“Muidugi noriti minu “ö” kallal.” Ööl vastu pühapäeva TANEL TING ÕPINGUTEST TEATRIKOOLIS keerame kella LK 5 TUND AEGA EDASI.

Laupäev, 27. märts 2021 • Nr 58 (5312) • Hind 1,90 € Opositsioon nõuab vallavalitsuse tagasiastumist Valimisliit Saarlane ja EKRE le ettepaneku kogu koosseisus võtta tegid avalduse, milles ütlevad, poliitiline vastutus ja tagasi astuda et Saaremaa vallavalitsus kogu koosseisus,” kirjutavad pöördu- peaks võtma poliitilise vastutu- mises Mart Maastik, Vello Runthal, se korruptsiooni, ebaseadusliku Andrus Raun, Meelis Juhandi, Anti käitumise, mõjuvõimuga Toplaan, Boris Lehtjärv, Taavi Rau- kauplemise ja vallavara väärka- niste, Jaen Teär ja Aarne Toomväli. sutamise eest. Vallavanem Mikk Tuisk jäi eile kommentaarides napisõnaliseks, öeldes vaid, et valitsus arutab taga- Raul Vinni siastumiskutset esmaspäeval toi- [email protected] muval nõupidamisel.

Eile vallavolikogu istungil tehtud Poliitilist avaldust oli oodata avalduses märgitakse, et tegemist on mastaapsete rikkumistega val- Keskerakonna Saaremaa juhi Mih- la juhtimises, mille eest tuleb vas- kel Undresti arvates kasutas opo- tutada. Pöördumise ajendiks on hil- sitsioon oma õigust selline avaldus juti valla spordi- ja kultuuriosakon- teha, kuid asi on praegu veel liiga nas toimepandud rikkumised, mil- värske, et midagi arvata. Koalit- le avastas valla sisekontrolör Ülle sioon pole tema sõnul veel omava- Tänav ning mis on põhjustanud hel suhelnud. osakonna juhi Aarne Põlluääre ja Volikogu esimehe reformiera- peaspetsialist Rasmus Tüütsi lah- kondlase Jaanus Tamkivi sõnul oli kumise. poliitilist avaldust oodata, kuid kogu valitsuse tagasiastumise Üheksa allkirja nõudmine oli talle üllatuseks. Küll kinnitas ta, et opositsiooni avaldus Üheksa allkirjaga pöördumises öel- tuleb kindlasti arutusele. Selle dakse, et juhtunud episoodid pole kohta, et opositsioon oma avaldu- üksikud tahtmatud eksimused, vaid ses tema sõnadele toetus, ütles petmine ja skeemitamine, mida aja- Tamkivi, et tegu ongi ebameeldi- kirjandus on pidevalt kajastanud. va ja segase looga, mis tuleb ära la- Pöördujad toetuvad ka vallavoliko- hendada. gu esimehe Jaanus Tamkivi Saarte Sisekontrolör Ülle Tänav leidis Häälele öeldud arvamusele, et sel- osakonna rahakasutamist uurides, line tegutsemisviis heidab varju et näiteks on ostetud alkoholi, mis kogu vallavalitsuse meeskonnale. arvetel on märgitud salvrättidena, “Käesolevaga teeme meie, alla- samuti on tehtud mitmeid kulutu- kirjutanud, Saaremaa Vallavalitsuse- si valla nantsreegleid järgimata.

KRIITIKA: Mais Mikk Tuisu vallavanemaks saamisel vastaskandidaat olnud Mart Maastik nõuab nüüd samuti kogu vallavalitsuse tagasi- astumist. Ka Mihkel Undrest Keskerakonnast on olnud valitsuse töö suhtes kriitiline. MAANUS MASING

Covid- Parem Saaremaa Rahvastik immuunsus on metsahind bänd, 2020: igal kolmandal tuleb mis jäigi inimesed saarlasel internetist nimetuks kolisid maale LK 3 LK 6 LK 10 LK 12

PARIM VALIK SÕIDUAUTO KASTI- JA PAADIHAAGISEID KURESSAARE AUTOTEENINDUSEST!

Kastihaagis CS275-L Paadihaagis BE600-L Poordikõrgus 33 cm 799 € Pikkus 455 cm Kasti mõõt 137x 275 cm 840 € Laius 160 cm Pikkus 398 cm Soodushinnad kehtivad, Laius 177 cm kuni kaupa jätkub plastkaanega 999 € 1639 € tavahind 1140 € tavahind 1780 €

Kastihaagis CM200-R 649 € Kastihaagis CS300-LH 799 € Poordikõrgus 40 cm Kasti mõõt 150x 300 cm Pikkus 434 cm Lisaks on kohapeal suur valik Laius 187 cm ka teistes möötudes Tiki plastkaanega Paadihaagis BE590-R Treilereid. Kui kohapeal sobivat 1099 € 1749 € Pikkus 443 cm 699 € haagist ei ole, toome sobiva tavahind 1220 € tavahind 1870€ Laius 156 cm 770 € haagise kohale 5 päeva jooksul.

KURESSAARE AUTOTEENINDUS Kalevi põik 2, 93815. Tel 45 21 046. [email protected]. Avatud E–R 8–18 2 UUDIS Laupäev, 27. märts 2021

Ametikoolis algab kevadine vastuvõtt Kuressaare ametikoolis algab ke- Rand. Sisseastumisavaldusi vadine sisseastumisavalduste saab esitada kõikidele kutse- vastuvõtt, mis kestab 17. aprilli- keskhariduse erialadele päe- ni. Valida saab 14 eriala vahel. vases õppes ja ka kuuele eriala- “Ükskord me võidame selle le tsükliõppes. viiruse niikuinii ja siis saavad Kõik vastuvõtukatsed ja kevadisel vastuvõtul kooli as- vestlused toimuvad e-kanalite tunud rahulikult tegeleda vahendusel. muude toimetustega, teades, et Sisseastujatele antakse vas- neil on sügiseks koht ameti- tuvõtu tulemustest teada hilje- koolis kindlustatud,” rääkis malt aprilli lõpuks. ametikooli direktor Neeme Uudistetoimetus

Udu ei lasknud maanduda Neljapäeva õhtul Tallinnast le jõudes ootas meeskond olu- väljunud lennuk ei saanud ti- korra paranemist ootetsoonis heda udu tõttu Kuressaares ringe tehes. Kuna nähtavus ei maanduda ja viis reisijad taga- paranenud, tuli Tallinna taga- si pealinna. si pöörduda. “Paksu udu tõttu tiirlesime Tallinnast Kuressaarde oli tunni linna kohal ja siis lenda- teel 15 reisijat, Kuressaare len- sime tagasi Tallinna,” ütles üks nujaamast pidi aga õhtul Tal- reisijaist, Tallinnast kodusaa- linna sõitma seitse inimest. rele sõitnud mees. Kuna reisi- Ojametsa sõnul pakuti kõi- ja ei soovinud ööseks Tallinna gile reisijatele võimalust vali- jääda, võttis ta vastu pakkumi- da neile sobilik alternatiiv – se veel samal õhtul bussiga Ku- asendusbuss samal õhtul, ressaarde sõita. lend järgmise päeva hommi- Mehe sõnul oli oht, et buss kul või broneeringu muutmi- KULDSED NURMENUKUD: Mari Kübarsepp ja Janne Raun aromaatset tööd tegemas. MAANUS MASING 22.15 Virtsust väljuma pidanud ne vabalt valitud hilisemaks praamile ei jõua. Siis tulnuks kuupäevaks. järgmist reisi oodata kella poo- Ojametsa andmeil valis le üheni öösel. Tallinnast Saaremaale “Helistasin laeva- lennata soovinud rei- 2500 kotikest tee ja meega: rmasse, et nad sijaist bussisõidu väljumisega 10 seitse inimest, minutit viivitak- ülejäänud otsus- sid,” rääkis reisi- tasid hilisemate saarlaste tänu meedikutele ja. “Sealt vastati, lendude kasuks. et üle viie minu- Kuressaarest Koroonaviirusega võitle- paiskub õhku mõnus lõhna- nud Kaire Torgust. Igasse väi- gi aidata,” põhjendab Räim, ti nad oodata ei pealinna lenna- vad pealinna ja Kuressaa- pilv. Teetaimede aroomi on kesesse riidekotti mahub ka miks ta teeaktsioonist Kadi saa. Õnneks siis- ta plaaninud rei- re haigla meedikud tunda isegi läbi kaitsemaski. 40-milliliitrine meepurgike. raadio vahendusel kuuldes ki jõudsime!” sijatest valisid kõik saavad saarlastelt ja “Kõik taimed on hoolikalt kor- Kõik kaks ja pool tuhat purgi- oma abi pakkus. “Kahjuks ei olnud kas hommikuse või muhulastelt tänuks 2500 jatud, kuivatatud ja säilitatud,” kest on käsitsi täitnud ja pur- Räim tõdeb, et kaht päeva lennukil ilmastikuolude hilisema kuupäevaga kinkekotikest taimeteed. kiidab vallavalitsuse arendu- kidele kaunid etiketid kleepi- täpselt aasta tagasi tema elus tõttu võimalik Kuressaares lennu. se peaspetsialist Käthe Pihlak. nud mesinik Joel Pukk. polnud – siis lamas raskelt ko- maanduda,” tõdes lennu rma “Kuna sobimatud ilmas- Janne Raun Lümandast ja roonasse haigestunud mees NyxAir juht Jaanus Ojamets tikutingimused ei ole len- Monika Metsmaa Mari Kübarsepp Torgust on Riidekotid käsitööna Tallinnas Põhja-Eesti regio- (fotol). “Nähtavus oli alla luba- nuettevõtja mõjutada, siis [email protected] lahti teinud suure koti kuiva- naalhaiglas koomas. tud miinimumi.” eraldi kompensatsiooni rei- tatud iisopit. “Sellest valmis- Riidekotid ise on valminud “Olen väga tänulik nii Saa- Ojametsa andmeil oli ilm sijatele sellistel juhtudel ette Reedel askeldab Kuressaare tatud tee on sama virgutava paarikümne naise, nende hul- remaa kui ka Tallinna meedi- väljalennu hetkel piiripealne ja nähtud ei ole,” ütles Jaanus spordihoones saarlaste-mu- toimega kui hommikune gas Orissaare eakate seltsingu kutele – tänu neile olen prae- meeskond otsustas õigeaegselt Ojamets. hulaste annetatud taimeteed kohv,” teab Mari, kes ka ise ra- liikmete ja sihtasutuse Hea gu elavate seas,” lausub Räim. Tallinnast väljuda. Saaremaa- Monika Metsmaa pakkides paarkümmend naist vimtaimi kasvatab. Hoog õmblejate kätetööna. “Need inimesed, kes iga päev – vallavalitsuse ametnikud, tee- Tubli naiskond paneb iga “Kui eelmisel nädalal kõlas rasket tööd teevad, on toetust nuskeskuste töötajad, sotsiaal- kinkekotiga kaasa kaardikese esimene üleskutse raadio Ka- väärt!” Saarte mängud lükati edasi ja noorsootöötajad, naiskodu- infoga, kes ja kust teetaimed dis, olid meil õmblejad küm- Saarlastelt ja muhulastelt kaitsjad, vabatahtlikud. Samu- korjanud. Samuti kuulub iga ne tunniga olemas,” ütleb üks saavad tänukingitused Ida- Rahvusvaheline Saarte män- se mängude korraldamisega ti paar tegusat last, kes on täis- kingituse juurde kiri heade teeaktsiooni algatajaist, Lü- Tallinna keskhaigla, Lää- gude peakomitee otsustas, et edasi minna, kuigi nii mõnegi kasvanutele appi tulnud. soovidega. manda teenuskeskuse juhata- ne-Tallinna keskhaigla ja Mus- sel aastal Guernsey saarel toi- asjaga tuleb alustada nullist. “Saadan Sulle kotikese ja Jaanika Tiitson. tamäel asuva Põhja-Eesti re- muma pidanud mängud lüka- Saarte mängud on 1985. Teetaimede aroom kosutavat teed, mis on kasva- Selleks, et kingitused meedi- gionaalhaigla ning Kuressaa- takse aastasse 2023. Algselt pi- aastal alguse saanud rahvus- nud Saaremaa kivisel pinnal. kuteni jõuaks, pakkus oma abi re haigla, aga samuti Tallinna danuks mängud siis toimuma vahelised spordivõistlused, Pärnaõied, piparmünt, nurme- Täname Sind, et pead vastu!” Saaremaa velotuuri korraldaja, kiirabi, Karell Kiirabi ja Mus- Orkney saarel. Varemalt oli kus osalevad erinevate saarte nukk, nõges, metsmaasikas, kirjutab tulevasele kingisaaja- spordimees Riho Räim. Teisi- tamäe PERH-i kiirabi töötajad mängude toimumine ootele esindused. Mängud toimuvad vaarika- ja mustsõstralehed, le Maret Lümandast. päeval võtab ta oma bussi pea- ning teadusnõukoja liikmed. pandud. paaritutel aastatel, Saaremaa punane päevakübar ja “Kosutagu see tee Sind! le nii kingitused kui ka nende “Teisipäev tuleb ilus ja 2023. aasta mängude juht Ju- esindus on osalenud alates nõmm-liivatee, koguni kuiva- Saadan sellega koos Sulle ter- üleandjad ja sõidab Tallinna. emotsioone täis päev,” leia- lia Bowditch ütles, et nüüd teh- aastast 1991. tatud õunad ja kibuvitsamar- vist, jõudu ja tänu!”– need sõ- “Kuna minul teetaimi anda vad Jaanika Tiitson ja Käthe tud otsus annab neile võimalu- Uudistetoimetus jad – igast avatavast pakendist nad on paberile üles tähenda- ei ole, saan vähemalt millega- Pihlak.

Otsime oma kollektiivi Raadio Kadi OÜ on 1992. a asutatud meediaettevõte, mis ühendab täna kohalikku raadiojaama Kadi ja saarlaste päevalehte Saarte Hääl. Lisaks tegeleme välimeedia müügiga ja haldame REKLAAMIMÜÜGI JUHTI, maakonna suurima külastatavusega uudisteportaali www.saartehaal.ee. (lapsehoolduspuhkusele mineva töötaja asendus kuni 1,5 aastat)

kelle ülesanne on anda hoogu meie ettevõtte müügitulemustele ja PAKUME SULLE hoolitseda olemasoleva kliendibaasi eest. töökohta kasvavas ettevõttes töötulemustele vastavat töötasu Oled aktiivse eluviisiga ja näed probleemide taga lahendusi. hubast kontorit Kuressaare kesklinnas toetavat meeskonda Eeldame, et suudad töötada iseseisvalt ja oled hea suhtleja. Kõiki teisi asju on võimalik õppida. Ootame sinu CV-d aadressile [email protected] 18. aprilliks. Laupäev, 27. märts 2021 UUDIS 3 Covid-immuunsus on vähemalt kolmandikul saarlastest Statistika järgi peaks juba maakonnas registreeritud kokku Saaremaaga samal tasemel iga kolmas Saare maakonna 2552 koroonaviirusega nakatu- või isegi veidi kõrgem on Co- Covid-immuunsus on viiendikul Eestist mise juhtu. Vähemalt ühe koroo- vid-immuunsete hulk Hiiumaal, elanik (kokku 9623 inimest) Haigusjuhte Vaktsi- Põdenud+ Elanike Protsent naviiruse vastase vaktsiinidoosi Eestis tervikuna ulatub selliste olema saavutanud või kokku neeritud vaktsineeritud arv elanikest lähinädalatel saavutamas on saanud 7071 Saare maakon- inimeste arv viiendikuni elanik- koroonaviiruse suhtes na elanikku, kusjuures üle konnast. Harju maakond 57 706 77 062 134 768 605 029 22,3 immuunsust. 80-aastaste hulgas on vaktsinee- Saare maakonna nakatumis- Ida-Viru maakond 14 219 9 943 24 162 134 259 18,0 rituid kaks kolmandikku ehk 67 näitaja 100 000 elaniku kohta oli Tartu maakond 6 064 25 914 31 978 153 317 20,9 protsenti. eile 1004, kaks nädalat varem Pärnu maakond 3 948 11 808 15 756 86 185 18,3 Andres Sepp, Mehis Tulk Seega on ametliku statistika 1777. Sellega oleme nakatumise Lääne-Viru maakond 3 858 10 058 13 916 58 862 23,6 [email protected] järgi laias laastus pea iga kolmas pingereas langenud Eestis kuu al- Saare maakond 2 552 7 071 9 623 33 083 29,1 maakonna elanik (kokku 9623 ini- guse esikohalt kuuendaks. Rapla maakond 1 897 5 557 7 454 33 282 22,4 Saaremaal tegi neljapäeval ko- mest) juba saavutanud või lähi- Saare maakonna nakatumis- Võru maakond 1 852 5 778 7 630 35 415 21,5 roonatesti 134 inimest, kellest nädalatel saavutamas viiruse suh- kordaja, mis jaanuari lõpupäevil Viljandi maakond 1 614 6 695 8 309 46 161 18,0 13-l ehk 10 protsendil oli tulemus tes immuunsust. Siia juurde võib küündis isegi 1,9ni, Järva maakond 1 342 4 797 6 139 30 174 20,3 positiivne. Kuressaare haiglas ra- lisada need, keda kordagi ei ole on 25. märtsi seisu- Jõgeva maakond 1 066 5 670 6 736 28 442 23,7 vil oli eilse seisuga 8 koroonanak- testitud ei nakkuse ega ka antike- ga 0,7, Eestis tervi- kuse saanud inimest. Eelmise hade kontrollimiseks, kuid kes on 262 kuna 0,9. Valga maakond 1 006 4 025 5 031 28 204 17,8 aasta märtsi algusest on Saare haiguse tegelikult läbi põdenud. Lääne maakond 872 4 147 5 019 20 444 250 24,5 Põlva maakond 714 4 445 5 159 24 647 20,9 Hiiu maakond 518 2 268 2 786 9 315 29,9 214 213 101 587 185 910 287 497 1 326 819 21,7 205 197 194 ALLIKAS: TERVISEAMET / SAARTE HÄÄL Päevane 189 189 esmaste 183 testide arv 172 NEGATIIVSED 147 141 143 127 130 131 124 123 121 Päevane 118 esmaste testide arv 88 POSITIIVSED 72 61 64 59 53 54 51 48 51 40 46 Covid-19 37 32 22 42 44 patsiendid 28 28 29 32 12 26 27 25 25 24 24 26 26 25 22 21 22 23 18 13 Kuressaare 22 20 23 18 16 9 18 16 11 11 10 10 9 haiglas 3 0 7 8 Kuupäev 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25

