Nr 1 (1) Suvi 2015

Hea uue lehe lugeja! Äsja on valminud esimene ühine ja Rõuge valla leht, mis on järjekordne samm ja näide heast koostööst omavalit- suste vahel ning tõestuseks, et omavalitsuste erinevate valdkondade aren- Üheskoos edasi! damiseks ja kvaliteedi parandamiseks on ka teisi teid peale omavalitsuse Head Rõuge ja Haanja inimesed! Oleme oma infojaga- liitmise. Selleks võlukepikeseks on tõhus koostöö omavalitsuste vahel. mises jõudnud järjekordse verstapostini: valminud on Koostööd on Haanja vald teinud erinevates valdkondades erinevate esimene Rõuge ja Haanja valla ühine ajaleht. Varem omavalitustega. Nii näiteks toetavad Haanja Puhke- ja Spordikeskuse oleme koos loonud kuulutusteportaali Kohalikule.ee, suusaradade hooldust Võru linn, Rõuge, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru oleme teinud ühise elektroonilise kultuurikalendri, mis vald. Üheskoos Vastseliinaga korraldame õpilastransporti. Turismiala- on leitav valdade kodulehtedelt, oleme vastastikku le- seid projekte oleme teinud läbi aastate mitme naaberomavalitsusega, vitanud naabervalla infolehti ning oleme teinud koos- kuid kõige tihedam koostöö on seni olnud Rõuge vallaga. tööd valdade tutvustamisel erinevatel messidel. Esimesed koostööprojektid, mida alustasime koos Rõugega, olid üheksakümnendate aastate Põhjuseid, miks me oleme teinud samme ühise inforuumi loomiseks, on teisel poolel, kui Haanja vald toetas piirkondliku hooldekodu rajamist Rõuge valda. Sellele järg- mitmeid. Esiteks on meil väga palju ühist infot, mida vastastikku levitades väldi- nesid mitteformaalsed kokkulepped, et spordivaldkonnas arendab Haanja vald maakondlikku me dubleerimist ning teiseks, läbi ühise inforuumi me suudame liita kogukon- talispordikeskust ning Rõuge vald toetab eelnimetatud arengusuunda. Haanja vald ei raja enda di. Kogukondade liitmine on meie piirkonnas kindlasti oluline, kuna tihtipeale territooriumile täismõõtmetega võimlat, vaid piirdub väikese kooli spordisaaliga ning saab tar- me ei tea, mida meie naabrid teevad. Läbi ühise ajalehe me kindlasti parandame bida võimla kasutamise teenust Rõuges. Sellele järgnesid mitmed ühised rahvusvahelised turis- info liikumist valdade vahel ning loodetavasti toome rohkem inimesi ka meie mi- ja kultuurialased projektid koos Venemaa ja Läti partneritega. Eelmisel aastal valmis ühine üritustele. See kõik annab kogukondadele hea aluse koostöökohtade leidmiseks infoportaal kaupade ja teenuste pakkujatele, www.kohalikule.ee. Ka käesoleval aastal on käimas ning aitab kindlasti kaasa omavahelise läbikäimise suurendamisele. mitmed sotsiaal- ja noorsootöö alased ühisprojektid. Lehte kavatseme hakata välja andma kord kvartalis ning kindlasti ei soovi Käesoleva aasta kevadel kohtusime Rõuge valla inimestega ning panime kirja, mida võiks veel me, et leht oleks vaid vallavalitsuste häälekandja. Sellesse saab panustada igaüks ühiselt teha. Kokkuvõte kohtumisest on tehtud ning mitmeid ettepanekuid kavandame Haanja meie seast. Seega kui teil on mõtteid või ettepanekuid, millest lehest kirjutada valla arengukavasse ning proovime neid jõudumööda ellu viia. või soovite ise kaastöid saata, siis need on väga oodatud, kuna meie eesmärgiks Tänan nii Rõuge kui Haanja vallavalitsuse, hallatavate asutuste ning seltside inimesi, kes on on see, et tulevikus kasvaks meie ühine ajaleht valdade häälekandjast meie ini- panustanud ning jätkavad panustamist koostööprojektidesse. meste häälekandjaks. Leheruumi jagamisel ei lähtu me kindlasti valdade suu- Üks vanasõna ütleb „Üksi jõuab kiiremini, koostöös kaugemale“. Kutsun kõiki inimesi koos- rusest vaid sellest, mida meie inimesed ise soovivad oma kaaskodanikele teada tööle ning et ühiselt kaugemale jõuda, selleks soovin ma kõigile kannatust ning jõudu ja jaksu. anda. Ootan igaühelt aktiivset panust meie ühise ajalehe loomisel! Ilusat suve! Päikeselisest suve meile kõigile! Juri Gotmans, Tiit Toots, Haanja vallavanem Rõuge vallavanem

Torniööbik – et kostaks kaugele! Rõuge, ja Haanja loovad Armas lugeja, ma pole vist eriti originaalne öel- hoolivat kogukonda des, kui hea meel mul on, et see ajaleht lõpuks Ühiskond ootab edukaid ja positiivseid inimesi, rema vastutuse ja kohusetundega. Lapsekeskselt sinuni on jõudnud. Esimese ööbikutibu munast kes hoiavad üleval ja kaitsevad Eesti riiki nii, et tegutsedes ning nende tänaseid ja homseid rõõ- koorumine võttis küll plaanitust kauem aega, kuid igaüks oleks õnnelik. Tänased teismelised noo- me silmapiiril hoides saame oodatavaid tulemu- loodetavasti sai ta seda parem. Jõudsin materja- red on kümmekonna aasta pärast valitsev põlv- si, keskendume noorte tegemistesse ja õpetada li koondades juba mitu korda mõelda sellele, et kond, kes teeb otsuseid oma kogukonna või riigi oskusi, mille toel kasvab inimene, kes on aus, peaks vist poogna jao leheruumi juurde kauplema, üle. Kodukohast kaasa antav kogemus on see, mis ettevõtlik ning teab, et ühiskonda hävitavad teod aga