Taebla Kaugküttepiirkonna Soojusmajanduse Arengukava 2016-2028

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

TAEBLA KAUGKÜTTEPIIRKONNA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA

2016-2028

2016 Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

1 Sisukord 2 Eessõna ...... 3 3 Kokkuvõte ...... 4 4 Seadusandluse ja regulatsioonide kirjeldus ...... 5 4.1 Eesti Vabariigi regulatsioonid soojusmajanduses ...... 5 4.2 Euroopa Liidu regulatsioonid soojusmajanduses ...... 5 4.3 Soojusmajanduse juhtimine KOV tasandil ...... 6 4.4 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 ...... 6 4.4.1 Elamumajandus ...... 6 4.4.2 Soojusmajandus ...... 7 4.5 Hinna kooskõlastamine ...... 7 5 Kütuste hinnaprognoos ...... 8 6 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...... 10 6.1 Asukoht...... 10 6.2 Elanike arv ja muutus 2011-2016 ...... 11 6.3 Ettevõtluse olukord ja toetused vallas tegutsevatele ettevõtetele ...... 11 7 Taebla kaugküttepiirkond ...... 12 7.1.1 Taebla kaugküttepiirkond - katlamaja ...... 13 7.1.2 Taebla kaugküttepiirkond - kaugküttetrass...... 16 7.1.3 Taebla kaugküttepiirkond - soojussõlmed ...... 17 7.1.4 Taebla kaugküttepiirkond – tehnilised parameetrid ja karakteristikud ...... 17 7.1.5 Taebla kaugküttepiirkond - tarbijad ...... 18 7.1.6 Normaalaastale taandatud soojuse tarbimine ...... 22 7.1.7 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime ...... 23 8 Kaugküttepiirkondade soojusvarustuse arengu võimalused 2016-2028 ...... 24 8.1.1 Energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja riiklik poliitika ...... 24 8.2 Taebla kaugküttepiirkonna soojusvarustuse arengu võimalused 2016-2028 ...... 25 8.2.1 Tarbijate energiasäästumeetmete rakendamise mõjud ...... 25 8.2.2 Perspektiivsed tarbijad ja arengud ...... 27 8.2.3 Taebla katlamajade rekonstrueerimised või uute rajamised ...... 29 8.2.4 Taebla kaugkütte torustike rekonstrueerimise või uute rajamise vajadused ...... 29 8.2.5 Alternatiivsed soojusenergia saamise viisid, asenduslahendused (lokaalküte-kaugküte) 30

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

8.2.6 Kaugküttepiirkonna arendamine lähtudes regulatsioonidest ja energiasäästuvõimaluste kasutamisest ...... 31 8.2.7 Vajalikud investeeringud arvestades võimalike energiasäästumeetmete rakendamisega perioodil 2016-2028...... 32 8.2.8 Soojusenergia hinna prognoos aastani 2028...... 35 8.2.9 Tarbijate energiasäästumeetmete rakendamise mõjud ...... 35 8.2.10 Alternatiivsed taastuvkütusel põhinevad kütmisviisid ...... 36 8.2.11 Maasoojuspumpade kasutamine ...... 37 8.2.12 Pelletikütte kasutamine ...... 38 9 Võimalikud toetused (KIK, PRIA, EAS, Kredex jms) ...... 39 9.1 KREDEX rekonstrueerimise toetus ...... 39 9.2 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika alased toetused ...... 40 9.2.1 Toetatavad tegevused ...... 40 10 Ettepanekud ...... 41 11 Tegevuskava ...... 41 12 Kasutatud kirjandus ja viited...... 43 13 Lisad ...... 44 13.1 Lisa 1 Taebla kaugküttepiirkonna piirid ...... 44 13.2 Lisa 2 Taebla kaugküttepiirkond, Taebla kaugküttepiirkonna renoveeritud kaugküttevõrgustiku teostusjoonis...... 45

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

2 Eessõna

Käesoleva „Taebla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2028“ koostamise aluseks on Lääne-Nigula vallavalitsuse ja Doran OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping.

Arengukava rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel.

Arengukava nõuded on määratud MTM määrusega ,,Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused“. Arengukavas analüüsitakse AS Lääne-Nigula Varahaldus saadud ning kohapealt kogutud andmete alusel Taebla aleviku kaugkütte soojustarbimist ja võimalusi selle arendamiseks aastail 2016-2028.

Arengukava annab ülevaate Taebla aleviku kaugküttepiirkonna katlamaja ja kaugküttevõrgu tööst, kaugküttepiirkonna klientide tarbimisest. Analüüsib võimalusi soojusenergia tarbimise vähendamiseks.

Käesoleva Taebla aleviku soojusmajanduse arengukava on kontrollinud ja kinnitanud 8. taseme volitatud soojustehnikainsener Aare Vabamägi.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

3 Kokkuvõte

Taebla kaugküttepiirkonna keskküttevõrk ja katlamaja kuulub AS Lääne-Nigula Varahaldus. Taebla kaugküttepiirkonna keskküttevõrk on 1 476 m pikk ja 2012.a. 97,6 % ulatuses renoveeritud eelisoleeritud soojustorustikuga. Taebla katlamajas toodab soojust operaatorlepingu alusel AS Tootsi Turvas. Katlamajja on 2006.a. paigaldatud 2 000 kW täisautomaatse leegi-suitsutoru katel AK 2000 koos Agrosilva tahke kütuse eelkoldega.

Taebla kaugküttevõrguga on liitunud 24 tarbijat - lasteaed, Lääne-Nigula Vallavalitsuse hoone 4 äriklienti ja 18 korterelamut.

Taebla kaugküttevõrgu tarbimistihedus 2015 a. oli tänu renoveeritud torustikule ja kaugküttevõrgu kompaktsele paiknemisele 2,7 MWh/m.

Elukondlike elamuhoonetes energiasäästumeetmete rakendamisel tulevikus võib väheneda Taebla kaugküttepiirkonna soojus tarbimist.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

4 Seadusandluse ja regulatsioonide kirjeldus 4.1 Eesti Vabariigi regulatsioonid soojusmajanduses

Soojuse tootmist ja tarbimist mõjutavad mitmed õigusaktid, mis reguleerivad Eesti energiamajandust. Riikliku energiapoliitika elluviimise ja arendamisega tegeleb Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti energiasektorit reguleeritakse järgmiste seadustega: Säästva arengu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/874359?leiaKehtiv § 1. Seaduse ülesanne (1) Käesolev seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused. (2) Säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele. (3) Käesoleva seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. (4) Säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.; Kaugkütteseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/264432?leiaKehtiv § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk) ning võrguga liitumist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. (3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.. Eesti energiasektori missiooniks on tagada pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030._eelnou_23.10.2014.pdf , https://www.mkm.ee/sites/default/files/141023_enmak_2030_ksh_aruanne_avalikustamisele. pdf . Tulenevalt direktiivist 2009/28/EÜ on Eesti võtnud endale siduvaks eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimises. Sealjuures on aluseks võetud 2005. aasta osakaalud.[2]. Praegu jõus olevad energiasäästu eesmärgid on Eestis kehtestatud järgmistes dokumentides: a) Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/0c/Eesti_konkurentsivoime_2020.pdf ; b) Konkurentsivõime kava "Eesti 2020 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/0c/Eesti_konkurentsivoime_2020.pdf .

4.2 Euroopa Liidu regulatsioonid soojusmajanduses

Euroopa Liidu direktiivid ja määrused, mis tegelevad soojusmajanduse regulatiivse keskkonnaga, on toodud järgnevalt:

Euroopa Liidu direktiiv 28/2009 - sätestab Euroopa Liidu kliimapoliitika "20/20/20" eesmärgid kõikidele liikmesriikidele, mis on omakorda võetud eesmärkideks paljudes arengukavades. Eesti eesmärgiks on tõsta taastuvate energiallikate osakaalu kogu energiatarbimisest 25%-ni;

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Euroopa Liidu direktiiv 2012/27/EL - kehtestab ühise meetmete raamistiku energiatõhususe edendamiseks Euroopa Liidus, et tagamaks liidu 2020. aasta energiatõhususe 20 % peaeesmärgi täitmise ja rajamaks teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast seda tähtaega.

4.3 Soojusmajanduse juhtimine KOV tasandil

Alates 11. maist 2015. a. ühinesid Taebla Kodu AS ja Linnamäe Kodu OÜ. Uueks ärinimeks sai ettevõttel AS Lääne-Nigula Varahaldus. Lääne-Nigula Varahaldus AS aktsiad kuuluvad 100%-lt Lääne-Nigula vallale. Lääne-Nigula valla volikogu määrab Lääne-Nigula Varahalduse AS nõukogu. Lääne-Nigula Varahaldus AS nõukogu käib koos mitte harvemini kui kord kvartalis. Lääne-Nigula Varahaldus AS kuuluvad Linnamäe, Taebla ja Palivere kaugküttepiirkondade katlamajad koos kaugküttetrassidega. Lisaks osutab Lääne-Nigula Varahaldus AS Taeblas elamute halduse teenust.

Kohaliku omavalitsuse tasandil kinnitab vallavalitsus Taebla kaugküttepiirkonda jäävate hoonete renoveerimise projekte ja annab välja ehituslubasid (hoone siseste küttetorustike ja soojussõlmede renoveerimisel ning hoonete välispiirete soojustamisel). Samuti kooskõlastab kohalik omavalitsus soojusmajandusega seotud kaugküttetorustike projekte.

4.4 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-20221

Lääne-Nigula vald moodustati peale 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi Läänemaal Risti valla, Taebla valla ja Oru valla ühinemisel. Seega on käesolev arengukava Lääne-Nigula vallale esimene, mis koondab varasema kolme omavalitsusüksuse andmed ja tulevikuvaate tervikuks, et tagada valla sihipärane ja tasakaalustatud areng läbi eri eluvaldkondade arengu integreerimise ja koordineerimise.

Arengukavaga määratletakse Lääne-Nigula valla positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis, mille keskmes on valla elanik, tema vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda kõigile valla arengust huvitatutele parimaid arengueeldusi nii elamiseks, töötamiseks kui vaba aja veetmiseks.

