Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat

Facta non solum verba

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AASTARAAMAT

FAKTID JA ARVUD ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE

XXVI (53)

2020

TALLINN 2021 Koostaja: Terje Tuisk

Toimetajad: Siiri Jakobson, Jaak Järv, Tarmo Soomere (peatoimetaja)

Aastaraamatu valmistasid ette: Silja Kala, Margit Lehis, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk, Piret Suurväli

Küljendaja: Erje Hakman

Fotode autorid: Annika Haas (lk 13, 14, 16, 17), Reti Kokk (21, 43, 89, 92, 94, 97, 99), Maris Krünvald (43–45), Jaan Künnap (88), Kaja Laane (44), Peeter Langovits (85), Marko Söönurm (43), Linda Tammisto (91), Andres Tennus, Tartu ülikool (44, 95), Albert Truuväärt, Riigikantselei (44). Ülejäänud fotod on pärit akadeemia arhiivist.

Koostajad tänavad: Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Mai Beilmann, Martin Eessalu, Rainis Haller, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jaak Järv, Erkki Karo, Marko Kass, Marco Kirm, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Tiina Laansalu, Valter Lang, Margus Lopp, Tiit Lukk, Piret Lukkanen, Märt Läänemets, Killu Mei, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Urmas Nõmmik, Taavi Pae, Hannes Palang, Jüri Plado, Katre Pärn, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Tarmo Soomere, Antti Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Neeme Tõnisson, Marja Unt, Rein Vaikmäe, Eero Vasar, Andre Veskioja, Piret Villo.

ISSN 1406-149x (trükiväljaanne) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-1628 (võrguväljaanne) SISUKORD

SAATEKS...... 5 KROONIKA 2020...... 6 AKADEEMIA JA AKADEEMIKUTE TEGEVUS...... 12 Riigi teaduspreemiad...... 12 Eesti teaduste akadeemia teekaart...... 19 Liikmeskond...... 21 Personaalia...... 24 Üldkogud...... 29 AKADEEMIA JUURES TEGUTSEVAD EKSPERTKOGUD...... 36 TUNNUSTUSED AKADEEMIKUTELE JA AKADEEMIALT...... 43 AKADEEMIA VÄLJAANDED...... 47 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ...... 48 TEADUSTE AKADEEMIA KIRJASTUS...... 51 UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS...... 53 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ASUTUSTE TEGEVUS...... 58 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS...... 65 ARVAMUSI AKADEEMIKUTELT...... 83 JUUBELID...... 85 IN MEMORIAM...... 95 Akadeemik Ilmar Koppel...... 95 Akadeemik Valdek Kulbach...... 97 Akadeemik Enn Tõugu...... 99 Akadeemik Tšeslav Luštšik...... 101 FINANTSTEGEVUS...... 103 INIMESED JA KONTAKTID...... 104

SAATEKS

Nii mõneski Austraaliast tulnud kirjas on kuupäeva ja anda. Pole mingit põhjust arvata, et muul ajal või mõne aastaarvu 2020 järel koma ja sõnad „aasta, mida polnud“. muu probleemi käsitlemisel me seda ei suudaks. Eesti ja eriti teadusmaastiku kohta nii öelda ei saa. Suvine erakorraline üldkogu tegi minimaalselt Vähemalt kolm protsessi läheb sellest aastast ajalukku. vajaliku hulga muutusi, mis võimaldavad akadeemial saja Esiteks, riigijuhid ei ole enam kaugeltki meie riigi kõige protsendiliselt toimida elektrooniliste vahendite kaudu. mõjukamad inimesed. Teiseks, tegelikkuseks sai teaduse Akadeemia mõte on koos toimida, saavutada seda, et finantseerimise kokkulepe protsentides 1% tasemel tervikuna oleksime palju rohkem kui liidetavate lihtne sisemajanduse kogutoodangust. Kolmandaks, COVID- summa. Akadeemia mõte ei ole kodus istudes üldkogu 19 pandeemia tõi ühiskonna teadvusse selle, kui olulised pidada. Aga vahel võib olla vaja rakendada seda lubavat on teadus ja teaduspõhisus. Mis realiseerus muu hulgas reeglit. Detsembri üldkogu toimuski põhiosas elektroo- ka selle kaudu, et teadlaste osa Eesti iseseisvumise taas niliste kanalite kaudu, seejuures hääletused täielikult tamises ja hoidmises sai riikliku tunnustuskivi. elektroonilistelt. Tulemusena on meil kolm suurepärast See kolmas joon tegi korrektiive pea kõigisse uut akadeemikut. akadeemia ja meiega assotsieerunud asutuste ja seltside Ürituste kolimine virtuaalruumi ja reisidest loobu plaanidesse. Suur osa tegemistest kolis internetti. Mõni mine jättis aega muude oluliste asjade jaoks. Hübriid oluline üritus jäi üldse ära. Akadeemia korraline kevadine üritusena korraldatud Endel Lippmaa mälestusloeng üldkogu istung tuli asendada elektroonilise küsitlusega Taani diplomaatia suurkujult ja suurelt Eesti sõbralt neis aspektides, mida seadus kohustab kõigi akadeemikute Uffe Ellemann-Jensenilt jõudis vabariigi presidendi arvamusavalduse kaudu lahendama. Need olid suhteliselt aastapäevakõnesse. Akadeemia koduleht sai uue kuue. lihtsad: eelmise aasta aruande kinnitamine, selle aasta Sisu on rohkem ja võimalused hoopis teised. Meie ajastu eelarve kinnitamine ja akadeemikutasude otsustamine. on elektrooniliste dokumentide ajastu. Elektrooniline Akadeemia juhtimisskeem (vt lähemalt lk 19–20) on dokumendihaldussüsteem on asendamas senist enamasti mõneti ebatavaline. Mõned otsused käsib seadus vastu paberile kantud informatsiooni voogu. Nüüd saab kiiresti võtta üldkogul. Eelmises lõigus nimetatud asju lubas ja lihtsalt vajalikult infole ligi. Ühises inforuumis olemine põhikiri teha elektrooniliselt korraldatud küsitluste kaudu, ennetab tavaliselt juba eos nii mõnegi vaidluse ja laseb aga mitmeid strateegilisi otsuseid mitte. Selliste hulka kontsentreeruda olulistele küsimustele. kuulus akadeemikute valimine, juhatuse liikmete Kroonviiruse kriisist hoolimata ja osalt kriisist tõu- tagasikutsumine ning akadeemia põhikirja ja struktuuri gatuna läheb elu edasi. Nagu on kirjutanud Charles de ning nendes tehtavate muudatuste kinnitamine. Neid tuli Lint: „Maailm on nii nagu alati. Me näeme seda lihtsalt kuni 2020. a suveni teha eranditult akadeemikute isiklikul teistmoodi.“ Üks kõige olulisemaid protsesse on suvel kohalolekul. 2020 käivitunud uue teadus- ja arendustegevuse korralduse Kuni meil polnud koroonaviirust, oli mureks peamiselt seaduse koostamine. Selle seaduse järgi hakkame järgmised see, kas kolleegide töö ja reisid võimaldavad leida aega paarkümmend aastat elama. Kuus meie kolleegi ja üks kogunemiseks. Kevadel tuli aga arvestada võimalusega, noorte teaduste akadeemia liige osalevad selle protsessi et mõnenädalase või isegi mõnepäevase etteteatamisega tarvis kokku kutsutud töörühmades. võib üldkogu füüsilise istungi korraldamine muutuda Ühtegi lahingut ei võida kindralid ja ohvitserid. võimatuks või on seotud ebamõistlike riskidega. Isegi Mistahes institutsioon või selle juhid saavad vaid siis olla kui oleme olemuslikult konservatiivsed, peame suutma edukad, kui neil on võimekas ja professionaalne tugi. Seda institutsioonina reageerida muutuvale elukorraldusele. on akadeemiale pakkunud kantselei. Riigil on aga sageli tarvis operatiivset nõu. Hilistalvise ja kevadise kroonviiruse kriisi ajal suutsime mõne päeva Tarmo Soomere ja vahel loetud tundidega strateegilise väärtusega sisendit 25.02.2021

5 KROONIKA 2020

6. jaanuaril arutlesid akadeemik Maarja Kruusmaa ja 18. veebruaril toimunud akadeemia juhatuse koosolekul president Tarmo Soomere Santiagos koostöövõimaluste peeti mõistlikuks moodustada akadeemia uue arengu- üle Tšiili teaduste akadeemia presidendi prof Maria kava koostamiseks komisjon akadeemik Jaak Järve Cecilia Hidalgo ja mereteadlasest akadeemia liikme juhtimisel. Otsustati akadeemia presidendi asendamine Osvaldo Ulloaga. juhuks, kui president Tarmo Soomerel ei ole võimalik 17. jaanuaril esines akadeemik Jaak Aaviksoo Poska presidendi ülesandeid täita. Presidendi asendajaks määrati akadeemias aasta avaloenguga teemal „Teadus ja täna- asepresident Mart Kalm, tema puudumisel asepresident päeva maailm“. Arvi Freiberg ning tema puudumisel vanim osakonna 17. jaanuaril esitleti akadeemias kogumikku „Applied juhatajatest. Otsustati korraldada akadeemikute valimised Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, nii 2020. kui ka 2021. aastal ja valida mõlemal aastal kolm and Mathematical Methods and Complexity“. Toimetajad uut akadeemikut, sealhulgas üks väljapaistev loomeisik. ja koostajad on president Tarmo Soomere ja Tallinna 19. veebruaril asetas akadeemik Toomas Asser tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur akadeemia esimese presidendi Karl Schlossmanni Arkadi Berezovski. Raamat on pühendatud akadeemik 135. sünniaastapäeval lilled tema mälestustahvli juurde Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale. Pikknurmel Jõgevamaal. 21. jaanuaril kohtus president Tarmo Soomere 23. veebruaril anti teaduste akadeemia saalis üle akadeemias Viimsi kooli gümnasistidega. teadus-, kultuuri-, spordipreemiad ning F. J. Wiedemanni 24. jaanuaril toimunud bioloogia, geoloogia ja kee- auhind (vt lk 12–18, vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 90−101). mia osakonnakogul arutleti mõtte üle luua UNESCO 24.–25. veebruaril osales asepresident Arvi Freiberg maailmapärandi nimistusse kuuluva Struve kaare selts, Läänemere piirkonna teaduste akadeemiate koostöö mille üheks eesmärgiks oleks teadlaste ja kultuuriinimeste konverentsil „Innovatsioon − 21. sajandi liikumapanev ühendamine. jõud“ Riias, kus allkirjastati piirkonna teaduste aka 31. jaanuaril toimunud akadeemia juhatuse koosolekul deemiate juhtide koostatud Riia deklaratsioon. See kinnitati Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse direkto- näeb ette teaduste akadeemiate ja regiooni juhtivate riks järgmiseks perioodiks akadeemik Jaan Undusk, ülikoolide vahelise koostöö tihendamist teadusprojektide otsustati eraldada lisaraha Eesti toksikoloogia seltsile realiseerimisel, samuti ühtse Läänemere teaduse inno teaduskonverentsi korraldamiseks ja emakeele seltsile vatsiooniplatvormi loomise. 100. aastapäeva trükiste väljaandmiseks ning kinnitati 25. veebruaril inaugureeriti president Tarmo Soomere akadeemia tegevuskava 2020. aastaks. Leedu teaduste akadeemia välisliikmeks. 5. veebruaril külastas akadeemiat Hispaania suursaadik 12. märtsil otsustas humanitaar- ja sotsiaalteaduste Eestis Teresa Orjales Vidal. osakonnakogu teha juhatusele ettepanek kuulutada välja 7. veebruaril esitleti akadeemia saalis ajakirja Acta akadeemiku valimine teatrikunsti erialal. Historica Tallinnensia 25. numbrit, avaldati tänu ajakirja 19. märtsil kutsusid ajaleht Postimees ja teaduste pikaaegsele peatoimetajale Maie Pihlamägile ning esit- akadeemia kokku teadusnõukogu, et arutada, kuidas leti uut toimetust: Tallinna ülikooli kultuuriajaloo pro- areneva pandeemia kahjud minimaalsed hoida (vt ka fessor Marek Tamm (peatoimetaja), poliitilise filosoofia „Sõnas ja pildis“ lk 4−11). professor Liisi Keedus, ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo 23. märtsil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu keskuse vanemteadurid Anu Mänd ja Maie Pihlamägi II koosoleku kajastuse peateema: ilma võõrtööjõuta tabab ning baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor põllumajandust tõsine löök. Ulrike Plath. 24. märtsil toimus akadeemia juhatuse istung küsitluse 12. veebruaril osales president Tarmo Soomere korras. Otsustati aktsepteerida akadeemia presidendi otsus Läänemere mereteaduse ja klimatoloogia initsiatiivi korralist üldkogu istungit 22. aprillil seoses eriolukorraga Baltic Earth juhtkomitee (Science Steering Committee) mitte kokku kutsuda ja esitada üldkogule kinnitamiseks 14. koosolekul Norrköpingis (Rootsi). küsitluse korras akadeemia 2019. a eelarve täitmine ja

6 2020. aasta eelarve. Kinnitati uus L’Oréal-UNESCO 4.−5. mail osales president Tarmo Soomere Euroopa stipendiumide hindamiskomisjon, mille esimeheks teaduste akadeemiate teadusnõukoja (European on akadeemik Jaan Aarik. Moodustati akadeemia uue Academies’ Science Advisory Council, EASAC) kesk- arengukava koostamiseks komisjon koosseisus Jaak Järv, konnapaneeli virtuaalsel istungil. Kõne all oli värskelt Marco Kirm, Tiina Randma-Liiv ja Andres Öpik. ilmunud visioonidokument „Packaging plastics in the 25. märtsil toimus Postimehe ja akadeemia teadus- circular economy“. nõukogu III koosolek. 6. mail oli Postimehe ja teaduste akadeemia teadus- 30. märtsil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu nõukogu XV koosoleku kajastuse peateema: Võime lasta IV koosoleku kajastuse peateema: Saaremaast võiks saada end lõdvemaks, ent lõdvaks ei tohi lasta. meie Island. 11. mail oli Postimehe ja akadeemikute teadusnõu- 1. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu kogu XVI koosoleku kajastuse peateema: Eesti idufirmad V koosoleku kajastuse peateema: Andmetega viivitamine võivad lasta kriisi raisku. on mäng inimeludega. 11. mail otsustas astronoomia ja füüsika osakonnakogu 6. aprill oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu VI teha juhatusele ettepanek kuulutada välja akadeemiku koosoleku kajastuse peateema: Ida-Virumaa võib osutuda valimine matemaatika ja matemaatilise statistika eri- järgmiseks Saaremaaks. alal. Laiemas plaanis peeti vajalikuks tugevdada nii 8. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu astronoomia, füüsika kui ka matemaatika esindatust VII koosoleku kajastuse peateema: Abipakettidega ei tohi akadeemias, kuid leiti, et mõttekas on seda protsessi jätkusuutmatuid firmasid elus hoida. alustada matemaatikast. 9. aprill andis akadeemia auhinnakomisjon peasekretär 13. mail oli Postimehe ja akadeemikute teadusnõukogu Jaak Järve juhtimisel välja õpilaste teadustööde riikliku XVII koosoleku kajastuse peateema: Kriisi ajal on hakatud konkursi eriauhinnad (vt lähemalt lk 48 ja „Sõnas ja avaldama küsitavat teadust. pildis“ lk 85). 18. mail esines Poska akadeemias akadeemik Urmas 13. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu Varblane loenguga „COVID-19 ja majandus“. VIII koosoleku kajastuse peateema: Masu aja kärped 18. mail oli Postimehe ja akadeemikute teadusnõukogu maksavad praegu kätte. XVIII koosoleku kajastuse peateema: Tuleb ära kasutada 15. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu akent elutähtsate süsteemide muutmiseks, uue tähelepanu IX koosoleku kajastuse peateema: Suremuse langust ei all on Eesti energiajulgeolek. pea ära ootama. 19. mail toimus akadeemia juhatuse koosolek Zoomi 20. aprillil kogunes Postimehe ja akadeemia teadus- keskkonnas. Otsustati korraldada 2020. aastal aka nõukogu kümnendat korda. deemikute valimised ja paluda formuleerida järgmiseks 22. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu istungiks vakantside nimetused: üks vakants astronoomia XI koosoleku kajastuse peateema: Väljumisstrateegiaks ja füüsika osakonnas, üks vakants bioloogia, geoloogia on vaja andmeid, andmeid, andmeid. ja keemia osakonnas ning üks väljapaistva loomeisiku 22. aprilliks planeeritud akadeemia üldkogu lükati vakants humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonnas. eriolukorra tõttu edasi. Akadeemia seaduse kohaselt pidi Määrati akadeemiaga assotsieerunud seltside baasrahas- üldkogu võtma seisukoha akadeemia aastaaruande ja tus 2020. aastaks ning eraldati lisaraha akadeemilisele eelarve täitmise kohta, võtma vastu eelarve ja finants- põllumajanduse seltsile ja Eesti looduseuurijate seltsile. plaani ning kehtestama akadeemikutasu maksmise korra. Akadeemia medaliga otsustati tunnustada Tartu ülikooli Sellest tulenevalt kutsus president kokku erakorralise professorit Maaja Vadit ja Paul Ariste nimelise medaliga üldkogu küsitluse korras 16.−22. aprillil. Võeti vastu Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessorit Jaak Kangilaskit. üldkogu otsused: „Akadeemia 2019. a tegevusaruanne“, 20. mail osales president Tarmo Soomere Euroopa „Akadeemia 2019. a eelarve täitmisest ja 2020. a eelarve“ teadusruumi (European Research Area, ERA) tuleviku ning „Akadeemikutasude suuruse määramine perioodiks veebipõhisel arutelul. 01.05.2020−30.04.2021“. 22. mail esines Poska akadeemias president 27. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu Tarmo Soomere paarisloenguga „Teaduste akadeemia XII koosoleku kajastuse peateema: Viiruse kroonilised mõte: faktid, mitte paljad sõnad“ ja „Eesti kliimamuu- mõjud tuleb ka arvesse võtta. tuste keerises“. 29. aprillil oli Postimehe ja akadeemia teadusnõu- 25. mail kogunes viimast (XIX) korda Postimehe ja kogu XIII koosoleku kajastuse peateema: Koroonakriis teaduste akadeemia teadusnõukogu. Formuleeriti pan on paljastanud teadusrahastuse nõrkuse. deemiast väljumise visiooni peamine sõnum: eesmärgiks 4. mail oli Postimehe ja akadeemia teadusnõukogu on puhas energia ja väiksem tarbimine. XIV koosoleku kajastuse peateema: Kui riik sellest kriisist ei õpi, ei ole ta selleks võimelinegi.

7 27.−28. mail osales president Tarmo Soomere Euroopa ettepaneku formuleerida akadeemia soovitused teadus- ja merekomitee virtuaalsel plenaaristungil. arenduskorralduse seaduse korralduse muutmiseks, 29. mail esindas peasekretär Jaak Järv Eesti teaduste nimetas akadeemia esindajateks üliõpilaste teadustööde akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja riikliku konkursi hindamiskomisjonis Marco Kirmi ja nõukogu (EASAC Council) veebipõhisel koosolekul. Lauri Mälksoo, nimetas akadeemia esindajana arenguseire Kõne all oli akadeemiate tegevus kroonviiruse ajal (vt akad nõukotta president Tarmo Soomere ning otsustas autasus- Järve ettekande slaidi siin), EASACi raportite levitamine, tada Karl Schlossmanni nimelise medaliga professor Irja riigi nõustamine ja ühiskonna toetamine teaduspõhise info Lutsarit. kättesaadavaks ning arusaadavaks muutmise kaudu. 17. juunil toimus Euroopa teaduste akadeemiate 1. juunil otsustas juhatus nimetada akadee- teadusnõukoja (EASAC) erakorraline veebikoosolek, mia esindajana teaduspoliitika komisjoni liikmeks kus tehti kokkuvõte Euroopa akadeemiate kogemustest Ülo Niinemetsa. ja koroonakriisi aegsetest õppetundidest, mis aitaksid 2. juunil valiti Tartu ülikooli rektor akadeemik edaspidi akadeemiatel efektiivsemalt keerulistes olu- Toomas Asser Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The des toimida ning oma riigile nõu anda. Eesti teaduste Guild (Guild of European Research Intensive Universities) akadeemia sisendina esitleti EASACi kanalite kaudu muu juhatusse. hulgas ka teaduste akadeemia ingliskeelset visiooni kriisist 3. juunil osales president Tarmo Soomere häälte väljumiseks „Recovery from the COVID-19 crisis. Vision lugemiskomisjoni liikmena Euroopa teaduste akadeemiate of the Estonian Academy of Sciences“. föderatsiooni (European Federation of National Academies 18. juunil avati Tallinna tehnikaülikoolis akadeemik of Sciences and Humanities All European Academies, Boris Tamme 90. sünniaastapäeva auks mälestusnäitus. ALLEA) veebipõhiselt korraldatud peaassambleel. 24. juunil osales president Tarmo Soomere Eesti ALLEA täisliikmeteks valiti mõne aasta eest loodud esindajana Euroopa riikide valitsuste nimetatud teadus- Küprose teaduste ja kunstide akadeemia ning Saksamaa nõustajate võrgustiku – Euroopa riikide peateadurite teaduste akadeemia Leopoldina juures töötav noortekogu foorumi (European Science Advisors Forum, ESAF) Die Junge Akademie. aastakoosolekul, kus võttis ametlikult üle ESAFi eesistuja 3. juunil otsustas bioloogia, geoloogia ja keemia kohustused. osakonnakogu teha juhatusele ettepanek kuulutada välja 1. juulil algas akadeemia presidendil Tarmo Soomerel akadeemiku valimine metsanduse erialal ning autasus- Euroopa riikide peateadurite foorumi (European Science tada Karl Schlossmanni nimelise medaliga teadusliku Advisors Forum, ESAF) eesistumise aeg. teavitustöö eest professor Irja Lutsarit. 4. juulil avati Saue vallas Haiba mõisapargis 4. juunil osales president Tarmo Soomere initsiatiivi mullateadlasele ja ökoloogile akadeemik Loit Reintamile Baltic Earth juhtkomitee veebipõhisel 15. kohtumisel. mälestuspink. 8.−9. juunil esindas akadeemik Jarek Kurnitski Eesti 8. juulil toimus Eesti teaduste akadeemia erakorra- teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate line üldkogu istung. President Tarmo Soomere tutvustas teadusnõukoja (EASAC) hoonete ehitamise ja haldamise akadeemikute panust koroonakriisi leevendamisse ja süsinikuheitmete vähendamise töörühmas „Decarbonisa- kriisist väljumise strateegia sõnastamisse. Tänukirjaga tion of buildings“. tunnustati pikka aega akadeemia kantselei töösse panus 5. juunil esines akadeemik Urmas Varblane initsiatiivi tanud spetsialiste ja anti üle akadeemia medalid. Paul Ariste Academia Pernaviensis VI mõttekoja üritusel ettekandega nimelise medali laureaat, Eesti kunstiakadeemia ja Tartu teemal „Olevikust tulevikku, koroona viirusega“. ülikooli emeriitprofessor Jaak Kangilaski pidas ettekande 15. juunil toimus Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse „Kuidas tuua Lääne kunsti Nõukogude Liitu?“. Otsus- sihtkapitali korraldatud veebiseminar „Eesti Vabariigi tati sõnastada akadeemia põhikirjas võimalus üldkogu esimene põhiseadus 100“, kus riigiõiguse ajaloo asja istung erandkorras läbi viia elektrooniliselt (vt ka „Sõnas tundjad avasid selle tähtpäeva puhul Eesti Vabariigi ja pildis“ lk 40–45). esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. 8. juulil esitleti akadeemia saalis kogumikku „Eesti 16. juunil kinnitas juhatus 8. juuli erakorralise üldkogu Vabariigi preemiad 2020“ (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 123). päevakorra, otsustas teha üldkogule ettepaneku muuta 10. augustil kohtus president Tarmo Soomere akadeemia põhikirja, vaatas läbi osakondade ettepanekud virtuaalselt Euroopa komisjoni ühisuuringute keskuse uute akadeemikute valimiseks, otsustas kuulutada välja (Joint Research Centre, JRC) teadusliku kompetentsi ja korraldada kolme akadeemiku valimised (matemaatika haldamise direktoraadi (Knowledge Management ja matemaatiline statistika, metsandus ning teatrikunst), Directorate) osakonna H1 [Knowledge for Policy tegi neljale akadeemikule (Jarek Kurnitski, (Concepts and Methods)] juhataja David Mairi ja Andres Metspalu, Martti Raidal ja Mart Saarma) spetsialisti Kristian Kriegeriga. Arutati Euroopa riikide

8 peateadurite foorumi ESAF ja JRC koostöö võimalusi seaduse muutmise ettevalmistamise juhtrühmas president ning oktoobrikuusse planeeritud veebipõhist konverentsi Tarmo Soomere. koroonakriisi õppetundidest. 24. septembril toimus akadeemia saalis akadeemik 17. augustil otsustas juhatus soovitada Balti Assamblee Enn Tõugu mälestusseminar. Modereeris ja ühe pea teaduspreemiate ekspertkomisjoni liikmeks akadeemik ettekande pidas akadeemik Tarmo Uustalu. Jaan Rossi. 28. septembril toimus Tartu ülikooli raamatukogu 20. augustil võttis president Tarmo Soomere koos Eesti saalis teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali ning noorte teaduste akadeemia presidendi Mario Kivistikuga Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seltsi ühine teadlaskonna esindajana vabariigi presidendilt vastu seminar „Omariikluse aluste kujunemine“. iseseisvuse taastamise mälestuskivi ja pidas tänukõne 29. septembril toimus akadeemia saalis Endel Lippmaa (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 82–83). loengu pidulik esitlus. Loengu ja mälestusmedali laureaadi 25. augustil toimus Eesti teaduste akadeemia saalis Uffe Ellemann-Jenseni eelsalvestatud esinemise juhatas XIII teaduspärastlõuna „Energeetika väljakutsed“, kus sisse vabariigi president Kersti Kaljulaid. Laureaat osales Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja Eleringi interneti kaudu reaalajas (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 32−38). juhatuse esimees Taavi Veskimägi arutlesid, millised 29. septembril avati Tallinna Nõmme gümnaasiumi võimalused on meil tagada energia varustuskindlus ja hoovis akadeemik Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeva energiajulgeolek nii, et energia tootmine oleks kesk- puhul mälestuspink. konnahoidlik ja jätkusuutlik ning samas jääks selle hind 2. oktoobril osales president Tarmo Soomere Euroopa mõistlikule tasemele (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 50−71). teaduste akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) kesk- 7. septembril otsustas juhatus soovitada nimetada konnapaneeli virtuaalsel istungil, kus otsustati esitada Eesti teadusagentuuri teadustaristu komisjoni liikmeiks EASACi nõukogule heakskiitmiseks projekti „Trans akadeemikud Karl Pajusalu ja Tiina Randma-Liivi. formation towards a Sustainable, Resilient, Regenerative 9. septembril avati Tartu ülikooli raamatukogus Agriculture in the EU“ visand. teaduste akadeemia välisliikme Cornelius Hasselblatti 5. oktoobril toimus teaduste akadeemia mereteaduste 60. sünnipäevale pühendatud näitus „Eesti kirjanduse komisjoni kaaskorraldusel Tallinna tehnikaülikooli tuletorn Cornelius Hasselblatt 60“ ja toimus vestlusõhtu küberneetika instituudis hübriidseminarina ranniku „Kirjanduslik pärastlõuna Cornelius Hasselblattiga“. teaduse intensiivpäev. 10. septembril osalesid president Tarmo Soomere 6. oktoobril vaatas juhatus läbi akadeemikukandi ja peasekretär Jaak Järv rahvusvahelise teadusnõukoja daatide kohta saabunud materjalid ning otsustas (International Science Council, ISC) Euroopa sektsiooni registreerida kõik esitatud kandidaadid, nimetas teadus- ja virtuaalsel aastakoosolekul, kus teaduspaneeli peateema arendustegevuse korralduse seaduse muutmise ette oli teadusartiklite avamine laiale avalikkusele. valmistamise töörühmadesse järgmised akadeemikud: 11. septembril esines akadeemik Urmas Varblane teadus- ja arendustegevuse rahastamise töörühm – koos Maaja Vadiga initsiatiivi Academia Pernaviensis VII Martti Raidal, teadus- ja arendusasutuste tegevuse mõttekojas ühisettekandega „Majandus- ja sotsiaalelu: töörühm – Ülo Niinemets, avatud teaduse töörühm – mis toimus, toimub ja toimuma hakkab?“ Jaak Järv, otsustas asutada Edgar Kanti nimelise medali 16. septembril osales president Tarmo Soomere sotsiaalteaduste valdkonnas ning sellega seonduvalt rahvusvahelise valitsuste teadusnõustajate võrgustiku täiendada Eesti teaduste akadeemia nimeliste medalite INGSA (International Network of Government Science statuuti, rahuldas Eesti looduseuurijate seltsi lisaraha Advice) globaalse dialoogi nädala Euroopa küsimus- taotluse ning otsustas autasustada akadeemia medaliga tele keskendunud veebiseminaril „Science advice: what Rait Marustet, Riivo Sinijärve ja Anne Pöitelit. works in a crisis?“, kus pidas ettekande Euroopa riikide 14. oktoobril toimus akadeemia kaaskorraldusel peateadurite foorumi (ESAF) kogemustest COVID-19 konverentside seeria „Teadus kui Eesti arengumootor“ kriisi leevendamisel. Seminari korraldas SAPEA (Science VIII konverents „Targalt tulevikku luues“ riigikogu for Policy by European Academies) konsortsium. konverentsisaalis. 21. septembril toimus akadeemia saalis riigiõiguse 16. oktoobril kujundas astronoomia ja füüsika osakond sihtkapitali ning Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse oma positsiooni 2020. aastal avatud akadeemiku õpetajate seltsi ühine seminar-teaduspärastlõuna (XIV) vakantsidele kandideerijate osas. „Omariikluse aluste kujunemine“ (vt ka „Sõnas ja pildis“ 18. oktoobril kohtus president Tarmo Soomere Eesti lk 46−49). Vabariigi suursaatkonnas Kopenhaagenis Taanis õppivate 21. septembril otsustas juhatus nimetada akadee- ja töötavate Eestist pärit teadlastega. mia esindajaks teadus- ja arendustegevuse korralduse 19. oktoobril andis president Tarmo Soomere Eesti Vabariigi suursaatkonnas Kopenhaagenis

Uffe Ellemann-Jensenile üle akadeemik Endel Lippmaa 10. novembril toimus akadeemia saalis üleilmse mälestusmedali ning kohtus Uffe Ellemann-Jenseni teaduspäeva puhul ning tähistamaks Struve kaare mõõt- lähedastega. mise lõpuleviimise 165. ja selle kaare UNESCO 19. oktoobril täpsustati humanitaar- ja sotsiaalteaduste maailmapärandisse kandmise 15. aastapäeva Eesti osakonnakogul kultuuriminister Tõnis Lukase osalusel looduseuurijate seltsi korraldatud teadusseminar „Struve Eesti keele- ja kultuuriuuringute tugirahastu küsimusi kaar ja Eesti“ ning XVI teaduspärastlõuna „Kuidas ning määratleti osakonna positsioon esitatud akadeemiku väärtustada Struve maailmapärandit Eestis“. kandidaatide suhtes. 11. novembril pidas president Tarmo Soomere IFEESi 28. oktoobril kohtusid Eesti, Läti ja Leedu teaduste (International Federation of Engineering Education akadeemiate presidendid virtuaalselt Londoni kuningliku Societies), GEDCi (Global Engineering Deans Council) seltsi (Royal Society) tegevjuhi Julie Maxtoniga, rahvus- ja IUCEE (Indo Universal Collaboration for Engineering vaheliste suhete osakonna juhataja Andrew Alleniga ning Education) üleilmsel veebiseminaril loengu „A new Euroopa ja Aasia koostöö koordinaatori Laura Wiltoniga. imperative: connecting science, society and policy via Arutati akadeemia koostöövõimalusi, sh kuningliku social media“. seltsi liitumist Läänemere regiooni teaduste akadeemiate 13. novembril anti akadeemik Jüri Engelbrechtile koostööpaktiga. teaduskommunikatsiooni konverentsil Tartus üle Tiiu Silla 28. oktoobril toimunud bioloogia, geoloogia ja keemia nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse osakonnakogul kuulati ära kolme metsanduse erialale ja tehnoloogia populariseerimise eest (vt ka „Sõnas ja esitatud akadeemikukandidaadi ettekanded ning kujundati pildis“ lk 88−89). osakonna positsioon esitatud kandidaatide suhtes. 16. novembril toimus informaatika ja tehnikateaduste osakonnas Eesti metsa- ja puidutööstuse olukorra ja 2. novembril toimus akadeemia saalis XV teadus väljavaadete arutelu. Osales Eesti metsa- ja puidutööstuse pärastlõuna „Meri Estonia vraki ümber“. Arutleti, milline liidu tegevjuht Henrik Välja. on põhjasetete ja merevee voolamise iseloom Estonia 17. novembril külastas peasekretär Jaak Järv Võru hukkumiskohas, mida sellest iseloomust peaks lähemalt riigigümnaasiumi, kus kõneles akadeemia rollist ning tundma õppima, mida tähendab hauarahu selles kohas, oma erialasel teemal „Molekulid meis ja meie ümber“. millised on Eesti teadlaste ja spetsialistide oskused ja (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 125–126). võimalused vajalikes aspektides selgusele jõuda, kus oleks 27. novembril esindas peasekretär Jaak Järv Eesti tarvis kutsuda appi naabrite eksperte, milline on taolistes teaduste akadeemiat Euroopa teaduste akadeemiate äärmiselt keerukates ja tundlikes olukordades teadlaste teadusnõukoja EASAC nõukogu koosolekul. ja ekspertide roll ning kui palju ja millist informatsiooni 30. novembril osales akadeemik Maarja Kruusmaa oleks õige koguda ja ühiskonnaga jagada. välisministeeriumi ning Eesti välispoliitika instituudi 3. novembril toimus akadeemia juhatuse istung Zoomi korraldatud virtuaalürituse paneelarutelul, tutvustades keskkonnas. Kinnitati akadeemia 2. detsembri üldkogu Eesti kui rahvusvahelise Arktika nõukogu vaatleja- päevakord, kinnitati akadeemia kirjastuse direktori liikme staatust taotleva riigi võimalikku panust Arktika ametikohale senine kohusetäitja Piret Lukkanen ning jätkusuutlikku arengusse. nimetati teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse 1. detsembril osales peasekretär Jaak Järv Euroopa muutmise ettevalmistamise töörühmadesse akadeemia teadusruumi e-infrastruktuuride ja nendega seotud teenuste esindajad: teadus- ja arendustegevuse riikliku korralda- edendamise toetuseks loodud strateegilise algatuse e-IRG mise töörühm – Urmas Varblane, teaduseetika veebiseminaril „Ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele töörühm – Raivo Uibo, seaduse üldise ülesehituse suunatud e-infrastruktuurid“. töörühm – Eesti noorte teaduste akadeemia liige 2. detsembril toimus hübriidistungina akadeemia Helen Eenmaa. Moodustati akadeemia tegevust ja üldkogu koosolek. Anti kätte akadeemia medalid akadeemikuid kajastavate Vikipeedia lehtede struktuuri dr Rait Marustele, suursaadik Riivo Sinijärvele ja teatati, väljatöötamiseks ja artiklite sisu adekvaatsuse hinda et selle medali on pälvinud ka kauaaegne akadeemia miseks töörühm koosseisus Jüri Engelbrecht (esimees), töötaja Anne Pöitel. Kuulati ära Eesti Panga presidendi Jüri Allik ja Andres Öpik. Madis Mülleri ettekanne „Arvamuse avaldamisest 4.−5. novembril osales akadeemia mereteaduste avalikus debatis“. Karl Schlossmanni medaliga autasustati komisjoni esimees Tarmo Soomere Euroopa merekomitee Tartu ülikooli professor Irja Lutsarit, kes pidas ettekande virtuaalsel plenaarkoosolekul. „Vaim ja võim koroonaviiruse pandeemia ajal“. Elekt 9. novembril toimus akadeemia saalis konverents, roonilisel hääletusel valiti kolm uut akadeemikut: kus akadeemikukandidaatideks esitatud teadlased ja Krista Fischer matemaatika ja matemaatilise statistika väljapaistvad loomeisikud tutvustasid oma tegevust alal, Veiko Uri metsanduse alal ja Elmo Nüganen teatri- avalikkusele. kunsti alal (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 28−31).

10 15. detsembril toimus akadeemia juhatuse Zoomi akadeemia 2021. aasta üldkogu ja juhatuse istungite aja- keskkonnas peetud istungi raames akadeemia uurija- kava. Kuulati ära ülevaade Eesti rahvuskultuuri fondi professorite konverents, kus uurija-professorid teaduste akadeemia allfondi tootlusest 2019/2020 majan- Andres Merits ja Dmitri Vinnikov andsid ülevaate oma dusaastal. Noore teadlase preemia määrati Mario Plaasile möödunud aasta teadustööst. Koosolek kinnitas nende ja Tiit Talpsepa nimeline stipendium Laura Sandra Lellole. aruanded (vt ka „Sõnas ja pildis“ lk 18−23). Toomas 21. detsembril toimus Tartu ülikooli, õpetatud Eesti Rõõmu aruande kuulamine lükati edasi 2. veebruari seltsi ja Eesti teaduste akadeemia koostöös veebikon 2021 istungile. Pikendati akadeemia kirjastuse ajakirjade verents „Kelle nägu on Eesti esimene põhiseadus?“. peatoimetajate volitusi järgmiseks viieks aastaks. Kinnitati lisarahastamine Eesti akadeemilisele orientaalseltsile aastaraamatu Idakiri 2020 väljaandmiseks. Otsustati

11 AKADEEMIA JA AKADEEMIKUTE TEGEVUS

RIIGI TEADUSPREEMIAD

Riigi teaduspreemiate traditsioon on püsinud juba tunnustusi. Seetõttu on praeguses väljaandes esitatud nii 30 aastat. See on vanem kui meie taasiseseisvunud riik. 2020. kui ka 2021. aasta riigi teaduspreemiate laureaadid. 20. augustil 1990 kirjutas peaminister Edgar Savisaar alla Eesti Vabariigi teaduspreemiate asutamise määru- sele. Iseseisvuse taastamiseni oli jäänud veel terve aasta. Esimesed preemiad jagati 1991. aastal. Algusest peale on RIIGI TEADUSPREEMIAD 2020 püütud välja sõeluda sädelevad või erakordsed saavutused (Eesti Vabariigi preemiad 2020, Tallinn, 2020, lk 10). Ülikoolide ja teadusasutuste senatid ja nõukogud esitasid 2020. aasta riigi teaduspreemiate määramiseks kokku Eesti riik on delegeerinud teaduste akadeemiale 51 ettepanekut. Riigi teaduspreemiate komisjon tunnistas riigi teaduspreemiate väljaandmise korraldamise. kõik esitatud taotlused nõuetele vastavaks ning registreeris See sisaldab osalemist vastavate õigusaktide koos- need 27. detsembril 2019. Komisjon otsustas 28. jaa- tamisel, konkursi väljakuulutamist, taotluste esmast nuaril 2020 teha valitsusele ettepanek anda välja kaks läbivaatust ja registreerimist; seejärel põhjalikku elutööpreemiat, avastuspreemia ja seitse aastapreemiat. analüüsi ja soovitust valitsusele preemiate andmise Põllumajandusteadustes sel aastal preemiat välja ei antud. või andmata jätmise kohta. Vastava komisjoni moo- Ettepaneku lisana edastati valitsusele iga nominendi dustab Eesti valitsus. kohta lühike kommentaar: miks nimelt see teadlane või Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks kollektiiv preemiat väärib. riigi teaduspreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk elutööpreemiat. Viimasel ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise neljal aastal valminud ja avaldatud parimate teadus- tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt tööde eest antakse välja kaheksa valdkondlikku riigi Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)): teaduspreemiat, nn aastapreemiat. Mingi teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut tea- J ü r i A l l i k – snd 1949, akadeemik (2010), Academia dusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise Europaea liige (2014), Tartu ülikooli psühholoogia sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või professor. teadus- ja arendustöö eest võib määrata nn avastus- Jüri Allik on andnud pea ulmelise panuse psüh- preemia. Komisjonil on sobiva tasemega teadustööde holoogiateaduse arengusse, selle akadeemilise puudumisel õigus teha ettepanek jätta mistahes õpetamise edendamisse ning psühholoogia kui ülikoo- ülalnimetatud preemia välja andmata. lieriala arendamisse. Tema teadustöö on silmapaistev nii sisuliselt kui ka mõõdikute valguses. Jüri Alliku Traditsiooniliselt on teaduste akadeemia aastaraamat töid iseloomustab uudsus ning tema osalusel on kirju- esitlenud n-ö aruandeaastal (ehk koostamisele eelnenud tatud ja publitseeritud esimesed Eesti psühholoogide aastal) saadud tunnustusi. Väljaande elektrooniline teadustööd, mis Nõukogude Liidu piiridest välja murd- koostamine ja toimetamine on omaaegsest paberitööst nii sid. Isiksusepsühholoogia valdkonda on ta täiendanud palju kiirem, et kevadiseks üldkoguks ilmuvas raamatus paljude põnevate nüanssidega. Tema särava sule alt on ei sega miski kajastamast jooksva aasta algul pälvitud pärit hulk õpikuid ja aimeraamatuid ning hulgaliselt laiale

12 üldsusele suunatud kirjutisi nii oma erialalt kui ka teaduse molekulaarbioloogia laboriga, kasvas ta kiiresti üheks olulisusest ühiskonnale. Ta on vedanud nii Eesti kui ka Eesti teaduse juhtfiguuriks. Tema doktorantidest on Euroopa teaduse finantseerimise mehhanisme, nõustanud saanud teadus- ja arvamusliidrid. Viimase 25 aasta presidenti, toimetanud rahvusvahelisi ajakirju ja kandnud jooksul on ta rajanud Eesti populatsioonigeneetika ja ülikoolis teadusadministreerimise koormat. arheogeneetika koolkonna ja viinud selle rahvusvahelise • 1998 Riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste vald teadusmaastiku absoluutsesse tippu. Tema kompromissitu konnas 1997. a avaldatud teadustööde eest põhimõttekindlus teaduse kvaliteedi eest seisjana ja uute • 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teadmiste fundamentaalsete väärtuste rõhutajana on teenetemärk oluliselt mõjutanud Eesti teaduspoliitika kujunemist ja • 2005 Riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste õhutanud teaduserialade sünergiat. valdkonnas eksperimentaal-, sotsiaal- ja isiksuse • 1980 Nõukogude Eesti preemia valgu bio psühholoogiliste uurimistööde eest sünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest Jüri Allik: „Akadeemilise elu kõige paremad hetked (kollektiivi liikmena) on kindlasti need, kui sa avastad midagi sellist, mis on • 1998 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk vastupidine sellele, mida kõik on seni arvanud või mis • 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe II klassi teenetemärk tundub olevat paratamatu tavaloogika seisukohalt...“ • 2017 riigi teaduspreemia –aastapreemia keemia ja (vt lähemalt: Eesti Vabariigi preemiad 2020, lk 26−35). molekulaarbioloogia vallas (kollektiivi liikmena): Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja R i c h a r d V i l l e m s – snd 1944, akadeemik (1987), kujunemine Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsiooni geneetika juhtivteadur; molekulaar- ja rakubioloogia instituudi evolutsioonilise bioloogia õppetooli juhataja, arheogeneetika professor. Richard Villems on läbi aegade üks Eesti särava- maid, silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Tema laiahaardeline tegevus on suunatud nii intensiivsetele teaduslikele läbimurretele, teadustegevuse strateegilisele juhtimisele kui ka teadusliku mõtteviisi väärtustamisele õpetamise, juhendamise ja ühiskonnaga suhtlemise kaudu. Ühinenud arstitudengina legendaarse Artur Linnu

AVASTUSPREEMIA (teaduspreemia väljapaistva ning tagada efektiivsema arstiabi. Tulemusena on muu- avastuse eest: vastava teadusala paradigmat ja tunud ühiskonna arusaam terviseriskidest ja geenide maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda mõjust meie tervisele. rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal- • 1980 Nõukogude Eesti preemia valgu biosünteesi majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud süsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest (kol- teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- lektiivi liikmena) ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate • 2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk põhimääruse § 2 (3)): • 2003 Eesti Vabariigi teaduspreemia arstiteaduse valdkonnas genoomiuuringute eest A n d r e s M e t s p a l u – snd 1951, akadeemik Andres Metspalu: „Kas teaduslik avastus viib innovaati- (2010), Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktor 2008– lise tooteni, millel on oluline sotsiaal-majanduslik mõju, 2018, genoomika instituudi genoomika ja biopankade pole ju tavaliselt selge kohe, kui see avastus tehakse. juhtivteadur, biotehnoloogia professor – preemia olulise Harva viib sellise tooteni üks ja ainus avastus. Võib sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni vii- juhtuda, et olulise mõjuga innovaatiline toode sünnib nud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö mitme avastuse, paljude tehnoloogiate ning julge eest − Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning tulevikuvisiooni koosmõjul. Et nii juhtuks, peab keegi Eesti genoomiprojekti algatamise eest. olema kõigi nende külgedega põhjani tuttav, ise tegutsema Andres Metspalu loodud Eesti geenivaramu kont sellel alal ja aru saama asjade arengu loogikast. Edasi septsioon oli oma algusaastatel maailmas unikaalne tuleb leida kaasamõtlejaid ja toetajaid. Vaid nii saab algatus. Sellega on liitunud 20% Eesti täisealisest paljutõotavad ideed ellu viia.“ (vt lähemalt: Eesti Vabariigi elanikkonnast, mis võimaldab hüpata valimipõhiselt preemiad 2020, lk 42−55). analüüsilt populatsioonipõhisele. Selle kahekümne tegevusaasta jooksul on Eestis vastu võetud üks maailma AASTAPREEMIAD (eelmise nelja aasta jooksul, esimesi inimgeeniuuringute seadusi, arendatud mitmete s.o 2016–2019 valminud ja avaldatud parimate haruldaste haiguste testsüsteemid, geeniandmeid on teadustööde eest vastavalt Riigi teaduspreemiate kaasatud sadade komplekshaiguste pärilike komponentide põhimääruse § 2 (2)): uuringutesse ning soovijatele antakse tagasisidet nende Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli geneetiliste terviseriskide kohta. Andres Metspalu „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooni- dirigeerimisel on geenivaramust saanud geeniinfol teooriad“ eest Tartu ülikooli füüsika instituudi põhineva personaalmeditsiini kasvulava, mis võimaldab teadlastele: haigustele reageerimiselt suunduda haiguste ennetamisele L a u r J ä r v – snd 1974, asedirektor, teoreetilise füüsika labori juhataja, vanemteadur M a n u e l H o h m a n n – snd 1984, vanemteadur M a r g u s S a a l – snd 1974, vanemteadur Gravitatsiooni mõistmine ja matemaatiline kirjeldamine on üks kaasaegse fundamentaalfüüsika põhiküsimusi, kus Einsteinist palju kaugemale pole jõutud. Teisi fundamentaalseid vastasmõjusid (nõrk, tugev ja elektromagnetiline) mõistetakse märksa sügavamalt ja kasutatakse igapäevaselt. Tööde tsüklis pakutakse välja ja analüüsitakse rida uusi parameetreid, mida põhimõtteliselt saaks mõõta ja mille kaudu saaks kinnitust erinevatele teooriatele gravitatsiooni olemuse kohta.

Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud gee- niekspressiooni mehhanismid“ eest: T õ n i s T i m m u s k – snd 1959, Tallinna tehnikaülikooli keemia ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaar bioloogia professor

14 Närvirakkude küpsemist, nende arvu ja omavahelist Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli suhtlemist mõjutavate molekulaarsete signaaliradade ja „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus seda vahendavate ainete nagu dopamiini toime detail- paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest Tartu sem mõistmine on võti mitmete psühhiaatriliste haiguste ülikooli teadlastele: raviks. Tööde tsükkel analüüsib närvirakkude ülesandeid U r m a s K õ l j a l g – snd 1961, akadeemik (2011), „juhendavate“ oluliste geenide BDNF ja TCF4 toime- loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, ökoloogia ja mehhanisme. Tulemused avavad uusi võimalusi uute maateaduste instituudi mükoloogia professor kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite ja ravimeetodite • 1997 Riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste arendamiseks. valdkonnas: Seeneperekond Tomentella ja sugu luses olevad perekonnad parasvöötmelises Preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli Euraasias „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine • 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: K e s s y A b a r e n k o v – snd 1980, loodusmuuseumi ja tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaaste botaanikaaia elurikkuse informaatika vanemteadur aineteni õhus ja vees“ eest Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi Liike on eristatud ja määratud väliste, üksikute isendite teadlastele: lõikes ulatuslikult muutuvate tunnuste alusel ligi 300 aastat, kuid välised tunnused ei näita alati sugulust ja paljuski M a r i n a T r a p i d o (kollektiivi juht) – snd 1952, on maailma bioloogiline liigirikkus jäänud peidetuks. laboratooriumi juhataja, professor Liikide taksonoomia fundamentaalse uuendusena on N i i n a D u l o v a – snd 1981, vanemteadur loodud süsteem liikide määratlemiseks DNA järjestamise M a r i n a K r i t š e v s k a j a – snd 1974, vanemlektor ja võrdlemise alusel. Keerukate ja halvasti ühilduvate S e r g e i P r e i s – snd 1959, professor liiginimede kõrval on rakendatud unikaalsed ja ajas Töötati välja uued õhu, vee ja pinnase puhastusprotsessid stabiilsed digitaalsed identifikaatorid. Vastav praktika on laialt levinud raskesti biolagunevate mikrosaastainete, kasutusele võetud globaalsetes elurikkuse nagu ravimid, pestitsiidid või sünteetilised värvained, andmebaasides. lagundamise kaudu sügavoksüdatsioonil. Sünteesiti uus nanokristalliline katalüsaator. Mõned puhastusprot Preemia sotsiaalteaduste alal teadustöö „Piire sessid muudeti jäätmevabaks, õpiti efektiivselt puhastama ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadus rauarikast põhjavett ning tänu reovete toksilisuse uuringute toel“ eest Tallinna ülikooli teadlastele: vähendamisele kujunes bioloogiline puhastus senisest T o b i a s L e y – snd 1973, haridusteaduste instituudi efektiivsemaks. professor M a r t L a a n p e r e – snd 1964, digitehnoloogiate Preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö instituudi vanemteadur „MikroRNAd kroonilistes immuunsüsteemi hai- K a i r i t T a m m e t s – snd 1983, digitehnoloogiate gustes“ eest: instituudi vanemteadur A n a R e b a n e – snd 1966, Tartu ülikooli bio- ja siirde T e r j e V ä l j a t a g a – snd 1978, haridusteaduste meditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor instituudi vanemteadur K a t r i n P o o m - V a l i c k i s – snd 1969, haridus MikroRNA molekulidel on võime suruda alla geenide teaduste instituudi professor avaldumist loomade ja taimede rakkudes. Ana Rebane L u i s P a b l o P r i e t o S a n t o s – snd 1977, hari- näitab, kuidas erinevad mikroRNAd pärsivad geenide dusteaduste instituudi vanemteadur mõju kaudu mitmesuguste krooniliste haiguste tekkimist M a r i a J e s ú s R o d r i g u e z - T r i a n a – snd 1982, ja arengut nahas ning immuunrakkudes. Nende molekulide digitehnoloogiate instituudi vanemteadur haiguskoldesse viimine võib vähendada põletikku, suruda P a u l S e i t l i n g e r – snd 1984, haridusteaduste maha psoriaasi, mõjutada vitiliigo teket ning aidata isegi instituudi vanemteadur kaasa vähirakkude kasvu pidurdamisele. Tööde tsükkel analüüsib, kas ja kuidas aitab uute tehnoloogiate ja digilahenduste kasutamine kaasa õpi edukusele hariduse eri tasanditel nii koolis kui ka töökohtadel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas muuta loodusteaduslike ainete õpetamine laste jaoks huvitavamaks. Õpiedukust käsitletakse erialade üleselt ja

15 terviklikult, pöörates tähelepanu nii õpilastele, õpetajatele kui ka uudsete õpimeetodite ja õppematerjalide arendamisele.

Preemia humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest: M a r i k a M ä g i – snd 1968, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Marika Mägi on viikingiaegse arheoloogilise leiu ainese põhjal loonud nii Läänemere lääne- kui ka idaranda hõlmava tervikpildi. Mägi on oma uurimustes toonud esile nii kultuuride paljususe Läänemere idarannal kui ka läänemeresoome ühiskondade iseärasused. Ta on esitanud elamusliku sissevaate viikingiaja Rootsi ja kujuneva Vene riigi valduste vahel toimunule, käsitledes seda piirkonda alana, mida läbides tuli arvestada kohalike ühiskondlike ja poliitiliste oludega.

RIIGI TEADUSPREEMIAD 2021 veeni võtmine, mille abil minnakse mööda pärgarteri ummistunud kohast – võimaldas parandada meie täht Nelja ülikooli senatid, 11 teaduste akadeemia liiget, saimaid veresooni seestpoolt. Tänu tema tööle on päästetud Eesti kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu ning tuhandete inimeste elu. keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadusnõukogu • 1985 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi juhina) esitasid 2020. aasta riigi teaduspreemiate määramiseks kroonilise koronaarpuudulikkuse diagnostika ja kokku 43 ettepanekut. Riigi teaduspreemiate komisjon kirurgilise ravi eest tunnistas kõik esitatud taotlused nõuetele vastavaks • 1988 NSVL riiklik preemia koronaarkirurgia ning registreeris need 29. detsembril 2020. Komisjon arendamise eest otsustas 26. jaanuaril 2021 teha valitsusele ettepanek • 1999 valitud Eesti 20. sajandi suurkujude hulka anda välja kaks elutööpreemiat ja aastapreemiad seitsmes • 2001 Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk valdkonnas. Ettepaneku lisana edastati valitsusele iga nominendi kohta lühike kommentaar, miks nimelt see J ü r i T a l v e t – snd 17.12.1945, Academia Europaea liige teadlane või kollektiiv preemiat väärib. Preemiad anti (2016), Tartu ülikooli emeriitprofessor; kuni 31.08.2020 üle 23. veebruaril 2021 teaduste akadeemia saalis. Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kultuuriteaduste instituudi maailmakirjanduse professor. ELUTÖÖPREEMIAD Jüri Talvet on Eesti väljapaistvamaid humanitaar- T o o m a s - A n d r e s S u l l i n g – snd 15.02.1940, teadlasi, kelle silmapaistval ja mitmekülgsel elutööl on Põhja-Eesti regionaalhaigla, professor suur ühiskondlik mõjukus ja rahvusvaheline haare. Tema Eesti 20. sajandi üks suurkujusid Toomas-Andres Sul- fundamentaalne panus Eesti teadusesse on hispanistika ling on Eesti kaasaegse koronaarkirurgia rajaja. Ühena rajamine, hispaaniakeelse kirjanduse ja kultuuri uurimise esimestest maailmas opereeris ta süsteemselt raskete kasvatamine maailmatasemele. Õppejõu, kirjandus infarktieelsete seisundite ja ägeda infarktiga patsiente. teadlase, kultuurikontaktide arendaja ja loovisikuna on ta Tohutu hüppena tõi ta Eesti meditsiini angiograafia, mis paljude Eesti humanitaarteadlaste, õpetajate, ajakirjanike, võimaldas kirurgil „näha“ südame pärgarterite sisse ja toimetajate ja diplomaatide õpetaja. Eri maade kirjanduse vähima vahelesegamisega saavutada parim ravitulemus. seoste analüüsi kaudu eesti kirjandusega on ta aidanud Kolmekümne aasta pikkuse südamekirurgi ja teadlase meie mõttelool levida üle kogu maailma. Nii tõlkijana kogemuse realiseeris ta aorto-koronaarse šunteerimise kui ka eesti kirjanduse tutvustajana on ta aastakümneid näol, mida sai teha töötaval südamel. See tehnika – reielt olnud Eesti teaduse ja kultuuri suursaadik.

16 Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest Tartu ülikooli keemia instituudi teadlased: E n n L u s t – snd 1956, akadeemik (2010), direktor, füüsikalise keemia õppetooli juhataja, füüsikalise keemia professor • 2008 riigi teaduspreemia – aastapreemia tehnikateaduste vallas: „Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud“ • 2020 Valgetähe III klassi teenetemärk A l a r J ä n e s – snd 1964, rakenduselektrokeemia õppetooli juhataja, füüsikalise ja elektrokeemia kaasprofessor Laureaadid otsivad asendust liitium-ioonakude kallitele ja piiratud varudega komponentidele, asendades liitiumipõhised elektroodid naatriumipõhistega. Nad lõid unikaalse tehnoloogia aku elektroodide töö jälgimiseks, • 1992 Hispaania Kuningriigi Isabel Katoliiklase katsetasid ka Eesti turbast sünteesitud elektroode ning orden mõõtsid nende omadusi aku laadimisel ja tühjenemisel. • 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk Jõuti sama mahutavuseni, mis liitium-ioonakudes.

