DOCSLIB.ORG

Selles Lehes MUINASJUTUNÄDAL

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Selles Lehes MUINASJUTUNÄDAL Kohila Gümnaasiumi koolileht Märts 2016 (Nr.5) MUINASJUTUNÄDAL Selles lehes 14.-18. märts lk 2 Tunneme uhkust Sündmused toimuvad uue maja Küsitlus: mis on Sinu unistuste III korrusel. suvetöö? lk 3 Film “1944” Iga päeva hommikul lõbus Moeshow “Punane vaip” lk 4 Presidendi vastuvõtul muinasjutt kooliraadiost. Võistutantsimine Teisipäev: Muinasjututund 5. lk 5 Unistuste amet: juuksur lk 6 Jõuludraama klassidele Curling lk 7 Koolikell või häirekell? Kolmapäev: Muinasjututund 6. Balti liiga põhiturniir klassidele lk 8 Rahvusvaheline esseekonkurss Eesti-keha-kate2 Neljapäev: Muinasjututund 7. klassidele Sündmuste kalender Logokonkurss Reede: Viktoriin 8.-12. klassidele Projektikonkurss PS! Viktoriinil osalemiseks lugeda läbi uue maja III korrusel olev Illustratsioonivõistlus Karikatuurivõistlus stend. PPS! Vahetunnis on võimalik ka ise teistele muinasjutte ette lugeda. PPPS! Raamatukogus ootab kõiki huvilisi muinasjuturaamatute ja III korrusel kunstinäitus. Kui Sul on meile küsimusi, mõtteid, ideid või tahad, et ka Sinu lugu lehes ilmuks, kirjuta meile aadressil: [email protected] Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf Kohila Gümnaasiumi 14. lennu vilistlase tunnustamine teenetemärgiga! Eesti Vabariigi president tunnustas Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga Kohila Gümnaasiumi 14. lennu vilistlast, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu juhti Auli Lõokest (Tähve). Õnnitleme! Kohila Gümnaasium Küsitlus: Mis on Sinu unistuste suvetöö? Veebruarikuu oli küll tänavu aasta pikem kui tavaliselt, kuid möödus siiski üpris kiiresti. Uskumuses ja lootuses, et ka edasipidi aeg kiiresti läheks ning suvi pea saabuks, otsustasimegi korraldada selle kuu küsitluse seoses suvega. Valisime sihtgrupiks 32 õpilastega 11. klassi, kellest vastas 28 õpilast. Tahtsime teada, mis on nende unistuste suvetöö, mida nad peaksid seda tööd tehes tegema ja kui suur võiks olla palk? 1. Mina tahaksin kuhugi klienditeenindajaks vms, et eurot tunnis. olla vaheldumisi, et ka saaks mujal ringi käia ja saaks vähemalt inimestega suhelda ja palk võiks 12. Minu unistuste suvetööks oleks siis olla oma toimetusi teha. Palk võiks jääda kuus mitte vähemalt üle kolme euro tunnis olla. personaaltreener. Saaksin teistele jagada nippe, alla 200 euro ehk umbes 3—3.50 € tund. 2. Mina tahaksin minna kuhugi transporttööliseks. kuidas toituda, mida treenida jne. Saaksin aidata 21. Mina tahaks saada USA Playboy ajakirja 4—5 eurot võiks saada tunnis. Meeldib teha teistel saavutada unistuse vorm ja neid fotograafiks, et pildistada kuumi tsikke (kedagi, füüsilist tööd. motiveerida edasi treenima. Palga suurus võiks kes võiks olla näiteks selle aasta miss juuni). 3. Mu unistuste töökoht suveks oleks saada Pariisi jääda 7—10€ kanti äkki. Rahul olen kas või miinimumpalgaga. Ubisofti praktikandiks: kas siis graafikadisaineri 13. Minu unistuste suvetöö võiks olla seoses 22. Suvetöö: tahaks tööd, kus oleks füüsilist, kuid või programmeerija praktikandiks. Palk võiks olla suhtlemise ja teenindamisega. Olen palju mitte just väga palju ja võiks olla vabas õhus. Palk 4—6 eurot tunnis. mõelnud näiteks kuskil hubases ja armsas võiks olla 3+ eurot tund. 4. Tahaksin saada sinna samma Marstipani kohvikus/restoranis töötamisele, kus näeks iga 23. Minu