PALDISKI LINNAS VÄIKE-PAKRI SADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 1412

Tellija: Pakri Saarte Arenduse SA Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2017 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

1. ÜLDOSA...... 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 6 1.1.1 Õiguslikud aspektid ...... 6 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus ...... 8 1.1.3 KSH vajadus ja eesmärk...... 9 1.2 Informatsioon KSH protsessis osalejate kohta...... 10 1.3 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ...... 12 1.3.1 Teave KSH protsessi ja ajakava kohta ...... 12 1.3.2 KSH aruande avalikustamise ja menetluse protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine...... 13 1.4 Metoodika ...... 14 1.5 Lähtematerjalid ...... 16 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 18 2.1 Asukoht ja KSH ulatus...... 18 2.2 Pakri laht...... 21 2.2.1 Teke ja hüdrometeoroloogilised tingimused ...... 21 2.2.2 Hoovused ja heljum...... 21 2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang...... 22 2.2.4 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund...... 23 2.2.5 Mere elustik ...... 25 2.2.5.1 Põhjataimestik ...... 25 2.2.5.2 Põhjaloomastik...... 26 2.2.5.3 Piirkonna kalastik...... 27 2.2.5.4 Mereimetajad...... 27 2.3 Väike-Pakri saar ja planeeringuala...... 28 2.3.1 Maastik ...... 28 2.3.2 Pakri saarte geoloogiline ülevaade ...... 30 2.3.2.1 Geoloogia ...... 30 2.3.2.2 Maavarad ...... 31 2.3.3 Pakri saarte hüdrogeoloogilised tingimused...... 33 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks...... 33 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks...... 34 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks ...... 35 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine ...... 36 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus...... 37 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused...... 38 2.3.3.7 Veestik...... 39 2.3.4 Mullastik...... 40 2.3.5 Taimestik ...... 41 2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust...... 41 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate...... 42 2.3.6 Loomastik...... 45 2.4 Kaitstavad loodusobjektid ...... 47 2.4.1 Pakri maastikukaitseala ...... 47 2.4.2 Pakri hoiuala...... 49 2.4.3 Üksikobjektid ...... 50 2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused...... 51 2.5.1 Paldiski linn...... 51 2.5.2 Pakri saared ...... 52 2.5.2.1 Ajalooline taust...... 52 2.5.2.2 Pakri saarte rahvastik ja elukorraldus...... 53

OÜ Corson. Töö nr 1412 2 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.5.3 Pakri lahe sadamad ...... 54 2.5.4 Pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised...... 56 2.5.5 Jäätmekäitlus ...... 60 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ...... 62 3.1 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning avaldumine...... 62 3.2 Alternatiivide valik ja alternatiivid...... 64 3.3 Kavandatu teostus ...... 65 3.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus ...... 68 3.4.1 Taust ...... 68 3.4.2 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ...... 68 3.4.3 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse tingimused ...... 70 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ...... 73 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega ...... 73 4.1.1 Teema- ja üldplaneering ning arengukavad...... 73 4.1.2 Pakri saarte üldplaneering ...... 75 4.1.2.1 Kokkuvõte ...... 76 4.1.2.2 Sadam ...... 77 4.1.2.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine ...... 79 4.1.2.4 Detailplaneeringute käsitlus üldplaneeringus...... 80 4.2 Matemaatiline modelleerimine ...... 81 4.2.1 Sissejuhatus ...... 81 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21...... 81 4.2.2.1 MIKE NSW moodul ...... 81 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul...... 82 4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul ...... 82 4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks...... 83 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused ...... 83 4.2.3.1 Alternatiiv 1 laine- ja hoovuse väljad ...... 83 4.2.3.2 0-alternatiiv (A2) laine- ja hoovuse väljad...... 83 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine ...... 84 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte...... 84 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele ...... 85 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid ...... 85 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas...... 86 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele...... 89 4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded...... 89 4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus ...... 90 4.5 Mõju mereelustikule...... 91 4.6 Mõju maastikule, taimestikule ja mullastikule...... 93 4.6.1 Mõju maastikule ...... 93 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus...... 94 4.6.3 Pakri saarte maastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus ...... 97 4.7 Mõju linnustikule ja loomastikule ...... 99 4.7.1 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ...... 99 4.7.2 Mõju loomastikule...... 107 4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed...... 108 4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ...... 110 4.8.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele...... 110 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ...... 111 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele...... 112

OÜ Corson. Töö nr 1412 3 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.8.4 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga...... 115 4.9 Taastuvenergia kasutus...... 116 4.9.1 Planeeringuga kavandatud elektri- ja soojavarustuse lahendused...... 116 4.9.2 Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid ...... 117 4.9.3 Maasoojuspumbad...... 118 4.10 Müra ...... 120 4.10.1 Keskkonnamüra normtasemed ...... 120 4.10.2 Väikelaevade müra ...... 121 4.11 Radoonioht...... 123 4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile ...... 125 5. NATURA HINDAMINE ...... 127 5.1 Üldosa ...... 127 5.2 Eelhindamine ...... 128 5.2.1 Taustinformatsioon...... 128 5.2.1.1 Sissejuhatus ...... 128 5.2.1.2 Tuulegeneraatori võimalik mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele...... 128 5.2.1.3 Külastuskoormus ...... 133 5.2.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused ...... 134 5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ...... 135 5.2.3.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad ...... 135 5.2.3.2 Kaitstavad elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130 ...... 138 5.2.3.3 Kaitstavad elupaigatüübid 6210* ja 6280* ...... 141 5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad ...... 143 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine...... 146 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110 ...... 146 5.2.5.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210 ...... 147 5.2.5.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 5130 ...... 149 5.2.5.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6210* ...... 150 5.2.5.5 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6280* ...... 151 5.2.5.6 Kavandatust lisas 6 toodud elupaigatüüpidele avalduv mõju...... 153 5.2.5.7 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju...... 153 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ...... 154 5.2.7 Olulise mõju määratlemine ja hinnang Pakri linnualal kaitstavatele linnuliikidele ...... 155 5.2.7.1 Kasutatud allikmaterjali ülevaade ...... 155 5.2.7.2 Veelindude 2016 inventuur ja Väike-Pakri saare ning sadamaala linnustik 156 5.2.7.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang ...... 157 5.2.7.4 Kokkuvõte ...... 161 5.2.8 Mõju olulisuse hindamine ...... 162 5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal ...... 163 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide hinnang...... 166 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang...... 166 5.4.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ...... 169 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast ...... 172 5.5.1 Vajalikud meetmed ja nõuded sadama ning selle taristu rajamisel...... 172 5.5.2 Sadama kasutusaegsed kohustuslikud nõuded ...... 174 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU ...... 176 6.1 Ülevaade...... 176 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks...... 177 6.3 Suurküla detailplaneering ...... 179

OÜ Corson. Töö nr 1412 4 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6.4 Kokkuvõte...... 181 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...... 183 7.1 Kriteeriumid ...... 183 7.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel...... 185 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED...... 188 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed...... 188 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded...... 189 8.3 Keskkonnaseire ...... 190 9. KOKKUVÕTE ...... 191 9.1 Üldosa ...... 191 9.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud ...... 192 9.3 Lõppjäreldused ...... 193 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 195

Lisad: Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2. Keskkonnaamet 14.04.2015 nr HJR 6-8/15/7900-2 KSH programmi heakskiitmine. Lisa 3. Väljavõtted Pakri MKA ja HA KKK 2007-2016. Lisa 4. Väljavõte kinnitamata Pakri HA ja MKA mereosa KKK 2011-2020. Lisa 5. Natura elupaigatüübid Pakri loodusalal (EELIS 30.06.2014). Lisa 6. Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid. Lisa 7. Linnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse. Lisa 8. Pinnaseproovide keemilise analüüsi tulemused 10.10.2014. Lisa 9. Planeeringuala elupaigatüüpide taimed. P. Vissak 2014. Lisa 10. Autonoomne taastuvenergia põhimõtteline skeem. Lisa 11. Hüdrodünaamilise modelleerimise joonised 1-5. Lisa 12. Detailplaneeringu põhijoonis. Lisa 13. Keskkonnaameti 11.01.2016 Väike-Pakri sadama kinnistu detailplaneeringu tingimuslik kooskõlastamine. Lisa 14. Keskkonnaameti 11.01.2016 tingimusliku kooskõlastamise märkustega arvestamine KSH aruandes. Lisa 15. Paldiski LV 24.05.2016 korraldus nr 201 detailplaneeringu vastuvõtmisest ja planeeringu ning KSH aruande avaliku väljapaneku korraldamisest. Lisa 16. Ametlikud Teadaanded 26.05.2016 ja Harju Elu 27.05.2016 KSH aruande avalikustamise teade. Lisa 17. KSH aruande avalikustamise teade asutustele ja isikutele. Lisa 18. Terviseamet Põhja talitus 28.06.2016 kiri detailplaneeringu ja KSH aruande kohta. Lisa 19. Keskkonnaameti 30.06.2016 ettepanekud detailplaneeringu ja KSH aruande kohta. Lisa 20. Detailplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel esitatud ettepanekutega arvestamine. Lisa 21. Ametlikud Teadaanded 14.09.2016, Harju Elu 16.09.2016 ja Paldiski koduleheküljel KSH aruande arutelu teade. Lisa 22. KSH aruande avaliku arutelu teade asutustele ja isikutele. Lisa 23. KSH aruande 03.10.2016 avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri Lisa 24. Keskkonnaameti 24.11.2016 kiri KSH aruandele esitatud täiendusettepanekutega. Lisa 25. Keskkonnaameti 24.11.2016 ettepanekutega arvestamine KSH aruande täiendamisel. Lisa 26. Keskkonnaameti 22.02.2017 täiendusettepanekud KSH aruandele. Lisa 27. Keskkonnaameti 22.02.2017 ettepanekutega arvestamine KSH aruande täiendamisel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 5 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

1. ÜLDOSA

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

1.1.1 Õiguslikud aspektid

Pakri Saarte Arenduse SA esitas 19.02.2010 Paldiski Linnavalitsusele taotluse Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.

Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001.009:0036) kinnistul. Sama korraldusega algatati Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH). KSH põhjendus on toodud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas koos detailplaneeringu kinnitatud lähteülesandega. (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 1).

Paldiski Linnavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla vastavalt 22.02.2005. a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 5-le olulised, kuna väikesadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoont ning teostada meres süvendustöid. KSH käigus tuleb välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad olulised keskkonnamõjud ja pakkuda välja leevendavad meetmed kahjulike mõjude minimeerimiseks.

Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.04.2010 ja ajalehes Harju Elu 16.04.2010 (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 2) ning Paldiski linna veebilehel.

Kuna Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas toodud detailplaneeringu kinnitatud lähteülesande (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 1) tähtaeg kehtis kaks aastat, siis 2014 aastaks oli see aegunud.

Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitati uus detailplaneeringu koostamise lähteülesanne (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 3).

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1, Veeseaduse ja Looduskaitse seaduse (LKS) rakendustest Väike-Pakri saare rannas ja Väike-Pakri sadama kinnistu erisustest: 1. Väike-Pakri saare rannas on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 § 38 lõikega 2 kallasraja laiuseks 10 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvestades viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. 2. Veeseaduse § 10 lõike 4 punkt 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. § 10 lõige 5 sätestab, et eeltoodud lõikes 4 nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu*. § 10 lõige 6 sätestab, et vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 3. Veeseaduse § 29 lõike 2 punkti 1 kohaselt on veekaitsevööni laiuseks 20 m. 4. Veeseaduse § 29 lõike 4 punkt 3 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine.

OÜ Corson. Töö nr 1412 6 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5. LKS § 35 lõige 5 järgi on üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. 6. Paldiski linna üldplaneeringuga suurendati ranna ehituskeeluvööndit saartel (k.a. Väike-Pakri) 200 meetrini. LKS § 38 lõige 1 punkt 1 sätestab meresaarte ehituskeeluvööndi laiuseks 200 meetrit. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on ehituskeeluvööndi laiuseks 200 meetrit. 7. LKS § 38 lõike 1 punkt 1, mille järgi ehituskeeluvööndi laiuseks on 200 meetrit. 8. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga (Pakri saarte üldplaneering** kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28) kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseaduse § 2 punkti 1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. 9. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist (abihoone, kämpingud, muuseumihoone), siin tuleb lähtuda LKS § 40 sätestatust. 10. Kuna kavandatud abihoone, kämping ja muuseumihoone jäävad ranna ehituskeeluvööndisse (ehitamiseks on vaja taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist), siis otsustajatele vajaliku informatsiooni andmiseks on ehituskeeluvööndiga seonduvat käsitletud peatüki 3.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus kolmes allpeatükis, neist ptk 3.4.3 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse tingimused on käsitletud vastavust LKS § 34 toodud ranna kaitse eesmärkidele. * Kuna sadama territooriumit ei suleta, ei ole vajalik kallasrada kõrvale suunata. Planeeringu kohaselt jääb avatuks ka planeeritud muul. **Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama rajamine. Üldplaneeringut on käsitletud peatüki 4.1.2. allpeatükkides: 4.1.2.1 Kokkuvõte, 4.1.2.2 Sadam, 4.1.2.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine ja 4.1.2.4 Üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine või punkt 7 kohaselt uputatakse tahkeid aineid veekogusse või punkt 2 kohaselt võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas.

Süvenduse mahud selguvad edasises detailplaneeringu ja KSH protsessi käigus tehtavate mõõdistuste ning koostatava sadama eelprojekti eskiisi materjalide alusel.

Lähtudes säästva arengu põhimõtetest oli adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. Vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesolev KSH programm ja aruanne koostatakse, arvestusega, et esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks.

Keskkonnaamet 15.10.2014 nr HJR 6-8/14/20256-2 oma seisukohas KSH programmi sisu kohta arvas, et antud soov topelthindamise vältimiseks teha KSH KMH täpsusega on mõistlik (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 6 punkt 2). Samas Keskkonnaamet rõhutas, et KSH läbiviimisel KMH täpsusega, peavad olema täidetud nii KeHJS-e KMH-d kui ka KSH-d OÜ Corson. Töö nr 1412 7 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne käsitlevad nõuded (programmi ja aruande sisu ja avalikustamise osas). Mõjuhindamise käigus tuleb analüüsida nii otseseid kui ka kaudseid olulisi mõjusid.

Keskkonnaamet 30.06.2016 nr 6-2/16/398-3 (lisa 19) oma ettepanekutes täpsustas, et KSH staadiumis KMH täpsusastmega hindamine tähendab, et detailplaneeringu koostamisel peab olema olemas vee erikasutusloa väljastamiseks vajaliku täpsusastmega andmestik, st teada tehnoloogiad, mahud jne, et hiljem oleks olemas vajalik info vee erikasutusloa taotluse menetluseks. Ettepanekus juhiti tähelepanu, et KMH vajalikkuse üle otsustab loa andja tegevusloa taotluse menetluse käigus (arvestades keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikes 6 sätestatud erisust) ning seetõttu ei ole võimalik hetkel otsustada, kas edaspidises loamenetluses on täiendava KMH läbiviimine vajalik või mitte. Seega ei teki osapooltel õigustatud ootust, et pärast KSH läbiviimist täiendavat KMH-d vee erikasutusloa menetluse raames kindlasti vaja ei ole.

KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. KSH aruande peatükis 1.2 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. Lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks koopia Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplomist nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust. Lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4 on KSH-s tehtava Natura hindamise juhteksperdi Kalev-August Parksepa keskkonnamõju hindamise litsentsi nr KMH0120 koopia.

KSH programm koostati ja avalikustati vastavuses KeHJS § 36 ja § 37 arvestades § 13 ja § 16 sätestatuga. KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 arvestades § 20 sätestatut ja heakskiidetud KSH programmi. Aruande avalikustamine toimus KeHJS §-de 37 ja 41 kohaselt arvestades § 21 sätestatut.

1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus

Harjumaal Väike-Pakri saare idaranda jäävale Väike-Pakri sadama kinnistu randa on kavandatud rajada väikesadam.

Koostatava detailplaneeringu aluseks on Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 3) ja Pakri Saarte üldplaneering.

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti kehtivatest planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige planeerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest.

Detailplaneeringu koostamisel arvestati kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega.

Planeeringuala koosneb 5,0 ha suurusest Väike-Pakri sadama kinnistust (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast.

Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga.

OÜ Corson. Töö nr 1412 8 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine.

Detailplaneeringuga lahendatakse: • Kinnistu ehitusõiguse määramine väikesadama ja seda teenindava taristu väljaehitamiseks, hoonestusalade piiritlemine, hoonete arvu määramine, hoonete ehitusaluste pindade ja kõrguste määramine. Vajadusel krundipiiride muutmine. • Piirete rajamise vajalikkus, kõrgus ja materjalide valik. • Juurdepääsu kindlustamine planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt. • Kruntide sisese liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted. Planeeringuala haljastus ja heakorrastus, sh jäätmemajandus (liigiti kogumine ja äravedu), sademevee ja reovee kogumine ning käitlus. • Kämpingute ala, tuulegeneraatori ja päikesepaneelide asukoht. • Reovee väikepuhasti (omapuhasti) vajadus ja valik ning asukoht. • Hoonete kütmiseks merre paigutatava küttekontuuriga seonduv ja asukoht. • Ehituskeeluvööndi vähendamine seoses abihoone, muuseumihoone ja kämpingute ehitamisega. • Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. • Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. • Tehnovõrkude ja –rajatiste paigutus ja põhimõtteline lahendus. • Tuleohutuskujad ja muud normidest tulenevad nõuded. • Servituutide ja piirangute vajadused.

1.1.3 KSH vajadus ja eesmärk

KSH eesmärk on kavandatud tegevusest (ehitamisel ja ekspluatatsioonil) põhjustatud olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine.

KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu lahenditele keskkonnaalaseid ettepanekuid. Vajadusel esitatakse meetmeid, mis leevendaks või ennetaks planeeringu lahendist tulla võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

Sadama kinnistu jääb Pakri hoiualale. Vastavalt LKS § 32 lõikele 1 moodustati hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul viisil.

LKS § 32 lõige 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

LKS § 21 lõige 1 kohaselt on Pakri hoiuala valitsejaks Keskkonnaameti Põhja regioon.

KeHJS § 45 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, siis peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki.

OÜ Corson. Töö nr 1412 9 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sadama kinnistu ja kavandatava sadama akvatoorium jäävad Natura 2000 alade võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale.

KSH protsessi käigus tehtud Natura hindamine on KSH aruandes eraldi peatükina 5 Natura hindamine.

KSH selgitab, kirjeldab ja hindab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi.

Kavandatava tegevuse KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitati ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut.

KSH tegemise käigus tehti matemaatiline modelleerimine (ptk 4.2 Matemaatiline modelleerimine) süvendus ja täitmistöödega kaasnevate hüdrodünaamiliste protsesside muutuste arvutamiseks. Lisaks anti keskkonnaalaseid hinnanguid ja osaleti detailplaneeringu koostamise protsessis, et selle lahendid arvestaksid looduskaitsealasid (s.h Natura võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid) ning kaitsealuseid objekte.

KSH aruandes käsitleti mõjutatava looduskeskkonna (maismaa taimestik, linnustik ja loomastik, Pakri lahe mereelustik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal- majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh ettevõtlus, majandus, turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned, rajatised ja laevaliiklus Pakri lahes) olemust ja mõjutatavust ning reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.

1.2 Informatsioon KSH protsessis osalejate kohta

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja ning KSH algataja: Paldiski Linnavalitsus (aadress: Sadama 9, 76806 Paldiski). Kontakttelefon: 6790600; e-post: [email protected]

Detailplaneeringu koostaja: Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn). Kontaktisik: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, tel: 56933301, e-post: [email protected]

KSH järelevalvaja* ja Väike-Pakril kaitstavate loodusobjektide valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon (aadress: Viljandi 16, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]).

Arendaja: Pakri Saarte Arenduse SA

*KeHJS § 56 lõige 8 sätestab, et enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse lõpule selle algatamise ajal

OÜ Corson. Töö nr 1412 10 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt (RT I, 23.03.2015, 6 – jõust. 01.07.2015).

KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. Lisaks 1 oleva KSH programmi peatükis 6 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. KSH programmi lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplom nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust.

Töögrupp: Toomas Liiv – Corson OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), planeerimine, energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud sh müra, teenindus, töögrupi juht. Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Nelly Oldekop – OÜ Corson, TTÜ tehnikateaduse magister, planeerimine ja ehitamine. Kristin Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, planeerimine, hüdrodünaamika. Esta Tamm – Elfos Grupp OÜ, sotsiaal-majanduslik mõju. Kerli Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, sotsiaal-majanduslik mõju. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, konsultant-assistent, planeerimine, ehitamisega kaasnevad mõjud sh müra. Peeter Vissak – bioloog, maismaa- ja vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid, elupaigatüübid. Margus Pokrovski – REIB, topo-geodeetiliste uurimistööd. Peeter Ude –Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograaf. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (lisaks 1 oleva KSH programmi lisa 4) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine), jäätmekäitlus, transport ja liiklus, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert.

Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu:

• Keskkonnaministeerium, • Keskkonnaameti Põhja regioon, • Maa-amet, • Eesti Keskkonnaühenduste Koda, • EV Veeteede Amet, • Paldiski Linnavalitsus, • Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, • Põhja-Eesti Päästekeskus, • Harju Maavalitsus,

OÜ Corson. Töö nr 1412 11 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Terviseameti Põhja Talitus, • Tehnilise järelevalve Amet, • Pakri Saarte Arenduse SA, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond, • Detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikud, • Paldiski linna elanikud.

1.3 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine

1.3.1 Teave KSH protsessi ja ajakava kohta

- Paldiski Linnavalitsus algatas 08.04.2010. a korraldusega nr 99 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 1) detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. - KSH algatamise teade ilmus 19.04.2010. a avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 16.04.2010. a ajalehes Harju Elu (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 2). - Vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 küsis Corson OÜ 17.09.2014 KSH programmi sisu osas seisukohta Keskkonnaametilt. - Keskkonnaamet esitas KSH programmi sisu kohta 15.10.2014 seisukoha koos märkuste ja ettepanekutega (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 6). Esitatud ettepanekutega arvestamist on käsitletud lisas 1 oleva KSH programmi peatükis 7.1 Keskkonnaameti seisukohad KSH programmi kohta ja nendega arvestamine. - Keskkonnaameti seisukohtade ja märkuste põhjal täiendati KSH programmi eelnõud enne avalikustamisele esitamist. - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatas keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustavast avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2015, ajalehes Harju Elu 16.01.2015 ja oma veebilehel (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 7) ning e-postiga 13.01.2015 menetlusosalistele (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 8). - Vastavalt KeHJS § 16 lõige 2 punktile 3 oli avalikustamise teade väljas ka Paldiski Linnavalitsuses infostendil. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega sai tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult nii tava- kui ka e-posti teel Paldiski Linnavalitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. - Paldiski Linnavalitsusele saatsid e-postiga ettepanekud Terviseamet Põhja talitus 26.01.2015 nr 9.3-1/237 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 9) ja Keskkonnaamet 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 10). Paldiski Linnavalitsus saatis kirjad edasi Corson OÜ-le vastamiseks ja ettepanekute alusel täienduste tegemiseks KSH programmis ning detailplaneeringus. Lisaks 1 oleva KSH programmi lisades 9 ja 10 on toodud Corson OÜ vastuskirjad. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimus 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). - Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on lisas 1 oleva KSH programmi lisas 11. - KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitati Paldiski Linnavalitsuse poolt koos lisadega Keskkonnaametile, KSH järelevalvajale, heakskiitmiseks 30.03.2015 nr 9-11/324.

OÜ Corson. Töö nr 1412 12 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

- KSH järelevalvaja teatas 14.04.2015 nr HJR 6-8/15/7900-2 KSH programmi heakskiitmise otsuse (lisa 2). - Edasine KSH läbiviimine ja aruande koostamine toimus heakskiidetud KSH programmi alusel. KSH eksperdid koostasid koostöös detailplaneeringu koostajatega KSH aruande. - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatas 24.05.2016 korraldusega nr 201 (lisa 15) detailplaneeringu vastuvõtmisest ning planeeringu ja selle KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.05.2016 ja ajalehes Harju Elu 27.05.2016 (lisa 16), oma veebilehel ning (elektroonilise) kirjaga 25.05.2016 asjast huvitatuid asutusi ja isikuid (lisa 17) ning korraldas Paldiski Linnavalitsuse fuajees infostendil teate väljapaneku. - Detailplaneeringuga ja selle KSH aruande eelnõuga sai tutvuda Paldiski Linnavalitsuse fuajees avaliku väljapaneku ajal perioodil 10.06.2016-30.06.2016 Paldiski Linnavalitsuses tööajal või Paldiski linna koduleheküljel http://paldiski.ee/index.php?id=10604. - Arvamusi planeeringu kohta sai avaldada samal perioodil tavaposti teel aadressil Rae tn 38, Paldiski või e-posti teel aadressile [email protected]. - Ettepanekuid KSH aruandele ja planeeringule esitasid Terviseamet Põhja talitus 28.06.2016 (lisa 18) ja Keskkonnaamet 30.06.2016 (lisa 19). Eeltoodud ettepanekutega arvestamise kohta on informatsioon lisas 20. - KSH aruande eelnõu avaliku arutelu toimumise teade ilmus avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.09.2016 ajalehes Harju Elu 16.09.2016 ja Paldiski veebilehel (lisa 21). Paldiski Linnavalitsus teatas 14.09.2016 elektrooniliste kirjadega asjast huvitatuid asutusi ja isikuid KSH aruande avaliku arutelu toimumisest (lisa 22). Paldiski Linnavalitsuse fuajees infostendil oli teate avaliku arutelu toimumise aja kohta. - KSH aruande avalik arutelu toimus 03.10.2016 Paldiski Vene Põhikoolis (Peetri tn 26, Paldiski). KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on lisas 23. - Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendasid eksperdid aruannet avaliku arutelu protokolliga, avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega, vastavate lisade ja materjalidega ning Paldiski Linnavalitsus esitas 25.10.2016 nr 9-11/807-8 selle vastavalt KeHJS § 42 lõige 1 keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks ja edasiseks menetluseks vastavalt KeHJS § 42 ja 45 sätestustele. - Keskkonnaamet saatis 24.11.2016 nr 6/16/398-6 KSH aruandele täiendavad ettepanekud (lisa 24). - Peale Keskkonnaameti 24.11.2016 esitatud ettepanekute alusel ekspertide poolt KSH aruande täiendamist esitas Paldiski Linnavalitsus 25.01.2017 nr 9-11/176 KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks. - Keskkonnaamet saatis 22.02.2017 nr 6-5/17/1619-2 KSH aruandele täiendavad ettepanekud (lisa 26). - Peale Keskkonnaameti 22.02.2017 esitatud ettepanekute alusel ekspertide poolt KSH aruande täiendamist esitab Paldiski Linnavalitsus KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõikele 1.

1.3.2 KSH aruande avalikustamise ja menetluse protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine

KSH aruande avalikul väljapanekul esitasid ettepanekuid KSH aruandele ja planeeringule: 1. Terviseamet Põhja talitus 28.06.2016 nr 9.3-1/5363-4 (lisa 18). 2. Keskkonnaamet 30.06.2016 nr 6-2/16/398-3 (lisa 19).

OÜ Corson. Töö nr 1412 13 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Terviseamet Põhja talitus 28.06.2016 nr 9.3-1/5363-4 ja Keskkonnaamet 30.06.2016 nr 6- 2/16/398-3 ettepanekute põhjal eksperdid täiendasid KSH aruannet ja detailplaneeringut ning esitasid need Paldiski Linnavalitsusele avaliku arutelu korraldamise läbi viimiseks.

Avalikule arutelule esitatud KSH aruande lisas 20 on informatsioon Terviseamet Põhja talituse 28.06.2016 ja Keskkonnaameti 30.06.2016 poolt esitatud ettepanekutega arvestamise kohta KSH aruandes ja planeeringus.

KSH aruande avalik arutelu toimus 03.10.2016 Paldiski Vene Põhikoolis (Peetri tn 26, Paldiski). Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on KSH aruande täiendamisel esitatud KSH aruande lisas 23.

Avalikustamise materjalidega täiendatud KSH aruande esitas Paldiski Linnavalitsus KeHJS § 42 alusel 25.10.2016 nr 9-11/807-8 KSH aruande keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale heakskiitmiseks.

Keskkonnaamet saatis KSH aruandes olnud puuduste tõttu 24.11.2016 nr 6/16/398-6 KSH aruandele täiendavad ettepanekud (lisa 24).

Peale Keskkonnaameti 24.11.2016 esitatud ettepanekute alusel ekspertide poolt KSH aruande täiendamist esitas Paldiski Linnavalitsus 25.01.2017 nr 9-11/176 KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Keskkonnaamet saatis 22.02.2017 nr 6-5/17/1619-2 KSH aruandele täiendavad ettepanekud (lisa 26).

Peale Keskkonnaameti 22.02.2017 esitatud ettepanekute alusel ekspertide poolt KSH aruande täiendamist esitab Paldiski Linnavalitsus KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks. Lisas 27 on informatsioon Keskkonnaameti 22.02.2017 kirja ettepanekutega arvestamise kohta täiendatud KSH aruandes. .

1.4 Metoodika

Kasutati Eestis üldkasutatavat KSH ja KMH metoodikat, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine.

OÜ Corson. Töö nr 1412 14 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (taimestik, loomastik ja linnustik, mereelustik, rannaprotsessid, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust.

Protsessis arvestati teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, ekspertide varasemad kogemused nii Pakri lahe piirkonnas kui ka mujal tehtud KMH-des ja KSH-des, varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd, kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, KSH protsessis tehtud uuringud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm.

KSH protsessi käigus tehtud Natura hindamine on esitatud KSH aruande peatükis 5. Natura hindamine. Natura hindamise läbiviimisel kasutati juhendmaterjale* Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006.

*17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud Natura koolitusel osalesid peatükis 1.2 esitatud töögrupist M. Parksepp ja K-A. Parksepp. Natura koolitus tutvustas projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura- hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine.

Natura hindamine käsitleb kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele.

Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine, KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine. . KSH protsessis kuulusid arvestamisele: • ekspertide varasemad KSH ja KMH kogemused; • teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad; • detailplaneeringu eskiisi materjalid; • sadama eskiisprojekti materjalid; • KSH protsessis tehtud uuringud; • hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatiline modelleerimine; • Maa-ameti X-GIS geoportaal; • eksperthinnangud ja arutelud; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd ja muud asjassepuutuvad või teemadega seostatavad tööd ning publikatsioonid; • Paldiski Linnavalitsuselt, Keskkonnaametist ja teistelt asutustelt ja isikutelt saadud informatsioon; • avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud. • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud.

OÜ Corson. Töö nr 1412 15 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KSH protsessi tulemused on esitatud käesoleva aruandena.

KSH aruandes hinnati matemaatilise modelleerimise põhjal sadama eskiisprojekti lahendust detailplaneeringu põhijoonise alusel (lisa 12).

Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest.

1.5 Lähtematerjalid

Käesolevas töös on kasutatud infoallikatena: 1. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a). 2. Paldiski linna üldplaneering 2005. Paldiski linna arengukava aastani 2025 Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu määrusega 29.09.2015 nr 21 (RT IV,08.10.2015,16). 3. Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Hendrikson&Ko. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. 4. Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu KSH aruanne. Töö nr 991/07 Hendrikson&Ko. Tartu 2009. 5. Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 991/07 Hendrikson&Ko. Tartu 2008-2012. 6. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A. Tõnisson, Tallinn 2006. 7. Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (kinnitamata). Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum). 8. KSH järelevalvaja poolt heakskiidetud KSH programm. 9. Detailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti materjalid. 10. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade. (Vetemaa, M., TÜ Eesti Mereinstituut 2010. 11. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad. Mölder, T., TÜ Eesti Mereinstituut. 2011. 12. Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011. 13. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne. Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014. 14. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. 15. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 16. Pakri linnuala ranniku haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur. Aruanne. EOÜ*, Aves OÜ K. Võhandu ja U. Paal. Tartu 2016. * KSH koostajad tänavad EOÜ-d andmete kasutamise võimaldamise eest. KSH aruandes andmete kasutamisel on esitatud selgitav viide allikale.

KSH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaametist, EELIS: Keskkonnaagentuurist, Eesti Veeteede Ametist, Paldiski Linnavalitsusest, Pakri Saarte Arenduse SA-lt, EOÜ-lt, meediast ja teistelt pädevatelt asutustelt ning spetsialistidelt. OÜ Corson. Töö nr 1412 16 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud: • Väike-Pakri sadama maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Töö nr TT-3604. REIB. Tallinn juuli 2014. • Väike-Pakri sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Paldiski laht. Töö nr M14083. Meremõõdukeskus OÜ. P. Ude. Tallinn 2015. • Eesti Geoloogia Keskuse laboris tehtud (tellimus nr: T 14-104. 10.10.2014) setteproovide keemilise analüüsi (raskmetallid ja naftaproduktid) tulemused (lisa 8). • Pakri sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Corson OÜ. Tallinn 2015. • Taimestiku ja elupaigatüüpide uuring*. • Linnustiku ja loomastiku uuring*. • Natura hindamine**.

*Peeter Vissaku 2014 aasta suvel läbiviidud uuringute alusel on KSH aruandes esitatud planeeringualal taimestiku, linnustiku, loomastiku ja elupaigatüüpide ülevaated ning hinnangud ja soovitused leevendavateks meetmeteks. ** Natura hindamine on esitatud KSH aruande peatükis 5. Natura hindamine.

OÜ Corson. Töö nr 1412 17 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1 Asukoht ja KSH ulatus

Detailplaneeringuala moodustav Väike-Pakri sadama kinnistu asub Harjumaal Väike-Pakri saare ida rannas. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast koos lähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Pakri lahes. Fotol 1 otsevaates vasakule jääb sadam.

Foto 1. Vaade merelt Väike-Pakri sadama kinnistu rannale T. Liiv 04.10.2014

Joonis 2.1. Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle piirinaabrid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

OÜ Corson. Töö nr 1412 18 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri sadama kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) sihtotstarbeks on üldkasutatav maa 100 % ja pindalaks on 5,00 ha, millest looduslikku rohumaad 3,64 ha, metsamaad 0,21 ha ja muud maad 1,15 ha.

Väike-Pakri sadama kinnistu piirneb (joonis 2.1 ja 2.2): • Põhjast - Haava kinnistu. Katastriüksuse tunnus on 58001:009:0027 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100 %. Kinnistu pindala on 1,55 ha, millest looduslikku rohumaad 1,25 ha ja muud maad 0,30 ha. • Loodest - Hinnose kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0031 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100 %. Kinnistu pindala on 50,85 ha, millest looduslikku rohumaad 31,69 ha, metsamaad 15,71 ha ja muud maad 3,45 ha. • Läänest - Labi-Matsu kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0003 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100 %. Kinnistu pindala on 8,74 ha, millest looduslikku rohumaad 6,78 ha, metsamaad 1,33 ha ja muud maad 0,63 ha. • Edelast - Pavle kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0017 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100 %. Kinnistu pindala on 0,96 ha, millest looduslikku rohumaad 0,92 ha ja muud maad 0,04 ha. • Lõunast - Blomkvisti kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0013 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100 %. Kinnistu pindala on 0,50 ha, millest looduslikku rohumaad 0,47 ha ja muud maad 0,03 ha. • Kagutipus - Paldiski linna asustusüksus 0580 • Idasse - jääb Pakri laht

Joonis 2.2. Reljeefiga ortofotol on Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähikinnistud. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal

Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1).

OÜ Corson. Töö nr 1412 19 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Pakri hoiualal asuv Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähialad jäävad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale.

Foto 2. Vaade planeeringuala keskosale põhjapoole viivalt pinnasteelt. T. Liiv 04.10.2014.

Fotole 2 on jäänud ka planeeringualal karjatatavad lihaveised.

Kavandatud tegevuse mõjualasse jääb üks elanikuta elamu (omanik on surnud). Antud Hinnose kinnistu kaguosas oleva elamuni (foto 3) on endisest sadamakohast ca 370 m. Peale antud elamu on võimalikus mõjualas ainult kunagiste elamute ja hoonete varemed või vundamendijäänused.

Foto 3. Vaade planeeringualal olevatele varemetele. T. Liiv 04.10.2014

Fotol 3. paistab üle varemete ja põhja suunduva pinnastee Hinnose kinnistu kagunurka jääv piirkonna lähim elamu.

OÜ Corson. Töö nr 1412 20 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.2 Pakri laht

2.2.1 Teke ja hüdrometeoroloogilised tingimused

Pakri laht on looduslikult sügav, peaaegu jäävaba laht. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega. Poolsaar kujutab endast umbes 12 km pikkust ja keskmiselt 5 km laiust paelava. Paelava laskub põhjakaartes järsu pankrannana, mida meri kohati murrutab. Poolsaar lõpeb Pakri neemega, mille tipuks on 25 m kõrgune pank. Läänest piirneb laht Pakri saartega, millest kaks suuremat on Suur- ja Väike- Pakri.

Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavus ulatub siin 26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel.

Pakri lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad Eesti põhjaranniku tingimustele. Pakri lahel ja poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5,5 m/s. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel rohkem lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel puhub sageli kirdetuul. Tugevaimad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad novembrist jaanuarini, enamasti lõunast ja kagust keskmiselt 36 päeval aastas. Tormituuli kiirusega 18-28 m/s esineb aastas 2,1% ulatuses, esineb ka üksikuid tormipäevi, mil tuule kiirus on ulatunud kuni 34 m/s.

2.2.2 Hoovused ja heljum

Hoovused Pakri lahe hoovuste skeemi mõjutavad tugevalt tuuled. Lahte pääsevad vabalt lääne- ja loodesuunalised tuuled. Piki Soome lahe telge puhuv tuul tekitab Eesti põhjarannikul veemasside tõusu (upwelling) ja langust (downwelling), mille tulemusena toimub intensiivne veevahetus ka Pakri lahes. Soome lahe lõunaranniku lähedane tsirkulatsioon mõjutab Pakri lahe hoovusi just loodest lahe keskosani ulatuvas sügavaveelises alas (sügavus suurem kui 20 m). Idatuulte korral toimub vee väljavool Pakri lahe pinnakihis ja sissevool põhjalähedases kihis. Läänetuulte korral on olukord vastupidine. Madalveelises lõunaosas ning rannikulähedases tsoonis on hoovused mõjutatud peamiselt lokaalsest tuulest (töö nr 1123).

Paldiski Lõunasadama piirkonnas tekivad üldiselt tugevamad piki rannikut lõunasse suunatud hoovused põhja- ja kirdetuulega ning tugevad loodesuunalised hoovused lääne-, edela- ja lõunatuule korral. Loode-, ida- ja kagutuule korral formeerub siin suletud tsirkulatsiooni pesa, ning hoovuse kiirused on üldiselt väiksemad, kui piki rannikut toimuva avatud voolamise korral.

Läänepoolne ühendus Soome lahega on läbi madala Kurkse väina (sügavus 1-2 m). Nii numbrilise mudeli kui reaalse mõõtmise tulemuste põhjal on Pakri lahe kõige tugevamad hoovused just seal. Loode-, lääne-, edela- ja lõunatuulega on hoovus suunatud Kurkse väinast Pakri lahte, kusjuures kõige tugevamad hoovused tekivad läänetuulega. Kagu-ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovused on Kurkse väinas läänesuunalised. Loode-, lääne-, edela- ja lõunatuulega formeerub lahe lõunaosas kellaosuti liikumise suunale vastupidine osaliselt suletud hoovus. Kagu-, ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovus on vastupidise pöörlemisega (töö nr 1123).

Heljum Looduslik heljum vee pinnakihis on üks esmaseid vee kvaliteedi näitajaid. Heljumi sisalduse suurenemisel väheneb vee läbipaistvus, mis tähendab, et ka veealune valgus-režiim on

OÜ Corson. Töö nr 1412 21 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne muutunud ning läbi selle on mõjutatud kogu vee elukeskkond. Vee pinnakihis olev heljum võib koosneda küllalt erinevatest komponentidest, mida võib jaotada üldiselt orgaaniliseks ja anorgaaniliseks osaks. Orgaanilise heljumi moodustab põhiliselt looduslik fütoplankton, mis on bioproduktsiooni tulemus ja anorgaaniline heljum osa põhiosas meresetted, mis on paisatud veesambasse hõljuvasse olekusse seoses vee liikumisega.

Aastatel 2001-2005 läbi viidud mõõdistused on näidanud, et Pakri lahe vesi on looduslikult suhteliselt läbipaistev, läbipaistvus ulatub 5-6 meetrini suvisel ja kuni 11 meetrini sügis-talvel (TTÜ MSI, 2003, Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse seire aruanne; TTÜ MSI, 2005, Paldiski Põhjasadama süvendustööde aegse seire aruanne). Loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon Pakri lahes on olnud 4-5 mg/L, kuid maksimaalne looduslik muutlikkus võib olla 1-10 mg/L. Kõrget heljumi kontsentratsiooni põhjustavad ka massilised sinivetikaõitsengud Soome lahes, kuid need on väga ajutist laadi kestes 1-2 nädalat ning ka tuulest põhjustatud resuspensioon madalas rannikmere piirkonnas. Loodusliku heljumi ruumiline jaotus on seotud ka hüdrodünaamiliste protsessidega lahes. Hoovused ja lainetus tõstavad madalas piirkonnas, lahe pära ja Kurkse väin, üles setted, mis jäävad vette hõljuma ja muudavad merevee häguseks, seetõttu on nendes piirkondades vee läbipaistvus looduslikult väiksem ning heljumi kontsentratsioon vees ulatub ligi 10 mg/L.

2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang

Pinnase reostushinnanguks on määrav reostuskomponentide suhestatus pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormidega.

Setete reostuskomponentide sisalduse määramiseks on Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüüsitud Väike-Pakri sadama kavandatud akvatooriumialalt 2014. aasta septembris võetud kahte pinnaseproovi.

Keemilistest elementidest uuriti Cd, Cr, Cu, Pb, Zn - AAS-leek, ST. nr.155-xc meetodil; naftaproduktid – kaalanalüüs, STT-6. Keemilise analüüsi tulemused on esitatud lisas 8 ja tabelis 2.1.

Tabel 2.1 Keemilise analüüsi tulemused. Tulemus on 2 paralleelmääramise keskmine. Naftasaadused Proovi võtu Cd Cr Cu Pb Zn (süsivesinikud koht [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] C10–C40, summa) [mg/kg] 1 <0,4 4,33 4,01 11,3 12,2 <25 2 <0,4 4,61 4,06 10,9 10,7 <25 Sihtarv 1 100 100 50 200 100 Piirarv elumaal 5 300 150 300 500 500 Piirarv 20 800 500 600 1000 5000 tööstusmaal (ekstrah.heksaanis) Eesti Geoloogiakeskuse laboris (lisa 8) tehtud analüüside tulemusi on tabelis võrreldud Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (RT I 2010, 57, 373) määruse lisas toodud piirväärtustega.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu ning need esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase kuivmassi kohta.

OÜ Corson. Töö nr 1412 22 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral pinnas loetakse reostatuks.

Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

Puuraukudest 1 ja 2 voetud proovides on raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Pb, Zn) ja naftaproduktide sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega pinnas heas seisundis ehk reostamata ning inimesele ja keskkonnale ohutu.

Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 toodud näitajatest jäävad keemilise analüüsi tulemused kõikide näitajate kohta alla sihtarvust ja seega ka piirarvudest nii tööstus- kui elumaa kohta. Tabelis 2.1 toodud andmete põhjal saab järeldada, et põhjasetted ei ole reostunud, need ei ole ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale ning neid võib kasutada sadamaalas või mujal täitematerjalina.

2.2.4 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund

Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. materjale on kasutatud peatüki koostamisel.

Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsiooni alusel: 1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid; 2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest. Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil, mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid; 3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui hea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit või veekogul võib esineda tõkestusrajatisi; 4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. PVK võib olla reostunud; 5) väga halb – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib olla tugevasti reostunud.

Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas: 1) tase 1 (kõrge usaldusväärsus) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aasta jooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementide klassimäärangute vahel; 2) tase 2 (keskmine usaldusväärsus) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid, seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal. Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulised survetegurid puudusid;

OÜ Corson. Töö nr 1412 23 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad, seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal.

Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eesti rannikuvee tüübid on järgmised: 1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa); 2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht); 3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa); 4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamere rannikuvesi); 5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri); 6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht). Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisi kvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ning suurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus ja fosforisisaldus.

Põhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali.

Pakri lahe rannikuvesi

Joonis 2.3. Eesti rannikuveekogumid ökoloogilise seisundi hindamisel (Allikas: Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008).

Soome lahe lääneosa veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu ning Lohusalu laht jäävad intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi kaetud klibu või liivaga. Keskkonna seisundit seiratakse viimase kahe aasta jooksul. Varasemast

OÜ Corson. Töö nr 1412 24 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne perioodist olemas andmed mis on kogutud Paldiski sadamate süvendus ja rekonstrueerimistööde seire käigus.

Pakri lahe rannikuvesi

Tegemist on loodusliku veekoguga, mis kuulub tüüpi III. Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid: füüsikalis-keemilised üldtingimused ja fütoplankton kvaliteedi klassiks “kesine”. Kuigi veetaimestik ja suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi hinnati seisund klassi “kesine”. Tegemist on keskmise usaldusväärsusega hinnanguga kuna kaks kvaliteedielementi andsid sama tulemuse, samas hinnangu aluseks olnud andmerida pärineb enamasti vaid ühest aastast (puudub võimalus hinnata aastatevahelist varieerivust).

Tabel 2.2. Väljavõte rannikumere kogumite koondhinnangu tabelist (Allikas: sama joonise 2.3 allikaga) Kogumi pindala Alam- Usaldus- NR kood Kogumi nimi km2 kategooria Tüüp Seisund väärsus Pakri lahe 6 EE_6 rannikuvesi 637,97 looduslik III kesine keskmine

2.2.5 Mere elustik

2.2.5.1 Põhjataimestik

Põhjataimestiku Pakri lahes on käsitletud toetudes 2001-2006 aastate seireandmetele ja töös nr E1123 kokkuvõtvalt esitatud materjalidele. Merepõhja taimestiku seisund Pakri lahes tervikuna on normaalne ning küllalt sarnane sellele, mis see oli enne suuremate süvendustega alustamist 2002. a. Mitmed seire käigus leitud muutused on ilmselt seotud looduslike olude muutlikkusega. Samas on süvenduste tagajärjel põhjataimestik selgelt mõjustatud lokaalselt Pakri lahe idarannikul just Paldiski Lõunasadama vahetus läheduses ja eriti kahe sadama vahelises rannikumeres. 2005. a seire käigus leiti et põhjataimestik ilmutab mõjust taastumise tendentsi, seega ei ole Paldiski Lõunasadama süvendusega põhjataimestikule avaldatud mõju pöördumatu.

Kokku registreeriti Pakri lahes 28 liiki põhjataimestikku. Lahe lõunaosas, kus valdab pehme põhi leiti kokku 17 liiki. Antud piirkonna põhjataimestiku liigiline koosseis seisneb põhiliselt pehmel substraadil kasvavatest vetikatest. Levinumad liigid on siin õistaimed Zostera marina, Ruppia maritima, Potamogeton pectinatus ja Myriophyllum spicatum. Kõvasid substraate eelistatavatest põhjataimedest, mis kasvavad sellel piirkonnal leiduvate kivide peal, on esinenud pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus ja Pilayella littoralis, punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata.

Väike-Pakri idarannik ja Pakri poolsaare läänerannik on sarnased põhjataimestiku liigilise mitmekesisuse poolest, kuna mõlemal alal on merepõhjaks kõva substraat, mille moodustab sügavustel 0–5 m (Pakri neeme tipus isegi kuni 15 m-ni) paas ehk karbonaatsetest kivimitest paljand. Paasi peal paiknevad ka kivid ja rahnud, mille pragudes on liiv. Nendes piirkondades registreeriti kokku 17 liiki. Põhilist massi moodustavad siin kõval substraadil kasvavad liigid: pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Chorda filum, punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata. Vähesel hulgal on leitud punavetiktaimi Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis,

OÜ Corson. Töö nr 1412 25 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pruunvetiktaim Pseudolithoderma subextensum jm. Pehmel põhjal kasvavatest põhjataimedest kohtab siin õistaimi Potamogeton pectinatus, Ruppia maritima ja üleminekul kõvast substraadist pehmele Zostera marina.

Kavandatava tegevuse piirkonnaga vahetult piirneval alal on merepõhjaks peamiselt kõva substraat, mille moodustavad liiva peal hulgaliselt paiknevad väikesed ja suured kivid ning rahnud. Selle peal kasvavad antud põhjale iseloomulikud liigid. Domineerivateks vetikateks on Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Polysiphonia nigrescens, mille katvus ulatub kuni 50 %-ni. Seirete käigus saadud materjali analüüsides võib öelda, et põhjataimestiku seisund Pakri lahes on stabiilne ja olulist muutust põhjataimestiku liigilises koosseisus ja keskmises katvuses nende aastate vältel ei toimunud.

2.2.5.2 Põhjaloomastik

Pakri lahe põhjaloomastiku liigiline koosseis ei ole eriti liigirikas ja on sarnane teiste põhjaranniku lahtedega. Üksikute liikide esinemise ja leviku määravad suuresti ära üldised olud – peamiselt toidubaas, põhjasubstraat ja veekvaliteet.

Peamiste liikide hulka, mis valdavad enamustes Pakri lahe piirkondades, kuuluvad limused balti lamekarp Macoma balthica, söödav südakarp Cerastoderma glaucum, liiva-uurikkarp Mya arenaria ja söödav rannakarp Mytilus trossulus. Kogu lahe ulatuses leidub arvukalt ka vesitigu Hydrobia sp.. Vähilaadsetest laialdaselt levinud kirpvähk Gammarus sp., lehtsarv Idotea sp., harilik kootvähk Corophium volutator ja tavaline tõruvähk Balanus improvisus, mis esineb peamiselt söödava rannakarbi küljes. Põhjaloomastiku arvukus ja biomass piirkonniti varieerub sõltuvalt merepõhja tüübist ja iseloomust.

Pakri lahe lõunaosas ja sadamate lähedasel alal, kus esimesel puhul on substraadiks liiv ja teisel puhul valdavalt mudased põhjad, on ülekaalus liigid, kes oma elutegevuseks vajavad pehmet põhja. Need on Macoma balthica, Mya arenaria, Cerastoderma glaucum, Corophium volutator, harjaslimukas Nereis diversicolor ja väheharjasuss Oligochaeta. Kivide peal esinevad Mytilus trossulus agregatsioonid. Vähilaadsetest lahe lõunaosa liivasel põhjal kohtab suurel hulgal Idotea chelipes ja Idotea baltica. Samuti on siin registreeritud Gammarus sp. ja merikilk Saduria entomon (töö nr E1123).

Pakri lahe idarannikul Põhjasadamast põhjas ja ka Väike-Pakri saare rannaaladel on põhiliselt kõvad paepõhjad, suured kivid ja rahnud. Sellistel põhjadel on valdavaks otse aluspõhjale kinnitunud bentilised liigid nagu söödav rannakarp Mytilus trossulus (edulis), tõruvähk Balanus improvisus, samuti sammalloomad Electra crustulenta. Merepõhjale kinnitunud vetikates varjuvad nektobentilised liigid, näiteks kirpvähid (Gammarus) ja lehtsarved (Idothea). Mytilus trossulus isendite arv ja biomassi väärtused ühes ruutmeetris ulatuvad vastavalt kohati kuni 4000 is/m2 ja 500 g/m2. Teised liigid eksisteerivad siin vähemal hulgal ja nende arvukuse ja biomassi väärtused ei ületa vastavalt 750 is/m2 ja 500 g/m2 (töö nr E1123).

Suuremates sügavustes (üle 10 meetri), kus põhjataimestik on hõre või puudub sootuks, ulatub söödava rannakarbi Mytilus trossulus (edulis) katvus paljal pael või rahnudel kohati 100%, eriti viimaste vertikaalsetel külgedel. Madalamal sügavustel, kus esineb arvukamalt ka põhjataimestikku ja vetikaid, on kinnitunud isendite arv pinnaühikul ja vastavalt ka liigi biomass väiksem. Vetikatesse kinnitunud põhjaloomastiku noorjärkude arvukus võib olla kohati väga kõrge, üle 10000 isendi /m2 (töö nr E1123).

OÜ Corson. Töö nr 1412 26 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.2.5.3 Piirkonna kalastik Peatüki koostamisel on kasutatud Hinnangud kaitsekorralduskavade jaoks ESTMAR projekti raames tehtud „Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade“ (Koostaja: Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut. 2010) materjale.

Pakri hoiualale jäävad väga erinevad rannamere osad, mis teevad piirkonna küllaltki omapäraseks. Alale jäävad nii madalad lahed (Lahepera laht, Pakri laht, Pakri lõugas) ja madal Kurkse väin, kui ka suuremad sügavused Pakri saartest ja poolsaarest põhjapool, kus kuni 20 meetri sügavused alad on väga lähedal kaldale. Lahed on suhteliselt hästi varjatud enamike tuulte eest, kuid põhjatuuled suudavad Pakri saarte ja poolsaare põhjakaldal tekitada märkimisväärset lainetust. Selline kombinatsioon suurtest sügavustest ja tuultest segatud külmast mereveest, muudab Pakri hoiuala sobivaks elupaigaks külmaveelistele kalakooslustele.

Pakri hoiualal on kalafauna avamerelise iseloomuga: arvukamateks liikideks on lest, räim ja merisiig. Arvukad on ka ahven, hõbekoger ja mudilad, viimaseid jääb nakkevõrkudesse oma väikeste mõõtmete tõttu siiski küllalt vähe, ning meripuugilised (nolgus, merihärg, meripühvel).

Tänu suhteliselt avamerelisele iseloomule on Pakri hoiuala piirkonna aastaringne temperatuurirežiim üsnagi stabiilne. Jääkate moodustub harva ja enamasti vaid madalale mandripoolsele rannikule. Samas on ka suvel vesi suhteliselt jahe. Küllalt suurt mõju avaldab piirkonna veetemperatuurile tuule suund. Tugevad lõunatuuled puhuvad ära soojema pinnavee ja süvaveekerke tõttu võib vesi ka suvel olla jäiselt külm. Paljude kalaliikide ruumiline paiknemine on sesoonne, erinedes külmaveelisel perioodil märgatavalt soojaveelisest.

Senised uuringud näitavad, kalade arvukus (sealhulgas dominantliikide arvukus) ja liigiline mitmekesisus Pakri hoiualal ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud juba läbi uuritud piirkondadest. Kas otseselt võrgu- ja noodapüükidega või siis kalatoiduliste liikide seedetraktist tabati Pakri saarte vahelisest lõukast kokku 18 liiki ja Pakri neemelt 21 liiki. Võrdlusena võib esile tuua, et Krassgrundilt saadi 20 liiki, Neugrundi madalikult 19 liiki ning Osmussaare ümbruse vetest 25 liiki. Liikide arv on Pakri hoiualale jäävates vetes suurem, kui väga avamerelistel Hiiumaast põhja jäävatel madalikel (näiteks Glotovi ja Apollo madalik), kust kokku tabati vaid 13 liiki.

Pakri lahe kalastiku liigiline kooslus on iseloomulik rannikumerele Soome lahe lääneosas.

Sadama rajamisel kavandatud süvendus- ja täitetööd tuleb läbi viia kõikide keskkonnanõuete ja ehituseeskirjade kohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra ja heljumit.

Detailplaneeringus kavandatu mõjud Väike-Pakri idarannikumeres piirduvad lokaalselt kavandatava sadama lähialas ja ei ole olulisteks mõjudeks Pakri lahe kudealadele.

2.2.5.4 Mereimetajad

Mereimetajate ülevaate esitamisel ja hinnangute andmisel on kasutatud Ivar Jüssi (TTÜ MSI 2011) andmeid.

Kogu Läänemeres elutseb hinnanguliselt 22 000 hallhüljest ning 7000-8000 viigerhüljest. Eestis peaks viimaste andmete kohaselt elutsema kuni 1500 viigerhüljest ning umbes 3500- 4000 hallhüljest („Ivar Jüssi: hüljeste poegimine kulgeb tänavu hästi”, uudised.err.ee).

OÜ Corson. Töö nr 1412 27 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Pakri lahes võib kohata mereimetajatest hallhüljest , viigerhüljest ja pringlit. Nendest on kõige tavalisem hallhüljes, viigerhülge kohtamise tõenäosus on tunduvalt väiksem, kuna liigi peamised asustusalad paiknevad Soome lahe idaosas ja Lääne-Eesti saarestikus. Pringli kohtamise tõenäosus on üliväike, kuna liik on terves Läänemeres väga haruldane. Hallhüljes ja pringel on Eesti looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja viiger II kaitsekategooria liikide nimekirjas.

Pakri laht, peamisel küll Kurkse väin omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana. Seda kasutatakse küll regulaarselt, kuid väikese arvu hallhüljeste poolt. Enam kohtab seal hülgeid sügise, alates septembrist.

Piirkonnas puuduvad hüljeste poegimisalad ning hüljeste arvukus on piirkonnas küllaltki tagasihoidlik. Hüljeste populatsioonile otseselt häirivat mõju kavandatav tegevus ei avalda.

Suur-Pakri saarest läänes ca 5 km kaugusele on Krassi madala madalaveelisse ossa koos Krassi saarega moodustatud Krassi loodusala, pindalaga 80 ha, mis on loodud EL-i loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide (karid ja väikesaared ning laiud) ja hallhülge kaitseks.

Krassi saare hallhülge püsielupaik loodi arvestades asjaolusid, et Soome lahe Eesti vetes asub ainult kolm ala, mida hallhülged asustavad. Krassgrund valiti kui läänepoolseim võimalik hallhüljeste asustusala, mis sobib soojal talvel ka poegimiseks, sest klibune platoo ei ole ka kõrge veeseisu ja tormide korral üleujutatud. Väljaspool sigimisperioodi kasutatava puhkealana tulevad kõne alla vaid laiu lääneküljes olevad rahnud ja põhjapool asuvad paeplaadid. Saart ennast hallhülged puhkealana ei kasuta, kuna see on liiga kõrge ja hüljestel puudub kiire vette põgenemise võimalus ning 360-kraadine ülevaade ümberringi toimuvast. Seniste uuringute andmetel ei ole hallhülged Krassgrundi poegimiseks kasutanud. Puhkealana on saare ümbrus oluline vaid vähestele, peamiselt noortele hallhüljestele.

Krassi saare hallhülge püsielupaik (KLO3000092) Maismaa pindala 0,6 ha, veeosa pindala 79,2 ha, kokku 79,8 ha. Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Põhja regioon http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO3000092&mount=view

2.3 Väike-Pakri saar ja planeeringuala.

2.3.1 Maastik

Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest läänes. Mandrist eraldab teda Kurkse väin. Pindala umbes 12,9 km2. Kuulub Paldiski linna koosseisu.

Maastikuliselt on Pakri saared osa Harju lavamaast (paeplatoost) kuni 7 km loodesse eenduvast Pakri saarte klindipoolsaarest. Madal ja laugepõhjaline ning kuni 1,5 km laiune Langgronne väin jagab Pakri saarte klindipoolsaare kaheks enam-vähem võrdse suurusega Suur- ja Väike-Pakri pangaks. Pankasid ääristab põhjakaarest umbes 8 km ulatuses 1–14 m kõrgune astang. Suur-Pakri panka 3 km ulatuses ääristav astang on kuni 7 m kõrgune. Väike- Pakri panka umbes 5 km ulatuses ääristava astangu kõrgus on kuni 14 m.

OÜ Corson. Töö nr 1412 28 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri panga klibuvallidega kaetud paeplatoo laskub põhjaotsa 17 m-lt kuni lõunaotsa vähem kui meetrini. Suur-Pakri samane klibuvallidega kaetud paeplatoo laskub põhjaranniku umbes 8 meetrilt kuni lõunaosa vähem kui 1 m-ni.

Väike-Pakri idarannikut ilmestab Väike-Pakri paerand, mis kuulub Ölandil algava ja Laadoga järveni kulgeva 1200 km pikkuse Balti klindi koosseisu. Osmussaarel ja Pakri saartel tuleb uuesti nähtavale Läänemere põhjas jätkuv Ölandi klint. Arvestades meie territooriumi pealiskorra kivimite üldist väikest lõunasuunalist kallakust (2 – 4,4 m/km kohta) ja Pakri saarte loode-kagusuunalist pikkust (6 km), siis põhjaranniku pangajärsaku ülaosas paljanduvad karbonaatsed kivimid asuvad saarte lõunaranniku piirkonnas juba allpool merepinda. Saarte lõunarannikul viitab moreeni esinemisele ja lainetuse selektiivsele toimele rohke rändkivide esinemine.