AASTAPREEMIAD Preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli „Uute 2D Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Musta- ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia“ dest aukudest koosnev tumeaine“ eest keemilise ja eest Tallinna tehnikaülikooli professoritele: bioloogilise füüsika instituudi teadlastele: M a a r j a G r o s s b e r g – snd 1981, Eesti noorte teaduste G e r t H ü t s i, snd 1975, teadur akadeemia asutajaliige (2017), inseneriteaduskonna M a r t t i R a i d a l, snd 1968, akadeemik (2011), materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi opto juhtivteadur elektroonsete materjalide füüsika teaduslabori juhataja • 2005 riigi teaduspreemia – aastapreemia täp- J ü r i K r u s t o k – snd 1955, tehnikaülikooli loodus- pisteaduste valdkonnas „Kvarkide ja leptonite teaduskonna küberneetika instituut ühendteooriast“ • 1998 riigi teaduspreemia – aastapreemia tehnika H a r d i V e e r m ä e – snd 1985, teadur teaduste valdkonnas kollektiivi liikmena: „Pooljuhtmaterjalid päikeseenergeetikale ja Tumeaine olemuse mõistmine on kaasaja füüsika optoelektroonikale“ üks suurimaid väljakutseid. Autorid lähtuvad ideest, et tumeaine koosneb makroskoopilistest mustadest auku- Laureaadid küsivad, kuidas mõjutavad mikrolisandid dest, mis on vaatlustes praktiliselt nähtamatud. Selgitati, kesteriitmaterjalide võimekust muundada valgust elektriks. et massiivsed (30 Päikese massiga) mustad augud võivad Nad on loonud keerukast vase, tsingi/raua, antimoni moodustada ainult väikese osa kogu tumeainest, kuid ja väävli ühendusest monokristalseid ja monoteralisi saavad olla seemneks tänapäeva galaktikate keskmes materjale, neid teiste elementidega täppismodifitseerinud olevatele ülimassiivsetele mustadele aukudele. ja mõõtnud saadud komposiitide reaktsiooni valgusele. Nende kasvatatud grafeenilaadsed üliõhukesed pool juhid võivad saada tuleviku optoelektroonsete lahenduste südameks.

Preemia arstiteaduse alal pälvivad tööde tsükli Preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Vaimse „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäi- muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri tumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed häireteni inimestel“ eest neli Tartu ülikooli mõjutegurid“ eest: meditsiiniteaduste valdkonna teadlast: M e r i k e S i s a s k – snd 1968, Tallinna ülikooli ühis E e r o V a s a r (kollektiivi juht) – snd 1954, akadee- konnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor, mik (2010), bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese Eesti demograafia keskuse vanemteadur füsioloogia professor Merike Sisask käsitleb teravaid ja kaasaegseid • 2001 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ühiskonna eri kihtide – eriti noorukite – vaimset tervist • 2004 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia puudutavaid teemasid. Ta näitab, et vaimset tervist (kollektiivi juht): „Psühhofarmakoloogiline ja mõjutab terve plejaad tegureid, nagu piisava pikkusega geenitehnoloogiline lähenemisviis negatiivsete uni, suitsetamine või koolikiusamine. Kesksel kohal on emotsioonide neurobioloogiliste mehhanismide suitsiidile viivate tegurite analüüs ja nende laastava mõju selgitamiseks“ vähendamise võimalused, fookusega meedia ja interneti M a r i o P l a a s – snd 1980, bio- ja siirdemeditsiini osal enesetapumõtete tekkimises ja ärahoidmises. instituudi katseloomakeskuse juhataja • 2021 Valgetähe IV klassi teenetemärk M a r i - A n n e P h i l i p s – snd 1979, bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese füsioloogia kaasprofessor Preemia humanitaarteaduste alal tööde tsükli L i i n a H a r i n g – snd 1973, kliinilise meditsiini „Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise para- instituudi psühhiaatria kaasprofessor digma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade Töörühm on täpsemalt selgitanud neuropsühhiaatriliste ja kultuuride uuringud“ eest: haiguste tekkemehhanisme, mõõtnud antipsühhootilise E p p A n n u s – snd 1969, Tallinna ülikooli humanitaar- ravi mõju põletiku ja ainevahetuse markeritele, ana teaduste instituudi vanemteadur lüüsinud, kas diabeedi ravimitega on võimalik ära hoida skisofreeniahaigetel tekkivat metaboolset sündroomi, Epp Annus on loonud ja arendanud kultuuri, ühiskonna ning oluliselt edenenud raske geneetilise harvikhaiguse ja filosoofia teadusliku käsitluse osaks sotskolonialismi Wolframi sündroomi mehhanismide mõistmise ja mõiste. See tähistab iseseisva riigi allutamist võõrvõimu võimaliku ravi loomise suunas. alla ideoloogia varjus ning püüdu kolonisaatorina kujundada kohalikest režiimile sobivaid „sotsinimesi“. Selle Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli kaudu loob ta meie lähiajaloo uue paradigma, rõhuta- „Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes“ eest: des okupatsiooni asemel kolonialismi ning sidudes selle sovetiseerimisega ehk mõtteviisi ulatusliku J o n n e K o t t a – snd 1972, Tartu ülikooli loo- ümberkujundamisega. dus- ja täppisteaduste valdkonna Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta analüüsib, kuidas reageerib mere elustik kliimamuutustele ning kas elustik võimendab või puhverdab kliimast tulenevaid muutusi. Ta on sünteesinud suure pildi interaktsioonidest eri skaalade, elustiku rühmade ja elupaikade vahel kliimamuutuste kontekstis. Haaratud on nii põhjaloomastik ja -taimestik kui ka ökosüsteemide toimimine, ühe fookusega survetegurite kaardistamisele Läänemere rannikualadel.

18 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA akadeemia valitud juhid (president, asepresidendid, pea- sekretär), osakonnajuhatajad ja üldkogu poolt valitud nn TEEKAART vabaliikmed. Traditsiooniliselt püütakse juhatus moodustada nii, et seal oleksid võrdselt esindatud kõik akadeemia Eesti teaduste akadeemia üldine ülesehitus, toimimis- osakonnad. Akadeemia juhatuse funktsioonid on oluliselt viis, juhtimisskeem ning ülesannete ja pädevuse jaotus erinevad tavapärasest äriühingute juhatuse liikmete rollist. peegeldab põhiosas klassikaliste teaduste akadeemiate Akadeemia juhatuse liikmete mandaat, vastutus ja loogikat. Selle kohaselt on kõigil akadeemia valitud kohustused sarnanevad pigem ülikooli senati liikmete ning liikmetel mitte ainult formaalne õigus, vaid ka reaalne mitmete institutsioonide eestseisuse omadele. Juhatusel võimalus akadeemia otsuseid mõjutada. Seetõttu on on küll suhteliselt lai otsustusõigus, kuid sellega ei kaasne akadeemia kõrgeim otsustuskogu kollegiaalne organ – näiteks materiaalne vastutus (mis on pandud presidendile üldkogu, kuhu kuuluvad kõik akadeemia liikmed. Selle ja peasekretärile). Seetõttu on akadeemia presidendile kogu ees on aruandekohuslased kõik akadeemia valitud antud õigus juhatuse otsusega mitte leppida ning vajadusel juhid ja juhtimisorganid ning selle kogu otsus on aka viia vastav küsimus üldkogu ette. deemia sees lõplik. Juhatus on see, kes valmistab ette üldkogule esitatavad Üldkogu pädevuses on loomulikult akadeemia küsimused ja tagab üldkogu otsuste elluviimise. Juhatuse tegutsemise suundade ja põhimõtete sõnastamine ning pädevuses on mitmesuguste teadustööde konkursside põhikirja jt alusdokumentide kinnitamine ja muutmine, väljakuulutamine ja auhindade ning stipendiumide aga ka akadeemia struktuuri ning akadeemia asu- määramine. Muidugi teevad ettevalmistustöö ära vastavad tuste põhimääruste kinnitamine ja muutmine. Üldkogu komisjonid, kuid seaduse ees maksab juhatuse otsus. valib akadeemikud ja välisliikmed; samuti akadeemia Huvitav on see, et juhatus (ja mitte üldkogu) otsustab, kas presidendi, asepresidendid, peasekretäri ja osa juhatuse akadeemia astub mõne rahvusvahelise organisatsiooni liikmetest. Vaid osakonnajuhatajad valitakse osakondade liikmeks või sõlmib assotsieerumislepingu mõne asutuse sees. Üldkogu on ka see organ, mis kuulab ära ja kinnitab või seltsiga. Juhatuse pädevuses on mitmesuguste aastaaruande, eelarve ja selle täitmise aruande, kehtes- komisjonide moodustamine ja akadeemia esindajate tab akadeemikutasude maksmise alused ja korra ning nimetamine otsustus- ja ekspertkogudesse. Kuigi see ei mõistetavalt võib arutada ja otsustada mistahes murede puuduta selliseid kogusid, kus teadlased või akadeemikud üle, mida peab vajalikuks üldkogu ette tuua ükskõik esindavad vaid iseennast (nt teadusagentuuri hindamis- milline akadeemia liige. kogu), on selle funktsiooni osakaal viimastel aastatel Lisaks tehnilistele ja organisatoorsetele ülesannetele kõvasti kasvanud. Mõnus on mõelda, et akadeemia poole on üldkogul õigus ja kohustus anda Eesti riigile nõu pöördutakse mitte lihtsalt kui veel ühe personaliotsingu- mitmetes strateegilistes aspektides. Nende hulka kuuluvad firma poole, vaid et akadeemia mandaat on natuke nii akadeemilist maastikku puudutavad teemad, nagu kvaliteedimärgi moodi. Alles üsna hiljuti lisati juhatuse näiteks teadussaavutuste arutelu, hinnangud teadus mandaadi hulka õigus ja kohustus avaldada seisukohti suundade olukorrale Eestis ja ettepanekud nende teaduspoliitilistes küsimustes. Varem oli see puhtalt arendamise kohta, aga ka riigikogu ja vabariigi valitsuse üldkogu pädevuses. tarvis seisukohtade ja soovituste sõnastamine Eesti riigi Tehnilistest küsimustest kuulub juhatuse võimkonda sotsiaalset, tehnoloogilist ja majanduslikku arengut kantselei struktuuri ja ametikohade üle otsustamine, aga ka puudutavates küsimustes. Selles aspektis oli akadeemia akadeemia vara kasutamine. See viimane on vist meelega mõnda aega suhteliselt vaikne, kuid alates 2019. aastast sätitud nõnda, et juhatus peab seda mandaati jagama on järjest julgemalt pakkunud oma nõu. presidendiga, kellele on pandud ainuisikuline vastutus Üldkogu koguneb enamasti kaks korda aastas ning vaid akadeemia vara ja vahendite õiguspärase ja otstarbeka erandjuhtudel kolm korda. Selles mõttes oli 2020. aasta kasutamise eest. Küllap seegi on üks põhjustest, miks erakordne. Traditsioonilist kevadist üldkogu polnud juhatusel ei ole presidendi käskimise õigust. epidemioloogilise olukorra tõttu võimalik korraldada, Kui akadeemia liikmetel on kohustus osaleda üldkogu kuid tulevikku silmas pidades oli kindlasti vaja muuta istungil, siis juhatuse istungil osalemine on nende õigus. põhikirja nii, et kõiki akadeemia ellu puutuvaid küsimusi Seda on minevikus päris palju tarvitatud ja loodetavasti saaks otsustada elektrooniliste vahendite abil. Seetõttu tuli saab see elektrooniliste istungite puhul jälle traditsiooniks. suvel korraldada erakorraline üldkogu. Sellega seondub juhatuse kohus arutada teaduslikke ja Jooksvate küsimustega tegeleb teine akadeemia teadusorganisatsioonilisi küsimusi, mida akadeemikud kollegiaalne juhtimisorgan – juhatus. Selle suurus on aja peavad vajalikuks juhatuse tasemel käsitleda. jooksul muutunud. Kuni 2019. aastani oli see 16-liikme- Juhatus koguneb kümmekond korda aastas; praegu- line, alates 2020. aastast 12-liikmeline. Juhatusse kuuluvad sel keerukal pandeemia ajal loomulikult elektrooniliste

19 vahendite abil. 2020. aasta jooksul pidas juhatus seitse tasemelt parim vaade teaduse olukorrale ja üksikute töökoosolekut, neist viis Zoomi keskkonnas. Viiel korral teadussuundade arenguperspektiividele ja selle kaudu võeti otsus vastu elektroonselt küsitluse korras. Kroonikas ka parima ekspertabi leidmise võimalused. (vt lk 6–11) telegrammistiilis esitatud loetelu juhatuse Nii näiteks korraldas informaatika- ja tehnika otsustest moodustab vaid murdosa juhatuse tööst. Suure teaduste osakond 16. novembril Eesti metsa- ja osa istungitest täidavad elavad ja vahel üsna teravad puidutööstuse olukorra ja väljavaadete arutelu. Vald- arutelud selle üle, kuidas efektiivsemalt korraldada konna seisu tutvustas vastava erialaliidu tegevjuht akadeemia tööd ning millist nõu anda teadussüsteemi Henrik Välja. Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks paremaks toimimiseks. Akadeemia juhtimise järjepidevuse suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid, Eesti tagamiseks määrati presidendi asendamise kord juhuks, ekspordi ja impordi peamine tasakaalustaja ja üks kui presidendil ei ole võimalik oma ametiülesandeid täita. olulisemaid tööandjaid maapiirkondades. Puidutööstus Selline vajadus tekkiski detsembris, mil president võitles on korralikult automatiseeritud ja digitaliseeritud, kuid koroonaviirusega. kahjuks on ettevõtete ja teadus- ja arendusasutuste Akadeemia jaguneb neljaks enam-vähem võrdse vaheline koostöö nõrk. Iseloomulik on, et teadus- ja suurusega osakonnaks. Need ühendavad vastava arendustegevus käib vaid suuremate puidutööstuse teadusvaldkonna akadeemikuid ja välisliikmeid. Osa ettevõtete sees, peamiselt tootearenduse ja raken- kondadel on ka mandaat korraldada oma profiilile dusuuringute vallas, kuid sektoris domineerivad vastavate akadeemia asutuste tegevust ning teha koostööd mikro- ja väikeettevõtted. Tuntakse selget vajadust teiste sama valdkonna teadus- ja arendusasutuste ning rakendusuuringutele orienteeritud uurimisrühmade teadusseltside ja ühendustega. Asutuste kontekstis on see järele. Kui teadus- ja arendustegevuse potentsiaal mandaat jäänud küll üsna õhukeseks, sest akadeemia puidu mehaanilise väärindamise valdkonnas on konsortsiumis on vaid üks teadusasutus – Underi ja hea, siis keemilise väärindamise valdkonnas ei ole Tuglase kirjanduskeskus. Seevastu kasvab aegamisi pilt julgustav. Meil on küll rahvusvahelisel tasemel osakondade roll akadeemia alaliste komisjonide töös ja teadlased, kes teevad kõrgel tasemel baasuuringuid, eriti situatsioonides, kus on kiiresti tarvis nt valitsuse või kuid puuduvad teadlased, kes oleksid võimelised ja riigikogu jaoks konsolideerida mingi valdkonna teadmine. motiveeritud ettevõtetele rakendusuuringute näol Osakonnad valivad endale juhataja, kes kuulub auto praktilist sisendit pakkuma. maatselt akadeemia juhatusse. COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt ka osakondade tööd ning paljud ettevõtmised jäid pooleli Akadeemia juures tegutseb neli osakonda: või lükati edasi. Siiski jätkus Tartus Jaan Poska • astronoomia ja füüsika osakond gümnaasiumis loengusari „Tee (Poska) akadee- • informaatika- ja tehnikateaduste osakond miani“, osaleti Academia Pernaviensise mõttekodade • bioloogia, geoloogia ja keemia osakond tegevuses. • humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond Akadeemia tegevjuhtimine on jagatud presidendi ja Alates 2019. aastast tegutsevad osakonnad ühise peasekretäri vahel. Nende roll ja vastutus on suuresti põhimääruse alusel. Ideaalis on just osakonna sarnane äriühingu juhatuse liikme omadele. President on tasand see, kus arutatakse läbi teemad, mis tulevad üldjuht, kelle peamine roll on esindada akadeemiat ning otsustamisele üldkogus. Samuti on nimelt osakonna kes vastutab akadeemia üldise arengu, põhikirjajärgse

Eesti teaduste akadeemia juhatus töötas 2020. aastal järgmises koosseisus: president Tarmo Soomere asepresident Mart Kalm asepresident Arvi Freiberg peasekretär Jaak Järv astronoomia ja füüsika osakonna juhataja Marco Kirm informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja Jakob Kübarsepp bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja Toomas Asser humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja Valter Lang Kuni 31.01.2020 olid juhatuse liikmed Jüri Engelbrecht, Karl Pajusalu, Peeter Saari, Andres Öpik ja Eero Vasar. Järgmisest päevast, 1. veebruarist 2020, astusid nende asemel ametisse Martti Raidal, Maarja Kruusmaa, Ülo Niinemets ja Tiina Randma-Liiv.

20 tegevuse ning vara ja vahendite kasutamise eest. Pea ettenägematute asjaolude puhul, kui president ei saa oma sekretär peab korralikult käigus hoidma akadeemia ülesandeid täita. kantselei ja tegelema haldusküsimustega. Mõlemad Kõik valitud juhid (president, asepresidendid, peasek- peavad olema akadeemia liikmed. Kui presidendi puhul retär, osakonnajuhatajad) tegutsevad teenistuslepingute on see igati loogiline, siis suur osa peasekretäri tööst on alusel. Suur osa nende ülesannetest tuleb täita väljaspool jõukohane heale haldusspetsialistile ning paljudes akadeemia hoonet. Teisisõnu, nagu esitatud kirjeldusest sõsarakadeemiates täidavad vastavaid ülesandeid selgub, on kantselei see struktuur, mis akadeemias mitte-akadeemikud. Et aga selline kuuluvus on sätestatud tegelikult paikneb ja kuhu kuuluvad inimesed teaduste seaduses, siis on seda targem järgida. Asepresidendid on akadeemias töötavad. Kõige kindlam viis mõne akadee- presidendile toeks jooksvate küsimuste lahendamisel, mikuga kontakti saada on seega helistada akadeemia juhivad kindlaid valdkondi ning asendavad presidenti kantseleisse. Vajalikud nimed ja telefoninumbrid on selle raamatu viimasel leheküljel. LIIKMESKOND

2. detsembril valis akadeemia üldkogu kolm uut akadeemikut:

Krista Fischer (akadeemik matemaatika ja matemaatilise statistika erialal) on Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor, kelle teadustöö põhisuunad on seotud biostatistika ning statistiliste meetodite rakendamisega epidemioloogias ja kliinilistes uuringutes.

Elmo Nüganen (akadeemik teatrikunsti alal) on teatri- ja filmilavastaja, Tallinna linnateatri peanäitejuht ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia näitlejatöö professor.

Veiko Uri (akadeemik metsanduse alal) on Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor, kes keskendub metsaöko- süsteemide aineringele ja biomassi produktsioonile.

21 Seisuga 1. märts 2021 oli Eesti teaduste akadeemias 2020. aastal jätkas valdav osa akadeemikutest juhtivate 74 akadeemikut ja 21 välisliiget, kes jagunesid osa eriteadlastena teadus- ja õppetööd. kondade vahel järgmiselt: Põhitöö kõrval tegutsesid paljud akadeemikud eks- ASTRONOOMIA JA FÜÜSIKA OSAKOND pertide ja nõuandjatena, nad kuuluvad rahvusvahelise (15 akadeemikut, 5 välisliiget) ja üleriigilise tähtsusega kogudesse ja nõukogudesse: A k a d e e m i k u d: Jaan Aarik, Jaak Aaviksoo, • Euroopa Komisjoni teadusnõustamise mehhanismi Jaan Einasto, Ene Ergma, Krista Fischer, Arvi Freiberg, peateadusnõunik – Maarja Kruusmaa Vladimir Hižnjakov, Marco Kirm (osakonnajuhataja), • Euroopa riikide peateadurite foorum ESAF – ees- Martti Raidal, Enn Saar, Peeter Saari, Mart Saarma, istuja Tarmo Soomere Arved-Ervin Sapar, Gennadi Vainikko, Richard Villems. • Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild V ä l i s l i i k m e d: Jonathan (John) R. Ellis, Richard (Guild of European Research Intensive Universities) R. Ernst, Charles Gabriel Kurland, Jaan Laane, juhatus – Toomas Asser Alar Toomre. • Valitsuse juures asuv teadus- ja arendusnõukogu – Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Mart Saarma, Tarmo INFORMAATIKA- JA TEHNIKATEADUSTE Soomere OSAKOND • Valitsuse juures tegutsev säästva arengu komis- (17 akadeemikut, 5 välisliiget) jon – Margus Lopp; asendusliige Tarmo Soomere A k a d e e m i k u d: Olav Aarna, Hillar Aben, Jüri • Valitsuse juures tegutsev COVID-19 tõrje teadus- Engelbrecht, Ülo Jaaksoo, Maarja Kruusmaa, Jarek nõukoda – Krista Fischer Kurnitski, Jakob Kübarsepp (osakonnajuhataja), Rein • Riigi teaduspreemiate komisjon – Tarmo Soo- Küttner, Ülo Lepik, Enn Lust, Leo Mõtus, Arvo Ots, mere (esimees), Jaan Aarik, Maarja Kruusmaa, Tarmo Soomere, Raimund-Johannes Ubar, Tarmo Uustalu, Jarek Kurnitski, Ülo Niinemets, Karl Pajusalu, Jaak Vilo, Andres Öpik. Tiina Randma-Liiv, Tiit Tammaru, Veiko Uri, Eero V ä l i s l i i k m e d: Steven R. Bishop, Michael Godfrey Vasar (aseesimees) Rodd, Gábor Stépán, Esko Ukkonen, Margus Veanes. • Riigikogu juures asuva arenguseire keskuse nõu- koda – Jaak Aaviksoo (kuni 31. august 2020), BIOLOOGIA, GEOLOOGIA JA KEEMIA Tarmo Soomere OSAKOND • Sihtasutuse Eesti teadusagentuur nõukogu – Jakob (23 akadeemikut, 5 välisliiget) Kübarsepp A k a d e e m i k u d: Toomas Asser (osakonnajuhataja), • Sihtasutuse Eesti teadusagentuur hindamisnõukogu Jaan Eha, Jaak Järv, Ain-Elmar Kaasik, Anne Kahru, nimetamiskogu – Maarja Kruusmaa Dimitri Kaljo, Mati Karelson, Kalle Kirsimäe, Urmas • Sihtasutuse Eesti teadusagentuur hindamisnõu- Kõljalg, Hans Küüts, Agu Laisk, Ülo Lille, Margus kogu – Anne Kahru, Jarek Kurnitski, Tiit Tammaru, Lopp, Jüri Martin, Andres Metspalu, Ülo Niinemets, Anto Urmas Varblane; asendusliikmed Krista Fischer, Raukas, Valdur Saks, Martin Zobel, Raivo Uibo, Veiko Lauri Mälksoo Uri, Mart Ustav, Eero Vasar. • Sihtasutuse Eesti teadusagentuur Eesti teaduse V ä l i s l i i k m e d: Ülo Langel, Pekka T. Männistö, populariseerimise auhinna komisjon – Ene Ergma Svante Pääbo, Matti Saarnisto, Helmut Schwarz. (esimees) • Sihtasutuse Eesti teadusagentuur teadustaristu HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSTE komisjon − Ene Ergma, Jüri Engelbrecht, Karl OSAKOND Pajusalu, Tiina Randma-Liiv (19 akadeemikut, 6 välisliiget) • Euroopa regionaalfondi teaduse populariseerimise A k a d e e m i k u d: Jüri Allik, Mihhail Bronštein, programmi „TeaMe+“ nõukoda – Tarmo Soomere Mart Kalm, Valter Lang (osakonnajuhataja), Lauri • Eesti Panga nõukogu – Urmas Varblane Mälksoo, Elmo Nüganen, Karl Pajusalu, Arvo Pärt, • Eelarvenõukogu – Urmas Varblane Tiina Randma-Liiv, Anu Raud, Anu Realo, Jaan Ross, • Haridus- ja teadusministeeriumi teaduspoliitika Hando Runnel, Huno Rätsep, Tiit Tammaru, Tõnu-Andrus komisjon – Ülo Niinemets ja Urmas Varblane Tannberg, Jaan Undusk, Urmas Varblane, Haldur Õim. • Haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja V ä l i s l i i k m e d: Juri Berezkin, Cornelius Theodor arendustegevuse korralduse seaduse muutmise Hasselblatt, Raimo Raag, Päiviö Tommila, Endel Tulving, töörühmad: juhtrühm – Tarmo Soomere, teadus- Jaan Valsiner. ja arendustegevuse rahastamise töörühm – Martti Raidal, teadus- ja arendusasutuste tegevuse

22 töörühm – Ülo Niinemets, avatud teaduse töörühm – 2020. aastal tunnustasid mitmed ühingud ja Jaak Järv, teadus- ja arendustegevuse riikliku organisatsioonid paljusid akadeemikuid mitmel moel, korraldamise töörühm – Urmas Varblane, teadus sh eri autasude või aunimetustega ning liikmeks või eetika töörühm – Raivo Uibo auliikmeks valimisega: • Eesti teaduse rahvusvahelistumise töörühma ja • Jaan Eha pälvis väljapaistva panuse ja südamega teaduse rahvusvahelistumise programmi juhtkomitee tehtud töö eest kardioloogia eriala ning aka ning teadustaristu komisjon – Jüri Engelbrecht deemilise meditsiini arendamisel Tartu ülikooli • Riikliku programmi „Ühiskonna väärtusarendus arstiteaduskonna medali 2015–2020“ nõukogu – Olav Aarna ja Jüri • Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeva puhul avati Engelbrecht Nõmme gümnaasiumi hoovis tema mälestuspink • Elukestva õppe strateegia 2020 juhtkomisjon – • Andres Metspalu pälvis Tartu maakonna kõrgeima Olav Aarna teenetemärgi „Tartumaa Kuldne Tammeoks“ • Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi • Arvo Pärt pälvis Hispaania suurima panga BBVA hindamiskomisjon – Marco Kirm ja Lauri Mälksoo fondi auhinna Frontiers of Knowledge muusika • Rahandusministeeriumi ühtekuuluvuspoliitika valdkonna preemia uue helikeele loomise eest ning rakenduskava seirekomisjon – Tarmo Soomere, elusolevate enimesitatavate heliloojate hulgas on asendusliige Andres Öpik ta maailmas 2. kohal • Keskkonnaministeeriumi geenitehnoloogia • Loit Reintami auks avati Saue vallas Haiba komisjon – Eero Vasar ja Ülo Niinemets mõisapargis mälestuspink • Sotsiaalministeeriumi neurokirurgia eriala • Jaan Ross pälvis helikunsti sihtkapitali aastapreemia komisjon – Toomas Asser Theodor W. Adorno muusikafilosoofilise teose • Terviseala teaduse ja innovatsiooni „Uue muusika filosoofia“ mõttetäpse teadusliku nõukogu – Eero Vasar tõlke eest • Eesti teaduse tippkeskuste juhid on Martti • Hando Runnel pälvis EV välisministeeriumi Raidal – „Tume universum“, Ülo Niinemets – teeneteristi silmapaistva panustamise eest Eesti „Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja iseseisvuse kindlustamisse ja huvide edendamisse põllumajanduskooslustes“, Enn Lust – „Uudsed maailmas ning Kultuuriveduri auhinna kui Ilmamaa materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia kirjastuse asutaja ja kauane juht salvestamise ja muundamise süsteemidele“, • Peeter Saari sai Ameerika optikaühingu (Optical Andres Metspalu – „Genoomika ja siirdemeditsiini Society of America, OSA) aukirja aktiivse tippkeskus“, Jarek Kurnitski – „Teadmistepõhise retsenseerimistegevuse eest ehituse tippkeskus“ • Mart Saarma pälvis Eesti inimesegeneetika ühingu • Akadeemik Karl Pajusalu on keeleteaduse, elutööpreemia filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukogu • Jaak Vilo valiti ACM (Association for Computing esimees ning akadeemik Enn Lust on funktsio- Machinery) seeniorliikmeks naalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikooli • Akadeemikud Jüri Allik, Jaak Järv, Mati Karelson, nõukogu esimees Andres Metspalu, Raivo Uibo, Gennadi Vainikko ja • Balti assamblee teaduspreemiate ekspertkomis- Haldur Õim pälvisid teenetemärgi „100 semestrit jon – Jaan Ross Tartu Ülikoolis“ • Akadeemiate ühenduste ALLEA, EASAC ja FEAM ühine töörühm „Rahvusvaheliste terviseandmete Mõjukad akadeemikud: siire teadusuuringuteks“ – Jaak Vilo • Maailma enim viidatud 6000 teadlase hulka • EASACi energiaprogrammi hoonete ehitamise (Clarivate Analytics Web of Science andmebaas) ja haldamise süsinikuheitmete vähendamise töö jõudsid 2020. aastal kümne eesti teadlase seas rühmas „Decarbonisation of buildings“ – Jarek akadeemikud Urmas Kõljalg ja Ülo Niinemets Kurnitski • Sama andmebaasi sektsiooni Essential Science • Eestile Arktika nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks Indicators maailma ühe protsendi enimviidatud vajalike tegevuste koordinatsiooniks ja vastava teadlaste hulka oma valdkonnas kuuluvad aka taotluse ettevalmistuseks välisministeeriumi juurde deemikud Jüri Allik, Krista Fischer, Urmas Kõljalg, moodustatud komisjon – Tarmo Soomere" Andres Metspalu, Martti Raidal, Anu Realo, Martin Zobel, Richard Villems, Jaak Vilo Paljud akadeemikud jätkavad tööd rahvusvaheliste • Swiss National Science Foundationi hallatava teadusajakirjade toimetuskolleegiumide koosseisus. AcademiaNet portaali edukaimate naisteadlaste

23 nimekirja kuuluvad akadeemikud Krista Fischer, Jaan EHA, sünd 12.06.1950, valitud 2016, loodus Anne Kahru ja Maarja Kruusmaa teadused ja meditsiin. Lõpetanud Tartu ülikooli 1974. • Estonianworld.com portaal valis rahvusvahelise Tartu ülikool, kardioloogia professor (2004); L. Puusepa naistepäeva puhul kaheteistkümne silmapaistvama 8, 50406 Tartu, tel 731 8403, [email protected]. Eesti naise hulka akadeemik Anne Kahru Jaan EINASTO, sünd 23.02.1929, valitud 1981, • Ajalehe Tartu Postimees Tartu ja Tartumaa astrofüüsika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1952. Tartu mõjukaimate tabelisse kuuluvad akadeemikud: Too- observatoorium, teaduslik nõustaja (2016); Observa mas Asser (2.), Andres Metspalu (3.), Hando Runnel tooriumi 1, 61602 Tõravere, Tartu maakond, tel 737 4538, (9.), Jaan Einasto (15.), Urmas Varblane (45.), Mart [email protected]. Ustav, Rihard Villems (49.–51.), Jaak Vilo (67.), Jüri ENGELBRECHT, sünd 1.08.1939, valitud 1990, Jüri Allik (71.), Jaan Eha (95.–97.) mehaanika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1962. • Mõneti huumori valda tuleb paigutada Eesti Eesti teaduste akadeemia, juhatuse liige (1994), Tallinna Päevalehe Eesti mõjukate 2020 edetabel, millesse tehnikaülikool, küberneetika instituudi konsultant (2016); kuuluvad akadeemikud Arvo Pärt (26.), Tarmo Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn, tel 505 8177, [email protected]. Soomere (37.) ja Krista Fischer (55.) Ene ERGMA, sünd 29.02.1944, valitud 1997, täppisteadused. Lõpetanud Moskva riikliku ülikooli 1969. Tartu ülikool, emeriitprofessor (2015); Kohtu 6, 10130 PERSONAALIA Tallinn, tel 738 1874, [email protected]. Krista FISCHER, sünd 5.08.1970, valitud 2020, matemaatika ja matemaatiline statistika. Lõpetanud Seisuga 1. märts 20211 Tartu ülikooli 1992. Tartu ülikool, matemaatilise sta- Jaan AARIK, sünd 1.01.1951, valitud 2013, täppis- tistika professor (2018); Narva mnt 18, 51009 Tartu, teadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1974. Tartu ülikool, tel 515 3679, [email protected]. emeriitprofessor (2019); W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu, Arvi FREIBERG, sünd 28.06.1948, valitud 2009, tel 737 4674, [email protected]. täppisteadused. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli Olav AARNA, sünd 4.11.1942, valitud 1990, infor 1971. Eesti teaduste akadeemia, asepresident (2018), maatika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1965. Tartu ülikool, biofüüsika ja taimefüsioloogia profes- Tallinna tehnikaülikool, emeriitprofessor (2007), sor (2003); W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu, tel 5645 3175, Estonian Business School, juhtimise õppetooli profes- [email protected]. sor (alates 2017); Lauteri 3, 10114 Tallinn, tel 665 1301, Vladimir HIŽNJAKOV, sünd 25.05.1938, valitud 1977, [email protected]. füüsika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1960. Tartu ülikool, Jaak AAVIKSOO, sünd 11.01.1954, valitud 1994, tahkiseteooria kaasprofessor (2021); W. Ostwaldi 1, 50411 täppisteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1976. Kohtu 6, Tartu, tel 737 4759, [email protected]. 10130 Tallinn, tel 506 7337, [email protected]. Ülo JAAKSOO, sünd 16.04.1939, valitud 1986, Hillar ABEN, sünd 3.12.1929, valitud 1977, mehaa- informaatika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1962. nika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1953. Kohtu 6, Cybernetica AS, nõukogu esimees (2013); Mäealuse 2/1, 10130 Tallinn, 5661 0211, [email protected]. 12618 Tallinn, tel 639 7991, [email protected]. Jüri ALLIK, sünd 3.03.1949, valitud 2010, psühho- Jaak JÄRV, sünd 05.11.1948, valitud 1997, loodus- loogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1973. Tartu ülikool, teadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1972. Eesti teaduste eksperimentaalpsühholoogia professor (2002); Näituse 2, akadeemia, peasekretär (2017), Kohtu 6, 10130 Tallinn, 50409 Tartu, tel 737 5905, [email protected]. tel 644 5810, [email protected]; Tartu ülikool, Toomas ASSER, sünd 14.07.1954, valitud 2011, orgaanilise keemia professor (1991), Ravila 14a, 50411 arstiteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1979. Eesti teaduste Tartu, tel 737 5246, [email protected]. akadeemia, bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna Ain-Elmar KAASIK, sünd 2.08.1934, valitud 1993, juhataja (2014), Tartu ülikool, neurokirurgia professor neuroloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1959. Tartu (1995), Tartu ülikool, rektor (2018); Ülikooli 18, 50090 ülikool, emeriitprofessor (1999); Kohtu 6, 10130 Tallinn, Tartu, tel 737 5600, [email protected]. tel 742 5426, [email protected]. Mihhail BRONŠTEIN, sünd 23.01.1923, valitud 1975, Anne KAHRU, sünd 17.02.1955, valitud 2018, põllumajandusökonoomika. Lõpetanud Peterburi riikliku ökotoksikoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1978. ülikooli 1949. Tartu ülikool, emeriitprofessor (1993); Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, juhtivteadur Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 5662 9275. (2007), keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja (2012); Akadeemia tee 23, 12618 Tallinn, tel 639 8373, 1 Teadusasutuste ja ülikoolide nimetused on toodud tänapäeval kasutataval kujul. [email protected].

24 Dimitri KALJO, sünd 12.10.1928, valitud 1983, Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 620 3257, 5887 8889, geoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1953. Pro- [email protected]. fessor (1986); Tallinna tehnikaülikooli geoloogia Hans KÜÜTS, sünd 20.12.1932, valitud 1994, instituut, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 5648 5523, põllumajandusteadused. Lõpetanud Eesti põllumajandus- [email protected]. ülikooli 1956. Eesti maaülikool, emeriitprofessor (1995); Mart KALM, sünd 3.09.1961, valitud 2010, kunsti Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 505 5739, teadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1984. Eesti teaduste [email protected]. akadeemia, asepresident (2014), Eesti kunstiakadeemia, Agu LAISK, sünd 3.05.1938, valitud 1994, loodus- rektor (2015), professor (2000); Põhja puiestee 7, 10412 teadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1961. Tartu ülikool, Tallinn, tel 626 7300, [email protected]. emeriitprofessor (2003); Tartu ülikooli tehnoloogiains- Mati KARELSON, sünd 27.12.1948, valitud 2007, tituut, Nooruse 1, 50411 Tartu, 737 4885, 526 7922, loodusteadused ja meditsiin. Lõpetanud Tartu üli- [email protected]. kooli 1972. Tartu ülikool, molekulaartehnoloogia Valter LANG, sünd 26.01.1958, valitud 2010, professor (2005); Ravila 14a, 50411 Tartu, tel 737 5255, ajalooteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1981. Eesti [email protected]. teaduste akadeemia, humanitaar- ja sotsiaalteaduste Marco KIRM, sünd 27.12.1965, valitud 2018, täppis- osakonna juhataja (2019), Tartu ülikool, arheoloogia teadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1991. Eesti teaduste professor (1999); Jakobi 2, 51014 Tartu, tel 737 5652, akadeemia, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja 529 1843, [email protected]. (2019), Tartu ülikool, eksperimentaalfüüsika professor Ülo LEPIK, sünd 11.07.1921, valitud 1993, mehaanika. (2018); W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu, tel 737 4629, Lõpetanud Tartu ülikooli 1948. Tartu ülikool, emeriit 5342 7170, [email protected]. professor (1996); Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 5620 4303, Kalle KIRSIMÄE, sünd 5.04.1967, valitud 2018, [email protected]. geoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1992. Tartu ülikool, Ülo LILLE, sünd 16.09.1931, valitud 1983, biotehno- geoloogia-mineraloogia professor (2002); Ravila 14a, loogia. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1955. Tallinna 50411 Tartu, tel 737 5894, 5344 3145, Tehnikaülikool, emeriitprofessor (1997); Kohtu 6, 10130 [email protected]. Tallinn, tel 672 6032, 5621 8718, [email protected]. Maarja KRUUSMAA, sünd 4.01.1970, valitud 2016, Margus LOPP, sünd 11.09.1949, valitud 2011, keemia. tehnikateadused. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli Lõpetanud Tartu ülikooli 1973. Tallinna tehnikaülikool, 1996. Eesti teaduste akadeemia, juhatuse liige (2019), keemia ja biotehnoloogia instituudi professor (1997); Tallinna tehnikaülikool, teadusprorektor (2020), bio Akadeemia tee 15, 12618 Tallinn, tel 620 2808, robootika keskuse juhataja, professor (2008); Akadeemia [email protected]. tee 15a, 12618 Tallinn, tel 518 3074, Enn LUST, sünd 22.10.1956, valitud 2010, energia [email protected]. tehnoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1980. Tartu ülikool, Jarek KURNITSKI, sünd 22.10.1970, valitud 2018, füüsikalise keemia professor (1997), keemia instituudi inseneriteadused. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli direktor (2008); Ravila 14a, 50411 Tartu, tel 737 5165, 1990. Tallinna tehnikaülikool, professor (2015); ehituse 511 2030, [email protected]. ja arhitektuuri instituut, direktor (2013); Ehitajate tee 5, Jüri MARTIN, sünd 29.09.1940, valitud 1990, 19086 Tallinn, tel 620 2406, 5866 4370, ökoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1964. Euroakadeemia, [email protected]. rektor (1997); Tondi 55, 11316 Tallinn, tel 611 5804, Urmas KÕLJALG, sünd 24.02.1961, valitud 2011, [email protected]. biosüstemaatika ja ökoloogia. Lopetanud Tartu üli- Andres METSPALU, sünd 11.03.1951, valitud kooli 1988. Tartu ülikool, mükoloogia professor (2001), 2010, biotehnoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1976. loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor (2014); Ravila Tartuülikool, biotehnoloogia professor (1992), Eesti 14a, 50411 Tartu, tel 5341 2823, [email protected]. geenivaramu direktor (2008–2017); Riia 23b, 51010 Tartu, Jakob KÜBARSEPP, sünd 9.02.1947, valitud 2011, tel 737 5066, 506 3088, [email protected]. materjalitehnika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli Leo MÕTUS, sünd 15.12.1941, valitud 1993, infor- 1970. Tallinna tehnikaülikool, professor (1997); Ehitajate maatika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1965. tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 3354, 512 1901, Tallinna tehnikaülikool, emeriitprofessor (2021); Ehi- [email protected]. tajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 2118, 504 9717, Rein KÜTTNER, sünd 25.11.1940, valitud 1997, [email protected]. tehnikateadused. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli Lauri MÄLKSOO, sünd 28.01.1975, valitud 2013, 1965. Tallinna tehnikaülikool, emeriitprofessor (2010). õigusteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1998. Tartu ülikool,

25 rahvusvahelise õiguse professor (2009); Näituse 20, 50409 Jaan ROSS, sünd 05.04.1957, valitud 2003, humanitaar- Tartu, tel 737 6042, 503 7171, [email protected]. teadused. Lõpetanud Tallinna riikliku konservatooriumi Ülo NIINEMETS, sünd 19.03.1970, valitud 2013, 1980. Eesti muusika- ja teatriakadeemia, professor (1995); loodusteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1992. Eesti Tatari 13, 10116 Tallinn, tel 522 6886, teaduste akadeemia, juhatuse liige (2014), Eesti maa [email protected]. ülikool, professor (2009); Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu, Hando RUNNEL, sünd 24.11.1938, valitud 2012, tel 731 3140, 5345 7189, [email protected]. kirjandus. Vabakutseline kirjanik (1971); Elmo NÜGANEN, sünd 15.02.1962, valitud 2020, [email protected]. teatrikunst. Lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadee- Huno RÄTSEP, sünd 28.12.1927, valitud 1981, eesti mia 1988. Tallinna linnateater, peanäitejuht (1992), Eesti keel. Lõpetanud Tartu ülikooli 1951. Tartu ülikool, emeriit- muusika- ja teatriakadeemia, lavakunstiprofessor (2008); professor (1994); Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 5918 7616, Lai 23, 10133 Tallinn, [email protected]. [email protected]. Arvo OTS, sünd 26.06.1931, valitud 1983, energee- Enn SAAR, sünd 04.03.1944, valitud 2010, tika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1955. Tallinna astronoomia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1967. Tartu tehnikaülikool, emeriitprofessor (2003); Kohtu 6, 10130 observatoorium, Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tallinn, tel 657 6034, 501 2217, [email protected]. Tartumaa, tel 741 0462, 5344 0899, [email protected]. Karl PAJUSALU, sünd 20.06.1963, valitud 2011, Peeter SAARI, sünd 2.06.1945, valitud 1986, füüsika. keeleteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1986. Tartu ülikool, Lõpetanud Tartu ülikooli 1968. Tartu ülikool, laine eesti keele ajaloo ja murrete professor (2000); Jakobi optika professor (1997); W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu, 2–425, 51005 Tartu, tel 737 6124, 526 7733, tel 737 4602, [email protected]. [email protected]. Mart SAARMA, sünd 29.06.1949, valitud 1990, mole- Arvo PÄRT, sünd 11.09.1935, valitud 2011, muu- kulaarbioloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1972. Helsingi sika. Lõpetanud Tallinna riikliku konservatooriumi 1963. ülikool, professor (1990), biotehnoloogia instituudi Vabakutseline helilooja Eestis (2005); SA Rahvusvaheline teadusdirektor (2020); P.O. Box 56 (Viikinkaari 5D), Arvo Pärdi keskus, Aliina, 76702 Laulasmaa, Keila vald, FI-00014, Helsinki, Finland, tel +358 29 415 9378, Harjumaa, tel 604 0470, [email protected]. [email protected]. Martti RAIDAL, sünd 26.02.1968, valitud 2011, Valdur SAKS, sünd 3.09.1943, valitud 1993, bio täppisteadused. Lõpetanud Helsingi ülikooli 1995. Eesti keemia. Lõpetanud Moskva riikliku ülikooli 1967. teaduste akadeemia, juhatuse liige (2014), keemilise ja Professor (1986). Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 644 8643. bioloogilise füüsika instituut, juhtivteadur (2012); Rävala Arved-Ervin SAPAR, sünd 7.02.1933, valitud 1990, 10, 10143 Tallinn, tel 645 4711, [email protected]. astrofüüsika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1957. Professor Tiina RANDMA-LIIV, sünd 8.08.1968, valitud 2018, (1990). Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 741 0335, ühiskonna- ja riigiteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli [email protected]. 1991. Eesti teaduste akadeemia, juhatuse liige (2019), Tarmo SOOMERE, sünd. 11.10.1957, valitud 2007, Tallinna tehnikaülikool, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja tehnika- ja informaatikateadused. Lõpetanud Moskva valitsemise instituudi professor (2007); Akadeemia tee 3, riikliku ülikooli 1980. Eesti teaduste akadeemia, 12618 Tallinn, tel 620 2670, 5343 3903, president (2014); Kohtu 6, 10130 Tallinn, tel 644 2129, [email protected]. [email protected]. Tallinna tehnikaülikool, Anu RAUD, sünd 10.05.1943, valitud 2016, kunst. rannikutehnika professor (2005); Akadeemia tee 21, Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 1967. Rahvakunsti 12618 Tallinn, tel 620 4176, [email protected]. uurija, vaibakunstnik; Eesti kunstiakadeemia, emeriit Martin ZOBEL, sünd 25.02.1957, valitud 2010, professor (2009); Kääriku talu, Raudna küla, 71102 ökoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1980. Tartu ülikool, Viljandi vald, Viljandimaa, tel 523 4586, taimeökoloogia professor (1992); Lai 40, 51005 Tartu, [email protected]. tel 737 6223, 518 7723, [email protected]. Anto RAUKAS, sünd 17.02.1935, valitud 1977, Tiit TAMMARU, sünd 4.02.1972, valitud 2018, geoloogia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1958. Tallinna inimgeograafia. Lõpetanud Tartu ülikooli 1994.Tartu tehnikaülikool, emeriitprofessor (2017); Kohtu 6, 10130 ülikool, linna- ja rahvastikugeograafia professor (2012); Tallinn, tel 501 1827. Vanemuise 46, 51014 Tartu, tel 737 6842, 505 7331, Anu REALO, sünd 15.02.1971, valitud 2018, [email protected]. kultuuriteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1993. Tõnu-Andrus TANNBERG, sünd 22.09.1961, valitud Warwicki ülikool (Ühendkuningriik), professor (2014); 2012, ajalugu. Lõpetanud Tartu ülikooli 1986. Tartu üli- Näituse 2, 50409 Tartu, tel 737 5905, [email protected], kool, Eesti ajaloo professor (2018); Jakobi 2, 51005 Tartu, [email protected]. tel 737 6510, 522 8790, [email protected].

26 Raimund-Johannes UBAR, sünd 16.12.1941, valitud Haldur ÕIM, sünd 22.01.1942, valitud 1994, humani- 1993, arvutitehnika. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli taar- ja sotsiaalteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1965. 1966. Tallinna tehnikaülikool, emeriitprofessor (2020); Tartu ülikool, emeriitprofessor (2007); Kohtu 6, 10130 Akadeemia tee 15a, 12618 Tallinn, tel 620 2252, 503 5457, Tallinn, tel 505 8214, 742 2272, [email protected]. [email protected]. Andres ÖPIK, sünd 4.05.1947, valitud 2013, tehnika Raivo UIBO, sünd 21.12.1948, valitud 2003, arsti- teadused. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1970. teadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1973. Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, emeriitprofessor (2019), vanem- immunoloogiaprofessor (1992); Ravila 19, 51014 Tartu, teadur (2019); Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, tel 620 2802, tel 737 4231, 510 5079, [email protected]. 511 6538, [email protected]. Jaan UNDUSK, sünd 14.11.1958, valitud 2007, humanitaarteadused. Lõpetanud Tartu ülikooli 1982. Eesti TA Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, direktor (2000); VÄLISLIIKMED Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, tel 644 3147, 5862 7783, [email protected]. Yuri E. BEREZKIN (Venemaa), sünd 27.12.1946, Veiko URI, sünd 19.12.1969, valitud 2020, metsan- valitud 2012, kultuuriantropoloogia. Antropoloogia ja dus. Lõpetanud Eesti maaülikooli 1993. Eesti maaülikool, etnograafia muuseum (Kunstkamera), Venemaateaduste metsaökosüsteemide professor (2015); Fr. R. Kreutzwaldi akadeemia, Ameerika osakonna juhataja (2003), 3 5, 51014 Tartu, tel 508 3809, [email protected]. University Emb., St. Petersburg 199034, Russia, Mart USTAV, sünd 16.07.1949, valitud 2001, bio- tel +7 812 328 0712, +7 921 874 3569, meditsiin. Lõpetanud Tartu ülikooli 1972. Tartu ülikool, [email protected]. biomeditsiinilitehnoloogia professor (2007); Nooruse 1, Steven R. BISHOP (Ühendkuningriik), sünd 50411 Tartu, tel 737 5047, 522 5418, [email protected]. 18.10.1955, valitud 2012, mittelineaarne dünaamika. Tarmo UUSTALU, sünd 19.01.1969, valitud 2010, University College London, professor (1984). Dept. of arvutiteadus. Lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli 1992. Mathematics, UCL, Gower Street, London, WC1E 6BT, Reykjaviki ülikool, arvutiteaduse osakonna profes- United Kingdom, tel +44 207 679 3082, sor (2017); Reykjavík University, Menntavegur 1, 102 [email protected]. Reykjavík, Island, [email protected]. Jonathan (John) R. ELLIS (Ühendkuningriik), sünd Gennadi VAINIKKO, sünd 31.05.1938, valitud 1986, 1.07.1946, valitud 2015, teoreetiline füüsika. Mobili- matemaatika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1961. Tartu tas Pluss tippteadlane, keemilise ja bioloogilise füüsika ülikool, emeriitprofessor (2006), vanemteadur (2013); J. instituut (2017), Rävala 10, 10143 Tallinn, tel +41 (0)75 Liivi 2, 50409 Tartu, tel 737 5867, 510 7101, 411 4894; külalisteadlane, Theoretical Physics Dept, [email protected]. CERN (2016), 1211 Geneva 23, Switzerland, tel Urmas VARBLANE, sünd 20.07.1961, valitud 2009, +41 (0)22 767 4142; King’s College London; teoreetilise majandusteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1984. Tartu füüsika professor (2010), Dept. of Physics, King’s College ülikool, rahvusvahelise ettevõtluse professor (2001); London, Strand, London WC2R 2LS, United Kingdom, Narva mnt. 18–4030, 51009 Tartu, tel 737 6361, 502 2362, tel +44 (0)20 7848 2470, [email protected]. [email protected]. Eero VASAR, sünd 17.09.1954, valitud 2010, Richard R. ERNST (Šveits), sünd 14.08.1933, arstiteadus. Lõpetanud Tartu ülikooli 1979. Tartu üli- valitud 2002, füüsikaline keemia. Zürichi tehnikaüli- kool, bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja (1991), kool, emeriitprofessor (1998). Laboratory of Physical inimese füsioloogia professor (1992); Ravila 19, 50411 Chemistry, ETH-Hönggerberg HCI, CH-8093 Zürich, Tartu, tel 737 4331, 526 8033, [email protected]. Switzerland, tel +41 44 632 4368, [email protected]. Richard VILLEMS, sünd 28.11.1944, valitud 1987, ethz.ch. biofüüsika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1968. Tartu ülikool, Cornelius Theodor HASSELBLATT (Holland), sünd molekulaar- ja rakubioloogia instituudi arheogeneetika 17.08.1960, valitud 2015, kirjandus ja kultuur. Vaba professor (2005); genoomika instituudi populatsiooni kutseline fennougrist (2015). Boslaan 7a, 9801 HD geneetika professor (2021), Riia 23b, 51010 Tartu, tel 737 Zuidhorn, Netherlands, [email protected]. 5064, [email protected]. Charles Gabriel KURLAND (USA/Rootsi), sünd Jaak VILO, sünd 14.11.1966, valitud 2012, infor- 14.01.1936, valitud 1991, biokeemia. Uppsala ülikool, maatika. Lõpetanud Tartu ülikooli 1991. Tartu ülikool, emeriitprofessor (2001). Munkarpsv. 21, SE-24332 Höör, bioinformaatika professor (2007), arvutiteaduse instituudi Sweden, tel +46 41 322 856, [email protected]. juhataja (2011); J. Liivi 2, 50409 Tartu, tel 737 5483, 504 9365, [email protected].

