EUROOPA KOMISJON MAKSUNDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAAT Tollipoliitika, õigusaktid, tariifid Tollialased õigusaktid
Brüssel, 27.4.2016
TAXUD/A2/TRA/003/2016-ET
Töödokument
TRANSIIDI KÄSIRAAMAT
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
Eessõna
Euroopa transiidi tegevuskavas1 kutsuti üles koostama käsiraamatut, mis sisaldab ühise ja liidu transiidiprotseduuri üksikasjalikku kirjeldust ning selgitab nii reguleerijate kui ka ettevõtjate rolli. Käsiraamat on abivahend, mis aitab mõista, kuidas transiidiprotseduur toimib ning mis ülesanded on selles osalejatel. See aitab ka paremini tagada transiidieeskirjade ühtset kohaldamist ning kõigi ettevõtjate võrdset kohtlemist.
Käesolev tekst on käsiraamatu konsolideeritud versioon, mis sisaldab eri ajakohastusi alates käsiraamatu esmakordsest avaldamisest 2004. aasta mais ja on viidud vastavusse 1. maist 2016 kohaldatava liidu tolliseadustikuga.
Käsiraamat jaguneb üheksaks osaks: „Sissejuhatus“; „Kauba staatus“; „Tagatised“; „Transiidi tavaprotseduur NCTS (uus arvutipõhine transiidisüsteem)“; „Talitluspidevuse protseduur“; „Lihtsustused“; „Transiitveo lõpetamine ja päringuprotseduur“; „Võlg ja selle sissenõudmine“ ning „TIR-protseduur“.
Käsiraamatut uuendatakse kooskõlas muudatustega ühises ja liidu transiidisüsteemis.
Tuleb rõhutada, et käsiraamat ei kujuta endast õiguslikult siduvat akti, vaid see on selgitava iseloomuga dokument. Sellele vaatamata kajastab käsiraamat transiidieeskirjade tõlgendust, mis on ühine kõigile tolliasutustele, kes ühist/liidu transiidiprotseduuri kohaldavad. Transiiti käsitlevad õigusnormid ja muud tollialased õigusaktid on käesoleva käsiraamatu suhtes ülimuslikud ning lähtuda tuleb alati nendest. Konventsioonide ja Euroopa Liidu õigusaktide autentsed tekstid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Ühenduste Kohtu otsuste autentsed tekstid on avaldatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu lahendite kogumikes.
Lisaks käesolevale käsiraamatule võivad olla olemas ka siseriiklikud juhised ja selgitused. Liikmesriik võib need avaldada eraldi või lisada käesoleva käsiraamatu iga peatüki kuuendasse jaotisse. Lisateabe saamiseks pöörduge oma riigi tolliameti poole.
Brüssel, 27. aprill 2016
1 KOM(97) 188 (lõplik), 30. aprill 1997.
2
Üldine sisukord
Eessõna
Üldine sisukord
I osa: Sissejuhatus II osa: Kauba tollistaatus III osa: Tagatised IV osa: Transiidi tavaprotseduur V osa: Talitluspidevuse protseduur VI osa: Lihtsustused VII osa: Transiitveo lõpetamine ja päringuprotseduur VIII osa: Võlg ja selle sissenõudmine IX osa: TIR-protseduur
Üldkasutatavate lühendite loetelu
Mõistete loetelu
Üldised teabeallikad
3
TRANSIIDI KÄSIRAAMAT ...... 1
I OSA – SISSEJUHATUS ...... 30
1. Transiidi lühiajalugu ...... 31
2. Kauba staatus ...... 34
3. Ühistransiit ...... 34
3.1. Õigusaktid ...... 34 3.2. Protseduuri kirjeldus ...... 35 4. Liidusisene transiit ...... 36
4.1. Liidu transiit ...... 37 4.1.1. Õigusaktid ...... 37 4.1.2. Protseduuri kirjeldus ...... 37 4.1.2.1. Liidu välistransiidiprotseduur ...... 39 4.1.2.2. Liidu sisetransiidiprotseduur ...... 39 4.1.3. Uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS) ...... 40 4.1.3.1. Peamised NCTSis kasutatavad andmed või sõnumid ...... 41 4.1.3.2. Lähtetolliasutus ...... 42 4.1.3.3. Sihttolliasutus ...... 43 4.1.3.4. Vahetolliasutus ...... 43 4.1.3.5. Vahe- või sihttolliasutuse muutmine ...... 44 4.1.3.6. Lihtsustatud protseduurid: volitatud kaubasaatja ja volitatud kaubasaaja ...... 44 4.2. Muud Euroopa Liidu transiidisüsteemid ...... 45 4.2.1. Sissejuhatus ...... 45 4.2.2. TIR-märkmike alusel toimuv rahvusvaheline kaubavedu ...... 46 4.2.3. ATA (ajutine import) ...... 47 4.2.3.1. Taust ja õigusaktid ...... 47 4.2.3.2. Protseduuri kirjeldus ...... 48 4.2.4. Reini manifest ...... 49 4.2.4.1. Taust ja õigusaktid ...... 49 4.2.4.2. Protseduuri kirjeldus ...... 49 4.2.5. NATO veod ...... 50 4.2.5.1. Taust ja õigusaktid ...... 50 4.2.5.2. Protseduuri kirjeldus ...... 50 4.2.6. Postipakid ...... 52 4.2.6.1. Taust ja õigusaktid ...... 52 4.2.6.2. Protseduuri kirjeldus ...... 53 5. Erandid (pro memoria) ...... 55
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 55
7. Kasutamiseks tollile ...... 55
8. Lisad ...... 55
8.1. Liidu transiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivad eeskirjad ja põhimõtted ...... 56
4
8.2. Ühistransiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivad eeskirjad ja põhimõtted ...... 56 II OSA – KAUBA TOLLISTAATUS ...... 61
1. Sissejuhatus ...... 61
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 61
3. Liidu kauba tollistaatuse tõend ...... 62
3.1. Regulaarliinilaevandus ...... 63 3.1.1. Määratlus ...... 63 3.1.2. Regulaarlaevaliini loa andmise menetlus ...... 64 3.1.3. Osaprahtimine ...... 67 3.1.4. Regulaarne ja mitteregulaarne vedu ...... 67 4. Liidu kauba tollistaatuse tõend ...... 70
4.1. Volitatud väljastaja antud liidu kauba tollistaatuse tõend ...... 74 4.2. Liidu kauba tollistaatuse tõendamine laevandusettevõtja manifestiga ...... 75 4.3. Liidu kauba tollistaatuse tõend ümberlaadimise puhul ...... 76 4.4. Liidu kauba tollistaatuse tõendamine kaubaarve või veodokumendiga ...... 77 4.5. Dokument T2L ...... 80 5. Merekalapüügisaaduste ja laevadega püütud muude saaduste liidu kauba tollistaatuse tõendamine ...... 81
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 82
7. Kasutamiseks tollile ...... 82
8. Lisad ...... 82
8.1. Näidis-prahileping, mis hõlmab alltöövõttu ja osaprahtimist ...... 83 8.2. Laevamanifest – TC 12 protseduur ja luba ...... 88 8.3. Liidu maantee-mootorsõidukite tollistaatuse tõend ...... 99 8.4. Regulaarlaevaliinide valdkonna pädevate asutuste loetelu ...... - 114 - III OSA – TAGATISED ...... 120
1. Sissejuhatus ...... 120
1.1. Tagatise otstarve ...... 121 1.2. Tagatise liigid ...... 121 1.3. Tagatisest vabastamine ...... 121 1.4. Kehtivusala ...... 123 1.5. Tagatiste tabel ...... 124 2. Üldsätted ...... 125
2.1. Tagatise vajalikkus ...... 125 2.1.1. Sissejuhatus ...... 125 2.1.2. Eiramised ...... 125 2.2. Tagatissumma arvutamine ...... 125
5
2.2.1. Sissejuhatus ...... 125 2.2.2. Arvutamine ...... 125 2.3. Käendaja ...... 126 2.3.1. Sissejuhatus ...... 126 2.3.2. Asukoht ja heakskiitmine ...... 126 2.3.3. Vastutus ...... 127 2.3.4. Käendaja või tema kohustuse heakskiitmise kehtetuks tunnistamine ja käendaja kohustuse tühistamine ...... 128 3. Üksiktagatis ...... 129
3.1. Sularahasissemakse ...... 129 3.1.1. Sissejuhatus ...... 129 3.1.2. Tagasimaksmine ...... 129 3.2. Käendaja kohustusena esitatav üksiktagatis ...... 130 3.3. Maksekviitungina esitatav üksiktagatis (TC 32) ...... 131 3.3.1. Vastutus ja heakskiitmine ...... 131 3.3.2. Teatamine ...... 131 3.3.3. Maksekviitung (TC 32) ...... 132 4. Üldtagatis ja tagatise esitamisest vabastamine ...... 134
4.1. Üldsätted ...... 134 4.1.1. Sissejuhatus ...... 134 4.1.2. Üldtingimused ...... 134 4.1.3. Tollivõla limiidi arvutamine ...... 134 4.1.4. Tagatissumma ...... 135 4.1.5. Üldtagatise sertifikaat ...... 135 4.1.6. Protseduuri pidaja kohustused ja tollivõla limiidi läbivaatamine ...... 136 4.1.7. Üldtagatise kasutamine ...... 137 4.1.8. Üldtagatise kasutamise ajutine keeld ...... 138 4.1.8.1. Üksiktagatis, mida võib kasutada korduvalt ...... 138 4.1.8.2. Erandid otsusest, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise või vähendatud summaga üldtagatise kasutamine (sh tagatisest vabastamine) ...... 139 4.1.9. Loa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine ...... 140 4.2. Tagatissumma vähendamine ja tagatise esitamisest vabastamine ...... 141 4.2.1. Sissejuhatus ...... 141 4.2.2. Vähendamise kriteeriumid ...... 141 5. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 141
6. Kasutamiseks tollile ...... 141
7. Lisad ...... 141
7.1. Üksiktagatise maksekviitungeid TC 32 välja andma volitatud käendajate nimekiri ...... 142 7.2. Veeteede loetelu ...... 145 IV OSA TRANSIIDI TAVAPROTSEDUUR NCTS (UUS ARVUTIPÕHINE TRANSIIDISÜSTEEM) ...... 147
1. PEATÜKK. TRANSIIDI TAVAPROTSEDUURI DEKLARATSIOON ...... 148
6
1. Sissejuhatus ...... 148
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 148
3. Uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS) ...... 149
3.1. NCTSi korraldus ...... 149 3.2. NCTSi kohaldamisala ...... 150 3.3. Ettevõtjate juurdepääs NCTSile ...... 150 4. Deklareerimiskord ...... 150
4.1. Laadimine ...... 151 4.2. Transiidideklaratsioon (IE015) ...... 152 4.2.1. Transiidideklaratsiooni vorm ja selle täitmine ...... 152 4.2.2. Segasaadetised ...... 155 4.2.3. Transiidideklaratsiooni esitamine ...... 155 4.2.4. Transiidi-/julgeolekudeklaratsioon ...... 156 5. Eriolukorrad ...... 158
5.1. Liidu ja kolmandate riikide kokkulepped turvalisus- ja julgeolekuandmete kohta ...... 158 5.2. Pakendatud kauba suhtes kohaldatav kord ...... 159 5.3. Reisija pagasis olev kaup ...... 164 5.4. Liidu kauba vedu ühistransiidiprotseduuri riiki, riigist või riigi kaudu ...... 164 6. Erandid (pro memoria) ...... 168
7. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 168
8. Kasutamiseks tollile ...... 168
9. Lisad ...... 168
2. PEATÜKK. FORMAALSUSED LÄHTETOLLIASUTUSES ...... 169
1. Sissejuhatus ...... 169
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 169
3. Lähtetolliasutuse tolliprotseduuri kirjeldus ...... 169
3.1. Transiidideklaratsiooni aktsepteerimine ja registreerimine ...... 170 3.2. Transiidideklaratsiooni muutmine...... 171 3.3. Transiidideklaratsiooni tühistamine ...... 172 3.4. Transiidideklaratsiooni kontrollimine ja kauba kontrollimine ...... 173 3.5. Kaubaveo marsruut ...... 174 3.6. Tähtaeg ...... 175 3.7. Identifitseerimisvahendid ...... 176 3.7.1. Sissejuhatus ...... 176 3.7.2. Tollitõkendi paigaldamise meetodid ...... 178 3.7.3. Tollitõkendite omadused ...... 179 3.7.4. Eriliste tollitõkendite kasutamine ...... 180 3.8. Kauba vabastamine ...... 181
7
3.8.1. Vabastamisega kaasneva dokumendid ...... 181 3.9. Transiidiprotseduuri lõpetamine ...... 182 4. Eriolukorrad ...... 182
5. Erandid (pro memoria) ...... 183
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 183
7. Kasutamiseks tollile ...... 183
8. Lisad ...... 183
3. PEATÜKK. KAUBAVEOGA SEOTUD FORMAALSUSED JA VAHEJUHTUMID ÜHIS- / LIIDU TRANSIITVEO KÄIGUS ...... 184
1. Sissejuhatus ...... 184
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 184
3. Vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavad formaalsused ...... 184
3.1. Formaalsused vahejuhtumite korral ...... 185 3.2. Formaalsused vahetolliasutuses ...... 187 3.2.1. Vahetolliasutus ...... 187 3.2.2. Formaalsused vahetolliasutuses ...... 188 3.2.3. Vahetolliasutuse muutumine ...... 189 3.2.4. Meetmed eeskirjade ränga eiramise korral ...... 190 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 190
5. Erandid (pro memoria) ...... 190
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 190
7. Kasutamiseks tollile ...... 190
8. Lisad ...... 190
4. PEATÜKK. FORMAALSUSED SIHTTOLLIASUTUSES...... 191
1. Sissejuhatus ...... 191
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 191
3. Formaalsused sihttolliasutuses ...... 192
3.1. Kauba esitamine ...... 192 3.2. Transiidiprotseduuri lõppemise kontrollimine ...... 194 4. Eriolukorrad ...... 195
4.1. Kviitungi väljastamine ...... 196 4.2. Alternatiivse tõendi väljastamine ...... 197 4.3. Kauba ja dokumentide esitamine väljaspool ettenähtud tööaega ja sihttolliasutust ...... 198 8
4.4. Eeskirjade eiramine ...... 198 4.4.1. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine ...... 198 4.4.2. Muu eeskirjade eiramine ...... 199 4.4.3. Eeskirjade eiramisega seotud päringud ...... 199 4.5. Sihttolliasutuse muutumine ...... 201 5. Kauba ja TADi esitamine pärast tähtaega ...... 204
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 204
7. Kasutamiseks tollile ...... 204
8. Lisad ...... 204
8.1. Struktureeritud sõnumid ja andmete sisu teabevahetuse jaoks ...... 205 8.2. Riigikoodid ...... 210 8.2.1. Liidu transiidiprotseduuri puhul kasutatavad riigikoodid ...... 210 8.2.2. Ühistransiidiprotseduuri puhul kasutatavad riigikoodid ...... 210 8.3. Pakkeüksuste koodid ...... 210 8.3.1. Liidu transiidiprotseduuri puhul kasutatavad pakkeüksuste koodid ...... 210 8.3.2. Ühistransiidiprotseduuri puhul kasutatavad pakkeüksuste koodid ...... 210 5. PEATÜKK. ANDORRA, SAN MARINO JA ERI MAKSUKORRALDUSEGA PIIRKONNAD ...... 211
2. Andorra ...... 211
2.1. Taust ja õigusaktid ...... 211 2.2. Formaalsused ...... 212 2.2.1. HS gruppidesse 1−24 kuuluvad kaubad ...... 212 2.2.2. HS gruppidesse 25−97 kuuluvad kaubad ...... 214 3. San Marino ...... 218
3.1. Taust ja õigusaktid ...... 219 3.2. Formaalsused ...... 220 4. Erikorraga maksuterritooriumid ...... 222
4.1. Taust ja õigusaktid ...... 222 4.2. Liidu sisetransiidiprotseduur ...... 224 5. Erandid (pro memoria) ...... 224
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 224
7. Kasutamiseks tollile ...... 224
8. Lisad (pro memoria) ...... 224
V OSA ÜHIS- / LIIDU TRANSIIDI TALITLUSPIDEVUSE PROTSEDUUR ...... 225
1. PEATÜKK. SISSEJUHATUS ...... 225
1. Transiidideklaratsioon talitluspidevuse protseduuri korral ...... 225 9
2. Tempel talitluspidevuse protseduuri korral ...... 225
3. Lähtetolliasutuse NTCSi ajutine rike ...... 226
4. Protseduuri pidaja arvutisüsteemi ajutine rike ...... 226
5. Protseduurid ...... 227
5.1. Lähtetolliasutus – tavaprotseduur ...... 227 5.2. Lähtetolliasutus – volitatud kaubasaatja ...... 227 5.3. Sihttolliasutus – tavaprotseduur ...... 228 5.4. Sihttolliasutus – volitatud kaubasaaja ...... 228 6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 228
7. Kasutamiseks tollile ...... 228
8. Lisad ...... 228
8.1. Talitluspidevuse protseduuri tempel ...... 229 2. peatükk. SADi ja TADiga seotud üldised juhised ...... 238
3. PEATÜKK. TRANSIIDI TAVAPROTSEDUURI DEKLARATSIOON ...... 239
1. Sissejuhatus ...... 239
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 240
3. Deklareerimiskord ...... 240
3.1. Paberil transiidideklaratsioonid ...... 241 3.1.1. SADi kui paberil transiidideklaratsiooni vormid ja täitmine ...... 241 3.1.2. Lastinimekirjad, nende vorm ja täitmine ...... 246 3.1.3. TADi kui paberil transiidideklaratsiooni vorm ja täitmine ...... 249 3.1.4. Segasaadetised ...... 250 3.1.5. Transiidideklaratsiooni allkirjastamine ...... 252 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 254
4.1. Pakendatud kauba suhtes kohaldatav kord ...... 254 4.2. Reisija pagasis olev kaup ...... 254 4.3. Liidu kauba vedu ühistransiidiprotseduuri riiki, riigist või riigi kaudu ...... 254 5. Erandid (pro memoria) ...... 254
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 254
7. Kasutamiseks tollile ...... 254
8. Lisad ...... 254
4. PEATÜKK. FORMAALSUSED LÄHTETOLLIASUTUSES ...... 255
1. Sissejuhatus ...... 255
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 255
10
3. Lähtetolliasutuse tolliprotseduuri kirjeldus ...... 255
3.1. Paberil transiidideklaratsiooni esitamine ...... 256 3.2. Tagatise esitamine ...... 257 3.3. Transiidideklaratsiooni aktsepteerimine ja registreerimine ...... 258 3.4. Transiidideklaratsiooni muutmine...... 259 3.5. Transiidideklaratsiooni tühistamine ...... 260 3.6. Transiidideklaratsiooni kontrollimine ...... 260 3.7. Kaubaveo marsruut ...... 261 3.8. Kauba tollile esitamise tähtaeg ...... 262 3.9. Identifitseerimisvahendid ...... 263 3.9.1. Sissejuhatus ...... 263 3.9.2. Tollitõkendi paigaldamise meetodid ...... 265 3.9.3. Tollitõkendite omadused ...... 266 3.9.4. Eriliste tollitõkendite kasutamine ...... 268 3.10. Kauba vabastamine ...... 268 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 270
5. Erandid (pro memoria) ...... 270
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 270
7. Kasutamiseks tollile ...... 270
8. Lisad ...... 270
8.1. Kinnitus „vabastatud“ ...... 271 8.2. Kinnitus „vastavuses“ ...... 272 5. PEATÜKK KAUBAVEOGA SEOTUD FORMAALSUSED JA VAHEJUHTUMID ÜHIS- / LIIDU TRANSIITVEO KÄIGUS ...... 273
1. Sissejuhatus ...... 273
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 273
3. Vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavad formaalsused ...... 273
3.1. Formaalsused kaubaveo käigus esinevate vahejuhtumite korral ...... 274 3.2. Formaalsused vahetolliasutuses ...... 276 3.2.1. Vahetolliasutus ...... 276 3.2.2. Formaalsused vahetolliasutuses ...... 277 3.2.3. Meetmed tollieeskirjade ränga eiramise korral ...... 278 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 278
5. Erandid (pro memoria) ...... 278
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 278
7. Kasutamiseks tollile ...... 278
8. Lisad ...... 278
11
6. PEATÜKK FORMAALSUSED SIHTTOLLIASUTUSES ...... 279
1. Sissejuhatus ...... 279
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 279
3. Formaalsused sihttolliasutuses ...... 280
3.1. Kauba esitamine koos dokumentidega ...... 280 3.2. Protseduuri lõppemise kontrollimine ...... 282 4. Eriolukorrad ...... 283
4.1. Kviitungi väljastamine ...... 283 4.2. Alternatiivse tõendi väljastamine ...... 285 4.3. Kauba ja dokumentide esitamine väljaspool ettenähtud tööaega ja sihttolliasutust ...... 286 4.4. Eeskirjade eiramine ...... 287 4.4.1. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine ...... 287 4.4.2. Muu eeskirjade eiramine ...... 287 4.5. Sihttolliasutuse muutumine ...... 288 5. Kauba ja transiidideklaratsiooni esitamine pärast tähtaega ...... 291
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 291
7. Kasutamiseks tollile ...... 291
8. Lisad ...... 291
8.1. Standardkinnitus „vastavuses“ ...... 292 8.2. Kinnitus „alternatiivsed tõendid“ ...... 294 8.3. Nimekiri keskasutustest, kuhu tagastada SADi eksemplar 5 või TADi teine eksemplar ...... 295 8.4. Kinnitus „erinevused“ ...... 304 8.5. Kinnitus „lahknevus“ ...... 307 8.7. Kinnitus „maksud makstud“ ...... 309 8.8. Kinnitus „Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati ….. (nimi ja riik)“ ...... 310 8.9. Kinnitus „... territooriumilt väljumise suhtes kohaldatakse piiranguid ja makse vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr ……“ ...... 311 VI OSA LIHTSUSTUSED ...... 313
1. Sissejuhatus ...... 313
2. Põhialused ja õigusaktid ...... 313
2.1. Transiidilihtsustuste liigid ja tingimused ...... 314 2.2. Loa andmise kord ...... 320 2.3. Lubade tühistamine, kehtetuks tunnistamine ja muutmine ...... 324 2.4. Loa peatamine ...... 325 2.5. Loa uuesti hindamine ...... 326 2.6. Enne 1. maid 2016 antud lubade kehtivus ...... 326 Üldtagatis ja tundlikud kaubad ...... 327
12
3. Lihtsustuste kirjeldus ...... 328
3.1. Üldtagatis ja tagatise esitamisest vabastamine ...... 330 3.2. Eriliste tollitõkendite kasutamine ...... 330 3.3. Volitatud kaubasaatja ...... 332 3.3.1. Sissejuhatus ...... 332 3.3.2. Staatuse andmine ...... 332 3.3.3. Protseduurid ...... 334 3.3.3.1. Transiidi tavaprotseduur – volitatud kaubasaatja kohustused ...... 334 3.3.3.2. Talitluspidevuse protseduur – volitatud kaubasaatja kohustused ...... 335 3.4. Volitatud kaubasaaja ...... 340 3.4.1. Sissejuhatus ...... 340 3.4.2. Staatuse andmine ...... 340 3.4.3. Ajutine ladustamine ...... 341 3.4.4. Protseduurid ...... 342 3.4.4.1. Transiidi tavaprotseduur ...... 342 3.4.4.2. Talitluspidevuse protseduur ...... 343 3.5. Raudteed pidi veetavad kaubad ...... 345 3.6. Õhuteed pidi veetavad kaubad ...... 345 3.6.1. Sissejuhatus ...... 346 3.6.2. Ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ...... 347 3.6.2.1. Luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhist ühis- / liidu transiidiprotseduuri ...... 347 3.6.2.2. Paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ...... 348 3.6.2.3. Paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ...... 351 3.6.3. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ...... 353 3.6.3.1. Luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri ...... 353 3.6.3.2. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ...... 355 3.6.3.3. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (tähise „C“ kasutamine) ...... 361 3.6.4. Erijuhtumid (paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ja elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul) ...... 363 3.6.4.2. Kiirveoettevõtjate kaubaveod ...... 369 3.7. Meritsi veetavad kaubad ...... 371 3.7.1. Sissejuhatus ...... 371 3.7.2. Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul ...... 372 3.7.2.1. Luba kasutada meritsi veetava kauba puhul paberipõhist liidu transiidiprotseduuri ...... 372 3.7.2.2. Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul ...... 374 3.7.2.3. Näited ...... 378 13
3.7.3. Elektroonilise manifesti kasutamine transiidideklaratsioonina liidu transiidiprotseduuri kasutamisel meritsi veetava kauba puhul ...... 379 3.7.3.1. Luba kasutada mereteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri ...... 380 3.7.3.2. Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul ...... 382 3.7.4. Erijuhtumid (paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine ja elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul) ...... 387 3.7.4.1. Liitsaadetised ...... 387 3.7.4.2. Kauba liikumine meritsi laevadel, mis ei teeninda regulaarlaevaliine ...... 393 3.8. Konventsiooni artiklil 6 põhinevad lihtsustatud protseduurid ...... 394 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 395
5. Erandid (pro memoria) ...... 395
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 395
7. Kasutamiseks tollile ...... 395
8. Lisad ...... 395
8.1. Volitatud kaubasaatja eritempli näidis ...... 396 8.2. Erandid – eritempel (Itaalia) ...... 397 8.3. Lennujaamade ja kontrolle teostavate tolliasutuste nimekiri ...... 398 8.4. Õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamise loa näidis ...... 438 8.5. Liitsaadetiste õhuveo vooskeem ...... 441 8.6. Meritsi veetava kauba puhul paberipõhiste liidu transiidiprotseduuride või elektroonilisel manifestil põhinevate liidu transiidiprotseduurid kasutamise loa näidis ...... 442 8.7. Liitsaadetiste mereveo vooskeem ...... 449 8.8. Lihtsustatud protseduuridest teatamine ...... 450 VII OSA TRANSIIDIPROTSEDUURI LÕPETAMINE JA PÄRINGUPROTSEDUUR ...... 451
1. Sissejuhatus, õigusaktid ja üldpõhimõtted ...... 452
1.1. Sissejuhatus ...... 452 1.2. Õigusaktid ja üldpõhimõtted ...... 452 1.2.1. Õigusallikad ...... 452 1.2.2. Üldpõhimõtted ...... 452 1.2.2.1. Transiitveo lõppemine ja transiidiprotseduuri lõpetamine ...... 453 1.2.2.2. Päringuprotseduur transiidiprotseduuri lõppemise kontrolliks ...... 453 1.2.2.3. Teabevahetus ...... 455 2 Transiidiprotseduuri lõpetamine ja staatuse päring ...... 455
2.1. Sissejuhatus ...... 455 2.2. Lõpetamise tingimused ...... 455 2.3. Lõpetamise mõju ...... 456
14
2.4. Lõpetamise vorm ...... 456 2.5. Staatuse päring ja vastus ...... 457 3. Päringuprotseduur ...... 458
3.1. Sissejuhatus ...... 458 3.2. Päringu algatamine protseduuri pidajaga ...... 460 3.2.1. Teabenõude eesmärk ...... 460 3.2.2. Protseduuri pidajalt teabe nõudmise üldine kord ...... 461 3.2.3. Teabe taotlemise kord teatavate transpordiliikide suhtes kohaldatavate lihtsustatud protseduuride puhul ...... 462 3.3. Alternatiivsed tõendid protseduuri lõppemise kohta ...... 463 3.3.1. Alternatiivne tõend kauba sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale esitamise kohta ...... 464 3.3.2. Alternatiivsed tõendid selle kohta, et asjaomane kaup on kolmandas riigis transiidiprotseduurile suunatud või kasutusele võetud ...... 466 3.4. Päring sihttolliasutusele ...... 467 3.4.1. Päringutaotluse esitamise eest vastutav pädev asutus ja selle esitamise tähtaeg ...... 468 3.4.2. Päringutaotluse (sõnum IE142) saatmine ...... 468 3.4.2.1. Teabevahetussõnumite kasutamine ...... 469 3.4.3. Päringutaotluse sõnumi (IE142) tühistamine ...... 470 3.4.4. Sihtriigi vastus ...... 470 3.4.4.1. Registriandmete läbivaatamine ...... 470 3.4.4.2. Registriandmete läbivaatamise tulemus ...... 470 3.4.4.3. Vastamistähtaeg sihttolliasutusega alustatud päringuprotseduuri puhul ...... 472 3.4.4.4. Päringutaotluse vastusekoodid ...... 473 3.4.5. Taotlus protseduuri pidajale pärast päringu alustamist sihttolliasutusega ...... 473 3.4.6. Päringuprotseduuri tulemuste mõju ...... 474 4 Talitluspidevuse protseduur...... 476
4.1. Päringuteade talitluspidevuse protseduuri või teatavate transpordiliikide suhtes kohaldatavate lihtsustatud protseduuride puhul ...... 476 4.1.1. Sissejuhatus ...... 477 4.1.2. Päringumenetluse algatamine protseduuri pidajaga ...... 478 4.1.3. Päringuteate algatamise eest vastutav pädev asutus ja selle esitamise tähtaeg ...... 478 4.1.4. Päringuteade TC 20 ...... 479 4.1.5. Sihtriigi vastus päringuteatele ...... 479 4.1.6. Vahetolliasutuse vastus päringuteatele ...... 482 4.1.7. Päringuprotseduuri mõju ...... 483 5 Tollivormistusjärgne kontroll ...... 484
5.1. Tollivormistusjärgse kontrolli eesmärgid ja meetodid ...... 485 5.2. Kontrollitavad dokumendid ...... 485 5.2.1. Transiidideklaratsioonid (talitluspidevuse protseduur) ...... 485 5.2.2. Kaubamanifest transiidideklaratsioonina ...... 486 5.2.3. Alternatiivne tõend ...... 487 5.2.4. T2L dokumendid ...... 487 5.2.5. T2L dokumendiga võrdsustatud äridokumendid ...... 487 5.3. Kontrolli mõju ...... 488 15
6. Erandid (pro memoria) ...... 488
7. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 488
8. Lisad ...... 488
8.1. Pädevate asutuste nimekiri ...... 489 8.2. Protseduuri pidajale saadetava teavitamiskirja näidis ...... 521 8.3. Päringuteate TC 20 näidis ja selgitavad märkused ...... 523 8.4. Teabevormi TC 20A näidis ...... 526 8.5. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse TC 21 näidis ...... 527 8.6. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse TC 21A näidis ...... 528 8.7. Päringuprotseduuri kasutamise näited ...... 529 VIII OSA – TOLLIVÕLG JA SELLE SISSENÕUDMINE ...... 531
1. Sätete kohaldamismisala ...... 531
1.1. Mõisted ...... 531 1.2. Finants- ja karistussätete eristamine ...... 532 2. Tollivõla tekkimine/mittetekkimine, eiramised ning võlgnike ja käendajate kindlakstegemine ...... 532
2.1. Tollivõla tekkimine/mittetekkimine ...... 532 2.1.1. Tollivõla tekkimine ...... 532 2.1.1.1. Kauba ebaseaduslik väljaviimine tollijärelevalve alt protseduuri ajal ...... 532 2.1.1.2. Kohustuse täitmata jätmine ...... 533 2.1.2. Tollivõla tekkimine ...... 533 2.2. Protseduurinõuete eiramine ...... 534 2.2.1. Kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimise olukorrad ...... 534 2.2.2. Olukorrad, mis ei kujuta endast kauba ebaseaduslikku tollijärelevalve alt väljaviimist ...... 535 2.3. Muud protseduuriga seotud eiramised ...... 535 2.3.1. Eiramised, mis võivad viia tollivõla tekkimiseni ...... 535 2.3.1.1. Protseduuri kasutamisega seotud kohustuse täitmata jätmine ...... 536 2.3.1.2. Protseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmata jätmine ...... 536 2.3.2. Protseduuri nõuete eiramised, mis ei vii tollivõla tekkimiseni ...... 537 2.3.2.1. Tollivõla mittetekkimisega seotud üldtingimused ...... 538 2.3.3. Transiidiprotseduuriga seoses tekkinud tollivõlg ...... 538 2.4. Võlgnike ja käendajate kindlakstegemine ...... 539 2.4.1. Kes on võlgnikud ...... 539 2.4.2. Nõuded võlgniku vastu ...... 541 2.4.3. Eri võlgnikud ja nende solidaarvastutus ...... 541 2.4.4. Võlgniku teavitamine ...... 542 2.4.5. Nõuded käendaja vastu ...... 542 2.4.5.1. Käendaja vastutus ja sellest vabastamine ...... 542 2.4.5.2. Käendaja vastutuse piirang ...... 542 2.4.5.3. Käendaja teavitamine ...... 543 2.4.6. Võlasumma arvutamine ...... 545 3. Tollivõla sissenõudmine ...... 548
16
3.1. Üldine analüüs ...... 548 3.2. Võla sissenõudmise eest vastutava asutuse kindlakstegemine ...... 548 3.2.1. Sissenõudmise eest vastutav asutus ...... 548 3.2.2. Võla tekkekoht ...... 549 3.2.2.1. Tollivõla põhjustanud sündmuse toimumise koht ...... 549 3.2.2.2. Koht, mille puhul pädev asutus järeldab, et kaup oli seal võla põhjustanud olukorras ...... 550 3.2.2.3. Vaikimisi määratav tollivõla tekkekoht ...... 550 3.3. Sissenõudemenetlus ...... 553 3.3.1. Teabevahetussõnumid ...... 553 3.3.2. Teabevahetus ja koostöö tollivõlgade sissenõudmiseks ...... 553 3.3.3. Lähtetolliasutuse esitatav sissenõudmistaotlus ...... 555 3.3.4. Teise pädeva asutuse esitatav sissenõudmistaotlus ...... 555 3.3.5. Sissenõudmispädevuse aktsepteerimine taotluse saanud asutuse poolt ...... 556 3.3.6. Sissenõudmisprotseduuri algusest teatamine ...... 558 3.4. Võla tekkekoha hilisem kindlakstegemine ...... 559 3.4.1. Pärast sissenõudmistoimingute algatamist saadud uued tõendid ...... 559 3.4.2. Uus pädev asutus ja uued sissenõudmismeetmed ...... 560 3.4.3. Algse sissenõudmise tulemused ...... 561 3.4.4. Sissenõudmise tulemused ...... 561 3.4.4.1. Lähte- ja tagatistolliasutuse teavitamine sissenõudmisest või protseduuri lõpetamisest ...... 561 3.4.4.2. Käendaja teavitamine sissenõudmisest või protseduuri lõpetamisest ...... 562 4. Eriolukorrad (pro memoria) ...... 562
5. Erandid (pro memoria) ...... 562
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud) ...... 562
7. Kasutamiseks tollile ...... 562
8. Lisad ...... 562
8.1. Nimekiri pädevatest asutustest, kes vastutavad tollivõla sissenõudmise eest talitluspidevuse protseduuri puhul ...... 563 8.2. TC 24 infoteade ja TC 25 sissenõudmisteade ...... 571 8.3. TC 30 aadressipäring ...... 575 IX OSA – TIR-PROTSEDUUR (KOHALDATAKSE LIIDUS) ...... 576
1. TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUV RAHVUSVAHELINE KAUBAVEDU ...... 577
1.1. Taust ja õigusaktid ...... 577 1.2. TIR-süsteemi põhimõtted ...... 578 2. Load ...... 579
2.1. Garantiiühingutele antav luba ...... 579 2.1.1. Loa andmise menetlus ...... 579 2.1.2. Loa andmise kriteeriumid ...... 579 2.1.3. Kirjalik leping ...... 580
17
2.1.4. Loa järelevalve ...... 580 2.2. TIR-märkmike valdajatele antav luba ...... 580 2.2.1. Loa andmise menetlus ...... 580 2.2.2. Loa andmise menetluse jagamine ...... 581 2.2.2.1. Tolliasutuse kontroll ...... 581 2.2.2.2. Loa järelevalve ...... 581 2.2.3. Loa kehtetuks tunnistamine ...... 582 2.2.3.1. Artikkel 38 versus artikli 6 lõige 4 ...... 583 2.2.3,2. TIR-konventsiooni artikli 38 kohaldamine ...... 583 2.2.3,3. TIR-konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaldamine ...... 584 2.2.3.4. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamine ...... 584 2.2.4. TIR-süsteemi kasutamise loa taastamise otsusest teavitamine ...... 585 3. Tagatised ...... 585
3.1. Sissejuhatus ...... 585 3.2. Tagatissumma ...... 586 3.2.1. Maksimaalne tagatissumma ...... 586 3.2.2. Vahetuskurssi käsitlevad eeskirjad ...... 586 3.3. Tagatise ulatus ...... 586 3.4. Liidu garantiiühingute vastutus ...... 587 4. Formaalsused lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses ...... 587
4.1. Sissejuhatus ...... 588 4.2. TIR-märkmiku andmete aktsepteerimine ...... 589 4.3. Sõiduki/konteineri ohutus ...... 591 4.3.1 Soovitus koodisüsteemi kehtestamiseks vastavustunnistuses märgitud puudustest teatamiseks ...... 591 4.4. Toimingud lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses ...... 591 4.4.1. TIR-märkmiku nõuetekohane kasutamine ...... 592 4.4.2. HS-koodi kasutamise soovitus ...... 593 4.4.3. Liidu kauba tollistaatuse tõend ...... 593 4.4.4. Tagatise esitamine ...... 594 4.4.5. Sõidukite/konteinerite tollitõkendid ...... 594 4.4.6 Tähtaeg ...... 594 4.4.7. Kauba liikumismarsruut TIR-veoetapi käigus ...... 595 4.4.8. Kauba vabastamine TIR-veoks ...... 596 4.5. Vahepealne pealelaadimine ...... 596 4.5.1. TIR-veo ajutine peatamine ...... 597 4.6. Lahknevused ...... 597 4.6.1. Lahknevuste käsitlemine ...... 597 4.6.2. Lähtetolliasutuse avastatud lahknevused ...... 598 4.6.3. Sisenemistolliasutuse avastatud lahknevused ...... 598 5. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses ...... 599
5.1. Sissejuhatus ...... 600 5.2. TIR-veo lõpetamine lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses ...... 600 5.3. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses ...... 601 5.4. Sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse muutmine ...... 602 5.5. Vahejuhtumid kauba teekonnal ja aktilehe kasutamine ...... 603 5.6. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses ...... 605 18
5.6.1. Kaubaga seotud eeskirjade eiramine ...... 605 5.6.2. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine ...... 605 5.6.3. Muu eeskirjade eiramine ...... 606 5,7. TIR-märkmike kontrolli süsteem ...... 606 5.8. Vahepealne mahalaadimine ...... 607 5.9. Tagasitoodud TIR-veose käsitlemine ...... 607 6. Päringuprotseduur ...... 608
6.1. Eelpäringud ...... 609 6.2. Päringuprotseduur ...... 609 6.3. Lõppemise alternatiivne tõendamine ...... 610 6.4. Võlg ja selle sissenõudmine ...... 611 6.4.1. Otseselt vastutava(te) isiku(te) kindlakstegemine ...... 612 6.4.2. Tollivõla ja/või muude maksude sissenõudmine ...... 612 6.5. Nõue garantiiühingule ...... 613 6.6. Rakendusmääruse artiklite 163–164 kohaldamine ...... 614 6.6.1. Tollivõla sissenõudmise kohustuse üleandmine ...... 614 7. Volitatud kaubasaaja ...... 614
7.1. Sissejuhatus ...... 615 7.2. Luba avada ja eemaldada tollitõkendeid ...... 615 7.3. Kauba saabumine ...... 615 7.4. TIR-märkmiku esitamine ...... 616 7.5. TIR-märkmiku kinnitamine ja tagastamine TIR-märkmiku valdajale ...... 616 8. IX osa lisad ...... 617
8.2. Vastavustabel ...... 621 8.3. TIR-märkmiku täitmine ...... 623 8.4. TIR-veod eriolukordades (asendusprotseduur) ...... 631 8.5. Kirjalik teatis ...... 634 8.6. Päringuteate näidis ...... 636 8.7. ELi standardleping/kohustus ...... 638 8.8. Asendustoimingu templi näidis ...... 639 8.9. Näited olukordadest elektroonilise TIR-märkmiku andmete esitamisel ...... 640
19
Üldkasutatavate lühendite loetelu
e-AD elektrooniline saateleht (ingl Electronic Administrative Document) AT Austria ATA ATA-märkmik (ajutine import) BE Belgia BG Bulgaaria / bulgaaria keel ÜPP ühine põllumajanduspoliitika tollitariifistik EÜ ühine tollitariifistik CH Šveits CIM rahvusvaheline saatekiri kauba raudteeveol (pr Contrat de transport International ferroviaire des Marchandises) CMR rahvusvaheline saatekiri kauba maanteeveol (pr Contrat de transport international de Marchandises par Route) komisjon Euroopa Liidu komisjon konventsioon ühistransiidiprotseduuri konventsioon, 20. mai 1987 CS tšehhi keel CY Küpros CZ Tšehhi Vabariik DA taani keel DA komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) DE Saksamaa / saksa keel DK Taani EAD ekspordi saatedokument ECS ekspordikontrollisüsteem EDI elektrooniline andmevahetus EE Eesti / eesti keel EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EL kreeka keel EN inglise keel ENS sisenemise ülddeklaratsioon ES Hispaania / hispaania keel FI Soome / soome keel FR Prantsusmaa / prantsuse keel GB Suurbritannia GR Kreeka HS kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem HR Horvaatia / horvaadi keel HU Ungari / ungari keel
20
IE Iirimaa RA komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad IRU Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit IS Island / islandi keel IT Itaalia / itaalia keel LT Leedu / leedu keel LoI kaubanimekiri LU Luksemburg LV Läti / läti keel MK endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik MT Malta / malta keel NCTS uus arvutipõhine transiidisüsteem NL Madalmaad / hollandi keel NO Norra / norra keel ELT Euroopa Liidu Teataja PL Poola / poola keel PT Portugal / portugali keel RO Rumeenia / rumeenia keel RS Serbia / serbia keel RSS regulaarliinilaevandus SAD ühtne haldusdokument (ingl Single Administrative Document) SAD-konventsioon kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsioon, 20. mai 1987 SE Rootsi SI Sloveenia SK Slovaki Vabariik / slovaki keel SL sloveeni keel SV rootsi keel ÜDA komisjoni 17. detsembri 2015. aasta määrus (EL) …/..., millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 TR Türgi / türgi keel TAD transiidi saatedokument (ingl Transit Accompanying Document) TIR TIR-märkmik (pr Transport Internationaux Routiers) (rahvusvaheline maanteevedu)
21
TSAD transiidi/julgeoleku saatedokument TSLoI transiidi/julgeoleku kaubanimekiri LTS Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013) Ühendkuningriik Ühendkuningriik
22
Mõistete loetelu
Elektrooniline saateleht Kontrolldokument, mida kasutatakse aktsiisiga (e-AD) maksustatavate vabasse ringlusse lubatud kaupade veol ühest liidu punktist teise
ATA-märkmik Tollidokument, mida kasutatakse kaupade ajutise ekspordi, transiidi ja ajutise impordi korral konkreetseteks eesmärkideks, sh erialaste töövahenditena ja kaubanäidistena näitustel ja messidel
Volitatud kaubasaatja Isik, kellel on lubatud teha transiitvedusid lähtetolliasutusele kaupa esitamata
Volitatud kaubasaaja Isik, kellel on lubatud oma valduses või mõnes muus kindlaksmääratud kohas vastu võtta transiidiprotseduuril olevat tolli viitenumbriga kaupa seda sihttolliasutusele koos transiidideklaratsiooniga esitamata
Ühistransiit Tolliprotseduur, mille alusel veetakse kaupa Euroopa Liidu ja ühistransiidiprotseduuri riikide vahel ning mille alusel veavad kaupa ühistransiidiprotseduuri riigid omavahel (määratlus on esitatud allpool)
Liidu kaup Kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:
täielikult liidu tolliterritooriumil saadud kaup, mis ei hõlma väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt imporditud kaupa;
väljastpoolt liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt liidu territooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;
liidu tolliterritooriumil ainult teises taandes osutatud kaupadest või esimeses ja teises taandes osutatud kaupadest saadud või toodetud kaup.
Liidu transiidiprotseduur Tolliprotseduur, mis võimaldab kaubal liikuda ühest liidu punktist teise
Pädev asutus Tollieeskirjade kohaldamise eest vastutav tolliasutus või mõni muu asutus
Konventsiooniosaline Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (20. mai 1987) osaline ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooni (20. mai 1987) osaline. Konventsiooniosalisi on seitse: Euroopa Liit, Island, Norra, Šveits, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia.
23
Tollistaatus Kauba staatus liidu kauba või liiduvälise kaubana
Liidu tolliterritoorium Liidu tolliterritooriumi alla kuuluvad järgmised territooriumid koos oma territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga:
Belgia Kuningriigi territoorium;
Bulgaaria Vabariigi territoorium;
Tšehhi Vabariigi territoorium;
Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa;
Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (23. novembri 1964. aasta leping Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel);
Eesti Vabariigi territoorium;
Iirimaa territoorium;
Kreeka Vabariigi territoorium;
Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla;
Prantsuse Vabariigi territoorium ja Monaco Vürstiriigi territoorium, nagu see on määratletud 18. mail 1963 Pariisis allakirjutatud tollikonventsioonis, välja arvatud ülemereterritooriumid ning Saint-Pierre ja Miquelon;
Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno ja Campione d’Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele;
Küprose Vabariigi territoorium vastavalt 2003. aasta ühinemisakti sätetele;
Läti Vabariigi territoorium;
Leedu Vabariigi territoorium;
Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium;
Ungari territoorium;
Malta territoorium;
24
Madalmaade Kuningriigi territoorium Euroopas;
Austria Vabariigi territoorium;
Poola Vabariigi territoorium;
Portugali Vabariigi territoorium;
Rumeenia territoorium;
Sloveenia Vabariigi territoorium;
Slovaki Vabariigi territoorium;
Soome Vabariigi territoorium;
Rootsi Kuningriigi territoorium;
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Kanalisaarte ja Mani saare territoorium;
Horvaatia Vabariigi territoorium.
Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume koos nende territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga käsitatakse liidu tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:
a) PRANTSUSMAA
Monaco territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis alla kirjutatud tollikonventsioonis (Journal officiel de la République française, 27. september 1963, lk 8679);
b) KÜPROS
Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, nagu on määratletud 16. augustil 1960 Nicosias alla kirjutatud Küprose Vabariigi asutamislepingus (United Kingdom Treaty Series No 4 (1961) Cmnd. 1252).
Ekspordi saatedokument Ainult liidu transiidi puhul – ekspordi saatedokument on (EAD) kaubaga kaasas, kui ekspordideklaratsiooni töödeldakse eksporditolliasutuses ekspordikontrollisüsteemi abil. Ekspordi saatedokument vastab ÜDA 9. lisa liidetes H1 ja H2 esitatud näidistele ja märkustele.
Euroopa Liit (EL) Liikmesriigid on Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad,
25
Portugal, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik, Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia.
Euroopa Sellesse riikide rühma kuuluvad Island, Liechtenstein, Norra Vabakaubanduse ja Šveits. Assotsiatsioon (EFTA)
Ühistransiidiprotseduuri Kõik riigid, kes on konventsiooni osalised, välja arvatud liidu riik liikmesriigid.
Tagatis Protseduuri pidaja antav rahaline kate, mis tagab tollimaksude ja muude maksude tasumise
Lastinimekiri Dokument, mida võidakse kasutada SAD-bis’i asemel, kui talitluspidevuse protseduuri kohane transiitvedu hõlmab rohkem kui üht kaubanimetust Lastinimekiri vastab konventsiooni lisa B4 III liites / rakendusmääruse lisas 72-04 esitatud näidistele ja märkustele.
Kaubanimekiri (LoI) Kaubanimekiri on TADi ja kaubaga kaasas, kui transiidideklaratsiooni töödeldakse lähtetolliasutuses uue arvutipõhise transiidisüsteemi abil ning kui deklaratsioon sisaldab rohkem kui ühte kaubaartiklit. Kaubanimekiri vastab konventsiooni lisas A5 ja lisa A6 III liites / ÜDA 9. lisa liites F2 esitatud näidistele ja märkustele.
Manifest Transpordivahendi pardal oleva veose nimekiri mere- ja lennutranspordi korral. Dokumenti võib tollieesmärkidel kasutada eelneva loa olemasolul, kui see sisaldab vajalikke üksikasju eelkõige kauba tollistaatuse ja identifitseerimise seisukohast.
Liiduväline kaup Kaup, mis ei ole liidu kaup.
Lähtetolliasutus Tolliasutus, kus võetaks vastu kauba suhtes transiidiprotseduuri rakendamise deklaratsioonid
Sihttolliasutus Tolliasutus, kus tuleb esitada transiidiprotseduuril olev kaup transiitveo lõpetamiseks
Tagatistolliasutus Tolliasutus, kus iga riigi toll otsustab, et tuleb esitada tagatis
Vahetolliasutus Tolliasutus, mis asub:
Ühistransiit Liidu transiit
sisenemise koht konventsiooniosali liidu se territooriumile tolliterritooriumile, kui
26
kaup on läbinud transiitveo käigus liidu tolliterritooriumist väljaspool asuva territooriumi
väljumise koht liidu konventsiooniosali tolliterritooriumilt, kui se territooriumilt, kui kaup viiakse välja kaubasaadetis viiakse kõnealuselt territooriumilt välja kõnealuse transiitveo käigus, mille konventsiooniosalise teekonnal ületatakse liidu territooriumilt transiitveo territooriumist väljaspool käigus, mille teekonnal asuva territooriumi piir ja ületatakse asjaomase tegemist ei ole konventsiooniosalise ja ühistransiidiprotseduuri kolmanda riigi vaheline riigiga piir
Isik, kelle asukoht on füüsiline isik, kelle alaline elukoht on konventsiooniosalise konventsiooniosalise territooriumil, või territooriumil juriidiline isik või isikute ühendus, kelle registrijärgne asukoht, peakontor või püsiv tegevuskoht on konventsiooniosalise territooriumil.
Protseduuri pidaja Isik, kes esitab transiidideklaratsiooni või kelle eest kõnealune deklaratsioon esitatakse
Tolliesindamine Isik, kelle teine isik on määranud tegema enda eest tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täitma tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi
Ühtne haldusdokument Isekopeeruv blankett, mida kasutatakse kogu liidus ja (SAD) ühistransiidiprotseduuri riikides kauba suunamisel transiidiprotseduurile talitluspidevuse protseduuri puhul
SAD-bis Ühtse haldusdokumendi eksemplare täiendav vorm juhuks, kui talitluspidevuse protseduuri alusel deklareeritakse rohkem kui üks kaubanimetus
Erikorraga maksuterritooriumid Liidu tolliterritooriumi osa, kus ei kehti nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) ega nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ) 27
sätted.
Need on järgmised: Ahvenamaa, Kanaari saared, Kanalisaared, Athose mägi ja Prantsuse territooriumid (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion, Mayotte, Saint-Barthélémy ja Saint-Martin).
Transiidi saatedokument Kaubaga kaasas olev NCTSis trükitud dokument, mis põhineb (TAD) transiidideklaratsiooni andmetel. Transiidi saatedokument vastab konventsiooni lisade A3 ja A4 III liites / ÜDA 9. lisa liites F1 esitatud näidistele ja märkustele.
Transiidi/julgeoleku Ainult liidu transiidi puhul: TSAD on kaubaga kaasas, kui saatedokument (TSAD) transiidideklaratsiooni töödeldakse lähtetolliasutuses uue arvutipõhise transiidisüsteemi abil ning kui deklaratsioon sisaldab nii transiidi- kui ka julgeoleku- ja turvalisusandmeid. TSAD vastab ÜDA 9. lisa liites F3 esitatud näidisele ja selgitustele.
Transiidi/julgeoleku Ainult liidu transiidi puhul: TSLoI on TSADi ja kaubaga kaubanimekiri (TSLoI) kaasas, kui transiidideklaratsiooni töödeldakse lähtetolliasutuses uue arvutipõhise transiidisüsteemi abil ning kui deklaratsioon sisaldab rohkem kui ühte kaubaartiklit ning transiidi-, julgeoleku- ja turvalisusandmeid. TSLoI vastab ÜDA 9. lisa liites F4 esitatud näidisele ja selgitustele.
Transiidideklaratsioon Dokument, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup transiidiprotseduurile
28
Üldised teabeallikad
Euroopa Liit http://eur-lex.europa.eu/homepage.html
Tollialased õigusaktid http://ec.europa.eu/taxation_customs/customs/procedural_aspects/transit/index_en.htm
Transiidi käsiraamat Transiidi tolliasutuste nimekiri Transiidikontaktid Euroopa uued tollitransiidisüsteemid (brošüür) Õigusaktid Kaubanduskonsultatsioonid Riikide tolliametite veebisaidid: http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/links/customs/index_en.htm
Muud:
Maailma Tolliorganisatsioon: Maailma Tolliorganisatsioon ÜRO – TIR-konventsioon: http://www.unece.org/trans/bcf/welcome.html
29
I OSA – SISSEJUHATUS
I osas esitatakse ajalooline taust ja antakse transiidisüsteemidest ülevaade.
Jaotises 1 selgitatakse transiidi iseloomu ja eesmärki ning antakse lühiülevaate transiidi ajaloost.
Jaotises 2 käsitletakse kauba tollistaatust.
Jaotises 3 antakse kokkuvõtlik ülevaade ühistransiidiprotseduurist.
Jaotises 4 antakse kokkuvõtlik ülevaade liidu transiidiprotseduurist ja teistest Euroopa Liidus kohaldatavatest transiidiprotseduuridest.
Jaotises 5 käsitletakse erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab lisasid.
30
1. Transiidi lühiajalugu
Kauba liikumine Kui kaup tuuakse riiki/territooriumile, nõuab toll imporditollimaksude ja muude maksude tasumist ning kohaldab vajaduse korral kaubanduspoliitika meetmeid (nt dumpinguvastast tollimaksu). Neid võidakse kauba suhtes kohaldada isegi sel juhul, kui kaup peab teel teise riiki/territooriumile üksnes läbima (transiidina) selle riigi/territooriumi. Kui kaup viiakse riigist/territooriumilt välja, võidakse tasutud maksud teatavatel tingimustel tagasi maksta. Järgmises riigis / järgmisel territooriumil tuleb seda menetlust võib-olla korrata. Võimalik, et kaup peab enne lõppsihtkohta jõudmist läbima piiriületustel hulgaliselt asjaomaseid haldusmenetlusi. Transiidi Transiit on tolli poolt aktsepteeritav hõlbustus, mida ettevõtjad põhiülesanded saavad kasutada, et viia kaupa üle piiri või läbi territooriumide ilma selliseid makse maksmata, mis põhimõtteliselt tuleks tasuda kauba territooriumile toomisel (või sealt välja viimisel), ning täita selle asemel ainult üks (lõplik) tolliformaalsus. Võrreldes eespool kirjeldatud olukorraga võimaldab see halduslikult lihtsat ja kulutõhusat menetlust kauba vedamiseks läbi tolliterritooriumide. Transiit on eriti asjakohane liidus, kus ühtne tolliterritoorium kombineerub paljude maksuterritooriumidega: kaup võib liikuda transiidina liidu tollipiiri ületamise kohast lõppsihtkohani, kus pärast transiitveo lõppemist täidetakse tolli- ja kohalikud maksukohustused ning kaup suunatakse vabasse ringlusse või alustatakse muud peatamismenetlust. Peatamismenetlus võidakse lõpetada, suunates liiduvälise kauba transiidiprotseduurile, näiteks liidu tolliterritooriumilt reeksportimiseks. Transiidisüsteem Pärast Teise maailmasõja lõppu kasvas kaubandus Euroopas i areng kiiresti. Peagi selgus, et pikalevenivad ja vaevalised tolliprotseduurid kauba igakordsel piiriületamisel põhjustasid kaubanduses pingeid ja halduskoormust. Kasvava rahvastevahelise koostöö soovi taustal algasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
31
Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all läbirääkimised, mille eesmärk oli kauba liikumist Euroopas hõlbustava rahvusvahelise lepingu koostamine. TIR-kokkulepe 1949. aastal koostati esimene TIR-kokkulepe. Selle kokkuleppe tulemusena võeti paljudes Euroopa riikides kasutusele tagatiste süsteem, millega tagatakse rahvusvahelise kaubanduse raames Euroopas liikuva kauba suhtes kohaldatavad tolli- ja muud maksud. 1949. aasta TIR-kokkuleppe edu viis TIR-konventsiooni sõlmimiseni 1959. aastal2. Konventsiooni muudeti 1975. aastal ja sellel on praegu 69 osalisriiki (veebruar 2016). Euroopa Ühendus Paralleelselt rahvusvahelise kaubanduse globaalse arenguga leiti, et kasvav ja laienev Euroopa Ühendus vajab erilist transiidisüsteemi, et hõlbustada kauba liikumist ja tolliformaalsusi ühenduse liikmesriikides ja nende vahel. Euroopa Ühendus / Euroopa Liit
Euroopa Ühenduse asutamisleping sõlmiti 1957. aastal ja see jõustus 1. jaanuaril 1958.
Asutajaliikmed olid Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
1973. aastal ühinesid sellega Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik, neile järgnesid 1981. aastal Kreeka, 1986. aastal Portugal ja Hispaania, 1995. aastal Austria, Soome ja Rootsi, 2004. aastal Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia ning 2013. aastal Horvaatia.
Ühenduse Vajadus Euroopa Ühenduse oma transiidisüsteemi järele tuli transiidisüsteem selgemalt ilmsiks 1968. aastal, kui võeti kasutusele ühine tollitariifistik.
Ühenduse transiidisüsteem võeti kasutusele 1968. aastal. See hõlbustas nii ühenduse kui ka ühendusevälise kauba liikumist
2 TIR-märkmiku alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsioon (TIR-konventsioon, 1975)
32
Euroopa Ühenduses. Esimest korda hakati ühendusevälise kauba puhul kasutama tähist T1 ja ühenduse kauba puhul tähist T2.
Ühendusesisene Kasvanud kaubanduse tõttu ning et hõlbustada kauba liikumist kauba liikumine EFTA riikide Euroopas, laiendati 1972. aastal ühenduse transiidisüsteemi kahe kaudu lepinguga, et hõlmata kaubandust Austria ja Šveitsiga. Need kaks geograafiliselt tähtsa asukohaga riiki olid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed.
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA)
EFTA leping sõlmiti 1959. aastal ja see jõustus 1960. aastal. Esialgsed lepinguosalised olid Austria, Norra, Portugal, Rootsi, Šveits, Taani ja Ühendkuningriik. Island ja Soome said Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmeteks hiljem. Austria, Soome, Portugal, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik ei ole pärast ühinemist Euroopa Ühendusega enam EFTA liikmed.
Ühistransiit EFTA riikide Šveitsi ja Austriaga (korraga) 1972. aastal sõlmitud lepingud asendati 1987. aastal kahe konventsiooniga, mis sõlmiti Euroopa Ühenduse ja kõikide EFTA riikide vahel. Need konventsioonid hõlbustasid kauba importi, eksporti ja liikumist Euroopa Ühenduse ja EFTA riikide vahel, neisse riikidesse ja neist riikidest, kuid ka üksikute EFTA riikide vahel. Ühe konventsiooniga kehtestati ühistransiidiprotseduur,3 teisega aga nähti ette impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsuste lihtsustamine ühtse haldusdokumendi (SAD) kasutuselevõtmisega4. Konventsioone tuntakse vastavalt kui „konventsiooni“ ja „SAD- konventsiooni“.
3 EÜ/EFTA 20. mai 1987. aasta ühistransiidi konventsioon, EÜT L 226, 18.8.1987 + muudatused.
4 EÜ/EFTA kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsioon (k.a ühtne haldusdokument (SAD) sellise kaubavahetuse jaoks), EÜT L 134, 22.5.1987 + muudatused.
33
Visegrádi riigid Konventsioone laiendati 1. juulil 1996, et hõlmata neli Visegrádi riiki (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovaki Vabariik) kuni ühendusega ühinemiseni.
Konventsiooni laiendati ka muudele kui Visegrádi riikidele, st Horvaatiale 1. juulil 2012 (kuni liiduga ühinemiseni) ja Türgile 1. detsembril 2012.
Taotlejariigid Kõiki tulevasi konventsiooniosalisi loetakse ühistransiidiprotseduuri riikideks.
Paljud teisedki riigid (peamiselt Lääne-Balkani riigid ja idapartnerluse riigid) on avaldanud soovi ühistransiidisüsteemiga ühinemiseks.
Transiidireform Ühtse turu loomine 1993. aastal koos muutunud poliitilise keskkonnaga Kesk- ja Ida-Euroopas esitas uusi väljakutseid, mis muutsid vajalikuks transiidisüsteemide läbivaatamise.
2. Kauba staatus
Alates ühenduse transiidiprotseduuri kasutuselevõtmisest 1968. aastal otsustatakse kauba tollistaatuse alusel, kas kaupa veetakse transiidideklaratsiooni T1 või T2 kohaselt.
Teatavate asjaolude korral tuleb esitada liidu kauba staatust tõendav dokument.
Liidu kauba staatuse kohta vt üksikasjalikumalt II osa.
3. Ühistransiit
3.1. Õigusaktid
Ühistransiidiprotseduuri õiguslik alus on 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon (vt joonealune märkus 3). Selle konventsiooni osalisteks on Euroopa Liit, kolm EFTA riiki
34
(Šveits, Norra ja Island), Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Serbia. Konventsiooni kohaldatakse ka Liechtensteini Vürstiriigi suhtes, sest Liechtensteinil on tolliliit Šveitsiga.
Liidu ja ühistransiidiprotseduuri riikide vahelise ja ka ühistransiidiprotseduuri riikide omavahelise kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise õiguslik alus on 1987. aasta mais koostatud SAD-konventsioon (vt joonealune märkus 4).
Ühistransiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja protseduure selgitatakse lisas 8.2.
3.2. Protseduuri kirjeldus
Ühistransiidiprotseduuriga nähakse ette kauba suhtes kohaldatavate tolli- ja aktsiisimaksude, käibe- ja muude maksude peatamine ajaks, kuni toimub kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse. Ettevõtjad saavad seda protseduuri kasutada, et hõlbustada kauba liikumist ühest osalisriigist teise. Selle kasutamine ei ole siiski kohustuslik.
Ühistransiidiprotseduuri haldavad osalisriikide tolliametid tolliasutuste võrgustiku kaudu, mis koosneb lähte-, vahe-, siht- ja tagatistolliasutustest.
Ühistransiidiprotseduur algab lähtetolliasutuses ja lõpeb siis, kui kaup ja transiidi saatedokument esitatakse sihttolliasutusele transiiti reguleerivate sätete kohaselt. NCTSis toimub lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse vaheline elektrooniliste sõnumite vahetamine.
Talitluspidevuse protseduuri puhul tagastab sihttolliasutus transiidideklaratsiooni (SAD või TAD) ühe eksemplari lähtetolliasutusele (või lähteriigi tolli keskasutusele).
Elektrooniliste sõnumite või transiidideklaratsiooni eksemplari kättesaamisel lõpetab lähtetolliasutus transiidiprotseduuri ja
35
vabastab protseduuri pidaja vastutusest, kui ei ole täheldatud eeskirjade eiramist.
Ühistransiidiprotse Lähtetolliasutuses transiidideklaratsiooni esitades taotleb duuri pidaja protseduuri pidaja kauba suunamist transiidiprotseduurile. Pärast kauba vabastamist transiidiks vastutab ta selle eest, et kaup esitatakse ettenähtud aja jooksul sihttolliasutuses puutumatul kujul (vajaduse korral koos puutumata tollitõkendiga) ning koos transiidideklaratsiooniga transiidiprotseduuri käsitlevate tollisätete täitmise kontrolliks, ning eeskirjade eiramise puhul tekkida võiva (tolli)võla tasumise eest. Protseduuri pidaja peaks andma tagatise, mis katab tekkida võiva võla (kui teda ei ole sellest seaduse või loaga vabastatud). See tagatis võib olla sularahasissemakse või käendajana tegutseva finantsasutuse võetud maksekohustus (tagatiste ja käendajate kohta vt täpsemalt III osa).
Konventsiooni Ühistransiidiprotseduur jaguneb kauba staatusest lähtuvalt kahte artikkel 2 liiki: protseduur T1 ja protseduur T2.
T1 Protseduur T1 hõlmab liiduvälise kauba vedu nii, et on peatatud kauba impordi suhtes tavaliselt kohaldatavad meetmed.
T2 T2 (sisetransiidiprotseduur) hõlmab liidu kauba vedu nii, et on peatatud meetmed, mida selle kauba suhtes ühistransiidiprotseduuri riiki importimisel tavaliselt kohaldatakse.
Transiidi- Teatavatel juhtudel ja tingimusel, et pädev tolliasutus on andnud lihtsustused selleks loa, võib ühistransiidiprotseduuri lihtsustada (transiidilihtsustuste kohta vt täpsemalt VI osa).
4. Liidusisene transiit
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt: teave liidusisese transiidiprotseduuri kohta (jaotis 4.1);
36
teave muude Euroopa Liidus kohaldatavate transiidisüsteemide kohta (jaotis 4.2).
4.1. Liidu transiit
4.1.1. Õigusaktid
Liidu transiidi õiguslik alus on liidu tolliseadustik (määrus (EL) nr 952/2013) ja selle delegeeritud määrus (määrus (EL) 2015/2446), delegeeritud määrus üleminekumeetmete kohta (määrus (EL) nr …/2016) ja rakendusmäärus (määrus (EL) 2015/2447). Ühenduse- Andorra tolliliiduga laiendati liidu transiidisüsteemi ka teatavale kaubavahetusele Andorraga. Samasugune laiendus kehtib ühenduse ja San Marino vahelise kaubavahetuse suhtes San Marinoga loodud tolliliidu korra kohaselt (Andorra ja San Marino kohta vt täpsemalt IV osa 5. peatükk).
Liidu transiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja protseduure selgitatakse lisas 8.1.
4.1.2. Protseduuri kirjeldus
Käesolevas jaotises kirjeldatakse liidu transiidiprotseduure järgmiselt: liidu välistransiidiprotseduurid (jaotis 4.1.2.1); liidu sisetransiidiprotseduurid (jaotis 4.1.2.2). Liidu Liidu transiidiprotseduuri kohaldatakse liiduvälise kauba liikumise transiidiprotseduuri kasutamine suhtes ja teatavatel juhtudel liidu kauba liikumise suhtes kahe liidus asuva punkti vahel (liidu muude transiidiprotseduuride kohta vt ka jaotis 4.2).
Liidu transiidiprotseduuri haldavad liikmesriikide tolliametid tolliasutuste võrgustiku kaudu, mis koosneb lähte-, vahe-, siht- ja tagatistolliasutustest.
Liidu transiidiprotseduur algab lähtetolliasutuses ja lõpeb siis, kui
37
kaup ja transiidi saatedokument esitatakse sihttolliasutusele transiiti reguleerivate sätete kohaselt. NCTSis toimub lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse vaheline elektrooniliste sõnumite vahetamine.
Talitluspidevuse protseduuri puhul tagastab sihttolliasutus transiidideklaratsiooni (SAD või TAD) ühe eksemplari lähtetolliasutusele (või lähteliikmesriigi tolli keskasutusele).
Elektrooniliste sõnumite või transiidideklaratsiooni eksemplari kättesaamisel lõpetab lähtetolliasutus transiidiprotseduuri ja vabastab protseduuri pidaja vastutusest, kui ei ole täheldatud eeskirjade eiramist.
Liidu Lähtetolliasutuses transiidideklaratsiooni esitades taotleb transiidiprotseduuri pidaja protseduuri pidaja kauba suunamist transiidiprotseduurile. Pärast kauba vabastamist transiidiks vastutab protseduuri pidaja selle eest, et kaup esitatakse ettenähtud aja jooksul sihttolliasutuses puutumatul kujul (vajaduse korral koos puutumata tollitõkendiga) ning koos transiidideklaratsiooniga transiidiprotseduuri käsitlevate tollisätete täitmise kontrolliks, ning eeskirjade eiramise puhul tekkida võiva (tolli)võla tasumise eest. Protseduuri pidaja peaks andma tagatise, mis katab tekkida võiva võla (kui teda ei ole sellest seaduse või loaga vabastatud).
See tagatis võib olla sularahasissemakse või käendajana tegutseva finantsasutuse võetud maksekohustus (tagatiste ja käendajate kohta vt täpsemalt III osa).
Välis- ja sisetransiit Liidu transiidiprotseduur jaguneb kauba staatusest lähtuvalt kahte
LTS art 226 ja 227 liiki: T1 (välistransiidiprotseduur) ja T2 (sisetransiidiprotseduur).
Transiidilihtsustuse Teatavatel juhtudel ja tingimusel, et asjakohane tolliasutus on d andnud selleks loa, võib liidu transiidiprotseduuri lihtsustada
38
(transiidilihtsustuste kohta vt täpsemalt VI osa).
4.1.2.1. Liidu välistransiidiprotseduur
T1 Liidu välistransiidiprotseduuri (T1) kohaldatakse peamiselt liiduvälise kauba liikumise suhtes. Sellega peatatakse tolli- ja muude maksude tasumine ning kaubanduspoliitika meetmed ajani, mil kaup jõuab oma sihtkohta liidus.
DA art 189 Liidu välistransiidiprotseduuri rakendamine on siiski kohustuslik ka juhul, kui liidu kaupa eksporditakse ühistransiidiprotseduuri riiki või seda veetakse ühistransiidiprotseduuri alusel ekspordiks läbi ühe või mitme ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi järgmistel tingimustel:
(a) kaup on läbinud ekspordiga seotud tolliformaalsused eksporditoetuse saamiseks selle kolmandatesse riikidesse eksportimisel ühise põllumajanduspoliitika alusel;
(b) liidu kaup pärineb sekkumisvarudest ja selle suhtes kohaldatakse kasutamise ja/või sihtkohaga seotud kontrollimeetmeid ning see on läbinud ühise põllumajanduspoliitika alusel kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud tolliformaalsused;
(c) liidu kaup vastab imporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise tingimustele, kui see suunatakse välistransiidiprotseduurile kooskõlas liidu tolliseadustiku artikli 118 lõikega 4.
4.1.2.2. Liidu sisetransiidiprotseduur
39
T2 Liidu sisetransiidiprotseduuri (T2) kohaldatakse liidu kauba suhtes, mida toimetatakse liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise kõnealusest tolliterritooriumist väljaspool asuva riigi või territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks. Kui kaupa veetakse liidust ühistransiidiprotseduuri riiki ja transiidiprotseduur järgneb ekspordiprotseduurile, kohaldatakse samuti liidu sisetransiidiprotseduuri. Seda protseduuri ei kasutata, kui kaupa veetakse täielikult mere- või õhuteed pidi.
T2F Liidu sisetransiidiprotseduuri T2F kohaldatakse juhul, kui liidu kaup viiakse erikorraga maksuterritooriumilt sellisesse liidu tolliterritooriumi ossa, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, ja kui kauba liikumine lõpeb väljaspool seda liikmesriiki asuvas kohas, kus kaup sisenes kõnealusesse liidu tolliterritooriumi ossa.
Sisetransiidiprotseduuri T2F võib siiski valikuliselt kasutada ka muudel juhtudel. Kauba edasitoimetamine võib põhineda ka liidu kauba tollistaatuse tõendamisel.
4.1.3. Uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS)
Tänapäeval peavad tolliadministratsioonid kaubanduse vajadustega kiiresti ja paindlikult kohanema ning pidama sammu ärikeskkonna pideva muutumisega. Aastaid tagasi kasutusele võetud NCTS on transiidisüsteemi juhtimise ja kontrolli vahend. See põhineb elektroonilistel andmetöötlusmeetoditel ning tagab paberipõhise süsteemiga võrreldes oluliselt tõhusama juhtimise.
NCTSi põhieesmärgid on järgmised:
suurendada transiidiprotseduuride tõhusust ja mõjusust;
40
parandada nii pettuse ennetamist kui ka avastamist;
kiirendada transiidiprotseduuri kohaselt teostatavaid tehinguid ja tagada nende turvalisus.
Üldjuhul on NCTSi kasutamine kohustuslik nii liidu sise- kui ka välistransiidi ja ühistransiidiprotseduuri puhul (välja arvatud lihtsustused teatavate veoliikide, talitluspidevuse protseduuri ning reisijate jaoks, kes võivad teatavatel juhtudel kasutada paberdeklaratsiooni).
4.1.3.1. Peamised NCTSis kasutatavad andmed või sõnumid
Enne üksikasjadesse laskumist on kasulik nimetada peamised NCTSis kasutatavad andmed ja sõnumid.
Transiidideklaratsioon, mis esitatakse elektrooniliselt (deklaratsiooni andmed (sõnum IE015)). Tolli viitenumber (MRN), mis on liikumise identifitseerimiseks süsteemi poolt deklaratsioonile antud ainuomane registreerimisnumber. Transiidi saatedokument (TAD) on kaubaga kaasas lähtetolliasutusest sihttolliasutuseni. Eeldatava saabumise teade (sõnum IE001), mille lähtetolliasutus saadab deklaratsioonis nimetatud sihttolliasutusele. Eeldatava transiidi teade (sõnum IE050), mille lähtetolliasutus saadab deklaratsioonis nimetatud vahetolliasutus(t)ele, et teatada kaubasaadetise eeldatavast piiriületusest. Piiriületusteade (sõnum IE118), mille tegelikult kasutatud tolliasutus saadab pärast kauba kontrollimist. Saabumisteatis (sõnum IE006), mille tegelik sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele kauba saabumisel.
41
Kontrolli tulemuste teade (sõnum IE018), mille tegelik sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele (vajaduse korral pärast kauba kontrollimist). Süsteem hõlmab kõiki tavaliste ja lihtsustatud protseduuride kombinatsioone nii kauba lähte- (volitatud kaubasaatja) kui ka sihtkohas (volitatud kaubasaaja).
IV osa lisa 8.1. sisaldab veel sõnumeid (nende numbrid, nimed ja lühendid süsteemis)
4.1.3.2. Lähtetolliasutus
Transiidideklaratsioon edastatakse lähtetolliasutusele elektroonilisel kujul. Elektroonilisi deklaratsioone võib esitada kas lähtetolliasutuses või ettevõtja enda valdustes.
Deklaratsioon peab sisaldama kõiki nõutud andmeid ja vastama süsteemi nõuetele, sest süsteem kodeerib ja kontrollib andmeid automaatselt. Kui andmetes on vastuolu, näitab süsteem selle ära. Deklareerijat teavitatakse, et ta saaks teha vajalikud parandused enne deklaratsiooni lõplikku aktsepteerimist.
Kui parandused on sisestatud ja deklaratsioon aktsepteeritud, annab süsteem deklaratsioonile ainuomase registreerimisnumbri ehk tolli viitenumbri (MRN).
Pärast vajalikku kontrolli kas lähtetolliasutuses või volitatud kaubasaatja valdustes ja kui tagatised on heaks kiidetud, lubatakse kaup transiidiprotseduurile. Süsteemist trükitakse välja transiidi saatedokument (TAD) ja vajaduse korral kaubanimekiri (LoI) kas lähtetolliasutuses või volitatud kaubasaatja valdustes. Transiidi saatedokument ja kaubanimekiri peavad liikuma koos kaubaga ning need tuleb esitada kõikides vahetolliasutustes ja sihttolliasutuses.
Samaaegselt TADi ja LoI trükkimisega saadab lähtetolliasutus
42
deklareeritud sihttolliasutusele sõnumi IE001. See sõnum sisaldab peamiselt deklaratsioonilt võetud andmeid, võimaldades sihttolliasutusel kaupa selle saabumisel kontrollida. Sihttolliasutusel peab olema juurdepääs transiidideklaratsiooni andmetele, et teha õige ja usaldusväärne otsus kauba saabumisel võetavate meetmete kohta.
Kui veo käigus läbitakse vahetolliasutus, saadab lähtetolliasutus ka sellele sõnumi IE050, et igal vahetolliasutusel oleks teave asjaomase kauba kohta ning ta saaks selle vedu kontrollida.
4.1.3.3. Sihttolliasutus
Kaup tuleb saabumisel esitada sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale koos transiidi saatedokumendiga ja vajaduse korral kaubanimekirjaga. Tolliasutusel, kes on saanud sõnumi IE001, on kõik transiidideklaratsiooni andmed teada ja seetõttu on tal olnud võimalik eelnevalt otsustada, milline kontroll on vajalik.
Kui sihttolliasutus sisestab süsteemi tolli viitenumbri (MRN), leiab see automaatselt vastava sõnumi IE001, mida kasutatakse mis tahes meetme või kontrolli alusena, ja saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE006.
Pärast asjakohast kontrolli teavitab sihttolliasutus lähtetolliasutust kontrolli tulemustest, kasutades sõnumit IE018, milles märgitakse vajaduse korral ära avastatud eiramised.
Sõnumid IE006 ja IE018 on vajalikud transiidiprotseduuri lõpetamiseks lähtetolliasutuses ja veo katteks kasutatud tagatiste vabastamiseks.
4.1.3.4. Vahetolliasutus
Kui kaup läbib vahetolliasutuse, tuleb sellele tolliasutusele esitada kaup, transiidi saatedokument ja vajaduse korral kaubanimekiri.
43
NCTSis juba olemasolev sõnum IE050 leitakse liikumise viitenumbri sisestamisel automaatselt ning seejärel võib veo jätkamise heaks kiita. Vahetolliasutus saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE118.
4.1.3.5. Vahe- või sihttolliasutuse muutmine
Kui kaupa veetakse muu kui deklareeritud vahetolliasutuse kaudu, on algselt deklareeritud vahetolliasutusele saadetud sõnum (IE050) kasutu. Sel juhul saadab tegelik vahetolliasutus lähtetolliasutusele ATRi taotluse sõnumi (IE114), paludes välja saata sõnumi IE050, et ta saaks ligipääsu deklaratsiooni andmetele. Lähtetolliasutus saadab ATRi vastuse sõnumi (IE115).
Samuti võib kauba esitada muus kui deklareeritud sihttolliasutuses. Tegelik sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele AARi taotluse sõnumi (IE002), et paluda välja saata sõnum IE001, mis võimaldab uuel sihttolliasutusel saada vajalikku teavet deklaratsiooni andmete kohta. Pärast AARi vastuse sõnumi (IE003) saamist ja liikumise kontrollimist saadab sihttolliasutus sõnumi IE018.
Vahe- või sihttolliasutuse muutumisel on deklareeritud tolliasutustele saadetud sõnumid kasutud ja jäävad avatuks. Selleks saadab NCTS deklareeritud tolliasutustele automaatselt sõnumi, andes teada, kus ja millal kaup esitati, et need tolliasutused saaksid sõnumid sulgeda.
4.1.3.6. Lihtsustatud protseduurid: volitatud kaubasaatja ja volitatud kaubasaaja
Mõlema lihtsustatud protseduuri kasutamine kujutab endast NCTSi vahendite optimaalset kasutust. Võimalus teostada kõiki protseduure ettevõtja valdustes ja vahetada tolliga teavet elektrooniliselt on selgelt kõige kiirem, mugavam, turvalisem ja kokkuhoidlikum teabevahetusviis.
44
Volitatud kaubasaatjal ja volitatud kaubasaajal peab olema asjakohane elektrooniline andmetöötlussüsteem, et vahetada NCTSis teavet lähte- ja sihttolliasutusega.
NCTS võimaldab volitatud kaubasaatjatel: koostada transiidideklaratsioon oma arvutisüsteemis; saata elektrooniliselt lähtetolliasutusele sõnum IE015 ilma seal kaupa esitamata; saata ja vastu võtta edaspidiseid sõnumeid lähtetolliasutuselt, k.a taotlused deklaratsiooni parandamiseks ning teated deklaratsiooni aktsepteerimise ja kauba vabastamise kohta.
NCTS võimaldab volitatud kaubasaajatel: vastu võtta kaupa ja transiidi saatedokumente ning olemasolu korral kaubanimekirju oma valdustes; saata saabumisteade (sõnum IE007) vastavasse sihttolliasutusse; vastu võtta ja saata elektrooniliselt tollile edaspidiseid sõnumeid kauba mahalaadimise lubamise ja selle tulemuste kohta.
4.2. Muud Euroopa Liidu transiidisüsteemid
4.2.1. Sissejuhatus
LTS art 226 lg 3 ja Peale ühistransiidiprotseduuri ning liidu välis- ja art 227 lg 2 sisetransiidiprotseduuri kasutatakse ka allpool kirjeldatud transiidiprotseduure.
Erinevalt ühis- ja liidu transiidiprotseduurist on TIR-protseduur üles ehitatud rahvusvahelisele tagatistesüsteemile, mis põhineb riiklike garantiiühingute ketil (TIRi kohta vt täpsemalt jaotis 4.2.2 ja IX osa).
ATA-protseduur sarnaneb TIR-protseduurile, kuid seda
45
kohaldatakse üksnes teatavat tüüpi kaubale (ATA kohta vt täpsemalt jaotis 4.2.3).
Reini manifesti protseduuri kohaldatakse liiduvälise kauba veetranspordi suhtes Reinil ja selle lisajõgedel (Reini manifesti kohta vt täpsemalt jaotis 4.2.4).
NATO vedude protseduuri kohaldatakse NATO relvajõududele tarnitava kauba suhtes (NATO vedude protseduuri kohta vt täpsemalt jaotis 4.2.5).
Postipakiprotseduuri kohaldatakse posti teel saadetava kauba suhtes (postipakiprotseduuri kohta vt täpsemalt jaotis 4.2.6).
4.2.2. TIR-märkmike alusel toimuv rahvusvaheline kaubavedu
LTS art 226 lg 3 Peamine TIR-protseduuri reguleeriv õigusakt on 1975. aasta TIR- p b ja art 227 lg 2 p b konventsioon, mis koostati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
egiidi all. Konventsioonil on 69 osalist, nende seas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid.
TIR-konventsioon võimaldab kauba rahvusvahelist liikumist ühest või mitmest lähtetolliasutusest ühte või mitmesse sihttolliasutusse (kokku kuni neli lähte- ja sihttolliasutust) ja läbi nii paljude riikide, kui vajalik.
Liidu õigusaktide kohaselt võib liidus TIR-protseduuri kasutada ainult sellise transiitveo korral, mis algab või lõpeb väljaspool liitu või toimub kahe liidus asuva punkti vahel kolmanda riigi territooriumi kaudu.
TIR-konventsiooni kohaldatakse veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga ning see võimaldab kasutada TIR-märkmikku kõigi veoliikide puhul, juhul kui osa teekonnast läbitakse maanteel.
46
TIR-konventsioon sisaldab ka tehnilisi erinõudeid sõidukite veoruumidele ja konteineritele, et vältida salakaubavedu. Lisaks on kaubavedu TIR-protseduuri alusel lubatud üksnes vedajatele, kellel on tolli luba.
Selleks et katta riski korral kogu teekonna vältel tolli- ja muud maksud on TIR-konventsiooniga loodud rahvusvaheline garantiikett, mida haldab Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU). IRU vastutab ka TIR-märkmike trükkimise ja levitamise eest; TIR-märkmik täidab nii tollideklaratsiooni kui tagatise tõendi funktsiooni.
TIR-konventsiooni ja selle kohaldamise üldise järelevalve eest kõikide osaliste territooriumil vastutab valitsustevaheline TIR- konventsiooni halduskomitee, milles on esindatud kõik konventsiooniosalised, ning selle TIR-juhatus (TIRExB), mis koosneb üheksast valitavast liikmest, kellest igaüks esindab eri konventsiooniosalist.
TIR-protseduuri kasutamise kohta liidus vt täpsemalt IX osa.
4.2.3. ATA (ajutine import)
4.2.3.1. Taust ja õigusaktid
LTS art 226 lg 3 Selle protseduuri õiguslik alus on ATA-konventsioon ja ajutise p c ja art 227 lg 2 p c impordi konventsioon, mida tuntakse ka Istanbuli konventsioonina.
1961. aastal sõlmitud ATA-konventsioon on jätkuvalt jõus ja sellel on praegu 61 osalisriiki.
Istanbuli konventsioon, mis oli esialgu mõeldud asendama ATA- konventsiooni, sõlmiti 26. juunil 1990 Istanbulis Tollikoostöö Nõukogu (praegu Maailma Tolliorganisatsioon – WCO) egiidi all.
47
Seda juhib halduskomitee ja sellel on praegu 34 osalisriiki.
Sätted, mis käsitlevad ATA-märkmiku kasutamist liidus transiididokumendina, sisalduvad rakendusmääruse artiklites 283 ja 284.
4.2.3.2. Protseduuri kirjeldus
ATA-märkmiku kasutamisel käsitatakse liidu tolliterritooriumi ühe territooriumina.
Lähtetolliasutuses
Lähtetolliasutus või liitu sisenemise tolliasutus eemaldab transiidikviitungi nr 1, täidab lahtri H (read A–D) ning sisestab transiidikviitungi nr 2 tagastamise hõlbustamiseks lahtri H reale E selle asutuse täisnime ja aadressi, kuhu kviitung nr 2 tuleb tagastada.
Võimaluse korral tuleb aadressi lisamiseks kasutada pitsatit.
Samuti täidab ja kinnitab kõnealune asutus enne märkmiku tagastamist selle omanikule asjaomase kontroll-lõigendi transiidi tolliprotseduuri rakendamiseks (read 1–7).
Sihttolliasutuses
Sihttolliasutus või liidust väljumise tolliasutus, sõltuvalt sellest, kumb asutus on asjakohane, eemaldab transiidikviitungi nr 2, kinnitab lahtri H (rida F), kannab märkused reale G ja saadab selle viivitamata kviitungi lahtris H (rida E) märgitud asutusele. Enne märkmiku tagastamist selle omanikule täidab ja kinnitab kõnealune asutus transiidi kontroll-lõigendi lõpetamiskinnituse (read 1–6).
Päringuprotseduur
Kõigi ATA-märkmikuga seotud päringute puhul kasutatakse
48
liikmesriikide keskasutuste loetelu, mille komisjon teeb teistele liikmesriikidele kättesaadavaks Euroopa Liidu ametliku veebisaidi kaudu.
Järgneval skeemil on kujutatud ATA-märkmiku kasutamist transiididokumendina kaupade liikumisel läbi liidu tolliterritooriumi ja selle sees ajutise impordi protseduuri raames.
4.2.4. Reini manifest
4.2.4.1. Taust ja õigusaktid
LTS art 226 lg 3 Selle protseduuri õiguslik alus on 17. oktoobri 1868. aasta p d ja art 227 lg 2 p d Mannheimi konventsioon ja 22. novembril 1963 Reini navigatsiooni keskkomisjoni poolt vastu võetud protokoll.
4.2.4.2. Protseduuri kirjeldus
Reini manifesti protseduuriga lubatakse Reinil ja selle lisajõgedel toimuval liiklusel riigipiire ületada Reini manifesti alusel.
Mannheimi konventsioon hõlmab järgmisi Reiniga piirnevaid riike: Madalmaad, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Šveits, mida
49
konventsiooni kohaldamisel käsitatakse ühtse territooriumina. Konventsiooni artiklis 9 deklareeritakse, et kui laev sõidab Reinil ilma nimetatud riikide territooriumil lastimata või lossimata, ei tule teha tollikontrolli. Reini manifesti protseduur kehtestati selleks, et hõlbustada kauba liikumist Reinil ja selle lisajõgedel. Seda manifesti võib vajaduse korral kasutada liidu transiidiprotseduuris transiidideklaratsioonina.
4.2.5. NATO veod
4.2.5.1. Taust ja õigusaktid
LTS art 226 lg 3 NATO relvajõududele ettenähtud kauba importi, eksporti ja p e ja art 227 lg 2 transiiti käsitlevad eeskirjad sisalduvad Põhja-Atlandi Lepingu p e Organisatsiooni liikmesriikide vahelises NATO relvajõudude staatust käsitlevas lepingus, mis kirjutati alla Londonis 19. juunil 1951. Sellise kauba veoks kasutatakse NATO vormi 302. NATO vormi 302 võib kasutada üksnes juhul, kui kaup liigub NATO vägede loal ja korraldusel. Liidu õigusnormid NATO vormi 302 kasutamiseks liidu transiidiprotseduuris transiidideklaratsioonina on rakendusmääruse artiklites 285–287.
4.2.5.2. Protseduuri kirjeldus
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonil (NATO) on 28 liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Ühendkuningriik, Kanada, Tšehhi Vabariik, Ungari, Island, Norra, Poola, Türgi, Albaania, Horvaatia ja Ameerika Ühendriigid.
Iga ülalnimetatud riigi toll määrab kokkuleppel iga selle territooriumil baseeruva NATO üksusega tolliasutuse (või keskasutuse), kes vastutab tolliformaalsuste ja iga NATO üksuse poolt või selle nimel veetava kauba liikumise kontrolli eest.
50
Kõik lähteliikmesriigi määratud tolliasutused edastavad oma vastutusalasse kuuluvale NATO üksusele transiidideklaratsioonidena kasutatavad vormid 302:
mis on eelnevalt kinnitatud templi ja kõnealuse tolliasutuse ametniku allkirjaga; mis on varustatud seerianumbriga ja millele on märgitud määratud tolliasutuse täielik aadress (vormi 302 tagastatava eksemplari jaoks). Tolliasutus peab arvestust oma vastutusalasse kuuluvale NATO üksusele väljastatud vormi 302 eelnevalt kinnitatud eksemplaride arvu ja seerianumbrite kohta.
Iga saadetis lähetatakse eelnevalt kinnitatud vormi 302 alusel.
Hiljemalt kauba lähetamisel teeb pädev NATO ametiisik ühe järgmistest toimingutest:
esitab vormi 302 andmed elektrooniliselt lähte- või sisenemistolliasutuses või täidab vormi 302 paberil ning lisab sellele avalduse, mille kohaselt kaupa veetakse NATO vägede kontrolli all; avaldus tõendatakse allkirja, templi ja kuupäevaga.
Kui vorm 302 esitatakse paberil, tuleb täidetud ja allkirjastatud vormi üks eksemplar edastada viivitamata määratud tolliasutusele, mis vastutab selle NATO väeüksusega seotud tolliformaalsuste ja - kontrolli eest, kes kaupa lähetab või kelle nimel kaupa lähetatakse.
Vormi 302 ülejäänud eksemplarid saadetakse koos NATO vägede kaubaga sihtkohta, kus sealsed NATO väed vormi eksemplarid templiga varustavad ja allkirjastavad.
Kauba saabumisel esitatakse kaks vormi eksemplari määratud tolliasutusele. Kõnealune tolliasutus jätab vormi ühe eksemplari
51
endale ja tagastab teise templiga varustatuna tolliasutusele, mis vastutab selle NATO väeüksusega seotud tolliformaalsuste ja - kontrolli eest, kes kaupa lähetab või kelle nimel kaupa lähetatakse (vormile 302 märgitud aadressil).
Tuleks siiski märkida, et kui vormi 302 alusel ringlevaid kaupu veetakse kogu teekonna või selle osa vältel paberipõhise transiidiprotseduuri alusel, mida kohaldatakse raudteel veetava kauba suhtes, peatatakse vormi 302 alusel teostatav vedu nende veolõikude ajaks, mille puhul kasutatakse paberipõhist raudteeprotseduuri.
4.2.6. Postipakid
4.2.6.1. Taust ja õigusaktid
LTS art 226 lg 3 Transiidivabaduse põhimõte on sätestatud Ülemaailmse Postiliidu p f ja art 227 lg 2 põhikirja (1964) artiklis 1 ja ülemaailmse postikonventsiooni p f (2008) artiklis 4.
Transiidivabadus tähendab postiettevõtja jaoks kohustust saata kõige kiiremat marsruuti pidi ja kõige ohutumal viisil edasi kaubaartiklid, mis teine postiettevõtja on talle edasi andnud. See tähendab, et postimonopolid säilivad, kuid riikide postiettevõtjad peavad vedama kaubaartikleid, mida Ülemaailmse Postiliidu riik on neile edasi andnud.
Postisüsteemi raames toimiv transiidiprotseduur on kättesaadav Ülemaailmse Postiliidu õiguste valdajatele („määratud ettevõtja“, edaspidi „postiettevõtja“5). Siseriiklikes postiteenuseid käsitlevates õigusaktides on sätestatud postiettevõtja.
5 „Postiettevõtja“ on määratud ettevõtja, kes on asutatud liikmesriigis ja on liikmesriigilt saanud loa osutada praegu kehtiva Ülemaailmse Postiliidu konventsiooniga hõlmatud rahvusvahelisi teenuseid.
52
Kui transiitposti ei anta edasi transiidiriigi postiettevõtjale, vaid eraettevõtja veab selle läbi kõnealuse riigi, kohaldatakse tavapärast tolliprotseduuri.
Liidu tolliterritooriumi käsitatakse transiitposti puhul ühtse territooriumina. Ühe liikmesriigi postiettevõtja võib seega vedada kauba läbi kogu liidu tolliterritooriumi, kasutades posti jaoks ette nähtud transiidiprotseduuri. See tähendab, et ühe liikmesriigi postiettevõtja võib anda saadetise üle teise transiidiliikmesriigi postiettevõtjale, aga ta ei ole kohustatud seda tegema.
Liikmesriigi postiettevõtja võib korraldada kauba vedamise üle sisepiiride. Allhankijad peaksid liikmesriigi postiettevõtjale saama osutada transporditeenuseid, tingimusel et kõnealune postiettevõtja on nõuetekohaselt kindlaks tehtud, näiteks veodokumendil.
4.2.6.2. Protseduuri kirjeldus
RA art 288–290 Postisüsteemi raames veetava kauba transiidiprotseduuri eeskirjad on sätestatud rakendusmääruse artiklites 288–290.
Kui liidu tolliterritooriumil saadetakse liiduvälist kaupa välistransiidiprotseduuri alusel ühest punktist teise postiga (sealhulgas postipakkidega), peab nii pakile kui ka selle saatedokumendile olema kinnitatud kollane silt (rakendusmääruse lisa 72-01).
Kui pakkeüksus, postikott või konteiner sisaldab mitut kaubaartiklit, tuleb välispakendile kinnitada üksnes üks kollane silt.
Kui puudub kollane silti või muu tõendus kõnealuse kauba liiduvälise staatuse kohta, käideldakse seda kaupa liidu kaubana.
Kui postisaadetis sisaldab nii liidu kaupa kui ka liiduvälist kaupa, saadetakse liidu kauba kohta sihtkoha postiettevõtjale või lisatakse saadetisele liidu kauba tollistaatuse tõend (T2L) või viide sellise
53 tõendamisvahendi tolli viitenumbrile.
Kui tõend saadetakse eraldi sihtkoha postiettevõtjale, esitab see postiettevõtja tõendi sihttolliasutusele koos saadetisega.
Kui liidu kauba tollistaatuse tõend või selle tolli viitenumber on lisatud saadetisele, tuleb pakendile selgelt märkida, et see sisaldab tollistaatuse tõendit või tolli viitenumbrit. Dokumendi T2L võib väljastada tagasiulatuvalt.
Pakkeüksuse välisküljele ja saatekirjale tuleb kinnitada kollased sildid. Lisaks tuleb kollane silt kinnitada ka postipakendite tollideklaratsioonile CN22/CN23.
Kui liidu kaupa veetakse erikorraga maksuterritooriumidele, sealt välja või nende vahel sisetransiidiprotseduuri alusel, peab postisaadetisel ja selle saatedokumentidel olema rakendusmääruse lisas 72-02 sätestatud märgis.
Kui liidu kaupa veetakse vastavalt sisetransiidiprotseduuri alusel liidu tolliterritooriumilt ühistransiidiprotseduuri riiki kauba edasiseks toimetamiseks liidu tolliterritooriumile, lisatakse kõnealusele kaubale liidu kauba tollistaatuse tõend, kasutades selleks ühte rakendusmääruse artiklis 199 sätestatud lahendustest.
Tollile esitatakse liidu kauba tollistaatuse tõend taassisenemisel liidu tolliterritooriumile.
Alternatiivina on piiriületusel viivituste ärahoidmiseks soovitav see kaup suunata ühistransiidiprotseduurile / liidu transiidiprotseduurile.
54
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
55
8.1. Liidu transiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivad eeskirjad ja põhimõtted
Tolliseadustiku komitee ja eksperdirühma töökord (lisada pärast valmimist).
8.2. Ühistransiiti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist reguleerivad eeskirjad ja põhimõtted
Ühistransiidi ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise ELi-EFTA ühiskomiteed ja töörühmad
ELi-EFTA ühistransiidi ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise ühiskomiteede sätted, millega kehtestatakse nende asjaomane töökord ja luuakse töörühm
ÜHISTRANSIIDI ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,
ja
kaubavahetuse formaalsuste LIHTSUSTAMISE ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse 20. mai 1987. aasta konventsiooni kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise kohta, eriti selle artikli 10 lõikeid 4 ja 5,
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISED SÄTTED:
I peatükk
Ühiskomitee
Artikkel 1
Ühiskomitee esimeheks ühe kalendriaasta pikkuseks ajavahemikuks on vaheldumisi Euroopa Komisjoni esindaja ja ühe EFTA riigi esindaja.
Artikkel 2
Ühiskomitee sekretariaadi ülesandeid täidavad vaheldumisi Euroopa Komisjoni esindaja ja sellise EFTA riigi esindaja, kes parajasti on ühiskomitee esimees. EFTA riike võib abistada EFTA sekretariaat.
56
Artikkel 3
Ühiskomitee esimees määrab osaliste nõusolekul kindlaks koosolekute kuupäevad ja toimumise kohad.
Artikkel 4
Enne iga koosolekut teatatakse esimehele iga delegatsiooni koosseis.
Artikkel 5
Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti. Ühiskomitee võib olenevalt käsitletavatest teemadest kutsuda osalema mis tahes isikuid või organisatsioone, kes on seotud arutatava teemaga.
Artikkel 5a
1. Kui ühiskomitee on otsustanud, et kolmas riik kutsutakse konventsiooniga ühinema, võib asjakohane kolmas riik olla vastavalt konventsiooni artikli 15 lõikele 6 esindatud vaatlejatega ühiskomitees, allkomiteedes ja töörühmades.
2. Ühiskomitee võib teha ettepaneku muudele kolmandatele riikidele olla esindatud mitteametlike vaatlejatega ühiskomitees, allkomiteedes ja/või töörühmades enne konventsiooni artikli 15 lõikes 6 osutatud kuupäeva. Kutse esitab esimees kirjalikult ning kutse võib olla tähtajaline või piirduda teatud rühmade või päevakorrapunktidega. Selline kutse võidakse igal ajal tühistada.
Artikkel 6
Ühiskomitee võib kiireloomulisi küsimusi käsitlevad otsused ja soovitused vastu võtta kirjaliku menetlusega.
Artikkel 7
Kõik käesoleva töökorra kohaselt esimehe või osaliste esitatavad teated adresseeritakse osalistele ja ühiskomitee sekretariaadile ning ka EFTA sekretariaadile.
Artikkel 8
1. Esimees koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse osalistele hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust.
2. Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille päevakorda võtmise kohta on esimees saanud taotluse hiljemalt kakskümmend üks päeva enne koosoleku algust, tingimusel et asjaomased dokumendid on saadetud hiljemalt päevakorra väljasaatmise kuupäeval.
57
3. Ühiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Päevakorda võib panna ka neid küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.
4. Kokkuleppel osalistega võib esimees esitatud taotluste arvessevõtmiseks lühendada lõigetes 1 ja 2 täpsustatud tähtaegu.
Artikkel 9
Ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga loodud ühiskomitee ja kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooniga loodud ühiskomitee võivad pidada ühiseid koosolekuid.
Artikkel 10
1. Ühiskomitee sekretariaat koostab iga koosoleku lühiprotokolli, milles esitatakse eelkõige lõppjäreldused, milleni ühiskomitees jõuti.
2. Kui lühiprotokoll on ühiskomitees heaks kiidetud, allkirjastavad selle ühiskomitee esimees ja sekretariaat ning see antakse säilitamiseks Euroopa Komisjoni arhiivi.
3. Lühiprotokolli koopia edastatakse osalistele.
Artikkel 11
Ühiskomitee aktidele kirjutab alla komitee esimees.
Artikkel 12
Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikli 15 / kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooni artikli 11 kohased ühiskomitee soovitused ja otsused kannavad nimetust „soovitus“ või „otsus“, millele järgneb järjekorranumber ning viide sisule.
Artikkel 13
1. Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikli 15 / kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise konventsiooni artikli 11 kohased ühiskomitee soovitused ja otsused jaotatakse artikliteks. Üldjuhul peab otsustes olema säte, millega on määratud kindlaks selle jõustumise kuupäev.
2. Lõikes 1 osutatud soovitused ja otsused lõpevad sõnadega „Koostatud … (koht) … (kuupäev)“; kuupäev on nende soovituste ja otsuste asjakohase ühiskomitee poolt vastuvõtmise kuupäev.
3. Lõikes 1 osutatud soovitused ja otsused edastatakse artiklis 7 nimetatud adressaatidele.
Artikkel 14
58
Iga osaline katab ühiskomitee koosolekutel osalemise tõttu tekkinud personali-, sõidu-, majutus-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
Artikkel 15
1. Tõlkekulud (suuline tõlge koosolekutel ja dokumentide tõlkimine) katab Euroopa Ühendus, kui tõlgitakse Euroopa Ühenduse ametlikku keelde.
2. Kui EFTA riik kasutab keelt, mis ei ole Euroopa Ühenduse ametlik keel, katab see riik Euroopa Ühenduse ametlikku keelde tõlkimise kulud.
3. Koosolekute korraldamise kulud katab see osaline, kes on esimees vastavalt artiklile 1.
Artikkel 16
Ilma et see piiraks käesoleva töökorra muude sätete kohaldamist, on ühiskomitee arutelud salajased.
II peatükk
Töörühm
Artikkel 17
Ühiskomitee abistamiseks selle ülesannete täitmisel luuakse töörühm, milles on esindatud kõik konventsiooniosalised.
Artikkel 18
Euroopa Komisjon juhib töörühma ja tagab selle sekretariaaditeenused.
Artikkel 19
Artikleid 3–5, 7–10 ja 14–16 kohaldatakse töörühma suhtes mutatis mutandis.
Ühiskomitee protokollides registreeritud avaldused
1. EMÜ-EFTA ühiskomitee esimene koosolek, 21.1.1988
Ühiskomitee sekretariaadi ülesannete kohta deklareerisid EFTA riigid, et neid abistab EFTA sekretariaat. Ühiskomitee võttis selle teadmiseks.
59
Töökorra6 artikli 5 kohaldamisel nõustub ühiskomitee kutsuma oma koosolekutele EFTA sekretariaati.
Ilma et see piiraks töökorra artikli 7 ja artikli 10 lõike 3 sätete kohaldamist, saadetakse EFTA riikide taotlusel esimehe ja osaliste teated EFTA sekretariaadile.
Töökorra artikli 15 lõike 3 osas katavad EFTA riigid enda korraldatud koosolekute kulud.
6 Dokument XXI/1303/87
60
II OSA – KAUBA TOLLISTAATUS
1. Sissejuhatus
II osa käsitleb kauba tollistaatuse mõistet ja kirjeldab, kuidas ja millal tuleb liidu kauba tollistaatust tõendada ning kuidas mõjutab kauba staatus transiidisüsteemi valikut.
Jaotis 2 sisaldab kauba tollistaatuse põhialuseid ja asjaomaseid õigusakte.
Jaotises 3 käsitletakse liidu kauba tollistaatuse tõendamist.
Jaotises 4 kirjeldatakse vahendeid, mille abil saab liidu kauba tollistaatust tõendada.
Jaotises 5 esitatakse üksikasjad selle kohta, kuidas tõendada merekalapüügisaaduste liidu staatust.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab II osa lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
LTS art 5 lg 23 Liidu kaup on kaup, mis on:
Liidu kaup
Konventsiooni art 2 täielikult saadud või toodetud liidu tolliterritooriumil; või
väljastpoolt liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt liidu territooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud; või
saadud või toodetud liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse lubatud kaubast, mis on imporditud riigist või
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
territooriumilt, mis ei moodusta liidu tolliterritooriumi osa, või selliste kaupade ja täielikult liidu tolliterritooriumil saadud või toodetud kaupade kombinatsioonist.
Liiduväline kaup Liiduväline kaup on eespool nimetamata kaup või kaup, mis on
LTS art 5 lg 24 kaotanud liidu kauba tollistaatuse.
Millist Ülalnimetatud erinevus kauba tollistaatuses määrab ära, kas kauba transiidiprotseduuri kohaldatakse? transiidil kohaldatakse T1-, T2- või T2F-protseduuri.
3. Liidu kauba tollistaatuse tõend
LTS art 153 lg 1 Üldjuhul eeldatakse, et liidu tolliterritooriumil oleval kaubal on liidu kauba tollistaatus, kui ei ole kindlaks tehtud, et see ei ole liidu kaup.
Sellele vaatamata on olukordi, kus erinevalt üldreeglist kauba liidu staatust ei eeldata.
DA art 119 lg 1 Need on järgmised:
liidu tolliterritooriumile toodud kaup, mis on
tollijärelevalve all, et määrata kindlaks selle tollistaatus;
ajutiselt ladustatud kaup; kaup, mis on suunatud mis tahes eriprotseduurile, välja arvatud sisetransiidi-, välistöötlemis- ja
lõppkasutusprotseduur;
merekalapüügisaadused, mis on püütud liidu laevadega
väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territoriaalvetest väljaspool ja mis on toodud liidu
tolliterritooriumile;
kaup, mis on valmistatud merekalapüügisaadustest, mis on
püütud liidu laevadega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territoriaalvetest väljaspool ja mis on toodud liidu tolliterritooriumile, mille valmistamisel võib
62
olla kasutatud ka muid liidu kauba tollistaatusega tooteid
ja mis on toodud liidu tolliterritooriumile;
merekalapüügi- ja muud saadused, mis on püütud kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega liidu
tolliterritooriumil.
Liidu kauba tollistaatuse tõendit ei nõuta siiski juhul, kui:
1) liidu kaupa veetakse õhuteed pidi ja see on peale või ümber laaditud liidu lennujaamas saatmiseks liidu teise lennujaama, DA art 119 lg 2 tingimusel et vedu toimub liikmesriigis väljaantud ühtse
veodokumendi alusel; või
2) liidu kaupa veetakse meritsi liidu sadamate vahel loa saanud regulaarlaevaliinidel (vt ka jaotis 3.1);
3) liidu kaupa veetakse raudteed pidi läbi kolmanda riigi, mis on ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriik, liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel ja selline võimalus on sätestatud rahvusvahelises kokkuleppes.
Konventsiooni Märkus: kaup, mille liidu kauba tollistaatus ei ole nõuetekohaselt II liite art 2 lg 2 tõendatud, loetakse liiduväliseks kaubaks.
LTS art 154 Märkus: staatust tõendavaid dokumente ja eeskirju ei kasutata kauba suhtes, mille puhul ekspordiformaalsused on täidetud või mis on suunatud seestöötlemisprotseduurile.
3.1. Regulaarliinilaevandus
3.1.1. Määratlus
DA art 120 Laevaliin on regulaarne, kui kaupa veetakse laevadega, mis sõidavad ainult liidu tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel ja mille külastatavaks sadamaks ei või olla ükski punkt väljaspool seda territooriumi ega liidu sadama vabatsoon ning millel ei
63
teostata kauba ümberlaadimist merel.
Regulaarlaevaliini mõistet tuleb eristada meretranspordiettevõtjate kasutatavast regulaarse veo mõistest.
3.1.2. Regulaarlaevaliini loa andmise menetlus
DA art 120 ja 121 Luba antakse ainult laevandusettevõtjatele, kes:
on asutatud liidu tolliterritooriumil; täidavad liidu tolliseadustiku artiklis 39a sätestatud tingimused; kohustuvad pärast loa saamist teatama loa andnud tolliasutusele regulaarlaevaliini teenindavate laevade nimed, regulaarlaevaliinil sõitva laeva lähtesadama ja külastatavad sadamad; kohustuvad regulaarlaevaliini marsruudil mitte tegema peatusi üheski väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas sadamas ega liidu sadama vabatsoonis ja kaupu merel mitte ümber laadima.
Regulaarlaevaliini taotlus esitatakse selle liikmesriigi tollile, mille territooriumil asjaomane ettevõtja on asutatud.
ETTEVÕTJA
Taotluses märgitakse regulaarlaevaliiniga seotud liikmesriigid ja selles võidakse märkida ka potentsiaalselt seotud liikmesriigid, mille puhul taotleja kinnitab tulevaste teenustega seonduvaid kavatsusi.
RA art 195 Pärast taotluse läbivaatamist teavitab selle liikmesriigi tolliasutus (luba andev tolliasutus), mille territooriumil laevandusettevõtja asub, teisi veoga tegelikult või potentsiaalselt seotud liikmesriikide tolliasutusi (konsulteeritud tolliasutused) nõusoleku
64
saamiseks regulaarlaevaliini elektroonilise teabe- ja sidesüsteemi kaudu. Need tolliasutused teatavad nõusoleku andmisest või taotluse tagasilükkamisest viieteistkümne päeva jooksul alates luba andvalt tolliasutuselt teate saamisest. Kui liikmesriik teatab taotluse tagasilükkamisest, peab ta esitama põhjenduse ja viitama asjaomast rikkumist käsitlevale sättele, kasutades regulaarlaevaliini elektroonilist teabe- ja sidesüsteemi. Kui selle liikmesriigi tolliasutused, kus taotlus esitati, ei anna luba, esitavad nad taotlejale loa andmisest keeldumise põhjused.
RA art 195 Kui viieteistkümne päeva jooksul alates teate kättesaamisest ei saada vastust ega teadet taotluse tagasilükkamise kohta, annavad luba andvad tolliasutused asjaomasele laevandusettevõtjale loa.
LTS art 39 p a Kui laevandusettevõtjal on volitatud ettevõtja sertifikaat (AEOC või AEOF), loetakse liidu tolliseadustiku artikli 39 punkti a nõuded täidetuks ja puudub vajadus konsulteerida.
Luba säilitatakse regulaarlaevaliini elektroonilises teabe- ja sidesüsteemis. Sellest teatatakse laevaliiniga seotud teistele asjaomastele liikmesriikidele regulaarlaevaliini elektroonilise teabe- ja sidesüsteemi kaudu.
Loa peavad heaks kiitma laevaliiniga tegelikult või potentsiaalselt seotud teised liikmesriigid.
ETTEVÕTJA (delegeeritud määruse artikkel 121)
Laevandusettevõtja, kes saab regulaarlaevaliini loa, edastab luba andvale tolliasutusele järgmised andmed: a) regulaarlaevaliinil sõitvate laevade nimed; b) sadam, kust regulaarlaevaliinil sõitev laev alustab teekonda; c) sadamad, kus laev peatub;
65 d) muudatused punktides a, b ja c osutatud andmetes; e) kuupäev ja kellaaeg, millal muudatused jõustuvad, ning vajaduse korral f) osaprahtijate nimed.
TOLL (rakendusmääruse artikkel 196 ja delegeeritud määruse artikkel 121)
Kõik loas tehtavad muudatused, millest laevandusettevõtja teatab, registreeritakse regulaarlaevaliini elektroonilises teabe- ja sidesüsteemis ühe tööpäeva jooksul alates teate saamisest ning need on kättesaadavad tolliasutustele, keda regulaarlaevaliin puudutab, ja kõnealune registreerimine jõustub registreerimisele järgneval tööpäeval.
Kogu regulaarlaevaliini käsitlev teiste tolliasutustega toimuv teabevahetus käib regulaarlaevaliini elektroonilise teabe- ja sidesüsteemi kaudu.
Lisas 8.4 on esitatud loetelu regulaarlaevaliini lubade andmise ja muu suhtlusega tegelevatest pädevatest asutustest.
66
TOLL
Luba => regulaarlaevaliini elektroonilises teabe- ja sidesüsteemis registreerimine.
Vajaduse korral märkida regulaarlaevaliini loa lahtrisse „Muu teave“ iga laeva puhul osaprahtija(te) nimi (nimed).
Taotlus loetakse kättesaaduks pärast seda, kui luba andev tolliasutus on taotluse avaldanud regulaarlaevaliini elektroonilises teabe- ja sidesüsteemis.
3.1.3. Osaprahtimine
Osaprahtimise korral esitab regulaarlaevaliini loa taotluse isik (rendileandja või prahtija) või tema esindaja, kes regulaarset vedu korraldab. Luba andvad tolliasutused võivad nõuda mis tahes lisateavet, mis on vajalik taotluse menetlemiseks.
Näited allprahtijaid ja osaprahtijaid hõlmavate veolepingute kohta on esitatud lisas 8.1.
3.1.4. Regulaarne ja mitteregulaarne vedu
Kui laevandusettevõtja teostab regulaarset vedu , ei pea ta tingimata tõendama loa saanud laeval veetava liidu kauba tollistaatust.
MÄRKUS. Loa saanud laeval veetava liiduvälise kauba ja mõnel juhul ka liidu kauba suhtes tuleb kohaldada (tavapärast või lihtsustatud) transiidiprotseduuri T1 või T2F (TF). Vt täpsemalt IV, V ja VI osa.
Kui laevandusettevõtja ei teosta regulaarset vedu, tuleb liidu kauba tollistaatust alati tõendada.
Näide 1
Mitteregulaarne vedu liinil New York – Le Havre
Le Havre’isse saabumisel loetakse kogu kaup liiduväliseks
67 kaubaks.
Le Havre’is lastitav liidu kaup (v.a aktsiisiga maksustatav kaup): kasutatakse dokumenti T2L või laevandusettevõtja taotlusel koodi „C“ kandvat laevandusettevõtja kaubamanifesti.
Le Havre’is lastitav aktsiisiga maksustatav liidu kaup: kasutatakse elektroonilise saatelehe (e-AD) (mis on ette nähtud nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ artiklitega 21 ja 34 ning määrusega (EÜ) nr 684/2009) väljatrükki.
Näide 2
Mitteregulaarne vedu liinil Le Havre – Pointe à Pitre (Guadeloupe)
Pointe à Pitre’isse saabumisel loetakse kogu kaup liiduväliseks kaubaks.
Liidu kaup: kasutatakse dokumenti T2L või laevandusettevõtja taotlusel koodi „F“ kandvat laevandusettevõtja kaubamanifesti.
Näide 3
Mitteregulaarne vedu liinil Genova–Marseille
Marseille’sse saabumisel loetakse kogu kaup liiduväliseks kaubaks.
Genovas lastitav liidu kaup (v.a aktsiisiga maksustatav kaup): kasutatakse dokumenti T2L või laevandusettevõtja taotlusel koodi „C“ kandvat laevandusettevõtja kaubamanifesti.
Genovas lastitav aktsiisiga maksustatav liidu kaup: kasutatakse elektroonilise saatelehe (mis on ette nähtud
68
nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ artiklitega 21 ja 34 ning määrusega (EÜ) nr 684/2009) väljatrükki.
Näide 4
Mitteregulaarne vedu liinil New York – Le Havre – Antwerpen
Laeva saabumisel Le Havre’isse loetakse kogu kaup liiduväliseks kaubaks.
Osa kaupa lossitakse Le Havre’is, osa jääb laeva pardale.
Kaks võimalust:
kaup veetakse Antwerpenisse mööda maanteed: maanteeveol kasutatakse transiidideklaratsiooni T1 ja esitatakse tagatis;
kaupa ei lossita ja see veetakse Antwerpenisse meritsi: liidu transiidiprotseduuri kohaldamine ei ole nõutav. Antwerpenisse saabumisel loetakse kogu kaup liiduväliseks kaubaks, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõend liidu kauba tollistaatuse kohta.
Näide 5
Selliste põllumajandustoodete eksport mitteregulaarsel veol liinil
Le Havre – Antwerpen – New York, mille suhtes taotletakse eksporditoetust
Ekspordiformaalsused teostatakse Le Havre’is, kus kaup lastitakse ühtse veodokumendi alusel kolmandasse riiki vedamiseks. Kaup veetakse Antwerpenisse, kus see laaditakse ümber kolmanda riigi laevale.
69
Kuna kaupa veetakse mitteregulaarselt, loetakse see liiduväliseks kaubaks.
4. Liidu kauba tollistaatuse tõend
Kui on vaja liidu kauba tollistaatust tõendada, kasutatakse selleks vajaduse korral järgmisi dokumente ja eeskirju, tingimusel et asjaomane kaup on:
i) toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise ja kõnealuselt territooriumilt ajutiselt välja viidud meritsi või õhuteed pidi; või
ii) liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi, ilma et seda ümber laaditaks; või
iii) toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise läbi muul transpordivahendil kui see, millele see algselt laaditi, ja mille jaoks on välja antud uus, väljaspool liidu tolliterritooriumi toimuvat vedu hõlmav veodokument, tingimusel et uus dokument esitatakse koos ühtse originaalveodokumendi koopiaga.
Tollistaatuse tõend Dokument T2L (ühtse haldusdokumendi (SAD) eksemplar Konventsiooni II liite 4; vt täpsemalt V osa 3. peatüki jaotis 3.2.1); art 5, 9, 10, 11, 12 dokument T2LF (SADi eksemplar 4 kauba jaoks, mida RA art 199 veetakse eri maksukorraldusega piirkondadesse, neist piirkondadest või nende piirkondade vahel; vt täpsemalt IV osa 5. peatüki jaotis 4); nõuetekohane arve või veodokument, mis hõlmab üksnes liidu kaupa ja millele on märgitud vastavalt kood „T2L“ või „T2LF“; mitteregulaarse veo puhul: laevamanifest, millele on märgitud kõik kaupa tähistavad sümbolid (vt täpsemalt
70
jaotis 4.2); laeva- või lennumanifest, kui manifesti kasutatakse transiidideklaratsioonina, millele on liidu kauba puhul märgitud kood „C“; RA art 207 TIR- või ATA-märkmiku kviitung, millele on märgitud vastavalt tähis „T2L“ või „T2LF“ ning mille on kinnitanud lähtetolliasutus; liikmesriigis registreeritud mootorsõidukite registreerimismärgid ja registreerimistunnistused (vt täpsemalt lisa 8.3); deklaratsioon liidu kauba tollistaatuse kohta pakendite, mahutite, kaubaaluste jms puhul, v.a konteinerid, mis tagastatakse teisest liikmesriigist tühjana, juhul kui deklaratsiooni tõelevastavuses ei ole kahtlust; deklaratsioon reisijatega kaasas oleva pagasi liidu kauba tollistaatuse kohta (kaup, mis ei ole ette nähtud äriliseks kasutamiseks) on piisav, kui deklaratsiooni tõelevastavuses ei ole kahtlust; väljatrükk elektroonilisest saatelehest (e-AD), mis on ette nähtud nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 684/2009 ning mida kasutatakse vabasse ringlusse lubatud, kuid aktsiisi peatamise korraga hõlmatud aktsiisikaupade saatedokumendina liidu kahe punkti vahel; vastavalt vajadusele püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja laeva seireandmed liidu laevadega väljaspool liidu tolliterritooriumi ja kolmandate riikide territoriaalvetest väljaspool püütud merekalapüügisaaduste ning neist valmistatud kauba puhul; liidu territooriumil kahe punkti vahel edasitoimetatavate postipakkide (sh pakipost) kaubal eeldatakse liidu kauba tollistaatust. Kui selliseid postipakke viiakse eri maksukorraldusega piirkonda või tuuakse sealt, peab pakkidele ja nende saatedokumentidele olema kinnitatud
71
spetsiaalne silt;
Märkus 1. Liidu kauba tollistaatuseta pakendid
Liidu kauba tollistaatusega kauba puhul, mille pakendil puudub liidu kauba tollistaatus, tuleb liidu kauba tollistaatust tõendavasse dokumenti kanda üks järgmistest märkustest:
BG опаковка N CS obal N DA N-emballager DE N-Umschließungen EE N-pakendamine EL Σνσκενασια Ν ES envases N FR emballages N IT imballagi N LV N iepakojums LT N pakuoté HR N pakiranje HU N csomagolás MT ippakkjar N NL N-verpakkingen PL opakowania N PT embalagens N RO ambalaj N SI N embalaža SK N - obal FI N-pakkaus
SV N förpackning
EN N packaging
72
RA art 199 lg 5 Märkus 2. Tagasiulatuv väljaandmine
Kui liidu kauba tollistaatust tõendava dokumendi väljaandmise tingimused on täidetud, võib dokumendi välja anda tagasiulatuvalt. Sel juhul peab dokument kandma punases kirjas ühte järgmistest märkustest:
BG Издаден впоследствие CS Vystaveno dodatečně DA Udstedt efterfølgende DE Nachträglich ausgestellt EE Välja antud tagasiulatuvalt EL Εκδοθέν εκ των υστέρων ES Expedido a posteriori FR Délivré a posteriori IT Rilasciato a posteriori LV Izsniegts retrospektīvi LT Retrospektyvusis išdavimas HR Izdano naknadno HU Kiadva visszamenőleges hatállyal MT Maħruġ b’mod retrospettiv NL Achteraf afgegeven PL Wystawione retrospektywnie PT Emitido a posteriori RO Eliberat ulterior SI Izdano naknadno SK Vyhotovené dodatočne FI Annettu jälkikäteen SV Utfärdat i efterhand EN Issued retroactively IS Útgefið eftir á NO Utstedt i etterhånd
73
4.1. Volitatud väljastaja antud liidu kauba tollistaatuse tõend
DA art 128 Toll võib lubada isikul, keda nimetatakse „volitatud väljastajaks“, kasutada dokumente T2L või T2LF, äridokumente või laevamanifeste staatust tõendavate dokumentidena, ilma et need tuleks esitada pädevale asutusele kinnitamiseks. Loa andmisel otsustab toll, kas SADi ehtsust peab eelnevalt tõendama toll või piisab ehtsuse tõendamisest volitatud väljastaja poolt.
Kui ehtsuse eelneva tõendamisega tegeleb üksainus kesktolliasutus, ei pea tõendava asutuse ametniku allkiri olema käsitsi kirjutatud ja asutuse tempel võib olla eelnevalt trükitud.
Kui ehtsust tõendab volitatud väljastaja ise, kasutab ta selleks spetsiaalset templit ja tembeldab SADi lahtri C. Täiendav teave selle teema kohta on esitatud jaotises 3.5.3.1. Delegeeritud määruse artikli 129a kohaldamiseks kinnitab sellise eritempli eelneva trükkimise selle riigi pädev asutus, kus asub volitatud väljastaja, mitte selle riigi pädev asutus, kus asub trükikoda. Kui need dokumendid on esitatud ühtse elektroonilise või automaatse andmetöötlussüsteemi abil, võidakse volitatud väljastaja vabastada nende allkirjastamise kohustusest.
