korraldada nendega unustamatuid kontserte. Fredrik Pacius ja Richard Lihtne see siiski polnud ja meil on võimatu Faltin – kaks sakslast Soome teada saada, kuidas Paciuse omaaegsed kontserdid tegelikult kõlasid. Arvatavasti ei muusikaelu rajamas piisanud asjaarmastajate tehnilistest oskustest — nüüdisaja mõttes suurte esteetiliste naudingute Seija Lappalainen valmistamiseks. (tõlkinud Merike Vaitmaa) Fredrik Pacius puutus oma töös kokku mitmesuguste praktiliste probleemidega. Kust leida sobivaid lauljaid ja eri pillide mängijaid Soome hümni loojat, Saksamaal sündinud kontsertideks ja akadeemilisteks pidustusteks? Friedrich (Fredrik) Paciust ( 1809 – Kuidas kasvatada harrastajatest nõudlike vokaal- Helsingi 1891) on nimetatud soome muusika ja orkestriteoste esitajaid? Oleks huvitav teada, isaks. Pacius on tõepoolest seda aunime milline orkestrikoosseis oli Paciusel mingil ajal väärt, sest tema tähtsus 19. sajandi Soome kasutada. Kui instrumente jäi puudu, siis tuli muusikaelus on ainulaadne. Ülikoolilinna Turu need muidugi asendada mingite teiste pillidega muusikaelu 1640. aastatest kuni Turu suure või teos ümber orkestreerida. Pacius juhatas tulekahjuni 1827. aastal oli küll olnud väärtuslik ja nii orkestrit kui ka koore. Ta ise oli saanud rajanud vundamendi edaspidisele – meenutatagu muusikahariduse peamiselt viiuldaja ja heli- näiteks akadeemilise ringkonna varajast loojana. Orkestratsiooniõpingud olid küll pannud muusikaharrastust ja Turu pillimänguseltsi aluse eri pillide tundmisele. Et astuda asutamist 1790. aastal. 25-aastaselt orkestri- ja koorijuhi ametisse, Seevastu Helsingis sai Fredrik Paciuse oli vaja enesekindlust ja mitmekesiseid tööks täielikult ümber korraldada orkestrite ja professionaalseid oskusi. Oli ka traditsioon, kooride tegevus ja ta tegi seda professionaali et heliloojad ise juhatasid orkestrit, eriti oma erakordse energiaga. Pacius tegutses 1834–1869 teoste ettekandeid. See traditsioon kestis Helsingi ülikoolis muusikaõpetajana – tolleaegse 20. sajandi alguseni ja nii tegid ka , nimetuse järgi proovimeistrina (harjoitusmestari) ja Toivo Kuula. –, era-muusikaõpetajana, koori- ja orkestrijuhina, Rahvuslik ärkamine oli 1830. aastail eriti kammermuusikuna ja viiulikunstnikuna. ajakohane teema. Soome rahvas otsis oma juuri Pacius oli õigupoolest ülikooli ja kogu Helsingi runolaulust (kalevala-laulust) ja püüdis oma muusikajuht, muusikadirektor (Musikdirektör). haritust demonstreerida kunstide kaudu. Paciuse koolitatud professionaalsed muusikud Paciusele langes kohustus tõsta Helsingi muusika- ja amatöörid levitasid hiljem oma oskusi kogu elu sellisele tasemele, et soomlased võiksid end Soomes. Fredrik Paciuse tööd jätkas Saksamaal pidada kultuurrahvaks. Teisalt, Pacius kui võõrsilt sündinud Richard Faltin (1835–1918), kes tulnu otsis ise oma soome identiteeti. Selle võis tegutses Helsingi ülikoolis muusikaõpetajana ta leida näiteks rahvamuusikast, mille elemente ta aastail 1871–1896. Ülikool oli see keskne kasutas oma loomingus, ehkki vähesel määral. institutsioon, mis sidus nii Paciust kui ka Faltini Tema toetus saksa muusikatraditsioonile. Soome kultuuri- ja muusikaelu laiema ringiga. Fredrik Pacius hakkas Helsingi muusikaelu Fredrik Paciuse tegevus enne edendama ajal, mil noore pealinna kontserdielu Soome-perioodi oli enamjaolt alles innukate muusikaharrastajate Friedrich (Fredrik) Pacius sündis Hamburgis õlul. Organistid, sõjaväemuusikud, kuurordi- 19. märtsil 1809 veinikaupmees Ludwig Paciuse ja linnamuusikud – ning ülikooli muusikaõpetaja perekonnas. Kodanliku eluviisi juurde kuulus – olid peaaegu ainsad kutselised muusikud. muusikaharrastus, Paciuste kodus tehti kammer- 1640. aastal asutatud Turu akadeemia oli siiski muusikat ja lauldi korrapäraselt iga nädal. juba 1747. aastal Rootsi kuninga Fredrik I käsul Isa oleks hea meelega näinud, et pojast saab palganud alalise muusikajuhi, kelle ameti ärimees, kuid muusika võitis. Friedrich Pacius põhimõtteid Pacius ja Faltin jätkasid. Turu ja tema vend August Pacius astusid 1822. aasta akadeemia esimene muusikajuht oli rootslane kevadel Johanneumi kooli (Gelehrtenschule des Carl Petter Lenning (1711–1788). Tema loodud Johanneums).1 Kooli muusikaõpetajana tegutses kantaatide tiitellehel on sageli ära toodud ta tiitel Christian Friedrich Gottlieb Schwenke (1767–1822), „Reg. Acad. Direct. Mus.” või „Direct. Mus. & Org. kes küll suri juba samal aastal. Schwenke Aboens”, niisiis Turu akadeemia muusikajuht või pojast Carl Schwenkest sai Friedrichi sõber. Turu muusikajuht ja organist (Marvia 1965: 25; Dahlström et al. 1995: 172–173). Pacius tuli raske 1 Index puerorum et invenum – Schoelae Ioanneae Hamburgensis. ülesandega toime üllatavalt hästi. Tal õnnestus 1802, nr. 1567–1568 õpilaste nimekirjas. Gelehrtenschule koondada harrastajad ja professionaalid ning Johanneums arhiiv, Hamburg.

70 71 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

Friedrich Pacius oli juba väikese poisina hakanud oli kontsertmeister Johan A. Beer. Stockholmis Gotthard J. Dieberg, üliõpilane Erik Gestrin, dirigendina võis saada veel 900 rubla lisa mängima viiulit ja laulnud heleda sopranihäälega. kohtas Pacius taas ka eespool juba nimetatud filosoofiamagister ja helilooja Fredrik Eimelé (Thesleffi kiri kantsleri kt. Rehbinderile 26.10.1833 Muusikalised oskused arenesid Friedrich Hamburgist pärit pianisti Carl Schwencket, ning joonistamisõpetaja Peter Adolph – KK, Kanslerinarkisto). Wilhelm Grundi ja Jacob Steinfeldi 1819. aastal kellega koos ta andis rohkesti kontserte mitmel Kruskopf (KK, KP 19.06.1833, § 6). Professorite Seejärel uuris Thesleff ülikooli kantsleri asutatud lauluseltsis Hamburgs Singakademie, pool Rootsis ja Norras (Jonsson 1998: 465, nõukogu palus kohataotlejaid iseloomustada kohusetäitja, riigisekretäri ja -nõuniku Robert mille esialgne nimi oli olnud Kirikulaulu Sõprade 468). 1829. aasta sügisel toimusid Schwencke füüsikaprofessor Gustaf Gabriel Hällströmil Henrik Rehbinderi (Paimio 1777 – Peterburi 1841) Ühing (Gesellschaft der Freunde des religiösen kontserdid ka Soomes (Åbo Tidningar (ÅT) 02.09. (1775–1844). Hällström mängis harrastajana kaudu, kas Peterburis leiduks mõni ametisse Gesanges). Juba sel ajal tutvus nooruk Georg ja 05.09.1829; Allmänna Tidningar vioolat ja oli juba 1811. aastast tegutsenud sobiv isik. Thesleff kirjutas Rehbinderile: „Kuna Friedrich Händeli, Wolfgang Amadeus Mozarti, 17.09.1829; Tidningar ifrån Helsingfors 25.09.1829; akadeemilise kapelli inspektorina (esimehena). selle [ülikooli muusikaõpetaja ning mänguseltsi Carl Maria von Weberi ja Louis Spohri teostega. Wiborgs Wochenblatt 10.10.1829). Schwencke Hällström pidas täielikult pädevaks Downerit dirigendi ametite] kõrval võib loota kenakest tulu 1823. aastast Hamburgis tegutsenud esines 1829. aasta sügisel ka Soomes ja tema ja pädevaks Diebergi. Ka Gestrinil kui võimekal eraõpetusest ja kontsertidest, võiks ehk Teie kapellmeistri ja muusikaõpetaja Albert Gottlieb on üks, kellelt Pacius võis hiljem saada mõtte viiuldajal oli teeneid. Eimelé oli iseõppijast Kõrguse lahke abiga nimetada kõnealusesse Methfesseli (1785–1869) soovitusel pääses minna Helsingisse. Nimelt reisis Schwenke koos helilooja ja amatöörviiuldaja. Hääletuse ametisse mõne võimeka isiku Peterburist” Friedrich Pacius 1824. aasta kevadel viiulit Paciusega Helsingisse 1834. aasta augustis, tulemusel paigutas professorite nõukogu (Thesleffi kuupäevata memo Rehbinderile – õppima oma aja meistri Louis Spohri juurde kui Pacius tuli tutvuma oma uue kodulinnaga taotlejad järjekorda: Downer, Gestrin ja Dieberg. KK, Kanslerinarkisto). Kasselis. Muusikateooriat ja kompositsiooni (Helsingfors Tidningar (HT) 02.08.1834). Saksa Dokumendid saadeti edasi asekantsleri Peterburis elav Rehbinder ei jõudnud isegi õpetas Paciusele Moritz Hauptmann. pianist Carl Lüders esines samuti koos Paciusega kohusetäitjale kindral Alexander Amatus vastata, kui juba 19.01.1834 tegi Thesleff talle Kompositsiooniõpingute ajal sündisid ühtlasi ja andis kontserte Soomes vähemalt 1836. Thesleffile (KK, KP 19.06.1833, § 6). Thesleff oli ettepaneku nimetada ametisse Stockholmi paljud tema soololaulud, keelpillikvartett ja ja 1838. aastal (HT 29.10.1936; Helsingfors otsusest ka isiklikult huvitatud, sest temagi oli õukonnaorkestri viiuldaja Peter Elvers, kes oli orkestriavamäng. Kasselis tutvus Pacius paljude Morgonbladet (HMbl) 31.10.1936; Helsingin muusikaharrastaja ja ülikooli muusikaseltsi teatanud, et ta kandideerib. Siiski kordas Thesleff tähelepanuväärsete õpingukaaslastega, nende soitannolinen seura (HSS) kavad 12.05.1835; juhatuse esimees. Hällströmi hinnangust ja oma kirjas küsimust, kas Peterburist leiaks sobiva hulgas viiuldaja Ferdinand David. 