27 Jaan LAANE (USA), sünd 20.06.1942, valitud 1995, (1994). Kylätie 8 A, FI-02700 Kauniainen, Finland, keemiline füüsika. Texase A&M ülikool, professor (1976). tel +358 9 505 1523, [email protected]. Department of Chemistry, College Station, TX 77843- Alar TOOMRE (USA), sünd 5.02.1937, valitud 2012, 3255, USA, tel +1 979 845 3352, +1 979 220 5341, rakendusmatemaatika. Massachusettsi tehnoloogia [email protected]. instituut, emeriitprofessor (2010). 55 Hillside Avenue, Ülo LANGEL (Rootsi/Eesti), sünd 2.03.1951, vali- West Newton, MA 02465, USA, tel +1 617 969 9596, tud 2015, neurokeemia. Stockholmi ülikool, neurokeemia [email protected]. ja molekulaarse neurobioloogia professor (2001), Tartu Endel TULVING (Kanada), sünd 26.05.1927, valitud ülikool, molekulaarse biotehnoloogia professor (2007). 2002, psühholoogia. Toronto ülikool, emeriitprofessor Dept. of Biochemistry and Biophysics, Stockholm (1992). 45 Baby Point Crescent, Toronto, Ontario M6S University, S. Arrheniusv. 16B, room C466, S-106 91 2B7, Canada, tel +1 416 762 3736, Stockholm, Sweden, tel +46 8 161 793, Ulo.Langel@ [email protected]. dbb.su.se. Esko UKKONEN (Soome), sünd 26.01.1950, vali- Pekka T. MÄNNISTÖ (Soome), sünd 18.12.1946, tud 2015, arvutiteadus. Helsingi ülikool, arvutiteaduse valitud 2012, farmakoloogia. Helsingi ülikool, emeriit professor (1985). Dept. of Computer Science, PO Box professor (2004). Harmaapaadentie 5A, FI-00930 68 (Gustav Hällströmin katu 2b), FIN-00014 University Helsinki, Finland, tel +358 40 58 66 752, of Helsinki, Finland, tel +358 504151712, [email protected]. [email protected]. Svante PÄÄBO (Saksamaa), sünd 20.04.1955, Jaan VALSINER (Taani), sünd 29.06.1951, valitud valitud 2019, geneetika. Max Plancki evolutsioonilise 2017, psühholoogia. Aalborgi ülikool, kultuuripsühho- antropoloogia instituut, evolutsioonigeneetika osakonna loogia professor (2013). AAU-Dept. of Communication juhataja (1997). Max Planck Institute for Evolutio- and Psychology, Kroghstraede 3-4219, DK-9220 Aalborg nary Anthropology, Deutscher Platz 6, 04103 Leipzig, Øest, Denmark, tel +49-170-9800229, +45-52686381, Germany, tel +49 341 3550 501, [email protected]. [email protected]. Raimo RAAG (Rootsi), sünd 20.08.1953, valitud Margus VEANES (USA), sünd 12.10.1966, valitud 2019, keeleteadus. Uppsala ülikool, professor (2001). 2019, tarkvarateadus. Microsoft Research RISE, vanem- Dept. Of Modern Languages, Uppsala University. Box teadur (1999). Microsoft Research Lab – Redmond, 14820 636, 751 26 Uppsala, Sweden, tel +4618-471 1319, NE 36th Street, Building 99, Redmond, Washington [email protected]. 98052, USA, [email protected]. Michael Godfrey RODD (Ühendku- ningriik), sünd 21.06.1946, valitud 1995, protsessijuhtimine ja infotehnoloogia. 16 The Garlings, Aldbourne, Marlborough, Wiltshire, SN8 2DT, United Kingdom, tel +44 1672 541 571, + 44 783 186 0199, [email protected]. Matti SAARNISTO (Soome), sünd 11.11.1942, valitud 2008, geoloogia. Mikonkatu 22 D 46, FI-00100 Helsinki, Finland, tel +358 400 209 351, [email protected]. Helmut SCHWARZ (Saksamaa), sünd 06.08.1943, valitud 2002, keemia. Humboldti fond, president (2008– 2017); Berliini tehnikaülikool, professor (1978). Institut für Chemie, Sekr. C 4, Technische Universität Berlin, Strasse des 17. Juni 135, D-10623 Berlin, Germany, tel +49 30 3142 3483, [email protected]. Gábor STÉPÁN (Ungari), sünd 13.12.1953, valitud 2017, rakendusmehaanika. Budapesti tehnika- ja majan- dusülikool, rakendusmehaanika professor (1995). Dept. Applied Mechanics, Budapest University of Technology and Economics, Muegyetem rkp 3, Budapest H-1111, Hungary, tel +36 1 463 1369, [email protected]. Päiviö TOMMILA (Soome), sünd 4.08.1931, valitud 1991, ajalugu. Helsingi ülikool, emeriitprofessor

28 ÜLDKOGUD andis president Tarmo Soomere Tartu ülikooli professorile Maaja Vadile üle akadeemia medali ning Eesti kunstiakadeemia ja Tartu ülikooli emeriitprofessorile, 2020. aastal kutsuti akadeemia üldkogu kokku kolm korda. kunstiajaloolasele Jaan Kangilaskile Paul Ariste nime- 22. aprill: üldkogu erakorraline istung küsitluse lise medali. Seejärel esines Jaak Kangilaski teadusliku korras. ettekandega „Kuidas tuua Lääne kunsti Nõukogude Liitu“. Päevakorras: President Tarmo Soomere tutvustas ettepanekut • president Tarmo Soomere „Akadeemia tegevus täiendada akadeemia põhikirja nii, et oleks võimalik 2019. aastal“ edasi toimida ka võimalike piirangute ajal, pidades silmas • peasekretär Jaak Järv „Akadeemia finantstegevus aasta lõppu kavandatud akadeemikute valimist. Üldkogu 2019 ja eelarve 2020“ täiendas neid ettepanekuid ja kinnitas põhikirja uue • akadeemikutasude määramine perioodiks versiooni. 01.05.2020–30.04.2021 2. detsember: üldkogu istung Üldkogu kevadine istung, mis pidi olema korraldatud Päevakorras: akadeemia aastakoosolekuna, lükati eriolukorra tõttu • Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettekanne edasi. Kuna teaduste akadeemia seadus sätestab, et „Arvamuse avaldamisest avalikus debatis“ üldkogu võtab seisukoha akadeemia tegevuse aasta (vt „Sõnas ja pildis“ 2020, lk 72−77) aruande ja eelarve täitmise kohta, võtab vastu eelarve ja • Tartu ülikooli professor Irja Lutsari ettekanne finantsplaani ning kehtestab akadeemikutasu maksmise „Vaim ja võim koroonaviiruse pandeemia ajal“ korra, korraldati üldkogu erakorraline elektrooniline (vt „Sõnas ja pildis“ 2020, lk 24–27) istung. • uute akadeemikute valimine Nimetatud küsimustes otsuse vastuvõtmiseks saa- Üldkogu kolmas istung toimus 2. detsembril hübriidis- deti akadeemia liikmetele elektrooniliselt president tungina. Akadeemia majja kogunes akadeemia juhtkond, Tarmo Soomere ülevaade 2019. aastast (vt lk 30–35), osakonnajuhatajad, esinejad, medalite laureaadid ja väike peasekretär Jaak Järve selgitused akadeemia eelar- arv akadeemia liikmeid. Teised akadeemia liikmed osa- vest, Eesti teaduste akadeemia 2019 ja 2020 eelarvete lesid Zoomi keskkonna vahendusel. koondtabel ja Eesti teaduste akadeemia 2020. aasta President Tarmo Soomere andis kätte Karl Schlossmanni finantsplaan. Üksikasjalikud andmed akadeemia tegevuse nimelise medali Tartu ülikooli professorile Irja Lutsarile, kohta aruandeaastal olid kättesaadavad „Eesti teaduste akadeemia medalid raamatu „Eesti omariikluse põhi akadeemia aastaraamatus“ XXV (52). Akadeemikutele dokumendid“ koostajale Rait Marustele, akadeemik Endel oli eelnevalt välja saadetud aastaraamatu ja värvilise Lippmaa loengute komisjoni esimehele Riivo Sinijärvele aastaraamatu „Sõnas ja pildis“ elektrooniliste versioo- ning teatas, et medali pälvib ka kauaaegne akadeemia nide aadressid. kantselei töötaja Anne Pöitel. Akadeemikutele esitatud materjalide põhjal võeti Päevakorra põhirõhk oli akadeemikute valimisel. Väl- elektroonilise küsitluse korras vastu otsused akadee- jakuulutatud kolmele vakantsile oli laekunud ülikoolidelt, mia 2019. a tegevusaruande, 2019. a eelarve täitmise akadeemikutelt ja Eesti teatriliidult kokku 11 esildist 9 ning 2020. a eelarve ja finantsplaani kinnitamise kandidaadi kohta. Election Runner keskkonnas toimu- kohta (vt lk 103). Üldkogu võttis vastu otsuse jagada nud salajase elektroonilise hääletuse tulemusena valiti akadeemikutasudeks eraldatud summa perioodil matemaatika ja matemaatilise statistika alal akadeemi- 01.05.2020–30.04.2021 võrdselt kõigi akadeemikute kuks Krista Fischer (kandidaadid Krista Fischer ja Jaan vahel. Janno); metsanduse alal Veiko Uri (kandidaadid Asko Lõhmus, Arne Sellin ja Veiko Uri) ning teatrikunsti alal 8. juuli: üldkogu erakorraline istung Elmo Nüganen (kandidaadid Luule Epner, Merle Karusoo, Päevakorras: Anu Lamp ja Elmo Nüganen). • Jaak Kangilaski „Kuidas tuua Lääne kunsti Nõu- kogude Liitu“ • akadeemia põhikirja muudatustest

Üldkogu erakorralisel istungil 8. juulil oli põhiküsi- musena kavas akadeemia põhikirja muutmine nii, et elektroonilise hääletuse teel oleks võimalik teha kõiki akadeemia toimimiseks vajalikke otsuseid. Istungi algul

29 PRESIDENDI KOKKUVÕTE AKADEEMIA koalitsioonileppesse. Muidugi, pärast seda ei tähenda, et TEGEVUSEST 2019. AASTAL selle pärast. Aga millelegi aitas see vististi kaasa, näiteks sellele, et meid valiti Euroopa riikide peateadurite foorumi eesistujamaaks. Ju siis kuma meie tegemistest jõudis üle Head kolleegid! riigipiiride. Möödunud aastaga jõudis 21. sajand teismeliseeast Peaministri bürooga kahasse korraldatud kliima välja. Viimane nooruki-aasta oli päris turbulentne ja konverents septembris ei mahtunud akadeemiasse laskis vähestel mugavustsoonis oleskleda. Kui püüda seda ära ja tuli viia Radissoni hotelli. Sellegipoolest oli see ühe maksiimiga iseloomustada, siis ehk nõnda: soojast lausa anomaalne. Ei ole ju normaalne, et peaminister ja vannist külma duši kätte; ja seda mitu korda järjest2. Oli arvestatav osa Eesti eliidist kuulab 4,5 tundi teadlaste teadusmaastiku jaoks ränga ebaõnnestumise aasta, kuid sõnumit. Enamgi veel, tundub, et saab sellest aru ja teeb akadeemia jaoks ühest küljest valitud kursil jätkamise selle alusel otsuseid. Tulemusi sai näha kohapeal: aka- aasta ja teisalt läbimurdeline aasta akadeemiale usaldatud deemik Jarek Kurnitski kutsuti kohe järgmisele valitsuse mandaadi laienemise kaudu nii Eestis kui ka rahvus istungile esinema ja poliitikud arutlesid lõviosa paneeli vahelisel areenil. ajast akadeemia pakutud kolme tegevussuuna üle. Vabariigi presidendi lennartmerilikud sõnad 24. veeb- Seegi pole päris normaalne. Kuigi just nii peaks ühe ruaril [2020] Ugala teatris torkisid paljusid, aga samas tõid arenenud ja teadmuspõhise riigi strateegiliste valikute selle aasta me pilgu ette mõneti halastamatus valguses. tegemine käima. Mõni poliitilise korrektsuse piire kompav Oli tõepoolest haigettegemise aasta. Ka teadusmaastiku kommunikatsiooniekspert ehk isegi ütleks, et akadeemia jaoks tervikuna. Luhta läks teadusleppe realiseerimine. sundis poliitmaastikule terveks päevaks peale mitte ainult Selle sisu ei olnud pelgalt Eesti teaduse finantseerimise oma agenda, vaid ka mõtlemisviisi. Kas see on tõsi või tõstmine maailma mastaabis konkurentsivõimelisele ideaalmaastiku taoline ettekujutus, on praegu veel raske tasemele. Mõte oli palju suurem. Riigi konkurentsivõime öelda. Aga üks on selge: akadeemial tuleb oma soovitus- ripub olulisel määral ära sellest, kuidas jõuab oivaline tega ettevaatlik olla ja hästi mõelda, mis juhtub siis, kui teadus kohtadesse, kus selle abil maailma uueks luuakse. need tõepoolest tarvitusele võetakse. Teadussaavutused ise on tummad. Edu tuleb siis, kui osatakse need rääkima panna. Teadusleppe sisu oli * * * saavutada arenguhüpe selle kaudu, et oskame ja suudame Traditsiooniliselt on üldkogu ettevalmistamise käigus taibud tuua akadeemilise teaduse juurest kohtadesse, kus juhatuse koosolekutel juba rohkem kui kümme aastat nad kogu riigi konkurentsivõimet kasvataksid. järjest (st nii kaua, kui olen olnud juhatuse laua taga) aru- Selles kontekstis võttis akadeemia üle hulga aja julguse tatud, et kindlasti peaks modifitseerima kevadiseüldkogu rinda. Tegime mitme aja järel poliitilise deklaratsiooni. tagasivaadete formaati. Osakondade ja akadeemia kui Mis küll ei vapustanud maailma, aga näitas, et meil – kõigil terviku tegemiste detailne aruanne on ju mõnda aega koos – on midagi olulist ja kasulikku öelda. Midagi Eesti kättesaadav elektrooniliselt või juba kaante vahel. Vii- jaoks ehk ebatavalist, aga maailma mastaabis peaaegu mased kolm aastat isegi kahes versioonis. Aga kui üldkogu triviaalset: et tugev teadus erasektoris on akadeemilise läheneb, siis ei kangastu kuidagi see uus ja parem formaat. teaduse parimates huvides. Osakonnajuhatajad on klassikalise formaadi õnneks iga Sama mõtte jätkuna proovisime midagi teadaolevalt kord igaüks omal moel, kuid tuumakalt sisuga täitnud. teostamatut: harjutada teadlasi ja poliitikuid omavahel Mõni neist on olnud pigem intrigeeriv ettevaade ‒ mida rääkima. Sellesse investeeritud kolm päeva jaanuari lõpul tegelikult ju rohkem vajame ‒ kui juba trükitud materjali ja veebruari algul käivitasid klassikalise töölise dilemma: kokkuvõte. ükskõik kui palju te ka ei teeks, ei tee te kunagi küllalt ja Seekord otsustas juhatus kindlalt, et osakonnajuhatajate see, mida te ei tee, on alati tähtsam kui see, mida teete. klassikalisi aruandeid asendab presidendi veidi pikem See, mis mõne meelest oli puhas ajaraiskamine, õnnes- ülevaade. Pärgviiruse pandeemia tõttu on see allpool kirja tus teiste meelest nii, et kutsuti eduloost raporteerima pandud. Nagu ikka, ei õnnestu isegi natuke pikemasse europarlamenti ja Euroopa avatud teadusfoorumile 2020 teksti kõiki akadeemia töö aspekte kokku monteerida. Triestes. Tõsi küll, koroonapandeemia tegi siin omad Neid on nii palju saanud, et siis kaoks lihtsalt pilt silme korrektiivid. eest ära. Seetõttu on teksti lõpul toodud telegrammistiilis, Võimalik, et nimelt see harjutus kallutas keva- kommentaarideta ja selgitusteta, sellised edusammud, del kokku pandud valitsust tegema midagi maailma tagasilöögid ja sündmused, mis oleksid väärinud pikemat mastaabis enneolematut: kirjutama teaduste akadeemia käsitlust. Nagu juba mainitud, meenutas 2019. aasta kuuma ja 2 Nagu märkis hea kolleeg Mart Kalm, on arstid soovitanud kontrastdušše kui efektiivset vereringe turgutajat. külma duši vaheldumist. Jutupunktidena kokku võttes olid

30 kesksed sündmused akadeemia ja ühiskonna suhestumise Sest kuidas saab näiteks minister võtta tõsiselt seda, kes kontekstis järgmised: väidab, et annab ainult head nõu, aga vahel teeb lobi- • Käivitus aktiivne teadlaste ja poliitikute suhtlus tööd. Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia on • Esinesime poliitilise deklaratsiooniga teadusleppe veendunud, et kui nad soovivad riiki nõustada, siis ei saa realiseerimise korraldamisest nad isegi teemaks võtta teadusrahastuse problemaatikat. • Teadusleppe realiseerimine ebaõnnestus Selles kontekstis on palju vabamad käed nende (peamiselt) • Teadusnõustamine seevastu kohati õnnes- anglosaksi maade akadeemiatel, kus teadusnõustamine on tus: akadeemia kirjutati koalitsioonileppesse organiseeritud omaette riikliku institutsioonina. ja kliimakonverentsil võitis teadlaste sõnum Millise positsiooni valib Eesti teaduste akadeemia, on otsustajate tähelepanu üldkogu otsustada. Et aga seadus kohustab meid olema riigile hea nõuandja, siis teiste rollide täitmine on mõneti * * * vastuoluline. Kuigi mitte võimatu. Oluline on ka see, et Akadeemia kohalolek on ühiskonnas vajalik ja võimalik osalt akadeemia tegevuse tulemusena on kõigil neljal rollil väga mitmel moel. Akadeemia loogiline roll ulatub märksa Eestis nüüd täitja olemas. Teadusraha on juba mõnda aega kaugemale teadusmaastiku esindamisest. Keskne märk- jaganud teadusagentuur. Lobitöö on suures osas enda sõna on siin pigem akadeemiliste ringkondade ja riigi kanda võtnud Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA), vaheliste sidemete korrastamine ja struktureerimine. Üks mille käimavedamise eest pälvis kolleeg Margus Lopp osa sellest tööst on teadlaskonna sõnumi konsolideerimine [detsembris 2019] akadeemia medali, ja protestimarsse ja teadlaste hääle kuuldavaks tegemine. Tippteadlaste algatab nüüd sageli teaduskoda. arvamus on nii ühiskonnas kui ka riigijuhtide tasemel Julgen arvata, et enda positsioneerimine nõuandjaks mitmel moel hästi kuuldav. Efektiivsete kanalitena on suurendanud riigi ja ühiskonna usaldust akadeemia toimivad nii ülikoolid, tippkeskuste nõukogu, teadus vastu. Selle otseseks väljundiks on riigi antud mandaadi poliitika komisjon, teadus- ja arendusnõukogu (TAN) kui laiendamine mitmes suunas. Juba mõnda aega on ka teadusagentuur teadusraha jagajana. Traditsiooniks akadeemia nimetanud Tartu ülikooli ja Tallinna tehnika- on saanud konsultatsioonid teaduste akadeemias enne ülikooli nõukogudesse ühe liikme. Eelmisel aastal vastu TANi istungeid. Nõnda akadeemia tagatoas läbi vaieldud võetud ülejäänud nelja avalik-õigusliku ülikooli seadused seisukohtadel tundub olevat TANi istungil märksa suurem jätkavad seda traditsiooni. Nõnda nimetasime 2019. a viie kaal kui lihtsalt ühe TANi liikme arvamusel. ülikooli nõukogudesse ühe liikme. See ei olnud üldse Akadeemia tegemised on saanud samas ka lähemate lihtne ülesanne ja tekitas juhatuses tõsise vaidluse, aga kolleegide käest kõvasti kriitikat. Üht sellist aspekti käsitle- saime ka sellega hakkama. sime veidi 25. septembri üldkogul akadeemia perspektiivide Riik otsustas veelgi laiendada akadeemiale antud kontekstis. „Teaduste akadeemia, mis mõneski riigis on mandaati, kutsudes meid koos ENTAga nimetama üsna häälekas teaduse eest seisja, üritab aga selg ees ühise esindaja teadusagentuuri hindamisnõukogu nime uksest välja hiilida ja väita, et neil pole kõrghariduse ja tamiskogusse. See harjutus osutus võrdlemisi keerukaks, teaduse rahastamiskriisiga mingit puutumust,“ kirjutas sest akadeemia seadus ja põhikiri ei näe sellist ühistöö Andi Hektor ajalehes Postimees 20.12.2019 ilmunud võimalust ette. Saime ka selle ülesandega hakkama. arvamusloos3 „Tädi Maali ja Pihtipudase memm Nokia Maarja Kruusmaa võttis endale selle kohustuse. Selgeks jahil“. On sulatõsi, et teaduse ja kõrghariduse rahastamise sai aga ka see, et peame kindlasti oma alusdokumente suurenemise surve tuli kriisiaegadel Soomes lisaks rekto- paindlikumaks modifitseerima. Sel aastal palus haridus- ja rite nõukogu analoogile tugevatelt ametiühingutelt, ja mis teadusministeerium meil välja otsida väärikas kandidaat eriti oluline, sealsetelt ettevõtjatelt. Surve ei ole aga ainus teadusagentuuri nõukogusse, kus kolleeg Mart Ustavi veenmisviis. Teadusmaastiku ja riigipidamise vahel on ametiaeg täis sai. Selle kohustuse võttis enda peale Jakob neli olulist kokkupuutepunkti. 1) Kuidagi tuleb eelarvera- Kübarsepp. On üsna tõenäoline, et seda tüüpi ettepanekuid had teadlasteni viia. 2) Riik vajab head nõu ka muus osas toimetada kahasse mõne teise institutsiooniga tuleb veel. kui teaduse ja kõrghariduse rahastamise suurendamine. Vahemärkusena märgin, et riigiõiguse sihtkapitali 3) Järjest olulisemaks saab lobitöö. 4) Kui midagi on viltu loomine akadeemia juurde 2018. aasta viimastel päe- minemas, peab keegi organiseerima protesti. vadel on samuti märk ühisosa suurenemisest riigi ja Kokkupuutepunkte on tegelikult palju rohkem. Aga ministeeriumitega. Selle käivitamine võttis mõnevõrra nimetatud nelja (rahade kanaliseerimine, nõustamine, lobi rohkem aega, kui planeeritud. 2019 toimus vaid üks avalik ja protest) paarikaupa kokku panna on päris keeruline. üritus, aga selle eest hulk ettevalmistustööd, mis praegu (ehk 2020 kevadel) realiseerumas. 3 https://leht.postimees.ee/6855251/ * * * andi-hektor-tadi-maali-ja-pihtipudase-memm-nokia-jahil.

31 Üks akadeemia funktsioone meie riigis – riigi tea- asepresidentidena jätkavad Arvi Freiberg astronoomia duspreemiate kandidaatide selekteerimine – on selles ja füüsika osakonnast ja Mart Kalm humanitaar- ja mõttes õpetlik, et tuleb võtta aega tänusõnade ütlemiseks. sotsiaalteaduste osakonnast ning peasekretärina Jaak Järv, Akadeemia kõrgeimaks autasuks on teaduste akadeemia kes kuulub bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. medal. See antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti Kirjeldatud valitud juhtide komplekti puhul on tasakaa- teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaita lus esindatud Tallinn ja Tartu, aga ka kõik neli osakonda. misel, samuti teenete eest teaduste akadeemia ülesannete Üldkogu aktsepteeris ideed vähendada juhatuse täitmisel. suurust. Juhatusse on traditsiooniliselt kuulunud 8 vaba Mingil ajal minevikus kippus nende medalite väärtus liiget ning kokku 16 akadeemikut. See on enam kui devalveeruma. Neid anti välja hulgakaupa. Loomulikult viiendik kõigist akadeemikuist ja veerand aktiivsetest said selle teiste seas pea kõik aktiivsed akadeemikud. akadeemikutest. Vahel on hea omada juhatuse laua taga Kümme aastat tagasi tõmmati pidurit. Viimati, 2010, anti erinevate vaatekohtade laia spektrit. Suurele juhatusele medal vaid ühele inimesele, akadeemiaga assotsieeru- on veel mitu õigustust. Kaasajal on nii suur kollektiivne nud Tõravere observatooriumi kauaaegsele direktorile juhtorgan siiski mõneti ebatavaline. Väiksem juha- Laurits Leedjärvele. tus võiks olla samm operatiivsuse suunas, vähendada Oli aeg medali väljaandmise traditsioon taastada. akadeemikute administratiivkoormust, annaks suurema Aga nii, et taastuks ka algne mõte: et see oleks suu- kaalu osakonnajuhatajate seisukohtadele ja avaks ka rima tänu märk. Nüüdses interpretatsioonis antakse see tehnilise võimaluse proovida, kuidas töötaks see, kui juha- kaasteelistele, kes on teinud rohkem, kui oodatakse. See tuse koosseisu kutsutaks või valitaks meie strateegiliste ei pea olema akadeemikute pärusmaa. Vajame ju panus komisjonide esimehed. tamist väga erinevatel tasemetel. Seekordne medalisaajate Valisime juhatuse vabaliikmed selliselt, et nad spekter ulatus akadeemia valitud juhist, tänu kellele sai esindavad võimaluse korral osakonnajuhataja ja osa- käima noorte teaduste akadeemia, kuni akadeemia ajaloo konnast valitud juhi (asepresidendi, peasekretäri) omast spetsialistini. erinevat valdkonda, ülikooli ja linna. Juhatus noorenes ning pole enam läbivalt maskuliinne. Kuigi selles aspektis * * * arenguruumi on veel. Lihtsalt meenutuseks: Oli akadeemia juhtide valimise aasta. Presidendi valimised Martti Raidal (astronoomia ja füüsika osakond) hakkasid natuke meenutama päris valimiskampaaniat. resideerib Tallinnas ja esindab iseseisvate teadus- ja Ainult ilma vastaskandidaadita. Selle puudumise kohta arendusasutuste vaadet. Tema kompromissitus, hea ei oska ma (asjassepuutuva isikuna) suurt midagi arvata. informeeritus teaduspoliitikas ja teravate küsimuste jõu- Peale selle, et puudu jäi konstruktiivsest dialoogist ja line käsitlemine on väga väärtuslikud komponendid. visioonide võistlusest, mis viie aasta eest andis märksa Maarja Kruusmaa (informaatika ja tehnikateaduste osa- parema pildi sellest, mida ja kuidas oleks vaja teha. kond, ITTO) on terava pilguga ja suurepäraste sotsiaalsete Teiseks ametiajaks saadud mandaat (ehk häälte arv) oskustega teadlane. Kõik kolm ITTOsse kuuluvat juhatuse ütleb küll, et praktiliselt pooled kõigist akadeemikutest liiget on Tallinna tehnikaülikoolist, kuid Tartus on vähe pidasid mõistlikuks presidendi jätkamist teisel ametiajal, ITTO liikmeid ja nad on teadaolevalt väga hõivatud. aga samas paljud üldkogul hääletanutest oleksid soovinud Ülo Niinemets (bioloogia, geoloogia ja keemia muutusi. Arvata võib, et see puudutas vaid presidenti, osakond) on üks kõige aktiivsemaid juhatuse liikmeid; sest – etteruttavalt märkides – tema esitatud asepresidendi, alati julge oma arvamust avaldama; samas konstruktiivne peasekretäri ja juhatuse vabaliikmete kandidaadid said vestlus- ja vaidluspartner. praktiliselt konsensusliku toetuse. Erialalt täiendab osakonnajuhataja Toomas Asserit Vahetus kaks osakonnajuhatajat. Kolleegid (arstiteadus) ja peasekretär Jaak Järve (keemia); toob Jaak Aaviksoo (astronoomia ja füüsika osakond) ja juhatuse laua taha maaülikooli vaate. Urmas Varblane (humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond) Tiina Randma-Liiv (humanitaar- ja sotsiaalteaduste teenisid selles ametis akadeemiat kümme aastat ehk kaks osakond) toob esimest korda akadeemiasse ja juhatusse ametiaega. Meie põhikirja kohaselt ei olnud neil võimalik riigiteaduse vaate. See kompetents muutub järjest olu- jätkata. Osakonnad otsustasid, et osakonnajuhatajateks lisemaks, kui soovime ja suudame rohkem kaasa lüüa asuvad vastavalt Marco Kirm ja Valter Lang. riigi nõustamises. Erialalt täiendab Mart Kalmu (kunsti/ Valitud juhtide arv (neli) ja nende valiku põhimõtted arhitektuuriajalugu) ja Valter Langi (arheoloogia). (üks igast osakonnast; asepresidendid resideerimas eri linnades) jäid samaks mis viie aasta eest. Mõte on selge: * * * et jooksvas töös oleks kogu aeg olemas kahepoolne side kõikide osakondadega. Detsembri üldkogu oli nõus, et

32 Akadeemia välisliikmed on meie eelpostid ja teaduse 30 tööstusdoktoranti, seega alla 10% doktorantidest. suursaadikud rahvusvahelisel areenil ja selle kaudu ka Valdav osa tööstusdoktorante on Eesti kodanikud. riigi tugevuse ja nähtavuse üks osa. Värskelt 2019 sep- Bioloogia, geoloogia ja keemia osakonnas sai tembris valitud välisliikmete seas on suhteliselt lähedane osakonnajuhatajana jätkamiseks täieliku toetuse aka kaasteeline, arvutiteadlane Margus Veanes (Microsoft deemik Toomas Asser. Arutati teaduse rahastamise Research), kes oma teadusteed alustas Eestis, eesti soost probleeme ja akadeemia tuleviku küsimusi seoses teadlane Raimo Raag, kes on pärit skandinaavialikust presidendi valimisega. Välisliikme kandidaadiks esitati kultuuriruumist ning väga tähelepanelikult jälginud meie üksmeelselt geneetik Svante Pääbo Max Plancki evolut- arenguid, ja vähem otseselt Eestiga seotud, aga samas maa- sioonilise antropoloogia instituudist. ilmanimega teadlane Svante Pääbo. Nende kaudu saame Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond korral- nii Eestit suuremaks teha kui ka tuge Eesti arenguks, nt das seoses assotsieerumisega teaduste akadeemiaga tegutsemise kaudu meie ülikoolide nõukogude liikmetena. kohtumised Eesti sotsioloogide liidu ja akadeemilise Esimesena võttis selle koorma kanda Ülo Langel. teoloogia seltsi esindajatega. Osakonna juhatajaks valiti Valter Lang. Välisliikme kandidaadiks esitati Uppsala * * * ülikooli professor Raimo Raag. Osakondade tegevus oli eelmisel aastal tavapära- sest märksa aktiivsem. Toimus rida valimisi, alates * * * osakondadest ja lõpetades akadeemia juhtide ja välis- Rahvusvaheliste suhete vallas toimunud arenguid julgen liikmetega. Igapäevases töös panustavad osakonnad oma nimetada läbimurdeks. Laienes meie suhete geograafia. liikmete kaudu eri komisjonide töösse, samuti teadust Loodi suhted Austraalia, Uruguay, Argentina, Tšiili, populariseerivatesse tegevustesse. Koostöös jätkus Tartus Hamburgi ja Sudaani teaduste akadeemiaga. (Viimane loengusari „Tee (Poska) akadeemiani“, korraldati aka on pigem õpetatud selts, aga akadeemiate rollid eri maades deemikute esinemisi gümnaasiumides ja osaleti Academia ongi erinevad.) Koostöös L’Oréali ja UNESCOga antakse Pernaviensise mõttekodades. alates 2019. aastast välja kaks stipendiumi noortele Astronoomia ja füüsika osakond valis välja Harald naisteadlastele. Vastava hindamiskomisjoni esimees on Kerese medali väärika kandidaadi, mõtles Eesti füüsika Jaan Aarik. Esindasime Eestit ÜRO peakorteris New arengule järgmise kümnendi jooksul ning loomulikult lõi Yorgis ookeanide kümmeaastaku konsultatsioonidel, kaasa aruteludel akadeemia tuleviku ja presidendi vali- korraldasime peaministri ja haridus- ja teadusministri miste üle. Osakonna juhatajaks valiti Marco Kirm. visiidi USA teaduste akadeemiasse, võõrustasime meie Informaatika ja tehnikateaduste osakond esitas akadeemias Kanada kindralkuberneri delegatsiooni. akadeemia presidendi kandidaadi, andis konsensuslikult Peasekretäri initsiatiivil käivitati Läänemere regiooni mandaadi Jakob Kübarsepale osakonnajuhatajana akadeemiate ühistöö põhimõtete arutelu. jätkamiseks, valis välja Nikolai Alumäe medali saaja, Tundub, et seda kõike tegime korralikult ja tulemus pidas mitu korda nõu välisliikme valiku üle ja sai val- likult. Sest juunis [2019] Dublinis toimunud Euroopa mis kogumiku „Teadusmõte Eestis (X). Tehnikateadused riikide peateadurite foorumil valiti meie akadeemia selle III“. Peeti mõistlikuks toetada arvutiteaduse vallas tegevat foorumi eesistujaks lähemaks kolmeks aastaks. välisliikme kandidaati, Microsoft Researchis tegutsevat Päris huvitav ettepanek tuli aasta lõpul. Teatavasti Margus Veanest. ühinesid 2017 rahvusvaheline teadusnõukoda [asutati Tõsised arutelud peeti maha kahe erialaliidu 1931. a, algselt International Council of Scientific Unions esindajatega – Eesti masinatööstuse liidu ja Eesti (ICSU), alates 1998 International Council for Science] ja elektroonikatööstuse liiduga. Need on Eesti suurimate ja 1952. aastal asutatud ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste ekspordivõimekaimate tööstussektorite seas. Probleemiks akadeemiaid ühendav sõsarorganisatsioon Internatio- on toodete vähene lisandväärtus, väikesed investeerin- nal Social Science Council (ISSC). Ühiseks nimeks gud arendustegevusse ja ettevõtete madal digiteerituse sai International Science Council (ISC). Selle Euroopa tase, mis realiseeruvad liiga lühikese väärtusahela näol. sektsioonis on üle 50 liikme. Meile pakuti selle eesistuja Üks võimalikke lahendusi on tööstusdoktorantuuri kohta aastaiks 2022–2024. See on unikaalne võimalus jõulisem kasutuselevõtmine. See avaks võimaluse hoida arutelude käigus agendas ja laual Eestile olulisi ettevõtete tihenevaks partnerluseks ülikoolidega ja ideid ja jutupunkte. Seda on mõttekas teha koos välis teadusraha „teemastamiseks“ doktorantide ja nende ministeeriumiga. Tagasiside peaministrilt, välisministrilt juhendajate valikute kaudu. Uurimistöö saab alguse ja haridus- ja teadusministrilt annab lootust, et saame ka probleemi püstitusest ettevõttes või asutuses. Ülikool riigi toe. leiab kompetentse juhendaja ja pakub sobivat teadus- töö keskkonda. Tehnikaülikoolis õpib praegu ligikaudu * * *

33 Loomulikult mahtus aastasse 2019 ka teravaid vaidlusi Sõelusime välja Eesti teadusagentuuri nõukogu ja kriitikat. Osaliselt oli see kindlasti õigustatud. Kui oleme liikme kandidaadi (Jakob Kübarsepp, kelle teaduspõhise maailmavaate rüütlid, on tähtis valida õiged minister nõukogusse ka nimetas) koostööpartnerid. Juba sellepärast, et kõigi soovijatega • Hulk üritusi seonduvalt eesti keele aastaga asju koos teha ei ole enam võimalik. Peame tõsiselt (Karl Pajusalu) kaaluma, milline on adekvaatne teadusnõustamise vorm • Käivitus riigiõiguse sihtkapitali töö; anti välja ja kas või kuidas see peaks olema institutsionaliseeritud. esimesed sihtkapitali auhinnad üliõpilaste Kui uurija-professorite institutsiooni ja süvauuringute teadustöödele keskuse vajalikkus ei leia kinnitust, peame olema valmis Rahvusvahelisel areenil ka selles osas raskeid otsuseid tegema. • Valiti Euroopa riikide peateadurite foorumi Siiski rõhutaksin üht erinevust: kui varem on aka eesistujaks 2020–2023 deemiat kritiseeritud peamiselt selle eest, mida pole • Esindasime Eestit ÜRO ookeanide kümmeaastaku tehtud, siis nüüd selle eest, mida on tehtud, aga mis konsultatsioonidel võinuks olla teisiti või paremini korraldatud. Tundub ka, • Korraldati peaministri ja haridus- ja teadusministri et nende õigete asjade proportsioon, mis on ka õigesti visiit USA teaduste akadeemiasse tehtud, on kiiresti kasvanud. • Võõrustasime Kanada kindralkuberneri • Käivitati Läänemere regiooni akadeemiate ühistöö * * * (Jaak Järv) Lõpetuseks, ühtegi lahingut ei võida kindralid ja • Meile tehti ettepanek asuda rahvusvahelise ohvitserid. Nad saavad edukad olla vaid siis, kui neil on teadusnõukoja (International Science Council, võimekas ja professionaalne tugi. Seda on akadeemiale ISC, varem ICSU) Euroopa sektsiooni eesistujaks pakkunud kantselei. Mida pingelisem töö, seda suurem • Loodi suhted Austraalia, Uruguay, Argentina, koormus on ka kantseleil. Olen südamest tänulik kantselei Tšiili, Hamburgi ja Sudaani teaduste akadeemiaga personalile, kelleta oleks suur osa ülalkirjeldatud edusam- (viimane on pigem õpetatud selts, aga akadeemiate mudest lihtsalt olemata. rollid eri maades ongi erinevad) • Koostöö L’Oréali ja UNESCOga laienes: alates Kõigile tugevat tervist soovides 2019 antakse välja kaks stipendiumi noortele Tarmo Soomere naisteadlastele 13.04.2020 • Väiksemad üritused Konverents „Väikeriigid maailmapoliitikas“: kahe presidendi vestlus 2019. AASTA TELEGRAMMISTIILIS Lindau foorumi osalejate eelvalik Korraldati Wellcome Trusti kaasamisüritus Akadeemia ühiskonnas ja teadusmaastikul Balti riikide noorteadlastele • Ebaõnnestus teadusleppe realiseerimine Teaduse populariseerimine ja teaduspõhise maailmavaate • Esinesime poliitilise deklaratsiooniga teadusleppe propageerimine realiseerimise tehnoloogiast • Teadusseltsidega suhtlemine järjest aktiivsem; • Tihenes teadlaste ja poliitikute suhtlus, sh nende toetussummad suurenesid teaduspärastlõunad Sõlmiti assotsieerumislepingud kolme • Teadusnõustamine: kohati õnnestus teadusseltsiga Akadeemia koalitsioonileppes • Viisime kolme minuti loengute konkursi ETV Kliimakonverents: teadlaste sõnum valitsusele otse-eetrisse jõudis kohale • Teadlaste Öö kirjanduslik eksperiment koos Underi Teravad arutelud teaduspärastlõunatel: kliima- ja Tuglase kirjanduskeskusega tõi rohkem kui täis- poliitika, energiapoliitika saali; paljud jäid ukse taha • Riigi mandaat akadeemiale laienes • Jätkus üliõpilaste teadustööde konkursi eripree- Nimetasime viie avalik-õigusliku ülikooli miate väljaandmine. Hindamist korraldas Marco nõukogusse ühe liikme Kirm Koos noorte teaduste akadeemiaga nimetasime • Jätkus ja laienes nn Poska akadeemia loengusari teadusagentuuri hindamisnõukogu nimetamis- • Alustati gümnaasiumiõpilaste visiite akadeemiasse kogusse ühise esindaja (Maarja Kruusmaa) • Käivitati nn Pop(Up) teadusvideote seeria

34 • Ilmus kogumik „Teadusmõte Eestis (X). Tehnika- • Vahetusid kahe ajakirja peatoimetajad (Oil Shale: teadused (III)“ Anto Raukase asemel Andres Siirde; Estonian • Koos kirjastusega Argo ilmus kogumik „Teadus Journal of Earth Sciences: Dmitri Kaljo asemel kolme minutiga 2017–2019“ Olle Hints) • Saavutati kommunikatsioonivõimekuse tõus Akadeemia kui organisatsioon See realiseerus muuhulgas 2020 Postimehe • President, asepresidendid ja peasekretär valiti akadeemilise nõukoja näol tagasi teiseks järjestikuseks ametiajaks • Haridus- ja teadusministeeriumi toel remonditi • Valiti kaks uut osakonnajuhatajat. Juhatus vähenes, linnapoolne fassaad, sh korrastati avariiohus rõdu uuenes ja noorenes • Valisime kolm suurepärast välisliiget Traditsiooniliselt tuli akadeemikutele arvukalt tunnustusi. • Lahkus kolm head kolleegi (Eve Oja, Ergo Nõm- Väike valik: Arvo Pärt (nagu alati), maailmas 2019 teisel miste, Udo Margna) ja kaks välisliiget (Jaak Peetre, kohal (Bachtrack); Tarmo Uustalu Valgetähe III klassi Jānis Stradiņš) teenetemärk, Mart Ustav avastuspreemia, Peeter Saari • Taastasime akadeemia medalite traditsiooni elutööpreemia, Andres Metspalu 2019 aasta eurooplane, • Anti välja kaks nimelist medalit: Harald Kerese Anu Raud aastate naine. medal Jaan Einastole, Nikolai Alumäe medal Rein Küttnerile

35 AKADEEMIA JUURES TEGUTSEVAD EKSPERTKOGUD

METEORIITIKA KOMISJON uuringute tulemused. Kraatrisüvikuga seondub tugev (üle Moodustatud 1954 1000 nT) negatiivne magnetanomaalia, kraatrivallidel Esimees dr Jüri Plado on mõõdetav omakorda positiivne anomaalia. Model- leerimise alusel tehti kindlaks, et anomaaliate peamiseks Eesti teaduste akadeemia meteoriitika komisjoni kuuluvad põhjuseks on reljeefi ning kraatrit mahutavate Deccani vastavalt akadeemia juhatuse 14. märtsi 2017. a otsusele basaltide tugeva magnetiseerituse kombinatsioon ning Jüri Plado (esimees), Juho Kirs, Tõnu Pani, Ulla Preeden, plahvatuse efekt kivimite magnetiseeritusse on mini- Sten Suuroja, Reet Tiirmaa ja Siim Veski. maalne. Uuringutega lükati ümber väited, nagu paikneks 2020. aastal lõpetati ajakirjas Meteoritics & Planetary kraatri sisemuses maetud magnetiline kosmilise päritoluga Science4 ilmunud artikliga Ilumetsa kraatrite söematerjali aines. uuringud. Ilumetsa kraatriväljal on kaks teineteisest 725 m Tartu ülikooli geoloogia osakonnas alustas septembris kaugusel paiknevat ümarat (läbimõõduga 75–80 m ja 50 m) 2020 järeldoktoriprojekti Juulia-Gabrielle Moreau. pinnavormi. Vaatamata üldtunnustatud plahvatuspäritolu Projekti eesmärgiks on disainida instrument, mis või tõestavate leidude (meteoriitse ainese leiud, keemilised maldab viia sulametallid aluselise koostisega kivimisse või mineraloogilised jäljed) puudumisele käsitletakse neid ning uurida selle kaudu asteroidivöös toimunud pinnavorme meteoriidikraatritena. Kraatrivallide liivases kokkupõrgete füüsikalisi ja keemilisi tingimusi. Nimelt materjalis sisalduvad pisikesed söetükid. Need paiknevad on osade tavaliste kondriitide lõhedes ja silikaatsete geoloogiliselt sarnases positsioonis nagu meteoriidi mineraalide pindadel täheldatud metallifaaside ja raua plahvatuse käigus tekkinud söed Kaali ja Morasko sulfiidide esinemist. Need on kivimisse sattunud (Poola) kraatrites. Radiosüsiniku dateeringud annavad asteroidide omavahelistel kokkupõrgetel suure tempera- süte vanuseks 7170−7000 aastat ning viitavad kraatrite tuuri ja löökrõhu tingimustes. Nähtus on tõenäoliselt üheaegsele tekkele, välistades seega nende glatsiaalse viinud S-grupi asteroidide hulga, kuhu tavalised kondriidid või antropogeense päritolu. Kraatrite vahel asuva raba kuuluvad, alahindamisele, sest protsessi tulemusel muutub (Põrguhavva soo) maaradariuuring ei tuvastanud turba nende spekter C-grupi asteroidide spektri sarnaseks. all paiknevaid ümaraid pinnavorme. Jätkati (Argo Jõeleht ja Kaidi Sarv) 15 miljoni aasta Ajakirjas Geosciences5 ilmusid ligikaudu 100 m sügava vanuse ja 26 km suuruse Riesi (Saksamaa) kraatri ja 1,88 km suuruse Lonari (India) kraatri magnetvälja seismomeetriliste andmete interpretatsiooniga kraatri sisemuse morfoloogia täpsustamise eesmärgil. Jüri Plado, 4 Losiak, A., Jõeleht, A., Plado, J., Szyszka, M., Kirsimäe, K., Wild, Herbert Henkel ja Satu Hietala jätkasid Delleni (Rootsi) E. M., Steier, P., Belcher, C. M., Jazwa, A. M., Helde, R. 2020. kraatri mineraloogiliste uuringutega ning kokkuvõtte Determining the age and possibility for an extraterrestrial impact kirjutamisega. Märtsis 2020 osalesid Jüri Plado ja Satu formation mechanism of the Ilumetsa structures (Estonia). − Hietala geofüüsikalistel välitöödel (gravimeetria ja Meteoritics & Planetary Science, 55, 274–293, doi:10.1111/ elektromagnetomeetria) Summaneni (Soome) kraatril. maps.13431. 5 Kiik, K., Plado, J., Lingadevaru, M., Syed, H. J., Szyszka, M. Aasta vältel konsulteerisid Tartu ülikooli loodus 2020. Magnetic anomaly and model of the Lonar meteorite impact muuseumi, Tartu ülikooli geoloogia osakonna ja Tallinna crater in Maharashtra, India. − Geosciences, 10, 417, doi:10.3390/ tehnikaülikooli geoloogia instituudi töötajad kümmekonda geosciences10100417.

36 inimest meteoriitika-alastes küsimustes (juhuleidude reoveekäitluse käsiraamatu struktuuri ja sisu loomisega, võimalik seos meteoriitidega, ümarstruktuuride võimalik sõnavara koostamisega eesti, inglise ja vene keeles ja seos meteoriidikraatritega). Ühtegi meteoriiti ega kraatrit käsiraamatu toimetamisega. Astrid Saava kirjutas ülevaate ei leitud. riikliku meditsiini/hügieeni õpetamisest Tartu ülikoolis läbi aegade (1962−1989/1991) (Tartu, 2020). Uudo Timm LOODUSKAITSE KOMISJON tegutses jätkuvalt imetajate looduskaitsetemaatikaga ning Moodustatud 1955 avaldas hulgaliselt teemakohaseid artikleid ajakirjades, Juhatuse esimees dr Urmas Tartes ajalehtedes ja e-meedias. Ingmar Otti osalusel ilmus kõrg- kooli õpik: I. Ott, H. Timm (koost). Siseveekogud. Tartu, Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni (LKK) Eesti Loodusfoto, 2020. Ta andis intervjuu Eesti järvedest liikmeskonnas 2020. aastal suuri muudatusi ei toimu- podcastis (vt https://podcast.ee/otsi/jarveteadlane/), nud. Jätkuvalt tegutses juhatus koosseisus: esimees teostas rakenduslikke uuringuid järvede kaitseks ja andis filosoofiadoktor Urmas Tartes, aseesimehed bioloogia- eksperthinnangud Neitsijärve (tellija AS MAVES) ja kandidaat dotsent Vilju Lilleleht ja bioloogiakandidaat Kavadi järve tervendamiseks (OÜ Veeprojekt). Heiki Tamm, sekretär Vaike Hang. Suri komisjoni liige Kuulo Kalamees tegeles seente looduskaitse proble bioloogiadoktor Toomas Frey. maatikaga, sh selgitas 10.−12. septembril toimunud Koroonapandeemiast COVID-19 tekkinud eriolukord seenenäitusel Tartu ülikooli loodusmuuseumis külas mõjutas oluliselt komisjoni 2020. aasta tegevust, avalikke tajatele punases raamatus ja looduskaitse all olevate koosolekuid ei peetud. Toimusid läbirääkimised komisjoni seeneliikide kaitse vajadust ning tutvustas tähtsamaid liikmeskonna täiendamiseks. ohustatud liike Eestis. Jätkusid mitmed LKK sekretäri Vaike Hangi koostatud Urmas Tartes esines loodushariduslike loengutega näitused. Baeri majas oli üle poole aasta väljas geograafist Tõrva gümnaasiumi õppelaagris, MTÜ Muinasjutu kodu teadusloolase Erki Tammiksaare 50. sünnipäeva tähistav korraldatud putukaõppepäeval, Antsla gümnaasiumis kirjatööde näitus. 8.−9. augustil sai Pärnu linna Tõstamaa korraldatud putukate õppepäeval ja Kilingi-Nõmme osavalla päevadel vaadata näitust valla keskosa küladest gümnaasiumi putukaõppepäevadel. Ta viis läbi öömutu- ja samaaegselt Tõstamaa raamatukogus näitust „Tõhela kate töötoa looduskaitsekonverentsi raames Kuressaares aeg ja inimesed“. ja esines loengutega Albu koolis, Kohila keskkonna 4. juulil toimus V. Hangi eestvedamisel juba 19. korda hariduskeskuses ja Saaremaa Ö-ülikoolis. Samuti kodukohapäev Tõhelas. Kõneldi puisniitudest osales ta VVVSi (Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus) ümbruskonnas, käidi Männikuste puisniitudel ekskur korraldatud fotovõistlusel „Märka mind!“, „Looduse aasta sioonil. V. Hang kirjutas pikema artikli vallalehes foto“ ja Eesti Looduse fotovõistluse hindamiskogude Tõstamaa Tuuled. 20. augustil meenutati traditsiooniliselt töös. Ta oli Eerik Kumari preemiakomisjoni liige, esin- üheskoos kolonel K. J. Lauritsa elulugu mälestuskivi das jätkuvalt akadeemiat MTÜ Loodusajakiri nõukogus juurde tema kodutalu kõrval. V. Hang korraldas Kiraste ning konsulteeris rahvusringhäälingu loodusteemaliste küla uue kontrollkaardistamise. Varem on ta seda teinud filmide tõlkenüansse. Olulise osa tegevusest moodustas 1980−1982, mille käigus kogutud materjalidest ilmus looduskaitseline, metsaökoloogiat ning maakera aine- ja vastav trükis (V. Hang. Kiraste küla. Pärnu, 2000). energiaringet selgitav tegevus sotsiaalmeedias. See või- Kiraste küla on kultuurilooliselt tuntud kirjaniku ja maldas ühtlasi paremini tajuda ühiskonnas valitsevaid kooliõpetaja Mats Mõtslase (Mart Kiirats, 1884−1956) teadmisi, väärtushinnanguid ja mõjutegureid. sünnitalu ja kodukülana, kus 1986. aastal avati tema mälestuskivi. Enamikust põlistest talukohtadest pole EESTI POLAARUURINGUTE KOMISJON tänaseks jäänud küla looduspilti mingit märki. Riiklikult Moodustatud 1993 on hooldatud kunagised Kiraste, Tamnemaa ja Viruna Esimees prof Rein Vaikmäe puisniidualad. V. Hang tegi ettepaneku paigaldada Kiraste küla lõunaservas kulgeva maantee serva teeviit, mis Eesti polaaruuringute komisjonil (EPUK) oli 2020. aastal juhataks Mart Kiiratsi sünnikohani. V. Hang vaatas üle kavas tähistada tegutsemise 25. aastapäeva. COVID-19 Tõhela paikkonna Männikuste küla talude kõik õuekeldrid pandeemia tõttu toimus avalikke üritusi vähe ja tegevused (12), pildistas need ning reastas talude suuruse ja jõukuse siirdati virtuaalkeskkondadesse. Euroopa polaarnõukogu järgi. Trükis ilmus mitmeid V. Hangi kirjutisi kohalikus (European Polar Board) kevadine ja sügisene aastakoosolek ajalehes Tõstamaa Tuuled, Tartu Postimehes ja ajakirjas ning mitmesugused komisjonide koosolekud toimusid Eesti Loodus. virtuaalselt. Aleksander Maastik tegutses projekti LIFE IP CleanEST (LIFE17 IPE/EE/000007) raames

37 Olulisima küsimusena tegeles EPB aastatel 2015−2020 korraldamisel ja võitjatele mõeldud polaarekspeditsiooni töös olnud Horisont 2020 projekti „EU Polar Net – kavandamisel. COVID-19 piirangute tõttu lükkus ekspe- Connecting Science with Society“ lõpuleviimisele ditsioon 2021. aastasse. kaasaaitamisega. Projekti eesmärk oli välja töötada Eesti osalemine EPB töös on võimaldanud meie integreeritud Euroopa polaaruuringute strateegia. Selles teadlastel otseselt ja mõjusalt kaasa rääkida Euroopa protsessis osalesid kõik huvitatud osapooled, sh valit polaaruuringute valdkonna teadus- ja arendustegevuse susasutused, tööstuse esindajad, polaaralade elanikkond, strateegiate ning konkreetsete teadusprogrammide teadlaskond jne. Eestit esindas konsortsiumis Tallinna koostamisel ja kujundamisel. Loodetavasti see suund tehnikaülikooli geoloogia instituut. 2020. aasta kevadeks jätkub, kuna viimastel aastatel on polaaruuringutega valmis strateegia toorikversioon. Seda lihviti EPB tegelevate teadlaste ring täienenud mitme aktiivse ja liikmesriikides korraldatud internetipõhise avaliku arutelu lootustandva noorega, mis lubab senisest optimistliku- kaudu, mida Eestis vahendas EPUK. Lõppdokument, malt vaadata valdkonna tulevikku. mille Euroopa Komisjon (EK) 2020. a suvel heaks kiitis, on sisendiks Euroopa Liidu (EL) järgmise raamprogrammi ENERGEETIKAKOMISJON kliima- ja keskkonnavaldkonna teadus- ja arendus Moodustatud 1998 projektide koostamisel. EK on teinud ettepaneku esitada Esimees dr Arvi Hamburg jätkutaotlus eesmärgiga töötada välja kõnesoleva projekti raames koostatud strateegia tegevuskava, milles tuleks Energeetikakomisjoni (EK) eesmärk on erapooletu määratleda ka seda elluviiva ELi institutsiooni staatus. kompetentse ekspertide koguna anda soovitusi ja hinnanguid Paralleelselt eelmise projekti lõppdokumentide riigi teaduspõhise energiapoliitika kujundamiseks. viimistlemisega koostas EPB 2020. a kevadel uue 2020. aastal toimus komisjoni liikmete omavahe- projektitaotluse, mis septembris ka heaks kiideti. line suhtlus ja seisukohtade kujunemine peaasjalikult Jätkuvalt oli EPUK tegev polaaruuringute tutvustamisel interneti vahendusel. Läbiv aruteluteema oli süsinikuvaba Eestis. Tavapäraseid komisjoni koosolekuid ei toimunud majandus, sh energia tootmine mittefossiilsetest kütustest, ning eelkõige EPB tegevust puudutavat ning siseriiklikku rohepööre ja sellega seonduvad sotsiaalmajanduslikud asjakohast teavet vahendati liikmetele elektrooniliselt. mõjud, eelkõige Ida-Virumaal ning Euroopa Liidu (EL) 2019. a lõpus otsustas EPUK taas algatada Eesti vesiniku- ja energiasüsteemide integreerimise strateegiate ühinemise Antarktika lepingu keskkonnakaitse rakenduste eeldused ja prognoositavad tulemused. (Madridi) protokolliga ja pöördus vastava ettepane- Internetiarutelude käigus selgus, et kliimaneutraalsuse kuga keskkonnaministeeriumi poole. 2020. a valmis saavutamine Euroopa Liidus sõltub energiamajanduse keskkonnaministeeriumis mitmete EPUKi liikmete tänasest seisust ja muudatuste eeldustest regioonis kompetentsile toetudes vastav dokumentatsioon, mis ning „ülejäänud maailma“ kaasatulemisest, sealjuures on 2020. a lõpu seisuga saadetud kooskõlastusringile. peab säilitama maailma energeetikanõukogu trilemma Lähitulevikus peaks protokolliga liitumise seaduseelnõu põhialuse. jõudma valitsuse kabinetiistungi päevakorda. Loodetavasti Maailma primaarenergia tarve kasvas viimasel 30 aas- jõuab protseduur lõpule 2021. aasta esimesel poolel. tal keskmiselt 2,1% aastas ja fossiilkütuste osatähtsus 2020. aasta esimesel poolel toimusid arutelud 2019. aastal oli 81,4%. Rahvusvaheline energiaagentuur välisministeeriumi poolt taaskäivitatud initsiatiivi üle prognoosib COVID-2019 eelse primaarenergia tarbimise taotlemaks Eestile vaatlejastaatust rahvusvahelises taseme taastumist 2023. aastaks ja seejärel jätkuvalt alla Arktika nõukogus (IAC). Sügiseks valmis vastav doku- 1%list juurdekasvu aastani 2040. Eesti primaarenergia ment. 9. novembril esitas Eesti ametlikult taotluse Arktika tarbimine aastatel 1990–2019 on vähenenud 1,6 korda, nõukogu (AN) vaatlejaks saamiseks. Välisministeerium sh fossiilkütusesest toodetud energia tarbimine kaks korda. alustas taotluse esitamise järel ka Eesti kandidatuuri Elektritarbimise juurdekasv maailmas oli samal meediakampaaniat, mis jätkub 2021. a esimesel poolel ajaperioodil keskmiselt 4,6% aastas. Fossiilkütuste ning millesse on kaasatud ka mitmed EPUKi liikmed. osatähtsus elektritootmisel oli 2019. aastal 63,3%, EPUK osales ka 2019. a alanud Fabian Gottlieb von juurdekasvu tempo 1,8 kuni 2% aastas. Eesti elektri Bellingshauseni ajaloolist reisi ja Antarktise avastamise toodang vähenes 2019. aastal võrreldes eelneva kolme 200. aastapäeva tähistava Eesti kaasaegse merendusajaloo aasta keskmisega 39,6%, sh põlevkivist elektri tootmine suurima populaarteadusliku ekspeditsiooni Antarktika 200 üle kahe korra (9608 GWh-lt 4291 GWh-le aastal 2019). lõpuürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Polaarvald- Eesti on muutunud elektrit importivaks riigiks. konna probleemide tutvustamisel Eesti noortele osaleti Eesti on täitnud kõik endale seatud taastuvenergia Eesti polaarklubi ja Eesti meremuuseumi eestvedamisel osakaalu kasvatamise ja kasvuhoonegaaside vähendamise juba teistkordse koolinoortele mõeldud polaarviktoriini

38 eesmärgid, sh 2019. aastaks kasvuhoonegaaside tuleb kaaluda. On meeldiv tõdeda, et Eesti Energia teadus-

heitkoguste vähenemine CO2 ekvivalendis 62% võrrel- ja arendustegevuse strateegilised fookused kaasavad des 1990. aastaga. ELi eesmärk aastaks 2030 on CO2 teaduspotentsiaali ja on suunatud tulevikku. vähendamine 55%. 14. detsembri istungil oli arutusel nullsaaste tegevus- Energeetikakomisjon pidas 2020. aastal kolm istungit. kava koostamine. Jõuti seisukohale, et Euroopa Liidu 30. augustil arutati ELi energiasüsteemi integreerimise kliima- ja energiapoliitika põhimõte „saastaja maksab“ strateegiat ja ELi vesinikustrateegia rakendamisvõimalusi on sisuliselt karistamine või sanktsioon. Majanduse Eestis. Komisjon soovitas tulenevalt energiasüsteemide arendamine sanktsioonide kaudu ei pruugi olla kõige integreerimise strateegiast ja vesinikustrateegiast (i) efektiivsem. Taastuvenergia subsiidiumid on sisuliselt analüüsida vesiniku transpordi võimalusi gaasitorustikus, poliitilisel tasandil kehtestatud turumoonutused. Tulemus eesmärgiga määratleda vesiniku optimaalne ja ohutu on turutoime pärssimine ning riikidel konkurentsieeliste mahuprotsent gaasisüsteemis; (ii) koostada lokaalsete tekkimine. Saastatuse vähendamiseks on mitmeid energia tootmisvõimsuste optimaalse paigutuse ja võimalusi. Reaalajas töötavad keskkonnaseire süsteemid konfiguratsiooni kontseptsioon, lähtudes gaasivõrgu on olemas ja tõhusad. Võiks rakendada lisaks ka mobiilsed, koormatusest ja seal eri energiakandjate edastamise nn kuumades kohtades (point-of-care) paiknevaid võimalustest; (iii) analüüsida kõikide energiaallikate ja seadmeid. Tulevik on digitaalsete lahenduste päralt, nagu -kandjate kompleksset kasutusvõimalust, lähtudes juhtimisinfo kogumine, ühised andmelaod, töötlemine ja varustuskindluse põhimõttest; (iv) koostada vesiniku tagasiside, integreeritud turumehhanismide kasutamine. riiklik strateegia, teekaart vesiniku kasutusvõimaluste Energeetikakomisjon pidas suureks väljakutseks majanduslike, keskkonna-, tehniliste ja sotsiaalpoliitiliste elektrisüsteemi toimepidevuse tagamist. Peeti oluliseks mõjude hindamisega; (v) töötada välja seadusandlus, sh panustada ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori osapoolte kaasamiseks era- ja avaliku sektori ühis koostöövõrgustiku platvormi kujundamisse, eesmärgiks projektidesse ning kaasajastada ohutustehnika inseneride järelkasv ning teadus- ja arendustegevuse regulatsioonid vesiniktehnoloogia arenduseks Eestis; (vi) tulemuslikkus. Tegemist on 4D väljakutsega. Süsiniku- töötada välja planeeringute ja kohalike kogukondade heitmete vähendamine ehk dekarboniseerimine tähendab kaasamise õiguslik regulatsioon tuule- ja päikeseparkide ilmastikust sõltuva, mittejuhitava taastuvenergia rajamiseks koos integreeritud vesinikuelektrolüüsi- ja lisandumist. See eeldab elektrisüsteemis eri energiaalli- salvestamise tehnoloogiate rakendamisega; (vii) katel põhineva elektritootmise integreerimist, eri liiki kavandada koostöös Läänemere riikidega meretuule energiasalvestusvõimaluste, uute tehnoloogiate ja parkide ühine süsteem ja ühendused mandri elektrivõrguga; ärimudelite kasutamist ning tarbimise paindlikkust (viii) energeetikateadlaste kompetentsi alusel koostada varustuskindluse säilitamiseks. Detsentraliseerimine energiatehnoloogiaprogramm; (ix) soovitada vesinik tähendab lokaalsetel, eri energiaallikatel energiatootmist, tehnoloogiate rakendamist mitmes etapis, lähiperspektiivis mis vajab tarkvõrgu põhimõtete rakendamist võimsuse ja kogemuste hankimine ja vesiniktehnoloogiate rakenduse infovoogude juhtimisel, analüüsil ja tagasiside korral mõjude analüüs, vesiniku demoprojektid ja keskpikas damisel. Desünkroniseerimise ehk sünkroonala perspektiivis vesinikutööstuse integreerimine teiste muutumisel tekib bilansienergia ja sagedusreservide tehnoloogiatega. investeeringute vajadus. Digitaliseerimine ehk 10. septembri istungi põhiteemad olid elektroener juhtimissüsteemide arendamine, küberturvalisuse geetika tulevikuvisioon ja vesinikutehnoloogia rakendused tagamine on sellel teel pidev väljakutse. energeetikas. Külalisena osales Eesti Energia AS juhatuse esimees Hando Sutter. Leiti, et Euroopa Liidu FÜLOGENEETIKA JA SÜSTEMAATIKA süsinikuneutraalsuse eesmärgi täitmiseks 2050. aastaks KOMISJON on põlevkivitööstusel kaks stsenaariumi: põlevkivi- Moodustatud 2007 tööstus tänasel kujul sulgub või on olemas ja kasutusel Esimees akadeemik Urmas Kõljalg majanduslikult jätkusuutlik CO2 püüdmise tehnoloogia. Süsinikuneutraalsuse saavutamine ja energiasõltumatuse Fülogeneetika ja süstemaatika (FS) komisjon esindab Eestit säilitamine eeldab tarbija osalust elektrisüsteemi bilansi teadusorganisatsiooni Consortium of European Taxonomic tagamisel. Läänemere riikides elektri tootmisvõimsused Facilities (CETAF AISBL, http://www.cetaf.org) töös. vähenevad aasta-aastalt, investeeringud uute võimsuste CETAF tegeleb bioloogilise mitmekesisuse ja maateadus- evitamiseks ei kata suurenevat turunõudlust. Eesti Energia tega seotud arhiivide teadus- ja arendustöö koordineerimisega omaniku otsus tagada Eesti-sisene juhitav elektritootmis- Euroopas. Eestis on FS komisjonil sisuliselt sama roll, mis võimekus vähemalt 1000 MW ulatuses aastani 2023 on CETAFil Euroopas. FS komisjon koordineerib Eestis põhjendatud. Selle pikendamise vajadust ja võimalusi

39 loodusteaduslike teaduskogude tööd, sh nende digita- MERETEADUSTE KOMISJON liseerimine. Teaduste akadeemia tasub Eesti CETAFis Moodustatud 2007 osalemise liikmemaksu. Esimees akadeemik Tarmo Soomere CETAF AISBL 47. aastakoosolek toimus 14.−15. oktoobril koroonapandeemia tõttu veebipõhiselt, Mereteaduste komisjoni (MTK) esmasteks eesmärkideks korraldajaks Pariisis asuv loodusmuuseum (Muséum on Eesti (mereteaduste) esindamine Euroopa mere national d’Histoire naturelle). Eestist osalesid hääle komitees ning tegevus riigisisese nõustava koguna. õiguslikena komisjoni esimees akadeemik Urmas Kõljalg Komisjoni koosolekud, nõupidamised ja küsitlused ja aseesimees professor Olle Hints. Ainus füüsiline toimuvad juba mitmendat aastat elektrooniliselt. Ka kokkusaamine toimus 28. veebruaril Helsingis DiSSCo sel aastal informeeriti komisjoni liikmeid ja asjasse (Distributed System of Scientific Collections) peaassamb- puutuvaid isikuid regulaarselt Euroopa merekomitee lee raames, osales akadeemik U. Kõljalg. (European Marine Board, EMB) infokirjadest ja muust Aktiivselt osales Eesti 2020. aastal CETAFi maa teabest, mis kajastas EMB enda tööd, publitseeritud teaduste rühma ESG (CETAF Earth Sciences Group) töös, dokumente, infokogumise ja tagasiside voorusid, alga- mille olulisemaks tegevuseks oli Euroopa geoloogiliste vaid ja realiseeritud mereteaduse-alaseid suurprojekte, kogude andmevõrgustiku GeoCASe uue versiooni meediasündmusi ning uusi teabematerjale. funktsionaalsete nõuete väljatöötamine, arenduse EMB plenaaristungid toimusid elektrooniliste koos koordineerimine ning testimine. Komisjoni esindab olekutena, kevadine plenaaristung 27.–28. mail ja sügisene geoloogia vallas prof O. Hints. ESG koosolekud toimusid plenaaristung 04.–05. novembril. MTK esimees T. Soo- igakuiselt, vahel ka sagedamini. Suurem osa GeoCASe mere osales mõlemal istungil. uue tarkvara arendusest tehti Eestis alates 2020. septemb- Kevadisel istungil võeti EMB liikmeks vastu rist DiSSCo Eesti teadustaristu teekaardi projekti raames. Hollandi mereuuringute instituut DELTARES, valiti Aasta lõpuks sai valmis arenduse 1. etapp, mille tulemus tagasi aseesimeheks Carlos García Soto (Hispaania) ning on nähtav ja kasutatav aadressil https://new.geocase.eu. uuteks aseesimeesteks Fiona Grant (Iirimaa), Alan Evans Uut lahendust on tutvustatud CETAFi aastakoosolekul ja (Ühendkuningriik) ja Katrin Schroeder (Itaalia). Esitleti Saksamaa loodusteaduslike kogude seminaril. veel kaht merekomitee noorsaadikut (EMB’s Young FS komisjon koostöös Eesti teaduse taristu teekaardi Ambassador) Alessandro Cresci (Norra) ja Natalija Dunić objekti „Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik“ (Horvaatia) (Eelmisel aastal valiti sellesse rolli Liam (Natural history archives and information network, Lachs (Iirimaa) ja Alba González Vega (Hispaania)). NATARC, http://natarc.ut.ee) ja Eesti looduseuurijate Nende missiooniks on vahendada EMB ettevõtmisi seltsiga organiseerisid 12. novembril Tallinna ülikoolis mereteaduse tippspetsialistidele, mereteadlaste järgmisele Eesti II taksonoomiapäeva „Taksonoomia ja loodus põlvkonnale ja järelkasvule. haridus“. Peaorganiseerijaks oli Tallinna ülikooli Sügisesel istungil EMB liikmeskonnas ja valitud kaasprofessor Lembi Lõugas. Konverentsil esinesid juhtide seas muutusi ei toimunud. Merekomiteel on Eesti ülikoolide ja keskkonnaministeeriumi taksonoomia seega 31.12.2020 seisuga 35 liiget 18lt maalt. Neist kahe ning loodushariduse eksperdid. Kohal oli kuulajaid üle liikmelisus on formaalselt ratifitseerimata (FNRS, Belgia kahekümne ja veebis üle saja. Konverents on järelvaa- ja TÜBITAK, Türgi). datav aadressil EMB publitseeris 2020. a mitmed ülevaated ja https://www.youtube.com/watch?v=Wi9YlYkIWHo. poliitikadokumendid. Eestis on need dokumendid FS komisjoni liikmed osalesid aktiivselt Eesti teaduse edastatud MTK liikmetele ja võimaluste piires ka meedia- taristu teekaardi objekti NATARC töös. Selle nõukokku kanalitele. Kõik materjalid on vabalt kättesaadavad EMB kuuluvad FS komisjoni liikmed akadeemik U. Kõljalg kodulehel. Materjalid on peamiselt suunatud Euroopa (Tartu ülikool), O. Hints (Tallinna tehnikaülikool) ja Komisjonile, kus EMB poliitikadokumendid on sageli Agu Leivits (keskkonnaamet). FS komisjoni liikmed otsuste alusmaterjaliks ja argumendiks soovitatud teemade osalevad haridus- ja teadusministeeriumi juures asuva finantseerimisel. humanitaar- ja loodusteaduslike kogude ekspertnõukogu MTK tegevuse edukust saab kaudselt hinnata selle töös. Nõukogu aseesimeheks on O. Hints. Ekspertnõukogu järgi, kui kindlalt on mereteadus ja selle saavutused ülesanne on teha riigile ettepanekud loodusteaduslike meedia huviorbiidis. Mere-, järve- ja rannikuteadust ja arhiivide töö parandamiseks ning rahastamiseks. merega seonduvad nähtusi kajastatakse püsivalt pea kõigis klassikalise meedia kanalites, kus akadeemia presidendi ametiga seonduvalt andsid tooni T. Soomere esinemised, eelkõige merel ja rannas teravalt väljenduvate kliima muutuse ilmingute peegeldamisel.