T2L või T2LF dokumenti või äridokumentidesse märgitakse volitatud väljastaja allkirja jaoks ette nähtud kohta üks järgmistest märkustest:
BG Освободен от подпис CS Podpis se nevyžaduje DA Fritaget for underskrift DE Freistellung von der Unterschriftsleistung EE Allkirjanõudest loobutud EL Δεν απαιτείται υπογραφή ES Dispensa de firma FR Dispense de signature IT Dispensa dalla firma
74
LV Derīgs bez paraksta LT Leista nepasirašyti HR Oslobodeno potpisa HU Aláírás alól mentesítve MT Firma mhux meħtieġa NL Van ondertekening vrijgesteld PL Zwolniony ze składania podpisu PT Dispensada a assinatura RO Dispensă de semnătură SI Opustitev podpisa SK Oslobodenie od podpisu FI Vapautettu allekirjoituksesta SV Befrielse från underskrift EN Signature waived IS Undanþegið undirskrift NO Fritatt for underskrift
4.2. Liidu kauba tollistaatuse tõendamine laevandusettevõtja manifestiga
Laevandusettevõtja manifest (mitteregulaarse veo korral) sisaldab järgmist teavet:
laevandusettevõtja nimi ja täielik aadress; laeva nimi; lastimise koht ja kuupäev; lossimise koht.
Iga kaubasaadetise kohta: viide veokirjale või muule äridokumendile; pakendite arv, kirjeldus, tähised ja viitenumbrid; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid; brutomass kilogrammides; vajaduse korral konteineri identifitseerimisnumber;
75
vajaduse korral järgmised tähised kauba staatuse kohta: täht „C“ (vastab tähisele „T2L“) kauba puhul, mille liidu kauba tollistaatust on võimalik tõendada;
täht „F“ (vastab tähisele „T2LF“) kauba puhul, mille liidu kauba tollistaatust on võimalik tõendada ja mis on toodud liidu tolliterritooriumi osasse või osast, kus direktiivi 2006/112/EMÜ ei kohaldata (st eri maksukorraldusega piirkonnad);
täht „N“ kogu muu kauba puhul.
Laevandusettevõtja poolt nõuetekohaselt täidetud ja allkirjastatud manifestile annab tema taotluse korral pädev asutus kinnituse. Laevandusettevõtja manifestile pädeva asutuse poolt antud kinnitus sisaldab järgmist:
pädeva asutuse nimi ja tempel; pädeva asutuse ametniku allkiri; kinnituse kuupäev. Kui laevandusettevõtja manifesti kasutatakse liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks, võib toll anda laevandusettevõtjale loa koostada selline manifest hiljemalt laeva väljumisele järgnevaks päevaks, kuid igal juhul enne laeva saabumist sihtsadamasse. Luba antakse teatavate tingimuste täitmisel (vt lisa 8.2).
4.3. Liidu kauba tollistaatuse tõend ümberlaadimise puhul
Liidu kaup
Kui liidu kaupa veab delegeeritud määruse artikli 120 alusel heakskiidetud laevandusettevõtja, tähistatakse kaup manifestil „C“ tähega.
Kui aga kaup laaditakse liidu sadamas ümber mitteregulaarset vedu teostavale laevale, võib staatus kaduda. See tekitab
76
probleeme viimases liidu sihtsadamas (protseduuri lõpetamise sadamas). Probleemi illustreerib järgmine skeem:
SOUTHAMPTON Liidu kauba pealelaadimine: kood „C“ → Laev A (regulaarlaevaliin) → MARSEILLE ümberlaadimine → Laev B (mitteregulaarne vedu) → TARANTO staatuse tõendamine nõutav
Sel juhul tuleb kauba staatust liidu viimases sihtsadamas (protseduuri lõpetamise sadamas), nt Tarantos, tõendada dokumendiga T2L, mille on välja andnud ja kinnitanud pädev asutus viimases ümberlaadimissadamas, nt Marseille’s.
On soovitatav, et sel juhul oleks kaubal staatust tõendav dokument kaasas alates veo algusest (laev A).
Teise võimalusena võib nõutavaks tõendiks olla laevandusettevõtja manifest (vt jaotis 4.2).
4.4. Liidu kauba tollistaatuse tõendamine kaubaarve või veodokumendiga
ETTEVÕTJA
Kaubaarve või veodokument peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
kaubasaatja nimi ja aadress või juhul, kui asjaomane isik ei ole kaubasaatja, siis selle isiku nimi ja aadress; pakkeüksuste arv, kirjeldus, markeeringud ja viitenumbrid; kauba kirjeldus; brutomass kilogrammides; kauba väärtus. vajaduse korral konteinerite numbrid;
77
vastavalt tähis „T2L“ või „T2LF“; asjaomase isiku käsitsi kirjutatud allkiri. Märkus. Kaubaarve või veodokument peab hõlmama üksnes liidu kaupa.
Asjaomase isiku taotlusel kinnitab pädev asutus isiku poolt nõuetekohaselt koostatud ja allkirjastatud kaubaarve või veodokumendi.
Liidu piires: kui kaubaarve või veodokumendiga hõlmatud liidu kauba koguväärtus ei ületa 15 000 eurot, ei ole pädeva asutuse kinnitus nõutav. Kaubaarvele või veodokumendile tuleb siiski lisaks ülaltoodud üksikasjadele märkida pädeva asutuse nimi ja aadress.
78
Liidu staatuse tõendamine TIR- või ATA-märkmikuga:
Kui kogu TIR- või ATA-märkmikuga veetav kaup on liidu kaup, märgib deklarant selgelt kas tähise „T2L“ või „T2LF“ koos oma allkirjaga märkmiku iga kviitungi kaubakirjelduse lahtrisse ja esitab märkmiku kinnitamiseks lähtetolliasutusele.
Kui TIR- või ATA-märkmik hõlmab nii liidu kaupa kui ka liiduvälist kaupa, näidatakse kumbagi liiki kaup eraldi ning tähis „T2L“ või „T2LF“ märgitakse nii, et see on selgelt seotud ainult liidu kaubaga.
TOLL
Pädeva tolliasutuse kinnitus kaubaarvel või veodokumendil sisaldab järgmist:
pädeva asutuse nimi ja tempel; pädeva asutuse ametniku allkiri; kinnituse kuupäev. dokumendi registreerimisnumber või juhul, kui nõutakse lähetusdeklaratsiooni, siis selle deklaratsiooni number. Kui liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks esitatakse lähtetolliasutusele kinnitamiseks TIR- või ATA-märkmik, tuleb tagada, et liidu kaup on muust kaubast näidatud eraldi ning tähis „T2L“ või „T2LF“ märgitud nii, et see on selgelt seotud ainult liidu kaubaga. Tähis „T2L“ või „T2LF“ kinnitatakse lähtetolliasutuse templi ja pädeva ametniku allkirjaga.
79
4.5. Dokument T2L
Dokumendi T2L esitamiseks ei ole tähtaega määratud.
Asendamine Dokumendi T2L võib vajaduse korral asendada ühe või mitme uue
dokumendiga. Lisaeksemplarid Kui on nõutud kolme eksemplari esitamist, võib esitada originaali
ja kaks valguskoopiat, kui viimased on tähistatud sõnaga „koopia“.
Dokumendi T2L võib anda välja tagasiulatuvalt, kui sellise
Dokumendi T2L dokumendi väljaandmine ei ole mõne õigusaktiga välistatud ning tagasiulatuv väljaandmine kui selline tagasiulatuv väljaandmine toimub arukalt ja pärast üksikasjalikku ekspertiisi, et tagada kõigi kõnealuse dokumendi
andmiseks ettenähtud tingimuste täitmist.
Toll kinnitab tagasiulatuvalt väljaantud dokumendi T2L vastavalt
rakendusmääruse artiklile 212 (konventsiooni II liite artikkel 21), ilma et see piiraks tagasiulatuvate kontrollimenetluste või teiste
haldusabimenetluste kohaldamist, eriti kui kahtlustatakse pettust või
eeskirjade eiramist.
Tagasiulatuvalt väljaantud dokument T2L peab sisaldama asjakohast fraasi, mis on esitatud II osa jaotise 4 „Liidu kauba
tollistaatuse tõendamine“ juhises 2.
Dokumendi T2L võib anda välja tagasiulatuvalt kauba suhtes, mille
kohta koostati ekslikult deklaratsioon T1.
Ekslikult koostatud Dokumendis T2L peab sellisel juhul olema viide kõnealusele deklaratsioon T1 deklaratsioonile T1.
Kui ehtsuse eelneva tõendamisega tegeleb üksainus kesktolliasutus, ei pea eelnevalt tõendava asutuse ametniku allkiri olema käsitsi
kirjutatud ja selle asutuse tempel võib olla eelnevalt trükitud. Eelnevalt trükitud allkirjad Dokumendi T2L vorminõuete puhul kohaldatakse IV osa 1. peatüki
80
jaotist 3.2.1 “Transiidideklaratsiooni vorm ja täitmine“.
Liidu kauba puhul, mis toodi ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumile reekspordi kohustusega muu transiidiprotseduuri kui ühistransiidiprotseduuri alusel, ei tule dokumenti T2L uuendada, kui kaupa ei ole enne edasisaatmist ladustatud. Näitamaks, et kaup on olnud tolli alalise järelevalve all, paneb ühistransiidiprotseduuri riigi pädev tolliasutus dokumendi esikülje ülaserva templi, lisades reekspordi kuupäeva.
5. Merekalapüügisaaduste ja laevadega püütud muude saaduste liidu kauba tollistaatuse tõendamine
RA art 213 Liidu staatuse tõendamiseks tuleb vajaduse korral esitada püügipäevik, lossimisdeklaratsioon, ümberlaadimisdeklaratsioon ja laevaseiresüsteemi andmed:
merekalapüügisaaduste puhul, mis on püütud liidu kalalaevadega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territoriaalvetest väljaspool; ning toodete puhul, mis on saadud sellistest saadustest liidu kalalaeva või liidu kalatöötlemislaeva pardal ja mille tootmiseks võidi kasutada teisi liidu kauba tollistaatusega tooteid.
DA art 129 Vajaduse korral peab püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni, ümberlaadimisdeklaratsiooni ja laevaseiresüsteemi andmed esitama:
1) liidu kalalaev, millega nimetatud saadused on püütud ja, vastavalt olukorrale, mille pardal neid töödeldi; või 2) muu liidu kalalaev või liidu kalatöötlemislaev, mille pardal saadusi pärast nende ümberlaadimist punktis 1 osutatud laevalt töödeldi; või 3) mis tahes muu laev, millele saadused ja tooted punktides 1 ja 2
81
osutatud laevadelt ümber laaditi ilma edasiste muudatusteta; või 4) transpordivahend, mis veab kaupa ühtse veodokumendi alusel, mis on välja antud riigis või territooriumil, mis ei kuulu liidu tolliterritooriumi alla, ja millele saadused või tooted toodi maale punktides 1, 2 ja 3 osutatud laevadelt.
TOLL
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
82
8.1. Näidis-prahileping, mis hõlmab alltöövõttu ja osaprahtimist
Osaprahtimine
Käesolevas jaotises selgitatakse osaprahtimise kaubanduslikke aspekte, eelkõige konteinervedusid ja nende mõju liidu transiidiprotseduurile.
1. Sissejuhatus
Konteinervedude puhul nimetatakse osaprahtimist (ingl part charter) tavaliselt kohaprahtimiseks (ingl slot charter). „Koht“ on konkreetne osa laeval lasti jaoks ette nähtud ruumist, mis vastab ühele konteinerile või konteinerühikule. Konteinereid on kaht tüüpi: a) TEU = kahekümnejalane standardkonteiner
ja b) FEU = neljakümnejalane standardkonteiner
2. Kohaprahtimise liigid
Kohaprahtimist on kaht tüüpi: a) tavaline kohaprahtimine
ja b) laeva ühiskasutamise kokkulepe.
3. Tavapärane kohaprahtimine
Tavapärase kohaprahtimise puhul prahib prahtija (laevandusettevõtja) laevaomanikult (teine laevandusettevõtja, kelle laeval on vaba ruumi) mingi arvu „kohti“. Prahtija maksab (tavaliselt) prahitud kohtade koguarvu eest, sõltumata sellest, kas ta kasutab kõiki prahitud kohti või mitte. Tavaliselt sõlmitakse kohaprahtimise kokkulepe iga reisi jaoks eraldi.
4. Laeva ühiskasutamise kokkulepe
Laeva ühiskasutamise kokkuleppes lepivad kaks (või rohkem) laevandusettevõtjat kokku, et annavad kindlaksmääratud laevadel või marsruutidel üksteise käsutusse teatud arvu konteinerikohti. Kokkulepped on tavaliselt vastastikused ja laevandusettevõtjad kohtade kasutamise eest üksteisele tasu ei maksa.
5. Kaubanduslikud mõjud a) Kuigi tavapärase kohaprahtimisega kaasneb tasu maksmine ja ühiskasutamise kokkuleppega seda ei kaasne, on mõlemat tüüpi prahtimise õiguslik rakendus sama. b) Süsteem toimib tavapärase prahtimisena, see tähendab, et kohaprahtimise või laeva ühiskasutamise kokkuleppega veetakse lasti prahtija nimel ning tema veokirja ja manifestide alusel. Laeva omanik annab välja ühe veokirja kõigi kasutatud kohtade
83 kohta ega tee eraldi veokirja iga üksiku konteineri/saadetise kohta. Laeva omanikul ei ole üksikasjalikumaid dokumente (välja arvatud ohtliku veose deklaratsioonid vms) üksikute kaubasaadetiste kohta (vedaja, kaubasaaja, saadetise sisu jne). c) Lasti vedu kohaprahtimisega või laeva ühiskasutamise kokkuleppe alusel toimub de facto nii, nagu see oleks toimunud prahtija oma laevade pardal. d) Lastisaatja või kaubasaaja ei pruugi teada ning prahtija ei pea talle teatama, et osa veost toimus kohaprahtimisega või laeva ühiskasutamise kokkuleppe alusel. e) Vedaja või kaubasaaja saab veokirja, mille on välja andnud see laevandusettevõtja, kellega ta oli veolepingu sõlminud.
6. Mõju liidu transiidiprotseduurile
Kui kasutatakse kaubanduslikku osaprahtimist, võib iga laevandusettevõtja tegutseda printsipaalina juhul, kui kõik manifestid vastavad täielikult ÜDA artiklites 50 ja 51 sätestatud nõuetele.
Sihtsadama pädevatele asutustele näitab veokirja kantud punkt, et transiidi kontrollimisel tuleb aluseks võtta prahtija manifestid ja veokirjad.
7. Mõju regulaarlaevaliinide lubamisele a) Osaprahtimise puhul tuleb regulaarlaevaliini loa taotlus esitada regulaarlaevaliini pidaval isikul (rendileandjal või prahtijal) või tema esindajal, kes määrab kindlaks regulaarlaevaliinil sõitva(d) laeva(d) ja külastatavad sadamad.
Tolliasutused võivad taotleja ja eriti osaprahtija hindamiseks nõuda mis tahes teavet. b) Näited
Näide 1:
laev Goodwill kuulub laevaomanikule A, kes sõlmib tähtajalise prahilepingu laevandusettevõtjaga B. Lepingu alusel annab A oma laeva kasutamiseks ettevõtjale B;
B vastutab renditud laeva äriks kasutamise korraldamise eest. Ta määrab selle laeva külastatavad sadamad (regulaarlaevaliin). B sõlmib laeva ühiskasutamise lepingu (osaprahtimine) C-ga, et tagada laeva täituvus. See tähendab, et sõlmitud on osaprahtimise kokkulepe. B lubab C-l osaliselt laeva Goodwill ärilistel eesmärkidel kasutada, kuid säilitab õiguse kasutada ülejäänud osa laevast. Goodwilli puhul peab regulaarlaevaliini luba taotlema B.
Näide 2:
Liinid Laevad Veo Osaprahtijad korraldamise
84
(1) (2) eest (4) vastutavad isikud (3)
Rotterdam – Felixstowe – Corvette A B: laeval Corvette: Southampton – Antwerpen Southampton – Antwerpen ja – Le Havre – Lissabon; laeval Caravel: – Le Havre – Lissabon – Southampton – Antwerpen – Le Havre – Leixoes – Vigo Caravel Lissabon – Vigo
C: laeval Corvette: Rotterdam – Southampton – Antwerpen – Le Havre – Lissabon; laeval Caravel: Southampton – Antwerpen – Le Havre – Lissabon – Vigo
D: laeval Corvette: Rotterdam – Southampton – Antwerpen – Le Havre – Lissabon
Rotterdam – Felixstowe – Douro B A: Rotterdam – Felixstowe – Southampton – Southampton – Antwerpen Antwerpen – Le Havre – Bilbao – Le Havre – Bilbao – Lissabon – Leixoes – Vigo C: Southampton – Antwerpen – Le Havre – Bilbao – Lissabon – Leixoes
D: Antwerpen – Le Havre – Bilbao – Lissabon – Leixoes – Vigo
Rotterdam – Felixstowe – Angela J C A: Rotterdam – Felixstowe – Southampton – Southampton – Antwerpen Antwerpen – Le Havre – Lissabon – Le Havre –Lissabon – Leixoes – Vigo B: Rotterdam – Southampton – Antwerpen – Le Havre – Lissabon
D: Antwerpen – Le Havre – Lissabon – Leixoes – Vigo
Rotterdam – Felixstowe – Goodwill D A: Rotterdam – Felixstowe – Southampton – Southampton – Antwerpen Antwerpen – Le Havre – Lissabon – Le Havre – Bilbao – Lissabon – Leixoes – Vigo B: Rotterdam – Southampton – Antwerpen – Le Havre – Lissabon
C: Antwerpen – Le Havre – Lissabon – Leixoes – Vigo
Veerus 1 on loetletud teenindatavad liinid ja sadamad, mida asjaomased laevad külastavad. Regulaarlaevaliini luba taotletakse nendele liinidele.
85
Veerus 2 on nimetatud laeva(d), mis ette nähtud liine teenindama. Selleks et laevad oleksid hõlmatud ühtse taotlusega, peavad laevad külastama taotluses nimetatud sadamaid. Veerus 3 on regulaarlaevaliini (külastatavad sadamad jne) eest vastutava isiku nimi. See isik taotleb regulaarlaevaliini luba ja peab teavitama osaprahtijaid (vt veerg 4) sellest, et tegemist on regulaarlaevaliiniga. Sama isik võib loomulikult ka ise olla sellel liinil kauba vedaja. Veerus 4 on nimetatud osaprahtijad, kes on rentinud koha rendileandja laeval. Need isikud ei pea luba taotlema, kuid peavad järgima regulaarlaevaliini suhtes kohaldatavaid tolliprotseduure ning tagama, et ka nende kliendid seda teeksid (vastavalt veetava kauba tollistaatusele). c) Regulaarlaevaliini taotluse sisu ja loa andmine
Regulaarlaevaliini luba koostatakse vastavalt järgmistele juhistele.
Üldine Komisjon ja liikmesriikide tolliasutused säilitavad luba ning saavad jälgida luba ja selle muudatusi regulaarlaevaliini elektroonilises teabe- ja sidesüsteemis.
Lahtrid Lahter 1. Märkida laevandusettevõtja või tema esindaja nimi ja täielik aadress.
Kui laeva äriks kasutamise eest vastutavad mitu ettevõtjat, kes koos täpsustavad külastatavad sadamad, märkida iga asjaomase laevandusettevõtja või tema esindaja nimi ja täielik aadress.
Sel juhul tuleb iga asjaomane laevandusettevõtja nimetada regulaarlaevaliini loa ühtses taotluses.
Lahter 2. Märkida asjaomase marsruudi puhul kõik külastatavad sadamad külastamise järjekorras. Iga sadama järele märkida asjaomane ISO riigikood (nt Rotterdam (NL), Felixstowe (UK), Le Havre (FR)).
Kui luba antakse rohkem kui ühe marsruudi kohta, tuleb iga marsruudi jaoks määrata number (nt 1. Rotterdam (NL), Felixstowe (UK), Le Havre (FR), 2. Lisbon (PT) – Vigo (ES) – Bilbao (ES), jne).
Lahter 3. Märkida lahtris 2 esitatud marsruudil sõitva(te) laeva(de) nimi/nimed. Kui lahtris 2 on esitatud rohkem kui üks marsruut, tuleb laevale määrata selle marsruudi number, millel ta sõidab (nt 1. Neptune, Goodwill, 2. Corvette, 3. Douro, jne).
Lahter 4. Märkida osaprahtija(te) nimi/nimed (mitte laevade nimed). Luba taotlev isik peab esitama tollile osaprahtija(te) nime(d). Tähelepanu: osaprahtija(d) ei ole sertifikaadi omanikud ja nad ei ole märgitud lahtris 1.
Lahter 5. Sellesse lahtrisse peavad lahtris 1 märgitud laevandusettevõtjad või nende esindajad märkima kuupäeva ja panema oma allkirja.
86
Lahter A: Liikmesriigi nime järele märkida sulgudes selle ISO riigikood: (AT), (BE), (BG), (CY), (CZ), (DE), (DK), (EE), (ES), (FI), (FR), (GR), (HR), (HU), (IE), (IT), (LT), (LU), (LV), (MT), (NL), (PL), (PT), (RO), (SE), (SI), (SK) või (UK).
87
8.2. Laevamanifest – TC 12 protseduur ja luba
Selgitavad märkused vormi TC 12 kasutamiseks
A. Sissejuhatus
1. Rakendusmääruse artikli 119 lõike 3 sissejuhatavas lauses nõutakse meritsi mitteregulaarselt veetava liidu kauba tollistaatuse tõendamist.
2. Rakendusmääruse artikli 199 lõikes 2 (konventsiooni II liite artikkel 10) lubatakse liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks kasutada laevamanifesti.
3. Toll või laevandusettevõtja (juhul kui see on volitatud väljastaja) peab kinnitama selle manifesti õigsust enne, kui laev lähtesadamast väljub.
4. Logistilistel põhjustel ei ole manifest merel viibimise ajal siiski mõnikord kinnitamiseks kättesaadav. Sel juhul võib laevandusettevõtja pärast laeva lahkumist lähtesadamast edastada manifesti sisu elektrooniliselt nii, et see on sihtsadamas kättesaadav enne, kui laev sinna saabub.
5. Delegeeritud määruse artiklites 129c ja 129d (konventsiooni II liite artikkel 18) lubatakse selline manifest staatuse tõendamiseks välja anda tagasiulatuvalt ja teatavatel tingimustel edastada sihtsadamale elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu.
B. Konsultatsioonimenetlus
1. Konkreetses riigis asuv laevandusettevõtja peaks taotlema selle riigi pädevatelt asutustelt luba kasutada volitatud väljastajana delegeeritud määruse artiklis 129c sätestatud lihtsustust (konventsiooni II liite artikkel 18). Laevandusettevõtja taotluses tuleks nimetada kõik asjaomased riigid ning lähte- ja sihtsadamad.
2. Laevandusettevõtja peab taotluses märkima ka oma esindaja(te) nime(d), kes neis sadamates teda esindavad.
3. Selle riigi pädevad asutused kontrollivad, et taotlus vastab delegeeritud määruse artiklis 129d (konventsiooni II liite artikli 18 lõige 2) esitatud tingimustele. Kui tingimused on täidetud, saadetakse taotlus heakskiitmiseks nende riikide pädevatele asutustele (loetletud lisas B), kus asuvad vedude lähte- ja sihtsadamad.
4. Samal ajal laseb laevandusettevõtja oma kontoritel, mis asuvad lähte- ja sihtsadamates, teatada nende sadamate tolliasutustele oma kavatsusest kasutada lihtsustatud menetlust ja elektroonilist andmevahetussüsteemi.
5. Kui lähte- ja sihtsadamate vastavate riikide pädevad asutused saavad punktis 2 osutatud teatise, teatavad nad sadamates asuvatele tolliasutustele punktis 3 osutatud sõnumi saabumisest.
6. Seejärel uurivad nimetatud lähte- ja sihtsadamates asuvad tolliasutused koos laevandusettevõtja kohalike kontoritega, kas on täidetud lihtsustatud protseduuri
88
kasutamiseks esitatavad nõuded ja eriti see nõue, et nende riikide vahelistel kinnitatud marsruutidel toimuks märkimisväärne arv kaubavedusid.
7. Pärast konsulteerimist teatavad lähte- ja sihtsadamate tolliasutused sealsetele pädevatele asutustele, kas nendes sadamates on olemas kasutamiskõlblik elektrooniline andmevahetussüsteem ja kas asjaomane laevandusettevõtja vastab delegeeritud määruse artiklis 129d (konventsiooni II liite artikli 18 lõige 2) sätestatud tingimustele.
8. Hiljemalt 60 päeva jooksul alates teatamise kuupäevast teatavad loas nimetatud lähte- ja sihtsadamate riikide pädevad asutused oma heakskiidust või taotluse tagasilükkamisest nende riikide pädevatele asutustele, kes vastutavad loa andmise eest.
9. Taotluse tagasilükkamise korral tuleb esitada selle põhjused.
10. Kui nõusolek antakse või järelepärimisele ei vastata 60 päeva jooksul alates teatamise kuupäevast, annavad vastutavad pädevad asutused välja taotletud loa.
11. Loa välja andnud pädevad asutused saadavad seejärel loa koopia nende riikide pädevatele asutustele (loetletud lisas B), kus asuvad kavandatud lähte- ja sihtsadamad.
C. Luba
Kui jaotises B sätestatud protseduur on lõpule viidud, annavad pädevad asutused laevandusettevõtjale välja loa, mis vastab lisas A esitatud näidisele.
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele (liidu tolliseadustiku artikkel 28 või konventsiooni I liite artikkel 65) võidakse luba kehtetuks tunnistada või seda muuta.
1. Kohaldamisala
Lihtsustamine kehtib kõigi selliste kaupade puhul, mida laevandusettevõtja veab meritsi loas loetletud liidu liikmesriikide ja ühistransiidiprotseduuri riikide sadamate vahel.
2. Kaubasaadetiste puhul nõutavad dokumendid
Kui laevamanifesti kasutatakse liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks, peab see sisaldama vähemalt teavet, mis on sätestatud delegeeritud määruse artiklis 126a (konventsiooni II liite artikkel 10). See teave hõlmab järgmist:
laevandusettevõtja nimi ja täielik aadress; laeva nimi; lastimise koht ja kuupäev; lossimise koht;
ja iga kaubasaadetise kohta:
viide veokirjale või muule äridokumendile; pakendite arv, kirjeldus, tähised ja viitenumbrid;
89
kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus, mis sisaldab kauba identifitseerimiseks vajalikke andmeid; brutomass kilogrammides; vajaduse korral konteinerite numbrid;
järgmised tähised kauba staatuse kohta: täht „C“ (vastab tähisele „T2L“) või „F“ (vastab tähisele „T2LF“) kauba puhul, mille liidu kauba tollistaatust saab tõendada; täht „N“ kogu muu kauba puhul.
3. Protseduur lähtesadamas
Laevandusettevõtja peab koostama liidu kauba tollistaatust tõendava manifesti hiljemalt laeva väljasõidule järgneval päeval ja igal juhul enne sihtsadamasse saabumist. Laevandusettevõtja saadab manifesti sihtsadamasse elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu. Taotluse korral edastab laevandusettevõtja manifesti lähtesadama tolliasutusele kas elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu või paberil (juhul kui tollil ei ole vahendeid andmeid elektronpostiga vastu võtta). Sihtsadama tolliasutused teevad kontrolli riskianalüüsi alusel. 4. Protseduur sihtsadamas
Laevandusettevõtja edastab manifesti sihtsadama tolliasutusele kas elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu või paberil (juhul kui tollil ei ole vahendeid andmeid elektronpostiga vastu võtta). Sihtsadama pädevad asutused kontrollivad deklareeritud liidu kauba tollistaatust, tehes kontrolli riskianalüüsi alusel ja vajaduse korral koostöös lähtesadama pädevate asutustega. 5. Eeskirjade eiramine
Laevandusettevõtja peab lähte- ja sihtsadamate pädevatele asutustele ette kandma kõikidest avastatud eeskirjade eiramistest või rikkumistest. Laevandusettevõtja on kohustatud ka abistama selliste eeskirjade eiramiste või rikkumiste kõrvaldamisel, mille on avastatud lähte- ja sihtsadamate pädevad asutused.
Kui eeskirjade eiramisi ja rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada sihtsadamas, teatavad sihtsadama pädevad asutused sellest lähtesadama pädevatele asutustele ja loa andnud asutus võtab vajalikud meetmed.
6. Laevandusettevõtja kohustused
Laevandusettevõtja peab:
pidama asjakohast arvestust, mis võimaldab pädevatel asutustel kontrollida vedusid lähte- ja sihtkohas; tegema kogu asjaomase arvestuse pädevatele asutustele kättesaadavaks;
90
kohustuma võtma pädevate asutuste ees kogu vastutuse oma kohustuste täitmise eest, teatama neile kõikidest eeskirjade eiramistest ja rikkumistest ning abistama eeskirjade eiramiste ja rikkumiste kõrvaldamisel.
91
A LISA
Näidisluba TC 12
1. Loa omanik (Loa number) ……………………………….
Luba kasutada delegeeritud määruse artiklis 129c sätestatud lihtsustust (konventsiooni II liite artikkel 18)
2. Lähteriigid ja -sadamad, mille kohta luba on välja antud, ja laevandusettevõtja esindaja(te) nimi/nimed.
3. Sihtriigid ja -sadamad, mille kohta luba on välja antud, ja laevandusettevõtja esindaja(te) nimi/nimed.
4. Muu teave
5. Väljaandev asutus Tempel
Nimi: Kuupäev: Aadress:
Riik: (Allkiri)
92
B LISA
KONSULTEERITAVATE PÄDEVATE ASUTUSTE NIMEKIRI
Riik Asutuse nimi Asutuse aadress Kontaktisik (A) (B) (C) (D) BELGIA Administration Centrale des North Galaxy, Tour A (NGA 13) Riiklik transiidikoordinaator douanes et accises Boulevard du Roi Albert II 33, Service Procédures douanières, boîte 37 direction 10 B-1030 Bruxelles TAANI Taanis vastutavad kõnealuse Vastutavad isikud ja nende loa väljaandmise eest aadressid on samad, mis vastavad piirkondlikud kohalikel tolliasutused. transiidikoordinaatoritel, kelle nimekiri on avaldatud transiidivõrgu juhtnööris (Transit Network guide). SOOME Turun Tulli / meriliikenneluvat PL 386 Heimo Pönkä 20101 Turku Tel: +358-20-4924245 Mobiil: +358-40-3324245 Faks: +358-20-4924017 E-post: [email protected]
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
PRANTSUSMAA Direction générale des Douanes 11 rue des Deux Maud Chasseriau et Droits Indirects Communes Tel: +33 (0)1 57 53 46 21 Bureau E3 - Politique du 93558 Montreuil +33 (0)1 57 53 49 33 dédouanement FRANCE E-post: [email protected] [email protected] SAKSAMAA Hauptzollamt Kiel Kronshagener Weg 105 Konsultationsstelle Seeverkehr DE-24116 Kiel Tel: 49-431-200830 Faks: + 49-341 20083-1150 E-post: Konsultationsstelle-Seeverkehr.hza- [email protected] KREEKA Ministry of Finance K. Servias 10 Tel: 0030210/6987465 Directorate General 101 84 Athens Faks: 0030210/6987450 Of Customs and Excise Greece E-post: 19th Division-2nd t Department [email protected] ISLAND Directorate of Customs Tryggvagötu 19 Hörður Davíð Harðarson 101 REYKJAVÍK Ágúst Magnússon Iceland Elín Sigurjónsdóttir Jóhanna Gunnarsdóttir Ástrós Guðlaugsdóttir IIRIMAA Revenue Corporate Affairs and John Sherlock Central Transit Office, Customs Division, Tel: 353 67 63440 St. Conlons Road, Faks: 353 67 44126 Nenagh, E-post: Co. Tipperary, [email protected]
94
ITAALIA AGENZIA DELLE DOGANE Via Mario Carucci, 71 Ernesto Carbone Direzione Centrale 00143 Roma Tel: 0039 06 50246045 Legislazione e Procedure Faks: 0039 06 50245222 Doganali. E-post: Ufficio regimi doganali e dogane.legislazionedogane.regimi@agenziadoga traffici di confine ne.it Marco Ciampi Tel: 0039 06 50245073 MADALMAAD Belastingdienst Douane Douane Rotterdam Haven KM E-post: Rotterdam Haven Postbus 3070 Douane DRH bcp_Postbus 6401 DN Heerlen
NORRA Toll- og avgiftsdirektoratet Postboks 8122 Dep. Avdeling for toll, 0032 OSLO merverdiavgift og vareførsel/VFS POOLA Izba Celna w Gdyni ul. Polnocna 9 A Tel: +48 58 666 93 93 81-029 Gdynia Faks: +48 58 621 05 54 E-post: [email protected] // Izba Celna w Szczecinie ul. Energetykow 55 Tel: +48 91 480 55 00 70-952 Szczecin Faks (+48) 91 480 55 01 E-post: [email protected] PORTUGAL Autoridade Tributária e Rua da Alfândega, nº 5 -r/c Tel: + 351 218813890 Aduaneira 1149-006 LISBOA Faks: + 351 218813941 E-post: [email protected]
95
HISPAANIA Agencia Estatal de Avenida del Llano Castellano, Nuria Esther Fernández Álvarez Administración Tributaria 17 Nicolás Campo Hernández Departamento de Gestión 28034 - MADRID Tel: +34 91 728 98 58 Aduanera e II. EE. Faks: +34 91 358 47 21 E-post: [email protected] ROOTSI Tullverket P.O.Box 12854 S-112 98 Stockholm ÜHENDKUNINGR HM Revenue & Customs Custom House [email protected] IIK CCTO Main Road National Simplifications Team Harwich Essex - CO12 3BE Tel: 00 44 1255 244700 Faks: (00) 441255 554508 SLOVEENIA FINANČNA UPRAVA ŠMARTINSKA 55 [email protected] REPUBLIKE SLOVENIJE, SI - 1000 LJUBLJANA GENERALNI FINANČNI SLOVENIJA URAD SLOVAKI ei kohaldata VABARIIK TŠEHHI ei kohaldata VABARIIK
MALTA Ministry of Finance Custom House Anthony Busuttil Customs Division Valletta CMR 02 Tel: 00356 2225 1422 Transit Branch MALTA Faks: 00356 2165 1250 E-post: [email protected]
96
KÜPROS Customs Headquarters, Corner Tel: +357 22 601651 Ministry of Finance M. Karaoli and Gr. Afxentiou, Faks: +357 22 302031 1096, Nicosia E-post: [email protected] LÄTI VID Talejas iela 1, Sandra Česka Muitas pārvalde Rīga, Tel: +371 67120870 LV-1978 E-post: [email protected] EESTI Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a Marina Nikitina 15176 Tallinn E-post: EESTI [email protected] LEEDU Muitinės departamentas A. Jakšto g. 1 Laimis Žlabys Muitinės procedūrų skyrius LT-01105 Vilnius Tel: +370 5 266 60 88 Faks: +370 5 266 60 14 E-post: [email protected] UNGARI ei kohaldata BULGAARIA National Customs Agency 47, G.S.Rakovski str. Latinka Iankova Transit of goods Department 1040 Sofia Tel:+359 2 9859 4593 Republic of Bulgaria E-post: [email protected] RUMEENIA Directia Generala a Vamilor – Str. Alexandru Ivasiuc nr. 34- Cristina Ionescu - riiklik transiidikoordinaator Serviciul Tranzit 40, bl. 5, sector 6, Bucureşti, Tel: +40 21 3102778 Cristina Ionescu - riiklik C.P. 60305, Faks: +40 21 310 … transiidikoordinaator ROMANIA E-post: [email protected] Tel: +40 21 3102778 Faks: +40 21 310 … E-post: [email protected]
97
HORVAATIA Carinska uprava Republike A. von Humboldta 4a, 10 000 Ivan Duic Hrvatske Središnji ured Zagreb, HRVATSKA Riiklik transiidikoordinaator Sektor za carinski sustav i Tel: +385 1 6211 273 procedure Faks: +385 1 6211 005 E-post: [email protected] Željko Franjić Tel: +385 1 6211 375 E-post: [email protected] TÜRGI Gümrük ve Ticaret Bakanlığı Hükümet Meydanı No:2 Kontaktpunkt Gümrükler Genel Müdürlüğü, 06100 Ulus ANKARA Transit Dairesi
98
8.3. Liidu maantee-mootorsõidukite tollistaatuse tõend
Liidu tolliterritooriumil peab maantee-mootorsõiduki tollistaatuse kindlaksmääramisel järgima järgmisi eeskirju.
1. Liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise veetavat kaupa käsitlevaid eeskirju kohaldatakse ka mootorsõidukite, lõbusõidulaevade ja eralennukite liikumise suhtes.
2. Nii nagu mis tahes muu liidu kauba puhul, hõlmab termin „liikumine“ lisaks sõiduki kasutamisele selle liikumisel liidu tolliterritooriumil ka omandiõiguse üleminekut (üleandmist/omandamist) ja sõiduki alalise asukoha muutmist, sealhulgas sõiduki üleviimist uude asukohta ilma selle omanikku muutmata.
3. Liidu tolliseadustiku artikli 153 kohaselt „eeldatakse, et liidu tolliterritooriumil oleval kaubal on liidu kauba tollistaatus, kui ei ole kindlaks tehtud, et see ei ole liidu kaup“. Seda eeldust kohaldatakse ka sõidukite liikumise suhtes.
4. Seega, kui sõidukid on imporditud kolmandast riigist ja lubatud vabasse ringlusse ilma neid liidu liikmesriigis registreerimata, saab neid saata teise liikmesriiki liidu kaubana, sest liidu tolliseadustiku artiklis 153 sätestatud põhieeldus on täidetud. Registreerimisel tuleb selliseid sõidukeid käsitada täpselt samuti kui liidus valmistatud sõidukeid.
5. Sel juhul ei tohi uute sõidukite registreerimine sõltuda liidu sõiduki tollistaatuse tõendamisest.
6. Kahtluse korral võivad pädevad asutused taotleda teavet vastastikuse abi korras. Sedalaadi taotlusi ei tohiks siiski rutiinselt esitada.
7. Järelikult peavad liidu sõidukid saama liidu tolliterritooriumil liikuda liidu kaubaga samadel tingimustel. Tolli sekkumist ei ole ette nähtud.
8. Käesolevad eeskirjad ei mõjuta maksustamisalaseid sätteid, eelkõige seoses nõudega registreerida sõiduki omanik elukohariigis.
9. Ilma et see mõjutaks eespool esitatud eeskirju, loetakse liikmesriigis registreeritud mootorsõiduk liidu staatust omavaks tingimusel, et:
a) selle riigi pädevatele asutustele, kuhu kõnealune sõiduk sisse tuuakse, esitatakse sõiduki registreerimise dokument;
b) sõiduki registreerimine selle dokumendi ja ka registreerimisnumbri järgi vastab täpselt allpool esitatud sätetele, sõltuvalt registreerimise riigist.
Kui need tingimused ei ole täidetud, tuleb kauba liidu staatus kindlaks määrata vastavalt rakendusmääruse artiklile 199.
10. Liidu mootorsõiduki tollistaatuse tõendamine registreerimisnumbri järgi (rakendusmääruse artikkel 208) toimub järgmiselt.
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
Belgia
Belgias registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud järgmistel juhtudel.
1. Registreerimistunnistuse esilehel on allpool esitatud punane tempel:
(templit kasutati kuni 1. oktoobrini 1993)
[PUNANE TEMPEL]
2. Ajutise impordi puhul on registreerimistunnistuse lehekülje 1 tagakülje vasakul äärel tähis T1. Registreerimistunnistuse näidis on esitatud allpool.
3. Sõidukit puudutavate üksikasjade asemel on registreerimistunnistusele kantud sõnad „plaque marchand“, „handelaarsplaat“ või „Händlerplatte“. Nimetatud registreerimismärkidele on tähed ja numbrid kantud järgmiste kombinatsioonidena:
„edasimüüja registreerimismärgid“ autodele: täht Z + 2 muud tähte + 3 numbrit;
100
„edasimüüja registreerimismärgid“ mootorratastele: tähed ZM + 1 muu täht + 3 numbrit (registreerimismärgi mõõtmed erinevad teiste registreerimismärkide mõõtmetest; tähed on üleval, numbrid nende all).
„edasimüüja registreerimismärgid“ haagistele: tähed ZU + 1 muu täht + 3 numbrit.
Numbrid ja tähed on rohelist värvi, valgel taustal. Selleks ette nähtud kohta tuleb paigaldada ka aastaarvu näitav kleebis.
4. Sõidukit puudutavate üksikasjade asemel on registreerimistunnistusele kantud sõnad „plaque d'essai“ või „proefrittenplaat“ või „Prüfungsplatte“. Nimetatud registreerimismärkidele on tähed ja numbrid kantud järgmiste kombinatsioonidena:
autodel: tähed ZZ + 1 muu täht + 3 numbrit;
mootorratastel: tähed ZZM + 1 muu täht + 3 numbrit (mõõtmed erinevad teiste registreerimismärkide mõõtmetest; tähed on üleval, numbrid nende all).
haagistel: tähed ZZU + 3 numbrit.
Numbrid ja tähed on rohelist värvi, valgel taustal. Selleks ette nähtud kohta tuleb paigaldada ka aastaarvu näitav kleebis.
Bulgaaria Bulgaaria Vabariigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui sellel on ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb musta värvi tähtede ja/või numbrite kombinatsioonist helkival valgel taustal sinise ribaga vasakul äärel. Registreerimismärgi sinine ribal on Bulgaaria riigilipu kujutis ja valget värvi tähed „BG“. Registreerimismärgil on kolme rühma kombinatsioon (nt C 5027 АB):
esimene rühm koosneb tähtedest ja osutab piirkonnale; teine rühm koosneb neljast araabia numbrist; kolmas rühm näitab seeriat (üks või kaks tähte).
Bulgaaria Vabariigis registreeritud mootorsõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust, kui sellel on:
ristkülikukujuline registreerimismärk, mis koosneb kuuest musta värvi numbrist, mida eraldab keskel täht „B“, valgel taustal; kehtivusaasta on märgitud punasel taustal registreerimismärgi paremasse serva; ristkülikukujuline registreerimismärk, mis koosneb kuuest musta värvi numbrist, mida eraldab keskel täht „T“ või „H“, valgel taustal; ristkülikukujuline registreerimismärk, mis koosneb valget värvi tähtede „C“, „CC“ või „CT“ ja numbrite kombinatsioonist punasel taustal; või ristkülikukujuline registreerimismärk, mis koosneb valget värvi tähtede „XX“ ja numbrite kombinatsioonist sinisel taustal.
Sellise registreerimismärgiga mootorsõidukil ei pruugi olla liidu kauba tollistaatust. Staatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistust. Küpros
Alates 1. jaanuarist 1997 on Küprose maanteeamet üle läinud arvutipõhisele asjaajamisele. Kõik alates 2. jaanuarist 1997 välja antud registreerimistunnistused on trükitud arvutil.
101
a. Alaliselt Küprosel registreeritud sõidukid
Kõik Küprosel alaliselt registreeritud sõidukid kannavad registreerimismärki, mis koosneb ühe, kahe või kolme ladina tähestiku tähe ja järjekorranumbri 1–999 kombinatsioonist. Igal sõidukil on kaks registreerimismärki: ees valge helkiva taustaga ja taga kollase helkiva taustaga märk. Mõlema märgi tähed ja numbrid on musta värvi.
Suurem osa sõidukeid kannab registreerimismärki kujul TTNNN (nt YW764) või TTTNNN (nt EAY857). Nende liidu kauba tollistaatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistuse asjaomaseid üksikasju, nagu on selgitatud tabelis A.
b. Diplomaatiliseks kasutuseks registreeritud sõidukid (CD või AT)
Diplomaatiliseks kasutuseks registreeritud sõidukitel on registreerimistunnistusele kirjutatud kaks registreerimisnumbrit. Esimene number tähistab alalist registreerimist. Teine number osutab sellele, et sõiduk kuulub diplomaatilisele korpusele.
Diplomaatilisele korpusele kuuluva sõiduki registreerimisnumber koosneb kahe numbri kombinatsioonist, millest üks viitab asjaomase saatkonna või esinduse koodile, millele järgnevad tähed „CD“ või „AT“, ning teine asjaomase saatkonna või esinduse poolt sõidukile antud numbrile.
Nendel sõidukitel on diplomaatiline registreerimisnumber seni, kuni neil on diplomaatiline staatus. Kui diplomaatiline staatus lõpeb, kasutavad nad alalist registreerimisnumbrit. Nende sõidukite liidu kauba tollistaatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida nende dokumente.
Tabel A
Maksustamist käsitlev teave Võimalik teabe vorm (inglise ja kreeka keeles, nagu on (ingliskeelne tõlge on väiketähtedega) kirjutatud registreerimistunnistusele) 1 Customs Duty Duty Free, Duty Partly Paid, Duty Paid Τελωνειακός Δασμός ΠΛΗΡΗΣ ΑΠΑΛΛΑΓΗ, ΜΕΡΙΚΗ ΑΠΑΛΛΑΓΗ, ΚΑΤΑΒΛΗΘΗΚΕ 2 Custom R.C (Customs Relief Code) 01.01, 01.18, 01.19, 07.02, 07.03, 07.05, 07.06, 07.07, Κ.Ε Δασμών (Κωδικός Εξαίρεσης 11(4)α, 11(4)β, 11(4)γ Δασμών)
Tšehhi Vabariik
1. Tšehhi Vabariigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui selle registreerimismärk kuulub järgmistesse eriseeriatesse:
ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb 5–7 musta värvi märgist (millest vähemalt üks on täht ja üks on number), nt 1K3 2246). Esimene täht on piirkonna tunnus. Eriotstarbeliste mootorsõidukite ning põllumajandus- ja metsatraktorite registreerimismärgil on ristkülikukujuline kollane taust.
Liikluses on ka sõidukeid varasematesse seeriatesse kuuluvate valgete registreerimismärkidega, millel olev tunnus koosneb kahest või kolmest musta värvi tähest ja neljast numbrist, mis on üksteisest eraldatud sidekriipsuga (nt CHA 63-46). Veoautode, busside ja haagiste varasematesse seeriatesse kuuluvatel registreerimismärkidel on ristkülikukujuline kollane taust; 102
ristkülikukujuline valge registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb musta värvi märkidest ja millel on ekspordiks registreerimisele viitav punane ala, kuhu on kantud registreerimise kehtivusaja lõppkuupäev; ristkülikukujuline eriotstarbeline valge registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb rohelistest sümbolitest: tähest „V“, millele järgneb neli araabia numbrit (vanasõidukid); ristkülikukujuline eriotstarbeline valge registreerimismärk rohelistest sümbolitest koosneva tunnusega, mis osutab sõiduki registreerimisele püsivaks kasutamiseks ja mis koosneb 5–7 märgist, millest esimene täht osutab piirkonnale ja sellele järgnevad araabia numbrid; ristkülikukujuline eriotstarbeline valge registreerimismärk rohelistest sümbolitest koosneva tunnusega, mis osutab sõiduki registreerimisele testsõidukina ja mis koosneb viiest märgist, kus tähele „F“ järgnevad araabia numbrid.
2. Tšehhi Vabariigis registreeritud sõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust, kui sellel on sinine ristkülikukujuline registreerimismärk, millel on tähed „DD“ või „XX“, millele järgneb viis märki, mis koosnevad kollast värvi ladina suurtähtedest ja araabia numbritest (diplomaatiline korpus või välisesindused), välja arvatud juhul, kui registreerimistunnistusel osutatakse liidu staatusele.
Taani
Taanis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui registreerimistunnistuse alumises lahtris on järgmine märkus: „IKKE TOLDDOKUMENT VED OMREGISTRERING“ (tõlge: ümberregistreerimisel ei pea esitama tollidokumenti).
Saksamaa
Saksamaa Liitvabariigis registreeritud mootorsõiduki (mootorsõidukid ja nende haagised) liidu spetsifikatsioonid kehtivad, kui on väljastatud Saksa registreerimistunnistus ja kui sõidukil on ristkülikukujuline registreerimismärk, mis koosneb halduspiirkonnale osutavast kindlast tähekombinatsioonist (kuni kolm tähte) ja tunnusest (koosneb tähtede ja numbrite rühmast).
(Vt näide 1.)
Tunnuse järel võib registreerimismärgil olla märgitud täht „H“ (vanasõiduki registreerimismärk ajaloolise väärtusega sõidukite puhul, vt näide 2) või kindel ajavahemik, mil sõidukit võib teatud aastaajal kasutada (hooajaline registreerimismärk, vt näide 3).
Liidu spetsifikatsioonid ei kehti, kui sõiduki registreerimismärk:
sisaldab halduspiirkonnale osutavate tähtede kombinatsiooni puhul üksnes numbrit 0 (diplomaatilise korpuse ja privilegeeritud rahvusvaheliste organisatsioonide spetsiaalsed registreerimismärgid); sisaldab üksnes numbritest koosneva tunnuse järel näiteks tunnustähte „A“ ja kehtivusaja lõppkuupäeva. Kõnealuse kehtivusaja lõppkuupäeva väli on punane; (ekspordi registreerimismärk, vt näide 4),
lühiajaline registreerimismärk: tunnus koosneb üksnes numbritest ja sisaldab kehtivusaja lõppkuupäeva. Kõnealuse kehtivusaja lõppkuupäeva väli on kollane. (registreerimismärk sõiduki testimiseks või proovisõiduks või üleandmiseks, vt näide 5); või registreerimismärk, mis
ei ole must, vaid on punane; registreerimisnumbrid võivad koosneda ühest või kahest reast.
103
Näide 1
Halduspiirkonnale osutav kindel tähekombinatsioon ja tunnus
Näide 2 (vanasõiduki registreerimismärk ajaloolise väärtusega sõidukite puhul)
Näide 3 (hooajaline registreerimismärk)
104
Näide 4 (ekspordi registreerimismärk)
Näide 5 (registreerimismärk sõiduki testimiseks või proovisõiduks või üleandmiseks)
Eesti
Mootorsõidukid registreeritakse Eestis mootorsõidukite registreerimist käsitleva määruse kohaselt. Mootorsõiduki registreerimismärgil on kolmest tähest ja kolmest numbrist koosnev tunnus. Alates 1. maist 2004 on registreerimismärgi vasakus ääres tunnusmärk „EST“.
Kreeka
Kreekas registreeritud mootorsõiduk loetakse Kreekas EMÜ asutamislepingu artiklite 9 ja 10 tingimustele vastavaks, kui sellel on valge ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev registreerimistunnus koosneb kolmest tähest ja neljast numbrist (nt BAK 7876) või ainult kuuest numbrist (nt 237.568 – vanem registreerimismärk, mis kehtib siiani), ja registreerimistunnistus vastab vormile T-01-19.
Sõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust, kui ristkülikukujulisel registreerimismärgil on numbri ees: a) tähed CD või (diplomaatiline korpus (roheline registreerimismärk); b) tähed A (välisesindus) (kollane registreerimismärk); c) tähed EX (ajutine import) (valge registreerimismärk).
Hispaania
1. Mootorsõiduki registreerimismärgil on kaks täherühma (esimene tähistab piirkonda, nt MA – Malaga, M – Madrid; teine on ühe- või kahetäheline) ja ühest numbrirühmast (0000 kuni 9999) nende täherühmade vahel (nt MA-6555-AT).
105
Liikluses on ka sõidukeid varasematesse seeriatesse kuuluvate registreerimismärkidega, millel olev tunnus koosneb ühe või kahe tähe ja kuni kuue numbri kombinatsioonist, nt M-636.454.
Alates 2002. aasta oktoobrist on mootorsõidukil registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb neljast numbrist, millele järgneb kolm tähte, mis ei osuta piirkonnale (nt 4382 BRT).
Eespool nimetatud korra alusel Hispaanias registreeritud mootorsõidukid loetakse liidu kauba tollistaatust omavaks.
2. Hispaanias registreeritud mootorsõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust, kui selle registreerimismärk kuulub järgmistesse eriseeriatesse:
– CD, CC; – turisti-registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb kahest numbrirühmast (esimene 00–99; teine 0000–9999) ja ühest täherühmast (olenevalt olukorrast üks või kaks tähte). Rühmad on eraldatud sidekriipsudega, nt 00-M-0000. – Et kindlaks määrata kuupäeva, mil ajutise liiklemise luba lõpeb, on turisti-registreerimismärgil vertikaalne punane 3 cm laiune riba, kuhu on valgega märgitud asjaomase aasta kaks viimast numbrit (ülestikku) ja kuu rooma numbritega (araabia numbrite all). Nt 00-M-0000 - 86VI.
Prantsusmaa
Prantsusmaal registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud juhul, kui selle registreerimismärk kuulub järgmistesse eriseeriatesse:
– CMD, CD, C, K (diplomaatiline või sellele vastav staatus); – TT (ajutine elukoht); – IT (ajutine elukoht); – WW (garaaž).
Iirimaa
Iirimaal registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus ainult siis, kui selle registreerimismärk kuulub muusse seeriasse kui ZZ ja selle registreerimistunnistusel puudub tolli erimärge (nt viide „Revenue Commissioners“). Sellise märke õigsus peab olema kinnitatud tolli templiga.
Itaalia
Itaalias registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) selle registreerimismärk kuulub ühte järgmistest eriseeriatest:
– E E (Escursionisti Esteri), – C D (Corpo diplomatico);
2) registreerimismärgil on sõna „PROVA“;
3) registreerimismärgil on tähis „SO“ ja lisaks on registreerimistunnistusel (libretto di circolazione) järgmine märkus:
„veicolo soggetto a formalità doganali nel caso di transferimento diproprieta o di transferimento di residenza del proprietario dal territorio di Livigno ad altro comune. Produrre documento doganale al p.r.a. di Sondrio.“
Läti
106
Läti Vabariigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui see kannab valget ristkülikukujulist registreerimismärki, millel olev tunnus koosneb tavaliselt kahest musta värvi tähe ja ühe kuni nelja musta värvi numbri kombinatsioonist (nt EP-6037) (kuid võib esineda ka registreerimismärke, millel on ainult tähed või ainult numbrid), ja selle kohta on välja antud Läti registreerimistunnistus. Registreerimismärgi paremas ääres on ka Läti riigilipp või Euroopa Liidu sinine 12 tähega lipp (alates 1. maist 2004) ja kaks musta värvi tähte (LV).
Leedu
Leedus registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) diplomaatilisele korpusele kuuluva sõidukina ja see kannab ristkülikukujulist registreerimismärki, millel olev tunnus koosneb valget värvi tähtede ja/või numbrite kombinatsioonist helkival rohelisel, valge äärisega taustal. Sellise registreerimismärgiga mootorsõidukil ei pruugi olla liidu kauba tollistaatust. Staatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistust;
2) ajutiselt ja kannab järgmist tüüpi ajutist registreerimismärki:
– ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb punast värvi tähtede ja/või numbrite kombinatsioonist helkival valgel, punase äärisega taustal (impordiks või ekspordiks välja antud ajutine registreerimismärk); – ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb punast värvi tähtede ja/või numbrite kombinatsioonist helkival valgel, punase äärisega taustal sinise ribaga vasakul äärel. Tähtnumbrilise tunnuse kaks viimast numbrit osutavad registreerimistunnistuse kehtivusaja lõppemise aastale. Registreerimismärgi sinisel ribal on Leedu riigilipu kujutis ja valget värvi tähed „LT“ (mootorsõidukite edasimüüjatele välja antud ajutine registreerimismärk).
Ajutise registreerimismärgiga mootorsõidukil ei pruugi olla liidu kauba tollistaatust. Staatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistust.
Luksemburg
Luksemburgis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud järgmistel juhtudel:
1) registreerimistunnistusel (carte grise) on järgmine märkus:
„DOUANE - ADMISSION TEMPORAIRE Duties when sold“
Ungari
Ungaris registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud juhul, kui selle registreerimismärk kuulub järgmistesse eriseeriatesse:
V (ajutine viibimine); E (esialgne).
Malta
Maltal registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui sellel on kaks ristkülikukujulist registreerimismärki.
107
Üks neist kinnitatakse sõiduki ette ja teine taha nii, et kõik numbrid registreerimismärgil püstiasendis.
Registreerimismärgil on kolm numbrilist, tähelist või tähtnumbrilist märgikombinatsiooni.
Registreerimismärgil on ka Euroopa Liidu kollaste tähtedega embleem, mille all on täht M. Registreerimismärgil on ka hologramm, mille all on registreerimismärgi järjekorranumber.
Maltal registreeritud mootorsõidukitel ei ole liidu kauba tollistaatust, kui registreerimismärgil olev tunnus sisaldab järgmisi märgikombinatsioone:
CD* *** DIPLOMAATILINE KORPUS TRIAL RN *** MOOTORSÕIDUKITE IMPORTIJAD DDV *** DIPLOMAATILISED KÜLALISED PRO *** PROTOKOLL DMS *** DIPLOMAATILISED ESINDUSED *** **X EDASIMÜÜJATE EKSPORT TF* *** MAKSUVABA GV* *** VALITSUSE SÕIDUKID GM ** MINISTEERIUMIDE SÕIDUKID
Madalmaad
Madalmaades registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud juhul, kui selle registreerimistunnistus (kentekenbewijs) kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
1) tunnistus, millel on tähed BN või GN koos kahe kahenumbrilise rühmaga (nt 12-BN-14, GN- 33-01, 88-91-BN);
2) tunnistus, mille registreerimisnumber koosneb kahest tähest, millele järgneb kahenumbriline rühm ja täht D
(nt PD-21-D);
3) tunnistus, millel on tähed CD, CD-J, CD-A (nt CD 121, CD-J-58);
4) tunnistus, mille registreerimisnumber koosneb:
a) tähtedest RC, millele järgnev numbrirühm koosneb kahest, kolmest või neljast numbrist (nt RC-81, RC-1214), või b) tähtedest AFC, millele järgneb viis numbrit vahemikust 79 000 – 99999 (nt AFC-81 783);
5) tunnistus, millel on järgmine tähtede ja numbrite kombinatsioon:
ZZA001 kuni ZZT999 (autod) ja ZZX001 kuni ZZZ999 (mootorrattad).
Poola
Poolas registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui sellel on:
1) ristkülikukujuline registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb musta värvi tähtedest ja numbritest (kuni seitse sümbolit, millest vähemalt üks on täht) valgel helkival taustal või kollasel helkival taustal (vanasõidukid), punast värvi sümbolitest 108
valgel helkival taustal (testsõidukid), valget värvi sümbolitest helkival sinisel taustal (diplomaatiline või samalaadne staatus), valget värvi sümbolitest mustal taustal (siiani kehtivad varasemad registreerimismärgid), ja 2) Poolas välja antud registreerimistunnistus.
Portugal
1. Portugalis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui sellel on ristkülikukujuline valge registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb kahest musta värvi tähest ja neljast numbrist, mis on eraldatud sidekriipsudega (nt AB-32-46). Registreerimistunnistus on vormil „LIVRETE 1227“.
2. Tähti CD, CC või FM kujutava valge ristkülikukujulise registreerimismärgiga sõidukid kuuluvad diplomaatilisele korpusele ja neil ei pruugi olla liidu kauba tollistaatust. Staatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistust.
Rumeenia
Rumeenias kasutatakse kolme liiki mootorsõidukite registreerimismärke: alalised, ajutised ja diplomaatilise korpuse jaoks ettenähtud registreerimismärgid.
Rumeenias alaliselt registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus.
Mootorsõidukite alalistel registreerimismärkidel on järgmine struktuur: LL NN XXX, kus LL osutab piirkonnale ja koosneb ühest või kahest tähest, NN on esimene osa järjekorranumbrist vahemikus 01–99 ja XXX on teine osa järjekorranumbrist, mis koosneb kolmest tähest vahemikus AAA–ZZZ.
Registreerimismärgil on alumiiniumist kinniti ja helkiv valge taust, tähed ja numbrid on musta värvi ning need on esitatud asjaomase sõiduki registreerimistunnistusel.
Ajutiselt registreeritud või diplomaatilisele korpusele kuuluvatel mootorsõidukeid ei loeta liidu sõidukiteks, välja arvatud juhul, kui kaasasolevad dokumendid seda tõendavad.
Ajutine registreerimismärk määratakse välismaistele sõidukitele ja haagistele, mis on hõlmatud ajutise impordi korraga või mis on ette nähtud ekspordiks.
Mootorsõidukite ajutistel registreerimismärkidel on järgmine struktuur: LL NNNNNN F, kus LL osutab piirkonnale ja koosneb ühest või kahest tähest, NNNNNN on järjekorranumber vahemikus 101–999999 ja F on punasel taustal olev murdarv, millel on kahe numbriga tähistatud kuu ja aasta, mil registreerimismärk kehtetuks muutub.
Registreerimismärgil on alumiiniumist kinniti ja helkiv valge taust, tähed ja numbrid on musta värvi ning need on esitatud asjaomase sõiduki registreerimistunnistusel. Registreerimistunnistusel ei ole eraldi märgitud, kas mootorsõiduk on pärit Euroopa Liidust või mitte.
Diplomaatiliste esinduste, konsulaatide ja nende töötajate ning muude Rumeenias tegutsevate diplomaatilise staatusega organisatsioonide ja välismaalaste mootorsõidukite registreerimismärkidel on järgmine struktuur: üks tähistest CD, CO või TC ja kaks kolmenumbrilist tunnust.
109
Registreerimismärgil on helkiv valge taust, tähed ja numbrid on sinist värvi ning need on esitatud asjaomase sõiduki registreerimistunnistusel.
Sloveenia
Sloveenia Vabariigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui sellel on ristkülikukujuline registreerimismärk, millel on tähtnumbriline registreerimistunnus (3–6 tähte või tähe ja numbri kombinatsioon, mis vastab piirkonnale), ja kui sõidukile on välja antud Sloveenia registreerimistunnistus.
Slovaki Vabariik
1. Slovaki Vabariigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui selle registreerimismärk kuulub järgmistesse eriseeriatesse:
ristkülikukujuline valge registreerimismärk, millel on mustaga kujutatud kaks tähte ja viis sümbolit (kolm numbrit ja tähepaar), mis on omavahel eraldatud sidekriipsuga (nt BA-858BL). Esimene täherühm osutab piirkonnale. Teine sümbolirühm pärast sidekriipsu võib koosneda viiest tähest või tähtedest esimesel neljal positsioonil ja numbrist viiendal positsioonil, või tähtedest esimesel kolmel positsioonil ning numbritest neljandal ja viiendal positsioonil;
ringluses on ka mootorsõidukeid valgete registreerimismärkidega, mis kuuluvad varasematesse seeriatesse, millel on musta värvi kombinatsioonid kahest või kolmest tähest ja neljast kahekaupa rühmitatud ja sidekriipsuga eraldatud numbrist (nt BA 12-23);
ristkülikukujuline valge registreerimismärk kahes reas olevate punaste märkidega. Esimene rida koosneb kahest tähest, mis viitavad piirkonnale, ja teine rida tähest „M“, millele järgneb kolm numbrit. Tähe „M“ järele võidakse lisada veel üks täht. Selliseid registreerimismärke väljastatakse uutele sõidukitele, uutena ostetud sõidukitele või testitavatele sõidukitele;
ristkülikukujuline kollane registreerimismärk, millel on kahes reas musta värvi numbrid. Esimene rida koosneb kahest tähest, mis osutavad piirkonnale, ja teine rida koosneb tähest „V“, mille järel on kolm numbrit. Pärast tähte „V“ võib olla veel üks täht. Selliseid registreerimismärke võidakse väljastada ekspordiks registreeritud sõidukitele. Üleval paremas servas on kehtivusaja lõppkuupäeva väli;
ristkülikukujuline kollane registreerimismärk, millel on kahes reas punast värvi numbrid. Esimene rida koosneb kahest tähest, mis osutavad piirkonnale, ja teine rida koosneb tähest „H“, mille järel on kolm numbrit. Pärast tähte „H“ võib olla veel üks täht. Selliseid registreerimismärke võidakse väljastada vanasõidukitele;
ristkülikukujuline valge registreerimismärk, millel on kahes reas sinist värvi numbrid. Esimene rida koosneb kahest tähest, mis osutavad halduspiirkonnale, ja teine rida koosneb tähest „S“, mille järel on kolm numbrit. Pärast tähte „S“ võib olla veel üks täht. Selliseid registreerimismärke väljastatakse spordis kasutatavatele sõidukitele;
110
ristkülikukujuline valge registreerimismärk, millel on kahes reas rohelist värvi numbrid. Esimene rida koosneb tähest „C“, millele võib järgneda veel üks täht, ja teine rida koosneb viiest numbrist. Selliseid registreerimismärke väljastatakse sõidukitele, mille üksikisikud on Slovaki Vabariiki importinud ja mille tehniline seisukord ei ole heaks kiidetud, või muudele sõidukitele.
2. Mootorsõidukid, millel on ristkülikukujuline sinine registreerimismärk, millel on tähed „EE“ või „ZZ“, millele järgneb kollasega viis numbrit, kuuluvad diplomaatilisele korpusele või välisesindustele ning nendel ei pruugi olla liidu kauba tollistaatust. Liidu staatuse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida registreerimistunnistust.
Soome
Soomes registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud juhul, kui see on registreeritud ajutiselt ekspordiks. Sel juhul on sõidukil registreerimismärk, millel olev tunnus koosneb ühest tähest ja kuni neljast musta värvi numbrist valgel helkival taustal. Sellise registreerimismärgi paremal äärel on punasel helkival taustal valget värvi numbrid, mis tähistavad registreerimise kehtivusaja lõppkuupäeva ja -aastat.
Mootorsõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust ka juhul, kui sellel on:
1) sõiduki transporti tähistav registreerimismärk, millel on punast värvi täht ja kuni neli numbrit valgel helkival taustal; 2) test-registreerimismärk, millel on vertikaalselt kirjutatud musta värvi sõna „KOE“ (= test), üks täht ja kuni kolm numbrit helkival kollasel taustal.
Rootsi
Rootsis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, välja arvatud juhul, kui see on ajutiselt registreeritud ekspordiks. Sel juhul on registreerimismärgil valged numbrid punasel taustal. Registreerimismärgi paremal ja vasakul äärel on ajutise registreerimise lõppkuupäev (kuupäev, kuu, aasta). Lisaks registreerimismärgile on omanikul eriotsus, milles on nimetatud ajutise registreerimise tüüp.
Muudel ajutiselt registreeritud mootorsõidukitel on liidu kauba tollistaatus.
Ühendkuningriik
Ühendkuningriigis registreeritud mootorsõidukil on liidu kauba tollistaatus, kui selle registreerimismärgil on järgmine teave ning registreerimistunnistusele ei ole kantud sõnu „Customs restriction“ või „Customs concession“ või „Warning: Customs duty and tax have not been paid on this vehicle“. Sõiduki ees oleval registreerimismärgil on mustad sümbolid valgel taustal. Tagumisel registreerimismärgil on mustad sümbolid kollasel taustal.
Suurbritannia
Enne 1. septembrit 2001:
Üks täht ja järjekorranumber kuni arvuni 999, millele järgneb kolmest tähest koosnev kombinatsioon, või sama rida vastupidises järjekorras, nt E 380 RPW, TEC 504R.
111
Alates 1. septembrist 2001:
Kaks tähte ja kaks numbrit, millele järgneb kolm tähte, nt BD51 SMR; LF03 OAD.
Põhja-Iirimaa Kolm tähte ja kuni neli numbrit, nt CDZ 1277.
Mani saar: Üks täht, millele järgnevad tähed MN ja järjekorranumber vahemikus 1–999 ning veel üks täht, nt BMN 820 A.
Guernsey: Kuni viiest numbrist koosnev järjekorranumber.
Jersey: Täht „J“ ja kuni viiest numbrist koosnev järjekorranumber, nt J 41821.
Alderney: Tähed „AY“ ja kuni neljast numbrist koosnev järjekorranumber, nt AY 138.
11. Kui mootorsõiduki registreerimisandmed osutavad punkti 10 kohaselt, et sõidukil ei ole liidu kauba tollistaatust, võib sõidukile sellegipoolest omistada liidu kauba tollistaatuse, kui esitatakse dokument T2L või rakendusmääruse artikli 199 kohaselt samaväärne dokument.
Horvaatia
1. Horvaatias registreeritud mootorsõidukitel on liidu kauba tollistaatus, kui neil on vastavad registreerimismärgid.
Sõidukite registreerimismärgid on metallist, kaetud helkiva kihiga, neil on halduspiirkonnale osutav tunnus ning sõiduki registreerimisnumber koosneb musta värvi tähtedest valgel taustal. Horvaatia vapp on halduspiirkonnale osutava tunnuse ja sõiduki registreerimisnumbri vahel.
Erandina on registreerimismärgi tähed ja numbrid punast värvi nõutavatele tingimustele (pikkus, laius, kõrgus) mittevastavatel sõidukitel, mille suurim lubatud mass või täismass on ettenähtust suurem.
Ajutise või alalise elamisloaga välismaalaste sõidukite (ajutiselt registreeritud sõidukid, välismaiste kaubandus-, liiklus-, kultuuri- või muude organisatsioonide esinduste, väliskorrespondentide ja alaliste väliskorrespondentide sõidukite) registreerimismärgi tähed ja numbrid on rohelised.
2. Horvaatia Vabariigis tegutsevate diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, välisesinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste ja nende töötajate sõidukite registreerimismärgid on sinised kollast värvi tähtede ja numbritega. Samuti kannavad need oma riigi koodi ja tähte, mis osutab esinduse tegevusele, st vastava isiku staatusele esinduses, ja sõiduki registreerimisnumbrit.
112
113
8.4. Regulaarlaevaliinide valdkonna pädevate asutuste loetelu
Riik Asutuse nimi Asutuse aadress Kontaktisik
(A) (B) (C) (D)
BELGIA Administration Centrale des North Galaxy, Tour A (NGA Riiklik transiidikoordinaator douanes et accises 13) Service Procédures Boulevard du Roi Albert II douanières, direction 10 33, boîte 37 B-1030 Bruxelles
TAANI Taanis vastutavad kõnealuse Vastutavad isikud ja nende loa väljaandmise eest aadressid on samad, mis vastavad piirkondlikud kohalikel tolliasutused. transiidikoordinaatoritel, kelle nimekiri on avaldatud transiidivõrgu juhtnööris (Transit Network guide).
SOOME Tullin lupakeskus PL 56 [email protected] 90401 Oulu
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
PRANTSUSMAA Direction générale des 11 rue des Deux Communes Maud Chasseriau Douanes et Droits Indirects 93558 Montreuil Tel: +33 (0)1 57 53 46 21 Bureau E3 - Politique du FRANCE +33 (0)1 57 53 49 33 dédouanement Faks: +33 (0)1 57 53 49 40 E-post : [email protected] dg-e3@ douane.finances.gouv.fr
SAKSAMAA Hauptzollamt Kiel Kronshagener Weg 105 Holger Krüger DE-24116 Kiel Tel: + 49-431-200830 Faks: + 49-341 20083-1150 E-post : [email protected]
KREEKA Ministry of Finance K. Servias 10 Tel: 0030210/6987463 Directorate General 101 84 Athens Faks: 0030210/6987450 Of Customs and Excise Greece E-post: 19th Division-2nd [email protected] Department
IIRIMAA Revenue, Customs Division, John Sherlock, Transiidi keskasutus St. Conlons Road, Tel: 00353 67 63440 Nenagh, Faks: 00353 67 44126 Co. Tipperary E-post: [email protected]
- 115 -
ITAALIA AGENZIA DELLE Via Mario Carucci, 71 Ernesto Carbone DOGANE Tel: 0039 06 50246045 Direzione Centrale 00143 Roma Faks: 0039 06 50245222 Legislazione e Procedure E-post: Doganali. [email protected] Ufficio regimi doganali e Marco Ciampi traffici di confine Tel: 0039 06 50242069
MADALMAAD Belastingdienst Douane Douane Rotterdam Haven KM E-post: Rotterdam Haven Postbus 3070 Douane DRH bcp_Postbus NL – 3007 BJ Rotterdam
PORTUGAL Autoridade Tributária e Rua da Alfândega, nº 5 -r/c Direktori tel: + 351 218813890 Aduaneira 1149-006 LISBOA Faks: + 351 218813941 E-post: [email protected]
HISPAANIA Agencia Estatal de Avenida del Llano Nuria Esther Fernández Álvarez Administración Tributaria Castellano, 17 Nicolás Campo Hernández Departamento de Gestión 28071 - MADRID Tel: +34 91 728 98 58 Aduanera e II. EE. Faks: +34 91 358 47 21 E-post: [email protected]
ROOTSI Tullverket P.O.Box 12854 S-112 98 Stockholm
- 116 -
ÜHENDKUNINGRIIK HM Revenue & Customs Custom House Patrick Parsons CCTO Main Road Tel: 00 44 03000 575982Faks: 00 44 03000 575992 National Simplifications Harwich E-post: Team Essex - CO12 3PG [email protected]
SLOVEENIA FINANČNA UPRAVA ŠMARTINSKA 55 Laste Naumovski REPUBLIKE SLOVENIJE, SI - 1000 LJUBLJANA Tel: +386-1-4783875 GENERALNI FINANČNI SLOVEENIA Faks: +386-1-4783900 URAD E-post: Sektor za carinske postopke [email protected]
POOLA Izba Celna w Gdyni ul. Polnocna 9 A Tel: +48 58 666 93 93 (järgmiste sadamate puhul: 81-029 Gdynia Faks: +48 58 621 05 54 Gdansk, Gdynia, Elblag, E-post: Wladyslawowo, Ustka) [email protected]
Izba Celna w Szczecinie ul. Energetykow 55 Tel: +48 91 480 55 00 (järgmiste sadamate puhul: 70-952 Szczecin Faks (+48) 91 480 55 01 Szczecin, Swinoujscie, E-post: Kolobrzeg, Police, Stepnica, [email protected] Nowe Warpno)
MALTA Ministry of Finance Custom House Anthony Busuttil Customs Division Valletta CMR 02 Tel: 00356 2225 1422 Transit Branch MALTA Faks: 00356 2165 1250 E-post: [email protected]
- 117 -
KÜPROS Customs Headquarters, Corner Tel: +357 22 601651 Ministry of Finance M. Karaoli and Gr. Faks: +357 22 302031 Afxentiou, 1096, Nicosia E-post: [email protected]
LÄTI VID Talejas iela 1, Sandra Česka Muitas pārvalde Rīga, Tel: +371 67120870 LV-1978 E-post: Läti [email protected]
EESTI Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a Marina Nikitina 15176 Tallinn E-post: [email protected] EESTI
LEEDU Muitinės departamentas A. Jakšto g. 1 Laimis Žlabys Muitinės procedūrų skyrius LT-01105 Vilnius Tel: +370 5 266 60 88 Faks: +370 5 266 60 14 E-post: [email protected]
BULGAARIA
- 118 -
RUMEENIA Directia Generala a Vamilor – Str. Alexandru Ivasiuc nr. Cristina Ionescu - riiklik transiidikoordinaator Serviciul Tranzit 34-40, bl. 5, sector 6, Bucureşti, C.P. 60305, ROMANIA
HORVAATIA Carinska Uprava Aleksandera von Hunboldta Ivan Duic Sektor za carinski sustav i 4A Riiklik transiidikoordinaator procedure HR-10000 ZAGREB Tel: +385 1 6211 273 Faks: +385 1 6211 005 E-post: [email protected]
- 119 -
III OSA – TAGATISED
1. Sissejuhatus
III osa käsitleb transiiditagatisi.
Jaotis 1 sisaldab sissejuhatust ja viiteid õigusaktidele, mis käsitlevad transiiditagatisi.
Jaotis 2 sisaldab transiiditagatistega seotud üldsätteid.
Jaotises 3 kirjeldatakse üksiktagatist.
Jaotises 4 kirjeldatakse üldtagatist ja tagatise esitamisest vabastamist.
Jaotis 5 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 6 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 7 sisaldab lisasid.
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË [email protected]
1.1. Tagatise otstarve
Tollimaksud ja muud kauba suhtes rakendatavad maksud peatatakse ajutiselt, kui see kaup vabastatakse ühistransiidi / liidu transiidi jaoks. Selleks et tagada tolli- ja muude maksude tasumine, kui transiitveo käigus peaks tekkima (tolli)võlg, nõutakse protseduuri pidajalt tagatise esitamist.
Transiiditagatiste õiguslikud alused on järgmised:
konventsiooni artikkel 10, konventsiooni I liite artiklid 9–13 ja 74–80; konventsiooni I liite I lisa; konventsiooni III liite lisad C1−C7; liidu tolliseadustiku artiklid 89–98; delegeeritud määruse artiklid 82 ja 85; rakendusmääruse artiklid 148, 150–152, 154–162; rakendusmääruse lisad 32-01, 32-02, 32-03 ja 32-06; rakendusmääruse lisa 72-04. .
1.2. Tagatise liigid
Konventsiooni Tagatis võidakse esitada sularahasissemakse kujul või selle võib I liite art 11 ja art 55 p a anda käendaja. Tagatis võib olla üksiktagatis, millega tagatakse üks
LTS art 89 lg 5 ja transiitvedu, või üldtagatis, millega tagatakse mitu vedu. Käendaja art 92 lg 1 antavaks üksiktagatiseks võivad olla maksekviitungid, mida käendaja protseduuri pidajale välja annavad.Üldtagatise kasutamine on standardeeskirjade lihtsustus ja seetõttu on selleks vaja luba.
1.3. Tagatisest vabastamine
Konventsiooni Erandkorras ei nõuta tagatist järgmistel juhtudel: I liite art 13
LTS art 89 lg 7, 8
121
ja 9 - tagatise esitamisest vabastamine seadusest tulenevalt:
ÜDA art 24 lg 2 kauba vedu Reini jõel, selle veeteedel, Doonau jõel ja selle
veeteedel; kauba vedu kinnistranspordiseadme abil; liidus – kui imporditollimaksu summa ei ületa statistilise väärtuse läve, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega, ELT L 152, 16.6.2009, lk 23) artikli 3 lõikes 4; liidus – riikidelt, piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning teistelt avalik-õiguslikelt organisatsioonidelt tegevuste suhtes, millega nad on hõivatud kui riigiasutused.
Reini jõe veeteed on määratletud lisas 7.2. Selle teabe on andnud asjaomaste riikide tolliasutused.
- tagatise esitamisest vabastamine loa alusel:
kauba vedu õhuteed pidi, kui kasutatakse õhuteed pidi veetava kauba elektroonilisel manifestil põhinevat ühistransiidiprotseduuri / liidu transiidiprotseduuri; kauba vedu meritsi, kui kasutatakse meritsi veetava kauba elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri; kauba vedu õhuteed pidi, kui kasutatakse õhuteed pidi veetava kauba paberipõhist ühistransiidiprotseduuri / liidu transiidiprotseduuri (enne 1. maid 2016 välja antud lubade puhul); kauba vedu meritsi, kui kasutatakse meritsi veetava kauba paberipõhist liidu transiidiprotseduuri (enne 1. maid 2016 välja antud lubade puhul); kauba vedu raudteel, kui kasutatakse raudteel veetava kauba paberipõhist ühistransiidiprotseduuri / liidu transiidiprotseduuri
122
(enne 1. maid 2016 välja antud lubade puhul).
- tagatisest vabastamine üksnes ühistransiidiprotseduurile Konventsiooni kehtiva siseriikliku otsusega: art 10 lg 2 p a
kahe- või mitmepoolse kokkuleppe alusel, kui on tegu ainult konventsiooniosaliste territooriume hõlmavate protseduuridega; Konventsiooni lähtetolliasutuse ja esimese vahetolliasutuse vahelise veo art 10 lg 2 p b suhtes vastavalt asjaomase konventsiooniosalise otsusele.
1.4. Kehtivusala
Konventsiooni Harilikult kehtib tagatis üksnes nende konventsiooniosaliste suhtes, art 10 lg 1 mida ühis- / liidu transiitvedu läbib. Erandina kehtivad Konventsiooni I liite art 19 lg 2 ja sularahasissemakse teel või maksekviitungite kujul esitatud art 21 lg 2 üksiktagatised kõikides konventsiooniosalistes riikides.
Kui tagatis kehtib üksnes asjaomastes konventsiooniosalistes riikides, on võimalik kehtivusala piirata. Käendaja võib käendaja kohustuses läbi kriipsutada ühe või mitme konventsiooniosalise või Andorra Vürstiriigi või San Marino Vabariigi nime. Selle tulemusel kehtib tagatis kõikides konventsiooniosalistes ja teistes riikides, mida ei ole läbi kriipsutatud. Tuleb siiski tähele panna, et tagatis ei kata ühistransiitvedusid Andorrasse ja Andorrast ning San Marinosse ja San Marinost, sest nende suhtes konventsiooni ei kohaldata.
123
Liidu transiidiprotseduuri puhul kehtib tagatis kõikides liikmesriikides ning Andorra Vürstiriigis ja San Marino Vabariigis. Kui liidu või Andorra Vürstiriigi või San Marino Vabariigi nimi on garantiidokumendis läbi kriipsutamata ja kui protseduuri pidaja peab kinni tagatise kasutamise tingimustest, tohib ta esitada liidu transiitveoks Euroopa Liidu piires ja/või liidu ja ühe sellise riigi vaheliseks transiitveoks tagatise, mida on aktsepteerinud või lubanud liiduvälise konventsiooniosalise pädev asutus.
1.5. Tagatiste tabel
Üksiktagatis Üldtagatis Sularahasissem käendaja maksekviitung akse kohustus Kasutusala üks vedu üks vedu üks vedu mitu vedu Kehtivusala piiranguteta piirang võimalik piiranguteta piirang võimalik Nõutav 100 % 100 % 100 % 100 % tagatissumm (tolli)võlast (tolli)võlast (tolli)võlast 50 % a 30 % 0 % tollivõla limiidist Sertifikaatid – – kuni üks aasta kaks aastat e alates (võimalik kehtivusaeg väljaandmise ühekordselt kuupäevast pikendada veel kaheks aastaks) Tõendus Protseduuri Käendaja Käendaja Käendaja kohustus tagatise pidaja kohustus kohustus (näidis esitamise sularahasisse (näidis (näidis konventsiooni III kohta makse konventsiooni konventsiooni liite lisas C4 / III liite lisas III liite lisas rakendusmääruse C1 / C2 / lisas 32-03) rakendusmääru rakendusmäär se lisas 32-01) use lisas 32- 02)
124
2. Üldsätted
2.1. Tagatise vajalikkus
2.1.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Tekkida võiva (tolli)võla tasumist kindlustava tagatise esitamine on I liite art 10 lg 1 tingimuseks, et kaupa saaks vedada ühis- / liidu transiidiprotseduuri alusel.
LTS art 89 lg 2 Selleks et tagada kõnealuste summade tasumine, arvutatakse tagatissumma vastavalt kasutatavat tagatist käsitlevatele asjakohastele sätetele.
2.1.2. Eiramised
Konventsiooni Kui transiidideklaratsioonis puuduvad andmed tagatise kohta või kui I liite art 30 talitluspidevuse protseduuri puhul ei esitata lähtetolliasutusele LTS art 89 lg 2, art 94 lg 3 ja art 95 nõutavat garantiidokumenti, ei tohi deklaratsiooni aktsepteerida.
Kui tagatissumma osutub ebapiisavaks, ei tohi lähtetolliasutus kaupu transiidiks vabastada, kui ei esitata tagatist, mis katab kogu tekkida võiva (tolli)võla summa.
Lähtetolliasutus peab kauba vabastamisest keelduma ka siis, kui talitluspidevuse protseduuri puhul ilmneb esitatud dokumentidest, et vastava transiitveo protseduuri pidajale ei ole antud tagatist.
2.2. Tagatissumma arvutamine
2.2.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Tagatissumma tuleb arvutada nii, et see hõlmaks kogu tekkida võiva I liite art 10 lg 1 (tolli)võla summa. LTS art 89 lg 2
2.2.2. Arvutamine
Konventsiooni Üldiselt peab arvutus põhinema kõrgeimatel määradel, mida I liite art 18 ja 74 lähteriigis sellise kauba suhtes kohaldatakse. Arvutamisel tuleb RA art 148 ja 155 arvestada kõiki tolli- ja muid makse – nt aktsiisimaksu ja
125
käibemaksu –, mida selliste kaupade importimisel üldiselt kohaldatakse. Kõrgeimad tollimaksude määrad tulenevad kokkuleppelistest tariifidest. Seejuures ei võeta arvesse näiteks selliseid soodustusi nagu soodusmäärad või kvoodid, mis sõltuvad tõenduse esitamisest vabasse ringlusse lubamisel.
Arvutamise aluseks võetakse imporditollimaksud, mida kohaldataks lähteriigis sama liiki kauba tollivormistusel nende kaupade omamaiseks vabasse ringlusse lubamiseks. Konventsiooniosalises riigis vabas ringluses olevat kaupa tuleb käsitada kolmandast riigist imporditud kaubana.
Sama kehtib liidu kauba suunamisel liidu transiidiprotseduurile sihtkohaga ühistransiidiprotseduuri riigis. Arvutamisel käsitatakse sellist kaupa liiduvälise kaubana, et tagatis kataks tekkida võiva (tolli)võla liiduvälises konventsiooniosalises riigis.
Konventsiooni Asjaomased kaubad klassifitseeritakse tollitariifi järgi, ent kui I liite art 74 lg 2 klassifitseerimine ei ole võimalik või asjakohane, võidakse tagatise RA art 155 lg 3 summa määrata hindamise teel. Määramisel tuleb tagada, et tagatis kataks kogu tekkida võiva (tolli)võla summa. Erandjuhul, kui ka selline määramine ei ole võimalik, loetakse tagatise summaks 10 000 eurot. See põhimõte kehtib nii üld- kui ka üksiktagatiste suhtes.
2.3. Käendaja
2.3.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Käendajaks võib olla füüsiline või juriidiline kolmas isik. I liite art 12
LTS art 94 Käendaja ja protseduuri pidaja peavad olema eri isikud.
2.3.2. Asukoht ja heakskiitmine
Käendaja asukoht peab olema selles konventsiooniosalises riigis, kus tagatis esitatakse, ja käendajal peab olema tagatist nõudva tolliasutuse
126
heakskiit.
Heakskiit antakse vastavalt asjaomases riigis kehtivatele sätetele. Seega põhineb käendaja ja pädevate asutuste vaheline õigussuhe transiidieeskirjade üldraamistiku piires siseriiklikul õigusel.
Liidus ei pea käendajal olema tolli heakskiitu, kui käendajaks on liidus vastavalt kehtivatele liidu sätetele akrediteeritud krediidiasutus, finantsasutus või kindlustusselts.
Toll võib keelduda sellise käendaja heakskiitmisest, kes ei taga tema hinnangul (tolli)võla tasumist ettenähtud aja jooksul.
Igas riigis, kus käendaja tagatis kehtib, peab tal olema ametlik aadress, või kui riigi seadustega sellist aadressi ei nõuta, peab ta olema sinna määranud oma esindaja. Sellest ametlikust aadressist tuleneb vastavalt asjaomase riigi seadustele registreeritud asukoht, kus pädevad asutused saavad kirjalikult, õiguslikult siduval kujul täita kõik käendajaga seotud formaalsused ja protseduurid. Määratud esindaja on käendaja määratud füüsiline või juriidiline isik.
Sellega tagatakse, et käendajale edastatavad teated ja käendajaga seotud õigustoimingud saab kontrollitavalt käendajani toimetada mis tahes riigis, kus võib tekkida tollivõlg seoses transiidiprotseduurile suunatud kaubaga. ETTEVÕTJA
1. Käendaja võtab kirjalikult kohustuse tasuda tagatud (tolli)võlasumma.
2. Käendaja kohustub oma ametlike aadresside muutmisel saatma tagatistolliasutusele oma kohustuse lisa, milles on esitatud uued ametlikud aadressid.
2.3.3. Vastutus
Konventsiooni Käendaja vastutus põhineb sellel, et tagatistolliasutus aktsepteerib I liite art 117 tema kohustuse. See vastutus hakkab kehtima alates kuupäevast, mil LTS art 94 lähtetolliasutus vabastab kaubad käendaja tagatisega kaetud DA art 85
127
transiitveoks.
Käendaja vastutus piirdub käendaja kohustuses näidatud maksimumsummaga. Sellest suuremaid nõudeid ei saa käendaja vastu esitada.
Kui ühis- / liidu transiidiprotseduuri ei ole lõpetatud, peab lähteriigi toll üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, millal kaup oleks tulnud sihttolliasutusele esitada, käendajale teatama, et protseduuri ei ole lõpetatud.
Kui protseduuri ei ole lõpetatud, peab lähteliikmesriigi toll kolme aasta jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast käendajale teatama, et temalt nõutakse või võidakse nõuda (tolli)võla tasumist. Teates esitatakse tolli viitenumber ja deklaratsiooni number ja kuupäev, lähtetolliasutuse nimi, protseduuri pidaja nimi ja asjaomane summa.
Kui kumbagi teadet nimetatud tähtaja jooksul käendajale ei saadeta, vabaneb ta oma kohustustest. Kui käendajale on saadetud üks nimetatud teadetest, tuleb talle teatada ka võla tasumisest või protseduuri lõpetamisest.
2.3.4. Käendaja või tema kohustuse heakskiitmise kehtetuks tunnistamine ja käendaja kohustuse tühistamine
Konventsiooni Tagatistolliasutus võib käendaja või tema kohustuse heakskiidu igal I liite art 23 ajal kehtetuks tunnistada. Tolliasutus teatab kehtetuks LTS art 93 tunnistamisest käendajale ja protseduuri pidajale. Kehtetuks DA art 82 tunnistamine jõustub 16. päeval pärast kuupäeva, mil käendaja saab või oleks pidanud saama kätte kehtetuks tunnistamise otsuse.
Kui toll ei nõua, et valitud vormis tagatis jääks teatavaks ajavahemikuks kehtima, võib käendaja oma kohustuse igal ajal tühistada. Käendaja teatab tühistamisest tagatistolliasutusele.
Käendaja kohustuse tühistamine ei mõjuta kaupa, mis on
128
tühistamise jõustumise hetkel juba tolliprotseduurile suunatud ja mis on endiselt ühis- / liidu transiidiprotseduuril või tühistatud kohustuse tõttu ajutisel ladustamisel.
Käendaja kohustus tühistatakse 16. päeval pärast kuupäeva, mil käendaja teatab kohustuse tühistamisest tagatistolliasutusele.
Kui käendaja kohustus tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, säilitab tagatistolliasutus käendaja kohustust vähemalt ühe aasta, välja arvatud juhul, kui (tolli)võlg kustutatakse või see ei saa enam tekkida või kui käendajale on teatatud (tolli)võla sissenõudmisest või protseduuri lõpetamisest.
Kui käendajale on teatatud, et transiidiprotseduur on lõpetamata, säilitab tagatistolliasutus vastavat kohustust laekunud teabe põhjal kuni võla sissenõudmiseni või protseduuri lõpetamiseni või asjakohastel puhkudel käendaja vastutusest vabastamiseni.
Asjaomase tagatistolliasutuse eest vastutava riigi toll sisestab elektroonilisse süsteemi teabe iga tagatise kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta ja selle jõustumise kuupäeva.
3. Üksiktagatis
3.1. Sularahasissemakse
3.1.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Sularahasissemaksena või muu samaväärse maksena antava tagatise I liite art 19 saab esitada lähtetolliasutusele vastavalt lähteriigis kehtivatele LTS art 92 lg 1 p a õigusaktidele ja see makstakse tagasi siis, kui protseduur on RA art 150 lõpetatud.
3.1.2. Tagasimaksmine
Tagasimaksed on harilikult lähtetolliasutuse pädevuses.
129
Lähtetolliasutus peaks sularahasissemakse või muu samaväärse makse tegemise ajal teavitama protseduuri pidajat tagasimaksest ja temalt küsima, millist tagasimaksmise viisi ta eelistab. Kui protseduuri pidaja valib rahaülekande, märgib lähtetolliasutus üles protseduuri pidaja pangakonto andmed ja teatab talle, et ülekande kulud jäävad tema kanda.
Kui tagatis esitatakse sularahasissemaksena, ei pea toll maksma sellelt intressi.
3.2. Käendaja kohustusena esitatav üksiktagatis
Konventsiooni Käendaja kohustusena antavad üksiktagatised esitatakse I liite art 20 tagatistollisutusele, kes annab neile heakskiidu. Nimetatud asutus
peab need registreerima tagatiste haldamise süsteemis (GMS). GMS LTS on ühendatud NCTSiga. art 92
RA art 152 ja 154 Tagatistolliasutus edastab protseduuri pidajale iga kohustuse kohta järgmise teabe: tagatise viitenumber (GRN); tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood. Protseduuri pidaja ei saa kõnealust juurdepääsukoodi muuta.
Esitatav tollideklaratsioon peab sisaldama tagatise viitenumbrit ja vastavat juurdepääsukoodi. Lähtetolliasutus kontrollib süsteemist tagatise olemasolu ja kehtivust.
Talitluspidevuse protseduuri puhul tuleb käendaja kohustus esitada lähtetolliasutuses. Kui tagatistolliasutuseks ei ole lähtetolliasutus ja seepärast on tagatistolliasutus säilitanud käendaja kohustuse ühe koopia, peab lähtetolliasutus tagatistolliasutusele teatama, kui ta on tagastanud originaali protseduuri pidajale.
Kohustuse näidis on konventsiooni III liite lisas C1 / rakendusmääruse lisas 32-01. Kui riigi õigus- või haldusnormid seda nõuavad või kui see on kooskõlas üldise tavaga, võib riik
130
lubada kohustuse koostada teistsuguses vormis, tingimusel, et sellel on kõnealuses vormis kohustusega võrdne õiguslik jõud.
3.3. Maksekviitungina esitatav üksiktagatis (TC 32)
3.3.1. Vastutus ja heakskiitmine
Konventsiooni Käendaja maksekviitungina antavad üksiktagatisi (TC 32) esitatakse I liite art 21 tagatistollisutuses, kes annab neile heakskiidu. Neid säilitatakse RA art 160 ja 161 selles tolliasutuses kehtivusaja lõpuni. Lisaks peab see tolliasutus registreerima kohustused ja maksekviitungid tagatiste haldamise süsteemis.
Kohustus ei sisalda vastutuse ülemmäära. Tagatistolliasutus peaks tagama, et käendajal on piisavalt rahalisi vahendeid igasuguse tekkida võiva (tolli)võla tasumiseks. Eriti peaks tagatistolliasutus kaaluma ühe käendaja väljaantavate maksekviitungite arvu piiramist.
Kohustuse näidis on konventsiooni III liite lisas C2 / rakendusmääruse lisas 32-02. Kui riigi õigus- või haldusnormid seda nõuavad või kui see on kooskõlas üldise tavaga, võib riik lubada kohustuse koostada teistsuguses vormis, tingimusel, et sellel on kõnealuses vormis kohustusega võrdne õiguslik jõud.
3.3.2. Teatamine
Iga riik peab komisjonile teatama maksekviitungina esitatavaid üksiktagatisi andma volitatud käendajate nimed ja aadressid.
Volitatud käendajate nimekiri on esitatud lisas 7.1.
Volituse kehtetuks tunnistamise korral teatab tagatistolliasutuse eest vastutav liikmesriik sellest viivitamata komisjonile ja annab teada selle kehtetuks tunnistamise jõustumiskuupäeva.
131
Komisjon teavitab teisi riike.
3.3.3. Maksekviitung (TC 32)
Käendaja koostab maksekviitungid ja annab need isikutele, kes kavatsevad olla protseduuri pidajad. Käendaja võib siduda maksekviitungi lõigendiga ja asjakohastel puhkudel vastuvõtukviitungiga.
Protseduuri pidaja allkirja puudumine maksekviitungil ei mõjuta maksekviitungi kehtivust ja käendaja allkiri ei pea olema maksekviitungile käsitsi kirjutatud.
Iga maksekviitung katab 10 000 eurost summat, mille eest vastutab käendaja. Maksekviitungi kehtivusaeg on üks aasta alates selle väljastamise kuupäevast.
Kõik maksekviitungid tuleb registreerida tagatiste haldamise süsteemis ja tagatistolliasutus edastab protseduuri pidajale iga maksekviitungi kohta järgmise teabe: tagatise viitenumber (GRN); tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood. Protseduuri pidaja ei saa kõnealust juurdepääsukoodi muuta. Kui esitatakse tollideklaratsioon, peab see sisaldama iga maksekviitungi tagatise viitenumbrit ja vastavat juurdepääsukoodi. Lähtetolliasutus kontrollib süsteemist tagatise olemasolu ja kehtivust.
Deklarant esitab lähtetolliasutusele sellise arvu maksekviitungeid, mis vastab tekkida võiva (tolli)võla katmiseks vajalikule 10 000 euro täiskordsele (st kui (tolli)võla summa on 8 000 eurot, piisab ühest maksekviitungist, ent 33 000 euro suuruse võla puhul on vaja nelja maksekviitungit).
Talitluspidevuse protseduuri puhul tuleb maksekviitung või maksekviitungid esitada lähtetolliasutuses ja neid säilitatakse selles
132
asutuses.
Maksekviitungi vorm peab vastama konventsiooni III liite lisas C3 / rakendusmääruse lisas 32-06 esitatud näidisele.
ETTEVÕTJA
Käendaja märgib maksekviitungile TC 32 kuupäeva, milleni maksekviitung kehtib. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui üks aasta pärast väljaandmise kuupäeva.
133
4. Üldtagatis ja tagatise esitamisest vabastamine
4.1. Üldsätted
4.1.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Üldtagatise või vähendatud summaga üldtagatise kasutamine, I liite art 55 p a sealhulgas tagatise esitamisest vabastamine on lihtsustused, mida LTS art 89 lg 5 ja art 95 võimaldatakse loa alusel. Selleks peab taotleja esitama taotluse ning saama pädevalt asutuselt loa. DA art 84
4.1.2. Üldtingimused
Taotleja peab vastama konventsiooni I liite artiklites 57 ja 75 / liidu tolliseadustiku artiklis 95 ja delegeeritud määruse artiklis 84 sätestatud tingimustele (üksikasjalikum teave VI osa jaotises 2.1.).
4.1.3. Tollivõla limiidi arvutamine
Konventsiooni Üldtagatise ja vähendatud summaga üldtagatise kasutamist või I liite art 74 tagatise esitamisest vabastamist lubatakse tollivõla limiidi piires.
RA art 155 Selleks et kaitsta konventsiooniosaliste finantshuve ning tagada protseduuri pidaja vastavus nõuetele, tuleb tollivõla limiit välja arvutada äärmiselt hoolikalt.
Tollivõla limiit vastab (tolli)võla summale, mis võib tasumisele kuuluda kauba ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunamise ja kõnealuse protseduuri lõpetamise hetke vahelisel ajal seoses iga ühis- / liidu transiitveoga, mille kohta tagatis on esitatud. See ajavahemik peaks vastama protseduuri pidaja tavapärasele transiitveole. Tollivõla limiidi arvutamisel tuleks arvestada ka kaubavedu tippaegadel ning sellise kauba vedu, mida protseduuri pidaja harilikult transiidiks ei deklareeri.
Arvutamisel võetakse arvesse tagatistolliasutuse liikmesriigis sama liiki kaubale kohaldatavaid kõrgeimaid (tolli)võlamäärasid.
134
Tagatistolliasutus määrab tollivõla limiidi kindlaks koostöös protseduuri pidajaga, võttes aluseks eelnenud 12 kuu jooksul ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunatud kaupa käsitleva teabe ja kavandatavate vedude eeldatava mahu. Kokkuleppel taotlejaga võib tagatistolliasutus määrata tollivõla limiidi hindamise teel, ümardades nõutava summa katteks vajalikud summad. Kui nimetatud teave puudub, määratakse limiidiks 10 000 eurot iga transiitveo kohta.
Tagatistolliasutus vaatab tollivõla limiidi omal algatusel või protseduuri pidaja taotlusel läbi ja muudab seda vajaduse korral.
4.1.4. Tagatissumma
Üldtagatise tollivõla limiit võrdub maksimumsummaga käendaja kohustusel, mille taotleja esitab tagatistolliasutusele aktsepteerimiseks.
4.1.5. Üldtagatise sertifikaat
Konventsiooni Pädevad asutused väljastavad protseduuri pidajale sertifikaadi I liite art 79 (üldtagatise sertifikaat TC 31 ja tagatisest vabastamise sertifikaat
RA lisa 72-04 TC 33). Et ära hoida sertifikaatide ja tagatise väärkasutust, annavad pädevad asutused lisasertifikaate välja üksnes põhjendatud juhtudel ning sellisel arvul, mida protseduuri pidaja suudab põhjendada (nt kui protseduuri pidaja esitab transiidideklaratsioone korrapäraselt mitmele tolliasutusele).
Üldtagatise sertifikaat TC 31 ja tagatisest vabastamise sertifikaat TC 33 tuleb esitada üksnes talitluspidevuse protseduuri puhul.
Sertifikaadid peavad vastama konventsiooni III liite lisades C5 ja C6 / rakendusmääruse lisa 72-04 VI ja VII jaotises esitatud näidistele.
135
Neid näidiseid on vanade näidistega võrreldes muudetud, ent kõik muudatused on üksnes tehnilist laadi. Sertifikaadid kehtivad kaks aastat ja neid võib pikendada veel kaheks aastaks.
Kõnealuseid dokumente kasutatakse peamiselt varuvariandina seoses talitluspidevusega. Vanade näidiste kohaseid dokumente tuleb vastu võtta ka pärast 1. maid 2016, kuni riigid asendavad need muudetud liidu õigusaktides ja konventsioonis esitatud näidistega vastavalt lubade kordushindamise eeskirjadele (delegeeritud määruse artikkel 251 ja konventsiooni I liite artikkel 71, nagu seda on muudetud 2016. aasta aprillis).
4.1.6. Protseduuri pidaja kohustused ja tollivõla limiidi läbivaatamine
Konventsiooni Protseduuri pidaja tagab, et summa, mis tuleb maksta või mida võib I liite art 74 lg 5 ja 6 olla vaja maksta, ei ületa tollivõla limiiti.
RA art 156 ja 157
Süsteemid (GMS ja NCTS) tagavad iga ühis- / liidu transiitveo puhul tollivõla limiidi jälgimise kauba ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunamise ajal.
Talitluspidevuse protseduuri puhul märgib pädev asutus loale jälgimismeetodi kirjelduse. Seejuures võib ta arvestada protseduuri pidaja ettepanekuid. Jälgimismeetod peab igal juhul võimaldama protseduuri pidajal kindlaks teha, kas taotletaval transiitveol ületatakse tollivõla limiit.
Selles suhtes võivad pädevad asutused nõuda eelkõige, et protseduuri pidaja peaks arvestust vähemalt iga enda talitluspidevuse protseduuri raames esitatud transiidideklaratsiooni ning arvutatud või hindamise teel määratud tolli- ja muude maksude summa kohta. Tollivõla ületamist võib protseduuri pidaja jälgida eriti sel viisil, et arvab limiidist maha iga transiitvedu puudutava
136
summa siis, kui kaup transiidiks vabastatakse. Hiljem, kui talle on laekunud teave transiitveo lõppemise kohta, lisab ta selle summa taas limiidile. Protseduuri pidaja võib eeldada, et vedu on lõppenud kuupäeval, mil kaup tuli sihttolliasutuses esitada. Kui talle laekub teave, et protseduur on lõpetamata või et vedu lõppes pärast lähtetolliasutuse seatud tähtaja möödumist, peab ta oma arvestust tagasiulatuvalt korrigeerima.
Kui protseduuri pidaja teeb kindlaks, et tal on oht tollivõla limiit ületada, peab ta võtma meetmeid, arvestades talle antud luba ja vajaduse korral tulevasi transiitvedusid.
Kui protseduuri pidaja jätab talitluspidevuse protseduuris tollivõla limiidi ületamisest tagatistolliasutusele teatamata, võidakse talle antud luba kehtetuks tunnistada.
4.1.7. Üldtagatise kasutamine
Konventsiooni Käendaja kohustustena antavad üldtagatised esitatakse tagatistollisutusele, kes annab I liite art 76 neile heakskiidu. Nimetatud asutus peab need registreerima tagatiste haldamise RA art 154 süsteemis (GMS).
Tagatistolliasutus edastab protseduuri pidajale iga kohustuse kohta järgmise teabe: • tagatise viitenumber (GRN); • tagatise viitenumbriga seotud juurdepääsukood. Protseduuri pidaja taotlusel määrab tagatistolliasutus selle tagatise jaoks ühe või mitu täiendavat juurdepääsukoodi, mida kõnealune pidaja või tema esindajad saavad kasutada.
Kui esitatakse tollideklaratsioon, peab see sisaldama tagatise viitenumbrit ja vastavat juurdepääsukoodi. Lähtetolliasutus kontrollib süsteemist tagatise olemasolu ja kehtivust.
Talitluspidevuse protseduuri puhul tuleb esitada üldtagatise sertifikaat või tagatisest vabastamise sertifikaat (üksikasjalikum teave jaotises 4.1.5.).
137
Käendaja kohustuse näidis on konventsiooni III liite lisas C4 / rakendusmääruse lisas 32-03. Kui riigi õigus- või haldusnormid seda nõuavad või kui see on kooskõlas üldise tavaga, võib riik lubada kohustuse koostada teistsuguses vormis, tingimusel, et sellel on kõnealuses vormis kohustusega võrdne õiguslik jõud.
4.1.8. Üldtagatise kasutamise ajutine keeld
Konventsiooni I liite Üldtagatise või vähendatud summaga üldtagatise ja tagatisest vabastamise art 77 Konventsiooni I liite kasutamise võib ajutiselt keelata järgmistel juhtudel: I lisa erandlikud asjaolud; LTS art 96 kaup, mille puhul on tõendatud tagatise kasutamist hõlmav ulatuslik pettus. Liidu transiidiprotseduuri puhul teeb keelu kohta otsuse komisjon ja ühistransiidiprotseduuri puhul ELi-EFTA ühiskomitee.
Erandlikud asjaolud tähendavad olukorda, kus suurel hulgal juhtudel, mis hõlmavad rohkem kui üht protseduuri pidajat ja ohustavad protseduuri tõrgeteta toimimist, on kindlaks tehtud, et üldtagatis või vähendatud summaga üldtagatis ja tagatisest vabastamine pole enam piisav tagamaks, et ettenähtud tähtaja jooksul tasutakse (tolli)võlg, mis tekib siis, kui mõni kaup viiakse ühis- / liidu transiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja.
Ulatuslik pettus tähendab olukorda, kus on kindlaks tehtud, et üldtagatis või vähendatud summaga üldtagatis ja tagatisest vabastamine pole enam piisav tagamaks, et ettenähtud tähtaja jooksul tasutakse (tolli)võlg, mis tekib siis, kui mõni kaup viiakse ühis- / liidu transiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja. Sel puhul tuleb arvesse võtta protseduuri ajal tollijärelevalve alt välja viidava kauba mahtu ja väljaviimise asjaolusid, eelkõige juhul, kui see on tingitud rahvusvahelisest organiseeritud kuritegevusest.
4.1.8.1. Üksiktagatis, mida võib kasutada korduvalt
Konventsiooni I liite Üldtagatise (sh vähendatud summaga üldtagatise ja tagatisest vabastamise) ajutise I lisa Konventsiooni III keelamise korral võivad üldtagatise loa omanikud taotleda luba kasutada
138
liite lisa A2 üksiktagatist, mida võib kasutada korduvalt, kui täidetud on järgmised tingimused:
üksiktagatis vormistatakse spetsiaalse tagatisdokumendina, mis hõlmab ainult keeluotsuses nimetatud kaubaliike; üksiktagatist võib kasutada ainult tagatisdokumendis kindlaks määratud lähtetolliasutuses; üksiktagatist võib kasutada mitme samaaegselt või järgemööda toimuva veo puhul, kui summad, mis on seotud käsilolevate vedudega, mille puhul protseduur ei ole veel lõpetatud, ei ületa üksiktagatise tollivõla limiiti. Sellisel juhul määrab tagatistolliasutus protseduuri pidajale iga tagatise jaoks ühe esialgse juurdepääsukoodi. Protseduuri pidaja võib määrata selle tagatise jaoks ühe või mitu juurdepääsukoodi, mida hakkab kasutama ta ise või hakkavad kasutama tema esindajad; iga kord, kui lõpetatakse üksiktagatisega hõlmatud transiitveo protseduur, vabastatakse sellele veole vastav summa, mille võib järgmise veo puhul maksimaalse tagatissumma ulatuses uuesti kasutusele võtta.
Üksiktagatis, mida võib kasutada korduvalt, on kohaldatav üksnes ühistransiitvedudel, mida on alustatud ühistransiidiprotseduuri riikide lähtetolliasutustes või volitatud kaubasaatjate poolt. Seda ei saa kasutada ELis alustatud liidu transiitvedudel.
Transiidideklaratsiooni tuleb märkida tagatise kood „9“. Seda koodi ei ole ELi õigusaktides sätestatud.
4.1.8.2. Erandid otsusest, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise või vähendatud summaga üldtagatise kasutamine (sh tagatisest vabastamine)
Olenemata otsusest, millega ajutiselt keelatakse üldtagatise või vähendatud summaga üldtagatise (sh tagatisest vabastamise) kasutamine, võib siiski anda üldtagatise kasutamiseks loa protseduuri pidajale, kes täidab järgmised tingimused:
tõendab, et kõnealuse kauba puhul ei tekkinud (tolli)võlga ühis- / liidu
139
transiitvedude käigus, mida see isik tegi kahe aasta jooksul enne keeluotsuse tegemist, või kui sel ajavahemikul tekkis (tolli)võlgu, tõendab, et võlgnik(ud) või käendaja tasusid need võlad ettenähtud tähtaja jooksul täielikult; tõendab, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja veoandmete haldamise süsteemi; isiku maksevõime loetakse tõendatuks, kui tal on hea finantsseisund, mis võimaldab tal oma kohustusi täita, võttes vajalikul määral arvesse asjaomase äritegevuse eripära. Kirjeldatud erijuhul võib üldtagatist kasutada nii ühis- kui ka liidu transiitvedudel.
Talitluspidevuse protseduuri puhul tuleks tagatissertifikaadi TC 31 lahtrisse 8 teha märkus „PIIRAMATU KASUTAMINE – 99209“. Selle märkuse versioonid kõikides keeltes on esitatud konventsiooni III liite lisas B6 / ÜDA 9. lisa liites D1.
4.1.9. Loa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
Konventsiooni Loa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral ei tohi varem I liite art 80 välja antud sertifikaate kauba ühis- / liidu transiidiprotseduurile LTS art 27 ja 28 suunamiseks kasutada ning protseduuri pidaja peab need viivitamata tagatistolliasutusele tagastama.
Tagatistolliasutuse eest vastutav riik esitab komisjonile andmed, mille abil on võimalik identifitseerida kehtima jäänud ning seni tagastamata sertifikaadid.
Komisjon teavitab teisi riike.
Vt täpsemalt VI osa jaotis 2.3.
140
4.2. Tagatissumma vähendamine ja tagatise esitamisest vabastamine
4.2.1. Sissejuhatus
Maksimaalset tagatissummat, mis põhimõtteliselt võrdub tollivõla limiidiga, võib vähendada, kui protseduuri pidaja vastab teatavatele usaldusväärsuskriteeriumidele. Summat võidakse vähendada 50 %ni või 30 %ni tollivõla limiidist või anda vabastus tagatise esitamisest.
4.2.2. Vähendamise kriteeriumid
Vt täpsemalt VI osa jaotis 3.1.
5. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
6. Kasutamiseks tollile
7. Lisad
141
7.1. Üksiktagatise maksekviitungeid TC 32 välja andma volitatud käendajate nimekiri
(Olukord 1. mai 2016 seisuga)
Järgmine nimekiri on koosatud liikmesriikidelt ja ühistransiidiprotseduuri riikidelt saadud teadete põhjal.
RIIK KÄENDAJA AKTSEPTE MÄRKUSED ERIMISE KUUPÄEV
BELGIA -
TAANI Danske Speditører 14.12.2006 BØRSEN DK – 1217 København K
SAKSAMAA -
KREEKA Ομοσπονδία Φορτηγών 22.12.2006 Αυτοκινητιστών Ελλάδος Διεθνών Μεταφορών (ΟΦΑΕ) Πατησίων 351 111 44 Αθήνα. ΕΛΛΑΔΑ Greek Federation of International Road Transport Carriers (O.F.A.E) Patision 351 111 44 Ateena GREECE
HISPAANIA ASTIC – 20.12.2006 Asociación del Transporte Internacional por Carretera C/ López de Hoyos, 322 – 2ª planta 28043 Madrid
PRANTSUSMAA -
ITAALIA -
MADALMAAD -
AUSTRIA -
142
PORTUGAL -
SOOME -
ROOTSI -
ÜHENDKUNINGRII - - - K
TŠEHHI VABARIIK PST Ostrava, a.s. Nádražní 112/969 CZ-702 00 Ostrava-Moravská Ostrava
UNGARI ROYAL SPED 1.1.2016 Szállítmányozói Zrt. EUROSPED 3.12.2015 Nemzetközi Fuvarozó és Szállítmányozó Zrt. TRIVIUM Oktatási és 1.1.2016 Kereskedelmi Kft.
L&G Sped Szolgáltató Bt. 1.1.2016
IBUSZ Utazási Irodák Kft. 9.12.2014
ISLAND -
NORRA - - -
POOLA mBank S.A. 20.12.2006 ul. Senatorska 18 00-950 Warszawa Poland
SLOVAKI - VABARIIK
ŠVEITS -
KÜPROS -
EESTI -
143
LÄTI -
LEEDU Lithuanian National Road 6.12.2006 Carriers’ Association LINAVA J. Basanavičiaus g. 45, LT-03506 Vilnius Lithuania
MALTA -
SLOVEENIA -
HORVAATIA -
TÜRGI -
ENDINE - JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK
SERBIA -
144
7.2. Veeteede loetelu
Belgia a) Terneuzeni kanal b) Schelde jõgi kuni Antwerpeni linnani c) Smeermaasi või Petit-Lanaye’d ja Liège’i ühendavad kanalid d) Uus Schelde–Reini kanal alates Antwerpeni sadamast kuni Krammerini Madalmaades Ida-Schelde, Eendrachti, Slaakdam’i ja Prins Hendrikpolderi kaudu e) Albert’i kanal f) Willebroeki kanal Saksamaa Kõik Reiniga ühenduses olevad veeteed, sealhulgas Maini–Doonau kanal, välja arvatud Doonau ja Doonau veeteed.
Prantsusmaa a) Alsace’i suurkanal b) Moseli jõgi Apachi ja Neuves-Maisons’i vahel c) c) Marckolsheimi, Rhinau, Gerstheimi, Strasbourgi ja Gambsheimi tasandike veeteed Reini jõe Prantsusmaa-poolsel kaldal Kembs’i ja Vogelgruni vahel Luksemburg Moseli jõe kanaliosa Apachi–Schengeni lüüsi ja Wasserbilligi vahel Madalmaad 1. Reini jõe veeteed ranges tähenduses: a) Lobithi–Amsterdami ühendus: - Rein, Waal, Amsterdami–Reini kanal b) Lobithi – Rotterdami sadama-ala ühendus: - Rein, Waal, Merwede, Noord, Nieuwe Maas, Nieuwe Waterweg - Rein, Lek, Nieuwe Maas, Nieuwe Waterweg c) Lobithi–Dordrechti–Hansweerti–Antwerpeni ühendus: Rein, Waal, Merwede, Dordtse Kil või Nieuwe Merwede, Hollands Diep, Volkerak, Krammer, Zijpe, Mastgat, Keeten, Oosterschelde (Ida-Schelde kanal), Zuid- Beveland’i kaudu, Westerschelde (Lääne-Schelde), Schelde d) Lobithi–Dordrechti–Hansweerti–Genti ühendus: Rein, Waal, Merwede, Dordtse Kil või Nieuwe Merwede, Hollands Diep, Volkerak, Krammer, Zijpe, Mastgat, Keeten, Oosterschelde (Ida-Schelde), Zuid-Beveland’i kanal, Westerschelde (Lääne-Schelde), Terneuzen’i kanal e) Lobithi – De Kempeni – Smeermaasi või St. Pieteri ühendus: kõik veeteed, mida tavaliselt kasutatakse nende kohtade ja järgmiste veeteede sõlmpunktide vaheliseks ühenduseks; Rein, Waal, Juliana kanal, Dieze, Zuid-Willemsvaart, Wessem-Nederweerti kanal 2. Reini veeteede kasutajateks loetakse järgmised laevad: - Reini jõelt Antwerpenisse või Genti suunduvad laevad, või
145
- laevad, mis tulevad Antwerpenist või Gentist ja peavad lahkuma Madalmaadest Reini jõe kaudu, kui need läbivad Rotterdami sadama, et ümber laadida Reini manifestiga hõlmatud transiitkaupu või peale laadida kaupu, mis peavad väljuma Madalmaadest mööda Reini veeteid, mis viivad Reini jõe kaudu Antwerpenisse või Genti. 3. Praktiliselt peetakse Reini veeteeks ka seda alates 1975. aastast olemas olnud veeteed, mis viib Kreekraki lüüside kaudu Antwerpenisse. Šveits Reini jõgi kuni Baseli linnani
146
IV OSA TRANSIIDI TAVAPROTSEDUUR NCTS (UUS ARVUTIPÕHINE TRANSIIDISÜSTEEM)
Käesolevas osas kirjeldatakse transiidi tavaprotseduuri uues arvutipõhises transiidisüsteemis (NCTS).
Märkus. V osas kirjeldatakse talitluspidevuse protseduuri juhuks, kui NCTSi ei ole võimalik kasutada.
1. peatükis käsitletakse transiidi tavaprotseduuri deklaratsiooni.
2. peatükis käsitletakse formaalsusi lähtetolliasutuses.
3. peatükis käsitletakse veoformaalsusi ja veo käigus esinevaid vahejuhtumeid.
4. peatükis käsitletakse formaalsusi sihttolliasutuses.
5. peatükis käsitletakse Andorra, San Marino ja erikorraga maksuterritooriumide eeskirju.
Märkus.
Käesolev dokument ei asenda NCTSi tehnilisi rakendusi ja tarkvara (FTSS + DDNTA) käsitlevaid suunised ning tehnilise abi vahendeid.
147
1. PEATÜKK. TRANSIIDI TAVAPROTSEDUURI DEKLARATSIOON
1. Sissejuhatus
Käesolevas peatükis kirjeldatakse transiidi tavaprotseduuri, mille puhul kasutatakse uut arvutipõhist transiidisüsteemi (NCTS).
Jaotises 2 esitatakse transiidi tavaprotseduuri põhialused ja seda reguleerivad õigusaktid.
Jaotises 3 kirjeldatakse NCTSi kasutamist.
Jaotises 4 käsitletakse kauba pealelaadimist ja transiidideklaratsiooni täitmist.
Jaotises 5 kirjeldatakse eriolukordi.
Jaotises 6 kirjeldatakse erandeid.
Jaotis 7 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 8 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 9 sisaldab 1. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Õigusallikad:
konventsiooni I liite artikli 3 punkt d ja artiklid 24–28; konventsiooni III liite I jaotis; konventsiooni III liite lisad A1 ja A2; liidu tolliseadustiku artikli 5 punkt 12, artikli 6 lõige 1, artiklid 158, 162, 163 ja 170–174; delegeeritud määruse artiklid 143 ja 148; rakendusmääruse artiklid 294 ja 296; üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liited D1, D2, F1, F2, G1 ja G2.
148
3. Uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS)
3.1. NCTSi korraldus
NCTS on elektrooniliste sõnumite vahetamisel põhinev uus arvutipõhine transiidisüsteem. Elektroonilised sõnumid asendavad mitmesuguseid transiidisüsteemis kasutusel olnud paberkandjal dokumente ja teatavaid formaalsusi.
Elektrooniliste sõnumite vahetamine toimub kolmel tasandil:
ettevõtjate ja tolli vahel („välisdomeen“); ühe riigi tolliasutuste vahel („sisedomeen“); eri riikide tolliasutuste vahel ning eri riikide tolliasutuste ja komisjoni vahel („ühisdomeen“).
NCTS hõlmab peamiselt järgmisi dokumente ja sõnumeid:
Transiidideklaratsioon, mis esitatakse elektrooniliselt (deklaratsiooni andmed (sõnum IE015)). Tolli viitenumber (MRN) – ainuomane registreerimisnumber, mille pädev asutus määrab transiidideklaratsioonile ja mis trükitakse transiitveo identifitseerimiseks transiidi saatedokumendile või transiidi/julgeoleku saatedokumendile (TAD/TSAD) ning kaubanimekirjale või transiidi/julgeoleku kaubanimekirjale (LoI/TSLoI). TAD/TSAD, mis prinditakse välja lähtetolliasutuses või ettevõtja ruumides pärast kauba transiitveoks vabastamist ja on kaubaga kaasas lähtekohast sihtkohani. Eeldatava saabumise teade AAR (sõnum IE001), mille lähtetolliasutus saadab deklaratsioonis nimetatud sihttolliasutusele. Eeldatava transiidi teade ATR (sõnum IE050), mille lähtetolliasutus saadab deklaratsioonis nimetatud
149
vahetolliasutus(t)ele, et teatada kaubasaadetise eeldatavast piiriületusest. Piiriületusteade NCF (sõnum IE118), millega tegelikult kasutatud vahetolliasutus teavitab lähtetolliasutust saadetise piiriületusest. Saabumisteatis AA (sõnum IE006), mille tegelik sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele kauba saabumisel. Sihtkoha kontrolli tulemused (sõnum IE018), mille tegelik sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele (vajaduse korral pärast kauba kontrollimist).
3.2. NCTSi kohaldamisala
NCTSi kohaldamine on kohustuslik kõikide ühis- / liidu transiitvedude suhtes, sõltumata kasutatavast transpordiliigist, välja arvatud transiidiprotseduuride puhul, kus transiidideklaratsiooniks on äridokument (nt lennu-, mere- või raudteetranspordi transiidiprotseduurid, kus transiidideklaratsiooniks on vastavalt lastimanifest või CIM-saateleht).
3.3. Ettevõtjate juurdepääs NCTSile
Üldiselt on ettevõtjatel NCTSi kasutamiseks järgmised võimalused:
ettevõtja otsetee (sh andmete sisestamise võimalus tolli veebisaidi kaudu); elektrooniline andmevahetus (EDI); andmete sisestamine tolliasutuses. Lisateavet ettevõtjate süsteemile juurdepääsu kohta saab riikide tolliasutustest.
4. Deklareerimiskord
Käesolevas jaotises antakse teavet:
150
kauba laadimise kohta (jaotis 2.1);
transiidideklaratsiooni kohta (jaotis 2.2).
