TABIVERE VALLA OSAÜLDPLANEERING „Saadjärve I sihtala“

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Tartu 2011

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS...... 4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ...... 5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA .6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA ...... 6 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid ...... 7 4.2. Tabivere valla arengudokumendid ...... 9 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 12 5.1. Asukoht...... 12 5.2. Looduskeskkond...... 13 5.2.1. Geoloogia...... 13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi...... 13 5.2.3. Kaitstavad loodusobjektid ...... 14 5.2.4. Natura 2000 alad...... 15 5.2.5. Vääriselupaigad ...... 17 5.2.6. Muinsuskaitse ...... 17 5.2.7. Roheline võrgustik...... 17 5.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ...... 18 5.3.1. Rahvastik ja asustus...... 18 5.3.2. Haridus...... 19 5.3.3. Tervishoid...... 19 5.3.4. Turvalisus ...... 19 5.3.5. Kultuur ja vaba aeg...... 19 5.3.6. Ettevõtlus ja tööhõive ...... 20 5.4. Infrastruktuur...... 20 5.4.1. Jäätmemajandus...... 20 5.4.2. Vesi, kanalisatsioon, soojavarustus ...... 21 5.4.3. Teed ja transport ...... 21 5.4.4. Energeetika, telefoniside, internet ...... 21 5.5. Maakasutus...... 21 6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID...... 23 6.1. Alternatiivide hindamine ja võrdlemine ...... 23 6.2. Tõenäoline areng juhul, kui realiseerub alternatiiv 0 ...... 24 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD MÕJUD JA MÕJUSID LEEVENDAVAD MEETMED ...... 26 7.1. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 26 7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 27 7.3. Mõju Natura 2000 aladele ...... 28 7.4. Mõju rohelisele võrgustikule ...... 30 7.5. Mõju vääriselupaikadele...... 32 7.6. Mõju maastikele, sealhulgas väärtuslikele maastikele ja miljööväärtuslikele aladele .33 7.7. Mõju välisõhu kvaliteedile ...... 37 7.8. Mõju huviväärsustele ja muinsuskaitsealustele mälestistele ...... 38 7.9. Avalike juurdepääsude tagamine Saadjärvele ...... 39 7.10. Hinnang jäätmemajandusele...... 40 7.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule ...... 41 7.12. Mõju kinnisvarahindadele ...... 42 7.13. Erinevate mõjude omavahelised seosed ja piiriülese keskkonnamõju võimalikkus 43

2

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD KESKKONNAPROBLEEMID...... 44 9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST NING AVALIKKUSE KAASAMISEST ...... 44 10. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSED ...... 45 11. SEIREMEETMED JA MÕÕDETAVAD INDIKAATORID...... 45 12. KOKKUVÕTE ...... 46 13. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ...... 49 14. LISAD ...... 50 Lisa 1. KSH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teatamine...... 51 Lisa 2. Saabunud seisukohad KSH aruande kohta ...... 56 Lisa 3. KSH aruande avaliku arutelu koosoleku protokoll...... 58 Lisa 4. KSH aruande avaliku arutelu koosolekust osavõtjate nimekiri...... 60 Lisa 5. Vastuskirjad KSH aruande kohta esitatud ettepanekutele...... 61 Lisa 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus laekunud asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest ...... 63 Lisa 7. KSH programm koos lisadega ...... 67

3

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on strateegiline planeerimisdokument üleriigiline, maakonna- ning üld- või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) planeerimisdokumendiks on Tabivere valla osaüldplaneering „Saadjärve I sihtala“ (edaspidi planeering), mille koostamine algatati Tabivere Vallavolikogu 23. novembri 2007 otsusega nr 44. Planeering hõlmab Tabivere aleviku, küla, küla ja Valgma küla territooriumi ning selle eesmärgiks on leida sobivaim lahendus nimetatud piirkonna (sh Saadjärve kalda) maa kasutamiseks. KSH algatati planeeringule Tabivere Vallavalitsuse 15. mai 2009 korraldusega nr 73. KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Hindamise tulemusena valminud aruanne on osa planeeringust ning selle heakskiitmine järelevalvaja poolt on planeeringu kehtestamise eelduseks.

Tabivere valla osaüldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise: Tellija: Tabivere Vallavalitsus Postiaadress: Tuuliku 11, 49127 Tabivere, Jõgevamaa Telefon: +372 776 6940 E-mail: [email protected]

Koostaja: Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ Kalev Sepp Postiaadress: Rahu 12-5, 50112 Tartu Telefon: +372 731 3777 E-mail: [email protected]

Töögrupi koosseis: Kalev Sepp, Eesti Maaülikooli professor, KSH juhtekspert Veljo Kabin, Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ, keskkonnaspetsialist Luule Lõhmus, Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ, keskkonnaspetsialist

Järelevalvaja: Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon Jõgevamaa kontori: Postiaadress: Aia 2, 48306 Jõgeva Telefon: +372 776 2410 E-mail: [email protected]

4

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

KSH aruande koostamisel on järgitud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõudeid ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt 01.04.2010 kirjaga nr JT 6-8/21672-8 heakskiidetud KSH programmi. Isikud ja asutused, keda planeeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu:

• Kohalik omavalitsus; • Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon; • Muinsuskaitseamet; • Eesti Keskkonnaühenduste Koda; • SA Vooremaa Looduskeskus; • Maaomanikud ja teised piirkonna elanikud; • Teised asjast huvitatud isikud (arendajad, ettevõtjad jt).

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU

Vastavalt planeerimisseadusele on üldplaneeringu ülesanneteks valla territooriumi arengu põhimõtete määratlemine, detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine ning üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine jne. Arvestades Tabivere valla arengukava ja maakorralduslikke tingimusi on koostatava planeeringu põhilisteks eesmärkideks:

• Lahendada keskkonnakaitset puudutavad probleemid, vee ning reoveekäitlus, reguleerides arendustegevust hajaasustuses ning määratleda Saadjärve ümbruse hoonestamise põhimõtted; • Tootmis- ja äritegevuse tarbeks vajalike maade selgitamine; • Säilitamist ja täiendavat kaitset vajavate objektide selgitamine; • Puhkemajanduse ja sotsiaalsektori arenguks võimaluste loomine; • Kergliikluseks vajalike rajatiste selgitamine; • Tabivere aleviku ja planeeringu ala külade ehitusalade määratlemine; • Ettepanekute tegemine maade ratsionaalseks kasutamise korraldamiseks; • Üldiste hoonestamispõhimõtete ja -tingimuste määratlemine eesmärgiga tagada uushoonestuse sobivus olemasolevaga; • Kehtivate maakasutuspiirangute selgitamine; • Munitsipaalomandisse taotletavate maade selgitamine.

Planeeringuga määratakse maa-ala kasutamise valdav sihtotstarve (maakasutuse juhtotstarve) ning seatakse planeeringust ja õigusaktidest lähtuvad maa kasutamis- ja arendamistingimused ning kitsendused. Planeeringuga määratakse ära ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ning piirkonnad, kuhu ehitamine on avalikest huvidest lähtuvalt ebasoovitatav.

5

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Kehtestatud planeering saab edaspidi olema aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH eemärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, võrrelda ja leida parim arengustsenaariumi variant ning välja pakkuda negatiivsete mõjude leevendamiseks või minimeerimiseks vajalikud meetmed. KSH läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt heakskiidetud KSH programm. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse üldtunnustatud KSH põhimõtetest, õigusaktidest ja teistest normdokumentidest. Mõjude selgitamiseks analüüsitakse mõjuala, võttes arvesse olemasolevat olukorda ja kavandatavaid tegevusi. Mõju hindamise käigus prognoositakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid ning võimalikke tagajärgi järgmistele keskkonnakomponentidele:

• Põhja- ja pinnavesi; • Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; • Roheline võrgustik; • Vääriselupaigad; • Maastikud, sealhulgas väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad; • Välisõhk; • Huviväärsused ja muinsuskaitsealused mälestised; • Juurdepääsud Saadjärvele; • Jäätmemajandus; • Inimese tervis ja heaolu; • Kinnisvarahinnad.

4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA

Planeeringu koostamine on reguleeritud erineva taseme õigusaktidega ning selle koostamisel lähtutakse kõrgemalseisvatest arengudokumentidest. Tabivere valla osaüldplaneeringu

6

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne kõrgemalseisvateks planeeringuteks on üleriigiline planeering ja Jõgeva maakonnaplaneering ning maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Arengukavadest on üks olulisemaid valla arengukava. Planeering peab muuhulgas olema kooskõlas teiste, edaspidi kirjeldatavate strateegiliste arengudokumentidega ja aitama kaasa nendes püstitatud eesmärkide täitmisele. Käesolevas aruandes ei analüüsita eraldi planeeringu vastavust Euroopa Liidu ruumilise arengu dokumentidele, kuna eelnimetatud kõrgemalseisvad Eesti arengudokumendid arvestavad ka Euroopa Liidu ruumilise arengu põhimõtetega. Tabivere valla osaüldplaneering on koostatud kooskõlas Eesti kõrgemalseisvate arengudokumentidega, seega ei lähe see vastuollu ka Euroopa Liidu ruumilise arengu dokumentidega.

4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid

Üleriigiline planeering „Eesti 2010“ Eesti Vabariigi arengusuunad sätestab ja seob maakasutusega üleriigiline planeering „Eesti 2010“. Planeeringu üldiste sihiseadetena on välja toodud järgmised aspektid:

• Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine; • Eesti asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine; • Asustuse ruumiline tasakaalustamine; • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja edasine parandamine. Nimetatud sihtidest lähtuvalt käsitletakse ruumilist arengut nelja peamise komponendi – asustus, transpordiühendused, energeetika ning roheline võrgustik – kaupa. Asustuse arengul lähtutakse suures osas maakonnakeskuste tugevdamist rõhutavast strateegiast, mille läbi on võimalik luua kogu riigi territooriumil hästi kättesaadavate tugevate keskuste võrk. Keskusi täiendavad läbi kaug- ja kodustöötamise ning heatasemelise transpordi elujõulised maapiirkonnad. Transpordiühenduste ruumilise planeerimise kolm peamist eesmärki on kindlustada Eesti "aeg-ruumiline kokkusurumine" ja transpordi keskkonna- ja energiasäästlikkus ning kasutada ära rahvusvahelistele ühishuvidele toetuvaid arenguvõimalusi. Energeetika ruumstruktuuri osas on ümberkujundamise eesmärkidena välja toodud ökonoomsus, kooskõla säästva arengu põhimõtetega ja ühekülgse energeetilise välissõltuvuse vältimine. Praegusest enam hajutatud energiavarustuse ruumistruktuuri peab tekitama energeetika järk-järguline ümberorienteerimine loodusliku gaasi ning taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele, soojuse ja elektri koostootmisele ning Eesti ühinemine Läänemere piirkonna elektrivarustuse- ja gaasiringidega.

7

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku kontseptsioon rõhutab eluslooduse ja maastiku kaitse orgaanilist sulatamist keskkonnakujundusse ning vajadust esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt kasutusele võtta kaitsealuste ning looduslikus või looduslähedases seisundis alade laias mõttes keskkonda kujundavat mõju.

Jõgevamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Via Hanseatica arenguvööndi turismiarenduse strateegia (2007-2020)” Planeeringu eesmärgiks on määratleda Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi turismiarenduse prioriteedid ja pakkuda strateegilist sisendit Jõgevamaa Via Hanseatica arenguvööndi teemaplaneeringule. Planeeringus vaadeldakse maakonna turismi arenguvõimalusi ja -tingimusi sihtalade kaupa. Turismi sihtala on defineeritud kui turismi arenguvööndis asuv kompaktne ala, kus on keskmisest kõrgem turismiressursside kontsentratsioon ning mille arendamine atraktiivseks turismi- ja puhkepiirkonnaks on maakondlikuks arendusprioriteediks. Turismi sihtaladest paikneb Tabivere valla territooriumil Saadjärve sihtala, mille turismi valdkondadeks on loodusturism, sporditurism ja kultuuriturism. Sihtala visioon aastaks 2020 on sõnastatud järgnevalt: Eesti oluline loodus- ja järveturismi piirkond tänu Vooremaa unikaalsetele maastikulistele eeldustele. Visiooni täitumiseks on arengutingimusteks seatud maastikukaitseala miljööväärtuslikkuse säilitamine ja kahe omavalitsuse (Tabivere vald, Tartu vald) ja turismiettevõtjate koostöö. Arenguvõimalustena on erilist tähelepanu pööratud Saadjärvele, Vooremaa maastikukaitsealale ja kultuurilise väärtusega objektidele. Planeeringuga on soovitud tagada Saadjärve puhkemajandusliku väärtuse säilimine, avalik kasutus ning võimaldada koordineeritud turismiarendust. Samuti on soovitud tagada Vooremaa maastikukaitseala loodusliku väärtuse säilimine. Kultuurilise väärtusega objektide, mis ei ole muinsuskaitse alla võetud, säilitamiseks on planeeringuga seatud eritingimused.

Jõgevamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Samuti eelduste loomine maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks. Planeering täiendab ja täpsustab kehtivat maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringuga on moodustatud roheline võrgustik, määratud väärtuslikud maastikud ja kõrge viljelusväärtusega põllumaad. Nimetatud aladele on seatud kasutustingimused. Tabivere osaüldplaneeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku piire ning kasutustingimusi.

8

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Jõgevamaa maakonnaplaneering Jõgevamaa maakonnaplaneeringu eesmärk on eelkõige toetada piirkondade iseseisvat arengut ja nendevaheliste kommunikatsioonide paranemist ning seeläbi saavutada piirkondade tasakaalustatud areng ning majandusliku ja sotsiaalse konkurentsivõime tõus. Maakonna peamisteks rollideks ümbritsevate alade suhtes on:

• Põhja-lõuna suuna ühendamise funktsiooni täitmine Eesti suuremate keskuste Tallinna ja Tartu vahel, see tähendab keskuste poolt pakutavate teenuste (haridus, meditsiin, kultuur, teadus, tarbimisturg, töökohad) kättesaadavust, teisalt aga soodsa elu- ja töökeskkonna pakkumist (keskkonnasõbralikkus, turvalisus, keskuste kättesaadavus, odavam ja konkurentsivabam majandustegevuskoht);

• Kõrge põllumajandus- ja puhkeväärtusega maastiku säilitamine ja arendamine nii majandamise kui puhkamise eesmärgil;

• „Peipsi – perifeeria“ avamine, see tähendab aktiivset koostööd Peipsi regioonis ressursside kasutamisel, sealhulgas Läänemerele juurdepääsu tagamisel. Maakonna teemaplaneeringu kohaselt on vajalik eelisjärjekorras soodustada mitmekesise majanduse arengut piirkondlikes ja kohalikes keskustes. Tabivere alevik on määratud kohalikuks keskuseks, mille funktsiooniks on järgmiste teenuste kättesaadavuse tagamine: põhiharidus, arstivastuvõtupunkt, raamatukogu, avaliku seltsielu koht, lasteaed, sidejaoskond, kohaliku halduse asutus. Ühtlasi on Tabivere alevik elamispindade ja töökohtade loomise rõhuasetusega ala. Kohalikud keskused , ja Tabivere jagavad osaliselt piirkondliku keskuse funktsioone (üldharidus, huviharidus, riikliku halduse asutus). Looduslikest aladest, mis tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt säilitada, paikneb planeeringu alas Vooremaa maastikukaitseala. Kultuurilise väärtusega objekte tuleb püüda säilitada võimalikult terviklikena nende algsetes kohtades ja seostes. Planeeringuga on tootmis- ja äritegevuse otstarbel kasutatavad maad paigutatud põhiliselt Tabivere alevikku ja selle lähiümbrusesse. Elamurajoonid on planeeritud eelkõige Tabivere alevikku ning tihedama hoonestusega olemasolevate elamumaade laiendamise vormis. Valdav enamus maatulundusmaadest säilitavad oma maakasutuse juhtotstarbe. Kultuurilise väärtusega objektide kaitseks on seatud eritingimused.

4.2. Tabivere valla arengudokumendid

Tabivere valla arengukava 2005-2013 Arengukava eesmärk on tagada Tabivere valla erinevate osade ning eluvaldkondade tasakaalustatud areng, millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Dokument on aluseks: valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele

9

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast, laenude võtmisele, projektide kirjutamisele ja lisaressursside taotlemisele erinevatest programmidest. Arengukavas väljatoodud valdkonnad ja kavandatud tegevused:

• Loodusvarad – Saadjärvele on soovitud rajada korralikud paadisadamad kogu järve ulatuses;

• Majandus ja ettevõtlus – soositakse keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist;

• Põllumajandus – täiustada valla põhilisi infrastruktuure ja füüsilist keskkonda; tagada varustatus maaga põhiliste uute tegevusalade tarbeks;

• Turism ja külaelu – arendada Vooremaa turismi- ja puhkepiirkonda; koostöös Vooremaa piirkonna omavalitsustega arendada välja Via Vooremaa (Lähte- --Luua-Palamuse-- mnt.) ja Via Hanseatica (Tartu- Mustvee-Jõhvi mnt.) turismivõrgustikud; rajada maanteeäärsed (Via-Vooremaa, Via- Hanseatica) teenindusvõrgud; eesmärgistada ja toetada peremajutust ning turismitalude loomist; korrastada ja tutvustada valla turismiobjekte; toetada puhkekohtade, pikniku pidamise kohtade, lõkkeplatside, väikesadamate ja supelrandade väljaehitamist; arendada puhkevõimalusi järvede äärsetes külades: Voldi, Valgma, , , Lilu, Elistvere, Juula, Kaiavere, ja Koogi;

• Infrastruktuur – valla tiheasustusaladele ja rajatavatesse uuselamupiirkondadesse kergliiklusteede rajamisele kaasaaitamine; -Tabivere maanteelõigu rekonstrueerimisel Tormi külani kergtee ja valgustuse rajamise kaasaaitamine;

• Keskkonnakaitse – avada ja säilitada voorte ning järvede vaatelisus; • Elamumajandus – arendada ja toetada nii ühepere- kui korterelamute rajamist valla territooriumil;

• Muinsuskaitse – säilitada ja esitleda ajaloolisi väärtusi, nõuda nende korrastamist, mis pole munitsipaalomandis. Planeering aitab kaasa arengukavas seatud eesmärkide elluviimisele.

Tabivere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2022 Arengukava koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsiooniliste majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu.

10

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Arengukava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti alusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Muuhulgas on arengukavas väljatoodud Tabivere vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade – Tabivere ja Maarja-Magdaleena – tiheasustusalad, veevärgi ja kanalisatsiooni olukord ning investeeringute vajadused. Planeeringuga kavandatakse rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid ning määratakse reoveekogumisala.

11

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1. Asukoht

Tabivere vald paikneb Kesk-Eestis, Jõgeva maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja Tartu vallaga, idast Vara vallaga, kirdest Saare vallaga, põhjast Palamuse vallaga ning läänest Puurmani vallaga. Lähimaks suuremaks keskuseks on Tartu linn (20 km) ja Jõgeva linn (29 km); Tallinnast jääb vald 160 km kaugusele. Valla pindala on 201 km². Peamine osa valla territooriumist jääb Vooremaa maastikukaitseala piiresse. Valla haldusterritooriumil on 25 maa-asulat, neist 1 alevik ja 24 küla. Planeeringuala (ligikaudne pindala 16 km²) paikneb valla keskosas, hõlmates Tabivere aleviku, Voldi, Tormi ja Valgma küla territooriumi ning Saadjärve põhjaosa (joonis 1).

Joonis 1. Tabivere valla osaüldplaneeringu planeeringuala (Aluskaart: Maa-amet, 2010)

12

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5.2. Looduskeskkond

Tabivere valla territooriumile annavad ilmet Vooremaa maastikukaitsealale jäävad suurvoored, mis asetsevad kõik samas, loode-kagu suunas. Voorte pikkus on 2–4 km, laius umbes üks kilomeeter. Voored on valdavalt põldudega kaetud, looduslikku taimestikku (peamiselt liigivaesed kuusikud) leidub vähe. Voortevahelised nõod kannatavad liigvee all. Siin leidub nii järvi, soostunud alasid, kui sügava turbakihiga madalsoid. Liigniiskuse all vähem kannatavad nõod on kasutusel looduslike rohumaadena, endistel aegadel on nõgusid parema kasutuse eesmärgil laialdaselt kuivendatud.

5.2.1. Geoloogia

Tabivere alevik asub Tabivere voorel, mis koosneb viimase mandrijäätumise moreenist paksusega 5–30 m, mille all on keskpleistotseeni jäätumise moreen paksusega 5–15 m. Alevikust edelas paiknevat nõgu katab 1–4 m paksune turbakiht, mille all on kuni 5 m paksused jääjärvesetted. Kuni 70 m sügavuseni koosneb maapind kruusa, veerise ning munakatega liivsavist ja saviliivast. Sügavamal on dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi.

5.2.2. Põhja- ja pinnavesi

Tabivere vald kuulub Peipsi alamvesikonna piirkonda. Põhjavesi saadakse kesk-alam-devoni veelademe liivakividest ja aleuroliitidest või silurordoviitsiumi lubjakividest. Veeallikana on kasutusel kvaternaari (Q) ja siluri veekompleksi (D 1ad) veekihid. Põhjavesi on planeeringualal kaitstud tiheda ning paksu savi-liiva kihiga, mistõttu reostusoht on väike (joonis 2). Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt pinnaseveena, mis on maapinnast esimese alalise veekihi surveta põhjavesi. Toitub sademetest. Laialdaselt on kasutusel salvkaevude ja üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline reostus. Siluri veekiht on ülalt teiseks põhjaveekihiks. Vett võetakse adavere veekompleksist, mille veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus.

13

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 2. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Allikas: Eesti Geoloogiakeskus, 2002)

Veekogudest jäävad planeeringualale: Mudajõgi – pikkus 15,9 km. Amme jõe parempoolne lisajõgi, mis saab alguse Saadjärvest ja suubub Amme jõkke; Saadjärv – pindala 707,6 ha, keskmine sügavus 8 m. Saadjärv koosneb kagupoolsest Suurjärvest ja Tabivere valda jäävast edelapoolsest kitsamast ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Suurjärves on kaldariba valdavalt liivane, kruusane, klibune, Tabivere järves aga mudane ja turbane. Järves vahetub vesi 7,7 korda aastas, väljavool toimub Mudajõe kaudu Amme jõkke. Saadjärv on rohketoiteline, vesi on läbipaistev ja hapnikurikas, viimastel aastakümnetel on järve hapnikurežiim halvenenud. Saadjärv on tunnistatud reostustundlikuks suublaks. Järves leidub rohkelt haruldasi looma- ja taimeliike (nt niitjas penikeel, kilpkonnakaan, erinevad puruvanaliigid ja karpvähilised). Kalastikus domineerivad särg, ahven, rääbis, haug, latikas.

5.2.3. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitsealad Kaitsealadest (joonis 3) jäävad planeeringualale: Tabivere mõisa park (kaitsealune park) – pindala 6,3 ha, asub Tabivere alevikus; Vooremaa maastikukaitseala – pindala 9831 ha, asub Jõgevamaal (Palamuse ja Tabivere vallas) ja Tartumaal (Tartu vallas). Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) suurvoorte kaitse;

14

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

2) pärandkultuurmaastike kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, hariliku hingi ( Cobitis taenia ), hariliku vingerja ( Misgurnus fossilis ) ja laiujuri ( Dytiscus latissimus ), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, ning II kategooria kaitsealuse liigi kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud väike-käsitiivaliste elupaikade kaitse; 6) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, kes on I või II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisas nimetatud liikide – herilaseviu ( Pernis apivorus ), händkaku ( Strix uralensis ), jõgitiiru ( Sterna hirundo ), musträhni ( Dryocopus martius ), mustviirese ( Chlidonias niger ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), roo-loorkulli ( Circus aeruginosus ), rukkiräägu ( Crex crex ), sookure ( Grus grus ), täpikhuigu ( Porzana porzana ), valge-toonekure ( Ciconia ciconia ), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva ), välja-loorkulli ( Circus cyaneus ), vööt-põõsalinnu ( Sylvia nisoria ), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse. 7) hallpõsk-püti ( Podiceps grisegena ), kes on III kategooria kaitsealune liik, kaitse.

Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid EELISe andmetel on planeeringualal esindatud II kaitsekategooria liikidest pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii ), tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ), ja veelendlane ( Myotis daubentonii ). III kaitsekategooria liikidest on planeeringuala kasvukohaks või elupaigaks järgmistele liikidele: künnapuu (Ulmus laevis ), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica ), valge-toonekurg ( Ciconia ciconia ), hink ( Cobitis taenia ) ja vingerjas (Misgurnus fossilis ).