Kuressaare reovesi Veel sada 60+ vanuses on taas kollane saarlast kutsutakse

Nädal varem punasesse ehk helisse, kuid eelmisel nädalal vaktsineerima kõrgele koroonaviiruse taseme- tõusis kõrgeks ehk punasesse. Kuressaare haigla teatas, et www.digilugu.ee). Kui või- le tõusnud Kuressaare reovee- Koroonaviiruse seiresüstee- 60+ vanuses soovijatel on või- malus digiregistratuuri kasu- seire näit langes eilse seisuga mi reoveeproove võetakse kõi- malik registreerida end ko- tamiseks puudub, saab vakt- tagasi kollasele ehk keskmise- gis maakonnakeskustes ja üle roonaviiruse vastasele vakt- sineerimise soovist teada le tasemele. 10 000 elanikuga linnades, sa- sineerimisele 1. aprilliks. anda tööpäeviti kell 9–16 te- Läinud aasta detsembris oli muti vastavalt vajadusele koha- AstraZeneca vaktsiini on see- lefonil 51 982 986. näit püsivalt madal ehk roheli- liku tähtsusega asutustes. gi kord 100 inimesele. Kuressaare haigla rõhu- ne, selle aasta jaanuaris liikus Proovide analüüsid tehakse Haigla palub soovijatel tab, et telefonitsi on ehk näit kollasesse kahel nädalal ja Tartu ülikooli tehnoloogiains- vaktsineerimisele registree- keerulisem löögile pääse- veebruaris juba kolmel näda- tituudi laborites. Uuring algas ruda ning võimalusel ka ee- da, kuna liin võib olla hõi- lal. Märtsi teisel nädalal langes 2020. aasta augustis. listada digiregistratuuri vatud. viiruse tase reovees uuesti ro- Mehis Tulk (www.digiregistratuur.ee või Uudistetoimetus

MUHU VALLAVALITSUS võttis 24.03.2021. a korraldusega nr 117 vastu Vahtraste küla SIRELI (47801:001:0818, elamumaa, pindala 9976 m²) katastriüksuse detailplaneeringu.

Planeeringuala hõlmab kogu Vahtraste Sireli katastriüksust. Planeeringuga Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 12.04.2021 - 25.04.2021. muudetakse Vahtraste küla Mulla maaüksuse detailplaneeringut hoonestusala ja Detailplaneeringu materjalidega on avaliku väljapaneku kestel võimalik tehnotrasside paigutuse osas Sireli katastriüksuse ulatuses. tutvuda valla kodulehel www.muhu.ee/Detailplaneeringud ning etteteatamisel tel 453 0680 Muhu vallamajas, aadressiga Muhu vald Planeeringulahendus võimaldab rajada katastriüksusele määratud hoonestusala piires Liiva küla, vallamaja. elamu/suvila kõrgusega kuni 7,5 m ja kaks kõrvalhoonet kõrgusega kuni 6 m, ehitusaluse pinnaga kokku kuni 250 m². Lisaks on lubatud katastriüksuse piires kahe kuni 5 m Ettepanekud ja vastuväited planeeringulahenduse osas palume esitada kõrguse ja kuni 20 m² suuruse väikehoone ning erinevate rajatiste ehitamine. Ligipääs kirjalikult avaliku väljapaneku jooksul. planeeringualale on lahendatud vastavalt Vahtraste küla Mulla maaüksuse detailplanee- ringule Kanarbiku tee ja Kase katastriüksuste kaudu. Planeeringu vastuvõtmise korraldusega saab tutvuda aadressil www.muhu.ee/Dokumendiregister ning etteteatamisel Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piirkonnale olulisi mõjusid. Tulenevalt Muhu Vallavalitsuses. planeeritava tegevuse iseloomust, väikesest alast ning vähesest mõjust naaberaladele ei ole tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga. Täiendav info tel 453 0680, [email protected]. 4 LAPSED Laupäev, 27. märts 2021 Kuidas pakkuda kodusoojust lapsele, kes ei ela sünniperes?

Viimasel ajal on olnud palju juttu lastest, kes ei saa kasvada sünnivane- matega. Õnneks leidub neid, kes on avanud oma südame ja kodu teistest vanematest sündinud lastele.

Brigitta Davidjants, sotsiaalkindlustusamet

Vähesed teavad, et olukordi on erinevaid. Mõni laps vajab hoolt pikemat aega, kuni täis- ealiseks saamiseni. Teine vajab kodu ajutiselt, kuni kriis lahe- neb ja vanemad suudavad taas lapse eest hoolitseda. Millised on erinevad asendushoolduse võimalused? Kõige rohkem teatakse olu- kordadest, kus laps ei saa kas- vada oma sünnikodus, kuigi tema vanematelt hooldusõigust ära ei võeta. Näiteks ei tule va- nem ise lapse kasvatamisega toime, olgu põhjuseks tervise- või sõltuvuste probleemid. Siis on parim, kui laps saab kasva- da täiskasvanuks hoolduspe- res, kus teda hoitakse ja armas- tatakse, sest iga laps vajab enda kõrvale kindlat inimest, kelle- le toetuda. Täiskasvanul tuleb toetada ka lapse sidet oma juur- tega. Nimelt tuleb iga laps uude perre oma loo ja kaotuse koge- musega ning kasuvanemate kä- tes on aidata lapsel oma pere- looga sõber olla.

Elise ja Normani pere lugu KESKKONNAVAHETUS: Anneli Tõru sõnul otsitakse ka inimesi, kes kaaluvad võimalust ui omavahel kokku saime ja pakkuda ühele või mitmele lapsele kodu, armastust ja hoolt üle Eesti. MAANUS MASING Laps vajab väga palju tuge Ktekkisid mõtted laps saada, kaalusime ühe variandina nemad hingetõmbeaega. Selli- Miks sina ei luba?". Aga kui sta- ja kelle töö ei sega neid lapse Anneli Tõru, Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja hoolduspereks hakkamist. Kaks sel juhul on parim lahendus, biilsus ja piirid on paigas, siis ta eest hoolitsemast. Erinevalt Iga laps vajab kodu ja perekonda, ent paraku ei saa kõik ja pool aastat tagasi kohtusime kui lapsele leitakse hooldusõi- rahuneb. Ta saab olla laps ja te- teistest asendushoolduse vor- oma lapsega esimest korda, ta gusliku vanema või eestkostja geleda asjadega, millega üks midest tuleb projekti perel lä- lapsed kasvada koos vanematega. Ka Saaremaa valla laste- oli siis kaheksa-aastane. Pereks loal pere, kes tema eest ajutiselt laps peab tegelema. Leiame ka, bida traumakoolitus. kaitsespetsialistidel on tulnud lapsi perest eraldada, näiteks sulandumine oli mitmejärguli- hoolitseb. Hooldusvanemad et laps peab saama suhelda bio- kui lapsel pole sünniperes turvaline, vanemate käitumine ne protsess. Kui ta meie juurde saavad sarnast tuge nagu pika- loogiliste vanematega. Ta peab ja elukorraldus kahjustavad lapse arengut ja heaolu. Kuigi elama tuli, oli ta peaaegu mus- ajalised hoolduspered, esma- teadma, kust ta pärit on. Mu Ene pere lugu selliseid juhtumeid ei ole palju, on see lapse jaoks alati trau- terlaps, väga viisakas ja tore. järgus abistab neid kohaliku enda ema suri, kui olin üheksa, meeriv ja ta vajab väga palju tuge. Võimalusel leitakse lapsele Aga mesinädalate periood lä- omavalitsuse lastekaitsetööta- ja isaga ma koos elada ei saa- len pikalt teinud sotsiaal- kodu sugulaste juures. Kui see pole võimalik, tuleb laps heb paari nädalaga üle ning ja, samuti toetavad neid teenu- nud, sest ta oli alkohoolik. Aga Otööd ja tundsin, et oskan suunata asendushooldusteenusele. Hoolduspere on sobiva- uute piiride kehtestamise pe- seid pakkuvad organisatsioo- ega mina lapsena ei saanud aru, pakkuda perest eraldatud las- maid asendushoolduse vorme, et pakkuda sünnivanematest riood oligi kõige raskem. Lapsel nid. Oluline on olla emotsio- miks ma ei või isaga koos olla, tele hoolt. Kriisihooldusperre lahutatud lapsele kodusoojust ja armastust. Pere põhilised on sünnikodust tulenevalt omad naalselt valmis pakkuma lap- kogu aeg igatsesin teda. Kui laps jõudnud lapsele ei tasu püstita- partnerid ja toetajad on sellisel juhul kohaliku omavalitsuse toimetulekumehhanismid ja sele kodu ja peret just sel ajal, teab, et vanem on olemas, isegi da ootusi – teda tuleb lihtsalt spetsialistid. kujutlus maailmast. Tema pu- kui ta seda vajab. See tähendab kui peab parasjagu eemal ole- toetada, sest ta vajab sel hetkel hul tähendas see, et ta oli har- valmisolekut, et laps võib tulla ma ja oma muresid lahendama, täiskasvanut. Kriisihoolduspe- Enamasti otsitakse lapsele perekond lapse sünnikoha lähe- junud, et selleks, et teda kuula- perekonda lühikese etteteata- annab see talle kindlustunnet. re on toetav käsi väikesele ini- dal, et säilitada harjumuspärast elukeskkonda ning suhtlust taks, tuleb võimalikult kõvasti misega, ent sama ootamatult mesele, et ta ühiskonnas toime tema vanemate ja teiste lähedastega. Mõnikord on aga lapse karjuda. Ja nii ta aina karjus ja võib ta naasta sünniperre. Kriisihoolduspere tuleks. Kuidas see kõik mõjutab jaoks parem ja turvalisem elukeskkonda vahetada. Seetõttu meie rääkisime rahulikult, kuni last? Kui laps saab 24/7 üks ühe- otsime inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või ta hakkas lõpuks vaikselt mõist- Praegu katsetatakse projekti le tuge, tunneb ta end kindla- mitmele lapsele kodu, armastust ja hoolt üle Eesti – ka Saare- ma, et karjumine ei vii kuhugi. Anne ja Aare korras ajutise hooldusena uut malt. Loomulikult on risk, et maal. Täna ei ole üleriigilises hooldusperede registris ühtegi Mõned kuud oli sellist kõige ras- pere lugu teenust – kriisihoolduspere- lapsel on raske minna jälle uude Saaremaa peret, kes oleks valmis vanemate hooleta jäänud kemat aega, edasi läks tasapisi konda. See pere kasvatab last kohta, ta on pidevalt ootel, mis last oma peresse vastu võtma. Ent usume, et meie ümber on paremaks. eid motiveeris see, et meil kuni 90 päeva ning peab olema saab homme. Ka kriisihooldus- inimesi, kes selle võimaluse peale mõtleksid. Eestis on 800 Moli juba üks laps eestkos- valmis võtma vajadusel lapse pere ei oska vastata, mis saab last, kelle suurim soov on kasvada peres, olgu või esialgu Ajutine asendushooldus tel olnud. Kui hindamine sai enda juurde kahetunnise ette- edasi ja kas laps saab koju ta- võõras. Ja miks ei võiks keegi neist leidagi endale uue kodu tehtud, pakuti meile ajutist teatamisega. Niimoodi taga- gasi, sest lapsele ei tohi tekita- Saaremaal? Vahel läheb tarvis lühiajalist hoolduspereks olemist. Miks takse, et laps jõuab otse peres- da asjatuid lootusi või uusi hir- hoolt, mõnest päevast kolme pakkuda lühiajalist hooldust? se, ilma vajaduseta olla vahe- me. Ent kokkuvõttes on see hea kuuni. Näiteks peab lapse sün- Laps vajab stabiilsust ja piire, peal turvakodus. Erinevalt pi- võimalus panustada lühiajali- malik, tuleb lapsele leida pere, bilik ettevalmistus ja hindami- nivanem minema ravile või re- mis ei muutu. Asenduskodus kaajalisest ja lühiajalisest hool- selt lapse turvatunde ehitamis- kes toetab teda täiskasvanuks ne, kuhu alla kuuluvad pereuu- habilitatsiooni või on ta kinni- võib kasvatajaid olla aga viis dusest saavad projekti kaasa- se. Samal ajal tuleb koos spet- saamisel. Kui lapsega on hea ring ja PRIDE-koolitus. On olu- pidamisasutuses. Ent lähiring- erinevat ja iga uue inimesega asi tud kriisihoolduspered valmis- sialistidega teha tööd, et bioloo- kontakt, tasub kaaluda ise hool- line, et pere ei jääks üksinda konnas pole kedagi, kes lapse muutub. Sellises olukorras õpib olekutasuna miinimumpalka. giline pere saaks oma last kas- duspereks hakkamist. ning saaks vajalikku tuge näi- eest sel ajal hoolitseks. Teine laps manipulatsioone, et "tema Kriisihoolduspereks sobivad vatada iseseisvalt või vähese Kõigil asendushooldust pak- teks kohalikult omavalitsuselt, kord vajavad puudega laste va- lubas kauem telekat vaadata! inimesed, kes töötavad kodus kõrvalise abiga. Kui see pole või- kuvatel peredel tuleb läbida so- peresid toetavatelt MTÜ-delt jt.

Inimesed, kes soovivad hoolduspereks saamise mõtetele tuge, võivad julgelt ühendust võtta Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja Anneli Tõruga ([email protected], 53 304 031) või sotsiaalkindlustusameti spetsialistidega. Inimestele pakutakse nõustamist, ettevalmistust ja tuge, et tagada kindlustunne ja kompetents perre tulnud lapse kasvatamiseks. Uuri lisa asendushoolduse infotelefonilt 65 51 666 või kirjuta aadressil [email protected] või loe veebilehelt https://tarkvanem.ee/kasupere/. Laupäev, 27. märts 2021 ARVAMUS 5

