DOCSLIB.ORG

Kaarma Parsonage in Saaremaa- a Local

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kaarma Parsonage in Saaremaa- a Local Kaarma parsonage in Saaremaa - a local nobleman's manor or a fortified dwelling ... Introduction KAARMA Most Estonian literature on history accepts a PARSONAGE IN viewpoint that after the year 1227 when Estonia SAAREMAA- had surrendered to the German-Danish crusa­ A LOCAL ders, Saaremaa managed to maintain greater in­ dependence than other counties (Maesalu et al NOBLEMAN'S 1995, 54£; Uluots 1937, 36, 43; see Tarvel 1983, MANOR OR 117££). This special status came to an end after A FORTIFIED the suppression of the Peasants' Revolt of St. Ge­ DWELLING OF orge's Night in 1343-1345 (see Mall 1998, 161£; Magi 2002a, 149££; Markus et al 2003, 11). A CONQUEROR? The reasons for this so-called special status of AntonParn, Saaremaa have been characterised by new deve­ Erki Russow lopments in the social arrangements from the end of prehistoric times. An archaeologist Marika Magi (2002a, 134££, 153£) alleges that the burial traditions of the islanders reflect influences of Christianity since the 13th century. The same aut­ hor associates the early church buildings in Saa­ remaa with the manifestation of the local elite, who played a significant role in converting the islanders into Christianity (see Magi 2002a, 153£; 2004a, 33). She explains the independent adop­ tion of a Christian belief by the islanders by re­ ferring to the study of an archaeologist Jaak Mall (1998, 162-165, Abb. n which suggests that the Roman style elements of the early building sta­ ges of the oldest churches in Saaremaa - Valjala, Kaarma and Poide, may date from the pre-con­ quest period. Magi suggests that the location of the church was connected with the dwelling hou- 49 Anton Parn, Erki Russow se or manor of a local aristocrat. 1bis opinion is supported by material from Scandinavia, which see correlation between a ma­ nor (big farm) and church being located close by (Magi 2002a, 154f; 2004a, 31f; Markus et al 2003, 21). A specific example of such development in Saaremaa may be considered the Kaarma church together with a stone building in the neighbourhood (Magi 2004a, 31f). The present paper does not analyse the social relations of the islanders during the post-conquest period, nor any possible ex­ pressions of the vassal status of the local elite. We shall concen­ trate on a single source - the stone building that was located close by the Kaarma church and which according to similar ca­ ses in Scandinavia has been considered to be an early medieval (i.e. 13th century) manor belonging to a local nobleman. We dis­ cuss the construction time of the stone building that was loca­ ted at the Kaarma parsonage and the use of this building, for two reasons. First, scientists have only briefly dealt with deter­ mining the possible type of the Kaarma stone building, instead mainly interpretations have dominated so far. Second, the pre­ sent research results allow more precise dating of finds that were revealed during cleaning out the cellar 10 years ago. In this respect the building is a mirror that reflects the social rela­ tions of the islanders. Overview of the area and the founding of the church Kaarma stronghold, that was known as the administrative cen­ tre of pre-historic Saaremaa, is located about 100 meters away 1 from the church and the parsonage (Fig. 1) . The stronghold itself was situated by the River P6duste. The estuary of the Ri­ ver P6duste formed a narrow gulf, cutting deep into the inland of the island. It is supposed that an early port of the Kaarma 50 Kaarma parson<~g e in S<~<~rem<~<~ - <1 loc<1l nobl em<~n 's m<~nor or <1 fortified dwelling ... inhabitants was Fig. 1. Location of situated by the Kanrmn. gulC that pro­ Dmwing by Kersti Siitnn bably yet in pre­ historic times was moved to Kuressaare to the location of the later resi­ dence of the Oesel-Wiek Bis­ hop (Magi 2004b, 151). Nu- merous Late Iron Age stone cairns testify of that the Kaarma region was densely populated (Magi 1998, 153f; 2002b, 203). Ad­ ditionally, three hoards have been found in the area: coin ho­ ards from the lO th and beginning of the 12th century2 and the Pilla treasure of coins and silver ornaments from approximately 1200 (Molvogin 1994, 520-527; Leimus 2003, 150££). Judging by the density of coin hoards found, the island at the turn of the 12 th and 13th centuries has probably been a place where the Got­ land and/or German m erchants spent their winter (Leimus 2002a, 1599, Fig. 4). Written sources first m ention Carmele (Kaarma) contract of divi­ ding Saaremaa, concluded between the Order of the Brothers of 3 the Sword , the Bishop of Riga and the town