvate kivihoone- paiknevate kõrval külje ja üsna tihedalt külg manada eeslinnu, mis on silme ette keerulisem Palju tega. kindlusta- uusajal varasel järgnenud sellele ja ka keskajal puithoo- ümbritsesid: nende valdavalt tud linnatuumikut ja kõrtse, hukkamiskohti veskeid, kabeleid, ka nestust, aga vanalinna vilunud silm märkab Vaid muid selliseid objekte. lõike liiklemisteede ajalooliste lähiümbruse tänavavõrgus toonastele viiteid linnaplaani uurides põhjalikumalt või ajaloolisemana säilinud krundistruktuuridele. Eeslinnade ilme pärineb alles tsaariaja hilisemast osade praegune - roh eeslinnad ajast, kui osast ja maailmasõdadevahelisest – osakaal püsielanikkonna ehitati ja suurenes välja kem eeslinnaalal. südalinngi paikneb kunagisel tänapäevane eeslinnu arheoloogi vanemaid Artiklis Tallinna vaatleme kaudu. pilgu läbi ehk eeslinnadest säilinud kultuurkihi kultuurkiht arheoloogiline Tallinna eeslinnade eeslinnade Tallinna Tallinna eeslinnade kaitsealused asulakohad ja eeslinnalise asustuse põhiline areaal 17. sajandi lõpu seisuga. Asustuse ulatus on näidatud sajandi lõpu seisuga. 17. ja eeslinnalise asustuse põhiline areaal asulakohad eeslinnade kaitsealused Tallinna eeslinna asum. Plaanile on mõni tähtsam alusel. Nimeliselt on esile tõstetud uuringute arheoloogiliste ja seniste ajaloolise plaanimaterjali VR – Väike SR – Suur Rannavärav, N – Nunnavärav, T – Toomvärav, on linnaväravad: Tähistatud ja kinnisobjekte. ajaloolisi teid valik kantud eeslinnast Toompea uuringud (alates mainitud arheoloogilised Tekstis ja H – Harju värav. K – Karjavärav V – Viru värav, Rannavärav, 3 – Jahu 5; 4 – Jahu 6 / tn kvartal; 2 – Oda 2/4; Wismari ja Loite Koidu, 1 – A. Adamsoni, sulgudes seos kinnisobjektiga): liikudes, päripäeva ala; vaheline tänava ja puiestee pst ristmik; 6 – linnahalli ning Põhja ja Mere tee 5 – Rannamäe 13; 1 ja Suur-Patarei Väike-Patarei – Tartu mnt 1; 10 10; mnt 11 – kvartal; Franco 9 – Tartu nn Tartu mnt (puust sadamasild); 8 – Porto läbimurre tänav 7 – Sadama (Jaani seek); pst 6; – 1; 14 väljak pst 7 / Teatri – Estonia 13 – nahaveski); / 25 (Härjapea jõe harul paiknenud veski 49/53 12 – Liivalaia kalmistu); ja 2a (Barbara pst 1 / Roosikrantsi 2 17 – Kaarli väljak; – Vabaduse 16 veekanal); 2 (Karjaallika mnt 15 / Tatari 15 – Pärnu 9 ja 11; 22 – Liivalaia 6/8 11a, – Tõnismägi 21 veekanal); 31 (Ülemiste mnt 22 ja 24; 20 – Pärnu mnt – Pärnu 19 ja 13; 9/11 18 – Roosikrantsi Heinloo Maa-ameti kaart. Nurk ja Eero Joonis Ragnar Aluseks (Võllamägi).

1.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 70 71 Endisel kunstiakadeemia krundil välja kaevatud kaevatud krundil välja Endisel kunstiakadeemia eluhoone põhi. rootsiaegse sõrestikkonstruktsioonis Ulla Kadakas Foto krundil. 10 mnt Kivisilla eeslinnas Tartu Põimtarad OÜ Tael Foto Vabaduse väljaku kaevamistel leiti keskaegse leiti keskaegse kaevamistel väljaku Vabaduse kivist keldreid. elumajadele kuulunud äärsetele maantee Pärnu Villu Kadakas Foto

