Lisaks Eesmärkide Saavutamisele Saavutada Tõhusam Koostöö Era-, Kolmanda- Ja Avaliku Sektori Vahel Läbi Ühisosa Otsimise Ja Kirjapaneku

Vastu võetud Kernu Vallavolikogu 21. oktoober 2010 määrusega nr 18

Kernu valla turismiarengukava

aastateks 2010-2018

Kernu 2010

Sisukord

1. Sissejuhatus

2. Hetkeolukord turismimajanduses

3. Arengu visioon ja eesmärgid

4. Tegevused

5. Tegevuskava

1. Sissejuhatus

Turismivaldkonna arengukava on koostanud Kernu Vallavalitsus koostöös vallas turismiga tegelevate ettevõtjate ja teiste huvitatud osapooltega. Arengukava koosneb hetkeolukorra analüüsist, turismivaldkonda käsitlevate dokumentide ning pakutavate toodete ja teenuste ülevaatest ning visioonist, eesmärkide kirjeldusest ja tegevuskavast. Arengukava eesmärgiks on lisaks eesmärkide saavutamisele saavutada tõhusam koostöö era-, kolmanda- ja avaliku sektori vahel läbi ühisosa otsimise ja kirjapaneku.

Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavnemisele. Osaks turismivaldkonna arengust on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt.

Kernu valla turismiarengukava kuulub iga-aastasele ülevaatamisele Kernu Vallavolikogus.

2. Hetkeolukord turismimajanduses

2.1 Paiknemine Kernu vald asub Harju maakonna edelaosas. Naabervaldadeks on Harjumaal Saue, Keila, Vasalemma ja Nissi vald ning Raplamaal Kohila, Rapla ja Märjamaa vald. Valda läbib Via Baltica (Tallinn-Pärnu-Ikla) ja Tallinn-Haapsalu maantee ning Tallinn-Riisipere raudtee. Valla pindala on 174,7 km 2, administratiivkeskus paikneb Tallinna südalinnast 42 kilomeetri kaugusel asuvas Haiba külas. Olemasolevad olulisemad turismiobjektid asuvad Tallinnale veidi lähemal (Ruila 35 km, Kernu 38 km ja Laitse 35 km).

2.2 Vaatamisväärsused

Kernu kadakas Kernu valla sümboliks olev ajalooline seitsmekeeruline kadakas (nn "Rootsi kuninga kepp" ü. 1,3 m, k. 4 m) kasvab Kernu Põhikooli juures Tallinn-Pärnu maantee ääres. Kadaka olla Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII istutanud. Legend ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Kadakas on looduskaitse all.

Mõnuste dolomiidikarjäär Väike karjäär, millest alustati paekivi kaevandamist 1841. a. Kive raiuti Talvepalee jt Peterburi ja Tallinna tähtsate ehitiste tarbeks. Tänapäeval kaevandamist ei toimu ning karjäär on täna mitmekesine elukeskkond, kus muu seas leidub ka käpalisi.

Haiba mõis ja park Mõisahoone pärineb 18. sajandi lõpupoolelt ning on kõrgel soklil asetsev ühekorruseline L kujuline kivihoone. Hoonele ehitati 19. sajandi teisel poolel juurde kaks historitsistlikku puitnikerdustega verandat. Praegu paikneb mõisas Kernu Vallavalitsus. Mõisa ümbritsev park on looduskaitse all.

Kernu mõis, park ja paisjärv Kohatu vesiveski juurde 1637. a. rajatud Kirna (Kernu) mõisahoone kuulub oma kõrgele alusele tõstetud portikusega ja klassitsistliku lihtsusega XIX sajandi algul ehitatud uute mõisahoonete parimate näidete hulka. Hoone arhitektuuris on kindlaid pidepunkte vene klassitsistliku arhitektuuri ja "Fassaadide kogumikus" ilmunud eeskujudega, kuid arhitekti nimi on jäänud

4 tundmatuks. Mõisahoone paikneb paisjärve kaldal, praegu asub seal hooldekodu. Mõisa ümbritsev park on loodus- ja muinsuskaitse all. Järves asuval Parunisaarel on Kotzebue‘de matmispaik.

Ukukivi Vana-Pärnu mnt. ääres Kääbaste mäel asuv Ukukivi (ü. 35,1 m, k. 5,7 m), tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina, on Eesti suurim ohvrikivi. Ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm. Ruila mõis ja park 1859. aastal püsitatud mõisa härrastemaja esimene korrus on kivist, teine puidust. Säilinud on ka suur park ning teisi kõrvalhooneid. Mõisapargist voolab läbi Vasalemma jõgi. Pargis asetsevad 3 kultusekivi, mis on muinsuskaitse all. Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas.

