Nr 8 AUGUST 2008

Vihula valla päev mõisas Head uut õppeaastat!

1. septembri aktus toimub Võsu koolis kell 10.00 Võsu rannaklubis koolis kell 11.00

NB! Busside sõiduplaan 3.lk Võsu Põhikool 110

27. septembril tähistab Võsu Põhikooli pere oma kooli 110. aastapäeva. Päevakava: 15.00 - kogunemine ja registreerumine koolimajas 16.00 - aktus Rannaklubis 19.00 - pidu Rannaklubis ja Seitsmendas Taevas Osalustasu 100 kr. tasuda kohapeal.

Vainupea pidutses jälle

Vainupea pidutses. Selline pealkiri oliVihula Valla lehes viis aastat tagasi. Ja sellel aastal võib öelda, et me pidutsesime jälle, sest küla sai 425 aastaseks ja kirik 115 aastaseks. Need on tähtpäevad, mida ei saa tähistamata jätta. 25. juulil oli kirikus jumalateenistus, mille viis läbi Ahti Bachblum, kontserdiga esinesid oma maakonna Valla erinevate piirkondade esindajad olid valla päevaks küpsetanud oma territooriumi kujulised koogitükid, mida õhtul muusikud Peep Pihlak, Tiit Korsar ja Kelli Pärnaste. Palmse kõrtsis üritati vallaks kokku sulatada. Kirikus võis vaadata fotonäitust "Oli kord selline Vainupea". Fotod olid 1930-ndatest aastatest ja pakkusid 23.augustil Palmse mõisas toimunud Vihula suurt huvi, sest nenda aastatega on külas palju muutunud. valla päeval, anti vallavolikogu ja vallavalitsuse Kirik sai sünnipäevakingituse Vainupeaga seotud tänukirjad regilauluansamblile TINK-TIN- inimeselt Maiki Nirgilt, kes tegi uue altariliniku. GADI ning Palmse, ja Vihula mõisa Laupäeval saime aga kokku kirikuaias,kus avasime töötajatele tänuväärse töö eest kodukandi mälestustahvli küla esmamainimis- ja kiriku valmimis- kultuuri ja ajaloo säilitamise eest. aastatega. Peale seda süütasime lõkke ja võis alata Maakondlikul konkursil „Kaunis Eesti kodu“ talude seas I koha saanud Soone talule ja simman, kus andis kontserdi ja mängis tantsuks oma küla II kohale tulnud Mätta Ratsatalule olid valla pereansambel koosseisus Tauno, Tõnis ja Mart Vilu. poolt kingituseks meetrikõrgused kastanipuud. Sünnipäevapeolt ei puudunud ka suur sünnipäevatort ja Samal konkursil äramainitud perekond Lauri ja laulsime ära ka oma küla laulu, mis oli tehtud eelmiseks perekond Uutmaa kaunitele kodudele Eismalt peoks. Aitäh kõigile, kes toeks olid,aitäh kõigile oma läks kingituseks Korea nulg. külast ja kaugemalt pidupäevadest kaasalöömise eest!

Reet Markin

Tänukirja Tink-Tingadile võtab vastu Kai Tingas.

Ülevaade võistlustest

Lapsi oli võistlemas 24. Võitjaid välja ei selgitatud, iga osaleja sai SEPTEMBER tasuks Jänksi kohukesi ja jogurtit. Orienteerumisest mõisa pargis võttis osa 7 võistkonda, viktoriinist 9, 13. september köieveos osales 5 võistkonda ja võrkpallis 7 paari. Kõige tublim kolme 21.00 Öölaulupidu – Eesti Vabariik 90 esikohaga oli võistkond „Võsu linn“, kes sai üldvõidu ning õiguse ja rahvamaja kohustuse korraldada Vihula valla päev 2009.aastal. Kuidas, kus, mismoodi, keda kutsudes ja kaasates, on võsukate endi 5 340 3806 Mare Kalme teha – edu teile! 13-14.september Seenenäitus Sagadi looduskool 676 7405 Tiina Reintal MTÜ Võhma Seltsimaja ja Vihula Vallavalitsus tänavad kõiki, kes 2008. aasta Vihula 13.september valla päevale kaasa aitasid! 21.00 Suvelõpupidu Täname toetajaid, kaasa- Käsmu rahvamaja lööjaid, koogiküpsetajaid, 506 0508 Tiina Laulik sportlasi ja tantsurahvast! Tänud ansamblile Kuutaga ja kogu Palmse mõisa rahvale! 20.september Ainult MEIE kõigi kaas- 21.00 Poisid tumepunased 60! abil saavad toimuda sellised 60 aastat tantsumuusikat Võsul peod, mis päikese välja Võsu rannaklubi toovad! 514 3089 Valdek Kilk Võhma naisrahvatantsurühm. 2 VIHULA VALLA LEHT AUGUST 2008

