W August Vihula

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

W August Vihula Nr 8 AUGUST 2008 Vihula valla päev Palmse mõisas Head uut õppeaastat! 1. septembri aktus toimub Võsu koolis kell 10.00 Võsu rannaklubis Vihula koolis kell 11.00 NB! Busside sõiduplaan 3.lk Võsu Põhikool 110 27. septembril tähistab Võsu Põhikooli pere oma kooli 110. aastapäeva. Päevakava: 15.00 - kogunemine ja registreerumine koolimajas 16.00 - aktus Rannaklubis 19.00 - pidu Rannaklubis ja Seitsmendas Taevas Osalustasu 100 kr. tasuda kohapeal. Vainupea pidutses jälle Vainupea pidutses. Selline pealkiri oliVihula Valla lehes viis aastat tagasi. Ja sellel aastal võib öelda, et me pidutsesime jälle, sest küla sai 425 aastaseks ja kirik 115 aastaseks. Need on tähtpäevad, mida ei saa tähistamata jätta. 25. juulil oli kirikus jumalateenistus, mille viis läbi Ahti Bachblum, kontserdiga esinesid oma maakonna Valla erinevate piirkondade esindajad olid valla päevaks küpsetanud oma territooriumi kujulised koogitükid, mida õhtul muusikud Peep Pihlak, Tiit Korsar ja Kelli Pärnaste. Palmse kõrtsis üritati vallaks kokku sulatada. Kirikus võis vaadata fotonäitust "Oli kord selline Vainupea". Fotod olid 1930-ndatest aastatest ja pakkusid 23.augustil Palmse mõisas toimunud Vihula suurt huvi, sest nenda aastatega on külas palju muutunud. valla päeval, anti vallavolikogu ja vallavalitsuse Kirik sai sünnipäevakingituse Vainupeaga seotud tänukirjad regilauluansamblile TINK-TIN- inimeselt Maiki Nirgilt, kes tegi uue altariliniku. GADI ning Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa Laupäeval saime aga kokku kirikuaias,kus avasime töötajatele tänuväärse töö eest kodukandi mälestustahvli küla esmamainimis- ja kiriku valmimis- kultuuri ja ajaloo säilitamise eest. aastatega. Peale seda süütasime lõkke ja võis alata Maakondlikul konkursil „Kaunis Eesti kodu“ talude seas I koha saanud Soone talule ja simman, kus andis kontserdi ja mängis tantsuks oma küla II kohale tulnud Mätta Ratsatalule olid valla pereansambel koosseisus Tauno, Tõnis ja Mart Vilu. poolt kingituseks meetrikõrgused kastanipuud. Sünnipäevapeolt ei puudunud ka suur sünnipäevatort ja Samal konkursil äramainitud perekond Lauri ja laulsime ära ka oma küla laulu, mis oli tehtud eelmiseks perekond Uutmaa kaunitele kodudele Eismalt peoks. Aitäh kõigile, kes toeks olid,aitäh kõigile oma läks kingituseks Korea nulg. külast ja kaugemalt pidupäevadest kaasalöömise eest! Reet Markin Tänukirja Tink-Tingadile võtab vastu Kai Tingas. Ülevaade võistlustest Lapsi oli võistlemas 24. Võitjaid välja ei selgitatud, iga osaleja sai SEPTEMBER tasuks Jänksi kohukesi ja jogurtit. Orienteerumisest mõisa pargis võttis osa 7 võistkonda, viktoriinist 9, 13. september köieveos osales 5 võistkonda ja võrkpallis 7 paari. Kõige tublim kolme 21.00 Öölaulupidu – Eesti Vabariik 90 esikohaga oli võistkond „Võsu linn“, kes sai üldvõidu ning õiguse ja Karepa rahvamaja kohustuse korraldada Vihula valla päev 2009.aastal. Kuidas, kus, mismoodi, keda kutsudes ja kaasates, on võsukate endi 5 340 3806 Mare Kalme teha – edu teile! 13-14.september Seenenäitus Sagadi looduskool 676 7405 Tiina Reintal MTÜ Võhma Seltsimaja ja Vihula Vallavalitsus tänavad kõiki, kes 2008. aasta Vihula 13.september valla päevale kaasa aitasid! 21.00 Suvelõpupidu Täname toetajaid, kaasa- Käsmu rahvamaja lööjaid, koogiküpsetajaid, 506 0508 Tiina Laulik sportlasi ja tantsurahvast! Tänud ansamblile Kuutaga ja kogu Palmse mõisa rahvale! 