unistuste suvetöö võiks kindlasti olla tehasesse tööle, kus eelmise aasta suvel. Pean päev uusi ja erinevaid inimesi, keda teenindada seotud inimestega, kuna mulle meeldib suhelda. tegema komme ning ka neid pakkima. Palk võiks saaks. Sellises kohas töötades saaks arendada Võib-olla ettekandjana töötada kuskil kohvikus, olla 500€ kuus. endas erinevaid külgi, mis tulevikus kindlasti tuleks kõne alla. Igatahes peab töö olema seotud 5. Minu unistuste suvetöö oleks kusagil väikses kasuks tuleks. Palk võiks olla üle 4 euro tunnis. inimestega, siis ei ole igav. Samuti võiksin raha tallis abilisena. Kuna see oleks asi, mida mulle 14. Ma arvan, et minu unistuste suvetöö oleks teenida ka lapsehoidjana, sest olen seda ka enne väga teha meeldib, siis palka tegelikult ei vanalinnas mõne kohviku ettekandjana. Seal teinud. Palk võiks olla kuskil 4 eurot tunnis. tahakski, piisaks sellest, kui saaks preemiaks töötades on võimalik nii inglise keelt kui ka vene 24. Tahaks olla müügimees, küttepuid inimestele ratsutamas käia. keelt praktiseerida. Palk võiks olla vähemalt 3.50 pähe määrida, ukselt uksele, töötasu sõltuks 6. Jäätise müümine, pean klientidega suhtlema, eurot tunnis. edust, arvatavasti oleks see teadmisi rikastav jäätist reklaamima, palk ~300 € 15. Mulle meeldiks töötada Tallinnas kuskil põnevas kogemus. 7. Minu unistuste suvetöö oleks olla mõnes rannas söögikohas. Näiteks olla ettekandja, kuna sellise 25. Ma arvan, et mingi kullerteenus näiteks. Saaks ja müüa käru sees jäätiseid (mitte külma töö puhul saab palju inimestega suhelda, see on oma autot kasutada, aga firma poolt makstakse kohvriga). Tunnis võiks saada umbes neli eurot. väga liikuv ja aktiivne töö. Ei tohiks ka igav kütus kinni. See võiks olla selline teenus, kus 8. IT-alane töö, mille käigus tegeleksin hakata. Kindlasti ei suudaks töötada kohas, kus ei saaks ka välismaad avastada. Palk võiks jääda arvutikomponentide paigaldamisega ning saa olla tööl koos inimestega, kuna see oleks mõistlikkuse piiridesse. See tähendab, et ei ole arvutihooldusega. Tunnipalk võiks olla 5€ või minu jaoks lihtsalt igav ja ebahuvitav. Eks me kõik miinimumpalk ega ka maksimaalne. Aga noh, rohkem. sooviksine palju palka, aga arvan, et sellise töö mida suurem, seda parem. 9. Minu unelmate suvetöö vôiks olla jõusaali puhul oleks normaalne umbes 4.00 € tunnis. Ja 26. Vetelpäästja vms kusagil. Palk võiks olla mingi personaaltreeneri abitreener, selles tööks eks tippi võib ju ka natuke saada. 5+ euri tund. Siis saab päikest võtta, suve nautida sooviksin teha seda, et aitaksin treeneril 16. Unistuste töö - korvpallitreener. Annaksin trenni jne. Samas tuleb jälgida inimesi ja neid päästa. treenitavaid treenida ja aitaksin raskusi peale tüdrukutele ja teeksin ise ka kaasa. Palk vöiks olla See oleks suht luks. panna, annaksin ka ideid, kui vaja. Palk vôiks olla vähemalt 700 €. 27. Minu unistuste suvetööks oleks minna loomade mingi 600-700 eurot. 17. Ma ei tea, ei ole midagi sellist kindlat, ainult et varjupaika abiliseks. Tahaksin tegeleda erinevate 10. Olen unistanud minna klienditeenindajaks mingi 600 kuus võiks saada vähemalt. abivajavate loomadega. Saaksin seda tööd tehes Kohila Konsumisse ja võib olla saan sel suvel 18. Unistuste suvetöö oleks arvutite hooldamine. end harida loomade teemal, kuidas nendega sinna isegi minna. Palk on 400—500€. Töö eesmärk oleks arvuteid puhastada ning ümber käia, neid õpetada, ravida ning toita 11. Minu n.