5.2.4. Natura 2000 alad

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad – linnualad ja loodusalad. Planeeringualale jäävad järgmised Natura 2000 alad (joonis 3): Vooremaa linnuala – pindala 3733,37 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), suur- laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart ( Aythya farina ), tuttvart (Aythya fuligula ), hüüp ( Botaurus stellaris ), mustviires ( Chlidonias niger ), roo-loorkull

15

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

(Circus aeruginosus ), lauk ( Fulica atra ), naerukajakas ( Larus ridibundus ), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena ) ja tuttpütt ( Podiceps cristatus ); Vooremaa järvede loodusala – pindala 2098,68 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ), saarmas ( Lutra lutra ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ), laiujur ( Dytiscus latissimus ) ja tõmmuujur ( Graphoderus bilineatus ).

Joonis 3. Planeeringualale jäävad vääriselupaigad, Natura alad ja kaitsealad (Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnateabe Keskus, info seisuga 6. september 2010)

16

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5.2.5. Vääriselupaigad

Vääriselupaik on metsaseaduse tähenduses kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. EELISe andmetel on planeeringualal registreeritud 2 vääriselupaika (joonis 3).

5.2.6. Muinsuskaitse

Planeeringualale jäävad järgmised ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised: Reg. nr Mälestise nimi Asukoht Liik 9421 Asulakoht Tabivere alevik, Kaldaaluse Arheoloogiamälestis Valgma küla, 14223 Mullavere- 9422 Asulakoht Arheoloogiamälestis Saadjärve tee 9424 Asulakoht Voldi küla, Äksi Vesiveski Arheoloogiamälestis Tabivere alevik, Pikknurme Arhitektuurimälestis 24069 Tabivere mõisa park metskond 42 Tabivere mõisa 24070 Pargi tn 1 // Tabivere vallamuuseum Arhitektuurimälestis valitsejamaja 24071 Äksi kirik Voldi küla, Äksi koguduse Arhitektuurimälestis 24072 Äksi kirikuaed Voldi küla, Äksi park Arhitektuurimälestis Äksi pastoraadi 24073 Voldi küla, Äksi koguduse Arhitektuurimälestis peahoone Vabadussõja 27114 Voldi küla, Ausamba Ajaloomälestis mälestussammas

5.2.7. Roheline võrgustik

Planeeringualale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on aluseks võetud Jõgeva maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Koostatava planeeringuga on täpsustatud rohelise võrgustiku piire ning kasutustingimusi (joonis 4).

17

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 4. Planeeringualal paiknev täpsustatud roheline võrgustik (Allikas: Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”)

5.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

5.3.1. Rahvastik ja asustus

01.01.2009 seisuga oli Tabivere vallas 2381 elanikku. Valla elanike arv on olnud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt väikese langeva trendiga. Aastatel 1993–2007 on elanike arv vallas vähenenud 326 inimese võrra. Valla territooriumil on välja kujunenud koos infrastruktuuriga kaks piirkonda, mille keskusteks on Tabivere ja Maarja-Magdaleena. Mõlemas piirkonnas asuvad kool, rahvamaja, kirik ja teenindusasutused.

18

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5.3.2. Haridus

Üldharidusasutustest tegutsevad vallas Tabivere Gümnaasium ja J.V. Veski nimeline Maarja Põhikool. Alusharidust pakub Tabivere Lasteaed nii Tabiveres kui Maarja-Magdaleenas. Tabivere Gümnaasiumis õpib 01.09.2010 seisuga 177 õpilast ja J. V. Veski nimelises Maarja Põhikoolis 64 õpilast. Õpilaste arvu hoiavad stabiilsena nii rahvastiku sisseränne, kui ka õpilaste saabumine gümnaasiumiklassidesse väljastpoolt Tabivere valda.

5.3.3. Tervishoid

Tabivere valda teenindab FIE Minija Pääslane perearstikabinet. Ruumid teenindamiseks asuvad Tabivere Sotsiaalkeskuses ja Maarja-Magdaleena külas. Tabivere alevikus on olemas hambaravi kabinet ja apteek. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vallas tehakse koostööd Tabivere Perearstikeskusega ja SA Jõgeva Haiglaga, mis pakub nii perearsti-, eriarstiabi-, kui ka kiirabi- ja pikaraviteenust

5.3.4. Turvalisus

Päästeteenistuse valdkonnas tegutseb Tabivere alevikus ööpäevase valvega Tabivere tugikomando. Tabivere ja Palamuse vald on ühe konstaabli piirkond. Konstaablil on abiks abipolitseinikud. Sagedasemad turvalisusega seotud probleemid on hulkuvad koerad ja kassid, liiklusohutus asulate vahel, salaviinamüük ja vargused, eelkõige suvekodudest või väiksema kontrolliga ruumidest.

5.3.5. Kultuur ja vaba aeg

Tabivere vallas tegutsevad kaks kirikut: EELK Maarja-Magdaleena Kogudus ja EELK Äksi Andrease kogudus. Kiriku korraldusel toimuvad piiblitunnid ja pühapäevakoolid Elistvere raamatukogus ja Tabivere Sotsiaalkeskuses. Kultuuriasutustest on vallas Tabivere ja Maarja-Magdaleena rahvamaja. Tabivere aleviku pargis asub kolonel Karl Parts’i abikaasale kuulunud taluhoones Tabivere Vallamuuseum, kus on väljapanekud Eesti riigikaitsele aluse pannud organisatsioonide ja kodanike kohta. Aktiivse puhkuse teenustest on esindatud purjetamisvõimalused Saadjärve Jahtklubis, paadimatkad Järveääre talus, tennisemänguvõimalus OÜ Äksi Puhkemajas, matkad külaradadel ja puhkamisvõimalused Kurepesa talus Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsilt. Samuti avati 2005. aastal Tabivere vabaajakeskus, kus on olemas saunad, solaarium, bowling ja piljard, pakutakse majutusteenust ning konverentsi- ja kultuuriteenuseid.

19

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5.3.6. Ettevõtlus ja tööhõive

2008. aasta seisuga tegutsevad ettevõtted Tabivere vallas aktiivsemalt põllumajanduses, metsanduses ja töötlevas tööstuses. Tööstusettevõtetest paiknevad vallas kodukeemia tootmisega tegelev Mayer Industries AS, masinatööstusettevõte OÜ Same ning puidutööstusettevõte OÜ Baltic Connexions. Põllumajandusettevõtetest on äriregistrisse kantud OÜ Veskiväli, OÜ Põllurada ja OÜ Temonen. Põllumajanduse ja mahepõllumajandusega tegelevad ka paljud füüsilisest isikust ettevõtjad. Lisaks pakutakse ka toitlustus- ja majutusteenuseid. Vahemaa Tabivere ja Tartu vahel soodustab igapäevast tööalast pendelrännet. Vallas on kolm kauplust: Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kauplus ja TÜ Acta Juko Äri Tabivere alevikus ning Maarja-Magdaleena külas asuv Jõgeva Majandusühistu Maarja kauplus. Postiteenuseid pakuvad Eesti Posti Tartu Postkontori Tabivere postipunkt ja Maarja postipunkt. Vallal on olemas head eeldused turismi- ja puhketeenuste pakkumiseks laiale tarbijaskonnale. Piirkonnas on soodsad võimalused arendada loodus- ja ökoturismi ning tulevikus üha suuremat tähtsust omavat konverentsiturismi. Üheks selliseks piirkonnaks, kus puhkemajandust arendada, on Saadjärve piirkond. 01.01.2009 seisuga moodustas Tabivere vallas tööealine elanikkond 61,6% valla elanikest. Töötuid oli töötukassa andmetel vallas 31.08.2010 seisuga 89. Tegeliku töötute arvu võib prognoosida mõnevõrra suuremaks, kuna alati ei võeta end töötuna arvele. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tööhõive soodustamiseks on töötatud välja abitööde programm. Toimib valla töötute rehabilitatsioon, kus neid rakendatakse näiteks teeäärte heakorrastamisel.

5.4. Infrastruktuur

5.4.1. Jäätmemajandus

Tabivere valla territooriumil tegutsevaid prügilaid ei ole. Vallas tekkivate jäätmete peamiseks ladestamiskohaks on Torma vallas paiknev Torma prügila, kus ladestatakse nii jäätmekäitleja poolt kogutavad olmejäätmed kui ka oma transpordiga veetavad jäätmed. Jäätmetöötluse korrastamiseks on sõlmitud tsentraliseeritud prügivedamislepinguid. Probleeme tekitab prügi vedamine Tormi metsa ning suletud prügilatesse. Vastavalt jäätmeseadusele toimub osaline jäätmete sorteeritud kogumine. Kogumiskastid on osade korteriühistute majade juures pakendile ja vanapaberile ning alates 2004. aastast on kogutud suuremõõtmelisi jäätmeid. Ohtlike jäätmete kogumine toimub vähemalt 1 kord aastas. Jäätmemajanduse areng sätestatakse jäätmekavas.

20

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

5.4.2. Vesi, kanalisatsioon, soojavarustus

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutatakse Tabivere alevikus ja Maarja-Magdaleena külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal. Tabivere aleviku territooriumi 1100 elanikust elab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal umbes 750 inimest. Vallas tegutseb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajana Veemajanduse OÜ. Hajaasustusaladel on veevarustus lahendatud peamiselt salv- ja puurkaevude baasil ning reovee käitlemine kogumiskaevude või pinnasesse immutamisega. Kaugkütte korraldamine Tabivere alevikus toimub Soojamajanduse OÜ poolt ühe katlamaja baasil.

5.4.3. Teed ja transport

Tabivere valla territooriumil olevad teed jagunevad riigiteedeks, vallateedeks ja erateedeks. Koostatud on valla teede register ja teehoiukava. Rajatud on jalakäijatele raudtee ületuskoht. Samuti valmis 2007. aastal Euroopa Struktuurfondi rahastamisel ja koostöös Tartu Teedevalitsusega Tabivere aleviku ning Äksi vaheline kergtee. Valda läbivad Tartu-Jõgeva ja Tartu-Jõhvi suunalised kaugbussiliinid ning maakonnasisesed bussiliinid. Samuti peatuvad Tabivere alevikus Tallinn-Tartu-Valga ja Tallinn-Tartu liinil sõitvad rongid.

5.4.4. Energeetika, telefoniside, internet

Avatud internetipunktid on loodud kohalike raamatukogude baasil. Alates 2005. aasta aprillist on Tabivere alevikus ja selle ümbruses võimalus kasutada kuumaksuta traadita internetti Hostsupport OÜlt. Telefoniside ja telekommunikatsiooni võimalused on elanikele kättesaadavad. Valla energiavõrkude haldamise ja arendamisega tegeleb AS Eesti Energia.

5.5. Maakasutus

Tabivere vallas on maad 20 040 ha, millest on (seisuga 01.01.2009): • Põllumaad 8375 ha, maa hindepunktid 33–52 • Loodusliku rohumaad 1068 ha; • Elamumaad 203 ha; • Metsamaad 7788 ha; • Muud maad 2606 ha. Vooremaa on ajalooliselt olnud põllumajanduspiirkond. Voorte lagedel hariti põllumaad, nõgudes paiknes peamiselt rohu- ja metsamaa. Ka planeeringualast moodustab enamuse

21

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne maatulundusmaa, kus domineerivad põllu- ja rohumaad. Metsamaad on rohkem Saadjärve põhjaosas ning planeeringuala loodeosas. Suure osa planeeringualast moodustab Saadjärv. Valdavalt hajaasustatud piirkonnas asuvad üksikud tihedamalt hoonestatud alad – Tabivere alevik (tiheasustusega ala), Valgma külas Tabivere-Uhmardu kõrvalmaantee ääres, Tormi külas Tartu-Jõgeva- tugimaantee läheduses ning Voldi külas Äksi-Kukulinna kõrvalmaantee ja Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee ristumiskohas. Võrreldes 1997. ja 2002. aasta tulemusi, on aktiivsest kasutusest välja langenud põllumaade osakaal tõusnud (joonis 5). Põllumajandustootmise osakaalu vähenemisel Eesti majanduses võib see tendents jätkuda. Lähtudes siiski suhteliselt heade (maa hindepunktid 33–52) põllumaade olemasolust ning vajadusest säilitada avatud maastikud, on oluline soodustada põllumajandustegevust selles piirkonnas.