JUHTKIRI Kaks ja pool tuhat kingitust Teater – imeline maailm Paljude jaoks meist seostub kinkide te- gemine ja saamine eeskätt jõulude ja “Teater on üks ilus maailm sünnipäevadega. Samas ei pea kinkima – lõbus, kurb, täis fantaa- Elu esimene peaosa – Kuldkihar üksnes pühadeks või tähtpäevade puhul. siat ja võimalusi,” kirjutab Mis oleks, kui teeks seda hoopis selleks, Kuressaare teatri näitleja Kuigi esimese lavarolli tegi Kuressaare et avaldada tänu ja näidata üles toetust? Tanel Ting. “Sellega isegi teatri näitleja Jürgen Gansen juba hobina tegeledes muutub lasteaias, unistas ta oma sõnul ka tur- inimene palju.” vamehe ametist. Möödunud aasta kevad oli Saaremaa ja “Esimene teatrikogemus on mul las- Muhu inimeste jaoks raske aeg. Uus ja Minu esimene lavakogemus oli Kuressaare teatris – samas ma- teaiast. Mäletan, et tegime lavastust agressiivne viirus näis levivat lausa us- jas, kus praegu töötan. Eksisin “Kuldkihar ja kolm karu”. Ma paraku ei kumatu kiirusega, tuues iga päevaga kaa- 10. klassis Saaremaa ühisgüm- mäleta, kuidas ja miks rollijaotus just sa üha uusi ja uusi haigestunuid. Kures- naasiumi Kreverasse ja äkki selline tehti, aga millegipärast jäi minu saare haigla töötajad pidid asuma võit- aasta hiljem leidsin ennast juba kanda peaosa – Kuldkihar. Kahjuks ma ei mäleta, et kas Kuressaare teatri lavastuses tegemist oli komöödiaga, aga publik ehk lasteaiakaaslased lusse tundmatu vaenlasega. mängimas. Kuigi jah, kunagi naersid küll kõvasti. Mine nüüd võta kinni, kas minuga koos algklassides sai samuti laval ol- “Ma armastan või minu üle. Vaatamata sellele, et saared olid lukku dud, aga just Kuressaare teatri Saaremaad ja nüüd Ainus teine töö peale näitlemise, millest olen unistanud, on lavastus pani minusse idanema pandud, leidus neid, kes mandrilt siinse- ma siin proovingi turvamehe amet. Eks selle põhjuseks oli suuresti ka Allan tele meedikutele appi tõttasid. Kas olek- teatrimaailma seemne. Tegu oli Jaak Alliku lavastu- süstida seda Roosilehe 90-ndate hitt “Turvamees”, mis oli mu vaieldama- sime üksnes omapäi hakkama saanud? sega “Chelsea win ehk Kartuli- tu lemmik. moos”. Mängisin seal noort pe- teatripisikut edasi Sealt edasi aga olengi tahtnud saada just näitlejaks. Juba Nüüd, kui Tallinnast on saanud ka ko- repoega – väike roll, aga mu esi- Saaremaa 1. klassist hakkasin näiteringis käima ja eks see, et minust roonapealinn ja sealsed meedikud en- mene lavale astumine oli bok- lõpuks näitleja sai, oligi vist lihtsalt asjade loomulik kulg. sereid kandes, mis tegi minu noortesse.” Juba päris noorelt oli mul õnn teha paar rolli Rakvere teatris nastsalgavalt viirusega võitlevad, on klassikaaslastele palju nalja. saarlaste kord raske töö tegijaile toetust – lapse roll lavastuses “Väike nõid” ja nimiosa “Vahtramäe üles näidata. Saaremaa vallavalitsuse Inspireeriv õhustik paslik rääkida, aga see meele- Emilis”. Kuna Rakvere teater tegi palju väljasõiduetendusi (kindlalt mäletan, et ka Kuressaares sai mängimas käidud), töötajate ja Saarte koostöökogu ideest olu tekitas minus niisuguse Tükis mängisid Piret Rauk ja Su- värske armumistunde teatri- siis sain palju aega veeta koos professionaalsete näitleja- sündinud üleskutsest annetada meedi- lev Teppart – mina vaatasin, suu maailma vastu, et mälestus tega. Mäletan, kui lõbus oli nende seltskonnas ja kui palju kutele kinkimiseks taimeteed haarasid ammuli, kõrvalt seda näitleja- sellest istumisest jääb minuga nalja kogu aeg sai... Siis sündiski mu kindel teadmine: ka kinni sajad inimesed Saare- ja Muhu- meisterlikkust ja proovisin tol igaveseks. Imeliselt imeline oli mina tahan suurena sama ametit pidada.” maal. See näitab, et inimesed mõistavad, hetkel anda endast parima, et see periood. mitte lugu ära rikkuda. Pärast kooli läksin aga hoo- kui tähtis on nende töö, kes koroona vas- Eks ma olin noor, roheline ja pis tantsu õppima ja alles mõni jandis huvijuhi eriala õppisin, Nüüd ma tean, et olen õiges tu võitlevad ja haigestunuid aidata püüa- ikka loll kah, kuid see kogemus aasta hiljem, kui olin oma elu- olid ühel suvel teatrikooli kat- kohas. Eriti veel, et Kuressaa- vad. andis mulle meeletult palju. teed natuke juba kulutanud ja sed. Läksin huvi pärast proo- res ja teatris näitleja. Ma ar- Mäletan ka, kuidas me teat- ennast otsinud, jõudsingi Vil- vima, et teada saada, kas see mastan Saaremaad ja nüüd ma rikohvikus istusime – vist oligi jandis teatrikooli. on ikka nii raske, nagu jutud siin proovingi süstida seda Kotike puhtast loodusest korjatud tee- esietendus või siis lavastuse “Ta- rääkisid. Seal ma siis tegin teatripisikut edasi Saaremaa taimi ja purgike mett võib ju olla kogu- patöö jumal” viimane etendus Õigel ajal õiges kohas etüüde, laulsin ja proovisin noortesse. selt väike kingitus, ent kannab olulist sõ- ning kohal olid nii “Kartulimoo- olla andekas. Ootamatult Teater on üks ilus maailm – numit: me hoolime, toetame ja täname. si” kui ka “Tapatöö” trupp ehk Mina vist ei kuulu nende hul- saingi ühest päevast edasi, siis lõbus, kurb, täis fantaasiat ja lisaks Piretile ja Sulevile Jüri ka, kes juba 4-aastasena taht- teisest, kolmandast ja äkki võimalusi ning sellega isegi Aarma ja Kersti Kreismann. Siis nuks näitlejaks saada. Mina juba öeldigi, et olen teatrikoo- hobina tegeledes muutub ini- me istusime seal, nemad mul- tahtsin olla rokkar. Eks minus lis sees. Muidugi noriti minu mene palju. Teater inimese jetasid ja meenutasid lugusid on mingi esinejapisik alati ol- “ö” kallal ja Kalju (Komissarov elus muudab teda mõistva- KIRJUTAGE MEILE! ning mina ainult ahmisin sisse nud, aga rohkem ikka läbi – toim) tegi isegi nalja, et peab maks, sallivamaks ja targe- Saarte Hääl, Kohtu 1, 93819 Kuressaare kogu seda ilusat ja inspireerivat tantsumaailma. Kerides oma Piretile helistama, uurimaks, maks lisaks kõigele lõbusale, [email protected]. õhustikku. Mäletan üht Jüri elu 20-ndatesse ehk aega, kui kas mul on ikka võimalik “õ” mida ta endas peidab. Imelist Aarma lugu, mida siin ei ole vist ennast otsisin ja tol hetkel Vil- ära õppida. teatripäeva!

Kas suvi jääb tõesti vahele? TÄNAVAKÜSITLUS Mida arvavad Saaremaa olen selle poolt, et vad. Pigem olgu neid lähen jälle. Kui mida- vad, et nad ei taha, alaselt, aga oma igapäevaelu inimesed peaminister Kaja piirangud peavad piiranguid rohkem, gi vaja, aitavad ka nad ootavad veel. elan ikka edasi nagu enne, Kallase öeldust, et kui olema – nii kaua, peaasi, et viirus lapsed. Kui koroo- Mida sa ootad? Kas rõõmsalt ja rahumeelselt. aprilli keskpaigaks pole kuni saame sellest taanduma hak- na alles hakkas ja parem on siis hai- koroonaviirusesse nakatu- needusest lahti. kaks. Mu õde suri asi meil väga hull geks jääda? Jüri: Koroona on nakkushai- nute arv päevas langenud Mind ennast koroonasse ja oli, suhtlesime ai- gus – see selge, et kui piiran- alla viiesaja, jäävad on piirangud mõ- praegu lähengi teda nult läbi akna. Marika: Kui aina guid lõdvemaks lasta, kipub piirangud kestma ka jutanud nii palju, et ära saatma. Ma ise Lähedastel on kõlavad ähvardused viirus tagasi tulema. See on ju poes käin harvem. põdesin möödunud praegu küll raske – laadis “kui te maski ei näha, et nii juhtub. Möödunud suveks? Arvo Asti Ega ma ennegi suur aastal koroona läbi. Ise lapsed käivad ju koolis ja kanna, paneme Eesti luk- aasta pandi Saaremaa lukku ja poodleja polnud. Os- seda ei teadnudki, aga lasteaias. Meil on tub- ku”, ei saa seda enam viirus kadus. Nüüd, kui teine Arvo: Ma ei oska selle kohta tame kogu nädala vereproov näitas. li tüdruk, õpib II tõsiselt võtta. Kui laine pihta hakkas, oli Saare- midagi kosta. See olukord võib portsu korraga ja klassis, teine laps viirusest jagusaa- maa nakatumisnäitaja algul veel muutuda ja suvi on alles läbimõeldult. Ole- Asti: Ilma piiran- käib alles laste- miseks on tarvis väga väike, aga mandril suur. ees. Piirama muidugi peab, me sellest isegi guteta ei saa, see aias, ema teeb mingi otsus teha, Ei mingit sulgemist! Nii kaua muidu viiruse levikut pidama üle nädala hakka- viirus ei kao mui- tööd kodust. Minu riik kinni panna nad siin pendeldasid, kuni ka ei saa. Siiani on ju aeg näida- ma saanud. Muus du kuhugi. Mina juurde nad ei tohi või sõjavägi täna- Saaremaa nakatumisnäitaja nud, et ilma piiranguteta ei tule osas need piiran- olen nii vana inime- ju tulla, et äkki too- vale tuua – kui on kõrgele tõusis. asjast üldse midagi välja. Mui- gud midagi muut- Viive ne, et mul on piiran- vad haigust. Kui mul- Marika vaja, tehtagu see siis Noorematel, kes tahavad dugi tuleb nende täitmist ka nud ei ole. Elan erama- gutest ükskõik – mul le helistati, et saaks ära, miks inimesi aina rohkem ringi käia, on praegu kontrollida, muidu inimesed jas, saan õues käia. Käi- pole ju vaja kooli ega vaktsineerida, olin ähvardada ja hirmuta- kindlasti raskem, aga minu lähevad mugavaks Minul en- me ka metsas puid te- tööle minna. Käin kohe nõus. da! Valitsus, meil on elukvaliteeti need piirangud ei dal pole piirangute tõttu tege- gemas. Täna lähme korra kaupluses, Ühe Moderna olemas teadusnõu- sega. Kaupluses me naisega ka- mata jäänud midagi – mis pen- vaktsiinisüsti saa- toon oma toidu süsti olen saanud, koda – usaldage hekesi ei käi – ei ole ju tarvis ko- sionäril ikka teha on. ma. Vaktsineerida ära ja vaatan jälle teise saan 5. april- neid inimesi ja roonat topelt tuua. Paljud lähe- tasub kindlasti. kodus televiisorit. lil. Kui kuuled, kui tehke need vajali- vad leiba ostma, pere kaasas – Viive: Ma arvan, et nagu pea- Käin kaupluses palju on neid, kes kud otsused ära. sel ei ole ju mõtet! minister ütles, nii ongi. Inime- Lilja: Eks suured sellisel ajal, kui vaktsiinist keeldu- Kuna töötan sed ei saa ju aru, et tuleb pii- mehed valitsuses tea- seal vähe rahvast lii- vad – see on rumal. koolis, on piirangud Küsis ja pildistas rangutest kinni pidada. Mina vad, mis nad otsusta- Lilja gub, tuleval nädalal Noored inimesed ütle- Jüri mind mõjutanud töö- Maanus Masing

Kohtu 1, 93819 Vastutav väljaandja / peatoimetaja Reklaam Marite Vaga 45 24 447 Fotograaf Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. Kaastöid ei Saarte Hääl ilmub aastast 1940 ja on Eesti Ajalehtede Liidu Kuressaare Gunnar Siiner 45 24 440 Maanus Masing 53 403 175 Toimetajad liige. Saarte Hääl ilmub viis korda nädalas. Trükiarv: 4700. tagastata ega retsenseerita. Välisautorite honorarid kantakse üle Tel 45 30 200 Kertu Kalmus 45 30 212 Kuju ndaja pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 15. kuupäeval. Kõik Tegevtoimetaja Väljaandja: Raadio Kadi OÜ. Trükkija: Printall AS. [email protected] Ain Lember 45 30 211 Liina Õun 45 30 203 ajalehes Saarte Hääl ja selle lisades avaldatud artiklid on Andres Sepp 45 30 202 Saarte Hääle toimetus on avatud E-R kell 9-17. www.saartehaal.ee Monika Metsmaa 45 30 216 Küljendaja-kujundaja autoriõigusega kaitstud teosed. Nende reprodutseerimine, Tellimuste vormistamine: www.post.ee, tellimine@saarte- K uulutused ja tellimused Anette Sannik 45 30 203 levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Raadio Kadi OÜ Mehis Tulk 45 30 214 haal.ee, tel 45 30 200. Kuulutuste vastuvõtmine: telefonil Rihti Rask 45 30 200 45 30 200, [email protected] või SH toimetuses. kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta Raul Vinni 45 30 215 Keeletoimetaja Levijuht Kerli Rüütel 45 24 443 Reporter Kristina Õun 45 30 200 Ragna Malm 45 30 202 Kojukanne maakonnas tel 66 43 948. võite pöörduda Pressinõukogusse tel 64 63 363 või [email protected] 6 MAA ELU Laupäev, 27. märts 2021

Saarlased müüvad üha enam metsa internetioksjonitel

LÄBIPAISTEV: Kristo Kütt seisab hea selle eest, et hind oleks õiglane ja metsaäri läbipaistev. MAANUS MASING