Saartetaguses madalmeres esineb samuti rohkesti rahne ja rahnudevahelises madalmeres ka murrutusel väljapestud peenemaid setteid. Pakri saartel murrutusjärsaku läbilõikes paljanduvad ainult ordoviitsiumi vanusega kivimid. Vanemad, Kambriumi ja osalt ka Alam- Ordoviitsiumi vanusega kivimid (valdavalt liivakivid, aga ka nn diktüoneemakilt) jäävad Pakri saartel meretasemest allapoole.

Paelava laskub Väike-Pakri kirde- ja põhjarannal (kõrgus kuni 14 m) pangana merre, rohkesti on rannavalle. Keskajal kasvas saartel ka okasmetsa, praegu on saarel loopealsed, võsa ja lehtmets. Saarte vahel väinas leidub ravimuda, mida veeti 1930. aastail Paldiski kaudu Tallinna. Väike-Pakri sadama kinnistu sadamakoht on antud paigas olnud ajalooliselt, sinna koonduvad ka mitmed teed nii ida, lõuna kui põhja poolt (foto 4).

Foto 4. Vaade nelja tee ristile. T. Liiv 04.10.2014

Pildistatud põhjapoole suunduvalt teelt. Otsevaates vasakule viib tee sadamasse, paremale jääb Suurküla-Väikeküla põlistee (580:MET:001) ja otse kabeli põlistee Väike-Pakril (580:KAT:004). Kahe põlistee (pärandkultuuri objektid) vahelisse nurka jääb pärandkultuuri objekt: kivikelder Väikekülas (580:KEL:003).

Endine ja kavandatud sadamakoht asub looduskaitselise väärtusega Pakri saarte pankranniku ja sadamast lõunas asuva Väike-Pakri idaosa paeranniku vahel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 29 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 5. Vaade infostendi juurest endisele ja kavandatavale sadamaalale. T. Liiv 04.10.2014

Pildistatud infostendi eest. Fotol 5 on näha sadamast tulev pinnastee ja üle selle jäävad lagunenud sadamarajatised ning endine lahesopp

Osa Pakri saartest kuulub Pakri maastikukaitseala (1459,5 ha; moodustatud 1998) koosseisu. Kaitseala eemärgiks on rariteetsete ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide ja eluslooduse kaitse. Kaitseala koosseisu kuuluvad Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa lahustükid, saartevaheline meri (Langgronne väin), Kappa ja Bjögränne saar ning Väike-Pakri saare lõunaosa.

Ülejäänud saari ja neid ümbritsevat mereala hõlmab 2005. aastal loodud Pakri hoiuala (Natura 2000 linnu- ja loodusala).

2.3.2 Pakri saarte geoloogiline ülevaade

2.3.2.1 Geoloogia Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) materjale.

Pakri saared kujutavad endast aluspõhjalise tuumaga voorelaadseid pinnavorme, nn klindineemikuid (Suuroja jt, 1998). Nende piklik voolujooneline kuju viitab neid voolinud liustikujää liikumissuunale. Paekalda kõrgus on Suur-Pakril 4 m ja Väike-Pakril 13 m (Kink, 2000). Paekallas on tüüpiline murrutuspank, mille morfoloogia sõltub panka moodustavate kivimite kõvadusest ja neid läbivatest tektoonilistest lõhedest (Perens 2008).

Pinnamoes on valdavaks Läänemere kulutus- ja kuhjetasandikud ning rannamoodustised, mis kujutavad vallistikke ja maasääri. Neist üks ilmekamaid paikneb Väike-Pakri kaguosas, praegusest sadamast ja selle muulist paari kilomeetri kaugusel lõuna pool.

Pakri saartel paljanduvad valdavalt Ordoviitsiumi ladestu erinevad lubjakivid (Viru seeria, Volhovi lademest kuni Jõhvi lademeni), kogupaksuses üle 25 m. Kihtide kallakuse tõttu

OÜ Corson. Töö nr 1412 30 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne puuduvad klindi läbilõikest saare lõunaosas avanevad nooremad kihid ja seal jälgitava läbilõike paksus on umbes 15 m.

Pakri saarte tähelepanuväärseim pinnavorm, pankrand ääristab Pakri saarte põhja ja kirderannikut kokku umbes 8 km pikkuselt (Suur-Pakril 2- 2,5 km ja Väike-Pakril 7 – 8.5 km.) Suur-Pakri saarel küünib pangajärsaku kõrgus 4 meetrini, Väike-Pakril aga kuni 13 meetrini. Arvestades pealiskorra kivimite üldist väikest lõunasuunalist kallakust ja saarte loode-kagusuunalist pikkust ca 6 km, siis Pakri saarte põhjaranniku pangajärsaku ülaosas paljanduvad karbonaatsed kivimid asuvad saarte lõunaranniku piirkonnas juba allpool merepinda. Saarte lõunarannikut iseloomustabki rohke rändkivide esinemine, mis viitab moreeni esinemisele selles piirkonnas, ning lainetuse selektiivsele tegevusele rahnurikka moreeni murrutusel. Saartetaguses madalmeres esineb samuti rohkesti rahne ja rahnudevahelises madalmeres ka moreenist murrutusel väljapestud peenemaid setteid.

Pangajärsaku kõige ülemises osas paljanduvad Uhaku ja Lasnamäe lademete suhteliselt massiivsed lubjakivid ja dolomiidid nn ehituslubjakivid. Nende all on õhukesekihiliste pae ja lubiliivakivide kompleks, mis on võrreldes nende peallasuva massiivse kompleksiga märgatavalt nõrgema vastupidavusega. Veelgi allpool, veepiirist vaid veidi kõrgemal paljanduvad glaukoniitliivakivid ja savid. See kompleks on aga lainetuse tegevusele vähe vastupidav.

Murrutuse tulemusel purustatakse intensiivselt nõrga vastupidavusega kivimeid panga jalamil, kujunevad võimsad murrutuskulpad, koopad, mille tulemusel tugevad paekivi kihid ulatuvad karniisina mere kohale. Pangajärsakute arengut iseloomustab ka ristuvate lõhesüsteemide esinemine, mille tulemusel karniisina merekohale ulatuvad paekihid võivad piki lõhede pindu suurte plokkidena alla variseda. Sellisel moel moodustavad paekilbid pangajärsaku jalamil pangajärsakule loodusliku kaitse edasiste tormimurrutuste eest.

2.3.2.2 Maavarad Peatükk on koostatud Eesti geograafiline baaskaart (mõõtkava 1:50 000) 6244 Pakri Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2013 (edaspidi EGBK 6244 EGK 2013) materjalide põhjal.

Lubjakivi (aluspõhja maavara) Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid on Eesti geograafilise baaskaardi 6244 Pakri seletuskirjas võimaliku ehituslubjakivi perspektiivalana välja pakkunud Väike-Pakri saarel Väikekülast (Lillbyn) põhja poole ja Peetri paemurrust (Storstäin-bröke) ning ka Pakri maasikukaitseala piirist lääne poole tasemele 10–12 m ümp jäävat umbes 80 ha ala (joonis 2.4). Kasuliku kihi moodustab välja pakutud perspektiivalal põhiliselt Lasnamäe ehituslubjakivi (Väo kihistu), mis levib siin kuni 6 m paksuse kihina. Oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest võiks perspektiivala Lasnamäe ehituslubjakivi, mille survetugevus, otsustades Suur-Pakril tehtud uuringute järgi (Suuroja jt 2010b), on 134–165 MPa (väga tugev kaljukivim), olla kasutatav nii ehituskivina kui ka III klassi (LA<30) killustiku valmistamiseks.

Perspektiivala mäetehnilised tingimused on soodsad, sest kogu kasulik kiht asub põhjavee tasemest enam kui 4 m kõrgemal. Ka liigvee ärajuhtimise võimalus on 300 m kaugusele jääva mere läbi olemas. Kasuliku kihi pealispind on tasemel umbes 10 m ümp ja põhi 4 m ümp. Kattekihiks on kuni 1 m paksune paeklibust vall.

Arvestades aga perspektiivala saarelist asendit ja sadamakoha puudumist, tuleb tõdeda, et varu kasutamisväärtus seisneb valdavalt kohalike, st Suur- ja Väike-Pakri saare vajaduste

OÜ Corson. Töö nr 1412 31 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rahuldamises. Kui selline üsnagi hüpoteetiline vajadus tekkikski, ka siis oleks otstarbekam kasutusele võtta umbes 2 ha suurune keskne osa umbes 6 ha suurusest ajaloolisest Peetri murrust (Storstäin-bröke) ehk see ala, kus paelasundi pindmised katvad kihid on juba kõrvaldatud (EGBK 6244 EGK 2013).

Pinnakatte maavarad Kaardilehte 6244 hõlmaval merepõhja akvatooriumil ei ole senini ühtegi kvaternaarsete setetega seonduvat maavarade leiukohta ega perspektiivala välja eraldatud ja ka käesolev töö ei toonud sellele lisa.

Ajakirjanduse andmeil olla 1930. aastal Paldiskis kasutatud ravimuda, mida kaevandatud Pakri saarte vahelisest Langgronne väinast (Söderback 1940). Kaardistamistööde käigus ei õnnestunud selle kohta täiendavaid andmeid saada. Kõigi eelduste kohaselt kaevandati ravimuda Väike-Pakri Suurküla alusest lahesopist. Väina enamikul alal on muda, moreen või viirsavi kaetud liivaga (EGBK 6244 EGK 2013).

Joonis 2.4 Maavarade paiknemise skeem (Allikas: EGBK 6244 EGK 2013 joonis 4.1)

Kruus Kuigi karbonaatse klibu vallid ja vallistikud ääristavad Pakri saari kohati kuni poole kilomeetri laiuse ribana jäävad nad enamasti Pakri maastikukaitse- või hoiuala piiresse ning ei oma seetõttu maavaralist perspektiivi.

Joonisel 2.4. asuv Väikeküla leviala hõlmab umbes 30 ha suuruse ala Väike-Pakri idarannikul vana sadama lähistel kaitsealuste rannavallide vahel. Kasuliku kihi moodustab siin Väo ja

OÜ Corson. Töö nr 1412 32 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kõrgekalda kihistu lubjakivist murrutatud 1–3 m paksune veeristikkruus. Vallide allosas muutub kruus liivasemaks.

Ers-Matsu levialast veidi läände, Västrnäse poole, on II maailmasõja eelne kruusaauk. Ligi 30 ha-se levialaga leiukoha materjali kvaliteet võiks olla hea, sest sealne kruusveeristik on välja murrutatud eelkõige heast ehituslubjakivina tuntud Lasnamäe ehituslubjakivi (Väo kihistu) avamusalalt. Kasuliku kihi paksus alal on 1–3 m. Allapoole kasvab liivase täite osakaal. Aluspõhjal, vahetult kihi lamamil, on kuni 0,5 m paksune tard- ja moondekivimitest munakate kiht.

Rannaküla kruusa-liiva leviala asub Suur-Pakri edelarannal. Leviala ligi 75 ha-st suurem osa jääb kaardilehest välja Keila kaardilehele. Rannasetete kompleks, millel paksust 1–3 m, on litoloogiliselt väga muutlik, kuna ka vallistiku moodustavad vallid on muutliku koostisega. Leiukoha põhjaosas, Pakri kaardilehe piires, koosnevad vallid valdavalt karbonaatsest veeriselisest kruusast. Materjal on Rannaküla leiukohas ilmselt vähem kvaliteetne, sest pärineb eelkõige Ülem-Ordoviitsiumi mõnevõrra savikamatest lubjakividest. Lõuna poole (ja tavaliselt ka läbilõikes allapoole) suureneb järjest liiva osatähtsus. Kasuliku kihi moodustab seal juba kruusakas muutliku terasuurusega liiv. Leviala võiks pikendada piki randa ka loodesse, kuid rannasetted levivad seal mitte niivõrd laiema terrassina vaid pigem kitsaste teravaharjaliste kaevandamiseks sobimatute vallidena (EGBK 6244 EGK 2013).

2.3.3 Pakri saarte hüdrogeoloogilised tingimused Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) ja EGBK 6244 EGK 2013 materjale.

Pakri saartel ei paikne tarbepuurkaeve ega seirekaeve ja baaskaardi 6244 hüdrogeoloogiline andmestik pärineb nelja uuringupuuraugu lühiajaliselt katsepumpamiselt (Perens, Suuroja, 2010). Arvestades ka Väike-Pakri saare nelja salvkaevu ja allikaimbe alasid klindil, on veepunktide tihedus ligi 0,5 punkti 1 km2 kohta.

Pakri saari hõlmava baaskaardi 6244 ala paikneb Harju alamvesikonnas ning kuulub hüdrogeoloogiliselt Balti arteesiabasseini. Põhjavesi esineb aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi.

Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi karbonaatseis kivimeis. Sügavamal lasuvad poorsed terrigeensed kivimid ja neis esineva mõnevõrra kõrgendatud mineraalsusega (saarte põhjaosas) vee liikumiskiirus on väike. Aluskorra lõhedes esinev kõrgendatud mineraalsusega vesi on praktiliselt liikumatu.

Kvaternaari veekompleksi pole võimalik välja eraldada, kuna püsivat põhjavett pinnases ei ole.

2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks Siluri–Ordoviitsiumi veekompleks (S–O) levib mõlemal saarel, hõlmates praktiliselt kogu 6– 14 m paksuse paelasundi. Kuna Siluri kivimid kaardilehe piires puuduvad, kasutatakse edasises tekstis nimetust Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleks on survetu. Aeratsioonivöö paksus ulatub saarte põhjaosas 5 meetrini, lõunaosas umbes 2 m. Veekompleksi toitumine on eranditult kohalik, mistõttu veetase sõltub otseselt ilmastikutingimustest. Põhjavee tase saartel jälgib maapinna reljeefi. Veetaseme

OÜ Corson. Töö nr 1412 33 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne absoluutkõrgus on suurim saarte kesk- ja lõunaosas (2–3 meetrit ümp) ning veepind langeb meretasemeni rannikul (EGB 6244 EGK 2013)

Puurimistööde käigus (Kotenjov, 2009) märgiti Pakri kaardilehe hüdrogeoloogilise läbilõike puuraugu SP4 puhul, et kogu lubjakivide intervall oli veetu. Kirjeldada mõlema saare põhjaosa veetute lubjakivide alana ei luba aga kummagi saare allikaimbed klindil. Puurkaevude erideebit jääb ilmselt vahemikku 0,01–0,1 l/s meetri alanduse kohta. Suurem on veeandvus saarte lõunaosas, väiksem põhjaosa kõvikuil, kus erideebit võib olla alla 0,01 l/s meetri alanduse kohta. Kuna saarte põhjaosas jääb küllastusvöö tüsedus alla 5 m, pole võimalik suurte alanduste tõttu erideebitit pumpamiskatsega määrata. Kaudselt kinnitab põhjaosa veevaesust ka kunagiste külade paiknemine saarte lõunaosas.

Karbonaatses kompleksis on vesi mage, HCO3-Ca-Mg- tüüpi kaardilehe lõunaosas ja HCO3- SO4-Ca-Mg-tüüpi rannikul, mineraalainete üldsisaldusega 0,4–1 g/l. Suurem on põhjavee mineraalsus põhjaosa paekõvikuil ja rannikul. Üle 1 g/l põhjavee mineraalsuse ala on veeproovide puudumisel eraldatud välja saarte põhjapiiril, arvestades Pakri kihistu liivalubjakivide (lubiliivakivi-täiteliste soontega) avanemist merevee piiril ja kihtide lõunasuunalist kallakust. Vesi on keskmiselt kare või kare (3,5–7 mg-ekv/l) ning rauasisaldusega kuni 0,5 mg/l. Ordoviitsiumi veekompleks on praegu ainsaks eratarbijate veevarustuse allikaks (EGB 6244 EGK 2013).

Saarte elanikud tarbisid kuni 1940. aastani joogivett kuni 8 m sügavustest salvkaevudest. Okupatsiooni ajal uusi kaeve ei rajatud – alguses kasutati talukaeve, hiljem lisandusid sõjaväerajatiste juures paesse rajatud, arvatavasti kuni 20 m sügavused tehissüvendid. Allikad ja allikaimbed on valdavalt seotud pankrannikuga. Nende vooluhulk ei ületa 0,3 l/s.

Põhjavesi toitub eranditult kohapeal, mistõttu veetase sõltub oluliselt ilmastikutingimustest. Suvisel kuival ajal jäävad madalad salvkaevud tõenäoliselt kuivaks. Veekompleks sobib kasutamiseks eelkõige hajaasustusega üksikmajapidamistes (Perens 2008).

2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi (O–Ca) levikualale jäävad mõlemad saared. Kallavere (Ordoviitsium) ja Tiskre kihistu (Kambrium) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest aleuroliidist koosneva kompleksi paksus on 25–30 m. Veekompleks on nõrgalt surveline ja lasub 10–16 m sügavusel maapinnast. Põhjavee survetase on 1–2 m ümp saarte lõunaosas ja langeb kuni tasemeni 0,5 m ümp saarte põhjapiiril.

Kivimite filtratsioonikoefitsiendi väärtused on küllaltki ühtlased. Tarbepuurkaevudes on need 0,33–3,5 m/d, kaardistamise puuraukudes 0,2–0,9 m/d (Meriküll jt, 1993).

Veekihi vesi on surveline. Kuigi saartel ei ole puurkaeve rajatud, võib arvata, et sarnaselt Pakri poolsaarega on veetaseme absoluutkõrgus 1–3 m ü.m.p.

Veekihi veeandvus on kogu Harjumaal võrdlemisi ühtlane. Tarbepuurkaevudes on erideebit valdavalt kuni 0,3 l/s·m. Veekihi keskmiseks veejuhtivuskoefitsiendiks võib pidada 20–25 m²/d.

Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi toitumispiirkond langeb põhiliselt kokku tema levikualaga. Surve moodustumise alaks on Pandivere kõrgustik, kus maksimaalsete veetasemete absoluutsed kõrgused on 55–60 m ja enam. Veekiht toitub lasuvatest veekihtidest

OÜ Corson. Töö nr 1412 34 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rikkevööndite, vertikaalsete lõhede ja mattunud orgude kaudu. Vee väljavool toimub klindi jalamil ja Soome lahte.

Keemiliselt koostiselt on Pakri poolsaarel vesi HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi, mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare (valdavalt 3–5 mg-ekv/l) ja suhteliselt väikese mineraalainete sisaldusega (keskmiselt 0,3 g/l). Kuigi Paldiski laht lõikub nimetatud veekihti moodustavatesse Alam-Kambriumi liivakividesse, võib arvata, et saarte keskosas on samasuguse koostisega mage vesi. Siinjuures peab siiski märkima, et enam-vähem sarnaste hüdrogeoloogiliste tingimustega Osmussaarel ja Ölandil on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist saadud ka joogiveenormidest kõrgema kloriidide sisaldusega põhjavett.

Tänu maapinnalähedasele lasumisele ja sealjuures heale looduslikule kaitstusele on Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihi kasutamine nii ühisveevarustuses kui ka üksikmajapidamistele väga olulise tähtsusega. Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008).

2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks Kambriumi–Vendi veekompleks (Ca–V) levib kogu Pakri saarte ulatuses. Veekompleks koosneb Vendi kompleksi Kroodi kihistu ja Alam-Kambriumi Voosi kihistu ja Lontova kihistu Sämi (Є1lnS) kihistiku liivakividest ja aleuroliitidest.. Veekompleksi moodustavad kivimid lasuvad vahetult aluskorra murenemiskoorikul või otse aluskorra kristalsetel kivimitel. Veekompleksi looduslikuks väljealaks on Soome laht 15–20 km kaugusel kaldajoonest.

Aleuroliitide ja savide vaheldumise tõttu on veekompleksi ülemist hüdrogeoloogilist piiri raske panna, kuna ülemised aleuroliidikihid võivad olla juba veetud. Seetõttu ongi tinglikuks veekompleksi piiriks loetud Sämi kihistiku ülemist pinda. Veekompleksi kogupaksus kõigub küllaltki suurtes piirides. Pakri saartel on veekompleksi paksus 80–90 m.

Kuna veekompleks on litoloogilise koostise ja lõimise poolest muutlik, siis on ka filtratsioonikoefitsient väga erinev, valdavalt vahemikus 1,2 m/d kuni 3,2 m/d. Vertikaalläbilõikes kehtib seaduspärasus, mille järgi filtratsioonikoefitsient suureneb ülevalt alla. Ülemises osas, kuni 20 m veekompleksi ülemisest piirist, kus peeneteralised liivakivid ja aleuroliidid vahelduvad savikihtidega, ei ületa filtratsioonikoefitsient 1 m/d; 40–50 m sügavusel ülemisest piirist on see 2–3 m/d, aga jämedateralistes liivakivides – 5–10 m/d (Meriküll jt, 1993).

Alumiseks veepidemeks on savikas murenemiskoorik. Seal, kus see puudub, lasub veekompleks vahetult aluskorra kristalsetel kivimitel. Kristalne aluskord lasub 160–170 m sügavusel maapinnast. Ülemiseks veepidemeks on Lontova (Є1ln) ja Lükati (Є1lk) kihistu savid. Kokku ulatub veepideme paksus 50–60 meetrini. Mere põhjas on veekompleks kaetud liustikusetete ja kaasaegsete meresetetega.

Põhjavesi on kõrgsurveline ja survetase on 1 kuni 2 m allpool merepinda. Kaardileht jääb ulatusliku Tallinna survepinna alanduslehtri läänepiirile. Ida pool Paldiski linnas oli veekompleksi piesomeetriline tase 90-ndate aastate alguseks langenud tasemeni -17 m amp. Seoses järgnenud veetarbimise vähenemisega on põhjavee survepind tõusnud nüüdseks tasemeni -2 m amp.

OÜ Corson. Töö nr 1412 35 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Veekompleksi vesi on mage (mineraalsus 0,4–0,5 g/l), kusjuures suurem on mineraalainete sisaldus veekompleksi avatud alumise osa puhul. Vesi on HCO3-Cl-Ca-Na- tüüpi või Cl- HCO3-Ca-Na- tüüpi. Alumise veekompleksi osa puhul on tavaliselt probleemiks suur kloriidide ja raua sisaldus põhjavees, samuti radionukliidide sisaldus. Kuna tarbimine veekompleksist on aastatega pidevalt vähenenud, jääb kloriidide sisaldus nüüdseks alla 200 mg/l.

Idapoolse Paldiski kaardilehe (6333- hõlmab Pakri poolsaart) piires tehtud radionukliidide määrangute põhjal on efektiivdoos joogiveele lubatust (0,1 mSv/a) veidi kõrgem ja ulatub 0,2 millisiivertini aastas (EGBK 6244 EGK 2013)

Kambriumi–Vendi veekompleksi vesi on hea kvaliteediga ja seetõttu Harjumaa, sealhulgas ka Paldiski linna hinnaline joogiveeallikas. Paldiski linna kinnitatud põhjavee tarbevaru on 4000 m³/d, millest 2006. aastal kasutati 936 m³/d. Seega oleks vajaduse korral mingi suurema SPA- projekti realiseerimiseks võimalik Pakri saartel kasutada ka Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveeressurssi (Perens 2008).

2.3.3.4 Põhjavee kasutamine Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett tarbitakse talude üksikute salvkaevudega. Lubjakividesse rajatud kaevud on maksimaalselt 8 m sügavused. Kõik tarbimises olevad 4 salvkaevu paiknevad Väike-Pakri saarel (Suurkülas ja Väikekülas), Suur-Pakril on vaid lagunenud mahajäetud salvkaevud Rannakülas ja Suurkülas.

Endise Nõukogude Liidu sõjaväelased tarbisid vett paesse rajatud kuni 20 m sügavustest hoidlatest (Raukas, 1999), hoidlad paiknesid Väike-Pakri saare keskosas (põhiline asus sõjaväelinnaku tulejuhtimise punkti juures).

Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule on kavas puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavad tarbepuurkaevud Väike-Pakri idaranniku (rajatavasse) sadamasse ja sama saare keskossa (EGBK 6244 EGK 2013).

Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas, samas võib selle üleekspluateerimine kergesti kaasa tuua soolase vee sissetungi veekompleksi. Suuremate ehitus- või arendusprojektide realiseerimisel saartel tuleks kasutada Ca–V veekompleksi põhjaveeressurssi.

Põhjavee taseme muutusi Pakri saartel ei ole uuritud, kuid kohalike elanike salvkaevud kipuvad suve lõpuks kuivama. Analoogsete hüdrogeoloogiliste tingimustega Pakri poolsaarel on veetaseme aastane kõikumise amplituud maapinnalähedases Ordoviitsiumi veekompleksis kuni 2 m ja maapinnalt teises, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksis 0,5 m (Kink jt, 1997).

Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveerežiim sõltub suurel määral tarbimise intensiivsusest. Veekompleksis algas eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpul survepinna alanemine, mis asendus 90-ndate aastate lõpul kiire tõusuga tarbimise vähenedes ning nüüdseks on survepind stabiliseerunud tasemel 1–2 m amp. Stabiliseerunud seisundis ei ületa survetaseme kõikumise aastane amplituud Ca–V veekompleksis 0,4–0,5 m.

OÜ Corson. Töö nr 1412 36 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.3.3.5 Põhjavee kaitstus Veeseadus1 (RT I 2010, 43, 254) § 2613 lõige 3: • punkt 1 sätestab kaitsmata põhjaveega alaks karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; • punkt 2 järgi loetakse nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht; • punkt 3 kohaselt loetakse keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht; • punkt 4 järgi loetakse suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht; • punkt 5 sätestab kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstuse all mõeldakse selle kaetust vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega ja seejuures lähtutakse nende tüsedusest, litoloogiast ning siit tulenevalt filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivöö tüsedusest. Olulise tegurina arvestatakse pinnase- ja põhjavee tasemete vahekorda. Survelise veekihi kaitstus on kindlalt tagatud, kui survepind on pinnasevee tasemest pidevalt kõrgemal.

Pakri saartel on eristatavad järgmised alad (EGBK 6244 EGK 2013): 1. Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui ka mineraalsete reoainete suhtes. Saviliivmoreeni paksus ei ületa 2 meetrit. Siia alla kuuluvad kõik alvarid ja õhukese pinnakattega alad ning klibuvallid. Sageli lasuvad klibu ja kruusakad setted otse aluspõhjal. Põhjavee looduslikku kaitstust saartel on vähendanud Nõukogude sõjaväe pommitamised oma polügoonil saarte põhjaosas. 2. Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliiv pinnakatte (moreen, aleuriit) paksus on valdavalt 2 m või savipinnas (savi, liivsavi) paksusega kuni 2 m. Ala hõlmab Suur-Pakri saare kaguosa, peamiselt moreenialasid ja mölli randa. Kaardil välja toodud savide või liivsavide avamusaladel jääb nende setete paksus enamasti alla 2 m. 3. Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlike) aladena on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi puhul välja eraldatud mõlema saare põhjarannikul 10–20 m laiune ala, kus O–Є veekompleksi katab ligi 5 m argilliiti (diktüoneemakilt). 4. Suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) ega kaitstud alasid ei ole maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi puhul võimalik saarte piires välja eraldada.

Põhjavee kaitstus oleneb sadevetega kantavate reoainete infiltreerumise kiirusest antud piirkonnas. Tuleb ka arvestada, et põhjaveekihti sattununa sõltub reoainete levik külgsuunalistest (lateraalsetest) filtratsiooniomadustest.

Tulenevalt saarte geoloogilisest ehitusest on maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi veekompleksi) põhjavesi pindmise reostuse eest kõikjal kaitsmata.

Alla 2 m paksuse moreeni filtratsioonimoodul on 0,01–0,5 m/ööp ja alla 20 m paksuse liiva- või kruusakihi filtratsioonimoodul 1–5 m/ööp. Kruusakihi maksimaalne paksus rannavallides on 2–3 meetrit. Valdaval osal Pakri saartest pinnakate puudub üldse.

Vastavalt ülalnimetatud korrale võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 m³ vähemalt bioloogiliselt puhastatud vett (Perens 2008).

OÜ Corson. Töö nr 1412 37 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 29.11.2012 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1. § 6. Nõuded heit- ja sademevee pinnasesse juhtimise kohta (1) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine on käesoleva määruse tähenduses heit- ja sademevee hajutatult pinnasesse immutamine. (5) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduse § 241 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi, järgmistes kogustes: 4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Suvilate, kämpingute ja puhkealade juurde on võimalik rajada reovee puhastussüsteemid, mis koosnevad septikust ja sellele järgnevast heitvee immutus- või filtersüsteemist. Puhastamist vajava heitvee koguse vähendamiseks on võimalik tualetis tekkiv nn must vesi ja pesemisel tekkiv nn hall vesi eraldada, kusjuures hall vesi oleks võimalik immutada ka krundi piires. Majanduslikult on kaalumist väärt võimaluseks ka moodsate kuivkäimlate rajamine ja kasutamine. Igal juhul nõuab kaitsmata põhjaveega alal territooriumi planeerimine arendajatelt vastavate piirangutega arvestamist (Perens 2008).

2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused Põhjavee looduslik kaitstus peaks peegelduma ka lämmastikühendite sisalduses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavees, ometigi on, vaatamata mägiveiste kasvatamisele saartel OÜ Pakri Tarvas poolt mitme aasta jooksul, lämmastikühendite sisaldus põhjavees väike.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on saartel uuritud 1997. aastal Geoloogia Instituudi teadlaste poolt koostöös Tartu Ülikooliga (Pakri saarte…, 1997). Lisaks on põhjavee koostise määrangud Eesti Energia AS tellimusel Suur-Pakri saarele rajatud uuringupuuraukudest (Kotenjov, 2009; Perens, Suuroja, 2010).

Nitraate on salvkaevude vees 0,1–1 mg/l. Süvapuuraugu SP2 puurimise käigus Ordoviitsiumi veekompleksist võetud veeproovis (Kotenjov, 2009) oli lämmastikühendite sisaldus isegi alla määramistäpsuse. NH4+ sisaldus on suurusjärgus 0,1–1 mg/l, kuid Väike-Pakri sadama salvkaevus 0,25 mg/l. Tuleb silmas pidada, et harva tarvitamist leidvate vanade kaevude vesi võib muutuda anaeroobseks ning kaasneb raua ja väävelvesiniku sisalduse kasv.

Kloriidide sisaldus Ordoviitsiumi veekompleksi vees on alla 10 mg/l ja sulfaatide sisaldus 10– 30 mg/l. Raua, nagu ka H2S sisaldus ei sõltu tavaliselt põhjavee looduslikust kaitstusest, vaid piirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest. Tavalisest suurem on rauasisaldus Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjavees, jäädes vahemikku 0,5–1 mg/l.

Keemiliselt koostiselt on Pakri poolsaarel vesi HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi, mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare (valdavalt 3–5 mg-ekv/l) ja suhteliselt väikese mineraalainete sisaldusega (keskmiselt 0,3 g/l). Kuigi Paldiski laht lõikub nimetatud veekihti moodustavatesse Alam-Kambriumi liivakividesse, võib arvata, et saarte keskosas on samasuguse koostisega mage vesi. Siinjuures peab siiski märkima, et enam-vähem sarnaste hüdrogeoloogiliste tingimustega Osmussaarel ja Ölandil on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist saadud ka joogiveenormidest kõrgema kloriidide sisaldusega põhjavett.

OÜ Corson. Töö nr 1412 38 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Järeldused Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi veekompleks sobib kasutamiseks eelkõige hajaasustusega ala vähese veetarbimisega üksikmajapidamistes, suvilates ning laagrikohtades.

Suurema veetarbimisega (kuni 50 m³/d) ökohotellide ja muude majutusasutuste veevarustus on soovitav rajada Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavee kasutamisele. Kui nimetatud veekihi vesi peaks sisaldama joogiveele lubatust suuremal hulgal kloriide, on võimalik kasutada sügavamal lasuva Kambriumi–Vendi veekompleksi vett, mida tarbitakse ka Paldiski linnas.

Tänu maapinnalähedasele lasumisele ja sealjuures heale looduslikule kaitstusele on Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihi kasutamine nii ühisveevarustuses kui ka üksikmajapidamistele väga olulise tähtsusega. Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008).

Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule on kavas puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavad tarbepuurkaevud Väike-Pakri idaranniku (rajatavasse) sadamasse ja sama saare keskossa (EGBK 6244 EGK 2013).

Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas, samas võib selle üleekspluateerimine kergesti kaasa tuua soolase vee sissetungi veekompleksi. Suuremate ehitus- või arendusprojektide realiseerimisel saartel tuleks kasutada Ca–V veekompleksi põhjaveeressurssi.

2.3.3.7 Veestik Keskkonnaregistri kohaselt on Pakri saartel 4 pinnaveekogu - 3 järve Suur-Pakri põhjaosas ning üks järv Väike-Pakri lõunaosas. Lisaks neile leidub veel väiksemaid tehislikke tiike või looduslikke järvikuid.

Vooluvetest on vaid Väike-Pakril kaks oja, millede vooluhulk mõõtmise ajal oli 2,0 kuni 2,5 l/s (Kink, 2000). Küll aga moodustub mõlemal saarel peale vihmaperioode arvukalt ojasid ja niresid, mis endale mere poole teed leiavad. Kummalgi saarel on pommilehtreisse või kaitsekraavidesse moodustunud kümmekond järvikut ja tiiki (EGBK 6244 EGK 2013). Mitmed järvikud (vadid rootsipäraselt) on ajutise iseloomuga.

Sookesed saartel on tekkinud järvikute kinnikasvamisel. Ainult Väike-Pakri põhjaosas paiknevas Djupmossani soos ulatub turba paksus 60 cm-ni.

Allikate puhul on tegemist pindalalise allikaimbega, kus vesi nõrgub üliväikese deebitiga välja pikkadel klindilõikudel. Väike-Pakri saare idarannikul (450 m pikkusel lõigul sadamast lõunasse ja sadamakohast põhja pool Väikeküla ümbruses), kus klint pikkamööda kaob, esinevad allikaimbed paeastangul peamiselt aluspõhja ja pinnakatte piiril, olles seotud aluspõhja ülemise, murenenud osaga (Kink, 1998).

Siit veelgi põhja poole on vana paemurru (Peetri ehk Suur kivimurd) põhjas klindil hakanud kujunema lubjarikas allikasoo.

OÜ Corson. Töö nr 1412 39 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Klindi kõrgenedes on allikaimmete tasemeiks Väo kihistu alumine piir ja vett imbub ka Kunda lademest (Pakri kihistu), kusjuures nendel tasemetel on allikaimbed seotud peamiselt püstlõhedega ning deebit jääb endiselt üliväikseks (üle 0,01 l/s) (Kink, 1998).

2.3.4 Mullastik Muldadest on saartel esindatud loo-, klibu ja soostunud kamarmullad, mis erinevad üksteisest põhiliselt niiskusrežiimi ja huumusesisalduse poolest. Muldade reaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne (pH 6,6-7,2). Alvaritel katavad aluspõhja lubjakive õhukesed huumusrikkad loomullad – rendsiinad.

Joonis 2.5. Väljavõte Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardist (allikas: Maa-ameti geoportaal). Väike-Pakri sadama kinnistu ja lähiala mullastiku moodustavad klibumullad.(joonis 2.5) Väike-Pakri sadama kinnistul ja selle lähialas levivad klibumullad (tähistus kaardil Kk). Kinnistu mulla lõimiseks on kruusane klibu (tähistus kaardil krkb). Krkb - korral mulla OÜ Corson. Töö nr 1412 40 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mahust on 10 – 30 % kruusa (Ø 0,1-1 cm) ja ülejäänud mahu moodustab siis vastavalt 90-70 % klibu (Ø 1-10 cm). Koresuse astmeid mullakaardil kruusa* puhul ei kasutata, ilma koresuse astmeta märgitakse ka üle 70 % korese sisaldusega rähk (r), paeveeris (v), raudkiviveeris (v0) ja klibu (kb). Klibumulla huumushorisondi tüseduseks on 20-30 cm. Planeeringu- ja selle lähiala hõlmavas mullakontuuris on mulla pindmise (30 cm) kihi keskmiseks kivisuse astmeks V – kive on 100-200 m3/ha (kivid Ø üle 20 cm).

* koresuse astmeid ei kasutata veel pae (p), liivakivi (d), lubisetted (lu) ja paeplaadid (pk) Ø üle 20 cm.

2.3.5 Taimestik Peatükk on koostatud 2014. a suvel P. Vissaku tehtud välitööde ja taimkatte uuringu materjalide põhjal. Lisas 9 on P. Vissaku poolt välitööde alusel koostatud elupaigatüüpide taimete ohtruse näitajate tabel.

2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust Pakri saarte taimestik on liigirohke. Väike-Pakrilt on leitud 496 soontaimeliiki. Taimkatte mitmekesisuse aluseks on kasvukohtade rohkus. Pakri saartel leidub loo-, aru-, puis-, ranna- ja soostunud niitusid. Metsadest on esindatud sooviku-, rohusoo-, salu- ja loometsad. Kasvukohtadest esineb veel lubjarikkaid allikalisi madalsoid ja avakooslusi, kus taimestunud alad vahelduvad lahtise klibuga paikade (klibuvallid) või paekivipaljanditega.

Pakri saarte taimkattes valitsevad lubjalembesed taimed. On ainult mõned happelist huumust või turvast eelistavad liigid: mustikas, laanelill ja sõnajalad. Dekoratiivsetest kaitsealustest taimedest leidub saarel aasnelki (Dianthus superbus) ja nõmmnelki (Dianthus arenarius). Sõnajalgtaimedest on huvitavamad pae-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum) (LK II), habras põisjalg (Cystopteris fragilis) ja kivi-imar (Polypodium vulgare).

Pakri saartel kasvavatest soontaimeliikidest on II kategooria kaitstavaid taimeliike 11 ning III kategooria kaitstavaid taimeliike 26. Lisaks on 23 taimeliiki kantud Eesti Punasesse raamatusse, neist 15 - tähelepanu vajavate liikide kategooriasse, 7 – kui haruldased ja 1 - eriti ohustatud.

Rohkesti leidub Pakri saartel ka samblaid ja samblikke. Samblikke on loodusmuuseumi elektroonilise andmebaasi andmetel 50. 2007 a. läbi viidud inventuuri andmetele leiti saartelt 235 samblaliiki ja 10 liigisisest taksonit, seega ca 41 % kogu Eesti samblafloorast. Pakri saarte samblafloora on silmatorkavalt liigirikas. Nende hulgas on haruldasi ja kaitstavaid samblaid 48 liiki ja kolm varieteeti.

Idarannikul Väikeküla ümbruses vaheldub aru-rohumaa loopealsega. Sadamast lõuna poole, on taimestik lopsakam, domineerivad kõrrelised, harakputked, endiste majade ümber leidub nõgeseid – mis näitab, et seal on muld viljakam. Endised aiad on äratuntavad seal kasvavatest sirelitest. Nendel aladel tuleks metsastumise vältimiseks tingimata niita või karjatada. Sadamast kivimurru poole taimkate madaldub. Rohttaimede vahel on rohkesti samblaid. Kohati on rohkesti puittaimede järelkasvu – magesõstar, kibuvits, kuslapuu, kadakad, kased.

Idarannikuga paralleelselt kulgeva tee ja mere vahelina riba on suhteliselt lagedam. Maastik on puisniiduilmeline. Niitu killustavad üksikud suured puud, põõsad ja põõsastikud. Liikidest kasvab siin türnpuud, kadakaid, pihlakaid, kibuvitsu. Kohati on põõsaid nii tihedalt, et need varjavad vaate merele. Laiguti on rohustu madalam ja leidub üksikuid paeklibu paljandeid.

OÜ Corson. Töö nr 1412 41 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate

Kaljutaimkond Paekivitaimestu kasvukohatüüp 1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad

Pankranniku iseloomulikuks tunnuseks on murrutusjärsak ehk pank, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis. Antud kooslusena käsitletakse ainult rannikul asuvaid pankasid. Sisemaa paepaljanditel on levinud erinevad taimkattetüübid (6280*, 8210, 8240*). Kirjeldataval alal esineb kooslus fragmentidena leiduva ümaralehise kelluka - hapra põisjala kooslusena (Cystoptero-Campanuletum). Tavaliselt võib selles koosluses leida mitmeid ainult pael levinud sõnajalaliike, antud alal esines paljandil ainult paiguti karakterliik ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia). Arendusalast väljaspool esines ka üksikuid eksemplare habrast põisjalga (Cystopteris fragilis).

Niidutaimkond

Looniitude tüübirühm Kuiva looniidu kasvukohatüüp 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid 1220 Püsi-rohttaimestuga kivirannad 6280* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud

Enamasti on Natura 2000 elupaikade käsiraamatus toodud taimkattetüübid selgemini eristunud, nii mujal kui ka Väike-Pakril. Arendusalal sulandub esmane klibuvall kõrgemate rannikuosadega kokku ja taimkattes peegeldub see sujuva üleminekuna ülalmainitud elupaigatüüpide vahel. Madalaim, lainetusele enam või vähem avatud vöönd on kitsas ja maismaa poolt suures osas ebaselgelt piiritletud. Karbonaatsel veeriselisel klibul nii rannikul lainetuse mõjupiirkonnas kui kaldavallidel esinev taimkattetüüp. Lainetuse mõjupiirkonnas enamasti väljakujunemata, esindatud üksikute liikide hajusate kogumikena. Selle tüübi piires on antud juhul käsitletud alljärgnevaid kooslusi:

Hariliku orasheina kooslus (Elymusetum repentis). Tüüpilised liigid: harilik orashein (Elymus repens), vähemal määral hanijalg (Potentilla anserina) ja roomav maran (Potentilla reptans), üksikute eksemplaridena kärnoblikas (Rumex crispus) , kogumikena siin-seal pajuvaak (Inula salicina).

Fragmentidena esine ka roog-aruheina kooslus (Festucetum arundinaceae). Tüüpilised liigid: antud paigas üsna hõredalt kasvav roog-aruhein (Festuca arundinacea), lisaks punane aruhein (Festuca rubra), valge kastehein (Agrostis stolonifera) ja harilik orashein (Elymus repens).

Veidi kõrgemal leviv taimkate kujutab endast ebatüüpilist kõrge raikaeriku kooslust (Arrhenatheretum). Esineb käokannust (Linaria vulgaris), kukeharja (Sedum acre), sõlmist kesakanni (Sagina nodosa). Veel veidi kõrgemal taimkate tiheneb ja moodustab püsivama vööndi, kuigi üldkatvusega mitte üle 40-50%. Tüüpiliselt esinevad suuremate või väiksemate laikudena lamba-aruhein (Festuca ovina), kõrge raikaerik (Arrhenatherium elatius), käokannus, kukehari ja üksikute kiduravõitu isenditena hapu oblikas (Rumex acetosa). Väljakujunenud taimkate rannavallidel on endiselt suhteliselt hõre (üldkatvusega max 60%) ning koosneb lamba-aruheinast, punasest aruheinast, kõrgest raikaerikust, vähesel määral lisandub

OÜ Corson. Töö nr 1412 42 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne arukaerand (Helictotrichon pratense). Peale nimetatute on tüüpilised liigid hobumadar (Galium verum), haisev kurereha (Geranium robertianum), longus põisrohi (Silene nutans), humallutsern (Medicago lupulina), harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), sarik-hunditubakas (Hieracium umbellatum), harilik karutubakas (Pilosella officinarum), sõlmine kesakann (Sagina nodosa), pihkane ristirohi (Senecio viscosus). Hajusalt esineb ussikeel (Echium vulgare), paiguti tõlkjas (Bunias orientalis). Laikudena esineb harilik kastehein (Agrostis capillaris), siin-seal on üksikud tara-seatapud (Calystegia sepium). Põõsarindest esinevad üksikud kidurad magesõstra (Ribes alpinum) isendid.

Veel kõrgemal, kus veeriseline klibu on kaetud juba õhukese rähkse rendsiinaga, küünib taimkatte üldkatvus 80%-ni. siin esineb angerpisti - mägiristiku kooslus (Trifolio montani - Filipenduletum vulgaris), millele on iseloomulik varieeruvus ja mille piires eristatakse mitmeid variante, vastavalt erinevatele karakterliikidele (koldrohu, kuldkanni, arukaerandi jt. variandid). Olulisemad karakterliigid ja levinumad dominantliigid selle tüübi piires on angerpist (Filipendula vulgaris), mägiristik (Trifolium montanum), arukaerand, mugultulikas (Ranunculus bulbosus), lubikas (Sesleria caerulea), lamba-aruhein, punane aruhein, hobumadar. Paiguti esineb metsmaasikat (Fragaria vesca), on üksikud salukõdrikud (Alliaria petiolata), väike kivirik (Saxifraga tridactylites), nõmmkannike (Viola rupestris), kuldkann (Helianthemum nummularium), kastekaer (Danthonia decumbens), harilik keelikurohi (Carlina vulgaris), ümaralehine kellukas, loodtimut (Phleum phleoides), keskmine värihein (Briza media), harilik nõiahammas (Lotus corniculatus), keskmine ristik (Trifolium medium), harilik hiirehernes (Vivia cracca), tedremaran (Potentilla erecta), lood-ristirohi (Senecio integrifolius) ja roog-aruhein (Festuca arundinacea). Kohati on koirohu (Artemisia absinthium), hõredaid soolikarohu (Tanacetum vulgare) ja hariliku puju (Artemisia vulgaris) kogumikke ja üksikuid pihkase ristirohu (Senecio viscosus) isendeid. Sammaldest võib leida peamiselt paasmeelikut (Homalothecium sericeum), vähem niidukäharikku (Rhytidiadelphus squarrosus) ja loodehmikut (Thuidium abietinum).

Päris-aruniitude tüübirühm Kuiva päris-aruniidu kasvukohatüüp 6210 Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal

Need niidud ei ole tüüpiliselt välja kujunenud, vaid esinevad mosaiikselt laikudena looniitude vahel. Nende niidufragmentide muld on sarnaselt looniitudega rähksed rendsiinad karbonaatsel klibul, kuid nende tüsedus on mõnevõrra suurem ja taimkatte üldkatvus ulatub 100%-ni, kusjuures esineb ka ülekatvust, st taimkate on mitme horisondina välja kujunenud. Tüüpiliste niiduliikide hulgas on suur osatähtsus endiselt loopealsete taimeliikidel. Põõsarinne pole välja kujunenud, ent siin-seal esineb üksikuid kiduraid magesõstra, mets- kibuvitsa (Rosa majalis), kadaka põõsaid ja mõned juveniilsed pihlakad (Sorbus aucuparia). Kooslustest võiks eristada Angerpisti-lubika kooslust (Seslerio-Filipenduletum), lamba- aruheina - valge ristiku kooslust (Trifolio repentis - Festucetum ovinae), Lubika – mägitarna kooslus (Carici montanae-Seslerietum) ja teatava kahtlusega ka punase aruheina - sirplutserni kooslust (Medicagini - Festucetum rubrae). Osad neist kooslustest on levinud ka parandatud ja mahajäetud rohumaadel.

Väike-Pakri rohumaad on aegade jooksul olnud allutatud erinevatele kasutusrežiimidele, sealhulgas karjatamisele. Uuritav ala on ka pisut intensiivsemalt tallatav, kuna asub vahetult paatide randumispaigas, külateede ristumiskoha ja piknikurajatise naabruses. Tüüpilised taimeliigid on järgmised: lamba- ja punane aruhein, mägitarn (Carex montana), arukaerand, harvem kevadtarn (Carex caryophyllea), lapik nurmikas (Poa compressa), ahtalehine OÜ Corson. Töö nr 1412 43 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nurmikas (Poa angustifolia), aasnurmikas (Poa pratensis), harilik kastehein, kohati ka sulg- aruluste (Brachypodium pinnatum), mägitarn (Carex montana) ja kerahein (Dactylis glomerata). Paiguti on massiline vahelmine põdrajuur (Libanotis montana), paiguti harilik näär (Pimpinella saxifraga), esineb ka ulatusikke raudrohu (Achillea millefolium) kogumikke. Siin-seal esineb ümaralehine kellukas, harilik kellukas (Campanula patula), hobumadar, kibe tulikas (Ranunculus acris), ussikeel, valge ristik (Trifolium repens), tedremaran (Potentilla erecta), roomav maran (Potentilla reptans), sirplutsern (Medicago falcata), värv-varjulill (Asperula tinctoria), värvmadar (Galium boreale), valge madar (Galium album), kerakellukas (Campanula glomerata), kassisaba (Veronica spicata), harilik aruhein (Festuca pratensis), kollane mesikas (Melilotus officinalis) ja kogumikena pajuvaak (Inula salicina).Sammaldest võib nimetada järgmisi: niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus), kähar sulgsammal (Ctenidium molluscum), ehmikud (Thuidium spp.), harilik meelik (Homalothecium lutescens).

Arendusalast lõunas, kalmistu lähedal looalal leidus tumepunast neiuvaipa ja ilmselt halli käppa. Arendusalast mõnisada meetrit põhja pool rannavallistikul ja selle taga parasniiskel niidul leidus kahelehist käokeelt, soo-neiuvaipa ja kahkjaspunast sõrmkäppa.

Tasasematel vähetaimestunud looaladel võib Põhja- Ja Loode-Eesti saartel leida kaljukressi, kuid see liik kuivab kiiresti ja muutub vähemärgatavaks, eriti põuastel suvedel, nagu 2014 aasta juulikuu. Välitöödel ei õnnestunud kaljukressi leida.

Foto 6. Vaade kinnistu kliburanna taimkattele. P. Vissak 26.07.2014.

Puude ja põõsaste grupid

Üksikud puudegrupid arendusalal on moodustatud peamiselt järgmistest liikidest: harilik saar (Fraxinus excelsior), vaher (Acer platanoides), toomingas (Padus racemosa), raagremmelgas (Salix caprea), pihlakas, türnpuu (Rhamnus cathartica). Endise asustuse tõttu võib kõikjalt leida kultuurist tulnud liike ja nii on sadamakoha lähedal ka mitmeid sirelipõõsaid ja aed- ning mets-õunapuu hübriid. Puude ja põõsaste varjus on tingimused parasniiskemad, rohustu kõrgem ja võib leida mitmeid mesofiilsemaid ja ka nitrofiilsemaid liike, sh orashein (Elytrigia repens), kõrvenõges (Urtica dioica), naat (Aegopodium podagraria), mets-harakputk

OÜ Corson. Töö nr 1412 44 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

(Anthriscus sylvestris), harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria), kibe tulikas, ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium).

2.3.6 Loomastik Peatükk on koostatud 2014. a suvel P. Vissaku tehtud välitööde ja loomastiku ning linnustiku uuringu materjalide põhjal. Peatükis 4.7.1 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele on P. Vissaku koostatud linnuliikide tabel 4.1, kus on esitatud linnuliikide üldised andmed ja tundlikkus ehitustööde suhtes.

Loomastik 2000 a. tehtud Pakri piirkonna loomastikust inventuuri kohaselt (Timm 2000) esines Pakri poolsaarel ja saartel) kokku 6 liiki kahepaikseid, 4 liiki roomajaid, 32 liiki imetajaid (saartel 14) ja 138 liiki linde. Hiljem ei ole üldistavaid uuringuid Pakri piirkonna loomastikust koostatud (v.a. Tähtsate linnualade linnustiku kohta; Tõnisson 2005).

Pakri saarte fauna iseloomu määrajateks on tõenäoliselt kaks olulist asjaolu. Nimelt, saared on piisavalt suured (11,7 ja 12,9 km2), et võimaldada mitmete suur- ja väikeulukite asurkondade püsimist seal. Lisaks on saared maismaale suhteliselt lähedal: 2-3 km laiune Paldiski laht eraldab Väike-Pakrit Paldiski poolsaarest, ning lõunapoolt eraldab saari maismaast ca 3 km laiune Kurkse väin. Maismaa lähedus ja madal (Kurkse väin on vaid ca paari meetri sügavune) ning hõlpsasti külmuv meri võimaldab loomastiku sisserännet mandrilt.

Teada on ka suurulukite nagu põdra, kitse ja metssea esinemine saarel.

Välitööde ajal P. Vissak suurulukite tegevuse jälgi arendusalal ei kohatud. Samas arendusalast väljas, sadamast Suurküla poole viiva tee lähedal põõsaste kõrval oli võimalik näha metskitse ekskremente. Samuti oli nii põtrade kui metssigade jälgi saare lääneosa madalamas niiskemas metsastunud piirkonnas. Jäljed olid ilmselt vähemalt kuu vanused kuna juuni lõpus ja juulis oli pikk kuiv põuaperiood ning pinnas koos jälgedega oli kuiv.

Teada on, et saarel leidub ohtralt näiteks kährikuid ja rebaseid. Eeskätt nende liikide arvukuse reguleerimisega saarel tegutseb piirkondlik jahiselts (saared kuuluvad Paldiski jahipiirkonda).

Rebasid ega kährikuid päevastel vaatlustel P. Vissak ei kohatud, kuid elupaigad on soodsad ja ka jahi korral on pidev võimalus lateraaldifusiooniks, eriti külmade talvede ja heade jääolude korral.

Välivaatuste ajal P. Vissak arendusalal roomajaid ja kahepaikseid ei kohanud. Arendusalast lõuna pool Väike-küla kalmistul oli võimalik vaadelda arusisalikku. Teised roomajaid ja kahepaikseid hoidusid. ilmselt väga palava põuase ilma tõttu varjule (pikk kuumaperiood umbes 30-kraadiste temperatuuridega iga päev).

Väike-Pakri saare idaranna päevaliblikaid Vaatlusi sooritati kahel päeval vahemikus 20 juuli ja 20 august 2014, paralleelselt taimede inventuuriga. Vaatlusi tehti arendusala territooriumil ja seda vahetult ümbritseval alal kuni 100 m kaugusel territooriumist.

Registreeritud ja liigini määratud päevaliblikad olid järgmised:

1 Harilik viirgpunnpea (Thymelicus lineola)

OÜ Corson. Töö nr 1412 45 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2 Komapunnpea (Hesperia comma) – eristatud niidupunnpeast lennuaja ja elupaiga alusel 3 Pääsusaba (Papilio machaon) 4 Põualiblikas (Aporia crataegi) 5 Naeriliblikas (Pieris napi) 6 Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) 7 Pisi-sinitiib (Cupido minimus) 8 Ogasäär-sinitiib (Plebejus argus) või mesika-sinitiib (Plebejus idas), kindlalt määramata 9 Harilik taevastiib (Polyammatus amandus) 10 Suur-pärlmuttertäpik (Argynnis adippe) 11 Admiral (Vanessa atalanta) 12 Ohakaliblikas (Vanessa cardui) 13 Nõgeseliblikas (Araschnia levana) 14 Helmika-aasasilmik (Coenonympha glycerion) 15 Kollakas aasasilmik (Coenonympha pamphilus) 16 Kesasilmik (Maniola jurtina)

Väike-Pakri idaranna kiilid Vaatlusi sooritati kahel päeval vahemikus 20 juuli ja 20 august 2014, paralleelselt taimede inventuuriga. Kiililisi kohati sadamast lõuna pool Kabeli abaja kandis.

Registreeritud ja liigini määratud kiilid olid järgmised:

1 Saaremaa tondihobu (Aeschna serrata = A. Osiliensis)

Pakri hoiuala linnustikust kirjanduse andmetel Pakri saarte ja neid ümbritseva mere linnustikku koosseisu on käsitletud Tähtsate Linnualade (edaspidi TLA) projektis (Kuus & Kalamees 2003). Pakri TLA on üks suuremaid linnualasid rannikul, kus peatub olulisel määral viis Euroopa Linnudirektiivis nimetatud indikaator- linnuliiki (väikeluik, laululuik, merivart, aul, sõtkas). Neist väikeluige (300 is) ja laululuige (700 is) peatuspaik on määratletud kategooriaga C2 ( EL tasandil ohustatud liikide kogum, kuhu koguneb regulaarselt rohkem kui 1% EL-is ohustatud liigi rändetee populatsioonist). Merivart, aul ja sõtkas on oma koondumisaladega klassifitseeritud kategooriasse C3 (EL tasandil mitteohustatud rändlindude kogum, kuhu koguneb regulaarselt rohkem kui 1% rändepopulatsioonist).

Teistest Linnudirektiivi liikidest pesitsevad Pakri hoiualal veel: sarvikpütt, herilaseviu, roo- loorkull, soo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk, sookurg, jõgitiir, väiketiir, vöötpõõsalind, punaselg-õgija. Mittepesitsejatest esinevad: järvekaur, väikekoskel, veetallaja, merikotkas. Pakri hoiuala tuntuim ja haruldasim linnuliik on kindlasti krüüsel, kelle pesitsuskoloonia on Pakri neemel teada juba üle saja aasta (Tõnisson 2005). Saartel selle liigi pesitsemist pole täheldatud.

Viimase inventuuri alusel esinevad saartel pesitsejatena veel järgmised Linnudirektiivi Lisa I liigid nagu teder ja randtiir. Samuti pesitsevad saartel Eestis kaitse alla võetud ristpart, tuuletallaja, lõopistrik, liivatüll, suurkoovitaja, suitsupääsuke, hiireviu, hänilane ning toitekülalistena pesitsusperioodil või rändel peatuvad valgepõsk-lagle, järvekaur, mudatilder, veetallaja, väikekoskel, raudkull, kanakull, rüüt, naaskelnokk, heletilder. Pakri saared on ka olulised rände- ja/või peatuspaigad seni nimetamata liikidele tuttpütt, merivart, tuttvart, jääkoskel, kühmnokkluik, piilpart, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, rääkspart, suur-risla, alpi risla, plüü, rabahani, suur-laukhani, hallhani jt). OÜ Corson. Töö nr 1412 46 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.4 Kaitstavad loodusobjektid

2.4.1 Pakri maastikukaitseala Pakri maastikukaitseala (KL01000113) Maismaa pindala 1287 ha, veeosa pindala 172,5 ha, kokku 1459,5 ha. Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Põhja regioon

Harjumaal, Paldiski linnas paiknev Pakri maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 05.05.1998. a määrusega nr. 97 Leigri looduskaitseala (kehtetu – RT I 2005, 67, 516) ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine (RT I 1998, 41, 631).

Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.

Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski linna territooriumil. 1998. aastal loodud kaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud kohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO3553&mount=view#HTTPbICkO5ckfKa aQDg33A8Hr2rrpaVX5f

Joonis 2.6. Paldiski ümbruse kaitsealused objektid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal.

Pakri maastikukaitseala maa- ja veeala kuulub valdavalt (1455,4 ha) piiranguvööndisse. Kaitseala ainsasse, Pakerordi sihtkaitsevööndisse (maismaa pindala 2,1 ja veeosa 2 ha) jääb krüüslite pesitsusala Pakri panga järsakul. Eriti ohustatuna kuulub krüüsel Eesti punasesse nimestikku ning II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

OÜ Corson. Töö nr 1412 47 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vabariigi Valitsuse määrusega 05.05.1998 nr 97 (RT I 1998, 41,631) kinnitati Pakri Maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Pakri Maastikukaitseala välispiiri kirjeldus.

Väljavõtteid eeltoodud määrusest Inimeste viibimine on lubatud kogu kaitseala territooriumil, välja arvatud 1. maist 31. augustini Pakerordi sihtkaitsevööndis.

Kaitsealal on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine ning ujuvvahenditega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva kaitseeeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel; 4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 5) jäätmete ladustamine; 6) jahipidamine ja kalapüük.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 2) kinnitada maakorralduskava; 3) väljastada metsaomanikule metsakorralduskava; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) kasutada väetisi ja mürkkemikaale; 7) rajada teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone; 8) kaevandada maavarasid ja maa-ainest; 9) püstitada uusi ehitisi; 10) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; 11) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese); 12) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas

Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

Pakri saartel kuuluvad lahustükina Pakri maastikukaitsealasse Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte põhjaosad ning osaliselt saartevaheline meri, mille piir kulgeb Väike-Pakri saarel Paldiski lahe rannajoonelt kinnistu A27 kagupiiri mööda edela suunas ristumiseni kagu- loodesuunalise pinnasteega. Veel kuuluvad lahustükina Pakri maastikukaitsealasse Väike- Pakri saare lõunaosa, Kapa ja Berggrundi saared.

Kalapüük on kaitse-eeskirjaga täielikult keelatud MKA mereosas. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega on Kalapüügieeskirja § 37 lg. I p. 12 kohaselt keelatud kogu merealal, mis jääb Pakri saarte vahele.

Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus põhjapool oleva Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1).

Keskkonnaministri 21.05.2015. a käskkirjaga nr 480 algatati Harju maakonnas asuva Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus.

OÜ Corson. Töö nr 1412 48 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.4.2 Pakri hoiuala

Pakri hoiuala (KL02000167) Maismaa pindala on 2067,2 ha, veeosa pindala on 16943,7 ha ja pindala kokku on 19010,9 ha. Hoiuala valitseja Keskkonnaameti Põhja regioon

Hoiuala pindalast 90 % moodustab meri. Hoiuala maismaa osasse kuulub lisaks Paldiski linnale ka Padise ja Keila valla maid (Paldiski lahe rannikul) ning nimetatud valdade + Harku valla merealasid. Omaette hoiuala on Paldiski lahte suubuv Vasalemma jõgi. Rannikumere lõik, mis kuulub hoiualasse ulatub Vihterpalu lahest Vintses kuni Vääna-Jõesuu supelrannani, jättes välja Paldiski sadamate ala.

Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“(RT I 2005, 38, 300). . Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). * - esmatähtsad. Objekti link: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO2000167&mount=view

Pakri maastikukaitseala ja hoiuala haldamise korraldamiseks ja kaitseväärtuste kaitsmiseks on koostatud Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK 2007 -2016) A. Tõnisson, Tallinn 2006.

Mõned KKK 2007-2016 iseloomustavad väljavõtted: • Koos elanikkonna lahkumisega (1939-1944) katkes traditsiooniline maakasutus, taimkate hakkas taas muutuma looduslikumaks. Laienesid metsad ja põõsastikud ning tihenes rohi loodudel. Seda on takistanud aeg-ajalt ettetulnud põlengud. • Põldude asemele on kujunenud aruniidud. Need on tiheda ja liigirikka taimestikuga. Rannaniidud on enamasti roostunud, seal valitseb tuderloa asemel pilliroog. Rannaniidud esinevad kitsa ribana mõlema saare lõunapoolses osas. Looniidud säilisid karjatamise puudumisest hoolimata pikka aega lagedatena, sest põlengud pärssisid puurinde arengut. Seoses militaartegevuse lõppemisega kasvavad lood kinni. • Loodusliku protsessina on kinni kasvamas ka avatud rannikualade klibuvallid, kuhu tungib kadaka- ja paakspuuvõsa. • EL tähtsusega elupaigatüübid katavad valdavat osa Pakri saartest ja suuremat osa kaitse- ja hoiuala maismaast. Arvestades elupaigatüüpide esinduslikkust ja nende

OÜ Corson. Töö nr 1412 49 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

levikut ka mujal Eestis, võib Pakri kaitsekorralduses kõrgemalt väärtustada alvareid ja pangametsa. • Pakri elupaigatüüpidest enam tähelepanu väärivate alvarite (u. 900 ha) puhul avaldub nende asukohaline iseära kompaktsuses ja massiivilisuses. Alvarite kinnikasvamise vältimiseks Pakri saartel on soovitatud lambakarjatamise taastamist (Truus & Tobias, 1999) aga ka 5-10 aastase perioodiga põletamist (T. Ploompuu). • Loomastiku, sh. linnustiku kaitse-eesmärk on loodusliku arengu tagamine, piirates kohati liiga kiiresti kasvavaid asurkondi (kährik, rebane, kormoran). • Pakri üheks iseärasuseks võib lugeda asjaolu, et otseselt kaitse- ja hoiualal elab väga vähe inimesi. Enne sõda samal alal elanud inimeste hulka võiks hinnata 400 inimeseni. • Elanike puudumisel on raske korraldada endiste karjamaade taaskasutusele võtmist, nii nagu igasugune loomapidamine on püsielanike puudumisel praktiliselt võimatu. Ometi on kaitseala, eriti saarte, võsastumine üks pakilisemaid keskkonnaprobleeme. • Regulaarset hooldamist vajavaid loopealseid, lubjarikkaid niite ja rannakarjamaid on ainuüksi Pakri saartel piisavalt palju (vastavalt 900, 400 ja 60 ha). Hooldustöödest oleks otsene kasu ka öko- ja muule turismile. • Paldiski linn on kavandanud mitmeid investeeringuid turismi arendamiseks poolsaarel ja saartel. Turismifirma BroadLine OÜ hinnangul tuntakse saartel puudust eelkõige jahisadamast, seda toetavast infrastruktuurist, käimlatest, ettevalmistatud lõkkeplatsidest, majutus- ja pesemisvõimalustest, viitadest. • Väikesadama ja sadamalähedase infopunkti (tormivarjus olemise võimalus, kaitseala info, esmane meditsiiniabi, jäätmete kogumise punkt, puhas vesi) vajadus saartel on kõikide huvides. Paljud muud vajalikud tegevused kaitsealal ilma sadama korrastamiseta on vaevalised

Lisas 3 on esitatud kinnitatud KKK 2007 - 2016 alal asuvate väärtuste koondtabel, loodusdirektiiv I lisa elupaigatüüpide ja kaitsealuste taimete tabelid, elupaigatüüpide Pakri saartel paiknevuse kaart, loodusväärtuste kaart ning KKK järgsete tegevuste kaart-skeem.

Pakri hoiualal asuv Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähialad jäävad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale.

2.4.3 Üksikobjektid

Üksikobjektid Üksikobjektidena Pakri saartel (joonis 2.6) on aastast 1959 looduskaitse all Väike- Pakri Suurkivi ja Suur-Pakri Suurkivi.

Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse- eeskiri (RTL 2003, 46, 678) sätestas kaitstavate üksikobjektide kaitsekorra.

Väike-Pakri rändrahnu ja Suur-Pakri rändrahnu piiranguvööndiks on keskkonnaministri 01.07.2002 määrusega nr. 43 (RTL, 2002, 79, l2l7) määratud 10 m.

Väike-Pakri rändrahn (KL O4000941) Pakri maastikukaitsealal asuv Väike-Pakri rändrahn jääb Väike-Pakri sadama kinnistust edelasse (lisa 3) linnulennult ca 2,1 km kaugusele. Väike-Pakri saare lõunaosa alvaritasandikul asuva rändrahnu mõõtmed on: H. Viidingu (1986) järgi 7,0 x 5,8 x 4,8m ja E.Pirruse (97) järgi 8,5 x 5,0 x 4,5 m, ümbermõõt 21,1 m.

OÜ Corson. Töö nr 1412 50 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Suur-Pakri rändrahn (KL O4000942) Pakri maastikukaitsealal asuv Suur-Pakri rändrahn jääb planeeringualast läände linnulennult ca 5,9 km kaugusele. Suur-Pakri saare põhjaosas (lisa 3), hõreda põõsastikuga alvaritasandikul asuva rändrahnu mõõtmed on: H. Viidingu (1986) järgi 7,0 x 6,0 x 4,0 m, ümbermõõt 19,5 m ja E.Pirruse (97) järgi 8,7 x 6,7 x 4,0 m, ümbermõõt 22,6 m.

2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused

2.5.1 Paldiski linn Paldiski asub Pakri poolsaarel, mis on umbes 12 km pikk ja kuni 5 km lai. Pakri poolsaare pindala on umbes 40 km2.Pakri panga klindi suurim kõrgus ulatub poolsaare tipus kuni 25 meetrini. Pankrannik ongi Paldiski üks suurimaid vaatamisväärsusi, sest pankrannik piirab poolsaart ligi 12 km pikkuselt-Uugalt Kersaluni.

Paldiskist läänes asuvad Pakri saared: Suur-Pakri (11,6 km2) ja Väike-Pakri (12,87 km2). Ka Pakri saarte põhjarannikut ääristab paekallas kokku 8 km ulatuses ja suurim kõrgus merepinnast küündib seal 13 meetrini.

Paldiski linn asub Paldiski lahe kaldal 50 km kaugusel Tallinnast. Kuni 1762 aastani kandis laht nime Rogerwiek, mis tähendab „Rikki saare laht“. Lahe idakaldal 5 km Pakri neemest asus linna ja sadam Paldiski.

Lahe suudmes on mere sügavus 45 meetrit, lahes endas kuni 20 meetrit. Lahe pikkus on umbes 13 kilomeetrit. Mugav geograafiline asend, suurepärane koht randumiseks, lühike jäätumise aeg - kõik need omadused meelitasid inimesi sadama juurde.

Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn.

Pakri poolsaare ajalugu on kirju, esindatud on nii üldine kui eriline Eesti ajaloos. Poolsaare maastike areng kulges sarnaselt eesti maastikule kuni 18. sajandini, mil asutati Paldiski linn. Planeeritud (vastandina spontaanselt kujunenud asulakohale) linna ning selle tagamaa suhted ongi üks teemasid, mis poolsaare teevad eriliseks. Linnalist keskkonda on Eestis peetud võõraks (eestlastele mitte omaseks), mis lisab Paldiski linna arenguloole huvitava üldisema aspekti. Pöördeliseks poolsaare ajaloos sai 1939. aasta, kui varasemas ajaloos vaid teoreetiline strateegiline asukoht praktilise rakenduse omandas. Viiskümmend aastat oli Paldiski Nõukogude Liidu relvajõudude baas ja sai uuesti Eesti linnaks 1996. aastal. Militaarne minevik rõhutab veelgi Paldiski erilisust, „mitte oma” olemist, nii et tänapäeval esindab Paldiski (laiemas mõttes haarates enda alla nii Pakri poolsaare kui saared) selgelt kõike, mida peetakse mitte-eestlaslikuks (ehk endale vastandatud „teiseks”) ning on rikas ebasoovitava nõukogude pärandi poolest (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana).

Viimastel aastatel on üha enam hakatud Paldiski piirkonda hindama, sellest annab tunnistust ka järjest hoogustuv kinnisvara arendustegevus. Samas kätkeb Pakri poolsaare keskkond endas hulgaliselt probleeme, mis seonduvad Nõukogude Liidu militaarbaasidega: lisaks

OÜ Corson. Töö nr 1412 51 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne militaarsele jääkreostusele ja infrastruktuuri vähesele arengule, on siin tegu ka sotsiaalsete probleemidega. Elanikkonna struktuur näitab teatud grupeerumise ja kihistumise tundemärke. Side erinevate gruppide vahel paistab olevat nõrk ning elanikkonna informeeritus käimasolevatest projektidest ja ettevõtmistest on puudulik. Samuti võivad erinevate etniliste gruppide keskkonna- ja maastikutõlgendused olla erinevad (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana).

Paldiski on 3889 elanikuga (seisuga 01.01.2016) Põhja-Eesti väikelinn 50 km kaugusel pealinnast Tallinnast. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski , territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat mereala. Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km².

Paldiskil on ühine merepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Paldiskil on hea ühendus ülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Paldiski kaks sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kauba käitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal.

Rahvastikust neljandik on eestikeelne, 3 neljandikku muukeelne (peamiselt venekeelne). Linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne põhikool, üks eestikeelne gümnaasium ning kaks lasteaeda. Huviharidust pakub muusikakool ja vabaaega sisustab huvikeskus/noortekeskus. Vaimutarkust saab nõutada raamatukogust ja Amandus Adamsoni ateljeemuuseumist. Paldiski linna juhib neljaliikmeline Linnavalitus eesotsas linnapeaga. Linna otsuseid ja määrusi võtab vastu kolmteist rahva valitud linnavolinikku.

Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid. http://www.paldiski.ee/index.php?id=15642

2.5.2 Pakri saared

2.5.2.1 Ajalooline taust Pakri saared (rts Rågöarna) asuvad Loode-Eesti rannikul, mandrist eraldavad neid Kurkse väin ja Paldiski laht. Suur-Pakri (Stor või Västra Rågö) ja Väike-Pakri (Lila või Östra Rågö), millede pindala on vastavalt 11,6 ja 12,9 km2, vahelises madalas väinas on mitu väiksemat saart: Langgronne (10,1 ha); Kappa (3,9 ha); Bjärrgronne (0,8 ha). Suur- ja Väike-Pakrit ühendab üle Langgronne kulgev tammtee.

Pakri saarte rootsipärase nime ’Rogoy’ (Rukkisaar) leiame esmakordselt Taani kuninga Eirik II (1268–1299) kirjast, millega 1283. aastal kinnitati saared Padise kloostri valdussesse. Pärimuse järgi tulid ümberasujad Rootsist Dalarnast, kuid ajalooallikad ja keel viitavad pigem Soome Uusimaale (Nyland). Seal olid Padise kloostril 14. sajandil ka suured maavaldused. 1345. aastal müüs Padise kloostri abt Nicolaus Suur-Pakri saare 34 marga hõbeda eest viiele rootslasele. Keskajal kuulus Suur-Pakri Padise kloostrile ja Väike-Pakri koos Pakri poolsaarega Keila ordumõisale. Gustav II Adolf läänistas 1622. aastal Padise kloostri koos Suur-Pakri saarega Riia toomhärrale Thomas von Rammile. 1628. aastal ostis Ramm Keila kroonumõisalt ka Väike-Pakri saare. Padise mõisaga jäid saared seotuks 20. sajandini. Erilist mõju Pakri saarte arengule avaldas Paldiski sõjasadama rajamine, sest eks saanud sadama kaitsemuuli üks ots alguse Väike-Pakri saarelt nn Peetri paemurru kohalt.

OÜ Corson. Töö nr 1412 52 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Keiser Peeter Suure Merekindluse ehitamise käigus Suur-Pakri põhjaotsa plaanitud rannakaitsepatarei jäi aja- ja rahapuudusel rajamata. Kuid see-eest valmis 1917. aastal Väike- Pakri põhjaotsa ajutistel alustel paiknev rannakaitsepatarei.

2.5.2.2 Pakri saarte rahvastik ja elukorraldus 1934. aasta loenduse andmetel elas saartel 354 inimest, neist 230 Suur-Pakril ja 120 Väike- Pakril. Tollal oli Suur-Pakril 3 küla: Åsbyn ehk Strandbyn (Rannaküla), Bisagid byn (Lepiku küla) ja Storbyn (Suurküla). Väike-Pakril oli kaks küla: Lillbyn (Väikeküla) ja Storbyn (Suurküla).

1939. aastal oli saartel kokku 119 talundit, mis moodustasid Pakri valla. 1930. aastail tegutsesid saartel 2 kooli - mõlemal saarel üks, 1935. aastal avati Väike-Pakril koduloomuuseum. Suur-Pakri lõunaosas oli kivikirik, mis rajati sinna 1890. aastal seal varem olnud puithoone asemele. Väike-Pakri kagurannikul on väike kabel. Selle kivitorn on 1825. aastast, kusjuures puidust pikihoone valmis 1851. aastal. Mõlema pühakoja juures oli varemalt kalmistu. Nüüd on nii kirik kui ka kabel varemeis, kuid tasapisi taastatakse mõlemat. 2010. aastal pühitseti taastatud Väike-Pakri kabeli kivitorn.

Aastast 1940 haldasid saari Nõukogude relvajõud ja põliselanikud sundevakueeriti. 1952. aastal ehitati Suur-Pakrile sõjaväelinnak ja siis valmis ka saari ühendav tamm. Saari (eriti Suur-Pakri põhja- ja Väike-Pakri loodeosa) kasutati 1992. aastani Varssavi Lepingu Organisatsiooni õhujõudude õppepommitamise polügoonina. Pakri saared tagastati Eestile 1994. aastal. Nõukogude sõjaväest jäi maha laiaulatuslik keskkonnareostus (lõhkemata mürsud, sihtmärkidena kasutatud tehnika, kütusemahutid jms). Praeguseks on saared demineeritud* ja valdavalt puhastatud, jätkub maade tagastamine õigusjärgsetele omanikele.

*KSH ekspert küsis (telefoni vestluses ja elektrooniliselt 25.04.2014) demineerimiskeskuselt informatsiooni lõhkekehade võimaliku esinemise kohta Väike-Pakri sadama kinnistul või selle lähialas. Demineerimiskeskusest (elektrooniliselt 09.05.2014) vastati, et keskusel puuduvad andmed antud alal võimalike lõhkekehade olemasolu kohta ja viimase 20 aasta jooksul ei ole antud alalt plahvatusohtliku lahingumoona leide olnud.

Aastatel 2009–2010 viidi Suur-Pakri põhjaosas läbi geoloogiline uuring, et välja selgitada ala sobivust tuumajaama rajamiseks. Kuigi uuringutest, mis ärritasid nii väheseid kohalikke elanikke kui keskkonnakaitsjaid, otseseid vastunäidustusi ei selgunud, on tuumajaama rajamine saarele, nii nagu Eestissegi, siiski vähetõenäoline (EGBK 6244 EGK 2013).

Aastast 2004 on hakanud elanikud Väike-Pakrile tagasi tulema ja 2012. aastal elas saarel alaliselt juba 7 inimest. Tegeldakse lamba- ja mägiveiste kasvatusega.

Oma esivanemate talukoha Väike-Pakril taasasustas 2004. aastal püsielanikuna praeguseks lahkunud ja Väike-Pakri kirikaia kalmistule maetud Mati-Erki Nyman. Väike-Pakri Suurkülas on uuesti üles ehitatud mitmeid hooneid. Saarel on loomad ning elektrit toodetakse väikese tuulegeneraatoriga. Saare elu korraldavad jõudumööda peamiselt rannarootslastest ja välis- eestlastest koosnevad, aga ka kohalikke inimesi kaasavad MTÜ-d Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond.

2016 aastal on Pakri saartel püsivalt elavate ja toimetavate inimeste arv 6, kellest 4 on otseselt seotud loomakasvatusega ja turismiga (U. Sepp: Pakri saartel loomakasvatusega tegeleva ettevõtte juhatuse liige).

OÜ Corson. Töö nr 1412 53 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2.5.3 Pakri lahe sadamad Väike-Pakri sadamast üle Pakri lahe Pakri poolsaare idaranda jääva Paldiski Põhjasadamani on 2,84 km ja Paldiski Lõunasadamani 4,58 km. Väike-Pakri sadamast lõunapoole meritsi 6,43 km kaugusele jääb Kurkse paadisadam

Paldiski Põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamate AS. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võib sadam vallata akvatooriumi pikaajalise kasutusõiguse alusel, mis võimaldab tal kontrollida laevade liikumist sellel territooriumil. Sadama kogu maismaaterritoorium kuulub Paldiski Sadamate AS-ile omandiõiguse alusel. Paldiski Põhjasadam on Euroopale kõige lähemal asuv Eesti sadam.

Sadamale pandi alus juba 18. sajandil Peeter I ajal. Nõukogude ajal oli sadama kohal sõja- mereväe baas. Sadama olemasolu pikk ajalugu kinnitab, et Peeter I valik oli õige. Aastatel 2003–2013 viidi sadamas läbi põhjalik rekonstrueerimine ja ümberseadmestamine.

Alates 1. jaanuarist 2011 omandas Paldiski Põhjasadam vabamajandustsooni staatuse, mis andis saadetiste valdajatele kaupade ja autode veol hulga eeliseid. Sadama klientidel võimaldatakse hoida autosid vabamajandustsooni territooriumil ilma, et nad peaksid maksma sissesõidu tollilõivu ning sissetoomise käibemaks makstakse neile tagasi.

Lihtsustamaks kaupade edasi Venemaa Föderatsiooni liikumist anti tütarettevõttest stividorfirmale/tollimaaklerile OÜ Palsteve Euroopa Liidu volitatud majandusoperaatori (AEO) staatus.

Paldiski Põhjasadam on Eesti Sadamate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Trans- Siberi kaubavedude koordinatsiooninõukogu liige.

Kaasaegsed logistilised lahendused rahuldavad ka kõige nõudlikumate klientide vajadusi. Klientide poolse nõudluse korral on võimalik täiendavate ladustamisvõimaluste loomine. Kõikidel kaidel, laohoonetel ja laoplatsidel on tagatud ööpäevaringne valve, raudteeühendus ning raskeveokite ligipääsetavus. Paldiski ja Tallinna vahel on hea raudteeühendus, Põhjasadama veduril on õigus siseneda Paldiski Kaubaraudteejaama. Riigimaantee kaudu on tagatud hea ühendus nii Tallinnaga kui ka itta ja lõunasse suunduvate peamagistraalidega.

Sadamas on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kalda vooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi.

Sadama koordinaadid: • Põhjalaius 59°20,99´ N • Idapikkus 24°02,85´ E

Põhjasadama kodulehel on sadamaeeskiri, tollikompleksi tutvustus ja info sadamat kasutatavatest ettevõtetest. http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/port.html

Paldiski Lõunasadam AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluv Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu,

OÜ Corson. Töö nr 1412 54 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.

Tabel 2.3. Territoorium 141.1 ha Akvatoorium 147.2 ha

Kaide arv 10

Kaide kogupikkus 1.85 km Suurim sügavus kai ääres 13, 5 m Suurim laeva pikkus 230 m Suurim laeva laius 35 m

Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks.

Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Arenevaks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus.

Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro laevaliinide peatuspaik, millel on otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega. Tänu oma kasvupotentsiaalile suunatakse märkimisväärne osa Tallinna Sadama investeeringutest just Paldiski sadama ning sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala.

Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam

Kurkse sadam Kurkse sadama valdaja on aktsiaselts Irbistero.

Sadama värava koordinaadid on +59° 16' 58.80", +24° 1' 37.20". Väljasõidukanali sügavus on 1,5 meetrit. Sadam on kaitstud nii lääne- kui ka põhjatuulte eest.

Kurkse sadam mahutab kuni 100 paadikohta. Sadama eeskirja kohaselt võib sadamas silduda laev mille maksimaalmõõtmed on: pikkus 7 m , laius 3 m ja süvis 1,2 m. Sadam on veesõiduhuviliste ja harrastuskalurite suvine meelispaik.

Kai nr 1 on avatud Nord ja East kaarte tuultele, piki kailiini kulgeb sadamasse sissesõidu faarvaater, seepärast kai kasutamine on lubatud ainult sadamakapteni loaga tuulevaikse ilmaga tuuletugevusega kuni 2 palli. Sadama faarvaatri sügavus 1,6 m on antud veetaseme Balti -0 järgi. Nord ja East suunaliste tuultega veetase sadamas alaneb sõltuvalt tuuletugevusest ja hoovustest, seepärast peab laevajuht jälgima pidevalt veetaset sadama veealal. Veetaseme puhul alla Balti - 0 sadama akvatooriumil laevaliiklus on lubatud laevajuhi otsuse põhjal ja laevajuhi vastutusel. N ja W suunalised tormid kannavad sadama faarvaatri merepoolse otsa liiva täis, mistõttu faarvaater muutub madalaks (sadama eeskiri). OÜ Corson. Töö nr 1412 55 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Foto 7. Vaade Kurkse sadamale (allikas: http://www.kurksesadam.ee/)

Sadama eeskirjaga navigatsioonihooaja alguse ja lõpetamise tähtaega ei kehtestata, see sõltub sadama ja Soome lahe jäätumisest.

Sadamast on võimalik ( www.pakrisaared.ee ) tellida paadisõitu Suur- ja Väike-Pakri saartele.

2.5.4 Pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised

Väikeküla (580:POK:002) Väike-Pakri saare idarannas asuv Väike-Pakri sadama kinnistu on Väikekülas, mida nimetatakse rootsipäraselt Lillby. Väikeküla (põliskülade kohad)- objekti ulatus 1000 m. Sadama lähedal olevat kallast kutsutakse Kuningakohaks. Siin olevat muuli ehituse ajal olnud Katariina II telk. Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS240.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1254057074

Suurküla-Väikeküla põlistee (580:MET:001) Suurküla-Väikeküla põlisteest (koos kiviaedade ja taradega) ja tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Objekti ulatus on 2000 m. Kaartidel: Eesti Põhikaart, EV (1935-39) või NL (1945-52) topograafiline kaart, Tsaarivenemaa verstakaart (1897-1903). Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS232.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 80259594

Läände suunduva Suurküla-Väikeküla põlistee, lõunasse suunduva Kabeli põlistee, põhjapoole viiva pinnastee ja sadamast tuleva pinnastee teerist jääb planeeringualast 90 m läänepoole.

OÜ Corson. Töö nr 1412 56 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonisel 2.7 on Väike-Pakri saare idarannas asuva planeeringuala (sinise ristiga punane rõngas) piirkonnas asuvad pärandkultuuri objektid.

Joonis 2.7. Väike-Pakri pärandkultuuri objektid. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

Kabeli põlistee Väike-Pakril (580:KAT:004) Tüüp (külatänavad, karjatanumad) määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% (lammutamine, lõhkumine). Kiviaiaga ääristatud külatee kabelini. Objekti ulatus 1000 m. Objekt on kaartidel: Eesti Põhikaart, Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafiline kaart, Tsaarivenemaa verstakaart (1897-1903). Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS242.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 480942996

Kivikelder Väikekülas (580:KEL:003) Kivikelder Väikekülas (objekti ulatus 10 m) on säilinud 50-90 %. Planeeringuala idapiirist jääb kivikelder läände kaugusega 107 m jäädes läände suunduva Suurküla-Väikeküla põlistee ja lõunasse suunduva Kabeli põlistee vahelisse nurka. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 2053313545 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS241.jpg

Väikeküla tuulik (580:TUV:001) Tuulik on hävinud (objekti ulatus 20 m), objektist pole maastikul jälgi säilinud Tuulik oli säilinud veel 1960. aastatel. Väike-Pakril oli 8 tuulikut. Planeeringualast lõunasse jääva Väikeküla tuuliku kunagise asukohani on 361 m.

OÜ Corson. Töö nr 1412 57 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 215837719 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS231.jpg

Paemurd Väike-Pakril (580:PAM:001) Paemurd Väike-Pakril on pindobjekt. Paemurd objekti ulatus 150 m säilinud 50-90 % Erineva vanusega paemurruala. Ca 3 ha suurune Alustatud Peetri muuli ehituse ajal mitu sajandit tagasi. Planeeringualast põhjapoole jääva paemurruni on 446 m. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 19680765 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS229.jpg

Peeter I muul (580:MIL:003) Peeter I muul on sõjaline objekt keskajast ulatusega 20 m. Objekt on hävinud, praegu madalik neeme tipus. Peeter I suurejooneline plaan oli ehitada muul Väikese-Pakri ja Paldiski vahele. Valmis ehitati 1767. aastaks 60 sülda saare poolt. (L. Odres) Lääne-Harjumaa kaart 1926. Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS228.jpg Planeeringualast põhjapoole jääva muulini on 638 m. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=117967 5978

Suurtülialused Väike-Pakril (580:MIL:002) Suurtülialused Väike-Pakril on sõjalised objektid keskajast, eelmistest sajanditest. Objekti tüüp on määratav, säilinud alla 20%, objekti ulatus 70 m. Viis suurtüki alust on ehitatud 20. saj alguses. Kasutaud on märgistusega telliseid. Planeeringualast suurtüki alusteni on 2,02 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=137821 6124 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS226.jpg

Ristimägi (580:KON:003) Objekti tüübiks on vanad kohanimed ja ulatuseks 800 m. Objekt on hästi või väga hästi säilinud. Ristimägi on Väike-Pakri saare kõrgem ala. Mäel asub tuletorn. 1926. a Lääne- Harjumaa kaardil on märgitud kiviaja kalm. Planeeringualast Ristimäeni on 2,03 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=787724 273 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS223.jpg

Tulejuhtimise punkt (580:OKU:002) Tulejuhtimise punkt on okupatsiooniaja objektid ulatusega 200 m. Tüüp on määratav, säilinud alla 20% Nõukogude armee sõjaväe osa. Ala koosnes kasarmutest ja sinna juurde kuuluvatest olmeobjektidest. Suurem hoone on olnud ilmselt tulejuhtimise punkt Suure Pakri kasutamisel laskepolügoonina. Planeeringualast läänepoole jääva tulejuhtimise punktini on 2,13 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=463219 33 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS227.jpg

Ringikujulised kiviaiad (580:AED:002) Tüüp (kiviaiad, tarad) määratav (objekti ulatus 300 m), objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Aedadest on alles alumised suured kivid. Loomade hoidmise kohad ehk karjaaiad. Neid leidub saare endistel karjatatavatel aladel. Aiad on olnud vähemalt meetri kõrgused. Planeeringualast läänepoole Suurküla-Väikeküla põlistee äärde jäävate ringikujuliste kiviaedadeni on 1,46 km.

OÜ Corson. Töö nr 1412 58 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1107310021 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS237.jpg

Väike-Pakri kool (580:KOO:001) Koolihooned on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud (objekti ulatus 20 m). Kaasnevateks objektideks on kiviaiad ja tarad. Planeeringualast läänepoole mööda Suurküla-Väikeküla põlisteed on kunagiste koolihoonete asukohani 1,85 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=164410 8933 Foto http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS235.jpg

Suurküla Väike-Pakril (580:POK:001) Objekti ulatus 350 m. Põliskülade kohad - tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Rannarootslased olid sunnitud saarelt lahkuma 1940. aastal, mil saarele asutati nõukogude baasid. Planeeringualast läänepoole mööda Suurküla-Väikeküla põlisteed on Suurkülani 2 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1246264990 Fotod: Suurküla http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS236.jpg

Pakri saarte muul-sild (580:KIS:003) Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Objekti ulatus on 2200 m. Objekt on rajatud nõukogude armee poolt. 2007. a kevadel põles puidust osa ning sild on osaliselt hävinud. Momendil ülepääs puudub. Väike-Pakri kiviaiad ja talude kividest seinad on viidud kõik muuli täiteks. Planeeringualast otse läände Pakri saartevaheliseni muul-sillani 2,9 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1360724856 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS230.jpg

Skrädes veski (580:TUV:002) Tuuleveski (objekti ulatus 50 m) on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud. Endises asukohas kasvab tihe puistu koosseisuga (80LM/20LV). Rahvajuttude kohaselt esimene saarele ehitatud tuulik. Planeeringualast läänepoole on kunagise tuuleveski asukohani 2,16 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=122635 540 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS234.jpg

Kultuurimälestised

Väike-Pakri kiriku vare Kultuuriministri 05.01.1999. a määrusega nr. 1 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 16, 176) tunnistati Väike-Pakri kiriku vare arhitektuurimälestiseks. Väike-Pakri kiriku (1890-1906) vare (registri nr 21528) on planeeringualast lõunas kaugusega 1,2173 km.

Väike-Pakri kalmistu Kultuuriministri 03.12.1997. a määrusega nr 76 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1998, 40, 189) tunnistati Väike-Pakri kalmistu ajaloomälestiseks. Väike-Pakri kalmistu (registri nr 14423) asub planeeringualast lõunas kaugusega 1,2363 km.

Suur-Pakri kiriku vare Kultuuriministri 05.01.1999. a määrusega nr. 1 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 16, 176) tunnistati Suur-Pakri kiriku vare arhitektuurimälestiseks. OÜ Corson. Töö nr 1412 59 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Suur-Pakri saarel olev Suur-Pakri kiriku (1890) vare (registri nr 21527) on planeeringualast edelas kaugusega 5,4993 km

Suur-Pakri kalmistu Kultuuriministri 03.12.1997. a määrusega nr 76 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1998, 40, 189) tunnistati Suur-Pakri kalmistu ajaloomälestiseks. Suur-Pakri saarel olev Suur-Pakri kalmistu (registri nr 14422) asub planeeringualast edelas kaugusega 5,531 km.

Pakri lahes on ajalooliselt toimunud palju laevahukke ja seetõttu ei ole välistatud kultuuriväärtusega vrakkide leidumine detailplaneeringu alal. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile ja linnavalitsusele (MuKS § 44³ lg 1). Kui tööde käigus avastatud arheoloogiline kultuurkiht või kultuuriväärtusega leid vastab mälestise tunnustele tuleb leiukohal teostada arheoloogiline või allveearheoloogiline uuring. Uuringutega seotud kulud kannab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).

2.5.5 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse korra Paldiski linnas määrab Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri. Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri kehtestati Paldiski Linnavolikogu määrusega 20.12.2007 nr 15 ja muudeti määrusega 05.05.2009 nr 7.

Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on säilitada Paldiski linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri määrab jäätmehoolduse korra Paldiski linnas ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Paldiski territooriumil.

Jäätmehooldust korraldab ja kontrollib ning teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle Paldiski Linnavalitsus.

Alljärgnevalt väljavõtteid eeskirjast ja selle lisast: • Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida ja vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. • Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise või vallasasja omanik on edaspidi tekstis territooriumi haldaja. • Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. • Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. • Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded Paldiski linnas on Paldiski Linnavolikogu määrusega 20.12.2007 nr 15 kehtestatud Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja lisa, mis määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded Paldiski linnas.

OÜ Corson. Töö nr 1412 60 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Nõuetega reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi keskel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. • Ehitusjäätmete käitlemise eest käesoleva korra nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Kui planeeringualal tehtava ehitustegevuse käigus leitakse võimaliku jääkreostust, siis tuleb kinnisasja omanikul tuvastada reostuse ulatus ning likvideerida reostus vastavalt seadusandlusele.

Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt Pakri saarte jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel ning äraveol, kohapealset käitlust peale orgaaniliste jäätmete käitlemise majapidamistes ei ole kavas välja arendada.

Peatükis 3.3 Kavandatu teostus jäätmekäitlust käsitlevas osas on selgitatud jäätmetekäitluse toimimist jäätmete kogumisest kuni mandrile viimise ja edasise käitlemiseni.

Planeeringualal kavandatavast tegevusest tulenev nõuetele vastav jäätmekäitlus ei põhjusta olulist negatiivset mõju keskkonnale.

OÜ Corson. Töö nr 1412 61 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

3.1 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning avaldumine

Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuala moodustav Väike-Pakri sadama kinnistu koos lähialadega ja sadama akvatoorium ning selle lähimereala Pakri lahes.

Otseste keskkonnamõjude väljundalaks on planeeringuala ja süvendatav akvatoorium. Lisaks eelnimetatud aladele võivad veel nende lähialad olla otseste mõjude mõjualal (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond) Pakri lahes.

Kavandatud tegevuse kaudsed mõjud avalduvad üldiselt hiljem sadama ja selle taristu kasutamisega. Kaudsed mõjud väljenduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides.

Keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Akvatooriumi ja sadamaalas süvendamine* (6060 m3 ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punkt 17 järgi olulise keskkonnamõjuga tegevus) ja tahkete ainete uputamine veekeskkonda (8039 m3 ei ole KeHJS § 6 lõige 1 punkt 171 järgi olulise keskkonnamõjuga tegevus). 2. Süvendatud pinnase kaadamise vajadus (süvendatud pinnas on kavandatud taaskasutada, aga kui ehitusgeoloogilise uuringu alusel mingit osa põhjasetetest ei sobi täitepinnasena kasutada, siis tuleb see kaadata**). on väga väikese tõenäosusega ja vajadusel tõenäoliselt ka väga väikese mahuline. 3. Sadama infrastruktuuri rajamine. 4. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine abihoone/müügipunkt, kämpingud ja muuseumihoone (lisa 12) ehitamine. 5. Sadama ekspluatatsioon. 6. Korduvsüvenduste vajadus. 7. Rajatud infrastruktuuri kasutamine. 8. Kavandatava ehitustegevuse ja ekspluatatsiooniga kaasneva jäätmekäitluse, sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendused. 9. Tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ehitamine ning kombineeritud kasutamine. 10. Hoonete kütmiseks küttekontuuri merre ehitamine ja kasutus. 11. Puurkaevu rajamine ja kasutus. 12. Reovee väikepuhasti (omapuhasti) rajamine ja kasutamine. 13. Liikluse ja parkimisega kaasnevad mõjud ehitamisel ja ekspluatatsioonil. 14. Sadamast ja selle infrastruktuurist tulenevad mõjud Pakri saarte arendamisele.

* Süvendusprojektile tellitavast ehitusgeoloogilisest uurimusest võib selguda, et merepõhja süvendamisel tekib vajadus viia läbi mõningases mahus lõhkamistöid. Sellisel juhul tuleb negatiivse mõju vähendamiseks lõhkamistööd läbi viia vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded (RTL 2005, 63, 910) nõuetele. Lõhkamistööde korraldamisel peab arvestama, et süvendatava ala idatipust 180 meetrit idapoole jääb Pakri lahes 30,5 ha “uputatud lõhkeaine koht” (allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

** Valdava osa veekeskkonnast süvendatavatest setetest moodustavad klibusetted (vt ptk 4.3.1) ja väga väike on tõenäosus, et mingit väikest osa setetest ei sobiks kasutada täitepinnasena. Kaadamisga seonduvat on käsitletud peatükis 4.12 Hinnang loodusvarade

OÜ Corson. Töö nr 1412 62 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed. Peatükis 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast on kaadamist käsitletud peatüki lõpuosas, kuhu on lisatud kaadamise läbiviimist käsitlevad nõuded.

Kaadamist käsitlenud peatükkide aluseks on olnud Corson OÜ töös nr 1204 (ptk 1.5 infomaterjalide loendis nr 14) toodud kaadamist käsitlevad materjalid ja KMH ekspertide hinnangud. Corson OÜ töö nr 1204 KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav Tallinna Sadama koduleheküljel keskkonnamõju hinnangutes http://www.ts.ee/kmh (22.07.2016).

Kavandatust tuleneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: • Maht. • Läbiviimise aeg. • Läbiviimise kestvus. • Läbiviimise logistilised lahendused. • Kasutatud tehnoloogia ja tehnika. • Kasutatud materjalid. • Meteoroloogilised tingimused. • Leevendavate mõjude tõhusus.

Eeldatavate keskkonnamõjudena nii ehitamisel kui ka hoonete ja rajatiste ekspluatatsioonil käsitletakse: • Mõju maastikule ja pinnavormidele - sadama ja selle taristu rajamisel (hooned, kaid, kämpingud, teed, platsid, trassid, puurkaev, elektrituulik, reoveepuhasti, küttekontuur) ja hilisemal sadama ekspluatatsioonil. • Mõju taimestikule ja elupaigatüüpidele. • Mõju linnustikule ja loomastikule. • Mõju mereelustikule sh kalastikule. • Mõju hüdrodünaamilistele protsessidele. • Mõju rannale ja rannaprotsessidele ning Pakri lahele. • Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura alade kaitse eesmärkidele ning terviklikkusele. • Mõju pinna- ja põhjaveele (sademetevee käitlus, põhjavee kaitstus, puurkaevu rajamine ja kasutus, joogivee kvaliteet). • Kumulatiivne mõju. • Õhuemissioon ja müra (sh veesõidukite ja tuulegeneraatori müra). • Radoonioht. • Jäätmekäitluse mõjud. • Väike-Pakri saarele meresõidu ja randumise ohutumaks muutmine ja avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine • Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, ettevõtlus, majandus, puhkemajandus, turism, maakasutus, turvalisus, inimese tervis ja heaolu.

KSH käsitleb detailplaneeringuga kavandatud tegevustest tulenevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

KSH aruandes käsitleti mere põhja süvendamise ja tahkete ainete uputamisega kaasnevaid mõjusid ning esitati mõjusid leevendavaid nõudeid, meetmeid ja lahendeid.

OÜ Corson. Töö nr 1412 63 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Merre paigutada kavandatud küttekontuuri ehituslikku ja ekspluatatsiooniga kaasnevat võimalikku mõju hinnati KSH protsessis ja Natura hindamises.

Vastavalt hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemustele anti hinnang heljumi levikule ja prognoositi korduvsüvenduste vajadust.

KSH aruandes analüüsiti võimalikke mõjusid kaitsealadele ja kaitstavatele objektidele.

Detailplaneeringualale lähemal olevatele kinnistutele (lähim hooajaliselt kasutatav elamu on sadamaalast loodes ca 370 m kaugusel) ehitusaegsed (tahkete ainete uputamine, süvendamine, ehitusmaterjali transport, sadama rajamine) häiringud: ehitus- ja transpordimüra, vibratsioon, tolm. Kasutusajal võib mõningaid mitteolulisi mürahäiringud tulla veesõidukitest ja sadamas tehtavatest laadimistöödest tegemise ajal. Vahetult lähialas võib väikesest tuulegeneraatorist võimsusega eeldatavalt maksimaalselt 7 kW mõningast mürahäiringu olla.

KSH protsessis esitati leevendavaid ettepanekuid ja nõudeid väikesadama rajamisele ning hilisemale ekspluatatsioonile.

Kavandatud tegevuse mõjualasse jääb üks hooajalise kasutusega elamu (omanik on surnud). Antud Hinnose kinnistu kaguosas oleva elamuni on endisest sadamakohast ca 370 m. Peale antud elamu on võimalikus mõjualas ainult kunagiste elamute ja kõrvalhoonete varemed (valdavalt kunagiste hoonete vundamendijäänused).

Planeeritud tegevus võimaldab alustada Pakri saarte majandustegevuse arendamist. Kavandatud tegevused mõjuvad positiivselt Pakri saarte arengule.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Väike-Pakri kinnistu detailplaneeringu ala kaugus Eesti–Soome merepiirist on ca 32 km – mõõdetud Eesti Veeteede Ameti 2007. a atlasest sarjast „Eesti Merekaardid“ 1. osa Soome laht Paldiskist Narvani (kaart lk 11-12 – Krassi madalast Suurupi poolsaareni, M 1:100 000).

Detailplaneeringu alale ei ole kavandatud tegevusi, mis võivad põhjusta riigipiirini ulatuvaid olulisi keskkonnamõjusid.

3.2 Alternatiivide valik ja alternatiivid Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud ala ja kontaktala.

Väike-Pakri sadama asukohaks on Pakri saarte üldplaneeringus valitud endine Väike-Pakri sadamakoht.

Alternatiiv 1 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus • Eelduste loomine Pakri saarte arenguvõimalusteks. • Ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehitamiseks. • Sadama territooriumi ja akvatooriumi määramine. • Sadama akvatooriumi süvendamine 3,5 m sügavuseni mahus 6060 m3. Praegu üle merepinna jäävat akvatooriumi osa on vaja süvendada mahus 854 m3.

OÜ Corson. Töö nr 1412 64 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Tahkete ainete uputamine mahus 8039 m3 ja veepealses osas täitmine mahuga 4443 m3 sadamarajatiste (kai, muul, rannakaitse) rajamiseks. Muuli, kai ja rannakaitse välispiirde rajamiseks on vaja graniitkive mahus 2000 m3. • Ekspertidel kasutada olnud informatsiooni alusel Väike-Pakri saarelt sellises mahus graniitkive eeldatavalt ilma kaitsealuseid elupaigatüüpe ja kaitseala oluliselt kahjustamata ei ole võimalik leida. Seega 2000 m3 graniitkive tuleb tuua mujalt. Igal sadama ehitamise hankes osalejal on ilmselt oma kohad, kust tal on need kivid võimalik saada ja sadama ehitamiseks tuua.. • Muuli ja kai kõrgus üle merepinna on 1,5 m. Muuli pikkuseks on 126 m ja 1,5 m kõrguse harja laiuseks on 4 m, mis merepõhjas oleva muuli aluse suunas laieneb. 1,5 m kõrguse kai pikkuseks on 24 m, üleminek üle merepinna 1,5 m sadamaalale on sujuv. • Sadama infrastruktuuri ja sadamarajatiste asukoha ja suuruse määramine. • Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus abihoone, kämpingute ja muuseumihoone ehitamiseks. • Ranna-ala heakorrastamine. • Rannakindlustuse rajamine. • Liikluskorralduse (juurdepääsuteed, parkimine jne) lahendamine. • Tehnovõrkude ja varustusega seotud lahendused. • Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengupotentsiaali tõstmine. • Ettevõtluse arendamine. • Krundipiiride täpsustamine. • Pakri saarte üldplaneeringu eesmärkidega arvestamine.

Alternatiiv 2 – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu • Kehtestatud Pakri saarte üldplaneeringut ei arvestata • Sadama rajamist ei toimu ja sadama kinnistu ja selle ees olev mereala jääb praegusesse seisu. • Ei toimu Väike-Pakri sadama kaudu Pakri saarte ettevõtluse arendamist. • Detailplaneeringu koostamise eesmärki ei arvestata.

3.3 Kavandatu teostus Detailplaneeringuga moodustatakse kaks maaüksust: positsioon 1 ja positsioon 2 (lisa 12).

Positsioon 1: ehitusõigusega 50% tootmismaa, 50% ärimaa, suurus on 49032 m2 hoonestusalune pind kokku 1200 m2, 28 kaikohaga sadam, ramp, slipp, hoonete kõrgused kuni 15 m (sadamahoone 8,0 m, elling 15,0 m, abihoone 5,0 m, kämpingud 3,5 m). Kavandatud hoonete ja abihoonete arv on 15.

Kämpingud on paigutatud alale, kus on palju olemasolevaid vundamendivaresid. Need on võimalusel kõik ära kasutatud. Abihoone on kavandatud olemasolevale vundamendile, abihoone asukoht on näidatud lisas 12 oleval põhijoonisel. Planeeritud perspektiivse muuseumihoone asukoht on näidatud lisas 12 põhijoonisel. Perspektiivse muuseumihoone jaoks on planeeringuga loodud positsiooni 1 loodeosasse hoonestusala (ilma planeeritud hoone asukohata).

OÜ Corson. Töö nr 1412 65 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sadama akvatooriumi süvendamisel 3,5 m sügavuseni on süvendusmaht 6060 m3 ja praegu üle merepinna jäävat akvatooriumi osa süvendusmaht on 854 m3. Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 6) sätestab, et vee erikasutusluba peab olema, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine.

Muuli, kai ja rannakindlustuse rajamiseks on vaja tahkeid aineid uputada mahus 8039 m3 ja veepealses osas täita mahus 4443 m3. Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 7) sätestab, et vee erikasutusluba peab olema, kui uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse. Muuli, kai ja rannakaitse välispiirde rajamiseks on vaja graniitkive mahus 2000 m3.

Rajatava muuli ja kai kõrguseks üle merepinna on kavandatud 1,5 m. Muuli pikkuseks on kavandatud 126 m ja 1,5 m kõrguse harja laiuseks 4 m, mis merepõhjas oleva muuli aluse suunas laieneb. Kavandatud 1,5 m kõrguse kai pikkuseks on 24 m, üleminek 1,5 m sadamaalale on sujuv.

Positsioon 2: • Sihtotstarve 100 % teemaa – LT, mida ei hoonestata • Positsiooni 2 suurus on 2018 m2. • Positsioon asub kinnistu läänepiirdel kontaktis Hinnose kinnistu idapiiriga (foto 2).

Planeeringualal taastatakse sadam, ehitatakse välja sadamahoone, sadama elling, saare tegevusi toetav abihoone, milles saab asuda ka esmatarbekaupade müügipunkt ja ööbimisvõimalused saare külastajatele. Lisaks nähakse ette ehitusmaht saare elu ja ajalugu kujutavale muuseumihoonele.

Positsiooni 1 kaguosas on täielikult amortiseerunud sadamarajatised ja üle positsiooni laiali 9 vundamendivaret (fotol 3 on üks vare).

Kavandatud sadamasse on ette nähtud 28 kaikohta lõbusõidualustele, ramp saarele saabuva transpordi laadimiseks ja slipp. Sügavus sadama akvatooriumis on planeeritud 3,5 meetrit. Sadamasse ei ole kavandatud tanklat ega ka reo- ja pilsivee vastuvõttu. Sadama territooriumile on kavandatud 20 parkimiskohta.

Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud. Samuti ei ole Väike Pakri saarel elektrivarustust. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist. Päikesepaneelid paigutatakse ellingu katusele.

Veega varustamiseks on planeeringualale kavandatud rajada puurkaev. Planeeringuala veevajaduseks on 6,75 m3/ööp. Veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 2) sätestab, et vee erikasutusluba peab olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas.

Reoveed puhastatakse kinnistule rajatavas reoveepuhastis (omapuhasti). Hoonete kütmiseks on planeeritud paigaldada küttekontuur merre.

Planeeringualal säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kämpingmajade vahele istutatakse alale sobivaid madalakasvulisi puid või põõsaid.

OÜ Corson. Töö nr 1412 66 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tuleohutus Hoonetevahelised kujad, ehitiste konstruktsioonid ja ehitusmaterjalid ning tuletõkke- sektsioonide arv ja asukohad peavad vastama tuleohutuse seisukohalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrusele nr 315 ja Eesti Standardile EVS 818-7:2008. Rajatavate hoonete tulepüsivuse aste on TP3. Hoonetesse paigaldatakse autonoomne tulekahju signalisatsioonisüsteem.

Hoonetele vajalik välistulekustutusvesi saadakse sadamakaile kavandatud tuletõrje veevõtukaevust.

Jäätmekäitlus Jäätmetega seonduvat sh ehitusjäätmete käitlust on käsitletud peatükis 2.5.5 Jäätmekäitlus. Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Planeeritava ala krundi omanik paigaldab planeeringualale prügikastid, mille õigeaegse tühjendamise eest kannab ta ise hoolt või sõlmib lepingu prügikastide tühjendamiseks. Üldiselt paigutatakse kinnistu hoonete- ja sadamaalale erinevate jäätmeliikide paigutamiseks prügikaste.

Ellingu hoonesse või sellega külgnevalt on kavandatud paigutada liigiti kogutud jäätmete konteinerid vahekogumiskohana enne vedu mandrile. Antud konteineritest viiakse liigiti kogutud jäätmed õigeaegselt mandrile vastavalt jäätmekäitlusfirmaga sõlmitud lepingule. Mandrile viidud jäätmed käideldakse vastavalt Paldiski linna jäätmehoolduseeskirjale.

Orgaanilised jäätmed tuleb koguda ja komposteerida komposti kastides näiteks ellinguhoone teest teisele poole jäävas küljes.

Eeltoodud tegevustega planeeringualal nõuetele vastav jäätmekäitlus ei põhjusta olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Kuritegevuse ennetamine Planeeritaval alal tuleb arvestada kuritegevuse ennetamiseks vajalikke meetmeid, juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustest.

Planeeringu eesmärk on ala väärtustamine nii turvalise kui ka kasutajasõbraliku keskkonna loomise kaudu. Pakri saarte arengute tuleviku jaoks on oluline arusaadavalt tähistada saare kogukonna kontrollitavad alad, et tekiks ka vastutus nende korrasoleku eest. Planeeringulisi vahendeid toetab pidev korrashoid ja puhtuse hoidmine. On oluline, et kinnistu üldkasutatav ala vastaks kasutajate ootustele ega oleks hooletusse jäetud. Korrastatud ala ei peleta eemale ala kasutajaid, küll ei julgusta hooldatud ala end sisse seadma potentsiaalseid seaduserikkujaid.

Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid: • planeeritava ala korrashoid; • ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) saarele tekkiva kogukonna kaasamine. See aitab kaasa rannaala väärtustamisele ja selle korrashoiu tagamisele. Tulevaste saareelanike kaasamine soodustab vastavate väärtushinnangute ja -seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist; • maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine; • reaalselt toimiva järelevalve tagamine;

OÜ Corson. Töö nr 1412 67 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• alal viibimise ja alade kasutamise eeskirjade koostamine, nende eeskirjade selge esitlemine ning neist kinnipidamise tagamine; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (pingid, prügikastid, märgid) ja inventari kindel kinnitamine; • kindlate parkimisalade piiritlemine.

3.4 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus ja võimalikkus

3.4.1 Taust Väike-Pakri sadama kinnistu jääb Pakri hoiualale kus vastavalt LKS § 32 lõikele 1 on moodustatud hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. LKS § 32 lõige 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Veeseaduse § 29 lõige 2 punkti 1 kohaselt kinnistu rannas 20 m laiune veekaitsevöönd ja lõike 4 punkt 3 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud majandustegevus. LKS § 37 lõike 1 punkt 1 sätestab kinnistu ranna piiranguvööndi laiuseks 200 m. LKS § 38 lõige 1 punkt 1 sätestab ehituskeeluvööndi laiuseks 200 meetrit nagu Paldiski linna üldplaneering ja Pakri saarte üldplaneering.

Vastavalt LKS § 38 lõige 5 punkt 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning punkti 3 kohaselt rannakindlustus rajatisele ja vastavalt punktile 7 tehnovõrgule ja –rajatisele ning punkti 10 kohaselt avalikult kasutatavale teele.

Pakri saarte üldplaneering kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28.

Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama rajamine. Üldplaneeringut on käsitletud peatüki 4.1.2 Pakri saarte üldplaneering allpeatükkides. Nendes peatükkides on kokkuvõtlikult esitatud informatsioon Pakri saarte detailplaneeringuid otseselt puututavate tegevuste ja hinnangute kohta ning antud suunised Pakri saartel detailplaneeringute koostamiseks.

Pakri saarte üldplaneeringus detailplaneeringutele nõutud elupaigatüüpide inventuur ja Natura hindamine on Väike-Pakri sadama detailplaneeringualal tehtud ja esitatud KSH aruandes.

Väike-Pakri sadama detailplaneering ei ole vastuolus avalike huvidega ega üldplaneeringus kokku lepitud ruumilise arengu põhimõtetega. Enamgi veel, ilma Väike-Pakri sadama detailplaneeringus kavandatu teostuseta ei ole praktiliselt võimalik üldplaneeringus kokkulepitud ruumilist arengut ellu viia.

3.4.2 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus Väike-Pakri sadama kinnistul kavandatud tegevused, mille korral LKS § 38 lõige 5 alusel ja Pakri saarte üldplaneeringust tulenevalt ei ole vaja ehituskeeluvööndi vähendamist: sadama taristu, muul, kaid, rannakindlustus, tee, parkimisplats, veekütte kontuurid meres ja ellinguhoonesse viiv trass, sadama- ja ellinguhoone ehitamine.

OÜ Corson. Töö nr 1412 68 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sadamahoonest (lisas 12, hoone nr 1) toimub sadamas tehtava juhtimine, puhkekoht, tualett, pesemisvõimalused, esmased esmaabi- ja tulekaitse vahendid, hoiuruum, ning muu sadama olme toimimiseks vajalik.

Ellinguhoones toimub jahtide hoiustamine, jooksevremont, sadama korrastustehnika ja tarvete laoruumid, elektri- ja soojavarustuse vastuvõtu ja edastamise seadmestik ning aparaatuur (elektrigeneraatorid, akud) jms.

Detailplaneeringuga kavandatud abihoone/müügipunkti, kämpingukompleksi ja muuseumihoone ehitamiseks on ehituskeeluvööndi vähendamise vajalik.

Antud hooned on vajalikud ja tulenevad ning on otseselt seotud sadama arendustegevusega, mis vastab Pakri saarte üldplaneeringuga kehtestatud eesmärkidele, aga samas ei saa lugeda LKS § 38 lõige 5 punkt 2 järgi sadamaehitiseks.

1. Abihoone/müügipunkti (lisas 12 hoone 3) ja kämpingukompleksi (lisas 12 hooned 4- 14) alale on tehtud ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 200 meetrilt 20 meetrini. Kunagise hoone varemetele kavandatava muuseumihoone ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit vähendada 200 meetrilt 100 meetrile. 2. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotlevas alas puuduvad kaitsealused liigid ja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid. Praegune taimkate on tekkinud endisele intensiivse inimtegevusega alale. 3. Planeeringualale kavandatud hooned ehitatakse Pakri saarte üldplaneeringus ettenähtud taastatavate varede ja varemekohtadesse (vt joonis 4.1). 4. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt hoonestuse taastamine selle varasemas asukohas võimaldab säilitada Pakri saartele algupäraselt omase asustusmustri ning väärtustada rannarootsi pärandit. 5. Abihoone ja kämpingukompleks on olulised, et oleks võimalik viia ellu Pakri saare üldplaneeringu saarte taasasustamise (kauplus – esmatarbekaubad nii saareelanikele, kui ka osaliselt turistidele) ja turismiarenduse (abihoonest turistidele rattad, kämpingus ööbimis- ja peatumise võimalus nii jahi- kui ka teistele turistidele ning puhkajatele) eesmärki. 6. Abihoone/müügipunkt on kavandatud merest võimalikult kaugele, sadamast tuleva tee äärde kunagise hoone varemetele. 7. Kämpingukompleks (kompleksis kokku 44 kohta) on oluline osa jahituristidele mõeldud sadamateenusest. Kämpingute (11 kämpingu maja) paigutamine sadamaala lähedusse võimaldab suurendada kogu ala turvalisust, tagada korda ja vähendada tallamiskoormust planeeringualale. 8. Kuna abihoone/ müügipunkt ja kämpingud rajatakse kunagisele intensiivse inimtegevusega alale, siis see võimaldab vähendada planeeringualal survet ja koormust planeeringuala looduslikumale osale. Kaudselt aitavad planeeringualal kavandatud abihoone ja kämpingud ka planeeringualast kaugemal olevaid alasid (kui näiteks kavandaks ehitada kämpingud planeeringualast väljapoole), kus võivad esineda kaitsealused liigid ja kaitsealused elupaigatüübid. 9. Kuna abihoonest kui ka kämpingukompleksist on kavandatud jagada informatsiooni saarte vaatamisväärsuste kui ka kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide kohta (stendid, kaardid, juhised, reeglid ja nõuded + logistiliselt loodust vähem kahjustava matkamarsruutide valik jms), siis see on väga vajalik looduse ja saarte eripära säilitamisel. 10. Seega abihoone ja kämpingukompleks on kohad, kust saab saartel looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise ja ranna eripära arvestava asustuse suunamisega alustada. OÜ Corson. Töö nr 1412 69 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

11. Muuseumihoone (lisas 12, hoone 15) on toodud planeeringusse Pakri saarte üldplaneeringus kavandatud Pakri saarte taasasustamist ja turismiarengute tulevikku silmas pidades. Esialgu on see ainult kavand tuleviku jaoks, aga samas eeltoodud eesmärkide valguses see on igati vajalik ning siin on paslik meenutada Juhan Liivi sõnu: „ Kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta“.

Pakri saarte üldplaneeringus seati ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse eeltingimuseks, et detailplaneeringu ja KSH protsessis oleks läbiviidud elupaigatüüpide inventuur ja Natura hindamine. Antud nõudeid arvestades on detailplaneeringu ja KSH protsessis Peeter Vissaku poolt 2014 aasta suvel tehtud välivaatused ja uuringud, millede alusel on KSH aruandes esitatud planeeringualal taimestiku, linnustiku, loomastiku ja elupaigatüüpide ülevaated ning hinnangud ja soovitused leevendavateks meetmeteks. Natura hindamine on esitatud KSH aruande peatükis 5. Natura hindamine.

Peatükist 4.6.2. Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus: Arendusalal haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei esinenud. Antud piirkonnas, ilmselt tänu asula, sadamakoha ja teederisti vahetule lähedusele ning ala intensiivsemale kasutamisele varasemal perioodil, kooslused kujutavad endast antropogeenseid elupaigatüüpide komplekse. Praegune taimkate ja kooslused on tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale (sadam, küla, hooned, elamud, õued, põllud, aiad, teed, kunagine rohke elanikkond, okupatsiooni aeg).

Pakri saarte üldplaneeringuga seati eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine Väike-Pakri Väikekülas vastavalt varemete/varemekohtade paiknemisele, et võimaldada hoonestuse taastamist endises asukohas.

Pakri saarte üldplaneeringust tulenevalt, toetudes KSH aruandes ja Natura hindamises käsitletust ning hindamistest tulenevalt on eksperdid arvamusel, et detailplaneeringus ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus on nii looduskaitseliselt kui ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud.

3.4.3 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse tingimused

Endiste hoonete varemetele kavandatud abihoone ja kämpingukompleksi ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit 200 meetrilt vähendada 20 meetrile ning muuseumihoone ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit vähendada 200 meetrilt 100 meetrile.

Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusel tuleb võtta aluseks eelkõige looduskaitseseaduse § 34 käsitletud ranna kaitse eesmärgid ning hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise mõju konkreetsele alale, mille osas ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringuga taotletakse.

LKS § 34. sätestab, et ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Keskkonnaamet arvestab ehituskeeluvööndi vähendamisel ka planeeringuala taimestikku, reljeefi, kõlviku ja kinnisasjade piire, olemasolevaid teid- ja tehnovõrke ning väljakujunenud asustust. Seega võetakse ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkuse üle otsustades arvesse ainult looduskaitselisi, mitte sotsiaal-majanduslikke* mõjusid (lisa 13).

OÜ Corson. Töö nr 1412 70 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

*ehituskeeluvööndi vähendamisega seonduvaid sotsiaalmajanduslikke aspekte on käsitletud peatükkides 3.4.1 Taust, 3.4.2 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus, 4.1.2.1 Kokkuvõte, 4.1.2.2 Sadam ja 4.1.2.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine.

Peeter Vissaku poolt 2014 aasta suvel tehtud välivaatuste ja uuringute alusel arendusalal sh ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusaladel haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei tuvastatud. Planeeringualal kunagise asula, sadamakoha ja teederisti vahetu läheduse tõttu ning ala intensiivsemale kasutamisele varasemal perioodil, kooslused kujutavad endast antropogeenseid elupaigatüüpide komplekse (ptk 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate ja 4.6.2. Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus). Praegune taimkate ja kooslused on tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale (sadam, küla, hooned, elamud, õued, põllud, aiad, teed, kunagine rohke elanikkond, okupatsiooni aeg). EELIS: Keskkonnaregister – Keskkonnaagentuur 30.06.2014 informatsiooni järgi detailplaneeringualal, kus taotletakse ranna ehituskeeluvööndit vähendada puuduvad kaitstavad elupaigatüübid (ptk 5.2.3.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad joonis 5.2 ja lisa 5) peale kitsa ribana rannas olevate esmaste rannavallide (1210). Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruande koostajad viies läbi hinnangulisi vaatlusi kavandatava sadama lähipiirkonnas, eeldasid, et selles piirkonnas ei esine inventeeritud elupaigatüüpe (töö nr 991/07).

Kuigi kogu planeeringuala on periooditi olnud tugevalt inimmõjustatud on eriti tugevalt inimtegevusest mõjutatud alad: kunagise sadama piirkond, kunagiste hoonete (praegu varemed või vundamendi jäänused) ja teede alad.

Ehitades abihoone, valdava osa kämpingutest ja muuseumihoone endiste hoonete varemetele tagame, et antud hooned ehitatakse kõige rohkem inimmõjustatud aladele - kunagiste hoonete ehituse ja kasutuse ning hilisema lõhkumise maksimaalse mõjutusega alale. See võimaldab vähendada survet ja koormust planeeringuala vähem inimtegevusest mõjustatud looduslikele aladele.