Tarkus ja rahu Vabaduse Risti kavalerile püstitati väärikas hauatähis

Esimene september on teadmistepäev ja ülemaailmne 23. augustil avati pidu- rahupäev. Läbi teadmiste tuleb tarkus ning rahu likult Esku kalmistul Vaba- hoidmiseks on tarkus hädavajalik. Ikka ja jälle tuleb duse Risti kavaler leitnant tänapäeval tarkusest puudu et hoida rahu. Ka koolirahu. Jaan Ristoja haua tähis. Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosas Veebruaris 2008 lae- väiksem rahvas, kel on täielik omakeelne haridus kus Vallavolikogu kultuuri- algkoolist ülikoolini välja. Vaid miljonile inimesele on ja spordikomisjoni Viljandi eesti keel emakeeleks. Ometi on meil oma ja sõltumatu Muuseumi juhi Jaak Pih- riik, oma kultuur ja keel. Need on hindamatud väärtused, lak´u poolne ettepanek mida tahame hoida. Ning selle hoidmiseks vajame tarkust ja rahu. Need väärtused tulevad läbi õppimise. Algseks tähistada Esku surnu- õppimise kohaks on kool, nende seas ka hea maine aeda maetud Eesti Vaba- omandanud Võsu Põhikool, milline tänavu tähistab oma duse Risti kavaleri haud, 110. aastapäeva. mida ka komisjon üheselt Volikogu võttis viimasel istungil ette valla arengukava toetas. täiendamise. Hariduse vallas oldi üksmeelsed – igal juhul, Märtsi esimestel näda- vaatamata õpilaste nappusele koolis, tuleb säilitada Võsu latel täpsustati Jaan Ris- Põhikool. Kooli edasiseks arenguks otsustati töötada välja toja andmed ning matmis- kooli igakülgne arengukava. Samal meelel oli ka äsja koht ja 11. märtsi 2008 ametisse astunud uus koolidirektor Külli Sooväli. Kooli algus on ikka olnud pidulik päev, alustatakse uut eraldas vallavalitsus re- klassi, kätte võetakse uued ja targemad õpikud. Peredel on servfondist 10 000 krooni esimese septembri tähistamiseks kujunenud välja oma hauakivi valmistamiseks. tavad – käiakse ühiselt väljas, tehakse kingitusi. Sama Samba õnnistas kirikuõpetaja Margit Nirgi, kohal viibis ka vabadusvõitleja Enn tava on ka vallal – kooliminejatele jagatakse toetusi, Tarto. ametnikud käivad avaaktustel. Kõigil on ootus edukast põllutöö suvepraktikal. nuaril 1919 Maramaa mõisa Jaan Ristojale eraldatud, kui õppeaastast, kust võetakse välja võimalikult rohkem Oli Eesti Üliõpilaste vallutamisel Tartumaal. Sel- kaitseväelasele eesõigus- teadmisi ja vajalikke tarkusi edasiseks eluks. Ehk siis Seltsi liige alates 1926 ja les lahingus osutatud vap- tatud korras, arvatavasti omandatakse haridust. Haridus on see, mis alles jääb, kui vilistlane 1933. aastast. ruse eest pälvis ka Vabaduse oligi tegemist autasumaaga. ka kõik õpitu on ununenud. Esimeses maailmasõjas Risti. Teist korda sai haavata Kuid 1931. aasta lõpul asus Soovin kõigile tahet ja indu uuel õppeaastal! osales märtsist 1916, kui 17. mail 1919 Stakelni (läti ta juba Valgamaal Tõrvas võeti Vene sõjaväkke 171. keeles Strenči) raudteejaama ning oli tegev Helme Laenu- Ain Välba Tagavarapataljoni, hiljem