of Riga in the year 1234. The contract assigned the Kaarma lands to the town of Riga (LUB I: CXXXIX). In 1236, following the intervention from the legate William of Modena, the Bishop of Riga and the town of Riga returned the lands to the Oesel-Wiek Bishopric (LUB I: CXLV; see Mall1998, 158££). An interesting fact for us is also mentioning the Kaarma stronghold (really a "timber barrier" constructed in 51 Anton Parn, Erki Russow Kaarma) in 1261 when it was conquered by the Order. It was precisely 'in this year when the troops of the Order came to Saaremaa in order to suppress the uprising that had started in 1260, after the Lithuanians had defeated the Germans in the Durbe battle in 1260 (Arbusow 1918, 46). A contract was conc­ luded between the islanders and the Master of the Order in Kaarma, like previously in 1241 and in 1255 (LUB 1: CCLXXXV). Kaarma was the midst of the Oesel-Wiek bishopric's lands, and was most probably the ecclesiastical centre of Saaremaa (Mar­ kus et al 2003, 11). The importance of the church is stressed by its guardian saints Peter and Paulus, since mainly dome chur­ ches were devoted to these saints (Markus et al2003, 12). At the same time a correlation between churches and castles has been detected regarding the above mentioned saints in Pomerania (Heyden 1964, 59). Characterising the location of the Kaarma church (outside measurements 15.4 x 47.6 m) it is worth stres­ sing that it was built into a pre-historic centre. At the same time the location of the church in the landscape was not the best choice. The church was constructed on a natural sandy hill, the top of which was directly under the vestry and the South wall of the nave on the slope. The soft soil and the different depths of the basements started to create sinking problems already du­ ring the construction works. This is testified by numerous sup­ porting pillars (Markus et al2003, 30££). Three different theories exist as to the construction time of the church. An early opinion suggests that the church was founded in Kaarma after the re­ volt of the islanders in 1261, while the vaults of the nave collap­ sed already in the 13th century (Raam 1996, 58; Alttoa 2003, 33). Jaak Mall (1998, 163, 165) offers a theory that the church was established earlier, the oldest Romanesque style elements in the vestry may date from the pre-conquest time, i.e. from times before the year 1227. It is not credible in his opinion that the 52 Kaarma parsonage in Saaremaa - a local nobleman's manor or a fortified dwelling .. church construction began in 1227-1236 or straight after the con­ quest and before the final establishment of the Oesel-Wiek bis­ hopric. Kersti Markus (2003, 87ff) suggests that the Kaarma church was built in mid- 13th century, in two different stages. The building must have been completed at least by the year 1260, and was then burnt down by the Order in 1261 (Markus et al 2003, 92ft). The fire caused the vaults to give excessive pres­ sure to the South and West wall, which partly sank and caused the nave vaults to collapse. The church was restored by the be­ ginning of the 1270s, first with a wooden ceiling.4 Markus also agrees with Marika Magi that the construction of stone chur­ ches in Saaremaa could only take place with direct involvement of the local elite. It is worth mentioning that the civil war bet­ ween the Order and the Bishop in 1298 is connected with the Kaarma church. The troops of the Order forced themselves into the Kaarma church and killed the people seeking refuge there (Saaremaa 1934, 500). Research of the cellar of the parsonage's main building The main building of the parsonage of the Kaarma church, which is the focus of the present article, is located about twenty me­ ters from the church. The parsonage belongs to one of the lar­ gest parsonage ensembles in Estonia. The main building of the parsonage was probably destroyed during the Livonian War in the last quarter of the 16th century. Archival material proves that the restoration of the parsonage started in the 20s of the 17th century (Markus et al2003, 22). The main building was again turned into ruins after the II World War, restoration work be­ gan only in 1991. There are various theories concerning the const­ ruction of the main building, too. Armin Tuulse (1942, 320f) is of the opinion that the original building at the site of the main 53 Anton Parn, Erki Russow building of the parsonage was a manor, constructed as a tradi­ tional fortified dwelling house. The art historian dates the buil­ ding to the 16'h century. During the restoration works of the main building (total length 48 m) that were started in 1991 a two-room cellar beneath the main building was opened up to the full extent.
