DOCSLIB.ORG

Võsu-Oandu Talvematkale Tuldi Maakonnast Ja Kaugemaltki

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võsu-Oandu Talvematkale Tuldi Maakonnast Ja Kaugemaltki Nr 3 MÄRTS 2011 Võsu-Oandu talvematkale tuldi maakonnast ja kaugemaltki Mis juhtus Toolsel? MTÜ Toolse Klubi on seltskond Lääne-Viru noori, kes kõik on suured Toolse küla fännid ja mitmed meist on veetnud seal kogu lapsepõlve. Alates möödunud aasta sügisest toimetame Toolse laagris hakkame korraldama laste- ja noortelaagreid, erinevaid kultuurisündmusi ning tahame kompleksi kasutama hakata ka Toolse küla keskusena. Nüüd kutsume üles kõiki saatma meile lugusid Toolse külast ja sealsest laagrielust. Meie eesmärk on selle paiga kohta võimalikult palju teada saada – elust laagris, Toolse linnuses, külapidudel jne. Kindlasti on paljudel Teist huvitavaid, lõbusaid ja ka hulle lugusid selle kandi kohta. Meie tahaksime neid lugusid kuulda, lugeda ja võimalusel kogume ka erinevaid fotosid jms. Miks me seda teeme? Esiteks, nagu öeldud, tahame selle koha kohta teada saada kõike, mis võimalik. Teiseks loodame mõnda legendi või lugu ka oma tegemistes kasutada ja nii neid lugusid elus hoida. Suvel plaanime korraldada nö lahtiste uste ja väravate päeva, mil ootame külla kõiki huvilisi. Sel päeval tahame muuhulgas tutvustada Toolse laagrit, selle praegust seisukorda, meie ideid ja mõtteid ning väga tahaksime kuulda ka kohalike ja kõigi huviliste mõtteid kuidas kompleksi veel kasutada võiks ja mida seal teha saaks. Kui käesoleva üleskutsega mõnusaid lugusid saame, tahaksime mõne neist sel päeval ka lavastada. Kaugem eesmärk on kõik kogutud lood ja pildid võimalusel ka trükkida ning avaldada. Teie lugusid ootame aadressil [email protected] või postiga: Toolse noorte- laager, Toolse küla, Vihula vald. Vajadusel võime ka ise kohale tulla neid lugusid kuulama. Kaire Leemet, MTÜ Toolse Klubi Tänavu oli matkajaid kokku 219. Vastlapäev 8. märtsil korraldas Võsu Kool koostöös Päästeametiga Võsu-Oandu talvine Oandu poole teele saatsid. teadis selle vastu rohtu tuleb Oandul saalis loodusfilme lasteaialastele ja õpilastele Rannamäel vastlapäeva, kus matkapäev, mis oli Juhendajaga pärandkultuuri lihtsalt ots ringi pöörata ja vaadata ja Kaitseliidu mees- toimusid teatevõistlus ja pikima liu laskmise võistlus. kavandatud 19. veeb- retke soovijad sõitsid bussi- tagurpidi finiši poole liuel- te juhendamisel märkilask- Teatevõistluseks pidi iga klass kokku panema ruarile, tuli külma tõttu ga Oandule, kus nende da! mist proovida. Medaleid neljaliikmelise võistkonna ja kogu võistkond pidi saaniga nädala võrra edasi retkejuhid juba ootasid. Libedus kiusas pisut ka matkal ei jagatud, kuid iga mäest alla laskma ning seejärel üheskoos saani mäkke lükata. Laupäeval, 26. Jalgsimatkajad nägid 2,5 km jalgsimatkalisi, kes 9,5 km osaleja sai endale ise just tagasi vedama. veebruaril oli ilmataat pikkusel jalutuskäigul lisaks Koljaku- ja Esku kaudu talle sobivast puuliigist hun- Mäe peal pidi üks võistkonna liikmetest täpsust meie ilmatellimuse inimese poolt endistel aega- Oandule matkasid. Neile dijäljega mälestusmedali viskama. Võistleja pidi kõik viis palli ämbrisse viskama ja lõpuks täitnud ja del Oandu metsadesse maha ergutuseks oli poole maa valmistada. Traditsioonilise siis kogu võistkonnaga finišisse jooksma. Parima aja hommikul näitas jäetud märkidele ka jälje- peal Esku teeristis Hundi nuputamislehe täitnud osale- saanud võistkond oli võitja