DOCSLIB.ORG

Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat Facta non solum verba EESTI TEADUSTE AKADEEMIA AASTARAAMAT FAKTID JA ARVUD ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXVI (53) 2020 TALLINN 2021 Koostaja: Terje Tuisk Toimetajad: Siiri Jakobson, Jaak Järv, Tarmo Soomere (peatoimetaja) Aastaraamatu valmistasid ette: Silja Kala, Margit Lehis, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk, Piret Suurväli Küljendaja: Erje Hakman Fotode autorid: Annika Haas (lk 13, 14, 16, 17), Reti Kokk (21, 43, 89, 92, 94, 97, 99), Maris Krünvald (43–45), Jaan Künnap (88), Kaja Laane (44), Peeter Langovits (85), Marko Söönurm (43), Linda Tammisto (91), Andres Tennus, Tartu ülikool (44, 95), Albert Truuväärt, Riigikantselei (44). Ülejäänud fotod on pärit akadeemia arhiivist. Koostajad tänavad: Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Mai Beilmann, Martin Eessalu, Rainis Haller, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jaak Järv, Erkki Karo, Marko Kass, Marco Kirm, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Tiina Laansalu, Valter Lang, Margus Lopp, Tiit Lukk, Piret Lukkanen, Märt ­Läänemets, Killu Mei, Andres Metspalu, Peeter Müürsepp, Urmas Nõmmik, Taavi Pae, Hannes Palang, Jüri Plado, Katre Pärn, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Tarmo Soomere, Antti Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Neeme Tõnisson, Marja Unt, Rein Vaikmäe, Eero Vasar, Andre Veskioja, Piret Villo. ISSN 1406-149x (trükiväljaanne) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-1628 (võrguväljaanne) SISUKORD SAATEKS ............................................................................................................................................... 5 KROONIKA 2020 .................................................................................................................................. 6 AKADEEMIA JA AKADEEMIKUTE TEGEVUS ............................................................................. 12 Riigi teaduspreemiad ........................................................................................................................ 12 Eesti teaduste akadeemia teekaart .................................................................................................... 19 Liikmeskond ..................................................................................................................................... 21 Personaalia ....................................................................................................................................... 24 Üldkogud .......................................................................................................................................... 29 AKADEEMIA JUURES TEGUTSEVAD EKSPERTKOGUD ........................................................... 36 TUNNUSTUSED AKADEEMIKUTELE JA AKADEEMIALT ......................................................... 43 AKADEEMIA VÄLJAANDED ........................................................................................................... 47 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ ...................................................................................................... 48 TEADUSTE AKADEEMIA KIRJASTUS ........................................................................................... 51 UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS ................................................................................ 53 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ASUTUSTE TEGEVUS .................................................... 58 AKADEEMIAGA ASSOTSIEERUNUD ORGANISATSIOONIDE TEGEVUS ............................... 65 ARVAMUSI AKADEEMIKUTELT ..................................................................................................... 83 JUUBELID ........................................................................................................................................... 85 IN MEMORIAM .................................................................................................................................. 95 Akadeemik Ilmar Koppel ................................................................................................................. 