DOCSLIB.ORG

Teated Või Hindam 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Teated Või Hindam 1 *a3£ Teated või hindam 1. aprillist — 1. maini 19261 — —. •' Piimatalitus s ^ • Kuu­ Eksportöör e/ä —j 9 _ > Märkus päev Reg. Nimetus < 55 > Nr. Apr. 1 5 A. Paluoja P. K. Estonia 8 1274 14,5 1 jt 5 0 )> 8 12 /, 15,3 » 3 Pöögli » 7 12 12,0 n 3 » n 7 12% 13,0 ii 242 Alliku rt 8 12 15,0 » 242 » » 9 12 14,8 i) 332 Rapla j) 6 1274 14,0 !> 332 » » 5 1272 14,3 » 336 Järvakandi » 7 1274 13,8 )) 241 Kärevere » 5 12 11,7 » 235 L. Lokuta » 5 12 15,1 ... » 169 V Vändra n 6 12 14,2 n 264 Ä. Sarja » 5 12 14,5 n 281 Aidu n 3 12 14,3 ji 424 Kaisma n 7 12 15,6 » 348 Hageri » 2 103/4 13,6 3 » 435 Rõusa n 3 H /4 12,4 )) 441 Ägapäe " 8 12 13,2 » 400 Misso » 4 11 11,7 3 » 399 Vaimõisa n 2 10 /4 12,0 2 )) 289 Valgjärve n 6 io /3 14,4 j) 171 Jõgeveste n 5 11 13,4 2 « 41 Elistvere n 4 io /3 12,0 ii 339 Emmumäe n 2 10 12,4 >i 262 Väätsa n 3 IOVO 12,9 » 403 Laupa » 6 107Š 10.4 n 216 H. Kabala » 2 10 11,0 .O ju f Piimatalitus ä &* Kuu­ Eksportöör > ta Sl 0) Märkus päev Rcg. Nimetus UH 3 « 0 Nr. > Apr. 1 '437 Oonurme P. K. Estonia 2 107a 12,4 JJ 293 Künda ii 1 9 — yj 73 S. Tammiku „lpttt" 3 11 13,4 ii 143 Lepasaare J; 2 10 13,7 )! 297 Võhandu j> 1 10 13,3 ebap. tn., mr )) 341 Lõõla JJ 1 9 — 1 1) 79 Avanduse JJ 5 127a 15,9 )) 217 Tamme » 5 107, 13,4 J) 83 E. Tirma JJ 2 10 14,2 JJ 143 Lepasaare n 2 10 12,8 *halb » 341 Lõõla JJ 1 874 — JJ 33 Rõngu JJ 7 nv* 14,7 )) 191 Kantküla JJ 6 n 13,2 420 Leevaku J) 3 13,2 1174 im, kahte jagu, par. 3 257 Kamali AS. Einpaul 3 9 — alt mr. puru sees. » 216 H. Kabala w 3 1074 13,2 t. t. )i 36 Kihme JJ 5 1074 12,0 148 Karmu 5 13,6 n palju kirju, ebap. m. _ ji 62 Leedimäe » 4 9 2 jagu, alt kirju. >i 99 L aha vere JJ 6 10 13,5 JJ 415 Kernu JJ 3 12 14,6 JI 140 Kikaoja JJ 7 10 13,7 valge, pet. ebap. rabe » 120 Kivijärve JJ 1 9 — rasv. joon. kirju. 1. v. » 256 V. Kariste JJ 3 972 — » 124 Riisa w 3 1174 12,4 J) 91 Kastna JJ 3 12 14,1 » 132 Einpaul JJ 10 H72 16,8 . 