Ehitades planeeringualal mujale tekitame kahekordse inimtegevuse mõju-häiringu rannikualal kuna kunagisele rohkem inimmõjustatud alale lisame veel uue rohkem inimmõjustatud ala.

Abihoone, valdava osa kämpingute ja muuseumihoone ehitamine endiste hoonete varemetele (lisa 12) on ranna eripära arvestava asustuse suunamine, kui lähtuda endisest rannarootsi (enne NSVL okupatsiooni**) aegsest planeeringuala ranna eripärast ja seda arvestava asustuse (varemete asemel olid siis hooned sh ka elumajad) suunamisest. Õigluslikust seisukohast teisiti ei saakski ilmselt eeldada, sest kui lähtuda ainult okupatsiooni poolt tekitatud varemetega ranna eripärast, siis avalikkus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt võib seda mõista nagu Eesti Vabariigi poolt kunagise ajaloolise ebaõigluse heakskiitmist ja ebaõigluse põlistamist Väike-Pakri sadama kinnistul. ** Pakri saartelt sunniviisiliselt elanike kodudest välja ajamine ja kodude hävitamine ilma elanike tagasisaamise lootuseta peaks olema õiguslikust seisukohast eeldatavalt inimsusvastane kuritegu.

LKS § 40 lõige 1 kohaselt võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lõige 3 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 40 lõike 4 kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse planeerimisseaduse kohaselt: OÜ Corson. Töö nr 1412 71 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. LKS § 40 lõike 5 kohaselt Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule

Väike-Pakri sadama detailplaneeringuga (vt detailplaneeringu ptk 3.1) kavandatud abihoone/müügipunkti, kämpingukompleksi ja muuseumihoone ehitamiseks on vaja vähendada ranna ehituskeeluvööndit. Endiste hoonete varemetele kavandatud abihoone ja kämpingukompleksi ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit 200 meetrilt vähendada 20 meetrile ning muuseumihoone ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit vähendada 200 meetrilt 100 meetrile (KSH aruande lisa 12).

Detailplaneeringus on esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega üldplaneeringu muutmise ettepanek, detailplaneeringut tuleb menetleda üldplaneeringut muutvana.

OÜ Corson. Töö nr 1412 72 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega

4.1.1 Teema- ja üldplaneering ning arengukavad

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a) on Pakri saared ja Pakri poolsaare rannavöönd nimetatud väärtuslikeks maastikeks koos üldiste ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega.

Rohevõrgustiku maakondlik teemaplaneering määratleb piirkondliku tähtsusega tuumalana Pakri saared ja osa poolsaarest.

Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on määratletud maakondlik rohevõrgustik. Mõlemad Pakri saared kuuluvad maakondliku teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alade hulka ning on määratletud kui maakondliku tähtsusega väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud.

Rohevõrgustikust arvatakse Pakri saarte üldplaneeringuga välja ärimaa- ning sadamamaa-ala, samuti eeldatavad uushoonestusalad ning taastatavate varemete/varemekohtade alad (endised Rannarootsi külad, kus Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on eeldatavalt võimalik hoonestuse taastamine). Nimetatud alade väljaarvamine rohevõrgustikust ei mõjuta eeldatavalt olulisel määral võrgustiku toimimist, kuivõrd välja arvatavate alade suurus võrreldes saarte kogupindalaga on väike, alad paiknevad eraldi, moodustamata ühendatud katkestuste võrgustikku. Eeldatavalt on liikluskoormus Pakri saarte teedel planeeringu elluviimise järgselt madal, seega ei kujuta ka teedevõrk endast olulist konflikti rohevõrgustikuga ega takista olulisel määral selle toimimist.

Rohevõrgustikust välja arvatavad alad on valitud nii, et inimtegevusega kaasnev mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne. Pakri saarte üldplaneering kavandab hoonestuse taastamist vanades rannarootsi külades, mis olid asustatud sajandite jooksul enne Nõukogude Armee tulekut. Eeldatavad uushoonestusalad on kavandatud piirkondadesse, kus olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et negatiivset mõju kaitstavatele loodusväärtustele ei esine.

Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneering on vastu võetud Paldiski Linnavolikogu 16.11. 2004. a otsusega nr 118.

Arengustrateegiaga pandi paika territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Paldiski linna haldusalas järgnevateks 10…15 aastateks. Linna arengu eesmärgiks on kujuneda atraktiivseks elamis- ja tööstuspiirkonnaks. Säilitades sealjuures Pakri poolsaare ja saarte omapärase looduse, mis on eelduseks turismi- ja puhkevõimaluste arengule.

Samas on eesmärgiks ka soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja tööstuse arendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas soodne keskkond

OÜ Corson. Töö nr 1412 73 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevad infrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv Ämari lennuväli.

Paldiski linna üldplaneering ei too välja Pakri saarte kuulumist rohevõrgustikku.

Üldplaneeringu kohaselt on saartel maastikukaitsealast välja jäävate maade sihtotsatarbeks määratud puhke- ja virgestusmaa ning looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus. Üldplaneering ei täpsusta puhke- ja virgestusmaa ning loodusliku haljasmaa kasutamise ja arendamise tingimusi, mainitud on vaid üldiselt, et Paldiski linna erinevate kvaliteetidega haljasmaa kavandamine aktiivseks kasutuseks ei ole soovitav.

Pakri saari on üldplaneeringus mainitud kui suure potentsiaaliga puhkepiirkonda, mille arendamise võimalused tuleks välja selgitada vastavas arengukavas. Samas on märgitud, et aktiivset majandustegevust saartel ette näha ei või, soovitav on turismi arendamisel tugineda ökoturismi põhimõtetele.

Paldiski linna arengukava aastani 2025 Paldiski linna arengukava aastani 2025 on kinnitatud Paldiski Linnavolikogu määrusega 29.09.2015 nr 21 (RT IV,08.10.2015,16).

Arengukava visioon aastaks 2025: Paldiski on logistiliselt konkurentsivõimeline, mitmekesise majandusega, rohelise elukeskkonnaga, sotsiaalselt turvaline, multikultuurne, huvitava ajalooga sadamalinn, mis on soodne elamiseks ja atraktiivne turistina külastamiseks.

Ettevõtluse arendamise üheks eesmärgiks on Väike-Pakri sadama rajamine 2018.

Arengukavas tuuakse välja et, Paldiski on oluline siseturismi sihtkoht ja kõige olulisemaks põhimõtteliseks suunaks Pakri saarte arenduses on võimaluste loomine ja määratlemine püsiva asustuse tekkeks saartel, milles mängib olulist rolli ökoturismi arendamine. Samuti on üks pikaajalisi eesmärke väärtuslike ja esmatähtsate koosluste ning unikaalse maastikupildi säilitamine, sealse kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse, säilitamine ja edasiandmine. Turismi arendamiseks Pakri saartel on Paldiski linn koos erakapitaliga asutanud Pakri Saarte Arenduse Sihtasutuse.

Pakri saarte taasasustamiseks ja turismi arendamiseks on oluline Väike-Pakri sadama koos juurdekuuluva infrastruktuuriga väljaehitamine.

Alates 2005. aastast on turismiinfrastruktuuri arendamisel tehtud mitmeid väiksemamahulisi arendustöid, et muuta külastus Pakri saartele mugavamaks, atraktiivsemaks ning samas leevendada ka külastajate kasvust tekkivat koormust looduskeskkonnale. Pakri Saarte Arenduse SA eestvõtmisel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaasabil on korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri - soetatud ujuvkai, korrastatud matkaradu ja teid, pandud teeviidad, tualetid (2), infotahvlid, korraldatakse etteteatamisega üleveoteenust.

2005. aasta kevadel loodi Pakri Saarte Arenduse SA eestvedamisel koduleht www.pakrisaared.ee, mis annab infot ülevedude, saarel liikumise jm külastuseks vajaliku kohta.

2005. aastal külastas saari läbi turismikorraldaja 616 inimest, viimastel aastatel on SA kaudu registreeritud külastajaid olnud vahemikus 400-481 (2010-2012), külastajatele pakub ülevedu ka Pakri Tarvas OÜ, lisaks on ka omapäi ja muude reisikorraldajate kaudu saarte külastajaid. OÜ Corson. Töö nr 1412 74 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Pakri saartel loomade karjatamise, võsaniitmise ja kaitseala valitseja tellimusel muude hooldustöödega tegelev Pakri Tarvas OÜ pakub saarte külastajatele vajadusel ka transporti saartel ning toitlustust. Väga atraktiivne külastuspaik on Pakri saared ka linnuvaatlejatele. On olnud kuid, kus saartelt on Pakri Tarvas OÜ esindaja sõnul läbi käinud keskmiselt 500 inimest. Arvestades, et saartele pääseb omal jõul ka Kurkse väina kaudu ja Lohusalu sadamast, mille kohta Paldiski linnavalitsusel täpsed andmed puuduvad, võib keskmiselt saari külastada ca 1000 - 2000 inimest aastas.(KKK 2007 – 2016). https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4110/2201/4008/Lisa_Paldiski_linna_arengukava.pdf

Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava ning teostatavus- ja tasuvusanalüüs. PSASA. Paldiski, 2006.

Pakri saarte arengukava (kinnitamata) koostas 2006 aasta kevadeks Paldiski Linnavalitsuse osalusega Pakri Saarte Arenduse sihtasutus (PSASA). Arengukava on põhjalik dokument, milles nähakse ette investeeringud turismi- ja puhkemajanduse korraldamiseks, kaasates selleks EL struktuurifondide raha.

Arengukavas on rõhutatud ökoturismi ja mahepõllumajanduse prioriteetsust, samas on saartele kavandatud mitmed suvilapiirkonnad.

Arengukavas ettenähtud tegevused ei lähe enamasti vastuollu MKA kaitse-eesmärgi (maastike ilme ja koosluste säilitamine) ja kaitsekorra tagamise põhimõtetega (Arvamus..., 2006).

KKK 2007 – 2016 leitakse, et mõõdukas inimtegevus ekstensiivse karjatamise või siis ökoturismi näol on Pakri saartele ohutu ja koosluste hooldamise nimel ka vajalik. Arengukava elluviimist on siiski õige alustada samm-sammult, korrigeerides jooksvalt tegevusi vastavalt võimalustele, kogemustele, tagasilöökidele jne.

Rakendatavate meetmetena näeb Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava ette jääkreostuse likvideerimise saartel, vajalike keskkonnauuringute läbi viimise, väikesadama rajamise, looduskaitseliste matka- ja õpperadade rajamise, puhketeeninduse ettevalmistatud kohtade rajamise, kohaliku käsitöönduse edendamise ning mahepõllumajanduse arendamise.

Põhiliseks tegevuseks Pakri saartel on kavandatud ökoturism ja lambakasvatus, kaitsealadest väljaspool võiks olla perspektiivi ka kalakasvatusel. Üks saarte funktsioonidest oleks Paldiski linna ja seda ümbritseva regiooni arengu tasakaalustamine. Saarte arengueeldustena nähakse logistiliselt soodsat asukohta ning looduslikke olusid. Pikemaajalises perspektiivis nähakse Pakri saari tuntud ökoturismi sihtkohana, tänu millele on arenenud turismiettevõtlus Pakri saartel ja Paldiski linnas tervikuna.

4.1.2 Pakri saarte üldplaneering Pakri saarte üldplaneering (Töö nr 1063/08. Hendrikson&Ko) on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte üldplaneeringu (Hendrikson&Ko, töö nr 1063/08) ja selle KSH aruande (Hendrikson&Ko, töö nr 991/07) materjale.

OÜ Corson. Töö nr 1412 75 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.1.2.1 Kokkuvõte Pakri saarte üldplaneeringu (edaspidi peatükis üldplaneering) planeeringulahendus lähtub püsiasustuse taastamise vajadusest saartel. Samas on Pakri saared planeeringu koostamise ajal täies ulatuses hõlmatud looduskaitsealuste alade koosseisu (Pakri maastikukaitseala, Pakri hoiuala), mis seab piirangud arengute kavandamisele.

Pakri saarte üldplaneeringulahendus kujutab endast kompromissi looduskaitseliste piirangute ning asustuse taastamise vajaduse vahel, mis on saavutatud planeeringu koostamise ning selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise protsessi jooksul erinevaid võimalusi läbi töötades.

Tulenevalt looduskaitselistest piirangutest ning olemasoleva looduskaitsealase informatsiooni üldistusastmest, on looduskaitseseadusega vastuollu minemata võimalik Pakri saarte üldplaneeringus kavandada võimalikud arengud ja lahendused, mille realiseerumise võimalused selguvad täpsemalt detailplaneeringute koostamise raames.

Planeeringulahenduses on asustuse iseloomu valikul ja paigutamisel aluseks võetud Pakri saartele kuni 1940. aastani omane olnud rannarootsi kompaktsete küladega asustusmuster. Sellest lähtuvalt on üldplaneeringu lahenduses kavandatud hoonestuse ja asustuse taastamine rannarootsi-aegsetel külakohtadel (taastatavad varemed/varemekohad), samuti uusasustuse rajamine (eeldatavalt sobilikud uushoonestusalad).

Kõiki külasid ühendab omavahel ning Väike-Pakri Väikeküla sadamaga valdavalt olemasoleval teedevõrgul põhinev teedevõrk. Kõik teed Pakri saartel on pinnasteed. Üldplaneeringu joonisel on tähistatud põhiteed – perspektiivselt mootorsõidukitega läbitavad teed, kõik ülejäänud teed on kavandatud matkaradadena.

Püsiasustuse taastamise ning teiste Pakri saarte arengueesmärkide elluviimise eelduseks on saarte ja mandri vahelist püsiühendust võimaldava sadama rajamine.

Üldplaneeringuga määratakse ainuvõimalikuks sadamakohaks Väikeküla Väike-Pakri saarel, kus looduslikud tingimused on sadama rajamiseks kõige soodsamad.

Üldplaneeringu kohaselt viiakse kavandatavad võimalikud arendused ellu esmajärjekorras Väike-Pakri saarel. Kuni saartevahelise ühendustee välja ehitamiseni mootorsõidukiga läbitavana on Suur-Pakri saarele ligipääsuvõimalusteks jalgsi/rattaga liikumine Väike-Pakrilt ning randumine merelt. Spetsiaalseid randumisrajatisi üldplaneeringuga ei kavandata, randumisvõimalused sõltuvad looduslikest eeldustest.

Pakri saarte arendamise ideid ja suundumusi koondavaks dokumendiks on Pakri Saarte Arenduse Sihtasutuse poolt koostatud Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava. Selles on sõnastatud järgmine visioon: • Pikemaajalises perspektiivis on Pakri saared tuntud ökoturismi sihtkoht, tänu millele on arenenud turismiettevõtlus Pakri saartel ja Paldiski linnas tervikuna. • Pakri saarte üldplaneeringu koostamise käigus täpsustati Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavas sõnastatud visiooni pikaajaliste arengueesmärkide seadmisega.

Kõige olulisemaks põhimõtteliseks suunaks Pakri saarte üldplaneeringus on võimaluste loomine ja määratlemine püsiva asustuse tekkeks Pakri saartel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 76 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Püsiva laevaühenduse sisseseadmist võimaldava sadama ainuvõimalikuks asukohaks on Väike-Pakri saare Väikeküla. Lautrikohtasid üldplaneeringus ei määratleta, isikliku veesõidukiga on lubatud randuda kõikjal, kus see on võimalik.

Pakri saarte üldplaneeringuga mõeldakse loodusliku haljasmaa-ala all alasid, mis ei ole ärimaa-ala, puhke- ja virgestusmaa-ala ega sadamamaa-ala. Loodusliku haljasmaa-alale võivad jääda teed ja tehnorajatised, matkajate teenindamiseks mõeldud rajatised, põllumajandusliku tootmise otstarbega hooned ja neid teenindavad ehitised, eluasemekohad ning neid teenindavad rajatised. Alal on lubatud kariloomade vabapidamine pool-looduslikel aladel karjatamise eesmärgil; maaomanikel on loomade ligipääsu takistamiseks lubatud piirata oma valdused maastikku sobiva piirdega.

Pakri saarte teedevõrk kujundatakse, kasutades võimalusel ära olemasolevaid teid ja radu. Kõik teed Pakri saartel on kavandatud pinnasteedena.

Pakri saarte arendamisel on üheks eesmärgiks sealse kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse, säilitamine ja edasiandmine.

Pakri saarte üldplaneeringu teostuse järjekord: 1. Esmajärjekorras toimub käesoleva üldplaneeringuga kavandatavate arengute realiseerimine Väike-Pakri saarel. 2. Üldplaneeringuga kavandatavad taristulahendused realiseeritakse esmajärjekorras Väike-Pakri saarel. 3. Üldplaneeringuga on kavandatud sadamamaa-ala juhtotstarbega maa-ala vastava menetluses oleva detailplaneeringu planeeringuala ulatuses ning põhjendusega, et sadama rajamine on Pakri saarte arendamiseks vältimatult vajalik ja ainuvõimalikuks sadama asukohaks on Väikeküla Väike-Pakril.

4.1.2.2 Sadam

Sadama mõiste ja käsitlus Pakri saarte üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) ning seos detailplaneeringuga. 1. Sadamamaa-ala on üldplaneeringu järgi veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuste osutamiseks kasutatav piiritletud maa-ala ning sellel asuvad ehitised (sadamaehitised). Sadamamaa-alale rajatakse väikesadam ning juurdekuuluvad ehitised (sh parkla). 2. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid harrastusveesõidukitele, väikelaevadele ja meresõiduohutuse seaduse tähenduses alla 24-meetri kogupikkusega laevadele. 3. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri saarele Väikekülasse, kus paikneb ajalooline sadamakoht, mis on ühtlasi ainus sobilik piirkond sadama rajamiseks Pakri saartel. 4. Sadamaga samale territooriumile võiks kaaluda vajadusel võimalust jäätmete liigiti kogumiseks ning laadimiseks. Saarte jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel ning äraveol, kohapealset käitlust peale orgaaniliste jäätmete käitlemise majapidamistes ei ole kavas välja arendada. 5. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri sadama katastriüksusele (58001:009:0036), vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusele nr 99 algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneeringule.

OÜ Corson. Töö nr 1412 77 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt säilib siiski põhimõtteline võimalus nimetatud katastriüksusele jäävate ajalooliste eluasemekohtade üles ehitamiseks elamutena. 7. Väikesadama rajamisel ja sadamateenuste osutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: • Arvestatakse sadamateenuste osutamise ja keskkonnakaitse nõudeid. • Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele.

Joonis 4.1. Sadama maa-ala ja selle lähiala käsitlev väljavõte Pakri saarte üldplaneeringu kaardist. Allikas: Töö nr 1063/08, Hendrikson&Ko.

Üldplaneeringus esitatud maakasutus- ja ehitustingimused sadamamaa-alal: • Kavandatakse võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja laadimiseks. • Sadamamaal vajalike ehitiste paigutamisel arvestatakse ajalooliste eluasemekohtade (võimalike perspektiivsete elamute) paiknemisega, samuti juba rajatud elamute paiknemisega ning nähakse vajadusel ette leevendavad meetmed häiringute vähendamiseks (võimalike perspektiivsete) elamute piirkonnas. • Visuaalse häiringu leevendamiseks kasutatakse soovitatavalt paigale omast haljastust.

OÜ Corson. Töö nr 1412 78 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Hooned ja rajatised, millega võib kaasneda ebameeldivaid lõhnu, paigutatakse (võimalike perspektiivsete) elamute suhtes allatuult, arvestades valitsevaid tuulesuundi. • Alal tagatakse nõuetekohane sademevee kogumine ja käitlus. • Detailplaneeringu koostamise raames võivad sadamamaa otstarbega ala piirid täpsustuda katastriüksuse nr 58001:009:0036 piires.

Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri sadama katastriüksusele (58001:009:0036), vastavalt 08.04.2010 algatatud detailplaneeringule. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt säilib siiski põhimõtteline võimalus nimetatud katastriüksusele jäävate ajalooliste eluasemekohtade üles ehitamiseks elamutena, vt taastatavad varemed/varemekohad üldplaneeringu ptk 5.5.1.

Pakri saarte üldplaneeringu koostamise protsessis kokkulepitud ja kavandatud arengute tagamiseks on vaja esmajärjekorras Väike-Pakri sadama välja arendamine.

Pakri saartele kavandatud arenduste elluviimiseks on vaja koostada sadama-ala detailplaneering.

Esmatähtsaks probleemiks, mis takistab Pakri saarte kavakohast arendamist, on sadama puudumine. Ilmastikuoludest sõltumatu ligipääs saartele on oluline nii esmaste ehitustööde, püsiasustuse taastamise kui ka turismiarengu seisukohalt

4.1.2.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine

Pakri saarte üldplaneeringus käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus: • Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on eesmärgiks asustuse taastamine varasemates rannarootsi külades, kunagistel eluasemekohtadel. • Rannarootsi asustus ning selle struktuur kujunes Pakri saartel välja sajandite jooksul ning toimis kuni saarte militaarkasutusse võtmiseni Nõukogude Armee poolt. • Hoonestuse taastamine selle varasemas asukohas võimaldab säilitada Pakri saartele algupäraselt omase asustusmustri ning väärtustada rannarootsi pärandit. • Mitmed rannarootsi külad paiknesid vahetult mere ääres, kuivõrd toonane elu oli tihedalt seotud kalanduse ja merega. • Ranna ja kalda kaitseks on kehtestatud ehituskeeluvöönd, mille ulatuseks looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on meresaartel 200 m ning mille sisse jäävad osaliselt endised mere ääres paiknenud rannarootsi külad: Väike-Pakri Väikeküla ja Suurküla, Suur-Pakri Rannaküla ja kaluriküla (Lepikuküla mere-äärne asundus). Nendes külades on hoonestuse taastamiseks esialgsetes asupaikades vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Pakri saarte üldplaneeringu koostamisel aluseks olevad andmed elupaikade ja kasvukohtade paiknemise kohta on üldised ning nende alusel ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasneks negatiivne mõju kaitstavatele elupaigatüüpidele, mis on vastuolus LKS § 32 lg 2.

Ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkus selgub detailplaneeringu koostamise etapis, mil keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viiakse läbi elupaigatüüpide inventuur ja Natura hindamine.

Elupaigatüüpide inventuuri tulemusena selgub kaitstavate elupaigatüüpide tegelik esinemine ja paiknemine konkreetses külas/asukohas. Elupaigatüüpide inventuuri ja Natura hindamise OÜ Corson. Töö nr 1412 79 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tulemused annavad seadusekohasele otsustajale vajalikku lisainformatsiooni ehituskeeluvööndi vähendamise lubamiseks või sellest keeldumiseks.

Pakri saarte üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine Väike- Pakri Väikekülas ja Suurkülas, Suur-Pakri Rannakülas ja kalurikülas vastavalt varemete/varemekohtade paiknemisele, et võimaldada hoonestuse taastamist endises asukohas.

4.1.2.4 Detailplaneeringute käsitlus üldplaneeringus Üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmise võimalused ning vastava menetlemiskorra määrab planeerimisseadus.

Detailplaneering loetakse Pakri saarte üldplaneeringuga kooskõlas olevaks juhul, kui see võrreldes üldplaneeringuga ei ole vastuolus avalike huvidega ega üldplaneeringus kokku lepitud ruumilise arengu põhimõtetega.

Pakri saarte üldplaneeringuga on määratletud võimalused elamumaa-ala ning puhke- ja virgestusmaa-ala juhtotstarvetele vastavate sihtotstarvete määramiseks detailplaneeringutes. Üldplaneeringus nimetatud võimalikele juhtotstarvetele vastavate sihtotstarvete määramist detailplaneeringus ei loeta Pakri saarte üldplaneeringu muutmiseks.

Pakri saartele tuulikupargi/-parkide rajamise soovi või vajaduse korral tuleb olenevalt tuulikupargi suurusest/võimsusest koostada üldplaneeringut täpsustav teemaplaneering või üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Ka üksiku üle 10 kW võimsusega elektrituuliku kavandamiseks koostatavat detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutvana ning viia läbi vastav planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess.

Pakri saarte üldplaneeringu kontekstis loetakse tuulikupargiks mitmest üle 10 kW võimsusega elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama.

Pakri saarte üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine Väike- Pakri Väikekülas ja Suurkülas, Suur-Pakri Rannakülas ja kalurikülas vastavalt varemete/varemekohtade paiknemisele, et võimaldada hoonestuse taastamist endises asukohas.

Väike-Pakri sadama kinnistule abihoone/müügipunkti, kämpingute ja muuseumihoone ehitamiseks on vajalik vähendada ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringus on esitatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega üldplaneeringu muutmise ettepanek. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

Väike-Pakri sadama detailplaneeringu alternatiiv 1 (A1) kohane kavandatud tegevus on vajalik Pakri saarte üldplaneeringu eesmärkide teostuseks. Alternatiiv 2 (A2) on sisuliselt 0- alternatiiv, millega praegune olukord säilib ja Pakri saarte üldplaneeringus seatud eesmärke ei ole võimalik täita.

OÜ Corson. Töö nr 1412 80 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.2 Matemaatiline modelleerimine

4.2.1 Sissejuhatus Lisa 11 matemaatilise modelleerimise 5 joonisel on esitatud arvutusgraafikud, mis on saadud Pakri sadama ümbruses toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemusena.

Hüdrodünaamiline modelleerimine on teostatud lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta kahes olukorras: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevusele vastavalt sadama rajamine. 2. Alternatiiv 2 (A2) – olemasoleva olukorra säilimine (0-alternatiiv).

Hüdrodünaamilise modelleerimise matemaatilised arvutused on teostatud olukorra jaoks, kui tuul puhub põhjast kiirusega 15 m/s.

Hüdrodünaamiline modelleerimine lähteandmed on saadud järgmistest allikmaterjalidest: • Veeteede Ameti kaardiatlased • Pakri sadama detailplaneering. Corson OÜ. Tallinn, 2015. materjalid. • EMHI andmed Pakri tuulte kohta vahemikus 1966-1991.

4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21 Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette nähtud mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel koosneb moodulitest, mille kasutamine erineb ja on sõltuvuses lahendatava ülesande iseloomust. Vaadeldava ülesande jaoks kasutati kolme moodulit, mille kirjeldused esitatakse allpool.

4.2.2.1 MIKE NSW moodul MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel.

Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi.

Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged.

OÜ Corson. Töö nr 1412 81 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda.

MIKE HD 21 mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide lahendamisel: • Tormiga kaasnev veepinna tõus. • Soojus ja retsirkulatsioon. • Vee kvaliteet.

Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit.

Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad: • Hõõrdepinge põhjal. • Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal. • Baromeetriline rõhugradient. • Coriolise jõud. • Liikumishulga dispersioon. • Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt. • Aurustumine. • Lainetuse radiaalpinge

4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul MIKE 21 PA [6] moodulit kasutatakse vees lahustunud ja suspensioonis oleva heljumi leviku simulatsiooniks mis voolab koos vedelikuga või on õnnetuse tõttu sattunud järve, jõe suudmesse, rannajoonel olevasse vette või lahtisesse merre.

SA moodulit kasutatakse koos vedelikuga suspensioonis olevate osakeste leviku simulatsiooniks arvestades sellega kaasnevaid dispersiooniprotsesse.

Mõlemad moodulid arvestavad osakeste juhusliku liikumise võimalust ja neis jälgitakse osakeste ansamblite liikumist, mis võimaldab loobuda Euleri advektsiooni-difusiooni võrrandi lahendamisest.

Osakesed liiguvad mõlemal juhul advektiivse hoovuse ja turbulentsete pulsatsioonide tulemusena. Advektiivsed kiirused määratakse tavaliselt hüdrodünaamiliste arvutustega (MIKE 21 HD või MIKE 3 HD), samal ajal kui turbulentsi mõju kontrollivad dispersiooni koefitsiendid. Vaadeldavate osakeste käitumist kirjeldab: • Moodul PA: settimiskiirust, mis on kas konstantne või määratakse pinnaseosakeste suuruse jaotuse kaudu. Võimaldab arvutada ka mitte uppuvate (veest kergema erikaaluga) osakeste liikumist.

Osakeste pilve mass ( Moodul PA) võib praktiliselt muutuda sõltuvalt järgmistest teguritest:

OÜ Corson. Töö nr 1412 82 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• PA: Settimisest või resuspensioonist. Lisaks sellele võib esineda lineaarne lagunemisprotsess.

Mudel arvutab välja kontsentratsiooni välja arvestades osakeste arvu igas võrgupunktis. Seejuures määrab arvutusvõrgu tihedus arvutuse välja täpsuse.

4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud (lisa 11), millel on esitatud uuritavate suuruste - hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad.

Vajalik on arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul.

Graafilise materjalina on lisas 11 esitatud joonistel kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuval skaalal.

Oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust. Seega „rusikareegli” kohaselt on maksimaalse kõrgusega üksiklainete leidmiseks vajalik oluline lainekõrgus Hmo korrutada 1,7-ga.

4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused

4.2.3.1 Alternatiiv 1 laine- ja hoovuse väljad

Laineväljad Sadama rajamine ei muuda lainetuse pilti Pakri lahes. Põhjast puhuva arvutusliku tuulega (lisas 11 joonis 2) on piki Pakri poolsaare läänekülge liikuvad lainevallid suunatud väikese nurga all vastu rannajoont. Vabas vees on oluline lainekõrgus orienteeruvalt 0.9 m.

Olulised lainekõrgused kavandatava sadama akvatooriumis jäävad alla 0,1 m. Sadama kaitserajatiste välisküljel tekib põhjatuule korral laineenergia koondumine ning oluline lainekõrgus võib tõusta kuni 2 meetrini. Seda tuleb arvestada projekteerimise käigus, kui dimensioneeritakse parapetti ja rannakindlustuse elemente.

Hoovuse väljad Sadama rajamine ei muuda hoovuse pilti Pakri lahes. Hoovuse pildi muutus on kontsentreeritud sadama vahetusse lähedusse (lisas 11 joonis 4). Hoovuse kiiruseks, mis voolab ümber sadama välismuuli nurga on 0,36 m/s.

4.2.3.2 0-alternatiiv (A2) laine- ja hoovuse väljad

Laineväljad Põhjast puhuva arvutusliku tuulega (lisas 11 joonis 1) on piki Pakri poolsaare läänekülge liikuvad lainevallid suunatud väikese nurga all vastu rannajoont.

OÜ Corson. Töö nr 1412 83 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vabas vees on oluline lainekõrgus orienteeruvalt 0.9 m. Kavandatava sadama asukohas murdumise tõttu lainekõrgused vähenevad ja jäävad vahemikku 0.5 – 0.7 m.

Hoovuse väljad Vastavalt laineväljades kirjeldatud arvutustulemustele jooksevad Soome lahelt Paldiski lahte suhteliselt kõrged lainevallid, mille tulemusena on ka muudatused hoovuste väljades suuremad (lisas 11 joonis 3).

Lahe keskosas sügava veega aladel on kiirused väikesed, vahemikus 0,04- 0,1 m/s. Ranna äärsetel aladel on hoovuse kiirused kohati kuni 0,35-0,4 m/s.

Kavandatava sadama asukohas on hoovuse kiirus 0,4 m/s. Hoovuste kaardilt eristub selgesti madalama sügavusega ala, kus hoovuse kiirus kasvab.

4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine

Arvestades kavandatava sadama ehitusel merekeskkonnas teostatavate süvendustööde (6060 m3) mahtu ja tahkete ainete uputamise mahtu (8039 m3) ning vajalikku süvendussügavust (3,5 m) on arvestatud, et nimetatud tööde teostamisel kasutatakse koppsüvendajat mille puhul vette satub tagasi hinnanguliselt 10 % süvendtava pinnase mahust. Vaadeldud on varianti kus sadamasse on rajatud hüdrotehnilised ehitised (vt ptk 3.2 ja 3.3), samuti ka kui sadama rajatisi ei ole välja ehitatud.

Heljumi pilve tekkemehhanism on seejuures järgmine: kopp tõstes mere põhjast veega segunenud pinnase ja kallutades selle kas praamile või kalda täiteks laseb vette tagasi vee ja pinnase vedela segu. Lainetuse poolt genereeritud hoovus viib selle segu hoovusega kaasa ja seejuures pinnase osakesed hakkavad vajuma põhja. Kiiremini langevad tekkivast heljumi pilvest välja suuremad osakesed ja peeneteraliste osakeste teekond kestab kauem.

Heljumi pilve modelleerimine arvestades vette tagasi sattuva massi granulomeetrilist koosseisu võimaldab leida maksimaalse tööde teostamiseks lubatud arvutusliku tuule kiiruse – 15 m/s puhul tekkiva heljumi pilve mõõtmeid. Jooniste kõrval asuva skaala võimaldab leida pilves oleva pinnaseosakeste kontsentratsiooni.

Vastavalt lisas 11 olevale joonisele 5 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev heljumi pilv põhjatuulega hoovusega kaasa peaaegu 540 meetri kaugusele. Seejuures on aga selle märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 400 meetrit. Muus osas jääb aga selleväärtus allapoole 0,1 kg/m3.

4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte

KSH aruandes on kavandatud sadama rajamisest avalduvate mõjude väljaselgitamiseks teostatud hüdrodünaamilisi protsesse mõjutavate olukordade matemaatiline modelleerimine arvutiprogrammi MIKE21 abil.

Matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad, et kavandatud tegevuse (A1) korral võrreldes 0-alternatiiviga (A2) ei kaasne märgatavaid muutusi Pakri lahe laineväljades ja viimaste poolt genereeritud hoovuste väljades.

OÜ Corson. Töö nr 1412 84 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv ei levi põhjasuunast puhuva tuule kiirusel 15 m/s kaugemale kui 400 m.

Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljumi pilv jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale.

Arvutuslikuks tuule kiiruseks on 15 m/s mis on merel teostatavate tööde puhul maksimaalselt lubatavaks kiiruseks lähtudes mereohutuse seisukohtadest.

Töö tulemusena saadud arvutusgraafilised joonised näitavad, et kavandatav sadam tänu oma kaitseehitiste suhteliselt väikestele mõõtudele, ei tekita Pakri lahe hüdrodünaamilistes protsessides suuri muudatusi. Arvutustulemused näitavad, et mõju on lokaalne ja jääb kõikjal lubatud piiridesse.

Sadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjude ulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidest tingitud hüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse ei lähirannikul ega kaugemal.

Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1, vt ptk 3.2) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga.

Alternatiiv 0 (A2) puhul säilivad endised looduslikud hüdrodünaamilised tingimused ja rannaprotsessid.

4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruanne. (Hendrikson & Ko Töö nr 992/07. 2009) Lisa 2 (K. Orviku eksperthinnang) materjale.

4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid

Pakri saarte pangajärsakute jätkuva kulutuse tulemusel kujuneb järsaku jalamile hulgaliselt paekivi veeriseid ja kruusa nn paeklibu, mis tormilainete aktiivse tegevuse tulemusel moodustavad järsaku jalamil ebapüsivaid klibuvalle, mis tormilainetega kantakse sealt aeg- ajalt minema naaberaladele.

Paeklibu liikudes tormilainete ja murdlusvoolu toimel veepiiri lähiümbruses murrutusalast, pangajärsakutest kaugemale, kuhjub paeklibu lähiümbrusese randadele, kujundades püsivaid paeklibust koosnevaid rannavalle.

Eriti iseloomulik on rannavallide kujunemine Väike-Pakri lääneranniku lõunaosas, kus paeklibu püsiva, paljuaastase keskmise põhja-lõunasuunalise pikiranda liikumise, e. settevoolu tulemusel on saare kagutipu lähedale kujunenud maasäärelaadne kuhjeline rannamoodustis, mille ulatus jätkuvalt suureneb pangajärsakute murrutusel kujunenud materjali arvel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 85 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Viimase kümnendi tugevad tormid on põhjustanud ka vanemate kuhjeliste rannavallide piires täiendavaid purustusi ja klibumaterjali ümberpaigutamist enam lõuna suunas. Pideva põhja- lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusel on ka varemalt kasutusel olnud sadamakohas Väikeküla kohal saare idarannikul kujunenud klibuvall eraldanud merest madala lahekese, randjärve ja sadam ise on muutunud kasutuskõlbmatuks (foto 8). Suured muutused rannavallide arengus on toimunud viimaste aastate erakordselt tugevate tormiperioodide ajal, kui ka meretase on olnud keskmisest paljuaastasest märgatavalt kõrgem (Tõnisson et.al 2008).

Suur-Pakri põhjarannikul, kus rannatüübina esineb nn paerand toimub ka rannakruusa e. paeklibu ristiränne, s.t. et samast paerannast ja ka rannalähedasest merepõhjast tormilainete ja sellest põhjustatud murdlainetega lahtimurtud paeklibu paisatakse lainete ja murdlusvooluga otse rannale paeastangu peale.

Vanema hästi väljakujunenud pangajärsaku peal, kõikjal, esinevad vanad paeklibu vallid, mis on kujunenud aastatuhandeid tagasi siis, kui saared hakkasid maakerke tulemusel kerkima lainetuse mõju piirkonda ja saarte rannal valitses setete ristiränne. Setete ristiränne lõppes siis, kui saared olid kerkinud sedavõrd üle meretaseme, et lainetus enam ei jõudnud paeklibu paista järsaku pervele ja see hakkas liikuma piki randa vastavalt piirkonnas valitsevale lainetusele – Väike-Pakri idarannal põhiliselt lõuna suunas. Vanu rannavalle leiamegi saarte looduses mitmel pool (töö nr 992/07 lisa 2).

Pakri lahes on loomulik setete jaotumus, et rannale lähemates, madalamates piirkondades kuhjuvad jämedateralisemad setted ja akvatooriumi sügavamas osas peeneteralisemad setted (aleuriit, peliit ,jne). Mereliste setete pealmise dünaamilise kihi, mis on eri sügavustel erineva koostise ja paksusega, all levib Pakri lahe keskosas jääjärveline viirsavi, millest sügavamale jääv liustikusetete kompleks on esindatud kohati rohkelt jämepurdmaterjali sisaldava liivsavi ja saviliivmoreeniga.

4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas

Alljärgnevad ortofotod 2000, 2005 ja 2015 näitavad paeklibu setete paiknemist Väike-Pakri sadama kinnistu rannas enne 2005 aasta tormiperioode ja peale torme.

Ortofotod: 2000 2005 2015 Ortofotode allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis

OÜ Corson. Töö nr 1412 86 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri idarannas avaldavad olulist mõju rannale ja rannaprotsessidele ekstreemsete looduslike tingimuste-tegurite koosmõjud.

Lagunenud sadamarajatiste taguse kunagine lahesopp on tekkinud 2005. a tugevate tormituulte poolt toodud paeklibust. Fotol 8 on näha lahesoppi lahest eraldav klibuvall.

Setete paigutust rannas mõjustavad klimaatilised ja hüdrodünaamilised tegurid: • Veeseis lahes. • Tuule suund, tugevus ja kestvus. • Tuule suunast ja tugevusest ning kestvusest tingitud lainetus. • Temperatuur. • Jää olemasolu. • Rannaääre seisund (pinnas sula, pinnase niiskusesisaldus ja temperatuur, jääkate).

Foto 8. Vaade klibuvalliga merest eraldunud endisele lahesopile. T. Liiv 04.10.2014

Foto 9. Vaade planeeringuala keskosas rannale. T. Liiv 04.10.2014.

OÜ Corson. Töö nr 1412 87 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Sadamateelt pildistatud foto 8 esiplaanil on lagunenud sadamarajatised ja tagaplaanil tormituulte mõjul kuhjunud paeklibuvall.

Väike-Pakri sadama kinnistu ranna praeguse hüdrodünaamilise (setete paiknemine, hulk, ranna kulutus) situatsiooni tekkes on lisaks loodusliku olulisele mõjule kindlasti mõju ka kunagistel sadamarajatistel (fotod 9 ja 10).

Foto 10. Vaade sadamaalalt lähiranda. T. Liiv 04.10.2014.

Tugevad tormid liigutavad piki rannikut pankrannikust murenenud erineva suurusega paekivi klibu. Rajatav sadam peatab klibu liikumise piki rannajoont.

Esialgu on oodata sadamast loodesuunas jääva ala järk-järgulist täitumist setetega. Kui rannaala saab setetega küllastunud, hakkab klibu välja settima sadama idamuuli tagusesse sügavasse alasse. Kuna sügavused on seal üle 6 meetri, võtab selle ala täitumine kaua aega.

Hiljem, sõltuvalt tugevate tormide esinemise tihedusest 10 - 20 aasta pärast võib sete ka hakata liikuma ümber muuli otsa sadama akvatooriumisse.

Sellisel juhul on mõistlik teostada sadama akvatooriumi ja idamuuli taguse ala kordussüvendamine.

Rannaala kasv sadama loodeküljel on positiivne, kuna see toimib lisalainemurdjana ja pakub sadamas sildunud alustele lisakaitset ja seega vähendab reostuse tekke ohtu.

KSH protsessis tehtud matemaatiline modelleerimine võimaldas prognoosida merekeskkonda kavandatud sadamarajatiste mõju.

Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1, vt ptk 3.2) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga. Alternatiivide 1 ja 2 mõju rannaprotsessidele võib lugeda praktiliselt võrdseteks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 88 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele Mõjude hindamisel on aluseks olnud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) ja EGBK 6244 EGK 2013 materjalide alusel koostatud peatükid: 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks, 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks, 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks, 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine, 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus, 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused ja 2.3.3.7 Veestik.

4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded

Kavandatust tulenev veevajadus Arvestuslikult on igas kämpingumajas dušš, WC ja kraanikauss. Sadamahoones on 4 WCd ja 4 dušši. Lisaks on seal köök valamu ja nõudepesumasinaga ning pesupesemiseks 2 pesumasinat. Müügipunktis ja ellingus on ette nähtud käte pesemise võimalus.

Vooluhulgad: WC-d: 0,32 m3/ööp; valamud: 0,30 m3/ööp; Dušid: 4,50 m3/ööp; Köök: 1,00 m3/ööp; Pesumasinad: 0,45 m3/ööp (10 masinatäit päevas).

Kokku: 6,75 m3/ööp.

Arvestades maapinnalähedast lasumist ja sealjuures head looduslikku kaitstust ning saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008).

Kambriumi–Vendi veekompleksi vesi on hea kvaliteediga ja seetõttu Harjumaa, sealhulgas ka Paldiski linna hinnaline joogiveeallikas. Paldiski linna kinnitatud põhjavee tarbevaru on 4000 m³/d, millest 2006. aastal kasutati 936 m³/d. Seega oleks vajaduse korral võimalik Pakri saartel kasutada ka Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveeressurssi (Perens 2008).

Paldiski linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt on perspektiivselt linna maksimaalne veetoodang 2242 m3/d. Seega on antud veekihi tarbimiseks ressurssi veel piisavalt ning Parki saartele kavandatu tarbeks vee võtmine sellest ei tekita merevee sissetungi ohtu.

Väike-Pakri sadama kinnistul põhjavee tarbimine 6,75 m3/ööp ei too kaasa ohtu põhjavee varudele ja selle kvaliteedi halvenemisele.

Väike-Pakri sadama kinnistul kasutatava joogi ja olmevee saamiseks kavandatakse kinnistule puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avav tarbepuurkaev veevõtuga alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Kavandatust tulenev veevajadus on arvutuslikult 6,75 m3/ööp.

Väike-Pakri sadama kinnistule kavandatava puurkaevuvee kasutamisel tootmis ja joogiveena peab lähtuma: • Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusest nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.

OÜ Corson. Töö nr 1412 89 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Sotsiaalministri 02.01.2003 määrusest nr 1 Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.

Konkreetsete viiside, meetmete ja tehnoloogia valik joogivee kvaliteedinõuete tagamiseks tehakse puurkaevu projekteerimise faasis.

Puurkaev rajamisega seonduvat on detailselt esitatud Keskkonnaameti lingis Asjaajamine puurkaevu planeerimisest üle andmiseni http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/puurkaevu-projekteerimine/

Nõuded puurkaevu ja puurkaevu kohta on sätestatud Keskkonnaministri 29.07.2010 määrusega nr 37 (RT I 2010, 54, 352) Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid.

Veehaarde sanitaarkaitseala http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/veehaarde-sanitaarkaitseala/ Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus

Tulenevalt saarte geoloogilisest ehitusest on maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi veekompleksi) põhjavesi pindmise reostuse eest kõikjal kaitsmata

Põhjavee looduslik kaitstus peaks peegelduma ka lämmastikühendite sisalduses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavees, ometigi on, vaatamata mägiveiste kasvatamisele saartel OÜ Pakri Tarvas poolt mitme aasta jooksul, lämmastikühendite sisaldus põhjavees väike (EGBK 6244 EGK 2013).

OÜ Corson. Töö nr 1412 90 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri sadama kinnistul tekkiv (sadamahooned ja kämping) reovesi on kavandatud puhastada kinnistule rajatavas sobivas reoveepuhastis (omapuhasti). Puhastusseadmete valikul on oluline puhastamise efektiivsus. Reovesi peab olema reoveepuhastis puhastatud sellise tasemeni, et peale puhastamist võib Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 nr 99 (RT I, 04.12.2012,1) muudetud 06.06.2013 (RT I, 13.06.2013, 1) Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 nõuetele vastava puhastatud heitvee ilma täiendava järelpuhastuseta juhtida Pakri lahte. Selliseid sadama vajadusi rahuldavaid kompaktseid mehaanilis-bioloogilisi väikepuhasteid (omapuhasti) on kasutatud näiteks Liivi lahes asuva Munalaiu sadama ja Peipsi ääres oleva Laaksaare sadama reovee puhastamiseks.

Puhastatud heitvett sh puhastatud reovett ei ole kavandatud pinnasesse juhtida.

Sademevee käitluses on kavandatud kinnistule langev sademevesi hajutatult immutada pinnasesse.

Asukoha ja reoveepuhasti valikul ning kanalisatsiooniehitiste rajamisel peab lähtuma Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 nr 171 (RT I 2001, 47, 261) muudetud 15.04.2010 (RT I 2010, 16, 88) Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 toodud nõuetest.

Kõik kavandatud ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja -nõuetest ning vastama tööohutus-, tuletõrje-, tervisekaitse- ja keskkonnakaitse nõuetele.

Arvestades R. Perens 2008 hüdrogeoloogilise uuringu ja EGBK 6244 EGK 2013 materjale ning peatükkides 4.4.1 ja 4.4.2 käsitletut võib kindlalt väita, et ei puurkaevu rajamisega ja sellest 6,75 m3/ööp veevõtuga ega reo- ja sademevee käitlusega vastavalt ptk 4.4.2 toodule ei kaasne kavandatust (A1) olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhja- ega pinnaveele.

Alternatiivide võrdluses on parem A2 kuna võrreldes A1-ga säilib rohkem Väike-Pakri sadama kinnistul praegune olukord.

4.5 Mõju mereelustikule Peatüki koostamisel on arvestatud peatükkides 2.2.5.1 Põhjataimestik, 2.2.5.2 Põhjaloomastik, 2,2.5.3, Piirkonna kalastik, 2.2.5.4 Mereimetajad ja 4.2 Matemaatiline modelleerimine allpeatükkides ning 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele allpeatükkides esitatut.

Üldiselt süvendus-, täitmis- ja kaadamistöödega paisatakse vette põhjasetteid, mis kanduvad hoovustega süvendus-, täitmis- ja kaadamispiirkonnast kaugemale. Osa heljumist settib lähipiirkonnas. Põhjataimestik võib mattuda sette alla, mistõttu vaesustub piirkonna põhjataimestikus elav põhjaloomastik. Heljumi peeneteralisem fraktsioon, mille settimiskiirus on aeglane, püsib kaua põhjalähedases veekihis. Heljum sisaldab orgaanilisi osakesi, mis on toiduobjektiks põhjafaunale. See parandab paljude põhjaloomastiku liikide toitumistingimusi, millega kaasnevad muutused zoobentose koosseisus. Piirkonnas võib suureneda mõnede põhjaloomastiku liikide arvukus ja biomass. Põhjaloomastiku kooslustes toimuvate muutuste suurus ja ulatus sõltub heljumi kogusest ja tööde läbiviimise ajast. Mida suuremad on

OÜ Corson. Töö nr 1412 91 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne süvendatavate ja kaadatavate setete kogused ning mida pikemalt kestavad tööd, seda suurem on mõju põhjakooslustele.

Väike-Pakri sadama rajamisel toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjataimestiku ja -loomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum. Süvendamise käigus saadav pinnas on kavandatud kasutada sadamaala täitetöödel.

Heljumi mõju avaldubki eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaelustikule esineda ka veidi kaugemal. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest.

Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003).

Matemaatilise modelleerimise (ptk 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv (väike, mitteoluline mõju) ei levi tugeva (15 m/s) vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m (lisa 11 joonis 5). Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljum jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale.

Pideva põhja-lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusena on raskendatud mere püsielustikku teke sadama piirkonnas. Ekstreemsetes oludes võivad olla klibusetete ümberpaigutused olla üpris ulatuslikud ka lühikese tormi perioodi jooksul (ptk 4.3.2 ortofotod 2000, 2005 ja 2015).

Arvestades seda, et süvenduspiirkonnas on valdavaks kruusakad klibusetted, mis antud rannaosas on küllaltki pidevas liikumises põhjast lõunasuunas (ptk 4.3.1 ja 4.3.2), siis süvenduspiirkonnas olulist pikaajalist mereelustikku ei saagi tekkida.

Kuna sadama piirkonnas looduslikud rannaprotsessid välistavad rikkaliku mereelustiku tekkimise, siis antud piirkond ei ole ka oluline kalade toitumise seisukohast. Piirkonnas ja lähialas puuduvad kaladele ka sobilikud kudemiskohad.

Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadama ja selle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika ja hea tava korral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju.

Planeeringualale lähim hallhüljeste puhkeala (Krassgrund) on hallhüljeste püsielupaik ja asub süvendus ja täitmisalast ca 14 km eemal. Võrreldes teiste hallhüljeste puhkealadega on see asustatud vähearvukalt. Detailplaneeringus kavandatud tegevustel puudub mõju nimetatud kaitsealale ja seda asustavatele hüljestele.

Sadama rajamise (süvendamine; muuli, kai ja rannakindlustuse ning taristu rajamine, ehitusmaterjalide vedu) ja kasutamisega (sadamaala kasutus, veeliiklus akvatooriumis ja Pakri lahes) ei kaasne leevendavate meetmete kasutamisel olulist negatiivset mõju mereelustikule ega veekeskkonnale.

Alternatiivide võrdluses on paremaks A2, mille puhul leevendavaid meetmeid nagu A1 korral kasutama ei pea.

OÜ Corson. Töö nr 1412 92 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.6 Mõju maastikule, taimestikule ja mullastikule

4.6.1 Mõju maastikule Pakri maastikel on suur ajalooliskultuuriline väärtus, kuna siin on esindatud fragmente ja näiteid mitmest ajaloolisest kihistusest (alates traditsioonilise maakasutuse ajastust ja lõpetades sageli arusaamatult mitmekesise militaarkihistusega). On avaldatud arvamust, et just sellisena on Pakri maastikud omalaadsed pärandmaastikud, mis tunduvad esmapilgul küll hävitatuna, ent mis ometi on osa ajaloost, mille eest ei saa põgeneda (Peil, 2005).

Planeeringuala maastik moodustab ühe osa Pakri saarte maastikulisest süsteemist. Planeeringualale kavandatud rajatised ja ehitised on kavandatud Pakri saarte unikaalset ja atraktiivset maastiku arvestavana.

Mõningaselt moodustuks merelt saabujatele sadamaala nagu üleminekuliseks puhveralaks Väike-Pakri saare loodusmaastikule ja nüüd ka poollooduslikule (karjatatud ja niidetud rohumaad, raiutud võsa) maastikule üleminekul.

Planeeringualal on kavandatud olulisema inimmõjutusega ala peamiselt endise sadama- ja hooneteala (praegu varemed) asukohta. Ajalooliselt on antud piirkonnas tegemist sadama lähialal olnud küla maastikuga, mis on hävitatud ja olnud nõukogudeajal sadama tõttu intensiivse militaarse suunitlusega inimtegevuse piirkonnaks.

Kavandatud tegevustega Väike-Pakri sadama kinnistul säilitatavad looduslikud ja poollooduslikud kooslused võimaldavad koos rannaalaga Väike-Pakri saare eripära edasist arendamist ja kinnistamist. Kavandatu mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt mõningaselt isegi positiivne, mõju ulatus ja suurus sõltub rakendatavate praktiliste meetmete edukusest.

Praeguse lagunenud sadamarajatiste ja endiste varemete asemele rajatakse uus väikesadam vajalike hooldushoonete ja rajatiste ning trassidega. Arvestades Pakri saarte puhke- ja turismimajanduslikku potentsiaali on kavandatud sadama kinnistule ka looduskeskkonda sobivad kämpingud.

Detailplaneeringuala on kavas muuta kaasaegseks looduskeskkonnas asuvaks ja sobivaks puhkust ja lõõgastust pakkuvaks keskkonnaks.

Maastiku üldist kasutuskoormust ja looduse taluvusvõimet Eesti õigusaktid ei reguleeri. Tegevuste osas, mis avaldavad loodusele suurimat mõju, saab tugineda vaid senistele eksperthinnangutele (normatiivseid lähtealuseid siin ei ole). Kasutuskoormust peegeldav tallamiskindlus on puhkemajanduse kontekstis kõige indikatiivsem (Tõnisson 2008).

Õigesti planeeritud ja hästi korrastatud detailplaneeringuala maastik pakub eeldatavalt enamusele inimestest visuaalset naudingut.

Kavandatul on piirkonna maastikule otsene positiivne mõju kuna lagunenud varemete ja lagunenud sadamarajatiste asemele rajatakse rannamaastikku sobivad kaasaegsed sadama rajatised koos kaasaegse, samas rannatraditsioone arvestava sadamahoone ning taristuga.

Sadama ja kämpingu külastajad, kes soovivad tutvuda saarega tuleb suunata sadamaalale paigutatud infostendide ja –tahvlitega ning viitadega Väike-Pakri saare loodusele sobivama ja vähem häiriva kasutuse suunas. Eelnimetatud teabe allikates tuleb anda näiteks informatsioon

OÜ Corson. Töö nr 1412 93 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne loodus- ja ajalooliste objektide ning kaitsealuste liikide ja ettevalmistatud matkaradadele* kohta. Tuuakse välja, kuidas sinna saada, mida erinevates kohtades võib ja saab teha ning mida ei tohi (sadama- ja kämpinguala kasutuse reeglistik, Pakri saarte külastaja meelespea*). * lingis www.pakrisaared.ee on Pakri saarte külastajate meelespea ja Pakri saarte matkakaart.

Väike-Pakri sadama kinnistul tuleb paigutada eelnimetatud teabe allikad külastajatele rohkem silmapüüdvatesse kohtadesse. Näiteks mahukama informatsiooniga teabeallikad ja kaardid peavad olema sadama- ja abihoones, kämpingumajas või nende juures seinal. Konkreetsema informatsiooni allikad (viidad, märgid) peavad olema planeeringuala teistes kohtades, näiteks sadamaalas, teeradade või tee ääres ja parkla juures.

Väike-Pakri saare maastikule avalduvaid mõjusid sh kasutuskoormust ja seda vähendavat külastajate suunamist ja informeerimist on käsitletud peatükkides 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus, 4.6.3 Pakri saarte maastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus, 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele ja 5.5.2 Sadama kasutusaegsed kohustuslikud nõuded.

Kavandatust avalduvaid mõjusid planeeringuala lähimaastikule aitavad tulevikus positiivselt tõsta Väike-Pakri sadama kinnistu kasutuseaegsed õieti läbiviidavad järelevalve, hooldus- ja koristustööd.

4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus

Arendusalal haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei esinenud. Elupaigatüüp 6280 Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud on levinud Väike-Pakri saarel ulatuslikult. Antud piirkonnas, ilmselt tänu asula, sadamakoha ja teederisti vahetule lähedusele ning ala intensiivsemale kasutamisele varasemal perioodil, pole kooslused esindatud oma parimal puhtaimal kujul, vaid kujutavad endast pigem ajuti intensiivselt karjatatud ja tallatud üleminekukooslusi.

Sellest lähtudes pole seoses taimkattega vaja rakendada erilisi leevendusmeetmeid, seda enam, et tegemist on niikuinii antropogeense elupaigatüüpide kompleksiga.

Hoonete, trasside, platside ja teede alal on negatiivne mõju taimestikule ja mullastikule otsene, oluline ja eeldatavalt ka pöördumatu. Samas suure tõenäosusega võib väita, et kui taastada eelnimetatud alal endine mullastikuline olukord, siis loodus pikaajaliselt eeldatavalt taastab liigiliselt enamvähem samaväärse taimestiku. Tõenduseks on praegune taimkate ja kooslused, mis on tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale (sadam, küla, hooned, elamud, õued, aiad, põllud, teed, kunagine rohke elanikkond, okupatsiooni aeg).

Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, sh kämpingute, teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävitamine. Väljaehitamine mõjutab otseselt rajatiste alla jäävat ala.

Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslikum osa mullast on otstarbekas kasutada haljastuses ja ka ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimiseks. Kuna tegemist on kruusaka klibumullaga, siis on siin huumuslikum osa võrreldes klibuga väike ja seda hoolikamalt peame püüdma seda säilitada ja taaskasutada.

OÜ Corson. Töö nr 1412 94 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel Eesti Metsainstituut (EMI) uuris puhkemajanduslikuks projekteerimiseks ja puhkeotstarbeliseks kasutamiseks* metsade sobivust, külastamise koormusele vastupidavust, tallamiskindlust ja võtteid liigtallamise ning liigkülastuskoormuse vähendamiseks (Margus 1978, 1979). Eesti Metsainstituudis töötati välja ja koostati metsatüüpide orienteeriv tallamiskindluse klassifikatsiooni tabel, mille alusel jaotati metsatüübid tallamiskindlateks, suhteliselt tallamiskindlateks, keskmiselt tallamiskindlateks suhteliselt tallamisõrnadeks ja tallamisõrnadeks. Tabelis oli 70 metsatüübi kohta toodud erinev piirkülastusnorm: inimest/hektarile päevas (Margus 1978). *EMI uuringute ja uurijate materjale ning hinnanguid metsade puhkemajandusliku kasutuse ja vastupidavust külastamise koormusele on kasutanud (viidetega) või siis edasiarendatuna paljud antud temaatikat käsitlenud eksperdid, näiteks: • Tõnisson - Rannamõisa Maastikukaitseala KKK 2008-2016. Koostas A. Tõnisson. Tallinn 2008 (lk 7-8). • Harku vald Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 0705. Corson OÜ. Tallinn 2009 (ptk 4.4.1 – 4.4.5, lk 59-65). http://vana.harku.ee/.files/1167.pdf (10.01.2017).

Väike-Pakri sadama kinnistul on praegune taimkate ja rohumaakooslused tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale ning mets puudub. Tallamiskindlust ja näiteks inimeste piirkülastusnormi kinnistule on eeltoodud põhjustel üpris raske hinnata.

Samas kasutades EPP metsamuldade kaardistamisel kasutatud metoodikat ja E. Lõhmuse (Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. EPA. Tartu 1979) metsa kasvukohatüüpide seotust kindlate muldadega on võimalik alal levivate muldade alusel leida ala looduslikku seisundisse jätmisel eeldatavad metsa kasvukohatüübid. Näiteks: Väike-Pakri sadama kinnistul valdavalt levival kruusakal klibumullal (ptk 2.3.4 joonis 2.5) võivad E. Lõhmuse (1979) järgi kasvada leesikaloo ja kastikuloo metsade kasvukohatüübid. EMI-s M. Marguse (1978) vastavalt tallamiskindlusele koostatud piirkülastusnormi tabelile** on leesikaloo ja kastikuloo metsade kaalutud keskmine piirkülastusnorm 20 in/ha päevas (5 ha kinnistul on seega piirkülastusnorm 100 inimest päevas). Kaalutud keskmist normi (eksperdi erikoolituse ja pikaajalise kogemuse alusel) on siin kasutatud, kuna antud juhul on see eksperdi arvates õigem, kui mingi ühe-kahe metsakasvukohatüübi arvestamine endisel intensiivse inimtegevusega alal. Näiteks: Pakri maastikukaitseala ja hoiuala KKK 2007-2016 on tuvastatud kastikulootammiku (Marguse 1978 tabelis on kastikulootammiku piirkülastuse norm 30 in/ha päevas) esinemine kaitsealal. Väike-Pakri sadama kinnistule ei ole kellegi poolt võimalik kindlalt ette prognoosida, et kinnistu looduslikuks jättes kasvaks või ei kasvaks kastikulootammik, aga leesikaloo või kastikuloo mets kindlasti. ** M. Marguse (1978) täielik tabel viidetega on Corson OÜ töö nr 0705 peatükis 4.4.2 Rekreatsioon ja kasutuskoormus http://vana.harku.ee/.files/1167.pdf (12.01.2017).