ö unistuste töö oleks selline, kus ma "uueks" taastada. Palk võiks 15€/h. korralikult. Eriti kui tahan ka tulevikus ise endale saaksin hästi palju erinevate inimestega suhelda, 19. Mina tahaks samuti minna kuhugi, kus saaks ka koera või kassi võtta. Alati on tore loomadega eriti just inimestega, kes räägivad võõrkeeli. Üks inimestega suhelda, nagu müüja või jalutamas käia ja nendega mängida. Palk võik olla selline amet on ettekandja, kui tellimusi võtad, klienditeenindaja. Palk võiks olla üle 4 euro vähemalt 3 eurot tunnis, aga rohkem võib alati. siis samal ajal pead ka kuulama, muid jutte ja tunnis. 28. Minu unistuse suvetööks oleks rannavalvuri vastama kliendi küsimustele, seletama, kuidas ja 20. Unistuste suvetööks oleks klienditeenindaja või amet kuskil liivasel rannal. Peaksin jälgima mis käib, see on nii lahe minu arust. Veel ettekandja/kelner, et saaksin palju inimestega pingsalt suplejaid ning tagama nende ohutuse meeldiks mulle selline töö just suvel, kus saaks suhelda ja mitte ühe koha peal seista. Kohas vees. Samuti saaks tegeleda ka rannaspordiga: võimalikult palju õues olla, et ei peaks istuma võiks olla ka selline graafik, et terve töönädal ei volle, jalka jne. Palk võiks olla kuskil 600-700 palava ilmaga siseruumides. Palk võiks olla kuni 4 peaks käima ja nädalavahetus oleks vaba, võiks eurot. Brit Keskra 2 Carl-Robert Reidolf 22. veebruaril toimus aulas 9 – 12 klassi õpilastele 45-minutiline filmiloeng. Seoses Eesti Vabariigi sünnipäevaga kutsuti meile kooli rääkima direktor Neeme Lumi koolivend kirjanik ja sõjaväelane reservis Leo Kunnas, kes on ühtlasi ka 2015. aasta eesti sõjafilmi „1944” üks stsenariste. Leo Kunnas alustas oma loengut kiire, kuid põhjaliku ülevaate ja kirjeldusega filmi valmimisest. Filmi stsenaariumi kirjutamiseks tuli kirjanikul läbi lugeda nii paarikümne inimese memuaarid kui ka kõik Eestis leitav antud ajastusega seotud kirjandus. Ilmsiks tuli palju uusi fakte ja seiku, mida üritati ka filmis vaatajateni tuua. Tänu Eest Kaitseväele, tuhendetele inimestele ja võimalikult paljudele autentsetele Teise maailmasõja aegsetele relvadele ning masinatele sai valmis tõeline 1,85 miljonit eurot maksev meistriteos, mis ei jää alla ei ameeriklaste 68 miljoni dollarisele „Furyle” ega venelaste 30 miljoni dollarisele „Stalingradile”. Loengu lõpetuseks saime näha ühte filmistseeni, mille sisu teistsuguse monteerimise tõttu sai hoopis teise mõtte, kui filmis olevas stseenis. Tuleb välja, et tänu monteerija kuldsetele kätele on igal stseenil mitu nägu. Brit Keskra 26. veebruaril toimus Kohila Gümnaasiumis traditsiooniliseks ürituseks saanud moesõu. Selle aasta teemaks oli „Punane vaip“. Õhtu jooksul hoidsid publiku tuju üleval õhtujuhid Liis Koitla ja Kätlin Kullerkupp. Juba varakult tegelesid kõik aktiivsed Õpilasesinduse liikmed koos huvijuhiga ürituse ettevalmistustega. Aulasse pandi püsti suurejooneline moelava ning ägeda saali kujundusega tegelesid vabatahtlikud,
Load more

Recommended publications
  • Folklore Revival.Indb