ning sai auhinna. kraadiklaas senise 28 kirju lumel, kus oli maganud teemaja, kus sai end taime- jate vahel loositi välja mee- Lisaks teatevõistlusele said kõik soovijad lasta külmakraadi asemel põder, kus hüpanud nirk või teega kosutada ja kommi. neid nii metsameestelt kui kelguga mäest alla ning mõõdeti kõige pikema liug ning vaid - 6◦C. sibanud hiired, rebastest ja põske pista. pritsumeestelt, sest üritust pikima liu laskja sai auhinna. jänestest rääkimata. Noorim Ja siis nad tulidki, küll korraldasid nagu ikka RMK Peale võistluseid said kõik koolisööklas kombe Kuna talvematk oli esimene retkeline oli vaid 8 kuud suuskadel ja küll jalgsi ja Võsu Vabatahtlik Tule- kohaselt hernesuppi ja vastlakukklit. Teadupärast oli 8. RMK ürituste sarjas, mis vana, tema matkas küll hakkas RMK Oandu loodus- tõrjeühing. märts ka naistepäev. Sel puhul korraldati koolis pühendatud Lahemaa Rah- esialgu ema süles. keskuse õuele metsa vahelt Tänavu oli matkajaid tüdrukuteõhtu, kus vaadati tüdrukute poolt lemmikfilme vuspargi juubelile, siis tõi Suusamatka pikkus Võ- matkajaid pudenema. Oan- kokku 219, poole rohkem ning söödi kringlit ja veedeti mõnusalt aega. tasuta Lahemaa Metsabuss su-Oandu matkarajal oli dul ootas neid supp, mis kui mullu. kohale bussitäie matkajaid 10,6 km. Kuna kaua polnud seekord oli nii tummine, et Kohtumiseni Oandul 14. Trine Innos, 9.klass ka Rakverest. lund sadanud, oli rada lusikas sõna otseses mõttes mail, lahtiste uste päeva Matka avamine toimus küllaltki jäine ja libisemis- sees püsti püsis. Suur tänu matkadel! tänavu Võsu spordihoone probleeme polnud; ainult Naiskodukaitse Lääne-Viru Info: Emakeelepäev juures, kus maskotid Jänes ja mõnel juhul oli määrde- malevale, kes väärt kõhu- www.rmk.ee/loodusegakoos 14. märts on Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning Rebane rahvale rajaotsad meister mööda pannud ja täite välikatlas otse Oandu sel päeval tähistatakse Emakeelepäeva. Võsu koolis kätte näitasid ja nii suusa- suusk libises tagasi paremini õuel valmis keetis! Tiina Neljandik tähistati Emakeelepäeva ülekoolilise jutuvõistlusega. tajad kui jalgsimatkajad kui edasi. Maskott rebane Kui nälg peletatud, sai Kõige väiksemad õpilased pidid kuuldemängu järgi pildi joonistama. Vanemad aga said oma osavust näidata jutukirjutamise võistlusel, kus kahest vanuserühmast Vastlaralli Võhma moodi valiti välja kolm parimat. Parimateks kirjutajateks olid 12. märtsi pärastlõunal lustis ligi poolsada punapõskset vastlalist Võhma uutel suusa- ja Mare Niilikse ja Horm Assmann. kelguradadel. Sünniaasta polnud selle päeva teema – mäest alla vuhisesid nii lapselapsed kui Emakeelepäeva lõpetuseks toimus algklassidele vanavanemad. Võistlused peetud võis igaüks ehedat hobusega vastlasõitu nautida. Rannaklubis muinasjututegelaste karneval, kus mängiti Adrenaliini nappuse üle ei saanud küll ükski vastlaline kurta, kes oli ATV järgi ringmänge ja lahendati mõistatusi. rakendatud rees mööda Võhma väljasid tuisanud. Pärast Kõikide karnevalil osalenud õpilaste seast valiti kaks lumes möllamist sobis aurav hernesupp ja tuline tee kõige vahvamat kostüümi ning autasustati nende kadjaid. vastlakukliga nagu rusikas silmaauku. Kõigile võistel- nuile anti tunnistus selle kohta, et Võhma seltsimaja Andres Truman, huvijuht kinnitab nende õigust ükskõik millisest kaubandus- ketist omale kõige pikemad linad osta. Tore pühapäev oli ! Valla Heakorrakomisjon kutsub huvilisi sõitma Suur aitäh Arno ja Kristjan Pärnale ATV TÜRI LILLELAADALE! sõidu ja võistluste, Raul Rätsepale ja suksule Laat toimub 21. mail 2011. a. Muikelt reesõidu, Kaja Puhule hernesupi ja Infot väljasõidu aja ja hinna kohta saate Merike Kensile vastlakuklite eest. telefonil 5 370 5969, Terje. Soovijail registreeruda samal telefonil, kohtade arv Riina Kens bussis on piiratud. 