Laitse mõisahoone ja park Aastatel 1890-92 hallist Vasalemma marmorist ehitatud Laitse Loss on üks neogooti arhitektuuri tippteoseid Eestis. Osalt 18. sajandi prantsuse, osalt inglise tudorstiilis, efektse fassaadikäsitlusega loss ehitati seest 1936. aastal põhjalikult ümber. Tänaseks on loss heas korras ning külastajatele ja möödasõitjatele eksponeeritud. Lossi ümbritsev park on looduskaitse all ning hetkel arendakse lossiparki välja vastavalt pargi renoveerimisprojektile.

Laitse raadiojaam Laitse raadiojaama hooned on seisnud tühjalt alates 1998. aasta 1. juulist, kui lõpetasid töö viimased kesklaine raadiosaatjad. Uhket paekivihoonet, 1947-49. a ehitatud kõrgete kaarakendega raadiojaama, peab kahjuks imetlema stiilse pääsla värava tagant, sest tühja hoonet ümbritseb endiselt tihe võrkaed. Näha on ka endise peamasti alumist osa.

Skulptuuride aed Ainulaadse vaatamisväärsusena on Laitses arenemas Eesti mõistes unikaalne skulptuuriaed, kus on eksponeeritud nii graniit-, dolomiit- kui ka pronksskulptuurid. Autori originaalteosed moodustavad mõisa vanade graniitaedadega huvitava terviku. Lisaks on kõrvalasuvas Laitse lossi pargis tuntust kogunud monumentaalne, 5-meetrine dolomiidist "Laitse lossi valvur", mis koos skulptuurideaiaga annab Laitsele kui arenevale turismikeskusele täiesti omalaadse näo.

Hageri kirikumõisa varemed Säilinud on vaid peahoone võlvakendega müüriosad ja aidavare, kuid ka huvitavaid põlispuid. Hageri kirikumõisas olevat leeris käinud Ohulepa metsakülas nooruse veetnud Kreutzwald.

Pärandkultuuriobjektid Tähistamata objektid, mis on kaardistatud ja pärandkultuuriobjektide nimekirjas. Allikad, kiviaiad, põlised talukohad, rändrahnud, kõrtsid, saunad, piirikivid, puisniidud, puuderingid,

5 vaigutuslangid, taliteed, piiritähised, veskikohad, kivid, sillad, turbavõtukohad, mantelkorstnad, metsavahikohad, kivikeldrid, tammed, aidad, vesiveskid, saviaugud, kaevud, kurisud.

2.3 Teenusepakkujad

LaitseRallyPark Sõidud ehtsate ralliautodega ainulaadsel 2,3 km pikkusel paarisrajal, bagisõidud, sõit trikiautoga, sõidud professionaalse rallipiloodi kõrval, vanaaautode ekspositsioon, rahvusvaheliste rallikrosside ja sprindivõistluste korraldamine, ruumide rent seminaride, tähtpäevade jt. suursündmuste korraldamiseks, firmapidude ja kliendipäevade läbiviimine, motokrossirada, saunaga puhkemajad, kohvik vaba aja veetmiseks ning tähtpäevade pidamiseks, auto- ja mototehnika remont ning hooldus, võidusõiduautode ehitamine.

Graniitvilla Ruumide rent seminarideks ja muudeks erinevateks koosolemisteks, ürituste korraldamine, majutusteenus, skulptuuriaed, külastusvõimalus, kunstikoolitused professionaalidele ja harrastajatele, kontserdid jm aastaringsed avalikud kultuuriüritused.

Laitse loss Muinsuskaitse all oleva kultuurimälestise eksponeerimine, lossipargis ürituste korraldamine, üksikkülastaja toitlustamine pubis aastaringselt, turismigruppide toitlustamine aastaringselt, seminaride ja koolituste korraldamine, pidude ja muude privaatsete ürituste korraldamine, abielude registreerimine lossis, kontserdid, majutusteenus külalistemajas kuni 28-le külalisele, saunakompleksi väljarentimine.

Lepiku külalistemaja Ruumide rent seminaride ja koolituste korraldamiseks. Turismigruppide majutus ja toitlustamine. Suvel väliürituste korraldamise võimalus.