    Folklore Revival Movements in Europe post 1950 Shifting Contexts and Perspectives Edited by Daniela Stavělová and Theresa Jill Buckland 1 2 Folklore Revival Movements in Europe post 1950 Shifting Contexts and Perspectives Edited by Daniela Stavělová and Theresa Jill Buckland Institute of Ethnology of the Czech Academy of Sciences Prague 2018 3 Published as a part of the project „Tíha a beztíže folkloru. Folklorní hnutí druhé poloviny 20. století v českých zemích / Weight and Weightlessness of the Folklore. The Folklore Movement of the Second Half of the 20th Century in Czech Lands,“ supported by Czech Science Foundation GA17-26672S. Edited volume based on the results of the International Symposium Folklore revival movement of the second half of the 20th century in shifting cultural, social and political contexts organ- ized by the Institute of Ethnology in cooperation with the Academy of Performing Arts, Prague, October 18.-19., 2017. Peer review: Prof. PaedDr. Bernard Garaj, CSc. Prof. Andriy Nahachewsky, PhD. Editorial Board: PhDr. Barbora Gergelová PhDr. Jana Pospíšilová, Ph.D. PhDr. Jarmila Procházková, Ph.D. Doc. Mgr. Daniela Stavělová, CSc. PhDr. Jiří Woitsch, Ph.D. (Chair) Translations: David Mraček, Ph.D. Proofreading: Zita Skořepová, Ph.D. © Institute of Ethnology of the Czech Academy of Sciences, 2018 ISBN 978-80-88081-22-7 (Etnologický ústav AV ČR, v. v. i., Praha) 4 Table of contents: Preface . 7 Part 1 Politicizing Folklore On the Legal and Political Framework of the Folk Dance Revival Movement in Hungary in the Second Half of the Twentieth Century Lázsló Felföldi . 21 The Power of Tradition(?): Folk Revival Groups as Bearers of Folk Culture Martina Pavlicová.
    [Show full text]
  • Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 18
    DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 18 DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 18 ANDREAS KALKUN Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole Väitekiri on lubatud kaitsmisele fi losoofi adoktori kraadi taotlemiseks (folkloris- tikas) Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 30. juunil 2011. a. Juhendaja: professor Kristin Kuutma (Tartu Ülikool) Oponendid: professor Tiina Ann Kirss (Tallinna Ülikool) professor Th omas A. DuBois (Wisconsin-Madisoni Ülikool) Kaitsmise koht: Ülikooli 16–102 Kaitsmise aeg: 30. august 2011 Väitekiri valmis sihtfi nantseeritava teema “Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuu- tuste mõjuväljas: ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst” (SF0030180s08) ning Eesti Teadusfondi grandi “Teadmiste produktsioon rahvusteadusliku uuringu kon- tekstis” (ETF 7795) toetusel. ISSN 1406–7366 ISBN 978–9949–19–840–5 (trükis) ISBN 978–9949–19–841–2 (PDF) Autoriõigus Andreas Kalkun, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 489 Eessõna Võimalik, et minu väitekirja valmimise protsess on tundunud kõrvalvaataja jaoks pikk, ebaloogiline ja ebajärjekindel ning täis katkestusi ja kõrvalepõikeid. Minu jaoks on see kaos olnud ometi üks pigem napp kui pikk rännak seto laulupärimuse representeeri- mislukku, mida on toetanud kõik mind inspireerinud usundit puudutavad, soo-uuri- muslikud ja muud “kõrvalteemad”, aga ka mu välitööd, reisid, laulmised ja õpingud. On võimatu nimeliselt tänada kõiki, kes mind sellel teel on õpetanud, julgustanud, inspireerinud ja suunanud. Aitäh mu emale ja sõpradele, aitäh kõigile setodele, kes mind on seto laulu ja muu pärimuse juurde toonud ja toetanud. Aitäh kõigile laulukaas- lastele ja välitöödel kohatud inimestele, kellelt olen nii mõndagi õppinud. Suur tänu Paul Hagule, kellega koos laulmine on juhatanud mind ülikooli esimestest aastatest seto laulukultuuri saladustesse, ning kes juhendas mu bakalaureuse- ja magistritööd.