lõpuks sain siiski ühe poognaga hakkama. mõjutab mitte ainult noore elu, vaid läbi noorte või sotsiaaltoetused ei ole lahendus. Lehe nimi – Torniööbik – tuleb ilmselt palju- valiku ka kogukonda, meie maakonna mõistes Noortele on projektis edukogemuse saami- dele teist üllatusena, sest otsustasime meeskon- tervet Võrumaad. Kuidas muuta kogukond noori seks ette nähtud 4500 eurot oma ideede elluvii- naga ühiselt, et enne ajalehe ilmumist seda väga toetavaks, kuidas ebaõnnestumisi mitte häbista- miseks. Oluline on, et kõik tegevused käivad ko- ametlikult ja laialt ei kuuluta. Kes taipas küsida, see sai teada. da vaid muuta nad arendavaks kogemuseks, kui- gukondlikus koostöös ja vedajad on noored. Sel Kes või mis on torniööbik? Haudusime oma meeskonnaga välja täiesti uue das suurendada noorte edulugude ja kogukonda suvel ja sügisel viivad noored oma kodukohtades linnuliigi, kes erinevalt oma arglikest põõsastes siristavatest sugulastest on loonud toetavate lugude arvu ja mahtu? ellu järgmisi algatusi: Rõuge vallas arendatakse pesa Eestimaa kõrgeimasse tippu. Hoiab sealt meie tegemistel silma peal ja va- Rõuge, Varstu ja Haanja vald alustasid 2014. noorte suvisteks tegevusteks ja puhkuseks välja hendab nii siia- kui sinnapoole torni, mis naabrite pool teoksil. Heade naabritena aastal koostööprojekti „Hooliv kogukond”, mida aktiivtegevuspaik, pööratakse koos terviseklubi- ühendasime oma kaks sümbolit, lisasime pisut huumorit ja leidsime, et see kom- viiakse ellu Euroopa Majanduspiirkonna toetuste ga tähelepanu tervislikule toitumisele, soetades binatsioon on just see, mis tarvis: kõrgelt tornist näeb ööbik hästi, mis ümberringi programmi „Riskilapsed ja -noored“ avatud taot- vahendeid ja viies ellu erinevaid teemaga seotud toimub, ja kui ta seda sealt torni tipust rõkkab, on ka kaugemale kuulda. lusvooru „Kogukondlikud kuriteoennetuslikud tegevusi ning pööratakse suuremat tähelepanu Kui rääkida veel erinevatest nimevariantidest, siis neid laekus meie üles- algatused“ toetusel. Projekti tegevuste tulemu- turvalisusele kogukonnas. Nursi külas korrasta- kutse peale kokku kümme, lisaks meie enda meeskonna jooksvalt kogutud sena muutub lapsi ja noori ümbritsev keskkond takse võrkpalliplats, toimub laste ja noorte vol- mõttevälgatused. Nimevariante oli nii tõsiseid kui humoorikaid. Mõned näited: toetavaks ja turvaliseks ning laste ja noorte va- leturniir. Varstu vallas Krabil ehitatakse lastele Mägilane, Haani-Rõugõ Uudis, Haanja-Rõuge Hääle Ruupor, Rõõnja Uudised, jadusi arvestavaks, mis väljendub laste- ja noor- uued atraktsioonid, korrastatakse küla ümbrus Haanjamaa Säutsud, Haanimaa Elo, Mägede Hääl, Haarõ, Kinguharja Hääl, Öö- tekesksetes kogukonna tulevikuplaanides ning ja keskus ning laste mänguväljak, Varstu suvine bikumuna, Rõunja Teataja … Suur aitäh teile kõigile, Margus, Vivian, Maive, elluviidavates algatustes. supluskoht saab värskendust, püütakse värsken- Merle, Jaanus ja Reelika ning muidugi meie oma meeskond: Tiia, Reelika, Kõigis kolmes piirkonnas on moodustatud dada ka staadion ja sellel olevaid sportimiskoh- Tiit, Juri, Aigar, Karel ja Jaanus! Torniööbiku joonistas pildiks Andres noori toetav võrgustik. Võrgustiku liikmed on ti. Haanja noored soovivad uuendada noortetoa Varustin ja me ise jäime küll tulemusega väga rahule. Loodame, et meeldib ka saanud koolitustel teadmisi nii koostööst kui vahendeid, et mitmekesistada tegevusi, lisaks teile! Ajaleht on väga avatud kaastööle kõigiga, kes oma kodukülas ja kogu- kaasamisest. Noortega koos on toimunud ma- hakkavad neil augustist pihta tantsutrennid ja konnas miskit korda on saatnud. Kuna lehel on vaid üks toimetaja, ei ole hukad arutelud, et saada teada nende arvamused korrastatakse võrkpalliplats. Ruusmäe noored lootustki igale poole kohale jõuda, seega kirjutage kohe südamest! ja ideed oma kogukondade kohta ja. Ideedest on võtavad ette jalgpalliplatsi korrastamise ja sport- Järgmine Torniööbik ilmub septembris ning oma kirjutisi sellesse võib saata valminud tegevuskava, mida noored sel suvel ellu liku päeva võrkpalli seltsis. juba praegu. Et leht jõuaks õigel ajal trükki, tuleks materjalid saata aadressile viima asuvad. Rõuge, Varstu ja Haanja projektimeeskonnad [email protected] hiljemalt 31. augustil. Samuti võite mulle kirjutada, kui teil on senise tegevuse jooksul saanud palju positiiv- on ajalehe kohta mõtteid ja ettepanekuid. Püüan nendega mõistlikkuse piires seid emotsioone ja julgustavad ka teisi paikkondi kindlasti arvestada. Sotsiaalne lähiruum ühiskonnaellu vaatama oma kodukohta läbi noorte silmade! Soovin teile head lugemist ja kirjutamist ning Torniööbikule tuult tiibadesse! integreerijana Kerli Kõiv, Viivika Nagel, Rõuge valla noorsootöö spetsialist, Torniööbiku toimetaja Töös noortega on stiimuliks homne rõõm: alus- tades lihtsamatest õnnestumistest, lõpetades suu- projektijuht 2 TORNIÖÖBIK SUVI 2015 Elutöö preemia ei tähenda, et võib rahulikult pensionipõlve nautima jääda!