1 J) 326 Taali II JJ 6 11V2 14,0 JJ 122 Ruskavere „Eptli" 8 11 12,8 4va'ge, i. rasv. 1) 305 Laeva JJ 5 11 12,6 JJ 97 Urvaste JJ 3 10 14,0 * - - JJ 372 Säru N 2 12,0 t. 107, nendest3 tün.nr.52, JJ 255 Sikana JJ 6 12 13,8 53,54 jäSvad sisse, liig rnn.stad tünnid. mr., 1. v. JJ 163 Võime Gahlnbäck 6 11 15,5 valge,ebap.ra.(küps) J) 163 j» » 6 10 16,3 2 Piimatalitus S ^ Kuu» TV/T " 1_ Eksportöör Mw rzi 0> u->, Markus päev Reg. Nimetus < *Ž > Nr. Apr. 3 350 Nõõ Gahlnbäck 5 117* 12,2 mr. tt 43 Luige II 5 10 12,4 H 267 Ollepa H 7 12 14,1 154 Pärnu tr 8 11 Va 14,2 II 154 » il 7 127* 15,5 260 Kaelase II 9 12 15,6 0 389 Jakobi II 8 12 14,4 mr. 1. v. rasv. II 114 Roodi w 6 10% 12,0 II 379 Pustuski f) 1 12% 16,5 mr. II 49 Nurmekunda n 8 11% 12,7 n 16 Laiuse n 8 12 14,2 H 309 Seli I n 10 127a 15,4 II 75 Ülesoo 0 7 11 15,6 valge, rasv. valge n 433 Suislepa II 6 1074 13,9 il 433 » II 5 10 13,4 „ n 294 Äike * 2 H72 15,5 429 Lindi II 1 11 16,0 7 79 Avanduse P. K. Estonia b 12 14,2 M 94 Kanapää ir 6 12 15,2 . 0 282 Pöide n 9 12 14,8 U 282 n II 9 12 14,2 II 382 Loo H 6 12Ve 14,3 II 382 » • 7 1274 14,0 w 255 Porkuni n 6 127« 14,3 II 291 Anija n 7 12 12,0 11 291 •n H 7 12 11,4 mr. 1. v. t 11 Helme i> 10 12 13,4 tr 11 V H 9 12 14,5 H 8 Põltsamaa n 10 12 13,7 Lv. tr 8 •n w 10 12 14,2 w 8 n 0 8 12 14,3 n 149 Kärgula ar 7 11,4 1. V. H72 « n 152 Kärkna II 6 14,3 . n 2/3 11 371 Loosi 1 3 10 /3 13,5 V 353 Varangu 9 9 11% IM 3 ~ Piimatalitus B ^ Kuu­ Eksportöör > 0) Märkus päev Rcg. Nimetus < WA > Nr. Apr. 7 381 Kiiu p. K. Estonia 6 12 14,0 381 jt JJ 7 12 13,3 mr. 1. v. 417 Aruküla JJ 7 11 13,0 103 Lustivere JJ 10 12 13,4 50 Võtikvere JJ 10 12 13,0 vana 244 Kärstna JJ 6 10 12,9 va>ge, 1. v. rasv. 68 Roela JJ 7 10 12.7 ebp. ae. 264 Rannu JJ 5 io72 11,4 valge M 162 Sõmerpalu JJ 6 11 12,6 356 Kahkva * 6 10% 14,2 hapu valge, l.v 4 Vastseliina JJ 6 11 12,5 1. v. valkjas. JJ 4 JJ JJ 5 1073 12,5 266 Tüütsmanni JJ 3 11,4 n 1. V. JJ 59 K. Kioma J» 8 1073 12,6 „ JJ 276 Meremäe JJ 4 1173 15,4 378 Muhu n 5 n 16,0 JJ 414 Keina n 3 n n,o j) 428 Iisaku n 3 n 11,8 20 Rakvere JJ 7 HVs 14,3 valge, 1. v.. JJ 112 Moisekatsi JJ 2 10 10,0 » 1. •J) 302 Sänna JJ 1 10 11,9 412 Velise » 2 10 H mr. 1. v. >? rabe 9 231 U. Kariste JJ 3 IO7B 12,4 JJ 317 P. Peraküla JJ 4 11 9,6 JJ 23 Albu JJ 9 127. 