4.1. Laadimine
Konventsiooni Iga transiidideklaratsioon hõlmab üksnes sellist ühis- / liidu I liite art 24 transiidiprotseduurile suunatud kaupa, mida veetakse või mida tuleb
RA art 296 vedada konteineris või pakendis ühe transpordivahendiga ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse (nt kaheksa pakendit ühes haagises).
Siiski võib üks transiidideklaratsioon hõlmata kaupa, mida veetakse või mida tuleb vedada ühest lähtetolliasutusest ühte sihttolliasutusse rohkem kui ühes konteineris või pakendis, kui need konteinerid või pakendid laaditakse ühele transpordivahendile.
Tingimusel et veetav kaup lähetatakse koos, peetakse üheks transpordivahendiks järgmisi transpordivahendeid:
haagis(t)e või poolhaagis(t)ega maanteesõiduk; koosseis raudteevaguneid; ühe terviku moodustavad veesõidukid.
Kui kaubasaadetis on jaotatud kahele transpordivahendile, peab kummagi transpordivahendi jaoks olema eraldi transiidideklaratsioon, isegi kui kogu kaup veetakse samast lähtetolliasutusest samasse sihttolliasutusse.
Samas võib ühele transpordivahendile laadida kaupa mitmes lähtetolliasutuses ja seda maha laadida mitmes sihttolliasutuses.
Kui kaup laaditakse ühele transpordivahendile mitmes lähtetolliasutuses, tuleb igas lähtetolliasutuses koostada iga kaubasaadetise kohta transiidideklaratsioon selles tolliasutuses laaditud kauba kohta.
151
Näide
Lähtetolliasutuses A veoautole laaditud kolme pakendi kohta on koostatud üks transiidideklaratsiooni ja need pakendid tuleb toimetada sihttolliasutusse C. Hiljem lisandus teises lähtetolliasutuses B veel viis pakendit, mis laaditi samale veoautole ja tuleb samuti toimetada sihttolliasutusse C. Nende viie pakendi kohta tuleb koostada uus transiidideklaratsioon.
Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõike 3 kohaldamist, võib
ühe transpordivahendiga samasse sihtkohta või eri sihtkohtadesse veetava kauba kohta väljastada samale protseduuri pidajale mitu transiidideklaratsiooni. Iga sellise deklaratsiooni kohta tuleb esitada tagatis.
Näide
Lähtetolliasutuses A veoautole laaditud kahe pakendi kohta on koostatud üks transiidideklaratsioon sihtkohaga sihttolliasutuses C ja kolme pakendi kohta teine transiidideklaratsioon sihtkohaga sihttolliasutuses D. Sihttolliasutustes (C ja D) laaditakse pakendid maha ja transiitveod lõpetatakse.
4.2. Transiidideklaratsioon (IE015)
4.2.1. Transiidideklaratsiooni vorm ja selle täitmine
Konventsiooni Oluline on märkida, et terminil „transiidideklaratsioon“ on kaks III liite lisad A1 ja B1 tähendust. Esiteks tähendab „transiidideklaratsioon“
LTS art 5 p 12 deklaratsiooni, millega isik ettenähtud vormis ja viisil avaldab soovi
esitada kaup transiidiprotseduurile. Teiseks tähendab see ÜDA 9. lisa liited transiidideklaratsiooni andmeid, st deklaratsiooni andmete teadet C2, D1 ja D2 (sõnum IE015) ja selle deklaratsiooni väljatrükki transiidi
saatedokumendi (TAD) vormis. Järgmistes peatükkides kasutatakse
„transiidideklaratsiooni“ esimeses tähenduses.
152
Transiidideklaratsiooni (sõnum IE015) täitmiseks tuleb täita kõik
kohustuslikud väljad. Kohustuslikud andmeelemendid on järgmised:
deklaratsiooni liik (lahter 1), kaubanimetuste koguarv (lahter 5),
lähteriik (lahter 15a), sihtriik (lahter 17a), konteiner jah/ei (lahter 19), pakkeüksused ja kauba kirjeldus; markeering ja numbrid;
konteineri number (numbrid); arv ja liik (lahter 31), brutomass
(lahter 35), esitatud dokumendid/sertifikaadid/erimärkused (lahter 7 44), printsipaal/esindaja (lahter 50) , tagatise liik, tagatise viide ja
juurdepääsukood (lahter 52) ning sihttolliasutus (lahter 53). Teatavas olukorras muutuvad kohustuslikuks ka mõned
vabatahtlikult esitatavad andmed. Need vabatahtlikud andmed on
järgmised: kaubasaaja (lahter 8), identifitseerimisandmed ja
riikkondsus lähetamisel (lahter 18), riikkondsus piiri ületamisel
(lahter 21), kaubaartikli number (lahter 32), kauba kood (lahter 33), viited eelnevale haldustoimingule (lahter 40) ja vahetolliasutus
(lahter 51).
Lisaks neile võidakse nõuda järgmiste mittekohustuslike andmete
esitamist: kaubasaatja (lahter 2), pakkeüksuste koguarv (lahter 6), Konventsiooni III liite lisad A3–A6 viitenumber (lahter 7), identifitseerimisandmed piiri ületamisel (lahter 21), transpordiliik piiri ületamisel (lahter 21) transpordiliik Konventsiooni 9. lisa liited F1 ja F2 piiril (lahter 25), siseriiklik transpordiliik (lahter 26), laadimiskoht
(lahter 27), kauba kokkulepitud/heakskiidetud asukoht (lahter 30),
netomass (lahter 38).
NCTSi puhul tuleb kasutada mitmeid lisakoode. Need on loetletud konventsiooni III liite lisades A2 ja B1 / üleminekuperioodi
delegeeritud määruse 9. lisa liidetes C2, D1 ja D2. Kõnealused
lisakoodid on järgmised: riigikood, keelekood, kauba koodid,
esitatud dokumentide ja sertifikaatide koodid, lisateabe/eritunnuse
koodid ja tolliasutuse viitekood, pakendikood, eelnevate
7 „Printsipaal“ on „protseduuri pidaja“ konventsiooni I liite artikli 3 punkti f ja liidu tolliseadustiku artikli 5 lõike 35 tähenduses.
153
dokumentide koodid, transpordiliigi, posti- ja muude saadetiste ning tagatise koodid.
Transiidideklaratsioon koostatakse ühes konventsiooniosaliste ametlikus keeles, mis on vastuvõetav lähteriigi pädevale asutusele.
On oluline, et ettevõtjad täidavad transiidideklaratsiooni (IE015) õigesti, et NCTS seda aktsepteeriks.
Kui NCTS transiidideklaratsiooni ei aktsepteeri, teatatakse selle põhjustest deklarandile, kes saab teha deklaratsiooni vajalikud muudatused või esitada uue deklaratsiooni.
Ühe transiitveo ajal võib vedada maksimaalselt 999 kaubanimetust. Iga kaubanimetus sisestatakse NCTSi ning trükitakse transiidi saatedokumendile (TAD) ja kaubanimekirja (LoI). Kui transiidideklaratsioon hõlmab mitut kaubanimetust, koostatakse kaubanimekiri (LoI).See lisatakse transiidi saatedokumendile (TAD), mille lahtris 31 viidatakse kaubanimekirjale.
Rohkem kui ühe kaubanimetuse deklareerimisel märgitakse transiidi saatedokumenti, mille lahtris 31 on viide kaubanimekirjale, iga kaubanimekirjas oleva kaubanimetuse kohta järgmised andmed:
lähteriik (lahter 15), kui riike on mitu; sihtriik (lahter 17), kui riike on mitu; kauba kirjeldus (lahter 31); kaubanimetuse number (lahter 32); vajaduse korral kauba kood (lahter 33); brutomass (kg) (lahter 35); netomass (kg) (lahter 38); kaubasaatja (lahter 2) ja kaubasaaja (lahter 8); ülddeklaratsioon / eelnev dokument (lahter 40); ning vajaduse korral lisateave, esitatud dokumendid jne (lahter
154
44).
Kaubanimetuste nummerdus algab numbrist 1 ja on suurenev.
4.2.2. Segasaadetised
Konventsiooni Üldjuhul koostatakse sellise kaubasaadetise kohta, mis sisaldab I liite art 28 transiidiprotseduuri T1 kohaselt veetavat liiduvälist kaupa ja
RA art 294 transiidiprotseduuri T2/T2F kohaselt veetavat liidu kaupa, üks transiidideklaratsioon, millele lisatakse transiidi saatedokument ÜDA 9. lisa liide D1 (TAD) ja kaubanimekiri (LoI). Transiidi saatedokument sisaldab RA B lisa teavet ja eri tollistaatusega kaupade kohta koostatud kaubanimekirja kokkuvõtet.
Teise võimalusena võib koostada eraldi transiidideklaratsioonid (nt T1 transiidideklaratsioon liiduväliste kaupade jaoks ja T2 või T2F transiidideklaratsioon liidu kaupade jaoks).
Märkus: võib juhtuda, et liidu kaupa, mille suhtes ei kohaldata transiidiprotseduuri (ja mis liigub liidu tolliterritooriumil), veetakse sama transpordivahendiga, millega veetakse ka transiitkaupa. Sel juhul hõlmab transiidideklaratsioon üksnes transiidiprotseduurile suunatud kaupa.
ETTEVÕTJA
Segasaadetiste puhul sisestatakse deklaratsiooni selle tasandil deklaratsiooni liigina tähis „T-“. Iga kaubanimetuse tegelik staatus (T1, T2, T2F) sisestatakse NCTSi kaubanimetuse tasandil ja trükitakse kaubanimekirja.
4.2.3. Transiidideklaratsiooni esitamine
Transiidideklaratsiooni IE015 esitamisega elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil võtab protseduuri pidaja endale
155
vastutuse järgmise eest:
a) deklaratsioonis esitatud teabe õigsus;
b) esitatud dokumentide ehtsus;
c) kõikide kohustuste täitmine, mis on seotud asjaomasele kaubale liidu/ühistransiidiprotseduuri kohaldamisega.
Deklaratsiooni ehtsust tõendatakse vastavalt lähteriigis kohaldatavatele tingimustele.
ETTEVÕTJA
Elektroonilisel kujul esitatud transiidideklaratsiooni ehtsuse tõendamise viisi kindlaksmääramiseks pöördub protseduuri pidaja tolli poole.
4.2.4. Transiidi-/julgeolekudeklaratsioon
LTS art 127 Enne kauba saabumist liidu tolliterritooriumile esitatakse esimesele ja 128 sisenemistolliasutusele sisenemise ülddeklaratsioon (ENS). DA art 104 ja 105–109 Deklaratsiooni põhjal peab kõnealune tolliasutus tegema veole riskihindamise, mille
RA art 182 käigus ta analüüsib andmeid riskikriteeriumidest lähtuvalt.
Art 106 lg 3 ÜDAga muudetud Transpordiliigiga vahetult seotud sisenemise ülddeklaratsiooni esitamise tähtajad on kujul järgmised:
a) maanteetransport – hiljemalt üks tund enne saabumist;
b) raudteetransport: • kui rongisõit kolmandas riigis asuvast viimasest rongide koostejaamast
esimesse sisenemistolliasutusse kestab vähem kui kaks tundi – hiljemalt üks tund
enne saabumist;
• muudel juhtudel – hiljemalt kaks tundi enne saabumist;
c) siseveeteed – hiljemalt kaks tundi enne saabumist;
156
d) konteinervedu meritsi – hiljemalt 24 tundi enne lähtesadamas pealelaadimist;
e) mahtlasti/tükikauba merevedu – hiljemalt neli tundi enne saabumist;
f) järgmistest kohtadest saabuva kauba puhul: • Gröönimaa;
• Fääri saared;
• Island;
• Läänemere, Põhjamere, Musta mere ja Vahemere sadamad;
• kõik Maroko sadamad – hiljemalt kaks tundi enne saabumist;
g) liidu tolliterritooriumist väljaspool asuva territooriumi ning Prantsusmaa
ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte vahel liikudes, kui reis kestab vähem kui 24 tundi – hiljemalt kaks tundi enne saabumist;
h) lennutranspordi puhul on tähtajad järgmised:
vähem kui neli tundi kestvatel lendudel – hiljemalt enne õhusõiduki tegelikku väljalendu;
muude lendude puhul – hiljemalt kaks tundi enne saabumist.
Sisenemise ülddeklaratsioon ei ole nõutav:
a) delegeeritud määruse artiklis 104 loetletud kauba puhul;
b) kui liidu ja kolmandate riikide vaheliste rahvusvaheliste lepingutega tunnustatakse nendes riikides kui ekspordiriikides tehtud julgeoleku- ja turvalisuskontrolle vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 127 lõike 2 punktile b. See käib järgmiste riikide kohta: Norra, Šveits, Liechtenstein, Andorra ja San Marino.
Sisenemise ülddeklaratsiooni esitavad vedaja ja, olenemata vedaja kohustusest, järgmised isikud:
a) importija või kaubasaaja või muu isik, kelle nimel või kelle eest vedaja tegutseb;
157
või
b) ükskõik milline isik, kes saab kõnealuse kauba sisenemistolliasutusele esitada või
esitada lasta.
Sisenemise ülddeklaratsioon koostatakse elektrooniliselt impordikontrollisüsteemi (ICS) abil.
Teise võimalusena võib kasutada NCTSi, juhul kui:
a) transiidiprotseduur algab kauba sisenemisel liidu välispiiril;
LTS art 130 lg 1 b) andmed sisaldavad kõiki sisenemise ülddeklaratsioonis nõutavaid üksikasju.
Sel juhul esitatakse nii transiidi- kui ka turvalisuse ja julgeoleku andmetega transiidi-/julgeolekudeklaratsioon (sõnum IE015) sisenemistolliasutusele, mis on ka lähtetolliasutus. Pärast riskihindamist ja kauba vabastamist transiidiks prinditakse transiidi/julgeoleku saatedokument (TSAD) ja transiidi/julgeoleku kaubanimekiri (TSLoI) välja. TSADi and TSLoI näidised on esitatud üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liidetes G1 ja G2.
Kõik viited TADile ja LoI-le käivad ka TSADi ja TSLoI-i kohta.
5. Eriolukorrad
5.1. Liidu ja kolmandate riikide kokkulepped turvalisus- ja julgeolekuandmete kohta
Ühistransiidiprotseduuri riigid, v.a Norra, Šveits ja Liechtenstein, ei ole sõlminud liiduga konkreetseid kokkuleppeid neis riikides tehtava ekspordiriigi turva- ja julgeolekukontrolli tunnustamise kohta.
See tähendab, et kui kaup saabub liidu tolliterritooriumile riikidest, kes ei ole liiduga konkreetseid kokkuleppeid sõlminud, peavad ettevõtjad esitama sisenemise ülddeklaratsiooni vastavalt liidu tollialastele õigusaktidele, mille kohaselt neil on kaks võimalust: • esitada sisenemise ülddeklaratsioon impordikontrollisüsteemi (ICS) abil või • kasutada NCTSi, kus saab turva- ja julgeolekuandmed lisada transiidideklaratsioonile.
158
Teist võimalust saab kasutada juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: NCTS aktsepteerib neis riikides ettevõtjate esitatavaid deklaratsioone, mis sisaldavad transiidiandmeid ja sisenemise ülddeklaratsiooni andmeid; TADi ja LoI asemel trükitakse TSAD ja TSLoI; NCTS suudab neis riikides vastu võtta sisenemise ülddeklaratsioonide andmeid ja edastada neid ELi riikidele ja teistele konventsiooniosalistele ning võtta vastu ka ELi riikidest ja teistest konventsiooniosalistest riikidest neisse riikidesse (kui transiidi- ja sihtriikidesse) saadetavaid sisenemise ülddeklaratsioonide andmeid; ELi riigid tunnustavad ja aktsepteerivad nimetatud ühistransiidideklaratsioonide andmeid nii ühistransiidiprotseduuris kui ka sisenemise ülddeklaratsiooni andmetena liidu tolliseadustiku vastavate sätete alusel ilma õigusakte muutmata ja konventsiooni kohaldamisala laiendamata; teised konventsiooniosalised tunnustavad transiidi- ja sisenemise ülddeklaratsioonide andmeid ning nende tolliasutustele esitatavaid TSADi ja TSLoId samaväärsena TADi ja LoIga, juhul kui need sisaldavad kõiki vajalikke transiidiandmeid.
5.2. Pakendatud kauba suhtes kohaldatav kord
Pakendatud kauba suhtes kohaldatakse järgmist korda:
a) Liiduväline kaup, mis on liidu staatuseta pakendis
Kauba ja selle pakendi kohta tuleb täita üksainus deklaratsioon T1.
b) Liiduväline kaup, mis on liidu staatusega pakendis
Kauba ja selle pakendi kohta tuleb igal juhul täita üksainus deklaratsioon T1.
c) Delegeeritud määruse artiklis 189 osutatud liidu kaup, mis on liidu staatuseta pakendis
Kauba ja selle pakendi kohta tuleb täita üksainus deklaratsioon T1.
159
Kui nimetatud kaup lubatakse tolliterritooriumilt eksportimise asemel vabasse ringlusse, võib neile liidu kauba tollistaatust kohaldada üksnes tagasiulatuvalt väljaantud dokumendi T2L esitamise korral.
Arvestamata põllumajandustoodete eksporditoetuse võimalikku tagastamist, võib sellise dokumendi T2L saada üksnes pärast pakendi suhtes kohaldatava tollimaksu tasumist. d) Liidu kaup, mis on liidu staatuseta pakendis ja eksporditakse ELi tolliterritooriumilt kolmandasse riiki, mis pole ühistransiidiprotseduuri riik
Pakendi kohta tuleb täita deklaratsioon T1, nii et pakendit ei saaks selle lubamisel vabasse ringlusse ebaseaduslikult käsitada liidu kauba tollistaatust omavana. Kõnealusel dokumendil peab olema üks järgmistest märkustest:
BG Общностни стоки CS zboží Unie DA fælleskabsvarer DE Unionswaren EE Ühenduse kaup EL κοινοτικά oú ES mercancías communitarias FR marchandises communautaires IT merci unionali LV Savienības preces LT Bendrijos prekės HU közösségi áruk MT Merkanzija Komunitarja NL communautaire goederen PL towary unijne PT mercadorias comunitárias RO Mărfuri unionale SI skupnostno blago SK Tovar Únie
160
FI unionitavaroita SV gemenskapsvaror EN Union goods HR Roba Unije
• Ühistransiidiprotseduuri riiki eksportimisel
Kauba ja selle pakendi kohta tuleb täita üksainus deklaratsioon T1. Sellel peab olema märkus „liidu kaup“ vastavalt eespool toodule ja märkus „T1-pakend“ vastavalt allpool toodule.
2) Liidu tolliseadustiku artiklis 227 osutatud juhul teise liikmesriiki saadetav kaup.
Pärast pakendi suhtes kohaldatava tollimaksu tasumist tuleb kauba ja selle pakendi kohta täita üksainus deklaratsioon T2.
Kui asjaomane isik ei soovi pakendi eest tollimaksu tasuda, peab deklaratsioonil T2 olema üks järgmistest märkustest:
BG Т1 колети CS obal T1 DA T1 emballager DE T1-Umschließungen EE T1-pakend EL συσκευασία T1 ES envases T1 FR emballages T1 IT imballaggi T1 LV T1 iepakojums LT T1 pakuotė HU T1 göngyölegek MT Ippakkjar T1 NL T1-verpakkingsmiddelen PL opakowania T1 PT embalagens T1
161
RO Ambalaje T1 SI pakiranje T1 SK Obal T1 FI T1-pakkaus SV T1-förpackning EN T1 packaging HR T1 pakiranje
3) Muudel kui eespool punktis 2 osutatud juhtudel teise liikmesriiki saadetav kaup.
Pärast pakendi suhtes kohaldatava tollimaksu tasumist ei pea liidu transiidideklaratsiooni täitma.
Kui asjaomane isik ei soovi pakendi suhtes kohaldatavat tollimaksu tasuda, tuleb tema suhtes kohaldada T1-protseduuri. e) Segasaadetis
1) Saadetised, mis ühte pakendisse pakituna sisaldavad kaupa, mille suhtes kohaldatakse protseduuri T1, ja kaupa, mille suhtes kohaldatakse protseduuri T2.
Vastavalt kauba staatusele tuleb koostada eraldi deklaratsioonid. Lahtris 31 näidatakse osasaadetiste kogused ja selle lahtri ülaossa märgitakse kõnealuse segasaadetise kohta täidetud teiste dokumentide kirjeldus ning arv. Deklaratsioonidel peab olema üks järgmistest märkustest:
BG Общностни колети CS obal Unie DA fælleskabsemballager DE gemeinschaftliche Umschließungen EE Ühenduse pakend EL κοινοτική συσκευασία ES envases comunitarios FR emballages communautaires IT imballaggi unionali LV Savienības iepakojums
162
LT Bendrijos pakuotė HU közösségi göngyölegek MT Ippakkjar Komunitarju NL communautaire verpakkingsmiddelen PL opakowania unijne PT embalagens comunitárias RO Ambalaje unionale SI skupnostno pakiranje SK Obal Únie FI yhteisöpakkaus SV gemenskapsförpackning EN Union packaging HR Pakiranje Unije
Kui segasaadetis on pakendatud T1-pakendisse, tuleb kauba ja selle pakendi kohta täita üksainus deklaratsioon T1.
2) Segasaadetised, mis pakituna ühte pakendisse sisaldavad kaupa, mille suhtes kohaldatakse protseduuri T1 ja kaupa, mille suhtes transiidiprotseduuri ei kohaldata.
Täita tuleb üksainus deklaratsioon. Lahtrisse 31 märgitakse protseduuri T1 alusel käsitlevate osasaadetiste kogused ja kaubaliigid, samuti üks järgmistest märkustest:
BG Стоки не обхванати от транзитен режим CS zboží není v režimu tranzitu DA varer ikke omfattet af forsendelsesprocedure DE nicht im Versandverfahren befindliche Waren, EE Kaubad ei ole transiidiprotseduuril EL Eoú εκτός διαδικασίας διαμετακόμισης ES mercancías fuera del procedimento de tránsito FR goods not covered by a transit procedure IT marchandises hors procédure de transit LV Precēm nav piemērota tranzīta procedūra LT Prekės, kurioms neįforminta tranzito procedūra HU nem továbbítási eljárás alá tartozó áruk
163
MT Merkanzija mhux koperta bi proċedura ta' transitu NL geen douanevervoer PL towary nieprzewożone w procedurze tranzytu PT mercadorias não cobertas por um procedimento de trânsito RO Mărfuri neplasate în regim de tranzit SI blago, ki ni krito s tranzitnim postopkom SK Tovar nie je v tranzitnom režime FI tavaroita, jotka eivät sisälly passitusmenettelyyn SV varor ej under transitering EN goods not covered by a transit procedure HR Roba koja nije u postupku provoza
5.3. Reisija pagasis olev kaup
RA art 210 Kui tegemist on reisija pagasis oleva kaubaga, mis ei ole mõeldud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil, peavad ametkonnad kohaldama rakendusmääruse artiklit 210 (liidu kauba tollistaatuse määramine).
Kolmandatest riikidest saabuvad reisijad võivad liidu tolliterritooriumile sisenedes suunata oma kauba siiski liidu tolliprotseduurile.
5.4. Liidu kauba vedu ühistransiidiprotseduuri riiki, riigist või riigi kaudu
Kui liidu kaupa veetakse ühte või mitmesse ühistransiidiprotseduuri riiki või läbi ühe või mitme ühistransiidiprotseduuri riigi, on kiire piiriületuse
tagamiseks soovitatav järgida järgmist korda:
a) kui kaupa veetakse ühest liidu tolliterritooriumil asuvast punktist teise läbi
ühe või mitme ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi või liidu tolliterritooriumilt mõne ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumile, on piiriületusel viivituste ärahoidmiseks soovitatav see kaup suunata liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile protseduuri pidaja asukoha või
liidu transiidiprotseduuri / ühistransiidiprotseduuri alusel veetava kauba laadimise koha pädevas asutuses või hiljemalt enne liidu / ühistransiidiprotseduuri riigi ühist piirivööndit. Samamoodi on soovitatav
164
võimaluse korral lõpetada liikumine liidu transiidiprotseduuri / ühistransiidiprotseduuri alusel väljaspool liidu / ühistransiidiprotseduuri riigi
piirivööndit.
b) Liikmesriikide ja ühistransiidiprotseduuri riikide pädevad asutused tagavad, et asjaomaseid ettevõtjaid teavitatakse ametlikult ja asjakohaselt nendest sätetest ning et neile selgitatakse punkti a kohaldamise eeliseid, et vältida võimalike probleemide tekkimist liidu / ühistransiidiprotseduuri riikide piiril.
Transiit läbi ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi
Liidu kauba liikumine ühest liidu punktist teise läbi mõne ühistransiidiprotseduuri riigi võib toimuda kas T2, T2F või T1
transiidiprotseduuri alusel (vt I osa jaotis 4.1.2.1.).
Liidu kauba vedu ühistransiidiprotseduuri riiki
Kui liidu kaupa eksporditakse liidu tolliterritooriumilt ühistransiidiprotseduuri riiki ja eksportimisele järgnev transiidiprotseduur algab liidus, kohaldatakse kaubale liidu piires liidu sisetransiidiprotseduuri (T2), mis jätkub seejärel
ühistransiidiprotseduuri riikides ühistransiidiprotseduurina. DA art 189 Erandlikes olukordades kohaldatakse siiski liidu välistransiidiprotseduuri (T1), mis jätkub seejärel ühistransiidiprotseduuri riikides ühistransiidiprotseduurina. Need olukorrad on järgmised:
a) liidu kaup on läbinud ekspordiga seotud tolliformaalsused eksporditoetuse
saamiseks selle kolmandatesse riikidesse eksportimisel ühise põllumajanduspoliitika alusel;
b) liidu kaup pärineb sekkumisvarudest ja selle suhtes kohaldatakse kasutamise ja/või sihtkohaga seotud kontrollimeetmeid ning see on läbinud ühise
põllumajanduspoliitika alusel kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud
tolliformaalsused;
c) liidu kaup vastab imporditollimaksu tagasimaksmise või vähendamise tingimustele, kui see suunatakse välistransiidiprotseduurile kooskõlas liidu
165
tolliseadustiku artikli 118 lõikega 4.
Liidu kauba edasisaatmine ühistransiidist a) Protseduuri T2 alusel ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumile toodud liidu kauba võib selle protseduuri alusel edasi saata, kui:
see on jäänud kõnealuse riigi tolliasutuste kontrolli alla, et tagada kauba
säilimine algse tunnusega ja muutumatul kujul;
selle suhtes ei kohaldata kõnealuses ühistransiidiprotseduuri riigis muud tolliprotseduuri kui transiit või ladustamine,* v.a juhul, kui kaupa esitatakse ajutiselt mõnel näitusel või muul samalaadsel avalikul
väljapanekul;
* Ladustatud kaup tuleb edasi saata viie aasta jooksul (harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1– 24 kuuluvat kaupa tohib ladustada vähem kui kuus kuud), tingimusel et kaupa on ladustatud eri ruumis ja sellega ei ole tehtud muid toiminguid kui need, mis on vajalikud kauba seisundi säilitamiseks või saadetiste osadeks jaotamiseks ilma pakendit asendamata, ja et kõik toimingud on tehtud tollijärelevalve all.
T2 või T2F deklaratsioonis või muus ühistransiidiprotseduuri riigi välja
antud liidu kauba tollistaatust tõendavas dokumendis peab olema viide deklaratsiooni tolli viitenumbrile või liidu kauba tollistaatuse tõendile, mille alusel see kaup ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumile saabus.
b) Kui kaupa eksporditakse ilma transiidiprotseduurita, ei tohi
ühistransiidiprotseduuri riigid dokumenti T2 või T2F väljastada, kuna varasem transiidideklaratsioon puudub. Seetõttu toimub edasisaatmine T1 protseduuri alusel. Liitu taassisenemisel käsitatakse seda saadetist liiduvälise kauba impordina.
Toimimine edasisaadetud kauba liidu tolliterritooriumile taassisseveo puhul a) Kui liidu kaup saadetakse mõnest ühistransiidiprotseduuri riigist edasi liidus
166
asuvasse sihtkohta, toimub see deklaratsiooni T2 või T2F või sellega samaväärse dokumendi (nt CIM-T2 saatelehe) alusel.
b) Et sihtliikmesriigis oleks võimalik otsustada, kas tegemist on kauba
liikumisega ühest liidu punktist teise, mis on ühistransiidiprotseduuri riigis katkestatud, või taassisseveoga liidu tolliterritooriumile pärast lõplikku või ajutist liidust väljavedu, tuleb järgida järgmist korda:
sihttolliasutusele tuleb transiitveo lõpetamiseks esitada kaup ja T2 või
T2F deklaratsioon või samaväärne dokument;
kõnealuse asutuse kohustus on otsustada, kas kauba võib koheselt
vabastada või tuleb see suunata tolliprotseduurile;
kaup vabastatakse kohe, kui deklaratsioonil T2 või T2F või samaväärsel dokumendil ei ole viidet varasemale ekspordile liidu tolliterritooriumilt.
Sihttolliasutus võib kahtluse korral nõuda kaubasaajalt tõendite esitamist (nt kaubasaatja ja kaubasaaja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbreid kandva arve esitamisega vastavalt muudetud
direktiivile 2006/112/EÜ või elektroonilise haldusdokumendi (e-AD) esitamisega vastavalt direktiivile 2008/118/EÜ);
kaubale määratakse edasine transiidiprotseduur või ajutine ladustamine koos kõigi selle tagajärgedega (vajaduse korral impordikäibemaksu ja
riigisiseste maksude tasumine): – kui kaup on eksporditud liidu tolliterritooriumilt; või – kui kaubasaaja või tema esindaja ei suuda tolliasutusele tõendada, et Konventsiooni art 9 lg 4 tegemist on kauba veoga ühest liidu tolliterritooriumil asuvast punktist teise.
167
6. Erandid (pro memoria)
7. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
8. Kasutamiseks tollile
9. Lisad
168
2. PEATÜKK. FORMAALSUSED LÄHTETOLLIASUTUSES
1. Sissejuhatus
Jaotises 2 käsitletakse lähtetolliasutuses täidetavate formaalsuste põhialuseid ja neid reguleerivaid õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse protseduuri lähtetolliasutuses.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 2. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Õigusallikad:
konventsiooni artikkel 11; konventsiooni I liite artiklid 30–41 ja 81–83; liidu tolliseadustiku artiklid 162, 163 ja 170–174; rakendusmääruse artiklid 222, 226, 227 ja 297–303.
3. Lähtetolliasutuse tolliprotseduuri kirjeldus
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
transiidideklaratsiooni aktsepteerimine ja registreerimine (jaotis 3.1.); transiidideklaratsiooni muutmine (jaotis 3.2); transiidideklaratsiooni tühistamine (jaotis 3.3); transiidideklaratsiooni kontrollimine ja kauba kontrollimine (jaotis 3.4);
169
kaubaveo marsruut (jaotis 3.5); tähtaeg (jaotis 3.6); identifitseerimine (jaotis 3.7); kauba vabastamine (jaotis 3.8); transiidiprotseduuri lõpetamine (jaotis 3.9).
3.1. Transiidideklaratsiooni aktsepteerimine ja registreerimine
Konventsiooni Lähtetolliasutus aktsepteerib transiidideklaratsiooni (deklaratsiooni I liite art 27, 30 ja 35 andmete sõnum IE015) tingimusel, et:
LTS art 171–172 see sisaldab kõiki ühis- / liidu transiidiprotseduuri DA art 143 kohaldamiseks vajalikke andmeid; sellele on lisatud kõik vajalikud dokumendid; transiidideklaratsioonis osutatud kaup on tollile esitatud ametlikel lahtiolekuaegadel.
NCTS kontrollib deklaratsiooni automaatselt. Ebaõige või mittetäielik deklaratsioon lükatakse tagasi deklaratsiooni tagasilükkamise sõnumiga (IE016). Deklaratsiooni ei võeta vastu ka juhul, kui esitatud andmed ei vasta riiklikus andmebaasis registreeritud andmetele.
Kui NCTS aktsepteerib transiidideklaratsiooni, annab see deklaratsioonile tolli viitenumbri (MRN) (sõnum IE028).
Deklaratsiooni staatus on nüüd „aktsepteeritud“ ja lähtetolliasutus otsustab, kas kontrollida kaupa enne selle vabastamist või mitte.
Toll võib otsustada, et seda tolliprotseduuri, mille jaoks kaup on deklareeritud, reguleerivate sätete rakendamiseks vajalikke täiendavaid dokumente ei ole vaja koos deklaratsiooniga esitada. Sel juhul tuleb nimetatud dokumente hoida tollile kättesaadavana. Transiidideklaratsiooni lahter 44 täidetakse järgmiselt:
170
atribuuti „dokumendi liik“ märkida asjaomase dokumendi kood (koodid on esitatud konventsiooni III liite lisas A2 / üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liites D1); atribuuti „dokumendi viide“ märkida dokumendi kirjeldus ja viitenumber. Riigi tolliasutus lubab reisijatel esitada lähtetolliasutusele arvutipõhises tollisüsteemis töötlemiseks paberkandjal transiidideklaratsioon ühes eksemplaris (kasutades ühtset haldusdokumenti või vajaduse korral transiidi saatedokumendi vormi).
Lähtetolliasutus peab olema pädev tegelema transiitveoga ja asjakohast liiki liiklusega. Transiitvedude alal pädevate tolliasutuste nimekiri on järgmisel veebisaidil:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/csrdhome_en.htm.
3.2. Transiidideklaratsiooni muutmine
Konventsiooni Protseduuri pidaja võib taotleda luba transiidideklaratsiooni I liite art 31 muutmiseks isegi pärast selle aktsepteerimist tolli poolt. Muudatus ei
LTS art 173 tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele kui need, mille kohta see algselt tehti.
Protseduuri pidaja esitab deklaratsiooni andmete muudatused deklaratsiooni muutmise sõnumiga (IE013) ja saadab need lähtetolliasutusse, kes otsustab, kas võtta muudatuse taotlus vastu (muudatuse vastuvõtmise sõnum IE004) või lükata see tagasi (muudatuse tagasilükkamise sõnum IE005).
Muudatused ei ole lubatud, kui pädev asutus on pärast transiidideklaratsiooni kättesaamist teatanud, et ta kavatseb kaupa kontrollida, on kindlaks teinud andmete ebaõigsuse või on kauba juba
171
vabastanud.
3.3. Transiidideklaratsiooni tühistamine
Konventsiooni Lähtetolliasutus võib transiidideklaratsiooni tühistada, saates I liite art 32 tühistamisteate (sõnum IE010) deklarandile, kes esitas
LTS art 174 lähtetolliasutusele deklaratsiooni tühistamise taotluse (sõnum IE014), kuni kauba vabastamiseni transiidiks. Seejärel teavitab DA art 148 lähtetolliasutus deklaranti tema taotluse kohta tehtud otsusest tühistamisotsuse sõnumiga (IE009).
Kui lähtetolliasutus on deklarandile teatanud oma kavatsusest kaupa kontrollida, ei võeta tollideklaratsiooni tühistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.
Transiidideklaratsiooni ei saa tühistada pärast kauba vabastamist, välja arvatud erandjuhtudel, kui:
liidu kaup on ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mida kohaldatakse liiduvälise kauba suhtes, ja kui selle liidu kauba tollistaatus on tõendatud hiljem tõenditega T2L ja T2LF või tolli kaubamanifestiga; kaup on ekslikult deklareeritud rohkem kui ühe tollideklaratsiooni alusel.
Talitluspidevuse protseduuri korral tuleb tagada, et tühistatakse kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi rikke tõttu täiendavalt töödeldud.
Ettevõtja on kohustatud teavitama pädevat asutust igast NCTSi sisestatud, kuid seejärel talitluspidevuse protseduurile suunatud deklaratsioonist.
Mõnikord võib toll nõuda uue deklaratsiooni esitamist. Sel juhul tühistatakse eelmine deklaratsioon ja antakse uuele deklaratsioonile
172
uus MRN.
3.4. Transiidideklaratsiooni kontrollimine ja kauba kontrollimine
Konventsiooni Pärast deklaratsiooni aktsepteerimist võib lähtetolliasutus I liite art 35 transiidideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks:
LTS art 188 vaadata läbi deklaratsiooni ja selle lisadokumendid; RA art 238 ja 239 nõuda deklarandilt olemasolu korral muude dokumentide esitamist; kontrollib vajaduse korral kaupa; võtta vajaduse korral kauba analüüsiks või üksikasjalikuks
läbivaatamiseks proove;
kontrollida tagatise olemasolu ja kehtivust.
Tagatise olemasolu ja kehtivust kontrollitakse tagatise viitenumbri (GRN) ja juurdepääsukoodi järgi (üksikasjalikum teave III osas).
Enne kauba vabastamist transiidiks kontrollib NCTS tagatiste
haldamise süsteemist (GMS) tagatise terviklikkust ja kehtivust järgmise teabe alusel olenevalt kontrolli põhjalikkusest:
kas tagatise summa on piisav (üldtagatise puhul, kas tagatise
vaba summa on küllaldane); kas tagatis kehtib kõikides transiitveoga seotud konventsiooniosalistes riikides; kas tagatis on protseduuri pidaja nimel. Seejärel registreerib GMS tagatise kasutamise ja teavitab sellest NCTSi.
Kui kaupa kontrollitakse, tehakse seda lähtetolliasutuse määratud kohtades ning selleks ettenähtud kellaaegadel. Koht ja aeg tehakse teatavaks protseduuri pidajale. Toll võib siiski protseduuri pidaja
173
taotluse korral vaadata kauba läbi mõnes teises kohas või väljaspool ametlikku tööaega.
Lähtetolliasutus teavitab protseduuri pidajat kontrolli käigus avastatud väiksematest puudustest. Puuduste kõrvaldamiseks teeb lähtetolliasutus (kokkuleppel protseduuri pidajaga) deklaratsiooni andmetes väiksemaid muudatusi, et kaup oleks võimalik transiidiks vabastada.
Kui kontrolli käigus avastatakse tõsiseid eeskirjade eiramisi, teatab lähtetolliasutus protseduuri pidajale, et kaupa ei vabastata (transiidiks vabastamisest keeldumise sõnum IE051) ja registreerib mitterahuldava tulemuse.
Kui kaup vabastatakse pärast kontrollimist, märgitakse sõnumisse IE001 kontrolli tulemuse kood „A1 – vastavuses“. Kui kaup vabastatakse ilma seda kontrollimata, märgitakse kood „A2 – peetakse vastavuses olevaks“.
3.5. Kaubaveo marsruut
Konventsiooni Üldjuhul tuleb transiidiprotseduurile suunatud kaupa vedada I liite art 33 sihttolliasutusse majanduslikult põhjendatud teed pidi.
RA art 298 Kui lähtetolliasutus või protseduuri pidaja seda vajalikuks peab, määrab kõnealune tolliasutus kindlaks transiidiprotseduuri raames kohaldatava kaubaveo marsruudi, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mille on esitanud protseduuri pidaja.
TOLL
Võttes arvesse protseduuri pidaja esitatud andmeid, määrab lähtetolliasutus veose ettenähtud teekonna ja sisestab NCTSis deklaratsiooni teabe transiitveol läbitavate riikide kohta (piisab riigi koodist).
1. märkus: liidu puhul märgitakse asjaomaste liikmesriikide koodid.
2. märkus: märgitakse kõikide ettenähtud teekonnaga seotud riikide koodid.
174
Transiitveo käigus võib kindlaksmääratud marsruuti muuta. Sel juhul on vedaja kohustatud tegema vajalikud kanded transiidi saatedokumendi (TAD) lahtrisse 56 ning esitama selle viivitamata pärast marsruudi muutmist koos kaubaga selle riigi lähimale tolliasutusele, kelle territooriumil transpordivahend asub. Pädev asutus teeb otsuse transiitveo jätkamise kohta, võtab kõik vajalikud meetmed ja kinnitab transiidi saatedokumendi lahtris G.
Täiendavad üksikasjad veo käigus esinevate vahejuhtumite korral järgitavate protseduuride kohta on esitatud IV osa 3. peatüki jaotises 3.1.
3.6. Tähtaeg
Konventsiooni Lähtetolliasutus määrab tähtaja, mille jooksul kaup tuleb I liite art 34 ja art 45 lg 2 sihttolliasutuses esitada.
RA art 297 ja art 306 lg 3
Nimetatud asutuse määratud tähtaeg on kohustuslik nende riikide pädevatele asutustele, kelle territooriumile kaup transiitveo käigus siseneb. Nad ei saa seda tähtaega muuta.
Kui kaup esitatakse sihttolliasutusele pärast lähtetolliasutuse määratud tähtaja lõppu, loetakse protseduuri pidaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab sihttolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.
TOLL
Tähtaja määramisel võtab lähtetolliasutus arvesse järgmist:
kasutatav transpordivahend; marsruut; transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja määramist (nt veoliigi valikut mõjutavad sotsiaal- või keskkonnaalased
175
õigusaktid, veoeeskirjade sätted tööaja ja juhtide kohustusliku puhkeaja kohta); vajaduse korral protseduuri pidajale edastatav teave. Lähtetolliasutus kannab tähtaja deklaratsiooni ja/või kinnitab selle, kui tähtaeg vastab protseduuri pidaja poolt sisse kantud tähtajale (kasutades süsteemi PP-KK-AAAA). See on kuupäev, millal kaup ja transiidi saatedokument tuleb esitada sihttolliasutusele.
3.7. Identifitseerimisvahendid
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.7.1); tollitõkendi paigaldamise meetodid (jaotis 3.7.2); tollitõkendite omadused (jaotis 3.7.3); eri liiki tollitõkendite kasutamine (jaotis 3.7.4).
3.7.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Transiidiprotseduuri alusel veetava kauba identifitseerimise art 11 lg 2 tagamine on väga oluline. Üldjuhul tagatakse kauba Konventsiooni I liite identifitseerimine tollitõkendite abil. art 36–39
LTS art 192
RA art 299
Konventsiooni Lähtetolliasutus võib siiski tollitõkendi nõudest loobuda, kui I liite art 39 deklaratsioonis või lisadokumentides esitatud kauba kirjeldus on RA art 302 kauba hõlpsaks identifitseerimiseks piisavalt täpne ning hõlmab ka kauba kvaliteeti, laadi ja eritunnuseid (nt autode transiitveol märgitakse mootori- ja kerenumber või kauba seerianumbrid).
Erandina ei nõuta tollitõkendeid (kui lähtetolliasutus ei otsusta teisiti) juhul, kui:
kaupa veetakse õhuteed pidi ning igale saadetisele kinnitatakse sildid asjaomase lennuveokirja numbriga või
176
kujutab saadetis endast veoseüksust, millele on märgitud asjaomase lennuveokirja number; kaupa veetakse raudteel ja identifitseerimismeetmeid kohaldavad raudteeveo-ettevõtjad.
TOLL
Lähtetolliasutus kannab pärast tollitõkendite paigaldamist deklaratsiooni tollitõkendite arvu ja nende identifitseerimismärgid.
Kui tollitõkendid ei ole identifitseerimiseks nõutavad, jätab lähtetolliasutus lahtri tühjaks. Sel juhul trükib NCTS transiidi saatedokumendi lahtrisse D automaatselt märgi „- -“.
Kui kaupa, mille suhtes ei kohaldata transiidiprotseduuri , veetakse
koos transiidiprotseduuril oleva kaubaga samal transpordivahendil või samas konteineris, siis veoseruumile või kaubaruumile tavaliselt tollitõkendit ei paigaldata, juhul kui kauba identifitseerimine tagatakse tollitõkendi paigaldamisega pakkeüksustele või kauba piisavalt täpse kirjeldamisega.
Märkus: kaup peab olema selgelt eraldatud ja märgistatud, et oleks võimalik kergesti vahet teha, milline on transiitkaup ja milline mitte.
Kui kaubasaadetise identifitseeritavus ei ole tagatud tollitõkendite või kauba täpse kirjeldusega, keeldub lähtetolliasutus kauba suunamisest transiidiprotseduurile.
Konventsiooni Tollitõkendeid ei või eemaldada ilma pädeva tolliasutuse loata. I liite art 38 lg 5 Kui transpordivahend või konteiner plommiti lähtetolliasutuses ja RA art 301 lg 5 sellega transporditav kaup veetakse eri sihttolliasutustesse ning sellega on kaasas mitu transiidi saatedokumenti ja järgnev mahalaadimine leiab aset eri riikide mitmes sihttolliasutuses, peavad vahepealsed sihttolliasutused, kus tollitõkendid
177
eemaldatakse kauba mahalaadimiseks, paigaldama uued tollitõkendid ja märkima selle transiidi saatedokumendi (saatedokumentide) lahtrisse F. Sel juhul peab toll vajaduse korral püüdma paigaldada uue vähemalt samaväärsete turvaelementidega tollitõkendi.
Sihttolliasutus kannab transiidi saatedokumendis märgitud uue(d) tollitõkendi(d) lähtetolliasutusele saadetavasse sõnumisse IE018 väljale „uue tollitõkendi teave“ või „uue tollitõkendi identifitseerimistunnus“.
3.7.2. Tollitõkendi paigaldamise meetodid
Konventsiooni Tollitõkendi paigaldamiseks on kaks viisi: art 11 lg 2
RA art 299 kaupa sisaldavale ruumile, kui lähtetolliasutus on tunnistanud transpordivahendi või konteineri tollitõkendi paigaldamiseks
sobivaks; muudel juhtudel igale üksikpakendile.
TOLL
Lähtetolliasutus tunnistab transpordivahendi tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks, kui: • tõkendeid on võimalik transpordivahendi või konteineri külge lihtsalt ja tõhusalt kinnitada; • transpordivahend või konteiner ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupa peita; • kauba jaoks eraldatud ruum on tollikontrolliks kergesti ligipääsetav. (Konventsiooni art 11 lg 3, RA art 300)
Märkus. Transpordivahendit või konteinerit peetakse tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks, kui see on kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, millega konventsiooniosalised on ühinenud (nt 14. novembril 1975. aasta
178
tollikonventsioon TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo kohta).
3.7.3. Tollitõkendite omadused
Kõik kasutatavad tollitõkendid ja identifitseerimisvahendid peavad olema kindlaksmääratud omadustega ja vastama tehnilistele nõuetele.
Konventsiooni Tollitõkendid peavad eelkõige: I liite art 38 jääma tavakasutuse puhul terveks ja kindlalt kinnitatuks; RA art 301 olema hõlpsasti kontrollitavad ja äratuntavad;
olema valmistatud nii, et kõik vigastus-, rikkumis- või
eemaldusjäljed oleksid palja silmaga selgesti nähtavad; olema ühekordseks kasutuseks; korduskasutusega tollitõkenditele peab olema võimalik anda iga kord selge
kordumatu identifitseerimistunnuse;
olema varustatud individuaalsete tollitõkendi tunnustega, mis
on alalised, kergesti loetavad ja kordumatu numbriga.
Lisaks peavad tollitõkendid vastama järgmistele tehnilistele
nõuetele:
tollitõkendi kuju ja mõõtmed võivad olenevalt paigaldusmeetodist erineda, kuid selle mõõtmed peavad siiski olema sellised, et identifitseerimistunnus oleks hõlpsasti loetav; tollitõkendi identifitseerimistunnus peab olema selline, et seda
oleks võimatu võltsida ja raske järgi teha;
kasutatavad materjalid peavad olema juhusliku purunemise
suhtes vastupidavad ja võimaldama ära hoida märkamatut võltsimist ja taaskasutamist.
Tollitõkendid loetakse eeltoodud nõuetele vastavaks, kui need on
sertifitseeritud pädeva asutuse poolt vastavalt rahvusvahelisele
standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tollitõkendid“.
179
Konteinervedude korral kasutatakse nii palju kui võimalik kõrge
turvatasemega tõkendeid.
Tollitõkendil peab olema järgmine märgistus:
sõna „toll“ ühes liidu või ühistransiidiprotseduuri riikide
ametlikest keeltest või vastav lühend;
kahetähelisele ISO riigikoodile vastav riigikood, mille abil
saab kindlaks teha riigi, kus tollitõkend paigaldati.
Lisaks võivad konventsiooniosalised vastastikusel kokkuleppel teha
otsuse ühiste turvaelementide ja tehnoloogia kasutamise kohta.
Iga riik teavitab komisjoni oma kasutusel olevate tollitõkendite
liikidest. Komisjon teeb selle teabe kõikidele riikidele
kättesaadavaks.
Konventsiooni Toll vajab oma tollitõkendite uute nõuetega kooskõlla viimiseks I liite art 38 lg 6 aega. Seetõttu võib jätkata olemasolevate tollitõkendite kasutamist DA art 255 kuni varude ammendumiseni või 1. maini 2019, olenevalt sellest,
kumb saabub varem.
3.7.4. Eriliste tollitõkendite kasutamine
Konventsiooni Et protseduuri pidaja võiks kasutada erilisi tollitõkendeid, on vaja I liite art 81–83 pädeva asutuse luba.
RA artiklid 317– 318 Eriliste tollitõkendite kasutamine on lihtsustus, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (üksikasjalikum teave on VI osa jaotises 3.3).
Eriliste tollitõkendite kasutamise korral märgib protseduuri pidaja paigaldatud tollitõkendite margi, liigi ja arvu deklaratsiooni (lahtrisse D). Tollitõkendid tuleb paigaldada enne kauba vabastamist.
180
3.8. Kauba vabastamine
Pärast järgmiste lähtetolliasutuse formaalsuste täitmist: Konventsiooni I liite art 40 deklaratsiooni andmete esitamine lähtetolliasutusele;
deklaratsiooni andmete kontrollimine; RA art 303 transiidideklaratsiooni aktsepteerimine võimaliku kontrolli lõpetamine; tagatise esitamine, kui see on vajalik (vt III osa); tähtaja määramine; veose ettenähtud marsruudi kindlaksmääramine, kui see on vajalik; tollitõkendite paigaldamine, kui see on vajalik,
vabastatakse kaup transiidiks. Saadetakse vastavad sõnumid: transiidiks vabastamise sõnum (IE029) deklarandile; sõnum IE001 sihttolliasutusele; sõnum IE050 vahetolliasutusele, olemasolu korral. Nende sõnumite sisu põhineb transiidideklaratsioonil (vajaduse korral koos muudatustega).
TOLL
Pärast formaalsuste täitmist lähtetolliasutus:
kontrollib transiidideklaratsiooni;
registreerib kontrolli tulemused;
registreerib tagatise;
saadab deklareeritud sihttolliasutusele ja vahetolliasutus(t)ele (kui neid on) sõnumi IE001 ja vajaduse korral sõnumi IE050, ja
prindib välja transiidi saatedokumendi (TAD) (sealhulgas vajaduse korral kaubanimekirja (LoI)).
3.8.1. Vabastamisega kaasneva dokumendid
Konventsiooni Lähtetolliasutus annab transiidi saatedokumendi (TAD) koos
181
I liite MRNiga protseduuri pidajale või kauba lähtetolliasutusele esitanud art 41 isikule. TAD ja vajaduse korral sellele lisatud LoI on transiitveo RA art 303 lg 4 jooksul kaubaga kaasas. DA art 184 lg 2 ÜDAga muudetud kujul TADi võib välja printida ka deklarant, kui lähtetolliasutus on selleks eelnevalt loa andnud.
3.9. Transiidiprotseduuri lõpetamine
LTS art 215 lg 2 Toll lõpetab transiidiprotseduuri, kui ta saab lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse käsutuses olevate andmete võrdlemise põhjal
kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõpetatud.
4. Eriolukorrad
Kui suur hulk väikesi eri kaubaartikleid (nt laevadele mõeldud kaup, majapidamistarbed rahvusvahelise kolimise raames), mis saadetakse samale lõplikule kaubasaajale, tuleb suunata liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile, soovitatakse kasutada kauba üldist kirjeldust, et vältida transiidiandmete sisestamisega seotud lisakulusid. Sellise korra puhul tuleb täita järgmine lisatingimus: tolli jaoks on olemas kauba täielik kirjeldus ja see on saadetisega kaasas. Igal juhul tuleb kõigepealt kontrollida, kas kõik kaubad tuleb suunata liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile.
182
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
183
3. PEATÜKK. KAUBAVEOGA SEOTUD FORMAALSUSED JA VAHEJUHTUMID ÜHIS- / LIIDU TRANSIITVEO
KÄIGUS
1. Sissejuhatus
Kaubaveoga seotud formaalsused ja vahejuhtumid ühis- / liidu transiitveo käigus
Jaotises 2 käsitletakse põhialuseid ja õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse kauba ühis- / liidu transiitveo käigus esinevate vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavaid formaalsusi.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 3. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Õigusallikad:
konventsiooni I liite artiklid 43 ja 44; rakendusmääruse artiklid 304 ja 305; üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liide F1
3. Vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavad formaalsused
Käesolevas jaotises käsitletakse:
formaalsusi, mida tuleb täita kauba ühis- / liidu transiitveo käigus esineva vahejuhtumi korral (jaotis 3.1); formaalsusi vahetolliasutuses (jaotis 3.2).
184
3.1. Formaalsused vahejuhtumite korral
Mõned näited kauba ühis- / liidu transiitveol sagedamini esinevatest vahejuhtumitest:
marsruuti pole võimalik vedajast mitteolenevatel põhjustel järgida; tollitõkendid on vedajast mitteolenevatel põhjustel kogemata eemaldatud või rikutud ; kaup laaditakse ümber ühelt transpordivahendilt teisele; otsese ohu tõttu on vaja kaup transpordivahendilt kohe osaliselt või täielikult maha laadida; toimub õnnetus, mis võib mõjutada protseduuri pidaja või vedaja võimet oma kohustusi täita; mõni transpordivahendi koosseisu kuuluv osa muutub (nt eemaldatakse üks vagun).
Konventsiooni Kõigil neil juhtudel peab vedaja viivitama teavitama selle riigi I liite art 44 lähimat tolliasutust, kelle territooriumil transpordivahend asub.
RA art 305 Lisaks peab ta pärast vahejuhtumit tegema viivitamata vajalikud kanded TADi lahtrisse 56 ja esitama kauba koos TADiga nimetatud tolliasutusele. Tolliasutuse pädev ametiisik otsustab, kas konkreetne transiitvedu võib jätkuda või ei. Kui transiitvedu võib jätkuda, sisestab pädev asutus kinnituse lahtrisse G, kirjeldades rakendatud meetmeid.
Kui tollitõkendid on vedajast mitteolenevatel põhjustel rikutud, vaatab pädev asutus kauba ja veoki läbi. Kui transiitvedu lubatakse jätkata, tuleb paigaldada uued tollitõkendid ja tolliasutus peab vastavalt kinnitama ka TADi.
185
Kaupa võib ühelt transpordivahendilt teisele ümber laadida üksnes pädeva asutuse loal ja järelevalve all selleks ettenähtud kohas. Sel juhul täidab vedaja TADi lahtri 55 „Ümberlaadimine“. Seda võib teha käsitsi, loetavalt, tindiga ja suurtähtedega. Vajaduse korral tehakse TADi lahtrisse F märkus. Kui on toimunud rohkem kui kaks ümberlaadimist ning lahter F on täis saanud, märgib vedaja vajaliku teabe TADi lahtrisse 56.
Kui aga kaup laaditakse ümber transpordivahendilt, millel tollitõkendid puuduvad, ei pea kaupa ega TADi lähimale tolliasutusele esitama ja toll ei pea kinnitust andma.
Kui muutub mõni transpordivahendi koosseisu kuuluv osa, võib kaupa ja transpordivahendit lähimale tolliasutusele mitte esitada ja tolliasutuse kinnitus ei ole nõutav järgmistel juhtudel:
üks vagun või mitu vagunit eemaldatakse tehniliste probleemide tõttu raudteevagunite koosseisust. Sel juhul võib vedaja pärast TADis vastavate muudatuste tegemist transiitvedu jätkata; teekonnal vahetatakse ainult maanteesõiduki vedukit, mitte haagiseid ega poolhaagiseid (kaubaga toiminguid teostamata ja seda ümber laadimata), millisel juhul vedaja kannab uue veduki registreerimisnumbri ja riikkondsuse TADi lahtrisse 56 ning võib transiitvedu jätkata.
Kui vedaja ei pea eespool nimetatud juhtudel esitama kaupa ja TADi tolliasutusele, kelle territooriumil transpordivahend asub, ei pea ta seda asutust ka sellistest vahejuhtumitest teavitama.
Kõigil eespool nimetatud juhtudel sisestab vahetolliasutus (olemasolu korral) või sihttolliasutus NCTSi vedaja vastavad muudatused ja tolli kinnituse.
186
Kaubasaadetis tuleb osadeks jaotada tollikontrolli all ja ühis- / liidu
transiidiprotseduur tuleb lõpetada. Kaubasaadetise iga osa kohta tuleb koostada uus transiidideklaratsioon.
3.2. Formaalsused vahetolliasutuses
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
vahetolliasutus (jaotis 3.2.1); formaalsused vahetolliasutuses (jaotis 3.2.2); vahetolliasutuse muutumine (jaotis 3.2.3); meetmed eeskirjade eiramise korral (jaotis 3.2.4).
3.2.1. Vahetolliasutus
Konventsiooni Vahetolliasutus on konventsiooniosalise territooriumile sisenemise I liite art 3 p h või sealt väljumise kohas asuv tolliasutus. Järgmises tabelis on
RA art 1 lg 13 kirjeldatud erinevaid võimalusi ühis- ja liidu transiidiprotseduuri korral.
Ühistransiit Liidu transiit
Sisenemise koht – konventsiooniosalise – liidu tolliterritooriumile, territooriumile kui kaup on läbinud transiitveo käigus kolmanda riigi territooriumi
Väljumise koht – konventsiooniosalise – liidu tolliterritooriumilt, territooriumilt, kui kaup kui kaup viiakse viiakse kõnealuse kõnealuselt territooriumilt konventsiooniosalise välja transiitveo käigus,
187
tolliterritooriumilt välja mille käigus ületatakse transiitveo käigus, mille liikmesriigi ja muu käigus ületatakse kõnealuse kolmanda riigi kui konventsiooniosalise ja ühistransiidiprotseduuri kolmanda riigi vaheline riigi vaheline piir. piir
Hõlbustamaks liidu kauba liikumist liidu tolliterritooriumi eri osade vahel juhul, kui kaup peab läbima muu kolmanda riigi kui ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi, kohustuvad liikmesriigid võimaluse korral looma liidu välispiiril asuvatesse tolliasutustesse eraldi rajad, mis on reserveeritud teises liikmesriigis väljastatud tollidokumendi alusel liikuva liidu kauba kontrollimiseks.
Sellise kauba kontrollimine piirdub liidu kauba tollistaatuse tõendi läbivaatamisega ja vajaduse korral veo lõpetamisega, tingimusel et selle toimingu asjaolud ei eelda üksikasjalikumat läbivaatamist.
Kui eespool nimetatud kontrollimise käigus ei ilmne eeskirjade eiramist, lubatakse jätkata kauba vedu sihtkohta.
3.2.2. Formaalsused vahetolliasutuses
Konventsiooni Igas vahetolliasutuses tuleb koos kaubaga esitada TAD koos I liite art 43 MRNiga.
RA art 304 Vahetolliasutus(t)el on õigus kaupa kontrollida, kui seda peetakse vajalikuks. Kauba mis tahes kontrolli puhul lähtutakse peamiselt lähtetolliasutuselt sõnumiga IE050 transiitveo kohta saadud andmetest.
TOLL
Vahetolliasutus: registreerib MRNi;
188
registreerib piiriületuse ja saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE118.
Kui kauba suhtes kohaldatakse ekspordipiirangut, tehakse TADile üks järgmistest märgetest: ühistransiidi protseduuri korral: DG0 („Eksport riigist, mille suhtes on kehtestatud piirangud“) või DG1 („Eksport riigist, mille suhtes on kehtestatud tollimaksud“), liidu transiidiprotseduuri korral: DG0 („Eksport riigist, mille suhtes on kehtestatud piirangud“) või DG1 („Eksport riigist, mille suhtes on kehtestatud tollimaksud“).
3.2.3. Vahetolliasutuse muutumine
Kaupa võib vedada ka läbi TADis deklareerimata vahetolliasutuste.
Kui kaup ja TAD esitatakse muule vahetolliasutusele kui deklareeritud vahetolliasutus ja tegeliku vahetolliasutuse sisestatud MRN on seotud transiitveoga, mille kohta nimetatud tolliasutus ei ole saanud vastavat sõnumit IE050, saadab NCTS automaatselt lähtetolliasutusele ATRi taotluse (sõnum IE114)).
Lähtetolliasutuse NCTS saadab automaatselt ATRi vastuse (sõnum IE115). Sõnumi IE115 saamisel uuendatakse NCTSi ning transiitveo kirje on tollis töötlemiseks valmis staatuses „ATR loodud“.
Deklareeritud vahetolliasutus(t)ele, mida ei ole läbitud, saadetakse automaatteade transiitveo lõppemise kohta sihttolliasutuses.
Kui asjaomase transiitveo andmeid ei saa mingil põhjusel edastada, saadetakse tegelikule vahetolliasutusele sõnum IE115 koos ATRi tagasilükkamise põhjuse koodiga ja tagasilükkamise põhjusega (kohustuslik koodi 4 puhul) ning vahetolliasutus võtab vajalikud meetmed.
TOLL
189
Tegelikus vahetolliasutuses:
registreeritakse MRN NCTSis; saadetakse lähtetolliasutusele sõnum IE114; lähtetolliasutuse NCTS saadab vastuseks sõnumi IE115, mis sisaldab sõnumis IE050 olevat teavet; vahetolliasutuse NCTSi uuendatakse ja transiitveo kirje on tollis töötlemiseks valmis staatuses „ATR loodud“; vahetolliasutus registreerib piiriületuse ja saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE118.
3.2.4. Meetmed eeskirjade ränga eiramise korral
Kui vahetolliasutus avastab asjaomase transiitveoga seotud eeskirjade ränga eiramise, peatab ta transiitveo ja alustab uurimist.
4. Eriolukorrad (pro memoria)
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
190
4. PEATÜKK. FORMAALSUSED SIHTTOLLIASUTUSES
1. Sissejuhatus
4. peatükis kirjeldatakse sihttolliasutuses täidetavaid formaalsusi.
Jaotises 2 käsitletakse põhialuseid ja õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse sihttolliasutuses täidetavaid, sealhulgas protseduuri lõpetamist ja kontrolli.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 sisaldab erandeid üldeeskirjadest.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 4. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Transiitveo lõppemisel tuleb sihttolliasutusele esitada kaup koos TADiga ning sihttolliasutuse nõutava teabega (nt politsei protokoll õnnetuse kohta, autoabi teenuse kviitung, CMR jne). Sellega transiitvedu lõpeb. Sihttolliasutus saadab lähtetolliasutusele viivitamata sõnumi „Saabumisteatis“ (IE006).
Sihttolliasutus kontrollib kaupa NCTSist saadud teabe alusel, mida vajaduse korral täiendab TAD, sisestab kontrolli tulemused süsteemi ja saadab lähtetolliasutusele sõnumi „Kontrollitulemid“ (IE018).
Kui eeskirjade eiramisi ei esinenud, lõpetab lähtetolliasutus transiidiprotseduuri.
Eeskirjade eiramise korral tuleb võtta täiendavaid meetmeid.
191
Õigusallikad:
konventsiooni I liite artiklid 8 ja 45–51; konventsiooni III liite lisa B10; liidu tolliseadustiku artikkel 215, artikli 233 lõiked 1, 2 ja 3; rakendusmääruse artiklid 306–312; rakendusmääruse lisa 72-03.
3. Formaalsused sihttolliasutuses
Käesolev jaotis sisaldab järgmist teavet:
– kauba ja dokumentide esitamine sihttolliasutusele (jaotis 3.1);
– protseduuri lõpetamise kontroll (jaotis 3.2).
Käesolevas jaotises eeldatakse, et ühtegi eiramist ei toimunud. Eiramise korral võetavaid meetmeid tutvustatakse käesoleva peatüki jaotises 4.4.
Märkus: transiidiprotseduuri lõppemine sihttolliasutuses ei ole sama mis transiidiprotseduuri lõpetamine. Transiidiprotseduuri lõpetab lähtetolliasutus, kes sihttolliasutusest saadud teabe põhjal otsustab, kas transiidiprotseduuri võib lõpetada.
3.1. Kauba esitamine
Konventsiooni Transiidiprotseduur lõpetatakse ja protseduuri pidaja kohustused I liite art 8 loetakse täidetuks, kui protseduurile suunatud kaup, TAD ja nõutav LTS art 233 lg 1 ja 2 teave on kooskõlas tollialaste õigusaktidega sihttolliasutusele kättesaadavad.
Praktikas tähendab protseduuri lõppemine kauba, TADi ja muu nõutava teabe esitamist sihttolliasutusele ning juriidiliselt toimub see esitamine kooskõlas nende protseduuride kasutust reguleerivate
192
eeskirjadega, s.o kas tava- või lihtsustatud korras8. Mõlema toimingu eest vastutab protseduuri pidaja.
Protseduuri lõppemisega lõppevad ka sellest tulenevad protseduuri pidaja kohustused. Pärast seda esinev vahejuhtum või kohustuste mittetäitmine on seotud pigem järgmiste tollikäitlusviiside ja teiste tollieeskirjadega, mitte transiidiga. See ei tähenda siiski, et protseduuri pidaja vastutus (rahaline või muu) ei või pärast protseduuri lõppemist päevakorda kerkida, kuid see võib olla seotud üksnes eelnenud transiitveoga.
Transiidiprotseduuriga seotud kohustusi on ka muudel isikutel peale Konventsiooni I liite protseduuri pidaja. Vedaja või isik, kes võtab kauba vastu, teades, et art 8 see oli suunatud transiidiprotseduurile, vastutab samuti kauba LTS art 233 lg 3 puutumatul kujul esitamise eest sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul ja kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks. Kaup tuleb koos TADi ja muu nõutava teabega esitada sihttolliasutusele. Seda tuleb teha nimetatud tolliasutuse ametlikul tööajal (Lihtsustuste kohta vt VI osa).
Kaup tuleb esitada lähtetolliasutuse määratud tähtaja jooksul.
Tähtaeg on märgitud TADi lahtrisse D. Lähtetolliasutuse määratud tähtaeg on kohustuslik nende riikide pädevatele asutustele, kelle territooriumile transiitveo käigus sisenetakse. Need pädevad asutused, kaasa arvatud sihttolliasutus, ei saa seda tähtaega muuta (üksikasjalikum teave on 2. peatüki jaotises 3.6). Sihttolliasutus kasutab MRNi, et saada NCTSist andmed, mis on
8 Lisaks transiidiprotseduuri lõppemise üldisele määratlusele on mitmeid tingimusi, millega määratletakse eriolukorrad, kus protseduur jõuab lõpule või seda peetakse lõppenuks selliste lihtsustuste raames nagu volitatud kaubasaaja ning lennu-, mere- ja torutransport (üksikasjalikumalt vt V osa).
193
edastatud sõnumiga IE001. Kui sihttolliasutuse ametnik on MRNi NCTSis registreerinud, saadetakse lähtetolliasutusele sõnum IE006, et teavitada teda kauba saabumisest. Sõnum edastatakse päeval, mil kaup ja TAD sihttolliasutusele esitatakse.
Kui kaup on lähtetolliasutuse NCTSis vabastatud transiidiks, kuid sihttolliasutuse NCTS kauba saabumisel ei toimi, lõpetab sihttolliasutus protseduuri TADi alusel ja teeb transiidiprotseduuri lõpetamiseks vajalikud kanded NCTSi, kui see on jälle töökorras.
3.2. Transiidiprotseduuri lõppemise kontrollimine
Pärast kauba, TADi ja muu nõutava teabe esitamist sihttolliasutusele otsustab viimane, kas kaupa kontrollida või see vabastada. Kauba kontrollimisel kasutatakse lähtetolliasutuselt saadud sõnumit IE001. Sihttolliasutus edastab kontrolli tulemused sõnumiga IE018 lähtetolliasutusele. Sõnum peab sisaldama ka veo käigus TADi lisatud teavet (nt ümberlaadimine, uued tollitõkendid või veo ajal esinenud muud vahejuhtumid). TAD jääb sihttolliasutusele. TOLL
Pärast kauba, TADi ja muu nõutava teabe esitamist registreerib sihttolliasutus saabumise ja sisestab NCTSi järgmised andmed:
1) MRN (tolli viitenumber);
2) saabumiskuupäev;
3) kui veo ajal on toimunud sündmusi (nt uued tollitõkendid, ümberlaadimine), kõik TADist saadavad vajalikud andmed (kui eelmine tolliasutus pole neid juba
194
sisestanud).
Enne lähtetolliasutusele sõnumi IE018 saatmist sisestab sihttolliasutus NCTSi sobiva kontrollitulemuse.
1. Kui sihttolliasutus otsustab kaupa mitte kontrollida, sisestatakse kood A2 „peetakse vastavuses olevaks“.
Sel juhul peab sihttolliasutus saatma sõnumi IE018 kauba sihttolliasutusele esitamise päeval või hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.
2. Kui sihttolliasutus otsustab kaupa kontrollida, kontrollitakse vähemalt järgmist:
– kaubaruumi ja NCTSis deklareeritud identifitseerimisnumbrite (registreerimisnumbrite) vastavus;
– identifitseerimisvahendid (kõikide paigaldatud tollitõkendite seisukord või kauba kirjelduse piisavus);
– tähtaeg ja marsruut (kui on ette nähtud).
Kui eiramisi ei avastata, sisestatakse NCTSi kood A1 „vastavuses“.
Sel juhul peab sihttolliasutus saatma sõnumi IE018 hiljemalt kolmandal päeval pärast kauba sihttolliasutuses või mujal esitamist. Erandjuhtudel (nt protseduur lõpetatakse volitatud kaubasaaja territooriumil, järjestikused riiklikud pühad vms) võib seda tähtaega pikendada kuue päevani.
4. Eriolukorrad
Käesolevas jaotises kirjeldatakse transiidiprotseduuride eriolukordi sihttolliasutuses. Sellised eriolukorrad on:
kviitungi väljastamine (jaotis 4.1); alternatiivse tõendi väljastamine (jaotis 4.2); kauba ja dokumentide esitamine sihttolliasutuses väljaspool ettenähtud lahtiolekuaegu (jaotis 4.3);
195
eeskirjade eiramine (jaotis 4.4); sihttolliasutuse muutumine (jaotis 4.5).
4.1. Kviitungi väljastamine
Sihttolliasutusele kauba ja TADi esitanud isiku taotluse korral väljastab see tolliasutus kviitungi (TC 11). Kviitungit ei saa siiski kasutada transiidiprotseduuri lõpetamise alternatiivse tõendina.
Konventsiooni Kviitungil on kaks olulist funktsiooni. Esiteks teavitatakse sellega I liite art 46 protseduuri pidajat, et vedaja on toimetanud kauba ja dokumendid
RA art 306 lg 5 sihttolliasutusse. Teiseks on kviitungil märkimisväärne roll päringute esitamisel, kui lähtetolliasutus ei ole saanud sõnumit IE006. Sel juhul on protseduuri pidajal võimalik esitada kviitung lähtetolliasutusele, et tõendada, mis tolliasutusele kaup ja dokumendid esitati. See muudab päringute esitamise tõhusamaks.
Konventsiooni Kviitungi vorm peab vastama konventsiooni III liite lisas B10 / III liite lisa B10 rakendusmääruse lisas 72-03 esitatud näidisele TC 11.
RA lisa 72-03
Kviitungit taotlev isik peab selle enne selle sihttolliasutuse ametnikule kinnituse saamiseks esitamist ise täitma.
ETTEVÕTJA
Sihttolliasutuses kviitungit taotlev isik märgib vormile TC 11 loetavalt järgmised andmed: sihttolliasutuse koht, nimi ja viitenumber; vastavas TADis (T1, T2, T2F) määratletud saadetise staatus; tolli viitenumber (MRN); lähtetolliasutuse koht, nimi ja viitenumber; täitmise koht.
Kviitung võib lisaks sisaldada ka muud teavet kauba kohta.Näiteks võib protseduuri pidaja soovida näidata ära aadressi, kuhu vedaja
196
peab pärast tollilt kinnituse saamist kviitungi tagastama. Sihttolliasutus ei pea kviitungit posti teel tagastama, kuid võib seda vajaduse korral teha. Tavaliselt palub protseduuri pidaja, et vedaja tagastaks kviitungi temale. Tagastamise aadressi võib märkida kviitungi tagaküljele.
TOLL
Kui taotletakse kviitungit, siis sihttolliasutus: kontrollib, kas kasutati õiget vormi, s.o TC 11; kontrollib, kas see on loetav; kontrollib, kas see on õigesti täidetud; kontrollib, kas on mingeid asjaolusid, mis takistavad kviitungi väljastamist; väljastab taotlejale kviitungi, kui kõik on nõuetekohane.
4.2. Alternatiivse tõendi väljastamine
Konventsiooni Protseduuri pidaja võib taotleda tollilt TADi koopiale alternatiivset I liite art 45 lg 4 tõendit transiidiprotseduuri nõuetekohase lõppemise ja eiramiste
RA art 308 lg 2 puudumise kohta. Seda võib taotleda sihttolliasutuses kauba ja TADi esitamisel.
Märkus: üksikasjalik teave alternatiivse tõendi aktsepteerimise kohta lähtetolliasutuse poolt on VII osa jaotises 3.3.1.
ETTEVÕTJA
Alternatiivse tõendi saamiseks konventsiooni I liite artikli 45 lõike 4 / rakendusmääruse artikli 308 kohaselt võib sihttolliasutusele (vajaduse korral) kinnitamiseks esitada TADi ja LoI koopiad.
Koopia, mis võib olla fotokoopia, peab olema: märgistatud sõnaga „koopia“; varustatud sihttolliasutuse templi, ametiisiku allkirja, kuupäeva ja märkega
197
„Alternatiivne tõend – 99202“. Lisas 8.3 on esitatud kinnitus „alternatiivne tõend“ kõikides asjaomastes keeltes.
TOLL
Sihttolliasutus peab (vajaduse korral) kinnitama TADi ja LoI. Selleks võib kasutada arvutisüsteemis antavat kinnitust, kuid lähteriigi tollile peab olema arusaadav, et kinnitus on autentne.
Kui eeskirjade eiramist ei avastatud, kinnitab sihttolliasutus alternatiivse tõendi. TADile pannakse tempel, ametniku allkiri ja kuupäev.
Isikut, kes esitab alternatiivse tõendi koos kauba ja TADiga, peetakse protseduuri pidaja esindajaks. Sihttolliasutus väljastab sellisele isikule TADi kinnitatud koopia.
4.3. Kauba ja dokumentide esitamine väljaspool ettenähtud tööaega ja sihttolliasutust
Konventsiooni Üldjuhul tuleb kaup, TAD ja nõutav teave esitada: I liite art 45 lg 1 sihttolliasutusele ja
RA art 306 lg 1 ettenähtud lahtiolekuaegadel. Samas võib sihttolliasutus protseduuri pidaja või muu isiku taotlusel, kes kaubad esitab, lubada esitamise korraldada väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või muus kohas.
4.4. Eeskirjade eiramine
4.4.1. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine
Ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunamiseks vabastatakse üksnes kaup, millele on paigaldatud tollitõkend. Sihttolliasutus kontrollib tõkendite puutumatust. Kui tollitõkendit on püütud eemaldada, teeb sihttolliasutus sellekohase märke lähtetolliasutusele saadetavasse sõnumisse IE018.
198
TOLL
Sihttolliasutus kontrollib tollitõkendite seisukorda ja sisestab tulemused NCTSi. Kui tollitõkendid puuduvad, on halvas seisukorras või on ilmseid jälgi nende eemaldamise katsest, on rangelt soovitatav, et tolliametnik kontrolliks kaupa ja sisestaks tulemused NCTSi.
4.4.2. Muu eeskirjade eiramine
Sihttolliasutus sisestab avastatud eeskirjade eiramised NCTSi, et teavitada neist lähtetolliasutust. Lähtetolliasutus peab esitatud andmete põhjal otsustama edasiste meetmete üle.
Sihttolliasutuses võidakse avastada erinevus NCTSis deklareeritud kauba ja sihttolliasutuses tegelikult esitatud kauba vahel. Iga sellist juhtumit tuleb käsitleda eraldi, kuna võib ette tulla, et lähetamisel on tehtud viga.
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt: registreerib MRNi ja märgib eeskirjade eiramised, kui neid on, sõnumisse IE018.
4.4.3. Eeskirjade eiramisega seotud päringud
Kui sihttolliasutus otsustab avastatud eiramise tõttu kaupa mitte vabastada ja palub lähtetolliasutusel asja uurida, saadab ta sõnumi IE018 märkusega „oodatakse otsust erinevuste kohta“. Transiitveo staatus on „oodatakse otsust“.
Sel ajal, kui oodatakse otsust erinevuste kohta, uurib lähtetolliasutus eeskirjade eiramist, kontrollides kõiki protseduuri pidaja esitatud dokumente ja võrreldes neid deklaratsiooni andmetega.
Kui probleem on lahendatud, teavitab lähtetolliasutus sellest
199
sihttolliasutust, saates erinevuste lahendamise teate (sõnum IE020). Seejärel kaup vabastatakse ja lähtetolliasutus lõpetab veo.
TOLL
Kui sihttolliasutus otsustab teha eiramise kohta päringu, siis ta:
registreerib MRNi; märgib sõnumis IE018, et sihttolliasutus on alustanud päringumenetlust; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE018; saadab pärast päringumenetluse lõppu lähtetolliasutusele päringu tulemused.
Üksikasjalikum teave päringumenetluse kohta on VII osas.
Kui sihttolliasutus otsustab eeskirjade eiramise korral (tolli)võla sisse nõuda, lisatakse sõnumisse IE018 märge „maksud makstud“.
Märkus: märge „maksud makstud“ ei pruugi tähendada, et maksud oleksid tegelikult sisse nõutud või tasutud. Sihttolliasutus võis seega aktsepteerida mõnd muud deklareeritud tolliprotseduuri (nt seestöötlemise protseduuri).
200
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt: registreerib MRNi; lisab sõnumisse IE018 koodi A5 „maksud makstud“; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE018.
4.5. Sihttolliasutuse muutumine
Transiitvedu võib lõppeda tolliasutuses, mida ei ole
transiidideklaratsiooni märgitud. Sel juhul käsitatakse kõnealust Konventsiooni I liite art 47 lg 2 tolliasutust sihttolliasutusena.
RA art 306 lg 4 ja art 307 lg 2 Kuna NCTS näitab, et tegelik sihttolliasutus ei ole saanud esitatud MRNi kohta sõnumit IE001, saadab ta eeldatava saabumise teate taotluse (sõnum IE002).
Kui lähtetolliasutus leiab veo MRNi järgi, saadab ta eeldatava saabumise vastuse (sõnum IE003). Sihttolliasutus aktsepteerib tolliasutuse muutuse ja saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE006.
Kui lähtetolliasutus ei leia vedu MRNi järgi, lisab ta sõnumisse IE003 põhjused (koodid 1–4), miks sõnumit IE001 ei saa saata. NCTS tühistab saabumise ja teatab sellest sihtkoha ettevõtjale eeldatava saabumise teate tagasilükkamise sõnumiga (IE021). Saatmata jätmise põhjused võivad olla järgmised: 1) kaup ja TAD on juba jõudnud mõnda muusse sihttolliasutusse; 2) lähtetolliasutus tühistas veo; 3) MRN on tundmatu (tehnilistel põhjustel või eeskirjade eiramise tõttu) või 4) muud põhjused.
Eristada võib kolme olukorda:
1. Uus sihttolliasutus asub samas konventsiooniosalises riigis /
201
liikmesriigis, mis on tollideklaratsioonis märgitud:
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt: registreerib MRNi; küsib MRNi alusel lähtetolliasutusest teavet deklaratsiooni kohta, saates sõnumi IE002; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE006; kontrollib tähtaega, tollitõkendite seisukorda (kui on paigaldatud) ja marsruuti (kui on ette nähtud); otsustab, milline kontroll on vajalik; saanud kontrollimisel positiivse tulemuse, sisestab kontrolli tulemused NCTSi; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE018.
Lähtetolliasutus teavitab pärast sõnumi IE006 saamist deklareeritud sihttolliasutust ja deklareeritud (kuid kasutamata) vahetolliasutusi edastatud saabumisteatisega (sõnum IE024) transiitveo lõppemisest.
2. Uus sihttolliasutus asub mõnes teises konventsiooniosalises riigis / liikmesriigis kui transiidideklaratsioonis märgitud:
202
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt: registreerib MRNi; küsib MRNi alusel lähtetolliasutusest teavet deklaratsiooni kohta, saates sõnumi IE002; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE006; kontrollib tähtaega, tollitõkendite seisukorda (kui on paigaldatud) ja marsruuti (kui on ette nähtud); otsustab, milline kontroll on vajalik; saanud kontrollimisel positiivse tulemuse, sisestab kontrolli tulemused NCTSi; saadab lähtetolliasutusele sõnumi IE018.
Lähtetolliasutus teavitab pärast sõnumi IE006 saamist deklareeritud sihttolliasutust ja deklareeritud (kuid kasutamata) vahetolliasutusi edastatud saabumisteatisega (sõnum IE024) transiitveo lõppemisest.
3. Uus sihttolliasutus asub sellises konventsiooniosalises riigis / liikmesriigis, mis erineb TADis märgitust, ja TADi on kantud üks järgmistest märkustest: – ühistransiidiprotseduuri korral: DG0 („Eksport riigist, mille suhtes on kehtestatud piirangud“) või DG1 („Riigist eksportimisel kehtivad tollimaksud“), – liidu transiidiprotseduuri korral: DG0 („EList eksportimisel kehtivad piirangud“) või DG1 („EList eksportimisel kehtivad tollimaksud“). TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt: registreerib MRNi; küsib MRNi alusel lähtetolliasutusest teavet deklaratsiooni kohta, saates sõnumi IE002;
203
hoiab kaupa tollikontrolli all ja otsustab, kas: – lubada kauba väljaviimist konventsiooniosalisse riiki, mille jurisdiktsiooni alla lähtetolliasutus kuulub; või – mitte lubada kauba väljaviimist enne lähtetolliasutusest kauba vabastamiseks antud kirjaliku loa saamist.
5. Kauba ja TADi esitamine pärast tähtaega
Konventsiooni Kui kaup ja TAD esitatakse pärast lähtetolliasutuse poolt määratud I liite art 45 lg 2 tähtaja lõppu, loetakse protseduuri pidaja või vedaja tähtaega RA art 306 lg 3 järginuks, kui nad tõendavad sihttolliasutusele nõuetekohaselt, et nad ei ole viivituse eest vastutavad. Järgnevalt on toodud näited tõenditest ettenägematute asjaolude kohta, mis võivad põhjustada tähtaja ületamist, kuid mille eest ei vastuta protseduuri pidaja ega vedaja: politsei väljastatud tõend (nt avarii või varguse kohta); tervishoiuasutuse väljastatud tõend (nt arstiabi kasutamise kohta); autoteeninduse väljastatud kviitung (nt sõiduki remondi kohta); mis tahes tõend viivituse kohta, mille põhjuseks on streik, ilmaolud või muu ettenägematu asjaolu. Tõendi kehtivuse üle otsustab siiski sihttolliasutus.
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
204
8.1. Struktureeritud sõnumid ja andmete sisu teabevahetuse jaoks
IE001. AAR C_AAR_SND
IE002. AARi taotlus C_AAR_REQ
IE003. AARi VASTUS C_AAR_RSP
IE004. MUUDATUSE VASTUVÕTMINE E_AMD_ACC
IE005 MUUDATUSE TAGASILÜKKAMINE _E_AMD_REJ
IE006. SAABUMISTEATIS C_ARR_ADV
IE007. SAABUMISTEADE E_ARR_NOT
IE008. SAABUMISTEADE TAGASI LÜKATUD E_ARR_REJ
IE009. TÜHISTAMISOTSUS E_CAN_DEC
IE010. TÜHISTAMISTEADE C_CAN_NOT
IE013. DEKLARATSIOONI MUUTMINE E_DEC_AMD
IE014. DEKLARATSIOONI TÜHISTAMISE TAOTLUS E_DEC_CAN
IE015. DEKLARATSIOONI ANDMED E_DEC_DAT
IE016. DEKLARATSIOON TAGASI LÜKATUD E_DEC_REJ
IE017. LÄHTEKOHA KONTROLLI TULEMUSED N_DEP_CON
IE018. SIHTKOHA KONTROLLI TULEMUSED (tüüp A või B) C_DES_CON
IE019. ERINEVUSED E_DIS_SND
IE020. ERINEVUSTE KÕRVALDAMISE TEADE C_DIS_SOL
IE021. AARi TAGASILÜKKAMISE TEADE E_REJ_NOT
IE023. KÄENDAJA TEADE E_GUA_NOT
205
IE024. EDASTATUD SAABUMISTEATIS C_FWD_ARR
IE025. KAUBA VABASTAMISE TEADE E_GDS_REL
IE026. TAGATISE JUURDEPÄÄSUKOODID E_ACC_COD
IE027. PÄRING LIIKUMISE KOHTA C_MVT_QUE
IE028. MRN MÄÄRATUD E_MRN_ALL
IE029. TRANSIIDIKS VABASTATUD E_REL_TRA
IE030. TOLLIASUTUS ON MUUTNUD ÜHISDOMEENI C_COL_COM
IE031. TOLLIASUTUS ON MUUTNUD SISEDOMEENI C_COL_NAT
IE032. SISEDOMEENIS ON MUUDETUD ÜHTSEID VIITEANDMEID C_REF_MOD
IE034. TAGATISE KOHTA TEHTID PÄRING C_GUA_QUE
IE035. SISSENÕUDETEADE E_REC_NOT
IE037. VASTUS TAGATISE KOHTA TEHTUD PÄRINGULE C_GUA_RSP
IE038. VASTUS LIIKUMISE KOHTA TEHTUD PÄRINGULE C_MVT_RSP
IE043. MAHALAADIMISLUBA E_ULD_PER
IE044. MÄRKUSED MAHALAADIMISEL E_ULD_REM
IE045. MAHAKANDMISE TEADE E_WRT_NOT
IE050. ATR C_ATR_SND
IE051. EI VABASTATA TRANSIIDIKS E_REL_NOT
IE054. VABASTAMISTAOTLUS E_REQ_REL
IE055. TAGATIS KEHTETU E_GUA_INV
IE058. MAHALAADIMISE MÄRKUSTE TAGASILÜKKAMINE E_ULD_REJ
206
IE059. PÄRINGU TÜHISTAMINE C_CAN_ENQ
IE060. KONTROLLOTSUSE TEADE E_CTR_DEC
IE062. VABASTAMISTAOTLUS RAHULDAMATA JÄETUD E_REQ_REJ
IE063. SISSENÕUDETEATIS C_REC_COM
IE070. PUUDUB JUURDEPÄÄS ÜHISDOMEENILE C_UNA_COM
IE071. PUUDUB JUURDEPÄÄS SISEDOMEENILE C_UNA_NAT
IE100. SAATA DOKUMENDID E_ASK_DOC
IE101. TAGASTADA DOKUMENDID E_DOC_SND
IE102. PÄRING SAABUMATA VEOSE KOHTA E_REQ_MOV
IE103. TEAVE SAABUMATA VEOSE KOHTA E_MOV_RSP
IE104. PÄRINGU TAOTLUS C_ENQ_REQ
IE105. PÄRINGU MEELDETULETUS C_ENQ_REM
IE106. VASTUS PÄRINGULE C_ENQ_NEG
IE110. KONTROLLI TULEMUSEED PABERIL C_RES_PAP
IE111. VOLITATUD KAUBASAAJA PÄRING C_AUT_QUE
IE112. VASTUS VOLITATUD KAUBASAAJA PÄRINGULE C_AUT_RSP
IE114. ATRi TAOTLUS C_ATR_REQ
IE115. ATRi VASTUS C_ATR_RSP
IE118. PIIRIÜLETAMISE TEATIS C_NCF_NOT
IE119. LÄHTEKOHA KONTROLLI DOKUMENT PABERIL E_DEP_PAP
IE120. SIHTKOHA KONTROLLI DOKUMENT PABERIL E_DES_PAP
207
IE140. PÄRING SAABUMATA VEOSE KOHTA E_REQ_MOV
IE141. TEAVE SAABUMATA VEOSE KOHTA E_MOV_RSP
IE142. PÄRINGU TAOTLUS C_ENQ_REQ
IE143. VASTUS PÄRINGULE C_ENQ_NEG
IE 144. PÄRINGU- JA SISSENÕUDMISTEAVE C_ENR_INF
IE 150. SISSENÕUDMISTAOTLUS C_REC_REQ
IE151. SISSENÕUDMISE AKTSEPTEERIMISE TEADE C_REC_ACC
IE152. SISSENÕUDMISE KIIRTEADE C_REC_DIS
IE200. TAGATISE KONTROLL C_GUA_CHE
IE201. TAGATISE KONTROLLI TULEMUS C_GUA_RES
IE203. TAGATISE KASUTAMINE C_GUA_USE
IE204. TAGATISE KASUTAMISE TÜHISTAMINE C_GUA_CAN
IE205. TAGATISE KASUTAMISE TULEMUS C_GUA_USR
IE209. KREDIIDI SUMMA C_GUA_Cre
IE224. MAKSEKVIITUNGI KUJUL ESITATAV ÜKSIKTAGATIS E_igv_INF
IE225. TAGATISE UUENDAMINE E_GUA_WUP
IE228. ÜLDTAGATISE TÜHISTAMISE VASTUTUSEST VABASTAMINE E_GOG_CNL
IE229. MAKSEKVIITUNGINA ESITAVA ÜKSIKTAGATISE TÜHISTAMINE E_IGV_RNG
IE231. ÜLDTAGATISE TÜHISTAMINE E_COG_CNP
IE410. STATISTILISTE ANDMETE TAOTLUS C_STA_REQ
IE411. STATISTILISTE ANDMETE SAATMINE C_STA_SND
208
IE412. STATISTILISED ANDMED SAADETUD SISEDOMEENI C_STA_GEN
IE413. VANA TRANSIIDISÜSTEEMI STATISTILISTE ANDMETE SAATMINE ÜHISDOMEENI C_STA_OTS
209
8.2. Riigikoodid
8.2.1. Liidu transiidiprotseduuri puhul kasutatavad riigikoodid
ISO kahetähelised riigikoodid, nagu on esitatud dokumendis ISO-3166-1.
8.2.2. Ühistransiidiprotseduuri puhul kasutatavad riigikoodid
ISO kahetähelised riigikoodid, nagu on esitatud dokumendis ISO-3166-1.
8.3. Pakkeüksuste koodid
8.3.1. Liidu transiidiprotseduuri puhul kasutatavad pakkeüksuste koodid
UNECE soovitus nr° 21/Rev. 8.1, 12. juuli 2010.
8.3.2. Ühistransiidiprotseduuri puhul kasutatavad pakkeüksuste koodid
UNECE soovitus nr° 21/Rev. 8.1, 12. juuli 2010.
210
5. PEATÜKK. ANDORRA, SAN MARINO JA ERI MAKSUKORRALDUSEGA PIIRKONNAD
1. Sissejuhatus
Eelmistes peatükkides kirjeldati transiidi tavaprotseduuri. 5. peatükis kirjeldatakse transiidi eritingimusi järgmiste osaliste vahel:
Euroopa Liit ja Andorra (jaotis 2);
Euroopa Liit ja San Marino (jaotis 3);
Euroopa Liit ja selle eri maksukorraldusega piirkonnad (jaotis 4).
Jaotis 5 käsitleb erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab lisasid.
2. Andorra
Käesolev jaotis käsitleb järgmist:
– taust ja õigusaktid (2.1);
– formaalsused (2.2).
2.1. Taust ja õigusaktid
Euroopa Ühendus ja Andorra asutasid 1990. aastal kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega tolliliidu9. See tolliliit kehtib
9 Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millele on alla kirjutatud 28. juunil 1990, EÜT L 374, 31.12.1990, lk 14.
211
harmoneeritud süsteemi (HS) gruppidega 25–97 hõlmatud kauba vahetuse suhtes.
EÜ ja Andorra ühiskomitee otsusega nr 1/9610 laienes ühenduse tolliseadustikus ja selle rakendussätetes sisalduv ühenduse transiidiprotseduur kaubavahetusele, mis jääb kõnealuse tolliliidu raamesse. Hiljem asendati see otsus EÜ ja Andorra ühiskomitee otsusega nr 1/200311. Alates 1. maist 2016 asendus ühenduse transiidiprotseduur liidu transiidiprotseduuriga, kuna liidu tolliseadustik ning selle delegeeritud ja rakendusaktid astusid ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätete asemele.
2.2. Formaalsused
2.2.1. HS gruppidesse 1−24 kuuluvad kaubad
Nendesse gruppidesse kuuluvate kaupade eksporti Andorrasse ja importi Andorrast käsitatakse ekspordina kolmandasse riiki või impordina kolmandast riigist.
Sellepärast esitatakse tollideklaratsioon, mille lahtris 1 on ekspordi kohta lühend EX ja impordi kohta lühend IM.
Näited12:
a) Liidu kauba eksport, mille sihtkoht on Andorra
10 EÜ ja Andorra ühiskomitee 1. juuli 1996. aasta otsus nr 1/96, mis käsitleb teatavaid halduskoostöö meetodeid EMÜ ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe rakendamiseks ning kaupade transiidiks nende kahe lepinguosalise vahel,
EÜT L 184, 24.7.1996, lk 39.
11 EÜ ja Andorra ühiskomitee 3. septembri 2003. aasta otsus nr 1/2003 tolliliidu nõuetekohaseks toimimiseks vajalike õigus- ja haldusnormide kohta, ELT L 253, 7.10.2003, lk 3.
12 Need näited käsitlevad maanteevedusid.
212
– eksporditoetusega põllumajandustooted
Esitatakse ekspordideklaratsioon EX1 (ekspordiliikmesriigi tolliasutuses). Ekspordi saatedokument (EAD) tuleb esitada (Prantsusmaa või Hispaania) tolliasutuses, mille kaudu kaup liidust väljub.
– eksporditoetuseta põllumajandustooted
Esitatakse ekspordideklaratsioon EX1 (ekspordiliikmesriigi tolliasutuses). Ekspordi saatedokument (EAD) tuleb esitada (Prantsusmaa või Hispaania) tolliasutuses, mille kaudu kaup liidust väljub.
– aktsiisiga maksustatav kaup, mille kohta on koostatud elektrooniline haldusdokument (e-AD), mis liigub koos kaubaga kuni piirini
Esitatakse ekspordideklaratsioon EX1 (ekspordiliikmesriigi tolliasutuses). Ekspordi saatedokument (EAD) ja e-AD tuleb esitada (Prantsusmaa või Hispaania) tolliasutuses, mille kaudu kaup liidust väljub.
– aktsiisiga maksustatavad eksporditoetusega põllumajandustooted, mille kohta on koostatud elektrooniline haldusdokument (e-AD), mis liigub koos kaubaga kuni piirini
Esitatakse ekspordideklaratsioon EX1 (ekspordiliikmesriigi tolliasutuses). Ekspordi saatedokument (EAD) ja e-AD tuleb esitada (Prantsusmaa või Hispaania) tolliasutuses, mille kaudu kaup liidust väljub. b) Andorrast saabuvate põllumajandustoodete import liidu tolliterritooriumile
Liidu sisenemistolliasutuses suunatakse kaup tolliprotseduurile, nagu näiteks vabasse ringlusse lubamine või liidu
213
välistransiidiprotseduur (T1), kui sihttolliasutus paikneb liidus.
Tuleb märkida, et Andorrast pärit kaup on tolliliidukokkuleppe määratluse kohaselt vabastatud liidu imporditollimaksudest, kui see kaup imporditakse liikumissertifikaadiga EUR.1 või eksportija arvedeklaratsiooniga (tolliliidukokkuleppe II jaotis).
c) Liidu tolliterritooriumi läbiv transiit, mille sihtkoht on Andorras
Kolmandatest riikidest saabuva kauba edasitoimetamiseks Andorrasse esitatakse liitu sisenemise kohas (näiteks Ühendkuningriigis) liidu välistransiidiprotseduuri transiidideklaratsioon (T1).
d) Kahe liidus asuva punkti vaheline transiit läbi Andorra
Liidu transiidiprotseduur ei hõlma Andorra läbimist; selleks nõutakse eraldi (Andorra) protseduuri.
Kui vedu läbi Andorra toimub ühtse veodokumendi alusel, loetakse liidu transiidiprotseduur Andorra territooriumil peatatuks.
Kui ei ole ühtset veodokumenti, mis hõlmaks Andorra läbimist, lõpeb liidu transiidiprotseduur liidust väljumise punktis enne Andorra tollipiiri ületamist.
2.2.2. HS gruppidesse 25−97 kuuluvad kaubad
Otsuses 1/2003 on sätestatud alus ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ette nähtud ühenduse transiidiprotseduuri kohaldamiseks mutatis mutandis ühenduse ja Andorra vahelises kaubavahetuses HS gruppidesse 25−97 kuuluvate kaupade suhtes. Alates 1. maist 2016 asendus ühenduse transiidiprotseduur liidu transiidiprotseduuriga, kuna liidu tolliseadustik ning selle delegeeritud ja rakendusaktid astusid ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätete asemele.
214
Tolliformaalsused tuleb liidu liikmesriikide ja Andorra vahelises kaubavahetuses täita samamoodi kui enne siseturu rajamist 1993. aastal. See tähendab, et tuleb esitada tollideklaratsioon, mille lahtris 1 kasutatakse ekspordi kohta lühendit EX ja impordi kohta lühendit IM.
Sellega seoses tuleb eristada järgmisi juhtumeid:
tolliliidukokkuleppes määratletud vabas ringluses olev kaup liigub vastavalt liidu sisetransiidiprotseduurile (T2) või mida veetakse liidu kauba tollistaatuse tõendiga;
kaup, mis ei ole vabas ringluses, liigub vastavalt liidu välistransiidiprotseduurile (T1), vt näide b jaotises 2.2.1;
määruses 3448/9313 osutatud tooted on erijuhtum; need liiguvad vastavalt liidu välistransiidiprotseduurile (T1), vt näide c.
Vastavalt liidu transiidiprotseduurile ette nähtud tagatis peab kehtima nii liidus kui ka Andorras. Käendaja kohustustes ega üldtagatise sertifikaatides ei tohi kustutada sõnu „Andorra Vürstiriik“.
Näited:
a) Vabas ringluses oleva (määrusega 3448/93 hõlmamata) kauba lähetamine liidust Andorrasse ja vastupidi
lähetusformaalsused täidetakse liikmesriigis / Andorras asuvas tolliasutuses: antakse välja ekspordideklaratsioon EX1 ja liidu sisetransiidiprotseduuri deklaratsioon (T2);
13 Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 3448/93, mis sätestab põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise korra, EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Sellised tooted on nt mannitool, sorbitool, kaseiin, kaseinaadid ja muud
kaseiini derivaadid, dekstriinid ja dekstriinliimid, tärklised ja tärklisliimid, valmisglasuurid ja -apretid, mis põhinevad tärklisainetel.
215
või
lähetusformaalsused täidetakse ELi ja Andorra piiril: kaup on vabas ringluses kuni piirini, kus antakse välja ekspordideklaratsioon EX1, juhul kui esitatakse liidu kauba tollistaatuse tõend.
Tuleb siiski tähele panna, et väljumistolliasutuseks olev piiritolliasutus võib keelduda transiidiprotseduuri rakendamisest kauba suhtes, kui on ette nähtud selle protseduuri lõppemine naabruses asuvas piiritolliasutuses. a) Vabas ringluses mitte oleva (määrusega 3448/93 hõlmamata) kauba lähetamine liidust Andorrasse ja vastupidi
Kaup, mis ei ole vabas ringluses, veetakse liidu välistransiidiprotseduuri (T1) alusel sihttolliasutusse Andorras või liidus. c) Määruses 3448/93 osutatud kaupade erijuhtum
Kohaldatakse eespool kirjeldatud protseduure järgmistel eritingimustel:
liidu töödeldud põllumajandustooted, mis lähetatakse liidust Andorrasse ja millega seoses antakse eksporditoetust
Antakse välja ekspordideklaratsioon EX1 ja liidu sisetransiidiprotseduuri deklaratsioon (T1).
Andorras vabas ringluses olevad töödeldud põllumajandustooted, mis lähetatakse liitu
Need tooted liiguvad liidu välistransiidiprotseduuri alusel (T1).
Et muutuvkomponendi sissenõudmiseks on vaja liidu tolliteenuseid, märgitakse välistransiidiprotseduuri deklaratsiooni (T1) transiidi saatedokumenti järgmine, punasega allajoonitud
216
fraas: „Sisse nõuda ainult põllumajanduskomponent – EMÜ ja Andorra vaheline kokkulepe“.
Muud transiidiprotseduurid
Kaubanduses Andorraga ei kohaldata ühistransiidiprotseduuri.
Andorra ei ole TIR-konventsiooni osalisriik.
217
Ülevaade valitud protseduuridest (st transiit, eksport, import) Kaubad HSi koodiga 1–24 EList pärit kaup Andorrast pärit kaup Eksporditoetusega kaup EX1 Eksporditoetuseta kaup EX1 või T114 Aktsiisiga maksustatav kaup EX1 + e-AD Aktsiisiga maksustatav EX1 + e-AD eksporditoetusega kaup IM4’15 (+ EUR.1) (vabasse Kõik kaubad ringlusse lubamine), või T1
Kaubad HSi koodiga 25–97 (Määruses nr 3448/93 nimetamata tooted) EList pärit kaup Andorrast pärit kaup Vabasse ringlusse lubatav EX1 + T2 (T2F) EX1 + T2 (T2F) kaup (sisetolliasutuses) (sisetolliasutuses) või või T2L, T2LF või samaväärne T2L, T2LF või samaväärne dokument + EX1 (piiril) dokument + EX1 (piiril) Kaup, mida vabasse T1 T1 (transiit) või 'IM4' (vabasse ringlusse ei lubata ringlusse lubamine)
Määruses nr 3448/93 nimetatud põllumajandustooted EList pärit kaup Andorrast pärit kaup Eksporditoetusega kaup EX1 + T1 Vabas ringluses T1 + fraas „maksustatakse ainult põllumajandusmaksuosaga – EMÜ-Andorra leping“.
3. San Marino
Käesolev jaotis käsitleb järgmist:
14 Liiduvälise -kauba vedu läbi liidu tolliterritooriumi.
15 Kauba lubab vabasse ringlusse liidu sisenemistolliasutus.
218
taust ja õigusaktid (3.1); formaalsused (3.2).
3.1. Taust ja õigusaktid
EÜ ja San Marino sõlmisid 1992. aastal vahekokkuleppe kaubandus- ja tolliliidu kohta16. See kokkulepe asendati koostöö ja tolliliidu lepinguga,17 mis jõustus 1. aprillil 2002. Kõnealune tolliliit kehtib ühise tollitariifistiku (CCT) gruppidega 1−97 hõlmatud kaupade suhtes, välja arvatud tooted, mis jäävad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu 72. ja 73. peatüki kohaldamisalasse („ESTÜ tooted“).
EMÜ ja San Marino koostöökomitee otsusega nr 4/9218 on määratud kindlaks sätted seoses kaupade liikumisega ühenduse ja San Marino vahel. See otsus hakkas kehtima alates 1. aprillist 1993 ja seda on muudetud otsusega nr 1/2002,19 mis jõustus 23. märtsil 2002.
ELi ja San Marino koostöökomitee otsus nr 1/201020 sisaldab nende Itaalia tolliasutuste ajakohastatud loetelu, kes võivad täita San
16 Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vahekokkulepe kaubandus- ja tolliliidu kohta, EÜT L 359, 9.12.1992, lk 14.
17 Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, EÜT L 84, 28.3.2002, lk 43.
18 EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992. aasta otsus nr 4/92, mis käsitleb teatavaid halduskoostöö meetodeid vahekokkuleppe rakendamiseks ning kaupade San Marino Vabariiki edasitoimetamise protseduuri, EÜT L 42, 19.2.1993, lk 34.
19 Otsus nr 1/2002, millega muudetakse EMÜ ja San Marino koostöökomitee 22. detsembri 1992. aasta otsust nr 4/92, mis käsitleb teatavaid halduskoostöö meetodeid vahekokkuleppe rakendamiseks ning kaupade San Marino Vabariiki edasitoimetamise
protseduuri, EÜT L 99, 16.4.2002, lk 23.
20 EL–San Marino koostöökomitee 29. märtsi 2010. aasta koondotsus nr 1/2010, millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise koostöö- ja tolliliidulepingu rakendusmeetmed, ELT L 156, 23.6.2010, lk 13.
219
Marinosse lähetatavate kaupadega seotud tolliformaalsusi.
3.2. Formaalsused
Muudetud otsusega nr 4/92 kooskõlastatakse San Marino ja ELi vahelise halduskoostöö meetodeid ühenduse transiidiprotseduuri eeskirjade kohaldamiseks, mis 1. maist 2016 asendusid liidu transiidiprotseduuriga (liidu tolliseadustik ja sellega seotud aktid astusid ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendusmääruste asemele).
Järgmisi eeskirju kohaldatakse selliste kaupade liikumisele, mis jäävad ELi – San Marino tolliliidu kohaldamisalasse (ühise tollitariifistiku grupid 1−97, välja arvatud ESTÜ tooted).
1. Kaup, mis liigub liidu määratud tolliasutustest Itaalias San Marinosse
Välistransiidiprotseduuri (T1) alusel liikuv kaup, mille sihtkoht on San Marino, lubatakse vabasse ringlusse ühes liidu määratud tolliasutuses Itaalias21.
Määratud tolliasutuses algatatakse T2-SM (sisetransiidiprotseduur) või antakse välja dokument T2L-SM22 (liidu kauba tollistaatus), mis hõlmab kauba liikumise edasi San Marinosse. San Marino pädevad asutused kas lõpetavad T2-SM sisetransiidiprotseduuri NCTSis või kinnitavad dokumendi T2L-SM eksemplari templiga ning tagastavad selle Itaalia lähtetolliasutusele (st ühele liidu määratud
21 Tolliasutused on loetletud otsuses nr 1/2010, ELT L 156, 23.6.2010. Need on Ancona, Bologna, Forlì, Genova, Gioia Tauro, La Spezia, Livorno, Milano, Ravenna, Rimini, Rooma , Orio Al Serio, Milano , Taranto, Trieste ja Veneetsia.
22 Dokument T2L-SM antakse välja kolmes eksemplaris ning igal eksemplaril on kas märge „Rilasciato in tre essemplari“ või märge „Délivré en trois exemplaires“. Dokumendi T2L-SM originaal ja veel üks eksemplar toimetatakse asjaomasele isikule ning teine
eksemplar säilitatakse lähtetolliasutuses.
220
tolliasutustest, mis on loetletud otsuses nr 1/2010).
2. Liidust23 San Marinosse liikuv kaup
San Marino pädevatele asutustele tuleb tõendada, et kaup on liidus vabas ringluses. Seda võib tõendada TADiga (T2 või T2F) või liidu kauba tollistaatuse tõendi (T2L või T2LF) originaaleksemplariga või muu samaväärse dokumendiga (eriti e-ADga, millele viidatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009).
3. San Marinost liitu (välja arvatud Itaaliasse24) liikuv kaup: San Marinost liitu liigub kaup kas sisetransiidiprotseduuri (T2 või T2F) alusel, mille algatavad San Marino pädevad (sihttolliasutus asub liidus) või liidu kauba tollistaatuse tõendi (T2L või T2F) või samaväärse dokumendi alusel. TAD, T2L või T2LF või samaväärne dokument esitatakse liidu imporditolliasutusele tõendamaks, et kaup on San Marinos vabas ringluses.
Kui liitu edasi toimetatav kaup on varem toodud San Marinosse vastavalt dokumendile T2F või T2LF või samaväärsele dokumendile (eriti e-AD-le, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 684/2009), lisavad San Marino asutused viite dokumendile, mis oli kaubaga kaasas ajal, kui see San Marinosse jõudis.
Käendaja kohustustes ega üldtagatise sertifikaatides ei tohi kustutada sõnu „San Marino“.
Märkus: ESTÜ tooted jäävad tolliliidu kohaldamisalast välja. Sellest tulenevalt käsitatakse neid nende liitu saabumisel vabas ringluses mitteoleva kaubana.
23 Itaalia ja San Marino vahelises kaubavahetuses kehtib (käibe)maksusüsteem.
24 Sama.
221
4. Muud transiidiprotseduurid
Kaubavahetuses San Marinoga ei kohaldata ühistransiidiprotseduuri.
San Marino ei ole TIR-konventsiooni osalisriik.
4. Erikorraga maksuterritooriumid
Käesolev jaotis käsitleb järgmist:
taust ja õiguslik alus (4.1); liidu sisetransiidiprotseduur (4.2); tollistaatust tõendavad dokumendid (4.3).
4.1. Taust ja õigusaktid
RA art 1 p 35 Erikorraga maksuterritooriumid on liidu tolliterritooriumi osad, kus
Direktiiv ei kehti nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) ega nõukogu 16. detsembri Direktiiv 2008/118/EÜ 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ (mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ)
sätted.
Erikorraga maksuterritooriumid on:
Kanalisaared;
Kanaari saared;
Prantsusmaa ülemeredepartemangud Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Prantsuse Guajaana ja Réunion;
Àthose mägi;
Ahvenamaa.
DA art 188 Selleks et tagada maksude (käibemaks ja aktsiisid) kontroll ja
222
arvestus, rakendatakse erikorraga maksuterritooriumidele, maksuterritooriumidelt või maksuterritooriumide vahel liikuvale liidu kaubale järgmisi formaalsusi.
Kui liidu kaup viiakse erikorraga maksuterritooriumilt sellisesse liidu tolliterritooriumi ossa, mis ei ole erikorraga maksuterritoorium, ja kui kauba liikumine lõpeb väljaspool seda liikmesriiki asuvas kohas, kus kaup sisenes kõnealusesse liidu tolliterritooriumi ossa, veetakse kõnealust liidu kaupa liidu sisetransiidiprotseduuri alusel.
Näited: 1. Kaup sisenes liitu Prantsusmaal, viidi Prantsusmaalt Kanaari saartele ja toodi hiljem Hispaaniasse. Kanaari saarte ja Hispaania vahel liikumist reguleerib liidu sisetransiidiprotseduur. 2. Laevaga Rootsist Ahvenamaale viidavale liidu kaubale pole vaja liidu sisetransiidiprotseduuri (T2F) kohaldada, kuna kaup viiakse erikorraga maksuterritooriumilt otse liikmesriiki ja jääb sinna. Kui aga sama kaup veetakse maanteed pidi edasi Taani, mis on liidu tolliterritooriumi teine osa, kohaldatakse liidu sisetransiidiprotseduuri (T2F).
Muudes olukordades (nt kui kaup sisenes liitu Prantsusmaal, kus see lubati vabasse ringlusse, kuid viidi hiljem Kanaari saartele ja toodi lõpuks tagasi Prantsusmaale, või kui liidu kaupa viiakse Rootsist otse Ahvenamaale), võib sisetransiidiprotseduuri (T2F) kasutada ühe võimalusena. Kauba edasitoimetamine võib põhineda ka liidu kauba tollistaatuse tõendamisel.
223
4.2. Liidu sisetransiidiprotseduur
ÜDA art 47, 50, 52 Delegeeritud määruse artikliga 188 hõlmatud vedude liidu ja 53 sisetransiidiprotseduuri ehk protseduuri T2F kohaldatakse järgmiselt:
transiidideklaratsioon:
märkida transiidideklaratsiooni lahtrisse 1 kood T2F;
lennu- või laevandusettevõtja (õhu- või mereteed pidi veetava kauba paberipõhine transiidideklaratsioon):
märkida vastavale manifestile kood T2F;
lennu- või laevandusettevõtja (elektroonilise manifesti kasutamine transiidideklaratsioonina õhu- või mereteed pidi veetava kauba puhul):
märkida kõnealuse ühenduse kauba puhul kood .
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad (pro memoria)
224
V OSA ÜHIS- / LIIDU TRANSIIDI TALITLUSPIDEVUSE PROTSEDUUR
1. PEATÜKK. SISSEJUHATUS
Konventsiooni I liite Käesolevas osas kirjeldatud talitluspidevuse protseduur hõlmab art 26 olukordi, kus kas tolli või ettevõtja süsteem ei tööta.
LTS art 6 lk 3 p b Talitluspidevuse protseduuri kasutamisel tuleb järgida mitut olulist
RA art 291 üldreeglit:
Konventsiooni NCTSiga hõlmatud transiitvedu ja talitluspidevuse protseduur I liite II lisa on selgelt eri protseduurid. See tähendab, et kõik NCTSis RA lisa 72-04 alustatud ja edukalt lõpetatud veod tuleb lõpetada NCTSis ja kõik talitluspidevuse protseduuri raames alustatud veod tuleb lõpetada selle protseduuri kasutamist reguleerivate sätete kohaselt. Talitluspidevuse protseduuri kasutamise korral tuleb tagada, et tühistatakse kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi rikke tõttu edasi töödeldud.
1. Transiidideklaratsioon talitluspidevuse protseduuri korral
Talitluspidevuse protseduuris kasutatakse transiidideklaratsioonina paberdokumente.
2. Tempel talitluspidevuse protseduuri korral
Selleks et hoida ära probleeme vahetolliasutus(te)s ja sihttolliasutuses, peab talitluspidevuse protseduuri puhul kasutatav paberil transiidideklaratsioon olema kõigile transiitveos osalejatele äratuntav.
Selleks tähistatakse talitluspidevuse protseduur transiidideklaratsiooni pabereksemplaridel templiga (mõõtmed 26 × 59 mm, punane tint) SADi lahtris A või TADil tolli viitenumbri lahtris. Templi võib eelnevalt SADile või TADile trükkida.
225
Dokumendile paneb tavaprotseduuri korral templi lähtetolliasutus ja lihtsustatud protseduuri korral volitatud kaubasaatja. Talitluspidevuse protseduuri tempel eri keeltes on esitatud lisas 8.1.
Aktsepteeritakse mõlemat liiki templeid – nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ette nähtud vana templit ja liidu tolliseadustikuga ette nähtud uut templit. Vanu templeid võib kasutada varude lõppemiseni.
3. Lähtetolliasutuse NTCSi ajutine rike
Iga riigi toll otsustab, millistel tingimustel pädev asutus talitluspidevuse protseduuri kasutab. Need tingimused tuleb siiski eelnevalt kindlaks määrata ja teha ettevõtjatele teatavaks/kättesaadavaks.
4. Protseduuri pidaja arvutisüsteemi ajutine rike
Käesolev jaotis hõlmab järgmisi juhtumeid:
protseduuri pidaja arvutisüsteem ei tööta; protseduuri pidaja arvutisüsteemi ja NCTSi vaheline elektrooniline ühendus ei tööta.
Talitluspidevuse protseduuri kasutamise peab toll eelnevalt heaks kiitma. Heakskiidu saamiseks peab nii tavaprotseduuri kui ka lihtsustatud protseduuri kasutav protseduuri pidaja teatama tollile faksi või e-posti teel või muul viisil talitluspidevuse protseduuri kasutamise põhjused ja algusaja.
Kui tolliasutused on süsteemi väidetavas rikkes veendunud, teatavad nad protseduuri pidajale oma nõusolekust kasutada asendustoimingut. Nad võivad paluda ka tõendeid või teha kontrolle. Kui mõni protseduuri pidaja teatab süstemaatiliselt
226
süsteemi riketest, keelduvad tolliasutused nõusoleku andmisest.
Toll kontrollib talitluspidevuse protseduuri kasutamist, et vältida selle kuritarvitamist.
Kui rohkem kui 2 % volitatud kaubasaatja aastastest deklaratsioonidest tehakse talitluspidevuse protseduuri raames tulenevalt tema arvutisüsteemi või tema süsteemi ja NTCSi elektroonilise ühenduse riketest, vaadatakse luba läbi, et hinnata, kas loa tingimused on endiselt täidetud.
5. Protseduurid
5.1. Lähtetolliasutus – tavaprotseduur
Tavaprotseduuri korral täidab protseduuri pidaja paberil transiidideklaratsiooni ja esitab selle koos kaubaga lähtetolliasutusele.
Üksikasjalikum teave on V osa 2. ja 3. peatükis.
Transiitvedu ja transiidiprotseduur tuleb lõpetada paberil deklaratsiooni alusel.
TOLL Talitluspidevuse protseduuri kasutamise korral tuleb tagada, et tühistatakse kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi rikke tõttu edasi töödeldud. Ettevõtja on kohustatud teavitama pädevat asutust igast süsteemi sisestatud, kuid seejärel talitluspidevuse protseduurile suunatud deklaratsioonist.
NCTSist kustutatakse kõik transiitveo andmed ja transiitveole määratud LRN või MRN.
5.2. Lähtetolliasutus – volitatud kaubasaatja
Toll võib anda talitluspidevuse protseduuri kasutamise loa volitatud
227
kaubasaatja ja tolli vahel kokku lepitud korras.
Protseduuri pidaja täidab paberil transiidideklaratsiooni.
Üksikasjalikum teave on VI osa jaotises 3.5.3.2.
Kui süsteem on jälle töökorras, teavitab protseduuri pidaja sellest tolli ja esitab vajaduse korral kasutatud dokumentide üksikasjad.
5.3. Sihttolliasutus – tavaprotseduur
Kui kaup on lähtetolliasutuse NCTSis vabastatud transiidiks, kuid sihttolliasutuse süsteem kauba saabumisel ei toimi, lõpetab sihttolliasutus protseduuri TADi alusel ja teeb transiitveo lõpetamiseks vajalikud kanded NCTSi, kui see on jälle töökorras, et lähtetolliasutus saaks protseduuri lõpetada.
Kui eeskirjade eiramisi ei avastatud, väljastab sihttolliasutus protseduuri pidajale või vedajale alternatiivse tõendi protseduuri lõpetamise kohta. Üksikasjalikum teave on 6. peatüki jaotises 4.2.
5.4. Sihttolliasutus – volitatud kaubasaaja
Kui sihttolliasutuse NCTS ei tööta, järgib volitatud kaubasaaja VI osa kohast volitatud kaubasaaja protseduuri.
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
228
8.1. Talitluspidevuse protseduuri tempel
A) Tempel enne ja pärast 1. maid 2016 (vanu templeid võib kasutada varude lõppemiseni)
BG: NCTS АВАРИЙНА ПРОЦЕДУРА НЯМА НАЛИЧНИ ДАННИ В СИСТЕМАТА ЗАПОЧНАТА НА ______(Дата/час)
CH: NCTS FALLBACK PROCEDURE NO DATA AVAILABLE IN THE SYSTEM INITIATED ON______(Date/hour)
CS: NCTS HAVARIJNÍ POSTUP DATA NEJSOU V SYSTÉMU ZAHÁJEN DNE______(Datum/hodina)
DA: NCTS NØDPROCEDURE INGEN DATA TILGÆNGELIGE I SYSTEMET PÅBEGYNDT DEN______(Dato/klokkeslæt)
DE: NCTS NOTFALLVERFAHREN KEINE DATEN IM SYSTEM VERFÜGBAR Begonnen am______(Datum/Uhrzeit)
Ticket-Nr: ______
EE: NCTS ASENDUSTOIMING Süsteemi andmed ei ole kättesaadavad Algatatud ______(Kuup/kellaaeg).
EL: ΕΚΤΑΚΤΗ ΔΙΑΔΙΚΑΣΙΑ NCTS ΤΟ ΣΥΣΤΗΜΑ ΔΕΝ ΔΙΑΘΕΤΕΙ ΚΑΝΕΝΑ ΣΤΟΙΧΕΙΟ ΑΡΧΙΣΕ ΣΤΙΣ______(Ημερομηνία/ώρα)
229
EN: NCTS FALLBACK PROCEDURE NO DATA AVAILABLE IN THE SYSTEM INITIATED ON______(Date/hour)
ES: PROCEDIMIENTO DE EMERGENCIA PARA CASOS DE FALLO DEL NCTS DATOS NO DISPONIBLES EN EL SISTEMA INICIADO EL______(Fecha/hora)
FI: NCTS-VARAMENETTELY JÄRJESTELMÄ EI KÄYTETTÄVISSÄ ALOITETTU ______(pvm/kellonaika)
FR: PROCÉDURE DE SECOURS NSTI AUCUNE DONNÉE DISPONIBLE DANS LE SYSTÈME ENGAGEE LE ______(Date/heure)
HU: NCTS TARTALÉK ELJÁRÁS NINCS ELÉRHETŐ ADAT A RENDSZERBEN INDÍTVA ______(Dátum/óra)
IS:
IT: PROCEDURA DI RISERVA DEL NCTS DATI NON DISPONIBILI NEL SISTEMA AVVIATA IL______(Data/ora)
LV: DTKS ALTERNATĪVĀ PROCEDŪRA DATI SISTĒMĀ NAV PIEEJAMI UZSĀKTS ______(Datums/stunda)
230
LT: NCTS ATSARGINĖ PROCEDŪRA SISTEMOJE DUOMENŲ NĖRA PRADĖTA ______(data/valanda)
MK: НКТС РЕЗЕРВНА ПОСТАПКА ТРАНЗИТ ВО УНИЈАТА/ЗАЕДНИЧКИ ТРАНЗИТ НЕМА ДОСТАПНИ ПОДАТОЦИ ВО СИСТЕМОТ ЗАПОЧНАТО НА______(датум/час)
MT: PROĊEDURA TA’ RIŻERVA NCTS L-EBDA DEJTA DISPONIBBLI FIS-SISTEMA MIBDIJA FI ______(Data/ħin)
NL: NOODPROCEDURE NCTS GEGEVENS NIET BESCHIKBAAR IN HET SYSTEEM BEGONNEN OP______(Datum/uur)
NO: NCTS FALLBACK PROCEDURE NO DATA AVAILABLE IN THE SYSTEM INITIATED ON______(Date/hour)
PL: PROCEDURA AWARYJNA NCTS DANE NIE SĄ DOSTĘPNE W SYSTEMIE OTWARTO W DNIU______(data/godzina)
PT: PROCEDIMENTO DE CONTINGÊNCIA EM CASO DE FALHA DO NSIT DADOS NÃO DISPONÍVEIS NO SISTEMA INICIADO A______(Data/hora)
RO: PROCEDURA DE REZERVĂ NCTS NICIO DATĂ DISPONIBILĂ ÎN SISTEM INIȚIATĂ LA ______(Data/ora)
231
RS: NCTS РЕЗЕРВНИ ПОСТУПАК ТРАНЗИТ УНИЈЕ/ЗАЈЕДНИЧКИ ТРАНЗИТ У СИСТЕМУ НЕМА ДОСТУПНИХ ПОДАТАКА ПОКРЕНУТО ДАНА______(датум/час)
ALTERNATIVNI POSTOPEK NCTS SI: PODATKI V SISTEMU NISO NA VOLJO ZAČETO DNE______(Datum/ura)
SK: NCTS HAVARIJNÝ STAV V SYSTÉME NIE SÚ K DISPOZÍCII ŽIADNE ÚDAJE SPUSTENÝ ______(dátum/hodina)
SV: RESERVRUTIN NÄR NCTS INTE FUNGERAR INGA DATA TILLGÄNGLIGA I SYSTEMET INLEDD DEN______(Datum/klockslag)
HR: Stamp
TR: NCTS KAĞIT USULÜ
BİRLİK TRANSİTİ/ORTAK TRANSİT B SİSTEMDE VERİ BULUNMAMAKTADIR
...... ’DE BAŞLATILMIŞTIR
(Tarih/Saat)
B) Alates 1. maist 2016 kasutatav uus tempel
BG:
232
CS:
DA:
DE:
EE:
EL:
233
EN:
ES:
FI:
FR:
HU:
IS:
234
IT:
LV:
LT:
MK: ПОСТАПКА ЗА ОБЕЗБЕДУВАЊЕ НА КОНТИНУИТЕТ ВО РАБОТЕЊЕТО ТРАНЗИТ НА УНИЈАТА/ЗАЕДНИЧКИ ТРАНЗИТ НЕМА ДОСТАПНИ ПОДАТОЦИ ВО СИСТЕМОТ ЗАПОЧНАТО НА______(датум/час)
MT:
NL:
235
NO:
PL:
PT:
RO:
SI:
SK:
236
SV:
HR:
TR:
RS: ОСИГУРАЊЕ КОНТИНУИТЕТА ПОСТУПКА ТРАНЗИТ УНИЈЕ/ЗАЈЕДНИЧКИ ТРАНЗИТ У СИСТЕМУ НЕМА ДОСТУПНИХ ПОДАТАКА ПОКРЕНУТО ДАНА______(датум/час)
237
2. peatükk. SADi ja TADiga seotud üldised juhised
Konventsiooni I V osas käsitletakse talitluspidevuse protseduuri, milles kasutatakse liite art 3 p c, d ja v ühtset haldusdokumenti (SAD) või transiidi saatedokumenti (TAD) LTS art 5 lg 12 ja art 6 lg 3 p b paberil transiidideklaratsioonina. Käesolev osa on jagatud kuude peatükki.