Kui tavaliselt satun Antsu juurde tidel. Nii et olin IT-mees.“ kämpingute alal oli lage maa. 1976. deta. koos turistigruppidega ning ta rää- Kuidas oma ettevõtte alusta- aasta üliõpilasmalev istutas sinna Umbes kümnendik külastajaid gib meile Rõuge koduloost, Öö- mine minema hakkas? pärnad, saared ja tammed. Saared on välismaalt. Tullakse nii interne- bikuoru vesitöökoja ajaloost ning „Esimesed kaks kämpingut ei läinud kasvama, aga tammed ja tist leitud reklaami peale kui satu- veejõujaama tööpõhimõtetest, siis ehitasin täitsa ise vähese rahaga pärnad on praegu juba täitsa suu- takse juhuslikult ukse taha, mõni- seekord võtame muuseumitares valmis, kolmanda ka peaaegu. Siis, red. Juba siis, kui kämpingut ra- kord isegi öisel ajal. Jõudumööda istet kavatsusega rääkida ainult te- et seda asja korralikult käivitada, jama hakkasin, olid nad suured, võtame ikka kõik vastu. Kord tulid mast endast. sain EAS-ilt laenu. Tolleks ajaks oli nende alla oma majakesi ehitama siia kaks austraallast ja kui küsisin, Ants Eigi sai 2014. aastal Rõu- käes juba 90ndate keskpaik, laenu- hakkasingi. kuidas nad meid leidsid, sain vas- ge valla elutöö preemia auhinna. rahaga ehitasin välja vee- ja kana- Nõlva pealt võtsin võsa maha, tuseks, et Hollandi sõbrad soovita- Nagu autasu nimigi ütleb, on mees lisatsiooniühendused ning elektri. sain sealt endale mitme aasta küt- sid! Nii et meil on ka oma rahvus- selle heaks töötanud suure osa oma Esimesed kolm maja said käima, tepuud. Ja sinna tegingi oma puh- vaheline klientuur täitsa olemas. elust, alustades juba nõukogude aja rahvas hakkas tasapisi liikuma. kemajad. Nii et olen aidanud ka Kui nendega suhtlemisel minu lõpus turismi arendamist Ööbiku- Oli näha, et turgu on ning ehitasin Rõuget ilusamaks teha sellega, et saksa ja vene keele oskusest ei pii- oru serval, hiljem Rõuge ajalugu juurde mõned puittelgid. Edasi tu- selle hea vaatega mäenõlva tegin sa, siis aitab tütar inglise keelega. uurides ja talletades ning taastades lid veel kaks suuremat maja. Olin lagedaks ja korda. Helistan talle ja räägin jutu ära, siis ühe Rõuge jaoks olulise maamärgi, esimene sellesarnase majutuse Ka siin talus, kus elame, olen annan telefoni külalisele, kes räägib Ööbikuoru hüdrotöökoja. Seesama pakkuja siinkandis ja minu teada Ants demonstreerib, kuidas kõvasti ehitanud. Varem toodi oma jutu inglise keeles ning Maris hüdrotöökoja taastamine pälvis pole seda tüüpi majutust ka suurt metallipuuri inimjõul tööle vett ämbriga allikalt, aga mina ot- vahendab meie omavahelist suht- oma esimese tunnustuse juba aas- praegu kellelgi teisel." saada. Foto: Viivika Nagel sustasin teha kaevu. Rõngad olid lemist. Seni oleme niimoodi väga tal 2011, kui selle eest anti Antsule Nii et konkurentsi tol ajal eriti ammu olemas, aga täpselt ei tead- edukalt hakkama saanud. tütar Maris ja poeg Mart, mõlemad ja tema meeskonnale välja Rõuge ei olnud? nud, kuidas kaevu tegemine käib. Nalja saab muidugi ka. Kord praeguseks kolmekümnendates, valla kohaliku elu edendaja auni- "Konkurentsi tõesti polnud, Veeretasin esimese rõnga paika ja sõitis üks mees kohale, astus mi- abielus ja mõlemad on samuti poja metus. aga ega sellesse ärisse eriti usutud hakkasin seest kaevama. Kui seest nust mööda üle silla saunaukse ja tütre vanemad. Elavad nad mõ- Räägi, kuidas sa siia Rõugesse küll. Kui sovhoosis töötasin ja seal tühi, langes rõngas madalamale ja juurde, vaatas sauna sisse. Läksin lemad Tallinnas, Mart on rahvus- sattusid. Sa ei tulnud siia ju kohe ütlesin, et ma hakkan siin nii see kaev rõngas rõnga järel pai- talle järele ja uurisin, kas saan kui- vahelises firmas finantsjuht ning turismi arendama, vaid midagi turismiga tegelema, siis öeldi ka sai. Kokku viis rõngast, ja see dagi aidata. Maris töötab haigekassas. Marise muud tegema? mulle sageli, et oh, linnamees, kaev teenib meid ustavalt tänase „Kuskohas siin need Piusa koo- abikaasa David on muide ka hoki- „No kui aus olla, siis päriselt mis sa nalja teed! Siin on kogu aeg päevani. Elumaja alla sai ka kelder pad on?“ küsis külaline. mängija ja on isegi Rõuge Snaiprite siia kolides tulin ma küll selle plaa- ikka põldu haritud ja karja ehitatud. Varem oli kelder muuseu- Kui ütlesin, et minu saunas küll koosseisus jääl olnud. niga. See ei juhtunud küll kohe esi- peetud, mis turismijuttu sa siin mihoone all. Piusa koopaid ei ole, vaid hoopis Kogu pere toetas Antsu muu- mest korda Rõugesse sattudes, vaid ajad? Ööbikuorg ise ei olegi väga pal- teises maakonnas siit mitmeküm- Tegelikult pakkus Ilme (Antsu seumi avamise mõtet ning aitas sel- umbes 15 aastat hiljem. Esimest ju muutund. Teerajad ja neil jaluta- ne kilomeetri kaugusel, siis väitis abikaasa) vanaema siinsamas ma- le teostamisele jõudumööda kaasa. korda tulin ma siia 73. aasta keva- jad on siin alati olnud, nii kaua kui mees, et see on võimatu, GPS juha- jutusteenust juba enne 1940. aastat. Ideest valmimiseni kulus veel mitu del – pruudile külla. Me töötasime ma mäletan. Korrastatud ja aren- tas ta siia. Nii et tehnikat ei tasu ka Pidas pansionaati, majutas suviti aastat, kilode kaupa paberit ja tun- Tallinnas koos ühes asutuses, seal datud on seda ala küll: matkaradu alati pimesi usaldada.“ puhkajaid. Oma maja neli tuba üü- dide kaupa erinevate asutuste uste saime tuttavaks. Samal aastal me ja treppe kohendatud, vaatetorn ja Oled nüüd juba 78-aastane, riti välja, pere ise elas sel ajal aidas.