16,8 JJ 23 » JJ 9 1276 16,2 l JJ 319 Kadrina JJ 9 12 /e 14,4 j) 319 j» » 9 127e 16,0 JJ 17 Ambla JJ 9 12Ve 15,9 JJ 207 Kuigatsi JJ 10 12 13,0 JJ 85 R. Antsla JJ 8 H72 13,6 » 108 Esna JJ 8 ii'V6 12,2 JJ 331 Kloostri JJ 6 127G 15,5 JJ 331 JJ JJ 6 127B 15,3 JJ 94 Kanapää » 6 11 15,7 , 4 Piimatalitus 6 ^ rÜi A/l 'Ä v lr ii c Kuu­ Eksportöör Cd XVI u 1 IV Ui o päev Reg. Nimetus > £3 > Nr. < Apr. 7 14 Räpina P.R.Estonia 6 lOVe 11,6 mr. 1. v. 2 1. v. rasv. 14 » » 6 io /3 10,5 362 Vastsemõisa » 10 12 14,5 1. V. 22 Oiu )i 5 12 14,3 240 Päinurme » 6 12 14,3 240 » » 7 12 12,5 ,) 147 Koigi » 10 11% 12,7 1. V. 282 Pöide » 7 12 14,0 282 n » 7 12 14,2 13 Leebiku » 7 11 13,6 valge r. n n 13 V » 7 11 13,4 valkjas 13 )1 n 7 11 Ve 13,8 10 T. Jõesuu » 7 12 14,6 10 n » 8 12 14,9 •5) 28 T. Selja J) 8 ii7s 12,0 2 28 » 11 8 ii /3 12,7 347 Talli II n 6 10 12,8 170 U. Kariste u 3 lOVe 11,0 178 Kahala JJ 8 12 11,7 164 Antsla n 3 10Va 12,0 290 Sooru » 6 11 13,8 rabe, 1. v. 7) 416 Salesje » 8 il 73 15,7 201 Ardu » 8 11% 14,0 valkjas 51 345 Lapakovo »i 2 10% 11,5 333 U Saaluse » 2 14,1 n% 1. v. t. 192 Koonga i) 8 13,5 3) n% J) 121 Penuja » 6 n% 12.9 388 Veltsa n 2 10 14,1 kõrv. 351 Varbla » 4 10 11,4 1. v. 2 värvi 407 Ellamaa n 4 11 11,6 363 Tahkuranna » 3 10% 10,0 mr. rasv. 1. v. 390 K. Lõpe 3 10% 14,2 kõrv. 1. v. mr. 11 286 Karste n 3 10 11,0 373 Luutsniku n 1 10% 12,8 t. r. 31 302 Sanna n 1 10 11,2 • Piimatalitus S ^ Kuu­ Eksportöör > tn jr! C> Märkus UH päev Reg- Nimetus < SCSI > Nr. Apr. 7 2 Viljandi P.K.Estonia 7 12Ve 15,4 2 8 12Vo 15,0 u 245 Äre" 8 12 15,5 » 245 n 7 12 15,5 jj 319 Kadrina 10 12 16,6 pehme, värske JJ 319 JJ 6 HVa 16,4 » 319 » 7 12 15,3 JV 386 Paadremaa 8 12Vo 14,2 JJ 101 Tõhela 7 12'/« 14,0 )) 101 n 7 12 Va 14,7 JJ 325 Uulu 5 H7a 14,8 JJ 325 » 6 H7a 14,8 JJ 361 Nissi 4 12 10,8 )) 134 Salla 5 11% 12,7 11 427 Mäetaguse 9 12 15,3 n 39 T.
