AS Saarte Liinid Nõukogu

AS Saarte Liinid nõukogu

2009.aasta tegevusaruanne

Seisuga 1.01.2010 on AS Saarte Liinid struktuuriüksuste arv 16: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Roomassaare, Triigi, Sõru, Sviby, Ringsu, Kihnu, Munalaiu, Manilaiu, Piirissaare ja Laaksaare sadam, Abruka sadam koos Vahase sildumiskohaga ning süvendustööde üksus.

Äriühingu põhiülesandeks on struktuuriüksuste arendamine ja opereerimine, sadamate kaudu reisiliikluse, kaubaveo ja muu laevaliikluse tagamine, võimalikult heal tasemel sadamateenuste pakkumine ning võimalike teenuste pakkumine väljapoole ettevõtet tulu teenimise eesmärgil. Seejuures peab olema tagatud tulemuslik majandustegevus, mereohutus-, keskkonna-, turva- ja heakorranõuete täitmine.’

Seisuga 1.01.2010 töötas äriühingus 81 põhikoosseisuga töötajat, neist 3 töötajat osalise tööajaga (0,5 ametikohaga) ja 3 töötajat periooditi muutuva koormusega (st talvehooajal 0,4- 0,5 ametikohaga, suvehooajal 1,0 ametikohaga). Lisaks oli aastavahetuse seisuga 4 töötajat tähtajaliste töölepingute alusel seonduvalt ÜF projektijuhtimisega. Hooajatööga seoses tähtajaliste töölepingutega töötajaid kasutati 2009.aastal Roomassaare jahisadamas (2 ülevaatajat).

Põhikoosseisuga töötajate arvu võrdlus struktuuriüksuste lõikes 01.01. seisuga:

Struktuuriüksus Töötajate arv 01.01.2009 01.01.2010 Keskkontor (sh 3-liikmeline juhatus) 10 10 Kuivastu-Virtsu 22 23 Heltermaa-Rohuküla 21 21 Sõru 3 3 Sviby 2 2 Roomassaare 5 5 Ringsu 1 1 Abruka - 1 Triigi 3 2 Munalaid 5 5 Kihnu 3 3 Piirissaare-Laaksaare 2 2 Süvendus 3 3 Põhikoosseisuga kokku 80 81 Lisaks: ÜF projektijuhtimise üksus 3 4 Lapsepuhkusel (tööleping peatatud) 2 2 Kõik töötajad kokku 85 87

AS Saarte Liinid tööd suunab kuueliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib kolmeliikmeline juhatus. Keskkontor asub Kuressaares, sadamad viies maakonnas:

Saare maakond Kuivastu Muhu vald Roomassaare Kuressaare linn Triigi Leisi vald Ringsu Ruhnu vald Abruka Kaarma vald Süvendusüksus Kuressaare linn Hiiu maakond Heltermaa Pühalepa vald Sõru Emmaste vald Lääne maakond Virtsu Hanila vald Rohuküla Ridala vald Sviby Vormsi vald Pärnu maakond Kihnu Kihnu vald Munalaiu Tõstamaa vald Manilaiu Tõstamaa vald Tartu maakond Piirissaare Piirissaare vald Laaksaare Meeksi vald

Keskkontori ülesanne on üldjuhtimine, rahavoogude suunamine läbi nõukogu poolt kinnitatud eelarvete, majandustegevuse korraldamine, üldine turundus, arengutöö ja ehituse juhtimine, riigihanked, statistika ja aruandlus, üldine lepingudistsipliin, tingimuste loomine struktuuriüksustele tööks ning kontroll nende tegevuse üle. Struktuuriüksuste operatiivtööd (laevad, reisijad, kaubavedu, mereturism, heakord, mereohutus, keskkonnakaitse, turvanõuded, müük) korraldavad struktuuriüksuste juhid. Samuti vastutavad struktuuriüksuste juhid neile kinnitatud eelarvete (tulud, kulud, kasum) täitmise eest.