“ kulutamist. Õnneks ei teinud üks- ka abiellusime ja siis hakkasimegi infokeskus ehitatud, muinasmaja võiksid pensionipõlvest rõõmu Ants teadis ja kujutas ette, kui- ki ametkond bürokraatiaga ületa- siin sagedamini suvitamas käima. ... Muidugi on juurde tekkinud ka tunda ja jalad seinale visata. Mis das majutusäri käima tõmmata. matult suuri takistusi ning 2009. Ma ise olen tegelikult pärit Viru- konkurentsi. Rõõmu teeb Rõuge sind sunnib ikkagi edasi rabele- Enda sõnul on tal ka õnneks läi- aastal sai Ants loa tegutseda. Läks maalt Rakvere linna lähedalt. Sealt üldine arenemine, kas või need vii- ma, muuseumi ja turistidega jän- nud, asukoht on soodne ja ümbrus lahti kibe ehitustöö ning juba 2011. oli mul säilinud kihk taluelu järele. mased ehitused alevikus: teed, ka- dama? imeilus. Kämpinguid on kolmes aasta maikuu esimesel päeval ava- Tallinnas elamine ei olnud minu nalisatsioon ja veevarustus.“ „Mulle meeldib kõik see, mida erinevas suuruses ja hinnaklassis, ti koos turismihooajaga ka uhiuus jaoks, seal ma tundsin ennast hal- Kuidas Rõuge sind kui sisse- ma teen. Tegeleksin sellega kogu nii et sobiva leidmisega ei tohiks Ööbikuoru hüdrotöökoda-muu- vasti. rändajat omaks võttis? aeg ja kuni surmani, aga kardan, küll kellelgi probleemi olla. seum. Päriselt tulin Rõugesse aas- „Rõuge on alati olnud tuntud et surm tuleb liiga vara. Praegu- 80ndate aastate lõpus ei ko- Muuseumi alumisel korrusel on tal 1989 ja kohe algusest peale oli kui ilus ja hea elukoht. Mind võeti gi hakkab tervis juba tasapisi üles linud siiski terve pere Tallinnast vana metallitöökoda ning veejõu- plaan siin turismi edendama ha- siin hästi vastu, ei ole keegi kunagi ütlema, pean tegemisi vähehaaval Rõugesse, vaid ainult pereisa üksi. jaama seadmed, ülemisel korrusel kata. Olen eluaeg tahtnud pigem ära ajanud. Olen saanud tegutseda tagasi tõmbama. Päris kinni kogu Lapsed käisid siis veel koolis ning aga Rõuge kodulugu ja vana aja elu omaette tegutseda, mitte kellast ja oma asja ajada, vallaga on suhted seda asja panna ei saa ega taha, sest jäid emaga Tallinna. Talus elas siis üldiselt tutvustav väljapanek. Ants kellani riigitööl käia, kuigi ka seda head. Võib küll öelda, et on uhke oleme üsna tuntud ja meid teatak- veel Antsu ämm, kellega mehel hoiab muuseumi, eriti selle teist on tulnud omajagu teha. Rõuge olla rõugelane. Valla juhid on siin se. Ei taha oma kliente alt vedada.“ tuli ühe katuse alla ära mahtuda. Ja korrust, pidevas täienemises. Käib meeldis mulle algusest peale väga, alati olnud edasipüüdlikud. Tänu Sellise entusiastliku noodiga mahtusidki. Abikaasa Ilme ja lap- vanakraamilaatadel ja hangib eks- nii siinne loodus kui see koht, kus sellele, et meil on noored valla ees- oma jutuajamise lõpetamegi ning sed käisid nädalavahetuseti Rõu- ponaate juurde. Eks ta üks kulukas elan. otsas, on vald arenenud. Siin toi- vaatame veel korra koos muuseu- gesse appi. hobi ole, külastajaid võiks muuseu- Alguses, kui ma polnud veel Pärast ämma siit ilmast lahku- mub kogu aeg midagi ja rahvaarv mis ringi, enne kui end minekule mis alati rohkem olla. Ööbikuorgu pensioniealine, käisin Rõuge sov- mist hakkas Ants arendama ideed muudkui kasvab!“ asutan. Seinal on väljapanek veel tullakse ikka tavaliselt vesioinast hoosis tööl, olin ehitusala insener. muuseumi asutamisest. Aasta oli Millised on tüüpilised külas- ühest Antsu hobist, eksliibrised. taga nõudma, paljud pööravad Seda tööd ma muidugi kaua ei tei- siis 2005 ning ka Ilme tuli Tallin- tajad ja kämpingus peatujad? Kuigi nende hulk Antsu kogus muuseumiuksel ümber, pidades nud, kogu aeg mõlkus meeles oma nast ära. Lapsed olid siis juba täis- „Üldiselt on inimesed ikka väga ulatub tuhandetesse, on see tema 2-eurost piletihinda liialt kalliks. ettevõte ja kämpingu rajamine. Ta- kasvanud. Teeme väikese kõrvale- meeldivad, peamiselt peatutakse sõnul üsna tagasihoidlik number. Kuid kes kord juba sisse astunud, sapisi hakkasin seda unistust täide põike ning räägime Antsu perest. siin peredega. Suvepäevalisi pole Noorematele lugejatele see ei kahetse. Mehi huvitavad ma- viima.“ Oma abikaasast Ilmest räägib Ants meil palju käinud, aga oli aegu, teadmiseks: eksliibris (ld k ex sinad väga. Naised tunnevad huvi Mis ametit sa enne siia tule- napilt, aga soojalt, et Ilme on väga kui siin ööbisid klassiekskursioo- libris) on raamatu omanikumärk, koduloo vastu, kuid järjega metal- mist Tallinnas pidasid? hea ja armas inimene, väga toime- nid. Kõige rohkem on Ööbikuoru millega endale kuuluvaid litöökojani jõudes eelistavad sageli „Ma olin insener autotranspor- kas ja seltskondlik. Ants ise eriti kämpingus peatunud üksteist klas- raamatuid märgistada. ukse taha jääda. di arvutuskeskuses, tegelesin seal seltskondlik ei ole. Praeguseks on siekskursiooni aastas. Sel aastal on Lõpetuseks palun Antsul nime- automatiseeritud juhtimissüstee- juba üle 40 aasta abielus oldud, ja Kuidas Ööbikuorg on ajas olnud ainult üks, nii et aastad pole tada Torniööbiku septembrikuise mide projekteerimisega. Tegime see on olnud, nagu Ants ütleb, täit- muutunud? kaugeltki vennad. Eks koolides on numbri tarvis kedagi, kellega lugu esimesi algelisi andmetöötlemisi sa tore aeg. On olnud õnne ja on „Meie puhkeküla maa-ala on ka rohkem moodi läinud välismaa- teha. Kelle Ants välja pakkus, jääb arvutitega. Arvutid olid terve toa olnud arusaamatusi, suurt häda küll palju muutunud. Kui siia tulin, le reisimine, Eestit enam nii väga esialgu saladuseks – oodake sügi- oli seal mets ja padrik. Praeguste sest lehte! suurused ja info jooksis magnetlin- pole olnud. Lapsi on paaril kaks: mitmeks päevaks avastama ei sõi- Viivika Nagel

