Eesti Rahvatants

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Rahvatants AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME” Nr 43 (2954) LX I AASTAKÄIK Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058 Kolmapäev, 11. november 2009 Eesti Rahvatants Ristitantsu tansigeme, le kõige rohkem vastab ja kasu- Viru tantsu veeregeme, tab ära laenatud ained omapä- Harju tantsu astugeme, raselt. Lääne tantsu lendageme, Rahvatantsude etnograafiline Järva tantsu jättageme, tähtsus seisab kõige pealt selles, Oma tantsu hoidageme. et neis avaldub rahva iseloom Kalevipoeg sageli väga selgel ja omapärasel kujul. Nii tunneme oma rahva- Eesti rahvatantsude kõige va- tantsudes kergesti ära eestlaste nemaks vormiks on ringtantsud. omase piduliku tõsiduse ja väär- Võib oletada, et ringi tegemise- likkuse, kuid sagedamini koh- ga kellegi või millegi ümber loo- tame elavust, temperamenti, deti saavutada vajalikku üleloo- hoogu, isegi kelmikust ja mäng- mulikku eesmärki, näit. kaitsta lemist. end kurjade vaimude eest. Imi- Anna Raudkats teerivad ja akrobaatilised tant- sud, kus aimatakse liigutustega Alates rahvatantsude elusta- järele mõnd looma, lindu, te- mise hoogtööst Eesti Vabariigi gevust või olukorda, on samuti ajal on rahvatants järjest po- algupärased. Loomanimelised pulaarsemaks muutunud. On tantsud võisid ka algselt oma- ka näha, et isegi noored, kes väljaspool Eestit on sündinud da rituaalset tähendust, mida Virmalised Sõrve suvelaagris. nad hiljem kaotasid, muutudes ja üleskasvanud, leiavad eesti rahvatantsu väljenduses omale naljategemiseks. 19. sajandi harrastamise ja esitamise, rah- da pillimeestega „Salmiakki noorte suvelaagri tegevusest, midagi huvitavat ja kaasakisku- lõpul oli rahvatantsude areng varõivaste kasutamise, eesti Pelimannit“ Newcastle’ist, kes kus 2002. aastast oleme järje- vat. peaaegu lõppemas ja leiti, et keele tarvitamise, eesti lauluga pakkusid välja meid edsaspi- kindjalt käinud esinemas ja ka muude rahvaluuleainete kõrval Rahvatantsud arendavad oma tutvumise ja selle esitamise ja di saata, ja tänaseni saadavad õpetamas laagri elanikele rah- on vaja koguda ka rahvatantse. harrastajais üheväärilisuse ja eesti naisvõimlemise harrasta- meid suurematel esinemistel. vatantse, Salmiakki Pelimannit Esimene reis spetsiaalselt rah- ühtekuuluvuse tunnet ning ära- mise kaudu.) National Folk Festival’il 2005. saatel. vatantsude korjamiseks toimus tavad neis armastust ja lugupi- Rühma tantsujuhiks sai Anne- a. esinesime koos rahvatantsu Virmalised inkorporeerusid 1913.a. Anna Raudkats ja muu- damist esivanemate kommete lie Sildnik, kes juhendas rühma ansambliga ”Kandali”, kes olid 2008.a., ja rühma ametlikuks ni- sika üleskirjutaja, soomlanna ja rahvapärase kunsti vastu. kuni aastani 1978. Madis Alvre meil külas Tallinnast. Senini meks sai „Virmalised ‒ Northern A.O.Väisänen, käisid Kolga ran- Nii ka meie siin Austraalias on juhendanud rühma 1979. oleme seitse korda võtnud osa Lights ‒ Sydney Estonian Folk nas ja Setumaal. Kogutud tant- kanname edasi seda rahvuspä- aastast. sellest üritusest, esinedes eesti Dancers Incorporated”. Tänavu sud avaldas A. Raudkats 1926.a. ra, nimelt Rahvatants, mis on rahvatantsudega ja suuremates pühitseme 40 tegevusaastat Vir- raamatus „Eesti rahvatantsud”. Virmalised on pidevalt ri- pärandatud meile eeskäijate lavastustes koos teiste põhja- malistena. Sellel ajavahemikul