4.4.1 Elamumajandus

Korterelamute olulisemad probleemid on järgmised: 1. Nii üürile kui müügiks pakutavate korterite hulgas on vähe renoveeritud ja kaugküttega korterelamutes asuvaid soodsa hinnaga kortereid. Elektriküttega või ahjuküttega korterelamute korterid ei ole atraktiivsed või on eeltoodust tulenevalt kõrgete kommunaalkuludega. 2. Elamute halb ehituslik ja tehniline seisukord (ebakvaliteetsed ehitusmaterjalid, lamekatustest tingitud läbijooksud, seinakonstruktsioonid ebatihedad ning soojapidavus ei vasta normidele, tehnoseadmed ja torustikud enamikes majades amortiseerunud). 3. Elanike vähene majanduslik võimekus ja koostöö hoonete renoveerimisel, soojustamisel ja tehnoseadmete uuendamisel.

1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4061/1201/5017/arengukava.pdf#

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

4. Korteriomanike vähene huvi korteriühistute moodustamise vastu. Põhiline põhjus on võlad ja eestvedaja puudumine. Neid elamuid haldab valdavalt Lääne-Nigula Varahaldus AS.

Elamiskõlblikud ja renoveeritud kõigi mugavustega korterelamud ja eramud oleksid valla ettevõtjate hinnangul üheks eelduseks uute elanike valda elama asumisel. Korralike renoveeritud korterite ja eramute puudus takistab sisserännet valda. Võimalikud lahendusteed on järgmised: 1. Riiklikud programmid uute korterelamute ehitamiseks või kortermajade renoveerimiseks. 2. Eramute ja korterelamute elanike ning ühistute nõustamine erinevatest toetusmeetmetest raha taotlemisel (nt Kredex). 3. Vallaeelarve rahaliste võimaluste olemasolul renoveerimise omafinantseeringute katteks hoonete renoveerimistoetuste maksmine ning korteriühistute juhatuse liikmetele koolitustoetuse maksmine.

4.4.2 Soojusmajandus

Lääne-Nigula valla arengukavas 2014-2022 välja toodud olulisemad käesolevas arengukavas käsitletavas Taebla kaugküttepiirkonnas lahendamist vajavad kitsaskohad: 1. Elamute soojussõlmed ja sulgarmatuurid on amortiseerunud, puuduvad kaasaegsed soojussõlmed. 2. AS Tootsi Turvase poolt sõlmitud pikaajaline siduv leping (kuni aastani 2021), mistõttu pole võimalik kasutada alternatiivseid kütuseid. 3. Üksikud lokaalsed küttekolded elamutes ja korterites vähendavad elamute tuleohutust ning suurendavad keskkonna saastumist.

4.5 Hinna kooskõlastamine

Vastavalt Kaugkütteseaduse § 9 lõikele 1 peab Konkurentsiametiga kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja, kes: 1. müüb soojust tarbijatele; 2. müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijatele; 3. toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.

Konkurentsiamet teeb soojuse piirhindade kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluses esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet seda tähtaega pikendada 90 päevani. Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt üks kuu enne selle kehtima hakkamist.

Hetkel kehtib Taebla aleviku kaugküttepiirkonnas Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt 2015 kehtestatud käibemaksuta hind 56,00 €/MWh.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

5 Kütuste hinnaprognoos

Energeetika valdkonda tehtavate investeeringute põhjendatust lisaks tehnilisele lahendusele ja kaasnevatele käidukuludele mõjutab oluliselt kütuste hindade trend. Viimase 2 aasta jooksul muutunud poliitiline stabiilsus, erinevad riikidevahelised sanktsioonid ja nafta ületootmine viinud nafta hinnad kuni juuli 2016 ootamatute langustrendideni ning täna pole kindlust, kas hinnad liiguvada 1998-2003 kehtinud madalate hindade või hoopis kasvu suunas. Kuna maailmaturu nafta hind mõjutab nii fossiilsete kui ka taastuvate kütuste nõudlust ja hindasid siis on nii Linnamäe kaugküttepiirkonna jaoks kütuse hinna kujunemine väga oluline.

Joonis 1 – Puiduhakke hinnaprognoos 2016-2028 a.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 2 - Toornafta barreli maailmaturu hind 1988 – 2015, USD/bbl 2

Joonis 3– toornafta barreli maailmaturu hind kuude lõikes jaanuar 2014- juuli 2016, USD/bbl3

Tuginedes EIA4 poolt 12.07.2016 Washingtonis esitletud kokkuvõttele on nafta hind maailmaturul oluliseks mõjuriks fossiilsete kütuste hinnapoliitikale ning läbi ajaloo on erinevad geo-poliitilised ning majanduslikud sündmused maailmas mõjutanud toornafta hinda. Nii varasem Kyoto kokkulepe kui ka 2015 a. Pariisi kokkulepped võivad tuua olulisi muutusi energiamajandusse, seda eriti püüdlusest vähendada õhku paisatavaid süsinikheitmeid kui ka taastuvate energiaallikatel põhinevate tehnoloogiate kiire arengu ning investeeringu hinna olulise languse tulevikus. Eesti, olles EU ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liige, on sunnitud jälgima võetud kohustusi ja emissiooni vähendamiseks seotud eesmärke.

Tuginedes New Energy Outlook 2016, Bloomberg aruandele, prognoositakse, et 2040 aastaks 0-emissiooni energia allikad moodustavad 60% kogu installeeritud võimsustest ning tuule ja päikseenergia jaamad moodustavad järgneva 25 aasta jooksul 64% lisanduvatest uutest elektrilistest võimsustest. Lähiaastatel taastuvad õli hinnad ning pikas perspektiivis kasvavad USA LNG5 tootmiskulutused prognoositakse maagaasi hind jõuab 2040 aastaks 6-9 USD/MMBtu tasemeni.

2015 2040

2 Allikas Bloomberg 3 http://www.bloomberg.com/gadfly/articles/2016-07-28/crude-oil-200-day-moving-average-the-next-big-test 4 U.S. Energy Information Agency 12.07.2016 Washington http://www.eia.gov/finance/markets/reports_presentations/eia_what_drives_crude_oil_prices.pdf

5 LNG ( Liquid natural gas) – veeldatud maagaas

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 4 - Lisanduvate installeeritavate võimsuste prognoos 2016 – 2040 summaarselt kogu maailmas kütuse liikide kaupa6

Kuigi Euroopa tuumajaamade prognoositav sulgemine aastaks 2025 pärsib fossiilsetest kütustest loobumist, on Euroopa seadnud eesmärgiks 2040 aastaks märkimisväärse süsinikheitmete vähenemise ning taastuvate energiaallikate osakaalu kasvu 2040 aastaks 70% toodangumahust. Selliste eesmärkide saavutamist toetavad odavnevad tehnoloogilised lahendused ning riikide taastuvatesse energiaallikatesse investeeringuid toetav poliitika. Aastaks 2040 prognoositakse maismaale paigaldatavate tuulgeneraatorite odavnemist kuni 40% ulatuses ning päikeseenergiaga seotud investeeringu kuludele prognoositakse tänaselt 74-220 USD/MWh ca 60% langust 40 USD/MWh-ni globaalselt. Tänu väikesemahuliste ja katustele paigaldatavate tehnoloogiate ning akusalvestuslahenduste arenguga ning tootmishindande langusega, prognoositakse 2040 aastaks moodustavad väiksemahilised päikesepargid üle 10% kogu globaalsest elektritootmisvõimsustest.

Kuigi esialgselt võib tunduda, et tegemist on globaalsel tasemel muutuste ja otsustega, tuleb ka kohalikul tasandil arvestada nii tehnoloogia arengu kui ka poliitiliste otsuste mõjuga nii kütuste hindadele kui tehnoloogiate valikutele.

6 Olemasoleva olukorra kirjeldus 6.1 Asukoht

Lääne-Nigula vald (vt. Joonis 5 asub Lääne maakonna kirdeosas, Lääne-Eesti madalikul. Lääne-Nigula vald piirneb loodes Noarootsi ja Nõva vallaga, põhjas Padise vallaga, kirdes Nissi vallaga, kagus Märjamaa ja Kullamaa vallaga, lõunas Martna ja Ridala vallaga. Padise ja Nissi vallaga piir on ühtlasi ka Lääne maakonna ja Harju maakonna piiri osaks. Märjamaa ja Lääne- Nigula vaheline piir on Raplamaa ja Läänemaa maakondade piiri osaks. Endine Oru valla territoorium ehk praegune Lääne-Nigula edelaosa piirneb Saunja lahega. Lääne-Nigula territooriumil on ülekaalus sooja metsaalad. Maastik valla territooriumil on valdavalt tasane, erandiks on Palivere mandrijää servamoodustise vöönd, kus esineb ka väiksemaid mägesid. Valla lõunaosas asub Marimetsa looduskaitseala põhjaosa ja ühtlasi ka Marimetsa rabamassiivi põhjaosa. Kirdeossa jääb Valgejärve maastikukaitseala.

6 Allikas: Bloomberg

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 5 - Lääne-Nigula vald

Valla keskus asub Taeblas. Lääne-Nigula vallavolikogu on 17-liikmeline. Volikogu on moodustanud seitse alalist komisjoni – arendus ja majandus komisjon, eelarve komisjon, haridus komisjon, kultuuri komisjon, külaelu komisjon, sotsiaalkomisjon ja revisjonikomisjon. Vallavalitsus on viieliikmeline. Elanike arvu kohta on esitatud andmed Tabelis 1.

6.2 Elanike arv ja muutus 2011-2016

Tabel 1. Taebla elanike arv aastatel 2014-2016 Aasta 2014 2015 20161

Elanike arv 841 840 827 1-seisuga 01.08.2016.a.

6.3 Ettevõtluse olukord ja toetused vallas tegutsevatele ettevõtetele

Lääne-Nigula vald on Läänemaa südames maakonnakeskuse Haapsalu lähedal asuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidev kogukond ning kus paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad tootmisalad ja ettevõtted.

Lääne-Nigula vallas elab 4162 elanikku, suuremad asulad on Taebla, Palivere, Risti ja Linnamäe.