Baltikumi kõrgeima asukohaga kohvik asub Suurel Munamäel Lastenurk Siia kõrgele mäkke, kauni 318. kumisema ja valgusemäng Eestimaa vaatlemise torni, Tavalisel päikeselisel su- olevat ülim. Töistel salahet- Ööbikumuna keset ürgset metsa, oleme vepäeval muutume Paabeli kedel on õnnestunud tabada loonud ühe hubase suvekoh- torniks, sest rahvas saabub ka päikeseloojangut, pime- Tere tere kõigile! viku nimega “Kohvik 318”. kaunist Eestimaad kaema dal ööl tähistaevast ja kuud. Mina olen torniööbik, Soovime, et meie armas koh- igast maailma otsast. Õn- Loodame, et tulevikus õn- tegin oma pesa Suure vik leiaks koha ka kohalike neks ei tekita keeltesegadust nestub neid erilisi hetki ka Munamäe vaatetorni südameis ning annab teile cappuccino või caffé latte teiega rohkem jagada. tippu ja hakkan sealt põhjuse “mägimatkaks” ja ning huvitaval kombel saa- Sealjuures teadke, et kõik Haanja ja Rõuge nautlemiseks. dakse jäätisesuunalise orien- sihtpunkti 318 jõudjad tões- rahvale uudiseid Kolm üks kaheksa on teerumisega sõnatult hak- tavad endile, et nad endiselt siristama. meie nimi, sest uhkusega kama. Nautlejaid jagub neil vaprad, tugevad ja ilusad on. Värvi mind ära! oleme Baltikumi kõrgeimal päevil nii kohvikusse kui ka Tulge ja kaege perra, meie paiknev kohvik. Täpsusta- metsa alla. ootame teid! Pilt: Andres Varustin me nõnda palju, et kaasaeg- Pilvised päevad on rahu- Kohvik 318 on avatud sed taevased mõõtmised on likumad ja on mahti tornist kuni 15. septembrini järg- hinnanud Suure Munamäe ilma vaadelda: Rõuges pais- mistel aegadel: 317,2 või 317,4 m, varase- tab päike, Ruusmäel viker- mad 318 meetri kõrguse- kaar, vahepeal kallab vihma. E–N kell 10–18 le merepinnast. Kuna aga Kohviku värske pererahvas R ja L kell 10–20 kohvik toetub torni kindlale ootab äikesetormi, sest torn P kell 10–18 vundamendile, siis oleme pidi siis õudusfilmilikult SUVI 2015 TORNIÖÖBIK 3 Haanja valla aukodanik Elmar Hoop: „Kui aga Kontserdisari EESTI MÕISAD 2015 17 aastat mõisamuusikat ja met- riistad peos püsivad, saavad kõik tööd tehtud!“ seenlust 800-aastasel Maarjamaal. Lepin Elmariga kohtumise üheks peab Haanja vallamajas ametit, Toetame koos Rogosi mõisakooli juunikuu teisipäevaks ja vanahär- poeg Ivar tegeleb Tartus tehnikaga, pillifondi! ra palub mul hommikul aegsasti näiteks on parajasti käsil ühe uu- Agentuuri Corelli Music krooni- kohal olla, nii umbes hommiku- nikumi kokkupanek. Noorim laps juveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ kohvi ajaks, mis olevat kella kahek- Lagle aga töötab Tartus ilusalongis. on unikaalne kultuurinähtus, milles sa-üheksa paiku. Kohvile jään küll Kõigil neil juba ka endil lapsed ole- romantiline mõisaelamus, ajalugu pisut hiljaks, kuid enne kella ühek- mas, isegi mõned lapselapsed ja kui ja arhitektuuripärlid on ühendatud sat keerangi Elmari kodutänavasse Elmaril lugemine sassi ei läinud, mõisate kuldajastu kauni muusika Tamula järve lähistel ja leian kerge siis peaks tal praeguseks olema 13 ja metseenlusega. Barokkansambel vaevaga õige maja üles. järglast. Corelli Consort mängib säravat ba- Tean tema kohta seda, et Elmar Aga räägime nüüd muusikast rokkmuusikat ajastu pillidel, nagu Hoop on Haanja valla 2014. aasta ka – see on üks asi, mille järgi sind see muusika võis kõlada ka ammus- aukodanik, et tema oli üks vallatu- tuntakse. Oled rohkem laulu- või tel aegadel mõisate ballisaalides. test pillimeestest ühes aasta tagasi pillimees? Esmakordselt sarja ajaloos on kavas avaldatud muusikavideos ja et ta „Kindlasti laulumees. 68 aastat kaasaja Eesti helilooja uudisteos - on Võru meeskoori vanim laulja. olen meeskooris laulnud, praegu Rein Rannapi Klavessiinikontsert! Lisaks mäletan tema nime Võru- veel lisaks eakate segakoor „Vide- Mõisate ajalugu ja arhitektuuri maa Teatajast, kus on aastate jook- vik“ ning ka endiste sõjameeste tutvustab igas mõisas oma tuntud sul avaldatud hulgaliselt Elmari ar- ansambel „Ellujäänud vanaisad“. muhedal moel kunstiajaloolane Jüri vamus- ja muid lugusid. Sedavõrd Laulmine on mulle palju andnud, Kuuskemaa, metseenlus toetab Ro- mitmekesiste taustaandmetega olen saanud nii häid tuttavaid kui gosi mõisakooli laste pillifondi. inimene tõotab olla huvitav vest- palju reisida. Kooris laulmise ajal Pühapäeval, 26. juulil kell 16 luskaaslane, nii et võtame aga istet olen olnud kohal kõikidel laulu- annab Corelli Consort kontser- ja laseme jutul veereda. pidudel peale kõige viimase. Oma di Rogosi mõisas. Kavas on baro- kiajastu pärlid Corelli, Telemann jt. Haanja valla aukodaniku tiitli Elmar Hoop ja vallavolikogu esimees Aigar Kalk Haanja valla auko- vaimus olin laulukaare all, aga ihu sai Elmar Uue-Saaluse ajaloo jääd- daniku tiitli pidulikul üleandmisel veebruaris 2015 Haanja rahva- kohale ei jõudnud. Ka sellesuvisel Ansambli esinemist täiendab Jüri vustamise ning kodukandipäevade majas. Foto: Haanja valla koduleht. Võrumaa laulu- ja tantsupeol olin Kuuskemaa, kes tutvustab ajaloolist korraldamise algatamise eest. Kus esimest korda publiku hulgas, mit- tausta, ning Rein Rannap – kuulete mäletad? muud lavalised esinemised. Mee- tema klavessiinikontserdi esmaette- selline mõte tuli, kuidas ja millal „Meie peres oli kuus last: kolm nub humoorikas lugu, mille vestis te laval. see juhtus? Muusikat ega laulmist ma õp- kannet. tüdrukut ja kolm poissi, kõik ke- üks saksa jutumees: Max läks tü- Kontsert on piletita, vaba an- „1991. aastal see mõte tõesti nasti kaheaastase vanusevahega. tarlapsega