ISBN 978-9985-2-1622-4 9 789985 216224 Tallinna lugu õpetajaraamat TALLINNA LUGU ÕPETAJARAAMAT Tallinna lugu
Õpetajaraamat
Autor: Milvi Martina Piir
Toimetanud Mari-Liis Auler
Keeletoimetajad Kaire Luide, Annika Vesi
Kujundanud Catherine Zarip
Autoriõigus: AS BIT, 2010-08-05
ISBN 978-9985-2-1622-4
Esindused:
TALLINN: 10133, Pikk 68, tel 6 275 401, faks 6 411 340
TARTU: 51003, Tiigi 6, tel 7 427 156, tel/faks 7 420 637
PÄRNU: 80011, Kuninga 18, tel/faks 44 42 278
JÕHVI: 41532, Rakvere 30, tel/faks 33 70 108
[email protected] www.avita.ee
Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 1. Tallinn enne Tallinna
Lisaülesanne
Võrdle Iru ja Lindanise linnust. Iru Lindanise
Rajamise aeg
Asustuse iseloom
Milleks kasutati
Mõned ehitised
Lähiümbruse asustus
Arutlus
Miks on Tallinnal olnud ajaloo jooksul nii palju erinevaid nimesid?
Kordamisküsimused
Mis ajast pärinevad vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed praeguse Tallinna territooriumil? Milliste looduslike tingimuste tõttu sobis Iru pronksiajal kindlustatud külaks ja rauaajal linnuseks? Miks pronksiajal külasid kindlustati? Millal rajati Iru linnus? Millest tulenevad nimed Reval, Kolõvan, Tallinn ja Lindanise?
Huvitav fakt
Põhja-Eesti aluspinnase moodustab paekivi, mis määrab paljuski nii põhjaranniku looduse kui ka Tallinna vanema hoonestuse ilme. Soome lahe vastaskaldal paljastub paekivi asemel graniit, mida näeb mitmel pool Helsingi linnapildis.
Lisalugemist
Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Eesti muinasaeg. Avita, 2002.
3 2. Vanalinn 1
Lisaülesanne
Võrdle eestlaste kindlustatud asulat keskaegse linnaga. Muinasaegne Iru keskaegne Tallinn
Otstarve
Tegevus
Eeskuju
Arutlus
Kuidas peegeldusid tsistertslaste ühiselureeglid nende kirikuarhitektuuris?
Kordamisküsimused
Kuidas kujunes Tallinna tänavavõrk? Kuidas kujundas tsistertslastelt alguse saanud meistrite koolkond Tallinna arhitektuuri? Millised tegurid määrasid linnamüüri ehituse käigu?
Huvitav fakt
Kerjusmunki, kes almust paludes ja jumalasõna levitades ringi rändasid, peeti rahva seas pühadeks (ld sanctus). Sellest pärineb eestikeelne sõna „sant”.
Lisalugemist
Mati Mandel (koostaja), Taani hindamisraamat Harjumaa vanimatest küladest. Harju Muuseum, 1990.
4 3. Vanalinn 2
Lisaülesanne
Koosta nimekiri vanalinna tänavanimedest, mis a) viitavad mingile elukutsele, b) viitavad mingile inimeste loodud objektile, c) iseloomustavad tänavat ennast.
Arutlus
Miks on Tallinnat ka tornide linnaks nimetatud?
Kordamisküsimused
Kirjelda keskaegse linnakodaniku elamu kahte põhilist ruumi. Miks on tiheasustusega aladel ehituspiirangud vajalikud?
Huvitav fakt
Tallinna keskaegsest linnamüürist on tänapäevani säilinud umbes 2 km pikkune lõik, seda on rohkem kui üheski teises Euroopa linnas.
Lisalugemist
Kristina Porgasaar, Eva-Grete Aljas, Tallinn: keskaegne pealinn. Grenader, 2004.
5 4. Vanalinn 3
Lisaülesanne
Koosta nimekiri maadest, mille tavad ja traditsioonid mõjutasid kunstnike kaudu ka Tallinna kunstielu. Sündinud Tegutsenud
Bernt Notke
Michael Sittow
Niccolo Michetti
Gaetano Chiaveri
Arutlus
Millised XX sajandi arengud ja sündmused kajastuvad kõige rohkem Tallinna linnapildis?
Kordamisküsimused
Millest jutustab Bernt Notke maal „Surmatants”? Too näiteid, kuidas kesk- ja renessaansiaegne Euroopa tipparhitektuur jõudis Tallinna linnapilti. Millal ja miks sai Tallinnast Rootsi kuningriigi osa? Loetle põhjuseid, miks suurenes tallinna elanikkond XX sajandil oluliselt.
Huvitav fakt
Hoolimata Michel Sittowi üleeuroopalisest kuulsusest, nõudis Tallinna maalijate tsunft temalt ametliku meistritöö esitamist, et anda talle luba iseseisvaks tegutsemiseks maalikunstnikuna.