Kas tõesti pakuvad Saare- Raud. Hinda küsitakse ka tele- ku metsatükile kindlat alghin- nähtud. Kõik need probleemid maa metsa rmad raieõigu- foni teel, aga sel juhul pole met- da panema, küll aga annab on Timber suutnud lahendada. Muhus ostsid eraisikud metsafi rmalt metsa se eest kuni kolmandiku sa rmadel kindlust, et hiljem soovituse hinna osas, mis tooks “Oleme metsaomaniku kait- võrra madalamat hinda kui ka raiumiseks läheb. Sellisel ju- parima tulemuse. Muidu võib seks ka kohtusse läinud,” kin- Kui siiani ostsid pensionifondid ja suur rmad metsa elani- nende mandrikolleegid. hul ei viitsi metsa rmad sage- inimesel hiljem jääda mulje, et nitas Kütt. kelt, siis nüüd võib oksjonil kohata ka vastupidist liikumist. Vastus on, et parem hind li süveneda ja nende pakkumi- ta ei saanud oma metsa eest ik- Mitte alati ei õnnestu raie- AS Timberi juhatuse liige Jaakko Kuusk ütles, et märtsi tuleb internetist. ne võib olla pealiskaudne. kagi õiglast summat. Vahel on õiguse müük kohe ka veebioks- alguses müüs üks Hiiumaa metsa rma veebioksjonil Muhus Raua hinnangul pakuvad juba enne oksjonit võetud mit- jonil. Näiteks võib väljavedu Paenase külas asuvat kahte lahustükki. Kokku 5,92 hektarit mandri ettevõtted interne- me tõsise metsa rma pakku- olla liiga pikk, ilm ebasobilik metsa ostis suurte rmade nina alt enam kui 25 000 euroga tioksjonitel sageli summasid, mised. “Oleme sel juhul aluseks või puuliik väheatraktiivne. ära abielupaar. Metsa ostnud paar elab juba üle kümne aas- Ain Lember mis pole seda asja väärt. “Va- võtnud kõige kõrgema pakku- Mõnikord on huvipuuduse taga ta Filipiinidel. Nad olid eelnevalt soetanud endale Paenasel hel paneb ennastki kukalt krat- mise, mis omanik on ise leid- liiga kõrge alghind, teinekord maatüki, kuhu tulevikus talukoht rajada ja oksjonilt ostetud Ainuüksi tõsiasi, et mandri et- sima, mis hinnaga mingeid nud, lisanud sinna otsa meie aga käärid metsamajandami- tevõtted võtavad vaevaks oma asju ära ostetakse. Ei tea, kust teenustasu ja pannud enam- se kava ja metsa tegeliku seisu- mets asus nende naabruses. “Nad mõtlesid, et mida on üks tehnikaga Saaremaale raiuma see raha võetakse ja mille ar- pakkumisele,” selgitas Kütt. korra vahel. “Aga ka siis saame maakoht väärt ilma metsata ja otsustasid selle ära osta,” tulla, viitab, et mitte alati ei saa velt,” rääkis Raud, kelle sõnul “Elu näitab, et ka sellest paku- anda soovitusi, kuidas võiks rääkis Kuusk. Kuivõrd paari naispoole isa tegutseb metsan- siinne metsaomanik kodusaa- ei saa võitjad hiljem metsa takse üle.” Fakt on see, et vaba- oksjon ikkagi õnnestuda, ja duses, võtavad nad oma metsa suvel puhkuse ajal käsile re metsa rmadelt soovitud müügist seda raha, mis nad turul ei pakuta kunagi otse sel- metsaomanik saab ise otsusta- ja vaatavad, mida ette võtta, et metsa hea seisukord oleks hinda ja küsitakse pakkumisi oksjonil ostu peale kulutasid. list hinda, mida enampakku- da, kuidas on tema jaoks kõige tagatud ka tulevikus. ka väina tagant. Mandri metsaostja teeb pakku- misel pakutakse. parem asjaga edasi liikuda,” üt- Kui siiani koondus metsaomand suurettevõtete ja fondide Tornator Eesti Lääne-Saare- mise sageli metsamajandami- les Kütt. kätte, siis nüüd on ring täis saanud ja ka eraisikud maa piirkonna metsamajanda- se kava põhjal, ilma et oleks ko- Raha liigub Enampakkumiskesk- paigutavad oma raha metsamaasse. Mets kasvab mise spetsialist hal käinud ja teaks metsa tege- kond internetis võtab Marek Raud ja teenib protsenti igal juhul, sõltumata majan- ütles, et kui Saaremaa metsa- likku olukorda. Oksjonikesk- Küti sõnul pole Timber lihtsalt “kährikutel” leiva rmad pakuksid tõesti metsa konnas aitab hinnatõusule kaa- kuulutuste portaal, vaid vastu- käest, mistõttu dussituatsioonist, rääkis Kuusk. eest püsivalt 20–30 protsenti sa ka konkurentsiga kaasas käiv tab ka selle eest, et raha liigub nad Timberit Ain Lember madalamat hinda, siis poleks võidujanu. Hasart kergitab hin- ja raie tehtaks. “Lepingulised halvas valguses kohalikel ettevõtetel enam am- da nii palju, et kohalike pakku- õigused ja kohustused lange- näidata püüa- muilma tööd. “Nad oleks pillid mine näeb välja nagu alapak- vad ka kõik meie peale. Prob- vadki. Nad hal- AS Timberi juhatuse liige Jaakko Kuusk kotti pakkinud ja ainult mand- kumine. “Siis tundubki, et ko- leemide tekkimisel ei pea nen- vustavad näi- ri metsa rmad siin tegutseks- halikud maksavad 20–30 prot- dega tegelema metsaomanik, teks veebioks- ki,” sõnas Raud. Samas möönis senti vähem, mis tihtilugu ongi vaid meie,” ütles Kütt. joniga kaasne- metsaoma- löö, nad tegutsevad mandril ja ta, et internetioksjonite võitja- õiglane hind,” selgitas Raud. Timberi enampakkumisel vat ajakulu või nik, kes seda saartel. Nad ajavad igal pool teks on sageli tõepoolest mand- Eesti suurima metsa raieõi- saavad osaleda vaid kontrolli- siis viieprotsendi- ei tea. ühte ja sama lolli juttu – et nad r i r m a d . guste ja metsakinnistute oksjo- tud taustaga ettevõtted. Riiuli- list teenustasu, mida Timber puu- seal kõrval just parasjagu mida- nite korraldaja AS Timberi met- rmad ja rahalistes raskustes tuleb tasuda, kui mets tub igapäevaselt gi teevad,” rääkis Kuusk. Paremad võimalused saspetsialist Kristo Kütt ütles, ostuhuvilised pakkumisi teha leiab ostja. “Lugusid on eri- kokku juhtumitega, kus Metsa müümine või raiumi- et ajapikku on Saaremaa met- ei saa. “Me ei julge lasta pakku- nevaid ja need lastakse käiku mingi seltskond soovib inime- ne nõuab usaldusväärset part- Raieõiguste ja kinnistute saomanikud Timber.ee oksjoni- mistele ettevõtteid, keda me ise vastavalt sellele, kes on ostja ja selt osta metsa, makstes selle nerit ja seda püüab Timber enampakkumiste kolimine in- lehe üles leidnud. Kuue aasta ei usalda. Sellepärast me ole- kui teadlik ta on,” rääkis Kris- eest poole vähem. Sel nädal Jaakko Kuuse sõnul olla. ternetti annab võhikust metsa- jooksul on Timber müünud Saa- megi saba ja karvadega seal va- to Kütt. müüdi oksjonil Raplamaal 3,36 Enampakkumiselt saab oma- omanikele palju paremad või- remaal enampakkumisel 58 hel,” sõnas Kütt. Loomulikult AS Timberi asutaja ja juha- hektaril raieõigus 18 700 euro- nik keskmisest turuhinnast malused saada metsa eest pa- raieõigust ja 68 kinnistut. Met- tuleb enampakkumise võitja- tuse liige Jaakko Kuusk ütles, ga. Raieõiguse alghind oli 10 000 mõnekümne protsendi võrra remat hinda. Mõne ostuhuvi- sa müüvad nii noored kui ka va- tega mõnikord ka probleeme et Timberi veebioksjonite läbi- eurot. Üks kahtlase mainega kõrgemat hinda. “Kui me sel- lise asemel näeb internetioks- nad. Isegi metsa rmad ise pa- ette, näiteks jäävad metsa sü- paistvus peaks tulevikus viima metsavahendusettevõte pakkus lest mõnekümnest protsendist jonil müügipakkumist paarsa- nevad tihti raieõigusi enampak- gavad roopad või jäetakse lao- pettuste olulise vähenemiseni. kuu aega varem selle metsa eest viis protsenti võtame teenus- da huvilist. Veebioksjonil müü- kumisele, kui nendega parasja- plats õigeks ajaks koristamata. Pettusi viiakse läbi nii, et ühel 5200 eurot, lisaks lubasid nad tasu, siis me toome ikkagi mine näitab omaniku kindlat gu ise tegeleda ei jõua ja teavad, Samuti on olnud juhuseid, kus pool on professionaalid, kes istutada uue metsa, mis teeb müüjale raha rohkem lauale, müügisoovi, mis tõstab metsa- et siit saavad hea hinna. raiumisega on liiga hoogu min- teavad väga täpselt vara väär- 1000 eurot hektari kohta. “Sul- kui ta saab keskmiste turutin- rmade huvi osta, selgitas Timber ei survesta omanik- dud ja võetakse rohkem kui ette tust, teisel pool aga võhikust lerid piirkonna ees risti ette ei gimuste juures.” Laupäev, 27. märts 2021 SAARLANE 7 Naine fi lmi- ja veinimaailmast

Kuressaarest pärit Eda Koppel hoolitseb selle eest, et kodumaised liikuvad pildid otsejoones üleilmse lmi–Mooloki põhjatusse sisemusse ei kaoks, vaid et neist võima- likult suurem arv lmihuvi- lisi maitseelamuse saaks.

Mehis Tulk

Ilmselt ei ole Eesti Filmi Insti- tuudi (EFI) turundusjuhi Eda Koppeli kõrval ühtegi teist saar- last, kes oleks tuttav nii paljude erinevate lmifestivalide punas- te vaipadega. Kui päris täpne olla, siis ei ole vaibad, kus näit- lejad, režissöörid, produtsendid ja muud lmimaailma asjame- hed prožektorivalguses patsee- rivad, küll mitte alati punased, vaid leidub ka teisi toone. Tõsi, täna on lmifestivali- de maailm sootuks teistsugu- ne kui veel aasta tagasi. “Vii- mase aastaga on nii palju muu- tunud ja ma kardan, et päris selliseks, nagu ta oli, ei saa see enam kunagi,” nendib Eda. Vii- masel aastal on ju suurem osa festivale toimunud erinevatel online-platvormidel. Aga töö tõttu on Edal õnnes- tunud külastada päris paljusid festivale üle maailma. “Festi- validel käisin ja loodetavasti käin ka tulevikus, kui see on mingil moel Eesti lmiga seo- tud. Kas on meil lm program- mis või eriprogramm Eesti või UKS LAIA FILMIMAAILMA: Eesti Filmi Instituudi turundusjuht Eda Koppel on üks neist inimestest, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et kodumaine lmi- Baltimaade lmidest, või siis toodang võimalikult laia publikuni jõuaks. VIKTOR KOŠKIN on festivaliga paralleelselt ka lmiturg, kus Eesti on esinda- alal magistrikraadi. Kunagi stu- Eda nendib, et kogu maail- see, et veinihuviline end suisa tud oma stendi või paviljoniga,” EDA KOPPEL deeritud inglise keel ei ole tal mas käib eri piirkondade vahel sommeljeeks koolitaks, on pi- selgitab ta. Eda rõhutab, et es- kindlasti külgi mööda maha tihe võistlus, et olla pildil, ja gem haruldane. Edaga just nõn- majoones tähendab see tööd ja Sündinud 1. veebruaril 1969 Kuressaares jooksnud. Vastupidi – Eda on kuidas saaks veel paremini pil- da aga juhtus. Ta ise põhjendab kohtumist peamiselt oma kol- HARIDUS tõlkinud mitu raamatut ja kee- dile kui lmiga. “Loomulikult sammu sellega, et on kogu aeg leegidega teistest riikidest või • Kingissepa 2. Keskkool 1987 leoskuseta – inglise keelele li- aitab suure produktsiooni l- armastanud uusi asju kogeda ja siis festivalide programmivali- saks on ta omandanud vene ja mimine kaasa Eesti tuntusele proovida, kusjuures huvi veini- jatega. Aga vahel õnnestub ju- • Tallinna Pedagoogiline Instituut 1989–1992 prantsuse keele – poleks tema mitte ainult lmitootmismaa- ja ka toidumaailma vastu on tal huslikult trehvata ka mõnd l- • Tallinna Ülikool, keeletoimetaja BA 2017, keeleteaduse ja praeguses ametis suurt midagi na, vaid ka laiemalt, turismi juba pikaajaline. “Lugesin ja uu- mitegijat. keeletoimetamise MA 2019– peale hakata. mõttes. Lisaks siis muidugi see, risin, sest tundus, et töö kõrvalt Eda sõnul on tuntud tegija- • Eesti Sommeljeede Erakool 2018–2020 Praegune töö on juba pea et suur produktsioon annab on seda keeruline õppida ja ti- te kõrval palju huvitavam näha kakskümmend aastat Eesti l- palju tööd ka kohalikele ini- hedasse ajakavasse sobitada. mõne uue ande või lausa staa- TÖÖ mide viimine teisele poole Ees- mestele, mitte ainult lmiga Aga ühel hetkel tundsin, et ta- ri kujunemist. EFI on sellise or- • Kuressaare 2. Keskkool, sekretär 1987–1989 ti piire. 2002. aasta sügisel kut- seotud spetsialistidele, vaid ka haks ikka professionaalide käe ganisatsiooni liige nagu Euro- • ETV 1991–2002 suti Eda tööle Eesti Filmi Siht- laiemalt – majutus- ja toitlus- all areneda ja teadmisi oman- pean Film Promotion, mis • Eesti Filmi Instituut (kuni 2013 Eesti Filmi Sihtasutus) asutusse (millest nüüdseks on tussektor, transport, ehitus,” dada,” räägib Eda. omakorda korraldab Berliini saanud Eesti Filmi Instituut). Al- räägib ta. Mõeldud, tehtud. Kõigepealt 2002–…, turundusjuht lmifestivali ehk Berlinale ajal guses oli infojuht, hiljem sai te- läbis ta veinialase baaskursu- noorte näitlejate talendiprog- PERE mast turundusspetsialist ja ala- Haritud veinihuviline se, seejärel juba juunior-som- rammi Shooting Star, kuhu va- Elukaaslane Marek Cram Piliste, tütar Paula Marie (26) tes 2015. aastast turundusjuht. meljee kursuse. “Ma ise ennast litakse igal aastal kümme Eu- HOBIDEKS kokkamine, veinid, seenelkäigud. “Valdkond, millega tegelesin al- Mis Saaremaasse ja lmide te- siiski sommeljeeks ei pea, sest roopa lootustandvamat lmi- guses ja millega tegelen nüüd, gemisse puutub, siis Eda usub, pole sel alal ju päevagi tööta- näitlejat. “Kui vaadata, kes sel- on suures osas sama – ikka Ees- et Melchiori lm tuletab palju- nud,” sõnab Eda tagasihoidli- les programmis on varem osa- Eesti lmitegijad saaksid seal se perioodi. Sisulisest õppe- ti lmide ja lmitegijate tutvus- dele meelde Kuressaare piisko- kult. “Ütleme nii, et olen hari- lenud, kellega oled seal kohtu- särada,” lausub ta. tööst ei tulnud seetõttu alguses tamine nii kodu- kui ka välis- pilinnuse olemasolu ja samas tud veinihuviline,” lisab ta. nud ja siis näha neid nägu- Eda enda tee lmi juurde oli suurt midagi välja, sest kursus- maal, suhtlemine festivalidega, on see paljudele võib-olla esi- Veinihuvi temas on siiski sid-nimesid paari aasta pärast kaunis juhuslik, kuigi kinema- lased pidid tegelema ETV arhii- lmiturgudega, rahvusvahelis- mene tutvus Saaremaaga, mis nõnda suur, et kui tuli valida lmides, mis on Cannes’i, Ber- tograa a meeldis talle juba lap- vimaterjalide pakkimisega ja te organisatsioonidega, rahvus- tekitab soovi siia ka päriselt ko- keeletoimetamises ja keeletea- liini ja teiste festivalide prog- sena. Kohalikus linnakinos Ok- valmistasid ette nende eva- vaheline koostöö, koolituste ja hale sõita ja see paik oma sil- duses magistritöö teema, siis rammides, vaat see on põnev! toober käis ta vaatamas kõiki kueerimist. lmiürituste korraldamine. Li- maga üle vaadata. tundus talle loogiline kirjuta- Ka Eesti näitlejaid on õnnestu- lme, mõnda lausa mitu kor- Üht-teist õnnestus neil siiski saks igasugu turundusmaterja- “Aga loomulikult ei saa tu- da see veinikirjelduse sõnava- nud läbi väga tiheda sõela sin- da. Aga päris sellist mõtet, et l- teletööst näha ja õppida, sõrm lide koostamine – Eesti lmide levaste lmiprojektide osas jää- rast ehk kuidas me väljendame na programmi saada ja vähe- mindust õppida, ei tekkinud. audiovisuaalmaailmale sai an- kataloogid, esitlused ja ajakiri da lootma ainult Melchiori l- seda, mida näeme, nuusutame malt Pääru Oja jaoks oli see “1980-ndate lõpus oli selleks ju tud ja õige pea oli Eda ETV-s ka Estonian Film,” räägib Eda. mi edule. Selleks et pildil olla, ja maitseme. “Nii et õnnestus kindlasti hüppelauaks suurde ainus võimalus Venemaa, sest tööl. Alguses režissööri assis- Tema tööülesannete hulka käib tuleb tööd teha, pidevalt ennast veel kaks südamelähedast asja lmimaailma,” räägib ta. Eestis lmiga seotud erialasid tendina, hiljem toimetajana ha- ka toetuste jagamine lmide le- meelde tuletada, kohtuda ot- ühendada. Vaatame, mis sellest ei õpetatud,” meenutab Eda. ridussaadete toimetuses, sealt vitamiseks, festivalide korralda- sustajatega, turundada, reklaa- välja tuleb,” lausub ta. Telest fi lmimaailma Nii juhtuski, et pärast kesk- edasi programmi väljastuses ja miseks ja lmitegijate osalemi- mida. Ja kindlasti ei ole piisko- Kuna Eda vanemad elavad kooli lõpetamisele järgnenud turunduses kuni aastani 2002. seks koolitustel. pilinnus ainus koht Saaremaal, Saaremaal, siis kontakt sünni- Vaatamata levinud kujutelma- paariaastast mõttepausi siirdus Kokku kümme aastat. Mõne aja eest tekitasid suurt kus lmida,” nendib Eda. paigaga on tal tihe. “Päris suu- le ei ole lmide turundustöö ta toonasesse Tallinna peda- “Kuna kõik see oli nii põnev elevust Christopher Nolani l- See, missugune lmiprojekt re osa puhkusest veedan ikka Eda kinnitusel üldsegi mitte googilisse instituuti õppima ja ka kaasahaarav, jäid õpingud mi “Tenet” võtted Eestis, mis järgmisena Saaremaal lmib, saarel. Talvisel ajal ma sinna nii glamuurne. Pigem on tegu iga- inglise keelt, aga olude sunnil sel ajal pooleli, sest kooliskäi- turgutasid lootusi, et Eesti sõltub palju ka sellest, kui pal- tihti ei satu, aga kuus korra päevase tavalise sebimise ja jäi see pooleli. Nimelt korraldas miseks lihtsalt ei jagunud aega. võiks võttepaigana hakata sis- ju koht sobib lmi looga. “Sel- proovin ikka käia. Nüüd, ko- toimetamisega. “Aga ma ei üt- ETV 1991. aastal loomingulis- Vahetasin küll eriala – inglise se tooma rahvusvahelist lmi- leks, et keegi isegi kaaluks Saa- roonaajal, on külastamist mui- leks, et see oleks rutiinne. Kogu te erialade kursusel osalemi- keele asemel eesti loloogia ja raha. Mõnevõrra sarnane asi remaad võttekohana, tuleb pi- dugi harvem. Aga kontakti Saa- aeg tulevad ju uued lmid ja l- seks konkursi, Eda otsustas hiljem sain bakalaureusekraa- juhtus mullu sügisel Saare- devalt tööd teha. Ja seda ka te- remaaga aitab hoida ka kolleeg mitegijad peale. Iga lm on eri- proovida ning võetigi vastu. di hoopis keeletoimetajana,” maal, kui Kuressaares võeti hakse, nii EFI-s kui ka Saare- EFI-st, lmikirjaoskuse projek- line, iga lmitegija isiksus. Kursus algas 1991. aasta su- meenutab Eda, kes praegu taas mitme nädala jooksul üles osa maa lmifondis,” lausub Eda. tijuht Mikk Rand, kes elab Saa- Minu töö ei ole punasel vaibal vel ja langes Eesti taasiseseis- kõrgkoolis käib ja teeb keeletoi- apteeker Melchiori lmitriloo- Kirg veinide vastu on ka Ees- remaal ja hoiab meid toimuva- poseerida, vaid teha kõik, et vumise aegsesse turbulentses- metamise ja keeleteaduse eri- giast. tis aina laiemalt leviv hobi, aga ga kursis,” lausub ta. 8 REPORTAAŽ Laupäev, 27. märts 2021

KINDEL TUNNE: Koidula SUHELDA! Taimi Kask pelgas Joost ning Urmas Rajaste esialgu vaktsineerimist, ent otsus- ütlesid, et tunnevad end tas siiski süsti kasuks. Kõige enam pärast vaktsineerimist ootab ta aega, mil Kuressaare ei pisut kindlamalt ning meenutaks enam kummituslinna on õnnelikud, et süst ning inimesed saavad taas tehtud sai. muretult suhelda.