2 VIHULA VALLA LEHT MÄRTS 2011 Suured tööd ootavad ees seda tähtsat riistapuud ka Vihula Selts teistele hädalistele. Käes on kauaoodatud kevad. Lume lükkamine, torude Vallast – Vihula 1971.aasta külmumine ja muud talverõõmud jäävad ära. Asemele filmi taastamine (2009) tulevad kevadised askeldused ja suvised tegemised. Meil Endilegi ootamatult saime kõigil on hea meel, et Vihula vald on saanud ühisveevärgi ja - Eellugu Maarja Veskila, Tiina Tälli, otsustasime juhatuse ringi hakkama väga olulise teoga. kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks Eesti rahas 73 miljonit Vihulas on ikka tehtud ja Eva Klaus, Arvi Ruut, Helve valida. Inimesed olid vahe- Aastaid seisnud ja uuenda- mist oodanud 1971. aastal krooni. Rahasumma tundub suur ja ongi konkurentsitult püütud oma vaba aega mille- Tingas, Kai Tingas; Annik- tanud elukohti ning uued vändatud film Vihula ini- suurim investeering kogu valla ajaloos. Ometi on see gagi sisustada. See, et ini- verest Kristiina Rootslane, tegijad teevad ikka uut moo- mestel on erinevad huvid Mare Raja, Enna Rosenberg; di. Juhatuse esimeheks sai meste tegemistest sai DVD- veemajanduse kaasajastamisel ainult I etapp ja puudutab ning soovid, on iga väikese Paasi külast Maarika Arnek; Maarja Veskila, kes veab plaadile pandud ja kõigiti täna eelkõige Võsut, Käsmut ja Võsuperet. Järjekorras maakoha puhul täiesti tava- Kosta külast Sigrid Kustav- tänaseni meie seltsielu. vääriliselt esitletud. ootavad Vergi, Palmse, Vihula. line. Mõned inimesed ihka- son, Mai Väinsalu, Anu LEADER-ist Külaelu jääd- Selle raha hankimisel vallale tegi hulka inimesi aasta vad omaette kodus rahus Kaldvee, Raivo Kaldvee; Suuremad projektid vustamine helis ja pildis vältel tõsist tööd. Nüüd aga kestab ca 2,5 aastat selle raha eest olla, mõned aga jälle mille- Tiigi külast Elve Petrovits, Lisaks vallast saadud toetus- (2010) Peale esimese filmi tegelik töö. Veevärgi ettevõtte juhiks oleme värvanud gagi tegeleda. Et vilgast Age Muttika, Sirje Kornel; tele oleme toetusi noolinud taastamist oleks olnud narrus Palmsest pärit Annes Naani, kellel on mitmete ettevõtete seltsielu pole Vihula kandis Tiit Voogla; Haili külast ka mujalt. Enim vaeva ja juba tänased tegemised plaa- juhtimise ja insenerikogemus. Ettevõtte nõukogus on tõsised juba kaua olnud, astus appi mehed Hanno Nõmme, Arvi Ööpik, Andrus Aasmäe ja juhus. Vihula mõisas elavnes Urmas Osila. Eelkõige nende meeste juhtimisel tulebki suur tegevus 2003. aasta jürikuust töö ära teha, mis toob kaasa mitmeid ebamugavusi – ja eestvedajaks sai Maarja üleskaevatud teed ja tänavad,tõsisem
Load more

Recommended publications
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 27.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Haljala Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2018-2019 2 Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2. Looduskeskkond............................................................................................................... 6 3.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 6 3.2.2. Pinnavesi (veekogud) .............................................................................................. 10 3.2.3. Väärtuslikud maastikud .......................................................................................... 10 3.2.4. Rohevõrgustik ......................................................................................................... 10 3.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud
    [Show full text]
  • Haljala Vallaraamatukogu 2020
    1 HALJALA VALLARAAMATUKOGU 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2021 2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad .................................................................................................... 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 1.1.1 Esimene laine ............................................................................................................ 4 1.1.2 Teine laine ................................................................................................................. 5 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 7 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 7 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 7 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 8 2.4.1 Täienduskoolitused .................................................................................................... 8 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.3 Erialahariduse omandamine .....................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Viru Integrated Coastal Zone Management
    SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN LÄÄNE-VIRU INTEGRATED COASTAL ZONE MANAGEMENT PLAN SustainBaltic ICZM Plans for Sustaining Coastal and Marine Human-ecological Networks in the Baltic Region Conducted by: Maila Kuusik (Estonian University of Life Sciences, [email protected]), Tarmo Pikner (Tallinn University, [email protected]), Anu Printsmann (Tallinn University, [email protected]) and Janar Raet (Estonian University of Life Sciences, [email protected]) Design & layout: Karl-Kristjan Videvik The project involved partners: Estonian University of Life Sciences, Tallinn University, University of Turku, Finnish Environment Intitute, and Regional Council of Satakunta SustainBaltic is funded by the European Regional Development Fund under the Central Baltic Programme 2014–2020 Tallinn 2018 EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Photo: Karl-K. Videvik EUROPEAN UNION European Regional Development Fund Content Introduction 4 1. ABOUT THE ICZM PLAN FOR THE LÄÄNE-VIRU CASE AREA 5 1.1 Selection and scope of the case area 5 1.2 The relations of the management plan with spatial strategies, and its possible applications 6 1.3 The process of the Lääne-Viru case area management plan and the participation of stakeholders 7 2. CURRENT SITUATION 7 2.1 Possible contradictions and relationships between the fields of activities 8 3. VISIONS FOR THE FUTURE 10 4. MANAGEMENT PLAN ACTIVITIES 10 4.1 Recreation 11 4.1.1 Coastal bathing sites 12 4.1.2 Hiking trails 14 4.1.3 State forests of increased public interest 15 4.2 Mobility 16 4.2.1 Access to the sea and connections 17 4.2.2 Small-craft harbours 17 4.2.3 Cycle and pedestrian tracks 19 4.2.4 Maritime rescue and security 19 4.3 Communities and entrepreneurship based on the regional specifics 20 4.3.1 Coastal fishing 20 4.3.2 Community-based entrepreneurship 22 4.3.3 Residential building areas 23 5.