Joonis 5. Aktiivsest kasutusest välja langenud põllumaad (Allikas: Integrated Strategies for the Management of Transboundary Waters on the Eastern European fringe – The Pilot Study of Lake Peipsi and its Drainage Basin)

22

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

6. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID

Planeeringuala ruumiliste arengustsenaariumidena käsitleti kahte üksteisele vastanduvat arengualternatiivi: alternatiiv 0 ja alternatiiv 1. Alternatiiv 0 – kajastab olemasoleva olukorra jätkumist ilma ühtse avalikkuse poolt aktsepteeritud strateegilise planeerimisdokumendita. Arengus lähtutakse eraalgatuslikest huvidest ning seda vaadeldakse eraldiseisvate valdkondade, tegevuste ja plaanide kaupa. Kohaliku omavalitsuse osatähtsus arengu suunamisel on tagasihoidlik. Alternatiiv 0 rakendamine ei ole aga sisuliselt võimalik, sest vastavalt planeerimisseadusele on kõik omavalitsused kohustatud koostama ja kehtestama oma territooriumi üldplaneeringu. Käesolevas aruandes on siiski käsitletud alternatiivi 0, kuna lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (§ 40 lg 4 p 3) tuleb KSH aruandes kirjeldada tõenäolist arengut ka juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. Seega kajastab alternatiiv 0 ka olukorda, kus planeering osutub fiktiivseks dokumendiks, mis küll kehtestatakse, kuid mida ei järgita edasiste arengute käigus. Alternatiiv 1 – kajastab olukorda, kus planeering koostatakse ja kehtestatakse. Kogukonna liikmete või nende esindajate kaudu on saavutatud ühiskondlik kokkulepe, mis käsitleb kõiki valla arengusuundasid ühtse tervikuna. Valla strateegilised eesmärgid ja arengusuunad on vastavuses kõrgemalseisvate strateegiliste planeerimisdokumentidega, kuid samas on arvestatud ka kohaliku kogukonna arengueelduste ning kitsaskohtadega.

6.1. Alternatiivide hindamine ja võrdlemine

Alternatiivide rakendumisega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid hinnati KSH programmis välja toodud keskkonnakomponentidele. Mõju suuruse hindamise aluseks oli alljärgnev skaala:

• „-2“ – eeldatavalt kaasneb negatiivne mõju; • „-1“ – eeldatavalt kaasneb nõrk negatiivne mõju; • „0“ – eeldatavalt mõju puudub või on marginaalse tähtsusega; • „1“ – eeldatavalt kaasneb nõrk positiivne mõju; • „2“ – eeldatavalt kaasneb positiivne mõju. Hindepunktid summeeriti alternatiivide lõikes ning saadud tulemuste põhjal osutus suurema punktide arvu saanud alternatiiv paremaks.

23

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Tabel 1. Alternatiivide võrdlusmaatriks Keskkonnakomponent Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Põhja- ja pinnavesi -2 -1 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad) -1 0 Roheline võrgustik 0 0 Vääriselupaigad 0 0 Maastikud -2 1 Välisõhk 0 -1 Huviväärsused ja muinsuskaitseobjektid -1 2 Juurdepääsud Saadjärvele 0 2 Jäätmemajandus 0 1 Inimese tervis ja heaolu 0 1 Kinnisvarahinnad 0 1 KOKKU -6 6

Alternatiivide võrdlusmaatriksist selgub, et parem lahendus kahest valitud alternatiivist on alternatiiv 1 ehk planeeringu kehtestamine ja kavandatud tegevuste elluviimine. Alternatiiv 0 rakendumise korral tuleneb negatiivne mõju asjaolust, et arendustegevuseks pole määratud piirkondi, mistõttu lähtutakse suure tõenäosusega arendajate huvidest ja soovidest, arvestamata avaliku huviga. Puuduvad ka arendamiseks määratud tingimused, mis tagaksid keskkonnaväärtuste säilimise. Alternatiiv 1 puhul avaldub negatiivne mõju looduskeskkonna komponentidele peamiselt seetõttu, et piirkonnas planeeringuga eeldatavalt kasvav elanike arv ja külastavate turistide hulk suurendab keskkonnakoormust. Samuti seetõttu, et kavandatavad tegevused saavad toimuda valdavalt looduskeskkonna ja -ressursside arvelt. Positiivne efekt alternatiiv 1 puhul tuleneb sellest, et planeeringuga on arendamiseks määratud piirkonnad ja tingimused, mis arvestavad erinevate osapoolte huvide ja soovidega.

6.2. Tõenäoline areng juhul, kui realiseerub alternatiiv 0

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tõenäolist arengut juhul, kui planeeringut ei kehtestata ega planeeringuga kavandatud tegevusi ellu ei viida ning arengul lähtutakse valla arengukavast ja teistest valdkondlikest dokumentidest. Valla arengul lähtutakse küll arengukavas seatud eesmärkidest (nt arendada ja toetada nii ühepere- kui korterelamute rajamist, toetada puhkekohtade, väikesadamate ja supelrandade väljaehitamist jne), kuid selleks puudub ühtne avalikkusega kokkulepitud ning keskkonnamõjusid arvestav visioon.

24

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Mõju ulatust looduskeskkonnale ja asustusstruktuurile olukorras, kus planeeringut ei kehtestata, on raske hinnata, kuna see sõltub piirkonna atraktiivsusest potentsiaalsetele elanikele ja ettevõtjatele. Kohalikul omavalitsusel puudub selge ettekujutus sellest, kuhu ja millistel tingimustel hoonestamist lubada ning millised loodusväärtused vajavad säilitamist. Selline arendustegevus võib avaldada ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele, samuti maastikele ning taimestikule ja loomastikule. Kaasneb oht, et ei pöörata piisavalt tähelepanu kaitsealuste loodusobjektide säilitamisele. Maakasutusel rohelise võrgustiku aladel lähtutakse maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Paraku võib teemaplaneeringu mõõtkavast lähtuv ja täpsustamata roheline võrgustik piirata maakasutust ka aladel, kus roheline võrgustik reaalselt ei funktsioneeri. Olukorras, kus planeeringut ei kehtestata, jäävad reguleerimata maaüksuste suurused ja arhitektuurinõuded, mis mõjutab negatiivselt asustusstruktuuri ja maastikuilmet. Saadjärve ümbruse arendamine ja ehitustegevus seal sõltub üksikute arendajate huvidest. On oht, et vaated Saadjärvele ehitatakse kinni või kasutatakse hoonete rajamisel piirkonnale mitteiseloomulikke arhitektuurilahendusi ja materjale. Teada on küll juurdepääsude vajadus Saadjärvele, kuid puudub üldine kokkulepe ja teave, kus asuvad avalikud juurdepääsud järvele ning kuhu kavandatakse paadisildasid. Saadjärve kallas oma loodusliku keskkonnaga ja kaunite vaadetega võib muutuda erahuvides arendustegevuse objektiks. Järve ümbrus ehitatakse tihedalt täis elamuid ning kaob võimalus järve avalikuks kasutamiseks. Tagatakse küll mälestiste säilimine muinsuskaitseseaduse kohaselt, kuid puudub ühtne arusaam nende ning huviväärsuste rakendamisest kohaliku loodus-, majandus- ning kultuurilise keskkonna huvides. Alternatiiv 0 mõju majanduskeskkonnale võib lugeda neutraalseks, kuna ei määratleta äri- ega tootmismaid. Puudub kindlus tootmis- ja äritegevuse kavandamiseks piirkonda, mis vähendab piirkonna atraktiivsust ettevõtjate silmis ning pärsib inimeste ümberasumist. Võimalikud juhuslikud tootmismaade arendused võivad avaldada negatiivset mõju inimeste elukvaliteedile ja tervisele, kuna esineb oht, et ei võeta arvesse tootmisel tekkivat müra, õhusaastet jne.

25

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

7. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD MÕJUD JA MÕJUSID LEEVENDAVAD MEETMED

Käesolevas peatükis hinnatakse planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid erinevatele keskkonnakomponentidele. Mõjude vältimiseks või minimeerimiseks on välja toodud tingimused ja leevendavad meetmed.

7.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringualal võib põhja- ja pinnaveele kujutada ohtu tootmistegevus, sh põllumajandus, reovee mittenõuetekohane käitlemine ning veekogude äärde kavandatud puhketegevus. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus, 2002) andmetel on põhjavesi planeeringualal valdavalt suhteliselt või hästi kaitstud, st põhjavee reostusoht on väike. Planeeringu elluviimisega eeldatavalt piirkonna elanikkond kasvab, mis toob kaasa veetarbimise suurenemise, kuid see ei tohiks ohustada loodusliku veeressursi taastumisvõimet. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on kaetud Tabivere aleviku tiheasustusala, mis on ühtlasi keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalaks. Reoveekogumisalal peab kogutud reovesi vastama „ Asulareovee puhastamise direktiivis “ etteantud puhastusnõuetele. Tabivere reoveekogumisalal on reostuskoormus alla 2000 ie (inimekvivalendi), mis veeseaduse kohaselt tähendab, et ühiskanalisatsiooni väljaehitamine pole kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reostuskoormusega alla 2000 ie reoveekogumisalal võib kasutada ka lokaalseid lahendusi, mis tagavad reovee bioloogilise puhastuse. Planeeringuga on kavas täiendavalt rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid. Tabivere alevikku jäävad kavandatavad elamumaad on soovitav liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vähendab pikemas perspektiivis pinna- ja põhjavee reostusohtu ning muudab reovee kogumise ja käitlemise piirkonna elanike jaoks mugavamaks. Hajaasustusaladel, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ei ole põhjendatud, tuleb veevarustus lahendada salvkaevude või puurkaevude baasil ning reovee käitlemine lekkekindlate kogumismahutite või lokaalsete puhastussüsteemide baasil. Lähtuda tuleb seejuures veekaitse nõuetest. Planeeringuga on tootmismaad kavandatud valdavalt olemasolevate laiendusena ja väljapoole veekogu piiranguvööndit. Pinna- ja põhjavee reostumise vältimiseks peab tootmisaladel olema tagatud sademevete kogumine ja puhastamine ning põllumajandusettevõtete põhjustatud veereostuse vältimiseks tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrusele nr 288 „ Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning

26

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded “. Planeeringuga puhke- ja virgestusmaade ning supelranna maa määramisega Saadjärve äärde on näha ette järve kaldaalade aktiivsemat kasutamist, mis võib kaasa tuua nende alade prahistamise ja reostamise. Selle vältimiseks tuleb puhke- ja virgestusaladel ning supelrannas korrashoiu ja puhtuse tagamiseks paigaldada prügikastid. Samuti peab supelrandades vee kvaliteet vastama Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrusele nr 74 „ Nõuded suplusveele ja supelrannale “. Kuna suur osa arendustegevusest on planeeringuga määratud kompaktse hoonestusala piiresse, kus on välja ehitatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning arvesse võttes, et ühisveervärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda kavandatakse planeeringuga laiendada, siis võib mõju põhja- ja pinnaveele pidada väheoluliseks.

7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavate loodusobjektidena käsitletakse looduskaitseseaduse alusel kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid liike, kivistisi ja mineraale, püsielupaikasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringualale jäävad kaitstavatest looduseobjektidest Vooremaa maastikukaitseala ja Tabivere park ning lisaks mitmed II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliigid. Suur osa planeeringualast jääb Vooremaa maastikukaitsealale, millest osa kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on suurvoorte, pärandkultuurmaastike, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Lähtuvalt kaitse-eesmärkidest on planeeringulahenduse mõju maastikukaitsealale hinnatud peatükkides: “Mõju Natura 2000 aladele” ja “Mõju maastikele, sealhulgas väärtuslikele maastikele ja miljööväärtuslikele aladele”. Tabivere mõisa park, mis on maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud, asub Tabivere alevikus, Tartu-Jõgeva maantee ääres. Park istutati kõrgele voorenõlvale, see paistab kaugele ning jätab suure ja liigirikka pargi mulje. Park jääb muinsuskaitsealuste objektide: Tabivere mõisa pargi, Tabivere mõisa valitsejamaja ning asulakoha ümber kavandatud ühtsesse kaitsevööndisse. See tähendab, et kavandatavad tegevused tuleb lisaks kaitseala valitsejale kooskõlastada ka Muinsuskaitseametiga. Pargi kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 “ Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri ”. Vastavalt nimetatud määrusele on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

27

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Pargi territooriumile jääb lisaks puhke- ja virgestusmaadele ka ärimaa ning osaliselt kavandatav elamumaa. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb detailplaneeringusse seada tingimused, millega aidatakse kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. Keelatud on kõik tegevused, mis võivad kahjustada pargi seisundit. Kuna park on ka elupaigaks mitmetele nahkhiireliikidele, siis on oluline hoida pargis olemasolevat puistu struktuuri, et säilitada nahkhiireliikidele sobivad elupaigad. Arvestades eelnimetatud looduskaitseobjektide kaitsekorralduslikke dokumente ning planeeringuga seatavat detailplaneeringu koostamise kohustust, siis ei ole ette näha olulist keskkonnamõju.