Eelnevalt saadud orienteeruv leesikaloo ja kastikuloo metsade kaalutud keskmine piirkülastusnorm 20 in/ha päevas (5 ha kinnistul on seega piirkülastusnorm 100 inimest päevas) on informatiivne ja kehtib ainult Väike-Pakri sadama kinnistu klibumulla kohta. Metsa ja metsamulla ekspert on tuttav kinnistul oleva mullaga, selle seisunditega, kasvava taimestikuga ja vastavate määratlemiste metoodikatega, mida kunagiste metsamuldade kaardistamise välitööde vormistamistel ja ülevaadete koostamisel pikaajaliselt kasutati.

Väike-Pakri sadama kinnistu piirkülastusnorm 20 in/ha tähendab, et ilma mingeidki leevendavaid meetmeid kasutamata kinnistul eeldatavalt ei tohiks tekkida liigtallamist kui kinnistul viibiks päevas 100 kultuurset (Margus 1979 järgi üks ülimalt tähtis tegur

OÜ Corson. Töö nr 1412 95 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne liigkülastuskoormuse juures) inimest. Kui kinnistule on rajatud sadam koos taristu ja kämpingutega, teedega, prügikastidega, istepinkidega või -kohtadega ning erinevate teabeinformatsiooni allikatega, siis võiks korraga kinnistul ka oluliselt rohkem inimesi viibida ilma, et kinnistu looduslik või poollooduslik keskkond oluliselt kannataks. Kui lisada, et peale saabumist kasutavad inimesed erinevatesse suundadesse liikumiseks ainult teid, siis ka see vähendab koormust kinnistu looduslikule või poollooduslikule keskkonnale, mis kandub üle Väike-Pakri saare teistesse piirkondadesse.

Väike-Pakri sadama kinnistule rajatav sadam, hooned, teed, parkimisplats, kämpingud aitavad vähendada kinnistu looduslikumale osale ja kaudselt ka Väike-Pakri saarele külastusest avalduvaid negatiivseid mõjusid.

Eelmise peatüki lõpus on välja toodud kuidas on konkreetselt võimalik sadama kinnistul tehtava teabetööga vähendada kinnistule, selle lähialale ja ka Väike-Pakri saarele avalduvaid külastusmõjusid.

Väike-Pakri sadamast Väike-Pakri saarele suunduv külastamine peab toimuma giidide ja külastajatele turismiteenust pakkujate järelevalve või kontrolli all koos eelmise peatüki lõpus toodud teabe suunamisega, sh ka omapäi saart külastajatele. Üldiselt võiks külastajaid grupeerida vastavalt nende soovile või külastuseesmärgile: 1. Mööda üldplaneeringus toodud põhiteed läände Suur-Pakrile vaatamisväärsustega tutvuma suundujad. 2. Mööda üldplaneeringus toodud põhiteed või märgistatud matkarada põhjapoole Väike- Pakri panga pealse ja teiste vaatamisväärsustega tutvumiseks suundujad. 3. Mööda üldplaneeringus toodud põhiteed Väike-Pakri saare lõunaosas asuvate vaatamisväärsustega tutvuma suundujad 4. Osa külalisi ja jahituriste jääb eeldavalt saartele rohkem kui üheks päevaks, kämpingusse puhkama.

Esimesest kolmest külastajate grupist olulist mõju Väike-Pakri sadama kinnistu taimestikule ei ole, kuna nad eeldatavalt lahkuvad kinnistult vastavalt oma eesmärgile võimalikult koheselt pärast saabumist. Neljandast grupist võiks olla mõningast mõju sadama kinnistu taimestikule, kui nad ei piirdu ainult kinnistul viibimisega ja lähipiirkonnas liikumisel eiraksid teid ja jalgradu.

Hoonete rajamine endiste varemete ja rajatiste asemele võimaldab säilitada paremini kinnistu enamlooduslikke kooslusi.

Hoonete ehitamisel ja rajatiste rajamisel on võimalik, et tallatakse mulda ja pinnast ka väljaspool ehitusalasid. Tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning osaliselt kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema) või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi ja ala tasandatakse.

Võimaluse korral tuleb alles jätta puid ja põõsaid, et tagada mitmekesisemad tingimused erinevatele taimeliikidele (eriti varju- ja niiskusrežiimi osas) ning võimaldada värvuliste tegutsemine lähikonnas, eriti katkestusteta rändeliikumise tagamiseks.

Tööde teostamisel tuleb kindlasti teostada järelevalvet.

OÜ Corson. Töö nr 1412 96 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Peatüki 4.6.2 kolmes esimeses lõigus on P. Vissaku poolt toodud taimestiku kohta oluline informatsioon, mis ühtib täielikult Pakri saarte üldplaneeringu koostanud ekspertide ja KSH koostanud ekspertide arvamusega.

Planeeringualal on kõigil otsesest ehitustegevusest haaratud aladel ja nende lähialadel tegemist antropogeense elupaigatüüpide kompleksiga, puuduvad kaitsealused liigid ja elupaigatüübile 6280* (ptk 5.2.5.5, joonis 5.2 ja lisa 5) kavandatud tegevusest olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Ehitusmaterjalid tuleb paigutada võimalikult ehitatava objekti lähedale (visuaalselt otsustades kehvema taimestusega alale) või siis vaheladustada need (vajadusel ka süvendatud pinnase ajutine paigutus) sadamaala läheduses rohkem inimmõjustatud alale või olulise taimestikuta klibule. See ei too kaasa pikemaajalist olulist mõju taimestikule ja mullastikule.

Tugevalt inimmõjutatud alas või klibualale ladustamisel peab arvestama mahalaadimisel ja hiljem ehitamisel kasutatavat tehnikat ning logistilisi lahendeid (et tagada võimalikult kerge tallamiskoormuse tegemine ja lihtsamini läbiviidav objekti ehitus).

Arvestades peatükkides 4.6.1, 4.6.2, 4.6.3. 4.8.3, 5.2.1.3, 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5, 5.2.7.2, 5.2.7.3, 5.4 ja 5.5.2 olevaid külastuskoormuse käsitlusi ja leevendavate meetmete/nõuete esitust on ekspertide arvates vajalik kehtestada Väike-Pakri sadama kaudu Väike-Pakri saarele saabujate piirkülastusnormiks 100 inimest päevas.

4.6.3 Pakri saarte maastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus Koostamisel on kasutatud Pakri saarte üldplaneeringu (edaspidi peatükis üldplaneering) ja teisi viidetes esitatud materjale.

Kahes eelmises peatükis käsitleti põhiliselt arendusalal ja selle lähialal avalduvaid mõjusid maastikule ja taimestikule ning mullastikule, siis selles peatükis tuuakse välja üldplaneeringus käsitletud saarte maastikule ja taimestikule avalduvaid mõjusid ning hinnanguid.

Kuna üldplaneering näeb ette suurendada saarte kasutamist nii elamu- kui puhkealana, siis sellega seoses suureneb kindlasti maastikule ja taimestikule rakendatav koormus.

Olulist mõju keskkonnale omavad Pakri saarte üldplaneeringukohased arendused ja turismimajandus, mis koondavad suhteliselt palju inimesi ühte piirkonda. Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele.

Negatiivset mõju saarte taimestikule avaldab tallamine puhke- ja virgestustegevuseks kasutatavate alade kasutamise käigus. Samas võimaldavad need alad kasutuskoormust suunata, säästes seeläbi teisi piirkondi.

Koormustaluvuse (ehk ka kasutuskoormuse) all mõistetakse üldplaneeringus taastuva loodusvara sellist kasutuskoormust, mida see suudab taluda, säilitades senise tootlikkuse ja omadused ning tagades sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi. Tegemist on dünaamilise suurusega, mis ei sõltu ainult ala külastajate hulgast

Negatiivset mõju aitab vähendada inimtegevusega seotud pinnasele (sh taimkattele) avaldatavate koormuste hajutamine nii ajaliselt kui ruumiliselt. Selleks on vajalik ajaline

OÜ Corson. Töö nr 1412 97 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne planeerimine - piirnormide kehtestamine (nt inimeste hulk päevas, nädalas) ja ruumiline piirangute kehtestamine – matkaradade, laagriplatside rajamine.

Elupaigatüüpide koormustaluvuse suurendamise võtted: • Soostunud aladel ja järvikute ümbruses – rajada laudteed. • Loopealsetel - märgistada kasutatavad jalgrajad. • Panga paremaks eksponeerimiseks - on vaja ehitada treppe (et oleks turvaline ronida). • Optimaalsete karjatamiskoormuste* prognoosimine erinevatele rohumaakooslustele. *Karjatamiskoormust arvestatakse loomühikutes hektarile. Üks loomühik vastab ühele veisele või viiele lambale. Soovituslikud karjatamiskoormused loopealsel on 0,2...1,0 lü/ha, lubjarikkal niidul 0,2...1.2 lü/ha, rannakarjamaal 0,4...1,3 lü/ha (Jõgar 2010).

Rannaniitudel on liigilist mitmekesisust ohustavaks teguriks roostiku pealetung. Seda tuleks piirata kas niitmise või karjatamisega. Lammastest siin abi ei ole - kariloomadest söövad pilliroogu vaid mägiveised (nooremaid võrseid ka hobused).

Poollooduslikud rohumaad vajavad mõistlikku majandamist. Et hoida ära võsastumist, on neid vaja karjatada või niita vähemalt kord vegetatsiooniperioodi jooksul. Liigirikkuse säilimise seisukohast tuleks karjatamisele eelistada niitmist.

Kõige suuremat hooldust Pakri saartel vajavad looduslikud rohumaad. Põllumajandus, sh ka pärandkoosluste niitmine ja karjatamine on elutähtis siinsete liikide ja elupaikade mitmekesisuse säilitamiseks. Kuna hetkel puudub saartel püsiv majandustegevus ning praegusel ajal on looduslike rohumaade niitmine ja karjatamine majanduslikult mittetasuv, on riiklikult käivitatud iga-aastane toetuste süsteem, mis tagab minimaalsel määral poollooduslike elupaikade säilimise. Üldplaneeringu elluviimise järgselt tuleb soodustada maaomanikel aktiivset põllumajandust, mis aitaks taastada ja säilitada poollooduslikke kooslusi. Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mille tulemusel oleks edaspidi takistatud poollooduslike koosluste hooldamine, vaid pigem annab võimaluse poollooduslike alade paremaks hooldamiseks.

Kohad, kus mullakiht loopealsel on õhuke, taimkate hõre ja samblike osatähtsus suur, on tallamise suhtes eriti õrnad.

Üldplaneeringuga kavandatu kasutusaegsete mõjude hindamiseks on oluline korraldada Pakri saarte külastatavuse ja rekreatiivse koormustaluvuse hindamine (töö nr 991/7). Saarte külastatavuse jälgimiseks ja reguleerimiseks tuleb kohalikul omavalitsusel määrata turismioperaator, kes korraldab saarte külastamist läbi liikumismarsruutide ja puhkepaikade oskusliku kavandamise, et vältida liigset tallamiskoormust vähese taluvusega kooslustele (nt alvarid)..

Tallamiskoormust (tekitatud häiringute suurust) tuleks hinnata seire käigus transektuuringutena enim külastatavates kohtades ning soovitatavalt turismiperioodile (mai- august) järgneval sügisel (septembris), kui rohttaimed ja samblad on jõudnud osaliselt taastuda. Seire tulemused tuleb edastada kaitseala valitsejale.

Seire käigus tehtava tallamiskoormuse hindamisel soovitasid töö nr 991/07 koostanud eksperdid järgida töö nr 991/07 tabelis 7.1 toodud kriteeriume.

OÜ Corson. Töö nr 1412 98 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 4.1 Tallamiskoormuse hindamisel kasutatavad kriteeriumid. Allikas: töö nr 991/07 ptk 7. Seire toodud tabel 7.1. Liigne tallamiskoormus Väike tallamiskoormus Alustaimestiku üldine Rohkesti paljandunud Vähe paljandunud pinnast katvus pinnast Alustaimestiku ühtlus Taimed kasvavad ainult Taimkate ühtlane puude ümber Tallamisõrnade liikide Samblikke vähe maapinnal Maapinnal kasvavate osatähtsus võrreldes samblike osatähtsus suur tallamiskindlamatega Uute jalgradade laius >2 m <2 m Uute jalgradade sügavus >5 cm < 5 cm Loodusliku metsauuenduse Vähe järelkasvu, paljud Metsa järelkasv elujõuline olemasolu ja selle seisund noored puud vigastatud

Külastuskoormuse käsitlus üldplaneeringus Hendrikson&Ko eksperdid on töös nr 991/07 analüüsinud ja andnud hinnangu Pakri saarte võimalikule külastuskoormusele (väljavõtteid on esitatud siin töö nr 991/07 originaal sõnastuses): • Turist omab keskkonnale palju suuremat mõju kui kohalik elanik. Ta viibib saarel suhteliselt lühikest aega ja kasutab seda aega intensiivselt. • Turistid ei ole hajutatud ühtlaselt üle kogu saare, vaid nad kõik tahavad ära näha huvitavamad vaatamisväärsused. Enamasti tahetakse külastada saarte lõuna- ja põhjatippu ning käia pangapealsel, kus taimkate on eriti tallamis-õrn. • Üheks Pakri saarte vaatamisväärtuseks ongi habras paepealne taimkate ja kui tallamiskoormus ületab koormustaluvuse, jääb järele paepealne ilma sellele iseloomuliku koosluseta. • Rannikukoosluste ja pangapealsete säästmiseks on vajalik märgistatud matkaradade rajamine mainitud kohtadesse ja loodusesse sobivate piirete rajamine eriti haavatavate alade kaitseks. Lisaks tuleb paigaldada tundlikest kooslustest informeerivad ja hoiatavad kirjad. • Turistide hulk saarel ei tohiks ületada 100 inimest (ca 3 gruppi + üksikud) päevas. • Väike-Pakri saare soovitatav külastuskoormus võiks olla alla 100 inimest päevas. Seejuures oleks soovitatav paketireisijate ja üksikute osakaal 70:30, ühe- ja mitme- päeva turistide osakaal võiks olla 50:50.

4.7 Mõju linnustikule ja loomastikule Peatükk on koostatud P: Vissaku linde ja loomastikku käsitleva uuringu ning täiendava hinnangu materjalide põhjal.

4.7.1 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele Uuringu raames viis P. Vissak läbi 2 välivaatlust vahemikus 20 juuli - 20 august 2014.

Registreeriti kõik liigid, keda kohati arendusalal ja selle ümbruses 500 m raadiuses tegutsemas. Rannikul registreeriti linnuliigid lõigus Kabelisadama abajas - pangajärsaku algus arendusalast põhjas, kokku 30 liiki.

OÜ Corson. Töö nr 1412 99 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 4.2. Linnuliikide üldised andmed ja tundlikkus ehitustööde suhtes Liik Üldkirjeldus ja tundlikkus Kaitsestaatus Täiendavad detailid sadamaehitustööde suhtes Merikajakas Inimese suhtes suhteliselt neutraalne, sageli pole kaitse all Toitub kalast, avaveega sadamates ja laevateedel, ei ole ohustatud, kuna paikades aastaringi. võib teha pikemaid toitumislende avamerele. Jääkoskel* Talub inimese lähedust hästi, pesitseb sageli pole kaitse all Toitub kalast, märtsist tehispesades, ent ka avapesades erinevates novembrini varjukohtades. Tegutseb peamiselt avavees, rannikumeres, võib toituma siirduda kaldaaladest kaugemale. meresaarte läheduses, jõgedel. Randtiir Pesitseb väikestes kolooniates rannikust LK III Toitub kaladest, kaugele jäävatel meresaartel madala kategooria selgrootutest ja õhus taimestikuga või lagedatel aladel. Toitumas lendavatest putukatest. võib käia ka inimasustusele lähemal (sadamate läheduses jne). Sadama ehitus ei peaks elutegevust häirima, kuna sadama lähistel ei pesitse. Ristpart Pesitseb peamiselt läänesaartel ja tegutseb LK III Eluliselt seotud rannikul ja rannalähedases meres. Pesitsuseelse kategooria madalaveelise kosimismängu ajal külastab rannikuga, kuna toitub sageli inimasustusega põhja küünitades nagu kohti, “valides” alternatiivseks pesapaigaks kõik ujupardid või kõrvalhooneid jmt. Pesitseb siiski adruvallidel. peamiselt rannikul, kuigi kunstlikud moodustised kaugemal maismaal pole välistatud. Pesa on reeglina mingi õõnsus, koobas, kast, kaljupragu, hoone katusealune. Sadamakoha ümbruses pesitsemist ei täheldatud. Kohatud linnud olid meetri kaugusel madalas vees. Sinikael-part* Meie tavalisemaid pardiliike. Varakevadest pole kaitse all Toitub madalas hilissügiseni, lahtise vee ja piisava toidu korral rannikuvees, ujupardina talvitub sageli. Pesitseb ranniku lähedal vajab madalat vett. maapinnal või harva kõrgemal, nt vanades varesepesades. Suhteliselt julge ja inimese naabrust taluv liik. Augustist oktoobrini jahilind. Peamine oht on veekogude reostus, mis rajatava sadama mastaape ja kasutuskoormust arvestades ei tohiks probleemiks kujuneda. Merisk Tavaline ranniku ja läänesaarte pesitseja, pole kaitse all Toiduobjekt on levinud peaaegu kõikjal. Pesitseb klibul või adruvallides või madalmurusel trambitud rannaniidul. madalas vees asuvad Suhteliselt suure territooriumiga, inimese eest selgrootud. hoidub kõrvale. Sadama ehitus ja kasutamine häirivad, kuid liik levinud peaaegu kõikjal. Linavästrik Tavaline pesitseja mitmesugustes maastikes, sh pole kaitse all Toitub suures osas ka kultuurmaastikes ja inimasustuse läheduses. kahjurputukatest, on Pesitseb poolavatud õõnsustes, rannikul käib üks sagedasemaid toitumas. Sadamaehitus elutegevust otseselt ei käopoja kasuvanemaid. takista, võib toituda mujal.

OÜ Corson. Töö nr 1412 100 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Hahk* Pesitseb peaaegu eranditult väikestel pole kaitse all Toitub limustest, eriti meresaartel. Saabub märtsi lõpus, sügisränne tähtsal kohal on augustist novembrini. Üksikud talvitavad meie rannakarp. rannikuvetes. Pesa rajab lagedale rannavallile Isalinnud lahkuvad või põõsa alla kraabitud lohku. Pojad kooruvad juunis, enne poegade alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad lennuvõimestumist juulis-augustis. kaugetele meresaartele Otseselt sadama ümbruses ei pesitse, kaugemal sulgima. pesitsejaid tegevus ei häiri - hahk on peidulise eluviisiga. Toitumisala suhteliselt lai, sadam siinjuures olulist rolli ei mängi. Kühmnokk- Saabuvad vaba vee laikude tekkimisel, pole kaitse all Toitub veetaimedest. Luik* viimased lahkuvad veekogude külmumise Vaenlasi praktiliselt ajal. Soodsatel talvedel talvitab. Pesitsemiseks pole. Talub mõõdukat eelistab taimestikurikkaid merelahtesid ja inimtegevust suhteliselt rannikujärvi, ka lagedaid meresaari. Pesitseb pesitsusala lähedal. aprilli teisel poolel ja mai algul, tavaliselt Stressis või häirimise roostikus või väikeste laidude rannavallidel, korral võib rünnata ka üleujutuse ja lainetuse mõjualast kõrgemal. inimest. Pojad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Pojad on pesahülgajad - pärast koorumist on nad enam- vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema ja lennuvõimestuvad septembri algul. Sadama ehitus ja tegevus olulist mõju ei oma. Rääkspart Rääkspart saabub aprilli algul ja lahkub pole kaitse all Toituvad vee- ja oktoobris. Väljaspool pesitsusperioodi ei maataimede osadest, ole eriti sotsiaalne, moodustab ainult väikseid viljadest, pähklitest, parvi. samuti Pesa ehitab vee lähistele. selgrootutest. Rääkspart Sadama ümbruses ei täheldatud pesitsemist, on suhteliselt tolerantne pigem toituvad isendid. väga ülerahvastatud pesitsustingimuste osas. Punajalg- Eestis on lind üks arvukamaid, ent lokaalselt LK III Ohustab peamiselt tilder* levinud kurvitsalisi, suurima asustustihedusega kategooria pesitsuspaikade ning Lääne-Eestis ja Saaremaal. Arvatavalt pesitseb rändepeatuspaikade ligi 6000 paari. saastamine. Elupaiga eelistus on niisked või soostunud kõrge rohukasvuga alad. Toiduotsingul lompide või muude veekogude kaldaäärses osas sageli kuni kõhuni mudas, toitub selgrootutest loomadest, keda ta püüab mudast noppides. Saabub aprilli alguses; kevadine läbiränne kestab kuni maikuu lõpuni. Lahkub Eestist septembri alguseks. Sadama ümbrusega otseselt seotud pole, viibib ranna-aladel juhuslikul toiduotsingul, peamiselt suviti sageli läbikuivava rannajärve ääres. Kalakajakas* Eesti mererannikute üks arvukamaid kajakaid, pole kaitse all Toiduobjekt kalad, kuid pesitseb viimasel ajal üha sagedamini raiped, konnad, ussid, sisevetel: suurematel järvedel ja rabalaugastel. hiired, veeselgrootud, Harilikult kolooniatena, aga mõni paar võib õhus tabatavad kiilid jt pesitseda ka üksi kuskil varjulises kohas või putukad, ka marjad ja antropogeensel rajatisel. Saabuvad märtsis ning idanevad terad, tihti hõivavad koheselt territooriumi, mida kaitsevad haudenaabrite munad ja agressiivselt teiste eest. Koorunud poegade nõrgad pojad. OÜ Corson. Töö nr 1412 101 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

korral, eriti inimasustuses pesitsedes võib rünnata ka inimest. Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vete ääres. Inimasustuse ja rajatiste naabrus pole probleem. Rohevint Osaliselt paigalind, talvitab igal aastal, osaliselt pole kaitse all Toit on peamiselt siirdub talveks soojematele taimne, eriti seemned, aladele. Pesitsusterritooriumi hõivab märtsi taimepungad ja marjad. lõpul. Pesapuuna eelistab kuuske. Levinud üle Pesitsusajal kasutab kogu Eesti sobivates pesitsusbiotoopides, toiduks ka putukaid. suuremas osas kultuurmaastikul, parkides ja linnaaedades. Saabub märtsi lõpul. Sügisena lahkumine algab septembris. Ränne toimub põhiliselt päeval. Suur tähtsus rändepeatuspaigana ja toitumispaigana on rannik ja rannikulähedase väikesaared, kus esineb hulgaliselt toitumiseks sobilikke puu- ja põõsaliike. Ehitustegevus ja sadama olemasolu mingit kahju ei tekita, rohevint talub hästi inimese lähedust. Karmiinleevike Karmiinleevike elutseb looduses, reeglina mitte pole kaitse all Arvukus on viimastel kunagi inimasulates. Elupaikadeks on niisked ja aastakümnetel kiiresti hõredad salulehtmetsad, jõeorud, puisniidud, tõusnud. pargid ja kalmistud. Vähemal määral Saabub hilja - mai lõpul kadastikud ja raiesmikuvõsa. Karmiinleevike - lahkub varakult tegutseb alati kas üksinda või paarikaupa, augustis. äärmisel juhul ka pesakonniti. Suurtesse Toitub seemnetest, salkadesse ei kogune kunagi. lehepungadest ja Pesitseb mitmesugustel puudel ja põõsastel, marjadest. Putukaid ettevaatlik lind, võib häirimise korral pesa tarbib vähesel hulgal. hüljata. Sadam suurt ohtu ei kujuta, kuna hoidub niikuinii sadamast ja inimtegevusest piisavalt kaugele. Liivatüll Elupaigaks on liivatüllil klibune või liivane, LK III Põhiline toit on harva murustunud mererannik. Rändlind, kategooria selgrootud loomad, saabub aprilli esimesel poolel ja lahkub augusti peamiselt erinevad lõpul. Arvukas läbirändaja. Pesa teeb veelimused. maapinnale kraabitud lohku, mille vooderdab väikeste ühesuuruste kivikeste või veetigude kodadega, murusel alal ka väheste kõrtega. Üks Eesti arvukamaid kurvitsalisi mereranniku haudelinnustiku hulgas, ent kelle arvukus väheneb pidevalt. Võimalik, et see on seotud kajakate hulga suurenemisega. Sadama ehitus ja edasine toimimine on eraldisel või selle vahetus naabruses pesitsevate liivatüllide suhtes oluline häiriv faktor kuigi maksimaalselt 1-2 haudepaari mahus. Pruunselg- Tavaline pesitseja maist septembrini. Arvukus pole kaitse all Kevadel ja suve põõsalind on pidevalt suurenenud. Elutseb peamiselt esimesel poolel toitub vaheldusrikastel erineva põõsastikuga peamiselt putukatest. kultuurmaastikel, kraavivõsas, hõredas puistus, Neid otsib põõsaste madalates kuusehekkides. Samuti leidub teda okstelt ja lehtedelt. OÜ Corson. Töö nr 1412 102 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

looduslikul poolavamaastikul, eeskätt Sügise poole sööb põõsasniitudel ja -soodel, ka hõredas lisaks mitmesuguseid kadastikus. Pesa ehitab maapinnale marju. rohttaimestiku varju. Sadama territooriumil ja selle lähiümbruses, mida mõjutab ehitustegevus ja sadama külastajate liikumine, võib kokku loendada 2-3 pesitsevat paari. Saarel leidub suhteliselt palju liigile sobivaid elupaiku, seega pole liigi käekäik kriitiline. Vööt-põõsalind Saabub mai lõpul, lahkub juba LK III Arvukust ohustab augustis. Pesitsusajal elutsevad põõsaniitudel, kategooria elupaikade ja võsas, põõsastikes, üsna tüüpiliselt kasvukohtade hävimine rannakadastikes ja suuremates põõsastega või rikkumine, arvukus parkides. Tegutseb põõsastes ja puudel, on on liigil niivõrd madal, käitumiselt väga arg ja ettevaatlik. Pesa ehitab et ohutegurite toime põõsa või tiheda okaspuuheki vahele maapinna jätkumisel võib sattuda lähedale. ohustatud liikide hulka. Sadama ehitus ja tegutsemine on liigi suhtes Elupaiga, käitumise ja kindel häiretegur. Siiski on vahetult sadama laulu poolest meenutab kinnistul vööt-põõsalinnule sobivat (või pisut punaselg-õgijat, eelistatud) biotoopi vähe, piisavalt suured ja kuid vööt-põõsalind on tihedad kadastikud asuvad sadamast eemal. saledama nokaga ja Tõenäoliselt liik rajatise tõttu ohtu ei satu, ka püsimatu. on ta mõõduka ja vaikse inimtegevuse suhtes Toiduks on vööt- talumisvõimeline (pesitseb ka põõsalinnul peamiselt taluaedade kaugemates soppides) kuid putukad ja nende ehitamisel tuleks arvestada, et põõsastikke vastsed, suve teisel ilmaasjata liigselt ei võetaks maha. poolel ka marjad. Roo-loorkull Roo-loorkulli elupaik on Pakri saarte vahelises LK III Toitub närilistest, roostikus, ent saagilennul võib teda kohata ka kategooria lindudest, soiste niitude ja avavee kohal. Eestis aprillist linnupoegadest, oktoobrini. munadest, harvem Sadama ümbrusega pole seotud. Väike-Pakri kahepaiksetest. idaosas on ilmselt juhuslikult, saagijahil. Hiireviu Hiireviu on Eesti sagedasemaid kullilisi ja LK III Toitub närilistest, esineb peaaegu kõikjal. Eriti sageli võib kategooria lindudest ja harvem hiireviud kohata erinevate maastikuüksuste ja kahepaiksetest. biotoopide üleminekualadel. Pesitseb puistus, aga saagijahil lendab enamasti avamaa kohal. Meil märtsist septembrini, pehmete talvede korral võib talvitada. Pakri saartel jahilendudel peamiselt saare heina- ja karjamaade kohal. Harvem, värvuliste rände ajal võib kohata ka ranniku piirkonnas. Sadamaalaga seotud pole, sadama ehitus ja hilisem kasutus otsest mõju ei avalda. Hallvares Varesed pesitsevad mitmesugustes elupaikades pole kaitse all Kõigesööja, toitub kultuur- ja loodusmaastikes. Nad võivad selgrootutest, pesitseda igasugustes metsades, aga ka peaaegu mardikalistest, puudeta saartel ning üksikutel puudel keset sihktiivalistest, ka avamaastikku. närilistest, Märtsist oktoobrini, paljud ka talvitavad. linnupoegadest ja Vares võib olla oportunistlik inimkaasleja. munadest, sisalikest, Sadama ümbrusega seotud ainult juhusliku konnadest, kaladest, OÜ Corson. Töö nr 1412 103 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

toiduotsimise kaudu. samuti seemnetest. Metsvint Eesti kõige tavalisem ja arvukam haudelind, pole kaitse all Toit on peamiselt kes pesitseb väga mitmesugustes biotoopides. taimne, eriti seemned, Inimese lähedusega harjub kergesti, inimese taimepungad ja marjad. naabrus ei kujuta tavaliselt endast ohtu ega Pesitsusajal kasutab häirefaktorit. toiduks ka putukaid Märtsist septembrini. Rände ajal enamasti suurtes salkades või parvedes. Rändeparved liiguvad sageli piki rannikut ja ka saartel. Sadama ehitus ega kasutamine siiski metsvindi pesitsemisele ega rändele olulist mõju ei avalda. Rasvatihane Tavalisemaid haudelinde, Eestis aastaringselt, pole kaitse all Rasvatihane on enamasti paigalind, kuid mõnikord ka kõigesööja lind: suvel hulgurännetel. Pesitseb looduslikes ja on põhitoiduks kultuurpuistutes. Talveperiooditi sagedasti selgrootud, talvel inimkaasleja. mitmesugused seemned Teiste lindude suhtes võib pesitsusperioodil ja marjad. olla agressiivne. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Vahetevahel kasutatakse kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Sadama ehitus ega kasutamine liiki ei kahjusta. Must- Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pole kaitse all Putuktoiduline lind, kärbsenäpp pesitsusbiotoobi olemasolule. Aprillist kelle põhitoiduks on augustini. Elupaigaks on igasugused metsad ja põhiliselt väikesed puistud. Pesa ehitab puude oksaaukudesse, lendavad putukad. puuõõnsustesse, pesakastidesse ja muudesse tehismoodustistesse. Talub inimese lähedust suhteliselt hästi. Sadama territooriumil ei pesitse, Sadama ehitus mõju ei avalda, kasutus samuti mitte, tegutseb vabalt naabruses asuvates puistutes ja põõsastikes. Sookiur Eestis peaaegu kõikjal avamaadel levinud pole kaitse all Toitub putukatest, tavaline haudelind. Märtsist-aprillist septembri- peamiselt nokib neid oktoobrini. Elupaigaks on märja või vesise maapinnalt, eelistab pinnasega lagedad või väheste puudega alad: mitmesuguseid mitmesugused lagendikud, puisniidud, mardikaid ja karjamaad, luhad, madalsood, rabad, liblikaröövikuid. vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, sageli aiapostidel ja esileküündivatel põõsaokstel. Talub inimese lähedust mõõdukalt või hästi, sadama ehitus ega kasutamine otsest mõju ei avalda. Vihitaja Vihitaja tegutseb liiavastel, madalmurustel või pole kaitse all Vihitaja toitub klibustel veekogude kallastel. Kõikjal Eestis selgrootutest tavaline haudelind. Aprillist septembrini. Veega loomadest. kindlalt seotud. Lendab sageli madalal vee kohal. Pesa teeb veekogu lähedusse, kõige enam paarikümne meetri kaugusele. Toitub

OÜ Corson. Töö nr 1412 104 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

veekogude kallastel. Toitumisel sageli ka sadama ümbruses, ent liikuva linnuna otseselt sadama ehituse ega kasutamise poolt ei ole kahjustatud. Kanepilind Märtsist septembrini. Tavaline haudelind. pole kaitse all Toit on peamiselt Sageli suuremates salkades. Elupaigaks on igasugused vahelduvate lagedate kohtade ja puudega taimeseemned. kultuurmaastiku tüübid. Pesitsusajal elutseb Pesitsusajal kasutab salkades. Väljaspool pesitsusaega moodustab toiduks ka putukaid. suuri parvi. Päevase eluviisiga. Sadama ehitusest ja kasutamisest ei ole oluliselt häiritud. Ei pesitse läheduses, ainult toitub põõsastikus ja rohustus. Liikuva eluviisiga. Ümbruses piisavalt toitumisalasid. Ohakalind Valdavalt lehtpuulembene liik. Asustab vanu pole kaitse all Toitub sageli parke, aedu, puisniite ja valgusrikkaid avamaastikul: kultuurmetsi. Pesa võivad ohakalinnud ehitada teeservadel, nii okas- kui ka lehtpuule. umbrohtunud Ohakalind on Eestis hulgulind. Osa isendeid prügiväljadel ja mujal talvitub siin, osa rändab talveks lõuna poole. kus leidub takjaid, Pesitseb puistutes, sadamast kaugemal. Sadama ohakaid ja teisi ümbruses liigub ainult toitumis- või korvõielisi. Mõnikord rändesalkadena. Sadama ehitus ja kasutamine ei toitub ta ka kase või ole oluline häirefaktor. lepa otsas urbadest. Kivitäks Aprillist oktoobrini. pole kaitse all Toiduks on väikesed Tegutseb inimasulate läheduses ja mujal selgrootud: peamiselt avamaastikul, sageli kivikuhjatistel, mardikad, kiviaedadel, müüridel, aga ka muudel kahetiivalised, liblikad, väljaulatuvatel maastikuelementidel, sageli ka nende röövikud, maapinnal. kiletiivalised. Sügisel Pesitseb räästa all, puuriitades, kivikuhjades. sööb ka marju. Looduslikul maastikul kasutab ta pesa asupaigana mitmesuguseid urgusid: näriliste vanu urge, kaldapääsukeste pesi, aga ka kiviaedu, kaljulõhesid ning kivihunnikuid. Inimtegevuse suhtes väga tolerantne, kasutab elutegevuseks ka antropogeenseid rajatisi. Sadama ehitus ega hilisem kasutamine ei kahjusta liiki. Kadakatäks Aprillist septembrini. Arvukas haudelind. pole kaitse all Toit on väikesed Lääne-Eestis ja saartel tegutseb sageli selgrootud: mardikad, kadakavõsas, otsides putukaid. Peale kadastike kahetiivalised, liblikad, elab ka paljudel teistel suhteliselt avaratel nende röövikud, maastikel nagu niidud, karjamaad, metsaservad, kiletiivalised ja veel lagendikud, raiesmikud, põlendikud, aga ka paljud teised nagu niiskemates paikades: rabades ja madalsoodel. peale putukate näiteks Talub inimese naabrust hästi, tegutseb sageli ämblikud, limused ja asulates ja hoonetel, hoonete läheduses. ussid. Pesitseb varjatud kohas maapinnal. Sadama läheduses pesitsemist ei täheldatud. Tegutsemine ja häälitsemine kinnistu lähistel karjamaa põõsastikus. Sadama ehitus ja kasutamine ei ole ohutegur liigi suhtes.

OÜ Corson. Töö nr 1412 105 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kiivitaja Märtsist septembrini. Tavaline haudelind pole kaitse all Toitub peamiselt avamaastikel. Arvukus tasapisi vähenemas. putukatest ja nende Lisaks pesitsejatele ka läbiränne, mis toimub ka vastsetest, limustest, septembri lõpus / oktoobri alguses. vihmaussidest, Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel hulkjalgsetest. Tihti niitudel, rohusoode servaaladel, harvem sööb ta mardikaid. kuivapoolsematel niitudel. Sööb ka kaerasorisid ja Tegutseb peamiselt lagedal rohumaal. Sadama rohutirtse. ümbrusse satub harva - toiduotsingule rannikule. Sadama ehitamine ega kasutamine ei ohusta liiki. * Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvad rändlinnuliigid kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse.

Linnustikku sh kaitstavaid liike on käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisad 4 ning 7.

Vaatluste tulemusena otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud liike oli vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid.

Juulis liiguvad värvuliste pesadest väljunud lennuvõimestunud pojad enamasti veel koos vanematega toiduotsingul antud piirkonnas, sügisränne pole veel alanud. Ka see periood on pesitsevale linnustikule kriitiliselt oluline ja häirimistegurite kirjeldus ning analüüs sellest perioodist annab küllalt adekvaatse pildi kohalikust linnustikust.

Kahlajatel algab sügisene tagasiränne juba juulis, peaaegu vahetult pärast pesitsusaja lõppu. Sellegipoolest sobiks arendusala rannik küll mitmetele liikidele alternatiivseks toitumisalaks (punajalg-tilder). Pesitsemist võib eeldada ainult näiteks liivatülli ja kalakajaka puhul. Mõnesaja meetri kaugusel arendusalast on häirefaktor oluliselt madalam ja tingimused liivatülli ja kalakajaka pesitsemiseks ei ole kriitilised.

Kavandatud hoonete ehitamisega, 7 kW tuulegeneraatori*, päikesepaneelide, maasoojuspumba, omapuhasti, trasside, tee ja sadama taristu rajamisega ning kõigi nende hilisema kasutamisega ei kaasne leevendavate meetmete kasutamisel olulist negatiivset mõju lindudele ja Pakri linnualale. *kavandatava tuulegeneraatori võimalikku mõju linnuala kaitse-eesmärkideks seatud liikidele on käsitletud peatükis 5.2.1.2 Tuulegeneraatori võimalik mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele.

Kokkuvõtteks võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd ja ehitusmaterjalide transport sadama rajamisel ega ka hilisem sadama arendusest tulenev inimeste liikumine planeeringualal ei muuda pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et sadamaala ja Väikeküla all olev teerist ning puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud.

Linnuala linnustikku on käsitletud Natura hindamise peatükkides 5.2.1.2 Tuulegeneraatori võimalik mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele, 5.2.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Olulise mõju määratlemine ja hinnang Pakri linnualal kaitstavatele linnuliikidele allpeatükkides, 5.4.2 Pakri linnuala tervikluse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ja 5.5

OÜ Corson. Töö nr 1412 106 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast.

4.7.2 Mõju loomastikule

Pakri saarte üldplaneeringus on toodud, et mõju Pakri saarte loomastikule ja linnustikule avaldub peamiselt läbi mõju elupaikade kvaliteedile ja läbi otsese häirimise. Enim saavad mõjutatud just need liigid, kelle elupaik saartel toimuvate arendustegevuste tulemusena kaob ja kes ei suuda uues elupaigas kohaneda. Samas pole välistatud vastupidine protsess – ilmuvad uued liigid või suureneb mõne liigi arvukus, kelle elutegevuseks sobivad aset leidnud muutused näiteks läbi poollooduslike koosluste taastamisega.

Pakri saarte elupaikade säilimiseks on oluline looduslike alade säilitamine ja rohelise võrgustiku toimimise tagamine. Üldiselt võib igasugune loodusliku tasakaalu rikkumine kaasa tuua ettenägematuid muutusi liigilises kooseisus ja arvukuses.

Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt üldplaneeringu arenduspiirkondades või turistide ja puhkajate poolt külastatavates paikades võib loomastikule ning linnustikule ilmneda mõju häirimise kaudu.

Arvestades, et üldplaneeringuga reserveeritakse valdav osa alasid kompaktse hoonestusega ala piiresse ja suurulukeid esineb saartel vähe, võib öelda et, piirkonnas levinud loomastiku seisukohalt ei ole tegemist planeeringuga kavandatult mõjudega, mis võiksid ühegi liigi populatsiooni olulisel määral mõjutada ning mõju pidada väheoluliseks. Valdav osa saartest jääb ka peale üldplaneeringu täielikku elluviimist ja peale kõigi üldplaneeringuga kavandatud arendustegevuste kasutuselevõttu looduslikuks ning pakub loomastikule piisavalt elupaiku.

Peatüki 2.3.6 Loomastik alguses on käsitletud saartel esinevaid loomi ja hiljem Väike-Pakri sadama kinnistu arendusalast väljaspool olevaid või olla võivaid loomi. Välivaatluste ajal P. Vissak arendusalal imetajaid ja roomajaid ning kahepaikseid ei kohanud. Samuti ei ole teised eksperdid arendusalal käies loomi kohanud. Samas see ei tähenda, et arendusalal neid mingil ajamomendil ei võiks esineda näiteks toiduotsingul, läbirändel, kellegi eest põgenedes või lihtsalt uudishimust. Põhimõtteliselt võiks arendusala ja selle lähiala varemetes kohata näiteks arusisalikku ja nastikut.

Kuna arendusala on aktiivse inimtegevusega ala ja loomadele vajalikke looduslikke varjatumaid elupaiku on arendusalast kaugemal rohkelt, siis on nende viibimine kinnistul üldiselt harv ja lühiajaline.

Käsitiivaliste vaatlusi Väike-Pakri sadama kinnistul ei tehtud. Samas käsitiivalised võivad rändeperioodil olla tuulegeneraatori piirkonnas ohustatud. Üldiselt ohustatud piirkondades soovitakse kasutada ULL saatjaid generaatorite mastidel, mis peletavad edukalt käsitiivalisi, kuna nad ei talu saatjate signaale.

Kavandatud hoonete ehitamisega, 7 kW tuulegeneraatori*, päikesepaneelide, maasoojuspumba, omapuhasti, trasside, tee ja sadama taristu rajamisega ning kõigi nende hilisema kasutamisega ei kaasne leevendavate meetmete kasutamisel olulist negatiivset mõju Pakri saarte loomastikule ja Väike-Pakri sadama kinnistul olla võivatele loomadele. *Kavandatud tuulegeneraatori mastile tuleb paigaldada ULL saatja, et peletada käsitiivalisi tuulegeneraatori labadest eemale hukkumisohu välistamiseks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 107 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed

Kokkuvõtteks võib öelda, et otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud linnuliike oli vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid.

Looduskaitse all olevaid linde registreeriti 7 liigist: randtiir, ristpart, punajalg-tilder, liivatüll, hiireviu, roo-loorkull ja vööt-põõsalind.

Kõige rohkem on antud paiga biotoopidega seotud vööt-põõsalind, keda küll vaatluste ajal arendusala territooriumil ei täheldatud, see-eest naaberaladel põõsastikus. Juuli lõpus on pojad küll juba liikuvad ja täpne pesitsuskoht jäi määramata. Tõenäoliselt pesitseb vööt-põõsalind siiski lagedalt ranna-alalt eemal põõsastikus ja ei ole problemaatiline liik.

Rannikul kohatud kaitsealustest liikidest võivad problemaatilised olla liivatüll, punajalg- tilder ja randtiir, kuigi sadama territooriumilt põhja poole aheneb kliburand ja hakkab moodustuma kõrgem ranna-astang. Seega võivad nimetatud liigid olla seotud sadamast lõuna poole jäävate aladega. Sadamakoht on traditsiooniline väikealuste maabumiskoht ja seega linde vahetult sadama naabruses ei pesitse, külla kasutatakse randjärve ja ranna-ala toitumiseks. Sadama taristu ja hoonete ning tee ja trasside ehituse käigus hoiduvad nimetatud liigid tõenäoliselt kaugemale, ent avatul maastikuga rannikute liikidena hoiduvad nimetatud liigid väljakujunenud regulaarsest inimtegevusest mõistliku vahemaa kaugusele ja jätkavad seal oma elutegevust.

Sadama-alaga juhuslikult seotud liigid olid hiireviu, roo-loorkull ja ristpart, kes viibisid piirkonnas ilmselt toiduotsingul. Roo-loorkull on ilmselt seotud madalaveeliste roostunud aladega Pakri saarte vahel, hiireviu on aktiivne pigem saare siseosas ning ristpardi pesitsemispaika ei õnnestunud juulis/augustis enam kindlaks teha.

Teised koskla-, kajaka- ja pardiliigid, merisk ja kühmnokk-luik on samuti käsiteldava rannikulõiguga seotud eelkõige toiduotsingute tõttu. Välistada ei saa, et jääkoskel, merisk või kalakajakas võivad piirkonnas pesitseda, kuigi maabumiskoht, tee ja ranna lähedal asuv P. Vissakul välitööl nähtud piknikulaud kujutavad endast eeldusi ja tingimusi küllalt regulaarseks inimtegevuseks ja liikumiseks, mistõttu tuleks oletada nimetatud liikide pesitsemist sadamaalast kaugemal.

Kevadine ja sügisene ränne toimuvad kõige massilisemalt suhteliselt jahedal perioodil, mil turism ei ole väga massiline. Kurvitsaliste ja mitmete värvuliste rändekogunemine võib alata juba juulis-augustis, kuid päeva jooksul on piisavalt varaseid hommikutunde ja õhtupoolset aega, mil turiste saarel liigub vähem. Värvulised liiguvad piki randa põõsastikes ja puistus, kus reeglina inimmõju on ainult kaudne ja mitte eriti intensiivne.

Kokkuvõtteks võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisem inimeste liikumine Väike-Pakri sadama kinnistul ei muuda lindude pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et Väikeküla all olev teerist ja puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud.

Võimaluse korral tuleks alles jätta puid ja põõsaid, et tagada mitmekesisemad tingimused erinevatele taimeliikidele (eriti varju- ja niiskusrežiimi osas) ning võimaldada värvuliste tegutsemine lähikonnas, eriti katkestusteta rändeliikumise tagamiseks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 108 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Suuremahulised või laiaulatuslikud süvendus- ja ehitustööd tuleb välistada alates jääminekust kuni mai lõpuni seoses lindude kevadise rändeperioodiga. Süvendamise ja kaadamise vältimisega sel perioodil on kahju enamikule looma- ja linnuliikidele minimeeritud.

Süvendustööde planeerimisel tuleb arvestada veeseisu ja ilmastikuga, et minimeerida igasugune kahjulik mõju. Oluline on tööde läbiviimise lühiajalisus.

Võimalike kumulatiivsete mõjude minimeerimiseks tuleb vältida avariiohtlikke olukordi ja kasutada õlitõrjevahendeid ja meetmeid. Oluline on valmisolek kriitilisteks ja avariiolukordadeks.

Veeliikluse suurenemisega kaasneb ka reostuse oht ja seda peab arvestama.

Veeliikluse suurenemisel ning inimeste rannikul viibimise suurenemise korral on oht häirida või märkimisväärselt halvendada rändepeatusel olevate lindude ning pesitsevate, sulgivate ja toituvate lindude üldist olukorda ja väljakujunenud elurütmi.

Kuna põhiline puhkuse ja turismiga seotud laevaliiklus leiab aset suve- ja varasel sügisperioodil, mil lindude arvukus piirkonnas on minimaalne ja kõige tundlikumaid liike piirkonnas ei esine.

Sadamakohas kavandatavate tegevuste olulisimaks mõjuks tuleb pidada sadama ehitustööde faasis toimuvat heljumi võimalikku kandumist rannikumere alale. Sellest tulenevalt võivad halveneda lindude toitumistingimused, kuna väheneb vee läbipaistvus ja raskeneb toidu leidmine. Samuti võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Samas on kirjeldatud mitte oluline mõju küllaltki lühiajaline ning pöörduva iseloomuga kuna rannaprotsesside tõttu, mida kinnitavad ka matemaatilise modelleerimise tulemused sadama rajamise käigus olulise mõjuga heljumi pilve ei teki.

Sadama ekspluatatsioonifaasis tiheneb mereliiklus, mis võib mõningaselt veelinde sadama piirkonnast eemale peletada. Piirkonda pesitsema ja peatuma jäävad linnud harjuvad aga mõne aja möödudes sadama ekspluatatsiooniga.

Olulist mõju Pakri saarte keskkonnale omavad Pakri saarte üldplaneeringukohased arendused ja turismimajandus, mis koondavad suhteliselt palju inimesi ühte piirkonda. Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele ja võib loomadele ja lindudele mõjuda mõningaselt häirivana.

Arvestades, et üldplaneeringuga reserveeritakse valdav osa alasid kompaktse hoonestusega ala piiresse ja suurulukeid esineb saartel vähe, võib öelda et, saartel levinud loomastiku seisukohalt ei ole tegemist üldplaneeringuga kavandatult mõjudega, mis võiksid ühegi liigi populatsiooni olulisel määral mõjutada ning mõju pidada väheoluliseks.

Valdav osa saartest jääb ka peale üldplaneeringu täielikku elluviimist ja peale kõigi üldplaneeringuga kavandatud arendustegevuste kasutuselevõttu looduslikuks ning pakub loomastikule piisavalt elupaiku (Hendrikson&Ko, töö nr 991/7).

Väike-Pakri sadama planeering on üks osa üldplaneeringuga kavandatud arendustegevusest.

OÜ Corson. Töö nr 1412 109 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Leevendavad meetmed: • Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. • Süvendus – ja täitetöid ning ehitustöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus on üle 15 m/s. • Ehitustegevus tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi 15. aprill- 30. juuni. • Sadama ja selle infrastruktuuri rajamiseks kasutatav tehnika ja mehhanismid peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. • Kasutada ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). • Süvendustööde planeerimisel tuleb arvestada veeseisu ja ilmastikuga, et minimeerida igasugune kahjulik mõju. Oluline on tööde läbiviimise lühiajalisus. • Võimalike kumulatiivsete mõjude minimeerimiseks tuleb vältida avariiohtlikke olukordi ja kasutada õlitõrjevahendeid ning meetmeid. • Oluline on valmisolek kriitilisteks ja avariiolukordadeks. • Tööde teostamisel tuleb rakendada järelevalvet. • Kavandatud tuulegeneraatori mastile tuleb paigaldada ULL saatja, et peletada käsitiivalisi tuulegeneraatori labadest eemale hukkumisohu välistamiseks.

Leevendusmeetmete rakendamisel sadama rajamisel ja kasutamisel ei kaasne kinnistul olulist mõju loomastikule sh lindudele.

Sadam ja selle lähimereala ei ole oluline ka merel peatuvate lindude toitumisalana. KSH protsessis on selgunud, et kavandatavate süvendus- ja täitetööde mõjud ei ulatu kaugematele merealadele, mis on paremad veelindude toitumis- ja rändepeatumisalad.

Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ja linnualale ei tekita.

Kokkuvõtteks võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisem sadama arendusest tulenev inimeste liikumine planeeringualal ei too kaasa leevendavate meetmete kasutamisel olulist negatiivset mõju planeeringuala kasutavatele lindudele ega Pakri linnu- ja loodusalale.

Alternatiivide võrdluses on paremaks A2, mille puhul leevendavaid meetmeid nagu A1 korral kasutama ei pea.

4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

4.8.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele KOV-le tähendab elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste elu- ja töökoha valikut. Pakri saartel puuduvad eelnimetatud teenused ning vajalikud infrastruktuuri objektid. 2016 aastal on Pakri saartel püsivalt elavate ja toimetavate inimeste arv 6, kellest 4 on otseselt seotud loomakasvatusega ja turismiga.

Pakri saarte üldplaneeringu järgi on saarte arendamise seisukohast sadama rajamine kõige olulisem vajadus. Ilma sadamata ei ole võimalik Pakri saari arendada ega osasid Natura elupaigatüüpe (käsitletud Natura hindamises peatükis 5) kaitsta ega säilitada. OÜ Corson. Töö nr 1412 110 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Pakri saarte külastajatele olulistes punktides nagu eelkõige peamised teed ja matkarajad, teede ristumiskohad, maastikukaitseala peasissekäigud, jne peavad olema varustatud infostendide ja -tahvlitega, kus tutvustatakse paikkonda ning selle kultuuri- ja loodusväärtusi (sh kaitsealuseid jt haruldasi taime- ja loomaliike). Samuti suunatakse inimesi ettevalmistatud matkaradadele.

Pakri maastikukaitsealal seab arendustingimused maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse määrus nr 97, jõustunud 20.05.1998) ning Pakri maastikukaitseala ja Pakri hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2007-2016 (kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 273 09.03.2007).

Pakri saarte arendamisel on üheks eesmärgiks sealse kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse, säilitamine ja edasiandmine. Võimalik teostada praktiliselt ainult alternatiiv 1 teostumisel, alternatiiv 2 korral praktiliselt võimatu.

Sadama kompleksne väljaarendamine aitab kaasa vaba aja veetmise- ja puhkevõimaluste parandamisele, mis on positiivne. Samuti loob see eeldusi ka turismi arendamisele, mis omakorda parandab tööhõivet. Võimalik teostada praktiliselt ainult alternatiiv 1 teostumisel, alternatiiv 2 korral praktiliselt võimatu.

Sotsiaalsete vajaduste hulka kuuluvad ka eluaseme olemasolu ja sellele võimalikult lähedal asuvad töökohad, millele loob eelduse sadama kompleksne väljaarendamine. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud sadama rajamine loob reaalse aluse Pakri saarte taasasutamise alustamiseks ja soosib igati uute töökohtade loomist nii Pakri saarel kui ka mujal, samuti laienevad tunduvalt vaba aja veetmise võimalused Pakri saartel. Võimalik teostada praktiliselt ainult alternatiiv 1 teostumisel, alternatiiv 2 korral praktiliselt võimatu.

Puhkealade arendamisel on kohalike elanike sagedane kartus võimalik häirimine puhkajate ja turistide poolt. Teisalt, asustusest kaugel asuvate alade puhul puudub sotsiaalne kontroll, mille tagajärjeks on sageli vandaalitsemine looduses. Seega, puhkealade arendamisel tuleb silmas pidada nii sotsiaalset kui looduskeskkonna taluvust.

Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on turism puhkemajanduse oluline lüli, mille edendamine toob Pakri saartele külalisi. Turistide peatumine ja kohal viibimine toob aga majanduslikku kasu kohalikele ettevõtjatele. Turisminduse arenguvõimalusteks on olemasolevate turismiobjektide täiendav väärtustamine ja eksponeerimine, turismitoodete mitmekesistamine ja lisateenuste pakkumine.

4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule

Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele võib tekkida, eelkõige sadama rajamisel. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest.

OÜ Corson. Töö nr 1412 111 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väikesadama ja sadamahoone ehitamine ning taristu rajamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas. Lähim hooajaliselt kasutatav elamu on sadamaalast ca 370 m kaugel, siis võib eeldada, et ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme.

Väikelaevade müra ja selle mõju on käsitletud peatükis 4.10.2 Väikelaevade müra.

Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Planeeringualale planeerimisel tuleb lähtuda Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (normaalne) nõuetest (tabel 4.2). Radooniga kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.11 Radoonioht.

Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv.

Rajatav sadam avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade ja eeldatavalt töö parema tasustamise läbi ka paljude inimeste heaolu. Pakri saari taasasustavatele elanikele avarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumata oma elukohast kaugele.

Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks.

Pakri lahe rannikualad on väga pika meresõidutraditsioonidega, mis on Pakri saarte kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist.

Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab ka elanike identiteeti.

Rajatav sadam oluliselt parandab Pakri saarte ja mandriga meresõiduohutuma ühenduse pidamist. Lisaks sellele paranevad oluliselt Väike-Pakri saarel randumistingimused. Seega väikesadama rajamine vähendab reostusavariide ohtu saartega meritsi ühenduse pidamisel.

Kavandatud sadama rajamine ja kasutamine (A1) on alternatiivide võrdluses hinnatud paremaks kui sadama mitterajamine (A2).

4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele

Välisturism väikelaevadega on Läänemerel ülipopulaarne. Läänemere basseinis loendatakse üle 500 merekämpingu. Soome Vabariigi piirivalve andmetel seilab Soome territoriaalvetes ca 200000 alust aastas. Kõik merel seilavad alused vajavad kindlate vahemaade tagant veesõidukite korrastamiseks ja vaba aja veetmise eesmärgil tehtavate peatuste tegemiseks turvalist sadamakohta.

OÜ Corson. Töö nr 1412 112 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Arvestades Pakri saarte suurt turismimajanduslikku potentsiaali, avaldab rajatav väikesadam koos edasise Pakri saarte arendamisega olulist sotsiaalmajanduslikku mõju.

Kuivõrd Eesti on mereriik, siis esikohale võiks panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse on seetõttu oluline kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks, eriti aga kiiresti areneva ökoturismi sektori jaoks. Pakri saared on mereäärne rikkaliku arhitektuuri- ja militaarpärandiga, mis annab talle olulisi eeliseid turismi- ja mereturismi arendamiseks.

Harrastusmeresõidu populaarsus on pidevalt kasvanud, kuna mereturism aktiivse puhkuse vormina mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv mõjutab kas ise majandust või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Tulenevalt nii mitmetest EAS Turismiagentuuri tellimusel läbiviidud välisturgude uuringutest kui ka üldistest turismitrendidest on võimalik järeldada, et turistid ja puhkajad soovivad üha enam ja enam aktiivse puhkuse võimalusi, mis oleksid seotud sihtkoha ajaloo, kultuuri ja loodusega.

Rannarootsi asustusstruktuur on mõlemal saarel jälgitav, kuid paremini säilinud Suur-Pakril. Väike-Pakri põhjaosas on säilinud, kuid lagunemas Nõukogude armee rajatud hoonestus.

Kuna Pakri saared kannavad endas olulist loodus- ja kultuuripärandit on saartel suur potentsiaal areneda piirkonnas ja kaugemalegi ulatuvaks loodus- ja ökoturismi pakkuvaks puhkealaks. Võimalik teostada praktiliselt ainult alternatiiv 1 teostumisel, alternatiiv 2 korral praktiliselt võimatu.

Tulenevalt 2006. aastal läbiviidud uuringust, Maritime tourism trends in the Baltic Sea Region, soovivad jahituristid reeglina peatuda vaikses ja privaatses keskkonnas. Ettevõtluse arengule avaldab turismi edendamine Pakri saarte arengule positiivset mõju. Tuginedes eelpool nimetatud uuringule võiks Pakri saartel pakkuda järgmisi turismiteenuseid: • toitlustamine; • vaatamisväärsused; • majutus; • jalgratta rent; • matkamine; • kalastamine.

Informatsioon Pakri saarte turismi ja külastusvõimaluste kohta on toodud www.pakrisaared.ee Antud lingis on toodud ka Pakri saarte külastajate meelespea.

Külastaja meelespeast väljavõte • Austa Pakri saarte unikaalset loodust ning ära kahjusta seda oma tegevusega. Arvesta, et saarel on mitmeid kaitsealuseid liike ning nende häirimine ja/või kahjustamine toob lisaks saare eluslooduse rikkumisele ka erinevaid trahve. • Kuna saartel on suur tuleoht ja tuletõrje puudub, on lõkke tegemine selleks mitte ette nähtud kohas rangelt keelatud ning lõket ega hõõguvaid süsi ei tohi jätta järelvalveta. • Saartele prügi jätmine ei ole lubatud. Prügi. sh taara, tühjad pakendid jm tuleb saartelt lahkudes endaga kaasa võtta.

OÜ Corson. Töö nr 1412 113 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Võimalike lõhkekehade leidmisel tuleb arvestada, et kuigi saared on demineeritud, võib seal siiski leiduda ohtlikke lõhkekehi. Kahtluse korral on parem võimalikke lõhkekehi mitte puutuda. • Levinud info, et Pakri saarte vesi on reostatud, ei vasta tõele (Tervisekaitseinspektsiooni 2005. aasta uuring tulareemiaohu kohta Pakri saartel). Saare vesi on joodav, kuid kuna kaevusid on vähe ning kuival suvel kipuvad veest tühjad olema, siis on vajalik kaasa võtta oma joogivesi ja seda ka lühemateks retkedeks. • Ööbida saab saartel kaasavõetud telkides, eelneval kokkuleppel on tasu eest võimalik telkida Väike-Pakri Suurkülas, kus on ka tualett ja kaev ning katusealune laudadega.

Joonis 4.2. Väike-Pakri saart käsitlev väljavõte Pakri saarte matkakaardist http://pakrisaared.ee/saartest/

Suureks ohuks turismi arengule võib Pakri saartel kujuneda liiga kiire puhkajate turistide kasv, mis toob kaasa looduse ülekoormamise. Leevendavateks meetmeteks oleksid siin: • Pakri saartele püsielanikkonna tekitamine. • Pakri saarte üldplaneeringu kohase infrastruktuuri rajamine.

OÜ Corson. Töö nr 1412 114 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Pakri saarte eeldatavalt optimaalse külastuskoormuse väljaselgitamine. • Koormuse hajutamine. • Keskkonnasõbraliku teeninduse arendamine. • Keskkonnahoidmisest lähtuv informatsioon ja reklaam. • Külastuste õige organiseerimine (vastav koolitus, kompetentsed giidid ja turismigruppide juhid jm.).

Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele. Negatiivset mõju aitab vähendada inimtegevusega seotud pinnasele (sh taimkattele) avaldatavate koormuste hajutamine nii ajaliselt kui ruumiliselt.

Pakri saartel on Pakri Saarte Sihtasutuse eestvõtmisel korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri (teeviidad, tualetid, infotahvlid, etteteatamisega üleveoteenus).

Turism Pakri saartel seisneb matkamises ning kalastamises, vastava infrastruktuuri rajamine on algusjärgus.

Turistid külastavad hetkel peamiselt Väike-Pakri saart, kuna randumistingimused on seal paremad.

Sadama rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjutab kultuuripärandi eksponeerimisele positiivselt.

Sadama rajamine vastab tervikuna Paldiski linna ja Eesti Vabariigi puhke- ja turismimajanduse arendamise huvidele.