Lisalugemist
Adam Olearius, Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta, mis toimunud Holsteini saatkonna lähetamisel Vene tsaari ja Pärsia kuninga juurde. Olion, 1996.
Õppekäik vanalinnas
Klassiekskursioon tutvumaks tähtsamate vaatamisväärsustega (erinevad marsruudid).
6 5. Linnakodanikud
Lisaülesanne
Koosta nimekiri rahvustest, kes elasid keskaegses Tallinnas, ja võrdle seda sektordiagrammiga õpikus lk-l 23. Millised rahvused on esindatud mõlemas nimekirjas?
Arutlus
Mille poolest erines keskaegseks linnakodanikuks saamine Tallinna elanikuks saamisest tänapäeval?
Kordamisküsimused
Kes moodustasid keskajal Tallinna kodanikkonna? Millise rahvuse osatähtsus on 20. sajandil jooksul Tallinna rahvastiku koosseisus kõige rohkem muutunud? Miks?
Huvitav fakt
1897. aasta rahvaloenduse andmetel oskas 81% Tallinna elanikkonnast lugeda ja kirjutada. Peterburis oli samal ajal kirjaoskajaid 53% ja Moskvas 56%.
Lisalugemist
Tiina Kala, Anu Mänd, Juhan Kreem, Kümme keskaegset tallinlast. Varrak, 2006.
7 6. Pealinn ja selle juhtimine
Lisaülesanne
Võrdle keskaegse rae ülesandeid tänapäevase linnavolikogu ja -valitsuse ülesannetega. Mida sarnast ja mida erinevat märkad?
Arutlus
Kas pealinnaks on alati riigi suurim ja tähtsaim linn? Nimeta mõni maa, kus see nii ei ole.
Kordamisküsimused
Miks sõltub tänapäeval Tallinna tulubaas eelkõige tema elanike sissetulekust? Loetle vähemalt viis põhilist valdkonda, mis kuuluvad Tallinna linnavõimu kohustuste hulka oma elanike eest hoolitsemisel.
Huvitav fakt
Tallinna esimene eestlasest linnapea oli insener Voldemar Lender (1876–1939), esimese eestikeelse tütarlastegümnaasiumi asutaja Elfriede Lenderi (1882–1974) abikaasa.
Lisalugemist
Rasmus Kangropool, Tallinna raekoda. Kunst, 1982.
Õppekäik linnavalitsusse
Tutvuge Tallinna Linnavalitsuse tööruumide ja igapäevase tegevusega. Valmistage ette mõned küsimused, lähtudes õppekäiku vastuvõtva ametniku haldusalast.
8 7. Linnaosad (1). Kesklinn
Lisaülesanne
Aastail 1842–1844 teostatud mõõtmiste põhjal oli Tallinna üldpindala 5559 hektarit. Arvuta, mitu korda on see praeguseks suurenenud.
Arutlus
Millised looduslikud, demograafi lised ja majanduslikud tingimused on mõjutanud Tallinna kujunemist?
Kordamisküsimused
Miks loobuti plaanist moodustada Tallinna ligi 100 linnaosa? Kuidas on saanud endale nime Veerenni, Kassisaba, Kalamaja, Sääse ja Kitseküla asum?
Huvitav fakt
Keskajal oli Toompea all-linnaga ühenduses vaid kahe tänava – Pika ja Lühikese jala – kaudu. Pikk jalg oli arvatavasti vanim munakivisillutisega tänav Tallinnas.
Lisalugemist
Rein Zobel, Tallinna keskaegsed kindlustused. Valgus, 1980.
9 8. Linnaosad (2). Nõmme, Kristiine, Pirita, Haabersti
Lisaülesanne
Millest on linnaosad alguse saanud? Algne tuumikala ja/või -ehitis
Nõmme
Kristiine
Pirita
Haabersti
Arutlus
Kuidas võib ajalooliste isikute (nt von Glehn, kuninganna Kristiina, püha Birgitta) tegevus otseselt või kaudselt mõjutada asustust ja kohanimede kinnistumist? Kas midagi sellist võib juhtuda ka tänapäeval?
Kordamisküsimused
Nimeta põhjusi, miks nõmmekad peavad lugu oma linnaosast. Nimeta Kristiine linnaosa ajaloolisi hooneid. Miks on Piritat peetud ja peetakse senini eliitlinnaosaks? Mis teeb Haabersti linnaosa mitmekesiseks? Huvitav fakt
1865. aastal korraldatud kinnisvarade hindamise põhjal oli Tallinnas 2109 hoonet. Toompeal ei leidunud ainsatki puumaja ja ka vana all-linna hoonetest oli 93% kivist. Eeslinnades aga leidus vaid 6% kivimaju, enamik olid ehitatud puidust, harvem nii puidust kui ka kivist.
Lisalugemist
Leho Lõhmus, Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Villem Raam, Pirita klooster: ehitus- ja uurimislugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
10 9. Linnaosad (3). Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn
Lisaülesanne
Uuri internetist, millega tegeletakse teadus- ja tehnoloogialinnakutes. Leia näiteid ka Eesti lähinaabrite juurest.