KULTUURIELU SEISAB: Lümanda kultuurijuht Ulvi Põld ootab piki- silmi, et saaks taas kohaliku kultuurielu taas käima panna.

LAPSELAPSI TAHAKS NÄHA: Hellut Sepp tuli vaktsiini saama lootuses, et ehk saab siis jälle näha oma 9 kuu vanust ja 6 aastast lapselast.

TULEB HOIDA TEGEVUSES: Liivi sõnul on piirangute ajal tähtis endale tegevust leida, mistõttu on ta ise usinalt käsitööd teinud. Vaktsineerimis- võimalust kasutas Liivi kohe, kui seda KONTSERTI, KINO JA UJUMIST: Neljapäeval vaktsiini saanud Maire märkis, et pakuti. kuigi viirus pole tema pere ega tööelu oluliselt mõjutanud, ootab ta väga, et saaks näiteks kinno ja ujuma minna. 7X MAANUS MASING Vaktsineerimisajad täituvad: saarlased igatsevad tavanormaalsusttavanormaalsust Neljapäeval ootas Kures- dud on kas distantsilt või vir- sid, aga see ei ole ikka sama, selt on näha, et maskikandmist ses. Just ostsin linnast villast vanaisa juurde tulla,” ütleb va- tööl ja peab seetõttu päris tih- mikul ära, kui palju Saaremaa- saare haigla 60+ vanuse- tuaalvõimalusi kasutades. Nii mis saali kohale minna, enne võetakse tõsiselt. Omavahel lõnga juurde, et oleks jälle ma- nahärra. “Üks lapselaps on ti testi tegema. Nii olemegi saa- le uusi nakatunuid lisandus ja gruppi kuuluvaid süsti- mõnigi ütleb, et ise pole ta ei loengu algust tuttavatega pisut suheldakse ikka, ent rohkem “Kõige rohkem igatsen võimalust käia kontserdil, terjali ja saaks varrastele valu 9-kuune ja teine 6-aastane. Pole nud ka perega koos olla,” rää- kogu lugu, rohkem sellesse tee- soovijaid koroonaviiruse eelmise ega selle aasta sees kor- juttu ajada ning kuulata põne- muidugi telefonitsi ja nutiabi anda. Ja varsti võib juba aia- neid juba kolm kuud näinud. gib Maire. Ka töötamist ei ole masse ei süvene ning hoian tä- vastasele vaktsineerimise- dagi haige olnud, kuid lisab, et vaid inimesi põnevatel teema- kasutades. Vaktsineerimisprot- kinos ja ujumas. Aga kui olukord on selline, siis pole maale toimetama minna,” rää- Sellepärast tulingi süsti saama praegune olukord kuidagi olu- helepanu positiivsetel asjadel,” le. Vaktsiini jagus sel korral kaval viirus võib kuuldavasti del rääkimas. seduuri Ulvi oma sõnul ei kart- teha midagi ning tuleb elust võtta, mis võtta annab. gib Liivi ootusärevalt. lootuses, et ehk siis saab jälle liselt mõjutanud, sest Maire räägib Vaike, kes tuli vaktsinee- pisut rohkem kui sajale mööduda ka tõve sümptomite- “Kuressaare linnast läbi sõi- nud ning kiidab, et kõik käis omadega kokku,” sõnab Hellut, tööandja asub Tartus ning Saa- rima kohe, kui selleks võima- “Ei tahaks seda haigust!” soovijale ning päeva ta. Hirmu vaktsineerimise ees tes on teinekord tunne, et tegu kiiresti ja oli suurepäraselt Näiteks olen oma kodukohas Laimjalas palju õues kes registreeris end vaktsinee- remaalt saab ta kenasti kaug- lus avanes. ei tundu kohaletulnuil eriti ole- on väljasurnud kohaga. Täielik organiseeritud. rimisele lehes ilmunud info tööd teha. “Tütar sai ka mõni aeg taga- keskpaigaks olid kõik, kes vat. “Ennegi süsti saadud!” kos- kummituslinn!” nendib Taimi, Õnneks ei ole Lümandas toimetanud ja ringi jalutanud ning uusi põnevaid Kokkupuuteid pereliikmete ega peale. Haiglasse kohale on ta si oma sutsu kätte. Poolteist end vaktsineerimisele tavad karused saare mehed kelle vaimu säärane pilt armsast kultuurijuhi sõnul palju niisu- kohti avastanud.” tuttavatega pole tal viimastel aga sõitnud oma kaherattalise Vingumine ei aita kedagi päeva oli mingi pohmellilaad- registreerinud, süsti kätte madalal häälel meditsiinilise kodulinnast muserdab. “Ma guseid üksikuid vanainimesi, kuudel eriti olnud ning alles hil- “kevadekuulutajaga”. ne olek, aga see möödus ning saanud ning tundsid end maski tagant. olen suhtleja tüüp,” toob ta sel- kellel üldse mitte kedagi ei ASTRAZENECA VAKTSIINI SAANUD MAIRE juti põdes koroonaviirust ka Lii- “Milleks seda süsti ikka nii- “Kõige rohkem igatsen võima- rohkem pole kõrvalnähte ol- hästi. Nii mõnigi avaldas gesõnaliselt välja põhjuse, miks oleks ning kes peaks praegu vi poja pere. “Minial oli päris väga karta? Haige ma ei ole ol- lust käia kontserdil, kinos ja nud,” naerab Vaike, kes ise lootust, et ehk võib nüüd Kummituslinn muserdab ta nii väga ootab, et koroonaaeg täitsa omapäi kuidagi hakka- kehvake olla. Pojal nii hullusti nud, testi pole samuti pidanud ujumas. Aga kui olukord on sel- vaktsiini kõrvaltoimeid suurt peagi jälle ka pereliikme- ükskord läbi saaks ja tavaelu ma saama. Kogukond hoiab võtnud heategevuse – teame, et ei kulgenud. Ei tahaks endale kunagi tegema. Samas iialgi ei line, siis pole teha midagi ning ei karda. tega kokku saada. Üsna esimeste seas saab nelja- taastuks. “Püüame olla rõõmsad Lümandas kokku, praegu küll hea tee teeb head, ning kogume seda haigust külge!” ütleb Liivi. või teada – äkki olen ilma tuleb elust võtta, mis võtta an- Teineteise käevangus on päeval haiglas AstraZe- ning naudime kevadet, küll saa- sealjuures kahemeetrist vahet ja pakime kokku meditsiinitöö- Pärast vaktsiinisutsu saa- sümptomiteta läbi põdenud,” nab. Näiteks olen oma koduko- neljapäeval vaktsiini saama neca-sutsaka kätte Taimi Kask, me sellest viirusest ka jagu!” kõ- hoides… tajatele mõeldud raviteesid, mist tundis ta end oma sõnul juurdleb Hellut, kes on enda sõ- has Laimjalas palju õues toime- tulnud Urmas Rajaste ja Koi- Kristina Õun kes oma kauni kevadise sinise lab Taimi sõnadest säilinud op- mida inimesed on oma kodusal- hästi, lisab, et kõik käis kiirelt nul tervise hoidmise nimel söö- tanud ja ringi jalutanud ning dula Joost. Pärast süsti ütleb mantli ning joviaalse ja rõõm- timismi ning ta räägib veel, et Hea tee teeb head vedest annetanud,” räägib ta. ja valutult. “Kui vaktsineeri- nud rohkesti värsket puu- ja uusi põnevaid kohti avasta- Urmas, et hirmu tal polnud, sameelse olekuga ses hallis oma tervist turgutab ta jätkuvalt Ulvi nendib, et eks kõigil on ko- misvõimalust pakuti, ma pikalt juurvilja. “Muidu toimetan ko- nud,” sõnab ta, avaldades loo- kõik kulges ladusalt, ning lisab, Haigla konverentsisaalist ehk päevas kohe silma jääb. Taimi ka looduslikul moel. “Just hommikul enne vaktsi- roonaviirusest ja piirangutest ei mõelnud ning tegin ära, ei dus ja käin vahepeal tööl – te- tust, et ehk on olukord suveks et kokkuvõttes on hea meel, et täna süstimisesaalist väljuvad tunnistab, et ega ta vaktsiini Üks neist, kes sel neljapäe- neerimisele sõitmist saime parajal määral kõrini, kuid teha peljanud,” lausub ta. Liivi rää- gevuses tuleb end igal juhul taas paremaks muutunud. süst tehtud sai. inimesed paistavad valdavalt saamist just suure vaimustuse- val kaitsepoogitud saab, on Lü- teha midagi toredat – ühel tant- pole midagi, piiranguid tuleb gib, et ise pole ta kummagi ko- hoida!” kinnitab mees. Vaike Laine väljub haigla Saaremaal on alates eelmi- heatujulised ja optimistlikud. ga oodanud ning süsti pelgas manda kultuurijuht Ulvi Põld. surühma liikmel oli juubel järgida ning teha kõik endast roonalaine ajal haige olnud, on “Tunnen end praegu hästi ja konverentsisaalist pärast süsti se aasta märtsi algusest täna- Saarlasele omasel moel ka pisut, kuid lasi selle võima- “Mida kiiremini me vaktsinee- ning käisime tal kodus akna olenev, et haigus ei leviks. ennast hästi hoidnud, kasuta- loodan, et nii ka jääb,” ütleb heatujuliselt ning võtab kiirelt vuse 26. märtsi seisuga regist- vürtsitavad haigla ees juhusli- luse tekkides ikkagi ära teha. ritud saame, seda kiiremini taga, kinkisime lilled ja soovi- Mätasselja külast Kuressaar- nud desin tseerimisvahendeid AstraZenecat saanud Maire, kokku ka kogu oma “mantra”: reeritud kokku 2552 inimese kult kohtunud tuttavad päeva Vahetult pärast vaktsineerimist saame loodetavasti ka nor- sime õnne. Tal oli nii hea meel. de süstile sõitnud väärikas eas ja maski. Aga abiks on olnud ka kes vaktsineerimisvõimalusest “Mis see vingumine ikka aitab! koroonaviirusega nakatumine. vähese musta huumoriga, kü- tundis ta end oma kinnitusel maalse elu juurde tagasi,” mär- Ja muidugi meil endil ka,” üt- Liivi tõdeb, et temal pole ka pii- kodused vitamiinid – vaarikad, oma sõnul pikemalt mõtlema- Tuleb ikka positiivsust säilita- Eilse seisuga oli vähemalt üks sides: “Noh, seisad ikka veel?” hästi ning ütleb nüüd, et enim gib Ulvi, kelle sõnul on kultuu- leb Ulvi. rangute ajal põhjust tegevuse- mustsõstrad ja piparmünt, mis ta kinni haaras. da ja rõõmsat meelt hoida.” koroonavastane vaktsiinisüst Mõned inimesed räägivad aja- on teda koroonaviiruse uue lai- rielu hetkel täielikult pausil. Ta “Loodame tõesti, et üks hetk puuduse üle kurta – omas ko- tervist turgutavad. “Õnneks ei ole praegune ko- Vaike ütleb, et kui eelmisel saadud 7071 Saare maakonna kirjaniku küsimuse peale, et ne ajal muserdanud suhtluse ja ütleb, et Lümanda kogukond see teine viiruselaine samuti dus on praegu nii palju toime- 67-aastane Hellut Sepp tuli roonalaine kuidagi väga hullus- aastal tundus juba 15 nakatu- elanikul. Vanusegruppide osas koroonaga on pihta saanud nii kontaktide piiratus. on ka teise koroonalaine ajal ol- möödub ning saame pöörduda tamist, et igavusele ruumi ei oma sõnul vaktsineerima eel- ti elu seganud, sest nii tütar kui nut Saaremaal meeletult suu- on täpselt võimalik välja tuua nende naabrid kui ka tuttavad Väärikate ülikooli loengute nud tubli ja eeskujulik, üleaed- tagasi oma tavaelu juurde. Se- jäägi. kõige igatsusest oma laste ja las- ka tema elukaaslane on viiru- re hulgana, siis praegustes olu- 80+ grupi hõlmatus, mis oli ree- ning pereliikmed on viimastel suure austajana märgib Taimi, sed hoiavad üksteisega vestel- niks aga hoiame end ikka tege- “Koon, heegeldan ning telaste järele. “Lapselapsi ootan se läbi põdenud ja neil on anti- des näib see juba väga väikse dehommikuse seisuga Saare- kuudel püsinud aia taga. Suhel- et loengud veebis küll toimu- des kenasti distantsi ning üldi- vuses ning praegu olemegi ette hoian ennast igatpidi tegevu- ja nemad ka ootavad, et saaks kehad ning poeg käib Soomes numbrina. “Ma vaatangi hom- maal 67 protsenti. 10 AJA LUGU Laupäev, 27. märts 2021

Bänd, mis jäigi P l saj lugu nimetuks Saemaa popmuusik3.

Uute kidrabändide vaimus- tus ei piirdunud loomulikult mitte ainult Kingissepaga, vaid hullutas noori üle terve Saaremaa. Ka Leisi keskkoolis pandi suvel 1967 enne uue kooliaasta algust kokku oma punt, ikka biitlite eeskujul – kolm kitarri ja trummid.