Kõige põhjalikum kokkuvõte kastanud eesti ühiskonna poolt edasi kanda. maade rahvatantsurühmadega. on mitu põlvkonda koos tant- eesti rahvatantsudest, mis on üritusi Sydney’s, Thirlmere’s, Tihe koostöö on toimunud sinud. On sõprusi loodud, mis varustatud kõige ulatuslikuma Virmalised pühitsevad oma Wollongong’is, Newcastle’is, Sydney rootsi rahvatantsurüh- ikka kestavad. Nii mitmed rah- termineid selgitava sõnastiku- 40. nime aastapäeva! Brisbane’is, Melbourne’is ja maga, „Linnea” alates 2001. vatantsupaarid on otsustanud ga, on Ullo Toomi „Eesti rahva- Adelaide’is, osaledes kohali- Sydney Eesti Rahvatant- aastast. Esmakordselt esine- oma leivad ühte kappi panna ja tantsud”, mis ilmus 1953.a. ja ke Eesti Seltside poolt korral- surühm Virmalised sai oma ni- sid Virmalised koos Linnea’ga, abiellunud ja nende lastest on mida nimetatakse eesti rahva- datud üritustel, Eesti Päevadel melise alguse 1969a., kui Sydney esitades eesti, rootsi ja soome samuti saanud rahvatantsijad. tantsu piibliks. Eesti Seltsi Rahvatantsurühm ja esinedes ESTO88 raames Melbourne’is. tantse, „Eurofest” pidustusel, Virmaliste 40. nime aasta- Nende rahvatantsude kogu- võttis nime „Sydney Eesti Seltsi mis toimuvad Sydney’s. Suu- päeval tähistab eesti ühiskond jatel õnnestus talletada suure- Rahvatantsu Trupp Virmalised“. Aastate jooksul on Virmalised rimateks ettevõteteks samal 75 aastat esimesest eesti rah- arvuline ja huvitav kogu tantse Asutati juhatus, mille esimeheks esinenud eesti rahvatantsuga aastal olid „National Maritime vatantsu esinemisest Sydney’s. mitmesuguste erinevate põhi- sai Karl Treffner, tantsujuhiks oli mitte ainult oma rahvale vaid ka Museum’i” 10.a. juubelil 1628 Virmalised tänavad kõiki orga- sammude ja võtetega. Rahva- Karin (Kai) Sumbak ja pillimees laiemale ühiskonnale nii mitmel aastast “Vasa” rootsi kuninga- nisatsioone ja isikuid, kes on tantsudes leiduvate andmete oli Raivo Kalamäe. üritusel, et on raske kõiki kirja laeva näituse raames esinemine toetanud nii pikka aega eesti põhjal võime teha oletusi rah- panna. Lisaks osalemisele Bal- Aastal 1970 oli meil kirjas 51 Linnea’ga jaVirmaliste algatusel rahvatantsu säilitamist Aust- vaste omavahelise kokkupuutu- timaade üritustel, koolides ja tantsijat ja 1972.a. olid tantsi- korraldatud tantsu- ja muusika- raalias. Meie rühma eriline tänu mise ja vastastiku mõjuavalduse puhkekodudes, oli meeldejää- jad juba jaotatud kolme rühma, programm „Põhjamaa Tantsud” Sydney Kunsti- ja Käsitööringile, kohta, näit. Saksa mõju (polka, vaks 1973.a. Sydney Ooperima- kokku 64 tantsijat koos pillime- („Dances of the North”), Sydney kelle liikmed aitasid valmistada valss ja teised elemendid), ning ja avamisega seotud pidustu- hega. 1973.a. asutati organisat- Läti Majas. Seal liitusid Virmalis- ühised rõivad meie tantsijate- tantsud nagu Ingliska A ja B, ja sed, millele järgnes regulaarne sioon, mille nimeks sai Sydney tega kohalikud rootsi, soome, le, mis on olnud kasutuses üle Vinger polka, kus avaldub Soo- osalemine folkloorifestivalidel, Noorsoorühmitus “Virmalised“, läti ja leedu tantsijad ja norra kolmekümne aasta ja mille järgi me ja Rootsi mõju. Kuid see ei kus esineti nii kontsertsaalis kui ja mille haldusesse kuulus laulja koos meie muusikutega meid tuntakse. vähenda eesti rahvatantsude noorte laulukoor ja rahvatant- Sydney Ooperimaja esiväljakul. Salmiakki Pelimannit. Tänase- Kõik endised