1826. aastast 05.07.1838). professorite nõukogu pakutud kandidaatidest muusiku (Thesleffi kiri Rehbinderile 19.01.1834 – andis Pacius koos teiste noorte muusikutega Paciusel oli Stockholmis arvukalt hoolimata hakkas Alexander Thesleff otsima uut KK, Kanslerinarkisto). Juba kümne päeva pärast kontserte Põhja-Saksamaa linnades.2 Nende muusikutest sõpru, kellel oli kogemusi kandidaati mujalt. Ilmselt peeti seda ametikohta vastas Rehbinder, et ta pole Peterburist sobivat muusikute seas olid ka Gottfried Herrmann kontsertidega Turus, Helsingis ja isegi Peterburis. ülikooli kõrval tähtsaks ka Helsingi linna ja kogu kandidaati leidnud, ja jättis Elversi valimise ja Georg Radelfahrt. Pacius andis Hamburgis Nende innustus võis oluliselt mõjutada Paciust Soome muusikaelu arengu seisukohast. Thesleffi otsustada (Rehbinderi kiri Thesleffile koguni ühise kontserdi tuntud dirigendi Karl töökoha valikul. Ehk unistas Pacius pääseda Ülikooli muusikaõpetajalt oodati mitme- 29.01.1834 – KK, Kanslerinarkisto, Toimituskirja). August Krebsiga. Kavas olid muu hulgas Joseph Soome kaudu viiuldajaks koguni Peterburi külgsust muusikuna ja tugevat professionaalsust. Nii Peterburist kui ka Stockholmist Maysederi „Introduktsioon ja variatsioonid” õukonnaorkestrisse, mängisid ju selles näiteks Juba Turu akadeemia ajal olid tema ülesannete otsides oleks tõenäoliselt kõne alla tulnud viiulile ja Spohri viiulikontsert e-moll ning orkestri Saksamaal sündinud Johan A. Beer ja mõned hulka kuulunud akadeemilise kapelli juhatamine, Saksamaa taustaga muusik, sest mõlemas ettekandes Mozarti avamäng ooperile „Võluflööt” teisedki silmapaistvad saksa muusikud. pidulike sündmuste jaoks muusika kirjutamine linnas olid sakslased muusika alal jõuliselt ja Spohri avamäng ooperile „Mäevaim” (Der Pacius tundis huvi ka Uppsala ülikooli ja muusikaõpetus. Nende kohustuste kõrval oleks esindatud. Tõsi, Peterburis oli ka Itaalia ja Berggeist). Krebs, kes oli ka suurepärane pianist, muusikajuhi koha vastu, kui saksa päritolu olnud hea, kui muusikaõpetaja saanuks tegutseda Prantsuse kunstirahvast, kuid Soomes, Rootsis ilmselt saatis Paciust klaveril kahe esimese teose Johann Christian Friedrich Häffner 1833. aasta veel Helsingi Muusikaseltsi (HSS) kontsertmeistri ja Baltimaades valitsesid üldiselt saksalikud ettekandel (kavaleht 27.10.1827 – KK, Coll. 760; maikuus suri. Siiski valiti Häffneri järeltulijaks ja solistina, mängida kvartetis ja koolitada mängi- teaduse- ja kultuuritraditsioonid. Saksa Collan-Beaurain 1921: 21). kogenud organist Johan Erik Nordblom (1788– jaid. Kõne alla võis tulla viiuldaja või tšellist. traditsiooni juurde kuulus ka linna mitmekülgsete Pacius soovis kontsertide abil saada koos- 1848). Kuna 1833. aasta aprillis oli lahkunud ka Orkestri tegevuse laiendamine eeldas erinevate oskustega muusikajuht. Viiulikunstnik Elvers seisulist kohta mõnda orkestrisse (kirjavahetus, Helsingi ülikooli muusikaõpetaja Carl Wilhelm pillide tundmist ja koorimuusika edendamine loobus siiski mingil põhjusel kandideerimast sh. Ludwig Paciuse kiri Friedrich Paciusele Salgé, oli korraga jäänud vabaks kaks olulist lauluõpetuse organiseerimist. Kindlasti loeti ja tema asemele tuli 24-aastane Pacius. Elvers 19.–21.12.1827 – KK, Coll. 760). Kevadel 1828 töökohta. Haige Salgé ametit olid juba mitu üldiseks plussiks orelimänguoskust, sest aka- oli hiljuti abiellunud rootslannaga. Räägiti, kuulis noort viiuldajat ühel kontserdil Stralsundis aastat pidanud asendajad, poola päritolu deemilisi tseremooniaid korraldati sageli et abikaasa ei tahtnud Rootsist lahkuda ja Rootsi laevamaakler ja muusikaharrastaja Johann Christopher Downer ja soome viiuldaja kirikutes. Ülikooli muusikaõpetaja ülesannete seetõttu oli Elvers palunud kandideerida oma G. C. Flygarson, kutsus ta endaga Stockholmi Erik Johan Gestrin. Fredrik Paciusel tekkis ka hulka kuulus niisiis kogu linna muusikaelu sõbral Paciusel (Andersson 1938: 82). Elversist ja aitas saada töö kuningliku õukonnaorkestri soov Stockholmist lahkuda; kirjanduses on korraldamine ja juhtimine. kuus aastat noorema Paciuse eeliseks võis esiviiuldajana. Stockholmis töötas palju selle põhjusena mainitud õuekapelli solistide Esimese ringi kandidaatide seas ei paistnud olla koorimuusika tundmine, mille juured olid saksa muusikuid, Paciuse lähedaseks sõbraks rivaalitsemist ja üht armulugu (Collan-Beaurain leiduvat kedagi, kes olnuks küllaldaselt võimekas juba tema lapsepõlves. Pacius kinnitati ülikooli sai õukonnaorkestri koosseisu 1829. aastal 1921: 61). selle nõudliku ameti jaoks. Kust leida pädevaid muusikaõpetaja ametikohale 29.05.1834 ja kinnitatud viiuldaja Hamburgist Peter Elvers Professorite nõukogu kuulutas kohe pärast kandidaate? Küllap arutasid seda ülikooli ja tema tööleping Stockholmis lõppes 01.07.1834 (1803–1867), kelle juures Pacius oma perega oli Salgé surma, et Helsingi ülikooli muusikaõpetaja linna kõik suured muusikasõbrad. Kõigepealt (Fullmagt för Förste Kammar Musikus Pacius sageli peatunud. Teine silmapaistev saksa muusik ametikoha täitjat hakatakse valima 56 päeva tuli töökoht teha professionaalsele muusikule att vara Lärare i Musiken vid Kejserliga Alexander pärast 24. aprilli 1833 (KK, konsistorin pöytäkirjat ihaldusväärseks. Seetõttu võttis Alexander Universitetet i – KK, Coll. 760; Tjenste- 2 Affišš 07.06.1826 ja kuulutused ajalehtedes Cassels Allgemeine (KP) 27.04.1833, § 5).Tähtajaks oli kohale viis Thesleff esimese tööna ette muusikaõpetaja Betyg 28.06.1834 – KK, Coll. 760). Zeitung 15.06.1826 ning Hammonia 22.12.1826 on Paciuse soovijat: Turu gümnaasiumi lauluõpetaja, Miitavis palgatingimuste parandamise. Palgale lisati Nagu öeldud, käis Pacius koos oma sõbra käsikirjaliste materjalide kogus Soome Rahvusraamatukogus (praegu Jelgava) sündinud Johann Christopher ülikooli tantsuõpetaja töötasu, millega kokku Carl Schwenkega Helsingis 1834. aasta augustis (Kansalliskirjasto, edaspidi KK, Coll. 760). Downer, Viiburi jalaväerügemendi kapellmeister tuli summaks 1500 rubla, ja muusikaseltsi ja ta võeti soojalt vastu kaubandusnõunik Henrik

72 73 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

Borgströmi kodus, mis mitu aastakümmet oli kontserdid anti siiski endiselt Seurahuones ehk Fredrik Paciusel oli 1835. aasta veebruaris Viiuldajatest olid huvitavamad Ole Bull ja Prosper Helsingi muusikat ja teisi kunste harrastavate Helsingi praeguses raekojas (KK, KP 20.10.1832, Helsingisse saabudes kaasas noorem vend Sainton. 1840. aastate viiulivirtuoosidest püüdsid ringkondade kohtumispaigaks. Tegelikult alustas § 20; Marvia 1973: 54; Lappalainen 1994: 21–22). August Pacius (Hamburg 1810 – 1867), Paciuse tähelepanu Jules Chys, Miska Hauser, Pacius oma muusikalist tegevust Helsingis alles Akadeemilise Muusikaseltsi kontserdid kes hakkas 1840. aastal õppima Helsingi ülikoolis Wilhelm Ernst ja Henri Vieuxtemps. Tšellistidest veebruaris 1835, sest ta pöördus veel tagasi – muusikaõhtud (musikalisk soirée), nagu arstiteadust ja hiljem siirdus praktiseeriva olid ehk tähelepanuväärsemad Adrien François kodulinna Hamburgi ja Stockholmi, et oma asju neid nimetati – olid algul täiesti kinnised, arstina Viiburisse ja Haminasse (Åbo Tidningar Servais ja Cipriano Romberg (Lappalainen 1994: korrastada. tavalised Helsingi elanikud sinna ei pääsenud. 04.02.1835; Senaatinaktit S.D. 638/108 C.E. 27–31). Kogu see käänuline kandideerimisprotsess Kontsertide eelregistreerimislehed olid ülikooli 187/62 1844). August Pacius sai tuntuks ka Paciust abistasid Kaivohuones ametisse oli erandlik. On selge, et kasutati nii isiklikke õppejõudude ja ametnike käes. Peale nende muusikaharrastajana. On teada, et ta mängis võetud professionaalsed muusikud sakslaste suhteid kui ka mõjuvõimu, sest ametlikud doku- perekondade said pileteid osta ka Helsingis kodustel muusikaõhtutel klaverit ja oli koguni üks Johan David Neumanni, Louis Löwe ja Carl Gottlob mendid annavad üksnes nappi teavet otsuste ja reisil viibivad meessoost isikud ja üliõpilased kandidaate saatma viiulikunstnik Johan Lindbergi Ganszauge kuurordiansamblitest, milles oli kirjavahetuse näol. Ametikoha hankimine erines ning linna kõige lugupeetumad naisisikud. Seltsi ühel kontserdil Viiburis (KK, Pacius, August, 10–12 mängijat (HT 23.08.1843, HT 09.10.1844, nüüdisaja praktikast ka muus osas. Vabu kohti ei muusikajuhtidena tegutsesid aastail 1832–1833 Tagebuch 1857–1859, D.II.52; KK, Fredrik Paciuse HMbl 14.10.1844; Tommila 1982: 51). Krimmi sõja kuulutatud välja ajakirjanduses. Ülikooli kantsleri organist J. A. Nyberg ja vähemalt 1834. aasta kiri August Paciusele 19.02.1856 – Div. brev 7). ajal suurem osa kuurordimuusikuid paraku lahkus kohusetäita Rehbinder sai Thesleffilt teate sügisel F. A. Ehrström. 