(riigimaanteed E20, E67 ja E263)
VALDEKO LAATS [email protected] 2000 aastal Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud üleriigilise planeeringu peamiseks väärtuseks on alusepanemine riigi terviklikule ruumilisele planeerimisele Üleriigilist planeeringut on rakendatud eelkõige maakonnaplaneeringute kaudu Linnad ja nende lähiümbruse valglinnastumine on arenenud sõltumatult Eesti 2010 põhimõtetest Asustust on suunatud läbi kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute Tänaseks ületavad üld- ja detail- planeeringutega kehtestatud võimalused uute elamute rajamiseks paljukordselt tegeliku vajaduse uute asustusalade järele Sotsiaalse infrastruktuuri, puhkealade jms pehme infrastruktuuri arendamisel on tugevaid puudujääke ◦ Kooli- ja lasteaiakohtade puudus ◦ Rohe- ja puhkealade täisehitamine ◦ Ühistranspordivõrgu puudulikkus Alustatud maanteekoridoride teemaplaneeringutega Ellu viidud Tallinn-Tartu mnt kvaliteedi tõstmine (Aruvalla-Vaida, Mäo üs) Alustatud nelja maakonna tuuleenergia kasutuselevõtu teemaplaneeringuga (Pärnu, Lääne, Saare, Hiiu) Rail Baltica kiirraudtee koridori põhjalik käsitlus Harju maakonnaplaneeringu I etapis (käsitlemata Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringutes) Tallinna raudtee ümbersõidukoridori arendus on takerdunud valdade üldplaneeringutesse Via Baltica, Via Estica, Via Vironia, Via Hanseatica areng lõiguti, kvalitatiivset hüpet ei ole toimunud Eesti 2010 ainsa suurema maanteeprojektina kavandatud Tartu-Viljandi-Pärnu ühenduse oluline edasiarendamine ei ole toimunud (Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee liigitati põhimaanteeks) Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse loomisel ei ole jõutud põhimõtteliste otsusteni Suuremate linnade lähiümbruse teedel ja linnade ringteedel on toimunud märgatav liikluskoormuse kasv ja turvalisuse vähenemine Tervikliku ja kvaliteetse kergliiklust soosiva avaliku ruumi suunas on vähe samme astutud Kergliiklus on planeeritud üldjuhul maanteede kõrvale, alternatiivseid lahendusi kasutatakse vähe Maareformi mõjul on toimunud märgatav läbipääsude ja avaliku ruumi kadu maapiirkondades Linnades on probleemiks avaliku ruumi sidususe ja kvaliteedi vähene väärtustamine planeeringutes ning läbilõikamine liiklusteede arenduse kaudu
Edasi arendatakse teemasid: ◦ Asustus ◦ Transport ◦ Energeetika ◦ Roheline võrgustik Uued teemad: ◦ Merealad ◦ Maapiirkondade asustus ◦ muud Aeg-ruumiliste vahemaade vähendamine ◦ Raudtee eelisarendamine ◦ Muu ühistranspordisüsteemi sidumine raudteega Ühistranspordi eelistamine autotranspordile ◦ Erinevate ühistranspordiliikide ühildamine (graafikud, piletid) ◦ Reisijate ettevedu rongiliinidele ◦ Raudteeühendus Tallinna lennujaamaga ◦ Rail Baltica kiirraudtee (üle 200 km/h) rajamine Ohutu transpordi tagamine ◦ Raudtee- ja meretranspordi osakaalu suurendamine kaubavedudes (sadamate ühendused) ◦ Olemasoleva maanteevõrgu alleshoidmine ja seal liiklusohutuse tõstmine ◦ Reisiparvlaevühenduste säilitamine, väikesadamate võrgustiku arendamine ◦ Sidusa kergliiklusvõrgustiku moodustamine (elu- ja töökoht, koolid, puhkealad) Lähtumine tööjõuareaalidest transpordi osas valikute tegemisel Hajali elamine on luksus, mida teenindab individuaaltransport või nutikas ühistransport
PlanS § 29¹ lg 1 (lisati planeerimisseadusele 2007) mõistes on selline joonehitis:
Riigimaantee; Raudtee; Torujuhe; Kõrgepingeliin Maakonnaplaneering ei saanud olla projekteerimise aluseks, koostada tuli ka üldplaneering Senikehtinud regulatsioon ei arvestanud joonehitise asukohavaliku planeeringu erisusi Teeseadus reguleeris joonehitise asukoha valikut liiga pealiskaudselt Mitut valda läbiva joonehituse asukohaks oli vaja koostada valdade ühine üldplaneering Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku varianti Lähtekohtade, eskiislahenduste, asukohavariantide ja kaasnevate mõjude tutvustamiseks korraldatakse koostöös KOV- iga avalikke arutelusid Kõigi kinnisasjade omanikele, kelle kinnisasi täielikult või osaliselt jääb võimaliku trassi koridori maa-alale, tuleb saata isiklik teade planeeringu avaliku arutelu toimumise kohta Joonehitise asukohavaliku maakonna- planeeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse ◦ KOV omab sisuliselt vetoõigust ◦ KOV ei ole kohustatud valitud trassi koridori asukohta üldplaneeringusse kandma ◦ Eriti oluline on maavalitsuse, Maanteeameti ja KOV koostöö asukoha valikul Projekti koostamine toimub kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel Kui joonehitise juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum, koostatakse selle ehitamise aluseks vajalik detailplaneering maakonnaplaneeringu alusel Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel. Sundvõõrandamist saab kohaldada, kui mingi maatüki võõrandamise vajadus on aktsepteeritud avaliku planeerimisprotsessi käigus. Maakasutusele ja ehitamisele seatakse tugevad piirangud Tasakaalustatud ja järjepideva arengu tagab põhjalik kaalutlemine ja motiveerimine Äärmiselt vajalik on see üldplaneeringute puhul, millega määratakse linna/valla üldised ruumilise arengu eesmärgid ja tingimused
Planeeringuotsuste sisulise õigsuse hindamiseks on väga vähe õiguslik- normatiivseid kriteeriume Kohtupraktikas vaieldakse põhiliselt selle üle, kas planeeringu koostamise käigus on korrektselt täidetud seadusega ette nähtud avalikustamise ja menetlemise nõudeid Kaalutlusõigusele tuginevate kohtuvaidluste puhul on eriti oluline see, kui põhjalikult ja argumenteeritult on sisulised planeeringuotsused motiveeritud ja kas otsuse tegemise motiivid on koostamise käigus dokumenteeritud ja avalikustatud Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Olemasolevad kehtivad üldplaneeringud on erineva täpsusastmega: ◦ On näidatud tee telgjoon, puudub trassi koridor ◦ On joon ja koridor, puuduvad piirangud ◦ Ei ole näidatud ristmikke ja risteid ◦ Puuduvad kogujateed ◦ Uued lisandunud piirangud välistavad trassi rajamise kehtestatud koridoris/teljel
E20 lõik Jõhvi-Narva, sh 45,6 km Sillamäe möödasõit + Jõhvi idapoolne ümbersõit** 5,3 km + Narva ümbersõit** 1,5 km E263 lõik Mäo-Tartu, sh 91,0 km Neanurme õgvendus Pikknurme õgvendus Mäeküla ümbersõit Adavere ümbersõit Imavere ümbersõit Põltsamaa ümberõit E67 lõigud Harjumaal 32,0 km ◦ km 12,0 – km 28,0* ◦ km 28,0 – km 44,0 E67 lõigud Raplamaal, sh 48,0 km Kernu ümbersõit E67 lõigud Pärnumaal 95,0 km ◦ km 92,0 – km 125,0 33,0 km ◦ km 134,0 – km 142,0 8,0 km ◦ Pärnu ümbersõit** 26,0 km ◦ E67 lõik Uulu-Häädemeeste** 28,0 km *) I klassi maantee rekonstrueerimine **) III klassi maantee OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Teemaplaneeringu projektijuht: Marika Pärn [email protected] tel: 740 9802 KSH projektijuht: Jaak Järvekülg [email protected] tel: 55 674 693 OÜ Reaalprojekt Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn [email protected] tel: 608 1100 Planeeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn – Narva trassi asukoha täpsustamine ja vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavate nõuetega Ida-Viru maakonnas Jõhvi – Narva lõigus km 163,2 – 208,8. Planeeringu käigus täpsustatakse need olemasoleva maantee lõigud, kus on otstarbekas ja võimalik olemasoleva maantee õgvendamine ja laiendamine ning lõigud, kus tuleb kaaluda maantee rajamist alternatiivses asukohas. Planeeringu käigus valitakse sobiv trassi asukoht Jõhvi põhja- ja idapoolsele ning Sillamäe ümbersõitudele. Samuti on planeeringu käigus kavas kontrollida 1991 aastal instituudi „Lengiprotrans“ poolt koostatud Narva ja Ivangorodi ümbersõidu tehnilis- majanduslikus põhjenduses valitud Narva ümbersõidu (Vodava - Riigiküla teelõik) teostatavust, arvestades piirkonnas toimunuid arenguid ja kehtestatud piiranguid. Jõhvi ümbersõit ja maantee E20 lõigu algus Sillamäe möödasõit E20 lõpp ja Narva ümbersõit Planeeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Harju maakonnas km 12,0 – 44,0 s.h Kernu ümbersõidu trassi valik ja Rapla maakonnas km 44,0 – 92,0. E67 Kernu ümbersõit AS K&H Turu 45D, 50106 Tartu Kontaktisik: Heiki Kalberg [email protected] tel: 730 8139