3. peatükis käsitletakse transiidi tavaprotseduuri deklaratsiooni.
4. peatükis käsitletakse formaalsusi lähtetolliasutuses.
5. peatükis käsitletakse veo käigus esinevaid vahejuhtumeid.
6. peatükis käsitletakse formaalsusi sihttolliasutuses.
Märkus
Oluline on märkida, et terminil „transiidideklaratsioon“ on kaks tähendust. Esiteks tähendab „transiidideklaratsioon“ deklaratsiooni, millega isik ettenähtud vormis ja viisil avaldab soovi esitada kaup transiidiprotseduurile. Teiseks tähendab see dokumenti, mida kasutatakse transiidideklaratsioonina, st nõutavaid „SADi või TADi eksemplare“. Järgmistes peatükkides kasutatakse „transiidideklaratsiooni“ esimeses tähenduses ja selle ettenähtud vorm on SAD või TAD.
238
3. PEATÜKK. TRANSIIDI TAVAPROTSEDUURI DEKLARATSIOON
1. Sissejuhatus
Käesolevas peatükis kirjeldatakse talitluspidevuse protseduuri, milles kasutatakse SADi või TADi paberil transiidideklaratsioonina.
Jaotises 2 esitatakse tavapärase transiidiprotseduuri deklaratsiooni põhialused ja seda reguleerivad õigusaktid.
Jaotises 3 kirjeldatakse tavapärase transiidiprotseduuri deklaratsiooni täitmist alates kauba pealelaadimisest kuni deklaratsiooni allkirjastamiseni.
Jaotises 4 käsitletakse tavapärase transiidiprotseduuri deklaratsiooniga seotud eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 3. peatüki lisasid.
239
2. Põhialused ja õigusaktid
Paberil transiidideklaratsioon on tollideklaratsioon, mille alusel kohaldatakse kauba suhtes transiidiprotseduuri. Selle võib esitada järgmisel kujul:
ühtne haldusdokument (SAD) või ettevõtja arvutisüsteemist valgele paberile trükitud SAD, või transiidi saatedokument (TAD), millele on vajaduse korral lisatud kaubanimekiri (LoI). Sel juhul puudub TADil tolli viitenumber.
SADi ja TADi transiidideklaratsioonina kasutamise õiguslikud alused on:
SAD-konventsioon; konventsiooni I liite artikli 3 punktid c ja v ning artikkel 26; konventsiooni III liite: II jaotise artiklid 5 ja 6, lisad A3, A4, A5 ja A6, lisad B1, B4, B5 ja B6; liidu tolliseadustiku artikli 5 lõige 12 ja artikli 6 lõike 3 punkt b; delegeeritud määruse lisa B-01; üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liited F1 ja F2; rakendusmääruse lisa 72-04 III ja IV peatükk.
3. Deklareerimiskord
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
SADi ja SAD-bis'i kui paberil transiidideklaratsiooni vorm ja täitmine (jaotis 3.1.1); lastinimekirjad, vorm, täitmine ja kasutamine (jaotis 3.1.2); TADi kui paberil transiidideklaratsiooni vorm ja täitmine
240
(jaotis 3.1.3); segasaadetised (jaotis 3.1.4); transiidideklaratsiooni allkirjastamine (jaotis 3.1.5).
3.1. Paberil transiidideklaratsioonid
3.1.1. SADi kui paberil transiidideklaratsiooni vormid ja täitmine
SAD koosneb järgmistest nummerdatud eksemplaridest:
kaheksast järjestikku nummerdatud eksemplarist koosnev 8- leheküljeline komplekt (eksemplarid 1–8) või neljast järjestikku nummerdatud eksemplarist koosnev 4- leheküljeline komplekt (eksemplarid 1/6, 2/7, 3/8 ja 4/5). SADi võib vajaduse korral täiendada ja jätkata SAD-bis'i vormide või lastinimekirjadega. SAD-bis'i vormid nummerdatakse nagu tavalised eksemplaride komplektid järgmiselt: kaheksast eksemplarist koosnev 8-leheküljeline komplekt 1 bis – 8 bis; eksemplaridest 1/6 bis, 2/7 bis, 3/8 bis ja 4/5 bis koosnev 4- leheküljeline komplekt. Lisateave lastinimekirjade kohta on jaotises 3.1.2.
Paberil transiidideklaratsiooni jaoks kasutatakse kolme SADi eksemplari – 1, 4 ja 5:
eksemplar 1 jääb pärast deklaratsiooni registreerimist lähtetolliasutusse; eksemplar 4 liigub koos kaubaga sihttolliasutusse ja jääb sinna; eksemplar 5 liigub koos kaubaga sihttolliasutusse ja saadetakse pärast transiidiprotseduuri lõpetamist tagasi lähteriiki. Kui transiidideklaratsiooniks kasutatakse 4-leheküljelist komplekti,
241
võetakse kasutusele korraga kaks komplekti: ühest komplektist eksemplarid 1 ja 4 ning teisest eksemplar 5. Mõlemas komplektis tuleks kasutamata jäänud eksemplarid ära näidata, kriipsutades lehekülje serval maha kasutamata jäänud eksemplari numbri, nt kui eksemplaril 1/6 on number 6 maha kriipsutatud, tähendab see, et kasutatakse eksemplari 1.
Konventsiooni III Transiidideklaratsioonina kasutatavad SADi vormid peavad liite I jaotise art 3 ja 5 vastama järgmistele tehnilistele nõuetele, v.a ettevõtja
SAD-konventsiooni arvutisüsteemis elektrooniliselt koostatava deklaratsiooni puhul. II lisa
DA lisa B-01
Paberil transiidideklaratsioonina kasutatav SAD trükitakse paberile, mis on:
isekopeeruv; sobiv kirjutamiseks; kaaluga vähemalt 40 g/m²; piisavalt läbipaistmatu, et lehe ühel küljel olev teave ei segaks lehe teisel küljel oleva teabe lugemist; piisavalt tugev, et tavakasutuse korral mitte rebeneda ega kortsuda; valge ja trükitud rohelise värviga. Transiidi jaoks kohustuslikel lahtritel on roheline taust.
Vormide mõõtmed on 210 × 297mm, kusjuures pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus -5 mm kuni +8 mm.
SADi tunnusvärvid on järgmised:
8-leheküljelise SAD-komplekti ja 8-leheküljelise SAD- biskomplekti: – eksemplaride 1, 2, 3 ja 5 paremas servas peab olema vastavalt punane, roheline, kollane ja sinine pidev joon; – eksemplaride 4, 6, 7 ja 8 paremas servas peab olema vastavalt
242
sinine, punane, roheline ja kollane katkendlik joon; ● 4-leheküljelisel SAD-komplektil ja 4-leheküljelisel SAD-bis- komplektil: – eksemplaride 1/6, 2/7, 3/8 ja 4/5 paremas servas peab olema pidev joon ja pidevast joonest paremal vastavalt punane, roheline, kollane või sinine katkendlik joon; – pideva joone laius peab olema umbes 3 mm. Katkendlik joon peab koosnema üksteisest 3 mm kaugusel olevatest järjestikustest ruutudest, mille küljepikkus on 3 mm.
Üldjuhul koostatakse paberipõhised transiidideklaratsioonid SADis kas kirjalikult, käsitsi või väljatrükina ettevõtja arvutisüsteemist. SADi väljatrükkimist tavapaberile ametliku või erasektori andmetöötlussüsteemi abil võib möödapääsmatutel juhtudel lubada siiski üksnes teatavatel tingimustel.
Kui vormid täidetakse kirjutusmasinal, mõne teise kirjutiga või muul sarnasel viisil, tuleb need täita nii, et lahtris 2 näidatavate üksikasjade esimene täht satuks lahtri 2 vasakus ülemises osas olevasse väiksesse lahtrisse.
Vorme võib täita loetavalt käsitsi, kasutades tinti ja suurtähti.
SAD-konventsiooni Paberil transiidideklaratsiooni puhul tuleb täita kõik SADi II lisa 3. liide eksemplaride kohustuslikud lahtrid, muude lahtrite täitmine on Konventsiooni III liite lisa B6 vabatahtlik.
ÜDA 9. lisa liide C1 Täitma peab vaid SADi esimese (pealmise) eksemplari. Kuna kasutatav dokument peab olema isekopeeruv, jäävad on andmed nähtavad ka teistel eksemplaridel.
Transiidideklaratsioonid koostatakse konventsiooniosaliste ühes ametlikus keeles, mis on vastuvõetav lähetusriigi pädevale
243
asutusele.
Viivituste vältimiseks lähte- ja sihttolliasutuses (või vahetolliasutuses) on oluline, et ettevõtjad täidaksid SADi korrektselt.
Lähtetolliasutus vastutab selle eest, et SAD on korrektselt ja loetavalt täidetud ning kinnitatud lähtetolliasutuse selgelt loetava templiga.
Transiidi puhul tuleb maksimumnõudena täita järgmised lahtrid: 1 (kolmas osa), 2, 3, 4, 5, 6, 8, 15, 17, 18, 19, 21, 25, 26, 27, 31, 32, 33 (esimene osa), 35, 38, 40, 44, 50, 51, 52, 53, 55 ja 56 (st rohelise taustaga lahtrid, v.a lahtri 26 puhul). Üksikasjalikum teave on SAD- konventsiooni II lisa 1. ja 2. liites / ÜDA 9. lisa liites C1.
TOLL
Suurtähtedega B, C, D(/J), E(/J), F, G ja I tähistatud SAD-vormi lahtrid täidab toll. Lahtri I vasakpoolset osa võib siiski kasutada ka volitatud kaubasaaja tehtavate kannete jaoks.
244
Kustutamine või ülekirjutamine ei ole lubatud. Kui on vaja teha
SAD- parandusi, kriipsutatakse valed andmed läbi ja vajaduse korral konventsiooni II lisa 3. liide lisatakse vajalikud andmed. Iga sellise paranduse juures peavad ÜDA 9. lisa liide olema paranduse teinud isiku nimetähed ja need kinnitab pädev C1 asutus. Mõnikord võib toll nõuda uue deklaratsiooni esitamist.
Paranduste tegemine ei ole siiski lubatud, kui pädevad asutused on LTS art 173 pärast transiidideklaratsiooni kättesaamist osutanud kavatsusele Konventsiooni I liite art 31 kaup läbi vaadata, kindlaks teinud valeandmed või kauba juba vabastanud.
SADi võib vajaduse korral täiendada ühe või mitme lisalehega SAD- konventsiooni I SAD-bis. lisa 3. liide
ÜDA 9. lisa liide SAD-bis vorme võib kasutada järgmistes olukordades: B3 • kui transiidideklaratsioon on seotud rohkem kui ühe kaubanimetusega või
• kui kaubasaadetis sisaldab nii T1, T2 kui T2F tollistaatusega kaupa.
SAD-bis vorme kasutatakse sel juhul (nagu lastinimekirju) eri tollistaatusega kauba (T1, T2 või T2F) andmete märkimiseks. Lisaks peab SAD sisaldama kokkuvõtet eri tollistaatusega kauba jaoks kasutatud SAD-bis vormidest.
SAD-bis vormid on transiidideklaratsiooni üks osa ja need peavad vastama samadele tehnilistele nõuetele.
Need tuleb täita vastavalt SAD vormi täitmise juhendile, kuid:
• segasaadetiste korral (kui tähis „T“ on SADi lahtri 1 kolmandas osas), kantakse SAD-bis vormi lahtri 1 kolmandasse ossa „Deklaratsioon“ vastavalt tähis „T1bis“, „T2bis“ või „T2Fbis“;
• SAD-bis vormi lahtri 2 „Kaubasaatja/Eksportija“ ja lahtri 8
245
„Kaubasaaja“ (4-leheküljelise komplekti lahter 2/8) täitmine on konventsiooniosalistele vabatahtlik ning piisab üksnes asjaomase isiku nime ja identifitseerimisnumbri äranäitamisest.
Kui ei ole tegemist segasaadetisega, tuleb läbi kriipsutada kasutamata jäänud kauba kirjelduse lahtrid 31, et vältida nende hilisemat kasutamist.
Märkus: SAD-bis vorme ja lastinimekirju ei saa kombineeritult koos kasutada.
3.1.2. Lastinimekirjad, nende vorm ja täitmine
Konventsiooni Lastinimekirju võib kasutada SADi kui transiidideklaratsiooni III liite lisad B4 ja B5 kirjeldava osana.
ÜDA 11. lisa . RA lisa 72-04 III ja IV peatükk
Lastinimekirjade kasutamine ei mõjuta kauba lähetamis- /ekspordiprotseduuriga seotud kohustusi ega sihtriigi mis tahes protseduure või selliste formaalsuste puhul kasutatavaid vorme.
Lastinimekirjana võib kasutada üksnes vormi esikülge.
Lastinimekirja jaoks kasutatav paber peab olema ette nähtud kirjutamiseks ja kaaluma vähemalt 40 g/m2, see ei tohi tavakasutusel kergesti rebeneda ega kortsuda.
Lastinimekirjad peavad:
kandma pealkirja „Lastinimekiri“; sisaldama lahtrit mõõtmetega 70 × 55 mm, mille ülemine osa on 70 × 15 mm tähise „T“ ja sellele järgneva kinnituse märkimiseks, ja alumiseks osaks mõõtmetega 70 × 40 mm muu vajaliku teabe märkimiseks; sisaldama veerge, mis on järgmises järjekorras ja kannavad
246
järgmisi pealkirju: – Järjekorranumber – Pakkeüksuste markeering, number, arv ja liik – Kauba kirjeldus – Lähte-/ekspordiriik – Brutomass (kg) – Ametlikuks kasutamiseks Veeru laiust võib vastavalt vajadusele kohandada. Veerg „Ametlikuks kasutamiseks“ ei tohi olla kitsam kui 30 mm. Lisaks eespool nimetatud jaotistele võib kasutada ka muid jaotisi.
Lastinimekirju esitatakse transiidideklaratsioonidega võrdne arv eksemplare.
ETTEVÕTJA
1. Igale lastinimekirja kaubanimetusele peab eelnema seerianumber. 2. Igale kaubanimetusele peavad vajaduse korral järgnema kõik õigusaktidega ettenähtud andmed, eelkõige viited esitatud dokumentide, sertifikaatide ja lubade kohta. 3. Viimase kande alla tuleb tõmmata horisontaaljoon ja kasutamata ruum kriipsutada läbi, et igasuguste täienduste lisamine oleks võimatu. 4. Kui lastinimekirju kasutatakse kaht või enamat tüüpi kaupa sisaldavate kaubasaadetiste korral, tuleks läbi kriipsutada järgmised SADi lahtrid: lahter 15 „Lähetus-/ekspordiriik“; lahter 32 „Kauba number“; lahter 33 „Kauba kood“; lahter 35 „Brutomass (kg)“; lahter 38 „Netomass (kg)“ ja vajaduse korral lahter 40 „Ülddeklaratsioon / eelnev dokument“; lahter 44 „Lisateave / esitatud dokumendid; sertifikaadid ja load“.
5. Kui lastinimekirju kasutatakse kaht või enamat tüüpi kaupa sisaldava kaubasaadetise jaoks, ei kasutata SADi lahtrit 31 „Pakkeüksused ja kauba
247
kirjeldus“ markeeringute, konteineri numbrite, pakkeüksuste arvu ja liigi näitamiseks või kauba kirjeldamiseks. Selles lahtris tuleb siiski vastavalt viidata lisatud lastinimekirja seerianumbrile ja tähisele (T1, T2, T2F).
TOLL Lähtetolliasutus märgib lastinimekirjale registreerimisnumbri. See on vastava SADi registreerimisnumber. Number kantakse lastinimekirjale kas lähtetolliasutuse nime sisaldava templiga või käsitsi. Kui number kantakse lastinimekirjale käsitsi, peab numbri juures olema lähtetolliasutuse tempel. Tolliametniku allkiri ei ole kohustuslik.
Pädevad asutused võivad lubada protseduuri pidajal kasutada
spetsiaalseid lastinimekirju, mis ei vasta kõikidele eespool toodud lastinimekirjade standardnõuetele.
Selliseid nimekirju võib kasutada üksnes juhul, kui:
neid annavad välja äriühingud, kelle raamatupidamine toimub elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil;
need on koostatud ja täidetud sellisel viisil, et pädev asutus saab neid hõlpsasti kasutada;
need sisaldavad iga kaubanimetuse kohta standardlastinimekirjades nõutavat teavet.
Kui ühe SADi juures on kaks või enam lastinimekirja, peab neil kõigil
olema protseduuri pidaja antud seerianumber. SADile lisatud lastinimekirjade üldarv on näidatud SADi lahtris 4 „Lastinimekirjad“.
248
3.1.3. TADi kui paberil transiidideklaratsiooni vorm ja täitmine
Konventsiooni Paberil transiidideklaratsioonina võib kasutada transiidi III liite lisad A3, A4, A5 ja A6 saatedokumendi (TAD) vormi, millele vajaduse korral lisatakse
ÜDA 9. lisa liited kaubanimekiri (LoI). F1 ja F2
TAD tuleb täita kirjalikult, käsitsi või trükkida välja ettevõtja arvutisüsteemist. Täita tuleb kõik transiidideklaratsiooni kohustuslikud lahtrid vastavalt konventsiooni III liite lisale B6 / ÜDA 9. lisa liitele C1.
Kui TADi kasutatakse paberil transiidideklaratsioonina, ei määrata transiitveole tolli viitenumbrit (MRN). Selle asemel kasutatakse riiklikku talitluspidevuse protseduuri viitenumbrit, mis märgitakse TADi paremasse ülanurka.
Kui transiitvedu hõlmab rohkem kui ühte kaubanimetust, lisatakse TADile üks või mitu kaubanimekirja. Kaubanimekirjal peab olema sama transiidideklaratsiooni viitenumber kui TADil, millele see on lisatud. Kaubanimekiri täidetakse vastavalt konventsiooni III liite lisale A5 / ÜDA 9. lisa liitele F2.
Kaubanimekiri:
1) peab kandma pealkirja „Kaubanimekiri“;
2) sisaldama järgmisi elemente: seerianumber; lähtetolliasutus; transiidideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäev; transiitveo viitenumber; iga kauba järjekorranumber (lahter 32); markeering ja numeratsioon (lahtrid 31/1 ja 31/2), konteineri number, kui on (lahter 31/3); kauba kirjeldus (lahter 31/4); segasaadetise korral tegelik staatus (T1, T2, T2F) (lahter 1/3);
249
kauba kood (lahter 33); ülddeklaratsioon / eelnevad dokumendid (lahter 40); lähte- või ekspordiriik ja sihtriik (lahtrid 15 ja 17); bruto- ja netomass (lahtrid 35 ja 38); lisateave / esitatud dokumendid / sertifikaadid ja load (lahter 44); kaubasaatja (lahter 2); kaubasaaja (lahter 8). Tingimuslikud lahtrid on järgmised: 1/3, 8, 31/3, 33 ja 40.
Lahter 2 võib olla kohustuslik.
Kui iga kaubanimetuse kohta on LoIs märgitud need andmed, ei sisestata neid TADi vastavatesse lahtritesse.
Üks LoI võib sisaldada mitut kaubanimetust (lahtrid on vertikaalselt laiendatavad). Üks transiidideklaratsioon võib sisaldada kuni 99 kaubanimetust.
3.1.4. Segasaadetised
Konventsiooni Kui ühe transiidideklaratsiooniga hõlmatud kaubasaadetis sisaldab I liite art 28 transiidiprotseduuri T1 kohaselt veetavat liiduvälist kaupa ja RA art 294 ÜDA 9. lisa transiidiprotseduuri T2/T2F kohaselt veetavat liidu kaupa, lisatakse SADile kas eraldi SAD-bis vormid (vt jaotis 3.2.2) või lastinimekirjad liide D1 (vt jaotis 3.2.3). SAD annab üldteabe ja kokkuvõtte eri tollistaatusega RA lisa B kauba puhul kasutatavatest SAD-bis vormidest või lastinimekirjadest. Iga SAD-bis vorm või lastinimekiri hõlmab sama tollistaatusega kaupa.
Teise võimalusena võib koostada eraldi SADi või TADi (nt T1 SAD/TAD liiduväliste kaupade jaoks ja T2 või T2F SAD/TAD liidu kaupade jaoks).
Kui TADi kasutatakse paberil transiidideklaratsioonina, võib see hõlmata nii liiduvälist kui ka liidu kaupa. Lahtri 1 parempoolsesse ossa märgitakse tähis „T-“ ja iga kaubanimekirjas oleva kaubanimetuse
250
kohta lahtrisse 1/3 vastav kood (T1, T2 või T2F).
Märkus: võib juhtuda, et liidu kaupa, mille suhtes ei kohaldata transiidiprotseduuri (ja mis liigub liidu tolliterritooriumil), veetakse sama transpordivahendiga, millega veetakse ka transiidiprotseduurile suunatud kaupa. Sel juhul hõlmab transiidideklaratsioon üksnes transiidiprotseduurile suunatud kaupa.
ETTEVÕTJA
Segasaadetiste korral kantakse SADi/TADi lahtri 1 parempoolsesse ossa tähis „T-“. See näitab, et vastavalt vajadusele tuleb lisada SAD-bis vormid tähistega „T1bis“, „T2bis“ või „T2Fbis“ või lastinimekirjad tähistega „T1“, „T2“ või „T2F“.
SAD-bis vormide kasutamisel tuleks läbi kriipsutada SADi esimese kaubanimetuse järgmised lahtrid:
lahter 32 „Kauba number“; lahter 33 „Kauba kood“; lahter 35 „Brutomass (kg)“; lahter 38 „Netomass (kg)“; lahter 40 „Ülddeklaratsioon / eelnev dokument“; ja vajaduse korral lahter 44 „Eriteave / esitatud dokumendid / sertifikaadid ja load“. Lisaks kantakse tähistega „T1bis“, „T2bis“ või „T2Fbis“ SAD-bis vormide arv
lahtrisse 31 „Pakkeüksused ja kauba kirjeldus“.
Lastinimekirjade kasutamisel tuleks läbi kriipsutada järgmised SADi lahtrid:
lahter 15 „Lähetus-/ekspordiriik“; lahter 32 „Kauba number“; lahter 33 „Kauba kood“; lahter 35 „Brutomass (kg)“; lahter 38 „Netomass (kg)“; lahter 40 „Ülddeklaratsioon / eelnev dokument“; ning vajaduse korral lahter 44 „Lisateave / esitatud dokumendid jne“. Lisaks kantakse erinevate lastinimekirjade seerianumber ja tähis „T1“, „T2“ või
251
„T2F“
lahtrisse 31 „Pakkeüksused ja kauba kirjeldus“.
Lastinimekirja kasutamisel tuleks läbi kriipsutada järgmised TADi lahtrid:
lahter 15 „Lähetus-/ekspordiriik“; lahter 17 „Sihtriik“; lahter 32 „Kauba number“; lahter 33 „Kauba kood“; lahter 35 „Brutomass (kg)“; lahter 38 „Netomass (kg)“; lahter 40 „Ülddeklaratsioon / eelnev dokument“; ning vajaduse korral lahter 44 „Eriteave / esitatud dokumendid / sertifikaadid ja load“; lahter 31 „Tähised, numbrid, pakkeüksused ja kauba kirjeldus“; lahter 2 „Kaubasaatja“; lahter 8 „Kaubasaaja“.
3.1.5. Transiidideklaratsiooni allkirjastamine
Konventsiooni Deklaratsiooni allkirjastamisega võtab protseduuri pidaja vastutuse I liite II lisa deklaratsioonis esitatud teabe õigsuse, lisatud dokumentide ehtsuse RA lisa 72-04 ja kõikide kõnealuse kauba transiidiprotseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmise eest.
ETTEVÕTJA
Protseduuri pidaja või tema esindaja annab transiidideklaratsioonile allkirja SADi või TADi lahtrisse 50.
Konventsiooni Volitatud kaubasaatjatel võib lubada jätta allkirjastamata I liite II lisa transiidideklaratsioonid, millel on volitatud kaubasaatja eritempel ja Konventsiooni III liite lisad B6 mis on esitatud elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil.
252
ja B9 Allkirjastamata jätmise luba antakse siis, kui volitatud kaubasaatja
RA lisa 72-04 on eelnevalt esitanud tolliasutusele kirjaliku dokumendi, millega ta kohustub olema kõigi kõnealust eritemplit kandvate transiidideklaratsioonide alusel toimuvate transiitvedude puhul protseduuri pidaja.
Allkirjastamata transiidideklaratsiooni sellesse lahtrisse, mis on ette nähtud protseduuri pidaja allkirja jaoks, kantakse märkus: „Allkirjanõudest loobutud – 99207“.
Lisateave selle lihtsustatud protseduuri kohta on esitatud VI osas.
253
4. Eriolukorrad (pro memoria)
4.1. Pakendatud kauba suhtes kohaldatav kord
Üksikasjalikum teave on IV osa I peatüki jaotises 5.1.
4.2. Reisija pagasis olev kaup
Üksikasjalikum teave on IV osa I peatüki jaotises 5.2.
4.3. Liidu kauba vedu ühistransiidiprotseduuri riiki, riigist või riigi kaudu
Üksikasjalikum teave on IV osa I peatüki jaotises 5.3.
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
254
4. PEATÜKK. FORMAALSUSED LÄHTETOLLIASUTUSES
1. Sissejuhatus
Jaotises 2 käsitletakse lähtetolliasutuses täidetavate formaalsuste põhialuseid ja antakse üldteavet õigusaktide kohta.
Jaotises 3 kirjeldatakse protseduuri lähtetolliasutuses.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 2. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Transiidiprotseduur algab lähtetolliasutuses paberil transiidideklaratsiooni (SADi või TADi) ja kauba esitamisega.
Õigusallikad on:
konventsiooni I liite artikkel 26; liidu tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punkt b; rakendusmääruse artikkel 291; konventsiooni I liite II lisa; rakendusmääruse lisa 72-04.
3. Lähtetolliasutuse tolliprotseduuri kirjeldus
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
paberil transiidideklaratsiooni esitamine (jaotis 3.1); tagatise esitamine (jaotis 3.2); paberil transiidideklaratsiooni vastuvõtmine, registreerimine ja
255
kinnitamine (jaotis 3.3); paberil transiidideklaratsiooni muutmine (jaotis 3.4); paberil transiidideklaratsiooni tühistamine (jaotis 3.5); paberil transiidideklaratsiooni kontrollimine (jaotis 3.6); marsruut (jaotis 3.7); tähtaeg (jaotis 3.8); identifitseerimismeetmed (jaotis 3.9); kauba vabastamine transiidiks (jaotis 3.10).
3.1. Paberil transiidideklaratsiooni esitamine
Paberil transiidideklaratsioon ja kõik saatedokumendid esitatakse koos kaubaga lähtetolliasutuses selle kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Protseduuri pidaja taotlusel võib neid siiski esitada ka muul ajal ja muudes lähtetolliasutuse poolt heakskiidetud kohtades.
ETTEVÕTJA
Lähtetolliasutuses tuleb esitada järgmised dokumendid:
nõuetekohaselt täidetud SADi eksemplarid 1, 4 ja 5. SAD-bis vormide või lastinimekirjade kasutamisel tuleb need lisada SADile; kaks TADi eksemplari, millele on vajaduse korral lisatud kaubanimekiri (LoI); tagatis (kui on nõutav: vt III osa); muud dokumendid vastavalt vajadusele.
TOLL
Lähtetolliasutus kontrollib:
kas SADi eksemplarid 1, 4 ja 5 on nõuetekohaselt täidetud ja kas SAD-bis vormide või lastinimekirjade kasutamise korral on need SADile lisatud;
256
kas kaks TADi eksemplari on nõuetekohaselt täidetud ja kas LoI kasutamise korral on see TADile lisatud; tagatise kehtivust ja summat; muid vajalikke dokumente.
3.2. Tagatise esitamine
Konventsiooni Transiidiprotseduuri alustamiseks nõutakse tagatist (v.a seaduse või I liite art 9 loaga tehtud erandi korral). LTS art 89 lg 2 Lisateave tagatiste kohta on esitatud III osas.
257
TOLL
Lähtetolliasutus kontrollib, kas:
SADi või TADi lahtris 52 esitatud üksikasjad tagatise kohta langevad kokku esitatud tagatisdokumentide originaalidel olevate andmetega; tagatissumma on piisav; tagatis kehtib kõikides transiitveoga seotud konventsiooniosalistes riikides; tagatis on SADi või TADi lahtris 50 nimetatud protseduuri pidaja nimel; tagatis ei ole muutunud kehtetuks (TC 31 ja TC 33 sertifikaadid); üheaastane kehtivusaeg alates tagatise andmise kuupäevast ei ole lõppenud (TC 32 kviitung); allkiri deklaratsioonil SADi või TADi lahtris 50 vastab allkirjale TC 31 üldtagatise sertifikaadi pöördel või TC 33 tagatisest vabastamise sertifikaadil.
NB! Esitada tuleb tagatisdokumentide originaalid.
Kui tegemist on maksekviitungina esitatava üksiktagatisega, säilitatakse TC 32 tagatise maksekviitung ja lisatakse see SADi eksemplarile 1 või TADi esimesele eksemplarile.
Kui tegemist on üksiktagatisega kohustuse vormis, säilitatakse kohustust tõendav dokument ja lisatakse SADi eksemplarile 1 või TADi esimesele eksemplarile.
Üldtagatise või tagatisest vabastamise korral tagastatakse üldtagatise sertifikaadi (TC 31 või TC 33) originaal deklarandile.
3.3. Transiidideklaratsiooni aktsepteerimine ja registreerimine
Konventsiooni Lähtetolliasutus aktsepteerib transiidideklaratsiooni tingimusel, et: I liite art 30 ja 35
LTS art 171–172 see sisaldab kõiki ühis- / liidu transiidiprotseduuri
DA art 143 kohaldamiseks vajalikke andmeid; sellele on lisatud kõik vajalikud dokumendid; transiidideklaratsioonis osutatud kaup on tollile esitatud
258
ametlikel lahtiolekuaegadel. Silmanähtavalt ebaõiget (või mittetäielikku) SADi või TADi ei aktsepteerita.
Lähtetolliasutus peab transiidideklaratsiooni registreerima, kandes registreerimisnumbri SADi või TADi lahtrisse C „Lähtetolliasutus“, märkima SADi või TADi lahtrisse D(/J) „Lähtetolliasutuse kontroll“ teostatud kontrollide andmed, paigaldatud tollitõkendid ja määratud tähtajad, kirjutama alla ja lisama lähtetolliasutuse templi.
Talitluspidevuse protseduuri korral kasutatav dokumentide registreerimise süsteem peab NCTSist erinema.
Lähtetolliasutus peab olema pädev tegelema transiitveoga ja asjakohast liiki liiklusega. Transiitvedude ala pädevate tolliasutuste nimekiri on järgmisel veebisaidil:
http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/csrdhome_en.htm
3.4. Transiidideklaratsiooni muutmine
Konventsiooni Protseduuri pidaja võib taotleda luba transiidideklaratsiooni I liite art 31 muutmiseks isegi pärast selle aktsepteerimist tolli poolt. Muudatus LTS art 173 ei tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele kui need, mille kohta see algselt tehti.
Muudatuse korral kriipsutatakse valed andmed läbi ja lisatakse vajaduse korral õiged andmed ning deklarant märgib oma initsiaalid. Toll peab muudatused kinnitama. Mõnikord võib toll nõuda uue deklaratsiooni esitamist. Kustutamine või ülekirjutamine ei ole lubatud.
Ühtki muudatust ei lubata, kui pädev asutus on pärast transiidideklaratsiooni kättesaamist teatanud, et kavatseb kaupa kontrollida, kindlaks teinud andmete ebaõigsuse või juba kauba
259
vabastanud.
3.5. Transiidideklaratsiooni tühistamine
Konventsiooni Lähtetolliasutus võib deklarandi taotlusel transiidideklaratsiooni I liite art 32 tühistada ainult enne kauba vabastamist transiidiks. Seejärel teavitab
lähtetolliasutus deklaranti tema taotluse kohta tehtud otsusest.
LTS art 174 Kui lähtetolliasutus on deklarandile teatanud oma kavatsusest kaupa DA art 148 kontrollida, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.
Transiidideklaratsiooni ei saa tühistada pärast kauba vabastamist, välja arvatud erandlikes olukordades:
• liidu kaup on ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mida kohaldatakse liiduvälise kauba suhtes, ja kui selle liidu kauba tollistaatus on tõendatud hiljem tõenditega T2L ja T2LF või tolli kaubamanifestiga;
• kaup on ekslikult deklareeritud rohkem kui ühe tollideklaratsiooni alusel.
Talitluspidevuse protseduuri korral tuleb tagada, et tühistatakse kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi rikke tõttu täiendavalt töödeldud.
Ettevõtja on kohustatud teavitama pädevat asutust igast NCTSi sisestatud, ent seejärel talitluspidevuse protseduurile suunatud deklaratsioonist.
Mõnikord võib toll nõuda uue deklaratsiooni esitamist. Sel juhul tühistatakse eelmine deklaratsioon ja esitatakse uus deklaratsioon.
3.6. Transiidideklaratsiooni kontrollimine
Konventsiooni Lähtetolliasutus võib pärast deklaratsiooni aktsepteerimist I liite art 35
260
LTS art 188 transiidideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks teha
RA art 238 ja 239 järgmisi riskianalüüsil põhinevaid või pistelisi kontrolle:
vaadata läbi deklaratsiooni ja selle lisadokumendid; nõuda deklarandilt muude dokumentide esitamist; vaadata läbi kauba ja võtta sellest analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove ja näidiseid.
Kaupa kontrollitakse lähtetolliasutuse määratud kohtades ning selleks ette nähtud tööajal. Koht ja aeg tehakse teatavaks protseduuri pidajale. Toll võib siiski protseduuri pidaja taotluse korral vaadata kauba läbi mõnes teises kohas või väljaspool ametlikku tööaega.
Lähtetolliasutus teavitab protseduuri pidajat kontrolli käigus avastatud väiksematest puudustest. Puuduste kõrvaldamiseks teeb lähtetolliasutus (kokkuleppel protseduuri pidajaga) deklaratsioonis väiksemaid muudatusi, et kaup oleks võimalik transiidiks vabastada.
Kui kontrolli käigus avastatakse tõsiseid puudusi, teatab lähtetolliasutus protseduuri pidajale, et kaupa ei vabastata. .
3.7. Kaubaveo marsruut
Konventsiooni Üldjuhul tuleb transiidiprotseduuril olev kaup vedada I liite art 33 sihttolliasutusse majanduslikult põhjendatud teed pidi. RA art 298 Kui lähtetolliasutus või protseduuri pidaja seda vajalikuks peab, määrab kõnealune tolliasutus kindlaks liidu transiidiprotseduuri raames kohaldatava kaubaveo marsruudi, võttes arvesse asjakohast teavet, mille on esitanud protseduuri pidaja.
Kui nähakse ette marsruut, siis peab lähtetolliasutus SADi või TADi lahtrisse 44 märkima vähemalt need liikmesriigid või teised konventsiooniosalised, mille kaudu transiitvedu toimub.
261
TOLL
Lähtetolliasutus, võttes arvesse protseduuri pidaja esitatud andmeid, määrab veose ettenähtud teekonna:
kandes SADi või TADi lahtrisse 44 sõnad „ettenähtud teekond“ ja selle järele transiitveol läbitavate riikide andmed (riigikoodidest piisab).
1. märkus: liidu puhul märgitakse asjaomaste liikmesriikide koodid.
2. märkus: märgitakse kõikide ettenähtud teekonnaga seotud riikide koodid.
Konventsiooni I liite art 44 Transiitveo käigus võib veose ettenähtud teekonda muuta. Sel juhul
RA art 305 on vedaja kohustatud tegema pärast ettenähtud teekonna muutmist
RA lisa 72-04 vajalikud kanded SADi eksemplaride 4 ja 5 või TADI teise eksemplari lahtrisse 56 ning esitama selle viivitamata koos kaubaga selle riigi lähimale tolliasutusele, kelle territooriumil transpordivahend asub. Pädev asutus teeb otsuse transiitveo jätkamise kohta, võtab kõik vajalikud meetmed ja kinnitab SADi eksemplarid 4 ja 5 või TADi teise eksemplari lahtris G.
Üksikasjalikum teave veo käigus esinevate vahejuhtumite korral järgitavate protseduuride kohta on esitatud IV osa 5. peatüki jaotises 3.1.
3.8. Kauba tollile esitamise tähtaeg
Konventsiooni Lähtetolliasutus määrab tähtaja, mille jooksul kaup tuleb I liite art 34 ja art 45 lg 2 sihttolliasutuses esitada.
RA art 297 ja art 306 lg 3
Nimetatud asutuse määratud tähtaeg on kohustuslik nende riikide pädevatele asutustele, kelle territooriumile kaup transiitveo käigus siseneb, ja nad ei saa seda tähtaega muuta.
262
Kui kaup esitatakse sihttolliasutusele pärast lähtetolliasutuse määratud tähtaja lõppu, loetakse protseduuri pidaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab sihttolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.
TOLL
Tähtaja määramisel võtab lähtetolliasutus arvesse järgmist:
kasutatav transpordivahend; marsruut; transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja määramist (nt veoliigi valikut mõjutavad sotsiaal- või keskkonnaalased õigusaktid, veoeeskirjade sätted tööaja ja juhtide kohustusliku puhkeaja kohta); vajaduse korral protseduuri pidajale edastatav teave.
Lähtetolliasutus kas kannab ja/või kinnitab (kui tähtaeg vastab protseduuri pidaja poolt sisse kantud tähtajale) tähtaja SADi või TADi lahtrisse D(/J), kasutades PP-KK- AA süsteemi (päev, kuu, aasta). See on kuupäev, millal tuleb transiidideklaratsioon ja kõik saatedokumendid esitada sihttolliasutusele.
.
3.9. Identifitseerimisvahendid
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.9.1); tollitõkendi paigaldamise meetodid (jaotis 3.9.2); tollitõkendite omadused (jaotis 3.9.3); eriliste tollitõkendite kasutamine (jaotis 3.9.4).
3.9.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Transiidiprotseduuri alusel veetava kauba identifitseerimise art 11 lg 2 tagamine on väga oluline. Üldjuhul tagatakse kauba Konventsiooni
263
I liite art 36–39 identifitseerimine tollitõkendite abil.
LTS art 192 Kõik kauba identifitseerimiseks kasutatavad dokumendid tuleks RA art 299 lisada SADile või TADile ja kinnitada templiga viisil, mis muudaks asendamise võimatuks.
Konventsiooni Lähtetolliasutus võib siiski tollitõkendi nõudest loobuda, kui I liite art 39 deklaratsioonis või lisadokumentides esitatud kauba kirjeldus on RA art 302 kauba hõlpsaks identifitseerimiseks piisavalt täpne ning hõlmab ka kauba kvaliteeti, laadi ja eritunnuseid (nt autode transiitveol märgitakse mootori- ja kerenumber või kauba seerianumbrid). See kirjeldus tuleb kanda SADi või TADi lahtrisse 31.
Erandina ei nõuta tollitõkendeid (kui lähtetolliasutus ei otsusta teisiti) juhul, kui: • kaupa veetakse õhuteed pidi ning igale saadetisele kinnitatakse sildid asjaomase lennuveokirja numbriga või kujutab saadetis endast veoseüksust, millele on märgitud asjaomase lennuveokirja number; • kaupa veetakse raudteel ja identifitseerimismeetmeid kohaldavad raudteeveo-ettevõtjad.
TOLL
Lähtetolliasutus märgib pärast tollitõkendi paigaldamist SADi või TADi lahtrisse D(/J) „Tollitõkendid paigaldatud“ paigaldatud tollitõkendite arvu ja tähised.
Kui tollitõkendeid ei ole identifitseerimiseks nõutavad, märgib lähtetolliasutus SADi või TADi lahtrisse D (/J) päise „Tollitõkendid paigaldatud“ juurde sõna „VABASTUS – 99201“.
Lisa 8.1 sisaldab kinnitust „vabastus“ kõikides asjaomastes keeltes.
Kui muud kui tolliprotseduuril olevat kaupa veetakse koos transiidiprotseduuril oleva kaubaga samal transpordivahendil, siis tavaliselt transpordivahendile tollitõkendit ei paigaldata, kui kauba
264
identifitseerimine tagatakse tollitõkendi paigaldamisega pakkeüksustele või kauba täpse kirjeldamisega.
Märkus: kaup peab olema selgelt eraldatud ja märgistatud, et oleks võimalik kergesti vahet teha, milline on transiitkaup ja milline mitte.
Konventsiooni Kui ei ole tagatud kaubasaadetise identifitseeritavus tollitõkendite I liite art 38 lg 5 või kauba täpse kirjelduse järgi, keeldub lähtetolliasutus kauba suunamisest transiidiprotseduurile. RA art 301 lg 5
Tollitõkendeid ei või eemaldada ilma pädeva tolliasutuse loata.
Kui transpordivahendile või konteinerile paigaldati lähtetolliasutuses tollitõkendid ja sellega transporditav kaup veetakse eri sihttolliasutustesse ning sellega on kaasas mitu transiidideklaratsiooni ja järgnev mahalaadimine toimub eri riikide mitmes sihttolliasutuses, peavad vahepealsed sihttolliasutused, kus tollitõkendid eemaldatakse kauba mahalaadimiseks, paigaldama uued tollitõkendid ja märkima selle SADi eksemplaride 4 ja 5 või TADi mõlema eksemplari lahtrisse F.
Sel juhul peab toll vajaduse korral püüdma paigaldada uue vähemalt samaväärsete turvaelementidega tollitõkendi.
3.9.2. Tollitõkendi paigaldamise meetodid
Konventsiooni Veoseruumile tollitõkendi paigaldamiseks peab transpordivahend art 11 lg 2 selleks sobima. RA art 299 Tollitõkendi paigaldamiseks on kaks viisi: veoseruumile, kui lähtetolliasutus on tunnistanud
265
transpordivahendi või konteineri tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks; muudel juhtudel igale üksikpakendile. Veoseruumile tollitõkendi paigaldamiseks peab transpordivahend selleks sobima.
TOLL
Lähtetolliasutus tunnistab transpordivahendi tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks, kui:
tõkendeid on võimalik transpordivahendi või konteineri külge lihtsalt ja tõhusalt kinnitada; transpordivahend või konteiner ei sisalda peidikuid, kuhu saaks kaupa peita; veoseruum on pädevatele asutustele läbivaatuseks kergesti ligipääsetav. (Konventsiooni artikkel 11 / rakendusmääruse artikkel 300)
Märkus: transpordivahendit või konteinerit peetakse tollitõkendi paigaldamiseks sobivaks, kui see on kaubaveoks heaks kiidetud vastavalt rahvusvahelisele lepingule, millega konventsiooniosalised on ühinenud (nt 14. novembril 1975 TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo suhtes sõlmitud tollikonventsioon).
3.9.3. Tollitõkendite omadused
Kõik kasutatavad tollitõkendid ja identifitseerimisvahendid peavad olema kindlaksmääratud omadustega ja vastama tehnilistele nõuetele.
Konventsiooni Tollitõkendid peavad eelkõige: I liite art 38
RA art 301 jääma tavakasutuse puhul terveks ja kindlalt kinnitatuks;
olema hõlpsasti kontrollitavad ja äratuntavad; olema valmistatud nii, et kõik vigastused ning purustamis- või
266
eemaldamiskatsed jätavad palja silmaga nähtava jälje;
olema ühekordseks kasutuseks; korduskasutusega
tollitõkenditele peab olema võimalik anda iga kord selge
kordumatu identifitseerimistunnuse; olema varustatud individuaalsete tollitõkendi tunnustega, mis
on alalised, kergesti loetavad ja kordumatu numbriga.
Lisaks peavad tollitõkendid vastama järgmistele tehnilistele nõuetele:
tollitõkendi vorm ja mõõtmed võivad olenevalt tollitõkendi
paigaldamise meetodist erineda, kuid selle mõõtmed peavad siiski olema sellised, et identifitseerimistunnus oleks hõlpsasti loetav; tollitõkendi identifitseerimistunnus peab olema selline, et seda
oleks võimatu võltsida ja raske järgi teha;
kasutatavad materjalid peavad olema juhusliku purunemise
suhtes vastupidavad ja võimaldama vältida märkamatut võltsimist ja taaskasutamist.
Tollitõkendid loetakse eeltoodud nõuetele vastavaks, kui need on sertifitseeritud pädeva asutuse poolt vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tollitõkendid“.
Konteinervedude korral kasutatakse nii palju kui võimalik kõrge turvatasemega tõkendeid.
Tollitõkendil peab olema järgmine märgistus:
• sõna „toll“ ühes liidu või ühistransiidiprotseduuri riikide
ametlikest keeltest või vastav lühend; • kahetähelisele ISO riigikoodile vastav riigikood, mille abil saab kindlaks teha riigi, kus tollitõkend paigaldati.
267
Lisaks võivad konventsiooniosalised vastastikusel kokkuleppel teha
otsuse ühiste turvaelementide ja tehnoloogia kasutamise kohta.
Konventsiooni I liite art 38 lg 6 Iga riik teavitab komisjoni oma kasutusel olevate tollitõkendite DA art 255 liikidest. Komisjon teeb selle teabe kõikidele riikidele
kättesaadavaks.
Tollivõimud vajavad oma tollitõkendite uute nõuetega kooskõlla viimiseks aega. Seetõttu võib jätkata olemasolevate tollitõkendite kasutamist kuni varude ammendumiseni või 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
3.9.4. Eriliste tollitõkendite kasutamine
Konventsiooni I Et protseduuri pidaja võiks kasutada erilisi tollitõkendeid, on vaja liite art 81–83 pädeva asutuse luba. RA artiklid 317– 318 Eriliste tollitõkendite kasutamine on lihtsustus, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (üksikasjalikum teave on VI osa jaotises 3.3).
Eriliste tollitõkendite kasutamise korral märgib protseduuri pidaja paigaldatud tollitõkendite margi, liigi ja arvu SADi või TADi lahtrisse D(/J) „Paigaldatud tõkendid“. Tollitõkendid tuleb paigaldada enne kauba vabastamist.
3.10. Kauba vabastamine
Pärast formaalsuste täitmist lähtetolliasutuses, st pärast:
SADi või TADi asjakohaste eksemplaride nõuetekohast Konventsiooni I liite art 40 täitmist;
RA art 303 võimaliku kontrolli lõpetamist; tagatise esitamist, kui see on vajalik (vt III osa);
268
tähtaja määramist; veose ettenähtud teekonna kindlaksmääramist, kui see on vajalik; deklaratsiooni aktsepteerimist ja registreerimist; deklaratsiooni kontrollimist ja tollitõkendite paigaldamist, kui see on vajalik,
vabastatakse kaup ja vabastamise kuupäev märgitakse SADi või TADi eksemplaride lahtrisse D(/J).
TOLL
Pärast formaalsuste täitmist lähtetolliasutus: märgib sõna „VASTAVUSES“ SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari lahtrisse D(/J); tagab, et kinnitused lahtris D(/J) on tõestatud tolliametniku allkirjaga ning et neil on tolliasutuse tempel ja kuupäev; lisab talitluspidevuse protseduuri templi (mõõtmed: 26 × 59 mm, punane tint) transiidideklaratsiooni eksemplaride SADi või TADi lahtrisse A. Lisa 8.2 sisaldab kinnitust „vastavuses“ kõikides asjaomastes keeltes. 1. peatüki lisa 8.1 sisaldab fraasi „talitluspidevuse protseduuri tempel“ kõikides asjaomastes keeltes.
ETTEVÕTJA – oluline märkus
Teatab tollile, et deklaratsioon esitati NCTSi kaudu, kuid enne kauba vabastamist algatati talitluspidevuse protseduur.
TOLL – oluline märkus
Lähtetolliasutus peab tühistama kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi ajutise rikke tõttu täiendavalt töödeldud.
Konventsiooni SADi eksemplari 1 või TADi esimest eksemplari säilitatakse I liite art 40 lähtetolliasutuses. Transiidiprotseduuril olevat kaupa saadavad veol RA art 303
269
sihttolliasutusse SADi eksemplarid 4 ja 5 või TADi teine eksemplar.
4. Eriolukorrad (pro memoria)
Kui suur hulk väikesi eri kaubaartikleid (nt laevadele mõeldud kaup, majapidamistarbed rahvusvahelise kolimise raames), mis saadetakse samale lõplikule kaubasaajale, tuleb suunata liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile, soovitatakse kasutada kauba üldist kirjeldust, et vältida andmete transiidideklaratsiooni sisestamisega seotud lisakulusid. Sellisel juhul on eeltingimuseks, et tolli jaoks on olemas kauba täielik kirjeldus ja see on saadetisega kaasas.
Igal juhul tuleb kõigepealt kontrollida, kas kõik kaubad tuleb suunata liidu transiidiprotseduurile / ühistransiidiprotseduurile.
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
270
8.1. Kinnitus „vabastatud“
BG Освободено
CS Osvobození
DA Fritaget
DE Befreiung
EE Loobumine
EL Απαλλαγή
ES Dispensa
FR Dispense
HR Oslobodeno
IT Dispensa
LV Atbrīvojums
LT Leista neplombuoti
HU Mentesség
MK Изземање
MT Tneħħija
NL Vrijstelling
PL Zwolnienie
PT Dispensa
RO Dispensă
RS Ослобођено
SI Opustitev
SK Oslobodenie
FI Vapautettu
SV Befrielse
EN Waiver
IS Undanþegið
271
NO Fritak
TR Vazgeçme
8.2. Kinnitus „vastavuses“
Vt 6. peatüki lisa 8.1.
272
5. PEATÜKK KAUBAVEOGA SEOTUD FORMAALSUSED JA
VAHEJUHTUMID ÜHIS- / LIIDU TRANSIITVEO KÄIGUS
1. Sissejuhatus
Käesolevas peatükis kirjeldatakse kauba transiitveoga seotud formaalsusi ja vahejuhtumeid talitluspidevuse protseduuri kasutamise korral.
Jaotises 2 käsitletakse põhialuseid ja õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse kaubaveo käigus esinevate vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavaid formaalsusi.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 5. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Õigusallikad:
– konventsiooni I liite artiklid 43 ja 44; – konventsiooni III liite lisa B6 II jaotise punkt II; – rakendusmääruse art 304 ja 305; – üleminekuperioodi delegeeritud määruse 9. lisa liited C1 ja F1.
3. Vahejuhtumite korral ja vahetolliasutuses täidetavad formaalsused
Käesolevas jaotises käsitletakse:
formaalsusi, mida tuleb täita kauba ühis- / liidu transiitveo
273
käigus esineva vahejuhtumi korral (jaotis 3.1);
formaalsusi vahetolliasutuses (jaotis 3.2).
3.1. Formaalsused kaubaveo käigus esinevate vahejuhtumite korral
Mõned näited kauba ühis- / liidu transiitveol sagedamini esinevatest vahejuhtumitest: • marsruuti pole võimalik vedajast mitteolenevatel põhjustel järgida; • veo jooksul on vedajast mitteolenevatel põhjustel eksikombel eemaldatud või rikutud tollitõkendid; • kaup laaditakse ümber ühelt transpordivahendilt teisele; • otsese ohu tõttu on vaja kaup transpordivahendilt kohe osaliselt või täielikult maha laadida; • toimub õnnetus, mis võib mõjutada protseduuri pidaja või vedaja võimet oma kohustusi täita; • mõni transpordivahendi koosseisu kuuluv osa muutub (nt eemaldatakse üks vagun).
Konventsiooni Kõigil neil juhtudel peab vedaja viivitama teavitama selle riigi I liite art 44 lähimat tolliasutust, kelle territooriumil transpordivahend asub. RA art 305 Lisaks peab ta pärast vahejuhtumit tegema viivitamata vajalikud kanded SADi või TADi lahtrisse 56 ja esitama kauba koos SADi või TADiga nimetatud tolliasutusele. Tolliasutuse pädev ametiisik otsustab, kas konkreetne transiitvedu võib jätkuda või ei. Kui transiitvedu võib jätkuda, sisestab pädev asutus kinnituse SADi või TADi lahtrisse G, kirjeldades rakendatud meetmeid.
Kui tollitõkendid on vedajast mitteolenevatel põhjustel rikutud, vaatab pädev asutus kauba ja veoki läbi. Kui transiitvedu lubatakse jätkata, paigaldatakse uued tollitõkendid ja tolliasutus kinnitab vastavalt ka SADi või TADi.
274
Kaupa võib ühelt transpordivahendilt teisele ümber laadida üksnes pädeva asutuse loal ja järelevalve all selleks ettenähtud kohas. Sel juhul täidab vedaja SADi või TADi lahtri 55 „Ümberlaadimine“. Seda võib teha käsitsi, loetavalt, tindiga ja suurtähtedega. Vajaduse korral teeb toll SADi või TADi lahtrisse F märkuse. Kui on toimunud rohkem kui kaks ümberlaadimist ning lahter F on täis saanud, märgib vedaja vajaliku teabe SADi või TADi lahtrisse 56.
Kui aga kaup laaditakse ümber transpordivahendilt, millel tollitõkendid puuduvad, ei pea kaupa ja SADi või TADi lähimale tolliasutusele esitama ja toll ei pea kinnitust andma.
Kui muutub mõni transpordivahendi koosseisu kuuluv osa, võib kaupa ja transpordivahendit lähimale tolliasutusele mitte esitada ja tolliasutuse kinnitus ei ole nõutav, juhul kui:
• üks vagun või mitu vagunit eemaldatakse tehniliste probleemide tõttu raudteevagunite koosseisust. Sel juhul võib vedaja pärast SADis või TADis vastavate muudatuste tegemist transiitvedu jätkata;
• teekonnal vahetatakse ainult maanteesõiduki vedukit, mitte haagiseid ega poolhaagiseid (kaubaga toiminguid teostamata ja seda ümber laadimata), millisel juhul vedaja kannab uue veduki registreerimisnumbri ja riikkondsuse SADi või TADi lahtrisse 56 ning võib transiitvedu jätkata.
Kõikidel eespool nimetatud juhtudel sisestab pädev asutus vahejuhtumiga seotud teabe, sealhulgas andmed uute tollitõkendite kohta, SADi või TADi lahtrisse F.
Kaubasaadetis tuleb osadeks jaotada tollikontrolli all ja transiidiprotseduur tuleb lõpetada. Kaubasaadetise iga osa kohta tuleb koostada uus transiidideklaratsioon.
275
3.2. Formaalsused vahetolliasutuses
Käesolevas jaotises käsitletakse:
vahetolliasutust (jaotis 3.2.1); formaalsusi vahetolliasutuses (jaotis 3.2.2); vahetolliasutuse muutumist (jaotis 3.2.3); meetmeid eeskirjade eiramise korral (jaotis 3.2.4).
3.2.1. Vahetolliasutus
Konventsiooni Vahetolliasutus on territooriumile sisenemise või sealt väljumise I liite art 3 lg 4 kohas asuv tolliasutus. Järgmises tabelis on kirjeldatud erinevaid
RA art 1 lg 13 võimalusi ühis- ja liidu transiidiprotseduuri korral.
Ühistransiidiprotseduur Liidu transiidiprotseduur Sisenemise koht – konventsiooniosalise – liidu tolliterritooriumile, kui kaup territooriumile on läbinud transiitveo käigus kolmanda riigi territooriumi
Väljumise koht – konventsiooniosalise – liidu tolliterritooriumilt, kui territooriumilt, kui kaubasaadetis viiakse välja kaubasaadetis viiakse välja kõnealuselt territooriumilt kõnealuse transiitveo käigus, mille teekonnal konventsiooniosalise ületatakse liikmesriigi ja territooriumilt transiitveo ühistransiidiprotseduuri riikide käigus, mille teekonnal hulka mittekuuluva kolmanda riigi ületatakse asjaomase vaheline piir konventsiooniosalise ja kolmanda riigi vaheline piir
Hõlbustamaks liidu kauba liikumist liidu tolliterritooriumi eri osade vahel juhul, kui kaubad peavad läbima ühistransiidiprotseduuri
276
riikide hulka mittekuuluva kolmanda riigi territooriumi, kohustuvad liikmesriigid võimaluse korral looma liidu välispiiril asuvatesse tolliasutustesse eraldi rajad, mis on reserveeritud teises liikmesriigis väljastatud tollideklaratsiooni alusel liikuva liidu kauba kontrollimiseks.
Sellise kauba kontrollimine piirdub liidu kauba tollistaatuse tõendi läbivaatamisega ja vajaduse korral veo lõpetamisega, tingimusel et selle toimingu asjaolud ei eelda üksikasjalikumat läbivaatamist.
Kui eespool nimetatud kontrollimise käigus ei ilmne eeskirjade eiramist, lubatakse jätkata kaupade vedu sihtkohta.
3.2.2. Formaalsused vahetolliasutuses
Konventsiooni Igas vahetolliasutuses tuleb koos kaubaga esitada SAD või TAD. I liite art 43 Vahetolliasutus(t)el on õigus kaupa kontrollida, kui seda peetakse
RA art 304 vajalikuks.
Vedaja esitab transiiditeatise igale vahetolliasutusele, kes need säilitab. Transiiditeatise asemel võib vahetolliasutustele
säilitamiseks esitada SADi eksemplari 4 fotokoopia või TADi teise Konventsiooni III liite eksemplari fotokoopia. lisa B8
RA lisa 72-04 Kui kaupa veetakse muu kui deklareeritud tolliasutuse kaudu, V peatükk teavitab tegelik vahetolliasutus lähtetolliasutust.
Vahetolliasutus(t)el on õigus kaupa kontrollida, kui seda peetakse vajalikuks.
Transiiditeatise (TC 10) vorm peab vastama konventsiooni III liite lisas B8 / rakendusmääruse lisa 72-04 V peatükis esitatud näidisele.
TOLL
Vahetolliasutus:
277
kontrollib talitluspidevuse protseduuri templit SADil või TADil;
kontrollib lähtetolliasutuse templit või lihtsustatud protseduuri korral volitatud kaubasaatja templit SADil või TADil;
– säilitab transiiditeatise või samaväärse dokumendi;
võtab vajalikud meetmed ja
paneb SADile või TADile tolliasutuse templi.
3.2.3. Meetmed tollieeskirjade ränga eiramise korral
Kui vahetolliasutus avastab tollieeskirjade ränga eiramise seoses asjaomase transiitveoga, peatab ta transiitveo ja alustab uurimist.
4. Eriolukorrad (pro memoria)
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
278
6. PEATÜKK FORMAALSUSED SIHTTOLLIASUTUSES
1. Sissejuhatus
6. peatükis kirjeldatakse sihttolliasutuses täidetavaid formaalsusi.
Jaotises 2 käsitletakse põhialuseid ja õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse sihttolliasutuses täidetavaid formaalsusi, sealhulgas protseduuri lõpetamist ja kontrolli.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotis 5 hõlmab erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erieeskirjade jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab 6. peatüki lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Transiitveo lõppemisel tuleb sihttolliasutusele esitada kaup koos SADi või TADi ja sihttolliasutuse nõutava teabega. Sellega transiitvedu lõpeb.
Sihttolliasutus kontrollib kaupa SADi või TADi andmete alusel, sisestab tulemused SADile või TADile ning saadab dokumendi lähtetolliasutusele tagasi.
Kui eeskirjade eiramist ei esinenud, lõpetab lähtetolliasutus transiidiprotseduuri pärast kontrolli tulemuse saamist paberil.
Eeskirjade eiramise korral tuleb võtta täiendavaid meetmeid.
Õigusallikad:
konventsiooni I liite artiklid 8, 45–46, 48 ja 51; konventsiooni I liite II lisa;
279
konventsiooni III liite lisa B10; liidu tolliseadustiku artikkel 215, artikli 233 lõiked 1, 2 ja 3; rakendusmääruse artiklid 306, 308, 310 ja 312. rakendusmääruse lisad 72-03 ja 72-04.
3. Formaalsused sihttolliasutuses
Käesolev jaotis sisaldab järgmist teavet:
kauba ja dokumentide esitamine sihttolliasutusele (jaotis 3.1); protseduuri lõpetamise kontroll (jaotis 3.2).
Käesolevas jaotises eeldatakse, et ühtegi eeskirjade eiramist ei toimunud. Eeskirjade eiramise korral võetavaid meetmeid tutvustatakse käesoleva peatüki jaotises 4.4.
Märkus: transiidiprotseduuri lõppemine sihttolliasutuses ei ole sama mis transiidiprotseduuri lõpetamine. Transiidiprotseduuri lõpetab lähtetolliasutus, kes sihttolliasutusest saadud teabe põhjal otsustab, kas transiidiprotseduuri võib lõpetada.
3.1. Kauba esitamine koos dokumentidega
Transiidiprotseduur lõpetatakse ja protseduuri pidaja kohustused loetakse täidetuks, kui protseduurile suunatud kaup ja SAD või TAD ning muud nõutavad dokumendid on esitatud sihttolliasutusele kooskõlas protseduuri reguleerivate sätetega.
Praktikas tähendab protseduuri lõppemine kauba, SADi või TADi ja muude nõutavate dokumentide esitamist sihttolliasutusele ja juriidiliselt toimub see esitamine kooskõlas nende protseduuride kasutust reguleerivate eeskirjadega, s.o kas tava- või lihtsustatud
280
korras25. Mõlema toimingu eest vastutab protseduuri pidaja.
Protseduuri lõppemisega lõppevad ka sellest tulenevad protseduuri pidaja kohustused. Pärast seda esinev vahejuhtum või kohustuste mittetäitmine on seotud pigem järgmiste tollikäitlusviiside ja teiste tollieeskirjadega, mitte transiidiga. See ei tähenda siiski, et protseduuri pidaja vastutus (rahaline või muu) ei või pärast protseduuri lõppemist päevakorda kerkida, kuid see võib olla seotud üksnes eelnenud transiitveoga.
Transiidiprotseduuriga seotud kohustusi on ka muudel isikutel peale protseduuri pidaja. Vedaja või isik, kes võtab kauba vastu, teades, et see oli suunatud transiidiprotseduurile, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihttolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.
Kaup ning SAD või TAD ja nõutavad dokumendid tuleb esitada sihttolliasutusele selle lahtioleku päevadel ja kellaaegadel. Lihtsustuste kohta vt VI osa.
Kaup tuleb esitada lähtetolliasutuse määratud tähtaja jooksul. Tähtaeg on märgitud SADi või TADi lahtrisse D.
Lähtetolliasutuse määratud tähtaeg on kohustuslik nende riikide pädevatele tolliasutustele, kelle territooriumile transiidiprotseduuri käigus sisenetakse. Need pädevad tolliasutused, kaasa arvatud
25 Lisaks transiidiprotseduuri lõppemise üldisele määratlusele on mitmeid tingimusi, millega määratletakse eriolukorrad, kus protseduur jõuab lõpule või seda peetakse lõppenuks selliste lihtsustuste raames nagu volitatud kaubasaaja ning lennu-, mere- ja torutransport
(üksikasjalikumalt vt VI jagu).
281
sihttolliasutus, ei saa seda tähtaega muuta. Üksikasjalikum teave on IV osa 2. peatüki jaotises 3.7.
3.2. Protseduuri lõppemise kontrollimine
Pärast kauba ja SADi või TADi sihttolliasutusele esitamist otsustab viimane, kas kaupa kontrollida või see vabastada.
Kauba kontrollimisel kasutatakse sihttolliasutusele esitatud SADi või TADi.
Sihttolliasutus märgib kontrolli tulemused SADi või TADi ja saadab SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari lähtetolliasutusele viivitamata ning hiljemalt kaheksa päeva jooksul pärast veo lõppemise kuupäeva.
Kontrolli tulemus peab sisaldama ka veo käigus SADi või TADi lisatud andmeid (nt ümberlaadimine, uued tollitõkendid või veo ajal esinenud muud vahejuhtumid).
TOLL
Pärast kauba, SADi või TADi ja nõutavate dokumentide esitamist teeb sihttolliasutus järgmist:
1) registreerib transiidideklaratsiooni eksemplarid ja märgib neile saabumiskuupäeva;
2) kontrollib talitluspidevuse protseduuri templit SADil või TADil;
3) kontrollib lähtetolliasutuse templit või lihtsustatud protseduuri korral volitatud kaubasaatja templit SADil või TADil;
4) vajaduse korral teostab kontrolli;
5) paneb SADile või TADile tolliasutuse templi.
282
Enne SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari saatmist lähtetolliasutusele märgib sihttolliasutus asjaomase kontrolli tulemuse SADile või TADile.
1. Kui sihttolliasutus otsustab kaupa mitte kontrollida, sisestatakse kood A2 „peetakse vastavuses olevaks“.
2. Kui sihttolliasutus otsustab kaupa kontrollida, kontrollitakse vähemalt järgmist:
identifitseerimisvahendid (kõikide tollitõkendite seisukord või kauba kirjeldus);
tähtaeg ja teekond (kui on ette nähtud).
Kui eeskirjade eiramisi ei avastata, märgitakse kood A1 „vastavuses“.
4. Eriolukorrad
Käesolevas jaotises kirjeldatakse transiidiprotseduuride eriolukordi sihttolliasutuses. Sellised eriolukorrad on:
kviitungi väljastamine (jaotis 4.1);
alternatiivse tõendi väljastamine (jaotis 4.2);
kauba ja dokumentide esitamine sihttolliasutuses väljaspool ettenähtud lahtiolekuaegu (jaotis 4.3);
eeskirjade eiramine (jaotis 4.4);
sihttolliasutuse muutumine (jaotis 4.5).
4.1. Kviitungi väljastamine
Sihttolliasutusele kauba ja SADi või TADi esitanud isiku taotluse korral väljastab see tolliasutus kviitungi. Kuid kviitungit ei saa siiski kasutada transiidiprotseduuri lõpetamise alternatiivse tõendina.
Konventsiooni Kviitungil on kaks olulist funktsiooni. Esiteks teavitatakse sellega I liite protseduuri pidajat, et vedaja on toimetanud transiididokumendid
283
art 46 sihttolliasutusse. Teiseks on kviitungil märkimisväärne roll
RA art 306 lg 5 päringute esitamisel, kui lähtetolliasutus ei ole saanud teadet saadetise saabumise kohta. Sel juhul on protseduuri pidajal võimalik esitada kviitung lähtetolliasutusele, et tõendada, millistele tolliasutustele kaup ja dokumendid esitati. See muudab päringute esitamise tõhusamaks.
Konventsiooni Kviitungi vorm peab vastama konventsiooni III liite lisas B10 / III liite lisa B10 rakendusmääruse lisas 72-03 esitatud näidisele TC 11.
Lisa 72-03 Kviitungi asemel võib täita ka selleks ettenähtud koha SADi SAD-konventsiooni eksemplari 5 tagaküljel. I lisa
ÜDA 9. lisa Kui kviitungina kasutatakse eksemplari 5 tagakülge, märgib liide B1 sihttolliasutus sinna järgmised andmed:
• transiitveo viitenumber; • lähtetolliasutuse koht, nimi ja viitenumber; • kuupäev ja allkiri.
Kviitungit TC 11 taotlev isik peab kviitungi enne selle sihttolliasutuse ametnikule kinnituse saamiseks esitamist ise täitma.
ETTEVÕTJA
Sihttolliasutuses kviitungit taotlev isik märgib vormile TC 11 loetava käekirjaga järgmised andmed:
sihttolliasutuse koht, nimi ja viitenumber; vastavas SADis või TADis määratletud kauba staatus; transiitveo viitenumber; lähtetolliasutuse koht, nimi ja viitenumber; • täitmise koht.
284
Kviitung võib sisaldada ka muud teavet kauba kohta. Protseduuri pidaja võib näiteks soovida näidata aadressi, kuhu kauba vedaja peab pärast tollilt kinnituse saamist kviitungi tagastama. Sihttolliasutus ei pea kviitungit posti teel tagastama, kuid võib seda vajaduse korral teha. Tavaliselt palub protseduuri pidaja, et vedaja tagastaks kviitungi temale.
Tagastamise aadressi võib märkida kviitungi tagaküljele. TOLL
Kui taotletakse kviitungit, siis sihttolliasutus:
kontrollib, kas kasutati õiget vormi, s.o TC 11; kontrollib, kas see on loetav; kontrollib, kas see on õigesti täidetud; kontrollib, kas on mingeid asjaolusid, mis takistavad kviitungi väljastamist; väljastab taotlejale kviitungi, kui kõik on nõuetekohane.
4.2. Alternatiivse tõendi väljastamine
Konventsiooni Protseduuri pidaja võib taotleda tollilt alternatiivset tõendit I liite art 51 transiidiprotseduuri nõuetekohase lõppemise ja eeskirjade eiramise
RA art 312 puudumise kohta. Seda võib taotleda sihttolliasutuses transiidideklaratsiooni ja kauba esitamisel.
Protseduuri pidaja võib taotleda tollilt TADi teise eksemplari koopiale alternatiivset tõendit transiidiprotseduuri nõuetekohase lõppemise ja eeskirjade eiramise puudumise kohta. Seda võib taotleda sihttolliasutuses kauba ja TADi esitamisel.
Märkus: üksikasjalik teave alternatiivse tõendi aktsepteerimise kohta lähtetolliasutuse poolt on VII osa jaotises 3.3.1.
285
ETTEVÕTJA
Alternatiivse tõendi saamiseks konventsiooni I liite artikli 45 lõike 4 / rakendusmääruse artikli 308 kohaselt võib sihttolliasutusele vajaduse korral kinnitamiseks esitada TADi teise eksemplari ja LoI koopiad.
Koopiad peavad olema:
märgistatud sõnaga „koopia“; varustatud sihttolliasutuse templi, ametiisiku allkirja, kuupäeva ja märkega „Alternatiivne tõend – 99202“; sisaldama transiidideklaratsiooni viitenumbrit ja andmeid.
IV osa lisas 8.3 on esitatud kinnitus „alternatiivne tõend“ kõikides asjaomastes keeltes.
TOLL
Sihttolliasutus peab (vajaduse korral) kinnitama viitenumbriga varustatud TADi ja LoI. See võib olla arvutisüsteemis lisatav tõend, kuid lähtetolliasutusele peab olema arusaadav, et tõend on autentne.
Kui eeskirjade eiramist ei avastatud, kinnitab sihttolliasutus alternatiivse tõendi. Dokumendile kantakse asutuse tempel, ametniku allkiri ja kuupäev.
Isikut, kes esitab alternatiivse tõendi koos kauba ja TADiga, peetakse protseduuri pidaja esindajaks. Sihttolliasutus väljastab sellisele isikule TADi kinnitatud koopia.
4.3. Kauba ja dokumentide esitamine väljaspool ettenähtud tööaega ja sihttolliasutust
Konventsiooni Üldjuhul tuleb kaup, transiidideklaratsioon ja nõutavad dokumendid I liite art 45 lg 1 esitada:
RA art 306 lg 1 sihttolliasutusele ja ettenähtud lahtiolekuaegadel. Samas võib sihttolliasutus protseduuri pidaja või muu isiku
286
taotlusel, kes kaubad esitab, lubada esitada kauba ja transiididokumendid väljaspool ametlikke lahtiolekuaegasid või muus kohas.
4.4. Eeskirjade eiramine
4.4.1. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine
Ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunamiseks vabastatakse üksnes kaup, millele on paigaldatud tollitõkend. Sihttolliasutus kontrollib paigaldatud tollitõkendite puutumatust. Kui tollitõkendeid on püütud eemaldada, teeb sihttolliasutus sellekohase märke lähtetolliasutusele saadetavasse SADi või TADi.
TOLL
Sihttolliasutus kontrollib tollitõkendite seisukorda ja märgib tulemuse SADi või TADi. Kui tollitõkendid on halvas seisukorras või leidub ilmseid jälgi nende eemaldamise katsest, on rangelt soovitatav, et tolliametnik kontrolliks kaupa ja märgiks tulemused SADi või TADi.
4.4.2. Muu eeskirjade eiramine Sihttolliasutus märgib eeskirjade eiramise SADi või TADi, et teavitada sellest lähtetolliasutust, ja võtab vajalikud meetmed.
Sihttolliasutuses võidakse avastada erinevus deklaratsioonil kirjeldatud kauba ja sihttolliasutuses tegelikult esitatud kauba vahel. Iga sellist juhtumit tuleb käsitleda eraldi, kuna võib ette tulla, et lähetamisel on tehtud viga.
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt:
287
märgib eeskirjade eiramise SADi või TADi.
4.5. Sihttolliasutuse muutumine
Konventsiooni Transiitvedu võib lõppeda tolliasutuses, mida ei ole I liite art 47 lg 2 transiidideklaratsiooni märgitud. Sel juhul on kõnealune tolliasutus tegelik sihttolliasutus. RA art 306 lg 4
Kui sihttolliasutus muutub, ei ole protseduuri pidaja täitnud kõiki oma kohustusi, kui ta esitab kauba viimases vahetolliasutuses, mis oli esialgse kava kohaselt sihttolliasutus. Protseduuri pidaja vastutab veo nõuetekohase teostamise eest kuni uue sihttolliasutuseni.
Eristada võib kolme olukorda:
1. Uus sihttolliasutus asub samas konventsiooniosalises riigis / liikmesriigis nagu transiidideklaratsioonis märgitud.
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt:
registreerib transiidideklaratsiooni; kontrollib, kas SADi eksemplar 4 või TADi esimene eksemplar vastab SADi eksemplaril 5 või TADi teisel eksemplaril olevale teabele; kontrollib tähtaega, tollitõkendite seisukorda (kui on paigaldatud) ja teekonda (kui on ette nähtud); otsustab, milline kontroll on vajalik; saanud kontrollimisel positiivse tulemuse, teeb SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari lahtrisse I „Märkused“ kande: „VASTAVUSES“; tagastab lähteriigile SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari tavapärasel viisil. Lisa 8.1 sisaldab standardkinnitust „vastavuses“ eri keeltes.
2. Uus sihttolliasutus asub teises
288
konventsiooniosalises riigis / liikmesriigis kui transiidideklaratsioonis märgitud.
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt:
registreerib transiidideklaratsiooni; kontrollib SADi või TADi lahtrit 52, et kindlaks teha, kas tagatis on asjaomases riigis kehtiv; kontrollib, kas SADi eksemplar 4 või TADi esimene eksemplar vastab SADi eksemplaril 5 või TADi teisel eksemplaril olevale teabele; kontrollib tähtaega, tollitõkendite seisukorda (kui on paigaldatud) ja teekonda (kui on ette nähtud); otsustab, milline kontroll on vajalik; saanud kontrollimisel positiivse tulemuse, teeb SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari lahtrisse I „Märkused“ kande: „ERINEVUSED: ASUTUS, KUHU KAUP ESITATI … (NIMI JA RIIK)“; tagastab lähteriigile SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari tavapärasel viisil. Lisa 8.9 sisaldab kinnitust „Erinevused: ...“ kõikides asjaomastes keeltes.
289
3. Uus sihttolliasutus asub mõnes teises liikmesriigis või konventsiooniosalises riigis, kui on märgitud SADis või TADis, millel on märkus: „… TERRITOORIUMILT VÄLJUMISE SUHTES KOHALDATAKSE PIIRANGUID JA MAKSE VASTAVALT MÄÄRUSELE/DIREKTIIVILE/ OTSUSELE NR ….“
Lisa 8.10 sisaldab asjaomast kinnitust eri keeltes.
TOLL
Sihttolliasutus toimib järgmiselt:
registreerib transiidideklaratsiooni; kontrollib SADi või TADi lahtrit 52, et kindlaks teha, kas tagatis on asjaomases riigis kehtiv; kontrollib, kas SADi eksemplar 4 või TADi esimene eksemplar vastab SADi eksemplaril 5 või TADi teisel eksemplaril olevale teabele; kontrollib tähtaega, tollitõkendite seisukorda (kui on paigaldatud) ja teekonda (kui on ette nähtud); otsustab, milline kontroll on vajalik; saanud kontrollimisel positiivse tulemuse, teeb SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari lahtrisse „Märkused“ kande: „ERINEVUSED: ASUTUS, KUHU KAUP ESITATI … (NIMI JA RIIK)“; saadab lähteriigile tavapärasel viisil: – teatise, et asjaomasesse tolliasutusse toimetati kaup, mille suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid või eksporditollimaksu; – SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari; – hoiab kaupa tollikontrolli all ja otsustab, kas: lubada kauba väljaviimist konventsiooniosalisse riiki, mille jurisdiktsiooni alla lähtetolliasutus kuulub või, mitte lubada kauba väljaviimist enne lähtetolliasutusest kauba
290
vabastamiseks antud kirjaliku loa saamist.
5. Kauba ja transiidideklaratsiooni esitamine pärast tähtaega
Järgnevalt on toodud näited tõenditest ettenägematute asjaolude kohta, mis võivad põhjustada tähtaja ületamist, kuid mille eest ei vastuta vedaja ega protseduuri pidaja:
politsei väljastatud tõend (nt avarii või varguse kohta); tervishoiuasutuses väljastatud tõend (nt arstiabi kasutamise kohta); autoteeninduse väljastatud kviitung (nt sõiduki remondi kohta); mis tahes tõend viivituse kohta, mille põhjustajaks on streik või mõni muu ettenägematu asjaolu. Tõendi kehtivuse üle otsustab siiski sihttolliasutus.
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
291
8.1. Standardkinnitus „vastavuses“
Standardkinnitus „vastavuses“ eri keeltes, kui eeskirjade eiramist ei avastatud:
BG: съответства CS: souhlasí DA: konform DE: konform EE: vastavuses EL: ς ES: conform FR: conforme HR: zadovoljava IT: conforme LV: atbilst LT: atitinka HU: rendben MK: Задоволително MT: lisada MT NL: conform PL: zgodnie PT: conforme RO: conform SI: ustrezno SK: súhlasí RS: Задовољавајуће FI: tyydyttävä SV: konform EN: satisfactory IS: fullnægjandi NO: konform TR: uygundur
292
Kinnitus märgitakse SADi või TADi lahtri I vasakusse ossa.
293
8.2. Kinnitus „alternatiivsed tõendid“
BG Алтернативно доказателство CS Alternativní důkaz DE Alternativnachweis EE Alternatiivsed tõendid EL Εναλλακτική απόδειξη ES Prueba alternativa FR Preuve alternative IT Prova alternativa LV Alternatīvs pierādījums LT Alternatyvusis įrodymas HU Alternatív igazolás MK: Алтернативен доказ MT Prova alternattiva NL Alternatief bewijs PL Alternatywny dowód PT Prova alternativa RO Probă alternativă SI Alternativno dokazilo SK Alternatívny dôkaz RS: Алтернативни доказ FI Vaihtoehtoinen todiste SV Alternativt bevis EN Alternative proof IS Önnur sönnun NO Alternativt bevis HR Alternativni dokaz TR Alternatif Kanıt
294
8.3. Nimekiri keskasutustest, kuhu tagastada SADi eksemplar 5 või TADi teine eksemplar
Belgia Bureau centralisateur des douanes/ Centralisatiekantoor der douane Rue de l’entrepôt 11/Stapelhuisstraat 11 B-1020 BRUXELLES/ B-1020 BRUSSEL
Tšehhi Vabariik Celní úřad pro Hlavní město Celní úřad pro Hlavní město Prahu Prahu (CZ510000): Washingtonova 7 CZ510201 - Praha Hostivař 113 54 Praha 1 CZ510202 - Praha Uhříněves Tšehhi Vabariik Celní úřad pro Jihočeský kraj Celní úřad pro Jihočeský kraj (CZ520000): Kasárenská 6/1473 CZ520201 - České Budějovice 370 21 České Budějovice CZ520202 - Strakonice Tšehhi Vabariik CZ520203 – Tábor Celní úřad pro Jihomoravský kraj Celní úřad pro Jihomoravský kraj (CZ530000): Koliště 17 CZ530201- Brno 602 00 Brno CZ530202 - Blansko Tšehhi Vabariik CZ530203 - Hodonín CZ530204 - Lanžhot CZ530299 - Brno Tuřany Celní úřad pro Karlovarský kraj Celní úřad pro Karlovarský kraj (CZ540000): Dubová 8 CZ540201 - Karlovy Vary 360 04 Karlovy Vary CZ540202 - Cheb Tšehhi Vabariik CZ540299 - Letiště Karlovy Vary Celní úřad pro Královehradecký Celní úřad pro Královehradecký kraj kraj (CZ550000): Bohuslava Martinů 1672/8a CZ550201- Hradec Králové 501 01 Hradec Králové CZ550202 - Jičín Tšehhi Vabariik CZ550203 – Náchod Celní úřad pro Liberecký kraj Celní úřad pro Liberecký kraj (CZ560000): České mládeže 1122, 460 03 CZ560201 – Liberec Liberec 6 Tšehhi Vabariik
295
Celní úřad pro Moravskoslezský Celní úřad pro Moravskoslezský kraj kraj (CZ570000): Náměstí Svatopluka Čecha 8 CZ570201 – Paskov 702 00 Ostrava CZ570202 – Karviná Tšehhi Vabariik CZ570203 – Nošovice CZ570204 – Opava CZ570205 - Třinec CZ570299 - Letiště Mošnov Celní úřad pro Olomoucký kraj Celní úřad pro Olomoucký kraj (CZ580000): Blanická 19 CZ580201 – Olomouc 772 01 Olomouc CZ580202 – Přerov Tšehhi Vabariik CZ580203 – Šumperk Celní úřad pro Pardubický kraj Celní úřad pro Pardubický kraj (CZ590000): Palackého 2659/3 CZ590201 - Pardubice 530 02 Pardubice CZ590202 - Česká Třebová Tšehhi Vabariik CZ590299 - Letiště Pardubice Celní úřad pro Plzeňský kraj Celní úřad pro Plzeňský kraj (CZ600000): Antala Uxy 11, P.O. BOX 88 CZ600201 - Plzeň 303 88 Plzeň CZ600202 - Draženov CZ600203 – Tachov Celní úřad pro Středočeský kraj Celní úřad pro Středočeský kraj (CZ610000): Washingtonova 11 CZ610201 - Zdiby 110 00 Praha 1 CZ610202 - Benešov Tšehhi Vabariik CZ610203 - Kladno CZ610204 - Kolín CZ610205 - Kosmonosy CZ610206 - Mělník CZ610207 - Nupaky CZ610208 – Rudná Celní úřad pro Ústecký kraj Celní úřad pro Ústecký kraj (CZ620000): Hoření 3540/7A CZ620201 - Ústí nad Labem 400 11 Ústí nad Labem CZ620202 - Chomutov Tšehhi Vabariik CZ620203 – Most Celní úřad pro kraj Vysočina Celní úřad pro kraj Vysočina (CZ630000): Střítež 5 CZ630201 - Střítež u Jihlavy 588 11 Střítež u Jihlavy CZ630202 - Pelhřimov Tšehhi Vabariik CZ630203 - Žďár nad Sázavou
296
Celní úřad pro Zlínský kraj Celní úřad pro Zlínský kraj (CZ640000): Zarámí 4463 CZ640201 - Lípa 762 34 Zlín CZ640202 - Napajedla Tšehhi Vabariik CZ640203 - Uherské Hradiště CZ640204 - Valašské Meziříčí Celní úřad Praha Ruzyně Celní úřad Praha Ruzyně (CZ650000): Aviatická 12/1048 CZ650201 - Ruzyně 160 08 Praha 6 CZ650202 - Celní pošta Tšehhi Vabariik CZ650299 - Ruzyně cestovní styk Küpros Central Transit office Customs Headquarters, Ministry of Finance Corner M. Karaoli and Gr. Afxentiou, 1096, Nicosia
Saksamaa Hauptzollamt Braunschweig Zentralstelle Zollversand Postfach 1540 D-38335 HELMSTEDT
Eesti Maksu- ja Tolliamet Transiidi keskasutus Lõõtsa 8a 15176 Tallinn EESTI Kreeka Διεύθυνση Τελωνείων Αττικής Γραφείο Διαμετακόμισης Πλ. Αγ. Νικολάου 185 10 Πειραιάς ΕΛΛΑΣ – KREEKA
DIEFTHINSI TELONION ATTIKIS CENTRAL TRANSIT OFFICE ST. NIKOLAS SQ. 185 10 PIRAEUS KREEKA
297
Hispaania Departamento de Aduanas e II.EE. Subdirección General de Gestión Aduanera Área de Exportación y Tránsito Avenida del Llano Castellano, 17 28071-Madrid España E-post: [email protected] Prantsusmaa Bureau Centralisateur des Documents Communautaires 161, chemin de Lestang F - 31057 TOULOUSE
Iirimaa Central Transit Office Office of the Revenue Commissioners Customs Division St. Conlon's Road Nenagh Co. Tipperary Iirimaa
298
Itaalia Direzione interprovinciale di Bolzano e Trento Via Galilei, 4b 39100 Bolzano Tel: 0039 0471 563000 Faks: 0039 0471 563243 E-post: [email protected]
Direzione interregionale Campania e Calabria Via A. De Gasperi, 20 80133 Napoli Tel: 0039 081 2527111 Faks: 039 081 5528236 E-post: [email protected]
Direzione Interregionale Emilia Romagna Marche Via Marconi, 34 40122 Bologna Tel: 0039 0516088811 Faks: 0039 051242924 E-post: [email protected]
Direzione Interregionale Lazio e Abruzzo Via Dei Quattro Cantoni, 50 00184 Roma Tel: 0039 064818147 Faks: 0039 064880200 E-post: [email protected]
Direzione interregionale Liguria, Piemonte e Valle d’Aosta SEDE DI GENOVA Via raffaele Rubattino, 4 16126 Genova Tel: 0039 010 25479202 Faks: 0039 010 261329
SEDE DI TORINO Corso Sebastopoli, 3 10134 Torino Tel: 0039 011 3166161 Faks: 0039 011 3194365 E-post: [email protected]
Direzione Regionale Lombardia Via Valtellina, 1 20159 Milano Tel: 0039 02699131 Faks: 0039 026071811 E-post: [email protected]
299
Direzione Interregionale Puglia, Molise e BasilicataVia Amendola, 201/5 70126 Bari Tel: 0039 080 5910611 Faks: 0039 080 5481835 E-post: [email protected]
Direzione Regionale Sicilia Via F. Crispi, 143 90133 Palermo Tel: 0039 0916071601 Faks: 0039 0916071645 E-post: [email protected]
Direzione Interregionale Toscana, Sardegna e Umbria SEDE DI FIRENZE Via G.B. Foggini, 18 50142 Firenze (FI) Tel: 0039 055732491 Faks: 0039 0557324977
SEDE DI CAGLIARI Via Santa Gilla, 35 09122 Cagliari (CA) Tel: 0039 0707591101 Faks: 0039 0707591100 E-post: [email protected]
Direzione Interregionale Veneto e Friuli Venezia Giulia Via Rampa Cavalcavia, 16-18 30172 Venezia Mestre Tel: 0039 0412580411 Faks: 0039 0412580599 E-post: did.veneto_fvg@agenziadogane.
Läti State Revenue Service Republic of Latvia National Customs Board 1a Kr. Valdemara St., Riga, LV-1841, Läti
300
Leedu: Muitinės departamentas Muitinės procedūrų skyrius A. Jakšto g. 1 LT-01105 Vilnius LIETUVA – LEEDU
Luksemburg Bureau Centralisateur Documents T – Centre Douanier BP 1122 L - 1011 LUXEMBOURG
Ungari NAV Kiemelt Adó- és Vámigazgatóság H-1077 Budapest Dob utca 75-81. UNGARI Malta Central Transit Office Custom House Valletta CMR 02 MALTA
Madalmaad Belastingdienst / Douane Postbus 4501 NL 6401 JA HEERLEN
Poola Ĭzba Celna w Łodzi Centralne Biuro Tranzytu ul. Karolewska 41 90-560 Lodz
Portugal Customs office of departure Rumeenia Directia Generala a Vamilor – Serviciul Tranzit – Biroul Centralizator Str. Alexandru Ivasiuc nr. 34-40, bl. 5, sector 6, Bucureşti, C.P. 60305, RUMEENIA
301
Sloveenia
FINANČNI URAD NOVA GORICA Oddelek za tranzit CENTRALNA TRANZITNA PISARNA Mednarodni prehod 2b, Vrtojba SI-5290 ŠEMPETER PRI GORICI SLOVEENIA
Slovakkia Finančné riaditel'stvo SR Odbor colný Mierová 23 SK-815 11 BRATISLAVA
Ühendkuningriik HM Revenue and Customs CCTO Custom House Main Road Dovercourt Harwich Essex CO12 3PG ÜHENDKUNINGRIIK
Guernsey Customs and Excise PO Box 417 St Peter Port Guernesey GY1 3WJ Kanalisaared
States of Jersey Customs & Excise La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JJ Kanalisaared
Andorra Ministeri de Relacions Exteriors Despatx central de duana 62, 64 Prat de la Creu Andorra La Vella
302
Island Ríkistollstjóri Tryggvagata 19 IS - 150 REYKJAVÍK
San Marino Ufficio Tributario Via Ventotto Luglio, 212 RSM - 47031 BORGO MAGGIORE REPUBBLICA DI SAN MARINO Horvaatia CARINSKA UPRAVA RH Sektor za carinski sustav i procedure Odjel za potragu i zaključenje postupaka Alexandera von Humboldta 4a 10 000 Zagreb, Hrvatska
Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik
Customs Administration of the former Yugoslav Republic of Macedonia Sector for Customs System Unit for enquiry procedure and collection of customs debt in transit Lazar Licenoski, 13 1000 Skopje, Republic of Macedonia
Царинска управа на Република Македонија Сектор за царински систем Служба за испитна постапка и наплата на царински долг во транзит Лазар Личеноски, 13 1000 Скопје, Република Македонија
Serbia Customs office of departure Türgi Gümrük ve Ticaret Bakanlığı, Gümrükler Genel Müdürlüğü Dumlupınar Bulvarı No: 151 Eskişehir Yolu 9. Km 06800 Çankaya/ANKARA
Šveits Customs office of departure
303
8.4. Kinnitus „erinevused“
Kinnitus juhul, kui sihttolliasutus on leidnud erinevusi
Lahtris I „Märkuste“ järel:
BG: Разлики: В повече.... Липси.... Описание на стоките. .... Тарифна позиция.... CS: Odlišnosti: přebytečné množství … chybějící množství .... název zboží . .... sazební zařazení .... DA: Uoverensstemmelser: overtallig: ..... manko: ..... varebeskrivelse: ..... tarifering: ..... DE: Unstimmigkeiten: Mehrmenge: ..... Fehlmenge: ..... Art der Waren: ..... Unterposition HS: ..... EE: Erinevused: ülejääk: ..... puudujääk: ..... kauba kirjeldus: ..... tariifne klassifitseerimine: ..... EL: oές ό: ..... :..... ύ oά :…. ooή ά: ..... ES: Diferencias: sobra: ..... falta: ..... clase de mercancia: ..... clasificación arancelaria: ..... FR: Différences: excédent: ..... manquant: ..... nature des marchandises: ..... classement tarifaire: ..... IT: Differenze: Eccendenza: ..... Deficienza: ..... Natura della merci: ..... Classificazione tariffaria: ..... LV: Atšķirības: vairāk: ..... Mazāk: .....
304
Preču apraksts: ..... Tarifu klasifikācija: ..... LT: Neatitikimai: perteklius: ..... trūkumas: ..... prekių aprašimas: ..... tarifinis klasifikavimas: ..... HU: Eltérések: többlet .... hiány .... az áruk fajtája.... tarifaszáma .... MT:
MK: Разлики: вишок: ...... кусок: ...... опис на стока: ...... тарифно распоредување: ...... NL: Verschillen: teveel: ..... tekort: ..... soort goederen: ..... tariefpostonderverdeling: ..... PL: Niezgodności: nadwyżki .... braki .... opis towarów ... klasyfikacja taryfowa … PT: Diferenças: para mais: ..... para menos: ..... natureza das mercadorias: ..... clasificaçao pautal: ..... RO: Diferenţe: excedent: ..... lipsa: ..... descrierea mărfurilor:..... încadrare tarifară: ..... SI: Razlike: višek: ..... manko: ..... opis blaga: ..... tarifna oznaka: ..... SK: Nezrovnalosti: nadbytočné množstvo .... chýbajúce množstvo .… druh tovaru .... sadzobné zaradenie ....
RS: Разлике: Вишак:………………..
305
Мањак:…………….. Опис робе:………………. Тарифна ознака:………………… FI: Eroavuudet: ylilukuinen tavara: ..... puuttuu: ..... tavaralaji: ..... tariffiointi: ..... SV: Avvikelser: övertaligt gods: ..... manko: ..... varuslag: ..... klassificering: ..... EN: Differences: excess: ..... shortage: ..... description of goods: ..... tariff classification: ..... IS: Osamræmi: Umframmagn: .... Vöntun: ..... Vörulysing: .... Tollflokkun:… NO: Uoverensstemmelser: overtallig: .... manko:..... varebeskrivelse:.... tariffering:.. HR: Razlike: višak: .... manjak:..... opis robe:.... * razvrstavanje u tarifu TR: Farklılıklar: fazlalık:………. eksiklik:………. eşya tanımı:…… * tarife sınıflandırması Märkused
Üle- või puudujäägi korral märkida pakkeüksuste arv või kogumass või mõlemad.
Erinevuses tariifses klassifitseerimises tuleb näidata üksnes juhul, kui ühis- / liidu transiiti käsitlevad õigusaktid seda nõuavad.
Vajaduse korral teatatakse erinevustest kirja teel või asjaomase dokumendi (T1, T2, T2F, T2L, T2LF, CIM) koopial.
Üle- ja puudujääk märkida neto- või brutomassina või muude sobivate koguseühikutena.
306
8.5. Kinnitus „lahknevus“
Kinnitus juhul, kui sihttolliasutus on leidnud lahknevusi TADi eksemplari 4 ja eksemplari 5 vahel, on kõigis asjaomastes keeltes järgmine:
BG Разлики: CS Odlišnosti: kolonka ….. DA Uoverensstemmelse: Feld ….. DE Unstimmigkeit: Feld ….. EE Erinevus: kohti EL Διαφορές: θέση ES Diferencia: casilla ….. FR Irrégularité: case ….. IT Discrepanza: casella ….. LV Neatbilstības: aile LT HU Eltérés: Mező. MK Разлики: рубрика MT NL Verschil: vak ….. PL Rozbieżności: pole PT Discrepância : RO Nereguli: rubrica.... SI SK Odlišnosti: kolónka FI Eroavuus: kohta ….. RS Неслагања: рубрика SV Avvikelse : fält …. EN Discrepancy: box ….. HR Odstupanje:Polje.... NO Uoverensstemmelse: rubrikk ..... TR
307
8.6. Kinnitus „tehakse järelepärimine“
Lisakinnitus juhul, kui tehakse järelepärimine
BG ИЗВЪРШЕНО ИЗДИРВАНЕ CS ŠETŘENÍ ZAHÁJENO DA UNDERSØGES DE UNTERSUCHUNG EINGELEITET EE TEHAKSE JÄRELEPÄRIMINE EL IEAOMENE EPEYNE ES INVESTIGACION EN CURSO FR ENQUÊTE EN COURS IT INDAGINI IN CORSO LV TIEK VEIKTA IZMEKLĒŠANA LT ATLIEKAMI TYRIMAI HU VIZSGÁLAT FOLYAMATBAN MK ЗАПОЧНАТА ИСПИТНА ПОСТАПКА MT NL ONDERZOEK GAANDE PL WSZCZĘTO POSZUKIWANIA PT INQUERITO EM CURSO RO CERCETARE ÎN CURS SI POIZVEDBE POTEKAJO SK ŠETRENIE ZAČATÉ FI TUTKINTA ALOITETTU RS ПОСТУПАК ПРОВЕРЕ У ТОКУ SV UNDERSÖKNING INLEDD EN ENQUIRIES BEING MADE IS Í ATHUGUN NO UNDERSØKELSE IVERKSATT HR POSTUPAK POTRAGE U TIJEKU TR UYUŞMAZLIK: KUTU
308
8.7. Kinnitus „maksud makstud“
Kinnitus juhul, kui maksud on makstud
BG ЗАДЪЛЖЕНИЕТО Е СЪБРАНО CS CELNÍ DLUH UHRAZEN DA BELØB OPKRÆVET DE ABGABENERHEBUNG ERFOLGT EE MAKSUD MAKSTUD EL EIPAXEIE EIBAPYNEI ES TRIBUTOS PERCIBIDOS FR: IMPOSITIONS PERCUES IT DAZI E TRIBUTI RISCOSSI LV MAKSĀJUMI IEKASĒTI LT MOKESČIAI IŠIEŠKOTI HU VÁMTARTOZÁS KISZABÁS TÖRTÉNT MK НАПЛАТЕНИ ДАВАЧКИ MT NL HEFFINGEN GEIND PL POBRANO OPŁATY PT IMPOSICOES COBRADAS RO TAXE ÎNCASATE SI DAJATVE POBRANE SK VYBRATÉ CLO FI MAKSUT VELOITETTU RS ДАЖБИНЕ НАПЛАЋЕНЕ SV AVGIFTER DEBITERADE EN CHARGES COLLECTED IS GJÖLD INNHEIMT NO BELØP OPPKREVET HR DAVANJA NAPLAĆENA TR VERGİLER TAHSİL EDİLDİ
309
8.8. Kinnitus „Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati ….. (nimi ja riik)“
BG Различия: митническо учреждение, където стоките са представени ( (наименование и страна) CS Nesrovnalosti: úřad, kterému bylo zboží předloženo…… (název a země) DA Forskelle: det sted, hvor varerne blev frembudt …… (navn og land) DE Unstimmigkeiten: Stelle, bei der die Gestellung erfolgte …… (Name und Land) EE Erinevused: asutus, kuhu kaup esitati ………….. (nimi ja riik) EL Διαφορές: εμπορεύματα προσκομισθέντα στο τελωνείο……(΄Ονομα και χώρα) ES Diferencias: mercancías presentadas en la oficina …… (nombre y país) FR Différences: marchandises présentées au bureau …… (nom et pays) IT Differenze: ufficio al quale sono state presentate le merci …… (nome e paese) LV Atšķirības: muitas iestāde, kurā preces tika uzrādītas (nosaukums un valsts) LT Skirtumai: įstaiga, kuriai pateiktos prekės (pavadinimas ir valstybė) HU Eltérések: hivatal, ahol az áruk bemutatása megtörtént …… (név és ország) MK Разлики: испостава каде стоките се ставени на увид (назив и земја) MT Differenzi: uffiċċju fejn l-oġġetti kienu ppreżentati (isem u pajjiż) NL Verschillen: kantoor waar de goederen zijn aangebracht …… (naam en land) PL Niezgodności: urząd w którym przedstawiono towar (nazwa i kraj) PT Diferenças: mercadorias apresentadas na estãncia …… (nome e país) RO Diferențe: mărfuri prezentate la biroul vamal (numebiroul unde au fost prezentate mărfurile (denumire ți țara) SI Razlike: urad, pri katerem je bilo blago predloženo … (naziv in država) SK Nezrovnalosti: úrad, ktorému bol tovar dodaný …… (názov a krajina). FI Muutos: toimipaikka, jossa tavarat esitetty …… (nimi ja maa) RS Разлике: царинарница којој је роба предата (назив и земља) SV Avvikelse: tullkontor där varorna anmäldes …… (namn och land) EN Differences: office where goods were presented …… (name and country) IS Breying: tollstjóraskrifstofa þar sem vörum var framvísað …… (nafn og land) NO Forskjell: det tollsted hvor varene ble fremlagt …… (navn og land) HR Razlike: carinarnica kojoj je roba podnesena … (naziv I zemlja) TR Farklılıklar: Eşyanın sunulduğu idare… (adı/ülkesi)
310
8.9. Kinnitus „... territooriumilt väljumise suhtes kohaldatakse piiranguid ja makse vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr ……“
BG Напускането на …. подлежи на ограничения или такси съгласно Регламент/Директива/Решение № …
CS Výstup ze …………… podléhá omezením nebo dávkám podle nařízení/směrnice/rozhodnutí č …
DA Udpassage fra …………….. undergivet restriktioner eller afgifter i henhold til forordning/direktiv/afgørelse nr. ...
DE Ausgang aus ……………..- gemäß Verordnung/Richtlinie/Beschluss Nr. ... Beschränkungen oder Abgaben unterworfen.
EE Väljumine … on aluseks piirangutele ja maksudele vastavalt määrusele/direktiivile/otsusele nr….
EL Η έξοδος από ……………. υποβάλλεται σε περιοριορισμούς ή σε επιβαρύνσεις από τον Κανονισμό/την Οδηγία/την Απόφαση αριθ. …
ES Salida de…………….. sometida a restricciones o imposiciones en virtud del (de la) Reglamento/Directiva/Decisión no ...
FR Sortie de ……………….. soumise à des restrictions ou à des impositions par le règlement ou la directive/décision no ...
IT Uscita dalla ………………… soggetta a restrizioni o ad imposizioni a norma del(la) regolamento/direttiva/decisione n. ...
LV Izvešana no ……………, piemērojot ierobežojumus vai maksājumus saskaņā ar Regulu/Direktīvu/Lēmumu No…,
LT Išvežimui iš …………… taikomi apribojimai arba mokesčiai, nustatyti Reglamentu/Direktyva/Sprendimu Nr.…,
HU A kilépés...... területéről a …...... rendelet/irányelv/határozat szerinti korlátozás vagy teher megfizetésének kötelezettsége alá esik
MK Излезот од ……… предмет на ограничувања или давачки согласно Уредба/Директива/Решение Бр. ...
MT Ħruġ mill-suġġett għall-restrizzjonijiet jew ħlasijiet taħt Regola/Direttiva/Deċiżjoni Nru…
NL Bij uitgang uit de ……………… zijn de beperkingen of heffingen van Verordening/Richtlijn/Besluit nr. ... van toepassing.
PL Wyprowadzenie z…………….. podlega ograniczeniom lub opłatom zgodnie z rozporządzeniem/dyrektywą/decyzją nr …
311
PT Saída da ……………….. sujeita a restrições ou a imposições pelo(a) Regulamento/Directiva/Decisão n.º ...
RO Ieșire din … supusă restricțiilor sau impozitelor prin Regulamentul/Directiva/Decizia Nr …
SI Iznos iz ……………….. zavezan omejitvam ali obveznim dajatvam na podlagi uredbe/direktive/odločbe št …
SK Výstup z………………. podlieha obmedzeniam alebo platbám podľa nariadenia/smernice/rozhodnutia č ….
RS Излаз из…………….. подлеже ограничењима или трошковима на основу Уредбе/Директиве/ Одлуке бр.…………. FI …………….. vientiin sovelletaan asetuksen/direktiivin/päätöksen N:o ... mukaisia rajoituksia tai maksuja
SV Utförsel från ………………… underkastad restriktioner eller avgifter i enlighet med förordning/direktiv/beslut nr ...
EN Exit from ………………… subject to restrictions or charges under Regulation/Directive/Decision No ...
IS Útflutningur frá …………………háð takmörkunum eða gjöldum samkvæmt reglugerð/fyrirmælum/ákvörðun nr. …….
NO Utførsel fra …………. underlagt restriksjoner eller avgifter i henhold til forordning/direktiv/vedtak nr. …
HR Izlaz iz … podliježe ograničenjima ili pristojbama na temelju Uredbe/Direktive/Odluke br…
TR Eşyanın ………’dan çıkışı .…. No.lu Tüzük/ Direktif / Karar kapsamında kısıtlamalara veya mali yükümlülüklere tabidir
312
VI OSA LIHTSUSTUSED
1. Sissejuhatus
VI osas käsitletakse transiidilihtsustusi.
Jaotises 2 kirjeldatakse transiidilihtsustuste põhialuseid ja neid käsitlevaid õigusakte.
Jaotises 3 kirjeldatakse iga transiidilihtsustust eraldi.
Jaotises 4 käsitletakse eriolukordi.
Jaotises 5 käsitletakse erandeid.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab lisasid.
2. Põhialused ja õigusaktid
Õigusallikad on järgmised:
konventsiooni I liite artiklid 55–111; liidu tolliseadustiku artikli 233 lõige 4; delegeeritud määruse artiklid 191–200; rakendusmääruse artiklid 313–320.
Üldiselt jagunevad transiidilihtsustused kahte suuremasse kategooriasse:
1) ettevõtjaga seotud lihtsustused;
2) transpordiliigiga seotud lihtsustused.
Transiidilihtsustuste eesmärk, mis kõik sõltuvad ettevõtja usaldusväärsusest ja mille kohaldamiseks on vaja luba, on saavutada
313
tasakaal tollikontrolli ja kaubavahetuse hõlbustamise vahel. Kõiki transiidilihtsustusi kirjeldatakse jaotises 3.
Käesolevas jaotises kirjeldatakse transiidilihtsustuse loa taotlemise korda. Täpsemalt kirjeldatakse järgmist:
üldtingimused, millele ettevõtja peab lihtsustuse loa saamiseks vastama (jaotis 2.1);
loa taotlemise kord (jaotis 2.2);
loa kehtetuks tunnistamise, muutmise või peatamise kord (jaotis 2.3).
2.1. Transiidilihtsustuste liigid ja tingimused
Konventsiooni art 6 Toll võib taotluse korral lubada kasutada järgmisi kauba ühis- / liidu
Konventsiooni transiidiprotseduurile suunamisega või selle protseduuri I liite art 55 lõpetamisega seotud lihtsustusi: LTS art 89 lg 5 ja a) üldtagatise ja vähendatud summaga üldtagatise kasutamine (sh art 233 lg 4 tagatise esitamisest vabastamine); ÜDA art 25–28 b) eriliste tollitõkendite kasutamine, kui tõkendi paigaldamine on
vajalik ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba identifitseerimise tagamiseks; c) volitatud kaubasaatja staatus, mis lubab loa omanikul suunata kaup ühis- / liidu transiidiprotseduurile seda tollile esitamata;
d) volitatud kaubasaaja staatus, mis võimaldab loa omanikul võtta
vastu ühis- / liidu transiidiprotseduuri kohaselt liikunud kaupa loas kindlaksmääratud kohas;
e) õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu
transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul
elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine; f) meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu
transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel
314
manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine;
g) raudteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu
transiidiprotseduuri kasutamine; h) konventsiooni artiklil 6 põhinevate muude lihtsustatud
protseduuride kasutamine.
1. Et lubada lihtsustusena kasutada üldtagatist, peavad olema täidetud järgmised nõuded:
taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil; Konventsiooni I liite art 57 ja 75 taotleja ei ole toime pannud tolli- ega maksualaste
LTS art 95 lg 1 õigusaktide mis tahes tõsiseid rikkumisi ja korduvaid
DA art 84 rikkumisi, sealhulgas tema majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid;
taotleja kasutab korrapäraselt ühis- / liidu
transiidiprotseduuri või tal on praktilised pädevusstandardid
või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud
läbiviidava tegevusega.
Üldtagatise puhul võib tollivõla limiiti vähendada 50 %, 30 % või
0 %-ni (vabastus), kui on täidetud lisatingimused:
50 % tollivõla limiidist:
– taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega,
kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid
tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates
andmete arvestusse sisestamise hetkest; – taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas
sisekontroll, mis suudab vältida, avastada ja parandada vigasid ning
vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid; – taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;
315
– taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega; – taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta; – taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidiga, mida tagatis ei kata.
30 % tollivõla limiidist:
– taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest; – taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mis suudab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid; – taotleja tagab, et asjakohased töötajaid on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitatakse; – taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust; – taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega;
– taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik katta;
316
– taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata. 0 % tollivõla limiidist (tagatisest vabastamine):
– taotlejal on raamatupidamissüsteem, mis on kooskõlas selle konventsiooniosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, kus raamatupidamisarvestust peetakse, lubab teha auditipõhiseid tollikontrolle ja peab andmete registrit, mis tagab kontrolljälje alates andmete arvestusse sisestamise hetkest; – taotleja võimaldab tollile füüsilise juurdepääsu oma arvestussüsteemidele ja vajaduse korral oma äri- ja veoandmetele;
– taotlejal on logistikasüsteem, kus kaup identifitseeritakse kui osalisriigis vabas ringluses olev kaup või kolmanda riigi kaup ja vajaduse korral märgitakse selle asukoht;
– taotleja halduskorraldus vastab ettevõtte liigile ja suurusele ning on sobiv kaubavoogude haldamiseks; samuti on tal olemas sisekontroll, mis suudab vältida, avastada ja parandada vigasid ning vältida ja avastada ebaseaduslikke või ebaregulaarseid tehinguid;
– vajaduse korral kohaldab taotleja nõuetekohast korda kaubanduspoliitika meetmete või põllumajandustoodetega kauplemisega seotud litsentside ja lubade käsitlemiseks;
– taotleja on kehtestanud rahuldava andmete ja teabe arhiveerimise ning andmete kaotsimineku ärahoidmise korra;
– taotleja tagab, et asjakohased töötajaid on teadlikud vajadusest teavitada tolliasutusi kohe, kui ilmnevad raskused seoses tollieeskirjade järgimisega, ja kehtestab protseduurid, mille abil tolliasutusi sellistest juhtudest teavitatakse;
– tal on sobivaid andmeturbemeetmed oma arvutisüsteemi kaitsmiseks ebaseaduslike sissetungide eest ja oma süsteemide turvalisuse tagamiseks;
– taotleja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust;
– taotluse esitamisele eelneva viimase kolme aasta jooksul on taotleja täitnud oma finantskohustused seoses kauba impordilt või
317
ekspordilt või sellega seoses kogutava võla tasumisega;
– taotleja tõendab taotluse esitamisele eelneva kolme aasta kohta
olemas olevate andmete ja teabe alusel, et tal on piisav finantssuutlikkus täita oma kohustusi seoses ettevõtluse liigi ja
mahuga, sh seda, et tal ei ole negatiivset netovara, välja arvatud
juhul, kui seda on võimalik katta;
– taotleja suudab tõendada, et tal on piisavad finantsvahendid, et täita oma kohustusi seoses tollivõla limiidi selle osaga, mida tagatis ei kata.
Konventsiooni 2. Eriliste tollitõkendite kasutamise, volitatud kaubasaatja staatuse I liite art 57 ja volitatud kaubasaaja staatuse lubamiseks peavad olema täidetud DA art 191, 193, 195, 199 ja 200 järgmised tingimused:
ÜDA art 25–28 taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil; taotleja deklareerib, et kasutab ühis- / liidu transiidiprotseduure regulaarselt; taotleja ei ole toime pannud tolli- ega maksualaste õigusaktide mis tahes tõsiseid rikkumisi ja korduvaid rikkumisi, sealhulgas tema majandustegevusega seotud raskeid kuritegusid; taotleja tõendab, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja vajaduse korral ka veoandmete haldamise süsteemi; taotlejal on praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega.
3. Õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri
318
kasutamise lubamiseks;
õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri korral on taotleja lennuettevõtja ja ta on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil; õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri korral on taotleja lennuettevõtja, kes teenindab olulist arvu lende konventsiooniosaliste lennujaamade vahel ja kes on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil või kellel on seal registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht; taotleja kasutab regulaarselt ühis- / liidu transiidiprotseduuri või pädev tolliasutus teab, et taotleja suudab täita kõnealuse protseduuriga seotud kohustusi; taotleja ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksualaseid õigusakte.
4. Meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamise lubamiseks;
meritsi veetava kauba paberipõhise liidu transiidiprotseduuri korral on taotleja laevandusettevõtja ja ta on asutatud liidu tolliterritooriumil;
meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamise korral on taotleja laevandusettevõtja, kes teenindab olulist arvu vedusid liidu sadamate vahel ja kes on asutatud liidu tolliterritooriumil või kellel on seal registrijärgne asukoht, peakorter või püsiv tegevuskoht;
taotleja kasutab regulaarselt liidu transiidiprotseduuri või
319
pädev tolliasutus teab, et taotleja suudab täita kõnealuse protseduuriga seotud kohustusi;
taotleja ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksualaseid õigusakte.
5. Raudteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühistransiidiprotseduuri kasutamise lubamiseks:
taotleja on raudteeveo-ettevõtja; taotleja on asutatud konventsiooniosalise tolliterritooriumil; taotleja kasutab regulaarselt ühis- / liidu transiidiprotseduuri või pädev tolliasutus teab, et taotleja suudab täita protseduuriga seotud kohustused; taotleja ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud tolli- ega maksualaseid õigusakte.
Luba antakse üksnes juhul, kui toll leiab, et on suuteline teostama järelevalvet ja kontrolli ühis- / liidu transiidiprotseduuri üle, ilma et sellega kaasneks asjaomasele isikule seatud nõuetega ebaproportsionaalne halduskoormus.
2.2. Loa andmise kord
Iga lihtsustuse jaoks on vaja luba. Luba taotletakse kirjalikult. Taotlus tuleb allkirjastada ja dateerida. Taotleja peab pädevale asutusele andma kogu loa andmiseks vajaliku teabe.
Konventsiooni I Taotluse esitamise koht sõltub lihtsustuse liigist. Üldjuhul tuleb liite art 61 taotlus esitada selle koha pädevale tolliasutusele, kus hoitakse LTS art 22 lg 1 taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on DA art 192 ja 194 kättesaadav ning kus toimub vähemalt osa loaga hõlmatud
tegevusest. Erijuhtudel esitatakse taotlus muus kohas. Volitatud
320
kaubasaatja esitab taotluse selle riigi pädevale asutusele, kus ühis- / liidu transiitvedu algab, ja volitatud kaubasaaja selle riigi pädevale asutusele, kus ühis- / liidu transiitvedu lõpeb.
Lubade andmise ja nende andmisest keeldumise protseduure reguleeritakse konventsiooniosaliste õiguse üldsätetega.
ETTEVÕTJA
Loa saamiseks:
1) esitage kirjalik või elektrooniline allkirjastatud ja dateeritud taotlus ning näidake selles ära, millist lihtsustust taotlete;
2) esitage taotluses menetluse toetuseks kogu üksikasjalik teave, näiteks:
taotleja andmed; asukoht; kogu teave, mille põhjal pädevad asutused saavad otsustada, kas tingimused on täidetud;
3) kirjeldage, kuidas te oma majandustegevust dokumenteerite.
Märkus: loa taotleja vastutab esitatud teabe täpsuse ja dokumentide autentsuse eest.
Enne loa andmist kontrollivad pädevad asutused, kas tingimused on
täidetud.
Luba peab sisaldama kogu teavet, mida ettevõtjal on vaja asjaomase lihtsustuse nõuetekohaseks kohaldamiseks ja pädevatel asutustel selle kontrollimiseks.
Luba kehtib üldjuhul tähtajatult.
Konventsiooni Luba hakkab kehtima alates päevast, mil taotleja selle kätte saab või I liite art 64 mil see loetakse kättesaaduks, ja toll peab selle täitmise tagama LTS art 22 lg 4 ja 5 alates kõnealusest kuupäevast. Kuupäev erineb sellest üksnes
321
DA art 14 erandjuhtudel:
kui taotleja on taotlenud sellest erinevat jõustumiskuupäeva;
eelmine luba on antud piiratud ajaks ja kehtiva loa ainus
eesmärk on pikendada selle kehtivusaega, mille puhul luba jõustub eelmise loa kehtivusaja lõppemisele järgneval kuupäeval;
luba jõustub tingimusel, et taotleja on lõpule viinud teatavad
formaalsused, mille puhul luba jõustub kuupäeval, mil taotleja saab pädevalt tolliasutuselt formaalsuste rahuldava
täitmise kohta teate.
Loa omanik teatab tollile kõikidest pärast loa andmist ilmnenud
asjaoludest, mis võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.
Taotluse tagasilükkamise otsuses märgitakse tagasilükkamise Konventsiooni põhjused ja otsus edastatakse taotlejale asjaomases osalisriigis I liite art 62 ettenähtud tähtaja jooksul ja kooskõlas seal kehtivate
õigusnormidega.
Toll teostab järelevalvet tingimuste ja kriteeriumide üle, mida loa
omanik peab täitma. Konventsiooni I liite art 58 Kui loa omanik on asutatud vähem kui kolm aastat tagasi, teostab LTS art 23 lg 5 toll esimesel aastal pärast loa andmist omaniku üle hoolikat järelevalvet.
TOLL
Pädev tolliasutus:
– annab taotlejale allkirjastatud ja dateeritud loa (ja selle ühe või mitu koopiat, juhul kui luba antakse kirjalikult);
– säilitab taotlused ja kõik tõendavad dokumendid;
322
– säilitab loa koopia.
Kui taotlus lükatakse tagasi või luba tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks, peatatakse või seda muudetakse, säilitatakse taotlust ja vastavalt asjaoludele kas taotluse tagasilükkamise või loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise, muutmise või peatamise otsust ning kõiki lisatud tõendavaid dokumente vähemalt kolm aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal taotlus tagasi lükati või luba tühistati, tunnistati kehtetuks, peatati või muudeti.
ETTEVÕTJA Kui luba on antud, tuleb lähtetolliasutuse nõudmise korral alati transiidideklaratsioonile märkida loa viitenumber, kui tegemist on järgmiste lihtsustustega:
– eriliste tollitõkendite kasutamine;
– õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamist;
– meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamist.
See teave tuleb esitada juhul, kui seda ei saa tuletada muude andmeelementide, näiteks loa omaniku EORI-numbri põhjal.
323
2.3. Lubade tühistamine, kehtetuks tunnistamine ja muutmine
Konventsiooni Toll tühistab loa, kui see antivale või puuduliku teabe põhjal ja kui I liite art 65 lg 2 ja 3 loa omanik teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli vale või
LTS art 27 ja 28 puudulik (nt vale transiitvedude arv lihtsustuse kasutamise põhjendusena, kauba vale asukoht).
Luba tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse loa omaniku taotlusel.
Samamoodi võivad pädevad asutused loa kehtetuks tunnistada või seda muuta, kui nad järeldavad kas neile esitatud või oma teabe põhjal, et luba ei vasta enam sätestatud tingimustele, näiteks: üks või mitu loa väljastamiseks nõutavat tingimust ei ole enam täidetud; pärast loa andmist tekkinud asjaolu mõjutab loa sisu või kehtivuse jätkumist; loa omanik ei täida loaga kehtestatud kohustust. . Konventsiooni I Pädevad asutused teavitavad loa omanikku loa tühistamisest, liite art 65 lg 4, 5 ja 6 kehtetuks tunnistamisest või muutmisest osalisriigis kehtiva tähtaja
LTS art 27 ja 28 jooksul ja kooskõlas seal kehtivate õigusnormidega.
Loa tühistamine jõustub alates esialgse loa jõustumise kuupäevast.
Loa kehtetuks tunnistamine või muutmine jõustub alates kuupäevast, mil taotleja selle kätte saab või mil see loetakse kättesaaduks. Loa omaniku õigustatud huvi korral võib toll kehtetuks tunnistamise või muutmise jõustumise kuupäeva erandjuhtudel edasi lükata kooskõlas osalisriikides kehtivate tähtaegadega. Otsuse jõustumise kuupäev märgitakse loa kehtetuks tunnistamise või muutmise otsusesse.
324
2.4. Loa peatamine
Konventsiooni I liite Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise asemel võib selle art 67–69 kehtivuse peatada, juhul kui: DA art 16–18 loa tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks on piisavalt alust, kuid pädevatel asutustel ei ole veel kõiki andmeid,
mida on vaja tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse tegemiseks;
loa omanik ei täida üht või mitut tingimust või ei taga oma
kohustuste täitmist, kuid toll annab talle võimaluse võtta olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid;
loa omanik taotleb sellist peatamist, kuna ta ei suuda ajutiselt tingimusi või loa alusel kehtestatud kohustusi täita.
Kui loa omanik parandab oma olukorda, teatab ta tollile meetmetest, mida ta võtab, et tagada tingimuste või kohustuste täitmine, ja samuti
sellest, kui palju aega ta nende meetmete võtmiseks vajab.
Toll peab määrama peatamistähtaja. Üldjuhul peaks see vastama ajale,
mida kõnealune asutus vajab, et teha kindlaks, kas tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise tingimused on täidetud.
Loa omaniku taotluse alusel võib peatamistähtaega pikendada. Toll võib seda tähtaega veelgi pikendada, kui ta vajab lisaaega, et kontrollida, kas
loa omaniku võetavate meetmetega tagatakse tingimuste või kohustuste
täitmine, kuid mitte rohkem kui 30 päeva võrra.
Peatamistähtaja pikendamine on vajalik ka juhul, kui toll plaanib loa
pärast tähtaja lõppu tühistada, kehtetuks tunnistada või seda muuta. Sel juhul pikendatakse tähtaega kuni loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise
või muutmise otsuse jõustumiseni.