Arutlus
Võrdle Mustamäe ja Lasnamäe asustamist vanemate linnaosade asustamisega. Mida erinevat märkad?
Kordamisküsimused
Kuidas nägi Mustamäe territoorium välja enne II maailmasõda? Millised plaanid olid linnajuhtidel Lasnamäe kujundamisega enne II maailmasõda? Kuidas kujunesid Kopli peamised elamupiirkonnad? Miks peavad tänapäeva linnaplaneerijad Põhja-Tallinna kõige suurema potentsiaaliga linnaosaks?
Huvitav fakt
Kunagised populaarsed laulusõnad Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea… on põnev ajalooallikas, mis räägib mõndagi nõukogude elamupoliitika ja korteriolude kohta.
Lisalugemist
Robert Nerman, Kopli: miljöö, olustik, kultuurilugu 1918–1940. 2002. Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loodusobjektid ja kultuurimälestised (kaart). Regio, 2004.
11 10. Abistav Tallinn
Lisaülesanne
Milliseid ülesandeid a) täitsid keskaegne habemeajaja ja apteeker; b) täidavad tänapäevane hooldusõde ja vabatahtlik tugiisik?
Arutlus
Miks on oluline hoolitseda ühiskonna kõige nõrgemate liikmete eest? Kordamisküsimused
Too vähemalt kaks näidet selle kohta, kuidas sina saaksid Tallinna arengule kaasa aidata. Millise teabeliini vabatahtlikuna sooviksid sa oma kogemusi ja teadmisi arvestades töötada?
Huvitav fakt
1582–1911 oli raeapteek kümne põlvkonna jooksul ungari päritolu Burchartide perekonna omanduses. Esimesed 106 aastat rentisid nad apteeki linna raelt, hiljem oli see üle 200 aasta perekonna omand.
Lisalugemist
Heino Gustavson, Meditsiinist Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani. Valgus, 1979.
Õppekäik hoolekandeasutusse
Käige mõnes heategevas või hoolekandeasutuses (eakate päevakeskus, kodutute loomade varjupaik vms) ning tutvuge selle töö ja probleemidega. Kaaluge võimalust hakata mõne abistava asutuse või programmiga vabatahtlikku koostööd tegema.
12 11. Külalised ja sõbrad
Lisaülesanne
Nimeta vähemalt kahe religiooni kõrgeimad esindajad, kes on käinud Tallinnas pärast Eesti taasiseseisvumist.
Arutlus
Arutle külalisteraamatu traditsiooni üle. Miks see sisse seatakse ja kuidas see aitab kaasa sõbralike suhete loomisele?
Kordamisküsimused
Miks on Tallinnal kasulik suhelda teiste linnadega? Kuidas ja kust on alguse saanud sõpruslinnade traditsioon?
Huvitav fakt
18.–19. sajandil tavatseti Tallinna kõrgeid külalisi võõrustada Mustpeade majas kui nooblis ja elitaarse sisekujundusega paigas.
Lisalugemist
Toomas Karjahärm (koostaja), Vana-Tallinn: ehitised ja inimesed. Argo, 2007.
13 12. Traditsioonid
Lisaülesanne
Uuri internetist või teatmeteostest, millal said alguse a) keskaegsed maikrahvipidustused, papagoilaskmine, hansapäevad, b) tänapäevased hansapäevad, vanalinna päevad.
Arutlus
Kuidas tekivad traditsioonid ja mis on selle eelduseks, et mingit sündmust või tegevust võiks pidada traditsiooniliseks?
Kordamisküsimused
Kuidas mõjutab kunagine hansalinna staatus Tallinna arengut praegu? Milliseid toredaid traditsioone võiks sinu meelest veel Tallinnas juurutada?
Huvitav fakt
Vanimad kirjalikud teated jõulupuu püstitamise traditsioonist pärinevad Tallinnast. On teada, et aastatel 1441, 1442 ja 1514 seati Mustpeade majas üles ehitud jõulukuusk.
Lisalugemist
Tallinn: entsüklopeedia. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004.
14 13. Pargid
Lisaülesanne
Loetle levinumaid pargiloomi ja -linde.
Arutlus
Ka keskajal leidus seespool linnamüüri hoonestuseta alasid, kus kasvas rohi. Arutle, milleks neid kasutati.
Kordamisküsimused
Milline on sinu lemmikpark Tallinnas? Põhjenda oma arvamust. Kujunda oma lemmikpargist tulevikupark. Arvesta asukohta, maastikku, hoonestust ja atraktsioone.
Huvitav fakt
Tallinna botaanikaaia rosaariumis kasvab üle 660 roosisordi, millest vanimad pärinevad 15. sajandist.
Lisalugemist
Jüri Kuuskemaa, Barokne Kadriorg. Perioodika, 1985.