Lääne-Nigula vald asub logistiliselt heas asukohas, Tallinn-Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-Virtsu riigimaanteede ääres. Valla suuremad ettevõtlus- ja tootmisalad asuvad Taebla aleviku piirkonnas (kaugus Tallinnast 86 km ja Haapsalust 13 km), Palivere alevikus (kaugus Tallinnast 77 ja Haapsalust 22 km), väiksemad ettevõtlus ja toomisalad Risti alevikus, Linnamäe külas, Nigula külas asuvad tootmisalad on ühendatud töökorras ja uuendatud elektri-, vee- ja kanalisatsiooni ning andmesideühendusega.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Valla suuremad tööandjad on AS Rannarootsi Lihatööstus, AS Linnamäe Lihatööstus, AS Cipax (plastmassitooted), AS Nordic Lumber (immutatud puidutooted), AS Mullo Transport (autotransport), OÜ Dinoxo (mööbel), AS Tradex (elektroonika), AS Lääne Risti (metallitooted), Läänemaa Veoautokeskus, põllumajandustootjad Nigulas, Piirsalus, Paliveres ja Kirimäel jm, lisaks paljud väike- ja mikroettevõtted.

Lääne-Nigula vald pakub ettevõtjatele: • head avalikku haldust – küsimustele ja järelepärimistele vastamine võimalikul kiirel ja ammendaval moel, dokumentide korrektne menetlemine, võrdse kohtlemise tagamine, asjakohase nõu andmine; • vajalikku infot – näiteks võimalike tootmiseks ja äriks sobivate maade, hoonete ja rajatiste kohta, ehitus- ja planeerimisalane nõustamine – planeeringu, ehitusloa vms vajaduse hindamine; • alustavate ja juba tegutsevate ettevõtete nõustamist ja erinevate lahenduste otsimist ja välja pakkumist; • töötajatele sobivate elamispindade otsimist – näiteks koostöös ettevõtjatega läbirääkimiste pidamine eraomanikega soodsate korterite leidmiseks; • ettevõtlusala teenindava infrastruktuuri korrashoidu – teede ja tänavate korrashoid, valgustamine jms; • vallale kuuluvate äriruumide ja kontoripindade üürimist ja maa renti.

Lisaks eelnevale pakub Lääne-Nigula vald oma vallas tegutsevatele ettevõtjatele võimalust taotleda valla arengufondi ettevõtlustoetusi järgmisteks tegevusteks: • väljaspool Lääne-Nigula valda toimuvatel laatadel ja messidel osalemise toetus (toetuse suurus on kuni 1000 eurot ühe taotleja kohta aastas, omafinantseering vähemalt 50%); • juurdepääsuteede korrastamise ja ruumide kohandamise toetus (toetuse suurus on kuni 3000 eurot ühe ettevõtja kohta aastas, omafinantseering vähemalt 50%); • võrguettevõtjate taristutega (vesi- ja kanalisatsioon, elekter, side sh andmeside) liitumise ja täiendava läbilaskevõime toetus (toetuse suurus on kuni 3000 eurot ühe ettevõtja kohta aastas, omafinantseering vähemalt 50%).

7 Taebla kaugküttepiirkond

Taebla kaugküttepiirkond on kehtestatud Taebla Vallavolikogu 23.08.2007. a. määrusega nr.39. Vastuvõetud määruse eesmärk on kehtestada asulas toimivate kaugküttesüsteemidega kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja -võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning sätestada soojusettevõtjale arenduskohustused. Taebla kaugküttepiirkonnas korraldab soojuse tootmist Lääne-Nigula Varahaldus AS, kellele kuulub Taebla katlamaja ja Taebla kaugküttepiirkonna keskküttevõrk. Katlamajast väljuvat soojusenergiat mõõdetakse soojusmõõtjaga. Taebla kaugküttepiirkonna piirid on kehtestatud määruse lisa 2 (Joonis 6.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 6 - Taebla kaugküttepiirkond

7.1.1 Taebla kaugküttepiirkond - katlamaja

Taebla katlamaja operaatoriks on alates 2006. a. juuli kuust AS Tootsi Turvas. AS Tootsi Turvas ja AS Lääne-Nigula Varahaldus sõlmisid operaatorlepingu 15 aastaks. Pärast katlamaja operaatorlepingu sõlmimist paigaldati katlamajja uus tahkekütuse katel.

Joonis 7 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla katlamaja

2007. a. jaanuaris käivitati uus 2,0 MW võimsusega veekatel AK 2000 koos Agrosilva tahke kütuse eelkoldega (Joonis 7). Katelt köetakse tükkturbaga, peamiselt pärineb tükkturvas

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Lavassaarest. Tipu- ja avarii-reservkatel on 2004 aastal installeeritud põlevkiviõlil töötav 1,0 MW võimsusega KV 1,0 M leektorukatel. Tahkekütuseladu (vt. Joonis 8), mahuga 330 m3.

Katlamajast väljuvat soojust mõõdetakse soojusmõõtjaga. Katlamajast väljuva soojuskandja temperatuuri hoitakse sõltuvalt välistemperatuurist 50 0 C /70 0 C juures. Operaatorleping AS Tootsi Turvas ja Lääne-Nigula Varahalduse AS vahel lõppeb 2023. a. juulis. Katlamaja ja kateldele seisukord on hea. Taebla katlamajas installeeritud katelde olulisemad parameetrid on esitatud Tabel 2 ja kaugküttepiirkonna olulisemad karakteristikud on esitatud Tabelis 3.

Tabel 2 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla katlamaja seadmed Katel MW Kütus Positsioon Töötunnid Töörõhk Paigaldus

AK 2000 2,0 Tükkturvas Põhikatel 4 040 4 bar 2006

KV 1,0 M 1,0 Põlevkiviõli Tipukatel 1 000 2 bar 2004

Joonis 8 Taebla kaugküttepiirkond, Taebla katlamaja kütusehoidla

Tabel 3 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla kaugküttesüsteemi olulisemad näitajad 2015. a, Taebla kaugküttepiirkond Aasta 2015

Katlamaja kasutegur 85,04 % Võrgu kasutegur 96,3 % Kaugküttesüsteemi kasutegur 81,9 % Võrgu pikkus, m 1 476

Tabel 3 on esitatud Taebla kaugküttepiirkonna 2015 aasta soojuse tootmise kasutegurid ning tükkturba hind 2006 – 2015 Taebla katlamajas on esitatud Joonisel 9.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Tabel 4 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla katlamaja tootmise põhiandmed 2015. a.(Allikas: AS Tootsi Turvas) Andmed Ühik 2015

Tükkturvas, m3 4 397 Põlevkiviõli, l 3 634 Kütus kokku, (prim.energia) MWh 4 873 Katla keskmine kasutegur % 85,04 Katlamajast väljastatud soojus MWh 4 144

Joonis 9 - Taebla kaugküttepiirkond, tükkturba7 hind 2006-2015.a. kliendi katlamajas8

7 SP joonisel - tükkturvas

8 Allikas: Tootsi Turvas AS

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

0,9 MW 0,8 Tootmisvõimsus MW

0,7 Trassikadu MW 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 500 1000150020002500300035004000450050005500600065007000750080008500

tundi

Joonis 10 Taebla kaugküttepiirkond, katlamaja koormusgraafik

Taebla katlamajas toodeti 2015. a. soojust 4 144 MWh (vt. Tabel 6).

7.1.2 Taebla kaugküttepiirkond - kaugküttetrass

Taebla kaugküttepiirkonna kaugküttevõrguga on liitunud 24 tarbijat. Kaugküttesse ühendatud tarbijatest kaks (Lääne-Nigula Vallavalitsuse hoone ja Taebla Lasteaed ) kuuluvad kohalikule omavalitsusele. Soojusvõrgu üldpikkus on 1 476 meetrit (Joonis 11 ), millest 1 426 meetrit (üldpikkusest 97,6 %) II isolatsiooniklassi eelisoleeritud torudest. Kase pst.2 ja Kase pst. 4 vaheline 50 m trassilõik on 2003 aastal välja vahetatud klaasvillaga isoleeritud ja plekiga kaetud uute terastorude vastu. Kütteperioodi vahelisel ajal (mai-september) soojuse tarbimine puudub ja tsentraalne katlamaja ei tööta.

Joonis 11 - Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttevõrk.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonisel 11 on musta joonega tähistatud kaugküttevõrk, punase värviga kaugkütet tarbivad hooned.

Tabel 5 -Taebla kaugküttepiirkond, Taebla kaugküttevõrgu eelisoleeritud torustiku pikkused ja läbimõõdud Diameeter Eelisoleeritud trass Paigaldus aasta

m a. DN 200 165 2012 DN 150 215 2012 DN 125 252 2012 DN 100 353 2012 DN 80 169 2012 DN 65 82 2012 DN 50 190 2012 DN 50 2013 Kokku 1 476

7.1.3 Taebla kaugküttepiirkond - soojussõlmed

Enamus soojustarbijate hoonesiseseid süsteeme on ühendatud kaugküttevõrguga otse, mille tulemusel liigub keemiliselt töödeldud soojustrassivesi klientide majasisestes küttesüsteemides. Majasiseste küttesüsteemide puudulik hooldus või avariid toovad endaga kaasa kogu süsteemi vee kvaliteedi halvenemise ja töödeldud lisavee vajaduse. Kinniseid soojussõlmi (plaatsoojusvaheti) Taebla tarbijatele paigaldatud ei ole. Lääne-Nigula Varahaldur AS on paigaldanud kõigile tarbijatele soojusmõõturid, mis tulevikus on plaanis viia kauglugemisele. Korteriühistud on moodustatud kolmes majas (Lasteaia tn.3, Lasteaia tn.12 ja Lasteaia tn.14).

7.1.4 Taebla kaugküttepiirkond – tehnilised parameetrid ja karakteristikud

Tabelis 6 on esitatud Taebla kaugkütte süsteemi 2013 – 2014 soojuse tootmise ja müügi parameetrid, millede alusel on arvutatud kaugküttevõrgu karakteristikud.

Tabel 6 - Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttevõrgustiku tehnilised näitajad Näitaja Ühik 2013 2014 2015

Tootmine MWh 4 647 4 495 4 144 Tarbimine MWh 4274 4308 4047 Suhteline trassikadu % 6 5 4 Trassi pikkus m 1 476 1 476 1 476 Soojustarbimise MWh/m 2,96 2,94 2,7 tihedus

Taebla katlamajast väljuvad kaugküttetorud on renoveeritud 97,6 % ulatuses 2012. a. KIK9 toetusprogrammi raames. Taebla kaugkütte võrgustiku täpsed läbimõõdud lõikude kaupa on toodud Lisa 2 toodud teostusjoonisel. Soojustrassi asukoht on välja kujunenud vastavalt

9 KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028 kaugkütte tarbijate tekkele erinevatel aegadel. Arvestuslik soojakadu on kasutuses oleval soojustorustikul keskmiselt 4-6% võrku antud soojusest aastas (vt. Joonis 12), mida võib pidada heaks tehniliseks näitajaks.