    [Show full text]
  • “Dance and Dance Celebration in Estonia”
    Tallinn University Research paper “Dance and Dance Celebration in Estonia” FirstName Surname Tallinn 2014 Table of Contents 1 DANCE......................................................................................................................................... 3 1.1 DANCE EDUCATION, OCCUPATION AND OBJECT OF COMPETITION.............................................. 4 1.1.1 Dance Education ............................................................................................................. 4 1.1.2 Dance as occupation ....................................................................................................... 4 1.1.2.1 Dancer ................................................................................................................................. 4 1.1.2.2 Dance Teacher .................................................................................................................... 5 1.1.2.3 Choreographer .................................................................................................................... 5 1.1.3 Dance competitions ......................................................................................................... 6 2 ORIGINS OF DANCE ................................................................................................................ 8 3 CLASSIFICATION OF DANCE ............................................................................................... 9 3.1 FOLK DANCE ............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Nr. 5 Mai 1938 IV Aasta TALLINN
    Nr. 5 Mai 1938 IV aasta SISU: Konstantin Päts — Eesti Vabariigi esimene President. A. Jaakson: Õppeaastat lõpetades. K. Koljo: Ernst Särgava 70-aastane, E. Oissar: Õpetus ja kasvatus keskkoolis. Anna Raudkats: Võimlemispeod. O. Randvee: Laager noorsoo kasvatustöös. G. Vi Ibaste: Looduskaitse ja koduümbruse tundmine kooli õppetöös. J. Reinet: Kooliruumide ventilatsioon, valgustus ja soojendus. R. Päts: Pillimuusika harrastusest koolis. V. Sõõro: Veel kooliorkestrist kui sellisest. A. Mitt: Soove uute füüsika õpikute suhtes. V. Alttoa: Prantsuse koolioludest. Y. Lasseron: Valimik pedagoogilist kirjandust prant­ suse keeles. J. Madisson: Eestikeelne ajalooline kirjandus 1937. a. V. Orav: Fr. R. Faehlmann — Kogutud luuletused. Riho Päts — Artur Kapp. Mitmesugust. TALLINN HARIDUSMINISTEERIUMI VÄLJAANNE Kinkige koolilõpetaiaile väliselt kauneid, jäädava väärtusega raamatuid: FR. R. KREUTZWALD: Kalevipoeg. Hind broš. Kr. 5.—, kalingur- köites Kr. 8.—, nahkköites Kr. 12.—. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kolmes köites. Hind ä broš. Kr. 4.—, poolnahkk. Kr. 6.—. Eesti Ajalugu. I köide: Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. Hind broš. Kr. 7.50, poolnahkk. Kr. 11.—. II köide: Eesti keskaeg. Hind broš. Kr. 8.50, poolnahkköites Kr. 12.—. Kodumaakonna köide koguteos .«Eestist". Tartumaa. Hind broš. Kr. 7.50, poolnahkk. Kr. 9.50. Võrumaa. „ , 5.— „ „ 7.-. Setumaa. „ „ 4.- „ „ 6.-. Pärnumaa. „ „ 9.— „ ,11.—. Valgamaa. „ „ 7— „ „ 9.—. Saaremaa. „ „ „ 9.— „ „11.—. D. PALGI: Raamatu osa Eesti arengus. Hind broš. Kr. 4.—, pool­ nahkk. Kr. 6.50. A. CARREL: Tundmatu inimene. Hind broš. Kr. 6.—, täiskal.-k. Kr. 7.—. Lydia Koidula valitud laulud. Hind broš. Kr. 1.50, iluköites Kr. 2.—, joonistuspaberil Kr. 3.—. ERNST ENNO: Valitud värsid. Hind broš. Kr. 3.75, E. Taska täis­ kal.-k. Kr. 5.25 ja poolnahkk. Kr. 5.75.
    [Show full text]
  • Täna Auhinnaks
    TÄNA AUHINNAKS VÕRKPALL — SIGARE­ TI ETÜtT — MAIUSTUSTE VAAS — HÕBEDAST MAN­ SETINÖÖBID — DAAMI RIDIKÜLLI PLIIATS — VEINI — ŠOKOLAADI — TÄITESULEPEA — MOOD­ NE PILDIRAAM — FO­ TO SUURENDUS MAASTI­ KUST — HÕB. PABERI- NUGA — PEENRAHA- KOTT — LAUAHÕBEDAT — DOOMINO — LOTO — KABE — EAU DE COLOG- NET — KINODE PÄÄS- MEID — FOTOVÕIMALUS — KIRJANDUST JNE. Nr. 660 Ristsõnad Põikread: 1 H. Raudsepa teos. 7 Kamtšatka pealinn. 16 Pealinn Eu­ roopas. 17 Number. 19 Alevik Saa­ remaal. 20 Riik Euroopas. 22 Mets­ loom. 24 Heinamaa. 26 Kolm kõr­ vuti seisvat tähte. 27 Eesti luule­ taja, t 1923. a. 29 Vene rahaiiksus — lüh. 81 Koduloom. 33 Mäng. 35 Suurendusklaas. 36 Naisenimi. 37 Linn Hispaanias. 38 Kala. 39 Vana­ aja relv. 40 Mehenimi. 41 Mängu- ese. 42 Eesti helilooja. 