15 14. Transport
Lisaülesanne
Pane oma kogemuse põhjal kirja ühis- ja eratranspordi eelised ja puudused Tallinnas. Eelised Puudused
Sõiduauto
Buss, troll, tramm
Arutlus
Avalikkuses on arutletud Tallinna lennujaamale Lennart Mere nime andmise üle. Mida sina sellest arvad? Kelle nime võiks lennujaam sinu arvates kanda? Põhjenda oma ettepanekuid.
Kordamisküsimused
Millisesse ühistranspordiliiki on Tallinnal mõistlik investeerida? Põhjenda oma arvamust. Nimeta vähemalt kaks moodust, kuidas saaksid sina ja su pere vähendada Tallinna õhusaastet ja müra.
Huvitav fakt
1888. aastal avatud esimene hobutrammiliin algas Viru tänavalt. Lõpp-peatus asus Kadriorus.
Lisalugemist
Aare Olander, Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev, 2008.
16 15. Majandus
Lisaülesanne
Kujutle end tulevase ettevõtjana ja koosta oma äriplaani mustand. Mõtle läbi, millises majandusvaldkonnas tahaksid oma panuse anda, milliseid teadmisi, oskusi, vahendeid ja kaastöötajaid sa edukaks tegevuseks vajad.
Arutlus
Vii end kurssi loomemajanduse olemuse ja selle arendamise viisidega. Millised oleks sinu arvates loomemajanduses tegutsevate inimeste väljavaated edu saavutada? Põhjenda oma arvamust ja too näiteid.
Kordamisküsimused
Kuidas edendavad teadus- ja tehnoloogiapargid ning ettevõtlusinkubaatorid Tallinna majanduselu? Koosta sõpradega oma õpilasfi rma äriplaani visand.
Huvitav fakt
19. sajandi teisel poolel muutus Tallinn (Narva kõrval) Eesti suurtööstuse keskuseks. Peamised ettevõtete asutajad olid Peterburi, Riia ja Moskva suurkaupmehed ja töösturid. Pärast Balti raudtee valmimist kujunes Tallinnast üks tähtsamaid impordisadamaid tsaaririigis. Lisalugemist
Rolf Hammel-Kiesow, Hansa. Olion, 2008.
17 16. Turism
Lisaülesanne
Koosta ühepäevane marsruut a) kultuurituristile, b) seiklusturistile, c) gurmeeturistile.
Arutlus
Arutlege rühmas, kuidas oleks võimalik vähendada turismist tekkivat ohtu keskkonnale ja kohalike elanike elukvaliteedile.
Kordamisküsimused
Milline on sinu lemmikviis vaba päeva või nädalalõpu veetmiseks Tallinnas? Milliseid võõrkeeli võib Tallinna tänavatel ja kohvikutes kõige sagedamini kuulda?
Huvitav fakt
19. sajandi teisel poolel muutusid Eesti rannikulinnad eesotsas Tallinnaga kiiresti areneva Peterburi suvituskohtadeks. Sellele aitas kaasa regulaarse aurulaevaliikluse sisseseadmine.
Lisalugemist
Kristina Porgasaar, Tallinn: tuhandeaastane pealinn. Grenader, 2005.
18 17. Tallinn õpib
Lisaülesanne
Leia vähemalt 5 võimalust, kuidas saab sinu pealinnas lisaks koolile oma teadmisi täiendada.
Arutlus
Korraldage klassis väitlus teemal „Kutseharidus versus kõrgharidus”.
Kordamisküsimused
Millistes huvikoolides või -ringides oled sa käinud või tahaksid käia? Millised Tallinna kõrgkoolides õpetatavad erialad tunduvad sulle kõige perspektiivikamad?
Huvitav fakt
16. sajandi linnakoolis õpiti kirjandust Aisopose valmide, grammatikaraamatute ja kõlblusõpikute järgi. Igas klassis tuli käia nii kaua, kui kogu ettenähtud õppeprogramm oli läbi võetud.
Lisalugemist
Arvo Tering, Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798. Eesti Ajalooarhiiv, 2008.
19 18. Teatrid
Lisaülesanne
Koosta interneti ja teatmeteoste põhjal kümne sinu arvates silmapaistvaima teatritegelase nimekiri. Põhjenda oma valikut.
Arutlus
Milline on olnud teatrikunsti panus eesti algupärase kultuuri ja rahvusteadvuse tekkimisse?
Kordamisküsimused
Miks arvab H. Peets oma raamatus Estonia teatri saamisloost, et peale ehitusmaterjali oli tarvis ka rohkelt vaimujõudu? Mis teeb teatri NO99 etendused eriliseks? Milline on Tallinna vanim teatriks ehitatud hoone?
Huvitav fakt
Keskaegselt Liivimaalt on säilinud vaid ühe näidendi tekst – Burkhard Waldise „Tähendamissõna kadunud pojast”. Näidend oli kirjutatud alamsaksa keeles ja seda mängiti Tallinnas 1541. aasta vastlapäeval.
