Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond Kaheksateistkümnes Jagamine Stipendiumid Ja Toetused 2008

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond Kaheksateistkümnes Jagamine Stipendiumid Ja Toetused 2008 SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND KAHEKSATEISTKÜMNES JAGAMINE STIPENDIUMID JA TOETUSED 2008. AASTAKS SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD Jüri Arrak, 50 000 Endel Lippmaa, 50 000 Teo Maiste, 50 000 Kalju Suur, 50 000 ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUM Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolituse toetamiseks Ameerika Ühendriikides Aro Velmet, õpinguteks Pennsylvania Ülikoolis USA-s matemaatika ja füüsika erialal 20 000 ADDA JA LEONHARD MARDNA FONDI STIPENDIUM Sisehaiguste arstide õpingute ja tegevuse toetamiseks Piia Lutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse kardiointensiivravi osakonna kardioloog-vanemarstile erialaseks täiendõppeks 15 000 ADELAIDE'I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI TOETUS Estonia teatri toetuseks Rahvusooper Estonia, Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“ salvestuskuludeks 26 179 ALEKSANDER HEINTALU JA ELO LIIVI FONDI STIPENDIUMID Eesti mittekristliku ja põlisusundile toetuva rahvakultuuri edendamiseks Terje Puistaja, uurimustööks teemal „Rahvakalendri kombestik kui sümboolse kogukonna looja“ 3 000 Minni Saapar, muistsete eestlaste pühakohtade asukohtade väljauurimiseks Pihtla vallas, asukoha kaardistamiseks ja nende kohtade pärimuste kogumiseks 4 000 ALEKSANDER RAADI FONDI STIPENDIUMID Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noorte toetamiseks haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored Riine Mägi, õpinguteks Kuressaare Ametikoolis sekretäritöö erialal 10 000 Liis Rudov, õpinguteks Tallinna Ülikoolis matemaatika erialal 6 000 Marju Viil, magistriõpinguteks Eesti Maaülikoolis aianduse erialal 5 000 ALEXANDER KOFKINI FONDI STIPENDIUMID Näitlejate ja lavastajate täiendusõppe toetamiseks välismaal Anu Lamp, tutvumiseks dramaturgide ja tõlkijate õpetamisega Inglismaal 20 000* Tiit Palu, Gruusia teatrieluga tutvumiseks 15 000* Kadi Tudre, õpinguteks Pomona Kolledžis USA-s kehamiimi erialal 11 420* ANDRES KÜNGI FONDI STIPENDIUM Iseseisvate vabakutseliste ajakirjanike toetamiseks Grete Lõbu, loominguliseks tegevuseks 31 770 ANTON AARE MÄLESTUSFONDI STIPENDIUMID Toetamaks Kolga Keskkooli lõpetajaid haridustee jätkamisel Jaanika Adamson, õpinguteks Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis ärijuhtimise erialal 2 000* Maria Kljukina, õpinguteks Tartu Ülikoolis hispaania keele ja kirjanduse erialal 4 500 Sofja Kvjatkovskaja, õpinguteks Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledžis piirivalveteenistuse erialal 4 000 Taavi Laanpere, õpinguteks Tartu Ülikoolis filosoofia erialal 1 300 Kaie Oras, õpinguteks Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis ärijuhtimise erialal 2 000 Riina Oras, õpinguteks Tallinna Ülikoolis pedagoogika erialal 3 000 Rutt Riiberg, õpinguteks Sisekaitseakadeemia Politseikolledži Politseikoolis konstaabli erialal 4 000* Rasmus Sandrak, õpinguteks Tartu Ülikoolis geograafia erialal 4 000 Mari Sass, õpinguteks Tallinna Pedagoogilises Seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal 4 500* Marek Tammets, õpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolis lavakunsti erialal 6 000 Anelle Treiberg, õpinguteks Tallinna Tehnikaülikoolis toidutehnika ja tootearenduse erialal 4 500 ANTTI PIIPPO FONDI