43 Kodu­ loom. 45 Eeslinn. 46 End. ajaleht. 47 Riik Euroopas. 48 Elukutse. 49 Linn Rumeenias. Püstread: 1 Polaarmaade uuri­ ja. 2 End. minister. 3 Eesti kirja­ nik, f. 4 Lind. 5 Trigonomeetriline lühend. 6 Veekogu. 8 Jõgi Kau­ kaasias. 9 Ese kalmistult. 10 Il­ makaar — rahvusvah. 11 Kindel suurus matemaatikas. 12 Muusika­ riist. 13 Malend. 14 Eesti noorkir­ janik. 15 Daami saatja. 18 Põllu- tööriist. 21 Poolsaar Aasias. 23 Jõgi Eestis. 25 Naisenimi. 27 Kir­ janduse liik. 28 Operett „Esto­ niast". 30 Vedeliku nõu. 32 Mitte sinna. 34 Putukas. 35 Talu kõrval­ hoone. 36 Aastaaeg. 41 Tantsu- sarnm. 44 Saksak. prep. 45 Argoni keemiline märk. Võitjad Mr. 661 Silpide ahel 4 BA - DIS — KAS — Kl — LA — LO — MAA — MAA — MO — NI — O — O — PÕLT — SA — SAK — „A. G.“ nr. 17 auhinnad langesid Sl — TO — TOR — TOV — VES. jagamisel järgmistele lahendaja­ tele: 3 4 15 B 7 1 Roman Lõhmussaar, Koidu 64—3, r r 8 1 Tallinn — moodne vaas; Hel­ mi Riimer, Raudtee 107-a—4, Nõm­ £9""'"""= iil" E E ia"""' me.
    [Show full text]
  • Tavoitteena Vahva Ja Yhtenäinen Kansa
    JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 Esitetään Jyväskylän yliopiston humanistis-yhteiskuntatieteellisen tiedekunnan suostumuksella julkisesti tarkastettavaksi yliopiston vanhassa juhlasalissa S 212 toukokuun 25. päivänä 2018 kello 12. Academic dissertation to be publicly discussed, by permission of the Faculty of Humanities and Social Sciences of the University of Jyväskylä, in building Seminarium, auditorium S212, on May 25, 2018 at 12 o’clock noon. UNIVERSITY OF JYVÄSKYLÄ JYVÄSKYLÄ 2018 Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 UNIVERSITY OF JYVÄSKYLÄ JYVÄSKYLÄ 2018 Editors Simo Mikkonen Department of History and Ethnology, University of Jyväskylä Päivi Vuorio, Sini Tuikka Publishing Unit, University Library of Jyväskylä Jyväskylä Studies in Humanities Editorial Board Editor in Chief Heikki Hanka, Department of Music, Art and Culture Studies, University of Jyväskylä Petri Toiviainen, Department
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Labaga Kannel Setumaal 20. Sajandi Algul: Mängutraditsiooni Ja Pillilugude Analüüs Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Kirjanduse ja rahvaluule osakond Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsiooni ja pillilugude analüüs Bakalaureusetöö Katrin Valk Juhendaja: Taive Särg, MA TARTU 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1. ÜLEVAADE ETNOMUSIKOLOOGIAS KASUTATAVATEST MEETODITEST. ANALÜÜSI ÜLDTEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................9 1.1 Etnomusikoloogia ................................................................................................9 1.2. Etnomusikoloogia suunad. Käesoleva tööga seotud meetodid .........................10 1.2.1. Muusika konteksti analüüs.........................................................................11 1.2.2. Muusikaanalüüs .........................................................................................11 1.3. Vastandus eemiline-eetiline: vastuolu uurija ning kultuurikandja tunnetusviisi vahel ning selle ületamise võimalikkus ...................................................................14 2. ÜLDISI ANDMEID SETUMAA JA SETUDE KOHTA – SOTSIAAL- AJALOOLINE TAUST JA KULTUURILINE KONTEKST, MUUSIKALINE KESKKOND 20. SAJANDI ALGUL .........................................................................17 2.1. Üldised andmed. Sotsiaal-ajalooline taust ........................................................17 2.2. Kultuuriline üldpilt 20. sajandi algul ................................................................18
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2006 • 6 Juuni - June juuni.p65 1 22.08.2006, 16:33 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus – Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn juuni.p65 2 22.08.2006, 16:33 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab
    [Show full text]
  • Rahvakultuuri Aastaraamat
