DOCSLIB.ORG

Põlvas Renoveeritakse Soojatrassi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põlvas Renoveeritakse Soojatrassi PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT PMS 285 PMS 877 PMS 355 CMYK 90 / 48 / 0 / 0 CMYK 0 / 0 / 0 / 0 CMYK 94 / 0 / 100 / 0 RGB 0 / 115 / 207 RGB 255 / 255 / 255 RGB 0 / 155 / 58 Nr 18 (5) • 21. mai 2019 Põlvas renoveeritakse soojatrassi ne käesoleva aasta augusti- ja septembrikuu jooksul. Taastus- tööd peavad olema lõpetatud oktoobri alguseks. Ehitustööde aluseks on Põl- va valla soojusmajanduse aren- gukava aastateks 2016-2030. Alanud ehitustööd toovad erinevatel aegadel kaasa muu- tusi ka liikluskorralduses Kesk, Jaama ja Roosi tänavatel ning osaliselt parkimises Pärna tä- nava kõrval asuval vanal turu- platsil seoses ehitusmaterjalide ladustamisega. Ehituse ajal tagame soojuse ja soojavee tarbimise. Loodame väga meie tarbi- jate mõistvale suhtumisele, sest tegemist saab olema suurema- Suurim ja ulatuslikum üm- AS Põlva Soojus esitas mine ja ülekanne” eesmärkide hulise ja keerulise tööga. berehitustöö 2019. aastal on 26.02.2018 SA Keskkonnain- elluviimiseks. Tänase seisuga on trasside Põlva linna jaotustorustiku vesteeringute Keskusele taot- Meetme eesmärk on ener- kogupikkus Põlva võrgupiir- osaline renoveerimine, mis luse Kesk, Roosi ja Lina täna- gia lõpptarbimise vähendamine konnas ligi 15 km. Sellest maa- saab alguse Pärna ja Kesk tä- va kaugkütte jaotustorustiku soojuse efektiivsema tootmise pealsed trassid 1400 m (9%). nava ristmikust ning lõpeb Me- renoveerimiseks. 06.06.2018 ja edastuse arvelt. Uute trasside osakaal aastal simummi lasteaia kõrval asu- otsusega nr 1-25/121 taotlus Projekti tulemusena vä- 2017 oli 56 % (8350 m), 2018. vas Lina soojussõlmes (Lina rahuldati. Toetuse maksimaal- heneb Põlva võrgupiirkonna aasta lõpuks 9400 m ehk 62%. 9). Sealt jätkub 190 meetrise ne määr on 46,58% nimetatud trassikadu 724 MWh võrra ja Aastatel 2015 ja 2016 re- lõigu ehitus Lina 18 ja Vahtra projekti abikõlblike kulude seeläbi vähendatakse maagaa- konstrueeriti Põlvas soojusto- 8 ühenduseni. Osaliselt puu- maksumusest. Rahalises väl- si tarbimist 23 640 m³ võrra. rustikke vastavalt 771,5 m ja dutab ehitus ka Jaama tänava jenduses 272 737 €. Omafinant­ Maagaasi tarbimise vähenda- 428,3 m. 2017. aastal 1882, 4 kõnnitee 220-meetrist lõiku seeringu summa 312 787 €. misel paisatakse keskkonda m ning 2018. aastal 1002 m. (Jaama – Roosi ristmikust kuni Projekti abikõlblikkuse pe- 45,4 tonni vähem süsinikdiok- Aktsiaseltsil Põlva Soojus Jaama 8a) ja Roosi tänava 90 riood algas 28.02.2018 ja lõpeb siidi aastas. on 30.04.2019 seisuga soojuse meetrist lõiku (Roosi 13 – Lina 30.12.2019. Struktuuritoetust Amortiseerunud ja ebaefek- tarbijaid 127 ja soojusega va- 7). Renoveeritava ja uue torus- antakse „Ühtekuuluvuspoliiti- tiivse soojustorustiku renovee- rustatavaid hooneid 149. tiku kogupikkus on 1400 m. ka fondide rakenduskava rimise tulemusena kaob linna- Ehitushanke võitjana teos- 2014–2020” prioriteetse suu- pildist maapealne torustik. Soojust soovides, tab töid OÜ Tartal Grupp. Pro- na „Energiatõhusus” meetme Uue jaotustorustiku kaudu AS Põlva Soojus jekteerija on OÜ Keskkonna- „Efektiivne soojusenergia toot- saab tagatud soojuse edastami- projekt. Veelkord jäätmete sorteerimisest Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Jäätmete liigiti kogumi- ne on kohustuslik. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pä- rinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäät- metest. Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse ka suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ring- lussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida. Sorteerimine on loodust säästev ning läbi selle on võimalik kokku hoida ka olmejäätmete äraveokuludelt. Kogumispunktides on eraldi konteinerid paberile ja papile ning segapakendile, mõnes kohas on olemas ka klaaspakendikonteiner. Pakendijäätmete konteinerisse sobivad: • piima-, jogurti- ja mahlapakid; • konservikarbid, kaaned ja korgid; • kilekotid (sh leiva- ja saiakotid); • šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja Põlva valla haldusterritooriumil on üle 100 segapakendi, klaas- majoneesipudelid; pakendi ning papp- ja paberpakendi avalikult kasutatava konteineri. • pandimärgita pudelid, purgid; Väga oluline on, et iga jääde saaks õigesse konteinerisse olles puhas, • hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid; kuiv, tühi ning biojäätmete vaba. • tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid. Samuti on tähelepanu vajav asjaolu, et pakendijäätmed oleksid NB: konteinerisse ei tohi jäätmeid panna musta värvi kilekotis, konteinerisse pandud lahtiselt või läbipaistvas kilekotis. Nagu eelpool kuna selliselt puudub vedajal võimalus tuvastada jäätmete sobivuses mainitud, see tagab võimaluse vedajal kindlaks määrata, kas jääde on konteinerisse. konteinerisse sobiv või mitte. Papp- ja paberkonteinerisse sobivad: Ebasobivate jäätmete tõttu jäävad konteinerid tühjendamata, mis • pappkastid ja -karbid; tekitab palju segadust ja pahameelt. Üle täitunud konteineri puhul ei • paberist pakendeid (näiteks paberkotid, pakkepaber); tohi jäätmeid konteineri kõrvale panna, vaid tuleb oodata, mil toimub • lamineerimata kartong; vedaja poolt tühjendus. Tühjenduste kohta on võimalik informatsiooni • lainepapp. küsida Põlva Vallavalitsuselt. Klaaspakendi konteinerisse sobivad värvilised ja ilma värvita Põlva Vallavalitsus palub sorteerida teadlikult ning hoida kontei- klaasist pudelid ja purgid (näiteks karastusjookide pudelid, alkohool- nerite ümber puhtust. sete jookide pudelid, klaaspurgid). PT 2 Vallavalitsus, volikogu Põlva Teataja • Mai 2019 Ootame kandidaate konkursile “Põlvamaa kaunis kodu 2019” Kaasava eelarve ettepanekud ja rahvaküsitlus Kaasava eelarve menetlus on jõudmas rah- saalide ees on ööpäeva- ja aastaringne kasutus- halise kasvatuse tunni raames võimalus õppida Põlva Vallavalitsus ootab ettepanekuid kandidaatide esita- vaküsitluseni, mis peaks välja selgitama elanike võimalus. sportvõimlemist, kohalikud lapsed, kes ei käi miseks konkursile „Eesti kaunis kodu 2019“. arvamuse kaasavasse eelarvesse esitatud ettepa- Sihtrühmaks on linna- ja külaelanikud, ter- lasteaias, väljaspool Kauksit koolis käivad lap- Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) koostöös maa- nekute elluviimiseks. visesportlased, treeninggrupid, tervisespordiüri- sed ja noored; täiskasvanud, kes tunnevad huvi kondade esindajatega viib läbi üle-eestilist konkurssi „Eesti Rahvaküsitlus viiakse läbi ajavahemikul tustel osalejad. Hinnanguline maksumus: 19 500 sportvõimlemise vastu, ühisürituste külastajad. kaunis kodu“. Põlva vallal on võimalus esitada konkursile 17.–30. juuni 2019. eurot. Esitaja: Garry Murumets Hinnanguline maksumus: 16 400 eurot. Esitaja: kuni neli kandidaati. Konkursi võitjaid tunnustab Eesti Vaba- Küsitlus algab 17. juunil kell 8.00 ja lõpeb Tähti Tobreluts riigi President vastuvõtul, mis toimub Taasiseseisvumispäe- 30. juunil kell 20.00. 