95 Akadeemik Valdek Kulbach ............................................................................................................. 97 Akadeemik Enn Tõugu..................................................................................................................... 99 Akadeemik Tšeslav Luštšik ........................................................................................................... 101 FINANTSTEGEVUS ......................................................................................................................... 103 INIMESED JA KONTAKTID ............................................................................................................ 104 SAATEKS Nii mõneski Austraaliast tulnud kirjas on kuupäeva ja anda. Pole mingit põhjust arvata, et muul ajal või mõne aasta arvu 2020 järel koma ja sõnad „aasta, mida polnud“. muu probleemi käsitlemisel me seda ei suudaks. Eesti ja eriti teadusmaastiku kohta nii öelda ei saa. Suvine erakorraline üldkogu tegi minimaalselt Vähemalt kolm protsessi läheb sellest aastast ajalukku. vajaliku hulga muutusi, mis võimaldavad akadeemial saja- Esiteks, riigi juhid ei ole enam kaugeltki meie riigi kõige protsendiliselt toimida elektrooniliste vahendite kaudu. mõjukamad inimesed. Teiseks, tegelikkuseks sai teaduse Akadeemia mõte on koos toimida, saavutada seda, et finantseerimise kokkulepe protsentides 1% tasemel tervikuna oleksime palju rohkem kui liidetavate lihtne sisemajanduse kogutoodangust. Kolmandaks, COVID- summa. Akadeemia mõte ei ole kodus istudes üldkogu 19 pandeemia tõi ühiskonna teadvusse selle, kui olulised pidada. Aga vahel võib olla vaja rakendada seda lubavat on teadus ja teaduspõhisus. Mis realiseerus muu hulgas reeglit. Detsembri üldkogu toimuski põhiosas elektroo- ka selle kaudu, et teadlaste osa Eesti iseseisvumise taas- niliste kanalite kaudu, seejuures hääletused täielikult tamises ja hoidmises sai riikliku tunnustuskivi. elektroonilistelt. Tulemusena on meil kolm suurepärast See kolmas joon tegi korrektiive pea kõigisse uut akadeemikut. akadeemia ja meiega assotsieerunud asutuste ja seltside Ürituste kolimine virtuaalruumi ja reisidest loobu- plaanidesse. Suur osa tegemistest kolis internetti. Mõni mine jättis aega muude oluliste asjade jaoks. Hübriid- oluline üritus jäi üldse ära. Akadeemia korraline kevadine üritusena korraldatud Endel Lippmaa mälestusloeng üldkogu istung tuli asendada elektroonilise küsitlusega Taani diplomaatia suurkujult ja suurelt Eesti sõbralt neis aspektides, mida seadus kohustab kõigi akadeemikute Uffe Ellemann-Jensenilt jõudis vabariigi presidendi arvamusavalduse kaudu lahendama. Need olid suhteliselt aasta päevakõnesse. Akadeemia koduleht sai uue kuue. lihtsad: eelmise aasta aruande kinnitamine, selle aasta Sisu on rohkem ja võimalused hoopis teised. Meie ajastu eelarve kinnitamine ja akadeemikutasude otsustamine. on elektrooniliste dokumentide ajastu. Elektrooniline Akadeemia juhtimisskeem (vt lähemalt lk 19–20) on dokumendihaldussüsteem on asendamas senist enamasti mõneti ebatavaline. Mõned otsused käsib seadus vastu paberile kantud informatsiooni voogu. Nüüd saab kiiresti võtta üldkogul. Eelmises lõigus nimetatud asju lubas ja lihtsalt vajalikult infole ligi. Ühises inforuumis olemine põhikiri teha elektrooniliselt korraldatud küsitluste kaudu, ennetab tavaliselt juba eos nii mõnegi vaidluse ja laseb aga mitmeid strateegilisi otsuseid mitte. Selliste hulka kontsentreeruda olulistele küsimustele. kuulus akadeemikute valimine, juhatuse liikmete Kroonviiruse kriisist hoolimata ja osalt kriisist tõu- tagasikutsumine ning akadeemia põhikirja ja struktuuri gatuna läheb elu edasi. Nagu on kirjutanud Charles de ning nendes tehtavate muudatuste kinnitamine. Neid tuli Lint: „Maailm on nii nagu alati. Me näeme seda lihtsalt kuni 2020. a suveni teha eranditult akadeemikute isiklikul teistmoodi.“ Üks kõige olulisemaid protsesse on suvel kohalolekul. 