40 MTK esimees T. Soomere on Euroopa teaduste aka- määrava kaaluga, sest Läti, Leedu ja Soome on hetkel deemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ merekomitee tööst kõrval. Science Advisory Council) keskkonnapaneelis Eesti MTK on praeguseks enam kui tosina aasta vältel teaduste akadeemia esindaja ja asutajaliige. EMB esindanud Eesti mereteadust Euroopa merekomitees ning kontaktisikuna on tema üheks ülesandeks aidata kaasa mereteaduse tippkompetentsi Euroopa akadeemilisel informatsiooni vahetamisele nende organisatsioonide maastikul. Kõigil neil aastatel on intensiivselt edastatud vahel ning nende töö harmoniseerimisele. EASACi mereteaduse sõnumeid ühiskonnale ning võimalusel ja keskkonnapaneeli istungid toimusid elektrooniliste vajadusel nõustatud Eesti riiki. Alates 2012. aastast on koosolekutena 4.–5. mail ja 2. oktoobril. pearõhk olnud rahvusvahelistel aspektidel. Sel aastal oli Eesti poliitika kujundajate ja esindajatena külastasid üheks fookuseks Estonia hukkumispaiga T. Soomere ja akadeemik M. Kruusmaa Tšiili teaduste hüdrodünaamilised ja geoloogilised tingimused. Eestis akadeemiat Santiagos. 6. jaanuaril toimus pikem aru- on suudetud hoida mere-, järve- ja rannikuteaduse telu koostöövõimaluste üle Tšiili teaduste akadeemia nähtavust juba palju aastaid suurepärasel tasemel. presidendi prof María Cecilia Hidalgo ja mereteadlasest akadeemia liikme Osvaldo Ulloaga. Kohtumise kaudse ARSTITEADUSE JA TERVISHOIU tulemusena kutsuti Tšiili teaduste akadeemia juhtkond STRATEEGIA ALALINE KOMISJON osalema Eesti Vabariigi presidendi visiidi ametlikul Moodustatud 2011 vastuvõtul. Esimees akadeemik Eero Vasar T. Soomere on riikliku geoloogiateenistuse nõukoja asendusliige. MTK aseesimees prof Kalle Olli on üks 2020. aastal on arstiteaduse ja tervishoiu strateegia Eesti esindajatest ühiskavandamise algatuste „Ookean, alaline komisjon (ATSAK) koostöös Tartu ülikooli medit kliima ja vesi“ (Joint Programming Initiative [JPI] Oceans, siinivaldkonnaga üritanud nõustada sotsiaalministeeriumi Climate, Water) käivitamisel. teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas. Kaudselt osales T. Soomere selle valdkonna Kahjuks pidurdas seda koostööd COVID-19 pandeemia. teaduspoliitika kujundamisel teaduste akadeemia Aasta jooksul toimus vaid üks arusaadav prioriteetide esindajana mitmesugustel foorumitel, nõupidamistel, muutus sotsiaalministeeriumi tegevuses. nõukogudes ja komisjonides. ATSAKi liikmed Raivo Uibo ja Eero Vasar osa- Jätkuvalt on T. Soomere initsiatiivi Baltic Earth lesid Postimehe ja akadeemikute nõukoja tegevuses. teadusnõukoja (Science Steering Committee) liige ning Vahendati Saksamaa riikliku teaduste akadeemia Leo- osales selle 14. kohtumisel (Norrköping, Rootsi, 12. veeb- poldina seisukohti seoses COVID-19 pandeemiaga ruar 2020) ja elektroonilisena toimunud 15. kohtumisel (vt „Sõnas ja pildis“ lk 12–13). Käsitleti Euroopa (4. juuni 2020). T. Soomere ja Urmas Lips on kutsutud akadeemiate teadusnõukoja (EASAC) ja Euroopa selle initsiatiivi raames koostatavate Läänemere mere meditsiiniakadeemiate föderatsiooni (FEAM) koostatud teaduse alaste ülevaateartiklite kaasautoriteks. visioonidokumenti regeneratiivmeditsiini tulevikuväl- 5. oktoobril korraldati rannikuteaduse intensiivpäev javaadetest (Vasar, E., Soomere, T. Euroopa teaduste Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudis. akadeemiate regeneratiivmeditsiini tulevikuvisioon. – 4. novembril korraldas MTK seonduvalt uute andme- Sirp, 27 (3799), 10.07.2020, 22–23, https://www.sirp. tega Estonia vraki seisukorra kohta teaduste akadeemia ee/s1-artiklid/c21-teadus/euroopa-teaduste-akadeemiate- saalis seminar-teaduspärastlõuna, kus arutleti selle üle, regeneratiivmeditsiini-tulevikuvisioon). millised on hüdrodünaamilised ja geoloogilised tingi mused Estonia hukkumiskohas ning kuidas oleks võimalik üle mõõdistada Estonia vrakk. Mitmed MTK liikmed EESTI TEADUSE TIPPKESKUSTE NÕUKOGU osalesid sel teemal sõnavõttude ja kommentaaridega Moodustatud 2012 meedias. Esimees akadeemik Andres Metspalu Euroopa merekomitee usaldusväärsuse aluseks on teadust finantseerivate organisatsioonide, teadus Eesti teaduse tippkeskuste nõukogu korraline aasta organisatsioonide ja kõrgharidusmaastiku tasakaalustatud koosolek toimus 26. mail 2020 Zoomi keskkonnas. Martti esindatus. Merekomitee kaudu on meil võimalus kaasa Raidali ettepanekul arutati teadus- ja arendustegevuse rääkida Läänemere piirkonda ja mõneti kogu maailma korralduse seaduse (TAKS) muutmise ettepanekuid, mereteadust mõjutavate teaduspoliitiliste otsuste aluseks laiemale avalikkusele suunatud tippkeskuste ühisürituse olevate soovituste formuleerimisel, aga ka teha Eesti korraldamist novembris Tartus ja kohapeal algatatud teadlaste sõnum kuuldavaks Euroopa mastaabis. Eesti hääl punktina pöördumist haridus- ja teadusministri poole on Läänemere mereteaduse poliitika küsimustes sageli tippkeskuste tuleviku küsimuses.

41 Nõukogu leidis, et uueneva TAKSi raames formu- kohta“ (11.12.2020, https://novaator.err.ee/1205302/ leeritava uue süsteemi rakendamine teadusasutustele eesti-teaduse-tippkeskused-ootavad-selgust-tuleviku- eeldab erinevate meetodite kasutamist, sest asutused rahastuse-kohta). Sellest tulenevalt võeti tippkeskuste (avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused) ja nende teema üles ka Aktuaalse Kaamera uudistes. Rahvus rahastamismudelid on äärmiselt mitmekesised. Toodi välja ringhäälingu reporterid küsitlesid Martti Raidalit ja neli põhiteemat, millega edasi töötada: Andres Metspalu. Haridus- ja teadusministeeriumi • Teadlastele tuleks tekitada tenuur ning asutused ise asekantsler Indrek Reimand ütles samas saates, et otsustavad, mis alustel seda rakendada tippkeskused ei kao kuhugi. Kui vaja, rahastatakse neid • Tegevustoetuse sisseseadmine riigieelarvest, isegi kui Euroopa Liidu eelarvevahendeid • Tippkeskuste meede peab jätkuma ehk tippkeskuste selleks kasutada ei saa. rahastamine peab toimuma ka tulevikus eraldi Probleem on selles, et haridus- ja teadusministeeriu- meetme raames, mitte läbi konkreetse asutuse mil on tahe tippkeskustega jätkata olemas, aga endisel • Lisarahastuse vajadusele tähelepanu juhtimine, mis kujul nende rahastamist tõukefondidest jätkata ei saa. praegust olukorda arvestades ei pruugi olla reaalne Euroopa Komisjon (DG Regio) on võtnud teaduse toetamise osas väga range ja tõrjuva hoiaku. Näiteks Tippkeskuste sügisene üritus otsustati edasi lükata, ei soovita toetada alusuuringuid ega tootmisprotses- kuni COVID-19 tekitatud epidemioloogiline olukord sist veel kaugele positsioneeruvaid (nn Technology normaliseerub. Readiness Level esimesi, TRL 1–3) tegevusi. Euroopa Haridus- ja teadusministrile 25. juunil 2020 saadetud Komisjoni praegune sõnum on, et Eesti teadustaristu pöördumisele, milles olid formuleeritud tippkeskuste ja teadusvõimekus on hästi välja arendatud ega vaja nõukogu ettepanekud, mida tuleks arvestada TAKSi täiendavat tõukefondide tuge. Küll aga on vaja tegeleda menetlemise käigus, vastust ei saadud. Seejärel majanduse ja teadussüsteemi lahknevusega. Lubatud õnnestus küsimus uuesti üles tõsta ERRi Novaatori por- on kommertsialiseerimise ja teenuste arendamise toeta- taalis Maarja Merivoo-Parro artikliga „Eesti teaduse mine, kuid vaid nutika spetsialiseerumise valdkondades tippkeskused ootavad selgust tuleviku rahastuse ja nõudluskeskselt.

42 TUNNUSTUSED AKADEEMIKUTELE JA AKADEEMIALT

RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID AKADEEMIA NIMELISED AKADEEMIKUTELE MEDALID

Vabariigi presidendi otsusega nr 544, 27. jaanuar 2020: Eesti teaduste akadeemia juhatus otsustas autasustada

VALGETÄHE III KLASSI TEENETEMÄRK PAUL ARISTE NIMELISE MEDALIGA akadeemik E n n L u s t i l e J a a k K a n g i l a s k i t Medal anti üle akadeemia üldkogu istungil 8. juulil.

Vabariigi presidendi otsusega nr 702, 23. veebruar 2021: KARL SCHLOSSMANNI NIMELISE MEDALIGA professor I r j a L u t s a r i t VALGETÄHE III KLASSI TEENETEMÄRK Medal anti üle akadeemia üldkogu istungil akadeemik K a l l e K i r s i m ä e l e 2. detsembril.

43 ENDEL LIPPMAA MÄLESTUSLOENG JA -MEDAL EETI TEADUSTE AKADEEMIA (vt „Sõnas ja pildis“, lk 32–38) MEDALID Endel Lippmaa mälestusmedali ja sellega seotud loengute traditsiooni kaudu soovib Eesti teaduste akadeemia Akadeemia medali pälvisid: toetada teaduse tippsaavutuste ja uute ideede levikut, M a a j a V a d i – akadeemia suurepärane koostööpartner aga ka tunnustada ja väärtustada väljapaistvate isiksuste missiooni Eesti ajaloos. Seetõttu valitakse Endel Lippmaa medali saajaks väljapaistev teadus- või ühiskonna tegelane, kelle tegevus on oluliselt mõjutanud teaduse või ühiskonna arengut ning kelle tegevuses on tippteadus ühendatud ühiskonna teenimisega. Endel Lippmaa 90. sünniaastapäeval tunnustati tema mälestusmedaliga väljapaistvat Taani poliitikut, Eesti head sõpra ja meie vabaduspüüdluste tulist toetajat U f f e E l l e m a n n - J e n s e n i t. Taani välisministrina (1982–1993) vedas Uffe Ellemann-Jensen Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamise ajal Balti riikide tunnustamise protsessi. R a i t M a r u s t e – riigiõiguse aluste väsimatu tutvustaja Tänu temale sai Taanist esimene riik, mis taastas diplo- ja sisukas rakendaja, Eesti omariikluse põhidokumentide maatilised suhted kõigi kolme Balti riigiga. Koos Saksa elavaks kirjutaja kolleegi Hans-Dietrich Genscheriga kutsus ta 1992 kokku Läänemeremaade Nõukogu, mille keskne siht oli pärast külma sõja lõppu tagada Läänemere regiooni tasakaalustatud areng. Kakskümmend aastat (1998–2018) panustas ta jõuliselt Balti arengufoorumi tegevusse, mis koondas meie regiooni äri-, poliitika-, meedia- ja teadusvaldkonna tipptegijaid. 29. septembril toimus akadeemia saalis Endel Lippmaa loengu pidulik esitlus. Loengu ja mälestusmedali laureaadi Uffe Ellemann-Jenseni eelsalvestatud esitluse juhatas sisse vabariigi president Kersti Kaljulaid. Laureaat osales interneti kaudu reaalajas.

R i i v o S i n i j ä r v – akadeemia hea nõustaja, akadeemik Endel Lippmaa loengute vedur ja hing

44 A n n e P ö i t e l – akadeemia kantselei kauaaegne rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilane pühendunud töötaja, akadeemia rahvusvaheliste suhete (800 eurot): L i i n e J o h a n n e s konkursitöö „Maa tugisammas aastakümnete vältel õiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939.−1940. aastal“ eest (Tartu ülikool, juhendajad Marju Luts-Sootak ja Karin Visnapuu).

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA FOND

2006. aastal Eesti rahvuskultuuri fondi juurde loodud Eesti teaduste akadeemia fondi eesmärk on toetada doktorikraadiga noorte Eesti teadlaste uurimistööd. 2009. aastast toetatakse Tiit Talpsepa nimelise stipendiumiga ka magistrantide ja doktorantide uurimistööd molekulaarse mikrobioloogia ja viroloogia valdkonnas. Stipendiume määrab halduskogu koosseisus akadeemikud Mart Ustav, Leo Mõtus, Jaan Ross ja Peeter Saari. 2020. aastal määrati stipendiumid järgmiselt: M a r i o P l a a s (Tartu ülikool, vanemteadur) noore teadlase preemia (3000 eurot) L a u r a S a n d r a L e l l o (Tartu ülikool, doktorant) TEADUSAUHINNAD Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium (1000 eurot) ÜLIÕPILASTELE

Alates 2016. aastast on Eesti teaduste akadeemia EESTI TEADUSE üliõpilastööde konkurss liidetud Eesti teadusagentuuri POPULARISEERIMISE AUHIND korraldatava teadustööde riikliku konkursiga. Akadeemia esindajatena kuulusid konkursikomisjoni koosseisu Eesti teaduse populariseerimise auhinda antakse välja akadeemikud Marco Kirm ja Lauri Mälksoo. Välja anti 2006. aastast. Auhinna eesmärk on tunnustada silma kolm akadeemia presidendi eripreemiat – π-preemiat. paistvaid teaduse populariseerijaid ning innustada teadusest Laureaadid kuulutati välja 18. detsembril 2020. ühiskonnas rohkem rääkima ja kirjutama. Auhinda Elegantseima üliõpilastöö eripreemia (π × 1000 ehk rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad 3141,59 eurot): K e r d a K e e v e n d konkursitöö koostöös välja Eesti teaduste akadeemia ja teadusagentuur. „Anorgaaniliste nanokristallide kasutamine korrelatiivse 2020. aasta konkurss oli järjekorras viieteistkümnes. katoodluminestsents-elektronmikroskoopia bioloogilistes Konkursikomisjon töötas akadeemik Ene Ergma juhti- rakendustes“ eest (Šveitsi föderaalne tehnikakõrgkool misel ning laureaadid valiti välja 50 kandidaadi seast. Zürichis, juhendaja prof dr Inge Katrin Herrmann). Eesti teaduse populariseerimise auhinnad 2020 määrati Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (π × 500 järgmiselt: ehk 1570,80 eurot): H a r e U n t konkursitöö „Sõjalise Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise kohaviitevõrgustiku kasutuselevõtmise võimalikkus ühtse süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseeri- standardina Eesti jõustruktuurides maismaal asukoha mise eest pälvis mehaanikateadlane ja akadeemik J ü r i määramiseks“ eest (Sisekaitseakadeemia, juhendajad E n g e l b r e c h t kui kauane viljakas teaduse eest seisja Anne Valk ja Tõnu Raid). ja populariseerija nii Eestis kui Euroopas. Ta on mõjuta- Lootustandvate sähvatuste eripreemia (π × 250 ehk nud ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest 785,40 eurot): R a h e l T o o m i k konkursitöö „Pico della laiemalt (vt „Sõnas ja pildis“, lk 88–89). Mirandola elegantseim kõne: üheksa võtmesõna analüüs“ Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija pea eest (Tartu ülikool, juhendaja prof dr Meelis Friedenthal). preemia pälvis robootikavaldkonna eestvedaja R a i v o Võitnud tööde juhendajaid tunnustati tänukirjadega. S e l l, kes paljude muude tegevuste kõrval pani juba Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali paarkümmend aastat tagasi aluse robootikafestivalile eripreemia riigiõiguse valdkonnas tehtud teadustöö eest: Robotex. Laiemale avalikkusele on ta eelkõige tuntud

45 kui Eesti esimese isejuhtiva sõiduki Iseauto ellukutsuja L’ORÉAL-UNESCO BALTI ja projektijuht. Ta on andnud suure panuse valdkonna arendamisse ja olnud võimekas noorte innustaja. STIPENDIUM Teise preemia pälvisid digikultuuri ja sotsiaalmeedia uurija K a t r i n T i i d e n b e r g ning arheoloogia ja 1998. aastal loodud ülemaailmne L’Oréal-UNESCO ajalooteaduse visualiseerija J a a n a R a t a s. stipendiumiprogramm „Naised teaduses“ panustab Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste teadustegevusse ning püüdesse naisteadlaste arvu ja tegevuste sarjade hulgas pälvisid peapreemia projekti suurendada ja soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas „Lahe geograafiatund“ eestvedajad L a u r a A l t i n ja edendada. Selle kaudu tunnustatakse ja aidatakse M e r i l i I l v e s. Juba seitse aastat toimunud teematunnid naisteadlastel oma eesmärkideni jõuda ning oma saavu- on tutvustanud geograafide karjääri- ja tulevikuvõimalusi tusi laiemalt tutvustada. enam kui 130 koolis rohkem kui 8000 õpilasele ja Stipendiumiprogrammi kutsus Lätis ellu programmi õpetajale. patroon Vaira Vīķe-Freiberga, Läti vabariigi president Teise preemia said Tartu ülikooli genoomika (1999−2007). Täna toimib see koostöös Eesti, Läti ja instituudi meeskonna korraldatud geeniteemaline näitus Leedu teaduste akadeemiate ja UNESCO Balti riikide „GEENIAALNE“ Tallinna teletornis ning tänavu juba rahvuslike komisjonidega ning on ainus toetusprogramm seitsmendat korda toimuv Tartu ülikooli muuseumi Baltikumis, mis toetab naisteadlaste ametialast arengut ja korraldatud ja esimesele kooliastmele mõeldud „Hullu nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Teadlase teaduskonverents“. Igas Balti riigis antakse konkursipõhiselt välja üks Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest stipendium kuni 40-aastasele doktorikraadiga nais audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil sai pea teadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodusteadustes, preemia lastesaadete sari „Magus molekul“, mille eesmärk keskkonnateadustes, füüsikas või tehnikateadustes. Lisaks on nii vanemaid kui ka lapsi inspireerida koos teadust antakse Lätis välja kaks ning Eestis ja Leedus üks avastama ja süüa valmistama. Esimese hooaja episoode stipendium kuni 33-aastasele naisdoktorandile oma on vaadanud enam kui 250 000 vaatajat sama menukas oli uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades. ka saate teine hooaeg. Sama kategooria ergutuspreemia 2020. aastal pälvisid L’Oréal Baltic programmi pälvis Tallinna ülikooli saatesari „Ekspert eetris“. „Naised teaduses“ 6000 euro suuruse stipendiumi: Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest • M a a r j a G r o s s b e r g, Tallinna tehnikaülikooli trükisõna abil pälvis peapreemia raamatu „Teadlane materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi miiniväljal: lähen ütlen tihastele, et teeme nüüd uuesti“ professor autor V i r g o S i i l. Raamat annab aimu teadustöö varjatud raskustest, süsteemi probleemidest ja teadlaste Maarja Grossberg plaanib stipendiumi toel leida ja arendada äpardustest, millest edukultusele keskendunud maailmas päikesepaneelidele uusi keskkonnasõbralikke materjale suurt ei räägita. Sama kategooria teise preemia sai Eesti ja tehnoloogiaid. Tema sõnul on taastuvenergiaallikate rahvusatlase koostaja T a a v i P a e. rakendamise kiirema kasvu kõige olulisemaks eelduseks Parima uue algatuse eest teaduse ja tehnoloogia just mitmekülgsed rakendusvõimalused. populariseerimisel anti välja kaks teist preemiat − möödunud • Lisandra Marina Da Rocha Meneses, aasta novembris OÜ Teadusteater eestvedamisel toimunud Eesti maaülikooli tehnikainstituudi biokütuste teadusetendusele „KVARK show“ ja alates 2018. aastast labori nooremteadur Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu korraldatud festivalile „Noor insener“. Lisandra Marina Da Rocha Meneses soovib leida viise Konkursi auhinnafond oli 2020. aastal 21 500 eurot, teise põlvkonna bioetanooli tootmiseks jätkusuutliku sh Tiiu Silla nimeline elutööpreemia 6500 eurot, millega ringmajanduse raames ning uurida erinevate toorainete kaasneb skulptor Stanislav Netchvolodovi messingist kasutusvõimalusi biokütuste tootmisel. Tema sõnul lauaskulptuur „Möbiuse leht“. Kõigil auhinnasaajatel puuduvad hetkel Balti riikide transpordisektoris taastuvad on õigus kasutada riiklikult tunnustatud teaduse ja süsinikuneutraalsed alternatiivid, mis oleksid valmis populariseerija logo, mis on kvaliteedi ja usalduse tähis tööstuslikuks tootmiseks. selle valdkonna tegijatele. Eestis konkursile esitatud taotlusi hindas komisjon Konkursi tulemused tehti teatavaks ja auhinnad anti koosseisus akadeemikud Jaan Aarik (esimees), Jaan Eha, üle 13. teaduskommunikatsiooni konverentsil „Koroona Anne Kahru, professorid Malle Krunks ja Tiina Nõges ning õppetunnid teaduskommunikatsioonile“ 13. novembril Eesti noorte teaduste akadeemia liikmed Els Heinsalu, 2020 V Spa konverentsikeskuses Tartus. Karin Kogermann ja Tuul Sepp.

46 ERIAUHINNAD ÕPILASTE • K a r l - J o a n A l e s m a (Viljandi gümnaasium, 12. klass) töö „Kunsti genereerimine teksti põhjal“ TEADUSTÖÖDE RIIKLIKUL eest, juhendaja Malle Eglit KONKURSIL • A n n i H i p p V i s l a (Risti põhikool, 8. klass) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys flesus) näitel“ Akadeemia auhinnakomisjon andis eriauhinnad järg eest, juhendajad Tuul Sepp, Pille Pirk mistele töödele: • I n d r e k T e n n u s (Tartu Herbert Masingu • J o e l K o k l a (Tallinna prantsuse lütseum, kool, 11. klass) töö „A. H. Tammsaare „Tõe ja 12. klass) töö „Prantsuse arhitekti Hector Guimard’i õiguse“ I osa isikunimed ja nende kontekstuaalsed 1899. aasta joonise põhjal juugendstiilis kanapee sünonüümid“ eest, juhendaja Andrus Org loomine“ eest, juhendaja Liis Reier Komisjoni töösse panustasid akadeemikud Jaak Järv • K a a r e l K i v i s a l u (Tallinna reaalkool, (esimees), Kalle Kirsimäe, Agu Laisk, Valter Lang, 12. klass) töö „Gravitatsiooni mõju erinevate Marco Kirm ning ENTA liikmed Karin Kogermann ja kvantmehaaniliste süsteemide soojusmahtuvusele“ Kerli Mõtus. eest, juhendaja Jaan Kalda

AKADEEMIA VÄLJAANDED

2020. aastal ilmusid akadeemia kirjastamisel järgmised See väljaanne koondab eelmised kaks inglise keeles raamatud: ühiste kaante vahele. • Eesti teaduste akadeemia aastaraamat XXV (52) • Kogumik „Eesti Vabariigi preemiad 2020“, 358 2019. Tallinn, 2020, 120 lk, eesti keeles lk, eesti keeles Raamat koondab aasta kohta käivad faktid ja arvud. Kogumik koondab endas kõigi 2020. aasta tea- • Eesti teaduste akadeemia sõnas ja pildis, 2019. dus-, kultuuri- ja spordipreemiate laureaatide ning Tallinn, 2020, 113 lk, eesti keeles F. J. Wiedemanni keelauhinna laureaadi saavutuste Raamatusse on valitud peegeldusi eesti keele kajastused. Esimest korda mahuvad sellesse kogu- aastaga seonduvast, luhta läinud teadusleppe mikku ka ülevaated hariduspreemiate laureaatidest. realiseerimisest, persoonilugu avastuspreemia Need preemiad kannavad ühe aasta võrra vanemat laureaadiga, killukesi rahvusvahelistest suhetest. aastaarvu (2019), kuna antakse tavakohaselt välja Saab lugeda, kus ja millistes tingimustes töötavad sügisel toimuval aasta õpetaja galal. Eesti parimad teadlased praegu, ajaloo rubriigis Kõik väljaanded on kättesaadavad ka elektrooniliselt meenutatakse „meie” esimesi akadeemikuid. (www.akadeemia.ee). • Estonian Academy of Sciences Yearbook XXV (52) 2019. Tallinn, 2020, 184 lk, inglise keeles

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Rahvusvaheline koostöö mitmesuguste organisatsioo- kompetentsiga nõustada Euroopa Liidu tipporganeid ja nide raames on akadeemia tegevuse ja suhtlusvõrgustiku -poliitikuid sõltumatut teaduslikku ekspertiisi vajavate lahutamatu osa. Teaduste akadeemia seaduse § 2. Aka- otsuste tegemisel. Eesti esindaja on akadeemik Jaak Järv. deemia ülesanded lõike (2) punkti 2) kohaselt „[o]ma Akadeemik Tarmo Soomere kuulub EASACi keskkonna- ülesannete täitmiseks [a]kadeemia /---/ arendab rahvus- komisjoni, akadeemik Enn Lust energiakomisjoni. vahelist teaduslikku koostööd“. Akadeemia esindas ja Rahvusvaheline akadeemiate liit (Union Acadé- esindab traditsiooniliselt Eesti teadust ja teadlasi reas mique International, UAI, asutatud 1919) ühendab Euroopa ja ülemaailmsetes teadusorganisatsioonides. humanitaar- ja sotsiaalteadustega tegelevaid akadeemiaid Rahvusvaheline teadusnõukogu (International üle maailma eesmärgiga arendada ühisuuringuid (sh ühis- Science Council, ISC) moodustati 2018. aasta suvel reaal- projekte) ja soodustada uurimistulemuste publitseerimist. ja loodusteadustega tegelevate teadlaste ühendusi liitnud Eesti teaduste akadeemia sai liikmeks 1998. aastal. Eestit rahvusvahelise teadusnõukogu (International Council esindab akadeemik Jaan Undusk. for Science, ICSU) ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste Varem Euroopa teadusfondi (European Science akadeemiaid ühendanud rahvusvahelise sotsiaalteaduste Foundation, ESF, asutatud 1974) raames töötanud nõukogu (International Social Science Council, ISSC) nõu andvad ekspertpaneelid Euroopa merekomitee liikmetest. Eesti teaduste akadeemia on ICSU liige (European Marine Board, vt lk 40–41) ja Euroopa 1992. aastast ja uue organisatsiooni asutajaliige. ISC polaarnõukogu (European Polar Board, vt lk 37–38) esindab nii loodus- kui ka humanitaarteadusi. on nüüd iseseisvad Euroopa Komisjoni valdkondlikult Akadeemiate koostöökogu (Inter-Academy Panel, nõustavad institutsioonid ning akadeemia jätkab osalemist IAP) asutati 1993. aastal akadeemiate ülemaailmse nende töös. Akadeemia jätkab Eesti teadlaskonna side- võrgustikuna. Eesmärk on koostöös liikmesorganisat- mete toetamist rahvusvaheliste teaduslike erialaliitudega sioonidega nõustada laia avalikkust ja otsustuskogusid (pidades prioriteetseks ISCga (varem ICSUga) ühinenud globaalprobleemide teaduslikes aspektides. erialaliite) ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonidega. Euroopa akadeemiate ühendus (European Federation Euroopa riikide peateadurite foorum (European of National Academies of Sciences and Humanities All Science Advisors Forum, ESAF) loodi 2014. aastal prof. European Academies, ALLEA) asutati 1994. aastal Anne Gloveri poolt, kes sel hetkel oli Euroopa Komisjoni ning ühendab Euroopa riikide akadeemiaid. Eesmärk presidendi Manuel Barroso teadusnõunik. Foorum on on akadeemiate teabe- ja kogemustevahetus teaduse mitteformaalne isikupõhine võrgustik, mis koondab eks- tipptaseme ja kõrgete eetikastandardite saavutamiseks, tea- perte ja teadlasi, kellel on riigi tasemel mandaat ja vastutus dusstrateegia ja -poliitika küsimuste sõltumatu käsitlemine teadusnõustamiseks või selle korraldamiseks. Foorumi Euroopa tasandil. Eesti teaduste akadeemia on ALLEA kutsus kokku Euroopa Komisjoni teadusnõustamise asutajaliige. Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht osakond. Suure osa selle liikmetest moodustavad riikide juhtis ALLEAd presidendina 2006‒2011. ALLEA ala- peateadurid ning teaduste akadeemiate ja teadusagen lise teaduseetika töögrupi (Permanent Working Group tuuride juhid. Sinna kuuluvad ka mõned riigistruktuuride on Science and Ethics) liige on akadeemik Raivo Uibo. esindajad või vastava mandaadiga ülikooli professorid. Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukogu Alates 1. juulist 2020 on foorumi eesistuja Eesti teaduste (European Academies’ Science Advisory Council, akadeemia president Tarmo Soomere. https://esaforum.eu/ EASAC) asutati 2001. aastal ja see koosneb Euroopa Liidu ESAFi eesmärk on võimaldada Euroopa riikide maade akadeemiate määratud individuaalliikmetest. Eesti teadusnõustajatel vahetada ideid ja infot üleeuroopa sai liikmeks 2004. Eesmärk on akadeemiate ühendatud liselt olulistel teemadel enne, kui nad annavad nõu oma

48 valitsustele või Euroopa Komisjonile, jagada parimaid Eesti teadlaste esindamiseks rahvusvahelistes eriala- praktikaid ja edendada teaduspõhist poliitiliste otsuste liitudes on loodud rahvuskomiteed (seda rolli täidavad ka tegemise kultuuri Euroopa Liidus. mõned teadusseltsid). Seisuga 21.01.2021 maksti haridus- ja teadusministeeriumi sihteraldise allolevas tabelis toodud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud.

Rahvusvaheline organisatsioon Eesti kontaktorgan Consortium of European Taxonomic Facilities Eesti teaduste akadeemia fülogeneetika (CETAF), Euroopa loodusteaduslike kogude ja süstemaatika komisjon konsortsium Kontakt: Urmas Kõljalg [email protected] European Chemical Society (EuChemS), Eesti keemiaselts Euroopa keemiaseltside föderatsioon Kontakt: Margus Lopp, Jaak Järv [email protected] https://www.keemiaselts.ee/ European Marine Board, Euroopa merekomitee Eesti teaduste akadeemia mereteaduste komisjon Kontakt: Tarmo Soomere [email protected] European Physical Society (EPS), Eesti füüsika selts Euroopa füüsikaühing Esimees: Kaido Reivelt, [email protected] www.fyysika.ee/efs/ European Polar Board (EPB), Euroopa polaarnõukogu Eesti polaaruuringute komisjon Kontakt: Rein Vaikmäe [email protected] International Astronomical Union (IAU), Eesti rahvuslik astronoomia komitee Rahvusvaheline astronoomialiit Kontakt: Laurits Leedjärv, [email protected] www.aai.ee/ERAK/ERAK.html International Association of Geomorphologists (IAG), Rahvusvahelise geomorfoloogide assotsiatsiooni Eesti Rahvusvaheline geomorfoloogide assotsiatsioon rahvuslik komitee Kontakt: Tiit Hang [email protected] International Federation of Automatic Control (IFAC), Eesti inseneride liit/Eesti süsteemiinseneride selts Rahvusvaheline automaatjuhtimise föderatsioon Kontaktisik: Sven Nõmm [email protected] International Geographical Union (IGU), Eesti geograafia selts Rahvusvaheline geograafia liit Kontakt: Hannes Palang [email protected] International Mathematical Union (IMU), Eesti matemaatika komitee Rahvusvaheline matemaatikaunioon Kontakt: Mati Abel [email protected] International Union of Geodesy and Geophysics (IUGG), Eesti geofüüsika komitee Rahvusvaheline geodeesia ja geofüüsika liit Esimees: Rein Rõõm, [email protected] International Union of Geological Sciences (IUGS), Eesti geoloogia rahvuskomitee Rahvusvaheline geoloogiateaduste liit Kontakt: Kalle Kirsimäe [email protected]

49 International Union of History and Philosophy Teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühenduse of Science, Division of Logic, Methodology and Philosophy teadusfilosoofia ja -metodoloogia osakond of Science (IUHPS/DLMPS), Rahvusvahelise teadusajaloo ja Kontakt: Peeter Müürsepp teadusfilosoofia ühenduse teaduse loogika, metodoloogia ja [email protected] filosoofia osakond International Union of Pure and Applied Physics (IUPAP), Rahvusvahelise puhta füüsika ja rakendusfüüsika liidu Rahvusvaheline puhta füüsika ja rakendusfüüsika liit Eesti rahvuskomitee Kontakt: Marco Kirm [email protected] International Union for Quaternary Research (INQUA), Rahvusvahelise kvaternaariuuringute liidu Eesti rahvuslik Rahvusvaheline kvaternaariuuringute liit komitee (ESTQUA) Kontakt: Tiit Hang [email protected] International Union of Theoretical and Applied Eesti rahvuslik mehaanika komitee Mechanics (IUTAM), Rahvusvaheline teoreetilise Kontakt: Andrus Salupere ja rakendusmehaanika liit [email protected] Thesaurus Linguae Latinae (TLL) Eesti teaduste akadeemia Kontakt: Anne Lill [email protected]

EURAXESS Välisvahetuse programm Programm toimis COVID-19 pandeemia tõttu tavapärasest palju väiksemas mahus. Eesti teaduste akadeemia toetas Euroopa Komisjoni (EK) loodud üleeuroopaline 2020. aastal nelja külalisteadlase visiiti (15 päeva ulatuses teabekeskuste võrgustik EURAXESS nõustab tööalaselt kokku) Eesti ülikoolidesse ja teadusasutustesse. Võrd- riikide vahel liikuvaid teadlasi ning nende pereliikmeid luseks: 2019. aastal toetas Eesti teaduste akadeemia 51 administratiivsete ja praktiliste küsimuste lahenda teadusvisiiti 331 päeva ulatuses ning partnerakadeemiad misel. Akadeemia on Eesti teadusagentuuri kõrval toetasid 43 visiiti 340 päeva ulatuses. teine haridus- ja teadusministeeriumi määratud riiklik Tšehhi-Eesti teaduskoostöö projektide konkur- kontaktorganisatsioon, mis panustab võrgustiku töö sile esitati tähtajaks 9 taotlust. Akadeemiate vaheliste kavandamisse ja analüüsimisse Euroopas ja Eestis. läbirääkimiste tulemusena otsustati aastatel 2021–2023 2020. aastal mõjutas EURAXESSi tegevusi nii teaduse toetada järgmisi Eesti teaduste akadeemia ja Tšehhi raamprogrammi perioodi (Horisont 2020) lõpp ja uue teaduste akadeemia teadlasvahetuse mobiilsusprojekte: raamprogrammi „Euroopa horisont“ peatne algus kui ka • Numerical and experimental study of wave kroonviiruse pandeemia. Üleeuroopaline uuring, mille propagation in solids with inner structure tulemuste põhjal on EK plaaninud anda soovitused ka Prof Arkadi Berezovski, Tallinna tehnikaülikooli EURAXESSi võrgustiku tuleviku kohta, aasta lõpuks küll küberneetika instituut ei valminud. Siiski sai selgeks, et võrgustiku tegevus on Prof Radek Kolman, Tšehhi teaduste akadeemia liikumas pelgalt geograafilise teadlasmobiilsuse teema termomehaanika instituut liselt nõustamiselt üha enam teadlaskarjääri toetamisele • Literary Representations of Early Modern Crisis laiemalt. Sellega seoses alustasime Eesti võrgustiku in Central and North Eastern Europe pädevuse kasvatamist karjääriarengu toetamise teemadel. Prof Kristi Viiding, Eesti teaduste akadeemia Innustasime Eesti teadusasutusi liituma EK loodud, Underi ja Tuglase kirjanduskeskus teadlastele mõeldud inimvarastrateegia protsessiga. Prof Lucie Storchová, Tšehhi teaduste akadeemia Sellega seoses aitasime ette valmistada ka temaatilist filosoofia instituut Eesti-sisest uuringut. Pandeemia tõttu lükati edasi suure- • Gas sensor materials with combines photolumi- mad EURAXESSi sotsialiseerimisüritused, mille üks nescent, electrical and mass-sensitive readout põhiväärtusi on olnud kogukonnale Eesti ühiskonna ja Prof Raivo Jaaniso, Tartu ülikooli füüsika instituut kultuuri tutvustamine. Prof Michal Novotny, Tšehhi teaduste akadeemia füüsika instituut

50 TEADUSTE AKADEEMIA KIRJASTUS

Asutatud 1994 elektroonilised portaalid EBSCO, CEEOL, The Gale Aadress: Kohtu 6, 10130 Tallinn Group Inc., ProQuest LLC, Airiti Inc. ja CNKI Scholar www.kirj.ee või www.eap.ee Oversea Journals. Nende portaalide jaoks toodab kir- Direktor: Piret Lukkanen, tel 512 3108 jastus artiklite mitmesuguseid elektroonilisi versioone: E-post: [email protected] pdf-failid, kaht tüüpi sgml-failid, kolme tüüpi xml-failid ja spetsiaalne fail elektroonilise raamatukogu CEEOL jaoks. Teaduste akadeemia kirjastus jätkas 2020. aastal koostöös Selline täistekstide kättesaadavuse paljusus loob paremad Eesti ülikoolidega seitsme rahvusvaheliselt eelretsen võimalused artiklitega tutvumiseks ja suurendab loetavust seeritava, täielikult avatud juurdepääsuga (Open Access) ning tsiteeritavust. ja juhtivates rahvusvahelistes andmebaasides kajastatud 2020. aastal taotleti kolme ajakirja registreerimist teadusajakirja väljaandmist. Ajakirjadel on rahvusvahelised DOAJ (Directory of Open Access Journals) andmebaasi. toimetuskolleegiumid ja Eesti teadusinfosüsteemis ETIS DOAJ vahendab erinevates keeltes teadusajakirju, mille on kõik ajakirjad paigutatud kategooriasse 1.1. artiklite täistekstid on vabalt kasutatavad. Varem olid Kõik ilmunud teadusartiklid on leitavad andme- kirjastuse ajakirjadest DOAJis registreeritud Proceedings baasides SCOPUS (kirjastuse Elsevier referaat- ja of the Estonian Academy of Sciences ja Estonian Journal tsiteerimisandmebaas). Clarivate Analyticsi andmebaas of Earth Sciences. Ülejäänud ajakirjade registreerimine on Web of Science kajastab kuue teadusajakirja artikleid: plaanis 2021. aasta algul. On esitatud taotlused kirjastuse • Acta Historica Tallinnensia ajakirjade registreerimiseks SHERPA/Romeo ja ADLi • Estonian Journal of Archaeology (Asian Digital Library) andmebaasides. • Estonian Journal of Earth Sciences 2020. aastal ilmus seitsme ajakirja 23 numbrit, kokku • Oil Shale 152 kirjutist, nendest 137 teadusartiklit, 9 ülevaateartiklit ja • Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 5 retsensiooni. Artiklite elektroonilised versioonid avaldati • Trames. A Journal of the Humanities and Social enne paberajakirja ilmumist. Ajakirjade Proceedings of Sciences the Estonian Academy of Sciences ja Estonian Journal of Earth Sciences artiklite elektrooniline avaldamine toimus Ajakirjad Estonian Journal of Archaeology ja Linguistica jooksvalt, vahetult pärast artikli lõplikku küljendamist. Uralica on kajastatud andmebaasis ERIH Plus. Infot kirjas- Avaldatud tööde autoreid oli 339, neist Eesti autoreid tuse publikatsioonide kohta levitavad ka rahvusvahelised 181 ja välismaal töötavaid autoreid 158. Enamik artikleid

Numbrite arv Kogumaht Nimetus Ajakirja formaat aastas lehekülgedes Acta Historica Tallinnensia 1 208 168×240 Estonian Journal of Archaeology 2 192 168×240 Estonian Journal of Earth Sciences 4 296 210×285 Linguistica Uralica 4 320 168×260 Oil Shale 4 356 168×255 Proceedings of the Estonian Academy of 4 384 210×285 Sciences Trames 4 605 168×240 Kokku: 23 2361

51 ilmus inglise keeles, v.a ajakirjades Linguistica Uralica ja • Estonian Journal of Earth Sciences 2020, 69/4: Two Acta Historica Tallinnensia. Ajakirjas Linguistica Uralica hundred years of geology education in Estonia. ilmus ka 24 venekeelset (64% kõigist artikleist) ja 3 saksa Külalistoimetajad Kalle Kirsimäe ja Tõnu Meidla. keelset artiklit (5% kogu mahust). Kuna selle ajakirja • Acta Historica Tallinnensia 2020, 26: Eesti ajaloo- autoritest moodustavad suure osa Venemaa soome-ugri teadus 21. sajandil. rahvaste keeleteadlased, peame venekeelsete tööde 2019. aasta lõpul läks pensionile kirjastust selle asutamisest avaldamist väga vajalikuks. alates juhtinud Ülo Niine ja uueks direktoriks kinnitati Ajakirja Acta Historica Tallinnensia artiklid olid Marti Aavik. Veebruaris 2020 aga võttis Marti Aavik vastu peamiselt eestikeelsed ja varustatud ingliskeelse kokku- kontserni AS Postimees Grupp väljakutse ja asus tööle võttega, vaid üks artikkel oli ingliskeelne. ajalehe Postimees asepeatoimetajana. Kirjastuse direktori 2020. aastal ilmusid ajakirjad järgmises mahus: kohusetäitjaks määrati pikaaegne kirjastuse töötaja ja Kirjastus andis 2020. aastal välja ka Eesti kodu- nelja ajakirja tegevtoimetaja Virve Kurnitski. 2020. aasta uurimise seltsi aastaraamatu. juunikuust asus direktori asetäitjaks Piret Lukkanen, 2020. aastal ilmusid kolmes ajakirjas teemanumbrid: kelle akadeemia juhatus kinnitas kirjastuse direktoriks • TRAMES. A Journal of the Humanities and Social 3. novembril 2020. Sciences 2020, 24/3: Special issue Disagree- Aastal 2020 asus ajakirja Acta Historica Tallinnensia ments: from theory to practice. Külalistoimetajad senise peatoimetaja Maie Pihlamägi asemel uueks Bruno Mölder ja Kadri Simm. peatoimetajaks professor Marek Tamm.