tantsijad ja etnograafilist tähtsust. Mida surühm koos naisvõimlejate Hilisemal ajal oleme osa võt- ni kutsutakse esinema Sydney, tantsuhuvilised, koos pere ja rahvas võõrsilt on laenanud ja grupiga. Kinnitati põhikiri, mille nud Austraalia tipp rahvafes- Rootsi, Soome, Läti ja Küpruse sõpradega, on kutsutud pidu- kuidas ta laenatud elemendid järgi grupp hakkas tegutsema. tivalist Canberra’s, „National Seltside poolt korraldatud pi- likule õhtusöögile laupäeval, on ära kasutanud, peegeldab Teine punkt põhikirjas seletas Folk Festival”, kus esmakordselt dustustel, kusjuures meelde- 21. novembril 2009.a., Sydney tema iseloomu ja maitset. Rah- ära meie rühma sihid. (Virma- 2001.a. lihavõtte pühadel esine- jääv on olnud esinemine külalis- Eesti Majja, tähistama meie vas enamasti ei omanda juhus- liste rühmituse sihiks on meie sime kolm korda ja õpetasime soomlaste „Pitko” ja „Akkasikko” suursündmust. likult ega orjalikult, vaid valib, rahvuspärimiste edasikandmi- eesti rahvatantse tantsuhuvi- kontserdil „Nordic Gathering”. mis tema iseloomule ning laadi- ne ja viljelemine rahvatantsude listele, ja kus õnnestus kohtu- Rahvatants on osa Sõrve eesti Madis Alvre 2 “MEIE KODU” 11. november 2009 Konsulaarmissioon Austraalias / Estonian Passport Mission in Australia Välisministeerium lähetab Apply for your Estonian Passport – Tentative schedule: Austraaliasse lühiajalise Nov & Dec 2009 konsulaarmissiooni PERTH H.E. Peeter Miller, the Ambassador of Estonia in Tokyo, is coming to Estonian Consulate 29. novembrist kuni 7. detsembrini 2009 lähetab vä- Australia to collect Estonian passport applications and certify on-site and Honorary Consul’s residence lisministeerium Austraaliasse lühiajalise konsulaarmis- fingerprint scans, on November and December 2009. 11 Langsford Street, Claremont siooni. This opportunity comes only once a year. Normally, you have to Reception hours: Konsulaarmissiooni käigus on kõikidel Eesti kodani- fly overseas to lodge your passport application. It doesn’t matter if Sun 29 Nov. 10am-1pm and 2pm-5pm kel, kes viibivad Austraalias, võimalik taotleda endale you’re after your first passport, or need to renew your expired or lost uut passi või ID-kaarti. Seoses sõrmejälgede võtmise passport, you simply cannot do it in Australia (except children under MELBOURNE kohustusega on alates 29. juunist 2009 vajalik kõikidel 6 yo). The law changed 1-July-2009 when fingerprint scan became Estonian House, compulsory with all new passport applications sumbitted more than passitaotlejatel isiklikult pöörduda Eesti välisesindusse 43 Melville Rd, Brunswick West või Eestis viibides Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 2y from the date your fingerprint scan was last recorded. Reception hours: teenindusbüroodesse. PLEASE NOTE: This event is designed to help people only to lodge Austraaliale lähim Eesti saatkond asub Tokyos ning their applications, not to provide a consulting service or to be a so- Wed
Recommended publications
  • Folklore Revival.Indb