juures Põhja-Lätis. Ülendati Hoiu Ühisuses. Umbes sa- vallavolikogu esimees teenis 541. Valiski jala- alamleitnandiks 12. jaanua- mal ajal sai tema elupaigaks väepolgus. Pärast lipnike- ril 1920 ja leitnandiks 20. Männiksoo talu Valgamaal kooli lõpetamist ülendati aprillil 1920. Lahkus Kaagjärve vallas. samas aga septembrist 1917 lipnikuks. sõjaväeteenistusest märtsis jaanuaris 1941 elas ja tõe- Karepa VIII kodukandipäev Vabaduse Risti kavaler Teenis nooremohvitserina 1921. näoliselt töötas Jäneda Põl- leitnant Jaan Ristoja Soomes 2. Tagavarapatal- Vabariigi Valitsuse otsu- lunduskeskkoolis. Suvel jonis kuni detsembrini 1917, sega 21. veebruarist 1920 1944, Saksa okupatsiooni Leitnant Jaan Ristoja (kuni kui tuli üle Eesti Tagavara- annetati talle Vabaduse Risti ajal, elas taas Valgamaal 27.11.1935 Jürgenson) pataljoni Tartusse. Teenis II liigi 3. järk (lühendina Kaagjärve vallas, kus oli sündis 6. augustil 1891 seal kuni väeosa laiali- kirjutatakse: VR II/3) nr 109, veel 1949. aasta sügisel. Tartumaal Võnnu kihel- saatmiseni Saksa okupat- mille esildis kõlab: „hinna- Hiljem töötanud aga Palu- konnas Kurista vallas Rook- siooni algul veebruaris 1918. tes wahwust, mis üles- peras agronoomina. Pärast se külas Tipu talus. Ta jäi Vabadussõjast võttis osa näitanud 14 jaanuaril 1919 a pensionile jäämist tuli kodu- vallaliseks. Õppis Tartu alates 28. novembrist 1918. Maramaa mõisa juures". tallu, kus elas vaid lühikest linnakoolis, Gatšina lipnike- Oli algul ohvitseride reser- Sellele lisandus 40 000 aega ning siirdus Vihula Flamencotantsijad. koolis mai-september 1917, vis, kust 21. detsembrist marka ja Vabadussõja Mä- Invaliidide Kodusse. pärast Vabadussõda Tartu 1918 viidi üle Laiarööpalise lestusmärk haavatulindiga. Jaan Ristoja suri 2. det- õhtugümnaasiumis 1923- Soomusrongi nr. 3 peale. Tema järgneva elukäigu sembril 1973. aastal Rakvere 1924 ning Tartu Ülikooli Osales rongiga kõigis lahin- kohta on andmed katkend- rajooni Vihula külanõuko- põllumajandusteaduskonnas guis Punaarmee ja Lande- likud. Nii olevat ta pidanud gus kõrgvererõhutõve tõttu. agronoomia osakonnas swehri vastu. Oli algul rongi mõnda aega Tartumaal Kast- Tõenäoselt oli surmako- 1924-1931, kuid ülikooli kuulipildujate komando re-Võnnu vallas 29,70 haks Vihula Invaliidide Ko- lõpetas alles oktoobris 1940, nooremohvitseriks, siis ko- hektarilist asundustalu nr A- du. Maetud Vihula valla kui kaitses diplomitööd tee- mando ülema abiks ja vii- 34, mis oli endine mõisasüda Esku kalmistule. mal "Männiksoo talu organi- maks komando ülemaks. Sai (Kahjuks ei ole veel jõudnud seerimise kavand". Viibis lahingus kahel korral haa- arhiivis selgitada talu nime. Koostanud Jaak Pihlak 1926. aasta kevadel Taanis vata. Esimest korda 14. jaa- J. Pihlak). Nimetatud talu oli Viljandi muuseumi direktor Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid esitlesid ühist plaati

