Võrumaa Naised Nursipalus Maju Vallutamas

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE VI KAITSE KODU! NR 3/2011 (103/549) KAITSELIIDU AJAKIRI

RAPLAMAA AASTA KOTKAS JA AASTA TÜTAR JÄLLE Võrumaa naised VALITUD Nursipalus maju vallutamas Aasta kaitseliitlane nooremleitnant MADIS MINTEL

07 Moskva usub Leopardi

08 Aasta kaitseliitlane nooremleitnant Madis Mintel

12 Valge Laeva patrullvõistlus oli karastav kogemus Sisukord

16 Scoutsrännakust vaevatud keha ja teekonna NR 3/2011 (103/549) unustamatud muljed

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE VI 18 Kaitseliidu kool käis Saaremaal

KAITSE 20 Kogemusi Gruusiast ehk Kaitseliidu Kooli KODU! rahvusvaheline haare NR 3/2011 (103/549) KAITSELIIDU AJAKIRI 22 Kaitseliit kui eestlaste tuumaheidutus

37 Sõjapidamine XI

44 Merevägi vajab üha enam kõrgharitud ohvitsere

46 Kuidas pikka aega looduses viibida?

RAPLAMAA AASTA KOTKAS JA AASTA TÜTAR JÄLLE VALITUD Võrumaa naised NAISKODUKAITSE Nursipalus maju vallutamas 49 Keskkogu võtab aastas tehtu kokku ja annab suuna Aasta kaitseliitlane tulevikku nooremleitnant MADIS MINTEL KAANEFOTO: KAISA PEEDOSAAR 52 Võrumaa naised Nursipalus maju vallutamas

55 Talvine ellujäämiskursus

NOORTEORGANISATSIOONID

57 Raplamaa aasta kotkas ja aasta tütar jälle valitud

58 Kunda näide: riigkaitseõpe kasvatab meesteks, ka kaitseliitlasteks

59 Laagris peab alati nalja saama! VAHEVIHIK 60 Tartu Noorte Kotkaste kevadlaager kodutütre pilguga Venemaa relvajõudude enimlevinud soomusmasinate 61 Noored kotkad võrdlesid taas oskusi identiﬁ tseerimine VI

37 55 59

Kaitse Kodu! 3/2011 3 Tsiviilkaitse tuleb tagasi

ärmussotsialistlikul Nõukogude võimul oli eriline anne anastada ühiskonna teadvuses kinnistunud mõisteid ning anda neile uus ja eemaletõukav, kuid kindlasti ühe partei absoluutset võimu põlistav Äsisu. Näiteks Kesk-Euroopa rahvastele nii omane mõiste miliza, mis tähistas rahva omaalgatuslikku maakaitseväge ajal, kui riigi või suverääni võim oli mingil põhjusel lakanud toimimast, sai Nõukogudemaal repressiivorgani ja rahva meeli vaos hoidva militsija kujul justkui rahva mandaadi tegutsemiseks. Ilus sõna- paar internatsionaalne abi oli Nõukogude sõjalise sekkumise kattevarjuks piiride taga. Isegi õhtumaa ühis- nimetaja demokraatia suudeti pea peale keerata sellele mõistele täiendite sotsialistlik ja arenenud lisamisel nii, et Venemaal saab tänapäevalgi sõnaga demokraatia ähvardades nõrganärvilisi ja väikeseid lapsi korrale kutsuda.

Üks vanemale seltskonnale nõukaajast meenuv kole asi oli ka tsiviilkaitse. See mujal Euroopas rahumeeli inimtsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks loodus- või tehnitsistlike õnnetuste olukorras organisee- Peatoimetaja veerg Peatoimetaja ritud rahvaosalusega tegevus on meil meeles kui sunniviisiline totaalseks tuuma-, keemia- ja bakterio- loogiliseks sõjaks valmistumine sellesama Nõukogude võimu üleilmseks muutmise nimel. Meil vahepeal kasutusele võetud sõjaeelne asendusmõiste kodanikukaitse pole täitunud mingi konkreetse sisuga, olgu siis mittekodanike ja kodakondsuseta isikute vastuseisu või kodanike ühepäevaliblikamentaliteedi ah-ei- juhtu-meiega-siin-Euroopa-umbsopis-midagi tõttu. Kuidas aga üks tsiviilühiskond enese ja laiemalt kogu inimtsivilisatsiooni kaitsmisel peab tegelikult tegutsema, on meile äsja näidanud jaapanlased. Sealne ühis- kond, olles teadlik oma ebakindlast asukohast mandrilavade piiril, on aastakümneid valmistunud tegutsemiseks suurte looduskatastrooﬁ de korral ja näidanud, et isegi tsunami, maavärinate ja tuumajaamaõnnetuse koostoime ei saa murda distsiplineeritud ja ettevalmistuse läbinud rahvast. Kontrast Araabia või Aafrika maade, aga võib-olla ka Euroopa õnnetusepiirkondades toimuvaga on silmanähtav.

Veerand sajandi möödumine Tšernobõli eksperimentaaltekkelise katastrooﬁ ja selle tagajärgede likvideerimise algusest peaks ka meie rahvale selgitama, et suuremastaabiline õnnetus ei tähenda kohustusi mitte üksnes kaitseväele ja va- batahtlikkuse alusel riigi hüvanguks liitunud kaitseliitlastele, vaid kogu rahvale. Küberjulgeoleku tagamine on Eestis juba võtmas kõiki selle ala inimesi ühen- dava ametkondade ja erahuvide ülese koostegutsemissuutlikkuse mõõtmeid. Neid valdkondi aga, kus Eesti ettevõtjatel, ametnikel ja lihtkodanikel on vaja n-ö tsiviilühiskonna jätkuvõime kaitse huvides oma jõud informaalselt ühen- dada, on ju veel. Seega, armas rahvas, pange vaim valmis, tsiviilkaitsetege- vus ootab!

IVAR JÕESAAR, kapten

Kaitseliidu ajakiri Kaitseliit Internetis: Kaitse Kodu! www.kaitseliit.ee Asutatud 11. september 1925 www.naiskodukaitse.ee www.nooredkotkad.ee Väljaandja Kaitseliit www.kodutytar.ee Ilmub kaheksa korda aastas. kool.kaitseliit.ee Kaitseliit www.alutaguse.ee Peatoimetaja: harju.kaitseliit.ee kpt Ivar Jõesaar www.jogevamalev.ee jarva.kaitseliit.ee Tegevtoimetaja: www.laane.edicypages.com n-ltn Taive Kuuse renek.planet.ee/Kaitseliit_Polva_Malev rapla.kaitseliit.ee Keele- ja stiilitoimetaja: malev.saaremaa.ee Naiskodukaitse Viire Villandi sakala.kaitseliit.ee tallinn.kaitseliit.ee Makett ja küljendus: tartu.kaitseliit.ee Matis Karu voru.kaitseliit.ee valgamaa.kaitseliit.ee Reklaam ja levi: www.virumalev.ee [email protected] Trükitud ASi Printall trükikojas Noored Kotkad Toimetus: Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Faks 717 9150 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtaeg Toimetuse e-mail: Kaitse Kodu! järgmisesse numbrisse on [email protected] 6. juuni 2011 Kodutütred

4 Kaitse Kodu! 3/2011 Taani Kodukaitse ja Kaitseliit uuendasid koostöölepet

MERLE OTT, nooremleitnant ka Kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg. Muude ülesannete seas on Taani Kodukaitse hooleks valvata Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Finn Winkler ja Kaitselii- riigi olulisi infrastruktuuriobjekte, võidelda merereostusega Uudised du ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste allkirjastasid Kaitselii- ja toetada politseid. du peastaabis 22. märtsil kahe vabatahtliku riigikaitseorga- nisatsiooni koostöölepingu. Uuendatud koostöölepingu järgi jätkatakse Taani Kodukaitse Akadeemia ja Kaitseliidu Kooli ning avalike suhete alast koostööd. Uue teemana hakatakse arutama küberkaitse võimalusi. Lisaks tutvustab Taani Kodu- OTT MERLE kaitse Kaitseliidule oma merekodukaitseüksust.

Taani Kodukaitse ülem külastas koos Kaitseliidu ülemaga ka Kaitseliidu Harju malevat ning Kaitseliidu Kooli Raplamaal Alus. „Taanis saavad kodukaitsjad riigilt kena vormi, et olla osa militaarsest organisatsioonist,” ütles kindralmajor Wink- ler. „Aga ühtne vorm ei tee veel sõdurit. Koolitus ja haridus on need, mis kujundavad sõduri. See õpetamissüsteem, mida ma nägin Alus, on sama, mida kasutame Taanis. Nägin, et Kaitseliidul on väga hästi toimiv kool. Küll on aga mulle uus küberkaitse valdkond, millega seoses loodame areneda Kaitseliidu toel,” ütles kindralmajor Finn Winkler, kes on Taani Kodukaitse ülem alates 2010. aastast.

Vabatahtlikus Taani Kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimõttel ja on, nagu

Kaitseliidu Viru maleva ja aktsiaseltsi KEK Invest Harju malev 6. aprillil korraldatud teise Näpi Nike laskevõistluse (kümme lasku lamades 25 m distantsilt spordipüssist) Männiku malevkond korraldas 19. märtsil juhtimis- ja ta- KEK Investi rändkarikale võitis 369 silmaga politsei- ja galakompanii isikkoosseisu vaatlusposti, varitsuse, pat- piirivalveameti (PPA) Rakvere jaoskond Kaitseliidu Tapa rulli ja varitsusevastase tegevuse väljaõpe, mille käigus üksikkompanii (342 silma) ja Laekvere valla meeskon- lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele harjutati na (311 silma) ees. Individuaalarvestuses saavutas Männiku harjutusväljakul patrullimist teedel ja maastikul meestest esikoha Meelis Kask PPA Rakvere jaoskonnast ning liikumist jälgi mööda vastase positsioonideni kuni 99 silmaga, järgnesid Peeter Pops Tapa üksikkompaniist kontaktini vastasega. Viimase ülesande täitmist rasken- (98 silma) ja Tarmo Matt Viru maleva staabist (93 silma). dasid lisaks lumele ka territooriumil viibinud tsiviilisikud. Naiste arvestuses võitis Aili Vakker Naiskodukaitse Rakvere jaoskonnast 93 silmaga, teise koha sai Janne Alliku PPA Rakvere jaoskonnast 89 ja kolmandaks tuli Saaremaa malev Naiskodukaitse Rakvere jaoskonna liige Velli Ehasalu 82 silmaga. Kaitseliidu Saaremaa maleva Kuressaare üksikkompanii, mille pealik on Toomas Kask, pidas 12. märtsil üldkoos- oleku, kohal oli ligi sada meest. Esimest korda pärast Eesti taasiseseivumist valiti kompaniile vabatahtlikest riigikaitsjatest koosnev juhatus, kuhu kuuluvad reserv- kapten Taavi Tuisk ja kaitseliitlane Tanel Kuusikmaa.

Nädal varem oli aastakoosoleku pidanud Raivo Kaburi HANNES REINOMÄGI juhitav Orissaare üksikkompanii ja saanud samuti esimese juhatuse, kuhu kuuluvad Pöide vallavanem Jüri Linde ja Elar Smirnov.

Viru malev Viru maleva võistkond koosseisus nooremveebel Ando Larioniv, nooremseersant Aleksei Osokin, kapral Sander Gutmann ja Peeter Pops võitis 26. märtsil Sakala maleva korraldatud Jaak Kärneri mälestusvõistluse 100 m distantsilt lahingurelvast (lahtise sihikuga AK-4 kaliibriga 7,62 mm) laskmises. Aega laskmiseks oli 3x15 minutit. Võitjate tulemuseks harjutuses 3x10 lasku lamades, Uudised edastasid püsti ja põlvelt oli 1060 silma Tartu maleva (1055 Riina Gutmann, Kristel Kitsing, Rita Loel (Saarte silma) ja Pärnumaa maleva (1046 silma) ees. Hääl) ja Hannes Reinomägi

Kaitse Kodu! 3/2011 5 ALO HAAV Laskesuusatamine Avinurme suusaradadel

Uudised KALVI KIVIMÄE

Kaitseliidu Alutaguse malev korraldas 27. veebruaril laskesuusatamisvõistlused. Seekordne võistlus eri- nes traditsioonilisest laskesuusatamisest selle poolest, et tuli suusatada kaitseväe vormis ja kaitseväe suuskadega ning lasta automaadist AK-4. Ohutuse tagamiseks ei pidanud mehed suusatama relvaga ja laskmise ajal tuli võistlejatel suusad jalast võtta. Võistluse valmistas ette ja viis läbi Avinurme malevkond. Suusatada tuli kolm kahekilomeetrist ringi klassikalises sõidustiilis. Pärast esimest ringi tuli võistlejal lasta seitse lasku lamades 150 m kaugusel asuvasse märklehte, pärast teist ringi lasti püsti ja pärast kolmandat suusa- ringi oli vaja lasta põlvelt. Iga möödalask tähendas üht trahviminutit. Arvestust peeti nii individuaalselt kui ka Laskesuusatamise individuaalvõistluse võitja võistkondlikult. Võistkond koosnes kolmest võistlejast, Robert Nagel Avinurme malevkonna Iisaku kelle tulemused summeeriti. Suvel on kavas korraldada rühmast samalaadne laskeorienteerumisvõistlus.

Alutaguse laskesuusatamisvõistluse tulemused Individuaalarvestus I Robert Nagel Avinurme malevkonna Iisaku rühm II Ain Kalaus Avinurme malevkonna Avinurme rühm III Karl Vähk Kaitseliidu Alutaguse maleva staabi võistkond Võistkonnaarvestus I Alutaguse maleva staabi võistkond Pavel Vähk, Karl Vähk, Aivar Raudsepp II Avinurme malevkonna Iisaku rühm Robert Nagel, Heiki Välimets, Martin Taar III Avinurme malevkonna Avinurme ja Iisaku rühma ühendvõistkond Aivar Kääni, Valeri Malinovski, Kalvi Kivimäe

Antsla kompanii korraldas UNO MINKA laskevõistluse

UNO MINKA Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik

Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii viiendal laskevõistlusel, mis peeti 5. märtsil, proovisid täpset kätt ja silma politsei, Antsla kompanii ja Võrumaa Naiskodukaitse võistkonnad. Võisteldi väikesekaliibrili- sest püssist ja püstolist laskmises. Võistkondliku esikoha sai Antsla üksikkompanii 1033 punktiga, teiseks jäi Naiskodukaitse Võrumaa ringkond 1018 ja kolmandaks politsei võistkond 908 punktiga.

Püssist laskmisel kogus nooruke naiskodukaitsja Liisi Kroonmäe 283 punkti 300 võimalikust. Talle järgnes 270 punktiga reservlipnik Raul Ermel politseist ja kolmas oli Reiko Kroonmäe Antsla üksikkompaniist 257 punktiga. Püstolist laskmises oli 266 punktiga parim Priit Ossul politseist. Talle järgnesid Inga Niit Naiskodukaitsest 265 ja Aivar Kroonmäe Antsla kompaniist 260 punktiga.

Tuntud lasketreener-instruktor Aivar Kroonmäe on kahe eduka võistleja Liisi ja Reiko Kroonmäe isa ja treener. Et Aivar Kroonmäe on tõesti oma ala proff , seda tõestasid Aivar Kroonmäe (vasaku) nägu on naerul, sest tütar tema enda lasketulemus ja tema treenitavate naiskodu- Liisi võtab kompaniipealik nooremleitnant Tiit Tõntsult kaitsjate laskmiste punktisumma. vastu esikohadiplomi

6 Kaitse Kodu! 3/2011 Moskva usub Leopardi

o oleks see vast vaatepilt: üle Punase väljaku rullivad kõigi auavalduste ja vaimustunud rahva- hulga üürgamise saatel Saksa tankid Leopardid. Uu-uu! Mis 1941. aastal väevõimuga tegemata

Njäi, saab teoks anno 2015 rahavõimuga. See kõik pole mitte vaimusilma luul. Kui Vene kindralite Maailmapilk asjatundlikud eelistused ellu viidaks, võiksime eelkirjeldet pilti peagi ka ihusilmaga nautida.

Gruusia sõjakäik 2008. aasta augustis võis paljudele tunduda venelaste võiduna. Blitzkrieg, üleolek õhus ja luures, lõpuks viiendiku territooriumi ärahaukamine ja neile nukuvalitsuste tekitamine mõjus impee- riumi-kihklejaile innustavalt. Kuid asjatundjate eest ei saanud varjule jääda Vene armee mahajäämus peaaegu igas nüüdissõjanduse tehnilises ja taktikalises valdkonnas, moraalsest allakäigust rääkimata. Külma sõja pärandusena on tänasel Vene armeel küll 20 000 rasketanki, aga mehitamata õhusõidukeid ehk droone oldi sunnitud ostma Iisraelilt. Pärast Gruusiat Vene kindralite mured õieti alles algasid.

Vene relvatööstus on mahukamaid maailmas. Venemaa ainus tankitehas Uralvagonzavod lasi 2008. aastal välja 175 lahingutanki T-90, olles mahult maailma suurim tankitootja. Kaks kolmandikku sellest too- dangust müüdi Alžeeriale ja Indiale. Tänavu septembris plaanib tehas tuua turule uue mudeli T-90AM, mida ﬁ rmajuhid ise „uue põlvkonna masinaks“ kiidavad. Asjatundjate ringkonnad sellist vaimustust ei jaga, sest tegu olla vaid T-90 kerge edasiarendusega. Vene maavägede ülem kindral Aleksander Postni- kov on korduvalt kritiseerinud kodumaise sõjatööstuse mahajäämust mitte üksi NATO standarditest, vaid viimasel ajal ka Hiinast. Kindral kurjustas, et T-90 on pelgalt „T-72 seitsmeteistkümnes modiﬁ katsioon“, mida Venemaa toodab juba aastast 1972. „Meie relvatööstus on aastaid maas neist nõudmistest, mida talle on esitanud valitsus,“ kinnitab Moskva juhtivamaid relvastusanalüütikuid Ruslan Puhhov.

Hiljuti Berliini väisates jätkus kindral Postnikovil sakslaste Leopard-II kohta vaid kiidusõnu. Selmet ühe T-90 eest kodutehasele 4 miljonit eurot maksta, „oleks lihtsam sama raha eest kolm Leopardi soetada,“ sõnas kindral. Ka Uralvagonzavodi juht Oleg Sijenko oli paari aasta eest sunnitud avalikult möönma, et Läänes toodetud tanki istudes on tunne, „nagu oleksid sattunud Mercedesesse või Volkswagenisse“, sellal kui kodumaise toote sisemus on „täis riputatud kõiksugu voolikuid“. Jättes kõrvale ilmse liialduse hindades (tegelikult on Leopard tunduvalt kallim kui tema Vene vend), on Vene kindralite huvi ennekõike Saksa kvaliteedi vastu märgilise tähendusega. Mõistagi on see kõik Venemaal esile kutsunud pahamee- lelaviini, kõlavad süüdistused patriotismi hävitamisest. Arusaadav, sest peale isamaa-armastuse ja toot- jate reputatsiooni on mängus meeletu hulk raha.

Karm tõsiasi aga on, et Vene sõjatööstus pole suutnud kolme viimast riiklikku relvastusprogrammi li- gilähedaseltki täita. Valitsuse tellitud 116 lahingulennukist on seni üle antud vaid 22, veerandsajast sõjalaevast kolm. Põhjuseks investeeringute nappus ja loobumine moodsatest tehnoloogiatest. Laasta- mistööd on teinud haritud inimeste massiline väljaränne Läände: aastail 1991–2008 lahkus Venemaalt ligi 1,1 miljonit korraliku kvaliﬁ katsiooniga spetsialisti. Nende noorte haritlaste hulk, kes oleksid valmis soodsal võimalusel Venemaalt kohemaid lahkuma, ulatub hinnanguliselt 2 miljonini. Vene sõjatööstus- kompleksi uurimisinstituutide personali keskmine vanus ligineb 60 aastale, mis tähendab, et hiljemalt viie aasta pärast langeb järsult võimekus selle vallas midagi uut luua. Kogu maailma teadusmahukas tootmises on Venemaa osa praegu 2%.

Samal ajal on Kremli ambitsioonid ümberrelvastumisel omandanud hüpermõõtmed. Aastani 2020 tahab peaminister Vladimir Putin uutesse relvadesse mahutada 500 miljardit eurot (võrdluseks: seda on sama palju kui Saksamaa 16 aasta kaitse-eelarve). Moodsa sõjavarustuse osa peab kava järgi praeguselt 15%st kasvama 70%ni. Lisaks 600 uuele lennukile näeb programm ette saja uue sõjalaeva, tuhande helikopteri ja kaheksa aatomiallveelaeva käikulaskmist.

Sestap on Vene kindralid olnud viimasel kahel aastal rahvusvaheliste relvames- side asjalikud püsikülalised. Läbirääkimised Mistral-tüüpi kopterikandjate ost- miseks Prantsusmaalt on jõudnud lõppjärku. Düsseldorfi suurkontsernilt ostab Moskva moodsat soomust, mille tegemisel on rakendatud klaaskiudelemente, keraamikat ja nanotehnoloogiat, sellal kui kodumaine soomus on vanaviisi ühe- ülbaline ja primitiivne. Tänavuse aasta lõpuks käivitub Venemaal Itaalia kontser- ni Iveco soomusmasinate litsentstootmine. Saksa fi rma Kärcher tarnib venelastele moodsaid välilaagreid. Sakslastelt on tellitud ka 300 km Moskvast kirdes asuva Mulino polügooni moderniseerimistööd. Hiljuti äratas tähelepanu eriüksustele mõeldud snaipripüsside SSG 04 partii ost Austria fi rmalt Steyr Mannlicher, sest ise ei olda enam suutelised sellise kvaliteediga relvi tootma. Ometi tehti just Venemaal veel hilja- aegu maailma parimaid täpsuspüsse, millel oli turgu kaugel väljaspool oma riigi piire. TIIT MATSULEVITŠ, suursaadik Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 3/2011 7 ERAKOGU Aasta kaitseliitlane Aasta

Aasta kaitseliitlane nooremleitnant Madis Mintel Saaremaa Aasta kaitseliitlane õppusel Orkaan esmakordselt elus kompaniid nooremleitnant Madis Mintel juhtimas

Nooremleitnant Madis Mintel on olnud Kaitseliidu Kaitseliiduga koostööd. Kui malev kutsus väeosast liige ligi 15 aastat. Ta alustas Lääne malevas kedagi ühele õppusele appi, läksin instruktorina jaopealiku abina ja on juhtinud kompaniid kaasa. Olin just Lahingukoolist tulnud allohvitser suurõppusel Kevadtorm. Viis aastat on tema ja väge täis. vedada olnud ka üks Läänemaa noorkotkaste Sõitsime veoauto kastis Paldiskist Haapsallu. rühm. Tollal ajateenijate seas muiati kaitseliitlaste üle, et nad on nii- ja naasugused – nad ei mahtunud tra- TAIVE KUUSE ditsioonilise sõjaväelase parameetritesse, polnud neli ju vormi ega midagi. Läksime kohale ja siis ma ui nooremleitnant Madis Mintel ühel päeval nägin neid. Eks selle kuvandiga olnud olnud ja naa. enam rivis kaasa lüüa ei jaksa, on ta valmis Ühtpidi oli õige, et meestel ei olnud varustust, osa Kosalema õppustel fotograaﬁ na. Selleni on olid dressipükste või kingadega. Igasuguseid mehi aga pikk tee, ees ootab palju katsumusi, kohustusi ja nägusid oli seal koos. Aga samas olid nad asjast ja vastutust. Need mõisted ei ole talle võõrad. Värs- huvitatud ja nendega oli tunduvalt lihtsam õpet keim kohustus on kanda auväärset aasta kaitseliit- läbi viia kui ajateenijatega. lase tiitlit. Mis selles õppuses oli sellist, mis pani mind otsus- Kuidas sai sinust kaitseliitlane? tama? Nägin, et teadmised ja oskused, mis minul Olin ajateenija tolleaegses Põhja üksik-jalaväe- tol hetkel olemas olid, Kaitseliidu Lääne malevas kompaniis Paldiskis. Et seal oli Haapsalust pärit puudusid. Olid Nõukogude armee kogemuse ja mehi ka kaadrikaitseväelaste seas, tehti Läänemaa koolitusega mehed või siis isehakanud sõdurid, aga 8 Kaitse Kodu! 3/2011 ei olnud mingit Eesti kaitseväe süsteemile vastavat Ütlesid, et Kaitseliit meeldib. Mis see on, mis väljaõpet. Siis ma avalduse kirjutasin ja Kaitselii- sulle meeldib? On see kuuluvustunne, aateli- duga liitusingi. See oli 1997. aastal. Ega ma ilma sus? Kuidas Kaitseliit suhestub sinu maailma- ajateenistuse kogemuseta oleks ilmselt iial Kaitse- ga? liitu sattunud. Kõik on olemas – nii aatelisus, kuuluvustunne kui ka see osa, mida kõik inimesed puhkuselt ootavad: Paljudele lapsepõlvest tuttavat poisilikku mili- et saaks argirutiinist välja. Lähed õppusele, sul on taarhuvi sa tundnud ei ole? täiesti teised probleemid ja enamasti on õppused Ei ole jah, pigem oli see ajateenistus, mis minus nii intensiivsed, et sul ei olegi aega mõelda muu- selle huvi tekitas. Ka ajateenistusse läksin tead- dele asjadele. Olulised on ka kõik uued tuttavad, misega, et see kohustus on paratamatu. Ma vin- keda ma olen Kaitseliidust leidnud ja kellel on gerdasin õppimise suures plaanis sarnane maailmavaade. abil nii kaua, kuni ägin, et teadmised ja sain, aga et tol oskused, mis minul Milline on olnud su teenistus Kaitseliidus? hetkel kõrgkooli Kui olin alles tulnud ja võõras, olin jaoülema abi. kaitseliitlane Aasta tol hetkel olemas olid, sisse saada ei N Siis leiti, et seersandi võib ju ka jagu juhtima õnnestunud, tuli Kaitseliidu Lääne malevas panna, nii sain jaoülemaks. Esimesel suurel Kait- minna sõjaväkke, puudusid. seliidu reservõppekogunemisel olin rühmaülema sest edasise pääse- abi, hiljem rühmavanem. Kui tegin Kaitseliidu mise nimel mingit Koolis läbi rühmapealiku kursuse, sain värske haigust teeselda tundus alandav. Mõtlesin, et käin lipnikuna kompaniiülemaks. Nüüd on Kaitse- ära, mis seal ikka. liidu Koolis ka kompaniipealiku kursus läbitud. Auastmelt olen nooremleitnant. Reeglina on nii Sõjaväes aga tekkisid huvi ja usk selle asja mõt- juhtunud, et mu ametikoht on olnud haridusest tekusse ja õppus Kaitseliiduga näitas, et on ka samm ees. väljund, kus mul on omandatud oskustega midagi peale hakata. Kirjutasin ajateenijana Kaitseliitu Omab auaste sinu silmis suurt rolli? astumise avalduse ja see andis võimaluse minna Lipnik on lihtne olla, sa justkui ei peagi täielikult reservi koos varustusega, mis oli tol ajal väga kõva kõiki asju teadma. (Naerab.) Nooremleitnant olla sõna. Mul oli kohe kogu varustus olemas. on palju raskem, sest nüüd kõik eeldavad, et sa pead oskama kõike. Aga reservväelasena tuleb ikka Leidsid sa Kaitseliidu Lääne malevas kohe ra- ette, et päris kõike ei oska, ei tea ega mäleta. Aasta kendust? kaitseliitlase tiitel lisab ka koormust – nüüd öel- Ma ei olnud reamees, olin nooremseersant ehk dakse, et sa oled parim, näita nüüd, kuidas peab. allohvitser. Üksuste juhte on kogu aeg puudu, ka (Naerab.) praegu. Kui Kaitseliiduga liituvad allohvitserid või ohvitserid, ei jää nad kunagi tegevuseta, nende Milline on sinu praktiline kompanii juhtimse ko- aeg sisustatakse kohe üksuste ülematena ära. Ilma gemus? eelneva militaarse hariduseta meestega võib see Olen kaks korda käinud Kevadtormil. Esimene probleem küll tulla, et jäävad ripakile. Iseküsimus, kord lipniku ja kompaniiülema abina, teine kord kui palju neil endil tegelikult üldse aega on. On nooremleitnandi ja kompaniiülemana. Lisaks neil aega käia baasväljaõppel? See on ju eeldus, kahel aastal Orkaanil. et Kaitseliidus üldse kuhugi asetuda. See on suhteliselt suur koormus, kohe alguses peab mitmed Mida sa sellest kogemusest õppisid? nädalavahetused järjest õppimisele kulutama. Iga suurem õppus on asendamatult vajalik. Samas tehakse praegu selle uute liikmete kadu- Koolis võid sa õppida mida iganes, aga kui sa ei mise probleemiga tööd ja enamik suudetakse siiski ole reaalselt maastikul olnud ja reaalselt oma tegevusse kaasata. Kui sa ise avaldad soovi ja otsid kompaniid ühest punktist teise liigutanud, siis... ülesandeid, võid soovi korral kolm-neli korda kuus Tegelikult läheb hul- väljas käia ja õppida. irjutasin ajatee- lult auru just selliste nijana Kaitseliitu lihtsate asjade peale. Peaaegu 15 aastat on pikk aeg. Mis on sind Koolitunnis tehakse astumise avalduse Kaitseliidu küljes hoidnud, et sa ei ole väsinud K otsus, et nüüd lii- ega loobunud? ja see andis võimaluse gume sealt sinna On ka neid mõtteid olnud. Mingil hetkel kuhjuvad minna reservi koos vaja siis algabki juba asjad kokku – pere, töö, Kaitseliit, noorteüritused. rustusega. tõsine sõjaplaan. Aga Aga siis sätin asjad tähtsuse järjekorda ja kiire olu- tegelikes tingimustes kord laabub. Tegelikult mulle meeldib Kaitseliit. võtab see „sealt sinna Olen õppinud ning tean ja oskan üht-teist. Tore liikumine“ üsna palju aega. Iga kord on kogemuse on ju selliseid asju teha, mida enam-vähem oskad. võrra lihtsam. Kõik, kes on Kaitseliidu Koolis Kaitseliidus saab tegutseda erineva koormusega. käinud, peaksid pärast ka tegelikult praktika läbi Kui on muus mõttes kiiremad ajad, siis võtad Kait- tegema ja malevad peaksid seda neile võimal- seliidu tegevust harvem ette. dama.

Kaitse Kodu! 3/2011 9 Läksid sa Kevadtormile käsukorras või oli sul noorteinstruktor Kaidi Sits ühel teavituspealikute endal tahtmine õpitu praktikas järele proovida? koolitusel mu ära, et võtaksin selle rühma üle. Kevadtormile minnakse reservõppekogunemise Algul pidin ainult appi minema, aga lõpuks jäingi kutsega. Kompaniiülema koha võtsin vastu kohu- üksinda rühma juurde. setundest ja vajadusest õpitud asjad ka praktiliselt selgeks saada. Kui olin Kaitseliidu Kooli kursuse Noortega on palju vastutust ja tuleb endast läbinud ja tunnistuse saanud, oli mulle selge, et palju anda. Kas midagi vastu ka saab? peab ka kuskil õppusel kompaniid juhtima, saama Noorteüritused on hoopis teistsugused. Kaitse- reaalse kogemuse. Need mehed, kes käivad kooli- liidu ettevõtmised on tihti tõsised pingutused, aga tustel, et saada mingi auaste, ja siis üksuste juhti- noorte ettevõtmised on lõbusad. Noorte tagasiside misest keelduvad, mulle ei meeldi. on ka omaette väärtus.

Kaitseliidu parim Kas 15 aastat Kaitseliidus on sind muutnud? Mis on sinu meelest need väärtused, mida pead Ma arvan, et ma ei ole väga palju muutunud. Need noortele edasi andma? muutused, mis on toi- See on keeruline küsimus ja kui ringi vaadata, siis munud, ei ole otseselt eservväelasena rühmad ongi väga oma juhtide nägu. Kaitseliiduga seotud. tuleb ikka ette, et Saad suuremaks ja Milline nägu sinu rühmal on? täiskasvanumaks ning Rpäris kõike ei oska, Et minu oskused on militaarse taustaga, mitte hakkad asjadele liht- ei tea ega mäleta. noortejuhi või õpetaja omad, olengi ma rohkem salt teise pilguga vaa- õpetanud sõdurioskustega seotud asju. Püüan neile tama. õpetada ühelt poolt iseseisvalt hakkamasaamist ja teiselt poolt meeskonnatööd, üksteise toetamist ja Aga omandanud oskusi? Eestist hoolimist. Planeerimise ja juhtimise oskused, neid õpetatakse Kaitseliidu Koolis, maleva kursustel ja ka selle tege- Millal tekkis sinu fotograafi ahuvi? vuse kaudu, mida koged õppustel ehk praktikal. Ka Alustasin pildistamist fotoaparaadiga Smena. oskuse „ei“ öelda olen selgeks saanud. Esimesed pildid, mis mul alles on, on neljanda klassi ekskursioonist. Siis pildistati fi lmile, mida Oled ka Noorte Kotkaste organisatsiooni rühma- ise ilmutasin, vanemad ostsid vajaliku aparatuuri. pealik. Kuidas sa noorkotkaste juurde jõudsid? Olen olnud iseõppija. Praegu on minu hobid esmalt Kui alustasin, oli mul Kaitseliidu tegevuses liht- Kaitseliit ja siis fotograafi a, aga ma ootan juba seda Kirglik fotohuvi- sam aeg. Mul ei olnud reaalset üksust juhtida. aega, et võiksin need hobid ära vahetada nii, et line Madis Mintel esikohal oleks fotograafi a ja siis Kaitseliit. Selleks kogub vanu Ja mu poiss oli liitunud noorkotkastega. Tema fotoaparaate. rühmapealikul tuli oma elu peale (naine, laps, on vaja tublisid noori peale kasvatada. Kui ei ole Pildil katsetab suur töökoormus) ja ta ei jõudnud enam pois- enam ise õppusel tihedalt tegev, on hea võimalus ta ühe sellise tega tegelda. Siis rääkis Kaitseliidu Lääne maleva olla kohal pildistamas. võimalusi Kus sa töötad? Olen autovaruosade poe juhtaja. ERAKOGU Kas automaailm on ka su lemmik? See lihtsalt sattus nii. Töötasin pikka aega Tal- linnas tollis, aga üks tuttav tegi Haapsallu poe ja tulingi kodulinna tagasi.

Kas sind mõni asi vihastab? Ikka vihastab. Mulle ei meeldi „Aliase“ sõnase- letusmäng, sest seal peab üht asja mitu korda üle seletama. (Naerab.) Aga mind on väga raske endast nii välja viia, et ma kellegi peale karjuma hakkaksin. Üks mu parimatest sõpradest räägib siiamaani sellest ühest korrast 20 aastat tagasi, kui ta mind vihasena nägi. (Naerab.)