Majanduskeskkonnale mõjub detailplaneeringu elluviimine positiivselt, luues paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse, sh turismi arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele.

4.8.4 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga

Käesoleva detailplaneeringu puhul peab arvestama mitmete oluliste loodus- ja sotsiaalmajanduslike komponentidega: 1. Natura 2000 linnu- ja loodusalad. 2. Kaitsealuste objektide kaitse. 3. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule saarte arendamine. 4. Pakri saarte taasasustamine ja selleks vastavate infrastruktuuride rajamine. Pakri saarte üldplaneeringus on üheks taasasustamise eeltingimuseks Väike-Pakri sadama rajamine. 5. Kaitsealade kaitse eesmärke arvestav Pakri saarte arendus- ja majandustegevus. 6. Väärtusliku loodusmaastiku ja pärandkultuuri objektide säilitamine ja eksponeerimine. 7. Põhja- ja pinnavee võimaliku reostuse vältimine. 8. Turismi- ja puhkemajanduse korraldus. 9. Pakri saare üldplaneeringu eesmärkide täitmine. 10. Eesti praegune majandusseis ja selle eeldatav lähiareng (otsene mõju riigi ja KOV võimalustele ning üldse arendustegevustele).

OÜ Corson. Töö nr 1412 115 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmmet omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg.

Detailplaneeringuga parandatakse ka Paldiski linna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuakse paremad arengueeldused turismialase konkurentsivõime tõstmiseks.

Planeeringu elluviimisel on võimalik eksponeerida Pakri saarte maastikulisi ja loodusväärtusi koos unikaalse kultuuri- ning ajaloopärandiga.

Pakri saarte üldplaneeringus kavandatud tegevusega on võimalik kasvõi mõningaseltki kompenseerida endiste elanike järeltulijatele suurt ajaloolist ebaõigust, millega võeti toonastelt saarte elanikelt õigus elada oma kodus. Antud kava võimaldab endiste elanike järeltulijatel taasasustada alasid, kust nende esivanemad välja saadeti ja kodud hävitati.

4.9 Taastuvenergia kasutus

4.9.1 Planeeringuga kavandatud elektri- ja soojavarustuse lahendused

Pakri saartel puudub hetkel ühtne elektri jaotusvõrk ning pidev elektrivool. Oma tarbeks toodetakse elektrit Väike-Pakri Väikekülas ja Suurkülas diiselgeneraatorite, 1 kW elektrituuliku ja päikesepatareidega, mis toidavad 12 V akut.

Pakri saarte üldplaneeringus on leitud, et esialgse lahendusena on otstarbekas kasutada elektrienergia tootmiseks väikese võimsusega tuulegeneraatoreid (kuni 10 kW) või päikesepatareisid ning lisa-energiaallikana diiselgeneraatoreid.

Suurema elektrivajadusega arenduste korral tuleb energiaallikate valikul lähtuda Natura linnualast tulenevatest piirangutest. Kuni 10 kW võimsusega tuulegeneraatorite paigutamise küsimus lahendatakse detailplaneeringu ja KSH koostamisel.

Kuna Väike-Pakri saarel puudub elektrivarustus, siis kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist.

Illustreerivaks näiteks on lisas 10 toodud OÜ Corson osalusega tööst Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp (Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Veebruar 2012) skeem.

Naissaare sadamale planeeriti autonoomne, 3-faasiline, akudega taastuvenergia (tuul-päike) + diiselgeneraator elektrivarustussüsteem (off-grid). Süsteem, mille struktuurskeem on toodud lisas 10, on koostatud koostöös vastavat infot omava ja praktiliste kogemustega firmaga - Taastuvenergia OÜ. Lisas 10 oleval autonoomse taastuvenergia põhimõtteline skeemil on selgitatud ka koostamise aluseid.

OÜ Corson. Töö nr 1412 116 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Ellingu hoonesse on kavandatud (võib muutuda detailplaneeringu ja KSH protsessis) paigutada diiselgeneraator, kütusereservi paak, akupank, automaatika ja juhtimisseadmed. Hoone katusele on kavandatud paigaldada päikesepaneelid.

Ellingu hoone lähistele (lisa 11) on kavandatud oluliselt alla 10 kW võimsusega tuulegeneraator (esialgsetel kaalutlustel kuni 7 kW – selgub täpsemast elektri vajadusest ja elektrivarustussüsteemi kombineeritud lahendaja firma väljapakutud lahendusest).

Päikesepaneele saab vajadusel kombineerida, diiselgeneraatori, tuulegeneraatori, koostootmisseadmetega vastavalt soovile ja keskkonnatingimustele ning võimalustele.

Hoonete kütmiseks on planeeritud paigaldada maasoojuspumba küttekontuur merre.

Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist (off-grid süsteem). Hoonete kütmiseks kavandatakse kasutada maasoojuspumpa, mille soojust ammutavad torud paigaldatakse merre (rajatava sadama põhjapoolse muuli lähistele). Torude paigaldamise asukoha valikul peab arvestama klibu võimalikku liikumist eriti aga tormituultega klibu ümber paiknemist.

Väike-Pakri sadama ja kavandatud hoonete elektri- ja soojavarustuse planeerimise võiks tellida ühelt firmalt, kuna nõnda oleks tagatud kõige paremini eeltoodud kombineeritud lahendus: off-grid elektrivarustussüsteemi ja soojavarustussüsteemi optimaalsem ning efektiivsem ja energiasäästlikum keskkonnasõbralik koostoimimine.

Järgnevas peatükis on selgitavat lühiinformatsiooni tuulegeneraatorite, päikesepaneelide ja soojuspumpade kohta.

4.9.2 Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid

Tuulegeneraatorid Kaasaegsed generaatorid on praktiliselt hooldusvabad. Vaja on kontrollida vaid masti ja generaatori kinnitusi. Generaatorite eluiga on enamasti 15-20 aastat. Müratase kaasaegsetel generaatoritel on reeglina madal – 20 m kaugusel ületab tuule enda heli generaatori tööst tekkiva helitaseme. Enamus generaatoreid käivitub 2-3 m/s tuulega ja saavutab maksimumvõimsuse 12-15 m/s tuulega. Tormituultega pöörab generaator ennast osaliselt tuulest välja või see seisatakse (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1794).

Väikese tuulegeneraatoriga (<10 kW) autonoomses süsteemis (off-grid) elektri tootmiseks on sobivaid tuulised kohti Eestimaal piisavalt. Off-grid süsteemis on mini- väiketuuliku kasutamine ratsionaalne kui aasta keskmine tuule kiirus on paigalduskohas vähemalt 3,5 m/s. Väiksema tuule kiiruse puhul on tasuvam paigaldada vaid päikesepaneelid. Masti kõrgus: elektrituuliku tiiviku alumine serv peaks olema vähemalt 6 m kõrgemal 100 m raadiuses asetsevast kõrgemast objektist.

Planeeringualal on kavandatud väiketuulegeneraator paigutada ellinguhoonest idapoole (lisa 12). Kaugus ellinguhoonest ja võimalik, et ka asukoht täpsustub elektrivarustuse projektis, mis tellitakse kompetentselt firmalt.

OÜ Corson. Töö nr 1412 117 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Päikesepaneelid Päikeseenergiat elektrienergiaks muundavad paneelid on kõige töökindlamad taastuvelektrit tootvad energiaallikad, sest neil puuduvad liikuvad osad. Seetõttu on neil ka praktiliselt olematud hoolduskulud.

Päikese abil elektrit tootva süsteemi kaalumisel tuleb silmas pidada seda, et oleks olemas päikesepaneelide paigaldamiseks sobilik pind suunaga lõunasse, kagusse või edelasse ning millele ei lange või langeb minimaalselt varjusid. PV-süsteemi suuruse üle otsustamisel tuleb silmas pidada hoone elektritarbimise suurust ja ajalist jaotust. Mida rohkem on võimalik päikseenergiat ise tarbida, seda suurem on võit tasuta energia näol. http://www.energiapartner.ee/paikeseelekter/

Päiksepaneelid ehk PV paneelid (photovoltaic) on aina enam Eestis populaarsust koguv taastuvenergia liik ja seda tänu mitmele päikesepaneeli heale omadusele: • Praktiliselt hooldusvaba süsteem - vaja vaid jälgida, et PV paneelide pind puhas oleks ja kontrollida elektrisüsteemide korrasolekut. • Paneele saab paigaldada katusele, seinale või maapinnale. Väike-Pakri sadama kinnistul päikesepaneelid paigaldatakse ellingu katusele. • Päikesepaneeli elemendid e. päikesepatareid alustavad energia tootmist juba vähese valgusega. Seega ka pilvisel päeval (hajukiirgus) toodab päikesepaneel arvestatava koguse energiat. Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html

Põhjamaade tingimustes tagavad süsteemi pikaealisuse paneelide õigel kinnituskonstruktsiooni valikul katusele, kus tuleb tähelepanu pöörata jää tekitatavatele kõrvalmõjudele. Kehvalt läbimõeldud ja pigem lõunamaa tingimustele projekteeritud konstruktsioonide puhul hakkab jää paneelide raame väänama, samuti väheneb sellega oluliselt paneelide eluiga, olgu või mistahes tootja paneel ja garantii. Konstruktsiooni ehituse puhul peab arvestama vähemalt 30-aastase elueaga, nagu seda on paneelidel.

Enamik paneelide tootjad annavad paneelide efektiivsuse säilimisele garantii 25 aastat. Garantiiperioodi ulatuses on kogu tootlikkus säilinud vähemalt 80%. Mehaanilistele osadele ehk paneeli koostele antakse üldiselt 10-12-aastane garantii. Küll aga ei saa väita, et süsteem ei amortiseeruks ja tegu on justkui õnnistatud lahendusega. Paneelidele teeb liiga vee ja niiskuse sattumine paneeli paketi sisse ning töötamine kõrge temperatuuriga keskkonnas. Kuna päikesepaneelide elementide koostises on suures osas ränikristallid, siis räni füüsikaliste omaduste tõttu ei kannata see kõrgeid temperatuure. Temperatuuri tõustes kraadi võrra kahaneb räni elementidest koosnevate päikesepaneelide võimsus ligi 0,4%. Kui suvel tõuseb paneelide pinnatemperatuur nominaalsest 25 kraadist näiteks 50 kraadini, siis teoreetiliselt langeb paneelide koguvõimsus 10%. http://kasulik.delfi.ee/archive/article.php?id=70178821

4.9.3 Maasoojuspumbad Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 118 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Maasoojuspumbad võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks

Veest soojust ammutavad seadmed kvalifitseeruvad maasoojuspumpade alla, sest tehnoloogiliselt ei ole vahet, millisesse keskkonda soojust ammutav toru paigaldatakse. Eestis on soojuspumbad veel küllaltki uudne tehnoloogia. Põhjanaabrite juures on soojuspumbad kütteseadmete turul edukalt konkureerinud juba enam kui 30 aastat.

Soojuspumpade võidukäigu taga on madalad küttekulud ja kasutamismugavus. Kasutusmugavuselt on soojuspumbad võrreldavad lihtsate elektrooniliste kodumasinatega: need on 100% automaatsed ja järelevalvet ei vaja. Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne. Näiteks 100–150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400–800 meetrit väliskeskkonda paigaldatavaid torusid.

Soojuspumpade oluline pluss on keskkonnasõbralikkus – valdav osa kütteks vajatavast energiast ammutatakse otse ümbritsevast keskkonnast. IVT Soojuspump OÜ andmetel jääb tänu soojuspumba laiale kasutamisele Rootsis põletamata 2 miljonit kuupmeetrit kütteõli aastas. Nii jääb ümbritsevasse keskkonda aastas laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Soomes säästetakse 300 miljonit kWh elektrienergiat aastas ja loodust säästetakse 100 000 tonni süsihappegaasi võrra. http://www.kliimatehnika.ee/ohk

Kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põletamata märkimisväärne kogus hapniku, samuti ei teki seadme töö tulemusel mitte mingisuguseid kahjulikke gaase (põlemisjääke, suitsu) ning mitte mingeid tahkeid jäätmeid. Soojuspumba tehnoloogia on pikemas perspektiivis mõistlik ja jätkusuutlik kütmise tehnoloogia. Selle kasuks otsustamine ei ole odavaim lahendus, kuid suure tõenäosusega võib see olla paarikümne aastases perspektiivis hinna, kvaliteedi ja mugavuse suhet arvestades kõige optimaalsem. http://www.kliimatehnika.ee/ohk

Parima küttesüsteemi leidmiseks tuleb kindlasti konsulteerida mitme erineva firmaga. Kindlamad koostööpartnerid on need ettevõtted, kellel on aastatepikkune kogemus seadmete paigaldamisel ning usaldusväärne kliendibaas. Soojuspumbaseadmete endi osas soovitatakse eelistada põhjamaades toodetuid.

Eeltoodud väikesevõimsusega tuulegeneraatori, päikesepaneelide ja maasoojuspumba küttekontuuride ning trasside rajamisega ei kaasne olulist negatiivset keskmõju kui kavandatud ehitustööd toimuvad konkreetsete projektide alusel ja peetakse kinni tööohutus-, tuletõrje-, tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetest ning ehituseeskirjadest. Antud seadmete kasutamisel täites kõiki kasutuse ja hoolduse eeskirju ning –nõudeid ei kaasne olulist ohtu negatiivse keskkonnamõju tekkeks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 119 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

4.10 Müra Veesõidukite müra kohta informatsiooni andmiseks on peatükis kasutatud võimalikult analoogseid Corson OÜ poolt varem tellitud Insinööritoimisto Akukon OY tööde 7433-1 (Tallinn 09/2007) ja nr 7450-1 (Tallinn 11/2007) materjale.

4.10.1 Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.

Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel.

Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala.

Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi.

Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müra normtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsed müratasemed LAeq , mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset.

Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt.

Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel IV kategooria 65 55

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel IV kategooria 65 55

Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: OÜ Corson. Töö nr 1412 120 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,eq,T (dB) Elamu Eluruumides päeval 40 (35) Magamisruumides öösel 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35) Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40) Kaubandus- ja teenindusettevõte müügisaalides, teenindusruumides päeval 50.

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel.

4.10.2 Väikelaevade müra Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid.

Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad.

Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB.

Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid. Kalalaevade liikumiskoridor peab arvestama Lõunasadamasse suunduvat ja sealt väljuvat veeliiklust. Oluliseks teguriks on kalalaevade kiirus. Tähtis on, et sadama akvatooriumi ei toodaks sisse olulist liikumislainetust. Sadama akvatooriumist väljaspool faarvaatril võiks liikumiskiirus olla 10 (19 km/ h) ja avamerel 20 (37 km/h) sõlme ja rohkem.

Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis 4.3:

Tabel 4.3. Helirõhu piirnorm. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides PN < 10 67 10 < PN < 40 72 PN > 40 75

OÜ Corson. Töö nr 1412 121 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt.

Järgnevas tabelis 4.4 on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud ette antud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtused kirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel.

Tabel 4.4. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustel kiirus, km/h 10 20 30 50 m 73 72 73 100 m 68 68 68 150 m 66

Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heli ekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kui me teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N ja ajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siis LpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T = LAE + 10 log N - 48

Tabelis 4.5 on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kaugusel arvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva (30 alust saabuks ja lahkuks sadamast).

Tabel 4.5. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed LpAeq Ekvivalentne müratase LpAeq, dB (päev) kiirus, km/h 10 20 30 kaugus, m 50 43 42 43 100 38 38 38 150 38 41

Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal.

Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele.

Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole sadamaaladele (päevasel ajavahemikul 65 dB ja öösel 55 dB) ja kaugemasse ümbrusesse jäävatele aladele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB)

OÜ Corson. Töö nr 1412 122 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele võimalikel uutel planeeritavatel aladel.

Kai ehitus- ja süvendustööde ajal tuleb lähtuda ehitustööde normtasemetest. Ehitustööde müra normsuurused on kehtestatud ainult öisele ajale ja piirtasemeks on olemasolevatel elamualadel (käesoleval juhul 1 elanikuta väikeelamu) 45 dB. Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB (A) võrra.

Sadama akvatooriumi süvendamisega ja sadamaala täitmisega ning rajatiste rajamisega kaasnev müra ei ulatu ehitusnõuetest ja -eeskirjadest kinni pidades ilmselt isegi häiringu1 tasemel lähima püsielanikuta elamuni. Elamualad Pakri saartel puuduvad

Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teele rajatavate hoonete- ja rajatiste poolt tekitatud varjestus ja suur vahemaa.

Soovitused 1. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. 2. Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 — „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. 3. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile sadamamüra ja väikelaevade suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

4.11 Radoonioht Peatüki koostamisel on kasutatud: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/radoon/radoon-korduma-kippuvad- kusimused/#Mis_on_radoon , Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart Eesti Geoloogiakeskus 2004 ja EVS 840:2008 standard Radooniohutu hoone projekteerimine.

Eestis on radoontaseme väärtus õiguslikult reguleeritud vaid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Teiste hoonete ruumide lubatud radoonitaset õigusaktidega ei ole reguleeritud ning on soovituslik järgida EVS 840:2009 standardis “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestatud nõudeid.

Planeeringuala jääb Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi järgi (Eesti Geoloogiakeskus 2004) normaalse radooniriskiga alale, kus levivad normaalse looduskiirgusega pinnased (joonis 4.3).

OÜ Corson. Töö nr 1412 123 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Joonis 4.3. Väljavõte Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardist (EGK 2004).

Eestis on radoontaseme väärtus õiguslikult reguleeritud vaid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Teiste hoonete ruumide lubatud radoonitaset õigusaktidega ei ole reguleeritud ning on soovituslik järgida EVS 840:2009 standardis “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestatud nõudeid.

Planeeringuala jääb Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi järgi (Eesti Geoloogiakeskus 2004) normaalse radooniriskiga alale, kus levivad normaalse looduskiirgusega pinnased (joonis 4.3).

EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon mis jääb alla 400 Bq/m3.

Radooniga seonduvast • Hoone projekteerimisel lähtuda, et radooni kontsentratsioon siseõhus ei ületaks taset 200 Bq/m3 . • Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. • Riski suurus sõltub radoonikontsentratsioonist, sellest, kui pika aja jooksul inimene antud hoones elas ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub seega kopsu rohkem tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. • Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. • Ei ole leidnud tõestust, et radoonist tulenev risk lastele on suurem kui täiskasvanutele. • Hinnanguliselt moodustab radoonist põhjustatud doos keskmiselt umbes pool loodusest saadavast aastadoosist. • Eestis ei ole joogivees radoonisisalduse probleemi täheldatud.

OÜ Corson. Töö nr 1412 124 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/radoon/radoon-korduma-kippuvad- kusimused/#Mis_on_radoon

Planeeringualale planeerimisel tuleb lähtuda Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (normaalne) nõuetest (tabel 4.6).

Tabel 4.6. EVS 840:2009 (tabel 3) Radooni hoonesse sattumise vältimise meetmed olenevalt pinnase radoonisisaldusest.

4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile Väike-Pakri sadama kinnistule rajatava sadama süvendamisel saadav pinnas kavandatakse kasutada muuli, kai ja rannakindlustuse rajamiseks. Vastavalt peatükis 2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang ja lisa 8 Pinnaseproovide keemilise analüüsi tulemused 10.10.2014 põhjal põhjasetted ei ole reostunud ja need ei ole ohtlikud inimese tervisele ning keskkonnale ja neid võib kasutada sadamaalas või mujal täitematerjalina.

Süvendatava materjali kasutamisel praktiliselt koha peal: jäävad ära süvendatud materjali mujale vedu (kaadamine) ja sellega kaasnevad kulutused ning mõjud. Samuti ei ole vaja sadamaala jaoks täiematerjali vedada mujalt.

Valdava osa veekeskkonnast süvendatavatest setetest moodustavad klibusetted (vt ptk 4.3.1) ja kaduvväike on tõenäosus, et mingit väikest osa setetest ei sobiks sadama rajatiste täitepinnasena kasutada.

Samas, kui süvendusprojektile tellitavast ehitusgeoloogilisest uurimusest ometi selgub, et mingil põhjusel ei sobi mingit osa põhjasetetest kasutada täitetöödeks, näiteks voolava liivsavi lääts (või midagi muud taolist), siis tuleks antud põhjasete kaadata (vajalik vee erikasutusluba) Corson OÜ töös nr 1204 väljapakutud Pakri lahe uuele Natura alalt väljajäävale kaadamisalale või praegusele Pakri lahe suus olevale ametlikule kaadamiskohale. http://www.ts.ee/kmh

OÜ Corson. Töö nr 1412 125 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kaadamisga seonduvat on käsitletud peatükis 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed ja peatükis 5.5.1 Vajalikud meetmed ja nõuded sadama ja selle taristu rajamisel on kaadamist käsitletud peatüki lõpuosas, kuhu on lisatud kaadamise läbiviimist käsitlevad nõuded.

Kaadamist käsitlenud peatükkide aluseks on olnud Corson OÜ töös nr 1204 (ptk 1.5 infomaterjalide loendis nr 14) toodud kaadamist käsitlevad materjalid ja KMH ekspertide hinnangud. Corson OÜ töö nr 1204 KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav Tallinna Sadama koduleheküljel keskkonnamõju hinnangutes http://www.ts.ee/kmh (22.07.2016).

Eeltoodud näite või millegi samaväärse tõenäosus, et muuli või kai rajamise ei sobi kasutada on ülimalt väike, aga ka selliseks võimaluseks peab igaks juhuks valmis olema. Natura alal ei ole ekspertide arvates võimalust sellist pinnast mujal kasutada ilma negatiivse keskkonnamõjuta.

Täites leevendavates meetmetes toodud kaadamisele esitatud nõudeid puudub minimaalnegi oht olulise keskkonnamõju tekkeks ühe pargasega väikese koguse süvendatud pinnase viimisest kaadamisalale ja seal kaadamisest.

Ekspertide arvates on süvendatud materjali kohene ja põhiliselt kohapealne taaskasutus otstarbeline ning vastavuses säästva arengu printsiibile.

Muuli, kai ja rannakaitse rajamiseks on vaja graniitkive mahus 2000 m3. Ekspertidel kasutada olnud informatsiooni alusel Väike-Pakri saarelt sellises mahus graniitkive eeldatavalt ilma kaitsealuseid elupaigatüüpe ja kaitseala oluliselt kahjustamata ei ole võimalik leida. Seega 2000 m3 graniitkive tuleb tuua mujalt.

Planeeringualal kavandatud taastuvenergia kasutus (ptk 4.9) on otseselt vastav säästva arengu printsiipidele.

Pakri saartele keskkonnakaitselistele nõuetele vastava endise laadse sotsiaal-majandusliku keskkonna taasloomise võimaluse loomisega, kus on arvestatud puhkemajanduslikke aspekte on kindlasti sadama rajamine ja kasutamine vastavuses ka säästva arengu printsiipidele.

Pakri saarte normaalseks arendamiseks ja loodusvarade õigeks kasutamiseks on vaja, et Pakri saartele jõustuks Püsiasustusega väikesaarte seadus (Vastu võetud 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 jõustus 01.01.2004, viimane praegu kehtiv redaktsioon jõustus 01.09.2015 RT I, 30.06.2015, 55). Menetluses on Püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu 30.05.2016. https://www.google.ee/search?q=v%C3%A4ikesaarte+seadus&ie=utf-8&oe=utf- 8&client=firefox-b&gfe_rd=cr&ei=lZFSWIGtGK-r8wfnwqyYAw (27.12.2016).

Seaduse jõustumisel lisandub püsiasustusega väikesaarte nimistusse kolm uut saart: Väike- Pakri, Naissaar ja Aegna. Sellega seoses laienevad nendele väikesaartele kõik püsiasutusega väikesaare seadusest tulenevad õigused ja kohustused.

Kui Püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seadus on jõustunud siis vastavalt § 111 toodud sätestusele on ekspertide arvates nii looduskaitselistest kui ka sotsiaal-majanduslikest aspektidest vajalik , et Paldiski Linnavalitsus esitaks Harju maavanemale ettepaneku Pakri saartele saarevahi ametisse nimetamiseks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 126 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5. NATURA HINDAMINE

5.1 Üldosa Natura hindamise läbiviimisel on kasutatud juhendmaterjale: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. Natura hindamisel on arvestatud 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel esitatut (Natura hindamise töögrupist osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp). .

17.09.2013 Natura koolitus tutvustas projekti* „Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine“.

* Projekti tellis Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ-lt. Tööd toetas SA Keskkonnainvesteeringute keskus.

Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada.

Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KSH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis.

Natura hindamisel on kasutatud KSH-s osalenud töögrupi poolt KSH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises on otseselt osalenud: KSH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv – matemaatiline modelleerimine, veeteede, süvendamise ja kaadamise, hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert; U. Liiv – matemaatilise modelleerimise alusel heljumi ja setete liikumise prognoosimine, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid; K. Liiv, K. Liiv - informatsiooni kogumine ja eeltöötlus Natura hindamiseks; M. Parksepp – Natura hindamises kasutatud informatsiooni kontroll, süstematiseerimine ja analüüs; N. Oldekop vesirajatised ja informatsiooni töötlus; P. Vissak – bioloog, elustik ja elupaigatüübid; K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, litsentseeritud kaitstavate loodusobjektide ja Natura hindamise mõjuvaldkonnaga juhtekspert.

Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse.

Ala kaitse-eesmärk – Pakri linnuala (EE0010129) ja loodusala (EE0010129) kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse- eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel

OÜ Corson. Töö nr 1412 127 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamisel arvestatakse KeHJS § 45 esitatud KSH erisustega Natura 2000 võrgustiku alal.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja Keskkonnaameti Põhja regiooni arvamusega.

5.2 Eelhindamine Hindamise selles etapis uuriti Väike-Pakri sadama kinnistule kavandatud väikesadama rajamise ja hilisema kasutamise tõenäolist mõju Pakri loodus- ja linnualale ning püüti välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub.

5.2.1 Taustinformatsioon

5.2.1.1 Sissejuhatus Projekt ei ole seotud otseselt Natura ala kaitsekorraldusliku korraldusega. Tegemist on Paldiski linnas Pakri Saarte Arenduse SA poolt väikesadama rajamise kavandamisega, mis on otseselt seotud Pakri saarte arendamisprojektiga.

Projekt on oluline nii Pakri saarte arendamise kui ka Pakri saartel oleva Natura ala kasutamise seisukohast. Projekt omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimustele, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske teostada.

Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine ja KSH Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001.009:0036) kinnistul väikesadama rajamiseks. Väike-Pakri saare idaranda jääva Väike-Pakri sadama kinnistu suuruseks on 5,0 ha. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga, mis kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama ja selle taristu rajamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamiseks, heakorrastuse määramiseks ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamiseks.

5.2.1.2 Tuulegeneraatori võimalik mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele Peatükk on koostatud P. Vissaku poolt KSH aruandes linnustiku käsitlevat osa täiendava hinnangu materjalide alusel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 128 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri sadama kinnistule on kavandatud ehitada maksimaalselt 7 kW võimsusega väike tuulegeneraator (ptk 3.3, 4.1.2.4, 4.7.2 ja 4.7.3).

Tuulegeneraatorite mõju lindudele on mõõdetud ja hinnatud mitmel pool maailmas, peamiselt USA-s ja Kanadas, aga ka Norras ja Taanis. Hukkunud lindude arv kõigub eri paigus vahemikus 0,03 – 9,33 lindu masti kohta aastas. Oht on suurem suuremates ja tihedamates tuuleparkides, eriti röövlindude osas. Teada on kalju- ja merikotkaste hukkumised tuuleparkides. Kuigi Hollandi tuuleparkides on rändeajal registreeritud 0,04 – 0,09 hukkumist ööpäevas, teeb see kokku maksimaalselt 1 lind rändeperioodi kohta (Volke, 2002; Elliott, 2006).

Tabel 5. Pakri linnualal kaitstavate liikide võimalik suhestatus kavandatud tuulegeneraatoriga LIIK Elupaik, rändepeatuspaik Suhestumine tuulegeneraatoriga või muu inimtegevusega Viupart Avarad soised alad, sood, Rannikualadel tegutseb vees, üleujutatud põllud, järved ja lendab madalalt. turbarabad. Koguneb Rändesalkadena võib madalatel varjukatel ebasoodsates oludes olla merelahtedel. potentsiaalne ohver, ent mitte valgel ajal. Merivart Peamiselt kevadel ja sügisel Tegutseb peamiselt rändepeatusel, avatud avamerel või avaratel lahtedel ja avamerel, ka lahtedel, vees või madalalt madalamatel rannaäärsetel lennates. Pole tõenäoline aladel. Lendab enamasti ohver. madalal mere kohal. Hüüp Pesitseb roostikes, harva Oht puudub. talvitab. Lendab harva ja mitte kõrgel. Sõtkas Rände ajal arvukas, Mitmekesise pesitsusajal vähearvukas. tegutsemismustriga arvuka Vähesel määral talvitab, linnuna võib ebasoodsa kevadsuvine ilmastikuga või pimedas mittepesitsejate tagasiränne lennates olla võimalik põhjapoolsetelt potentsiaalne pesitsusaladelt. tuulegeneraatori ohver. Madalatel lahtedel, siseveekogudel, ka avamerel. Ranna ääres pigem niitude ja soiste alade läheduses, mesotroofsetel veekogudel. Võib lennata nii madalal vee kohal kui ka kõrgemal. Jälgitud on, kuidas Lääne- Eestis kevadrände ajal tõuseb kõrgele (kuni 4,6 km) ja suundub otse pesitsusalade poole. Krüüsel Mere ääres olevatel kivistel Lendab madalal või tegutseb rannajärsakutel ja - veepinnal. Rannikualadel

OÜ Corson. Töö nr 1412 129 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

pankadel. Varjulise pigem ei lenda. Puudub oht. eluviisiga, pesa rajavad nad enamasti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse: kaljulõhed, pangaalused jms kohad. Eesti tingimustes pesitsevad nad kaljustel ja kivistel randadel ning laidudel (põhiliselt Loode-Eestis). Pesitseb Pakri poolsaarel, viibivad avamerel, peamiselt Eesti loodeosas kuni Osmussaareni. Lendavad mere kohal madalal. Väikeluik Rände ajal võib väikeluike Rändesalkadena võib kohata rannikul, järvedel ebasoodsa ilma korral või ning üleujutatud poldritel. halva nähtavusega olla Lendamas nähtud kuni 2 potentsiaalne km kõrgusel. Liigub tuulegeneraatori ohver, kuigi enamasti päevasel ajal, mis valgel ajal hoidub võimaldab tuulegeneraatorit generaatoritest. vältida. Laululuik Läbirändel merel ja Rändesalkadena võib suurematel järvedel. ebasoodsa ilma korral või Pesitsevad paarid halva nähtavusega olla peidetumatel rabajärvedel, potentsiaalne merelahtedel. Laululuik tuulegeneraatori ohver, kuigi lendab oma rändelende valgel ajal hoidub väga kõrgel (kuni 8,2 km). generaatoritest. Liigub enamasti päevasel ajal, mis võimaldab tuulegeneraatorit vältida. Merikotkas Liikumine väga Pole inimpelglik lind, kuigi mitmekesine, päeval. ettevaatlik. Hea lendaja ning Röövlinnuna on hea hea nägemine. Vaatamata nägemine ja hästi juhtumitele Skandinaavias ei kontrollitud lend. Hea ole Eestis üksikute ilmaga oht vigastada või generaatorite korral hukkuda tuulegeneraatoris potentsiaalne ohver. Võib väga väike. Võib pidada jahti pidades olla hädas jahti generaatori läheduses. suuremates tuuleparkides, Eestis pretsedendid kus liikuvaid labasid palju ja hukkumisest generaatoris tihedalt. Puudub komme puuduvad. kõrgemal saaki valvata, seetõttu ei istu tuulikute rootoritel, nagu mõned väiksemad kullilised kirjanduse andmetel. Tõmmuvaeras Tõmmuvaeraid näeb ainult Kuigi pesitseb saartel, Eesti rannikuvetes rände tegutseb peamiselt madalal.

OÜ Corson. Töö nr 1412 130 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

ajal, harvem talvitumas, Kas rannikul või vees. Pole mujal Eestis neid ei kohta. potentsiaalne Pesitsevad ainult tuulegeneraatori ohver. meresaartel. Avamerelise Pesitsedes hoiab mõistlikku eluviisiga, lendab madalal, distantsi inimtegevusega mere kohal. seotud paikadest, kuid teatavas ohutus kauguses võib tegutseda. Tutkas Tutkas pesitseb niisketel Pole potentsiaalne rohumaadel. Rändel võib inimtegevus ohver V-Pakri kohata rannikul ja ka idarannas. Võib tegutseda sisemaa mudaste veekogude pigem Pakri saarte vahelise kallastel. Peatub rannikul madala mere rannaaladel. enamasti mudastel ja savistel rannikulõikudel, pagurannas ja rannaniitudel. V-Pakri sadama ümbrus pole soodne tegutsemisala. Lennu kõrgus erinev, reeglina rändepeatus- ja toitumislennud madalal. Tuttpütt Tuttpütid eelistavad Ei ole potentsiaalne ohver. suuremaid veekogusid, mis Ei ole inimpelglik liik, võib on madalad ning kala- ja tegutseda ka asulates ja taimestikurikkad. Maismaal inimasustuse ligiduses. väga saamatu, mistõttu tegutseb peamiselt vees. Lennata tuttpütt ei eelista, ohtu väldib pikkade sukeldumistega. Tõelise hädaohu korral tõuseb lendu, kuid vajab pikka hoojooksu. Väljaspool rändeaega näeb tuttpütti väga harva lendamas. Rändelend mere kohal, madalal. V-Pakri idarand ei ole sobilik biotoop. Jääkoskel Tegu suures osas Kõrgema pesapuu korral mageveelinnuga, kuid võiks isegi olla potentsiaalne Eestis näeb teda rohkem tuulegeneraatori ohver, mere ääres ja saartel. saabudes pessa kaugemalt ja Pesitseb rannas, see võib kõrgemalt. V-Pakril see oht olla ka rannast kaugel. Pesa ilmselt puudub. puuõõntes, kuid nende puudumisel maapinnal kivide vahel või all. Tegutseb peamiselt rannikulähedases meres. Sinikael-part Sinikael-part tegutseb Aktiivselt lendava ja veepinnal ja veepinna tegutseva linnuna lähedal, kuid ohualti potentsiaalne

OÜ Corson. Töö nr 1412 131 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

linnuna võib põgenedes tuulegeneraatori ohver. lendu tõusta peaaegu Teisest küljest harjub vertikaalselt. Lennukiirus kergesti inimasustuse ja suur – kuni 60 km/h. inimtegevusega. Samas Väljaspool pesitsusaega ohualdi linnuna õpib parvedes, aktiivne. võimalikke ohte vältima. Hahk Tegutseb rändel ja Pole potentsiaalne väljaspool pesitsusaega generaatori ohver. Tegutseb enamasti avamere madalatel peamiselt merel ja lendab toitudes ja kogunedes madalal veepeegli kohal. salkadesse. Pesitseb saartel, kuid jääb madalale, ei lenda kõrgel. Kühmnokk-luik Pesitseb rannikul ja saartel, Virtsu ümbruse lendab üksi ja väiksemate tuuleparkides teadaolevaid salkadena, võib lennata hukkumise juhtumeid pole. „ohtlikul“ kõrgusel. Lend Teada on üsna sagedased raske. elektriliinidesse lendamise juhtumid, kus on saanud vigastada või lihtsalt šoki. Halvasti lennul manööverdava raske linnuna võib olla potentsiaalne tuulegeneraatori ohver. Samas, kuna tuulegeneraator asub sadama aktiivse inimtegevusega alal, siis on tõenäoline, et valib mõistlikuma inimtegevusest vähem häiritud lennutee. Punajalg-tilder Punajalg-tilder on märgade Ohu korral tõuseb kohe ja niiskete alade lind. Heaks lendu ja lendleb edasi-tagasi, elupaigaks talle on kuid mitte eriti kõrgelt. mereäärsed soolaksood, Pesitsusperioodil pole madalsood ning rabad. Ta tõenäoline tuulegeneraatori on levinud lind ka niisketel ohver. Rändelennul võib heinamaadel ja luhtadel. ebasoodsa ilmastiku korral Eestis võib teda kohata sattuda labadesse. eeskätt rannikualadele jäävatel luhtadel, niitudel ja karjamaadel. Tegutseb sageli ka kliburandadel ja pagurandadel. Kalakajakas Kalakajakas tegutseb ja Sagedased on tehisobjektidel pesitseb kõikjal rannikutel pesitsemise juhtumid, ka ja saartel. Lendab aktiivselt kõrgel, nt. mitmesugusel kõrgusel. Hea tänavavalgustuslampide lennuoskus. kuplitel, hoonete katustel jm. Juhuslikult või ebasoodsa ilmaga võib sattuda labade piirkonda.

OÜ Corson. Töö nr 1412 132 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Lindude lennukõrgus mere kohal on enamasti madalam kui maismaa kohal, kuid enamasti rannikul tegutsevad veelinnud ja kahlajad ohtlikusse labade tsooni ei tõuse.

Hollandi rannikuala tuuleparkides tehtud vaatluste alusel (Winkelman 1989, 1992d järgi) on vartide, partide ja kalakajaka häiriva mõju ulatus 100-250 meetrit, tundlikumatel liikidel (suurkoovitaja, hõbekajakas) kuni 500 meetrit. Antud arenduse puhul kattub see ulatus üldjoontes sadama tegevuspiirkonnaga ja tee mõjupiirkonnaga, kus aktiivne inimtegevus leiab suvehooajal aset juba aastaid, mistõttu kohalik linnustik on sellega kohanenud.

Värvuliste rühmas rannapõõsastikes elavatest kriitilistest liikidest on nii vööt-põõsalind kui punaselg-õgija inimtegevuse suhtes tolerantsed (pesitsevad ka aedades) ja jäävad tegutsedes tuulegeneraatorite kriitilisest kõrgusest madalamale.

5.2.1.3 Külastuskoormus Alljärgnevalt on toodud külastuskoormusega seonduva käsitlus KSH aruande Natura hindamise eelsetes peatükkides. Natura hindamise peatükkides esitatut ei ole dubleeritud.

Peatükis 4.6.1 Mõju maastikule on käsitletud Väike-Pakri sadama ja selle taristu ning hilisema kasutuse mõjusid Väike-Pakri maastikule. Peatukis on esitatud kasutuskoormust vähendavat külastajate suunamist**. **Sadama ja kämpingu külastajad, kes soovivad tutvuda saarega tuleb suunata sadamaalale paigutatud infostendide ja –tahvlitega ning viitadega Väike-Pakri saare loodusele sobivama ja vähem häiriva kasutuse suunas. Eelnimetatud teabe allikates tuleb anda näiteks informatsioon loodus- ja ajalooliste objektide ning kaitsealuste liikide ja ettevalmistatud matkaradadele* kohta. Tuleb tuua välja, kuidas sinna saada, mida erinevates kohtades võib ja mida ei tohi teha (sadama- ja kämpinguala kasutuse reeglistik, Pakri saarte külastaja meelespea*). * lingis www.pakrisaared.ee on Pakri saarte külastajate meelespea ja Pakri saarte matkakaart.

Peatükis 4.6.3 Pakri saarte maastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus on toodud maastikule ja taimestikule avalduva tallamis- ja kasutuskoormuse ning külastuskoormuse üldplaneeringu käsitlusi.

Peatükis 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele on käsitletud turismiga kaasnevaid mõjusid ja leevendavaid meetmeid. Peatükis on juhitud tähelepanu sellele, t suureks ohuks turismi arengule võib Pakri saartel kujuneda liiga kiire puhkajate turistide kasv, mis toob kaasa looduse ülekoormamise.

Peatükis 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus on käsitletud kavandatust avalduvaid mõjusid planeeringuala taimestikule, mullastikule ja eelmistega seostatult osalt ka maastikule, samuti on käsitletud kavandatuga kaasnevaid tallamismõjusid ja tallamiskindlust ning piirkülastusnormi.

Arvestades peatükkides 4.6.1, 4.6.2, 4.6.3. 4.8.3, 5.2.3, 5.2.4, 5.2.5, 5.2.7.2, 5.2.7.3, 5.4 ja 5.5.2 olevaid külastuskoormuse käsitlusi ja leevendavate meetmete esitust on eksperdid peatükis 4.6.2 leidnud, et on vajalik kehtestada Väike-Pakri sadama kaudu Väike-Pakri saarele saabujate piirkülastusnormiks 100 inimest päevas.

Eeltoodud kõigis peatükkides käsitletul on otsene ja vahetu seos külastuskoormusega ning nad aitasid jõuda eeltoodud külastuskoormuse lahendini.

OÜ Corson. Töö nr 1412 133 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.2.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused Kavandatud väikesadam ja sadama rajatised koos sadama akvatooriumiga jäävad nii maismaa- kui ka veeosal Pakri loodus- ja linnualale.

Pakri loodusala Registri kood RAH0000006 rahvusvaheline kood EE0010129. Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

Joonis 5.1 Pakri loodus (roheline triibutus)- ja linnuala (punane triibutus). Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal

Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –2130*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –9180*); Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna); http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000006&mount=view

OÜ Corson. Töö nr 1412 134 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Pakri linnuala Registri kood RAH0000632 rahvusvaheline kood EE0010129. Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha.

Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» muutmine Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus). http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000632&mount=view

5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid

5.2.3.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad Loodusdirektiivi lisas I (kehtiv alates 1. maist 2004. a) on esitatud loend Euroopa Liidus väärtustatud looduslikest elupaigatüüpidest, mille säilitamine nõuab spetsiaalsete kaitsepiirkondade, nn Natura 2000 alade rajamist. Märk* tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe.

Pakri loodusala pindala on 20462,8 ha

Tabel 5.1. Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavad elupaigatüübid. Allikas: Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278). Jk Pindala Pindala Pindala Eesti Elupaigatüüp E K H nr (ha) % alast suhtes** 1. 1110 Veealused liivamadalad C B B 5770,51 28,2 C 2% > p > 0% 2. B 15% > p > 1130 Jõgede lehtersuudmed A B B 122,777 0,6 2% 3. 1150* Rannikulõukad C C C 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 4. 1160 Laiad madalad lahed C A A 143,24 0,7 C 2% > p > 0% 5. 1170 Karid C B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 6. 1210 Esmased rannavallid B C C 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad A B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 8. 1230 Merele avatud pankrannad A A A 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 9. 1620 Väikesaared ning laiud C A A 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 10. 1630* Rannaniidud B B C 102,314 0,5 C 2% > p > 0% 11. 2130* Hallid luited (kinnistunud rannikuluited) A B A 61,388 0,3 C 2% > p > 0% 12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised järved B B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 13. 3260 Jõed ja ojad A B B 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 14. 5130 Kadastikud B B B 61,388 0,3 C 2% > p > 0% 15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) D 429,719 2,1 16. 6280* Lood (alvarid) B B B 900,363 4,4 C 2% > p > 0% 17. 6530* Puisniidud C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 18. 7160 Allikad ja allikasood C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 19. 7230 Liigirikkad madalsood A B B 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 20. 9020* Vanad laialehised metsad B B B 409,256 2 C 2% > p > 0%

OÜ Corson. Töö nr 1412 135 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

21. 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad D 122,777 0,6 22. 9180* Rusukallete ja jäärakute metsad B 15% > p > (pangametsad) B B B 61,388 0,3 2% Tabeli 5.1 selgitus Märk ** Pindala Eesti suhtes võimalikud variandid A 100% > p > 15%; B 15% > p > 2%; C 2% > p > 0% Esinduslikkus – tabelis 5.1. E: A - eeskujulik esindavus, B - hea esindavus, C- oluline esindavus, D - ebaoluline esindavus Kaitse – tabelis 5.1. K: A- eeskujulik kaitsestaatus, B - hea kaitsestaatus, C - keskmine või vähenenud kaitsestaatus Hinnang – tabelis 5.1. H: A – üliväärtuslik, B – väärtuslik, C - küllaltki väärtuslik.

Tabelis 5.1 esitatud Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate elupaigatüüpide asukohad on väljatoodud lisas 5.

Joonis 5.2. Väljavõte lisas 5 olevast Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate elupaigatüüpide asukohtade kaardist***. Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: 30.06.2014): Keskkonnaagentuur.

***EELIS (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Natura elupaikade selgitus: • Elupaikade andmestik, mis on raporteeritud Euroopa Komisjonile. Natura elupaigatüüpide andmetel ei ole hetkel ametlikku staatust, vaid tegemist on parima

OÜ Corson. Töö nr 1412 136 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

olemasoleva teabega. Andmestik võib erineda praegusest tegelikust olukorrast looduses, kuivõrd mõned inventuurid on tehtud juba aastaid tagasi. Kuna varasemate inventuuride käigus on kasutatud erinevaid aluskaarte, ei pruugi elupaikade piirid igakord vastata praegusele põhikaardile.

Tabel 5.2. Kaitstavate Natura elupaigatüüpide pindala Pakri loodusalal ja Eesti loodusaladel Elupaigatüüp Pakril Eestis % Eesti pindala ha pindala ha loodusaladest 1. 1110 Veealused liivamadalad 5770,51 32325,39 17,85 2. 1130 Jõgede lehtersuudmed 122,777 5722,07 2,15 3. 1150* Rannikulõukad 20,463 4426,38 0,46 4. 1160 Laiad madalad lahed 143,24 8570,82 1,67 5. 1170 Karid 20,463 7255,63 0,28 6. 1210 Esmased rannavallid 40,926 450,56 9,08 7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad 20,463 395,01 5,18 8. 1230 Merele avatud pankrannad 40,926 58,88 69,51 9. 1620 Väikesaared ning laiud 0,205 1258,67 0,02 10. 1630* Rannaniidud 102,314 16792,08 0,61 11. 2130* Hallid luited (kinnistunud rannikuluited) 61,388 637,61 9,63 12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised järved 20,463 4170,43 0,49 13. 3260 Jõed ja ojad 0,205 1722,61 0,01 14. 5130 Kadastikud 61,388 5101,51 1,2 15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) 429,719 4883,36 8,8 16. 6280* Lood (alvarid) 900,363 16771,95 5,37 17. 6530* Puisniidud 0,205 8413,08 0,002 18. 7160 Allikad ja allikasood 0,205 655,75 0,03 19. 7230 Liigirikkad madalsood 40,926 25339,21 0,16 20. 9020* Vanad laialehised metsad 409,256 9168,14 4,46 21. 9080* Soostuvad ja soo- lehtmetsad 122,777 46088,28 0.27 22. 9180* Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) 61,388 462,33 13,28

Alljärgnevalt elupaigatüüpide kirjeldamise, asukohtade määramise ja hinnangute alusmaterjalid: 1. Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278) ja Keskkonnaagentuur (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavaid elupaigatüüpe käsitlev materjal. 2. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. „Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise (edaspidi ELET) käsiraamatu“ 2003 a versiooni kasutas J. Paal antud käsiraamatu parandamisel ja täiendamisel. J. Paali 2007 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat on olnud aluseks kõigis KSH aruandes loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsitlustes.

OÜ Corson. Töö nr 1412 137 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. Natura hindamise viidetes: Euroopa Komisjoni juhend. 4. Pakri Maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK 2007-2016). Koostas Andres Tõnisson. Tallinn 2006. 5. ESTMAR („Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja kaitsemeetmed“ 2007-2011) projekti raames koostatud (kava on kinnitamata) Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (edaspidi KKK 2011-2020). 6. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. 7. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 8. Natura koolituse 17.09.2013 (osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp) materjalid. Natura koolitus tutvustas A.Aunapuu ja R. Kutsari koostanud (2013) projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. 9. Ekspertide varasemad teemaga seonduvad tähelepanekud ja hinnangud Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaarel nii varem toimunud muldade kaardistamise välitööde perioodist kui ka hiljem piirkonnas tehtud KMH-des ja KSH-des ning Natura hindamistes.

Peatükkides 5.2.3.2 ja 5.2.3.3 on toodud Pakri loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest need, mis asuvad kavandatava tegevuse mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju. Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on viidud lisasse 6, kus on antud nendest ülevaade ning hinnang võimaliku negatiivse mõju võimalikkusest.

5.2.3.2 Kaitstavad elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130

1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad (Veealused liivamadalad) Sandbanks which are slightly covered by sea water all the time ELET käsiraamat Sublitoraali liivamadalad, mis on püsivalt vee all. Vee sügavus ulatub harva rohkem kui 20 m allapoole keskmisest tasemest. Taimestumata või Zosteretum marinae- ja Cymodoceion nodosae–kooslustega liivamadalad. Võivad esineda koos tüübiga 1140 Liivased ja mudased pagurannad.

Vaste Eestis Läänemere sublitoraalis, s.o. mere veetaseme kõikumise vööndist kuni põhjataimestiku alampiirini, sõltub elustiku levik peamiselt merepõhja iseloomust, kasvukoha avatusest lainetusele, samuti hoovustest ja veetaseme kõikumisest (Trei, 1991). Veealused liivased leetseljakud on enamasti püsivalt veega kaetud madalad pikliku kujuga ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid, mis on kujunenud lainete kuhjava tegevuse toimel ning paiknevad rannajoonega enamvähem rööbiti (Orviku, Orviku, 1961; EE, 5. kd., lk. 464). Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi kõik madalad, 2-3 m sügavused valdavalt liivase põhjaga alad. Sarnasel viisil on toimitud ka Soomes (Airaksinen, Karttunen, 1998). Ulatuslikud madalaveelised alad on iseloomulikud eriti Eesti läänerannikule, kuid madalikke leidub ka Soome lahes; isegi selle keskosas võib kohata madalikke, mille kohal vee sügavus ulatub vaid paari meetrini (Lutt, 1993).

OÜ Corson. Töö nr 1412 138 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.2.1. Pehme põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp.

Tüüpilised taimekooslused: Pika meriheina kooslus (Zosteretum marinae); monodominantne; Keerd-heinmuda kooslus (Ruppietum spiralis); monodominantne; Kamm-penikeele kooslus (Potamogetonetum pectinati); monodominantne; Kamm-penikeele – haneheina kooslus (Zannichellio-Potamogetonetum); bidominantne; Tähkja vesikuuse kooslus (Myriophylletum spicati); monodominantne; Põisadru kääbusvormide kooslus (Fucetum vesiculosi); monodomonantne; Kareda mändvetika kooslus (Charetum asperae); tüüpilised liigid: kare mändvetikas (Chara aspera); rohevetikad: Cladophora glomerata, Rhizoclonium riparium, Rhizoclonium implexum; sinivetikas Lungbya aestuarii.

Tunnusloomad: Balti lamekarp Macoma baltika, liiva-uurikkarp Mya arenaria, söödav südakarp Cerasatoderma lamarcii.

Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusala pindalast (20462,8 ha) on veealuseid liivamadalaid (1110) 28,2 % ehk 5770,51 ha. Pakri loodusalal olulise esindavusega 1110 elupaigatüüp on väärtuslik ja hea kaitsestaatusega (tabel 5.1). Joonisel 5.2 ja lisas 5 on toodud 1110 elupaigatüübi paiknemine Pakri loodusalal EELIS (30.06.2014) andmetel. Pakri loodusala veealused liivamadalad moodustavad Eesti loodusaladel olevatest 17,85 % (tabel 5.2). Pakri loodusalal elupaigatüübi 1110 veealused liivamadalad olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju kriteeriumide ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.1 tabelis 5.3 ja ptk 5.4.1 tabelis 5.15 on käsitletud mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Väike-Pakri idaranda planeeringuga kavandatavast väikesadamast lõunapoole on kaugus lähima veealuse liivamadalani ca 530 m.

1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid (Esmased rannavallid) Annual vegetation of drift lines ELET käsiraamat Üheaastaste taimede, aga ka nii üheaastaste kui püsiktaimede kooslused, mis on kujunenud lämmastikurikast orgaanilist ainest sisaldavatel, lainetuse ja tõusuvee poolt kuhjatud materjalil, või rannavallidel (Cakiletea maritimae–kooslused).

Vaste Eestis Esmased rannavallid võivad koosneda peamiselt klibust või liivast – vastavalt sellele, kas on tegemist klibu- või liivarannikuga. Taimede kasv on seda parem, mida rohkem on klibu liivaga segunenud saviosakesi ja meremuda. Kliburannikule on iseloomulik lainete mõjul klibu, veeristiku ning kruusa kuhjumine rannale ja ajuveerannale, kus viimase maapoolsel piiril kujunevad kas püsivad ja/või ajutised rannavallid või vallistikud (Orviku, 1974). Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute naabruses, millest pärineb rannale kuhjatav kivimmaterjal (Pakri neemel, Püssina rannikul Muhus, Ninase pangal Saaremaal jm.).

OÜ Corson. Töö nr 1412 139 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni (Orviku, Orviku, 1961). Tugeva laienetusega kuhjatakse sellele kohati suurel hulgal adrut ja teisi merepõhjast lahtirebitud taimi. Sisemaa pool, kuhu tormilained enamasti ei küüni, asuvad nii liivale kui ka paeklibule püsiktaimed ning toimub sujuv üleminek liivarannaks (elupaigatüüp 1640), kivirannaks (elupaigatüüp 1220) või rannaniiduks (elupaigatüüp 1630*). Liivarannikud esinevad tavaliselt lahtede külgedel ja soppides. Samuti nagu kliburannikud, võivad liivarannikudki jätkuda maasäärtena või põikvallidena, mis osalt kulgevad ka vee all. Esmaseid rannavalle näeb Eestis peaaegu kõikjal pankade naabruses, paerannikutel ning liivarandades.

Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri) kasvukohatüüp

Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on esmaseid rannavalle (1210) 40.926 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,2 %. 1210 elupaigatüüp Pakri loodusalal on küllaltki väärtuslik, keskmise või vähenenud kaitsestaatuse ja hea esindavusega (tabel 5.1). Esmased rannavallid Pakri loodusalal moodustavad 9,08 % Eesti loodusaladel olevatest (tabel 5.2). Elupaigatüübi 1210 esmased rannavallid olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju kriteeriumide ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.2 tabelis 5.4 ja ptk 5.4.1 terviklikkus kaitse-eesmärgid tabel 5.15. 1210 elupaigatüüp asub Suur-Pakri loode ja läänerannikul ja Väike-Pakri kagurannas (lisa 5 või joonis 5.2) planeeringualast lõunapoole ca 800 m. Kitsas riba esmaseid klibust rannavalle (1210) on Väike-Pakri sadama kinnistu (sh kavandatud sadamakoht) rannas (joonis 5.2 ja lisa 5).

5130 Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (Kadastikud) Juniperus communis formations on heaths or calcareous grasslands ELET käsiraamat Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused tasandikest mägedeni. Tavaliselt mahajäetud meso- või kserofiilsete rohumaade (Festuco-Brometalia, Elyno-Sesleretea–kooslused), harvem Calluno vulgaris-Ulicetea minoris nõmmekoosluste suktsessioonistaadium.

Vaste Eestis Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ja niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kuivades kasvukohtades asuvatele endistele niitudele. Lookadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel – rendsiinadel, mis on kujunenud massiivsel pael, või selle murenemisel tekkinud rähal, ning nende levik Eestis on väga selgepiiriline, hõlmates Saaremaad ning Loode- ja Põhja-Eesti paealasid. Liivaste leetunud muldadega nõmmedele võivad kadastikud mõnikord kasvada ka metsa lageraie või põlemise järel.

NB!. Siia elupaika tuleb üldjuhul arvata need alad, kus kadakad katavad vähemalt kolmandikku pinnast ning nende kõrgus on üle 1,5 meetri. Kui kadakaid on vähem või nende kõrgus on väike, siis on tegemist looniiduga (elupaigatüüp 6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (elupaigatüüp 6210). Vaieldava määramise puhul võib lähtuda sellest, kuidas on kavas seda ala lähitulevikus majandada/hooldada, st kas see jäetakse looduslikku seisundisse või püütakse kadakate raiumise teel taastada ala niiduna. Mõlemad majandamisviisid on eesmärgist tulenevalt võimalikud/lubatavad. OÜ Corson. Töö nr 1412 140 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.1. Loometsade ja –põõsastike tüübirühm 2.1.1.1. Kuiva looniidu kasvukohatüüp 2.1.2.1. Kuiva nõmmeniidu kasvukohatüüp.

Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on kadastikke (5130) 61,388 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,3 %. 5130 elupaigatüüp Pakri loodusalal on väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (tabel 5.1). Pakri loodusala kadastikud moodustavad 1,2 % Eesti loodusalade kadastikest (tabel 5.2). Elupaigatüübi 5130 olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju kriteeriumide ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.3 tabelis 5.5 ja ptk 5.4.1 terviklikkus kaitse-eesmärgid tabel 5.15. 5130 elupaigatüüp esineb Suur-Pakri ja Väike-Pakri loopealsetel ning Väike-Pakri idaranniku ja Suur-Pakri ranniku klibuvallidel (joonis 5.2, lisa 5). Planeeringualale lähim ranna klibuvallidel kasvav kadastike elupaigatüüp jääb planeeringualast ca 350 m mööda Väike- Pakri idarannikut lõunasse (lisa 5).

5.2.3.3 Kaitstavad elupaigatüübid 6210* ja 6280*

6210* Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (* olulised käpaliste kasvukohad) (Kuivad niidud lubjarikkal mullal) Semi-natural dry grasslands and scrubland facies on calcareous substrates (Festuco- Brometalia) (*important orchid sites) ELET käsiraamat Kuivad või poolkuivad rohumaad karbonaatsel mullal (Festuco-Brometalia-kooslused). Need kooslused on ühelt poolt kujunenud steppidest või subkontinentaalsetest rohumaadest (Festucetalia valesiacae–klassi kooslustest), teiselt poolt aga okeaanilisematest ja lähis- mediteraansetest Brometalia erecti–klassi kooslustest. Viimasel juhul eristatakse primaarseid Xerobromion–liitkonna kooslustega rohumaid ja sekundaarseid (poollooduslikke) Mesobromion–liitkonna kooslustega rohumaid, millelele on iseloomulik püstluste Bromus erectus esinemine. Lubjarikkal mullal kasvavad kuivad niidud on olulised käpaliste (orhideede) kasvualad.

Vaste Eestis Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal, samuti sürjaniidud. Aru- ja sürjeniitude taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuivade pärisaruniitude pinnamood on tasane või nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise sügavusega ja sügavad rähksed rendsiinad (K”’) või leostunud liivsavimullad (Ko); muld on enamasti kuiv või taimekasvatuse seisukohast parasniiske. Kuivad aruniidud on levinud Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, samuti Põhja-Eesti lavamaal. Sürjeniite leidub samuti eeskätt Põhja- ja Lääne-Eestis, kuid ümbruse pinnamoest kõrgematel aladel: lamedatel küngastel, seljandikel, mattunud rannavallidel. Nii taimestikult (madalakasvulised kuivusttaluvad liigid), kui ka ökoloogilistelt tingimustelt on need niidud lähedased looniitudele. Kesk- ja Lõuna-Eestis esineb sürjeniite harva, vaid karbonaadirikkast moreenist kuplite lagedel ja oosidel. Valdavalt klibumullad (Kk), õhukesed (K``)ja keskmise sügavusega K```)rähkmullad ning põuakartlikud kerge lõimisega leostunud (Ko) ja leetjad (KI) mullad (Krall jt, 1980).

OÜ Corson. Töö nr 1412 141 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.1.4.1. Sürjeniidu kasvukohatüüp. 2.1.5.1. Kuiva pärisaruniidu kasvukohatüüp.

Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) 429,719 ha, mis moodustab loodusala pindalast 2,1 %. Elupaigatüüp 6210* Pakri loodusalal moodustab 8.8 % Eesti loodusaladel asuvatest (tabel 5.2). Elupaigatüübi 6210* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju kriteeriumide ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.4 tabelis 5.6 ja ptk 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tabel 5.15.

6210* elupaigatüüp Pakri loodusalal on ebaolulise esindavusega (tabel 5.1). Kuivi niite lubjarikkal mullal esineb nii Pakri poolsaare kui ka Suur-Pakri ja Väike-Pakri (joonis 5.2, lisa 5). keskmise sügavusega ja sügavatel rähksetel rendsiinadel (K”’) või leostunud liivsavimuldadel (Ko), mille taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb siin jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuna antud aladel pikal perioodil majandamist (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) piisavas mahus ei toimunud, siis kaotasid nii sürjeniidud kui ka kuivad pärisaruniidud palju oma varasemast esindatusest. Kuna antud niidud on olulised orhideede kasvualad, siis on vajalik endise majandamise taastamine, mida järkjärgult ja pikkamööda ka tehakse. Lähim 6210* elupaigatüübi ala on planeeringuala edeltipust ca 120 m (6210* algab Väike- Pakri saare 5 kinnistu kirdeosas ja suundub lõunasse) edelas (joonis 5.2). Kavandatud tegevusega ei kaasne 6210* elupaigatüübile negatiivset mõju.

6280* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (Loopealsed) Nordic alvar and precambrian calcareous flatrocks ELET käsiraamat Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud on väga liigirikkad ökosüsteemid, mida tugevasti mõjutavad talveperioodi klimaatilised tingimused. Silekaljusid võib katta väga õhuke mullakiht, mis on tekkinud kaljupinnase porsumise tagajärjel. Õhuke muldkate, kui see on üldse olemas, külmub sageli läbi ning on kaetud lumega. Sellises elupaigas on taimedel ja loomadel välja kujunenud neile tingimustele vastavad erilised kohastumised. Iga-aastane külmumine ja sulamine liigutab muldkatet ning selles tekivad väikesed paljad laigud, kus saavad kasvama asuda paljud haruldased üheaastased taimed.