7.3. Mõju Natura 2000 aladele

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesriigina peab Eesti korraldama ja tagama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Natura 2000 alade hulka kuuluvad lindude ja nende elupaikade kaitseks moodustatud linnualad ning pool-looduslike ja looduslike elupaikade ning kaitset vajavate taimede ja loomade kaitseks moodustatud loodusalad. Tänaseks on Natura 2000 alade piirid ühtlustatud siseriiklikult kaitstavate alade – kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade piiridega, mis võimaldab Natura 2000 alasid kaitsta siseriiklike kaitstavate loodusobjektidena. Planeeringualale jäävad kaks Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala: Vooremaa järvede loodusala ja Vooremaa linnuala. Mõlemad alad on Vooremaa maastikukaitseala koosseisus riiklikult kaitse all. Natura hindamisel on aluseks võetud loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Esmalt uuritakse sõelumise kaudu projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega) ja arutatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et oluline mõju puudub. Sõelumine hõlmab endas nelja sammu: Samm 1: Kindlakstegemine, kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Tabivere valla osaüldplaneering ei ole otseselt seotud Natura-ala kaitsekorraldusega, kuid planeeringuga on võimalik läbi ruumilise arengu suunamise reguleerida tegevusi Natura- aladel. Samm 2: Projekti või kava kirjeldamine ning teiste temaga koos Natura 2000 ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine.

28

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Osaüldplaneeringuga reserveeritakse Natura-aladele erineva maakasutuse juhtotstarbega alasid. Reserveerimisega ei kaasne kohe vastava juhtotstarbe alusel tegevuste elluviimine, kuid see annab tulevikuks selle võimaluse. Samm 3: Võimaliku mõju kindlakstegemine. Natura aladele planeeringulahendus üldjuhul arendustegevust ette ei näe. Valdavalt säilib senine maakasutus. Oluline mõju võib ilmneda, kui hakatakse vastavalt reserveeritud maakasutuse juhtotstarbele tegevusi ellu viima. Oluline mõju Natura 2000 alale võib kaasneda hoonete ehitamisega, kuna rajatavad objektid võivad muuta iseloomulikku maastikuilmet ja sulgeda vaateid. Samuti võib kahaneda looduslike elupaikade pindala, mille tulemusena bioloogiline mitmekesisus väheneb. Suureneva kasutuskoormusega ja tulenevalt rajatavate objektide liigist võib kaasneda negatiivne mõju ka kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Samm 4: Mõju olulisuse hindamine. Võttes arvesse planeeringuga seatud tingimusi, võib järeldada, et projekt või kava tõenäoliselt ei mõjuta oluliselt Natura 2000 ala.

Alljärgnevas tabelis analüüsitakse planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist negatiivset mõju Natura 2000 aladele. Hindamisel on kasutatud Euroopa Komisjoni juhendis toodud kontrollküsimusi, mille kaudu saab hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele.

Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri

Kaitse-eesmärgid Selgitus Kas projekt või kava võib: Jah/Ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Elamumaa juhtotstarbega alad on reserveeritud Natura alade äärealadele. Võrreldes Natura ala pindalaga on kavandatavate tegevuste maht marginaalne. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei, kui arvestatakse planeeringus seatud liikumise? tingimustega. takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. Planeeringualal säilib valdavalt senine aitavad säilitada ala soodsat seisundit? maakasutus. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. Kavandatavad tegevused jäävad kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja valdavalt väljaspoole Natura ala või juba asustustihedust? inimtegevusest mõjutatud aladele. Teised indikaatorid Kas projekt või kava võib: Jah/Ei põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei, kui nõuetekohaselt lahendatakse olemust määravates aspektides (nt toitainete reoveekäitlus.

29

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei / väga vähesel määral. Hoonestamisega määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede vähendatakse loodusliku maa osakaalu ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? piirkonnas. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei, väga vähesel määral. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. Planeeringualal pole registreeritud pindala? esmatähtsaid elupaigatüüpe. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Alal puuduvad esmatähtsad liigid. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. vähendada ala mitmekesisust? Ei / väga vähesel määral. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei / väga vähesel määral. Piirkond võib asurkondade suurust või esmatähtsate liikide külastavate turistide hulga suurenemise vahelist tasakaalu või asustustihedust? tõttu häiritud saada. põhjustada killustatust? Ei. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei / väga vähesel määral. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? Planeeringu elluviimine ei avalda Natura 2000 ala(de)le olulist negatiivset mõju.

Leevendavad meetmed • Saadjärvele kavandavate paadisildade rajamisele eelnevalt tuleks koostada projekt, mille alusel oleks Keskkonnaametil võimalik otsustada keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkuse üle.

7.4. Mõju rohelisele võrgustikule

Roheline võrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest koridoridest. Tugialadel asuvad olulised elupaigad ja kasvukohad ning koridorid võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt tugialalt teisele. Tugialadele on omane massiivsus, kompaktsus ja looduskaitseline väärtus, koridorid seovad omakorda tugialad tervikuks, tagades liikide leviku. Rohelise võrgustiku määramise eesmärgiks on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästliku kasutamise põhimõtteid. Planeeringualale jääva maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alusel määratud rohelise võrgustiku tugiala ja koridori piire on

30

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne koostatava planeeringuga täpsustatud. KSH käigus korrigeeriti täiendavalt planeeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku koridori piire nii, et need kulgeksid mööda looduses eristatavaid piire ning lõikaksid Tormi küla territooriumile kavandatava pere- ja ridaelamu maa rohelise võrgustiku koridorist välja (joonis 6). Rohelise võrgustiku aladele kehtestatakse planeeringuga maakonna teemaplaneeringus seatud maakasutustingimused, mida on täpsustatud. Rohelise võrgustiku säilitamisega on võimalik tagada kaitstavate loodusobjektide, bioloogilise mitmekesisuse, mullastiku, pinnase ja metsa säilimine. Planeeringuala läbib Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee, mis lõikub Tormi küla territooriumil rohelise võrgustiku koridoriga (joonis 6). Sellistel juhtudel tekivad niinimetatud konfliktalad, kus tuleb metsloomade ja autode kokkupõrgete vältimiseks kasutada hoiatavaid liiklusmärke ja kiirusepiiranguid. Tulevikus tasub kaaluda ökoduktide ja loomatunnelite rajamist. Arvestades, et rohelise võrgustiku elementide piiride korrigeerimisel säilib planeeringuala rohelise võrgustiku aladel senine maakasutus ning järgides planeeringuga kehtestatud ja KSH aruandes väljatoodud tingimusi, ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

31

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 6. Rohelise võrgustiku koridori piiride täpsustamine Tormi küla territooriumil (Aluskaart: Maa-amet, 2010 )

7.5. Mõju vääriselupaikadele

Vääriselupaikade kaitse on oluline, kuna seal saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuse suhtes tundlikud liigid. Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt. Erametsas toimub vääriselupaikade kaitse Erametsakeskuse ja metsaomaniku vahel sõlmitud notariaalse lepingu alusel. Planeeringulahendus vääriselupaikades juhtotstarbe muutmist ette ei näe, mistõttu planeeringu elluviimisega ei kaasne ohtu vääriselupaikadele.

Leevendavad meetmed • Hoiduda vääriselupaikades majandamisest ning surnud puid ega lamapuitu mitte eemaldada.

32

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

7.6. Mõju maastikele, sealhulgas väärtuslikele maastikele ja miljööväärtuslikele aladele

Planeeringu eesmärk on säilitada väljakujunenud asustusstruktuure ja maastikulist omapära. Planeeringuala maastikku iseloomustab avatus. Vooremaale iseloomulikud pinnavormid – rööbiti ja rühmiti paiknevad voored – on avaldanud olulist mõju maakasutusele ning asustusstruktuurile. Valdavad on põllu- ja rohumaad, metsa on vähe. Viirgmaastikus asuvad põllud ja rida- ning ahelkülad kõrgematel kohtadel voorte lagedel, nõlvadel on tavaliselt rohumaad ja metsad. Voortevahelistes nõgudes asuvad märgalad ja piklikud järved. Suure osa planeeringualast moodustabki Saadjärv. Valdavalt hajaasustatud piirkonnas asuvad tihedamalt hoonestatud alad Tabivere alevik (tiheasustusega ala), Valgma külas Tabivere-Uhmardu kõrvalmaantee ääres, Tormi külas Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee läheduses ning Voldi külas Äksi-Kukulinna kõrvalmaantee ja Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee ristumiskohas. Vooremaale omaselt on asustusalad loode-kagu suunalised rida- ja ahelkülad, näiteks Valgma küla tihedamalt hoonestatud ala. Ka hajaasustuses paiknevad talukohad tavaliselt voorte nõlvadel, vahel juurdepääsutee lähedusse kahe-kolme kaupa grupeerituna. Selliseid talusid või talude gruppe eraldavad omavahel suuremad põllumassiivid. Suur osa planeeringualast jääb Vooremaa maastikukaitseala territooriumile. Vooremaa maastikukaitseala eesmärkideks on pinnavormide kaitse ja pärandkultuurmaastiku säilitamine. Vooremaa maastikukaitseala on riikliku tähtsusega unikaalsete pinnavormidega kaitseala, mille suurimaks väärtuseks on maastik, mis on liigestunud reljeefi, järvede ja inimtegevuse (pärandkultuurmaastik) pikaajalise koostoime tulemus. Samuti on kaitseala kõrge puhkeväärtusega. Vooremaa maastikukaitseala koostatavas kaitsekorralduskavas on planeeringualaga kattuv ala määratletud ehitustegevuse tsoonina kui väärtuslik ala. Ühtlasi seatakse eelnimetatud kavas ehituslikud tingimused, millest kaitseala valitseja juhindub projekteerimistingimuste kooskõlastamisel. Jõgeva maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” pole planeeringualal määratud väärtuslikke maastikke ega miljööväärtuslikke alasid. Samas jääb planeeringuala teemaplaneeringus välja toodud Vooremaa maastikurajooni, mida teemaplaneeringus käsitletakse väärtusliku maastikuna üldisemas tähenduses. Maakonna teemaplaneeringus on Tabivere alevik kantud lisanimekirja, mis tähendab, et selle järjepideva väärtustamise, korrastamise ja hooldamise puhul võiks ala kuuluda väärtuslike maastike hulka. Tabivere valla osaüldplaneeringuga ei määrata väärtuslikke maastikke ega miljööväärtuslikke alasid. Küll aga määratakse väärtustatud vaatega maastikud, kus ehitustegevus üldjuhul on välistatud, et säilitada vaatelisest seisukohast oluline avatud maastik. Ehitustegevust võib erandjuhul lubada üksnes vallavalitsuse kaalutlusotsusega.

33

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 7. Olemasolevate hoonestusalade ning kavandatavate elamualade paiknemine (Aluskaart: Maa-amet, 2010)

Ohuks maastikule ja asustusstruktuuri säilimisele võib saada nii põllumajandustegevuse vähenemisest tingitud võsastumine kui ka rohke, olemasoleva asustusega mittearvestav ehitustegevus. Planeeringuga kavandatakse enamus hoonestusalasid Tabivere alevikus ja külade tihedama hoonestusega piirkondades olemasolevate hoonestusalade laiendusena. Kavandatavad elamumaad jätkavad olemasolevate elamumaade paiknemist, seega on välistatud uute maastikuilmet häirivate asustuste teke. Asustusmustri säilimisel on olulisteks kriteeriumiteks minimaalse hoonestatava maaüksuse suuruse seadmine. Minimaalne krundisuurus Tabivere alevikus määratakse 0,15 ha. Erandjuhtude jaoks võib vallavalitsus kaalutlusotsusega nimetatud tingimusest loobuda.