52 UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS

Asutatud 1993 (muuseumiosakond, endise nimetusega Friedebert Tuglase majamuuseum, asutatud 1971). Töötajaid: 15, neist 11 teadustöötajat Aadress: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, [email protected] Muuseumiosakond: Väikese Illimari 12, 11623 Tallinn, [email protected] www.utkk.ee Direktor: Jaan Undusk, 644 3147, [email protected] Teadussekretär: Marin Jänes, 644 3147, [email protected]

Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjandus- väärtuse ning süstematiseerituse tõttu hinnatud kuuluma keskus (kirjanduskeskus) on rahvusvahelise haardega Eesti humanitaarteadusliku rahvuskollektsiooni hulka. kirjanduse ja kultuuri uurimise asutus, mille põhiülesanne 2020. aasta kevadel jõudis lõpule kuue aasta eest on kogu eestikeelse ja varasemal ajal Eesti alal viljeldud alanud ja enamikku kirjanduskeskuse teadlaskonnast mitmekeelse baltisaksa kirjakultuuri kompleksne uurimine hõlmanud institutsionaalne uurimisteema „Põimunud ning teoreetiline mudeldamine, et teha ajalooline Balti ja kirjanduslood: Eesti kirjakultuuri diskursiivne ajalugu“ hilisem Eesti kirjaruum nähtavaks, huvipakkuvaks ning (teemajuht Jaan Undusk). Teema raames uuriti Eesti teiste seda tüüpi ruumidega võrreldavaks ka rahvus kirjakultuuri teket ja arengut rahvuslike, seisuslike, vahelises teaduspildis. kultuuriliste, koloniaalsete jt tegutsemisajendite aja Kirjanduskeskuse olulisemad uurimisvaldkonnad on: looliselt põimunud protsessina (histoire croisée), kus • eesti kirjandus ja kultuur 20. sajandil; olulist osa mängivad mitmesugused ristandvormid, vas- • varasem eesti ja baltisaksa kirjasõna 13.–19. sajan- tasseisud ja pidurdused. Koostöös Saksamaa, Poola ja dil, Baltikumi saksa- ja ladinakeelse kultuuri osa USA teadlastega uuriti Baltimaade varase mitmekeelse moodsa eesti kultuuri kujunemisel; kirjakultuuri poliitilisi, õiguslikke, hariduslikke, keele • eesti kirjakultuuri identsusloome mehhanismid filosoofilisi ja soolisi aspekte. Koostöös Skandinaavia (iseteke, kultuuriülekanne ja põimumine); teadlastega käsitleti kirjanduse ja rahvusliku ajaloomälu • Balti kirjandusareaal ja Eesti-Läti-Soome vastastikuseid mõjuseoseid, ajalookirjutuse ideoloogiat kirjandussuhted; ning pandi alus dekadentsi kui kultuuritüpoloogilise • retoorilised ja diskursiivsed alusuuringud Euroopa mõiste rakendusteks Põhjamaade, sh Eesti kultuuris. ja Eesti kultuuri kirjeldamiseks; Hoogustati kirjanduslikke linnauuringuid rahvusvahelisel • draama- ja teatriuuringud. tasemel. Jätkus eestikeelse kirjakultuuri uurimine nii Teise maailmasõja eelses idapaguluses kui ka sõjajärgses Kirjanduskeskus kirjastab algupäraseid uurimusi ning poliitilises paguluses Läänes, ilmus uusi allikapubli eesti kultuuriloos olulisi allikmaterjale, korraldab katsioone. Uue momendina jälgiti tulevaste kirjanike konverentse, näitusi ja muid üritusi. Kirjanduskeskuse tegevust vangilaagri- ja sundasumisajal ning hõlmati muuseumiosakond (muuseum) haldab akadeemikust vaatlusse eestivene kirjandus. Oluliseks lisanduseks kirjaniku Friedebert Tuglase pärandvara ja muid kogu- kirjandusuuringuile oli Eesti sõnateatri põhivoolu sid, sh Tuglaste raamatu- ja kunstikogu, Artur Adsoni ja käsitlemine nii nõukogude kui ka taastatud iseseisvuse Marie Underi raamatu- ja kunstikogu, Eesti kultuurfondi ajal. Tähelepanuväärne oli projektirühma avalik aktiivsus: Ameerika Ühendriikides kunstikogu ning Paul Reetsi kuue aasta jooksul avaldati 300 enamasti ka erialaväliselt raamatu- ja kunstikogu. Nimetatud kogud moodustavad mõistetavat teadusteksti, seejuures ilmus või saadi valmis kirjandust, kultuuri- ja mõttelugu, kunstiajalugu ja -kriiti- 25 eesti-, inglise-, saksa- ja lätikeelset raamatut (sh koos- kat ühendava kollektsiooni, mis on oma püsiva teadusliku töös Balti ajalookomisjoniga Göttingenis, Heidelbergi

53 Jochmanni-seltsiga, Helsingi ülikooliga, Soome kirjan- Üheksa autoriga kogumik on märk kirjanduskeskuse ja duse seltsiga) ning peeti 278 teaduslikku ettekannet, neist Heidelbergi Jochmanni-seltsi kauaaegsest tihedast 156 rahvusvahelistel üritustel. koostööst. Pandeemia tõttu ära jäänud esitluse asemel Läbilõiget uurimistoetuse raames tehtud töö tulemus- saatis Jaan Undusk Heidelbergi videoettekande „Geheime test kajastab 2020. aastal ilmunud ajakirja Journal of Mission Öffentlichkeit“. Baltic Studies erinumber „Entangled Cultures in the Baltic Aasta ei olnud rikas mitte ainult oma kirjasta- Region“. Erinumber lähtub 2015. ja 2017. aastal Tallinnas tud ja koostatud väljaannete poolest, vaid kaalukaid toimunud konverentsidest, kuhu kirjanduskeskuse publikatsioone ilmus kirjanduskeskuse töötajatelt ka eestvedamisel kogunesid kultuuripõimingute ja nende ajakirjades ja teistes artiklikogumikes. Kokku avaldas uurimise kontseptuaalse raamistiku üle arutlema Eesti ja kirjanduskeskuse teadlaskond 11 eesti- ja 13 võõrkeelset välismaa teadlased (peakorraldajad Eneken Laanes, teadusartiklit, lisaks avaldati 10 uurimuslikku arvustust, Jaan Undusk, Rein Undusk). Erinumbri toimetaja on teesi ja muud kirjutist. Eneken Laanes, artiklite autoriteks on kirjanduskeskuse Eestikeelsetest artiklitest võib esile tõsta Keeles ja töötajatest veel Martin Klöker, Ulrike Plath ja Kristi Kirjanduses ilmunud Hegely Klausi artiklit „Eesti varase Viiding. tööliskirjanduse piirjooned ja tunnused“, milles vaadel- Eriraamatuna ilmus 2020. aastal kirjanduskeskuse dakse tänapäeva kirjandusteaduses vähe tähelepanu kirjastuselt eelkõige kirjandusloole keskenduva saanud tööliskirjandust ja selle mõiste määratlemisega raamatusarja „Collegium Litterarum“ 26. väljaandena seotud probleeme, ning Elle-Mari Talivee artiklit Madis Kõivule pühendatud artiklikogumik „Jalutuskäigud „Ühistransport eesti kirjanduses“, kus ühistranspordi- ja kohvijoomised“. Ka sellele väljaandele eelnes kaks Tallinn on kaardistatud kirjandusliku linna uurija Bart Tallinnas toimunud arutelu, täpsemalt kirjanduskeskuse Keuneni füüsikast laenatud ja pisut poetiseeritud ja Eesti teatriuurijate ühenduse koostöös korraldatud raamistikus. Jaan Undusk publitseeris ja kommenteeris seminari, kus osalesid kirjanduse- ja teatriinimesed ning ajakirjas Looming Jaan Krossi ja Villem Raami kirja eri koolkondade filosoofid (kirjanduskeskuse poolsed vahetuse Siberis aastail 1951‒1954 ning esitas artiklis korraldajad Piret Kruuspere ja Aare Pilv). Aare Pilve „Kaks kanget Krasnojarski kraist. Veidike Villem Raamist, koostatud ja toimetatud kogumikus tõlgendavad Madis seoses ka Jaan Krossiga“ arhiiviuuringutel põhinevaid Kõivu loomingut 13 autorit, kelle artiklid lähtuvad suuresti uusi andmeid kunstiteadlase Villem Raami elust vangla- ja neil seminaridel peetud ettekannetest, ning proovitakse asumisaastail. anda sünergilist pilti Madis Kõivu vaimumaailmast. Võõrkeeles avaldatud artiklitest võib välja tuua Kristi Kirjanduskeskuse kirjastus andis 2020. aastal eri Viidingu artikli „The Humanist Occasional Poetry in the raamatuna välja ka nõukogude aja menukirjaniku Early Modern Estonia and Livonia“ esimeses mahukas Raimond Kaugveri kirju sisaldava teose „Kirjad Sigridile. mitmekeelses Põhjamaade varauusaegse juhuluule Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949“. Mahukas käsiraamatus „Att dikta för livet, döden och evigheten: põhjaliku saatesõna ja kommentaaridega raamatus on Tillfällesdiktning under tidigmodern tid“ (Göteborg: Kaugveri armastuskirjad oma tulevasele naisele Sigrid Makadam), mis sisaldab esimest tänapäevast kompaktset Kurvisele jätkusõjast ja Vorkuta vangilaagrist. Raamatu ingliskeelset ülevaadet Eesti- ja Liivimaa ladina-, saksa-, koostaja on Eneken Laanes, sellele on kommentaarid eesti-, rootsi- jm keelsest juhuluulest. Koostöös Tallinna kirjutanud Krista Mits ja Ülle Kurs ning seda esitleti ülikooli tudengite uurimisrühmaga analüüsiti mitme kirjanike maja musta laega saalis 30. oktoobril. Väljaanne keelsust baltisaksa ilukirjanduses ning selle põhjal koostas nii mõtestab Kaugveri loomeloo ümber kui ka annab Marin Jänes artikli „Widerspiegelungen der gesell olulise lisanduse eesti laagrikirjandusse. schaftlichen Mehrsprachigkeit in der deutschbaltischen Koostöös Heidelbergis asuva Jochmanni-seltsiga andis Literatur am Beispiel von Georg Julius von Schultz- kirjanduskeskus sarjas „Jochmann-Studien“ välja Bertram, Monika Hunnius und Edzard Schaper“, mis kolmanda köite Pärnust pärit literaati Carl Gustav ilmus kogumikus „Mehrsprachigkeit und das Politische: Jochmanni (1789‒1830) käsitlevatest uurimustest. Interferenzen in zeitgenössischer deutschsprachiger und Jochmann oli erandliku saatusega 20. sajandil taas baltischer Literatur“ (Tübingen: Narr Francke Attempto avastatud kirjamees, kes oma tekstides arutles ühiskonna / A. Francke Verlag). avatuse ja avalikkuse, keelekasutuse poliitiliste aspektide, Aasta jooksul avaldati ka mitmeid raamatuarvustusi, aadli- ja usukriitika ning homöopaatia üle. Kogumiku ülevaateid ja esseid. Martin Klöker arvustas ajakirjas „Carl Gustav Jochmann – Ein Kosmopolit aus Pernau“ Forschungen zur baltischen Geschichte religiooniajalugu koostajad ja toimetajad on Jochmanni-seltsi esimees käsitlevat kogumikku „Reformatio Baltica. Kulturwirkun- Ulrich Kronauer ja seltsi auliige Jaan Undusk ning see gen der Reformation in den Metropolen des Ostseeraums“ ilmus Heidelbergi kirjastuses Universitätsverlag Winter. ja Ulrike Plath andis koos Kati Lindströmiga ajakirjas

54 Environment and History ülevaate Tallinnas aasta varem revolutsionääri-pagulast salajasel Eesti-visiidil, ning selle toimunud Euroopa suurimast keskkonnaajaloo konve- tutvustajaks kirjaniku ja muusiku Mait Vaigu, kes on rentsist „Boundaries in/of Environmental History“, mille Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaat ja Sõpruse korraldamisel oli oluliseks partneriks kirjanduskes- puiestee laulu „1905“ sõnade autor. kus. Piret Kruuspere osales Tiiu Talvistu monograafia 13. märtsil peeti kirjanduskeskuses teadusseminar „Ado Vabbe. Wunderbar“ käsikirja valmimisel ning oli „Jacob Böhme kujuteldavad jäljed Eesti 19. sajandi seotud samanimelise näituse ettevalmistamisega KUMUs, poliitmüstikas“, mida juhtisid Aira Võsa Tallinna ülikooli kuhu oli valitud ka ligi 50 kunstiteost ja raamatut kirjan- akadeemilisest raamatukogust ja Mait Laas Eesti kunstiaka- duskeskuse kogust. deemiast. Seminaril vaadeldi esimeseks saksa filosoofiks Samuti tõlkisid ja toimetasid kirjanduskeskuse töötajad tituleeritud müstiku Jacob Böhme ideede võimalikku mõju 2020. aastal ilukirjanduslikke teoseid ja kirjanduskäsitlusi. eesti kultuuriruumis rahvuslikul ärkamisajal. Tegemist Aare Pilv tõlkis koos Enn Siimeriga Mihhail Bahtini oli kirjanduskeskuse väikeseminaride sarja 2020. aasta mõjuka käsitluse „Dostojevski poeetika probleemid“ ja avasündmusega, mis jäi pandeemia tõttu ka ainsaks. koos Rein Rauaga Paul Celani luulet (valmis kogumik 10. juunil toimus eriolukorrast inspireeritud „Tema seljas ratsutas öö“), redigeeris tänapäeva lugejale taudiveebinar „Armastus koolera ajal“, mille kirjandus- ligipääsetavamaks Fjodor Dostojevski romaani „Kuritöö keskus (Elle-Mari Talivee isikus) korraldas koos Tartu ja karistus“ A. H. Tammsaare tõlke ning toimetas Jan Kausi ülikooli semiootikaosakonnaga. Üheksas lühiettekandes esseeraamatut „Homme tuntud avarus“ ja Aija Sakova vaadeldi nakkushaiguste ilukirjanduslikke kajastusi nii luulekogu „Isa suudlus“. Jaan Undusk tõlkis koos eesti kui ka maailmakirjanduses, seda eriti epideemilisel Maarja Kangroga valimiku Johann Wolfgang Goethe ja pandeemilisel kujul. luuletusi ning tõi esimest korda avalikkuse ette Jaan Krossi 15. juunil avati kirjanduskeskuse kogus olevatest pooleli jäänud värssromaani „Tiit Pagu“, mis ilmus kodu- ja kodukohateemalistest maalidest, fotodest ja Loomingu Raamatukogu 2020. aasta esimese raamatuna. raamatukujundustest virtuaalnäitus „Kodus“ (kuraa- Oma saatesõnas publikatsioonile avab ta Jaan Krossi siiani tor Hegely Klaus). Näitus mõtestas koroonaaega kui varju jäänud kirjanduslikku tegevust Siberis ja valgustab romantilist hingetõmbepausi, mil seltsielust eemaldununa „Tiit Pagu“ sünnilooga seostuvaid seiku. sai süüvida nii endasse kui ka oma kodusse, avastades Kirjanduskeskus oli seotud ka mitmete teiste asju või emotsioone, mis muidu oleksid pesitsenud varjus. Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud 17.–19. septembril peeti kirjanduskeskuse osalusel sündmustega. Jaanuaris avati Eesti rahvusraamatukogus Tallinna ülikoolis rahvusvaheline konverents „Baltische koostöös kirjanduskeskusega ette valmistatud näitus Erzähl- und Lebenswelten. Kultur-, literatur-, trans „Maailma avastamine. Jaan Kross 100“, kus eksponeeriti lations- und sprachwissenschaftliche Aspekte“ (Baltikum Jaan Krossi teoseid ja nende tõlkeid, valikut teoste kui narratiiv ja eluruum. Kultuuri-, kirjandus-, tõlke- ja illustratsioonidest ning fotosid Krossi perekonna ja keeleteaduslikke aspekte). Konverentsil võeti kultuuri-, rahvusraamatukogu arhiivist. Veebruaris toimus kirjanike kirjandus- ja tõlkeloo uurijate, keeleteadlaste ja ajaloolaste liidu saalis rahvusvaheline konverents „Köielkõndija. interdistsiplinaarses ringis vaatluse alla (oma)eluloo Jaan Kross 100“, mille korraldamises osales ja kus esines lised ja kultuuriloolised narratiivid, faktid ja fiktsioon ettekandega Jaan Undusk. Tema pidas ettekande ka ajalookirjutuses, rahvuslik identiteet kui narratiiv ja selle Friedebert Tuglase seltsi pidulikul seminaril Helsingi kujundamine, kontakt kultuurilise „teisega“, Baltikumi keskraamatukogus Oodi. Veebruaris esietendus Eesti elu kujutavas kunstis, rahvuslikud ja kultuurilised nar- draamateatris Jaan Unduski näidend „Suur Siberimaa“ ratiivid tõlgetes, tõlkijad kultuurivahendajatena ning (lavastaja Hendrik Toompere), mille aluseks on Jaan Krossi mitmekeelsuse eri tahud. elujärk pärast vangistust asumisel Krasnojarski krais ja 29. septembril toimus Adamson-Ericu muuseumis hiljem Eesti NSVs. Näidend ilmus Loomingu veebruari- kirjanduskeskuse ja Eesti kirjandusmuuseumi ühisseminar numbris ja Eesti draamateatri „Näidendiraamatu“ sarja „Elu mürtsuv orkester. Elulähedased esteedid Semper ja 33. raamatuna märtsis 2020. Barbarus“ koos raamatu „Euroopa, esteedid ja elulähedus. Kuigi 2020. aastal tuli osa planeeritud üritustest Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940“ (EKM pandeemia tõttu ära jätta, jõudis kirjanduskeskus korral- Teaduskirjastus, 2020) esitlusega (kirjanduskeskuse dada ka palju põnevat. Aasta alguses osales poolne korraldaja Mirjam Hinrikus). Kirjandust, kunsti kirjanduskeskuse muuseum kirjanike muuseumide ja muusikat põimiva seminari põhifookuses oli Johannes ühisprojektis „Staarese“, mille kaudu tutvustati ainulaad- Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse looming vaadelduna seid museaale muuseumide kogudes. Kirjanduskeskuse erinevatest aspektidest, nagu kehapoliitika, klassitsism ja muuseum valis oma staaresemeks Ants Laikmaa pastelli mitmesugused stiilikihistused. Samuti kuulati muusikat, Friedebert Tuglasest, mis kujutab noort 1905. aasta mis andis edasi modernismi vaimu ja oli inspireeritud

55 Johannes Semperi Hispaania reisi muljetest, ning tutvuti „Olga Pogodina-Kuzmina romaanist „Uraan“ teiste Ida- teemaga seotud kunstiga Adamson-Ericu muuseumi Virumaa tööstusmaastiku kirjanduslike kirjelduste taustal“ kogust. Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli sümpoosionil ja 22. oktoobril toimus kirjanduskeskuse ja Eesti „Tallinnast kõnelevas ilukirjanduses korduvad motiivid“ lastekirjanduse keskuse ühisseminar „Laps kirjanduses“ Tallinna linnamuuseumi loengusarjas „Tallinna lood ja (kirjanduskeskuse poolt oli korraldaja Elle-Mari Talivee). legendid“, Aare Pilve loengud „Sergei Zavjalovi „Kvartett Järjekorras juba kaheksanda seminari alateemaks oli Horatiuse teemal“ ja mõnda selle kontekstist“ Arvo Pärdi „Mäng ja lastekirjandus“ ning sellel arutlesid kirjandus- ja keskuses ning „Jaak Jõerüüdi „Muutliku“ poeetika“ Eesti keeleteadlased, kirjanikud ja teatritegelased selle üle, kui kirjandusmuuseumi korraldatud kirjandusteaduse X suve- oluline on mänguline element lastele mõeldud teostes ning koolis ja Piret Kruuspere ettekande „Teatrikoolipuu. kas täiskasvanud autorid oskavad üldse enam mängida. Tagasi juurte juurde“ EMTA lavakunstikooli ja Eesti 30. oktoobril esitleti kirjanike maja musta laega saalis teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse konverentsil „Eesti kirjanduskeskuse väljaannet „Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni“. ja vangilaagrist 1944–1949“ (koostaja Eneken Laanes, Lisaks teadusüritustele osales kirjanduskeskus ka kommentaaride koostajad Krista Mits ja Ülle Kurs). mitmel laiemale avalikkusele suunatud üritusel, näiteks Kunagise menukirjaniku Raimond Kaugveri kirju võeti osa Kirjandustänava festivalist Kadriorus. Samuti sisaldava raamatu esitlusel kõnelesid omaeluloolisusest kõnelesid kirjanduskeskuse töötajad kirjandusteemadel kirjanduses, Raimond Kaugveri ja tema kaasaegsete elust tele- ja raadiosaadetes, näiteks saate „Plekktrumm“ külali- ja loomingust Leena Kurvet-Käosaar, Aksel Tamm, Andres seks oli veebruaris Jaan Undusk ja märtsis Ulrike Plath ning Tarand ja raamatu koostaja Eneken Laanes, katkendeid detsembris salvestati Ööülikooli loeng, kus Marek Tamm kirjadest luges lavakunstikooli üliõpilane Alden Mayfield. Tallinna ülikoolist ja Jaan Undusk rääkisid muutustest, 9. detsembril oli kirjanduskeskus partneriks Tallinna mida digitaalsed võimalused nii igapäevases elukorral- ülikoolis toimunud keskkonnaajaloo keskuse kliima- duses kui ka erinevates kultuurivaldkondades kaasa on konverentsil „Igal tuulel oma tuju – tormid ja tormisus. toonud. Esile võib tõsta ka Tartu Uues Teatris oktoobris Ekstreemne kliima ja selle ühiskondlik mõju Eesti esietendunud lavastuse „Ümarlaud“, mille dramaturg näitel“, kus ajaloolisi torme vaatlesid eelkõige ajaloo- on Aare Pilv. Tegemist on pooleldi improvisatsioonilise lased ja klimatoloogid. 2021. aasta on kavas jätkuüritus lavastus-situatsiooniga, kus näitlejad mängivad publiku ilukirjanduslike tormide uurimisest. kaasabil üht järjest teisenevat mängu. 19. detsembril toimus KUMUs näituse „Ado Vabbe. Palju huvitavat toimus ka kirjanduskeskuse muuseumis, Wunderbar“ teemal vestlus „Kunsti ja kirjanduse kuigi 2020. aastal külastas seda kohapeal ligi kaks korda koostööpraktikad Eestis 20. sajandi esimesel poolel“, vähem huvilisi kui aasta varem – kokku ligi 500 külastajat mille fookuses oli Ado Vabbe koostöö rühmitusse Siuru ja 20 uurijat. Muuseumisse tõid külastajaid temaatilised kuulunud kirjanikega ning tema kõrgperioodi loomingu ekskursioonid ja haridusprogrammid, millest pandeemia vormilised ja sisulised haakumised eesti dekadentliku ja tõttu osutus eriti populaarseks muuseumiaias peetav modernistliku kirjandusega. Kuid räägiti ka üldisemalt lühiloeng „Kirjanike aed – kirjanduse ja looduse suhted“ 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopa deka koos ekskursiooniga muuseumi kirjanduslik-loodus dentlike ja avangardistlike rühmituste kalduvusest kaasata likul õpperajal. Ainsa suurema kohapealse sündmusena oma ridadesse eri kunstiliikide viljelejaid ning seeläbi kuulutati muuseumis 2. märtsil koos Eesti kirjanike liiduga sündivast sünergiast, mis nende loomingus esile tuleb. 50. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna võit- Vestlusel osalesid Tiina Abel Eesti kunstiakadeemiast ja jad. Žürii, kus kirjanduskeskust esindas teadusnõukogu Jaan Undusk, vestlust juhtis Mirjam Hinrikus. Kokkuvõte liige Marju Kõivupuu, valis laureaatideks Livia Viitoli vestlusest ilmus jaanuarikuu Sirbis. novelliga „Õpetajanna saabumine“ ja P. I. Filimonovi Kirjanduskeskuse töötajad esitlesid oma teadus- novelliga „Sebastian Rüütli tõehetk“. töö tulemusi ka teistel eestisisestel ja rahvusvahelistel Seevastu tõusis oluliselt muuseumikogude konverentsidel ja seminaridel. Esile võib tõsta Hegely kaugkasutus – muuseumide infosüsteemis MuIS vaa- Klausi ja Elle-Mari Talivee ettekande, „„Raudsed käed“ – dati kirjanduskeskuse kogude faile kokku 561 500 kas (nais)töölisromaan või tööliskirjandus?“ Tallinna korral. 2020. aastaga lõppes struktuurifondide rahas- kirjanduskeskuse konverentsil „Seks ja linn. Vaateid tatud ASTRA projekt „UTKK muuseumiosakonna Eduard Vilde loomingule“, Elle-Mari Talivee ettekanded väljaarendamine kaasaegseks rahvusvaheliseks uuri- „Public transport in Estonian literature: from horsecar to miskeskuseks“ (projektijuht Elle-Mari Talivee), mille “trophy” tram won in battles with Poland“ Åbo Akademi fookuses oli kirjanduskeskuse kogude digiteerimine ülikooli seminaril „Public Transport as Public Space in ja nende kaugkasutatavaks tegemine. Projekti käigus European Cities: Narrating, Experiencing, Contesting“, sai tehtud palju vajalikku, et kujundada muuseumist

56 rahvusvaheline kultuuriloo uurimise keskus, kus muu- organisatsioonidega. Jaan Undusk oli ka Jaan Krossi hulgas on varem paberkandjal või tehniliselt vananenud kirjandusauhinna žürii, Rahvusmõtte auhinna komisjoni, digitaalsel kandjal olnud arhiivimaterjalid tänapäeva riikliku üliõpilaste võistlustööde auhinnakomisjoni ja nõuetele vastavalt digiteeritud ja koondatud funktsio- teadusasutuste koostöökogu liige. Elle-Mari Talivee osales naalsesse kodulehega ühendatud andmebaasi, et need Eesti-Läti keeleauhinna žürii töös, valiti 2020. aasta lõpul oleksid kättesaadavad nii kodu- kui välismaistele tead- Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo lastele jt uurimistöö tegijaile. MuISi, milles sisalduv keskuse teadusvõrgustiku keskonnajaloo keskus (KAJAK) info on peegeldatud kirjanduskeskuse kodulehele, oli juhatusse ning tema osalusel algas kevadel Horisont 2020 2020. aasta lõpuks sisestatud info 35 000 säiliku kohta keskkonnahumanitaaria projekt „Envirocitizen – Citizen kirjanduskeskuse kogudest (digiteerimisjuht Kri Marie Science for Environmental Citizenship“, mille eest Vaik, andmebaaside sisestaja Urve Sulg), sh on nüüd kõi- vedajaks on Stavangeri ülikool Norras ja partneriteks kuus gile huvilistele kättesaadav info 19 000 raamatu, 6000 teadusasutust Euroopast, sh kirjanduskeskus. Kristi Viiding foto, 4000 postkaardi, 2200 fotonegatiivi, 2200 kunsti- juhib jätkuvalt rahvusvahelise uusladina uuringute kogu objekti, 500 eseme, 400 helifaili, 30 lõigendimapi, assotsiatsiooni IANLSi tööd selle peasekretärina ning 240 arhiivkogusse kuuluva kirjavahetuse, 160 dokumendi, pälvis Poola rahvusliku akadeemilise teadlasvahetuse 100 väiketrükise ja 90 käsikirja kohta. agentuuri (NAWA) grandi projektiga „Transcultural Tihe oli koostöö kõrgkoolidega, samuti pandi suurt Knowledge Production in Renaissance Europe (1470– rõhku teadust organiseerivale tegevusele. Kirjanduskeskus 1620): competition and cooperation between Poland and oli jätkuvalt praktikabaasiks Tallinna ülikoolile ja Tartu Livonia“. Samuti juhib Kristi Viiding 2021. aastal algavat ülikoolile ning kirjanduskeskuse töötajad pidasid kirjanduskeskuse ja Tšehhi teaduste akadeemia filosoofia õppejõududena loengukursusi ja seminare Tallinna instituudi rahvusvahelist võrdlev-kirjandusloolist ülikoolis, Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja vabas uurimisprojekti „Literary Representations of Early akadeemias (Piret Kruuspere, Ulrike Plath, Jaan Undusk, Modern Crisis in Central and North Eastern Europe“, mille Kristi Viiding), seejuures jätkas Tallinna ülikooli balti- Eesti ja Tšehhi teaduste akadeemia valisid välja toeta saksa uuringute ja keskkonnajaloo professorina Ulrike miseks akadeemilise teadlasvahetuse mobiilsusprojektide Plath ja külalisprofessorina Jaan Undusk. Kirjanduskeskus konkursil (vt lk 50). Kirjanduskeskuse töötajad osalevad osaleb Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu, Eesti lisaks eelpool nimetatutele mitmete organisatsioonide ja rahvusraamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi žüriide töös. Liikmeiks ollakse veel mitmete teadus teadusnõukogu, Eesti muusika- ja teatriakadeemia väljaannete kolleegiumeis ning osaletakse ajakirjade doktorinõukogu töös (Jaan Undusk), Eesti kirjanike liidu kaastööde eelretsenseerimises. eestseisuses (Aare Pilv) ja on seotud veel paljude teiste

57 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ASUTUSTE TEGEVUS

Alates 1997. aastast võivad Eesti teaduste akadee- kosmoloogia osakonna põhitegevus on seotud kahe mia seaduse kohaselt akadeemiaga assotsieeruda tema vaatlusliku kosmoloogia projektiga. Luuakse võtmetäht- struktuuri mittekuuluvad teadus-, arendus- ja kultuuri susega algoritmi galaktikate kauguste määramiseks J-PAS asutused ning teadusseltsid, kelle tegevus ja eesmärgid on (Javalambre Physics of the Accelerating Universe kooskõlas akadeemia tegevuse ja eesmärkidega. Assot- Astrophysical Survey) projekti jaoks (TO vastutav täitja sieerumine toimub kahepoolse lepingu alusel, milles Antti Tamm), mille Hispaanias paiknev teleskoop püüdis sätestatakse assotsieerumise eesmärgid, mõlema asutuse esimese valguse kinni 2020 suvel. Euroopa lõunaobser- ülesanded ja kohustused. vatooriumisse (European Southern Observatory, ESO) Alates 1998. aastast avaldatakse akadeemiaga plaanitava instrumendi 4MOST (4-metre Multi-Object assotsieerunud asutuste tegevuse ülevaated akadeemia Spectroscopic Telescope) projekti raames koostati aastaraamatus. Akadeemiaga assotsieerunud asutuste arvutusmeetod vaatluste optimaalseks planeerimiseks (TO 2020. aasta tegevuse ülevaated on toodud vastavalt vastutav täitja prof Elmo Tempel). assotsieerumise ajalisele järjestusele. TO tegevuste hulgas omab üha suuremat tähtsust kaugseire- ja kosmosetehnoloogia arendamine. Euroopa Komisjoni programmi Horisont 2020 projekt HYPER- TARTU OBSERVATOORIUM NETS (TO vastutav täitja vanemteadur Joel Kuusk) raames toimuv kaugseire automaatkaamera arendamisel jõuti olulise verstapostini − aasta lõpuks sai valmis esi- Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 8.05.1998 mene prototüüp. Lisaks toimusid taimkatte, metsede ja Asutatud: 1808, TÜ instituut alates 01.01.2018 veekogude kaugseire teadus- ja rakendusuuringud arvu- Töötajaid: 87, neist 46 akadeemilist töötajat kate Euroopa ja siseriiklike rahastus- ja koostööprojektide Aadress: Observatooriumi 1, 61602 Tõravere, Tartu raames. maakond, [email protected] Järjest enam kogub observatoorium mainet kaug- kosmos.ut.ee seiresüsteemide kalibreerimise ja valideerimise Direktor: Antti Tamm, tel 737 4505, [email protected] kompetentsikeskusena, mida ei jäeta kõrvale vastava- test üle-Euroopalistest projektidest. Heaks näiteks on Mõistagi surus koroonapandeemia oma pitseri ka Tartu 2020. aastal alanud, Prantsusmaal asuva erafirma ACRI ülikooli Tartu observatooriumi (TO) tegevustele, ent nii koordineeritav H2020 projekt CCVS, mille raames teadus-, arendus- kui haridustöö osas võib aastat 2020 hakatakse observatooriumis (vanemteadur Riho Vendti siiski suure kindlusega edukaks lugeda. juhtimisel) välja töötama ja ellu viima Euroopa kaug- Astronoomiavaldkonnas on TOs selge siht siduda seiresatelliitide Sentinel kalibreerimise ja valideerimise teadustöö suurte rahvusvaheliste koostööprojektidega. põhimõtteid. Nii on tähefüüsika osakond ja Tõravere teleskoobid Kosmosetehnoloogia arendamine jätkus tudengisatel- kaasatud päikesesüsteemiväliste planeetide uurimise liidi ESTCube-2 raames. Meeskonna ametlikuks juhiks sai projekti Ariel, mis 2020. a novembris sai Euroopa sügisel doktorantuuri alustanud Hans Teras. Teise aasta kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA) lõpliku doktorandi Joosep Kivastiku eestvedamisel jätkus väi- kinnituse kui ESA ametlik teadusmissioon, plaanitava kesatelliitidele mõeldud ESA kaugseirekaamera Theia stardiajaga 2029. aastal. Galaktikate füüsika ja

58 väljatöötamine, Mihkel Pajusalu juhtimisel jätkus kaamera TALLINNA ÜLIKOOLI ja tarkvara arendamine ESA missiooni Comet Interceptor jaoks. Koostöös tehnoloogiaettevõttega Milrem Robotics AKADEEMILINE viidi lõpule NUTIKAS programmi raames toimunud RAAMATUKOGU rakendusuuring kaugjuhitavate sõidukite arendamiseks (vastutav täitja nooremteadur Hendrik Ehrpais), ent Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 17.06.1998 sama skeemi alusel sõlmiti kohe ka uus leping projekti Asutatud 1946 „Nutikas metsarobot“ elluviimiseks (vanemteadur Mihkel Töötajaid: 103, neist teadustöötajaid 2 Pajusalu). Aadress: Rävala pst 10, 15042 Tallinn, [email protected] Lisaks observatooriumi projektidele olid observa- http://www.tlulib.ee tooriumi optika- ja kosmosetehnoloogialaborid tihti Direktor: Andres Kollist, tel 665 9401, võõrustajaks ka mitmesugustele kodu- ja välismaistele [email protected] tehnoloogiaettevõtetele (nt Starship Technologies, Lugejate arv: 38 317 Skeleton Technologies, RoodMicrotech GmbH). Eesti Kasutuskogus eksemplare: 2 657 249 kaitsetööstuste liidu (EKL) külaskäik observatooriu- misse ja mõnda teise ülikooli insituuti päädis aasta lõpus 2020. aasta kujunes COVID-19 viiruse tõkestamise koostööleppega EKL ja Tartu ülikooli vahel. meetmete tõttu sündmustevaeseks. Raamatukogu oli Teaduse ja innovatsiooni aluseks on hea haridus, kevadel sarnaselt teistele (mälu)asutustele kaks kuud seetõttu on TOs alati olnud olulisel kohal populari lugejatele suletud. Kriisiolukord sundis välja mõtlema seerimine ja hariduse edendamine. 2020. aastal sõlmiti ning pakkuma kontaktivabasid teenuseid, kuna lugejad leping Euroopa kosmoseagentuuriga ESA kosmose tundsid paberkandjal teavikute vastu jätkuvalt suurt huvi. hariduskeskuse käivitamiseks TOs (vastutav täitja Nädal peale eriolukorra kehtestamist hakati pakkuma Heli Lätt, partnerid Energia avastuskeskus ja AHHAA). teenust, kus ettetellitud teavikuid sai kätte raamatukogu ESERO (European Space Education Resource Office) fuajeest. Üks kuu peale eriolukorra kehtestamist rakendus kohaliku keskusena asub TO tõlkima, kohandama, tööle raamatukogu Teatri väljaku poolsel küljel asuv raa- looma ja õpetajatele tutvustama Eesti üldhariduskoolidele matukapp, kus ettetellitud teavikutele sai järele tulla vabalt mõeldud õppematerjale, mis aitavad kosmoseteema abil valitud ajal ööpäevaringselt. siduda üheks tervikuks õppeaineid alates matemaatikast Koroonaviiruse leviku vastu võitlemiseks võeti ja füüsikast kuni muusika ja kehakultuurini. akadeemilises raamatukogus (AR) kasutusele mitmeid Administratiivses plaanis oli 2020. aasta TO jaoks meetmeid (maskikandmise kohustus, piiratud ligipääs viimane üleminekuperioodi aasta, mil Tartu ülikooli arvutitele ja tööruumidele jms), sealjuures hoiti raama- finantsreeglistiku suhtes kehtisid veel mõned erisused. tukogu maksimaalselt palju päevi avatud. Raamatukogu Jätkus suhtluse ja koostöö tihenemine ülikooli eri siseosakondades võeti kasutusele viiruse tõkestamise allasutuste ja struktuuridega. Lisandus ka õppetööd, meetmeid, millest paljud kujunesid ajaga mugavateks mida koroonapandeemiast tulenevalt viidi enamasti tavapärasteks tööosadeks. läbi kaugteel. Kaitsti üks doktoritöö (Kristi Uude- Konverents „Kotzebue-kõnelused IX“ toimus berg, veekaugseire). Rahastuse poolelt jätkus riikliku 9. oktoobril Berliini Freie Volksbühnes. Seekord käsitleti teadusrahastuse osakaalu vähenemine ning Euroopa Kotzebue kirjavahetusi, tema ja ta kaasaegsete poleemilisi Komisjoni, Euroopa kosmoseagentuuri ning eraettevõtete kirjatöid, Itaalia reisikirja retseptsiooni, Kotzebued teatrite rahastuse osakaalu kasv. mängukavades ja eksliibriseid. 2020. aasta märtsiga lõppes kaugseire juhtivteaduri 17. veebruaril toimus teadusraamatukogus „XI Endel Anu Noorma (end Reinart) ametiaeg direktorina. Kümme Annuse bibliograafiapäev“. Keskenduti paikkondlikule aastat kestnud tulemuslikku juhtimist on toonud obser- ja isikubibliograafiale ning meenutati bibliograafi ja vatooriumi uuele tasemele nii teadus- ja arendustegevuse raamatuloolast Endel Annust tema 105. sünniaastapäeval. kui ka infrastruktuuri osas. Uue direktorina astus ametisse Aasta jooksul korraldati mitmeid suuremaid ja galaktikate füüsika ja kosmoloogia vanemteadur Antti väiksemaid raamatu- ning kunstinäitusi, enamik raa- Tamm. matunäitusi olid pühendatud Eesti kirjanike või teiste Publitseeriti 83 eri tüüpi artiklit, neist rahvusvahelistes suurmeeste sünni(aasta)päevadele. Kunstinäituste puhul eelretsenseeritavates ajakirjades (ETIS 1.1 kategooria) 40. jätkati koostööd Eesti ja välismaiste partneritega. Põhjalik ülevaade Tartu observatooriumi tegevusest Aasta jooksul korraldati akadeemilises raamatukogus on ilmunud 2020. a aastaraamatus ja traditsioonilises neli raamatulaata, kus huvilised said endale soetada kogumikus „Tähetorni kalender 2021“. teavikuid, mida on raamatukogu kogudes vajalikust

59 rohkem. Raamatukogus viidi läbi ekskursioone eri tegevust toetab teadusprojekti EKKD64 „Eesti keele nevatele sihtrühmadele: üliõpilastele, välistudengitele, sõnavara ja korraldus: deskriptiivne ja preskriptiivne gümnasistidele, õppejõududele, erialainimestele. Võõ- vaatenurk“ raames tehtav teadustöö, lisaks algatati rustati külalisi välisriikidest ning jätkati koostööd mitme laiapõhjalisem arutelu. Peale selle koordineeriti kesk- ja kutsekooliga. terminitööd ühtses sõnastiku- ja terminibaasis Ekilex ning Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia keskuse jätkati terminibaaside integreerimist (infot kuvatakse projekti „Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia „Eesti Sõnaveebis). Koostöös Võru instituudiga ilmus Eesti ja võõrkeelne raamat 1508–1830“ koostamine ja toime soome-ugri keeleteaduse ajakirja ESUKA nimeteaduslik tamine“ toetati Tallinna ülikooli uuringufondist 26 491 erinumber „Nimede kiiluvees. In the wake of names“, euroga, baltika kultuuriloolist kogu toetas haridus- ja mis oli ühtlasi pühendusteos EKI nimeuurijale teadusministeerium 16 700 euroga ning digiteerimis Marja Kallasmaale tema 70. sünnipäeva puhul. keskust 100 000 euroga. Keeleajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonnas Alates 2020. aasta veebruarist on e-kataloogis ESTER ilmus mitu monograafiat, neist kaalukaim on tervikkäsitlus kasutusel teenus EPIK, mille abil lisatakse teavikute „Eesti murrete grammatika“ (Jüri Viikberg), mis kuulub kirjete juurde kaanepildid, sisukorrad ja sisukirjeldused. „Eesti keele varamu“ sarja. Jätkus murde- ja etümo Digiteerimiskeskuses jätkusid arendustööd ja täiendati loogiasõnaraamatute ning sugulaskeelte sõnaraamatute tööprotsesse. E-teadusraamatukogu ETERA kaudu koostamine ja toimetamine. Ilmus „Eesti murrete tehakse kättesaadavaks kõik raamatukogus digiteeritud sõnaraamatu“ 31. vihik (osatlema−pari) ja „Seto eri materjalid, aasta lõpuks oli keskkonnas 86 071 objekti. päraste sõnade sõnaraamat“ (koostöös TÜ ja Seto ETERAt külastati aastas 87 025 korral. instituudiga). Jätkus personaalse uurimistoetuse Algasid kultuuriministeeriumi tegevuskava rühmagrandi PRG34 „Võimusuhted ja identiteet 16.– „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ projekti 18. sajandi eesti kirjakeeles“ ja järeldoktori grandi PUT „Eesti keele ja kirjanduse ning omariikluse allikad“ JD842 „Protoeuroopa substraat lõunaläänemeresoome digiteerimistööd. Koostöös Ratus OÜ ja Tartu ülikooli keelte sõnavaras“ täitmine. Valmistati ette eesti piiblitõlke raamatukoguga digiteeritakse Eesti kirjandusmuuseumi ajaloolist sõnastikku ning koostati ajalooliste kiriku tellimusel kultuuripärandi trükiseid; akadeemilises laulutõlgete konkordantsi ja sõnaraamatut. Valmis raamatukogus digiteeritakse 700 000 lehekülge aja- eesti-komi sõnaraamatu käsikiri ning korraldati seminar lehti, lisaks hoiustatakse koostööpartnerite digiteeritud „Soome-ugri keelekogud, korpused ja andmebaasid meie materjale. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu struktuuri kasutuses“ (12.11.2020). vahendite investeeringutest. Keeleressursside ja keeletehnoloogia valdkonnas Aasta lõpus kinnitas Tallinna ülikooli (TLÜ) senat jätkus sõnastiku- ja terminibaasi Ekilex ning keeleportaali TLÜ akadeemilise raamatukogu nõukogu 30. novembri Sõnaveeb arendamine. Sõnaveeb sisaldab EKI ühend 2020 otsusega nr 3 vastu võetud arengukava aastateks sõnastikku ja umbes 70 oskussõnastikku (kokku rohkem 2021–2022. kui 300 000 eesti sõna ja terminit). Sõnaveebis avaldati ka keeleõpet toetav abivahend „Õpetaja tööriistad“, mis on abiks eeskätt eesti keele kui teise keele õpetajatele. EESTI KEELE INSTITUUT Ekilexi andmebaasi imporditi üle kümne sõnastiku materjal. Arendati morfoloogiatarkvara ja võeti see kasutusele Sõnaveebis. Loodi uusi tekstikorpusi, sh „Eesti Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 11.05.1999 keele ühendkorpus 2019“ (1,5 miljardit sõna). Levitati ja Asutatud 1947 tutvustati eesti keele ressursse ning lahendati intellek Töötajaid: 82, neist akadeemilisi töötajaid 68 tuaalomandi küsimusi. Aadress: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, [email protected] Kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonnas tehti www.eki.ee edukat uurimistööd lauseprosoodia alal. Leiti, et lauserõhk Direktor: Arvi Tavast, tel 617 7500, [email protected] mõjutab eesti keele sõnajärge ning et lauserõhkude Teadusjuht: Tiina Laansalu, tel 617 7502, paiknemine ja lauseprosoodia foneetilised aspektid [email protected] (kestus, põhitooni kõrgus ja ulatus, häälekvaliteet) eristavad eesti keeles kõneakte. Rakendust leidis uus Eesti keele instituudi (EKI) üks olulisi tegevusvaldkondi meetod eesti sõnaprosoodias – väldete analüüs sünteesi on tänapäeva eesti keele uurimine, kirjeldamine ja teel. Täiustati teksti eeltöötlusmooduleid, misläbi paranes arendamine. Alates 01.12.2020 on neid tegevusi koondav numbrite ja lühendite õiges vormis ettelugemine 15 prot- osakond nimetatud tänapäeva eesti keele osakonnaks. sendipunkti võrra. Koguti ja salvestati mahukaid Osakonnas alustati keelekorralduspõhimõtete uuendamist, kõnesünteesi korpusi. Leiti, et Tartu ülikooli treenitud

60 sünteeshääl, mida treeniti EKI naishäälekorpuse Külli juhtimine. 2020. aasta oli tippkeskusele tulemusrikas, põhjal, osutus ilukirjanduse lugemisel kõige sobivamaks. kuid mõistagi tuli kiiresti reageerida COVID-19 tingitud Korraldati mitu edukat kõnestiili siirdamise eksperimenti eriolukorrale. Märgiliseks võib lugeda kiiret reageerimist (rahulik vs. energiline reklaamide lugemise stiil). muutunud oludele – augustis toimus Eesti humanitaar- Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli teadlaste esimene rahvusvaheline koroonakonverents. (KFSDK) raames korraldati sügisseminar „Keel – kor- Eesti-uuringute tippkeskuse teadustöös keskenduti rapärane ja korratu“ (15.–16.10.2020). Kaitsti kaks ka muudele olulistele suundadele: 1) migratsioon ja doktoritööd: Kristina Koppel korpusleksikograafia alal diasporaa, 2) tervise- ja keskkonnaproblemaatika, 3) tehis ja Tiina Laansalu onomastika alal. intellektiga seotud problemaatika. Uue uurimisteemana tegeleti tehisintellekti eetiliste aspektidega ja keskenduti usalduse küsimustele tehisintellekti vastu. Kolmas, EESTI KIRJANDUSMUUSEUM teadustööd toetav asutuseülene tegevus on EKMi osalus Eesti kultuuripärandi massdigiteerimise tegevuskava (2019–2023) kolmes pärandiliigis: arhiivraamatukogu Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 11.05.1999 juhib trükiste digiteerimist, EKLA ja ERA dokumendi- ja Asutatud 1909 Eesti rahva muuseumi fotokogusid digiteeritakse rahvusarhiivis. arhiivraamatukoguna Eesti rahvaluule arhiivi teadustöö keskendus Töötajaid: 102, neist teadustöötajaid 34 ning arhiivi-, folkloorikogude ainese struktuursete tunnuste analüüsile, sh raamatukogutöötajaid 18 samuti folkloori elava toimimise ja selle edasiandmise Aadress: Vanemuise 42, 51003 Tartu, mehhanismide vaatlusele nii traditsioonilises kui [email protected] modernses ühiskonnas. Folkloori loomise ja edasiand- www.kirmus.ee mise kontekstisidus uuring tõi esile nähtuste valikulise Direktor: Martin Eessalu, tel 737 7701, aktualiseerumise ja kohandumise lähtuvalt konkreetses [email protected] ajahetkes ja ühiskonnas olulistest vajadustest ja pingetest, Sekretär-infojuht: Ave Soeorg, tel 737 7700, aga ka ideoloogilistest ja maailmavaatelistest protsessi- [email protected] dest. Väärtushinnangutel põhinev valikute tegemine on oluliselt mõjutanud pärimusliku identiteedi kujunemist Eesti kirjandusmuuseum (EKM) viib oma sisutegevusi eesti kaasaegses kultuuriruumis. ellu neljas osakonnas: arhiivraamatukogus, Eesti Eesti kultuuriloolise arhiivi teadustöö kes- rahvaluule arhiivis (ERA), Eesti kultuuriloolises arhiivis kendus isikuarhiivide avamisele, samuti eestlaste (EKLA) ja folkloristika osakonnas. Asutuseüleselt on identiteedi ja maailmapildi uurimisele migratsiooni ja 2020. a tegeletud palju strateegiliste teemadega – mis on diasporaa ning eriolukorra kontekstis. Ilmus kaheköiteline EKMi roll Eesti teadus- ja mäluasutuste maastikul, Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahe- millised teemad ja valdkonnad on EKMi nišš. Samuti on tus aastatest 1911–1940 „Euroopa, esteedid ja elulähedus“ EKM pidanud oluliselt ümber mõtestama need alused, (peatoimetaja Marin Laak, toimetaja Tiina Saluvere) ning kuidas teadus- ja arendustegevust asutusesiseselt Aija Sakova „Mäletamise poeetika. Ene Mihkelsoni ja suunatakse ja rahastatakse. Kui varem on olnud valdavad Christa Wolfi romaanid lähivaates“. väliste rahastajate toel ellu viidud projektid (Eesti Folkloristika osakonna teoreetilised ja rakenduslikud teadusfondi grandid, Eesti teadusagentuuri uurimis arendustööd jätkusid projekti „Folkloori narratiivsed ja toetused), siis alates 2020. aastast on valdav osa EKMi uskumuslikud aspektid“ (1.02.2020−31.12.2020) raames. teadustegevuse üle otsustamisest ja rahastamisest asutuse Aasta fookusteemad olid: 1) vernakulaarsed toimetuleku tasandi otsustada. See on oluline mõtte- ja teguviisi muu- strateegiad erinevas sotsiaalses ja ajastusidusas etteantuses; tus nii EKMile kui paljudele teistele asutustele. Taustaks 2) usundi ja looduskeskkonna teema, usundiliste on ühelt poolt kõikumised uurimistoetuste konkursi narratiivide ja praktikate dünaamika, 3) tänapäeva edukuses ning teisalt teadusasutuste baasfinantseerimise folkloori vernakulaarsed väljendusviisid; 4) statistiline kasv. digihumanitaaria andmeanalüüs ning uue visuaalse Üks asutuseüleseid suuremaid tegevusi on ASTRA ainestiku kuvamise ja töötlemise keskkonna meetme projekt „EKMi arendamine rahvusvahelisel tase- ettevalmistamine. mel digihumanitaaria keskuseks“, mille tulemusel on tehtud olulises mahus digiteerimistöid, ning koos partneritega korraldati doktorantide sügiskool „Dialoogid tervisega“. Teine EKMi ja tegelikult terve Eesti humanitaarteaduste valdkonna ülene tegevus on Eesti-uuringute tippkeskuse

EESTI RAHVA MUUSEUM toiduteemat kajastavate meediaväljaannete ja ettevõtetega selle valdkonna uuringute jätkamiseks ja arendamiseks. Museoloogia uurimissuuna eesmärgiks oli vastata Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 21.12.2006 akadeemilise uurimistööga muuseumide ja kultuuripärandi Asutatud 1909 valdkondades toimuvatele muutustele. Töörühm on seotud Töötajad: 130, neist teadustöötajaid 17 kahe rahvusvahelise projektiga, ilmusid kõrgetaseme Aadress: Muuseumi tee 2, 60532 Tartu, [email protected] lised teaduspublikatsioonid ning osaleti rahvusvahelistel www.erm.ee konverentsidel. Museoloogiavaldkonna toetuseks ilmus Direktor: Alar Karis, tel 736 3003 eriväljaandena artiklikogumik „Muuseumid tänapäeval: Teadusdirektor: Pille Runnel, tel 736 3013, väljakutsed ja võimalused“. [email protected] ERMi teadustöötajad pidasid ettekandeid ligi 20 tea- duskonverentsil, ilmus 15 teaduspublikatsiooni ja 45 2020. aasta jättis Eesti rahva muuseumi (ERM) teadus- populaarteaduslikku artiklit (teemadeks mälu-uuringud, tegevusele ja plaanidele tugeva jälje COVID-19 tõttu. toidukultuur, museoloogia, teadusajalugu, rahvakultuur Muuseum oli ajutiselt suletud, planeeritud sündmused, ja COVID-19 mõju argikultuurile). Peeti populaar konverentsid ja rahvusvaheliste võrgustike kohtumised teaduslikke ettekandeid ja esineti meedias enam kui jäid ära, toimusid veebis või lükkusid 2021. aastasse. 35 korral, täiendati muuseumikogusid nüüdisaja argielu ERM reageeris kiiresti ja alustas COVID-19 seotud materjalidega Eestist ja Siberist, osaleti eksperdina argielu materjali kogumisega märtsis, jätkates kogumis programminõukogudes ja komisjonides, juhendati uuri- kampaaniatega ka sügisel. mistöid, peeti üle 50 loengu ERMis ja ülikoolides ning Muuseumi külastas 2020. aastal peaaegu 100 000 ini- korraldati museoloogia täiendõpet. mest enam kui 70 riigist. Peamiseks huviobjektiks olid püsi- ja vahetuvad näitused (sh koostöös Eesti kirjan- dusmuuseumiga avatud muinasjutunäitus „Elas kord“), kultuuri- ja haridussündmused (üle 300), haridusprog- EESTI TAIMEKASVATUSE rammid (ligi 400) ja ekskursioonid (ligi 300). INSTITUUT ERMi teadustegevus keskendus eesti ja soome-ugri etnoloogia ning museoloogia valdkonna uuringutele. Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 23.09.2008 ERM juhib ühte teadusprojekti, osaleb ühes Eesti ja Asutatud: 1920 kahes rahvusvahelises koostööprojektis (kultuuripärand Töötajaid: 141, neist teadustöötajaid 37 ja museoloogia, etnoloogia ja soome-ugri rahvaste Aadress: J. Aamisepa 1, Jõgeva, 48309 Jõgevamaa, uuringud). Aasta jooksul toimus kaks konverentsi, kus [email protected] käsitleti etnoloogia ajalugu ning pärandi tänapäevast www.etki.ee konteksti, millega tähistati rahvarõivauurija Aino Voolmaa Direktor: Andre Veskioja, tel 512 2791, 100. sünniaastapäeva ja toidukultuuriuurija Aliise Moora [email protected] 120. sünniaastapäeva. Maisse planeeritud rahvusvaheline aastakonverents Eesti taimekasvatuse instituut (ETKI) on teadus- ja lükkus 2021. aasta kevadesse, samuti lükati edasi ERMis arendusasutus maaeluministeeriumi valitsemisalas. toimuma pidanud VIII soome-ugri rahvaste maailma Instituudi peamisteks tegevusvaldkondadeks on kongress. Kongressi raames avas ERM siiski koostöös põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnekasvatus, Komi rahvusmuuseumi ja Hantõ-Mansiiski looduse ja agrotehnoloogia ja taimekasvatuse alased uuringud ning inimese muuseumiga Hantõ-Mansiiskis näitused kohapeal geneetiliste ressursside kogumine ja säilitamine. ning ilmus rohkelt populaarteaduslikke publikatsioone. Instituut teeb koostööd Eesti ja välisriikide õppe-, Eesti etnoloogia valdkonnas olid põhitähelepanu teadus- ja arendusasutuste, ettevõtjate ning teiste all rahvarõivad, nõukogude aja ning 1920.–30. aastate institutsioonidega teadusliku uurimistöö, arendustegevuse, argielu uuringud. 2020. aasta kevadel lõppes kolme innovatsiooni ja majanduse valdkonnas. aastane Euroopa Liidu vahenditest finantseeritud 2020. aasta oli Eesti taimekasvatuse instituudi ASTRA meetmest toetatud toidukultuuri teadus- ja aren- 100. tegutsemisaasta. Juubeliaasta tähistamisplaane dusprojekt, mille teadustegevuse kõrval sõlmis ERM tuli jooksvalt korrigeerida. Jaanuaris avati uue aretus koostöölepingud toidupärandi arendamisega tegelevate keskuse ees skulptuur „Tera“ (autorid Fred Truus ja asutustega − toidupärandi poliitikaga seotud riigiasutuste Rainer Kaasik-Aaslav). Märtsis ilmus põhjalik kogumik (maaeluministeerium), kohalike arenduskeskuste „Eesti Taimekasvatuse Instituut 100“, koostajaks vanem- (Leader-grupid, maakondlikud arendusorganisatsioonid), teadur Ants Bender. Märtsi planeeritud juubelikonverents

62 „Eesti Taimekasvatuse Instituut – 100 aastat põllu- EESTI KUNSTIMUUSEUM mehe teenistuses“ toimus veebiülekandena oktoobris. Konverentsi ajal esilinastus ka film „Eesti Taimekasvatuse Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 9.06.2015 Instituut – 100 aastat sordiaretust Jõgeval“. Asutatud 1919 Veebruaris nimetati Eesti geenipanga juhataja Külli Töötajaid: 154 Annamaa Teravmägede ülemaailmse seemnepanga Aadress: Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn, nõuandekogu liikmeks 2020.−2021. aastaks. [email protected] Maaeluminister Arvo Aller, ETKI, riigi kinnisvara kunstimuuseum.ekm.ee aktsiaseltsi ja ehitajate esindajad avasid juuni alguses Juhatuse liige: Sirje Helme, tel 602 6001 renoveeritud ja sisustatud laborihoone Jõgeva alevi- kus. Sakus tegutsenud taimebiotehnoloogia osakond on Sihtasutus Eesti kunstimuuseum (EKM) kogub, säilitab, end laborihoonesse sisse seadnud koos geenipanga ja uurib ja tutvustab avalikkusele Eesti ja rahvusvahe- taimekaitse osakonnaga. Aktiivselt tegeletakse sealse list kunsti. EKM on organisatsioon, mis ühendab viit kasvuhoone sisustuse täiustamisega, et alustada saaks eriilmelist kunstimuuseumi: Kadrioru kunstimuuseum, katsetegevusega. Adamson-Ericu muuseum, Niguliste muuseum, Mikkeli Alguse sai aretuskompleksi rekonstrueerimine, mille muuseum ja Kumu kunstimuuseum. Koroonapandeemiast tulemusena suureneb vihma- ja tuulevaba kasvupind, tingitud keeruline 2020. aasta muutis ka Eesti kunsti- mis sobib suurepäraselt erinevate köögiviljade seemnete muuseumi tegevusplaane. Enamik suuri rahvusvahelisi kasvatamiseks. näitusi ja planeeritud konverentsid lükkusid aastatesse 2020. aastal lisandus kollektiivi 20 uut töötajat. Ka 2021−2022. Kevadperioodil, kui muuseumid olid suletud, järgmisel aastal on fookuses uute teadlaste värbamine. keskendus EKM veebiloengutele ja -ekskursioonidele. Kaks Eesti taimekasvatuse instituudi teadurit kaitsesid Eesti kunstimuuseumis avati 2020. aastal kolmteist doktoritöid Eesti maaülikoolis. Jõgeva sordiaretuse näitust, teiste seas Kumu 4. korruse püsiväljapanek osakonna teadur Anne Ingver kaitses doktoriväitekirja „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel“. „Viljelussüsteemi, eelvilja ja ilmastiku mõju suvinisu Programmis keskenduti Eesti kunstile. Avatud näitusi saagile ja kvaliteedile“. Taimekaitse osakonna teadur iseloomustab tugev uurimuslik taust, kunstnike loomingu Riinu Kiiker kaitses doktoritöö „Kartuli-lehemädaniku põhjalikum uurimine ning näitusega kaasnevad kata tekitaja Phytophthora infestans Baltikumi populatsioonide loogid. Kumus: „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja mitmekesisus“. tegelikkus“, „Ado Vabbe. Wunderbar“ ja „Vello Vinn. 2020. aastal said alguse suuremad teadusprojektid − Vastupeegeldused“. Adamson-Ericu muuseumis: teaduse teekaart, mille raames ehitame uue katseala, „Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul“ ja programmi Horisont 2020 projekt SEA2LAND, ASTRA „Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm“. Mikkeli projekt UMBROHI, Balti koostöö NOBAL wheat. muuseumi näitused keskendusid erakogudele, mis Lisaks jätkus tegevus RYE-SUSi, BARISTA ja SuMaNu koostatud eesti kunsti põhjal. Niguliste muuseumi näitus projektides (vt lähemalt Eesti teaduste akadeemia „Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ aastaraamat 2019. Faktid ja arvud, lk 55). tõi esmakordselt vaatajate ette siinse barkokk-kunsti 2020. aasta suvel korraldasime mitmeid infopäevi suurima meistri teosed ning esitles tema loomingule põllumajandustootjatele. Taimekasvatuse pikaajalise pühendatud teadusprojekti tulemusi. programmi raames toimus 2. juulil esitluspäev tera Rahvusvahelisest koostööst õnnestus avada kolm viljakasvatajatele ETKI Jõgeva põldudel. 8. juulil toimus näitust, suurejooneline koostöö Museo Egizioga (Torino, esitluspäev Rannu Seeme OÜs ning rohumaaviljeluse ja Itaalia) „Egiptuse hiilgus“, mis esitas Egiptuse kunsti silotootmise infopäev Puutsa talus Põltsamaal. 16. juulil alates 2. aastatuhandest e. m. a. Samal ajal avati Kumus korraldasime esitluspäeva Voore Farm OÜs, kus toimus tulevikku vaatav näitus „Murtud sümmeetriad“, kus traktoritega mullaharimise demo. esitatud teosed on alguse saanud residentuuridest Euroopa Mahepõllumajanduse pikaajalise programmi raames tuumauuringute keskuses (CERN). Koostöös Leedu ja korraldasime Jõgeval kaks infopäeva. 9. juulil toimus Läti kunstimuuseumidega toimus Vilniuses Baltimaade põllupäev mahetootjatele ning 22. juulil köögiviljasortide sümbolistliku kunsti näitus „Wild Souls. Symbolism in ja agrotehnika infopäev. the Art of the Baltic States“. Meie teadurid olid kohtunikeks nii Eesti vil- Eesti kunstimuuseum kirjastas 2020. aastal kümme jelusvõistlusel kui ka septembris toimunud Eesti raamatut, mille hulgas domineerisid uurimuslikud künnimeistrivõistlustel. kataloogid „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“ (koost A. Härm), „Ado Vabbe. Wunderbar“ (autor

63 T. Talvistu, 1955−2020) ja Arhiiviraamatute sarjas identiteedid“ (2017−2020), „Christian Ackermann – „Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ (2016−2020) ja Mei“ (autor K. Stahl). „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 2020. aasta num- (2016−2020). Christian Ackermannile pühendatud ber oli pühendatud Läänemere piirkonna sümbolistlikule uurimisprojekt toimus koostöös Eesti kunstiakadeemia kunstile. ja EELKga. Viieaastase teadusprojekti tulemusi koon- 2020. aasta märtsis toimus rahvusvaheline konverents das näitus Niguliste muuseumis, teadusportaal veebis „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“, ja mahukas uurimuslik monograafia (väljaandja Eesti mis kaasnes Kumu kunstimuuseumi näitusega „Enese- kunstiakadeemia). Teadusprojekti „Moodne naine loomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ – uued identiteedid“ väljunditeks olid näitus Kumu (06.12.2019−26.04.2020). kunstimuuseumis koostöös Helsingi Ateneumi kunsti Alustati uue rahvusvahelise teadusprojektiga „Michel muuseumiga, rahvusvaheline konverents, kataloog ning Sittow Põhjas. Altariretaablid kahekõnes“ (2020−2024). Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 2021. aastal ilmuv Lõppesid kolm suurt teadusprojekti „Moodne naine – uued erinumber.