Pärtlipäeval peale lõunat kogunes Vihula Kooli saali suur hulk inimesi nii Vihulast kui Kadrina kandist. Regilauluansamblid Tink-Tingadi ja Piletimüüjad. Kadrina Kadrid esitlesid koostöös sündinud plaati „Virumaa Karepa VIII kodukandipäev toimus 19. juulil. Piduliku armastuse ja pulmalaulud”. Selle plaadi lindistamise mõte tekkis meil meeleolu loomiseks oli peo teemaks välja kuulutatud juba kaks aastat tagasi peale kümnendat Viru Säru, mis oli armastuse ja kübarad ja kaabud. Üritusega tähistati Karepa pulmateemaline. Seal sai esitatud langude teretuslaule ja pulmaliste raamatukogu 100., Karepa rahvamaja 70. ja Karepa seltsi vastulaule. Kuna need on üsna omapärased nii olemuselt ja sisult ning 5. aastapäeva. Raamatukogu ja rahvamaja ajalugude ning neid laule pole keegi veel ka elektrooniliselt üles tähendanud, siis seltsi tegevuse kohta olid koostatud ülevaatenäitused koos leidsime endile toreda sihi tegu teoks teha. Nagu paljude asjadega siin lisamaterialidega (vanad raamatud, fotod, kroonikad, ilmas, nii ka seekord, võttis tegu päris pikalt aega. Aga nüüd on ta siis albumid, diplomid jms). Mälestuseks tähtpäevast ja tehtud ja plaadikarp käega katsuda. Lisaks killuke esivanemate rahvamajast oli tehtus A5 formaadis digifoto, mida kõik pärandist üles tähendatud. soovijad võisid saada. Raamatukogu poolt oli meeneks Kai Tingas aastapäeva puhul kujundatud järjehoidja. Vladimir Bogatkin esitles erinevatest allikatest kokku pandud filmi Karepast ja rahvamaja elluärkamisest viis aastat tagasi. Jaan Ojamaa esines omaloomingulise lauluga. Kadrina Kadrid Tink-Tingadi Saali seintel eksponeeriti Richard Uutmaa maale. Lühikese ülevaate kunstniku elust ja tegevusest andis Roland Pärn. Õhtu meelelahutusliku poole eest kandsid hoolt Võsu ansambel “Poisid tumepunased” ja flamenko- ja mustlastantsutrupp Lehti Kostabi juhendamisel. Eraldi tuppa oli sisse seatud lastele mängutuba. Kodukandipäeva toetasid Vihula Vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Ene Loo AUGUST 2008 VIHULA VALLA LEHT 3