2020 käivitunud uue teadus- ja arendustegevuse korralduse Kuni meil polnud koroonaviirust, oli mureks peamiselt seaduse koostamine. Selle seaduse järgi hakkame järgmised see, kas kolleegide töö ja reisid võimaldavad leida aega paarkümmend aastat elama. Kuus meie kolleegi ja üks kogunemiseks. Kevadel tuli aga arvestada võimalusega, noorte teaduste akadeemia liige osalevad selle protsessi et mõnenädalase või isegi mõnepäevase etteteatamisega tarvis kokku kutsutud töörühmades. võib üldkogu füüsilise istungi korraldamine muutuda Ühtegi lahingut ei võida kindralid ja ohvitserid. võimatuks või on seotud ebamõistlike riskidega. Isegi Mistahes institutsioon või selle juhid saavad vaid siis olla kui oleme olemuslikult konservatiivsed, peame suutma edukad, kui neil on võimekas ja professionaalne tugi. Seda institutsioonina reageerida muutuvale elukorraldusele. on akadeemiale pakkunud kantselei. Riigil on aga sageli tarvis operatiivset nõu. Hilistalvise ja kevadise kroonviiruse kriisi ajal suutsime mõne päeva Tarmo Soomere ja vahel loetud tundidega strateegilise väärtusega sisendit 25.02.2021 5 KROONIKA 2020 6. jaanuaril arutlesid akadeemik Maarja Kruusmaa ja 18. veebruaril toimunud akadeemia juhatuse koosolekul president Tarmo Soomere Santiagos koostöövõimaluste peeti mõistlikuks moodustada akadeemia uue arengu- üle Tšiili teaduste akadeemia presidendi prof Maria kava koostamiseks komisjon akadeemik Jaak Järve Cecilia Hidalgo ja mereteadlasest akadeemia liikme juhti misel. Otsustati akadeemia presidendi asendamine Osvaldo Ulloaga. juhuks, kui president Tarmo Soomerel ei ole võimalik 17. jaanuaril esines akadeemik
Load more

Recommended publications
  • Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond Kaheksateistkümnes Jagamine Stipendiumid Ja Toetused 2008
    SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND KAHEKSATEISTKÜMNES JAGAMINE STIPENDIUMID JA TOETUSED 2008. AASTAKS SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD Jüri Arrak, 50 000 Endel Lippmaa, 50 000 Teo Maiste, 50 000 Kalju Suur, 50 000 ABEL-MIRKA FONDI STIPENDIUM Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolituse toetamiseks Ameerika Ühendriikides Aro Velmet, õpinguteks Pennsylvania Ülikoolis USA-s matemaatika ja füüsika erialal 20 000 ADDA JA LEONHARD MARDNA FONDI STIPENDIUM Sisehaiguste arstide õpingute ja tegevuse toetamiseks Piia Lutter, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisehaiguste kliiniku kardioloogiakeskuse kardiointensiivravi osakonna kardioloog-vanemarstile erialaseks täiendõppeks 15 000 ADELAIDE'I EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI FONDI TOETUS Estonia teatri toetuseks Rahvusooper Estonia, Erkki-Sven Tüüri ooperi „Wallenberg“ salvestuskuludeks 26 179 ALEKSANDER HEINTALU JA ELO LIIVI FONDI STIPENDIUMID Eesti mittekristliku ja põlisusundile toetuva rahvakultuuri edendamiseks Terje Puistaja, uurimustööks teemal „Rahvakalendri kombestik kui sümboolse kogukonna looja“ 3 000 Minni Saapar, muistsete eestlaste pühakohtade asukohtade väljauurimiseks Pihtla vallas, asukoha kaardistamiseks ja nende kohtade pärimuste kogumiseks 4 000 ALEKSANDER RAADI FONDI STIPENDIUMID Orissaare Gümnaasiumi lõpetanud noorte toetamiseks haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Valjala vallast pärit noored Riine Mägi, õpinguteks Kuressaare Ametikoolis sekretäritöö erialal 10 000 Liis Rudov, õpinguteks Tallinna Ülikoolis matemaatika erialal 6 000 Marju Viil, magistriõpinguteks
    [Show full text]
  • Tallinna Kunstihoone Vello Vinn
    18.10.—15.12.2019 VELLO VINN ∞ & ВЕЛЛО ВИНН VELLO VINN on sündinud 4. oktoobril 1939 Saaremaal, KÜMME VASTUST ringikujuline liikumine, kus ometigi mitte kunagi mitte elab ja töötab Tallinnas. Alates Eesti Riikliku Kunstiinstituudi KÜMNELE KÜSIMUSELE midagi päris samamoodi ei kordu. (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) lõpetamisest 1968. aastal pälvis ta kiiresti tähelepanu graafikakunsti Varasematel aegadel oli tõesti raskusi minu kunsti näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Üks läbivaid 1. Millal ja kuidas sai sinust kunstnik? mõistmisega. Tänapäeval on aga jõutud arusaamiseni, et liine kunstniku popilik-sürreaalses fantaasiaküllases ka nii võib kunsti teha. estampgraafikas on keskkonnateema, täpsemalt inimese Saaremaal lapsena koolis käies meeldis mulle joonistus- ja keskkonna omavaheline suhe. Tema loomingut on tundides joonistada, samuti joonistasin kodus. Keskkoolis eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel triennaalidel ja joonistasin ja joonestasin edasi: kodutööna kaunistasin 9. Kas sinu kunsti on piisavalt tunnustatud? Nõukogude biennaalidel (9. Ljubljana graafikabiennaal, ostupreemia, vabatahtlikult geograafia ning botaanika õppevihikuid ajal ei olnud sa sotsialistlikku