3. Lauatennise välilaud iga küla lauaks! Küsitlus viiakse läbi elektrooniliselt. Arva- Ettepanekuga on hindamiskomisjoni ning 6. MTÜ Põlvamaa koerteklubi va paiku. Kõiki kohalike omavalitsuste poolt maakondlikule must saab avaldada veebikeskkonnas www.vo- idee esitajate nõusolekul liidetud ettepanek “Be- reeningplats konkursile esitatuid tunnustab Põlvamaa Omavalitsuste Liidu lis.ee või Põlva valla veebilehel www.polva.ee. toonist lauatenniselaud Karilatsi külaplatsile”. Treeningplatsiks oleks aiaga ümbritsetud juhatuse esimees Georg Pelisaar oma vastuvõtul mastivimpli Küsitluses osalemiseks on vajalik end identifit- Sisaldab lauatennise välilaudade paigaldamist kinnine ca 50x75m maa-ala. Plats võiks asuda ning tänukirjaga. seerida ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Küsitlusest igasse külasse. Algatame selle elluviimise enda Intsikurmu läheduses. Aastatega on see koht ku- Kui Sa oled märganud mõnda kaunist kodu, talu/tootmis- on õigus osa võtta igal küsitluses osalemise päe- ja lähiümbruse külade – Lootvina, Himmas- junenud paljude koeraspordi harrastajatele hea talu, korterelamut, ühiskondlikku hoonet, tootmiskompleksi, val vähemalt 16-aastasel elanikul, kelle elukoht te, Eoste, Taevaskoja, Karilatsi - initsiatiivina. asukohaga kohaks. Platsi oleks vaja koeraspordi küla, parki või väljakut või leiad, et Sinu kodu on tunnus- on Eesti rahvastikuregistri andmetel Põlva vald. Asukohaks on olemasolevad ja toimivad küla- edendamiseks ja turvalisemaks treeningute lä- tamist väärt, siis esita ettepanek hiljemalt käesoleva aasta Iga küsitluses osaleja saab hääletada kuni kahe keskused koos nende juurde kuuluva välialaga. biviimiseks. Kindlasti jõuaks läbi kinnise platsi 3. juuniks aadressil [email protected] või helista tele- ettepaneku poolt. Ettepanek vastab Põlva valla külaelu elavdamise olemasolu infot rohkem nende Põlva valla ini- fonil 5347 1669. Elanikud, kellel ei ole arvuti kasutamise või- prioriteedile. Meie jaoks tähendab see võimalus- mesteni, kes muidu läbi sotsiaalmeedia koerte- Tiia Zuppur malust saavad ID-kaardi olemasolul hääletada te loomist inimeste kokkusaamiseks ja ühiseks klubini ja treenimisvõimalusteni ei jõua. Tänu arhitekt vallavalitsuses (Keldrikaela tee 2 ja Kesk 15, ajaveetmiseks kõigile jõukohase huvitegevuse- platsile muutuks Põlva vald kaasaegsemate või- E–R 8–12.00 ja 13–16.00), pöördudes teabespet- ga. malustega paigaks. Platsi saaks kasutada võist- sialisti poole. Lootvina küla hea näide on 10 aastat sügis/ luste läbiviimiseks, mis omakorda tooks võistle- Puude raiest tiheasustusalal kevad/talvisel hooajal
Load more

Recommended publications
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]
  • 1 Ahja Valla, Laheda Valla, Mooste Valla, Põlva Valla Ja Vastse-Kuuste Valla Ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHAT
    Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemislepingu Lisa 1 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Ühinemisleping on koostatud Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse- Kuuste valla ühinemisläbirääkimiste tulemusel. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (edaspidi ETHS) § 91 lõike 2 punktile 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv. ETHS § 7 lõike 1 alusel lisatakse maavanemale esitatavale haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlusele seletuskiri, mis peab sisaldama ajaloolist põhjendatust, mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju haldussuutlikkusele, mõju demograafilisele situatsioonile, mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele, mõju ettevõtluskeskkonnale, mõju hariduslikule olukorrale ja omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimist. Käesolev seletuskiri on kooskõlas ETHS § 91 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõikes 1 sätestatud nõuetega ning on ühtlasi nii ühinemislepingu seletuskiri kui ka haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlusele lisatav seletuskiri. 2. ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISTE KORRALDUS Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste valla ühinemise algatas Põlva vald. Põlva Vallavolikogu 13.01.2016 otsusega nr 1-3/8 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ning ettepaneku tegemine läbirääkimiste