Lisalugemist
Anu Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350–1550. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
Õppekäik teatrisse
Tutvuge ühe teatri lavataguse eluga (proovisaalid, kostüümiladu, lavatehnika, rekvisiitide valmistamine, grimeerimisruum jms).
20 19. Muusikaelu
Lisaülesanne
Koosta Tallinna muusikaelu kalender, mis hõlmaks aasta tähtsamaid festivale, kontserte ja konkursse.
Arutlus
Arutle laulupidude ja üldse ühislaulmise fenomeni üle. Mis on sinu arvates selliste ettevõtmiste eesmärk ja mida need inimestele pakuvad? Põhjenda oma arvamust.
Kordamisküsimused
Enamasti aitab suurepärast muusikat esile tuua ka hästi valitud kontserdipaik. Kirjelda vähemalt kaht Tallinna kontserdipaika. Mis teeb need eriliseks?
Huvitav fakt
Keskajal oli Tallinna rae teenistuses 4–6 moosekanti. Kõige sagedamini on kirjalikes allikates mainitud vilepilli- ja trompetimängijaid, harvem lauto- ja harfi mängijaid ning viiuldajaid.
Lisalugemist
Lilian Kotter, Muusikud Tallinna rae kolmes arveraamatus (1432–15339. Vana Tallinn, I (toimetaja Raimo Pullat). Olion 1991.
21 20. Muuseumid
Lisaülesanne
Koosta interneti põhjal (vt muuseumide kodulehekülgi) Tallinna isikumuuseumide nimekiri.
Arutlus
Tänapäevased muuseumid on temaatiliselt väga mitmekesised. Eestis on näiteks sepatöö-, mootorratta-, martsipani- ja mänguasjamuuseum. Milliseid põnevaid muuseume võiks sinu arvates veel asutada?
Kordamisküsimused
Milline muuseum sinu arvates praegu veel Tallinnast puudub? Põhjenda oma arvamust. Mis toimub KUMUs lisaks taieste eksponeerimisele?
Huvitav fakt
Üks Rocca al Mare vabaõhumuuseumi vanimaid eksponaate on umbes 300-aastane riidekirst.
Lisalugemist
Tallinna muuseumid: muuseumide ja kunstigaleriide juht. 2003.
22 21. Kirjanduslik Tallinn
Lisaülesanne
Nimeta tänapäevaseid kirjanduslikke rühmitusi.
Arutlus
Paljudel inimestel leidub kodus raamatuid, mida nad enam ei loe. Arutle, kuidas võiksid need raamatud jõuda uute omanikeni. (Komisjonimüük, tasuta vahetused, vanaraamatupoed jms)
Kordamisküsimused
Kuidas on kirjanik Tammsaare seotud Tallinna keskraamatukoguga? Mille poolest on tuntud Kirjanike Maja musta laega saal? Nimeta vähemalt viis objekti Tallinnas, mis on seotud tuntud kirjandustegelastega.
Huvitav fakt
Vanim säilinud eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffi juures, kes on kultuuriloos tuntud eelkõige Martin Lutheri teoste trükkijana. Kõigest aastapäevad varem (1534) andis ta välja Lutheri kuulsaima teose, saksakeelse Piibli.
Lisalugemist
Paul Johanson, Kaugete aegade sära. Ilmamaa, 2005.
23 22. Meistrite linn
Lisaülesanne
Osale mõne muuseumi või kunstniku korraldatud töötoas. Jutusta ja näita klassikaaslastele, mida sa seal tegid ja õppisid.
Arutlus
Tänapäeval on kunst jõudnud ka tööstusesse ja veebi. Arutle kunsti edasise arengu üle. Kuidas muutub sinu arvates tulevikukunsti olemus, otstarve, sihtgrupp, materjalid ja vahendid.
Kordamisküsimused
Nimeta keskaegsete meistrite loodud detaile vanalinna hoonetel. Kuidas kujunes uhke vappepitaafi de kogu Toomkirikus? Arutle, mis iseloomustab kunstielu tänases Tallinnas.
Huvitav fakt
1865. aastal tegutses Tallinnas 263 käsitöömeistrit. Kõige rohkem oli rätsepaid (27), lihunikke (24) ja kingseppi (19). Seevastu vorstitegijaid, kübarategijaid, puuseppi ja tinavalajaid oli igaühte vaid üks.
Lisalugemist
Jutta Matvei, Keraamika, mu arm: punktiirjooni ja visioone Eesti keraamikast läbi 20. sajandi. Tallinna Raamatutrükikoda, 2004.
Õppekäik ateljeesse
Minge mõne kunstniku või käsitöölise ateljeesse (nt Katariina Gildis). Omandage mõned lihtsamad töövõtted ja valmistage oma kätega pinginaabrile väike kingitus.
24 23. Tallinna loomaaed
Lisaülesanne
Uuri internetist või teatmeteostest, millised loomaliigid on Eestis kaitse all.