jalutama, tüdrukul uus pinud ei ole. Kõik, mida ma oskan, tekkis jah, olime kodukandipäeva on kaasa sündinud. Üldse pole ma netuse saab teha mõisakooli lastele Meil oli asunikutalu nii umbes 6 8 jalgratas käekõrval. Jalutavad ke- pillide ostmise toetuseks. korraldamisega vähemalt siinkan- hektari maaga. Isa oli pärast kooli- nasti kõrvuti mööda lillelist aasa, ka ühtki ametit õppinud. Olen tei- dis üks pioneere. Selleks puhuks nud nii puidu- kui metallitööd ja Korraldaja: Corelli Music www. tuse läbimist 1911. aastal suunatud ilus kevadine aeg oli, ja tüdruk siis corelli.ee sai Uue-Saaluse parki isegi laulu- Saaluse valda urjaadnikuks ehk po- heitis lillede keskele pikali ning üt- tänu oma tööle sain nii palju prak- lava ehitatud. Oli väga kultuurne litseiametnikuks, ema oli kodune. les Maxile: „Nüüd, kallis Max, võid tilisi oskusi, et polnud mõtet isegi sündmus, palju oli nii esinejaid Ema oli väga intelligentne ja hea sa minult võtta, mida iganes sa ta- tööstuskooli minna – kooli õppe- kui pealtvaatajaid. Korraldasin ka lauluhäälega naisterahvas, tema had!” Ja mida tegi Max? “Ja, dann kava praktilise osa teadmised olid teised kodukandipäevad, siis läks laulu mäletan juba sellest ajast, kui hab’ ich das Fahrrad genommen!” mul juba kuhjaga olemas. Kui aga juhtimine teistele, noorematele üle. veel tema põllepaeltes rippusin. („Ja ma siis võtsin jalgratta!“) riistad on olemas, siis saan iga töö- Ja nii need kodukandipäevad toi- Laulsid ka kõik mu õed-vennad Sõjavangi elu sai Elmar elada ga hakkama.! muvad iga viie aasta järel.“ ja kuna esindatud olid kõik hääle- umbes pool aastat, siis öeldi sõ- Toon jutu taas muusika juurde Saan teada, et Uue-Saaluse on rühmad, sai kodus täitsa segakoori duritele ühel heal päeval lihtsalt, tagasi ning küsin Elmarilt, mida ta üldse tuntud kui väga kultuurne mõõtu laulmisi maha peetud.“ et nad on nüüd vabad ning võivad tänapäeva muusikast arvab. Saan koht. Juba eelmisel Eesti ajal oli Lapsepõlve mäletabki Elmar koju minna. Lähedalasuvast suu- ausa vastuse, et ei arva midagi. Ligi sealsete inimeste tegemistes tunda pigem lõbusa ja helgena. Kooli remast keskusest saadi rongi peale 70 aastat meeskooris on koorilau- midagi enamat kui niisama lihtsale minnes oli ta nii terane poiss, et ning sellega kuidagimoodi Valka. lu mehele nii sügavale südamesse maarahvale omane. Elmar arvab, et pandi pärast väikest arvutus- ja Valgast oli tarvis kuidagi Võrru ka sulatanud, et igasugused muud see on tänu mõisale – kuna inime- lugemisoskuse testimist kohe teise saada. Piletiraha sõjavangidel ei ol- muusikaliigid on tema jaoks vaat sed töötasid mõisas ja mõisa heaks, klassi. Armastas juba siis laulda ja nud, aga oli sõjaväetekke ja muud et välistatud. Siiski urgitsen natu- eks siis jäi ka matsirahvale mõisa mäletab tänase päevani oma esi- müüdavat kraami. Kui juba Võrru ke edasi ja ütlen, et teda on nähtud kombeid (või nagu Elmar ütleb, mest etteastet 10-aastasena. See oli ära jõuti, siis oli kodu lähedal. Isa möödunud aastal ühes vallatus mõisa hõngu) külge. Oma sõnade üks esinemine koolipeol, väike El- oli vahepeal ära surnud, ema oli muusikavideos (ans S.E.K.S. „Oma kinnitamiseks ajab Elmar end dii- mar keksis rõõmsal sammul lavale kahe õega endiselt kodune. laulu ei leia ma üles“), kuidas ta siis vanilt püsti ja läheb midagi otsima. ja laulis: “Poiss mina olen, rõõmus Et juttu ikka järje peal hoida, sinna sattus. Selle peale rehmab Oma raamatuid, nagu kohe selgub. ja karske, rõõmsate sõprade lem- sirvin raamatut edasi ning loen Elmar vaid käega ja ütleb, et eks Raamatuid on Elmar kirjuta- mik. Minul on laule ja hääl on sealt, et kohe sõjavanglast koju ta üks ullitus oli, aga noh, kutsuti Esimesel suvetarel 2012. aastal nud kolm. Esimene neist, „Uue-Sa- mul värske, nii et rõkendab varane naastes, olles ise 25-aastane, kosis ja eks elus tuleb kõik ära proovida. oli pitsitare kõrval suure kuuse aluse läbi aegade“, ilmus juba 1990. hommik!” ja nii edasi. Muidu oli Elmar oma veskineiu ära. Kes see „Inimestele, eriti eakatele, on ju küljes heegeldatud äärepitsi näi- aastal. Järgmine, oma noorepõlve lapsepõlv nagu ikka tol ajal: talvel sinu veskineiu oli? tegemist vaja, et kodust välja saada. tus. Foto erakogust. meenutuste raamat jõudis kaante koolis, suvel karjas. „Olin nelja-aastane, kui Uue- Eks mina käin ka selle pärast, et vahele 2003. aastal ning viimane, Karjapoisipõlvest väljas, katsus Saaluse piiritusevabriku rentnikel mitte koju sängiserva pääle istuma Suvetare ootab oma pere ajaloost pajatav kogumik Elmar sulase ametit, tegeles põl- sündis tütar. Minu ema käis nen- jääda. Oma vaimu hoian teravana 2011. aastal. Kõik Elmari raamatud lutööga ning püüdis kala ja vähki. dega tihedalt läbi ja juba siis nalja- kirjutades: kas siis oma mälestusi meisterdama on üsna väikese tiraažiga ning raa- 20-sendise tunnipalga eest käis tati, et sellest tüdrukust saab mulle ja kodulugu kirja pannes või arva- matukogudest või kauplustest neid muslugusid kirjutades. Omal ajal mees Uue-Saaluse paisjärves mõr- pruut. Nimeks pandi talle Helgi ja 9. augustil, suitsusaunanädala vii- naljalt ei leia. on ikka lausa Võrumaa Teataja dadega vähipüügil, pakkis vähke kui nende pere hiljem mõisa veski masel päeval, toimub Suurel Muna- Milles see Uue-Saaluse rahva kaastööline oldud. Oma arvamus korvidesse ning toimetas Võru ära ostis, saigi Helgist veskineiu. mäel kogu pere meisterdamispäev kultuursus siis ikkagi väljendus? on mul olemas ja ma ei karda seda raudteejaama, kust nad liikusid Sellest ajast ja meie läbikäimisest suvetare. Suvetare on igal talvel „Rahvas tegi näitemängu, laulis välja öelda. Kui ikka miski kripel- Tartu külmhoonesse ning sealt on mul väga ilusaid mälestusi, oli Haanja rahvamajas toimuva talveta- kooris ja paljud mängisid pilli. Ise- dab, on see vaja välja öelda. Aga edasi Tallinna peenematesse res- selline „valge pääga veskineiu, rind re suvine sõsar, kus leiavad meele- gi laulukoori riietus ja kogu rahva kellelegi paha ei ole ma teinud ega toranidesse. Restoranides maksti täis rohket armastust!