1834. aasta sügisel pidi Juba 1835. aasta veebruaris andis Fredrik Soomest. Pacius tõi Helsingi kontserdikavadesse Paciuse valimisest tagantjärele alles 1834. aasta Akadeemiline Muusikaselts üldsuse survel Pacius soolokontserdi ja aprillis korraldas suure Viini klassikute kõrvale selleaegseid saksa septembri algul (Thesleffi kiri Rehbinderile võimaldama oma kontsertidele pääseda ka oratooriumikontserdi, kus esitati Spohri „Viimne romantismi helitöid. Tema algatusel esitati teiste 02.09.1834 – KK, Kanslerinarkisto). Võib-olla oli laiemal publikul. Õiguse osta abonementpileteid kohus” (Die letzten Dinge), tõsi küll, lihtsustatud seas Spohri, Weberi, Rossini, Bellini, Schumanni põhjuseks suvepuhkuste aeg, võib-olla taheti said ka need, kes polnud seotud ülikooliga, ja ja lühendatud versioonis. Oratoorium kanti ja Mendelssohni teoseid, suuri oratooriume enne avalikkusele teatamist saada Paciuse üksikkontsertide pileteid hakati müüma enne samal kevadel ette veel teistki korda. Koor pandi sellistelt heliloojatelt nagu Spohr, Carl Heinrich augustikuise visiidi ajal kinnitus, et ta nõustub kontserti kohapeal, samuti Frenckelli raamatu- kokku seltskonnaprouadest ja üliõpilastest ning Graun ja Händel, muidugi ka Paciuse enda kolima Helsingisse. Ülikooli professorite nõukogu kaupluses (Andersson 1907: 55–56, Lappalainen orkester asjaarmastajatest, sõjaväeorkestri teoseid. Soositud ooperitest esitati Rossini, sai asjast teada alles oktoobri keskel (KK, KP 1994: 23). mängijatest ja väiksest professionaalsete Auberi ja Héroldi avamänge. Värskendavalt 14.10.1834, § 5). Reegleid muudeti varsti pärast Paciuse muusikute rühmast (Topelius 1918–1922: mõjusid ka Saksa teatritruppide ringreisid 1834. aasta sügisel sõitis Pacius koju saabumist Helsingisse. Üsna aktiivselt 11.04.1835; HT 22.04.1835; HT 29.04.1835). Helsingis. Need panid aluse ooperietendustele Hamburgi ja andis seal veel kontserdi. tegutsenud Akadeemiline Muusikaselts suleti Paciusele oli abiks saksa tšellist Ludwig Pape Soomes. 27. oktoobril 1834 esines ta Hamburgi Apollo- ja selle muusikaõhtud lõpetati. Asutati uus ja järgmisel aastal Hamburgist pärit tšellist 1853. aasta paiku oli Pacius sellegipoolest saalis koos tšellist Cipriano Rombergiga. Muusikaselts (Musikaliska Sällskapet), kes Carl Grädener – mõlema ülesandeks oli õpetada orkestri viletsa olukorra tõttu täiesti kurnatud: Detsembris põikas Pacius veel ka Stockholmi. hakkas korraldama eeltellitavaid muusikaõhtuid üliõpilastele ja teistelegi harrastajatele Sümfooniaühing lakkas tegutsemast aastal Noorpõlveajast Saksamaal oli Paciusel häid (Musikaliska Soiréer) esmalt Seurahuones ja tšellomängu. 1853 ning vähemalt osalt olid selle põhjuseks eeskujusid, kuidas organiseerida linnakodanike alates 1836. aasta kevadest ka ülikooli aulas Peagi saavutas Paciuse kontserttegevus vastuolud Paciuse ja Carl Ganszauge vahel (HT ja akadeemilist muusikaelu. Paciuse õpiaastate (Lappalainen 1994: 24). Paciuse eeskujuks korrapärasuse. Pacius juhatas sümfoonia- 12.02.1853, 23.04.1853, 27.04.1853 ja 04.05.1853; sõber Gottfried Herrmann oli 1833. aastal olid ilmselt Saksamaa muusikaühingud kontserte esmalt Helsingi muusikaseltsi HMbl 13.06.1853; Rosas 1952: 488; Lappalainen hakanud Lübeckis juhatama segakoorilaulu seltsi ja Stockholmis juba 1820. aastal rajatud nimel, mõnikord ka enda vastutusel, ja lõpuks 1994: 33). Pacius oli juba 1851. aasta suvel (asutatud 1825) ja oratooriumiettekandeid. Harmoniska Sällskapet. Näiteks selle seltsi kooris 1844–1853 tema asutatud Sümfooniaühingu teatanud, et saadab Sümfooniaühingu orkestri oli algul 120 lauljat ja orkestris 40 mängijat, kõik nimel. Hiljemalt 1838. aastaks oli ta ülikooli laiali, kui organisatsioonile ei saada kindlamat Helsingi uus muusikaõpetaja muusikaharrastajad. eri osakondade kooridest ja kvartettidest ning aluspõhja (HMbl 28.08.1851; Rosas 1952: 480; Ülikooli muusikaõpetajal oli kohustus anda kaks Otto Andersson on vaadelnud uue seltsi üliõpilaslauljatest kokku pannud Akadeemilise Lappalainen 1994: 33). 1850. aastatel püüdis tundi nädalas. Tema ülesannete hulka kuulusid asutamise põhjusi. Akadeemiline Muusikaselts Lauluseltsi (Akademiska Sångsällskapet, alates orkestrikontsertide korraldamist jätkata ühis- ja individuaalõpetus, koori ja orkestri oli avalikku kontserditegevust ja linna muusika- 1847. aastast Akateeminen Lauluyhdistys ehk Nikolai kiriku organist Rudolf Lagi (Lappalainen juhatamine, kontsertide korraldamine ja piduliku harrastajate rohkust silmas pidades olnud Akademiska Sångföreningen). Akadeemilisele 1994: 36). 1860. aastail asendasid senise muusika kirjutamine nii ülikooli kui ka rahvuslike ehk liiga tihedalt seotud eeskätt akadeemilise kapellille hangiti juurde instrumente ja noote. kontserdikorralduse teatriorkestrid ja lõpuks pidulike õhtute jaoks. ringkonnaga. Pacius kuulis Helsingisse saabudes Mõni orkestriavamäng võis siiski kõlada 1882. aastal uus Robert Kajanuse orkester – 1830. aastate algul korraldasid Helsingis tõenäoliselt üsna pea, kui paljudes kodudes seades keelpillikvartetile või mõnele teisele praegune Helsingi linnaorkester (Helsingin kontserte üksikud interpreedid ja Turu akadeemia harrastati aktiivselt muusikat ja kui palju kammeransamblile. kaupunginorkesteri). Küllap olid Paciusele muusikatraditsioone jätkav Akadeemiline muusikasõpru linnas tõepoolest oli. Pacius soovis Paciuse orkestrid, mis eri aegadel olid väsitavad ka ooperi „Kuningas Karli jahiretk” Muusikaselts (Akademiska Musik-Sällskapet). oma suurte ja väikestegi muusikaprojektide vägagi erineva koosseisuga, saatsid paljusid etendused aastal 1852. Akadeemilise Muusikaseltsi esimeheks kutsuti huvides ühendada muusikategemise kõik eri- Helsingis esinenud märkimisväärseid kunstnikke 1850. aastate väljapaistvaimad solistid 1832. aastal ülikooli asekantsleri kohusetäitja nevad harud. Eelkõige oli Paciusel vaja aktiivselt kontsertidel ülikooli aulas, Seurahuones ja Helsingis olid viiuldajad Henryk Wieniawski, Aleksander Thesleff. Oktoobris 1832 andis kaasata naised: oratooriume, missasid, ooperi- Kaivohuones. 1830. aastail esinenutest olgu Apollinaire de Kontski, Wilma Neruda ja soomlane professorite nõukogu seltsile loa kasutada katkendeid ja muid kooriteoseid ei saanud ette nimetatud tšellistid Cipriano Romberg ja Johan Lindberg ning pianistid Joseph Wieniawski, Helsingi ülikooli uut aulat nii „eraharjutusteks” – kanda ilma segakoorita. Muusikaseltsi teatavat J. B. Gross, klarnetist Andreas Addner, lauljanna Theodor Leschetizky ja Antoine de Kontski ehk proovideks – kui ka „avalikeks harjutusteks” eraldumist ülikoolist näitas seegi, et alguses Johanna von Schoulta ja pianist Louise Dulcken, (Lappalainen 1994: 36–37). 1850. aastatel saadeti – ehk kontsertideks –, seega loodi tulevastele sooviti anda seltsi kontserte ülikooli aula asemel kes oli viiuldaja Ferdinand Davidi õde. Sageli soome noori riiklike stipendiumidega õppima ka kontsertidele suurepärased eeldused. Paljud peamiselt Seurahuones. andis Soomes kontserte pianist Theodor Stein. Leipzigi konservatooriumi. Eesmärk oli asutada

74 75 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

osalt professionaalne kodumaine orkester: koht ka laulmisega, aga ei mingit aluspõhja, sisaldab aeglase osa elemente. Kontsert on ärkamise õhustikuga. Ehkki tema helitööde teatriorkester. Dirigendiks valiti Filip von Schantz, ei mingit sisu, ei mingeid ehtsaid ideid, just nii vararomantilises stiilis, mida võib võrrelda stiililine lähtepunkt oli saksa romantismi helikeel, kes aga kolis Stockholmi juba 1863. aastal pärast nagu peaaegu kogu uues muusikas. Ei, see pole Spohri, Weberi ja Mendelssohni stiiliga. samastus ta paljudes teostes soome rahvusliku uue teatrimaja põlengut. Peale von Schantzi õige asi.”3 Viimast korda käis Pacius Saksamaal Soolopartii on tehniliselt nõudlik ja orkestrit vaimuga. Lisaks rahvalauluseadetele kasutab siirdusid Leipzigisse teiste seas Johan Lindberg, koos perega aastail 1871–1874, elades osa aega kasutab Pacius ilmekalt ja professionaalselt. Pacius oma teostes rahvalauluteemasid ja Ernst Fabritius, Gabriel Linsén ja Karl Moring. Hamburgis ja osa Dresdenis. Tookord kavandas Tema varane avamäng Es-duur (1826) ja „Veskilaulus” (Helkan myllylaulu) muusikast Pärast Von Schantzi juhatasid teatriorkestrit ta pere lõplikku kolimist Saksamaale. Siiski tuli üheosaliseks jäänud sümfoonia seevastu näidendile „Küprose printsess” (1860) ka runo- August Meissner, C. G. R. Littmarck ja Nathan tal tõdeda, et aeg oli temast mööda läinud: paljud pole muusikaliselt kuigi huvitavad. Paciuse lauluviisi. Sellest Topeliuse kirjutatud näidendist B. Emanuel. sealsed sõbrad olid juba surnud ja tema muusika juubeliaastal 2009 võime tutvuda tema kahe on jäänud püsima laul „Soome laps”, eesti keelde Pacius hoidis orkestri tegevusest suuremalt tundmatu. melodraamaga „Die Weihe der Töne” (1839, tõlgitult „Soome tütar” (Laps’ Suomen, algselt jaolt eemale, kuid korraldas vahetevahel oma Paciusele sai eluajal osaks rohkesti Carl Pfeiffer) ja „Tod im Tode” (1844/1880, Laps’ Hellaan). Lähedane sõprus oma kaasaegsete kontserte, näiteks 06.04.1856, 10.04.1858, 27.03. tunnustust. 