ISTUNG NR 38 22.juuli 2008 istungi nr 31 kokkuvõte D.Mašegirov Võsu alevikus, H.Võrno Võsu alevikus, 14.august 2008 kell 15.00 Võsul H.Kalvistu ja S.Seli Võsu alevikus, S.Siimar ja A.Siimar Vihula Vallavalitsus: külas, T.Laulik ja K.Küla Käsmu külas, Kohal oli 9 volikogu liiget: A.Adler ja R.Erilaid külas, A.Liukkenen ja I.Sepp Piret Aasmäe, Sirje Kornel, Tarmo Nuija, Arno 1. andis nõusoleku Käsmu külas asuva Laurimäe II Võsu alevikus, A.Ehamaa ja T.Klomann külas; Pärna, Mare Raja, Eha Sirelbu, Jaanus Tuusti, katastriüksuse jagamiseks kolmeks eraldi katastri- 21. volitas korrakaitseametnik I.Pekri`t esindama valla- Ain Välba ja Arvi Ööpik. üksuseks; valitsust täitemenetluses. Istungil ei osalenud Andrus Aasmäe, Malle 2. andis nõusoleku Käsmu külas asuva Ranna tee Komp, Haivo Laulik, Leo Luus, Jüri Teppe ja 13/Klaokse katastriüksuse jagamiseks seitmeks eraldi 06.augusti 2008 istungi nr 33 kokkuvõte Art Veermäe. katastriüksuseks; 3. väljastas projekteerimistingimused puurkaevu rajamiseks Vihula Vallavalitsus: Volikogu otsustas: Parkali maaüksusel külas; 4. väljastas ehitusload ajutise kontserdilava ja tantsuplatsi 22. kompenseeris õpilaste sõidupiletid; Otsusega nr 205 kehtestati detailplaneering küla Kivikalda maaüksusele. rajamiseks ning elektriliini rajamiseks Võsu alevikus 23. kinnitas Võsu Põhikooli direktoriks Sooväli Külli; Kooli, Karja ja Laane tänaval; 24. väljastas kirjaliku nõusoleku külas Toomarahva Otsusega nr 206 kehtestati detailplaneering Kakuv- 5. väljastas kasutusload Võsu alevikus Sammal 12 elektri kinnistu rehielamu rookatuse asendamiseks; älja küla Väike-Jüri kinnistu osale. maakaabelliini kasutamiseks ja külas Matsu 25. väljastas ehitusloa Koolimäe puhkekodu rekonst- maaüksuse elektriliitumise kasutamiseks; rueerimiseks, Võpsiku 21 katastriüksuse elektri- Otsusega nr 207 kehtestati detailplaneering 6. esitas volikogule otsuste eelnõud detailplaneeringute liitumise ehitamiseks Võsu alevikus, Lilleoru katast- küla Toolsburgi maaüksusele. kehtestamiseks: „Väike-Jüri kinnistu Kakuvälja külas“, riüksuse elektriliitumise ehitamiseks Karula külas, „Toolsburgi kinnistu Toolse külas“, „Kivikalda kinnistu Kivikalju katastriüksuse elektriliitumise ehitamiseks Otsusega nr 208 kehtestati detailplaneering Vainupea Eisma külas“, „Antoni ja Kaasiku kinnistu külas“ külas, Vabaduse 14 ja Vabaduse 16 küla Viitase, Lagendiku ja Jõeäärse katastriüksustele. ning „Viitase, Lagendiku ja Jõeäärse kinnistu Vainupea katastriüksuste elektriliitumise ehitamiseks Võsu külas“; alevikus; Otsusega nr 209 7. otsustas maksta ühekordset toetust; 26. esitas volikogule otsuste ja määruste eelnõud: kehtestati detailplaneering Vergi küla Antoni ja Kaasiku 8. muutis vallavalitsuse 26.06.2008 korraldust nr 1122 MTÜ „Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detail- katastriüksustele. Võsu Männiku Suvilaühistu nimekirja osas; planeeringu koostamise algatamine Rakvere tee 5 9. muutis vallavalitsuse 30.05.2006 korralduse nr 207 katastriüksusele Võsu alevikus“ ja „Vihula valla Otsusega nr 210 algatati üldplaneeringu muutmis- preambulat ja punkti 1 perekonnanime osas; arengukava aastani 2011 muutmine“. ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamine 10. andis loa avaliku ürituse „Viru Folk“ korraldamiseks Võsu aleviku Kalda tn 2 ja Kalda tn 2a maaüksustele 08.08.2008 10.08.2008 Käsmu külas. 12. augusti 2008 istungi nr 34 kokkuvõte Otsusega nr 211 algatati üldplaneeringu muutmis- ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamine 30. Juuli 2008 istungi nr 32 kokkuvõte Võsu aleviku Rakvere tee 5 katastriüksustele Vihula Vallavalitsus: Vihula Vallavalitsus: Otsusega nr 212 võeti vastu „Vihula valla arengukava 27. muutis Võsu alevikus asuvate Mere 6a ja Mere 8a aastani 2011” muutmise ettepanekud ja otsustati 11. väljastas avaliku ürituse korraldamise loa 09.08.2008 katastriüksuste piire ning jagas need kolmeks eraldi avalikustada need valla kodulehel ning raamatu- Võsu rannas toimuvale „Maadlusveteranide jõu- katastriüksuseks; kogudes. Ettepanekute esitamise tähtajaks määrati korvpalli turniir“; 28. nõustus Võsu alevikus asuvate kinnistute Piibelehe 33 ja 08.september. 