Juhatus lähtub oma töös nõukogu poolt kinnitatud arengukavast, tegevusjuhistest, kavadest, plaanidest ja eelarvest. AS Saarte Liinid kehtiv arengukava on kinnitatud aastateks 2007-2013.

2009.aastal on toimunud 2 ainuaktsionäri üldkoosolekut, 5 nõukogu koosolekut ja 3 auditikomitee koosolekut.

1) Ainuaktsionäri üldkoosolekud

Jrk nr Kuupäev ja koht Päevakord 1. Erakorraline koosolek 1. Muudatuste tegemine aktsiaseltsi Saarte 28.01.2009 Tallinnas Liinid põhikirjas

2. Korraline koosolek 1. 2008.a majandusaasta aruande kinnitamine 22.04.2009 Tallinnas 2. 2008.a kasumi jaotamise otsuse kinnitamine 3. Audiitori kinnitamine

2 2) Nõukogu koosolekud

Jrk nr Kuupäev ja koht Põhipäevakorrapunkte Muud küsimused 1. 13.03.2009 Tallinnas 6 1 2. 17.04.2009 Tallinnas 5 5 3. 25.09.2009 Heltermaal 4 5 4. 20.11.2009 Virtsus 5 4 5. 19.12.2009 Kuressaares 6 3

3) Auditikomitee koosolekud

Jrk nr Kuupäev ja koht Põhipäevakorrapunkte 1. 17.04.2009 Tallinnas 3 2. 19.11.2009 elektrooniline koosolek 3 3. 18.12.2009 Kuressaares 3

4) Lisaks on e-posti teel arutatud nõukoguga küsimusi järgmistel teemadel: - Tarkvara soetamine - EL projektide rakendamine, ehituste juhtimine, EL rahade kasutamine - raportid ministrile esitamiseks - Investeeringute kava soetuste osa suurendamise kooskõlastamine - Põhivara müügi enampakkumise alghinna muutmine (Ruhnu sadama paat SMA-450) - Külalistemaja Kuus Sõlme müügiga seonduvad küsimused - Ülevaatlik lühiinformatsioon majandustulemustest (2009.a I poolaasta seisuga, 01.08.2009 seisuga) - Auditi märgukirjad ja kommentaarid - Parkimissüsteemid

Parvlaevaühenduste kindlustamine

AS Saarte Liinid teenindas 2009.aastal kaheksat parvlaevaliini: Kuivastu-Virtsu, Heltermaa- Rohuküla, Sviby-Rohuküla, Triigi-Sõru, Kihnu-Munalaiu, Kihnu-Pärnu, Munalaiu-Manilaiu, Piirissaare-Laaksaare.

Nimetatud parvlaevaliinide operaatorid ja operaatorite riigiga sõlmitud avaliku liiniveo lepingute kehtivusajad ning vastavalt AS-i Saarte Liinid sadamateenuste osutamise lepingute kehtivusajad on järgmised:

Liin Operaator Lepingute kehtivusaeg Kuivastu-Virtsu OÜ Väinamere Liinid 30.09.2016 Heltermaa-Rohuküla OÜ Väinamere Liinid 30.09.2016 Sviby-Rohuküla AS Kihnu Veeteed 31.12.2011 Triigi-Sõru OÜ Väinamere Liinid 30.09.2011 Kihnu-Munalaiu AS Kihnu Veeteed 31.12.2010 Kihnu-Pärnu AS Kihnu Veeteed 31.12.2010 Munalaiu-Manilaiu AS Kihnu Veeteed 31.12.2010 Piirissaare-Laaksaare AS Kihnu Veeteed 31.12.2018 3

Vastastikused kohustused liinioperaatorite ja sadamate haldaja (AS Saarte Liinid) vahel on määratletud lepingutega, mis on töödokumendid, mille täitmist mõlemalt poolt jälgitakse. Koostöö operaatoritega on süsteemne ja konstruktiivne. Muuhulgas on lepingutega paika pandud sadamatasud ja tasude muutused. Nimetatud lepingutega määratletud sadamatasude muutused on alusmaterjaliks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidele liinioperaatoritele rahade planeerimisel.