    [Show full text]
  • Põlvamaa Elanike Sportimisvõimalused Ja -Eelistused
    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Andero Lusbo PÕLVAMAA ELANIKE SPORTIMISVÕIMALUSED JA -EELISTUSED Lõputöö Juhendaja: Velda Buldas Kaasjuhendaja: Margus Kõomägi, MA Pärnu 2017 Soovitan suunata kaitsmisele ............................................................ (juhendaja allkiri) ............................................................ (kaasjuhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud “...“.............................. ............. a. TÜ Pärnu kolledži ettevõtluse osakonna juhataja ............................................................... (osakonna juhataja nimi ja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ............................................................... (töö autori allkiri) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Sportimisvõimalusi mõjutavad tegurid ......................................................................... 5 1.1. Konkurents ning huvigrupid sporditurgudel .......................................................... 5 1.2. Ressursisõltuvuse teooria ja kliendirahulolu ........................................................ 11 1.3. Spordi infrastruktuuri ja sportimisvõimaluste mõju spordis osalemisel .............. 16 2. Sportimisvõimalused ja nende arendamisvajadused Põlvamaal ................................. 22 2.1. Põlvamaa sportimisvõimaluste
    [Show full text]
  • 2009. A. Põlvamaa Partnerluskogu Heakskiidetud Projektitaotlused Ja Toetussummad
    2009. a. Põlvamaa Partnerluskogu heakskiidetud projektitaotlused ja toetussummad. Meede 1.1 Kohalike ressursside säästev rakendamine Taotleja Projekti nimi Toetus MTÜ Võhanduveere Leevi külaplatsi kompostkäimla 22482 MTÜ Spordiklubi Kõlleste Krootuse lauluplatsi ja ujumiskoha uuenda-mine 54100 MTÜ Kiidjärve Küla Selts Kiidjärve pargi rekonstrueerimisprojekti koostamine 130626 Laheda Vallavalitsus Kõrbjärve ujumiskoha rajamine 143946 Kanepi Vallavalitsus Kanepi kirikupargi käiguteede renoveerimine 138056 SA Veriora Noortekas Veriora noorteka puhkenurga kujundamine 117057 Kõlleste Vallavalitsus Krootuse puhkeala kavandamine 133200 MTÜ Tegus Veriora Kodukooli almanahh 39500 MTÜ Krootuse Kultuuriselts Käsitöö- ja kodumajandusruumi välja-arendamine 134343 MTÜ Piigaste Vana-Piigaste mõisapargi rekonstrueerimis-projekti 134449 koostamine MTÜ Folgisellide Selts Mooste rahva- ja pärimusmuusikakeskusele 78750 rahvapillide soetamine MTÜ Kanepi Dokumentaalfilm Kanepi kihelkonna ajaloost 3. osa 73143 Kommunikatsioonikeskus MTÜ Pikajärve Laager Pikajärve küla kultuurimälestiste ja ajalooliste 112996 objektide uurimine, tähistamine ja avalik eks- poneerimine MTÜ Kanepi Raamatuküla Raamat „Minu Kanepi“, Milvi Hirvlaane ajalooline 63546 uurimus Kanepi ajaloost OÜ Relvo Sport Motell Cantervilla lossi ajaloopärandil põhinev üritustesari 115980 MTÜ Võhanduveere Leevi küla arengukontseptsiooni koostamine 80143 Meede 1.2 Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine Taotleja Projekti nimi Toetus MTÜ Mooste mõisa Mooste mõisa tall-tõllakuuri ümberehitamis- ja 328158 arendusselts