“ Ta oli päris pärast meisterdamist nii suuremad olek oli kuidagi intelligentsem ja öelnud, ikka heaga ja ausalt olen kopsakama vähi eest kuni 50 senti, agar sportlane, mitusada meetrit kui ka väiksemad. Nii talvetare kui peenem kui mujal. Tollal oli meie püüdnud elus läbi saada.“ mis oli tol ajal terve kilo liha hind. üle järve ja tagasi ujuda polnud ka suvetare korraldab vabatahtlik kant täiesti iseseisev kultuuriline Elmar mõtleb pisut ja ütleb, et Poisikena sai ka ise rohkem vähki tema jaoks midagi erilist. Mina ühendus Haani naised. keskus, kultuurikollektiive juhti- ta on justkui kommunist. Siis mõt- söödud, kuid kui sellest sai teenis- talle järele ei jõudnud. Suusatas ka Sel aastal on suvetare ravim- sid nii kooliõpetaja kui ka näiteks leb veel natuke ja nendib, et see vist tus ja sissetulekuallikas, siis enam hästi. Mõnikord suusatasime ka taimeteemaline. Plaanis on ravim- küla sepp. Siis oli ju kooliõpetaja kõlab natuke kahtlaselt. ei raatsinud koos, vahepeal isegi käsikäes. Siis taimede ja mürgiste taimede tund- kohustuslikuks tööülesandeks ka Kell on märkamatult peaae- Sirvime raamatuid edasi ning jäid meist Uue-Saaluse küngastele maõppimise, lilleseade ja taimedest kohaliku kultuurielu edendamine. gu lõunasse jõudnud, kui Elmari jõuame sõjaväeikka. Ühe pildi kuuvalgetel öödel paaris suusajäl- tehtud pillide töötoad. Veel saab Selle eest eraldi palka ei maks- juurest tulema sätin. Enne annan allkirjast loen, et Elmar on olnud jed maha.“ teha puutööd, aidata pudrukeetmi- tud, see lihtsalt oli nende töö. Igal talle veel pisukese mõtlemisüles- sõjavangis. Kui selle kohta uurin, 1940-te aastate lõpupoole koliti sel ja meisterdada vahvaid ravimtai- aastal peeti üks kõva pidu maha, ande ning küsin, kellest võiks kir- olen valmis kuulma kurba lugu Võrru, kus Elmar asus tööle elekt- mekaarte. Töötubades osalemine on koos muusika ja näidendiga. Meie jutada järgmises Torniööbikus. El- kannatusi täis raskest vanglaelust, rijaamas. Noored abiellusid ja Jär- annetusliku tasu eest, ühe euro eest kandis oli olemas isegi kohalik mar kurdab, et ei tunne väga hästi kuid Elmar räägib hoopis sellest, ve tänavale saadi krunt, kuhu oma saab pudrutarest toeka kõhutäie. pillimeister, kes valmistas nii häid Haanjamaa tänaseid tegijaid ning kuidas ka seal polnud elul suurt kätega maja ehitati ning mõne aja Rohkem teavet suvetare kohta saab viiuleid, et Võru suurim pillimüüja usaldab selle ülesande oma tütrele midagi häda: sõjavangla polnud möödudes sündisid ka lapsed: tü- Eglelt telefonil 516 6684. ostis kõik ta viiulid ära ning kupa- Hillele. vangilaager. Sõjavangi sattus ta tar Hille-Reet ja poeg Ivar ning 20 Ootame suvetarre kohalikke kä- tas ta Võru turult minema, kuna Saan kingiks kaasa Elmari vii- 40ndate aastate esimesel poolel, aasta pärast ka pesamuna Lagle. sitöölisi ning hää ja parema tegijaid head ja odavad pillid ohustasid mase raamatu koos autori pühen- kui Hitler sõja kaotas. Sai seal aja- Oma lastest räägib Elmar ilm- oma kaupa müüma. Lisainfo talutu- suurpoodniku äri.“ dusega. Tunnistame meie kohtu- viiteks prügimäelt leitud noaga selge uhkusenoodiga hääles: kõik ru kohta Kärdilt telefonil 5399 8609. Aga räägime nüüd sinust en- mise vastastikku igati meeldivaks puitkäsitööd nikerdatud ja kuna on teotahtlised, töökad ja head Kohtumiseni augusti teisel pü- dast ka. Millisesse peresse sa sün- ning lahkun, Elmar kodutrepil koos oli väga kirju seltskond, siis inimesed. Vanem tütar Hille-Reet hapäeval! disid ja millisena oma lapsepõlve lehvitamas. olid õhtuti sageli kontserdid ja elab tänaseni Uue-Saaluses ning Viivika Nagel Haani naised 4 TORNIÖÖBIK SUVI 2015

Killuke murdus aastate puust, Ellen Võsu Haanja 14.03 85 Jaan Grünthal Rõuge 24.06 75 pisike küll, samas tohutu suur. Kalju Loorits Rõuge 16.03 85 Helju Kask Rõuge 30.06 75 Sünnipäev viis ta endaga kaasa, Karin Laine Rõuge 17.03 85 nii ongi kingiks jälle üks aasta. August Raudsepp Rõuge 30.03 80 JUULI Laine Kimask Rõuge 31.03 80 Imbi-Maria Saarna Rõuge 19.07 90 Õnnitleme meie valdade eakaid sünnipäevalapsi! Helve Ummelk Haanja 3.03 75 Aino Rebane Rõuge 18.07 85 Kuna tegu on selle aastanumbri esimese ajalehega, toome Enn Eelmaa Haanja 6.03 75 Laine Salumäe Haanja 5.07 80 teieni kõik sünnipäevalapsed aasta algusest kuni järgmise Laidi Pajumets Rõuge 22.03 75 Pavel Kivisaar Haanja 14.07 80 Torniööbiku ilmumiseni. Aivo Vaslamägi Rõuge 26.03 75 Juuli Kuus Rõuge 20.07 75 Vaike Kõrtsmann Haanja 22.03 70 Maimu Hansberg Haanja 23.07 75 JAANUAR Ülo Kalkun Rõuge 24.03 70 Ülo Janson Rõuge 6.07 70 Valdeko Palm Rõuge 3.01 91 Silvi Selts Haanja 26.03 70 Kalju Saks Haanja 8.07 70 Esmeralda Värnomaasing Rõuge 16.01 91 Õie Kender Haanja 30.03 70 Lea-Reet Edesi Haanja 16.07 70 Leida Kraani Haanja 1.01 85 Johan Palo Rõuge 17.07 70 Karl Mikkelsaar Haanja 10.01 85 APRILL Viive Niilo Haanja 22.07 70 Renata Pruus Rõuge 26.01 85 Armanda Reiljan Rõuge 27.04 91 Õie Tagamets Rõuge 11.01 80 Margareta Ojaste