Siinkohal esitame viimaste aastate parvlaevaoperaatorite sadamatasude suurused:

Sadamatasud 2007 Sadamatasud 2008 Sadamatasud 2009 Sadamatasud 2010 Liin

Baas- Reisija- Baas- Reisija- Baas- Reisija- Baas- Reisija- sadamatasu tasu sadamatasu tasu sadamatasu tasu sadamatasu tasu

(krooni/ (krooni/ (krooni/ (krooni/ (krooni/ (krooni/ (krooni/ (krooni/ kuus) reisija) kuus) reisija) kuus) reisija) kuus) reisija)

Kuivastu- Virtsu, Heltermaa- Rohuküla 1 117 995.- 2.- 1 262 868.- 2.- 1 394 206.- 2.- 1 392 812.- 2.-

Triigi- Sõru 151 943.- 2.- 156 231.- 2.- 156 231.- 2.- 156 231.- 2.-

Sviby- Rohuküla 143 850.- 2.- 153 344.- 2.- 169 292.- 2.- 169 123.- 2.-

Kihnu- Munalaid, Kihnu- Pärnu, Manilaid- Munalaid 97 399.- 2.- 103 827.- 2.- 114 625.- 2.- 114 511.- 2.-

Piirissaare- Laaksaare x x x x 63 555.- 2.- 71 500.- 2.-

Kokku 1 511 187.- 1 676 270.- 1 897 909.- 1 904 177.-

Baassadamatasude muutuste aluseks on riigi ametliku tarbijahinnaindeksi muutus eelneval aastal. Näiteks 2008.aastal oli muutus +10,4% ja vastavalt suurenes baassadamatasu 2009.aastal. 2009.a tarbijahinnaindeks oli –0,1% ja vastavalt muutus baassadamatasu 2010.aastal. Erandiks olid Triigi-Sõru liin (kinnitatud konstantsena lepinguperioodi lõpuni) ja Piirissaare-Laaksaare liin (kuna uus liin alles käivitus, siis vastavalt lepingule arvutati sadamatasu kulupõhiselt uuesti tuginevalt ühe aasta kogemustele).

Lisaks parvlaevaliinidele toimis aastaringne laevaühendus liinil Abruka-Roomassaare ja hooajaline laevaühendus liinil Ruhnu-Meržraksi (Läti). Eesti poolne laevaühendus Ruhnuga toimis 2009.aastal enam-vähem normaalselt vaid augustikuus, mil liinil töötas reisilaev Aegna.

4 Reisijate liikumise muutumistest parvlaevaliinidel viimastel aastatel annab ülevaate alljärgnev tabel:

Sadamad Sadamaid läbinud reisijate arv 2005.a 2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Kuivastu - Virtsu 1 236 544 1 308 831 1 470 450 1 436 948 1 318 893 Heltermaa - Rohuküla 421 022 437 030 503 573 495 669 472 255 Sviby - Rohuküla 43 728 44 730 49 577 53 801 50 619 Triigi - Sõru 37 265 36 887 43 960 42 179 40 055 Kihnu-Munalaiu 23 365 31 366 31 450 34 858 36 935 Kihnu - Pärnu 17 835 14 833 18 026 19 125 15 385 * Pärnu ei ole AS Saarte Liinid haldamisel Manilaiu – Munalaiu 533 837 1 096 1 148 1 066 Piirissaare-Laaksaare x x x x 5 502

Kokku 1 780 292 1 874 514 2 118 132 2 083 728 1 940 710

Kui aastatel 2005-2007 toimus reisijate arvu kasv, siis 2008. ja 2009.aastal on vähenemine, sh 2009.aastal eelmise aastaga võrreldes 143 018 reisija võrra, ehkki lisandus uus Piirissaare- Laaksaare liin.