Load more

Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015—2026
    LÄÄNE-SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026 Lääne-Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed .......................................... 6 2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................ 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................ 8 2.1.3 Planeeringud .................................................................................................... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ..........................................................................................10 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................13 2.1.6 Reovee kogumisalad .......................................................................................18 2.2 Keskkonna ülevaade ..............................................................................................20 2.2.1 Üldandmed ......................................................................................................20 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ..................................................................................23
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Kihelkonna Valla, Kuressaare Linna
    Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Saare maakonnas1, mille tulemusena moodustub üheteistkümne Saare maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Saare maakonda üks linn ja 11 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda neli valda. Omavalitsuste koguarv
    [Show full text]
  • Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes
    Ekspertarvamus Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes II Autor Mikk Lõhmus PhD +372 5119343 [email protected] 2021 1 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 2 Territoriaalsete valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelite aluspõhimõtetest .................................. 4 Osavallakogud ja teised kogukonna konsultatiivsed esinduskogud .................................................... 5 Teeninduskeskused ................................................................................................................................ 8 OLULISEMAD JÄRELDUSED .................................................................................................................... 9 SOOVITUSED ......................................................................................................................................... 11 Lisa 1 Osavallakogud 01.01.2021 .......................................................................................................... 12 Lisa 2: Kogukonnakogud 01.01.2021 .................................................................................................... 18 Lisa 3: Teeninduskeskused ja ametnike regionaalne paiknemine ....................................................... 23 Lisa 4 KOKS-i 8. peatüki muudatusettepanek ....................................................................................... 40 Sissejuhatus
    [Show full text]
  • “Eesti Põlevloodusvarad Ja -Jäätmed” 2005.A
    ISSN 1736-0315 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2005 Eesti Põlevloodusvarad keemia chemistry vääristamine upgrading energeetika energetics ja -jäätmed keskkonnakaitse environmental protection Estanc AS, Silikaltsiidi 5c, 11216 Tallinn, Eesti, tel: 6 814 200, faks: 6 814 201, e-post: [email protected] nasõbralike kütuste tootmist, kasuta- The main fields of activity of the EBA mist, valdkonna teadus- ja arenduste- are: promotion of R & D on biomass gevust ning energiasäästu nii riigi applications; promotion of environmen- tasandil kui ka elanikkonna seas. tally friendly technologies and energy Põhjalikumalt on EBÜ tegevusest conservation; promotion of co-opera- kirjutatud ajakirjas Eesti Turvas alates tion with other interested partners at ühingu loomisaastast ja Eesti Põlevloo- home and abroad; dissemination of dusvarad ja -jäätmed (selles numbris information on and extension of EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING veel lk 21). Alates käesolevast ajakirja knowledge about biomass via local/ numbrist on EBÜ selle vastutav välja- regional/international seminars and andja, kusjuures üks juhatuse liige information days and in various Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) loodi 21 osaleb ka toimetuskolleegiumi töös. publications, preparation of relevant asutajaliikme poolt Tallinnas 1998. Paljuski on EBÜ taastuvkütustealane training material; submission of aasta maikuus. Alates 1999. aasta tegevus suunatud tulevikku, sest proposals from grass root to national septembrist on EBÜ Euroopa Biomassi vastavalt Euroopa Liidu regulatsiooni- level for revision, and improvement of Assotsiatsiooni (AEBIOM) täievoliline dele peab liikmesmaades taastuva energy-related legislation in Estonia. liige. Praegu kuuluvad ühingusse kütuse ja energia osakaal riigis toode- The EBA has participated in and metsahoolduse, saematerjali tootmise tava kütuse ja energia hulgas lähiaas- contributed directly to various domestic ja töötlemise, jäätmete vääristamise, tatel märgatavalt suurenema.