Mehis Tulk 1967. aastal 9. klassi läinud El- mar Sarapik ja Rein Lember olid pinginaabrid, nõnda nagu ka aasta nooremad Uljas Pee- ters ja Tarmo Kask. “Tarmo elas mul üle tee, nii et vaatasi- me üksteise akendesse, Uljase ja Elmari elukoht oli Leisi jõe ääres ja nad olid samuti naab- rimehed,” meenutab Rein oma- aegset sõpruskonda, kes kõik laulsid kuni häälemurdeni koo- li poisteansamblis. Uue vokaal-instrumentaal- ansambli loomise initsiaator oli kooli direktor Endel Noor, kes käis idee välja hea lauluhääle- ga Uljasele. Too omakorda tuli enne kooliaasta algust mõtte- LÕPUPIDU: Bändi liikmed (vasakult) Elmar Sarapik, Uljas Peeters, Tarmo Kask ja Rein Lember 1970. aasta juunis Leisi vana koolimaja juures. Elmaril on ga Reinu juurde ja nii asi teoks Tšehhi päritolu kõlakastiga kitarr Lignaton, Uljasel Tõnu Grepile kuulunud elektrikitarr, Tarmol aga linnapoiste käest ostetud isetehtud bass. Koosseis on saigi – neljane punt biitlite ees- Reinu rätsepast isa õmmeldud pükstes, mille juurde kombineeriti punased sviitrid. REIN LEMBERI ERAKOGU kujul. “Alguses mängis Elmar akor- val Leisi vanas koolimajas ko- se keelest tõlkimine kõrvale. “Nii mõnigi jase vanema venna Raivo Pee- linnakooli abiturientide vah- dioni, Uljas trompetit, Tarmo haliku valimisjaoskonna kul- “Aga kõike, mida teised eesti tersi klass tegi näitemängu, vad esinemised. Väino Laesi kontrabassi ja kuna mina ühte- tuur-meelelahutusliku prog- keeles laulsid, püüdsime järe- pealtvaataja ütles, matemaatikaõpetaja Jüri Jan- nappide vahenditega etüüd gi instrumenti ei vallanud, pan- rammi raames. Esinesid ümb- le teha. Alates “Kullast süda- no rääkis koolist ja ansambel koolitunnist näitas, et see poiss di mind trummide taha – um- ruskonna sovhooside-kolhoo- mest” kuni “Liivakellani” väl- et vokaal on teil, tegi sinna vahele mõned lood. on näitlejaks loodud. Teine bes nii nagu trennis, et sina lä- side ja kooli isetegevuslased. ja. Oli ka lugusid Tom Jonesilt, poisid, vägev, aga Leisi poisid tegid ära ka paar number oli tehtud nii, et pub- hed väravasse,” muigab Rein. “Meil oli paar lugu ja kohalike- mida Eestis ümber lauldi,” kin- pulmapidu. “Kuna direktor lik nägi Lembit Uustuln- Direktor, kes armastas džässi ja le vendadele, kes olid mõned nitab Rein. vahel läheb Noor oli meil keelanud osale- di alumist poolt, siis oli ees- mängis ka ise pilli, nägi vaimu- õlled ka ära joonud, igatahes Ühe repertuaarilise ku- saatepartii pisut da pidudel, kus tarvitatakse al- riie vahel ja ülemine ots oli silmas ilmselt mingit estraadi- väga meeldis,” räägib Rein. Ta rioosumiga sai bänd Reinu sõ- koholi, siis tuli neil puhkudel Väino oma. Kokkuvõttes jäi või isegi džässorkestri laadset lisab, et eks see bänditegemi- nul kah hakkama. Nimelt män- mööda.” eraldi luba küsida. Seetõttu jäi mulje ilmatu pikast mehest, kooslust. Seetõttu esialgu ka ne oli niisugune sõpruskonna gis 18. lennu lõpuaktusel kol- näiteks mängimata tollal küm- kes mängib pilli. selline instrumentide valik. värk ja nii mõnigi pealtvaataja me kitarriga tušši. “Küsiti, kas lülitas ennast välja. Aga kohe nevõistlejana tuntud Jaan Lem- Pullimehed Väino ja Lembit Aga poistele see ei meeldi- ütles, et vokaal on teil, poisid, on võimalik, mängisime direk- uuesti käima panna ei saanud, beri pulmas,” räägib Rein. olid tegelikult ka pillimehed ja nud. “Trompetipuhumine pol- vägev, aga vahel läheb saate- torile ette ja tema ütles, et käib kuna bimetallkaitse pidi jahtu- 1970. aasta kevadel mängis mängisid mõlemad selsamal nud kerge töö, ükskord hakkas partii pisut mööda. Seepärast küll. Nii juhtuski, et mängisin ma,” meenutab Rein. Olukorra bänd Kingissepa keskkoolis ballil ka Kingissepa keskkooli Uljasel suurest pingutusest ise- pundile erilist suurt tulevikku iseendale tuši ära ja läksin see- lahendamiseks sätiti võimen- abiturientide saja päeva ballil. ansambli Nuklonid koosseisus. gi nina verd jooksma. Seepärast ei ennustatud. järel lõputunnistust vastu võt- di trummikomplekti kõrvale ja Leisi, Orissaare ja Kingissepa Kolmandana astus ballil üles hakkasime tasapisi uusi pille Aga võta näpust. Algus oli ma,” meenutab Rein. kuniks kaitse jahtus, nii paar- kooli kõrval osalesid peol ka enamjaolt kah linnakeskkooli hankima,” räägib Rein. Kõige- tehtud ja peagi õnnestus an- Kuna kõik teadsid, et an- kolm minutit, pidi Rein üksin- hiidlased Kärdla keskkoolist. poistest koosnev ansambel pealt asendati akordion klave- samblil saada Karja sovhoosist samblitegemise algatas direk- da tampima suvalisi trum- Uljas ja Tarmo olid küll aas- Miki, mis tegutses teenindus- riga, seejärel kontrabass basski- oma käsutusse uhke helepuna- tor isiklikult, siis õpetajatel misoolosid ja rütmikomposit- ta nooremad, aga kuna nende- kombinaadi Saare klubis. Neist tarriga. “Bass oli musta värvi, ne Riias toodetud trummi- bändipoistele erilist ütlemist ei sioone, kuna teiste pillid olid ta poleks bänd esineda saanud, teeme lähemalt juttu järgmis- isetehtud. Ostsime selle Kingis- komplekt, mis jäi poiste kätte olnud, kuigi nii mõnigi vaatas tummad. “See ajas mul alati said nemadki osaleda Leisi tes lugudes. sepast, kus mingi bänd oli laia- mitmeks aastaks, kuni bändi- Reinu sõnul viltu, et mida need hinge täis, aga teha polnud mi- keskkooli 18. lennu kultuu- li läinud, kuna poisid läksid tegemise lõpuni. poisid karjuvad ja müristavad dagi. Ühel hetkel lükkasin ja- riprogrammis. Koolilõpp tõi ka bändi koju omavahel riidu,” mäletab ta. Trummidega seoses meenu- ning miks see kõik peab nii vali laga lüliti uuesti sisse ja põru- Omatehtud pillil olid peal kla- tab Rein, et basstrummi män- olema. tasime taas üheskoos edasi.” “Vasaku käe Leisi bändi etteaste Kingisse- verikeeled, mis tollal oli üsna gijapoolse naha ette riputati sõ- Proovi tehti koolis, kaks- näpunahad olid nii pas kujunes nii menukaks, et tavaline, kuna spetsiaalseid durisineli tükk, et trummimats Trummilööja saatus kolm korda nädalas. “Maapois- poisid said kutse tulla terveks basskitarri keeli polnud eriti oleks tumedam. Trummi välis- tel oli tol ajal nii, et kes natuke paksud, et suveks mängima praeguse saada. “Kui arsti juures vere- külje peale maaliti tavaliselt Nii nagu kõik uue ajastu bän- aktiivsem oli, see tegi ju kõike. teatrimaja ruumides asunud proovi tuli anda, siis sai nalja, pundi nimi, aga Leisi ansamb- did, pidid ka Leisi poisid kur- Sporti, isetegevust, muusikat – laboritüdrukud ohvitseride klubisse. Aga nood sest vasaku käe näpunahad olid lil jäigi see tegemata. “Kui me ja vaeva nägema võimenduse- mida aga teha andis. Muusika- nägid suurt vaeva, ei võtnud vedu. Ja kahe bändi- nii paksud, et laboritüdrukud uued trummid saime, püüdsi- ga. “Sellega oli kogu aeg üks tegemine midagi ei seganud, liikme koolilõpuga sai otsa ka nägid suurt vaeva, et sealt vere- me küll mingi nime välja mõel- jama. Kui alustasime, saime see oli meie kvaliteetaeg, mis et sealt verepiisk ühine musitseerimine. piisk kätte saada,” lausub Rein. da, aga ühtki küllalt head mõ- kasutada kooli kinovõimendit pakkus lõbu,” räägib Rein. kätte saada.” “Mina polnud mingi muu- tet ei tulnud. Siis tuli mingi ja aula seintele paigaldatud Põhiliselt mängis ansambel sik. Ime, et nad minu trummi- Nimi jäigi panemata kohvik-klubi üritus ja viskasi- statsionaarseid kõlareid. Väl- koolipidudel, aga esineda tuli Rein mäletab hästi, millist löömise üldse välja kannata- me kinda publikule, et pakku- jasõitudeks saime enda käsu- ka koolivaheajal. “Mängisime elevust tekitas Leisi poistes sid,” sõnab Rein ja lisab, et Uljas hankis endale rütmikitar- ge mõni hea nimi välja. Mida- tusse kinomehaanik Taivo Al- väiksemates külade seltsima- linnakooli võimendite kasuta- seepärast ei tekkinud tal pä- ri, aga löökriistadega oli lugu gi isegi pakuti, aga need ikka- tosaare kaks kohvri moodi jades, kohtades, kus Taivo Al- mine. “Meie enda omad olid rast kooli isegi mõtet, et muu- kõige haledam – bändil oli al- gi ei sobinud ja nii me ilma ni- võimendit. Aga seda oli vähe,” tosaar näitas rändkino. Kuna nagu nad olid. Nii kui pillid sikaga edasi tegeleda. Küll tegi guses kasutada vaid loguvõitu meta jäimegi,” räägib Rein. räägib Rein. mitte igal pool polnud klaverit taha ühendasime, kostis kõla- seda Uljas, kes hiljem lõi laul- pioneeritrumm, mida mingis- Lugusid saadi ansamblile Tõenäoliselt Pärsama rahva- võtta ja akordioni kaasa veni- ritest mingi surin ja särin. Aga jana kaasa mitmes ansamblis. se helistikku häälestada oli pea nii, et kusagilt lindistati laul Ul- majast said poisid mingil het- tada ei olnud samuti kellelgi kui me Kingissepa poiste või- Elmar jätkas Tartus ülikooli- võimatu. Pisut aitas kellegi jase maki peale ja kirjutati sealt kel RET Akordi võimendi, kust tahtmist, mängis Elmar neil menduse külge pillid panime, päevil restoranimuusikuna, õpetus, et tooni saab kõrge- sõnad maha. Või kui meloodia sai läbi lasta laulu ja Uljase ki- esinemistel kitarri.” siis mäletan, kuidas Uljas har- Tarmo käis ära sõjaväes, kuid maks, kui instrumendi sisse oli juba tuttav ja saadi kusagilt tarri. “Aga see võimendi oli häs- Bänd lülitati ka Leisi kesk- dal ilmel ütles: “Kuula! Täitsa sai sealt külge tervisehäda, elektripirn põlema panna – see sõnad, siis kombineeriti duu- ti tehtud – ülekoormuse välti- kooli agitbrigaadi, mis käis vait. Ei mingit krõbinat.” Ja mis mehe varakult manalas- kuivatas trumminaha ära. rid juurde, mis vahel olid suisa miseks oli tal kaitselüliti. Tih- mööda ümberkaudseid väikse- mängisime muidugi mõnuga,” se viis. Ka Uljas ja Elmar on Punt astus esimest korda valed. Kuna Leisi koolis õpeta- tipeale juhtus nii, et kui läks maid koole ja ärgitas nende lõ- jutustab ta. nüüdseks lahkunud taevaste- avalikkuse ette valimistepäe- ti vaid saksa keelt, siis jäi ingli- kõvaks andmiseks, siis ta, raisk, petajaid Leisi kooli tulema. Ul- Reinul on eredalt meeles ka le lavalaudadele. Laupäev, 27. märts 2021 MAAILM 11

Kas kevadel on nakatumise risk suurem?

VÄRVIRIKAS KEVAD: Mõnede teadlaste arvates peaksid inimesed kevadel taimede õitsemise ajal nakkuste suhtes ettevaatlikumad olema. Samas on aga ka neid teadlasi, kes arvavad, et säärane hoiatus pole siiski teaduslikult põhjendatud. DW.COM

Kevadel ei suurene mitte ülikooli teadlased koostöös temperatuur ja õhuniiskuse sub esile meile kõigile tuttava dud, et teatud keskkonnaga inimestel pole vaja karta, et ainult allergiliste reaktsioo- Helmholtzi-nimelise tervise- ja tase) võib nakatumiste arv kas- nohu. seotud faktorid (näiteks õie- kokkupuutel õietolmuga võivad nide oht, vaid kasvab ka keskkonnauuringute keskuse vada aga koguni 44 protsendi Et end koroonaviiruse tolm) võisid mõjutada nakatu- nad nakatuda koroonaviiruse- risk nakatuda koroonavii- spetsialistidega. Nad kogusid võrra. Sealjuures oli ühiskon- SARS-CoV-2 vastu edukalt miste arvu kasvu 2020. aasta ga," on öeldud selle infoteenis- rusega. Nii vähemalt kokku 31 riigi 130 uurimisjaa- na täieliku sulgemise korral kaitsta, vajab organism neidsa- kevadel. Sealjuures torkab aga tuse pressiteates. väidavad mõned saksa ma aeropalünoloogilise moni- uute nakatumiste arv pea kaks mu interferoone, mis on vaja- silma formuleeringute ette- Eelpool mainitud uurimuse teadlased. tooringu andmed. Seejärel korda väiksem, ehkki õietolmu likud kaitseks nohu vastu. Just vaatlikkus," selgitas Berg- autorid ise rõhutavad aga, et seostati need andmed ilmasti- kontsentratsioon õhus oli kõik- seepärast mõned saksa teadla- mann intervjuus DW-le. õietolm on vaid üks paljudest kuolude ja koroonaviirusega jal enam-vähem samal tasemel. sed oletavadki, et õietolmu faktoritest, mis võivad kaasa ai- Urmas nakatunute arvuga 2020. aas- kontsentratsiooni suurenemi- Ekspert: data nakatumiste arvu kasvu- Kiil ta märtsis ja aprillis. Õietolm ja immuunsus ne toob endaga paratamatult “Kevadisele le. Seega võib öelda, et praegu Just sel ajal tabas Euroopat kaasa nakatumiste arvu kasvu. on saksa teadlased üksmeelel Miks see nii on ja kuidas siis oma ja Põhja-Ameerikat pandeemia Teaduskirjanduses on avalda- Professor Traidl-Ho manni jalutuskäigule vaid ühes – sellesama äraleier- tervist taimede õitsemise ajal esimene laine. Sealjuures võt- tud mitu uurimust, mille auto- sõnul on kindel, et allergikute datud ja banaalse seisukoha kaitsta? Vastavaid soovitusi ja- sid teadlased arvesse ka valit- rid on püüdnud välja selgitada, organism annab viiruse ilmu- võib minna osas, et SARS-Cov-2 viiruse le- gati Saksa avalik-õigusliku vä- suste kehtestatud abinõud Co- kas õietolm nõrgendab nina li- mise korral nõrgema inter- igaüks... “ viku peamine põhjus on ikka- lisringhäälingu Deutsche Wel- vid-19 leviku tõkestamiseks. maskesta immuunsust. Teada feroonide vastuse. Sellest hoo- gi inimestevahelised tihedad le veebilehel ilmunud artiklis. Riigiti olid need erinevad – ala- on, et kui õietolmu osakesed sa- limata pole aga Kochi instituut 2020. aastal langes pandee- kontaktid. Nohu, kipitav kurk ning pu- tes ühiskonna täielikust sulge- tuvad limaskestale, hakkab (haiguste ennetamisega tege- mia algus Saksamaal täpselt Professsor Traidl-Ho mann nased ja paistes silmad – need misest ning lõpetades vaid ini- inimorganism tootma inter- lev Saksa valitsusasutus – toim) kokku taimede õitseaja alguse- soovitab inimestel, kes kuulu- on peamised allergiasümpto- meste suulise hoiatamise ja feroone (rakkude komplekteeri- allergikuid riskirühma veel ar- ga. "Seega võis õietolmu kõrge vad riskirühma, olla kevadisel mid kevadisel ajal, mil loodus soovitustega (näitena võib siin tavad valgud, mille ülesanne on vanud, kirjutab DW. Miks? kontsentratsioon õhus ja naka- taimede õitsemise ajal eriti et- õide puhkeb. Nüüd on aga sel- tuua Rootsi). immuunvastus), mis aktiveeri- tunute arvu järsk tõus olla liht- tevaatlikud ja kanda maski, kui gunud, et ebameeldiv enese- "Mida enam õietolmu, seda vad immuunsüsteemi ja sunni- Allergoloogide arvamus salt juhuslik ajaline kokkulan- õhus on rohkesti õietolmu. tunne, mida paljud inimesed ilmselgem on selle mõju [naka- vad seda viirusega võitlema. gevus," tähendas ka Wiesbade- Allergoloog Karl-Christian kevaditi kogevad, pole ainus tumisele]," tegi kokkuvõtte uu- Müncheni teadlased väida- Teatud osa Saksamaa teadlas- nis asuva allergiauuringute Bergmann toonitab aga, et ja- häda. Müncheni tehnoloogia- rimisrühma liige, Müncheni vad aga, et kui õietolmu osake- test on äsjamainitud uurimu- keskuse professor Ludger Kli- lutama võib minna igaüks, ülikooli teadlaste hiljutine uu- tehnikaülikooli professor Clau- sed ja viirus satuvad nina li- se suhtes siiski skeptiliselt mek. olenemata sellest, kas ta on al- rimistöö näitab, et kevadisel dia Traidl-Ho mann. Kui õie- maskestale üheaegselt, siis kir- meelestatud, jätkab DW. Nii Saksamaal tegutseb riiklik lergik või mitte. Keegi ei pea ajal suureneb risk nakatuda ko- tolmu kontsentratsioon ühes jeldatud kaitsemehhanism näiteks märkis Berliini Cha- teenistus, mille ülesanne on istuma umbses toas nelja sei- roonaviirusega. Ja see ei puu- kuupmeetris õhus suureneb aeglustub – organism toodab rité kliiniku professor elanikkonna teavitamine oh- na vahel. Bergmanni arvates duta vaid inimesi, kes on aller- näiteks 100 ühiku võrra, siis te- interferoone vähem. Säärastes Karl-Christian Bergmann, et tudest taimede õitsemise ajal – on vaja palju soliidsemaid tea- gilised õietolmu suhtes. kitab see tema sõnul nakatu- tingimustes on viirusel lihtsam Müncheni teadlaste uurimis- õietolmuinfoteenistus. Ka sel- duslikke andmeid, mis õigus- Uurimistöö kestis 2020. aas- miste arvu keskmiselt nelja- paljuneda. See põhjuse-taga- töös jäävad siiski ebaselgeks le spetsialistid on seisukohal, taksid eriliste ettevaatusabi- ta jaanuarist aprillini. Selle vii- protsendilise tõusu. järje seos on juba tõestatud ta- seosed põhjuste ja tagajärge- et põhjust paanikaks pole. "Ei nõude kehtestamist taimede sid läbi Müncheni tehnoloogia- Teatud tingimustel (vastav valise rinoviiruse osas, mis kut- de vahel. "Uurimuses on öel- allergikutel ega ka ülejäänud õitseajal. Prantsusmaa otsib seksuaalse enesemääramise vanusepiire