Arutlus
Korraldage klassis väitlus teemal „Loomakaitsjad versus karusloomafarmerid”.
Kordamisküsimused
Kuidas sai alguse Tallinna loomaaed? Milliseid ülesandeid täidab loomaaed lisaks loomade eksponeerimisele?
Huvitav fakt
Mitmetel ohustatud loomaliikidel (nt orangutanid), kes paljunevad vaid loomaaedade tehistingimustes, sünnib ülekaalukalt palju isaseid järglasi. Teadlased ei oska sellele ühest seletust anda.
Lisalugemist
Aleksei Turovski, Minu loomad. Ajakirjade Kirjastus, 2008.
25 24. Maiasmokkade linn
Lisaülesanne
Otsi internetist või teatmeteostest infot järgmiste toiduainete kohta. Mis see on? Kuidas valmistati? Millega söödi?
Sõir
Vadak
Kört
Karask
Kaapekakk
Arutlus
Milliste maade toidukultuuri mõjutusi võib leida sinu igapäevatoidust?
Kordamisküsimused
Mis on tänapäeva toidukultuuris muutunud viimase viiekümne aastaga? Kas sinu meelest on tallinlaste toidulaud praegu tervislikum kui näiteks keskajal? Põhjenda oma arvamust.
Huvitav fakt
Georg Stude alustas oma kuulsaks saanud kondiitriäriga aastal 1864 Pika ja Pühavaimu tänava nurgal.
Lisalugemist
Allise Moora, Eesti talurahva vanem toit. Ilmamaa, 2007.
26 25. Sport
Lisaülesanne
Uuri internetist või teatmeteostest, millised Eesti sportlased on võitnud olümpiamängudel kuldmedali.
Arutlus
Korraldage klassis väitlus teemal „Rekordid ja vaatemäng versus kehakultuur ja tervis”.
Kordamisküsimused
Kirjelda, kuidas on Eesti ajaloos olnud seotud sport ja poliitika. Nimeta vähemalt viis tallinlasest sportlast, kes on toonud koju olümpiamedali.
Huvitav fakt
Kümnevõistlejat Heino Lippu, üht Eesti kõigi aegade silmapaistvaimat sportlast, ei lubanud Nõukogude võimuorganid kunagi välismaale võistlema. 1948. aastal, mil Londonis toimusid olümpiamängud, osales Heino Lipp Eestis ühel kohalikul võistlusel. Seal saavutas ta kaugelt parema tulemuse kui samal ajal Londonis olümpiakulla kümnevõistluse võitnud sportlane.
Lisalugemist
Tiit Lääne, Tiit Kuningas, Sport XX sajandil. Maalehe Raamat, 2002.
27 TUNNIJAOTUSKAVA
Õpik: Tallinna lugu. Õpik gümnaasiumile. Avita, 2010
Töövihik: Tallinna lugu. Töövihik gümnaasiumile. Avita, 2010
Ptk Teema Alateemad Õppematerjal Metoodilised lisasoovitused
1. Sissejuhatus. Sissejuhatus teemasse. Üle- Õ lk 2-4 Diskussioon: miks tutvudaTal- Hindamise vaade õpiku sisust ja kasuta- linna looga, mida see meile põhimõtted misest õpetab. Koduseks ülesandeks intervjuu (vana)vanematega teemal, kui kaua on nad Tal- linnas elanud ja/või millal nad Tallinna elama asusid.
2. 1. Tallinn enne Jääaja järel. Hülgeküttide Õ lk 6-9 Ajatelg kauge mineviku Tallinna laager Vabaduse väljakul. Iru TV lk 4-5 sündmuste paremaks hooma- linnus ja küla. Kivikalmed miseks. Diskussioon: kuidas ja kultusekivid. Lindanisest me nii kaugete ajastute kohta Tallinnaks teadmisi saame ja kas esiaeg- setel inimestel võib olla mingi seos (keeleline, geneetiline) tä- napäeva Eesti elanikkonnaga.
3. 2. Vanalinn 1 Tallinn on osa maailmast. Täna- Õ lk 10-13 Alternatiivne modelleerimine: vavõrk ja linnamüür.Taanlaste TV lk 6-7 kui taanlaste asemel oleks tulek. Tsistertslased ja Tallinna Toompea vallutanud näiteks stiil Rootsi kuninga armee, siis mis võinuks linna ajaloos olla sama, mis võinuks minna teisiti (lipu saamislugu, linna nimi, domi- neeriv keel, linna välisilme jms).
4. 3. Vanalinn 2 Tallinn on seisuslik linn. Lübec- Õ lk 14-17 Juhtumianalüüs: Tallinna ki eeskuju ja linnaõigus. Tallinn TV lk 8-9 õiguslik kujunemine (Lübecki on kivine linn. Linnakodaniku õigus, linna õigusruum ehk sa- elamu ras, linnakodanikuks saamine, Stadtluft macht frei).