realismi viljelev nomen- 1971; 36. rahvusvahelise Veneetsia kunstibiennaali tuši või värvipliiatsitega. Tartu ülikoolis inglise filoloogiat klatuurikunstnik, kuid said siiski vabakutselisena satelliitnäitus “Tänapäeva graafika”, 1972) ning muudel isik- ja rühmanäitustel. Tema teoseid leidub mitmes õppides võtsin osa ka sealse kunstikabineti tööst. Aastast oma kunsti luua ja näitusi teha. Iseseisvuse taastanud olulises muuseumikollektsioonis: Eesti Kunstimuuseum 1963 kuni 1968 õppisin Tallinnas toonases kunstiinstituudis Eestis pälvisid aga alles 2015. aastal Kristjan Raua Tallinnas, riiklik Tretjakovi galerii Moskvas, Ludwig-Forum klaasikunsti, lisaks tegelesin graafikaga. Raske on täpselt nimelise preemia, kuigi oleksid võinud selle tunnustuse für Internationale Kunst Aachenis, Norton ja Nancy öelda, aga arvata võib, et kunstnikuks sain juba enne minu meelest saada juba 1973.
    [Show full text]
  • Ja „25 Kauneimat Raamatut“ 1956 – 2010“ Mille Juhendajad on Kurmo Konsa (Phd) Ja Tiit Hennoste (Phd)
    TARTU ÜLIKOOL Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Infokorralduse õppekava Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut“ ja „25 kauneimat raamatut“ 1956 – 2010 Magistritöö infokorralduse erialal Edith Hermann Juhendajad Tiit Hennoste, PhD Kurmo Konsa, PhD Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................4 Lühendid ...............................................................................................................................................6 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ..................................................................................................7 1.1. Raamat kui artefakt .......................................................................................................................7 1.2. Ilu ja kogemuse kontekst .............................................................................................................10 1.3. Eesmärk ja uurimisküsimused .....................................................................................................12 2. UURIMISTÖÖ EMPIIRILINE KÄSITLUS JA TEEMA VARASEMAD KÄSITLUSED. AJALOOLINE JA RAHVUSVAHELINE KONTEKST NING EESTI KONKURSSIDE EELLUGU13 2.1. Empiirilise uurimustöö käik ........................................................................................................13 2.2. Teema varasemad käsitlused .......................................................................................................17
    [Show full text]
  • Estonian Art the Photography Issue
    9 771406 354004 2 Aap Tepper Estonian Art The Forgotten Garden The Photography Issue 12 Anneli Porri Garden Exile. A Study of the Sense of Nature PHOTOGRAPHY IS ENIGMATIC. The first photographs ever developed seemed like pure magic, causing bewilderment and in some cases even 20 suspicion for their intricate relation to reality and time. Since then, photography Piret Karro has taken many forms, and not only has it become one of the most popular art The “Photographic” as Lingua Franca mediums, but it has also found its way into almost every corner of our daily lives. We depend on photography as a medium of memory and also use it as a tool for constructing our (social) identity. 28 Paulius Petraitis PHOTOGRAPHY IS EVERYWHERE. This issue of Estonian Art analyses the current state of photographic art, and with that photography’s role in Everything is Photographic – contemporary visual culture in general, involving discussions on experimental Discussing the Complexities films and books. According to some, we live in the post-photography era in which everything is photographic and photography as a distinct discipline no longer of Tallinn Photomonth with Laura Toots exists. Yet, at the same time, there are still very strong and powerful classical photography movements. This issue, which focuses on photography in Estonia, and Kadri Laas aims to highlight these different views on the current state of photography by looking at the Tallinn Photomonth contemporary art biennial and the recently 36 established world-renowned Fotografiska museum in Tallinn, among others. Paul Kuimet PHOTOGRAPHY IS THERAPEUTIC. This issue will also examine the role A Space for Experimental Film of photographic art as a means of therapy.