Joonis 12 - Taebla kaugküttepiirkond, kaugkütte suhteline võrgukadu

Tabelis 7 on esitatud Taebla kaugküttepiirkonna kaugküttetrassi trassikadu võrrelduna Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega sätestatud trassi soojuskao eesmärkidega. Tuginedes esitatud andmetele võib hinnata Taebla soojustrassi tehnilise seisundi väga heaks.

Tabel 7 - Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu Taebla kaugküttepiirkond Ühik 2013 2014 2015 Suhteline soojuskadu % 6,0 5,0 4,0

Majandus- ja kommunikatsiooni- % 19,0 18,0 17,0 ministri määrusega sätestatud trassi soojuskao eesmärk

7.1.5 Taebla kaugküttepiirkond - tarbijad

Taebla kaugküttepiirkonnaga on liitunud 24 lepingulist klienti (vt. Tabel 8). Kaugkütte klientideks on enamjaolt 20-30 korteriga 2-3 korruselised tüüpelamud. Kaugküttesoojust kasutatakse ainult hoonete kütmiseks. Liitunud klientidest on moodustanud kolm maja korteriühistud (KÜ Lasteaia 3, KÜ Lasteaia 12 ja Lasteaia 14). Kahekümnele (20 ) kliendile on soojussõlme paigaldatud 3T ventiiliga segamissõlm, millega on tagatud tarbijale tsentraalne võimalus soojuse tarbimise reguleerimiseks (vt. Tabel 9). Neljal tarbijal puudub soojusetarbimise reguleerimise võimalus. Kaks tarbijat Kase tn. 2 ja AS Vinkel (Tööstuse tn. 3) kasutavad tsentraalse kaugkütte kõrval ka individuaalset lokaalkütte lahendust. Taebla Lasteaed on osaliselt renoveeritud. Muud hooned on renoveerimata, osaliselt on vahetatud aknad kaasaegsemate pakettakende vastu.

Tabel 8- Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttetarbijate hoonete soojustarbimine 2013-2015.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Maja 2013 2014 2015 Aadress MWh MWh MWh 1. Kase pst. 2 33 40 14 2. Kase pst.4 35 32 30 3. Lasteaia tn. 6 134 135 128 4. Lasteaia tn. 8 176 169 150 5. Kuuse tn.3 140 142 132 6. Papli pst.5 141 133 125 7. Kuuse tn.1 284 265 248 8. Papli pst. 9 146 137 129 9. Kase pst. 10 154 145 138 10. KÜ Lasteaia tn. 3 122 113 110 11. Lasteaia tn.5 147 148 140 12. Lasteaia tn 7 170 157 163 13. KÜ Lasteaia tn. 14 294 259 227 14. KÜ Lasteaia tn. 12 291 267 247 15. Lasteaia tn. 10 279 282 252 16. Nurme põik 1 292 278 247 17. Nurme põik 3 257 271 246 18. Nurme põik 7 263 267 241 19. AS LNV (Pargi tn.6) 0 92 98 20. Cipax Eesti AS (Nurme 275 361 463 5) 21. Taebla Lasteaed 342 302 259 (Lasteaia tn. 11) 22. Lääne-Nigula VV 237 221 203 (Tallinna mnt.6) 23. AO Kauplus (Pargi tn.2) 62 56 51 24. AS Vinkel (Tööstuse tn. 0 36 6 3) KOKKU 4 274 4 308 4 047

Tabel 9 - Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttetarbijate hoonete andmed Maja Väliskubatuur Köetav pind Korterite Soojussõlm arv aadress m3 m2 tk. 1. Nurme põik 1 6 352 1 841 30 3 T ventiiliga segamissõlm 2. Nurme põik 3 6 347 1 840 30 3 T ventiiliga segamissõlm 3. Nurme põik 7 6 255 1 998 30 3 T ventiiliga segamissõlm 4. KÜ Lasteaia 5 069 1437 18 3 T ventiiliga tn.3 segamissõlm 5. Lasteaia tn.5 5 173 1 453 18 3 T ventiiliga segamissõlm 6. Lasteaia tn.6 3 227 836 12 3 T ventiiliga segamissõlm

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

7. Lasteaia tn.7 5 197 1 451 18 3 T ventiiliga segamissõlm 8. Lasteaia tn. 8 4 141 1 087 16 3 T ventiiliga segamissõlm 9. Lasteaia tn.10 7 567 1937 25 3 T ventiiliga segamissõlm 10. Taebla 5 805 1 536 - 3 T ventiiliga Lastead (Lasteaia segamissõlm tn.11) 11. KÜ Lasteaia 7 350 1 981 25 3 T ventiiliga tn.12 segamissõlm 12. KÜ Lasteaia 7 328 1 985 25 3 T ventiiliga tn.14 segamissõlm 13. Kuuse tn.1 7 909 2 178 36 3 T ventiiliga segamissõlm 14. Kuuse tn.3 3 962 1 079 18 3 T ventiiliga segamissõlm 15. Papli tn.5 3 947 1 089 18 3 T ventiiliga segamissõlm 16. Papli tn.9 3 076 1 090 18 3 T ventiiliga segamissõlm 17. Kase tn.2 2 145 429 8 Soojussõlm puudub 18. Kase tn.4 982 259 4 Soojussõlm puudub 19. Kase tn.10 3 998 1 091 3 T ventiiliga segamissõlm 20. AS Cipax 44 887 5 443 3 T ventiiliga (Nurme tn.5) segamissõlm 21. AS LNV 1 863 496 3 T ventiiliga (Pargi tn.6) segamissõlm 22. AO Kauplus 2 420 281 3 T ventiiliga (Pargi tn.2) segamissõlm 23.AS Vinkel 13 963 1 768 Soojussõlm (Tööstuse tn 3) puudub 24. L-Nigula VV 14 395 2 375 Soojussõlm (Tallinna mnt. 6) puudub

Suurimaks soojusenergia tarbijaks Taebla kaugküttepiirkonnas on AS Cipax 463 MWh aastas (2015. a.). Kaugküttepiirkonnas soojusenergia müük tarbijatele on olnud stabiilne ning kõikumised soojusenergia tarbimises on sõltunud välisõhu temperatuuri kõikumistest. Enamik Taebla kaugküttepiirkonna hooneid on kaasaegselt renoveerimata (2016. a. esimestena soojustatakse Nurme põik 3 ja Kuuse 1 hoonete otsaseinad). Esimese sammuna soojusenergia tarbimise vähendamiseks ning vajalike renoveerimismeetmete planeerimiseks tuleks kaugküttega liitunud hoonetele 2016 – 2028 perioodi jooksul teostada hoonete energiaaudit.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Tabel 10 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla tarbijate soojuse eritarve 2015. a. tarbimise alusel Taebla Köetav Soojus- Eritarve Eritarve Vajadus pind tarbimine peale kütteks 2015. a. hoonete renoveeri- renoveeri mise järgselt mist m2 MWh kWh m2 a kWh m2 a MWh 1. Nurme põik 1 1 841 247 134 70 129 2. Nurme põik 3 1 840 246 134 70 129 3. Nurme põik 7 1 998 241 121 70 140 4. KÜ Lasteaia tn.3 1 437 110 77 70 49 5. Lasteaia tn.5 1 453 140 96 70 112 6. Lasteaia tn.6 836 128 153 70 59 7. Lasteaia tn.7 1 451 163 112 70 102 8. Lasteaia tn.8 1 087 150 138 70 76 9. Lasteaia tn.10 1 937 252 164 70 136 10. Taebla Lasteaed (Lasteaia tn. 11) 1 536 259 167 90 138 11. KÜ Lasteaia tn.12 1 981 247 125 70 139 12. KÜ Lasteaia tn.14 1 985 227 114 70 140 13. Kuuse tn.1 2 178 248 114 70 152 14. Kuuse tn.3 1 079 132 122 70 76 15. Papli tn.5 1 089 125 115 70 76 16. Papli tn.9 1 090 129 118 70 76 17. Kase pst. 10 1 091 138 126 70 76 18. Kase pst. 2 429 14 33 70 30 19. Kase pst.4 259 30 116 70 18 20. AS Cipax (Nurme tn.4) 5 443 463 85 90 381 21. AS LNV (Pargi tn.6) 496 98 198 90 35 22. AO Kauplus (Pargi tn.2) 281 51 181 70 22 23. AS Vinkel (Tööstuse tn.3) osaline küte 1 768 6 3 90 124 24. L-Nigula VV (Haapsalu mnt.6) 2 375 203 85 90 166 Kokku 3 937 2 404

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Küttesoojuse eritarve kWh/m² a suletud netopinnale

250 200 150 100 2015 kWh/m² kWh/m² a 50 2028 0

Joonis 13 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla kaugküttepiirkonna tarbijate renoveerimisjärgne küttesoojuse eritarve suletud netopinnale.