Ruila Tall Ratsutamisteenus (sh. vankri- ja saanisõit); ratsaretked; ruumide rent, pidude/ürituste organiseerimine.

Ruila mõis Ruumide rent, ekskursioon mõisas.

6 Hobuteenused OÜ Ratsutamine, sünnipäevade pidamine lõkkeplatsil, hobustega jalutamine, ree-, saani- ja vankrisõit.

Kernu Staadion Ruumide ja väljakute rent, ürituste korraldamine. Kernu Toidutare Toitlustusteenus, ruumide rent.

2.4 Tuntuimad üritused

Kernu Derby Unustatud mõisad – mõisate külastuspäevad Laitse Rallypark Gran Prix Tallinna ralli etapp Graniitvilla suvekontserdid

2.5 Arengudokumendid

Eesti riikliku turismiarengukava aastateks 2007–2013 (Riigikogu 22. novembri 2006. a otsus): “Eesti riikliku turismiarengukava 2007–2013 strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismi tootearenduse edendamine (teadlikkuse ja kvaliteedi kasv, mitmekülgsed uuenduslikud tooted ja tegevused, koostöövõrgustike loomine) ja turismiinfosüsteemi arendamine.

Põhja-Eesti turismi arengukava 2015, koostatud 2006. Põhja-Eesti viie maakonna ühiseks turismiarendamiseks on asutatud sihtasutus Põhja-Eesti Turism ning koostatud vastavasisuline arengukava. Kohaliku ettevõtja täpsusega suurt midagi ei ole, siinkohal ainult visioon: ”Aastal 2015 on Põhja-Eesti Euroopas tuntud, Läänemere regioonis ja siseturul tunnustatud ning aastaringselt atraktiivne loodus-, pärandi- ja terviseturismi ning aktiivse puhkuse sihtkoht”.

Harjumaa turismi arengustrateegia 2015 ja tegevuskava 2010 Maakonnapiirideülene koostöö: analüüsitakse võimalusi ja tehakse ettepanekuid maakonnapiire ületava maavalitsuste, omavalitsuste, kolmanda sektori ja ettevõtjate koostöö kui kogu Põhja- Eesti regiooni turismikoostöö ühe lähtekoha raames. Näiteks nn. Vana Haapsalu mnt. koridori koostöö Harjumaa ja Läänemaa kontekstis.

7 Harjumaa pärandi atraktsioonid. Arendatakse välja Harjumaa pärandit elamuslikult pakkuvad atraktsioonid, näiteks: Laitse lossi ja pargi kompleks, Laitse Graniitvilla kui ajaloolise väärtusega graniitkivist hoone eksponeerimine; Ruila kompleks; Kernu mõis ja paisjärv (Kotzebue saar).

Kruusateed. Maakonna kui turismisihtkoha optimaalse logistika seisukohalt olulised kruusateed tehakse tolmuvabaks, näiteks: Haiba-Riisipere-Vasalemma (riigimaanteed nr 11360 Riisipere-Kernu ja nr 11380 Riisipere-Vasalemma); Ruila-Allika kohalik maantee; Kernu mõisa tee.

Matkarajad ja jalgrattateed. Rajatakse uusi ja hoitakse korras olemasolevaid matkaradu ja jalgrattateesid, näiteks: kergliiklustee Laitse rdtj – Laitse Loss – Ruila mõis, matkarada Kabila külla.

Turismiobjektid. Korraldatakse Harjumaa turismiobjektide eksponeerimisse ja arendamisse investeerimist – informatsiooni (viidad, jne.) ja infrastruktuuri (juurdepääs, parkimine, objektide arendus). Arendamisele kuuluvad eelkõige ajaloo- ja kultuuripärandi objektidest näiteks: kolmekeelsed (eesti, saksa, inglise) infotahvlid mõisate juurde, Laitse lossi ja pargi kompleks, Ruila mõisakompleks, Kernu mõis ja paisjärv (Kotzebue saar). Loodusturismi objektidest näiteks Kernu staadionikompleks ja terviserajad; Ruila küla maastikud; Kabila küla matkarada.

Uute atraktsioonide/tõmbekeskuste prioriteetsuse määramine. Koostatakse ja igal aastal uuendatakse strateegia lisana Harjumaa peamiste turismiatraktsioonide/- keskuste prioriteetsus kaardistades nii ühtlasi ka investeeringuvajadusi ja toetades uute arengute kaasamist Harjumaa turismi arenguprioriteetidesse. Arengu toetamises eelistatakse tõmbekeskuseid, näiteks Laitse-Ruila.