Kuivõrd parvlaevaoperaatorid maksavad baassadamatasu (vt eelpool) ja reisijatasu, siis reisijate vähenemise tõttu laekus meile sadamatasu aastas vähem 286 036.- krooni. Samal ajal baassadamatasu suurenes aastas 2 405 448.- krooni võrra (THI tõus 10,4%, Piirissaare- Laaksaare liini avamine alates 28.04.2009).

Sõidukite liikumise muutumist parvlaevaliinidel iseloomustab järgmine tabel:

Sadamad Sadamaid läbinud sõidukite arv 2005.a 2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Kuivastu - Virtsu 434 140 477 311 545 161 556 675 521 810 Heltermaa - Rohuküla 140 403 148 115 176 576 180 281 176 932 Sviby - Rohuküla 13 182 13 070 16 222 17 651 17 881 Triigi - Sõru 14 683 14 353 16 750 16 584 15 940 Kihnu-Munalaiu 5 185 6 847 6 582 7 659 9 399 Kihnu - Pärnu 3 572 2 175 3 547 3 481 3 664 Manilaiu - Munalaiu 333 350 463 635 597

Kokku 611 498 662 221 765 301 782 966 746 223

Aastatel 2005-2008 kasvas üleveetavate sõidukite arv 28%, 2009.aastal vähenes see eelmise aastaga võrreldes 4,7%. Ainsana kasvas sõidukite arv Vormsi ja Kihnu Liinidel, sh Kihnu liinidel 17% ehk enam oli 1923 sõidukit. Seejuures toimis 2008.aastal Kihnu jäätee pikema perioodi vältel. Tunduvalt suurem sõidukite voog Kihnu saarele oli just suvekuudel (näit: juulis 2009 võrreldes juuliga 2008 oli sõidukeid Kihnu-Munalaiu ja Kihnu-Pärnu liinidel enam 1095).

5 Laaksaare-Piirissaare liinil 2009.aastal seoses Piirissaare sadama rekonstrueerimisega sõidukeid üle ei veetud.

2009.aastal toimusid rekonstrueerimistööd suuremates parvlaevasadamates (Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla). Sellest hoolimata sujus kõik normaalselt: reisijad ja parvlaevaoperaatorid ilmutasid mõistmist.

Ringsu ja Abruka sadama kaudu reisijatest annavad ülevaate järgmised tabelid:

1) Reisijate arv sadama kaudu liinilaevadega (v.a jahtlaevad)

2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Abruka 4 251 4 944 5 109 3 744 Ruhnu 7 100 6 840 6 170 1 931

2) Reisijate arv jahtlaevadega

2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Abruka 27 99 - 11 Ruhnu 1 720 2 256 2 418 2 123

3) Reisijate arv sadama kaudu kokku

2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Abruka 4 278 5 043 5 109 3 755 Ruhnu 8 820 9 096 8 588 4 054

2009.aastal ei olnud korraldatud Ruhnuga rahuldavat parvlaevaliiklust, seepärast ka reisijate arvu oluline vähenemine sadama kaudu. Abruka reisijate arvu vähenemine tingitud sellest, et sadam oli rekonstrueerimisel ja Abruka liinilaev (Kaarma valla laev) vajab uuendamist.

Vastavalt lepingule tasub Kaarma vald AS-le Saarte Liinid kindla kuusumma aastaringselt ning selle eest võimaldatakse Abrukat teenindavatel laevadel sadamaid kasutada. Roomassaare- Ringsu-Munalaiu liinil tasus vedaja meile sadama- ja reisijatasu vastavalt hinnakirjale. Kuivõrd 2009.aastal liiklus oli vaid augustis ja seegi vastavalt juhistele sadamatasuta, siis jäi saamata ca 450 tuhat krooni sadamatasu.