Jälgisin sind aasta kaitseliitlase väljakuuluta- mise tseremoonial. Sinu näos ei liikunud üks- ki närv, kui su nimi välja hõisati. Vahest vaid silmad reetsid üllatavat ehmatust. Oli sul hea meel? Ikka on tore, kui ära märgitakse. Samas meeldib mulle Leo Kunnase raamatust „Sõdurjumala teener“ see koht, kus sõdur, kes oli küll käsku eira-

10 Kaitse Kodu! 3/2011 ERAKOGU Kaitseliidu parim

2008. aastal oli Madis Mintel (paremalt kolmas) koos pojaga võidupü- ha paraadil Lää- nemaa maleva tuletooja nud, aga ometi olukorra hästi ära lahendanud, esi- Mida tähendab sinu arvates kodumaa-armas- mese hooga kartsa pandi, et arutada, kas teda kiita tus? või karistada. Ja tema kompaniiülem küsis pärast Ilmselt see tunne kasvab kodust kaasa. Ma ise kartsast väljalaskmist, et kas sa tead, mis vahe on olen selle kohta nii mõelnud, et minu meelest on kangelastel ja patuoinastel, ning vastas ise: mitte Eesti parim riik, kus elada. Kui see nii ei oleks, mingit vahet ei ole, neid tehakse vastavalt vajadu- siis ma läheksin siit ju ära või püüaksin asja sele. muuta. Vahel mõtlen nendele toredatele inimestele, kellega on elu mind kokku viinud, ja olen Kas tahad öelda, et see on suhteline, kes on otsustanud, et selliste inimestega olen valmis aasta parim? Eesti eest võitlema. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et parimat kaitseliitlast ei ole olemas. Sa oled kasvanud Nõukogude ajal. Kuidas see Samas on väga palju ulle ei meeldi eestimeelsus sinus arenes, milline oli sinu kaitseliitlasi, kes „Aliase“ sõnase- kodu? teevad südamega Mletusmäng, sest Ega seda eestimeelsust väga rõhutatud, pigem tööd. Osa võtavad seal peab üht asja mitu natuke peljati. Kui koolis 1980. lõpus sinimust- Kaitseliidus tegemisi valgete joonistamine moodi läks, vanemad pigem väga laialt ette, samas korda üle seletama. kartsid, et mis on ka väga palju neid, saab. Mu isa oli oolitunnis tehakse otsus, kes ajavad mingit oma kehalise kasva- et nüüd liigume sealt sinna rida, aga teevad seda tuse õpetaja. väga südamest ja kogu hingest. Kõiki ühtviisi üles Vaatasin, kuidas Kja siis algabki juba tõsine leida ja ühel skaalal võrrelda on väga raske. ta pärast tööd sõjaplaan. Aga tegelikes tingi- vabast ajast kooli mustes võtab see „sealt sinna Eeskujuks seadmine mõjub kõigile ergutavalt. juures rassis, et liikumine“ üsna palju aega. Usun, et on vaja välja hõisata tublimaid, et kõigi sinna liuvälja teadvusesse jõuaks arusaam, et tunnustatakse teha, ning mõtle- vabatahtlike panust. sin, et mis ta rahmeldab, kui selle eest midagi ei Aasta kaitseliitlane valiti esimest korda. Minule maksta. Nüüd olen ise samamoodi vabatahtlikuna on arusaamatu, miks nominente ei esitanud kõik tegutsemas. Nüüd ma mõistan teda. Tänan peret, malevad. Kas mõnes malevas ei olegi seda parimat sõpru ja töökaaslasi, kes on olnud väga mõistvad kaitseliitlast? Ma küll ise just ütlesin, et parimat mu ootamatult ära planeeritud nädalavahetuste ja ei saagi olla. Aga kas üht head siis ka ei ole? Kui pidevate töögraaﬁ kute vahetamiste ja töölt ärakäi- iga malev järgmine kord kedagi esitaks, paneks see miste suhtes. Teadke, et olen teile alati olemas, kui ehk mõne mehe tõesti rohkem pingutama. ma just õppustel pole. (Naerab.)

Kaitse Kodu! 3/2011 11 Valge Laev Valge

Loo autorid Min- na Pert (vasakul) ja Angelika Lebedev on täis võitlusvaimu 4 X ANGELIKA LEBEDEV Valge Laeva patrullvõistlus oli karastav kogemus

MINNA PERT ja ANGELIKA LEBEDEV Lumi oli hommikul veel piisavalt tugev ja kandis. Naiskodukaitse Tallinna ringkond Tagantjärele vaadates oli see hea otsus, sest põldu mööda minnes silmasime peagi ühe võistkonna aiskodukaitse Tallinna ringkonnast läks poisse, kes millegipärast äkki jooksma hakkasid. Valge Laeva patrullvõistlusele igati entu- Kohe märkasime kollaste tunnustega märgistatud Nsiasmi täis naiskond. Ettevalmistusajal autot meie poole sõitmas. See oli vastutegevus. saime luureõpet, teoreetilisi teadmisi ja oskusi, Instinktiivselt pistsime meiegi jooksu. Õnneks mida rajal praktiseerida. seekord pääsesime, kuid poleks arvanud, et juba algus nii võhmale võib võtta.

Esimene pääsemine vastutegevuse eest Teine pääsemine vastutegevuse eest Sõit Läänemaale algas varastel hommikutundidel. Keegi ei teadnud, mis meid reaalselt ees ootab. Esimeses punktis täitsime esmaabiküsimustiku Mõnus ärevus puges järjest sügavamale hinge. ja läksime edasi. Vältimaks vastutegevust, otsus- Sihtpunkti jõudnud, saime teada, et meie stardini tasime asimuudi järgi minna. Müttasime soises on aega mitu head tundi. Sisustasime ooteaega metsas rohkem kui kolm tundi, ületades nii pise- teiste võistkondadega suheldes, käiguga külapoodi maid kui ka suuremaid ja veidi ohtlikumaid veeta- ja kotte üha uuesti ümber pakkides. kistusi.

Stardis kontrolliti varustust ja ergutustiimi saatel Väljas oli juba soojem ja see pani lume sulama ning asusime teele, ikka veel mõnus ärevus hinges. tegi meie liikumise keerulisemaks. Kohati vaju- Määrasime esimese punkti asukoha ja hakkasime sime puusani lumme. Õnneks saime vahete-vahel reipalt mööda asfaltteed sammuma. Mingil hetkel kasutada loomaradu. Tegime enam kui ühe pausi, otsustasime rada lõigata ja suundusime põllule. et energiat ja jõudu koguda. Kartes vastutegevust,

12 Kaitse Kodu! 3/2011 Enne starti. Veel on aega sättida võistkonnaliikme Maret Valneri seljakotti, et matkamine lumises metsas võimalikult mugavaks teha hoidsime tähelepanelikult silmad-kõrvad lahti, pidev valvelolek tegi rajal olemise põnevaks.

Teise punktini jõudsime märgatavalt raskemalt kui esimeseni. Lahendasime kauguste määramise ülesande ja sirutasime jalgu. Kes vahetas sokke, kes täitis veekanistrit.

Kolmanda punktiga vastamisi olles proovisime minna läbi metsa, et jõuda otse punktini, see otsus aga tähendas väikest lisateekonna, sest mets osutus läbimatuks. Kui õige leidsime, astusime reipalt edasi. Ületasime edukalt jõetakistuse ja lisasime tempot, et edasiminekut näha ja tunda. Rahulikult metsa vahel liikudes uinus valvsus ka ühel teeristil, kus võtsime ette järjekordse sokivahe- ältimaks vas- tuspausi. Viskasime veel nalja ja tegime plaane eda- tutegevust, siliikumiseks, kui äkitselt Votsustasime paistsid eemalt autotuled. asimuudi järgi minna. Müttasime soises Võimalikult palju asju sülle haarates tormasime otse- metsas rohkem kui joones metsa varju. Kahel kolm tundi. meist oli üks jalg paljas ja lumehunnikutes hüpates said nad hea karastuse. Kartused ei osutunud asja- tuks – see oligi kollaste tähistega vastutegevuse auto. Kükitasime puude varjus, kuni oli kindel, et meid enam ei varitseta. Üks kuiv sokk on ilmselt siiani seal metsa veeres. Edaspidi valime puhkami- seks varjulisema koha.

Edasi, aga ainult kolmekesi Airika Tammar (vasakult), Minna Pert ja Maret Valner pärast Keset teed käimise julgus oli kadunud, seega hoid- mitmetunnist soos müttamist veetakistust ületamas sime võimalusel kraavide lähedusse. Peagi olime üsna lähedal kolmandale punktile, milles tuli täita luureülesanne. Selleks ajaks oli õhtu käes ning kõik ümberringi pime, sombune ja udune. Edasi pidime liikuma tunde järgi, sest taskulampi ei julgenud me vastutegevuse hirmus kasutada. Otsustasime luurele saata naiskonna kaks liiget, sest keegi pidi ka varustust valvama.

Katsumuse osaliseks said nii paigalejääjad kui ka luurele läinud. Oli pime ja ringi liikus mitmeid sõi- dukeid. Luureülesandele minekul tuli üsna kaua lii- kumatult metsa serval seista, lamada ja kükitada, vältimaks vastutegevuse kätte jäämist. Edasi liiku-

Angelika Lebedev (vasakul) ja Airika Tammar ei tea veel, et hetke pärast märkavad nad lähenevat vastutegevuse autot ja neil tuleb paljajalu lumehangedes hüpates kiirelt varjuda

Kaitse Kodu! 3/2011 13 Ainus ﬁ nišisse jõudnud Hiiumaa võist- kond: Emmaste kodutütred (paremalt) Mirjam Mast ja Anne-Gret Reinu ning Läänemaalt pärist võistkonnakaaslased Alice Niinelaid ja ja Anton Štšeglakov Valge Laev Valge

rajal üheksandale kohale. Oma sõnul oli Anne-Gret Reinul Hiidlase katsumused võistlusele minnes uudishimu ja hasart, tagasi tulles aga uni. „Tohutult hea tunne oli lõpp-punkti jõudes,“ lõi tüdruk Valgel Laeval meenutades särama ja lisas, et kohe surus taas peale argi- päev: ﬁ nišis oli soe vesi otsas ja tuli end külma veega üle loputada. HELJA KAPTEIN „Kui ilm on samasugune nagu tänavu, siis ma vist järgmi- „Väsinud ja märjad jalad ning märjad riided,“ ütles Hiiu- sel aastal enam Valgele Laevale ei lähe,” arvas ta. Nädala maa tüdruk Anne-Gret Reinu Valge Laeva patrullvõistluse pärast arutles neiu juba, et võistlus arendas orienteeru- kohta. Tema ja ta võistkonnakaaslased Emmaste kodu- misoskust ja metsas hakkamasaamist. Plussina märkis ta, tütar Mirjam Mast, Läänemaa kodutütar Alice Niinelaid et võistkonnaliikmete läbisaamine oli positiivne ja toetav, ja Läänemaa noorkotkas Anton Štšeglakov tulid rohelisel keegi ei virisenud.

sime aeglaselt, sest kõik tundus pimedas ohtlik. Algas kõndimine, mis kestis ja kestis ja kestis. Vahepeal lasti valgusrakette, mis kõik ümberringi Pimedas tundus tee monotoonne. nähtavaks muutis, lisaks paugutamised ja hüüded. Esimese luurekogemuse puhul oli see tõeline adre- olmanda Lõpuks jõudsime granaadi- naliinilaks. heitepunkti. Suutsime seal punktiga vas- hea tulemuse saavutada, kuid Üritasime tempot tõsta, kuid sulav lumi ei lasknud Ktamisi olles otsustasime seejärel üheskoos, rutemini liikuda. Vahepeal avastasime end vaat et proovisime minna et katkestame siiski. Jalad poolde säärde ulatuvas veelombis, mis pimedas läbi metsa, et jõu- polnud enam ammu kuivad lume alt välja ei olnud paistnud. Mingil hetkel da otse punktini, ja vanad vigastused hakkasid otsustasime tagasi pöörduda, sest kõigil oli külm külmaga tunda andma. ja ootajatele puges tüdimus põue. aga mets osutus läbimatuks. Metsast väljasaamine oli oma- Taas kokku saades kerkis esile küsimus, kas jätkata ette ettevõtmine, kuid välja või ei. Olime eriarvamustel. Otsustasime jätkata, me sealt saime tänu traktorile kuid ainult kolmekesi. Just kolmel paistis koos ja ühele toredale onule, kes oli edasiminekuks jõudu veel jaguvat. nõus meid sõidutama.

Rajal olime olnud umbes 15 tundi, koos ooteaegadega Ja ikkagi katkestasime pikenes retk enam kui 24-tunniseks seikluseks.

Tuletegemispunktis saime kenasti hakkama, nii Vaatamata katkestamisele oleme tulemusega rahul. et edasiminek tundus ainuõige mõte. Kahjuks või Ükskõik, kui palju õpetusi ei kuula ja materjale ei õnneks ei saanud me kasutada otseteed läbi metsa. lehitse, loeb ikkagi see, mille füüsiliselt läbi teed.

14 Kaitse Kodu! 3/2011 VALGE LAEVA PATRULLVÕISTLUSE TULEMUSED

Kaitseliidu Lääne maleva 2. ja 3. aprillil korraldatud 15. Valge Laeva patrullvõistlusel Läänemaal Martna ja Kullamaa vallas võisteldi kahel rajal: punane trass oli mõeldud eeskätt

kokkutreenitud võistkondadele ja lühem, ro- Laev Valge heline trass noortele ja naistele. Punasel rajal, kus startis 20 võistkonda, tuli võitjaks Pärnu 3. meeskond koosseisus Taavi Tilk, Jaan Pillman, Janno Lamp ja Tarmo Tuuling, teiseks jäi Tal- Vallge Laev 2011 Laev Vallge linna maleva Kalevi meeskond ja kolmandaks Pärnu 1. meeskond. Rohelisel rajal läks starti 19 võistkonda, võitjaks tuli Nõmme 1. võist- kond (Mairo Veeroja, Kristi Urm, Hanna-Liina Einard ja Priit Parts), teiseks võistkond Minu Omad ja kolmandaks Valga noorkotkaste tiim.

Võistluse muutis raskeks paks lumi, mis ke- vade saabudes oli sulama hakanud ja metsas liikujat enam ei kandnud. Seetõttu oli ka kat- kestajaid palju: punasel rajal jättis võistluse pooleli seitse ja rohelisel rajal kaheksa võist- konda. RIINA GUTMANN Harju maleva Männiku malevkonnast osales Valge Laeva patrullvõistlusel kolm võistkonda, kes saavutasid 7., 9. ja 11. koha, Rävala malevkonna võist- kond aga katkestas

Võrumaal on oma lennurada

UNO MINKA

Kaitseliidu Võrumaa maleva teavituspealik UNO MINKA Võrus pole lennuvälja. Lähim tegutsev lennukeskus asub Põlvamaal Ridalis. 26. märtsil, kui Põlvamaalt pärit piloot Tõnis Lepp maandas väikelennuki Võru-Mõniste-Valga maantee viiendal kilomeetril Käätso sirgel, oli uudistajaid palju. Et tuul oli tugev, ei riskinud piloot samal päeval uuesti õhku tõusta, seepärast jäi kaunis õhulind terveks päevaks Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii valvsa hoole alla. Möödasõitjatel oli, mida uudistada, pildistada ja mille taustal sõpradega poseerida.

Käätso sirge on teelõik, mis Nõuko- gude ajal ehitatigi varulennuväljaks. Et Nursis oli raketibaas, olid Vene kindralid huvitatud lennurajast, kuhu saaks maandada lennukeid.

Lennuki Piper Arrow maandumine ja õhkutõus said teoks operatsiooni „Käätso kotkas“ raames, et testida päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ning maanteeameti koostööd. See oli esimene kord, kui sellel rajal maandus lennuk. Seni on autohuligaanid sirget, laia, tasast ja pikka Käätso teelõiku kasutanud ebaseaduslikult kiirusrekordite püstitamiseks. Kindlasti on vaja puhastada teeääred võsast, et need tulevikus lennukite maandumist ei takistaks.

Kaitse Kodu! 3/2011 15 Scoutsrännak Scoutsrännakust vaevatud keha ja teekonna unustamatud muljed

ENE EHRENPREIS alt välja. Keegi hea hing pusis käigu pealt mu koti- FOTO: ENE EHRENPREIS rihma kinni ja nii see Scuotsrännak 2011 mulle 7. aprillil algas. lin oma koti kogemata kilo võrra raskemaks teinud ja otsustasin selle vahetult stardi eel Onormi ajada. Fotograaﬁ d lõpetasid repor- Jalad ja seljad annavad tunda taažfotode klõpsutamise, juba pidas pealik kõnet ja kohe lendas õhku stardirakett, minul aga kott Esimesi kilomeetreid mööda asfalti oli üsna kurnav alles laiali... Roheliste kehade laviin voogas mu astuda, sest sportlaste kombel sooja me teinud ei silme eest mühinal mööda. Tirisin teiste Virumaa olnud, mistõttu lihased said esialgu kõva šoki. Aja- naiskodukaitsjate kannatamatute hõigete saatel viiteks hindasin reisiseltskonna varustust: mõni oma poollahtise koti selga ja sirutasin jalad kõhu oli püssi põigiti koti peale pannud, mõni püsti

Virumaa naiskodukaitsjad rän- nakukogemust saamas: esimesed kilomeetrid mööda asfalti astumist on kur- navad, eriti veel siis, kui enne teele asumist pole jalalihaseid liikumisele hää- lestatud

16 Kaitse Kodu! 3/2011 kotti toppinud, mõni kandis seda kaenlas, nagu vormis olevat kui meie. Vähemalt olid nad jutuka- läheks kedagi tulistama, teisel tolknes relv kotile mad ja lõid aeg-ajalt laulugi lahti. Eks nad olnud ka vastukaaluks kõhu peal, kolmas oli õige kaval ja juba teist korda sellel rännakul ja teadsid, et jõudu oli endale relvakandja kaasa tuleb säästa, sest lõpus ootavat ees veel eriti raske võtnud. Jalanõusid jagus tos- äga turguta- teelõik. Väga turgutavalt mõjusid mõned noor- sudest kummikuteni, enamik valt mõjusid mehed, kes meid, õitsvas eas naisi, oma noortele rännakulasi kõndis siiski kaaslannadele eeskujuks seadsid. mõned sõduri- või matkasaabastes. V Olin oma pojalt laenatud noormehed, kes Kui jalad ja seljad olid endast varakult märku ülikonnaga rahul, kuigi püksi- meid, õitsvas eas andnud, siis nüüd oli järg õlgade käes. Kummargil Scoutsrännak värvel oleks ehk võinud veidi naisi, oma noortele ja kätega põlvedele toetudes sai lõõtsutades jõuva- avaram olla. Saapad olid igata- kaaslannadele ees- rusid taastada ning õlad olid selle eest tänulikud. hes omad ja sisse käidud. See oli kõige tähtsam. kujuks seadsid. Liigesed protestivad, kuid õlad peavad vastu Esimeses joogipunktis selgus, et mu kaaslasel on väikse varbaga midagi täbarasti Jõudsime oma unistuste punkti, kus pidi ootama ja me tegime plaasterdamispausi. Tundsin ka ise, mustikasupp. Kuid mida ei olnud, oli mustikasupp. et päkaalused on kahtlaselt kibedad, aga ei viitsi- Eespool matkajad olid kogu supi nahka pistnud nud saapaid jalast võtma hakata. Tean, et villid ühe ja meile vaid tee jätnud. Kuigi see oli karjuv üle- päevaga ei tapa. kohus, suutsime asjast üle olla, sest võtsime asja nii, et „nagunii u liigesed Jätkasime teekonda, vältides jalgadest rääkimist. oli see supp vedel ja vastik ning anusid, et ainult mustikamaitseline, nii et Venitasime sammu pikemaks, et kaotatud aeg tasa lõpetaksin teha. Järgmises punktis pakuti teed, millest liht- kaotada polnud midagi“. Sellest M salt ei saanud ära öelda. Edasi peatusime korduvalt teadmisest jõudu ammutades nende piinamise, ja taas energiliselt liikuma hakates möödusime kulgesime edasi kuni viimase kuid õlad tegid näo, mõnest mõõdukas tempos, kuid ühtlaselt kulge- käänakuni enne lõppu, kus seisis et peavad vastu. vast seltskonnast koguni neli-viis korda. võimas punase ristiga transpor- Tundsin, et kiiremalt töör: astuge ligi, aitame! Siis aga tabas mu kaaslast uus mure: seljakott ei astudes on tundu- sobinud enam ﬁ guuriga kokku. See oli tõsine sig- Soovisime vaid valuvaigistit valt kergem. naal, et meil võib tõepoolest tekkida vajadus välise või konditugevdajat. Aga kuna abi järele. Eelviimase abinõuna oleks kõne alla nende mõju enne lõppu niikuinii tulnud koti kergendamine. Õnneks leppisid meie loota ei olnud, jätkasime vapralt oma teed. Nüüd mõlema seljad kottide vahetamisega. pidi järgnema raskeim osa marsruudist, kus eelmisel aastal oli võimalik olnud vaid hanereas liikuda. Kuid milline oli meie kaaslaste üllatus, kui ees laius Järg on õlgade käes korralik sirge metsaveoautodega sisse sõidetud ja suurelt osalt puukoorte ja oksaprahiga kaetud tee. Asfaldi asemel kakerdasime juba ammu rajal, mis ajuti sarnanes karjateega. Siin-seal vulises sellest Mu liigesed anusid, et lõpetaksin nende piinamise, üle lõbusaid ojakesi, mis muretult mere poole kuid õlad tegid näo, et peavad vastu. Tundsin, et suundusid. Oleks tahtnud kiiremalt astudes on tunduvalt kergem. Kõhklesin kangesti neile järgneda ja kaua, kuid lõpuks otsustasin siiski seltskonnast nautida kogu vaatemängu, iis aga tabas irduda – võistkonnaarvestust ju ei olnud ja alguses mida kevad looduses pakub. mu kaaskanna- olime kohe kokku leppinud, et igaüks käib endale Meie aga olime pähe võtnud Stajat uus mure: sobivas tempos. Andsin endale aru, et meditsiinili- tobeda idee käia läbi mingi seljakott ei sobinud selt pole õige selles eas ennast niisugustest katsu- x-marsruut. enam ﬁ guuriga kok- mustest ahvatleda lasta ja otsustasin selle eksperi- mendi lõpetada. Lülitasin „turbo“ sisse ja mõne aja Aga samm jäi aeglasemaks ku. Õnneks leppisid pärast sisenesin masinlikult väeosa väravast. ja aeglasemaks. Ikka enam meie mõlema seljad inimesi möödus nüüd meist, kottide vahetami- Ees oli tühi väljak. Ühest autost hõigati mulle, et mitte vastupidi. Juba liiku- sega. mu aeg on 6.50. Edasi läksin juba automaatselt sid meie lähipiirkonnas vaid telgi suunas, kus alguses nimesid kontrolliti. Arva- teismeeas noored ja silma- sin, et nüüd tuleb suur koti kaalumine, kuid mu nähtavalt lombakad või uljaspead, kes ka aeg-ajalt koti vastu ei tundnud huvi mitte keegi. Kui nii, siis mätta otsas oma jalgu lahti kraapisid. nii – vähemalt endale tõestasin, et tegin mängu ausalt läbi. Siirdusin tuimalt ja kiretult sööklasse, Kohtusime uuesti omakandinaistega, kes olid alus- kus ootas täiesti kuum ja tummine hernesupp. tanud tasa ja targu ning tundusid veidi paremas

Kaitse Kodu! 3/2011 17 Kaitseliidu kool käis Saaremaal

Mustjala vallas Võhma Külaseltsi majas „Tean nüüd une pealt, et ülesande kättesaamisel

Kaitseliidu Kool korraldati 1.–3. aprillini Kaitseliidu Kooli JUP on juhil olulisim see endale lõpuni selgeks teha 1 ehk „Juhtimine praktikas 1“ esmakordselt – selles peitubki lahenduse võti,“ tõi ta näite õpi- väljasõidukursusena. tust ja lisas: „Kas tead, et ühes tavalises päevas on kolm sellist hetke, mil inimene peaks hoolikalt RITA LOEL mõtlema esimesele neljale minutile? Nendeks on Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine, Saarte Hääle hommikune ärkamine, töölejõudmine ja õhtune toimetaja kojujõudmine. Kui suudad need hetked muuta positiivseks, on päeva kordaminek garanteeri- aitseliit on liikumas selles suunas, et tuua tud.“ koolistusvõimalused liikmetele lähemale, Kütles kursuse ülem Juhan Aus. Tema sõnul Naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna esinaine, võeti Saaremaa esimesena ette seetõttu, et saarla- Lümanda valla sotsiaaltöötaja Jelena Pšenitšnaja sed on siiani suhteliselt vähe Kaitseliidu Kooli kur- tõdes samuti, et nii õpetlikku kursust pole tema sustel osalenud, kuid huvi õppimise vastu on. Ka oma pikaajaliste koolituste ja koolide jada kõrval Saaremaa maleva pealik major Toomas Luik tõdes, veel kogenud. et tegemist oli väärt ettevõtmisega ja seda mitme aitseliit on „Mis praktikas kandi pealt. Esiteks on tema arvates positiivne liikumas selles selgeks tehtud, kursuse mere taha tulek, teisalt kiitis ta aga oma jääb ka pikemaks malevlasi ja naiskodukaitsjaid, kel on soov ennast Ksuunas, et tuua ajaks meelde,“ täiendada. koolistusvõimalused arvas Pšenitšnaja, liikmetele lähemale. kelle sõnul nn kirvemeetod, kus Juhtimiskoolitus on kasulik igaühele aeg surus peale ja otsus tuli vastu võtta ka siis, kui läbirääkimi- Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse sed ei sujunud, oli iseloomulik pilt reaalsusest. Naiskodukaitse õpetaja, Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna „Üsna tihti on selliseid olukordi, kus nn tugevam Saaremaa ringkon- Pihtla jaoskonna aseesinaine Eve Tuisk osales ja targem ilma tegelikku kokkulepet saavutamata na toitlustusjuht Kaitseliidu Kooli kursusel esimest korda. Ta leidis, otsuse ära teeb. See ei anna samas tulemust – täi- Anneli Juudas teab et sai kursuselt enamat, kui osanuks oodata. detakse ajutine eesmärk, kuid sisuline pool jääb nüüd täpsemalt, „Olen käinud väga paljudel koolitustel, aga pean selle taha pidama, et inimesed ei võta eesmärgile kuidas juhtida mas- tunnistama, et nii intensiivset isetegemist ei ole viivaid otsuseid omaks ja ignoreerivad neid või ei se supikatla juurde ma kogenud ühelgi varasemal,“ tunnistas Tuisk. ja liigutada kulpi võta neid tõsiselt,“ arutles ta. katlas 4 X RITA LOEL 4 X RITA

Angela Au ja Tanel Kuusikmaa said palju teada juhtimisest. „Sain teada, milline üks juht peab olema,“ avaldas Angela Au 18 Kaitse Kodu! 3/2011 Nii Tuisk kui ka Pšenitšnaja olid seda meelt, et käivitada juhtimisprotsess,“ sõnas Naiskodukaitse juhtimisalast koolitust võiksid saada, isegi peak- Valjala jaoskonna juhatuse liige, Valjala põhikooli sid saama kõik naiskodukaitsjad, sest sellised kokk Angela Au. Tema meelest oli tore ka see, et grupitööd õpetavad käituma erinevates rühma- kursusel sai kaaslastega palju suhelda. des. „Me ei taha koolitada niivõrd juhte, kuivõrd inimesi, kes saavad aru otsustusprotsessist ter- viklikult ja suudavad otsuseid paremini omaks Hea mulje jäi igaühele võtta ning nende täitmise nimel tööd teha,“ oli nende sõnum. Kiidusõnu ütlesid ka teised kursusel osalenud. Era- ettevõtja Leevi Naagel, kes Kaitseliidu Saaremaa malevas on formeerimispunkti vanem, tõi välja Meeskonnatöö tagab hea tulemuse kursuse intensiivsuse. „Tööpäevad olid nii pikad, Kaitseliidu Kool et väsitasid lausa ära,“ mainis ta, lisades, et teda Pihtla rühmapealiku abi ja noorkotkaste rüh- on alati huvitanud, kuidas asjad töötavad, ning mavanem Sergei Latkin ütles aga, et sai sellelt juhtimisse ülekantuna on põnev, kuidas inimese nädalavahetuselt tead- mõte töötab erinevate juhtimisvõtete kasutamisel. mise, et usaldus ja hea „Kaitseliidu Kooli kursustel on alati vähem teoo- meeskonnatöö tagavad hes tavalises riat ja rohkem praktilist tegevust rollimängudes. kvaliteetse tulemuse. päevas on kolm Sedamoodi õppides saab tulemuse, mis on kohe „Õppisime, kuidas juh- Üsellist hetke, mil praktikas kasutatav,“ leidis Naagel. tida gruppi, uurida välja inimene peaks hoolikalt Ekskavaatorijuhist jaopealik Arved Viil märkis, grupi ressursid, kasutada mõtlema esimesele neid ressursse ja panna et tahab kindlasti Kaitseliidu Kooli kursustel veel kogu grupp koostööle neljale minutile. Nen- osaleda. „Õppisin nädalavahetusel, kuidas end ühise eesmärgi nimel,“ deks on hommikune är- paremini väljendada,“ sõnas Viil. võttis õpitu kokku Saa- kamine, töölejõudmine remaa maleva jaopealik, ja õhtune kojujõudmine. Alu kooli Saaremaa-kursusel osales läinud nädala- tsiviilelus piimatöös- vahetusel 17 Saaremaa kaitseliitlast ja naiskodu- tuse oskustööline Eero kaitsjat. Neid õpetanud Tiina Leesik Läänemaalt Kaasik. ja Lea Tikenberg Harjumaalt kiitsid saarlaste rõõmsameelsust ja heatahtlikkust. „Mulle meeldis „Usalda eksperte ja kasuta neid oskuslikult! Juh- see, mida üks mees ütles: kui Kaitseliidu Kool tuleb Jelena Pšenitš- naja on küll Saaremaale koju kätte, kuidas saab siis nii olla, et timine ei ole ühe inimese töö, vaid oskuslikult oma elu jooksul juhitud meeskonna töö,“ lisas Naiskodukaitse ma sinna ei lähe,“ märkis Tikenberg. käinud paljudel Saaremaa ringkonna aseesinaine, Kuressaare kursustel ja gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Piret Paomees. Kursuse ülema Juhan Ausi arvates võiks aga järg- koolitustel, kuid Paomeeski märkis, et nädalavahetus Võhmas miseks kursuseks, mis mere taha viia, olla instruk- nii intensiivset oli kindlasti palju enamat, kui ta oskas oodata: torikursus. ja õpetlikku kur- „Rühm, milles töötasin, andis palju häid kogemusi sust polnud ta ja emotsioone.“ veel kogenud

„Mina õppisin juurde koostööoskusi, sain teada, milline peab juht olema, kuidas käituma oma alluvatega, kuidas tuleb kirjutada tagasisidet ja

Raivo Kabur (vasakult), Eve Tuisk, Eero Kaasik, Sven Ernesaks ja Liili Ader (viimased seljaga). „Tean nüüd une pealt, et ülesande kättesaamisel on juhile olulisim see endale lõpuni selgeks teha — selles peitubki lahenduse võti,” oli Tuisk pärast kursust õnnelik

Kaitse Kodu! 3/2011 19 Kogemusi Gruusiast ehk Kaitseliidu Kooli

Kaitseliidu Kool rahvusvaheline haare

JUHAN AUS, Kursuse ülesehitus ja keel Alu-Nymindegab-Paldo-Thelavi Mõlemad kursused on ülesehituselt sarnased. Viie agu Kaitseliidu Kooli eelmine inimressursi päeva jooksul annavad kursuslased 20-minutilisi arendamise õppesuuna juhataja Merle teooria- või oskustunde valitud teemal (relvatund, NKodu kunagi Kaitse Kodus! kirjutas, on Alu meditsiin, TBK-kaitse). Sellele järgneb 30-minuti- kool ületanud riigipiirid ja täidab rahvusvahelist line instruktori treening ja siis tuleb jälle uus tund kohust Gruusias. Praeguseks on meie koolitajad uue instruktori eestvedamisel. Treenerikursusel ehk instruktorid (kuidas kellelegi suupärane on) lisandub iga kord treeneri 30-minutiline treening. viinud koostöös Taani Kodukaitse Akadeemiaga Gruusias läbi kaks kursust: instruktorikursuse ning Kogu õppetöö käis mõlemal kursusel gruusia ja instruktori treeneri kursuse Gruusia Rahvuskaardi inglise keeles. Suure raskuse kandjad olid tõlgid, kes liikmetele. Põhimõtteliselt on tegemist samade olid õhtuks üsna väsinud ja vahel koguni töövõime- kursustega, mida korraldatakse Eestis Kaitseliidu tud ning mõnigi kord tuli treeningu käigus lülituda Koolis, kuid on üksikuid ülesehituslikke erinevusi. ümber kesisele vene keelele. Kuid üldiselt said asjad Kursuste eesmärk on suurendada Gruusia Rahvus- aetud. Suur tänu meie vene keele õpetajatele. kaardi instruktorivõimekust. Lõppeesmärk on, et ühel heal päeval suudaksid grusiinid selliseid kur- susi ise täies mahus läbi viia. Fookus

Instruktori treeneri kursus korraldati Paldo väl- Küsimus: Kuidas tund läks? Vastus: Jõudsin vist jaõppekeskuses, mis asub Th bilisist umbes 45- kõik ära rääkida. minutilise sõidu kaugusel. See on telklinnak, mis mahutab kuni pataljonisuuruse üksuse. Instrukto- Kõik, kes on kunagi eesmärgipärast tundi andnud, rikursus korraldati Th elavi õppekeskuses. teavad, et tegemist on raske ja keerulise tööga. Lihtne on koostada 20 slaidi ning vürtsitada seda kõva hääle ja kõiketeadva suhtumisega, kuid lõpp- Kaitseliidu Kooli inimressursi arendamise õppesuuna juha- eesmärki see pahatihti ei toeta. Hea ja eesmärgipä- taja Juhan Aus analüüsib Gruusia Rahvuskaardi potentsiaal- set instruktorivõimekust rane tund koosneb metoodikast ja sisust ning üks teiseta hakkama ei saa. Samamoodi on õpetamiseks vaja kahe osapoole – õpetaja ja õpilase – koostööd. Instruktorikursusel õpitakse seega vähem rääkima ja pigem õppimiseks sobilikku olukorda looma.

Õpetajad

Igal kursusel on õpetajateks neli taanlast ja kaks eestlast. Üks taanlane on kursuseülem ning üle- jäänud on õpetaja-treeneri rollis. Taani meeskond oli erinevatel kursustel sama, kuid Eesti esindajad vahetusid, et võimalikult paljud koolitajad kogemuse saaksid.

Kursuslased

Õppijateks olid mõlemal kursusel Gruusia Rah- vuskaardi liikmed alates reamehest ja lõpetades majoritega. Kui võrrelda kaitseliitlastest õppijaid

20 Kaitse Kodu! 3/2011 Kaitseliidu Kool

Taani Kodukaitse Akadeemia ja Eesti Kaitseliidu Kooli korraldatud instruktorikursus Gruusia Rahvuskaardi liikmetele on edukalt lõpule viidud ja grusiinidele tunnistused kätte jagatud ja rahvuskaartlasi, siis suuri erinevusi ei ole, võib- Võiks öelda, et tegemist on suurepärase kogemuse olla ainult motivatsioon ja arenemistahe on grusii- ja suurepäraste osapooltega: õpetajad Taani Kodu- nidel kohati suuremad ning uusi teadmisi ja oskusi kaitsest ja Kaitseliidust lausa ahmitakse. ning õppijad Gruusia ogu õppetöö käib Rahvuskaardist. Tasapisi mõlemal kursusel Kuid „piigid murduvad“ ka seal. Meenub värvikas lisanduvad õpetajas- gruusia ja inglise arutelu ühe vahva kompaniiveebliga, kes kol- K konda ka treenerikur- mandal päeval otsustas, et loeng ja drill on tema suse lõpetanud Gruusia keeles. Suure raskuse „tassike teed“ ning need on parimad meetodid. Rahvuskaardi liikmed. kandjad olid tõlgid, kes olid Neljandal päeval jäi ta kaasõppuri loengus magama Lisaks instruktorivõi- õhtuks üsna väsinud ja ja tunnistas, et isegi kui loengupidaja on hea, ei ole mekuse tõstmisele on vahel koguni töövõimetud. loeng alati just parim lahendus. Ent kõikide õppu- kursuse eesmärk erine- rite areng on alati hämmastav, seda nii siin- kui ka vate maade kaitseliitlase sealpool piiri. integratsioon. Ühtne alus selleks on olemas, sest vorm on kõigil laiguline ja rohekat tooni.

Varjatud õppimine

Palju oli ka varjatud õppi- mist, mis jääb väljapoole metoodikat ja sisu: tagasiside andmise oskuse arendamine, emotsioo- nide väljendamine (toetab koostöise meeskonna loomist) ja meeskonna loomine, erinevate auastmete ja väeosade integratsioon, mis, mulle tundub, on meie süsteemis ületatud, kuid mida (meie-teie-nemad- suhtumine) vahetevahel veel esineb.