5. 4. Vanalinn 3 Surmatantsust elutantsuks. Õ lk 18-21 Eesmärgipärasuse analüüs: Uusaegne Tallinn. Unistuste TV lk 10-11 miks oli tallinlastele vajalik/ Tallinn. Tallinn XX sajandil kasulik kutsuda Euroopast kunstnikke ja anda neile tel- limusi (mis oli selle tähendus sissepoole ja sõnum väljapoo- le). Põhisündmused Tallinnas XX sajandil.
6. Õppekäik Temaatilise linnaplaani koos- vanalinnas tamine teisest riigist saabunud sõbra jaoks (vastavalt valitud marsruudile näiteks kirikud, muuseumid, kunstigaleriid, söögikohad).
28 7. 5. Linna-kodani- Linnakodanikud. Rahvastik. Õ lk 22-25 Kujutletavate situatsioonide kud Peeteli kiriku sotsiaalkeskus TV lk 12-13 uurimine: kaupmehe Tallinn, raehärra Tallinn, käsitööselli Tallinn, lihttöölise Tallinn, sõdu- ri Tallinn (keel, eluase, tegevus, tavapärased liikumisskeemid, sotsiaalsed suhted, haridus, silmaring).
8. 6. Pealinn ja selle Hansalinn Tallinn. Tallinna raad. Õ lk 26-31 Linna põhikirja koostamine: juhtimine Tallinna valitsemine 19. saj lõ- TV lk 14-15 linna missioon ja visioon, õigu- pust änapäevani. Linna eelarve sed ja kohustused, mis peegel- davad sinu ootusi ja soove oma kodulinna suhtes (rühmatööna keskaja, 19. sajandi ja tänapäe- va kohta).
9. Õppekäik lin- Tööleht: teema ja küsimused navalitsusse vastavalt külastatava(t)ele struktuuriüksus(t)ele.
10. 7. Linnaosad (1). Kesklinn Õ lk 32-35 Kesklinn TV lk 16-21
11. 8. Linnaosad Nõmme. Kristiine. Pirita. Haa- Õ lk 36-39 Ettekanne: tutvustada klassis (2). Nõmme, bersti TV lk 16-21 oma kodulinnaosa (rühmatöö- Kristiine, Pirita, na). Haabersti Mälumäng: Tallinna asumite 12. 9. Linnaosad (3) Mustamäe. Lasnamäe. Põhja- Õ lk 40-43 ja piirkondade tundmine (nt Mustamäe, Tallinn. TV lk 16-21 loetleda võimalikult palju eri- Lasnamäe, nevaid nimetusi 1 min jooksul). Põhja-Tallinn
13. 10. Abistav Tallinn Jaani seek. Esimesed supiköö- Õ lk 44-47 Tegevusplaani koostamine va- gid. Arstiabi. Sotsiaalhoolekan- TV lk 22-25 balt valitud sotsiaalprobleemi ne tänapäeva Tallinnas (lapsed, lahendamiseks. puuetega inimesed, eakate hoolekanne, kodutud)
14. Õppekäik Kogemusega tutvumine: ühe- hooldusasu- päevane töövari sotsiaaltöötaja tusse juures.
15. 11. Külalised ja Väärikad külalised. Sõpruslin- Õ lk 48-51 Kohtumine nimeka külalise- sõbrad nad TV lk 26-27 ga (nt ülikooli välismaalasest õppejõud): tema muljed Eestist ja Tallinnast. Valmistada ette küsimused külalisele.
16. 12. Traditsioonid Jõulurahu. Vanalinna päevad. Õ lk 52-53 Stsenaariumi kirjutamine vana- Hansapäevad TV lk 28-29 linnapäevade rongkäigu jaoks.
17. 13. Pargid Kadrioru park. Harjumäe park. Õ lk 54-57 Funktsioonide uurimine: milli- Toompark. Tornide väljak. Hir- TV lk 30-33 sed on elanike peamised tege- vepark. Virumäe park. Kanuti vused erinevatel haljasaladel aed. Tammsaare park (sport, puhkus, massiüritused jne). Diskussioon keskkonna- mõjude hindamiseks.
29 18. 14. Transport Tallinn liigub. Ühistransport. Õ lk 58-61 Eksperiment: kokkulepitud Eesti värav.Keskkonnasäästlik TV lk 34-35 marsruudi läbimine aja peale transport. Talongist e-piletini jalgsi, autoga, ühistranspor- diga, jalgrattaga. Diskussioon tulemuset üle.
19. 15. Majandus Tallinna keskmine ettevõte. Õ lk 62-65 Tulemuste prognoosimine: Tööhõive. Tulevikuväljavaated. TV lk 36-37 võimalike majandusotsuste Tugevad ettevõtted. ESA võimalikud tulemused (eri stse- naariumide läbimängimine).
20. 16. Turism Mis teeb Tallinnast erilise Õ lk 66-69 Ümarlaud turismi positiivsete turismilinna? Kes on Tallinna TV lk 38-39 ja negatiivsete mõjude üle. turistid? Turismi mõju Oskuste korral SWOT-analüüsi koostamine.