Peatamine lõpeb peatamisaja lõppemisel, välja arvatud juhul, kui enne selle ajavahemiku lõppemist ilmneb üks järgmistest olukordadest:
325
peatamine tühistatakse, kuna puudub alus loa tühistamiseks,
kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks, millisel juhul lõpeb peatamine selle tühistamise kuupäeval;
peatamine tühistatakse, kuna loa omanik on võtnud loa
andmiseks pädeva tolliasutuse jaoks rahuldavalt vajalikud meetmed, et tagada loa jaoks kehtestatud tingimuste või selle loa
alusel kehtestatud kohustuste täitmine, millisel juhul lõpeb
peatamine selle tühistamise kuupäeval;
peatatud luba tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või seda
muudetakse, millisel juhul lõpeb peatamine selle tühistamise, 7 kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäeval.
Toll teavitab loa omanikku peatamise lõppemisest.
2.5. Loa uuesti hindamine
Konventsiooni I liite Loa andmiseks pädevad tolliasutused on kohustatud seda teatavate art 66 DA art 15 ajavahemike järel uuesti hindama, juhul kui:
õigusaktides on tehtud luba mõjutavad muudatused; see on vajalik järelevalve tulemustest lähtuvalt; loa omaniku või teiste asutuste esitatud teave seda nõuab.
Uuesti hindamise tulemusest teatatakse loa omanikule.
2.6. Enne 1. maid 2016 antud lubade kehtivus
TÄHELEPANU!
Enne 1. maid 2016 antud lube, mis on antud piiramata kehtivusajaks ja kehtivad 1. mail 2016, hinnatakse uuesti hiljemalt 1. maiks 2019.
326
Enne 1. maid 2016 antud load, mis kehtivad 1. mail 2016, jäävad kehtima järgmiselt:
– piiratud kehtivusajaga load kuni kehtivusaja lõpuni või kuni 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;
– kõik muud load kuni loa uuesti hindamiseni. Uuesti hindamine tehakse enne 1. maid 2019.
Uuesti hindamisele järgnevate otsustega tühistatakse uuesti hinnatud load ja vajaduse korral antakse välja uued load. Otsustest teavitatakse viivitamata loa omanikke.
Load, mis käsitlevad:
– õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamist;
– meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamist;
– raudteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamist, ning mis on antud enne 1. maid 2016 ja kehtivad 1. mail 2016, jäävad pärast seda kuupäeva kehtima ja neid ei pea uuesti hindama.
(Konventsiooni I liite artikkel 71 / delegeeritud määruse artikkel 251)
Üldtagatis ja tundlikud kaubad
Tundlike kaupade nimekiri kaotab 1. maist 2016 liidu tolliseadustiku / muudetud konventsiooni alusel kehtivuse ning (täis- või vähendatud summaga) üldtagatise kasutamise load hõlmavad kõiki kaupu. Seega ei nõuta tundlike kaupade jaoks eraldi lube ega kohustusi. Kuni uuesti hindamiseni võib tavakaupade ja tundlike kaupade üldtagatise kasutamisel jätkata olemasolevate lubade ja käendaja kohustuste kasutamist, kui neil on muudetud konventsioonis / liidu tolliseadustikuga seotud aktides sätestatuga sama õigusmõju. Teise võimalusena võib asendada „vana“ kohustuse uuega (näidis on konventsiooni III liite lisas C1 / rakendusmääruse lisas 32-01). Lisateave on maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi eraldi dokumendis „Võimaliku või olemasoleva tollivõla tagatis“.
327
3. Lihtsustuste kirjeldus
Käesolevas jaotises kirjeldatakse järgmisi lihtsustusi:
üldtagatise kasutamine ja tagatise esitamisest vabastamine (jaotis 3.1); eri liiki tollitõkendite kasutamine (jaotis 3.2); volitatud kaubasaatja staatus (jaotis 3.3); volitatud kaubasaaja staatus (jaotis 3.4); raudteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine (jaotis 3.5); õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamine (jaotis 3.6); meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine (jaotis 3.7); konventsiooni artiklil 6 / tolliseadustiku artikli 97 lõikel 2 põhinev lihtsustatud kord (jaotis 3.8).
328
Transiidilihtsustuse geograafiline kehtivus
KÕIKIDES RIIKIDES: – üldtagatis* – vähendatud summaga üldtagatis*
– tagatisest vabastamine* – raudteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine; * välja arvatud riigid, mille käendaja on välistanud. Andorra ja/või San Marino puhul kehtib ainult liidu transiidiprotseduuri korral.
KÕIKIDES RIIKIDES – eriliste tollitõkendite kasutamine; tingimusel, et transiitvedu – volitatud kaubasaatja staatus. algab riigist, kus luba anti:
RIIGIS, kus luba anti: – volitatud kaubasaaja staatus.
RIIKIDES, mida – õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / protseduur hõlmab: liidu transiidiprotseduuri ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamine; – meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine; – konventsiooni artiklil 6 põhinevate muude lihtsustatud transiidiprotseduuride kasutamine.
329
3.1. Üldtagatis ja tagatise esitamisest vabastamine
Protseduuri pidaja peab nõudmise korral esitama kauba
transiidiprotseduurile suunamiseks tagatise. Konventsiooni I liite art 74–80 Tavaline transiiditagatis on üksiktagatis, mis katab üht transiitvedu.
LTS art 89 lg 5 ja art 95 Ettevõtja võib teatavatel jaotises 2.1 kirjeldatud tingimustel siiski DA art 84 saada loa kasutada mitme transiitveo katmiseks üldtagatist või tagatise esitamisest vabastamist. Lisateave üldtagatise ja tagatise esitamisest vabastamise kohta on III osas.
Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2.
Loa kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
3.2. Eriliste tollitõkendite kasutamine
Konventsiooni I Pädevad asutused võivad protseduuri pidajale anda loa kasutada liite art 81–83 oma transpordivahenditel, konteineritel või pakkeüksustel erilisi RA artiklid 317– 318 tollitõkendeid.
Toll aktsepteerib loa andmisel teise riigi tolliasutuse heakskiidetud erilisi tõkendeid, välja arvatud juhul, kui tollil on teave selle kohta, et mõni konkreetne tõkend ei sobi tolliprotseduuride jaoks.
Erilistel tollitõkenditel peavad olema IV osa 2. peatüki jaotises 3.8.4 kirjeldatud omadused.
Kui tõkendid on pädeva asutuse poolt sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 17712:2013 „Kaubakonteinerid – mehaanilised tõkendid“, peetakse kõnealuseid nõudeid nende tõkendite puhul täidetuks.
Konteinervedude korral kasutatakse nii palju kui võimalik kõrge turvatasemega tõkendeid.
330
Eriline tõkend peab olema varustatud ühega järgmistest märgetest:
loa omaniku nimi; vastav lühend või kood, mille alusel lähteriigi tolliasutus saab isiku kindlaks teha. Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2.
Loa kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
Märkus: Enne 1. maid 2016 kasutusel olnud eriliste tollitõkendite kasutamist võib jätkata kuni varude ammendumiseni või 1. maini 2019, olenevalt sellest, kumb saabub varem.
TOLL
Toll toimib järgmiselt:
– teavitab komisjoni ja muude konventsiooniosaliste tolliasutusi kasutatavatest erilistest tõkenditest ning nendest erilistest tõkenditest, mida ta on otsustanud eeskirjade eiramise või tehniliste puuduste tõttu mitte heaks kiita;
– kontrollib enda poolt heakskiidetud ja kasutusel olevaid tollitõkendeid, kui ta saab teavet selle kohta, et teine tolliasutus on otsustanud seda konkreetset liiki tollitõkendit mitte heaks kiita;
– korraldab vastastikuse konsultatsiooni, et jõuda ühise hinnanguni;
– jälgib eriliste tollitõkendite kasutamist loa omanike poolt.
Vajaduse korral võivad liikmesriigid ja teised konventsiooniosalised vastastikusel kokkuleppel luua ühtse numeratsioonisüsteemi ning määrata kindlaks ühtsete turvaelementide ja ühtse tehnoloogia kasutamise.
ETTEVÕTJA
Protseduuri pidaja (enamasti volitatud kaubasaatja) märgib eriliste tollitõkendite arvu ja
331
individuaalsed tunnused transiidideklaratsiooni ja paigaldab tõkendid hiljemalt siis, kui kaup vabastatakse ühis- / liidu transiidiprotseduuri jaoks.
3.3. Volitatud kaubasaatja
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.3.1); staatuse andmine (jaotis 3.3.2); protseduurid (jaotis 3.3.3).
3.3.1. Sissejuhatus
Konventsiooni I Volitatud kaubasaatja on isik, kellele pädevad asutused on andnud liite art 84 ja 86 loa teostada transiitvedusid ilma kaupa lähtetolliasutusele esitamata. RA art 314 Ta on protseduuri pidaja. Deklaratsiooni esitamise hetkel peab kaup olema tema kontrolli all ja tema valdustes loas sätestatud kohas.
Volitatud kaubasaatja võib esitada transiidideklaratsiooni NCTSis ja sisestada süsteemi järgmise teabe:
tollitõkendite arv ja tähised (kui on paigaldatud tollitõkendid); tähtaeg, mille jooksul tuleb kaup sihttolliasutusele esitada; ettenähtud teekond, kui see on nõutav. Volitatud kaubasaatja paigaldab erilised tollitõkendid, seega peab tal nende jaoks olema eraldi luba (vt jaotis 3.2).
3.3.2. Staatuse andmine
Konventsiooni I liite Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2. art 84
DA art 193 Volitatud kaubasaatja staatuse saamiseks peab ettevõtja vastama
332
tingimustele (vt jaotis 2.1) ja lisaks:
omama luba üldtagatise ja vähendatud summaga üldtagatise
kasutamiseks (sh tagatisest vabastamine) (vt III osa punkt 4);
kasutama tolliga suhtlemiseks andmetöötlusvahendeid.
Selleks et pädev asutus saaks taotlusele anda esialgse hinnangu,
tuleb selles võimaluse korral ära näidata:
Konventsiooni I liite mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt ühise / liidu art 85 transiidiprotseduuri alusel kaupa saadab; DA lisa A kauba asukoht; koht, kus dokumentatsiooni säilitatakse.
Pädev asutus võib nõuda taotlejalt kõiki taotluse menetlemiseks vajalikke täiendavaid andmeid või dokumente. Loa omaniku töö peab olema korraldatud nii, et transiidideklaratsioonis kauba kohta esitatud teavet oleks lihtne seostada sama kauba kohta saatelehtedel, arvetel jms esitatud teabega. Eriti tähtis on pakkeüksuste arv ja liik ning kauba liik ja kogus ning tollistaatus.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
TOLL
Loas tuleb täpsustada järgmist:
1) lähtetolliasutus või -asutused, kes vastutavad kavandatavate ühistransiitvedude eest; 2) ajavahemik (minutites), mille jooksul lähtetolliasutus võib vajaduse korral teha kauba vabastamisele ja väljumisele eelneva kontrolli pärast seda, kui volitatud kaubasaatja on esitanud transiidideklaratsiooni;
333
3) talitluspidevuse protseduuri puhul, kuidas ja mis ajaks peab volitatud kaubasaatja tulevastest transiitvedudest lähtetolliasutusele teatama, et sellel oleks mis tahes vajalikku kontrolli võimalik teha enne kauba lähetamist; 3) kaubakategooriad ja veod, mida luba ei hõlma (kui on); 4) tegevus- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaatja peab järgima; 5) vajaduse korral eritingimused seoses lähtetolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatavate transiiditoimingutega (kui on).
3.3.3. Protseduurid
3.3.3.1. Transiidi tavaprotseduur – volitatud kaubasaatja kohustused
Konventsiooni Volitatud kaubasaatja ei või ühis- / liidu transiitvedu alustada enne I liite art 86 loas kindlaks määratud tähtaja möödumist (vt jaotis 3.3.2). Ta järgib
RA art 314 sama menetlust, mida on kirjeldatud IV osa 1. peatüki punktis 3, välja arvatud kaupade esitamine lähtetolliasutusele.
Kontrolli korral peab ta tagama, et kaup on tollile kättesaadav.
Lihtsustuse kasutamise korral peab volitatud kaubasaatja täitma kõiki kohustusi ja tingimusi, mille suhtes tema loas on kokku lepitud.
Pärast kauba vabastamist ühis- / liidu transiidiprotseduuriks trükib volitatud kaubasaatja välja TADi ja vajaduse korral kaubanimekirja ning annab selle vedajale.
Kõik volitatud kaubasaatja ja lähtetolliasutuse vahelised sõnumid vahetatakse andmetöötlusvahendite abil.
Üldiselt võib volitatud kaubasaatja alustada ühis- / liidu transiidiprotseduure lähtetolliasutuse tavapärasel lahtiolekuajal.
Arvestades aga teatavate ettevõtjate erivajadusi, võivad pädevad asutused loas muu hulgas sätestada, et ühis- / liidu transiidiprotseduuri võib alustada väljaspool asjaomase tolliasutuse
334
lahtiolekuaega.
Loas tuleb sätestada, milliseid identifitseerimismeetmeid kasutatakse ja kas neid kohaldab volitatud kaubasaatja või lähtetolliasutus.
Kui volitatud kaubasaatja peab transpordivahenditele või pakkeüksustele paigaldama tollitõkendeid, kasutab ta erilisi tollitõkendeid talle antud loa alusel.
Erilistel tollitõkenditel peavad olema IV osa 2. peatüki jaotises 3.8.2 ja eespool jaotises 3.2 kirjeldatud omadused.
Toll võib tollitõkendite kasutamise nõudest loobuda, kui volitatud kaubasaatja esitab kauba kohta selle koguse ja laadi hõlpsaks identifitseerimiseks piisavalt täpse kirjelduse ning eritunnused, näiteks seerianumbrid.
Loas sätestatakse, millal tuleb tollitõkendeid või muid identifitseerimismeetmeid kohaldada.
3.3.3.2. Talitluspidevuse protseduur – volitatud kaubasaatja kohustused
Konventsiooni Kui NCTS või volitatud kaubasaatja elektrooniline süsteem ei tööta, I liite II lisa peab volitatud kaubasaatja pöörduma pädevate asutuste poole ja RA lisa 72-04 küsima luba talitluspidevuse protseduuri kasutamiseks.
Pärast loa saamist võib volitatud kaubasaatja kasutada transiidideklaratsioonina SADi, SADi väljatrükki või TADi.
Transiidideklaratsiooni täitmisel märgib ta:
lahtrisse 44 ettenähtud teekonna; lahtrisse D kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja ja teabe paigaldatud tollitõkendite kohta (kui on);
335
kinnituse „Volitatud kaubasaatja – 99206“; kauba lähetamise kuupäeva; transiidideklaratsiooni numbri (vastavalt lähtetolliasutusega kokku lepitud või loas sätestatud eeskirjadele).
SADi või TADi võib esitada järgmistel viisidel:
lähtetolliasutuse templiga eelnevalt kinnitatuna ja ametiisiku allkirjaga lahtris C. Eelnevalt kinnitatud SADid ja TADid nummerdatakse järjestikku ja tolliasutus registreerib need. Eelnevalt kinnitatud SADide või TADidega kaasnevad SAD-bis dokumendid, lastinimekirjad või kaubanimekirjad peavad samuti olema eelnevalt kinnitatud; volitatud kaubasaatja poolt pädeva asutuse heakskiidetud ja konventsiooni III liite lisas B9 / rakendusmääruse lisas 72- 04 esitatud näidisele vastava eritempliga kinnitatuna. Templi võib eelnevalt vormile trükkida, kui seda teeb selleks volitatud trükikoda. Volitatud kaubasaatja märgib sellesse lahtrisse kauba lähetamise kuupäeva ja nummerdab transiidideklaratsiooni loas ette nähtud korra kohaselt.
Templiga kinnitatakse SADi eksemplarid 1, 4 ja 5 ning TADi kaks eksemplari ja SAD-bis dokumendi, lastinimekirjade või kaubanimekirjade kõik eksemplarid.
SADi või TADi number on märgitud eritempli lahtrisse 3. Selle võib dokumendile panna samal ajal eritempli ja selle jäljendiga. Loas tuleb sätestada, et numeratsioon peab olema järjestikune.
Templi võib eelnevalt SADile või TADile trükkida. Ettevõtjad, kes soovivad kasutada templi eelneva trükkimise meetodit, peavad selleks kasutama oma asukohariigi tolli poolt heakskiidetud
336
trükikoda.
Toll võib volitatud kaubasaatjale anda loa täita SAD või TAD andmetöötlusmeetodit kasutades. Sel juhul võib eritempli jäljend arvuti väljatrükis pisut erineda.
Märkus: eritemplit kasutab Itaalia toll. Kõnealuse templi näidis on esitatud lisas 8.1.
Volitatud kaubasaatjad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada eritempli või eelnevalt tõendatud või eelnevalt trükitud SADi või TADi vormide säilitamine, et vältida nende kuritarvitamist, kadumist või vargust, ning esitab need nõudmise korral tollile.
Toll võib teha tollivormistusjärgse kontrolli, et teha kindlaks, kas volitatud kaubasaatja on võtnud kõik vajalikud meetmed eritempli ning lähtetolliasutuse või eritempli jäljendiga vormide säilitamiseks.
Kui eritempliga SADid või TADid täidetakse andmetöötlusmeetodit kasutades, võib pädev asutus vabastada volitatud kaubasaatja nende allkirjastamise kohustusest.
Selle vabastuse saanud volitatud kaubasaatjad teevad SADi või TADi lahtrisse 50 märke „Allkirjanõudest loobutud – 99207“.
Allkirjastamata jätmise luba antakse siis, kui volitatud kaubasaatja on eelnevalt esitanud tolliasutusele kirjaliku dokumendi, millega ta kohustub olema kõigi kõnealust eritemplit kandvate SADide või TADide alusel toimuvate transiitvedude puhul protseduuri pidaja.
Kui otsustatakse kasutada talitluspidevuse protseduuri, tuleb tagada, et tühistatakse kõik deklaratsioonid, mis on sisestatud NCTSi, kuid mida ei ole süsteemi rikke tõttu täiendavalt töödeldud.
3.3.3.2.1. Identifitseerimismeetmed Vt punkt 3.3.3.1.2.
337
Kui tollitõkendeid ei nõuta, märgib volitatud kaubasaatja SADi või TADi lahtrisse D märkuse „Paigaldatud tõkendid“ järele märkuse „Vabastatud – 99201“.
3.3.3.2.2. Kauba lähetamine Volitatud kaubasaatja täidab SADi või TADi.
Ta teatab lähtetolliasutusele faksi või e-posti teel või muul loas kokku lepitud viisil kõikidest tulevastest transiitvedudest, et pädevad asutused saaksid vajaduse korral teha kontrolli enne kauba vabastamist.
Tolliasutusele saadetav teave peab sisaldama järgmist:
transiidideklaratsiooni andmed; kauba väljasaatmise kuupäev ja kellaaeg ning vajaduse korral paigaldatavate tollitõkendite andmed; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus; vajaduse korral lisatud dokumentide numbrid.
Üldiselt võib volitatud kaubasaatja alustada ühis- / liidu transiidiprotseduuri kohaliku tolliasutuse tavapärasel lahtiolekuajal.
Arvestades aga teatavate ettevõtjate erivajadusi, võivad pädevad asutused loas muu hulgas sätestada, et ühis- / liidu transiidiprotseduuri võib alustada väljaspool asjaomase tolliasutuse lahtiolekuaega.
Peale selle võib toll anda kaupa korrapärase graafiku alusel (kindlatel päevadel ja kellaaegadel) saatvale volitatud kaubasaatjale loa edastada graafik asjaomasele tolliasutusele. Toll võib kaubasaatja vabastada iga saadetise väljasaatmisest teatamise kohustusest ja lähtetolliasutuse kontrollist.
338
Kui toll kaupa enne selle lähetamist ei kontrolli, märgib volitatud kaubasaatja hiljemalt kauba lähetamisel:
SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari lahtrisse 44 ettenähtud teekonna andmed (olemasolu korral);
SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari lahtrisse 50 märkuse „allkirjanõudest loobutud“ (kui kohaldatakse); ning
SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari lahtrisse D:
– tähtaja, mille jooksul kaup tuleb esitada sihttolliasutusele (nimetada tuleb kuupäev, mitte päevade arv); – kasutatud tollitõkendite andmed (või vajaduse korral märkus „Vabastatud“); – märkus „Volitatud kaubasaatja“; ning – talitluspidevuse protseduuri kasutamist näitav tempel. Talitluspidevuse protseduuri tempel eri keeltes on esitatud V osa 1. peatüki lisas 8.1. Kui lähtetolliasutus kontrollib kaupa, teeb ta selle kohta märke SADi või TADi lahtrisse D.
SADi eksemplarid 4 ja 5 ning TADi teine eksemplar antakse vedajale. Volitatud kaubasaatjale jääb SADi eksemplar 1 või TADi esimene eksemplar.
Pärast kauba lähetamist saadab volitatud kaubasaatja SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari viivitamata loas määratletud tähtaja jooksul lähtetolliasutusele.
TOLL
Lähtetolliasutus toimib järgmiselt:
– säilitab SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari;
339
– kontrollib SADide või TADide nummerduse järjepidevust (eelnevalt kinnitatud SADid või TADid, mida ei ole kasutatud, tagastatakse tollile).
3.4. Volitatud kaubasaaja
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.4.1); staatuse andmine (jaotis 3.4.2); protseduurid (jaotis 3.4.3).
3.4.1. Sissejuhatus
Üldjuhul esitatakse ühis- / liidu transiidiprotseduurile suunatud kaup koos vastavate dokumentidega sihttolliasutusele.
Volitatud kaubasaaja luba võimaldab loa omanikul kaupa vastu võtta oma valdustes või mis tahes muus kindlaksmääratud kohas ilma kaupa sihttolliasutusele esitamata.
3.4.2. Staatuse andmine
Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2, välja arvatud juhul,
kui edaspidi on sätestatud teisiti.
Volitatud kaubasaaja staatuse saamiseks peab ettevõtja vastama tingimustele (vt jaotis 2.1).
Volitatud kaubasaaja staatus antakse ettevõtjale ainult siis, kui
ettevõtja kasutab lisaks muude tingimuste täitmisele tolliga
suhtlemiseks andmetöötlusvahendeid.
Selleks et pädev asutus saaks taotlusele anda esialgse hinnangu, tuleb selles võimaluse korral ära näidata:
Konventsiooni mitu korda kuus taotleja hinnanguliselt ühis- / liidu I liite art 89 transiidiprotseduuri alusel kaupa saab;
DA lisa A kauba asukoht;
340
koht, kus dokumentatsiooni säilitatakse.
Volitatud kaubasaaja töö peab olema korraldatud nii, et transiidideklaratsioonis nimetatud kauba kohta olemas olevat teavet on lihtne seostada volitatud kaubasaaja dokumentatsioonis hõlmatud teabega, et toll saaks kauba liikumist kontrollida. Eriti tähtis on kaubasaadetiste arv ja liik ning kauba maht ja tollistaatus.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
TOLL
Loas tuleb täpsustada järgmist:
1) volitatud kaubasaaja järelevalve eest vastutav(ad) sihttolliasutus(ed); 2) ajavahemik (minutites), mille jooksul sihttolliasutus võib vajaduse korral teha kauba vabastamisele eelneva kontrolli pärast seda, kui transiidiprotseduur on lõpetatud; 3) talitluspidevuse protseduuri puhul, kuidas ja mis ajaks peab volitatud kaubasaaja tulevastest transiitvedudest sihttolliasutusele teatama, et sellel oleks mis tahes vajalikku kontrolli võimalik teha enne kauba lähetamist; 4) kaubakategooriad ja veod, mida luba ei hõlma (kui on); 5) tegevus- ja kontrollimeetmed, mida volitatud kaubasaaja peab järgima. 6) vajaduse korral eritingimused seoses sihttolliasutus(t)e väljaspool tavalist tööaega sooritatavate transiiditoimingutega (kui on).
3.4.3. Ajutine ladustamine
LTS art 144, art 145 See jaotis käsitleb üksnes ELi. lg 1, 3 ja 11, art 147 ja 148 DA art 115 Kui kaup esitatakse volitatud kaubasaaja valdustes ja liidu transiidiprotseduur lõpetatakse, on kaup ajutiselt ladustatud.
Ajutiselt ladustatud kaup ladustatakse ajutise ladustamise kohtades või teistes tolli poolt määratud või heakskiidetud kohtades. Kui kaup on neis
341
kohtades ladustatud, tuleb see deklareerida järgmisele tolliprotseduurile järgmisel päeval pärast selle esitamist (välja arvatud juhul, kui toll nõuab kauba kontrollimist).
Ajutise ladustamise kohtade pidamiseks on nõutav pädeva tolliasutuse luba.
Ajutise ladustamise kohast (ajutise ladustamise rajatised või tolli poolt määratud ja heakskiidetud koht) olenemata tuleb esitada tagatis.
See tähendab, et volitatud kaubasaaja, kes võtab kauba vastu ja saadab sõnumi IE007 (see sõnum käivitab sõnumi IE006, millega protseduur lõpeb), peab kaupa kuni järgmisele protseduurile suunamiseni ajutiselt ladustama. Selleks on kaks võimalust:
kui kaupa hoitakse volitatud kaubasaaja valdustes üle ühe päeva, peab volitatud kaubasaaja taotlema ajutise ladustamise koha pidamise luba; kui kaupa hoitakse volitatud kaubasaaja valdustes kuni üks päev, võib kaupa ladustada volitatud kaubasaaja loal märgitud kohas või kohtades, mis on tolli poolt määratud ja heaks kiidetud. Olenemata neist võimalustest on volitatud kaubasaaja kohustatud andma ajutise ladustamise tagatise (mõistagi võib ta taotleda üldtagatist vähendatud summas 0 % tollivõla limiidist ehk tagatisest vabastamist).
3.4.4. Protseduurid
3.4.4.1. Transiidi tavaprotseduur
Konventsiooni Volitatud kaubasaaja järgib sama menetlust, mida on kirjeldatud IV I liite art 88 osa 4. peatüki punktis 3, välja arvatud järgmised kohustused, mida
RA artiklid 315– ta peab täitma (toimingute järjekord): 316 kui kaupa ei ole vaja esitada sihttolliasutusele, pärast kauba saabumist loal märgitud kohta peab ta viivitamata
342
saatma sihttolliasutusele saabumisteatise (sõnum IE007), märkides ära kõik veo käigus toiminud eeskirjade eiramised või vahejuhtumid (nt eemaldatud tollitõkendid); ta peab ootama tähtaja möödumiseni ja mahalaadimisloa sõnumi (IE043) saamiseni ning andma tollile võimaluse kontrollida kaupa enne mahalaadimist; ta peab kaupa kontrollima ja selle maha laadima; ta peab saatma lähtetolliasutusele võimalikke eeskirjade eiramisi sisaldava mahalaadimise märkuste sõnumi (IE044) hiljemalt kolmandal päeval pärast päeva, mil ta sai loa kauba mahalaadimiseks.
Vedaja taotluse alusel väljastab volitatud kaubasaaja tõendi, millega tõendatakse kauba saabumist loas kindlaksmääratud kohta ning mis sisaldab viidet ühis- / liidu transiitveo tolli viitenumbrile. Tõendi väljastamiseks kasutatakse konventsiooni III liite lisas B10 / rakendusmääruse lisas 72-03 esitatud vormi.
3.4.4.2. Talitluspidevuse protseduur
Talitluspidevuse protseduuri korral peab volitatud kaubasaaja viivitamata teatama pädevale asutusele kauba saabumisest, kasutades selleks nende vahel loas kokku lepitud vahendeid (faksi või e-posti teel või muul viisil). Pärast sihttolliasutuselt mahalaadimisloa saamist võib ta kaubad loas sätestatud kohas või kohtades maha laadida.
Volitatud kaubasaaja peab märkima kaubaga kaasas olnud SADi eksemplaridele 4 ja 5 või TADi teisele eksemplarile saabumiskuupäeva, tollitõkendi(te) tegeliku seisukorra, kontrolli tulemuste koodi ja oma loatempli ning esitama need sihttolliasutusele esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.
343
Volitatud kaubasaaja teatab kooskõlas loas sätestatud tingimustega sihttolliasutusele kauba saabumisest, et pädevad asutused saaksid kaupa vajaduse korral enne vabastamist kontrollida.
Sihttolliasutusele saadetav teave peaks sisaldama järgmist:: – transiidideklaratsiooni number; – kauba saabumise kuupäev ja kellaaeg ning vajaduse korral tollitõkendite seisund; – kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus (sh HS-kood, kui see sisaldub deklaratsioonis); – üleliigsed kogused, puudujäägid, kauba asendamine ja muud eeskirjade eiramised, näiteks rikutud tollitõkendid.
Üldjuhul saab volitatud kaubasaaja kaupa vastu võtta sihttolliasutuse tavapärasel lahtiolekuajal.
Arvestades aga teatavate ettevõtjate erivajadusi, võivad pädevad asutused volitatud kaubasaaja loas muu hulgas sätestada, et väljaspool asjaomase tolliasutuse lahtiolekuaega saabunud kauba võib vabastada volitatud kaubasaaja.
Peale selle võib toll anda volitatud kaubasaajale, kes võtab kaubasaadetisi vastu korrapärase graafiku alusel (kindlatel päevadel ja kellaaegadel), loa edastada graafik asjakohasele tolliasutusele. See võib volitatud kaubasaaja vabastada iga kaubasaadetise saabumisest teatamise kohustusest ja anda sellele loa asuda kaupa käsutama selle saabumisel, ootamata sihttolliasutuse sekkumist.
Märkus. Kauba üleliigsetest kogustest, puudujääkidest, asendamistest või muudest eeskirjade eiramistest, näiteks rikutud tollitõkenditest, tuleb sihttolliasutusele teatada kohe.
Kui toll otsustab kaupa kontrollida, ei tohi volitatud kaubasaaja seda maha laadida. Kui toll kaupa kontrollida ei soovi, antakse volitatud kaubasaajale luba see maha laadida.
344
Kui toll kaubasaadetist saabumisel ei kontrolli, märgib volitatud kaubasaaja SADi eksemplaride 4 ja 5 või TADi teise eksemplari lahtri I vasakpoolsesse ossa ja vajaduse korral oma registrisse: saabumiskuupäeva; ning tollitõkendite seisundi, kui need on paigaldatud.
Märkus. Lahtri I teine osa on reserveeritud sihttolliasutuse märgete jaoks.
Volitatud kaubasaaja edastab SADi eksemplarid 4 ja 5 või TADi teise eksemplari viivitamata sihttolliasutusele.
TOLL
Seoses: – SADi või TADi registreerimise, kontrolli või kommentaaridega; – SADi eksemplari 5 või TADi teise eksemplari tagastamisega lähtetolliasutusele; – eeskirjade eiramiste menetlemisega; võimalike kontrollidega jne kohaldatakse mutatis mutandis IV osa sätteid.
3.5. Raudteed pidi veetavad kaubad
(Reserveeritud)
3.6. Õhuteed pidi veetavad kaubad
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.6.1); paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (jaotis 3.6.2); elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (jaotis 3.6.3); erijuhtumid (jaotis 3.6.4).
345
3.6.1. Sissejuhatus
Konventsiooni I liite Õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil art 108–111 põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamisel tagatist ei ÜDA art 46–48 nõuta. Eeldatakse, et õhuvedu on turvaline ja veotingimused lähtekohast sihtkohani täidetud, arvestamata kaaperdamise või õnnetuse võimalust.
Õhuteed pidi veetava kauba paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri korral kehtib vabastus tagatise nõudest siiski üksnes enne 1. maid 2016 välja antud lubade puhul (varasema protseduuri jätkuna). Kui luba on välja antud pärast seda kuupäeva, peab protseduuri pidaja esitama tagatise.
Õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine ja õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine on lubatud lennuettevõtjatele, kes vastavad jaotises 2.1 esitatud tingimustele.
Õhuteed pidi veetava kauba transiidiprotseduuri korraldav lennuettevõtja on protseduuri pidaja ja võib transiidiformaalsuste täitmisel kasutada transiidideklaratsioonina kaubamanifesti.
Loas määratakse kindlaks liidu ja /või ühistransiidiprotseduuri riikide lennujaamad.
Liidu ja ühistransiidiprotseduuri riikide lennujaamade loend on esitatud lisas 8.3.
Transiidideklaratsioonina kasutatav kaubamanifest erineb põhimõtteliselt kaubanduslikust või liitsaadetise manifestist.
Tuleb märkida, et õhutransiidil võib alati kasutada transiidi tavadeklaratsiooni NCTSis.
Pealelaadimise lennujaam on lähtelennujaam ja mahalaadimise
346
lennujaam on sihtlennujaam.
3.6.2. Ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Konventsiooni Lennuettevõtja võib transiidideklaratsioonina kasutada paberil I liite art 108–110 kaubamanifesti.
ÜDA art 47–48 Kasutatav kaubamanifest peab põhiomadustelt vastama Chicagos 7. detsembril 1944 sõlmitud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 3. liites esitatud näidisele.
Seda protseduuri iseloomustab asjaolu, et eri transiidiprotseduuridele suunatud kaup peab olema märgitud eraldi manifestidesse, mida igas vastavas protseduuris kasutatakse transiidideklaratsioonina. Seega on võimalik, et ühe lennu kohta antakse välja kolm manifesti:
1) tavapärane kaubanduslik kaubamanifest (mis hõlmab kõiki lennuki pardal olevaid kaupu); ja
2) transiidideklaratsioonina kasutatav kaubamanifest, kuhu on märgitud transiidiprotseduurile T1 suunatud kaup; ja
3) transiidideklaratsioonina kasutatav kaubamanifest, kuhu on märgitud transiidiprotseduurile T2 või T2F suunatud kaup.
.
3.6.2.1. Luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhist ühis- / liidu transiidiprotseduuri
Konventsiooni Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2. I liite art 108 Taotlus esitatakse selle koha pädevale tolliasutusele, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on LTS art 22 lg 1 kättesaadav ning kus toimub vähemalt osa loaga hõlmatud ÜDA art 26 tegevusest.
347
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
Kui lennuettevõtja soovib üht või mitut lennujaama muuta, esitab ta taotluse olemasoleva loa muutmiseks.
ETTEVÕTJA
Lennuettevõtja esitab taotluses järgmise teabe:
1) manifesti vorm; 2) protseduuriga hõlmatud lähtelennujaamade nimed; 3) protseduuriga hõlmatud sihtlennujaamade nimed.
TOLL
Luba sisaldab järgmist:
– manifesti vorm; – protseduuriga hõlmatud lähte- ja sihtlennujaamade nimed; – protseduuri kasutamise tingimused, kaasa arvatud nõue, et protseduuride T1, T2 ja T2F puhul tuleb kasutada eraldi kaubamanifeste.
ETTEVÕTJA
Lennuettevõtja peab iga loas nimetatud lennujaama tolliasutusele saatma loa kinnitatud koopia.
Luba tuleb esitada alati, kui lähtetolliasutus seda nõuab.
3.6.2.2. Paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Konventsiooni Kaubamanifest sisaldab järgmist teavet: I liite art 109 kauba tollistaatus (vastavalt T1, T2 või T2F);
348
ÜDA art 47 kaupa vedava lennuettevõtja nimi; lennu number; lennu kuupäev; lähtelennujaama (kauba pealelaadimise koha) ja sihtlennujaama (kauba mahalaadimise koha) nimi; väljastamise kuupäev ja allkiri, ning iga manifesti märgitud kaubasaadetise kohta:
lennuveokirja number; pakkeüksuste arv; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus koos kõikide selle identifitseerimiseks vajalike andmetega või vajaduse korral märge „Segalaadung“ (sama mis liitsaadetis, võib lühendada). Sel juhul peab manifesti märgitud kaubasaadetiste lennuveokirjadel olema kauba kaubanduslik kirjeldus koos kõikide selle identifitseerimiseks vajalike andmetega. Kõnealused lennuveokirjad lisatakse manifestile; brutomass. Kui lennuettevõtja ei ole volitatud kaubasaatja, peab ta lähtelennujaama tollile kinnitamiseks esitama manifesti(de)st vähemalt kaks eksemplari.
Lähtelennujaama TOLL
Kinnitab manifesti(d) tolliasutuse nime ja templiga, dateerib ning tolliametnik allkirjastab selle (need).
Säilitab igast manifestist ühe eksemplari.
Kui lennuettevõtjal ei ole volitatud kaubasaatja staatust, esitab ta kauba koos ühe eksemplariga igast transiidideklaratsioonina kasutatavast manifestist tolliasutusele.
Kontrolliks võib sihttolliasutus nõuda kõikide mahalaaditud
349
kaupade manifestide (või lennuveokirjade) esitamist.
Euroopa Liiduga seotud märkus: liidu kaubal, mille suhtes ei rakendata liidu sisetransiidiprotseduuri (T2, T2F), on õigus vabalt oma liidus asuvasse sihtkohta edasi liikuda, kui kauba staatuse suhtes ei ole sihtlennujaama saabumisel põhjendatavat kahtlust.
Sihtlennujaama TOLL
Säilitab igast esitatud manifestist ühe eksemplari.
Konventsiooni Sihtlennujaama toll ei pea manifestide eksemplare lähtelennujaama I liite art 110 tollile tagastama. Transiitvedu lõpetatakse iga kuu lõpus
lennuettevõtja koostatud loendi alusel. ÜDA art 48
ETTEVÕTJA
Lennuettevõtja või tema esindaja sihtlennujaamas koostab iga kuu alguses eelmise kuu jooksul sihtlennujaama tollile esitatud manifestide loendi. See sisaldab järgmist teavet:
– iga manifesti viitenumber; – asjakohane tähis T1, T2 või T2F; – kaupa vedanud lennuettevõtja nimi (võib lühendada); – lennu number; – lennu kuupäev. Märkus: iga lähtelennujaama kohta koostatakse eraldi loend.
TOLL
Sihttolliasutus kinnitab lennuettevõtja koostatud manifestiloendi koopia ning saadab selle lähtetolliasutusele.
Kokkuleppel sihttolliasutusega võib lennuettevõtja loendi edastada lähtetolliasutusele.
Lähtetolliasutus kinnitab loendite kättesaamist.
350
Eeskirjade eiramise korral, mis avastatakse seoses kõnealuses loendis nimetatud manifestidele märgitud teabega, teatab sihttolliasutus sellest lähtetolliasutusele ja loa andnud asutusele, viidates eelkõige kõnealust kaupa hõlmavatele lennuveokirjadele.
3.6.2.3. Paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Transiidiprotseduuri (liidu transiidi / ühistransiidi dokumendi, ATA-märkmiku, NATO vormi 302 jms) alusel juba liikuva kauba lennuveokirjad lisatakse kaubanduslikele kaubamanifestidele. Transiidideklaratsioonina kasutatav manifest seda kaupa hõlmata ei tohi. Lennuveokirjas peab olema viide kasutatavale transiidiprotseduurile (dokumendi number, kuupäev ja lähtetolliasutus).
Allolev skeem kujutab paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamist õhuteed pidi veetava kauba puhul.
351
Paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Lennuettevõtja
Lennuettevõtja
kaubamanifest kogu kauba kohta
Lennuettevõtja vormistab kummastki manifestist lähtelennujaama tolliasutusele kinnitamiseks kaks eksemplari. Toll säilitab ühe eksemplari.
Tähisega T1 liiduvälise Erikorraga kauba manifest maksuterritooriumidele, -
territooriumidelt või
nende vahel liikuva kauba manifest T2F
Lennuettevõtja esitab igast manifestist ühe koopia sihtlennujaama sihttolliasutusele. Toll säilitab selle.
352
3.6.3. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Konventsiooni Lennuettevõtja võib eri transiidiprotseduuridele suunatud kaupade I liite art 57 lg 3 p b transiidideklaratsioonina kasutada ühtainsat (elektroonilist) ÜDA art 27 kaubamanifesti.
Õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamise luba võidakse anda lennuettevõtjatele, kes korraldavad liikmesriikide ja/või ühistransiidiprotseduuri riikide vahel palju lende ning kasutavad lähte- ja sihtlennujaamade vahel teabe vahetamiseks elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.
3.6.3.1. Luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri
Konventsiooni Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2. I liite art 61
LTS art 22 lg 1 Taotlus esitatakse selle koha pädevale tolliasutusele, kus hoitakse
ÜDA art 27 taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav ning kus toimub vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest.
ETTEVÕTJA
Lennuettevõtja esitab taotluses järgmise teabe:
1) manifesti vorm; 2) veotegevuse kirjeldus (vedude maht, ühenduse liik); 3) protseduuriga hõlmatud lähtelennujaamade nimed; 4) protseduuriga hõlmatud sihtlennujaamade nimed.
Kui taotluse saanud riigi pädevad asutused kiidavad taotluse pärast selle läbivaatamist heaks, teatavad nad sellest kõikide taotluses nimetatud lennujaamade liidu liikmesriikide ja/või ühistransiidiprotseduuri riikide pädevatele asutustele ja paluvad
353
nende nõusolekut. Teatele lisatakse taotluse koopia.
Samal ajal paluvad nad lennuettevõtjat, et see laseks oma igas sihtlennujaamas asuval piirkondlikul kontoril võtta ühendust lennujaama tolliga ning teavitada seda manifestist ja andmevahetustehnoloogiast (nt SITA, PELICAN), mida lennuettevõtja kasutama kavatseb hakata.
Taotluse koopia kättesaamisel teatavad sihtkoha pädevad asutused lennujaamade tolliasutustele, et nendega võetakse eespool osutatud otstarbel ühendust. Sihtlennujaamade tolliasutused arutavad lennuettevõtja piirkondlike kontoritega, kas selle protseduuri kasutamise tingimused (eriti andmevahetussüsteemi ja selle juurdepääsetavuse kohta tolli jaoks, kaubakontrolli koha, lennuettevõtja sisekontrolli koha ning vajaduse korral lennuettevõtja esindaja kohta) on täidetud.
Pärast konsulteerimist teatab sihtlennujaama toll oma pädevatele asutustele, kas lennujaamal on olemas vahendid lennuettevõtja soovitud andmevahetustehnoloogia kasutamiseks ja kas lennuettevõtja vastab eespool sätestatud kriteeriumidele.
Sihtriigi pädevad asutused teatavad 60 päeva jooksul pärast teate kättesaamist lähteriigi pädevatele asutustele oma täielikust või tingimustega heakskiidust taotlusele. Seejärel väljastavad selle riigi pädevad asutused, kus taotlus esitati, loa koos määratletud tingimuste ja olemasolu korral sihtriigi tingimustega. Kui 60 päeva jooksul pärast teate kuupäeva vastuväiteid ei laeku, väljastavad lähteriigi pädevad asutused õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamise loa. Kui aga mõne teise riigi pädev asutus, kellega eelnevalt konsulteeriti, märgib, et taotleja ei kasuta transiidiprotseduuri kõnealuses riigis korrapäraselt, jäetakse see riik loa kohaldamisalast välja. Kui konsulteeritud riik ei ole taotlusega nõus tollialaste õigusaktide või maksusätete ränka või korduvat
354
rikkumist käsitleva tingimuse tõttu, põhjendab ta oma vastust ja lisab sellele rikutud õigusnormid. Sel juhul ei väljasta taotluse esitamise koha riigi pädevad asutused luba ja teatavad selle põhjused lennuettevõtjale.
Lähtetolliasutus väljastab lennuettevõtjale loa, mille näidis on esitatud lisas 8.4. Lihtsustus kehtib nii väljuvate kui ka saabuvate lendude kohta.
Luba kehtib asjaomastes riikides ja ainult asjaomaste lennujaamade vaheliste transiitvedude suhtes.
Luba tuleb esitada alati, kui lähtetolliasutus seda nõuab.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
Kui lennuettevõtja soovib üht või mitut lennujaama muuta, esitab ta taotluse olemasoleva loa muutmiseks.
TOLL
Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- /liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (vastavalt lisa 8.4 näidisele):
– protseduuriga hõlmatud lähte- ja sihtlennujaamade nimed;
– üheainsa elektroonilise kaubamanifesti transiidideklaratsioonina kasutamise loa tingimused.
3.6.3.2. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Konventsiooni Kaubamanifest on dokument, mille lennuettevõtja koostab enne I liite art 110 lennuki väljumist. See dokument tõendab kauba laadimist lennukile.
355
ÜDA art 52 See sisaldab järgmist teavet:
iga manifesti märgitud kaubanimetuse kohta asjakohane tähis T1, T2, TF, TD, C, F või X (täpsem teave allpool); kaupa vedava lennuettevõtja nimi; lennu number; lennu kuupäev; lähtelennujaama (kauba pealelaadimise koha) ja sihtlennujaama (kauba mahalaadimise koha) nimi; ning iga manifesti märgitud kaubasaadetise kohta:
lennuveokirja number; pakkeüksuste arv; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus koos kõikide selle identifitseerimiseks vajalike andmetega või vajaduse korral märge „Segalaadung“ (sama mis liitsaadetis, võib lühendada). Sel juhul peab manifesti märgitud kaubasaadetiste lennuveokirjadel olema kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus koos kõikide selle identifitseerimiseks vajalike andmetega; brutomass. Tähiseid T1, T2, TF, TD, C, F ja X kasutatakse manifesti asjaomaste kaubanimetuste kirjeldamiseks järgmiselt:
356
Tähis Ühistransiit Liidu transiit
T1 Välistransiidiprotseduurile T1 Välistransiidiprotseduurile T1 suunatud kaup suunatud kaup
T2 Sisetransiidiprotseduurile T2 -- suunatud kaup
T2F Sisetransiidiprotseduurile T2 Delegeeritud määruse artiklis suunatud kaup 188 sätestatud erikorraga maksuterritooriumidele, - territooriumidelt või nende vahel liikuv liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup
TD Juba transiidiprotseduurile Kaup, mida juba veetakse suunatud kaup* liidu transiidiprotseduuri alusel või seestöötlemise, tolliladustamise või ajutise impordi protseduuri alusel. Sellistel juhtudel märgib vedav ettevõtja vastavale veokirjale või muule asjakohasele äridokumendile koodi „TD“ ja kasutatud protseduuri viite, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi numbri ja kuupäeva või väljastava asutuse nime*
C Liidu kaup, mida ei ole Liidu kaup, mida ei ole (sama mis T2L) transiidiprotseduurile suunatud transiidiprotseduurile suunatud ja mille staatust saab tõendada
357
X Liidu kaup, mis eksporditakse Liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata ja mida ei suunata transiidiprotseduurile transiidiprotseduurile
* Sel juhul märgib lennuettevõtja vastavale lennuveokirjale ka tähise „TD“ ja kasutatava protseduuri viite, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi viitenumbri ja kuupäeva ning dokumendi väljastanud asutuse nime. NB! Transiidiprotseduuri eest ei vastuta lennuettevõtja, vaid protseduuri pidaja, kes asjaomase transiidideklaratsiooni kauba väljumisel allkirjastas.
Euroopa Liiduga seotud märkus: selleks et hõlbustada liidu kauba vaba ja takistamatut liikumist, tähendab staatusetähis „C“ manifestil, et kaubal on õigus liikuda vabalt edasi liidus asuvasse sihtkohta, kui tõend selle staatuse kohta on olemas ettevõtja äridokumentides lähtelennujaamas ja kauba saabumisel sihtlennujaama ei ole selle staatuse suhtes põhjendatavat kahtlust. Sihttolliasutusel on sellegipoolest võimalik liidu kauba deklareeritud tollistaatust kontrollida. Selleks kontrollib toll kaupa tagantjärele, lähtudes hinnatud riskist ja pöördudes vajaduse korral lähtelennujaama tolli poole.
Lennuettevõtja peab kõikide kaupade staatust tõendavaid dokumente säilitama kolm aastat, millele lisandub jooksva aasta algusest möödunud aeg, välja arvatud juhul, kui siseriiklike eeskirjadega on selleks ette nähtud pikem aeg. Neid andmeid võib säilitada paberil või elektrooniliselt.
Lähtelennujaamas esitatud manifestist, mis edastatakse andmetöötlusvahendite abil, saab sihtlennujaamas esitatud manifest.
Nõudmise korral esitab lennuettevõtja lähtelennujaama(de) pädevatele asutustele andmevahetustehnoloogia abil edastatud manifesti väljatrüki, kui seda juba andmevahetusprotsessis ei tehta.
Kõik manifestis loetletud kaubaga seotud lennuveokirjad tuleb pädevatele asutustele kontrollimiseks kättesaadavaks teha.
Transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui
358
andmevahetustehnoloogia abil esitatud manifest on sihtlennujaama tollile esitatud ja kaup selle käsutuses.
Lähtelennujaama lähtetolliasutus teeb riskianalüüsi põhjal andmevahetussüsteemi järelkontrolli.
Sihtlennujaama sihttolliasutus kontrollib süsteeme eeldatava riski põhjal ja saadab andmevahetusmeetodil edastatud manifestide andmed vajaduse korral kontrollimiseks lähtelennujaama tollile. Kontrollimine toimub dokumendi TC 21A (vt VII osa lisa 8.6) abil.
Lennuettevõtja on kohustatud välja selgitama kõik sihtlennujaamas eelkõige seoses lennuettevõtja teostatud kontrollidega või tulemusaruande (ülejääk või puudujääk) põhjal avastatud rikkumised, lahknevused ja eeskirjade eiramised ning teatama nendest tollile. Teatamisel tuleb viidata eelkõige asjaomase kauba lennuveokirjadele.
Sihtlennujaama toll teatab lähtelennujaama tollile ja loa väljastanud asutusele võimalikult kiiresti kõikidest rikkumistest ja eeskirjade eiramistest, viidates eelkõige asjaomase kauba lennuveokirjadele.
Tollil peab olema alaline juurdepääs õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutava lennuettevõtja elektroonilises süsteemis olevale teabele.
Allolev skeem kirjeldab elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamist õhuteed pidi veetava kauba puhul.
359
Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (liidu transiidi näide)
Lennuettevõtja
Lennuettevõtja esitab manifesti elektrooniliselt transiidideklaratsioonina ja esitab lähtelennujaama tollile nõudmisel selle paberkoopia
Üksainus manifest kogu kaubale
T1 (liidu välistransiidiprotseduurile suunatud kaup)
T2F (delegeeritud määruse artikli 188 kohaselt liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup)
TD (kaup, mis on juba teisele transiidiprotseduurile suunatud)
C (liidu kaup, mida ei suunata transiidiprotseduurile ja mille staatust saab tõendada)
X (liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata
transiidiprotseduurile)
Lennuettevõtja tagab, et elektrooniline manifest on
sihttolliasutusele kättesaadav ning esitab sellele nõudmisel manifesti paberkoopia.
360
3.6.3.3. Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul (tähise „C“ kasutamine)
Kui õhuteed pidi veetava kauba puhul kasutatakse elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri, kasutatakse tähist „C“ järgmiselt.
1. Näide I
Liikmesriik –––> liikmesriik
Tähis on kindlasti „C“ (kaup, mille liidu kauba tollistaatust on võimalik tõendada).
2. Näide II
Liikmesriik –––> ühistransiidiprotseduuri riik
Tähis on kindlasti T2.
3. Näide III
Lennuk A Lennuk A
Liikmesriik –––> ühistransiidiprotseduuri riik –––> liikmesriik
(ümberlaadimist ei toimu)
Aktsepteeritakse tähist „C“.
4. Näide IV
Lennuk A Lennuk B
Liikmesriik –––> ühistransiidiprotseduuri riik –––> liikmesriik
(ümberlaadimine)
Kehtivad järgmised põhimõtted:
– lennuki A puhul:
361
lennuveokiri koostatakse täpselt samamoodi kui kahe liikmesriigi vahelise otselennu korral; manifestis tuleb ära näidata liikmesriigis asuv lähtelennujaam (pealelaadimiskoht), vahelennujaam (ühistransiidiprotseduuri riigis) ning liikmesriigis asuv viimane sihtlennujaam (mahalaadimiskoht); ümberlaadimine lennukilt A lennukile B toimub tavaliselt paari tunni jooksul ja tollikontrolli all;
– lennuki B puhul:
täiendavat lennuveokirja ei nõuta; uues manifestis tuleb ära näidata lähtelennujaam (pealelaadimiskoht ühistransiidiprotseduuri riigis), liikmesriigis asuv algne lähtelennujaam (pealelaadimiskoht) ja liikmesriigis asuv viimane sihtlennujaam (mahalaadimiskoht).
Järeldused tähistamise jaoks
Eespool esitatud seletusest on näha, et kõnealust kaupa hõlmab tegelikult üksainus veoleping. Lõpliku sihtliikmesriigi pädevatel asutustel on olemas kogu teave täpse lähtekoha (pealelaadimiskoha) väljaselgitamiseks.
Kui ühistransiidiprotseduuri riikide lennuettevõtjatel on selle protseduuri kasutamise luba, võivad nad kasutada kõiki tähiseid. Oluline on, et lähtelennujaamas (pealelaadimiskohas) määratakse õige tähis, mida teine lennuettevõtja ei muuda ja mis on olemas sihtlennujaamas (mahalaadimiskohas).
Kokkuvõte
Tähist „C“ (sama mis T2L) kasutatakse järgmiselt:
362
Lennuk A „C“ Lennuk B „C“
Liikmesriik –––> ühistransiidiprotseduuri riik –––> liikmesriik
(ümberlaadimine)
tingimusel, et:
pärast seda, kui asjaomane lennuettevõtja on tähise lähtelennujaamas (pealelaadimiskohas) kindlaks määranud, ei saa teine lennuettevõtja seda enam muuta;
lennuettevõtja andmevahetussüsteeme on võimalik vajaduse korral kohandada ja rakendada meetmeid kaitseks nende kuritarvitamise eest ning täidetud on näites IV lennuki A puhul kehtivad tingimused.
3.6.4. Erijuhtumid (paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul ja elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul)
Liitsaadetised („koondsaadetised“)
Õhuveo liitsaadetisi on kaks liiki:
1) liitsaadetised, mille komplekteerib lennuettevõtja:
sel juhul märgib lennuettevõtja kauba staatuse ise manifesti igale reale;
2) liitsaadetised, mille komplekteerimine toimub kaubasaatja ja komplekteerija vahelise lepingu alusel:
seda lepingut nimetatakse alamlennuveokirjaks.
Koondsaadetise õhuvedu toimub terves ulatuses komplekteerija ja lennuettevõtja vahelise lepingu alusel. Seda lepingut nimetatakse koondveokirjaks. Koondsaadetise kohta tuleb samuti koostada koondsaadetise manifest, mis on analüütiline kokkuvõte kõikidest koondsaadetises sisalduvatest pakkeüksustest koos viidetega iga
363
kaubasaadetise alamlennuveokirjale. Seepärast on vaja eristada koondsaadetise manifesti lennuettevõtja kaubamanifestist, mida kasutatakse transiidideklaratsioonina.
Kui lennuettevõtja veab õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri alusel ja elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri alusel koondveokirjaga kaetud koondsaadetist, siis eeldatakse, et ta ei tea koondsaadetise komplekteerija poolt koostatud alamlennuveokirjade sisu. Sel juhul võib lennuettevõtja koondsaadetisi mõlemat liiki transiidiprotseduuri alusel vastu võtta tingimusel, et:
komplekteerija kohustub üksikute kaubasaadetiste staatust hoidma alamlennuveokirjal märgitud tasandil; koondsaadetise manifestid sisaldavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 3. liites määratletud teavet; alamlennuveokirjad on tollijärelevalveks kättesaadavad lähte- ja sihttolliasutuses; koondsaadetiste manifestid on tähistatud kooskõlas asjakohase staatusega (vt allpool); lennuettevõtjale teatatakse koondsaadetise manifesti märgitud kõrgeim staatus. Staatuste järjekord on T1, T2, T2F, TD, C, X.
Tähiseid T1, T2, T2F TD, C ja X kasutatakse koondsaadetise manifesti märgitud artiklite puhul järgmiselt:
364
Tähis Ühistransiit Liidu transiit
T1 Välistransiidiprotseduurile T1 Välistransiidiprotseduurile T1 suunatud kaup suunatud kaup
T2 Sisetransiidiprotseduurile T2 -- suunatud kaup
T2F Sisetransiidiprotseduurile T2 Delegeeritud määruse artiklis suunatud kaup 188 sätestatud erikorraga maksuterritooriumidele, - territooriumidelt või nende vahel liikuv liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup
TD Juba transiidiprotseduurile Kaup, mida juba veetakse suunatud kaup* liidu transiidiprotseduuri alusel või seestöötlemise, tolliladustamise või ajutise impordi protseduuri alusel. Sellistel juhtudel märgib lennuettevõtja vastavale veokirjale või muule asjakohasele äridokumendile koodi „TD“ ja kasutatud protseduuri viite, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi numbri ja kuupäeva või väljastava asutuse nime*
C Liidu kaup, mida ei ole Liidu kaup, mida ei ole (sama mis T2L) transiidiprotseduurile suunatud transiidiprotseduurile suunatud ja mille staatust saab tõendada
365
X Liidu kaup, mis eksporditakse Liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata ja mida ei suunata transiidiprotseduurile transiidiprotseduurile
* Kui koondsaadetis sisaldab kaupa, mis on juba suunatud ametlikule transiidiprotseduurile (nt liidu transiidiprotseduur, TIR- või ATA-märkmik, NATO vorm 302 vms), tuleb see lennuveokirjal märgistada tähisega „TD“. Peale selle tuleb tähis „TD“ märkida ka alamlennuveokirjale, mis peab lisaks sisaldama tegelikult rakendatava protseduuri viidet ning transiidideklaratsiooni viitenumbrit, kuupäeva ja lähtetolliasutuse nime.
Kui lennuettevõtja kasutab õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhist ühis- / liidu transiidiprotseduuri, teeb ta koondsaadetise kohta märke „Koondsaadetis“ või selle aktsepteeritud lühendi sellesse manifesti, mis vastab koondsaadetise manifesti märgitud kõrgeimale staatusele (staatuste järjekord on T1, T2, T2F).
Näide:
Kui koondsaadetise manifest hõlmab kaupa tähistega T1, T2 ja T2F, tuleb see manifest lisada lennumanifesti tähisega T1.
Kui lennuettevõtjal on luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri, piisab märkest „Koondsaadetis“ või selle aktsepteeritud lühendist.
Allpool on näited koondsaadetistest õhuteed pidi veetava kauba mõlemat liiki transiidiprotseduuri puhul.
366
Paberipõhise ühis- /liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Lennuettevõtja kaubamanifest Lennuettevõtja kaubamanifest
(= transiidideklaratsioon) (= transiidideklaratsioon)
nr 1 …„koond“…T1
nr 4 …„koond“…T1 nr 2 …„koond“…T2F
1 2 3
Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest
saadetis….T1 saadetis….TD saadetis….C saadetis….C saadetis….TD saadetis….T2F saadetis….X saadetis….C saadetis….X
4 5
Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest
saadetis….T2F saadetis…TD
saadetis…TD Koondsaadetise manifest
saadetis….T1 saadetis….X
saadetis….C
Märkus. Manifest nr 3 ei ole seotud transiidiprotseduuriga ning manifest nr 5 ei ole seotud transiidiprotseduuriga, milles protseduuri pidaja on deklarant.
367
Elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul
Lennuettevõtja kaubamanifest (= transiidideklaratsioon)
nr 1 …„koond“…T1
nr 2 …„koond“…TF
nr 3 …„koond“…C nr 4 …„koond“…T1 nr 5 …„koond“…TD
1 2 3 Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest
saadetis….T1 saadetis….TD saadetis….C saadetis….C saadetis….C saadetis….X saadetis….X saadetis….T2F
4 5
Koondsaadetise manifest Koondsaadetise manifest
saadetis….T2F saadetis…TD saadetis…TD saadetis….C saadetis….T1 saadetis….X
saadetis….C
368
Kõik koondsaadetiste manifestid, alamlennuveokirjad ja lennumanifestid tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks lähtelennujaama pädevatele asutustele.
Kõik koondsaadetiste manifestid, alamlennuveokirjad ja lennumanifestid tuleb nõudmise korral toimetada sihtlennujaama pädevate asutuste kätte, kes teevad vajalikud kontrollid koondsaadetiste manifestides sisalduva teabe põhjal.
Transiidiprotseduurile suunatud kauba protseduuri pidajaks on lennuettevõtja, kes seega vastutab täielikult kauba liikumise eest eeskirjade eiramise korral, välja arvatud tähisega „TD“ (elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine õhuteed pidi veetava kauba puhul) märgistatud kauba puhul. Lennundusettevõtja ja komplekteerija on omavahel eraõiguslikus ärialases lepingusuhtes.
Lisas 8.5 on esitatud koondsaadetiste õhuveo vooskeem.
3.6.4.2. Kiirveoettevõtjate kaubaveod
Kui kiirveoettevõtja on ise ka lennuettevõtja, võib ta taotleda jaotistes 3.6.2 ja 3.6.3 kirjeldatud luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhist ühis- / liidu transiidiprotseduuri ja elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri.
Luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri taotletakse võimaluse korral riigis, kus asub kiirveoettevõtja keskus.
Kui kiirveoettevõtja veab ainult liidu kaupa, ei pea ta koostama tolli jaoks kaubamanifesti ega identifitseerima kauba tollistaatust.
Kui aga kiirveoettevõtja veab kaupa, mille suhtes rakendatakse transiidiprotseduuri, kehtivad tema suhtes lennuettevõtjate seda liiki transiidiprotseduuride sätted.
369
Kui kiirveoettevõtja on ka lennuettevõtja ja tal on luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhist ühis- / liidu transiidiprotseduuri, koostab ta kauba kohta vajaduse korral vastavalt selle tollistaatustele eraldi manifestid.
Kui kiirveoettevõtja on lennuettevõtja, kellel on luba kasutada õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri, koostab ta manifesti ja märgib sellesse iga artikli juurde asjaomase tollistaatuse.
Kui kaks või enam lennukullerit/kiirveoettevõtjat osaprahivad õhusõiduki, võib igaüks neist olla lennuettevõtja.
Kui kiirveoettevõtja ei ole lennuettevõtja ning usaldab veo lepingu alusel teisele lennuettevõtjale, on kaks võimalikku stsenaariumi:
– kui lennuveokiri hõlmab ainult üht kaubasaadetist, märgib kiirveoettevõtja saadetise tollistaatuse lennuveokirjale;
– kui lennuveokiri hõlmab mitut kaubasaadetist, kohaldatakse õhuveo koondsaadetiste eeskirju, mida on kirjeldatud jaotises 3.6.4.1.
Kui kaupa veab pardal viibiv lennukuller, kehtivad järgmised põhimõtted: a) kuller viibib pardal tavalise reisijana; b) kaup on märgitud kulleri/kiirveoettevõtja manifesti; c) lennuettevõtja veab kõnealust kaupa ülepagasina harilikult lennuki lastiruumis; d) ülepagas ei ole märgitud lennumanifesti; ja e) kõnealuste kaubasaadetiste suhtes ei kehti rakendusmääruse artikli 210 sätted.
370
3.7. Meritsi veetavad kaubad
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt:
sissejuhatus (jaotis 3.7.1); paberipõhise ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul (jaotis 3.7.2); elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul (jaotis 3.7.3); erijuhtumid (jaotis 3.7.4).
3.7.1. Sissejuhatus
ÜDA artiklid 49 ja Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri 53 kasutamisel meritsi veetava kauba puhul tagatist ei nõuta. Eeldatakse, et merevedu on turvaline ja veotingimused lähtekohast sihtkohani täidetud, arvestamata õnnetuse võimalust.
Meritsi veetava kauba puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamisel kehtib vabastus tagatise nõudest siiski üksnes enne 1. maid 2016 välja antud lubade puhul (varasema protseduuri jätkuna). Kui luba on välja antud pärast seda kuupäeva, peab protseduuri pidaja esitama tagatise.
Liidu transiidiprotseduur on vajaduse korral kohustuslik meritsi regulaarlaevaliinil veetava kauba puhul (täpsem teave regulaarlaevaliinide kohta on esitatud II osas).
Mõlemat liiki transiidiprotseduuri võivad kasutada laevandusettevõtjad, kellel on regulaarlaevaliini luba ja kes (lisaks jaotises 2.1 esitatud üldtingimustele) vastavad jaotises 3.7.2 või 3.7.3 sätestatud tingimustele. Need protseduurid hõlmavad kaubamanifesti kasutamist transiidideklaratsioonina eraldi kaubaliikide kohta (paberipõhise liidu transiidiprotseduuri
371
kasutamine meritsi veetavate kaupade puhul) või kõigi transiidile suunatud kaubaliikide kohta (elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetavate kaupade puhul).
Transiidideklaratsioonina kasutatav kaubamanifest erineb põhimõtteliselt kaubanduslikust või koondsaadetise manifestist.
Asjaomastel vedudel on laevandusettevõtja protseduuri pidaja, kes on kohustatud täitma transiidieeskirju ja kasutab kaubamanifesti transiididokumendina.
Lähtesadam on lastimissadam ja sihtsadam lossimissadam.
3.7.2. Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Meritsi veetavate kaupade puhul paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamisel võib laevandusettevõtja kasutada kaubamanifesti transiidideklaratsioonina.
Seda protseduuri iseloomustab asjaolu, et kui veetakse nii liidu välistransiidiprotseduurile (T1) kui ka liidu sisetransiidiprotseduurile (T2F) suunatud kaupa, kasutatakse iga kaubaliigi puhul eraldi manifesti.
Peale selle peab olemas olema kaubanduslik manifest kõikide laeva pardal olevate kaupade kohta.
3.7.2.1. Luba kasutada meritsi veetava kauba puhul paberipõhist liidu transiidiprotseduuri
LTS art 22 lg 1 Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2.
ÜDA art 25 Laevandusettevõtja, kes soovib meritsi veetava kauba puhul kasutada paberipõhist liidu transiidiprotseduuri, esitab taotluse selle koha pädevale tolliasutusele, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav ning kus toimub
372
vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest.
Toll väljastab loa, mis vastab lisas 8.8 esitatud näidisele.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
Kui laevandusettevõtja soovib üht või mitut sadamat muuta, esitab ta taotluse olemasoleva loa muutmiseks.
ETTEVÕTJA
Laevandusettevõtja esitab taotluses järgmise teabe:
1) manifesti vorm; 2) protseduuriga hõlmatud lähtesadamate nimed; 3) protseduuriga hõlmatud sihtsadamate nimed.
TOLL
Loa sisu (vastavalt lisale 8.6):
– manifesti vorm;
– protseduuriga hõlmatud lähte- ja sihtsadamate nimed;
– protseduuri kasutamise tingimused, kaasa arvatud nõue kasutada protseduuride T1 ja T2F puhul eraldi manifeste.
ETTEVÕTJA
Laevandusettevõtja peab loa kinnitatud koopia saatma igale loas nimetatud sadama tolliasutusele.
Luba kasutada meritsi veetava kauba puhul paberipõhist liidu transiidiprotseduuri esitatakse lähtetolliasutusele alati, kui viimane seda nõuab.
373
3.7.2.2. Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
ÜDA art 50 Kaubamanifest sisaldab järgmist teavet:
kauba tollistaatus (vastavalt T1 või T2F); laevandusettevõtja volitatud esindaja allkiri ja kuupäev; laevandusettevõtja nimi ja täielik aadress; kaupa vedava laeva andmed; lähtesadam (lastimissadam); sihtsadam (lossimissadam) ja iga kaubasaadetise kohta: veokirja viide; pakkeüksuste arv, liik, markeering ja identifitseerimisnumbrid; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus koos identifitseerimiseks vajalike andmetega; brutomass kilogrammides ja vajaduse korral konteinerite identifitseerimisnumbrid. Kui laevandusettevõtja ei ole volitatud kaubasaatja, esitab ta transiidideklaratsioonina kasutatava manifesti lähtesadama (lastimissadama) tollile kinnitamiseks vähemalt kahes eksemplaris.
Lähtesadama TOLL
Paneb manifestile kinnituseks tolliasutuse nime ja templi ning tolliametnik dateerib ja allkirjastab selle.
Säilitab igast esitatud manifestist ühe eksemplari.
Kui laevandusettevõtjal ei ole volitatud kaubasaaja staatust, esitab ta kauba ja transiidideklaratsiooni(de)na kasutatava(te) manifesti(de) eksemplari sihtsadama (lossimissadama) tollile.
Sihttolliasutus võib kontrolliga seoses nõuda kogu lossitava kauba
374
manifesti (või veokirja) esitamist.
Liidu kaubal, mille suhtes ei rakendata liidu sisetransiidiprotseduuri (T2F), on õigus vabalt oma liidus asuvasse sihtkohta edasi liikuda, kui kauba staatuse suhtes ei ole sihtsadamasse saabumisel põhjendatavat kahtlust.
Sihtsadama TOLL
Säilitab igast esitatud manifestist ühe eksemplari.
ÜDA art 51 Sihttolliasutus ei pea manifesti eksemplare lähtetolliasutusele tagastama. Transiitvedu lõpetatakse loendi alusel, mille laevandusettevõtja koostab iga kuu.
ETTEVÕTJA
Laevandusettevõtja või tema esindaja sihtsadamas koostab iga kuu alguses eelmise kuu jooksul sihttolliasutusele esitatud manifestide loendi. See sisaldab järgmist teavet:
iga manifesti viitenumber; vastavalt tähis T1 või T2F; kaupa vedanud laevandusettevõtja nimi (võib olla lühendatud); mereveo kuupäev. Märkus: iga lähtesadama kohta koostatakse eraldi loend.
TOLL
Sihttolliasutus kinnitab laevandusettevõtja koostatud manifestiloendi koopia ning saadab selle lähtetolliasutusele.
Laevandusettevõtja loas võib samuti ette näha, et laevandusettevõtja võib loendi lähtetolliasutusele ise saata.
375
Lähtetolliasutus kinnitab loendite kättesaamist.
Kui seoses loendis esitatud manifestidesse märgitud teabega avastatakse eeskirjade eiramisi, teatab sihttolliasutus sellest lähtetolliasutusele ja loa väljastanud asutusele, viidates eelkõige kõnealuse kauba veokirjadele.
Allolev skeem kujutab paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamist meritsi veetava kauba puhul.
376
Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Laev
Laeva kaubamanifest kogu kauba kohta
Laevandusettevõtja vormistab kummastki manifestist lähtesadama tollile kinnitamiseks kaks eksemplari. Toll säilitab ühe eksemplari.
Tähisega T1 liiduvälise Delegeeritud määruse kauba manifest artiklis 188 sätestatud erikorraga maksuterritooriumidele, -
territooriumidelt või nende vahel liikuva kauba manifest T2F
Laevandusettevõtja esitab sihtsadama tollile kummastki manifestist ühe eksemplari. Toll säilitab selle.
377
3.7.2.3. Näited
Näide 1
Regulaarlaevaliin Dunkerque–Rotterdam
– Transiidi tavaprotseduur (NCTS): tagatis kohustuslik
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik liiduvälise kauba puhul. Esitatakse transiidideklaratsioon T1 ja tagatis.
Aktsiisiga maksustava liidu kauba puhul kasutatakse spetsiaalset saatedokumenti (e-AD).
Märkus: kuna liidu kaup on vabas ringluses, ei ole liidu transiidiprotseduuri kohaldamine kohustuslik. Kaup märgitakse kaubanduslikku kaubamanifesti.
– Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul: tagatist ei ole vaja
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik liiduvälise kauba puhul. Transiidideklaratsiooniks vormistatakse (eraldi) manifest tähisega „T1“.
Aktsiisiga maksustava liidu kauba puhul kasutatakse spetsiaalset saatedokumenti (e-AD).
Märkus: kuna liidu kaup on vabas ringluses, ei ole liidu transiidiprotseduuri kohaldamine kohustuslik. Kaup märgitakse kaubanduslikku kaubamanifesti.
Näide 2
Regulaarlaevaliin Le Havre – Fort de France
– Transiidi tavaprotseduur (NCTS): tagatis kohustuslik
378
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik:
liiduvälisele kaubale: esitatakse transiidideklaratsioon T1 ja tagatis. erikorraga maksuterritooriumidele, -territooriumidelt või nende vahel liikuvale kaubale (sätestatud delegeeritud määruse artiklis 188): esitatakse transiidideklaratsioon T2F ja tagatis.
– Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul: tagatist ei ole vaja
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik:
liiduvälisele kaubale: liiduvälise kauba transiidideklaratsiooniks vormistatakse (eraldi) manifest tähisega „T1“; teatavale liidu (sealhulgas aktsiisiga maksustatava) kaubale: liidu kauba transiidideklaratsiooniks vormistatakse (eraldi) manifest tähisega „T2F“.
3.7.3. Elektroonilise manifesti kasutamine transiidideklaratsioonina liidu transiidiprotseduuri kasutamisel meritsi veetava kauba puhul
ÜDA art 53 Kui meritsi veetava kauba puhul kasutatakse liidu transiidiprotseduuri jaoks transiidideklaratsioonina elektroonilist manifesti, võib laevandusettevõtja kasutada ühtainsat kaubamanifesti eri transiidiprotseduuridele suunatud kauba transiidideklaratsioonina.
Luba seda protseduuri kasutada võidakse anda rahvusvahelistele laevandusettevõtjatele, kelle tegevuskoht või piirkondlik kontor asub liidus ja kes teevad liikmesriikide vahel palju regulaarreise.
379
3.7.3.1. Luba kasutada mereteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri
LTS art 22 lg 1 Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2.
ÜDA art 28 Taotlus esitatakse selle koha pädevale tolliasutusele, kus hoitakse taotleja tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav ning kus toimub vähemalt osa loaga hõlmatud tegevusest. . ETTEVÕTJA
Laevandusettevõtja esitab taotluses järgmise teabe:
1) manifesti vorm; 2) veotegevuse kirjeldus (vedude maht, ühenduse liik); 3) protseduuriga hõlmatud lähtesadamate nimed; 4) protseduuriga hõlmatud sihtsadamate nimed. Kui taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused kiidavad taotluse pärast selle läbivaatamist heaks, saadavad nad taotluse koopia taotluses nimetatud sadamate liikmesriikide pädevatele asutustele nõusoleku saamiseks.
Samal ajal paluvad nad laevandusettevõtjat, et see laseks oma sihtsadamate kontoritel võtta ühendust iga sadama tolliga ning teatada sellele, millist manifesti laevandusettevõtja kasutada kavatseb.
Kui sihtkoha pädevad asutused on taotluse koopia kätte saanud, teatavad nad taotluses nimetatud sadamate tolliasutustele, et nendega võetakse eespool osutatud küsimuses ühendust. Sihtsadama toll arutab koos kõnealuse laevandusettevõtja piirkondliku kontoriga, kas protseduuri kasutamise tingimused on täidetud.
Pärast konsulteerimist teatab sihtsadama toll oma pädevatele asutustele, kas laevandusettevõtja vastab või ei vasta eespool sätestatud kriteeriumidele.
380
Sihtriigi pädevad asutused teatavad kuuekümne päeva jooksul pärast teate kättesaamist lähteriigi pädevatele asutustele oma täielikust või tingimustega seotud nõusolekust taotlusega. Seejärel väljastavad taotluse saanud riigi pädevad asutused loa koos määratletud tingimuste ja olemasolu korral sihtriigi tingimustega.
Kui kuuekümne päeva jooksul pärast teate kuupäeva vastuväiteid ei saada, väljastavad lähteriigi pädevad asutused meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamise loa. Kui aga mõne teise riigi pädev asutus, kellega eelnevalt konsulteeriti, märgib, et laevandusettevõtja ei kasuta transiidiprotseduuri tema riigis korrapäraselt, jäetakse see riik loa kohaldamisalast välja. Kui konsulteeritud riik ei ole taotlusega nõus kolmanda üldtingimuse (tolli- või maksualaste õigusnormide ränk või korduv rikkumine) pärast, põhjendab ta oma vastust ja lisab sellele rikutud õigusnormi(d). Sellisel juhul taotluse saanud riigi pädevad asutused luba ei väljasta ning teatavad selle põhjused laevandusettevõtjale.
Lähtesadama toll väljastab laevandusettevõtjale loa, mille alusel laevandusettevõtja saab meritsi veetava kauba puhul kasutada elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri. Protseduuri kohaldatakse nii väljuvate kui ka saabuvate reiside suhtes.
Luba kehtib asjaomastes liikmesriikides ja ainult liidu transiitvedude suhtes loas osutatud sadamate vahel.
Luba kasutada meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhinevat liidu transiidiprotseduuri esitatakse lähtetolliasutusele alati, kui viimane seda nõuab.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
Kui laevandusettevõtja soovib üht või mitut sadamat muuta, esitab
381
ta taotluse olemasoleva loa muutmiseks.
TOLL
Loa sisu (vastavalt lisale 8.6):
– protseduuriga hõlmatud lähte- ja sihtsadamate nimed;
– elektroonilise kaubamanifesti transiidideklaratsioonina kasutamise tingimused.
3.7.3.2. Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Laevandusettevõtja kannab manifesti järgmise teabe:
iga manifesti märgitud kaubanimetuse juurde vastavalt tähise T1, T2F, TD, C või X (üksikasjalikumalt vt allpool); laevandusettevõtja volitatud esindaja allkiri ja kuupäev; laevandusettevõtja nimi ja täielik aadress; kaupa vedava laeva andmed; lastimiskoht; lossimiskoht ja iga kaubasaadetise kohta: veokirja viide; pakkeüksuste arv, liik, markeering ja identifitseerimisnumbrid; kauba tavapärane kaubanduslik kirjeldus koos identifitseerimiseks vajalike andmetega; brutomass kilogrammides; ning vajaduse korral konteinerite identifitseerimisnumbrid. Tähiseid T1, T2F, TD, C või X kasutatakse manifestil järgmiselt:
Tähis
T1 Liidu välistransiidiprotseduurile T1 suunatud kaup
T2F Delegeeritud määruse artiklis 188 sätestatud erikorraga maksuterritooriumidele, -territooriumidelt või nende vahel liikuv
382
liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup
TD Kaup, mida juba veetakse liidu transiidiprotseduuri alusel või seestöötlemise, tolliladustamise või ajutise impordi protseduuri alusel. Sellistel juhtudel märgib lennuettevõtja vastavale veokirjale koodi „TD“ ja kasutatud protseduuri viite, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi numbri ja kuupäeva või väljastava asutuse nime*
C Liidu kaup, mida ei ole transiidiprotseduurile suunatud ja mille staatust saab tõendada (sama mis T2L)
X Liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata transiidiprotseduurile
* Sel juhul märgib laevandusettevõtja vastavasse veokirja või muusse asjakohasesse äridokumenti tähise „TD“ ning kasutatud protseduuri viite, transiidideklaratsiooni viitenumbri ja kuupäeva ning selle välja andnud asutuse nime. NB! Transiidiprotseduuri eest ei vastuta laevandusettevõtja, vaid protseduuri pidaja, kes asjaomase transiidideklaratsiooni kauba väljumisel allkirjastas.
Liidu transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui kaup ja manifest on esitatud sihtsadama tollile.
Selleks et hõlbustada liidu kauba vaba ja takistamatut liikumist, tähendab staatusetähis „C“ manifestil, et kaubal on õigus liikuda vabalt edasi liidus asuvasse sihtkohta, kui tõend selle staatuse kohta on olemas ettevõtja äridokumentides lähtesadamas ja kauba saabumisel sihtsadamasse ei ole selle staatuse suhtes põhjendatavat kahtlust.
Sihttolliasutusel on sellegipoolest võimalik liidu kauba deklareeritud tollistaatust kontrollida. Selleks kontrollib toll kaupa tagantjärele, lähtudes hinnatud riskist ja pöördudes vajaduse korral lähtesadama tolli poole.
Kui siseriiklike õigusnormidega pikemat aega ette nähtud ei ole,
383
säilitab laevandusettevõtja kauba staatust tõendavaid andmeid oma äridokumentatsioonis kolm aastat, millele lisandub aasta algusest möödunud aeg. Neid andmeid võib säilitada paberil või elektrooniliselt.
Laevandusettevõtja on kohustatud tegema kindlaks ja tollile teatama kõik sihtsadamas avastatud rikkumised, lahknevused ja eeskirjade eiramised, eriti seoses laevandusettevõtja tehtud kontrollide või tulemusaruandega (ülejääk või puudujääk), viidates seejuures eelkõige kõnealuse kauba veokirjadele.
Sihttolliasutus teatab mõistliku aja jooksul lähtetolliasutusele kõikidest lahknevustest ja eeskirjade eiramistest, viidates eelkõige kõnealuse kauba veokirjadele. Selleks kasutatakse dokumenti TC 21A (vt VII osa lisas 8.6 esitatud näidis).
Lähtesadama toll teeb järelkontrolli riskianalüüsi põhjal.
Sihtsadama toll teeb kontrolli tajutud riski tasandil ja saadab manifestide andmed vajaduse korral lähtesadama tollile kontrollimiseks. Selleks kasutatakse dokumenti TC 21A (vt VII osa lisa 8.6).
Tollil peab olema pidev juurdepääs lihtsustust kasutava laevandusettevõtja äridokumentatsioonis sisalduvale teabele.
Vajaduse korral edastab sihtsadama pädev tolliasutus lähtesadama pädevale tolliasutusele kontrollimiseks teabevahetuseks ette nähtud elektroonilise süsteemi abil saadud manifesti asjakohased üksikasjad.
Alljärgnev skeem kujutab elektroonilise manifesti kasutamist transiidideklaratsioonina liidu transiidiprotseduuri kasutamisel meritsi veetava kauba puhul.
384
Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Laev
Laevandusettevõtja vormistab lähtesadama tollile kinnitamiseks transiidideklaratsioonina
kasutatavast manifestist kaks eksemplari. Toll
säilitab ühe eksemplari.
Üksainus manifest kogu kaubale
T1 (liidu välistransiidiprotseduurile suunatud kaup)
T2F (delegeeritud määruse artikli 188 kohaselt liidu
sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup)
TD (kaup, mis on juba suunatud teisele transiidiprotseduurile)
C (liidu kaup, mida transiidiprotseduurile ei suunata ja mille staatust saab tõendada)
X (liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata
transiidiprotseduurile)
385
3.7.3.3. Näited
Näide 1
Regulaarlaevaliin Dunkerque–Rotterdam
– Transiidi tavaprotseduur (NCTS): tagatis kohustuslik
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik liiduvälise kauba puhul. Esitatakse transiidideklaratsioon T1 ja tagatis.
Aktsiisiga maksustava liidu kauba puhul kasutatakse spetsiaalset elektroonilist saatelehte (e-AD).
Märkus: kuna liidu kaup on vabas ringluses, ei ole liidu transiidiprotseduuri kohaldamine kohustuslik. Kaup märgitakse kaubanduslikku kaubamanifesti.
– Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul: tagatist ei ole vaja
Kauba tollistaatus märgitakse manifestile. Manifestil kasutatavad tähised on esitatud jaotises 3.9.3.2.
Aktsiisiga maksustava liidu kauba puhul kasutatakse spetsiaalset saatelehte e-AD.
Näide 2
Regulaarlaevaliin Le Havre – Fort de France
– Transiidi tavaprotseduur (NCTS): tagatis kohustuslik
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik:
liiduvälisele kaubale: esitatakse transiidideklaratsioon ja tagatis; erikorraga maksuterritooriumidele, -territooriumidelt või nende vahel liikuvale kaubale (sätestatud delegeeritud määruse
386
artiklis 188): esitatakse transiidideklaratsioon T2F ja tagatis.
– Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul: tagatist ei ole vaja
Kauba tollistaatus peab olema märgitud manifestile. Manifestil kasutatavad tähised on esitatud jaotises 3.7.3.2.
Näide 3
Regulaarlaevaliin Dunkerque–Lissabon
– Transiidi tavaprotseduur (NCTS): tagatis kohustuslik
Liidu transiidiprotseduur on kohustuslik liiduvälise kauba puhul. Esitatakse transiidideklaratsioon T1 ja tagatis.
Märkus: kuna liidu kaup on vabas ringluses, ei ole liidu transiidiprotseduuri kohaldamine kohustuslik. Kaup märgitakse kaubanduslikku kaubamanifesti.
– Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul: tagatist ei ole vaja
Kauba tollistaatus märgitakse manifestile. Manifestil kasutatavad tähised on esitatud jaotises 3.9.3.2. Käesolevas näites märgistatakse eksporditoetusega liidu kaup tähisega „X“.
.
3.7.4. Erijuhtumid (paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine ja elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul)
3.7.4.1. Liitsaadetised
Kui mitu meritsi veetavat kaubasaadetist ühendatakse liitsaadetiseks, reguleerib iga selle osa kaubasaatja ja komplekteerija vahel sõlmitud leping. Lepingu tõenduseks väljastatakse saateleht,
387
meretranspordi alamveokiri, nagu näiteks Rahvusvahelise Ekspediitorite Föderatsiooni (FIATA) poolt heaks kiidetud veokiri või kaubasaatja ja komplekteerija kokkuleppel muu äridokument.
Liitsaadetise merevedu toimub tervikuna komplekteerija ja laevandusettevõtja vahelise lepingu alusel. Lepingut tõendab vedaja veokiri, mereveokiri või laevandusettevõtja ja komplekteerija kokkuleppel ja nõusolekul muu äridokument.
Peale selle reguleerib liitsaadetist selle komplekteerija koostatud liitsaadetise manifest, mis on analüütiline kokkuvõte kõigist saadetises sisalduvatest pakkeüksustest koos viidetega igale saatelehele, veokirjale või muule äridokumendile. Seepärast tuleb liitsaadetise manifesti eristada laevamanifestist, mida kasutatakse transiidideklaratsioonina.
Kui laevandusettevõtja veab liitsaadetist meritsi veetava kauba puhul ükskõik kumba liiki transiidiprotseduuri alusel ning vedaja veokirja, mereveokirja või muu äridokumendi tingimustel, eeldatakse, et laevandusettevõtja ei pruugi liitsaadetise sisu teada, välja arvatud juhul, kui tegemist on ohtliku kaubaga, mis tuleb eraldi deklareerida.
Laevandusettevõtja võib liitsaadetisi meritsi veetava kauba puhul ükskõik kumba liiki transiidiprotseduuri alusel vastu võtta tingimusel, et:
komplekteerija fikseerib saadetiste staatuse oma äridokumentatsioonis; liitsaadetise manifest sisaldab üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklis 53 määratletud teavet; saatelehed on lähte- ja sihttolliasutusele kontrollimiseks kättesaadavad; liitsaadetise manifestile on märgitud asjakohase staatuse tähis (vt allpool);
388
laevandusettevõtjale teatatakse liitsaadetise manifestile märgitud kõrgeim staatus. Staatuste järjekord on T1, T2F, TD, C, X. Tähiseid T1, T2F, TD, C või X kasutatakse liitsaadetise manifestil järgmiselt:
Tähis
T1 Liidu välistransiidiprotseduurile T1 suunatud kaup
T2F Delegeeritud määruse artiklis 188 sätestatud erikorraga maksuterritooriumidele, -territooriumidelt või nende vahel liikuv ______liidu sisetransiidiprotseduurile suunatud kaup
TF
TD Kaup, mida juba veetakse liidu transiidiprotseduuri alusel või seestöötlemise, tolliladustamise või ajutise impordi protseduuri alusel. Sellistel juhtudel märgib lennuettevõtja vastavale lennuveokirjale koodi „TD“ ja kasutatud protseduuri viite, transiidideklaratsiooni või ümberlaadimisdokumendi numbri ja kuupäeva või väljastava asutuse nime*
C Liidu kaup, mida ei ole transiidiprotseduurile suunatud ja mille staatust saab tõendada (sama mis T2L)
X Liidu kaup, mis eksporditakse ja mida ei suunata transiidiprotseduurile
* Kui liitsaadetis sisaldab kaupa, mis juba on suunatud ametlikule transiidiprotseduurile (nt liidu transiidiprotseduur, TIR-märkmik, ATA-märkmik, NATO vorm 302 vms), märgistatakse see tähisega „TD“. Peale selle märgitakse igale saatelehele või muule veolepingut tõendavale äridokumendile tähis „TD“ ja tegelikult rakendatava protseduuri viide ning transiididokumendi viitenumber, kuupäev ja lähtetolliasutuse nimi.
Kui laevandusettevõtja kasutab meritsi veetava kauba puhul paberipõhist liidu transiidiprotseduuri, teeb ta märke liitsaadetise
389
kohta sõnaga „liitsaadetis“ sellele laevamanifestile, mis hõlmab kõrgeimat liitsaadetise manifestis märgitud staatust (järjekord: T1, T2F). Näiteks kui liitsaadetises on kaupa staatusega T1 ja T2F, deklareeritakse see staatust T1 hõlmavas laevamanifestis.
Kui laevandusettevõtjal on luba kasutada meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri puhul ühtainsat manifesti, kasutab ta tähist „liitsaadetis“.
Allpool on esitatud näited liitsaadetistest meritsi veetava kauba puhul mõlemat liiki transiidiprotseduuri alusel.
390
Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Laeva kaubamanifest Laeva kaubamanifest (= transiidideklaratsioon) (= transiidideklaratsioon)
nr 1 …„liitsaadetis“…T1 nr 2 …„liitsaadetis“…T2F nr 4 …„liitsaadetis“…T1
1 2 3 Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest saadetis….T1 saadetis….TD saadetis….C saadetis….C saadetis….TD saadetis….T2F saadetis….X saadetis….C saadetis….X
4 5
Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest
saadetis….T2F saadetis…TD saadetis…TD saadetis….C saadetis….T1 saadetis….X
saadetis….C
Märkus. Manifest nr 3 ei ole seotud transiidiprotseduuriga ning manifest nr 5 ei ole seotud transiidiprotseduuriga, milles protseduuri pidaja on deklarant.
391
Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Laeva kaubamanifest (= transiidideklaratsioon)
nr 1 …„liitsaadetis“…T1
nr 2 …„liitsaadetis“…T2F
nr 3 …„liitsaadetis“…C nr 4 …„liitsaadetis“…T1 nr 5 …„liitsaadetis“…TD
1 2 3 Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest saadetis….T1 saadetis….TD saadetis…. saadetis….C saadetis….TD C saadetis…. TF saadetis….X saadetis….C saadetis….X
4 5
Liitsaadetise manifest Liitsaadetise manifest
saadetis….T2F saadetis…TD saadetis…TD saadetis….C saadetis….T1 saadetis….X
saadetis….C
Laevamanifest, liitsaadetise manifest ja asjaomased saatelehed, veokirjad või muud äridokumendid tehakse nõudmise korral
392
lähtesadama pädevatele asutustele kättesaadavaks.
Kõik liitsaadetiste manifestid, saatelehed, veokirjad või muud asjakohased äridokumendid saadetakse koos laevamanifestiga nõudmise korral sihtsadama pädevatele asutustele. Need asutused kontrollivad kaupa liitsaadetise manifestis sisalduva teabe põhjal.
Transiidiprotseduurile suunatud kauba protseduuri pidajaks on laevandusettevõtja, kes seega vastutab täielikult kauba liikumise eest eeskirjade eiramise korral, välja arvatud tähisega „TD“ (elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul) märgistatud juhtudel. Laevandusettevõtja ja komplekteerija on omavahel eraõiguslikus ärialases lepingusuhtes.
Liitsaadetiste mereveo vooskeem on esitatud lisas 8.7.
3.7.4.2. Kauba liikumine meritsi laevadel, mis ei teeninda regulaarlaevaliine
Kauba suhtes, mida veetakse laevadega, mis ei teeninda regulaarlaevaliine, ei kohaldata üleminekuperioodi delegeeritud määruse artikleid 49, 50, 51 ja 53, kui vedaja otsustab kasutada liidu transiidiprotseduuri.
Järgmistes mitteammendavates näidetes käsitletakse üksnes kaupa, mida veetakse kas liidu transiidiprotseduuri alusel või muul viisil laevadega, mis ei teeninda regulaarlaevaliine.
Liiduväline kaup
– Kauba liikumine algab enne liidu lastimissadamat ja lõpeb liidu lossimissadamas.
Näide: Brüssel – Le Havre (maanteevedu Brüsselist Antwerpenisse)
Maanteeveol on protseduur T1 kohustuslik, kuid mereveol vabatahtlik.
Soovituslik tava: liidu transiidiprotseduuri tuleks kasutada üksnes
393
maanteeveol.
– Kauba liikumine algab liidu lastimissadamas ja lõpeb pärast liidu lossimissadamat.
Näide: Le Havre – Brüssel (maanteevedu Antwerpenist Brüsselisse)
Maanteeveol on protseduur T1 kohustuslik, kuid mereveol vabatahtlik.
Soovituslik tava: Deklaratsioon T1 tuleks koostada kogu teekonna jaoks Le Havre’ist Brüsselisse.
– Kauba liikumine algab enne liidu lastimissadamat ja lõpeb pärast liidu lossimissadamat.
Näide: Madrid–Milano (merevedu Barcelonast Genovasse)
Soovituslik tava: transiidideklaratsioon tuleks koostada kogu teekonna jaoks (nii maantee- kui ka merevedu) Madridist Milanosse.
3.8. Konventsiooni artiklil 6 põhinevad lihtsustatud protseduurid
Kui kauba suhtes kohaldatavate meetmete rakendamine on tagatud, võivad riigid kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega võtta omavahel kasutusele lihtsustatud protseduuri, mida kohaldatakse teatavate transpordiliikide või konkreetsete ettevõtete suhtes.
Riigid teatavad kõnealustest lihtsustatud protseduuridest Euroopa Komisjonile lisas 8.8 esitatud vormil.
Loa taotlemine toimub kooskõlas jaotisega 2.2.
Loa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta vt jaotis 2.3.
394
4. Eriolukorrad (pro memoria)
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
395
8.1. Volitatud kaubasaatja eritempli näidis
1 2 25 mm 3 4
5 6
1. Vapp või muud riiki iseloomustavad tähised või tähed 2. Lähtetolliasutuse viitenumber 3. Deklaratsiooni number 4. Kuupäev 5. Volitatud kaubasaatja 6. Loa number
396
8.2. Erandid – eritempel (Itaalia)
Volitatud kaubasaatjad kasutavad eritemplit, mille toll on heaks kiitnud kooskõlas konventsiooni I liite II lisa punktiga 22.1 / rakendusmääruse lisa 72-04 punktiga 22.1 ja mille näidis on esitatud konventsiooni III liite lisas B9 / rakendusmääruse lisa 72-04 II peatükis.
Itaalia volitatud kaubasaatjad võivad kasutada eritempleid, mille näidised on järgmised:
[Näidis]
397
8.3. Lennujaamade ja kontrolle teostavate tolliasutuste nimekiri
Riik Lennujaama nimi Pädeva asutuse nimi ja aadress
(A) (B) (C)
Belgia 1. Antwerpen (Deurne) Kantoor der douane Antwerp Cargo Center Luchthavenlei 2100 DEURNE 2. Brüssel (Zaventem) Kantoor der douane Bruxelles Aéroport Luchthaven - Gebouw 706 1931 BRUCARGO 3. Charleroi (Gossellies) Bureau de douane Succursales de Gosselies Aéroport - Rue des Fusillés Building S7 - 1er étage 6041 GOSSELIES 4. Luik (Grâce-Hollogne) Bureau de douane Liège Rue de l’aéroport, bâtiment 56 4460 GRACE-HOLLOGNE 5. Oostende Kantoor der douane en accijnzen Entrepot Slijkensesteenweg 3 8400 OOSTENDE
Bulgaaria 1. Sofia MP Letishte Sofia Bruksel 1 Sofia 1540 2. Varna MP Letishte Varna Letishte Varna Varna 9000 3. Plovdiv MP Letishte Plovdiv Letishte Plovdiv Plovdiv 4004 4. Burgas MP Letishte Burgas Letishte Burgas Burgas 8007 5. Gorna Oryahovitsa MB Gorna Oryahovitsa Gorna Oryahovitsa 5100
Küpros 1. Larnaca International Airport Larnaca Airport Customs office 7130, Larnaca
398
2. Paphos International Airport Paphos Airport Customs office 8320, Paphos
Tšehhi Václav Havel Airport Prague Celní úřad Praha Ruzyně Vabariik Aviatická 12/1048 160 08 Praha 6 Tšehhi Vabariik Brno Airport Celní úřad pro Jihomoravský kraj Koliště 17 602 00 Brno Tšehhi Vabariik Leoš Janáček Ostrava Airport Celní úřad pro Moravskoslezský kraj Náměstí Svatopluka Čecha 8 702 00 Ostrava Tšehhi Vabariik Karlovy Vary Airport Celní úřad pro Karlovarský kraj Dubová 8 360 04 Karlovy Vary Tšehhi Vabariik Pardubice Airport Celní úřad pro Pardubický kraj Palackého 2659/3 530 02 Pardubice Tšehhi Vabariik Mnichovo Hradiště Airport Celní úřad pro Středočeský kraj Washingtonova 11 110 00 Praha 1 Tšehhi Vabariik
Eesti 1. Lennart Meri TallinnaMaksu - ja Tolliamet Lennujaam Lennujaama piiripunkt Kesk-Sõjamäe 10A 11415 Tallinn ΕESTI
2. Kuressaare Lennujaam Maksu- ja Tolliamet Kuressaare teenindusbüroo Tallinna mnt 19 93815 Kuressaare ΕESTI
3. Tartu Lennujaam Maksu- ja Tolliamet Tartu teenindusbüroo Sõpruse pst 4 50050 Tartu ΕESTI
399
4. Pärnu Lennujaam Maksu- ja Tolliamet Pärnu teenindusbüroo Riia mnt 233A 80010 Pärnu ΕESTI
5. Kärdla Lennujaam Maksu- ja Tolliamet Kärdla teenindusbüroo Leigri väljak 5 92412 Kärdla ΕESTI
Taani 1. Billund Airport ToldSkat Vestjylland Region Herning Brændgårdvej 10 7400 Herning 2. Bornholm Airport ToldSkat Nordsjælland Region Helsingør Strandpromenaden 8 A 3000 Helsingør 3. Copenhagen Airport, ToldSkat København Kastrup Snorresgade 15 DK-2300 København S 4. Copenhagen Airport, ToldSkat Sydvestsjælland Roskilde Region Køge Gymnasievej 21 4600 Køge 5. Esbjerg Airport ToldSkat Vestjylland Region Herning Brændgårdvej 10 DK-7400 Herning 6. Karup Airport ToldSkat Vestjylland Region Herning Brændgårdvej 10 DK-7400 Herning 7. Odense Airport ToldSkat Fyn Region Odense Lerchesgade 35 DK- 5100 Odense C 8. Sønderborg Airport ToldSkat Sydjylland Region Vejle Nordås 17 7100 Vejle 9. Thisted Airport ToldSkat Nordjylland Region Aalborg Skibsbyggerivej 5 9000 Aalborg
400
10. Vojens Airport ToldSkat Sydjylland Region Vejle Nordås 17 7100 Vejle 11. Aalborg Airport ToldSkat Nordjylland Region Aalborg Skibsbyggerivej 5 9000 Aalborg 12. Århus Airport ToldSkat Østjylland Region Århus Margrethepladsen 4 DK- 8000 Århus C
Saksamaa26 1. Augsburg Zollamt Göggingen Abfertigungsstelle Flughafen Augsburg Flughafenstraße 6 86169 Augsburg
2. Augsburg/Memmingerberg Zollamt Memmingen AbfSt Flughafen Memmingerberg Am Flughafen 35 87766 Memmingerberg 3. Berlin-Schönefeld Zollamt Berlin-Flughafen Schönefeld Flughafen Berlin-Schönefeld 12521 Berlin 4. Berlin-Tegel Zollamt Berlin-Flughafen Tegel Flughafen Tegel 13405 Berlin 5. Bremen Zollamt Flughafen Hanna-Kunath-Strasse 12 28199 Bremen 6. Paderborn/Lippstadt Zollamt Flughafen Paderborn Flughafenstr. 33 33142 Büren/Ahden 7. Dresden Zollamt Flughafen Dresden Wilhelmine-Reichard Ring 3 Gebäude 211 01109 Dresden
26 Õhuteed pidi veetavate kaupade seotud (1. ja 2. tasandi) lihtsustatud protseduuri taotlused või küsimused tuleks saata järgmisele
aadressile: [email protected]; koopia: [email protected] Hauptzollamt Frankfurt am Main-Flughafen, Hahnstrasse 68-70, 60528 Frankfurt am Main
401
8. Duisburg/Weeze Zollamt Straelen-Autobahn AbfSt. Flughafen Weeze Flughafen-Ring 1 47652 Weeze 9. Düsseldorf Zollamt Düsseldorf-Flughafen Frachtstr. 26 40474 Düsseldorf 10. Dortmund Zollamt Flughafen Flughafenring 1 44319 Dortmund 11. Erfurt Zollamt Am Flughafen Flughafenstr. 4 99092 Erfurt 12. Frankfurt (Main) Hauptzollamt Frankfurt am Main-Flughafen Hahnstrasse 68-70 60528 Frankfurt am Main konsultationsstelle-luftverkehr.hza- [email protected] 13. Frankfurt (Main) Zollamt Fracht (Flughafen) Hahnstrasse 68-70 60528 Frankfurt am Main 14. Friedrichshafen Zollamt Friedrichshafen Abfertigungsstelle Flughafen Am Flughafen 64 88046 Friedrichshafen 15. Hahn Zollamt Hahn-Flughafen Gebäude 850 55483 Hahn Flughafen 16. Hamburg Zollamt Hamburg-Flughafen Flughafenstraße 1-3 22335 Hamburg 17. Hannover Zollamt Flughafen Postfach 42 01 27 30669 Hannover 18. Karlsruhe Zollamt Baden-Baden Gebäude B 420 77836 Rheinmünster 19. Köln/Bonn Zollamt Flughafen Köln/Bonn Postfach 98 02 50 51130 Köln 20. Leipzig/Halle Zollamt-Flughafen Leipzig Hans-Witwer-Straße 6 04435 Schkeuditz
402
21. München Zollamt Flughafen Frachtgebaüde Modul B, 5. OG 85356 München 22. Münster-Osnabrück Zollamt Flughafen Airporthalle 1 48268 Greven 23. Nürnberg Zollamt Flughafen Flughafenstraße 86 90411 Nürnberg 24. Rostock/Laage Zollamt Laage Frachthofstraße 2 18299 Laage 25. Saarbrücken Zollamt Flughafen Balthasar-Goldstein-Straße 66131 Saarbrücken 26. Stuttgart Zollamt Flughafen Luftfrachtgebaüde 605/6 70629 Stuttgart
Kreeka 1. Diethnis Aerolimenas Airport Customs Office Athinon 190 19 Spata “El.Venizelos“ Athens (Athens) 2. Kratikos Aerolimenas E Customs Office of Thessaloniki “Makedonia“ Makedonia Airport (Thessaloniki) Mikra –55103 Thessaloniki 3. Kratikos Aerolimenas Customs Office of Heraklio “N.Kazantzakis“ Provlita 4, Limenas (Heraklio-Creta) 71 110 Heraklio 4. Kratikos Aerolimenas Customs Office of Kerkyra “I.Kapodistrias“ Ethnikis Antistasis 1 (Kerkyra) Neo Limani 49 100 Kerkyra 5. Kratikos Aerolimenas Customs Office of Rhodes “Diagoras“ Emporikos Limenas (Rhodes) 85 100 Rhodes
Hispaania 01. VITORIA (ES000101) Aduana del Aeropuerto de Vitoria-FORONDA Aeropuerto de FORONDA 01196 FORONDA-Álava 02. ALICANTE (ES000301) Aduana del Aeropuerto de Alicante-EL ALTET Carretera N332 Alicante-Castellón km.10 03071 ALICANTE
403
03. ALMERÍA (ES000401) Aduana del Aeropuerto de Almería Carretera de Mijar, s/n 04071 ALMERÍA 04. PALMA DE Aduana del Aeropuerto de Palma-SON SAN MALLORCA (ES000701) JOAN TERMINAL DE CARGA DE SON SAN JOAN 07071 PALMA DE MALLORCA 05. IBIZA (ES000707) Aduana del Aeropuerto de Ibiza Avda. Bartolomé Roselló, 21 – 2 07071 IBIZA 06. MENORCA (ES000708) Aduana del Aeropuerto de Mahón Andén de Poniente, 1 07701 MAHÓN/MAÓ–Menorca 07. BARCELONA Aduana del Aeropuerto de Barcelona-EL (ES000801) PRAT Centro de Carga Aérea 08820 EL PRAT DE LLOBREGAT-Barcelona 08. JEREZ DE LA Aduana del Aeropuerto de Jerez FRONTERA (ES001101) Plaza de las Marinas, 1 11407 JEREZ DE LA FRONTERA-Cádiz 09. A CORUÑA (ES001501) Aduana del Aeropuerto de A Coruña- ALVEDRO Alferez Provisional, 5 15006 A CORUÑA 10. SANTIAGO DE Aduana del Aeropuerto de Santiago- COMPOSTELA (ES001507) LABACOLLA 15820 SANTIAGO DE COMPOSTELA-A Coruña 11. GIRONA (ES001701) Aduana del Aeropuerto de Girona-COSTA BRAVA 17185 VILOBI D´ONYAR-Girona 12. SAN Aduana del Aeropuerto de Irún- SEBASTIAN/GUIPÚZCOA FUENTERRABÍA/HONDARRIBIA (ES002001) 20300 IRÚN-Guipúzcoa
13. MADRID (ES002801) Aduana del Aeropuerto de Madrid-BARAJAS Terminal de Carga de Barajas 28042 MADRID 14. MÁLAGA (ES002901) Aduana del Aeropuerto de Málaga-COSTA DEL SOL Avenida de García Morato, s/n 29071 MÁLAGA
404
15. MURCIA (ES003001) Aduana del Aeropuerto de Murcia-SAN JAVIER Aeropuerto de San Javier 30071 MURCIA 16. ASTURIAS (ES003301) Aduana del Aeropuerto de ASTURIAS- AVILÉS SANTIAGO DEL MONTE 33459 AVILES-Asturias 17. FUERTEVENTURA Aduana del Aeropuerto de Fuerteventura (ES003551) 35671 FUERTEVENTURA
18. LANZAROTE Aduana del Aeropuerto de Arrecife de (ES003571) Lanzarote C/. Vargas, 6 35571 ARRECIFE DE LANZAROTE 19. LAS PALMAS DE Aduana del Aeropuerto de Las Palmas- GRAN CANARIA GANDO (ES003581) Terminal de Carga del Aeropuerto 35200 LAS PALMAS DE GRAN CANARIA 20. VIGO (ES003601) Aduana del Aeropuerto de Vigo-PEINADOR Aeropuerto de Peinador 36271 VIGO-Pontevedra 21. LA PALMA (ES003871) Aduana del Aeropuerto de La Palma 38071 SANTA CRUZ DE LA PALMA 22. TENERIFE SUR Aduana del Aeropuerto de Tenerife Sur- (ES003881) REINA SOFÍA 38610 GRANADILLA DE ABONA-Tenerife 23. TENERIFE NORTE Aduana del Aeropuerto de Tenerife Norte-LOS (ES003883) RODEOS 38071 SANTA CRUZ DE TENERIFE 24. SANTANDER Aduana del Aeropuerto de Santander- (ES003901) PARAYAS/MALIAÑO 39071 PARAYAS MALIAÑO-Santander 25. SEVILLA (ES004101) Aduana del Aeropuerto de Sevilla-SAN PABLO 41071 AEROPUERTO DE SAN PABLO- Sevilla 26. REUS (ES004301) Aduana del Aeropuerto de Reus Autovía de Reus, s/n 43204 REUS-Tarragona 27. VALENCIA (ES004601) Aduana del Aeropuerto de Valencia-MANISES 46940 MANISES-Valencia
405
28. BILBAO (ES004801) Aduana del Aeropuerto de Bilbao-SONDIKA Terminal de Carga del Aeropuerto 48150 SONDIKA-Vizcaya 29. ZARAGOZA (ES005001) Aduana del Aeropuerto de Zaragoza Carretera del Aeropuerto, s/n 50071 GARRAPINILLOS-Zaragoza
Üksikasjalikumad andmed leiate meie tolliasutuste nimekirjast.
Prantsusmaa Abbeville** BS d’Abbeville Rue Ventose B.P 630 80144 Abbeville Cedex Tel: 03.22.31.63.10 Agen** BI d'Agen Centre routier Gaussens B.P 12 - 47520 Le Passage Tel: 05.53.87.62.42 Ajaccio-Campo dell'Oro B.C.S. d'Ajaccio Cite des douanes de pietralba rue des cigales B.P. 512 20090 Ajaccio Cedex Tel 04 95 51 71 79 Albi** BI d'Albi 1 rue Gabriel Pech - B.P 155 - 81005 Albi Cedex Tel: 05.63.43.33.25 Amiens** BI d'Amiens 39 rue Pierre Rollin - B.P 009 80091 Amiens Cedex 3 Tel: 03.22.46.85.38 Angers-Marcé** BI d'Angers Chemin de la salette - 49240 Avrille Tel: 02.41.34.21.08 Angoulême** BI d'Angouleme 264 rue de Périgueux - 16022 Angouleme Tel: 05.45.37.00.40 Annecy** BS d'Annecy 13 av du Coteau B.P 517 - 74014 Annecy Cedex Tel: 04.50.66.87.45
406
Annemasse** BS d'Annemasse Rue Louis Armand - B.P 363 74107 Annemasse Cedex Tel: 04.50.37.48.87 Auxerre-Branches** BI d'Auxerre 24 bd Gallieni - 89000 Auxerre Tel: 03.86.46.37.13 Avignon** BI d'Avignon 1 rue de la venus d'Arles 84000 Avignon Tel: 04.90.87.32.71 Bâle-Mulhouse aéroport R.P. de Bâle Mulhouse Aéroport Aéroport de Bâle Mulhouse - Aérogare fret 68300 Saint Louis Tel: 03.89.90.42.30 Bastia-Poretta* BC de Bastia Poretta Aéroport de Bastia-Poretta 20290 Borgo Tel: 04.95.59.70.30 Beauvais-Tillé* Antenne de Beauvais Aéroport de Beauvais Tillé 60000 Beauvais Tel: 03.44.11.15.00 Bergerac** B.I. de Périgueux Aéroport de Bassillac 24 330 Bassilliac Tel: 05.53.54.94.67 Besançon-Vèze** B.I. de Besançon 1, rue de Picardie 25 000 Besançon Tel 03.81.52.18.52 Béziers-Vias** BCS d’Agde 1, rue des fauvettes Route du cap d’Agde 34300 Agde Tel: 04.67.94.21.68 Biarritz Bayonne Anglet* Annexe - BCS de Biarritz Aéroport de Bayonne Anglet Biarritz 64600 Anglet Tel: 05.59.23.90.71 Blois le Breuil** Annexe - BI de Tours Av Yves Farge - B.P. 134 37701 Saint pierre des corps Cedex Tel: 02 47 44 90 97
407
Bordeaux-Mérignac R.P de Bordeaux-Mérignac Cedex b3-Zone de fret 33700 Mérignac Tel: 05.56.34.34.96 Bourges** Annexe -BI de Bourges Le détour du pave - 18230 Saint Doulchard Tel: 02.48.68.90.29 Brest-Guipavas* Annexe - BCS de Landerneau 48 rue du commandant Charcot - 29220 Landerneau Tel: 02.98.85.07.40 Caen-Carpiquet * Annexe - BCS de Caen Ouistreham gare maritime - B.P 31 6 - 14150 Ouistreham Cedex Tel: 02.31.96.89.10 Cahors** BI de Montauban 22 rue Ingres - 82000 Montauban Tel: 05.63.92.77.63 Calais-Dunkerque** Annexe - B.C.S de Calais Extérieur Hoverport B.P. 455 62 225 Calais Cedex Tel 03.21.96.30.10 Calvi-Sainte Catherine* Annexe - R.C de Calvi Port de plaisance - 20260 Calvi Tel: 04.95.65.00.69
BCS de Calvi Route du stade - 20260 Calvi Tel: 04.95.65.04.14 Cannes Mandelieu* Annexe - BS de Cannes Aérodrome 12 aéroport de cannes Mandelieu - 06150 Cannes La Bocca Tel/ 04.93.90.41.76 Carcassonne** B.I de Carcassonne B.P 2004 - 11880 Carcassonne Cedex 9 Tel: 04.68.11.41.99 Castres-Mazamet** BI d'Albi 1 rue Gabriel Pech - B.P 155 - 81005 Albi Cedex Tel: 05.63.43.33.25 Cayenne-Rochambeau* R.C de Rochambeau Aéroport Zone fret Rochambeau - 97351 Matoury Tel: 0594 29.80.10
408
Chambéry-Aix-les-Bains** Annexe- BI de Montmélian 15 place René Cassin - 73800 Montmélian Tel: 04.79.84.79.83 Charleville** B.S.I de Charleville-Mézières 30 rue du petit bois B.P 489 08109 Charleville-Mézière Tel: 03.24.33.93.11 Châteauroux-Déols** Annexe- Cellule de contrôle de Châteauroux Aéroport Châteauroux-Déols rn 20 - 36130 Déols Tel: 02.54.60.53.69 Cherbourg-Maupertus* Annexe- BCS de Cherbourg Gare maritime transmanche quai de Normandie B.P 735 - 50107 Cherbourg Cedex Tel: 02.33.44.23.73 Clermont Ferrand-Aulnat* Annexe - Clermont aéroport PCV 63510 Aulnat Tel: 04.73.62.71.58 Colmar** BSI de Colmar 3 rue Denis Papin - B.P 1540 - 68015 Colmar Cedex Tel: 03.89.24.27.55 Courchevel-altiport** Annexe- BSI de Bourg St Maurice 439 av du stade - 73700 Bourg St Maurice Tel: 04.79.07.04.86 Deauville-Saint Gatien* Annexe- B.C.S de Deauville 3 rue auguste Decaens - B.P 100- 14080 Deauville Tel: 02.31.88.35.29 Dieppe** B.C.S de Dieppe B.P 222 - 76202 Dieppe Cedex Tel: 02.35.82.05.62 Dijon-Lonvic** Annexe - BI de Dijon 4 bis rue Jean Moulin - 21000 Tel: 03.80.71.56.99 Dinard-Pleurtuit* Antenne de Dinard-Pleurtuit Aérodrome de Dinard- 35730 Pleurtuit Tel: 02.99.46.12.42 Dole Travaux** Annexe - BI de Lons le Saunier Rue Blaise Pascal-B.P. 380 39 016 Lons le Saunier Tel: 03.84.86.12.10
409
Epinal** B.I d'Epinal Zone de la voivre 16 av. Pierre Blanck B.P 1028 - 88050 Epinal Cedex 9 Tel: 03.29.31.11.90 Figari* BCS de Bonifacio Gare maritime quai portigliolo - 20169 Tel: 04.95.72.16.48 Gap** B.I de Gap 3 place du rochasson - B.P 13 - 05008 Gap Cedex Tel: 04.92.51.06.90 Granville** BCS de Granville 61 rue de la résidence du stade B.P 429 50404 Granville Cedex Tel: 02.33.50.12.49 Grenoble-Saint Geoirs* Annexe - BCS de Saint-Geoirs Aéroport de St Geoirs 38590 St Etienne de St Geoirs Tel: 04.76.93.51.67 Hyères le Palyvestre** BS d'Hyères 685 vieux quartier de Toulon - quartier la demi-lune 83400 Hyères Tel: 04.94.35.46.08 Issy-les-Moulineaux** BI de Paris-Sud 20 quai d'Austerlitz - 75013 Paris Tel: 01.44.06.87.47 La Mole** Annexe de St Tropez Quai de l'épi B.P 148 - 83991 St Tropez Cedex Tel: 04.94.97.00.24 La Rochelle-Laleu** Annexe - BCS de la Rochelle Bld Emile Delmas - B.P 2012 - 17009 la Rochelle 01 Tel: 05.46.67.19.31 Lannion** Annexe - B.C.S de Lannion 2 avenue de Lorraine - 22000 Saint Lannion Tel: 02.96.48.45.32 Laval** Cellule de contrôle de Laval 55 rue du dépôt - B.P 2235 - 53022 Laval Cedex 9 Tel: 02.43.49.97.40
410
Le Bourget R.C du Bourget Aéroport du Bourget, bat 48 B.P 15 - 93350 Le Bourget Tel: 01.48.62.50.73 Le Castelet** BS de Toulon Port Marchand - 83000 Toulon Tel: 04.94.03.90.53 Le Havre-Octeville* BCS du Havre Quai de Southampton terminal Grande- Bretagne B.P 27 76083 Le Havre Tel: 02.32.74.84.25 Le Mans-Arnage** Annexe - BI du Mans 96 rue de l’angevinerie – BP 21.54 72001 Cedex 1 Le Mans Tel: 02.43.80.63.00 Le Touquet** Annexe - B.C.S Le Touquet Aéroport Le Touquet 62520 Le Touquet Paris Plage Tel: 03.21.05.35.12 Lille Lesquin R.P de Lille Lesquin aéroport CRD 1 rue Descats -B.P 309 - 59813 Lesquin Cedex Tel: 03.20.87.56.54 Limoges** Annexe - BI de Dijon 53 rue théodore bac - 87032 Limoges Cedex Tel: 05.55.79.42.59 Lognes** BI de Marne la Vallée Immeuble concorde Luzard, 7 cours des roches- B.P. 202 - 77441 Marne la Vallee Cedex 2 Tel: 01 60 95.51.66 Lorient Lann Bihoué** BCS de d'Hennebon Lorient 33 rue Voltaire- 56700 Hennebon Tel: 02.97.36.20.76 Lyon-Bron* BCS de Satolas Aéroport de Satolas - B.P 136 69125 Lyon satolas aéroport Cedex Tel: 04.72.22.74.20 Lyon Satolas R.P de Lyon Satolas B.P. 714 6 69125 Lyon Satolas aéroport Cedex Tel/ 04.72.22.78.44
411
Marseille Provence R.P de Marseille Marignane B.P 5 - 13727 Marignane Cedex Tel: 04.42.10.50.70 Meaux** Antenne de Meaux Zi meaux poincy - B.P. 228 - 77108 Meaux Cedex Tel: 01 64 33 15 93
Annexe - BI de Marne la Vallée Immeuble concorde luzard, 7 cours des roches- B.P. 202 - 77441 Marne la Vallee Cedex 2 Tel: 01 60 95.51.66 Megève** Annexe - BSI de Chamonix Les pélerins - B.P 73 - 74402 Chamonix Cedex Tel: 04.50.53.89.12 Metz Nancy Lorraine* Antenne de Metz-Nancy-Lorraine aéroport, Aéroport de Metz-Nancy-Lorraine Route de Louvigny - 57420 Goin Tel: 03.87.69.79.21 Montbéliard** B.C.S. de Montbéliard 3 rue Oehmichen 25 202 Montbéliard CEDEX Tel: 03.81.98.22.79 Montpellier Fréjorgues* Antenne de Fréjorgues Eurogare aéroport de Montpellier-Mediter 34130 Maugio Tel: 04.67.20.25.47 Morlaix** Annexe de Morlaix Aérodrome de Ploujean - B.P 11 29201 Morlaix Cedex Tel: 02.98.88.06.31 Nancy-Essey** Bureau de Nancy aéroport 150 rue alfred Krug - B.P CS 5215 54052 Nancy Cedex Tel: 03.83.30.84.70 Nantes Atlantique* Bureau de Nantes Atlantique Aérogare de fret - B.P 25 - 44340 Bouguenais Tel: 02.40.75.43.19 Nevers** Annexe - Bureau de Nevers 25 bd Léon Blum B.P: 6 - 58018 Nevers Baratte Tel: 03.86.71.78.00
412
Nice Côte d'Azur Bureau de Nice aéroport Aéroport de Nice Côte d'Azur zone de fret - B.P 1459 - 06008 Nice Cedex 1 Tel: 04.93.21.37.79 Nîmes Garons* Annexe - BI de Nîmes 3 place Séverine B.P 27036 - 30910 Nîmes Cedex 2 Tel: 04.66.36.35.00 Orléans-Saint-Denis de Annexe - BI d'Orléans l'hôtel** Place de l’abbé Pasty Tel: 02.38.86.34.78 Orly Bureau d'Orly aéroport Zone de fret B.P 112 - 94396 Orly aérogare Cedex Tel: 01.49.75.09.01 Pau-Pyrénées* Annexe - BCS de Pau-Uzein Aéroport de Pau Uzein - 64230 Uzein Tel: 05.59.33.17.00 Périgueux** B.I. de Périgueux Aéroport de Bassillac 24 330 Bassillac Tel: 05.53.54.94.67 Perpignan-Rivesaltes Annexe - BI de Perpignan Immeuble le Carré- avenue de Rome BP 5156 66031 Perpignan Tel: 04.68.68.17.93 Pointe à Pitre Le Raizet R.P Le Raizet aéroport Aéroport pole caraïbe morne maniel providence 97139 Les Abymes Tel: 0590.21.15.21 Poitiers** Annexe - BI de Poitiers 6, rue Claude Berthollet ZI République 3 86012 Poitiers Cedex 9 Tel: 05.49.61.50.93 Pontarlier** B.C.S. de Pontarlier Rue Charles Maire - B.P. 315 25 304 Pontarlier Cedex Tel: 03.81.39.16.99 Pontoise** Annexe - BI de Gennevilliers 37 route principale du port B.P 221 92237 Gennevilliers Cedex Tel: 01.47.98.28.20
413
Quimper** Annexe - BCS de Quimper 28 bd de Bretagne - 29000 Quimper Tel: 02.98.55.02.19 Reims-Champagne* Annexe - BCS de Reims 25 rue Gutenberg - 51084 Reims Cedex Tel: 03.26.87.65.26 Rennes Saint-Jacques* Annexe - BI de Rennes 6 allée du Danemark- 35200 Rennes Tel: 02.99.50.84.28 Roanne** Annexe - BI de Saint Etienne ZI Verpilleux, 1 rue Necker - B.P 657 42042 St Etienne Tel: 04.77.47.61.80 Rodez** BI d'Albi 1 rue Gabriel Pech - B.P 155 - 81005 Albi Cedex Tel: 05.63.43.33.25 Roissy Charles-de-Gaulle R.P de Roissy-en-France Nord RP de Roissy-en-France Sud Rouen** BCS de Rouen rue de Lillebonne prolongée - 76000 Rouen Tel: 02.32.10.21.87 Saint-Brieuc** Annexe - BCS de Saint Brieuc 17 rue de Genève - 22000 Saint Brieuc Tel: 02.96.33.13.83 Saint-Denis Gillot R.P De Saint Denis Gillot Aéroport de Saint Denis Gillot - 97438 Sainte Marie Tel: 0262.48.81.28 Saint-Etienne** Annexe - BI de Saint Etienne Zi verpilleux, 1 rue Necker - B.P 657 42042 St Etienne Tel: 04.77.47.61.80 Saint-Nazaire-Montoir** Annexe - BCS de Saint-Nazaire Montoir rue des Morées - B.P 27 - 44550 Montoir de Bretagne Tel: 02.40.45.88.78 Saint Yan** Antenne de Paray le Monial Zi du Champ Bossu - 71600 Paray le Monial Tel: 03.85.81.03.26 Strasbourg Entzheim R.C de Strasbourg Entzheim aéroport B.P 33 - 67960 Entzheim Tel: 03.88.64.50.20
414
Tarbes- Lourdes-Pyrénées* Annexe - BCS de Tarbes Av du président Kennedy autoport des Pyrenées B.P 1334 - 65013 Tarbes Cedex 9 Tel: 05.62.93.29.91 Toulouse Blagnac Bureau de Toulouse Blagnac Aéroport zone de fret. bat h- 31700 Blagnac Tel: 05.61.16.40.60 Tours** Annexe - BI de Tours Av Y. Farge B.P 134 37701 Saint Pierre des Corps Cedex Tel: 02.47.44.90.97. Toussus le Noble* BI des Ulis Avenue des Indes B.P 7 - 91941 Les Ulis Cedex Tel: 01.64.46.37.30 Troyes-Barberey** R.P de Troyes CRD aéroport rue de la douane - B.P 55 10600 La Chapelle St Luc Cedex Tel: 03.25.74.51.40 Valence** Annexe - BI de Romans 22 bld Rémy Roure - 26100 Romans Tel: 04.75.71.10.80 Valenciennes** BSI de Valenciennes 53 rue de Romainville - 59322 Valenciennes Tel: 03.27.23.77.39 Vannes** BCS de Vannes 34 av. Paul Cézanne - 56019 Vannes Cedex Tel: 02.97.63.33.28 Vatry* Bureau de Châlons-en-Champagne CRD 2 av de Crayères zam de la veuve 51022 Châlons-en-Champagne Cedex Tel: 03.26.69.50.00 Vesoul** B.I. de Besançon 1, rue de Picardie 25 000 Besançon Tel: 03.81.52.18.52 Vichy-Charmeil** Annexe - Cellule de contrôle de Vichy- Charmeil Aéroport de Vichy-Charmeil - 03110 Charmeil Tel: 04.70.32.34.99
415
* Lennujaam, kus tolli-, politsei- ja tervisekaitseformaalsusi täidetakse üksnes aasta teatavatel perioodidel või kindlatel aegadel; väljaspool neid võib kõnealuste formaalsuste täitmist sellises lennujaamas taotleda prefektuuri määratud asutuselt.