34

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Minimaalse krundisuuruse määramisel Tabivere alevikus lähtuti asjaolust, et olemasolevate lähiümbruse kruntide pindala on Tabivere alevikus minimaalselt 0,1–0,15 ha ning tegu on tiheasustusega alaga. Selline minimaalne kruntide suuruse nõue on vajalik alade kompaktsuse säilitamiseks, lõplikud kruntide suurused määratakse igal konkreetsel juhul eraldi detailplaneeringuga. Väljaspool tiheasustusala Vooremaa maastikukaitsealal ja Saadjärve piiranguvööndis paiknevatel elamumaa juhtotstarbega maaüksustel (Valgma küla, Tormi küla) on minimaalne krundisuurus on määratud 0,5 ha, et tagada looduslähedasem keskkond, kuid säilitada samas kompaktsus. Valgma külas on vajalik hoonestamisel järgida olemasolevat Nõukogude-ajal väljakujunenud asustusstruktuuri, sh ehitusjoon, ning mitte ehitada naaberhoonete suhtes mahult ja kujult domineerima hakkavaid hooneid. Väljaspool nimetatud alasid võib ehitusõiguse määrata maaüksusele, mille pindala on vähemalt 0,25 ha. Maatulundusmaadel on minimaalset ehitusõigust omav maaüksuse suurus 2 ha ning sealjuures tuleb lähtuda olemasolevast asustusstruktuurist. Vältida tuleks siiluliste kruntide teket ja nn. kruntide ribastumist. Saadjärve ja Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee vahelisele alale (Joonis 8) seatakse planeeringuga täiendavad tingimused. Joonisel välja toodud väärtustatud vaatega maastikul välistatakse üldjuhul hoonestamine, kuna tegu on Vooremaa maastikukaitsealal ainulaadse ehitustegevusest mõjutamata vaatega Saadjärvele. Vaate säilimise eelduseks on võsa eemaldamine järve kaldalt. Piiratud ehitusõigusega alale tohib ühele ehitusõigust omavale katastriüksusele ehitada üksnes ühe ühepereelamu ja ühe abihoone. Seejuures on seatud hoonete maksimaalsed kõrgused maapinnast ühepereelamu puhul 8,5 m ja kõrvalhoonel 6,5 m, arvesse võttes, et hoonete kõrgused ei hakkaks varjama vaateid järvele. Asustusstruktuuri säilimiseks on külgnevatel kruntidel määratud hoonete omavaheline minimaalne vahekaugus 100 m. Erandkorras võib vallavalitsus kaalutlusotsusega nimetatud tingimusest loobuda. Piiratud ehitusõigusega ala määramisel on lähtutud kõrgusjoonest. Hoonete minimaalsete vahekauguste seadmisel on arvesse võetud piirkonnale iseloomulikke olemasolevaid vahekaugusi ning hoonestuse tihendamise võimalust, ilma et kaoks maapiirkonnale omane hajusam asustus. Seatud vahekaugusega on võimalik asustuse tihenemine ilma et tekiks linnaliku asustuse tunnet nii seal elavatele kui ka möödasõitvatele inimestele.

35

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Joonis 8. Väärtustatud vaatega maastiku ja piiratud ehitusõigusega ala paiknemine Saadjärve ja Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee vahelisel alal (Aluskaart: Maa-amet, 2011)

Hoonestuse kõrguse, omavahelise kauguse ning lubatud ehitusala määramisega on võimalik säilitada vaateid maanteelt järve suunas, kuna voore nõlval paiknevad madalamad hooned ei piira vaateid nii nagu seda teeks maantee ääres asuvad hooned. Hoonete asukohta valides peab arvestama, et ridakülale iseloomulikult peavad õuealad paiknema ühel kõrgusjoonest lähtuval joonel. Maaüksuste minimaalse suuruse seadmine tagab hajusa asustuse, mis samuti omab väiksemat visuaalset efekti kui tihe hoonestus. Kõikjal Saadjärve piiranguvööndis kehtestatakse detailplaneeringu koostamise kohustus, ühtlasi peab katastriüksuste järvega piirneva külje pikkus olema vähemalt 50 m. Eelnev tagab, et Saadjärve kaldaid nö “ei ehitata kinni”. Väljaspool eelmainitud alasid asuvatel maatulundusmaadel tuleb elamu ja selle kõrvalhoonete ehitusõiguse taotlemisel igakordselt tähelepanu pöörata olemasolevale asustusstruktuurile. Selle tagamiseks on planeeringusse seatud tingimus, et uute ehitise rajamisel peab tagama selle sobivuse lähimate olemasolevate hoonete ja ümbrusega. Võttes arvesse üldisi ning elamumaa juhtotstarbega maa-aladele seatud maakasutustingimusi (sh ehitustingimused) ja konkreetsest kohast tulenevaid külastruktuuri ning arhitektuurilisi erisusi, ei avalda planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine maastikule ja asustusstruktuurile olulist negatiivset mõju. Planeeritud arengutegevus aitab pigem kaasa

36

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne asustusstruktuuri ja maastike säilimisele, kuna seeläbi toetatakse valla elujõulisust ning elanikkonna säilimist, mis omakorda soodustab aktiivset maakasutust. Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta Vooremaa maastikukaitseala maastikulisi väärtusi.

Leevendavad meetmed • Maastike avatuse tagamiseks tuleb vältida kasutusest kõrvale jäänud põllumaade võsastumist, selle vältimiseks tuleb neid alasid perioodiliselt niita.

• Maatulundusmaadel tuleb hoonete kavandamisel eelistada endisi taluõuekohti. • Ehitiste rajamisel maaparandusega aladel tuleb tagada olemasolevate ja toimivate maaparandussüsteemide töö selliselt, et ei kahjustataks ega mõjutataks maaüksuse ning selle naaberalade veerežiimi.

7.7. Mõju välisõhu kvaliteedile

Välisõhu kvaliteeti mõjutavateks teguriteks planeeringualal on peamiselt transport ja tootmistegevus. Välisõhu kvaliteedi tagamine on oluline, kuna suurenenud saasteainete kontsentratsioonid ning ka müra- ja lõhnataseme tõus hakkavad otseselt mõjutama inimese tervist. Planeeringuala läbib Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee, kus Tabivere valda läbival maanteeteelõigul oli liiklussagedus 2009. aasta loendusandmete põhjal veidi üle 3000 transpordivahendi ööpäevas. Maantee äärde elamualade kavandamisel tuleb hoonete asukoha määramisel arvestada teekaitsevööndi ja sanitaarkaitsevööndi ulatusega, et vähendada inimese tervisele ohtlikke mõjusid. Vastavalt teeseadusele on riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge 50 m. Tee kaitsevööndis kehtivad piirangud sätestab Teede- ja siseministri 28. septembri 1999 määrus nr 59 “ Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded ”. Sanitaarkaitsevööndi ulatus lähtuvalt maantee klassist ja perspektiivsest liiklussagedusest on 200 m. Sanitaarkaitsevööndis võib liiklusest põhjustatud õhusaaste ületada piirkontsentratsioone. Kuna selles vööndis elamist ja puhkamist peetakse inimese tervisele ohtlikuks, tuleks müra ja saasteainete leviku tõkestamiseks rajada elamute ning maantee vahele kõrghaljastus. Müra ohjamiseks ja ka liiklusohutuse seisukohast tasub samuti kaaluda piirkiiruse vähendamist alevikus. Välisõhu parema kvaliteedi tagamisele aitavad kaasa kergliiklusteed, mis võimaldavad vähendada autoga liiklemise vajadust, vähendades seeläbi õhku paisatavate heitgaaside hulka. Planeeringuga on kergliiklusteed plaanis rajada riigimaanteede ja Tabivere alevikus paiknevate tähtsamate tänavate kõrvale ning Tabivere-Puurmani maanteest kuni Tormi külani. Välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaid tootmisettevõtteid planeeringualal ei paikne. Väljastatud pole Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ühtegi välisõhu saasteluba.

37

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Tootmisalad on planeeringu kohaselt valdavalt olemasolevate laiendused või kavandatud raudtee äärde, kus on tegemist juba niigi mõjutatud piirkonnaga. Ühtlasi on planeeringu kohaselt kõik tootmismaa juhtotstarbega alad detailplaneeringu koostamise kohustusega. Tabivere alevikus asuvate tootmismaade puhul tuleks elamumaade läheduse tõttu eelistada tootmist, mis ei eralda väliskeskkonda saaste- (sh lõhna-) aineid ega tekita müra. Tootmise arendamisel tuleb rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat, et vältida keskkonnasaaste teket. Tootmisest lähtuvate mõjude leevendamiseks on oluline kõrghaljastatud puhverribade rajamine tootmis- ja elamualade vahele. Elamumaade läheduse tõttu tuleks tootmise kavandamisel igakordselt kaaluda ka keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

Leevendavad meetmed • Elamumaade läheduses tuleb eelistada tootmist, mis ei eralda väliskeskkonda saasteaineid ega tekita müra.

• Kasutada kõrghaljastatud puhverribasid tootmis- ja elamualade vahel.

7.8. Mõju huviväärsustele ja muinsuskaitsealustele mälestistele

Planeeringualal asub üheksa muinsuskaitsealust mälestist ning üks mälestis (asulakoht registrikoodiga 9423) piirneb vahetult planeeringualaga. Vastavalt muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kinnismälestiste kaitseks kaitsevöönd, mis on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui vastavas õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele on Tabivere alevikus asuvate Tabivere mõisa pargi, Tabivere mõisa valitsejamaja ning asulakoha ümber kavandatud ühtne kaitsevöönd. Kavandatav kaitsevööd hõlmab suurt osa Saadjärve-äärsest puhke- ja virgestusmaast, sh avalikud juurdepääsud kallasrajale ja kavandatavatele paadisildadele, ning kavandatavat elamumaad Tabivere pargi läheduses. Samuti on Äksi kirikule, kirikuaiale ja pastoraadi peahoonele määratud ühtne kaitsevöönd. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, mulla- ja ehitustööd, puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Seega tuleb elamuehituseks vajalike detailplaneeringute koostamisel ning muude nimetatud tegevuste kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et leida parim lahendus kultuuriväärtuste säilimiseks ja eksponeerimiseks. Planeeringuga on määratud kohaliku tähtsusega kultuurilise- ja ajaloolise väärtuse säilitamiseks ja turismi arendamiseks olulised objektid ehk huviväärsused. Planeeringuga määratakse huviväärsustele ja nende lähiümbrusele tingimused, mis aitavad kaasa väärtuste säilimisele. Huviväärsusele lähemal kui 100 meetrit maastiku ilmet, hoonestust ja haljastust muutva tegevuse kavandamisel tuleb see kooskõlastada Tabivere Vallavalitsusega. Selline nõue tagab juhtumipõhise kontrolli väärtuste säilimiseks. Mälestiste ning kohalike

38

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne huviväärsuste väärtustamine planeeringus ning neile tingimuste seadmine aitab kaasa piirkonna miljöö säilimisele ning paranemisele, mis omakorda on üheks elanikkonna identiteeti ja kodukoha väärtustamist tõstvaks teguriks. Mälestiste eksponeerimine on turismi arendamise võimalus, kuid seejuures tuleb tagada ka nende säilimine suureneva külastuskoormuse tingimustes. Mälestiste säilitamine omab positiivset mõju looduskeskkonnale, kuna mälestiste kaitsmisega säilitatakse üldjuhul ka olemasolevat looduslikku keskkonda mälestiste ümbruses.

Leevendavad meetmed • Enim külastatavate objektide juurde tuleks paigutada infostendid ja ümbruse prahistamise vältimiseks prügikastid.

• Vaated huviväärsustele tuleks hoida avatud.

7.9. Avalike juurdepääsude tagamine Saadjärvele

Lähtuvalt looduskaitseseadusest peab kohalik omavalitsus üld- või detailplaneeringutega tagama avalikud juurdepääsud kallasrajale. Veeseaduse järgi on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres, mille laius mittelaevatatavatel veekogudel, sealhulgas Saadjärvel, on 4 meetrit. Juurdepääsude tagamiseks erateede kaudu on vajalik sõlmida maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel kokkulepe. Planeeringujoonisele on märgitud kohalikud teed või tänavad, mille kaudu pääseb Saadjärve äärde neljas kohas: kaks juurdepääsu Tabivere alevikus Saadjärve-äärsel puhkealal, Voldi külas ning Valgma külas Sompa nurga juures. Nimetatud juurdepääsud on soovitav kanda ka planeeringukaardile, kuna neisse kohtadesse kavandatakse ka avalikult kasutatavate paadisildade rajamist. Ühtlasi on planeeringus seatud tingimuseks, et kõigil puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega maaüksustel, mis piirnevad Saadjärvega, tuleb tagada avalik juurdepääs kallasrajale. Kaks juurdepääsu Tabivere alevikus on vajalikud, kuna seda piirkonda kasutavad elanikud igapäevastel rekreatiivsetel eesmärkidel. Vajalikuks võib osutuda avaliku juurdepääsu tagamine Saadjärvele Valgma külas asuvate elamualade läheduses. See võimaldab kohalikel elanikel igapäevaselt pääseda järve äärde, ilma et tekiks vastuolusid järveäärsete maaüksuste omanikega. Kallasradadele avalike juurdepääsude tagamine võimaldab veekogude äärseid alasid kasutada looduses vaba aja veetmiseks, innustades inimesi seeläbi tervislikke eluviise harrastama. Mõnevõrra suurendab see Saadjärve keskkonnakoormust, kuid teisalt on võimalik koormust kontrollida ja suunata. Soovituslik on juurdepääsukohtade varustamine infostendide, prügikastide ja lõkkekohtadega, et vähendada inimeste omavolilist tegevust. Suunatud

39

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne kallaste kasutamisega aidatakse vältida veekvaliteedi halvenemist ning toetatakse looduslike ja poollooduslike koosluste ning bioloogilise mitmekesisuse säilimist. Kuna juurdepääsud tagatakse läbi olemasolevate avalikult kasutatavate teede, ei kaasne sellega olulisi mõjusid maastikule. Juurdepääsude tagamine kallasrajale omab pikemas perspektiivis ka turismi arendamise seisukohast positiivset mõju.