Kaitseliitlane Kert Meidra (paremalt teine) viib läbi treeningut Gruusia Rahvus- kaardi tulevastele treene- ritele

Kaitse Kodu! 3/2011 21 Kaitseliit kui eestlaste

Para bellum Para tuumaheidutus

Igal kaitseliitlasel on oma ettekujutus, milline piiridel ehk lähivälismaal, sealhulgas Eestis, teiseks peaks Kaitseliit olema. Või vähemalt on olnud Kaitseliidu strateegilised eesmärgid ning kolman- arusaam, millisesse organisatsiooni ta astus ja daks eelöeldust tulenevad organisatsioonilised, milleks see riigile vajalik on. väljaõppelised ja materiaalsed vajadused. Otsime vastust küsimustele, kas Kaitseliit suudaks pak- RAIVO TAMM, kolonelleitnant kuda Eesti kontekstis midagi, mis konfl ikti korral Kaitseliidu Tallinna maleva asutajaliige oleks raskesti ennustatav ja mille rakendumist tuleks vastasel vältida. üsimused, kas ja millist Kaitseliitu on Eestil vaja, tõstatuvad aeg-ajalt ka riigikaitse pla- Kneerimisel. Arutelu tuleviku üle on vaibunud Külmutatud konfl iktid tavaliselt mõne võimelünga leidmise järel. Peatumata pikemalt Vene Föderatsiooni välis- ja sisepoliitilistel ambitsioonidel või Eesti erakordsel Sissejuhatus geopoliitilisel asendil (lähim NATO riik Venemaa suuruselt ja tähtsuselt teisele linnale Sankt-Peter- Vahel on eesmärgiotsingud asendunud pseudote- burgile), meenutame eksisteerivate konfl iktide gevuse otsimisega. Hägustunud sõjalise ohupildi allikaid ja nende arengute silmatorkavaid seadus- aegadel on arutatud tsiviilvõimude abistamisele pärasusi. kontsentreerumist, turvateenuste osutamist, abipolitseinike või päästeüksuste formeerimist. Vene Föderatsioon on pärast Nõukogude Liidu Seatud eesmärkidele on olnud iseloomulik pigem lagunemist ümbritsenud end piiridel sihikindlalt päevakajalisus kui pikema- nn külmutatud konfl iktidega, mis vajadusel üles aitseliitlasena tundub ajaline visioon. Samas on iga soojendatakse. Siinkohal loetelu peamistest: Kõr- mulle, et taas on käes eesmärk õigustanud Kaitseliidu gõzstan, Mägi-Karabahh, Tšetšeenia, Dagestan, aeg arengute üle mõ- olemasolu, ressursside saamist Tatarstan, Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Ossee- K ja aidanud edasiliikumiseks tia. Põhimõtteliselt võib sellesse loetellu kuuluda tiskleda. Praegune suund jõud ühendada. ka Baltikum. reservüksuste tootmisele pole sugugi halb. Pärast otsuse langetamist Ülesehituslikult järgivad konfl iktid endiste Nõu- jätkub kriitiline arutelu vaba- kogude liiduvabariikidega või nende sees peaaegu tahtlike kaitseliitlaste hulgas, identset skeemi, konfrontatsiooni esilekutsumi- kus uue suuna mõistlikkust detailselt vaetakse. seks kasutatakse aga vägagi loovat lähenemist ja Ega see saagi kuigivõrd teisiti olla. Aja kulgedes piirkonnale iseloomulikke nüansse. Konfl iktid tulevad ilmsiks uue suuna head ja vead, ning kui põhinevad enamasti Nõukogude ajal etnilis-ajaloo- nurin kasvab, on põhjust asju kohendada. listes piirides tehtud muudatustel, mis tookord ei pääsenud probleemina domineerima, kuid põhjus- Kaitseliitlasena tundub mulle, et taas on käes aeg tavad alalist tüli pärast riikide iseseisvumist. arengute üle mõtiskleda. Praegune suund reserv- üksuste tootmisele pole sugugi halb, arenenud on Teise konfl ikti allikana töötab nõukogudeaegne sõjaline mõtlemine, mobilisatsiooniks on tehtud etnilise segunemise eesmärgil viljeletud migrat- olulisi ettevalmistusi. Samas on sellega kaasnenud sioonipoliitika, mis on loonud peaaegu igasse tinglik kaitseliitlaste jagamine kasulikeks ja vähem- endisesse liiduvabariiki probleemse ja manipulee- kasulikeks lubamatult kitsarinnaline lähenemine ritava etnilise vähemuse. On enam kui tõenäo- ülesandele ning vajab kiirkorras parandamist. line, et Eestil tuleb valmistuda millegi sarnasega tegelemiseks. Kui sõjaliste meetmete kasutamine Järgnev arutelu ei keskendu seega täiesti uue eesmärkide saavutamiseks pole otstarbekas, kasu- visiooni otsingule, vaid pigem katsele korrastada tatakse diplomaatilisi, majanduslikke, energeetika pusletükke meie teadvuses ja nende mõju Kaitse- või infosõja vahendeid. liidu arengule. Mõtete ühtlustamiseks piirdume kolme ülesande seadmist mõjutava teguri ülevaa- Meeldetuletuseks: Transnistria on ala, kus elab tega. Nendeks on geopoliitilised arengud Venemaa umbes 30% venelasi, 29% ukrainlasi ja 32%

22 Kaitse Kodu! 3/2011 moldovlasi. Moldova soovis 1990. aastate algu- Lätis toimunu põhjal võib Vene Föderatsioon ses eralduda Nõukogude Liidust ja taasühineda tõdeda Sun Zi stiilis võitu, kus armee on nõrgesta- Rumeeniaga. 1991. aastal Vene Föderatsiooni toel tud lahinguid pidamata kas siis poliitilisi valikuid alanud relvastatud vastuhakk Moldova valitsusele mõjutades või (meie lõunanaabrite) lühinägelik- lõpetati vaherahu ja Vene vägede sissetoomisega kust ära kasutades. Samal ajal eksisteerivad seal 1992. aastal, millele järgnes 2006. aasta referen- Eesti omadega sarnased või suuremadki lõhed dum Moldovast eraldumiseks. etniliste gruppide vahel. Märkimisväärne osa majandusest on Venemaa kodanike või nende Armeenia ja Aserbaidžaani vahel puhkenud sõjaline rahastatud fi rmade kontrolli all. bellum Para konfl ikt Mägi-Karabahhi staatuse üle lõppes 1994. aastal samuti Vene Föderatsiooni toel saavutatud Eestis on kaitsevõimeline kaitsevägi õnneks alles, vaherahuga. Vahelduva ägedusega konfl ikti jät- aga vaatame pronksiööjärgseid protsesse meie kumine on võimalik tänu Vene Föderatsiooni rel- ümber. Eestis on tekkinud palju Georgi linti või vaabile Armeeniale. 2006. aasta iseseisvusreferen- Vene Föderatsiooni lippu auto esiklaasil eksponee- dumil toetas Mägi-Karabahhi elanike absoluutne rivaid liiklejaid. Milline on trend? Eesti riigi suhtes enamus (98%) iseseisvumist, mille Aserbaidžaan väljendab see negatiivset hoiakut. omakorda ebaseaduslikuks kuulutas. Praegu on läbirääkimised ummikus ja Aserbaidžaan kaalub Teiseks ohumärgiks on rel- iirdume kolme lahendina või pigem laiema tähelepanu äratamiseks vade soetamine eraisikute ülesande seadmist välksõja alustamist. Pikaajaline sõjaline tegevus poolt. Vastava alaga tegele- mõjutava teguri on muutunud tavapäraseks, kompromissiotsingud vate politseinike teatel on P on ebapopulaarsed, neid tõlgendatakse nõrkuse see paaril viimasel aastal ülevaatega: geopoliitili- ilmingutena. Sarnane suhtumine on levinud kogu kaldunud 2/3 ulatuses sed arengud Venemaa Kaukaasias. venekeelse elanikkonna piiridel, Kaitseliidu stra- kasuks. Miks? Kas nad val- teegilised eesmärgid Lõuna-Osseetias, kus elab u 30% grusiine ja 66% mistuvad millekski? Las- ning eelöeldust tulene- osseete, algasid rahutused 1990. aastal, need lõpe- ketiiru regulaarse külas- tas Venemaa relvajõudude sisseviimine rahuvalve tajana näen muukeelseid vad organisatsioonilised, egiidi all 1992. aastal. 2006. aasta referendumil relvaomanikke relvi sisse väljaõppelised ja mate- toetas kohaliku elanikkonna absoluutne enamus laskmas. Et tegu pole ilm- riaalsed vajadused. (95%) eraldumist Gruusiast ja iseseisvumist. selgelt kaitseliitlaste ega Gruusiast lahkulöömiseks soodsat etnilist koos- laskesportlastega, tekib lust ära kasutades kindlustas Venemaa konfl ikti küsimus, mida teeb eraisik Tikka T3 Tacticali või legitiimsust laialdase Vene Föderatsiooni passide mõne odavama sama otstarbega Tiger- või Vepr- jaotamisega. tüüpi (sisuliselt Venemaa relvajõududes kasutatava SVD koopia) täpsuslaskuri relvaga? Jahipidamiseks Abhaasias kestsid relvastatud kokkupõrked aasta- on samas hinnaklassis paremaid relvi. On küsitav, tel 1992–1994. Need lõppesid Vene Föderatsiooni kas Lasnamäe kahetoalise korteri kaitseks sobib „rahuvalvevägede“ sisseviimisega 1994. aastal. pika ja raske vintraua ning kalli optikaga relv. 2008. aasta kevadel ägenenud vastastikused süü- distused lennuvahenditega vaherahu rikkumisest Kodanike relvastumine on selge märk ebakind- päädisid augustis välksõja ja Venemaa tugevnenud lusest ja ühiskonna lõhestatusest. Venekeelsele okupatsiooniga. elanikkonnale on relvastumine kaitserefl eks eksistentsi kindlustamiseks, mitte esmajoones massi- Kõrgõzstanis vahetas riigivõimu välja mäss, milles lise viienda kolonni loomine. Täpselt sama tegid oli initsieerivaks jõuks rahva rahulolematus pre- eestlased okupatsiooni ajal ja 1990. aastate algul sidendi ainuvalitsemisega. Mässul lasti sarnaselt kuritegevuse kartuses. Erinevus seisneb võimalu- 2005. aasta sündmustele eskaleeruda kohati kir- ses relvi praegu legaalselt soetada. giiside genotsiidiks usbekkide suhtes Kõrgõzstani ja Usbekistani piiri vahetus läheduses. Mitme riigi Hoolimata nüanssidest relvastumise motiivides, saatkonna hinnangul olid mässu eskaleerimise on tekkinud kordades ohtlikum pinnas etnilis-kul- taga Venemaa eriteenistused. tuurilise iseloomuga konfl iktidele, see tähendab, et sündinud on järjekordne külmutatud konfl ikt Türkmenistani üle kindlustati kontroll pikaajalise Vene Föderatsiooni piiril. Meil endil on olnud üsna maagaasi kokkuostu lepingu sõlmimisega maail- suur roll selles arengus. Kohatist strateegilist lühi- maturul kehtivast kõrgema hinnaga, võttes võima- nägelikkust on tabavalt kirjeldanud kaitseliitlane luse fl irtida Läänega Nabucco gaasitrassi teemal. kolonelleitnant Leo Kunnas oma artiklis „Eesti 2007: Pyrrhose võit“ (Eesti Päevaleht, 31. detsem- Leedus on poliitilise lühinägelikkuse tõttu lakanud ber 2007; http://www.epl.ee/artikkel/413080). reservarmee ettevalmistamine ja alanud on sõja- väe irdumine ühiskonnast. Pingete esilekutsumine Relvad üksi pole veel oht, oht on see, kelle käes Kaliningradi juurdepääsu teemal on vaid poliitilise need on ja milleks need on. Organiseeritud jõu avalduse tegemise vaev. tekkeks on vaja sotsiaalset võrgustikku, kus

Kaitse Kodu! 3/2011 23 hinnatakse ja jagatakse sarnaseid väärtusi. Mee- vormi kandev võõrriigi eriteenistuslane mässavaid nutagem, et Kaitseliit kujunes suuresti välja noorukeid. Või tekitatakse keegi Lee Harvey Oswal- Muinsuskaitse Seltsis ja üliõpilasringkondades diga sarnane tegelane – mõni „marurahvuslane“, tegutsenud noortest, kellega ühinesid aatelised soovitavalt kaitseliitlane –, kes õiglustunde ajel sõpruskonnad. avab rahutustes osalejate pihta tule. Kas mässajad oleksid relvadega vastanud? Kui mitte kohe, siis Tänapäev pakub soodsat pinnast selliste võr- vahest hiljem, kuid igal juhul oleks loodud pinnas gustike tekkeks mitmete klubiliste tegevuste „rahuvalvevägede“ sissetoomise arutamiseks. Para bellum Para kaudu, nagu seda on näiteks värvikuulimängu või (õhk)matkerelvadega vaba aega sisustavad Meenutagem, et selline külmrelvaga sooritatud seltskonnad, laskespordiklubid ja jahiseltsid, müstiline surmajuhtum leidis ju aset. Edasine erinevad treeningurühmad jms. Infotehnoloogia areng relvastatud separatistlike gruppide tekkeks võimaldab sotsiaalmeedia, nagu Facebook.com koos katsetega teatud alasid kontrollida oli seejärel ja Odnoklasniki.ru, kaudu käeulatuses. bhaasias kest- kiiresti organiseerida, juhen- sid relvastatud dada ja mobiliseerida jõudu, Kriiside otsesele õhutamisele lisaks eksisteerib kokkupõrked mille analoogi oleme näinud võimalus nende ülekandumiseks naaberriikidest. A Põhja-Aafrikas. Olgu taas kord näiteks 2011. aasta jaanuaris aastatel 1992–1994. alanud rahutused Põhja-Aafrikas. Lätis või Leedus Need lõppesid Vene Nende arengute tajumiseks pingestuv olukord mõjutab ilma „abistamatagi“ Föderatsiooni „rahuval- on kasulik külastada kohti, stabiilsust Eestis. Stiihiliselt sündida võiv kokku- vevägede“ sisseviimise- kuhu muidu ei satu. Sõitke põrge loob võrdväärselt legitiimse aluse vaenute- ga 1994. aastal. ühissõidukis Lasnamäele gevuse käivitamiseks. ja Koplisse, käige Narvas ja piiriäärsetel aladel, jälgige, millega tegelevad teie naabrid. Külastage venekeel- Kriiside ajastatus seid saite. Kui eelnevast joonistus välja kriiside ülesehitus- Näitena kirjeldan isiklikku kogemust Tallinnast likke sarnasusi ja teatud sünkroonsust, siis teiseks Mustamäelt. Mõni aeg tagasi ootasin trepikojas korrapärasuseks on kriiside seotus Venemaa presi- lifti ja nägin juhuslikult ühe naabri praokil uksest dendivalimistega. tema suure toa seinal kaunistatud Jossif Vissa- rionovitš Stalini portreed. Aasta on 2010 ja ikka Teine Tšetšeenia sõda algas 26. augustil 1999. Stalini pilt seinal, imestasin. Tegemist on ontlike Sama aasta 31. detsembril nimetas Boriss Jeltsin muukeelsete pensionäridega, kelle kasvatada on suhteliselt üllatuslikult oma järglaseks Vene Föde- sageli lapselapsed. Millised on hoiakud ja väär- ratsiooni presidendi kohal Vladimir Putini, kes tushinnangud, mis neile lastele edasi antakse, rahvuslike huvide kaitseks oli eelnevalt peaminist- võib vaid oletada. Liftis olles tajusin, et võima- rina deklareerinud sõjaliste sammude vajalikkust. liku konﬂ ikti korral puudub mul turvaline keskkond-tagala, kuhu linnasiss võiks peituda, seda ätis või Järgnesid müstilised, segaduse muidugi juhul, kui ma olukorra parandamiseks Leedus ja salatsemisega vürtsitatud midagi ette ei võta. Samas on ilmne, et ennatlik pingestuv tsiviilelamute õhkimised L Venemaa linnades 1999. aasta olukorra parandamine halvendaks terviksituat- olukord mõjutab siooni pöördumatult. septembris, milles paljud alli- ilma „abistama- kad süüdistavad FSBd. Pärast Paralleele võib tõmmata dilemmaga 2007. aasta tagi“ stabiilsust rahvusliku uhkuse taastamist aprillirahutuste ajast, mil politsei ja Kaitseliidu Eestis. sõja kuulutamisega oli järgmise juhtide tehtud otsus teenistusrelvi mitte väljastada sammuna vaja koondada rahvas osutus kindlasti üheks strateegiliselt õnnestunu- „uue tsaari“ selja taha. maks. Mäletan, kuidas tänavatel liikunud politsei- nikud ja abipolitseinikud seda otsust kirusid, olid 2004. aasta märtsivalimisi saatsid mitmed rongide nad ju suhteliselt kaitsetud kivirahe, naelapüsto- õhkimised 2003. aastal, kahe lennuki õhkimine lite, nugade jms ees. Kuid mida maksab üks kiviga 2004. aasta augustis ning plahvatus Moskva met- visatud sinikas või peatrauma tulevahetuseks eska- roos septembris. Esilekutsutud välise vaenlasega leeruda võinud massirahutuste kõrval? Strateegili- oli rahva jätkuv toetus jõulisele Venemaa presiden- selt olulise vaoshoituse kohta tasub lugeda Ilmar dile garanteeritud. Raagi mõtisklusi artiklist „Kaitsesõda juba kestab“ (Eesti Päevaleht, 19. aprill 2008; http://www.epl. 2008. aasta augustis peeti suurepärase ajastusega ee/artikkel/426199). kiire ja edukas Vene-Gruusia sõda uue presidendi omaksvõtu kindlustamiseks. Konﬂ ikt, mida oli Kujutame ette teistsugust stsenaariumi, kus april- aegsasti ette valmistatud, sai teoks vaid mõni kuu lirahutustele sarnases olukorras tulistab keegi pärast 2008. aasta märtsis toimunud presidendi- tundmatu või Eesti kaitseväelase või politseiniku valimisi.

24 Kaitse Kodu! 3/2011 Milline võiks olla analoogne stsenaarium seoses lest ja seepärast ei anna ka laiem olukorra analüüs Venemaa presidendi valimistega 2012. aastal? Kas usutavat garantiid. arengud järgivad STRATFORi (Strategic Forecas- ting, Inc.; http://www.stratfor.com) analüütikute pakutut? Tsitaat: Next are six countries where Strateegiline eesmärk Moscow would like to reconsolidate its infl uence if it has the opportunity to do so before Washington’s atten- Mis on strateegia sõjanduses? Sõjandusfi losoof tion turns back to Eurasia: Estonia, Latvia, Lithuania, Sun Zi tõdes, et strateegia ilma taktikata on aeg- Azerbaijan, Turkmenistan lane tee võiduni. Taktika ilma strateegiata aga on bellum Para müra enne kaotust. See on teooria, kuidas võita, and Uzbekistan. Estonia ugustis 2008 could almost be put into olles sillaks poliitika ja sõjaliste operatsioonide the fi rst category, as some peeti suurepä- vahel, mis väljendubs sõjalise jõu kasutamise plaa- forces inside Moscow con- Arase ajastusega nina poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. sider it more important kiire ja edukas Vene- because of location near Gruusia sõda Vene- Lähtuvalt laiemast ohupildist täiendaksin „Rii- gikaitse strateegias“ sõnastatud Kaitseliidu ees- Russia’s second-largest maa uue presidendi city, St. Petersburg, and märki, mis võiks kõlada järgmiselt: Kaitseliidu on the Baltic Sea. (http:// omaksvõtu kindlusta- eesmärgiks on olla valmis ja vajadusel osaleda www.stratfor.com/analy- miseks. siseriiklike kriiside ja ohtude ohjeldamisel sõjaliste sis/20100304_russia). ning mittesõjaliste võimetega ja panustada sõja- Tõlgin kokkuvõtlikult: lisse riigikaitsesse kaitseväe osana. Vene Föderatsioon võib kasutada soodsat hetke oma nn lähiümbruse üle kontrolli taastamiseks Selleks peab Kaitseliit olema võimeline: enne, kui Ameerika Ühendriigid suunavad tähele- a) jätkuvalt planeerima, juhtima ja teostama panu taas Euraasiale. operatsioone nii iseseisvalt kui ka kaitseväe ja teiste jõustruktuuride osana; Loota pimesi Ameerika Ühendriikide päästvale b) takistama vastasel vabalt tegutseda meie terri- rollile on naiivne. Hiina kui juba eksisteeriv tooriumil nii kriisieelsel, -aegsel kui ka -järgsel superjõud ja konkurent Vaiksel ookeanil, Vene- perioodil; maa pingutused tagasitulekuks kõrgliigasse, c) olema võimeline survestama Lääne avalikkust India ja Brasiilia tõus majanduslikeks ja sõjalis- Eesti ja/või Baltikumi iseseisvuse taastamiseks teks suurriikideks vajavad tähelepanu ning on sel- pärast legitiimse võimu kukutamist, juhul kui leks korraks Ameerika Ühendriikide unipolaar se teised riiklikud struktuurid seda enam teha ei mõju rahvusvahelistes küsimustes lõpetanud. suuda. Nii Sudaani jagunemine kaheks ja sellest tulenev kasvav relvastatud konfl ikti oht veele juurdepää- Strateegilise tähtsuse andmisel kas inimesele, suks Niilusel kui ka Iisraeli samasugune võitlus tegevusele või varustusele tuleb lähtuda tema Golani kõrgendikel, Põhja-Aafrika stabiilsete mõjust mainitud kolme eesmärgi saavutamiseks. diktaatorite kadumine, kirjutamise hetkel tead- 2011. aastal vastu võetud „Riigikaitse strateegia“ mata lõpuga sõjaline sekkumine Liibüa kodu- (mis ilmselt on seni parim ja sõtta, Suessi kanali ja sealse piirkonna mereteede selgeim riigikaitset käsitlev oota pimesi dokument) seab küll Kaitse- ebaturvalisus, looduskatastroofi d Lõuna-Amee- Ameerika Ühend- rikas, Austraalias ja Jaapanis, sõjalise heidutuse liidule sarnased ülesanded, riikide päästvale hoidmine Lõuna-Korea vetes, Iraani esiletõus kuid dokumendi 50. punktis L Lähis-Idas, oluline sõjaline seotus Afganistanis esitatud loetelus on endiselt rollile on naiivne. vähemalt kuni 2015. aastani, jätkuv sõjaline rõhuasetus täismõõtmelisel kohalolek Iraagis – need on vaid mõned suurema- sõjalisel konfl iktil ja sellele test probleemidest. Ühesõnaga, USA-l on peale järgneval perioodil, mitte aga niivõrd ennetaval Euraasia küllaga kohti, kus tegutseda. tegevusel. Samas annavad 19. punktis kirjeldatud eesmärgid üldsõnalisemalt rohelise tee Kaitseliidu Kas Baltikumi päästvaks teguriks osutub üleüldse mitmekülgseks arendamiseks. keeruliseks kujunenud Põhja- ja Lõuna-Kaukaasia küsimus ning sellega tegelemise prioriseerimine Väikeriigi puhul on esmaseks strateegiliseks ees- 2014. aasta Sotši olümpiamängude kontekstis, märgiks heidutusefekti loomine, seda nii poliiti- on raske öelda. Kas illegaalne hiinlaste migrat- liste, majanduslike, diplomaatiliste kui ka sõjaliste sioon Venemaale või saabuv Vene Föderatsiooni vahenditega, samuti oma kuvandiga. Näiteks pisut demograafi line katastroof, narkomaania ja alko- allumatu, kuid isamaalise kaitseliitlase kuvandiga. holism, islami pealetung lõunapiiridel ja Põhja- Tsiteerides Nicholo Machiawellit „on palju turvali- Aafrikas toimuvaga sarnanev äkitselt ärgata võiv sem olla kardetud kui armastatud”. revolutsiooniline liikumine parema elu nimel mõjutavad Venemaa juhtkonna käitumist, on Praegu on üks peamisi Kaitseliidu heidutusefekti ennustada keeruline, kui mitte võimatu. Meie ida- vähendavaid tegureid puudulik varude hajutatus, naaber on tuntud ebaratsionaalsete otsuste poo- ennekõike relvastuse ja laskemoona ebapiisav

Kaitse Kodu! 3/2011 25 hajutatus. Riigi julgeoleku seisukohast pole küsi- Kui heidutus ei toimi, jääb üle varjatud või otsene mus niivõrd vajaduses pidevalt kontrollida või sõjaline konfrontatsioon. Eestile kui Euroopa Liidu isegi piirata juurdepääsu sõjaväe relvadele, kuivõrd ja NATO liikmele tähendaks see ülesande seadmist heidutuse loomises. Eestis on suhteliselt lihtne pigem võtmes „et võita, tuleb mitte kaotada“. Seega omandada seaduslikult mis tahes poolautomaat- seisnevad esmased ohud: seid tulirelvi. Teadaolevalt sooritatakse enamik a) võitlejate otseses füüsilises või mentaalses kõr- kuritegusid illegaalsete tulirelvadega. Seega pole valdamises ning küsimus niivõrd relvade unikaalsuses ühiskonnas, b) Kaitseliidu kui mittekonventsionaalseid mee- Para bellum Para kuivõrd riigi ja tema kodanike vahelises usalduses. todeid rakendava struktuuri tegevuse paljasta- mises ja/või saboteerimises ümbritseva elanik- Teatud määral on see riigi enda kestlikku eksis- konna või organisatsiooni enda liikmete poolt. tentsi uskumise indikaator. Usalduse loomiseks peavad mõlemad pooled pingutama, ja et maailm Õppides metsavendlusest, IRA või Al Qaeda pole täiuslik, oleks täiesti loomulik, et Kaitseliidus tüüpi terroriorganisatsioonidelt, peab sisemist tegeldaks paratamatult relvade hajutamisest tekki- reetmist pidama kõige tõsisemaks ja otsesemaks vate probleemidega, meeldib see siis meile või ei. ehk strateegiliseks ohuks ellujäämisele. Carl von Nii küüniliselt kui see ka ei kõla, osutub relvade Clausewitzi terminoloogia järgi on see üks meie hajutatust negatiivselt kajastav artikkel leheveer- raskuspunktidest (ingl k Center of Gravity, saksa gudel päeva lõpuks heidutust loovaks. k Shwerpunkt), mida tuleb kaitsta. Alles seejärel ohustab meid ümbritsevate elanike koostöö võõr- eedus on poliitili- Pisike pahandus laiemas kon- võimudega ja viimasena otsene võitlus vastasega. tekstis võib olla hea. Tõstatub Pärast sisemise julgeoleku saavutamist avaneb se lühinägelikku- küsimus, kas propageerida võimalus pöörata tähelepanu 1) luure ja planeeri- Lse tõttu lakanud piiratud kontrollimatust. Vas- misvõime, 2) operatsiooni juhtimise, teostamise reservarmee etteval- tuseks on „jah“ ja „ei“. Mõle- ja infosõja ning 3) logistilise tagamise võime ülal- mistamine ja alanud mal juhul on nii positiivseid hoidmisele. on sõjaväe irdumine kui ka negatiivseid tagajärgi. Toetudes eestlaste ajaloolisele Praegust Kaitseliidu kaasamist planeerimisse ning ühiskonnast. mälule, teame, et Kaitseliit ei operatsioonide juhtimisse ja teostamisse kaitse- pääsenud Teise maailmasõja eel ringkonna või brigaadi raamistikus tuleb pidada etendama pöördelist rolli, kuid igati positiivseks arenguks. Konventsionaalsete mängis olulist osa taasiseseisvumisjärgses võitlu- lahinguliikide tundmine ja oskamine on parim alus ses organiseeritud kuritegevusega (eriti nähtavalt mis tahes edasiste oskuste arendamiseks. Enamat enne paavsti visiiti 1993. aastal). Seega kaldub tähelepanu selles vajab luure, infosõja ja logistilise kaalukauss piiratud kontrollimatuse kasuks. Mõle- tagamise praktiseerimine. mal juhul on tegu riigi edasist käekäiku mõjutanud sündmusega. Möödunud sõdadest on enimlevinud kaks järel- dust, millest ühe või teise poole edukus on sõltu- Vastandlike tulemuste näidetel on loo moraal siiski nud. Esiteks luure, millele kulutatud aeg ja ressurss üks: rahvast peab usaldama. See on põhimõtteliselt pole kunagi raisatud. Teiseks logistika, tänu millele väikeriigi eksistentsi ainus edueeldustega lahend või mille puudumisele sõjad võidetakse või kaota- sõjalises mõttes. Riigi ja sõjaväe juhtkonna tahe takse. Kogu ajaloo jooksul on logistika osutunud sügavama usalduse loomiseks sõltub aga reaalsus- samaväärseks sõdade kaotamise põhjuseks nagu tajust, ohutunnetusest ja ajas muutuvatest priori- lüüasaamine lahinguväljal. teetidest. estis on tekki- Oluline aspekt, mis jätku- valt on paljudel operatiiv- Vaatamata näilisele positiivsusele, mida relvastuse nud palju Georgi poole esindajatel tajumata tsentraalne ladustamine võib pakkuda, on mündi Elinti või Vene jäänud. teiseks küljeks lojaalsete kodanike kestev „kurna- Föderatsiooni lippu mine“ isiklike tulirelvade soetamise kulutustega. auto esiklaasil ekspo- Et harjutused on suunatud Soovi harjutada endale sobival ajal ja mahus laske- Kaitseliidu tegutsemisele oskust või täiustada relvi lisaseadmetega on kohati neerivaid liiklejaid. kaitseväe osana, on krii- ainuvõimalik lahendada isikliku relva soetamisega sieelse ja -järgse perioodi ja seda riigis, kus käsitulirelvi jaguks igale soovijale tegevus jäänud tagaplaa- rohkem, kui too korraga kanda suudaks. nile. Need on oskused, mille poolest Kaitseliit ongi unikaalne ja stabiilsuse tagamisel asendamatu. Samal määral levinud motiiviks relvade soetamisel Teisisõnu, riigi võimalus kasutada sõjalisi ja mit- on kindluse vajadus omada sõltumatut juurde- tesõjalisi võimeid enne viimase kaardi väljakäimist pääsu vajalikele võitlusvahenditele. Raske uskuda, (kaitseväe kasutamist) „külmutatud konﬂ iktide“ et riigi eesmärgiks on lojaalsuse karistamine. Või ohjeldamisel. Kaitseliit, olles põhimõtteliselt on tegu venelaste kurikuulsa ütlusega: „Tahtsime „teine kaitsevägi“ reservi tootmiseks, ei täida seda teha paremini, aga välja tuli nagu alati.“ unikaalset rolli.

26 Kaitse Kodu! 3/2011 Teine oluline aspekt võidu saavutamiseks on kiire siseriiklikud arengud, mõistmaks kriisi eskalee- ja otsustava strateegilise efekti vajadus kohe vae- rimiseks vajalikke otsustavaid tegureid. Kriisi alg- nutegevuse algul. Eesmärgiks on hävitada vastase etapil on vastasel ilmselt oluline omada tegevuse tahe võidelda, tõestades kasu ja kaotuste nega- koordineerimiseks turvalisi kohtumispaiku ja info tiivset suhet. Valitseb oht vastandada õigeaegne levitamiseks kasutatavaid kanaleid (nende hulgas vastulöök eelmainitud külmaverelise suhtumisega sotsiaalsed võrgustikud, sotsiaalmeedia ja klassika- kriisi ohjeldamisse. See otsustamine on loomuli- line meedia). Seega nii nende kui ka oluliste võima- kult väga keeruline. Gruusia konfl ikti näitel saab luste elimineerimine kõigi võimalike meetoditega otsustava löögi anda alles pärast vastase esimest pidurdab oluliselt kriisi eskaleerumist ja vastase bellum Para käiku, mille rahvusvaheline üldsus on selgelt fi k- plaanipärast tegevust. Õige hetke ehk momentum’i seerinud. Löömaks segamini vastase plaanid ja väl- tabamine võib kogu operatsiooni kontseptsiooni timaks edu julgustavat mõju, tuleb otsustav löök halvata. Selle näiteks sobib 2006. aasta Iisraeli ja anda tema raskuspunkti ja seda mõjutavate otsus- Palestiina sõda, kus palestiinlaste ettejõudmine tavate punktide (decisive points) pihta võimalikult infosõjas sündmuste kajastami- kiiresti, ilma eelsoojenduseta. sega rahvusvahelises meedias 15–20 minutit varem purustas as Baltikumi Viimastes kriisides on Vene Föderatsiooni seisu- Iisraelile strateegiliselt olulise päästvaks kohalt olnud otsustava tähtsusega raudteed, mille legitiimsuse kuvandi ja lõppes Kteguriks osutub abil vägesid koondada, teist ešeloni kohale tuua Iisraeli kaotusega (vähemalt keeruliseks kujune- ja varusid täiendada. Halvas seisukorras oleva nende endi käsituse järgi). nud Põhja- ja Lõuna- tehnika tõttu pole üksused võimelised iseseisvalt pikema maa taha ümber paiknema ilma tehnikas Praegu pole Eesti regulaarväed Kaukaasia küsimus olulisi kaotusi kandmata. Ebapiisav toiduaine- saanud ettevalmistust sissi- ning sellega tegele- tega varustamine põhjustab rüüsteretki kohalike tegevuseks. Kaitseliidu palga- mise prioriseerimine elanike vastu. Samasugune probleem on näiteks lise koosseisu tähelepanu on 2014. aasta Sotši Vene-Gruusia sõjas ilmnenud relvaliikide omava- koondunud mobilisatsioonile olümpiamängude heline koordineerimatus, mille tulemusena pidi ja konventsionaalsele lahin- õhuvägi kompenseerima suurtükiväe puudujäägi. gutegevusele. Kaitseliidu liik- kontekstis, on raske meskonnas pole piisavalt juur- öelda. Teiseks otsustavaks teguriks võib pidada tegevu- dunud arusaam tänapäevasest sele legitiimsuse andmist. Selleks on kasutatud sissitegevusest. Mentaalselt nii Vene passide jagamist kohalikele elanikele, elame agraar- või industriaalajastu alguse nn klas- õigustatud vastulöögi andmise põhjuste provot- sikalise sissisõja tingimustes, mis pole meile sobi- seerimist kui ka meedia lik ega jõukohane. Vajame mentaalset üleminekut väärkajastusi. ägin juhusli- infoajastu või industriaalajastu lõpu tingimustele. kult ühe naabri On ju Eesti esimene riik, mis oli 2007. aastal tun- Kolmandaks on juhti- nistajaks kolmanda põlvkonna industriaalsõdade miskultuurist tulenevalt Npraokil uksest üleminekule neljanda põlvkonna infosõdade ajas- ülemate, eriti kõrgemate ja tema suure toa seinal tusse. Kaitseliidul tuleb esmalt saavutada ja siis otsustusõigusega ülemate kaunistatud Jossif hoida adekvaatse sissisõjapidamise kompetentsi väljalangemisega kaasnev Vissarionovitš Stalini kui üht sõjalise riigikaitse komponenti. ajutine peataolek – initsia- portreed. Aasta oli tiivi kaotamine. Kui Kaitseliit kujutab välisvaenlasele ohtu oma 2010. ettearvamatuse tõttu (kui seda faktorit ikka suu- Neljandaks ning ilmselt detakse käepärasena hoida), tänu kogu riiki katvale tähtsaimaks otsustavaks struktuurile, ümbruse tundmisele ja elanikkon- teguriks on aeg ehk operatsiooni tempo. Kriisi nast raskesti eraldatavusele, siis siseriiklik vastane ettevalmistamine võib kesta aastaid või vähemalt (viies kolonn) on täpselt samadel põhjustel ohuks kuid, kuid eskaleeruda võib kriis tundide või päe- Kaitseliidule. Ükski kindlus pole kaitstud sisemise vade jooksul. Kiire, üllatusefektil rajaneva sõjalise rünnaku vastu, nagu Trooja sõda seda tõestas. edu saavutamine esimestel tundidel ja päevadel Sisemise julgeoleku kindlustamiseks on „maasti- enne mobilisatsiooni algust või selle lõpule jõud- kuluure“ potentsiaalsetes lahingukohtades juba mist tagab piisava tegevusvabaduse oluliste objek- alanud. Ajalooline tõde võimalikus konfl iktis on tide või alade vallutamiseks. Ootamatu sõjatege- aga ilmselt selle poolel, kellel õnnestub rahvusva- vuse algus häirib või halvab esimeses etapis meie helises meedias luua esimesena kuvand toimuvast raskuspunktiks olevat mobilisatsiooni. Baltikumi ja seda ka hoida. kontekstis on isegi osaline territooriumi hõiva- mine enne NATO ja rahvusvaheliste organisatsioonide reageeringut piisav läbirääkimisteks soodsa Operatiivtasand positsiooni loomisel. Operatiivtasandil otsustab sõjaline struktuur, Mainitud nähud ilmnevad otsese sõjalise konfron- kuidas riik saab ja hakkab võitlema. Struktuuri tatsiooni korral, kuid Kaitseliidule on olulisemad ülesehituseks on põhimõtteliselt kaks lähenemist.