    [Show full text]
  • 1996. E. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM
    EESTI VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. e. EEST! VABARIIGI TEEDE- JA SIDEMINISTEERIUM LÄÄNE-VIRU MAAKONNA BUSSILIINIDE SÕIDUPLAANID 1996. a. LUGUPEETUD REISIJAD! Teatmikus õn liinid liigitatud kolme gruppi: — Rakvere linnaliinid, — Lääne-Viru maakonnaliinid, — Lääne-Viru maakonda läbivad kaugliinid. Suuremaid lähte- ja sihtpunkte läbivate liinide nimekirja leiate leheküljelt 68. Teatmiku lõpus õn sõitjateveo eeskiri, sõidusoodustused ühistranpordis ja väljavõte «Haldusõigusrikkumiste seadusti­ kust». Lääne-Viru Maavaitsuse poolt õn maakonnaliinidel sõidu­ pileti liinikilomeetri maksimaalseks piirhinnaks kehtestatud SO senti. Liini pidaja võib ümardada pileti hinna täiskroonideks. Linnaliinidel õn pileti maksimaalne piirhind 2 krooni, bussi­ juhilt ostetud pileti hind õn 3 krooni. Bussiliiklust koordineerib Lääne-Viru Maavalitsus tek 43013. Bussiliikluse kohta saab informatsiooni Rakvere bussijaamast tek 43562. Lääne-Viru maakonnaliine teenindavad: AS DU VE tek 47296 AS GLAAK tek 92431 AS INOR tek 20071, 20072 AS KIIKER tek 91154 AS RAKVERE ATP tek 44429 AS TABUS tek 20019 AS TENT tek 33634 AS TOOME tek 44148 ME UUS LIIN tek 46257 OÜ KULLAARU tek 43486 OÜ REMOX tek 67346 OÜ VEDUK tek 94597, 94516 OÜ ÕITSENG tek 92024 KADRINA VALD tek 90209 SAKSI VALD tek 77325 VIHULA VALD tek 92635 Liini Liini nimetus Liini pidaja nr. RAKVERE LINNALIINID: 1 Piira—Näpi AS RAKVERE ATP 2 Piira—Lihakombinaat AS RAKVERE ATP 3 Tõrma—Turuplats—Tõrma AS RAKVERE ATP 5 Rägavere tee—Näituse AS RAKVERE ATP MAAKONNALIINID:
    [Show full text]
  • Study Tour Lahemaa National Park Tourism Area
    LEADER cooperation project “Implementation of sustainable tourism development principles in national park/protected area regions” STUDY TOUR LAHEMAA NATIONAL PARK TOURISM AREA (EUROPARC) 01.06-06.06.2020 The program of the Study Tour in the Lahemaa National Park tourism area Monday, June 1st Transfer from Tallinn Airport to hotel of Sagadi Manor The beautiful Sagadi manor complex is often called the most manorial manor in Estonia. The manor has harmonious buildings with white arcades surrounding a large central square, a gorgeous 18th century manor house and a pond that symbolises the eternal love of a lord of the manor. Sagadi is located in Lahemaa National Park. The location has access to nature paths, the seashore, picturesque villages and other manors. The interesting exhibitions and unique displays located on both stories of the building introduce us to the forest as one of Estonia’s greatest treasures. The building of the Forest Museum also houses the museum shop. The Nature School is a vital part of the Sagadi manor and is financed mostly by the Estonian State Forest Management Center (RMK). The purpose of the school is to improve people’s environmental sensitivity, show how nature and humans interact and are interrelated, and to teach students environmentally sound values and responsibility. Sagadi Manor was accredited by LAG Arenduskoda with the label of local Northern Estonian food. Here is a handicraft shop of local producers. https://sagadi.ee/manor Dinner Tuesday, June 2nd 9:00 Lahemaa National Park Visitor Centre in Palmse Manor. Welcome. Getting know eachother. Presentations of LAG Development Centre area and Lahemaa National Park.