4. 2. 3. 4 3 2

Viimastel aastatel eeslinnaalade kohta koostatud koostatud eeslinnaalade kohta aastatel Viimastel ARHEOLOOGIAPÄRANDI KAITSE ARHEOLOOGIAPÄRANDI EESLINNADES eksperdihinnangutes on nii allakirjutanud kui ka teised teised ka on nii allakirjutanud kui eksperdihinnangutes tulemused uuringute seniste kokku võtnud arheoloogid kaitstavate korrigeerida ettepanekud teha eesmärgiga liiga alla selgelt kaitse on võetud Mõni koht alade piire. osad), kuid kaugemad ja Kassisaba Kalamaja (nt suurena varasemate isegi mõni kõige alt on jäänud välja kaitse Roosikrantsi ala (nt asustusjälgedega ja intensiivsemate on uuritud Roosi- ümbrus, kus puiestee ja Estonia tänava pst 7 kinnis- ning Estonia 22/24 mnt ja Pärnu 9/11 krantsi keskse niivõrd seisukohast linna ajaloo Tallinna tut) või poole (sh Kadrioru ala nagu sadama piirkond tähtsusega ana- uurimistulemuste Seniste leiuala). ulatuv vrakkide - ja tõl hinnata uurimismeetodite ühtlasi lüüs võimaldab Nii asjakohasust. praktika ning muinsuskaitse genduste et koostamisel, eksperdihinnangu selgus Kalamaja näiteks peetud ala mõnin- vähepotentsiaalikaks seni suhteliselt osadest on saa- ja rannikupoolsetest vanalinna- gatest ese- ja varauusaegseid üsna palju kesk- dud kokkuvõttes peetud varem on selles piirkonnas meleide. Tõenäoliselt Alates kindluslinna staatuse kaotamisest 19. sajandi sajandi 19. kindluslinna staatuse kaotamisest Alates eeslinnade ala varasemast on toimunud keskpaiku asustusjälgi Arheoloogilisi väljaehitamine. kapitaalsem ainult viimased mõni- dokumenteeritud on seejuures linna õigusakti- ajal võeti aastat. Nõukogude kümmend eeslinnade alad arheo- ajalooliste mitmed Tallinna dega aastal ja alla: esimesed 1978. kaitse loogiamälestisena need aastal kanti aastal. 1996.–1997. osa 1984. suurem nime- kultuurimälestiste Vabariigi Eesti asulakohtadena vahetus või piires aastani oli nende mälestiste kirja. 2019. uuringu, üle 300 arheoloogilise veidi läheduses tehtud eeluuringud ja jälgimi- osa moodustavad millest valdava - pääste on tehtud juhtudest umbes kuuendikul sed, vaid ja rootsi- on uuritud kesk- Põhjalikumalt kaevamisi. hilisemaid üksikobjekte ka erandjuhul aegset kultuurkihti, ja uuringutele eeslinnade ala kaitsele Tänu kalmistud). (nt Tallinna täienenud teadmised märkimisväärselt on ühtlasi Vanalinnale arenguetapist. muinasajast ja linna varasest on leitud kultuurkihti lähemal asunud eeslinnade kõige väljakult (sh Vabaduse alalt hilisemalt muldkindlustuste krundilt). Reaalkooli ja Tallinna Eeslinnaaladel on aga paiknenud sadu südalinna sadu südalinna paiknenud on aga Eeslinnaaladel mis kinnistuid, suuremaid kuulunud omanikele kruntide - muud kasu ka kui nii põllumajanduslikku leidsid samuti isikuid olevaid teenistuses omaniku seal ka tust (mh elas on selliseid linnavaadetel esimestel Tallinna ja rentnikke). osas, maismaapoolses Kalamaja näiteks kujutatud krunte - Sarna alal. vahelisel Rannavärava ja Suure Nunnavärava ise- Neid piirkondi ja Kassisaba. kant sed olid Sibulaküla Varauusajal tänavavõrk. korrapärasem loomustas ühtlasi linnast veidi edasiarendusena nähtuse sama tekkisid - tootmistege tegeldi Eeslinnades suvemõisad. kaugemale kinnisobjekte. ja seal paiknes mitmesuguseid vusega - - Neil kruntidel võis leiduda ka esinduslikumat hoones- esinduslikumat leiduda ka võis Neil kruntidel KULTUURKIHT LINNAKODANIKE KRUNTIDEL - hoo eeldada toekamat võib kruntidelt Püsiasustusega nagu konstruktsioone, viitavaid argielule elavale nestust ja - koha milles esineb jälgi ning kultuurkihti, jäätmekastid, sepandus, luu- (nt majandustegevusest või pealsest elu- enim uuri- on asumitest Kunagistest nahatöötlus). või töö maan- Tartu jõe kallastel. Härjapea tud Kivisilla piirkonda krundil võis Kunstiakadeemia Eesti paiknenud ääres tee pärit ehituskonstruktsioone. eri aegadest näha rohkelt tihe- iseloomustab laiemaltki eeslinnade Selline olukord on saadud Rävala Olulist teavet damalt asustatud alasid. on dokumenteeritud idapoolsest osast, kus puiestee majandus- ja tarasid, dateeritavaid sajandisse 14.–15. viidanud ning metalli töötlemisele loomapidamishooneid eeslinn ilm- levis lähedusse Jaani seegi vahetusse kolle. jälgi leitud elutegevuse on püsiva Lisaks lõpul. selt keskaja kaevamistel väljaku esiselt alalt. Vabaduse Harju värava servas paiknenud puithoo- maantee tulid päevavalgele tänava jäänused. Roosikrantsi kivist ja puust keldrite nete on dokumenteeritud käigus uuringute tehtud piirkonnas ja puust kaste veekaeve kraave, hooneid, kinnistupiire, - leide. Võima viitavaid sepa- ja luutööle ning kohapealsele asustus on leidude järgi tagasihoidlikum veidi lik, et vaid ja Asumite alal. paiknenud Karjavärava-esisel otsustades säili- kultuurkihi kruntide äärsete maanteede suuremate neis mõjunud hilisem arendustegevus misele on halvasti - on seda alles peamiselt üksiku Praeguseks piirkondades. sise- kvartalite seniste või jäänud kruntidel tühjaks tel täis ehitada. tänapäeval mis võidakse hoovides, asustusega mis paiknesid tihedama kruntidel, Suurematel on kasutuses, ja olid linnakodanike aladest väljaspool Selliseid kinnistuid kasutasid infovaesem. kultuurkiht - kasvata aia- ja põllusaaduste ennekõike linnakodanikud suvemaju, lihtsamaid ka rajada sinna võidi kuid miseks, ning ja kuivkäimlaid kaeve kalatiike, abihooneid, saunu, Aeg-ajalt küttepuid. hoiti talviseid loomi või seal karjatati olmejäät majapidamises tekkinud ladestati kinnistutele meid või ehitusprahti. Arheoloogiliselt on selliseid kinnis- on selliseid Arheoloogiliselt ehitusprahti. meid või esisel ja Viru värava Karjavärava tuid uuritud ennekõike ulatuses ka väiksemas piirkonnas, tänava alal ning Tatari kinnistutele Sellistele ja Kelmikülas. Kassisabas Kalamajas, ja künni- ja piirikraavid, arvukadon iseloomulikud vee- puithooned, kinnistu piiri- labidajäljed, tagasihoidlikumad - veekae tarad, vitspunutistest või püstpost- olevad deks jne. vud, jäätmekastid mantelkorst ilmselt rootsiaegne tust, nagu osutab üks tänava ja Loite Koidu Kassisabast maja, mis avastati naga kvartali sisemusse jäänud osa- alalt. Kruntide vaheliselt tulemu- dele on iseloomulik põllumajandustegevuse näiline ühetaolisus. Kohati kultuurkihi sena kujunenud leiuaines olla arvukas ja mitme- nende kinnistute võib tõlgendama kergekäeliselt liiga seda kiputakse kuid kesine, sisu, mida kinnistu omani- südalinna jäätmekastide kui selline Kuigi laiali laotasid. oma eeslinnakruntidele kud