1856. aastal valiti ta Stockholmi Wilhelm Hocker), mida pole ette kantud pärast soomlastest suurkujude Fredrik Cygnaeuse, ja 16.04.1860, 28.04.1866, 07.05.1866, 30.04.1867, Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. 19. sajandit! Johan Vilhelm Snellmani, Johan Ludwig Runebergi 02.04.1868 (Lappalainen 1994: 246–249). 1869. aastal 1860. aastal sai ta professori tiitli ja 1877. aastal Pacius kirjutas hulga teoseid ülikooli, ja Topeliusega tugevdas Paciuse sidemeid jäi ta ülikoolist pensionile. Kindlasti jälgis Pacius promoveeriti audoktoriks. 1882. aastal sai samuti rahvuslike pidulike tseremooniate rahvusliku liikumisega. Mitmed Paciuse laulud siiski edaspidigi hoolega kontserdielu paljude Pacius Hispaania katoliku Isabeli rüütelkonna jaoks. Näiteks pühitseti 1851. aasta jaanuaris („Mu isamaa”, „Soome laul”, „Sõdurpoiss”, „Hümn huvitavate tippsolistega, nagu Henrik Schradiecki, komandörimärgi, mis oli seotud tema soolo- kroonprintsi vürst Aleksander II 25-aastast Soomele” jt.) said isamaalisuse sümboliks. Anton Door, Julius Kummer ja Heinrich Stiehl. lauluga „Tuvikesed” (Las Colondrinas), nimelt tegevust ülikooli kantslerina. Pidustustel kanti 1860. aastail hakkas repertuaari tulema üha kirjutas Pacius selle laulu Hispaania kunin- ette Mendelssohni marss muusikast Racine’i Richard Faltin Paciuse enam muusikat sellistelt heliloojatelt nagu gannale Cristinale (KK, Coll. 760, Todistukset). näidendile „Athalia” ja Paciuse enda Fredrik töö jätkajana Robert Volkmann, Niels Gade, Franz Liszt, Richard Cygnaeuse tekstile loodud pidulik kantaat (HT Helsingi ülikoolil oli õnn saada Paciuse järel Wagner, Giuseppe Verdi ja Jacques Offenbach. Pacius heliloojana 15.01.1851; HMbl 13.01.1851; Marvia 1986: 20). muusikaõpetajaks samuti Saksamaal sündinud Ülikooli oma orkester (kapell) esines Erilist tähelepanu on väärt ühine vaim, mis 1855. aasta aprillis mälestati tsaar Nikolai I Richard Faltin (Danzig 1835 – 1918). 19. sajandil iseseisvalt ainult ülikooli tsere- avaldus Paciuse ooperi „Kuningas Karli jahiretk” surma ja esitati „Kantaat kuningliku Aleksandri Faltin oli mitmekülgne muusikainimene: mooniatel: promotsioonidel ja ametisseastu- (Kung Karls jakt; Kaarle-kuninkaan metsästys) ülikooli leinatseremooniaks” (Kantat vid K. pedagoog, helilooja, organist, pianist ja viiuldaja mistel. Peale selle olid üliõpilasmuusikud teistes esietendusel 1852. aasta 24. märtsil. Ooperit Alexanders Universitets Sorgfest den 27–28. Apr. ning koorijuht ja orkestridirigent. orkestrites kaasa mängides abiks rahvuslikel mängiti üheksa korda ja see võeti vastu 1855 / Sorgmusik), samuti Cygnaeuse tekstile Faltin sai tugeva muusikalise aluspõhja pidustustel. vaimustusega. See on esimene soome ooper, („Den sista tysta kampen slutad var” / „Viimne juba lapsepõlvekodus Danzigis. Isa, ärimees Elamusi pakkusid Paciusele reisid Saksa- ainelt rahvuslik ja seotud Soome ajalooga – vaikne võitlus oli lõppenud”) (KK, Ms. Mus. Edward Faltin oli andekas asjaarmastajast maale ja Kesk-Euroopasse. Juuni lõpul, 26.06.– aga Saksamaal sündinud helilooja kirjutatud Pacius 16). 1858. aasta märtsis juhatas Pacius muusik, kes valdas flöödi-, oboe-, viiuli-, vioola- 28.06.1839 osales Pacius viiuldajana Lübeckis ja rootsikeelse tekstiga! Libreto autor oli Zachris ülikooli saalis Akademiska Sångföreningeni ja ja kitarrimängu ja kellel oli kaunis tenorihääl esimesel Põhja-Saksamaa muusikafestivalil Topelius. Teose stiililisteks eeskujudeks on orkestri kontserti Uusikaarlepyy linna tulekahjus (Hans Heinrich Eduard Faltin; abikaasa (Norddeutsches Musikfest). Festivalile oli teda olnud Weberi, Bellini, Verdi ja Donizetti ooperid. kannatanute heaks. Oli müüdud üle tuhande Emma Rosette Friederike Hollatz; sünni- ja kutsunud Lübecki muusikajuht Gottfried Seevastu Paciuse teise ooperisse „Loreley” pileti. Esiettekandes kõlas Paciuse kantaat ristimistunnistus 05.02.1870 – KK, Coll. 52.1). Herrmann, Paciuse noorpõlvetuttav varaste (1844/1862–87) suhtuti juba loomisajal kui stiililt „Kodutud” (De hemlösa; 1858), taas Cygnaeuse Õppinud kiiresti pähe kõik vanema venna kontserdireiside ajast Saksamaal ja samuti iganenusse. „Kuningas Karli jahiretk” saavutas dramaatilisele tekstile „Väljas puhub külm tuul, harjutatavad klaveripalad, sai Richard Faltin Spohri õpilane. Kõige ulatuslikum oli poole- menu Stockholmis aastail 1856–1857 ja 1859. see puhub varemete kohal” (Derute blåser en klaveriõpetajaks kompetentse pedagoogi Benigna aastane reis Saksamaale aastal 1857, mille ajal Teos esitati Helsingis ka aastail 1875 ja 1880, kylig vind, den blåser över ruiner; HT 20.03.1858; Meyeri. Kodus peeti kord kuus muusikaõhtuid, Pacius kohtus taas oma õpetaja Spohriga ning soome keeles esmakordselt Viiburis 1905. aastal. ÅT 26.03.1858; KK, Ms. Mus. Pacius 16). kus esitati koorilaule ja kammermuusikat. Noor paljude muusikutest sõprade ning sugulastega, Ooperit on ette kantud maakondade teatrites 1860. aasta jaanuaris kirjutas Pacius kantaadi – Faltin hakkas koos isaga mängima ooperite ja teiste seas tšellist Carl Grädeneriga, kes oli ja uuesti Helsingis aastail 1909, 1918 ja 1959. või helipoeemi, nagu ta seda ise hiljem nimetas oratooriumide klaviire, millest tal hiljem dirigendi aidanud Paciust tema esimestel aastatel Teos on leidnud heakskiitu ka viimastel aastatel – Turu Akadeemia ajalooprofessori Henrik Gabriel ja heliloojana oli palju kasu. Helsingis, ja oma viiuliõpilase Otto von Helsingis ja seda moderniseeritud kujul (uusima Porthani mälestusmärgi valmimise heaks tehtud Juba umbes kümneaastaselt hakkas Faltin Königslöwiga. Pacius käis Saksamaal ka aastail lavastuse esietendus oli Soome Rahvusooperis korjanduse jaoks (Tondikt utförd i K. Alexanders komponeerima neljahäälseid laule Carl Löwe ja 1869–1870 (päevikud 1852, 1857, 1869 – KK, 19. jaanuaril 2007). Universitetets Solennitetssal d. 16.3.1860 och Felix Mendelssohni eeskujul. Ta õppis muusika- Coll. 760). Paciuse kui viiuldaja ja helilooja loomus 9.11.1861 till förmån för H. G. Porthans teooriat, kompositsiooni ning klaveri- ja oreli- Pacius jälgis kontserdielu ja kommenteeris ilmneb tema viiulikontserdis (1845/1867–69), minnesvärd), samuti Cygnaeuse tekstile. mängu oma kodulinna kooli muusikaõpetaja, muusikat oma reisipäevikus. Richard Wagneri mis on õigupoolest tema ainus sümfooniline Pidustusteks kantsleri ja kroonprintsi, tulevase Maria kiriku organisti Friedrich Wilhelm Markulli muusika ei äratanud temas soodsat vastukaja – suurvorm. Teos on üheosaline, kuid arendus keiser Aleksander III abiellumise puhul (1816–1887) käe all. Tol ajal kirjutas ta rohkesti nagu Louis Spohriski (päevik 22.08.1857– KK, Coll. 1866. aastal lõi Pacius kantaadi „Kantat vid koori- ja soololaule, sonaate ja klaveriteoseid. 760). Reisipäevikus 15.05.1857 kirjutab Pacius, K. Alexanders Universitetets Fest d. 10” (Fest Lisaks laulis ta kooli kooris, mis esitas suurte 3 „Mich im Ganzen gelangweilt. Viel Geschrei und wenig Wolle. et kuulis Kasselis „Tannhäuserit”, kirjeldades Posaunen und Geschwirre in den Violinen. Harmonien in Hülle und Cantat) Topeliuse tekstile. meistrite kooriteoseid ja isegi numbreid seda järgmiselt: „Minu jaoks tervenisti igav. Fülle, mit unter hübsche Gesangstellen, allein kein Fond, keinen inneren Paciuse ulatuslik ja kõrge tasemega ooperitest ja oratooriumidest. Faltinil tuli Palju kisa, vähe villa. Tromboonid ja viiulite vihin, Gehalt, keine wirkliche Idéen, wie fast bei aller neuen Musik. Nein, meeskoorilooming on lähedalt seotud katkestada keskkooliõpingud õnnetusjuhtumi harmooniaid ilmatu hulk, vahepeal mõni kena das Rechte ist es nicht.” Akadeemilise Lauluseltsi tegevuse ja rahvusliku tõttu lapsepõlves, mis oli põhjustanud raske-

76 77 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