6 Jahtide, kaatrite ja teiste laevade teenindamine

Viimaste aastate statistika jahtide ja kaatrite külastatavuse osas on järgmine:

Sadam 2002.a 2003.a 2004.a 2005.a 2006.a 2007.a 2008.a 2009.a Roomassaare 419 434 325 386 333 364 301 324 Kuivastu 22 10 38 27 26 10 19 2 Virtsu 235 207 207 191 130 154 316 162 Triigi 39 59 35 104 30 24 32 Rohuküla 20 22 34 43 13 15 0 0 Heltermaa 50 32 42 51 31 0 0 0 Sviby 23 62 99 64 31 35 60 69 Sõru 13 6 116 27 64 0 22 0 Munalaiu 0 0 3 5 9 10 9 5 Kihnu 0 0 134 172 354 405 413 441 Ringsu 219 270 271 279 424 483 541 488 Abruka 8 18 0 3

Kokku 1 001 1 082 1 328 1 280 1 527 1 524 1 705 1 526

2009.a külastas meie sadamaid 1526 jahtlaeva 6297 inimesega pardal. Kõige suurem oli külastatavus Ringsu ja Kihnu sadamas. Neile järgnevad Roomassaare ja Virtsu, seda eelkõige tänu regattidele ja sellele, et Roomassaare on baassadamaks kohalikele Saaremaa Merispordi Seltsi jahtidele. Üksikud purjetajad eelistavad Kuressaare linna jahisadamat tänu selle väga heale asukohale. Olgu märgitud, et Kuressaare jahisadamat külastas 2009.aastal 405 jahti ja kaatrit ning AS-le Tallinna Sadam alluvat Tamme sadamat (nn Saaremaa sadam) 47 jahti ja kaatrit.

Kalalaevade arv näitab langustendentsi. 2009.aastal oli meie sadamates 177 kalalaeva, neist Roomassaares 122.

Kalalaevade arvu kohta annab ülevaate alljärgnev tabel:

Aasta Kalalaevade arv 2002 480 2003 525 2004 1 009 2005 307 2006 213 2007 221 2008 159 2009 177

Kalalaevade sadamakülastatavuse vähenemise on tinginud üldine püügilaevade arvu vähenemine, kala vähenemine, püügile kehtestatud piirangud jne.

Meie sadamad on baasiks riigilaevadele. Roomassaares on pidevalt lootsilaev (talvel 2), piirivalvelaevad, Keskkonnainspektsiooni laev, Veeteede Ameti laev, Ringsus piirivalvelaev, Virtsus lootsilaev jne.

7 Sadamate kaubakäive

Aastate jooksul on kaubavedu meie sadamate kaudu olnud järgmine:

Aasta Tuhat tonni 1995 57 1996 68 1997 143 1998 179 1999 203 2000 245 2001 310 2002 429 2003 552 2004 591 2005 578 2006 582 2007 558 2008 607 2009 532

Kaubaveo maht 2009.aastal langes võrreldes rekordaastaga, 2008, 12,4%.

Puiduvedu kõigi sadamate kohta kokku vähenes 21%, turbavedu vähenes 24%, killustikuvedu 12%. Oluliselt suurenes freesitud asfaldi vedu. 2009.aasta detsembrikuus kaubavedu elavnes. 2010.aasta eesmärk peab olema 2008.aasta taseme taastamine ning edasine mahtude kasv. Eeldus selleks on loodud Virtsu sadama kai nr 8 valmimisega.

Kokku külastas meie sadamaid 2009.aastal 184 kaubalaeva (2008.a – 194; 2007.a – 173).