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • Kanepi Vallavolikogu O T S U S T a B
    KANEPI VALLAVOLIKOGU O T S U S Kanepi 20.11.2018 nr 1-3/2018/28 Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesanne muuhulgas korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 7 sätestab, et vee-ettevõtja määramine kuulub volikogu pädevusse. Ühinemiseelne Kanepi vald on alates 13.12.2016 AS Võru Vesi aktsionär. AS Võru Vesi opereerib endise Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) piirkondades alates 01.01.2017. Täna on endise Valgjärve valla territooriumil Saverna, Maaritsa ja Valgjärve külas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrk OÜ Saverna Teenus hallata ja endise Kõllest valla territooriumil Krootuse ja Ihamaru külas OÜ Anton Invest hallata. AS Võru Vesi nõukogu on 19.11.2018 toimunud nõukogu koosolekul esitanud ettepaneku määrata AS Võru Vesi vee- ettevõtjaks endiste Kõlleste ja Valgjärve valla ÜVK piirkondades. Käesoleva otsusega ei toimu varade üleandmist ega aktsiate omandamist. ÜVVKS § 7 lõike 1 alusel saab vee-ettevõtjaks määrata ainult eraõiguslik juriidilise isiku ning § 7 lõige 12 sätestab, et vee-ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses § 7 lõikes 23 on välja toodud täiendavad nõuded, mida KOV-i volikogu otsus vee-ettevõtja määramise kohta peab sisaldama. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõiked 23 ja 3, konkurentsiseaduse § 15 ja AS Võru Vesi 19.11.2018 ettepaneku ning arvestanud ülaltoodud asjaoludega Kanepi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Määrata alates 01.01.2019 Kanepi vallas Saverna, Maaritsa, Valgjärve, Krootuse ja Ihamaru külades vee-ettevõtjaks ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutajaks AS Võru Vesi, registrikood 10004973, aadress Ringtee 10, Võru linn, Võru maakond, 65620.
    [Show full text]
  • Ajaloolise Postitee Välja Arendamise Võimalusi Tuntud Turismiobjektiks
    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katrin Trumm Ajaloolise Postitee välja arendamise võimalusi tuntud turismiobjektiks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Thea Kull Reeli Kork Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………… 3 1. Postitee ……………………………………………………………..………… 6 1.1 Looduslik keskkond …………………………………………...…….. 7 1.2 Pärandkultuuriobjektid ………………………………………..…….. 9 1.3 Teenusepakkujad …………………………………………………….. 10 1.4 Ühistransport ………………………………………………………… 12 2. Postitee arendamine turismiobjektiks ………………………………………… 13 3. Metoodika …………………………………………………………………….. 18 4. Küsitluse tulemused …………………………………………………………… 19 4.1 Vastajate isiklik kogemus seoses ajaloolise Postiteega ……………... 19 4.2 Info Postitee kui turismiobjekti kohta ………………………………... 20 4.3 Postiteega seonduvad märksõnad ……………………………………. 21 4.4 Puhkusereisi seltskond .......................................................................... 23 4.5 Ööbimised Postitee piirkonnas ............................................................. 24 4.6 Külastatavuse sesoonsus ....................................................................... 25 4.7 Teenuste tarbimine ................................................................................ 27 4.8 Millest on puudust tuntud ..................................................................... 28 4.9 Küsitletute taustainfo ............................................................................ 29 4.10 Küsitluse tulemused arvestades vastajate elukohta............................. 30 5. Arutelu ...............................................................................................................
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]