7.1.6 Normaalaastale taandatud soojuse tarbimine

Tingituna klimaatilistest erinevustest pole kraadpäevade arvud erinevates Eesti piirkondades võrreldavad. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringu põhjal on pakutud, et kraadpäevade alusel on sobilik Eesti jagada kuueks piirkonnaks Joonis 14. Need kraadpäevade võtmepiirkonnad ja keskused, milliste välisõhu temperatuuride alusel määratakse piirkonna kraadpäevad

Joonis 14 - Taebla kaugküttepiirkond, soovituslikud võtmepiirkondade piirid (Taebla asub V piirkonnas)

Kraadpäevade oluliseks kasutusalaks on erinevate aastate välisõhu temperatuuri mõju elimineerimine soojustarbimisele. Et elimineerida erinevate aastate välisõhu temperatuuride mõju, viiakse reaalse aasta soojustarbimine üle võrreldavale nn normaalaasta tarbimisele. Tabelis 11 on esitatud Taebla kaugkütteklientide 2013 – 2015 tarbimine taandatud normaalaasta tarbimisele.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Tabel 11 – Taebla kaugkütte klientide soojustarbimine 2013-2015 taandatud normaalaastatele Taebla Müük Müük Müük Taandatud kaugküttevõrguga normaalaastale liitunud klient Aadress 2013 2014 2015 2013 2014 2015

MWh MWh MWh MWh MWh MWh 1. Kase pst. 2 33 40 14 34,6 42,4 15,5 2. Kase pst.4 35 32 30 36,7 33,9 33,2 3. Lasteaia tn. 6 134 135 128 140,6 143,0 141,7 4. Lasteaia tn. 8 176 169 150 184,7 179,0 166,1 5. Kuuse tn.3 140 142 132 146,9 150,4 146,2 6. Papli pst.5 141 133 125 148,0 140,9 138,4 7. Kuuse tn.1 284 265 248 298,1 280,7 274,6 8. Papli pst. 9 146 137 129 153,2 145,1 142,8 9. Kase pst. 10 154 145 138 161,6 153,6 152,8 10. KÜ Lasteaia tn. 3 122 113 110 128,1 119,7 121,8 11. Lasteaia tn.5 147 148 140 154,3 156,8 155,0 12. Lasteaia tn 7 170 157 163 178,4 166,3 180,5 13. KÜ Lasteaia tn. 14 294 259 227 308,6 274,3 251,4 14. KÜ Lasteaia tn. 12 291 267 247 305,4 282,8 273,5 15. Lasteaia tn. 10 279 282 252 292,8 298,7 279,0 16. Nurme põik 1 292 278 247 306,5 294,5 273,5 17. Nurme põik 3 257 271 246 269,7 287,0 272,4 18. Nurme põik 7 263 267 241 276,0 282,8 266,9 19. AS LNV (Pargi 0 92 98 0,0 97,4 108,5 tn.6) 20. Cipax Eesti AS 275 361 463 288,6 382,4 512,7 (Nurme 5) 21. Taebla Lasteaed 342 302 259 359,0 319,9 286,8 (Lasteaia tn. 11) 22. Lääne-Nigula VV 237 221 203 248,8 234,1 224,8 (Tallinna mnt.6) 23. AO Kauplus (Pargi 62 56 51 65,1 59,3 56,5 tn.2) 24. AS Vinkel 0 36 6 0,0 38,1 6,6 (Tööstuse tn. 3) KOKKU 4 274 4 308 4 047 4 486 4 563 4 481

7.1.7 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime

Taebla kaugküttepiirkonnas kehtib Konkurentsiameti otsuse 7.1-3/13-102 19.11.2013. a. kinnitatud soojuse tootmise piirhind 38,58 €/MWh. Soojuse tootmise piirhind kehtib Taebla katlamajas AS Tootsi Turvas poolt toodetud soojusenergiale. Soojuse edastamisega ja müügiga

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028 lõpptarbijatele tegeleb Lääne-Nigula Varahaldus AS. Soojuse müügihind lõpptarbijale on 56,00 €/MWh (ilma käibemaksuta).

Tabel 12 - Taebla kaugküttepiirkond, võrdlusena sarnase tarbimismahuga kaugküttepiirkondadele kehtestatud kehtestatud soojuse piirhinnad Kaugküttepiirkond Kütus Soojuse piirhind (ilma käibemaksuta) Lihula Soojus biomass-hakkpuit 57,71 Taebla tükkturvas 56,00 Iisaku hakkepuit 57,45 Palivere tükkturvas 65,32 Noarootsi Soojus hakkepuit 47,99 Konkurentsiamet soovituslik kuni 70,00

Statistikaameti andmetel oli Lääne-Nigula valla kodanike keskmine netotulu 2015.a. 735 € (Lääne-Nigula valla palgatöötaja keskmine brutotulu 2015. a. oli 909 €10. Kui võtta eluruumide pinna küttesoojuse erikasutuseks 138 kWh/(m2 a) ( nt. Lasteaia tn.8 ) siis 60 m2 korteri omanik peaks kütteperioodil (oktoober-aprill) maksma:

138,0*60,0*67,20/1000 = 556,41 €/kütteperioodil, mis teeb 6,3 % Lääne-Nigula vallas töötava elaniku 2015 aasta keskmisest bruto sissetulekust. Protsent sissetulekust ei ole suur, kuid valla elanikke sissetulekud ja elamispinna suurused on erinevad.

Lääne-Nigula Varahalduse ja Lääne-Nigula valla hinnangul Taebla kaugküttepiirkonnas uute olulise mõjuga tarbijate liitumist arengukava koostamise perioodil 2016-2028. a. ette näha pole. Taebla kaugküttepiirkonnas kohaliku omavalitsuse hoone soojustamist 2016-2028 perioodil planeeritud ei ole. Uute liitujate leidmine on oluline, sest see võimaldab soojuse ühiku hinda langetada, püsikulude suuremale hulga tarbijate vahel jagunemisega.

8 Kaugküttepiirkondade soojusvarustuse arengu võimalused 2016-2028 8.1.1 Energiamajanduse arengukava ENMAK 2030 ja riiklik poliitika11

Elamumajanduse valdkonnas koostati arvutused kolmele, üksteisest märkimisväärselt erinevale stsenaariumile, mis lähenevad EL kliima- ja energiapoliitika, ENMAK 2030+ja Konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide täitmisele kardinaalselt erineval viisil ja saavutustasemel: a) mittesekkuv riik; b) minimaalselt sekkuv riik; c) teadmistepõhiselt sekkuv riik.

10 Allikas: www.stat.ee/ppe-49616 .

11 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Hoonefondi_ENMAK_stsenaariumid

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Meetmed ja tegevused Alljärgnevalt on kirjeldatud Elamumajanduse stsenaariumitega seonduvad meetmed ja tegevused. ENMAK: Meede: Olemasolevate hoonete rekonstrueerimine energiasäästu saavutamiseks ja sisekliima parandamiseks sh: 1. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; 2. Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine; 3. Lokaalsete taastuvenergialahenduse toetamine; 4. Kasutusest välja langenud korterelamute lammutamise toetamine.

8.2 Taebla kaugküttepiirkonna soojusvarustuse arengu võimalused 2016- 2028 8.2.1 Tarbijate energiasäästumeetmete rakendamise mõjud

Tabel 13 - Taebla kaugküttepiirkond, 2015 soojusenergia müük taandatud normaalaastale ja hoonete soojustamise järgne tarbimisprojektsioon Taebla Köetav pind Soojustarbimine Normaalaastale Normaalaastale taandatud taandatud tarbimine tarbimine soojustatuna 2015. a. 2015. a. 2015 alusel 2028. a. m2 MWh MWh MWh 1. Nurme põik 1 1 841 247 274 143 2. Nurme põik 3 1 840 246 272 143 3. Nurme põik 7 1 998 241 267 155 4. KÜ Lasteaia tn.3 1 437 110 122 54 5. Lasteaia tn.5 1 453 140 155 124 6. Lasteaia tn.6 836 128 142 65 7. Lasteaia tn.7 1 451 163 180 113 8. Lasteaia tn.8 1 087 150 166 84 9. Lasteaia tn.10 1 937 252 279 151 10. Taebla Lastaed (Lasteaia tn.11) 1536 259 287 153 11. KÜ Lasteaia tn.12 1 981 247 274 154 12. KÜ Lasteaia tn.14 1 985 227 251 155 13. Kuuse tn.1 2 178 248 275 168 14. Kuuse tn.3 1 079 132 146 84 15. Papli tn.5 1 089 125 138 84 16. Papli tn.9 1090 129 143 84 17. Kase pst. 10 314 138 153 84 18. Kase pst. 2 429 14 16 33 19. Kase pst. 4 259 30 33 20

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

20. AS Cipax (Nurme tn.4) 5 443 463 513 422 21. AS LNV (Pargi tn.6) 496 98 109 39 22. AO Kauplus (Pargi tn.2) 281 51 56 24 23. AS Vinkel (Tööstuse tn.3) 1768 6 7 137 24. L-Nigula VV (Tallinna mnt.6) 2 375 203 225 184 Kokku 36 183 4 047 4 481 2 858

Tabelis 13 on esitatud kaugküttevõrguga liitunud tarbimise vähendamine (võttes aluseks 2015 andmed ja taandades normaalaasta tarbimise peale energiatõhususmeetmete ja rekonstrueerimise teostamist. Tabelis 14 on esitatud välise visuaalse vaatluse alusel ülevaade kaugküttega liitunud hoonete välispiirete kaasaegse rekonstrueerituse tase ja teostus.

0,7 MW 0,6 Tootmisvõimsus MW Trassikadu MW 0,5

0,4

0,3

0,2

0,1

0 0 500 1000150020002500300035004000450050005500600065007000750080008500

tundi

Joonis 15 -Taebla kaugküttepiirkond, projitseeritud koormusgraafik 2028.a. pärast hoonete soojustamist

Tabel 14 Taebla kaugküttepiirkond, kaugküttetarbijate hoonete seisukord (välise visuaalse vaatluse põhjal)

2016 Välispiirded Aknad Vundament või katus Otsa- Kogu Pole Osaliselt Kõik Soojustatud sein maja teostatud pakett-aknad pakett- aknad 1.Nurme põik 1 X X 2.Nurme põik 3 X X 3.Nurme põik 7 X X

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

4.KÜ Lasteaia tn.3 X 5.Lasteaia tn.5 X X 6.Lasteaia tn.6 X X 7.Lasteaiatn. 7 X X 8.Lasteaia tn.8 X X 9.Lasteaia tn.10 X X 10.Taebla Lastead X X X (Lasteaia tn.11) 11.KÜ Lasteaia tn.12 X X 12.KÜ Lasteaia tn.14 X 13.Kuuse tn.1 X X 14.Kuuse tn.3 X X 15.Papli tn.5 X X 16.Papli tn.9 X X 17.Kase tn.1 X X 18.Kase tn.2 X X 19.Kase tn.4 X X 20.Kase tn.10 X X 21.AS Cipax (Pargi X X tn.6) 22.AS LNV (Pargi X X tn.6) 23.L-Nigula VV X X (Haapsalu mnt.6) 24.AO Kauplus (Pargi X X 2) X = on teostatud

8.2.2 Perspektiivsed tarbijad ja arengud

Lääne-Nigula Varahalduse ja Lääne-Nigula valla hinnangul soojusmajanduse arengukava perioodil 2016-2028. a. Taebla kaugküttepiirkonnas uute olulise mõjuga tarbijate liitumist ette näha pole. Taebla kaugkütte piirkonnas juba olemasolevate aga lokaalset küttelahendust kasutavatest hoonetes oleksid perspektiivsed liitujad (vt. Tabel 15): 1. Põlde Traktor OÜ (Taebla, Nurme 1) 2. Läänemaa Veoautokeskus OÜ (Taebla, Tööstuse 8 ja Nurme 3)