B A sajandi alguse planeeringu- õnnestunud 16. kihistuses tuvastada A ja B). söene tasapind (vastavalt ja Põhjasõja-aegne kiht Heinloo ja Eero OÜ Tael Fotod planeeringukihte, teisel juhul on markeeritud näiliselt ühetaolises näiliselt ühetaolises juhul on markeeritud teisel planeeringukihte, ja passiivsele kasutusele (Estonia pst 7 / Teatri väljak 1) viitav 1) viitav väljak pst 7 / Teatri (Estonia ja passiivsele kasutusele ja kasutus- silmata rohkeid Esimesel juhul on võimalik kultuurkiht. Kuna asulakohtade tulevased piirid selguvad alles piirid selguvad tulevased asulakohtade Kuna EESLINNA ASUMITE KULTUURKIHT

Eeslinnade kultuurkiht on asumites ja suurema püsiasus- ja suurema on asumites kultuurkiht Eeslinnade andes tunnistust eri mõneti erinev, tuseta piirkondades võib tasandil, krundi piires Väiksemal laadi maakasutusest. aktiivsemas kasutuses erinevust täheldada kultuurkihi hoonetega, paiknes õu koos alal, kus olnud tänavaäärsel põllu- olnud passiivsemas kasutuses ja selle taha jääval linnaplaanidel, mis on juba majandusalal. Tsaariaegsetel näha piki peamiste võib üksikasjalikumad, varasematest sisemusse rivi, kvartalite hoonete servi kulgevate tänavate põllud ja aiad. suured aga jäävad ka alumisi kihte liiga kergekäeliselt hiliseks täiteks, mis ei täiteks, hiliseks kergekäeliselt liiga alumisi kihte ka esi- ongi juba tehtud huvi. Praeguseks arheoloogilist paku on mille käigus Jahu 5 ja Oda 2/4), mesed uuringud (nt leide. seotud saadud sealse elutegevusega tulemusena, ja otsustusprotsessi arutelude pikemate sajandi lõpu ees- 17. siis oleme lisatud plaanil piirdunud sest kuni näitamisega, linnalise asustuse põhilise areaali hinnan- praeguste pakub kultuurkiht selle ajani tekkinud huvi. Tõenäoliselt arheoloogilist suuremat kõige järgi gute asustus jäänud üldjuhul selle ala pii- keskaegne on ka kiviaegseid) asustusjälgi nt Muinasaegseid (eriti resse. kaugemalt. leida ka jäänuseid võib ja üksikobjektide