kujulise kõnehäire kogelemise näol (Monatliches Karl Gottlieb Behm. Behm oli samal ajal Leipzigis. mis avaldasid talle suurt mõju. Weimaris kuulis Kohe oma esimese jõulupuhkuse ajal Zeugnis – KK, Coll 52.1). Vanemate nõusolekul 1856. aasta augustis asus Faltin tööle Viiburi Faltin 1861. aastal helikunstnike ühenduse sõitis Faltin Peterburi, et külastada kontserte pühendus ta muusikale. saksa poistekoolis (Behmsche Lehranstalt zu Tonkünstlerversammlung kaudu ühel pidusöögil ja ooperit ning tutvuda muusikutega. Sellised 1852. aastal jätkas Faltin muusikaõpinguid Wiburg). Ta õpetas 24 tundi nädalas klaveri- esinemas Franz Liszti. reisid kujunesid traditsiooniks. Peterburis oli Dessaus Friedrich Schneideri (1786–1853), ja viiulimängu ning ühislaulmist (Zeugnis Pärast Leipzigi-aega, 1863. aastal abiellus ta ammuse perekonnatuttava, Danzigi endise tollal juba eaka õukonna-kapellmeistri juures. 22.03.1869 – KK, Coll. 52.1). Faltin sõbrunes kooli Faltin Viiburi linnaarsti Nils Reinhold Holstiuse teatrijuhi Gustav Ladday külaliseks. Ladday, Dessau aja suured elamused olid talle Mozarti prantsuse keele õpetaja Alexander Perret’ga tütre Olga Alinaga. Nils Holstius oli ka Behmi kes juhtis Peterburi saksa teatrit, hankis „Reekviemi”, Mendelssohni oratooriumi „Paulus” ning teise muusikaõpetajaga, Viiburi rootsi- poistekooli arst. Aastal 1867 sündis Richard Faltinile priipääsmed nii itaalia kui ka saksa ja Schumanni klaverikvinteti ettekanded. Sel saksa kiriku organisti, saksa päritolu Heinrich Faltini ja Olga Holstiuse abielust poeg Richard ooperite etendustele. ajal tutvus Faltin ka Mendelssohni ja Schumanni Wächteriga (1818–1881), kes oli Viiburisse kolinud Wilhelm Gottlieb Faltin, kellest sai tuntud Septembris 1857 tabas Faltinit traagiline sümfooniate ja avamängudega. Pärast Schneideri 1845. aastal Peterburist. kirurg ja võimekas muusikaharrastaja. Õpiajal õnnetus: kooli kõrvalhoones, kus ta elas, süttis surma läks Faltin oma pianistist nõo soovitusel Faltin alustas muusikaelu edendamist mängis poiss Helsingi Akadeemilises orkestris tulekahju. Faltin kaotas peaaegu kogu oma vara, Leipzigi konservatooriumi, kus ta õppis aastail Viiburis 1850. aastatel niisama energiliselt, nagu ja kammermuusikat, teiste seas koos Jean noorpõlveteosed, nooditrükised, õpiaja märkmed, 1854–1856 ja 1861–1862 (Wasserloos 2004: Pacius oli alustanud Helsingis 1830. aastatel. ja Christian Sibeliusega. raamatud, päevikud, viiuli, vioola ja uue, 143). Klaverit õpetasid talle Louis Plaidy ja Koduse musitseerimise kõrval olid Viiburis varem Eriti sooja külalislahkust võis Richard Faltin Peterburist ostetud tiibklaveri. Sõbrad Viiburis Ignaz Moscheles, orelit ja muusikateooriat andnud kontserte ja korraldanud muusikaüritusi Viiburis nautida saksa päritolu kaupmehe Leopold tormasid küll kiiresti appi. Krohnid laenasid Ernst Friedrich Richter, viiulit Friedrich Hermann, Wächteri juhitud Lauluühing ja Ferdinand Spohri Wilhelm Krohni (1806–1890) muusikalembeses Kiiskiläst toodud klaveri, laulja Adolf Brömme kontrapunkti Moritz Hauptmann, kompositsiooni seitsmeliikmeline ansambel. Faltin pani kokku kodus ja suviti tema mõisamajas Kiiskiläs. kinkis vana viiuli, kooli uus direktor Ziemssen ja orkestratsiooni Julius Rietz, partituuri- ja uue koori ja orkestri, korraldas sümfoonia- Leopold Wilhelm Krohn mängis tšellot, harrastas ja proua Behm pakkusid uue korteri, voodipesu ansamblimängu Ferdinand David ja muusikalugu ja koorikontserte ning kammermuusikaõhtuid. muusikat ja teisi kunste mitmel viisil. Krohnide ja rõivaid. Peagi suutis Faltin säästa raha uue Franz Brendel. Esimene kammermuusikaõhtu oli juba kodus korraldati laupäeviti keelpillikvartetiõhtuid tiibklaveri jaoks, mille hind oli 180 rubla. Armastusest Bachi ja Händeli muusika 1856. aasta detsembris. Keelpillikvartetis (Wächteri kirjad Faltinile 03.11.1861, 27.05.1862, Richard Faltin sai Viiburis tuttavaks ka vastu kõneleb see, et ta liitus juba 15-aastaselt mängisid prokurist Harthin, Heinrich 10.03.1862, 28.07.1863 – KK, Coll. 52.10). Perepoeg Fredrik Paciuse arstist venna August Paciusega 1850. aastal Leipzigi Bachi seltsiga ja Wächter, Faltin ja Peterburi keiserlikust Julius Krohn (1835–1888) – tulevane rahvalaulu- (1810–1867). August Pacius oli pärast õpinguid 18-aastaselt 1858. aastal Leipzigi Händeli ooperiteatrist pensionile siirdunud tšellist uurija – oli Faltini eakaaslane. Perekonda Helsingi ülikoolis kolinud 1845. aastal Viiburisse seltsiga (Tjensteförteckning – KK, Coll. 52.1). Barnewitz. Faltin mängis paljudes teostes kuulusid veel saksa päritolu ema Juliana (Julie) ja tegutses lühemat aega arstina ka Muolas, Bachi ja Händeli muusika juurde võis Faltini klaveripartiid. Sümfooniakontserdid algasid Dorothea Dannenberg, poeg Leopold August Lappeenrannas ja Antreas. 1859. aastal kinnitati tuua Moritz Hauptmann, kes oli Bachi seltsi 1860. aasta kevadel. Faltin osales paljudel (1837–1892) ja tütred Emilie (1841–1922), Ottilie August Pacius Hamina ringkonnaarstiks. August üks olulisi liikmeid ja aitas kokku panna Händeli kontsertidel võimeka saatjana klaveril ja Elisabeth (1844–1931) ja Adelaide Helene (s. 1846). Pacius mainib Behmi poistekooli oma päevikus kogutud teoste väljaannet. Richard Faltin astus orelil või orkestrijuhina. Richard Faltin oli ka Ema Julie mängis suurepäraselt klaverit ja oskas 11.01.1857, järelikult oli tal selle õppeasutusega ühendusse Aufschwung, mille eesmärk oli ette hinnatud instrumendiõpetaja. Tema tuntumaid kaheksat keelt. Leopold Wilhelm Krohn ise oli sidemeid. August Pacius oli konsul Carl August kanda modernset klaveri- ja kammermuusikat, viiuliõpilasi oli Ernst Fabritius (1842–1899), kes peale Viiburi tegutsenud kaupmehena Haminas. Wahli ja Bertha Paulina Holstiuse poja Alfred eriti Schumanni teoseid. Lisaks täiendas 1857. aastal jätkas õpinguid edukalt Leipzigi Uhke Kiiskilä mõis aga kuulus Dannenbergi Augustini (sündinud 26.11.1867, ristitud Faltin oma haridust, kuulates visuaalsete konservatooriumis, andis viiulikontserte ja oli suguvõsale. Mõisahärra Friedrich Dannenberg 22.02.1868) ristiisa, poisi ristivanemad olid kunstide, kirjanduse ja ajaloo loenguid ülikoolis. ühtlasi helilooja. Organist Wächteri tütar Elise oli armastas samuti muusikat ja tõi oma peoõhtutele ka Richard ja Olga Faltin. Konservatooriumi lõpetas Faltin 1855. aasta andekas pianist, kes pärast Faltini juhendamist muusikuid isegi Peterburist. Pärast Julius Krohni sügisel ühena parimaist õpilastest. Ta elas samuti jätkas õpinguid Leipzigis. traagilist uppumissurma 1888. aastal Kiiskilä Vabad muusikute kohad Leipzigis järgmise kevadeni. Sissetuleku sai Faltin täiendas oma teadmisi ja oskusi müüdi ja vanemad kolisid Peterburi. Julius Krohni Helsingis ta eratundidest. Õpetades jõukate ameerika reisidel 1859. aasta suvel Inglismaale ja aastail pojast Ilmari Krohnist sai muusikateadlane, 1869. aasta sügisel siirdus Faltin Helsingisse. perede lastele muusikat pansionaadis, kus elas 1861–1862 Leipzigisse, kus ta õppis oktoobrist Helsingi ülikooli professor ja helilooja. Autobiograafilises kirjutises (Anteckningar – palju inglise ja ameerika üliõpilasi, omandas juulini, õpetajateks Reinecke ja Hauptmann Faltini teine huvitav kontakt Viiburis oli KK, Coll. 52) tõdeb ta, et alusepanemine Viiburi Faltin sujuva inglise kõnekeele. (kompositsioon), Moscheles (klaver) ja Richter Wahli ärimeeste suguvõsa. Sealgi harrastati muusikaelule ja töö kooli muusikaõpetajana oli (orel) (Zeugnis Ferdinand Zeidler 22.03.1869 – muusikat. Konsul Carl August Paul Wahli ja aja jooksul muutunud kurnavaks ja takistanud Faltin Viiburi muusikaelu KK, Coll 52.1). Tõenäoliselt aitasid tal reisikulusid Bertha Holstiuse – Faltini naise sugulase – tema tööd heliloojana. Ülikooli saksa keele lektor edendajana katta Viiburi kaupmeeste perekonnad. Londonis järeltulija, kaubandusnõunik Harry August Wahl ja Rootsi teatri juhtkonna liige, saksa päritolu 1856. aasta kevadel avanes Faltinil võimalus kuulas ta kontserte Händeli muusikast ja nägi (1869–1940) kogus hiljem väärisviiuleid; osa Hermann Paul mõjutas otsustavalt Faltini pääseda muusikaõpetajaks või orkestrijuhiks kolm aastat varem põlenud Covent Gardeni tema maailmakuulsast kollektsioonist läks kolimiskavatsusi (Hermann Pauli kirjad Faltinille Jerusalemma, Coburgi või Viiburisse. Faltin ooperimaja asemele ehitatud uue hoone sisse- 1939. aastal Talvesõja aegu segastel asjaoludel 1868–1869 – KK, Coll. 52.9). Helsingis oli pea- valis Viiburi saksa poistekooli muusikaõpetaja õnnistamist Meyerbeeri ooperi „Dinorah” kaduma. Viiburis tutvus Faltin ka lauljatar aegu korraga jäänud vabaks kolm ametikohta: ameti. Jeruusalemm oli liiga kaugel, Coburg liiga etendusega, mida dirigeeris helilooja ise. Emelie Mechelini (1838–1917) ja tema venna, Uue teatri (praeguse Rootsi teatri) kapellmeistri, lähedal, ja nii otsustas Faltin rahvusvahelise ja Leipzigi konservatooriumis õppis Faltin osalt õukonnakohtu praktikandi Leo Mecheliniga, ülikooli muusikaõpetaja ning Nikolai kiriku elava Viiburi kasuks. Viiburi tingimustest olid nendesamade õppejõudude juures, kelle juures kes hiljem riigimehena ja kunstisõbrana samuti (praeguse Toomkiriku) organisti kohad. Faltin teda informeerinud soomlasest sõber Karl Johan ta varemgi oli õppinud. Saksamaal kuulis ta mõjutas Faltini muusikalisi taotlusi. Pereisa, alustas teatri kapellmeistrina, kuid saanud Moring, kes õppis Leipzigi konservatooriumis Bachi h-moll missat ja „Matteuse passiooni” riiginõunik Gustaf Mechelin oli Hamina kadeti- ülikooli muusikaõpetaja ja organisti koha, loobus aastast 1856, ja Viiburi saksa poistekooli juhataja ning nägi laval Richard Wagneri nelja ooperit, kooli inspektor. ta juba aasta hiljem teatri orkestri juhatamisest.