STIPENDIUMID Eesti tehnika- ja majandusteaduste üliõpilaste ja uurijate koolituse toetamiseks Maiken Mets, magistriõpinguteks Aalborgi Ülikoolis Taanis elektroenergeetika erialal 20 000* Pilleriin Mutso, õpinguteks Johannes Gutenbergi Ülikoolis Saksamaal infotehnoloogia erialal 25 000* Riina Soggar, õpinguteks Johannes Gutenbergi Ülikoolis Saksamaal infotehnoloogia erialal 30 000* ARNO TALI FONDI STIPENDIUMID Toetamaks eelkõige maapiirkondadest pärit edukaid üliõpilasi, kellele perekonna majanduslik olukord võib saada takistuseks kõrghariduse omandamisel Erki Elli, õpinguteks Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal 15 000 Grete Münter, magistriõpinguteks Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogia erialal 5 000* Sigrid Münter, õpinguteks Tallinna Tehnikaülikoolis tööstus- ja tsiviilehituse erialal 5 000* Merike Orlo, õpinguteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õe erialal 5 000 Getter Pahka, õpinguteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal 5 000* Viive Villems, õpinguteks Tallinna Pedagoogilises Seminaris koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal 5 000* ARNOLD HUMALA FONDI STIPENDIUM Noorte matemaatikute teadustegevuse toetamiseks Kristel Mikkor, uurimustööks teemal „Banachi ruumide geomeetria“ 9 989 AUGUSTIN JA NIINA SAARE FONDI STIPENDIUMID Toetamaks vähekindlustatud andekaid noori haridustee jätkamisel, kaasa arvatud sport, muusika ja tants Kätlin Ahi, õpinguteks Tartu II Muusikakoolis kitarri erialal 2 250* Aira Koort, õpinguteks Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis audiovisuaalse meedia erialal 5 000 Ingvar-Jörgen Kurruk, õpinguteks Tartu Karlova Gümnaasiumis ja Tartu 1. Muusikakoolis saksofoni erialal 5 000* BORIS TAMME FONDI STIPENDIUM Toetamaks inseneride koolitust Marju Lember, õpinguteks Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppes transpordiehituse erialal 5 000* DOKTOR IVO RISTI FONDI STIPENDIUM Traumatoloogia-ortopeedia residentide koolituse ja täiendõppe toetamiseks Marju Kelviste, enesetäiendamiseks Tampere Ülikooli Kliiniku käe- ja mikrokirurgia osakonnas 7 500 EDMUND VALTMANI FONDI STIPENDIUM Toetamaks stipendiumiga Eesti Kunstiakadeemia üliõpilast või alla 30. aasta vanust Eesti Kunstiakadeemia vilistlast parima graafilise teose või graafilise sarja eest Britta Benno, magistriõpinguteks Eesti Kunstiakadeemias graafika erialal 45 887* EESTI FOREKSPANGA FONDI STIPENDIUM Noorte interpreetide toetamiseks Talvi Nurgamaa, magistriõpinguteks Viini Kaunite Kunstide ja Muusikaakadeemias vioola erialal 15 000 EESTI KUNSTIAKADEEMIA FONDI STIPENDIUMID Eesti kunsti- ja arhitektuurialase ülikooli tüüpi kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks Mikk Freiberg, õpinguteks Hiko Mizuno Kolledžis Tokios sepakunsti erialal 12 500 ArgoTamm, õpinguteks Utrechti Kunstikoolis Hollandis disaini erialal 12 500* 2 EESTI OLÜMPIAKOMITEE FONDI STIPENDIUMID Eesti spordi- ja olümpialiikumise toetamiseks Irina Kikkas, valmistumiseks Pekingi Olümpiamängudeks 10 000 Ants Saar, Eesti maaspordi arendamiseks ja jäädvustamiseks 15 000 EESTI TELEKOMI FONDI STIPENDIUM Maia Lilje, raamatu „Meenutades Bruno Lukki“ koostamiseks ja toimetamiseks 15 000 EESTI TUBAKA FONDI STIPENDIUM Veronika Nagel, uurimuse „Eesti kool Teise maailmasõja ajal (1939‒1945)“ koostamiseks 18 000* EESTI ÜHISPANGA FONDI TOETUS Toetamaks festivalide, kontsertide ja etenduste korraldamist maakondades Väätsa Põhikool, laste ja noorte IV pärimusmuusikafestivali „Regilaul uues kuues“ korraldamiseks 