Haanja 2.04 85 AUGUST Aino Loog Haanja 12.01 80 Õie Kristmann Haanja 1.04 80 Friida Perli Rõuge 12.08 94 Villu Linnas Rõuge 2.01 75 Ilme Ernits Haanja 24.04 80 Aino Meema Rõuge 27.08 94 Vaida Reilson Haanja 13.01 75 Helju Jänes Haanja 30.04 80 Artur Kurg Rõuge 28.08 94 Maimu Maran Rõuge 16.01 75 Vello Moks Haanja 23.04 75 Leida Liba Rõuge 16.08 93 Teo Tammesoo Rõuge 1.01 70 Maimu Kõiv Haanja 10.04 70 Elsa Lätte Rõuge 16.08 92 Malle Raudsep Haanja 5.01 70 Väino Palo Haanja 20.04 70 Lydia Liivamägi Rõuge 7.08 90 Olvi Grünthal Rõuge 16.01 70 Voldemar Ojandu Rõuge 11.08 90 Viia Saaremaa Rõuge 31.01 70 MAI Valter Pajumets Rõuge 4.08 85 Voldemar Vumba Rõuge 28.05 94 Eha Pajumets Rõuge 22.08 85 VEEBRUAR Salme Pettai Rõuge 6.05 90 Hermilde Teas Haanja 22.08 85 Veera Õunapuu Haanja 23.02 96 Luise Tolm Rõuge 10.05 85 Jaan Pärnapuu Haanja 19.08 80 Irene-Vilhelmine Potsepp Haanja 23.02 91 Linda Šeludko Rõuge 13.05 85 Maret Lett Haanja 14.08 75 Aino Vähi Rõuge 4.02 90 Aino Mölder Haanja 6.05 75 Valve Puusepp Haanja 22.08 75 Salme-Armilda Kann Rõuge 24.02 90 Hilve Piir Rõuge 17.05 75 Reet Niilus Rõuge 25.08 75 Viktor Saar Haanja 25.02 80 Liivia Marge Haanja 18.05 75 Eha Semjonova Haanja 5.08 70 Silvia Goos Rõuge 27.02 80 Heino Mee Haanja 29.05 75 Hans Sarik Haanja 6.08 70 Lehte Vene Rõuge 3.02 75 Liis Allas Haanja 23.05 70 Koidu Zirk Haanja 14.08 70 Koit Allas Haanja 6.02 75 Aaro Allas Rõuge 22.02 70 JUUNI SEPTEMBER Aino Hallop Rõuge 23.06 94 Natalia Allas Rõuge 20.09 93 MÄRTS Armilde-Marie Reisenbuk Rõuge 1.06 92 Atso Ernits Haanja 15.09 85 Leida-Hermine Raag Rõuge 1.03 98 Eha Voitka Rõuge 21.06 92 Jaan Trolla Haanja 20.09 85 Senni-Helmeliide Koemets Haanja 23.03 93 Maria Pilt Rõuge 17.06 85 Valter Säde Haanja 20.09 80 Koidula Sokk Rõuge 14.03 92 Endla Mõttus Rõuge 12.06 80 Eha Tiivoja Rõuge 25.09 80 Valve Kriisa Haanja 18.03 92 Hilja Peelo Haanja 27.06 80 Endla Kärg Rõuge 1.09 75 Alilia Ungru Haanja 29.03 92 Ilme Kasak Rõuge 3.06 75 Elju Sibul Rõuge 9.09 70 Leida Viks Rõuge 6.03 91 Tõnis Kuus Rõuge 4.06 75 Uno Põder Rõuge 18.09 70 Eha Tigane Haanja 30.03 91 Ülo Keel Rõuge 15.06 75 Valentina Maasik Rõuge 25.09 70

Rõuge spordipäev 2015 Haanja ja Rõuge põhikoolid lõpetasid sel aastal

Rõuge vallavalitsus kutsub kõiki Haanja ja Rõuge inimesi muhedale tervisesportlikule päeva- kokku 26 noort inimest: le külakeskuse juurde laupäeval, 25. juulil. Spordipäev algab kell 11 ning kestab mõne tunni. Osaleda võivad kõik inimesed mudilastest eakateni, spordialad on jõukohased kõigile. Päev algab kell 11 SEITSMEJÄRVEMAA SEITSMEVÕISTLUSEGA (korvpalli vabavis- ked, jalgpalli täpsuslöögid, kaugushüpe, kuulijänn, golf, noolevise ja paadisõit), millega pa- ralleelselt saab osaleda ka kell 12 algaval KÕIGE KÕVEMA MEHE KONKURSIL ja kell 13 KÖIEVEO VÕISTLUSEL. Päeva teises pooles, kell 14 antakse start TRIATLONILE (100 m ujumist, 3 km rattasõitu, 500 m jooksu), mille võib ette võtta nii üksi kui kolmeliikmelise võistkonnaga. Tulge kohale ja veetke koos meiega üks lõbus sportlik päev!

Mida Haanjas ja Rõuges veel teha?

23. juuli karjamõis Tanel Padari ja Tarvo Valmi kontsert 24.–26. juuli Rogosi mõis Poola kultuuripäevad 25. juuli Viitina külakeskus Rõuge valla spordipäev 26. juuli Rogosi mõis Corelli Music kontsert ja Jüri Kuuskemaa ajalootund 31. juuli Suur Munamägi Vana Baskini teatri etendus

1. august Rõuge park Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja 4. august Rõuge Admiral Pitka luurevõistluse avamine Rõuge Põhikooli lõpetajad 2015: 6.–9. august Haanjamaa Haanjamaa suitsusauna nädal I rida: Anne-Mari Männiste, Kadi Kuus, Marie Mustmaa, Kaspar Kõiv, Birgit Helian Rahnel, Siim Tiks. II rida: Hanna Loore Marjeta Salumäe, Kätriin Randla, Liis Laane- 7. august Ööbikuorg Admiral Pitka luurevõistluse näidislahing saar, Madli Noorkõiv, Hanna Lisette Helekivi, Keili Helekivi, Kristi Teder, Anette Pilt, 8. august Rõuge ”Meie liigume” II Rõuge triatlon EKV VI etapp ja Tanel Schönberg. III rida: klassijuhataja Liina Kaabel, Riho Tuusis, Elor Kalmus, Da- I Rõuge avaveeujumisvõistlus rian Tiks, Martin Pillai, Rasmus Janson. Foto: Jüri Kuusk 8. august küla, Haanja Iloõdak 8. august Luutsniku Eestlaste päev 10. august Rõuge Maarja kirik Jaak Joala laulude kontsert (Koit Toome ja Jorma Puusaag) 16. august Rogosi mõis Suvelavastus ”Sinise daami mõtisklused” 16. august Luutsniku Luutsniku külaselts 10 16. august Ööbikuoru Villa Eda-Ines Etti akustiline kontsert ”Iseendale” 19. august Rõuge maarja kirik Eesti Rahvusmeeskoori kontsert 20. august küla, Rõuge Rõuge valla külade päev 21. august Sänna Punnvõrride mäkketõusuvõistlus 22. august Eha talu, Rõuge Eesti noorte MV kestvusratsutamises 22. august Ööbikuorg BOCCIA võistkondlikud karikavõistlused 30. august , Rõuge Sandisuu Ummamuudu Külälaat

12. september Rõuge Meie Liigume I Rõuge kross-duatlon 13. september Rogosi mõis Rogosi sügislaat 26. september Eesti Ema plats Sügisandide näitus-degusteerimine Haanja Põhikooli lõpetajad 2015: Lähemat infot kõikide sündmuste kohta saab valdade ja ürituste korraldajate kodulehtedelt, Sander Jõgeva, Maria Aruoja, Andris Kõiv, Mirjam , Kevin Limbo, klassijuhataja Facebookist ning valdade infolehtedest! Kadri Parts, Johann Kristjan Toots. Foto: Haanja kooli galerii Torniööbik soovib kõikidele noortele edu ja palju põnevaid tegemisi edasiseks!

Toimetaja Viivika Nagel tel 5612 2901 e-post [email protected] Küljendanud trükikoda Võru Täht Järgmises lehes ilmuvaid kirjutisi ootame kuni 31. augustini. Head kirjutamist!