20.september Ainult MEIE kõigi kaas- 21.00 Poisid tumepunased 60! abil saavad toimuda sellised 60 aastat tantsumuusikat Võsul peod, mis päikese välja Võsu rannaklubi toovad! 514 3089 Valdek Kilk Võhma naisrahvatantsurühm. 2 VIHULA VALLA LEHT AUGUST 2008 Tarkus ja rahu Vabaduse Risti kavalerile püstitati väärikas hauatähis Esimene september on teadmistepäev ja ülemaailmne 23. augustil avati pidu- rahupäev. Läbi teadmiste tuleb tarkus ning rahu likult Esku kalmistul Vaba- hoidmiseks on tarkus hädavajalik. Ikka ja jälle tuleb duse Risti kavaler leitnant tänapäeval tarkusest puudu et hoida rahu. Ka koolirahu. Jaan Ristoja haua tähis. Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosas Veebruaris 2008 lae- väiksem rahvas, kel on täielik omakeelne haridus kus Vallavolikogu kultuuri- algkoolist ülikoolini välja. Vaid miljonile inimesele on ja spordikomisjoni Viljandi eesti keel emakeeleks. Ometi on meil oma ja sõltumatu Muuseumi juhi Jaak Pih- riik, oma kultuur ja keel. Need on hindamatud väärtused, lak´u poolne ettepanek mida tahame hoida. Ning selle hoidmiseks vajame tarkust ja rahu. Need väärtused tulevad läbi õppimise. Algseks tähistada Esku surnu- õppimise kohaks on kool, nende seas ka hea maine aeda maetud Eesti Vaba- omandanud Võsu Põhikool, milline tänavu tähistab oma duse Risti kavaleri haud, 110. aastapäeva. mida ka komisjon üheselt Volikogu võttis viimasel istungil ette valla arengukava toetas. täiendamise. Hariduse vallas oldi üksmeelsed – igal juhul, Märtsi esimestel näda- vaatamata õpilaste nappusele koolis, tuleb säilitada Võsu latel täpsustati Jaan Ris- Põhikool. Kooli edasiseks arenguks otsustati töötada välja toja andmed ning matmis- kooli igakülgne arengukava. Samal meelel oli ka äsja koht ja 11. märtsi 2008 ametisse astunud uus koolidirektor Külli Sooväli. Kooli algus on ikka olnud pidulik päev, alustatakse uut eraldas vallavalitsus re- klassi, kätte võetakse uued ja targemad õpikud. Peredel on servfondist 10 000 krooni esimese septembri tähistamiseks kujunenud välja oma hauakivi valmistamiseks. tavad – käiakse ühiselt väljas, tehakse kingitusi. Sama Samba õnnistas Haljala kirikuõpetaja Margit Nirgi, kohal viibis ka vabadusvõitleja Enn tava on ka vallal – kooliminejatele jagatakse toetusi, Tarto. ametnikud käivad avaaktustel. Kõigil on ootus edukast põllutöö suvepraktikal. nuaril 1919 Maramaa mõisa Jaan Ristojale eraldatud, kui õppeaastast, kust võetakse välja võimalikult rohkem Oli Eesti Üliõpilaste vallutamisel Tartumaal. Sel- kaitseväelasele eesõigus- teadmisi ja vajalikke tarkusi edasiseks eluks. Ehk siis Seltsi liige alates 1926 ja les lahingus osutatud vap- tatud korras, arvatavasti omandatakse haridust. Haridus on see, mis alles jääb, kui vilistlane 1933. aastast. ruse eest pälvis ka Vabaduse oligi tegemist autasumaaga. ka kõik õpitu on ununenud. Esimeses maailmasõjas Risti. Teist korda sai haavata Kuid 1931. aasta lõpul asus Soovin kõigile tahet ja indu uuel õppeaastal! osales märtsist 1916, kui 17. mail 1919 Stakelni (läti ta juba Valgamaal Tõrvas võeti Vene sõjaväkke 171. keeles Strenči) raudteejaama ning oli tegev Helme Laenu- Ain Välba Tagavarapataljoni, hiljem juures Põhja-Lätis. Ülendati Hoiu Ühisuses. Umbes sa- vallavolikogu esimees teenis 541. Valiski jala- alamleitnandiks 12. jaanua- mal ajal sai tema elupaigaks väepolgus. Pärast lipnike- ril 1920 ja leitnandiks 20. Männiksoo talu Valgamaal kooli lõpetamist ülendati aprillil 1920. Lahkus Kaagjärve vallas. samas