Kaitse Kodu! 3/2011 27 Esiteks riskantsem variant, mis vastab konkreetsele Nimetatud eeltingimuse mõju logistikale on enne- ohule ja on väga efektiivne, ning teiseks vähemris- kõike kriitiliste varude kohapealne olemasolu, väl- kantne, mis vastab mitmekesistele ohtudele, kuid jaõppeliselt aga hea laskeoskus, tuledistsipliin ja on väiksema efektiivsusega. Tulenevalt uuest „Rii- varude ratsionaalne kasutamine ning tugev varus- gikaitse strateegiast“ on Eesti selgelt otsustanud tuse hoolduskultuur jätkusuutlikkuse tagamiseks. valmistuda võitluseks mitmekesise ohupildiga, Operatiivtasandil peab kas ise või pigem kolme milleks on vaja erinevate baasvõimete kogumit nii Balti riigi koostööna keskenduma mereblokaadi regulaarvägede kui ka Kaitseliidu lõikes. Samas on läbimurdele koos tugeva õhutõrjega. Eelöeldut Para bellum Para otsustamata või pigem analüüsimata osa sellisest aktsepteerides tuleb nii mereväe kui ka õhuväe spektrist, nagu strateegilised tingimused, rahvus- plaanides asendada meeldiv vajalikuga. likud huvid, tugevused, nõrkused, geograafi lised iseärasused, rahvastik, infrastruktuur, majandusli- Teiseks on Eesti juba 2003. aastast alates võtnud kud võimalused, sisepoliitilised faktorid, liitudesse suuna omada rahuajal kombineeritud struktuuri kuulumise mõju ja adekvaatne ohuhinnang. ajateenijatest ja palgalistest üksustest, võimal- dades nii reservi ettevalmistamist kui ka nõue- Nagu öeldud, oleme osa faktoreist arvesse võtnud, tekohast osalust rahvusvahelistel missioonidel. mõningad tunduvad enesestmõistetavad (mis võib Mitmekesisus pakub riigile erinevas valmiduses ja olla petlik) ja osas napib kom- kvaliteedis üksusi optimaalse kuluga. Seega oleme ahvast peab petentsi. Lõpptulemina pole ettenägelikult või osalt ka juhuslikult loonud usaldama. See ühist arusaama, millise suunit- pikemat aega erinevaid tööriistu oma julgeoleku on põhimõt- lusega struktuuri me vajame „tööriistakasti“, mida saame vastavalt olukorrale R või tahame. Näiteks Iisrael ja kombineeritult kasutada. teliselt väikeriigi Singapur on otsustanud kes- eksistentsi ainus edu- kenduda strateegilise sügavuse Operatiivses (aga ka strateegilises) plaanis on eeldustega lahend puudumise tõttu ennetava praegu ainult mobilisatsioonile keskendumine sõjalises mõttes. rünnaku võime loomisele, riigikaitse tervikut nõrgestav suund. Vaid mobi- eelistades õhuväge. Samas on lisatsioonile keskenduv riigikaitse koos eelmaini- Malaisia ja Šveitsi valik tõm- tud strateegilise probleemiga relvade hajutamisel buda omal territooriumil kaitsesse, andes peamise loovad olukorra, kus riigi kaitseks kasutada oleva rolli maaväele. Esimene kasutab selleks raskelt struktuuri iseloomu ja saadavust kujundab eel- läbitavaid džungleid ja teine mägesid. kõige vastase käitumine, aga mitte oma tahe või vajadus. Ehk ilma otsese sõjalise konfrontatsioo- Milline on Eesti valik, lähtudes strateegilise süga- nita või selle ilmse ohuta, mis õigustaks mobili- vuse puudumisest, geograafi listest iseärasustest satsiooni alustamist, pole meil peale rahuaegsete ja majanduslikest võimalustest? Kas lahingutege- väeosade, mida aga ei saa hallis tsoonis rakendada, vuse viimine vastase territooriumile, kaitse omal efektiivseid sõjalisi vahendeid erinevatele ohtudele territooriumil või pisut mõlemat? Ilma analüüsitu- vastamiseks. lemusteta tundub viimane ehk pisut mõlemat hea lahendina. See võimaldab paindlikumalt reagee- Erinevate sõjaliste valmidusastmete rakendamine rida ega tee ebaproportsionaalset panust ühele, ka on ennetav meede ja sisuliselt eelmobilisatsiooni ebaõnnestuda võivale suunale. teostamine. Hoolimata seaduslikult eksisteeri- vast ja pehmemana tunduvast sammust, kaasneb Kuigi pole eelistust ofensiivse või defensiivse struk- sellega paratamatult olukorra pingestumine. Seda tuuri kasuks, eksisteerib oluline järeldus sõjalisse sammu pole lihtsalt võimalik teha varjatult. Välise liitu kuulumisest, mis määrab, kui kaua peab Eesti ohu korral võib eeldada vastase suuremat konf- võitlust pidama: kuni liitlasvägede saabumise või liktivalmidust ja valmidusastme tõstmine võib rahvusvaheliste organisatsioonide diplomaatiliste iseenesest esile kutsuda otsese vaenutegevuse. meetmete rakendumiseni, ajaliselt loodetavasti Valmidusastme tõstmine on seotud ka arvestata- paarist nädalast kuni paari kuuni. vate rahaliste kulutustega, mida ükski juhtkond ei soovi teha igaks juhuks. Sõjalisele liidule panustades oleme tegelikult ka välistanud ennetaval löögil põhineva strateegia ui heidutus Teise küsimusena tõusetub võimalikkuse (samas ei piira see lahingutegevuse ei toimi, jääb sõjalise ja poliitilise juhtkonna ülekandmist väljapoole riigipiire). Demograafi li- üksmeele saavutamine sel- üle varjatud sest faktorist lähtuvalt ei tohi kontrolli täielikult K liste sammude tegemiseks. kaotada ühegi piirkonna üle, eriti aga Kirde-Eesti või otsene sõjaline Mõlemad tegurid võivad kaasa alal. Taas Gruusia näitele tuginedes peab vältima konfrontatsioon. tuua ennetavate sammudega olukorda, kus mõni koloriitne Lääne riigijuht saa- viivitamise, kuni momentum’i vutaks Vene Föderatsiooniga vaherahu territoo- kaotamiseni. Ehkki valmi- riumi loovutamise hinnaga. dusastmete tõstmine pole just parim ennetav meede, on see samas piisavalt tõhus üllatusrün- Geograafi lisest asukohast tulenevalt peab Eesti naku tõrjumiseks, juhul kui omatakse arvestatavat valmistuma võitluseks liitlastest isoleeritult. (vastu)rünnakuvõimet.

28 Kaitse Kodu! 3/2011 Kui varajane eelhoiatus või luureandmete tõlgen- on Lääne eriteenistustele peavalu tegevad 3–4- damine peaks ebaõnnestuma, oleme mängu ette liikmelised terroristide grupid, kes valdavad kogu kaotanud. Maandamaks eelhoiatuse ebaõnnestu- oskusteavet ja kelle plaane on raske, kui mitte mise riski ja kindlustamaks mobilisatsiooni läbi- võimatu avastada ning kuhu sisseimbumine on viimist on nii strateegiliselt kui ka operatiivselt praktiliselt välistatud. oluline saavutada Kaitseliidu alaline valmidus ja võimekus tegutseda hajutatult enne ilmselgete Kaitseliidu õppetööd viiakse läbi peamiselt näda- ohumärkide teket. lavahetustel ja see sunnib koondama vajalikud teemad kahe-kolmepäevasteks intensiivseteks bellum Para Arvestades noore kaitseväe nappe teadmisi ja pakettideks. Moodulipõhimõte võimaldab anda arengutaset, on efektiivsuse ja harimise mõttes kriisioludes kiirkorras ja lihtsamini enim vajatavat praegune kitsas suund aktsepteeritav vaid lühiaja- oskusteavet. Koolitusprogramm peaks hõlmama liselt. vähemalt järgmisi mooduleid: 1) sõjaliste baasteadmiste moodul. Järgitakse olemasolevat kava. Baasväljaõppe taset tõstetakse Taktikalised sammud missioonikogemustega; 2) laskeväljaõppe moodul. Keskendutakse lisaks Väljaõpe on majanduslikult soodsaim meetod efek- baasõppele relva käsitsemise oskuse, laskeos- tiivsuse kasvuks ilma isikkoosseisu suurendamata kuse ja realistlike taktikaliste situatsioonide ja varustust hankimata. Väikeriigi kohta oleme samaaegsele kasutamisele. Tiirulaskmistest varustatud täiesti rahul- tuleb liikuda rohkem practical shooting’u stiilis davalt. Materiaalse baasi treeningutele; kasv tundub aga vahel ppides metsa- olevat pöördvõrdelises vendlusest, IRA 3) konventsionaalsete lahinguliikide moodul. seoses väljaõppe inno- Õvõi Al Qaeda tüüpi Kaitselahing, viivituslahing, rünnak – iga vatiivsusega. Hinnata terroriorganisatsioo- teema minimaalselt üks nädalavahetus. Juhti- sõjalist võimet materjali mistasandi kasvades lisandub samade teemade koguse järgi on ekslik, nidelt, peab sisemist ring, fookuses planeerimine ja juhtimine; veel vähem saab sellega reetmist pidama kõige 4) linnalahingu moodul. Keskendutakse jao ja kompenseerida vaimse tõsisemaks ja otsese- rühma, võimalusel kompanii taktikale asusta- poole puudujääke. Kin- maks ehk strateegiliseks tud paigas (rünnak ja kaitse); nitatud õppeprogram- ohuks ellujäämisele. 5) tehnika, relvastuse ja varustuse moodul. mid ei vabanda mõtte- Keskendutakse relvade, sõjaväe ja tsiviilside- laiskust. tehnika, abivahendite, miinide ja teiste varus- tuselementide tutvustamisele. Selgitatakse, Parema võitlusvõime loomiseks pakub lahendi mis otstarve on kasutusel oleval varustusel ja Saksamaa kahe maailmasõja vaheline väljaõppe- kuidas seda efektiivsemalt käsitseda. Operat- mudel, kus juhid koolitati üks aste, võimalusel sioonide planeerimisel õpetatakse arvestama ka kaks astet kõrgemate ülesannete täitmiseks, varustuse tehniliste võimaluste kui nõudis nende paigutus struktuuris. See tagab ja piirangutega, vältimaks juhtide asendamise ja tegevuse jätkumise juhtide varustuse väärkasutamist. Sel- iimastes kaotuste korral ning võimaldab vajadusel organi- gitatakse lahinguvälja jagune- kriisides satsiooni kiirelt suurendada. mist erinevate relvasüsteemide Von Vene vahel. Varustuse hea tundmine Taas tuletan meelde 2007. aasta aprillisündmuste Föderatsiooni ja oskuslik kasutamine toetab seisukohalt olnud ajal tõdetud vajadust, et suur hulk vabatahtlikke võitlusmoraali, puudulikest vajas baaskoolitust ja esmatasandi juhte. Mitme- teadmistest tulenev varustuse otsustava tähtsu- kesine väljaõpe tagab vajalike oskuste ja teadmiste väärkasutamine aga laostab sega raudteed. olemasolu väiksemates allüksustes. Sõltumatus moraali; välisest abist on hädavajalik viimases etapis, pärast suuremate formatsioonide purustamist 6) pioneeriasjanduse moodul. hajutatud sissisõjale üleminekuks. Sellega väldi- Kindlustamine ja tõkete rajamine koos miinide takse infolekke ohtu, mis kaasneb operatsioonide läbimõeldud ja loova kasutamisega nii linnas planeerimise käigus toimuva suhtlusega näiteks kui ka maastikul; erialaspetsialistidega, kelle oskusteavet rünnaku 7) logistikamoodul. Varude planeerimine. Varus- organiseerimiseks vajatakse (nt lõhkeaine-, IT- jm tuse hooldamine, ladustamine, varjatud logis- spetsialistidega). See on meede eelnevalt mainitud tika korraldamine kõikide varustusklasside strateegilise eesmärgi saavutamiseks – võitluseks lõikes. Varude täiendamine; infolekke vastu. 8) vastase tundmise moodul. Raskuspunkt vastase iseloomu ja motivaatorite tutvustamisel, Informatsiooni vahetamine suletud ringis suu- viimased arengud, tugevused ja nõrkused. rendab tunduvalt tegevuse salastatuse taset ja Tehnika ja taktika tundmine, vastase tegevus raskendab vastumeetmete tarvitamist. Tõestuseks viimastes konﬂ iktides;

Kaitse Kodu! 3/2011 29 9) luure ja varjatud jälgimise moodul. Keskendu- Kindlasti pole see lapselike lolluste edastamise takse operatsioonideks vajaliku info kogumise õpe suurele auditooriumile, nagu mõned aja- ja edastamise meetoditele, varjatud vaatlusele teenijad Youtube’i on kasutanud, tehes sellega ja salvestamisele; omadele karuteene; 10) klassikalise sissisõja moodul. Hõlmab varit- 15) IED (improvised explosive device) ehk isetehtud suste korraldamist kolonnidele, patrullidele lõhkekehade valmistamise moodul. Isetehtud jms. Raskuspunkt on operatsioonide planeeri- lõhkekehade moodul hõlmab mehaaniliste misel ja operatsiooni turvalisuse tagamisel. See sütikute tegemist käepärastest vahenditest, Para bellum Para on kõige klassikalisemal kujul seni harrastatud näiteks praegu Afganis- Põhjamaade sissitaktika õpetamine maastikul, tanis laialt kasutatavate tugineb ennekõike maastiku, lõhkekehade ja illine on Eesti väga primitiivsete, kuid miinide oskuslikul ning looval kasutamisel; valik, lähtudes efektiivsete surveplaa- 11) julgeoleku, salastatuse (OPSEC) ja vastuluure Mstrateegilise tide ja nende analoogide korraldamise moodul. Oma tegevuse julgeoleku sügavuse puudumisest, valmistamise õpetust ning tarbeelektroonika tagamine, infolekete vältimine. Paljastamise geograafi listest iseära- vältimine ja tegevus paljastamise korral. Infor- kasutamist distants- maatorite paljastamine ja elimineerimine; sustest ja majandusli- initsieerimiseks. Siia kuuluksid nii raadio teel 12) ajaloo ja analüüsi moodul. Vastupanuliikumise kest võimalustest? juhitavatest mänguas- ja sissisõja ajalugu ning klassikud, metsavend- jadest saadavate ele- lus, ajaloolised näited, tänapäevased konfl iktid, mentide kui ka keerulisemate fotosilmade jms strateegiad, eesmärgid ja nende saavutamise kasutamine sütikute valmistamiseks. Moodulit edukus viimastes konfl iktides; on parim organiseerida mõne huviringi baasil. 13) tänapäevase sissisõja moodul, teisisõnu eri- Initsieerimisseadmeid saab valmistada täiesti operatsioonide, diversiooni, terrorismi, vaba- ohutult detonaatoreid ja lõhkeainet kasuta- dusvõitluse või varjatud vastupanu moodul. mata. Tulemi kontrollimiseks piisab väikesest Nimetuste sisu on sama, termini valiku määrab pirnist; selle kasutamise eesmärk. 16) summutite ja öövaatlusseadmete kasutamise Keskendutakse asusta- raegu pole Eesti moodul. Vaikse sõjapidamise kontseptsioon tud paikade kasutamisele õpetab öövaatlusseadmete, heli- ja leegisummu- regulaarväed saa- lahingutegevuseks väikeste tite kasutamist ning sellest tuleneva varjatuse Pnud ettevalmistust gruppidena, põgenemiseks, ärakasutamist elavate sihtmärkide vastu. See varjumiseks ning operat- sissitegevuseks. Kaitse- on võimalus suurendada oma jõudude kaitstust sioonide planeerimiseks. liidu palgalise koosseisu ilma soomustamiseta. Praktilisi harjutusi on Mittekonventsionaalsed tähelepanu on koondu- võimalik sooritada väga realistlikult igapäeva- võitlusmeetodid hõlmavad ses linnakeskkonnas, kasutades värvikuule ja nud mobilisatsioonile hulga otseselt mittesõjalisi (õhk)matkerelvi (airsoft). Vajalik väljaõppetase ja konventsionaalsele tegevusi, milleks Naisko- on saavutatud, kui elanikkond Kaitseliidu sel- dukaitsel ja noorkotkastel lahingutegevusele. lelaadseid harjutusi linnas ei märkagi. Sellised on suurepärased eeldused võimed tagavad rünnaku täpse suunamise siht- ja millesse neid tuleb kaa- märgile ja sobivad ennekõike kriisi algetappi, sata. Info kogumine, varustuse liigutamine ja kus üldiste kahjustuste teke pole aktseptee- varjamine, varude loomine, pettemanöövrites ritav. Varjatus, nagu ka distants, võimaldab ja infosõjas osalemine – kõik see on tänane turvaliselt kontaktist eemalduda; toetusvajadus lisaks mõnusale soojale supile välitingimustes; 17) sidemoodul keskendub erinevatele tasanditele sobilike sidepidamisviiside kasutamisele kõigi 14) meediamoodul (INFOPS). Moodul omab koos saadaolevate (side)vahenditega, näiteks takti- eelnevaga suuremat tähtsust, panustades enim kalisel tasandil lühikese raadiusega raadiosaat- heidutuse loomisse ja hoidmisse. Kui uskuda jate ja kaabelside, koodide, varjatud märguan- endise Suurbritannia 16. õhudessantbrigaadi nete ja signaalide kasutamine, operatsioonide ülema brigaadikindral Mark Carleton-Smithi sünkroniseerimine ja piirkondlik juhtimine hinnangut, baseerus Talibani tegevus 2008. mobiilside või interneti jne kaudu; aastal Afganistanis Helmandi provintsis iseloo- mult 90% ulatuses psühholoogilistel efektidel 18) täiendavad erialamoodulid. Relvaliikidele spet- ja 10% sõjalisel tegevusel. Seega võib väikse- sialiseerumine ja erinevate relvasüsteemide mastki operatsioonist kujundada kestva mõju- õpe (nt snaiprid, miinipildurid, logistikud, tusvahendi. Moodulis õpetatakse operatiivselt sidemehed jt); situatsioone jäädvustama, infot edastama ja 19) massirahutuste ohjeldamise moodul. Kesken- meedias esinema. Sotsiaalmeedia (blogid, Twit- dutakse minimaalselt jao ja rühma taseme ter, Facebook ja üldse internet) kasutamine. juhtide väljaõppele, soovituslikult kuni kom- Kättesaadava tehnika abil video tegemine ope- panii tasemini. Nagu näitasid 2007. aasta ratsioonidest ja vastase käitumisest ning selle aprillisündmused, on vastav oskus oluline edastamine rahvusvahelisse meediaruumi. kriisi varajastes etappides. Eesmärgiks peab 30 Kaitse Kodu! 3/2011 olema ka kiire oskuste õpetamine spontaanselt Kokkuvõte tekkivale vabatahtlike kontingendile. Väljaõpe toimuks koostöös sõjaväe- ja tsiviilpolitseiga, Käesolev kirjutis on sündinud usus, et mittekon- eelkõige just viimasega, sest kriisi selles etapis ventsionaalne ja loov lähenemine riigikaitsele juhib tsiviilpolitsei vastavaid operatsioone; vastab olemuselt Kaitseliidu vaimsusele ja ühtib 20) kriisi ohjeldamise ja tsiviilvõimude abistamise liikmeskonna arusaamadega. Ülalöeldu pole kogu moodul. Keskendutakse kriiside tekke ja nende tõde, täiendamiseks ja erinevateks tõlgendusteks avastamise, äratundmise ja arengu jälgimisele. on võimalusi küllaga. Nagu sissejuhatuses öeldud, Para bellum Para See hõlmaks nii sõjalisi kui ka tsiviilkriise. Ees- on eesmärgiks korrastada olemasolevat teavet ja märgiks on tajuda protsesside järjekorda, riigi ergutada mõttevahetust. mehhanismide toimimist kriisi lahendamisel, vastu- eograa- Summeerides eelöeldut, kordan üle peamised sõnumid: tuse jagunemist, eskalee- fi lisest rumise vältimise olulisust. 1) sõjalise konfrontatsiooni osas pole küsimus asukohast Harjutused peaksid hõl- G kas, vaid millal see aset leiab. Konfl ikti üldine mama suuremate inim- tulenevalt peab skeem on ühene, kuid jälgib asukoha spetsii- rühmade organiseerimist, Eesti valmistuma fi kat. Operatsioone rikastatakse oskuslikult kasutades olemasolevat võitluseks liitlas- raskuspunktide ja otsustavate punktide pihta Kaitseliidu struktuuri. test isoleeritult. suunatud üllatuslike elementidega, mida vas- Õpetada tuleks, kuidas tane suudab vägagi hästi ära tunda; pakkuda tsiviilstruktuuri- 2) konventsionaalsed lahinguliigid ja mobilisat- dele Kaitseliidus omanda- sioon pole ainsad, millega tuleb tegelda, kuid tud võimeid, mitte pelgalt inimmassi. Mooduli veel vähem võib need jätta tegemata; eesmärk on luua koostöö eelkõige kohaliku 3) vaja on otsustavat muutust mentaalses suhtu- politsei ja päästeteenistusega; mises tänapäevastesse konfl iktidesse. Lahingu- 21) reorganiseerumismoodul. Pärast regulaarvä- lisse väljaõppesse tuleb kaasata kõik Kaitseliidu gede või suuremate formatsioonide purusta- allorganisatsioonid. Luure, logistika ja infosõda mist keskendutakse uute võitlejate värbamise on lahutamatud osad tehnikale ja nendest allüksuste moodustami- kõigis lahinguliikides, nformatsiooni vahe- sele, samuti kriisi teistes etappides lisanduda nii klassikalistes kui tamine suletud ringis võivate vabatahtlike väljaõppele ja üksusteks tänapäevastes; suurendab tunduvalt organiseerimisele; 4) määratle ja kaitse oma I 22) mässutõrjemoodul (COIN). Keskendutakse raskuspunkte. Leia ja tegevuse salastatuse missioonidelt saadud kogemuste edasiandmi- elimineeri sisemine taset ja raskendab vas- sele sissivastases võitluseks kohapeal tekkida leke; tumeetmete tarvitamist. võivate separatistide vastu; 5) kriisi ettevalmistus on 23) juhtimiskursused. Korraldatakse olemasole- pikk, eskaleerumine vate kursuste baasil jao- ja rühmaülemate ning kiire. Valmistuda tuleb otsustavaks tegevuseks -vanemate väljaõppeks; kriisi algetappidel. Analüüsi ja ründa vastase 24) koondharjutused. Planeerimine ja sooritamine, raskuspunkte ning otsustavaid punkte; rakendades kõiki elemente, mis on omased 6) operatsioonides on vaja kaitstust ja piisavat tänapäevastele konfl iktidele. Nagu konvent- distantsi kontaktist väljumiseks. Selleks nõua, sionaalses konfl iktis, peab koondharjutusteski soeta ja kasuta miine, lõhkekehi, summuteid ja olema rõhuasetus: öövaatlusseadmeid. a) otsustuskiirusel ja otsuse edastamisel (kui pole paremat otsust, siis ründa), Kui Kaitseliit suudab enamiku loetletud oskustest b) manöövril (Kaitseliidu kontekstis saab seda ja võimetest omandada, on loodud organisatsioon, käsitada ka tegevuse sünkroniseerimisena mille aktiveerimine oleks igale vastasele võrreldav eri kohtade vahel), Pandora laeka avamisega. See oleks midagi tuuma- c) tulejõud (kiire ja otsustav vahendite kont- heidutusesarnast. Eesootav on alati üllatav, kuid sentreerimine). edu sõltub omandatud teadmiste ja kogemuste baasist ning selle kasutamise loomingulisusest. Eelmainitu elluviimiseks on Kaitseliidul suurepä- Vabatahtlikel juhtidel lasub suur vastutus innus- rane võimalus kasutada moodulite ettevalmista- tada alluvaid ja olla ise loov, arendada nii ennast miseks ja teostamiseks liikmeskonna oskusteavet. kui ka alluvaid, mõelda selgeks oma eesmärgid ja Võimalus on jaotada õppematerjali koostamise ja võimalused ning kujundada moodulites õpitu ter- uuendamise ülesandeid malevate ja malevkondade vikuks. Jõudu, kaitseliitlased, meil tuleb valmis- vahel, teha koostööd väeosade ja tsiviilstruktuu- tuda ühe asemel mitmeks erinevaks sõjaks! ridega. Asjatundmatu ja pinnapealne väljaõpe, mis pole kursis arengutega maailmas, nõrgestab Artikli koostamist toetasid oma kommentaaridega võitlusvaimu ega ühti kehtiva riigikaitse strateegia kauaaegsed kaitseliitlased kolonelleitnandid Leo mõttega. Kunnas ja Riho Ühtegi. Kaitse Kodu! 3/2011 31 KROONU KLUBI KUTSUB SÕDURIPÄEVAD 2011 11. juunil kell 10

TEAVE VÕISTLEJATELE JA PEALTVAATAJATELE

VÕISTLUSPAIK Üritus toimub Kroonu Klubis Tallinnast 65 km Tartu poole (Harjumaa, Kõue vald, Vanamõisa, Kauna talu) VÕISTLUSEST KROONU KLUBI Võistlus korraldatakse Kroonu Klubi territooriumil. Võitlejatel tuleb sooritada 20 erineva pikkuse ja raskusastmega harjutust. Neljaliikmelised võistkonnad peavad olema valmis ujuma, taluma kõrgust, laskma tulirelvadest ja lahendama mõtlemisülesandeid suure koormuse all. Võistlus on mõeldud militaarse taustaga inimestele osavuse ja nutikuse proovilepanekuks, kuid osaleda on lubatud ka tsiviilvõistkondadel. Kolme parimat võistkonda ootavad asjalikud auhinnad ja tunnustamine oskuslike sõduritena. OSAVÕTUTINGIMUSED Osavõtuks saatke võistkonna nimi ning kõigi nelja võistkonnaliikme nimi, telefoninumber ja vanus aadressil [email protected] ning tasuge Kroonu Klubi MTÜ kontole nr 332706730009 osavõtutasu 50 eurot, selgitusse kirjutage: sõduripäev, võistkonna nimi. Võistlejad peavad olema vähemalt 18 aastat vanad. NB! Võistlejad peavad olema mandaadiks kohal hommikul kell 9. KOHUSTUSLIK VARUSTUS Vorm või muu vastav riietus Saapad või spordijalanõud Seljakott või rakmed (varustuse miinimumkaal on 10 kg) 15 m pikkune köis Toit ja jook üheks päevaks PEALTVAATAJATELE Pealtvaatajaid ootame alates kella 10st. Kohapeal on võimalik osta sõdurisuppi, pärast võistlust saab vaadata jõustruktuuride näidisesinemisi. LISATEAVE www.kroonuklubi.ee või http://www.facebook.com/Kroonuklubi Meiliaadress: [email protected] ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE Eksitavad elemendid Venemaa relvajõudude enimlevinud Nüüdisaegne lahingutank erineb oma baasmudelist oluliselt. Kõige enam eksitab tanki margi ja mudeli määramisel selle lisasoomuskate. Tanki kerest on tavaliselt li- soomusmasinate identifitseerimine VI sasoomusega kaetud vaid esiosa, enamik kerest on endiselt soomusega katmata. Nähtavad on ka tanki identifitseerimiseks vajalikud keredetailid (luugid, mootorivõ- red, summutiavad). Veermik võib olla katteta, kuid tavaliselt on see kumm- ja metall- LAHINGUTANKIDE MARGID III plaatide varjus. Kõige nähtavam osa tankist on torn, mille järgi tavaliselt marki ja mu- delit püütakse kindlaks teha. Samas võib torn olla igasuguste lisade tõttu kõige enam Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant moondunud. Kõige rohkem mõjutab torni välimust soomuskate, mis uutel tankidel äesolev osa on kokkuvõte Venemaa lahingutankide identifitseerimisest. Va- on loomulik osa tornist (vt joonis 6). Kremkirjeldatu põhjal oleme selgeks saanud lahingutankide erinevate mude- Kui vanematel tankidel (T-55AM, T-62M) tähendas lisasoomustamine lisatugev- lite tunnused, selles osas püüame nende teadmiste baasil tanke üksteisest duste paigutamist torni esikülgedele, siis hiljem lisati see lisametall juba torni sisse. eristada, kasutades ikka sedasama WHAT-metoodikat. Sealtpeale tähendas lisasoomustamine ennekõike ERA-soomuse (explosive reactive Joonis 1. Lahingutankide käigusosa võrdlus armour) paigaldamist tankile. Algselt tähendas see lihtsalt lõhkepakettidega „üle kül- vatud“ tankitorni, kuid tänapäeval järgib see kindlalt väljatöötatud kontseptsiooni. T-54 ja T-55: Viis suurt roomikuratast, laiem vahe esimese ja teise roomikuratta vahel. Ülemisi tugirattaid ei T-80 ja T-90 ERA kontseptsioon on mõneti erinev. Samas jäävad ka selle soomuskatte ole all nähtavaks tanki mudelitunnused, mis tuleb ainult üles leida. Tanki mudeli määramisel ei tohiks lähtuda torni küljes olevatest karpidest ja lisa- seadmetest. Need ei pruugi olla antud mudelile vastavad. Niisamuti tuleb arvestada, et kuulipilduja NSVT tarbeks on tankitornil tavaliselt neli võimalikku kinnituspunkti. Ka võib tankil olla erinevaid kaamera- ja radarisüsteeme, mis on ette nähtud kas vaat- T-62: Endiselt viis suurt roomikuratast, kuid laiem vahe luseks või kaitseks. Uuest panoraamkaamerast oli eespool juttu, aga tankitornil võib kolme viimase roomikuratta vahel. Ülemisi tugirattaid olla ka näiteks ARENA kaitsesüsteem. Sel juhul on torni otsas radarikarp, tanki torn on ei ole tavaliselt ilma soomuskatteta ja seda ümbritseb omalaadne „krae“. Sellega on tanke tutvustav osa lõppenud ja järgmises Kaitse Kodu! numbris tuleb juttu jalaväe lahingumasinatest. T-64: Uue kontseptsiooni esindaja: kuus väikest korra- päraste vahedega roomikuratast ja neli väikest ülemist Joonis 6. Tänapäeva tankitornide soomustamine tugiratast. Näha on ka amortisaatorid kahel esimesel ja viimasel roomikurattal Kummikilbid kaitseks kumu- latiivse laengu eest

T-72/T-90: Paralleelselt T-64ga arendatud kontseptsioon: kuus suuremat korrapäraste vahedega roomikuratast ja kolm väikest ülemist tugiratast. T-90-l on sama jaotus, kuid tavaliselt on tugirattad külgplaatide varjus Tugevdav Tugevdav Tugevdav täitematerjal täitematerjal täitematerjal Aktiivsoomus, Aktiivsoomus, Aktiivsoomus, paigaldatud paigaldatud paigaldatud 60-kraadise 40-kraadise 40-kraadise T-80: Sarnaneb T-64ga, kuid tal on kuus ebaühtlaste vahe- nurga all nurga all nurga all dega roomikuratast (kolmas ja neljas on väga lähestikku) * Nii T-72, T-80 kui ka T-90 torni pealispinna kallak serval on 30 kraadi. ning viis väikest tugiratast. Tugirattad jäävad peaaegu alati külgplaatide varju