Kaubalaevade arv sadamates:

Sadam Kaubalaevade arv 2008.a 2009.a Virtsu 109 80 Roomassaare 71 61 Rohuküla 9 9 Heltermaa 4 5 Laaksaare x 10 Piirissaare x 18

Ujuvsüvendaja Watermaster töö

Ujuvsüvendaja 2009.aasta tööperiood algas veebruarikuu lõpus hooajaks ettevalmistava remondiga, mis kestis märtsikuu lõpuni. Esimene töö toimus Abruka saarel Abruka sadama faarvaatri ja akvatooriumi kõrgemate kohtade süvendamisega. Järgmine töö toimus Ruhnu saarel Ringsu sadama akvatooriumi puhastamisega. 2009.aastal oli sadama puhastustööde orienteeruv maht ca 6000m3, mis oli viimaste aastate üks suuremaid Ringsu sadamas. Suure süvendamise mahu tingis 2008.a sügisesed ja sügistalvised tormid. Peale Ruhnu tööde lõppu puhastasime Lääne-Virumaal Haljalas kohalikud biotiigid. Haljalast järgmine objekt oli Muhu 8 saarel Koguva külas, kus toimusid Koguva sadama rekonstrueerimistööd. Rekonstrueerimistööde käigus süvendasime sadama sissepääsu kanali -2,5 meetri sügavuseks. Koguva sadamast jätkus töö Kuressaare jahisadama faarvaatri puhastamisel mudast, setetest ja taimestikust. Kuressaare jahisadamast tehti ülesõit Nasva sadamasse ja seal aitasime puhastada sadama faarvaatrit liivast. Väljapumbatud liiv kasutati ära uue laevaehitustsehhi ehitamiseks. Peale Nasva sadama tööde lõppu alustasime Lõmala vana sadama rekonstrueerimistöödega. Meie osaks oli sadama akvatooriumi ja faarvaatri süvendamine sügavuseni 2,5 meetrit. Jõudsime süvendada sadama akvatooriumi ja osaliselt ka faarvaatri, kuid ilmastikuolude tõttu jäi objekti lõpetamine 2010.aastasse. Viimaseks tööks 2009.aastal oli Rohuküla sadama kaitsemuulide rekonstrueerimisega seotud süvendustööd. Ujuvsüvendaja hooaeg lõppes 20.detsembril 2009, seoses talve saabumisega.

2009.a hooaja jooksul töötas ujuvsüvendaja ca 3000 töötundi, kaevati välja ja teisaldati ca 48 500m3 pinnast, töid teostati 4 157 300.- krooni eest.

Keskkonnakaitse

2009. aastal jõudis lõpule Regionaalfondi toetusel projekti „Piirissaare ja Laaksaare rekonstrueerimise projekt” Laaksaare sadama ehitus. Projekti realiseerimise koosseisus rajati sadamasse puurkaev, vee-ja kanalisatsioonitrassid, puhastusseade ja uus elektrivõrk.

Ettevõttele on välja antud ohtlike jäätmete käitluslitsents. Taotleti nimetatud litsentsi muutmist lisamaks sinna Laaksaare ja Piirissaare sadamad kahe uue jäätmekäitluskohana. 2009. aasta suvel jõustunud uuest Sadamaseadusest tingituna vajasid uuendamist kõigi sadamate laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad, millised kooskõlastati vastava Keskkonnaameti regiooni poolt. Sadamatele välja antud jäätmelubade ja vee-erikasutuslubade uuendamine toimub vastavalt vajadusele. Keskkonnainspektsioon kontrollis aasta vältel kõiki sadamaid. Kontrolli tulemusel olulisi märkuseid ei esitatud ning ettevõtte töötajad täidavad kehtivaid keskkonnaalaseid nõudeid korrektselt.

Vastavalt vajadusele täiendati sadamates reostustõrjevahendeid. Tulenevalt suvel jõustunud Sadamaseadusest esitati 2009. aasta lõpus Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks kõikidele sadamatele koostatud reostustõrje plaanid.