78 79 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

Nimelt ei meeldinud talle mängida Kaivohuones Haydni „Aastaajad” (1872) ja „Loomine” (1882), kontrabass, kaks flööti, pikoloflööt, oboe, Akadeemiliste tseremooniate jaoks loodud lauamuusikat, nagu teatri kapellmeistri töö- Wolfgang Amadeus Mozarti „Reekviem” (1873, A-, B- ja C-klarnet ning eriti suurepäraseks Faltini teostest on silmapaistvaim 1890. aasta kohustused ette nägid. Ometi jõudis Faltin oma 1878), Luigi Cherubini „Reekviem” (1874), Robert nimetatud fagott. 19 klapiga fagott oli oma aja promoveerimiskantaat sopranile, segakoorile ja ametiaja jooksul anda orkestriga esindusliku Schumanni kantaat „Roosi palverännak” (Der tipptase, samuti 15 klapiga klarnetid. Veel osteti orkestrile. Kaarle Krohni tekst on seotud Sampo hulga kontserte. Rose Pilgerfahrt, 1876) ja oratoorium „Paradiis kaks metsasarve ja kaks trompetit, kõik kolme looga „Kalevalast”. 1894. aastal kirjutas Faltin Tema võistlejateks ülikooli muusikaõpetaja ja Peri”, Felix Mendelssohni „Elias” (1877), ventiiliga. Need kolmteist instrumenti maksid kantaadi Aleksander II ausamba avamiseks ametikoha taotlemisel olid Turu lauluõpetaja Karl Johannes Brahmsi „Saksa reekviem” (1881) ja kokku 2650 marka (Marvia 1986: 23), mille vaste (29.04.1894), esialgne versioon oli meeskoorile Gustaf Wasenius, viiuldaja Johan Lindberg, alles Franz Liszti „Püha Elisabethi legend” (1884). tänapäeva rahas oleks umbes 11 400 eurot. ja puhkpilliorkestrile. Kantaadi teksti autor oli õppiv Lorenz Nikolai Achté, lauluõpetaja Gabriel „Matteuse passiooni” ettekandmise traditsioon Orkestriproove tehti esmaspäeviti kell 19. Gabriel Lagus. Varem, 1887. aastal oli ta Topeliuse Linsén ja pianist Zech (Utdrag ur Concistorii vid Soomes sündiski Faltini juhatatud esitusega Muusikateooria õpetamisega tegeles Faltin juubeliks (14.01.1888) loonud kantaadi „Sylvia”, Kejserliga Alexanders-Universitetet i Finland aastal 1875. Koos Martin Wegeliusega korraldas teisipäeviti kell 16–17. Umbkaudse arvestuse mille tekst on samuti Gabriel Laguselt. protokoll för den 6. April 1870, § 8 – KK, Coll. 52). Faltin 1870. aastail uue ja põhjamaise muusika järgi oli pillimänguga tegelevaid üliõpilasi tol ajal Kogu oma elu ooperit armastanud Faltin Keisri otsusega nimetati Faltin muusikaõpetajaks kontserte. Nendega tõi ta Soome tolle aja uusimat üldse 20–30. Ülikooli aastaraamatud näitavad, oli aastatel 1873–1879 periooditi Soome ooperi 12./24. detsembril 1870 (Kansler för Kejserliga muusikat Kesk-Euroopast. et aastail 1890–1893 kõikus orkestri liikmete arv dirigent. 1876. aastal sai ta ülikooli abiraha Alexanders Universitetet i Finland 24.12.1870 20 ja 30 vahel ning aastail 1893–1896 umbkaudu sõiduks esimesele Wagneri festivalile Bayreuthis – KK, Coll 52). Tegelik töö uues ametis algas Akadeemiline 27 ja 32 vahel (Marvia 1986: 23). ja alates Richard Wagneri Seltsi asutamisest oli 1871. aasta jaanuaris. 1870–1871 oli Faltin muusikamaailm Faltini vastutustunnet näitab see, et alles ta selle liige. Faltin aitas ka lavale tuua Paciuse Helsingis Nikolai kiriku organisti asendajaks Ülikooli muusikaõpetajana aastail 1871–1896 1872. aasta maikuus andis ta esimesed avalikud ooperit „Loreley” 1887. aastal Helsingis ning tegi (Anteckningar – KK, Coll. 52). Turu toomkapiitli vastutas Faltin paljude akadeemiliste ja orkestrikontserdid Ylioppilastalos. Peateosteks ooperi „Kuningas Karli jahiretk” klaviiri ja seade piiskop Franz Ludvig Schaumann nimetas Faltini rahvuslike sündmuste muusikalise külje eest, olid Haydni 2. sümfoonia D-duur ja Max Bruchi segakoorile ja puhkpilliansamblile. Nikolai kiriku korraliseks organistiks 31. mail 1871 kirjutades ja seades muusikat ning juhatades „Rooma võidulaul” (Römischer Triumphgesang) Faltin osales Helsingi Soome Seltsi (Fullmakt för Musikdirektören Richard Faltin å koore (sh. Akademiska Sångföreningen, au- Akademiska Sångföreningeni kaastegevusel. tegevuses, juhatades aastail 1869–1870 seltsi organisttjensten vid Helsingfors svenska och dirigent aastast 1894) ja Akadeemilist orkestrit. Teine kontsert oli novembri lõpul, samuti koori, ka esitati tema teoseid seltsi pidudel. finska församlings Nikolaikyrka. Borgå 31.5.1871 Oma elulookirjelduses mainib Faltin, et ta Ylioppilastalos. Orkester esitas Mozarti D-duur Sakslasena hoidus ta eemale toonastest – KK, Coll. 52). Seoses töökoha otsimisega taotles juhatas kõikide promoveerimiste ja pidulike sümfoonia ja Beethoveni marsi muusikast keeletülidest. Aastast 1875 kuulus ta ka Soome Faltin Soome kodakondsust ja Keiserlik Majesteet sündmuste muusikat aastail 1870–1895, välja Kotzebue näidendile „Ateena varemed”. muinasmälestiste ühingusse, lisaks oli paljude andiski 09.06.1869 kodakondsuse nii Faltinile arvatud 1894. aasta promotsioon ja õhtu Elias Lõpuks kuulati koori ja orkestri ühise numbrina rahvuslike ühingute ja laulukooride auliige. endale kui ka tema perekonnale (H.K.Mt:s reso- Lönnroti (09.04.1802–19.03.1884) mälestuseks Mendelssohni „Koori Bacchusele” muusikast 1896. aastal sai Richard Faltin professori tiitli. lution på Musikläraren Richard Faltin underd. 1884. aastal. Peale selle töötas ta välja ja esitas Sophoklese tragöödiale „Antigone”. Faltini huvitas ka soome rahvamuusika. Tema ansökning – KK, Coll. 52.1). avamuusika kõikideks riigipäevadeks 25 aasta 1873. aasta sügisel kinnitas Faltin kuus rahvalauluseadeid on avaldatud mitmes kogu- Saksa sünnipärast hoolimata pühendus kestel ning juhatas orkestrit keisri külaskäigu kaardiväe orkestri pillimeest regulaarselt osa mikus, nagu näiteks „Det sjungande Finland” Faltin oma eelkäija Fredrik Paciuse sarnaselt puhul 1876. aastal ja Aleksandri samba avamisel võtma Akadeemilise orkestri proovidest. Üliõpilasi (Laulev Soome, 1871), „Studentsånger” (Tudengi- tervenisti soome muusikaelu arendamisele. 1894. aastal (Ansiluettelo – KK, Coll. 52). ei suudetud panna mängima kõiki vaskpuhkpille, laulud, 1876), „Sävelistö”, „Kansanvalistusseuran Ta oli Nikolai kiriku organist üle 40 aasta (1870– Faltini üliõpilasorkestri kontsertmeister oli kuid Faltin tahtis juba proovidesse ehtsat nuottivarasto” (Rahvavalgustusseltsi noodivara) 1913) ja osales kirikumuusika arendamises, noor Jean Sibelius. Faltini õpilaste hulka kuulus orkestrikõla. Faltin tegi orkestriproove ainult kord ja „Valituita Suomalaisen Seuran lauluja” (1872). avaldas ühtlasi koraaliraamatu ning tegutses ka Ilmari Krohn, kes mängis orkestris timpaneid. nädalas, sügissemestril kogunes neid 11–12 ja Rootsi- ja saksakeelse luule kõrval kasutas ta koraalikomitee liikmena ja orelite seisukorra 1870. aastatel kuulusid Akadeemilise orkestri kevadsemestril 13–14. Seega oli proove poole laulutekstidena ka soomekeelset kunstluulet. kontrollijana. Faltin oli Helsingi muusikakooli viiulirühma teiste seas tulevane muusikaarvustaja vähem kui Paciuse ajal, mis ei saanud jätta mõju Huvitavad on tema seaded vene rahvalauludest (musiikkiopisto) asutajaliige ja õpetas seal Karl „Bis” Wasenius, helilooja Emil Genetz, laulja avaldamata orkestri tasemele. Sajandi lõpu eel segakoorile ja orkestrile. Töös üliõpilastega orelit aastail 1882–1910. Ta andis ka oreli- ja koorijuht Taavi Hahl, tšellorühma Leopold vähenes Akadeemilise orkestri kontsertide arv. sündis hulk meeskooriteoseid ja -seadeid. kontserte mitmel pool Soomes, sealhulgas Krohn ja füüsik August Fredrik Sundell. Faltini 1889. aasta märtsis andis Akadeemiline Faltin kui väga hea klaverisaatja esines Poris, Tammisaares, Helsingis, Viiburis ja Turus perioodil muutus muusikaõpetaja ülikooli teiste orkester vähemalt tulevaste põlvede seisukohalt paljude solistidega ja korraldas oma suhete abil (Tjensteförteckning – KK, Coll. 