Nagu Eestis, nii on ka Prantsus- vana peab olema alaealine, et RAHULOLEMATUD: val näevad aga paljud teisme- maal praegu sisepoliitilise elu täiskasvanu, kes on olnud te- Prantsusmaad on vii- lised oma vanusest palju täis- üks tähtsamaid teemasid sek- maga seksuaalsuhtes, võiks masel ajal tabanud kasvanulikumad välja. Ja suaalse enesemääramise vanu- oma õigustuseks tuua alaeali- skandaalid, mille kesk- kuidas siis ikkagi tõestada, kas sepiirid. Kavas on need nihu- se vabatahtliku nõusoleku. mes on kõrgetel ame- süüdistatav oli oma partneri te- tada lapseea lõppu. Erand on "Kuna Prantsusmaal pole täna- tikohtadel olevad isi- gelikust vanusest teadlik või plaanis teha vaid Romeodele ja seni sellist vanust juriidiliselt kud, kes on olnud seo- mitte? Juliatele. määratletud, siis on sealsed tud laste seksuaal- Vaidlustes seadusemuuda- "Pärast mitut pedo iliaga kohtud üsna sageli tõsise di- se ärakasutamisega. tuste üle kerkis päevakorda ka seotud skandaali kavatseb lemma ees," kirjutab ajakirja- Pilt on tehtud küsimus, kas uus seadus peaks Prantsusmaa parlament seadu- nik Rudolf Balmer. veebruaris feministide tähelepanu alla võtma ka si karmistada. Tulevikus loe- Näiteks on olnud juhtumeid, meeleavaldusel Pariisis, armastuse alaealiste vahel. takse vägistamiseks sugulist kui Prantsusmaa kohtud on kus nõuti karistussea- Ühe argumendina toodi vahekorda alla 15-aastase ala- langetanud õigeks mõistva dustiku vastavate pa- sealjuures maailma kirjandust. ealisega. Erand tehakse vaid ju- otsuse, kuna 11–12-aastased ragrahvide karmista- Pärast kauakestnud diskus- hul, kui kahe teismelise vahel alaealised olevat seksiga vaba- mist. sioone otsustasid deputaadid on tekkinud tõeline armusuhe," tahtlikult nõus olnud. Juriidi- THELOCAL.FR noortele armastajatele siiski kirjutab Šveitsi suurim saksa- liste vaidluste käigus on sage- erandi teha. keelne ajaleht Neue Zürcher li viidatud tuntud kirjaniku ja ahistamise tõttu, ahistaja oli ealise nõusolekule. See tähen- maa parlamendi ülemkoda. Paragrahv, mis läheb ajaluk- Zeitung (NZZ).  lmirežissööri Vanessa Sprin- toona 49-aastane kirjanik Gab- dab, et seksimisel noorema kui Suure tõenäosusega võetakse ku kui Romeo ja Julia pa- Umbes kaks nädalat tagasi gora mälestusteraamatule "Le riel Matzne ," on artiklis öel- 15-aastasega ei oma vastasti- see vastu eeloleval suvel. ragrahv, näeb ette, et suguline hääletasid Prantsusmaa parla- Consentement" ("Nõusolek"). dud. kune nõusolek mingit juriidi- Mitmete ekspertide arvates vahekord alla 15-aastase isiku- mendi alamkoja saadikud ühe- Selles kritiseerib autor teravalt Nüüd on Prantsusmaa rah- list tähendust ja sellist vahekor- on uues seaduses siiski üks ga on seaduslik, kui partnerite häälselt ettepaneku poolt teha seisukohta, et alaealised võivad vasaadikud otsustanud, et kui da loetakse vägistamiseks. See- nõrk koht. Nimelt on seal vanusevahe ei ületa viit aastat muudatusi seaduses, mis kait- vabatahtlikult olla nõus täis- täiskasvanu on astunud sek- juures pole isegi oluline, kas vä- öeldud, et täiskasvanu sooritab ja kui nende armusuhe sai al- seb alaealisi seksuaalse iseloo- kasvanuga seksima. "Olles kõi- suaalvahekorda alla 15-aasta- givalda kasutati või mitte. kuriteo vaid juhul, kui ta on guse enne, kui partneritest va- muga kuritegude eest. Debat- gest 14-aastane, kannatas Va- se alaealisega, ei ole tal tulevi- Kõnealuse seaduseelnõu teadlik, et tema partner on noo- nemal täitus 18. eluaasta. tide keskmes oli küsimus, kui nessa rängalt seksuaalse kus enam võimalik viidata ala- peab läbi vaatama ka Prantsus- rem kui 15-aastane. Tänapäe- Urmas Kiil 12 ARVUDE KEELES Laupäev, 27. märts 2021

Leisi Saaremaa rahvastik 2020: inimesed -17 +6 Orissaare Muhu -11 -15 -2 -13 +56 kolisid maale -17 +43 Pöide 13 056 Mustjala 12 851 Valjala +2 +23 -13 -5 +25 -18 -5 +9 Kaarma Kärla +4 Kihelkonna +6 +102 Laimjala -8 -8 +108 -7 +9 GRAAFIKA: LIINA ÕUN -7 +56 -16 Pihtla +49 +2 -2 +54 Saaremaa vald 1.01.2021 Kuressaare +52 Lümanda -15 -190 31 435 (0) -8 +28 -205 +20 Saare maaKOND 1.01.2021 33 575 (+54) ELANIKE ARV Salme suurenenud suvekodusid, kuhu inimesed võisid Loomu- rände- Saare maakonna 2020. -9 +4 aasta rahvastiku ülevaade tulla kaugtööle ja ennast ka sisse vähenenud lik iive saldo kirjutada. -5 näitab, et aastatagune 4865 muutus Ruhnu eriolukord pani inimesi Leedri külas elav Lümanda teenuskeskuse juht ja üks kogu- 4973 kokku maale ümber asuma ning 0 +11 konna eestvedajaid Jaanika Kuressaare linna elanikearv Tiitson ütleb, et viimastel aastatel on rahvastiku muutus olnud Torgu +11 väheneb küll tasapi- si, ent stabiilselt. pigem nullilähedane või miinuses. Ta räägib, et -4 +9 Läinud aasta vestlustest külavane- kevadel kirjutasid matega on välja +5 väga paljud koorunud, et rändesal- inimesed end do plussi taga ei ole Saare maakonda 1954 1769 1931 ainult sissekirjutus, 1540 1943 1511 1974 sisse, et saada luba vaid ka reaalsed pered, 1752 1351 saartele tulla. Eriolu- kes on Lümanda piirkon- 1524 1563 1172 korra lõppedes kirjutati da asunud. Tihti saab 1355 ennast taas välja, kuid elukohamuutus alguse 750 679 832 709 857 1167 JAANIKA rändestatistika näitab, et TIITSON suvitamisest, siis aina 799 852 882 väga paljud jäid ikkagi 681 691 326 155 tihedamini Saaremaal 331 paika või tulid aasta olemisest, kuni lõpuks 166 jooksul saartele kolitaksegi siia. Lümanda elama. Üldine puhul on uusasukad RAHVAARVU MUUTUS RAHVAARVU liikumine oli suur, välja toonud avatud ja märgib Piret Pihel, sõbralikku kogukonda LEISI

PÖIDE kes on hariduselt ning väga head SALME TORGU MUHU KÄRLA RUHNU PIHTLA demograaf. Aasta

VALJALA lasteaeda ja kooli. KAARMA MUSTJALA LÜMANDA LAIMJALA LAIMJALA ORISSAARE jooksul liikus Saare "Kindlasti tõi ka KIHELKONNA KURESSAARE maakonnas 1567 koroona laiema põhjuse- inimest. na maale elama või olema," Piheli sõnul on jätkuv nendib Tiitson ja lisab, et ELAMA ASUMINE LAHKUMINE PIRET trend valglinnastumine – veel rohkemale maale Kuressaare linn 141 156 PIHEL VALDA VALLA- VALLAST VALLA- inimesed lahkuvad ümberasumisele aitaks Kaarma 47 41 SISSE SISENE VÄLJA SISENE Kuressaarest ja asuvad kaasa valguskaabliga Kuressaare linn 265 166 301 320 Kihelkonna 5 12 elama maale. Linnast on lahkunud liitumise võimalus, sest kaugtöö 600 inimest ja pool neist asus jaoks jääb internetiühendus tihti Kaarma 114 217 97 132 Kärla 12 20 Laimjala 7 14 elama mujale Saaremaa valda. viletsaks. Kihelkonna 61 20 18 7 Suure tõenäosusega asuti ümber LOOMULIK IIVE Ühe negatiivse numbrina hakkab Kärla 27 35 29 41 Leisi 19 36 Kaarma ja Pihtla piirkonda, kus silma Leisi ja Orissaare kandi suur Lümanda 8 16 sisseränne on valla keskmisest Laimjala 34 5 16 14 negatiivne iive. Piret Piheli arvates suurem. Leisi 44 37 45 30 Mustjala 5 18 on tegu juhusega või lihtsalt

Lümanda 38 29 18 21 LIIKUMINE RAHVASTIKU Orissaare 15 30 Kuressaare rahvaarv väheneb piirkonnaga, kus on rohkem Pihtla 18 20 stabiilselt, seda nii iibe kui ka eakaid. Mustjala 32 8 27 18 rändesaldo järgi. Orissaare 52 35 40 49 Pöide 12 10 Saaremaa vallast välja vaadates Salme 8 17 Koroonakriisi-aegsele liikumisele tõstab Pihel esile Muhu jätkuvat Pihtla 46 82 36 38 viitab selgelt maapiirkondade edukust. "Liiva-linn areneb meie Torgu 1 5 Pöide 38 18 20 13 üldiselt plussis olev rändesaldo. kõigi silme all," ütleb ta. "Muhu Salme 34 20 29 21 Valjala 15 20 Eriti head on näitajad Kihelkonna vallavalitsus on toiminud targalt ja ja Lümanda piirkonnas, kus olnud tegus." Torgu 14 15 10 10 Ruhnu 0 0 rändesaldo on vastavalt +56 ja Valjala 27 50 37 31 Muhu 13 26 +28. Nendes piirkondades on palju Raul Vinni Laupäev, 27. märts 2021 PEAMURDMIST 13

“...teha kõike.” ja “Kapsaliblikas”. Ristsõnade lahendamine teritab vaimu. Mõnusat nuputamist! Ristsõna koostas Raivo Alt Raivo koostas Ristsõna nuputamist! Mõnusat vaimu. teritab lahendamine Ristsõnade Laupäeval, 20. märtsil ilmunud ristsõna vastused on:

MÄLUMÄNG: RIIETUS SUDOKU

1. Sõrve rahvariiete kandmisel oli jõukamatel meestel vesti- kandmise juures üks edvistamise komme. Milline? 3 2 1 9 2. Kes oli see riigikogulane, kellele kuulus ka Orissaares tegutsenud sokivabrik Sartex? 1 5 7 6 8 5 3. Maailma üks piirkond on kinkinud Eestile sõpruse märgiks ametlikult ühe oma rahvariiete versiooni, mis kannab seal- 9 8 3 4 5 2 ses riiklikus registris numbrit 6777. Millest on jutt? 4. Viipekeeles kasutatav ja inimest iseloomustav viipenimi 9 1 3 4 viitab mõnele tema omadusele või tähelepanuväärsele seigale. Milline on president Toomas Hendrik Ilvese viipe- 2 8 7 1 nimi? 5. 1932. aastal võttis SH Camp and Company kasutusele 7 5 5 6 ühe riietuseseme suuruste süsteemi, mida kasutatakse tänapäevani. Millest on jutt? 9 4 5 2 4 9 6. Lõuna-Koreas asub väike saar Banwol-do, mille teeb turistidele atraktiivseks asjaolu, et seal domineerib kõikjal 4 1 6 2 8 7 3 üks värvitoon. Seda värvi on nii majad, ehitised kui ka inimeste riided. Mõni kohalik on eriti hasartne ja kannab 8 6 8 6 2 7 ka seda värvi aluspesu. Mis värv see on? Küsimused koostas Raul Vinni 1 9

8 3

6. 6. Lilla. korvisuurus.

5. 5. 4. Rinnahoidja tähestikuline tähestikuline Rinnahoidja Kikilips.

(rahvuslik muster). muster). (rahvuslik 6 8

3. 3. 2. 1. Šoti tartan tartan Šoti Meri. Enn peal. üksteise vesti kahte Kanti VASTUSED 2 6 7 4 5 3 3 1 4 9 3 2 9 MÕISTATUSED LOOMADEST 8 2 6 9 7 2 Saba kohev, pehme, kasukas tal kullakarva. 4 2 9 7

Metsas elab, külas kanadele rahu ei anna? Rebane 5 9 3 5 9 6 1 4 Jookseb kiirelt nagu tuul, koort ta närib haavapuult, 4 7 9 9 2 3 talvel muudab oma karva 3 4 8 5 8 1 tema nimi ära arva?

Jänes 6 3 4 6 14 KUULUTUSED Laupäev, 27. märts 2021

Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus ... Kel otsa saab aeg, see läheb, /J. Tätte/ minnes võtab ta kaasa tule ja süütab taevasse tähe. Sügav kaastunne Avaldame kaastunnet Jaanile perega ja Avaldame sügavat kaastunnet abikaasale ja tütardele, Avaldame südamlikku kaastunnet Vallole perega KAIDO HEINSALU kõigile lähedastele kõigile lähedastele armsa ema, ämma ja vanaema lähedastele. PALMI TILGA KAIDO HEINSALU MAIE MURULAIDI lahkumise puhul. Sõbrad kaotuse puhul. lahkumise puhul. Vahipataljoni päevilt Liia perega Taaliku kandi külade pered Rolland, Asta, Ahto, Aire, Helje

Teatame sügava kurbusega, et lahkunud on meie Tuul puude ladvus tasa kiigub, Südamlik kaastunne kallis ema, vanaema ja vanavanaema me vaikses leinas langetame pea... Jürile perega Mälestame ja lähedastele MAIE MURULAID kallist kaaslast Südamlik kaastunne Õnnele perega kalli venna 19. IV 1936 – 24. III 2021 VALERI KAIDO HEINSALU Leinavad omaksed KARMO TIITMA kaotuse puhul. Avaldame kaastunnet kaotuse puhul. lähedastele. Leinatalitus toimub laupäeval, 3. aprillil kl 14 Taimi, Ivo ja Enn EELK Kuressaare kogudusemajas, Kauba tn 5. Tiidujaani lapsed peredega ja Liia peredega Sõbrad TLÜ kursuselt Palume pärgi ja kimpe mitte tuua.

Su kodu on nüüd seal, Igal meist on oma saatus, kus Linnutee. käia oma tee - See helendav rada, keegi ei tea, kui pikk... see tähine kee… Oleme rändajad selles maailmas, Südamlik kaastunne me tuleme ja läheme taas... Tarmole perega Meenutame Avaldame kaastunnet Armas Anne lähedastega! armsa ema RAUL KÄNDI Annele ja Kalevile, Südamlik kaastunne kalli Armsad Mirjam, Vaido, Valmer ja Mirge peredega kalli poja VEROONIKA Avaldame kaastunnet Südamlik kaastunne abikaasa ja isa KAIDO NOOGI Marile, Karola Karmenile KAIDO HEINSALU ja Oliviale. HEINSALU VALTER LUKSI kaotuse puhul. kaotuse puhul.

kaotuse puhul. lahkumise puhul. Saima ja Peeter Ilona ja Kalle laste peredega Heli ja Ando Ingel Mälestavad Valdur, Helve ja perek Nuum

Need armsad, kellest äkki jäime ilma, on tegelikult alles - meie sees: nad on nii ligi, et ei torka silma nii nagu valgus tolmukübemes. /Doris Kareva/

Avaldame südamlikku Südamlik kaastunne kaastunnet omastele Sügav kaastunne meie esimesele õpetajale Anne Heinsalule poja Mälestame kauaaegset Arvedile, Heimarile ja KAIDO HEINSALU eesti keele ja kirjanduse õpetajat Tiidule vend KAIDO HEINSALU lahkumise puhul. LINDA VAPPERIT PAUL PAJU kaotuse puhul. Südamlik kaastunne lähedastele. kaotuse puhul. Asta, Matti, Tiiu, Aime, Eeva Helga, Marilen, Stella, Kati ja Sirje peredega Tuuli, Horre, Karle, Leo, Markos, Remy ja Tomy-Ott Muhu Põhikool Võhma jahiselts

Valge päeva on varjanud mure kivine sein. Tõde valus on uskuda, raske kaotuse lein. Meie sügav kaastunne Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne Annele, Kalevile ja Kallist esimest õpetajat, Südamlik kaastunne Kalevile perega Südamlik kaastunne Ardile isa kõigile lähedastele säravat kolleegi ja Õnnele venna poja ja venna Annele perega, Õilmele, kalli head naabritädi Peetrile ning kõigile PAUL PAJU KARMO TIITMA KAIDO HEINSALU lähedastele kalli kaotuse puhul. KAIDO HEINSALU LINDA VAPPERIT surma puhul. kaotuse puhul. KAIDO HEINSALU kaotuse puhul. mälestab Tiina Töökaaslased Perekond Õunpuu OÜ Valjala kaotuse puhul. Grand Rose Spa’st Mälestavad Ülle, Ain, Südamlik kaastunne ja Lindmäe Ehitus kollektiiv ja Spa Tour Oü’st Harri, Ingrid ja Evelin lähedastele. Priit ja Marvi perega

Aeg ühiseid rõõmusid ja muresid ei mata, aeg kaunimad ajad meelde jätab. Südamlik kaastunne Mälestame oma vanemat venda Siiras kaastunne kõikidele lähedastele teile kalli Õnnele venna Mälestame head sugulast PAUL PAJU PAUL PAJU KARMO TIITMA Südamlik kaastunne VALTER LUKSI kaotuse puhul. lahkumise puhul. Leenule ja lähedastele. Kaastunne Mirjamile lastega pereisa ja Helmele venna ootamatu lahkumise puhul. Heimar, Malle laste ja nende peredega Mai ja Toomas Anne ja Tiiu Pihlade pered peredega Laupäev, 27. märts 2021 REKLAAM/KUULUTUSED 15