12. maksis küttetoetust kahele eakale inimesele; Piibelehe 35 piiride muutmisega; 13. toetas ühte eakat inimest hoolduskulude katmisel Kunda 29. andis nõusoleku Eisma külas asuva Lootuse katast- Volikogu nõustus garantiikirja andmisega oma- hooldekodus; riüksuse sihtotstarbe muutmiseks; osaluse tasumiseks 6379.- EUR ulatuses rahvusvahelises 14. maksis ühekordset toetust ühele vähekindlustatud 30. väljastas projekteerimistingimused Altja, Ilumäe, merepääste-projektis osalemiseks. perele; Sagadi ja Vatku külade ning Võsu aleviku bussijaamade 15. maksis ühekordset toetust seitsmele eakale inimesele; elektriliitumise projekteerimiseks; 16. kinnitas Võsu alevikus Spordi 7 kinnistu kirjaliku 31. algatas detailplaneeringu koostamise Mere tn 1 Volikogu poolt vastuvõetud määruste ja otsustega saab enampakkumise tingimused; maaüksusele Võsu alevikus; tutvuda valla kantseleis, raamatukogudes ja internetis 17. ennistas külas asuva Peetri maaüksuse ja Kosta 32. nõustus tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse valla koduleheküljel: www.vihula.ee külas asuva Kääru maaüksuse tagastamise tähtaega; seadmisega Elion Ettevõtted AS kasuks Vihula valla 18. muutis vallavalitsuse 20.05.2008 korralduse nr 639 omandis olevatele kinnistutele Võsu alevikus Mere tn preambulas ja punktis 1 perekonnanime; 61b, Mere tn 63a ja Mere tn 61; Järgmine volikogu istung toimub 19. muutis vallavalitsuse 22.07.2008 korralduse nr 1192 33. luges korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 11. septembril 2008 kell 15.00 punkti 1 MTÜ Võsu Männiku Suvilaühistu nimekirja 01.10.2008 kuni 30.04.2009 K.Moldau Võsu alevikus ja Võsul, vallamaja saalis osas; muutis Vihula Vallavalitsuse 27.05.2008 korralduse nr 20. lubas ühise jäätmemahuti kasutamist P. Schasmin ja 736 ning 20.05.2008 korralduse nr 594 preambulat. VOLIKOGU ESIMEHE JA VALLAVANEMA Haljalas, vallamaja ruumides on avatud INFOTUND Bussidde sõiduplaan APTEEK 1. septembril 17. septembril 2008 I bussiliin Võsu kooli sõitvad KELL 18.00-19.00 Lahtiolekuajad lapsed: E-R kell 9.00-17.00 EISMA KÜLALISTEMAJAS Kadrina kooli sõitvad Viitna 9.10 lapsed 9.13 Kiviaedade meistrikursus 6.-7. septembril Muuksi Võsupere 9.18 Võhma 8.10 Palmse 9.20 külatanumal Lahemaa rahvuspargis Uusküla tee 8.12 Oruveski 9.21 Korraldajad: Ilumäe 8.14 9.25 Riiklik Looduskaitsekeskus, Eesti Vabaõhumuuseum Kahepäevane meistrikursus kestab laupäeval Muike 8.18 Ilumäe 9.28 11.00-17.00 ning pühapäeval 10.00-16.00 Oruveski 8.22 Uusküla 9.29 Koolitajad: Koolituse sisse kuuluvad lõunasöögid ning Palmse 8.25 Uusküla tee 9.30 Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator - Marike Laht teepausid. Võsupere 8.28 (teoreetiline + praktiline osa) Võhma 9.35 Koolituse ajaks võimalik saada majutust. Sakussaare 8.32 Eesti Vabaõhumuuseumi konservaator - Villem Oras Eru 9.37 Kaasa töökindad ja selga mugav riietus. Viitna 8.35 (praktiline osa) Osalustasu 50 krooni. Eru rist 9.38 Võsu kool 9.45 Koolituse eesmärgiks on tutvustada vanu traditsioonilisi Lisainfo ning eelregistreerimine: Ave Paulus, aedu ning kiviaedade taastamiseks ja korrastamiseks tel 533 27893, [email protected] II liin vajalikke oskusi. Esku 8.50 III liin Koolituse teoreetilises osas vaadeldakse ajalooliselt Koolituse asupaiga leiad siit: Tepelvälja 8.55 Vihula Karula k. 9.10 Eestis kasutusel olnud erinevaid kiviaia tüüpe. Praktilisi http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF8&hl=e Oandu 9.00 Vihula k. 9.15 oskusi omandatakse meistrite juhendamisel Muuksi n&msa=0&msid=107892866438772986937.0004 Vergi 9.10 Vihula 9.20 külatanumat ääristavat varisenud ja parandamist vajavat 5429801aef7c486be&ll=59.509373,25.531969&sp Lahe 9.18 Annikvere 9.30 paasaeda taastades. n=0.144936,0.439453&t=h&z=11 Koolituse lõppedes saavad koolitusel osalejad Võsu kool 9.30 Kakuvälja 9.40 Käsmu 9.40 kokkuvõtvad infolehed käsitletud teemast, jaotusmaterjalid Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Sagadi mõis 9.45 Lahemaa piiretest ning tunnistused koolituse läbimise kohta. Keskus Võsu kool 9.50 4 VIHULA VALLA LEHT AUGUST 2008