Vaste Eestis Loopealseid (alvareid) leidub paetasandikel, ordoviitsiumi ja siluri lubjakivide avamusaladel Põhja-Eesti lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Pinnamood on neil aladel tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Loopealsed on enamasti kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad; ajuti, eelkõige kevaditi, on sulglohud ja karstialad ülaveega küllastatud. Vastavalt sellele on muldadest iseloomulikud kuivad või gleistunud (glei-) paepealsed (Kh, Kg, Gh, Gk) ja rähksed rendsiinad (K). Taimistu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed. Liigirikka taimkatte kujunemist on oluliselt mõjutanud karjatamine, mis takistab looniitude kinnikasvamist, kadakate, sarapuude ja mändidega, seda eriti tüsedama mullakattega aladel.

OÜ Corson. Töö nr 1412 142 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Taimkate on kohati mosaiikne: tihedamalt taimestunud lapid tüsedamal mullal vahelduvad hõredamatega õhukesel mullal, laiguti paljandub aluspõhja paas – siin on kokkupuude elupaigaga 8240 Plaatlood.

NB! Sellesse loodusdirektiivi tüüpi loetakse kuuluvaks looniidud, millel põõsarinde (eeskätt kadakate) katvus ei ületa 30%. Kadakatega ulatuslikumalt kinni kasvanud looniite käsitletakse tüübi 5130 Kadastikud raames. Looniite leidub lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel ja Põhja-Eesti lavamaal.

Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.1.1.1. Kuiva looniidu kasvukohatüüp 2.1.1.2. Niiske looniidu kasvukohatüüp.

Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on loopealseid (6280*) 900,363 ha, mis moodustab loodusala pindalast 4,4 %. Loopealsed (6280*) Pakri loodusalal on väärtuslikud, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (tabel 5.1). Pakri loodusala loopealse moodustavad Eesti loodusalade loopealsetest 5,37 % (tabel 5.2) Elupaigatüübi 6280* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju kriteeriumide ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.5 tabelis 5.7 ja ptk 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tabel 5.15. Loopealsed niite esineb nii Suur-Pakri (põhjaosa) kui ka Väike-Pakri (loodeosa) ja Pakri poolsaare loopealsetel (joonis 5.2, lisa 5). Suur-Pakri ligi 50 ha suurune looniit on üks Eesti suuremaid lagedaid looalasid. Väike-Pakri sadama kinnistuga kontakteerub loopealsed (6280*) elupaigatüüp loodeosas (Hinnose kinnistu kaguosas ja Haava kinnistu lõunaosas).

5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad

Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).

Väike-Pakri sadama kinnistul ja selle lähialas tehtud taimkatte ja loomastiku uuringu välitöödel (20 juuli – 20 august 2014) P. Vissak eelnimetatud Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, mille elupaiku kaitstakse ei tuvastanud. Taimkatet on käsitletud peatükkides 2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust, 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate ja lisad 3 ning 9. Tuvastatud liblikaid on käsitletud peatükis 2.3.6 Loomastik.

Emaputk Angelica palustris Sarikaliste sugukonna emaputke perekonda kuuluv emaputk on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Looduskaitsealune püsik kasvab soistel niitudel, mererannal.

Pakri loodusala ja planeeringuala Emaputke kasvukohaks Suur-Pakril on lage, mereäärne, mineraalmullaga rannaniit. Eestis on teada umbes 50 püsivat emaputke leiukohta. Emaputke elupaikade üldine seisund on püsivalt hea kuni rahuldav. Peamine oht emaputke elupaigale on võsastumine ja kuivendus.

OÜ Corson. Töö nr 1412 143 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest ning sadama hilisemast kasutusest puudub Suur-Pakri rannaniidu emaputke elupaigale nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju. Samas võib emaputke elupaigale inimeste liikumise kasvu tõttu Suur-Pakril tekkida tallamisoht või teadmatusest taimete korjamine. Rannaniidul tuleb liikuda ainult märgistatud matkarajal või kui on siis avalikult kasutataval teel. Rannaniitude säilimiseks on vajalik karjatamine ja niitmine ning võsatõrje.

Soohiilakas Liparis loeselii Käpaliste sugukonna soohiilaka perekonda kuuluv soohiilakas on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ning rannaniitudel. Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna ohustatud kogu Euroopas. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel. Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks.

Pakri loodusala Soohiilaka leiukohti Eestis on umbes 70. II kaitsekategooria liiki on leitud Suur-Pakri ja Väike-Pakri niisketel niitudel. Ohuteguriks on kuivendamine.

Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest puudub niisketel niitudel kasvava soohiilaka elupaigale nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju. Samas sadama kasutusega suurenev inimeste liikumine võib põhjustada soohiilaka kasvukohtade tallamisohu. Tallamisohtu on võimalik oluliselt vähendada, Väike-Pakri sadamas esitatava informatsiooniga saarel kasvavate kaitsealuste liikide kohta ja loodusalal liikumise ning liikumise reeglistiku kohta. Käsitletud KSH ptk 4.6.1, 4.6.2, 4.8.3 ja 5.5.2.

Nõmmnelk Dianthus arenarius Nelgiliste sugukonna nelgi perekonda kuuluv nõmmnelk on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Nõmmnelk ei kuulu punase raamatu liikide hulka. Eestis kasvab kaks alamliiki Dianthus arenarius borussicus ja Dianthus arenarius arenarius. Nõmmenelki esineb Eestis kümnekonnas kohas. Alamliik arenarius on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse.

Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades valgusküllastes männimetsades. Talle sobivad nii rannikualad – rannaliiv või klibu – kui ka inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, näiteks teeservades. Nõmmnelk eelistab üldiselt valgusrikkaid kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel – kuivi liivmuldi –, kuid võib kasvada ka hoopis aluselisel paepinnasel. Pakri saarte loopealsetel nõmmnelk kohati lausa valitseb, moodustades tihedaid padjandeid paljal klibul (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1141_1123.html). . Pakri loodusala Nõmmnelki võib leida kohati massiliselt Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaar loopealsetel. Ohuteguriks on kõrrelistega kinnikasvamine.

Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest puudub loopealsetel kasvavatele nõmmenelgi elupaikadele nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju. Samas sadama kasutusega suurenev inimeste liikumine võib põhjustada nõmmenelgi kasvukohtade tallamisohu. Tallamisohu leevendust tuleb käsitleda koos loopealse 6280* elupaigatüübiga (tabel 5.7) kuna nõmmenelk on üks liik loopeal kasvavast taimestikust.

OÜ Corson. Töö nr 1412 144 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Jäik keerdsammal Tortella rigens Pisisamblaliste sugukonda kuuluv jäik keerdsammal on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik, kuulub haruldase liigina ka Eesti punasesse raamatusse.. Samblad ei kasva ainult soos ja metsas, neid võib leida ka väga kuivadel aladel. Loopealsete karmid tingimused – tuultele avatud kasvukoht, mis talvel jääb sageli kaitsva lumevaibata, ja suvine kuumus ning kuivus – seavad taimedele omad nõudmised. Seetõttu kasvavad samblad seal madalate tumedamalt värvunud padjanditena, mis esmapilgul näivad üsna ühesugused. Loopealsed iseenesest on haruldased kooslused, mis väärivad kaitset. Kui lakkab tavapärane majandustegevus, eeskätt karjatamine, siis kipuvad nad kinni kasvama. Samas võib õrn kamar puruneda suurte masinate all. Jäik keerdsammal ja könt-tanukas ei kasva mitte igasugusel loopealsel, vaid ainult seal, kus mullakiht on väga õhuke ja kohati paljandub paas, seega keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel. Jäik keerdsammal on üks neljast Eestis kasvavast keerdsamblaliigist, kes kasvavad sageli koos. Et olla kindel just haruldase liigi leius, tuleks pisut materjali kontrolliks kaasa võtta. Jäik keerdsammal moodustab madalaid, kuni kolme sentimeetri kõrgusi tihedaid padjandeid. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel178_165.html

Pakri loodusala Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaare loopealsetel on tuvastatud jäik keerdsambla elupaiku.

Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest puudub loopealsetel kasvavatele jäik keerdsambla elupaikadele nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju. Samas sadama kasutusega suurenev inimeste liikumine võib põhjustada jäik keerdsambla kasvukohtade tallamisohu. Tallamisohu leevendust tuleb käsitleda koos loopealse 6280* elupaigatüübiga (tabel 5.7) kuna jäik keerdsammal on üks liik loopeal kasvavast taimestikust.

Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna

Koerlibliklaste sugukonda kuuluv suur-mosaiikliblikas on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Eestis on suur-mosaiikliblikas lokaalselt levinud, kuigi kohati mitte haruldane. Suur-mosaiikliblikad on väheliikuvad ja elavad väikeste kolooniatena üle Eesti. Elupaigaks on neil niisked metsaservad ja soised metsad. Suur-mosaiikliblika röövik toitub saartel, peale talvitumist kuslapuudel jt lehtpõõsastel ning ka rohttaimetel. Suur-mosaiikliblikas lendab juuni algusest juuli keskpaigani liigirikastes leht-, sega- ja lodumetsades ning puisniitudel.

Pakri loodusala Pakri loodusalal võib suur-mosaiikliblikat leida 7230, 9020* (soostuvate metsade tüübirühm) ja 9080* elupaigatüüpidelt.

Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed mõjud 7230, 9020* ja 9080* elupaigatüüpidele (lisa 6) ning eeldatavalt ka suur-mosaiikliblika elupaikadele . Samas sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada elupaigatüüpidele 7230, 9020* ja 9080* tallamisohu. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on lisas 6 olevate elupaigatüüpide käsitluse juures esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu elupaigatüüpidele seega ka suur-mosaiikliblika elupaikadele. .

OÜ Corson. Töö nr 1412 145 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine Et kindlaks teha Väike-Pakri sadama kinnistule rajatava väikesadama rajamise ja selle kasutusega kaasnevat mõju Pakri loodusalale, on alljärgnevalt kirjeldatud, määratletud mõju ja selle tõenäosust ning antud hinnang Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpidele ning Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse.

Alljärgnevate olulise mõju määratlemiste ja hinnangute aluseks on võetud 17.09.2013 Natura koolitusel arutatud kriteeriumide määratlused ja Euroopa Komisjoni juhendis (ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3, 6, 7, 8) soovitatud olulise mõju kriteeriumid/indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet arvestades seejuures erinevate mõjude koosmõju ehk kumuleeruvust. Kõiki kaitstavaid elupaigatüüpe ja liike, mille isendite elupaiku kaitstakse on võrreldud ühesuguste kriteeriumide alusel, mis annab objektiivse ja üheselt mõistetavad kavandatud tegevustest tulenevad mõjudele antavad hinnangud, mida on vaja nii Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnangu esitamisel kui ka laiemale avalikkusele parema mõistetavuse tagamiseks.

5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110 1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad (veealused liivamadalad) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.3.

Pakri loodusalal (20462,8 ha) on veealuseid liivamadalaid (1110) 5770,51 ha ehk 28,2 % kõigist Pakri loodusalal kaitstavatest loodusdirektiivi elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on elupaigatüübi 1110 pindalaks 32325,39 ha (tabel 5,2). Pakri loodusala veealused liivamadalad (1110) moodustavad sellest 17,85 %.

Ülevaadet veealustest liivamadalatest (1110) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2.

Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Väike-Pakri idaranda planeeringuga kavandatavast väikesadamast lõunapoole on lähima veealuse liivamadala alguseni kaugus ca 530 m (joonis 5.2).

Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv ei levi vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva tugeva (15 m/s) põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m. Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral jääb heljum akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale.

Tabel 5.3 Elupaigatüübile 1110 veealused liivamadalad olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 1110 pindala Süvendus-, täite- jt merekeskkonnas 1110 pindala kadu ei ole ja kadu tehtavatel töödel tekkiva heljumi oluline mõju puudub. 1110-ni ulatuva leviku ohu tekkimine. Süvendamisel 9 tundi järjest puhuva

OÜ Corson. Töö nr 1412 146 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tugeva 15 m/s põhjatuulega ei ulatu heljumipilv elupaigatüübini 1110. Killustatus Süvendamisel ka madala Killustatuse ohtu ei ole. kontsentratsiooniga heljumipilv ei ulatu elupaigatüübini. Häirimine 1110 jääb heljumi tekke kohast 530 m Elupaigatüübi võivad häirida lõuna poole ja selleni ei ulatu ainult looduslikke süvendamisel 15 m/s 9 tundi järjest rannaprotsesside käigus tekkiv puhuva põhja-tuule korral ka madala heljum. Süvendamise mõju konts heljumipilv. puudub. Populatsiooni Süvendamisel 9 tundi järjest puhuva Modelleerimise alusel asustustihedus tugeva 15 m/s põhjatuulega ulatub asustustihedusele oluline mõju heljumipilv elupaigatüübini 1110. puudub. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju avaldub kui heljum muudab Veekvaliteet ei muutu. elupaigatüübi asualal veekvaliteeti. Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui Olulise koosmõju oht on üldiselt mõjude merekeskkonnas tehtavate sadama olematu, kui rakendatakse koosmõju rajamistöödega või sadama kasutuse reostusohtu minimeerivaid (kumuleeruvus) korral toimub sadama akvatooriumist meetmeid ja nõudeid. lõunapool naftareostust põhjustav avarii.

5.2.5.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid (esmased rannavallid) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.4.

Pakri loodusalal (20462,8 ha) on esmaseid rannavalle (1210) 40.926 ha ehk 0,2 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 1210 pindalaks 450,56 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala esmased rannavallid (1210) moodustavad sellest 9,08 %.

Ülevaadet esmastest rannavallidest (1210) ja nende asukohtadest Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2 ja lisades 3 ja 5.

Esmased rannavallid (1210) asuvad Suur-Pakri loode ja läänerannikul ning Väike-Pakri kagurannas (joonis 5.2, lisa 5). Planeeringualast lõunapoole ca 800 m kauguselt on veidi laiemal rannaribal esmaseid rannavalle. Väike-Pakri sadama kinnistu rannas on hinnanguliselt kokku ca 0,4 ha alal kitsa ribana (joonis 5.2) esmaseid klibust rannavalle (1210). Vahetult sadamarajatistega likvideeritakse nendest esmastest klibuvallidest sadamakohas ca 0,2 ha.

Jäävabal ajal ja külmumata Väike-Pakri rannikupanga ning selle aluse murrutusalast toimub tugevate kirdesuunast tormidega Väike-Pakri idarannas klibu-vallide pidev uuenemine- taastumine ja ümberpaigutus. Rannaprotsesse on käsitletud peatükkides 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte, 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid ja 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas. Esialgu on oodata sadamast loodesuunas jääva ala järk-järgulist täitumist setetega

OÜ Corson. Töö nr 1412 147 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 5.4 Elupaigatüübile 1210 esmased rannavallid olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 1210 pindala kadu Sadama rajamisega hinnanguliselt Sadama rajatiste alla jääb ca 0,2 ha esmaseid klibuvalle ligikaudu pool Väike-Pakri (elupaigatüüp 1210) jääb kinnistul olevatest esmastest sadamarajatiste alla. Pakri klibuvallidest. Ptk 4.3.2 on, loodusalal kaitstavatest esmastest et sadamast loodesuunas rannavallidest on see ligi 0,5 %. rannas algab klibusetetega järk-järguline täitumine. Killustatus Esialgsega võrreldes kinnistu Kinnistul on oluline rannas likvideerub pool killustatus. Samas seda elupaigatüübist 1210. leevendavad oluliselt rannas Matemaatiline modelleerimine toimuvad pidevad klibu- näitab, et antud killustatus on vallide uuenemise-taastumise lokaalne jääb vahetult ja ümberpaigutuse loodus- sadamarajatiste piirkonda ja likud protsessid. ülejäänud Väike-Pakri idaranniku osades toimuvatele üldistele looduslikele protsessidele oluline mõju puudub (ptk 4.2.5). Häirimine Sadama rajamisega suureneb Rannaäärsetele klibust oluliselt kinnistu kasutus ja seega vallidele tavakäimistega paratamatult ka sadamarajatistest mingitki olulist mõju ei teki. väljapoole jäävate ranna äärsetele klibuvallide kasutuskoormus. Ohuks võiks olla mingite mootorsõidukite lubamine randa ja prügiga risustamine või reostus. Populatsiooni Elupaigatüübi 1210 esinemine Peale sadamarajatiste asustustihedus kinnistu rannas peale rajamist elupaigatüübi 1210 sadamarajatiste rajamist ilma esinemises olulisi muudatusi looduslike tingimiste oluliste looduslike tingimuste muutusteta oluliselt ei muutuks. säilimisel ei ole. Samas kui rajatavad sadamarajatised eemaldada, siis elupaigatüübi 1210 taastumisaeg on otseses seoses tugevatest tormituultest. Näiteks 2005. a tugevusega tormituule ja ülejäänud ekstreemsete tingimuste kokkulangevusel võib taastumine praeguses või isegi oluliselt suuremas ulatuses toimuda mõne tormiga. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Veevarudele mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Veekvaliteedile olulist mõju elupaigatüübi asuala prügistamine ei teki. Kavandatu või reostus. teostamisel välditakse

OÜ Corson. Töö nr 1412 148 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

järelevalve ja hooldamisega nii pahistamine kui ka reostus. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui kõik (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama merekeskkonnas teostatavad kasutuse korral toimub sadama tööd tehakse vastavalt KSH-s akvatooriumist põhjapool toodud nõuetele. naftareostust põhjustav avarii.

5.2.5.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 5130 5130 Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (kadastikud) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.5.

Pakri loodusalal (20462,8 ha) on kadastikke (5130) 61,388 ha ehk 0,3 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 1210 pindalaks 5101,51 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala kadastikud (5130) moodustavad sellest 1,2 % (tabel 5.2).

Ülevaadet kadastikest (5130) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2 ja lisades 3 ning 5.

Kadastike 5130 elupaigatüüp esineb Suur-Pakri ja Väike-Pakri loopealsetel ning Väike-Pakri idaranniku ja Suur-Pakri ranniku klibuvallidel Planeeringualale lähim ranna klibuvallidel kasvav kadastike elupaigatüüp jääb planeeringualast ca 350 m mööda Väike-Pakri idarannikut lõunasse (joonis 5.2, lisa 5).

Tabel 5.5 Elupaigatüübile 5130 olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 5130 pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul 5130 pindala kadu ei ole kavandatud tegevuste mõju ei ulatu ja mõju puudub. elupaigatüübini 5130. Killustatus Kavandatud tegevuste mõju ei Mõju puudub. ulatu elupaigatüübini 5130. Häirimine Elupaigatüüp 5130 jääb Elupaigatüübile 5130 kavandatud tegevuse mõjualast häirimise mõju puudub. 350 m lõuna poole. Populatsiooni Kavandatud tegevuste mõju ei Mõju puudub. asustustihedus ulatu elupaigatüübini 5130. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veevarudele elupaigatüübi 5130 aladel puudub. veevarusid. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veekvaliteedile ei elupaigatüübi 5130 aladel ole. veekvaliteeti. Erinevate mõjude Kavandatud tegevusest tulenevate Erinevate mõjude koosmõju mõjude koosmõju ei ulatu koosmõju puudub.

OÜ Corson. Töö nr 1412 149 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

(kumuleeruvus) elupaigatüübi 5130 aladele.

5.2.5.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6210* 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.6.

Pakri loodusalal (20462,8 ha) on kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) 429,719 ha ehk 2,1 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 6210* pindalaks 4883,36 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala elupaigatüübid moodustavad sellest 8,8 % (tabel 5.2).

Kuivi niite lubjarikkal mullal 6210* ülevaadet ja nende asukohti Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.3 ja lisades 3 ning 5.

Kuivi niite lubjarikkal mullal 6210* esineb nii Pakri poolsaare kui ka Suur-Pakri ja Väike- Pakri (joonis 5.2, lisa 5) keskmise sügavusega ja sügavatel rähksetel rendsiinadel (K”’) või leostunud liivsavimuldadel (Ko), mille taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb siin jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuna antud aladel pikal perioodil majandamist (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) piisavas mahus ei toimunud, siis kaotasid nii sürjeniidud kui ka kuivad pärisaruniidud palju oma varasemast esindatusest. Kuna antud niidud on olulised orhideede kasvualad, siis on vajalik endise majandamise taastamine, mida järkjärgult ja pikkamööda ka tehakse.

Lähim 6210* elupaigatüübi ala on planeeringuala edeltipust ca 120 m (6210* algab Väike- Pakri saare 5 kinnistu kirdeosas ja suundub lõunasse) edelas (joonis 5.2).

Tabel 5.6 Elupaigatüübile 6210* olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 6210* pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul 6210* pindala kadu ei kavandatud tegevuste mõju ei ulatu ole. Kuna sadama elupaigatüübini. Pakri saartel rajamine on vajalik Pakri puudus pikka aega elupaigatüübi saartel majandustegevuse 6210* säilimiseks vajalik arendamiseks, siis majandustegevus. Sadama rajamise sadama rajamisega läbi on eeldus Pakri saarte luuakse tingimused ka majandamist oluliselt arendada, elupaigatüübi 6210* mis toob saartele tagasi ka taastamiseks ja seeläbi ka karjatamise, niitmise ja võsa 6210* pindala raiumise. suurenemiseks. Killustatus Kavandatud tegevuste otsene ja Negatiivne mõju puudub. kohene mõju ei ulatu Majandustegevusega elupaigatüübini. Elupaigatüüp jääb luuakse eeldused 6210* kavandatud tegevuse mõjualast taastumiseks. 120 m edelasse. Häirimine Sadama ja selle taristu rajamise Elupaigatüübile sadama aegse tegevuse mõju ei põhjusta ja selle taristu rajamise

OÜ Corson. Töö nr 1412 150 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

elupaigatüübi 6210* häirimist. häirimise mõju puudub. Samas sadama hilisema kasutusega Külastuskoormuse kaasnev külastuskoormuse kasv suurenemisega kaasnevat võib põhjustada Väike-Pakri liigtallamisohu oluliseks elupaigatüübi 6210* asualadel vähendamiseks peab liigtallamise ohtu näiteks orhideede rakendama leevendavaid kasvualadele. meetmeid näiteks nõue liikuda ainult selleks ettenähtud teedel ja radadel, orhideede korjamise ning murdmise keelamine jne. Populatsiooni Kavandatud tegevuste otsene mõju Majandamise taastamise asustustihedus ei ulatu elupaigatüübini. Samas läbi kaudselt oluline külastuskoormuse kasv võib positiivne mõju 6210*. põhjustada elupaigatüübi Väike- Ptk 4.6.1, 4.6.2, 4.8.3 ja Pakri asualadel liigtallamisohtu. 5.5.2 toodud leevendavate meetmete ja nõuete täitmine. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Veevarudele mõju elupaigatüübi 6210* aladel puudub. veevarusid. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Veekvaliteedile mõju ei 6210* aladel veekvaliteeti. ole. Erinevate mõjude Kavandatud tegevusest tulenevate Kavandatud tegevuste koosmõju mõjude otsene ja kohene koosmõju tulemina on võimalik (kumuleeruvus) ei ulatu elupaigatüübi aladele. majandamise taastamise Eeldatavalt saarte endise läbi positiivne mõju majandamise taastamisega kaasneb praegustele ja endistele ka regulaarne karjatamine, 6210* elupaigatüübi niitmine, võsa ja põõsastiku niitudele. raiumine endistelt niidualadelt. Külastuskoormuse Samas sadama hilisema kasutusega suurenemisega kaasneva kaasnev külastuskoormuse kasv liigtallamisohu vähenda- võib põhjustada Väike-Pakri miseks peab rakendama elupaigatüübi asualadel leevendavaid meetmeid liigtallamise ohtu.. toodud ptk 5.5.2 ja selgitavalt ptk 4.6.1, 4.6.2 ja 4.8.3.

5.2.5.5 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6280* 6280* loopealsed (alvarid) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.7.

Pakri loodusalal (20462,8 ha) on loopealseid 6280* 900,363 ha ehk 4,4 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 6280* pindalaks 16771,95 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala loopealsed 6280* moodustavad sellest 5,37 % (tabel 5.2).

OÜ Corson. Töö nr 1412 151 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Loopealsete 6280* elupaigatüüpide ülevaadet ja nende asukohti Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.3 ja lisades 3 ning 5.

Loopealsed niite esineb nii Suur-Pakri (põhjaosa) kui ka Väike-Pakri (loodeosa) ja Pakri poolsaare loopealsetel (joonis 5.2, lisa 5). Suur-Pakri ligi 50 ha suurune looniit on üks Eesti suuremaid lagedaid looalasid. Väike-Pakri sadama kinnistuga kontakteerub loopealsed (6280*) elupaigatüüp loodeosas (Hinnose kinnistu kaguosas) ja Haava kinnistu lõunaosas.

Tabel 5.7 Elupaigatüübile 6280* olulise mõju määratlemine ja hinnang olulise mõju kriteeriumide ning kumulatiivsuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 6280* pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul Kavandatu ei põhjusta kavandatud tegevuste mõju ulatub 6280* pindala kadu. loodepiiril elupaigatüübini 6280*. Samas sadama rajamine 6280* pindala kadu ohustab Pakri ja selle kasutus aitab saartel endise majandustegevuse Pakri saartel endise lakkamine ja alvarite majandustegevuse kinnikasvamine (lisa 3). taastamist. Killustatus Kavandatud tegevusega ei kaasne Olulist mõju ei ole 6280* alade killustatust. planeeringualast välja- poole ei planeeringualal toimuva ehitustegevuse ega planeeringuala hilisema kasutuse korral. Häirimine Planeeringuala loodepiirile jääb Ehitustegevuse mõjud on elupaigatüüp 6280*. lühiajalised ja ei ulatu Sadama hilisema kasutusega 6280*. kaasnev külastuskoormuse kasv Külastuskoormuse võib põhjustada Väike-Pakri suurenemisega kaasnevat elupaigatüübi asualadel liigtallamisohu vähenda- liigtallamise ohtu. miseks peab rakendama leevendavaid meetmeid. Populatsiooni Kavandatud tegevuste otsene mõju Otsene mõju puudub. asustustihedus ei ulatu koheselt elupaigatüübini Samas regulaarse 6280*. Sadama rajamine ja selle karjatamise, niitmise ja kasutus aitab Pakri saartel endise võsaraiumise kaudne majandustegevuse taastamist. mõju 6280* aladel on Samas sadama hilisema kasutusega positiivne. kaasnev külastuskoormuse kasv Külastuskoormuse võib põhjustada Väike-Pakri suurenemisega kaasneva elupaigatüübi asualadel liigtallamisohu vähenda- liigtallamise ohtu. miseks peab rakendama leevendavaid meetmeid. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veevarudele elupaigatüübi aladel veevarusid. puudub. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veekvaliteedile ei aladel veekvaliteeti. ole. Erinevate mõjude Sadama rajamine ja selle kasutus Erinevate mõjude koosmõju aitab Pakri saartel endise koosmõju endise (kumuleeruvus) majandustegevuse taastamist. KKK majandamise tegevuse 2007-2016 (lisa 3) on soovitatud taastamise läbi on

OÜ Corson. Töö nr 1412 152 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

alvarite kinnikasvamise vältimiseks positiivse mõjuga 6280* . lambakasvatamise taastamist. Sadama hilisema kasutusega Külastuskoormuse kaasnev külastuskoormuse kasv suurenemisega kaasneva võib põhjustada Väike-Pakri liigtallamisohu vähenda- elupaigatüübi asualadel miseks peab rakendama liigtallamise ohtu. leevendavaid meetmeid: toodud ptk 5.5.2 ja selgitavalt ptk 4.6.1, 4.6.2 ja 4.8.3.

5.2.5.6 Kavandatust lisas 6 toodud elupaigatüüpidele avalduv mõju Peatükkides 5.2.3.2 (elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130) ja 5.2.3.3 (elupaigatüübid 6210* ja 6280*) on Pakri loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest need, mis asuvad kavandatava tegevuse mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju.

Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüüpidele 1110, 1210, 5130, 6210* ja 6280* on toodud vastavalt eeltoodud järjekorrale peatükkides 5.2.5.1 – 5.2.5.5.

Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid 1130, 1150*, 1160, 1170, 1220, 1230, 1620, 1630*, 2130*, 3140, 3260, 6530*, 7160, 7230, 9020*, 9080* ja 9180*on käsitletud lisas 6, kus on esitatud nendest ülevaade ning antud hinnang võimaliku negatiivse mõju võimalikkusest.

Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja Euroopa Komisjoni juhendis (KSH aruande ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) soovitatud olulise mõju kriteeriumide (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet), kumuleeruvuse ja analüüsi ning hinnangu alusel võib väita, et lisas 6 olevatele 1130, 1150*, 1160, 1170, 1620, 2130*,3260, 6530*, 9180* elupaigatüüpidele puudub Väike- Pakri sadama ja selle taristu rajamisest ning sadama hilisemast kasutusest (arvestatud külastuskoormusega kaasnevat tallamisohtu) nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju.

Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja Euroopa Komisjoni juhendis (KSH aruande ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) soovitatud olulise mõju kriteeriumide (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet), kumuleeruvuse ja analüüsi ning hinnangu alusel võib väita, et lisas 6 olevatele 1220, 1230, 1630*, 3140, 7160, 7230, 9020*, 9080* elupaigatüüpidele puudub leevendavate meetmete rakendamisel Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Samas sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada elupaigatüüpidele 1220, 1230, 1630*, 3140, 7160, 7230, 9020*, 9080* tallamisohu. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on lisas 6 olevate eeltoodud elupaigatüüpide käsitluse juures esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu.

5.2.5.7 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius),

OÜ Corson. Töö nr 1412 153 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna).

Pakri loodusalal kaitstavate emaputk, nõmmenelk, soohiilaks, jäik keerdsammal ja suur- mosaiikliblikas elupaiku on käsitletud peatükis 5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad. Peatükis 5.2.4 on kavandatust avalduda võivat võimalikku mõju analüüsitud ja esitatud meetmed ning nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu elupaikadele.

KSH protsessis planeeringualal ei tuvastatud liike, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse.

Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja olulise mõju kriteeriumide (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet) ning kumuleeruvuse analüüsi ja hinnangu järgi võib väita, et emaputke, nõmmenelgi, soohiilaka, jäik keerdsambla ning suur-mosaiikliblika elupaikadele puudub Väike-Pakri sadama ja selle taristu rajamisest nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Samas sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada elupaikadele tallamisohu.. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on peatükis 5.2.4 elupaikade käsitluse juures esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu.

5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus Alljärgnevas tabelis 5.8 on toodud Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvate rändlinnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse.

Tabel 5.8. Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid. Jk Linnuliik Ladinakeelne LD I , II LKS Arvukus* ja LIFE** nr nimetus lisa ja Kaitse- esinemine* Arvukus ja mär- kat (P, R, T) staatus*** kimata p-paari (P, R, T) i-isend 1. viupart Anas penelope II 5 p (P) 289 i (R) 2. sinikael-part Anas II 1025 i (R) 43 p (P) platyrhynchos 480 i (R) 491 i (T) 3. merivart Aythya marila II II 7000 i (R) 150 i (R) 90 i (T) 4. hüüp Botaurus I II 3 p (P) stellaris 5. sõtkas Bucephala II 10400 i (R) 3 p (P) clangula 1237 i (R) 3508 i (T) 6. krüüsel Cepphus grylle II 15-25 p (P) 20 p (P) 3 i (R) 2 i (T) 7. aul Clangula II 59100 i (R) 46000 i (R) hyemalis 12978 i (T) 8. väikeluik Cygnus I II 300 i (R) 89 i (R) columbianus 2 i (T)

OÜ Corson. Töö nr 1412 154 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

bewickii 9. laululuik Cygnus cygnus I II 700 i (R) 52 i (R) 35 i (T) 10. kühmnokk-luik Cygnus olor II 50 p (P) 133 p (P) 810 i (R) 615 i (R) 704 i (T) 11. merikotkas Haliaeetus I I 1 p (P) albicilla 12. kalakajakas Larus canus II 190 p (P) 218 p (P) 956 i (R) 540 i (T) 13. tõmmuvaeras Melanitta fusca II III 25 p (P) 11 p (P) 16 i (R) 50 i (T) 14. jääkoskel Mergus II 25 p (P) 28 p (P) merganser 41 i (R) 200 i (T) 15. tutkas Philomachus I I 4 p (P) pugnax 16. tuttpütt Podiceps 173 i (T) 6 p (P) cristatus 30 i (R) 3 i (T) 17. hahk Somateria II 3700 i (R) 16 p (P) mollissima (1000) i (R) 1 i (T) 18. punajalg-tilder Tringa totanus II III 40 p (P) * Allikas: Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu.

** LIFE – KKK 2011-2020 raames määratletud (A. Kalamees, A. Kuus) arvukus ja staatus. Pakri linnu- ja loodusalaga seotud vee- ja rannikulindude arvukus, staatus ning kaitseväärtus on toodud lisa 4 tabelis 1. ja tabelis 2. Linnustikku mõjutavad tegurid ja meetmed. *** staatus: P-pesitseja, R-läbirändaja, T-talvituja

5.2.7 Olulise mõju määratlemine ja hinnang Pakri linnualal kaitstavatele linnuliikidele

5.2.7.1 Kasutatud allikmaterjali ülevaade Esitatud määratlemise ja hinnangute aluseks on: • P. Vissaku välivaatluste ja uuringu materjalid. • Peatükk 4.7 Mõju linnustikule allpeatükid: 4.7.1 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja 4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed. • Peatükk 5.2.1.2 Tuulegeneraatori võimalik mõju Pakri linnualal kaitstavatele liikidele 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus Peatüki tabelis 5.8 on toodud Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvate rändlinnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse. • Lisa 4 Väljavõte kinnitamata Pakri HA ja MKA mereosa KKK 2011-2020 Pakri linnuala kaitstavaid linnuliike käsitlevas tabelid 1 ja 2.

OÜ Corson. Töö nr 1412 155 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Lisa 7. Linnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse toodud eraldi kõigi Pakri linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide andmestik. • Pakri saarte üldplaneeringu (töö nr 1063/08) ja KSH (töö nr 991/07) linnustikku käsitlev materjal. • Pakri MKA ja HA KKK 2007-2016 linnustikku käsitlev materjal. • Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Natura koolituse 17.09.2013 (osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp) materjalid. Natura koolitus tutvustas A. Aunapuu ja R. Kutsari koostanud (2013) projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. • Pakri linnuala ranniku haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur. Aruanne. EOÜ*, Aves OÜ K. Võhandu ja U. Paal. Tartu 2016.

*Veelindude inventuur on läbi viidud 2016 aasta mais ja juunis (edaspidi 2016 inventuur) vastavalt Pakri linnuala (EE0010129) haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuuris püstitatud lähteülesandele Aves OÜ ornitoloogide Kaarel Võhandu ja Uku Paali poolt. P. Vissakul andmete kasutamine KSH aruandes on tehtud võimalikuks EOÜ poolt.

Peatükis 5.2.7.3 käsitletud olulise mõju määratlemiste ja hinnangute aluseks on võetud 17.09.2013 Natura koolitusel arutatud ja Euroopa Komisjoni juhendis soovitatud olulise mõju kriteeriumid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet arvestades seejuures erinevate mõjude koosmõju ehk kumuleeruvust. Kuna Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvate rändlinnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse on vee- ja rannikulinnud, siis eelloetletud kriteeriumid sobisid kõigile kaitstavate linnuliikidele ja nende elupaikadele avalduva negatiivse mõju määratlemisel.

5.2.7.2 Veelindude 2016 inventuur ja Väike-Pakri saare ning sadamaala linnustik Peatüki koostas P. Vissak 2016 inventuuri ja oma varasemate uuringute ning hinnangute põhjal.

Esimene tähelepanuväärne täiendus varasematele andmetele on tõdemus saarel keskmisest sagedamini esinevatest maaspesitsevatest kurvitsalistest, mis on saarel viimastel aastatel elutsevate ilveste tegevuse tagajärg. Nimelt on ilvesed maha murdnud enamiku rebastest ja kährikkoertest ja nii vähendanud oluliselt maaspesitsevate lindude vaenlaste arvu.

Enamus maaspesitsevatest kurvitsalistest pesitsevad sadama territooriumist kaugemal, sisemaal niitudel ja niisketel niitudel, samuti saari eraldava väina ääres. Kõige tähelepanuväärsemad arvukad pesitsejad on suurkoovitaja, punajalg-tilder ja mustsaba-vigle, kes kõik pesitsevad sadamaalast kaugemal.

Sadamaala vahetus läheduses meres registreeriti tuttvart (Aythya fuligula, saarel 60-75 paari), sinikael-part (Anas platyrhynchos, saarel kokku 70 – 90 paari), ristpart (Tadorna tadorna, saarel umbes 15 paari) ja sadmast põhja pool ka jääkoskel (Mergus merganser, 50-60 paari). Viimane võib pesitseda klindipragudes või klindi servas puujuurte või põõsaste all varjus. Klint saab põhimõtteliselt alguse sadamast põhja pool, ent jääb arendatavalt territooriumilt välja. Sadamast kaugemal lõuna pool registreeriti tõmmuvaeras (Melanitta fusca, saarel

OÜ Corson. Töö nr 1412 156 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne umbes 10 paari). Mainitud pardiliigid teevad kõik pesa rohu sisse või põõsaste alla, rannast kaugemal.

Tõmmuvaeras jäi sadama territooriumilt välja, teised liigid registreeriti sadama läheduses. See ei anna veel alust oletada nende pesitsemist arenduse territooriumil, sest linnud olid vees toiduotsingul, kuigi biotoop sobib kõigile mainitud liikidele, teatava erandiga ristpardi osas, kes pesitseb pigem kaugemal ja kõrgemal mõnes varjatud kohas või tehisliku moodustise varjus. Analoogiline rannikubiotoop jätkub sadamast lõuna pool, mistõttu tuttvart ja sinikael- part võivad häirimise korral leida uue pesitsuskoha.

Rannikul, sadamast põhja pool registreeriti merisk (Haematopus ostralegus, saarel kuni 25 paari), sadama ümbruses liivatüll (Charadrius hiaticula, ssaarel umbes 15 paari), sadamat ümbritsevatel rohumaadel ja nende kohal lennus 3-4 paari kiivitajat (Vanellus vanellus, kokku saarel 120-130 paari). Kaugemal ida pool esines mustsaba-vigle (Limosa limosa, kuni 25 paari) ja loode pool rohumaadel ka rukkirääk (Crex crex), keda loendati ühe öö jooksul ja juhuslikult ka päeval. Kokku võib teda saarel leida poolesaja paari ringis. Nimetatud liikidest võivad arendusalal pesitseda merisk ja liivatüll, kes teevad pesa otse rannaklibule.

Muudest liikidest kohati arendusala ümbruses urvalindu (Carduelis flammea), kes on väga vähearvuline juhuslik pesitseja, tuuletallajat (Falco tinnunculus, 3-5 paari), kõrgemal saare siseosa pool ka nõmmelõokest (Lullula arborea, 2-4 paari). Sadamast mõnisada meetrit põhja pool registreeriti hahk (Somatteria mollissima), veelgi kaugemal rannakividel kormoran (Phalacrocorax carbo, saartevahelises koloonias umbes pool tuhat paari). Saare siseosa metsades esines musträhn (Dryocopus martius, 2-3 paari) ja üsna arvukana öösorr (Caprimulgus europaeus, 25-35 paari).

5.2.7.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang Peatüki tabelites antud hinnanguid täiendas P. Vissak 2016 inventuuri ja Väike-Pakri sadama külastuskoormuse häiringu osas.

Tabelites 5.9 – 5.14 toodud Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvad rändlinnuliigid kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse linnuliigid (jääkoskel, sinikael-part, hahk, kühmnokk-luik, punajalg-tilder, kalakajakas) tuvastas P. Vissak 2014 a välivaatluste käigus planeeringuala mõjupiirkonnas.

Tabel 5.9. Jääkoskel - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas Mõju puudub. puuduvad jääkoskla elupaigad. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta jää- Killustatusele mõju koskla elupaiku. puudub. Häirimine, Jääkoskla pesitsemist planeeringu- Võimalikud on külastuskoormuse alal ega lähialal lisa teave ega mitteolulised juhuslikud läbi uuring ei tuvastanud. toitumisaegsed häiringud. Toitumisalana ei ole sadamaala ega Kuna tegutseb peamiselt selle lähiala oluline, paremad avavees võib toitumiseks toitumisalad jäävad kaugemale. siirduda ka kaugemale 2016 aasta inventuur näitas kaldaaladest. jääkoskla pesitsemist mitmel pool Pesitseb varjatult puude

OÜ Corson. Töö nr 1412 157 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

saartel. Arendusalast jäävad või põõsaste juurestiku pesakohad välja, kõige lähem on varjus või kaljupragudes, umbes 100-200 m kaugusel põhja kuhu inimene satub harva pool kinnistu piirist. häirima. Mõju võib juhuslikult esineda, ei ole välistatud, kuid tõenäosus on mõõduka külastuskoormuse korral väike. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju väga väike. asustustihedus asustustihedust. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Matemaatilise veekeskkonna kaudu so heljumi modelleerimine alusel ei jõudmisel toitumisalale. ole mõju veekvaliteedile oluline. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub sadama teostatavad tööd tehakse akvatooriumist lõunapool vastavalt KSH-s toodud naftareostust põhjustav avarii. nõuetele.

Tabel 5.10. Sinikaelpart - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas Mõju puudub. puuduvad sinikaelpardi elupaigad. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju sinikaelpardi elupaiku. puudub. Häirimine, Sinikaelpardi pesitsemist Võimalikud on külastuskoormuse planeeringu-alal ega lähialal lisa toitumisaegsed häiringud läbi teave ja uuring ei tuvastanud. kuna tegutseb peamiselt Toitumisel madalas rannikuvees madalas rannikuvees. võib kavandatud tegevus häirida, Siiski on soovitatav mitte aga kuna on inimese naabrust taluv liikuda väljaspool radu. liik ja uuringu alusel toitujate arvukus ei olnud suur, siis eeldatavalt häirimine ei ole oluline. 2016. aasta inventuuri käigus kohati arendusala lähistel rannikuvees, mis võib viidata pesitsemisele lähikonnas. Häirimise vältimiseks tuleb liikumisel kinni pidada reeglitest ja liikumispiirangutest. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju väike. asustustihedus asustustihedust. Arvukus on küllalt kõrge (70-90

OÜ Corson. Töö nr 1412 158 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

paari) ja liikumise mõju populatsioonile väga väike. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Matemaatilise veekeskkonna kaudu so heljumi modelleerimine alusel ei jõudmisel madalasse rannikuvette. ole mõju veekvaliteedile oluline Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub sadama teostatavad tööd tehakse akvatooriumist lõunapool vastavalt KSH-s toodud naftareostust põhjustav avarii. nõuetele.

Tabel 5.11. Hahk - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas Mõju puudub. puuduvad haha elupaigad. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju haha elupaiku. puudub. Häirimine, Haha pesitsemist planeeringualal Oluline häirimine külastuskoormuse ega lähialal lisa teave ja uuring ei puudub. läbi tuvastanud. Sadama ümbrusest kaugemal pesitseda võivaid hahku kavandatud tegevus ei häiri. Sadama piirkond ei ole oluline toitumisala. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju puudub. asustustihedus asustustihedust. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Matemaatilise veekeskkonna kaudu so heljumi modelleerimine alusel ei jõudmisel toitumisalale. ole mõju veekvaliteedile oluline. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub sadama teostatavad tööd tehakse akvatooriumist lõunapool vastavalt KSH-s toodud naftareostust põhjustav avarii. nõuetele.

Tabel 5.12 Kühmnokk-luik - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas Mõju puudub. puuduvad kühmnokk-luige OÜ Corson. Töö nr 1412 159 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

elupaigad. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju kühmnokk-luige elupaiku. puudub. Häirimine, Pesitsemist planeeringualal ega Oluline häirimine külastuskoormuse lähialal lisa teave, välivaatused ja puudub. läbi uuring ega ei tuvastanud. Sadama ümbrusest kaugemal pesitseda võivaid luiki kavandatud tegevus ei häiri. Sadama piirkond ei ole oluline toitumisala. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju puudub. asustustihedus asustustihedust. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Matemaatilise veekeskkonna kaudu so heljumi modelleerimine alusel ei jõudmisel toitumisalale. ole mõju veekvaliteedile oluline. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub sadama teostatavad tööd tehakse akvatooriumist lõunapool vastavalt KSH-s toodud naftareostust põhjustav avarii. nõuetele.

Tabel 5.13. Punajalg-tilder - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevuse mõjualas Mõju puudub. puuduvad punajalg-tilderi elupaigad. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju elupaiku. puudub. Häirimine, Sadama ümbruses võib olla ainult Häirimine väike, kui külastuskoormuse juhuslikul toiduotsingul. pidada kinni läbi Pesitseb saare siseosa rohumaadel. liikumispiirangutest. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju puudub. asustustihedus asustustihedust. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Matemaatilise veekeskkonna kaudu so heljumi modelleerimine alusel ei jõudmisel toitumisalale. ole mõju veekvaliteedile oluline. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub sadama teostatavad tööd tehakse akvatooriumist lõunapool vastavalt KSH-s toodud naftareostust põhjustav avarii. nõuetele. OÜ Corson. Töö nr 1412 160 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 5.14. Kalakajakas - olulise mõju määratlemine ja hinnang Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine Pindala kadu Kavandatud tegevusega elupaiga Mõju puudub. pindala kadu ei ole. Killustatus Kavandatud tegevus ei killusta Killustatusele mõju kalakajaka elupaiku. puudub. Häirimine, Kalakajaka pesitsemist Häirimine puudub. külastuskoormuse planeeringualal ega lähialal lisa läbi teave, välivaatused ja uuring ei tuvastanud. Üldiselt pesitsevad kolooniatena (sadama piirkonnas kolooniad puuduvad). Inimasustus ja inimtegevus ei ole probleemiks. Populatsiooni Kavandatu ei muuda populatsiooni Mõju puudub. asustustihedus asustustihedust. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju veekvaliteedile puudub. Mõju puudub. Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama kõik merekeskkonnas kasutuse korral toimub teostatavad tööd tehakse naftareostust põhjustav avarii. vastavalt KSH-s toodud nõuetele.

5.2.7.4 Kokkuvõte Peatüki koostamisel P. Vissak arvestas 2016 inventuuri materjale ja Väike-Pakri sadama külastuskoormust

Olulise mõju kriteeriumi ja erinevate mõjude koosmõju alusel tehtud määratlemise ja hindamise alusel võib väita, et kavandatud arendustegevusel puudub alamal toodud linnuliikide ning nende liikide elupaikade suhtes nii otsene kui ka kaudne oluline negatiivne mõju. • Läbirändel peatuvad ja saarte ümbrusse või Paldiski lahte kogunevad liigid: väikeluige isendite arv ületab Tähtsate Linnualade C2 kategooria kriteeriumi (EL-i tasandil ohustatud liikide kogum, kuhu regulaarselt koguneb >l% EL-s ohustatud liigi rändetee populatsioonist). • Arvukalt koguneb saarte ümbrusse ka viupart, merivart, sõtkas, aul, laululuik, kuid nende kogunemiskohad jäävad arendusalast eemale. Rändeaeg ja külastusperiood praktiliselt ei lange kokku, seetõttu ei kujuta hiljem, ilusate ilmade saabumisega aset leidev külastus juba lahkunud lindudele erilist ohtu. • Krüüsel liigub peamiselt kaugel avamerel ja pesitseb mandriosa halvasti ligipääsetavas kohas. • Hüüp pesitseb ja toitub varjatult halvasti ligipääsetavas biotoobis, külastus ei avalda mingit märkimisväärset mõju. Koosluste hooldustegevus võib häirida hüüpi, kui seda tehakse pesitsusperioodil. OÜ Corson. Töö nr 1412 161 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Merikotka häirimine pesapaiga lähedal on keelatud ja avaldab negatiivset mõju, see tuleb märkida sadama juurde paigaldatavale infotahvlile (vt. alamal). Toitumisel on merikotkas oluliselt leplikum ja tegutseb inimesega ja asustusaladega kõrvuti peaaegu kõikjal Eestis. Tahtlikult läheneda ja tegevusega häirida ei ole lubatud. • Tuttpüti pesapaikadele külastajad naljalt ligi ei pääse, mistõttu ei kujuta külastus sellele liigile olulist ohtu. • Tõmmuvaeras pesitseb ranniku lähedal põõsastunud rohus, tutkas pesitseb saare siseosas rohumaadel. Nende liikide häirimise minimeerimiseks tuleb liikuda ainult ettenähtud radadel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2016. aasta inventuuri andmetel sadama arendusalalt lähtuda võiv külastuslik häiring võib ohustada rannikul pesitsejatest 1 meriskipaari ja 1 liivatülli paari, kellel on samas põhimõtteliselt sobilikke pesitsusbiotoope nii põhja kui lõuna pool. Sisemaa pool võib arendusala hilisem kasutus häirida 1-2 kiivitajapaari ja mõnda juhuslikku tuttvardi või sinikael-pardi paari. Ka neil liikidel on biotoope vahetult arendusala naabruses.

Külastuskoormuse vähendamiseks linnustikule 1. Esiteks tuleb kehtestada kindlad avalikkusele lubatud rajad, mis tuleb tähistada ja kanda skeemile / kaardile sadamas asuval infotahvlil. 2. Teiseks tuleb infotahvlil ära tuua lubatud ja keelatud tegevus, s.t. keelatud on liikuda väljaspool radu, eriti pesitsusajal (periood märkida igal aastal infotahvlile). Saare siseosas võib kohata kõrgema tundlikkusega liike, näiteks rukkirääk, öösorr, mustsaba-vigle, punajalg-tilder, mitmed kakulised, mistõttu tuleb kinni pidada reeglitest ja liikumispiirangutest. 3. Kolmandaks ei tohi saarel lasta vabalt ringi liikuda koertel ja kassidel, kuivõrd maaspesitsevad linnud on pesitsemise perioodil kõrgendatud ohu tingimustes (saarel viimasel ajal levinud ilveste populatsioon on maaspesitsejaid soodustanud, hävitades peaaegu jäägitult nende vaenlased. Inimene ei tohi oma tegevusega sellele tendentsile vastu tegutseda, see kujutab arvukamaks muutunud linnupopulatsioonidele kõrgendatud ohtu.

5.2.8 Mõju olulisuse hindamine Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbi teha ka ülejäänud etapid.

Pakri saarte üldplaneeringu (töö nr 1063/08), kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28, http://paldiski.ee/index.php?id=12761) kohaselt on Väike- Pakri sadama kinnistule kavandatud rajada sadam. Antud kohas paikneb ka ajalooline Väikeküla sadamakoht, mis on ühtlasi ainus sobilik piirkond sadama rajamiseks Pakri saartel (töö nr 1063/08 ja 991/07).

Väike-Pakri sadama kinnistule rajada kavandatud väikesadam ja sadama rajatised koos sadama akvatooriumiga jäävad nii maismaa- kui ka veeosal Pakri loodus- ja linnualale. Kuna kõik tegevused toimuvad ja mõjud avalduvad Natura alal, siis on olulise tähtsusega nende mõjude määratlemine ja hindamine ning meetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.

OÜ Corson. Töö nr 1412 162 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Seoses pealesunnitud Pakri saarelt toimunud elanikkonna lahkumisega (1939-1944) ja pikaajalise traditsioonilise maakasutuse (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine) lakkamisega hakkas taimkate metsistuma ja muutuma looduslikumaks. Olulise jälje Pakri saarte loodusele ja maakasutusse jättis ka see, et peale II maailmasõda saared võeti okupatsioonivõimude poolt kuni nende lahkumiseni militaarkasutusse.

Väikesadama rajamine ja Väike-Pakri sadama kinnistul kavandatu on oluline nii Pakri saarte taasarendamise kui ka Natura ala kasutamise seisukohast. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske või isegi võimatu teostada.

Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.5.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.5.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6).

Merekeskkonnas avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on KSH ja Natura hindamise protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine, mille alusel on võimalik prognoosida erinevate tuule suundade korral heljumi pilve levikut ja sadamarajatiste mõju rannaprotsessidele ning setete liikumisele. Matemaatilise modelleerimise põhjal on prognoositud heljumi pilve levik erinevate tuule (15 m/sek - pidevalt 9 tunni vältel väiksema tuule korral vähenevad heljumi levikupilve kaugused) suundadele . Merekeskkonnas tehtavad tööd üle 15 m/sek tuulega ei ole lubatud teostada

Kuna oluline mõju polnud eelhindamise tulemusena välistatud jätkati Natura hindamist.

5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal

Keskkonnamõjude sh mõju Natura aladele hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud KSH aruande koostanud ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid: 1. Maa-ameti geoportaal: • Maainfo kaardirakendus. • Looduskaitse, Natura 2000. • Merealad. • Ajalooliste kaartide kaardirakendus. • Kultuurimälestiste kaardirakendus. • Pärandkultuur. • Detailplaneeringud. • Kitsenduste kaardirakendus. • Geoloogia. • Mullakaart. 2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006. • Harju maakonna arengustrateegia 2025. • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2003.

OÜ Corson. Töö nr 1412 163 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Paldiski linna üldplaneering 2005. • Paldiski linna arengukava aastani 2015. • Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. • Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 991/07. Hendrikson&Ko. Tartu 2008-2012. • Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. • Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP- GIS uurimus. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A. Tõnisson, Tallinn 2006. • Kaitse-eeskirja muutmise menetluses (algatatud Keskkonnaministri 21.05.2015. a käskkirjaga nr 480) avalikustatud Pakri maastikukaitseala kaitse- eeskirja eelnõu, seletuskiri ja kaardimaterjalid. • Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (kinnitamata). Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum). • Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II Etapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2009. • Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2008. • Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2007. • Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire 2005 – 2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2006. • Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne seire 2002/2003. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003. • Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007. • Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123. OÜ-E-Konsult, Tallinn 2008. • Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2009. • Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011. • Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2011. • Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-Konsult. Tallinn 2012. • Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne. Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014. • Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2012. a • Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G. Martin. Tallinn 2009.

OÜ Corson. Töö nr 1412 164 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn 2011. Autorid: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI. • Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009. • Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2003. • Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Elts, J. jt. 2003. Hirundo 16: 58–83. • Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008. Jaanus Elts1, Andres Kuresoo, Eerik Leibak, Aivar Leito, Agu Leivits, Vilju Lilleleht, Leho Luigujõe, Eve Mägi, Rein Nellis, Renno Nellis & Margus Ots. Hirundo 22: 3- 31 (2009). • Veelindude rände- ja talvituskogumid Harjumaal Paldiski linnas Pakri neeme LNG terminaali võimalikul mõjualal ja kontrollaladel ajavahemikul september 2012-mai 2013. Aruanne. Linnuekspert OÜ. Tallinn 2013. • Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare Balti Keskkonnafoorum 2009. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja ja kalanduse ülevaade. (Vetemaa, M., TÜ Eesti Mereinstituut. 2010. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad. Mölder, T., TÜ Eesti Mereinstituut. 2011. • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Keskkonnaministeerium, 2005. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. • Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Kink, H. Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis. Eesti Loodus 2004b, 5, 30-34. • Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008. • Eesti geograafiline baaskaart 6244 Pakri Seletuskiri Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens Tallinn 2013. • Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000 (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. EGF 5920. PSASA, Paldiski, 2006, 131 lk. • Kink, H., Erg, K., Miidel, A., Nõlvak, J., Raukas, A. Loodusmälestiste väärtuse hindamisest Pakri poolsaare ja saarte näitel. Keskkonnatehnika 2002, 1, lk. 42-44. • Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R. Loodusmälestised Pakri poolsaarel ja saartel. • Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tallinn-Tartu, 2003, lk.110-115. • Kink, H. (koost). 1998. Pakri saared – loodus ja inimtegevus. TA GI, Tallinn, 1998.

OÜ Corson. Töö nr 1412 165 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Kink, H. (koost). 2000. Loodusmälestised. 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. TTÜ Geoloogia Instituut, TA kirjastus, Tallinn, 32 lk. • Timm, U. 2000. Ülevaade Pakri poolsaare ja Pakri saarte selgroogsetest. • Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Tallinn, veebruar 2012. • Pakri saarte geoloogia ja vesi, 1997. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. TTÜ Geoloogia Instituut, käsikiri, Tallinn, 31 lk. • Perens, R. 1998. Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. • Perens R. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn. EGF 7120, 31 lk. • Tuulekaitse ei tähenda ainult mugavust. S. Nurme 16.11.2012. http://www.iluskodu.ee/energia/artiklid/ttoke.php • Keskkonnaministri 21.05.2015 a käskkirjaga nr 480 algatatud määruse „ Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muutmise eelnõu, seletuskiri ja kaardid. 3. KSH protsessis arvestatud uuringud: • Uurimistöö aruanne. Väike-Pakri sadama maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Töö nr TT-3604. OÜ REIB. Tallinn 2014. • Väike-Pakri sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Paldiski laht. Töö nr M14083. Meremõõdukeskus OÜ. P. Ude. Tallinn 2015. • Pakri sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2015. Matemaatilise modelleerimise alusel koostatud joonised on lisas 11. • Taimestikku ja loomastikku sh linnustiku käsitlevad väliuuringu materjalid P. Vissak 2014. • Pakri linnuala ranniku haudelinnustiku ja rändel peatuvate veelindude inventuur. Aruanne. EOÜ, Aves OÜ K. Võhandu ja U. Paal. Tartu 2016. 4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. 5. Keskkonnaameti kodulehekülg. 6. Keskkonnaagentuurist saadud Natura alasid käsitlevad materjalid. 7. Paldiski linna kodulehekülg.