Lääne-Harju turismiobjektide ja –marsruutide väljaarendamise kava, Keila 2007 Teemamarsruudid. 1. üldmarsruut Üldmarsruut sisaldab Lääne-Harjumaa kõige olulisemaid turismiobjekte ning on sobilik turistidele, kes soovivad saada ülevaadet Lääne-Harju kõige tähelepanuväärsematest objektidest. Teekond on sobiv päevaseks bussireisiks. Marsruut katab Harku, Keila, Padise, Vasalemma, Kernu valla ning Keila ja Paldiski linna. Objektid marsruudil: Türisalu pank, Keila juga, Keila kirik, Keila ordulinnuse varemed, Harjumaa muuseum, Paldiski, Pakri poolsaar, Harju-Madise kirik, Padise klooster, Vasalemma mõis, Laitse loss.

Kultuurimarsruut I. Objektid marsruudil: Keila kirik, Harjumaa muuseum, Keila ordulinnuse varemed, Padise klooster, Laitse loss, Vasalemma mõis, Riisipere mõis, Turba elektrijaam, Ellamaa pukktuulik, Nissi Maarja kirik. Militaar- ja rannikumarsruutides Kernut ei ole, rannarootsi, loodusmarsruutide ning “aktiivne nädalalõpp perega” seas samuti mitte.

8 Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste (Nissi, Keila vald, Saue vald, Saku) arengukavadega tutvudes tuleb nentida, et turismivaldkonda neis sisuliselt ei käsitleta. Positiivse erandina Kohila vallal on olemas valla turismikontseptsioon ja toodete väljaarendamise kava 2009-2013.

2.6 Info kättesaadavus Turismiinfo on koondamata. Kernu valla kodulehel minimaalne info, olemas valla turismikaart. Pikemalt on Kernu valla turismiobjektidest räägitud Harjumaa lääne- ja lõunaosa matkajuhis, peatselt paigaldamisel Kernu valla kaardid. Ajaloo ja pärimuse kohta leiab materjale valla ajalehtedest, pärandkultuuriobjektide kohta Maa-ameti kaardiserverist. Mõningad materjalid on ka Harju Maavalitsuse kodulehel. Mõisate kohta leiab põhjalikku informatsiooni teemakohastest raamatutest ja kodulehelt www.moisad.ee.

2.7 SWOT - analüüs

Tugevused o atraktiivne tegevusvaldkond (ettevõtjaid on juba palju), kuid on veel ruumi kasvuks, diferentseerimiseks, spetsialiseerumiseks o investeeringutoetused on saadaval o on olemas koostöökogemusi o Laitse-Ruila piirkonda tekkinud turismialane ettevõtlus - teenuste mitmekesisus o Tallinna lähedus o raudtee olemasolu o mitmekesine pärandkultuur

Nõrkused o info – kliendi arvates vähe saadaval o nõrk koostöö reisikorraldajatega (info jagamine) o heakord (nii suvila- kui paiksete elanike poolt) o nõrk koostöö omavalitsusasutuste ja ettevõtjate vahel o koosturundamise vähesus o ühiste sümbolite (nimetajad, logod piirkondlikust seisukohast) puudumine o vastuolu ettevõtjate ja kohalike elanike vahel – osa kohalikke elanikke soovib privaatset elukeskkonda o puudulik infrastruktuur – sularahaautomaat, postkontor, internetiühendus, viidamajandus, jalgteed

Võimalused o loodusressursi efektiivsem kasutamine, näiteks matkaraja loomine Kabila külla o Laitse kergliiklustee rongijaamast, jalgrattamatkad o pärandkultuuriobjektide laiem tutvustamine o koosturundamine (näiteks pakettimine piirkonna ettevõtjate vahel, messidel esinemine, ürituste korraldamine)

9 o kasutada kohalike elanike potensiaali piirkonna huvides (näiteks koolitajad, kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks) o Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus, jalgrattamatkad o Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei, hobuvankrid) – koostöö erinevate ettevõtete vahel o Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid o Oma piirkonna identifitseerimine (tunnuslause, logo, suveniir jt) Ohud o majanduspoliitika ebamäärasus ehk turismi ja maaturismi roll majanduses lahtine o Kohapealsete huvitatud spetsialistidest entusiastide puudus o Magalapiirkonna staatuse tekkimine, anonüümsus o Hulkuvad koerad ja kassid o Põhja-Eestit hõlmava ühise turismiinfopunkti projekti mitteteostumine

3. Arengu visioon ja eesmärgid

3.1 Visioon Aastal 2018 on Kernu vald tuntud kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht, mida külastajad soovitavad hiljem oma sõpradele ja sugulastele.

