Hiiumaal Valminud Kiigiku Kiikedes Kiiguvad Lapsed Üle Maailma
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Ja Keskkonnainstituut
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning -
Hiiumaa 2020: Sustainable Energy Action Plan
HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN HIIUMAA 2020: SUSTAINABLE ENERGY ACTION PLAN Executive summary As a vision for the future, the energy policy is orientated to guarantee security of energy supply, ensure economical and environmental sustainability of the sector and quality of energy services, and to contribute to job creation and regional added value and to the competitiveness of the local economy. Objectives, targets and expected results In this plan, objectives and targets were set for the year 2020 and the actions for sustainable energy to achieve these targets were studied. The specific main objectives of the strategy for sustainable energy in Hiiumaa Island are to: • Improve security of energy supply. • Reduce energy dependence from abroad. • Reduce energy intensity in Gross Domestic Product. • Reduce carbon dioxide emissions. The targets to achieve in 2020 are to: • Increase to 80% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 100% compared to 2005. • Have a neutral balance of CO 2 emissions. The expected results in 2020 with the implementation of the action plan are to: • Increase to 89% the local energy resources in primary energy demand. • Reduce CO 2 by 102% compared to 2005. • Have a negative balance of CO 2 emissions (-511 t). The commitment for Hiiumaa Island with its voluntary adhesion to the Pact of Islands is the reduction of 20% reduction of CO 2 emissions in comparison to 2005 reference year, which will be achieved. Budget The overall investment foreseen, to be carried out until 2020, to implement the Sustainable Energy Action Plan of Hiiumaa Island is 79,5 million euros, supported by operators (45,3%), citizen (39,4%), Local Goverment (14,3%) and other entities (1,0%). -
Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase ......................................................................................... -
Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”
NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance. -
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal -
Lisa 1 Pühalepa Valla Teede Nimed
Lisa 1 Pühalepa Vallavolikogu 28.05.2013 määrusele nr 53 „Teede, tänavate ja väikekohtade kohanime määramine“ Pühalepa valla teede nimed asukoht tee nr tee nimi Ala küla 6390020 Ala tänav Ala küla 6390166 Andruse tee Ala küla 6390164 Lasteaia tee Ala küla 6390162 Lauda tee Aruküla 6390470 Aksli tee Aruküla 6390235 Andruse tee Aruküla 6390471 Antsu tee Aruküla 6390260 Männi tee Aruküla 6390259 Pihla tee Aruküla 6390258 Sarapiku tee Aruküla 6390240 Sooniku tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390239 Aruküla tee Aruküla/ Heltermaa küla 6390475 Aruküla põik Aruküla/ Soonlepa/ Sarve küla 6390250 Paulema tee Aruküla/Soonlepa küla 6390483 Vilu tee Hagaste küla 6390296 Jaagu tee Hagaste küla 6390295 Nurga tee Hagaste/ Puliste küla 6390297 Liiva tee Harju küla 6390326 Harjulauda tee Harju küla 6390427 Jaagu tee Harju küla 6390425 Jõe tee Harju küla 6390327 Kalda tee Harju küla 6390426 Matsu tee Hausma küla 6390139 Andrusemäe tee Hausma küla 6390138 Antonimäe tee Hausma küla 6390004 Hausma tee Hausma küla 6390410 Kaassoo tee Hausma küla 6390413 Kõivutalu tee Hausma küla 6390368 Laasi tee Hausma küla 6390409 Lepiku tee Hausma küla 6390374 Ludmilla tee Hausma küla 6390369 Matsa–Kuusiku tee Hausma küla 6390412 Metsavahi tee Hausma küla 6390408 Minna tee Hausma küla 3710043 Posti tänav Hausma küla 3710044 Põllu tänav Hausma küla 6390370 Röösna tee Hausma küla 6390373 Surnuaia tee Hausma küla 6390375 Tooma tee Hausma küla 6390376 Uue-Kadaka tee Hausma küla 6390371 Veepuhastusjaama tee Hausma/ Paluküla 6390005 Soovälja tee Hausma/ Paluküla 6390365 Tõnise–Otsa -