    [Show full text]
  • Estonian Approaches to Culture Theory Approaches to Culture Theory Series Volume 4
    Estonian Approaches to Culture Theory Approaches to Culture Theory Series Volume 4 Series editors Kalevi Kull (Tartu, Estonia) Valter Lang (Tartu, Estonia) Tiina Peil (Tallinn, Estonia) Editorial board Eileen Barker (London, United Kingdom) Regina Bendix (Göttingen, Germany) Anu-Mai Kõll (Södertörn, Sweden) Tom Moring (Helsinki, Finland) Roland Posner (Berlin, Germany) Marek Tamm (Tallinn, Estonia) Peeter Torop (Tartu, Estonia) Aims & scope The Approaches to Culture Theory book series focuses on various aspects of analysis, modelling, and theoretical understanding of culture. Culture theory as a set of complementary theories is seen to include and combine the approaches of different sciences, among them semiotics of culture, archaeology, environmental history, ethnology, cultural ecology, cultural and social anthropology, human geography, sociology and the psychology of culture, folklore, media and com- munication studies. Estonian Approaches to Culture Theory Edited by Valter Lang & Kalevi Kull This volume has been financed by the Centre of Excellence in Cultural Theory (CECT, European Regional Development Fund) and is related to research pro- jects IUT20-7 and IUT2-44 (Estonian Research Council). Managing editors: Anu Kannike, Monika Tasa Language editor: Daniel Edward Allen Design and layout: Roosmarii Kurvits Cover layout: Kalle Paalits Prepress editing of art reproductions: Marje Eelma Copyright: University of Tartu, authors, 2014 Artwork used in cover design: Leonhard Lapin “Kosmiline masin” (“Cosmic Machine”) 1975. Oil, canvas. 100 x 90 cm. Artworks used in the cover design and at the beginning of each article: the col- lection of the Art Museum of Estonia, reprinted with permission. The publisher has made all possible efforts to find the copyright holders. In case of copyright questions, please contact the managing editor.
    [Show full text]
  • Sika Francis Goya Kitarri- Töötluses
    Kontsert 5 Solarise avab Valgre muu- Puhkepäev sika Francis Goya kitarri- töötluses. | Nädalalõpulisa | 2.–4. oktoober 2009 | nr 38 (538) | Hooaja avakontserdid2009 - 2010 H.I. Biberi “Roosikrantsisonaadid” - barokiaja müstika ja virtuoossuse tulevärk. ANN WALLSTRÖM barokkviiul, Rootsi Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel 10. oktoober 2009 kell 18 11. oktoober 2009 kell 18 Tõstamaa mõis, Pärnumaa Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6 Mõlemas kaunis kontserdipaigas ootab tund enne kontserte ja vaheajal ka hubane salongikohvik. piret mikk / inox dm mikk / inox piret Info: www.corelli.ee Äripäeva nädalalõpulisa 2. oktoober 2009 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] SÜNDMUS2 Vene teatri paremik taas Eestis Signe Sillasoo [email protected] Järgmisel nädalal peab au- väärset viiendat sünnipäe- va aasta üks olulisem teat- risündmus – eesti ja vene publikut ühendav festival Kuldne Mask Eestis. 2005. aasta sügise lahuta- matuks osaks saanud teatri- festival Kuldne Mask Eestis ei jää kitsaste aegade kiuste toi- mumata ka tänavu. Vene teat- ri nelja kõrgelt hinnatud eten- dust saab nautida Tallinnas ja Jõhvis 6.