** Lennujaam, kus tolli-, politsei- ja tervisekaitseformaalsusi täidetakse prefektuuri määratud asutusele esitatud taotluse alusel.
Tolli- ja kaudsete maksude lisad säilitatakse tolliasutuses ning raamatupidamisarvestuses käsitletakse neid laekumistena tolli- ja kaudsetest maksudest.
Neid lisasid võib kasutada järgmisel otstarbel: reisijate, transpordivahendite ja pagasi kontrollimine; transiitkaupa hõlmavate tolliformaalsuste täitmine; ekspordiks deklareeritud kauba ELi territooriumilt lahkumist tõendavate dokumentide kontrollimine ja kinnitamine; kohaliku piiriliiklusega seotud tolliformaalsuste täitmine.
Iirimaa 1. Dublin Customs & Excise Cargo Terminal Dublin Airport Co. Dublin Ireland 2. Cork Airport Customs & Excise Cargo Terminal Cork Airport Co. Cork Ireland 3. Shannon Airport Customs & Excise Freight Terminal Shannon Airport Co. Clare Ireland
Itaalia 1. Aeroporto di Alghero Sezione operativa territoriale di Alghero c/o Aeroporto civile - Reg. Nuraghe Biancu - 07040 S. Maria La Palma (SS) Tel: 0039 070 7591706 - 070 7591704 Faks: 0039 070 7591700 E-post: [email protected] 2. Aeroporto di Faconara Sezione Operativa Territoriale di Falconara Marittima Aeroporto P.le Sordoni c/o Aeroporto R. Sanzio - di Falconara 60022 Castelferretti (AN) Tel: 0039 071 9944463/461 - 071 200157 - 071 282743 - Arrivi 0039 071 2827232 - Partenze 0039 071 2827229 Faks: 0039 0712827255 E-post: [email protected]
416
3. Aeroporto di Bari Palese Sezione Operativa Territoriale Aeroporto Bari - Palese Aeroporto Civile - 70057 Palese (BA) Tel: 0039 0805316196 Faks: 0039 0805316196 E-post: [email protected] 4. Aeroporto di Bergamo Orio Sezione Operativa Territoriale di Orio al Serio al Serio c/o Aeroporto, 13 - 24050 Orio al Serio (BG) Tel: 0039 0350862289 Viaggiatori 0039 0350862305 Merci 0039 0350862282 Faks: 0039 0350862330 E-post: [email protected] 5. Aeroporto di Bologna Sezione Operativa Territoriale Aeroporto "G. (Borgo Panigale) Marconi" Via Triumvirato, 84 - 40132 Borgo Panigale (BO) Tel. 0039 051 6479348 Viaggiatori 0039 051 6479865 Merci Faks: 0039 051 6479868 E-post: [email protected] 6. Aeroporto di Brindisi Casale Sezione Operativa Territoriale Aeroporto Casale Aeroporto Civile Papola - 72100 Casale (BR) Tel: 0039 0831 413045 Faks: 0039 0831 413045 E-post: [email protected]
7. Aeroporto di Cagliari Elmas Sezione Operativa Territoriale di Aeroporto Elmas (Mario Mameli) c/o Aeroporto - 09034 Cagliari-Elmas (CA) Tel: 0039 0707591273 Faks: 0039 0707591270 E-post: [email protected] 8. Aeroporto di Catania Sezione Operativa Territoriale Aeroporto di Fontana Rossa Fontanarossa c/o Aeroporto Civile Fontanarossa - 95121 Catania Tel: 0039 095348625 Faks: 0039 095348625 E-post: [email protected]
417
9. Aeroporto di Firenze Sezione operativa Aeroporto A. Vespucci Via del Termine, 11 - 50127 Peretola (FI) Tel: 0039 055 3061629/3061686 Viaggiatori arrivi 0039 055 3061610 Viaggiatori partenze (postazione Tax Free) 0039 055 3061430 Cargo Faks: 0039 055 3061686 Viaggiatori 0039 055 3061430 Cargo E-post: [email protected] 10. Aeroporto di Forlì Sezione operativa territoriale Aeroporto Ridolfi L.Ridolfi Via Seganti, 3 - 47100 Forlì Tel: 0039 0543474960 Faks: 0039 0543474961 E-post: [email protected] 11. Aeroporto di Genova C. Sezione Operativa Territoriale Aeroporto Colombo Via Pionieri e Aviatori d’Italia, Palazzina Merci - 16154 Genova Tel: 0039 0106015339 Faks: 0039 0106015327 E-post: [email protected] 12. Aeroporto di Lamezia Sezione Operativa Territoriale Aeroporto dello Terme Stretto Via Ravagnese, 11 - 89131 Reggio Calabria Tel: 0039 0965 645274 Faks: 0039 0965 645274 E-post: dogane.reggiocalabria.aeroporto@agenziadogane. it 13. Aeroporto di Milano Linate Ufficio delle Dogane di Milano 3 Aeroporto di Linate - 20090 Segrate (MI) Tel: 0039 0270200470 0039 0270200510 Faks: 0039 027388477 E-post: [email protected] 14. Aeroporto di Milano Linate Ufficio delle Dogane di Malpensa Aeroporto Malpensa - 21010 Aeroporto Malpensa (VA) Tel: 0039 0258586300 0039 0258586500 Faks: 0039 0258586340 E-post: [email protected]
418
15. Aeroporto di Napoli Sezione Operativa Territoriale Aeroporto di Capodichino Capodichino Viale Umberto Maddalena c/o Terminal merci - 80100 Napoli Tel. 0039 0817896433 - 0039 0817896268 Faks: 0039 0817802546 E-post: [email protected] 16. Aeroporto di Olbia Costa Sezione operativa territoriale di Porto Torres Smeralda Molo ASI - 07046 Porto Torres (SS) Tel: 0039 070 7591361 Faks: 0039 070 7591360 E-post: [email protected] 17. Aeroporto di Palermo Punta Sezione Operativa Territoriale Aeroporto di Punta Raisi Raisi Aeroporto Civile Falcone Borsellino - 90045 Cinisi (PA) Tel: 0039 0917020216 0039 0917020329 Faks: 0039 0917020216 E-post: [email protected] 18. Aeroporto di Perugia S. Sezione operativa territoriale Aeroporto S. Egidio Francesco d'Assisi Strada Traversa S. Egidio – 06070 S. Egidio (PG) Tel: 0039 0755921420 - 421 - 422 - 423 Faks: 0039 0755921455 E-post: [email protected] 19. Aeroporto Liberi di Pescara Sezione Operativa Territoriale di Pescara - Aeroporto d'Abruzzo Via Tiburtina km 229,100 - 65131 Pescara Tel: 0039 0854324234 E-post: [email protected] 20. Aeroporto di Pisa S. Giusto Sezione Operativa Territoriale Aeroporto di Pisa Via Asmara 3/c – 56121 Pisa Tel: 0039 05091661 – Viaggiatori 0039 050916608 - 0039 050849494 Faks: 0039 050916630 E-post: [email protected] 21. Aeroporto di Reggio Sezione Operativa Territoriale Aeroporto dello Calabria (dello Stretto) Stretto Via Ravagnese, 11 - 89131 Reggio Calabria Tel: 0039 0965 645274 Faks: 0039 0965 645274 E-post: dogane.reggiocalabria.aeroporto@agenziadogane. it
419
22. Aeroporto di Rimini Sezione Operativa Territoriale Aeroporto Miramare Miramare “Federico Fellini“ Via Flaminia, 407 - 47037 Rimini Miramare (RN) Tel: 0039 0541 370261 Faks: 0039 0541 370261 E-post: [email protected] 23. Aeroporto di Roma Sezione Operativa Territoriale di Ciampino Ciampino Aeroporto di Ciampino - 00043 Ciampino (RM) Tel: 0039 0679494277 Faks: 0039 0679340220 E-post: [email protected] 24. Aeroporto di Roma Ufficio delle Dogane di Roma 2 - Aeroporto Fiumicino Internazionale Leonardo da Vinci Via Bragadin s.n.c - 00054 Fiumicino Tel: 0039 65956366 Faks: 0039 06659520954 E-post: [email protected] 25. Aeroporto di Ronchi dei Sezione Operativa Territoriale Ronchi dei Legionari Legionari – Aeroporto Giuliano Via Aquilea - 34077 Ronchi dei Legionari (GO) Tel: 0039 0481778070 Faks: 0039 0481778070 E-post: [email protected]
26. Aeroporto di Torino Sezione Operativa Territoriale Caselle Torinese (Caselle) Aeroporto di Torino "Sandro Pertini" - 10072 Caselle Torinese (TO) Tel: Merci 0039 011 5676891/2 Servizio Viaggiatori 0039 011 5676874/886 Faks: 0039 011 5678284 E-post: [email protected]
27. Aeroporto di Venezia Sezione Operativa Territoriale Aeroporto “Marco Tessera Polo“ di Tessera Via Broglio, 80 - 30030 Tessera (VE) Tel: 0039 041 2699357 Faks: 0039 041 8773585 E-post: [email protected]
420
28. Aeroporto di Verona Sezione operativa territoriale di Aeroporto Valerio Villafranca Catullo c/o Aeroporto Valerio Catullo - 37060 Località Caselle - Sommacampagna (VR) Tel: 0039 045 8095774 (Centralino) 0039 045 8095775 (Responsabile) 0039 045 8095761 (Ufficio Arrivi) 0039 045 (+39)-045-8095737 (Ufficio Partenze) Faks: 0039 045 8095775 (Ufficio) 0039 045 8095890 (Ufficio Arrivi) E-post: [email protected]
Läti 1. Rīgas lidosta Lidostas MKP 0240 Riga Airport (International) Rīgas raj.,Mārupes pag., lidosta "Rīga", LV-1053 Latvia 2. Ventspils lidosta Ventspils MKP 0313 Ventspils Airport Prāmju 2,Ventspilī, (kohaliku tähtsusega) LV-3602 Latvia 3. Liepājas lidosta Liepājas ostas MKP 0411 Liepaja Airport Cukura 8/16, Liepājā, (kohaliku tähtsusega) LV-3401 Latvia
Leedu 1. Vilnius Airport Vilniaus oro uosto postas Rodūnios kelias 10A LT–02189 Vilnius 2. Kaunas Airport Kauno oro uosto postas Oro uosto g. 4 Karmėlava LT–54460 Kauno rajonas 3. Palanga Airport Palangos oro uosto postas Liepojos pl. 1 LT–00169 Palanga 4. Šiauliai Airport Šiaulių oro uosto postas Lakūnų g. 4 LT–77103 Šiauliai
Luksemburg 1. Luxembourg (Findel) Bureau des Douanes et Accises Luxembourg-Aeroport B.P. 61 L-6905 Niederanven
421
Ungari Liszt Ferenc Nemzetközi Nemzeti Adó- és Vámhivatal Repülőtér Repülőtéri Igazgatóság Liszt Ferenc Nemzetközi Repülőtér 1675 Budapest, Pf.: 40.
Debrecen Nemzetközi Nemzeti Adó- és Vámhivatal Hajdú-Bihar Repülőtér Megyei Adó- és Vámigazgatóság 4034 Debrecen, Vágóhíd u. 2.
Sármellék Repülőtér Nemzeti Adó- és Vámhivatal Zala Megyei Adó- és Vámigazgatóság 8901 Zalaegerszeg, Pf.: 135.
Malta Malta International Airport Customs Office Airfreight Section Luqa MALTA
Madalmaad 1. Eelde Douanekantoor Eelde Machlaan 14 9761 TD Eelde 2. Eindhoven Douanekantoor Eelde Luchthavenweg 13 5657 EA Eindhoven 3. Hilversum en Lelystad Douanekantoor Hilversum Nieuwe Havenweg 53 II Postbus 183 1200 AD Hilversum 4. Maastricht – Aachen Airport Douanekantoor Maastricht Airport Vliegveldweg 41 6190 AC Beek 5. Midden-Zeeland Douanekantoor Vlissingen Duitslandweg 1 Postbus 279 4380 AG Vlissingen 6. Rotterdam-Airport Douanekantoor Rotterdam-Airport Airportplein 50 3045 AP Rotterdam 7. Seppe Douanekantoor Roosendaal Borchwerf 10A 4704 RG Roosendaal
422
8. Schiphol-Airport Douanepost Schiphol Cargo Centre Handelskade 1 Postbus 75757 1118 ZX Schiphol 9. Teuge Douanekantoor Apeldoorn Oude Apeldoornseweg 41 – 45 7333 NR Apeldoorn 10. Texel Douanekantoor Texel-Luchthaven Het Nieuwe Diep 23 1781 AC Den Helder 11. Twente Douanekantoor Twente Luchthaven Vliegveldweg 333 7524 PT Enschede
Austria 1. Graz Hauptzollamt Graz Zweigstelle Flughafen Flughafen Graz 8073 Feldkirchen bei Graz 2. Innsbruck Hauptzollamt Innsbruck Zweigstelle Innsbruck-Flughafen Fürstenweg 180 6020 Innsbruck 3. Klagenfurt Hauptzollamt Klagenfurt Zweigstelle Flughafen-Strasse Flughafen-Strasse 63 Flughafen Klagenfurt-Wörthersee 9020 Klagenfurt 4. Salzburg Hauptzollamt Salzburg Zweigstelle Flughafen
Wilhem-Spazier-Strasse 2 5020 Salzburg 5. Wien (Viin) Zollamt Flughafen Dresden Postfach 21 1300 Wien-Flughafen 6. Linz Hauptzollamt Linz Zweigstelle Flughafen Flughafenstrasse 1 4063 Hörsching
Poola 1. Gdansk-Rebiechowo Oddzial Celny Port Lotniczy ul. Slowackiego 210 80-298 Gdansk
423
2. Katowice-Pyrzowice Oddzial Celny Port Lotniczy ul. Wolności 90 41-960 Ozarowice 3. Krakow-Balice Oddział Celny Port Lotniczy ul. Kapitana Medweckiego 1 32-083 Krajow-Balice 4. Poznan-Lawica Oddzial Celny Port Lotniczy ul. Bukowska 285 61-198 Poznan 5. Szczecin-Goleniow Oddział Celny Port Lotniczy Glewice 1A 72-100 Goleniow 6. Warszawa-Okecie Urzad Celny III Port Lotniczy w Warszawie ul. Zwirki i Wigury 1 00-906 Warszawa 7. Wroclaw-Strachowice Oddział Celny Port Lotniczy ul. Skarzynskiego 36 54-351 Wroclaw 8. Rzeszow-Jasionka Oddział Celny Port Lotniczy 36-002 Jasionka
Portugal 1. Lissabon Alfândega do Aeroporto de Lisboa Aeroporto de Lisboa - Edifício 17 1700 LISBOA 2. Francisco Sá Carneiro Alfândega do Aeroporto do Porto (Porto) Aeroporto Sá Carneiro 4470 MAIA 3. Faro Delegação Aduaneira do Aeroporto de Faro Aeroporto de Faro 8000 FARO 4. Santa Catarina (Madeira) Delegação Aduaneira do Aeroporto de Santa Catarina Aeroporto de Santa Catarina 9100 SANTA CRUZ 5. Porto Santo (Madeira) Delegação Aduaneira de Porto Santo Aeroporto do Porto Santo 9400 PORTO SANTO 6. Ponta Delgada (Açcores) Alfândega de Ponta Delgada Praça Vasco da Gama 9500 PONTA DELGADA 7. Santa Maria (Açores) Delegação Aduaneira do Aeroporto de Santa Maria Aeroporto de Santa Maria 9580 VILA PORTO
424
8. Lages (Açores) Delegação Aduaneira de Angro do Heroismo Patio da Alfândega 9700 ANGRO DO HEROISMO
Rumeenia 1. Aeroport Arad Biroul vamal Arad Aeroport Str. Bodrogului, FN, 310399, ARAD 2. Aeroport Sibiu Biroul vamal Sibiu Aeroport Sos. Alba Iulia, no.73A, SIBIU 3. Aeroport Băneasa Biroul vamal Băneasa Sos. Bucureşti -Ploieşti, nr. 40, sector 1, BUCURESTI 4. Aeroport Henri Coandă Biroul vamal Otopeni Calatori Calea Bucurestilor, no.224E, OTOPENI, jud. Ilfov 5. Aeroport Cluj Napoca Biroul vamal Cluj Napoca Aeroport Str. Traian Vuia, nr.149, CLUJ NAPOCA, 400397, jud. Cluj 6. Aeroport Mihail Biroul vamal Mihail Kogălniceanu Kogălniceanu Incinta Aeroport Internaţional Constanţa, Str. Tudor Vladimirescu, nr.4, Jud. Constanţa 7. Aeroport Bacău Biroul vamal Bacău Aeroport Str. Aeroportului, nr.1, BACĂU 8. Aeroport Iaşi Biroul vamal Iaşi Aeroport Str. Moara de Vant, nr.34, IASI 9. Aeroport Timişoara Biroul vamal Timisoara Aeroport Str. Aeroportului, nr. 1 Jud.Timis 10. Aeroport Suceava Biroul vamal Suceava Aeroport Str. Aeroportului FN, Salcea, SUCEAVA 11. Aeroport Oradea Biroul vamal Oradea Calea Aradului, nr. 80 Oradea Jud. Bihor
Soome 1. Helsinki-Vantaa Helsingin lentotulli PL 11 FI-01531 VANTAA 2. Enontekiö Kivilompolon tulli FI-99440 LEPPÄJÄRVI
425
3. Ivalo Ivalon tulli PL 18 FI-99801 IVALO 4. Joensuu Joensuun tulli PL 72 FI-80101 JOENSUU 5. Jyväskylä Jyväskylän tulli PL 39 FI-40321 JYVÄSKYLÄ 6. Kajaani Kajaanin tulli PL 119 FI-87400 KAJAANI 7. Kemi/Tornio Kemin tulli PL 49 FI-94101 KEMI 8. Kittilä Muonion tulli FI-99300 MUONIO 9. Kruunupyy Kokkolan tulli PL 1006 FI-67101 KOKKOLA 10. Kuopio Kuopion tulli PL 68 FI-70701 KUOPIO 11. Kuusamo Kortesalmen tulli FI-93999 KUUSAMO 12. Lappeenranta Lappeenrannan tulli PL 66 FI-53501 LAPPEENRANTA 13. Mariehamn Mariehamns tull PB 40 FI-22101 MARIEHAMN 14 . Oulu Oulun tulli PL 56 FI-90401 OULU 15. Pori Porin tulli PL 140 FI-28101 PORI 16. Rovaniemi Rovaniemen tulli PL 47 FI-96101 ROVANIEMI 17. Tampere-Pirkkala Tampereen tulli PL 133 FI-33101 TAMPERE
426
18. Turku Turun tulli PL 386 FI-20101 TURKU 19. Vaasa Vaasan tulli PL 261 FI-65101 VAASA
Sloveenia 1. Ljubljana (Brnik) Finančni urad Ljubljana Izpostava Letališče Brnik SI - 4210 Brnik 2. Maribor Finančni urad Maribor Carinska pisarna Mejni prehod Letališče Maribor SI - 2212 Orehova vas - Slivnica
Rootsi 1. Arlanda Tullverket* Box 64 S-190 45 Stockholm-Arlanda 2. Arvidsjaur Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby 3. Borlänge Dala Airport Tullverket* Box 64 S-190 45 Stockholm-Arlanda 4. Bromma Tullverket* Box 64 S-190 45 Stockholm-Arlanda 5. Göteborg City Airport, Säve Tullverket* Box 8932 S-402 73 Göteborg 6. Göteborg Landvetter Airport, Tullverket* Box 8932 S-402 73 Göteborg 7. Halmstad Tullverket* Box 8932 S-402 73 Göteborg 8. Jönköping Tullverket* Box 11504 S-550 11 Jönköping 9. Kalmar Tullverket* Box 11504 S-550 11 Jönköping
427
10. Karlstad Tullverket* Box 8932 S-402 73 Göteborg 11. Kiruna Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby 12. Kristianstad-Everöd Tullverket* Box 850 S-201 80 Malmö 13. Linköping Tullverket* Tegeluddsvägen 98 Box 27311 S-102 54 Stockholm 14. Luleå-Kallax Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby 15. Malmö-Sturup Tullverket* Box 850 S-201 80 Malmö 16. Norrköping Tullverket* Box 901 S-601 19 Norrköping 17. Pajala-Ylläs Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby 18. Ronneby/Kallinge Tullverket* Box 850 S-201 80 Malmö 19. Stockholm-Skavsta Tullverket* Tegeluddsvägen 98 Box 27311 S-102 54 Stockholm 20. Skellefteå Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby 21. Sundsvall-Härnösand Tullverket* Box 64 S-190 45 Stockholm-Arlanda 22. Trollhättan/Vänersborg Tullverket* Box 8932 S-402 73 Göteborg 23. Umeå Tullverket* Blå vägen 32 S-920 64 Tärnaby
428
24. Visby Tullverket* Box 901 S-601 19 Norrköping 25. Västerås/Hässlö Tullverket* Tegeluddsvägen 98 Box 27311 S-102 54 Stockholm 26. Växjö/Kronoberg Tullverket* 27. Ängelholm-Helsingborg Tullverket* Box 850 S-201 80 Malmö 28. Örebro Tullverket* Tegeluddsvägen 98 Box 27311 S-102 54 Stockholm 29. Örnsköldsvik Tullverket* Blåvägen 32 S-920 64 Tärnaby 30. Östersund Tullverket* Gränsvägen 55 S-830 19 Storlien * Lennutranspordi lihtsustatud protseduuri loa taotlused või sellega seotud küsimused tuleks saata järgmisel aadressil:
Tullverket, Kompetenscenter Tillstånd Box 12 854 S-112 98 Stockholm
Ühendkuningriik
IATA LENNUJAAM Aadress ccsuk EPU KOOD kood ABZ Aberdeen HM REVENUE & CUSTOMS Z 410 Aberdeen Airport C/O Custom House 28 Guild St Aberdeen AB9 2DY BFS Belfast HM REVENUE & CUSTOMS P 516 Custom House Belfast International Airport Aldergrove Belfast BT29 4AA BHX Birmingham HM REVENUE & CUSTOMS B 011 Cargo Centre Birmingham Airport B26 3QN
429
BOH Bournemouth HM REVENUE & CUSTOMS puudub 290 Bournemouth Airport C/O Compass House Ordnance Survey Site Romsey Road Southampton SO16 4HP
BRS Bristol HM REVENUE & CUSTOMS A 033 Bristol Airport C/O Custom House Clayton St, Avonmouth Bristol BS11 9DX CWL Cardifff HM REVENUE & CUSTOMS C 048 Cargo Terminal Cardiff International Airport Rhoose, Nr Barry S Glamorgan Wales CF62 3BD EMA East Midlands HM REVENUE & CUSTOMS D 245 Bldg 108 Beverley Rd East Midlands Airport Castle Donnington Derby DE74 2SE EDI Edinburgh HM REVENUE & CUSTOMS E 436 Edinburgh Airport Spitfire House, Cargo Village Turnhouse Rd Edinburgh EH12 0AL EXT Exeter HM REVENUE & CUSTOMS R 297 Exeter Airport C/O Crownhill Court Tailyour Road Crownhill Plymouth PL6 5BZ AOA Farnborough HM REVENUE & CUSTOMS puudub 290 (üksnes Farnborough Airport lennundusüritused) C/O Compass House Romsey Road Southampton SO16 4HP AOA Filton HM REVENUE & CUSTOMS puudub 033 Filton Airport C/O Custom House Clayton Street Avonmouth Bristol BS11 9DX
430
LGW London Gatwick HM REVENUE & CUSTOMS G 120 Timberham House Gatwick Airport Sussex RH6 0EZ GLA Glasgow HM REVENUE & CUSTOMS X 444 Glasgow Airport C/O Falcon House 70 Inchinnan Rd Paisley PA3 2RE LHR London Heathrow HM REVENUE & CUSTOMS H 120 Wayfarer House Great South West Rd Feltham, Middx TW14 8NP HUY Humberside HM REVENUE & CUSTOMS puudub 241 Humberside airport C/O Custom House Immingham Docks Immingham South Humberside DN40 2NA LBA Leeds Bradford HM REVENUE & CUSTOMS Y 084 Leeds Bradford Airport C/O Peter Bennet House Redvers Close West Park Ring Rd Leeds LS 16 6RQ LPL Liverpool HM REVENUE & CUSTOMS S 191 Liverpool Airport C/O Bldg 302 World Freight Centre Manchester International Airport Manchester M90 5XX LCY London City HM REVENUE & CUSTOMS puudub 150 London City Airport C/O Wayfarer House Great South West Road Feltham Middlesex TW14 8NP
LTN Luton HM REVENUE & CUSTOMS L 223 Luton Airport Luton LU2 9NJ MAN Manchester HM REVENUE & CUSTOMS M 191 Bldg 302 World Freight Centre Manchester International Airport Manchester M90 5XX
431
MSE Manston HM REVENUE & CUSTOMS puudub 043 Manston Airport C/O West Ferry Terminal Ramsgate Kent CT11 8RP NCL Newcastle HM REVENUE & CUSTOMS N 214 Newcastle Airport Woolsington Newcastle upon Tyne NE13 8BU – Newquay HM REVENUE & CUSTOMS puudub 108 Newquay Airport C/O Custom House Arwenack Street Falmouth Cornwall TR11 3SB NWI Norwich HM REVENUE & CUSTOMS W 058 Norwich Airport Amsterdam Way Norwich NR6 6EP PLY Plymouth HM REVENUE & CUSTOMS puudub 250 Plymouth Airport C/O Crownhill Court Tailyour Road Crownhill
Plymouth PL6 5BZ PIK Prestwick HM REVENUE & CUSTOMS K 443 Liberator House, Prestwick Airport Ayrshire KA9 2PX RWY Ronaldsway HM Customs and Excise puudub 450 Mani saar PO Box 6 Custom House Douglas Isle of Man IM99 1AG SOU Southampton HM REVENUE & CUSTOMS puudub Compass House 293 Romsey Road Southampton S016 4HP SEN Southend HM REVENUE & CUSTOMS puudub Southend Airport 150 C/O Tilbury Docks Tilbury Essex RM18 7EJ
432
LSA Stansted HM REVENUE & CUSTOMS S 121 New Terminal Bldg Stansted Airport Stansted, Essex CM24 1QS MME Teesside HM REVENUE & CUSTOMS puudub 219 Eustace House Tees Dock Teesport Middlesborough Cleveland TS6 7SA
JSY Jersey States of Jersey Customs and Excise puudub 466 Jersey Airport C/O La Route Du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JJ GSY Guernesey States of Guernsey Customs and Excise puudub 462 Guernsey Airport Forest Guernesey GY8 0DS
Island 1. Akureyri Sýslumaðurinn á Akureyri Sýslumaður Eyjafjarðarsýslu Hafnarstræti 107 IS-600 AKUREYRI 2. Egilssadir Sýslumaðurinn á Seyðisfirði Sýslumaður Norður-Múlasýslu Bjólfsgötu 7 IS-710 SEYÐISFJÖRDUR 3. Keflavik Sýslumaðurinn á Keflavíkurflugvelli Grænási IS-235 KEFLAVÍKURFLUGVÖLLUR 4. Reykjavík Tollstjórinn í Reykjavík Tryggvagötu 19 IS-150 REYKJAVÍK
Norra 1. Alta Hammerfest tollsted Tollregion Nord-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 2. Bergen/Flesland Bergen regiontollsted Tollregion Vest-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO
433
3. Bodø Bodø tollsted Tollregion Midt-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 4. Harstad/Evenes Harstad tollsted Tollregion Nord-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 5. Haugesund/Karmøy Haugesund tollsted Tollregion Vest-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 6. Kirkenes/Høybuktmoen Kirkenes tollsted Tollregion Nord-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 7. Kristiansand/Kjevik Kristiansand regiontollsted Tollregion Sør-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 8. Narvik/Framnes Narvik tollsted Tollregion Midt-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 9. Oslo/Gardermoen Oslo regiontollsted P.b.8122 Dep. N-0032 OSLO 10. Røros Trondheim regiontollsted Tollregion Midt-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 11. Rygge Fredrikstad regiontollsted Tollregion Øst-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 12. Stavanger/Sola Stavanger tollsted Tollregion Vest-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 13. Torp Sandefjord tollsted Tollregion Sør-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO
434
14. Tromsø Tromsø regiontollsted Tollregion Nord-Norge P.b.8122 Dep N-0032 OSLO 15. Trondheim/Værnes Trondheim regiontollsted Tollregion Midt-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO 16. Ålesund Ålesund tollsted Tollregion Vest-Norge P.b. 8122 Dep N-0032 OSLO
Slovakkia 1. Bratislava PCÚ Bratislava Letisko M.R. Štefánika SK-820 01 BRATISLAVA
2. Košice PCÚ Košice Letisko SK-041 75 KOŠICE
3. Poprad PCÚ Poprad Karpatská 13 SK-058 01 POPRAD
4. Sliač PCÚ Zvolen NS (5177) Balkán 53 960 95 Zvolen
5. Piešt’any Pobočka colného úradu Piešt’any Partizánska 2 SK-921 01 PIEŠŤANY
Šveits 1. Bâle-Mulhouse Zollinspektorat Basel-Mülhausen Flughafen Postfach 251 CH-4030 BASEL 2. Berne-Belp Zollamt Bern DA Flughafen Bern-Belp Flughafenstrasse
CH-3123 Belp 3. Genève-Cointrin Bureau de douane de Genève Aeroport C.P. 211 CH-1215 GENEVE AEROPORT 15 4. Lugano-Agno Ufficio doganale SD Agno Aeroporto CH-6982 Agno
435
5. Zürich-Kloten Zolllinspektorat Zürich-Flughafen Postfach CH-8058 ZÜRICH FLUGHAFEN
Horvaatia 1.Zagreb RGP Zračna Luka Zagreb Rudolfa Fizira bb, 10 410 - Velika Gorica, Hrvatska 2. Dubrovnik RGP Zračna Luka Dubrovnik, 20213 Čilipi, Hrvatska 3. Split RGP Zračna Luka Split, Cesta Dr.Franje Tuđmana 96, 21 217 Kaštel Štafilić, Hrvatska 4. Brač Kontrolno mjesto Brač, 21 400 Supetar, Hrvatska 5. Rijeka Kontrolno mjesto Zračna Luka Rijeka, Hamec 1, 51513 Omišalj, Hrvatska 6. Pula Kontrolno mjesto Zračna Luka Pula, Valtursko polje bb, Pula-Valtura, 52000 Pula, Hrvatska 8. Zadar RGP Zadar Zračna luka b.b., 23222 Zemunik Donji, Hrvatska 9. Osijek Kontrolno mjesto Zračna Luka Osijek, Vukovarska 67, Klisa, 31000 Osijek, Hrvatska
Endine “ALEXANDER АЛЕКСАНДАР Customs Office Царинска Jugoslaavia THE GREAT ВЕЛИКИ Airport испостава Makedoonia SKOPJE“ СКОПЈЕ “Alexander the Аеродром vabariik Great Skopje“ - Александар Customs Велики Скопје - clearance section Отсек за стоково
v. Petrovec царинење, 1000 Skopje, с.Петровец Republic of 1000 Скопје, Macedonia Република Македонија
Customs Office Царински “ST. PAUL АЕРОДРОМ СВ. Airport “St. Paul испостава THE APOSTOLE АПОСТОЛ the Apostole Аеродром OHRID“ ПАВЛЕ ОХРИД Ohrid“ Св. Апостол
436
P.Box 134, Павле Охрид 6000 Ohrid, Поштенски фах Republic of 134, Macedonia 6000 Охрид, Република Македонија
Serbia Aerodrom Nikola Tesla Carinska ispostava Aerodrom Nikola Tesla Surčinski put bb 11180 Belgrad S E R B I A
Türgi – –
437
8.4. Õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva ühis- / liidu transiidiprotseduuri kasutamise loa näidis
Riigi pädevad asutused väljastavad lennuettevõtjale pärast taotluse läbivaatamist loa, mis sisaldab järgmist:
Loa sisu
1. Lennuettevõtjale ......
......
on käesolevaga antud luba, mille võib igal ajal kehtetuks tunnistada, kohaldada konventsiooni I liite artikli 55 punktis e / üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklites 26 ja 27 sätestatud elektroonilisel manifestil põhinevat ühis- / liidu transiidiprotseduuri õhuteed pidi veetava kauba puhul (edaspidi „lihtsustatud (elektrooniline) lennutransiidiprotseduur“).
2. Kohaldamisala
Lihtsustatud (elektroonilist) lennutransiidiprotseduuri kohaldatakse kõikide selliste kaupade veol, mida lennuettevõtja veab õhuteed pidi järgmiste lennujaamade (ja riikide) vahel.
Kaubasaadetiste puhul nõutavad dokumendid
3. Kui kasutatakse ühis- / liidu transiidiprotseduuri, koheldakse rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisa 3. liites määratletud teavet sisaldavat kaubamanifesti ühis- / liidu transiidideklaratsiooniga samaväärsena, kui see sisaldab konventsiooni I liite artiklis 111 / üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklis 52 nõutavat teavet.
Menetlemine pealelaadimise lennujaamas (lähtetolliasutus)
4. Lennuettevõtja fikseerib kõikide kaubasaadetiste staatuse (T1, T2*, T2F, C (sama mis T2L) või X) oma äridokumentatsioonis ning märgib iga saadetise staatuse manifestile. Liitsaadetiste puhul tehakse märge „liitsaadetis“ (võib lühendada).
Kui saadetis on juba transiidiprotseduurile suunatud, märgib lennuettevõtja manifestile tähise TD (st transiididokument). Sel juhul peab asjaomasel lennuveokirjal olema kasutatava transiidideklaratsiooni liik, number, kuupäev ning lähtetolliasutuse nimi.
Identifitseerimiseks kinnitab lennuettevõtja igale kaubasaadetisele sildi saadetist saatva lennuveokirja numbriga. Kui saadetis moodustab veoseüksuse, märgitakse sildile selle number.
Vastavalt konventsiooni I liite artiklile 34 / rakendusmääruse artiklile 297 on kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaeg […]. Manifesti/transiidideklaratsiooni registreerimisnumber koosneb vähemalt manifestile märgitud lennu numbrist ja kuupäevast.
Manifesti kantud saadetisi vedav lennuettevõtja on nende veo puhul protseduuri pidaja.
Lennuettevõtja esitab nõudmise korral pealelaadimise lennujaama pädevatele asutustele elektroonilise manifesti väljatrüki, kui seda ei tehta juba andmevahetusprotsessi ajal. Nimetatud asutustele tuleb tagada kontrollimiseks juurdepääs kõigile manifestis loetletud kaubasaadetiste lennuveokirjadele.
438
* Võimalik ühistransiidiprotseduuri puhul.
Menetlemine mahalaadimise lennujaamas (sihttolliasutus)
5. Pealelaadimise lennujaamas esitatud elektrooniline manifest, mis edastatakse andmevahetustehnoloogia abil, saab mahalaadimise lennujaamas esitatud elektrooniliseks manifestiks.
Lihtsustatud (elektrooniline) lennutransiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui elektrooniline manifest on mahalaadimise lennujaama pädevatele asutustele kättesaadav ning manifestis loetletud saadetised neile esitatud.
Kui elektroonilise manifesti väljatrükki ei esitata mahalaadimise lennujaama pädevatele asutustele andmevahetusprotsessi ajal, esitatakse see nõudmise korral. Nimetatud asutused võivad kontrollimiseks nõuda kõiki kaubamanifestides loetletud saadetiste lennuveokirju.
Eeskirjade eiramised / lahknevused
6. Lennuettevõtja teatab tollile kõikidest õiguserikkumistest või eeskirjade eiramistest. Ta on samuti kohustatud tegema koostööd peale- ja mahalaadimise lennujaamade tolliasutuste avastatud õiguserikkumiste, eeskirjade eiramiste või lahknevuste lahendamisel. Sihtlennujaama toll teatab kõikidest õiguserikkumistest ja eeskirjade eiramistest võimalikult kiiresti lähtelennujaama tolliasutusele ja loa väljastanud asutusele.
Lennuettevõtja kohustused
7. Lennuettevõtja on kohustatud teatama lihtsustatud (elektroonilise) lennutransiidiprotseduuri kasutamise kavatsusest aegsasti rahvusvaheliste lennujaamade tolliasutustele.
Lennuettevõtja peab samuti
– pidama sobivat arvestust, mis võimaldab pädevatel asutustel vedusid lähte- ja sihtkohas kontrollida;
– tegema kõik asjakohased dokumendid pädevatele asutustele kättesaadavaks ning
– võtma pädevate asutuste ees täieliku vastutuse oma kohustuste täitmise ning kõikidest lahknevustest ja eeskirjade eiramistest teatamise ja nende lahendamise eest.
439
Lõppsätted
8. Käesolev luba ei mõjuta formaalsusi, mida lennuettevõtja on kohustatud täitma kauba väljumisel lähteriigist ja saabumisel sihtriiki.
Luba jõustub …
Pädeva asutuse nimel
Kuupäev
Allkiri
440
8.5. Liitsaadetiste õhuveo vooskeem
KoondsaadetisedKoondsaadetised ––VooskeemVooskeem
ALVKALVK(A)(A) ALVKALVK(B)(B)
EraldiEraldi ALVKd,ALVKd, midamida ALVKALVK(C)(C) lennuettevõtjalennuettevõtja eieinäenäe
SaadetisSaadetis(A)(A) TOLLIKONTROLLTOLLIKONTROLL 2020 pakkeüksust pakkeüksust (T1) (T1)
PEAPEA-- KaubasaajaKaubasaaja(A)(A) SaadetisSaadetis(B)(B) KomplekteerijaKomplekteerija KLVKKLVK LennuLennu-- SihtSiht-- KoondKoond-- LahutajaLahutaja MANIFESTMANIFEST KaubasaajaKaubasaaja(B)(B) 3030 pakkeüksust pakkeüksust(T2)(T2) ettevõtjaettevõtja lennujaamlennujaam saadetisesaadetise manifest Kaubasaaja (C) KoondsaadetiseKoondsaadetise manifest Kaubasaaja (C) manifestmanifest saadetistele saadetistele Sisaldab: LVK & KLVK (koond), Saadetis (C) tähistega T1, T2 jne. Sisaldab: LVK & KLVK (koond), Saadetis (C) tähistega T1, T2 jne. ntnt 100 100 pa pakkeüksustkkeüksust koondsaadetises 5050 pakkeüksust pakkeüksust(T2)(T2) koondsaadetises LahutamineLahutamine osadeksosadeks ALVK ALVK jaja koondsaadetise manifesti alusel KOONDSAADETISEKOONDSAADETISE koondsaadetise manifesti alusel MANIFESTMANIFEST MuudMuud saadetised saadetised tähistega tähistega T1, T1,
T2T2jnejne.. Lisa
LVKLVK== lennuveokirilennuveokiri Lisa 8.7 ALVKALVK== alamlennuveokirialamlennuveokiri ManifestideManifestide loend loend ((võivõiEDI)EDI) 8.7 KLVKKLVK== koondlennuveokirikoondlennuveokiri
441
8.6. Meritsi veetava kauba puhul paberipõhiste liidu transiidiprotseduuride või elektroonilisel manifestil põhinevate liidu transiidiprotseduurid kasutamise loa näidis
Järgmised sätted käsitlevad laevandusettevõtjatele loa andmist kasutada meritsi veetava kauba puhul lihtsustatud liidu transiidiprotseduuri.
Paberipõhise liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklile 26 vastava loa näidis
Loa sisu
1. Laevandusettevõtjale …...... …….....
…...... …
…......
on käesolevaga antud luba, mille võib igal ajal kehtetuks tunnistada, kohaldada rakendusmääruse artiklis 26 sätestatud paberipõhist liidu transiidiprotseduuri meritsi veetava kauba puhul (edaspidi „lihtsustatud (paberipõhine) meretransiidiprotseduur“).
Kohaldamisala
2. Lihtsustatud (paberipõhine) meretransiidiprotseduur hõlmab kõikide selliste kaupade vedu, mida laevandusettevõtja veab meritsi liidu liikmesriikide sadamate vahel, mis on loetletud käesoleva dokumendi lisas.
Kaubasaadetiste puhul nõutavad dokumendid
3. Kui liidu transiidiprotseduur on kohustuslik, käsitatakse manifesti (näidis lisatud) liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsiooniga samaväärsena, kui see sisaldab üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklis 50 loetletud teavet.
Menetlemine lastimissadamas (lähtetolliasutus)
4. Manifestid esitatakse kahes eksemplaris ning laevandusettevõtja, kes kasutab neid liidu transiidiprotseduuris transiidideklaratsioonidena, märgib nende esimesele leheküljele rasvases kirjas asjaomase tähise (T1, T2F) ning dateerib ja allkirjastab need. Neid manifeste käsitatakse edaspidi liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsiooniga samaväärsetena.
Kui asjaomane transiitvedu hõlmab üheaegselt kaupa, mis peab liikuma liidu välistransiidiprotseduuri (T1) alusel, ja kaupa, mis peab liikuma liidu sisetransiidiprotseduuri alusel (T2F), tuleb selline kaup märkida eraldi manifestidesse.
Liitsaadetiste kohta tehakse märge „liitsaadetis“ sellesse liidu transiidideklaratsioonina kasutatavasse manifesti, mis vastab kõrgeimale liitsaadetise manifesti märgitud staatusele: näiteks kui liitsaadetis sisaldab kaupa staatusega T1, T2F, TD ja liidu kaupa, tuleb see deklareerida manifestis tähisega T1.
442
Kui laevandusettevõtja ei ole volitatud kaubasaatja üleminekuperioodi delegeeritud määruse artikli 233 lõike 4 punkti a tähenduses, esitab ta manifesti pädevatele asutustele tõendamiseks enne laeva väljumist.
Vastavalt rakendusmääruse artiklile 297 on kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaeg […].
Manifesti kantud saadetisi vedav laevandusettevõtja on nende veo puhul protseduuri pidaja.
Menetlemine lossimissadamas (sihttolliasutus)
5. Manifestid ja nendega seotud kaup esitatakse tollikontrolliks sihtsadama pädevatele asutustele. Peale selle võivad pädevad asutused nõuda kõiki veokirju, mis hõlmavad kõiki sadamas laevalt lossitavaid kaupu.
Kord kuus edastab iga sihtsadama pädev asutus iga lähtesadama pädevatele asutustele laevandusettevõtjate koostatud ja sihtsadama pädeva asutuse kinnitatud loendi neile eelmise kuu jooksul esitatud manifestidest.
Loendisse tuleb märkida iga manifesti viitenumber, seda transiidideklaratsioonina identifitseeriv tähis, kaupa vedanud laevandusettevõtja nimi, laeva nimi ja mereveo kuupäev.
Loend koostatakse kahes eksemplaris järgmises vormis:
KUU TRANSIITVEDUDE LOEND
Lähtesadam: Sihtsadam:
......
TransiidideklaratsiooninaTransiididokumendina Laeva nimi Täidab kasutatud manifesti viitenumber kasutatud manifesti toll kuupäev
Loendi viimasel leheküljel peab olema järgmine avaldus:
„Käesolevaga kinnitab [laevandusettevõtja], et käesolev loend sisaldab kõiki manifeste, mis hõlmavad meritsi [lähtesadamast] [sihtsadamasse] veetud kaupu.“
Laevandusettevõtja esindaja peab mõlemale loendieksemplarile alla kirjutama ning saatma need sihttolliasutusele hiljemalt selle kuu 15. päeval, mis järgneb transiidiprotseduuride kasutamise kuule.
Eeskirjade eiramised / lahknevused
6. Sihtsadama toll teatab lähtesadama pädevatele asutustele ja loa väljastanud asutusele kõikidest lahknevustest ja eeskirjade eiramistest, viidates eelkõige asjaomase kauba veokirjadele.
Laevandusettevõtja kohustused
443
7. Laevandusettevõtja peab:
– pidama sobivat arvestust, mis võimaldab tollil vedusid
– lähte- ja sihtkohas kontrollida;
– tegema kõik dokumendid tollile kättesaadavaks; ning
– osutama abi kõikide lahknevuste ja eeskirjade eiramiste lahendamisel.
Lõppsätted
8. Käesolev luba ei piira selliste formaalsuste kohaldamist, mida laevandusettevõtja on kohustatud täitma kauba väljumisel lähteriigist ja saabumisel sihtriiki.
Luba jõustub …
Pädeva asutuse nimel
Kuupäev
Allkiri
444
LISA
LÄHTESADAMAD PÄDEVA TOLLIASUTUSE AADRESS
SIHTSADAMAD PÄDEVA TOLLIASUTUSE AADRESS
445
Elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri kasutamine meritsi veetava kauba puhul
Üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklile 28 vastava loa näidis
Loa sisu
1. Laevandusettevõtjale …...... ……...... …......
on käesolevaga antud luba, mille võib igal ajal kehtetuks tunnistada, kohaldada üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklis 28 sätestatud lihtsustatud ühenduse transiidiprotseduuri (edaspidi „lihtsustatud (elektrooniline) meretransiidiprotseduur“).
Kohaldamisala
2. Lihtsustatud (elektrooniline) meretransiidiprotseduur hõlmab kõikide selliste kaupade vedu, mida laevandusettevõtja veab meritsi liidu liikmesriikide sadamate vahel, mis on loetletud käesoleva dokumendi lisas.
Kaubasaadetiste puhul nõutavad dokumendid
3. Kui liidu transiidiprotseduur on kohustuslik, käsitatakse manifesti (näidis lisatud) liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsiooniga samaväärsena, kui see sisaldab üleminekuperioodi delegeeritud määruse artiklis 53 loetletud teavet.
Menetlemine lastimissadamas (lähtetolliasutus)
4. Laevandusettevõtja fikseerib kõikide kaubasaadetiste staatuse (T1, T2F, C (sama mis T2L) või X) oma äridokumentatsioonis ning märgib iga saadetise staatuse manifestile. Liitsaadetiste puhul tehakse märge „liitsaadetis“.
Kui saadetis on juba transiidiprotseduurile suunatud, märgib laevandusettevõtja manifestile tähise TD (st transiididokument). Sellisel juhul peab asjaomasel veokirjal olema transiidideklaratsiooni või -dokumendi liik, number, kuupäev ning lähtetolliasutuse nimi.
Manifest või sellega võrdsed äridokumendid peavad kontrollimiseks kättesaadavad olema enne laeva väljumist.
Vastavalt rakendusmääruse artiklile 297 on kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaeg […].
Manifesti märgitud saadetisi vedav laevandusettevõtja on transiidiprotseduurile suunatud saadetiste puhul (välja arvatud tähisega TD märgistatud saadetised) protseduuri pidaja.
Menetlemine lossimissadamas (sihttolliasutus)
5. Liidu transiidiprotseduur loetakse lõppenuks, kui manifest ja kaup on esitatud sihtsadama tollile.
Toll võib kontrollimiseks nõuda kõiki veokirju, mis hõlmavad kõiki sadamas laevalt lossitavaid kaupu.
446
Eeskirjade eiramised / lahknevused
6. Laevandusettevõtja teatab tollile kõikidest õiguserikkumistest ja eeskirjade eiramistest. Ta on samuti kohustatud tegema koostööd lastimis- ja lossimissadamate tolliasutuste avastatud õiguserikkumiste, eeskirjade eiramiste või lahknevuste lahendamisel.
Lossimissadama toll teatab kõikidest õiguserikkumistest ja eeskirjade eiramistest võimalikult kiiresti lastimissadama tollile ja loa väljastanud asutusele, kes võtavad vajalikke meetmeid.
Laevandusettevõtja kohustused
7. Laevandusettevõtja peab: – pidama sobivat arvestust, mis võimaldab tollil vedusid lähte- ja sihtkohas kontrollida; – tegema kõik dokumendid tollile kättesaadavaks; ning – võtma tolli ees täieliku vastutuse oma kohustuste täitmise ning kõikidest lahknevustest ja eeskirjade eiramistest teatamise ja nende lahendamise eest.
Lõppsätted
8. Käesolev luba ei piira selliste formaalsuste kohaldamist, mida laevandusettevõtja on kohustatud täitma kauba väljumisel lähteriigist ja saabumisel sihtriiki.
Luba jõustub …
Pädeva asutuse nimel
Kuupäev
Allkiri
447
LISA
LÄHTESADAMAD PÄDEVA TOLLIASUTUSE AADRESS
SIHTSADAMAD PÄDEVA TOLLIASUTUSE AADRESS
448
8.7. Liitsaadetiste mereveo vooskeem
LiitsaadetisedLiitsaadetised ––VooskeemVooskeem
VKVK(A)(A) VKVK(B)(B)
VK,VK, K(E K(E)) jmsjms eraldieraldi kattekatte allall VKVK(C)(C) LaevandusettevõtjaleLaevandusettevõtjale eiei esitataesitata
SaadetisSaadetis(A)(A) TOLLIKONTROLLTOLLIKONTROLL 2020 pakkeüksus pakkeüksus((T1T1))
PEA- Kaubasaaja (A) Saadetis (B) Komplek- K(V), Laevandus- PEA- Kaubasaaja (A) Saadetis (B) Komplek- K(V), Laevandus- Sihtsadam liitsaadetise Lahutaja teerija K(L) MANIFEST Sihtsadam liitsaadetise Lahutaja Kaubasaaja (B) 30 pakkeüksust (T2) teerija K(L) ettevõtja MANIFEST Kaubasaaja (B) 30 pakkeüksust (T2) ettevõtja manifestmanifest Kaubasaaja (C) LiitsaadetiseLiitsaadetise Kaubasaaja (C) manifestmanifest kaubale kaubale Sisaldab: K(V) & VK Saadetis (C) tähistega T1, T2 jne. Sisaldab: K(V) & VK Saadetis (C) tähistega T1, T2 jne. (liitsaadetis(liitsaadetis),) ,nt nt 100 100 pakkeüksust pakkeüksust liitsaadetises’ 5050 pakkeüksust pakkeüksust((T2T2)) liitsaadetises’ LahutamineLahutamine osadeks osadeks K(V K(V),), VK VK ja liitsaadetiste manifesti alusel LIITSAADETISELIITSAADETISE MANIFESTMANIFEST ja liitsaadetiste manifesti alusel MuudMuud saadetised saadetised tähistega tähistegaT1T1, ,T2 T2 jnejne..
K(VK(V))== vedaja vedaja konossementkonossement
Lisa Lisa
K(LK(L))== laeva laeva konossementkonossement 8.9 VKVK== veokiri veokiri ManifestiloendManifestiloend(või(võiEDI)EDI) 8.9 K(EK(E))== ekspediitori ekspediitorikonossementkonossement
449
8.8. Lihtsustatud protseduuridest teatamine
ÜHISTRANSIIT – LIIDU TRANSIIT TAXUD/0925/2000 - ET
- TEABEVORM - LIHTSUSTATUD Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikkel 6 PROTSEDUURID
SAAJA Õiguslik alus: EUROOPA KOMISJON Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikkel 6 Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (kahe-/mitmepoolne) Tollialaste õigusaktide üksus
B-1049 BRÜSSEL – BELGIA
SAATJA Lihtsustuse ulatus: Lihtsustatud protseduuri lubav riik: individuaalne lihtsustus Loa omaniku nimi / loa viitenumber:
Lisa: loa koopia Teised asjaomased riigid: üldine lihtsustus (kahe-/mitmepoolse kokkuleppe korral) Protseduuri nimi / viide õigusaktile:
Lisa: teksti koopia (*)
Lihtsustuste lühikirjeldus:
Kontaktisik: Allkiri ja kuupäev: Tempel:
Teabeedastuse viide (TT/AAAA/NNN) nr …/…./…
* Sellisel juhul ei nõuta iga loa eraldi saatmist.
450
VII OSA TRANSIIDIPROTSEDUURI LÕPETAMINE JA PÄRINGUPROTSEDUUR
Käesolevas osas kirjeldatakse transiidiprotseduuri lõpetamist ja päringuprotseduuri.
Jaotis 1 sisaldab transiidiprotseduuri lõpetamise ja päringuprotseduuri üldpõhimõtteid ja asjaomaseid õigusakte.
Jaotises 2 käsitletakse transiidiprotseduuri lõpetamist ja staatuse päringut.
Jaotis 3 käsitleb päringuprotseduuri.
Jaotis 4 käsitleb talitluspidevuse protseduuri.
Jaotises 5 käsitletakse tollivormistusjärgset kontrolli.
Jaotis 6 on jäetud siseriiklike erijuhiste jaoks.
Jaotis 7 on jäetud kasutamiseks tollile.
Jaotis 8 sisaldab lisasid.
451
Kasutatakse järgmisi mõisteid:
„transiidiprotseduur“ – tolliprotseduur, mille raames veetakse kaupa tollijärelevalve all ühest punktist teise kooskõlas liidu õigusaktidega ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga; „transiitvedu“ – transiidiprotseduuri alusel veetava kauba liikumine lähtetolliasutusest sihttolliasutusse; „talitluspidevuse protseduur“ – olukorrad, kus NCTS, protseduuri pidaja kasutatav arvutisüsteem või protseduuri pidajate kasutatava arvutisüsteemi ja NCTSi vaheline elektrooniline ühendus transiitveo alustamise ajal ajutiselt ei tööta; „lihtsustatud protseduurid“ – teatavate transpordiliikide suhtes kohaldatavad lihtsustatud transiidiprotseduurid.
1. Sissejuhatus, õigusaktid ja üldpõhimõtted
1.1. Sissejuhatus
Selles jaotises kirjeldatakse õiguslikku tausta ja antakse üldülevaade.
1.2. Õigusaktid ja üldpõhimõtted
1.2.1. Õigusallikad
Transiidiprotseduuri lõppemise kontrolli ja päringuprotseduuriga seotud õigusallikad on järgmised: konventsiooni I liite artiklid 48 ja 49; liidu tolliseadustiku artikli 215 lõige 2; rakendusmääruse artikkel 310.
1.2.2. Üldpõhimõtted
Päringuprotseduuri teostamise pädevuse õiguslik alus lähtub põhimõttest, et päringuprotseduuri algatamise ja jälgimise eest vastutaja ning selle peamine suunaja on lähteriigi pädev asutus.
452
1.2.2.1. Transiitveo lõppemine ja transiidiprotseduuri lõpetamine
Konventsiooni Õigusallikates eristatakse liidu transiidiprotseduuri ja I liite art 48 ühistransiidiprotseduuri lõppemist ja lõpetamist. LTS art 215 lg 2 Transiidiprotseduuri lõppemine tähendab, et kaup koos dokumentidega on esitatud sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale.
Transiidiprotseduuri lõpetamine tähendab, et siht- ja lähtetolliasutuses olevate andmete võrdlus tõendab, et transiitvedu on nõuetekohaselt lõpetatud.
Nimetatud eristus ja asjakohased õiguslikud määratlused kehtivad olenemata transiitveost (tavaline või lihtsustatud) ja kasutatud süsteemist (transiidi tavaprotseduur või talitluspidevuse protseduur).
Protseduuri lõpetamine sõltub tõenditest transiitveo lõppemise kohta. Kui nimetatud tõendid puuduvad (selle hindamise vorm, laad ja meetodid võivad protseduuriti erineda), peavad pädevad asutused võtma vajalikud meetmed, et võimaluse korral kinnitada protseduuri nõuetekohast lõppemist alternatiivsete tõendite abil või, kui see ei ole võimalik, teha kooskõlas tollivõlga ja selle sissenõudmist käsitlevate sätetega kindlaks: kas (tolli)võlg on tekkinud või mitte; tollivõla eest vastutav(ad) isik(ud) (vajaduse korral); tegelik või eeldatav tollivõla tekkimise koht ja sellest tulenevalt pädev asutus, kes vastutab (tolli)võla sissenõudmise eest (vajaduse korral), ning määrata vajaduse korral karistus.
1.2.2.2. Päringuprotseduur transiidiprotseduuri lõppemise kontrolliks
Konventsiooni Transiidi tavaprotseduuri korral tuleks enne I liite art 49 lg 2 päringuprotseduuri alustamist esitada staatuse päring (vt
RA art 310 lg 2 jaotis 2.5). Kui seejärel on vaja algatada päringuprotseduur, otsustab
453
lähteriigi pädev asutus, kas saata päringuprotseduuri alustamiseks esmalt
saabumata transiitveose päringu sõnum (IE140) protseduuri pidajale või päringutaotluse sõnum (IE142) deklareeritud sihttolliasutusele.
Lähteriigi pädev asutus võib alustada päringuprotseduuri otse deklareeritud sihttolliasutusest, kui transiidideklaratsiooni lahtris 8 esitatud teave on piisav, et teha kindlaks kauba vastuvõtja / kaubasaaja.
Olemasolevad deklareerimisandmed peaksid sisaldama üksikasju, mis võimaldavad deklareeritud sihttolliasutusel võtta ühendust sihtkoha vastutava isikuga (vastuvõtja/kaubasaaja).
Liikmesriigid ja teised konventsiooniosalised teavitavad protseduuri pidajaid eelistest, mida annab kaubasaaja kehtivate ja täielike andmete ning aadressi märkimine transiidiprotseduuri lahtrisse 8. Nii on protseduuri pidajal võimalik vältida tarbetu sõnumi (IE140) saamist. Protseduuri pidajaga võetakse ühendust üksnes juhul, kui lähtetolliasutusel puuduvad tõendid protseduuri lõppemise kohta pärast staatuse päringu sõnumi (IE904) ja staatuse vastuse sõnumi (IE905) võimalikku vahetamist (vt täpsemalt jaotis 2.5) ning päringutaotluse sõnumi (IE142) saatmist deklareeritud sihttolliasutusele (üksikasjalikuma teabe saamiseks vt jaotis 3.4.4). Märkus: vastavalt „piisava teabe“ tõlgendusele on lähteriigi pädeval asutusel õigus otsustada omal äranägemisel, kuidas/kus alustada päringuprotseduuri. ETTEVÕTJA
Kaubasaaja kehtivate ja täielike andmete nõuetekohane esitamine transiidideklaratsiooni lahtris 8 aitab vältida tarbetute päringute saamist pädevatelt tolliasutustelt.
454
1.2.2.3. Teabevahetus
Lisateabe vahetamiseks või konkreetse veo kohta küsimuste esitamiseks võib kogu päringu- ja sissenõudmisprotseduuri jooksul kasutada päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumit (IE144) ning päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumit (IE145). Kõnealuse teabevahetuse võib algatada kas lähte- või sihttolliasutus; vastus (sõnumite paar) ei ole protseduuri jätkamiseks vajalik. Lähtetolliasutus kasutab sõnumit IE144; sihttolliasutus kasutab sõnumit IE145. Kui on vaja lisada paberdokumente, võib need saata muul viisil (faksi, e-posti, posti teel jne) otse sõnumis osutatud kontaktisikule, näidates selgelt asjaomase transiidiprotseduuri MRNi ning kasutades paberkandja korral vormi TC 20A „Teabe saatmine / NCTS vedudega seotud dokumendid“. Vormi TC 20A näidis on esitatud lisas 8.4.
2 Transiidiprotseduuri lõpetamine ja staatuse päring
2.1. Sissejuhatus
Käesolevas peatükis käsitletakse transiidiprotseduuri lõpetamist ja staatuse päringut.
Jaotises 2.2 käsitletakse lõpetamise tingimusi.
Jaotises 2.3 käsitletakse lõpetamise mõju.
Jaotises 2.4 käsitletakse lõpetamise vormi.
2.2. Lõpetamise tingimused
Konventsiooni Transiidiprotseduur lõpetatakse, kui see on vastavalt IV osa 4. I liite art 48 lg 2 peatükile nõuetekohaselt lõppenud. LTS art 215 lg 2
455
Protseduuri lõpetamise pädevus on lähteriigi ametiasutusel.
Lõpetamine võib olenevalt kasutatud protseduuri liigist toimuda erinevalt27.
Üldiselt on lõpetamise aluseks seoses transiidiprotseduuriga lähtetolliasutuses kindlaks tehtud andmete võrdlus sihtkohas registreeritud ja tõendatud andmetega.
2.3. Lõpetamise mõju
Asjaolu, et transiidiprotseduur on kas vaikimisi või ametlikult lõpetatud, ei piira pädeva asutuse õigust ja kohustust pöörduda protseduuri pidaja ja/või käendaja poole, kui hilisemal kuupäeval (vastavalt õigusaktides tollivõla sissenõudmiseks või trahvi määramiseks sätestatud tähtaegadele) selgub, et protseduur ei olnud tegelikult lõppenud ja seda ei oleks tohtinud lõpetada, või kui avastatakse konkreetsete transiitvedudega seotud eeskirjade eiramine.
2.4. Lõpetamise vorm
Iga liikmesriik/konventsiooniosaline teavitab protseduuri pidajat transiidiprotseduuri lõpetamisest transiidiprotseduuri lõpetamise teatise sõnumiga (IE045). Tuleb meeles pidada, et kõnealune sõnum on informatiivne ja sellel ei ole õiguslikku jõudu.
Käendaja võib lugeda transiidiprotseduuri lõpetatuks, kui ei ole teatatud teisiti.
27 Selleks võidakse võrrelda elektroonilisi sõnumeid NCTSis („Eeldatava saabumise teade“ vs. „Kontrollitulemid“ ) või dokumente (lennu- või lastimanifest vs. sihttolliasutusele esitatavad igakuised paberipõhise lennu- ja meretransiidi loendid) .
456
Pädev asutus võtab ühendust protseduuri pidaja, käendaja ja teiste pädevate asutustega, kui ei ole tõendeid (või on kahtlusi), et transiidiprotseduur on lõppenud, ja lähtetolliasutus ei saa seetõttu protseduuri lõpetada (vt jaotised 1.2.2.1 ja 3.2).
Ühtse kohaldamise tagamiseks, olenemata kasutatud transpordiliigist, on teatavatele transpordiliikidele ette nähtud lihtsustatud protseduuride puhul vaja järgida võimaluse korral samasuguseid põhimõtteid.
2.5. Staatuse päring ja vastus
Enne päringuprotseduuri alustamist tuleks esitada staatuse päring. See võimaldab vältida tarbetuid päringutaotlusi nende transiitvedude kohta, mis on sihttolliasutuses tegelikult suletud, kuid mille lõppemise sõnumid on NCTSis tehnilistel põhjustel kaotsi läinud.
Staatuse päringu sõnum (IE904) tuleks saata: sihttolliasutusele pärast kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppemist, kui ei ole saabunud saabumisteatise sõnumit (IE006); tegelikule sihttolliasutusele kuue päeva jooksul pärast seda, kui on saabunud saabumisteatise sõnum (IE006), kuid ei ole saabunud kontrollitulemite sõnumit (IE018).
Sihtriigi süsteem kontrollib automaatselt siht- ja lähteriigi staatuse vastavust ning saadab staatuse vastuse sõnumi (IE905).
Nii siht- kui ka lähteriigi kasutajatoe või muude pädevate asutuste ülesanne on edastada puuduv teave viivitamata ja kõiki võimalusi kasutades (nt saates uuesti puuduvad sõnumid IE006 ja IE018), et võimaldada transiitveo nõuetekohast järelevalvet lähtetolliasutuses.
Tehniliste probleemide korral tuleb need võimalikult kiiresti välja selgitada ja lahendada.
457
Harvaesineval ja erandlikul juhul, kui kõnealused tehnilised probleemid takistavad puuduvate sõnumite (IE006 ja IE018) saatmist või uuesti saatmist, võivad sihtriigi pädevad asutused saata lähteriigi pädevatele asutustele protseduuri lõpetamiseks muid tõendeid (nt sihttolliasutuse kinnitatud transiidi saatedokumendi TAD koos vormiga TC 20A).
Lähtetolliasutus ei lõpeta protseduuri ilma selle lõppemise tõenditeta (üksikasjalikuma teabe saamiseks vt jaotis 3.3).
Märkus: üksnes sihtriigi kasutajatoe e-posti teel saadetud teavet ei tohiks lugeda transiitveo lõppemise tõendiks.
3. Päringuprotseduur
3.1. Sissejuhatus
Käesolevas peatükis käsitletakse päringuprotseduuri.
Jaotises 2 käsitletakse protseduuri pidajaga algatatud päringuprotseduuri.
Jaotises 3 käsitletakse alternatiivseid tõendeid.
Jaotises 4 käsitletakse päringuprotseduuri sihttolliasutuses.
Konventsiooni Päringuprotseduuri põhieesmärk on saada tõend protseduuri I liite art 49 ja 51 lõppemise kohta, et asjaomane transiidiprotseduur lõpetada. RA art 310 ja 312 Kui selline tõend puudub või kui see hilisemal kuupäeval osutub võltsituks või kehtetuks, peavad lähteriigi pädevad asutused:
tegema kindlaks (tolli)võla tekkimise tingimused; tegema kindlaks võlgniku(d) ja määrama kindlaks (tolli)võla sissenõudmise eest vastutavad pädevad asutused. Päringuprotseduur põhineb pädevate asutuste halduskoostööl ja
458
selles võetakse arvesse kogu protseduuri pidaja esitatud teavet.
Protseduuri toimimine eeldab järgmist:
tehniliste eeskirjade ja tingimuste kohaselt täielikult täidetud päringutaotluse sõnum (IE142); eeldatava transiidi teate sõnumi (IE050) nõuetekohane käsitlemine vahetolliasutus(t)es; piiriületamise teatise sõnumi (IE118) nõuetekohane käsitlemine vahetolliasutus(t)es; saabumisteatise sõnumi (IE006) nõuetekohane käsitlemine sihttolliasutuses; taotluse saanud asutuste kiired (õigeaegsed ja viivitamatud) ning selged vastused; päringuprotseduuriga seotud pädevate asutuste ajakohased nimekirjad.
Et vältida päringuprotseduuri alustamist juhul, kui lähtetolliasutus ei ole kuue päeva jooksul pärast sõnumi IE006 saamist saanud sõnumit IE018, peab lähtetolliasutus sõnumit IE018 sihttolliasutuselt viivitamata taotlema. Sel juhul peab sihttolliasutus pärast taotluse saamist viivitamata saatma puuduva sõnumi IE018.
Kui lähtetolliasutus ei ole veel saanud sõnumeid IE006 ja IE018 või muud teavet, mis võimaldaks transiidiprotseduuri lõpetada või (tolli)võla sisse nõuda, või talle saab teatavaks, et need sõnumid on saadetud ekslikult, esitab kõnealune tolliasutus päringu protseduuri pidajale või sihttolliasutusele.
Sõnumite IE006 või IE018 puudumisel algatab lähtetolliasutus päringuprotseduuri seitsme päeva jooksul alates nimetatud sõnumite saatmise tähtaja möödumisest (tähtaeg on kuni kuus päeva kauba esitamisest sihtkohas). See tähendab, et päringuprotseduur peaks algama 13. päeval pärast deklareeritud sihtkohas esitamise kuupäeva. Kui aga lähtekoha tolliasutusele antakse enne tähtaja möödumist teada, et transiitveod ei ole nõuetekohaselt lõppenud, või tolliasutus kahtlustab, et see on nii, alustab ta päringumenetlust varem.
459
3.2. Päringu algatamine protseduuri pidajaga
Käesolevas jaotises käsitletakse tingimusi, mille korral pädev asutus võib transiitveo lõppemist kinnitavate tõendite puudumise korral nõuda teavet protseduuri pidajalt.
3.2.1. Teabenõude eesmärk
Konventsiooni Teabenõude eesmärk on protseduuri pidaja osalemine protseduuri I liite art 49 lg 2, 4, 5 ja lõppemist kinnitavate tõendite esitamisel. 6
RA art 310 lg 2, 3, 4, 5 ja 6
460
3.2.2. Protseduuri pidajalt teabe nõudmise üldine kord
Protseduuri pidajat tuleb teavitada, kui:
Konventsiooni I kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaeg on möödunud liite art 49 lg 2, 3, 4, 5 ja 6 (sihtriigist ei ole saabunud sõnumit IE006); ja
RA art 310 lg 2, 3, 4, 5 ja 6 sõnumid IE904 ja IE905 on väljastatud ning liikumise staatus oli mõlemas tolliasutuses sama/võrdväärne; ja transiidideklaratsiooni lahtris 8 esitatud teave ei ole piisav päringuprotseduuri algatamiseks deklareeritud sihttolliasutusega; või hiljemalt 28 päeva pärast päringutaotluse sõnumi (IE142) saatmist, kui sellele ei ole vastatud või kui taotluse saanud sihttolliasutus on andnud päringuvastuse sõnumis (IE143) eitava vastuse, kasutades koodi 1 või 2 (vt jaotis 3.4.4). Vt ka jaotis 3.4.5.
Lähtekoha pädevad asutused saadavad saabumata transiitveose päringu sõnumi (IE140) protseduuri pidajale, kes vastab 28 päeva jooksul saabumata vedude teabe sõnumiga (IE141).
Konventsiooni I liite art 49 lg 5
RA art 310 lg 5
Konventsiooni Kui protseduuri pidaja antud teave ei ole piisav transiidiprotseduuri I liite art 49 lg 6 lõpetamiseks, kuid on piisav päringuprotseduuri jätkamiseks, RA art 310 lg 6 saadab lähteriigi pädev asutus sihttolliasutusele sõnumi IE142 või jätkab päringuprotseduuri sihttolliasutusega, kellele juba saadeti sõnum IE142, kasutades laekunud lisateabest sihttolliasutusele teatamiseks päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumit (IE144).
Konventsiooni Märkus Kui protseduuri pidaja: I liite art 114
461
DA art 77 p b ei esita teavet 28-päevase tähtaja jooksul või esitatud teave annab aluse tollivõla sissenõudmiseks või esitatud teave ei ole piisav sihttolliasutuses päringuprotseduuri alustamiseks, alustatakse sissenõudmist üks kuu pärast 28-päevase tähtaja lõppu (vt jaotis 3.4.5, juhul kui algatati päringuprotseduur sihttolliasutusega). ETTEVÕTJA
Olenevalt pädevas lähtetolliasutuses kasutatud meetodist peab protseduuri pidaja esitama teabe sõnumiga IE141 28 päeva jooksul.
Märkus: esitatud teave ei pruugi olla piisav transiidiprotseduuri lõpetamiseks, kuid võib olla piisav päringuprotseduuri jätkamiseks.
3.2.3. Teabe taotlemise kord teatavate transpordiliikide suhtes kohaldatavate lihtsustatud protseduuride puhul
Protseduuri pidajat tuleb teavitada, kui:
Konventsiooni õhuteed pidi veetava kauba puhul paberipõhise ühis- / liidu I liite art 108 transiidiprotseduuri kasutamise ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilisel manifestil põhineva liidu transiidiprotseduuri ÜDA art 46, 48, 49 ja 51 kasutamise raames:
ei ole igakuist kaubamanifestide loendit esitatud lähtelennujaama või lähtesadama pädevale asutusele kahekuulise tähtaja jooksul alates selle kuu lõpust, mil manifestid esitati lähtetolliasutusele, või igakuine loend ei sisalda kõiki asjakohaseid kaubamanifeste (kuna nimekirja kandmata manifestide puhul ei saa lugeda protseduuri lõppenuks); õhuteed pidi veetava kauba puhul elektroonilise manifesti ühis- /
liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsioonina kasutamise ja meritsi veetava kauba puhul elektroonilise manifesti liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsioonina kasutamise raames:
462
lennuettevõtja või laevandusettevõtja kaubamanifestide ja/või raamatupidamisdokumentide audit või sihtlennujaama või sihtsadama pädeva asutuse teade eeskirjade eiramise või rikkumise kohta näitab, et kaubamanifest ei ole kättesaadav või seda ei ole sihtkohas esitatud.
Selleks võib kasutada lisas 8.2 esitatud kirja näidist.
Näidise kasutamine ei ole kohustuslik, kuid selles on esitatud nõutavad miinimumandmed.
Kui protseduuri pidaja suhtleb pädevate asutustega elektrooniliselt, võib kirja ja vastuse asendada samaväärsete elektrooniliste sõnumitega.
Teabe taotlemine ei ole siiski vajalik, kui protseduuri lõppemata jäämise on teinud kindlaks ja sellest on teatanud protseduuri pidaja ise (lennuettevõtja, laevandusettevõtja, raudteeveo-ettevõtja või veoettevõtja) kooskõlas asjakohase transpordiliigi suhtes kohaldatavast lihtsustatud protseduurist tulenevate kohustustega.
Kui protseduuri pidaja suhtleb pädevate asutustega elektrooniliselt, võib asjakohase teatise asendada samaväärse elektroonilise sõnumiga.
3.3. Alternatiivsed tõendid protseduuri lõppemise kohta
Konventsiooni Kui tõend protseduuri lõppemise kohta puudub, palutakse I liite art 51 protseduuri pidajal esitada tõend (st samaväärne dokument
RA art 312 alternatiivse tõendina) 28 päeva jooksul.
Õigusaktides nähakse ette nelja liiki dokumendid, mida lähteriigi pädevad asutused võivad aktsepteerida alternatiivse tõendina selle kohta, et transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõppenud või et selle
463
võib lugeda lõppenuks. Ükski muu dokument alternatiivseks tõendiks ei sobi.
a) liikmesriigi või ühistransiidiprotseduuri sihtriigi tolliasutuse kinnitatud dokument, milles kaup identifitseeritakse ja tõendatakse selle esitamist sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale;
b) selle riigi tolli kinnitatud tollidokument või muu dokument, milles tõendatakse, et kaup on konventsiooniosalise tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;
c) dokument, mis on väljastatud kolmandas riigis, kus kaup suunatakse tolliprotseduurile;
d) kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokument, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses kolmandas riigis vabas ringluses olevaks.
Selline alternatiivne tõend on aktsepteeritav üksnes juhul, kui selle on kinnitanud tolliasutus ja see rahuldab lähteriigi pädevaid asutusi, st võimaldab neil tegelikult kontrollida, et dokument on seotud asjaomase kaubaga ning et dokumendi ja selle kinnituse ehtsuses ei ole kahtlust.
Tõendamiskohustus lasub igal juhul protseduuri pidajal.
3.3.1. Alternatiivne tõend kauba sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale esitamise kohta
Konventsiooni Alternatiivne tõend on mis tahes dokument, mille on kinnitanud I liite art 51 sihtliikmesriigi või ühistransiidiprotseduuri sihtriigi tolliasutus ja mis RA art 312 sisaldab tolli viitenumbrit ning milles kaup identifitseeritakse ja tõendatakse selle esitamist sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale.
Alternatiivne tõend võib koosneda eelkõige järgmistest tolliasutuse kinnitatud dokumentidest:
464
TADi koopia (MRNiga); või
koopia tollideklaratsioonist, millega kaup suunatakse teisele tolliprotseduurile pärast seda, kui see on esitatud sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale; või kinnitatud dokument, mille on väljastanud sihttolliasutus tema valduses olevate dokumentide (nt TAD) ja/või volitatud kaubasaajalt saadud andmete alusel; või transiitveoga tegeleva ettevõtja äri- või veodokumendi koopia või raamatupidamisdokumentide väljavõte, mis tõendab, et kõnealune kaup on esitatud nimetatud tolliasutusele või volitatud kaubasaajale (nt mahalaadimis- või järelevalveaktid, lossimistõendid, meretranspordi veokirjad, lennuveokirjad, maksetõendid, arved, veokorraldused).
Lähteriigi pädev asutus võib protseduuri alternatiivse tõendi alusel lõppenuks lugeda üksnes juhul, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei saada ametlikku tõendit.
Kui talitluspidevuse protseduuri puhul saadakse hiljem ametlik tõend, on see alternatiivse tõendi suhtes ülimuslik.
Konventsiooni Sihttolliasutus kinnitab kauba esitamisel alternatiivse tõendina I liite art 45 lg 4 kasutatava TADi. RA art 308 lg 2
ETTEVÕTJA
Alternatiivse tõendina kauba esitamise kohta sihttolliasutusele võib protseduuri pidaja kasutada järgmisi dokumente:
TADi koopia (MRNiga); või koopia deklaratsioonist, millega kaup suunatakse muule tolliprotseduurile; või dokument, mille on väljastanud sihttolliasutus tema valduses oleva transiididokumendi ja/või andmete alusel või mille on väljastanud volitatud kaubasaaja; või äri- või veodokumendi koopia või raamatupidamisdokumentide väljavõte, mis
465
tõendab, et kaup on esitatud nimetatud tolliasutusele või volitatud kaubasaajale.
Märkus: alternatiivse tõendi peab kinnitama tolliasutus ning see peab võimaldama kauba identifitseerida, tõendama kauba esitamist ja sisaldama transiidideklaratsiooni viitenumbrit.
Kui alternatiivne tõend rahuldab lähteriigi pädevaid asutusi, st
võimaldab neil tegelikult kontrollida, et dokument on seotud kõnealuse kaubaga ning et dokumendi ja pädeva asutuse kinnituse ehtsuses ei ole kahtlust, lõpetavad lähteriigi pädevad asutused transiidiprotseduuri.
Kui pädeval asutusel on vähimgi kahtlus seoses alternatiivse tõendi ehtsusega või selles käsitletud kauba vastavusega, kohaldatakse alternatiivse tõendi suhtes igal juhul tollivormistusjärgset kontrolli, esitades vormi TC 21 „Kontrolli taotlus“28 (vt jaotis 5). Sel juhul ei või alternatiivset tõendit aktsepteerida enne, kui kontrolli taotluse saanud asutus on kinnitanud andmete ehtsust ja õigsust.
3.3.2. Alternatiivsed tõendid selle kohta, et asjaomane kaup on kolmandas riigis transiidiprotseduurile suunatud või kasutusele võetud
Konventsiooni Kui puuduvad tõendid kauba sihttolliasutusele esitamise kohta, I liite art 51 lg 1 võivad pädevad asutused lugeda protseduuri lõppenuks, kui RA art 312 lg 1 esitatakse dokument või sellise dokumendi koopia, millega kaup on kolmandas riigis transiidiprotseduurile suunatud.
See alternatiivne tõend võib olla kas kolmandas riigis väljastatud tollidokument või väljaprinditud andmed kauba tolliprotseduurile suunamise kohta, mis võimaldavad lähteriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, et see hõlmab asjaomaseid kaupu ja need kaubad on seega tegelikult konventsiooniosaliste/liidu territooriumilt välja
28 Näidis on esitatud lisas 8.5.
466
viidud.
Alternatiivne tõend võib olla ka kolmanda riigi tolliasutuse templiga muu dokument või andmed, mis tõendavad, et kaup on asjaomases kolmandas riigis vabas ringluses, ning mis võimaldavad lähteriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, et see hõlmab tegelikult asjaomast kaupa ja seega on asjaomane kaup tegelikult konventsiooniosaliste/liidu territooriumilt välja viidud.
ETTEVÕTJA
Protseduuri pidaja võib alternatiivse tõendina selle kohta, et asjaomane kaup on kolmandas riigis suunatud tolliprotseduurile, kasutada järgmisi dokumente:
tollidokument või kauba tolliprotseduurile suunamise andmete väljatrükk; või asjaomase riigi tolliasutuses kinnitatud muu dokument või andmed, mis tõendavad, et kaup on asjaomases kolmandas riigis vabas ringluses. Märkus: kõnealused alternatiivsed tõendid võib asendada koopiaga, mille õigsust peab tõestama kas originaaldokumendid kinnitanud asutus või asjaomase kolmanda riigi või ühe liikmesriigi või ühistransiidiprotseduuri riigi asutus.
Kui alternatiivne tõend rahuldab lähteriigi pädevaid asutusi, st
võimaldab neil tegelikult kontrollida, et dokument on seotud asjaomase kaubaga ning et dokumendi ja pädeva asutuse kinnituse ehtsuses ei ole kahtlust, lõpetavad lähteriigi pädevad asutused transiitveo.
3.4. Päring sihttolliasutusele
Käesolev jaotis jaguneb järgmiselt.
Jaotises 1 käsitletakse päringutaotluse esitamise eest vastutavat pädevat asutust ja selle esitamise tähtaega.
Jaotises 2 käsitletakse päringutaotluse esitamist.
467
Jaotises 3 käsitletakse päringutaotluse tühistamist.
Jaotises 4 käsitletakse sihtriigi vastust päringutaotlusele.
Jaotises 5 käsitletakse protseduuri pidajale esitatavat taotlust pärast päringuprotseduuri alustamist sihttolliasutuses.
Jaotises 6 käsitletakse päringuprotseduuri tulemuste mõju.
3.4.1. Päringutaotluse esitamise eest vastutav pädev asutus ja selle esitamise tähtaeg
Lähteriigi pädev asutus esitab päringutaotluse sõnumi (IE142) järgmistel juhtudel:
Konventsiooni I kui kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja jooksul ei ole liite art 49 lg 2, 3 ja 6 saadud sõnumit IE006 ja transiidideklaratsiooni lahtris 8
RA art 310 lg 2, 5 esitatud andmed on piisavad; või ja 6 kui kuus päeva pärast sõnumi IE006 saamist ei ole saadud sõnumit IE018; või niipea, kui pädevad asutused saavad teada või kahtlustavad, et protseduur ei ole lõppenud; või niipea, kui pädev asutus tagantjärele avastab, et esitatud tõend on võltsitud ja protseduur ei ole lõppenud. Uurimine algatatakse siiski üksnes juhul, kui see on vajalik varem esitatud tõendite kinnitamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja/või võla ja võlgniku väljaselgitamiseks ning (tolli)võla sissenõudmise eest vastutava pädeva asutuse kindlaksmääramiseks; või kui protseduuri pidajalt saadud teave ei ole piisav protseduuri lõpetamiseks, kuid on piisav päringuprotseduuri jätkamiseks.
3.4.2. Päringutaotluse (sõnum IE142) saatmine
Konventsiooni Lähteriigi pädev asutus saadab sihtriigi pädevale asutusele I liite art 49 lg 2 päringutaotluse sõnumi (IE142). Sõnum saadetakse:
468
RA art 310 lg 2 deklareeritud sihttolliasutusele, kui transiidideklaratsiooni lahtris 8 esitatud andmed on piisavad; või sõnumi IE006 saatnud tegelikule sihttolliasutusele; või asjaomasele sihttolliasutusele, kui protseduuri pidaja esitatud teave on piisav päringuprotseduuri jätkamiseks (vt jaotised 3.2.2 ja 3.4.4.4).
Tolliametnike töö hõlbustamiseks tuleks märkida lähteriigi kontaktisik.
Sihttolliasutus saadab vastu päringu vastuse sõnumi (IE143).
3.4.2.1. Teabevahetussõnumite kasutamine
Lisaks päringuprotseduurile võib alates päringuprotseduuri algusest (saadetud on sõnum IE140 või IE142 ) kuni tollivõla sissenõudmiseni (saadetud on sõnum IE152) vahetada teavet sõnumitega IE144 ja IE145. Need teabevahetussõnumid ei lõpeta käimasolevat päringumenetlust lähtetolliasutusega (saadetud sõnum IE142) või protseduuri pidajaga (saadetud sõnum IE140).
Kui aga lähteriigi pädeva asutuse poolt sõnumis IE142 esitatud teave ei ole sihtriigi pädevale asutusele mis tahes vajaliku uurimise korraldamiseks piisav, võib sihtriigi pädev asutus taotleda lähteriigi pädevalt asutuselt lisateavet, saates asjakohaseid teabekoode kasutades päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumi (IE145).
Lähteriigi pädev asutus püüab esitada taotluse esitanud sihtriigi pädevale asutusele taotletud lisateabe, saates asjakohaseid teabekoode kasutades päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumi (IE144).
Taotletud paberdokumendid saadetakse otse sõnumis märgitud kontaktisikule. Need võib võimaluse korral saata ka muul viisil (posti, e-posti, faksi teel jne), kuid neile peab olema selgelt
469
märgitud MRN.
3.4.3. Päringutaotluse sõnumi (IE142) tühistamine
Kui lähteriigi pädev asutus otsustab mingil põhjusel päringutaotluse sõnumi (IE142) tühistada, peab ta saatma päringu tühistamise teatise sõnumi (IE059), et taotluse saanud sihttolliasutus uurimise lõpetaks.
3.4.4. Sihtriigi vastus
3.4.4.1. Registriandmete läbivaatamine
Sihtriigi pädev asutus vaatab esmalt läbi enda või vajaduse korral volitatud kaubasaaja registriandmed. Läbivaatamise käigus võib selguda, et transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõppenud ning puuduvad ainult asjakohased sõnumid (IE006 ja IE018).
Kui enda või volitatud kaubasaaja registriandmete läbivaatamine jääb tulemuseta, võtab sihtriigi pädev asutus ühendust kas
kaubasaajaga, kes võib olla kauba ja dokumendid kätte saanud, ilma neid deklareeritud või muule sihttolliasutusele esitamata, või muu vastutava isikuga, kes võib anda lisateavet.
3.4.4.2. Registriandmete läbivaatamise tulemus
Jaotises 3.4.4.1 kirjeldatud meetmete võtmisest tulenevad järgmised teoreetilised võimalused.
Konventsiooni Asjaomane kaup on tegelikult sihttolliasutusele või volitatud I liite art 47 kaubasaajale õigel ajal esitatud, kuid RA art 307 ja 309 – tõendit protseduuri lõppemise kohta (sõnumid IE006 ja/või IE018) ei ole ettenähtud aja jooksul saadetud. Sel juhul saadab sihtriigi pädev asutus puuduvad sõnumid viivitamata
470
taotluse esitanud lähteriigi pädevale asutusele; – volitatud kaubasaaja ei ole täitnud oma kohustust saata sihttolliasutusele tõend protseduuri lõppemise kohta (saabumisteate sõnum IE007 ja/või mahalaadimismärkuste sõnum IE044). Sel juhul palub sihtriigi pädev asutus volitatud kaubasaajal esitada puuduv teave ning seejärel saadab puuduvad sõnumid IE006 ja/või IE018 viivitamata taotluse esitanud lähteriigi pädevale asutusele. Sihtriigi pädev asutus võtab volitatud kaubasaaja volituse suhtes vajalikud meetmed.
Märkus. Sõnumeid IE006 või IE018 tohib saata üksnes juhul, kui transiitvedu on lõppenud ettenähtud aja jooksul ning kaupa ei ole tollijärelevalve alt välja viidud. Tegemist peab olema ettenähtud aja jooksul lõppenud tavapärase protseduuriga (st sihttolliasutuses oli puudu üksnes transiidiprotseduuri registreering) või õigusnormide kohaselt heakskiidetud hilinenud esitamisega.
Asjaomast transiitkaupa ei ole esitatud sihttolliasutusele, kuid kaup on esitatud vahetolliasutusele: Sihtriigi pädev asutus ei leia oma registriandmeid läbi vaadates teavet kauba esitamisest sihttolliasutusele, kuid leiab oma riigi saadetud sõnumi IE118.
Sel juhul saadab sihtriigi pädev asutus päringuvastuse sõnumi IE143 vastusekoodiga 4 – sissenõudmistaotlus sihtkohas, et võtta üle vastutus sissenõudmise eest.
Asjaomane kaup on kätte toimetatud muule kui volitatud kaubasaajale: Kui sihtriigi pädev asutus teeb kindlaks, et kaup on otse kätte toimetatud volitamata kaubasaajale, kes ei täitnud oma kohustust võtta ühendust sihttolliasutusega, saadab sihtriigi
471
pädev asutus päringuvastus sõnumi (IE143) vastusekoodiga 4 – sissenõudmistaotlus sihtkohas, et taotleda tollivõla sissenõudmispädevuse üleandmist sihtriigi pädevale asutusele. Sihttolliasutus ei ole NCTSis kinnitanud asjaomase transiitveo lõppemist, kuid kaup on eksporditud kolmandasse riiki: Kui sihtriigi pädev asutus teeb kindlaks, et kaup on eksporditud kolmandasse riiki,
– saadab ta pärast esitamise tõendamist lähteriigi pädevale asutusele sõnumid IE006 ja IE018 või – saadab vormis TC 20A käsitletud muud dokumendid või andmed, mis tõendavad kauba eksportimist kolmandasse riiki, kui puuduvad nii alternatiivne tõend kui ka kauba sihtkohta saabumist või seal esitamist kinnitav sõnum, ning mis võimaldavad lähteriigi pädeval asutusel kindlaks teha, et dokumendid hõlmavad tegelikult asjaomast kaupa ja et seega on asjaomane kaup tõepoolest konventsiooniosalise/liidu territooriumilt välja viidud.
3.4.4.3. Vastamistähtaeg sihttolliasutusega alustatud päringuprotseduuri puhul
Konventsiooni Sihtriigi pädev asutus vastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt I liite art 49 lg 4 28 päeva jooksul pärast päringutaotluse saamist, kas lisateabe RA art 310 lg 4 ja 6 taotlusega (kasutades päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumit IE145) või päringuvastuse sõnumiga (IE143) (vastusekoodide kohta vt jaotis 3.4.4.5).
Kui päringut on alustatud protseduuri pidajaga, kelle esitatud andmed on piisavad päringuprotseduuri jätkamiseks, vastab sihtriigi pädev asutus esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 40 päeva jooksul pärast päringutaotluse saamist, kas lisateabe taotlusega (kasutades päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumit IE145) või päringuvastuse sõnumiga (IE143) (vastusekoodide kohta vt jaotis 3.4.4.5).
472
3.4.4.4. Päringutaotluse vastusekoodid
Sihtriigi pädev asutus kasutab sõnumis IE143 ühte järgmistest vastusekoodidest.
Kood 1 – liikumine sihtkohas teadmata
Kaupa ei ole esitatud deklareeritud sihttolliasutusele. Lähteriigi pädev asutus püüab võimaluse korral kindlaks teha tegeliku sihttolliasutuse või pöördub järelepärimisega protseduuri pidaja poole.
Kood 2 – oletatav dubleerimine
Kaup on esitatud deklareeritud sihttolliasutusele, kus eeldatakse, et sama kauba kohta on saadetud kaks deklareerimisandmete sõnumit (IE015).
Kood 3 – tagastatav eksemplar on tagastatud [kuupäev]
Kaup on esitatud deklareeritud sihttolliasutusele, kuid seal ei ole olnud võimalik kinnitada protseduuri lõppemist sõnumitega IE006 ja IE018, vaid on saadetud alternatiivne tõend (nt TADi koopia), mida ei ole veel lähtekohas kätte saadud.
Kood 4 – sissenõudmistaotlus sihtkohas
Kaupa ei ole esitatud sihttolliasutusele, kuid ta on selle hiljem avastanud oma riigi territooriumilt (nt ebaseaduslik protseduurilt kõrvaldamine) ja soovib vastutuse sissenõudmise eest üle võtta (sissenõudmistaotluse sõnum (IE150) lähteriigi pädevale asutusele, juhul kui kaup on saajale üle antud, või piiriületamise teatise sõnum (IE118)).
3.4.5. Taotlus protseduuri pidajale pärast päringu alustamist sihttolliasutusega
Konventsiooni Kui päringuprotseduuri on alustatud sõnumi IE142 saatmisega
473
I liite art 49 lg 5 sihttolliasutusele, kuid sellele ei ole vastatud või on sõnumiga
RA art 310 lg 5 IE143 saadetud eitav vastus, pöördub lähteriigi pädev asutus protseduuri lõpetamiseks vajaliku teabe saamiseks protseduuri pidaja poole (üksikasjalikuma teabe saamiseks vt jaotis 3.2).
Kui protseduuri pidaja selles päringuprotseduuri etapis:
ei esita teavet 28 päeva jooksul või
esitatud teave ei ole päringuprotseduuri jätkamiseks piisav,
Konventsiooni otsustab lähteriigi pädev asutus, milliseid meetmeid võtta I liite art 114 lg 2 protseduuri lõpetamiseks. Lähteriigi pädev asutus teeb oma otsuse LTS art 87 hiljemalt seitse kuud pärast kauba sihtriigis esitamise tähtaja lõppu DA art 77 (vt selle tähtaja kohta märkus jaotises 3.2.2).
3.4.6. Päringuprotseduuri tulemuste mõju
Saadud vastuste, sh protseduuri pidajalt saadud teabe alusel otsustab lähteriigi pädev asutus, kas protseduur on lõppenud ja kas selle saab lõpetada või milliseid meetmeid tuleks võtta.
Konventsiooni Kui transiitveo saab päringuprotseduuri raames nõuetekohaselt I liite art 49 lg 7 ja art 117 lg 5 lõpetada, teavitab lähteriigi pädev asutus viivitamata protseduuri
RA art 310 lg 7 pidajat ja käendajat, juhul kui nad on menetlusse kaasatud.
Lisaks võib pädeval asutusel tekkida vajadus teavitada teisi päringuprotseduuri kaasatud pädevaid asutusi, eelkõige tagatistolliasutust.
Kui lähteriigi pädev asutus ei saa transiidiprotseduuri lõpetada, kuid
on saadetud sõnum IE006, on saadetud sõnum IE118, või protseduuri pidaja on esitanud tõendi kauba esitamise või kättetoimetamise kohta teises liikmesriigis või
474
konventsiooniosalise territooriumil, siis annab lähteriigi pädev asutus vastutuse viivitamata sissenõudetaotluse sõnumiga (IE150) üle riigile, kelle pädevusse arvatakse kuuluvat sissenõudmisprotseduur.
Kui on saadetud sõnum IE006, peab taotluse saanud asutus saatma sõnumi IE018. Kui on olemas sõnum IE118 või protseduuri pidaja tõend kauba esitamise või kättetoimetamise kohta teises liikmesriigis või konventsiooniosalise territooriumil, peab ta sissenõudmispädevusega nõustuma ja saatma sissenõudmise aktsepteerimise teatise sõnumi (IE151) jaatava vastusega (aktsepteerimiskood 1).
Kui taotluse saanud asutus ei vasta puuduvate sõnumite saatmisega 28 päeva jooksul (vaatamata õiguslikule kohustusele) ega sissenõudmisvastutuse ülevõtmisega (vaatamata eespool nimetatud tõendite olemasolule), tuleks meetmete võtmiseks teatada ja esitada vajalikud tõendid taotluse saanud riigi kohalikele transiidi kontaktametnikele (vt transiidi tolliasutuste aadressiraamat Europa veebisaidil), sest taotluse saanud asutus peaks pädevuse üle võtma. Kui oodatud tulemust ei saavutata, tuleks meetmete võtmiseks
teavitada lähteriigi kasutajatuge ja riiklikku transiidikoordinaatorit.
Konventsiooni Lähteriigi pädev asutus teeb oma otsuse hiljemalt seitse kuud pärast I liite art 114 lg 2 kauba sihtriigis esitamise tähtaja lõppu. Vajaduse korral alustab ta LTS art 87 ise sissenõudmisprotseduuri (üksikasjalikuma teabe saamiseks vt DA art 77 VIII osa).
Pädeva asutuse kogutud lisateave või tähelepanekud asjaomase kauba kohta võivad mõjutada päringuprotseduuri tulemusi.
Eelkõige kehtib see juhul, kui transiitveo käigus avastatakse eeskirjade eiramine või pettus (protseduurilt kõrvaldamine, asendamine jne) ja/või kui avastatakse, et asjaomane kaup on tollijärelevalve alt täielikult või osaliselt välja viidud, ning kui
475
tehakse kindlaks eeskirjade eiramise või pettuse eest vastutavad isikud.
Seetõttu tuleb kogu asjakohane teave viivitamata edastada lähteriigi pädevale asutusele.
4 Talitluspidevuse protseduur
Käesolevat jaotist kohaldatakse ainult juhul, kui transiitvedu on alanud talitluspidevuse protseduuri kasutades.
Peatükk jaguneb järgmiselt.
Jaotis 1 on sissejuhatus.
Jaotises 2 käsitletakse päringuprotseduuri algatamise eest vastutavat pädevat asutust ja algatamistähtaega.
Jaotises 3 käsitletakse päringuteate esitamist.
Jaotises 4 käsitletakse sihtriigi vastuseid päringuteatele.
Jaotises 5 käsitletakse päringuprotseduuri tulemuste mõju.
4.1. Päringuteade talitluspidevuse protseduuri või teatavate transpordiliikide suhtes kohaldatavate lihtsustatud protseduuride puhul
Käesolev jaotis põhineb järgmistel dokumentidel, mida kasutatakse talitluspidevuse protseduuris transiidideklaratsioonina: ühtne haldusdokument (SAD); või SAD, mis on trükitud tavapaberile ettevõtja arvutisüsteemist, nagu on sätestatud konventsiooni III liite lisas B6 / rakendusmääruse lisas B-01; või transiidi saatedokument (TAD), millele on vajaduse korral lisatud kaubanimekiri (LoI). Sel juhul ei ole TADil tolli viitenumbrit (MRN).
476
4.1.1. Sissejuhatus
Konventsiooni Kui puudub tõend transiidiprotseduuri lõppemise kohta või niipea, I liite II lisa p 17 kui pädevad asutused saavad teada või kahtlustavad, et protseduur ei RA lisa 72-04 p 17 ole lõppenud:
võetakse lisas 8.2 esitatud kirja näidist kasutades pärast kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppu ühendust protseduuri pidajaga, et protseduuri pidaja esitaks tõendi protseduuri lõppemise kohta, ning
algatatakse päringuprotseduur deklareeritud sihttolliasutusega kahe kuu jooksul pärast kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppu.
Päringuprotseduuri põhieesmärk on:
saada tõend protseduuri lõppemise kohta, et protseduur lõpetada, või
kui selline tõend puudub või kui see hilisemal kuupäeval osutub võltsituks või kehtetuks, teha kindlaks (tolli)võla tekkimise tingimused, teha kindlaks võlgnik(ud) ja määrata kindlaks (tolli)võla sissenõudmise eest vastutavad pädevad asutused.
Protseduur põhineb pädevate asutuste halduskoostööl ja selles võetakse arvesse kogu protseduuri pidaja esitatud teavet (vt jaotis 3).
Päringuprotseduuriga tegelevate pädevate asutuste nimekiri on esitatud lisas 8.1.
Protseduuri toimimine eeldab järgmist:
täielikult täidetud päringuteated; saabumiste tõhus ja nõuetekohane registreerimine sihttolliasutustes; tagastatava eksemplari (SADi eksemplar 5 või TADi teine eksemplar) tagasisaatmine sihttolliasutuse poolt viivitamata ja
477
kõige rohkem kaheksa päeva jooksul; transiiditeatis(t)e (TC 10) nõuetekohane käsitlemine vahetolliasutus(t)es; taotluse saanud asutuste kiired ja selged vastused; pädevate asutuste ajakohane nimekiri.
4.1.2. Päringumenetluse algatamine protseduuri pidajaga
Kui SADi eksemplari 5 ega TADi teist eksemplari ei ole tagastatud ühe kuu jooksul pärast kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppu, teavitavad lähteriigi pädevad asutused protseduuri pidajat ja paluvad tal esitada tõendi protseduuri lõppemise kohta.
Protseduuri pidajal võimaldatakse esitada protseduuri lõpetamiseks vajalik teave 28 päeva jooksul.
4.1.3. Päringuteate algatamise eest vastutav pädev asutus ja selle esitamise tähtaeg
Lähteriigi pädevad asutused saadavad viivitamata päringuteate:
hiljemalt siis, kui kahe kuu jooksul pärast kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppu ei ole protseduuri pidajalt laekunud tõendit protseduuri lõppemise kohta; niipea, kui pädevad asutused saavad teada või kahtlustavad varem (isegi enne eespool nimetatud tähtaegade lõppu), et protseduur ei ole lõppenud kõigi või osa asjaomaste kaupade puhul, või kui esitatud tõend on vastuoluline või tundub võltsitud. Kahtluste korral otsustab lähteriigi pädev asutus asjaolusid arvesse võttes, kas päringuprotseduurile peab eelnema või sellega peab kaasnema tollivormistusjärgne kontroll, et tõestada tõendite kehtivust; niipea, kui pädev asutus avastab tagantjärele (pärast eespool nimetatud tähtaegade lõppu), et esitatud tõend on võltsitud ja et protseduur ei ole lõppenud. Uurimine algatatakse siiski üksnes juhul, kui see on vajalik varem esitatud tõendite kinnitamiseks
478
või kehtetuks tunnistamiseks ja/või (tolli)võla ja võlgniku väljaselgitamiseks ning võla sissenõudmise eest vastutava pädeva asutuse kindlaksmääramiseks. Päringuteadet ei pruugi saata juhul, kui päringuprotseduuri algatamiseks antud kahekuulise tähtaja jooksul saab protseduuri pidaja esitada rahuldava alternatiivse tõendi protseduuri lõppemise kohta (üksikasjalikuma teabe saamiseks vt jaotis 3.2.1).
4.1.4. Päringuteade TC 20
Päringuprotseduur jätkub lähteriigi pädeva asutuse poolt sihtriigi pädevale asutusele saadetava päringuteatega vormil TC 20, mis vastab lisas 8.3 esitatud näidisele.
Selle võib saata tähtkirjana (mille adressaadile väljastamise kohta antakse kviitung).
Igal juhul peab lähteriigi pädeval asutusel olema arvestus väljasaadetud vormide TC 20 kohta.
Vorm TC 20 sisaldab kogu olemasolevat teavet, sh protseduuri pidajalt saadud lisaandmed eelkõige kauba vastuvõtja muutumise kohta. Vormile TC 20 lisatakse koopia dokumentidest, mida kasutatakse protseduurile suunamisel (SADi eksemplar 1, TADi esimene eksemplar, lastinimekirjad, kaubamanifest jne).
Vorm TC 20 saadetakse üksnes juhul, kui protseduuri pidaja vastus teabe taotlusele ei ole transiidiprotseduuri lõpetamiseks piisav.
4.1.5. Sihtriigi vastus päringuteatele
Sihtriigi pädev asutus, kes saab päringuteate, vastab võimalikult kiiresti ja asjakohasel viisil vastavalt teabele, mis tal on olemas ja mille ta tõenäoliselt saab hankida.
Esmalt vaatab ta läbi oma registriandmed (SADi eksemplaride 4 ja 5 registreerimine; TADi teiste eksemplaride või esitatud manifestide
479
registreerimine jne) või volitatud kaubasaaja registriandmed. Selle läbivaatamise käigus võidakse mõnikord avastada protseduuri lõppemise originaaltõend, mida ei ole veel tagastatud või mis oli valesti arhiveeritud.
Kui läbivaatamine jääb tulemuseta, võtab sihtriigi pädev asutus ühendust kaubasaajaga (kes on esitatud transiidideklaratsioonil) või isikuga, kellele lähteriigi pädev asutus võib viidata vormil TC 20 ning kes on arvatavasti kauba ja dokumendid kätte saanud ilma neid sihttolliasutusele esitamata.
Kui lähteriigi pädeva asutuse poolt vormil TC 20 või sellele lisatud dokumentidel esitatud teave ei ole piisav, et sihtriigi pädev asutus saaks teha vajalikud päringud, taotleb sihtriigi pädev asutus lisateavet, tagastades lähteriigi pädevale asutusele vormi TC 20, millel on täidetud II lahter. Lähteriigi pädev asutus täidab III lahtri, lisab taotletud lisateabe (paberkandjal) ja tagastab vormi TC 20 taotluse esitanud pädevale asutusele sihtriigis.
Eespool kirjeldatud päringuprotseduuri meetmetest tulenevad järgmised teoreetilised võimalused.
1. Asjaomane kaup on tegelikult sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale esitatud, kuid: tõend protseduuri lõppemise kohta (nt tagastatav SADi eksemplar 5 või tagastatav paberipõhise lennu- või meretransiidiprotseduuri kasutamise igakuine loend) ei ole ettenähtud aja jooksul tagastatud. Sel juhul tagastab sihtriigi pädev asutus, täites nõuetekohaselt vormi TC 20 IV lahtri, tõendi viivitamata vormi TC 20 välja saatnud lähteriigi pädevale asutusele;
volitatud kaubasaaja ei ole täitnud oma kohustust tagastada sihttolliasutusele tõend protseduuri lõppemise kohta. Sel juhul tagastab sihtriigi pädev asutus leitud tõendi
480
viivitamata koos nõuetekohaselt täidetud vormiga TC 20 lähteriigi pädevale asutusele, olles enne kindlaks teinud, et volitatud kaubasaaja on andnud vajalikku teavet kauba saabumise kuupäeva ja tollitõkendite seisundi kohta, ning olles tõendi registreerinud ja kinnitanud. Sihtriigi pädev asutus võtab volitatud kaubasaaja suhtes vajalikud meetmed;
tõend protseduuri lõppemise kohta on saadetud, kuid lähtetolliasutus ei ole seda kätte saanud. Sel juhul tagastab sihtriigi pädev asutus tõendi lähteriigi pädevale asutusele, täites nõuetekohaselt vormi TC 20 IV lahtri. Tõend võib olla kas lähteriigi pädevalt asutuselt saadud dokument (SADi eksemplar 1, TADi esimene eksemplar, kaubamanifest lähetamisel jne) või koopia sihtriigi pädeva asutuse valduses olevast dokumendist (SADi eksemplar 4, TADi teine eksemplar, kaubamanifest saabumisel või igakuise loendi säilitatav eksemplar jne). Pädev asutus lisab koopiale kauba saabumise kuupäeva ja tehtud kontrolli tulemused ning kinnitab selle.
2. Asjaomast kaupa ei ole sihttolliasutusele esitatud ega volitatud kaubasaajale kätte toimetatud: sihttolliasutus on muutunud: sel juhul peab lähteriigi pädevale asutusele tagastama tõendi protseduuri lõppemise kohta tegelik sihttolliasutus: kui deklareeritud sihttolliasutuse riigi pädev asutus suudab kindlaks teha tegeliku sihttolliasutuse, edastab ta sellele vormi TC 20, märkides tegeliku sihttolliasutuse andmed IV lahtrisse, ja teavitab lähteriigi pädevat asutust, saates sellele vormi TC 20 koopia; kui deklareeritud sihttolliasutuse riigi pädev asutus ei suuda kindlaks teha tegelikku sihttolliasutust, edastab deklareeritud sihttolliasutus nõuetekohaselt täidetud vormi TC 20 viimasele ettenähtud vahetolliasutusele, täites IV lahtri. Juhul kui
481
vahetolliasutust ei ole, tagastatakse vorm TC 20 otse lähteriigi pädevale asutusele; sihttolliasutus ei ole muutunud (või ei ole sellist muutust täheldatud): sel juhul, kui sihtriigi pädev asutus teeb kindlaks, et kaup on kätte toimetatud otse volitamata kaubasaajale, kes on esitatud vormil TC 20, või mõnele muule isikule, tagastab sihtriigi pädev asutus vormi TC 20 ja transiidideklaratsiooni koopia lähteriigi pädevale asutusele. Ta annab vajaduse korral lisadokumenti kasutades kogu asjakohase teabe, sh: – kauba vastuvõtja isik ja muud võimalikud asjaga seotud isikud, – kauba kättetoimetamise kuupäev ja tingimused, kauba laad ja kogus, ning – vajaduse korral tolliprotseduur, millele kaup oli suunatud; kui sihtriigi pädev asutus ei leia mingeid jälgi asjaomase kauba kohta, edastatakse nõuetekohaselt täidetud vorm TC 20 viimasele ettenähtud vahetolliasutusele, mis on esitatud transiidideklaratsioonil. Kui vahetolliasutust ei ole, tagastatakse vorm TC 20 otse sihtriigi pädevale asutusele (sama mis punkti 2 teises alapunktis). Kui sihtriigi pädev asutus saadab vormi TC 20 viimasele ettenähtud vahetolliasutusele, saadab ta ühtlasi vormi koopia lähteriigi pädevale asutusele, et hoida seda päringuprotseduuri käiguga kursis.
4.1.6. Vahetolliasutuse vastus päringuteatele
Viimane ettenähtud vahetolliasutus, kellele vorm TC 20 edastatakse, hakkab viivitamata otsima asjaomase kaubaga seotud transiiditeatist TC 10.
Sellest otsingust tulenevad järgmised teoreetilised võimalused.
1. Kaubasaadetis on tegelikult viimases ettenähtud
482
vahetolliasutuses esitatud ja transiiditeatis leitakse. Sel juhul lisab vahetolliasutus transiiditeatise koopia vormile TC 20 ning tagastab selle otse lähteriigi pädevale asutusele.
2. Transiiditeatist (ega muud tõendit asjaomase transiitveo kohta) ei leita viimases ettenähtud vahetolliasutuses. Sel juhul tagastab viimane ettenähtud vahetolliasutus vormi TC 20 koos asjaomase teabega eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele, mis on esitatud transiidideklaratsioonil või, kui rohkem ettenähtud vahetolliasutusi ei ole, siis lähteriigi pädevale asutusele.
Iga vahetolliasutus, kes järgmisena päringuteate saab, toimib samamoodi, tagades, et nõuetekohaselt kinnitatud vorm TC 20 edastataks viivitamata kas eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele, mis on esitatud transiidideklaratsioonil, või, kui rohkem ettenähtud vahetolliasutusi ei ole, siis otse lähteriigi pädevale asutusele, kes teeb saabunud teabe põhjal vajalikud järeldused.
Kui vahetolliasutus saadab vormi TC 20 eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele, saadab ta ühtlasi vormi koopia lähteriigi pädevale asutusele, et hoida seda päringuprotseduuri käiguga kursis. Ettenähtud vahetolliasutus teavitab lähteriigi pädevat asutust ka siis, kui transiiditeatis tegelikult vahetolliasutuselt saabub pärast seda, kui ta on päringuteate juba eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele ära saatnud (punktis 1 kirjeldatud olukord).
4.1.7. Päringuprotseduuri mõju
Päringuprotseduuri käigus saadud vastuste, sh protseduuri pidajalt saadud teabe alusel otsustab lähteriigi pädev asutus, kas transiidiprotseduur on lõppenud ja kas selle saab lõpetada.
Kooskõlas (tolli)võlga ja selle sissenõudmist käsitlevate sätetega määrab lähteriigi pädev asutus kindlaks järgmise:
483
kas (tolli)võlg on tekkinud või mitte; võla eest vastutav(ad) isik(ud) (vajaduse korral); tegelik või eeldatav võla tekkimise koht ja sellest tulenevalt pädev asutus, kes vastutab võla sissenõudmise eest (vajaduse korral). Konventsiooni Lähteriigi pädev asutus teeb oma otsuse hiljemalt seitse kuud pärast I liite art 114 lg 2 kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaja lõppu.
LTS art 87 See kehtib ka juhul, kui pädev asutus ei ole päringuprotseduuri käigus ühtegi vastust saanud. DA art 77
Pädeva asutuse kogutud lisateave või tähelepanekud kauba kohta võivad mõjutada päringuprotseduuri tulemusi. Eelkõige kehtib see juhul, kui transiitveo käigus avastatakse eeskirjade eiramine või pettus (protseduurilt kõrvaldamine, asendamine jne) ja/või kui avastatakse, et asjaomane kaup on tollijärelevalve alt täielikult või osaliselt välja viidud, ning kui tehakse kindlaks eeskirjade eiramise või pettuse eest vastutavad isikud. Seetõttu tuleb kogu asjakohane teave viivitamata edastada lähteriigi pädevale asutusele ja vajaduse korral kasutada vormi TC 24, et taotleda tollivõla sissenõudmispädevuse üleandmist. TC 24 näidis on esitatud VIII osa lisas 8.2.
Konventsiooni Kui aga transiidiprotseduuri saab päringuprotseduuri raames I liite art 49 lg 7 ja art 117 lg 5 nõuetekohaselt lõpetada, teavitab lähteriigi pädev asutus viivitamata protseduuri pidajat ja käendajat, juhul kui nad on päringuprotseduuri RA art 310 lg 7 kaasatud. Lisaks võib pädeval asutusel tekkida vajadus teavitada teisi päringuprotseduuri kaasatud pädevaid asutusi, eelkõige tagatistolliasutust.
Lisanäiteid päringuprotseduuril tekkivatest olukordadest vt lisast 8.5.
5 Tollivormistusjärgne kontroll
Käesolev jaotis sisaldab järgmist teavet.
484
Jaotises 1 käsitletakse kontrolli eesmärke ja meetodeid.
Jaotises 2 käsitletakse kontrollitavaid dokumente.
Jaotises 3 käsitletakse kontrolli tulemuste mõju.
5.1. Tollivormistusjärgse kontrolli eesmärgid ja meetodid
Konventsiooni Pädev tolliasutus võib esitatud teavet ja ühis- / liidu transiitveoga I liite art 52 seotud mis tahes dokumente, vorme, lubasid või andmeid kauba
RA art 292 vabastamise järel kontrollida, et teha kindlaks, kas sissekanded, vahetatud teave ja templid on ehtsad ja õiged.
Tollivormistusjärgset kontrolli võib teha riskianalüüsi alusel või pisteliselt. Kui esineb kahtlusi, et toimunud on õigusrikkumisi või eeskirjade eiramisi, siis on kontroll kohustuslik.
Pädev tolliasutus, kellele esitatakse kauba vabastamise järgse kontrolli taotlus, vastab sellele viivitamata.
Kui pädev lähtetolliasutus esitab pädevale tolliasutusele taotluse ühis- / liidu transiitveoga seotud teabe vabastusjärgseks kontrolliks, ei peeta transiidiprotseduuri lõpetamise tingimusi täidetuks, kuni andmete ehtsus ja õigsus ei ole kinnitust leidnud.
5.2. Kontrollitavad dokumendid
5.2.1. Transiidideklaratsioonid (talitluspidevuse protseduur)
Selleks et avastada ja ära hoida pettusi, tuleb lähteriigi, transiidiriigi ja sihtriigi pädevatel asutustel kontrollida deklaratsioone ja kinnitusmärkeid alati, kui neis on ilmne viga või kui tekib kahtlus nende kehtivuses.
TC 21 näidis on esitatud lisas 8.5. Kõnealust kontrolli tehakse lisas 8.5 esitatud näidisele vastava vormi TC 21 abil. Taotluse
485
saanud pädevad asutused tagastavad vormi taotluse esitanud pädevatele asutustele kahe kuu jooksul vormil esitatud kuupäevast. Vormile tuleb märkida kontrolli põhjus.
Lisaks teevad kõik lähtetolliasutused transiidideklaratsioonide tagastatavate eksemplaride pistelist kontrolli, taotledes vähemalt kahe dokumendi kontrolli iga tuhande kohta.
5.2.2. Kaubamanifest transiidideklaratsioonina
Kui õhuteed pidi veetava kauba puhul kasutatakse ühis- / liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsioonina elektroonilist manifesti või meritsi veetava kauba puhul kasutatakse liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsioonina elektroonilist manifesti, teevad sihtlennujaama või sihtsadama tolliasutused tagantjärele tollikontrolli riskianalüüsil põhineva süsteemide auditi abil. Vajaduse korral võivad sihtlennujaama või sihtsadama pädevad asutused saata kaubamanifesti andmed kontrollimiseks lähtelennujaama või lähtesadama pädevatele asutustele.
Kontrolli tehakse lisas 8.6 esitatud näidisele vastava vormi TC 21(A) abil. Igal vormil peavad olema kaubamanifesti väljavõtted ainult ühe lennuki või laeva ja ühe volitatud ettevõtja kohta.
Vormi TC 21(A) osad 1, 2 ja 3 peavad täitma sihtlennujaama või sihtsadama pädevad asutused. Vajaduse korral lisatakse vormile kontrollitava kaubasaadetisega seotud kaubamanifestid.
Kontrollitavad vormid võib lähtelennujaama või lähtesadama pädevale asutusele saata asjaomaste riikide ühis- / liidu transiitvedude keskasutuste kaudu.
Lähtelennujaama või lähtesadama pädevad asutused kontrollivad kaubamanifesti andmeid vormil TC 21(A), võrreldes neid volitatud ettevõtja äridokumentidega. Kontrolli tulemused
486
esitatakse vormi osades 4 ja 5. Vastuolude kohta tehakse märge osasse 4.
5.2.3. Alternatiivne tõend
Kahtluse korral palub lähteriigi pädev asutus kontrollida esitatud alternatiivset tõendit. Lisaks taotleb pädev asutus vähemalt kümne dokumendi kontrolli iga tuhande kohta.
5.2.4. T2L dokumendid
Soovitatav on taotleda T2L dokumendi kontrolli juhul, kui see dokument on välja antud tagantjärele üksnes selleks, et parandada transiidideklaratsiooni T1 mõju.
Kontrollitaotlus peaks olema automaatne, kui T2L esitatakse pärast transiitvedude sarja, mida hõlmavad eri riikides välja antud transiidideklaratsioonid.
Lisaks tehakse pistelist kontrolli, mis hõlmab vähemalt kahte tuhandest asjaomases tolliasutuses esitatud T2L dokumendist.
5.2.5. T2L dokumendiga võrdsustatud äridokumendid
Soovitatav on teha kontrolli juhul, kui T2L dokumendi asemel on kasutatud äridokumenti ning seetõttu kahtlustatakse kuritarvitust ja eeskirjade eiramist.
Kuritarvitust ja eeskirjade eiramist võib kahtlustada juhul, kui on selge, et asjaomane isik jagab kaubasaadetise osadeks selleks, et mitte ületada 15 000 euro künnist.
Lisaks tehakse pistelist kontrolli, mis hõlmab vähemalt kahte tuhandest asjaomases tolliasutuses T2L dokumendi asemel esitatud äridokumendist.
487
5.3. Kontrolli mõju
Kontrolli taotlev asutus võtab saadud teabe põhjal asjakohased meetmed.
Kui aga kõnealuse transiitveo puhul on tegemist tollivõla tekkimise võimalusega, on lähteriigi pädeva asutuse kohustus algatada vajaduse korral uurimine ning teha vastavalt tollivõlga ja selle sissenõudmist käsitlevatele eeskirjadele kindlaks (tolli)võlaga seotud põhiasjaolud, võlgnik ja tollivõla sissenõudmise eest vastutav pädev asutus (vt VIII osa).
6. Erandid (pro memoria)
7. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
8. Lisad
488
8.1. Pädevate asutuste nimekiri
Nimekirjas on esitatud iga riigi kohta:
1) lähteriigi pädevad asutused, kes saadavad protseduuri pidajale teavitamiskirja juhul, kui puudub tõend protseduuri lõppemise kohta;
2) lähteriigi pädevad asutused, kes saadavad välja päringuteateid ja meeldetuletuskirju;
3) sihtriigi pädevad asutused, kellele tuleb saata päringuteated ja meeldetuletuskirjad (sh „kõrgemad asutused“);
4) pädevad asutused, kes saadavad välja taotlusi tollivormistusjärgse kontrolli kohta;
5) pädevad asutused, kes võtavad vastu taotlusi tollivormistusjärgse kontrolli kohta;
6) keskasutus, kellele saab saata vormi TC 20 (A) koos kõigi lisadokumentidega juhul, kui kauba lõplik vastuvõtja ei ole teada ja seetõttu ei saa talle otse dokumente saata.
Selleks et lihtsustada lennutransporti hõlmavate protseduuride raames tehtavaid uurimisi ja kontrolle, on V osa lisas 8.5 esitatud lennujaamade ja vastavate tolliasutuste nimekiri.