Sadamate vastavus ISPS-koodeksi nõuetele

Ettevõtte Virtsu, Roomassaare, Heltermaa ja Rohuküla sadamatele on välja antud sadamarajatiste turvalisuse tunnistused. Nimetatud sadamad täidavad rahvusvahelises meresõidus sõitvate reisilaevade ja 500-se ja enama kogumahutavusega laevade ning meresõiduohutuse seaduse kohaselt määratletud kohalikus rannasõidus sõitvate I kategooria laevade või A-klassi reisilaevade teenindamisel „Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi” (ISPS koodeks) nõudeid. Nendes sadamates viiakse igal aastal läbi sadamarajatiste korraline turvalisuse ülevaatus. 2009. aastal viidi ülevaatus läbi Heltermaa ja Rohuküla sadamates detsembrikuus ning Virtsu ja Roomassaare sadamas 2010.a. veebruarikuus.

9 Sadamates korraldati vajalikud sadama ja sadamarajatiste turvaõppused koos laevade turvaorganisatsiooniga. Turvadeklaratsioonide vormistamine ja info vahetamine laevade ja sadama vahel sujus tõrgeteta. Tulenevalt Sadamaseadusest esitati taotlused sadamate ja sadamarajatiste turvaülemate atesteerimiseks Veeteede Ametis. Sadamates ei toimunud aasta vältel ühtegi rahvusvahelise kaubaveo turvalisuse rikkumise intsidenti ning kontrolli käigus ei tuvastatud olulisi puuduseid.

Finantsolukord

AS-i Saarte Liinid tulu 2009.aastal oli 63 215 tuhat krooni. 2009.a tulude plaan täideti 102,4%- liselt. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid tulud 5,4%.

Tulud viimastel aastatel on olnud järgmised:

Aasta Tuhat krooni 2000 22 830 2001 26 261 2002 30 880 2003 35 289 2004 38 424 2005 43 158 2006 48 238 2007 52 859 2008 59 936 2009 63 215

Kümne aastaga on äriühingu tulud kasvanud ca 2,7 korda.

AS Saarte Liinid kasum oli 2009.aastal enne auditeerimist 12 666,4 tuhat krooni, kasv eelmise aastaga 26,6%.

Äriühingul ei ole makseraskusi.

Nõukogu on andnud loa arvelduskrediidi kasutamiseks summas 10 miljonit krooni. Kasutati seda ehitus- ja rekonstrueerimistööde eest tähtaegseks tasumiseks ja aasta algul, mil sadamad olid jääs ja kaubavedu ei toimunud. Seisuga 1.01.2010 oli kasutatud arvelduskrediiti 1 695 tuhat krooni.

Käesoleval ajal on AS-l Saarte Liinid kaks laenu. Esimene, 26 miljoni kroonine laen on SEB Pangast, kasutati Virtsu ja Sõru sadamate rekonstrueerimiseks. Laenu tagasimaksmine toimub korrapäraselt, igal aastal 2 750 tuhat krooni aastas omavahendite arvelt, millele lisanduvad intressid. Laenu jääk seisuga 1.01.2010 on 11 miljonit krooni. Teine laen, summas 30 miljonit krooni (samuti SEB Pangast) on võetud 2008.aasta lõpul ÜF projektide omafinantseeringuteks. 2009.aastal kasutati sellest 18 678,8 tuhat krooni . Laenu tagasimaksmine algab 1.novembrist 2010 ja 2010.aastal on vaja tasuda 625 tuhat krooni.

Sadamatele soetatud maa järelmaksu on tasuda veel 52 453.- krooni.

10 Riigieelarvest 2009.aastal meile sihtfinantseeringuna raha ei eraldatud. 2008.aastal eraldati ÜF projektide omafinantseeringuks 3,05 miljonit krooni ja Piirissaare-Laaksaare projekti omafinantseeringuks 4,95 miljonit krooni.

Aastatel 2008 ja 2009 kasutati ära kogu ÜF omafinantseeringu raha, s.o 3,05 miljonit krooni. Peipsi sadamate omafinantseeringu rahast on 2008. ja 2009.aastaga kasutatud 3 795 tuhat krooni, kasutamata veel 1 155 tuhat krooni.