    Folklore Revival Movements in Europe post 1950 Shifting Contexts and Perspectives Edited by Daniela Stavělová and Theresa Jill Buckland 1 2 Folklore Revival Movements in Europe post 1950 Shifting Contexts and Perspectives Edited by Daniela Stavělová and Theresa Jill Buckland Institute of Ethnology of the Czech Academy of Sciences Prague 2018 3 Published as a part of the project „Tíha a beztíže folkloru. Folklorní hnutí druhé poloviny 20. století v českých zemích / Weight and Weightlessness of the Folklore. The Folklore Movement of the Second Half of the 20th Century in Czech Lands,“ supported by Czech Science Foundation GA17-26672S. Edited volume based on the results of the International Symposium Folklore revival movement of the second half of the 20th century in shifting cultural, social and political contexts organ- ized by the Institute of Ethnology in cooperation with the Academy of Performing Arts, Prague, October 18.-19., 2017. Peer review: Prof. PaedDr. Bernard Garaj, CSc. Prof. Andriy Nahachewsky, PhD. Editorial Board: PhDr. Barbora Gergelová PhDr. Jana Pospíšilová, Ph.D. PhDr. Jarmila Procházková, Ph.D. Doc. Mgr. Daniela Stavělová, CSc. PhDr. Jiří Woitsch, Ph.D. (Chair) Translations: David Mraček, Ph.D. Proofreading: Zita Skořepová, Ph.D. © Institute of Ethnology of the Czech Academy of Sciences, 2018 ISBN 978-80-88081-22-7 (Etnologický ústav AV ČR, v. v. i., Praha) 4 Table of contents: Preface . 7 Part 1 Politicizing Folklore On the Legal and Political Framework of the Folk Dance Revival Movement in Hungary in the Second Half of the Twentieth Century Lázsló Felföldi . 21 The Power of Tradition(?): Folk Revival Groups as Bearers of Folk Culture Martina Pavlicová.
    [Show full text]
  • Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 18
    DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 18 DISSERTATIONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 18 ANDREAS KALKUN Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole Väitekiri on lubatud kaitsmisele fi losoofi adoktori kraadi taotlemiseks (folkloris- tikas) Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu otsusega 30. juunil 2011. a. Juhendaja: professor Kristin Kuutma (Tartu Ülikool) Oponendid: professor Tiina Ann Kirss (Tallinna Ülikool) professor Th omas A. DuBois (Wisconsin-Madisoni Ülikool) Kaitsmise koht: Ülikooli 16–102 Kaitsmise aeg: 30. august 2011 Väitekiri valmis sihtfi nantseeritava teema “Folkloor ja folkloorikogud kultuurimuu- tuste mõjuväljas: ideoloogiad, kohanemine, kasutuskontekst” (SF0030180s08) ning Eesti Teadusfondi grandi “Teadmiste produktsioon rahvusteadusliku uuringu kon- tekstis” (ETF 7795) toetusel. ISSN 1406–7366 ISBN 978–9949–19–840–5 (trükis) ISBN 978–9949–19–841–2 (PDF) Autoriõigus Andreas Kalkun, 2011 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 489 Eessõna Võimalik, et minu väitekirja valmimise protsess on tundunud kõrvalvaataja jaoks pikk, ebaloogiline ja ebajärjekindel ning täis katkestusi ja kõrvalepõikeid. Minu jaoks on see kaos olnud ometi üks pigem napp kui pikk rännak seto laulupärimuse representeeri- mislukku, mida on toetanud kõik mind inspireerinud usundit puudutavad, soo-uuri- muslikud ja muud “kõrvalteemad”, aga ka mu välitööd, reisid, laulmised ja õpingud. On võimatu nimeliselt tänada kõiki, kes mind sellel teel on õpetanud, julgustanud, inspireerinud ja suunanud. Aitäh mu emale ja sõpradele, aitäh kõigile setodele, kes mind on seto laulu ja muu pärimuse juurde toonud ja toetanud. Aitäh kõigile laulukaas- lastele ja välitöödel kohatud inimestele, kellelt olen nii mõndagi õppinud. Suur tänu Paul Hagule, kellega koos laulmine on juhatanud mind ülikooli esimestest aastatest seto laulukultuuri saladustesse, ning kes juhendas mu bakalaureuse- ja magistritööd.