8 1 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Lahingutankide erinevate osade võrdlus WHAT-metoodikast lähtuvalt Joonis 5. Lahingutankide külgsiluettide võrdlus Enne lõpliku protsessi kirjeldamist tuletame korra meelde lahingutankide põhilised T-54 ja T-55: Selgelt eristub viis suurt roomikuratast laiema erinevused ja võrdleme neid kõiki üksteisega. Nagu ikka, vaatleme veermikku, keret, vahega esimese ja teise roomikuratta vahel. Torn on ümar ja torni ja kahurit. asub pigem kere esipoolel. Kahuriraud lühem ja ilma ejekto- Veermik. Kuigi veermik on tihti halvasti nähtav, sest roomikuid varjavad tavaliselt rita. T-55-l (pildil) on suudmekompensaator. Lisasoomusega pori- ja soomuskilbid, on selle osa põhjal kõige lihtsam tankidel vahet teha (vt joonis 1). T-55 siluett on üldjoontes samasugune Kuni mudelini T-62 on tankidel suured roomikurattad, ent pole tugirattaid. Veo- ja T-62: Selgelt eristub viis suurt roomikuratast, laiemad pingutusrattad on tõstetud kõrgemale. Viis suurt roomikuratast paigutuvad korpuse vahed kolme viimase vahel. Torn on ümar ja asub pigem kere esiosal. Kahuriraud on pikem ja sellel on tavaliselt all ebaühtlaste vahedega. T-54- ja T-55-l on laiem vahe esimese ja teise roomikuratta ejektor. Tank jätab sihvakama üldmulje kui T-55. Lisasoo- vahel, T-62-l seevastu on laiemad vahed kolme viimase roomikuratta vahel. musega T-62 siluett on üldjoontes samasugune Lahingutankidel alates T-64st kasutatakse lisaks roomikuratastele ka tugirattaid. T-64: Selgelt eristub kuus väikest korrapäraste vahedega Veo- ja pingutusrattad asuvad roomikuratastest kõrgemal, nende tsenter on reeglina roomikuratast. Torn on pealt lamedam ja asub pigem kere keskosal. Kahuriraud on pikem ja sellel on ejektor. Väikeste roomikurataste ülemisest servast kõrgemal. Paraku kasutatakse T-64-l ja hilisematel roomikurataste tõttu tundub tank sale. Lisasoomusega lahingutankidel juba palju külgmisi kaitsekilpe ja poripõllesid, mis varjavad suurema T-64 siluett on üldjoontes samasugune

osa veermikust. T-72: Selgelt eristub kuus suuremat korrapäraste vahe- T-64-l on korrapäraste vahedega kuus väikest roomikuratast ja lisaks toetavad roo- dega roomikuratast. Torn on pealt lame ja asub pigem mikuid ülalt neli tugiratast. T-72-l ja tema hilisemal edasiarendusel T-90 on roomikurat- kere keskel. Torni taga on näha tööriistakast. Kahuriraud on pikem ja sellel on ejektor. Ka siis, kui tankil on lisasoo- tad suuremad, kuid alles on jäänud ka tugirattad, ent neid on vähem kui T-64-l – vaid mus, on selle siluett üldjoontes samasugune kolm. Roomikurattad asetsevad üksteise suhtes korrapäraste vahedega. T-80: Sarnaneb T-64ga. Selgelt eristub kuus ebaüht- Joonis 2. Lahingutankide kerede võrdlus laste vahedega roomikuratast (kolmas ja neljas on väga lähestikku). Kere tagaotsal on selgelt märgatav T-62: T-54 ja T-55: Juhiluuk Juhiluuk ees vasakul, mootorivõre kere ta- summutiava. Torn on pealt lame ja asub kere keskel. ees vasakul, mootori- gumisel otsal, summutiava vasaku poritiiva peal Kahuriraud on pikem ja ejektoriga. Kõrvalolevatel pil- võre kere tagumisel õlipaagi all, kolm kütusepaaki paremal poritiival tidel on aktiivsoomusega T-80BV ja T-80U. Nagu näha otsal, summutiava ja selgelt eristatavad tööriistakastid vasakul pori- on, lisasoomus tanki siluetti oluliselt ei muuda. T-80U vasaku poritiiva peal, tiival puhul jätab lehvikukujuline tornisoomus vaid tornist neli kütusepaaki lamedama mulje paremal poritiival ja selgelt eristatavad T-90: Sarnaneb T-72ga, vahet teha võimatu, kui T-90 tööriistakastid vasa- pole uuemat tüüpi torniga. Kuus suuremat korrapä- kul poritiival raste vahedega roomikuratast ja lame kere keskel asuv torn. Torni taga on näha tööriistakast. Kahuriraud on T-64: Juhiluuk ees pikem ja sellel on ejektor. Tank on alati ERA-soomusega keskel, mootorivõ- re kerel kohe torni taga, summutiava Nii võib tankidel T-54 ja T-55 selgelt näha suuremat vahet esimese ja teise roomi- korpuse tagumisel otsal, kütusepaagid kuratta vahel, torn on kõrgem ja ümar ning asub pigem tanki kere esiosal, kahur aga ja tööriistakastid on tavaliselt peenema rauaga ja ilma ejektorita. T-62 puhul on laiem vahe kolme viimase integreeritud poritii- roomikuratta vahel, torn on suurem ja lamedam, asudes ka pigem kere esipoolel ning badesse kahuriraud on pikk ja ejektoriga. T-64-l on ühtlaste vahedega väikesed roomikurattad, torn asub kere keskel ja on kandilisema kujuga, kahuriraud on pikk ja ejektoriga. T-72 roomikurattad on suuremad kui T-64-l ja ühtlaste vahedega, torn on lame ja madal, kuid kandilisem, asudes kere keskkohas, ning kahur on ejektoriga ja pikk. T-80 sarnaneb paljuski T-64ga, kuid tema roomikurataste vahed on ebaühtlased (neli esimest on T-80: Juhiluuk ees keskel, justkui paaris). T-80 on alati soomustatud, mistõttu selle välimus on pisut moondunud mootorivõre kerel kohe T-72/T-90: Juhiluuk ees keskel, torni taga, kere tagumises (põhiliselt torni osas, see on kas kõrgem või jätab laugema mulje). T-90 vanema tor- mootorivõre kere tagumisel otsal, otsas asuva summuti ots niga mudel näeb välja täpselt samasugune nagu T-72. Uue torniga T-90A siluett on summutiava vasaku poritiiva peal, ulatub välja, kütusepaagid nurgelisema torniga ja selle peal paistavad silma vaatlusseadmed (joonisel on torn kütusepaagid ja tööriistakastid on ja tööriistakastid on integ- integreeritud poritiibadesse reeritud poritiibadesse panoraamkaameraga). 2 7 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Joonis 4. Lahingutankide identifitseerimine väliste tunnuste järgi T-80 on T-64 edasiarendus, kuid ka selle juures on tehtud muutusi. Roomikurattaid on endiselt kuus, kuid tugirattaid on juba viis. Lisaks on roomikurataste vahed silma- Roomikutel, madala kere, massiivse torni ja massiivse kahuriga nähtavalt ebaühtlased, nad on jaotunud paaridesse, vahed on teise ja kolmanda ning neljanda ja viienda ratta vahel. Kere. Lahingutanki kere on tihti kaetud lisasoomusega, kuid ka sel juhul jäävad näh- Tank tavaks tunnused, mis tankimarke üksteisest eristavad (vt joonis 2). T-54, T-55 ja T-62 kerel on üsna raske vahet teha, sest T-62 on T-55 edasiarendus. Viis suurt roomikuratast, tugirattaid pole, juhi Kuus väikest roomikuratast ja tugirattad, juhi koht vasakul, kütusepaagid poritiibadel nähta- koht keskel, kütusepaagid integreeritud pori- Tanki juht ja tema luuk asuvad kere vasemal poolel, mootorivõre on kere tagumi- vad, munakujuline komandöriluuk vasakul tiibadesse, kuppel lamedam, komandöriluuk sel otsal, poritiibadel asuvad kütusepaagid ja tööriistakastid on nähtavad, summuti paremal, snorkel enamasti tagaküljel (kollektori väljalasketoru) asub vasakul poolel poritiiva kohal ning esiotsa poriraud on tavaliselt (kui see on nähtav) kujult sirge. Erinevused on väikesed, kuid osav vaat- T-54 perekond T-64 perekond leja suudab neid märgata. T-62-l puudub T-55-le omane neljas väike kütusepaak paremal poritiival. T-54-l ja T-55-l puudub T-62-le omane väike õlipaak summutiava Roomikuratas- Laiem vahe kahe viimase Kuus väikest roomi- Kuus väikest roomikura- kohal. tel laiem vahe roomikuratta ees, paremal kuratast ja neli tugi- tast, kuid suuremat kui T-64 kerel on juba olulisi muudatusi. Juht ja juhiluuk asuvad kere keskel, mitte vasa- pärast esimest poritiival kolm kütuse- ratast, radiaatorivõre T-64-l, kolm tugiratast, ratast, paremal paaki, vasakul poritiival vahetult torni taga, radiaatorivõre kere kul pool, nagu see on vanematel tankidel. Kütusepaagid ja tööriistakastid on poritii- poritiival neli summutiava peal õlipaak, ristkülikukujuline tagaotsas, summutiava badesse integreeritud, mistõttu need pole eristatavad. Mootorivõre on vahetult torni parempoolne torniluuk kütusepaaki, summutiava korpuse kere vasakul küljel, torn taga, mitte kere tagumisel otsal, nagu enamikul mudelitel. Summuti on tanki kere ta- kõrvuti asuvad ees-, vasakpoolne taga- tagaotsal, torn ümara eest laiem, tagant kit- poltkinnituse- pool, luugikuppel poltkin- profiiliga sam (mandlikujuline) gaotsal, mitte küljel. Alates T-64st kasutatakse V-kujulist porirauda tanki ninaosal (nn ga luugikuplid, nituseta, tornil paikneb glassiipaneelil). Lisasoomusega kaetud tankidel on see eemaldatud või pole nähtav. ejektorita kestaheiteluuk, kahuriraud kahuriraud on ejektoriga T-72 ja T-90 kere sarnaneb T-64 omale. Juhiluuk asub kere keskel, poriraua olemas- T-64/T-80 T-72 olu korral on see V-kujuline ning kütusepaagid ja tööriistakastid on integreeritud poritiibadesse. Siiski on nende tankide kerel T-64st erinevaid detaile: T-72 mootorivõre on T-54/T-55 T-62 Roomikurattad Roomikurataste Kummalgi küljel väiksemad kui (suuremad kui kolm iseloo- kere tagumisel otsal ja summuti on toodud vasakule poritiivale, nagu see on ka T-55-l Kaks luugi- Võimalik, et luugi- T-80-l, rataste T-64-l ja väikse- mulikku kaitse- ja T-62-l. Tähelepanelikum vaatlus võimaldab näha, et kütusepaagid asuvad T-72-l pa- kuplit, kahur kuppel on ainult vahed ühtlased, mad kui T-72-l) kilpi (sarnaselt remal poritiival (T-64-l on need vasakul poritiival). T-90 kere on T-72 omaga identne. summutiava väik- vahed ebaühtla- suudme- paremal pool, kahu- T-72BMiga), T-80 kere on väga sarnane T-64 omale, sest see tank on otsene T-64 edasiarendus. kompen- riraud on suudme- sem kui T-80-l, sed, summutiava ERA-soomus- saatorita, kompensaatoriga, tagaotsal snorkli massiivsem kattega, rohkem Ka T-80 puhul on juhiluuk kere keskel, kütusepaagid ja tööriistakastid on integreeri- torniventi- torniventilaator kinnitamise kui T-64-l, torn optikat ja uue- tud poritiibadesse ning mootorivõre on vahetult torni taga. Mõnevõrra teistsugune laator puudub koht, torn mandlikujulisema matel mudelitel ümara profiiliga, profiiliga (esikül- uus, kandilise on summutiava, mis sarnaselt T-64-le asub küll kere tagumisel otsal, kuid on selgelt kahuri prožektor jed tugevdatud), profiiliga V-kuju- eristuv. Tähelepanelik vaatleja suudab eristada ka T-64st kõrgemat osa kere tagaosas vasakul, snorkli kahuri prožektor line torn T-54 T-55 mootori kohal. T-80 on tavaliselt lisasoomusega, mistõttu tal puudub enamasti pori- ots painutatud paremal, snorkel täisnurkselt sirge või T-kujuline raud. Uurides tanki eest, võib näha juhiluugi ees kolme periskoobipilu. Nii T-64-l kui ka T-72-l on neid ainult üks. T-90 Torn. Aja jooksul on tanki torn mitu korda muutunud (vt joonis 3). Tavaliselt on uue T-64 T-80 tanki esialgne mudel valmistatud vana torniga, kuid seda on varsti uuendatud. Tankidel T-54 ja T-55 on ümara profiiliga ettepoole kaldu torn, mille peal asuvad kõr- da konkreetse tanki margini. Joonisel 4 on tabel, kuidas selline vaatlusprotseduur on vuti komandöri- ja laskuriluuk. Komandöriluuk on tavaliselt kõrgema vaatepiludega ja üles ehitatud, alustades üldistest liigitunnustest ja liikudes perekonnatunnuste kaudu paikneb kupli peal vasakul poolel. Mõnedel mudelitel (T-54) on ka laskuriluuk kupli- margitunnusteni. ga. Kuplid on tavaliselt torni külge polditud. Kahel pool kahurit on tornil vertikaalsed pilud: vasakpoolne on kahurisihik ja parempoolne kuulipildujaava. Torni esiosal olev Lahingutankide markide identifitseerimine silueti järgi infrapunaprožektor on kahurist paremal. Kupli küljes ja peal võib olla veel mitmeid Tavaliselt kuulub lahingutehnika eristamise oskuse juurde ka masina äratundmine seadmeid, kuid nende asukoht ja olemasolu võivad muutuda. silueti põhjal. Venemaal valmistatud tankide mudelite eristamine üksteisest pole liht- Ka T-62-l on ümar torn. Külgvaates on see ettepoole längus. Muidu järgib see T-55 ne, seda eriti siis, kui näha on vaid osa masinast. Et erinevusi leida, tuleks vaadata tanki kontseptsiooni. Infrapunaprožektor on endiselt pearelvast paremal ja komandörikup- juures kõiki ülalloetletud tunnuseid (vt joonist 5). pel koos luugiga taga vasakul. Erinevuseks on see, et luugikuppel pole polditud, vaid 6 3 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

ühes tükis kogu torniga. Laskuriluuk ei ole kupliga ja see asub umbes poole luugi jagu Joonis 3. Lahingutankide tornide võrdlus komandöriluugist eespool. Torni tagaosal on kestaheiteluuk ja torniventilaator. Avad T-54/T-55: Torn on pealtvaates munakujuline, külgvaates ette- kahel pool kahurit on ümmargused, kuid nende otstarve on sama mis T-55-l. poole langeva joonega. Vaatepiludega komandöriluugi kuppel T-64 sai üsna pea pärast tanki kasutuselevõttu uue, tugevdatud esiosaga torni, mis asub vasakul. Komandöri- ja sihturiluuk on enam-vähem ühel on pealtvaates mandlikujuline. Tugevdatud torni „põsed“ muudavad torni eest laie- joonel poolkuukujulistel tasapindadel torni tagaosal. Koman- döriluugi ees (vasakul) on sihturi periskoop. Infrapunaprožek- maks, kuid üldjoontes on selle ümar profiil säilinud. Siiski on torn pealt üsna lame ja tor on kahurirauast paremal ja kahel pool kahurit on piklikud pisut ettepoole kaldu. Torni pealispind võib olla kaetud spetsiaalse radiatsioonikindla kuulipilduja- ja kahurisihiku pilud materjaliga. Alates sellest tankist asub komandörikuppel koos luugiga paremal poolel. Komandöriluugi tagaserv on samal joonel laskuriluugi tagumise servaga. Et kahurisihik on tõstetud torni peale, on torni esiküljel vaid kuulipildujaava (paremal pool). T-62: Torn on säilitanud T-55-le omase ümaruse, kuid on pealt- Infrapunaprožektor asub kahurist vasakul. Tavaliselt on kupli külgedele kinnitatud vaates ühtlaselt ringjas, külgvaates ettepoole langeva siluetiga. mitmeid karpe. Kupli taha kinnitatud snorkel on kõverdatud otsaga. Komandöriluugi kuppel on vasakul, selle ees on sihturi periskoop. Parem, sihturiluuk on vasakust umbes poole luugi jagu T-72 töötati välja samaaegselt T-64ga, mistõttu neil tankidel on palju ühist. Siiski eespool. Torni tagaküljel on kestaheiteluuk ja torniventilaator. erineb T-72 torn pisut T-64 omast, see on nurgelisem ja meenutab ülaltvaates ümarate Infrapunaprožektor on kahurirauast paremal. Sihiku- ja kuuli- pildujaavad on ümarad ning asuvad kahel pool kahurit nurkadega viisnurka. Tugevdatud „põsed“ torni eesosas muudavad ka T-72 torni eest laiemaks. Sellegi tanki torn on ettepoole längus. Komandöriluugi kuppel on kõrgem T-64: Uus, tugevdatud esiosaga, pealtvaates mandlikujuline torn, mille külgsiluett on lame ja eelmistest tornidest ja asub paremal poolel. Mõlema luugi tagumised servad on ühel joonel. Komandö- nurgelisem. Komandöriluugi kuppel on paremal. Luuki- ri- ja laskuriluugi vahele jääb kestaheiteluuk. Kahurisihik on torni peal vasakul poolel de tagumised servad on ühel joonel. Sihturi periskoop ja infrapunaprožektor asub paremal. Tihti on tornipealse tagumine osa kaetud erilise on vasakul. Vasakul torni peal on ka kahurisihik. Piklik kuulipilduja laskeava on esiküljel, kahurist paremal. Infra- radiatsioonikindla materjaliga. Tööriistakastid on paigutatud torni külgedele ja taha, punaprožektor on kahurirauast vasakul torni küljes on tavaliselt ka suitsugranaatide laskmise süsteemid. T-80 on T-64 edasiarendus. T-80-le välja töötatud torn järgib üsna täpselt T-64 kont-

T-80: T-64 torni edasiarendus, pealtvaates kandilisem ja septsiooni ja detailide paigutust, kuid on sarnaselt T-72-le kandilisem. T-80 torn on enamasti kaetud soomusega. Komandöriluugi kuppel tavaliselt kaetud aktiivsoomusega, see on torni pinnal ja kärgjalt või lehvikuna torni on endiselt paremal, kuid nihutatud poole luugi võrra esiküljel. T-80 eristab T-64st ka infrapunaprožektori paigutus: kui on vaid üks prožek- ettepoole. Sihturi periskoop on vasakul. Torni peal vasakul on ka kahurisihik. Kuulipilduja piklik laskeava on torni tor, asub see kahurist paremal. esiküljel kahurist paremal. Kui on vaid üks infrapunapro- Algul tuli T-90 välja T-72 torniga, millele esiküljele lisati aktiivsoomuskonteinerid. žektor, asub see kahurist paremal. T-80UD-l on kupli taga Hiljem valmis uus torn, mis järgib kontseptsioonilt endiselt T-72 oma, kuid on palju T-kujuline snorkel kandilisem. Aktiivsoomuse paigutus on sama mis varemgi: see on torni peal ja „põs- T-72: Samaaegselt T-64ga välja arendatud tank sai uue ja kedel“. Uue torni puhul on kasutatud lisavaatlussüsteeme, need on kas panoraamkaa- varasematest erineva torni. Tugevdatud esiosaga, pealt- mera kuplina torni tagumisel paremal nurgal või vaatluskaamerate süsteemina torni vaates kandilisem ja viisnurksena paistev torn on püstis- te külgseintega. Torni tagaosa on märgatavalt kõrgem ja kolmel küljel. enamasti kaetud radiatsioonikaitsematerjaliga. Koman- Kahur. Lahingutanki puhul aitab pearelva tuvastamine meid vähe, sest alates T-64st döriluugi kuppel on paremal pool. Vasakul poolel torni on kasutusel 125 mm siledaraudne tankikahur 2A46 (2A46M, 2A46M-1, 2A46M-2), peal on ka kahurisihik. Kuulipilduja piklik laskeava paikneb torni esiküljel kahurist paremal. Infrapunaprožektor T-62 vanematel tüüpidel on 115 mm siledaraudne U-5TS (2A20) ja T-55 vanematel on samuti kahurist paremal tüüpidel 100 mm vintraudne D-10T. Alates T-64st hakati kahurirauda katma termokat- tega. Samas võib pearelv olla asendatud mõne teise kahuriga, mistõttu kahuri põhjal T-90A: Algselt oli T-90-l T-72 torn, kuid nüüdseks on väl- tanki marki määrata pole soovitatav. ja arendatud uus, pealtvaates rombikujuline torn, mille tagumised seinad on täiesti sirged. Torni esiosa on mär- gatavalt paksendatud ja sellele on lisatud aktiivsoomus. Lahingutankimarkide identifitseerimise protsess Komandöriluugi kuppel on paremal. Luukide tagumised Nagu eelnevast nähtub, on igal tankimargil oma kindlad välised tunnused, mille servad on ühel joonel. Sihturi periskoop on vasakul. Vasa- kul torni peal on ka kahurisihik. Kuulipilduja piklik laskeava järgi saab neid eristada. Ühelt poolt on see tingitud „tankiperekondadele“ iseloomu- on torni esiküljel kahurist paremal. Infrapunaprožektoreid likest tunnustest, teiselt poolt uuendustest, mis ühe või teise margi puhul on kasu- on tavaliselt kaks – kummalgi pool kahurirauda. Torni peal tusele võetud. Kõige enam hakkavad uuendused silma tornidel ja kahuritel, vähem ja külgedel on tavaliselt mitmeid optilisi ja elektroonilisi vaatlusseadmeid käiguosal ning kõige vähem kerel. Kuid just need, „perekondadele“ ja markidele ise- loomulikud tunnused aitavadki üles ehitada protseduuri, kuidas vaatlust läbi viies jõu- 4 5 Sõjapidamine XI Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 3

RENE TOOMSE, kapten Haritud sõdur Kirjutises jätkan detailsemat arutelu eelmises tiive ning ka riigikaitse arengukava hierarhiaid ja osas mainitud kolme Eestile võimaliku suurema suhteid.1 Nii juba käsitletud valdkonnad kui ka sõjapidamisstrateegia teemal. Need strateegiad käesolevas artiklis vaatluse alla tulevad kontsept- on kollektiivkaitse, iseseisev kaitse ja sioonid võiksid olla seotud nii, nagu on näidatud rahvusvahelised operatsioonid. joonisel 1 kujutatud skeemis, kus pideva joonega nool on juhendav ja suunav, katkendjoonega koor- dineeriv ehk soovitav. eskendudes konkreetsemalt nende strateegiliste kontseptsioonide olemusse, tuleb Oluline on silmas pidada, et mitte kõik skeemil Kmärkida, et need ei ole ainuõiged ja ammugi esitatu ei suhestu hierarhiliselt ülalt alla, vaid ka mitte täielikud, vaid üks arutluskäik mitmest edasi-tagasi ja horisontaalselt. Näiteks on doktriin võimalikust. Olulisem kui ideaalse lahenduse leid- ja strateegiad alati üksteisest sõltuvad ja annavad mine (samas ei ole miski maailmas ideaalne) on vastastikku juhiseid. Esitatud skeemi toimimise strateegilise mõtlemise arendamine ja püüd näha aluseks on ka see, et kõik punaste piirjoontega seoseid ka suuremas pildis. märgitud sõjalis-strateegilised kontseptsioonid on seotud, toimivad nii järjestikku kui ka samaaegselt Eelmises osas sai käsitletud julgeolekupoliitikat, ja on säilitatud võimalus liikuda kiirelt ühelt tei- kaitsepoliitikat, siseriiklikku õigust, liitlasdirek- sele ja vajadusel tagasi. Omaette kategooriaks on Joonis 1. Strateegiate kujunemine ja seosed

Rahvusvaheline õigus

Põhiseadus

Rahvuslikud ambitsioonid Rahvusstrateegia? Siseriiklikud eesmärgid ja plaan Üleilmsed eesmärgid ja plaan

NATO Euroopa Liit Julgeolekupoliitika = Julgeolekudoktriin alused

Riigikaitse strateegia = Kaitsepoliitika Riigikaitse Siseriiklik õigus arengukava Sõja olemus ja teooria Sõjapidamise doktriin Sõjapidamise ﬁ losooﬁ a Sõjaliste strateegiate alused

Kollektiivkaitse Iseseisva kaitse Rahvusvaheliste = Sõjalise kaitse strateegiad strateegiad operatsioonide tegevuskavad strateegiad

Eestist väljaspool Eesti pinnal peetava Sõjaaja strateegiliste Rahuaja strateegiliste peetava tavasõja hübriidsõja operatsioonide ja operatsioonide ja stra- kontseptsioon kontseptsioon strateegilise kommu- teegilise kommunikat- (5. artikkel) nikatsiooni kontseptsiooni kontseptsioon Eesti pinnal peetava sioon totaalse sissisõja kontseptsioon

OPERATIIVKAVAD

1 Vt Toomse, Rene 2011. Sõjapidamine X: Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 2. Kaitse Kodu! 2, lk 40–41.

Kaitse Kodu! 3/2011 37 strateegilised operatsioonid ja strateegiline kom- kehtiv riigikaitsestrateegia muutnud sissitegevuse munikatsioon, mis toimivad pidevalt ja sõltumata ja suuremas plaanis vastupanuliikumise vastase operatsioonidest Eesti pinnal, kuid on alati suuna- poolt hõivatud alal kohustuseks.2 tud viimaste toetuseks nii kitsamas kui ka laiemas mõttes. Alljärgnevalt tuleb vaatlusele soovitatud Julgeoleku alussammaste skeemil3 on see suurem strateegiliste kontseptsioonide sisu. osa keskmisest, esmase iseseisva kaitsevõime sambast. Selle kontseptsiooni põhipingutus oleks piisavalt kurnatud vastase lahinguüksuste purus- Eestist väljaspool 5. artikli raames peetava tamine kas jalaväebrigaadi poolt üksi või koos tavasõja kontseptsioon liitlastega. Haritud sõdur Antud mudeli järgi on Eestil möödapääsematu kohustus osaleda teise liitlasriigi vastu suunatud rünnaku korral 5. artikli raames kollektiivkaitses. Eesti pinnal peetava totaalse sissisõja Selline sõjategevus vastab kõige selgemalt NATO kontseptsioon doktriinidele ja ka sobitub Varuvariandiks, kui liitlased ei saabu mõistliku aja eega on väikse- nendega. See on võib-olla jooksul ja Eesti vägi ei suuda oma jõududega üle- ainuke suhteliselt puhast kaalukat vastast geograaﬁ liste eesmärkide saavu- ma väe meetod tavasõjalist lähenemist tamisel takistada, on mõistlik kogu väe üleminek Spigem ründavad nõudev ja ka võimaldav ope- totaalsele sissisõjale. Eelduseks on see, et enam ei tegevused väikeste, ratsiooniliik. ole võimu territooriumi oma kontrolli all hoida ja kuid tugevate ja kiirete see ei ole enam ka ratsionaalne. Nagu eespool eelda- üksustega vastase Siiski pakub see kontsept- tud, on totaalne sissisõda tegelikult igale suurriigile sioon laialdasi võimalusi uni- üksjagu heidutav faktor, sest see tähendab selgete suuremale üksusele kaalsete rahvuslike võimete sihtmärkide kadumist, meeletuid kulusid väe julge- igast suunast. panustamiseks, millele langeb olekuks, ja mis peamine, kiire sõjakäiguga loodetud põhirõhk eelkõige iseseisvas poliitiliste eesmärkide mittesaavutamist. Ulatuslik kaitses. Selles kontseptsioonis sissisõda on ründajale tapvalt kulukas.4 ei eristu selget põhipingutust enne, kui on selgu- nud, millise sõjaga saab olema tegu. Alles vastavalt Totaalsele sissisõjale üleminek tähendab ka seda, sellele saab määrata vajalikke võimeid omavad et sissitegevuse baastõed on selgeks õpetatud kogu Eesti väeüksused liitlasi abistama. väele, sh reservväelastele juba ajateenistuse jooksul. Juhul, kui vastane tabab Eestit strateegilise üllatusega (mis on alati eesmärk),5 võttes võima- Eesti pinnal peetava hübriidsõja kontseptsioon luse viia läbi mobilisatsioon regulaarväe koonda- Kollektiivkaitse rakendumine Eesti pinnal sõja miseks, võib ja peab kohe üle minema totaalsele korral vajab vaieldamatult head esmast iseseisvat sissitegevusele terve riigi ulatuses. See ei takista kaitsestrateegiat. Selle kujundamisel mängivad mobilisatsiooni läbiviimist piirkondades, mis on peamist rolli vastase ambitsioonid ja võimekus, vastasest vabad, ja hübriidsõjapidamise kavade kohalikud olud ning Eesti kaitsejõudude tegelik juurde saab sel juhul tagasi minna siis, kui piisav võime vastase eesmärkide saavutamist takistada. hulk regulaarväge on relvade all. Parim oleks valmistuda seda tegema hübriid- sõjapidamise kontseptsiooni järgides, mis ongi Kuid olulisem kui kindla järjestuse järgimine on olemuselt totaalkaitse. Selles mudelis on tegevad kiire reageerimine ka kõige ootamatumale kalla- nii mobiliseeritav reservvägi, elukutseline brigaad letungile. Planeeritud ja ettevalmistatud sissilii- kui ka Kaitseliidul baseeruvad võitluskompaniid kumist ei saa vastane ühegi tegevusega kiirelt ja tavalahingutes ja võitlusgrupid sissitegevuses. See lihtsalt takistada ning just sellise kontseptsiooni võitluskontseptsioon on kasutatav juhul, kui Eesti kasutuselevõtt võib olla üldse mobilisatsiooni ei saa täiusliku strateegilise üllatuse osaliseks, vaid läbiviimise eelduseks ja sealt edasi strateegiliste meile jääb piisav eelhoiatusaeg ja mobilisatsioon kohtade kaitsmiseks, et võtta vastu liitlasvägi. on vähemalt osaliselt teostatav. Nende kahe kontseptsiooni vahel mängimine, Selline kontseptsioon jääb kehtima ka siis, kui eel- samas kord koondumine otsustavateks löökideks ja hoiatusaeg on nii pikk, et osa liitlasvägesid jõuab siis jällegi hajumine algosadeks, on igale suurekaa- isegi saabuda valmisolekusse Eesti territooriumile. lulisele vastasele tõeliseks õudusunenäoks. Eesti Sissitegevuse rakendamine ei ole kuidagi piiratud julgeoleku alussammaste templis on see keskmise ka liitlasdoktriinidega, vaid just see kujundab samba täiendav osa, mis on tihedalt põimunud süvaoperatsioonid ka NATO mõistes. Igal juhul on hübriidsõjapidamise strateegiaga. Sellises kont-

2 Riigikaitse strateegia, p 39 (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 3 Vt Toomse, Rene 2011. Sõjapidamine X: Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 2. Kaitse Kodu! 2, lk 39. 4 Rekasius, Mindaugas 2005. Unconventional Deterrence Strategy, lk 59 (http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?AD=ADA435545&Locat ion=U2&doc=GetTRDoc.pdf). 5 Loe ka Mart Sireli magistritööd „Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed“ (Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 2010).

38 Kaitse Kodu! 3/2011 septsioonis on vaieldamatult raskuskese Kaitselii- on lisaks liitlashuvidele ka rahvuslikud huvid, ja dus väljaõpetatud üksustel, eriti võitlusgruppidel, alati püütakse kasutada neid unikaalseid võimeid, kes tunnevad kõige paremini ja organiseeritumalt milles Eesti on tugev ja edumeelne.7 kohalikke olusid üle terve riigi. Maksimaalsuse ja laiapõhjalisuse printsiipidega kooskõlas püütakse ka iga rahuaegse välisope- Sõjaaja strateegiliste operatsioonide ja ratsiooniga luua kanaleid Eesti ettevõtete majan- strateegilise kommunikatsiooni kontseptsioon dustegevuseks, mille tulemiks on nii tulu riigile Strateegilised operatsioonid ja strateegiline kom- kui ka Eesti maine tõstmine maailmas. Sama munikatsioon on pidevad tegevused, sõltumata olulisena sobituvad selle kontseptsiooni alla Eesti Eesti pinnal kasutatavast võitlusstiilist. Stra- kodanike evakueerimine naasteoperatsioonide Haritud sõdur teegilised operatsioonid hõlmavad füüsilisi ülla- ja pantvangist vabastamisena kriisikolletest,8 tusoperatsioone vastase territooriumil, lüües teda vajadusel otsustavalt ja demonstratiivselt eriük- tema sõjategevust ja stabiilsust ülalhoidvatesse suste poolt, sest see ongi üks nende ülesandeid.9 lülidesse. Need operatsioonid on nii füüsilised kui Sellised operatsioonid suurendavad austust riigi ka elektroonilised (kübervõitlus). Optimaalne on vastu ja loovad pikemas perspektiivis eestlastele neid kombineerida olukorras, kus on vaja inimest välisriikides ohutuma keskkonna, rääkimata sel- kohapeal vastava varustuse ja tarkvaraga, et sise- gest signaalist oma rahvale, et riik neist hoolib. neda suletud võrkudesse. Julgeoleku alussammastes on see kontseptsioon koos reaalse kollektiivkaitse võimaluste suuren- Kommunikatsiooniope- damisega peamine heidutuse tagaja võimalikule ratsioonid hõlmavad issiõpe tuleb vastasele. kokku vähemalt nelja auditooriumi: oma rah- muuta kohustus- Need eelnenud viis põhikontseptsiooni oleksid vale psühholoogilise Slikuks väljaõppe mõistlikud tegevuskavad üldisemas mõttes. Neile kaitse tagamine,6 vastase osaks alates ajatee- vastavalt saab välja arendada juba operatiivkavad, rahva usu kõigutamine nistusest ja sõltumata mis suunavad konkreetseid üksusi kindlas situat- sõja legitiimsuses ja sellest, mis allüksuses sioonis suurema eesmärgiga seotult tegutsema. otstarbekuses, vastase Kuid enne, kui teha täpsemaid plaane, tuleb vaa- valitsuse hirmudel män- teenitakse. delda vastase operatsioonilisi ja taktikalisi eeldusi gimine ning ülejäänud kontekstis, mis leiab tema süsteemi võimalikud maailmale oma õigus- nõrgad kohad. Sealt edasi saame kõrvutada oma tatud võitlusest positiivse kuvandi loomine, mis võimeid ja varusid ning arendada edasi edukamaid kiirendab liitlasvägede saabumist. Julgeolekusam- taktikaid ja üksusi. mastes täidab see jätkuvalt heidutuse osa ja seda nii kollektiivkaitse kui ka iseseisva kaitsetegevuse karmistumise suunas ründava vastase vastu. Operatsioonid ja taktikad sõjas

Liikudes edasi võimaliku sõjalise tegevuse analüüsi Rahuaja strateegiliste operatsioonide ja juurde, peab kaitsja looma vastase võitlusviiside strateegilise kommunikatsiooni kontseptsioon mudeli ja välja selgitama, mida vastase vägedelt Selle kontseptsiooni üks peamisi eesmärke on eeldada, ning otsima sellest lähtuvalt vastuseid kanalite loomine sõjaaegse kommunikatsiooni oma strateegilistele, operatsioonilistele ja ka tak- ja ka operatsioonide teostamiseks. See hõlmab tikaliste küsimustele. juba varakult liitlasrahvastele positiivse kuvandi loomist, vajalike välisluurevõrgustike ehitamist, võimaliku vastase mõjutamist sõjaplaanidest loo- Mida eeldame vastase operatsioonidest ja buma ja sõja vältimatuse ilmnemisel ka vastavaid taktikatest ettevalmistusi strateegilisteks operatsioonideks Tulenevalt eelpakutud strateegilistest eesmärki- vastase territooriumil. Lisaks kuulub just siia dest ja Aslaavia relvajõudude mudelist10 saab tuua kategooriasse kaitsejõudude liikmete ja tsiviilisi- esile selle, mida eeldame vastasest. kute osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis omakorda peavad alati olema kantud peamise Vastane peab Eesti pinnal pataljonilahinguid ja eesmärgi heaks maksimaalse „tulu“ saamise püü- eelistab võidelda ühel taktikalisel suunal. Kuigi dest. Nii näiteks panustatakse piirkondadesse, kus ühiselt võitlev üksus on motolaskurbrigaad, mis

6 Riigikaitse strateegia, p 7, 14, 92–95 (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 7 Riigikaitse strateegia, p 25 (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 8 Riigikaitse strateegia, p 65f (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 9 NATO. AJP-3.5 Allied Joint Doctrine for Special Operations 2008 (Ratiﬁ cation Draft). Naasteoperatsioonid ehk evakueerimised ja pantvangide vabastamine kolmandatest riikidest on rahvuslikud vastutused, lk 2-2 ja 2-4. 10 Toomse, Rene 2011. Sõjapidamine X: Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 2. Kaitse Kodu! 2, lk 37.