489
AUSTRIA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide E-post: saaja Faks:
BELGIA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saatja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude dokumentide E-post: saaja Faks:
490
BULGAARIA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude National Customs Agency dokumentide 47, G.S.Rakovski str. saaja Sofia -1202 Bulgaaria Vabariik E-post: [email protected] Faks: +359 2 9859 4215
KÜPROS
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 5. Päringuteate Sihttolliasutus saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Central Transit Office (kesktolliasutus) dokumentide Customs Headquarters, Ministry of Finance saaja Corner M. Karaoli and Gr. Afxentiou 1096 Nicosia Küpros E-post: [email protected] Faks: 0035722602767
491
TŠEHHI VABARIIK (uuendatud)
1. Teavitamiskiri Celní úřad pro Hlavní město Prahu Celní úřad pro Hlavní město Prahu (CZ510000): Washingtonova 7 CZ510201 - Praha Hostivař 113 54 Praha 1 CZ510202 - Praha Uhříněves Tšehhi Vabariik Celní úřad pro Jihočeský kraj Celní úřad pro Jihočeský kraj (CZ520000): Kasárenská 6/1473 CZ520201 - České Budějovice 370 21 České Budějovice CZ520202 - Strakonice Tšehhi Vabariik CZ520203 - Tábor Celní úřad pro Jihomoravský kraj Celní úřad pro Jihomoravský kraj (CZ530000): Koliště 17 CZ530201- Brno 602 00 Brno CZ530202 - Blansko Tšehhi Vabariik CZ530203 - Hodonín CZ530204 - Lanžhot CZ530299 - Brno Tuřany Celní úřad pro Karlovarský kraj Celní úřad pro Karlovarský kraj (CZ540000): Dubová 8 CZ540201 - Karlovy Vary 360 04 Karlovy Vary CZ540202 - Cheb Tšehhi Vabariik CZ540299 - Letiště Karlovy Vary Celní úřad pro Královehradecký kraj Celní úřad pro Královehradecký kraj (CZ550000): Bohuslava Martinů 1672/8a CZ550201- Hradec Králové 501 01 Hradec Králové CZ550202 - Jičín Tšehhi Vabariik CZ550203 - Náchod Celní úřad pro Liberecký kraj Celní úřad pro Liberecký kraj (CZ560000): České mládeže 1122 CZ560201 - Liberec 460 03 Liberec 6 Tšehhi Vabariik Celní úřad pro Moravskoslezský kraj Celní úřad pro Moravskoslezský kraj (CZ570000): Náměstí Svatopluka Čecha 8 CZ570201 - Paskov 702 00 Ostrava CZ570202 - Karviná Tšehhi Vabariik CZ570203 - Nošovice CZ570204 - Opava CZ570205 - Třinec CZ570299 - Letiště Mošnov
492
Celní úřad pro Olomoucký kraj Celní úřad pro Olomoucký kraj (CZ580000): Blanická 19 CZ580201 - Olomouc 772 01 Olomouc CZ580202 - Přerov Tšehhi Vabariik CZ580203 - Šumperk Celní úřad pro Pardubický kraj Celní úřad pro Pardubický kraj (CZ590000): Palackého 2659/3 CZ590201 - Pardubice 530 02 Pardubice CZ590202 - Česká Třebová Tšehhi Vabariik CZ590299 - Letiště Pardubice Celní úřad pro Plzeňský kraj Celní úřad pro Plzeňský kraj (CZ600000): Antala Uxy 11, P.O.BOX 88 CZ600201 - Plzeň 303 88 Plzeň CZ600202 - Draženov CZ600203 - Tachov Celní úřad pro Středočeský kraj Celní úřad pro Středočeský kraj (CZ610000): Washingtonova 11 CZ610201 - Zdiby 110 00 Praha 1 CZ610202 - Benešov Tšehhi Vabariik CZ610203 - Kladno CZ610204 - Kolín CZ610205 - Kosmonosy CZ610206 - Mělník CZ610207 - Nupaky CZ610208 - Rudná Celní úřad pro Ústecký kraj Celní úřad pro Ústecký kraj (CZ620000): Hoření 3540/7A CZ620201 - Ústí nad Labem 400 11 Ústí nad Labem CZ620202 - Chomutov Tšehhi Vabariik CZ620203 - Most Celní úřad pro kraj Vysočina Celní úřad pro kraj Vysočina (CZ630000): Střítež 5 CZ630201 - Střítež u Jihlavy 588 11 Střítež u Jihlavy CZ630202 - Pelhřimov Tšehhi Vabariik CZ630203 - Žďár nad Sázavou Celní úřad pro Zlínský kraj Celní úřad pro Zlínský kraj (CZ640000): Zarámí 4463 CZ640201 - Lípa 762 34 Zlín CZ640202 - Napajedla Tšehhi Vabariik CZ640203 - Uherské Hradiště CZ640204 - Valašské Meziříčí
493
Celní úřad Praha Ruzyně Celní úřad Praha Ruzyně (CZ650000): Aviatická 12/1048 CZ650201 - Ruzyně 160 08 Praha 6 CZ650202 - Celní pošta Tšehhi Vabariik CZ650299 - Ruzyně cestovní styk 2. Päringuteate Vt lahter 1 saatja 3. Päringuteate Vt lahter 1 saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Vt lahter 1 või dokumentide saaja František ŠÍMA General Directorate of Customs Customs Department Budějovická 7 140 96 Praha 4 Tšehhi Vabariik Tel: +420 261 332 218 Faks: +420 261 332 300 E-post: [email protected]
TAANI
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 5. Päringuteate Sihttolliasutus saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude dokumentide E-post: saaja Faks:
494
EESTI
1. Teavitamiskiri Maksu- ja Tolliamet Transiidi keskasutus Lõõtsa 8a 15176 Tallinn EESTI 2. Päringuteate Vt lahter 1 saatja 3. Päringuteate Vt lahter 1 saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude E-post: [email protected] dokumentide saaja
SOOME
1. Teavitamiskiri Tornion Tulli PL 47 FI-95401 Tornio 2. Päringuteate Tornion Tulli saatja PL 47 FI-95401 Tornio 3. Päringuteate Tornion Tulli saaja PL 47 FI-95401 Tornio 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Tornion Tulli taotluse PL 47 saatja FI-95401 Tornio 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Tornion Tulli taotluse PL 47 saaja FI-95401 Tornio 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude E-post: [email protected] NCTSiga seotud dokumentide saaja
495
PRANTSUSMAA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse Vahetolliasutus saatja Sihttolliasutus 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse Vahetolliasutus saaja Sihttolliasutus 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude dokumentide E-post: saaja Faks:
SAKSAMAA
1. Teavitamiskiri Piirkond Hauptzollamt Aachen (vt tolliasutuste nimekiri)1 Im Süsterfeld 9 Nordrhein-Westfalen 52072 Aachen Deutschland Piirkond Hauptzollamt Braunschweig (vt tolliasutuste nimekiri)1 Hagenweg 4 Alam-Saksi, Bremen, Saksi-Anhalt 37081 Göttingen Deutschland Piirkond Hauptzollamt Gießen (vt tolliasutuste nimekiri)1 Lindenstraße 6c Hessen, Saarimaa, Rheinland-Pfalz 36037 Fulda Deutschland
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
496
Piirkond Hauptzollamt Itzehoe (vt tolliasutuste nimekiri)1 Kaiserstraße 14a Schleswig-Holstein, Hamburg, 25524 Itzehoe Mecklenburg-Vorpommern Deutschland Piirkond Hauptzollamt Dresden (vt tolliasutuste nimekiri)1 Hartmut-Dost-Straße 45 i Saksimaa, Tüüringi 01099 Dresden Deutschland Piirkond Hauptzollamt Potsdam (vt tolliasutuste nimekiri)1 Rembrandstraße 26A Brandenburg, Berliin 14467 Potsdam Deutschland Baieri Hauptzollamt Rosenheim DE007400 Augsburg Poststraße 4 DE007500 Landshut 83435 Bad Reichenhall DE007600 München Deutschland DE007700 Passau DE007750 Rosenheim (vt tolliasutuste nimekiri) Baieri: Hauptzollamt Schweinfurt DE008700 Hof Brückenstraße 27 DE008750 Nürnberg 97421 Schweinfurt DE008800 Regensburg Deutschland DE008850 Schweinfurt DE008900 Weiden (vt tolliasutuste nimekiri) Piirkond Hauptzollamt Heilbronn (vt tolliasutuste nimekiri) Kastellstraße 53 Baden-Württemberg 74080 Heilbronn Deutschland 2. Päringuteate Hauptzollamt Braunschweig saatja Zentralstelle Zollversand Postfach 1540 38335 Helmstedt Deutschland
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
1 http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=
497
3. Päringuteate Hauptzollamt Braunschweig saatja Zentralstelle Zollversand Postfach 1540 38335 Helmstedt Deutschland 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Hauptzollamt Braunschweig taotluse Zentralstelle Zollversand saatja Postfach 1540 38335 Helmstedt Deutschland 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Hauptzollamt Braunschweig taotluse Zentralstelle Zollversand saatja Postfach 1540 38335 Helmstedt Deutschland 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Frau Christina Rosin dokumentide Generalzolldirektion – Direktion saaja Stubbenhuk 3 20459 Hamburg Deutschland E-post: [email protected] Faks: 0049 - 40 - 42820-2547
KREEKA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja
498
6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude DIEFTHINSI TELONION ATTIKIS dokumentide CENTRAL TRANSIT OFFICE saaja ST. NIKOLAS SQ. 185 10 PIRAEUS KREEKA
E-post: [email protected] Faks: +302104511009
UNGARI
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate saatja Lähtetolliasutus 3. Päringuteate saaja Päringuteade: Sihttolliasutus 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NAV Kiemelt Adó- és Vámigazgatóság dokumentide saaja H-1077 Budapest Dob utca 75-81. UNGARI E-post: [email protected] Faks: +36 (1) 461-3311
ISLAND
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja
499
6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide E-post: saaja Faks:
IIRIMAA
1. Teavitamiskiri The Central Transit Office Office of the Revenue Commissioners, Customs Division, Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa 2. Päringuteate The Central Transit Office saatja Office of the Revenue Commissioners, Customs Division, Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa 3. Päringuteate The Central Transit Office saaja Office of the Revenue Commissioners, Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa 4. Tollivormistusjärgse kontrolli The Central Transit Office taotluse Office of the Revenue Commissioners, saatja Customs Division, Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa 5. Tollivormistusjärgse kontrolli The Central Transit Office taotluse Office of the Revenue Commissioners, saaja Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa
500
6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude The Central Transit Office dokumentide Office of the Revenue Commissioners, saaja Government Buildings, St. Conlon's Road, Nenagh, Co. Tipperary Iirimaa
E-post: Faks: 353 67 44126
ITAALIA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja Meeldetuletuskiri: Kõrgem sihttolliasutus (vt tollisutuste nimekiri) 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse Vahetolliasutus saatja Sihttolliasutus 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse Lähtetolliasutus saaja Vahetolliasutus 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude [email protected] dokumentide [email protected] saaja
LÄTI
1. Teavitamiskiri Latvijas Republikas Valsts ieņēmumu dienests Muitas pārvalde Talejas iela 1, Rīga LV-,1978, Latvia. Tel: +371 67120981 2. Päringuteate Vt lahter 1 saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Vt lahter 1 saaja
501
4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude dokumentide E-post: saaja Faks:
LEEDU
1. Teavitamiskiri Piirkondlik tolliamet, mille alluvusse lähtetolliasutus kuulub:
Vilniaus teritorinė muitinė Naujoji Rivonių g. 3, LT-03153 Vilnius Lietuva - Leedu
Kauno teritorinė muitinė Jovarų g. 3 LT– 47500 Kaunas LIETUVA–LEEDU
Klaipėdos teritorinė muitinė S. Nėries g. 4 LT–92228 Klaipėda LIETUVA–LEEDU 2. Päringuteate Muitinės departamentas saatja Muitinės procedūrų skyrius A. Jakšto g. 1 LT-01105 Vilnius LIETUVA–LEEDU 3. Päringuteate Vt lahter 2 saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 2 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 2 taotluse saaja
502
6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude dokumentide E-post: saaja Faks:
LUKSEMBURG
1. Teavitamiskiri Tolliasutused (vt tolliasutuste nimekiri2) 2. Päringuteate Tolliasutused saatja (vt tolliasutuste nimekiri²) 3. Päringuteate a) päringuteade: Tolliasutused saaja (vt tolliasutuste nimekiri²)
b) meeldetuletuskiri: Direction des Douanes et Accises 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Tolliasutused taotluse (vt tolliasutuste nimekiri2) saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Tolliasutused taotluse (vt tolliasutuste nimekiri²) saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide E-post: saaja Faks:
ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK
1 Teavitamiskiri Царинска управа на Customs Administration of Република Македонија the former Yugoslav Сектор за царински Republic of Macedonia систем Sector for Customs System Служба за испитна Unit for enquiry procedure постапка и наплата на and collection of customs царински долг во debt in transit транзит Lazar Licenoski, 13 Лазар Личеноски, 13 1000 Skopje, the former 1000 Скопје, Yugoslav Republic of Република Македонија Macedonia
2 www.etat.lu/DO
2 www.etat.lu/DO
503
2 Päringuteate saatja Царинска управа на Customs Administration of Република Македонија the former Yugoslav Сектор за царински Republic of Macedonia систем Sector for Customs System Служба за испитна Unit for enquiry procedure постапка и наплата на and collection of customs царински долг во debt in transit транзит Lazar Licenoski, 13 Лазар Личеноски, 13 1000 Skopje, the former 1000 Скопје, Yugoslav Republic of Република Македонија Macedonia 3 Päringuteate saaja Царинска управа на Customs Administration of Република Македонија the former Yugoslav Сектор за царински Republic of Macedonia систем Sector for Customs System Служба за испитна Unit for enquiry procedure постапка и наплата на and collection of customs царински долг во debt in transit транзит Lazar Licenoski, 13 Лазар Личеноски, 13 1000 Skopje, the former 1000 Скопје, Yugoslav Republic of Република Македонија Macedonia 4 Tollivormistusjärgse Македонија Customs Administration of kontrolli Сектор за царински the former Yugoslav taotluse saatja систем Republic of Macedonia Служба за испитна Sector for Customs System постапка и наплата на Unit for enquiry procedure царински долг во and collection of customs транзит debt in transit Лазар Личеноски, 13 Lazar Licenoski, 13 1000 Скопје, 1000 Skopje, the former Република Македонија Yugoslav Republic of Macedonia
56 Tollivormistusjärgse Царинска управа на Customs Administration of kontrolli Република Македонија the former Yugoslav taotluse saaja Сектор за царински Republic of Macedonia систем Sector for Customs System Служба за испитна Unit for enquiry procedure постапка и наплата на and collection of customs царински долг во debt in transit транзит Lazar Licenoski, 13 Лазар Личеноски, 13 1000 Skopje, the former 1000 Скопје, Yugoslav Republic of Република Македонија Macedonia Vormi TC 20 (A) ja Царинска управа на Customs Administration of kõigi muude NCTSiga Република Македонија the former Yugoslav seotud dokumentide Сектор за царински Republic of Macedonia
504
saaja систем Sector for Customs System Служба за испитна Unit for enquiry procedure постапка и наплата на and collection of customs царински долг во debt in transit транзит Lazar Licenoski, 13 Лазар Личеноски, 13 1000 Skopje, the former 1000 Скопје, Yugoslav Republic of Република Македонија Macedonia
MALTA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Central Transit Office saatja Custom House Valletta CMR 02 MALTA 3. Päringuteate Vt lahter 2 saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 2 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 2 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude E-post: dokumentide Faks: saaja
MADALMAAD
1. Teavitamiskiri Belastingdienst/Douane Douanepost Zuivering Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland 2. Päringuteate Belastingdienst/Douane saatja Douanepost Zuivering Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland
505
3. Päringuteate Belastingdienst/Douane saaja Douanepost Zuivering Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Belastingdienst/Douane taotluse Douanepost Zuivering saatja Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Belastingdienst/Douane taotluse Douanepost Zuivering saaja Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Belastingdienst/Douane dokumentide Douanepost Zuivering saaja Postbus 4501 6401 JA Heerlen Nederland
E-post: Faks:
NORRA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus, taotluse Vahetolliasutus, saatja Sihttolliasutus 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus, taotluse Vahetolliasutus, saaja Sihttolliasutus 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide E-post: saaja Faks:
506
POOLA
1. Teavitamiskiri Asjaomane tolliasutus 2. Päringuteate Izba Celna w Łodzi saatja Centralne Biuro Tranzytu Ul. Karolewska 41 90-560 Łódź 3. Päringuteate Izba Celna w Łodzi saaja Centralne Biuro Tranzytu Ul. Karolewska 41 90-560 Łódź 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Izba Celna w Łodzi taotluse Centralne Biuro Tranzytu saatja Ul. Karolewska 41 90-560 Łódź 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Izba Celna w Łodzi taotluse Centralne Biuro Tranzytu saaja Ul. Karolewska 41 90-560 Łódź 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Izba Celna w Łodzi NCTSiga seotud dokumentide Centralne Biuro Tranzytu saaja Ul. Karolewska 41 90-560 Łódź
E-post: [email protected] Faks: +48 42 636 86 80
PORTUGAL
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Lähtetolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saaja
507
6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide E-post: [email protected] saaja Faks: + 351 21 881 3941
RUMEENIA
1. Teavitamiskiri Directia Generala a Vamilor – Serviciul Tranzit – Biroul Centralizator
Str. Alexandru Ivasiuc nr. 34-40, bl. 5, sector 6, Bucureşti, C.P. 60305, ROMANIA 2. Päringuteate vt eespool saatja 3. Päringuteate vt eespool saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli vt eespool taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli vt eespool taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude vt eespool dokumentide saaja
SERBIA
1 Teavitamiskiri
CUSTOM HOUSE BELGRADE CARINARNICA (RS011002) BEOGRAD RS011410 – CI AERODROM ul. Žorža Klemensoa 37 BEOGRAD 11000 B E O G R A D RS011247 – CI AERODROM S E R B I A NIKOLA TESLA RS011347 – CI BEOGRAD RS011126 – CI BEOGRADSKI SAJAM RS011118 – CI ŽELEZNIČKA STANICA BEOGRAD RS011282 – CI ZA KURIRSKE POŠILJKE-DHL RS011207 – CI ZA POSLOVE CAR.
508
NADZORA-BEOGRAD RS011029 – CI LUKA BEOGRAD RS011037 – CI PANČEVO RS011045 – CI POŠTA BEOGRAD RS011096 – CI RANŽIRNA ŽEL .STANICA MAKIŠ-BEOGRAD RS011134 – CI SKLADIŠTA RS011568 – CI TERMINAL BEOGRAD RS011223 – CR LUKA RS011231 – CR LUKA I REČNO PRISTANIŠTE PANČEVO RS011240 – CR SAVSKO PRISTANIŠTE CUSTOM HOUSE VRŠAC CARINARNICA VRŠAC (RS023000) Bulevar Oslobođenja 9 RS023027 – CI VATIN 26300 Vršac RS023035 – CI ŽELEZNIČKA S E R B I A STANICA VRŠAC RS023019 – CI KALUĐEROVO RS023043 – CI HEMOFARM RS023337 – CR AERODROM CUSTOM HOUSE DIMITROVGRAD CARINARNICA (RS013005) DIMITROVGRAD RS013277 – CI GRADINA Balkanska 105 RS013021 – CI ŽELEZNIČKA 18320 Dimitrovgrad STANICA DIMITROVGRAD S E R B I A RS013013 – CI TERMINAL GRADINA RS013048 – CR PIROT RS013030 – CR SLOBODNA ZONA PIROT CUSTOM HOUSE ZRENJANIN CARINARNICA (RS024007) ZRENJANIN RS024023 – CI ZRENJANIN Carinska 3 RS024015 – CI KIKINDA 23000 Zrenjanin RS024031 – CI SRPSKA CRNJA S E R B I A RS024287 – CR SLOBODNA ZONA ZRENJANIN CUSTOM HOUSE KLADOVO CARINARNICA (RS012009) KLADOVO RS012068 – CI VELIKO GRADIŠTE Dunavska 45 RS012319 – CI VRŠKA ČUKA 19320 Kladovo RS012289 – CI ĐERDAP S E R B I A RS012084 – CI ĐERDAP 2 RS012033 – CI MOKRANJE RS012041 – CI PRAHOVO RS012297 – CR BOR RS012327 – CR ZAJEČAR RS012092 – CR MAJDANPEK
509
CUSTOM HOUSE KRAGUJEVAC CARINARNICA (RS017000) KRAGUJEVAC RS017019 – CI KRAGUJEVAC Lepenički bulevar 37 RS017345 – CI SMEDEREVO 34000 Kragujevac RS017256 – CR ARANĐELOVAC S E R B I A RS017353 – CR ŽELEZARA SMEDEREVO RS017043 – CR ŽELEZNIČKA STANICA KRAGUJEVAC RS017027 – CI JAGODINA RS017078 – CR LAPOVO RS017329 – CR MLADENOVAC RS017337 – CR POŽAREVAC RS017035 – CR SMEDEREVSKA PALANKA RS017370 – CR SLOBODNA ZONA KRAGUJEVAC RS017388 – CR SLOBODNA ZONA SMEDEREVO CUSTOM HOUSE KRALJEVO CARINARNICA (RS014001) KRALJEVO RS014052 – CI KRALJEVO Moše Pijade 1 RS014109 – CR NOVI PAZAR 36000 Kraljevo RS014060 – CI ČAČAK S E R B I A RS014338 – CI ŠPILJANI RS014176 – CI GORNJI MILANOVAC RS014010 – CR RAŠKA RS014346 – CP BRNJAČKI MOST RS014320 – CP RUDNICA CUSTOM HOUSE KRUŠEVAC CARINARNICA (RS045004) KRUŠEVAC RS045047 – CI KRUŠEVAC Jasički put bb RS045055 – CR PARAĆIN 37000 Kruševac RS045063 – CR TRSTENIK S E R B I A RS045110 – CR SLOBODNA ZONA KRUŠEVAC CUSTOM HOUSE NIŠ (RS015008) RS015156 – CI AERODROM NIŠ RS015121 – CI VRANJE RS015024 – CI LESKOVAC RS015172 – CI PREŠEVO RS015164 – CI PROHOR PČINJSKI RS015105 – CI TERMINAL PREŠEVO RS015288 – CI ŽELEZNČKA STANICA RISTOVAC RS015113 – CR KNJAŽEVAC RS015083 – CR POŠTA NIŠ RS015407 – CR PROKUPLJE
510
RS015032 – CR RIBARCI RS015040 – CR STREZIMIROVCI RS015075 - CR ŽELEZNIČKA STANICA NIŠ CUSTOM HOUSE NOVI SAD CARINARNICA NOVI (RS021008) SAD RS021091 – CI BATROVCI Carinska 1 RS021024 – CI BAČKA PALANKA 21000 Novi Sad RS021083 – CI ŽELEZNIČKA S E R B I A STANICA ŠID RS021016 – CI LUKA I SKLADIŠTA NOVI SAD RS021105 – CI MOST BAČKA PALANKA RS021067 – CI RANŽIRNA ŽELEZNIČKA STANICA NOVI SAD RS021342 – CI ŠID RS021369 – CR BEČEJ RS021040 – CR VRBAS RS021202 – CR ZA POSLOVE CARINSKOG NADZORA NOVI SAD RS021440 – CR ZA REČNI SAOBRAĆAJ NOVI SAD RS021300 – CR LJUBA RS021156 – CR NEŠTIN RS021458 – CR NOVI SAD RS021059 – CR POŠTA NOVI SAD RS021377 – CR SLOBODNA ZONA NOVI SAD RS021270 – CR SOT CUSTOM HOUSE PRIŠTINA CARINARNICA NIŠ (RS031003) (PRIŠTINA) RS031321 – CP DEPCE Dimitrija Tucovića 16 RS031330 – CP KONČULJ 18000 Niš RS031305 – CP MERDARE S E R B I A RS031313 – CP MUTIVODE CUSTOM HOUSE SOMBOR CARINARNICA (RS022004) SOMBOR RS022012 - CR APATIN Industrijska zona bb RS022020 – CI BAČKI BREG 25000 Sombor RS022039 – CI BEZDAN-MOHAČ S E R B I A RS022128 – CI BOGOJEVO RS022047 – CR SOMBOR RS022144 – CR BEZDAN RS022292 – CR ŽELEZNIČKA STANICA BOGOJEVO CUSTOM HOUSE SUBOTICA CARINARNICA (RS025003) SUBOTICA
511
RS025046 – ŽELEZNIČKA Bose Milićević bb STANICA SUBOTICA 25000 Subotica RS025038 – JAVNA SKLADIŠTA S E R B I A SUBOTICA RS025267 – CI KELEBIA RS025062 – CI SENTA RS025054 – CI TERMINAL KELEBIJA RS025011 – CI TERMINAL HORGOŠ RS025151 – CI HORGOŠ RS025160 – CR SLOBODNA ZONA SUBOTICA CUSTOM HOUSE UŽICE CARINARNICA UŽICE (RS046000) Miloša Obrenovića bb RS046094 – CI KOTROMAN 25000 Subotica RS046043 – CI PRIJEPOLJE S E R B I A RS046108 – CI UVAC RS046027 – CI UŽICE RS046086 – CR BAJINA BAŠTA RS046060 – CR ŽELEZINIČKA STANICA PRIJEPOLJE KOLOVRAT RS046035 – CR POŽEGA RS046078 – CI GOSTUN RS046051 – CR JABUKA RS046124 – CR SLOBODNA ZONA UŽICE CUSTOM HOUSE ŠABAC CARINARNICA ŠABAC (RS042005) Beogradski put bb RS042188 – CI BADOVINCI 15000 Šabac RS042145 – CI VALJEVO S E R B I A RS042200 – CI LJUBOVIJA RS042153 – CI MALI ZVORNIK RS042072 – CI SREMSKA MITROVICA RS042102 – CI SREMSKA RAČA RS042196 – CI TRBUŠNICA RS042056 – CI ŠABAC RS042277 – CR SLOBODNA ZONA ŠABAC 2 Päringuteate saatja Vt lahter 1
3 Päringuteate saaja Vt lahter 1
4 Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse Vt lahter 1 saatja 5 Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse Vt lahter 1 saaja
512
6 Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Vt lahter 1 või NCTSiga seotud dokumentide saaja UPRAVA CARINA Odeljenje za tranzit robe Ms. Olga Protić Bul. Zorana Đinđića 155a 11070 Novi Beograd S E R B I A Tel: +381 11 3195763 Fax. +381 11 2699722 e-mail. [email protected] [email protected]
SLOVAKI VABARIIK
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Finančné riaditeľstvo SR saatja Odbor colný Mierová 23 SK-815 11 Bratislava 3. Päringuteate saaja Finančné riaditeľstvo SR Odbor colný odbor Mierová 23 SK-815 11 Bratislava 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Finančné riaditeľstvo SR taotluse Odbor colný saatja Mierová 23 SK-815 11 Bratislava 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Finančné riaditeľstvo SR taotluse Odbor colný saaja Mierová 23 SK-815 11 Bratislava 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Finančné riaditeľstvo SR NCTSiga seotud dokumentide Odbor colný saaja Mierová 23 SK-815 11 Bratislava
E-post: [email protected] Faks: +421.2.4342.00.65
513
SLOVEENIA
1. Teavitamiskiri FINANČNI URAD NOVA GORICA Oddelek za tranzit CENTRALNA TRANZITNA PISARNA Mednarodni prehod 2b, Vrtojba SI-5290 ŠEMPETER PRI GORICI SLOVENIJA 2. Päringuteate Vt lahter 1 saatja 3. Päringuteate Vt lahter 1 saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Vt lahter 1 dokumentide saaja E-post: [email protected] Faks: +38652976839
HISPAANIA
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude E-post: dokumentide Faks: saaja
514
ROOTSI
1. Teavitamiskiri Tullverket Box 850 S-201 80 MALMÖ 2. Päringuteate Tullverket saatja Box 850 S-201 80 MALMÖ 3. Päringuteate Tullverket saaja Box 850 S-201 80 MALMÖ 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Asjaomane tolliasutus taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Asjaomane tolliasutus taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Tullverket NCTSiga seotud dokumentide Box 850 saaja S-201 80 MALMÖ
E-post: Faks:
ŠVEITS
1. Teavitamiskiri Lähtetolliasutus 2. Päringuteate Lähtetolliasutus saatja või üks järgmistest kesktolliasutustest: - Bern, COL No. CH001001 - Kreuzlingen, COL No. CH002001 - Genève-Routes, COL No. CH003001 - Chiasso, COL No. CH004001 3. Päringuteate Päringuteade: Sihttolliasutus saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli Lähtetolliasutus, vahetolliasutus või taotluse sihttolliasutus saatja Kesksed uurimisasutused või Eidgenössische Oberzolldirektion = „Šveitsi Tolli Peadirektoraat“ Bern
515
5. Tollivormistusjärgse kontrolli Sihttolliasutus taotluse Lähtetolliasutus saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Kesktolliasutused: NCTSiga seotud dokumentide - Bern, COL No. CH001001 saaja - Kreuzlingen, COL No. CH002001 - Genève-Routes, COL No. CH003001 - Chiasso, COL No. CH004001
E-post: Faks:
ÜHENDKUNINGRIIK
1. Teavitamiskiri HM Revenue and Customs Central Community Transit Office (CCTO) Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM 2. Päringuteate HM Revenue and Customs saatja Central Community Transit Office (CCTO) Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM 3. Päringuteate HM Revenue and Customs saaja Central Community Transit Office (CCTO) Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM 4. Tollivormistusjärgse kontrolli HM Revenue and Customs taotluse Central Community Transit Office (CCTO) saatja Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM
516
5. Tollivormistusjärgse kontrolli HM Revenue and Customs taotluse Central Community Transit Office (CCTO) saaja Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude HM Revenue and Customs NCTSiga seotud dokumentide saaja Central Community Transit Office (CCTO) Custom House Main Road Harwich Essex CO12 3PG UNITED KINGDOM
E-post: [email protected] Faks: +44 1255 244 784
GUERNSEY
1. Teavitamiskiri States of Guernsey Customs and Excise New Jetty, White Rock, St Peter Port, Guernsey CHANNEL ISLANDS GY1 2LL 2. Päringuteate States of Guernsey Customs and Excise saatja New Jetty, White Rock, St Peter Port, Guernsey GY1 2LL CHANNEL ISLANDS 3. Päringuteate States of Guernsey Customs and Excise saaja New Jetty, White Rock, St Peter Port, Guernsey GY1 2LL CHANNEL ISLANDS
517
4. Tollivormistusjärgse kontrolli States of Guernsey Customs and Excise taotluse New Jetty, saatja White Rock, St Peter Port, Guernsey GY1 2LL CHANNEL ISLANDS 5. Tollivormistusjärgse kontrolli States of Guernsey Customs and Excise taotluse New Jetty, saaja White Rock, St Peter Port, Guernsey GY1 2LL CHANNEL ISLANDS 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude States of Guernsey Customs and Excise NCTSiga seotud dokumentide New Jetty, saaja White Rock, St Peter Port, Guernsey GY1 2LL CHANNEL ISLANDS
E-post: [email protected] Faks: +44 1481 712 248
JERSEY
1. Teavitamiskiri States of Jersey Customs and Immigration Service La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS 2. Päringuteate States of Jersey Customs and Immigration saatja Service La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS
518
3. Päringuteate States of Jersey Customs and Immigration saaja Service La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS 4. Tollivormistusjärgse kontrolli States of Jersey Customs and Immigration taotluse Service saatja La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS 5. Tollivormistusjärgse kontrolli States of Jersey Customs and Immigration taotluse Service saaja La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude States of Jersey Customs and Immigration NCTSiga seotud dokumentide Service saaja La Route du Port Elizabeth St Helier Jersey JE1 1JD CHANNEL ISLANDS
E-post: [email protected] Tel: +44 1534 448 000 Faks: +44 1534 448 034
HORVAATIA
1. Teavitamiskiri CARINSKA UPRAVA RH Sektor za carinski sustav i procedure Odjel za potrage i zaključenje postupaka Alexandera von Humboldta 4a 10 000 Zagreb, Hrvatska E-post: [email protected] 2. Päringuteate Vt lahter 1 saatja 3. Päringuteate Vt lahter 1 saaja
519
4. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli Vt lahter 1 taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude Vt lahter 1 NCTSiga seotud dokumentide saaja
TÜRGI
Lähtetolliasutus
1. Teavitamiskiri 2. Päringuteate saatja 3. Päringuteate saaja 4. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse saatja 5. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse saaja 6. Vormi TC 20 (A) ja kõigi muude NCTSiga seotud dokumentide saaja E-post: Faks:
520
8.2. Protseduuri pidajale saadetava teavitamiskirja näidis
[Lähteriigi pädeva asutuse nimi] [Koht ja kuupäev] [Protseduuri pidaja nimi ja aadress] Teema: Ühis- / liidu transiidiprotseduur Puudub tõend transiidiprotseduuri lõppemise kohta
Lugupeetud ... Te olete järgmis(t)e ühis- / liidu transiidideklaratsiooni(de) protseduuri pidaja:
[transiidideklaratsiooni(de) viitenumber/-numbrid ja kuupäev(ad] lähtetolliasutusest [lähtetolliasutuse nimi]
Kooskõlas 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikli 49 lõigetega 2 ja 5 ning I liite II lisaga / komisjoni 24. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 310 lõigetega 2 ja 5 ning lisaga 72-04 teatame, et me ei ole saanud tõendit eespool nimetatud transiidideklaratsiooni(de)ga seotud transiidiprotseduuri lõppemise kohta.
Palume saata üksikasjad ja dokumendid, mis tõendavad protseduuri lõppemist. Andke ka teada muutunud siht- ja/või vahetolliasutustest. Palume asjaomane teave saata 28 päeva jooksul käesoleva kirja kuupäevast.
[Tollivõlg tekib sellele 28-päevasele tähtajale järgneva kuu jooksul, kui te teavet ei saada või kui saadetud teabest ei piisa, et me saaksime jätkata uurimist sihttolliasutuses.] [Me peame algatama päringuprotseduuri kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil lõpeb tähtaeg kauba esitamiseks sihttolliasutusele.] See tuleneb 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni artikli 114 lõikest 2 ja I liite II lisast / komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega) artiklist 77 / komisjoni 24. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) lisast 72-04.
Tõendiks võib olla üks järgmistest:
liikmesriigi või ühistransiidiprotseduuri sihtriigi tolliasutuse kinnitatud dokument, milles kaup identifitseeritakse ja tõendatakse selle esitamist sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale; selle riigi tolli kinnitatud tollidokument või muu dokument, kus tõendatakse, et kaup on konventsiooniosalise tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;
521
– kolmandas riigis väljastatud tollidokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile; kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokument, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses riigis vabas ringluses olevaks.
Teie esitatud tõend peab olema kooskõlas 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni I liite artikliga 51 / komisjoni 24. novembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikliga 312.
Kui teil ei ole võimalik tõendada asjaomas(t)e deklaratsiooni(de)ga seotud protseduuri lõppemist, siis vastavalt 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni I liite artiklites 112 ja 113 / Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklis 79 sätestatud tingimustele loetakse teid vastutavaks asjaomas(t)e deklaratsiooni(de)ga seotud kauba suhtes tekkinud tollivõla eest (impordi- või eksporditollimaksud ja muud maksud).
Kui teil ei ole võimalik tõendada, et kõnealune transiidiprotseduur on lõppenud, palume teil vastavalt 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni I liite artiklile 114 / Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artiklile 87 esitada kogu olemasolev teave koos tõenditega eelkõige selle koha (riigi) kohta, kus teie arvates toimusid tollivõla tekkimist põhjustanud sündmused.
Lugupidamisega
522
8.3. Päringuteate TC 20 näidis ja selgitavad märkused
TC 20 – PÄRINGUTEADE
I. TÄIDAB LÄHTERIIGI PÄDEV ASUTUS
A. Transiidideklaratsioon nr B. Sihttolliasutus (nimi ja riik)
Koopia (…) lisatud.
C. Lähteriigi pädev asutus (nimi ja aadress) D. Ettenähtud vahetolliasutused (nimi ja riik) 1. 2. 3. 4.
E. Transpordivahendi identifitseerimisandmed:
F. Kaubasaaja (nimi ja täielik aadress)
G. Protseduuri pidaja esitatud teabe kohaselt on kaubasaadetis:
1. esitatud teie asutuses |__|__|__| 2. kätte toimetatud kaubasaajale |__|__|__| P K A P K A • 3. kätte toimetatud ...... |__|__|__| (isiku või äriühingu nimi ja aadress) P K A
H. Dokumendi kviitung, väljastatud teie asutusest |__|__|__| , on mulle esitatud. P K A
I. Protseduuri pidajal puudub igasugune teave kauba asukoha kohta.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
II. TÄIDAB SIHTRIIGI PÄDEV ASUTUS: TAOTLUS
Edasise uurimise jaoks palutakse lähtetolliasutusel saata või edastada:
• 1. kauba täpne kirjeldus • 2. kaubaarve koopia
• 3. kaubamanifesti, veokirja koopia • 4. selle isiku nimi, kes vastutab või lennuveokirja koopia formaalsuste eest sihttolliasutuses
• 5. järgmised dokumendid või järgmine teave (palun täpsustada):
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
III. TÄIDAB LÄHTETOLLIASUTUS: VASTUS TAOTLUSELE
• 1. Teave, koopiad või dokumendid on lisatud 1 2 3 4 5 • 2. Teave, koopiad või dokumendid, millele on viidatud taotluse punktides • • • on / ei ole kättesaadavad.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
523
IV. TÄIDAB SIHTRIIGI PÄDEV ASUTUS:
• 1. Tõend protseduuri lõppemise kohta on tagastatud |__|__|__| kinnitatud koopia P K A a) saadud dokumendist • b) tagastatud dokumendist on kinnituseks lisatud
• 2. Kinnitatud tõend protseduuri lõppemise kohta on lisatud käesolevale päringuteatele.
• 3. Maksud on sisse nõutud.
• 4. Päringud on tehtud ja tõend protseduuri lõppemise kohta tagastatakse niipea kui võimalik.
• 5. Kaubasaadetis esitati siin ilma asjakohaste dokumentideta.
• 6. Dokumendid esitati siin ilma kaubasaadetiseta.
• 7. Kaubasaadetist ega asjakohaseid dokumente ei ole siin esitatud ja • a) asjaomast teavet ei ole võimalik saada. • b) TC 20 edastatakse eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele ……………………………….. (nimi ja riik) • c) TC 20 saadetakse viimasesse ettenähtud vahetolliasutusse, mis on nimetatud I lahtri punktis D.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
V. TÄIDAB VIIMANE ETTENÄHTUD VAHETOLLIASUTUS
• 1. Transiiditeatis esitati siia |__|__|__| P K A • 2. Transiiditeatise saatis mulle viimane tegelik vahetolliasutus … (nimi), kellele see oli esitatud |__|__|__| P K A • 3. Transiiditeatist ei ole siin esitatud. TC 20 edastatakse eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
VI. TÄIDAB EELMINE ETTENÄHTUD VAHETOLLIASUTUS
• 1. Transiiditeatis esitati siin |__|__|__| P K A • 2. Transiiditeatise saatis mulle viimane tegelik vahetolliasutus … (nimi), kellele see oli esitatud |__|__|__| P K A • 3. Transiiditeatist ei ole siin esitatud. TC 20 edastatakse eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
VII. TÄIDAB EELMINE ETTENÄHTUD VAHETOLLIASUTUS
• 1. Transiiditeatis esitati siia |__|__|__| P K A • 2. Transiiditeatise saatis mulle viimane tegelik vahetolliasutus … (nimi), kellele see oli esitatud |__|__|__| P K A • 3. Transiiditeatist ei ole siin esitatud. TC 20 edastatakse eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
VIII. TÄIDAB EELMINE ETTENÄHTUD VAHETOLLIASUTUS
524
• 1. Transiiditeatis esitati siia |__|__|__| P K A • 2. Transiiditeatise saatis mulle viimane tegelik vahetolliasutus … (nimi), kellele see oli esitatud |__|__|__| P K A • 3. Transiiditeatist ei ole siin esitatud. TC 20 edastatakse eelmisele ettenähtud vahetolliasutusele.
Koht ja kuupäev: Allkiri: Tempel:
TC 20 – Päringuteade – Selgitavad märkused 1. Teave ja vastused märgitakse ristikesega selleks ettenähtud lahtrisse. 2. Päringuteadet kasutatakse kõigi, nii lihtsustatud kui ka muude transiidiprotseduuride puhul, mille alusel tuleb lähteriigi pädevale asutusele esitada tõend kõnealuse protseduuri lõppemise kohta. 3. I lahtri punkti A märgib taotluse esitanud pädev asutus selle transiidideklaratsiooni (SAD, TAD või deklaratsioonina kasutatav veodokument) viitenumbri, mille puhul ei ole tõendit protseduuri lõppemise kohta. Lisada tuleb deklaratsiooni koopia. 4. I lahtri punkti E märgitakse kasutatava transpordivahendi identifitseerimisandmed, kui nende andmete esitamist nõuti deklaratsioonil, või muul juhul, kui need on pädevale asutusele (protseduuri pidaja kaudu) teada. 5. I lahtri punkti F märgib taotluse esitanud pädev asutus deklareeritud kaubasaaja(d), olgu need volitatud või mitte, kui nende esitamist nõuti deklaratsioonil, või muul juhul arvatava(d) kaubasaaja(d), kes võisid asutusele teadaolevatel andmetel kauba vastu võtta. 6. I lahtri punkti G-3 märgitakse protseduuri pidajale teada olevad tegelikud kaubasaajad. 7. II lahtri punktis 3 palub taotluse saanud pädev asutus veodokumentide edastamist juhul, kui need ei kujuta endast transiidideklaratsiooni (vastasel juhul täidetakse I lahtri punkt A). 8. IV lahtris teatab taotluse saanud pädev asutus lähteriigi pädevale asutusele oma uurimise tulemustest, mis ei ole nimetatud asutuse jaoks siduvad. 9. IV lahtri punktis 1 teeb taotluse saanud pädev asutus märke lahtrisse a, kui ta tagastab SADi eksemplari 1 või TADi esimese eksemplari kinnitatud ja tembeldatud koopia, mille ta on saanud taotluse esitanud pädevalt asutuselt. Muudel juhtudel (koopia SADi eksemplarist 4, TADi teisest eksemplarist või mõnest muust dokumendist, nt paberipõhise lennu-/meretransiidi igakuisest loendist, mis tõendab protseduuri lõppemist) tehakse märge lahtrisse b. Kui taotluse saanud asutus edastab vormi TC 20, teeb ta märke punkti 7 asjakohasesse lahtrisse ja lisab vajaduse korral vajalikud üksikasjad. Ta teavitab lähteriigi pädevat asutust, saates sellele päringuteate koopia. Iga vahetolliasutus, kes ei leia transiiditeatist, toimib samal viisil. 10. Iga transiidideklaratsiooni jaoks täidetakse eraldi vorm TC 20.
525
8.4. Teabevormi TC 20A näidis
TC 20A ÜHIS- / LIIDU TRANSIIDIPROTSEDUUR TEABE SAATMINE / NCTS VEDUDEGA SEOTUD DOKUMENDID
1. DEKLARATSIOON MRN ………………….. Päringuprotseduur (viide): Sissenõudmisprotseduur (viide): 2. LÄHTERIIGI PÄDEV ASUTUS 3. SIHTRIIGI PÄDEV ASUTUS Nimi ja aadress: Nimi ja aadress:
Kontaktandmed Kontaktandmed Nimi: Nimi:
Tel: Tel: Faks: Faks: E-post: E-post:
4. LISATUD DOKUMENDID 1. 2. 3..: …………… ...…………………………………………………………………………………………...
5. LISA(D): ……………… (koguarv)
6. PÄDEV ASUTUS LÄHTERIIGIS SIHTRIIGIS Koht ja kuupäev: Allkiri Tempel
526
8.5. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse TC 21 näidis
TC 21 – KONTROLLITAOTLUS I. TAOTLUSE ESITANUD ASUTUS II. TAOTLUSE SAANUD PÄDEV ASUTUS (nimi ja täielik aadress) (nimi ja täielik aadress)
III. KONTROLLITAOTLUS • pisteline kontroll • punktis C või D nimetatud põhjusel Palun kontrollida
A. Templi ja allkirja ehtsust • 1) lisatud SADi või TADi ...... tagastatava eksemplari nr … lahtris „Sihttolliasutuse kontroll“ • 2) lisatud SADi või TADi ...... tagastatava eksemplari lahtris F ja/või G
• 3) lisatud SADi eksemplari 4 või TADi teise eksemplari ...... lahtris „Lähtetolliasutus“ (lahter C) • 4) lisatud SADi eksemplari 4 või TADi teise eksemplari ...... lahtris „Lähtetolliasutuse kontroll“ (lahter D) • 5) lisatud SADi eksemplari 4 või TADi teise eksemplari ...... lahtris „Pakkeüksused ja kauba kirjeldus“ (lahter 31) • 6) arvel nr ...... , välja antud ...... / veodokumendil nr ...... , välja antud ...... (lisatud)
B. Kinnitusmärgete ehtsust 1) lahtri(te)s...... 1 • 2) äridokumendil nr ...... , ...... [kuupäev] (lisatud)
C. •Lisatud alternatiivse tõendi ehtsust ja õigsust.
D. Kontrolli taotletakse põhjusel, et: • 1) tempel puudub • 2) allkiri puudub • 3) tempel ei ole loetav • 4) lahter on täidetud puudulikult • 5) on tehtud initsiaalideta ja kinnitamata • 6) vormil on kustutusi ja/või ülekirjutusi kustutusi • 7) tempel on tundmatu •8) kasutamise kuupäev või teave • 9) muud põhjused (täpsustada) sihtkoha kohta puudub
Koht ...... , kuupäev ...... Allkiri ...... (Tempel)
1 Märkida kontrollitavate lahtrite numbrid. IV. KONTROLLI TULEMUS • A. Tempel ja allkiri on ehtsad
• B. Vormi ei ole pädevatele asutustele esitatud ja 1) tempel näib olevat järele tehtud või võltsitud 2) templit näib olevat kasutatud nõuetevastaselt 3) allkiri ei kuulu pädeva asutuse vastutavale ametnikule • C. Kinnitusmärked on õiged
• D. Kinnitusmärked ei ole õiged; need peaksid olema järgmised:
• E. Märkused: 1) tempel on loetav • 2) allkiri on olemas 3) lahter on täidetud 4) kustutused on initsiaalidega ja kinnitatud 5) kustutuste ja/või ülekirjutuste põhjused: • 6) tempel on ehtne ja seda võib aktsepteerida 7) kuupäev on olemas 8) alternatiivne tõend vastab nõuetele 9) muud põhjused (täpsustada) ja seda võib aktsepteerida Koht ...... , kuupäev ......
Allkiri ...... (Tempel) __ Märkused 1. Iga kontrollitava vormi jaoks esitatakse eraldi taotlus. 2. Teave ja vastused märgitakse ristikesega vastavasse lahtrisse 3. Taotluse saanud pädev asutus tagab selle menetlemise eelisjärjekorras.
527
8.6. Tollivormistusjärgse kontrolli taotluse TC 21A näidis
TC 21 (A) – KONTROLLITAOTLUS
1. Taotluse esitanud asutus 2. Taotluse saanud pädev asutus (nimi ja täielik aadress) (nimi ja täielik aadress)
3. TAOTLETAKSE JÄRGMISTE KAUBASAADETISTE STAATUSE KONTROLLI, MILLE KOHTA ON ALLPOOL ESITATUD/LISATUD* VÄLJAVÕTTED LENNUVEOKIRJAST/KAUBAMANIFESTIST*: Loa omaniku nimi ja aadress Lennuk/laev* ja väljumiskuupäev
Lähtelennujaam/-sadam*:
Artikkel Lennuveokirja Konteineri Lasti Pakkeüksust Mass (kg) Deklareerit /kaubamanifes nr (või kirjeldus e arv või maht ud staatus ti markeering (T1, T2, TF, number ja nr) TD, C, F, X)
(1) (2) (3) (4) (5) 4. KONTROLLI TULEMUS Kõigi kaubasaadetiste kontrolli tulemus on rahuldav, välja arvatud järgmiste artiklite puhul: (Tõendavad dokumendid lisatud)
5. KONTROLLIV ASUTUS:
Nimi: ...... Allkiri: ......
Kuupäev: ...... Tempel: ...... * Mittevajalik läbi kriipsutada. Taotlust kasutatakse korraga ainult ühe ettevõtja, lennuki või laeva suhtes. Täidetud taotlus saata lahtris 1 näidatud asutusele.
528
8.7. Päringuprotseduuri kasutamise näited
Kui päringuprotseduuri lõppedes ei ole transiidiprotseduur ikka veel lõpetatud, võib lähteriigi pädeval asutusel abi olla järgmistest näidetest, et otsustada selle üle, missugune asutus on pädev tollivõlga sisse nõudma. a) Transiitvedu, mis ei läbi vahetolliasutusi (sisevedu ainult ühe konventsiooniosalise territooriumil)
See olukord saab tähendada ainult kas liidu piires toimuvat liidu transiitvedu või transiitvedu, mis hõlmab ainult ühe muu konventsiooniosalise territooriumi (vedu ei hõlma ühistransiiti).
Näide:
[Taani – Saksamaa – Prantsusmaa – Hispaania]
Sihtriigi pädev asutus (sama konventsiooniosalise või sama riigi asutus) ei saa anda mingit tõendit kauba esitamise kohta sihtkohas.
Kaubasaadetis „kadus“ kõnealuse konventsiooniosalise/riigi territooriumil. b) Transiitvedu, mis läbib vahetolliasutusi sama konventsiooniosalise territooriumilt väljumisel ja siis sinna sisenemisel (ühe või mitme kolmanda riigi kaudu, v.a ühistransiidiprotseduuri riigid)
Praktikas saab selline olukord tekkida ainult liidus.
Näide:
(Poola – Ukraina – Rumeenia)]
Sihtriigi pädev asutus ei saa anda mingit tõendit kauba esitamise kohta sihtkohas ja
I. Sisenemise (taassisenemise) koha tolliasutus saatis asjaomasele konventsiooniosalisele (Rumeenia) sõnumi IE118:
kaubasaadetis on taassisenenud selle konventsiooniosalise territooriumile ning siis kuhugi „kadunud“.
II. Asjaomase konventsiooniosalise territooriumilt väljumise koha (Poola) tolliasutus saatis sõnumi IE118, kuid sama konventsiooniosalise territooriumile sisenemise (taassisenemise) koha (Rumeenia) tolliasutus mitte: kaubasaadetis „kadus“ kahe vahetolliasutuse vahel kolmandas riigis (Ukrainas).
III. Sõnumeid IE118 ei saadetud asjaomase konventsiooniosalise territooriumilt väljumisel (Poolas) ega ka sisenemisel (taassisenemisel) sama konventsiooniosalise territooriumile (Rumeenias):
529
kaubasaadetis ei ole väljunud asjaomase konventsiooniosalise territooriumilt ning „kadus“ lähtetolliasutuse ja esimese väljumisvahetolliasutuse vahel. c) Transiitvedu, mis hõlmab ainult (sisenemis)vahetolliasutusi konventsiooniosaliste piiridel
Näide:
[Poola – Tšehhi Vabariik – Saksamaa – Šveits – Prantsusmaa]
I. Sõnumit IE118 ei saadetud viimases vahetolliasutuses (sisenemisel Prantsusmaale), kuid saadeti eelmises vahetolliasutuses (sisenemisel Šveitsi):
kaubasaadetis jõudis Šveitsi, kuid „kadus“ Šveitsi sisenemise vahetolliasutuse ja Prantsusmaal asuva sisenemise vahetolliasutuse vahel;
II. Ei saadetud ühtki sõnumit IE118:
kaubasaadetis ei ole väljunud konventsiooniosalise lähteriigi territooriumilt ja on kuhugi „kadunud“. d) Transiitvedu, mis hõlmab vahetolliasutusi konventsioonisosaliste ja kolmandate riikide vahelistel piiridel
Näide:
[Kreeka, Bulgaaria/Rumeenia – Ukraina – Slovakkia – Poola]
Seda olukorda on kirjeldatud näites b. Olukord ja lahendus on seega mutatis mutandis sarnased.
530
VIII OSA – TOLLIVÕLG JA SELLE SISSENÕUDMINE
1. Sätete kohaldamismisala
Konventsiooni Käesolev peatükk käsitleb tollivõla ja selle sissenõudmisega seotud I liite IV jaotis sätete kohaldamisala ühis- ja liidu transiidiprotseduuris. LTS art 79, 84 ja 87 VIII osa eesmärk on anda kooskõlastatud ülevaade olukordadest, DA art 77, art 85 lg kui tollivõlg tekib kas üksnes ühis- või liidu transiitvedude käigus, 1, RA art 165 ja 311 teha kindlaks võlgnikud ja määrata üheselt kindlaks, missugused riigid vastutavad võlgnikelt ja käendajatelt võla sissenõudmise eest. Kuid sellega need sätted piirduvad. Igale konventsiooniosalisele on jäetud vastutus tegeliku sissenõudmise eest vastavalt konventsiooniosalise enda asjakohastele eeskirjadele, välja arvatud sissenõudmisprotseduuri algatamise tähtaeg. Liidu jaoks on tollivõlga käsitlevad ühtlustatud eeskirjad sätestatud liidu tolliseadustikus.
1.1. Mõisted
Võlg Ühistransiidiprotseduuri konventsiooni tähenduses on „võlg“ isiku
Konventsiooni kohustus tasuda impordi- või eksporditollimaksud ja muud I liite art 3 lg 1 ühistransiidiprotseduurile suunatud kaubaga seotud maksud.
Tollivõlg Liidus on tollivõlg määratletud kui „isiku kohustus tasuda [...]
LTS art 5 lg 18 impordi- või eksporditollimaksu summa“ vastavalt tolliseadustiku artiklis 56 sätestatule. Kuna liidu transiidieeskirjadega nähakse ette ka „muude maksude“ (muude tasude) peatamine, laieneb liidu tolliseadustiku teatavate sätete kohaldamisala ka muudele tasudele seoses tagatistega, tollivõlaga ja selle sissenõudmisega (nt liidu tolliseadustiku artikli 89 lõige 2).
Käesolevas dokumendis hõlmab termin „tollivõlg“ mõlemat ülalnimetatud määratlust.
Sissenõudmine Ühis- ja liidu transiidiprotseduuriga seoses kasutatav üldtermin
531
„sissenõudmine“ hõlmab kõiki samme mis tahes võlgnetavate summade kogumisel.
1.2. Finants- ja karistussätete eristamine
Konventsiooni Seoses transiidiprotseduuriga tuleb veo ajaks peatatud tollivõlg sisse I liite art 112 nõuda juhul, kui transiidiprotseduur ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, LTS art 79 pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et tollivõlg on tekkinud kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise või protseduurile suunamise või protseduuri kasutamise tingimuste täitmata jätmise tõttu.
Olukorrad, kus tekib tollivõlg, meenutavad sageli rikkumisi või eeskirjade eiramisi, millega ei kaasne mitte objektiivselt tasumisele kuuluvate maksusummade sissenõudmine, vaid haldus- või kriminaalõiguslike meetmete rakendamine. Käsiraamatu käesolev osa hõlmab ainult neid olukordi, kus on tekkinud objektiivne tollivõlg; siin ei käsitleta kriminaalõiguslikku aspekti, mis kuulub iga liikmesriigi või ühistransiidiprotseduuri riigi pädevusalasse.
2. Tollivõla tekkimine/mittetekkimine, eiramised ning võlgnike ja käendajate kindlakstegemine
Käesolev peatükk käsitleb järgmist:
tollivõla tekkimine ja mittetekkimine; protseduurinõuete eiramine; muud protseduuriga seotud eiramised; võlgnike ja käendajate kindlakstegemine.
2.1. Tollivõla tekkimine/mittetekkimine
2.1.1. Tollivõla tekkimine
2.1.1.1. Kauba ebaseaduslik väljaviimine tollijärelevalve alt protseduuri ajal
Konventsiooni Tollivõlg tekib, kui kaup viiakse protseduuri ajal tollijärelevalve alt I liite art 112 lg 1 p a välja kohustusi rikkudes või, nagu on sätestatud konventsioonis,
532
LTS art 79 lg 1 p a „viiakse ühistransiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja“. Kui ja lg 2 p a kaup viiakse tollijärelevalve alt välja kohustusi rikkudes, tekib võlg kohe, kui kaup on protseduuri ajal tollijärelevalve alt välja viidud.
Konventsiooni Välja arvatud juhul, kui kaup on transpordivahendist ilmselgelt I liite art 112 lg 3 p a ja art 114 varastatud, on sageli raske kindlaks teha kauba tollijärelevalve alt
LTS art 79 väljaviimise täpset hetke ja kohta, mis mõistagi on omavahel seotud. Sellest hoolimata on kauba tollijärelevalve alt väljaviimise hetk ainult suhteliselt oluline, sest kaup jääb tavaliselt protseduurile suhteliselt lühikeseks ajaks ja tollivõla summa arvestamist mõjutavad tegurid ei tohiks selle aja jooksul oluliselt muutuda. Kui tollijärelevalve alt väljaviimise täpset kohta ja kuupäeva ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kohaks see riik, kelle vastutusalas on viimane lähtetolliasutusele piiriületusest teatanud vahetolliasutus või, kui see puudub, siis riik, kelle vastutusalas on lähtetolliasutus, ning kuupäevaks esimene tööpäev pärast seda, kui lõpeb kauba sihttolliasutusele esitamise tähtaeg.
Viimases vahetolliasutuses esitatav piiriületamise teatise sõnum (IE118) hõlbustab vähemalt selle riigi kindlakstegemist, kus kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja viidi.
2.1.1.2. Kohustuse täitmata jätmine
Konventsiooni Tollivõlg tekib hetkel, mil „kohustust, mille täitmata jätmisega I liite art 112 kaasneb tollivõla teke, enam ei täideta“. Praktikas ei ole alati lihtne LTS art 79 kindlaks teha täpset hetke, mil selline täitmata jätmine ilmnes või algas. Sellistel juhtudel näitab praktika, et võib kasutada hetke, mil eiramine avastati.
Tollivõlg tekib hetkel, mil kaup suunatakse transiidiprotseduurile, kuid hiljem tehakse kindlaks, et ei ole täidetud tingimust, mille täitmine on kauba nimetatud protseduurile suunamise eelduseks.
2.1.2. Tollivõla tekkimine
Konventsiooni I Tollivõlga ei loeta tekkinuks juhul, kui asjaomane isik tõendab, et liite
533
art 112 lg 2 kohustuste täitmata jätmine tuleneb järgmisest:
LTS art 124 lg 1 p g kauba täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine (st kaup on muutunud kasutuskõlbmatuks); kauba laadist (nt loomulik aurustumine), ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingitud põhjused; või pädev asutus on andnud selleks loa29.
2.2. Protseduurinõuete eiramine
2.2.1. Kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimise olukorrad
Põhimõtteliselt hõlmab termin „kauba ebaseaduslik väljaviimine tollijärelevalve alt“ kõiki olukordi, kus tollil ei ole enam võimalik tagada tollieeskirjade ja vajaduse korral muude kauba suhtes kehtivate sätete täitmist (vt jaotis 2.1.1.1).
Kauba ebaseaduslikku transiidiprotseduurilt / tollijärelevalve alt väljaviimist kujutavad endast eelkõige järgmised olukorrad.
1. Kaupa ei esitata sihttolliasutusele või volitatud kaubasaajale, k.a olukorrad, kus:
kogu kaup või osa sellest on varastatud või veo käigus kaduma läinud („puuduv kaup“)30; tõend kauba esitamise kohta sihttolliasutusele on võltsitud; vedaja esitab kauba otse kaubasaajale, kes ei ole volitatud kaubasaaja; kogu deklareeritud kaup või osa sellest on asendatud muu kaubaga.
29 Liiduõiguse kohaselt on hävimine osa sisese töötlemise protseduurist; vt LTS artikli 5 lõige 37 .
30 Liidus loetakse tolliseadustiku artikli 124 ja delegeeritud määruse artikli 103 kohaselt, et tollivõlga ei ole tekkinud, kui transiidiprotseduurile suunatud liiduväline kaup on varastatud, tingimusel, et kaup leitakse kohe üles ja taastatakse selle
varastamise hetkel selle jaoks ettenähtud tolliõiguslik seisund.
534
2. Transiitveo või kauba tollistaatuse muutmine (nt ühis- / liidu transiidideklaratsiooni T1 asendamine ühis- / liidu transiidideklaratsiooniga T2 või liidu kauba tollistaatust tõendava dokumendiga T2L või T2LF või samaväärse märkega, nt tähed C või F lennuveokirjal või kaubamanifestil).
2.2.2. Olukorrad, mis ei kujuta endast kauba ebaseaduslikku tollijärelevalve alt väljaviimist
Selles jaotises kirjeldatud olukorrad ei kujuta endast kauba ebaseaduslikku tollijärelevalve alt väljaviimist. Näide sedalaadi olukordadest on rikutud tollitõkend, samas kui kaubasaadetis on nõuetekohaselt esitatud sihttolliasutusele. Veel üks liidu transiidiprotseduuri näide: viga lennuveokirjas märgitud liiduvälise kauba tollistaatuse määramisel, kui õhuteed pidi veetava kauba puhul kasutatakse elektroonilist manifesti liidu transiidiprotseduuri transiidideklaratsioonina (T1 asemel on kasutatud sümbolit C) ei loeta kauba ebaseaduslikuks väljaviimiseks tollijärelevalve alt, tingimusel et lennuettevõtja korrigeerib kauba tollistaatuse tollivormistusega sihtkohta saabumisel.
Asjaolu, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud, ei pruugi veel tähendada, et toimunud ei ole transiidiprotseduuriga seotud muude kohustuste eiramist või tekkinud tollivõlga (vt jaotis 2.3).
2.3. Muud protseduuriga seotud eiramised
2.3.1. Eiramised, mis võivad viia tollivõla tekkimiseni
Konventsiooni Olukordades, kus kaupa ei ole tollijärelevalve alt ebaseaduslikult I liite art 112 lg 1 p b välja viidud, tekib tollivõlg järgmistel juhtudel:
LTS art 79 lg 1 p a ja c kui jäetakse täitmata mõni protseduuri kasutamisest tulenev kohustus; või kui jäetakse täitmata mõni kauba protseduurile suunamisel ette
535
nähtud tingimus. Kui kohustuse täitmata jätmine kujutab kauba ebaseaduslikku väljaviimist tollijärelevalve alt – või viib selleni –, on see eiramine, mis viib tollivõla tekkimiseni ning tollijärelevalve alt ebaseaduslikku väljaviimist käsitlevate sätete (vt jaotised 2.1.1.1 ja 2.2.1) kohaldamiseni.
2.3.1.1. Protseduuri kasutamisega seotud kohustuse täitmata jätmine
See olukord tekib pärast kauba suunamist transiidiprotseduurile ja enne veo lõppemist.
Näited:
Konventsiooni ettenähtud teekonda ei ole järgitud; I liite art 33 lg 2
RA art 298 lg 2 tollitõkendid on rikutud, kaupa on ümber laaditud, kaup on
Konventsiooni transpordivahendilt maha laaditud või on veo ajal aset leidnud I liite art 44 vahejuhtum, pärast mida ei ole selle RA art 305 liikmesriigi/konventsiooniosalise pädevad asutused, kus transpordivahend asub, teinud vajalikke kandeid NCTSi;
kaup esitatakse sihttolliasutusele pärast selleks määratud tähtaja lõppemist ilma rahuldava selgituseta ja hilinemine on tingitud vedajast või protseduuri pidajast olenevatest asjaoludest;
loa omanik ei teata lihtsustatud lennu- või meretransiidiprotseduuri käigus toimunud eiramisest;
isik, kellel on lubatud kasutada lihtsustatud protseduuri, ei täida loas sätestatud tingimusi.
2.3.1.2. Protseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmata jätmine
See olukord võib tekkida transiidiprotseduuri käigus või enne seda, kui kaup transiidiprotseduurile suunatakse, kui asjaolud ei ilmne
536
enne kauba transiidiprotseduuriks vabastamist. (Kui asjaolud ilmneksid varem, ei antaks luba kaupa ära viia.) Võimalikud näited sellisest eiramisest on transiidiprotseduurile suunatud kaubad:
millel puudub transiidiprotseduuri jaoks vajalik tagatis (see on kehtetuks tunnistatud või tühistatud või selle kehtivusaeg on lõppenud) või tagatis ei kehti asjaomasel territooriumil (vedu kulgeb läbi liikmesriigi / ühistransiidiprotseduuri riigi territooriumi, mida tagatis ei hõlma) või üldtagatise või üldtagatisest vabastuse limiit on ületatud31;
mille on lähetanud volitatud kaubasaatja, kuid mille puhul vastupidiselt loa nõuetele;
kui lastil puudub tollitõkend; pole määratud tähtaega kaubasaadetise esitamiseks sihtkohas või ette nähtud teekonda, ehkki see oli kohustuslik. LTS artikkel 27 mille lähetajal on lihtsustatud protseduuri kasutamise luba, mis Konventsiooni on välja antud ebaõige või mittetäieliku teabe põhjal; I liite art 57
DA art 191 või liidu puhul veel ka: pärast loa tühistamist vastavalt tolliseadustiku artiklile 27;
mille puhul avastatakse hiljem, et üht lihtsustuse kasutamise tingimustest ei täideta (nt loamenetluse käigus ei ole omaniku muutumisest teatatud).
2.3.2. Protseduuri nõuete eiramised, mis ei vii tollivõla tekkimiseni
Konventsiooni Kohustuste täitmata jätmine juhul, „kui sellel puudub tegelik mõju I liite art 112 lg 2 protseduuri käigule“, ei vii tollivõla tekkimiseni. Nimetatud sätted LTS art 124 lg 1 jätavad konventsiooniosalistele õiguse määrata kindlaks olukorrad,
31 Sel juhul kontrollitakse tagatise kehtivust tagatiste haldamise süsteemi (GMS) abil.
537
p h mille suhtes võib erandit kohaldada, ja seega piirata nende ulatust.
2.3.2.1. Tollivõla mittetekkimisega seotud üldtingimused
LTS art 124, DA Kui kaup viidi transiidiprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja või art 103 kauba transiidiprotseduurile suunamisega seotud mis tahes tingimus Konventsiooni I liite art 112 lg 2 on täitmata, ei saa lugeda, et tollivõlga pole tekkinud, välja arvatud juhul, kui eiramised:
ei mõjuta märkimisväärselt transiidiprotseduuri nõuetekohast teostamist;
ei viita asjaomase isiku poolsele pettusele.
Pettuseks loetakse teod, mille suhtes võib algatada kriminaalasja, või selliste tegude toimepaneku katsed; võimaldavad olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täita tagantjärele.
See, kuidas „normaliseerimine“ toimub, sõltub asjaomasest kohustusest või tingimusest, kuid eeldab, et tollijärelevalve taastatakse (nt korrigeeritakse kauba tollistaatust).
2.3.3. Transiidiprotseduuriga seoses tekkinud tollivõlg
Ühis- või liidu transiidiprotseduuri suhtes kohaldatavad sätted ei hõlma juhtumeid, mis viivad tollivõla tekkimiseni ja selle sissenõudmiseni, kuid ei ole osa transiidiprotseduurist, olgugi et need ilmnevad „seoses“ transiitveoga. Sedalaadi tollivõlg tekib näiteks:
LTS art 77 tollideklaratsiooni alusel, mille kohaselt tekib tollivõlg siis, kui kaup imporditakse või kui transiidiprotseduur lõpeb (nt „lubamine vabasse ringlusse“); või
Konventsiooni imporditollimaksuga maksustava kauba ebaseaduslikul riiki I liite art 112
538
LTS art 79 sissetoomisel („salakaubavedu“), kuna kaupa veeti:
a) ilma transiidideklaratsioonita („deklaratsiooni puudumine“) või
b) transiidideklaratsiooniga, mis hõlmab muid kui tegelikult veetavaid kaupu („väär deklaratsioon“), või
c) transiidideklaratsiooniga, milles deklareeritud kogus on tegelikust väiksem („deklareerimata kaubakogus“),
ja seda ei ole suunatud transiidiprotseduurile. Punktides b ja c kirjeldatud olukorrad ei mõjuta tavaliselt asjaomase transiidiprotseduuri lõpetamist.
Kui tekib mõni „transiidiga seotud“ olukord ja see viib tollivõla tekkimiseni, peab olukorra avastanud asutus teatama lähteriigi pädevale asutusele kõigist tema poolt võetavatest meetmetest. Selle eesmärk on võimaldada lähteriigi pädeval asutusel kindlaks teha võimalikud eeskirjade eiramised seoses kaubaga, mida ei ole transiidiprotseduurile suunatud.
2.4. Võlgnike ja käendajate kindlakstegemine
2.4.1. Kes on võlgnikud
Vastavalt konventsiooni I liite artikli 113 lõikele 2 (liidu tolliseadustiku artikli 79 lõiked 3 ja 4):
protseduuri kasutamisest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel on võlgnikuks isik, kes peab täitma nimetatud kohustused.
Konventsiooni I liite artikli 8 lõike 1 kohaselt (liidu tolliseadustiku artikkel 233) on see protseduuri pidaja, kuid samamoodi võib see olla ka vedaja või kaubasaaja (konventsiooni I liite artikli 8 lõige 2 või liidu tolliseadustiku artikli 233 lõige 3). Igal juhul sõltub võlgniku kindlakstegemine konkreetsest täitmata jäänud kohustusest ning selle sätte sõnastusest, millega kohustus on ette nähtud;
539
protseduurile suunamisest tuleneva kohustuse täitmata jätmisel on võlgnikuks isik, kes peab täitma nimetatud protseduurile suunamisega seotud kohustused.
Neil juhtudel on võlgnikuks protseduuri pidaja kui isik, kes peab täitma kauba transiidiprotseduurile (sh lihtsustatud protseduurile) suunamisega seotud kohustused. Kui aga kauba protseduurile suunamise toiming eeldab tingimuste täitmist kolmandalt isikult, loetakse võlgnikuks samaväärselt ka see kolmas isik.
Konventsiooni Võlgnik on isik, kes viis kauba transiidiprotseduuri ajal I liite art 113 lg 1 tollijärelevalve alt välja. LTS art 79 lg 3
Lisaks loetakse võlgnikeks isikud, kes selles väljaviimises osalesid (kaasaaitajad) või kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid (omandajad või valdajad), kuid üksnes juhul, kui nad teadsid või oleksid pidanud teadma, et kaup viiakse tollijärelevalve alt välja. Siinkohal määrab teo tahtlikkus selle, kas asjaomast isikut võib lugeda võlgnikuks.
Lisaks loetakse võlgnikuks ka isik, kes peab täitma protseduuri kasutamisega seotud kohustusi. Ühis- või liidu transiidiprotseduuri puhul tähendab see esmajoones protseduuri pidajat. Tema vastutab tollivõla eest tingimusteta ja täiesti objektiivselt. Protseduuri pidaja võlgnikuks tunnistamisel tahtlikkust ei arvestata. Tuleb siiski märkida, et protseduuri kasutamisega seotud kohustuste täitmist võidakse nõuda muudelt isikutelt. Põhikandidaadid on vedaja ja kaubasaaja, kellele liidu või ühistransiidieeskirjadega on pandud konkreetseid kohustusi. Neid võidakse võlgnikuks lugeda muidugi ka muudel põhjustel, nt siis, kui nad on kaasa aidanud kauba ebaseaduslikule tollijärelevalve alt väljaviimisele või kui nad valdavad tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja viidud kaupa.
540
2.4.2. Nõuded võlgniku vastu
Konventsiooni Pädevad asutused algatavad sissenõudmisprotseduuri kohe, kui neil I liite art 116 lg 1 on võimalik arvutada võla summa ja teha kindlaks võlgnik(ud). LTS art 101
2.4.3. Eri võlgnikud ja nende solidaarvastutus
Konventsiooni Kui ühe võla eest vastutab mitu võlgnikku, vastutavad nad I liite art 113 lg 4 võlasumma maksmise eest solidaarselt. See tähendab, et LTS art 84 sissenõudmise eest vastutav asutus võib võla sisse nõuda ükskõik milliselt võlgnikult ja ühe võlgniku makstud võlasumma või osa võlasummast kustutab võla või osa võlasummast kõigi võlgnike suhtes. Üksikasjade suhtes kohaldatakse asjaomase konventsiooniosalise eeskirju32.
LTS art 108 lg 3 Liikmesriigid:
DA art 91 Tolliasutus peatab tollimaksu maksmise kohustuse juhul, kui on tehtud kindlaks vähemalt üks muu võlglane ja talle on teatatud tollimaksu summa. Peatamist kohaldatakse ühe aasta jooksul ja selle tingimuseks on kogu tollimaksu summat katva kehtiva tagatise esitamine käendaja poolt (tagatiseks ei loeta asjaomase transiitveoga seotud tollivõla limiidi blokeerimist). Kui isikust on saanud võlgnik vastavalt liidu tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktile a, ei kohaldata peatamist juhul, kui ta loetakse võlgnikuks liidu tolliseadustiku artikli 79 lõike 3 punktide b või c järgi või kui kõnealust isikut saab süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.
32 Liidu puhul on tolliseadustiku artikli 108 lõike 3 punktis c ja delegeeritud määruse artiklis 91 sätestatud juhtumid, , kus võlgniku tollimaksu tasumise kohustuse võib peatada, kui tollivõlg tekkisliidu tolliseadustiku artikli 79 alusel ja võlgnikke
on rohkem kui üks; teised konventsiooniosalised peavad ise otsustama, kas võtta enda territooriumil tekkivate võlgade jaoks
vastu sarnased sätted.
541
2.4.4. Võlgniku teavitamine
Konventsiooni Tollivõla summa teatatakse võlgnikule, kes peab selle maksma I liite art 116 lg 2 ja 3 asjaomase konventsiooniosalise territooriumil kehtivate meetodite
LTS art 102 ja abil ja kohustusliku tähtaja jooksul. art 108–112
Teade saadetakse üldjuhul siis, kui kõik on valmis sissenõudmisprotseduuri algatamiseks33.
2.4.5. Nõuded käendaja vastu
2.4.5.1. Käendaja vastutus ja sellest vabastamine
Konventsiooni I Käendaja solidaarvastutus oma kliendi, s.o protseduuri pidaja mis liite art 117 lg 1 tahes tollivõla eest kestab seni, kuni on alles tollivõla tekkimise
LTS art 98 lg 1 võimalus, tingimusel et:
protseduuri pidaja on käendaja antud tagatisega hõlmatud transiitveo käigus tekkinud tollivõla tegelik võlgnik; võlg ei ole veel kustutatud, st makstud, või see võib veel tekkida; võlasumma ei ületa käendaja tagatud maksimumsummat34; käendajat ei ole tema kohustusest vabastatud, kuna pädev asutus ei saatnud teadet ettenähtud tähtaja jooksul. Konventsiooni Seega ei või käendajat tema kohustusest vabastada, kui temalt I liite art 117 lg 3 võidakse ülalkirjeldatud viisil veel nõuda tema kohustuse täitmist. LTS art 98
DA art 85 lg 3
2.4.5.2. Käendaja vastutuse piirang
33 Liidu tollivõla puhul on see siis, „kui tollil on võimalik tasumisele kuuluv impordi- või eksporditollimaksu summa kindlaks
määrata ja teha sellekohane otsus“ (tolliseadustiku artikli 102 lõige 3).
34 Käendaja vastutab solidaarselt summade eest, mis võivad olla 100 % / 50 % / 30 % tollivõla limiidist. Vt täpsemalt III osa – Tagatised.
542
Konventsiooni III Üldtagatise puhul võib käendaja oma vastutust järjestikuste liite lisa C4 maksenõuete korral piirata enda kindlaksmääratud p 2 – tagatisdokument maksimumsummaga. See piirang kehtib siiski ainult transiitvedude suhtes, mis algasid enne eelmise maksenõude esitamisele järgnevat DA lisa 32-03 30. päeva. Selle sätte eesmärk on hoida käendaja finantsriskid vastuvõetavates piirides. Tulemus on aga siiski see, et veod, mis algavad nõude esitamisele järgneval kuul, võivad jääda piisava tagatiskatteta.
Näide:
Tagatisdokumendis on sätestatud maksimumsummaks 50 000 eurot. Käendaja saab 15. jaanuaril esimese maksenõude summale 40 000 eurot ja maksab selle ära.
Käendaja võib piirata oma vastutust ülejäänud summa, s.o 10 000 euro eest nende transiitvedude puhul, mis algavad enne 14. veebruari. See, kas asjaomane vedu algas enne või pärast 15. jaanuari ja millal ta saab maksenõude, ei ole oluline.
Konventsiooni Kui aga käendaja vastu esitatakse teine maksenõue summas kuni I liite art 2 50 000 eurot, vastutab käendaja selle eest juhul, kui maksenõue on RA art 151 seotud transiitveoga, mis on alanud 14. veebruaril või hiljem. DA art 82 Käendaja võib oma käenduskohustuse igal ajal tühistada; tühistamine jõustub 16. päeval pärast tagatistolliasutuse teavitamist.
2.4.5.3. Käendaja teavitamine
Kui transiidiprotseduur ei ole lõpetatud, tuleb sellest käendajale teatada järgmiselt:
Konventsiooni lähteriigi pädev asutus saadab käendaja teate sõnumi (IE023) või I liite art 117 lg 2 sellega samaväärse kirja üheksa kuu jooksul alates kuupäevast, DA art 85 lg 1 mil kaup oleks tulnud sihttolliasutusele esitada, Konventsiooni
543
I liite art 117 lg 3 ja seejärel:
DA art 85 lg 2 tollivõla sissenõudmise eest vastutav pädev asutus saadab kolme aasta jooksul alates transiidideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast teate, et käendaja on või võib olla endiselt vastutav kõnealuse ühis- / liidu transiitveoga seoses tagatud summade tasumise eest. Esimene teade35 peab sisaldama transiidideklaratsiooni numbrit ja aktsepteerimise kuupäeva, lähtetolliasutuse ja protseduuri pidaja nime ning teate teksti. Kui kasutatakse teatega IE023 samaväärset kirja, on soovitatav järgida selles sama struktuuri.
Teine teade peab sisaldama transiidideklaratsiooni numbrit ja aktsepteerimise kuupäeva, lähtetolliasutuse ja protseduuri pidaja nime ja asjaomast summat.
Konventsiooni Et hõlbustada käendaja vastu nõuete esitamist, nõutakse käendajalt I liite art 10 lg 1 asukohta selle konventsiooniosalise territooriumil, kus tagatis asjaomase transiitveo kohta esitatakse, ning ametliku asukoha teatamist või esindaja nimetamist iga konventsiooniosalise territooriumil, kus asjaomane transiitvedu toimub.
DA art 82 lg 1 Kui üheks selliseks konventsiooniosaliseks on liit, teatab käendaja ametliku asukoha või nimetab oma esindaja igas liikmesriigis. Kuna tollivõla sissenõudmise eest vastutav pädev asutus ei asu alati samas riigis, kus tagatis esitati, ei pruugi teave (nimi ja aadress) käendaja või tema esindaja kohta selles riigis sissenõudmise eest vastutavale pädevale asutusele olla kättesaadav.
Sellisel juhul tuleb kasutada tagatise päringu sõnumit (IE034) ja sellele vastata tagatise päringu vastuse sõnumiga (IE037)36.
35 See teave sisaldub „Käendaja teates“ (sõnum IE023).
36 Talitluspidevuse protseduuri korral kasutatakse sellistel juhtudel aadressipäringu kirja TC30 (vt näidis lisas 8.3).
544
Kui lähtetolliasutus on saatnud sissenõudmistaotluse sõnumi (IE150), võib see sisaldada teavet käendaja ja tema ametliku asukoha kohta selles riigis, kus asub tollivõla sissenõudmise eest vastutav asutus.
Konventsiooni Märkus: I liite art 117 lg 4
DA art 85 lg 3 Kui kumbagi teadet tähtaja jooksul ei saadeta, vabaneb käendaja oma kohustustest.
TOLL
Kui käendaja ei vasta oma „ametlikust asukohast“, peaks tollivõla sissenõudmise eest vastutav pädev asutus võtma ühendust otse tagatistolliasutusega.
2.4.6. Võlasumma arvutamine
Tollivõla summa sõltub:
tollivõla moodustavatest tollimaksudest ja muudest maksudest, mis omakorda sõltuvad asjaomasest transiidiprotseduurist; ning muudest maksustatavatest sündmustest, mida tuleb arvesse võtta. Tollimaksude ja/või muude maksude summa sõltub kasutatud transiidiprotseduurist ja võla tekkimise tingimustest (võla tekkekoht). Tüüpilised olukorrad (v.a impordi sooduskord) on järgmised.
Ühistransiit
Olukord 1.
Ühistransiitvedu, mis hõlmab konventsiooniosalise territooriumil vabas ringluses olevat kaupa37
Näide 1A:
37 Kaup loetakse vabas ringluses olevaks selle konventsiooniosalise territooriumil, kust transiitvedu algab; kui kaup jõuab teise konventsiooniosalise territooriumile, loetakse see T1 kaubaks (nt liidu kaup, mida veetakse transiidiprotseduuri T2
alusel). .
545
Protseduur T2 koos liidusisese tarnega [EL – Šveits – EL]38 (konventsiooni artikli 2 lõige 3)
kui võla põhjustanud sündmus toimus liidus: tollimaksu ei tule maksta (sest tegemist on liidu kaubaga), sõltuvalt kauba suhtes kehtivatest siseriiklikest maksueeskirjadest võivad kuuluda tasumisele muud maksud. kui võlg tekkis Šveitsis: võlg tuleb sisse nõuda Šveitsis (tollimaksud ja muud maksud). Näide 1B:
Protseduur T2 koos ekspordiga [EL – Norra]
kui võla põhjustanud sündmus toimus liidus: tollimaksu ei tule maksta (sest tegemist on liidu kaubaga – kauba tollistaatus ei ole muutunud), sõltuvalt kauba suhtes kehtivatest siseriiklikest maksueeskirjadest võivad kuuluda tasumisele muud maksud. Eelnev ekspordiprotseduur ja sellega kaasnevad meetmed tuleb kehtetuks tunnistada; kui võlg tekkis Norras: võlg tuleb sisse nõuda Norras (tollimaksud ja muud maksud). DA art 148 lg 5 Näide 1C:
RA art 340 Protseduur T1 koos sellise kauba ekspordiga, mille suhtes kehtivad teatavad ekspordimeetmed39 [EL – Šveits] (konventsiooni artikli 2 lõige 2)
kui võla põhjustanud sündmus toimus liidus: tollimaksu ei tule
38 See vastab liidu sisetransiidiprotseduurile T2, mis on sätestatud liidu tolliseadustiku artikli 227 lõike 2 punktis a ning
rakendusmääruse artiklis 293.
39 See olukord viitab tolliseadustiku artikli 226 lõikele 2 ning delegeeritud määruse artiklile 189, mis käsitlevad kaupa, mille suhtes kehtivad teatavad ekspordimeetmed.
546
maksta (sest tegemist on liidu kaubaga), sõltuvalt kauba suhtes kehtivatest siseriiklikest maksueeskirjadest võivad kuuluda tasumisele muud maksud. Eelnev ekspordiprotseduur ja sellega kaasnevad meetmed tuleb kehtetuks tunnistada; kui võlg tekkis Šveitsis: võlg tuleb sisse nõuda Šveitsis (tollimaksud ja muud maksud). Olukord 2.
ühistransiitvedu, mis hõlmab kaupa kolmandatest riikidest, kes ei ole konventsiooniosalised40
tollimaksud ja muud maksud tuleb maksta riigis, kus võlg tekkis. Liidu ja/või ühistransiit
LTS art 226 lg 1 Olukord 1.
Liidu välistransiitvedu T1, mis hõlmab liiduvälist kaupa
tollimaks (tollivõlg) ja muud maksud tuleb maksta liikmesriigis, kus võlg tekkis või loetakse tekkinuks. LTS art 227 Olukord 2.
Liidu sisetransiitvedu T2
See on liidu sisetransiitvedu T2 kahe liidus asuva punkti vahel läbi kolmanda riigi, kes ei ole ühistransiidiprotseduuri riik. Selle veotüübi puhul säilib kauba liidu staatus, ilma et peatataks tollimakse või muid makse liidus või selle liikmesriikides.
liidus ei tasuta tollimakse, kuid sõltuvalt kauba suhtes kehtivatest siseriiklikest maksueeskirjadest võivad
40 Euroopa Liidu puhul: „liiduväline kaup“, mida veetakse ühistransiidiprotseduuri T1 alusel (liidu tolliseadustiku artikli 226 lõige 1).
547
maksmisele kuuluda muud maksud. LTS art 227 Olukord 3.
DA art 1 lg 35 Liidu sisetransiitvedu T2
tollimakse (tollivõlga) ei tule tasuda, kuid liikmesriigis, kus võlg tekkis, tuleb maksta muud maksud. Maksustamisel võetakse arvesse transiidideklaratsioonil loetletud kaubaga seotud asjaolusid. Maksustamisel tuleb kasutada maksumäära, mis kehtib tollivõla tekkimise ajal selles riigis, kus tollivõlg tekkis. Maksud arvutatakse deklaratsioonil esitatud andmete ja mis tahes muu pädevate asutuste või protseduuri pidaja esitatud või hiljem saadud dokumentides sisalduva teabe põhjal.
3. Tollivõla sissenõudmine
Käesolev peatükk käsitleb järgmist:
võla sissenõudmise eest vastutava asutuse kindlakstegemine; sissenõudmisprotseduur; ja võla tekkekoha hilisem kindlakstegemine.
3.1. Üldine analüüs
Sissenõudmisprotseduuriga seotud pädevuse õiguslik alus rajaneb põhimõttel, et lähteriigi pädev asutus vastutab sissenõudmisprotseduuri algatamise, asjaomaste ülesannete eest vastutava pädeva asutuse leidmise ja vajaduse korral pädevuse üleandmise taotluse aktsepteerimise eest ning täidab neis toimingutes juhtivat rolli.
3.2. Võla sissenõudmise eest vastutava asutuse kindlakstegemine
3.2.1. Sissenõudmise eest vastutav asutus
Konventsiooni Protseduuri hea haldamise ja sellest tulenevate finantstagajärgede I liite art 114 lg 3 huvides on oluline kindlaks teha tollivõla sissenõudmise eest vastutav LTS art 101 lg 1 asutus. Vastutav asutus asub riigis, kus tollivõlg tekkis või kus see
548
loetakse tekkinuks.
See asutus vastutab nii tollivõla kui ka muude maksude sissenõudmise eest. Kui võla tekkekohta oletatakse (vaikimisi loetakse vastutavaks lähteriigi pädev asutus), on asjaomane asutus lihtsalt esimene paljudest ning vastutus võib üle minna teisele asutusele, kui võla tegelik tekkekoht tehakse nõuetekohaselt kindlaks alles hiljem. Sellisel juhul sõltuvad järgmised sammud sellest, kas asjaga on seotud mitu konventsiooniosalist või ainult liidu liikmesriigid (vt jaotis 3.3.).
3.2.2. Võla tekkekoht
Võla tekkekoha määramise kohta eeskirju ei ole. Seega võib kasutada mitmesuguseid viise (tollidokumendid, protseduuri pidaja esitatud dokumendid jne), tingimusel et need on asjaomase riigi asutusele vastuvõetavad.
3.2.2.1. Tollivõla põhjustanud sündmuse toimumise koht
Konventsiooni Põhimõtteliselt sõltub see selle koha määramisest, kus toimusid I liite art 114 lg 1 p a tegelikult tollivõla põhjustanud sündmused.
LTS art 87 lg 1 Sõltuvalt tollivõla põhjustanud sündmusest on selle toimumise koht teine lõik see, kus kaup viidi ebaseaduslikult tolliprotseduuri ajal tollijärelevalve alt välja või kus jäeti täitmata mõni kohustus või tolliprotseduurile suunamise tingimus.
Konventsiooni Tollivõla tekkekohta ei ole siiski alati võimalik kindlaks teha. I liite art 114 lg 1 p b Seepärast lubab seadus võla tekkekohta oletada, kui tegelikku kohta ei art 87 lg 1 kolmas ole võimalik kindlaks teha. Võla tekkekohana võib eeldada: lõik
Konventsiooni kohta, mille puhul pädev asutus järeldab, et kaup oli seal võla I liite art 114 lg 2 põhjustanud olukorras; või LTS art 87 lg 1 viimase võimalusena kas riiki, kus asub viimane kolmas lõik sisenemisvahetolliasutus, kes on saatnud piiriületamise teatis sõnumi (IE118), või, kui see pole võimalik, lähtetolliasutuse
549
riiki.
3.2.2.2. Koht, mille puhul pädev asutus järeldab, et kaup oli seal võla põhjustanud olukorras
Konventsiooni Sellise järelduse tegemine eeldab, et tolliasutused teavad, kus kaup I liite art 114 lg 1 p b asub. Võla tekkimise järeldamine kauba asukohta teadmata ei ole võla
LTS art 87 lg 1 sissenõudmispädevuse üle otsustamiseks piisav. See hoiab ära kolmas lõik võimaluse, et mitu asutust järeldab korraga, et asjaomane võlg on tekkinud nende pädevusalas.
3.2.2.3. Vaikimisi määratav tollivõla tekkekoht
Konventsiooni Pädev asutus võib määrata tollivõla tekkekoha: I liite art 114 lg 2
LTS art 87 lg 2 seitsme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kaup oleks pidanud
DA art 77 jõudma sihttolliasutusse; või ühe kuu jooksul pärast protseduuri pidajale teabe esitamiseks antud 35-päevase tähtaja lõppu (pärast päringuprotseduuri algatamist), kui protseduuri pidaja ei ole lähteriigi tolliasutuse päringu peale esitanud andmeid või need on ebapiisavad, kui tollivõla tekkekohta ei ole võimalik määrata võla põhjustanud sündmuste toimumise kohta kindlaks tehes ja pädeval asutusel ei ole alust järeldada, et kaup oli võla põhjustanud olukorras.
Selle eeskirja kohaldamine sõltub otseselt päringuprotseduuri tulemusest. See on siiski viimasena kasutatav meetod ning arvestada tuleb võla tegeliku tekkekoha määramist ja kauba olukorda käsitlevaid märkusi eespool.
Kui seitsme kuu jooksul ei ole kindlaks tehtud muud kohta, loetakse võlg tekkinuks ühes allpool kirjeldatud kohtadest:
ühistransiidil:
kas riigis, kus asub viimane sisenemisvahetolliasutus, kus on esitatud piiriületamise teatise sõnum (IE118) (või talitluspidevuse
550
protseduuri puhul transiiditeatis TC 10); või, kui see pole võimalik, siis lähtetolliasutuse riigis.
Näide: ühistransiitvedu (mis hõlmab ühistransiidiprotseduuri riiki) [EL (Saksamaa) – Šveits – EL (Prantsusmaa)]
I olukord:
kui viimane piiriületamise teatise sõnum (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatis TC 10) esitati Šveitsi sisenemise vahetolliasutuses, loetakse võla tekkekohaks Šveits.
II olukord:
kui viimane piiriületamise teatise sõnum (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatis TC 10) esitati liitu sisenemise vahetolliasutuses Prantsusmaal, loetakse võla tekkekohaks Prantsusmaa.
III olukord:
kui ühtegi piiriületamise teatise sõnumit (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatist TC 10) ei leita, loetakse võla tekkekohaks Saksamaa, kuna see on lähteriik. liidu transiidil:
kas kohas, kus kaup suunati protseduurile (lähteliikmesriik), või kohas, kus kaup sisenes liidu tolliterritooriumile protseduuri alusel, mille kohaldamine oli kolmanda riigi territooriumil peatatud.
Näited: Liidu transiitvedu, mis ei läbi kolmandat riiki või ühistransiidiprotseduuri riiki
551
[Taani – Saksamaa – Prantsusmaa – Hispaania]
Teele ei jää ühtegi vahetolliasutust. Seega loetakse tollivõla tekkekohaks Taani kui lähteriik.
Liidu transiitvedu läbib ühte või mitut kolmandat riiki (v.a ühistransiidiprotseduuri riigid) ja hõlmab liidust väljumise ja liitu sisenemise vahetolliasutust [EL (Rumeenia) – Ukraina – (EL) 41 Poola]
I olukord:
kui piiriületamise teatise sõnum (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatis TC 10) esitati vahetolliasutuses, kus asjaomane kaup sisenes protseduuri alusel Poolasse, loetakse võla tekkekohaks Poola.
II olukord:
kui ühtegi piiriületamise teatise sõnumit (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatist TC 10) ei leita, loetakse võla tekkekohaks Rumeenia kui lähteriik.
Konventsiooni art 5 NB! Kui piiriületamise teatise sõnum (IE118) (või talitluspidevuse protseduuri puhul transiiditeatis TC 10) on esitatud liidust väljumise vahetolliasutuses (Kreekas), kuid mitte Türki sisenemise vahetolliasutuses, ei loeta tollivõlga tekkinuks, sest ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine pole toimunud liidu transiidiprotseduuri ajal, vaid kolmandas riigis, mille territooriumil on protseduur (ja asjaomaste riikide pädevate asutuste tollijärelevalve) peatatud. See olukord võib tekkida pärast päringuprotseduuri lõpetamist (päringuprotseduuri kohta vt täpsemalt VII osa).
41 See vastab ühisele välistransiidiprotseduurile, mis on sätestatud konventsiooni artiklis 5.
552
3.3. Sissenõudemenetlus
Konventsiooni Lähteriigi pädev asutus teeb oma otsuse ettenähtud tähtaja jooksul (vt I liite art 114 jaotis 3.2.2.3). LTS art 87
DA art 77 Liikmesriigid:
LTS art 105 Seitsmekuulise tähtaja lõppemisel tuleb tollivõla arvestuskanne teha 14 päeva jooksul.
3.3.1. Teabevahetussõnumid
Lisateabe vahetamiseks või konkreetse liikumise kohta küsimuste esitamiseks võib kogu päringu- ja sissenõudmisprotseduuri jooksul kasutada päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumeid (IE144) ning päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumeid (IE145).
Kõnealuse teabevahetuse võib algatada kas lähte- või sihttolliasutus; vastus (sõnumite paar) ei ole protseduuri jätkamiseks vajalik. Lähtetolliasutus kasutab sõnumit IE144; sihttolliasutus kasutab sõnumit IE145. Kui on vaja lisada paberdokumente, võib need saata muul viisil (faksi, e-posti, posti teel jne) otse sõnumis osutatud kontaktisikule, näidates selgelt asjaomase liikumise MRNi ja kasutades paberkandja korral vormi TC 20A (näidis on esitatud VII osa lisas 8.4).
3.3.2. Teabevahetus ja koostöö tollivõlgade sissenõudmiseks
Konventsiooni Välja arvatud juhul, kui on võimalik kohe ja üheselt kindlaks teha art 13a koht, kus toimus tegelikult tollivõla põhjustanud sündmus (nt kauba Konventsiooni IV lisa ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine, kohustuse või tingimuse täitmata jätmine), määratakse pädev asutus eeldamisi. Nõukogu direktiiv 2010/24/EL
Konventsiooni Riigid peavad üksteist abistama mitte ainult tegeliku I liite art 118
553
esimene lõik sissenõudmisprotseduuri ajal, vaid ka enne seda, s.o kui määratakse
RA artikli 165 lõige sissenõudmise eest vastutavat asutust. See tähendab, et tõhusalt tuleb 2 kohaldada nii eeskirju, mis reguleerivad protseduuri pidaja teavitamist Konventsiooni tema protseduuri mittelõppemisest, kui ka päringuprotseduuri (vt VII I liite art 118 teine lõik osa). RA art 165 Lisaks peab vastastikune koostöö säilima ka siis, kui sissenõudmise eest vastutav asutus on määratud. See peab lähtetolliasutust ja tagatistolliasutust hoidma kursis võla sissenõudmiseks võetavate meetmetega, kasutades sõnumit „Sissenõudmise kiirteade“ (IE152). Selle nõude täitmiseks peab asutus teatama kõigist oma sammudest, mis on võla sissenõudmise seisukohalt õiguslikult olulised (nõude esitamine, täitmisele pööramine, maksmine).
Igas riigis tollivõla sissenõudmise eest vastutavate asutuste nimekiri asub Europa veebisaidil transiidi tolliasutuste kodulehel
(http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en
), kui tegemist on NCTS-vedudega, ja lisas 8.1, kui tegemist on talitluspidevuse protseduuri alusel alustatud vedudega.
Selline teabevahetus on seda olulisem, kui tollivõla sissenõudmise eest vastutavaks loetud asutus ei ole sama, kes algatas päringuprotseduuri ja vastutab selle jälgimise eest. Kui tegemist on mitme asutusega, on oluline, et päringuprotseduuri algatanud asutus saab olla kindel, et tema protseduuri tulemusi võetakse sissenõudmise eest vastutava asutuse määramisel ka tegelikult arvesse. See lähenemisviis hoiab ära sama tollivõla eest mitme sissenõudmisprotseduuri algatamise ja viivitusi võlgniku ja käendaja teavitamisel ning hoiab seega kokku ressursse. See kehtib ka juhul, kui sihtriigi või transiidiriigi asutus leiab isegi enne päringuteate saamist või sellest sõltumatult, et tal on teavet (tõend tollivõla põhjustanud sündmuse kohta või kauba avastamine tollivõlga põhjustavast olukorrast), mille alusel võib tema riigi määrata vastutavaks tollivõla sissenõudmise eest.
554
3.3.3. Lähtetolliasutuse esitatav sissenõudmistaotlus
Selleks et üheselt määrata tollivõla sissenõudmise eest vastutav asutus, peab lähteriigi pädev asutus algatama päringuprotseduuri, välja arvatud juhul, kui on kindel, et transiitvedu ei läbinud muid riike.
Konventsiooni Kui lähteriigi pädev asutus saab enne lähteriigis päringuprotseduuri I liite art 50 lg 1 algatamiseks ettenähtud tähtaja möödumist ükskõik millisel viisil RA art 311 lg 1 tõendusmaterjali tollivõla tekkekoha kohta ja see koht asub teises Konventsiooni liikmesriigis või teise konventsiooniosalise territooriumil, saadab I liite art 114 pädev asutus kohe asjaomasele asutusele sissenõudmistaotluse sõnumi DA art 77 (IE150), et võimaluse korral sissenõudmispädevus üle anda (vt ka jaotis 3.2.2.3.). Sihtriigi pädevad asutused võivad taotluse rahuldada või tagasi lükata (vt jaotis 3.3.5).
3.3.4. Teise pädeva asutuse esitatav sissenõudmistaotlus
Mis tahes transiidiriigi tolliasutus, kes avastab protseduuri ajal olukorra, mis üheselt põhjustab tollivõla tema riigis (nt kauba ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine veo ajal, tingimuse täitmata jätmine), peab lähteriigi pädevalt asutuselt taotlema sissenõudmisprotseduuri algatamise pädevuse üleandmist.
Avastus, et kaup on veo käigus „kadunud“ või pole jõudnud sihtkohta, koos igasuguse teabe puudumisega selle kohta, kus kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja viidi või kus kaup asub, ei ole piisav selleks, et lugeda kauba kadumise avastanud riigi asutus ühtlasi tollivõla sissenõudmise eest vastutavaks asutuseks. Sel juhul peab kauba kadumise avastanud riigi pädev asutus esitama taotluse lähteriigi pädevale asutusele, saates:
kas päringuvastuse sõnumi (IE143) vastusekoodiga 4 („Sissenõudmistaotlus sihtkohas“), kui ta teatab oma vastutusest sissenõudmisprotseduuri eest, või sissenõudmistaotluse sõnumi (IE150), et paluda pädevuse üleandmist, kui ta on avastanud kauba tema riigis tollivõlga
555
põhjustavast olukorrast. Sõnumit IE150 võib kasutada iga asutus, kes arvab, et tal on pädevus sissenõudmise puhul mis tahes ajal protseduuri jooksul (pärast transiidiks vabastamist ja enne seda, kui veo staatus on „Sissenõudmisprotseduuril“). Neil juhtudel võib lähtetolliasutus sissenõudmistaotluse rahuldada või tagasi lükata, saates sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumi (IE151) (hiljemalt 28 päeva jooksul, mis on üldiselt kokku lepitud tähtaeg), kus pädevuse üleandmise kohta on märge „Jah“ või „Ei“. Kui vastus on „Ei“ või vastust ei saadeta, jääb pädevus lähteriigile; „Jah“-vastuse korral läheb pädevus üle sihtriigile, kes alustab sissenõudmisprotseduuri.
Talitluspidevuse Talitluspidevuse protseduuri puhul peab iga asjaomane asutus või riik, protseduur kes avastab olukorra, mis põhjustab tollivõla tekkimise tema riigis,
teavitama lähteriigi asutust, saates lisas 8.2 esitatud näidisele vastava teavitussõnumi TC 24, milles ta teatab, et soovib sissenõudmispädevust üle võtta. See teave peab lähteriigi pädeva asutuseni jõudma enne tähtaja lõppu. Asjaomane asutus kinnitab viivitamata teate kättesaamist ja märgib, kas taotluse saatnud asutus vastutab sissenõudmise eest, täites ja tagastades sõnumi TC 24.
3.3.5. Sissenõudmispädevuse aktsepteerimine taotluse saanud asutuse poolt
Pädev asutus, kes on lähteriigi pädevalt asutuselt saanud sissenõudmispädevuse ülevõtmise taotluse, vastab sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumiga (IE151), tehes pädevuse üleandmise kohta märke „Jah või „Ei“ (kui ei ole saadetud sõnumeid IE118 või IE006). Kui vastus on „Ei“, jääb pädevus lähteriigile; „Jah“-vastuse puhul läheb pädevus üle taotluse aktsepteerinud asutusele, kes alustab sissenõudmisprotseduuri. Lähteriik teavitab vastavalt protseduuri pidajat.
Konventsiooni Sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnum (IE151) tuleb saata I liite art 50 lg 2 28 päeva jooksul. RA art 311 lg 2
556
Konventsiooni Märkus: I liite art 114 lg 2 Ühistransiit (näide: Itaalia – Šveits – Saksamaa)
Kui piiriületamise teatise sõnum (IE118) leitakse olevat esitatud teise konventsiooniosalise (Šveitsi) territooriumile sisenemisel vahetolliasutuses (ja Saksamaale sisenemisel sõnumit IE118 ei esitatud), aktsepteerib nimetatud asutus sissenõudmistaotluse ja saadab sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumi (IE151), märkides „Jah“ pädevuse viivitamatuks üleandmiseks (maksimaalselt 28 päeva jooksul). Pädevuse aktsepteerinud riik alustab seejärel sissenõudmisprotseduuri.
LTS artikkel 234 Liidu transiit kahe liidu tolliterritooriumil asuva punkti vahel läbi
LTS art 87 kolmanda riigi (näide: EL (Kreeka) – endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia – EL (Bulgaaria))
Kui piiriületamise teatise sõnum (IE118) leitakse olevat esitatud teise liikmesriigi vahetolliasutuses ja lähteriigi pädev asutus on järeldanud, et see liikmesriik vastutab sissenõudmise eest, aktsepteerib sissenõudmistaotluse sõnumi (IE150) selle saanud asutus ja saadab sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumi (IE151), märkides „Jah“ pädevuse viivitamata üleandmiseks (maksimaalselt 28 päeva jooksul). Pädevuse aktsepteerinud liikmesriik alustab seejärel sissenõudmisprotseduuri.
TOLL
Kui sissenõudmistaotlusele ei vastata
Kui taotluse saanud pädev asutus sihtkohas ei vasta päringuvastuse sõnumiga (IE143) ega võta üle vastutust sissenõudmise eest sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumiga (IE151) kokkulepitud tähtaja jooksul (maksimaalselt 28 päeva), tuleb meetmete võtmiseks teavitada taotluse saanud riigi transiidi kontaktametnikke (vt transiidi tolliasutuste aadressiraamat Euroopa Liidu portaalis) ja esitada neile vajalikud tõendid, sest taotluse saanud asutus peaks pädevuse üle võtma. Kui sellega vajalikku tulemust ei
557
saavutata, tuleks meetmete võtmiseks teavitada lähteriigi kasutajatuge ja riiklikku transiidikoordinaatorit. Igal juhul peab lähteriigi pädev asutus veenduma selles, et pädevus on aktsepteeritud, enne kui ta oma sissenõudmismeetmed kehtetuks tunnistab.
Kui piiriületamise teatise sõnum (IE118) esitatakse vahetolliasutuses, loetakse sissenõudmise eest vastutavaks sama riigi pädev asutus.
Tuleb meeles pidada, et nendele sõnumitele vastamine on õiguslikult kohustuslik.
3.3.6. Sissenõudmisprotseduuri algusest teatamine
Kui sissenõudmise pädevus on sissenõudmistaotluse sõnumi (IE150) ja sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnumi (IE151) vahetamise teel määratud, saadab lähteriigi asutus sissenõudmisteatise sõnumi (IE063) kõigile asutustele, kes on saanud asjaomase veoga seotud sõnumi IE001, IE003, IE050 või IE115, teatamaks neile, et asjaomase tolli viitenumbriga (MRN) ei ole vedu enam oodata. Selle teatega antakse asjaomastele asutustele teada, et vedu ei saabu, selle staatus on „Sissenõudmisprotseduuril“ ning sõnumid „Saabumisteatis“ (IE006), „Kontrollitulemid“ (IE018), „Sissenõudmistaotlus“ (IE150) ja „Sissenõudmise aktsepteerimise teade“ (IE151) on blokeeritud. Sõnumeid IE144 ja IE145 (vt jaotis 3.3.1) võib siiski vahetada sissenõudmisprotseduuri lõpuni.
Teavitada tuleb:
protseduuri pidajat, saates talle sissenõudmisteate sõnumi (IE035) või samaväärse kirja; ning
käendajat, saates talle käendaja teate sõnumi (IE023) või samaväärse kirja (vt täpsemalt jaotis 2.4.5.3). Protseduuri pidajale saadetav sissenõudmisteate sõnum (IE 035) peab sisaldama transiidideklaratsiooni numbrit ja aktsepteerimise kuupäeva, lähtetolliasutuse nime, protseduuri pidaja nime ning nõutavat summat
558
ja vääringut.
Teisalt peab lähteriigi pädev asutus kas oma järelduste põhjal või vastates sissetulevale taotlusele päringuvastuse sõnumiga (IE143) koodiga „4“ või sissenõudmistaotluse sõnumile (IE150) või saades piisavat teavet üle andma vastutuse teisele liikmesriigile või konventsiooniosalisele või võtma ise vastutuse.
Protseduuri lõpus (kõik tollimaksud ja muud maksud on sisse nõutud) peab sissenõudmise eest vastutav asutus (kui see ei ole lähteriigis) teavitama lähteriigi pädevat asutust võla sissenõudmisest, saates sissenõudmise kiirteate sõnumi (IE152). Lähteriigi pädev asutus edastab või saadab sissenõudmise kiirteate sõnumi (IE152) kõigile veoga seotud asutustele (v.a sellele, kellelt ta selle sai).
3.4. Võla tekkekoha hilisem kindlakstegemine
Konventsiooni Pädeva asutuse vaikimisi kindlakstegemise tulemus võib osutuda I liite art 114 lg 1 esialgseks, kuid see ei muuda kehtetuks asjaomase võla LTS art 87 sissenõudmiseks tehtud samme.
3.4.1. Pärast sissenõudmistoimingute algatamist saadud uued tõendid
Vahel tehakse võla tekkekoht kindlaks alles mõne aja möödudes, kui selgub, et võla sissenõudmise eest peaks vastutama mõni teine asutus.
Konventsiooni Asutusele, mis määrati algselt võla sissenõudmise eest vastutavaks, I liite art 115 võib mis tahes viisil esitada tõendeid tollivõla tegeliku tekkekoha RA art 167 lg 1 kohta.
Kui sellised tõendid esitatakse ning sissenõudmistaotluse sõnum (IE150) ja sissenõudmise aktsepteerimise teate sõnum (IE151) on sissenõudmispädevuse üleandmiseks juba vahetatud, jääb algne pädev asutus pädevaks NCTSis (sõnumi IE151 tühistamine ei ole võimalik) ning ta teavitab juhtumist nõuetekohaselt oma NCTSis hilisemaid võimalikke küsimusi/tõendeid silmas pidades. Selleks
559
kasutatakse päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumit (IE144) ja päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumit (IE145).
Algselt sissenõudmise eest vastutavaks määratud asutus peab viivitamata saatma võimalikule sissenõudmise eest vastutavale asutusele TC 25 „Sissenõudmisteate“, mis vastab lisas 8.2 esitatud näidisele, ning kõik asjakohased dokumendid, sh koopia dokumendist kinnitust leidnud asjaolude kohta. Uus asutus kinnitab teate kättesaamist ja teatab kolme kuu jooksul teatega TC 25, kas ta aktsepteerib vastutuse võla sissenõudmise eest, tagastades täidetud vormi TC 25 algselt vastutavaks määratud asutusele. Kui sellist vastust ei ole saadud kolme kuu jooksul, peab algselt sissenõudmise eest vastutavaks määratud asutus võla sissenõudmist jätkama.
Kui kõik võlad on sisse nõutud, teatab uus asutus algsele pädevale asutusele sissenõudmisprotseduuri lõpetamisest, mis võimaldab algsel pädeval asutusel saata sissenõudmise kiirteate sõnumi (IE152) lähtetolliasutusele, kes edastab selle kõigile veoga seotud asutustele, et lõpetada vedu kõigis süsteemides.
3.4.2. Uus pädev asutus ja uued sissenõudmismeetmed
Konventsiooni Kui uus asutus aktsepteerib pädevuse üleandmise, peab ta algatama I liite art 115 oma sissenõudmismeetmed. RA art 167 lg 1
Konventsiooni Kui uus asutus on pädev, peab ta viivitamata teavitama algset pädevat I liite art 116 asutust (isegi kui eelnimetatud kolmekuuline tähtaeg on lõppenud), RA art 167 lg 3 kes seejärel peatab oma sissenõudmismeetmed, kui need ei ole juba jõudnud asjaomase võlasumma äramaksmiseni. Selleks kasutatakse päringu- ja sissenõudmisteabe sõnumit (IE144) ja päringu- ja sissenõudmisteabe taotluse sõnumit (IE145).
Kui algne pädev asutus ja uus asutus asuvad liidu eri liikmesriikides, hõlmab sissenõudmine ainult muid makse (sest tegemist on kahe erineva maksuterritooriumiga), kuid ei hõlma tollimakse, sest
560
mõlemad liikmesriigid on osa ühest tolliterritooriumist.
Samas kui asutused ja kohad asuvad eri konventsiooniosaliste territooriumil, hõlmab sissenõudmine nii tollimakse (sest tegemist on kahe erineva tolliterritooriumiga) kui ka muid makse (sest tegemist on kahe erineva maksuterritooriumiga).
3.4.3. Algse sissenõudmise tulemused
Konventsiooni Kui uus sissenõudmise eest vastutav asutus on lõpetanud I liite art 115 sissenõudmise ja saatnud sissenõudmise kiirteate sõnumi (IE152), siis RA art 167 lg 3 p b algselt sissenõudmise eest vastutav asutus:
kas tühistab enda algatatud, kuid mitte veel lõpetatud (ja vahepeal peatatud) sissenõudmismeetmed, või või maksab juba sissenõutud summad võlgnikule (või käendajale) tagasi. Märkus:
Kui asutused ja kohad asuvad sama konventsiooniosalise territooriumil, makstakse tagasi ainult muud maksud, mitte tollimaks.
3.4.4. Sissenõudmise tulemused
3.4.4.1. Lähte- ja tagatistolliasutuse teavitamine sissenõudmisest või protseduuri lõpetamisest
Konventsiooni Sissenõudmise eest vastutav asutus teatab lähtetolliasutusele I liite art 118 tollimaksude ja muude maksude sissenõudmisest sissenõudmise RA art 165 kiirteate sõnumiga (IE152), et lähtetolliasutus saaks kõigile veoga seotud asutustele saata sissenõudmise kiirteate sõnumi (IE152). Lähtetolliasutuse saadetud sõnum IE152 lõpetab veo süsteemis.
Lisaks teavitab lähtetolliasutus tagatistolliasutust krediidi summa sõnumiga (IE209) ning, kui ta ei ole seda varem teinud, protseduuri pidajat sissenõudmisteate sõnumi (IE035) ja transiidiprotseduuri
561
lõpetamise teatise sõnumiga (IE045).
3.4.4.2. Käendaja teavitamine sissenõudmisest või protseduuri lõpetamisest
Konventsiooni Kui käendajale on teatatud, et mõni tema kliendi vedudest ei ole I liite art 117 lg 4 lõpetatud, peab sissenõudmise eest vastutav pädev asutus hiljem DA art 85 teavitama teda võla sissenõudmisest (võlgnikult) või protseduuri lõpetamisest transiidiprotseduuri lõpetamise teatise sõnumiga (IE045) või samaväärse kirjaga.
4. Eriolukorrad (pro memoria)
5. Erandid (pro memoria)
6. Siseriiklikud erijuhised (reserveeritud)
7. Kasutamiseks tollile
8. Lisad
562
8.1. Nimekiri pädevatest asutustest, kes vastutavad tollivõla sissenõudmise eest talitluspidevuse protseduuri puhul
Aadressid, kuhu saata teavet vormidega TC 24 „Infoteade“ ja TC 25 „Sissenõudmisteade“:
TC 24 TC 25
AUSTRIA AUSTRIA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
BELGIA BELGIA
Asjaomane asutus SPF Finances Administration des douanes et accises Service du Recouvrement et Contentieux North Galaxy – Tour A9 Boulevard du Roi Albert II 33 –boîte 37 B – 1030 BRUXELLES Belgique
või
FOD Financiën Administratie der douane en accijnzen Dienst Invordering en Geschillen North Galaxy – Toren A9 Koning Albert II laan 33 – bus 37 B – 1030 BRUSSEL België BULGAARIA BULGAARIA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
HORVAATIA HORVAATIA
CARINSKA UPRAVA RH CARINSKA UPRAVA RH Sektor za carinski sustav i procedure Sektor za carinski sustav i procedure Odjel za potrage i zaključenje postupaka Odjel za potrage i zaključenje postupaka Alexandera von Humboldta 4a Alexandera von Humboldta 4a
10 000 Zagreb, Hrvatska 10 000 Zagreb, Hrvatska
563
KÜPROS KÜPROS
Central Transit Office Central Transit Office Customs Headquarters, Ministry of Finance Customs Headquarters, Ministry of Finance Corner M. Karaoli and Gr. Afxentiou Corner M. Karaoli and Gr. Afxentiou 1096 Nicosia 1096 Nicosia Cyprus Cyprus TŠEHHI VABARIIK TŠEHHI VABARIIK
Celní úřad pro Hlavní město Prahu Celní úřad pro Hlavní město Prahu Washingtonova 7 Washingtonova 7 113 54 Praha 1 113 54 Praha 1 Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Jihočeský kraj Celní úřad pro Jihočeský kraj Kasárenská 6/1473 Kasárenská 6/1473 370 21 České Budějovice 370 21 České Budějovice Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Jihomoravský kraj Celní úřad pro Jihomoravský kraj Koliště 17 Koliště 17 602 00 Brno 602 00 Brno Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Karlovarský kraj Celní úřad pro Karlovarský kraj Dubová 8 Dubová 8 360 04 Karlovy Vary 360 04 Karlovy Vary Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Královehradecký kraj Celní úřad pro Královehradecký kraj Bohuslava Martinů 1672/8a Bohuslava Martinů 1672/8a 501 01 Hradec Králové 501 01 Hradec Králové Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Liberecký kraj Celní úřad pro Liberecký kraj České mládeže 1122 České mládeže 1122 460 03 Liberec 6 460 03 Liberec 6 Czech Republic Czech Republic
Celní úřad pro Moravskoslezský kraj Celní úřad pro Moravskoslezský kraj Náměstí Svatopluka Čecha 8 Náměstí Svatopluka Čecha 8 702 00 Ostrava 702 09 Ostrava Czech Republic Czech Republic Celní úřad pro Olomoucký kraj Celní úřad pro Olomoucký kraj Blanická 19 Blanická 19 772 01 Olomouc 772 01 Olomouc Czech Republic Czech Republic Celní úřad pro Pardubický kraj Celní úřad pro Pardubický kraj Palackého 2659/3 Palackého 2659/3 530 02 Pardubice 530 02 Pardubice Czech Republic
564
Czech Republic Celní úřad pro Plzeňský kraj Antala Uxy 11, P.O. BOX 88 Celní úřad pro Plzeňský kraj 303 88 Plzeň Antala Uxy 11, P.O. BOX 88 303 88 Plzeň Celní úřad pro Středočeský kraj Washingtonova 11 Celní úřad pro Středočeský kraj 110 00 Praha 1 Washingtonova 11 Czech Republic 110 00 Praha 1 Czech Republic Celní úřad pro Ústecký kraj Hoření 3540/7A Celní úřad pro Ústecký kraj 400 11 Ústí nad Labem Hoření 3540/7A Czech Republic 400 11 Ústí nad Labem Czech Republic Celní úřad pro kraj Vysočina Střítež 5 Celní úřad pro kraj Vysočina 588 11 Střítež u Jihlavy Střítež 5 Czech Republic 588 11 Střítež u Jihlavy Czech Republic Celní úřad pro Zlínský kraj Zarámí 4463 Celní úřad pro Zlínský kraj 762 34 Zlín Zarámí 4463 Czech Republic 762 34 Zlín Czech Republic Celní úřad Praha Ruzyně Aviatická 12/1048 Celní úřad Praha Ruzyně 160 08 Praha 6 Aviatická 12/1048 Czech Republic 160 08 Praha 6 Czech Republic
TAANI TAANI
Told- og Skattestyrelsen Told- og Skattestyrelsen Østbanegade 123 Østbanegade 123 DK - 2100 KØBENHAVN Ø DK - 2100 KØBENHAVN Ø Denmark Denmark EESTI EESTI
Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet
Transiidi keskasutus Transiidi keskasutus
Lõõtsa 8a Lõõtsa 8a
15176 Tallinn 15176 Tallinn
EESTI EESTI
E-post: [email protected] E-post: [email protected]
565
SOOME SOOME
Asjaomane asutus Tornion tulli Passitusseuranta PL 47 FI-95401 Tornio Finland PRANTSUSMAA PRANTSUSMAA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
SAKSAMAA SAKSAMAA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
Kui pädev asutus ei ole teada: Kui pädev asutus ei ole teada:
Mrs. Christina Rosin Mrs. Christina Rosin Bundesfinanzdirektion Nord Bundesfinanzdirektion Nord E-post: [email protected] E-post: [email protected]
Stubbenhuk 3 Stubbenhuk 3 20459 Hamburg 20459 Hamburg DEUTSCHLAND DEUTSCHLAND
KREEKA KREEKA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus UNGARI UNGARI
Asjaomane asutus Asjaomane asutus IIRIMAA IIRIMAA
Central Transit Office, Central Transit Office, Office of the Revenue Commissioners, Office of the Revenue Commissioners, Customs Division Customs Division St. Conlon's Road St. Conlon's Road Nenagh, Nenagh, Co. Tipperary Co. Tipperary Ireland Ireland ITAALIA ITAALIA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
566
LÄTI LÄTI
[email protected] Valsts ieņēmumu diensts Muitas pārvalde [email protected] Talejas iela 1 Rīga, LV-1978 LATVIJA LEEDU LEEDU
Muitinės departamentas Muitinės departamentas Muitinės procedūrų skyrius Muitinės procedūrų skyrius A. Jakšto g. 1 A. Jakšto g. 1 LT-01105 Vilnius LT-01105 Vilnius LIETUVA–LEEDU LIETUVA–LEEDU LUKSEMBURG LUKSEMBURG
Direction de l'Administration des Douanes et Direction de l'Administration des Douanes et Accises Accises Division du Contentieux Division du Contentieux Boîte postale 1605 Boîte postale 1605 L-1016 LUXEMBOURG L-1016 LUXEMBOURG MALTA MALTA
Custom House Custom House Valletta CMR 02 Valletta CMR 02 MALTA MALTA
Tel: +356 25685206 Tel: +356 25685206 Fax. +356 25685237 Faks: +356 25685237 MADALMAAD MADALMAAD
Belastingdienst / Douane Belastingdienst / Douane Centraal verzendadres: Postbus 4500 Centraal verzendadres: Postbus 4500 NL-6401 JA HEERLEN NL-6401 JA HEERLEN Netherlands Netherlands POOLA POOLA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
PORTUGAL PORTUGAL
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
RUMEENIA Directia Generala a Vamilor – Serviciul Tranzit – Biroul Centralizator Str. Alexandru Ivasiuc nr. 34-40, bl. 5, sector 6, Bucureşti, C.P. 60305, ROMANIA
567
SLOVAKKIA SLOVAKKIA
Colné riaditel'stvo Colné riaditel'stvo Colný odbor Colný odbor Mierová 23 Mierová 23 815 11 BRATISLAVA 815 11 BRATISLAVA SLOVAKIA SLOVAKIA SLOVEENIA SLOVEENIA
FINANČNA UPRAVA REPUBLIKE SLOVENIJE, FINANČNA UPRAVA REPUBLIKE SLOVENIJE, FINANČNI URAD NOVA GORICA FINANČNI URAD NOVA GORICA Oddelek za tranzit (CENTRALNA TRANZITNA Oddelek za tranzit (CENTRALNA TRANZITNA PISARNA) PISARNA) Mednarodni prehod 2B, Vrtojba Mednarodni prehod 2B, Vrtojba SI – 5290 ŠEMPETER PRI GORICI SI – 5290 ŠEMPETER PRI GORICI SLOVENIJA SLOVEENIA
HISPAANIA HISPAANIA
Asjaomane asutus või pädev Asjaomane asutus või pädev sissenõudmisasutus. sissenõudmisasutus. Kontaktandmed leiate meie tolliasutuste Kontaktandmed leiate meie tolliasutuste nimekirjast. nimekirjast. ROOTSI ROOTSI
Tullverket Tullverket Box 850 Box 850 S-201 80 MALMÖ S-201 80 MALMÖ Sverige Sverige ÜHENDKUNINGRIIK ÜHENDKUNINGRIIK
H.M. Revenue & Customs H.M. Revenue & Customs CCTO CCTO Custom House Custom House Main Road Main Road Harwich Harwich Essex CO12 3PG Essex CO12 3PG UK UK
568
KANALISAARED KANALISAARED
States of Jersey Customs and Immigration States of Jersey Customs and Immigration Maritime House Maritime House La Route du Port Elizabeth La Route du Port Elizabeth St Helier St Helier Jersey Jersey JE1 1JD JE1 1JD CHANNEL ISLANDS CHANNEL ISLANDS
States of Guernsey Customs and Excise States of Guernsey Customs and Excise New Jetty New Jetty White Rock White Rock St Peter Port St Peter Port Guernsey Guernsey GY1 2LL GY1 2LL CHANNEL ISLANDS CHANNEL ISLANDS ISLAND ISLAND
Tollstjóri Tollstjóri Tryggvagata 19 Tryggvagata 19 IS - 101 REYKJAVÍK IS - 101 REYKJAVÍK NORRA NORRA
Asjaomane asutus Asjaomane asutus
569
ŠVEITS ŠVEITS
Asjaomane asutus või üks järgmistest Asjaomane asutus või üks järgmistest keskasutustest: keskasutustest:
Zollinspektorat Bern Zollinspektorat Bern gVV-Zentralstelle gVV-Zentralstelle Weyermannsstrasse 12 Weyermannsstrasse 12 CH-3008 Bern CH-3008 Bern E-post: [email protected] E-post: [email protected] gVV-Zentrale D II gVV-Zentrale D II Postfach 2336 Postfach 2336 CH-8280 Kreuzlingen CH-8280 Kreuzlingen E-post: [email protected] E-post: [email protected]
Centre Recherches TC DIII Inspection de douane Centre Recherches TC DIII Inspection de douane Genève-Routes Genève-Routes Case postale Case postale CH-1211 Genève 26 CH-1211 Genève 26 E-post: [email protected] E-post: [email protected]
Centrale PTC D IV Centrale PTC D IV Casella postale 2561 Casella postale 2561 CH-6830 Chiasso CH-6830 Chiasso E-post: E-post: [email protected] [email protected] TÜRGI TÜRGI
Lähtetolliasutus Lähtetolliasutus
570
8.2. TC 24 infoteade ja TC 25 sissenõudmisteade
TC 24 LIIDU TRANSIIT / ÜHISTRANSIIT
INFOTEADE
SISSENÕUDMISTEADE 1. Taotluse esitanud asutus 2. Taotluse saanud asutus
Nimi ja täielik aadress: Nimi ja täielik aadress: Viitenumber: Faks: E-post:
3. Transiidideklaratsioon
Nr Lähtetolliasutus: Kuupäev:
Päringuprotseduur on algatatud: Jah Kuupäev: Viide: Ei 4a Taotlus
Lähteriigi taotluse esitanud asutus teatab käesolevaga, et taotluse saanud asutus vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………. Lisatud on järgmised dokumendid: ……………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… Teave käendaja kohta: ……………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… 4b. Taotlus
Muu kui lähteriigi taotluse esitanud asutus teatab käesolevaga, et tema vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………Lisat ud on järgmised dokumendid: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………
571
5. Taotluse esitanud asutuse nimel
Koht: Kuupäev:
Allkiri: Tempel
6a Lahtris 4a esitatud taotluse kättesaamine ja vastus sellele. (tagastatakse taotluse esitanud asutusele)
Taotluse saanud muu kui lähteriigi pädev asutus kinnitab teate kättesaamist ja: kinnitab, et ta vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. teatab, et ta ei vastuta ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: …………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………......