    [Show full text]
  • Selles Lehes MUINASJUTUNÄDAL
    Kohila Gümnaasiumi koolileht Märts 2016 (Nr.5) MUINASJUTUNÄDAL Selles lehes 14.-18. märts lk 2 Tunneme uhkust Sündmused toimuvad uue maja Küsitlus: mis on Sinu unistuste III korrusel. suvetöö? lk 3 Film “1944” Iga päeva hommikul lõbus Moeshow “Punane vaip” lk 4 Presidendi vastuvõtul muinasjutt kooliraadiost. Võistutantsimine Teisipäev: Muinasjututund 5. lk 5 Unistuste amet: juuksur lk 6 Jõuludraama klassidele Curling lk 7 Koolikell või häirekell? Kolmapäev: Muinasjututund 6. Balti liiga põhiturniir klassidele lk 8 Rahvusvaheline esseekonkurss Eesti-keha-kate2 Neljapäev: Muinasjututund 7. klassidele Sündmuste kalender Logokonkurss Reede: Viktoriin 8.-12. klassidele Projektikonkurss PS! Viktoriinil osalemiseks lugeda läbi uue maja III korrusel olev Illustratsioonivõistlus Karikatuurivõistlus stend. PPS! Vahetunnis on võimalik ka ise teistele muinasjutte ette lugeda. PPPS! Raamatukogus ootab kõiki huvilisi muinasjuturaamatute ja III korrusel kunstinäitus. Kui Sul on meile küsimusi, mõtteid, ideid või tahad, et ka Sinu lugu lehes ilmuks, kirjuta meile aadressil: [email protected] Brit Keskra ja Carl-Robert Reidolf Kohila Gümnaasiumi 14. lennu vilistlase tunnustamine teenetemärgiga! Eesti Vabariigi president tunnustas Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga Kohila Gümnaasiumi 14. lennu vilistlast, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu juhti Auli Lõokest (Tähve). Õnnitleme! Kohila Gümnaasium Küsitlus: Mis on Sinu unistuste suvetöö? Veebruarikuu oli küll tänavu aasta pikem kui tavaliselt, kuid möödus siiski üpris kiiresti. Uskumuses ja lootuses, et ka edasipidi aeg kiiresti läheks ning suvi pea saabuks, otsustasimegi korraldada selle kuu küsitluse seoses suvega. Valisime sihtgrupiks 32 õpilastega 11. klassi, kellest vastas 28 õpilast. Tahtsime teada, mis on nende unistuste suvetöö, mida nad peaksid seda tööd tehes tegema ja kui suur võiks olla palk? 1. Mina tahaksin kuhugi klienditeenindajaks vms, et eurot tunnis.
    [Show full text]
  • “Dance and Dance Celebration in Estonia”
    Tallinn University Research paper “Dance and Dance Celebration in Estonia” FirstName Surname Tallinn 2014 Table of Contents 1 DANCE......................................................................................................................................... 3 1.1 DANCE EDUCATION, OCCUPATION AND OBJECT OF COMPETITION.............................................. 4 1.1.1 Dance Education ............................................................................................................. 4 1.1.2 Dance as occupation ....................................................................................................... 4 1.1.2.1 Dancer ................................................................................................................................. 4 1.1.2.2 Dance Teacher .................................................................................................................... 5 1.1.2.3 Choreographer .................................................................................................................... 5 1.1.3 Dance competitions ......................................................................................................... 6 2 ORIGINS OF DANCE ................................................................................................................ 8 3 CLASSIFICATION OF DANCE ............................................................................................... 9 3.1 FOLK DANCE ............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Nr. 5 Mai 1938 IV Aasta TALLINN