Mõlemaid hooneid köetakse hoonete põhiste kütteseadmetega ja pole kaugküttevõrguga ühendatud. Perspektiivsete liitujate andmed on toodud ära Tabel 15.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Tabel 15 - Taebla kaugküttepiirkond, potentsiaalsete kaugküttevõrguga liitujate andmed Tarbija Suletud Võim- Tarbimi- Ühendus- Erikoor- Tarbimis- neto- sus ne aastas torustiku mus tihedus pind pikkus m2 kW MWh m kW/m MWh/m Nurme tn.1 1 231 60 305 341 0,17 0,89 Tööstuse tn. 8 375 18 91 20 0,9 4,55 Nurme 3 1335 65 330 293 0,22 1,12 Kokku 143 726 654

Tabelis 15 esitatud hoonete liitumisel kaugküttevõrguga pikeneks kaugküttevõrk 654 meetrit ja soojuskadu suureneks 77 MWh. Suurema prognoositava soojustarbimisega liituja asub Taebla kaugküttetorustikust ca 293 m kaugusel – hinnanguline potentsiaalsete kaugküttevõrguga liitujate liitumise maksumus 170 040 eurot, millele lisanduvad soojussõlme ja mõõtja maksumus. Arvestades madalat tarbimistihedus (väiksem kui 1,0 MWh/m Nurme tn.1 puhul) ei ole liitumise väljaehitamine majanduslikult põhjendatud. Liituja peaks tasuma liitumistasu, et mitte survestada ülejäänud tarbijatele hinnatõusu lisanduva kapitalikulu ja kulumi tõttu. Kaaluda tuleks Tööstuse 8 ja Nurme tn. 3 asuva hoone liitmist kaugküttevõrguga. Tööstuse 8 hoone liitumis hinnanguliseks maksumuseks (II klassi eelisoleeritud torustik) tuleks arvestada ca 5 000 eurot (lisanduvad maksumus soojussõlme ja soojusmõõtja eest).

Juba liitunud kaugkütte klientidest loodab Lääne-Nigula Varahaldus tarbimise suurenemist AS Cipax (tootmishoonete laiendamise arvel) ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse hoone (Haapsalu mnt. 6) poolt (vt. Tabel 16).

Tabel 16 - Taebla kaugküttepiirkond, seniste tarbijate maksimaalsed prognoositavad või kütteprojekti järgsed tarbimised Klient Suletud netopind Tarbimine 2015.a. Eeldatav tarbimine 2028.a. m2 MWh MWh AS Cipax 5 443 463 520 Lääne-Nigula 2 375 203 308 VV hoone 12

Lääne-Nigula Vallavalitsuse hoone eeldatav tarbimise suurenemine tuleb eelkõige planeeritavas hoone soojussõlme renoveerimistöödest, mille käigus asendatakse hoone sisend küttetorustiku suurema diameetriga torustikuga. Renoveerimise tulemusena normaliseerub hoone kütterežiim ja parandab hoone siseruumide sisekliima kvaliteeti. Uued liitujad on olulised, sest see võimaldab soojuse ühikhinda langetada püsikulude suuremale hulga tarbijate vahel jagamisega. Arvestades hoonete soojustamisest tulenevaks soojuse tarbimise vähenemiseks 2 % aastas, AS Cipax tarbimise suurenemist ja Tööstuse tn.8 liitumist kaugküttevõrguga on 2028 aastaks prognoositav Taebla kaugkütte piirkonnas kaugkütet tarbivate klientide soojustarbimine kokku ca 4 683 MWh aastas (vt. Joonis 16).

12 Projekteeritud küttevõimsus 315 kW

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 16 - Taebla kaugküttepiirkond, Taebla soojustarbimise areng 2016-2028

8.2.3 Taebla katlamajade rekonstrueerimised või uute rajamised

Taebla kaugküttepiirkonna katlamaja operaatoriks on alates 2006.a.-st rendilepingu alusel AS Tootsi Turvas. Operaatorleping on sõlmitud 15 aastaks ja lõppeb 2021.a. AS Tootsi Turvas opereerib Taebla katlamaja koostöös Lääne-Nigula Varahaldusega.

Vastavalt Konkurentsiameti hinnangule loetakse tahkekütusel (tükkturvas) katelde ja sellega seotud seadmete keskmiseks kasutuseaks heaperemeheliku käitamise ja hooldamise korral ca 16-25 aastat (amortisatsiooninorm 4,0-6,25 %).

Taebla katlamaja katla ja soojuse tootmise ning edastamisega seotud seadmete eeldatav kasutusiga on pikem kui vaadeldud arengukava periood. Vaadeldud arengukava perioodil lõppeb AS Tootsi Turvas ja Lääne-Nigula Varahalduse vaheline rendileping. Lääne-Nigula Vallavalitsuse kui Lääne-Nigula Varahalduse omaniku otsustest sõltub AS Tootsi Turvas-ga rendilepingu pikendamine. Rendilepingu pikendamisel tuleb väga täpselt lepingus fikseerida AS Tootsi Turvas poolsete investeeringute ajakava ja mahud, seda eriti olemasolevate installeeritud võimsuste iga ja jääkressurssi uue võimaliku lepinguperioodi ajal.

Kui rendilepingut ei pikendata, tuleb Lääne-Nigula Varahaldusel valmis olla Taebla katlamaja seadmete renoveerimise või uuendamisega kaasnevateks investeeringuteks. Tänasest tehnilisest seisukohast, katlamaja õige käidu ja hoolduse jätkumisel ei ole arengukava perioodil 2016-2028 otsest vajadust katla rekonstrueerimiseks või uue rajamiseks.

8.2.4 Taebla kaugkütte torustike rekonstrueerimise või uute rajamise vajadused

Taebla kaugküttepiirkonna keskküttetrass renoveeriti KIK toetusega 2012.a. Renoveerimise käigus vahetati peaaegu 100 % keskküttetrassist. Vastavalt Konkurentsiameti hinnangule loetakse eelisoleeritud keskküttetrasside keskmiseks kasutuseaks alates kasutusele võtmise hetkest 40-50 aastat (amortisatsiooninorm 2,0-2,5 %). Taebla keskküttetrasside õigel ekspluateerimisel pole vajadust vaadelava arengukava perioodi ajal 2016-2028 keskküttetrasside rekonstrueerimiseks.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

8.2.5 Alternatiivsed soojusenergia saamise viisid, asenduslahendused (lokaalküte-kaugküte)

Taebla kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk on jätkusuutlik. Taebla kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk on kompaktne, asub väiksel territooriumil ja on heas tehnilises korras (madal suhteline trassikadu).

Asenduslahenduste korral lahendatakse hoonete kütmine individuaalselt. Soojusenergia saamiseks saab kasutada puidugraanuleid või kütteõli. Asenduslahendusena ei vaadelda maasoojuspumpade varianti. Maasoojuspumpade lahenduste kasutamine suuremate elamute juures tiheasustusega alevikes on raskendatud. 1 kW soojuse saamiseks vajab maasoojuspumba küttekontuur 30-50 m2 maapinda (65 kW võimsuse saamiseks on vajalik 1 950 m2 küttekontuuri alust pinda). Maasoojuspumba investeeringu suuruseks sõltuvalt tehnilisest lahendusest 65 kW võimsuse korral võib olla ca 50 000 eurot. KÜ juurde kuuluv ühiskasutuses olev maa on suhteliselt väike ning ei ole sobilik maaküttelahenduse kasutuseks. Spiraalkollektori paigaldamine ei vaja nii suurt maa-ala, kuid paigaldamiseks tuleb rajada vastava läbimõõduga puuraugud. Spiraalkollektorid paigaldatakse maapinnast vähemal 1 m sügavusele ja alumised otsad jäävad kuni kolme ja poole meetri sügavusele. Maakollektori torustikus ringleb külmakindel lahus, millele ülekandunud maasoojust kasutatakse soojuspumba abil hoone kütmiseks, jahutamiseks ning sooja tarbevee tootmiseks. Pinnasekollektori eluiga võib ulatuda üle 20 aasta. Korrektselt paigaldatud pinnasekollektor ei mõjuta taimi.

Joonis 17 – Taebla kaugküttepiirkond, Spiraalkollektor

Keskmiselt katab 1 m puurauku 1 m2 köetava pinna soojavajaduse. Spiraalkollektori paigaldamisel tuleb arvestada : 1.Spiraalkollektori peamiseks võimalikuks ohuks keskkonnale jääb torustiku mehaaniline vigastus. 2.Soojuspuuraukud tuleb rajada vähemalt 10 m kaugusele krundi piirist (Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord).

Alternatiivsete soojusenergia saamise viiside võrdlusel võtame aluseks Taebla kaugkütte- piirkonnas oleva hoone Lasteaia tn.6 tehnilised näitajad ja tarbimised. Diiselkütet kasutava

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028 katla kasuteguriks on võetud 90% (kerge õli hinnaks 0,8 €/l) ja puidupelleti katla kasuteguriks on võetud 90 % (puidupelleti hinnaks 162 €/t).

Tabel 17 Taebla kaugküttepiirkond, alternatiivsete soojusenergia hindade võrdlus Kütus Investeering Kulum Laen Elekter Hooldus Primaar- Hind energia € % €/MWh €/MWh €/MWh €/MWh €/MWh Diiselküte 12 750 10 13 2,6 6 83 105 Puidupellet 25 500 10 26 3 12 42 75

Arvutused näitavad (vt. Tabel 17) asenduslahenduste soojusenergia hinnad on kallimad kehtivatest Taebla kaugkütte piirkonna soojuse piirhinnast (56 €/MWh + km). Lisaks kallimale hinnale esitatakse kütteõli ja puidupelleti mahutitele erinõuded paigaldamiseks. Paigaldamisel tuleb kindlasti jälgida korstnasüsteemidele ja katlamaja ruumidele esitatavaid nõudeid (Ehitiste tuleohutus EVS 812-3,2015) Diiselkütte ja puidupelleti kütuse transportimise lahendused vajavad kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega (piirangud autode tonnaažile asulasisestel teedel sõitmisel)

8.2.6 Kaugküttepiirkonna arendamine lähtudes regulatsioonidest ja energiasäästuvõimaluste kasutamisest

Kaugkütte arendamisel lähtutakse eesmärgist, et sihipäraselt investeerides on kaugküte tarbijale pikaajaliselt alternatiividest soodsam võimalus soojusenergia tarbimiseks.