Eesti Lootsiraamat
Eesti lootsiraamat 3. osa Läänemeri 3.3 Kõpu poolsaarest Põõsaspea neemeni Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Viies väljaanne aprill 2020 (esmaväljaanne juuni 2014) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 22, 27, 36, 42, 46 5. -
Hiiumaa Majandusülevaade 2012 Hiiumaa Majandusülevaade 2012
HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 HIIUMAA MAJANDUSÜLEVAADE 2012 Hiiu Maavalitsus Sisukord Saateks Te hoiate käes järjekordset Hiiumaa majandusülevaadet . Kui Hiiumaa majandus- ülevaade algas huvist saare majanduse käekäigu ja selle trendide vastu, siis nüüd I Saateks . 5 on väljaanne saamas selget avalikkusele suunatud funktsiooni – anda ülevaade II Eesti majandus 2012 . 6 arengukavades sätestatud eesmärkide saavutamise kohta . III Hiiumaa majanduse üldnäitajad . 8 Hiiumaa majandusülevaadet koostatakse ühtsest metoodikast lähtuvalt . Hooli- mata ülevaate koostamise käigus aja jooksul toimunud muutustest annab see IV Majandusharude lühiülevaade . 12 tagasivaate viie viimase aasta jooksul toimunud muudatustest Hiiumaa ma- Põllumajandus . 12 janduses . Majandusülevaate koostamisel on lähtutud ettevõtete majandusaasta aruannetest . Välja on jäänud füüsilisest isikust ettevõtjad, samas tuleb märkida Metsandus . 16 Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes, et tõsiselt võetavaid füüsilisest isikust Kalandus . 18 ettevõtjaid on vähe ja enamik neist tegutseb põllumajandussektoris . Ometi on ettevõtlusega tegelemine paljude hiidlaste lisasissetulekuallikas ja võimalus oma Tööstus . 22 eluga rahuldavalt toime tulla . Toiduainetetööstus . 24 2012 . aasta lõpu seisuga oli Äriregistri andmetel Hiiumaal 26 aktsiaseltsi, 653 osa- Puidutööstus . 26 ühingut, 10 tulundusühistut, 1 täisühing, 7 usaldusühingut, 1 välismaa äriühingu filiaal ja 569 füüsilisest isikust ettevõtjat. Aastaga vähenes aktsiaseltside arv 2, Plastitööstus . 28 tulundusühistute arv 1 ja -
Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1. -
Hiiumaa Sadamate Ja Lautrikohtade Ülevaade 2. Osa
3.3 Käina vallas paiknevad sadamad FURTSELLAARIA KAI 58°47 ΄21˝N, 22°46 ΄15˝E Üldandmed Asukoht Orjaku küla, Käina vald, Hiiumaa Kasutusele võtmise aeg 1960-tel Olulisemate ehitiste 1989 valmimise/rekonstrueerimise aeg Territoorium 1336 m² Akvatoorium Määramata Omandivorm Era Valdaja, operaator, hooldaja Omanik AS Balti Bussi Grupp, valdajat pole Kontaktisik Meelis Simulant Kontakttelefon 5043424 E-post [email protected] Detailplaneering Jah Sadamaregister Ei ole Arengukava Ei ole 62 Navigatsioonilised andmed ja juurdepääs Max süvis sadamas 2,5 m Tuulte ja lainetuse eest kaitstus Kaitstud põhja- ja idakaare tuulte eest Max süvis faarvaatris 2,7 m Faarvaatri tähistus Lateraalsüsteemi toodrid, liitsiht Olulisemad maamärgid, mõni paigale Katused iseloomulik looduslik iseärasus Kaugus üldkasutatavast teest 70 m Juurdepääsutee kate, seisukord, piirangud Mustkattega tee Tingimused ja teenused Kaide arv, kaikohtade arv 3 kaid (60 m) Kaide konstruktsioon, nende seisukord Metallsulundsein, vai-paneel, rahuldav Ruumid sadama töötajatele Puuduvad Kala vastuvõtu, hoiu, töötlemise ja müügi Kala tõstetakse käsitsi kastidega kaile, võimalused sealsamas müükse Hooned/ruumid kalapüügivarustusele Puuduvad Remondi- ja hooldusvõimalused Puuduvad Veeskamise võimalused Kraanaga Aluste ületalve hoidmise võimalused Kai peal Muud abihooned, rajatised Puuduvad Elektrivarustus, kaldavool Puudub, kokkuleppel kas valla sadamast või Tuletorni kailt Veevarustus Puudub Jäätmete ja reovee kogumine Ei ole Kasutatavad päästevahendid Ei ole Reostustõrje vahendid Ei ole Tankimise