10 000 ELFRIEDE LENDERI FONDI STIPENDIUMID Toetamaks noori humanitaarainete õpetajaid, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat Karolina Antons, osalemiseks Kreekas toimuval ajaloo- ja kultuurikoolitusel „Greece: Gradle of The European Culture“ 5 000* Kadri Kont, osalemiseks Maailma Õpetajate Konverentsil Dornachis Šveitsis 8 000* Katrin Soika, välismaise ainealase kirjandusega tutvumiseks 10 000* ENE JA TÕNIS KASE FONDI STIPENDIUM Toetamaks stipendiumiga täispika mängufilmi režissööri Veiko Õunpuu, stipendium aasta parima täispika mängufilmi „Sügisball“ režissöörile 11 495 ENN SARAPI FONDI STIPENDIUMID Kutsehariduse toetamiseks Anneli Buhrot, õpinguteks Paide Kutsekeskkoolis veokorralduse erialal 4 000* Eve Kopli, õpinguteks Valgamaa Kutseõppekeskuses koka erialal 3 000 Taavi Tammekivi, õpinguteks Räpina Aianduskoolis maastikuehituse erialal 5 555 ERI KLASI FONDI STIPENDIUMID Toetamaks muusikaelu arengut Eestis Katrin Matveus, magistriõpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viiuli erialal 16 500 Taisto Noor, laulupedagoog Linda Sauli õpilaste CD plaadi koostamiseks 2 000* ERNST JA ERICA KESA FONDI TOETUSED Toetamaks ülikoole õppevahendite soetamisel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond, tehniliste vahendite soetamiseks 94 560 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, klarneti ja piccolotrompeti ostmiseks puhkpilliosakonnale 77 003* Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, digitaalklaveri HP203 ostmiseks 30 000* Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu, Eesti nüüdisheliloojate orkestriteoste partituuride ostmiseks 58 875* Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, koopiamasina ostmiseks 15 875* Tallinna Ülikooli kunstiosakond, sülearvuti ja Data-projektori ostmiseks 44 000* Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakond, metallehistöö kursuse alustamiseks vajalike seadmete ja töövahendite ostmiseks 15 000* Tartu Kõrgem Kunstikool, õppe- ja erialase kirjanduse ostmiseks 66 407* 3 ERNST KESA FONDI STIPENDIUMID Toetamaks arhitektide enesetäiendamist, arhitektuurimõtte arengut, arhitektuuri uurimist ja jäädvustamist Ellen Karu, uurimuse „Seltsimajad eesti külaarhitektuuris 19. sajandi II ja 20. sajandi I poolel“ kirjutamiseks 15 000* Mart Siilivask, raamatu „Jalutaja teejuht. Tartu“ esimese osa kirjutamiseks 15 400 Leele Välja, raamatu „Jalutaja teejuht. Pärnu“ kirjutamiseks 15 400 ESTO FONDI STIPENDIUM JA TOETUS Toetamaks eestluse püsimist ja eesti kultuuri järjekestvust Hannes Korjus, Läti eestlaste perekondade elulugude üleskirjutamiseks 6 147 Vanemuise Selts, koguteose „Riia eestlased“ juurde kuuluva kaardi ja CD koostamiseks 9 000 ESTONIA SELTSI FONDI STIPENDIUM Toetamaks noori artiste Marika Muiste, Klaudia Maldutise stipendium loominguliseks tegevuseks 15 000 FINNAIRI FONDI STIPENDIUMID Neeme Ots, õpinguteks Sibeliuse Akadeemias trompeti erialal 10 000 Tõnu Tepandi, raamatu „Alguses on sõna“ kirjutamiseks 20 000* GEORG OTSA FONDI STIPENDIUM Rauno Elp, loominguliseks tegevuseks 12 000 GUSTAV ERNESAKSA FONDI STIPENDIUMID Toetamaks koorimuusikaalast
Recommended publications
  • Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat
    Facta non solum verba EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AASTARAAMAT FAKTID JA ARVUD ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXVI (53) 2020 TALLINN 2021 Koostaja: Terje Tuisk Toimetajad: Siiri Jakobson, Jaak Järv, Tarmo Soomere (peatoimetaja) Aastaraamatu valmistasid ette: Silja Kala, Margit Lehis, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk, Piret Suurväli Küljendaja: Erje Hakman Fotode autorid: Annika Haas (lk 13, 14, 16, 17), Reti Kokk (21, 43, 89, 92, 94, 97, 99), Maris Krünvald (43–45), Jaan Künnap (88), Kaja Laane (44), Peeter Langovits (85), Marko Söönurm (43), Linda Tammisto (91), Andres Tennus, Tartu ülikool (44, 95), Albert Truuväärt, Riigikantselei (44). Ülejäänud fotod on pärit akadeemia arhiivist. Koostajad tänavad: Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Mai Beilmann, Martin Eessalu, Rainis Haller, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jaak Järv, Erkki Karo, Marko Kass, Marco Kirm, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Tiina Laansalu, Valter Lang, Margus Lopp, Tiit Lukk, Piret Lukkanen, Märt ­Läänemets, Killu Mei, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Urmas Nõmmik, Taavi Pae, Hannes Palang, Jüri Plado, Katre Pärn, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Tarmo Soomere, Antti Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Neeme Tõnisson, Marja Unt, Rein Vaikmäe, Eero Vasar, Andre Veskioja, Piret Villo. ISSN 1406-149x (trükiväljaanne) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-1628 (võrguväljaanne) SISUKORD SAATEKS ..............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tallinna Kunstihoone Vello Vinn
    18.10.—15.12.2019 VELLO VINN ∞ & ВЕЛЛО ВИНН VELLO VINN on sündinud 4. oktoobril 1939 Saaremaal, KÜMME VASTUST ringikujuline liikumine, kus ometigi mitte kunagi mitte elab ja töötab Tallinnas. Alates Eesti Riikliku Kunstiinstituudi KÜMNELE KÜSIMUSELE midagi päris samamoodi ei kordu. (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) lõpetamisest 1968. aastal pälvis ta kiiresti tähelepanu graafikakunsti Varasematel aegadel oli tõesti raskusi minu kunsti näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üks läbivaid 1. Millal ja kuidas sai sinust kunstnik? mõistmisega. Tänapäeval on aga jõutud arusaamiseni, et liine kunstniku popilik-sürreaalses fantaasiaküllases ka nii võib kunsti teha. estampgraafikas on keskkonnateema, täpsemalt inimese Saaremaal lapsena koolis käies meeldis mulle joonistus- ja keskkonna omavaheline suhe. Tema loomingut on tundides joonistada, samuti joonistasin kodus. Keskkoolis eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel triennaalidel ja joonistasin ja joonestasin edasi: kodutööna kaunistasin 9. Kas sinu kunsti on piisavalt tunnustatud? Nõukogude biennaalidel (9. Ljubljana graafikabiennaal, ostupreemia, vabatahtlikult geograafia ning botaanika õppevihikuid ajal ei olnud sa sotsialistlikku realismi viljelev nomen- 1971; 36. rahvusvahelise Veneetsia kunstibiennaali tuši või värvipliiatsitega. Tartu ülikoolis inglise filoloogiat klatuurikunstnik, kuid said siiski vabakutselisena satelliitnäitus “Tänapäeva graafika”, 1972) ning muudel isik- ja rühmanäitustel. Tema teoseid leidub mitmes õppides võtsin osa ka sealse kunstikabineti tööst. Aastast oma kunsti luua ja näitusi teha. Iseseisvuse taastanud olulises muuseumikollektsioonis: Eesti Kunstimuuseum 1963 kuni 1968 õppisin Tallinnas toonases kunstiinstituudis Eestis pälvisid aga alles 2015. aastal Kristjan Raua Tallinnas, riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Ludwig-Forum klaasikunsti, lisaks tegelesin graafikaga. Raske on täpselt nimelise preemia, kuigi oleksid võinud selle tunnustuse für Internationale Kunst Aachenis, Norton ja Nancy öelda, aga arvata võib, et kunstnikuks sain juba enne minu meelest saada juba 1973.