64 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS

Akadeemiaga võivad assotsieeruda tema struktuuri loodusharidus-, loodusteaduste ajaloo, raamatukogu-, mittekuuluvad organisatsioonid, kelle tegevus ja ees eestikeelse botaanilise terminoloogia ja vaatlusvõrkude märgid on kooskõlas akadeemia tegevuse ja eesmärkidega. komisjonid ning auliikmete kogu, Eesti ökoloogiakogu, Assotsieerumine akadeemiaga toimub kahepoolse lepingu ökoloogia eestikeelse terminoloogia komisjon, taime alusel, milles sätestatakse assotsieerumise eesmärgid, harulduste komisjon ning looduskaitse ümarlaud. mõlema osapoole ülesanded ja kohustused. 2020. aastal osaleti ühe teadusseminari ja ühe Akadeemiaga assotsieerunud organisatsioonide konverentsi korraldamisel: ülemaailmsele teaduspäevale 2020. aasta tegevuse ülevaated on toodud vastavalt ja Struve kaare mõõtmise lõpuleviimise 165. aastapäevale assotsieerumise ajalisele järjestusele. ning UNESCO maailmapärandisse kandmise 15. aasta- päevale pühendatud teadusseminar teaduste akadeemia saalis (10.10.2020) ja Eesti II taksonoomiapäeva raames EESTI LOODUSEUURIJATE toimunud konverents „Taksonoomia ja loodusharidus“ Tallinna ülikoolis (12.11.2020). SELTS 2020. aastal peeti viis ettekande- ja üldkoosolekut: • 30. jaanuaril toimus ettekandekoosolek, kus kesk Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 23.01.1998 konnaantropoloog Joonas Plaan kõneles teemal Asutatud: 1853 „Loodust uurides läbi inimese“ Liikmeskond: 13 auliiget, 667 tegevliiget, • 27. veebruaril rääkis Tartu ülikooli farmakognoo- 67 usaldusmeest sia professor Ain Raal teemal „Ravimtaimed ja Allüksused: 23 tõenduspõhisus“ Asukoht: Struve 2, 51003 Tartu, tel 734 1935, • 3. märtsil toimus Baeri päev, kus Thea Kull ja [email protected] Toomas Kukk esinesid ettekandega „Baeri ret- www.elus.ee ked taimeriigis tema herbaariumi andmetel“ ja President: Urmas Kõljalg, tel 5341 2823, Erki Tammiksaar pidas ettekande „Kunstnike roll [email protected] Karl Ernst von Baeri teadustöös“ • 4. juuni üldkoosolekul kinnitati 2019. aasta majan- Eesti looduseuurijate seltsil (ELUS) on 31.12.2020 dus-, tegevus- ja revisjonikomisjoni aruanded ja seisuga 23 allüksust. Sektsiooni õigustes tegutsevad valiti uus juhatus antropoloogia-, botaanika-, entomoloogia-, geoloogia-, • 17. detsembri veebikoosolekul esines Kessy metsandus- ja teoreetilise bioloogia sektsioonid, järve Abarenkov ettekandega „UNITE – liikide mole- komisjon, Eesti terioloogia selts, Eesti malakoloogia ühing, kulaarne eristamine ja määramine“ Eesti meteoroloogia selts, Eesti mükoloogia ühing, Eesti harrastusteaduse ühing ning Jakob von Uexkülli keskus. Seltsi alluvuses töötavad ka eriülesannetega komisjonid:

65 Ilmusid järgmised trükised: 21271 nimerida. Aasta jooksul muudeti 614 nimerida, • Eesti teriofauna muutused Eesti Vabariigis. Eesti lisandus 299 uut nimetust ning terminite andmebaasi Vabariik 100. Eesti Terioloogia Selts, 2020. 143 lk 16 nimetust. (Eesti ulukid; 13) Eesti mükoloogiaühingu korraldusel toimus kaks • Laanisto, L., Vaiksoo, R. M., Põldsaar, K., Tinn, suuremat sündmust. O., Kull, K. (toim). Tihedalt kooselamise teooria. 4.−6. septembril peeti sügisene seenelaager Viljandi- Tartu, 2020, 176 lk (Schola Biotheoretica; 46, maal, kus seente uurimiseks toimusid välitööd Heimtali Schola Geologica; 16) pargis, Loodi looduspargis, Paistu ürgorus, Õisus, Tohvril https://kevadkool.elus.ee/?do=files&sid=48 jm. Majutus oli korraldatud Männiku metsatalus Viljandi • Folia Cryptogamica Estonica 57, 2020 (koostöös lähedal Intsu külas. Näitus pandi välja Männiku talu Tartu ülikooliga) väliõppeklassis. Esindatud oli üle 100 seeneliigi. Kokku tehti sügiseses seenelaagris 488 seenevaatlust ja 3 DNA ELUSi raamatukogus jätkus fondide korrastamine, analüüsi ning lisati 13 eksemplari kogusse. Kolme sisestamine e-kataloogi ESTER ning väljaannete (välis) päeva seenematkade andmed kanti PlutoF andmebaasi vahetus teiste raamatukogudega. (https://plutof.ut.ee/#/study/view/86597). ELUS täitis mitmeid keskkonnaagentuuri projekte: 12. detsembril toimus veebipõhine aastakoosolek lendorava, pisiimetajate, maismaalimuste ja apteegikaani Teamsi keskkonnas. Aasta seeneks 2021 valiti lilla seire. Koostati lendorava kaitse tegevuskava eelnõu ning põdramokk, uue nimega lilla kübarnarmik (Hydnellum täpsustati Eesti imetajaliikide levikut uue imetajate atlaste fuligineoviolaceum). Valiti mükoloogiaühingu uus juhatus (2019–2022) koostamise raames. kaheks aastaks. Ühingu juhataja on Külli Kalamees-Pani Eesti terioloogia seltsi liikmed olid tegevad maantee- ja sekretär Triin Varvas. Külli Kalamees-Pani tegi ühingu ameti hankeprojektides „Kolu ja Kohatu ökoduktide ning 2020. aastast kokkuvõtva esitluse. Lisaks kuulati nelja nendega seotud ulukirajatiste toimivuse seire“ ning ettekannet: Tanel Vahter „Eesti põllumuldade seene „Põhimaantee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa sama elustik ja selle seisund“, Jane Oja „Pool aastat Kataris“, tasandiliste ulukikäigukohtade ökoloogilise toimivuse Kadri Pärtel „Heinrich August Dietrichi 200. juubel − hindamise metoodika koostamine“. Saaremaa valla mida me teame tema elust ja seentest“, Polina Degtjarenko valitsuse tellimusel tehti Kuressaare Väike-Roomassaare „Alpi põdrasamblik aasta seeneks: ülevaade ja kokkuvõte“. poolsaare botaaniline inventuur. Jätkus vääriselupaikade 2020. aasta seenesügis oli väga seenerikas, mida inventuur ja keskkonnainvesteeringute keskuse projekt soosisid soojad ja niisked ilmad. Korraldati palju „Väheuuritud metsaelustik loodus- ja põlismetsades“. huvitavaid liigirohkeid seenenäitusi eri paikades ning 5. märtsil toimus Eesti maaülikoolis seltsi korraline toimusid mitmed seenehariduslikud üritused (seene kevadkoosolek. Mõned projektid lükati seoses koroona näitused, seeneretked seente õppeks, seeneviktoriin jm), viirusega edasi, sh terioloogia sügiskool, lepidopteroloogide tehti huvitavaid seenevaatlusi (eElurikkus). rahvusvaheline konverents. Seltsi 40. sünnipäeva puhul Geoloogiasektsioon osales koos teoreetilise bioloogia ilmus märtsis ajakirja Eesti Loodus erinumber sektsiooniga ühise kevad-sügiskooli korraldamisel, mis (http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus03_2020.pdf). toimus virtuaalselt 25.−26. septembril. XLVI teoreetilise Eesti meteoroloogia seltsi terminoloogia toimkond bioloogia kevadkooli ning XVI geoloogia sügiskooli alustas 2019. aastal koostöös Eesti keele instituudiga „Tihedalt kooselamise teooria“ materjalidest ilmus kliima ja meteoroloogiliste mõistete sõnastiku loomist. kogumik, mida on mainitud eespool. Esimeses etapis koostati ülevaade mõistete algallikatest Jakob von Uexkülli keskus pidas juhatuse laiendatud ning tutvuti Eesti keele instituudi sõnastiku- ja termi- koosoleku 27. märtsil veebi vahendusel. Keskuse juhatuse nibaasisüsteemi Ekilex töövõimalustega. 2020. aasta liikmeteks valiti järgmiseks viieks aastaks Riin Magnus, jätkuprojekti käigus sisestati Ekilexi süsteemi 750 ter- Kalevi Kull, Nelly Mäekivi, Raul Markus Vaiksoo. minit, st eesti-, vene- ja ingliskeelset mõistet koos Juhatuse esimeheks sai Raul Markus Vaiksoo. Keskuse definitsiooniga. Lõppeesmärgiks on luua andmebaas u liikmed osalesid aasta jooksul ökosemiootika suve 5000 terminist, mis oleks avalikkusele kättesaadav läbi seminaride ja teoreetilise bioloogia kevad- ja sügiskooli Sõnaveebi platvormi. korraldamisel, uuendati kodulehte. Botaanikasektsioonil ilmus ajakirja Samblasõber Järvekomisjoni liikmed osalesid aktiivselt mitmes veebiväljaanne. Vt https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ projektis. Henn Timm juhatas riikliku programmi samblasober/files/-samblasober_23_0.pdf. „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ hüdro Botaanilise terminoloogia komisjon pidas Tartu bioloogiliste kogude osa, osales maaülikooli regulaarsete botaanikaaia õppeklassis neli koosolekut. Aasta lõpu loengusarjade „Üldine hüdrobioloogia“ ning „Eesti seisuga on eestikeelsete taimenimetuste andmebaasis sisevete elustik ja kalandus“ lugemisel, riikliku veekogude

66 seire ja muude projektide käigus uuris aprillist novembrini koroonapiirangutega ja vahelagede halva seisukorraga on mõnede Eesti jõgede ja järvede seisundit suurselgrootute remont veninud ja lõpeb loodetavasti 2021. aasta suve järgi, rändvähi (Gmelinoides fasciatus) levikut Peipsisse jooksul. suubuvates jõgedes ning hindas mõnede Lääne-Eesti vooluvete sobivust must-toonekure toitumispaigana. Helle Mäemets aitas 2020. a kevadel kaasa uue taimeatlase EESTI GEOGRAAFIA SELTS käsikirja jaoks taimede määramisele, uuris koostöös Eesti mereinstituudiga rannikulõukaid Hiiumaal ja Lahemaal Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 27.01.1998 (projekt kestis 2019–2020), et täiendada loodusdirektiivi Asutatud: 1955 elupaiga 1150 hindamiskriteeriume, ning osales koos Liikmeskond: 180, 17 auliiget, 5 välisliiget Kadi Palmik-Dasiga veetaimestiku seires Peipsi Eesti Aadress; Kohtu 6, 10130 Tallinn, [email protected] rannikul ning Eesti veeprojekti uuringus Kavadi järve www.egs.ee veetaseme muutmise küsimuses. Tarmo Timm jätkas President: Hannes Palang, tel 619 9557, [email protected] vee-väheharjasusside leidude kandmist PlutoF andme- Teadussekretär: Eva Kruuse, [email protected] baasi kogu maailma kirjandusandmete põhjal mitmeaastases projektis „World distribution of the Aquatic Eesti geograafia selts (EGS) on geograafe ja geograafia Oligochaeta“. Sissekannete arv jõudis aasta lõpul üle huvilisi ühendav organisatsioon. Seltsi tegevuse 95 000. Sel aastal ilmus ka trükist neli tööd, enamasti juba põhisuunad on erialaste trükiste avaldamine, teadus- varem valminud: pool sajandit kestnud vaatluste kokkuvõte töö, teadusürituste korraldamine ja geograafiateadmiste väheharjasusside elutsüklitest limnoloogiajaama levitamine. akvaariumides, ühe väikese perekonna revisjon (kirjanduse EGSil ilmus 2020. aastal järjekordne aastaraamat: andmeil), üks väike peatükk suures Lõuna-Ameerika Järvet, A. (toim). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat fauna määrajas (samuti kirjanduse andmeil), ja (koos 45. kd,Tallinn, 2020, 371 lk. paleontoloogide kui peamiste autoritega) vanima EGS korraldab oma seltsi liikmetele ja sõpradele teadaoleva fossiilse väheharjasussi kirjeldus kesk huvihariduslike reisimuljete ja muude põnevate teadmiste aegkonna algusest. Reet Laugaste osales hüdrobioloogiliste jagamise õhtuid „Kohtume kolmandal kolmapäeval“ – kogude korrastamisel ja andmete digiteerimisel ning oli KoKoKo, kus haaravaid jutte ilmestatakse alati rohkete mitme artikli autor või kaasautor. piltidega. Seltsi juubeliaastale (65. tegevusaasta) lükkas Metsandussektsiooni liikmed võtsid osa metsandus- hoo sisse president Mihkel Kangur, kes rääkis oma töödest hariduse 100. juubelitähtpäeva ürituste ettevalmistamisest. ja tegemistest Myanmaris. Sirje Siska tutvustas kõike seda, 4. juunil löödi kaasa juubelimetsa istutamisel Järvseljal mida koges Brasiilias. Arvo Järvet tutvustas Tartu ülikooli ja 16. juunil Eesti maaülikooli metsamaja ees avatud kartograafist Lev Vassiljevist (22.09.1920–28.12.2009) metsandushariduse temaatilise juubelipeenra rajamisel. koostatud raamatut ning Reimo Rivis rääkis kartograafia 15. augustil osaleti Eesti maaülikooli metsamaja õpetamisest tänapäeva ülikoolis. juubelipuu tamme istutamisel. Panustati akadeemilise Kui tavapäraselt on igakevadine õuesõppenädal metsandushariduse juubeliraamatu „Sada aastat ema suunatud kooliklassidele, siis sel aastal kutsusid Tallinna keelset akadeemilist metsandusharidust Eestis“ valmimisse ülikooli SEEMIK uurimisgrupi teadlased ja EGS koos- ja aidati korraldada metsandushariduse ajaloo näitust töös keskkonna- ja päästeametiga alates õuesõppenädalast „Mets on tarkuse (k)andja“. Osaleti 17. augustil toimunud (13.−19. aprill) kuni mai lõpuni läbima avastusradu akadeemilise aktuse ja vilistlaste kokkutuleku organi perekonniti. „Avastusrada“ on nutiseadme veebilehitsejas seerimisel. Kuna 2020. aastal osutus väga päevakajaliseks töötav kaardipõhine rakendus, mille abil saab luua õues metsade majandamise ja raietega seotu, siis toimusid läbitavaid interaktiivseid õppe-, matka- ja seiklusradu. metsandussektsiooni liikmete vahel ka vastavad arutelud Avastusrajad võivad olla harivad, seikluslikud, sportlikud ja võimalike lahenduste otsimine ühiskonnas tekkinud või kõike korraga. Avastusrada.ee platvormile koostati vastasseisude vähendamiseks. rajad, mis keskendusid ohutule looduses viibimisele ja Raamatukogukomisjon koosolekuid ei pidanud, ent tegutsemisele. komisjoni liikmed osalesid ELUSi majas raamatute EGSi noorteklubi saarematk toimus meie revisjoni ümbertõstmise talgutel ja nende korraldamisel. Seoses komisjoni esimehe Kait Antso suvekodu saarele Abrukale 2020. aasta kevadel Struve tn 2 Tartus asuva maja esimese (5.–7. juuni) ning jalgrattamatk Tartust Tallinnasse mööda korruse remondiga viidi osa fondidest keldrisse ning Piibe maanteest itta ja läände jäävaid kõrvalteid (4.– tihendati raamatute paigutust ka esimese korruse 8. august), kus sõidukilomeetreid kogunes kokku peaaegu hoidlaruumides. Remonti toetasid rahaliselt teaduste 400. Igasuvine bussiekskursioon viis meid seekord Hiiu- akadeemia ja Tartu linnavalitsus. Seoses maale (4.–6. august).

67 13. märtsil möödus 80 aastat EGSi eelmise presidendi kavandatud kokkusaamisi ja ühisettevõtmisi korraldada. professor Jaan-Mati Punningu sünnist. Tallinna ülikooli Juhatus sai siiski neljal korral kokku. ökoloogia keskuse poolt ja EGSi abiga korraldatud prof Aasta üldkogu tuli edasi lükata suve lõppu. See Punningu juubelile pühendatud virtuaalsel konverentsil toimus 28. augustil Tallinnas. Uuendati juhatuse koos- 16. oktoobril heideti pilk tema pikale ja viljakale, kuid seisu. Kalju Idvand vahetas juhatuses välja Ene Luka. 11 aastat tagasi katkenud teadlaseteele. Konverents ei Tavapäraselt olid tutvumiseks välja pandud seltsi liikmete vaadanud niivõrd minevikku, vaid oli suunatud sellele, 2019. aastal trükis ilmunud üllitised. mis on saanud prof Punningu poolt tegusate aastate EKUSi liikmete poolt või nende kaasosalusel 2019. a jooksul algatatud ning arendatud suundadest ja kuhu need ilmunud raamatutest tunnistas seltsi žürii ühehäälselt kõige on edasi liikumas. toekamaks Märt Karmo kahes köites ilmunud mahuka, Jaan-Mati Punningu nimelise 1000-eurose stipendiumi eeskujulikult illustreeritud ning faktirohke kooliajaloo pälvis Tallinna tehnikaülikooli teadur Joonas Pärn, kes käsitluse „Tallinna Reaalkool kannatuste aastast ikestatud hetkel töötab Belgias Genti ülikoolis. Tema 2020. aastal aega. I ja II“ (Tallinn, Reaali kirjastus, 2019, 624 lk ja alanud järeldoktorantuuri projekti teema on „Põhjavees 528 lk). Kaalukamate teostena leidsid äramärkimist veel esineva põllumajandusliku nitraadi reostuse geokeemiline uurimused Milvi Hirvlaanelt (Erastvere raamat. Kanepi, areng ja vanus ning selle mõju põhjaveest sõltuvate 2019, 240 lk) ning Taivo Kirmilt (Kastre vald ajajoonel. pinnaveekogude seisundile“. EGS koos sihtasutusega Aastad 1917−1920. Tartu, Grenader, 2019, 400 lk). Tartu kultuurkapital annab seda stipendiumi välja Seltsi 2019. aasta aastaraamat sai eelmisest märgatavalt loodusgeograafia ja sellega seotud erialade bakalaureuse- mahukam. Paigalugude seas ilmus Ants Miidla sulest õppe viimase aasta üliõpilastele, magistrantidele, pikem kirjutis Kaunissaarest Anija vallas. Sellele olid doktorantidele ja järeldoktorantuuris õppivatele noor lisatud kahe sealtkandist pärit inimese mälestused, teadlastele teadusalaste eesmärkide saavutamiseks. ilmestamaks tollast eluviisi ja inimestevahelisi suhteid. Üldkoosolek tuli pandeemia tõttu korraldada väikse- EKUSi juhatuse liikmelt Ene Lukalt on aastaraama- mas ringis ja ülekantuna internetis. Kahjuks ei saanud tus kokkuvõte õpilastest kodu-uurijate üle-eestilistest viiruse leviku tõttu uhkemalt tähistada ka seltsi 65. sün- konverentsidest 50 möödaläinud aasta vältel. Kokkuvõtte nipäeva. Üldkoosoleku (22. november) oluline juurde kuulub ka täielik nimestik konverentsikogumikes päevakorrapunkt oli uue juhatuse valimine, kuhu nüüd ilmunud kodukanditeemalistest uurimistöödest. kuuluvad järgmised erinevate geograafiavaldkondadega Aastasse planeeritud õpilaste kodulookonverentse seotud isikud: Jaak Jaagus, Mihkel Kangur, Piret Karu, õnnestus mullu läbi viia vaid oktoobrikuus Järvamaal. Taavi Pae, Hannes Palang, Liisa Puusepp, Kalev Sepp, Kahe epideemialaine vahel korraldasid Raplamaa Tiit Tammaru, Jaanus Terasmaa, Evelyn Uuemaa ja koduloohuvilised 10. septembril muuseumipäeva, Siim Veski. Juhatus valis uueks presidendiks Tallinna kirikuloolised Keila kihelkonnapäevad 19. septembril ülikooli inimgeograafia professori Hannes Palangu, Keilas ning kodu-uurija Sergei Seelandi mälestuspäeva asepresidentideks Mihkel Kanguri (Tallinna ülikool) ja 21. novembril Sulu külakeskuses. 3. oktoobril õnnestus Taavi Pae (Tartu ülikool). Juhatuse koosseisu kuulub ka läbi viia Jõgevamaa kodukandi entusiastide koolitus uus teadussekretär Eva Kruuse. kodu-uurimistöö metoodikast (A. Ristkok). Avalike sündmuste taunimise olukorras võttis EKUS juhatus suvekuudel ette ammu oma järge oodanud EESTI KODU-UURIMISE SELTS põhjalikuma korrastustöö seltsi arhiivides. Agar Pärnumaa kodukandi külade ning nende ajaloo uurija Vaike Hang korraldas taas mitmeid näitusi enda Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 27.01.1998 kogutud ja läbi töötatud materjalidest nii Pärnumaal Asutatud: 1939 kui ka Tartus. Teateid taoliste sündmuste korraldustöös Liikmeskond: 185 osalemisest on laekunud seltsi liikmetelt ka Põlvamaalt, Aadress: Kohtu 6, 10130 Tallinn, [email protected] Raplamaalt, Järvamaalt ja Lääne-Virumaalt. www.ekus.ee Esimees: Andrus Ristkok, tel 5664 7806

Peaaegu terve 2020. aasta kestnud erandlik epidemio loogiline olukord jättis jälje ka Eesti kodu-uurimise seltsi (EKUS) tegevusele. Eakamate inimeste suhteliselt suur osakaal liikmeskonnas ei võimaldanud esialgselt

68 EMAKEELE SELTS F. J. Wiedemanni keelepäev toimus koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Väike-Maarja vallavalitsusega Väike-Maarjas 2. oktoobril. 2020. aasta riikliku F. J. Wie- Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 04.02.1998 demanni keeleauhinna pälvis emakeele seltsi esimees Asutatud 1920 Helle Metslang pühendunud töö eest grammatika Liikmeskond: 382 tegevliiget ja 17 auliiget uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade Aadress: Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, harimisel ning keelehuviliste innustamisel. Laureaat [email protected] istutas Väike-Maarja keeletammikusse tamme. Laureaati www.emakeeleselts.ee tutvustas Reili Argus ning ettekande pidasid Helle Metslang Esimees: Helle Metslang, 522 5074 („Mitmetahuline eesti keel“), Margit Langemets ja Teadussekretär: Killu Mei, 644 9311 Kirsi Laanesoo. Järgnes vestlusring „Eesti keele elujõud: Raamatukoguhoidja: Annika Oherde, 644 9311 noorte vaatenurk“ Väike-Maarja gümnaasiumi õpilaste ja keelepäeva ettekandjatega, seda juhtis Helena Emakeele seltsi (ES) 2020. aasta ettevõtmisi varjutasid Metslang. tugevalt koroonakriisi tõttu tekkinud keeruline olukord Väljaspool Eestit peeti haridus- ja teadusministee- ja riigi kehtestatud piirangud. Olime sunnitud paljud riumi, kohapealsete eesti seltside ja eesti keele tavapärased üritused ära jätma, lootuses, et need saavad õpetuskeskuste kaaskorraldusel kaks keelepäeva Soomes. teoks 2021. aastal. Indrek Koff esines 25. novembril virtuaalsel vestlusõhtul Selts korraldas 2020. aastal ühe konverentsi, kaks Helsingi Tuglase seltsi keelehuvilistele teemal „Pilguheit kõnekoosolekut, ühe keelepäeva koolides, kaks välis- kirjaniku ja tõlkija töötuppa“ ning Peeter Päll 10. det- keelepäeva. Ettekandeid esitati aasta jooksul kokku 40. sembril Pirkanmaa Tuglase seltsi korraldatud virtuaalsel 20. jaanuaril toimus keelepäev Haljala koolis. vestlusõhtul eesti keele õppijatega teemal „Kohanimedest Noorema ja vanema astme õpilastele ning õpetajatele ja Eestis ja mujal“. kirjandusringi liikmetele esinesid Tartu ülikooli teadlased Seltsi aastakoosolekul 27. augustil Tartus esitas ja üliõpilased kokku viie ettekandega. tegevusaruande teadussekretär Killu Mei. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldati Toimus kaks kõnekoosolekut ja üks raamatuesitlus. 2019. aasta parima keeleteo valimine ning kaaskorraldati Heli Laanekase artiklikogumiku „Eesti filoloog olla“ esit- keeleteo lõppüritus 11. märtsil Põlva riigigümnaasiumis. lus toimus 27. veebruaril Tartus, kõnelesid raamatu autor, Konkursil sai ESi korraldusmeeskond tunnustuse eesti samuti üks toimetajaist Ellen Niit. 4. septembril tähistati keelt väärtustava teo eest konverentsiga „Keeleseadus 30“. Tartus Helle Metslangi 70 aasta juubelit, kus Seltsi 100 aasta juubeli piduliku tähistamise Tartus Margit Langemets, Helena Metslang ja juubilar ise rääkisid olime sunnitud edasi lükkama. Sellest hoolimata sai grammatikast, sõnaraamatutest ja keeleõppijate toeta seltsi sünnipäev väärilise märgi: 23. märtsil süüdati misest. 13. novembril tähistati Tartus Valve-Liivi Kingisepa lahkunud auliikmete ja esimeeste mälestuseks nende 85 aasta juubelit, kus Kristiina Ross, Jüri Viikberg, Külli kalmudel küünlad nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis, Habicht ja Külli Prillop ning Valve-Liivi Kingisepp ise Norras, Ungaris ja Venemaal. Juubeliks valmis ESi eri- esinesid juubilari uurimisvaldkonnaga haakuvatel teemadel kujundusega postmark ning uuenes ka seltsi koduleht vanast kirjakeelest ja selle uurimisest. (www.emakeeleselts.ee). Jätkusid varasemad ettevõtmised: Vikerraadio 27. juunil toimus Tartus J. V. Veski päev (LIII) e-päe- „Keelesäutsud“ (jaanuaris), kokkuvõttevõistlus Tuum vana. Veebiettekande nimede eestistamisest pidas Annika koostöös Tartu ülikooli ja Eesti emakeeleõpetajate seltsiga Hussar. Jüri Valge tutvustas seltsi kroonika „Sajand koos (novembris), Tartu ülikooli üliõpilaste õppekäik Eestiga. Emakeele Selts 1920–2020“ lühivarianti ning (oktoobris), eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistri Mati Erelt andis ülevaate Emakeele Seltsi aastaraamatu õppekava üliõpilastele mõeldud stipendiumide (ESA 65) artiklitest. Tava kohaselt asetati J. V. Veski väljaandmine (novembris). Ettevõttenimede võistluse kalmule lilled, J. V. Veski panusest kõneles Riina Reinsalu „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ raames valmis ning kõlas ühislaul. septembris teleklipp „Ärinimed keelemaastikul“, milles Euroopa keelte päeva tähistati iga-aastase üli vestlesid Tallinna TV toimetaja ajakirjanik Maris Johannes õpilaskonverentsiga 25. septembril Tartu ülikoolis. Kokku ja ettevõttenime võistluse žürii esimees, keeleameti peeti 13 ettekannet üldsektsioonis ja kahes teemaplokis peadirektor Ilmar Tomusk ning sõna said ka ühe auhin- („Keel peeglina“ ning „Keele õppimine ja arendamine“). natu, kellatootja AegaOn esindajad. Eesti teadusagentuuri Esinesid gümnasistid, bakalaureused, magistrid ja toetusel peeti novembris-detsembris Facebooki grupi doktorandid erinevatelt keelega haakuvatelt aladelt. „Emakeele Seltsi noortesektsiooni keeleõhtud“ kaudu viis keeleõhtut, kus esinesid Tallinna ülikooli keeleuurijad.

69 Jätkuvalt toetati haridus- ja teadusministeeriumi juhatuse liige Lea Leppik Tartu ülikooli muuseumi uut rahalisel abil eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste väljapanekut. valmimist (eesti keele grammatika retsenseerimine). Ilmusid SCOPUS andmebaasi kuuluva ajakirja Acta Emakeele seltsi keeletoimkond arutles järgmiste Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum kahek- teemade üle: soome-ugri nimede kirjutamise soovituste sanda aastakäigu kaks korralist numbrit. Neist viimane kavand (avalikuks aruteluks kuni 01.01.2021), ÕSi on pühendatud tehnikafilosoofiale ja -ajaloole laias 7. tüübi (ablas, habras) sõnade käänamine (avalikuks tähenduses, hõlmates muu hulgas kaasaegse digitaal aruteluks kuni 28.02.2021) jm. tehnoloogiaga seotud filosoofilisi probleeme. Lisaks 2020. aastal on trükis ilmunud: Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli juhtivatele • Emakeele Seltsi aastaraamat 65 (2019). Pea uurijatele nimetatud valdkonnas leiab numbrist näiteks toimetaja Mati Erelt, toimetaja Riina Reinsalu. tehnikafilosoofia korüfee Don Ihde’i siiani avaldamata Eesti teaduste akadeemia emakeele selts. Tallinn, loenguteksti ja tema algatatud postfenomenoloogilist 2020, 373 lk lähenemist tehnikafilosoofias käsitleva artikli Ihde’i • Laanekask, H. Artiklikogumik „Eesti filoloog olla“ ühelt tuntumalt õpilaselt Robert Rosenbergerilt. Numbri (ESi toimetised nr 77, 479 lk. Emakeele Selts 2020) toimetamisel aitasid peatoimetaja Peeter Müürseppa tõhu- • Valge, J. (koost). Sajand koos Eestiga. Emakeele salt TTEÜ liikmed Ave Mets ja Ahti-Veikko Pietarinen. Selts 1920–2020. Tallinn, 2020, 118 lk. Raamatu Epi Tohvri pälvis oma monograafia „Georges Frédé- väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital ric Parrot: Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor“ • keeleajakiri Oma Keel, nr 1, 116 lk; nr 2, 111 lk eest Eesti ajalookirjanduse aastapreemia. Jätkus Eesti teaduse biograafilise leksikoni digiteerimine, millega Raamatukogu täienes 51 trükisega, arvel on 6768 tegeleb TTEÜ liige Raul Veede. Endla Lõhkivi juhti- inventeeritud trükist. Jätkame varasemate väljaannete misel jätkus personaalse uurimistoetuse rühmagrandi digiteerimist. PRG462 täitmine. Viidi läbi rida seminare, kus analüüsiti interdistsiplinaarsusega seotud filosoofilisi probleeme ja alustati teadlaste intervjueerimisega. TEADUSAJALOO JA TTEÜ liikmed jätkasid aktiivset publitseerimist ka TEADUSFILOSOOFIA EESTI 2020. aastal, mil kõigile teadaoleval põhjusel jäid konverentsikülastused ja muud välislähetused valdavalt ÜHENDUS ära. Paljud teadusfoorumid toimusid elektroonilises vormis. Tavapärasel viisil õnnestus läbi viia Tartu ülikooli Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 4.02.1998 muuseumi aastakonverents, kus TTEÜ liikmeid leidus nii Asutatud 1967 korraldajate kui ka esinejate hulgas, eriti aktiivsena Liikmeskond: 60 tegevliiget, 7 auliiget, 6 kollektiivliiget Lea Leppik. Peeter Müürsepp veetis veebruarikuu Aadress: Akadeemia tee 3, 12618 Tallinn külalis professorina Al-Farabi nimelises Kasahhi Esimees: Peeter Müürsepp, tel 620 4116, rahvusülikoolis, enne kui kehtestati reisipiirangud. [email protected] Ühenduse teadussekretär Kaija-Liisa Koovit jätkas oma Teadussekretär: Kaija-Liisa Koovit, tel 5341 1985, doktoriõpinguid Ühendkuningriigis Leedsi ülikoolis. [email protected] Ühenduse esimees Peeter Müürsepp valiti rahvus vahelise tehnoloogiaajaloo komitee (International Teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus (TTEÜ) Committee for the History of Technology, ICOHTEC) tegutseb nii Tallinnas kui ka Tartus ja on teadusajaloo ja täitevkomitee liikmeks. teadusfilosoofia Balti assotsiatsiooni ja ühtlasiteadusajaloo ja teadusfilosoofia maailmaühenduse mõlema autonoomse haru liige, millest üks hõlmab teaduse ja tehnika ajalugu ning teine teaduse ja tehnika loogikat, metodoloogiat ja filosoofiat. Lõppenud aastale pani tugeva pitseri COVID-19. Ühenduse üldkoosolek toimus seetõttu alles 27. augustil Tartu ülikooli muuseumi valges saalis. Kinnitati TTEÜ 2019. aasta tegevus- ning majandusaruanne ja 2020. aasta tööplaan. Tehti oluline muudatus ühenduse põhikirja, mis võimaldab edaspidi koosolekuid läbi viia elektroonilises vormis. Tavapärase teadusettekande asemel tutvustas

70 EESTI TEADUSLIK SELTS eestlaste liidu (REL) kodulehel sverigeesterna.se. Paber- kandjal saab seltsi kohta lugeda ajakirjast Rahvuslik ROOTSIS Kontakt. 6. märtsil toimus ETSRi aastakoosolek. Vaadati Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 19.03.1999 dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“ (2019, Asutatud 1945 režisöör Vallo Toomla) ja Tiit Pädami juhtimisel vesteldi Liikmeskond: 90 liiget, sh kolm auliiget Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloo vanemteaduri Aadress: Wallingatan 32/34, c/o Eesti Maja, 11124 Priit Rohtmetsaga. Stockholm, Sweden, [email protected] 14. mail leidis aset seltsi esimene virtuaalne ette www.etsr.se kandeõhtu Zoomi keskkonnas. Kari Käsper pidas ettekande Esimehe kohusetäitja: Piret Villo, „Rändekriisist koroonakriisini: pagulased Eestis“. [email protected] 25. septembril pidas dr Astrid Pajuri ettekande „Kuidas rahvas, nõnda rõõvas. Rõivad ja sotsiaalne kord Tallinnas Tegevusaasta lõpus oli Eesti teadusliku seltsi Rootsis 17. sajandil“ nii Stockholmi Eesti Majas kui ka Zoomi (ETSR) nimekirjas 32 aktiivset liiget, kes 2020. aastal kaudu. liikmemaksu maksid. Koos auliikmetega on ETSRi 8. oktoobril pidas Krista Kampus Zoomi keskkonnas liikmeskonnas 35 liiget. Seltsi terviklik nimekiri, kuhu ettekande „Läänemere regiooni koostöö: väljakutsed ja on arvestatud ka liikmemaksu sel aastal mitte tasunud, võrgustikud“. koosneb 90 liikmest. Seltsil on kolm auliiget: Tallinna 5. novembril tähistati Mai Raud Pähni 100. juubeli- tehnikaülikooli emeriitprofessor, akadeemik tähtpäeva koos Rootsi eestlaste liiduga Stockholmi Eesti Jüri Engelbrecht, Uppsala ülikooli professor, Eesti Majas ja Zoomi keskkonnas. teaduste akadeemia välisliige Raimo Raag ning Eesti 19. novembril pidas dr Mirja Arnshavi rootsikeelse teaduste akadeemia president, Tallinna tehnikaülikooli ettekande „Need väikesed paadid ja see suur põgenemine“ professor Tarmo Soomere. 2020. aastal võeti seltsi nii Stockholmi Eesti Majas kui ka Zoomi keskkonnas. liikmeks vastu Jüri Lepisk ja Evelyn Höglund. Seltsist 21. novembril korraldati Zoomi otseülekanne ETSRi astus välja Mall Seim. Surma läbi on lahkunud Lõuna-Rootsi osakonna seminarist „Väliseesti kirjanduse Mart Lindeberg-Lindvet, Enn Anderson, Guna-Maria tähtsündmused“. Haabma. 1. detsembril korraldati eestikeelse ülikooli 101. aas- Juhatusse kuulusid: Evelin Tamm (esimees), Sirle Sööt tapäeva traditsiooniline aktus esmakordselt interneti teel. (abiesimees), Piret Villo (abiesimees ja sekretär), Anu Mai Stockholmi Eesti Majas olid pandeemia reeglite kohaselt Kõll (laekur), Kristiina Rajaleid, Ants Anderson, ainult mõned ürituse korraldajad ja külalised, kes püüdsid Ruth Rajamaa, Ivar Paljak, Helena Faust. Sügise algul jagada koduarvutite tagant osalejatega päeva pidulikku astus Evelin Tamm esimehe kohalt tagasi ning esimehe tunnet. Aktuse avas ETSRi esimehe kohusetäitja Piret Villo kohusetäitjaks sai Piret Villo. Sekretäri ameti võttis üle ja õhtut juhatas aseesimees Sirle Sööt. Eesti Majas oli Helena Faust. Laekuri ameti andis Kristiina Rajaleiule kohal suursaadik Margus Kolga, kes oma kõnes rõhutas aasta jooksul üle Anu Mai Kõll. Revisjonikomisjoni muu hulgas ka digiarengu olulisust. Üle internetisilla kuuluvad Koidu Norén ja Ülo Kool ning valimiskomis- saatsid tervitused Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ja joni Ants Lepp ja Thomas Niit. ESTRi Lõuna-Rootsi osakonna esimees Erakordse pandeemiaolukorra tõttu toimusid seltsi Pille Pruulmann-Vengerfeldt. Teadusliku ettekande üritused esmakordselt Zoomi keskkonnas. Olime sunnitud päevakohasel teemal „Koroonaviirused ja vaktsiinid“ edasi lükkama väljasõidu kuninglikku tehnoloogiainstituuti pidas dr Helena Faust, kes töötab Rootsi ravimiametis Stockholmis. 2020. aastal toimus neli ettekandeõhtut, kroonviiruste vaktsiinide efektiivsuse hindamisel. Ette- ühine dokumentaalfilmi vaatamine, pidulik juubeli kanne tekitas osalejate vahel pikema arutelu ning aitas üritus ning eestikeelse ülikooli 101. aastapäeva aktus. loodetavasti paljudel koroonaviirusest selgemat pilti Mõnel üritusel oli piiratud arvul osavõtjatel võimalik ka saada. Džässihõngulise muusikaga lahutasid meelt Stockholmi Eesti Majas kohal olla, kuid kõik tegevused Tiina Adamson ja Britta Virves. Kairi Ilison esitas Liidia olid jälgitavad Zoomi kaudu. Eesti Maja tehniline tiim Tuulse ja Bernard Kangro luulet. õppis kiiresti selgeks uued ülekandega seotud võtted ja osavõtt üle internetisilla suurenes iga korraga. Jooksvalt täiendatakse seltsi kodulehekülge etsr.se, infot saadetakse liikmetele e-maili teel ning interneti mittekasutajatele posti teel. Korraldavate ürituste infot jagatakse ka seltsi Facebooki lehe kaudu ning Rootsi

EESTI KIRJANDUSE SELTS oli pühendatud Henrik Visnapuu 130. sünniaastapäevale ning kus eesti kirjandusuurijad vaatlesid Henrik Visnapuu elu, aega ja loomingut, aga ka rolle ühiskonnas, saatust, Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 23.01.2001 vähemtuntud tekste ja poliitilisi vaateid. Paar päeva enne Asutatud 1907 konverentsi, Prima Vista avapäeval esitas EKSi juurde Liikmeskond: 270 liiget (sh 36 eluaegset liiget, 6 aulii- kevadel asutatud ühendus Tartu Luuleteater ka luulekava get ja 21 usaldusliiget) Henrik Visnapuu loomingust. Asukoht: Vanemuise 19, 51003 Tartu Tartu kui UNESCO kirjanduslinna koordinaatorina tartu.kirjandus.ee jätkas selts aasta jooksul rahvusvahelise koostöö Esimees: Toomas Liivamägi, tel 515 3274, arendamist. Vaatamata keerulisele aastale, mis ei võimal- [email protected] danud paljudel kohtumistel teoks saada, toimus Teadussekretär: Marja Unt, tel 742 079, kirjanduslinnade vahel pidev info ja kogemuste vahetus. [email protected] Kirjanduslinnade aastakohtumine toimus veebi vahen dusel. Virtuaalruumi võimalusi kasutades algatati ka Nagu paljudele kultuurivaldkonnas tegutsevatele mitmeid ühisettevõtmisi. 11. detsembril lõpetas selts organisatsioonidele, esitas 2020. aasta ka Eesti kirjanduse hooaja olulise aastapäeva tähistamisega − möödus viis seltsile (EKS) hulgaliselt väljakutseid, tuues samas kaasa aastat päevast, mil UNESCO kuulutas Tartu kirjandus uusi kogemusi. Koroonakriis ja eriolukord said alguse linnana loovlinnade võrgustiku liikmeks. Tähtpäeval seltsi jaoks äärmiselt ebamugaval ajal – just siis, kui oldi toimus video vahendusel luuleprogramm, kus astusid üles lõpusirgel ettevalmistustega ülemaailmse luulepäeva kirjanikud nii Tartust kui mujalt. tähistamiseks kirjandusliku kohvikutuuriga 21. märtsil. Muutunud olukorrale reageeriti kiiresti ning ärajätmise asemel muudeti sündmuse vormi, kutsudes inimesi üles saatma ja postitama ise salvestatud luulevideoid, kus ÕPETATUD EESTI SELTS loetakse kas oma või teiste autorite loomingut. Sünd- muse Facebooki-lehele kogunes päeva jooksul enam kui Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 23.01.2001 80 luulevideot, millest ühte või mitut vaatas enam kui Asutatud 1838 5000 inimest üle kogu maailma. Liikmeskond: 111 tegevliiget ja 17 auliiget Sellest kogemusest julgustust saanuna tegutses Aadress: Jakobi 2, 51005 Tartu selts terve kevade, rakendades sündmuste ja projektide www.ut.ee/OES elluviimisel virtuaalruumi võimalusi. Nõnda toimus Esimees: Taavi Pae, tel 737 5087, [email protected] aprillis videosilla vahendusel traditsiooniline kirjanduse aastaülevaadete kõnekoosolek, sealjuures toimis 2020. aastal oli seltsi esimees Taavi Pae, juhatusse kommentaariumis ka küsimuste ja vastuste osa. Samuti kuulusid aseesimehed Marju Luts-Sootak ja Heiki Valk tähistati 23. aprillil EKSi, kirjandusfestivali Prima Vista ning liikmed Tiit Rosenberg, Tõnu-Andres Tannberg, ja Eesti kirjanike liidu koostöös raamatu ja roosi päeva. Mihkel Mäesalu, Andres Andresen, Piret Õunapuu ja Mais, kui pidanuks toimuma kirjandusfestival Prima Vista, Brita Melts. Alates suvest koordineeris ÕESi tööd ühendati jõud MTÜga Eesti Lavaluule ning pakuti nädala teadussekretärina Annika Jõgiste-Johanson. Juhatus pidas vältel kirjanduslikku videoprogrammi. Uudsest olukorrast tegevusaasta vältel kaks koosolekut (jaanuaris ja sep tingituna sai alguse ka veebis üle kantav vestlussaadete tembris). Mitmed konkreetsed päevaküsimused lahendati sari, kus külastatakse videosilla abil kirjarahva koduseid elektrooniliselt. Teatava jälje ettekandekoosolekute raamatukogusid. toimumisele jättis kevadel alanud COVID-19 pandeemia, Sügisel, mil oli taas võimalik publikut kohapeale mille tõttu mitmed kevadpoolaasta ettekanded jäid ära. kutsuda, sai teoks mitu kevadel edasi lükatud suursünd- Korraldati 10 ettekandekoosolekut (aasta lõpukuudel must. Kahte osasse jagatuna toimus septembri lõpus ja veebikeskkonnas) ja aastakoosolek. Ettekandekoos- novembri keskel Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival olekul esinesid Larissa Leiminger (Accessibility of the Prima Vista. Novembris oli veel võimalik korraldada tavaks LES manuscript collection), Madis Maasing (Liivimaa saanud viisil interdistsiplinaarne festival „Hullunud Tartu“. ajaloo allikatest Preisimaa Salaarhiivis (1511−1525)), Oktoobris toimunud laste- ja noortekirjanduse festivali Johanna Ross (Mis on nõukogude kirjanduskriitika?), puhul keskenduti ennekõike veebi vahendusel toimuva- Mihkel Mäesalu (Põhja-Eesti ja Taani kuningavõimu tele sündmustele ning tegevustele koolides. Prima Vista kriis 14. sajandi I poolel), Monika Reppo (Eksootika, septembrikuu programmi ajal toimus ka koostöös Luunja romantika ja poliitika – linnukujutised Eesti arheoloogi- vallaga korraldatud konverents „Inimene Visnapuu“, mis lisel klaasil), Igor Kopõtin (Rahvuse kool: rahvusarmee

72 kontseptsioon ja praktika Eestis 1918−1940), Joosep Susi toimetuskolleegiumiga perioodiline väljaanne, mis aval- (Mis on (eesti) luule 21. sajandil?), Tõnu Viik (Kuidas on dab eelretsenseeritavaid teadusartikleid muusikateaduse kuulus šotlane David Brewster seotud Eestiga?), Hent kõigist valdkondadest. Aastaraamat on avatud ka rahvus- Kalmo (Mis juhtus Toompeal 16. juunil 1940?), Katre vahelisele koostööle. Väljaanne on valdavalt eestikeelne, Luhamaa (Eesti kohtusüsteem ja kohtunikkond reformide kuid sisaldab mahukaid resümeesid inglise või saksa kee- keskel 1988–1994). ÕESi aastakoosolekul 29. jaanuaril les. Alates 2017. aastast on aastaraamatul Res Musica ka pidas seltsi esimees Taavi Pae ettekande „Õpetatud Eesti oma kodulehekülg (vt https://resmusica.ee/). Selts ja rahvusatlas“. Sarnaselt Res Musica kümnenda numbriga põhineb Koostöös Tartu ülikooli ja Eesti teaduste ka kaheteistkümnes number muusikateaduse kahe akadeemiaga korraldas ÕES 21. detsembril konverentsi valdkonna – seekord etnomusikoloogia ja muusikaloo – „Kelle nägu oli Eesti esimene põhiseadus?“, tähista- artiklitel. Etnomusikoloogia artiklid käsitlevad maks Eesti esimese põhiseaduse kehtima hakkamise polümuusikat erinevates itkutraditsioonides ja 100. aastapäeva. Konverents toimus veebiülekandena „kehastumist“ vokaalse rahvalaulu õppimisel ja õpeta Zoomi keskkonnas. Konverentsil kõnelesid Marju misel. Artiklite autoriteks on Žanna Pärtlas, Luts-Sootak, Taavi Pae, Hent Kalmo, Hannes Vallikivi, Daiva Račiūnaitė-Vyčinienė ja Rytis Ambrazevičius. Res Margo Roasto, Ago Pajur, Hesi Siimets-Gross ja Mart Musica muusikaloolised tekstid põhinevad 2.–3. mail Kuldkepp. Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad 2019 Tallinnas Eesti muusika- ja teatriakadeemias teaduste akadeemia YouTube’i kanalil toimunud rahvusvahelise konverentsi „Linna- ja õukonna (vt https://www.akadeemia.ee/konverents- kultuur varasel uusajal Läänemere regioonis“ valitud kelle-nagu-oli-eesti-esimene-pohiseadus/). ettekannetel. Artiklite teemadeks on Hamburgi muusi- 2020. aasta jaanuaris toimunud aastakoosolekuks kaelu ja Johann Valentin Meder, kelle surmast möödus ilmus 2018. aasta ettekandekoosolekute põhjal koos- 2019. aastal 300 aastat; autoriteks Martin Loeser, tatud ÕESi aastaraamat. Peatoimetaja oli Kersti Taal ja Ingo Rekatzky, Peter Wollny, Danuta Popinigis ja koostamist juhtis Freydis Ehrlich. 2019. aasta ettekannete Anu Schaper. aastaraamat ilmub 2021. aasta jaanuaris ning ettevalmistu- Tavapäraselt toimub EMTSi korraldusel igal aastal kaks sed käivad 2020. aastaraamatu valmimiseks. Selts osales ettekandekoosolekut, kevadeti Tartus ja sügiseti Tallinnas. ka Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus 2020. aasta numbri 2020. aastal tuli EMTSi Tartu Päev, mis pidanuks toi- väljaandmises ning teostas arheoloogilisi päästeuuringuid muma 18. aprillil Tartu Tiigi seltsimajas, pandeemia tõttu Rannu kirikus, Karula kirikaias, Tooste asulakohal, Kärsa ära jätta. EMTSi traditsiooniline kultuurilooline matk kõrtsi juures ja Rosma linnamäel. septembris jäi pandeemia tõttu sellel aastal samuti ära.

EESTI MUUSIKATEADUSE SELTS EESTI FÜÜSIKA SELTS

Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 21.06.2004 Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 21.06.2004 Asutatud 1992 Asutatud 1989 Liikmeskond: 91 tegevliiget (neist 4 väljaspool Eestit), Liikmeskond: 212 tegevliiget 1 auliige (Lundi ülikooli prof. emer. Folke Bohlin) Aadress: W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu, [email protected] Aadress: Tatari 13, 10116 Tallinn, www.fyysika.ee/efs [email protected] Esimees: Kaido Reivelt, tel 737 4623, www.muusikateadus.ee [email protected] Esimees: Kerri Kotta, tel 528 8781, [email protected] Eesti füüsika seltsi (EFS) tegevuse eesmärgiks on füü- sika ja sellega seotud valdkondade tutvustamine laiemale Eesti muusikateaduse selts (EMTS) ühendab muusika- avalikkusele, füüsikute kogukonna ühendamine ja teadlasi ja muusikateaduse vastu huvi tundvaid inimesi füüsikahariduse arendamine ja toetamine Eesti haridus ning toetab kõigi muusikateaduse valdkondade viljelemist süsteemis, korraldades selleks muu hulgas füüsikaõpetajate Eestis. võrgustiku tööd. 2020. aastal valmistati ette Eesti muusika- ja teatri Eesti füüsika seltsis on kaks osakonda: füüsika akadeemia muusikateaduse osakonnaga muusikateadusliku õpetajate osakond (juhatuse esimees Jaan Paaver), mis on aastaraamatu Res Musica kaheteistkümnendat numbrit, ühtlasi füüsikaõpetajate aineliit Eestis, ja füüsikatudengite mis ilmus novembris. Res Musica on rahvusvahelise osakond (EFSi füüsikaüliõpilaste selts, juhatuse esimees

Egert Möller). Seltsi juures tegutseb Teadusbuss (pealik innovatsiooni ja sellekohase hariduspoliitika edendamine . Annabel Raudsepp). EFSi juhatusse kuulusid 2020. aas- EILi visioon on teadmiste- ja innovatsioonipõhine tal Kaido Reivelt, Andi Hektor, Moorits Mihkel Muru ja ühiskond. EILi liikmeskonna moodustavad 01.01.2021 Riina Murulaid. seisuga 11 inseneride valdkondlikku organisatsiooni, Olulisemad tegevused 2020. aastal. 30.−31. oktoobril kolm insenerikoolitajast õppeasutust ning neli tunnustatud toimus Voore puhkekeskuses füüsikahariduse aktuaalseid ettevõtet. teemasid käsitlev EFSi loodus- ja täppisteaduste sügiskool, 2020. aasta prioriteet oli loodus- ja täppisteaduste ning kus osales 57 õpetajat ja üliõpilast. Koostöös Tartu ülikooli tehnoloogia (LTT) populariseerimine alg- ja põhikooli- teaduskooliga jätkasime füüsika, keemia ja bioloogia ning gümnaasiumiõpilastele. Toimus üks üldkoosolek ja õpikodade programmi, kus kokku 42 Eesti koolis viidi viis juhatuse koosolekut. läbi kord kuus toimuvaid töötubasid. Jätkus füüsika e-õpi- EILi korraldusel toimus kaks inseneripäeva – 3. märt- kute arendus ning eestikeelsete õppematerjalide sil Tartus (Eesti maaülikooli ettevõtluspäeva raames) väljatöötamine ja avaldamine. Endise hooga jätkas ja 12. märtsil Narvas. Päevade eesmärk oli teavitada tegevust Teadusbuss – koolitati välja ja käivitati järje- ettevõtjaid, gümnaasiumide õpilasi ja õpetajaid ning kordne lend noori teaduse populariseerijaid. Oleme insenerikoolitajaid inseneride rollist ja vastutusest korralduslikult ja moraalselt toetanud mitmeid partner tehnoloogiate arendamisel, tutvustada inseneriteadmiste organisatsioonide eestvõttel toimunud sündmusi. ja tööoskuste omandamise võimalusi. Põlvas, Pärnus, Füüsikaõpetajate osakond korraldas 13.−14. augus- Viljandis, Kohtla-Järvel ja Tallinnas COVID-19 epideemia til Roosta puhkekülas füüsikaõpetajate suvekooli tõttu ära jäänud inseneripäevad korraldatakse võimaluste koostöös Eesti tööõpetajate seltsiga (juhatuse esimees avardumisel 2021. aastal. Andry Krikkul), kus osales 86 füüsika- ja tööõpe- EIL osales pakkujana Eesti teadusagentuuri hankes tuse õpetajat ning ülikoolide esindajat. Lisaks toimus „Elektroonse keskkonna loomine inseneeria populari virtuaalne füüsikaõpetajate päev ja virtuaalne füüsika- seerimiseks (Inseneripuu)“ koos MTÜga Teaduskera. EIL õpetajate sügisseminar. Füüsikaõpetajate osakond osales hanget ei võitnud, kuid konsulteeriti ja anti tagasisidet aktiivselt Eesti hariduselu puudutavates aruteludes ning Inseneripuu hanke võitjale. INNOVE projektide läbiviimisel. Jätkus koostöö Vanalinna hariduskolleegiumiga. EFSi füüsikaüliõpilaste seltsi (FÜS) tegevusena jätkus Gümnaasiumiastme jaoks on välja töötatud läbiv õppekava, programm „Tudeng koolitundi“, kus füüsika ja materjali- mille eesmärgiks on populariseerida akadeemilist teaduse üliõpilased annavad Eesti koolides füüsikatunde, inseneri- ja tehnoloogiaharidust ning tutvustada õpilastele ning korraldati arvukalt üritusi: persooniõhtud, male inseneeriaga seotud erialasid ja insenerile esitatavaid turniir, pinksiturniir, teadusseminarid ja väljasõidud. väljakutseid. Koroonaolukorra tõttu jäid ära mitmed traditsiooni- EIL on algatanud ja pikalt ette valmistanud Eesti lised üritused. teadus- ja tehnikakeskuse Nobel projekti, mille eesmärk on ühiskonna teavitamine tehnoloogiate võimalustest ning inseneri rollist ja vastutusest tehnikakultuuri arendamise EESTI INSENERIDE LIIT dünaamilises süsteemis. 2020. aastal otsustas riigikogu kultuurikomisjon seda projekti tunnustada ning lülitada see riikliku tähtsusega kultuuriobjekti kandidaatide Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 23.09.2008 nimistusse. See on riiklikul tasemel esmakordne Asutatud 1921 kui Eesti inseneride ühing tehnikakultuuri käsitlemine üldises kultuuriruumis ja Taasasutatud 10.12.1998 kui Eesti inseneride liit inseneri loovuse tunnustamine kultuuriväärtuste Liikmeskond: 18 juriidilist liiget loojana. Aadress: Ehitajate tee 5, 12616 Tallinn, EILi üldkogu toimus 9. septembril. Avakõne pidas insener[email protected] Tallinna tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kinnitati www.insener.ee 2019. aasta tegevusaruanne ja 2020. aasta tegevuskava President: Leo Rummel, [email protected] ja eelarve ning liikmesorganisatsioonide esindajad EILi Volitatud esindaja: Arvi Hamburg, tel 523 6500, juhatuses. EILi presidendiks järgnevaks kaheks aastaks [email protected] valiti soojustehnika insener Leo Rummel. Aasta insener 2020 ja aasta tehnikaüliõpilane 2020 vali- Eesti inseneride liit (EIL) on avalikes huvides tegutsev miseks korraldati avalik konkurss. Esitatud nominentide mittetulundusühing, mis ühendab Eesti Vabariigi inse hulgast valiti aasta inseneriks Arvi Hamburg – tehnika neride erialaorganisatsioone, ettevõtteid ja koolitajaid. EILi teaduste doktor, kes on andnud suure panuse LTT eesmärgiks on Eesti tehnikateaduste ja arendustegevuse, valdkonna populariseerimisel, koolinoorte karjäärivalikul,

74 inseneriõppe ja tööoskuste vastastikusel seostamisel ning COVID-19 pandeemiast tulenevalt ei toimunud juhtinud Eesti inseneride liitu 14 aastat. Aasta tehnika- iga-aastast Euroopa biokeemia seltside föderatsiooni üliõpilaseks valiti Erki Teder – Tallinna tehnikaülikooli (Federation of European Biochemical Societies, FEBS) tööstus- ja tsiviilehituse eriala viienda kursuse üliõpilane, kongressi Ljubljanas. Selle uueks toimumise ajaks määrati ASi YIT Eesti objektijuht, Tallinna tehnikaülikooli 3.−8. juuli 2021. aastal. Virtuaalselt toimunud FEBSi üliõpilasesinduse liige ja inseneriteaduskonna üli nõukogu istungil osales EBSi juhatuse liige dr Olga Kukk. õpilaskogu esimees. Jätkus koostöö Euroopa rahvuslike inseneriühenduste assotsiatsiooniga (Fédération Européenne d’Associations EESTI SEMIOOTIKA SELTS Nationales d’Ingénieurs / European Federation of National Engineering Associations, FEANI), kus osaleti mitmes Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 15.12.2009 projektis, presidendi ja juhtkonna valimistel. Asutatud 1998 Liikmeid: 69 www.semiootika.ee EESTI BIOKEEMIA SELTS Esimees: Katre Pärn, tel 5661 9492, [email protected]

Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 13.11.2009 Eesti semiootika selts (ESS) jätkas 2020. aastal erinevate Asutatud 1959 teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega. Liikmeskond: 103 liiget, kellest 78 tegevliiget ja Mahukama projektina alustas selts koostöös Tartu 25 noorliiget ülikooli semiootika osakonna ja vene filoloogia osa Aadress: Akadeemia 15, 12618 Tallinn, konnaga, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudiga [email protected], ning Lotmani semiootikavaramuga Juri Lotmani 100. juu- www.biokeemiaselts.ee beliaasta korraldamist 2022. aastal. Valmis juubeliaasta President: Tiit Lukk, tel 5677 6321, [email protected] koduleht (www.jurilotman.ee), esialgne programm ning Teadussekretär: Katrina Laks, tel 529 6923, ettevalmistamisel on rahvusvaheline kongress [email protected] „Juri Lotmani semiosfäär“, mis toimub 25.–28. veebruaril 2022 Tallinnas ja Tartus. Juubeliaasta projektijuht on ESSi Eesti biokeemia seltsi (EBS) tegevuse eesmärk on juhatuse liige Merit Rickberg. uurimis- ja õppetöö toetamine ja arendamine biokee- Kevadine semiootika populariseerimisele suunatud mias ja biokeemiaga seotud teoreetilistel ja rakenduslikel semiosalongi hooaeg jäi eriolukorra tõttu ära, semiosa- teadusaladel, üldsuse huvi äratamine nende teadusalade longi sügishooaeg toimus aga hübriidvormis. Teemaks vastu ning seltsi liikmete erialaste huvide toetamine ja oli Ladina-Ameerika semiootika, toimus kolm salon- kaitse. giõhtut, kus tutvustati semiootika ajalugu ja arenguid Eesti biokeemikutel on pea katkematu pikaajaline Ladina-Ameerika riikides. Veebi vahendusel oli traditsioon korraldada seltsi liikmetele ja teemast huvitatud salongiõhtutel osalejaid paljudest riikidest, Põhja- ja külalistele kevadseminare, kus traditsiooniliselt antakse Lõuna-Ameerikast kuni Aasiani. Hooaja peakorraldajad välja ka üliõpilaste teadustööde konkursi preemiad. olid Israel Chávez ja Oscar Miyamoto. COVID-19 pandeemiast tulenevatest piirangutest tingituna 9. juulil toimus Tartus ESSi üldkoosolek, kus räägiti 2020. aastal seltsi kevadseminari ei korraldatud. Juhatuse eelmise aasta tegevustest ja tulevikuplaanidest, valiti koosolek, kus kinnitati majandusaasta aruanne ja revi- seltsile uus juhatus ja anti välja Semiootilise jälje auhind, dendi aruanne, toimus virtuaalselt. Kevadseminari mille seekord sai Tartu ülikooli semiootika osakonna ärajätmisest vabanenud täiendavatest rahalisest vahen doktorant Alexandra Milyakina, kes oli seltsi „Märk- ditest otsustas juhatus sel aastal anda välja kaks üliõpilaste miku“ projekti esimene kaasautor, TÜ transmeedia teadustöö peapreemiat. Peapreemiad võitsid uurimisrühma poolt loodud digitaalsete õpikeskkondade Anna Zadorožnaja (Tallinna tehnikaülikool) kaasautorluse üks autoritest ning ühtlasi paljude semiootikaalaste eest ajakirjas Scientific Reports ilmunud artiklis materjalide illustraator. Tänuplaat anti ka Dan Mikkinile „Copper(II)-binding equilibria in human blood“ ja Leenu Lotmani juubeliaasta logo konkursi võidutöö eest. Üld- Reinsalu (keemilise ja bioloogilise füüsika instituut) koosoleku lõpus pidasid koroonateemalisi ettekandeid kaasautorluse eest ajakirjas Cancers ilmunud artiklis folkloristika vaates Andreas Kalkun, zoosemiootika „Mitochondrial Respiration in KRAS and BRAF Mutated vaates Timo Maran, biosemiootika vaates Kalevi Kull, Colorectal Tumors and Polyps“. hirmusemiootilises vaates Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson ning globaalses vaates Mihhail Lotman.