aga septembrist 1917 lipnikuks. sõjaväeteenistusest märtsis jaanuaris 1941 elas ja tõe- Karepa VIII kodukandipäev Vabaduse Risti kavaler Teenis nooremohvitserina 1921. näoliselt töötas Jäneda Põl- leitnant Jaan Ristoja Soomes 2. Tagavarapatal- Vabariigi Valitsuse otsu- lunduskeskkoolis. Suvel jonis kuni detsembrini 1917, sega 21. veebruarist 1920 1944, Saksa okupatsiooni Leitnant Jaan Ristoja (kuni kui tuli üle Eesti Tagavara- annetati talle Vabaduse Risti ajal, elas taas Valgamaal 27.11.1935 Jürgenson) pataljoni Tartusse. Teenis II liigi 3. järk (lühendina Kaagjärve vallas, kus oli sündis 6. augustil 1891 seal kuni väeosa laiali- kirjutatakse: VR II/3) nr 109, veel 1949. aasta sügisel. Tartumaal Võnnu kihel- saatmiseni Saksa okupat- mille esildis kõlab: „hinna- Hiljem töötanud aga Palu- konnas Kurista vallas Rook- siooni algul veebruaris 1918. tes wahwust, mis üles- peras agronoomina. Pärast se külas Tipu talus. Ta jäi Vabadussõjast võttis osa näitanud 14 jaanuaril 1919 a pensionile jäämist tuli kodu- vallaliseks. Õppis Tartu alates 28. novembrist 1918. Maramaa mõisa juures". tallu, kus elas vaid lühikest linnakoolis, Gatšina lipnike- Oli algul ohvitseride reser- Sellele lisandus 40 000 aega ning siirdus Vihula Flamencotantsijad. koolis mai-september 1917, vis, kust 21. detsembrist marka ja Vabadussõja Mä- Invaliidide Kodusse. pärast Vabadussõda Tartu 1918 viidi üle Laiarööpalise lestusmärk haavatulindiga. Jaan Ristoja suri 2. det- õhtugümnaasiumis 1923- Soomusrongi nr. 3 peale. Tema järgneva elukäigu sembril 1973. aastal Rakvere 1924 ning Tartu Ülikooli Osales rongiga kõigis lahin- kohta on andmed katkend- rajooni Vihula külanõuko- põllumajandusteaduskonnas guis Punaarmee ja Lande- likud. Nii olevat ta pidanud gus kõrgvererõhutõve tõttu. agronoomia osakonnas swehri vastu. Oli algul rongi mõnda aega Tartumaal Kast- Tõenäoselt oli surmako- 1924-1931, kuid ülikooli kuulipildujate komando re-Võnnu vallas 29,70 haks Vihula Invaliidide Ko- lõpetas alles oktoobris 1940, nooremohvitseriks, siis ko- hektarilist asundustalu nr A- du. Maetud Vihula valla kui kaitses diplomitööd tee- mando ülema abiks ja vii- 34, mis oli endine mõisasüda Esku kalmistule. mal "Männiksoo talu organi- maks komando ülemaks. Sai (Kahjuks ei ole veel jõudnud seerimise kavand". Viibis lahingus kahel korral haa- arhiivis selgitada talu nime. Koostanud Jaak Pihlak 1926. aasta kevadel Taanis vata. Esimest korda 14. jaa- J. Pihlak). Nimetatud talu oli Viljandi muuseumi direktor Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid esitlesid ühist plaati Pärtlipäeval peale lõunat kogunes Vihula Kooli saali suur hulk inimesi nii Vihulast kui Kadrina kandist. Regilauluansamblid Tink-Tingadi ja Piletimüüjad. Kadrina Kadrid esitlesid koostöös sündinud plaati „Virumaa Karepa VIII kodukandipäev toimus 19. juulil. Piduliku
Recommended publications
  • Lisa 12. Õppeprogrammid
    Lisa 12. Õppeprogrammid KESKKONNAAMET Retk Viru rabas Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Viru raba õpperada, 3,5 km Programmi Õppeprogrammi käigus läbitakse 3,5 km pikkune Viru raba õpperada. Õpperajal tehakse lühikirjeldus peatusi ning tutvustatakse ja viiakse läbi praktilisi ülesandeid järgmistel teemadel: soode tüübid ning nende tekkelugu; tüüpilisemad rabataimed ning taimede iseloomulikud tunnused liigniiskes kasvukohas; rabas elavad loomad, turbasammal – tema ehitus ja kasvutihenduse määramine; rabavesi – happelisuse, rabalaugaste läbipaistvuse