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Estonian Art the Photography Issue
    9 771406 354004 2 Aap Tepper Estonian Art The Forgotten Garden The Photography Issue 12 Anneli Porri Garden Exile. A Study of the Sense of Nature PHOTOGRAPHY IS ENIGMATIC. The first photographs ever developed seemed like pure magic, causing bewilderment and in some cases even 20 suspicion for their intricate relation to reality and time. Since then, photography Piret Karro has taken many forms, and not only has it become one of the most popular art The “Photographic” as Lingua Franca mediums, but it has also found its way into almost every corner of our daily lives. We depend on photography as a medium of memory and also use it as a tool for constructing our (social) identity. 28 Paulius Petraitis PHOTOGRAPHY IS EVERYWHERE. This issue of Estonian Art analyses the current state of photographic art, and with that photography’s role in Everything is Photographic – contemporary visual culture in general, involving discussions on experimental Discussing the Complexities films and books. According to some, we live in the post-photography era in which everything is photographic and photography as a distinct discipline no longer of Tallinn Photomonth with Laura Toots exists. Yet, at the same time, there are still very strong and powerful classical photography movements. This issue, which focuses on photography in Estonia, and Kadri Laas aims to highlight these different views on the current state of photography by looking at the Tallinn Photomonth contemporary art biennial and the recently 36 established world-renowned Fotografiska museum in Tallinn, among others. Paul Kuimet PHOTOGRAPHY IS THERAPEUTIC. This issue will also examine the role A Space for Experimental Film of photographic art as a means of therapy.
    [Show full text]
  • Estonian Approaches to Culture Theory Approaches to Culture Theory Series Volume 4
    Estonian Approaches to Culture Theory Approaches to Culture Theory Series Volume 4 Series editors Kalevi Kull (Tartu, Estonia) Valter Lang (Tartu, Estonia) Tiina Peil (Tallinn, Estonia) Editorial board Eileen Barker (London, United Kingdom) Regina Bendix (Göttingen, Germany) Anu-Mai Kõll (Södertörn, Sweden) Tom Moring (Helsinki, Finland) Roland Posner (Berlin, Germany) Marek Tamm (Tallinn, Estonia) Peeter Torop (Tartu, Estonia) Aims & scope The Approaches to Culture Theory book series focuses on various aspects of analysis, modelling, and theoretical understanding of culture. Culture theory as a set of complementary theories is seen to include and combine the approaches of different sciences, among them semiotics of culture, archaeology, environmental history, ethnology, cultural ecology, cultural and social anthropology, human geography, sociology and the psychology of culture, folklore, media and com- munication studies. Estonian Approaches to Culture Theory Edited by Valter Lang & Kalevi Kull This volume has been financed by the Centre of Excellence in Cultural Theory (CECT, European Regional Development Fund) and is related to research pro- jects IUT20-7 and IUT2-44 (Estonian Research Council). Managing editors: Anu Kannike, Monika Tasa Language editor: Daniel Edward Allen Design and layout: Roosmarii Kurvits Cover layout: Kalle Paalits Prepress editing of art reproductions: Marje Eelma Copyright: University of Tartu, authors, 2014 Artwork used in cover design: Leonhard Lapin “Kosmiline masin” (“Cosmic Machine”) 1975. Oil, canvas. 100 x 90 cm. Artworks used in the cover design and at the beginning of each article: the col- lection of the Art Museum of Estonia, reprinted with permission. The publisher has made all possible efforts to find the copyright holders. In case of copyright questions, please contact the managing editor.