    [Show full text]
  • ÜP Rohevõrgustiku Uuring
    Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Projektijuht: Kristo Kiiker Consultare OÜ Pikk tn 30 93819 Kuressaare Tel: 4524995 e-post: [email protected] www.consultare.ee Töö nr: 01/10 Kuressaare 2010 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. 2 Roheline võrgustik. Vaadete- ja maastikuanalüüs. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu eeluuring. Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................4 1. Ülevaade uuringualast ............................................................................................................7 1.1. Üldiseloomustus .............................................................................................................7 1.2. Maakasutus ja asustus..........................................................................................................8 1.3. Geomorfoloogia ja mullastik.............................................................................................10 1.4. Maastik ja taimestik...........................................................................................................15 1.5. Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................19 1.6. Loomastik ja loomade liikumisteed...................................................................................26
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]
  • Saaremaa Suusamaraton 2021 Tulemused 33 Km
    Saaremaa Suusamaraton 2021 Karujärve 13.02.2021 Korraldaja: MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus koostöös Saaremaa vallaga Paremusjärjestus Võitja keskmine kiirus 20,769 km/h Põhidistants 33 km Võitja aeg 2h35'20''3 Koht N koht Nr Sünniaasta Nimi Tiim Aeg 1 47 KÕIV, Kauri Saaremaa lümanda 1h35'20''3 2 21 MÄNDLA, Mairo Saaremaa Kaarma 1h35'25''2 3 28 MITT, Raido Saaremaa Lümanda 1h35'57''2 4 76 TOPLAAN, Karl Jakob Saaremaa Kaarma Praakli 1h36'38''0 5 55 MAASIK, Martin Tallinn 1h37'16''4 6 25 NEEMESTO, Kaspar Saaremaa Valjala ProShop Team 1h39'07''6 7 23 MÄNDLA, Tarmo Saaremaa Kaarma 1h39'11''1 8 6 RANNAMA, Indrek Saaremaa Kuressaare 1h40'54''1 9 1 KILK, Ain Saue vald Riisipere Eesti Worldloppeti Klubi 1h41'30''8 10 22 MÄNDLA, Oliver Saaremaa Kaarma 1h42'42''0 11 34 KAJU, John Saaremaa Kuressaare 1h44'54''4 12 15 JOHANSON, Joonatan Saaremaa Orissaare 1h45'37''4 13 77 TOPLAAN, Arre Markus Saaremaa Kaarma Praakli 1h46'02''1 14 58 KUKK, Raido Tartu 1h49'42''5 15 69 RAJAVER, Urmas Saaremaa Lümanda 1h49'50''7 16 70 RAJAVER, Margus Saaremaa Lümanda 1h49'51''1 17 75 TOPLAAN, Anti Saaremaa Kaarma Praakli 1h49'56''0 18 17 JÜRVISTE, Ülar Saaremaa Kuressaare 1h50'08''8 19 60 TILK, Janno Saaremaa Kaarma 1h51'30''9 20 66 PIHLAK, Reio Saaremaa Kärla 1h52'01''3 21 14 HAIKARA, Jako Saaremaa Orisssaare 1h53'28''1 22 51 MAST, Toomas Hiiumaa 1h53'34''8 23 45 PEEL, Rauno Saue vald Riisipere 1h53'50''3 24 31 ROOST, Robert Saaremaa Salme 1h54'30''0 25 8 MERE, Madis Saaremaa Taritu 1h54'43''2 26 1 7 LAANEOTS, Livian Tartu 1h57'22''4 27 9 TALU, Ain Saaremaa Kuressaare
    [Show full text]