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Üheskoos Edasi! Damiseks Ja Kvaliteedi Parandamiseks on Ka Teisi Teid Peale Omavalitsuse Head Rõuge Ja Haanja Inimesed! Oleme Oma Infojaga- Liitmise
    Nr 1 (1) Suvi 2015 Hea uue lehe lugeja! Äsja on valminud esimene ühine Haanja ja Rõuge valla leht, mis on järjekordne samm ja näide heast koostööst omavalit- suste vahel ning tõestuseks, et omavalitsuste erinevate valdkondade aren- Üheskoos edasi! damiseks ja kvaliteedi parandamiseks on ka teisi teid peale omavalitsuse Head Rõuge ja Haanja inimesed! Oleme oma infojaga- liitmise. Selleks võlukepikeseks on tõhus koostöö omavalitsuste vahel. mises jõudnud järjekordse verstapostini: valminud on Koostööd on Haanja vald teinud erinevates valdkondades erinevate esimene Rõuge ja Haanja valla ühine ajaleht. Varem omavalitustega. Nii näiteks toetavad Haanja Puhke- ja Spordikeskuse oleme koos loonud kuulutusteportaali Kohalikule.ee, suusaradade hooldust Võru linn, Rõuge, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru oleme teinud ühise elektroonilise kultuurikalendri, mis vald. Üheskoos Vastseliinaga korraldame õpilastransporti. Turismiala- on leitav valdade kodulehtedelt, oleme vastastikku le- seid projekte oleme teinud läbi aastate mitme naaberomavalitsusega, vitanud naabervalla infolehti ning oleme teinud koos- kuid kõige tihedam koostöö on seni olnud Rõuge vallaga. tööd valdade tutvustamisel erinevatel messidel. Esimesed koostööprojektid, mida alustasime koos Rõugega, olid üheksakümnendate aastate Põhjuseid, miks me oleme teinud samme ühise inforuumi loomiseks, on teisel poolel, kui Haanja vald toetas piirkondliku hooldekodu rajamist Rõuge valda. Sellele järg- mitmeid. Esiteks on meil väga palju ühist infot, mida vastastikku levitades väldi- nesid mitteformaalsed kokkulepped, et spordivaldkonnas arendab Haanja vald maakondlikku me dubleerimist ning teiseks, läbi ühise inforuumi me suudame liita kogukon- talispordikeskust ning Rõuge vald toetab eelnimetatud arengusuunda. Haanja vald ei raja enda di. Kogukondade liitmine on meie piirkonnas kindlasti oluline, kuna tihtipeale territooriumile täismõõtmetega võimlat, vaid piirdub väikese kooli spordisaaliga ning saab tar- me ei tea, mida meie naabrid teevad.
    [Show full text]
  • Raamatukogud Võrumaal
    Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Raamatukogud Võrumaal Võru 2011 Koostajad: Inga Kuljus, Ere Raag Toimetaja: Anne Valmas Keeletoimetaja: Kaile Kabun Fotod: Kalle Jõgeva, erakogud Kujundaja: Priit Pajusalu Raamatu väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp Võru Linnavalitsus Hasartmängumaksu Nõukogu Baltic Rural Broadband Project Saateks Eessõna „Mitte midagi pole nii jõuline kui idee, mille aeg on kätte jõudnud." Hea lugeja! (Victor Hugo) Sinu käes on Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu. Alates raamatukogunduse alg- aastatest kuni tänase päevani välja on maakonna raamatukogud olnud pidevas arengus. Kogumiku „Raamatukogud Võrumaal" idee autor on Võrumaa Keskraamatukogu pea- Esimeste raamatukogude asutajaks olid haridusseltsid ning tolleaegsed aktiivsed tegelased raamatukoguhoidja Ere Raag. Eesmärgiks on anda ülevaade praegu Võrumaal tegutsevast 34 olid täis entusiasmi ja usku oma ettevõtmisse. Olulise tõuke raamatukogunduse arengule rahvaraamatukogust. andis haridusministeeriumi rahvahariduspäev Tallinnas 9.