    [Show full text]
  • Vihula Valla ÜP 2002
    VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI JA MENETLUSDOKUMENDID OÜ ENTEC EESTI 2015 VIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4 1 ÜLDOSA .......................................................................................................................... 6 1.1 Asend ......................................................................................................................... 6 1.2 Looduskeskkond ....................................................................................................... 6 1.2.1 Veestik .............................................................................................................. 8 1.3 Asustus ja rahvastik ............................................................................................... 11 1.3.1 Keskused ja asulate omavahelised suhted ...................................................... 13 2 VIHULA VALLA SWOT-ANALÜÜS ........................................................................ 16 2.1 Tugevused ............................................................................................................... 16 2.2 Nõrkused ................................................................................................................. 17 2.3 Võimalused ............................................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2021– 2030 Lisa |
    Haljala valla arengukava 2021– 2030 Lisa | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ............................................................................................... 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid ..................................................................................................... 3 1.1.1 Euroopa 2019 - 2024 ........................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ................................................................................ 5 1.2 Riiklikud dokumendid ............................................................................................................. 6 1.2.1 Strateegia „Eesti 2035“ .................................................................................................... 6 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ................................................................................. 6 1.3 Regionaalsed dokumendid ...................................................................................................... 7 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ............................................................................. 7 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering .............................................................................. 8 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ........................................................................................ 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid
    [Show full text]
  • Haljala Valla Spordielu Soodustamiseks Loodi Uus Asutus Katrin Kivi Tiseerunud Tingimustele, on Toimetaja Haljala Rahval Tugev Spordipisik Säilinud,“ Rõõmustas Ta
    VEEBRUAR 2019, nr 2 Ülevaade politsei Ehitustegevusest ja ehitisregistrisse Laukasoo taastub tööst Haljala vallas kandmata hoonetest tasapisi inimese abiga lk 2 lk 4 lk 7 Haljala Valla Sõnumid Haljala valla spordielu soodustamiseks loodi uus asutus Katrin Kivi tiseerunud tingimustele, on toimetaja Haljala rahval tugev spordipisik säilinud,“ rõõmustas ta. „Esime- Tänavu aasta esimes- se sammuna avame võimla val- larahvale kasutamiseks seitse tel päevadel lisandus päeva nädalas.“ Haljala valla hallatava- „Meile on väga oluline teada, te asutuste nimekirja kui palju ja milliseid teenuseid uus organisatsioon, mis meie inimesed kasutavad ja vajavad,“ jätkas ta. „Seepärast kannab nimetust Halja- registreerimegi vallakodanik- Haljala valla la Valla Spordikeskus. ke nimeliselt. Saadud statistika Spordikes- põhjal saame edendada just va- Volikogu liikme ja kultuuri- ja jaminevaid suundasid.“ kuse lah- spordikomisjoni esimehe Krista Haljala valla Spordikeskuse Keeduse sõnul on Haljala valla juht andis ka lubaduse, et mo- tiolekuajad spordikeskuse loomine üks osa tiveerida vallarahvast tulla või- Alates veebruarist endiste Vihula ja Haljala valda- malustega tutvuma. Nimelt loo- on Haljala valla de ühendamise protsessist. sitakse esimesel kolmel kuul iga Spordikeskus kü- „Põhimõtteliselt oleks ju kuu lõpus registreerinute vahel lastajatele avatud Haljala Valla Spordikeskuse juht Avo Seidelberg Foto:Elmar Põldsalu võinud spordihooned Võsul ja välja üllatusauhind. järgmiselt: Haljalas edasi omaette toimida, Haljala valla Spordikeskuse kuid kõik ülejäänud spordira- va asutuse juhataja ametikohta. vaiksed. valinud just Haljala võimlaga juhatajana peab Avo Seidelberg VÕSU SPORDIHOONE: jatised ja -üritused oli niikuinii Valituks osutus Avo Seidelberg. Praegu käib aga Võsu spordi- seonduva. oluliseks toetada altpoolt tule- E, R 10:00 – 21:00 mõistlik tuua ühtse juhtimise Krista Keeduse ütluste koha- hoones vilgas tegevus: tööpäe- „Haljala võimlaga toimeta- vat initsiatiivi – toetada teo ja T – N 13:00 – 21:00 alla,“ leidis Keedus.