52). Faltini huvi õpetajatega samaväärseks. Temalt nõuti niisama huvitava kontserdi. Viiulisolistina esines välismaiste tippmuusikute esinemisi Helsingis. soome kultuuri vastu avaldub tema tegevuses kõrget taset ja kompetentsi oma alal ning sama- 23-aastane Jean Sibelius, kes esitas Beethoveni Nagu oli jutuks ka eespool, sõitis Faltin Viiburis nii Soome ooperi dirigendina kui ka Soome Seltsi suguseid näitusid õppetöös nagu ülikooli teistelt romansi F-duur. Teine solist samal kontserdil oli elades igal aastal jõulude aegu Peterburi ning koorijuhina. õppejõududelt nende teadusalal. Lisati ka laulja, bass Abraham Ojanperä. Akadeemilise käis ooperis ja kontsertidel. Sel ajal tutvus ta 1871. aastal asutas Faltin Lauluühingu kohustusi: kord nädalas pidi muusikaõpetaja orkestri mõningate tolleaegsete liikmete sõnul Peterburi kuulsa keelpillikvarteti liikmetega. (Helsingfors Sångföreningen), milles jätkas harima üliõpilasi muusikateoorias. Endiselt esitas neil aastail Karl Ekman Akadeemilise Kvartett esines tihti Soomes ja külastas ka Paciuse traditsiooni, vokaalsuurvormide oli ta kohustatud juhatama muusika esitust orkestri saatel Chopini klaverikontserdi e-moll Faltini kodu Helsingis. Nende seas, kellega ta ettekandmist kuni 1884. aastani Ansiluettelo – akadeemilistel tseremooniatel ja tegema ja Ernst Lindelöf Beethoveni viiulikontserdi. kirjavahetust pidas, olid viiuldaja Leopold Auer, KK, Coll. 52). Lauluühingus aastail 1872–1882 vajalikest teostest seadeid. Teiste proovidega seoses mainitud teoste seas pianistid Theodor Leschetizky, Anna Jessipova, esitatud teoste seas olid Johann Sebastian Faltini üliõpilasorkester vajas uusi olid muu hulgas Mozarti sümfoonia g-moll Natalia Kalinowsky, Veera Timanova, Vassili Bachi „Matteuse passioon” (1875 ja 1883), instrumente. Kohe Faltini ametiaja algul andis (arvatavasti KV 550), Niels Gade sümfoonia, Safonov ja Anton Rubinstein ning Peterburi Georg Friedrich Händeli oratooriumid „Messias” professorite nõukogu nõusoleku hulga pillide Beethoveni sümfoonia nr. 2 kaks esimest osa keelpillikvarteti vioolamängija H. Weickmann. (1874) ja „Iisrael Egiptuses” (1880), Joseph hankimiseks. Akadeemilisele orkestrile osteti ja „Prometheuse” avamäng. Niisiis oli Richard Faltin oma aja kultuurielus

80 81 Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks Fredrik Pacius ja Richard Faltin – kaks sakslast Soome muusikaelu rajamas sakslast Soome muusikaelu rajamas

oluline ja mõjukas isiksus, kelle särav mitme- Allikad Helsingin yliopiston kanslerinarkisto: Raamatud külgsus on tänapäeva teadmistes ja ette- Helsingin yliopiston konsistorin Soome Rahvusraamatukogu (KK) pöytäkirjat (KP) 1833. Andersson, Otto 1907. Inhemska kujutustes kahjuks kahanenud kirikumuusiku Academiska Musikföreningens archif. Päiväämätön muistio [promemoria]. musiksträfvanden. Helsingfors: Apostol. nimetuse alla. Lähemat uurimist ootavad veel Academiska Orchesterns Räkenskaps- Kirje kanslerille 26.10.1833. Andersson, Otto 1938. Den unge Pacius. Faltini ja Paciuse rahvusvahelised suhted. Bok 1848–1853. Pacius, August, Tagebuch 1857–1859. Helsingfors: Holger Schildt. D.II.52. Collan-Beaurain, Maria 1921. Fredrik Collan, Karl. Päiväkirjoja ja Pacius. Helsingfors: Söderström. kirjeenvaihtoa. Coll. 317. Pacius, August [päiväkirja] 1863–1867. Dahlström, Fabian 1988. Akademiska Faltin, Richard. Todistuksia, Toistaiseksi luetteloimaton. Sångföreningen 1838–1988. [Helsingfors]: kirjeenvaihtoa, sävellyksiä. Coll. 52. Pacius, Friedrich. Todistuksia, Akademiska sångföreningen. Ms. Mus.; Faltin, kirjeenvaihtoa, päiväkirjoja ja Dahlström, Fabian, Erkki Salmenhaara Faltinin kokoelma Coll. 52.1. sävellyksiä. Ms. Mus. Pacius, Ms. Mus. 1995. Suomen musiikin historia I, Ruotsin – Monatliches Zeugnis 163, Coll. 609, Coll. 244, Coll. 624, Coll. vallan ajasta romantiikkaan. Porvoo: [lukiotodistuksia] 1842–1850. 760. Werner Söderström Oy. Coll. 52.1. Elmgren-Heinonen, Tuomi 1959. – Tauf.Attest [syntymä- ja Index puerorum et inventum – Schoelae Laulu Suomen soi. Helsinki: Fazerin kastetodistus] Wiborg 03.04.1866. Ioanneae Hamburgensis. 1802, musiikkikauppa. Coll. 52.1. Schülerverzeichnis 1567–1568. Archiv Flodin, Karl, Otto Ehrström 1934. – [Syntymätodistus, myös der Gelehrtenschule des Johanneums, Richard Faltin och hans samtid. Helsingfors: vanhemmat] Pastor Bertling. Hamburg. H. Schildt. Danzig 05.02.1870. Coll. 52.1. Pacius, Friedrich Anställningslistor. Jonnson, Leif 1998. Offentlig musik i – Zeugnis. F. W. Markull, Danzig Kungliga Operans arkiv, Stockholm. Uppsala 1747–1854. Stockholm: Statens 30.08.1868; 03.02.1870. Coll. 52.1. musikbibliotek. – [Zeugnis, työtodistus] H. Wächter Pacius-Helenius, Olga, Dagbok. Junkkari, Olli (toim.) 1993. Mieskuorosta Organist, Wiborg 21.03.1869. Åbo Akademis bibliotek. soittimeksi. Ylioppilaskunnan Laulajat Sinettien kera myös nimet F. Wahl, Borgströmin paperit. Borgströmska papper. 1883–1993. Helsinki: [s. n.]. A. R. Freu, L. Krohn, Gabriel Lagus. Sibelius-Museo. Turku. Klinge, Matti et al. 1989. Keisarillinen Coll. 52.1. Marvia, Einari 1973. Akateeminen Aleksanterin yliopisto 1808–1917. Helsinki: – Zeugnis Dr. Ferdinand Zeidler. orkesterielämä 1828–68 ja sen juuret. Otava. Wiborg 22.03.1869. Coll. 52.1. Lisensiaattitutkielma, Turun yliopisto. Klinge, Matti et al. 1990. Helsingin yliopisto – Tjensteförteckning. Coll. 52.1. 1917–1990. Helsinki: Otava. – Hans Kejserliga Majeståts Mattila, Outi 1988. Fredrik Paciuksen Lappalainen, Seija 1994. Tänä iltana resolution på Musikläraren „Kaarle kuninkaan metsästys” suomalaisen Yliopiston juhlasalissa. Helsinki: Richard Faltins underd. Ansökning ja saksalaisen intonaation heijastajana. Yliopistopaino. [Kansalaisuushakemus.] Pro gradu-tutkielma. Helsingin yliopisto. Marvia, Einari 1965. Richard Faltin. – Helsingfors 09.06.1869. Coll. 52.1. Schmidt, Márta 2000. Kaarle kuninkaan Suomen säveltäjiä I. Toim. Einari Marvia, – Kansler för kejserliga Alexanders metsästys identiteettisymbolina. Pro gradu, Porvoo, Helsinki: Werner Söderström. universitetet i Finland 12/24 Helsingin yliopisto. S. 179–189. December 1870. Coll. 52.1. Marvia, Einari 1986. Ylioppilaskunnan – Biskopen och Domkapitlet Soittajien vuosisataiset perinteet. – i Borgå. Fullmakt för Ylioppilaskunnan Soittajat 1926–1986. Musikdirektören Richard Faltin Toim. Mika Ainola. Helsinki: å organisttjensten vid Helsingfors Ylioppilaskunnan Soittajat. svenska och finska församlings Marvia, Einari, Matti Vainio1993. Helsingin Nikolaikyrka. Borgå 31.05.1871. kaupunginorkesteri 1882–1982. Porvoo, Frans Ludv. Schauman. Coll. 52.1. Helsinki, Juva: Werner Söderström. – My. Aleksandr Tretij [Stanislai Rosas, John 1949. Fredrik Pacius som Orden – ritarikunnan 3. luokka] tonsättare. Åbo: Åbo Akademi. 28.03.1882, 07.04.1882. Coll. 52.1. Rosas, John 1952. Musikaliska Sällskapet – Afskedsbref för Musikläraren och Symfoniföreningen i Helsingfors Friedrich Richard Faltin 1827–1853. Helsinki: [s. n.]. 25.04./07.05.1896. V. Procopé. Tommila, Päiviö 1982. Helsinki Coll. 52.1. kylpyläkaupunkina 1830–50-luvuilla. – Wi Nikolai den Andre. Fullmakt Huhmari: Helsinki-Seura. för Förre Musikläraren vid Topelius, Zacharias 1918–1922. Dagböcker Kejserliga Alexanders Universitetet 1832–1840. Utg. Paul Nyberg, Helsingfors: F. R. Faltin å Professors namn och Holger Schildt. värdighet. Helsingfors 18.06.1896. Wasserloos, Yvonne 2004. Das Leipziger Coll. 52.1. Konservatorium der Musik im 19. – Kyrkoherde embetet i Helsingfors Jahrhundert. Hildesheim, Zürich, New York: Norra Svenska Evang.-Lutherska Olms. församling. 26.4.1910. [30.3.1910 tullut kirje n:o 522.] Förodnandet till orgelnist 15.10.1905. Ludvig Bengelsdorff. Coll. 52.1.