    Nr. 5 Mai 1938 IV aasta SISU: Konstantin Päts — Eesti Vabariigi esimene President. A. Jaakson: Õppeaastat lõpetades. K. Koljo: Ernst Särgava 70-aastane, E. Oissar: Õpetus ja kasvatus keskkoolis. Anna Raudkats: Võimlemispeod. O. Randvee: Laager noorsoo kasvatustöös. G. Vi Ibaste: Looduskaitse ja koduümbruse tundmine kooli õppetöös. J. Reinet: Kooliruumide ventilatsioon, valgustus ja soojendus. R. Päts: Pillimuusika harrastusest koolis. V. Sõõro: Veel kooliorkestrist kui sellisest. A. Mitt: Soove uute füüsika õpikute suhtes. V. Alttoa: Prantsuse koolioludest. Y. Lasseron: Valimik pedagoogilist kirjandust prant­ suse keeles. J. Madisson: Eestikeelne ajalooline kirjandus 1937. a. V. Orav: Fr. R. Faehlmann — Kogutud luuletused. Riho Päts — Artur Kapp. Mitmesugust. TALLINN HARIDUSMINISTEERIUMI VÄLJAANNE Kinkige koolilõpetaiaile väliselt kauneid, jäädava väärtusega raamatuid: FR. R. KREUTZWALD: Kalevipoeg. Hind broš. Kr. 5.—, kalingur- köites Kr. 8.—, nahkköites Kr. 12.—. Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Kolmes köites. Hind ä broš. Kr. 4.—, poolnahkk. Kr. 6.—. Eesti Ajalugu. I köide: Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. Hind broš. Kr. 7.50, poolnahkk. Kr. 11.—. II köide: Eesti keskaeg. Hind broš. Kr. 8.50, poolnahkköites Kr. 12.—. Kodumaakonna köide koguteos .«Eestist". Tartumaa. Hind broš. Kr. 7.50, poolnahkk. Kr. 9.50. Võrumaa. „ , 5.— „ „ 7.-. Setumaa. „ „ 4.- „ „ 6.-. Pärnumaa. „ „ 9.— „ ,11.—. Valgamaa. „ „ 7— „ „ 9.—. Saaremaa. „ „ „ 9.— „ „11.—. D. PALGI: Raamatu osa Eesti arengus. Hind broš. Kr. 4.—, pool­ nahkk. Kr. 6.50. A. CARREL: Tundmatu inimene. Hind broš. Kr. 6.—, täiskal.-k. Kr. 7.—. Lydia Koidula valitud laulud. Hind broš. Kr. 1.50, iluköites Kr. 2.—, joonistuspaberil Kr. 3.—. ERNST ENNO: Valitud värsid. Hind broš. Kr. 3.75, E. Taska täis­ kal.-k. Kr. 5.25 ja poolnahkk. Kr. 5.75.
    [Show full text]
  • Täna Auhinnaks
    TÄNA AUHINNAKS VÕRKPALL — SIGARE­ TI ETÜtT — MAIUSTUSTE VAAS — HÕBEDAST MAN­ SETINÖÖBID — DAAMI RIDIKÜLLI PLIIATS — VEINI — ŠOKOLAADI — TÄITESULEPEA — MOOD­ NE PILDIRAAM — FO­ TO SUURENDUS MAASTI­ KUST — HÕB. PABERI- NUGA — PEENRAHA- KOTT — LAUAHÕBEDAT — DOOMINO — LOTO — KABE — EAU DE COLOG- NET — KINODE PÄÄS- MEID — FOTOVÕIMALUS — KIRJANDUST JNE. Nr. 660 Ristsõnad Põikread: 1 H. Raudsepa teos. 7 Kamtšatka pealinn. 16 Pealinn Eu­ roopas. 17 Number. 19 Alevik Saa­ remaal. 20 Riik Euroopas. 22 Mets­ loom. 24 Heinamaa. 26 Kolm kõr­ vuti seisvat tähte. 27 Eesti luule­ taja, t 1923. a. 29 Vene rahaiiksus — lüh. 81 Koduloom. 33 Mäng. 35 Suurendusklaas. 36 Naisenimi. 37 Linn Hispaanias. 38 Kala. 39 Vana­ aja relv. 40 Mehenimi. 41 Mängu- ese. 42 Eesti helilooja. 43 Kodu­ loom. 45 Eeslinn. 46 End. ajaleht. 47 Riik Euroopas. 48 Elukutse. 49 Linn Rumeenias. Püstread: 1 Polaarmaade uuri­ ja. 2 End. minister. 3 Eesti kirja­ nik, f. 4 Lind. 5 Trigonomeetriline lühend. 6 Veekogu. 8 Jõgi Kau­ kaasias. 9 Ese kalmistult. 10 Il­ makaar — rahvusvah. 11 Kindel suurus matemaatikas. 12 Muusika­ riist. 13 Malend. 14 Eesti noorkir­ janik. 15 Daami saatja. 18 Põllu- tööriist. 21 Poolsaar Aasias. 23 Jõgi Eestis. 25 Naisenimi. 27 Kir­ janduse liik. 28 Operett „Esto­ niast". 30 Vedeliku nõu. 32 Mitte sinna. 34 Putukas. 35 Talu kõrval­ hoone. 36 Aastaaeg. 41 Tantsu- sarnm. 44 Saksak. prep. 45 Argoni keemiline märk. Võitjad Mr. 661 Silpide ahel 4 BA - DIS — KAS — Kl — LA — LO — MAA — MAA — MO — NI — O — O — PÕLT — SA — SAK — „A. G.“ nr. 17 auhinnad langesid Sl — TO — TOR — TOV — VES. jagamisel järgmistele lahendaja­ tele: 3 4 15 B 7 1 Roman Lõhmussaar, Koidu 64—3, r r 8 1 Tallinn — moodne vaas; Hel­ mi Riimer, Raudtee 107-a—4, Nõm­ £9""'"""= iil" E E ia"""' me.