    [Show full text]
  • Vihulavald 2017
    Vihula valla turismiettevõtted ja teenusepakkujad 1 Adami talu 11 Jaanioja käsitöötalu 18 Käsmu meremuuseum 27 Magasimaa 37 Rannamännid 47 Uustalu kodumajutus 57 Võsu Kaminasaal Vainupea küla, Adami Võsu, Jaanioja 2 Käsmu, Merekooli 1 Tepelvälja küla, Potterprojektid OÜ Käsmu, Neeme tee 31 Käsmu, Neeme tee 78A +372 55 84 538 +372 56 470 187, Janika Käsmu Meremuuseum SA +372 56 999 573 +372 51 17 975 +372 32 52 965, +372 53 736 150 58 Võsu Pritsikuur [email protected] +372 53 416 851, Janno +372 52 97 135 [email protected] [email protected] [email protected] Võsu, Mere 30a www.adami.ee [email protected] [email protected] www.facebook.com/magasimaa/ www.rannamannid.ee www.uustalu.planet.ee MTÜ Võsu Vabade Kunstide Ühing Facebook: Adami talu / Adami Country [email protected] www.kasmu.ee Kohaliku toidu tutvustus, aiasaadused, Majutus. Majutus, telkimine, karavaniplats. +372 51 967 306 Guesthouse. Majutus kuni 10-le inimesele. www.jaanioja.ee Erakollektsiooni püsiekspositsioon, giid catering, toitlustus, koolitus, töötoad. [email protected] Külastused ja teenused ettetellimisel. eesti-, soome-, vene-, inglise keeles. 38 RESTO Mere38 48 Vainupea kabel Kunsti- ja käsitöötoodete müük, 2 Allika Puhkemaja Ehe märgisega teenused: Mamsli mängu- Viikingilaev "Aimar" sõidud, muuseumi- 28 Merekalda Apartment Võsu, Mere 38 Vainupea küla õpitubade korraldamine. Koljaku küla, Sillaallika OÜ maa muinasjutumängud, käsitöö- programmid, WiFi, kohviautomaat, Käsmu, Neeme tee 2 +372 55 530 800 haldaja Vainupea Küla Selts MTÜ +372 51 50 799 kursused. Tooted: lillemantlid ja rattalaenutus muuseumikülalistele. [email protected] [email protected] +372 55 598 316 59 Võsu Rannaklubi [email protected] lapivammused, sepanoad.
    [Show full text]
  • 18V Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    18V buss sõiduplaan & liini kaart 18V Aseri - Kunda - Võsu - Tallinn Vaata Veebilehe Režiimis 18V buss liinil (Aseri - Kunda - Võsu - Tallinn) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Aseri: 13:45 (2) Balti Jaam: 6:55 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 18V buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 18V buss saabub. Suund: Aseri 18V buss sõiduplaan 61 peatust Aseri marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:45 teisipäev 13:45 Balti Jaam 5 1 Rannamäe Tee, Tallinn kolmapäev 13:45 Vabaduse Väljak neljapäev 13:45 7 Kaarli Puiestee, Tallinn reede 13:45 Kivisilla laupäev 13:45 8 Gonsiori Tänav, Tallinn pühapäev 13:45 Mustakivi 29 Mahtra, Tallinn Kuusalu Tee 51 Kuusalu Tee, Kuusalu 18V buss info Suund: Aseri Loksa Tee Peatust: 61 Reisi kestus: 169 min Ulliallika Liini kokkuvõte: Balti Jaam 5, Vabaduse Väljak, Kivisilla, Mustakivi, Kuusalu Tee, Loksa Tee, Ulliallika, Kõnnu Tee Kõnnu Tee, Kolgaküla, Luha, Kotka, Vihasoo, Tammispea, Eru, Korjuse, Käsmu Järv, Käsmu, Kolgaküla Käsmu Järv, Lepispea, Eha, Võsu, Vergi Tee, Koljaku, Nõmme, Sagadi Küla, Sagadi Mõis, Lauli, Potsu Tee, Luha Paisjärve, Tiigi, Vihula, Kulli, Vainupea Tee, Pajuveski, Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa, Karepa Metsavaht, Kotka Toolse Tee, Toolse, Tigapõllu, Vahtramäe, Selja Tee, Alajaam, Kasemäe, Kooli, Kunda Pargi, Kunda, Malla Vihasoo Tee, Kutsala, Kanguristi, Viru-Nigula, Kaarhalli, Mahu Tee, Tüükri Tee, Kurna, Konnatiigi, Kalvi, Aseriaru, Aseri Tammispea Eru Korjuse Käsmu Järv Käsmu 30 Neeme Tee, Käsmu Käsmu Järv Lepispea Eha Võsu 61a Mere
    [Show full text]