–13. oktoobrini. Ettevõtmise eestvedaja Svet- lana Jantseki sõnul keskendub selleaastane festival draama- teatri žanrite ja vormide mit- mekesisusele ning rahvuslike FOOKUSES koolkondade ja mentaliteeti- de ühendamisele. Teatrifestival Ja seda kõike nelja suure- Kuldne Mask 2009 pärase lavastaja – grusiin- lase Temur Tšheidze, lätla- Lavastused, seminarid, se Alvis Hermanise, inglase meistriklassid, loengud Donnellani ja peterburglase 6.–13. oktoober Lev Erenburgi töö kaudu. Tallinnas ja Jõhvis Piletid: 100–750 krooni Programmis kaasaegse www.goldenmask.ee teatri parimad esindajad Mainitute puhul on tegemist TASUB TEADA Venemaa festivalil Kuldne Mask nominentideks või lau- Kuldne Mask on Moskvas reaatideks nimetatud viimas- toimuv teatrifestival, kus näi- te hooaegade parimate lavas- datakse igal kevadel Vene- tustega, mis annavad väga häs- maa parimaid lavastusi.
    [Show full text]
  • CV Edgar Tedresaar Valik
    Curriculum Vitae Nimi Edgar Tedresaar Sünniaeg 27.01.1984 Aadress Jaama 189-13, 50705 Tartu, Eesti E-mail / GSM [email protected] / +372 5044702 Kodulehekülg edgartedresaar.wordpress.com Portfoolio issuu.com/tedresaar/docs/portfolio HARIDUS 2011-2014 Tartu Ülikool, maalikunst MA Magistritöö teema „21Naist, kellega ma pole maganud“ 2005-2010 Tartu Kõrgem Kunstikool (TKK), maalikunst Diplomitöö teema „Inimese armastus Masinate vastu“ 2009 Austria, Kunstuniversität Linz, vahetusüliõpilane maalikunsti erialal KUULUMINE ORGANISATSIOONIDESSE 2017 Tartu Kunstnike Liidu liige 2016 Eesti Kunstnike Liidu liige 2016 Eesti Maalikunstnike Liidu liige TÖÖKOGEMUS 2017 Piiritus OÜ 2015-2017 Risoom OÜ 2014 vabakutseline maalikunstnik LOOMINGULINE TEGEVUS Isiknäitused 2019 Must Kuld, Edgar Tedresaar & Sten Saarits, kuraator Siim Preiman / Tallinna Linnagalerii 2016 Teekond Vabadusse / Tartu Kunstimaja monumentaalgalerii 2015 Meditatiivsed Maastikud / Vana-Võromaa kultuurikoda 2015 Õnnelik Ruum, Edgar Tedresaar & Matthias Sildnik / Y-galerii, Tartu 2014 Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar / Tartu Kunstimuuseum 2014 Naised, kellega ma pole maganud / Backbone kunstigalerii, Tartu 2014 TIIU LIND 2, TEDRESAAR/TOLSTING/SILDNIK/ELKEN (KURAATOR) / Vaal galerii, Tallinn 2013 TIIU LIND, TEDRESAAR/TOLSTING/SILDNIK/ELKEN (KURAATOR) / Y-galerii, Tartu 2011 Pingviin All Paremas Nurgas / Loov galerii, Tartu 2009 Süsteem Balalaika / Loov galerii, Tartu Grupinäitused 2010 - 2020 Aastalõpu näitus / Tartu Kunstimaja 2018 - 2019 Aparaaditehase aastanäitus 2019 / Aparaaditehas, Tartu 2019 EKL 19. Aastanäitus / Kevadnäitus / Tallinna Kunstihoone 2019 VAADE / VIEW / galerii NOORUS, Tartu 2019 Mehed ja Lilled / Promenaadiviis, Tartu 2019 EESTI PARIMAD NOORED KUNSTNIKUD / Pärnu Linnagalerii 2017 "JUST NÜÜD!/RIGHT NOW!" / Pärnu Uue Kunsti Muuseum 2017 EKL 17. Aastanäitus / Kevadnäitus / Tallinna Kunstihoone 2016 LABÜRINT – 15. Pärnu Kunstisuvi / Pärnu Linnagalerii 2016 Meri, Eesti Maalikunstnike Liidu ühisnäitus / Viinistu Kunstimuuseum 2016 EKL 16.