Kaitse Kodu! 3/2011 39 koosneb neljast või viiest manööverüksusest Vastane on suhteliselt paindumatu juhtimise ja (motolaskurpataljonid ja tankipataljonid), ei paku side valdkonnas. Seal valitseb tal ideaalse sünk- Eesti maastik erilist võimalust brigaadi kui terviku roniseerimise püüd. Selleks arendab ta rahuajal võitluseks. Brigaade juhib operatiivstaap, mis on pidevalt elektroonilisi automatiseeritud juhti- komplekteeritud operatiivsuundade haldamiseks misvahendeid ja loodab nende süsteemide baasil just selles kampaanias. Eesti oludes on sõja korral kiirendada lahingutegevuse tempot. Taktikalise tõenäoline 2–4 operatiivsuunda (Narva, Võru ja tasandi plaanid on tal kavandatud suhteliselt lühi- ka Pärnu või Viljandi) maismaad mööda. Samas ei kesele perioodile ja järgnevad ülesanded antakse tohi unustada, et tänapäeva füüsiline sõda on alati sidevahendeid kasutades kõrgemast staabist alles kolmedimensiooniline, seega on vastavate võimete siis, kui lähimad ülesanded on täidetud. Eesmärk Haritud sõdur ja ratsionaalsuse korral võimalikud ka dessandid on vältida pataljoniülemate ülekoormamist lahingu muudesse piirkondadesse kas meritsi või õhust. kestel, mis takistaks neil keskenduda poolelioleva operatsiooni edukale täitmisele. Sõjategevuse käigus Eesti vastu võib vastane jätta oma brigaadi tasemest kõrgema väejuhatuse ning Suur rõhk on elektroonilisel sõjapidamisel, mis strateegilise ja operatsioonilise tasandi raketi- ja seisneb nii küberrünnakutes vastase kodumaalt õhutõrjesüsteemid turvalisele territooriumile väl- Eesti side-, riigi- ja majandussüsteemide vastu kui jaspool Eestit, sest nende ka kohaliku viienda kolonni vastavates tegevustes. tegevusraadius hõlmab kogu Lisaks sellele on manööverbrigaadides elektrooni- ui liitlased ei saabu operatsiooniala. Varakult lise võitluse üksused, kes kuulavad pealt, segavad, mõistliku aja jook- sisseimbunud eriüksuste määravad asukohti ja suruvad maha Eesti üksuste Ksul ja Eesti vägi ei esialgne rõhk on kõrgema sidet. Raadiosidevahendite kasutamine on igal suuda oma jõududega väärtusega sihtmärkide juhul raskendatud. Mobiilside- ja tsiviiltraatside- ülekaalukat vastast leidmisel ja sihitamisel Eesti süsteemid ei jää suure tõenäosusega tööle, kuigi sügavuses kaugel manöö- võivad saada ka vastase sidevõrgu osaks, kui ta geograaﬁ liste eesmärki- verbrigaadide ees. Peamised enda sõjaväelised sidesüsteemid alt veavad. Isegi de saavutamisel takis- sihtmärgid saavad olema kui võrgud jäävad käiku, on suur tõenäosus, et vas- tada, on mõistlik kogu Eestile strateegilised objek- tane neid hoolega jälgib. väe üleminek totaalsele tid, nagu Ämari lennubaas, sissisõjale. statsionaarsed radarisüstee- Esitletud eeldused on peamised, kuid muidugi mid, kaitseväe ja Kaitseliidu mitte ammendavad olulised probleemid, millele staabid, kaitseringkondade tuleb mõelda oma eesmärkide, ettevalmistuste, staabid, väeosad, mobilisatsioonilaod jms. Neid võitluse ja arenduste seisukohast. objekte rünnatakse esimesel võimalusel rakettide ja õhuväega, et võtta võimalus mobiliseerida vägesid ja organiseeruda kaitseks. Oma osaluse Eesti kaitse- Eesti väe võimalikud vastused — süsteemi plaanipärase ellurakendamise takistami- hübriidlahingud seks annab ka varakult aktiveeritud viies kolonn. Kuna üks peamisi manööversõjapidamise print- siipe on vastase tugevuste vältimine ja tema süs- Sõjapidamise printsiipides rõhutab vastane agres- teemi nõrgemalt kaitstud kohtade ärakasutamine siivsust, mobiilsust ja kiirust, vältides seetõttu oma eesmärkide saavutamiseks, tulebki luua vas- kaitserajatisi, mis ei ole otseselt tema esialgse tavad eeldused, kuidas Eesti vägi saaks olla edukas sööstu teel. Samas vajab ta suurt tagalat ja pide- eelkirjeldatud vastase vastu. vat varude juurdevedu (laskemoon, kütus ja toit). Vastase rõhuasetus on võimsal avangul, et võtta Eesti kaitsejõud peaksid olema eriti võimekad esialgse löögiga kaitsjalt võimalus end organisee- pidama iseseisvalt ja hajutatult kompanii ja rühma rida ja luua kõikehalvav šokiefekt. Kiire sissetung, lahinguid. Kaitsel patal- kindlustatud tugipunktide vältimine ja suund jon on just see, mida kaitsja süsteemi sügavusse, et purustada tema ollektiivkaitse vastane enda vastu kõike kooshoidev „ajukeskus“, on esimese rünna- rakendumine Eesti ootab, sest see loob kuetapi põhipingutus. Kaitsekeskused piiratakse Kpinnal sõja korral selge rindejoone ja on sisse ja puhastatakse süstemaatiliselt järgnevate vajab vaieldamatult kaudtulerelvade eelista- üksuste poolt. tud sihtmärgiks (kaitse- head esmast iseseisvat positsioonid, pataljoni Vastase manöövris on rõhk kaudtulel (nii raketid kaitsestrateegiat. juhtimispunkt, tagala, kui ka suurtükid) ja õhuväel (lennukid ja kopterid), rännakukolonnid ja mis vajavad selgeid sihtmärke (koondumisalad, koondumisalad). Seega staabid, kaitseliinid, suured rännakukolonnid jms). tuleb vältida jõudude koondamist vastase pea- Mida suuremad ja selgemad sihtmärgid, seda olu- suunale, sest kogu tema tugevus on suunatud lisemad rünnakuobjektid need on. Kaitsja etteval- ette. Pigem tuleks püüda panna vastane pidevalt mistused on peamine sihtmärk, sest selle süsteemi 360° ulatuses võitlusesse iga kontaktiga, luues purustamine võtab kaitsjalt võimaluse rühmituda tema lahingupildis segaduse ja ebamugavuse. klassikaliseks organiseeritud kaitseks. Kiired löögid liikuva vastase külgedele ja selja

40 Kaitse Kodu! 3/2011 BORNA NEWS AGENCY Haritud sõdur

Bagid on kasulikud luure ja tuletoetuse tarvis: need on vaiksed raske maastiku läbijad, mis aitavad vastast võimali- kult ootamatult üllatada taha on mõeldavad vaid väiksemate üksustega. Et Seega on väiksema väe meetod pigem ründavad saavutada piisavalt häirivat efekti, peavad need tegevused väikeste, kuid tugevate ja kiirete üksus- üksused olema tugevalt relvastatud ja ülimalt tega vastase suuremale üksusele igast suunast. mobiilsed. Mingil juhul ei tohi keskenduda püsivale kaitsele kaevikuliinides kui peamisele võitlusviisile, sest Õhuohu seisukohast ei paku väikesed üksused seda on suhteliselt kerge kaudtulega maha suruda piisavalt selgeid ega väärtuslikke sihtmärke len- ja sellest siis soomusega üle sõita. Sihiks peab nuväele. Kui anda Eesti rühmade ja kompaniide olema maksimaalse liikuvuse saavutamine, kus koosseisu lühimaa-õhutõrjerelvad, muudavad viivituslahing ei tähenda tahapoole liikumist, vaid need vastase õhutegevuse vägagi keeruliseks, sest pigem vastase üksustele igast küljest kaitsvate ja kunagi ei saa kindel olla, kus need õhutõrjerelvad ründavate löökide andmist. Nii kurnatakse tuge- täpselt asuvad. Eesliikuva motolaskurpataljoni vam vastane füüsiliselt ja moraalselt ning kujunda- varitsemine ja üllatusrünnakud mitmelt suunalt takse soodne võimalus tema soomustatud brigaad samaaegselt häirivad tõsiselt selle pataljoni lahin- otsustava vasturünnakuga lõplikult purustada. Et guplaani. Võitlus ﬁ kseeritud positsioonidelt ja seda oleks võimalik teha, tuleb arusaamine lahin- vastase liikumissuunal on just see, milleks ta on gupildist ja iseseisev otsustamine ning tegevuspä- valmistunud. Kaitsja seisukohalt on lahenduse devus viia kõige väiksemate võitlevate üksusteni. võti seega eesmärkide püüdlemine „elastse kaitse“, See muidugi eeldab tunduvalt teistsugust, st loo- kiirema mobiilsuse, tugeva relvastuse, väiksemate vamat juhtide koolitust ja arendamist, kui seda sihtmärkide pakkumise ja peaaegu täiusliku det- senini on võimaldatud. sentraliseerituse abil. Lisaks otseses kontaktis tegusemisele tuleb lisada Et vastase avangardile järgneb üldjuhul teine, aktiivne sissitegevus vastase hõivatud territoo- kolmas ja neljaski pataljon, peab osa selliseid riumi sügavuses. Väikesed, tugevdatud jao suuru- kaitsva väe „rändlevaid“ üksusi tegelema samaaeg- sed Kaitseliidu võitlusgrupid,11 mis asuvad oma selt ka nende jõudude häirimisega. Sellises kaitse- ettevalmistatud tegusemisalal, otsivad ja ründavad mudelis ei eristu rünnak kaitsest ja vastupidi, mis kõige ootamatutes kohtades ning aegadel vastase omakorda suurendab vastase väeüksuses segadust, erinevaid toetusüksusi ja staape. Ükski järelvedu kas nad peavad tegutsema kaitse või rünnaku rindeüksustele ei tohi olla turvaline, mitte kuskil vastu. Neil on võimatu saata ka iga tulekontakti tagalas ei tohi võimaldada vastasel end vabaks korral keegi meie allüksust jälitama, sest nii kil- lasta ja puhata. Tugialad peavad olema võitlus- lustuvad peajõud täielikult. Kui vastane seda siiski gruppide tegutsemise tõttu pideva ahistamise all, teeb, peaksid meil omakorda olema valmis seatud mis muudab vastase rindeüksuste juhtimise ja varitsused neile jälitavatele üksustele. tagamise kulukaks ning keeruliseks. Nagu oletus-

11 Vt Toomse, Rene 2010. Sõjapidamine VIII: Kaitseliidu võitlusgruppide doktriini selgitus ja projekt. Kaitse Kodu! 8, lk 33–38; Toomse, Rene & Plaser, Martin 2009. Luure kui pusle II: Kaitseliidu võitlusgrupid on paiksed eksperdid. Kaitse Kodu! 1, lk 14–18.

Kaitse Kodu! 3/2011 41 test vastase kohta järeldus, on pataljoni lahingu- Need mõtted on vaid väike osa võimalustest ja eesmärgid suhteliselt lühiajalised, seega tekitab tingimustest, mida väikeriik saab ette võtta. Mis viivitus kõrgemas juhtimises olulise seisaku terve peamine, enamik sellest ei nõua erilisi ressursse, väe operatsioonis ja annab Eesti väele aega kontak- sest sellised võimed on ühel või teisel kujul riigis tis initsiatiiv säilitada või see tagasi haarata. juba olemas. Seega vajab vaid nende sidumine ning eesmärgipärane kasutamine-arendamine hoolika- Lisaks Ämari lennuväljale kui primaarsele liitlaste mat lähenemist ja leidlikumat mõtlemist. vastuvõtualale tuleks kindlasti planeerida ka varu- variandid Läänemaale, Saaremaale ja Hiiumaale. See muutub oluliseks just siis, kui vastane otsustab Eeldusi eelkirjeldatu teostamiseks Haritud sõdur hõivata kiirpealetungiga enamiku Mandri-Eestist või purustada raketilöökidega strateegilised saa- Selleks, et eelnimetatud lähenemisi teostada, tuleb bumisplatvormid. Et liitlased saaksid siiski maale Eesti väele püstitada vastavad nõuded, mis juhivad tulla, on vaja vastavaid alasid väljapool otsest kon- igapäevaseid ettevalmistusi. Lähemalt peamistest takti ja Lääne-Eesti võiks olla selleks ette valmis- nõuetest. tatud, eriti just kasutades ära endisi Nõukogude- aegseid varulennuvälju maanteedel. See omakorda Ülesandekeskse juhtimise ja tegutsemise fi lo- tähendab saarte parema turvamise nõuet nii õhu- soofi a ning ka tegelik igapäevane rakendamine, tõrje- kui ka rannakaitsesüsteemidega. seda nii väljaõppes kui ka administreerimisel. Bürokraatia on vaja saada kontrolli alla, määrustik tuleb vastavaks kirjutada ja luua sõjapidamisdokt- Piiriülene tegevus riin ühtseks arusaamiseks. Siiski ei peaks Eesti piirduma sõja korral lahingute- gevusega vaid oma territooriumil. Vastava koolituse Tuleb luua selge ja vahetu kommunikatsioon saanud eriüksused peavad sõja esimestel tundidel kõigi tasandite vahel nii horisontaalselt kui ka sisse imbuma vastase riigi territooriumile. Nende vertikaal selt ilma mõttetute piiranguteta. Infor- peamisteks sihtmärkideks matsiooni liigutamine süsteemi sees ja oluliste saavad kõrgema väejuha- partnerite vahel peab käima kiirelt ja avatult. tuse staabid, sidesõlmed, aitsel pataljon Mõistlik lähenemine sellele, mis tegelikult on sala- vägesid transportiva raud- on just see, dus ja mis mitte, on kriitilise tähtsusega. Olukord, tee soodsad lõigud jne. Ka Kmida vastane kus näiteks Kaitseliidu võitlusgruppide ülematele on vaja tegelda strateegi- enda vastu ootab, ei saa salastatuse tõttu näidata paberil nende üles- liste raketi- ja õhutõrje- sest see loob selge andeid, sest neil puudub saladuse kasutamise luba, süsteemidega. Variandid, on pehmelt öeldes rumal. mida kaaluda, on nende rindejoone ja on süsteemide füüsiliselt või kaudtulerelvade ee- Iga tasandi juhtide pädevuste ja oskuste taset tuleb elektrooniliselt häirimine listatud sihtmärgiks. oluliselt tõsta. Kompaniiülem peab mõtlema vähe- ja teatud võimete puhul ka malt samal tasandil kui pataljoniülem, rühmaülem kaaperdamine. Et sellises nagu kompaniiülem jne. Tuleb liikuda edasi klassi- keskkonnas ja oma kõrgema väe otsese toetuseta kalise lineaarse lahingupidamise mõttemaailmast on lahingukontakti loomine ülimalt riskantne, ja arendada iga tasandi juhte suuteliseks mõtlema, võiks Eesti sellistes oludes keskenduda oma küber- otsustama ja tegutsema iseseisvalt. Tulevikus ei piisa võitlusvõimekuse kasulikule suunamisele. enam kahe kõrgema ülema ülesande märkimisest lahingukäsku, vaid strateegiline juhis peab olema Elektroonilised side- ja juhtimissüsteemid toimi- selgelt esitletud ka iga tasandi allüksuse ülesanne- vad kübervõrkudes, mis, olles küll suletud muule tes. See omakorda tähendab tõsist allohvitseride maailmale, on tõenäoliselt häkitavad ja häiritavad ja ohvitseride koolitamise meetodite revideerimist kohapeal. See oleks oluline võime, kuhu tasuks ning arendamist, et tagada ka tegelikult väljundipõ- rohkem investeerida. Suutes näiteks kaaperdada hine väljaõpe ja treening. Igal sammul tuleb meeles keskmaarakettide juhtsüsteemi ja suunata rake- pidada printsiipi, et tulevast juhti tuleb koolida selles tilöögid vastase enda territooriumil asuva lennu- suunas, kuidas mõelda, mitte mida mõelda. välja või strateegilise õhutõrjesõlme pihta, oleks sellel tõenäoliselt ka strateegiline efekt, sest see Kombineeritud relvaliigid tuleb viia madalaimale võimaldab liitlastel saavutada parema ülekaalu tasandile, näiteks suurtükid pataljoni, miinipildu- õhus Eesti kohal. Operatsioonide ja ka strateegilise jad rühmadesse, tankitõrje jagudesse jne. Lisaks tasandi süsteemide häirimiseks on võimalik juhti- tuleb juba rahuajal võtta kasutusele kõik sobi- misvõrgu jälgimine (kuid jällegi kohapeal võrgu vad tsiviilvahendid, mis kiirendavad ja soosivad olulistes sõlmedes) ja luureandmete kogumine. Ka lahinguliste ülesannete täitmist. Näiteks ATVd on mõeldav salvestatud sõnumeid kombineerides tankitõrje- ning õhutõrjemeeskondadele, bagid valede käskude jagamine, mis omakorda võivad luuremeeskondadele jms. tekitada vastasele lausa katastroofi lisi tagajärgi (valesse sihtpunkti suunatud tugevdused, häired Sissiõpe tuleb muuta kohustuslikuks väljaõppe üldises õhutõrjesüsteemis jne). osaks alates ajateenistusest ja sõltumata sellest, mis

42 Kaitse Kodu! 3/2011 WIKIPEDIA Haritud sõdur

60 mm miinipil- duja on tõhus abivahend rühma operatsioonides allüksuses teenitakse. Rohkem tuleb panna rõhku operatsioonilistele ja taktikalistele lähenemistele ründavatele patrullidele kui kaevikus kükitamisele. erinevate strateegiate teostamisel, ei tekita see Iga jaoülem peab olema võimeline juhtima iseseis- vägede loomises ja arendamises konﬂ ikti, kuniks valt luure- ja lahingupatrulle. See omakorda eeldab on olemas vastavad universaalsed tingimused. allohvitseride pädevuste tugevat kasvu ja tunduvalt Need jällegi põhinevad ühtsel arusaamisel sõjapi- suuremat panustamist nende arendamisse. damisest (doktriin) ja selle eesmärkidest.

Tuleb püüda arendada maksimaalset koostööd Et kõik ei suuda teha kõike, on oluline määrata igal õppusel (kaitsevägi, Kaitseliit, tsiviilstruk- väe erinevatele osadele peamised rõhuasetused, tuurid). Eelkõige vajab just Kaitseliit kaitseväe eeldusel, et nad on vas- suuremat toetust. Ühised õppused ja harjutamine tavas valdkonnas kõige trateegilised ope- peaksid saama igapäevaseks normiks, mitte aas- sobivamad ja tugevamad. ratsioonid hõlma- tasündmuseks Kevadtormil. See omakorda moti- Printsiip on, et tugevusi vad füüsilisi ülla- veerib ajateenijaid liituma pärast ajateenistust tuleb arendada paremaks S Kaitseliiduga ja jätkama enda arendamist rohkem ja nõrgad valdkonnad viia tusoperatsioone vastase kui ettenähtud reservõppekogunemistel. rahuldavale tasemele. Igal territooriumil, lüües teda juhul tuleb vältida väe tema sõjategevust ja Ohvitseride ja allohvitseride roteerimine tuleb kõigi osade arendamist stabiilsust ülalhoidvates- süsteemselt läbi mõelda ja võtta suund parima paiguti seni veel kehtival se lülidesse. tegeliku sõjaaja võime loomisele. Juhid peavad põhimõttel, et kõik oleksid jääma seotuks oma reservüksustega, vaatamata keskmiselt head ühtedes ja oma ametikohale tegevteenistuses. Loomulikult samades asjades. Nii ei arene vägi tervikuna tege- tuleb liikumisi kõrgematele sõjaaja kohtadele, likult paremaks, vaid jääbki keskpäraseks. Vastupi- kuid ka siis peaks järelkasv tulema samast sõjaaja diselt jällegi, suunates arengutes rõhku tugevuste koosseisust, sest see võimaldab ülematel paremini tugevdamisele, tõstab see väe üldist kvaliteeti tunda oma allüksust ja selle võimeid. Kõik tegev- oluliselt rohkem. See omakorda tingib ka juhtide teenistujad peaksid jällegi mingi aja teenima Kait- vajaduse väe erinevate osade targaks kasutamiseks seliidus, et aidata ühtlustada ühtse väe toimimist. just sellistes operatsioonides või operatsioonide osades, milles vastavad allüksused on kõige tugevamad, samas neid kombineerides põhimõttel, et Kokkuvõtteks kõik vajadused saaksid kaetud ja iga üksus täidaks just talle sobivaimat ülesannet. Sõjalised ja ka rahuaegsed strateegiad peavad olema tihedas seoses ja lähtuma samast kõrgemast Juhtimisest, üksustest hübriidlahingus ja nende eesmärgist. Säilima peab ka strateegiliste kont- soovituslikest arendussuundadest tuleb juttu järg- septsioonide ja nende liitekohtade paindlikkus, mistes osades. et võimaldada olukorra muutudes liikuda kiirelt (Järgneb) ühelt teisele. Vaatamata kohati täiesti erinevatele Kaitse Kodu! 3/2011 43 Merevägi vajab üha enam kõrgharitud ohvitsere

Alates tänavusest aastast on Eestis Sügisest avaneb võimalus alustada Kõrgemas Sõja- esmakordselt võimalik omandada sõjaväelise koolis õpinguid märtsis KVÜÕA nõukogus kinnita- Haritud sõdur juhtimise alast kõrgharidust mereväe suunal tud õppekava „Sõjaline juhtimine mereväes“ alusel kolm aastat kestval mereväeohvitseride põhikursu- sel (keskhariduse baasil). Mereväeohvitseriks saab MEELIS KANTS, leitnant õppida ka aastasel nooremohvitseride kursusel Mereväe staabi planeerimisosakonna nooremstaabiohvitser (kõrghariduse baasil). Mõlemad kursused ootavad nii tulevasi tehnika- kui ka taktikaohvitsere. esti kaitseväes on mereväeohvitserid tänini saanud erialase hariduse välismaal. Sellega Pidades silmas praegust vajadust, on mereväele Eon tagatud hariduse kvaliteet ja rahvusva- vaja koolitada 2012. aastaks kümme uut ohvitseri helise koostöökogemuse andmine noortele ohvit- nooremohvitseride kursusel ja võtta 10 mereväe- seridele juba eos. Samas on tulevase ohvitseri ohvitseri kandidaati põhikursusele. Igal järgneval tegelik töökeskkond ja tema eelnev väljaõpe olnud aastal saaks merevägi juurde sama palju noorem- sedavõrd erinevad, et ohvitseril on olnud raske leitnandi auastmes taktika- või tehnikaeksperte asuda pärast esmast väljaõpet sujuvalt teenistus- igalt nooremallohvitseride kursuselt. Kolme aasta kohustusi täitma. Mereväe, Eesti Mereakadeemia pärast (aastal 2014) lisanduksid esimesed põhikur- ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) suse lõpetanud. koostöös tänavu rakenduva uue põhikursuse õppe- kava alusel on võimalik omandada sõjaväelise juhtimise alane kõrgharidus mereväe suunal. Mereväeohvitseri neli sammu

Kaitseväes on ohvitseride haridusplaan ehitatud Ohvitsere on juurde vaja üles neljaetapilisena. Mereväeohvitser alustab oma karjääri tavaliselt laeva navigatsiooni- või Pidevalt areneval mereväel lasuvad ülesanded relvastusohvitserina, teenides sel ametikohal kaks riigi kaitsevõime tagamisel. Ohvitseride vajadus kuni kolm aastat. mereväes on aasta-aastalt kasvanud, samal ajal on uusi ohvitsere koolitatud vähem kui vaja. Ohvit- Et kujuneda oma valdkonna eksperdiks, arenda- serkonna pealekasvu vähesust ilmestab fakt, et takse ohvitseri teises etapis edasi mandril, näiteks viimati läbis Saksamaal mereväeohvitseride põhi- operatiiv-, personali-, planeerimis-, tagala- või kursuse aastal 2008 üks ohvitser ja praegu oman- mõnes muus valdkonnas, arvestades seejuures nii dab üks mereväelane kõrghariduse baasil õppijate ohvitseri enda soovi ja motivatsiooni konkreet- kursusel ohvitserikutset Suurbritannias. ses valdkonnas areneda kui ka asutuse vajadusi.

2010. aasta 4. keskastmekursuse lõpetajad

44 Kaitse Kodu! 3/2011 Mereväe põhikursuse viivad läbi Kaitseväe MEREVÄE PÕHIKURSUS Ühendatud Õppeasutuste õppejõud ja Vastuvõtt: alates 2011/2012. õppeaas- instruktorid koostöös Eesti Mereakadee- tast mia ja mereväega. Õppeaeg: 3 aastat (180 EAP) Faktid Faktid Auaste lõpetamisel: nooremleitnant Kõigi väeliikide väljaõppeks vajalikke alus- Vajalik haridus: keskharidus aineid õpetavad Kaitseväe Ühendatud Kandideerimine: dokumente saab esitada Õppeasutuste õppejõud ja instruktorid, ajavahemikus 27. juunist 8. juulini, vastu- väeliigipõhiseid õppeaineid, nagu mereväe võtukatsed 19.–22. juulini taktika, hakkavad õpetama mereväeohvit- Esmakordselt Eestis (varem koolitati mere- Haritud sõdur serid. väeohvitsere ainult välismaal) Õppetöö viiakse läbi Kaitseväe Ühendatud Seetõttu on ametikohtade valik lai ning vahepeal Õppeasutuste, Eesti Mereakadeemia ja tuleb osaleda jätkukoolitusel kas Belgias, Lätis või mereväe koostöös Suurbritannias. Mereväelise kõrgharidusega inimestel on võimalik kandideerida aastasele mereväe nooremohvitseride täiendusõppekursusele Karjäärimudeli kolmas ja neljas samm mereväes Lisateave: www.sojakool.ee; www.mil.ee eeldavad kursuste läbimist Ameerika Ühendriiki- des või Saksamaal ning Balti Kaitsekolledžis. PÕHIKURSUSE KANDIDAATIDELE ESITATAVAD NÕUDED Eesti Vabariigi kodakondsus Oma ala eksperdiks kujunemine eeldab Keskharidus või sellele vastav välisriigi kva- praktilist haridust liﬁ katsioon Vanus vähemalt 18 eluaastat Piisav eesti keele oskus õppetöös osalemi- Õppurid omandavad rakendusliku kõrghariduse. seks Nad saavad teadmisi üldjuhtimisest, sõjaväelisest Tervislik seisund ja füüsiline ettevalmistus juhtimisest, pedagoogikast ja uurimistöö koostami- võimaldavad täita teenistuskohustusi sest, haldusest ja tehnikast ning spetisaliseeruvad Immatrikuleerimise eelduseks on meestel kas mereväe taktikale või mereväe tehnikale. läbitud ajateenistus ja naistel vastav sõja- väeline väljaõpe Õppekava on üles ehitatud nii, et kolmandik õppest SISSEASTUMISKATSED viiakse läbi Tartus Kõrgemas Sõjakoolis, ülejäänu Eesti keele riigieksam (essee) Tallinnas mereväes ja Eesti Mereakadeemias. Reaalainete riigieksam (matemaatika, füü- sika või keemia) Ligi viiendik õppekava mahust sisaldab praktikat, Inglise keele riigieksam (lävend 50 punkti) mis sooritatakse suures osas mereväe laevadel. Akadeemiliste võimete test Mereväe õppeained õpetavad mereväelased, kes on Üldfüüsiline test omandanud kogemusi nii välismaal õppides kui ka Kutsesobivusvestlus erinevatel rahvusvahelistel õppustel ja harjutustel osaledes. Kooli lõpetanul avaneb võimalus kujuneda ja annab võimaluse mereväesuunalise magistri- oma ala eksperdiks, kes on võimeline juhtima temale kraadi omandamiseks. allutatud kaitseväelasi erinevates olukordades nii rahvusvahelisel pinnal kui ka kodumaal. Ka avane- Olen mereväelase elukutse valinuna kogenud, et vad tulevikus võimalused teenimiseks erinevatel riigikaitsevaldkonna valimine on tõsine otsus, ametikohtadel terves kaitseväes. Nooremohvitse- millega kaasneb võimalus teha mitmekülgset ja ride täiendushariduskursusel, mis eeldab läbitud huvitavat tööd. Teisalt peab selle kursi valinud kõrgharidust, on sarnaselt põhiõppega kaks õppe- ohvitser arvestama missioonil viibides nelja- kuni suunda: taktika- ja tehnikaohvitseri õppesuund. kuuekuulise eemalolemisega perest ja sõpradest. Aeg-ajalt tuleb ka nädal või kaks kestvaid õppusi erinevates maailma vetes ja sadamates. Töö teeb Riigikaitse on teadlik valik huvitavaks rotatsioon, mis pakub erinevaid üles- andeid, võimaldades näha erinevaid valdkondi, Numbritest sügavamale vaadates tähendab avardada silmaringi maailmas nii maal kui ka merel mereväeohvitseri elukutse kasuks otsustamine ja omandada mitmekülgseid kogemusi. eelkõige teadlikku valikut pühenduda riigikaitsele. Ühiskonnas vajab ohvitseride koolitamine Olla mereväeohvitser või ohvitser üldse ei ole ka sõjalise kõrghariduse väärtustamist ja selle minu arvates ainult töö, see on midagi palju teadvustamist vabatahtlikes organisatsioonides, enamat. See on kutsumus ja soov anda oma panus näiteks Kaitseliidus, väärt eestkõnelejate teket Eesti riigikaitse kui terviku arendamisse ning toi- ja positiivseid eeskujusid. Uue õppekava tulekuga mimisse. Merevägi ootab oma meeskonda uusi ja ühtlustuvad ka tulevaste ohvitseride teadmised teotahtlikke noori inimesi, kellel avaneb võimalus ja arusaam mereväest. Põhiõppekava loomine kujuneda nii oma ala tunnustatud eksperdiks kui jätkab mereväelise hariduse andmise traditsiooni ka kujundada mereväe käekäiku tulevikus.

Kaitse Kodu! 3/2011 45 Kuidas pikka aega looduses viibida? Haritud sõdur TÕNU JÜRGENSON konnal vaba aeg. Vaba aja sisustamiseks soovitati Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor- matkajuht ja koolitaja ([email protected]) lugemist ja päeviku pidamist.

namik inimesi on õnnelikud ja rahul, kui Et Nansen oli planeerinud ekspeditsiooni kes- pärast stressirohket töönädalat avaneb või- tuseks kolm või enam aastat, oli ta toiduvaliku Emalus loodusesse minna. Olgu see vabadel kavandanud väga rikkaliku ja mitmekesisena. päevadel looduses veedetud aeg rohkem või vähem Menüüs oli ainuüksi liharoogi viiskümmend kaks, tegus, pakub see ikkagi rahuldust ja tekitab tunde, kaasa oli võetud suures koguses moosi, konservee- nagu oleksid akud uuesti laetud. Peale selle, et ritud puu- ja köögivilju ning meeletult šokolaadi. Kaitseliit on vabatahtlik sõjaline organisatsioon, Šokolaadi jagas Nansen sõna otseses mõttes iga mis annab oma liikmetele vastavaid teadmisi ja toidukorra juurde leiva asemel. Ta teadis, et toidul oskusi, on Kaitseliit ka organisatsioon, mis aitab on suur roll meeskonna moraali säilitamist ja et inimestel endaga emotsionaalsel pinnal toime tulla see toimib maitseelamuse kaudu. ja ära hoida liigsete pingete kogunemist. Nii tihe ei olnud päevakava aga seitse päeva näda- Ees on suurõppus Kevadtorm, las. Mõeldud oli ka meeskonna vabale ajale, sest ui inimesed kus osalejad peavad olema Nansen teadis varasematest ekspeditsioonidest, on pikemaks nädala või paar oma tavaelu et inimesi ei tohi liigselt kurnata. Tegevust peab Kajaks väljas rütmist väljas. Kõigile pole see olema, aga seda ei tohi olla lämmatavalt palju, vaba harjumuspärasest kerge. Olen viimased kümme- aega peab olema, aga seda ei tohi olla nii palju, et inimesed läheksid emotsionaalsest tasakaalust keskkonnast, tuleb kond aastat korraldanud oma elu nii, et kaks kuni neli korda välja (igavus, kodu- ja pereigatsus, depressioon neid hoida pidevas aastas on tulnud olla kodust jne). tegevuses, et nad eemal nädala või isegi kolm, ei leiaks üleliia aega enamiku sellest ajast telgis Loomulikult on kohatu võrrelda mõnd nädalat Eestimaa kevadises metsas kolme ja poole aastaga koduigatsuseks. ööbides ja lõkkel või välipliidil toitu valmistades, seetõttu on suursuguselt tühjas Arktikas. Aga kui arvestada, tekkinud kogemus ja oskus et nood mehed on ennast ajalukku kirjutanud kui endaga selle aja jooksul toime maailma kõige suurema pingetaluvusega inimesed, tulla. Ka on olnud abi sellest, et mulle on huvi pak- ja võrrelda neid keskmise tänapäeva eesti mehega, kunud omaaegsete maadeavastajate ekspeditsioo- võib nii mõnelegi olla meie mets suurem katsumus nide ajaloo uurimine ja nendest õppimine. kui omaaegsele maailmarändurile Arktika. Nii et sealt õppida tasub siiski.

Maadeavastajate kogemused Lugemine ja ristsõnad

Kui inimesed on mingi ülesande täitmiseks pike- Mis need põhialused siis on, mis aitavad meil erine- maks ajaks väljas harjumuspärasest keskkonnast, vate katsumuste ja pingetega pikka aega looduses tuleb neid hoida pidevas tegevuses, et nad ei leiaks viibides toime tulla? Esimesed päevad on kindlasti üleliia aega koduigatsuseks. Eriti hea näide selle huvitavad ja siis on lihtsam, sest vabad hetked kohta kuulsa Norra polaaruurija Fridtjof Nan- sisustatakse mõtteka ja mõttetu suhtlemisega oma seni triivimine aastatel 1893–1896 laevaga Fram kaasvõitlejatega. Jututeemadel ei paista esmapil- Severnaja Zemlja lähedalt üle põhjapooluse Gröö- gul lõppu – aga igale asjale tuleb paraku siiski lõpp. nimaale. Et meeskonnal ei tekiks emotsionaalset Seega tasub seljakotti panna mõni väärt ajakiri või tasakaalutust, kehtestas ta kindla päevakava, mis raamat. Kolme-nelja päeva möödudes hakkab ini- hoidis kõiki tegevuses. Kindlal kellaajal oli äratus, mene tundma, et tal on tarvis aega endaga olemi- millele järgnesid hommikusöök ja ettevalmistused seks ja lugemine on üks hea vahend selle vajaduse päevasteks toiminguteks, siis päevased toimingud, rahuldamiseks. mis koosnesid erinevate vaatluste, mõõtmiste, jääpuurimiste, laeva seisukorra kontrollimiste, Iga kord, kui käin tundras või mägedes, on minu suusaretkede jne tegemisest. Päevaplaani kuulus 35–37 kg kaaluvas seljakotis ka mõni raamat. Alati ka pikk lõunapaus ja õhtul kella kuuest oli mees- on grupis uusi inimesi, keda tõsiselt üllatab minu

46 Kaitse Kodu! 3/2011 Haritud sõdur

Lõõgastumis- hetk matkarajal ettevalmistatud puhkekohas valik, ja vahel ka neid, kes peavad sellist valikut sooja ka siis, kui olete läbimärg. Igasuguse füüsilise rumalaks, sest sellega kaasneb seljakoti lisakaal. ebamugavuse vältimise lihtne reegel on: riietuge Millegipärast hakatakse aga mõne aja möödudes vastavalt ilmastikule ja tegevuse iseloomule, öösel raamatut lugeda küsima. ärge magage väliriietusega. Kindlasti võtke kaasa kõrvatropid – need tagavad rahuliku une ühistel- Ka ristsõnad ja sūdoko’d on väga head vaba hetke gis. sisustamiseks. Seljakotti võiksid mahtuda veel märkmik ja pastakas, neid võib vaja minna ka siis, Seltskondlikuks tegevuseks tasuks seljakotti pista kui teil pole kavas päevikut pidada. pakk mängukaarte. Esmaabipakk peaks sisaldama mh geelplaastreid villide katteks ja villide ennetamiseks mõeldud määrdepulka, samuti käsimüügist Mida veel kaasa võtta? saadavaid valuvaigisteid.

Kaasas võiks olla ka taskusse mahtuv digifotoapa- raat. Mitte ainult aastate pärast pole põnev vanu Telgielu tarkusi pilte vaadata, vaid ka õhtuti on tore samal päeval pildistatut kaeda – see tekitab positiivseid emot- Viimased talved on olnud lumerohked ja see lumi sioone. on kevadel sulamas. See aga tähendab niisket maapinda. Et telgid on sõna otseses mõttes põhjatud, Seljakotis peaks olema välipliit, et vajadusel oleks võib tekkida olukord, et paari ööga on telgialune võimalik kerget einet või kuuma jooki valmistada. maapind muutunud mudamaadlusplatsiks. See aga Ka tuleks kaasa võtta soola ja muid maitseaineid, tähendab määrdunud ja märga varustust-riietust sest ühiskatla toidud kipuvad olema magedad ega ning magamata öid. Selle ennetamiseks valige telgi paku erilisi maitseelamusi. Siinkohal loodan, et püstitamiseks võimalikult kuiv koht, mis võiks inimesed, kes tegelevad Kevadtormil toitlustami- olla ümbrusest pisutki kõrgem. Abi on ka sellest, sega, mõtlevad ka omalt poolt nendele asjadele. kui kaevate telgialusesse pinnasesesse augu, kuhu Jooge ja sööge piisavalt, ent ärge sööge üle, sest vesi saab koguneda. Ärge siis ainult unustage seda sellega kaasneb loidus ja siis on raske aktiivselt auku ka tühjendada! tegutseda. Magamismattidealust maapinda tõstke puuoks- Lisan veel, et sokkide ja pesu vahetamine tekitab tega ja viimaseks kihiks mati alla pange kuuse- hea enesetunde – nii et vahetusriideid varuge oksad. Ideaalne oleks teha igale võitlejale telki piisavalt. Kaasas võiks olla pikk pesu, mis hoiab eraldi oksalavats. Selleks tuleb tuua metsast neli

Kaitse Kodu! 3/2011 47 käevarrejämedust puunotti, mis vastavad alusmati kokku ja liim kipub sulama. Hea on, kui õnnes- pikkusele, ja laduda neile risti hunnik oksi peale. tub ahju peal mõned kivid soojaks ajada ja need saapasse poetad. Vahetusjalatsiteks võtke kaasa Kui telk pole korralikult ja ühtlaselt pingutatud, kerged spordijalatsid või plätud. tekib vihmaga kuhugi telgi katusele veelomp. Sealt võib vesi hakata läbi telgiriide telki nirisema ja Vihmasadu tähendab tavaliselt ka ilma jahenemist. need asjad, mis selle koha all on, saavad läbimär- Külmatunde vastu aitavad soe söök ja jook. Vähim, jaks. Teine oht on, et kui veelomp muutub liiga mida ise teha saame, on see, kui võtame kaasa ter- raskeks, kisub see lahti mõne pingutusvaia. See mose kuuma joogiga. Ideaalne on, kui saame väli- aga tähendab juba suurema koguse telki jäänud pliidil valmistada lisaks kuumale joogile ka mõne Haritud sõdur varustuse märjakssaamist. kiirpudru või -supi.