EA Reng AS Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Kontaktisik: Silvar Savolainen [email protected] tel: 626 0035 Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Järva, Jõgeva ja Tartu maakondades km 92,0 – 183,0 s.h Neanurme ja Pikknurme õgvenduste, Mäeküla, Adavere, tugimaantee 49 Imavere–Viljandi–Karksi- Nuia Imavere ümbersõitude ning tugimaantee nr 38 Põltsamaa–Võhma ja tugimaantee 37 Jõgeva–Põltsamaa ühendus (Põltsamaa ümbersõit) trassi valik. 2008. aasta liiklusloenduse andmed AS Teede Tehnokeskus Väike-Männiku tn 26, 11216 Tallinn Juhtiv ekspert: Valdeko Laats [email protected] tel: 679 1354
Kobras AS Teguri 37b, 50107 Tartu Keskkonnaekspert: Noeela Kulm [email protected] tel: 730 0310
OÜ Head Planeeringute ekspert: Kaur Lass [email protected] tel: 508 3906 Planeeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla maantee olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Pärnu maakonnas km 92,0 – 170,0 s.h Are ja Nurme õgvenduste ning Pärnu ümbersõidu trassi valik, tagamaks planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 10; § 7 lg 6 ja § 291 ning teeseaduse § 17 lg 1 kohase aluse loomine maantee projektide koostamiseks. Riigi põhimaantee nr 4 rekonstrueerimise vajadus ja selle asukoht on määratletud üleriigilises planeeringus Eesti 2010. Via Baltica on praegu ainsaks põhja-lõuna- suunaliseks rahvusvaheliseks transpordi- suunaks, mis Eesti piires hõlmab Tallinn- Pärnu-Ikla maantee . See on Eesti tähtsaim autodega tehtavate välisvedude suund (üle 40% ). Via Baltica kuulub Trans-Euroopa süsteemi I koridori, mis annab Soomele ja Baltimaadele väljapääsu Kesk-Euroopasse. maantee, kogujateede ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks vajaliku maantee trassi koridori ja selle lähimõjuala määramine; lõikudes, kus perspektiivne maantee järgib olemasolevat maanteed, olemasoleva maantee plaanilise lahenduse (plaanikõverikud) vastavusse viimine “Tee projekteerimise normid ja nõuded” (Teede- ja siseministri 28. septembri 1999.a määrus nr 55) I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, koos perspektiivse teise sõiduraja asukoha määramisega olemasoleva maantee suhtes; lõikudes, kus tee kavandatakse uude asukohta või kus on vajalik tee ulatuslik õgvendamine või ümbersõidud – Pärnu ümbersõit ning Are ja Nurme õgvendused, teostada maantee trassi koridori asukoha valik variantide võrdluse teel; ristmike ja ristete vajaduse hindamine, asukohtade määramine: olemasolevate ristmike asukohtade täpsustamine, suletavate ristmike määramine, uute ristmike ja ristete vajaduse analüüs; tunnelite, sildade jt asukohtade määramine ning põhimõtteliste lahenduste leidmine (tüüp, põhiparameetrid) variantide võrdluse teel; bussipeatuste, tanklate, parklate ja puhkekohtade vajaduse ja asukohtade määramine; kogujateede ning jalg- ja jalgrattateede vajaduse ning asukohtade määramine; parklate, puhkekohtade, ja tanklate rajamiseks või olemasolevate rekonstrueerimiseks vajaliku maa-ala määramine;
1984 Minsk-Vilnius-Riia-Tallinn M12 1984 a ennustuslik liiklussagedus 2005 Järeldus aastal 1984 … 1990 AASTA TÖÖ NR 2140
1993 VIA BALTICA FEASIBILITY STUDY Liiklussagedus Pärnu ümbruses 2009.a Pärnu ümbersõidu trassivariandid