Kaugküttesoojuse tootmise ja ülekande edasiarendamise (või ka lõpetamise) aluseks on kaugkütte piirkonna kohta koostatav audit ning selle põhjal kaugküttevõrgu või soojusettevõtja tegevuskava mille täitmise osas teeb järelevalvet nii kohalik omavalitus kui vajadusel Konkurentsiamet.

Võrgupiirkondade määramise (mh. uute piirkondade liitmine, olemasolevate piirkondade lahutamine, piirkondade konfiguratsiooni muutmine), soojusettevõtjate kaasamise ning nende peamiste lepingutingimuste sätestamise osas määrava ja vastutava rolli andmine kohalikule omavalitsusele

Parim hinnaregulaator on konkurents ning turg. Seetõttu tuleks tulevikus ka kaugküttesektoris liikuda turupõhisemaid hinnaregulatsioone võimaldavate lahenduste poole. Konkurentsiameti fookus ning ressurss tuleks suunata eelkõige piirkondadesse, kus hoolimata ettevõttele loodud regulatiivsetest eelistest (kehtestatud kaugküttepiirkond) on hind jätkuvalt ebamõistlikult kõrge ning investeeringute (sh. riiklikud toetused) vajadus suurem.

• Vaid piisava ja püsiva soojuskoormuse ning majandusliku otstarbekuse korral tuleks eelistada elektri ja soojuse koostootmist. Eelistatud lahendused olgu majanduslikult otstarbekad ka pärast võimalike toetusperioodide lõppemist (taastuvenergia toetused täna kuni 12 a). • Auditeeritud, tegevuskavaga varustatud, kestliku ja taastuvat kütust soojuse tootmisel energiaallikana kasutava võrgupiirkonna olemasolu korral lokaalse soojuse tootmise mitte toetamine samas võrgupiirkonnas.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

8.2.7 Vajalikud investeeringud arvestades võimalike energiasäästumeetmete rakendamisega perioodil 2016-2028.

Hoonete küttekoormuse kontroll toimub tsentraalselt katlamajast. Võimaldamaks küttekoormuste reguleerimist tarbija juures, tuleks paigaldada hoonetesse (hoone osadesse) täisautomaatsed soojussõlmed. Viimased ei tagaks mitte ainult kvaliteetse soojusenergia varustuse vaid võimaldaks nii õppe- kui ka eluruumides sõltuvalt nende kasutuse graafikust rakendada ka näiteks peale öise lisaks ka keskpäevasel ajal madaldatud kütte ehk soodusrežiimi kasutamist. Sisuliselt on võimalik ka käsitsi reguleerimine, kuid raske on tagada ööpäeva ringset mehitatud valvet.

Automaatreguleerimise eeliseks on, et temperatuure saab reguleerida palju väiksemas intervallis ja sel teel saavutada süsteemi optimaalset tööd. Automaatreguleerimisel saavutatav sääst sõltub palju eelnenud olukorrast ja reaalselt jääb piiridesse 5-30%.

Järgmise sammuna oleks otstarbekas läbi viia hoonete siseste küttesüsteemide tasakaalustamine koos tasakaalustus automaatika paigaldamisega, mis tagaks püsiva optimaalse kütterežiimi kogu hoones.

Oluline oleks ka kontrollida hoonete keldrites asuvate torustike soojustust. On tavaline kus ka keldrites on sisetemperatuur 18-20 kraadi. Normaalne keldrite sisetemperatuur oleks ca 10 °C. Mida suurema läbimõõduga toru me isoleerime, seda suuremat säästu saame. Torustiku isoleerimisel ei tohi unustada ka torustikul asuva armatuuri isoleerimist. Tavaliselt on soojuskadu ühe soojustamata ventiili kaudu võrdne 1,5 meetri pikkuse sama läbimõõduga isoleerimata toru soojuskaoga.

Paigaldades radiaatoritele reguleerventiilid on võimalik iga ruumi temperatuuri maksimaalselt lähendada tegelikule vajadusele.

Uued elumajad peavad vastama energiatõhususe klassile D ja renoveeritavad elumajad energiatõhususe klassile E. Neid nõudmisi peab arvestama olemasolevate elamute renoveerimisel ja ehitamisel.

Erinevate energiasäästumeetmete mõju soojuse eritarbimisele on esitatud Tabelis 18.

Energiasäästumeede Energiasääst kWh/m2/a Akende tihendamine 7 Akende asendamine pakettakendega 17 Välisseinte soojustamine väljastpoolt 38 Lamekatuse soojustamine 11 Viilkatuse paigaldamine koos soojustusega 11 Pööningu soojustamine 7 Esimese korruse põranda soojustamine 18 Küttesüsteemi tasakaalustamine 22

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Soojussõlme paigaldamine 9 Termostaatkraanide paigaldamine 39 Välisuste vahetus 3

Tabel 18 – Energiasäästumeetmete rakendamisel oodatav energiasääst, kWh/m2

Vajalike energiatõhususe miinimum nõuete saavutamiseks elumaja renoveerimisel tuleks rakendada järgmisi meetmeid : • Kõikide elumaja piirete soojustamine (välisseinad, katus, pööning ja põrand)

Joonis 18 - Taebla kaugküttepiirkond, välisseina soojustamine

Hetkel kasutusel olevate elumajade välisseinte soojusjuhtivuseks loetakse U= 1,2 W/m2 K ja soojustatud (150-200 mm soojusisolatsioon) välisseinte soojusjuhtivuseks mitte üle U= 0,25 W/m2 K • Vanade akende välja vahetamine uute (kolmekordse klaaspaketiga) akende vastu

Joonis 19 - Taebla kaugküttepiirkond, kolmekordse klaaspaketiga aknad

Võrreldes vanade akendega, on uute akendega võimlik saavutada kuni kolme kordne soojusjuhtivus teguri vähenemine. Uute akende soojusjuhtivus teguri väärtuseks loetakse U= 0,77 W/m2 K. • Elumaja vanade välisuste vahetamine uute soojustatud välisuste vastu. • Termostaatventiilide paigaldamine radiaatoritele • Automatiseeritud soojusvaheti paigaldamine soojussõlme • Liiniseadeventiilide paigaldamine ja küttesüsteemi tasakaalustamine 33

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 20 - A) küttesüsteemi tasakaalustamine B) tasakaalustatud küttesüsteem

• Soojustagastusega ventilatsiooni rajamine

Joonis 21 - Taebla kaugküttepiirkond, tsentraalse soojustagastusega sundventilatsioon

Vajalike investeeringute suuruseks vajalike energiasäästumeetmete (akende vahetamine pakettakende vastu, välispiirete ja katuse täiendav soojustamine) rakendamisel on 100 € köetava pinna m2 kohta, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitusel veelgi enam. Arvestatud on, et energiasäästumeetmeid rakendavad kõik Taebla elamud.

Energiasäästumeetmete hinnanguliseks maksumuseks oleks kokku ca 2 582 000 €. Investeering aitab vähendada olemasolevate kortermajade soojus tarbimist. Kümne aasta jooksul aitavad energiasäästu meetmed kokku hoida 1 174 MWh. Investeeritav summa on Taebla suurusele kohale selgelt liiga suur, kuigi annab võimaluse hoida kokku tarbitavat soojust ja kulutatavat kütust.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

8.2.8 Soojusenergia hinna prognoos aastani 2028.

Soojusenergia hinda mõjutavad kõige enam muutuvkulude komponentide (sisseostetav kütus, elektrienergia, vesi) hinnatõus. Vaadeldud peatükis anname hinnangu soojusenergia hinna muutusele kuni 2028 aastani.

Kehtiv Taebla kaugküttepiirkonna soojusenergia hind on 56,00 €/MWh ilma käibemaksuta. AS Tootsi Turba andmetel on 2016 aastal Taebla katlamajja sisseostetava tükkturba hinnaks 10,00 €/MWh (vt. Joonis 9).

Võrdluseks hakkepuidu keskmiseks hinnaks on 11,34 €/MWh. Tükkturba hinna prognoosimine pikemaks perioodiks on komplitseeritud. Maailmaturu hind tükkturbale Kütteturba hind sõltub oluliselt Skandinaavia riikides pakutavast hinnast. Kuigi tükkturvas on kohalik kütus, on prognoosis arvestatud siiski 2 % tükkturba hinna tõusuga aastas. Tükkturba hinnatõus mõjutab otseselt ka soojusenergia hinda. Kui Taebla katlamajas kasutatakse soojusenergia tootmiseks tükkturvast kuni 2028-ni ,siis tuleb arvestada 2028 aastal soojusenergia hinnaks 74,19 €/MWh (vt. Joonis 22), mis teeb vaid kütuse hinnamuutusest tingitud soojuse hinnatõusuks 15 %. Arvutustes ei ole arvestatud inflatsiooni mõju hinnale.

Joonis 22 - Taebla kaugküttepiirkond, soojusenergia hinna prognoos 2016-2028 8.2.9 Tarbijate energiasäästumeetmete rakendamise mõjud

Tarbijate energiasäästumeetmete rakendamise mõju on vaadeldud üheksa (9) erineva stsenaariumi abil (vt. Joonis 24). Võrdluse tulemustest võib näha, et suurimat mõju soojuse müügihinnale omab tarbimise vähenemine.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 23- Taebla kaugküttevõrk, kulukomponentide, uute liitujate ja energiasäästumeetmete mõju soojusenergia hinnale

8.2.10 Alternatiivsed taastuvkütusel põhinevad kütmisviisid 8.2.11 Päikesekütte kasutamine.

Päikeseenergia tuleneb päikesekiirgusest, saadav energia on sobilik sooja tarbevee või elektri tootmiseks (vt. joonis 24). Soojusenergia tootmise puhul kasutatakse mõistet päikesekollektor (päikeseküte). Eesti tingimustes on efektiivsem kasutada päikesekollektoreid märtsi lõpust oktoobri alguseni sooja vee tootmiseks ja talvisel perioodil olenevalt päikese aktiivsusest kuni 35% lisatoetust küttele. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus. Kui aprilli algusest augustikuu lõpuni kõigub soojuseks muudetava kiirguse hulk Eestis päevas keskmiselt 4500 – 5500 Wh/m2 ümber, siis novembrist veebruarini jääb see alla 700 Wh/m2 päevas. Teisisõnu, tuleb arvestada 8-kuulise hooajaga. Eesti päikesepaisteliste tundide arvuga ca. 1 500- 2 500 tundi.