21. 17. Tallinn õpib Kutsekoolid ja ülikoolid. Tal- Õ lk 70-73 Õppekava koostamine: iga linna Tehnikaülikooli linnak. TV lk 40-41 õpilane disainib oma huvisid Tudengite päevad. Kutsehari- ja soove silmas pidades indi- dus. Huvikoolid viduaalse õppekava (lähtema- terjalina võib kasutada ülikoo- lide kodulehtedel leiduvaid õppekavasid, mida võib vabalt kombineerida).
22. 18. Teatrid Estonia lugu. Eesti Draamatea- Õ lk 74-77 Instseneering: vabalt valitud ter. Tallinna Linnateater. Vene TV lk 42-43 elulise või kirjandusliku episoo- Draamateater. NO99 di dramatiseerimine (määrata osatäitjad, jagada paljundatud tekstid) ja selle ettekanne. Lava kujundada klassis käepäraste vahenditega.
23. Õppekäik Praktika: vastavalt võimalusele teatrisse häälekool, lavavõitlus vms või improvisatsioon etteantud teemal koos professionaalse tagasisidega.
24. 19. Muusikaelu Tallinna kontserdipaigad. Õ lk 78-81 Ettekanne oma viimasest Muusikafestivalid. Tallinnas TV lk 44-45 muusikaelamusest (olenemata tegutsevad muusikakollek- žanrist). Mõne plaadi, instru- tiivid. Muusikateater. Pop- ja mendi vms tutvustus. rockmuusika
25. 20. Muuseumid Tallinna Linnamuuseum. Kiek Õ lk 82-85 Ekspertiis: paluda õpilastel kaa- in de Kök. Niguliste muuseum. TV lk 46-47 sa tuua vanu esemeid (fotod, Kadrioru loss. KUMU. Eesti Loo- raamatud, tarbeesemed, rõi- dusmuuseum. Eesti Meremuu- vad) ja koostada ühishinnang seum. Eesti Vabaõhumuuseum (määrata vanus, valmistusviis, otstarve, võimalik kunsti- või muinsusväärtus).
30 26. 21. Kirjanduslik Kirjanike maja. Keskraamatu- Õ lk 86-89 Ürituse organiseerimine: kor- Tallinn kogu. Rahvusraamatukogu. TV lk 48-49 raldada tunnis tasuta raama- Marie Underiga seotud paigad. tulaat (raamatute vahetus). Andrus Kivirähk. Juhan Viiding. Võimalusel siduda see mõne Tammsaare maja. Vilde muu- muu temaatilise üritusega seum. Kreutzwaldi ausammas. (raamatukogupäevad, raamatu Siuru ja roosi päev vms).
27. 22. Meistrite linn Kivi ja kunst. Skulptuur. Vapid. Õ lk 90-93 Erinevad disainiülesanded: Käsitöömeistrid täna. Mood TV lk 50-51 oma perekonna vapi kujunda- mine, oma koolivormi kujunda- mine jms.
28. Õppekäik Otsimismäng: erinevate meist- ateljeesse rite tööga tutvudes koguda võimalikult palju huvitavaid taaskasutusideid. Hiljem diskussioon: millised neist on igapäevaelus rakendatavad.
29. 23. Tallinna loo- Ilvesepoeg Illu. Alalise looma- Õ lk 94-97 Juhtimismäng: ülesandeks kor- maaed aia loomine. Tallinna loomaaed TV lk 52-53 raldada haruldase looma (vaba praegu. Loomaaed kui teadus- valik) transportimine Helsingi keskus. Tallinna botaanikaaed loomaaiast Tallinna loomaaeda. Silmas pidada: looma heaolu ja tervis (tutvuda konkreetse loomaliigiga!), vajalik tööjõud (hooldajad, veterinaarid), ohu- tuse tagamine, kokkulepped transpordifi rmaga jne.
30. 24. Maiasmokka- Mida sõid tallinlased keskajal? Õ lk 98-101 Iseseisev töö: otsida infot vana- de linn Kuidas söödi? Olde Hansa TV lk 54-55 de lauakommete kohta (inter- keskaegsed road. Martsipan. netist, Anu Mänd, Pidustused Tänapäeva toit keskaegse Liivimaa linnades 1350-1550; Inna Põltsam, Söö- mine ja joomine hiliskeskaeg- ses Tallinnas)
31. 25. Sport Esimesed spordiseltsid. Sport Õ lk 102-105 Tegevuskava koostamine oma kõigile. Suurvõistlused Tallin- TV lk 56-57 tervise tugevdamiseks. nas. Tipud
32. Kordamine Diskussioon: millised on mul- jed ainest, mida uut on Tallinna kohta teada saadud, millel oleks võinud pikemalt peatuda.
31 32 ISBN 978-9985-2-1622-4 9 789985 216224 Tallinna lugu õpetajaraamat