    2018 Rahvakultuuriaastaraamat Rahvakultuuri aastaraamat 2018 ii | Rahvakultuuri aastaraamat 2018 WRahvakultuuri aastaraamat 2018 | iii Rahvakultuuri aastaraamat 2018 Koostanud: Rahvakultuuri Keskus© Toimkond: Kalle Vister, Kaja Allilender, Urve Gromov, Margit Salmar, Leelo Isidora Viita, Külliki Aasa, Kati Grauberg-Longhurst, Merike Hallik, Aire Koop, Anneli Kundla, Erika Kõllo, Helle-Mare Kõmmus, Krista Lember, Pilvi Lepiksoo, Eha Mandel, Maie Pau, Kati Taal, Pille Tutt, Marju Viitmaa, Triinu Ülemaante Kaane fotod: Aron Urb/ EV100 Toimetaja: Kaja Allilender Keeletoimetaja: Marion Leppik Kujundus ja küljendus: Triinu Sarv Trükk: Paar Aastaraamat ilmub Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali toel Viljandi 2019 ISSN 1736-1877 Rahvakultuuri aastaraamat 2018 | 3 Sisukord Eessõna. Kalle Vister..........................................................................................................................6 Rahvakultuuri tunnustused 2018....................................................................................................8 EV100 juubeliaasta. Jaanus Rohumaa............................................................................................9 Veelinnuteerahva „Minu arm“ alguse valguses. Sten Weidebaum.............................................13 Kultuuripärand on tuleviku tugisammas! Annela Laaneots......................................................19 Mardisant on õnne pant! Kati Taal...............................................................................................22 Eestimaa rahvamaja –
    [Show full text]
  • Baltic Heritage Network Newsletter 2018, No.3
    BALTIC HERITAGE NETWORK Newsletter no. 3 (24) 2018 issn: 228-3390 In this issue: • Estonia Opens Memorial in Remembrance of Victims of Communism • First Summer Course for Estonian Dance Teachers Abroad • A Book on Lithuanian-Polish Relations • Reflections of the Worldwide Estonian Societies Festival “Sajaga seltsis” • The Order for Merits to Lithuania • Lithuanian and Estonian at IU Bloomington • Discussion on the Preservation of Lithuanian Identity Abroad • Ruta Karma was nominated for the BaltHerNet Conference in Tartu to Languages Award celebrate 100 years of the Baltic Republics • National Library of Lithuania at the and 10 years of our organization World Lithuanian Events in Vilnius The conference “New Beginnings of Baltic Diaspora” took place at the Estonian National Museum in Tartu from June 26-29. The conference Editor-in-Chief: Piret Noorhani Editor: Kristina Lupp was organized by the NGO Baltic Heritage Network with the help Designer: Kristina Lupp of partners including the Estonian National Museum, the Estonian The Baltic Heritage Newsletter is Literary Museum, Centre of Excellence in Estonian Studies, and the distributed quarterly, on-line. The next National Archives of Estonia. deadline for submissions is 15 November 2018. Please send all related enquiries The conference celebrated the 100th birthdays of the Republics of and submissions to Piret Noorhani: Estonia, Latvia, and Lithuania. The conference was also an opportunity [email protected] to examine the current and past experiences diaspora communities The Non-Profit
    [Show full text]
  • Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Infoteaduse ja dokumendihalduse eriala Ene Sügav SÕNA JA PILT NAISKODUKAITSE AJALOO ALLIKANA 1927 – 1940 Lõputöö Juhendaja: Merike Jürjo Viljandi 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 4 1 NAISKODUKAITSE TEGEVUS 1927 - 1940 .................................................................. 7 1.1. Naiskodukaitse organisatsiooni loomine .................................................................... 7 1.1.1.Eeldused Naiskodukaitse loomiseks ..................................................................... 7 1.1.2. Organisatsiooni loomine ..................................................................................... 8 1.2. Naiskodukaitse liikmeskond ja struktuur .................................................................. 10 1.3. Naiskodukaitse areng ja tegevus .............................................................................. 13 1.3.1 Organisatsiooni areng ........................................................................................ 13 1.3.2 Erialane tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina .............................................. 15 2. NAISKODUKAITSE AJALOO ALLIKAD ................................................................... 18 2.1. Arhivaalid ...............................................................................................................
    [Show full text]