3.2 Eesmärgid o Ruila-Laitse piirkond on tunnustatud kultuuri- ja elamusturismipiirkond o Välja on arendatud lisa-ja tugiteenuste võrk, mis toetab turismi arengut Kernu vallas o Kernu piirkonna vaatamisväärsused toetavad Ruila-Laitse piirkonna teenusepakkujaid o Arenenud on loodus- ja pärandkultuuriturism

3.3 Prioriteetsed valdkonnad o Kultuuri- ja ajaloopärandi eksponeerimine o Koostöö arendamine o Tugiteenuste arendamine o Loodusturism

4. Tegevused

4.1 Informatsioon ja reklaam o Kernu valda puudutava turismiifo koondamine ühtsele kodulehele. Kodulehe sidumine Kernu valla kui ametiasutuse kodulehega ja teenusepakkujate kodulehtedega. o Vaatamisväärsuste viidastamine o Valla turismiinfokaardi koostamine ja trükkimine. Kaardi müügi korraldamine teenusepakkujate juures. o Turismiinfopunkti loomine o Sõlmpunktidesse (Ruila, Laitse, Kernu) valla turismikaartide paigaldamine o Valda tutvustava lühifilmi koostamine o Piirkonda ühendava logo leidmine ja selle kasutamine meenetel

4.2 Koostöö o Ühisturundus - mitut teenusepakkujat hõlmavate turismipakettide koostamine o Unustatud Mõisate projektis osalemise jätkamine o Turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelise koostöö elavdamine – ühiste ümarlaudade korraldamine, turismiarengukava iga-aastane ülevaatamine o Koostöö Lääne-Harju Koostöökogu piirkonda jäävate turismiettevõtjatega

4.3 Heakord ja infrastruktuur o Laitse keskuse põhitee ümbersuunamine ja parkimisala loomine - farmiesise tee AS Palkehituse ristmikust Paali ristmikuni asfalteerimine o Vabaõhulava ehitamine Laitsesse o Ruila tallide täiendavate harjutusväljakute loomine o Kernu staadioni arendamine – kergejõustikuosa, tribüünide, palliväljakute ehitamine ja terviseradade rajamine o Kernu mõisa välisfasaadi korrastamine ja haljastuse hooldamine o Haiba mõisa ümbritsevate kõnnniteede ja platside korrastamine o Ruila mõisapargi planeerimine ja korrastamine o Allika tiigi kui tähtsa ujumiskoha korrastamine o Kernu järve puhastamine ja Kotzebue saare eksponeerimine o Ruila paisjärve kui tähtsa ujumiskoha korrastamine o Töökmanni paisu kui tähtsa ujumiskoha korrastamine o Kabila matkaraja arendamine o Laitse lossi pargivahi maja ümberehitus o Laitse lossi pargiala väljaarendamine vastavalt pargi renoveerimisprojektile o Jalgtee rajamine Laitse rongijaamast kuni Laitse küla keskuseni.

4.4 Muud o Regulaarsete suvekontserdite ja suveetenduste korraldamine Laitses o Pärandkultuuriobjektide ajaloo uurimine o Külaturismi edendamine o Jalgrattalaenutuse avamine Laitse raudteejaamas o Giiditeenuse korraldamine

5. Tegevuskava

Tegevus Aeg Maksumus Teostaja Finants- EUR allikas INFORMATSIOON JA REKLAAM

2011 Vald ja eelarve+ 1.1 Turismiinfo kodulehe loomine turismi- projekt ettevõtjad 2011- 3 200 Vald eelarve+ 1.2 Viidastamine 2012 projekt 1.3 Turismikaardi koostamine ja 2011- 3 200 Vald eelarve+ trükkimine 2012 projekt 2011- 2 000 Vald ja eelarve + 1.4 Turismiinfopunkti loomine 2012 turismi- projekt ettevõtjad 1.5 Valla turismikaartide 2011- 2 000 Vald ja eelarve + paigaldamine 2013 turismi- projekt ettevõtjad 2010- 6 400 Vald ja eelarve+ 1.6 Valda tutvustava lühifilmi 2012 turismi- projekt koostamine ettevõtjad 2012- Vald eelarve+ 1.7 Logo väljatöötamine 2013 projekt 1.8 Interaktiivne vaatamisväärsuste 2010- Vald + eelarve+ kaart 2012 ettevõtjad projekt KOOSTÖÖ