75 Seltsi semiootiliste päevikute sarjas „Märkmik“ instituudi teadur Laura Kasak tasuta osaleda ESHG olid 2020. aastal kaasautoriteks Alexandra Milyakina 2020 teisel virtuaalkonverentsil. EstSHG kaudu oleme ja Elli-Marie Tragel. igal aastal korraldanud üleeuroopalise DNA päeva Aasta lõpus ilmus ESSi ajakirja Acta Semiotica teavituse. Ühingu juures tegutseb alaliselt geneetika-alase Estica (www.semiootika.ee/acta/) XVI number, mis terminoloogia komisjon, mida juhib Tallinna tehnika sisaldab kuut teadusartiklit ja märkamiste rubriigis veel ülikooli peaspetsialist Mari Palgi. mitmeid kirjutisi, kahte intervjuud (Thomas A. Sebeoki ja Meie suurim regulaarne üritus on ühingu aasta Jüri Talvetiga). Tõlkeartiklina ilmus Juri Lotmani „Tekst konverents. 2020. aasta konverents toimus 19. novembril ja auditooriumi struktuur“. veebiformaadis. Kava koostamisel oleme eeskätt lähtunud teaduslikust tipptasemest, aga ka uudsusest, laiapõhja lisusest, interdistsiplinaarsusest ning pohimottest, et EESTI INIMESEGENEETIKA esineja pole EstSHG aastakonverentsil vahemalt kaks aastat esinenud. Nägime muutunud oludes soodsat või- ÜHING malust ühingu tutvustamiseks ning avasime osavõtu tasuta kõigile soovijatele. Registreerus rekordarv kuulajaid Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 5.04.2011 (405); kogu päeva jooksul jälgis konverentsi 200−300 Asutatud 2000. aastal osalejat. Seetõttu kaalume ka edaspidi veebiülekannete Liikmeskond: 173 tegevliiget ja 1 juriidiline liige formaati. (Asper Biogene) Programmi teemad olid pandeemiate ajalugu ja vana Postiaadress: Maarja Kõiv, Eesti inimesegeneetika DNA põhised uuringud, epideemia modelleerimine, ühing, Riia 23b, 51010 Tartu, [email protected] COVID-19 immuunvastuse iseärasused ning molekulaar- www.estshg.ee diagnostika võimalused, kliinilise geneetika rakendused, President: Neeme Tõnisson, tel 5668 4694, psühholoogia ja geneetika seosed ning neuronite ellu [email protected] jäämist mõjutavad faktorid. Sekretar: Maarja Koiv, tel 522 9126, Pandeemia tõttu panustasime valdavalt Eestis elavatele [email protected] lektoritele. Konverentsil esinesid Tartu ülikooli tead lased Ken Kalling, Marcel Keller, prof Krista Fischer, Eesti inimesegeneetika ühing (EstSHG, Kai Kisand, Katrin Krõlov, dr Sander Pajusalu, dr Kristiina www.estshg.ee) kaasab laiapõhjaliselt inimese geneetika, Rull ja prof Jüri Allik. Dr Sander Pajusalu ja dr Kristiina geneetiliste haiguste ja genoomi uurimisega seotud Rull teevad lisaks aktiivselt arstitööd Tartu ülikooli spetsialiste, üliõpilasi ning kraadiõppureid, osaleb kliinikumis. Ühing andis 2020. aastal välja elutööpreemia genoomika-alases teavitustöös ning püüab igakülgselt akadeemik professor Mart Saarmale (Helsingi ülikooli soodustada oma liikmete vahel interdistsiplinaarset biotehnoloogia instituudi molekulaarse neuroteaduse koostööd. labor) tema väljapaistva pikaajalise teadustöö eest 2020. aasta lõpu seisuga on ühingul 173 aktiiv- neurodegeneratiivsete haiguste ja neurotroofsete faktorite set füüsilisest isikust liiget ning üks juriidiline liige uurimisel. Ühingu 2020. a konverentsi ning elutööpreemia (Asper Biogene OÜ). Alates 2019. a lõpust on ühingu laureaati tutvustas korduvalt ajaleht Tartu Postimees. president Tartu ülikooli genoomika instituudi kaas Eesti inimesegeneetika ühing on aktiivselt tegutsev professor, meditsiinigeneetiku ja laboriarsti haridusega interdistsiplinaarne teadus- ja haridussuunitlusega väärika dr Neeme Tõnisson. Juhatusse kuuluvas veel Tõnis Org ajalooga organisatsioon. Anname oma panuse teadus (asepresident), Mari Palgi, Lili Milani, Ana Rebane, põhise maailmavaate tugevdamiseks Eestis. Kristi Tael, Andres Männik. Nii nagu enamikku eluvaldkondi, mõjutas Eesti ini mesegeneetika ühingu 2020. aasta tegevust olulisel määral aasta alguses puhkenud COVID-19 pandeemia, mille tõttu ühingu koosolekud toimusid veebiformaadis. Kui sügiseni lootsime regulaarse aastakonverentsi korraldada kontakt- või hübriidvormis, tuli lõpuks teha otsus veebiformaadi kasuks. Euroopa inimesegeneetika ühing (ESHG) annab iga-aastaselt välja noorteadlastele piirkondlikke stipendiume. Euroopa ühingu 2020. a Eesti piirkondliku stipendiaadina sai Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini

76 EESTI KEEMIASELTS liidu Tartu osakonnaga kaks akadeemilist vestlusringi sel aastal eesti keeles ilmunud antropoloogia klassikasse kuuluvate teoste ainetel. 3. märtsil toimus Tartu kirjanduse Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 5.04.2011 maja saalis vestlusring Bronisław Malinowski raamatu Liikmeskond: 72 tegevliiget „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid“ teema- Aadress: Akadeemia tee 15, 12618 Tallinn del. Vestlusringis osalesid Ain Riistan ja Aimar Ventsel, [email protected] arutelu vedas Indrek Peedu. 11. augustil toimus Tartu www.keemiaselts.ee kirjanduse maja hoovis vestlusring Arnold van Gennepi President: Margus Lopp, tel 620 2808, raamatu „Siirderiitused“ ainetel. Vestlusringis osalesid [email protected] Toomas Gross ja veebi vahendusel Ülo Valk, arutelu juhtis Indrek Peedu. Eesti keemiaseltsi 2020. aasta tegevus oli koonda- Koostöös Eesti muusikute avatud loomingulise tud probleemide arutelule kirja teel. Arutlusel olid ühendusega Kammermuusikud toimus kaks vestlust keemiahariduse küsimused ja perspektiivid, keemia kontserdisarjas „Heli ja keel“. 12. jaanuaril toimus Tallinna nomenklatuuri ja terminoloogia areng jms. Seminare ja Rootsi-Mihkli kirikus kontsertsalvestus „Roždestvenskaja konverentse ei toimunud. kolõbelnaja. Mõtisklusi õigeusust“. Sellele järgnenud Eesti keemiaselts toetas 2020. aastal ilmunud kogumiku vestlusringis osalesid Madis Arukask (vestlusringi juht), „Usaldusväärsed mõõtmised keemias“ (Tallinna tehnika- helilooja Galina Grigorjeva, vaimulik Sakarias ülikooli kirjastus) väljaandmist. Jaan Leppik, muusik Valeri Petrov ja folklorist ning Koos BOSi nõukoguga otsustati rahvusvaheline muusik Andreas Kalkun. 28. detsembril toimus Tallinna teaduskonverents Balticum Organicum Syntheticum edasi Niguliste kirikus kontsertsalvestus „La fabbrica illu lükata 2022. aasta juunikuusse (Vilnius, BOS 2022). minata. Mõtisklusi agnostitsismist“. Kontserdile järgnes Virtuaalselt osaleti Euroopa keemiaseltside liidu arutelu, mida juhtis Madis Arukask ning kus osalesid aastakonverentsil. usundiuurija Atko Remmel, helilooja Andrus Kallastu ning luuletajad Maarja Kangro ja Kalju Kruusa. 28. oktoobril toimus veebi vahendusel EAUSi EESTI AKADEEMILINE aastakoosolek, kus kinnitati 2019. aasta finantsaruanne. USUNDILOO SELTS

Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 16.06.2011 EESTI MAJANDUSTEADUSE Asutatud 2006 SELTS Liikmeskond: 57 tegevliiget, 1 auliige, 3 kirjavahetajaliiget Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 16.06.2011 Aadress: Ülikooli 16, 50090 Tartu Asutatud 1930, taasasutatud 2002 www.eaus.ee Liikmeskond: 121 eraisikut ja 4 juriidilist isikut; President: Madis Arukask, tel 737 6544, auliige professor Jüri Sepp, Tartu ülikool [email protected] Aadress: Tallinna tehnikaülikool, Akadeemia tee 3, Teadussekretär: Piret Koosa, tel 735 0414, 12618 Tallinn [email protected] https://emsconference.org, https://www.facebook.com/EMS-219560925131732/ Erinevatel teadusaladel akadeemiliste religiooni President: Erkki Karo, tel 620 2661, [email protected] uuringutega tegelejaid ühendav Eesti akadeemiline Juhatuse liikmed: Enn Listra tel 6204040, usundiloo selts (EAUS) on eriala juhtivate katusorga [email protected], Karin Jõeveer, 6204070, nisatsioonide rahvusvaheline religiooniajaloo [email protected] assotsiatsioon (International Association for the History of Religions, IAHR) ja Euroopa usundiloo assotsiatsioon Eesti majandusteaduse selts (EMS) on Eesti majandus- (European Association for the Study of Religions, EASR) teadlasi ühendav mittetulunduslik teadusselts, mille liige. EAUSi põhiline töövorm on ettekandekoosolekute eesmärk on edendada kaasaegse majandusteaduse levikut ja konverentside läbiviimine. Selts tegutseb peamiselt ja diskussiooni aktuaalsete majandusteemade üle. Selts Tartu ülikoolis. aitab kaasa majandushariduse taseme tõstmisele ning Uudse populariseeriva vormina toimus EAUSi eest toetab majandusuuringute ja -õppega seotud institut vedamisel koostöös Utoopia raamatupoe ja Eesti kirjanike sioonide koostööd. EMS toetab doktoritööde ja

77 juhendamise kvaliteedi tõusu ning panustab majanduse Tartu ülikoolist (TÜ), Tallinna tehnikaülikoolist (TTÜ), ja innovatsiooni doktorikooli (MIKDOK) Eesti maaülikoolist (EMÜ) või keemilise ja bioloogilise seminaridesse. füüsika instituudist (KBFI) ja mujalt õppe- ning teadus 2020. aastal jätkas EMS oma põhitegevusena aas- asutustest. Lisaks kuulub seltsi liikmete sekka hulgaliselt takonverentside korraldamise traditsiooni. Seltsi teadustööga seotud rakendusvaldkondade esindajaid, sh 15. aastakonverents toimus Laulasmaal 23.−24. jaanuaril. arstid ja teised meditsiinitöötajad, toksikoloogia alaste Konverentsi peateemaks oli kestlik Eesti ning majandus- tegevustega seotud ministeeriumide ja nende allasutuste teaduste roll kestliku arengu toetamisel ja saavutamisel. töötajad (sh keskkonnaseire spetsialistid, töötervishoiu Konverentsil andsid traditsioonilise ülevaate Eesti spetsialistid jne). majanduse olukorrast Eesti Panga kolleegid Orsolya ETSi eesmärkideks on arendada ja populariseerida Soosaar ja Martti Randveer. Akadeemilises pea toksikoloogia suunitlusega uurimistööd, täiendkooli- ettekandes keskendus Aalto ülikooli professor Matti Liski tust ja rahvaharidust. Selleks tehakse koostööd teiste kliimapoliitika elluviimise teoreetilistele ja praktilistele riikide toksikoloogia seltsidega, vahendatakse teavet küsimustele. Lisaks peaettekandele ja paneelaruteludele liikmete vahel, korraldatakse teaduskonverentse, kursusi tegid ettekandeid teadlased juhtivatest Eesti ülikooli- ja koolitusi. Selts loeb oma kohustuseks ka Eesti loo- dest ning uurimisasutustest. Toimus ka doktorantide dusvarade säästlikule kasutamisele ja keskkonnakaitse stendiettekannete sessioon. Üldkoosolekul tutvusta- probleemide lahendamisele kaasa aitamist. sid partnerinstitutsioonide esindajad aasta olulisimaid ETS kuulub 1998. aastast Euroopa toksikoloogide kordaminekuid ja arenguid. ühendusse EUROTOX ning 2004. aastast rahvusvahelisse Jätkati professor Vello Venseli nimelise Eesti majan- toksikoloogia ühendusse IUTOX. dusteaduse seltsi teaduspreemia väljaandmise traditsiooni. 2020. aasta veebruaris toimunud seltsi koosoleku Preemia on mõeldud doktoriõppes õppivale üliõpilasele, raames külastati Ida-Viru keemiatööstuse ettevõtet kes teeb oma uurimistöö põhjal ettekande majandus Eastman Specialties (ES) ja Viru Keemia Gruppi (VKG). teaduse ja innovatsiooni doktorikooli raames korraldatavas ESi ohutusjuht Mihhail Grištšenko tegi ülevaate rahvusvahelises suvekoolis ja tema uurimistöö bensoehappe ja plastifikaatorite tootmisest Kohtla-Järve tunnistatakse preemiakomisjoni poolt preemia vääriliseks. tehases. VKG keskkonna vanemspetsialist Merilin 2020. aastal anti professor Vello Venseli nimeline Eesti Keerme rääkis kemikaaliohutusest VKGs, projektijuht majandusteaduse seltsi teaduspreemia välja seitsmendat Kitty Treimann REACH määrusega seonduvast. Seltsi korda. Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti Panga poolt tutvustas Villem Aruoja põlevkivi toksikoloogiaga ja Estonian Business Schooli esindajatest koosnev seotud uuringuid. komisjon valis preemia laureaadiks Tartu ülikooli 2020. aasta mais oli kavas korraldada Tallinnas koos majandusteaduskonna doktorandi Nataliia Ostapenko Soome toksikoloogia seltsiga konverents teemal „Future artikliga „Taylor rule: the information content from FOMC Directions in Toxicology“. COVID-19 pandeemia tõttu transcripts“. lükkus see üritus edasi. Keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi kutsel esitas ETS oma seisukohad uuele kemikaalistrateegiale „Kestlikkust EESTI TOKSIKOLOOGIA SELTS toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“. Tõime välja teadusuuringute olulisuse selle ambitsioonika strateegia realiseerumises, sh ainete Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 31.05.2017 toksilisuse ja toimemehhanismide väljaselgitamiseks. Asutatud 17.10.1997 Tegime ettepaneku, et kemikaalistrateegia rakendamisel Liikmeskond: 67 tegevliiget võiks ETS esindada Eesti huvigruppe infovahetuses Aadress: Akadeemia 23, 12618 Tallinn, [email protected] Euroopa Komisjoniga. www.kbfi.ee/ets Hubert Kahn avaldas raamatu „Eesti töötervishoiu Esimees: Villem Aruoja, tel 639 8382, arengulugu. II osa: 2009−2018“. Prof Angela Ivaski [email protected] eestvedamisel toimus juba kolmandat aastat TTÜ loengu Sekretär: Angela Ivask, tel 5398 2998, kursus „Sissejuhatus toksikoloogiasse“, kus lektoritena [email protected] osalesid mitmed seltsi liikmed. KBFI teadurid Mariliis Sihtmäe ja Katre Juganson viisid keskkonnaministeeriumi Eesti toksikoloogia seltsi (ETS) juhatusse kuuluvad tellimusel läbi põhjaliku uuringu veekeskkonna saaste- Villem Aruoja (esimees), Angela Ivask, Reet Pruul, ainete piirnormide uuendamiseks (2019−2020). Projekti Arvo Tuvikene, Anne Kahru, Mailis Laht. Seltsi liik- tulemusi tutvustati 13. juulil veebiseminaril. meskond moodustub teadlastest ja üliõpilastest kas

78 AKADEEMILINE toiduks“ ning ETKI vanemteadur Margit Olle teemal „Putukasõnniku mõju tomati istiku kasvule ja keemili- PÕLLUMAJANDUSE SELTS sele koostisele“. 5. detsembril peeti Tartus seltsi 100. aastapäevale Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 6.03.2018 pühendatud visioonikonverents. Teiste seas esinesid Asutatud 1920 konverentsil ettekandega Eesti teaduste akadeemia Liikmeskond: 212 tegevliiget, 31 auliiget (sh 3 president T. Soomere, Eesti maaülikooli teaduspro aupresidenti) rektor Ü. Jaakma, teadlased Suurbritanniast ja Soomest. Aadress: Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu Ettekannetele järgnesid õnnitlused ja sõnavõtud. www.aps.emu.ee Seltsi traditsiooniline aastakonverents koos President: Marko Kass, tel 731 3412, aruandlusega (avaldati kodulehel) ning suvine väljasõit [email protected] jäid pandeemiast tingitud olukorra tõttu ära. Sekretär: Heli Kiiman, tel 731 3454, Seltsi teadusajakirjal Agraarteadus ilmus 2020. aastal [email protected] kaks põhinumbrit, vastavalt juunis ja detsembris. Esi meses numbris avaldati 12 teadustööd kuue riigi ning Akadeemiline põllumajanduse seltsi (APS) liikmeteks teises numbris 17 artiklit kümne riigi teadlastelt. Ajakirja on peaasjalikult teaduskraadiga põllumajandusteadlased. toimetus tähistas 30. tegevusaastat, õnnitledes seniseid Seltsi tegevuse põhieesmärgiks on kaasa aidata Eesti ja praeguseid toimetajaid ning oma lugejaid. Mais tuli maaelu, põllumajanduse, eriti põllumajandusteaduste teade, et ajakiri Agraarteadus on lülitatud Poola teaduse arengule. Selts korraldab teaduskonverentse, ette ja kõrghariduse ministeeriumi teadusajakirjade nimekirja, kandekoosolekuid, õppereise ja arendab rahvusvahelisi mis soovitab teadlastele, kus oma artikleid avaldada. teadussidemeid. Jõudumööda osaletakse rahvusvahelistes Seega on Agraarteaduse info edaspidi nähtav ICI World of projektides. APS tegeleb ka kirjastamisega, andes välja Journals lehel, mida külastab igas kuus ligi 70 000 kasu- teadusajakirja ja muid trükiseid. Seltsi kui MTÜ tegevust tajat 180 riigist. korraldab 13-liikmeline eestseisus (juhatus). 2020. aastal toimus kaks ettekandekoosolekut nelja ettekandega. Seltsi eestseisus kogunes viiel korral, millest EESTI AKADEEMILINE kolm koosolekut viidi läbi veebi vahendusel. APSi eest seisus tegeleb jooksvate küsimustega. Selle kõrval ORIENTAALSELTS tegutses kaks töörühma, mis olid seotud seltsi 100 aasta juubeli tähistamisega – juubelikonverentsi korraldamise Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 12.06.2018 ja raamatu koostamisega. Asutatud 1935; taasasutatud 1988 8. jaanuaril toimus eelmist aastat kokkuvõttev Tegevliikmeid 72, auliikmeid 7, kirjavahetajaliikmeid 28 koosviibimine, mille raames tutvuti Tähtvere linna- Aadress: Ülikooli 18–226, 50090 Tartu osas asuva ASi A. Le Coq tootmisüksusega ja külastati www.eao.ee õllemuuseumi. Järgnes pidulik õhtusöök presidendi President: Märt Läänemets, tel 551 8847, tervituse ja seltsi liikmete sõnavõttudega lauluväljaku [email protected] kohvikus, kus põllumajandusmagister Sirje Tammele Teadussekretär: Mart Tšernjuk, tel 513 2660, anti üle „Aasta Tegija 2019“ tiitel koos seltsi presidendi [email protected] rändkarikaga. Aupresident: Tarmo Kulmar, tel 552 0301, 29. jaanuaril toimus Tartus APSi ettekandekoosolek, [email protected] Kõnelesid ETKI vanemteadur Kristiina Laanemets teemal „Toidutaimede geneetiline muundamine: ohtlikum või Eesti akadeemiline orientaalselts (EAO) on akadeemiline ohutum?“ ning Eesti maaülikooli professor Mati Roasto selts, mis ühendab Eesti orientalistikateadlasi ning teiste teemal „Toiduhügieen ja -ohutus koduköögis“. alade inimesi, kes ühel või teisel viisil on mõne Aasiaga 19. veebruaril toimus K. E. von Baeri majas seotud valdkonna asjatundjad, nt tõlkijaid, kunstnikke, muu- Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud aktus. sikuid ja heliloojaid, ajakirjanikke, poliitika ja sõjanduse Pidupäevakõne emakeelse põllumajanduskõrghariduse asjatundjaid. EAO korraldab regulaarselt konverentse, ajaloost pidas EMÜ põllumajandus- ja keskkonna seminare, avalikke loenguid ja muid üritusi, et jagada asja- instituudi direktor Aret Vooremäe. tundlikku teavet Aasia kultuuride ja ühiskondade kohta 28. oktoobril toimus virtuaalne ettekandekoosolek, ning populariseerida orientaalteadusi ja ida keelte õppi- kus esinesid Aberystwythi ülikooli teadur Merko Vaga mist. Alates 2006. aastast annab selts välja aastaraamatut, teemal „Putukad põllumajandusloomadena, söödaks ja mis alates 2011. aastast kannab pealkirja Idakiri. See on

79 eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja hariduse arengule Eesti Vabariigis, samuti matemaatika rahvusvahelise levikuga perioodiline väljaanne, mis aval- saavutuste ja matemaatiliste meetodite rakendamisele dab artikleid orientalistika eri valdkondadest. erinevates valdkondades. EMS on Euroopa matemaatika Aasta tähtsündmuseks olid XXXII orientalistika seltsi liige. Seltsi juhatus tegutses järgmises koosseisus: päevad 18.−19. septembril Tartus. Kahepäevane president Rainis Haller, asepresidendid Hele Kiisel ja konverents „Jumalad, inimesed, traditsioonid ja järje- Valdis Laan, liikmed Anne Aasamets, Hannes Jukk, pidevus Ida kultuurides“ oli seekord pühendatud seltsi Kalle Kaarli, Helen Kaasik, Raul Kangro, Anna Šeletski, aupresidendi professor Tarmo Kulmari 70. sünnipäevale. Indrek Zolk, Gert Tamberg, Tõnu Tõnso, Raili Vilt. 18 ettekandja seas oli ka juubilar ise ning mitu ettekannet Traditsioonilistel matemaatikaõpetajate info olid pühendatud prof Kulmari akadeemilisele tegevusele päevadel 10. jaanuaril Tallinnas ja 11. jaanuaril Tartus orientalistika ja usundiloo vallas. Kava ja galeriid vt kuulati järgmisi ettekandeid: Deivi Taal „Kokkuvõte riigi https://www.eao.ee/xxxii-orientalistikapaevad/nggallery/ eksamist“, Maksim Ivanov „Nutiseadmete kasutamisest page/1. Orientalistikapäevi on järjepidevalt korraldatud matemaatika õpetamisel ja hindamisel“, Andres alates 1988. aastast. Talts „Trigonomeetria kui eksami keerukam teema“, Veebruaris ilmus trükist seltsi aastaraamat Idakiri Kerli Kupits ja Andres Talts „Sisseastumiskatse gümnaa- 2019, mis sisaldab 8 uurimust ja akadeemilist kommen- siumisse ja põhikooli eksam – kas neid võib samastada?“, teeritud klassikatõlget eesti autoritelt ning 2019. aastal Allar Veelmaa „Põhikooli eksamist“, Hele Kiisel „Natuke Eestis ja eesti keeles ilmunud idakirjanduse ülevaadet infot toimunust ja eesolevast“. (vt https://www.eao.ee/ilmunud-on-idakiri-2019/). Nuputa on võistkondlik matemaatikaülesannete 19. augustil toimus Tartus Jakobi galeriis kahe seltsi lahendamise võistlus, mis toimub kahes vanuserühmas. liikmest kunstniku Leho Rubise ja Helen Loidi ida kunstist Matemaatikaalaseid teadmisi panevad proovile 5.–6. klas- ja mõtteloost inspireeritud maalinäituse „Tajude allikas“ side võistkonnad ja 7. klasside võistkonnad. Võistlust avaüritus. Näitus oli avatud kuni 18. septembrini korraldab EMS koostöös Tartu ülikooli teaduskooliga. (vt https://www.eao.ee/helen-loiti-ja-leho-rubise- Ülesanded ja lahendused saab kätte seltsi kodulehelt. naituse-tajude-allikas-avamine-19-08-2020/. Piirkondlikud eelvoorud ühiste ülesannetega toimusid Kevad- ja sügissemestril jätkus eelmisel aastal jaanuari lõpus. Lõppvoor pidi toimuma mais, kuid jäeti alustatud populaarteaduslike orientalistikaloengute sari koroonaviiruse leviku tõttu ära. „Orientalistikaring“ Matemaatika olümpiaadi piirkonnavoor 7.–12. klassile (vt https://www.facebook.com/Orientalistikaring- toimus veebruaris ja 4.–6. klassidele märtsis. Olümpiaadi 107677207277581). lõppvoor toimus juunis. EAO liikmed tegid kaks avalikku pöördumist: Hiina EMS aitab läbi viia maailma populaarseimat mõjutustegevuse kohta akadeemilise koostöö kaudu matemaatikavõistlust Känguru, mille eesmärk on (Postimees, 27. veebruar) ja Hiina RV demokraatiat mänguliste ülesannete kaudu populariseerida matemaa- lämmatava poliitika kohta Hongkongis (Postimees, tikat. Võistlusel osalevad õpilased kuues vanuserühmas 1. juuli). 1.–12. klassini. Ülesannete lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 minutit. Tulemuste arvestust peetakse individuaal- selt. Koroonalaine tõttu jäi harjumuspärane märtsikuine EESTI MATEMAATIKA SELTS võistlus ära, kuigi ülesanded olid juba trükitud. Asendusena pakuti mais veebi vahendusel ülesannete lahendamise võimalust, mille tulemused ei olnud omavahel siiski Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 26.02.2019 tavapäraselt võrreldavad. Asutatud 23. veebruaril 1926 kui akadeemiline XVII Eesti matemaatika päevad toimusid 17.– matemaatika selts 19. augustil Seedri puhketalus Horsa külas Rõuge vallas Taasasutatud 17. septembril 1987 kui Eesti matemaa- Võrumaal. Matemaatika päevi peetakse üle aasta. tika selts Sedapuhku olid peakorraldajad Tartu ülikooli mate Liikmeskond: 340 liiget maatikud. Kolmel imeilusal suvepäeval pakuti osalejatele Aadress: Narva mnt 18, 51009 Tartu meelelahutust ning ajakajalisi matemaatikaettekandeid: https://matemaatika.eu/ Viktor Abramov (Tartu ülikool, TÜ) „Ülevaade TÜ President: Rainis Haller, tel 512 2386, matemaatika ja statistika instituudi olukorrast“, [email protected] Urve Kangro (TÜ) „Epideemia matemaatilisest modelleerimisest“, Krista Fischer (TÜ) „Koroona Eesti matemaatika selts (EMS) on vabatahtlik ühendus, epideemia statistika Eestis“, Jaan Janno (Tallinna mis aitab kaasa matemaatiliste teaduste ja matemaatilise tehnikaülikool, TTÜ) „Tööstusmatemaatikast“,

80 Kalle Kaarli (TÜ) „Eesti matemaatika päevade ajaloost“, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppeteh- Triinu Veeorg (TÜ) „Delta- ja Daugavetipunktid Banachi nika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise ruumide otsesummades“, Raido Marmor (Pelgulinna eest matemaatika õpetamise täiustamisele Eesti koolides. gümnaasium) „Arvude keskmiste ühtsest lähenemisviisist Tavapäraselt korraldab selts igal aastal matemaatika (Tallinna ülikool, TLÜ, bakalaureusetöö 2020)“, Evald õpetajate grupile täiendkoolitusreisi valitud välisriiki, kus Übi (TTÜ) „Huvitavad mängud ja nuputamisülesanded“, muu hulgas saadakse ülevaade kohalikust haridussüs Andi Kivinukk (TLÜ) „Leo Ainola matemaatilisest teemist ja õpetajate elust. 2020. a planeeriti visiiti pärandist“, Evely Kirsiaed (TÜ) „Distantsõppest, Ungarisse, kus ajalooliselt on olnud väga tugev mate STACK-ülesannetest ja VPL-harjutustest“, Olga Graf maatika õpetamise tase ja kust on pärit mitmeid (TTÜ) „Fourier’ teisenduse üldistustest“, Anne Reiljan maailmakuulsaid matemaatikuid. Koroonaviiruse leviku (Puiga põhikool) „Matemaatika õpetamise olukorrast tõttu lükati koolitusreis edasi. Võrumaal“, Hele Kiisel (koolimatemaatika ühendus) EMS ja tema liikmed avaldavad seltsi eesmärkide „Riigieksamist: kitsast ja laiast“, Elbe Metsatalu (Pärnu elluviimisel pressis ja mitmesugustes komisjonides Sütevaka gümnaasium) „Majandusõpetajate seltsi aktiivselt arvamust. tegemistest“, Raili Vilt (TÜ) „Distantsõppest TÜ teadus- kooli kursuste baasil“, Anne Aasamets (Kilingi-Nõmme gümnaasium) „Õpilaste küsitlusest distantsõppe kohta“. EESTI SOTSIOLOOGIDE LIIT Lisaks toimusid väiksemates ringides nõupidamised, nt Eesti matemaatika ja statistika doktorikooli nõukogu Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 18.06.2019 koosolek ja koolimatemaatika ühenduse aktiivi Asutatud 1999 (1990. a asutatud Eesti akadeemilise koosolek. sotsioloogide liidu õigusjärglane) Matemaatika lahtised võistlused toimuvad kaks Liikmeid: 105 korda aastas; sel aastal 26. septembril ja veebis 12. det- Postiaadress: Lossi 36, 51003 Tartu sembril. Ülesandeid lahendatakse kahes vanuserühmas. https://sotsioloogia.ee Osaleda sai kaheksas paigas üle Eesti. Viie tunni jooksul President: Mai Beilmann, tel 737 6156, lahendatakse kuus arutlusoskust ja koolis õpitu loomin- [email protected] gulist rakendamist nõudvat ülesannet. Osalema oodatakse Asepresidendid: Airi-Alina Allaste, kõiki matemaatikahuvilisi noori, kes ei ole veel astunud [email protected]; Veronika Kalmus, kõrgkooli. Osavõtjate arv ei ole piiratud. tel 737 6591, [email protected] EMSi üliõpilaspreemiaga tunnustatakse baka laureuseõppes saadud sisukaid tulemusi matemaatikas Eesti sotsioloogide liit (ESL) on professionaalselt ja matemaatika rakendustes. Preemia pälvis Tähvend sotsioloogiaga tegelevaid isikuid ja sotsioloogiaüliõpilasi Uustalu bakalaureusetöö „Lühikesed eeltäpsed jadad ühendav mittetulunduslik ühendus, mille eesmärk on eeljärjestatud Ω-algebrate kategoorias“ eest (Tartu korraldada infovahetust Eesti sotsioloogide vahel, aidata ülikoolis, 2020, juhendaja prof Valdis Laan). kaasa sotsioloogilise harituse edendamisele Eestis, kaitsta EMSi publikatsioonipreemia on mõeldud Eestiga Eesti sotsioloogide professionaalseid huve ning hoida seotud eduka noorteadlase premeerimiseks publikat- Eesti sotsioloogiliste uuringute korraldamise põhireeg siooni eest rahvusvahelises matemaatikaajakirjas. Selle listikku vastavuses rahvusvaheliselt heakskiidetud pälvisid Andre Ostrak ja Kristo Väljako vastavalt artiklite nõuetega. ESL seisab oma tegevuses selle eest, et „Characterisation of the weak-star symmetric strong sotsiaalsete protsesside teaduslik uurimine Eestis oleks diameter 2 property in Lipschitz spaces“ (Journal of kõrgel teaduslikul tasemel ning sotsioloogilisi uuringuid Mathematical Analysis and Applications) ja „Monomor- viidaks läbi kvaliteetselt. phisms in the category of firm modules“ (Communications 2020. aasta tähtsaimaks sündmuseks oli Tartu ülikooli in Algebra) eest. muuseumi valges saalis toimunud hübriidkonverents Nagu paljudel teistelgi, takerdus tavapäraselt vilgas „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“, mida seoses viiruse seltsielu 2020. aastal koroonaviiruse ohtu. Mitu tradit- laialdase levikuga oli võimalik jälgida ka videosilla sioonilist õpilasvõistlust jäi kahjuks hoopis ära ja mitu vahendusel. Koostöös Tartu ülikooli ühiskonnateaduste kavandatud ühistegevust lükati edasi. Ära jäid: EMSi instituudiga korraldatud konverents keskendus ühiskonna liikmete üldkoosolek, vabariiklikud matemaatikaõpetajate ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate päevad Jõgevamaal, professor Gerhard Rägo nimeliste muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustati suvel mälestusmedalite pidulik üleandmine. See Tartu ülikooli ilmunud raamatut “Researching Estonian Transforma- ja EMSi poolt 1990. aastal asutatud autasu antakse tion: Morphogenetic Reﬂections” (toimetanud Veronika silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös;

81 Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Viha- evangeelse teoloogia arendamine, kõrgema evangeelse lemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud uuringu teoloogilise hariduse toetamine ning teoloogiaüliõpilaste „Mina. Maailm. Meedia“ tulemused ning asetab need kultuuritegevuse edendamine. Liikmed tegutsevad uude teoreetilise sünteesi konteksti. Konverentsi esime- nii Eesti kui ka välismaa kõrgkoolides kui ka muudes ses pooles esinesid esitletavast raamatust inspireeritud institutsioonides. ettekannetega professor Veronika Kalmus, professor Selts annab välja Usuteaduslikku Ajakirja, mis on Marju Lauristin, dotsent Ragne Kõuts-Klemm, profes- Eesti ainus kõrgetasemeline eelretsenseeritav usuteaduse sor Triin Vihalemm ja Åbo akadeemia professor Mikko distsipliini ajakiri. Ajakiri indekseeritakse andmebaasides Lagerspetz. Järgnenud paneelarutelus juurdlesid sotsiaal- EBSCO, CEEOL ja SCOPUS. Kord aastas ilmub aja- teadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, kirja eestikeelne põhinumber. Viimastel aastatel on välja uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa ning sotsioloogid antud inglis- või saksakeelseid erinumbreid. Ajakirja Mikko Lagerspetz ja Marge Unt selle üle, kas sotsiaaltead- artiklid kuuluvad nii teoloogia kui ka religiooniuuringute lased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku; valdkonda. Ajakiri on vabalt kättesaadav seltsi kodulehel milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, www.usuteadus.ee. majandusteadlasi, politolooge ja filosoofe; kuidas suhestu- ATSi tavapärane üldkoosolek peeti pandeemia-aasta vad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud tõttu tavatult hilja, 16. oktoobril. Koosoleku avasid jt, kes ühiskonda mõtestavad; kuidas nad saavad aidata Tartu ülikooli religiooniuuringute lektori Indrek Peedu poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühis- avalik ettekanne „Evolutsionistlik mõtlemine 1920.– konnas toimub; kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel 1930. aastate Eesti võrdlevas usundiloos ja teoloogias“ üleminekuajal. Arutelu juhtis vabakutseline ajakirjanik ja vastavasisuline diskussioon. Nendest ilmnes, et Eesti ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. arenguid on seni väga tagasihoidlikult vaadeldud laiemal Konverentsi järel toimus ESLi üldkoosolek, kus taustal ning vajadus nende arengute kaardistamist jätkata vaadati tagasi eelnenud aasta tegevustele ning seati sihte on suur. tulevikuks. Valiti uus 9-liikmeline juhatus. Presidendi ja Usuteadusliku Ajakirja peatoimetaja prof asepresidentidena jätkavad Mai Beilmann (Tartu ülikool, Tarmo Kulmar taandus seoses emeriteerumisega. Kollee- TÜ), Airi-Alina Allaste (Tallinna ülikool, TLÜ) ja gium valis koos seltsi juhatusega uueks peatoimetajaks Veronika Kalmus (TÜ). Juhatuse liikmetena valiti tagasi Tartu ülikooli süstemaatilise teoloogia lektori Roland Kadri Aavik (TLÜ), Anu Masso (Tallinna tehnikaülikool), Karo. Tegevtoimetajana jätkab Aira Võsa. Kolleegiumist Rein Murakas (TÜ), Oliver Nahkur (TÜ) ja Triin Vihalemm taandus Marko Tiitus ning kolleegiumisse lisandusid (TÜ) ning juhatusega liitus Signe Opermann (TÜ). Lundi ülikooli õppejõud ja teadur Kristiina Savin ja Tarmo Kulmar. Ajakirja jaoks on olnud tavalisest keeru- lisem aasta. Aasta alguses ilmus erinumber 3/2019 (76) AKADEEMILINE TEOLOOGIA „Eesti usk“. Ilmumas on ingliskeelne erinumber 1/2020 (77), mis koondab 2018. aastal Tartus peetud Iiobi SELTS raamatu uurimise alaseid ettekandeid. Korraline number 2/2020 on toimetamisel. Assotsieerunud Eesti teaduste akadeemiaga 15.10.2019 Asutatud: 1921 kui akadeemiline usuteadlaste selts Taastatud 1999 kui akadeemiline teoloogia selts Liikmeskond: 66 liiget, 2 auliiget Aadress: Ülikooli 18-310, 50090 Tartu www.usuteadus.ee Esimees: Urmas Nõmmik, tel 503 6326, [email protected] Sekretär: Priit Rohtmets, tel 521 4966, [email protected]

Akadeemiline teoloogia selts (ATS) on usuteadlaste erialaorganisatsioon, mis taastati 1999. aastal 1921. aastal asutatud, kuid 1940. aastal võõrvõimu suletud akadeemilise usuteadlaste seltsi õiglusjärglasena. Selts on vähemalt teoloogiamagistri kraadi omavate isikute vabatahtlik mittetulundusühing, mille tegevuse eesmärgiks on

82 ARVAMUSI AKADEEMIKUTELT

Mõtteid Eesti teaduste akadeemia toimetistest enne ellu juba alates aastast 2008, edestades enam kui ajakirja 70. köite ilmumist kümnendiga teaduspoliitikas täna tunnustatud reformi- Eesti teaduste akadeemia toimetiste esimene köide püüdeid. Seejuures on Eesti maksumaksja raha eest tehtud ilmus aastal 1952. Mõne aasta möödudes jagunes ajakiri uuringute tulemuste avaldamine toimetistes autoritele mitmeks erialaseeriaks, mis katsid reaalteaduste, loodus- tasuta. Välisautorite tööde korral eeldame ainult avatud teaduste ja ühiskonnateaduste valdkondi. Tänasel kujul publitseerimisega seotud otseste kulude katmist. eksisteerib ajakiri alates aastast 2008, mil sulandusid Avatud juurdepääs kehtib ka varem toimetistes toimetiste matemaatika, füüsika ja keemia seeriad. avaldatud artiklitele. Ajakirja varasemad seeriad on Aastatel 2014 ja 2015 koondusid selle ajakirja kaante digiteeritud ning see arhiiv on saadaval aadressil vahele ka tehnikateaduste ja ökoloogia ajakirjad, mis https://www.etera.ee/. vahepeal eksisteerisid omaette väljaannetena. Täna on Eesti teaduste akadeemia toimetised ilmuvad aka Eesti teaduste akadeemia toimetised ainus akadeemia deemia tihedas koostöös Eesti ülikoolidega, kelle nime kandev teadusväljaanne maailmas akadeemilise pere liikmed on ajakirja erialatoimetajad ja (https://kirj.ee/proceedings/). kuuluvad toimetuskolleegiumisse. Aastal 2020 avaldati Aastal 2008 toimunud ajakirja reform ei olnud pelgalt toimetiste neljas numbris 34 artiklit, sealhulgas 23 Eesti nimevahetus, vaid koos formaadi ja kujunduse muutusega autorite teadustööd, millest viis publikatsiooni on realiseerusid ka mitmed sisulised ümberkorraldused. Väga valminud Eesti ülikoolide autorite koostööna. olulise muutusena hakkas ajakiri ilmuma lisaks paber Tänu rangele eelretsenseerimisele ja ajakirja toime väljaandele ka elektroonselt. See omakorda andis tajate hoolikale tööle on Eesti teaduste akadeemia võimaluse avaldada artikleid avatud teaduse põhimõtteid toimetised rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakiri, mis järgides (https://www.openaccess.nl/en/what-is-open- on lülitatud Thomson Reutersi andmebaasi Web of Science access), nii et tööde täistekstid on internetis vabalt (Web of Science Master Journal List) ja kirjastuse Elsevier kättesaadavad. Kõikidele artiklitele kehtib rahvusvahelise hallatava andmebaasi SCOPUS® kajastatavate avatud juurdepääsu litsents CC BY-NC. Nendel tingi teadusajakirjade nimistutesse ning on indekseeritud mustel vastab ajakiri igati rahvusvaheliselt tunnustatud paljudes teistes rahvusvahelistes andmebaasides. Koos avatud teaduse nõuetele ning on lülitatud avatud ligi avatud juurdepääsuga artiklite täistekstidele on see pääsuga ajakirjade andmebaasi (DOAJ, Directory of Open muutnud toimetistes avaldatud teadustööd kättesaadavaks Access Journals; https://doaj.org/). kõigile teadlastele ja teadushuvilistele üle maailma. Kuigi teadusartiklitele avatud juurdepääsu idee levis Pikema tagasivaate korras on huvitav märkida, et juba alates oktoobrist 2000, kui tuntud teadlased aastatel 2008–2020 avaldati toimetistes kokku 559 artiklit, H. Varmus, M. Eisen ja P. Brown esitasid avatud teaduse mida on Web of Science andmebaasi kohaselt tsiteeritud petitsiooni, millele andis internetis allkirja enam kui 2003 korral. Seega on iga artiklit viidatud keskmiselt 30 000 teadlast (sh ka selle loo autor), väljendatakse 3,58 korda. See näitab ajakirja mõjukust. Tööde avalda- tänaseni erinevaid seisukohti selle idee rakendamise mise ja nendele viitamise ajalist dünaamikat viiside kohta. Euroopa Komisjoni 2018. aastal avalikus- iseloomustavad samas andmebaasis toodud joonised. tatud initsiatiivi (Plaan S) kohaselt peaksid teaduse Sama andmebaasi andmetel iseloomustab ajakirja selle finantseerijad nõudma tööde publitseerimist avatud ajavahemiku jooksul h-indeks 17. teadusajakirjades alates aastast 2021 Seega on 2008. aastal teostatud ümberkorraldused (https://www.coalition-s.org/why-plan-s/). osutunud igati õigeaegseks. Eesti teaduste akadeemia On väga oluline rõhutada, et Eesti teaduste akadeemia toimetised on muutunud rahvusvaheliselt arvestatavaks toimetised viisid teadusartiklitele vaba juurdepääsu idee

83 multidistsiplinaarseks teadusajakirjaks, mis võib uhku- kui teadusasutuse aadressi rida mõnes teises teadusaja- sega tähistada 70. köite ilmumist aastal 2021. Usume, et kirjas avaldatud teadustöös. Eesti teaduste akadeemia toimetised suurendavad Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja seda vahest isegi enam Akadeemik Jaak Järv peatoimetaja Eesti teaduste akadeemia toimetised

Total publications by year Sum of times cited per year 2008–2020 2008–2020

Ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences avaldatud artiklite arv ja nendele viitamise dünaamika 2008–2020. Andmed on võetud Web of Science andmebaasist seisuga 10. aprill 2021.

84 JUUBELID

Akadeemik Arvo Pärt

Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärast festivalide, orkestrite ja ansamblite repertuaari, levis tele- Rakvere 1. keskkooli lõpetamist 1954. a asus ta õppima ja raadioülekannete kaudu. 1984. aastal ilmus ECMi egiidi kompositsiooni Tallinna muusikakoolis. Tema õpingud all Pärdi autoriplaat „Tabula rasa“, mis pani aluse uuele katkestas sõjaväeteenistus. Selle lõppedes astus Arvo Pärt plaadisarjale ECM New Series. Selles sarjas on ilmunud Tallinna riikliku konservatooriumi Heino Elleri kompo- kõik Pärdi olulisemate teoste esmasalvestused. sitsiooniklassi, mille lõpetas 1963. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal taastus Aastatel 1958−1967 töötas Arvo Pärt helirežissöö- ka Arvo Pärdi side Eesti ja siinse muusikaeluga. Tema rina Eesti Raadios, misjärel sai temast vabakutseline viimase kümnendi looming hõlmab u 30 varemloodud helilooja. Umbes sama ajavahemikuga piirneb ka tema teose seadet uuele koosseisule ning kümmekond uut varane, nn modernistlik looming. Arvo Pärdi varaseid originaalkompositsiooni. Alates 2010. aastast elab Pärt teoseid võib pidada säravateks eksperimentideks, mida püsivalt Eestis. Samal aastal asutati Arvo ja abikaasa valitud stiilist või tehnikast sõltumata iseloomustab täpne Nora Pärdi algatusel Laulasmaale Arvo Pärdi keskus, ja jõuline dramaturgiline idee ning väga kontsentreeritud eesmärgiga luua helilooja isikuarhiiv. Keskus, mille muusikaline materjal ja viimistletud vorm. Aastatel töös osaleb ka helilooja ise ja tema perekond, on saanud 1960−1970 oli Pärt ka üks viljakamaid filmimuusika loominguliseks kohtumispaigaks kõigile, kes tunnevad loojaid Eestis. huvi tema muusika ja mõttemaailma vastu. Ajavahemik 1968−1976 tähistab Arvo Pärdi loomingus Arvo Pärt on paljude muusikaakadeemiate ja üli kriisiaastaid, mil ta lakkas komponeerimast ning süvenes koolide audoktor või -liige. Kolmeteistkümnel korral vanamuusika uurimisse. 1976. aastal sündis täiesti uus ja on ta olnud Grammy auhinna nominent, neist kahel originaalne muusikaline keel – tintinnabuli, mis on kantud korral (2007, 2014) on Pärdi muusikaga CD pälvinud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest Grammy auhinna. Teda on autasustatud kümnete autasude motiividest. Selles stiilis on ta komponeerinud tänaseni. ja teenetemärkidega, nende seas on Jaapani keiserliku 1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perega Viini, perekonna kultuuripreemia Praemium Imperiale (2014) kust aasta hiljem koliti Berliini. Sellest ajast on ta pikemate ja Ratzingeri preemia (2017). Eesti teaduste akadeemia pausideta pidevalt komponeerinud. Tema loomingus on liikmeks valiti Arvo Pärt 2011. aastal. esiplaanil vokaalteosed, mis põhinevad liturgilistel või Arvo Pärdi looming on oluliselt avardanud muusikast muudel kristlikel palvetekstidel. Sel perioodil sai alguse arusaamise piire. Tema muusika ajatu ilu ja sügav vaimne ka helilooja tänaseni kestev koostöö plaadifirmaga ECM, sõnum puudutab ja mõjutab paljusid kuulajaid hoolimata mis on toonud Pärdi loomingule hulgaliselt kuulajaid üle nende rahvusest, kultuuritaustast või vanusest. maailma. Tema muusika jõudis kiiresti paljude nimekate

85 85

Akadeemik Anto Raukas

Anto Raukas on sündinud 17. veebruaril 1935 Tartus Aastatel 1977−1989 oli Anto Raukas teaduste aka kooliõpetaja peres. 1953. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri deemia presiidiumi liige, 1982−1989 keemia-, geoloogia- ja gümnaasiumi, kust sai kaasa spordipisiku, mille toel bioloogiateaduste osakonna akadeemik-sekretär. Ta on saavutas silmapaistvaid tulemusi mitmel spordialal. olnud Eesti Vabariigi valitsuse teadusnõunik ja Balti Paljude erinevate huvide tõttu oli raske teha valikut assamblee kultuuripreemiate komisjoni esimees. Ta kuu- edasiõppimise osas. Ta otsustas õpinguid jätkata Tartu lub paljude teadusorganisatsioonide tegev- või auliikmete ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal geoloogina. 1962. aas- hulka, on tegutsenud mitme teadusliku väljaande toime- tal kaitses Anto Raukas geoloogiakandidaadi (praeguses tuses ning osalenud rahvusvahelistes ja vabariiklikes süsteemis PhD) väitekirja „Eesti NSV alusmoreenide nõukogudes ja komisjonides. litoloogia ja mineraloogia“ ning 1973. aastal geoloo- Anto Raukase teadustöö on andnud väljapaist- gia-mineraloogiadoktori väitekirja „Eesti liustikutekkeliste vaid tulemusi stratigraafia, litoloogia, mineraloogia setete ja pinnavormide kujunemine“. 1977. aastal valiti ja kvaternaari paleogeograafia alal, Põhja-Euroopa ta Eesti teaduste akadeemia korrespondentliikmeks ja jäätumisala kvaternaari setete tekke, pinnavormide 1987 sai ta akadeemikuks. NSVL kõrgem atestatsiooni- kujunemise, Läänemere arengu, suurjärvede geoloogia, komisjon omistas talle 1980. aastal professori kutse. meteoriitide, Eesti loodusvarade otstarbeka kasutamise Pärast ülikooli lõpetamist asus Anto Raukas tööle ja kaitse ning keskkonnakaitse kohta. Ta on võtnud osa geoloogia instituudis, millega oli erinevatel ametikohtadel paljudest teadusekspeditsioonidest, sh Eesti noortead- töötades seotud kuni aastani 2014. Pikka aega oli ta laste I kompleksekspeditsioonist Kamtšatkale (1960) kvaternaarigeoloogia osakonna juhataja (1965−2005), ja NSV Liidu teaduste akadeemia geograafia instituudi direktor (1999−2001), juhtivteadur (2008−2009), vanem- ekspeditsioonist Teravmägedele (1977), juhtinud erine- teadur (2010−2014). Aastatel 1993–2009 oli Anto Raukas vaid rahvusvahelisi teadusprogramme. mereakadeemia professor. Alates 2010. aastast töötas ta Anto Raukase teadustööd on neljal korral tunnustatud osalise koormusega Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (aastapreemiad 1991, (hiljem ökoloogia keskuses) vanemteadurina. Praegu on 1996, 2003 ning elutööpreemia pikaajalise tulemusliku akadeemik Anto Raukas Tallinna tehnikaülikooli teadus- ja arendustöö eest 2015). Ta on pälvinud Karl emeriitprofessor. Ta on kirjutanud 34 raamatut ja toime- Ernst von Baeri preemia, akadeemik Artur Luha preemia, tanud üle 120, avaldanud enam kui 500 teadusartiklit, Eerik Kumari looduskaitsepreemia ning Gottfried Wilhelm ligikaudu 800 lühiartiklit ning üle 800 publitsistliku ja von Leibnizi medali. Ta on Tallinna linna aukodanik ning populaarteadusliku artikli, mis on ilmunud umbes 30 rii- valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka. 1998. aastal gis. Ta on juhendanud 15 teaduste kandidaadi (tänapäeval pälvis Anto Raukas Valgetähe III klassi teenetemärgi. PhD) väitekirja ja 5 doktoritööd.