OSTAME JA RENDIME • Raietööd PÕLLUMAAD METALLITÖÖD Metsa ja • Raieõiguse ja metsamaa ost PAKUME METSAMAA OST, põllumaa ost. LIIVAPRITSITÖÖD • Palgi, paberipuidu ja küttepuidu ost Raietööd ja PARIMAT HINDA! PÕLLUMAA OST, VÄRVIMINE • Võsalõikus võsagiljotiiniga metsa Compakt Kinnis vara kontor RAIETÖÖD JA Kuressaare Kohtu 1, • Puiduhakke, võsa ja raiejäätmete ost TRANSPORT. uuendamine. tel 45 45 000 CNC-LÕIKAMINE Tel 5090 260 Info: 503 9321; [email protected] [email protected] [email protected] Talli 1, Kuressaare 517 2758; [email protected] Tel 50 700 45 Kuressaare, Lossi 3 + 372 50 777 88 www.retapuit.ee

Metsakinnistute ja raieõiguste ost SÕIDUKID Paberipuu, palgi ost automüük.ee

Roomassaare ja Sikassaare Ostan Vene kombaini. Tel 5679 terminalid, tel 45 33 974, mob 53 411 444 9415. Metsaalane nõustamine, mob 51 72 300 ERAMUTE EHITUS Ostan vana Vene võrri või mopeedi Müüa Volkswagen Passat Com- Saarte Metsamajanduse OÜ, • võtmed kätte lahendused ja kõiki nende osi. Tulen ise järele. fortline 2.0 TDI 110 kW; esmane Ringtee 14, Kuressaare, Tel 529 6587. registreerimine 11/2015. Auto [email protected] • abi asjaajamisel: www.metsamajandus.ee igapäevases kasutuses; viima- TEOSTAN projektid, ehitusload jne. Müüa Opel Vectra Atm 2.0 100 kw. ne korraline hooldus teostatud Heas tehnilises korras. Vahetatud 01.03.2021; hammasrihm vahe- FEKAALIVEDU [email protected] tel 52 31705 hiljuti seisupiduri tross, veovõlli tatud 08/2020 läbisõidul 141 635 Sarest OÜ kummikott, taastatud esimesed km. Hind 14 399 €. Tel 513 3901. Telefon 50 92 781 piduri suportid ja vahetatud kettad. Värv punane, kere universaal. Automaatkäigukast. Ülevaatus OTSIN TÖÖD TEENUS 5341 1444, 453 3974. olla elamiskõlbulik. Hind 30 000 €. Müüa veeboiler Atlantic 100 l 09.2021. Hind 750 €. Kontakt 5697 Mees soovib tööd leida. Kohu- Kaardid ennustavad. Tel 900 1727. Kontakt [email protected]. horisontaalne. 1a kasutuses olnud. 4707. setunne olemas. Tööle asumine 24/7. www.ennustus.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja Heas korras. Hind kokkuleppel. Tel kohe. Tel 5595 8311. põllumaad. Tel 504 5215, 514 Müüa möbleeritud 3-toaline korter 5347 7530. Ostan traktori, võib vajada remonti. Puurkaevude puurimine ja projek- 5215, [email protected]. Kuressaares, Juhan Smuuli täna- Hind 2000 €. Tel 512 3863. teerimine. Vee- ja kanalisatsiooni- val. Korter on hea planeeringuga, Müüa elektriline invavoodi ÄRA ANDA tööd, septikute paigaldus. Tel 521 Meite Saar OÜ. Ostame metsa- soe ja valgusküllane. Kõik aknad (220x105). Metallist, otsad plas- 7415, 504 2999, www.baltipuur- maad ja kasvavat metsa. Tel 505 on vahetatud. Korteris on keskküte tikust, liigutatavad külgtoed, pea, kaev.ee. 8260, [email protected]. ja vannitoas põrandaküte lisaks. jalgade asendit ja kõrgust saab Hind 65 000 €. Tel 5597 6867. muuta. Hind 70 €. Tel 510 6601. Kapra Vanametall OÜ pakub Ostame põllu- ja heinamaad, ka Saare- ja Muhumaal kaeve- ja rendilepingutega koormatuid. Pa- Vahetada korteri vastu Kuressaa- pinnasetöid kopp-laaduriga JCB kume parimat hinda! Tel 504 5404, res või müüa majakarp + korras- Müüa Eesti ajalooga Toyota Auris 4cx. Lisaks pakume freesasfaldi ja [email protected]. tatud krunt üle 6000 ruutmeetri. Active Plus-1,6 97 kw, 09.04.2015, täitematerjalide müüki ning trans- Ahi ja pliit sees, mustad põrandad ls 98 100 km, kõik hooldused porti. Info ja tellimine 5650 6282. Ostan põllu-, metsa-, rohumaad all, asukoht 15 km Kuressaarest. tehtud esinduses, 2. omanik, 6 Vaata lisaks kaprametall.ee. või talu Kihelkonna kandis või Ta- Täpsem info tel 516 3485. käiku, suverehvid valuvelgedel gamõisa poolsaarel või nimetatud ja talverehvid plekkvelgedel, uus Biopuhastite, septikute, reoveema- piirkonna läheduses. Tel 516 5054, veokonks, 4x el.aknad, avarii- ja Ära anda vanad aknad. Ökokas- hutite, kaevupumpade paigaldus- e-mail tagamoisa.saarlane@gmail. MÜÜK suitsuvaba. Küsi lisa! Hind 8300 €. vuhoone ehitamiseks ehk sobivad. tööd koos projektidega. Töid teos- com. Õhksoojuspumbad soodushinda- Tel 529 6587. Tel 517 5751. tame ka hajaasustusprogrammiga. dega! Daikin, Mitsubishi, Fujitsu. www.reovesi.ee, tel 5306 5322. Müüa 2-toaline (41 m²) keskküt- Küsi pakkumist tel 5388 4884. Kas kellelgi on ära anda või sood- tega korter Kuressaares Smuuli www.ohksoojus.eu. Müüa bensiinimootoriga maapuur. salt müüa TV alus/kapp? Kõrgus OÜ Kapra Vanametall võtab vastu elurajoonis. Tel 504 9925. Hind 135 €. Tel 5907 6752. max 60 cm, laius max 220 cm. ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mul- 130 € kandiline kase-kuuse ja 135 Hind kuni 50 €. Tel 5346 7241. tilift konteinerite rent ja transport. € kasebrikett otse tootjalt, turba- Teostame hoonete lammutustöid brikett 130 €, preemium pellet 6 ja ja utiliseerimist. Rohkem infot 8 mm 190 €, pakitud kivisüsi 240 €, TÖÖPAKKUMINE www.kaprametall.ee või telefonil kase kaminapuu 30 cm 2,7 €, küt- Saare Frydendahl OÜ pakub tööd 5650 6282. teklotsid 2 €. Vedu. Tel 506 8501. õmblejatele. Väljaõpe kohapeal, Müüa Honda Civic 1,4 66 kw. transport kompenseeritakse. Info Teostame katuste pesu ja värvi- Müüa väike maja Kuressaarest 6,5 Müüa soodsalt mitmevärvilisi Müüa põllurallikaks sobilik auto, tel 506 9437, [email protected]. mist, akende pesu, veerennide km. Hind 98 000 €. Tel 505 1644. endisaegseid iirislõngu, mulineed mootor väga heas korras, ls 149 puhastust. Vajadusel ka remont ja ja rohelist puuvillalõnga (540 g). Tel 000 km. Hind 350 €. Tel 507 7711. väiksemad ehitustööd. Info telefo- Soovin osta elamu ehitamiseks 5332 1223. Müüa metallist veeboiler, kasu- nil 5638 8994. sobiliku kinnistu Kuressaare tusel olnud saunas kerise juures. läheduses. Makstav hind sõltub Mõõdud 55x45 cm. Hind 30 €. Tel Saekaatriteenus just sulle sobivas kinnistust. Tel 5853 5235. 521 8781. kohas sinu juures sulle sobival ajal. Liikuv Saag OÜ, tel 515 8514. Müüa 3-toaline, esimese korruse Müüa vähekasutatud saunakeris, korter. Kuressaarest 15 min au- mis on vee soojendamise võimalu- Mälestame endist naabrit Telli juuksuriteenus endale koju. Tel tosõidu kaugusel. Elamine on väga sega. Hind 200 €. Tel 5648 8562. 5612 5199. hea ruumilahendusaega ja soe. Müüa Škoda Octavia 2.0d 103 kw MATTI Juurde kuulub garaaž-puukuur. Müüa väga korralik tüdrukute jalg- Müüa korralik diivanvoodi, laius 75 2011 a. Kehtiv ülevaatus ja liiklus- NOOGENIT Hind 45 000 €. Lisainfo tel 5687 ratas. Hind 55 €. Tel 5390 5561. cm, kokkupanduna pikkus 135 cm, kindlustus. Hooldatud õigeaegselt. Avaldame KINNISVARA 7721 või 5663 6511. lahti tehes 210 cm, riie terve ning Probleemne DPF välja program- kaastunnet lähedastele. Saarte Metsamajanduse OÜ teeb Müüa vana puuader koos aisade- puhas. All on ruumi asjade hoiuks meeritud. Kaasa suverehvid valu- teile alati parima pakkumise raiete Ostan maja või suvila Saaremaal, ga, kaasas rangid, sedelgas jm. Tel (nt tekid, padjad vms). Hind 25 €. velgedel! Sõiduk igapäevakasutu- Elle ja Vello perega ja metsakinnistute eest. Info tel võib vajada remonti, aga võiks 5661 7025. Tel 5344 9058 või 5694 7229. ses. Hind 3350 €. Tel 5693 7215.

Mälestan head sugulast Elu on tundmatu tee, LEMBIT TÕNSAUD keegi ei tea, kus lõpeb see...

Valent Avaldame kaastunnet Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk... ja katkeb siis. Silvile ja Imbi perele Ei tulek ega minek pole meie endi teha, vaid see, mis sinna vahele jääb on elavate mäletada... venna Südamlik kaastunne Mirjamile ja lastele peredega abikaasa, isa ja vanaisa MATI SINIBE Südamlik kaastunne Helmele venna Südamlik kaastunne Vallole kaotuse puhul. VALTER LUKSI VALTER LUKSI EMA kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. Maive ja Pille Jõngu talust Lydia, Urve ja Helve pered Pärnust Endine töökaaslane Maive Lydia, Urve ja Helve pered Pärnust LAUPÄEV Laupäev, 27. märts 2021

HOROSKOOP PÄEVAPILT

JÄÄR Päike on Veenuse- ga ühenduses ja oposit- sioonis pühapäeva õhtul kulminee- ruva täiskuuga. Väga oluline aeg ISSN 1736-9436 partnerlussuhete vallas. ILM SÕNN Enne kui kellelegi TÄNA on vahelduva pil- midagi ütlema minna, tuleb visusega ilm. Peami- asjad hoolega oma peas läbi mõel- selt Lääne-Eestis sajab da. Proovi veidike tempot maha hoovihma. Puhub lõuna- ja kagu- võtta. tuul 4-9, rannikul puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur +8..+13, me- retuulega rannikul kohati +5. Päi- KAKSIKUD Piir sõprus- ke tõuseb Kuressaares 6.12 ja loo- ja armusuhete vahel võib jub 19.00. muutuda. Läbisaamine inimestega, kellest sa hoolid, on hetkel maailma HOMME hommikupoo- kõige tähtsam teema! likul on peamiselt pilves ilm, mandril sajab laialda- selt vihma, saartel on sadu lõppe- VÄHK Sinu hinges ja sü- nud. Päeva jooksul lääne poolt alates dames on omajagu se- pilved kõikjal hõrenevad ja saju- gadust. Ühtaegu olulised on nii võimalus väheneb. Puhub lõuna- ja pereasjad kui ka tööalased pers- edelatuul 3-9, saartel puhanguti 13 pektiivid. m/s. Õhutemperatuur öösel +1..+5, päeval +4..+9. Päike tõuseb Kures- saares 6.10 ja loojub 19.02. LÕVI Vajadus oma tead- misi täiendada kasvab. Eri- Allikas: Riigi Ilmateenistus ti juhul, kui oled pikalt ühtesid ja samu asju teinud, vajad uut, värs- kendavat infot. NIMEPÄEVAD 27.märts NEITSI Midagi seoses Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi raha- ja äriasjadega võib 28. märts nüüd selgemaks saada. Ehkki si- Armas, Armo, Arm, Kallis nuni jõudev info võib olla ärritav, on sul sellest ikkagi kasu. 29. märts Joonas, Joakim, Kimmo KAALUD Kaalude mär- gi täiskuu mõjul oled tund- ÕNNITLEME Kevad südames! lik ja kergesti ärrituv. Kui armas ini- Ootame teie pilte koos selgitava allkirjaga aadres sil [email protected]. 27. märts mene on kuskil eemal, võib igatsus Pilt on tehtud Panga pangal. Kuu vaadatuima foto autor saab auhinnaks Eesti Kullafondi Sulev Nõmmiku duubel CD-plaadi. väga suur olla. REELIKA KALD 80 Reet Koit Kuressaare linn SKORPION Esikohale 81 Villem Püüding tõuseb taas isiklike suhete Unimäe küla teema. Tekib rohkem võimalusi su- MÖÖBLIPUHASTUS (tekstiilipesu) Koduleht 81 Milvi Ruttu helda isikutega, kes sinus sümpaa- ABOR OÜ • KATUSEPESU • FASSAADIPESU teenuste kohta Orissaare alevik tiat äratavad. ERIPUHASTUS- • TÄNAVAKIVIDE PUHASTUS www.abor.ee 84 Lembit Hüür Kuressaare linn AMBUR Sisemine pinge • SAMBLATÕRJE telefon võib olla tugev, selle maha- TEENUSED • KONTORI KORISTUS jne +372 53 815 755. 28. märts võtmiseks võta aega hobide jaoks. 70 Arvo Kullapere Võiksid midagi lugeda, mõttemän- Vilsandi küla ge mängida või ristsõna ette võtta. TÄNA AJALOOS 81 Rein Sirg Kuressaare linn KALJUKITS Tegelikult ei 1976 – esilinastus lm “Suvi”. 1513 – Juan Ponce de León silmas esi- ole parim aeg oma tööelu NB! Vastavalt vabariigi valitsuse mesena Põhja-Ameerika mandrit. 81 Rein Tamme planeerimiseks, kuid millegipärast kehtestatud piirangutele koroonaviiru- 1990 – Tallinna botaanikaaia ruumi- Kõruse küla on just karjäärialased mõtted su se SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks des toimus Eestimaa Rahvarinde ja 1854 – Krimmi sõda: Prantsusmaa 83 Maria Peep pea vallutanud. jäävad ära kõik üritused. Eesti Komitee juhtide nõupidamine. kuulutas Venemaale sõja. Kuressaare linn Suusõnaliselt sõlmiti nn Kloostrimet- 83 Reet Tiik VEEVALAJA Võid avas- 27. märts Eestis sa kokkulepe. Eesti Komitee juhid lu- 1918 – Moldova ühines Rumeenia riigiga. Rahtla küla tada, et oled unarusse jät- basid toetada Edgar Savisaart peami- nud suhtluse kallite esivanemate- 1920 – sõjaministri käskkirjaga võeti nistriks kandideerimisel, Savisaar lu- 1945 – Teine maailmasõda: sakslased 83 Kalju Tänav Kuiste küla ga. Täna oleks õige päev selleks, et kasutusele sõnad “sõjavägi”, “sõjaväe- bas teha Eesti Komiteega koostööd rii- tulistasid välja viimase V2 raketi. neile helistada. lane” ja “sõdur”. gi iseseisvuse taastamiseks. 87 Ella Vipp 1977 – Tenerifel Los Rodeose lennuväl- Iide küla KALAD Vahe mõistus on 1926 – Eduard Brock tegi Eesti meistri- 2013 – Eestis tähistati priiuse põlistu- jal juhtus kõige ohvriterohkem lennun- 93 Armilde Lipp see, mis sind edasi aitab. võistlustel tõstmises poolraskekaalus va- mise päeva. duskatastroof, kui stardi-maandumis- Randvere k üla Võta ühendust inimestega, kellelt saku käega rebimises uue maailmare- rajal põrkasid kokku kaks Boeing 747 võid saada sulle vajalikku infot. kordi. lennukit. Hukkus 583 inimest. Maailmas NB! Neil, kes ei soovi õnnitlust Koostanud Maria Angel, 1940 – Ago lennuk ES-AUL tegi esimese 47 eKr – kuninganna Kleopatra VII asus 1998 – USA-s toodi turule potentsira- lehes, palume sellest teatada telefonil 45 24 440. [email protected] lennu Stockholmi. Julius Caesari toetusel uuesti valitsema. vim Viagra.

is! i valm ja ong Ena kend m lih ava pa tsam olla ei saa – Kuni AURUTATUD 5. aprillini KANAFILEE ~400 g 7.99 Müügil Saare Selveris €/kg KÕIKIDELE 4 AASTAT NING VANEMATELE Serveeri külmalt võileival, salatis või soojenda kergelt ahjus, grillil! VOLKSWAGENI MUDELITELE UUS REMONT JA VARUOSAD TOODE! 25% SOODSAMALT!

Reval Auto esindused OÜ E-mail: [email protected] Aadress: Kuressaare, Tallinna 61a. Üldtelefon 45 30 100 Avatud tööpäevadel: 08.00–18.00