–10. novembril 1919, kus tunnistati Kogumiku aluseks on Võrumaa rahvaraamatukogude juhatajate 2003. aastal koostatud vajalikuks asutada rahvaraamatukogud igasse valda, kihelkonda ning linna. 1921. aasta koduloolised ülevaated. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal valmis 2007. aastal jaanuaris tegi haridusministeerium maakoolivalitsustele ettepaneku koostada raamatu- Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav trükis „Raamatukogud Võrumaal", mida kogude võrk ning kaasata sinna seltside ja koolide
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Rõuge Valla INFOLEHT
    Rõuge valla INFOLEHT 31. oktoober 2018 NR 18 Rõuge vallavolikogu 15. oktoobri istungil vastu Rõuge vallal täitus esimene eluaasta võetud õigusaktid Aasta tagasi, 21. oktoobril, kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamise Rõuge vallavolikogu oktoobrikuu istung teenuseid ja seetõttu ei ole mõistlik tegevusi päeval, jõustusid haldusterritoriaalsed muudatused. See oli päev, mil sai alguse uus Rõuge toimus Mõniste rahvamajas. dubleerida. vald. Aasta on läinud kiirelt ja tegusalt ning samal kuupäeval, päikselisel pühapäeval tähistati 1. Võeti vastu Rõuge valla arengukava 4. Nõustuti Rõuge vallas Sänna külas Sänna valla esimest sünnipäeva. Sel puhul tegi vallavalitsus eesotsas vallavanemaga vallale tiiru peale. 2018–2035 ja eelarvestrateegia 2018–2022, uuringuruumis ja Sänna II uuringuruumis Teenusekeskuste juures ja Ala-Rõuges pakuti vallarahvale suutäis magusat ja tunnike elavat mis koosneb Rõuge valla hetkeolukorra geoloogilise uuringuloa taotluse ja otsuse muusikat. ülevaatest ja arengukavast aastateks 2018– eelnõuga. Taotletavad uuringuruumid asuvad Sünnipäevatuur algas Haanjas, kus sünnipäevalisi tervitasid muusikaga Arved Asaküll 2035, Rõuge valla arengukava tegevuste ja kaevandamisega rikutud alal. Uuringute (kitarril) ja Ülari Saarniit (lõõtsal). Seejärel peeti sünnipäeva Missos, kust suunduti edasi Mõniste investeeringute kavast 2018–2035 ja Rõuge eesmärk on välja selgitada korrastamata teenusekeskuse juurde. Mõnistes sai kringli ja tee kõrvale kuulata rõõmsaid lõõtsahelisid Jaanus valla eelarvestrateegiast 2018–2022.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr VÕ-14 Ruusmäe, JAH1000036 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Võrumaa Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80062021 1.3. Aadress Pikk tn 17b, 65604 Võru 1.4. Esindaja nimi Mati Kivistik 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7821929 Faksi number 7821929 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7868364, 5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Kivistik Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Haanja looduspark / jahiulukite lisasöötmine on kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. piirangu kirjeldus 4.2. Objekti nimetus/ Kisejärve maastikukaitseala / Selsisoo sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine ja inimeste viibimine 15. piirangu märtsist 30. septembrini. kirjeldus 4.3. Objekti nimetus/ Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti piirangu valitseja nõusolekuta rajada väikeehitist (sh kohtkindlat jahindusrajatist).
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Kust on Tulnud Vana Võrumaa Külanimed?