Juubeli- etendus Ilse NOOR 97 Võhma näitering Eru küla etendas valla päeval Palmse mõisa Enno OJASAAR 86 moonamajas H.Raudsepa näidendit Palmse küla “Vedelvorst”. Lavastusega on üles Lehte KAUNISSAAR 85 astutud mitmel pool, kaasa arvatud Toolse küla maakondlikul harrastusteatrite Kalju AASU 84 konkursil. Valla päeval oli võhmalastele küla Vedelvorsti ette kanda kümnes kord. Jolanda TAMMIK 83 Osades olid: Võhma küla Nässnäruda Kustav - Anneli Kanarik Frants LOHI 81 Nässnäruda Mari, Käsmu küla Kustavi ema - Riina Kens Ülo PESUR 80 Ristmetsa Tanel, Koljaku küla vöörmünder - Harry Tubli Silvi KRIIVA 75 Ristmetsa Tiiu, tema Vergi küla tütar - Diana Pärna

teenijatüdruk Maali - Elsa RAUDLA 75 Maila Kuuskla Võhma küla

sulane Joosep - Arno Pärna Väino LAINELA 70 Tõugu küla Seoses elukoha muutusega ära anda 4a. pikakarvaline sõbralik ja kuulekas emane hundikoer. Ei sobi ketikoeraks. 522 6519 Ants AAVE 70 Võsupere küla kasulikud juba sel põhjusel, et suvel saab nendega ka ruume jahutada samal ajal vett soojendades, tähendab et ei ole vaja eraldi jahutussüsteemi ja boilerit (boiler säästab ka vee soojendamiseks samamoodi 3-4 korda elektrienergiat võrreldes tavapärase elektri- boileriga). Kindlasti õigustavad õhksoojuspumbad end Eesti kliimas täielikult, sest vähenevad ju meeletult meie elektriarved. Maapinnast soojusenergia kättesaamiseks kasutame me vedelikku, mis tsirkuleerib Pakume tänapäevaseid ja parimaid lahendusi lahen- torustikus (aurustis), pinnasest u. 1, 2m sügavusel, kus enamjaolt läbi aasta kõigub temperatuur 0oC ümber. Veega täidetud torustikku võime dusi minimaliseerida küttekulude hinnatõusu, kuid LLAHEMAAAHEMAA KKOHVIKANNOHVIKANN säilitada soe ning mugav majapidamine ! me paigaldada mitte ainult horisontaalselt vaid ka vertikaalselt sügavuti maa sisse, mis eeldab spetsiaalset puurimistööd. Vabalt saab kollektorit CAFÉCAFÉ && RESTORANRESTORAN paigaldada ka liikuvatesse veekogudesse ja puurkaevudesse. Mis on soojuspump? Päike ja tuul on nagu gaas, süsi ja õligi kütmiseks kasutatavad Soojuspumba põhilised plussid: Saksa Koka energiaallikad. Soojuspump on uusim viis, kuidas kasutada • ökonoomne keskkonnas olemasolevat energiat äri- või eluruumide kütteks • hoolduskulu on praktiliselt minimaalne Hõrgutised !! ning tarbevee soojendamiseks. Soojuspumba energia allikaks • küttekulud on madalaimad võrreldes: turba, kivisöe, brikett, puu, võib olla õhk, maa ja vesi. gaas, petrool- ja õliküttega • töötab väga vaikselt Palmse, Vihula vald 45405, L ääne-Virumaa, Tel: 32 34 148 E-Mail: [email protected] Mobil: 539 11 473 Miks valida soojuspump? • võtab vähe ruumi Erinevalt fossiilsete kütuste põletamisest, kasutab soojuspump • torustiku eluiga on Lääne kogemuste järgi 20-25 a. • 3- kuni 4 kordne kasutegur tavalise elektrikütte ees täiesti erinevat tehnoloogiat - kogudes soojusenergiat ümbrit- • Keskkonnasõbralik: puhas ja taastuv energiaallikas sevast keskkonnast. Soojuspump on tark lahendus, kuna kesk- Kasutades vähem energiat, vähendab soojuspump fossiilsete konnas olemasolevat soojusenergiat saab tasuta. Pealegi on see kütuseliikide kasutamisest tekkinud reostuse määra. Fossiilsed kütused SEPTEMBER isetaastuv, ammendamatu ja puhas. tekitavad reostavaid aineid nagu süsinikdioksiid (CO2), lämmastik- oksiidid (NOx) ja vääveldioksiid (SO2). NOx ja SO2 on eriti ohtlikud - 05.09. DJ FELIX Soojuspumba tööpõhimõte on järgmine: nad põhjustavad happevihma ja mõningaid hingamis-probleeme. 