ja temperatuuri mõõtmine; soode kuivendamine ja turbakasutus; jääksoo – taastumine, kasutusvõimalused ja taastumine. Täiedatakse tööleht ja vaadeldakse raba vaatetornist. Tegevused on kohandatud vastavalt kooliastmele. Läbiviimise aeg Kevad, sügis Programmi kestus Kuni 4 tundi Sihtgrupp II kooliaste, III kooliaste Maa sees on peidus meie ühine varandus – hoiame seda! Keskus/asutus Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse / Keskkonnaamet Läbiviimise koht Lahemaa rahvuspargi looduskeskus, Palmse; Kool Programmi Mitmekülgsete tegevuse abil tutvutakse erinevate kivimite ja loodusvaradega. Uuritakse lühikirjeldus ja võrreldakse neid luubi ja/või binokulaaride abil, vaadatakse pilte, mängitakse õppemängu loodusvarade kasutamise kohta ning räägitakse sellest, millised on meie kodumaa loodus-ja maavarad ning miks neid on vaja hoida. Ekspositsioonisaalis tutvutakse meie maapõue aluskorra kivimitega ning pankranniku/klindi teemaga. Läbiviimise aeg
    [Show full text]
  • 9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Gulliveri Reiside” Pileti Ettenäitamisel Etenduse Liliputimaa Suurima Kivi Sidusin Oma Paadile Ankrukiviks
    • Viinistu kunstimuuseum ja sadam • Võsu rand ja sadam RÄNDA LAHEMAAL Vedasin köitega enda järel üsna kergesti viitkümmet suurimat Minu paati oli tulnud vaatama tohutu hulk rahvast, kelles nii KOOS GULLIVERIGA! vaenlase sõjalaeva. koletusuure laeva nägemine äratas äärmist imestust. • Kasispea 3 rändrahnu: • Viitna loodusõpperada (2,5 ja 7 km) Kõik on suur või väike ainult võrdlemisi. - Jaani-Tooma Suurkivi – rabakivist hiidrahn kõrgusega 7,6 m Ületasime kuus jõge, mis olid tunduvalt laiemad ja sügavamad – Lemuel Gulliver ja ümbermõõduga 34,7 m asub kadakasel puisniidul ja on kui Niilus. kergesti juurdepääsetav. • Sagadi mõis ja metsamuuseum • Tsitre puuderada (0,5 km) – tutvustab metsapargi puid, - Kiviheinamaa Kärga kivi Suurimate puude latvu ulatusin parajasti peosse haarama. vaatlustorniga. - Karu Suurkivi • Altja kaluriküla ning loodus- ja kultuurilooline rada (3km), Altja Liliputtide torni puudujääke kõrguse osas hüvitas rikkalikult Hiiglaste põldu ääristavad kivid olid nii suured, et ma ära ei kõrts tema ilu ja tugevus. osanud arvata nende kõrgust. Liliputtide kalkuneid sõin ma harilikult ühe suutäiega ja pean • Juminda poolsaar, tipus 1941. aastal hukkunud laevade • Eru lahe vaatetorn ehk Vihasoo linnuvaatlustorn – Lahemaa möönma, et nad olid kaugelt maitsvamad meie omadest. mälestusmärk. rahvuspargi kõige linnuliigirikkamas kohas Vihasoo • Oandu loodusmetsarada (4,7 km) ja Koprarada (1 km) Tüki õlekõrrega tegin hiiglaste lõbustamiseks piigiharjutusi. rannaniidul. Liliputtide maanteil jalutades pidin ettevaatlikult jalga jala ette Mind üllatas hiiglastemaa rohu pikkus, mis oli kõrgem kui • Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada (7 km), asetades pidevalt jälgima, et ma kedagi ei lömastaks. suurimad puud minu kodukandis. Eesti suuruselt 3. rändrahn Majakivi (kõrgus 7 m, ümbermõõt • Vihula mõis, SPA ja minigolfi rada* 32 m). • Käsmu kapteniteküla, meremuuseum ning loodus- ja * minigolfi rada „Gulliveri reiside” pileti ettenäitamisel etenduse Liliputimaa suurima kivi sidusin oma paadile ankrukiviks.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
    The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia.
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
    ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................