    [Show full text]
  • Sika Francis Goya Kitarri- Töötluses
    Kontsert 5 Solarise avab Valgre muu- Puhkepäev sika Francis Goya kitarri- töötluses. | Nädalalõpulisa | 2.–4. oktoober 2009 | nr 38 (538) | Hooaja avakontserdid2009 - 2010 H.I. Biberi “Roosikrantsisonaadid” - barokiaja müstika ja virtuoossuse tulevärk. ANN WALLSTRÖM barokkviiul, Rootsi Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel 10. oktoober 2009 kell 18 11. oktoober 2009 kell 18 Tõstamaa mõis, Pärnumaa Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6 Mõlemas kaunis kontserdipaigas ootab tund enne kontserte ja vaheajal ka hubane salongikohvik. piret mikk / inox dm mikk / inox piret Info: www.corelli.ee Äripäeva nädalalõpulisa 2. oktoober 2009 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] SÜNDMUS2 Vene teatri paremik taas Eestis Signe Sillasoo [email protected] Järgmisel nädalal peab au- väärset viiendat sünnipäe- va aasta üks olulisem teat- risündmus – eesti ja vene publikut ühendav festival Kuldne Mask Eestis. 2005. aasta sügise lahuta- matuks osaks saanud teatri- festival Kuldne Mask Eestis ei jää kitsaste aegade kiuste toi- mumata ka tänavu. Vene teat- ri nelja kõrgelt hinnatud eten- dust saab nautida Tallinnas ja Jõhvis 6.–13. oktoobrini. Ettevõtmise eestvedaja Svet- lana Jantseki sõnul keskendub selleaastane festival draama- teatri žanrite ja vormide mit- mekesisusele ning rahvuslike FOOKUSES koolkondade ja mentaliteeti- de ühendamisele. Teatrifestival Ja seda kõike nelja suure- Kuldne Mask 2009 pärase lavastaja – grusiin- lase Temur Tšheidze, lätla- Lavastused, seminarid, se Alvis Hermanise, inglase meistriklassid, loengud Donnellani ja peterburglase 6.–13. oktoober Lev Erenburgi töö kaudu. Tallinnas ja Jõhvis Piletid: 100–750 krooni Programmis kaasaegse www.goldenmask.ee teatri parimad esindajad Mainitute puhul on tegemist TASUB TEADA Venemaa festivalil Kuldne Mask nominentideks või lau- Kuldne Mask on Moskvas reaatideks nimetatud viimas- toimuv teatrifestival, kus näi- te hooaegade parimate lavas- datakse igal kevadel Vene- tustega, mis annavad väga häs- maa parimaid lavastusi.
    [Show full text]
  • CV Edgar Tedresaar Valik
    Curriculum Vitae Nimi Edgar Tedresaar Sünniaeg 27.01.1984 Aadress Jaama 189-13, 50705 Tartu, Eesti E-mail / GSM [email protected] / +372 5044702 Kodulehekülg edgartedresaar.wordpress.com Portfoolio issuu.com/tedresaar/docs/portfolio HARIDUS 2011-2014 Tartu Ülikool, maalikunst MA Magistritöö teema „21Naist, kellega ma pole maganud“ 2005-2010 Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK), maalikunst Diplomitöö teema „Inimese armastus Masinate vastu“ 2009 Austria, Kunstuniversität Linz, vahetusüliõpilane maalikunsti erialal KUULUMINE ORGANISATSIOONIDESSE 2017 Tartu Kunstnike Liidu liige 2016 Eesti Kunstnike Liidu liige 2016 Eesti Maalikunstnike Liidu liige TÖÖKOGEMUS 2017 Piiritus OÜ 2015-2017 Risoom OÜ 2014 vabakutseline maalikunstnik LOOMINGULINE TEGEVUS Isiknäitused 2019 Must Kuld, Edgar Tedresaar & Sten Saarits, kuraator Siim Preiman / Tallinna Linnagalerii 2016 Teekond Vabadusse / Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii 2015 Meditatiivsed Maastikud / Vana-Võromaa kultuurikoda 2015 Õnnelik Ruum, Edgar Tedresaar & Matthias Sildnik / Y-galerii, Tartu 2014 Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar / Tartu Kunstimuuseum 2014 Naised, kellega ma pole maganud / Backbone kunstigalerii, Tartu 2014 TIIU LIND 2, TEDRESAAR/TOLSTING/SILDNIK/ELKEN (KURAATOR) / Vaal galerii, Tallinn 2013 TIIU LIND, TEDRESAAR/TOLSTING/SILDNIK/ELKEN (KURAATOR) / Y-galerii, Tartu 2011 Pingviin All Paremas Nurgas / Loov galerii, Tartu 2009 Süsteem Balalaika / Loov galerii, Tartu Grupinäitused 2010 - 2020 Aastalõpu näitus / Tartu Kunstimaja 2018 - 2019 Aparaaditehase aastanäitus 2019 / Aparaaditehas, Tartu 2019 EKL 19. Aastanäitus / Kevadnäitus / Tallinna Kunstihoone 2019 VAADE / VIEW / galerii NOORUS, Tartu 2019 Mehed ja Lilled / Promenaadiviis, Tartu 2019 EESTI PARIMAD NOORED KUNSTNIKUD / Pärnu Linnagalerii 2017 "JUST NÜÜD!/RIGHT NOW!" / Pärnu Uue Kunsti Muuseum 2017 EKL 17. Aastanäitus / Kevadnäitus / Tallinna Kunstihoone 2016 LABÜRINT – 15. Pärnu Kunstisuvi / Pärnu Linnagalerii 2016 Meri, Eesti Maalikunstnike Liidu ühisnäitus / Viinistu Kunstimuuseum 2016 EKL 16.