06.09. DJ ANDRIS Soojuspumbad töötavad külmkapi põhimõttel mis kasutades Mõlema gaasi taset jälgivad tähelepanelikult nii kogu Euroopa Liidu kui selleks jahutustsüklit, eemaldab ruumist soojuse ja viib selle ka teiste riikide võimud. 12.09. DJ RINGO SAAR • Hoolitseb keskkonna eest välja, soojuspump on lihtsalt selle vastupidine näide. Kui 13.09. DJ SILVER TAMM (STAR FM) o Süsiniku dioksiid on üks gaase, mis tekitab "kasvuhooneefekti". õhutemperatuur on -273 C siis sellisel juhul puudub meil Üldteada on fakt, et suurenev kasvuhooneefekt on ohuks meie planeedi 19.09. DJ MARKO PILLE soojusenergia üleüldse, aga kui väljas on 0oC või -15oC tuleb meil kliima tasakaalule. Seega on vaja kiiresti tegutseda. Rahvusvahelisel 20.09. DJ KALEV LILLEPALU vajaminev soojusenergia ainult kätte saada, mida võimaldavadki Kyoto konverentsil võeti vastu programm ohtlike gaaside vähen- soojuspumbad. Rahuldamaks 100% maja küttevajadusest, vajab damiseks erinevates maades. Soojuspump vastab täielikult vastuvõetud 26.09. DJ SILVER TAMM (STAR FM) maasoojuspump ca 30% lisaenergiat (elektrit). Lisaenergiat reeglitele. Rohkemgi - see on arvestatav liitlane võitluses kasvu- 27.09. DJ ANDRIS rakendades kogub soojuspump ülejäänud 70% energiast hooneefekti vastu. keskkonnast. Soojuspump on ainuke meetod, kus kütmine ja jahutus on tagatud ühe seadmega (toodud arvud võivad muutuda Näiteks: soovides kütta oma kodu kuni +/-10% sõltuvalt kasutatavast energiaallikast). • Kasutades kütteks tavakütteliigil põhinevat küttesüsteemi vajate küttevajaduse rahuldamiseks 100% ulatuses tarbitavat energiaallikat. • Kui valite soojuspumba tarbite ainult 30% ulatuses energiat sama Soojuspumpasid võime liigitada põhimõtteliselt kaheks: tulemuse saamiseks. 70 % kütteenergiast võtab soojuspump 1. Õhust võetava soojusenergia soojus-pumbad Meie hulgast ümbritsevast keskkonnast ja see on tasuta. Teisisõnu - seal, kus tavaline on lahkunud … 2. Maapinnast võetava soojusenergia soojuspumbad küttesüsteem kasutab 1 energiaühiku, kasutab soojuspump vajaliku Valides esimese mooduse on suurim vahe selles, et me saame efektiivselt soojuse tootmiseks 0,3 ühikut. kütta kuni -20C ja siis ei oleks see moodus enam otstarbekas, sest • Võrreldes fossiilse kütusega kasutamisega on maja soojuspumbaga saadava soojusenergia jaoks kulutaksime me liialt palju elektrienergiat küttes NOx reostust 70% võrra väiksem. Vähemalt 30% võrra saab MARIKA KAUNISSAAR ja saaksime suhteliselt vähe soojusenergiat. Kindlasti võiks aga ära vähendada ka SO2 põhjustatud reostust märkida suure eelisena maasoojuspumba ees selle, et ei ole vaja mitmesaja ruutmeetrist maapinda ja jääb ära ka kaevamistöö, mis on 4. august 2008 Marek Aru omakorda suhteliselt kulukas. Uuemad sellist tüüpi masinad on väga Balti Kliimavent OÜ

Informatsiooni ja kaastööd võib tuua või saata aadressil: Mere tn 6 Võsu 45501 Vihula vallavalitsus “Vihula Valla Leht” või e-post: [email protected] iga kuu 15-ndaks päevaks