    [Show full text]
  • Kaheksakümnendad Lk1-464 2.Indd
    KADUNUD KAHEKSA- KUMNENDAD sissejuhatus Sirje Helme. Miks kaheksakümnendad? Miks kadunud? 5 kunst | kunstiterminoloogia Ants Juske. Nõukogude postmodernism 12 Johannes Saar. Võistlevad maastikud: kunstipanoraamide ja kontekstide vaheldumine 1980. aastate kunstitekstides 22 Heie Treier. Ülev ja kitš 36 maal | graafika | plakatikunst Eero Epner. Iluaias kõnnib nägus neid, võlub austajate südameid 46 Kädi Talvoja. Tartu slaidimaal: grotesk – mäng või taktika? 63 Anu Allas. Kohatu kangelane: Kalevipoeg 1980. aastate eesti maalis 72 Vappu Thurlow. Lõvi seljas tulevikku 80 Jüri Hain. Plakatikunsti “kuldsed kaheksakümnendad” 99 skulptuur | tarbekunst | kujunduskunst Juta Kivimäe. Laguuniskulptuur: kriitiline pop, romantiline sümbolism, hüperrealism ja sürrealism 1980. aastate eesti skulptuuris 122 Inge Teder. Tarbekunst kaheksakümendatel 134 Krista Kodres. Me võime, aga me ei saa: eesti kujunduskunst ja disain 1980. aastail 143 personaalsed perspektiivid Raoul Kurvitz. Leegiheide: eesti performance kaheksakümnendatel 158 Peeter Laurits. Kaheksakümnendate eesti fotost 164 uus meedia Tuuli Lepik. Eesti arvutikunsti teke 173 kronoloogia 199 KUMNENDAD KAHEKSA- KADUNUD 1980. aastateeestikunstis teemadjatähendused Probleemid, kronoloogia uus meedia personaalsed skulptuur maal kunst sissejuhatus perspektiivid tarbekunst graafi ka kunstiterminoloogia kujunduskunst plakatikunst Koostaja Sirje Helme Toimetaja Andreas Trossek, kaastoimetaja Johannes Saar Eestikeelse teksti korrektorid Tiina Hallik, Daila Aas Eesti-inglise tõlkijad Katrin Kivimaa, Epp Aareleid-Koop,
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2010 XVI (43)
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XVI (43) 2010 TALLINN 2011 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Leo Mõtus (editor-in-chief) Galina Varlamova, Ants Pihlak (translator), Ülle Rebo ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword. 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy. 15 General Assembly, the Board, Divisions, Councils and Committees . 21 Academy Events . 38 Popularisation of Science . 46 Academy Medals, Awards . 50 Publications of the Academy . 53 International Scientific Relations. 54 National Awards to Members of the Academy . 60 Anniversaries . 61 Members of the Academy. 76 Estonian Academy Publishers . 87 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences. 91 Financial Activities. 96 Associated Institutions . 99 Associated Organisations . 127 In memoriam . 162 Remembrance . 166 Appendix 1 Statutes of the Estonian Academy of Sciences . 171 Appendix 2 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 185 Appendix 3 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 187 Directory . 188 3 FOREWORD Composition of the Academy was rejuvenated this year by an influx of younger members –nine new Members of Academy were elected pur- suant to the new Academy Act. A downturn to negative of the trend for growth of the average age of Members of Academy prevailing over years enables making optimistic plans to enhance the impact of Aca- demy on the development strategy of the state of Estonia. In the mean- time the somewhat overdone state bureaucracy has found a formulation, by which to divest the Academy of its influence on development of Estonian research, based on the fact that the Academy is not an eva- luated research and development institution.
    [Show full text]