82 83 „Piae cantionese” traditsioon mõningaid meloodiaid kunstmuusikas, kusjuures Fredrik Pacius und Richard Faltin – 1582. ja 1625. aasta väljaannete laule kantakse zwei Universitätsmusikdirektoren in Helsinki Soomes 1616–1900 ette nii häälte kui ka pillidega. Traditsioon esitada — — „Piae cantionese” laule kontsertmuusikana sai Seija Lappalainen Fabian Dahlström alguse 1911. aastal, kui soome koorijuht Heikki (tõlkinud Anu Sõõro) Klemetti seadis mõned laulud kogumikust oma ajale iseloomulikul moel segakoorile. Klemetti seaded on veel praegugi Soomes käibel. Tänu Fredrik (Friedrich) Pacius wurde am 19. März Laulukogumiku „Piae cantiones” esimese trüki tema tegevusele on laiem publik tihti arvamusel, 1809 in Hamburg geboren. 2009 wird in koostas aastal 1582 üliõpilane Theodoricus nagu oleks „Piae cantiones” midagi ürgsoome- Finnland mit Festbüchern und Ausstellungen Petri (Rutha) ja see trükiti Greifswaldis (pilt 1). likku. Üldiselt küll teatakse, et paljusid neist das 200. Jubiläum unseres (und Estlands) Kogumik oli mõeldud kasutamiseks Rootsi viisidest on leitud ka Saksamaal, Böömimaal ja Nationalhymnenkomponisten („Vårt land“, koolides, sealhulgas ka praeguse Soome ala Taanis, kuid liiga tihti tehakse lõppjäreldus, et „Unser Land“) gefeiert. Aus diesem Anlass koolides. Theodoricus oligi pärit Soomest ülejäänud viisid on pärit Soomest. Tuleb rõhutada, versuchen wir neue Informationen, Briefe usw. Uusimaalt (Nyland), ta käis Viiburi gümnaasiumis et umbes poolte viiside päritolu on teadmata. zu finden. ja oli seejärel immatrikuleeritud Rostocki ülikooli. Enne 1911. aastat lauldi kogumiku laule Pacius war zunächst ein konzertierender Kogumik „Piae cantiones” koosneb 74 ladina- Soomes ainult mõnedes ladinakoolides ja Geiger in Deutschland und Schweden (dort keelsest laulust, neist 12 on mitmehäälsed – võib öelda, et „Piae cantiones” oli vanemail in der Hofkapelle). Er war Schüler von Louis kahele kuni neljale häälele. Umbes pooli neist aegadel laiemale publikule täiesti tundmata. Spohr und Moritz Hauptmann. 1834 wurde lauludest tuntakse reformatsioonieelsetes Nii võib pealkirja „Piae cantiones” leida näiteks Pacius als Universitätsmusikdirektor nach versioonides ja nende sisu tuli muidugi Soome päevalehtedes 1771–1890 ainult kaks Helsinki berufen. Er gestaltete das Musikleben kohandada uutele nõudmistele. Ka mõningate korda. 1853. aastal Henrik Reinholmi kirjutatud in Helsinki völlig neu und sehr sachkundig, ilmalike laulude tekste „parandati” – selle esimeses ülevaatlikus soome muusikaloos pole organisierte Symphonie- und Oratorienkonzerte, toimetustöö autorina nimetatakse 1782. aasta seda kogumikku üldse mainitud. Nagu juba Singvereinigungen sowie Studentenchöre und väljaande eessõnas „Turu piiskopkonna välja- öeldud, kuulus „Piae cantiones” üksikute koolide komponierte z. B. die Oper Kung Karls Jakt (Die paistvat meest”, kelleks oli ilmselt Jacob Finno. traditsiooni juurde. Jagd König Carls von Schweden), ein Violinkonzert Tõenäoliselt peegeldab „Piae cantiones” 1582. aasta väljaande tiitellehel loetakse üles (unter dem Einfluss von Spohr und Mendelssohn) ladinakoolide traditsiooni, eelkõige nii, nagu koolid „in Inclyto Regno Sueciae” ja üks neist oli und viele Festkompositionen für patriotische see oli välja kujunenud Turus (Åbos) ja Viiburis. „Schola Aboënsis” praeguses Soomes. See kool und kaiserliche Familienfeste. Seine nächsten Umbes poolte laulude puhul võib leida paralleele asutati tõenäoliselt aastal 1276 ja on olemas veel Freunde waren die Nationalpoeten Johan Ludwig Mandri-Euroopa repertuaarist ja sealjuures praegugi, küll täiesti kaasaegse gümnaasiumina Runeberg und . War Pacius’ võis rolli mängida Rostocki traditsioon, sest (Katedralskolan i Åbo). 16. sajandil oli seal mõned Musik finnisch oder deutsch? Wie schwer war just Rostockis kirjutas Theodoricus kogumikule aastad rektoriks preester Jacob Finno, kes oli ka es, sich als ein junger Immigrant in Finnland eessõna. 1582. aastal trükitud versiooni mõned välismaal õppinud. Üks õpilasi Finno ajal oli Turu anzupassen? Wie gestalteten sich die Kontakte tekstid sisaldavad akrostihhoneid, nõnda et (Åbo) linnakodaniku poeg Hemming Henriksson mit den deutschen musikalischen Kreisen und värsiridade algustähed annavad kokku nime Hollo, kes samuti õppis hiljem välismaal. Alates den russischen Musikern in Helsinki? või muud tähenduslikku – võib-olla mõne vihje 1586 tegutses Hemming Turu lähedal Masku Nach Pacius, der am 8. Januar 1891 starb, kohalikele oludele. Oletatakse, et akrostihhon koguduse pastorina ja teda nimetatakse sageli wurde Richard Faltin Universitätsmusikdirektor. ajaloolises laulus „Ramus virens olivarum” „Hemming Maskulainen” ehk Masku Hemming. Er wurde am 5. Januar 1835 in Danzig geboren – Ragualdus – seostub ühega Turu kahest Hemming on praegugi tuntud kui tähtis soome und studierte in Dessau und Leipzig. Faltin keskaegsest piiskopist. Mõningate meloodiate keele edendaja. 1605. aastal avaldas ta soome lebte von 1856 an in Vyborg als Musiklehrer, (nagu „In vernali tempore”) jälgi ajades võib jõuda lauluraamatu „Yxi Wähä Suomenkielinen konzertierender Musiker und Dirigent. Er hatte Taani ja oletatavasti õppis väljaandja Theodoricus Wirsikirja”, ja aastal 1616 „Wanhain Suomen sehr viele Kontakte nach St. Petersburg. neid tundma oma taani vanaisa kaudu. Neli maan Piispain ja Kircon Esimiesten Latinan Nachdem Faltin 1869 nach Helsinki gezogen laulu on leitud käsikirjadest praeguse Rootsi kielised laulut”, umbkaudu tõlkides – vanade war und u. a. an der Universität zu arbeiten ja kaks praeguse Soome aladelt. Theodoricuse soome piiskoppide ja prelaatide ladina laulud begonnen hatte, organisierte er viele Konzerte viisikogule pole küll veel lõplikku hinnangut (pilt 2). Raamat on Stockholmis trükitud ja see mit russischen Musikern. Er war auch Komponist antud, kuid rootsi hümnoloog Folke Bohlin käsitab on tegelikult 1582. aasta „Piae cantionese” tõlge (von Kirchenmusik, Promotionskantaten, Liedern) seda kogumikku tõendina Läänemere-äärse soome keelde. Laulude valik pole aga päris sama. und Organist. Faltin starb am 1. Juni 1918. elanikkonna kultuurilisest kokkukuuluvusest. Kui 1582. aasta väljaanne sisaldab 74 ladina- Ohne diese zwei deutschen Fachmänner wäre „Piae cantionese” teine trükk järgnes aastal keelset laulu, siis Hemmingi väljaandes on das Musikleben in Helsinki im 19. Jahrhundert 1625 ja selles olid ka noodid. Siit leiame Rostocki 75 soomekeelset laulu. 69 laulu leidub mõlemas arm gewesen. Maarja kiriku kantori Daniel Friderici mõned väljaandes, kuid esimene laul on Hemmingil laulu sellele ajale iseloomulikud mitmehäälsed seaded, „Ave pulcerrima regina” soomekeelne tõlge, mis Rostockis raamat ka trükiti. puudub „Piae cantionese” 1582. aasta väljaandes. Tänapäeva Soomes võib „Piae cantionese” See leidub 15. sajandi lõpust pärinevas meloodiaid kuulda kahes kontekstis: esiteks „Rostocker Liederbuchis”. Ka laulude liigitus kasutatakse viise, mis on võetud ka soome on Hemmingil teine kui Theodoricusel. Soome koraaliraamatusse; teiseks kasutatakse kirikumuusika professor Erkki Tuppurainen tegi

85