86 80

Akadeemik Rein Küttner

Rein Küttner on sündinud 25. novembril 1940 Tallinnas. Helsingi tehnikaülikoolidega, samuti New Yorgi Queensi Kooliteed alustas ta Nõmme 28. 7-klassilises koolis, kolledži, Kieli majandusakadeemia, Trondheimi ülikooli kust sai alguse ka tema huvi matemaatika, füüsika ja ja teistega. Ta on olnud rahvusvaheliste konverentside tehnika vastu. Õpingud jätkusid Tallinna polütehniku- programmkomiteede liige, osalenud seltside ja ühingute mis tööstusettevõtete elektriseadmete erialal ja Tallinna juhatuste töös. Ta on avaldanud üle 200 teadusartikli, ühe tehnikaülikoolis (tollal polütehniline instituut), mille monograafia ja kõrgkooliõpikuid. Tema juhendamisel on lõpetas 1965. aastal mehaanikainseneri diplomiga. kaitstud kaheksa doktoriväitekirja. Aastatel 1967−1970 õppis Rein Küttner aspirantuuris Akadeemik Küttnerit on tunnustatud paljude aukirjade ja 1971 kaitses Leningradi täppismehaanika ja optika ja medalitega. 1979. aastal autasustas USA inseneride instituudis tehnikakandidaadi (praegu võrdsustatud PhD ühendus Society of Manufacturing Engineering teda kraadiga) väitekirja „Mehaanilise töötluse optimaalsete oma aukirjaga. Aastatel 1986 ja 1990 pälvis ta üle režiimide metoodikate uurimine ja väljatöötamine“. liidulise teaduslik-tehniliste ühingute presiidiumi ja 1986 Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti ta 1997. aastal ENSV ülemnõukogu presiidiumi aukirja, 1985 Tallinna tehnikateaduste alal. Aastatel 1999–2009 oli Rein Küttner teadlaste maja teaduspreemia, 1987 teenelise inseneri informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja. aunimetuse, 2000 Eesti teaduste akadeemia medali ning Tallinna tehnikaülikoolis on Rein Küttner töötanud 2004 Tallinna tehnikaülikooli teenetemedali „Mente et alates 1959. aastast, alustades masinaehitustehnoloogia Manu“. 2003. aastal autasustati Rein Küttnerit Valgetähe kateedris vanemlaborandina ja tõustes ametiredelil IV klassi teenetemärgiga ning 2019. aastal Nikolai Alumäe kateedrijuhatajaks. Aastal 1991 sai temast masinaehituse medaliga. instituudi professor ning Tallinna tehnikaülikooli teadusprorektor. Aastatel 2001−2004 oli Rein Küttner masinaehituse instituudi direktor ja 2004−2010 toot- mistehnika professor. Aastast 2010 on ta Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor. Rein Küttneri peamine uurimisvaldkond on olnud mehaanilise töötlemise tehnoloogia automatiseeritud projekteerimine. Alates 2000ndatest on ta tegelenud toodete ja tootmise opitimeerimise ja juhtimise probleemidega. Rein Küttneri tegevuses on ühendatud nii inseneriteadus, arvutiteadus kui ka IT kõrgtehnoloogilised lahendused. Tema vahetul osalusel ja juhendamisel kujunes Eestis välja tugev, rahvusvaheliselt tuntud masinaehitusliku raalprojekteerimise koolkond. Rein Küttneril on pikaajalised koostöösidemed Dresdeni, Stockholmi, Darmstadti, Budapesti ja

87 80

Akadeemik Jüri Martin

Jüri Martin on sündinud 29. septembril 1940 Tallinnas Tähtsamaks uurimissuunaks kujunes õhu kaudu levi- näitlejate perekonnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna vate saasteainete mõju taimestikule, eriti biokeemiline 21. keskkooli ning 1964. aastal Tartu ülikooli mate- monitooring – väävli, raskemetallide ja radionukliidide maatika-loodusteaduskonna bioloogia erialal. Järgnes bioakumulatsioon Eestis, Arktikas, Uurali tööstuspiir aspirantuur NSVL teaduste akadeemia Uurali filiaali kondades, Euraasia vulkaaniliselt aktiivsetel aladel ning taime- ja loomaökoloogia instituudi juures. 1968. aas- USA rahvusparkides. Teadusliku uurimistöö huvides, tal kaitses ta bioloogiakandidaadi (praegu oleks see kuid ka rännukirest nakatununa on Jüri Martin osalenud PhD kraad) väitekirja „Samblikusünuuside dünaamika kümnetel ekspeditsioonidel Kaukasuses, Polaar-Uuralis, Polaar-Uurali jääliustike moreenidel“ ja 1988. aastal Lääne- ja Lõuna-Siberis, Kaug-Idas, Antarktikas, bioloogiadoktori väitekirja „Samblikusünuuside bio Alaskal, Koola poolsaarel, Kreekas, Keenias, Seišelli- keemiline roll ekstremaalsetes keskkonnatingimustes“. del, Madagaskaril, Indias, Pennsylvanias, Great Smoky Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti Jüri Martin Mountains rahvuspargis jm. Ta on olnud külalisteadlane 1990. aastal ökoloogia alal. paljudes USA ülikoolides. 1969. aastal asus Jüri Martin tööle Tallinna Jüri Martin on rahvusvahelise lihhenoloogia botaanikaaias. Samblike kõrval hakkas ta seal uurima assotsiatsiooni liige, Eesti teaduste akadeemia polaar ka poolkultuurtaimestikku. Botaanikaaias töötas ta uuringute komisjoni liige, Euroopa rektorite klubi juhatuse vanemteaduri, teadussekretäri, teadusdirektori, direk- liige (alates 2010 asepresident), mitme ajakirja toime- tori (1978−1988) ja bioindikatsiooni laoboratooriumi tuskolleegiumi liige. Tema juhendamisel on kaitstud juhataja ametikohtadel. Aastatel 1991−1994 oli ta rahvus kümmekond kandidaadi- ja doktoriväitekirja. vahelise taime- ja saasteuuringute laboratooriumi direktor, Jüri Martinit on autastatud Karl Ernst von Baeri meda- 1994−2000 rahvusvahelise keskkonnabioloogia keskuse liga (1986), UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ direktor ja 1997−2020 Euroakadeemia rektor. (MAB) medaliga (1988), Suure looduskaitse märgiga Jüri Martini teadustöö põhisuundadeks on olnud üldine (1990), H. Fordi Euroopa looduskaitse preemiaga (1998), ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia, lihheno Sokratese rahvusvahelise auhinnaga (2005), kuninganna loogia ja bioindikatsioon, taimeökoloogia, biogeokeemia, Victoria medaliga (2009) ning Leibnizi medaliga (2012). keskkonna- ja looduskaitse. Ta on uurinud samblike sünuuside dünaamikat polaaraladel, ökosüsteemide antropotolerantsust, maastikke ja mikrokliimat.

88 75

Akadeemik Peeter Saari

Peeter Saari on sündinud 2. juunil 1945 Tallinnas Ta on olnud Eesti teaduste akadeemia presiidiumi liige, kooliõpetaja peres. Isa toel kujunes välja huvi tehnika astronoomia ja füüsika osakonna juhataja ning juha- ja loodusteaduste vastu. 1963. aastal lõpetas ta Tallinna tuse liige (2005–2019). Aastatel 1990–1993 oli ta Eesti 21. keskkooli, kus tekkis sügavam huvi füüsika vastu. Nii teadusfondi nõukogu esimees, 1989−2009 Eesti teadlaste astus ta Tartu ülikooli füüsikateaduskonda ning lõpetas liidu volikogu ja Eesti füüsika seltsi juhatuse liige, 2004– selle 1968. aastal diplomiga teoreetilise füüsika erialal. 2010 riiklike teaduspreemiate komisjoni, 2012–2015 Tartu Pärast ülikooli lõpetamist asus Peeter Saari tööle Eesti ülikooli Rahvusmõtte auhinna komisjoni, 2012–2016 teaduste akadeemia füüsika instituudis, kus kirjutas ka oma Eesti Vabariigi presidendi mõttekoja liige jne. Praegu mõlemad väitekirjad. Füüsika-matemaatikakandidaadi on ta Ameerika optikaühingu seeniorliige, Tartu ülikooli (praeguses mõistes PhD) väitekirja „Kuum luminestsents ajalookomisjoni ning teaduskeskuse AHHAA teadus ja relaktsiooniprotsessid lisanditsentrites“ kaitses ta Tartu nõukogu liige. ülikooli juures 1972. aastal ja füüsika-matemaatikadoktori Kolmel korral on Peeter Saari pälvinud riigi väitekirja „Kuum luminestsents ja relaktsiooniprotsessid teaduspreemia – 1975 Nõukogude Eesti preemia, kristallides“ teaduste akadeemia füüsika instituudi juures 2000 aastapreemia täppisteaduste alal tööde tsükli 1980. aastal. Eesti teaduste akadeemia liikmeks valiti „Laialivalgumatud valguslained“ eest ja 2019 elutöö- Peeter Saari 1986. aastal. preemia ehk teaduspreemia pikaajalise tulemusliku Kogu Peeter Saari töökäik on seotud Eesti teaduste teadus- ja arendustöö eest. 2002. aastal autasustati teda akadeemia füüsika instituudiga (alates 1997 Tartu ülikooli Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2011. aastal sai ta füüsika instituut). Aastatel 1968–1976 oli ta noorem- ja maailma kultuurinõukogu audiplomi ning samal aastal vanemteadur, alates 1976. aastast kristallide spektros ka J. N. Denisjuki nimelise medali [D. S.] Roždestvenski koopia labori juhataja, aastatel 1981–1988 instituudi nimeliselt optikaühingult. 2014. a nimetati Peeter Saari direktor. Alates 1970. aastast on ta osalenud Tartu Tartu linna aukodanikuks ning 2017. aastal omistati talle ülikooli füüsikaosakonna õppetöös; esialgu tunniandjana, Ameerika optikaühingu (OSA) vanemliikme staatus. erakorralise professori-kohakaaslasena ja 1997–2021 lai- Teadustöö väliselt valutab Peeter Saari südant eesti neoptika professorina. keele tuleviku pärast, eriti just hariduse globaliseerumise Akadeemik Saari peamised uurimisvaldkonnad on tingimustes. Tema alati korrektne lähenemine, terav pilk ja olnud: optilise spektroskoopia alal – kuum luminest- sulg on viinud ta Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sents ja võnkerelaksatsioon tahkistes; ülikiire optika sekka. alal – ülilühikeste valgusimpulsside ajalis-spektraalne diagnostika, neljamõõtmeline (aeg-ruumne) holograafia ja valgusvälja aeg-ruumne konjugeerimine; laineoptika alal – ülevalguskiirusega nn lokaliseeritud lained ja nende rakendused femtosekund-optikas. Peeter Saari on olnud tegev ka paljudel teadus organisatsioonilistel ja -administratiivsetel ametikohtadel.

89 70

Akadeemik Jaan Eha

Jaan Eha on sündinud 12. juunil 1950 Viljandis. 1968. aas- Südamekliiniku juhatajana on akadeemik Jaan Eha tal lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. keskkooli vastutav kardioloogia õpetamise eest Tartu ülikoolis. Ta ning astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpe- on kaasaegse ja Euroopas aktsepteeritud kardioloogia tas 1974. aastal ravi erialal. Arstiteaduse kandidaadi õppekava ja väljaõppesüsteemi rajaja ning arendaja (mis on ekvivalentne PhD kraadiga) väitekirja kaitses Eestis. Pikka aega on ta olnud vastava eriala residen- ta Tartu ülikooli juures 1979. aastal ning arstiteaduse tuuri juhendaja. Jaan Eha on üks enimtsiteeritud Eesti doktori väitekirja interventsionaal-kardioloogia uuringute arstiteadlasi, kelle kardioloogia uurimisgrupp on tõusnud valdkonnas 1990. aastal samuti Tartu ülikooli juures. arvestatavaks rahvusvaheliseks partneriks Euroopa Aastatel 1974–1975 oli Jaan Eha Tartu vabariikliku tippülikoolide teadlastele. Tema juhendamisel on kaitstud kliinilise haigla arst-intern, 1975–1979 samas kardioloog, üksteist doktoritööd ja hetkel juhendab ta kuut doktoranti. veresoontekirurgia laboratooriumi teadur, 1980–1995 Jaan Eha käe all on õppinud arvukalt silmapaistvaid Tartu ülikooli üldise ja molekulaarpatoloogia instituudi teadlasi ja arste, tänu temale on tekkinud uus põlvkond Eesti südamekeskuse vanemteadur ja osakonnajuhataja, kardiolooge. 1995–1997 Mustamäe haigla kardioangiograafia osa- Akadeemik Eha on Eesti Vabariigi sotsiaalminis konna juhataja ja 1997–2002 samas sisehaiguste kliiniku teeriumi peakardioloog ja kardioloogianõunik. Ta juhataja. Alates 2002. aastast on Jaan Eha Tartu ülikooli on mitmete Eesti ning rahvusvaheliste erialaseltside kliinilise meditsiini instituudi südamekliiniku juhataja ja liige (1989–1997 Eesti kardioloogide seltsi president), 2004. aastast kardioloogia professor. on osalenud Euroopa kardioloogia eriala ravijuhiste Eesti teaduste akadeemia liikmeks loodusteaduste ja koostamises. Jaan Eha on ka mitme rahvusvahelise meditsiini erialal valiti Jaan Eha 2016. aastal. erialaajakirja toimetuskolleegiumi liige ja retsensent. Jaan Eha uuringute peamine suund on olnud südame Juba 1985. aastal tunnustati teda Eesti NSV riikliku isheemiatõve invasiivne diagnostika, südame-infarkti preemiaga Toomas-Andres Sullingu kollektiivi liikmena. reperfusioonravi, interventsionaalkardioloogia ja Aastal 2005 pälvis ta Eesti Punase Risti I klassi teenete- südamepuudulikkuse medikamentoosne ravi. Akadeemik märgi, 2007 valiti Eesti kardioloogide seltsi auliikmeks, Eha on olnud südameinfarkti ravi radikaalselt muutnud ja 2013 tunnustati teda Eesti Vabariigi teaduspreemiaga – kaasajal ainuaktsepteeritud meetodite praktikasse juuru aastapreemiaga arstiteaduse vallas, 2015 Tartu ülikooli tamise üks liidreid Eestis ja kogu maailmas. Koostöös suure medaliga. Tartu linn valis ta aukodanikuks ja Tartu Tartu ülikooli prekliiniliste instituutidega ning geeni Suurtähe kavaleriks (2016) ning 2020 pälvis ta Tartu varamuga kombineerib ta oma kliinilistes uuringutes ülikooli arstiteaduskonna medali. väga erinevaid kaasaegseid geneetilisi ja biokeemilisi alusuuringuid, selgitamaks uusi biomarkereid kardioloo- giliste haiguste varajaseks diagnoosimiseks ja kliiniliste seisundite teaduspõhiseks hindamiseks.

90 70

Akadeemia välisliige Esko Ukkonen

Esko Ukkonen on sündinud 26. jaanuaril 1950. aastal (Davis ja San Diego), Georgia ja Utah’ ülikoolid Ameerika Savonlinnas, Soomes. 1973. aastal sai ta teadusmagistri Ühendriikides). kraadi matemaatika erialal ja 1978. aastal doktorikraadi Alates 1979. aastast on Esko Ukkonen olnud mitme (PhD) arvutiteaduse erialal (mõlemad Helsingi ülikoolist) administratiivkogu liige Helsingi ülikoolis, Soome arvu- ning valiti Soome teaduste ja kunstide akadeemiasse titeaduse doktoriprogrammi juht (1988–1990), 2000. aastal. arvutusbioloogia, bioinformaatika ja biomeetria Aastatel 1973–1985 töötas Esko Ukkonen Helsingi doktorikooli juht (1998–2002), Soome akadeemia teaduse ülikoolis assistendi, juhendaja, teaduri, vanemassistendi tippkeskuste juht kahel perioodil (2002–2007, 2008– ja dotsendi ametikohtadel. 1998–1999 ja 2010–2013 oli 2013), Soome akadeemia riikliku loodus- ja ta arvutiteaduse osakonna juhataja. Aastatel 1999–2004 inseneriteaduste teadusnõukogu liige alates 2012, Soome oli Esko Ukkonen Soome akadeemia (mis on riiklik kirjastamisfoorumi projekti arvutiteaduse paneeli juht jne. teadusuuringute rahastusasutus Soomes) uurija-profes- Ta on arvukate kodumaiste ja rahvusvaheliste teadus sor (akadeemiaprofessor), 2002–2013 algoritmilise ühingute, konverentside korraldus- ja juhtkomiteede liige, andmeanalüüsi tippkeskuse direktor, 2004 valiti Soome Soome arvutiteaduse ühingu juhatuse liige 1982–1983, teaduste akadeemia liikmeks, 2004–2008 Helsingi info- aseesimees 1996–1998, esimees 1999–2000, bio tehnoloogia instituudi alusteaduse üksuse (HIIT/BRU) informaatika Põhjamaade ühingu juhatuse liige teadusdirektor. Alates 1985 on ta Helsingi ülikooli 2000–2003, ajakirjade toimetuskolleegiumide liige. arvutiteaduse professor, alates 2014 matemaatika- ja Esko Ukkoneni juhendamisel on kaitstud üle 30 dok- loodusteaduskonna teadusprodekaan ning alates 1989 toriväitekirja, sealhulgas on ta juhendanud kolme Helsingi tehnoloogiaülikooli ja Aalto ülikooli arvutus- Eesti doktoranti, ta on avaldanud enam kui 200 pub- tehnika dotsent. likatsiooni, sh üle 170 artikli ja konverentsiettekande Esko Ukkoneni peamised uurimisalad on arvutiteaduse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades, eri valdkonnad, sh numbrilised meetodid, kompleks peatükke kogumikes jms, ka populariseerivaid kirjutisi teooria, loogiline programmeerimine, teksti-algoritmid Soome trükimeedias. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi: (tekstist otsimine etteantud mustriga, andmekaeve, ALKO Group Ltd. biotehnoloogia preemia (1996), Soome andmestruktuurid jne), algoritmide koostamine ja analüüs, Valge Roosi Rüütelkonna I järgu rüütlirist (2000), Helsingi masinõpe, arvutusbioloogia. Esko Ukkonen on tegutsenud linna teaduspreemia (2007), Soome laborikontserni Medix ja end erialaselt täiendanud erinevates välisinstitut auhind (2007), Helsingi ülikooli hõbemedal (2010). Ta on sioonides: 1981 oli ta California ülikooli (Berkeley) Aalto ülikooli audoktor ja Soome bioinformaatika ühingu külalisteadur, 1990 Freiburgi ülikooli külalisteadur esimene auliige. (Humboldti stipendiaadina), 1994 Bielefeldi ülikooli Professor Ukkonen on olnud Eesti kolleegide toetaja külalisteadur. Ta on olnud kauaaegne välisekspert rahvusvahelise koostöö edendamisel, aidanud kaasa professori ametikoha taotlejate hindamisel mitmetes arvutiteaduse arengule ja arvutiteadlaste uue põlvkonna ülikoolides (Turu akadeemia, Tampere ja Kuopio ülikoolid kasvatamisele Eestis, peamiselt Tartu ülikoolis. Aastatel Soomes, Chalmersi tehnoloogiaülikool Göteborgis, 1988–1944 oli ta Soome-Eesti informaatika ühiskomi- Stockholmi kuninglik tehnoloogiaülikool ning Lundi ja tee liige. Eesti teaduste akadeemia välisliikmeks valiti Luleå ülikoolid Rootsis, Bergeni ülikool Norras, Tartu Esko Ukkonen 2015. aastal. ülikool, Colorado ülikool (Boulder), California ülikool

91 50

Akadeemik Maarja Kruusmaa

Maarja Kruusmaa on sündinud 4. jaanuaril 1970. 1994 Paljud Maarja Kruusmaa juhitud ja tema osalemisel lõpetas ta Tallinna tehnikaülikooli arvutite ja arvuti teostatud projektid on interdistsiplinaarsed, hõlmates nii võrkude erialal, 2002 kaitses doktoriväitekirja robootikast biolooge, okeanograafe, arste kui ka allveearheolooge, Chalmersi tehnoloogiaülikoolis Rootsis. ning näitavad tema suutlikkust töötada erialaüleselt ja Aastatel 2004–2009 töötas Maarja Kruusmaa Tartu rahvusvaheliselt. ülikooli vanemteadurina, 2009–2016 oli ta tehnoloogia- Maarja Kruusmaa teadusorganisatoorne kogemus firma Fits.me kaasasutaja ja arendusdirektor. Alates 2008 hõlmab nii tegevust rahvusvaheliste konverentside on Maarja Kruusmaa Tallinna tehnikaülikooli biorobootika korralduskomiteedes kui ka osalust nõuandvates kogu- keskuse juhataja ja professor, 2015–2019 infotehnoloogia des. Tehnoloogiafirma Fits.me ja start-upi SafeToAct teaduskonna teadus- ja arendusprodekaan. Alates 2018 kaasasutajana omab ta pikaajalist teadustulemuste on ta Norra teadus- ja tehnoloogiainstituudi (NTNU, kommertsialiseerimise kogemust. Ta on hinnatud esineja Trondheim) külalisprofessor ning alates 2020 Tallinna ja arvamusliider nii Eesti kui ka rahvusvahelises meedias. tehnikaülikooli teadusprorektor. 2020. aasta novembris valiti Maarja Kruusmaa Euroopa 2016. aastal valiti Maarja Kruusmaa Eesti teaduste Komisjoni peateadusnõunikuks. akadeemia liikmeks tehnikateaduste alal. 2012. aastal tunnustati Maarja Kruusmaa tööd Maarja Kruusmaa peamised uurimisvaldkonnad on Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2016. aastal biorobootika, elektroaktiivsed materjalid ja seadmed ning pälvis ta riigi teaduspreemia tehnikateaduste alal. nende juhtimine, allveerobootika ning intelligentsete robotite õppimisalgoritmid. Tema juhitavas biorobootika keskuses arendatakse uusi liikumismehhanisme veekeskkonnas ja uut tüüpi keskkonna tajumist, mis on inspireeritud looduslikest eeskujudest. Seal välja töötatud voolutundlikud andurid ning bioloogiast inspireeritud täiturmehhanismid võivad pikemas plaanis muuta selle tehnoloogia arengusuunda ning teadusharus valitsevat paradigmat. Eduka teadusgrupi juhina on Maarja Kruusmaa juhendamisel kaitstud kolmteist doktoriväitekirja. Ta on olnud edukas oma teadusprojektide rahastamisel nii rahvusvahelistest ja riiklikest allikatest kui ka erasektorist.

92 50

Akadeemik Jarek Kurnitski

Jarek Kurnitski on sündinud 22. oktoobril 1970. 1988. aas- toimuvat toote- ja muud arendustööd ning tema tegevuses tal lõpetas ta Tallinna Õismäe gümnaasiumi (varem on oluline koht koostööl nii Eesti kui välisettevõtetega. 17. keskkool) ja 1990. aastal Tallinna tehnikaülikooli Akadeemik Kurnitski on Eesti teadusagentuuri tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Magistrikraadi kaitses hindamisnõukogu liige. Ta on olnud hinnatud ekspert ta 1995. aastal Helsingi tehnikaülikooli juures ehitus mitmete riikide teadusrahastuse taotluste hindamisel, konstruktsioonide ja ehitusfüüsika alal ning 2000. aastal sh pikaajaliselt Rootsi teadusagentuurile Formas, osa- samas doktorikraadi hoonete tehnosüsteemide alal. lenud oponendina kaitsmiskomisjonides, korraldanud Aastatel 1990–2010 töötas Jarek Kurnitski Helsingi rahvusvahelisi konverentse. Ta on mitme teadusajakirja tehnikaülikoolis assistendi, teaduri, juhtivteaduri ja toimetuskolleegiumi liige. Tema sulest on teaduslikes ja dotsendina ning 2009–2012 Soome innovatsioonifondis rakenduslikes väljaannetes ilmunud üle 300 publikatsiooni. SITRA juhtivspetsialistina. Aastatel 2012–2014 oli ta Jarek Kurnitskit on tunnustatud Euroopa ja Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi Skandinaavia erialaorganisatsioonide REHVA ja SCAN- ehituskonstruktsioonide professor, 2013–2016 direktor. VAC (Scandinavian Federation of Heating, Ventilation Alates 2013. aastast on Jarek Kurnitski Aalto ülikooli and Sanitary Engineering Associations in Denmark, dotsent (Adjunct Professor); alates 2015 Tallinna Finland, Iceland, Norway and Sweden) teadusauhindadega. tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima Ta on pälvinud Soome ehitusinseneride liidu kuldse professor, alates 2017 ehituse ja arhitektuuri instituudi teenetemärgi. Kahel korral (2013 ja 2019) on ta saanud direktor, liginullenergia uurimisrühma juht. Eesti teaduste tunnustuse Tallinna tehnikaülikooli aasta parima teadus akadeemia liikmeks valiti Jarek Kurnitski 2018. aastal. artikli eest tehnika ja tehnoloogia valdkonnas ning Jarek Kurnitski on üks Euroopa juhtivatest teadlastest 2016. aastal valitud Tallinna tehnikaülikooli aasta hoonete energiatõhususe ja sisekliima valdkonnas. Ta on teadlaseks. 2018. aastal pälvis Jarek Kurnitski riigi olnud keskne autor Eesti ja Soome energiatõhususe teaduspreemia tehnikateaduste valdkonnas. miinimumnõuete ja arvutusmetoodika väljatöötamisel, mis on loonud vundamendi liginullenergiahoonete ehitamisele. REHVA (Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste katusorganisatsiooni Federation of European Heating and Air Conditioning Associations) liginullenergiahoonete töörühma juhina on ta töötanud välja Euroopa tasemel tehnilisi aluseid hoonete energia- tõhususdirektiivi rakendamiseks, samuti osalenud mitmete Euroopa standardite väljatöötamisel. Jarek Kurnitski osaleb aktiivselt avalikkuse teavitamisel parema sise kliimaga ja energiatõhusamate hoonete rajamiseks. Tal on märkimisväärne kogemus ka teadus- ja arendus tegevuse rahastamise alal. Ta tunnetab hästi ettevõtetes

93 50

Akadeemik Ülo Niinemets

Ülo Niinemets on sündinud 19. märtsil 1970 Tartus. bioloogiliste stresside vastupanuvõimet määravad 1988 lõpetas ta Tartu 5. keskkooli ning 1992 Tartu struktuursed ja füsioloogilised taimede tunnused ning ülikooli bioloogia erialal (ökofüsioloogia). 1993 kaitses nende muutlikkus. Tema juhitud uurimisrühm püüab ta teadusmagistri kraadi ning 1996 doktorikraadi öko mõista, kuidas taimede fotosüntees, produktiivsus ja levik füsioloogia alal samuti Tartu ülikoolis. muutuvad globaalselt muutuvas kliimas. Uuritakse eriti Pärast ülikooli lõpetamist, aastatel 1992–2000, töötas stressitolerantsete autotroofsete organismide – sammalde Ülo Niinemets teaduri, vanemteaduri ja osakonna ja samblike – kohanemist muutuva kliimaga ning nende juhatajana Tallinna pedagoogikaülikooli ökoloogia rolli ökosüsteemide süsinikubilansis. Viimastel aastatel instituudi Tartu osakonnas. Alates 2000 töötas ta vahe on lisandunud Eestile uute põllumajanduskultuuride aegadega Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia testimine ja taimehaiguste levik põllumajandustaimedel. instituudis dotsendi (2000–2005), taimefüsioloogia õppe- Need on olulised teemad põllumajanduse konkurentsi- tooli juhataja (2002–2003) ja vanemteaduri (2005–2008) võime ja toidujulgeoleku seisukohalt ning kliimamuutuste ametikohtadel. Aastatel 2006–2009 oli ta teaduste kontekstis. akadeemia uurija-professor Eesti maaülikooli põllu Ülo Niinemets on tähelepanu pööranud aktuaalsetele majandus- ja keskkonnainstituudis. Mitmel korral on teemadele ja protsessidele ka erialaväliselt, algatades Ülo Niinemets järeldoktori, külalisteadlase või -profes- diskussiooni teadlase karjäärimudeli ja tenuurisüsteemi sorina töötanud välismaa ülikoolides: Bayreuthi ülikoolis üle, mis nüüdseks on jõudnud kõigi kõrgharidus- ja Saksamaal (1993–1997, vaheaegadega), Canterbury teadusasutusteni. Artikliseeriaga, kus on kokku võetud ülikoolis Uus-Meremaal (2002), Antwerpeni ülikoolis senised teaduslikult tõestatud teadmised glüfosaadi kohta, Belgias (2002–2003), Centro di Ecologia Alpina Itaalias pälvis ta ajalehe Sirp toimetuse aastapreemia 2018. Kõige (2003–2006), Hawaii ülikoolis USAs (2006–2007), selle kõrval on ta Eesti esisajas pikamaajooksus. Utrechti ülikoolis Hollandis (2007). Alates 2009. aastast Ülo Niinemets on esimese Eesti teadlasena pälvinud on Ülo Niinemets Eesti maaülikooli professor ja alates prestiižse Euroopa teadusnõukogu (European Research 2017 taimekasvatuse ja ja taimebioloogia õppetooli Council, ERC) tippteadlase grandi (2012). Ta on kol- juhataja. mekordne riigi teaduspreemia laureaat (2000, 2006 ja Ülo Niinemets valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks 2018) ja oli 2017. aastal üks Eesti teadlastest, kes kuulus 2013. aastal. maailma 3300 kõige mõjukama teadlase hulka ning Ülo Niinemetsa uurimistöö põhiliseks teemaks on tai- aastatel 2018–2020 maailma mõjukaima 6000 teadlase mede kohanemine ja kohastumine keskkonnatingimustega, hulka. 2012. aastal autasustati teda Valgetähe IV klassi bioloogiliste stresside mõju ning keskkonna- ja teenetemärgiga.

94 IN MEMORIAM

Akadeemik Ilmar Koppel

16.01.1940–9.01.2020

Vaid mõni päev enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie Ilmar Koppeli huvide spekter ulatus kaugele klassi- seast väljapaistev keemiateadlane Ilmar Koppel. Võrus kalise orgaanilise keemia raamide taha. Teadusüldsusele sündinud tulevane akadeemik lõpetas 1958 Puurmani on ta tuntud superhapete ja -aluste disaineri ja uurijana. keskkooli esimese lennu ja 1963 Tartu ülikooli matemaa- Raske on ette kujutada aineid, mis on miljoneid kordi tika-loodusteaduskonna. Pärast aspirantuuri orgaanilise happelisemad kui soolhape, lämmastikhape või kuning- keemia kateedri juures kaitses ta 1969. aastal teaduste vesi ning mille hoidmiseks pole isegi õigeid anumaid kandidaadi (praeguse arusaama järgi PhD) töö. Tollases olemas. Temale olid need igapäevased mänguasjad. Ta teadusmaailmas tähendas tippklassi aga alles teaduste pilk ulatus selliste ainete maailmast neutriinofüüsikani, doktori kraadini jõudmine, mis nõudis aastakümneid aga ka lahustes toimuvatest protsessidest ja nendega tihedat tööd. Doktoriväitekirja kaitses Ilmar Koppel noore kaasnevatest keskkonna- või lahustiefektidest gaasifaasis mehena 1986 Moskvas NSV Liidu teaduste akadeemia kõrgvaakumis kulgevate reaktsioonideni. Tulemuste ja A. Semjonovi nimelises keemilise füüsika instituudis. järelduste spektris sisaldusid nii sügavad üldistused ja Professorikutse anti Ilmar Koppelile 1990. aastal ning keemia raudvarasse pürgivad alusuuringud kui ka kõrg- 1993. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia liikmeks. tehnoloogilist rakendust tõotavad tööd. Ilmar Koppeli tegevus oli läbi aegade seotud Tartu Teadus on programmeeritud vaatama tulevikku ja ülikooliga. Ligi neljakümne aasta jooksul (1967–2005) nii võivad mineviku suursaavutused vahel tunduda töötas ta vanemteaduri, keemilise kineetika ja katalüüsi lihtsate tõsiasjadena. Meie teaduse praegune hea seis labori juhataja, analüütilise keemia kateedri juhataja ja tugineb aga paljude kolleegide ennastohverdavale panu- keemilise füüsika instituudi juhataja ning analüütilise kee- sele ajal, mil Eesti tulevik oli kui noateral. Akadeemik mia professorina. Aastatel 2005–2008 oli Ilmar Koppel Ilmar Koppeli pingutuste kaudu sulandus taasiseseisvunud Eesti teaduste akadeemia uurija-professor. Ka pärast Eesti keemiateadus kiiresti rahvusvahelisse teadusellu. emeriteerumist (2008) panustas ta oma eriala arengusse ja Ta nägi kõvasti vaeva, et Eestis tekiks Sorosi fond. Selle juhtimisse 2008–2015 keemia instituudi teadusdirektorina grantide toel suutsid 1990. aastate esimesel poolel mitmed ning kuni aastani 2018 füüsikalise ja analüütilise keemia teadlased ületada sügava kuristiku taasiseseisvunud Eesti juhtivteadurina. teaduse finantseerimises.

95 Alates 1995. aastast oli akadeemik Koppel Euroopa Kliimamuutuste ja süsinikuneutraalsuse kontekstis võivad Liidu Phare toetusskeemi kõrghariduse ja teaduse need edusammud osutuda veduriks tulevikku. reformimise programmi HESR (Higher Education and Sarnaselt teiste tippteadlastega oli Ilmar Koppel Science Reform) juhtkomitee liige ja Tempuse projekti paljude rahvusvaheliste konverentside vedaja, Eesti koordinaator. Need toetused aitasid kõvasti kaasa noore esindaja rahvusvahelistes organisatsioonides ja arvukate riigi teaduse kiirele arengule ja rahvusvahelistumisele. teadusprojektide koordinaator või vastutav täitja. Aastatel Ilmar Koppeli isiklikud suhted maailma tippteadlastega 2004–2014 oli ta Eesti teaduste akadeemia bioloogia, olid kui sild laia maailma, hõlmates suhtlusvõrgustikku geoloogia ja keemia osakonna juhataja. Ta on avaldanud Uppsala, Barcelona, Madridi jt maailma juhtivates üli üle 300 teaduspublikatsiooni, sh viis monograafiat. Need koolides ja avades kolleegidele tipplaboratooriumide on teinud temast ühe enimtsiteeritud Eesti teadlase. Ta uksed. olnud enam kui kolmekümne edukalt kaitstud doktori- ja Rahvusvaheline edu on mõeldamatu ilma tugeva magistritöö juhendaja. Kahel korral (1998, 2005) on aka- vundamendita oma maal. Ilmar Koppeli juhtimisel töötas deemik Koppeli teadustööd tunnustatud riigi Eesti teaduse tippkeskuste esimeses voorus 1999–2006 teaduspreemiaga. 2006. aastal autasustati teda Valgetähe keemia ja materjaliteaduse tippkeskus. See ühendas III klassi teenetemärgiga. Sidemete arendamise keemikuid, materjaliteadlasi ja füüsikuid kahest juhti- tunnustusena nimetati ta 2007 Tallinna tehnikaülikooli vast ülikoolist. Koos kujundati nõnda loodud sümbioosi audoktoriks ning 2010 pälvis ta teise teadlasena Eesti alusel kõrgtehnoloogiliste materjalide loomisele (2011– teaduste akadeemia kõrgeima autasu keemias ja sellega 2015) ja kõrgtehnoloogiliste seadmete väljatöötamisele seotud valdkondades – Wilhelm Ostwaldi medali. (2015–2023) pühendunud tippkeskused. Need on andnud strateegilise panuse mitte ainult keemia ja materjali Eesti teaduste akadeemia teaduse arengusse, vaid ka kõrgefektiivsetel vesiniku- ja Tartu ülikool kütuseelementidel baseeruva energeetika arendamisse. Sirp, 2(3774), 17. jaanuar 2020, 38 ______Vt ka järelehüüet eelmises aastaraamatus (Eesti teaduste akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52). 2019, lk 116).

96 Akadeemik Valdek Kulbach

6.04.1927–31.01.2020

Üks neist, kelle õige nimi on Ühendaja, akadeemik ilmselgelt meeldis õpetada, eriti sellist ainet, milles ta ise Valdek Kulbach, on nüüd meie seast lahkunud. Meie maal tegi teadustööd. on ta kõige enam tuntud Saaremaa silla projekteerijana, Vanus temale suurt midagi ei lugenud. Kui vähemalt valmis andma ka sellist lahendust, millest tuleks maailma näpud liikusid. Veel eelmisel aastal ilmus tema sulest pikim rippsild. ülevaade paljudest tema käe all sündinud ideedest ja Sarnaselt oma suure õpetaja Ottomar Maddisoni ja lahendustest. Alles siis, kui jalad ei tahtnud enam kanda, õpilase Jüri Engelbrechtiga oli sild tema jaoks ühenduse umbes 80aastasena, leppis ta sellega, et ei saa enam alati sümbol. Olgu see metallist, betoonist, puust või hoopis ise minna ja näidata, kuidas saada reaalseid tulemusi. laiemas tähenduses nagu meri või jõgi, mis ruumiliselt Idanaabrite juures on saanud legendaarseks Valdek lahutades samas vaimselt, kultuuriliselt ja majanduslikult Kulbachi välja mõeldud, projekteeritud ja realiseeritud ühendab kogukondi ja rahvaid. Sildu projekteeris ja ehitas tõstemastid ehk mastkraanad. Nende abil suudeti paika ta palju ja igas suuruses. Sild oli tema jaoks nii märk kui tõsta saja meetri kõrgused ja tuhande tonni raskused ka mark. Võimalik, et heiastusena lapsepõlvest Narva jõe seadmed karmi Siberi talve tingimustes. lähistel. Nii korjas ka kokku kõik postmarkidel kujutatud Sellised suured asjad sünnivad mitte lihtsalt suur- sillad. Juba ta nimi viitab silla vajadusele, sündides test faktiteadmistest, vaid keerukate konstruktsioonide vanavanemate Kulli talust ja seal vulisenud oja saksa ja süsteemide toimimise tunnetamisest. Selle taga on keelsest vastest „Bach“. mitte ainult keerukas matemaatika, vaid ka loov ja särav Teda tundnud teadsid, et iial ei kartnud ta ei rasket mõistus, mis suudab leida unikaalseid lahendusi. Ta ise füüsilist tööd ega kurnavat vaimset pingutust. Mitmes arvas, et koolimatemaatika on vaid selle tõttu ebahuvi- vallas tuli tal olla teerajaja eestikeelse ja Eesti-meelse tav, et õpetamine on nõrgalt seotud reaalse elu huvitava teaduse ja insenerikunsti juurde. Tema raamatud metall- probleemistikuga. ja puitkonstruktsioonidest avasid juba rohkem kui poole Tema stiihia oli rippkonstruktsioonide teooria ja sajandi eest meie üliõpilastele akna nende valdkondade praktika. Seal tuli osata näha keerukate võrrandite taga meisterlikkuse poole. Neis oli ühendatud tema hea konstruktsiooni toimimist ja selle osade koostoimet. Et see keelevaist ja ulatuslik inseneri ja pedagoogi kogemus. kõik koos püsiks, ei saa see olla liiga jäik. Tuleb mõned Seda tööd jätkas ta hiljem ehituskonstruktsioonide asjad vabaks anda. normide vallas. Jätkas väsimatult, öeldes selle kohta ise: Ta ise on kõige sädelevamaks tööks pidanud Tartu „Minu jaoks ei ole kunagi inseneritööl puhkuse ja töö laululava kõlaekraani unikaalset lahendust. Sellist vahel vahet olnud. Ma puhkangi inseneritööd tehes.“ Talle toestamata servadega, justkui vabalt õhus rippuvat

97 lahendust pole mujal maailmas julgetud kasutada. Nipp või segaseid küsimusi. Akadeemia jääb Valdek Kulbachi on selles, et selline struktuur võtab ise endale vajaliku meenutama kui äärmiselt armast, tasakaalukat, meeldivat optimaalse kuju ja on nõnda projekteeritud, et süsteemi ja sooja inimest, kellel oli alati varuks sõbralik sõna, tugev jäikus koormamisel kasvab. Kui selliste ehitiste puhul ja toetav käepigistus. on tavaliselt mureks tugev külgtuul, siis laululava Nüüd ehitab ta vististi silda oma parimate arusaamade mitmetele elementidele rakenduvad sel puhul hoopis järgi, maa ja taeva vahele. Kas see on tema armastatud vertikaalkoormused. iseankurduva vantsilla uusim mudel või saab Uku Masingu Tema tööd nähti ja tunnustati neli korda riikliku soovitusel tehtud puhtast valgusest, saame kõik kord preemiaga, alates Nõukogude Eesti ja NSV Liidu teada; igaüks omal ajal – siis, kui talle järele läheme. Ministrite Nõukogu preemiatest (1970, 1985) ja lõpe tades Eesti Vabariigi elutööpreemiaga 2008. Ei kuulsuse Tarmo Soomere järelehüüe vasktorudest läbikäimine ega lugematud kohustused Kaarli kirikus 10. veebruaril 2020 tehnikaülikoolis, Eesti ja rahvusvahelistes erialaliitudes, Sirp, 6(3778), 14. veebruar 2020, 38 komisjonides ja jumal teab kus veel paljude aastakümnete ______vältel ei rikkunud seda meest. Vt ka järelehüüet eelmises aastaraamatus (Eesti teaduste Lapsepõlves ja nooruses läbi elatud koledused akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV (52). 2019, lk 117). kujundasid ta sügavalt Eesti-meelseks, kuid ei avaldunud kuidagi inimsuhetes. Alati oli ta tasakaalukas ja abivalmis, ei peitnud end kabinetivaikusse ega kartnud keerukaid

98 Akadeemik Enn Tõugu

20.05.1935–30.03.2020

30. märtsil 2020 lahkus igavikku Eesti arvutiteaduse miniarvuti STEM projekteerimisel ja ehitamisel. Nomen alusepanija, Eesti teaduste akadeemia akadeemik ja est omen, arvati vanasti. Tollase arvuti nimi on praegu Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn Tõugu. akronüümiks neljale teadusharule (science, technology, Enn Tõugu sündis Tallinnas 20. mail 1935 tuntud engineering, mathematics), millele rajavad targad riigid juristi peresse ning elas pika ja mitmekesise elu, mida oma tulevikku. iseloomustab tema elulooraamatu pealkiri: „Elu nagu Alustanud programmeerijana, keskendus Enn Tõugu etendus: Siberi ja Kremli kaudu Rootsi kuningriiki“. 1970. ja 1980. aastatel süsteemprogrammeerimisele, 1941. aastal küüditati perekond Venemaale Kirovi deklaratiivsetele keeltele ja tehisintellektile selle sõna oblastisse. Asumisel olles kaotas ta vanemad, sai peavarju tollases tähenduses. Tema uurimistöö keskpunktiks oli lastekodus ning alustas oma kooliteed venekeelses teadmiste kirjeldamine arvutusmudelitena ning nende külakoolis. Pärast kodumaale naasmist kasvas ta oma alusel algoritmide automaatne koostamine programmide tädi perekonnas Tallinna külje all Haaberstis. struktuurse sünteesi all tuntud tehnikat kasutades. Asumisele saadetud pere liikmena olid tema valikud Tema teadlaskarjäär oli kiire: tehnikateaduste sageli piiratud. Tema suurus ilmneb juba sellest, kuidas kandidaadi (praegu oleks see PhD) kraadi sai ta ta on seda elujärku kirjeldanud. Ikka muheda huumo- 1965, tehnikadoktori kraadi 1973. NSV Liidu kõrgem riga. Luues lausa linnalegendi, nagu oleks temast saanud atestatsioonikomisjon määras talle tollase kombe kohaselt arvutiteadlane eksituse tulemusena. Et tegelikult olevat professori kutse 1978. aastal. Eesti teaduste akadeemia ta tahtnud minna vanema venna eeskujul Westholmi liikmeks valiti ta 1981, Academia Europaea liikmeks gümnaasiumi, eksis aga uksega ja andis dokumendid kaheksanda eesti teadlasena 2010. Tallinna 20. keskkooli. Võimalik, et nimelt selle tõttu on Teadustöö kõrvalt teaduste akadeemia küberneetika temast saanud oma erialal peaaegu et eksimatuse etalon. instituudis alustas ta pedagoogiteed Tallinna tehnika- Käänuline tee arvutiteaduse lõiketerale algas õpingu- ülikoolis ning jätkas kuningliku tehnoloogiaülikooli test Tallinna polütehnilise instituudi mehaanika erialal. professorina Stockholmis 1992–2000 ja sel sajandil uuesti Oma töömeheteed alustas ta mehaanikainsenerina Tallinna Eestis Estonian Business Schoolis ja NATO kollektiivse ekskavaatoritehases. Seal tegeles ta lausa puhtusest läikiva küberkaitse kompetentsikeskuses Tallinnas. arvutustehnika vastanditega: projekteeris mudapumba Kuigi mitmed tema teedrajavad tööd ilmusid algselt ning osales Eestile kuulsust toonud ja maaparanduses vene keeles, on ta hästi tuntud kõikjal maailmas. Tema laialt kasutatud mitmekopalise ekskavaatori loomisel. töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal, Enn Tõugu oli üks neist eesti noormeestest, kes kokku seitse teadusmonograafiat ja üle 200 teadusartikli, 1950. aastate lõpul läkitati Moskvasse ja Leningradi on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles. Tema arvutiasjandust õppima ning kellest said järgmise teravast ja kiirest sulest on pärit ka kümned esseed ja kümnendi algul selle valdkonna pioneerid kodumaal. populaarteaduslikud kirjutised. See eriala osutus õigeks ja ajastus samuti. Enn Tõugu Enn Tõugu peamiseks panuseks teadlaste ja inseneride kaudu tuli arvutiteadus Eestisse juba arvutite algaastatel. kasvatamisel on tema juhendamisel kaitstud 21 kandidaadi- Midagi ei sündinud siis lihtsalt. Enne kui arvuti sai midagi ja doktoritööd ning kümned magistritaseme lõputööd. kasulikku tegema panna, tuli see sageli endal valmis Selle kaudu aitas ta Eestis luua tugevat arvutiteaduse ehitada. Esimestel aastatel pärast Leningradist naasmist koolkonda, mis omakorda sai aluseks tärganud IT-töös- osales Enn Tõugu nn Pirita tee instituudis (Tallinna tusele. Tema ja tema õpilaste tegutsemisest said alguse elektrotehnika teadusliku uurimise instituut) originaalse Eestile kuulsust toonud tarkvaraarendus ja küberkaitse.

99 Juba iseseisvuseelses Eestis loodud tugev arvuti Valgetähe III klassi teenetemärgiga. 2017. aastal pälvis teaduse koolkonna pärand tegi hiljem võimalikuks eesti ta riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja teadlaste kiire ümberorienteerumise. Enn Tõugu kaasabil arendustöö eest, nn elutööpreemia. valminud vundament on kaudselt ka infotehnoloogiaalaste Enn Tõugu oli kirglik avamerepurjetaja ning kuulus idufirmade edu taga. Tema tegevus mõjutas kõiki muuhulgas Moskva olümpiamängude Tallinna purje mõnikümmend aastat tagasi hariduse saanud tark regati kohtunike kogusse. Huvi maailmas toimuva ja varainsenere ja arvutiteadlasi. Tema õpetus sisaldas peale eriti infotehnoloogia ning infoühiskonna arengu vastu väitekirja juhendamise ka teadlaseks ja inimeseks oli tal ülitugev ega lakanud füüsilise tervise halvenemi- kasvatamise komponenti, eetilisi tõekspidamisi ja sel. Oma teadmisi ja kogemusi on ta aastakümnete vältel püsiväärtusi, mis moodsas küünarnukiõigusele üles väärindanud rahulike ja mõnusate, sageli humoristlike ehitatud kultuuris alati ei taga edu, kuid ilma milleta ja vahel veidi sarkastiliste, kuid alati mõjusate sõnavõt- akadeemiline kogukond ei püsi. Küllap ka seepärast oli tude ja kirjutiste kaudu. Kui küsida, kuidas ta seda kõike ta omal alal maailma tippude hea sõber ja oodatud külaline. jõudis, ütleks ta: „Tegelikult on inimesel millegi tegemi- Tema isiklikud suhted kujunesid paljudele meie kaas seks aega just nii palju, kui ta seda ise võtab.“ Aeg ei ole maalastele hoolauaks suure teaduse juurde. küll kellegi oma, aga talle antud aega kasutas Enn Tõugu Enn Tõugu tegevus ei piirdunud kaugeltki ainult lausa eeskujulikult. teadusega. Teaduslik-tehniliste ühingute esindajana sai Mälestame oma õpetajat, silmapaistvat teadlast ja head temast 1989–1991 NSV Liidu rahvasaadikute kongressi kolleegi ning avaldame kaastunnet lähedastele. saadik. Moskvas liitus ta Eesti fraktsiooniga ning andis oma panuse taasiseseisvumisse. 1996. aastal kandideeris Eesti teaduste akadeemia Enn Tõugu Eesti presidendi valimistel. Tallinna tehnikaülikool 1965. a pälvis Enn Tõugu Eesti NSV riikliku preemia Tarkvarateaduse instituut ja ühena vähestest Eesti teadlastest NSV Liidu riikliku Küberneetika instituut preemia (1987). 1985. a autasustati teda ordeniga Austuse Sirp, 15(3787), 17. aprill 2020, 37 märk, 1995. a Eesti teaduste akadeemia medaliga ja 2001. a

100 Akadeemik Tšeslav Luštšik

15.02.1928–8.8.2020

Füüsikute peret on tabanud valus kaotus. 8. augustil praegugi turul olevate) ohutute luminestsentslampide lahkus meie seast füüsika-matemaatikadoktor, akadeemik jaoks vajalike materjalide tootmine, aga ka teatavat tüüpi Tšeslav Luštšik, kõige pikemat aega (ligi 56 aastat) Eesti dosimeetrite loomine ja legendaarse füüsiku Lev Landau teaduste akadeemia liikmena meie maa teaduse arengusse ühele teoreetilisele ennustusele eksperimentaalse tõestuse panustanud õpetlane. leidmine. Ka värskelt sündinud kosmosetehnoloogia vajas Meie maale sattus ta saatuse keerdkäikude tõttu. nii kiirguskindlaid kui ka kiirgustundlikke optilisi Tema vanaisalt, Vene tsaarivõimuga pahuksisse läinud materjale. Sellise ulatusliku valdkonna uuringud kuju Poola aadlikult, võeti tiitel ja saadeti välja Siberisse. Pere nesid üheks Eesti radiatsioonifüüsika edu tugisambaks jõudis lõpuks Peterburi. Nii oli Tšeslav Luštšik mitte ning meelitasid siia teadlasi paljudest riikidest. lihtsalt Peterburis sündinud, vaid juba kolmandat põlve Tema tööde kogum koosneb rohkem kui 400 ulatus- peterburlane. Selles linnas möödusid ka tema kooli- ja likust ja põhjapanevast publikatsioonist (sh kolm ülikooliaastad. Seal elas ta teismelisena üle sõjaaegse monograafiat). Ta avastas ja uuris koos oma õpilastega blokaadi kõige õudsema esimese aasta. põhjalikult läbi footonite paljunemise ning elektron Pärast keskkooli kuldmedaliga ja Leningradi riikliku ergastuste defektipaarideks lagunemise nähtused, leides ülikooli füüsikaõpingute cum laude lõpetamist ning neile ka huvitavaid rakendusi. Tema eestvõttel alustati teaduste kandidaadi (praegu teadusdoktori) väitekirja 34 aastat (1969–1992) kestnud isolaatorkristallide füüsikat kaitsmist siirdus Tšeslav Luštšik teadustööle Tartusse. käsitlenud Balti seminaride seeriat. Kuigi kaks korda See sündis 1954. aastal tema teadusliku juhendaja, tollase aastas käidi vaheldumisi koos vaid Eestis ja Lätis, stimu- Tartu ülikooli rektori akadeemik Feodor Klementi kutsel. leeris see materjalide kiiritusfüüsika arengut paljudes Vaid kümne aasta pärast (1964) kaitses ta väga noorena teistes riikides tänu sealsete teadlaste osalusele nendes NSV Liidu teaduste doktori kraadi ja valiti ebatavaliselt sisukates seminarides. noore teadlasena Eesti teaduste akadeemia liikmeks. Kogu akadeemik Tšeslav Luštšiku teaduselu oli seotud See ei olnud avanss. Tšeslav Luštšik oli üks neist Tartu ülikooli füüsika instituudiga. Selles kollektiivis vähestest teadlastest, kelle tööst on sirgunud omaette töötatud üle 60 aasta jooksul on ta koolitanud 50 tea- koolkond. Tema stiihia oli tahkisefüüsika, täpsemalt see, duste kandidaati (tänapäeva mõistes teaduste doktorit) kuidas mitmesugused natuke erilist tõugu (nn laia ja olnud paljudele füüsikutele oma teadmistega mitte- keelutsooniga) kristallid käituvad eri sorti kiirguse kätte formaalseks nõustajaks. Paljud tema õpilased on valitud sattudes. Tema käte all sai selgeks, et see, mis võib sündida Eesti, Läti või Venemaa teaduste akadeemia liikmeks. sellist laadi eri suurusega materjali tükkide sees, kui neid Tšeslav Luštšiku akadeemilistest lastest ja lastelastest mõjutada eri temperatuuridel ja rõhkudel eri laine koosnev koolkond on märkimisväärne osa praeguse Tartu pikkusega kiirgusega, on äärmiselt köitev ja ülikooli Physicumi näost. Tal jagus alati tähelepanu nii võimalusterohke maailm – pea sama ammendamatu kui kogenud kui ka noorte teadlaste jaoks, et oma rikkalikust loodus ise. teadmiste varasalvest aidata kaasa nende püüdlustele oma Tšeslav Luštšiku ergas vaim tajus selle nähtuste eesmärkide saavutamisel. rikkuse taga juba rohkem kui pool sajandit tagasi tollal Tartu ei olnud Tšeslav Luštšikule lihtsalt elukoht. Talle uudiseks olnud lühilainelise kiirguse kõikvõimalike pakkus see linn teadustöö tegemiseks ideaalilähedasi rakenduste võimalusi. Tema käivitatud krüptilise nime- tingimusi. Ta enda sõnadega: „Mitte ainult töökoht, vaid tusega (tahkiste vaakumultraviolett-spektroskoopia ja kogu see keskkond, mis siin linnas valitseb.“ Nõudlikkust isolaatorkristallide kiiritusfüüsika) Tartu koolkond ärgitas hea keskkonna järele laiendas ta ka iseendale. Kirglikule vastava teadussuuna arenema kogu maailmas. Sellest teadlasele oli füüsika nii nõudlik ala, et näiteks toit oli võrsus näiteks leedlampide kaugete eellaste (ja veel ennekõike eksisteerimiseks vajalik energiaallikas, kuid

101 alkoholi tarvitamine peletanuks mitmeks päevaks kõik elutöö aumärgiks on Venemaa Roždestvenski-nimelise uued ja helged mõtted, nii et sellest tuli eemale hoida. optikaühingu Grossi medal 2016. aastal väljapaistvate Akadeemik Luštšiku äärmist pühendumust oma tööle saavutuste eest tahkiste eksitonide uurimisel. on pärjatud aukartustäratava hulga tiitlite ja aumärkidega. Kolleegid Eesti teaduste akadeemiast ja Tartu üli- Peaaegu verinoorena (1959) kuulus ta Nõukogude Eesti kooli füüsika instituudist mäletavad Tšeslav Luštšikut preemia saanud kollektiivi. Järgnes medal Töövapruse eest kui äärmiselt korrektset, kuid alati elurõõmsat ja sooja (1968), Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus, Rahvaste inimest, kes hoidis väga oma perekonda. Langetame leinas Sõpruse orden ja Eesti teaduste akadeemia medal (1988). pea koos tema lähedastega. Taasiseseisvunud Eestis on teda autasustatud riigi elutöö- preemiaga ja Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Tema Tartu ülikooli füüsika instituut Tartu ülikool Eesti teaduste akadeemia Sirp, 32(3804), 14. august 2020, 29

102 FINANTSTEGEVUS

LIIK EELARVE 2020 EELARVE TÄITMINE 2020

AKADEEMIALE RIIGIEELARVEST 1 584 000 1 584 000 akadeemia põhitegevuseks 1 162 948 1 162 948 akadeemikutasudeks 293 090 293 090 uurija-professori tasudeks 100 662 100 662 teaduspreemiate väljaandmise korraldamiseks 27 300 27 300

MUUD TULUD 108 900 649 483 haridus- ja teadusministeeriumi sihteraldised 43 400 593 400 sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudeks 43 400 43 400 sh remondi- ja rekonstrueerimistöödeks 0 550 000 laekumised ruumide rendist ja teenuste müügist 25 500 19 357 ajakirjade müügist ja tellimustöödest (kirjastus) 40 000 36 726

Eraldised Underi ja Tuglase kirjanduskeskusele 388 122 375 625

KOKKU TULUD 2 081 022 2 609 108 akadeemia põhitegevus (kantselei kaudu) 911 950 933 060 akadeemia kirjastus 310 000 262 108 akadeemikutasud 293 090 293 090 uurija-professori tasud 100 662 100 662 preemiad, medalid 6 498 7 490 rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaks 43 400 35 370 riigi teaduspreemiate komisjoni tegevus 27 300 27 300

Underi ja Tuglase kirjanduskeskus 388 122 311 217

KOKKU KULUD 2 081 022 1 970 297

103 INIMESED JA KONTAKTID

Kohtu 6, 10130 Tallinn Üldtelefon: 644 2129 Valvelaud: 645 3821 Üldaadress: [email protected]

PRESIDENT Tarmo Soomere 644 2149 [email protected] ASEPRESIDENT Mart Kalm 513 6274 [email protected] ASEPRESIDENT Arvi Freiberg 5645 3175 [email protected]

PEASEKRETÄR Jaak Järv 644 5810, [email protected] 737 5247 PRESIDENDI TEADUSNÕUNIK Rein Vaikmäe 502 2816 [email protected]

VÄLISSUHETE NÕUNIK Jüri Engelbrecht 505 8177 [email protected] AKADEEMIA OSAKONNAD ASTRONOOMIA JA FÜÜSIKA OSAKOND Tartu ülikool, W. Ostwaldi 1, 50411Tartu JUHATAJA Marco Kirm 737 4629 [email protected] INFORMAATIKA JA TEHNIKATEADUSTE OSAKOND Tallinna tehnikaülikool, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn JUHATAJA Jakob Kübarsepp 620 3354 [email protected]

BIOLOOGIA, GEOLOOGIA JA KEEMIA OSAKOND Tartu ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu JUHATAJA Toomas Asser 737 5600 [email protected] HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSTE OSAKOND Tartu ülikool, Jakobi 2, 51014 Tartu JUHATAJA Valter Lang 737 5652 [email protected]

AKADEEMIA KANTSELEI PEASEKRETÄRI ABI, Tiina Rahkama 645 0712 [email protected] JUHATUSE SEKRETÄR VASTUTAV SEKRETÄR Eha Inkinen 644 2129 [email protected] KANTSELEI JUHT Piret Suurväli 504 8219 [email protected]

ARENDUSJUHT Terje Tuisk 511 0356 [email protected] KOMMUNIKATSIOONIJUHT Krista Tamm 53433341 [email protected]

VASTUTAV KOORDINAATOR TARTUS Ülle Sirk 742 0504, [email protected] 511 6987 W. Struve 1-364, 50091 Tartu INFOJUHT Siiri Jakobson 631 1071 [email protected]

KOOSTÖÖ JUHT Ülle Raud 6451925 [email protected] VEEBIHALDUR Margit Lehis 518 0370 [email protected] W. Struve 2, 51003 Tartu KANTSELEI JA RIIGIÕIGUSE Silja Kala 516 6174 [email protected] SIHTKAPITALI REFERENT PEARAAMATUPIDAJA Marika Pärn 644 3054 [email protected] HALDUSJUHT Sulev Kuiv 526 6316 [email protected]