6b. Lahtris 4b esitatud taotluse kättesaamine ja vastus sellele. (tagastatakse taotluse esitanud asutusele)
Taotluse saanud lähteriigi pädev asutus kinnitab teate kättesaamist ja: kinnitab, et taotluse esitanud asutus vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. teatab, et taotluse esitanud asutus ei vastuta ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: …………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………...... Teave käendaja kohta:
7. Taotluse saanud asutuse nimel
Koht: Kuupäev:
Allkiri: Tempel
572
TC 25 LIIDU TRANSIIT / ÜHISTRANSIIT
SISSENÕUDMISTEADE
TOLLIVÕLA SISSENÕUDMISE EEST VASTUTAVA ASUTUSE MÄÄRAMINE vastavalt rakendusmääruse artiklile 311 / konventsiooni I liite artikli 114 lõikele 3
1. Taotluse esitanud asutus 2. Taotluse saanud asutus
Nimi ja täielik aadress: Nimi ja täielik aadress: Viitenumber: Faks: E-post:
3. Transiidideklaratsioon
Nr Lähtetolliasutus: Kuupäev:
Päringuprotseduur on algatatud: Jah Kuupäev: Viide: Ei 4. Taotlus
Taotluse esitanud asutus teatab käesolevaga, et taotluse saanud asutus vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………. Lisatud on järgmised dokumendid: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………...
5. Teave käendaja kohta
573
6. Taotluse esitanud asutuse nimel
Koht: Kuupäev: Allkiri: Tempel
7. Kättesaamine (tagastatakse taotluse esitanud asutusele)
Taotluse saanud asutus kinnitab teate kättesaamist ja teatab, et: ta vastutab ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. ta ei vastuta ülalnimetatud transiitveoga seotud tollivõla sissenõudmise eest. See järeldus põhineb järgmistel asjaoludel: ……………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………. 8. Taotluse saanud asutuse nimel
Koht: Kuupäev:
Allkiri: Tempel
574
8.3. TC 30 aadressipäring
TC 30 Liidu transiidi / ühistransiidi tagatis: aadressi(de)päring
1. Taotluse esitanud asutus 2. Taotluse saanud asutus Nimi ja täielik aadress: Nimi ja täielik aadress
3. Üldtagatise sertifikaadi nr Üksiktagatise maksekviitungi nr.
Protseduuri pidaja nimi ja aadress
……………………………………………………………………………………………. ……………………………………………………………………………………………… .……………………………………………………………………………………………...
4. Palun täitke lüngad vajalike andmetega ja tagastage vorm saatjale. a) Käendaja nimi ja aadress: ...... …………………………………….… ……………………………………………………………………………………..……….. b) Käendaja korrespondendi nimi ja aadress: ...…………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………… (teabepäringu esitanud asutuse riik) ……………………………………………………...... c) Viited (olemasolu korral), mida tsiteeritakse käendaja korrespondendile saadetavas kirjas: ...... …… 5. Taotluse esitanud asutuse nimel 6. Taotluse saanud asutuse nimel
Koht: Koht: Kuupäev: Kuupäev:
Allkiri: Allkiri:
Tempel Tempel
575
IX OSA – TIR-PROTSEDUUR (KOHALDATAKSE LIIDUS)
IX osa käsitleb kauba liikumist TIR-märkmike alusel.
Jaotis 2 käsitleb garantiiühingule antavat luba, sh kohustust.
Jaotises 3 kirjeldatakse TIR-garantiisüsteemi rakendamist liidus.
Jaotises 4 kirjeldatakse lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses tehtavaid toiminguid ja lahknevusi.
Jaotises 5 kirjeldatakse sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses tehtavaid toiminguid, vahejuhtumeid, eiramisi ja TIR-veo lõpetamist.
Jaotis 6 käsitleb päringu- ja sissenõudemenetlust.
Jaotises 7 kirjeldatakse volitatud kaubasaaja staatust.
Jaotises 8 esitatakse IX osa lisad.
576
1. TIR-MÄRKMIKE ALUSEL TOIMUV RAHVUSVAHELINE KAUBAVEDU
Käesolevas jaotises käsitletakse: – tausta ja õigusakte (jaotis 1.1); – TIR-süsteemi põhimõtteid (jaotis 1.2).
1.1. Taust ja õigusaktid
LTS art 226 lg 3 Peamine TIR-protseduuri reguleeriv õigusakt on TIR-märkmiku p b ja art 227 lg 2 p b alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsioon (1975. aasta TIR-konventsioon), mis koostati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all. Euroopa Liidu nimel võeti TIR-konventsioon vastu nõukogu 25. juuli 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 2112/78 ja see jõustus liidus 20. juunil 1983. TIR- konventsiooni konsolideeritud redaktsioon on avaldatud nõukogu 28. mai 2009. aasta otsuse 2009/477/EÜ lisana. Konventsiooni ajakohastatakse pidevalt ja komisjon avaldab konventsiooni muudatused Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära nende jõustumise kuupäeva.
Liidusiseseid TIR-protseduuri alusel toimuva kaubaveo eeskirju on kirjeldatud liidu tolliseadustikus ja selle rakendusmääruses (artiklid 163–164, 167–168, 274–282) ja delegeeritud määruses (artiklid 184, 186–187).
21. jaanuari 2014. aasta seisuga oli TIR-konventsioonil 69 osalist, sh Euroopa Liit ja selle 28 liikmesriiki. TIR-vedu on siiski võimalik ainult nendes riikides, kus on volitatud garantiiühingud (21. jaanuari 2016. aasta seisuga 58 riiki).
Liidu õigusaktide kohaselt võib ühenduses TIR-protseduuri kasutada ainult sellise transiitveo korral, mis algab või lõpeb väljaspool liidu tolliterritooriumi või toimub kahe liidus asuva punkti vahel kolmanda riigi territooriumi kaudu.
577
1.2. TIR-süsteemi põhimõtted
TIR-süsteem on üles ehitatud järgmisele viiele põhimõttele:
kaupu veetakse heakskiidetud TIR-märkidega sõidukites või konteinerites, mis on suletud tollitõkendiga;
kogu TIR-veo ajaks peatatakse kaubalt tasumisele kuuluvad tolli- ja muud maksud, kusjuures nende tasumise tagab rahvusvaheline garantiikett. Iga riigi garantiiühing tagab selliste tolli- ja muude maksude tagatissumma tasumise, mida võidakse nõuda selles riigis TIR-veoetapi käigus ilmneva eeskirjade eiramise tõttu. Iga konventsiooniosaline sätestab tagatise piirmäära, kuid soovitatav maksimumsumma, mille riigi garantiiühing eeskirjade eiramise korral kohustub tasuma, on 50 000 USA dollarit (liidus 60 000 eurot või vastav summa riigi vääringus);
TIR-märkmik on kauba veol kasutatav tollideklaratsioon. See tõendab tagatise olemasolu. TIR-märkmikke väljastab riiklikele garantiiühingutele rahvusvaheline organisatsioon (praegu Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU)). TIR-märkmik kehtib üksnes ühe TIR-veo puhul. See võetakse kasutusele lähteriigis ning see toimib tollikontrollidokumendina lähte-, transiidi- ja sihtriigis;
lähteriigis võetavad tollikontrollimeetmed kiidavad heaks transiidi- ja sihtriigid. Seetõttu tollitõkendiga veokites või konteinerites TIR-protseduuri alusel veetavat kaupa vahetolliasutustes üldiselt läbi ei vaadata;
et oleks võimalik kontrollida juurdepääsu TIR-protseduurile, peavad TIR-märkmikke väljastada soovivad riiklikud garantiiühingud ning TIR-märkmikke kasutada soovivad isikud täitma miinimumtingimusi ja -nõudeid ning neil peab olema oma
578
asukohariigi pädevate asutuste (tavaliselt tolli) luba.
2. Load
Käesolevas jaotises käsitletakse:
– garantiiühingutele antavat luba (jaotis 2.1);
– TIR-märkmike valdajatele antavat luba (jaotis 2.2).
2.1. Garantiiühingutele antav luba
LTS art 228 TIR-konventsiooni kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liitu ühe
TIR-konventsiooni territooriumina. Üks TIR-süsteemi eeltingimusi on, et iga riik või art 6.1 ja 9. lisa I osa territoorium, kus süsteemi kasutatakse, peab olema hõlmatud rahvusvahelise garantiisüsteemiga, ning see nõuab, et riiklikel garantiiühingutel oleks TIR-konventsiooni kohane luba.
TIR-konventsioonis on sätestatud miinimumtingimused ja -nõuded, mida garantiiühing peab täitma, et ta saaks loa anda välja TIR- märkmikke.
2.1.1. Loa andmise menetlus
TIR-konventsiooni Loa andmine on seotud kahe eraldiseisva elemendiga: loa andmise lisa 9 I osa p 1 põhitingimused ning kirjaliku lepingu või mis tahes muu õigusliku vahendi olemasolu garantiiühingu ja tolliasutuse vahel.
2.1.2. Loa andmise kriteeriumid
TIR-konventsiooni Loa andmise kriteeriumide hulgas on mitmed tehnilised ja faktilised lisa 9 I osa lg 1 p a–d küsimused, sealhulgas kogemuste ja teadmiste, usaldusväärse finantsolukorra ja senise eeskirjadele vastamise tõendamine. Üldiselt on need väga sarnased kriteeriumidega, mida kohaldatakse seoses ühis- ja liidu transiidiprotseduuridega, mis käsitlevad üldtagatise kasutamise lubamist (tagatiste kohta vt III osa).
579
2.1.3. Kirjalik leping
TIR-konventsiooni Kirjalik leping või mis tahes muu õiguslik vahend sisaldab mitmeid lisa 9 I osa lg 1 p e kohustusi, mida garantiiühing peab täitma.
Ühtluse tagamiseks on lisas 8.7 esitatud liidu tolliasutuste ja riiklike garantiiühingute vahelise kirjaliku lepingu miinimumtingimusi ja nõudeid sisaldav näidis.
2.1.4. Loa järelevalve
Hea juhtimistava huvides tuleb teha pidevat järelevalvet lubade üle, et teha kindlaks, kas garantiiühing vastab jätkuvalt loa tingimustele ning kindlustab, et loa tingimused ja nõuded on endiselt asjakohased ja vajalikud, võttes vajaduse korral arvesse kõiki garantiiühingu täheldatud muudatusi asjaoludes.
2.2. TIR-märkmike valdajatele antav luba
Kontrollitud juurdepääs TIR-süsteemi kasutamisele on üks TIR- süsteemi põhisammastest.
TIR-konventsiooni Valdaja (TIR-märkmiku valdaja) on isik, kellele on antud luba art 1 p o kasutada TIR-süsteemi ja kellele antakse välja TIR-märkmik. TIR-
märkmiku valdaja vastutab sõiduki ja veose ning selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähte-, vahe- ja sihttolliasutuses. Liidu tolliterritooriumil peab TIR-märkmiku
DA art 184 valdaja esitama lähte- või sisenemistolliasutus(t)es ka TIR-
RA art 273 ja 276 veoetappi käsitlevad TIR-märkmiku andmed.
TIR-konventsiooni Valdaja (TIR-märkmiku valdaja) õigusliku määratlusega TIR- II osa art 6 lg 4 ja lisa 9 konventsioonis sätestatakse miinimumtingimused ja -nõuded, mida valdaja peab täitma, et saada TIR-süsteemi kasutamise luba.
2.2.1. Loa andmise menetlus
TIR-konventsiooni TIR-konventsioonis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamine on
580
lisa 9 II osa lg 3 ülesanne, mida peavad jagama volitatud garantiiühing ja selle riigi pädevad asutused, kus taotleja on registreeritud. TIR-konventsioonis ei tehta seda konkreetselt garantiiühingu ega pädeva asutuse ülesandeks ning menetlus jäetakse siseriiklike sätete ja praktika reguleerida.
2.2.2. Loa andmise menetluse jagamine
Liidu tolliseadustikus ja selle rakendussätetes ei ole seda küsimust liidu tasandil sätestatud ning seega kuulub lubade andmine riikide pädevusse.
Vähima nõudena vaatab kõik loataotlused esmalt läbi garantiiühing. Pärast seda, kui garantiiühing on taotlust kontrollinud ja selle tingimustele vastavaks tunnistanud, tuleks see edastada pädevale asutusele. Kui tolliasutus on rahul enda ja garantiiühingu kontrolli tulemustega, võib ta anda taotlejale loa.
2.2.2.1. Tolliasutuse kontroll
Ilma et see piiraks garantiiühingu võimaliku kontrolli tegemist, on pädeva asutuse pädevuses kontrollida vastavust viimasele tingimusele, s.o raskete ja korduvate tolli- või maksuseaduste rikkumiste puudumist.
Termin „raske“ viitab peaaegu kindlalt kriminaalõiguslikele rikkumistele, kuid välistada ei tohiks võimalust käsitada raskete rikkumistena vastavalt riigi tavale ka haldusõiguse või tsiviilõiguse rikkumisi.
TIR-konventsiooni Ka termini „korduv“ tõlgendamisel ei tuleks arvesse võtta ainult lisa 9 II osa lg 1 p d toimepandud rikkumiste arvu, vaid nende toimepanemise ajavahemikku. Korduvana soovitatakse käsitada kolme või enamat viieaastase perioodi jooksul toimepandud rikkumist.
2.2.2.2. Loa järelevalve
581
TIR-konventsiooni Arvestades TIR-märkmiku valdaja keskset rolli TIR-süsteemis ja lisa 9 II osa p 4 ja 5, selgitavad tema rolli deklarandina, on tähtis, et rahvusvahelises TIR- märkused andmebaasis (ITDB) säilitatav volitatud TIR-märkmiku valdajate nimekiri oleks ajakohane. Pädevad asutused on kohustatud õigeaegselt edastama TIR-juhatusele (TIRExB) ajakohase teabe nende TIR-märkmiku valdaja staatuse kohta, kellele nad on loa andnud. Pädevad tolliasutused saavad sisestada TIR-märkmike kasutamise lubade ja nende kehtetuks tunnistamise andmed otse andmebaasi ITDB.
TIR-konventsiooni See eeldab, et lubade üle tuleb teha pidevalt järelevalvet, et lisa 9 II osa p 4 ja 5 kontrollida, kas TIR-märkmiku valdaja vastab jätkuvalt loa tingimustele ning kas loa tingimused ja nõuded on endiselt asjakohased ja vajalikud.
Samuti soovitatakse mitteaktiivsed load kehtetuks tunnistada alati, kui selgub, et TIR-märkmikke ei ole teatava aja (näiteks ühe aasta) jooksul TIR-märkmiku valdajale välja antud.
Lubade järelevalvet tuleks teha koostöös garantiiühinguga. Kui järelevalve tulemused osutavad loa tingimuste mis tahes eiramisele, tuleks pädeval asutusel kaaluda loa kehtetuks tunnistamist.
2.2.3. Loa kehtetuks tunnistamine
TIR- Lisaks sellele, et garantiiühing võib keelduda valdajale TIR-tagatise konventsiooni andmisest, on kaks võimalust takistada volitatud TIR-märkmiku lisa 9 II osa p 6 valdaja juurdepääsu TIR-süsteemile:
teda võib TIR-süsteemist välja arvata vastavalt TIR- konventsiooni artiklile 38 või tema TIR-märkmike kasutamise loa võib kooskõlas TIR- konventsiooni artikli 6 lõikega 4 kehtetuks tunnistada.
Pädev asutus tunnistab loa kehtetuks ka mõne TIR-märkmiku
582
valdaja taotluse alusel.
LTS art 229 Liikmesriigi tolli otsust kohaldatakse kogu liidu tolliterritooriumil kõigile TIR-vedudele ning ükski tolliasutus ei aktsepteeri asjaomase TIR-märkmiku valdaja esitatud TIR-märkmikke.
2.2.3.1. Artikkel 38 versus artikli 6 lõige 4
TIR-konventsiooni Artikli 6 lõikes 4 sätestatakse alternatiivne sanktsioon, mida mitmel art 38 kommentaarid ja puhul tuleks eelistada artiklis 38 sätestatule. Selle valguses oleks lisa 9 II osa kõigil juhtudel, millele järgneb artikli 38 kohane keelamine, tagajärjeks loa kehtetuks tunnistamine vastavalt artikli 6 lõikele 4 ja lisa 9 II osale.
TIR-konventsiooni Liidus registreeritud TIR-märkmiku valdajate puhul tuleb lubade art 38 kehtetuks tunnistamisel kasutada vastavalt artikli 6 lõiget 4 ja lisa 9 II osa, kui riigi vedaja luba tühistatakse alaliselt. Ajutiselt tühistatud loaga või muu liikmesriigi või liiduväliste konventsiooniosaliste volitatud TIR-märkmiku valdajate suhtes saab kohaldada ainult artiklit 38.
2.2.3,2. TIR-konventsiooni artikli 38 kohaldamine
Artiklis 38 sätestatakse alaline ja ajutine keelamine. Need terminid ei ole TIR-konventsioonis määratletud. Ajutise keelamisena tuleks käsitada loa kehtivuse peatamist teatavaks ajavahemikuks. See võib põhjustada logistilisi raskusi konventsiooniosalistele, kes peavad loa kehtivuse peatamise ajavahemikku väga täpselt jälgima.
Vedaja väljaarvamine TIR-süsteemist on väga tõsine otsus ja see peab alati olema täiesti põhjendatud. Kui rikkumist või eeskirjade eiramist peetakse keelamise õigustamiseks piisavalt tõsiseks, tuleks eelistada alalist keeldu. Samal põhjusel on mõeldav, et alalise keelu saanud vedaja võib tulevikus asjaolude muutudes uuesti loa saada.
Erijuhtudel võib siiski kohaldada ajutist keeldu, näiteks kui otsuse
583
aluseks olnud eeskirjade eiramist on võimalik lühikese aja jooksul heastada (tunnistuse aegumine, tehnilised probleemid veoseruumidega).
2.2.3,3. TIR-konventsiooni artikli 6 lõike 4 kohaldamine
TIR-konventsiooni Sellise TIR-märkmiku valdaja luba, kes ei vasta loa tingimustele lisa 9 II osa ja lisa 9 II osa lg 4, (näiteks ta ei täida enam loa põhitingimusi) või kellele ei saa enam selgitav märkus luba anda (näiteks on ta toime pannud tõsiseid või korduvaid rikkumisi), tuleks kehtetuks tunnistada.
Luba kehtetuks tunnistav liikmesriik peab lisaks TIR-märkmiku valdajale sellest teavitama TIR-juhatust või sisestama vastava teabe viivitamatult andmebaasi ITDB.
2.2.3.4. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamine
LTS art 229 TIR-konventsiooni artikli 38 kohastest keelamistest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. TIR-kontaktasutused (ELi aadressid on esitatud lisas 8.1) avaldavad teated veebiplatvormis CIRCABC kehtiva A nimekirja (ELi TIR-märkmike valdajad) või B nimekirja (ELi välised TIR-märkmike valdajad) uuendamise vormis, kasutades muudatuste jälgimise funktsiooni. Kõnealused teated peaksid sisaldama järgmisi andmeid:
konventsiooniosaline,
TIR-märkmiku valdaja nimi,
TIR-märkmiku valdaja aadress,
TIR-märkmiku valdaja kood,
TIR-märkmiku valdaja aadress,
keelu liik,
584
kohaldamise alguskuupäev,
keelu põhjus,
keelu kehtestanud liikmesriik.
Euroopa Komisjon ei saa nende nimekirjade täpsust kontrollida ja liikmesriigid peaksid olema hoolikad, kui keelduvad vedajale TIR- süsteemi kasutamise loa andmisest. Mis tahes kahtluse korral tuleks kinnituse saamiseks võtta ühendust keelamisest / kehtetuks tunnistamisest teatanud liikmesriigi TIR-kontaktasutusega.
2.2.4. TIR-süsteemi kasutamise loa taastamise otsusest teavitamine
Võib esineda juhtumeid, kui liikmesriik peab oma keelava otsuse kehtetuks tunnistama või kui ta otsustab TIR-märkmiku valdaja loa taastada. On väga tähtis, et kõiki liikmesriike teavitataks ka sellistest otsustest. Ka nende otsuste puhul kohaldatakse jaotises 2.2.3 osutatud teavitamismenetlust.
3. Tagatised
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
sissejuhatus (jaotis 3.1);
tagatissumma (jaotis 3.2);
tagatise ulatus (jaotis 3.3);
liidu garantiiühingute vastutus (jaotis 3.4).
3.1. Sissejuhatus
TIR-konventsiooni Rahvusvaheline tagatisesüsteem on üks TIR-süsteemi art 3 p b, art 6 lg 1, art 8 lg 3, art 8 lg 4 põhisammastest. Tagatise eesmärk on kindlustada, et tolli- ja muud ja art 11 maksud oleksid riski korral TIR-vedude ajal alati tagatud.
585
3.2. Tagatissumma
3.2.1. Maksimaalne tagatissumma
TIR-konventsiooni Iga konventsiooniosaline kehtestab tagatise piirsumma TIR- art 8 lg 3 ja selgitav märkus märkmiku kohta. 0.8.3
RA art 163 Liidu tasandil on kokku lepitud, et see summa esitatakse eurodes ja sellest tulenevalt on liit võtnud vastu otsuse kehtestada maksimumsummaks 60 000 eurot.
3.2.2. Vahetuskurssi käsitlevad eeskirjad
Liikmesriikide suhtes, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, kohaldatakse järgmisi eeskirju.
LTS art 53 lg 2 a) Lepingu/kohustuse kohaldamisel võrdub TIR-märkmiku kohta
RA art 48 lg 2 p 3 makstav maksimumsumma 60 000 euro vahetusväärtusega omavääringus. Selleks kasutatavad vahetuskursid määrab Euroopa Keskpank üks kord aastas, oktoobri esimesel tööpäeval, ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Konverteerimiskurss hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. jaanuarist.
LTS art 53 lg 1 p b b) Kui tagatise suhtes esitatakse nõue, kasutatakse vahetuskurssi,
RA art 48 lg 1 mis kehtib TIR-märkmiku lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses aktsepteerimise päeval. Need kursid fikseeritakse kord kuus ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
3.3. Tagatise ulatus
TIR-konventsiooni TIR-konventsioonis ei ole välja toodud kaupu, mida võib vedada art 2 TIR-märkmiku alusel. Rahvusvaheline garantiikett ei anna siiski tagatist allpool täpsustatud alkoholi- ja tubakatoodete jaoks. Seda piirangut kohaldatakse sõltumata asjaomaste kaupade kogusest. Seega kohaldatakse jaotises 3.2.1 nimetatud maksimaalset tagatissummat kõigi kaupade, välja arvatud järgmiste alkoholi- ja
586
tubakatoodete veo suhtes:
HS-kood Toote kirjeldus
2207 10 Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust
2208 Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust
2402 10 Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod
2402 20 Tubakat sisaldavad sigaretid
2403 11 ja 2403 19 Suitsetamistubakas, mis sisaldab või ei sisalda tubaka asendajaid
3.4. Liidu garantiiühingute vastutus
LTS artikkel 228 Liitu käsitatakse TIR-protseduuri kohaldamisel ühtse territooriumina. Igal liikmesriigil on vähemalt üks volitatud garantiiühing.
RA art 164 Kui asjaomane tolliasutus esitab kooskõlas TIR-konventsiooniga
TIR-konventsiooni kehtiva teate protseduuri lõpetamata jätmise kohta oma art 11 lg 1 garantiiühingule, on sellel sama õiguslik mõju nagu teatel, mille mõnele teisele garantiiühingule esitab selle oma tolliasutus.
4. Formaalsused lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
sissejuhatus (jaotis 4.1);
TIR-märkmiku andmete aktsepteerimine (jaotis 4.2);
sõiduki/konteineri ohutus (jaotis 4.3);
587
toimingud lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses (jaotis 4.4);
vahepealne pealelaadimine (jaotis 4.5);
lahknevused (jaotis 4.6).
4.1. Sissejuhatus
TIR-konventsiooni Lähtetolliasutus täidab kahte erinevat ja väga tähtsat ülesannet. art 1 p k Need ülesanded on seotud kolme TIR-süsteemi põhimõttega viiest. TIR-käsiraamatu jaotis 1.2 Esimene ülesanne on TIR-märkmiku aktsepteerimine maanteesõiduki/konteineri füüsilise ohutuse tagamiseks ning tollikontrolli kohaldamine.
LTS art 228 Teine sama oluline ülesanne on TIR-veoetapi lõpetamine (vt jaotis 5.2) ning vajaduse korral tasumisele kuuluvate tolli- ja muude maksude sissenõudmine (vt jaotis 6.4). Võttes arvesse, et liitu käsitatakse TIR-märkmiku kasutamist reguleerivate eeskirjade kohaldamisel ühtse territooriumina, on liidu lähtetolliasutuste roll ja vastutus eriti kaalukad.
RA art 273 lg 1 TIR-sõnumite vahetamiseks kasutatakse elektroonilise
transiidisüsteemina liidu uut arvutipõhist transiidisüsteemi (NCTS),
mis on liidu transiidi puhul juba kasutusel.
RA art 276 Liidu tolliterritooriumil kiirendatakse TIR-veoetapi lõppemist/lõpetamist lähtetolliasutuse või sisenemistolliasutuse ning sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse vahel kviitungi nr 2 asjakohase osa tagastamise asendamine sõnumitega „Saabumisteatis“ (IE006) ja „Kontrollitulemid“ (IE018).
Märkus:
NCTSi kasutatakse ainult liidu piires toimuvate TIR-veoetappide
588
puhul (mitte ühistransiidiprotseduuri riikides). Kolmandast riigist liitu sisenevate TIR-vedude puhul ja selliste TIR-vedude puhul, mis läbivad liitu mittekuuluvat riiki enne taassisenemist liitu, peab TIR- märkmiku valdaja (või tema esindaja) esitama TIR-märkmiku TIR- veoetapi alustamiseks igas liidu sisenemistolliasutuses.
Vt näide lisa 8.9 punktis a.
4.2. TIR-märkmiku andmete aktsepteerimine
RA art 273
TIR-märkmiku andmete elektrooniline sõnumivahetus toimub
kolmel tasandil:
TIR-märkmiku valdaja ja tolli vahel (välisdomeen),
ühe riigi tolliasutuste vahel (sisedomeen) ning
riikide tolliasutuste vahel ning tolliasutuste ja Euroopa
Komisjoni vahel (ühine ala).
Üldiselt võivad TIR-märkmiku valdajal sõltuvalt asjaomasest
liikmesriigist olla TIR-märkmiku andmete elektrooniliseks esitamiseks järgmised võimalused:
ettevõtja otsetee (sh andmete sisestamise võimalus tolli veebisaidi kaudu);
elektrooniline andmevahetus (EDI);
andmete sisestamine tolliasutuses (vedajate käsutusse antud
terminali kaudu);
rahvusvahelise organisatsiooni väljaarendatud liides (nt IRU rakendus EPD).
Lisas 8.4 kirjeldatud elektrooniliste süsteemide ajutise rikke korral
589
aktsepteerib toll TIR-märkmikku ilma TIR-märkmiku andmeid
RA art 274 vahetamata (talitluspidevuse protseduur).
Kuigi TIR-märkmiku valdaja on kohustatud esitama TIR-märkmiku andmed lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses NCTSi abil, peavad liidu tolliasutused elektrooniliste sõnumite ja TIR-märkmiku andmete vahelistest lahknevustest tulenevate õiguslike tagajärgede vältimiseks jätkama TIR-märkmiku täitmist kooskõlas TIR- konventsiooniga.
TIR-konventsiooni NCTSi ja TIR-märkmiku vahel ilmneva lahknevuse korral 1. lisa lähtutakse TIR-märkmiku teabest ning TIR-märkmiku valdaja parandab elektroonilised andmed vastavalt TIR-märkmiku teabele.
TIR-konventsiooni Igal TIR-märkmikul on kordumatu viitenumber. TIR-märkmikul 10. lisa p 4 võib olla 4, 6, 14 või 20 kviitungit. Kasutatakse üht paari kviitungeid konventsiooniosalise kohta; kviitungite arv näitab, mitut osalisriiki transiitveol läbitakse, sh lähte- ja sihtriik.
Oluline on tagada, et aktsepteeritaks ainult kehtivaid TIR- märkmikke. Rahvusvahelise organisatsiooni loendi kehtivuse kaotanud TIR-märkmikest saab alla laadida organisatsiooni elektroonilisest andmebaasist.
TIR-märkmike trükkimise ja levitamise eest vastutav IRU on võtnud turvameetmeid järeletehtud või võltsitud TIR-märkmike avastamise tagamiseks. Turvaelemendid on järgmised:
kõrgtrükis veoauto kujutis esikaanel,
termokromaatilise trükivärvi kasutamine,
vöötkood, mis vastab TIR-märkmiku tähtnumbrilisele koodile.
TIR-konventsiooni Isegi ehtne TIR-märkmik võib olla kehtetu, näiteks kui väljaandnud art 12
590
ühing ei ole seda allkirjastanud ega tembeldanud või kui TIR- märkmiku esikaane lahtris 1 osutatud kehtivusaeg on ületatud.
Nagu kõigi tollikontrollide puhul, määratakse enne TIR-märkmiku aktsepteerimist tehtavate kontrollide ulatus ja põhjalikkus kindlaks riskianalüüsi alusel. Need kontrollid hõlmavad veetavale kaubale kehtiva tagatise (vt jaotis 3.3) kindlakstegemist.
4.3. Sõiduki/konteineri ohutus
TIR-konventsiooni Tollikontrollide vastastikust tunnustamist arvesse võttes on ülimalt 2. lisa tähtis, et lähtetolliasutus teeb kindlaks, et sõiduk või konteiner on TIR-märkmiku alusel toimuvaks veoks heaks kiidetud. Enamikul juhtudel ja vastavalt riskianalüüsile piisab kindlakstegemiseks sõiduki kinnitustunnistuse kontrollimisest. Siiski tuleks meeles pidada, et tunnistusi on lihtne võltsida või järele teha. Puuduva või kehtetu tunnistuse korral ei saa TIR-veoetappi alustada.
4.3.1 Soovitus koodisüsteemi kehtestamiseks vastavustunnistuses märgitud puudustest teatamiseks
TIR-konventsiooni halduskomitee otsustas 11. juunil 2015 anda TIR-konventsiooni 2., 3. ja 4. lisa tolliasutustele soovituse sõiduki TIR-tunnistuse punkti 10 veamärkuste tegemisel kasutada lisaks vigade käsitsi kirjutamisele koodisüsteemi,
mis osutaks vigade asukohale ja liigile. Soovituses esitatud ühtset
koodisüsteemi hakkavad kasutama kõik liidu tolliasutused. TIR-
tunnistuse punktis 10 mis tahes koodi puudumine ei takista siiski tunnistuse aktsepteerimist juhul, kui on järgitud TIR-konventsiooni 3. lisa sätteid.
4.4. Toimingud lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses
RA art 276 Lisaks TIR-märkmiku ning kõigi märkmiku, sõiduki ja kaubaga kaasas olevate vajalike dokumentide esitamisele vastutab TIR-
591
märkmiku valdaja või tema esindaja TIR-märkmiku andmete esitamise eest lähte- või sisenemistolliasutusele või nende kandmise eest NCTSi sõnumiga „Deklaratsiooni andmed“ (IE015), kasutades elektrooniliste transiidideklaratsioonide puhul kehtivaid eeskirju ja koode.
DA lisa B NCTSi andmeatribuutidele vastavad TIR-märkmiku
RA lisa B andmeelemendid on esitatud lisas 8.2.
Liidu sihttolliasutused või väljumistolliasutused, kus kaup esitatakse TIR-veoetapi lõpetamiseks, on esitatud ELi tolliasutuste andmebaasis. Veebisaidi aadress: http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_search_home.jsp
?Lang=en.
NCTS kontrollib deklaratsiooni automaatselt. Ebaõige, mittetäielik või nõuetele mittevastav deklaratsioon lükatakse tagasi sõnumiga „Deklaratsioon tagasi lükatud“ (IE016).
Kui tolliasutused deklaratsiooni aktsepteerivad, koostab süsteem
tolli viitenumbri (MRN), mis antakse TIR-veoetapile ja edastatakse sõnumiga „MRN loodud“ (IE028) TIR-märkmiku valdajale või tema esindajale.
Deklaratsiooni staatus on seejärel „Aktsepteeritud“ ning
lähtetolliasutus määrab tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kaup RA art 276 sihttolliasutusele või väljumistolliasutusele ( vt jaotis 4.4.6) ja otsustab, kas kontrollida kaupa/sõidukit (sh sõiduki tollitõkendit).
Elektroonilise deklaratsiooni muutmise, kehtetuks tunnistamise ja kontrollimise kohta vt „Transiidi käsiraamatu“ IV osa 2. peatükk.
4.4.1. TIR-märkmiku nõuetekohane kasutamine
TIR-märkmikku tuleb kasutada vastavalt nõuetekohaselt täidetud TIR-märkmiku näidisele. Vt lisas 8.3 üksikasjalikke juhiseid TIR-
592
märkmiku täitmise kohta ja kviitungite käsitlemise kohta eri tolliasutustes (lähte-, vahe- ja sihttolliasutuses).
Lähtetolliasutus peaks pöörama eritähelepanu ka TIR-märkmiku esikaane nõuetekohasele täitmisele.
4.4.2. HS-koodi kasutamise soovitus
Resolutsioonid ja 1975. aasta TIR-konventsiooni halduskomitee otsustas 31. jaanuaril soovitused, TIR- käsiraamat 2008, et soovitab TIR-märkmiku valdajatel märkida TIR-märkmiku kollasele kviitungile (mitte tollile täitmiseks) kaubamanifesti lahtrisse 10 lisaks kauba kirjeldusele ka HS-koodi (6 numbrit).
Liidu lähtetolliasutused kiidavad heaks HS-koodi lisamise ka TIR- märkmiku tollile täitmiseks ettenähtud kviitungitele ja elektrooniliste TIR-märkmiku andmete osana.
Tuleb märkida, et TIR-märkmiku valdaja ei ole kohustatud HS- koodi esitama.
Juhul kui HS-kood on esitatud, kontrollivad lähtetolliasutused või sisenemistolliasutused, kas esitatud HS-kood vastab muudes tolli-, äri- või veodokumentides esitatud koodile.
4.4.3. Liidu kauba tollistaatuse tõend
DA art 119 ja 127 Juhul kui TIR-märkmik mõnes liikmesriigis välja antud ühtse
RA art 207 veodokumendina hõlmab teisest liikmesriigist kolmanda riigi territooriumi kaudu toodud kaupu, võib TIR-märkmiku valdaja lisada tähise „T2L“ (või „T2LF“ liidu kauba puhul, mida veetakse erikorraga maksuterritooriumidele, -territooriumidelt või nende vahel) koos oma allkirjaga (lahtris 10) liidu kauba tollistaatuse tõendina kõigile TIR-märkmiku kaubamanifesti asjaomastele kviitungitele.
593
Juhul kui TIR-märkmiku alusel veetakse ka liiduvälist kaupa, lisatakse tähis „T2L“ või „T2LF“ ja allkiri ainult selgelt liidu kauba kohta.
Lähtetolliasutus kinnitab tähise „T2L“ või „T2LF“ kõigil asjaomastel TIR-märkmiku kviitungitel templi ja pädeva ametniku allkirjaga.
4.4.4. Tagatise esitamine
Selleks et kauba saaks TIR-veoetapiks vabastada, on nõutav tagatis. TIR-veoetapiks nõutav tagatis esitatakse kehtiva TIR-märkmiku kujul. NCTSis kasutatakse tagatise liiki B ja TIR-märkmiku numbrit. Lisateave tagatiste kohta on jaotises 3.
4.4.5. Sõidukite/konteinerite tollitõkendid
TIR-konventsiooni Tähelepanu tuleks pöörata ka sõidukite/konteinerite tollitõkenditele. art 19 Ülimalt tähtis on kontrollida kinnitustunnistuselt (punkt 5) ja sellele TIR-konventsiooni 2. lisa lisatud fotodelt (või joonistelt) paigaldatavate tollitõkendite arvu ja täpset asukohta. Kui lähtetolliasutus peab seda vajalikuks, võib ta veoseruumide loata avamise takistamiseks tõkendeid lisada.
Lähtetolliasutuse lisatavad tollitõkendid kinnitatakse korrektselt ja sisenemistolliasutusel tuleks loata avamise avastamiseks juba paigaldatud tõkendeid hoolikalt kontrollida. TIR-süsteemis ei ole lubatud eksportija või vedaja tõkendite kasutamine tollitõkendite asemel.
4.4.6 Tähtaeg
RA art 276 ja 278 Lähte- või sisenemistolliasutus määrab tähtaja, mille jooksul kaup tuleb sihttolliasutuses esitada.
Nimetatud asutuse määratud tähtaeg on kohustuslik nende liikmesriikide tolliasutustele, kelle territooriumile kaup TIR-veo
594
käigus siseneb, ja nad ei saa seda tähtaega muuta.
Kui kaup esitatakse siht- või väljumistolliasutusele pärast lähte- või sisenemistolliasutuse poolt määratud tähtaja lõppu, loetakse TIR- märkmiku valdaja tähtaega järginuks, kui tema või vedaja suudab siht- või väljumistolliasutusele nõuetekohaselt tõendada, et tema ei ole viivituse eest vastutav.
Tähtaja määramisel võtab lähte- või sisenemistolliasutus arvesse järgmist:
kasutatav transpordivahend; marsruut; transpordialased õigusaktid või muud õigusaktid, mis võivad mõjutada tähtaja määramist (nt veoliigi valikut mõjutavad sotsiaal- või keskkonnaala õigusaktid, veoeeskirjade sätted tööaja ja juhtide kohustusliku puhkeaja kohta); vajaduse korral TIR-märkmiku valdajale edastatav teave.
4.4.7. Kauba liikumismarsruut TIR-veoetapi käigus
RA art 275 Kui lähte- või sisenemistolliasutus peab seda vajalikuks (nt
riskikauba veo puhul), määrab ta kindlaks TIR-veoetapi marsruudi, võttes arvesse TIR-märkmiku valdajalt saadud kogu asjakohast teavet.
Marsruudi täpne ettekirjutamine ei ole võimalik, kuid TIR- märkmiku lahtrisse 22 ja NCTSi tuleks märkida vähemalt liikmesriigid, mida transiit läbib.
Üldiselt tuleks eeldada, et kauba TIR-veol, eelkõige kui tegu on kas elusloomade või kiiresti rikneva kaubaga, veetakse kaup sihtkohta kõige ökonoomsemat marsruuti kasutades.
595
4.4.8. Kauba vabastamine TIR-veoks
RA art 276 Kaup vabastatakse TIR-veoks pärast TIR-märkmiku andmete aktsepteerimist ja vajalikke kontrolle. Lähte- või
sisenemistolliasutus teavitab TIR-märkmiku valdajat kauba vabastamisest TIR-veoks.
Lähtetolliasutus märgib TIR-veo MRNi märke TIR-märkmiku lõigendile nr 1 lahtrisse 2 (numbrite ossa) ning tagastab TIR- märkmiku valdajale või tema esindajale.
TIR-märkmiku kaubaga ei pea kaasas olema transiidi saatedokumenti (TAD) või transiidi/julgeoleku saatedokumenti DA art 184 (TSAD), juhul kui TIR-märkmik on hõlpsalt loetav ja MRN esitatakse tollile muul viisil (nt ribakoodina või kuvatakse elektroonilise või mobiilseadme ekraanile).
TIR-märkmiku valdaja võib siiski paluda, et lähte- või sisenemistolliasutus väljastaks talle TADi või TSADi selle tolliasutuse määratud kujul (väljatrükituna või elektrooniliselt).
Lähte- või sisenemistolliasutus võtab TIR-märkmikust kviitungi nr 1, millele on märgitud MRN, ja säilitab selle.
RA art 276 Kauba vabastamisel väljastab NCTS automaatselt sihttolliasutusele või väljumistolliasutusele sõnumi „Eeldatava saabumise teade“ (IE001). TIR-märkmiku valdajale või tema esindajale võib saata ka sõnumi „Vabastatud transiidiks“ (IE029).
4.5. Vahepealne pealelaadimine
TIR-konventsiooni TIR-vedu võib hõlmata kõige rohkem nelja lähte- ja sihttolliasutust. art 18 Kui teekonna vahepealsetes tolliasutustes laaditakse peale veel kaupa, toimib see asutus TIR-märkmiku ja TIR-märkmiku andmete
596
kasutamisel nii sihttolliasutuse kui ka lähtetolliasutusena.
Kasutatakse jaotises 4.4 kirjeldatud menetlusi; eelkõige suletakse NCTSis varasem veoetapp ning saadetakse sõnumid IE06 ja IE018 (vt jaotis 5.3).
Pärast täiendava kauba pealelaadimist peab TIR-märkmiku valdaja esitama NCTSis uue TIR-märkmiku andmetega deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki varasemate saadetiste üksikasju (nt eelmise dokumendi viitenumber (MRN)). Vt näide lisa 8.9 punktis b.
4.5.1. TIR-veo ajutine peatamine
TIR-konventsiooni TIR-veo peatamine (sh ajutine peatamine) tähendab, et peatatud art 26 etapi puhul ei kehti TIR-tagatis. TIR-vedu peatatakse, kui see TIR-konventsiooni art 2 ja 26 toimub riigis, mis ei ole TIR-konventsiooni osaline. Juhul kui osa kommentaarid TIR-veost ei toimu maanteel (sh mere ületamine, millega kaasneb TIR-konventsiooni lihtsustatud transiidiprotseduur või mis toimub ilma art 26 lg 2 transiidiprotseduurita), võib TIR-märkmiku valdaja taotleda tolliasutuselt teekonna selleks osaks TIR-veo peatamist ning taastada see maanteevälise etapi lõpul.
TIR-konventsiooni Sellistel juhtudel viiakse väljumis- ja sisenemistolliasutustes läbi art 26 lg 3 vastavad tollikontrollid ja -formaalsused. Vt jaotised 4.4 ja 5.3.
TIR-konventsiooni Ühe konventsiooniosalise puhul võib TIR-protseduuri kohaldada art 2 ja 26 kommentaarid maanteevälise (nt raudtee) teekonnaetapi suhtes juhul, kui tolliasutustel on võimalik tagada protseduuri nõuetekohaseks alustamiseks ja lõpetamiseks vajalikud kontrollid ja formaalsused sisenemis- ja väljumistolliasutustes (ja vajaduse korral sihttolliasutuses).
4.6. Lahknevused
4.6.1. Lahknevuste käsitlemine
Põhimõtteliselt võib seoses kaubaga esineda kolme liiki lahknevusi
597
või eeskirjade eiramisi:
kauba puudujääk,
kauba ülejääk,
valesti kirjeldatud kaup.
Lahknevuste käsitlemise viis sõltub sellest, kas eeskirjade eiramise avastab lähtetolliasutus või sisenemistolliasutus ning kas see puudutab ka ekspordideklaratsiooni.
4.6.2. Lähtetolliasutuse avastatud lahknevused
TIR-konventsiooni Lähtetolliasutuse poolt enne TIR-märkmiku ja elektroonselt esitatud art 40 TIR-märkmiku andmete aktsepteerimist avastatud eeskirjade eiramist tuleb käsitleda kui eelneva tolliprotseduuriga, näiteks tolliladustamise, ajutise ladustamise või kauba ekspordiks vabastamisega seotud eiramist. Sellega on tõenäoliselt tegu juhul, kui lahknevus seostub kauba kirjelduse ja kogusega ning eelmise tolliprotseduuriga seotud teave on lihtsalt üle kantud TIR- märkmikku ja selle andmetesse.
Siiski võib esineda eeskirjade eiramisi pettuse ning TIR- ja transiidisüsteemide keelatud või väärkasutuse eesmärgil, näiteks kui kõrgendatud riskiga seotud kaupa kirjeldatakse muu kaubana. Sellistel juhtudel on asjakohane karistada vastutavaid asjaosalisi riiklike eeskirjade kohaselt.
4.6.3. Sisenemistolliasutuse avastatud lahknevused
TIR-konventsiooni Sisenemistolliasutus kontrollib TIR-veol olevat tollitõkendiga kaupa art 23 teel ainult erijuhtudel. Kontrolli korral registreeritakse paigaldatud TIR-konventsiooni art 24 uued tollitõkendid ja vajaduse korral kontrolli tulemused järelejäänud TIR-märkmiku kviitungitel ja vastavatel lõigenditel ning NCTSis.
598
TIR-konventsiooni Sisenemistolliasutuses avastatud eeskirjade eiramist tuleb käsitleda art 8 lg 5 vastavalt selle iseloomule. Kui asjaomane deklareerimata kaup TIR-konventsiooni art 8 lg 7 avastatakse maanteesõiduki tollitõkendiga veoseruumis, on esmaseks otseselt vastutavaks isikuks ja tollivõla võlgnikuks TIR- LTS art 79 märkmiku valdaja. Maksustamisega seotud põhjustel kaetakse tagatud summa TIR-märkmiku tagatisega ja selle eest vastutab garantiiühing.
Juhul kui TIR-veoetappi ei lubata jätkata mis tahes põhjusel, sh
seetõttu, et kauba import on kas keelatud või piiratud, tuleb kaup
piiril kinni pidada.
Juhul kui TIR-veoetappi saab jätkata, tuleks avastatud kaubaga TIR-konventsiooni seotud üksikasjad kinnitada järelejäänud TIR-märkmiku kviitungitel art 8 lg 5 (lahtrid „Ametialaseks kasutamiseks“). Lahtrisse „Ametialaseks
kasutamiseks“ tuleks teha märge „Ülejääk: TIR-konventsiooni artikli 8 lõige 5“, millele järgneb kauba kirjeldus ja kogus.
NCTSis peab andmed parandama valdaja enne nende aktsepteerimist sisenemistolliastuses.
Avastades ülejäägi, mis ei paikne tollitõkendiga veoseruumis, tuleb
seda käsitada ebaseaduslikult liitu veetud salakaubana ning võtta
asjakohased meetmed. Sellises olukorras ei vastuta garantiiühing mis tahes tekkida võivate tolli- ja muude maksude tasumise eest, isegi kui sõiduki juhti või TIR-märkmiku valdajat võib käsitada tollivõla võlgnikuna.
5. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
sissejuhatus (jaotis 5.1);
TIR-veo lõpetamine lähtetolliasutuses (jaotis 5.2);
toimingud lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses
599
(jaotis 5.3);
sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse muutumine (jaotis 5.4);
vahejuhtumid teekonnal ja aktilehe kasutamine (jaotis 5.5);
tollieeskirjade eiramine (jaotis 5.6);
TIR-märkmike kontrolli süsteem (jaotis 5.7);
vahepealne mahalaadimine (jaotis 5.8);
TIR-märkmiku kasutamine tagasitoodud kauba puhul (jaotis 5.9).
5.1. Sissejuhatus
Sihttolliasutusel ja väljumistolliasutusel lasub põhivastutus TIR-veo viivitusteta lõppenuks tunnistamise eest.
5.2. TIR-veo lõpetamine lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses
TIR-veo lõpetamine on lähtetolliasutuse või sisenemisvahetolliasutuse väga oluline toiming, sest see lõpetab sisuliselt garantiiühingu vastutuse.
TIR-konventsiooni TIR-veoetapi võib lõpetada üksnes juhul, kui see on nõuetekohaselt art 10 lg 2 lõppenud. LTS art 215 lg 2
TIR-konventsiooni TIR-veo lõpetamine toimub vaikimisi, st ilma lähtetolliasutuse või art 1 p e sisenemistolliasutuse ametliku otsuse või toiminguta. Garantiiühingule ei saadeta lõpetamist kinnitavat ametlikku teadet. TIR-märkmiku valdaja ja garantiiühing võivad lugeda TIR-veo lõpetatuks, kui ei ole teatatud teisiti.
600
5.3. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses
RA art 278 ja 279 Kauba, sõiduki, TIR-märkmiku ja TIR-veo MRNi esitamisel lähtetolliasutuse või sisenemistolliasutuse määratud tähtaja jooksul kontrollib sihttolliasutus või väljumistolliasutus paigaldatud tollitõkendeid ja kasutab tolli viitenumbrit (MRN) NCTSist andmete saamiseks ja registreerimiseks.
Lähtetolliasutusele või sisenemistolliasutusele saadetakse saadetise saabumise kohta sõnum „Saabumisteatis“ (IE006).
RA art 277 Kui siht- või väljumistolliasutus on lõpetanud sõnumi „Eeldatava saabumise teade“ (IE001) alusel vajaliku kontrolli, saadab ta asjakohaseid koode kasutades lähtetolliasutusele või sisenemistolliasutusele sõnumi „Kontrollitulemid“ (IE018). Nimetatud sõnum sisaldab ka kogu teavet, mis on veo ajal lisatud TIR-märkmiku aktilehele ja TIR-märkmiku lõigendile nr 1. See võib hõlmata näiteks ümberlaadimist, uusi tollitõkendeid, vahejuhtumeid või õnnetusi (jaotis 5.5).
Sihttolliasutus eemaldab ja säilitab TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad, teeb märke TIR-märkmiku lõigendile ja tagastab TIR-märkmiku selle valdajale.
RA art 274 Kui kaubad on lähte- või sisenemiskoha NCTSis TIR-veoks vabastatud ning siht- või väljumistolliasutuse süsteem ei ole kauba saabumisel kasutatav, teeb siht- või väljumistolliasutus vajaliku kontrolli ning lõpetab protseduuri TIR-märkmiku kviitungi nr 2 alusel.
Siht- või väljumistolliasutuse poolt NCTSi sisestamine toimub tagantjärele, kui süsteem on taas kasutatav, nii et lähte- või sisenemistolliasutus saab veo NCTSis lõpetada.
RA art 274 Kui kaup on lähte- või sisenemistolliasutuses ajutise rikke korral talitluspidevuse protseduuri abil TIR-veoks vabastatud üksnes TIR- märkmiku alusel ja TIR-märkmiku andmeid vahetamata, lõpetab
601
siht- või väljumistolliasutus protseduuri TIR-märkmiku kviitungi nr 2 alusel ja tagastab selle vajaliku osa lähte- või sisenemistolliasutusele.
RA art 279 lg 4 Sihttolliasutus kinnitab TIR-märkmiku tavapärasel viisil, täites lõigendi nr 2 ja säilitades kviitungi nr 2. Kinnitamise järel tagastab sihttolliasutus TIR-märkmiku valdajale. Kui TIR-märkmik valdaja ei ole kohal, tagastatakse TIR-märkmik isikule, kes selle TIR- märkmiku valdaja esindajana esitas.
5.4. Sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse muutmine
TIR-konventsiooni TIR-konventsioon lubab TIR-märkmiku valdajal esitada kauba ja art 1 p l TIR-märkmiku ja lõpetada TIR-veo muus kui deklareeritud RA art 278 lg 3 sihttolliasutuses või väljumisvahetolliasutuses. See tolliasutus muutub siis sihttolliasutuseks või väljumistolliasutuseks.
Kui NCTS näitab, et tegelik sihttolliasutus või väljumistolliasutus ei ole esitatud MRNi kohta saanud sõnumit „Eeldatava saabumise teade“ (IE001), saadab ta sõnumi „Eeldatava saabumise teate päring“ (IE002).
Lähtetolliasutus või sisenemistolliasutus vastab sõnumiga „Vastus eeldatava saabumise teate päringule“ (IE003), milles edastatakse sõnumi „Eeldatava saabumise teade“ (IE001) andmed. Seejärel saab sihttolliasutus või väljumistolliasutus saata sõnumi „Saabumisteatis“ (IE006) ja võtta edasisi meetmeid (vt jaotis 5.3).
Lähte- või sisenemistolliasutus teavitab pärast saabumisteatise sõnumi (IE006) saamist deklareeritud siht- või väljumistolliasutust edastatud saabumisteatise sõnumiga (IE024), et kaup on jõudnud mõnda teise siht- või väljumistolliasutusse.
Kui lähtetolliasutus või sisenemistolliasutus veoetappi MRNi abil ei leia, esitab ta sõnumis „Vastus eeldatava saabumise teate päringule“ (IE003) põhjused (koodidega 1–4), miks sõnumit „Eeldatava
602
saabumise teade“ (IE001) ei saa saata.
Saatmata jätmise põhjused võivad olla järgmised:
kood 1 – TIR-vedu on juba esitatud teises sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses;
kood 2 – TIR-vedu tühistati lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses;
kood 3 – MRN ei ole teada (tehnilistel põhjustel või eeskirjade eiramise tõttu); või
kood 4 – muud põhjused.
(Koodide selgitust vt I osa 4. peatüki jaotisest 4.5.)
Sihttolliasutus või väljumistolliasutus uurib saatmata jätmise põhjust ja kui põhjus seda võimaldab, loeb TIR-veoetapi lõppenuks ning eemaldab ja säilitab TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad, teeb märke TIR-märkmiku lõigendile nr 2 ning tagastab kviitungi nr 2 vajaliku osa lähtetolliasutusele või sisenemistolliasutusele ja tagastab TIR-märkmiku valdajale.
5.5. Vahejuhtumid kauba teekonnal ja aktilehe kasutamine
TIR-konventsiooni Kui tollitõkendid on rikutud või osa kaubast on teekonnal juhtunud art 25 õnnetuse käigus hävinud või kahjustatud, võtab vedaja viivitamatult
ühendust selle riigi tolliasutusega, kus saadetis asub, või kui see ei ole võimalik, nimetatud riigi muu pädeva ametiasutusega.
Kui vedaja oli sunnitud lähte- või sisenemistolliasutuse määratud
marsruudilt temast olenematutel põhjustel kõrvale kalduma või kui
TIR-konventsiooni artiklis 25 sätestatud õnnetus või vahejuhtum RA art 277 toimus liidu tolliterritooriumil, esitab vedaja kauba, sõiduki, TIR- märkmiku ja MRNi viitenumbriga selle liikmesriigi lähimale tolliasutusele, kus transpordivahend asub.
603
Asjaomane asutus täidab võimalikult kiiresti TIR-märkmiku aktilehe.
Kui õnnetuse tõttu tuleb veos teise sõidukisse ümber laadida, tohib ümberlaadimistöid teha üksnes asjaomase ametiisiku juuresolekul. Kõnealune ametiisik täidab aktilehe.
TIR-konventsiooni Kui TIR-märkmikul puudub märge „Raske või suuremahuline art 29 selgitav märkus kaup“, peab asendussõiduk või -konteiner samuti olema heaks kiidetud tollitõkendiga kauba veoks.
Lisaks tuleb sellele paigaldada tollitõkend ja paigaldatud tõkendi andmed märkida aktilehele.
Kui heakskiidetud sõidukit või konteinerit ei ole võimalik saada, võib kauba ümber laadida heakskiitmata sõidukisse või konteinerisse, kui kasutatakse sobivaid kaitsemeetmeid. Sellisel juhul otsustab tolliasutus, kas vedu kõnealuses sõidukis või konteineris tohib jätkuda TIR-märkmiku alusel.
Kui vahetu oht tingib vajaduse veos või veose osa viivitamata maha laadida, võib vedaja tegutseda omal algatusel ja ametiasutuse tegevust ootamata. Ta peab tolliasutusele tõendama, et ta oli sunnitud sel viisil tegutsema sõiduki, konteineri või veose huvides. Vedaja teavitab pärast ennetusmeetmete võtmist ja ohu kõrvaldamist viivitamata tolliasutust, et oleks võimalik kontrollida asjaolusid ja veost, paigaldada sõidukile või konteinerile tollitõkend ja täita aktileht.
Siht- või väljumistolliasutus saadab lähte- või sisenemistolliasutusele sõnumi „Kontrollitulemid“ (IE018), mis sisaldab vahejuhtumi kohta kogu teavet, mis on transiidi aktilehele ja TIR-märkmikku.
Aktileht jäetakse TIR-märkmikku.
604
5.6. Formaalsused sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses
5.6.1. Kaubaga seotud eeskirjade eiramine
TIR-konventsiooni Siht- või väljumistolliasutuse avastatud eeskirjade eiramist tuleb art 8 lg 5 käsitleda sõltuvalt juhtumi asjaoludest. Kui deklareerimata kaup leitakse maanteesõiduki tollitõkendiga suletud veoseruumist, kehtib maksukaalutlustel selle kauba puhul TIR-märkmiku tagatis ja garantiiühingu vastutus hõlmab kõnealust kaupa. Tehakse märge TIR-märkmiku kviitungi nr 2 lahtrisse 27 ja lõigendi nr 2 lahtrisse 5.
Märge peaks sisaldama teksti „Ülejääk: TIR-konventsiooni artikli 8 lõige 5“, millele järgneb kauba kirjeldus ja kogus. Sihttolliasutus või väljumistolliasutus saadab NCTSis sõnumi „Kontrollitulemid“ (IE018) koodiga B ja märkusega „Oodatakse otsust erinevuste kohta“, et lähtetolliasutus eiramist uuriks.
Vedu on siis lähtetolliasutuses staatusega „Oodatakse otsust“.
Kui küsimus on lahendatud, kasutab lähtetolliasutus siht- või väljumistolliasutuse teavitamiseks sõnumit „Erinevuste lahenduse teade“ (IE020). Seejärel vabastab lähtetolliasutus kauba ja lõpetab veoetapi.
Kui eeskirjade eiramine on seotud puuduva või valesti kirjeldatud kaubaga, on vajalik samalaadne TIR-märkmiku märgete tegemine ja NCTSi teadete saatmine.
5.6.2. Tollitõkenditega seotud eeskirjade eiramine
Siht- või väljumistolliasutus kontrollib paigaldatud tollitõkendite puutumatust. Kui tollitõkendid on rikutud või avatud, esitab siht- või väljumistolliasutus selle kohta teabe sõnumis „Kontrollitulemid“ (IE018), mille ta saadab lähte- või sisenemistolliasutusele.
Kõnealune asutus hindab esitatud asjaolusid ja määrab kindlaks vajalikud meetmed (näiteks kauba kontrollimine) ning teavitab
605
seejärel lähte- või sisenemistolliasutust.
5.6.3. Muu eeskirjade eiramine
Kui eeskirjade eiramine on seotud pettusega ja selle eesmärgiks on TIR-süsteemi väär- või kuritarvitamine, on asjakohane võtta vastutavate asjaosaliste suhtes õiguslikke meetmeid.
5,7. TIR-märkmike kontrolli süsteem
TIR-konventsiooni TIR-halduskomitee volitatud rahvusvaheline organisatsioon art 6 lg 2bis vastutab rahvusvahelise garantiisüsteemi tõhusa korralduse ja TIR-konventsiooni 10. lisa toimimise jaoks vajaliku TIR-märkmike kontrolli süsteemi loomise eest. Praegu on asjaomane volitatud organisatsioon Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (IRU), kes kasutab elektroonilist kontrollisüsteemi SafeTIR.
Sihttolliasutus on kohustatud esitama TIR-veo täielikku või osalist lõppemist käsitleva teabe NCTSis.
Kõnealust teavet edastatakse võimaluse korral kord päevas, kasutades kiireimat olemasolevat sidevahendit. Kõigi sihttolliasutusele esitatud TIR-märkmike kohta saadetakse vähemalt järgmine teave:
a) TIR-märkmiku viitenumber;
b) tolli raamatupidamisregistris registreerimise number ja kuupäev;
c) sihttolliasutuse nimetus või number;
d) sihttolliasutuses TIR-veoetapi lõpetamise tunnistuse kuupäev ja viitenumber (kviitungi nr 2 lahtrid 24–28), kui see erineb punktis b esitatud andmetest;
e) osaline või täielik lõppemine;
f) TIR-veoetapi lõpetamine sihttolliasutuse kinnitatud
606
lisatingimustega või ilma nendeta, ilma et see mõjutaks konventsiooni artiklite 8 ja 11 kohaldamist;
g) muu teave või dokumendid (mittekohustuslik);
TIR-märkmikus veoetapi lõppemist kinnitava lehekülje number.
5.8. Vahepealne mahalaadimine
TIR-konventsiooni TIR-vedu võib hõlmata kõige rohkem nelja lähte- ja sihttolliasutust. art 18 Kui teekonna vahepealsetes tolliasutustes laaditakse peale veel kaupa, toimib see asutus TIR-märkmiku ja TIR-märkmiku andmete kasutamisel nii siht- kui ka lähtetolliasutusena.
Kasutatakse jaotises 5.3 kirjeldatud menetlusi; eelkõige suletakse NCTSis varasem veoetapp ning saadetakse sõnumid IE006 ja IE018.
Pärast mahalaadimist peab TIR-märkmiku valdaja esitama allesjäänud kauba kohta arvutipõhises süsteemis uue deklaratsiooni. Vt näide lisa 8.9 punktis c.
5.9. Tagasitoodud TIR-veose käsitlemine
Art 2 selgitav TIR-vedu võib alata ja lõppeda samas riigis, kui mingi osa märkus 0.2–1 teekonnast läbitakse teise konventsiooniosalise territooriumil.
TIR-käsiraamat, Seda võib kohaldada ka juhtudel, kui teine konventsiooniosaline ei head tavad luba TIR-veol jätkuda tema territooriumil (näiteks kui teatav kaup on keelatud). Sellisel juhul on kaks võimalust:
kõnealuse konventsiooniosalise sisenemisvahetolliasutus alustab TIR-vedu ja kinnitab kohe selle lõppemise, märkides kõigi allesjäänud kviitungite lahtrisse „Ametlikuks kasutamiseks“ keeldumise täpse põhjuse. TIR-märkmiku valdaja pöördub seejärel tagasi eelmise riigi
607
väljumistolliasutusse ja taotleb TIR-veo sihtriigi ja sihttolliasutuse muutmist. Selleks palub TIR-märkmiku valdaja tolliasutusel kinnitada esikaane lahtris 7 ning kõigi ülejäänud kviitungite lahtrites 6–12 tehtud muudatused;
kõnealuse konventsiooniosalise sisenemistolliasutused keelduvad TIR-märkmikku eespool kirjeldatud viisil kinnitamast. TIR-märkmiku valdaja pöördub seejärel tagasi eelmise riigi väljumistolliasutusse ja taotleb TIR-veo sihtriigi ja sihttolliasutuse muutmist. Selleks palub TIR-märkmiku valdaja tolliasutusel kinnitada esikaane väliskülje lahtris 7 ning kõigi ülejäänud kviitungite lahtrites 6–12 tehtud muudatused ja lisaks märkida kõigi ülejäänud kviitungite lahtrisse „Ametlikuks kasutamiseks“, et järgmise riigi ametiasutus on keeldunud TIR- märkmikku aktsepteerimast.
Sama TIR-märkmikku (järelejäänud lehti) võib kasutada TIR-veo jätkamiseks.
6. Päringuprotseduur
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
eelpäringud (jaotis 6.1);
päringuprotseduur (jaotis 6.2);
lõppemise alternatiivne tõendamine (jaotis 6.3);
võlg ja selle sissenõudmine (jaotis 6.4);
nõue garantiiühingule (jaotis 6.5);
rakendusmääruse artiklite 163–164 kohaldamine (jaotis 6.6).
608
6.1. Eelpäringud
Kui sõnumit „Saabumisteatis“ (IE006) ei ole lähtetolliasutusele või sisenemistolliasutusele tagasi saadetud tähtajal, mille jooksul peab kaup olema esitatud sihttolliasutusele või väljumistolliasutusele, kasutab kõnealune asutus sõnumit „Staatuse päring“ (IE904), et kontrollida, kas sihtliikmesriigi või väljumisliikmesriigi NCTS vastab nimetatud staatusele. Sihttolliasutuse süsteem kontrollib staatust automaatselt ja saadab sõnumi „Staatuse päringu vastus“ (IE905). Täpsemalt vt VII osa jaotis 2.5.
6.2. Päringuprotseduur
RA art 280 Kui jaotises 6.1 nimetatud staatus kattub mõlemas ametiasutuses ja
ühtegi teadet puudu ei ole, algatab lähte- või sisenemisliikmesriigi
pädev ametiasutus kas uurimise, et saada teavet, mis on vajalik TIR- veo lõpetamiseks, või kui see ei ole võimalik, teeb kindlaks, kas on
tekkinud tollivõlg, teeb kindlaks võlgniku ja määrab liikmesriigi,
kes peab tollivõla sisse nõudma.
Vt elektroonilise päringuprotseduuri ning võla ja selle sissenõudmise kohta täpsemalt VII ja VIII osast.
Selleks et algatada päringuprotseduur tegelikus sihttolliasutuses või väljumistolliasutuses, on soovitatav kontrollida veoetapi lõppemise
kande olemasolu TIR-konventsiooni lisa 10 kohase rahvusvahelise
organisatsiooni kontrollsüsteemis.
Juhul kui TIR-veoetappi ei saa lõpetada kuni 28 päeva jooksul pärast deklareeritud sihttolliasutusele või väljumistolliasutusele
päringutaotluse saatmist, taotleb lähteliikmesriigi tolliasutus või
sisenemisliikmesriigi vahetolliasutus TIR-märkmiku valdajalt ja garantiiühingult tõendeid TIR-veo lõppemise või rikkumise või
eeskirjade eiramise tegeliku koha kohta. TIR-märkmiku valdajalt
andmete taotlemiseks võib kasutada sõnumit „Päring saabumata
liikumiste kohta“ (IE140) ja vastuse saatmiseks sõnumit „Teave
609
saabumata liikumiste kohta“ (IE141).
TIR-märkmiku valdaja peab mõlemal juhul esitama tõendid
(veoetapi lõppemise või eeskirjade eiramise koha kohta) 28 päeva jooksul alates järelepärimise kuupäevast. Tema taotluse korral võib tähtaega pikendada veel 28 päeva võrra.
Kui pärast kõnealuse tähtaja lõppu:
puudub sihttolliasutuse või väljumisvahetolliasutuse vastus,
puudub sihttolliasutuse või väljumisvahetolliasutuse kinnitus,
et TIR-märkmikku ei ole esitatud,
tolliasutus ei ole saanud rahuldavaid alternatiivseid tõendeid,
puuduvad tõendid, et TIR-veoetapp on lõppenud, või
ükski teine liikmesriik ei ole palunud üle anda vastutust
sissenõudmise eest,
TIR-konventsiooni teavitab lähteliikmesriigi või sisenemisliikmesriigi tolli art 11 lg 1 garantiiühingut ja TIR-märkmiku valdajat ametlikult TIR-veo lõpetamata jätmisest. Teatis, mille võib saata samal ajal, tuleks saata postiga, et kasutada kõiki võimalusi, et adressaat teatise kätte saaks.
Igal juhul peab teavitamine toimuma ühe aasta jooksul TIR-
märkmiku aktsepteerimise kuupäevast.
Kui päringuprotseduuri etappide käigus tehakse kindlaks, et TIR- RA art 280 lg 8 veoetapp on nõuetekohaselt lõppenud, lõpetab lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus protseduuri ja teavitab viivitamata garantiiühingut ja TIR-märkmiku valdajat ning vajaduse korral tolliasutusi, kes võivad olla algatanud sissenõudmismenetluse.
6.3. Lõppemise alternatiivne tõendamine
RA art 281 Alternatiivse tõendina selle kohta, et TIR-vedu on lõppenud, võib
610
lähteliikmesriigi toll aktsepteerida mis tahes dokumendi, mille on kinnitanud selle siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutus, kus kaup on esitatud.
Kõnealused alternatiivsed tõendid peavad võimaldama kauba identifitseerida ja kindlaks teha, et see on esitatud siht- või väljumistolliasutuses või volitatud kaubasaajale.
TIR-märkmiku valdaja või garantiiühing võib lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutusele alternatiivse tõendina esitada ka ühe järgmistest kauba identifitseerimise dokumentidest:
liikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument või tõend, mis tõendab, et kaup on liidu tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud; kolmandas riigis väljastatud tollidokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile; kolmandas riigis välja antud ja selle riigi tolliasutuses kinnitatud dokument, mis tõendab, et kaup on kõnealuses riigis vabas ringluses; nimetatud dokumentide koopia või valguskoopia, mille õigsust on kinnitanud ametiasutus.
RA art 280 lg 8 Päringu esitanud asutus peaks teatama TIR-märkmiku valdajale ja garantiiühingule, kas ta on TIR-protseduuri lõppemise kohta esitatud alternatiivsed tõendid aktsepteerinud. Päringu esitanud asutus peaks TIR-märkmiku valdajale teatama ka mis tahes tõenditest, mille asutus on päringuprotseduuri käigus saanud ja mis toetavad protseduuri lõpetamist.
6.4. Võlg ja selle sissenõudmine
Kui on tegemist eeskirjade eiramisega, millest tuleneb tollivõla ja/või muude kulude tasumine, vastutab võla sissenõudmise menetluse algatamise eest eelkõige lähte- või sisenemisliikmesriigi
611
tolliasutus.
6.4.1. Otseselt vastutava(te) isiku(te) kindlakstegemine
DA art 78 Kui puuduvad tõendid TIR-veo lõppemise kohta, on lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus kohustatud seitsme kuu jooksul alates hiliseimast kuupäevast, mil kaup oleks tulnud esitada siht- või väljumistolliasutusele, kindlaks tegema tollivõla tekkimise koha, tegema kindlaks võlgniku ja määrama tollivõla sissenõudmiseks pädeva liikmesriigi.
LTS art 105 Seitsmekuulise tähtaja lõppemisel tuleb tollivõla arvestuskanne teha 14 päeva jooksul.
Selleks võib lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus kasutada nende käsutuses olevat mis tahes teavet, sealhulgas garantiiühingult ja TIR-märkmiku valdajalt saadud teavet.
TIR-konventsiooni Vastutava(te) isiku(te) kindlakstegemisel järgitakse art 11 lg 1 liidutolliseadustiku, rakendusmääruse ja delegeeritud määruse LTS art 79, 84 ja 87 üldsätteid. Enamikul juhtudel tuleks eeldada, et tollivõlg on tekkinud kas seetõttu, et kaup on „tollijärelevalve“ alt välja viidud DA art 77 ja 78, RA art 163 ja 311 või ei ole täidetud TIR-protseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi. Kuna TIR-märkmiku valdaja vastutab kauba jm esitamise eest siht- või väljumistolliasutusele, peetakse eelkõige teda või tema esindajat otseselt vastutavaks isikuks.
Tollivõla elektroonilise sissenõudmisprotseduuri kohta vt täpsemalt VIII osast.
6.4.2. Tollivõla ja/või muude maksude sissenõudmine
TIR-konventsiooni Vastutava(te)lt isiku(te)lt tollivõla sissenõudmisel järgitakse art 8 lg 7 standardmenetlusi – vt VIII osa. TIR-konventsiooni kohaselt peavad pädevad asutused nõudma maksekohustuslas(te)lt tolli- ja muude maksude tasumist. Olukorras, kus TIR-märkmiku valdaja elu- või
612
asukoht on kolmandas riigis, ei ole siiski alati võimalik maksude tasumist piisavalt tagada. Seetõttu on TIR-konventsioonis kasutatud väljendit „nõuavad võimaluste piires tasumist selleks kohustatud isikult“.
Väljend „võimaluste piires“ tähendab, et pädevad asutused peavad makse sissenõudmiseks pingutusi tegema. Vähim selline pingutus oleks ametliku maksenõude väljastamine. Nõue tuleks adresseerida asjaomasele isikule.
Kui makse ei laeku ühe kuu jooksul pärast seda, kui võlgnikule edastati teatis võlgnevuse kohta, nõutakse summa tagatise ulatuses sisse garantiiühingult.
6.5. Nõue garantiiühingule
TIR-konventsiooni Garantiiühingule saab nõude esitada mitte varem kui kolme kuu art 11 lg 3 möödumisel veo lõpetamata jätmise teatise üleandmisest ja kahe aasta jooksul teatise üleandmisest. Vältida tuleb enneaegse nõude (st enne kolmekuulise tähtaja möödumist koostatud nõude) saatmist, sest see võib ohustada nõude kehtivust.
Praktikas kasutatakse neist kahest tähtpäevast varasemat, kui vastutava(te)lt isiku(te)lt võla sissenõudmine on ebatõenäoline ja kui rikkumise või eeskirjade eiramise koht ei ole teada. Hilisemat tähtpäeva kasutatakse juhul, kui võimalus vastutava(te)lt isiku(te)lt võlg sisse nõuda on reaalne.
On teada, et kõik riiklike garantiiühingute vastu esitatud nõuded edastatakse IRU-le. See võimaldab IRU-l „kontrollida“ nõuete kehtivust. Seetõttu on tähtis, et kõik nõuded on tõendatud dokumentidega, millest selgub vähemalt, et eeskirjade eiramine on andnud aluse imporditollimaksude ja muude maksude sissenõudmiseks, et võlgnik on kindlaks tehtud, võlgniku suhtes on algatatud menetlus maksude sissenõudmiseks ning teatised on
613
saadetud nõuetekohaselt ja õigel ajal.
6.6. Rakendusmääruse artiklite 163–164 kohaldamine
Kuna liidu tolliterritooriumi käsitatakse TIR-protseduuri kohaldamisel ühtse territooriumina, ei ole alati lihtne kindlaks teha, milline liikmesriik on pädev käsitlema protseduuriga seotud eeskirjade eiramist jms. Seega loetakse jaotises 6.2 osutatud lõpetamata jätmise teatised alati saadetuks kõigile liidu garantiiühingutele.
6.6.1. Tollivõla sissenõudmise kohustuse üleandmine
RA art 167 lg 1 Kui ilmneb vajadus võla sissenõudmise kohustus teisele
TIR-konventsiooni liikmesriigile üle anda, peab menetluse algatanud ehk taotluse art 1 p o esitanud liikmesriik saatma „kõik vajalikud dokumendid“ taotluse TIR-konventsiooni saanud liikmesriigile. Väljend „vajalikud dokumendid“ hõlmab art 8 lg 7 kogu kirjavahetust menetluse algatanud liikmesriigi ja selle riigi TIR-konventsiooni art 11 lg 1 garantiiühingu vahel.
TIR-konventsiooni Kui kõnealune kirjavahetus käsitleb algse garantiiühingu antud art 8 lg 7 asjakohast teavet teatise kehtivuse kohta, peab taotluse saanud TIR-konventsiooni art 11 lg 3 liikmesriik otsustama, kas ta suudab tõendada oma garantiiühingule esitatavat nõuet. Nõude vaidlustamise korral võib taotluse saanud liikmesriigi garantiiühing kasutada kõnealust kirjavahetust, et põhjendada oma kaebust taotluse saanud liikmesriigi nõude peale kooskõlas kõnealuse riigi tsiviilõigusega.
7. Volitatud kaubasaaja
Käesolevas jaotises käsitletakse järgmist:
sissejuhatus (jaotis 7.1); tollitõkendite avamise ja eemaldamise õigus (jaotis 7.2); kauba saabumine (jaotis 7.3); TIR-märkmiku esitamine (jaotis 7.4); TIR-märkmiku kinnitamine ja tagastamine TIR-märkmiku
614
valdajale (jaotis 7.5).
7.1. Sissejuhatus
Üldjuhul tuleb TIR-protseduuri alusel veetav kaup esitada koos sõiduki, TIR-märkmiku ja MRNiga sihttolliasutuses.
Volitatud kaubasaaja luba võimaldab aga kaupa vastu võtta oma valdustes või muus heakskiidetud kohas, esitamata kaupa, sõidukit, TIR-märkmikku ja TIR-veo MRNi sihttolliasutuses.
LTS art 230 TIR-süsteemi volitatud kaubasaajaga seotud protseduur põhineb
DA art 186–187 olemasoleval liidu/ühistransiidiprotseduuril. Seega tuleb järgida VI
RA art 282 osas sätestatud protseduure.
Võrreldes tavapärase TIR-veoga, kohaldatakse TIR-protseduuri volitatud kaubasaaja luba üksnes sellistel TIR-vedudel, mille lõpliku mahalaadimise koht on selles loas sätestatud valdustes.
7.2. Luba avada ja eemaldada tollitõkendeid
RA art 282 Tollikontrolli vastastikune tunnustamine on üks TIR-protseduuri põhimõtetest ning tollitõkendite paigaldamine ja eemaldamine on selle konkreetse põhimõtte oluline osa. Seetõttu peaks TIR- märkmiku valdaja või tema esindaja õigus tollitõkendeid avada ja eemaldada olema loas selgelt sätestatud.
Volitatud kaubasaaja ei tohi ühelgi juhul tollitõkendeid eemaldada enne, kui sihttolliasutus on seda lubanud sõnumiga „Mahalaadimisluba“ (IE043).
7.3. Kauba saabumine
RA art 282 Volitatud kaubasaaja teavitab sihttolliasutust kauba saabumisest sõnumiga „Saabumisteade“ (IE007) vastavalt loas sätestatud
615
tingimustele, et pädev asutus saaks vajaduse korral teha kontrolli enne, kui kaubasaaja kauba maha laadib.
Lähtetolliasutusele või sisenemistolliasutusele saadetakse saadetise saabumise kohta sõnum „Saabumisteatis“ (IE006).
Sihttolliasutus annab mahalaadimiseks loa sõnumiga „Mahalaadimisluba“ (IE043), kui ta ei kavatse veost enne selle mahalaadimist kontrollida. Volitatud kaubasaaja eemaldab tollitõkendid, kontrollib kaupa ja laadib selle maha, võrreldes seda TIR-märkmikus ja sõnumis „Mahalaadimisluba“ esitatud andmetega, sisestab mahalaaditud kauba oma registrisse ja saadab hiljemalt kolmandal päeval pärast kauba saabumist sihttolliasutusele sõnumi „Mahalaadimismärkused“ (IE044). Nimetatud sõnum sisaldab teavet kõigi täheldatud eeskirjade eiramiste kohta.
7.4. TIR-märkmiku esitamine
RA art 282 TIR-märkmik ja TIR-veo MRN tuleb esitada loas sätestatud tähtaja jooksul sihttolliasutuses kinnitamiseks ja TIR-veo lõpetamiseks.
7.5. TIR-märkmiku kinnitamine ja tagastamine TIR-märkmiku valdajale
RA art 279 lg 4 Sihttolliasutus kinnitab TIR-märkmiku tavapärasel viisil, täites lõigendi nr 2 ja säilitades kviitungi nr 2. Kinnitamise järel tagastab sihttolliasutus TIR-märkmiku valdajale või tema esindajale.
TIR-konventsiooni Sihttolliasutus sisestab NCTSi sõnumi „Kontrollitulemid“ (IE018) art 28 kommentaar ja edastab andmed vastavalt jaotisele 5.7.
616
8. IX osa lisad
8.1. Liidu kontaktasutused42 Aadressid, millele saata teavet isikute kohta, kellel on TIR-konventsiooni artikli 38 alusel keelatud kasutada TIR-protseduuri
Aadress Kontaktandmed EUROPEAN COMMISSION Tel: +32 2 2961482 DG TAXUD A.2 Faks: +32 2 2965983 Rue du Luxembourg 40 E-post: [email protected] B-1000 Brüssel [email protected] BELGIUM Bundesministerium für Finanzen Tel: +43 1 514 33 570710 Abteilung IV/6 Faks: +43 1 51433 597070 Hugo Richard Mayer E-post: [email protected] Hintere Zollamtsstraße 2b 1030 Wien ÖSTERREICH ADMINISTRATION OF CUSTOMS & Tel: +32 2 576 3183 (Mrs. Huyst) EXCISE +32 2 578 2211 (Ms. De Staercke) Service Public Fed. Finances Faks: + 32 2 579 9518 North Galaxy E-post: [email protected] Boulevard Albert II 33 – Boîte 37 [email protected] B-1030 Bruxelles BELGIQUE NATIONAL CUSTOMS AGENCY Faks: +359 2 9859 4066 47, G.S. Rakovski str. Tel: +359 2 9859 4592 BG-1202 Sofia E-post: [email protected] BULGARIA CARINSKA UPRAVA Mr. Ivan Duic Sektor za carinski sustav i procedure Aleksandera von Humboldta 4a Tel: +385 1 6211 273 HR-10000 Zagreb Faks: +385 1 6211 005 CROATIA E-post: [email protected] Mr. Ivan Sinčić (asendaja) Tel: +385-1 6211 215 Faks: +385-1 6211 005 E-post: [email protected] MINISTRY OF FINANCE Faks: +3572 230 2017 Department of Customs and Excise Customs Headquarters 29, Katsonis Street 1440 Nicosia CYPRUS
42 TIR-kontaktasutuste täielik nimekiri on kättesaadav aadressil http://www.unece.org/tir/focalpoints/login.html
617
GENERAL DIRECTORATE OF Tel: +420 261 332 120 (Mr. Richard Vesecky) CUSTOMS +420 261 332 218 (Mr. Frantisek Sima) Division of Customs Faks: +420 261 332 300 Budějovická 7 E-post: [email protected] CZ-14096 Praha 4 [email protected] CZECH REPUBLIC DANISH TAX AND CUSTOMS Tel: +45 7238 7144 ADMINISTRATION + 45 7237 5703 Ostbanegade 123 E-post: [email protected] 2100 Copenhagen DENMARK MAKSU- JA TOLLIAMET E-post: [email protected] Transiidi keskasutus Lõõtsa 8a 15176 Tallinn EESTI CUSTOMS – FINLAND Faks: +358 2049 22851 Foreign Trade and Taxation Department/ E-post: [email protected] Customs Clearance Unit [email protected] P.O Box 512 [email protected] FI-00101 Helsinki FINLAND DIRECTION GENERALE DES Tel: +33 1 57 53 46 22 DOUANES ET DROITS INDIRECTS +33 1 57 53 49 22 Bureau E/3, Faks: +33 1 57 53 49 40 11 rue des deux communes E-post: [email protected] F-93558 MONTREUIL CEDEX [email protected] FRANCE BUNDESMINISTERIUM DER Faks: +49 228 99 682-4536 FINANZEN E-post: [email protected] Referat III B2 Am Propsthof 78a D-53121 Bonn DEUTSCHLAND MINISTRY OF FINANCE Faks: 0030210 6987450 General Secretariat for Public Revenue Tel: 0030210 6987464 Directorate General of Customs & Excise E-post: [email protected] 19th Division, Section B' [email protected] 10. Karageorgi Servias str. 101 84 Athina GREECE HUNGARIAN TAX and CUSTOMS Faks: +36 1 456 9508 ADMINISTRATION Tel: +36 1 456 9500 Central Management E-post: [email protected] Customs Department [email protected] 1095 Budapest IX Mester u. 7. 1450 Budapest Pf: 109 HUNGARY
618
CENTRAL TRANSIT OFFICE Faks: 353 67 44126 Office of the Revenue Commissioners Tel: 353 67 63440 Customs Division E-post: [email protected] St.Conlon's Road Nenagh Co. Tipperary IRELAND Agenzia delle Dogane e dei Monopoli Faks: 0039 06 5024 5222 Legislazione e Procedure Doganali Tel: 0039 06 5024 6045 Ufficio regimi doganali e traffici di E-post: confine [email protected] Via Mario Carrucci, 71 I-00143 Roma ITALIA STATE REVENUE SERVICE OF THE Faks: +371 671 11291 +371 673 57248 REPUBLIC OF LATVIA E-post: [email protected] National Customs Board [email protected] Talejas iela 1, Riga, LV-1978 LATVIA CUSTOMS DEPARTMENT Faks: 370 5 2666 005 Customs Procedure Division E-post: [email protected] A.Jakšto g. 1/25 LT-01105 Vilnius LITHUANIA DIRECTION DES DOUANES ET Faks: +352 48 49 47 ACCISES B.p. 1605 L-1016 Luxembourg LUXEMBOURG Central TIR Office Faks: 00356 212 444 63 Department of Customs Tel: 00356 212 443 37 Custom House, Lascaris Wharf E-post: [email protected] Valletta - VLT 1920 MALTA Douanekantoor Nijmegen Douanekantoor Nijmegen Vestiging Duiven Vestiging Arnhem TIR Focal Point TIR Focal Point Team KM6 Cluster CDW Team KM6 Cluster CDW Impact 2 Pels Rijckenstraat 1 6921 RZ DUIVEN 6814 DK ARNHEM NETHERLANDS NETHERLANDS Faks: --- Tel: +31 88 154 97 84 E-post: [email protected]
619
MINISTRY OF FINANCE Faks: +48 22 6944303 Customs Department E-post: [email protected] Swietokrzyska 12 PL 00-916 Warsaw POLAND Autoridade Tributária e Aduaneira Tel: + 351 21 881 39 13 Direção de Serviços de Regulação + 351 234 377 021 Aduaneira + 351 22 339 59 29 Rua da Alfândega, N° 5 - r/c Faks: + 351 21 881 39 41 P - 1149-006 LISBOA + 351 234 377 026 PORTUGAL E-post: [email protected] NATIONAL CUSTOMS AUTHORITY Tel/faks: +4021 3112455 Transit Service Tel: +4021 3112454 13 Matei Millo str. E-post: [email protected] 1 District [email protected] 010144 - Bucharest ROMANIA FINANCIAL DIRECTORATE OF THE Tel: +421 2 48273 233 SLOVAK REPUBLIC Faks: +421 2 4342 0065 Customs Division E-post: [email protected] Mierová 23 SK-815 11 Bratislava SLOVAKIA Financial Administration of the Republic Faks: +386 1 478 39 00 of Slovenia Tel: +386 1 478 38 75 General Financial Directorate E-post: [email protected] Smartinska 55 1523 Ljubljana SLOVENIA Departamento de Aduanas e II.EE. Tel: +34 91 728 98 58 Subdirección General de Gestión Faks: +34 91 358 47 21 Aduanera E-post: [email protected] Área de Exportación y Tránsito Avenida del Llano Castellano, 17 28071-Madrid ESPAÑA SWEDISH CUSTOMS Faks: +468 208012 P.O.Box 12854 E-post: [email protected] 112 98 Stockholm SWEDEN H.M. REVENUE & CUSTOMS Faks: +44 0 3000 593688 Excise, Environmental Taxes and Tel: +44 0 3000 594268 Customs [email protected] Export and Transit Policy 3rd Floor NE Alexander House 21 Victoria Avenue Southend on Sea SS99 1AA UNITED KINGDOM
620
8.2. Vastavustabel
TIR-märkmiku lahter NCTSi väli Lähteriik/-riigid (esikaas, lahter 6) Lähteriik (lahter 15) Sihtriik/-riigid (esikaas, lahter 7) Sihtriik (lahter 17) Sõiduki(te) registreerimisnumber/-numbrid Identifitseerimisandmed lähetamisel (lahter 18) (esikaas, lahter 8) Sõiduki(te) TIR-tunnistus(ed) (esikaas, lahter 9) Esitatud dokumendid/sertifikaadid (lahter 44) Konteineri(te) number/-numbrid (esikaas, lahter Konteiner (lahter 19), konteineri number (lahter 10) 31) TIR-märkmiku number (kviitungi lahter 1) Esitatud dokumendi viide (lahter 44) TIR-märkmiku valdaja (kviitungi lahter 4) Printsipaal (lahter 50), EORI-number Lähteriik/-riigid (kviitungi lahter 5) Lähteriik (lahter 15) Sihtriik/-riigid (kviitungi lahter 6) Sihtriik (lahter 17) Sõiduki(te) registreerimisnumber/-numbrid Identifitseerimisandmed lähetamisel (lahter 18) (kviitungi lahter 7) Kaubamanifestile lisatud dokumendid (kviitungi Esitatud dokumendid/sertifikaadid (lahter 44) lahter 8) Konteinerid, pakkeüksuste märgistus ja numbrid Konteineri number (lahter 31), pakkeüksuste (kviitungi lahter 9) märgistus ja numbrid (lahter 31) Pakkeüksuste või kaubanimetuste arv ja liik, Pakkeüksuste liik (lahter 31), pakkeüksuste arv kauba kirjeldus (kviitungi lahter 10)* (lahter 31), kauba number (lahter 32), tekstiline kirjeldus (lahter 31), HS-kood (lahter 33) Brutomass (kviitungi lahter 11) Brutomass (lahter 35) Koht ja kuupäev (kviitungi lahter 14) Deklareerimise kuupäev (lahter C) Tollitõkendite arv ja tunnused (kviitungi lahter Tollitõkendi number, identifitseerimisandmed 16) (lahter D) Lähte- või sisenemistolliasutus (kviitungi lahter Lähtetolliasutuse viitenumber (lahter C) 18) Transiidi tähtaeg (kviitungi lahter 20) Tähtaeg (lahter D) Registrinumber lähtetolliasutuses (kviitungi Tolli viitenumber (MRN) lahter 21) Sihttolliasutus (kviitungi lahter 22) Sihttolliasutus (lahter 53), IE01 adressaat
* Kooskõlas TIR-märkmiku kasutamise eeskirjadega nimetatakse selles lahtris „raske või suuremahuline kaup“, nagu see on määratletud TIR- konventsiooni artikli 1 punktis p. Sama kehtib juhul, kui vastavalt rakendusmääruse artiklile 319 kasutatakse tähist „T2L“.
621
Kaubasaaja (esitatud dokumendid) Kaubasaaja (lahter 8)
622
8.3. TIR-märkmiku täitmine
TIR-märkmiku lahtrite täitmine
TIR-käsiraamatu I lisa osa 7.2, TIR-märkmiku kasutamise head tavad
Esikaane väliskülje täidab ühing või märkmiku valdaja
Lahter 1 Viimane kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), mil TIR-märkmik kehtib kauba tollijärelevalve alla võtmiseks lähtetolliasutuses. Kui lähtetolliasutus on TIR-märkmiku aktsepteerinud selle kehtivuse tähtpäeval või enne seda, kehtib märkmik kuni TIR-veoetapi lõppemiseni sihttolliasutuses. [Märkus: selles lahtris ei ole parandused lubatud]
Lahter 2 Väljaandnud riikliku garantiiühingu nimi.
Lahter 3 TIR-märkmiku valdaja identifitseerimisnumber (ID), nimi, aadress ja riik. Garantiiühing annab märkmiku valdajale individuaalse ja kordumatu identifitseerimisnumbri (ID) ühtlustatud formaadis „AAA/BBB/XX…X“, kus AAA on selle riigi kolmetäheline kood, kus isikule on antud TIR-märkmiku kasutamise luba, BBB on kolmenumbriline riikliku garantiiühingu kood, mille kaudu on TIR- märkmiku valdajale luba antud, ning XX…X (maksimaalselt 10- kohaline) järjekorranumber, mis identifitseerib isiku, kellele on antud TIR-märkmiku kasutamise luba.
Lahter 4 Väljaandnud ühingu esindaja allkiri ja ühingu tempel.
Lahter 5 Rahvusvahelise organisatsiooni sekretäri allkiri (ja tempel).
Lahter 6 Riik (riigid), kus algavad kauba pealelaadimise või osalise pealelaadimisega TIR-veod.
Lahter 7 Riik (riigid), kus lõpevad kauba mahalaadimise või osalise mahalaadimisega TIR-veod.
Lahter 8 Maanteesõiduki(te) registreerimisnumber/-numbrid, sh lisaks
623
mootorsõiduki (nt veduki) registreerimisnumbrile ka veduki juurde kuuluvate haagiste ja poolhaagiste numbrid. Kui riigi õigusaktid ei näe ette haagiste ja poolhaagiste registreerimist, tuleb registreerimisnumbri asemel märkida identifitseerimis- või tootjanumber.
Lahter 9 Sõiduki(te) TIR-tunnistus(te) number/numbrid ja kuupäev.
Lahter 10 Konteineri(te) identifitseerimisnumber/-numbrid.
Lahter 11 Märkused, nt märge „Raske või suuremahuline kaup“.
Lahter 12 TIR-märkmiku valdaja või tema esindaja allkiri.
Kviitung nr 1 / nr 2 (kollane), ei ole tollile täitmiseks
Kollase kviitungi täitmise eest vastutab TIR-märkmiku valdaja. Lehe sisu peab vastama kviitungitele 1–20, st valgetele ja rohelistele lehtedele. Toll üldiselt sellele lehele märkusi ei tee, välja arvatud juhul, kui TIR-märkmiku valdaja palub kinnitada muudatused.
Resolutsioonid ja 1975. aasta TIR-konventsiooni halduskomitee otsustas 31. jaanuaril soovitused, TIR- käsiraamat 2008, et soovitab TIR-märkmiku valdajatel märkida TIR-märkmiku kollasele kviitungile (mitte tollile täitmiseks) kaubamanifesti lahtrisse 10 lisaks kauba kirjeldusele ka HS-koodi (6 numbrit).
Liidu lähtetolliasutused kiidavad heaks HS-koodi lisamise ka tollile täitmiseks ettenähtud TIR-märkmiku kviitungitele.
Tuleb märkida, et TIR-märkmiku valdaja ei ole kohustatud HS- koodi esitama.
Juhul kui HS-kood on esitatud, kontrollivad lähte- või sisenemistolliasutused, kas esitatud HS-kood vastab muudes tolli-, äri- või veodokumentides esitatud koodile.
Kviitung nr 1 (valge), täidab TIR-märkmiku valdaja
624
Lahter 1 TIR-märkmiku viitenumber.
Lahter 2 Tolliasutus(ed), kus algavad kauba pealelaadimise või osalise pealelaadimisega TIR-veod. Sõltuvalt sihttolliasutuste arvust võib lähtetolliasutusi olla 1–3 (vt lahter 12). Lähte- ja sihttolliasutuste koguarv ei tohi olla suurem kui neli.
Lahter 3 Rahvusvahelise organisatsiooni nimi ja/või logo.
Lahter 4 TIR-märkmiku valdaja identifitseerimisnumber (ID), nimi, aadress ja riik. Vt selgitusi esikaane lahtri 3 juures.
Lahter 5 Riik (riigid), kus algavad kauba pealelaadimise või osalise pealelaadimisega TIR-veod.
Lahter 6 Riik (riigid), kus lõpevad kauba mahalaadimise või osalise mahalaadimisega TIR-veod.
Lahter 7 Maanteesõiduki(te) registreerimisnumber/-numbrid, sh lisaks mootorsõiduki (nt veduki) registreerimisnumbrile ka veduki juurde kuuluvate haagiste ja poolhaagiste numbrid. Kui riigi õigusaktid ei näe ette haagiste ja poolhaagiste registreerimist, tuleb registreerimisnumbri asemel märkida identifitseerimis- või tootjanumber.
Lahter 8 Vastavalt TIR-märkmiku kasutamise eeskirja nr 10 punktile c või eeskirjale nr 11 võib TIR-märkmikule lisada lisadokumente. Sel juhul peab lähtetolliasutus need märkmiku külge kinnitama klambrite või muude kinnitusvahenditega ja tembeldama need nii, et nende eemaldamine jätaks TIR-märkmikule nähtava jälje. Dokumentide asendamise vältimiseks peaks lähtetolliasutus tähistama lisatud dokumentide iga lehekülje templiga. Dokumendid tuleks kinnitada TIR-märkmiku kaane (või kollase lehe) ja iga kviitungi külge. Sellesse lahtrisse märgitakse kõnealuste dokumentide andmed.
Lahter 9 a) Veoseruumi(de) või konteineri(te)
625
identifitseerimisnumbrid (kui on)
b) Pakkeüksuste või kaubanimetuste märgistus ja numbrid
Lahter 10 Pakkeüksuste või kaubanimetuste arv ja liik, kauba kirjeldus. Kauba kirjeldus peaks sisaldama kaubanime (televiisor, videomakk, CD- mängija jne) ja võimaldama kauba ühest identifitseerimist. Üldnimetusi, nagu elektroonika, kodumasinad, rõivaesemed, sisustustarbed, kauba kirjeldusena ei aktsepteerita. Siia võib sisestada ka soovitatud HS-koodi (kollaselt lehelt). Lisaks tuleb kaubamanifestis esitada igale kauba kirjeldusele vastav pakkeüksuste arv. Suuremahulise kauba puhul tuleb deklareerida kauba kogus.
Lahter 11 Brutomass kilogrammides (kg).
Lahter 12 Eri sihttolliasutustesse lähetatavate pakkeüksuste arv, pakkeüksuste koguarv ja asjaomaste tolliasutuste nimed (asukohad). Sõltuvalt lähtetolliasutuste arvust võib sihttolliasutusi olla 1–3 (vt lahter 2). Lähte- ja sihttolliasutuste koguarv ei tohi olla suurem kui neli.
Lahtrid 13–15 Koht ja kuupäev ning TIR-märkmiku valdaja või tema esindaja allkiri. Selle lahtri täitmisel võtab TIR-märkmiku valdaja vastutuse TIR-märkmikus esitatud andmete õigsuse eest. Need kanded tuleb teha kõigile TIR-märkmiku kviitungitele.
Kviitung nr 1 (valge), täidab toll
Ametlikuks Tollikontrolli hõlbustav teave, nt eelmise tollidokumendi number kasutamiseks vms.
Lahter 16 Paigaldatud tollitõkendite või identifitseerimismärkide arv ja tunnused. Viimane lähtetolliasutus sisestab selle teabe kõigile ülejäänud kviitungitele.
Lahter 17 Kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), lähtetolliasutuse tempel ja pädeva tolliametniku allkiri. Viimases lähtetolliasutuses tolliametnik
626
allkirjastab ja tembeldab kaubamanifesti all oleva lahtri 17 kõigil ülejäänud kviitungitel.
Lahter 18 Lähtetolliasutuse või sisenemistolliasutuse nimi.
Lahter 19 Kui paigaldatud tollitõkendid või muud identifitseerimismärgid on TIR-veoetapi alguses rikkumata, tehakse vastavasse lahtrisse „X“. Esimene lähtetolliasutus seda lahtrit ei täida.
Lahter 20 Transiidi tähtaeg (lõpptähtpäev kujul pp/kk/aaaa ja vajaduse korral kellaaeg), mille jooksul TIR-märkmik koos maanteesõiduki, autorongi või konteineriga tuleb esitada väljumis- või sihttolliasutuses.
Lahter 21 Lähte- või sisenemistolliasutuse andmed ning TIR-veoetapile tolli registris antud registreerimisnumber.
Lahter 22 Mitmesugust, nt selle vahe- või sihttolliasutuse andmed, kus kaup tuleb esitada. Vajaduse korral võib siia märkida ettenähtud teekonna.
Lahter 23 Kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), lähte- või sisenemistolliasutuse tempel ja pädeva tolliametniku allkiri.
Lõigend nr 1 (valge), täidab toll
Lahter 1 Lähte- või sisenemistolliasutuse identifitseerimisandmed.
Lahter 2 Tolli viitenumber (MRN) ja TIR-veole antud muu identifitseerimisnumber.
Lahter 3 Paigaldatud tollitõkendite või identifitseerimismärkide arv ja tunnused.
Lahter 4 Kui paigaldatud tollitõkendid või muud identifitseerimismärgid on TIR-veoetapi alguses rikkumata, tehakse vastavasse lahtrisse „X“. Esimene lähtetolliasutus seda lahtrit ei täida.
627
Lahter 5 Mitmesugust, nt selle vahe- või sihttolliautuse andmed, kus kaup tuleb esitada. Vajaduse korral võib siia märkida ettenähtud teekonna.
Lahter 6 Kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), lähte- või sisenemistolliasutuse tempel ja pädeva tolliametniku allkiri.
Lõigend nr 1 Kui TIR-vedu algas TIR-märkmiku andmeid vahetamata (talitluspidevuse protseduur – jaotis 8.4), tuleb lõigendile nr 1 panna tempel (näidis lisas 8.6) selgelt nähtavasse kohta.
Kviitung nr 2 (valge), täidab TIR-märkmiku valdaja
Kviitungi nr 2 lahtrite 1–23 täitmine toimub samamoodi nagu kviitungi nr 1 vastavate lahtrite täitmine.
Kviitung nr 2 (roheline), täidab toll
Lahter 24 Siht- või väljumistolliasutuse identifitseerimisandmed.
Lahter 25 Kui paigaldatud tollitõkendid või muud identifitseerimismärgid on rikkumata, tehakse vastavasse lahtrisse „X“.
Lahter 26 Mahalaaditud pakkeüksuste arv. Täidavad ainult sihttolliasutused, mitte väljumistolliasutused.
Lahter 27 See lahter täidetakse ainult juhul, kui on avastatud TIR-veo käigus toimunud rikkumine, õnnetus või vahejuhtum. Sel juhul tehakse lahtrisse märge „R“ ja kirjeldatakse selgelt mis tahes lisatingimusi. Toll ei või põhjendusi esitamata kinnitada TIR-veoetapi lõppemist korduvatel kindlaksmääramata lisatingimustel.
Lahter 28 Kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse tempel ja pädeva tolliametniku allkiri.
Kviitungi nr 2 vastava osa tagastamiseks juhul, kui TIR-vedu algas TIR-märkmiku andmeid vahetamata (talitluspidevuse protseduur – jaotis 8.4), tuleb kviitungi pöördele kirjutada lähte- või
628
sisenemisliikmesriigi tolliasutuse aadress ning lüüa tempel „NCTS talitluspidevuse protseduur“ (näidis lisas 8.6) lahtrisse „Ametlikuks kasutamiseks“.
Lõigend nr 2 (roheline), täidab toll
Lahter 1 Siht- või väljumistolliasutuse identifitseerimisandmed.
Lahter 2 Kui paigaldatud tollitõkendid või muud identifitseerimismärgid on rikkumata, tehakse vastavasse lahtrisse „X“.
Lahter 3 Mahalaaditud pakkeüksuste arv. Täidavad ainult sihttolliasutused, mitte väljumistolliasutused.
Lahter 4 Vajaduse korral uute paigaldatud tollitõkendite või identifitseerimismärkide arv ja tunnused.
Lahter 5 Nagu kviitungi nr 2 lahter 27, täidetakse see lahter ainult juhul, kui on avastatud TIR-veo käigus toimunud rikkumine, õnnetus või vahejuhtum. Sel juhul tehakse lahtrisse märge „R“ ja kirjeldatakse selgelt mis tahes lisatingimusi. Toll ei või põhjendusi esitamata kinnitada TIR-veoetapi lõppemist korduvatel kindlaksmääramata lisatingimustel.
Lahter 6 Kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), sihttolliasutuse või väljumistolliasutuse tempel ja pädeva tolliametniku allkiri.
TIR-märkmiku aktilehe täitmine
Lahter 1 Lähtetolliasutus(ed)
Lahter 2 TIR-märkmiku number.
Lahter 3 Rahvusvahelise organisatsiooni nimi.
Lahter 4 Sõiduki(te) registreerimisnumber/-numbrid.
Lahter 5 TIR-märkmiku valdaja nimi ja identifitseerimisnumber.
629
Lahter 6 Tollitõkendite seisund; teha märge „X“ sobivasse lahtrisse:
– vasak lahter: tollitõkendid on rikkumata
– parem lahter: tollitõkendid on rikutud
Lahter 7 Veoseruumi(de) või konteineri(te) seisund:
– vasak lahter: veoseruum on avamata
– parem lahter: veoseruum on avatud
Lahter 8 Märkused/järeldused
Lahter 9 Lahter „Kauba puudumist ei täheldatud“ täidetakse märkega „X“:
– vasak lahter: kaubad on olemas
– parem lahter: kaubad puuduvad Viimasel juhul tuleb täita lahtrid 10–13, et näidata, missugune kaup on hävinud või puudub.
Lahter 10 Veoseruum(id) või konteiner(id): sisestada identifitseerimisandmed
b) Pakkeüksuste või kaubanimetuste märgistus ja numbrid: sisestada identifitseerimisandmed
Lahter 11 Pakkeüksuste või kaubanimetuste arv ja liik; kauba kirjeldus
Lahter 12 M, kui kaubad puuduvad
D, kui kaubad on hävinud
Lahter 13 Märkused ja andmed puuduva või hävinud koguse kohta
Lahter 14 Õnnetusjuhtumi kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), koht ja kellaaeg
Lahter 15 TIR-veoetapi jätkumise võimaldamiseks võetud meetmed; teha märge „X“ sobivasse lahtrisse ja täita vajaduse korral muud punktid:
630
– ülemine lahter: uute tollitõkendite paigaldamine: arv ja kirjeldus
– keskmine lahter: veose ümberlaadimine (vt lahter 16)
– alumine lahter: muud
Lahter 16 Kui kaup on ümber laaditud: täidetakse punkt „Asendava(te) sõiduki(te)/konteineri(te) kirjeldus“:
a) sõiduki registreerimisnumber: kui sõiduk on TIR-veoks heaks kiidetud, teha märge „X“ vasakusse lahtrisse. Kui ei ole, siis teha märge „X“ paremasse lahtrisse;
b) konteineri(te) identifitseerimisnumber; kui konteiner on TIR- veoks heaks kiidetud, teha „X“ vasakusse lahtrisse. Kui ei ole, siis teha „X“ paremasse lahtrisse.
TIR-tunnistuse number sisestada vajaduse korral parempoolse lahtri järele ning paigaldatud tollitõkendite arv ja andmed sellest paremale poole jäävale reale.
Lahter 17 Aktilehe koostanud asutus; koht, kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), tempel ja allkiri.
Lahter 18 TIR-veo järgmisesse tolliasutusse jõudmise kuupäev (kujul pp/kk/aaaa), asutuse tempel ja allkiri
Rebitav osa TIR-märkmiku tagakülje rebitav nummerdatud nurk rebitakse välja ja tagastatakse TIR-märkmiku valdajale juhul, kui pädevad asutused on TIR-märkmiku uurimiseks enda kätte võtnud. Selle kinnitab templi, allkirja ja nimega tolliasutus, kes märkmiku enda valdusse võttis.
8.4. TIR-veod eriolukordades (asendusprotseduur)
TIR-märkmiku kasutamine
RA art 274 Kui NCTS või TIR-märkmiku valdajate andmete esitamise
631
arvutiprogramm lähtetolliasutuses või sisenemistolliasutuses ei tööta, kasutatakse kauba vabastamisel TIR-veoks asendustoimingut TIR-märkmiku alusel. Asendustoimingu kasutamise kohta lüüakse tempel (näidis lisas 8.6) lõigendile nr 1 ja kviitungi nr 2 lahtrisse „Ametlikuks kasutamiseks“.
Asendustoimingu raames kviitungi nr 2 asjakohase osa tagastamise jaoks tuleb kviitungi pöördele kirjutada lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutuse aadress.
RA art 279 lg 5 Sel juhul ei saa TIR-veoetapi lõppemiseks või lõpetamiseks liidu tolliterritooriumil kasutada NCTSi.
Siht- või väljumistolliasutus loeb TIR-veoetapi lõppenuks TIR- märkmiku kviitungi nr 2 alusel ning saadab selle asjakohase osa tagasi lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutusele hiljemalt kaheksa päeva jooksul veoetapi lõppemisest. Protseduuri lõpetamiseks võrdleb lähte- või sisenemistolliasutus siht- või väljumistolliasutuselt saadud andmeid.
Asendustoiminguga seotud eelpäringud
TIR-käsiraamat, Kui kasutatakse asendustoimingut ja lähte- või sisenemisliikmesriigi head tavad tolliasutus ei ole kaheksapäevase tähtaja jooksul kätte saanud TIR- märkmiku kviitungi nr 2 asjakohast osa, võivad nad esitada päringu IRU kontrollisüsteemile SafeTIR, et teha kindlaks, kas TIR- märkmiku esitamisest siht- või väljumistolliasutuses on sinna teatatud. See võib neil aidata saata TIR-märkmiku päringuteate tegelikule või viimasele liidu siht- või väljumistolliasutusele.
Kui konsultatsiooni tulemusel selgub, et TIR-märkmikku ei ole sihttolliasutuses esitatud, võib lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus otsustada kohe algatada koos deklareeritud liidu siht- või väljumistolliasutusega päringuprotseduuri.
Asendustoiminguga seotud päringuprotseduur
632
RA art 280 lg 6 Kui lähte- või sisenemisliikmesriigi tolliasutus ei ole saanud tõendust selle kohta, et TIR-vedu on lõppenud kahe kuu jooksul pärast TIR-märkmiku aktsepteerimist, või kahtlustavad varem, et TIR-vedu ei ole lõppenud, saadavad nad siht- või väljumistolliasutusele TIR-märkmiku päringuteate (vt näidis allpool). Sama kehtib ka juhul, kui tagantjärele selgub, et TIR- veoetapi lõppemise tõend oli võltsitud.
VII osa 4. peatükis („Päringuprotseduur“) sätestatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis.
TIR-käsiraamat, Asendustoimingus kasutatava teavitamiskirja ja päringuteate head tavad näidised on järgmised.
633
8.5. Kirjalik teatis
TIR-garantiiühingule ja TIR-märkmiku valdajale saadetav teavituskiri
…………………………… ………………….
(asjaomase tolliasutuse täisnimi) (koht ja kuupäev)
Teema: Teave TIR-märkmiku nr … kohta
adressaat …
(TIR-märkmiku valdaja täisnimi ja aadress)
……………………………………………………………
(garantiiühingu täisnimi ja aadress)
Lugupeetud …
Teatame, et meie tolliasutused ei ole saanud kinnitust TIR-märkmiku nr … alusel toimunud TIR-veo nõuetekohase lõppemise kohta Euroopa Liidus.
Lisaks oleme kontrollinud TIR-märkmiku staatust TIR-kontrollisüsteemist ja:
2 seal ei ole teavet, mis kinnitaks asjaomase TIR-veo lõppemist liidus;
3 seal on olemas andmed asjaomase TIR-veoetapi kohta ja me oleme juba võtnud ühendust … sihttolliasutusega, et seda SafeTIR-teavet kontrollida, kuid pole seni veel kinnitust saanud431.
Seetõttu palume vastavalt komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 280 lõikele 7 ja ilma et see piiraks TIR-konventsiooni artikli 11 lõikes 1 nimetatud teate esitamist, saata 28 päeva jooksul käesoleva kirja kuupäevast meile asjaomased dokumendid, mis näitavad, et kõnealune TIR- vedu on Euroopa Liidus nõuetekohaselt lõppenud.
1 Tolliasutus valib 1. ja 2. võimaluse vahel.
634
Tõendina tuleb esitada üks järgmistest dokumentidest, milles nimetatud kaup on identifitseeritud:
– siht- või väljumisliikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument, milles on identifitseeritud kaup ja mis tõendab, et kaup on esitatud siht- või väljumistolliasutuses või on kätte toimetatud volitatud kaubasaajale;
– liikmesriigi tolliasutuse kinnitatud dokument või tõend, mis tõendab, et kaup on liidu tolliterritooriumilt füüsiliselt välja viidud;
– kolmandas riigis väljastatud tollidokument, millega kaup suunatakse tolliprotseduurile;
– kolmandas riigis väljastatud ja selle riigi tolli templiga või muul viisil kinnitatud dokumendi, mis tõendab, et kaupa loetakse kõnealuses riigis vabas ringluses olevaks.
Nimetatud dokumentide asemel võib tõenditena esitada nende koopiad, mille õigsust on kinnitanud kas originaaldokumendid kinnitanud asutus, asjaomase kolmanda riigi ametiisik või liikmesriigi ametiisik.
…………………………………………………..
(tolliasutuse tempel / pädeva ametniku allkiri)
Lisa: TIR-märkmiku kviitungi nr 1 koopia
635
8.6. Päringuteate näidis
TIR-märkmik – päringuteade
I. Täidab liidu lähte- või sisenemistolliasutus
A. TIR-märkmik nr B. Liidu siht- või väljumistolliasutus Lisatud kviitungi nr 1 koopia (nimi ja liikmesriik) C. Liidu lähte- või sisenemistolliasutus D. Sõiduki registreerimisnumber või laeva nimi (kui on teada) … (nimi, aadress, liikmesriik) E. Tolliasutuse andmetel on kaubasaadetis: 1. esitatud … …./…./…. (tolliasutus või volitatud kaubasaaja) PP/KK/AA 2. kätte toimetatud … …./…./…. (isiku või äriühingu nimi) PP/KK/AA •3. Igasugune teave kauba asukoha kohta puudub.
Koht ja kuupäev: Allkiri Tempel
II. Täidab liidu siht- või väljumistolliasutus: Lisateabe taotlus Uurimise jaoks palutakse liidu lähte- või sisenemistolliasutusel saata: 1. kauba täpne kirjeldus 2. kaubaarve koopia 3. CMR-saatekirja koopia •4. järgmised dokumendid või järgmine teave: Koht ja kuupäev: Allkiri Tempel
636
III. Täidab liidu lähte- või sisenemistolliasutus: Vastus lisateabe taotlusele
• 1. Taotletud teave, koopiad või dokumendid on lisatud. • 2. Punktides 1 2 3 4 osutatud teave, koopiad või dokumendid ei ole kättesaadavad
Koht ja kuupäev: Allkiri Tempel
IV. Täidab liidu siht- või väljumistolliasutus:
• 1. Kviitungi nr 2 asjakohane osa on tagastatud …./…./….; kviitungi nr 1 kinnitatud koopia on lisatud
• 2. Kviitungi nr 2 asjakohane osa on nõuetekohaselt kinnitatud ja lisatud käesolevale päringuteatele. • 3. Päringud on tehtud ning kviitungi nr 2 koopia või kviitungi nr 1 koopia tagastatakse niipea kui võimalik. • 4. Kaubasaadetis esitati siin ilma asjakohaste dokumentideta. • 5. Kaubasaadetist ega TIR-märkmikku ei ole siin esitatud; asjaomast teavet ei ole võimalik saada.
Koht ja kuupäev Allkiri Tempel
637
8.7. ELi standardleping/kohustus
LIIKMESRIIKIDE TOLLIASUTUSTE JA RIIKLIKE GARANTIIÜHINGUTE VAHELINE TIR-PROTSEDUURI KÄSITLEV ELi STANDARDLEPING (NÄIDIS)‡
Vastavalt TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (koostatud Genfis 14. novembril 1975, hilisemate muudatustega, edaspidi „TIR-konventsioon“) artiklitele 6 ja 8 ning lisa 9 I osa lõike 1 punktile e lepivad [tolliasutuse nimi] ja [riikliku garantiiühingu nimi] kui ühing, kellele nimetatud tolliasutus on andnud loa tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana,§ käesolevaga kokku järgmises. Kohustus Vastavalt TIR-konventsiooni artiklile 8 ja lisa 9 I osa lõike 1 punkti f alapunktile iv kohustub [riikliku garantiiühingu nimi] tasuma [tolliasutuse nimi] tagatud tollivõla summa ja muud maksud koos võimaliku viivisega, mis tuleb maksta Euroopa Liidu õiguse alusel või vajaduse korral [liikmesriigi nimi] õiguse alusel, kui avastati eeskirjade eiramine seoses TIR-veoga. Nimetatud kohustust kohaldatakse kaupade veole iga TIR-märkmiku alusel, mille on väljastanud [riikliku garantiiühingu nimi] või mis tahes teine TIR-konventsiooni artikli 6 lõikes 2 osutatud rahvusvahelisse organisatsiooni kuuluv garantiiühing. Vastavalt TIR-konventsiooni artiklile 8 vastutab [riikliku garantiiühingu nimi] solidaarselt nende isikutega, kes peavad eespool nimetatud summad tasuma. Vastavalt komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artiklile 163 on maksimumsumma, mida [tolliasutuse nimi] saab nõuda [riikliku garantiiühingu nimi], 60 000 (kuuskümmend tuhat) eurot TIR- märkmiku kohta või samaväärne summa, mis määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 53 lõikele 2. [Riikliku garantiiühingu nimi] kohustub tasuma [tolliasutuse nimi] esimese kirjaliku taotluse korral ja TIR-konventsioonis sätestatud tähtaja jooksul ning kooskõlas liikmesriigi õigusega. Nimetatud kohustust ei kohaldata trahvide või sanktsioonide suhtes, mida võib rakendada asjaomane liikmesriik. Teatised ja maksetaotlused
Eespool nimetatud summade sissenõudmiseks pädeva Euroopa Liidu tolliasutuse kindlakstegemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 87 sätteid. Seega vastutab [riikliku garantiiühingu nimi] eespool nimetatud summade tasumise eest ka juhul, kui kohaldatakse komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
‡ Halduskokkulepe TAXUD/1958/2003 (lõplik).
§ Vastavalt 1975. aasta TIR-konventsiooni artikli 1 punktile q. Käesolevat lepingut ja kohustust ei kohaldata TIR-konventsiooni selgitavas märkuses 0.8.3 kirjeldatud alkoholi- ja tubakatoodete veo suhtes.
638
(EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 167 lõikes 1 sätestatud tingimusi.
[Riikliku garantiiühingu nimi] vastutus tuleneb TIR-konventsiooni sätetest. Eelkõige tekib vastutus TIR-konventsiooni artikli 8 lõikes 4 nimetatud aegadel.
Muud sätted
[Riikliku garantiiühingu nimi] kohustub järgima ka TIR-konventsiooni lisa 9 I osa lõike 1 punkti f alapunktide i–x erisätteid.
Lepingu lõpetamine
Käesolev leping on tähtajatu. Kumbki pool võib lepingu ühepoolselt lõpetada, teatades teisele poolele kirjalikult ette vähemalt kolm (3) kuud.
Käesoleva lepingu lõpetamine ei piira [riikliku garantiiühingu nimi] TIR-konventsioonist tulenevaid kohustusi ega vastutust. See tähendab, et [riikliku garantiiühingu nimi] jääb vastutavaks iga kehtiva tagatud summa maksenõude korral, mis tuleneb käesoleva lepinguga hõlmatud TIR-veoetappidest, mida alustati enne käeoleva lepingu lõpetamise jõustumise kuupäeva, isegi kui maksenõue on saadetud pärast seda kuupäeva.
Kohtualluvus
Kõikide käesoleva lepingu kohaldamisest tulenevate vaidluste korral on kohtualluvus sellel liikmesriigil ja kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, kus on [riikliku garantiiühingu nimi] registreeritud asukoht.
Jõustumine
Käesolev leping kehtib alates…
Allkiri Allkiri
Riikliku garantiiühingu nimel Tolliasutuse nimel
Kuupäev Kuupäev
8.8. Asendustoimingu templi näidis
NCTS ASENDUSTOIMING
SÜSTEEMI ANDMED EI OLE KÄTTESAADAVAD
ALUSTATUD______
(kuupäev/kellaaeg)
639
(mõõtmed: 26 x 59 mm, punane tint)
Templi versioonid kõikides asjaomastes keeltes on V osa lisas 8.1.
8.9. Näited olukordadest elektroonilise TIR-märkmiku andmete esitamisel a) Kolmandas riigis algav TIR-vedu, mis hõlmab teekonna jooksul liiduvälist riiki Näide: [[Türgi – Kapitan Andreevo (Bulgaaria) – Siret (Rumeenia) – Ukraina – Medyka ja Kraków (Poola)] TIR-märkmiku valdaja vastutab TIR-märkmiku andmete esitamise eest sisenemistolliasutuses Kapitan Andreevos (Bulgaaria). Liidust väljumise tolliasutus Siretis (Rumeenia) loeb TIR-veo lõppenuks ja saadab sisenemistolliasutusele Kapitan Andreevosse sõnumid IE006 ja IE018. Kui TIR-vedu siseneb uuesti liitu, vastutab TIR-märkmiku valdaja taas TIR-märkmiku andmete esitamise eest sisenemistolliasutuses Medykas (Poola). Tegemist on uue NCTS/TIR-veoga, millel on uus MRN. Sihttolliasutus (Kraków) loeb TIR-veo lõppenuks, saates Medykasse sõnumid IE006 ja IE018 ning eemaldades ja säilitades TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad ning tehes märked TIR- märkmiku lõigendile. b) TIR-vedu, mis algab liidus ja hõlmab vahepealset mahalaadimiskohta Näide: [Turu (Soome) – Kotka (Soome) – Venemaa] TIR-märkmiku valdaja vastutab TIR-märkmiku andmete esitamise ja TIR-märkmiku esitamise eest lähtetolliasutuses (Turu). Vahepealses mahalaadimiskohas (Kotka) loetakse eelmine TIR-vedu lõppenuks, saates Turusse sõnumid IE006 ja IE018 ning eemaldades ja säilitades TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad ja tehes märked TIR-märkmiku lõigendile. TIR-märkmiku valdaja esitab TIR-märkmiku andmed, sealhulgas Turus alanud eelmise veo andmed ja Kotkas laaditud kaupade andmed, ning esitab TIR-märkmiku Kotkas uue TIR-veo alustamiseks. Liidust väljumise tolliasutus (Vaalimaa) loeb TIR-veo lõppenuks, saates Kotkasse sõnumid IE006 ja IE018 ning eemaldades ja säilitades TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad ja tehes märked TIR-märkmiku lõigendile. c) Kolmandas riigis (Venemaa) algav TIR-vedu, mis hõlmab kahte mahalaadimiskohta liidus: Näide: [Murmansk (Venemaa) – Oulu (Soome) – Turu (Soome)] TIR-märkmiku valdaja vastutab TIR-märkmiku andmete esitamise ja TIR-märkmiku esitamise eest sisenemistolliasutuses (Raja-Joosepis). Vahepealses mahalaadimiskohas (Oulu) loetakse eelmine (Raja-Joosepis alanud) TIR-veoetapp lõppenuks, saates Raja-Joosepisse sõnumid IE006 ja IE018 ning eemaldades ja säilitades TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad ja tehes märked TIR-märkmiku lõigendile. TIR-märkmiku valdaja esitab TIR-märkmiku andmed, sealhulgas Raja-Joosepis alanud ülejäänud veo andmed, ning esitab TIR-märkmiku Oulus uue TIR-veo alustamiseks. Sihttolliasutus (Turu) loeb TIR-veo lõppenuks, saates Oulusse sõnumid IE006 ja IE018 ning rebides välja ja säilitades TIR-märkmiku kviitungi nr 2 mõlemad osad ja tehes märked TIR-märkmiku lõigendile.
640