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Joonis 24 - Taebla kaugküttepiirkond, Päikesekütte kombineeritud lahendus sooja tarbevee ja keskkütte toetusega13

Kaks enimlevinud kollektori tüüpi : 1. Plaatkollektor (kõrge vastupidavus) kiirgusneelava klaasi all asub vasktorust soojusvaheti, milles ringleb soojuskandjana külmakindel vedelik. Karastatud katteklaas on purunemiskindel ning läbipaistev päikesekiirgusele. Soojusisolatsioon piirab soojuskadusid ning tõstab efektiivsust; 2. Vaakumkollektor (efektiivne, neelab soojust ka pilvise ilma korral). vasktorudest soojusvaheti asub vaakumtorudes ja kus samuti ringleb külmakindel vedelik. Sisemise toru välispinnale on kantud selektiivne neelav kiht. Kogutud energia juhitakse spetsiaalse lamelli kaudu vasktorus asuva vedelikuni. Tänu neelava pinna torukujulisusele säilib efektiivne tööpindala ka päikese liikumisel.

Optimaalne päikesepaneelide asetus on suvekuudel suunaga lõunasse ja 30-40-kraadise nurga all maapinna suhtes. Talvekuudel, novembrist veebruarini on mõistlik tõsta päikesepaneelid 90- kraadise nurga alla, mis aitab tootlikkust tõsta umbes 7%. 1kW päikesepaneele vajab ligikaudu 6,5 m² katusepinda. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Eluiga on keskmiselt 15–30 aastat ja tootjapoolne garantii kuni 25 aastat. Tasuvusajaks loetakse 25-30 aastat.

8.2.12 Maasoojuspumpade kasutamine

Maasoojuspumba maakontuuris tsirkuleerivat vedelikku soojendab maapinda salvestunud soojus. Soojuspumba soojusvahetis muudetakse maapinnalt saadud energia kompressori abil soojuseks. Saadud soojus suunatakse kesküttesüsteemi radiaatoritesse. Soojuspumba maaküttekontuur paigaldatakse 1,5 m sügavusele maapinda.

13 Allikas: HEWALEX

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Näiteks 1,0 m2 maja pinna kütteks läheb vaja umbes 3,0 meetrit väliskeskkonda paigaldatavat torukontuuri ja 1,0 m2 maja pinna kütteks on vaja vähemalt 3,6 m2 maapinda (www.soojuspumbaliit.ee). Maakontuuri pikkus oleneb maa tüübist, maja suurusest ja pumba võimsusest. Mida niiskem on maa, seda lühem kontuur. Õigesti mõõdistatud ja paigaldatud maakontuur ei kahjusta krundi pinnast.

Soojuspumba energiaallikaks võib olla ka nn energiakaev, mis puuritakse 60–200 m sügavusele. Kaevu sügavus oleneb maja suurusest ja pumba võimsusest. Energiakaevu läbimõõt on 10–15 cm, kuhu paigaldatakse nn. U-kujuline toru. Energiakaevu tööpõhimõte on sarnane maasoojuspumbaga. Energiakaev sobib sinna, kus on vähe maad või muud tehnilised piirangud maakontuuri kasutamiseks. Puurimine Eesti tingimustes on aga suhteliselt kallis. Maja läheduses olev järv, meri või muu veekogu on ideaalne energiaallikas soojuspumbale. Kontuur, mis uputatakse veekogusse raskuste abil, on lühem kui sama hoone puhul pinnases.

Maasoojuspumpade kasutuselevõttu lokaalse või kaugküttega kombineeritud lahendusena ei nähta soojusmajanduse arengukava perioodi 2016 - 2028, arvestades olemasolevate katelseadmete vanust ja head seisukorda, põhjendatud alternatiivina. Individuaalse küttelahenduste rakendamine sunniks olemasolevaid katlaid töötama veelgi madalamatel koormustel ning kaugkütte hind tõuseks püsikulude arvel kõigile tarbijatele.

8.2.13 Pelletikütte kasutamine

Hoonete alternatiivseks kütmise üheks viisiks on kasutada pelletikatelt. Pelletikatlaga kütmise eelduseks on säilinud köetava hoone keskküttesüsteem, võimalus rajada pelleti ladu ja puitpelleti tootmise suhteline lähedus (vähemalt 100 km raadiuses). Läänemaal on olemas mitmeid pelletikütuse kasutajaid (vt. Joonis 25 ), mis peaks võimaldama tarnijatel hoida mõõdukaid tarne hindu ja varustuskindlust.

Joonis 25 - Taebla kaugküttepiirkond, Pelletikütte tootmine Eestis14

14 Allikas: AS Pelletiküte

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Pelletikütte puhul, arvestades kõrget tootmise automatiseerituse võimalust, kõrget kütteväärtust 4,75-5,0 kWh/kg ning kütuse kodumaist päritolu ning taastuvat iseloomu, võiks kütuse etteandmissüsteemi ja katla ümberseadistamise mõõduka investeeringu korral (Joonis 26) olla arvestatav alternatiiv.

Joonis 26 - Taebla kaugküttepiirkond, pelletikütte tööpõhimõte15

9 Võimalikud toetused (KIK, PRIA, EAS, Kredex jms) 9.1 KREDEX rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimistoetust eraldatakse perioodil 2015-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil.

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.

Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Taotluse saab esitada: 1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant; 2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

15 allikas AS Pelletküte

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

9.2 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse energeetika alased toetused

Alates 14. märtsist 2016 toimub Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna Energiatõhusus meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia ja tootmine ja ülekanne“ tegevuse 6.2.1 „Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või rajamine ning kütuse vahetus“ ja prioriteetse suuna Energiatõhusus meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia ja tootmine ja ülekanne“ tegevuse 6.2.2 „Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine ja/või uue soojatorustiku rajamine“ toetuste taotlemine.

9.2.1 Toetatavad tegevused16

Vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt 06.01.2016 nr. 3 vastu võetud määrus Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (RT I, 08.01.2016, 8) 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr on välja toodud § 6.

§ 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 4) lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga. (3) Kui tegevus toimub planeeritavas või olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal väiksem kui 50 000 MWh, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016008

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

10 Ettepanekud

Lääne-Nigula Vallavalitsus 1. Olla eestvedajaks Taebla kaugküttepiirkonnas asetsevate kortermajade teabekoosolekute korraldamisel ning informeerima kortermajade omanikke toetuste võimalustest. 2. Mitte lubada arendada asenduslahendusi Taebla kaugküttepiirkonnas asuvate kortermajade soojusvarustuseks. 3. Koostöös AS Lääne-Nigula Varahaldusega pidada läbirääkimisi Taebla katlamaja ja kaugküttevõrgu läheduses olevate kaugküttega mitteliitunud hoonete valdajatega kaugküttevõrguga liitumise üle. 4. 2023.a. lõppeb AS Lääne-Nigula Varahaldus ja AS Tootsi Turvas vaheline Taebla katlamaja rendileping. Rendilepingu lõppemisel tuleks AS Lääne-Nigula Varahaldusel paremate renditingimuste saavutamiseks vältida rendilepingu automaatset pikenemist. Kindlasti tuleb kaaluda uue rendikonkurssi väljakuulutamist. Rendikonkurssi alternatiiviks oleks soojuse soojusvõrku ostmise hanke läbiviimine vastavalt https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011012 toodud määruse tingimustele . 5. Nõustada ja võimalusel aidata korterelamuid korteriühistute moodustamisel.

AS Lääne-Nigula Varahaldus 1. Vastavalt Lääne-Nigula Vallavalitsuse otsusele 2022.a. viia läbi uus Taebla katlamaja rendikonkurss või hange soojuse soojusvõrku ostmiseks. 2. Mitte lubada arendada asenduslahendusi Taebla kaugküttepiirkonnas asuvate kortermajade soojusvarustuseks, kuna see halvendab kaugküttesüsteemi tõhusust ja survestab kaugkütte hinna tõusu. 3. Kaaluda mitmekomponendilist soojuse hinna kehtestamist Taebla kaugkütte klientidele. 4. Nõustada tarbijaid hoonete soojussõlmede ja küttesüsteemide korrastamisel.

11 Tegevuskava Tabel 19 Taebla kaugküttepiirkond, tegevuskava 2016 - 2028 Tegevus Teostaja Aeg

Kortermajadele Lääne-Nigula Vallavalitsus 2016-2028 teabekoosolekute korraldamisel koostöös AS Lääne-Nigula neile võimaldavates toetustes Varahaldusega majade terviklikuks uuendamiseks.

Kaugküttesüsteemi ja tarbija AS Lääne-Nigula Varahaldus 2017 küttesüsteemide eraldamine. (investeeringu kulu tasaarveldatakse klientidega) Tarbijate nõustamine hoonete AS Lääne-Nigula Varahaldus 2016-2028 soojussõlmede ja küttesüsteemide korrastamiseks

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

Nõustada ja aidata kaasa Lääne-Nigula Vallavalitsus 2016-2028 korterelamutes korteriühistute loomisel Taebla katlamaja AS Lääne-Nigula Varahaldus 2021.a. rendikonkurssi või soojuse koostöös Lääne-Nigula soojusvõrku ostmise hanke Vallavalitsusega läbiviimine

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

12 Kasutatud kirjandus ja viited

1. http://www.energiatalgud.ee/ 2. http://www.taeblakodu.ee/?Uudised 3. http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18308 4. https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Nigula_vald 5. Tarmo Saarts ,,Kaugküte versus Lokaalküte,, EJKÜ 2013.a. 6. Biokütuste tootmise ja kasutamise riikliku programmi ettevalmistamine. Ü.Kask 2005, Tartu 7. http://www.päikeseküte.ee/ 8. www.soojuspumbaliit.ee 9. www.cerbos.ee 10. Kerto Hioväin, Geotermaalne kui taastuva ressursi kasutamine Eestis. Kerto Hioväin 2015 Tallinn

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

13 Lisad 13.1 Lisa 1 Taebla kaugküttepiirkonna piirid

Lääne-Nigula vald, Taebla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2016-2028

13.2 Lisa 2 Taebla kaugküttepiirkond, Taebla kaugküttepiirkonna renoveeritud kaugküttevõrgustiku teostusjoonis.