Siinkohal esitame ülevaate EL abirahade eraldamisest ja kasutamisest realiseerimisjärgus olevatele projektidele:

Eraldamine: (tuhat krooni) Kokku Sellest Omafin. -st EL Omafin. Riik Omavah. EL Ühtekuuluvusfond – toetus nelja sadama projektile 480 000 451 200 28 800 3 050 25 750 EL Regionaalarengufond – toetus Peipsi sadamate projektile 33 000 28 050 4 950 4 950 -

EL abiraha kasutamine: (tuhat krooni) Eraldatud Kasutatud Kasutamise 2008 2009 Kokku % EL Ühtekuuluvusfond – toetus nelja sadama projektile 451 200 72 793 237 735 310 528 68,8 EL Regionaalarengufond – toetus Peipsi sadamate projektile 28 050 10 825 13 424 24 249 86,4

2009.aastal kasutati Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha 395 tuhat krooni Heltermaa joogivee kvaliteedi parandamiseks. Samuti on kasutatud EAS-i poolt eraldatud 2,1 miljonit krooni Abruka sadamasse jahisadama osa ehitamiseks.

2010.aastal algavad tööd Kihnu suuna sadamate rekonstrueerimiseks. Sinna on taotletud ja eraldatud EL raha 28 miljonit krooni, kusjuures omafinantseeringut ei nõuta. Samuti on taotletud ja ka eraldatud 10 690 tuhat krooni Roomassaare-Ringsu sadamate rekonstrueerimiseks ERDF-st (Eesti-Läti ühisprojekt), millele lisandub omafinantseering omavahenditest 1 690 tuhat krooni.

Raamatupidamise poolt arvete väljastamine toimub vastavalt sõlmitud lepingutele ja nõukogu poolt kinnitatud hinnakirjale. Probleeme on olnud tähtajaks tasumata arvetega. Kuigi nende maht ei ole oluliselt suurenenud, on ilmnenud sadamate mõnede klientide makseraskused ja arvete maksmisega viivitamine.

AS-i Saarte Liinid aktsiakapitali suurus seisuga 1.01.2010 on 103 650 tuhat krooni.

Eelarve täitmine

AS-i Saarte Liinid 2009.a tulude plaan täideti 102,4%-liselt (plaan 61 756 tuhat krooni, täitmine 63 215 tuhat krooni). Kulude plaan täideti 97,7%-liselt (plaan 51 739 tuhat krooni, täitmine 50 556 tuhat krooni). Kasumiplaan täideti 26,4%-liselt (plaan 10 017 tuhat krooni, täitmine 12 667 tuhat krooni).

Struktuuriüksustest töötasid kasumiga:

Struktuuriüksus Kasum (tuhat krooni) Virtsu 4 753 Kuivastu 3 341 Roomassaare 2 845 Rohuküla 1 134 Süvendus 831 Sviby 500 Triigi 343 Heltermaa 292 Sõru 249 Laaksaare 216 Piirissaare 175 Kihnu 83

Kahjumiga töötasid Ringsu (kahjum –1 478 tuhat krooni, sh amortisatsioon 2 688 tuhat krooni, tulu sihtfinantseerimiselt 1 411 tuhat krooni), Munalaiu (kahjum –171 tuhat krooni, sh amortisatsioon 539 tuhat krooni, tulu sihtfinantseerimiselt 228 tuhat krooni), Manilaiu (kahjum –87 tuhat krooni, sh amortisatsioon 552 tuhat krooni, tulu sihtfinantseerimiselt 468 tuhat krooni) ja Abruka (kahjum –74 tuhat krooni, sh amortisatsioon 68 tuhat krooni, tulu sihtfinantseerimiselt 67 tuhat krooni).

Ants Tammleht Juhatuse esimees