Et selliseid olukordi ennetada, tuleb 1) lüüa telgi- Veel üks asi, mis aitab vältida külmetust vihma vaiad pinnasesse nii, et need järele ei annaks ja korral, on see, kui leiate varjualuse, kus pole tuu- telk oleks ühtlaselt pingul, 2) telgielanikud peaksid letõmbust. Tuuletõmbus ongi tavaliselt see, mis oma asju hoidma veekindlas, põhjustab haigestumist. soovitavalt keritava sulguriga oomulikult on kotis. Nendel kottidel on tei- kohatu võrrelda bitud õmblused ja kotid ise Veel mõned näpunäited Lmõnd nädalat üsna vastupidavad. Neisse on Eestimaa kevadises mugav varustust pakkida ja kui Märjaks on lihtne saada ka ilma vihmata, sest maapind on suuremal või vähemal määral niiske. metsas kolme ja poole mingil põhjusel peaks veetase telgis tõusma, jäävad asjad Sellepärast hankige enne õppusi põlvekaitsed, aastaga suursuguselt ujuma. Lihtsaim ja odavaim et püksid kuivad püsiksid. Kõige lihtsam on osta tühjas Arktikas. viis on pakkida varustus prü- odavad põlvekaitsed tööriiete kauplusest. Teine gikotti. Selle miinuseks on, et võimalus on teha need ise vahtplastist (sama prügikott läheb kergesti katki materjal, millest on valmistatud magamismatt). ja tihtilugu unustame kotisuu korrektselt sulgeda Selleks, et võimalikke põiehädasid vältida, pange ning lõpuks pääseb niiskus ikkagi asjade kallale. alati istumise alla tükike vahtplasti.

Oleks hea, kui kõigil oleks nii palju enesedistsip- Õppustele minejatel soovitan hankida lisaks stan- liini, et igaüks iga kord telgi juurest lahkudes oma dardsele magamismatile veel nn aeroobikamati. asjad veekindlalt pakiks – see teeks elu metsas See on oluliselt kergem ja väiksem ning seda on palju mugavamaks. mugav rakmete küljes kaasa kanda ja istudes või lamades enda alla panna – nii ei pea te lamama ega istuma palja maa peal ja seegi säästab tervist. Kui vihma sajab Auto esmaabipakis peaks olema termotekk, võtke Vihmasadu osutub probleemiks ka siis, kui peame see õppustele kaasa. Kunagi ei tea, millal seda selle ajal positsioonil passima või manöövril osa- tarvis võib minna. Sellest on abi nii öösel, kui lema. Eriti kehv on nende olukord, kes peavad saju peaks magamiskotis jahe hakkama, kui ka saju ajal olema kusagil positsioonil, sest neil puudub käes positsioonil külmetades. võimalus lõket süüdata või end aktiivselt liigutada. Et mitte läbi liguneda, tuleb kaasas tassida Köetavates telkides juhtub aeg-ajalt selliseid õnne- telkmantlit ja kasutada seda ka väikese saju korral. tusi, et kellegi magamiskott on ahjule liiga lähedal Kaasas peksid olema ka mõned prügikotid, mida ja võib saada kuumakahjustusi või koguni süttida. saab tõmmata saabaste peale ja need tuleks teibi Selliste õnnetuste vältimiseks magage telgis ringi- või nööriga kinnitada jala külge selliselt kõrguselt, kujuliselt külg lõkke poole (külmavaresed siserin- mis jääb telkmantli varju, et vihmavesi mööda gis ja karastunumad välisringis), mitte jalad ahju pükse saabastesse ei pääseks. Saju korral tuleb suunas ja pead väljapoole. pükse kanda kindlasti saabaste peal, sest kui pük- sisääred on saapa sees, voolab vesi mööda kangast Ja veel last but not least üks kirjutamata reegel: saabastesse. Prügikotist tehtud kummikud pole Kui keegi on kaasa võtnud midagi head ja maitsvat kuigi tugevad ega sobi liikumiseks. (näiteks šokolaadi) ja seda teile pakub, keelduge viisakalt. Keegi meist ei võta välioludesse kaasa Märgade jalgade vastu aitab kaks asja: veekindlad midagi eesmärgiga teisi toita, aga meid kõiki on saapad ja vette astumast hoidumine. Esimene kasvatatud toitu jagama. Siinkohal kehtib põhi- variant on kallis, teine odav ja töökindel. Kui jalad mõte, et viisakas on pakkuda ja viisakas on pakuta- ikkagi märjad on, aitavad kolm kuni neli sokivahe- vast keelduda. Igaühel peaks olema piisavalt taipu tust piisavalt hästi. ise endale meelepärast kaasa võtta ja viisakust, et mitte näida „külakurnaja“. Sama kehtib ka suitsu Saapaid kuivatades ärge pange neid telgis ahjule ja tubaka kohta. liiga lähedale, sest nahk tõmbab kuumuse käes

48 Kaitse Kodu! 3/2011 Naiskodukaitse

Naiskodukaitse keskkogu paistis silma erakordselt ühtse meelsuse poolest, suurem osa otsuseid võeti vastu ühe- häälselt Keskkogu võtab aastas tehtu kokku ja annab suuna tulevikku

EVELI SAMMELSELG kodukaitses mitte. „Ja kas ongi põhjust sellest iga päev rääkida? Ilmselt on seda ka keeruline sõna- aiskodukaitsjad kogu Eestist kohtusid 26. desse panna, sest see on lihtsalt tunne, et hinges märtsil Rahvusraamatukogus peetud suur- on midagi pidulikku ja uhket,“ tõdes ta. Nkoosolekul – keskkogul. Valiti uusi juhte, otsustati liikmemaksu küsimus, analüüsiti läinud aasta tulemusi ning vaadati tulevikku. Päeva rosin oli trükivärske raamatu esitlus. 3 X TAIVE KUUSE 3 X TAIVE

Isamaalisus on sisemine tunne

Keskkogu avas Tallinna ringkonna esinaise Erle Eenmaa kõnega „Isamaale“, milles ta tõi esile ajaloo ja tänapäeva seosed, rõhutades organisatsiooni väärtuste arendamise vajadust mineviku kogemuste ja tunnete toel ning mälestuste kogumise hädatar- vilikkus. Kokkupuuted endise naiskodukaitsjaga ja teadmine organisatsiooni kuulunud vanavanemate saatusest on ilmselgelt mõjutanud Erle Eenmaa hoiakuid. „Mind ajendas Naiskodukaitsega liituma patriotism ja soov väljendada oma toetust vaba- tahtlikule riigikaitsele. Kuigi ma ei ole veendunud, et põhjendasin oma liitumist esimesel kohtumisel just sel viisi, pigem mainisin midagi väljaõppest ja isiklikku huvi aktiivse eluviisi vastu,“ ütles ta.

Eenmaa arvates on isamaa-armastus tunne, millest eestlased väga tihti ja valjul häälel ei räägi. Ka Nais-

Keskkogu avas Tallinna ringkonna esinaise Erle Een- maa kõne „Isamaale“

Kaitse Kodu! 3/2011 49 Isamaateemalisele kõnele järgnes Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste sõnavõtt, kus ta tõi esile naiskodukaitsjate aktiivsuse ja süsteemsuse, mis väljenduvad nii organisatsiooni arendamisel kui ka Kaitseliitu toetavates tegevustes. „Olge edasi meile eeskujuks!“ soovis kolonelleitnant Lumiste Kaitseliidu meespere nimel.

Sellest, mis tehtud

Naiskodukaitse Seejärel alustas keskkogu sisulise tööga. Esmalt tegi Naiskodukaitse esinaine Airi Neve ülevaate Naiskodukaitse 2010. aasta tegevusest. Tehtud on palju: töötati välja dokument „Naiskodukaitse väljaõppe üldpõhimõtted ja erialade kirjeldused“, esmaabiinstruktorite kursuse kava ja rühmapa- rameediku erialakursus, kinnitati Naiskodukaitse arengukava, töötati välja uus põhikiri, mis kinnitati 2011. aasta alguses, valiti aasta naiskodukaitsja, kaante vahele jõudis Naiskodukaitse tegevuse üle- vaade aastatest 2003–2010, teist korda viidi läbi Naiskodukaitse fotokonkurss, uudse projektina kooti jõulukingiks kindad Afganistanis missioonil viibivatele Eesti sõduritele, algatati mälestuste kogumine koostöös eskjuhatus Eesti Rahva Muuseumiga. tegi et- Ktepaneku Tulevikku vaadates andis Airi Neve kehtestada alates teada, et 2011. ja 2012. aasta aren- 2012. aastast guprojektidena on plaanis koostada vabatahtlike juhtide ametisse Naiskodukaitse keskjuhatus autasustas organisatsiooni liikmemaksuks 12 sisseelamist toetav käsiraamat, esinaist Airi Nevet Liiliaristi IV klassi medaliga eurot aastas ja juhendmaterjal vabatahtlike juh- sisseastumismak- tidega arenguvestluste läbiviimi- suks 0 eurot. seks, baasväljaõppekursuslase Airi Nevel täitus viis aastat ametisse astumisest, käsiraamat, Naiskodukaitse nime tuli keskkogul otsustada, kas tema mandaati ja sümboolika kasutamise kord. pikendada. Ühehäälselt pikendas keskkogu esi- Väljaõppe valdkonnas on kavas välja töötada naise Airi Neve tegevusmandaati ka järgmiseks esmaabiõpetajate kursusekava ja toiduhügieeni viieks aastaks. koolituse kava. Järgnes tunnustamine. Teiste hulgas sai esile tõs- Hääletusele tuli Naiskodukaitse liikmemaksu tetud ka viis aastat targalt organisatsiooni ja selle suurus. Keskjuhatus tegi ettepaneku kehtestada väärtusi arendanud Naiskodukaitse esinaine Airi alates 2012. aastast liikmemaksuks 12 eurot Neve. Keskjuhatuse otsusega annetati Naiskodu- aastas ja sisseastumismaksuks 0 eurot. Keskkogu kaitse esinaisele Airi Nevele Liiliaristi IV klassi delegaatide ettepanekul lisati hääletusele ka medal. kaheksaeurone liikmemaks, kuid pärast aktiivset arutelu ja sõnavõtte sai hääletustulemustel üle- Keskkogu lõppes värskelt trükist tulnud raamatu kaalu 12-eurose liikmemaksu ettepanek. „Naiskodukaitse tegevuse ülevaade 2003–2010“ esitlusega.

Valimised ja raamatuesitlus Naiskodukaitse keskkogu tuleb jälle kokku järgmi- sel aastal, seni on organisatsiooni juhtimine usal- Keskkogu teine pool möödus uute juhtide valimi- datud keskjuhatusele. Naiskodukaitse keskkogul sega. Ametiaeg sai täis kahel keskjuhatuse liikmel: osalevad hääleõigusega ringkondade esinaised, Urve Loidil Sakala ja Iive Rohtlal Alutaguse ring- aseesinaised ja ringkonnakogude poolt valitud konnast. Kandidaate oli kolm, delegaadid valisid esindajad ning sõnaõigusega Naiskodukaitse esi- uuteks keskjuhatuse liikmeteks Siiri Sepa Aluta- naine, ringkonnainstruktorid, Naiskodukaitse guse ringkonnast ja Sigrid Laanemetsa Tallinna keskjuhatuse liikmed, Naiskodukaitse keskrevis- ringkonnast. Et senisel Naiskodukaitse esinaisel joni esinaine ja kutsutud külalised.

50 Kaitse Kodu! 3/2011 Uued Valgamaa ringkond ringkondade Jaanikese lasketiirus peetud traditsioonilise Naiskodu- kaitse Valgamaa ringkonna, Valga politseijaoskonna ja esinaised valmidusüksuse, Valga Laskurklubi ning turvaﬁ rmade kolmeliikmeliste naiskondade individuaal-võistkond- Uue esinaise sai neli Nais- liku naistepäeva laskevõistluse teenistusrelvast või kodukaitse ringkonda: Sa- spordipüstolist 25 m kaugusel olevasse märklehte võitis kala ringkonda juhib nüüd naiskodukaitsja Kirsti Paavel Piret Vahtra ja Aili Popi ees. Tiina Ott, Jõgeva ringkonda Maris Mäeotsa (pildil), Tõrvalased kogunesid vastlapäeval, 8. märtsil Vanamõi- Põlva ringkonda Esti Taal sa tänava mäele, et võistelda teatevõistluses, pikima liu ning Pärnumaa ringkonda laskmises, köieveos jne. Jõuvarude taastamiseks pakku- Naiskodukaitse Maie Pitsal. Anu Püümets sid Kaitseliidu Valgamaa maleva Helme üksikkompanii valiti Harjumaa ringkonda kaitseliitlased ja Naiskodukaitse Tõrva jaoskonna naised juhtima juba kolmandaks vastlapäevalistele hernesuppi ja sooja teed. ametiajaks. Valga jaoskonna naiskodukaitsjad kogunesid vastlasõitu tegema Otepääle Neljakase mäele, kusjuures panipai- kadest toodi välja vanaaegsed kelgud, millele korraga Harju ringkond mahtus kolm täiskasvanut. Mängiti ka võistkondlikke mänge ja tehti mootorsaanisõitu, pärast söödi herne- Kaitseliidu Harju malevas korraldati 12. märtsil Naisko- suppi ja maiustati vastlakuklitega. dukaitse Harju ringkonna jaoskondade juhatuste liikmete ja erialagrupide juhtide õppepäev, kus õpiti, kuidas pidada koosolekuid, juhendada organisatsiooniga liituda soovijat, valmistada ette ja viia läbi õppusi, mille alusel Narva naiskodukaitsjate koostada jaoksonna aastakäsk ning kuidas kirjutada pressiteadet. Õppusel osales 16 naist ja koolitajateks talvine pidupäev olid oma ringkonna liikmed.

Talve viimastel päevadel korraldas Naiskodukaitse Harju JEKATERINA TIHHOMIROVA ringkond instruktorite Andres Sillaotsa, Jaanus Puusepa ja Ingvar Salga juhendatud talvise ellujäämiskursuse Narva naiskodukaitsjad tähistasid Eesti iseseisvuse väl- Nõmmeveskil. Tutvuti vajaliku varustuse ja laagripaiga jakuulutamise aastapäeva koos vastlanädala algusega. valimisega, õpiti onni ehitama ja tuld süütama, topo- graaﬁ at, orienteerumist ning püüniste paigaldamist ja Narva Naiskodukaitsele algas Eesti Vabariigi 93. sün- loodusest toidu otsimist. nipäev juba varavalges. Uljad naiskodukaitsjad ärkasid koos esimeste kukkedega, pakkisid end pakase tõttu korralikult karvastesse kasukatesse ja soojadesse palitutesse ning suundusid uhkelt pead kõrgel hoides Narva kindlusesse vastu päikesetõusule, lehviva- le Eesti trikoloorile ja talvepäeva pakasele. Pärast kiriku- ja kohaliku omavalitsuse juhtide sõnavõtte ning esiisadest kaitsjate ja vabastajate haudadele pärgade panekut võis pisut lõõgastuda — algas päeva lõbusaim osa.

Et riigipüha ühtis vähemriikliku, kuid enim maitsva vastlanädala algusega, otsustasime pikemalt mõt- lemata ühitada meeldiva kasulikuga. Pärast päikese- tõusu, vahetanud piduriided liulaskmisrõivaste vastu, läks meie üksmeelne seltskond vallutama mägesid. Kusjuures me ei pürginud tippu, vaid sööstsime rõõmsa kilkamise saatel lumistelt nõlvadelt alla, kasutades liulauana kõike, mis kätte sattus. Ületasime nähtama- tuid takistusi ja tuntavaid trampliine, ajasime end mäe jalamil jalule ja läksime külmetavate käte, kuid naera- tusega huultel ja särasilmsetena uuele ringile. Samal Võrumaa ringkond ajal valmis läheduses kõrvetavalt kuum, kuid hinge ja Võrumaa ringkonna Võru, Vastseliina ja Antsla jaoskon- keha kosutavalt soojendav traditsiooniline vastlapäeva nale lisandus 1. aprillil neljas, Urvaste jaoskond, mille hernesupp ning ootasid juba varem valmis küpsetatud esinaiseks valiti Marje Kangro ja aseesinaiseks Mirel pannkoogid. Kõivisto. Vene okupatsiooni ajal tähistati Eesti Vabariigi sünni- päeva eesti kogukondades laias maailmas. 1989. aasta 24. veebruaril asendati Nõukogude Eesti punalipp Uudised edastasid Toompeal Pika Hermanni tornis sinimustvalge rahvusli- Maris Borštšik, Vello Jaska, Heli Jürisson, Kaisa puga. Sellest ajast tähistatakse iseseisvuspäeva Eestis Peedosaar ja Pille Veitmaa jälle kui rahvuspüha.

Kaitse Kodu! 3/2011 51 3 X KAISA PEEDOSAAR 3 X KAISA Naiskodukaitse

Kaisa Peedosaar, Tiiu Silm ja An- nika Malnieks on kohe valmis maja nurga tagant välja sööstma Võrumaa naised Nursipalus maju vallutamas

KAISA PEEDOSAAR Müüri vallutamine

aiskodukaitse Võrumaa ringkonna kaheksa Seejärel jagati kätte relvad. Veel natukene liiku- hakkajat naist õppisid 13. märtsil linnala- misviiside harjutamist nii majade vahel, ristmike Nhingut pidama. Kella kaheksaks koguneti ületades kui ka lagedal alal ja jõudiski kätte kõige Võrumaa maleva õppeklassi. Maleva noorem- raskema ülesande sooritamise aeg. Nursipalu instruktor veebel Juhan Härra sisustas esimesed vanad kasarmud on korda tehtud ning neist leitud poolteist tundi slaididega, millel olid erinevad telliseprahti on otstarbekalt kasutatud. Traadi ja hoonestatud alad ja pildid sellest, kuidas ületada aiavõrgu abil on püstitatud umbes meetrikõrgused takistusi. ja poole meetri laiused müürid. Instruktori rollis Võrumaa maleva relvur nooremveebel Andres Pärast klassitundi jagati kibekiirelt kätte varustus: Loog andis käsu need müürid koos relvaga ületada. killuvestid, rakmed, põlvekaitsed, kiiver, katelokk Kõigepealt näitas ta ette, kuidas see peaks välja ja (õhk)matkerelv. Siis jooksuga DAF-veoauto kasti nägema. Ei olegi kõige hullem, mõtlesin ma. Aga ja algas sõit Nursipallu. Auto raputas nii kõvasti, eksisin rängalt. Proovisime siis müüri mitmel viisil et kaasa võetud lõunasöök läks ümber juba enne ületada, aga jäime variandi juurde, kus üks võitleja Võru linna lõppemist tähistavat silti. Ise olime on kummargil maas, teine astub tema selja peale ja olnud rumalad, et panime karpides olnud lõuna- ongi juba peaaegu üle müüri. söögi pinkidele, mitte maha. Hakkasime pihta. Mõned meist olid väga agarad, Nursipallu jõudnud, käsutati meid ruttu kastist teised jälle arad. Kui nooremveebel Loog sai sellele maha ja algas drill. Kõigepealt harjutasime liiku- jälile, et mõni viilib, andis ta käsu, et kõik peavad misviise ja käemärke. Maleruudustik, järjestiku harjutust tegema. Mina, kes ma pole viimasel liikumine ja vaatlussuunad – need olid sõnad, mida aastal oma jalga kõrgemale tõstnud kui treppiaste, kasutati selle poole tunni jooksul väga palju. pidin nüüd jala peaaegu meetri kõrgusele vin-

52 Kaitse Kodu! 3/2011 nama. Aga käsk on käsk. Valmistusime jooksuga puhastati juba esimest korrust. Kuulda oli vaid müürile ronimiseks. Üks jalg oli juba kaasvõitleja laske, karjumist ja õhupallidest „vastaste“ katki- seljal – ja siis said hoog ja julgus otsa. Tuli alustada minemise pauke. Peaaegu kogu esimene korrus oli uuesti. Jooks, jalg kaaslase seljal, mina juba müüril puhastatud, kui äkki karjuti: „Granaat!“ Käis kõva – mõtlesin juba, et kohe ongi kõik möödas. Ja siis pauk ja meie seisime ikka samadel kohtadel. Alles kadus tasakaal ning olin, mõne sekundi pärast hakkasime varju otsima. selg ees, müürilt maas. ursipalu vanad Instruktorid vaid naersid ja ütlesid, et mis me Kohe jooksis noorem- kasarmud on ikka jookseme, oleme juba ammu surnud. Õnneks veebel Loog minu juurde lubati tegevust sama koha pealt jätkata. ja küsis, kas kõik ikka Nkorda tehtud korras. Ajasin end püsti ning neist leitud tellise- Järgmisel hetkel täitus suur ruum sinise suit- ja vastasin arglikult: „Vist prahti on otstarbekalt suga. Peaaegu oleksime omade pihta tule avanud, Naiskodukaitse jah.“ kasutatud. Traadi ja aga kõik läks õnneks ja keegi seekord „surma“ ei aiavõrgu abil on püs- saanud. Nüüd tuli puhastada veel teine korrus. Kui müüri tagant pea Seda tuli teha veidi teistmoodi. Kaks võitlejat välja pistsin, nägin, et titatud umbes meet- käsutati põrandale maha, et nad oleksid ettepoole teised naersid nii et kõht rikõrgused ja poole tuletoetajateks. Üks neist olin mina. Betoonpõrand kõveras. No mina naersin meetri laiused müürid. oli külm ja peagi tekkis tahtmine püsti tõusta, kuid ise ka. Veel paar hüpet ja siis karjus nooremveebel Loog, et kas ma rumal juba antigi uus ülesanne. olen ja tahan surma saada. Ei tahtnud ikka küll, „Üle suurte lumehangede jooksuga maja poole!“ nii et jäin pikali ja ootasin käsku, millal võib püsti kõlas käsk. No egas midagi, proovisime põlvini tõusta. Juba oligi teine korrus ka puhas. Majast lumes joosta, kuid eriti hästi see välja ei tulnud. välja, natukene puhkust ja uuesti harjutamine. Viimased jooksjad pidid lumme kinnijäänute vahel slaalomit tegema, et majaseinani jõuda. Jõud oli päris otsas. Õnneks tuli päästev lõunasöök. Uhkusega lahingupäevast

Kui me lõpuks päevavalguse kätte saime, itsitasid Kuidas hoonet puhastada kõik vaikselt. Vaatasin ringi, et mida naljakat juhtunud on. Pilk jäi pidama minu enda välivormil, Pärastlõunal läks asi eriti huvitavaks. Hakkasime mis nägi välja selline, nagu oleksin sellega kuskil õppima majades liikumist ja neid puhastama. pagaritöökojas käinud. Nooremveebel Loog lisas, Õppimine käis koos tegutsemisega. Kui asi oli et kui ma oleksin veelgi valgem, meenutaksin kõn- enam-vähem selge, aeti meid uuesti ukse taha divat pelmeeni. – salved alla ja sõda võis alata. Vastaseid mängisid seekord täispuhutud õhupallid, mõned sihtmär- Natukene puhkust veel ja jälle kogu harjutus gid ja vahepeal ka instruktorid. Ruum ruumi järel uuesti. Vahepausi ajal ütles veebel Härra: „Alguses

Müürile pääsemi- seks on trepiast- meks kehastu- nud Tiiu Silm ja müüri ületab tema õde Raili Purgi. Tegevust jälgib instruktor nooremveebel Andres Loog

Kaitse Kodu! 3/2011 53 Naiskodukaitse

Majja on sise- nenud ja valmis esimest ruumi kontrollima (vasakult) Anu Jõgeva, Eleri Siid- ra ja (kükitamas) Raili Purgi

arvasin, et ega siin suurt midagi välja tule, kuid Päev oligi peaaegu läbi. Korjasime oma „vastaste“ tegelikult olete väga tublid ja tegusad. Väga hea on tükid majast kokku, tõstsime asjad autokasti ja sellistega tööd teha.“ Tundsime kõik end kõrvust ronisime ka ise sinna ning sõit läks kodu poole. tõstetuna. Selgus ka tõsiasi, et Võrumaa maleva Õhtul ootas kuum saun. Päeva alguses mõtlesime, mehed pole tükk aega linnalahingut harjutanud. Ja et teeme paar harjutust ja paugutame natukene meie, naised, saime sellega instruktori arvates hästi püssi. Aga et meid selline tegus ja füüsiliselt raske hakkama. See oli veelgi suuremaks tunnustuseks. päeva ees ootab, seda ei osanud keegi arvata.

Ilmus Naiskodukaitset tutvustav raamat

TAIVE KUUSE

Naiskodukaitse keskkogul esitleti pidulikult värskelt trükist tulnud raamatut „Naiskodukaitse tegevuse ülevaade 2003– 2010“. Raamatu koostamise eestvedajaks oli Naiskodukaitse Tartu ringkonna instruktor Leane Morits. Mõte võtta Naiskodu- kaitse viimase aastate tegevused kokku ühtede kaante vahele tekkis juba 2009. aastal, kui Naiskodukaitse juhid üle Eesti leidsid, et igal aastal võiks välja anda Naiskodukaitse aasta- raamatu. Tegevuse järjepidev talletamine on organisatsiooni arengu jälgimisel oluline. Et aga seni see tava puudus, otsustati esimeses raamatus keskenduda pikemale perioodile ehk Naisko- dukaitse tegevusele alates 2003. aastast.

Iga ringkond valmistas ette oma piirkonnaga seotud tekstid ja fotod. Märtsi esimesel poolel toimetati tekstid, kujundati raamat ja tehti muid trükiettevalmistusi. Suur pingutus kandis vilja ning vahetult enne Naiskodukaitse keskkogu saadi kätte trükisoe raamat, mille kohta võis Naiskodukaitse lihtsalt kui siiralt öelda: „Ise tehtud, hästi tehtud.“ Raamatu toimetas Tartu ringkonna naiskodukaitsja Vaike Leola ja kujundas tema ringkonnakaaslane Egge Edussaar. Raamatut on kõikidel naiskodukaitsjatel võimalik soetada oma ringkonnast. Raamatu koostamise eestvedaja Leane Morits

54 Kaitse Kodu! 3/2011 Ellujäämiskursus metsas algas peaaegu öö läbi kestnud umbes seitsme kilomeetri pikkuse suusamat- kaga Naiskodukaitse

Talvine ellujäämiskursus

PIRET REHE et hingeõhuga oma magamine soojaks kütta. Aga tuhkagi ma seda sain – plõgistasin hambaid oma t Viru maleva kaitseliitlased ja naiskodu- kolm tundi ja loobusin siis magamisest. Tõusin kaitsja saaksid sõita talvisesse metsa ellu vaprusvärinate saatel üles ja mõtlesin, et mida Ejääma, pidid nad 25. märtsil kella seitsmeks ma siia ronisin, sest olin tülpinud, väsinud ja mu õhtul kogunema Tõrmasse. Ilm oli hommikul kõi- motivatsioon oli nullilähedane. Metsa all ringi kelubav: päike paistis ja tuju oli üllas. Pärastlõunal taarudes, kohati kubemeni lumme vajudes ja puid tundus, et keegi justkui teadis, et kaitseliitlastel on korjates hakkas tasahilju eluvaim tagasi tulema kavas metsa minna, ja keeras ilma tuksi. Taeval ja – tegevusega sai lõpuks sooja. Olin lõkke ääres ja maal polnud vahet, vaheldumisi sadas sadas lund mõlgutasin mõtteid, kuidas koju saada. ja rahevihma. Kaugemale kui 10 meetrit polnud näha midagi, muudkui tuiskas ja tuiskas. Söögist ja seebist

Suusatõrvamisest ja öisest külmetamisest Siis aga hakkasid poisid ennast liigutama ja ärkama. Peagi tuli Ago Saaver ülesandeid jagama ning andis Kella 19ks jõudsin Tõrmasse, kus Ago Saaver kolme peale ka ühe šokolaadi. Oli vaja valmis teha rõõmsalt üllatas – vaja hakata suuski tõrvama, sest lumeräätsad ja kauss ning minna kella 11ks auto Ainsa naiskodu- läheme rännakule suuskadel. Mina pole suuski alla juurde. Auto juures ootas uus üllatus: ekstreemsõit kaitsjana osales saanud vähemalt 20 aastat ja tõrvamisest ei tead- auto taga suuskadel köiest kinni hoides. Vaevalt ellujäämiskursu- nud ma üldse midagi. Saaver, tubli õpetaja, tegi püsin suuskadel ja nüüd veel sõida auto taga! Olin sel artikli autor selle mulle kiirelt selgeks ja lõpptulemuseks sain tubli, sest kukkusin ainult korra. Selle proovisõidu Piret Rehe tõrvamise eest kiitagi.

Kella 20.30ks olime valmis, viskasime asjad autole ning sõit Laekvere kanti metsa võis alata. Meid oli viis meest ja mina ainus naine nende hulgas. Peagi aeti meid autost välja, et suuskadel edasi sõita. Õnneks oli ilm rahulikuks talveilmaks pööranud. Tuule ja tormita suusatasime kaardi järgi vaid umbes 7 kilomeetrit, aga kohale jõudsime ometi alles koidikul.

Ago Saaver näitas meile metsa kätte, kus kõige- pealt elupesa ehitama hakkasime. Jagasime end kahte kolmeliikmelisse gruppi. Sander Aur viskas kähku labidaga platsi puhtaks, mina ja Priit Kuu- semets korjasime aseme põhja alusmaterjali ja kuuseoksi, et oleks vähegi soojem. Esimesel ööl pugesin magamiskotti ja tõmbasin pea koti sisse,

Kaitse Kodu! 3/2011 55 välja ning seejärel paned hanguma – ja ongi seep valmis. Hea lõhna saamiseks tuli keetmise ajal uhmerdada seebisegusse ka kuuseokkaid. Meil jäi segu veidi vedelaks, oleks pidanud tuhka lisama.

Optimistlikuma poole pealt

Et mul jäi eelmisel ööl külma tõttu uinumata, andis Ago Saaver mulle magamisaluse ja jagas õpe- tusi, kuidas öösel soe magada oleks. Magamisalus

Naiskodukaitse tuleb nimelt panna magamiskotti nii, et jääd ise selle alla, ja kui varbad külmetavad, tuleb seljakott lisaks magamiskotile jalgade otsa tõmmata. Nii ma tegingi. Sõin kõhu täis ja läksin kell 19.30 magama ega ärganud enne, kui Aur mind kell 4.30 lõkkeval- vesse kupatas. Lõkkevalves olles tegin valmis oma kausi ning keetsin tuhast, veest ja õlist seepi. Olin Ellujäämiskur- suse lahu- reibas ja puhanud ning täis energiat, vaatamata tamatu osa sellele, et sööki ega kohvi polnud. on välitingi- mustes toidu Varsti tuli Ago Saaver ja vaatas mulle otsa. Ma ei valmistamise suutnud enam ja küsisin, et miks ta ei küsi, kas mul kogemus oli külm magada. Ta vastas, et mu näost on näha, ajal jäid ainult Priit Kuusemets ja Sander Aur püsti. et mul oli soe ja mõnus. Et sel ööl algas suveaeg ja Tegime edasi-tagasi oma 5 kilomeetrit sõitu. Aga öö oli tunni võrra lühem, läks meil kiireks. Kella see asi mulle ei sobinud. Selg hakkas valutama 12ks kogunesime auto juurde ja näitasime meis- – olin vist end venitanud. terdatud asjad ette. Teine grupp keetis liimi. Ago Saaver näitas meile oma magamiskaevikut. Et olin Pärast lõunat anti meile jänes ja natuke kapsast, selga veidi vigastanud, lubati mul autosse istuda. porgandit ja sibulat. Poisid tegelesid söögiga, mina Poisid aga tegid veel auto taga nööri otsas sõitu. lõkke ja vee kogumise ehk lumest sulatamisega. Mina pildistasin neid läbi klaasi.

Õhtul anti ülesanne seepi keeta. Seepi tehti nii: Kodus korrutasin aina endale, et talvel ma enam paned vee sisse lõkketuhka, segad parajalt paksuks. metsa ei lähe, aga nüüd hakkab mõte muutuma. Siis lased rasva soojaks, kurnad tuhasegu pealt vee Metsas oli küll külm ja raske, aga nii hea seltskon- ära ja paned selle segu rasva hulka ning keedad vee naga võib minna kas või maailma lõppu.

Naiskodukaitsjad ja kodutütred sõbrunesid talvelaagris

ÜLO PÄRN

Jõgevamaal Anna Haava nimelises Pala koolis korraldati koostöös Naiskodukaitsega 25.–27. veebruarini maakonna kodutütarde ja noorkotkaste talvelaager „Oskused metsas“, kus osales kokku 58 last. Laagris õpetasid naiskodukaitsjad kodutütardele metsa- ja matkatarkusi alates seljakoti pakkimisest ja vile meisterdamisest kuni sõlmede tegemise, orienteerumise ning turvalisus- ja esmaabiteadmisteni. Instruktoritena olid tegevad Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna tollane esinaine Aive Soolepp, instruktor Mariana Maasik, Erna retke kaks korda läbinud Ede Pähn, rikkalike teadmis- tega naiskodukaitsja Riina Truija ja laagri peakorraldaja, Jõgeva maleva noorteinstruktor Olga Jürma, kes on samuti naiskodukaitsja. Naiskodukaitsja Sigrid Külaots, kes kuulus koos Ede Pähni ja Küllike Saarega tänavu Valgehobusemäel Instruktor Riina Truija koos isikliku „haavatuga“ peetud Kaitseliidu murdmaasuusatamismeistrivõistluste 5 km distantsil võidu saavutanud naiskonda, õpetas nii algajaile kui ka edasijõudnuile suusatarkusi. Koolitusele järgnes suusaretk Pala terviseradadel.

Koostööüritused annavad kodutütardele võimaluse kujundada arvamus Naiskodukaitse kohta. 18-aastaseks saades on neil võimalik jätkata oma tegevust Naiskodukaitse ridades. Üheksa Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna liiget tegutseb noortejuhina.

56 Kaitse Kodu! 3/2011 Raplamaa aasta kotkas ja aasta tütar jälle valitud Noored

Juurus valiti 26. märtsil juba 17. korda Raplamaa aasta kotkas ja aasta tütar. Aasta kotkaks 2011 sai Silver Niinemets Eidaperest ja aasta tütreks 2011 Gleidis Reimann Juurust.

KAIE KENSAP-KUKK, Kaitseliidu Rapla maleva noorteinstruktor FOTOD: KAIE KENSAP-KUKK

uba kolm nädalat varem said Raplamaa aasta kotka ja aasta tütre kandidaadid – 13 poissi ja Jtüdrukut – kokku Kärus, et valmistuda selleks valimisteks. Suurt rõhku pandi esinemisoskusele. Kandidaatidest tehti ka pilte, sest internetis valiti netikotkas ja netitütar.

Lõppvõistlus kevadlaagris

Lõppvõistlus peeti Noorte Kotkaste ja Kodutü- tarde kevadlaagris. Reede õhtul pidid kandidaadid näitama oma võimeid ja oskusi, korraldades laag- rilistele mänge. Kes rohkem pingutas, sai kindlasti rohkem hääli ka publiku lemmiku valimistel.

Laupäeval, kui ülejäänud laagrilised kompassi ja kaardi kasutamist õppisid, karaoket laulsid ja rividrilli tegid, pidid aasta kotka ja aasta tütre kandidaadid harjutama õhtuseks võistluseks. Õhtul astus Juuru rahvamajas võistlustulle viis kodu- tütart (Mariliis Reimann, Keiu Reimann, Kristel Leola ja Gleidis Reimann Juurust ning Annabel Vaarma Vigalast) ja seitse noorkotkast (Kert Kukk, Egert Nei ja Henry Tiitus Vigalast, Juhan Laane- mets ja Janno Murumaa Kärust, Silver Niinemets Eidaperest ning Hannes Brük Raplast). RAPLA 2010. AASTA KOTKA JA AASTA TÜTRE VALIMISTE VÕITJAD

Kuus põnevat vooru Aasta tütar ja publiku lemmik Gleidis Reimann (Juuru) I tütar Keiu Reimann (Juuru) Kandidaatidel tuli end vabalt valitud viisil publi- II tütar ja netitütar Mariliis Reimann (Juuru) kule tutvustada ja seejärel matkida kedagi (play- back). Kolmanda vooru ülesande võis iga kandidaat Aasta kotkas ja publiku lemmik Silver Niinemets (Eidapere) aga ise valida ning publiku ette astusid väikesed I kotkas Juhan Laanemets (Käru) mustkunstnikud, rahvapillimängijad ja CD-tüdruk II kotkas ja netikotkas Hannes Brük (Rapla) aastast 2050, näidati videomontaažioskusi ja palju muud. Neljandas voorus said lavale tulijad teada, et peavad žüriiga „Aliast“ mängima. Viiendas voorus Seejärel tegi žürii, kuhu kuulusid Kaitseliidu Rapla sai ka žürii oma oskused mängu panna: oli küsi- maleva pealik major Arni Ilves, Kaitseliidu ülema muste voor. Et aga žüriile meelehead valmistada, nõunik Anu Allekand, Rapla aasta kotkas 2010 püüdsid kandidaadid neid oma tehtud kingitustega Riivo Parts, aasta tütar 2010 Kaisa Kuusk, koda- ära osta. Kuues voor näitas osalejate meeskonna- nik Kert Paidre ja ajateenija nooremseersant Taavi tööoskusi: lavale tuli tuua keskkonnateemaline Fuchs, otsuse. Lisaks aasta tütrele Gleidis Reiman- näidend. Põhiline töö – etenduse kokkupanek, nile ja aasta kotkale Silver Niinemetsale jagati veel tegelaste valimine jne – tuli teha internetis. hulk tiitleid. Kaitse Kodu! 3/2011 57 Kunda näide:

Noored riigkaitseõpe kasvatab meesteks, ka kaitseliitlasteks

KRISTEL KITSING vad sisukad õppetunnid ja ekskursioonid. Kevaditi korraldatakse Rutjal kolmepäevane välilaager, kus unda Ühisgümnaasiumis on riigikaitseõpe- teooriat praktilistel õppustel rakendatakse. Kunda tus 11. klassi noormeestele koolipoolse vali- Ühisgümnaasiumi direktor Olev Lipp soosib rii- Kkuna kohustuslik ja tütarlastele vabatahtlik. gikaitseõpetust igati, ta ise õpetab riigikaitset ka Mitmed selles koolis õppinud kunagised noorkot- Haljala Gümnaasiumi noortele. kad on sidunud end Kaitseliiduga.