Eeslinna krundi aktiivsele kasutusele (üleval, Roosikrantsi 13) 13) Roosikrantsi (üleval, krundi aktiivsele kasutusele Eeslinna 5.–6.

KAANELUGU ARHITEKTUUR KODU LINNARUUM ARHEOLOOGIA UURINGUD KUNST PRAKTILINE PÄEVAKAJALINE PERSOON KROONIKA 72 73 LÕPETUSEKS - Oma kivivõllast. paiknenud kohal peahoone Swedbanki veskid, ja sellel paiknenud on Härjapea jõgi teema ette kaubamaja Stockmanni Nii kaevati samuti veevarustus. veskit. rajatud sajandi keskpaigas 14. eel ühte ehitamise nii Üle- dokumenteeritud on eeslinnas Arheoloogiliselt 31 mnt Pärnu (vastavalt veejuhet Karjaallika ka kui miste 2). ja Tatari uusajal moodustasid Tallinna ja varasel Keskajal kindlustatud linnasüdant väljaspool lahutamatu osa ka mis hõlmasid alalise elanikkonnaga paiknenud eeslinnad, - samuti küm kinnistuid, asumeid ja arvukaid linnakodanike mil arheoloogid napi aja jooksul, Selle neid üksikobjekte. ala uurimisse, on tuntavalt eeslinnade on olnud kaasatud ja plaanimaterjalile täienenud senine ajalooallikatele suu- eeslinnalisest asustusest, kuid ettekujutus tuginev tuleb jätkata jõudmiseks üldistusteni teaduslike remate kogumist. teabe säilinud arheoloogilise maapinnas veel sel vähemalt tuleb kaitsta ala kultuurkihti Eeslinnade uuringutega arheoloogiliste saaks et oluline info määral, taas kümnenditel on see viimastel talletatud. Eriti tähtis sageli mis tänapäeval tõttu, ehitustegevuse elavnenud täielikku ajalookihistuste varasemate tähendab kõigi hävimist. Härjapea jõe idapoolsel harul paiknenud vesiveski ja kivitamm Stockmanni kaubamaja ehitusele eelnenud uuringutel. Joonis OÜ Tael ehitusele eelnenud uuringutel. kaubamaja ja kivitamm Stockmanni Härjapea jõe idapoolsel harul paiknenud vesiveski

KINNISOBJEKTID VÄLJASPOOL LINNASÜDANT 7. Sadama piirkonda iseloomustavad mereliiva uhtekihid ja uhtekihid mereliiva iseloomustavad piirkonda Sadama - kuhja ning kividest kokku kihid toodud täitmiseks mere pinnast stabilisee- mis pidid rajatised, tud ja puust tehtud kindlustama. rannajoontest mõnda eriaegsetest rima või - paiknenud puust sadamasilla mais kohal tänava Sadama hoone on leitud kivist keldriga juurest maapoolse otsa on uuritud alal arenduse Franco Porto jäänused. Seevastu olla lao- või mis võisid hoonestuseta krunte, kapitaalsema teatakse ümberlaadimisplatsid. Muudest üksikobjektidest teede väljuvate et linnaväravatest paremini, kõige vast nende koos ja hoolekandeasutusi asus kabeleid ääres on põhja- Arheoloogiliselt kalmistutega. kuulunud juurde kalmistuga, koos uuritud Jaani seegi kompleksi likult piiri- Eeslinnaalade kalmistut. ja Tõnismäe Barbara lisaks praeguse millest on kaevatud maile jäid hukkamispaigad, tõlgendus on püsivamate konstruktsioonide puudumise puudumise konstruktsioonide püsivamate on tõlgendus jää- lõunaküljele mnt Pärnu (nt tõenäoline üsnagi korral leiuaines kus on juhte, põllu piirkonnas), nud nn Mülleri - käsi tagasihoidliku või elutegevuse seostub kohapealse pst 7 kinnistu). Lisaks Estonia (nt tegevusega tööndusliku mõeldud prügiladestus- laiemale elanikkonnale on teada Jahu ja Väike-Patarei mida on uuritud nii Kalamajas paiku, väljakul. Vabaduse ka kui vahel tänava