5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide hinnang

5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tabel 5.15. Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt väikesadama ja infrastruktuuri rajamisest ning selle hilisemast kasutamisest Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri

Kaitse-eesmärgid Loodusdirektiivi I lisa 22 elupaigatüübi kaitse ja Loodusdirektiivi II lisa 5 liiki, mille isendite elupaiku kaitstakse. Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Sadama ja taristu rajamise otsesed mõjud jäävad planeeringualale ning leevendavate meetmete rakendamise korral ei ole tegemist oluliste

OÜ Corson. Töö nr 1412 166 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

mõjudega. Pakri saarte kunagise majandamis- korra taastamisel on olulisteks teguriteks karjatamine, niitmine ja võsaraie, milledel on osale esmatähtsate elupaigatüüpide (1630*, 6210*, 6280*, 6530*) seisundile positiivne mõju (tabelid 5.6 ja 5.7 ning lisa 6). Kaitse- eesmärkide saavutamist aeglustab sadama mitte rajamine, kuna oluliselt on raskendatud saarte majandamise taastamises tähtsat kohta omavate karjatamise, niitmise ja võsaraiete teostamine. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei. liikumise? Sadama rajamine ja kasutamine ei katkesta Pakri loodusala kaitse-eesmärkide suunas liikumist. Samas võib kaitse-eesmärkide suunas liikumise katkemise oht või takerdumine tekkida, kui sadamat ei rajata ja lõpeb Pakri saarte endise majandamiskorra üldplaneeringu kohane taastamine. takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Kavandatu realiseerimisel, kasutades leevendavaid meetmeid ei ole ette näha selliste tegurite toimimist, mis võiksid takistada Pakri loodusala praeguse seisundi säilimist, pigem peaks vähemalt osa esmatähtsatele elupaiga- tüüpide seisund paranema (vt üleeelmist selgitust). häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Kavandatud tegevuse mõjuala jääb asustustihedust? planeeringualale, kus leevendava meetmena on ehitusala paigutamine kavandatud nii, et võimalikult vähe oleks ka planeeringualal kasvavate liikide soodne seisind häiritud. Samas sadama hilisema kasutusega kaasnev külastuskoormuse kasv võib põhjustada Väike-Pakri saare elupaigatüüpide (1630*, 6210*, 6280*, 6530*, 9020*, 9080*) asualadel liigtallamise ohtu (ptk 5.2.5.4, 5.2.5.3, lisa 6). Külastuskoormuse suurenemisega kaasneva liigtallamisohu vähendamiseks peab rakendama leevendavaid meetmeid. Samuti peab leevendavaid meetmeid rakendama kaitstavate liikide elupaikadele avalduva mõju minimeerimiseks (ptk 5.2.4). Ainult leevendavate meetmete rakendamise korral kavandatud tegevusega (sh külastuskoormus) ei häirita oluliselt ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust. Teised indikaatorid

Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei. olemust määravates aspektides (nt toitainete Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud on tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga lokaalsed ja lühiajalised ning leevendavate või ökosüsteemina? meetmete kasutamisel mitte olulised mõjud, mis OÜ Corson. Töö nr 1412 167 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

piirduvad planeeringualaga ning on olematu mõjuga Pakri loodusala sh Väike-Pakri saarel asuvatele elupaikadele ja ökosüsteemidele. muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. määravate seoste (nt pinnase ja vee või Otseselt kavandatud tegevus ei muuda Pakri taimede ja loomade vaheliste seoste) loodusalal sh Pakri saartel ala senist struktuuri dünaamikat? ja funktsiooni määravaid seoseid. Sadama rajamisega kaasneva saarte kunagise majandamise taastamisega (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine, püsielanikkonna teke jm) tekkivad Pakri saarte elukorralduslikud arengud toovad kindlasti nii pinnase ja vee kui ka taimete ja loomade dünaamikas mõningaid muutusi. Nende muutuste suurust ja sellest tulenevat leevendusmeetmete vajadust selgitavad edaspidiste konkreetsete projektide KSH-d või keskkonnaalased hinnangud. Teemat on käsitletud Pakri saarte üldplaneeringus. Samas peab külastuskoormusest tuleneva liigtallamise ohu minimeerimiseks kasutama leevendusmeetmeid (käsitletud üleeelmises selgituses). mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Kavandatud tegevused ei mõjustata oluliselt veedünaamika või keemiline koostis)? Pakri saarte ja rannikualal toimuvaid looduslikke muutusi. Merekeskkonnas läbi viidaval akvatooriumi süvendamisega, muuli ja kaide rajamisega ei kaasne olulist mõju, kui kasutatakse KSH-s esitatud leevendavaid meetmeid. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. pindala? Kavandatud tegevusega ei vähene esmatähtsate elupaigatüüpide pindala. Sadama rajamise ja kasutamise olulisemaks eesmärgiks on taastada Pakri saarte kunagine majandamine, kus tähtsal kohal oli regulaarne karjatamine, niitmine ja võsaraie, millel on esmatähtsatele elupaigatüüpide (1630*, 6210*, 6280*, 6530*) seisundile positiivne mõju (tabelid 5.6 ja 5.7 ning lisa 6). Eeltoodust lähtudes on võimalik, et kavandatud tegevuse kaudse mõjuna võiks Väike-Pakri saarel mõnede esmatähtsate elupaigatüüpide pindala isegi suureneda. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei. Kasutades sadama ja selle taristu rajamisel kavandatud leevendavaid meetmeid ei vähene esmatähtsate liikide arvukus. Sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada elupaikadele tallamisohu. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on peatükis 5.2.4 kaitstavate liikide elupaikade käsitluse juures esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise

OÜ Corson. Töö nr 1412 168 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

negatiivse mõju ohtu. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. Kasutades kavandatud tegevuse elluviimisel leevendavaid meetmeid ei muutu esmatähtsate liikide vaheline tasakaal. vähendada ala mitmekesisust? Ei. Kavandatud tegevus Pakri loodusala (sh Pakri saared) mitmekesisust ei vähenda. Pigem, Pakri saarte majandamise taastamise läbi (tekib juurde uusi elupaiku, mis olid vahepeal kadunud või kadumas) ala mitmekesisus suureneb. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Sadama kasutusega kaasneva külastuskoormuse vahelist tasakaalu või asustustihedust? suurenemisega kaasneva liigtallamisohu vähendamiseks peab rakendama leevendavaid meetmeid toodud ptk 5.5.2 ja selgitavalt ptk 4.6.1, 4.6.2 ja 4.8.3. Leevendavate meetmete kasutamisel ei põhjusta sadama ja selle taristu rajamine ning hilisemast kasutusest suurenev külastuskoormus häiringuid, mis võiksid mõjutada asurkondade suurust ja esmatähtsaid liike. põhjustada killustatust? Ei. Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud jäävad planeeringualale ja leevendavate meetmete kasutamisel ei ole olulised mõjud. Kavandatud tegevus ei põhjusta Pakri loodusala killustatust, pigem soodustab saartel erinevate looduslike-, poollooduslike- ja tehisprotsesside (saarte majandamise taastamine) lõimumist ühtsesse Pakri saarte looduslikku ja sotsiaal- majanduslikku süsteemi. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevus ei mõjusta Pakri loodusala vähenemist või hävimist? sh Pakri saarte looduslikku funktsionaalsust.

Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri loodusalale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks loodusala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või ei kasutataks KSH aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud nõudeid.

5.4.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tuginedes kavandatava tegevuse poolt Natura linnualale tekitatavatele mõjudele ja Natura ala kaitse-eesmärkidele on Tabelis 5.16 hinnatud mõju Pakri linnuala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ja nende liikide heaks toimetulekuks vajalikud tingimused.

OÜ Corson. Töö nr 1412 169 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tabel 5.16. Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt väikesadama sadama ja taristu rajamisest ning selle hilisemast kasutamisest. Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri

Kaitse-eesmärgid Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks 18 linnuliigile. Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Kavandatav tegevus ei avalda kasutades leevendavaid meetmeid olulist mõju Pakri linnualal kaitstavatele linnuliikidele. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei. liikumise? Kavandatav tegevus ei avalda leevendusmeetmete kasutamisel olulist mõju kaitstavatele linnuliikidele ja ei katkesta Pakri linnualal kaitse-eesmärkide suunas liikumist. Takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Sadama ehitamisel (sh ehitusmaterjalide transport) ja selle ekspluatatsioonil (sh jahtide liiklus Pakri lahes) kasutades leevendavate meetmeid ei ole ette näha selliseid tegureid, mis võiksid ohustada ala soodsat seisundit. Sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada pesitsevate lindude häirimist. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on peatükis 5.2.7.4, 5.5.1 ja 5.5.2 esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Vt eelmist selgitust. asustustihedust? Kuna ilma leevendavate meetmete kasutamiseta linnualal asuvast planeeringust haaratud meres, rannikualas, kinnistul ja saarel võib esineda mõningast häiringut mõnedele kaitstavatele linnuliikidele tuleb kindlasti kavandatud tegevuse kõigil etappidel rakendada leevendavaid meetmeid Leevendavate meetmete rakendamisel kavandatav tegevus Väike-Pakri saarel ja rannikumeres ei avalda olulist mõju ning ei ole häiritud oluliselt võtmeliikide tasakaal, levik ja asustustihedus Teised indikaatorid

Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei. olemust määravates aspektides (nt toitainete Kavandatud tegevusega ei põhjustada tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga eeldatavalt muutusi, mis võiksid ohustada ala või ökosüsteemina? toimimist elupaigana või ökosüsteemina. Kuna planeeringualaga hõlmatud meres kui ka maismaal võib siiski lühiajaliselt ja mitteoluliselt toimuda näiteks toitainete OÜ Corson. Töö nr 1412 170 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

tasakaalu hälbeid, siis tuleb kindlasti kavandatud tegevuse kõigil etappidel rakendada leevendavaid meetmeid. muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. määravate seoste (nt pinnase ja vee või Kavandatud tegevus ei muuda Väike- Pakri taimede ja loomade vaheliste seoste) saarel ala senist struktuuri ja funktsiooni dünaamikat? määravaid seoseid. Sadama rajamisega kaasneva kunagise majandamise taastamisega (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine, püsielanikkonna teke jm) tekkivad Pakri saarte elukorralduslikud arengud toovad kindlasti nii pinnase ja vee kui ka taimete ja loomade dünaamikas mõningaid muutusi, mis näiteks võivad avalduda lindude pesitsus- ja toitumispaikades. Nende muutuste suurust ja sellest tulenevat leevendusmeetmete vajadust selgitavad edaspidiste konkreetsete projektide KSH-d või keskkonnaalased hinnangud. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt veedünaamika või keemiline koostis)? toimuvaid looduslikke muutusi. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. pindala? Leevendavate meetmete kasutamisel ei vähenda kavandatav tegevus esmatähtsate elupaiga- tüüpide pindala, mõnede esmatähtsate elupaigatüüpide (poollooduslikud) soodne seisund Pakri saartel eeldatavalt peaks paranema. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei Sadama ja selle taristu rajamisel ning sadama ekspluatatsioonil (sh külastuskoormus ) kasutades leevendavate meetmeid ei ole ette näha mõjureid, mis võiks vähendada kaitstavate linnuliikide arvukust. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. Sadama ja selle taristu rajamisel ning sadama ekspluatatsioonil (sh külastuskoormus ) kasutades leevendavate meetmeid ei ole ette näha mõjureid, mis võiks oluliselt muuta liikide vahelist tasakaalu. vähendada ala mitmekesisust? Ei Kavandatud tegevus Pakri linnuala (sh Pakri saared) mitmekesisust ei vähenda. Pigem, Pakri saarte majandamise taastamise läbi (tekib juurde uusi elupaiku, mis olid vahepeal kadunud või kadumas) ala mitmekesisus võimalik, et ka linnuliikide osas suureneb. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Sadama hilisema kasutusega kaasnev inimeste vahelist tasakaalu või asustustihedust? liikumise kasv Väike-Pakri saarel võib põhjustada pesitsevate lindude häirimist. Inimeste suurenenud liikumisega kaasneva mõju minimeerimiseks on peatükis 5.2.7.4, 5.5.1 ja 5.5.2 esitatud meetmed ja nõuded, mida peab rakendama, et ei kaasneks olulise negatiivse mõju ohtu. OÜ Corson. Töö nr 1412 171 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Leevendavate meetmete kasutamisel kavandatud tegevus ei põhjusta häiringuid, mis võiksid oluliselt mõjutada asurkondade suurust ja kaitstavate linnuliikide vahelist tasakaalu või asustustihedust. põhjustada killustatust? Ei. Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud jäävad planeeringualale ja leevendavate meetmete kasutamisel ei ole olulised mõjud. Kavandatud tegevus ei põhjusta Pakri linnuala killustatust, pigem soodustab saartel erinevate looduslike-, poollooduslike- ja tehisprotsesside (saarte üldplaneeringu kohane saarte majandamise taastamine) koostoimet ühtsema ja terviklikuma linnuala struktuuri kujunemisel. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevus ei mõjusta Pakri linnuala vähenemist või hävimist? sh Pakri saarte looduslikku funktsionaalsust.

Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri linnualale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või ei kasutataks KSH aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud nõudeid.

5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast

5.5.1 Vajalikud meetmed ja nõuded sadama ning selle taristu rajamisel Pakri loodus- ja linnualale rajatava Väike-Pakri sadama ja taristu ehitustöödel maismaal ja veekeskkonnas peab lähtuma alljärgnevatest leevendavatest meetmetest/nõuetest: 1. Süvendustööde teostamisel ja taristu rajamisel tuleb arvestada ja pöörata erilist tähelepanu kunagiste militaarsete tegevuste tõttu võimalikele lõhkekehade väljailmumisele. • Väiksemagi ohu korral, et tegemist võiks olla lõhkekehaga, tuleb tegevus koheselt katkestada ja eemalduda ohutusse kaugusse ning helistada ja kutsuda kohale Päästeameti demineerijad, kes otsustavad probleemi edasise lahenduse. 2. Sadama ja selle infrastruktuuri rajamiseks kasutatav tehnika ja mehhanismid peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. 3. Ehitamisel võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda töödeteostaja koostatud ohuolukorra lahendamise plaanist. Võimalike reostusavariide puhuks ja tagajärgede minimeerimiseks ning likvideerimise korraldamiseks on vaja tööde teostajal välja töötada reostustõrje plaan: • Reostustõrje plaanis peab olema käsitletud reostustõrje juhtimise, tööjõu, tehniliste vahendite ja informatsiooni edastamine. • Reostustõrje plaanis peaks olema esitatud reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine. 4. Ehitustöid sh veekeskkonnas tehtavaid süvendus- ja täitetöid ning kaadamist* ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s. Nõue kehtib ka ehitumaterjalide transpordi kohta. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel. Väheneb reostusavariide oht. OÜ Corson. Töö nr 1412 172 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

• Oluline nõue mis vähendab veekeskkonnas lindudele oluliste õlireostusega avariide ohtu. • Oluline meede, mis vähendab heljumi leviku ohtu Pakri lahe lääneosas. • Vähendab heljumist tulenevaid mõjusid mereelustikule (merepõhjataimestik ja –loomastik, kalastik) ja merevee kvaliteedile ning selleläbi kaudselt toiduahela kaudu ka rannikumeres toituvatele lindudele. 5. Maismaal ja veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ning kaadamist* ei tohi teha ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. Nõue kehtib ka ehitusmaterjalide transpordi kohta. • Oluline Pakri linnualal lindude pesitsusperioodil lindude häirimist vähendav meede, seega otseselt oluline meede Pakri linnuala terviklikkuse säilimiseks ja kaitse-eesmärkide täitmiseks. 6. Kasutada ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 7. Süvendus- ja täitetööd tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 8. Järelevalve • Oluline keskkonnakaitseline meede nii maismaal kui veekeskkonnas tehtavate tööde läbiviimise. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel.

*Muuli, kaide ja rannakindlustuse rajamise edasises protsessis on üliväike (praktiliselt olematu), et süvendatud pinnasest väikest osa ei saa kasutada sadamarajatiste ja –ala täitetöödel, siis see osa pinnasest tuleb kaadata. Kaadamist ja selleks esitatud nõuded on toodud peatüki lõpus.

Tööde teostamisel (sh ehitusmaterjalide vedu) on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms.

Eritööde teostamisel tuleb kasutada oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju.

Kaide, muuli rajamise ja süvendustööde ning maismaal ehitatava taristu, hoonete, kämpingu, tuulegeneraatori, puurkaevu ja reoveepuhasti (omapuhasti) rajamise käigus on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks sadama ja taristu rajamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest.

OÜ Corson. Töö nr 1412 173 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Valdava osa veekeskkonnast süvendatavatest setetest moodustavad klibusetted (vt ptk 4.3.1) ja väga väike on tõenäosus, et mingit väikest osa setetest ei sobiks täitepinnasena kasutada.

Kaadamisga seonduvat on käsitletud peatükis 4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile ja 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed. Kaadamist käsitlenud peatükkide aluseks on olnud Corson OÜ töös nr 1204 (ptk 1.5 infomaterjalide loendis nr 14) toodud kaadamist käsitlevad materjalid (http://www.ts.ee/kmh) ja KMH ekspertide hinnangud.

Kui süvendusprojektile tellitavast ehitusgeoloogilisest uurimusest selgub, et mingil põhjusel ei sobi mingit osa põhjasetetest kasutada täitetöödeks, siis tuleks see kaadata Corson OÜ töös nr 1204 väljapakutud Pakri lahe uuele Natura alalt väljajäävale kaadamisalale (vt ptk 4.12) või praegusele Pakri lahe suudmes olevale ametlikule kaadamiskohale. Corson OÜ töö nr 1204 KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav Tallinna Sadama koduleheküljel keskkonnamõju hinnangutes http://www.ts.ee/kmh (22.07.2016).

Kaadamise läbiviimist käsitletavad nõuded: 1. Süvendatud materjali kaadamisalale vedav pargas võib liikuda Pakri lahes ainult kõiki mereohutu liikluse eeskirju täites. Kuna pargase liikumisteel kaadamisalale jääb laevatee, siis tuleb marsruut kooskõlastada Veeteede Ametiga ja Keskkonnaametiga. 2. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk.

Eeltoodud leevendavate meetmete rakendamine nii süvendamisel kui ka sadama rajatiste rajamisel ja teiste kavandatud tegevuste elluviimisel ei ohustata Pakri loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse- eesmärkide täitmist.

5.5.2 Sadama kasutusaegsed kohustuslikud nõuded

Sadama haldamiseks on koheselt tarvis koostada vastavalt nõuetele Sadamaeeskiri, kus kehtestatakse kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kohustuslikud sadama kasutusnõuded nii maismaal kui ka veealal. Sadama eeskiri reguleerib seadusandlikult kõike sadamas ja selle alal tehtavad tegevused. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse sadama ohutus- ja tuletõrjenõuded.

Sadamaeeskirjaga kehtestatakse laevaliikluse kord sadama veealal ja ilmastikust tulenevad eritingimused.

Külastuskoormuse mõjude vähendamiseks ja saarel viibimise negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks (Väike-Pakri saare erakordselt rikkaliku floora ja fauna* kaitseks) tuleb kehtestada alljärgnevad meetmed: 1. Väike-Pakri sadamast Väike-Pakri saare piirkülastusnorm on maksimaalselt 100 inimest päevas**. 2. Väike-Pakri sadamasse tuleb paigaldada infotahvel, kus muu olulise ja jooksva teabe kõrval on näidatud avalikuks kasutamiseks mõeldud teedevõrgustik sh ettevalmistatud matkarajad, millest väljapool liikuda ei ole lubatud.

OÜ Corson. Töö nr 1412 174 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

3. Mingil juhul ei tohi saarele tuua lemmikloomi (koerad, kassid), erandkorras 100% ajast lõastatult. 4. Fotojahi pidamine lubatud ainult saare kaitsekorra eest vastutava isiku kirjaliku loaga ja lubatud paikades. 5. Telkimine ja tule tegemine lubatud ainult vastavalt saare külastuskorrale, mis on ka esitatud Väike-Pakri sadama infostendil. 6. Väike-Pakri saare külastajatest tulenevat mõju floorale ja faunale aitavad oluliselt vähendada peatüki 4.6 Mõju maastikule, taimestikule ja mullastikule allpeatükkides ja ptk 4.7.3, 4.8.3, 5.2.5 allpeatükkides ja 5.2.7 toodud leevendavad meetmed ja nõuded..

* Saarel on väga arvukas maaspesitsevate kurvitsaliste fauna, peamiselt seetõttu, et saarel elav ilveste asurkond on maha murdnud enamiku rebastest ja kährikutest ning maaspesitsejatel on selle tagajärjel väga vähe looduslikke vaenlasi. Ühtlasi on saarel mitmeid kakulisi, suur öösorride populatsioon, rohkesti rukkirääke ning tetri.

**Väike-Pakri sadama ja selle taristu valmimisel on sadamast Väike-Pakri saare külastuskoormuseks maksimaalselt 100 inimest päevas. • Oluline meede kaitstavatele elupaigatüüpidele (liigtallamine) ja kaitstavatele linnuliikidele (häirituse tõttu). Külastuskoormust on käsitletud peatükkides 4.6.1 Mõju maastikule, 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus, 4.6.3 Pakri saarte mullastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus, 4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed, 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele, 5.2.1.3 Külastuskoormus 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine allpeatükkides, 5.2.7.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang, 5.2.7.4 Kokkuvõte ja 6.4 Kokkuvõte. • Kui üldplaneeringu edasi arendamisekäigus detailplaneeringutele tehtud KSH- d ja Natura hindamised näitavad, et külastada soovijaid on rohkem ja see oleks ka objektiivselt ja looduskaitseliselt mõeldav, siis on tarvis külastuskoormuse suurendamiseks eksperthinnangut või Natura hindamist ning uue külastuskoormuse kehtestamiseks kaitseala valitseja nõusolekut koos vajadusel täiendavate lisanõuete esitamisega. • Samas kui üldplaneeringu arendustegevuste detailplaneeringutele tehtavad KSH-d või Natura hindamised või Keskkonnaamet, või Keskkonnainspektsioon, või Paldiski Linnavalitsus tuvastab ja leiab, et Väike- Pakri saare loodusele on 100 inimest päevas külastuskoormus liiga kõrge, siis loodusala valitseja otsustab külastamiskoormuse kahjustuste vähendamiseks vajaminevad meetmed (kohene kahjustatud ala külastuse vähendamine kuni täielik keelamine või piirkondlikud piirangud või üldiste külastuskoormuste vähendamine) ja kahjustuse ulatuse määramiseks ning kahjustuse likvideerimiseks meetmete esitamiseks ekspertiisi või eksperthinnangute vajaduse.

Eeltoodud kohustuslike nõuete rakendamisel sadama kasutuse ajal ei kaasne sadama kasutusest ja külastuskoormusest olulist negatiivset mõju, mis võiks ohustada Pakri loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse- eesmärkide täitmist.

OÜ Corson. Töö nr 1412 175 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU

6.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Arendus Mõju A

Mõju A Mõju A

Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 6.1.

Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna on käsitletud: 1. Mõju Pakri lahele 2. Mõju mereelustikule (põhjataimestik, põhjaloomastik, kalastik, hülged). 3. Mõju maastikule ja taimestikule. 4. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele ning Natura aladele. 5. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele 6. Mõju linnustikule. 7. Psühho-visuaalne mõju. 8. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. 9. Mõju Väike-Pakri saarel randumise ohutusele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikele protsessidele. 11. Mõju Pakri saarte arendamisele ja kunagise majandustegevuse taastamisele.

Psühho-visuaalset mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikele protsessidele käsitleti urbaansete üldtingimustena.

Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid.

Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust.

OÜ Corson. Töö nr 1412 176 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks

Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 6.1). Sellega määratleti: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 6.1. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid - Pakri saarte üldplaneeringu järgne saarte arendamine. - Väike-Pakri sadam ja selle kasutus. - Paldiski linna arengu suundumused.

B Tegevused - Sadama rajamine. - Sadama taristu rajamine. - Pakri saarte kunagise sotsiaal- majandusliku korralduse taastamine. - Väike-Pakri sadama kasutamisega kaasnev meritsi saartele liikluse arendamine.

C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning - Kontaktalad. koosmõju - Kaitstavad objektid ja kaitsealad. - Mereelustik. - Pakri loodus- ja linnuala. - Linnustik. - Majanduslik aspekt. - Pakri loodus- ja linnuala. - Sotsiaalne aspekt. - Rannaprotsessid. - Saarte kunagise majandamise - Pakri laht. taastusprotsess. - Sotsiaal- majanduslike tingimuste - Väike-Pakri sadam. muutused. - Majanduslikud muutused.

Eeltoodud keskkonna astmelise skeemi tabel 6.1 määratleb võimalikud arengukomponendid, kompleksmõjulised kavandatud tegevused, mõjutatavad miljöö retseptorid ja nendest väljunduvad kumulatiivne ja kaudne mõju ning koosmõju.

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 6.2) käsitles ühelt poolt kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest kuni tegevuse lõpetamiseni). Teisalt – käsitleti minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi.

Eeltoodud tabelid 6.1 ja 6.2 on koostatud KSH protsessis ja varem omandatud kõige informatsiooni alusel. Eeltoodud tabelite koostamisel on kasutatud peatükkide 1.5 Lähtematerjalid, 5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal ja kasutatud kirjanduse materjale.

OÜ Corson. Töö nr 1412 177 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KSH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades detailplaneeringutes, KMH-des ja KSH-des ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures.

Varasemate tegevuste taustandmestikku allikaid on Pakri saarte üldplaneering, arengukavad, planeeringud, Paldiski linna kodulehekülg, meedia ning eksperdi osalusel 1990-ndate lõpus Pakri saarte muldade kaardistamise välitööde käigus saadud informatsioon. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KSH aruandes kui ka lisades.

Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura hindamise ja KSH ning KMH protsessidest, ekspertide varasematest töökogemustest nii Paldiski piirkonnas kui ka Pakri saartel, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega.

Tabel 6.2. Projekti evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Raja- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võima- kaudne tegur likud ja koos- tegevused mõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Maastik o… x o…x + x..xxx o…x o …x x x Merepõhja x o..x + x…xx o...xx x…x x x..xx elustik Merevee o...x o...x + x…xx x…xx x...x x o..x kvaliteet Kalastik o...x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Linnustik o...xx o..x + x..xx x..xx x..xx x..xx Taimestik x..xx x + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Elupaigatüübid x..xx +..xx + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Müra o..x o...x + x..xxx x..xx x...xx o...x Õhu kvaliteet o..x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Rannaprotsessid o..x o...x + x ..xx o...x o...x x x Sadama rajamise o..x o..x + x…xxx x..xx x..xx x koondmõju veekeskkonnas Sadama taristu x..xx x..xx + x…xxx x…xx x..xx x..xx rajamise koond- mõju Sadama kasutuse o x..xx + xx..xxx x..xx x..xx x..xx koondmõju sh külastuskoormus Kultuuripärand o..x +...o + xxx x..xx x x x..xx Kaitstavad alad x..xx o...x + x x..xxx x...xx x..xx x..xx ja objektid Mõju Natura x..xx +..xx + x xx x...xx x..xx x..xx 2000 alale Kaugmõju sh o o o o o o

OÜ Corson. Töö nr 1412 178 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne piiriülene mõju Mikrokliima o..x o o o o ..x o Riskiilming x..xx x..xx + xx..xxx x..xx x..x xx x..xx Loodusvarade o o + x x..xxx x..xx x x o..xx säästev kasuta- mine Summeeritud x x + x…xxx x…xx x…xx x koondmõju Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju + – üheselt kasulik mõju

Nagu tabelist 6.2 näha on esimeses veerus käsitletud komponendid valdavalt KSH aruandes ja lisades käsitletud. Nendele komponentidele millele ei ole otseselt KSH-s käsitlust on eksperdid andnud hinnangud kantud otse tabelisse.

6.3 Suurküla detailplaneering Suurküla detailplaneering on toodud kumulatiivsete mõjude hulka kui Väike-Pakri saare lähitulevikku puudutav Väike-Pakri sadama detailplaneeringu kohase tegevuse edasi arendus Pakri saartel.

Pakri saarte üldplaneeringus detailplaneeringutele nõutud elupaigatüüpide inventuur ja Natura hindamine on Väike-Pakri sadama detailplaneeringualal tehtud ja esitatud KSH aruandes.

Pakri saarte üldplaneeringu KSH-s (töö nr 991/07) on toodud, et ilma Väike-Pakri sadama detailplaneeringus kavandatu teostuseta ei ole praktiliselt võimalik üldplaneeringus kokkulepitud ruumilist arengut Pakri saartel ellu viia.

Kuna Suurküla detailplaneering ja KSH on alles algatatud ja puuduvad elupaigatüüpide inventuur ja Natura hindamine, siis detailplaneeringute koosmõju ei ole objektiivselt võimalik anda ainult ühe detailplaneeringule tehtud elupaigatüüpide inventuuri, Natura hindamise ja KSH alusel.

Samas lähtudes töös nr 991/07 toodud üldisele informatsioonile ja töö nr 1412 käigus saadud informatsioonile on mõningast eeldatavat arengu suundumusi võimalik välja tuua.

Näiteks: „Suurküla detailplaneeringu tegevustele on Väike-Pakri sadama detailplaneeringu kohased tegevused eeldatavalt kasulikud kuna aitavad lihtsamini ja loodust vähem ohustavalt Suurküla detailplaneeringus kavandatut ellu viia“.

Suurküla detailplaneeringuala on 5,4 korda suurem Väike-Pakri sadama detailplaneeringualast. Arvestades Suurküla asendit Väike-Pakri saare lääneosas, võib seal eeldada suurt elupaigatüüpide ja elustiku mitmekesisust, mille kohta enne inventuure, Natura hindamist ja KSH menetluse lõpuetapile jõudmist ei ole adekvaatne kumulatiivsete mõjude umbmääraseid hinnanguid anda. OÜ Corson. Töö nr 1412 179 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Paldiski kodulehel http://www.paldiski.ee/index.php?id=11450 oli Paldiski Linnavalitsuse teade: • Väike-Pakri sadama detailplaneeringu vastuvõtmisest ning planeeringu ja selle KSH aruande eelnõu avalikustamisest Paldiski linnas; • Suurküla detailplaneeringu ja KSH algatamise kohta.

Suurküla detailplaneering

Paldiski Linnavalitsuse 10.12.2015 korraldusega nr 429 algatati Väike-Pakri Suurküla detailplaneering ja selle keskkonnamõju stateegiline hindamine (edaspidi KSH). • Planeeringuala hõlmab täies ulatuses Ers-Matsu (58001:009:0021), Eli-Uuetoa (58001:009:0035), Espis (58001:009:0009) ja eelpool nimetatud maaüksuste vahele küla keskmes jääval reformimata riigimaa osa ning osaliselt Väike-Pakri saare 5 (58001:009:0037), Väike-Pakri saare 7 (58001:009:0039), Kaevupere (58001:009:0007), Börs 1 (58001:009:0008), Siimas (58001:009:0030), Keila metskond 131 (58001:009:0048) kinnistuid. • Planeeringuala asub Väike-Pakri saare lääneosas ja selle suurus on kokku ca 27 ha. • Planeeritav ala asub täies ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel Pakri linnualal (RAH0000632) ja Pakri loodusalal (RAH0000006). • Planeeritav ala asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ja piiranguvööndis. Eeldatavalt tuleb detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks taotleda kohati Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. • Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasolevatele maaüksustele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, vajadusel uute kruntide moodustamine, maaüksustele vastavate sihtotstarvete määramine, vajadusel ja võimalusel Läänemerest tingitud ehituskeeluvööndi vähendamine ning kallasraja kulgemise täpsustamine, kruntidele juurdepääsude ning liikluskorralduse lahendamine (eratee avalikuks teeks määramise vajaduse väljaselgitamine), tehnovõrkudega varustatuse lahendamine (sh külapõhiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide lahenduste väljatöötamine) ning nende võimaliku asukoha määramine, planeeringu elluviimiseks vajalike keskkonnatingimuste seadmine, ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, vajadusel servituutide määramine. • Algatatavas planeeringus kavandatu on kooskõlas kehtiva Pakri saarte üldplaneeringuga, mille üldine eesmärk on püsiasustuse taastamine saartel läbi hoonestuse ja asustuse taastamise rannarootsi-aegsetes külakohtades. • Iga küla kohta võimaldab üldplaneering rajada kuni 15 elamut. • Väike-Pakri Suurküla detailplaneering koostamisega täidetakse Pakri saarte üldplaneeringus ette nähtud täiendavate planeeringute nõude, mis ütles, et Pakri saartele kavandatu elluviimiseks on vajalik koostada külade kohta terviklahendusi pakkuvad detailplaneeringud.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Paldiski Linnavalitsus (Rae tn 38, 76806 Paldiski), planeeringu koostajat ei ole veel teada.

Planeeringu algatamise ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise korraldusega saab tutvuda Paldiski Linnavalitsuses aadressil Harjumaa, Paldiski linn, Rae tn 38 linnavalitsuse töö ajal. Samuti Paldiski linna veebilehel www.paldiski.ee/index.php?id=17302. http://www.paldiski.ee/index.php?id=12778

OÜ Corson. Töö nr 1412 180 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

6.4 Kokkuvõte

Varasemate tegevuste taustandmestikku allikad on Pakri saarte üldplaneering, arengukavad, planeeringud, Paldiski linna kodulehekülg, meedia ning eksperdi osalusel 1990-ndate lõpus Pakri saarte muldade kaardistamise välitööde käigus saadud informatsioon. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KSH aruandes kui ka lisades. Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura hindamise ja KSH ning KMH protsessidest, ekspertide varasematest töökogemustest nii Paldiski piirkonnas kui ka Pakri saartel, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega.

Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KSH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures.

Väike-Pakri sadamast on sadama ja selle taristu valmimisel Väike-Pakri saare külastuskoormuseks maksimaalselt 100 inimest päevas. • Oluline meede kaitstavatele elupaigatüüpidele (liigtallamine) ja kaitstavatele linnuliikidele (häirituse tõttu). Käsitletud peatükkides 4.6.1 Mõju maastikule, 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus, 4.6.3 Pakri saarte mullastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus, 4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed, 4.8.3 Mõju turismi-ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele, 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine allpeatükkides, 5.2.7.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang, 5.2.7.4 Kokkuvõte ja 5.5.2 Sadama kasutusaegsed kohustuslikud nõuded. • Kui üldplaneeringu edasi arendamisekäigus detailplaneeringutele tehtud KSH- d ja Natura hindamised näitavad, et külastada soovijaid on rohkem ja see oleks ka objektiivselt ja looduskaitseliselt mõeldav, siis on tarvis külastuskoormuse suurendamiseks eksperthinnangut või Natura hindamist ning uue külastuskoormuse kehtestamiseks kaitseala valitseja nõusolekut koos vajadusel täiendavate lisanõuete esitamisega. • Samas kui üldplaneeringu arendustegevuste detailplaneeringutele tehtavad KSH-d või Natura hindamised või Keskkonnaamet, või Keskkonnainspektsioon, või Paldiski Linnavalitsus tuvastab ja leiab, et Väike- Pakri saare loodusele on 100 inimest päevas külastuskoormus liiga kõrge, siis loodusala valitseja otsustab külastamiskoormuse kahjustuste vähendamiseks vajaminevad meetmed (kohene kahjustatud ala külastuse vähendamine kuni täielik keelamine või piirkondlikud piirangud või üldiste külastuskoormuste vähendamine) ja kahjustuse ulatuse määramiseks ning kahjustuse likvideerimiseks meetmete esitamiseks ekspertiisi või eksperthinnangute vajaduse.

Sadama ehitustöödega kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid, loodusõnnetused, sotsiaalsed ja majanduslikud kollapsid ning terrorism või kunagise militaarse pärandi ilmnemine (lõhkekehad, reostus), kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama ja olema nendeks ohtudeks valmis. 1. Väike-Pakri sadama detailplaneering püüdleb Pakri saartel ja lahes majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule.

OÜ Corson. Töö nr 1412 181 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. Tervikuna on kavandatud sadama ja taristu rajamistööd leevendusmeetmete kasutamisel suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ning riskitasandiga. 3. Sadama rajamise ja hilisemal kasutusel ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju looduskeskkonnale. 4. Väikesadama rajamine ja Väike-Pakri sadama kinnistul kavandatu on oluline nii Pakri saarte taasarendamise kui ka Natura ala kasutamise seisukohast. 5. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske teostada. 6. Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.3.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.3.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6). 7. Aspektide (sh õigluse taastamine ja ebaõigluse vähendamine) koosmõjus väljendub minevikus (sh okupatsiooni pärand), olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 8. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud: – Merenduse ja väikesaarte arendamise eelistusi ning suundumisi; – EL ja Eesti majanduslikku olukorda; – Pakri saarte üldplaneeringule vastavaid arenguid: – külastuskoormus; – meresõidu ohutust; – sotsiaal-majanduslike protsesside tulemeid; – Pakri lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ja rannaprotsesse; – merekeskkonnas läbiviidavaid töid; – mereelustikule avalduvaid mõjusid; – elupaigatüüpidele avalduvaid mõjusid: – lindudele avalduvaid mõjusid; – Natura hindamist; – müra ja õhuemisiooni; – riskiilminguid; – mereäärse Paldiski linna ressursi kasutamist Pakri saarte arendamiseks vajaliku sadama rajamise läbi.

Täpselt ei saa looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi ette näha. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.

OÜ Corson. Töö nr 1412 182 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

7.1 Kriteeriumid

Alternatiivide võrdluse kriteeriumid I Mõju mereelustikule. II Mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele. III Mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule. IV Mõju Natura 2000 aladele ja kaitsealustele objektidele. V Mõju pinna- ja põhjaveele. VI Kumulatiivne mõju VII Jäätmekäitlus, müra ja õhuemissioon. VIII Väike-Pakri saarele randumise ja meresõidu ohutumaks muutmine (avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine). IX Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. X Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, puhkemajandus, turism, maakasutus, turvalisus, inimese tervis ja heaolu.

Kriteeriumide selgitus Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse.

Mõju mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik ning kalastik) on oluline mõju. Käsitletud 2.2.4 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund, peatüki 2.2.5 Mere elustik allpeatükkides ja 4.5 Mõju mereelustikule.

Mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele on oluline mõju. Mõjude ulatuse ja suuruse väljaselgitamiseks on KMH protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine. Käsitletud peatükkides: 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused, 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine, 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte, 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele allpeatükkides 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid ja 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas.

Mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule on olulised mõjud. Käsitletud peatükkides: 2.3.1 Maastik, 2.3.4 Mullastik, 2.3.5 Taimestik, 2.3.6 Loomastik, 4.6.1 Mõju maastikule, 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ning tallamiskindlus, 4.6.3 Pakri saarte maastiku ja taimestiku kasutuskoormus ning leevendus, 4.7.1 Kavandatu mõjuplaneeringualal vaadeldud linnuliikidele 4.7.2 Mõju loomastikule ja 4.7.3 Kokkuvõte ja leevendavad meetmed.

Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura 2000 alade kaitse eesmärkidele ning terviklikkusele on väga olulise tähtsusega kuna Väike-Pakri sadama kinnistu asub Pakri loodus- ja linnualal. Natura hindamine on peatükis 5. Natura hindamine. Kaitsealuseid objekte on käsitletud ka peatükis 2.4 Kaitstavad loodusobjektid allpeatükkides.

Mõju pinna- ja põhjaveele on oluline. Käsitletud peatükkides: 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks, 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks, 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks, 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine, 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus, 2.3.3.6 Põhjavee

OÜ Corson. Töö nr 1412 183 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koostis ja kasutusvõimalused, 2.3.3.7 Veestik, 4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded ja 4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus.

Kumulatiivset mõju on käsitletud peatükis 6 Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja kaudne mõju allpeatükkides.

Jäätmekäitlust, müra ja õhuemissioon käsitletud peatükkides 2.5.5 Jäätmekäitlus, 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, 4.10 Müra, 4.11 Radoonioht.

Ohutum randumine ja meresõit on oluline avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomisel ning inimestele meresõidul turvalisuse tagamisel. Käsitletud mõningaselt peatükkides 4.1.2.1 Kokkuvõte, 4.1.2.2 Sadam ja 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule.

Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. Käsitletud peatükkides: 4.1.1 Teema- ja üldplaneering ning arengukavad, 4.1.2 Pakri saarte üldplaneeringu neli allpeatükki. Pakri saarte üldplaneeringus on leitud, et Pakri saarte arendamiseks (teostatavuse algtingimus) on vaja rajada sadam.

Sotsiaal-majanduslikud mõjud (Pakri saarte areng, maakasutus, puhkemajandus, turism, turvalisus, inimese tervis ja heaolu) on otsesed ja olulised mõjud. Käsitletud peatükkides: 2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused allpeatükkides, 4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud allpeatükkides, 4.9 Taastuvenergia kasutus allpeatükkides ja 4.12 Hinnang loodusvarade kasutusele ja vastavus säästva arengu printsiibile.

Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid.

Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal.

Tabel 7.1. Kriteeriumite suhtelised kaalud paaride võrdlusel KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 0 1 0,5 0,5 0 1 0 1 T 0 1 Ä 0,5 0,5 H 0 1 T 1 0 OÜ Corson. Töö nr 1412 184 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

S 0 1 U 1 0 S 0,5 0,5 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 1 0 0,5 0,5 0 1 0 1 1 0 1 0 1 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0 1 0 1 0,5 0,5 0 1 0 1 0 1 1 0 0,5 0,5 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0,5 0,5 ∑ - 45 1,0 4,0 5,0 7,0 1,0 4,5 1,0 5,0 8.0 8,5 Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,022 0,089 0,111 0,156 0,022 0,1 0,022 0,111 0,178 0,189

7.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel

Alternatiivide võrdluses kasutatud alternatiivid: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus 2. Alternatiiv 2 (A2) – 0-alternatiiv 3. Alternatiiv 3 (A3) – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad).

OÜ Corson. Töö nr 1412 185 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on kasutatud paaritivõrdlust Kõiki alternatiive võrreldi paariti kõigi kriteeriumide alusel ja otsustati kumb võrreldav on parem. Paremaks osutunud alternatiiv saab 1 hindepunkti ja halvem 0 hindepunkti. Paari võrdsuse korral saavad mõlemad 0,5 hindepunkti. Alternatiivile antud hindepunktid liidetakse kokku ja jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab alternatiivi suhtelist paremusjärjestust valitud kriteeriumi põhjal. Parim alternatiiv on kõrgema hindega.

Alternatiivide paremusjärjestus I (mõju mereelustikule) ja II (mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele) kriteeriumi järgi

Tabel 7.2. ja 7.3. I II A Võrdlustulemus ∑ Hinne A Võrdlustulemus ∑ Hinne 1 0 1 1 0,33 1 0,5 1 1,5 0,5 2 1 1 2 0,67 2 0,5 1 1,5 0,5 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide paremusjärjestus III (mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule) ja IV (mõju Natura 2000 aladele ja kaitsealustele objektidele) kriteeriumi järgi

Tabel 7.4. ja 7.5. III IV A Võrdlustulemus ∑ Hinne A Võrdlustulemus ∑ Hinne 1 0 1 1 0,33 1 0 1 1 0,33 2 1 1 2 0,67 2 1 1 2 0,67 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide paremusjärjestus V (mõju pinna- ja põhjaveele) ja VI kriteeriumi järgi (kumulatiivne mõju)

Tabel 7.6. ja 7.7. V VI A Võrdlustulemus ∑ Hinne A Võrdlustulemus ∑ Hinne 1 0 1 1 0,33 1 0,5 1 1,5 0,5 2 1 1 2 0,67 2 0,5 1 1,5 0,5 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

OÜ Corson. Töö nr 1412 186 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Alternatiivide paremusjärjestus VII (jäätmekäitlus, müra ja õhuemissioon) ja VIII (Väike-Pakri saarele randumise ja meresõidu ohutumaks muutmine) kriteeriumi järgi

Tabel 7.8. ja 7.9. VII VIII A Võrdlustulemus ∑ Hinne A Võrdlustulemus ∑ Hinne 1 0 1 1 0,33 1 1 1 2 0,67 2 1 1 2 0,67 2 0 1 1 0,33 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide paremusjärjestus IX (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) ja X kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, maakasutus, puhkemajandus, turism, turvalisus, inimese tervis ja heaolu) kriteeriumi järgi

Tabel 7.10. ja 7.11. IX X A Võrdlustulemus ∑ Hinne A Võrdlustulemus ∑ Hinne 1 1 1 2 0,67 1 1 1 2 0,67 2 0 1 1 0,33 2 0 1 1 0,33 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1

Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne)

Tabel 7.12. Kriteerium Kaal A1 A2 I 0,022 0,00726 0,01474 II 0,089 0,0445 0,0445 III 0,111 0,03663 0,07437 IV 0,156 0,05148 0,10452 V 0,022 0,00726 0,01474 VI 0,1 0.05 0,05 VII 0,022 0,00726 0,01474 VIII 0,111 0,07437 0,03663 IX 0,178 0,11926 0,05874 X 0,189 0,12663 0,06237 Väärtusindeks 0,52465 0,47535 Paremusjärjestus I II

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 - kavandatud tegevus.

OÜ Corson. Töö nr 1412 187 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed

Sadama rajamisega seonduvad nõuded ja leevendusmeetmed 1. Süvendus- ja ehitustööde teostamisel nii veekeskkonnas kui ka maismaal tuleb arvestada, et kunagiste militaarsete tegevuste tõttu on võimalik töötsoonidest lõhkekehade väljailmumine. 2. Väiksemagi ohu korral, et töötsoonis võiks tegemist olla lõhkekehaga, tuleb tegevus koheselt katkestada ja eemalduda ohutusse kaugusse ning helistada ja kutsuda kohale Päästeameti demineerijad, kes otsustavad probleemi edasise lahenduse. 3. Tööde teostamiseks kasutatavad tehnika ja mehhanismid ning tööriistad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele ja otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. 4. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja vastavalt ehituseeskirjadele ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje-, tervise- keskkonna kaitselistest nõuetest. 5. Tööde (sh ehitusmaterjalide transport) teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms. 6. Eritööde teostamisel tuleb kasutada oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. 7. Kavandatud tuulegeneraatori mastile tuleb paigaldada ULL saatja, et peletada käsitiivalisi tuulegeneraatori labadest eemale hukkumisohu välistamiseks. 8. Müravastasteks meetmeteks akvatooriumi süvendamisel, sadamaalatäitmisel ja rajatiste ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, parima tehnoloogia kasutamine, tööde teostamine vastavalt heale tavale ja avalikkuse teavitamine. 9. Ehitamisel võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda töödeteostaja (hiljem sadama haldaja) koostatud ohuolukorra lahendamise plaanist. Võimalike reostusavariide puhuks ja tagajärgede minimeerimiseks ning likvideerimise korraldamiseks on vaja Keskkonnainspektsiooniga kooskõlastatud plaani: • Reostustõrje plaanis peab olema käsitletud reostustõrje juhtimise, tööjõu, tehniliste vahendite ja informatsiooni edastamine. • Reostustõrje plaanis peaks olema esitatud reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine. 10. Ehitustöid sh veekeskkonnas tehtavaid süvendus- ja täitetöid ning kaadamist ei tohi teha kui tuule kiirus on üle 15 m/s. Nõue kehtib ka ehitusmaterjalide transpordi kohta. 11. Maismaal ja veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ning kaadamist ei tohi teha ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. Nõue kehtib ka ehitusmaterjalide transportimisel. 12. Kasutada tuleb süvendus- ja ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 13. Süvendus- ja täitetööd tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 14. Ehitusmaterjale tohivad transportida ainult tehniliselt korrasolevad alused. 15. Ehitusmaterjale vedava aluse kapten peab lähtuma Pakri lahes ja mujal merel kõigist mereohutu liiklemise reeglitest. 16. Kõigi tööde teostuse õige läbiviimise ja kvaliteedi kontrolli peab tagama järelevalve.

OÜ Corson. Töö nr 1412 188 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Nõuded kaadamise läbiviimiseks: 1. Süvendatud materjali kaadamisalale vedav pargas (suure tõenäosusega ei ole ka seda vaja, kuna vähese hulga settematerjali kaadamisvajaduse tõenäosus on üliväike) võib liikuda ainult kõiki mereohutu liikluse eeskirju täites Pakri lahes. 2. Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk.

Kaide, muuli rajamise ja süvendustööde ning maismaal ehitatava taristu, hoonete, kämpingu, tuulegeneraatori, puurkaevu ja reoveepuhasti (omapuhasti) rajamise käigus on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks sadama ja taristu rajamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest.

8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded

1. Sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduse ja selle alusel kehtestatud aktidele. 2. Kasutada tuleb ette nähtud ja avariiolukordi vältida aitavaid navigatsioonimärgistusi. 3. Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusega. 4. Sadama haldamiseks on tarvis koostada vastavalt nõuetele Sadamaeeskiri, kus kehtestatakse kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kohustuslikud sadama kasutusnõuded nii maismaal kui ka veealal. Sadama eeskiri reguleerib seadusandlikult kõike sadamas ja sadama alal tehtavad tegevused. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse sadama ohutus- ja tuletõrjenõuded. 5. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse laevaliikluse kord sadama veealal ja ilmastikust tulenevad eritingimused. 6. Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise. 7. Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme.

OÜ Corson. Töö nr 1412 189 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

8. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks. 9. Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava oma ettevõtte inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks. 10. Sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on avariijuhtumid, alustel määrdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded, tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Määrdeõlide ja kütuse sattumine merre peab olema välditud või koheselt piiratud. Sadamas ei osutata määrdeõlide ja kütuse tankimise teenuseid ning selleks ei ole rajatud ka vastavaid tanklaid. 11. Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suuda avarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama haldajale või halduskorraldust täitvale isikule (näiteks sadamakapten), kes algatab reostuse lokaliseerimise ja tõrje. Sadama akvatooriumist väljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostaja pole selleks suuteline. 12. Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõigil sadamas seisvatel laevadel olema korras tuletõrje- ja päästevahendid, et osutada abi tulekahju kustutamisel. Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja, kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele. Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 ja sadama haldaja poolt määratud isikule. 13. Sadamas peavad olema reostustõrjevahendid, mille kogus ja nomenklatuur peab vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse määruses 17.03.2016 nr 34 Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta RT I, 18.03.2016, 14 jõustub 01.09.2016 sätestatule. 14. Sadama ja selle taristu valmimisel on sadama kaudu Väike-Pakri saare külastuskoormuseks maksimaalselt 100 inimest päevas. 15. Külastuskoormuse mõjude vähendamiseks peab täitma peatükis 5.5.2 toodud meetmeid ja nõudeid.

8.3 Keskkonnaseire Heljumi leviku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna kavandatud tegevuse (A1) sadama akvatooriumi süvendamisel ja sadamaala täitmisel tekkivad heljumi kogused on väikesed ja arvestades modelleerimise tulemusi ei ulatu tekkekohast kaugele Pakri lahte. Kuna ka süvendamine ja tahke pinnase uputamine toimub vähese põhjataimestiku ja –loomastikuga ranniku lähedases merealal ning lähipiirkonnas puuduvad kalakoelmud, siis seega kavandatust ei kaasne olulist mõju mereelustikule.

Kasutades süvendamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Samas kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht, jää, mingil põhjusel lindude kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud.

OÜ Corson. Töö nr 1412 190 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

9. KOKKUVÕTE

9.1 Üldosa

1. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine ja KSH Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 3. Looduslikult sügavas ja peaaegu jäävabas Pakri lahes on Väike-Pakri saare ida randa jääva sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. 4. Väike-Pakri sadama kinnistu sadamakoht on antud paigas olnud ajalooliselt, sinna koonduvad ka mitmed teed nii ida, lõuna kui põhja poolt. 5. Pideva põhja-lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusel on ka varemalt kasutusel olnud sadamakohas Väikeküla kohal saare idarannikul kujunenud klibuvall eraldanud merest madala lahekese (randjärve) ja sadam ise on muutunud kasutuskõlbmatuks (foto 8). Suured muutused rannavallide arengus on toimunud viimaste aastate erakordselt tugevate tormiperioodide ajal, kui ka meretase on olnud keskmisest paljuaastasest märgatavalt kõrgem (Tõnisson et.al 2008). 6. Pakri saarte põliselanikud sundevakueeriti ja aastast 1940 haldasid saari Nõukogude relvajõud. 7. Pakri saared tagastati Eestile 1994. aastal. Nõukogude sõjaväest jäi maha laiaulatuslik keskkonnareostus (lõhkemata mürsud, sihtmärkidena kasutatud tehnika, kütusemahutid jms). Praeguseks on saared demineeritud ja valdavalt puhastatud, jätkub maade tagastamine õigusjärgsetele omanikele. 8. Aastast 2004 on hakanud elanikud Väike-Pakrile tagasi tulema ja 2016 aastal on Pakri saartel püsivalt elavate ja toimetavate inimeste arv 6, kellest 4 on otseselt seotud loomakasvatusega ja turismiga. 9. Saare elu korraldavad jõudumööda peamiselt rannarootslastest ja välis-eestlastest koosnevad, aga ka kohalikke inimesi kaasavad MTÜ-d Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond. 10. Pakri saartel on Pakri Saarte Sihtasutuse eestvõtmisel korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri (teeviidad, tualetid, infotahvlid, etteteatamisega üleveoteenus). 11. Turism Pakri saartel seisneb matkamises ning kalastamises, vastava infrastruktuuri rajamine on algusjärgus. 12. Pakri saarte arendamise aluseks on Pakri saarte üldplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu (edaspidi peatükis üldplaneering) planeeringulahendus lähtub püsiasustuse taastamise vajadusest saartel. 13. Pakri saarte üldplaneeringulahendus kujutab endast kompromissi looduskaitseliste piirangute ning asustuse taastamise vajaduse vahel. 14. Pakri saarte üldplaneeringu koostamise protsessis kokkulepitud ja kavandatud arengute tagamiseks on vaja esmajärjekorras Väike-Pakri sadama välja arendamine. 15. Esmatähtsaks probleemiks, mis takistab Pakri saarte kavakohast arendamist, on sadama puudumine. Ilmastikuoludest sõltumatu ligipääs saartele on oluline nii esmaste ehitustööde, püsiasustuse taastamise kui ka turismiarengu seisukohalt 16. Väike-Pakri sadama kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) sihtotstarbeks on üldkasutatav maa 100% ja pindalaks on 5,00 ha, millest looduslikku rohumaad 3,64 ha, metsamaad 0,21 ha ja muud maad 1,15 ha.

OÜ Corson. Töö nr 1412 191 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

17. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast koos lähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Pakri lahes. 18. Väike-Pakri sadama kinnistu ja lähiala mullastiku moodustavad klibumullad. 19. P. Vissaku taimestiku uuring tuvastas, et planeeringualal haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei esinenud ja tegemist on antropogeense elupaigatüüpide kompleksiga. 20. Pakri loodus- ja linnualal ning Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1).

9.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud

1. Kavandatud sadamasse on ette nähtud 28 kaikohta lõbusõidualustele, ramp saarele saabuva transpordi laadimiseks ja slipp. Sügavus sadama akvatooriumis on planeeritud 3,5 meetrit. Sadamasse ei ole kavandatud tanklat ega ka reo- ja pilsivee vastuvõttu. Sadama territooriumile on kavandatud 20 parkimiskohta. 2. Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud. Samuti ei ole Väike Pakri saarel elektrivarustust. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist. Päikesepaneelid paigutatakse ellingu katusele. 3. Kavandatud hoonete ja abihoonete arv on 15. 4. Abihoone/müügipunkt ja kämpingukompleksi (kompleksis kokku 44 kohta) on ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit vähendada 200 m 20 meetrile. Muuseumihoone ehitamiseks on vaja ranna ehituskeeluvööndit vähendada 200 m 100 meetrile. 5. Perspektiivse muuseumihoone jaoks on planeeringuga loodud positsiooni 1 loodeosasse hoonestusala (ilma planeeritud hoone asukohata). Eeldatavalt planeeritakse hoone vareme kohta. 6. Abihoone ja valdav osa kämpingu majadest paigutatud alale, kus on palju olemasolevaid vundamendivaresid. Hoonete rajamine endiste varemete ja rajatiste asemele võimaldab säilitada paremini looduslikke kooslusi. 7. Ellingu hoonesse on kavandatud (võib muutuda detailplaneeringu ja KSH protsessis) paigutada diiselgeneraator, kütusereservi paak, akupank, automaatika ja juhtimisseadmed. Hoone katusele on kavandatud paigaldada päikesepaneelid. Ellingu hoone lähistele (lisa 12) on kavandatud kuni 7 kW (täpsem võimsus selgub off-grid süsteemi koostava firma lahendist) võimsusega tuulegeneraator. 8. Väike-Pakri sadama kinnistul kasutatava joogi ja olmevee (veevajadus on 6,75 m3/ööp) saamiseks kavandatakse kinnistule puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avav tarbepuurkaev (EGBK 6244 EGK 2013). 9. Väike-Pakri sadama kinnistul tekkiv (sadamahooned ja kämping) reovesi on kavandatud puhastada kinnistule rajatavas sobivas reoveepuhastis (omapuhasti). 10. Puhastatud heitvesi on kavandatud juhtida Pakri lahte. 11. Kinnistule langev sademevesi immutatakse hajutatult pinnasesse. Erandiks on mere äärsed sadamarajatised, kus sademetevesi juhitakse koheselt merre. 12. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist (off-grid süsteem). Hoonete kütmiseks kavandatakse kasutada maasoojuspumpa, mille soojust ammutavad torud paigaldatakse merre (rajatava sadama põhjapoolse muuli lähistele). Torude paigaldamise asukoha valikul peab arvestama klibu võimalikku liikumist eriti aga tormituultega klibu ümber paiknemist.

OÜ Corson. Töö nr 1412 192 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

13. Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2 allpeatükkidest) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv (väike, mitteoluline mõju) ei levi tugeva (15 m/s) vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m. Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljum jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale. 14. Sadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjude ulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidest tingitud hüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse ei lähirannikul ega kaugemal. 15. Kuna sadama piirkonnas looduslikud rannaprotsessid välistavad rikkaliku mereelustiku tekkimise, siis antud piirkond ei ole ka oluline kalade toitumise seisukohast. Lähialas puuduvad kaladele ka sobilikud kudemiskohad. 16. Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadama ja selle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika ja hea tava korral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. 17. Kavandatul on piirkonna maastikule otsene positiivne mõju kuna lagunenud varemete ja lagunenud sadamarajatiste asemele rajatakse rannamaastikku sobivad kaasaegsed sadama rajatised koos kaasaegse, samas rannatraditsioone arvestava sadamahoone ning taristuga. 18. Otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud linnuliike oli 2014. a suvel vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid. 19. Võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisemal kasutamisel inimeste liikumine saarel ei muuda planeeringualal lindude pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et Väikeküla all olev teerist ja puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud. 20. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 - kavandatud tegevus. 21. Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele. Negatiivset mõju aitab vähendada inimtegevusega seotud pinnasele (sh taimkattele) avaldatavate koormuste hajutamine nii ajaliselt kui ruumiliselt. 22. Väike-Pakri sadama ja selle taristu valmimisel on sadama kaudu Väike-Pakri saare külastuskoormuseks maksimaalselt 100 inimest päevas. 23. Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik Pakri saarte majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.5.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.5.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6).

9.3 Lõppjäreldused

1. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalike sotsiaalmajanduslike tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske või isegi võimatu teostada.

OÜ Corson. Töö nr 1412 193 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

2. Majanduskeskkonnale mõjub detailplaneeringu elluviimine positiivselt, luues paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse, sh turismi arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele 3. Kuna Pakri saared kannavad endas olulist loodus- ja kultuuripärandit on saartel suur potentsiaal areneda piirkonnas ja kaugemalegi ulatuvaks loodus- ja ökoturismi pakkuvaks puhkealaks. 4. Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga. 5. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri loodus- ja linnualale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. 6. Planeeritud tegevus võimaldab reaalselt alustada Pakri saarte majandustegevuse arendamist. Kavandatud tegevused mõjuvad positiivselt Pakri saarte arengule. 7. Süvendatud materjali kasutamine muuli, kai ja rannakindlustuse rajamisel (taaskasutus) on otstarbeline ja vastavuses säästva arengu printsiibile.

OÜ Corson. Töö nr 1412 194 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 2. Järvekülg, A., Velder, I. 1963. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik kirjastus, Tallinn 3. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegne seire. I köide: Teisaldatava pinnase reostuse jälgimine. II köide: Hüdrodünaamika ja hüdrobioloogia Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Mereinstituut, 2001 4. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6. kai süvendusaegne seire 2004 2005. Teadusliktehniline aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2005. 5. Harjumaal Paldiski linnas Paldiski Põhjasadama detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac, Tallinn, 2002. 6. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2011. 7. Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise keskkonnamõju hindamine aruanne. Töö nr E1123, OÜ E-Konsult, Tallinn 2008. 8. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne. Ramboll, Tallinn 2008. 9. Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008. 10. Eesti geograafiline baaskaart 6244 Pakri Seletuskiri Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens Tallinn 2013 11. Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000 (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. EGF 5920. PSASA, Paldiski, 2006, 131 lk. 12. Kink, H., Erg, K., Miidel, A., Nõlvak, J., Raukas, A. Loodusmälestiste väärtuse 13. hindamisest Pakri poolsaare ja saarte näitel. Keskkonnatehnika 2002, 1, lk. 42-44. 14. Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R. Loodusmälestised Pakri poolsaarel ja saartel. 15. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tallinn-Tartu, 2003, lk.110-115. 16. Kink, H. (koost). 1998. Pakri saared – loodus ja inimtegevus. TA GI, Tallinn, 1998. 17. Kink, H. (koost). 2000. Loodusmälestised. 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. TTÜ Geoloogia Instituut, TA kirjastus, Tallinn, 32 lk. 18. Timm, U. 2000. Ülevaade Pakri poolsaare ja Pakri saarte selgroogsetest. 19. Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Tallinn, veebruar 2012. 20. Pakri saarte geoloogia ja vesi, 1997. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. TTÜ Geoloogia Instituut, käsikiri, Tallinn, 31 lk. 21. Perens, R. 1998. Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. 22. Perens R. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn. EGF 7120, 31 lk. 23. Taimkatte hindamise metoodika (geobotaanilise ülevaate). Ü. Jõgar, OÜ Hendrikson&Ko. Tartu 2010. 24. Volke, V. 2002. Tamba tuulepargi võimalik mõju linnustikule. EOÜ, Kuressaare 25. Elliott, Valerie (28 January 2006). "Wind Farms Condemned As Eagles Fall Prey To Turbines". The Times. 26. Winkelman, J.E. 1989. Birds at a windpark near Urk: bird collision victims and disturbance of wintering ducks,geese, and swans.] Rijksinstituut voor Natuurbeheer, Arnhem. RIN-Rappoet 89/15. 27. Peil, T. 2005. Estonian Heritage Connections – People, Past and Place: The Pakri Peninsula. International Journal of Heritage Studies, Vol. 11, No. 1, pp. 53-65.

OÜ Corson. Töö nr 1412 195 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

28. Truus, L., Tobias, M. 1999. Calcareous grassland ecosystem restoration after burning caused by military use on Pakri Island, Estonia. In: Abstracts from International Workshop: Spontaneous Succession in Ecosystem Restoration. C-Budejovice, Czech Republic, 9-19 September, 19. 29. Rannamõisa Maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2008-2016. Koostas A.Tõnisson, Tallinn 2008 (lk 7-8). 30. Harku vald Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 0705. Corson OÜ. Tallinn 2009. KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 07.08.2009 nr HJR 6-8/19868-2. http://vana.harku.ee/.files/1167.pdf (14.12.2016). Ptk 4.4.1 – 4.4.5 lk 59-65. 31. Metsa- ja puhkemajandus Eesti NSV-s. Koostas M. Margus. EGS aastaraamat 1979, lk 15-19. 32. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest külastamise koormusele. Koostas M. Margus. Eesti Metsainstituut Majandusliku Uurimise Laboratoorium MUL Infoleht nr 8 -1978. 33. Margus, M. 1988. Eesti NSV metsatüüpide tallamiskindlus. Artikkel kogumikus: Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi evitusettepanekud. ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus. Tallinn, lk 779. 34. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituut, RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“. Tallinn 1980. 35. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. EPA, Tartu 1979.

OÜ Corson. Töö nr 1412 196