    [Show full text]
  • Kaheksakümnendad Lk1-464 2.Indd
    KADUNUD KAHEKSA- KUMNENDAD sissejuhatus Sirje Helme. Miks kaheksakümnendad? Miks kadunud? 5 kunst | kunstiterminoloogia Ants Juske. Nõukogude postmodernism 12 Johannes Saar. Võistlevad maastikud: kunstipanoraamide ja kontekstide vaheldumine 1980. aastate kunstitekstides 22 Heie Treier. Ülev ja kitš 36 maal | graafika | plakatikunst Eero Epner. Iluaias kõnnib nägus neid, võlub austajate südameid 46 Kädi Talvoja. Tartu slaidimaal: grotesk – mäng või taktika? 63 Anu Allas. Kohatu kangelane: Kalevipoeg 1980. aastate eesti maalis 72 Vappu Thurlow. Lõvi seljas tulevikku 80 Jüri Hain. Plakatikunsti “kuldsed kaheksakümnendad” 99 skulptuur | tarbekunst | kujunduskunst Juta Kivimäe. Laguuniskulptuur: kriitiline pop, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism 1980. aastate eesti skulptuuris 122 Inge Teder. Tarbekunst kaheksakümendatel 134 Krista Kodres. Me võime, aga me ei saa: eesti kujunduskunst ja disain 1980. aastail 143 personaalsed perspektiivid Raoul Kurvitz. Leegiheide: eesti performance kaheksakümnendatel 158 Peeter Laurits. Kaheksakümnendate eesti fotost 164 uus meedia Tuuli Lepik. Eesti arvutikunsti teke 173 kronoloogia 199 KUMNENDAD KAHEKSA- KADUNUD 1980. aastateeestikunstis teemadjatähendused Probleemid, kronoloogia uus meedia personaalsed skulptuur maal kunst sissejuhatus perspektiivid tarbekunst graafi ka kunstiterminoloogia kujunduskunst plakatikunst Koostaja Sirje Helme Toimetaja Andreas Trossek, kaastoimetaja Johannes Saar Eestikeelse teksti korrektorid Tiina Hallik, Daila Aas Eesti-inglise tõlkijad Katrin Kivimaa, Epp Aareleid-Koop,
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2010 XVI (43)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVI (43) 2010 TALLINN 2011 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, the Board, Divisions, Councils and Committees . 21 Academy Events . 38 Popularisation of Science . 46 Academy Medals, Awards . 50 Publications of the Academy . 53 International Scientific Relations. 54 National Awards to Members of the Academy . 60 Anniversaries . 61 Members of the Academy. 76 Estonian Academy Publishers . 87 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 91 Financial Activities. 96 Associated Institutions . 99 Associated Organisations . 127 In memoriam . 162 Remembrance . 166 Appendix 1 Statutes of the Estonian Academy of Sciences . 171 Appendix 2 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 185 Appendix 3 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 187 Directory . 188 3 FOREWORD Composition of the Academy was rejuvenated this year by an influx of younger members –nine new Members of Academy were elected pur- suant to the new Academy Act. A downturn to negative of the trend for growth of the average age of Members of Academy prevailing over years enables making optimistic plans to enhance the impact of Aca- demy on the development strategy of the state of Estonia. In the mean- time the somewhat overdone state bureaucracy has found a formulation, by which to divest the Academy of its influence on development of Estonian research, based on the fact that the Academy is not an eva- luated research and development institution.
    [Show full text]