2.1 Unustatud Mõisate projektis 2010 400 Ruila eelarve + osalemise jätkamine ja tule- Põhikool projekt vikus 2.2 Turismiarengukava uuendamise 2011 0 Vald + koosoleku korraldamine ja tule- huvitatud vikus turismiette-

13 võtjad HEAKORD JA INFRASTRUKTUUR 3.1 Laitse keskuse põhitee 2011- Maantee-amet riigieelarve ümbersuunamine ja asfalteerimine 2012 2011- Laitse Laitse 3.2 Laitse parkimisala loomine 2012 Graniitvilla Graniitvilla (+ projekt) 2011- Laitse Laitse 3.3 Vabaõhulava ehitamine 2012 Graniitvilla Graniitvilla (+ projekt) 3.4 Täiendavate harjutusväljakute 2011- Ruila Tall Ruila Tall (+ rajamine Ruila tallide juurde 2012 projekt) 2011- Kernu eelarve + 3.5 Kernu staadioni parkla rajamine 2012 Staadioni projekt + Sihtasutus sihtasutus 2011- 450 000 Kernu eelarve + 3.6 Kernu staadioni kergejõustikuosa 2013 Staadioni projekt + rajamine vastavalt IAAF nõuetele Sihtasutus sihtasutus 2012- Kernu eelarve + 3.7 Kernu staadioni pealtvaatajate 2013 Staadioni projekt + tribüünide rajamine Sihtasutus sihtasutus 2012- 64 000 Kernu eelarve + 3.8 Kernu staadioni palli- ja 2013 Staadioni projekt + tenniseväljakute rajamine Sihtasutus sihtasutus 3.9 matka- ja terviseradade 2010- 4 000 Kernu eelarve + programmi koostamine ja 2013 Staadioni projekt + pilootprojekti realiseerimine Kernu Sihtasutus sihtasutus staadioni ümber 3.10 Kernu mõisa välisfassaadi ja 2012- Vald eelarve + ümbritseva haljastuse korrastamine 2013 projekt 3.11 Haiba mõisa ümbritsevate 2011- 64 000 – 77 Vald eelarve + kõnniteede ja platside korrastamine 2012 000 projekt 3.12 Ruila mõisapargi planeerimine 2011- Vald eelarve + ja korrastamine 2013 projekt 3.13 Allika tiigi puhastamine ja 2011- 1 300 Vald + Allika eelarve + korrastamine 2013 küla projekt 3.14 Kernu paisjärve puhastamine ja 2012- 320 000 Keskkonna- riigieelarve süvendamine 2013 ministeerium 3.15 Kotzebue hauamonumendi 2012- 16 000 Vald + taastamine 2013 annetused 2012- 2 100 Ruila eelarve + 3.16 Ruila paisjärve ümbruse 2013 kultuuri- ja projekt korrastamine arendusselts 3.17 Töökmani paisjärve ümbruse 2011- 20 000 – eelarve + korrastamine 2012 25 000 projekt

14 2010- 3 200 Vald + Kabila eelarve + 3.18 Kabila matkaraja arendamine 2012 küla projekt 3.19. LaitseRallyPargi arendamine 2010- 2 000 000 Laitse PRIA, EAS, 2013 RallyPark erainvestor 3.20 Laitse lossi pargiala 2010- 900 000 Laitse Loss EAS, PRIA, väljaarendamine 2013 erainvestor 3.21 Laitse lossi pargivahi maja 2010- Laitse Loss EAS, PRIA, ümberehitus 2013 erainvestor MUUD

2011 Laitse Laitse 4.1 Regulaarsete etenduste ja Graniitvilla Graniitvilla kontsertide korraldamine Laitses (+ projekt) 4.2 Pärandkultuuriobjektide ajaloo 2013 6 400 Vald eelarve + uurimine projekt 4.3 Külaturismi arendamine 2011 + vald koolituse eelarve 4.4 Jalgrattalaenutuse avamine Laitse 2011 Ettevõtjad+ eelarve+ raudteejaamas vald projekt 2011 2 000 Vald ja eelarve + 4.5 Giiditeenuse olemasolu tagamine- turismi- projekt vastava koolituskursuse korraldamine ettevõtjad