    [Show full text]
  • 26.5.2013 LAJIT Kyhmyjoutsen Joutsen
    VIRON LINTUSEURAN KEVÄTRETKI 23.5 - 26.5.2013 HAV LAJIT 24.05.2013 25.05.2013 26.05.2013 1 x CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 35 x 1 Narva x yht. 180; 160 Rutja 215 2 x CYGCYG Joutsen laululuik x 1p 4m Tigapõllu 5 CYG SP Joutsenlaji luik x 6 6 3 x ANSFAB Metsähanhi rabahani x 4 x 1 Rutja 5 ANS SP Harmaahanhilaji hani x 15 Saka 15 4 x BRALEU Valkoposkihanhi valgepõsk-lagle x 4000 x 150 Saka, yht. 500 x yht 430 4900 5 x BRABER Sepelhanhi mustlagle x 12 Saka 12 BRA SP Tummahanhilaji lagle 6 x TADTAD Ristisorsa ristpart x 2, 2, 1 x 1 x 3, 2, 4, 1 16 7 x ANAPEN Haapana viupart x yht. 5 5 8 x ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 40 x 1/1 42 9 x ANACRE Tavi piilpart x 4/ Paljassaare x 5 Rutja, 1 10 10 x ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x yht. 130 x 35 x 70 235 11 x ANAQUE Heinätavi rägapart x 1/ Pannjärv rist 1 12 x ANACLY Lapasorsa luitsnokk-part x 1/Võsu 1 13 x AYTFER Punasotka punapea-vart x 2/2 Paljassaare 4 14 x AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 60 60 15 x AYTMAR Lapasotka merivart x 25 Võsu 25 AYT SP Sotkalaji vart 5 6 16 x SOMMOL Haahka hahk x 3/1 Tallinna satama, 8 Paljassaare x yht. 25 37 17 x CLAHYE Alli aul x 7 Paljassaare x yht. 100 100 18 x MELNIG Mustalintu mustvaeras x 20 Saka x 2/1 Narva x 7000 7000 19 x MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Saka x 10 Saka x 2p 8m Vainupea 22 20 x BUCCLA Telkkä sotkas x yht 180 x 25 x 200 300 21 x MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 18 x 10 28 22 x MERMER Isokoskelo jääkoskel x 10 x 5 Narva, 3 Saka x 25 43 23 x TETRIX Teeri teder x 1 Saka 1 24 x GAVSTE Kaakkuri punakurk-kaur x 7W 4E 11 25 x GAVARC Kuikka järvekaur
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Meeleolukas Haljala Valla Jaanituli Palmse Mõisas Tõi Kokku 2500 Inimest
    Vallavalitsuse Päikeseline perepäev Koos elu maal rahandusosakonnas Võsu rannas vägevaks tehes alustasid tööd uued teenistujad lk 2 lk 4 lk 8 August 2021, nr 7 Meeleolukas Haljala valla jaanituli Palmse mõisas tõi kokku 2500 inimest ellel aastal süüdati Halja- kabilly ansambel Boogie Com- tuntud Palmse mõisas rahvus- elustada Palmse mõisa tradit- lel Palmse mõisa direktor Janne Haljala valla jaanitule järgmise la valla jaanituli 23. juunil pany. Õhtut juhtis Rakvere teatri pargi 50. juubeliaastal korralda- siooniline jaanituli. Tänu heale Kallakmaa. toimumiskoha otsingud on juba S Palmse mõisas. Jaaniõhtu näitleja Margus Groznõi. da. Omavaheline koostöö sujus meeskonnatööle oli nii noortel Haljala valla avalike suhete käimas, seega hea Haljala valla kujunes lõbusaks rahvapeoks. Haljala valla meeleoluka jaani- edukalt, toimusid mitmed koh- kui ka vanadel jaaniõhtul pal- spetsialist Kent Kerner kiidab ettevõtja, kogukonnaaktivist või Jaanipeol tantsiti, Lahemaa päeva tähistamisega võib vägagi tumised ja üksteisega hoiti tihe- ju tegevusi,“ sõnas Kallakmaa. koostööd Palmse mõisaga. „Jaa- seltsitegelane, kui tunned, et Rahwamuusikute saatel süü- rahule jääda. Inimesi kogunes dalt ühendust. Ühiselt jaanipäeva Jannel jätkus palju kiidusõnu niõhtu korraldamine sujus hästi järgmine jaanipidu võiks toimu- dati tulerituaaliga jaanituli pre- mõisaparki üle ootuste palju ning korraldamine oli ilus algus valla tublidele mõisa aednikele, kes ning 23. juunil toimus maakonna da just Sinu hoovis, anna sellest sidendi pool teele saadetud saadud tagasisidest
    [Show full text]