    [Show full text]
  • Tavoitteena Vahva Ja Yhtenäinen Kansa
    JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 Esitetään Jyväskylän yliopiston humanistis-yhteiskuntatieteellisen tiedekunnan suostumuksella julkisesti tarkastettavaksi yliopiston vanhassa juhlasalissa S 212 toukokuun 25. päivänä 2018 kello 12. Academic dissertation to be publicly discussed, by permission of the Faculty of Humanities and Social Sciences of the University of Jyväskylä, in building Seminarium, auditorium S212, on May 25, 2018 at 12 o’clock noon. UNIVERSITY OF JYVÄSKYLÄ JYVÄSKYLÄ 2018 Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 JYVÄSKYLÄ STUDIES IN HUMANITIES 342 Saila Leukumaa-Autto Tavoitteena vahva ja yhtenäinen kansa Historia ja kieli kansallisen identiteetin rakentamisen välineinä Pätsin aikakauden Virossa 1934–1940 UNIVERSITY OF JYVÄSKYLÄ JYVÄSKYLÄ 2018 Editors Simo Mikkonen Department of History and Ethnology, University of Jyväskylä Päivi Vuorio, Sini Tuikka Publishing Unit, University Library of Jyväskylä Jyväskylä Studies in Humanities Editorial Board Editor in Chief Heikki Hanka, Department of Music, Art and Culture Studies, University of Jyväskylä Petri Toiviainen, Department
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Labaga Kannel Setumaal 20. Sajandi Algul: Mängutraditsiooni Ja Pillilugude Analüüs Bakalaureusetöö
    Tartu Ülikool Kirjanduse ja rahvaluule osakond Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsiooni ja pillilugude analüüs Bakalaureusetöö Katrin Valk Juhendaja: Taive Särg, MA TARTU 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1. ÜLEVAADE ETNOMUSIKOLOOGIAS KASUTATAVATEST MEETODITEST. ANALÜÜSI ÜLDTEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................9 1.1 Etnomusikoloogia ................................................................................................9 1.2. Etnomusikoloogia suunad. Käesoleva tööga seotud meetodid .........................10 1.2.1. Muusika konteksti analüüs.........................................................................11 1.2.2. Muusikaanalüüs .........................................................................................11 1.3. Vastandus eemiline-eetiline: vastuolu uurija ning kultuurikandja tunnetusviisi vahel ning selle ületamise võimalikkus ...................................................................14 2. ÜLDISI ANDMEID SETUMAA JA SETUDE KOHTA – SOTSIAAL- AJALOOLINE TAUST JA KULTUURILINE KONTEKST, MUUSIKALINE KESKKOND 20. SAJANDI ALGUL .........................................................................17 2.1. Üldised andmed. Sotsiaal-ajalooline taust ........................................................17 2.2. Kultuuriline üldpilt 20. sajandi algul ................................................................18
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2006 • 6 Juuni - June juuni.p65 1 22.08.2006, 16:33 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Kättesaadav ka / Available also http://erb.nlib.ee Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly Autoriõigus – Eesti Rahvusraamatukogu, 2006 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC KAARDID MAPS Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 15189 Tallinn juuni.p65 2 22.08.2006, 16:33 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab
    [Show full text]
  • Rahvakultuuri Aastaraamat
    2018 Rahvakultuuriaastaraamat Rahvakultuuri aastaraamat 2018 ii | Rahvakultuuri aastaraamat 2018 WRahvakultuuri aastaraamat 2018 | iii Rahvakultuuri aastaraamat 2018 Koostanud: Rahvakultuuri Keskus© Toimkond: Kalle Vister, Kaja Allilender, Urve Gromov, Margit Salmar, Leelo Isidora Viita, Külliki Aasa, Kati Grauberg-Longhurst, Merike Hallik, Aire Koop, Anneli Kundla, Erika Kõllo, Helle-Mare Kõmmus, Krista Lember, Pilvi Lepiksoo, Eha Mandel, Maie Pau, Kati Taal, Pille Tutt, Marju Viitmaa, Triinu Ülemaante Kaane fotod: Aron Urb/ EV100 Toimetaja: Kaja Allilender Keeletoimetaja: Marion Leppik Kujundus ja küljendus: Triinu Sarv Trükk: Paar Aastaraamat ilmub Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali toel Viljandi 2019 ISSN 1736-1877 Rahvakultuuri aastaraamat 2018 | 3 Sisukord Eessõna. Kalle Vister..........................................................................................................................6 Rahvakultuuri tunnustused 2018....................................................................................................8 EV100 juubeliaasta. Jaanus Rohumaa............................................................................................9 Veelinnuteerahva „Minu arm“ alguse valguses. Sten Weidebaum.............................................13 Kultuuripärand on tuleviku tugisammas! Annela Laaneots......................................................19 Mardisant on õnne pant! Kati Taal...............................................................................................22 Eestimaa rahvamaja –
    [Show full text]
  • Baltic Heritage Network Newsletter 2018, No.3
    BALTIC HERITAGE NETWORK Newsletter no. 3 (24) 2018 issn: 228-3390 In this issue: • Estonia Opens Memorial in Remembrance of Victims of Communism • First Summer Course for Estonian Dance Teachers Abroad • A Book on Lithuanian-Polish Relations • Reflections of the Worldwide Estonian Societies Festival “Sajaga seltsis” • The Order for Merits to Lithuania • Lithuanian and Estonian at IU Bloomington • Discussion on the Preservation of Lithuanian Identity Abroad • Ruta Karma was nominated for the BaltHerNet Conference in Tartu to Languages Award celebrate 100 years of the Baltic Republics • National Library of Lithuania at the and 10 years of our organization World Lithuanian Events in Vilnius The conference “New Beginnings of Baltic Diaspora” took place at the Estonian National Museum in Tartu from June 26-29. The conference Editor-in-Chief: Piret Noorhani Editor: Kristina Lupp was organized by the NGO Baltic Heritage Network with the help Designer: Kristina Lupp of partners including the Estonian National Museum, the Estonian The Baltic Heritage Newsletter is Literary Museum, Centre of Excellence in Estonian Studies, and the distributed quarterly, on-line. The next National Archives of Estonia. deadline for submissions is 15 November 2018. Please send all related enquiries The conference celebrated the 100th birthdays of the Republics of and submissions to Piret Noorhani: Estonia, Latvia, and Lithuania. The conference was also an opportunity [email protected] to examine the current and past experiences diaspora communities The Non-Profit
    [Show full text]