    Evar Saar Võru instituudi teadur, kes uurib kohanimesid Kust on tulnud Vana Võrumaa külanimed? Hajatalude ja väikeste külade maastikul Lõuna- ning Lääne-Võrumaal pärineb külanimede enamik inimeste nimedest – kunagistest talu- poegade lisanimedest. Põhja-Võrumaa (praeguse Põlvamaa) külad on suuremad ja vanemad. Nende nimed on tekkinud nii ammusel ajal, et kirjalikud allikad seda aega otseselt ei valgusta. Ometi ei sõltu tähen- duselt läbipaistva ja hämara materjali suhe Võrumaa külanimedes külade suurusest ja külaks olemise east. Ka hiljuti talunimest küla nimeks saanud nimede hulgas leidub palju naaberkeelte isikunimesid ja palju selliseid nimesid, mille päritolu jääbki tundmatuks. Artikkel põhineb aastatel 2009–2014 Eesti kohanimeraamatu (EKNR) jaoks tehtud uurimistööl ja annab põgusa, tutvustust ning eelreklaami pakkuva ülevaate sellest, mida lähimas tulevikus saab Eesti kohanime- raamatust just ajaloolise Võrumaa külanimede kohta lugeda. Sellel alal uuris Mariko Faster Hargla kihelkonda ja on kirjutanud põhiosa nendest märksõnaartiklitest. Evar Saar uuris ülejäänud seitset vana Võrumaa kihel- konda. Tööd tehti põhiliselt arhiiviallikatele ja revisjonide publitseeritud materjalidele toetudes. Esimene eesmärk oli saada ülevaade asustusajaloost mõisate ja põlis- külade (XVI saj allikates külaks peetud üksuste) kaupa. Nimede arengu jälgimine oli kindlamaks aluseks tõlgendusele, mille juures sai kasutada varasemaid piirkondlikke uurimusi (Valdek Pall Põhja-Tartumaast1, Marja 1 Pall, Valdek. Põhja-Tartumaa kohanimed. I. Toimetanud M. Norvik. Valgus, Tallinn 1969. OMA KEEL 1/2015 19 Kallasmaa Saaremaast2 ja Hiiumaast3, Jaak Simm Võnnu kihelkonnast4), läänemeresoome kohanimede alast kirjandust, Eesti, Soome, Vene, Saksa, Läti isikunimeraamatuid ja teisi allikaid. Etümoloogiates püüti hoiduda pelgalt sõnavaralistest võrdlustest. Püüti pakkuda vaid selliseid nime päritolu seletusi, mis oleksid vähemalt tõenäolised paigapealse kohanime- süsteemi toimimise vaatevinklist, isegi siis, kui nime tegelikku ajaloolist tagapõhja pole suudetud kindlaks teha.
    [Show full text]
  • Tammiku Tee 23 Kinnistu Detailplaneering
    Äriregistri kood 11005153 MTR REG. NR. EP 11005153-0001 HUVITATUD ISIK: MATI PILT Piirikivi, Ruusmäe küla, Rõuge vald 65102 tel 505 5884, e-post [email protected] TÖÖ NR: 2017-1493-23 TAMMIKU TEE 23 KINNISTU DETAILPLANEERING RUUSMÄE KÜLA, RÕUGE VALD SELETUSKIRI JA JOONISED JUHATUSE ESIMEES: ALLAN KAASIK PLANEERIJA: KRISTI SOLL KOOSTAJA: OLGA TSIRULJOVA VÕRU, 2017-2018 KURMIK PROJEKT OÜ Tel 78 24 429 Konto 10220035730018 Räpina mnt 7 Faks (78) 23 084 Eesti Ühispank, Võru kontor 65606 VÕRU E-post: [email protected] Kood 401 EESTI KMKR nr EE100881514 Kurmik Projekt OÜ töö nr. 2017-1493-23 Tammiku tee 23 kinnistu detailplaneering SISUKORD 1. SELETUSKIRI................................................................................................. 3 1.1. Üldosa.......................................................................................................... 3 1.2. Olemasolev olukord................................................................................... 4 1.2.1. Planeeritava ala iseloomustus.................................................................. 4 1.2.2. Kehtiv maakasutus..................................................................................... 4 1.2.3. Tehnovõrgud ja kitsendused..................................................................... 4 1.2.4. Olemas olevad hooned.............................................................................. 5 1.3. Planeeringu lahendus.................................................................................... 5 1.3.1. Detailplaneeringu algatamise
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]