Leevendavad meetmed • Koormuse suunamiseks ja vähendamiseks tuleb juurdepääsud kallasradadele tähistada viitadega. Juurdepääsukohad varustada infostendide ja prügikastidega.

• Avalikud juurdepääsud tuleb hoida heakorrastatud vältimaks korratu ümbruse poolt võimendatavat vastutustundetust, prügistamist ja lõhkumist.

Joonis 9. Juurdepääsud Saadjärvele , kuhu kavandatakse ka avalikult kasutatavad paadisillad (Aluskaart: Maa-amet, 2010)

7.10. Hinnang jäätmemajandusele

Jäätmekäitluse üldise korra määrab planeeringualal Tabivere valla jäätmehoolduseeskiri, mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Tabivere valla haldusterritooriumil. Planeeringuga luuakse eeldused piirkonna elavdamiseks, mis suureneva elanikkonna ja külastatavate turistide arvu kasvuga põhjustab tekkivate jäätmete koguse kasvu. Eeldusel, et

40

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne tagatakse jäätmete nõuetekohane käitlemine, ei kaasne planeeringu elluviimisel olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Leevendavad meetmed

• Maaomanikud peavad hoolitsema selle eest, et nende territoorium oleks varustatud jäätmekonteineritega ning tagama nende regulaarse tühjendamise.

• Jäätmeid tuleb nõuetekohaselt sorteerida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid.

7.11. Mõju inimese tervisele ja heaolule

Planeeringu elluviimisega kaasnev mõju inimese tervisele avaldub peamiselt kaudselt ja pikaajaliselt. Tervist mõjutavad nii õhu kui vee kvaliteet ja ka müratase. Planeeringuga kavandatud tegevuste tagajärjel liikluskoormus kohalikel teedel ja riigi maanteedel eeldatavalt tõuseb. See toob kaasa heitgaasidega õhku paiskuvate ühendite hulga suurenemise ja kõrgenenud mürataseme, mis võib hakata ohustama tervist. Peamised õhku paisatavad saasteained on lämmastik- ja süsinikoksiidid. Sissehingamisel põhjustavad need gaasid hingamisteede ahenemist, mis võib kaasa tuua peavalu, raskusi hingamisel ning hingamisteede põletiku. Kõrgenenud mürataseme mõju inimese tervisele avaldub märkamatult eelkõige suurenenud ärritusseisundi näol, mis pikaajalise toime tulemusena võib suurendada muude tervisehäirete riski. Tootmismaad on planeeringulahenduses kavandatud valdavalt olemasolevate tootmismaade laiendusena või raudtee äärde. Nii on võimalik ära kasutada juba varem saasteallikate poolt mõjutatud ala ning koondada tootmisalad ühte piirkonda. Veevarustuses kasutatavat põhjavett võetakse adavere veekompleksist, mille veel on looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus. Tervisekaitse andmetel liigne rauasisaldus tervisele ohtu ei kujuta, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja hägusus. Oluline on siin rauaärastusseadmete paigaldamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonna laiendamisega muudetakse arvukatel inimestel vee kättesaamine ning reovee käitlemine mugavamaks. Positiivselt mõjub puhke- ja virgestustegevuseks määratud alade loomine, mis võimaldab inimestel vabas õhus tervislikult aega veeta, pakkudes samas puhke- ja sportimisvõimalusi. Kergliiklusteede rajamine loob võimalusi liikumiseks. Kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit või rulluisutamine tõstab kehalist aktiivsust ja aitab ennetada tervisehädasid. Ühtlasi võimaldavad kergliiklusteed suurendada liiklusohutust ning kasutades kergliiklusteed, mis ei

41

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne asu vahetult sõidutee ääres, liigub inimene autodest pisut eemal. Tänu sellele hingab ta sisse vähem heitgaase, kui kõndides vahetult teepeenral. Planeeringu üheks eesmärgiks on ka läbi ruumilise planeerimise luua võimalused parema elukeskkonna tekkeks, et sellega tõsta inimeste heaolu. Planeeringulahendus näeb ette mitmeid tegevusi, millega on võimalik parandada inimeste heaolu. Reserveeritavad elamumaad võimaldavad valda elama asuda uutel inimestel, suurendades seeläbi omavalitsuse tulubaasi tänu maksumaksjate hulga suurenemisele ja luues täiendavaid vahendeid uuteks investeeringuteks, millega saab elukeskkonda parandada. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa arendamisega parandatakse teenuste kättesaadavust, mis omakorda soodustab inimeste heaolu kasvu ning tõstab piirkonna mainet nii turistide kui sisserändajate seas. Tootmismaade arendamine loob eeldused valla majanduse edasiseks arenguks, kuna kindlustunne suureneb, kasvab ka ettevõtjate huvi sellesse piirkonda investeerida. See omakorda loob võimalused uute töökohtade tekkeks. Üldkasutatava hoonete maa määramine ning puhke- ja virgestusvõimaluste loomine soodustab ühistegevust ja pakub inimestele võimalusi puhkamiseks ning lõõgastumiseks. Üks heaolu näitaja on ka elanikkonna turvalisus. Turvalisuse seisukohast on tähtis rekonstrueerida olemasolev tänavavalgustus, rajades suurematesse küladesse täiendavad tänavavalgustus punktid. Tuleks mõelda ka kergliiklusteede valgustamisele. Samuti on vajalik tähelepanu pöörata naabrivalvele, mis sisendab elanikesse turvatunnet.

Leevendavad meetmed • Tartu-Jõgeva-Aravete maantee äärde kavandatavate pere- ja ridaelamu maade arendamisel tuleb arvestada tee kaitsevööndi ja sanitaarkaitsevööndi ulatusega. Sanitaarkaitsevööndisse jäävate hoonete rajamisel on soovitav läbi viia müra hinnang. Müra normtasemed on reguleeritud sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “

• Raudteega külgnevatele aladele elamumaade kavandamisega tuleb läbi viia müra hinnang ja selgitada müratõkke vajadus.

7.12. Mõju kinnisvarahindadele

Planeeringu elluviimisest tulenevat mõju kinnisvara hindadele on keeruline prognoosida. Eelkõige sõltuvad hinnad kinnisvaraturul valitsevast situatsioonist ehk milline on nõudluse ja pakkumise vahekord. Planeeringuala kinnisvara hindasid võivad negatiivselt mõjutada eeldatavalt suurenev liiklustihedus ja sellega kaasnev mürataseme tõus. Samuti tootmisalade vahetus läheduses

42

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne kavandatavad elamumaad. Samas mõjub kinnisvara väärtusele soodsalt looduslähedane keskkond, kus olemas vajalikud kommunikatsioonid – vesi, kanalisatsioon, elekter. Kuna planeeringuga seatakse maa-alade kasutamise- ja arendamisetingimused eesmärgiga luua eeldused parema elukeskkonna kujunemiseks, siis võib pikaajaliselt prognoosida teatavat kinnisvarahindade kasvu piirkonnas.

7.13. Erinevate mõjude omavahelised seosed ja piiriülese keskkonnamõju võimalikkus

KSH läbiviimisel tuleb tähelepanu pöörata ka erinevate mõjude avaldumisviisidele ning nende omavahelistele seostele. Erinevate mõjude koostoime tulemusena võib ilmneda nende summeerumine ehk kumuleerumine piirkonnas. Kumuleeruvad mõjud võivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Eelkõige on oluline tähelepanu pöörata negatiivsetele mõjudele ning leida võimalusi nende vältimiseks või leevendamiseks. Kumuleeruvate mõjude allikaks võivad olla näiteks tootmisalad, liiklussõlmed, raudteetrassid ja ehitustegevus. Seal tekkivad mitmed mõjud (nt müra, õhusaaste, vibratsioon, pinnase kaevandamine) mõjutavad inimeste heaolu ja tervist ning looduskeskkonda märksa tugevamalt kui ühe negatiivse mõju avaldumine. Planeeringuga kavandatavate tegevuste puhul on võimalik mõjude kumuleerumine Tabivere aleviku lääneosas, kus reserveeritakse elamumaid tootmismaade ja raudtee lähedusse. Mõjude kumuleerumist on võimalik vältida või vähendada rakendades ehitamise ajal ning tootmise arendamisel parimat võimalikku tehnoloogiat. Ühtlasi tuleks rajada kõrghaljastatud puhverribad tootmis- ja elamualade vahele. Järgides eelnimetatud tingimusi ning kehtivaid õigusakte, ei avaldu planeeringu rakendamisega olulisi negatiivseid kumuleeruvaid mõjusid. Valla sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldavad kavandatavad tegevused positiivset mõju just koostoimes. Kavandades tootmis- ja ärimaid ning rajades infrastruktuuri, on vajalik ka planeerida elukohad. Sotsiaalkeskkonnale avaldab mõju majanduskeskkonna elavnemine, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja töökohtade teke. Puhke- ja virgestusvõimaluste loomise ja kohaliku looduskeskkonna ning kultuuripärandi väärtustamise kaudu suurenevad vaba aja veetmise võimalused. Suureneb inimeste omavaheline suhtlemine ja tugevneb kogukonnatunne. Meeldiv elukeskkond meelitab omakorda piirkonda uusi elanikke ja arendajaid. Planeeringus on tähelepanu pööratud Saadjärve kasutamisele (paadisillad) ja puhke- ning virgestustegevusele (maade reserveerimine, kergliiklusteed). Koostoimes huviväärsuste eksponeerimisega võimaldab see arendada planeeringualal turismi ning teha koostööd naaberpiirkondadega. Planeeringuga ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist. Planeeringuala asukohast tingituna puuduvad ka ulatuslikud tootmisalad, mis võiksid ulatuda riigipiiri äärde.

43

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

Lähtuvalt eelnevast ei ole ette näha riigipiiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust.

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISEST LÄHTUVAD KESKKONNAPROBLEEMID

Planeeringuga reserveeritakse elamumaa juhtotstarbega alasid ja luuake võimalusi ettevõtluse, sh turismi arendamiseks, mis eeldatavalt suurendab planeeringuala elanikkonda ning külastavate turistide hulka. See toob kaasa keskkonnakoormuse suurenemise. Samas võimaldab planeeringuga ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määramine vältida arendustegevuse tulemusena esile kerkida võivaid keskkonnaprobleeme ja vähendada potentsiaalseid negatiivsete mõjude ilmnemise riske.

9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST NING AVALIKKUSE KAASAMISEST

Planeeringu KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 alusel Tabivere Vallavalitsuse 15. mai 2009 korraldusega nr 73 ilma selle vajadust põhjendamata. KSH-d koordineeris ja viis läbi Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp koos töörühmaga. Peale KSH algatamist ja lähtesituatsiooniga tutvumist koostati KSH programm. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele küsiti programmi osas seisukohti Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Lähtuvalt laekunud seisukohtadele täiendati KSH programmi ja korraldati KSH programmi avalik väljapanek ning avalik arutelu. Kirjad avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta saadeti Keskkonnaametile ja Muinsuskaitseametile. Avaliku arutelu kuupäeva muutumisest tingitud segaduse tõttu, mille tulemusena kõiki osapooli ei teavitatud uuest avaliku arutelu ajast, korraldati uus programmi avalikustamine. KSH programmi uus väljapanek toimus ajavahemikul 13.01–09.02.2010 ning avalik arutelu 09.02.2010. Arutelust võttis osa nimekirja kohaselt 12 inimest. Avalikustamise aja jooksul laekus kirjalikke seisukohti ja ettepanekuid Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt ning pärast avalikku arutelu Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektorilt. Esitatud ettepanekutest lähtuvalt täiendati KSH programmi ja saadeti heakskiitmiseks Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile, kes kiitis oma 01.04.2010 kirjaga nr JT 6-8/21672-8 programmi heaks. Heakskiitmise järel asuti koostama käesolevat KSH aruannet. KSH aruande valmimise järel korraldati koostöös vallavalitsusega araunde avalik väljapanek (08.11–01.12.2010) ja arutelu (02.12.2010). Aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teavitati väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 05.11.2010, maakonnalehes “Vooremaa” 04.11.2010 ning valla kodulehel. Samuti saadeti avalikustamise teated KSH

44

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne aruandes toodud osapooltele. Avalik arutelu toimus 02.12.2010 Tabivere Vallavalituses. Ülevaate KSH protsessi käigus laekunud asutuste ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest ning nende arvestamisest või arvestamata jätmisest annab lisa 6. Peale avalikku arutelu KSH aruannet täiendati ja saadeti heakskiitmiseks Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile.

10. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS ILMNENUD RASKUSED

Raskustena võib välja tuua eksimused keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuete vastu KSH menetlusprotsessis. Eeldatavalt ei mõjuta need hindamise tulemust, kuna avalikustamise periood seoses täiendava avaliku arutelu korraldamisega oli küllalt pikk ning huvitatud osapooltel oli piisavalt aega, et huvi korral ettepanekuid esitada.

11. SEIREMEETMED JA MÕÕDETAVAD INDIKAATORID

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg 4 kohaselt on seiremeetmete kinnitamise eesmärk teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ning leevendavaid meetmeid. Planeeringu elluviimisest tulenevate mõjude seiret korraldab kohalik omavalitsus. Üheks olulisemaks planeeringu seiremeetmeks on strateegilise arengudokumendi perioodiline ülevaatamine. Kehtestatud planeeringu vaatab üle kohalik omavalitsus pärast volikogu korralisi valimisi ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale. Dokumendi otstarbekuse ja rakendatavuse üle otsustamise aluseks võib olla planeeringus kavandatud tegevuste ellu viimise hulk ja tõenäosus muutuvas olukorras. Seire on vajalik ka leevendavate meetmete toimivuse üle otsustamiseks ning vajadusel negatiivsete mõjude vältimiseks. Vallavalitsus kohaliku võimu esindajana peab omama ülevaadet vallas toimuvast ning tagama jätkusuutliku elukeskkonna säilimise. Oluline on teostada järelevalvet detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamise ning leevendavate meetmete rakendamise üle. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks ka vallaelanike asjakohased pöördumised, märkused ja ettepanekud. Muuhulgas on vajalik teha järjepidevalt koostööd naaberomavalitsuste, kohalike ettevõtete ja teiste organisatsioonidega, nt Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, et saada seeläbi olulist informatsiooni hinnangu andmiseks planeeringu rakendamise osas ja edasiste tegevuste planeerimisel.

45

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

12. KOKKUVÕTE

KSH objektiks on Tabivere valla osaüldplaneering „Saadjärve I sihtala“, mille koostamine algatati Tabivere Vallavolikogu 23. novembri 2007 otsusega nr 44. Planeering hõlmab Tabivere aleviku, Voldi küla, Tormi küla ja Valgma küla territooriumi ning Saadjärve põhjaosa. Koostatava planeeringuga määratakse planeeringuala valdav maakasutuse juhtotstarve, detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ning seatakse maakasutuse kitsendused ja tingimused. Planeeringuala paikneb Tabivere valla keskosas. Ligikaudu pool territooriumist moodustab Vooremaa maastikukaitseala, mis kuulub osaliselt Natura 2000 Vooremaa linnu- ja loodusala koosseisu. Põhjavesi on planeeringualal valdavalt suhteliselt või hästi kaitstud, st põhjavee reostusoht on väike. Planeeringualale jäävad mitmed ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised, sh Tabivere mõisa park. Tabivere vallas oli 01.01.2009 seisuga 2381 elanikku. Valla territooriumil on välja kujunenud koos infrastruktuuriga kaks piirkonda, mille keskusteks on Tabivere ja Maarja-Magdaleena. Ettevõtted tegutsevad aktiivsemalt põllumajanduse, metsanduse ja töötleva tööstuse sektoris. Piirkonnal on soodsad võimalused arendada loodus- ja ökoturismi. Koostatud planeeringulahendus arvestab maakonnaplaneeringu, teemaplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse valdkondlike arengukavadega ning aitab kaasa nendes dokumentides püstitatud eesmärkide täitmisele. Ruumilise arengu kavandamisel on lähtutud erinevate õigusaktidega kehtestatud piirangutest ja nõuetest. Planeeringu elluviimisel riigipiiriülest mõju teise riigi keskkonnale pole ette näha. Planeeringu KSH eemärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju keskkonnale, võrrelda ja leida parim arengustsenaariumi variant ning välja pakkuda negatiivsete mõjude leevendamiseks või minimeerimiseks vajalikud meetmed. KSH viidi läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele järgides heakskiidetud KSH programmi. Hindamisel lähtuti õigusaktidest, olemasolevatest strateegia- ja arengudokumentidest ning läbiviidud uuringutest. KSH aruandes käsitleti kahte arengustsenaariumi ehk alternatiivi. Alternatiiv 0-na käsitleti olukorda, kus valla areng jätkub ilma ühtse avalikkuse poolt aktsepteeritud strateegilise planeerimisdokumendita. Alternatiiv 1 kirjeldab valla arengut, kui koostatakse ja kehtestatakse osaüldplaneering. Alternatiiv 0 valikul lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (§ 40 lg 4 p 3), mille kohaselt tuleb KSH aruandes kirjeldada tõenäolist arengut ka juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. Alternatiiv 1 puhul lähtuti planeerimisseadusest , mille kohaselt kõik kohalikud omavalitsused on kohustatud koostama oma territooriumi üldplaneeringu. Alternatiivide hindamine viidi läbi maatrikshindamise põhimõttel ning alternatiivide omavahelise võrdlemise tulemusena osutus paremaks alternatiiv 1 – areng planeeringu järgi. Alljärgnevalt on ära toodud KSH käigus tehtud peamised järeldused:

46

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

• Planeeringuga on elamualad kavandatud valdavalt Tabivere alevikku ning tihedama hoonestusega olemasolevate elamumaade laiendusena, kus on välja ehitatud või kuhu planeeringuga kavandatakse rajada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioon väljaehitamine aitab pikemas perspektiivis vähendada reostusohtu pinna- ja põhjaveele.

• Natura 2000 aladele planeeringulahendus üldjuhul arendustegevust ette ei näe. Kavandatavate tegevuste korral tuleb arvestada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega ning teha tihedat koostööd Keskkonnaametiga.

• Planeeringuga on täpsustatud maakonna teemaplaneeringu alusel määratud rohelise võrgustiku tugiala ja koridori piire ning maakasutustingimusi, et tagada rohelise võrgustiku toimimine planeeringualal. Arvestades, et KSH käigus piiride täiendaval korrigeerimisel säilib planeeringualal rohelise võrgustiku aladel senine maakasutus ning järgides planeeringuga kehtestatud ja KSH aruandes väljatoodud tingimusi, ei kaasne planeeringu elluviimisega olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

• Planeeringu elluviimine vääriselupaikadele ohtu ei kujuta, kuna vääriselupaikades säilib senine maakasutus.

• Planeeringuga on seatud üldised ning juhtotstarbepõhised maakasutustingimused (sh ehitustingimused), mis aitavad kaasa asustusstruktuuri ja maastike säilimisele. Planeeritud arengutegevus aitab kaasa asustusstruktuuri ja maastike säilimisele, kuna seeläbi toetatakse valla elujõulisust ning elanikkonna säilimist, mis omakorda soodustab aktiivset maakasutust.

• Planeeringuga on tootmisalad kavandatud valdavalt olemasolevate laiendusena või raudtee äärde, kus on tegemist juba niigi mõjutatud piirkonnaga, et vältida seeläbi uute alade kasutuselevõttu.

• Tootmismaadele, mis asuvad elamualade läheduses, on seatud tingimus, et eelistada tuleks tootmist, mis ei eralda väliskeskkonda saaste- (sh lõhna-) aineid ega tekita müra ning rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat, et vältida keskkonnasaaste teket.

• Planeeringus on väljatoodud muinsuskaitsealused mälestised ning määratud on kohaliku tähtsusega kultuurilise- ja ajaloolise väärtuse säilitamiseks ja turismi arendamiseks olulised objektid ehk huviväärsused. Mälestistele ja huviväärsustele ning nende lähiümbrusele on seatud tingimused, mis aitavad kaasa väärtuste säilimisele. Mälestiste ning kohalike huviväärsuste väärtustamine planeeringus ning neile tingimuste seadmine aitab kaasa piirkonna miljöö säilimisele ning paranemisele, mis omakorda on üheks elanikkonna identiteeti ja kodukoha väärtustamist tõstvaks teguriks.

• Planeeringuga tagatakse avalikud juurdepääsud Saadjärvele, et võimaldada veekogu äärseid alasid kasutada looduses vaba aja veetmiseks. Suunatud kallaste kasutamisega

47

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

aidatakse vältida veekvaliteedi halvenemist ning toetatakse looduslike ja poollooduslike koosluste ning bioloogilise mitmekesisuse säilimist.

• Planeeringuga reserveeritakse elamu-, äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alad, mis loovad võimalusi uutel inimestel valda elama asuda ja ettevõtetel laieneda. See kõik suurendab omavalitsuse tulubaasi, andes täiendavaid vahendeid uuteks investeeringuteks ja soodustades samas majanduskeskkonna arengut.

• Planeeringu elluviimisega luuakse läbi ruumilise planeerimise ka eeldused tervislikuma ja parema elukeskkonna tekkeks, mis suurendab inimeste heaolu. Sellele aitavad kaasa nii puhke- ja virgestusalade loomine, mis avardavad looduses liikumise ja puhkamise võimalusi, kui kergeliiklusteede arendamine, millega suurendatakse liiklejate ohutust ja parandatakse liikluskorraldust. Parem elukeskkond võib pikaajaliselt tõsta piirkonnas kinnisvaraväärtust. Negatiivsete mõjude ärahoidmiseks on aruandes keskkonnakomponentide lõikes välja toodud lisatingimused ning leevendavad meetmed, mis täiendavad planeeringu koostamise käigus välja töötatud maakasutustingimusi. KSH käigus jõuti järeldusele, et kui vältida otseseid negatiivseid mõjusid ning järgida planeeringuga seatud maakasutustingimusi ja rakendada käesolevas aruandes välja pakutud lisatingimusi ja leevendavaid meetmeid, ei ole koostatava planeeringu elluviimisel ette näha olulist negatiivset keskkonnamõju. Võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ära hoidmiseks tuleb teostada seiret, mida korraldab kohalik omavalitsus.

48

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

13. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnateabe Keskus (Info seisuga 6. september 2010) • Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001 • Integrated Strategies for the Management of Transboundary Waters on the Eastern European fringe – The Pilot Study of Lake Peipsi and its Drainage Basin. 2001–2004 • Jõgevamaa maakonnaplaneering, 1998 • Jõgevamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, 2004 • Jõgevamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Via Hanseatica arenguvööndi turismiarenduse strateegia (2007-2020)“, 2006 • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) • Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal, 2010 • Maa-ameti kaardirakendus, 2010, http://www.maaamet.ee • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) • Roheline võrgustik, Sepp, K., Jagomägi, J., 2002 • Tabivere valla arengukava aastateks 2005–2013, 2009 • Tabivere valla jäätmehoolduseeskiri, 2005 • Tabivere valla jäätmekava aastateks 2004–2010, 2005 • Tabivere valla koduleht, 2010, http://www.tabivere.ee • Tabivere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2022, 2008 • Teede- ja sideministri määrus 28. septembri 1999. a määrus nr 55 “ Tee projekteerimise normid ja nõuded ” (RTL 2000, 23, 303) • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) • Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019, 2009 • Üleriigiline planeering „Eesti 2010“, 2000

49

Tabivere valla osaüldplaneeringu KSH aruanne

14. LISAD

Lisa 1. KSH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teatamine Lisa 2. Saabunud seisukohad KSH aruande kohta Lisa 3. KSH aruande avaliku arutelu koosoleku protokoll Lisa 4. KSH aruande avaliku arutelu koosolekust osavõtjate nimekiri Lisa 5. Vastuskirjad KSH aruande kohta esitatud ettepanekutele Lisa 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus laekunud asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest Lisa 7. KSH programm koos lisadega

50