Järelkasv Kaitseliidule Poisid vajavad mehelikku eeskuju Kunda kooli endistest tublidest noorkotkastest Kunda Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Meelike Sander Aurist, Ilja Semjonovist ja Paul Kaasikust Abroi tunnistab, et tema arvates on poiste kasva- on saanud kaitseliitlased. Praegu on kõige tub- tamine midagi muud kui tüdrukute kasvatamine. limad noorkotkad 10. „Kui ma 2005. aastal siia kooli tööle tulin, pidasin oistele on eriti klassi noormehed Ragnar vajalikuks tegelda pedagoogi ja poegade emana Laurits ja Mairo Mets. kasvatustööga laiemas mõttes, sealhulgas isa- tähtis mehe Kodutütardest väärib maalise kasvatustööga, mida olin varemt teinud Phea eeskuju. nimetamist 9. klassi neiu Rakvere gümnaasiumis,“ rääkis Abroi. „Poistele Kui nende ette astub Kristiina Kruus. on eriti tähtis mehe hea eeskuju. Kui nende ette vormis mees, kes astub vormis mees, kes oma sõna ja teoga näitab oma sõna ja teoga Loomisaegadel oli Kaitse- igati mehelikku eeskuju, siis millisele noormehele liidu noorteorganisatsioo- see korda ei lähe?“ küsis ta. Veel lisas Abroi, et eriti näitab igati mehelikku nidega liituda soovijad Eesti Vabariigi põhikooliastmes on vaja noorukites kujundada eeskuju, siis millisele palju. Rühmi juhendasid aastapäeval õigeid väärtushinnanguid. Vladimir Kosmonenko ja kuulas Kunda noormehele see korda Ühisgümnaasiu- ei lähe? Liina Lepik. „Praegu on mi pere Kaitse- Kunda Ühisgümnaasiumis on seetõttu panustatud rühmad kahjuks suhteli- liidu Viru maleva riigikaitseõpetusele rohkem kui paljudes teistes selt väikesed, kindlasti on pealiku kapten koolides. See aine on 11. klassi poistele kohustus- see seotud ka juhendajate Rudolf Jeeseri lik ja tütarlastele vabatahtlik. Riigikaitseõpetaja muu töö rohkenemisega ja neil on raske leida vaba esinemist on lipnik Tarmo Matt, kelle eestvedamisel toimu- aega,“ arvas direktor Lipp. „Loodame, et meie kooli rühmade read taas täienevad,“ oli õppealajuhataja Abroi optimist.

Talle tundub, et ühiskonnas pole viimastel aastatel eriti populaarne rääkida riigikaitse vajalikkusest. Tema arvates on näiteks Eesti Vabariigi aastapäev sobilik selleks, et heita pilk ajaloole ja tutvustada organisatsioone, mille eesmärk on riigikaitsealase teadlikkuse suurendamine noorte hulgas.

Kunda Ühisgümnaasiumi direktor Olev Lipp lisas, et neil on traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva aktuse või konverentsiga ning kutsuda sinna esinema kaitseliitlasi, piirivalvureid ja elu- kutselisi sõjaväelasi. Tänavuse isamaa sünnipäeva eel kuulas Kunda Ühisgümnaasiumi pere näiteks Kaitseliidu Viru maleva pealiku kapten Rudolf Jee- seri juttu Kaitseliidu tegevusest, noorkotkastest, kodutütardest, isamaalisusest, kaitsetahtest ja Kaitseliidu rollist selles.

58 Kaitse Kodu! 3/2011 Laagris peab alati nalja saama! Noored

AIRE SIIMER, Kõrveküla rühma kodutütar

artu kodutütarde kevadine laager Kõrveküla koolis langes kokku naljapäeva, 1. aprilliga Tja oli seotud kahe kodutütarde erialakatse – näitlemise ja etlemisega. Kohal oli ligi 70 viie rühma tüdrukut Tartumaa eri nurkadest.

Teatrit ja nalja Õhtuse siitlipeo silmarõõmud 1. aprilli pärastlõunal, kui laagrisse kogunesime, jagati osalejad viieks “teatriks”: Endla, Vanemuine, täis teatrit. See oli nii-nii lahe, mängisime erine- NO99, Ugala ja Draamateater. Pärast avarivistust vaid mänge, kõik suhtlesid kõikidega, saime ise oli võimalus vaadata Uru noorteteatri lavastust näidelda ning oma arvamusi erinevate olukordade „Sild“, mis oli naljakas ja tõsine ühtaegu. See on kohta jagada. Näitlejad suutsid meid kõiki väga lugu linnamehest, kes sattus maale ja oli tavalisest avatult rääkima ja mängima panna ning kiitsid elust nii kaugele jäänud, et kodutütreid. Meie ise olime uhked ja meie rühma- mõtles ainult tööasjadele ega tiiliõhtuks juhid olid ka. saanud üldse maainimestest tõmmati sel- aru. Telefon ja ärikohtumine ja ga igasugu Viimane ettevõtmine oli kogu laagripere külaskäik rahast ilmajäämine olid tema S Vanemuise teatrisse. Seal korraldati meile ekskur- meelest maailma tähtsaimad kostüüme ja pilt oli nii kirju, et mõnda sioon. Nägime laval dekoratsioonide ehitamist küsimused. ning kuulsime Vanemuise kohta uut ja huvitavat. sõpra oli tõepoo- Saime näha, kuidas kostüüme valmistatakse. Eriti Seejärel külastasime näitle- lest võimatu ära põnev oli kostüümiladu: seal oli 7000 kostüümi, mis- ja etlemisteemalisi õppe- mida on võimalik laenutada. punkte, kus saime kõvasti tunda. naerda: tegime energiapalle, Vanemuises oli ka laagri lõpetamine. Laulsime õppisime ilmekalt rääkima ja lugema, arutlesime, kodutütarde laulu, mis meie giidile väga meeldis, kuidas esinemisärevusest jagu saada. Õhtul oli meil Vanemuise teat- ning läksime rõõmsate, julgemate ja targematena ri kostüümiladu külas üks Tartu kooliteater – nemad olid kokku koju. on põnev koht seganud tuntud muinasjutud ja tegid nende teema- del nalja. Ka see sobis naljapäeva suurepäraselt.

Stiiliõhtuks tõmmati selga igasugu kostüüme ja pilt oli nii kirju, et mõnd sõpra oli tõepoolest või- matu ära tunda. Teatrietenduste vahel oli täiesti võimatute küsimustega viktoriin, näiteks küsiti, miks on suhkru hind soolane ja miks ei ole olemas hiiremaitselist kassitoitu. Vastused nendele küsi- mustele tulid muidugi veel võimatumad. Kavas oli ka anekdootide rääkimise võistlus ja tehti lõbusaid reklaame – need kõik olid kodutütardega seotud. Näiteks reklaamiti matkavarustust või siis mõnda kodutütarde üritust või laagrit.

Foorumteatrikogemus

Uus hommik algas kerge väsimusega, sest laagriööd pole magamiseks. Meile tulid külla foorumteatri noored näitlejad, kes tutvustasid, mida foorum- ehk sotsiaalteatrites üldse tehakse. Meidki jaotati vanusegruppidesse ja kogu hommikupoolik oli Kaitse Kodu! 3/2011 59 Tartu Noorte Kotkaste

Noored kevadlaager kodutütre pilguga

LINDA EENSAAR, Tartu ringkonna A-rühma kodutütar

oiul Ageorus korraldati 19. ja 20. märtsil iga-aastane noorkotkaste kevadlaager, kus Rviibis sadakond Tartu linna ja maakonna poissi, lisaks 15 Tartu ringkonna kodutütart ning noortejuhid (kokku 130 inimest). Laagri avarivistusel jagati noorkotkastele aukirju ning tunnustusi. Erandina sai noorkotkaste tänukirja ka kodutütar Kristel, kes on löönud kaasa paljudes kotkalaagrites ja muudel üritustel.

Telgis ööbimine on laagri lahutamatu osa

Esimesel laagripäeval õppisid poisid ja tüdrukud enesekaitset ning seda, kuidas toimida metsa eksi- mise korral. Näiteks harjutasime, kuidas endast otsijatele märku anda või lihtsalt rahu säilitada. Veel kuulasime juttu kindlustest ja nende erineva- test tüüpidest läbi aegade. Õhtu lõppes seiklusmän- guga, kus rühmad said harjutada meeskonnatööd. Ehkki väljas olid miinuskraadid ja sokid-varbad olid mõnelgi märjad, siis vähemalt tüdrukuid aitas Kes meid ikka kaitseb, kui me seda ise ei tee enese soojaks laulmine.

Soojas telgis magamine on iga laagri lahutamatu Külm lumelörts ja kuum Keenia tee osa. Nii mõnigi laagriline on öelnud, et metsas ja telgis magada on isegi mõnusam kui kodus. Aga Hommikul aitas ärgata võimlemine. Et väljas sadas vaevalt nad kodus nädalavahetusel nii palju päeva kevadist külma lumelörtsi, ei saanud keegi ilma jooksul möllata saavad ja mõnusasse pesasse vaju- soojendava liigutamiseta päeva alustada. Pärast mine ei pruugigi seal nii hinnas olla. hommikust pudrusöömist hakkas tegus päev pihta.

Terve päev käis lumisel platsil lumekujude ehita- mine. Iga rühm sai oma loovuse proovile panna ja ehitada lumeskulptuuri. Taiesed said väga erinevad. Seal leidus kõike alates lumetelekast ja -diivanist ning lõpetades tundmatute lumeloomadega. Žürii ja ka paljude laagriliste lemmikuks oli „Võidupüha paraad“, kus lumememmed olid üles rivistatud ja tankki valmis aupauke andma.

Ühes punktis sai end tule juures soojendada ja ka ise tuletegemise kunsti harjutada. Laagriliste lemmikpunkt oli „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kus kuulasime tule ääres rännujutte Keeniast ja Uus-Meremaa maooridest ning rüüpasime ehtsat Keenia teed. Pärast seda tuli suur kihk ka ise reisile pääseda.

Laagri lõpp oli väga porine ja selles poris panime vapralt telke ja kotte kokku. Aga see ei rikkunud Iga rühm valmistas kellegi tuju, sest kaks päeva olid olnud täis rõõm- räätsad sat tegutsemist. 60 Kaitse Kodu! 3/2011 Noored kotkad võrdlesid taas oskusi Noored

VELLO JASKA, Kaitseliidu Valgamaa maleva teavituspealik

algamaal Keenis korraldati 26. ja 27. märt- sil neljandad üleriigilised Noorte Kotkaste Voskusvõistlused. Ka esimesed oskusvõistlu- sed korraldati 2008. aastal Valgamaal.

Oskusvõistluse tagamaast

„Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktoril nooremseersant Kaimo Vahtral on suured kogemused selliste ürituste läbiviimisel. Sellest johtu- valt oli ta kõhklemata nõus noorkotkaste oskus- võistlusi taas kord läbi viima. Seda enam, et tal on välja kujunenud kindel ja asjatundlik vabatahtlike juhendajate võrk. Nemad tulevad alati appi ega jäta kunagi midagi unarusse või juhuse hooleks,“ ütles Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm. Ta lisas, et noorkotkaste võistlused on üles ehitatud järgu- ja erialaoskuste peale. „Tahame üleriigilisel tasemel kontrollida, kuidas noorkotkad vajalikke oskusi ja teadmisi omandanud on,“ selgitas peavanem Tamm. Teine põhjus noorkotkaste oskus- võistluste ellukutsumiseks oli see, et kodutütardel oli juba samalaadne võistlus olemas. Tallinna maleva noorkotkaste võistkond oma arvutitarkusi VELLO JASKA näitamas Peavanem lisas, et praegu kuulub organisatsiooni üle 3300 noorkotka, kusjuures Lõuna-Eesti male- Võistlusaladeks olid esmaabi, seeneteadus, vooli- vates on neid mõnevõrra rohkem kui põhja pool. mine, metsniku ja rändur-teejuhi oskused, ajalugu, „Noorte Kotkaste oskusvõistlus on traditsiooniline rattasõit, arvuti kasutamine, isamaalisus, loo- ja tagasiside seisukohalt väga oluline. Malevates duskaitse ja kodumaa tundmine. Orienteerumis- õpivad noored järgukatseteks. Võistlustega on või- ülesande valmistas ette ja viis läbi Voldemar Tasa malik saada tagasisidet, mis on omandatud ja mida Lutsu talust. on vaja veel juurde õppida,“ märkis Tamm. õistluse ava- „Kahe pingelise võist- päeval astus luspäeva jooksul kerki- Erinevad võistlusalad Vrivisse 11 nel- sid teiste hulgas esile jaliikmelist võistkonda, Võrumaa, Tartu ja Harju Võistluse avapäeval astus rivisse 11 neljaliikmelist kus kaks liiget pidid maleva võistkonnad. võistkonda, kus kaks liiget pidid olema 8–13- ja olema 8–13- ja kaks Valgamaa maleva kui kaks 14–17-aastased. Noori oli saabunud Val- korraldajamaleva võist- gamaa, Võrumaa, Tartu, Sakala, Viru, Jõgeva, 14–17-aastased. kond osales võistlustel Järva, Tallinna, Harju ja Lääne malevast. Võistluse eetilistel kaalutlustel väl- peakorraldajad olid Kaitseliidu Valgamaa maleva jaspool arvestust,“ ütles noorteinstruktorid Kaimo Vahtra ja Marje Vokk. võistluste peakorraldaja Kaimo Vahtra. Ühtlasi Võistlusi aitasid läbi viia vabatahtlikud noorteju- tänas ta Keeni põhikooli ja Sangaste vallavalitsust hid Toomas Svaigsne, Sigrit Säinas, Maarja Mägi, võimaluse eest nende valdustes võistlusi läbi viia. Merje ja Valdeko Nielson, Piret Tiit, Mihkel Saul, „Seekordne võistlus näitas taas, et noorkotkad üle Hannes Vanatoa, Jaana Ukkur jt. Peakohtunik Eesti on vaprad, visad ja õpihimulised. Järgmisel oli Valgamaa Noorte Kotkaste maleva pealik Rein aastal saame taas kokku, et oma võimed, oskused Säinas. ja teadmised proovile panna,“ ütles Silver Tamm.

Kaitse Kodu! 3/2011 61 Saaremaa kodutütred lahendasid võidu ristsõnu Noored INGRID PAISTE Saaremaa Kodutütarde instruktor

Kaitseliidu Saaremaa maleva staabis korraldati 18. märtsil Saaremaa kodutütarde rühmadevaheline viktoriin, mille kü- simused olid peidetud ristsõnadesse. Teemasid ehk ristsõnu oli kokku 12: puud, tervislik eluviis, keskkond ja metsloomad, mõistatused jne. Noortele selline viktoriin meeldis, ehkki puudeteemaline ristsõna tundus raske ja ka tervise kohta käivad küsimused olid keerulised. Siiski sooviti kindlasti ka järgmisel aastal sellist viktoriini. Orissaare võidukad kodutütred Tiina Margaret Tänav, Kõige paremad ristsõnade lahendajad olid seekord Orissaa- Annely Kasela, Miina Hõbenael ja Katriin Kasela re kodutütred Katriin Kasela, Tiina Margaret Tänav, Miina Hõbenael ja Annely Kasela (juhendaja Maidi Tilk), napilt jäi teiseks Leisi võistkond koosseisus Kadi Orgmets, Emilia Rozenkron, Kärt Aulik ja Ann Saks (juhendaja Elve Rozen- Tiia Kobin). Viktoriini valmistas ette ja viis läbi Vanalinna kron) ja kolmanda koha said Salme kodutütred Annemari kooli kodutütarde noortejuht Tiia Kütt, abilisteks olid Tiia Pruul, Kriim Koduvere, Triin Uussaar ja Kati Läets (juhendaja Kobin, Elve Rozenkron, Lii Vanem ja Kristel Salumaa.

Harju malev Harju kodutütardel ja noorotkastel sai valmis kord kvar- talis ilmuma hakkava veebiajalehe Alati Valmis esimene number (http://harju.kaitseliit.ee/images/Tabelid/2011/ alati-valmis-ajakiri.pdf), mille koostas Kolga rühm rühma- juhtide Krista ja Aare Alliku juhendamisel. Keila rühma õppe- Keila kodutütarde ja noorkotkaste rühm osales 25. päev märtsil koos Keila Noortekeskuse ja teiste organisat- sioonidega Keila noorte o-öö korraldamisel. Võistluse Kaitseliidu Kooli vabatahtliku noortejuhi 1. kursuse sajakonna osaleja hulgas oli 60 Harjumaa noorkotkast Harju malevas esimene nädalavahetus kestis 8.–10. ja kodutütart ning neljaliikmeline Tallinna kodutütarde aprillini. Kursusel osales 21 noortejuhti, neist staažikaim võistkond. 11-aastase töökogumusega Kodutütarde rühmavanem ja noorim pool aastat tegutsenud Noorte Kotkaste 2. ja 3. aprillil korraldati Keila noorkotkaste ja kodutütar- rühmapealik. de rühma õppepäevad, kus oli kavas õpe luureretkeks ja järgukatsete testide sooritamiseks, tutvuti Eesti Noorte Kotkaste üleriigilisel oskusvõistlusel 26. ja 27. sümboolika ja lähiajalooga, mh vaadati ﬁ lmi „Nimed märtsil Valgamaal saavutasid Harju noorkotkad kolman- marmortahvlil“. da koha.

Üle 40 Harju noorkotka ja kodutütre vaatasid koos 2. ja 3. aprilli korraldatud Valge Laeva patrullvõistlusel juhendajatega Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikooli Läänemaal osales Harju maleva Haiba, Paldiski ja Saku kolmanda kursuse tudeng Sander Puki lavastatud rühma noorkotkaste võistkond. Neil Simoni näidendit „Biloxi blues“. Tegemist on Teise maailmasõja aega, 1943. aastat käsitleva lavatükiga, 7. aprillil korraldatud Scoutsrännakust võttis osa 27 mis paneb mõtlema inimesest ja sõjast, sõjapidamisest Harjumaa noort ja noortejuhti koos noorteinstruktoriga, ja sellega kaasnevast. kõik läbisid 30-kilomeetrise raja vähem kui kuue tunniga. Tsiviil- ja militaararvestuses kokku said noored seitse medalit.

Uudised edastas Katriin Allik

Viru malev Haljala noorkotkastele korraldati 18.–20. märtsini Vihula jahimajas laager, kuhu olid kutsutud ka kodutütred. Lisaks õppimisele (esmaabi, rivi), mängimisele ja meister- damisele korraldati jalutuskäik Vihulast Mustaojale ning harjutati õhupüssilaskmist.

7. aprillil korraldatud Scoutsrännak Uudise edastas Liine Toming

62 Kaitse Kodu! 3/2011 Viru kodutütred tegid kevadvaheajal käsitööd

KARMEN POST, Noored Väike-Maarja kodutütar

Kevadisel koolivaheajal, 23.–25. märtsini korraldati Rakvere Jahindusklubis Simuna, Laekvere, Väike-Maarja, Tapa, Võsu ja Rakvere kodutütarde käsitöölaager.

Esimesel päeval heegeldasime Saalomoni sõlmedest salli. Teisel hommikul alustasime Margus Oti ja Sander Auri näpu- näitedel Jaapani origamitehnikas voltmist. Tegime vesiroose, mis tulid kõigil hästi välja. Seejärel õpetas Aili Vakker laagri- listele paeltikandit. Siidpaeltest tulid vapustavad lillekesed. See töö meeldis kõigile nii väga, et keegi ei tahtnud tikkimist oli, et lapsed vaatavad pealt ja naeravad ning täiskasvanud lõpetada. Pärast lõunasöök hakati Margus Oti ja Kristiina laagris olijad satuvad erinevatesse situatsioonidesse. Nagu Kandroo juhendamisel voltima paberkarpe, kuhu saab näi- näiteks lugu, kus noored tüdrukud on ärandanud Kaitseliidu teks kingituse sisse panna. Lisaks sellele volditi ka palli. Sa- auto, milles on relvad. Tüdrukud viivad relvad kooli. Ja mis siis mal ajal said need, kes tahtsid, heegeldada või paeltikandit saab? Täiskasvanud said suurepäraselt hakkama. Järgnes teha. Viimasel laagripäeval valmistati viikingistiilis käepael ja laagrikaraoke. See oli nagu ühtelaulmine – kõik laulsid koos lõpetati eelmistel päevadel alustatud käsitöid. kooris.

Lisaks käsitööle tegeldi laagris ka omaloominguga ja Õhtuti tantsiti. Esimesel õhtul õpiti Maikel Siimu juhen- tantsiti. Esimesel õhtul kandsime ette omaloomingulised damisel hip-hop- ning krumping-tantse. Krumping on luuletused, mis pidid sisaldama rühma liikmete või juhtide tänavatantsustiil, milles väljendatakse oma emotsioone ja nimesid ja hobisid. Teise õhtu omaloominguülesanne oli tundeid. Teisel õhtul tulid need tantsud juba paremini välja. matkida saadet „Jumal tänatud, et sa siin oled“. Eesmärgiks Veel õppisime Ellen Sepa juhendusel line-tantsu.

Antsla-Varstu piirkonna noored pakaselises Rõuges

MARET MÄGISE Krabi rühma kodutütar

Laager toimub iga ilmaga, vastati kõikidele ärevatele telefonikõnedele, mis laagripäeva hommikul juhendajatele tehti. Hoolimata 30-kraadisest pakasest kogunes 18. ja 19. veebruaril korraldatud Antsla-Varstu piirkonna rühmade laagrisse Rõuge põhikooli üle 100 lapse. Piirkonda kuuluvad Antsla, Varstu, Mõniste, Krabi, Kuldre ja Rõuge rühm. Esime- se päeva juhtimise võttis enda kanda Rõuge rühmavanem Merle Piiskop koos abilistega. Kõik said mängida tutvumis- mänge, tantsida, teha küpsisetorti, õppida sõlmi ja kavas oli Viru noorkotkas Elar Rämmeld ka sideõppus. teeb laskmises edusamme Pärast õhtusööki mängiti „Mängu sajani“, mis tähendas, et koolimajja oli peidetud sada küsimust. Täringut veeretades sai iga rühm teada, missuguse küsimuse nad koolimajast HANNES REINOMÄGI leidma peavad. Seejärel tuli kogu rühmal leida küsimusele Kaitseliidu Viru maleva noorteinstruktor vastus, visata jälle täringut jne. Võitja oli võistkond, kes jõudis esimesena 100. küsimuseni. Enne südaööd oli võim- Viru maleva noorkotkas Elar Rämmeld (pildil) on aktiivselt osale- las veel veerandtunnine padjasõda, mille võitsid need, kes nud Kadrina rühma töös ja omandanud kahe aastaga püstolilask- lõpuni vastu pidasid. mises stabiilse sportliku taseme. Rühmapealikult nooremleitnant Ants Grunolt ja noortejuht Aleksei Osokinilt saadud õpetuste Teisel päeval korraldati meditsiiniõppus. Kõigepealt kuulati tulemused lubasid saata ta Eesti juunioride meistrivõistluste- loengut, millele järgnes praktiline tegevus. Õppusi viis terve le õhkrelvadest laskmises. Harjutuses 60 lasku õhupüstolist päev läbi Kätlin Pilt Eesti Punasest Ristist. Kõik lapsed said saavutas Elar Rämmeld 36. osaleja seas 20. koha tulemusega harjutada sõrme, randme ja hüppeliigese sidumist ning 501 silma. See on väga tubli saavutus, arvestades teenekate kolmnurkse rätikuga luumurru ﬁ kseerimist. Harjutati ka treenerite õpilastest konkurentide kuulumist Eesti nimekatesse kannatanu püsivasse küliliasendisse panemist. Hiljem said laskurklubidesse. Seega on asjakohane kiita Kaitseliidu noor- kõik uusi teadmisi ja oskusi rakendada situatsiooniülesan- tejuhtide oskusi ja pühendumust ning Kadrina valla ja Kadrina nete lahendamisel. Kaks laagripäeva möödusid märkamatult. spordihoone abi ja koostööd Kaitseliidu Viru malevaga andekate- Nuriseti vaid selle üle, et liiga ruttu pidi koju minema. le noortele sisuka tegevuse võimaldamisel.

Kaitse Kodu! 3/2011 63 „Viking Kubb“ Kaitseliidus on juba sõja eel tegeldud puri- – õuemängude lennundusega. 1936. aastal oli kolmeteist- Ajaviide kuningas kümnes malevas huvi- lisi kokku ligi 600, neist Kevad on käes ja ka lauamän- 51 olid lendurid, 1940. gusõpradel on aeg õue minna. aastaks oli aga len- Ludo lauamängupood tutvustab dureid juba sadakond. uut osavusmängu „Viking Kubb“. Purilennunduskursuste üldjuhiks oli Kaitseliidu instruktor Voldemar Mõned väidavad, et „Kubb“ on pärit Kas sa teadsid? Lauamängunurk Rannaleet. 1937. aastal loodud Kaitseliidu purilenduri rinnamärgil viikingite ajastust, teiste andmetel on kujutatud lendavat kotkast, kes hoiab küünte vahel kumerapin- leiutati see alles paarkümmend nalist ovaalset sinist ketast, mis tähistab taevast. Purilenduri A, aastat tagasi Rootsis ning on sel- B, C klassi tunnusena on ketta sõõris vastavalt üks, kaks või kolm lest ajast saadik olnud lahutama- lendavat kajakat. Eriklassi märgil on kolm kajakat ja ketas ise on tuks kaaslaseks aedades, pikniku- ümbritsetud kuldse tammepärjaga. Omal jõul välismaiste projektide tel ja grillipidudel. järgi ehitatud purilennukeid oli Tallinna, Harju, Tartu, Järva ja Sakala maleval kokku seitse. Ometi oli iga uue lennuki valmimine suursünd- Mängimiseks on vajalik plats (muru, mus. Näiteks Järva maleva 1935. aastal valminud purilennuk (pildil) liiv jne) suurusega 5x8 meetrit, mille ristiti Türi Luigeks 31. detsembril Türi malevkonna korraldatud aas- otstesse asetatakse võrdsete vahe- tavahetuspeol ja selle näidislende Kõrgesaare mäel käis uue aasta dega puitklotsid ehk rüütlid ja nende alguses vaatamas hulk rahvast. vahele platsi keskele „kuningas“.

Mängivad kaks võistkonda (kum- maski 1–6 mängijat), kes heidavad Eesti kuulsamaid lahingu- oma viskevoorus järjest 6 viskepul- maalijaid oli Tallinnas un- ka. Mängu eesmärgiks on tabada garlasest isa ja eestlannast viskepulkadega vastase kuningat, ema pojana sündinud Maxi- kuid mitte enne, kui on hävitatud milian Maksolly (õige nimega kõik vastavõistkonna rüütlid. Kui Feichter; 1884–1968). Tema mängija tabab kuningat enne, kui kunstiõpingud Peterburis kõik vastasvõistkonna rüütlid on Stieglitzi kunsttööstuskoo- langenud, lõpeb mäng kohe selle lis jätkusid kunstnikueluga võistkonna kaotusega. tsaariaegsel Venemaal ja Saksamaal. Venemaal elas ta ka Nõukogude aja algul, naastes sealt Võistkonnal tuleb oma viskevoorus 1923. aastal Poola kaudu Eestisse. Vabadussõja-teemaliste lahin- 6 viskepulga abil tabada võimalikult gumaalidega alustas ta 1926. aastal tänu Kultuurikapitali temaa- palju vastasvõistkonna rüütleid. tilistele tellimustele. Lisaks lahingustseenidele maalis ta ka Johan Langenud rüütleid ei eemaldata Laidoneri, Julius Kuperjanovi, Anton Irve jt Vabadussõja kangelaste mängust, vaid need saavad rün- portreesid. 1929. aastal lahkus Maksolly Eestist ja elas seejärel naku sooritanud võistkonna rüüt- mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. 1948. aastast surmani oli ta liteks. Seega on nüüd ühel võist- kodumaaks Brasiilia. Pildil on üks Maksolly kuulsamaid maale „Paju konnal kuningat kaitsvaid rüütleid lahing 31. jaanuaril 1919. a.“. rohkem kui teisel. Nüüd on teise võistkonna kord rüütleid rünnata, kuid kõigepealt peavad nad pihta saama enda poolt ülejooksunud 1939. aasta novembris rüütlitele ja need oma kaitsemees- korraldatud raamatunädala konda tagasi meelitama. Tallinna näitusel sai näha ka Kaitseliidu väljaandeid. Mõlema võistkonna kuningat kaits- Ajavahemikus 1925–1939 vate rüütlite hulk muutub mängu olid Kaitseliidu ja Noorte ajal korduvalt ning mängu käik Kotkaste peastaabid ning sõltub lisaks mängijate osavusele Naiskodukaitse ja Kodutü- ka taktikalistest ja strateegilistest tarde keskjuhatused kirjas- valikutest. tanud 78 trükiteost lehekülgede koguarvuga 21 215, neist 22 olid määrustikud ja eeskirjad, 12 juhendid, 20 käsiraamatud. Kaitseliidu „Viking Kubb“ kestab ca 20–40 mi- ülema 16. aprilli 1936 käskkirjaga võeti näiteks „Merekaitseliitlase nutit ja pakub mõnusat vaheldust käsiraamat“ kasutusele ametliku õpperaamatuna, mille järgi me- grillipeole või koosviibimisele värs- rekaitseliitlastel tuli korraldada oma õppusi. Ajakirju ja perioodilisi kes õhus. väljaandeid ilmus viis. 1928. aastast võis Kaitse Kodu! pidada üheks Vaata ka: outdoorgameplayers.com Eesti loetavaimaks ajakirjaks.

Lauamänge tutvustab Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide ajalooga seotud fakte, dokumente, Ludo lauamängupood (www.ludo.ee) fotosid, mälestusesemeid ja muud kogub ja talletab Kaitseliidu museoloog Tallinnas Rotermanni kaubamajas, Tanel Lään (tel 717 9109 [email protected]). Tartus Tasku moe- ja vabaajakeskuses

64 Kaitse Kodu! 3/2011 Kaitse Kodu! 3/2011 65 TSECOND LIEUTENANT Piiritusega köetav välipliit MADIS MINTEL — MEMBER Varia Liikudes looduses mitmeid päevi järjest raske seljakotiga on õi- OF THE YEAR gel toitumisel ja kiirel mugaval toiduvalmistamisel suur tähtsus. Taive Kuuse interviewed the mem- Olen käinud paljudel Kaitseliidu õppustel. Seal on tavaline, et ber of year of Kaitseliit who is the toit valmib naiskodukaitsjate käe all välikatlas ja kaitseliitlased Summary Second Lieutenant Madis Mintel sellele mõtlema ei pea. Vahel aga võib tekkida vajadus ise toitu from Lääne unit. He admits that he valmistada või vähemalt kuuma jooki teha. Selleks on kaitseliit-

Matka-aabits wished to join Kaitseliit when he did lase varustuses piiritusega köetavad välipliidid, mida valdavalt the military service in the Estonian priimusteks kutsutakse. Tegelikult on Primus kaubamärk, Defence Forces. He began as an as- mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. Esimene välipliit, mis oli sistant of the squad commander and konstrueeritud maadeuurijatele, valmis aastal 1892, kuigi juba then, step by step, he reached the kümme aastat oli sama Rootsi ettevõte tootnud gaasipliite position of the company command- kodude tarvis. Seega rääkigem matkapliidist või välipliidist. er. At the same time he acts also as Aga asugem asja juurde. Alustame meile kõigile hästi tuntud the commander of group of Noored Rootsi päritolu piiritusel töötavast pliidist. Tegemist on töökind- Kotkad. His great hobby since the la seadmega, mis töötab peaagu kõigis ilmastikuoludes veatult. childhood is photography. He has Arvestades toote hinna, töökindluse, kestuse ja püsikuluga, on repeatedly obtained the knowledge ilmselt tegemist peaaegu täiusliku matkapliidiga, millele võib in the Defence League School. As a loota enam-vähem igas olukorras. member of Kaitseliit, he ﬁ nds it important to take responsibility and to Peamised probleemid spread his knowledge. Pp. 8—11. tekivad vaid tuulise või väga külma ilmaga pliiti süüdates. Neid annab aga EXPERIENCES FROM vältida, kui hoida põletit ja piiritust eelnevalt soojas, GEORGIA — INTERNATIONAL näiteks põuetaskus. Teine SCOPE OF DEFENCE probleem ilmneb ka külma LEAGUE SCHOOL ilmaga, kui on vaja jääd või lund sulatada — siis In cooperation with the Danish annab tunda pliidi väike Homeguard Academy, Defence võimsus. Selle tagajärjel League School has done its inter- võib 1,5-liitrise katlatäie national duty in Georgia by training lume või jää keevaks the members of Georgian National veeks muutmine võtta Guard. They attended the courses ligi tunni. Pliidil võimsuse for the instructors and trainers of reguleerimise võimalust instructors. Its ﬁ nal purpose is to aga pole. Põleti võimsust achieve that the Georgians would saab natuke suurendada, themselves be able to fully carry kui leegiavasid peenike- out these courses one day. Now se terasnaaskliga õige the trainers of the courses are four pisut avardada. Sellisel Danes and two Estonians whereby puhul tuleb aga arvestada the Estonian trainers vary each suurema kütusekuluga. Kui course in order to give the interna- aga leegiavasid liiga palju tional experience to as many train- avardada, võib juhtuda, et ers as possible. The review is made piiritus põleti sees läheb by Juhan Aus. Pp. 20—21. keema ja tuld hakkab lendama igas ilmakaares.

Selle keeduriista üheks puuduseks on, et tuuletõkke tõttu ALWAYS FUN IN THE CAMP! on see mõeldud eelkõige vee keetmiseks, mitte aga näiteks toitude praadimiseks. Paraku vajab pikka aega looduses viibiv Aire Siimer, member of Kodutü- füüsiliselt aktiivselt inimene stressi ja kurnatuse vältimiseks tred of Kõrveküla group describes mitmekesist toitu. Arvamus, et metsas võib süüa ka kiir- the theatre camp of Kodutütred nuudleid, on vale ja ohtlik. Pikkade ekspeditsioonide menüüd in Tartumaa on the 1st of April, in- kujundatakse põhjalikumalt kui mõne restorani oma. Mägi- ja ternational Fools’ Day. On the one tundramatkadel, kus tuleb 10–15 päeva liikuda, olen näinud, et hand the Fools’ Day was celebrated üksluine toit on olnud konﬂ iktide tekke kaaspõhjustaja. (style night and quiz with impos- sible questions) and on the other Mitmekülgne toit on vajalik ka organismi füüsiliste vajaduste hand, theatre pieces were watched. rahuldamiseks ja praetud toidul on selles suur roll. Seega on It was learned what is a forum or meie väliköögis ka pannil oluline koht. social theatre and it was also prac- tised. The life behind the scene of Kui on plaanis endale isiklik välipliit või väliköök soetada, tuleks Vanemuine theatre was introduced valida selline, mis võimaldab mitmekülgse toidu valmistamist. in the areas of costumes and deco- rations on the scene. P. 59.

66 Kaitse Kodu! 3/2011